iisaku kihelkond
isaku kihelkonna lõunapiiri uhusid Pei- teks.“ Näputöös valitsesid rohkem nn vene psi järve lained, läänes oli piirinaab- värvid. Eestlastel olid põhivärvid must ja Iisaku riks Tartumaa Torma kihelkond. Teised valge, poluvernikutel must ja punane (mus- naabrid – Simuna, Viru-Jaagupi, Lüga- tad sukad punaste roosidega välja õmmel- nuse,I Jõhvi ja Vaivara – olid kõik Virumaa dud). Läbi käidi kõik Metsküla talud, aga ka kihelkonnad. Lüganuse kihelkonnast osteti käiseid. Waba kihelkond Iisaku kihelkonnas kanti erinevalt teistest talu jättis käised ja kindad siiski endale, et Virumaa kihelkondadest kahte tüüpi rah- neid mardisandi tegemiseks välja laenata. varõivaid. Iisaku ümb- Edasi mindi Iisakusse ja ruses põhiliselt Vaikla sealt Tudulinna poole, küla piirkonnas (ERM teejuhiks Väike-Pun- EA 61:11) kujunes 17.– gerja jõgi. Inimesed 18. sajandi paiku välja küsisid igal pool, miks kakskeelne rahvastik, korjajad 30 aastat varem kes rääkis eesti ja vene ei tulnud, sest kõik asjad segakeelt ning keda kut- olid selleks ajaks kas suti poluvernikuteks. puruks rebitud või ära Nende rõivastus erines põletatud. (ERM Tap:1, tunduvalt naaberkihel- 2.) 1916. aastal käis sti- kondadest, saades ilm- pendiaat Theodor Vaas selt mõjutusi nii vene korjandusel Iisaku ja kui eesti poolt. Üldiselt Torma kihelkonnas. lähenes see Peipsi-äärse Tema kogutud esemed vene asustuse rõivastu- on säilitatud numbrite sele. all ERM A 100: 1–21. 1909. aasta 22. juunil Poluvernikute naise sõitsid kunstnik Niko- ja mehe rõivastuse kir- lai Triik ja üliõpilane jeldused on eraldi välja E. Pedak ainelist vana- toodud Helmi Kurriku vara korjama Iisaku raamatus peatükis „Pei- kihelkonda. Kogutud psiäärne“ (Kurrik 1938, esemed on arhiveeritud lk 193–196). Lisaks on esemefondi numbrite all ilmunud Anne Nur- ERM 98–336. Nende rei- Tudulinna neiu rahvariietes 1899. gamaa (2007) raamat sikirjast võib lugeda, et ERM Fk 760:8 Iisaku poluvernikutest vanavarakorjajate tule- ning sealses muuseu- kust teati vaid üksiku- mis võib leida mitmeid tes rohkem haritud taluperedes. Metskülas nende naise ja mehe kostüümide rekonst- Suurevälja talus kohtusid nad esimese polu- ruktsioone, mistõttu poluvernikute rõivas- verniku perekonnaga, keda nad nimetasid tusel siinkohal rohkem ei peatu. setude sarnaseks. Korjajate sõnutsi olid nad Iisakust põhja ja lääne pool oli poluverni- luteri usku ning rääkisid enamasti vene keelt, kute asustus hõre ning valdavalt kanti üld- nooremad aga rohkem eesti keelt. Küsimuse joontes samasuguseid rõivaid nagu mujal peale, mis rahvusest nad on, vastati: „Meie Virumaal, venepoolsed suhted kajastusid oleme eestlased, teised sõimavad venelas- vaid väiksemates detailides (ERM EA 61:12).
