Metsamees Nr 1 (129) / 2017 3 Juhtkiri

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Jaanuar 2017 . nr 1 (129) . 18. aastakäik

RMK maakasutus strateegia: igale eraldisele kindel kasutuseesmärk KAUPO KIKKAS KAUPO Foto: Foto:

Raievanuse Eva Puidu Rootsi alandamine Truuverk võimalused metsandus ennetaks puhastab nafta on maailma kahjustusi maailma asendamisel tipus

Sisukord

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Jaanuar 2017 . nr 1 (129) . 18. aastakäik

RMK maakasutus strateegia: igale eraldisele kindel kasutuseesmärk KAUPO KIKKAS KAUPO Foto: Foto:

Raievanuse Eva Puidu Rootsi alandamine Truuverk võimalused metsandus ennetaks puhastab nafta on maailma kahjustusi maailma asendamisel tipus 10 20

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 1 (129) Jaanuar 2017 Ilmub 4 korda aastas 40 44 VÄLJAANDJA: RMK

TOIMETUSE AADRESS: Metsamees Toompuiestee 24 10149 Tallinn Telefon 676 7033 [email protected] www.rmk.ee/metsamees 52 58 61 PEATOIMETAJA: Mari-Liis Kitter

TOIMETAJAD: JUHTKIRI PUHKEPÄEV Kristiina Viiron 4 Lisandunud maa annab 44 Tundra turjal ja mägisel rannikul Sirje Maasikamäe RMK arengule hoogu juurde Maret Einmann PÄRANDKULTUUR KEELETOIMETAJA: UUDISED 50 Eesti mets räägib Eesti lugu ehk Tuuli Kaalep 5 põnevaid paiku matkateede äärest DISAINITIIM: DF PEATEEMA SÜNDMUSED Identity Matters & RMK maakasutusstrateegia: Retrohõnguline pidu Sagadis Visual Affairs™ 10 52 igale eraldisele kasutuseesmärk Lapsed lustisid koos metsaelanikega TRÜKK: Aktaprint Raievanuse alandamine 14 ennetaks kahjustusi SPORT TIRAAŽ: 2800 56 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liit UURING hoiab korvpalliturniiri traditsiooni KAANEFOTOD: RMK aitab tunda end õnnelikuna Kaupo Kikkas 18 Mida toob 2017. aasta raiespordis? LEVI JA AADRESSIDE PERSOON PROBLEEMID: AJALUGU [email protected] 20 Eva Truuverk juhib maailma puhtamale kursile 58 Sagadi metsamuuseumi keeruline algus Ajakiri Metsamees RMK ÜLE EESTI on trükitud paberile Metsakasvatajad kohtusid Sagadis METSIK DISAIN CyclusOffset 24 Loodus- ja lastesõbralikud (valmistatud 100% 61 korduvkasutusega kiust) AMET mänguasjad Metsas metsiseprojekti vedamas 30 LOODUSBLOGI TEADUSUURING 62 32 Teadustöö uurib puidu võimalusi keemiatööstuse toorainena ÕNNITLUSED 64 Juubilarid jaanuar–märts PARTNER 36 Harvendusraie tegija kasutab UUED TÖÖTAJAD omalaadset tehnikat 66

Palume NAABRIL KÜLAS taaskasutada 40 Rootsi metsandus on maailma tipus

Metsamees nr 1 (129) / 2017 3 Juhtkiri

Lisandunud maa annab RMK arengule hoogu juurde

Jaanuari alguses tehtud kokkuvõtte vajalikke looduskaitsetöid, taastatakse põhjal võis tõdeda: aastatel 2010–2016 ja hooldatakse poollooduslikke koos- lisandus RMK-le 250 000 hektarit maad. lusi, rekonstrueeritakse unarusse jäetud See on valdavalt maa, mida RMK maa- metsakuivendussüsteeme ja metsateid, korraldajad on reforminud riigi oman- renditakse erinevateks otstarveteks välja disse vormistamisega. Selles kogumis maatükke. Ja kõige suuremal määral – on ka Keskkonnaametilt ja Maa-ametilt sellel maal kasvatatakse metsa. Tiit Timberg üle tulnud maad. Möödunud aasta Tuleb tõdeda, et viimaste aastate RMK juhatuse liige novembris-detsembris valisid metsa uuendusraiete arvestuslangi mahu kasv ülemad Maa-ameti hallatavate maade (2016/2017 võrdluses kasvu 430 hek hulgast 32 000 hektarit (valdavalt) tarit, st 4%), on tulnud lisandunud metsamaad RMK-le majandamiseks. maadelt. Praakerite ja metsakasvatajate Iidne mõttetera väidab, et maa on tööpõld järjest laieneb. Metsaülematel omaette väärtus juba seetõttu, et seda on suur ja oluline ülesanne vaadata üle ei teki juurde. Kaasaegsem lähenemine mittemetsamaa ning määrata sellele käsitleb maad kui vahendit mitme kasutuse eesmärgid. Iga maatükk suguste väärtuste ja hüvede loomiseks. peab saama sobivaima rakenduse. Millises mahus on rohumaad, mida saab rendile anda? Millises mahus Kõige olulisem on see, kasutusest väljas rohumaid tuleks et aastakümneid hüljatult järgnevatel aastatel metsastada? ja kasutamata seisnud maa Lisandunud maa annab RMK arengule võetakse lõpuks kasutusse. hoogu juurde. Meie, kõik koos, loome oma tegevusega kogu ühiskonnale väär- tusi ja hüvesid juurde. Kindlasti krii Lisandunud maa inventeerivad esmalt bivad meie hinge kohatised lahmivad meie metsakorraldajad. Oleme muu ja ebaõiglased kriitikanooled (õiglane hulgas teada saanud, et sellel maal on ja konstruktiivne kriitika on edasiviiv!). metsamaa osakaal 60%, metsamaal on Parim viis sellele vastu astuda on teha levinumad kaasikud (40%) ja rangelt oma igapäevatööd ikka sama hästi kaitstavat maad on 26%. ja kohusetundlikult. Meist jääv mets Kõige olulisem on see, et aastakümneid ja maa saab olema selle parimaks hüljatult ja kasutamata seisnud maa tõestuseks. Head alanud metsa võetakse lõpuks kasutusse. Pean silmas kasvatusaastat kõigile! kasutust kõige laiemal skaalal – tehakse

4 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Uudised

RMK nõukogu esimeheks valiti Andres Talijärv

19. jaanuari RMK nõukogu Lisaks kuuluvad RMK nõu- koosolekul valis nõukogu kokku riigikogu liikmed Jaanus uueks esimeheks keskkonna Marrandi ja Andres Metsoja, ministeeriumi kantsleri keskkonnaministeeriumi Andres Talijärve ja aseesi rahandusosakonna juhataja Rain meheks keskkonnaministee Vipper, rahandusministeeriumi riumi looduskaitseosakonna kantsler Veiko Tali, Karel Rüütli juhataja Taimo Aasma. ja Tarmo Kruusimägi. Jaanuaris lahkunud nõukogu liikmete Mati Andres Talijärv oli RMK nõukogu Polli ja Deniss Boroditši asemele esimees ka aastatel 1999–2002 nimetati keskkonnaministri ette- ja RMK nõukogu liige uuesti panekul keskkonnaministeeriumi alates 2007. aastast. Taimo metsaosakonna juhataja Riina Aasma nimetati nõukokku Martverk ja looduskaitse osa- selle aasta jaanuaris. konna juhataja Taimo Aasma. RMK nõukogu kinnitas 2017. aasta eelarve

RMK nõukogu kinnitas 2017. aasta eelarve, kus tulu deks on prognoositud 181,3 RANDO KALL RANDO ning kasumiks 39 miljonit Foto: Foto: eurot. Võrreldes 2016. aasta eelarvega suurenevad RMK tulud 4% ja kasum 5%.

Põhilise osa RMK tuludest annab puidumüük. Järgmisel aastal plaanib RMK müüa 3,8 miljonit kuupmeetrit puitu, mis on 4% rohkem, kui selleks aastaks prognoositud, ning toob sisse 170,5 miljonit eurot. Müüdavast puidust moodustab 3,6 miljonit kuupmeetrit palk, paberi- ja Soid taastatakse nii Soomaa rahvuspargis kui ka Endla küttepuit ning 0,2 miljonit kuup- ning Alam-Pedja looduskaitsealal. meetrit hakkpuit ja raidmed. 2017. aastal suurenevad riigi- fondist. Suurimad investeeringud Soomaa rahvuspargis ja Endla metsas metsakasvatustööde puudutavad metsateede ehitust ning Alam-Pedja looduskaitsealal. mahud – kasvama pannakse ja kuivendussüsteemide rekonst- Looduses liikumise võimaluste 20,8 miljonit uut puud, mis on rueerimist (18,7 miljonit eurot) parandamiseks, inimeste suuna- miljoni võrra enam kui tänavu ning metsataimede kasvatamist miseks ning loodushariduseks ning rohkem kui kunagi varem. (0,6 miljonit eurot). on eelarves ette nähtud 3,5 mil- Metsauuenduse kogupindala Praktilisteks looduskaitse jonit eurot. 2017. aastal valmivad ulatub üle 9200 hektari, metsa töödeks suunatakse 3,7 miljonit Marimetsa ja Mukri vaatetornid, uuendust hooldatakse 24 600 ning eurot, mille eest taastatakse Emajõe, Luhasoo ja Ingatsi õppe- noorendikke 19 000 hektaril. poollooduslikke kooslusi rajad, rekonstrueeritakse veel Investeeringuteks näeb RMK ning rajatakse Alam-Pedja ja 5 vaatetorni ja 8 rada. Uued uuel aastal ette 23,3 miljonit Mulluta-Loode looduskaitsealal projektid valmivad ja töid alus- eurot, millest 21,7 miljonit tuleb juurdepääsuteid ja truupe pool- tatakse ka Keila-Joa pargis, RMK omavahenditest ja 1,6 miljo- looduslike koosluste hoolda Neeruti linnamäel ning Lõhavere nit Euroopa Liidu Ühtekuuluvus- miseks. Samuti taastatakse soid ja Varbola muinaslinnuses.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 5 Uudised RMK esialgsed majandustulemused: käive 178, kasum 51 miljonit eurot

Esialgsete majandustulemuste äikesetormi tagajärgede likvi- 24 000 hektaril, noore metsa kohaselt ulatus RMK käive deerimisest ja kaitseväe harjutus- kasvutingimuste parandamiseks 2016. aastal 178 miljoni euroni väljade raadamisest,” selgitas tehti valgustusraiet 19 300 hek- ja kasum oli 51 miljonit eurot. RMK juhatuse esimees Aigar taril ning keskealistes metsades Käivet õnnestus võrreldes Kallas. Ta lisas, et ka RMK harvendusraiet 9000 hektaril. 2015. aastaga kasvatada 8% käibe ja kasumi kasv tulenevad 2015. aastal teenis RMK ja kasumit 40%. suurenenud müügimahust, aga 165,1 miljoni suuruse käibe juu- ka tõhusamast varumistööde res 36,6 miljonit eurot kasumit, 2016. aastal müüs RMK 4 miljo- ja logistika korraldusest. puidumüük ulatus 3,6 miljoni nit kuupmeetrit puitu 178 miljoni Metsakasvatustööde mahud kuupmeetrini. euro eest. „Puidumüük suurenes 2016. aastal kasvasid. Metsa 2017. aastaks prognoosib võrreldes aasta varasemaga, istutati 20,2 miljonit puud ehk RMK 178 miljoni suurust käivet, valdavalt oli see tingitud juuli- 900 000 puud rohkem kui 2015. millelt plaanitakse teenida kuus Lõuna-Eesti metsi tabanud aastal. Metsauuendust hooldati 39 miljonit eurot kasumit. Eesti-Vene piiriala sai puhastatud

RMK lõpetas möödunud aasta lõpus tööd Eesti ja Venemaa aju tise kontrolljoone Eesti-poolsel RANDO KALL RANDO piiriribal. Kokku puhastati Foto: Foto: võsast ja metsast 136 kilomeetri pikkune ala suurusega 366 hek tarit, sellest 70% ka freesiti.

Keskmiselt oli puhastatud piiriala 10 meetri laiune, ent oli ka kohti, kus see ulatus 300 meetrini. Kogu piirialalt saadi 28 600 tihumeetrit puitu ja 6000 tihumeetrit raidmeid ja tüveseid, millest tehti hakkpuitu. Piiri puhastustööd läksid maksma 1,3 miljonit eurot, sellest kän- dude freesimise kulu moodustas 400 000 eurot. Tööde kulud said Keskmiselt oli puhastatud piiriala 10 meetri laiune, kaetud metsamaterjali müügist kuid kohati ulatus laius ka 300 meetrini. saadavast tulust. RMK juhatuse liikme Tavo AS-ist. „Praktilisema poole pealt väljaehitamisse antud.” Uuetalu sõnul oli piiripuhastus iseloomustasid töid keerukad RMK alustas Eesti ja Venemaa RMK jaoks eriline nii mitmeski looduslikud olud – palju soist vahelist kontrolljoone ala puhas- mõttes. „Esmalt muidugi suur pinnast, künkad ja mäed. Eriti tamist 31. oktoobril 2014. Tööde sümboolne väärtus, mis sellega suured olid kallakud Piusa jõe käigus raius RMK piirialal oleva kaasnes, ja siinkohal tänan meie ääres, mis tegi masinatel seal metsa ja võsa, freesis kände ja partnerettevõtjaid hea töö eest,” liikumise raskeks,” rääkis korraldas raadatava metsamater- lausus ta, tuues välja Diksoonia Uuetalu. „Ka ilm ei soosinud jali äraveo. Lisaks maismaa OÜ, Kuldar Kiisler Sarapiku meid ei möödunud aastal ega võsast puhastamisele koristas talu FIE, Dammix ASi ning tänavugi, aga nüüd on suur töö RMK piirialadelt ka mahalange- käsisaemehed Peipsi Kalamees tehtud ja RMK panus riigipiiri nud puud ja kopratammid.

6 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Uudised Otsustajate Metsakooli on lõpetanud seitse lendu

Detsembri lõpus kogunes RMK Tallinna kontoris Miniseminaril kuulati Eesti Maaülikooli hommikuseminarile seitse lendu metsakooli vilistlasi. metsakasvatuse professori Hardi Tulluse ettekannet metsa maksimaalsest süsiniku sidumise võimest ja Eesti Metsa- ja Puidu- tööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja ettekandes uuriti võimalusi, kuidas KRISTI PARRO KRISTI suurendada süsiniku sidumist puidus. Foto: Foto: 2013. aastal alustati metsasektorit ühendava Eesti Metsaseltsi eestvedamisel Otsustajate Metsakooliga, mis viib kaks korda aastas otsustajad ja arvamusliidrid metsa ja ettevõtetesse. Ekspertide eest vedamisel räägitakse ausalt ja avameelselt metsanduse kitsaskohtadest ja võimalus- test ning arutletakse, kuidas jõuda erinevaid huvigruppe kaasates paremate lahendusteni. Esimene Otsustajate Metsakool toimus Keskkonnaagentuuri andmehaldusosakonna juhtivspetsialisti RMK Viimsi looduskeskuses, järgnevatel Mati Valgepea eestvedamisel uurivad Cybernetica juhatuse esimees Oliver Väärtnõu ja Brüsselis Andrus Ansipi kabinetis majandus aastatel jõudsid osalejad Viljandimaale, teemasid vedav Aare Järvan, millest sõltub metsa kasv. Raplamaale ja Läänemaale. RMK Tallinna kontoris näeb Loreida Heina fotolavastusi

Sisearhitekt Loreida Hein avas jaanuari keskel RMK Tallinna kontori aatriumis installatsiooni „Seeking Souls” – fotolavastused Eestis ja Islandil.

„Seeking Souls” („Otsivad olendid” ehk „Hingi püüdes”) on fotolavastuste seeria, mida inspireeri- sid Eesti ja Islandi lummav loodus ja erakordsed heliskulptuurid. Piltide lugu loovad ebatavalisse keskkonda paigutatud väekad elemendid, millega kunstnik on reaalsust moonutanud. Tegemist on eksperimentaalse rändnäitusega, mis olenevalt asukohast eksponeerib erinevaid töid erinevas sea- des ning vastavalt sellele, millised kaadrid saavad kõrvuti, muutub vaataja jaoks ka jutustuse kulg. Viimati oli näitus üleval 2015. aastal Kultuurikatla aias PADA, enne seda toimusid väiksemad installatsioonid Viljandimaal, Tartumaal, Põlvas, Värskas ja Vormsil. Loreida Hein on sisearhitekt ja ettevõtja, Eesti Näitus on avatud RMK Tallinna kontoris Sisearhitektide Liidu juhatuse liige, kes on lisaks (Toompuiestee 24) 17. märtsini argipäeviti era- ja avalike ruumide kujundamisele teinud kell 9–18. Ülevaade näitustest: seinagraafikat ja kunstiprojekte koos mitmete www.facebook.com/seekingsouls loominguliste meeskondadega.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 7 Uudised Riigimetsast toodi 11 500 jõulukuuske

Lumise jõuluilma Igal aastal viib RMK jõulu- Keskkonnainspektsiooni ja RMK puudumisest hoo kuuski kingituseks ka asendus- töötajad. Keskkonnainspektsiooni limata tõid Eesti kodudele üle Eesti. Ka sel aastal avalike suhete nõuniku Leili inimesed lõppe viisid RMK töötajad asendus Tuule sõnul ei tuvastanud Kesk- nud pühade ajal kodudesse ligi 100 kuuske. RMK konnainspektsiooni inspektorid riigimetsast 11 500 jõulu Ida-Virumaa metsaülema Alar detsembris metsas kontrollkäike kuuske, mis on ca 15% enam Süda sõnul viis RMK sealkandis tehes rikkumisi, samuti olid kui eelmisel aastal. asenduskodudesse 10 jõulukuuske. müügiplatsidel kuusemüüjatel „Jõuluaeg on üksteisele tähele- nõutavad paberid olemas. Kuuski hakatakse riigimetsast panu osutamise aeg, kuuskede RMK pakub riigimetsast tooma juba detsembri alguses, ent viimine lastekodudele on RMK-s kuusetoomise võimalust alates kõige populaarsem kuusetoomise pika traditsiooniga ning ilus aastast 2008. Eelmisel aastal aeg on tavaliselt nädalavahetusel kingitus nendele, kes on pere toodi riigimetsast 9800 kuuske. vahetult enne jõule. Kõige enam tähelepanust teenimatult ilma Jõulukuuski tohib raiuda vaid osteti tänavu 1–2-meetriseid jäänud,” ütles metsaülem. sealt, kus neil ei ole lootust kuuski, mis maksid 8 eurot. Kuuse toomine riigimetsast suureks kasvada: teede ja kraa- Mobiilimaksega tasuti enam on üles ehitatud usaldusele, vide servadest, liinide ja vana kui 80% kuusepuude eest. ent metsaskäijaid kontrollivad metsa alt. Ajakiri Metsamees sai värskendust

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES DETSEMBER 2015 NR 4 (125) 16. AASTAKÄIK

September–oktoober 2009 nr 4 (100) 10. aastakäik RMK ajakiri www.rmk.ee/metsamees

RMK uuendas 18. aastakäiku 2015 2001 2009 alustanud väljaande Metsa Projektimeeskonnad                                                    mees kujundust, et ajakirja vahefinišis                

lk 7     oleks veelgi mugavam ja                              meeldivam lugeda.                                                                                                                 

