EESTI KIRJANDUSMUUSEUMI EESTI RAHVALUULE ARHIIV MARI-ANN REMMEL VENNASTE JA VETE VALD NABALA KOHAJUTUD EKM TEADUSKIRJASTUS MTÜ SÕMERLASED TARTU - NABALA 2017 Kujundaja: Angelika Schneider Toimetaja ja registri koostaja: Valdo Valper Kaardid: Maa-amet, tehniline teostus Martti Veldi Projektijuhid: Katrin Martinson, Liivi Tamm, Risto Järv Raamatu ettevalmistamist ja väljaandmist on toetanud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium (projektid IUT 22-4 ja EKKM 14-311), Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti- uuringute Tippkeskus), Kiili Vald, Kose Vald, AS Efekt, MTÜ Eesti Kohapärimuse Keskus, MTÜ Tuhala Ajaloo- ja Kunstikamber, Nabala Mõis (Maie ja Arvidas Matsenas), OÜ Meediapilt (Liivi Tamm), Hille Alamaa, Kaja Arbeiter, Ervin Bernhardt, Styna Eerma, Eret Jaanson, Külli Joonson, Tõnu Kaljuste, Kaupo Kaupmees, Arne Kivistik, Triin ja Jürgen Kusmin, Heidi Kööp, Lehte Kööp, Meeli Küttim, Reet Laidoja, Reet Lassi, Eli Lend, Viive Loige, Eve Lumi, Maia ja Märt Luus, Katrin Martinson, Sirje Mesila, Taimo Nimmo, Timo Panin, Lauri Peterson, Eha ja Triin Põllu, Margit Miller-Solo, Mai ja Raivo Stern, Kristi Säkk, Anneli Talvik, Antti ja Janika Toppi, Tiina Tuulik, Ülle Vabamäe, Salme Väljataga Esikaanel: Nabala noored Vääna jõel, 1920. aastad. Autoriõigus: Mari-Ann Remmel (koostamine ja vahetekstid), Eesti Kirjandusmuuseum (tekstid) Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda SISUKORD 7 Saateks 15 I NABALA PÄRIMUSE TALLETAMISLUGU 27 II VAATEID NABALA PÄRIMUSMAASTIKULE 29 Sissejuhatuseks 33 1. LOODUS JA RAHVAUSUND 35 Nabala vetevald – jõest, karstist ja veesoontest 49 Pühapaigad looduses 57 Uskumustest, ravimisest ja argimaagiast 69 Loodusvaimud, kratid, kodukäijad 75 2. AJALOOLISED PAIGAD JA SÜNDMUSED 77 Muistised kaugemast minevikust 85 Vanad sõjad ja taudid 93 20. sajandi sõjad – parem, kui ei oleks näinud… 103 3. NABALA VALD, KOGUKOND JA ARGIELU 105 Nabala vallast ja haldusjaotusest 115 Külad ja talud 123 Noppeid kohalikust keelest 129 Sotsiaalsed suhted ja endisaegne eluolu 141 Tuntud isikud – Nabala „pühakud ja paganad” 149 4. USKLIK NABALA 151 Vennastekogudus ja palvemaja 161 Kodused palvetunnid 165 Kirikutee 171 Usulahkudest 177 III TEEKOND LÄBI KÜLADE 179 Ajalooline Nabala Suurküla ja Paekna 223 Nabala mõisast Sõgulani 277 Metsanurga 327 Sõmeru ja Siberi küla 371 Piissoo, Kurevere ja Arusta 439 Nõmmekülast Sookaerani 487 Kirjandus, käsikirjad ja internetiallikad 491 Arhiivikogude lühendid 493 Koharegister 508 Nabala piirkonna kaart SAATEKS Mida me teame Nabalast? Minu tutvus Nabala teeb seniajani eriliseks loo- selle kandiga algas ammu enne seda, dus ja tugeva kokkukuuluvustunde- kui päriselt Nabalasse sattusin. Jüri ki- ga kohalik elanikkond. Tähenduslik helkonna keskpaigas, mu kodukandis, on siinne vetevõrk, mis hargneb nii räägiti Nabalast huviäratavaid lugusid, maa all kui peal. Ka koha nimi läh- ning Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudes, tub maa-alustest veesoontest. Ajaloo- mida hakkasin uurima juba tudengina, lase Paul Johanseni arvates on vana leidus nii mõndagi põnevat. Nabala Nabala küla saanud nime sõnast naba, oli ühtaegu lähedal ja kaugel, tuttav mis esineb Eesti kohanimedes järve