324 325 iisaku kihelkond
Neiu ja naise rõivad valmistanud teenija Liisa Kont Iisaku kandis neli põlve tagasi. Iisaku kihelkonnast on muuseumides säi- Kuigi põhiliselt oli kasutusel sõna seelik, linud suhteliselt vähe esemeid. Seetõttu on tarvitati ka mõisteid alune ja Tudulinnas seni soovitatud kanda teiste kihelkondade undruk. Neti Uueõue ema suriseelik olnud rõivaid. Näiteks soovitab Kurrik (1938, lk sinisetriibuline. (ERM EA 61:43). Sinisetrii- 105–106) Iisaku käistega Kadrina seelikut bulistest seelikutest on Iisaku muuseumis ja vööd, Lüganuse tanu või Rapla pottmütsi ja erakogudes mitmeid esemelisi näiteid, Harjumaalt. Siiski on õnnestunud koguda mis on väga sarnased Kadrina seelikutrii- mitmeid ajaloolisi rahvariideosi, mis väärik- bustikuga (ERM A 293:19, joonisena ERM sid tutvustamist. MJ 1983; vt sele 125). Näiteks Tudulinnast saadud labaselt kootud seeliku triibustikuga Seelikud. ERMis on hoiul kaks seelikut, (IM-5928:2, vt sele 125) on Iisaku muuseu- millest vanema, rohelisepõhjalise koerips- mis hoiul kolm seelikut ning on teada, et sel- tehnikas seeliku (ERM A 509:1979; vt sele liseid kanti Tudulinnas. 132) on valmistanud Kai Vaas 1842. aastal Iisaku kihelkonnast Tudulinnast on säili- Tudulinna vallas Kraavi talus. See on värvli nud ka kaapotkleit (ERM 196; vt sele 124) , juurest volditud umbes 5,5 cm sügavustesse mille kohta on teada, et see oli 1909. aastal, vabalt langevatesse voltidesse. Labases mil ese muuseumile saadi, umbes 50 aastat tehnikas pruunipõhjalise seeliku (ERM A vana. 509:1966; vt sele 124) on valmistanud 1910. aastal Elene Dadonov Tärevere valla Luuga Käised. Käiseid, käisekirju või mustrijooni- küla Jõemäe talus vana seeliku järgi. Veel on seid on ERMis Iisaku kihelkonnast 10. Viied säilinud 1904. aastal Tudulinnast muuseu- käised (ERM 139, ERM 141, ERM 143 ja ERM mile saadud tükk vana riiet (ERM 158; vt sele 160; vt sele 126; ERM 140; vt sele 21) on muu- 124), mis on valmistatud umbes 1844. aastal, seumile saadud 1909. aastal ning valmista- ning koeripstehnikas seelikukatkend (ERM tud 19. sajandi alguses. Põhiliselt on käised A 509:2095; vt sele 131). Seelikukatke on kaunistatud lilltikandiga, kuid säilinud on saadud 1920. aastal ning on teada, et selle on ka ühed väga lihtsad lilltikandita käised Tudulinnast (ERM 140; vt sele 21).
1:1 1:1
Sele 124. Kangakatke ERM 158, kaapotkleit ERM 196, seelik ERM A 509:1966 Sele 125. Seelikutriibustik IM-5928:2, Kadrina seelikutriibustik ERM A 293:19 joonisel ERM MJ 1983
326 327 iisaku kihelkond
Sele 126. Käised: ERM 139, ERM 143, ERM 141. Lk 329: ERM A 509:4810, ERM 160, ERM A 509:4543
328 329 iisaku kihelkond
Tikkimiseks on kasutatud mitmeid mater- Peakatted. Naiste peakatetest on kind- jale, näiteks sinist linast niiti käistel (ERM lasti kõige tähelepanuväärsem 1909. aas- A 509:4543; vt sele 126) või värvilisi villa- tal Tudulinnast muuseumile kingitud linuk seid lõngu käisekatkendil (ERM A 554:40; (ERM 122; vt sele 31), mis on pärit 18. sajandi vt sele 131). Viimati mainitud käisekatkendi lõpust. Lisaks sellisele rariteedile on ERMis ornament on hämmastavalt sarnane ajaloo- säilinud veel kuus tanu ning mõned pott- muuseumis hoiul olevate käistega (AM 9445 mütsid. Analoogselt käistega on suurem osa E 96; vt sele 131), mille tulmelegend ütleb, tanudest kogutud 1909. aastal Tudulinnast et need on „Provintsiaalmuuseumi saadud ja Metskülast ning valmistatud 19. sajandi 1913. aastal ostuna kalurilt Muhu saarelt“. algul, nagu tanud ERM 133, ERM 134, ERM Käiste välimus, villane tikand, ristidega 137 (vt sele 127) ja tanu ERM 138. Tikandites kaunistused õlakutel, krae- ja rinnalõhi- on kasutatud villaseid lõngu, näiteks ERM kuservades ning varrukaühendusel pihaga 133 selel 127 ja ERM A 554:36 selel 131, aga viitavad Virumaa idapoolsetele