            7–16             Selle aasta alguses süsteemse PEATEEMA          Üks aasta RMK 23–26    ümberkorraldustest      PERSOON           4–6 Biologilise mitme- 33–36 43–61     UUDISED kesisuse spetsialist LOODUSFOTO PUHKEPÄEV     Renno Nellis         Kaitsemetsade Kunstiakadeemia Mees, kes RMK hakkab Narva Jarek Jõepera Sündmused ja    Elektrijaamadele öö karuonnis üritused, kroonika,    majandamine raie- valmistab ette tule- teab kõike, mis hakkpuitu tarnima ürituste kalender,      37–42 õnnitlused, toit,        värskenduskuuri läbinud Metsa- mahtu ei kasvata vasi puidueksperte RMK-s teoksil Elistvere loomapark DEBATT AJALUGU lastekas, raamatud,         saab uue väravamaja Väljasurnud ristsõna Kas RMK reform       lk lk lk Riigi jahimaa saab õigustas ennast? palgiparvetamise 13 19 23 märgistatud traditsioonid 62–63         KOMMENTAAR    Metsamehega koos Puiduturul UUED     TÖÖTAJAD SELLES NUMBRIS: ka Eesti Mets uued tuuled               mees ei ole piirdunud esmapilgul                                           hoomamatuks jäävate kosmeeti-                                      Metsamees on aastatega aina paremaks läi-                                                 liste muudatustega. „Sisukatele            nud: aastal 2009 muutus väljaanne ajalehest                                   lugudele ja piltidele kitsaks                                            

ajakirjaks, 2013. aastal tegime ajakirja välja-                                                                            jäänud Metsamees sai ruumi nägemises mõningaid uuendusi ning aeg                                                                                                                 ajakirjale taas värsket sisu ja ilmet anda       juurde suurenenud välis-          mõõtude arvelt: jõudis kätte nüüd, 2017. aasta alguses. vähendamata head lugemist, on valik, mis toob ajakirja rohkem enam ruumi fotodele,” räägib kergust ning muudab lugemise

. 18. aastakäik . nr 1 (129) . Jaanuar 2017 muudatustest peatoimetaja ja info saamise hõlpsamaks. . www.rmk.ee/metsamees RMK ajakiri Mari-Liis Kitter. „Ajakiri on „Ajakirja nimi esikaanel – endiselt käepärane ja formaadilt Metsamees – saab nüüdsest iga väheldane, kuid köiteviis on nüüd väljaande kaaneillustratsiooniga nagu suurematelgi ajakirjadel – kokkusobiva tooni – nii eristu- liimitud seljaga. Paber, millele vad ajakirja uued numbrid ja on ajakiri trükitakse, on jätkuvalt meeldejäävamad,” ütles DF-i sama – 100% korduvkasutatud disainer Kristjan Jagomägi. kiust valmistatud.” RMK maakasutus Metsamehe uue kujunduse (ja Toimetus soovib lugejatele head strateegia: igale eraldisele kindel kasutuseesmärk ka kõigi eelnevate versioonide) tutvumist ja põnevaid lugemis- Rootsi Puidu metsandus KAUPO KIKKAS KAUPO on maailma Foto: Foto: Eva võimalused autorid disainibüroost DF selgi- elamusi. Teie tagasiside on nafta tipus Truuverk Raievanuse puhastab asendamisel alandamine ennetaks maailma tavad, et värskendatud ja veidi väga oodatud e-posti aadressil kahjustusi täiendust on saanud ka šriftide [email protected].

8 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Erametsa uudised Metsaomaniku paneks tegutsema suurem hooldusraietoetus Novembris Viljandis toimunud metsanduse infopäeval analüü Metsakasvatustööde suhe uuendusraie pinda siti toetuste mõju erametsade Eramets 2012–2014 majandamisele.

Läänemaa Metsaühistu tegevjuht ja Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Mikk Link võrdles oma Arengukava ettekandes, kuidas edeneb met- 2014–2020 sanduse arengukava täitmine 1 ha 0,4 ha 1 ha 1 ha riigi- ja erametsas, ning tegi 1 ha 0,23 ha* 0,3 ha 0,6 ha ettepanekud, kuidas toetusraha Uuendusraie Metsauuendus Valgustusraie Harvendusraie abil metsaomanikke enam tegutsema motiveerida. Kui metsanduse arengukava Metsakasvatustööde suhe uuendusraie pinda 2014–2020 näeb ette iga hektari RMK 2012–2014 uuendusraie kohta metsauuendust 0,4 hektaril, siis RMK istutab ühe hektari metsa kohta 0,85 ha taimi. Erametsas on viimaste aastate jooksul metsaistutamine Arengukava kahekordistunud, kuid siiski 2014–2020 veel tagasihoidlik 0,23 ha (tai- 1 ha 0,4 ha 1 ha 1 ha mede müügi alusel) iga raiutud 1 ha 0,85 ha 2 ha 1,2 ha hektari kohta. Uuendusraie Metsauuendus Valgustusraie Harvendusraie Valgustus- ja harvendusraiet tuleks arengukava kohaselt teha uuendusraiega võrdsel maa-alal. lankide uuendamiseks. Ühistu- kulutustest. Motiveeriv summa RMK teeb valgustusraiet juhi arvutuste kohaselt oleks oleks vähemalt 200 eurot hektari nõutust poole ja harvendusraiet metsa uuendamiseks vaja eral- kohta (arvestusega, et hooldusraie 1,2 korda enam, eraomanik aga dada kuni 5,5 miljonit eurot toe- tegelik kulu on 320 eurot/ha). iga raiutud hektari kohta vaid tusraha aastas, et see erametsa- 0,3 ja 0,6 hektaril. omanikele tõhusaks abiks oleks. Ettekandega „Uuendustööde Mikk Link tõi välja ka võima- Metsa hooldusraiete puhul jääb ja hooldusraiete potentsiaal lused eraomanike innustamiseks. praegu raha suures osas kasuta- erametsas” saab tutvuda Praegune toetusraha katab metsa mata. Üks võimalikke põhjuseid erametsaportaalis eramets.ee > uuendamise kulud 60% ulatuses on praegune hooldusraietoetuse kasulik ja huvitav > ja seda jagub vaid 6% erametsa- määr, mis katab vaid ⅓ tegelikest seminaride ettekanded. Erametsaliit sai juubeliaasta logo Tänavu tähistab Erametsaliit läbi aastate Kalle Põld 1996–1997; ümmargust 24.04.1992 Eesti Talumetsa Toomas Krevald 1997–1998; sünnipäeva Liidu asutamine Jaak Herodes 2000–2002; Eesti Erametsa 1992 esimesed metsaühistud Jaanus Aun 2002–2006; liit – 25 aasta 14.04.1994 Eesti Talumetsa Guido Ploompuu 2006–2008; eest alustas tege Liidu baasil asutatakse Ando Eelmaa 2008–2012; vust metsaomanike esindus Eesti Erametsaliit Taavi Ehrpais 2012–2013; organisatsiooni eelkäija Juhatuse esimehed: Aira Toss 2013–2015; Eesti Talumetsa Liit. Peeter Lutt 1992; Leonhard Polli Ants Erik alates 2015. 1992–1996 ning 1998–2000;

Metsamees nr 1 (129) / 2017 9 Peateema

RMK maakasutusstrateegia: igale eraldisele kasutuseesmärk Tekst: Kristiina Viiron . Fotod: Kaupo Kikkas, Rasmus Jurkatam, Rando Kall

Eelmise aasta suvel moodustatud uue RMK üksuse – maakasutusosakonna – lähiaastate tähtsaimad üles anded on määrata igale eraldisele kasutamise eesmärk ning määratleda alad, mida majandades tuleb arvestada rahva suure huviga.

Tegevusi on teisigi ning need on sõnas- taastamine ja nende maade välja renti- tatud RMK maakasutusstrateegias mine, põllumaade rentimine, tervise 2017–2020. Täiesti uue, maakasutusega radade rentimine MTÜ-dele, ATV-de rajad tegeleva osakonna ja sellele jätkuna endistes karjäärides jne,” loetleb Trave. strateegia loomise tingis osakonna pea Lisaks metsamaale on RMK-le lisan- spetsialisti Marko Trave sõnul asjaolu, dunud ka märgalasid, looduslikke rohu- et RMK-le on kuue aastaga lisandunud maid, mereäärseid rannaribasid ja teisi hulgaliselt maid ja seega ka ülesandeid. maid, mis on mõistlik jätta riigi oman- „Näiteks looduskaitselisi ülesandeid, disse. „RMK maakasutus on läinud sealhulgas poollooduslike koosluste hästi kirjuks, ei ole üksnes mets ja

10 Metsamees nr 1 (129) / 2017 KAUPO KIKKAS KAUPO Foto: Foto:

RENDILE: Poollooduslikud kooslused, nagu näiteks pildil olev rannaniit Matsalus, antakse reeglina rendile.

metsamajandamine, kuigi see on meie maa kasutuseesmärk on väljarentimine, põhiroll,” märgib Trave. „Seega kujunes siis metsakasvataja seda tükki üldse ei arvamus, et võiksime maakasutuse ees- vaatagi, tema töölauale see ei tulegi. märke eraldi määrata.” Ja kui maatükil on puhkemajanduslik Ka praktiline elu ise n-ö kirjutas ette, väärtus, otsustab külastuskorraldaja, et need eesmärgid tuleb täpsemalt sõnas- tada, kuna on ette tulnud olukordi, kus on keeruline langetada otsust, mida ühel Maakasutusosakonna ja sellele või teisel maatükil täpselt teha. Näiteks jätkuna strateegia loomise tingis kas raiuda vanas metsavahikohas õuepuud asjaolu, et RMK-le on kuue maha ja istutada asemele uus mets, kas aastaga lisandunud hulgaliselt teha rohumaa metsaks ja muu säärane. „Leidsime, et peaks olema keegi, kes maid ja seega ka ülesandeid. seab igale maatükile eraldi kasutusees- märgi,” täpsustab Trave. Kui kasutus mida sellega teha. Või kui on loodus- eesmärk seatud, saavad RMK erinevate kaitseline eesmärk, otsustab sealsete valdkondade töötajad selle põhjal otsus- tegevuste üle RMK looduskaitseosa- tada, kuidas tegutseda. „Näiteks kui kond,” räägib Trave. ►

Metsamees nr 1 (129) / 2017 11 Peateema RASMUS JURKATAM RASMUS Foto: Foto:

ARUTLEVAD: asemel turberaiet, teatud kohtadesse RMK maakasutuse Avaliku huviga metsad puude kasvama jätmist vms. Mingitel osakonna peaspetsia- Teine maaga seotud teema, mis aegade puhkudel, näiteks kui külaplats on list Marko Trave jooksul elust enesest tekkis ja eraldi RMK alal, võib raie ka tegemata jääda. ja juhatuse liige Tiit Timberg. lähenemist vajab, on seotud raietega. KAH-metsas toimuvate lageraie- ja Metsaraie kohas, näiteks asula servas, metsauuendustööde ajaks kavatseb kus inimesed armastavad jalutada, RMK panna langi serva üles infotahv- rattaga sõita või muul põhjusel viibida, lid, selgitades käimasolevaid töid ning on ikka kippunud pahameelt tekitama. jagades teavet ka metsa eluringi kohta. RMK-l on plaan niisugused alad avali- Infotahvlitel hakkab olema ka QR-kood, kult n-ö pildile tuua, käsitledes neid mis suunab RMK kodulehele, kust saab kõrgendatud avaliku huviga metsade veelgi põhjalikumat infot. ehk KAH-metsadena. Lisaks asulalähe- „Linnainimeste jaoks on metsaraie dastele metsadele kuuluvad KAH-met- paha, maainimesed, kel on endal mets sade sekka ka RMK külastusobjektidega või kes kütavad ahju puudega, ei ole alad. „Seal liiguvad inimesed rohkem, metsandusest nii võõrandunud. kuid ühtlasi peab seal ka metsamajandamine toimima,” tõdeb Trave. Nende metsade majandamiseks koos- Metsaraie kohas, näiteks asula tab maakasutusosakond juhendi, teavitus- servas, kus inimesed armastavad töösse on kaasatud RMK kommunikat- jalutada, rattaga sõita või siooniosakond. Näiteks kui KAH-alal muul põhjusel viibida, on ikka plaanitakse raiet teha, annab RMK kommunikatsiooniosakonna abiga piir- kippunud pahameelt tekitama. konna elanikele teada, mida tegema hakatakse. „Plaanime inimestega läbi rääkida Nad teavad, et puu sünnib, elab, sureb, ja oma tegevust selgitada: majandame, aga linnainimeste jaoks on raiumine et küps mets saaks ikka raiutud, säilita- halb,” põhjendab Trave, miks on teavi- des ka puhketegevuse,” ütleb Trave. tustöö vajalik, ja lisab: „Mets on meie Mõnel pool võib see tähendada lageraie ainuke loodusvara, mida on võimalik

12 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Peateema loodust kahjustamata kasutada.” Ühtlasi on kavas inimestelt KAH-met-

sade osas veebirakenduse kaudu uurida, KALL RANDO

millised on nende huvid seoses konk- Foto: reetsete kohtadega. „Palju juba teame ka, aga sageli ei tea me kõike, mida inimesed tähtsaks peavad,” märgib Trave. Kõiki KAH-metsi hakkab nägema RMK koduleheküljel.

Kas kõiki maid on ikka vaja? Need kaks teemat – seada igale maa tükile eraldise kaupa kasutuseesmärk ning määratleda metsad, mida majandades tuleb arvestada kõrgendatud avaliku huviga, on maakasutusstrateegia neljast VANA KARJÄÄR: RMK-le tulevad üle ka näiteks endised põlevkivi punktist olulisimad. Teised kaks punkti kaevandusalad, mis on metsastatud ja mida RMK hooldab. näevad ette, et kahe järgneva aasta jooksul inventeeritakse RMK omanduses olev maa riigi omandis hoidmise ots tarbekusest lähtuvalt ning loobutakse maast, mida ei ole mõistlik riigile hoida. RMK-le täiendavalt Enamik maid on RMK-le antud loodus- kaitselistel põhjustel ning neist RMK maid juurde lahti ei ütle. „Aga vaatame metsi, mis asuvad era- Aasta lõpus tuli Maa-ametilt RMK-le maade vahel, kuhu ei lähe ka teid ning täiendavalt üle ligi 32 000 hektarit maad. kuhu majandama minna oleks kallim kui metsast saadav tulu,” selgitab Trave, „Kõigepealt inventeerime ja siis saame täpsemalt teada, millised võiks olla need metsad, mida millised need lisanduvad maad on,” selgitab RMK juhatuse liige ei ole mõistlik riigi valduses hoida. Tiit Timberg. Tegemist on maatükkidega, mille Maa-amet on Lisaks näeb maakasutusstrateegia ette jätnud riigi omandisse ning neid ei vajata lähiaastatel müügi leida maale, mis ei ole küll riigimetsa tehinguteks. Metsa osakaal neil maadel on GIS-i päringu alusel majandamiseks vajalik, ent mida on suurem kui 75%. tarvis riigi omandis hoida muudel põh- „Toome need maad aasta jooksul majandamisse. Teeme seal justel, kasutus ja kasutajad väljastpoolt. kõike, mida on vaja, alates raietest-uuendamisest kuni selleni, Nende sekka kuuluvad näiteks loodus et kasutusest väljas rohumaad saaksid metsastatud,” tutvustab likud rohumaad, poollooduslikud Timberg edasisi plaane. kooslused, aga ka näiteks niisugused Selle aasta esimeses kvartalis vaatab RMK koos Maa-ametiga puhkeväärtusega alad, kus RMK pole üle veel 10 000 hektarit nende volitatud valitsemisel olevaid ise midagi teinud, kuid kus käiakse maatükke, kus kehtivad looduskaitselised piirangud, ning samuti suusatamas, ATV-ga sõitmas jms. maatükid, mis võiksid parandada ligipääsu riigimetsadele. „Kui RMK omanduses on vana karjäär, „Et ei tekiks olukorda, kus mõne maatüki müük lõikab ära millest osa on veekogu ning osa korras- juurdepääsu riigimetsa,” selgitab Timberg, lisades, et teisalt tamata ala, on meil valik, kas rentida see võiks need riigimaad, kuhu raskesti ligi pääseb (eramaade ala motohuvilistele või rekultiveerida ja vahel), Maa-ameti kaudu müüki minna. istutada sinna mets,” toob Trave näiteks. Aastatel 2010–2016 on RMK-le lisandunud ligi 250 000 Aga on ka niisuguseid metsamajanda- hektarit maad. Inventeeritud maadest on metsamaa osakaal mise koha pealt mittevajalikke maid, olnud u 60% ja mittemetsamaadest olulise osa (20%) moodus- mida RMK ei kavatse välja rentida ega tavad sood. Majanduskategooriate lõikes jaguneb metsamaa ka omandist loobuda. Selline võib olla järgmiselt: rangelt kaitstavat maad on 26%, majanduspiiran väheväärtuslik metsamaa, näiteks raba- gutega maad 28% ning majandatavat maad 46%. männik ning seesugused maad märgi- Timbergi sõnul on riigimetsa majandaja roll jätkuvalt olla takse eraldi kategooriaks – koosluste ja maade vormistamisel riigile jäetavate maade „aidamehe” rollis elupaikade säilitamine. „Kõik loodus- ehk vormistada RMK-le need maad, mida mingil põhjusel kaitselised väärtused ei pea asuma (kaitsealused maad, maardlate alused maad jms) ei saa müüa kaitsealal,” täpsustab Marko Trave. ja tuleb riigile jätta.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 13 Peateema

PRAEGUNE SEADUS: 85-aastane kuusik Lääne-Virumaal Porkuni lähistel. Praeguse seaduse kohaselt tohib raiuda, aga kuna kõrval on lank, siis liitus ei luba seda veel teha. Puistus on sees metsa- kuivi kuuski, tehtud on ka sanitaarraiet.

Raievanuse alandamine ennetaks kahjustusi Tekst: Kristiina Viiron . Fotod: Rasmus Jurkatam, RMK Kuuse raievanuse alandamine võimaldaks raiuda enne, kui pess puidu rikub, selgitab RMK metsakorraldus osakonna juhataja Veiko Eltermann.