ja ja tundmatu. Seal kirja pandud jutud jõe vahelise ühenduskanali nimedes, sest tundusid kandvat mingit eriliselt enne- Nabala põlisküla lähedal Kuivajõe mäe muistset elutunnetust – aga see kõik oli juures kaob väike ojake kurisusse, ilmu- alles pika Nabala avastamise tee algus. des välja küla kohal ja ühinedes Nabala Kui hiljuti Kiilis oma sugulastel kü- ojaga (jõega).1 las käisin, öeldi mulle, et Nabalas ei või Tänapäeval on Nabala kuulsust ko- kellestki halba rääkida, sest seal on kõik gunud hoopis muudel asjaoludel. Käes- omavahel sugulased. Küllap see nõn- oleval sajandil sattusid kaevandajate da ka on, sest kuidas muidu saaks üks huviorbiiti siinse karstunud pinnase lub- paikne ja põline kogukond läbi sajandite jakivilademed. Kohalikud inimesed on püsida ja kasvada. Nabala oli omaette ja ärevil tuleviku ja elukeskkonna säilimise eraldatud, soodega ümbritsetud metsa- pärast. Loodusmaastiku muutused on tagune vald oma mõisa ja rea küladega. niigi silmatorkavad. Tänaseni on rah- val hästi meeles lood suurte vete ajast, 1 Johansen, LCD 1933: mida siin enam endisel moel kogeda ei 509/10. saa. Justkui kaevandamiskavadest veel SAATEKS 7 vähe oleks, hakkas 2013. aastal Nabalat kombeid, samuti nagu puhast loodust ähvardama Rail Balticu projekt. Kuna haruldaste liikidega. Vanad uskumused siinseid loodusvarasid ja kultuuripäran- on põimitud vennastekoguduse vaimu- dit on varem võrdlemisi vähe uuritud, ga, mis jõudis siia koos hernhuutliku lii- oli raske tõestada, et piirkonnas leidub kumisega juba 18. sajandil. midagi erilist ja väärtuslikku. Ometi See piirkond on ühtne nii maasti- jõuti 2014. aasta lõpuks Nabala-Tu- kuliselt kui ka asustuslooliselt. Nabalas hala looduskaitseala moodustamiseni, ei leidu küll ühte väljapaistvat turismi- sõna võtsid ka geoloogid. Loodustead- magnetit nagu seda on lähikonnas asuv lased tõid esile, et põhjaveetaseme lan- Tuhala Nõiakaev, kuid siingi on igal kü- getamine on mõjunud halvasti siinsete lal omad pärimuspaigad. Paremini tea- haruldaste allikasoode taimestiku liigi- takse kohti, mis asuvad ajalooliste teede rikkusele.2 Siis hakkaski Ants Talioja, ääres. Alates 2014. aasta suvest on tänu Katrin Martinsoni ja Salme Väljataga kohalikule initsiatiivile Paekna-Nabala eestvedamisel idanema Nabala päri- rahval ka oma matkarada3 15 objek- musraamatu mõte. Nüüd võib öelda, tiga, mille juurde püstitatud infotahv- et selle tegemisse on kaasatud kaalukas lid ei lase pärimusel nii kergelt unus- osa kogukonnast. tusehõlma vajuda. Rada võiks olla ka Nabala asustuse algus ulatub tuhan- palju pikem ning hõlmata teisigi külasid. dete aastate taha. Siin paikneb ka hulk Eestis pole vist teist kanti, kus rändaja Põhja-Eestile iseloomulikke muistiseid. mööduks järjepanu mõisast, „põrgust” Rida praeguseid külasid eksisteeris juba ja palvemajast ning sõidaks siis Sõdina muinasajal. Nabala rahvast on peetud mäele… Siin on läbi aegade elanud nii väga usklikuks, samas on siin säilinud pühamehi kui „vanapaganaid”, siin on väga vanu tõekspidamisi, uskumusi ja ristunud eriaegsed teed. Kõik ajastud on maastikku jätnud oma jälje. Peale kaugema aja mälestiste 2 on nüüd juba pärimuspaikadena või pä- Loodusväärtustest randkultuuriobjektidena arvel ka