kihelkonda- ka siidiniite ja karda, nagu ERM 137 selel 127. dele. Samas on teada, et ERMis hoiul olevat Tanu ERM A 509:4045 on kinkinud Taali Pii- käisekirja ja tanu (vastavalt ERM A 554:40 ja lon Mäetaguse vallast Metskülast ja see on ERM A 554:36; vt sele 131) on tulmelegendi valmistatud 60 aastat varem. järgi kandnud Kreet Palmberg, kes sündis Tüdrukud kandsid tavaliselt pärga. Alide Iisaku Metskülas 19. sajandi algul ning võis Bilov teadis, et tema emaema laulatati siidi- esemed pärida emalt või need ise valmistada paelaga pärg peas, pärast pandi müts pähe. (ERM A 554:40 peakataloog). Selle käisekir- Mütsid olnud naistel kõvad kui kübarad, jaga sarnast ornamenti võib kohata ka Vai- laiad siidilehvid taga. (ERM EA 61:92.) Siidist vara käistekirjadel (ERM A 509:4757 ab) ning katteriidega pottmütsid (ERM 156 ja ERM mitmetel tanudel (vt sele 131). Tuginedes 159; vt sele 127) on valmistatud 1870.–80. lisaks välisilmele ka ornamentide sarnasu- aastatel Rakveres. Muuseumile on need kin- sele, võib seega arvata, et need Muhust oste- gitud 1909. aastal Tudulinnast. tud käised pärinevad Virumaa idapoolsetest kihelkondadest. Vööd. Iisaku kihelkonna naiste vöid on 60-aastane Neti Uueõue on 1953. aastal ERMis kuus. Neis on kasutatud palju punast meenutanud: „Emal olid käisped. Õla peal ja pruuni villast lõnga, äärekirjades ja vöö- olid pihalapid, valge niidiga läbi õmmel- südames ka potisinist. 19. sajandi alguses dud... Varrukad olid hästi suured ja laiad, valmistatud vöö kohta (ERM A 554:11; vt sele värvlitega. Käiste allääres oli valge linane 131) on kinkija Liina Kruut rääkinud: „Vöö pits. Saba oli roosiline, s.o. käistealane oli oli süld maad pikk. Seoti kaks korda ümber kaunistatud punases ristpistetikandis geo- keha nii, et otsad rippusid põlvini. Kinni- meetrilise kirjaga. Kiri oli vöökirja moodi. tati vasakule puusale poolsõlme (ühekord- Ristpistetikand oli ka varrukatel vöödina sesse sõlme).” Selel 128 toodud vööd ERM A ümber varruka suu, värvlist kõrgemal. 565:1540 laiusega 4,5 cm ja ERM A 565:1541 Varrukatel litreid polnud, sabas aga küll.” laiusega 4 cm on 1960. aastal muuseumile (ERM EA 61: 42–43.) 72-aastane Alide Bilov kinkinud Alli Vetekaja, kes teadis, et esi- on samas pajatanud: „Emaemal olid käik- mene vöö olevat olnud majapidamises juba sed. Rinna eest ja alt servast olid mitmet mitu põlve, teise valmistanud Leenu Kol- värvi lõngadega ristpistes välja õmmeldud: jat Ongassaarest. Vöö olevat maavärvidega Sele 127. Tanud ERM 133, ERM 134, ERM 137, ERM A 509:4045, punast, musta ja rohelist oli. Tikitud oli läbi värvitud lõngadest, kuna poevärve veel ei pottmütsid ERM 156 ja 159 kanvaa. Varrukavärvlil ka oli kiri.” (ERM EA tuntud. 1909. aastal on Gustav Tamm muu- 61: 90–91.) seumile kinkinud vöö (ERM 193; vt sele 128),
330 331 iisaku kihelkond
Sele 129. Põlled ERM 162 ja ERM 173
mis on valmistatud Tudulinnas. Suhteliselt Põlled. Iisaku kihelkonnast on ERMis laia (5,6 cm) vöö kohta samal selel (ERM A kolm põlle. Kaks neist (ERM 162 ja ERM 173; 509:1336) on teada, et selle valmistamise aeg vt sele 129) on ostetud Metskülast. Viimase Sele 128. Vööd ERM 193 (muster lk 340), ERM A 509:1336 (muster lk 341), jäi umbes 1862. aastasse. kohta on teada, et see on valmistatud vanade ERM 183 (muster lk 340), ERM A 565:1541, ERM A 565:1540 Alide Bilov mäletas, et vööd kanti triibu- mustrite järgi. Laialt tuntud on suurte ruu- lise seeliku peal ning seoti nii, et otsad lehvi- tudega õhukesest puuvillasest riidest, klaas- sid vasakul küljel. Mõni olevat sidunud otsad marlist ilupõll (ERM A 509:4723; vt sele ka selja taha, kuid ikka nii, et need jäid leh- 7, 131, 133), millest oli juttu eespool. Põlle vima. (ERM EA 61:91.) kaunistuseks tikitud neli ühesugust lillemo- tiivi on tehtud värviliste villaste lõngadega.