Juba eelmise aasta alguses avalikustatud kavanda- Veiko Eltermanni sõnul tähendaks viljakate kasvu- tavad muudatused metsaseaduses tõusid aasta kohtade kuusikute raievanuse allapoole toomine lõpu eel ootamatult tõsiseks vaidlusteemaks. seda, et suureneks tarbepuu väljatulek ja väheneks Nende seas sai terava kriitika osaliseks ka kuuse kuusikute kasvatamine küttepuuks. raievanuse alandamine IA ja I boniteedi kuusiku- „Jättes kõrvale kuusikud, mille ülesanne on panus- tes. RMK metsakorraldusosakonna juhataja tada eelkõige meie metsade loodusväärtustesse,

14 Metsamees nr 1 (129) / 2017 RASMUS JURKATAM RASMUS Fotod: Fotod:

VÕIMALIK SEADUSE- MUUDATUS: 65-aastane kuusik, mis kasvab samuti Porkuni lähistel. Praeguse metsaseaduse kohaselt seda veel nii- suguses vanuses raiuda ei tohi, küll aga siis, kui seadusega toodaks IA boniteedi kuusikute raievanus 60 aasta peale. Pildil olev puistu on enam-vähem terve.

seostame kuusepuiduga ikka head ja kvaliteetset „Oleme oodanud 60, 70, 80 aastat ja lasknud ehitusmaterjali, millest on tehtud meie kodud. Oleks väärtusliku ehitusmaterjali sõrmede vahelt maha väga arukas väärtusliku ehitusmaterjali saamine loo- pudeneda, saades asemele küttepuu, mida halu- duse reeglitega ühte rütmi seada,” tõdeb Eltermann. puuna keegi oma ahju ei ihka ja mille saab märksa lühema ajaga näiteks hall-lepikutest.” Eltermanni sõnul on IA boniteedi kuusikute Juurepess kahjustab jooksev juurdekasv maksimaalne vanuses Viljakate kasvukohtade kuusikute kaaslaseks saab 35–40 aastat ja keskmisest juurdekasvust juurepess, mis kahjustab tüve alumist osa ehk seda väiksemaks muutub see vanuses 65 aastat. osa, millest saab lõigata kõige hinnalisemat puitu – palki. Paraku ongi suurem osa karbonaatsetel mul- dadel kasvavatest viljakatest kuusikutest Eltermanni 60 aastat on vanus, millest alates andmetel 80. eluaastaks ehk selleks ajaks, kui neid viljakate kuusikute keskmine hektari tohib seaduses lubatud vanuse kohaselt raiuma tagavara kasv hakkab märgatavalt hakata, oluliselt kahjustunud. „IA boniteedi kuusikutest saame 56% palki, 24% hoogu maha võtma. paberipuud ja 20% kütet ja madalakvaliteedilist palki. IA boniteedi männikutes on palgi väljatulek „60 aastat on vanus, millest alates viljakate 86% ja kütte ning madalakvaliteedilise palgi välja- kuusikute keskmine hektari tagavara kasv hakkab tulek vaid 2%,” võrdleb Eltermann Eesti metsade märgatavalt hoogu maha võtma,” tõdeb Eltermann. kahe peamise puuliigi väljatulekut. 60 aastat on ka vanus, milleni IA boniteedi ►

Metsamees nr 1 (129) / 2017 15 Peateema

kuusikute raievanust seadusemuudatuse kohaselt alandataks. I boniteedi kuusikute raievanust lubaks seadusemuudatus allapoole tuua kümne aasta võrra ehk 80-lt 70-le aastale.

Raiutakse kahjustuse pärast Tõsi on ka see, et juba praegu raiutakse hulk riigimetsa kuusikuid nooremana kui minimaalne küpsusvanus 80 aastat – metsakaitse ekspertiisi alusel.

Kui raievanust alandatakse, saaks metsa majandaja, sh ka RMK raiekohti valida vastavalt metsade seisukorrale.

„40% IA ja I boniteedi kuusikutest raiutakse metsakaitse ekspertiisi otsusega nooremana kui 80 aastat; 22% nooremana kui 70 aastat ning 13% nooremana kui 60 aastat,” toob Eltermann välja. Näiteks 2014. aastal tehtud analüüsi järgi raiuti Järvamaa metskonnas 44% ja Lääne-Virumaa metskonnas 65% kuusikutest metsakaitse ekspertiisi otsustega enne minimaalset küpsus vanust ehk enne 80 aastat. Nimetatud maakondades on lagunevate kuusikute osakaal märksa suurem kui mujal.

Kuusikuid saab küpsusvanusest nooremana raiuda ka küpsusdiameetri alusel, RMK majandatavate kuid see peaks andma võimaluse raiuda tervena küpsusdiameetri saavutanud metsade kuusikud kuusikuid, mitte ei peaks olema massi liselt kasutatav abiventiil kahjustatud, RMK majandatavate metsade kuusikute pindala on kuid lubatud raievanust veel mitte 145 000 ha, sellest 53 000 ha on I ja IA boniteedi kuusikud. saavutanud metsade uuendamiseks, Majandatavates metsades on I boniteedi kuusikuid vanuse ütleb Eltermann. vahemikus 70–79 aastat 3770 ha, neist 2000 ha on diameeter Kui raievanust alandatakse, saaks väiksem kui küpsusdiameeter 26 cm. metsamajandaja, sh ka RMK raiekohti valida vastavalt metsade seisukorrale. Majandatavates metsades on IA boniteedi kuusikuid vanuse „Kasvaks tarbepuu väljatulek ja vähe- vahemikus 60–79 aastat 2450 ha, neist 1200 ha on diameeter neks kuusikute kasvatamine küttepuuks. väiksem kui küpsusdiameeter 26 cm. Saaksime ilmselgeid otsuseid langetada Kokku tekiks raievanuse alandamisega juurde 3200 ha ilma kulutusteta metsakaitse ekspertii- küpseid kuusikuid, mis tähendaks võimalust kasvatada kuusikute sile,” tõdeb Eltermann. aastast uuendusraie mahtu maksimaalselt 320 ha võrra. Viljakate kasvukohtade kuuse Valdavalt puudutaks raiemahtude kasv raievanuse alandamise vajalikkust Lääne-Virumaad ja Järvamaad. põhjendas Veiko Eltermann ka ajakirja Möödunud aastal oli kavas raiuda kuusikuid 1800 ha. Eesti Mets 2016. aasta 1. numbris.

16 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Peateema

HEA MATERJAL: Kuuse- puit on teada-tuntud hea ehitusmaterjal, mille saamiseks tuleb puu vilja- kas kasvukohas raiuda maha õiges vanuses. Hiljem palgi väljaandvus kahaneb oluliselt. RMK Foto: Foto: Huvigrupid jõudsid üksmeelele 16. jaanuaril kogunenud metsandusnõukogus jõudsid erinevad huvigrupid metsaseaduse muudatuste osas üksmeelele. Kuuskede raievanust alandatakse ning täiendavalt võetakse metsa range kaitse alla.

Muuhulgas jääb jõusse plaan alandada IA boni- Tartu ülikooli teadlastega vaadatakse eelvalikusse teedi kuusikute raievanus 80 aastalt 60-le ning kuulunud alade täpsed asukohad ja piirid üle ning I boniteedi oma 70-lt 60-le, et oleks võimalik tehakse keskkonnaministrile ettepanek vajaliku majandusmetsade küpsed kuusikud optimaalses kaitsekorra kehtestamiseks. Eelmise aasta lõpu eas kasutusele võtta. seisuga on riigimetsast range kaitse all 19%, uute Range kaitse töörühma koostatud tegevuskava kaitsealade moodustamisega ületab see number alusel võetakse täiendavalt kaitse alla laane- ja 20% piiri. salumetsa. Tänaseks on salumetsadest range kaitse Mis puudutab turbe- ja valikraiega seonduvaid all 14 030 hektarit ja range kaitsega on vaja veel muudatusi, siis leiti, et majandatavates metsades katta 13 000 hektarit. on need vajalikud, suurendamaks lageraiele alter- Metsade range kaitse töörühm on täiendavad natiivsete võtete kasutamist. Piiranguvööndites tuleks kaitsealad välja pakkunud, need paiknevad erandi- aga suures osas säilitada praegu kehtivad normid. tult riigimetsas, mistõttu võttis RMK juhatus vastu otsuse peatada nendes metsades raie. Koostöös Allikas: keskkonnaministeerium, RMK

Metsamees nr 1 (129) / 2017 17 JÜRI PERE JÜRI Foto: Foto:

RMK aitab tunda end õnnelikumana

Rahvusvahelises uuringus Meaningful Brands saavutas RMK 28 Eesti tippbrändi võrdluses parima tähendusrikkuse indeksi.

RMK osales hiljuti teist korda rahvus- looduses liikumise positiivset mõju vahelises uuringus Meaningful Brands, heaolutundele kinnitavad mitmed Mauri Sööt mida Eestis viib läbi Idea Group. Uuring rahvusvahelised uurimused. Idea Groupi selgitab tippbrändide tähendusrikkust ja uuringute juht seda, kuidas tajutakse brändide panust nii inimeste isikliku kui ka kollektiivse Miks RMK korda läheb? heaolu parandamisse. Nagu enamiku brändide puhul, mõjuta- vad RMK brändi üldist tugevust enim selle funktsionaalsed toote- ja teenuse Parim tähendusrikkuse indeks omadused. Neist olulisemad on teenuste RMK saavutas 28 Eesti tippbrändi ja toodete tajutav kasulikkus, vastutus võrdluses parima tähendusrikkuse tundlikkus ja ohutus ning brändi indeksi. Bränd sarnaneb maailma ühe liidrikuvand oma valdkonnas. tähendusrikkama brändiga Google – mõlemad pakuvad olulisel määral tasuta teenuseid, mis toidavad üldkuvandit, kuid Märkimisväärsed 47% täidavad samal ajal edukalt ärieesmärke eestimaalastest, kes on RMK business-to-business teenuste kaudu. brändiga tuttavad, väidavad, Märkimisväärsed 47% eestimaalastest, et bränd aitab neil ennast kes on RMK brändiga tuttavad, väidavad, õnnelikumana tunda. et bränd aitab neil ennast õnnelikumana tunda. RMK ületab näiteks teise koha saavutanud Telia tulemuse 11% võrra Tähtsuselt teisel kohal on brändi panus ja Eestimaa Looduse Fondi oma 17% inimeste isiklikku heaolusse – kuivõrd võrra. See on mõistetav, kuna vabas tajutakse, et brändi kasutades saab

18 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Uuring

aidata maailma paremaks muuta. näitaja poolest. Esiteks tunnevad inime- Kolmandal kohal on RMK kui organisat- sed brändi teenuste kasutamisel enam, siooni nähtav panus meie kollektiivsesse et nad panustavad nii maailma pare heaolusse just keskkonnahoiu võtmes. maks muutmisse. Teisalt eristub sotsiaalne mõõde: bränd aitab kaasa inimeste omavahelisele ühenduses ole- RMK bränd praegu misele ja kogemuste jagamisele. Kesk- RMK bränd põhineb nii teenuste kui miste võrdluses jääb RMK viimase ka visuaalse identiteedi osas eelkõige näitaja puhul alla vaid Teliale. metsal ja rohelusel, mistõttu hinnatakse selle puhul kõige kõrgemalt just panust keskkonda. Brändiga seostatakse nii RMK bränd põhineb nii teenuste kui ka visuaalse taastuvat toorainet, tõhusat energia identiteedi osas eelkõige metsal ja rohelusel, kasutust kui ka tõelist panustamist mistõttu hinnatakse selle puhul kõige kõrgemalt keskkonnaprobleemide lahendamisse. Teisena seostakse praegu RMK-ga just panust keskkonda. tugevalt positiivseid toote- ja teenuse omadusi, eriti liidrikuvandit ja toodete ning teenuste kasulikkust. Kuidas edasi? RMK-d kui suurt organisatsiooni nähakse Uuringu tulemuste põhjal tasub RMK-l ka Eesti majanduse edendajana. Kui teenuse funktsionaalsete omaduste aren- mõned aastad tagasi võeti kasutusele damisel tegeleda vastutustundlikkuse ja euro, aitasid RMK tulud täita riigil ohutusega – RMK kui Eesti loodushoiu vajalikku eelarvetasakaalu kriteeriumi. lipulaeva jaoks peegeldab vastutustund- likkust jätkusuutliku tasakaalu hoidmine looduse kaitsmise ja loodusvarade kasu- Muutused 2013–2016 tamise vahel, mis hõlmab raiemahtude Kolme aastaga paranes kõige enam kontrolli all hoidmist ning metsade hin- RMK-ga suhtlemise lihtsuse tajumine, damist looma- ja taimeliikide elukesk- mis aastal 2013 oli üks põhilisi arengu- konnana, mitte pelgalt puufarmina. vajadusi. Vastajate sõnul kuulab ja Teisalt oodatakse RMK-lt nagu ka teis- austab organisatsioon ka oma kliente telt brändidelt praegusest enam, et need senisest enam. aitaksid inimestel elu paremini korral- Kollektiivse heaolu näitajatest dada. RMK-le võiks see tähendada on enim paranenud RMK kui senisest rohkem inimeste innustamist hea töökoha kuvand. positiivseid harjumusi omaks võtma Isikliku heaolu aspektidest paranesid loodusradade rajamise ja populariseeri- RMK näitajad kõige jõudsamini kahe mise kaudu. JOONIS 1. Bränd aitab mul tunda end õnnelikumana (kõik, kes on brän- diga tuttavad; 7-palli skaala keskmine).

Allikas: Uuring Meaningful Brands 2016, Idea Group

Metsamees nr 1 (129) / 2017 19 RASMUS JURKATAM RASMUS Foto: Foto:

SÜDAMEASI: Eva Truuverk on olnud lapsest saati maailmaparandaja. Maailma- koristust korraldama ärgitab teda ka sisemine sund.

20 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Persoon Eva Truuverk juhib maailma puhtamale kursile Tekst: Kristiina Viiron . Fotod: Rasmus Jurkatam, erakogu

Eva Truuverk tegutseb iga päev selle nimel, et 2018. aasta 8. septembril tuleks maailma eri nurkades võimalikult palju inimesi kodust välja ning koristaks oma riigi puhtaks, nagu tehti Eestimaal ligi üheksa aastat tagasi.

Päev peaks tulema suurejooneline ja äge. Veelgi olemas partnerid ja meeskonnaliidrid ning finant- enam − eesmärk on teha teavitustööd selle nimel, sid sündmuse korraldamiseks. 2016. aasta lõpu et riigid jääksid edaspidi tõepoolest puhtaks. seisuga olid liidrid olemas 57 riigis ja töös on 48 potentsiaalset kontakti. Kui inimesed saavad tuttavaks, siis küsitakse Oleme alla kirjutanud koostöölepingud kolme sageli: „Mis tööd sa teed?”. Millise vastuse teie üleilmse organisatsiooniga, läbirääkimised käivad sellele küsimusele annate? veel kümnetega. Raha on praegu nii palju, et Vastan erinevalt, sõltuvalt tujust. Armastan šokee- saame tegevust jätkata 2017. aasta keskpaigani. rida, eriti võõrast seltskonda, öeldes, et olen Eesti Loodame esimesel poolaastal avada lisaallikaid. esikoristaja. Reaktsioon on tavaliselt: „Kuidas nii?”. 2017. aastal on fookuses tehnoloogia. Tahame Teine vastus on, et ma ei käi tööl. Ütlen ikka, et kaardistada kogu maailma prügi sarnaselt 2008. olen oma elus tööl käinud üheksa kuud ja kogu üle- aastaga, kui kaardistati kogu Eesti prügi. Selleks jäänud aja olen olnud iseendale töö tekitaja. Prae- on tarvis tarkvara ning see peaks tööle hakkama gust ametikohta ma ei pea ka tööks, see on missioon. 2017. aasta sügisel. Täpsemalt rääkides olen üks Teeme Ära liikumise eestvedajatest, sihtasutuse Teeme Ära juhatuse liige. Ja sihtasutus valmistub 8. septembril 2018 „Armastan šokeerida, toimuvaks üleilmseks koristuspäevaks? eriti võõrast seltskonda, öeldes, Jah, kõik meie tegemised on suunatud sellele, et et olen Eesti esikoristaja.” see päev tuleks suurejooneline ja äge. Meie eesmärk on, et 8. septembril 2018 toimuks koristuspäev 2018. aasta fookuses on kommunikatsioon ja vähemalt 150 riigis ja selles osaleks vähemalt 5% sündmusekorraldus, et võimalikult palju inimesi elanikkonnast. Teine suur eesmärk on viia ellu planeedil Maa teaks, et nad tulevad 8. septembril plaan keep it clean – peame ütlema inimestele, välja, leiavad prügihunniku ja koristavad selle ära. kuidas hoida maakera puhtana. Meie siit Eestist ei 2019. aasta fookuses on keep it clean’i plaani lähe teise riiki koristama ega saa teisi riike puhtana tutvustamine võimalikele partneritele: riikide valit- hoida – sealsed inimesed teevad seda ise. sustele, kohalikele omavalitsustele, nii suurtele Kuidas kavandate oma eesmärkideni jõudmist? kui ka väikestele korporatsioonidele, elanikele – Aastateks 2016−2019 on plaan päris täpselt paigas mida nemad saaks teha, et prügi ei tekiks ning ning igal aastal on oma fookus. 2016. aastal olid kui tekib, siis kuidas saaks seda võimalikult fookuses ressursid – raha ja inimesed, et oleks hästi taastöödelda. ►

Metsamees nr 1 (129) / 2017 21 Persoon

Sõnapaariga Teeme Ära seostuvad riik puhtaks ja et see toimub vähemalt kohe 2008. aasta Eesti koristustalgud sajas riigis. 2012. aasta lõpuks jõudsime ja 2009. aasta mõttetalgud. läbirääkimistega 96 riigini. 2013. aasta Alates 2008. aastast kuni tänaseni olen jaanuaris korraldasime kokkusaamise olnud kõigi 20 Teeme Ära projekti juures, nende 96 riigiga – paljud neist olid sel- sihtasutus Teeme Ära aga loodi 2011. leks ajaks juba reaalselt ka koristanud –, aastal ning selle peaeesmärk on kogu et valige nüüd liider ja koristage oma aeg olnud korraldada maailmakoristust. maa puhtaks. Selle kohtumise järel mõt- Kõik sai alguse sellest, kui Rainer lesime oma tegevuse lõpetada, misjärel Nõlvakul ja Toomas Trapidol tekkis iga riik koristab, millal talle sobib. Aga plaan koristada Eesti ühe päevaga puh- konverentsil öeldi, et oleme nii ägeda taks. 2008. aasta 3. mail toimuski tõeline võrgustiku kokku saanud, mida ei tohi unistuste päev, kui 50 000 inimest koris- laiali ajada. Mina, Rainer Nõlvak ja tas Eestimaad. meie endine IT-juht Jaak Laineste jäi- Mõtlesime, et see ettevõtmine jääb megi edasi tööle. Mõtlesime siis, kuidas ainsaks ning korraldustiim läks laiali. puhas maailm tõesti kätte võidelda. Aga kuna olime teinud ühe Youtube’i video, et koristuspäeva tutvustada, elas see netis oma elu ning meile hakati mit- Et inimeste teadlikkuses metest riikidest kirjutama, et tahame ka hakkaks midagi muutuma, nii teha. Lumepall veeres ja 2010. aastal peab igas riigis koristama tulema korraldasime seitsme riigi esindajatele vähemalt 5% elanikkonnast. kokkusaamise ja selgitasime, kuidas me Eestit koristasime. Aga jah, korraldustiim oli küll 2008. Ja kuidas siis? aastal laiali läinud, kuid kogunes uuesti, Et inimeste teadlikkuses hakkaks midagi et teha 2009. aastal mõttetalgud. Sealt muutuma, peab igas riigis koristama kasvas välja talgupäeva formaat igal tulema vähemalt 5% elanikkonnast. aastal Eestis toimuvaks sündmuseks, Korraga peab olema kaasatud terve kus inimesed tulevad kokku ja teevad riik ja terve planeet. seda, mida üksi ei saa või on igav teha: Kas miski saab üleilmse koristus pestakse kogukonna maja aknad puh- päeva toimumist veel ka takistada? taks, tehakse küla mänguväljak korda Loomulikult. Kõige suurem proovikivi vms. Seda korraldab nüüd Teeme Ära on ülisuur mastaap. Viie sõbraga 500 POLE ÜKSI: Ülemöö- egiidi all Eestimaa Looduse Fond. dunud suvel toimunud meetrit rannajoont puhtaks teha on teos- 2010. aastal toimusid koristustalgud Teeme Ära maailma- tatav, aga kaasata üleilmselt kümned mitmes riigis ning näiteks Sloveenias koristuse vabatahtlike miljonid erineva taustaga inimesed – ja tänuüritus. Lisaks tuli välja 14% elanikest. Sai selgeks, meil on sihtasutuses vaid kuus palgalist on pildil Tiina Urm, et peame maailmakoristuse nimel tööle töötajat – on keeruline projekt, aga mitte Tatjana Lavrova ja hakkama. Loodi sihtasutus, kus hakkas Agni Kaldma − kõik võimatu. Minu usk, et selle ära teeme, on tööle viis inimest. Võtsime nagu Eestiski on staažikad liiku- isegi suurem kui 2007. aastal, kui Eesti misse panustajad. sihiks, et ühe päevaga koristatakse üks koristust ette valmistama hakkasime. Kõige suurem ülesanne on leida 150 rainernõlvakut, igas riigis üks. Kui

ERAKOGU need leiame, on pool meie tööst tehtud.