endise lähemalt vt Nabala looduskaitseala eluolu juurde lahutamatult kuulunud se- seletuskiri. https:// pikodade, veskite, rehtede, kiviaedade, www.envir.ee/sites/ saue- ja kruusaaukude, laada- ja pal- default/files/nabala_ seletuskiri1311.pdf. liplatside, lasketiirude ja poodide asuko- had. Oma järge ootavad kolhoosiaegsed 3 rajatised. Vt matkaraja Sajanditetagustel mõisakaartidel tutvustust http://www. luigekandikeskus.ee/ näe me palju kohanimesid – osa neist kylalisele. on veelgi käibel. Pärimuse kaudu saab 8 kaardistada mälu ulatust. Kauge minevik heoloogia võimaldab inimluude järgi on nagu hämar mets. Isegi natuke kõhe määrata piirkonna, kust inimene pärit on seal kolada, sest äratuntavat on vähe- on. Nii kohad kui ka kohalikud inimesed võitu. Võibolla inimeste näod ja tuttava väärivad ühtviisi tähelepanu ja kaitset. kõlaga keel… Vana koha peal on mõ- Lugusid on räägitud sellistest inimestest, ned teed ja soosillad, jõesäng ja mõisa- kes eristusid ülejäänutest või said hakka- süda. Ajatunnetus muutub ka inimese ma millegi erakordsega. Ka kohtadest eluea vältel, rääkimata muutustest, mis pälvisid tähelepanu eelkõige need, kuhu toimuvad põlvkondade vahetudes – eri- oli korduvalt põhjust minna või kus oli ti kui need langevad kokku ühiskonna midagi juhtunud. Suletud kogukonnas murranguaegadega. Praeguste eakate võib selline info säilida sadu aastaid. inimeste mälu kajastab põhiliselt 20. Nabalas on kohati tunne, et Tal- sajandit. Nabalas mäletatakse isikuid, linn on kaugel. Eriti tundub see nõnda kes hoidsid kiivalt kinni vanapärasest olevat sooäärsetes külasoppides, kust eluviisist – olgugi et „suur kell” näitas tee enam edasi ei lähe. Meeldesööbi- juba nõukogude aega. Kõrvalisem, ki- valt detailsed jutud vanadest sõdadest, rikust ja keskusest kaugem piirkond või- pelgupaikadest, tapetud tragunitest jne maldas seda, et mõnegi inimese peas oli elavad praeguse ajani sealseid põlista- kell omajagu taha jäänud – aeg voolas lusid ühendanud suguvõsa mälus. Pä- seal aeglasemalt. rimus on liikunud sugulusniite pidi, nii Samas on kõik muutumises – maas- nagu vesi kannab infot mööda jõgesid, tikutaju, kohanimed, maastik ise, asus- ojasid ja sooni. tusmuster. Olen käinud Nabalas ala- Kui naabrite seas kaob „nabalike” tes 2010. aastast, mõne inimese juures tögamine peavoolust erineva eluhoiaku korduvalt. Tagasi minnes on alati mi- pärast, saab äkitselt nähtavaks see koha- dagi teisiti. Väike osa neist tähelepa- liku pärandi tuumakas sisu, mis mujalt nekutest on talletunud välitööfotodele, Tallinna külje alt juba ammugi kadu- helisalvestustesse, päevikutesse. Vanad nud. Usun, et lood, mis eri aegadel siit pildialbumid, mida mitmes kodus on on üles kirjutatud, suudavad seda kõige näha õnnestunud, annavad edasi vää- paremini edasi anda. rikat tsaariaja lõpu õhustikku, külamil- jööd enne ning pärast II maailmasõda. *** Pärimuslood lubavad aga vaadata tun- duvalt kaugemale. Mõtlesin kaua, mil viisil mitmepalge- Tahtsin Nabalat portreteerides kok- list ainest raamatuks vormida. Ühtpidi ku viia koha- ja kogukonnapärimuse, sest tundusid mulle kui folkloristile olulised sajandeid paigal püsinud suguvõsad kuu- just sellele kandile iseloomulikud pä- luvad selle maa juurde.