332 333 iisaku kihelkond
Põll on muuseumile saadud 1920. aastal ning ühelaiused, mõnel põhjavärvi rohkem, kus- Kampsunid, ülerõivad. Iisaku kihel- ja levikule laiemas piirkonnas. Seetõttu on selle on valmistanud umbes 100 aasta varem juures Neti enda leerisukad olevat olnud val- konnast ei ole kampsuneid ja üleriideid kostüümi juurde pakutud mitmeid samasu- Kadri Lugenberg Tudulinna vallas Metsa ged punaste triipudega. „Tööjalanõud olid muuseumides esemeliste näidetena säilinud. guse ornamendiga tanusid Jõhvi ja Vaivara külas Lugasvälja talus. paslid. Naised sidusid paslipaelad üles põl- Üleriidena on seal kantud potisiniseid kihelkonnast, millest ühte varianti kannab Põlled olid ikka naistel ees. Neti Uueõue vesilma alla, kinnitades nii ka sukasääre,” kaapotkuubesid. Neti Uueõue mäletas, et värvilisel Kadi Pajupuu joonisel kujutatud ema olevat lasknud pika valge põlle kirstugi on Neti jalanõude kohta lisanud. (ERM EA „vanadel inimestel on olnud potisinised Iisaku naine (vt lk 339). ette panna. „Põlledel oli pits ääres, mõned 61:46.) kapotid, taljes, vöökohal läbilõikega, alaosa Seelikutriibustik selel 131 on muuseumile olid ka väljaõmmeldud. Vanasti hoiti põlle 1952. aastal kogutud arhiivimaterjalidest volditud. Jaheda ilmaga võeti ümber suur- saadud 1920. aastal seelikukatkendina (alus- väga... Oli allääres triipudega põllesid. Töö- võib leida joonised selle kohta, kuidas past- rätik... Talvel kanti valget kasukat. Pikad kuue tükk). Arvestades katkendi vanust, mis põlled olid omakootud kangased, triibulised lapaelu seoti. Vanem sidumisviis (vt sele 130 kasukad ulatusid põlvini, olid vöökohal läbi- on umbes neli põlve, jääb seeliku valmista- nagu vikerkaar,” meenutas ta. (ERM EA 61: vasakul) oli selline: „Nöörid tõmmati kanna- lõikega ning kroogitud nagu kapot. Ees olid mine käistega ligilähedaselt samasse aja- 43–44.) tagant risti, pandi ormetest läbi, viidi uuesti nööbid” (ERM EA 61: 44–45). järku. On teada, et uute seelikute valmimisel kannatagant risti läbi, toodi ette sääre hakati vanemaid seelikuid kandma alussee- Jalakatted. Iisakust ei ole sukki eseme- peale, kus moodustati seos, sealt viidi põlve Ehted. Ehetest on kantud pikki helmekeesid likutena. Nii võidi toimida ka selle seelikuga. liselt muuseumides säilinud. Küll aga mee- alla, kuhu kinnitati.” Nii kinnitati ka sukad ning kõrvarõngaid. Neti Uueõue mäletas, et Pealegi viitavad triibustikus kasutatud kuus nutas Neti Uueõue, et sukad olid triibuli- pastlanööridega. Hiljem, kui pastlaid enam tema emal olid sõrmuse moodi hõberõngad värvi ning kolm mustritriipu asjaolule, et see sed, villased ning neid kanti ka suvel. Trii- vähemalt peol ei kantud, kinnitati sukad kõrvas. Lisaks rääkis ta, et mäletab üht käe- polnud tavapärane alusseelik, mistõttu võib bud olnud umbes 1 cm laiused ning sinise- sukapaeltega. Pastlapaelad kinnitati hili- võru, mis oli 1 cm lai ja tehtud hõbeplekist, arvata, et algselt seda aluskuuena ei kan- punase, punase-halli või halli-mustaga. sema sidumisviisi kohaselt kederluukondi otsad lahti. Ka sõrmuseid on tüdrukud kand- tud. Põllena sobib kanda sobivates toonides Esines ka rohelist värvi. Mõnel olnud triibud kohalt ümber sääre. (ERM EA 61: 35–36.) nud, samuti sõlgi ning kannaga rahasid, mis mustrilist puuvillast või valget linast põlle, rippusid