Foto: Foto: Teine ülesanne on kommunikatsioon, et võimalikult palju inimesi teaks, et nad peavad 8. septembril 2018 välja minema, leidma prügi ja selle ära koristama. Mitu riiki on praegu maailma koristuspäeva võrgustikus? 113 riiki, aga kõigil ei ole meie hinnangul veel võimekust koristada korraga terves riigis. Meie kodulehel www.letsdoitworld.org/countries/ on näha kõik riigid, kus on liidrid ja kuhu me neid veel otsime.

22 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Persoon RASMUS JURKATAM RASMUS Foto: Foto:

Kas niisugust üleilmset ettevõtmist erinevalt, aga prügi ei polariseeri inimesi. EESMÄRGI NIMEL: korraldama ajendab teid ka enda Prügikoristus on täiesti positiivne ette- Eva Truuverk usub, et sisemine sund? võtmine. Toome kokku inimesed, kes 20 meili, 10 telefoni- kõnet ja kolm kohtu- Olen lapsest saati maailmaparandaja. mõtlevad ühtmoodi ning inimesed saavad mist, mis ta päevas Olin umbes viieaastane. Meie korter- kogemuse, et neist sõltub ka midagi. teeb, on just need, maja ees oli heinamaa, kus parkisid mis viivad maailma Kas usute, et maailm saab autod. Tegime sõbrannaga sildid koristuspäeva 8. septembril 2018. aastal puhtaks? „Muru peal parkimine keelatud”. õnnestumiseni. Pean uskuma, et 20 meili, 10 telefoni Aitas? kõnet ja kolm kohtumist, mis ma Natuke ikka ja endal oli ka süda rahul. päevas teen, on just need, mis viivad Puhas maailm tähendab igaühe jaoks meid eesmärgi suunas. Tegelikut see natuke erinevat asja, mida näen ka oma ongi usu küsimus. tiimiga töötades. See ei tähenda vaid Ja koristamise käigus saab ühtlasi seda, et kommipaber poleks põrandal, puhtaks nii mõnigi mets? vaid ka puhtamaid mõtteid. Kindlasti. Aga selleni jõudmiseks peame alus- tama baasprobleemist. Prügi on kõiki- des riikides ja see pole küll probleem number 1, sest kuskil on sõda, kuskil purskab vulkaan vms, aga prügi on RMK pani õla alla 5.−6. probleemi seas ja sellest saavad kõik ühtmoodi aru. 2008. aasta koristustalgutel lõi kaasa ka RMK, panustades ettevõtmisse nii töökäte kui ka rahalise toega – 2,7 miljoni Prügi ei tekita tõesti vaidlusi nagu krooniga. Viie tunniga koguti Eestimaa metsadest ja teeäärtest paljud teised teemad. 10 000 tonni prügi. Koostöö puhtama maailma nimel jätkub. Raske on leida inimest, kes avalikult tun- Septembris oli RMK peakontori aatriumis avatud näitus-oksjon nistaks, et prügi metsa loopida on õige. „Puhastatud maailm. Purified world”, mille tööde müügist Näiteks pagulasteemast arvavad kõik saadud tulu läheb maailmakoristuse heaks.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 23 RMK üle Eesti

Metsakasvatajad kohtusid Sagadis Tekst: Mari-Liis Kitter . Fotod: Meelis Meilbaum

Detsembri alguses kogunes Sagadi looduskoolis esmakordselt üle 30 metsakasvataja, et kaks päeva kestnud strateegiapäevadel läbi arutada metsakasvatuslikud väljakutsed uuel aastal ning omavahel paremini tuttavaks saada.

Eelmise aasta 1. juulist tegutsev metsa- ülesanne: siin on lage ala, tehke siia kasvatustalitus, ühtlasi RMK suurim männik. Saame endale lageda ala või struktuuriüksus, kus töötab praegu raiesmiku ja peame sinna kasvatama 175 inimest, identiteedikriisis ei vaevle. ca 20 aastaga sellele kasvukohale „Metsakasvatustalitusel on hästi selge parimate omadustega uue noore metsa.

24 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Alates 1. juulist on meie vastutusel miseks. Kasvatame uue metsa.” AJALOOLINE PILT: kõigi tööde planeerimine ja teostamine Toomas Väädi sõnul on ülioluline, Teadaolevalt pole kuni viimase valgustusraieni. Maa peab et metsakasvatajad üle Eesti töötaksid kunagi varem kõiki RMK metsakasvata- tootma parimal viisil,” kinnitab talituse ühtse meeskonnana ja lähtuksid samadest jaid ühel pildil juht Toomas Väät. „Meie vastutus on kokkulepitud põhimõtetest, sestap aasta jäädvustatud. väga suur: haldame 170 000 ha (metsa lõpus kokku saadigi. „Talituse strateegia uuendusfondis ca 50 000 ja noorendike päevade suurim eesmärk oli uue üksuse fondis 120 000 ha) ehk veerandit kokkusaamine ja meeskonnana ► kogu RMK majandatavast metsamaast ning metsa eluringi kõige olulisem etapp on meie käes. Minu hinnangul Metsakasvatustalitusel on hästi selge ülesanne: on metsakasvataja ametinimetus ääre- siin on lage ala, tehke siia männik. tult täpne selle töö sisu iseloomusta

Metsamees nr 1 (129) / 2017 25 RMK üle Eesti MEELIS MEILBAUM MEELIS Foto: Foto:

TÖÖRÜHMAS: järgmise aasta tegevuskava koostamine. Kokku 6 teemat, 6 töörühma ja 6 arutelu. Päeva jooksul arutati Pidada plaani, leida uusi ideid ja seada Päev kulgeb väga kindlas rütmis: ette- olulisi teemasid prioriteete. Leppida kokku ühised tegut- kanne, arutelu, kokkuvõtted. Otsa teeb töörühmades. semisviisid ja otsustada, kas ja mida oleks lahti talituse analüütik Annes Välk, kes RMK metsakasvatuses vaja teisiti teha. teatab oma ettekandes, et NOH-i hinna- Leidsime koos metsakasvatusjuhtidega, määramine vajaks muutmist, sest tege- et me oleme õnnelikud inimesed, sest kel- mist on suure ajakuluga ning hindamise lelgi teisel Eestis ei ole võimalik kaasata 32 selliste teadmistega metsakasvatajat. Otsustasin teha seda töörühmade kaudu Haldame veerandit kogu RMK ja metsakasvatajaid kohapeal üllatada,” majandatavast metsamaast loetleb Väät kokkusaamise eesmärke. ning metsa eluringi kõige olulisem etapp on meie käes. Metsakasvatajatele meeldivad akronüümid täpsus on väga varieeruv. „Proovitükkide Millised siis on metsakasvatajate kõige hindamine eraldise peale võtab aega põletavamad teemad? Lühidalt loetledes: 23 minutit ja hindamise täpsus jätab MUR, MUH, MUT, NOH, EPL ja MUF soovida, mõõtjatevahelised erinevused (tõlget saab vaadata allolevast tabelist). on väga suured – koguni ±16–30%,” räägib Välk. Töögrupid lähevad arutama. Üldlevinud lühendid RMK Metsakasvataja Tiia Stroo usub, et metsakasvatajate seas: kõikide kasvatajate suurimad ootused olid just noorendike hindamissüsteemi MUR – metsauuenduse rajamine muutmise osas. „Kui seni arvasin, et MUH – metsauuenduse hooldamine ainult mina raiskan hindamisele liiga EPL – eesmärgi puuliik palju aega ja tihti pole tulemus ootus MUT – metsauuenduse täiendamine pärane, siis sain kinnitust ka teiste piir- NOH – noorendike hooldamine kondade kolleegidelt, et asjad ei toimigi MUF – metsauuendusfond nii nagu vaja. Palju asjatut ajakulu, mis

26 Metsamees nr 1 (129) / 2017 RMK üle Eesti tegelikult midagi paremaks ei muuda ja tuju alla viib,” tõdeb Tiia Stroo. „Vahva, Metsakasvataja missioon: et meid jaotati rühmadesse, mis koosne- Kasvatan lagedale alale parima latimetsa sid eri piirkondade metsakasvatajatest. 20 aastaga, põhjendatud kuludega. Rühmatöö võimaldas kõigil oma koge- musi jagada ja vaidlustest-arutlustest tekkisidki parimad ettepanekud, mis valgustusraie teostamise aja planeeri- rühma esindaja teistele ette kandis mine. „Enne eelmise aasta 1. juulit oli ning mida edasisel asjaga tegelemisel see metsnik-metsakorraldajate määrata. arvesse võetakse.” Keeruliseks teeb ülesande asjaolu, et Või järgmine teema: NOH-i kvaliteet noorendike fond on igal metsakasvatajal ja hindamine. Analüütik Mihkel Loks mitme tuhande hektari suurune, kuid täpsustab, et eelmisel aasta teises pooles aega iga noorendiku uue hooldusvaja- vaadati üle 750 ha ehk 454 eraldist. duse määramiseks on vähe.” Lihtsus „Keskmine hinnang kvaliteedile on 95%, tamaks ülesande täitmist, määrati aga probleemid on ka: erinevus raiejärg- töörühma juht, kes töötab koos kollee ses puude arvus, mõnes kohas gruppide gidega välja algoritmi valgustusraiete lahendamine.” Töögrupid suunduvad ajaliseks planeerimiseks. taaskord arutelule: mida teha teisiti, Tiia Stroo toob välja veel ühe olulise kas muuta NOH-i kvaliteeditingimusi teema – eesmärgi puuliigi määramise. või kontrolli põhimõtteid? „See on meie töös sisuliselt kõige täht- Edasi teevad sissejuhatavad etteanded sam, kuna vale otsus tähendab kaotatud järgmistesse teemadesse metsakasvatus- aastaid ja raha. Ka seda lahati põhjali- juhid Priit Kõresaar, Ilmar Paal, Indrek kult ja loodame, et asi saab meie soovi- Karolin ja talituse juht Toomas Väät. tud tulemuse: kasvataja võib eesmärki muuta, kui leiab, et algoritmi või taksaatori poolt ette antud puuliiki Kas lepaga või lepata? pole reaalselt võimalik antud langil JUHT: Metsakasvatus talituse juht Toomas Jaan Aiaots Edela metsakasvatus optimaalsete kuludega kasvatada.” Väät selgitab stra piirkonnast arvab, et praegu on metsa- Töörühmade arutlustel küttis kirgi halli teegiapäevade kava kasvatajale kiireimaks ülesandeks lepa teema. Iga metsakasvataja ilmselt ► ja eesmärke.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 27 RMK üle Eesti

LENNUKAD MÕTTED: teab, millise higi ja vaeva ning kulu- et loodus ise teeb meie eest suure töö Selles töörühmas dega saab endisesse valgesse lepikusse ära,” räägib Tiia Stroo. läks arutelu nii hoogu, kuuse- või kasekultuur peale. „Meie Toomas Väät ütleb kokkuvõtlikult, et suured paberid hakkasid lendama. ühine soov oli tunnustada valget leppa et strateegiapäevade tulemused ületasid kui puuliiki ja lubada teda kasvatada tema ja metsakasvatusjuhtide ootusi. ainult teatud kohtades, seda enam, Metsakasvatajad olid ääretult aktiivsed ja valmis igal teemal sisulisi ettepane- kuid tegema, kuidas ja mida saaks teha paremini. Seatud eesmärkide täitmiseks Metsakasvatustalituse on vaja palju tööd teha, kuid koos selle meeskonnaga on kõik võimalik. Koostati prioriteetsed ka talitusesisesed meeskonnana tööta- tegevused 2017 mise reeglid ja lahendati ülesandeid. Eesmärgi puuliigi määramine: peaks olema metsakasvataja Metsakasvatuslik tegevus vastutus. Vaja luua EPL algoritm. 2009 vs. 2017 Noorendike hindamise metoodika: rakendame kõrgusel põhineva mudeli ja senised proovitükid hinna määramiseks 2009 2017 jäävad ära. Maapind (ha) 4700 7950 Metsauuenduse hooldamine: algoritm ja mõõdikud, Külv (ha) 492 490 reeglite koostamine. Istutus (ha) 3700 7366 Noorendikehoolduse kavandamine: algoritmi väljatöötamine, et iga eraldis saaks õigel ajal hooldatud. Istutus (taimi, mln) 10,5 21 Noorendike kvaliteeditingimuste uuendamine, MUT (ha) 1697 2282 segapuistute kasvatamine. MUH (ha) 13 000 24 600 Võsasaetööde 5-aastase perioodiga hange 2017. a II poolaasta, NOH (ha) 14 000 19 000 uued tingimused töövõtjatele. MHR (ha) 800 0 Uue metsakasvataja töölaua arendus (paberivaba, KOKKU (ha) 38 389 61 688 planeerimisotsused kaardile, algoritmidel põhinev loogika). EUR (mln) 7,2 14,7 Metsakahjustuste protsessi lihtsustamine ja metsauuenduse täiendamise mahu vähendamine. Metsakasvatajaid 32 32

28 Metsamees nr 1 (129) / 2017 RMK üle Eesti Tekkis meeskonnatunne

Metsakasvatajatel on varem olnud üks Teine päev oli üllatusterohke, alustades ühine väljasõit Soome metsandusega hommikujoogaga ja edasi liikudes enese- ja tutvumiseks, see oli tore ja huvitav reis, ülemuse hindamiseni. Aga värskendav ja kuid seal ei tekkinud oma meeskonna vaheldusrikas seegi! Testid „Töösoorituse tunnet. Sagadi üritus oli aga selline, arenguplaan” ning „Metsakasvataja enese et reaalselt tekkiski meeskonnatunne hindamine juhina” võimaldasid igaühel ning lahkusime sooviga järgmisel aastal end justkui kõrvalt vaadata ja määrata, jälle kokku saada. millise mätta otsas ja kui kõrgel või Tiia Stroo Mulle meeldis, et oli võimalus tutvuda madalal ma tegelikult istun, kes ma juhina metsakasvataja, lähemalt uue juhi ja analüütikutega ning olen ja kas ma end juhuslikult üle pole Kirde piirkond imetlust vääris, kui palju on nad suutnud hinnanud. Pani tõesti järele mõtlema selle lühikese ajaga juba asjadesse asjade üle, mida enda käitumise ja töö- sisse elada ja valupunktidega tegeleda. korralduse juures tavaliselt ei märka ega Ja meeldis see, kui kindlalt meie uus oska tähelepanu pöörata. juht meid (ligi 40 inimest) hiirvaikselt Meeldivad ja asjalikud päevad, kuulama ja kaasa töötama sai! aitäh korraldajatele! Analüüs koos kolleegidega

Tegemist oli metsakasvatustalituse esi- arutelusid, mõtestasime üldist tööees- mese ühise koosviibimisega. Esimesel märki ning päeva lõpetuseks määrati päeval tegelesime valgustusraiete hinda- töögruppide juhid, kes iga teemaga konk- mise, kvaliteeditingimuste ning metsa reetsete tulemusteni edasi tegelevad. uuenduse rajamise ja hooldusega seotud Suurim kasu igapäevasesse töösse teemadega. Töö toimus gruppides, iga oli koos kolleegidega tegevuste lahti teema kohta koostati ettekanne ning mõtestamine, tegemaks parimaid metsa- pärast seda toimus arutelu. kasvatuslikke otsuseid. Teiseks saime Jaan Aiaots Teise päeva algus oli üllatav, pidime juhtkonnale anda otsest tagasisidet, metsakasvataja, osalema joogavõimlemises, et vaim oleks mida tuleks muuta ja mis suunas Edela piirkond maksimaalselt valmis metsakasvatuslike muudatused peaksid toimuma. teemadega edasi töötama. Jätkasime

KOKKUVÕTTED: Kirde metsa kasvatusjuht Ilmar Paal (esiplaanil) on mõtlik – töörühmade väljapakutu väärib tõsist arutelu.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 29 Vähem kui aasta tagasi asus Margus Pensa RMK-s tööle liigikaitse spetsialistina. Tema laud asub Jõhvi lähedal RMK Ahtme kontoris, kuid töö viib teda sageli loodusesse.

Kohtume Soomaal, kus Margus Pensal on plaanis mõnenädalane välitöö. Eesti Ornitoloogiaühingusse kuuluv mees tunnistab, et huvi lindude ja looduses liikumise vastu tärkas tal juba poisipõlves. „Diver ehk veetaseme sensor,” näitab liigikaitse spetsialist seadet, millelt ta infot laeb. „Andurid regist- reerivad iga tunni tagant kaevus veetaseme ja salvestavad selle mälu- seadmesse. Kord aastas tuleb kaevud läbi käia ning mälust andmed maha lugeda. Siis näeme, kui tulemuslik on olnud kraavide sulgemine.” Margus Pensa selgitused tekitavad uusi küsimusi ja rahuliku olekuga mees räägib kannatlikult, hoolimata minu rutakatest järeldustest. Pensa töötabki kannatlikult. Jõuan juba kärsituks muutuda, kui otsime sooserval väikest torujuppi, kuid tema sukeldub oma andmetesse ja mõne aja pärast leiabki kaevu üles. Mis ülesanded on liigikaitse spetsialistil RMK-s? Liigikaitse spetsialist töötab välja metoodilised põhimõtted liigikaitse strateegiliseks planeerimiseks ja Metsas kavandab RMK maadel vajalikud tööd liikide soodsa seisundi saavu tamiseks. See tähendab tööobjektide ettevalmistamist (väljavalimisest lubade ja kooskõlastuste hankimi- metsise seni), eksperimentaalse disaini väljatöötamist ja tehtud tööde tulemuslikkuse seiret. Olete olnud RMK-s tööl alla aasta. projekti Kellega olete selle aja jooksul koostööd teinud? Kuna tööl oldud aja sisse jäävad ka 2016. aasta juunis toimunud nn kanatalgud, kus osales ligi 70 vedamas töötajat RMK eri üksustest, saaks Tekst ja fotod: Susanna Kuusik esitada muljetavaldava nimekirja.

30 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Amet

Tihedam koostöö on loomulikult lähimate kolleegidega looduskaitseosa- konnast, looduskaitsetalituse töötajatega ja piirkondlike spetsialistidega vastavalt SUSANNA KUUSIK SUSANNA tööobjektide paiknemisele. Foto: Foto: Liigikaitse spetsialistil ei ole oma tööpiirkonda. Kus te töötate? Tööobjektid paiknevad praegu Soomaa rahvuspargis Kikepera kaitsealal, kus sadade hektarite suurusel alal toimuvad eksperimentaalsed tööd metsise elupaiga- tingimuste parandamiseks. Et tegemist on eksperimendiga, peavad olema ka võrdlusalad − need asuvad Alutagusel. Mida Eestis tehakse, et metsiste populatsiooni taastada ja säilitada? Milline roll on RMK-l? Eestis püütakse mõista, miks metsise populatsioon kahaneb. Suur osa metsise mängualadest on juba kaitse all (88% teadaolevatest mängupaikadest asub mängukese kehtestatud kaitserežiimiga alal). Sellest hoolimata metsise arvukus väheneb. Peame teada saama, miks metsisel pesitsemine ei õnnestu: kas on kiskjad liiga edukad ja/või on pesitsus- aegsed elupaigatingimused ebasobivad. RMK-l on suur roll, kuna 83% kesk- konnaregistris registreeritud metsise elupaikadest paiknevad riigimaal. RMK on vastavatesse uuringutesse koostöös mõõdu järgi. Seega king ei pigista kus- DIVER EHK VEE TÜ ja EMÜ teadlaste ning Eesti Ornito- kilt ei otseses ega ülekantud tähenduses. TASEME SENSOR: loogiaühinguga juba tublisti panustanud. Suurimaks väljakutseks on osutunud RMK liigikaitse spet- Kikepera kaitsealal maastikuskaalas sialist Margus Pensa kohatine veerohkus, mis alates 2016. teostatav eksperiment on suuresti näitab seadet, millelt aasta teisest poolest siin-seal kummitab. RMK korraldada ja vastutada. ta infot laeb. Kolme aasta eest loodi Asko Lõhmuse Olete öelnud, et teie töö suurim boo algatusel nn metsisekonsortsium, mille nus on mõtestatud liikumine looduses. eesistuja on praegu RMK. Kord aastas Milliseid emotsioone töö pakub? saavad liikmed (Keskkonnaministeerium, Kauniteks emotsioonideks on aega Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, pigem vabal ajal. Tööajal tuleb jõuda TÜ, EOÜ ja RMK) kokku ja langetavad objektile, seal oma asjad ära teha ning konsensuslikke otsuseid. tagasi auto juurde liikuda. Sõltuvalt vahemaast objekti ja auto vahel kerkivad Kas nn metsiseprojekti on ka esile erinevad emotsioonid. Kui eriti 10 aasta pärast vaja? palju kõndimist pole, jõuab ümbrust jäl- Projekti tulemused on oluline sisend gida, positiivseid elamusi koguda, mõne metsisega seonduvatele tegevustele seenegi korjata. Kui aga vahemaa on ka 10 aasta pärast. Praegu oleme konk- pikk, väljendub emotsioon mõnes vande- reetsed töösihid seadnud vastavusse sõnas, kui liikumine peaks takerduma. Ühtekuuluvusfondist rahastatavate pro- Eredaim kogemus on seotud ääretu jektide nõuetega ehk 2024. aastaks peame vaikusega suurematest teedest kaugel. olema võimelised andma vastuseid. Ja muidugi ka kohtumised loomadega – Kust king pigistab ja mis on kõige mida suurem loom ja lähedasem kohtu- suuremad väljakutsed? mine, seda eredam on kogemus. Karu- Hankisin välitöödeks head laia liistuga sid tundub palju olevat või siis ei viitsi kummikud ning saapadki lasin teha nad enam inimese eest eriti ära minna.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 31 Teadusuuring Teadustöö uurib puidu võimalusi keemiatööstuse toorainena Tekst ja fotod: Lauri Vares, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi orgaanilise keemia vanemteadur

Naftapõhised tooted on osa meie igapäevaelust. Muuta oma vajadusi ja tarbimisharjumusi nii, et väheneks oluliselt ka keskkonnamõju, polegi nii lihtne. Olulise muudatuse võib tuua puidust saadava tselluloosi, hemitselluloosi ja ligniini kasutamine keemiatööstuses. Tartu Ülikooli teadlased uurivad, milline on puidu potentsiaal nafta asendamisel.

Ollakse harjunud mõtteviisiga, et suuresti naftal põhinev keemiatööstus on eba- Kuidas asendada naftat? meeldiv saasteallikas, mille tulemuseks Inimkond on viimase sajandiga kulu on küll meile olulised tooted, aga parem tanud suure osa miljonite aastatega oleks, kui tootmine toimuks igaks juhuks akumuleerunud fossiilsest toorainest. võimalikult kaugel. Tegelikkuses ei Veelgi enam, kiire arengu käigus on tugine naftal ainult keemiatööstus, vaid püütud meie planeedist välja pigistada Skaneeri kood ja kogu meie praegune majandus, elustiil oluliselt rohkem, kui see oleks olnud vaata teadusvideot! ja heaolu. Paraku on sellel oma hind. mõistlik, ning tagajärjeks on tohutud keskkonnaprobleemid, mille koguulatust on veel raske hoomata. Et ka tulevased Fotosünteesi käigus biomassi salvestunud süsinik põlvkonnad saaksid nautida elu hea ter- võiks olla kestliku tehnoloogiaplatvormi aluseks. visega planeedil, ei saa meie praegune pillav elustiil jätkuda. Kiiresti on vaja üleminekut fossiilselt toorainelt täiesti Joonis 1. Puidu biomassi uuele, jätkusuutlikule majandusele. konverteerimine vajalikeks Kui energia- ja ka kütuseprobleemid toodeteks. Käesoleva on vast suuresti lahendatavad päikese projekti fookus on märgitud sinisega. abil ja ilma süsinikku kaasamata, siis suur osa igapäevaselt kasutatavaid materjale, riideid, ravimeid ja isegi toit on süsinikupõhised ning on raske ette näha, et saaksime nendeta hakkama. Ka siin tuleb siiski appi päike ning foto sünteesi käigus biomassi salvestunud süsinik võiks olla kestliku tehnoloogia platvormi aluseks (joonis 1). Biomassi on võimalik muundada kemikaalideks, mis oleksid sarnased naftast saadud ühenditele ja seeläbi võiksid otseselt asendada praegu kasutusel olevaid naftapõhiseid produkte. Lisaks sellele on biomassist võimalik saada ka täiesti uudseid ühendeid, mis võiksid olla aluseks uudsete omadustega toodetele (joonis 2). See lisab toodetele

32 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Teadusuuring

Joonis 2. Kaks biomassist toodete saamise võimalikku väärtusahelat.

mitmekesisust ning võib anda omadusi, mida fossiilset toorainet kasutades ei Biomassi on võimalik muundada kemikaalideks, ole võimalik saada. mis oleksid sarnased naftast saadud ühenditele 2015. aastal alustati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis uurimissuunaga, ja võiksid otseselt asendada praegu kasutusel mis keskendub biomassist platvorm olevaid naftapõhiseid produkte. kemikaalide – keemiliste ühendite, mis võivad olla tooraineks paljude erinevate toodete saamisel – sünteesi optimeerimi- Tselluloos on orgaaniline polümeer, mis sele ning nende ühendite edasisele muun- koosneb glükoosi dimeeri korduvatest damisele konkreetseteks toodeteks. ühikutest, anhüdrotsellobioosist, mis omakorda moodustab keemilisele ja ensümaatilisele lagundamisele võrdle- Biomass metsast või põllult? misi vastupidava korrapärase kristalli- Metsast pärit puidu biomassil on mitmeid lise struktuuri. eeliseid võrreldes põllumajandusliku Tselluloosi stabiilsus ja vähene oskus biomassiga: see ei konkureeri toidu seda konverteerida (muundada) vajali- kasvatamiseks kasutatava põllumaaga, keks ühenditeks vastuvõetava hinna ja mõistlikult toimides ei vähene looduslik tingimuste juures on lisaks nafta lihtsale Joonis 3. Puidu kolm mitmekesisus, üldjuhul ei ole vaja metsa saadavusele ja keskkonnaprobleemide peamist komponenti: kasta, kasutada seal taimekaitsevahen- eiramisele olnud peamine põhjus, miks tselluloos, hemitsellu- deid ega väetisi. Ka on arvutused näida- senini pole tselluloosi keemiatööstuse ► loos ja ligniin. nud, et mõistliku majandamise korral on maailmas puiduressurss piisav, asen- damaks keemiatööstuses praegu lähte ainena kasutatavat fossiilset toorainet. Niisamuti on Eestis inimese kohta arvestatav puiduressurss, sealjuures näiteks hall-lepikutele on olnud väga raske piisavalt kasutust leida. Vajalike ja suure lisandväärtusega kemikaalide saamiseks sobivad lepikud aga hästi.

Tselluloos – siiani kasutamata ressurss Puidu biomassi peamiseks komponen- diks on tselluloos. Lisaks leidub seal hemitselluloosi ja ligniini (joonis 3).

Metsamees nr 1 (129) / 2017 33 Teadusuuring

Skeem 1. Puidu lähteainena palju kasutatud. Tselluloosist biomassist saadava ülejäävad hemitselluloos ja aromaatseid isosorbiidi kasutamine fragmente sisaldav ligniin on samuti polümeeride lähte ainena (plastid, suure potentsiaaliga toorained. pakendid, ehitus vahud jms). Tselluloosist saadav vedelik võib asendada diislikütust Kiirelt hoogustunud uurimistöö tule musena on viimastel aastatel tselluloosi Magistrant Livia Matt teostab autoklaavis lagundamisel saavutatud suurt edu. Näi- reaktsiooni isosorbiidi derivaadiga. teks on meie töögrupp varem töötanud välja kaheetapilise meetodi puidu tsellu- 1) kestlike lahenduste väljatöötamine loosilise komponendi konverteerimiseks polümeeritööstuse jaoks, nt sellele, etoksümetüülfurfuraali nimeliseks ühen- kuidas toota keskkonnasäästlikumaid diks. Tegemist on vedelkütusega, millega pakendeid; 2) gamma-valerolaktooni võib asendada naftast pärit diislikütust. sünteesimeetodite arendamine, et toota Esimeses etapis toimub tselluloosi odavamalt ravimeid ja peenkeemiatooteid. happe-katalüütiline konversioon 65°C juures reaktiivseks vaheühendiks, mis annab teises etapis etanooliga reageeri- Piimapakend kompostiks des soovitud kütuse. Oluline on märkida, Polümeerid ümbritsevad meid pea et tselluloosi ei ole vaja eelnevalt eral- kõikjal – riietes, pakendites, ehituses jm. dada, vaid tooraineks on puiduhake. Iseäranis suure kasvu on viimastel Sama protsessi käigus eraldub veel kümnenditel läbi teinud pakenditööstus. furfuraal, mis tekib hemitselluloosist ja Tänapäevased pakendid on enamasti on kasutatav näiteks materjalitööstuses. multikomponentsed, mis teeb nende Viimased uuringud on näidanud, et ümbertöötlemise ja taaskasutamise tselluloosi saab lagundada ka tahkete keeruliseks. Näiteks tavaline piimapakk paljukordselt kasutatavate hapete toimel, on kaetud polümeeriga, mis tekitab mis on väga oluline nii majanduslikust pakendi sisemisele pinnale veekindla kui ka keskkonnaaspektist lähtudes. kile ning lisaks kasutatakse tihti naftast Vanemteadur Aleksei Käesoleva projekti puhul oleme kes- või maagaasist valmistatud keeratavat Bredihhin tööhoos. kendunud eelkõige kahele probleemile: korki. See osa piimapakist ei lagune komposteerimisel ja kui see põletada energia saamiseks, siis paisatakse õhku

fossiilse päritoluga CO2. Projekti eesmärk on asendada paken- LAURI VARES LAURI dites fossiilne tooraine lignotselluloosi- Fotod: Fotod: lisest biomassist saadava taastuva tooraine – isosorbiidiga (skeemil 1 märgitud „1”). Isosorbiid on bitsükliline ühend – platvormkemikaal, mis on saadav puidu biomassist keemilise muundamise teel ühe etapiga. Olles mittetoksiline ja vees lahustuv, on see leidnud kasutust kos- meetika- ja farmaatsiatööstuses ning viimasel paaril aastal ka polümeeri keemias. Paraku on isosorbiid võrreldes praegu kasutatavate naftast saadud lähteainetega vähem reaktiivne, mistõttu

34 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Teadusuuring

Skeem 2. Puidu biomassist saadava gamma-valerolaktooni väärindamine (enantiomeeride ensümaa- tiline lahutamine).

kipub isosorbiidiühendite polümerisee- rumine olema madalama efektiivsusega Vajalike ja suure lisandväärtusega kemikaalide ja tekkivad polümeeride ahelad on saamiseks sobivad hästi lepikud. lühemad. Meil on aga õnnestunud modi- fitseerida isosorbiidi selliselt, et selle reaktiivsus ja funktsionaalsus on võrrel- tehnoloogiline saamismeetod (skeem 2, dav praegu kasutusel olevate mono märgitud punasega). Mõnede ravimite meeridega – tegemist on originaalse ja muude peenkeemiatoodete valmista- lahendusega, mis on plaanis patenteerida. mine toimub juba praegu nende baasil, vaatamata sellele, et nimetatud kemikaalid on suhteliselt kallid. Tehnoloogi- Pakend, mis peab vett lise meetodi väljatöötamine võimaldaks ja laguneb, kui vaja nende rakendusvaldkonda nii mahtude Edaspidi on kavas keskenduda konk- kui nomenklatuuri poolest laiendada ja reetsetele rakendustele. Siin lülituvad muuta vastavad tooted kättesaada uurimistöösse polümeeriekspertidest vamaks suuremale hulgale tarbijatele. koostööpartnerid Lundi Ülikoolist Rootsis ja ka Soome polümeerisünteesi, -uurimise ja -rakenduse asjatundjad. Puidul on potentsiaali Ühe rakenduseesmärgina on sihikul Hea tervisega planeedi säilitamiseks paberist ja kartongist toidupakendite peab inimkond tegema muudatusi tarbi- valmistamiseks isosorbiidi baasil mitte- misharjumustes ja järjest olulisemaks toksilise polümeriseeruva immutus saab tooraine, millest meie igapäevaelus kemikaali väljatöötamine. kasutatavad kaubad on toodetud. Naftal Pakendimaterjalis immutamisel tekkiv rajanevat majandust on võimalik muuta, polümeer, mis garanteerib toidupakendi võttes kasutusele taastuva loodusvara – või ka ühekordseks kasutamiseks biomassi. Tartu Ülikooli tehnoloogia mõeldud sööginõu vettpidavuse, instituudi töögrupp teeb selle nimel tööd, peab olema biolagunev. et muutused saaks toimuda juba lähiajal: Teisalt ei ole biolagunevus alati eelis – arendamisel on tselluloosipõhised kee- see välistab pakendite ja toodete ümber- milised ühendid keemiatööstusele. töötlemise ja taaskasutamise võimaluse. Seega on teine suur väljakutse arendada taastuvast toormest vastupidavaid polü- TTÜ uurimistöö keskendub meere, mis võiksid tulevikus näiteks asendada praegu väga laialt levinud ensüümkatalüüsile fossiilsest toormest saadavaid PE-polü- meere (kõige levinum plast) ja nn PET- RMK finantseeritud uurimisprojekt „Lehtpuidu konverteerimine polümeere (sellest on toodetud valdav kõrge väärtusega kemikaalideks” teostatakse koostöös Tallinna enamus plastpudelitest). Kas ka selles Tehnikaülikooliga (dr Omar Parve uurimisgrupp). vallas on isosorbiidil toorainena tule- TTÜ uurimistöö on keskendunud ensüümkatalüüsile, kasuta- vikku, vajab edasist uurimist. des ensüümidena rasvade hüdrolüüsi katalüüsivaid lipaase. TTÜ-s toimub uurimistöö nii gamma-valerolaktooni kui ka isosorbiidi ja nende derivaatide lipaas-katalüütiliseks modifit- Kallid kemikaalid odavamaks seerimiseks eesmärgiga viia molekuli struktuuri ladusat polü- Projekti teiseks peamiseks eesmärgiks merisatsiooni võimaldav fragment, aga lisaks ka fragment, on välja töötada gamma-valerolaktooni mis annaks konkreetsest monomeerist saadavale polümeerile stereokeemiliselt puhaste enantiomeeride vajalikud funktsionaalsed omadused.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 35 Partner

Harvendusraie tegija kasutab omalaadset tehnikat Tekst: Kristiina Viiron . Fotod: Rasmus Jurkatam

Viimastel aastatel on Meelis Veeroja põhitööks olnud harvendusraiete tegemine RMK-le. „Mul ei ole ükski masin niisugune nagu teistel,” muigab Veeroja.

Meelis Veeroja hoole all ehk harvemaks kinkis mulle üheksakümnendate teises raiumisel on tükk riigimetsa Kesk-Eestis pooles 17 hektarit metsa, seal oli vaja Türi ümbruses. Masinapargi keskmes on toimetada,” jutustab Veeroja, kuidas spetsiaalselt harvenduseks sobiv harves- temast metsamees sai. Kiusatust mets ter, millega ei pea sügavale puude maha raiuda, ära müüa ja midagi ägedat vahele pugema. osta tal ei tekkinud. „Vanemad ka natuke See võis olla umbes sajandivahetuse muretsesid, et kauaks seda metsanatukest paiku, kui tollane Türi metskond tellis jagub, aga ei,” muheleb mees. Vastu- Veerojalt, kes sel ajal peamiselt erametsi pidi, ta soetas metsa juurdegi, lisaks lõikas ja välja vedas, 1000 tihumeetri kasutatud Belarusi väljaveotraktori. mahus vedu. Kui Veeroja siis metsaüle- Traktorile oli rohkem rakendust tarvis, malt uuris, millal vedama peab, kostis sestap hakkaski ta otsima võimalusi metsaülem vastuseks, et tal tuleb ka puud metsa ülestöötamiseks ja väljaveoks. ise maha võtta. Kuna võimalused selleks Leidiski, aga vahelduva eduga, seega olid mehel olemas, siis ta seda ka tegi oli RMK-le töötamisest tublisti abi. ning koostöö RMK-ga saigi alguse. „Aeglaselt on läinud, aga ega suur kol- Metsade majandamisega alustas hoos ka hea ole,” nendib mees, pidades Veeroja aga omaenda metsas. „Vanatädi silmas, et tema ettevõtmine, kus on

36 Metsamees nr 1 (129) / 2017 palgal neli inimest, kuulub väiksemate matu, seetõttu pole keegi ilmselt julge- TÖÖ ON TEHTUD: hulka. Väga suureks kasvamine pole nud proovida,” põhjendab Meelis, miks Meelis Veeroja eesmärgiks olnudki. seda masinat siitkandi metsades ei kohta. harvendatud kaasiku taustal. Nüüd saavad Asjaolu, et Profi tehas asub Kesk- puud hea kasvuhoo. Soomes, ei ole murede või küsimuste Omamoodi harvester ilmnemisel takistuseks saanud. Tehases Esimese harvesteri soetas Veeroja 2005. töötab paar meest, kes valdavad hästi aastal. „Ehitusbuum tuli, kõik läksid ehi- eesti keelt. Neile võib alati helistada tajaks, saemehi polnud võtta ning mul ning masinat saab vajadusel ka kaug ei jäänud muud üle,” selgitab Meelis halduse teel testida ja seadistada. Igal Veeroja, miks ta säärase suure investee- ringu tegi. Kui nüüd on tal ka abilisi ja Meelis ise rohkem varustaja-asjaajaja Otsuse, milline puu maha võtta, rollis, siis selle masina maksis ta kinni milline kasvama jätta, päris üksipäini töötades. „Laenasin sugu- teeb harvesterioperaator. lastelt ostuks raha juurde ning viis aastat käisin iga päev metsas,” meenutab ta. See masin, nagu muidugi ka Belarus, kevadel tuleb ka tehase hooldusbuss ja on ammugi möödanik. 2011. aastal ostis vaatab harvesteri kohapeal üle. Mehaa- Veeroja Eestis esimesena ja ka ainsana niliste rikete puhul on abi olnud kiire. Profi harvesteri, mis on iseäranis sobilik „Esimesel harvesteril ütles hüdropump harvendusraieteks. „Eestis esindust pole üles ning järgmise päeva pealelõunaks ja kaubamärk on meil suhteliselt tund- jõudis mees Kesk-Soomest uue ►