kaelas. (ERM EA 61:47.) millel pits ääres, samuti tikandiga kaunis- tatud põlle (ERM EA 61: 43, 91), millest üks näidis on ka ERMis säilinud. Selel 131 olev prees on valmistatud 1809. aastal ning säili- nud on ka näidis silmadega preesist. kostüümikomplektid naise kostüüm 19. sajandil. Seelik ja vöö selel 132 on pärit Tudulinnast. Käiste naise kostüüm 19. sajandi esimesel kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid on poolel. Kostüümis on kasutatud ERMis teada, et katkend on pärit Põhja-Eestist. Vil- olevat käiseornamenti ja ajaloomuuseu- laste lõngadega tehtud kaunis tikand sobib mis säilitatavaid käiseid, millel on sarnane seeliku värvidega ning selle kasutamine tikand. Vöö on samuti kuulunud Kreet kostüümis annab võimaluse taas kanda ka Palmbergile, mida ta selel 131 toodud käi- neid käisekirju, mille kihelkondlik kuuluvus sekirjaga (ERM A 554:40) ja tanuga (ERM A on täpselt määratlemata. Käiste ornament ja 554:36) kandis. Tanuriie oli kandmise ajal materjali valik on iseloomulik Virumaa ida- valge linane, kuid värviti hiljem kollaseks, poolsetele kihelkondadele. Värvilt ja orna- et kasutada seda nüüdisaegses rõivastuses mendilt sobiv tanu on tehtud 1840. aastal (ERM A 554:36 peakataloog). Samas on teis- Lüganuse kihelkonnas Lüganuse külas. Põlle test Ida-Viru kihelkondadest kogutud tanu- võib teha rohelisest peenvillasest või valgest del käiseornamendiga väga sarnane muster puuvillasest riidest, nagu võib lugeda arhii- Sele 130. Pastlapaelte sidumisviisid (ERM EA 61:36) (vt lk 337), mis viitab tikandi populaarsusele vimaterjalidest.
334 335 iisaku kihelkond
Iisaku naise kostüüm 19. sajandi esimesel poolel
1:1
Sele 131. Seelikutriibustik ERM A 509:2095, käisekiri ERM A 554:40 (mustrilehel 2B), käised AM 9445 E 96, prees ERM 320, silmadega prees ERM A 509:600, vöö ERM A 554:11 (muster lk 341). Kõik esemed pärit Iisaku kihelkonnast. Tanud ERM 15527 Vaivarast, tanu ERM A 509:3595 Jõhvist, tanu ERM 15523 (mustrilehel 1B) Vaivarast, tanukiri ERM A 554:36 ja põll ERM A 509:4723 (mustrilehel 2B) Iisakust
336 337 iisaku kihelkond
Iisaku naise kostüüm 19. sajandil
1:1
Sele 133. Iisaku naine, Iisaku naine ja neiu. Illustreerivate valmiskomplektide eeskujuks on järgmised ERMi esemed: I Iisaku naise kostüüm: seelik (ERM A 509:1979; vt sele 132), käised (ERM A 509:4810; vt sele 126), vöö (ERM A 509:1336; vt sele 128), põll (ERM A 509:4723; vt sele 131); pottmüts (ERM 14386), kõik Iisaku kihelkonnast. II Iisaku naise kostüüm: seelik Anu Blumi erakogust Tudulinnast (originaal ERM A 293:19 / ERM MJ 1983 Kadrinast; vt sele 71 ja 125); käised (ERM A 554:40; vt sele 131), tanu (ERM 134; vt sele 127), vöö Iisakust (ERM 183; vt sele 128). Sele 132. Seelikutriibustik ERM A 509:1979 Iisakust, III Iisaku neiu kostüüm: seelik Iisakust (ERM A 509:1979; vt sele 132), käised Põhja-Eestist käisekiri ERM A 509:4520 (mustrilehel 3B) Põhja-Eestist, (ERM A 509:4520ab; vt sele 132), vöö Iisakust (ERM A 509:1336; vt sele 128), pärg Viru-Jaagupist tanu ERM A 509:4048 (mustrilehel 3A) Lüganuselt, (ERM 10384; vt sele 107). vöö ERM 193 (muster lk 340) Iisakust, seelik ERM A 509:1979 Iisaku kihelkonna naine (Kadi Pajupuu joonis 2015)
338 339 iisaku kihelkond
*
*
*
*
* * * *
*
Sele 133a. Kirivööde skeemid: ERM 193, ERM 183. Lk 341: ERM A 509:1336, ERM A 554:11
340 341