Metsamees nr 1 (129) / 2017 37 Partner RASMUS JURKATAM RASMUS Foto: Foto:

EESTIS AINUS: pumbaga Aravetele. Kuna talvel läheb Masin sobib ka lageraieks, mida samuti Meelis Veerojale kuu- vara pimedaks, siis õhtul vahetama ei aeg-ajalt teha tuleb. „Sain suurema luv Profi harvendus- hakanud, kuid järgmise päeva lõunaks lõikepeaga oma universaalsust suuren- harvester. Pikk mast võimaldab kaugelt oli masin töökorras,” märgib Veeroja. dada,” tõdeb Veeroja. lõigata ning masin ei Harvendusharvesteri erisus seisneb pea sügavale puude mitmes asjaolus. Esiteks on tal pikk, vahele pugema. 11,3-meetrine mast, mis võimaldab Raietegija argipäev kaugelt lõigata ning pole vaja masinaga Veeroja praegune põhitöö – harvendus- igale poole puude vahele manööverdada. raie – käib nii: praaker saadab harvesteri Metsa jääb vähem jälgi ja ka oht kasvama arvutisse dokumendid, kus on kirjas jäävaid puid vigastada on väiksem. objekti asukoht, tööülesanne, sortiment Meelise sõnul kaalub see masin teistest jm. Otsuse, milline puu maha võtta, harvesteridest oluliselt vähem – tegelik milline kasvama jätta, teeb harvesteri töökaal on umbes 15 tonni, sarnaste operaator. Kindlasti peab mehel, kes parameetritega analoogid kaaluvad aga ligi 20 tonni. Kerge masin ei lõhu nii sügavalt pinnast ega jää ka kinni. „Kogu Puutüve vaadates oli täpselt see raua liigutamine nõuab ju energiat näha, millal harvendus ning kergemal masinal on ka kütusekulu tehtud sai – keskel oli tihedate väiksem,” lisab Profi omanik. kasvurõngastega puit ja pärast Nimetatud kaubamärgi masin on harvendust laiad rõngad. Meelisel teine, 2013. aastal vahetas ta eelmise välja. Uue masina tõstuk on ikka sama pikk, aga 700 kilo kergem, riigimetsas seda tööd teeb, olema kutse- mistõttu sai see varustatud suurema tunnistus, see on RMK nõue. Masinaga lõikepeaga. „Metsad on nii erinevad tehakse üksnes likviidseid harvendusi, ja kui jääb ette paras tarikas – igavene see tähendab, et puudel peab olema juba okslik kuusk, mis tuleb maha võtta – nii palju jämedust, et neist saaks erine- ning kui lõikepea võim sellest üle ei käi, vaid sorte lõigata. Paberiks, peenpalgiks, võtab see palju aega,” selgitab Veeroja okaspuulatiks, erinevaks kütteks. Milline suurema lõikepea vajadust. puu milleks sobib, hindab harvester;

38 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Partner operaator hindab, kas masina pakutu on pädev või mitte, ning teeb vajadusel muudatuse. Puu kõverust ja mäda harvester ei näe, seda vaatab operaator. Koostööpartneri raiete tegemiseks leiab JURKATAM RASMUS

RMK hankega, nii ka Meelis Veeroja. Fotod: Kandideerida saavad need, kes vastavad kvalifikatsioonitingimustele, mis on seatud nii inimestele (nõutav kutse tunnistus) kui ka masinatele. Masinate osas on Meelis pisut murelik, kuna tema kolm aastat vana väljaveo traktor, mis on ehitatud Valtra traktori baasil, uutel hangetel arvatavasti ei kvalifitseeru, tarvis on päris forvarderi. „Praegune ei jää võimekuselt küll for- rõõmustab Veeroja. Türi ümbruse met- VAJAB VÄLJAVAHE- varderile alla, aga hangetel seda ilmselt sades on aga töötamiseks keerulisemad TAMIST: Selle hanke- enam näha ei taheta,” nendib Veeroja olud, kuna tegemist on valdavalt kõdu perioodi saab Valtra traktorist ehitatud ja lisab, et tal tuleb tegeleda sobiva ja soometsadega, kus pinnas pehme ja väljaveotraktoriga võimalusel ka huvitava alternatiivi leid- roopad kerged tekkima. kenasti tööd teha, misega. Valtra kasuks on Veeroja otsus- Seda, kuidas harvendatud mets kuid uueks perioodiks tanud ühest küljest seetõttu, et Valtra kasvujõu saab, on Meelis Veeroja see enam arvatavasti ei kvalifitseeru. Vaja töökoda asub peaaegu kodu kõrval. saanud hinnata peamiselt oma metsas. on päris forvarderi. „Nagu oma töökoda ja mehaanikud ning Paarkümmend aastat tagasi kingituseks asjalik abi käe-jala juures. Nii mõnusat saadud metsas oli vaja teha ka harvendus teenust poleks kellelgi pakkuda,” põh- raieid, lisaks tegi Meelis hiljuti ühel jendab ta. Pluss on seegi, et see traktor tükil ka lageraiet. Puutüve vaadates oli sõidab raiepaika n-ö omal rattal, pole täpselt näha, millal harvendus tehtud tarvis treileriga vedada. sai – keskel oli tihedate kasvurõngastega Ühtlasi arvab Meelis, et nõuded tehni- puit ja pärast harvendust laiad rõngad. kale võiksid hangetel olla päris ranged. Igal juhul saab metsa harvendades sealt „Head töömehed on ju väärt uuemaid paremat materjali, kallimat sortimenti, masinaid,” põhjendab ta. Viie aastaga kinnitab Veeroja. Ta sai langi lõigata ehk hanke lepinguperioodiga saavad suuresti kasepalgiks, mis maksis ka liisingumaksed tasutud ka. kuusepalgist enam.

Kasu harvendusest Raiete periood kestab kümme ja pool kuud – 1. juulist 15. aprillini. Lindude pesitsemisperioodil on raierahu ja siis metsa ei lõigata. Maht, kui palju umbes ühes kuus metsa harvendada tuleb, jääb 20 hektari kanti ja puitu tuleb 1500 tihumeetri ümber. Alates suvest, pärast RMK töiseid ümberkorraldusi on Meelise tööpiirkond uuesti Türi ümbrus. Nii oli see ka Türi metskonna aegu, aga pärast 2008. aasta muudatusi sai Veeroja tööpiirkonnaks praakeri tööpiirkond. See tähendas, et töötada tuli mitte üksnes Türilt eemal, vaid ka maakonnast kaugemal, Rakvere all väljas. Eelmisel aastal käidi abiks ERINEVAD SORDID: ka Viimsis. Harvendusel lõigatud puit sobib paberiks, „Kuna harvendusemehed lähevad peenpalgiks, tavaliselt õhtul ikka koju, siis on ringi okaspuulatiks, uhamist vähem ja meestel kergem,” erinevaks kütteks.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 39 Kuusk on Rootsi töös- tuses nõutuim puuliik. Lageraie on parajasti käsil Rootsi idaosas Upplandi maakonnas. STEFAN ÖRTENBLAD/SKOGENBILD.COM STEFAN Foto: Foto:

40 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Naabril külas Rootsi metsandus on maailma tipus Tekst: Kristi Parro

Rootsi metsad moodustavad 1% maailma metsadest, kuid Rootsile kuulub 12% maailma metsa- ja puiduturust. Rootsi metsanduse edu alustest räägivad Lõuna-Rootsi Metsauuringute Keskuse metsakasvatuse professor Per Gemmel

ja Rootsi metsaseltsi Skogen tegevdirektor Bengt Ek.

PER GEMMEL E

BENGT EK O

on Lõuna-Rootsi I A

R on Rootsi

Metsauuringute A

: P metsaseltsi Skogen o : t

Keskuse metsa o o t F o tegevdirektor. kasvatuse professor. F

Rootsi asub Eestist linnulennult 200 km kaugusel, kasutavad suures osas bioenergiat ja soojatootmises Stockholm on Tallinnaga pea samal laiuskraadil. on metsast tulev materjal asendanud täielikult Võiks arvata, et ka meie metsad on üsna sarnased. fossiilsed kütused.” Kuid Rootsi on põhjast lõunasse 1500 km pikkuses välja venitatud ja pindalalt Eestist 10 korda suurem. Rootsi maastikku iseloomustavad järved, märg Rootsi metsanduse edu üheks alad ja õhukesed toitainetevaesed mullad, kliima võtmeteguriks peetakse erametsade on karm ja niiske. Rootsi metsad on ühed maailma suurt osakaalu: eraisikutele kuulub põhjapoolseimad: peamiselt on levinud boreaalsed üle poole metsamaast, kusjuures okaspuumetsad, lõunas aga ka lehtpuistud. Oma keskmine omandi suurus on 50 hektarit. panuse metsatüüpide rohkusse annab soe Golfi hoovus, mis võimaldab puudel kasvada ka neil aladel, kus teistes riikides on samadel laiuskraadidel Kuidas saavutada efektiivsus, mis maailma tippu puudeta tundra. viiks, selgitab Rootsi metsaseltsi tegevdirektor Bengt Ek: „1% Rootsi metsadest annab 12% turust. Suur osa sellest on tselluloos ja paber – ajalehe Kiire kohanemine muutuvatel turgudel paberi tootmine on languses, kuid pakkepaberi „Rootsi metsandus on efektiivsuse, metsatööde tootmine tõusmas.” Tööstus kohaneb kiiresti vasta- planeerimise ja teostamise poolest maailma tipus − valt oludele: „Veel aasta lõpus tehti otsus investee- nii riigi- kui erametsas,” iseloomustab Rootsi rida pakenditööstusse 6 miljardit Rootsi krooni.” metsandust metsakasvatuse professor Per Gemmel. Oluline on seegi, et ei keskenduta ainult tootmisele, „Metsatööstus jätkab investeeringute tegemist vaid tähtis on kogu ahel tervikuna, eesmärgiks kliima vaatamata sellele, et paberi tootmine väheneb ka sõbralik pakendamine – lisaks tootmisele jälgitakse, ülejäänud maailmas. Rootsi linnade küttesüsteemid kuidas pakendatakse, transporditakse jne. ►

Metsamees nr 1 (129) / 2017 41 Naabril külas

tööstus oma teed. Tööstus pigem otsib Eesmärk: kestlik biomajandus võimalusi olla efektiivsem, et kasutada Nii Gemmel kui Ek toovad olulise sihina olemasolevat puitu kõige paremal välja metsamajandamisel ja tööstuses bio- viisil.” Ek toob näite tööstuse kohane- majanduse suuna arendamise. Ek toob misest: „1960ndatel ei olnud kask näite biomajanduse edendamisest: „Siiani oluline puuliik, nüüd aga osatakse ei ole suuri puitmaju ehitatud, need moo- ka seda väärindada.” dustavad ehk 10% kõigist suurtest maja- Ka Gemmel peab metsasektori suuri- dest. Väikesed majad on aga 90% puidust. maks väljakutseks seda, kuidas olla Tehakse investeeringuid, et kasvatada konkurentsivõimeline, efektiivsem ja ka suurte puitmajade ehitamist.” kuidas kulutada vähem. „Kuigi Rootsis Hoogu biomajandusele annab puidu on tööstused metsale lähedal, tuleb puidu kasutamise strateegia, mis on koostatud kättesaamiseks ehitada teed, mis metsa puidusektori ja poliitikute koostöös. See viivad. Võrreldes näiteks Brasiiliaga, on esimene Rootsi riiklik mh puidust kus puude kasv on kiire ja ei ole liiku- ehitamist soodustav plaan, mis koondab mist takistavaid kive, on Rootsis raske ideid tööstuse arendamiseks, tööhõive kulusid madalal hoida.” Keerulisust suurendamiseks jmt. Bioenergia kütteks lisavad kasvutingimused: väike juurde- kasutamine on saavutanud praegu juba kasv, boreaalne metsavöönd, transpordi peaaegu maksimaalse võimsuse. Plaanis kaugused ja keerulised raietingimused, on aga suurendada vedelkütuste tootmist mis justkui ei sobi eduka metsariigi puidust ja arendada puidul põhinevaid tunnusteks. „Võti peitub teadmistes, materjale. „Stora Enso innovatsiooni- kompetentsuses ja koostöös,” keskuses tegeletakse nanotselluloosi väidab Gemmel. võimaluste väljatöötamisega,” toob Ek näite tööstuse tegevusest biomajanduse 113 aastat tarka metsandust Metsa uuendamine suunal. „Muidugi, läheb palju aega, tehti metsaomanikule enne kui see lõpuks turule jõuab.” Enne metsaseaduse vastuvõtmist 1903. kohustuslikuks juba aastal olid suured metsaalad lagedad 1903. aasta metsa- intensiivse raie ja uuendamise puudu- seadusega. 1948. Võti peitub teadmistes aastal kasutati istu mise tõttu. 20. sajandil kasvas nõudlus tamiseks masinat, Puidu kasutamine ei saa suureneda puidu ja puittoodete järgi veelgi, mis mille abil pöörati metsamajanduseta, kuid mets kasvab tõi kaasa ka raiemahtude kasvu. Sellele mullakamar ümber aeglaselt ja praeguseid puiduvajadusi ei vaatamata on metsatagavara võrreldes ja tekkinud auku istutati taim. Pildista- ole võimalik kohe rahuldada. „Tööstus 1923. aastal tehtud riikliku metsa mise koht: Hallstavik, metsamajandust ei suuna,” selgitab Ek. inventuuriga tänaseks kasvanud 85%. Uppland. 1948. „Pigem areneb metsamajandus oma ja Nii suur kasv tulenes mitme faktori koosmõjust: metsaseaduse loomine, metsateaduse areng ja metsaühistud. „Eelmise sajandi alguses said roots lased esimese metsaseaduse, mis käskis pärast raiet metsa uuendada,” räägib seaduse peamisest eesmärgist Gemmel. „ Järgnevatel aastatel alustati metsahari- duse andmist, asutati Riiklik Metsaamet ning metsainstituut hakkas korraldama ROBERT LUNDAAHL/SKOGENBILD.COM ROBERT pikaajalisi eksperimente. Valitsus, Foto: Foto: ülikool ja tööstus on sestsaadik teinud koostööd kestliku metsanduse nimel.” Seega sai Rootsi edulugu alguse juba enam kui 100 aastat tagasi. „Teise maailmasõja lõpus alustati riikliku metsa taastamise programmiga ja kogu metsandus läks üle lageraiete süsteemile,” selgitas Gemmel metsa majandamise edasisi arenguid. „Alustati männi ja kuuse selektsiooni programmidega ning nüüd tulevad pea

42 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Naabril külas kõik istutatud taimed seemlatest. Algas ka tehnoloogiarevolutsioon ja metsast kadusid mootorsaagidega töötajad,” lisas Gemmel. „1990ndatel toimunud inforevolutsioon tõi metsandusse GIS-i, laserskaneerimise, harvestermõõtmised, kiire infoliikumise jms.”

1990ndate alguses said oluliseks ka elu- SVENSSON/SKOGENBILD.COM BJÖRN

rikkuse ja keskkonnaga seotud teemad. Foto: „Rootsis jäetakse nüüd ligi 5% tootlikust metsamaast looduslikule uuenemisele, 4% on kaitsealade ja rahvusparkide all. Iga lageraie käigus jäetakse 5−10% raiumata ja n-ö loodusele,” võtab Gemmel lühidalt kokku elurikkuse loodust kaitsta.” Targemate valikute Rootsi on läinud tähtsustamisest tulenenud muudatused tegemisele aitavad kaasa metsaühistud, fossiilselt kütuselt metsamajanduses. kuhu kuulub ligi 90 000 ehk pea pool üle biomassile. Energiavõsa on olu- Kuigi viimase 25 aasta areng on olnud erametsaomanikest. Ühistud pakuvad line lisa raiest saada- kiiduväärt, on Ek mures järgmiste sihtide lisaks puidu turustamisele ja müügi vale materjalile. saavutamise pärast: „Trend on suuren- teenustele nõuandeteenust, esindavad See pajumets on dada kaitsemetsade pindala. Praegu ei metsaomanikke poliitilisel tasandil raieks peagi küps. jõuta looduskaitses aastaks 2020 seatud ja saavad kaasa rääkida ka metsa-, eesmärkideni ja eesmärgid on ka väga puidu- ja energiasektori arengus. kõrged.” Pindala suurendamise kohta lisab Ek: „Kaitsealad on nii riigi- kui erametsas. Riigieelarvest tuleb raha Õppimist tuleb jätkata uute kaitsealade rajamiseks – erametsa- Kuigi Rootsil on märkimisväärne edu omanikelt maade ostmiseks, ja eelarve paljude teiste Euroopa riikide ees, näeb on selles osas kasvamas.” Samas on Ek vajadust jätkuvaks arenguks. „Rootsi elurikkus olulisel kohal ka majandus- võiks õppida rohkem teistelt, näiteks metsades. Näiteks arendatakse lageraiete Soomelt: varajane start biomajandusega, asemel püsimetsandust, soodustatakse väga liberaalne metsaseadus, ümarpuidu Rootsis jäe- segametsade teket jmt. müük internetis,” loetleb ta naabri edu- samme, kuid seab eeskujuks ka Rootsit: takse ligi 5% tootlikust Usaldusväärsed „Oluline on pika perspektiiviga metsa- metsaomanikud majandamine ja et metsad oleks terves metsamaast riigis hästi hoitud. Vaadata tuleb tervi- looduslikule Rootsi metsanduse edu üheks võtme kut, mitte iga omandit eraldi.” uuenemisele, teguriks peetakse erametsade suurt „Metsandus on ülemaailmne äri, osakaalu: eraisikutele kuulub üle poole kus metsamehed õpivad üksteiselt ja 4% on metsamaast, kusjuures keskmine omandi teevad koostööd teadlastega. Aga aja- kaitsealade suurus on 50 hektarit. 25% metsa omani- lugu, seadused, omand ja tööstus teevad ja rahvus kuks on ettevõtted. Kuna mets on inimes- tingimused erinevaks,” võtab Gemmel parkide all. tele sissetulekuallikas, on olnud põhjust vestluse kokku. metsa hoida ja majandada. Seega ei saa Rootsi metsandusest tõmmata paralleele paljude teiste Euroopa riikidega, kus Rootsi suurim riigimets on sageli enam majandatud kui eramets. metsaomanik Eki jutust selgub, et metsaomanikel on metsamajandamisel suur vabadus: Riigiettevõte Sveaskog on Rootsi suurim metsaomanik, „Rootsis on üsna liberaalne metsa kellele kuulub 14% tootlikust metsamaast. seadus, mis kohustab uuendama, keelab Sveaskogi omandi kogupindala on 4,04 miljonit hektarit, noorte metsade raie, aga ei piira metsa- sellest on tootlik metsamaa 3,12 miljonit hektarit, majandatud omanikku. Praegu näeme, et omanikud 2,65 miljonit hektarit ning kaitse alla ja majandamisest väljas mõtlevad rohkem ise – majandamis- (nt mägised alad) on 0,7 miljonit hektarit. meetodid muutuvad mitmekesisemaks Rootsi riigile makstavad dividendid on 84 miljonit eurot. ja iga metsaomanik otsustab ise, kuidas Töötajaid 688.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 43 Puhkepäev

Iga mäenuki otsa ronimise palk on suurepärane vaade. Lofoodid.

44 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Tundra turjal ja mägisel rannikul Tekst ja fotod: Tarmo Mikussaar

Kui leiate kümmekond vaba päeva ja olete nõus umbes 4000 km autoga sõitma, siis teekond Põhja-Norrasse pakub hulgaliselt meeldejäävaid hetki ja looduselamusi. Puhkepäev

Praegu on pikemate vahemaade läbimine Suur platoo on jõgede orgudega pikka- kiirem ja odavam kui kunagi varem. deks seljakuteks jagatud ja seljakute Inimene võib sattuda aina väiksema turjal ning nõlvadel askeldavad ringi kuluga kaugetesse paikadesse ja naasta harvad põhjapõtrade karjad ning suvel sealt sama kiiresti koju. Reisides lennu- pesitseb siin hulgaliselt linde. kiga jääb teekond ise õige lüheldaseks See, meie metsainimese jaoks kumma- ja piirdub peaaegu ainult lennujaamade line ja kõle paik avas ennast alles siis, ja lennukitega. Autoga reisimine on kui öise saju ja tormiga lekkima hakanud hoopis teist masti. telgi põhi veega täitus ja märg küljealune Kiirem ja mugavam (ka odavam) tee mu välja kupatas. Vaatamata kesksuvise kulgeb mööda Tallinna–Helsingi–Oulu– juuli esimestele päevadele, oli õhusooja Kemi trassi. Lapimaal jagub hulgaliselt vaid 6 kraadi (see oli juhus, sest vahel ööbimispaiku ka neile, kellele meeldivad võib seal samal aastaajal ka +25 olla). täpselt planeeritud reisid. Ka telgi ja Olin maganud vaid paar tundi ega saa- magamiskotiga matkaja ei pea pettuma. nudki enam und. Vantsisin läbi oru auto TARMO MIKUSSAAR TARMO Foto: Foto:

Mäetipud Lofootidel Telkimiskohti on kõikjal ja igameheõigus juurde, panin kuivemad riided selga ning on teravad vabalt looduses liikuda on põhjamaades asusin, fotoaparaat kaenlas, mööda oru- ja sakilised. elementaarne. Viisakuse piires muidugi. veert üles ronima. Vihma tibutas veel, Põhjamaa inimene armastab privaatsust. kuid taamalt paistis heledamat taevaäärt. Tõustes tundra turjale, tegi taimestik võrreldes oru põhjas kahiseva mägioja Lagetundra Varangeri poolsaarel kaldal olevaga läbi kiireid muutusi. Kui Sõit Varangeri poolsaarele kulgeb mööda all võis näha tihedamat samblavaipa ja üpris kummalise marsruudiga maanteed puhmarinnet mustika, kukemarja, muraka E75. Alguse saab see Kreeta saarelt Sitia ja vaevakasega ning siin-seal oli rinnuni linnast ja lõpeb Põhja-Norra Finnmarki ulatuvaid paju- ja tundrakasetutte, siis maakonnas, Varangeri poolsaarest ida mida ülespoole ronisin, seda vaesemaks pool asuval väikesel Vardøya saarel, ja kiduramaks taimkate jäi. Samblad asen- Vardø linnakeses. dusid samblikega, mustikas ja murakas Kihk Varangeri poolsaarele jõuda algas kadusid sootuks. Jäid vaid harvad maad soovist näha lagetundrat. Varangeri pool- mööda roomavad vaevakased ja sulgloh- saare kõrgemad tipud ei ulatu üle 450 kudesse või kallakutele tekkinud paksema meetri. Üldse tundub ta lame ja kulunud. turbakihiga aladele mõnda liiki sootaimed.

46 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Puhkepäev

mas keskkonnas? Kas nii pikk ja vaeva- Meririsla tervitus. Tuttavad hääled rikas pingutus siia lendamiseks tasub Varangeri poolsaar. Peagi kuulis kõrv tuttavlikku kurvameel- ennast ära? Vaadates silmapiiril uttu set piiksumist. Kõrv ei petnud. Rüüdi- kaduvale avarusele ja lõpmatuna tundu- paar oli tõstnud hädakisa. Mõni samm vale lainetavale maastikule, hakkasin veel ja ees täksutas meilgi tuttav kivi- aduma selle suurust ja hoomamatust. täks. Jõudnud seljaku turjale, jäi mulje, Et peaaegu samad tingimused jätkuvad et kogu see esmapilgul lage ja tühi ala siit ida poole jääval Koola poolsaarel ja lausa kubises pesitsevatest lindudest. suurel osal Põhja-Venemaal. Tuhandeid Siin oli näha põhjavinte, kivirullijaid, söödikänne, meririslasid, rüüte, kajakaid, tundrarislasid, kivitäkse ja isegi paar Miks rändavad need linnud tuhandeid hallvarest lendas üle. Istusin maha ja kilomeetreid just siia maailma otsa, et siin vaatlesin kogu seda saginat mõnda aega. oma pojad ilmale tuua ja üles kasvatada? Loomulikult tundsid lähemal olevad linnud ohtu oma pesale ja reageerisid vastavalt. Siin pole kombeks kohe põge- ja tuhandeid ruutkilomeetreid mustika-, neda, vaid tuleb aega viitmata sisse muraka- ja kukemarjavälju, mis kõik tungijale ligi astuda ja teda pesast eemale õitsevad, olles nii toiduks suurele kogu- meelitama asuda. Eriti huvitav tundus sele putukatele, kes arenevatele linnu- mulle meririsla meetod. Muidu märka- poegadele suurepäraselt toiduks sobivad, matuks jäänud linnuke tõstis ühe tiiva ja peagi saavad õitest marjad. Nii suurt Peamiseks majandus- püsti ja lehvitas sellega, paljastades nii kogust suhkrurikast toitu ühe ruutkilo- haruks kalanduse ja turismi kõrval on tiivaaluse heleda sulestiku, mis kohe meetri kohta annab maailmas otsida. siin põhjapõdra- ja silma torkas. See tundus kui tore tervitus Ja seda kõike 24 tundi ööpäevas. Polaar- lambakasvatus. tundraasuka poolt. Nähes, et ma tema päeval pole siin kellelgi aega tukkuda. ► Varangeri poolsaar. poole liikuma ei hakka, kordas ta protse- duuri mitu korda ja siis justkui loobudes hakkas minu poole vantsima. Tuli päris lähedale. Tegi tiiru ümber minu ja lahkus siis rahunenult ning juba peagi kaotasin ta silmist. Sama tähelepanelikult käisid MIKUSSAAR TARMO mind uurimas ka kivitäksid ja ühe Fotod: väikse soo asukas – tundrarisla. Teised hoidsid kaugemale. Ja siis äkki, hommikul kella kuue paiku, märgade riietega vihmast lirtsuval mättal istudes, rüüte ja rislasid vaadates loksus mul peas kõik paika. Miks rända- vad need linnud tuhandeid kilomeetreid just siia maailma otsa, et siin oma pojad ilmale tuua ja üles kasvatada? Miks nad ei tee seda kusagil soojemas ja lopsaka-

Metsamees nr 1 (129) / 2017 47 Puhkepäev

Henningsværi unine Vaid keskööl, kui päike pehmemaks taandub tasapisi mets ja asemele tulevad sadam ei reeda muutudes horisondile läheneb, jäädakse maalilised mäestikuvaated. Maantee kõr- kuidagi, et linnakese pisut vaiksemaks, et peagi jälle toitumise val kulgeb ka Kiruna–Narviki raudtee, keskväljaku on ummistanud turistide ja toitmisega kiirustada. See selguse hetk – mida mööda kallis rauamaak rannikule hordid. Lofoodid. asja päriselt mõistmise rõõm, kaalub jõuab. Siinsed vanad ja võimsad raud- üles igasugused reisivintsutused, maga- teejaamad näitavad Rootsi kuningriigi matuse, külmast ja vingest tuulest tatise hiilgust, nii minevikus kui tänapäeval. nina ja kas või märja püksitagumiku. Pärast mitmekümne kilomeetri pik- kust sõitu silmatorkavalt selgeveelise Torneträski järve kallast pidi, möödudes Põhja-Norra rannik Abisko rahvuspargist, leiab automatkaja Põhjalahe põhjatipust algab maantee E10 ennast märkamatult Norra kuningriigist (Luleå–Töre–Kiruna–Bjerkvik–Evenes– ja avastab järgmises linnas, milleks on Gullesfjordbotn–Svolvær–Leknes–Å). tõenäoliselt Bjerkvik, et vesi, mis randa See ligi 850 kilomeetrit pikk maantee loksub, on tulisoolane. Maantee Norra- viib matkaja läbi Rootsi põhjaosa ja poolne lõik on nimetatud kuningas Olav Norra ranniku maastike tõelisele imede- V auks Kuningas Olav V teeks. maale. Alates Kirunast, kus asub Põhja- Põhja-Norra looduse üks ilusamaid Euroopa suurim rauamaagikaevandus, pärle on Lofoodid (Lofoten). Saarestik, mis on oma nime saanud vananorra Põhja-Norra keelest – Lófót (ló – ilves, fót – jalg). ainus jäneseliik Teravatipulised kaljud kerkivad otse on valgejänes. ookeanist mitmesaja meetri kõrgusele, hare Norra keeles . moodustades ebamaise vaatepildi, mis TARMO MIKUSSAAR TARMO on inspireerinud kirjanikke, heliloojaid

Fotod: Fotod: ja filmitegijaid. Kogu selle inimvaenu- liku silmailu vahel, madalamatel saartel ja lahesoppides elavad oma unist ja saladuslikku elu väikesed armsad kaluri külad ja linnakesed, mis vaid paariks suvekuuks pakatavad tõelisteks üle rahvastatud turismiparadiisideks.

Telkides ja kalastades Saabudes siia juulis, leiab automatkaja eest tuhandeid ja tuhandeid omasugu- seid. Küll haagissuvilate, küll busside, küll sõiduautodega, küll jalgratastega või täitsa jala. Siinset loodust tullakse uudistama kogu Euroopast ja pole ime kui kaugemaltki. Kesksuve ilusate ilma- dega on siinsete kitsaste teede ääres,

48 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Puhkepäev ka kõige hõredama asustusega paikades, raske vaba parkimiskohta leida. Veel keerulisem on aga leida platsikest siledat maad, kuhu oma telk püsti panna. Metsi- kuma looduse nautlejatel on võimalik MIKUSSAAR TARMO võtta seljakotid ja maanteest natuke Fotod: kõrgemale, mõnele laugemale mäe küljele või karniisile laager püsti lüüa. Telkija peaks meeles pidama, et siinsed ilmad on väga muutlikud ja hetk tagasi säranud päikesepaiste võib hetkega tormiks ja sajuks keerata. Meie kauban- duses müüdavad tavalised peretelgid sellisele tuulele ja vihmale enamasti vastu ei pea ja seepärast tuleks kaasa võtta natuke tuulekindlam varustus ja see alati hoolikalt kinnitada. võib see üpris harjumatuks osutuda ja nii Kevadel püütud, kui- Kalasõpradel tasuks kaasa võtta juhtubki, et päevad venivad hommiku vatatud, töödeldud ja toekam spinning. Muud kalastustarbed tundideni ja väsimus võtab võimust. pakitud tursarümpa- saab kohapealt palju soodsamalt hankida. dest on järel vaid Selle vastu aitab range päevakava ja Kalapüük soolasest veest on oma tarbeks pead. Kohalike sõnul sellest kinni pidamine. Muidu ei püsi kõigile lubatud ja mingeid erilube selleks jahvatatakse ka need vaim värske ja paljud vaatamisväärsused lõpuks jahuks ja ostma ja otsima ei pea. Teine lugu on jäävad magamatuse pärast märkamata. müüakse araabia järvede ja jõgedega. Kalapüük magevee- Kindlasti tasub ilusama ilmaga mõne kõr- maadesse kaameli- kogudest on igal pool eraldi reguleeritud tele lisasöödaks. gema mäe tippu ronida. Vaev saab tasu- ja sellekohast infot saab kohapealsetest Lofoodid. tud hunnitute vaadetega ja väike piknik turismiinfopunktidest ja tanklatest. sellises paigas jääb eluks ajaks meelde. Merekaldalt püüdes tasub otsida mõni sügavam koht, kus põhja näha pole, visata nii kaugele kui võimalik. Kerides Vaev saab tasutud hunnitute vaadetega ja väike põhja lähedalt, on saagiks enamasti saida piknik sellises paigas jääb eluks ajaks meelde. ja tursk. Pindmistest kihtidest saab arvu- kamalt makrelli. Kõik need kalad on ülimaitsvad – nii pannil küpsetades kui Et tagasitee kaugest põhjalast liialt ka supina. Toidu valmistamiseks sobib igavaks ei jääks, tasuks valida mõni hästi priimus või matkapliit. Kui kalast teine maantee, mida mööda naasta. Valged liivad on pet likud: jätavad mulje, villand saab, võib alati mõnda koha- Vaadata ringi Rootsi ja Soome väike et rannas on palav ja likku toitlustusasutusse sisse astuda linnades ning varuda aega kohalike vesi soe. Tegelikkus ja kopsaka summa eest kas taimetoitu kultuurimälestiste ja ürituste külasta on vastupidine. Tuul või lambapraadi tellida. miseks. Pärast Norra rannikumäestikke on jahe ja vesi ca 4 kraadi. Ikkagi käisime Kesksuvel peab üleval pool põhja ei tundu muidugi enam miski nii ilus tulisoolases ookeani- pöörijoont arvestama polaarpäevaga – ja lummav, aga inimesed ja nende tege- vees ära. Ramberg. kogu aeg on valge. Lõuna poolt tulijale mised inspireerivad rändurit alati. Lofoodid.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 49 Pärandkultuur Eesti mets räägib Eesti lugu ehk põnevaid paiku matkateede äärest

Tekst: Triin Kusmin . Fotod: Hillar Uusi (Võrumaa muuseumi fotokogu), Triin Kusmini fotokogu, Taavi Tatsi RMK matkateede äärde jäävad mitmed põnevad paigad, mis lisaks looduse ilule ning vaheldusrikastele maastikele jutustavad nii mõndagi möödunud aastatest.

Õpilased Paganamaa looduse õpperajal 1970. aastatel. HILLAR UUSI (VÕRUMAA MUUSEUMI FOTOKOGU) HILLAR MUUSEUMI (VÕRUMAA UUSI Foto: Foto:

RMK on rajanud matkateede võrgustiku, õpperadu. Loodusradadel liigutakse nii millel on tänaseks kaks haru: Oandu- üksi, pere kui ka sõpradega. Millal aga Aegviidu-Ikla (375 km) ja Peraküla- hakati Eestis laiemale avalikkusele mat- Aegviidu-Ähijärve (820 km). Töö käib kamiseks ja looduse tundmaõppimiseks RMK matkatee kolmanda haru kallal mõeldud radu loodusesse märkima? Penijõelt läbi Aegviidu Kauksisse. Tänapäeval oleme harjunud sellega, et Esimesed õpperajad Turistide Kodu looduskaunites kohtades, kaitse- ja puhke restoranihoone aladel on võimalus külastada kohalikku Esimesed teadaolevad sellesuunalised Pühajärvel. loodust ja kultuurilugu tutvustavaid mõtted on pärit 1934. aastast, kui Eesti Turistide Ühingu kuukirjas Turismi Teataja kirjeldati kavatsust suvel Püha- järve Turistide Kodu ümber Väiksele Munamäele, Apteegimäele ja Linnamäele viivad teed eri värvidega loodusesse märkida. Matkateid tähistavate värvide

TRIIN KUSMINI FOTOKOGU KUSMINI TRIIN selgituseks oli plaanis Otepääle ja

Foto: Foto: Pühajärvele püstitada infotahvlid ning edaspidi joonistada raudteejaama seinale ümbruse kaart, millel teed samade vär- videga tähistatud. Kahjuks pole teada, kas plaanitu ka teoks tehti või jäi see kõigest kavatsuseks. Esimeste õpperadade planeerimisel oli suur osa Tartu üliõpilaste looduskaitse- ringil ning Jaan Eilartil. 1957. aastal võeti

50 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Pärandkultuur vastu esimene riiklikult looduskaitset Paganamaa õpperaja puudutav õigusakt nõukogude ajal – skeem Jaan Eilarti seadus „Eesti NSV Looduse Kaitsest”, raamatust „Looduse õpperajad” (1986). asutati esimesed looduskaitsealad ja kehtestati üksikobjektide kaitse. 1958. aastast hakati Tartu Riiklikus Ülikoolis ning Eesti Põllumajandusakadeemias (EPAs) õpetama looduskaitset. Hoo sai sisse ka kodu-uurimisliikumine. Kõik see lõi soodsa pinnase õpperadade rajamise mõttele. 1962. aastal kavandas Tartu Ülikooli geograafiadiplomand Kai Kaare õpperaja Tilleorus. Sellest ilmus kirjeldus Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi esimeses uurimuste kogumikus „Looduskaitseala- seid töid” (1963). 1964. aastal koostas pikemal variandil kokku 19. Rajal tutvus- Jaan Eilart Neeruti õpperaja näidisskeemi, tati nii Paganamaa kauneid maastikke ja mis ilmus ka ajakirjas Eesti Loodus (nr 2, loodust kui kodulugu, esitledes neid ühtse 1964). Järgnevatel aastatel ilmus mitmeid tervikuna. Raja kirjeldus ilmus Eesti diplomitöid loodusradade projektide ja Looduskaitse Seltsi välja antud voldikus. skeemidega nii Tartu Ülikooli geograafia Krabi koolist Võru Metsamajand ehitas parema teaduskonnas kui EPA metsamajanduse oli matkajatel vaate saamiseks Raadi mäele 20 m kõr- erialal. Enamik neist jäi aga looduses võimalik guse vaatetorni. Krabi koolist oli matka- tähistamata ning välja ehitamata. jatel võimalik rajale kaasa saada õpilasest rajale kaasa Õpperadade rajamisel kujunes murran- matkajuht, sel eesmärgil oldi suvevahe- saada õpilasest guliseks 1972. aastal Helve Käärik-Pai ajalgi puhkepäeviti koolimaja juures matkajuht, sel ning legendaarse metsa- ning looduse- valves. Koolimajas oli kodulootuba mehe Vello-Taivo Denksi kavandatud eesmärgil oldi ning koolimetskonna majas oli kokku- Paganamaa õpperada, mis valmis suvevaheajalgi leppel võimalik ööbida. Looduskaitse Seltsi vabariikliku kokku- puhkepäeviti On märgilise tähtsusega, et RMK tuleku puhuks. Tegemist oli ühe esimese tänapäevane kogu Eestit läbiv matkatee koolimaja looduses tähistatud, täielikult väljaehita- kulgeb osaliselt mööda 1972. aastal juures valves. tud ning infomaterjalidega varustatud rajatud Paganamaa õpperada, võimal õpperajaga Eestis. Paganamaa õpperajast dades matkata mööda esimesi samme sai näidisala, mille põhjal tutvustati õppe- Eesti õpperadade loomise teel. radade rajamise metoodikat ning selle rakendamist laiemalt. Samal aastal rajati Käsmu õpperada vastloodud Lahemaa Rahvuspargis, mis samuti kui Pagana- maa õpperadagi, on ajaproovile vastu TAAVI TATSI pidanud ning tänapäevalgi kasutuses. Foto:

Paganamaa õpperada – üks esimesi Paganamaa õpperajal sai valida 5-,7- ning 10-kilomeetrise ringi. Laagri- ja parkimis plats avati kaitsealast pisut eemal, Krabi Veskijärve ääres männikus. Laagriplat- sile oli üles pandud õpperadade skeem ja kirjeldus. Raja põhivariandi tähiseks oli puutüvedele ning kividele kantud kollane triip (näitas ka raja kulgemise suunda) kahe laia valge triibu vahel, lisalõik oli Paganamaa õpperajal märgitud samal viisil sinise triibuga. 2015. aastal valmi Nummerdatud postidega varustatud nud vaatetorn on huvipunkte oli Paganamaa õpperaja raja ajaloos kolmas.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 51 Sündmused Retrohõnguline pidu Sagadis Tekst: Marina Poltavtseva . Fotod: Rasmus Jurkatam

Traditsiooniliselt peeti ka 2016. aasta RMK jõulupidu Sagadi mõisas. Sel korral küll ebatavalises võtmes, sest pidu oli retrohõnguline.

Kõigepealt tervitas saabujaid pidurüüs mõisahoone ees trummivirtuoos Peeter Jõgioja tule- ja trummi show. Mõisahoonesse sisse astudes ootas peolisi meeldivalt nostalgiline õhkkond, mis väljendus nii söögis, joogis kui ka muusikas.

1 STIILINÄIDE: Palju kulda ja karda ning veetlev daam on ajatu trend! Pildil poseerivad (paremalt) RMK juhatuse esimees Aigar Kallas, tema kaasa Maria Otsa ja diskor Allan Roosileht.

2 KÜLLUSLIKUD LAUAD: Peolauad olid Sagadi kokad katnud retrohõnguliste roogadega: singirullid, täidetud munad, kartulisalat, verivorst hautatud kapsaga – see ja kõik muu maitses suurepäraselt! Vaieldamatuks hitiks osutusid aga kaunistatud suitsupõrsad. Valuutabaaris segas kokteile baarmen Illar. 2

52 3 4

3 PALJU VÄRVE: Kas oli retrostilis- mis võimaldab veeta öö uhkes tika see, mis peorõivaste valiku nii Sagadi sviidis. Lausa lust vaadata, värviliseks muutis, aga peolised olid kuidas maakasutusspetsialist Ere tõesti erakordselt ilusad! Kõik nagu Kaaristu ja Põlvamaa metsaülem retroajal, „mil taevas oli sinisem Andres Sepp peokülalise preemia ja muru rohelisem”. Pildil säravad üle rõõmustavad! Lagle Heinmaa külastuskorraldusosa- konnast (vasakul) ja Liina Karrofeldt 7 PIDU ON NII LAHE! 7 kommunikatsiooniosakonnast. Fotonurgas said soovijad end jäädvustada koos õhtujuhi 4 UTOPIA ENTERTAINMENT Raivo E. Tammega või mõne muidu ESITLEB: Tants, tants, tants… toreda inimese ja kolleegiga. Pildil kaugseirespetsialist Tauri Arumäe 5 DISKOTANTS SELGEKS: koos kauni abikaasa Kaisaga. Kuna meie rahvas seab sammud tantsuplatsile juba 8 TANTS SÜDAÖÖNI: Kutsest esimeste akordide kõlades, ei pelga väärikale peole ei saanud ära öelda keegi ka uusi tantsusamme õppida. ka Smilers. Piltidelt võib näha, et rõõm toimuvast oli kahepoolne! 6 PIDU TÄIS ÜLLATUSI: Pärast lühikoolitust valis õhtujuht 9 TORT: Traditsiooniline tort ei välja parimad diskotantsijad ning jäänud ka sel aastal maitsmata. premeeris igaüht neist kinkekaardiga, Head alanud aastat kõigile! 9

53 Lapsed lustisid koos metsaelanikega Tekst: Krista Keedus . Fotod: Marit Nõmme

1 Sagadisse jõudnuid 1 2 võtsid vastu lustakad rebased, kes andsid teada, kus ja millised metsa elanikud lapsi ootavad. 2 Põdraproua ei jaganud küll mitte samblasuppi, vaid hoopis kuuma teed. 3 Mõned metsloomad tuli lastel ise üles leida. 4 Metsamuuseumis iga päev kala püüda ei õnnestu. 5 Jõuluvana saabus kenasti hobuvankriga, kin- 3 4 gid reisikohvrisse pakitud. 6 Metsaema juhatusel valmisid jõuluehted.

5 6

54 7 8

9 10 7 Looduskoolis selgus, et jõulupuu ei pea tingimata kuusk olema. 8 Korstnapäkapiku koos piparkookidega olid remonttööd sel aastal hoopis keldrisse pagendanud. 9 Jõuluvanalt ilma salmita kinki kätte ei saa! 10 Aga ilusa luuletuse või laulu eest sai nii kingi kui Lumehelbekeselt pika pai. 11 11 Rõõmustavad nii kingitus kui ka 12 soe kallistus jõuluvanalt. 12 Ilvesetädi juures sai proovida, kas jälje- tundmisest värskel lumel ka kasu on. 13 Hundionu õpetas teiste metsloomade jälgi tundma. 14 Peo lõpus kogunesid metsaelanikud koos jõuluvanaga kuuse alla ühispilti tegema, enne kui nende tee tagasi laande viis. Kohtumiseni järgmisel aastal!

55 Sport

VÕTA MEIEGA [email protected] ÜHENDUST: www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

KUUPÄEV ÜRITUS Pallimängude treeningajad

33. VIRU MARATON, VÕRKPALLIHUVILISED on oodatud Metsasõprade 28.01 SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam. klubiga liituma ja osalema treeningutel: 19. TAMSALU-NEERUTI MARATON, TARTUS Kivilinna kooli võimlas (Kaunase pst 71) 05.02 SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam. teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Arvo Lind, [email protected] 19. ALUTAGUSE MARATON, TALLINNAS Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam. 11.02 teisipäeviti kell 17.30–19.00, 19. TALLINNA SUUSAMARATON, kontakt: Taivo Denks, [email protected] 18.02 SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam. TENNISEHUVILISED on oodatud klubiga liituma 5. TARTU TEATEMARATON, ja osalema treeningutel: 19.02 SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam. TALLINNAS Tere tennisekeskuses (Sõjakooli 10) pühapäeviti kell 19.00–20.30, 44. TARTU MARATON, kontakt: Kadri Alasi, [email protected] 26.02 SK Metsasõbrad liikmetele 20% soodsam. RAKVERES Linnuse tennisehallis (Linnuse 5) 43. HAANJA MARATON, pühapäeviti kell 16.00–17.30 04.03 SK Metsasõbrad liikmetele 10% soodsam. kontakt: Lea Ong, [email protected] TARTUS Tähtvere tennisekeskuses (Laulupeo pst 19) esmaspäeviti kell 20.30–22.00 kontakt: Meelis Tamm, [email protected] Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liit (EMPL) hoiab korvpalliturniiri traditsiooni

Tekst: Silver Näkk . Foto: Raitwood RMK võistkond osales 19. novembril 2016 Tartus peetud XIX Eesti metsatööstusettevõtete korvpalliturniiril.

Turniiri peakorraldaja oli seekord AS RAIT. Meie võistkonda kuulusid (pildil esireas vasakult) Veikko Asur, Arvo Lind, Jaanus Suvi, Romet Jür- genson, (tagareas vasakult) Ahto Rähn, Rein Kilgi, Meris Süsta, Algis Kork, Tarmo Aava, Jaanis Ansi ja Silver Näkk. Võistlustel osales kaheksa võistkonda kahes ala- grupis. Eelmise aasta kaks paremat pandi võrdsema võistluse lootuses kohe eraldi alagruppidesse ja loosimise tulemuseks olid RMK alagrupikaaslas- otsustas, kumb võistkond läheb mängima medalitele. teks Lemeks, Stora Enso Eesti ja Toftan. Ka siin suutis meie võistkond mängida esimese RMK võistkond alustas mänge edukalt ja võitis poolaja viiki, kuid siis sai vigastada võistkonna esimeses mängus Stora Ensot. Teine mäng oli oluline liige Tarmo Aava ja lõpuks tuli tunnistada turniiri hilisema hõbedameeskonnaga ja siin suutis Lemeksi võistkonna paremust. Kokkuvõttes meie võistkond mängida esimese poolaja võrdselt, saavutas RMK võistkond turniiril kuuenda koha. kuid lõpuks tuli ikkagi tunnistada Toftani paremust. Turniiri võitis Raitwood, teine oli Toftan ja kolmas Alagrupi viimane mäng oli eelmise aasta hõbeda- Artiston/TarMets ühisvõistkond. Järgmise aasta meeskonna Lemeksiga. Selle mängu tulemus turniiri korraldusõiguse au sai loosiga Barrus.

56 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Sport Mida toob 2017. aasta raiespordis? Tekst: Mart Kelk . Fotod: Joosep Tammemäe, Mart Kelk

2016. aasta oli Eesti raiespordile edukas. Poolas toimunud 32. raiemaailmameistrivõistlustelt tuli Eesti koondis koju kuldmedaliga – vanameister Taavi Ehrpais võitis täpsussaagimise.

Lisaks saavutas juunioride klassis võistlev Jarro Mihkelson laasimises kolmanda koha. Sellega lõppes üks MM-i tsükkel ja 2017. aastal algab järg- mine valiktsükkel, mis lõpeb 2018. aastal Norras toimuva MM-iga. Kevadest startiv uus raiespordihooaeg ühendab endas kolm traditsioonilist võistlust ning kestab varakevadest sügiseni. Hooaeg algab Kevadkari- kaga, jätkub suvel Eesti meistrivõistlustega ning lõpeb TOP 10-ga. Kui seni on kõik võistlused toimunud kevadel või suvel, siis selle aasta olulise uuendusena toimub hooaja viimane võistlus TOP 10 Eesti koondis kuldmedalivõitu tähistamas. sügisel, septembris peetava suure Paunvere välja- näituse raames. Sellega hoiame võistlejad tegusad päeval toimub võsasaagide võistlus, kus üksteiselt terve hooaja ja loodetavasti paranevad pikema on mõõtu võtmas RMK, Luua Metsanduskooli ning võistlus- ja trenniperioodiga ka tulemused. erametsasektori parimad noorendike hooldajad. Raievõistlused kannavad ka uuel hooajal nimi Huvi võistluse vastu on tuntud ka Lätist ja Soomest. sponsor STIHL-i tootesarjast tulenevat nime Eelmisel aastal alguse saanud ja Maamessile xTREEm CUP 2017. Hooaja õnnestumiseks on toodud võistlus pälvis suure publikumenu ja tõsisemalt käed löödud Luua Metsanduskooliga, osalejate poolehoiu. kus valmistatakse ette kogu puitmaterjal, mis Järgmised kaks päeva on Maamessil täidetud võistlusteks tarvis. See on kõrgelt hinnatav koos- mootorsaagide müraga. Siis on võistlemas meie ja töö Eesti ainukese metsanduslikku kutseharidust lähiriikide parimad saevõlurid. Sarnaselt eelmisele pakkuva kooliga, samas ka loogiline ühenduslüli aastale toimub langetamine postilangetusena, mis võistluste korraldamisel, sest pärineb ju Luualt oli mullu vaieldamatu publikulemmik. Lisaks tava- enamik tulevasi võistlejaid ning ka võistluste pärastele raievõistluse aladele on kavas ka mees- kohtunikud on seotud Luua kooli ja õppetööga. kondlik teatevõistlus. Eesti koondis saavutas viima- Hooaja avavõistlus peetakse Maamessil, nii on sel MM-il sel alal auhinnaväärilise viienda koha. tavaks olnud juba 22 aastat. Tänavu on võistlused taas kolmepäevased. 20. aprillil, Maamessi esimesel Ketid teravaks ja trenni! Eesti meistrivõistlused toimuvad juunis Rakveres, mis võõrustas raievõistlusi viimati 2012. aastal. Need olid esimesed võistlused, mis olid n-ö metsast välja toodud ning eesmärgiks oli seatud metsanduse kutsealade ja metsanduse tutvustamine atrak- tiivsete sündmuste kaudu. Sama rada on jätkatud ka hiljem, mis on kindlasti üksjagu edu toonud ning sponsorite huvi kasvatanud. 2017. aasta raiespordihooaeg tuleb kindlasti tihe ja pingeline, sest toimub ka hulk välisvõistlusi, kuhu Eesti esindus on kutsutud. See aga tekitab tihedat kodust konkurentsi, sest piiri taha võistlema pääse- vad ainult parimad. Nii nagu Eesti koondis osaleb võistlustel väljaspool Eestit, on meile külla oodata oma ala parimaid Soomest, Lätist, Leedust, Rootsist Kevadkarikas, Einar Must – täpsus, täpsus ja veelkord täpsus. ja Valgevenest. Seega, ketid teravaks ja trenni!

Metsamees nr 1 (129) / 2017 57 Ajalugu

Unustusse vajunud ja hüljatud. Restaureeri- mise alguses ei paist- nud härrastemaja ka kellatorni juurest.

Sagadi metsamuuseumi keeruline algus Tekst: Ain Kütt . Fotod: RMK Sagadi metsamuuseum

RMK Sagadi metsamuuseum tähistab tänavu väikest juubelit: möödub 30 aastat päevast, mil muuseum uksed avas. Ehkki suuremad pidustused on alles ees, on aasta alguses paras hetk heita pilk aega, kui kõik algas.

Kõik algas tegelikult kümmekond aastat varem ehk aastal 1977. Just siis sai Rak- vere metsamajand Sagadi peremeheks ning tekkis idee luua metsamuuseum. Kellele metsamuuseumi mõte esimesena pähe tuli, pole enam täpselt tuvastatav, kuid kindlalt võib väita, et idee üks alga- tajaid ja eestvedajaid oli tollane ENSV metsamajanduse ja looduskaitse minister Heino Teder. Plaan oli rajada suurem keskus, kus lisaks muuseumile oleksid võimalused pakkuda metsanduslikku täiendõpet ning korraldada üritusi. Üsna pea jõuti arusaamisele, et selliseks Härrastemaja siseruumid nägid kõik välja keskuseks sobiks hästi mõni Eesti mõis. sama trööstitud nagu Sinine Salong.

58 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Pilk Virumaale Esimesena jäi algatusrühma pilk pea- tuma hoopis Sangaste lossil, mida peeti sellise asutuse tarbeks sobivaimaks. Ideest ei saanud aga asja, sest metsa- meestest jõuti ette ning Sangaste läks hoopis Tartu Plastmasstoodete Katse tehase haldusalasse ning sinna rajati oma töötajate laste pioneerilaager. Seejärel pöörati pilgud Eesti teise otsa, Virumaale. Siin mängis olulist rolli äsja asutatud Lahemaa Rahvuspark, mis oli juba alustanud Palmse mõisa taastamist. Teder sai kiirelt nõusse tollase Rakvere Rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe Ülo Niisukese, kellega koos aeg-ajalt kasutanud piirivalve vaatlus- Kõige hullemas leiti, et sobivaim variant uue metsa poste hooldanud sõjaväeosa. Teises tiivas seisus oli härraste- muuseumi asukohaks oleks Sagadi mõis. elas aga nii-öelda isehakanud üürnikuna maja kelder, mida nii poekülastajad 1977. aasta alguseks oli Sagadi mõisa- tuntud vanamööbli koguja Leonhard kui majas elutsenud kompleks trööstitus olukorras. Mõisa- Vene. Ja nüüd plaaniti sellest lagunenud sõjaväelased kasu süda jagunes mitme omaniku vahel, ja kohati sõna otseses mõttes varemete- tasid peldikuna. kellest ükski ei hiilanud hea omanikuna. välja meenutavast mõisakompleksist Endine aednikumaja kuulus ETKVL-ile, teha tulevase metsamuuseumi kodu. kes pidas seal väikest poodi. Suurem osa hooneid oli Viru kolhoosi valduses ning seisis jõude ja lagunes. Armetus Kavalusega taastamise juhiks seisus härrastemaja kuulus vormiliselt Oli selge, et kogu mõisakompleksi Kõik Sagadi hooned rajooni haridusosakonnale, kuid tegelik- ülesehitamine ja restaureerimine on olid armetus seisus. kuses seal mingit tegevust ei arendatud. hiiglaslik töö. Teder ja Niisuke olid Pildil olev kellatorn oli 1969. aastal Härrastemajas asunud kohalik põhikool siiski kindlad, et Rakvere metsamajandi hooletu kulupõleta- oli uksed sulgenud juba kuus aastat direktor Simo Nõmme on just see mees, mise tõttu tuleroaks tagasi, maja ühte tiiba oli hiljem kes selle kõigega hakkama saab. ► langenud.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 59 Ajalugu

Üllatused restaureerimisel Asju oli aetud kiirelt ja vaikselt. Kui Simo Nõmme järgmisel metsamajandi nõupidamisel teatas, et oli andnud nõus- oleku Sagadi ülevõtmiseks, mõjus see nagu välk selgest taevast. Vaevalt tol hetkel keegi adus, mida see kõik metsamajandile kaasa toob. Tööde mahtu ei kujutanud täpselt ette ka Simo Nõmme ise. 1991. a antud intervjuus mainis Nõmme järgmist: „Oleks ma siis nii tark olnud kui praegu, ma ei oleks elu sees seda vastu võtnud! Mõtlesin, et mis ta on, värvime ära ja parandame, kus vaja, ongi kõik. Aga võtsime põranda lahti, tala mäda. Viimne kui üks tala on Restaureerimisalastel Esimene katse Sagadi mõis Rakvere ära vahetatud! Viimne kui üks sarikas nõupidamistel läksid metsamajandile anda tehti 1977. aasta oli mäda! Küll oli vaeva, peaaegu või- tööde alguses suhted kevadel Roela mesilas väikese selts matu oli üle saada. Mõtlesin omaette, tihti eriti teravaks just muinsuskaitsetegelas- konnaga toimunud saunapeol, kus Teder pisar oli silmas. Aga hing ei lubanud tega. Tõsine arutelu Nõmmele plaani tutvustas. Vaatamata alla anda!”. 1978. a algul. tarvitatud alkoholikogusele vastas Kuigi restaureerimist rahastati minis- Simo Nõmme eitavalt. Kui ei saa heaga, teeriumi erifinantseeringuga, koormasid siis saab kavalusega. Kahe päeva pärast tööd metsamajandit rohkem, kui võinuks keelitas Niisuke Nõmmet, et lähme ikka arvata. Vanad hooned pakkusid rohkem ja vaatame seda Sagadit. Sagadisse üllatusi, kui oodati. Väga keeruliseks jõudes võttis Niisuke härrastemaja ees osutus ka asjaajamine eri ametkondadega. demonstratiivselt taskust suure ja uhke Töid lisandus pidevalt, vahetusid ka võtme, surus Nõmmele pihku ja ütles − plaanid ja eesmärgid. Siiski jõuti 26. juu- Maja esikülg on saanud tellingutesse nii, see siin on nüüd sinu. Mis Nõmmel nil 1987 ajaloolise hetkeni ning Sagadi ja tööd on alanud. kogu seltskonna ees muud üle jäi kui metsamuuseum avas külastajatele uksed. 1977. a hilissuvi. võti vastu võtta. Meeletu töö oli lõpuks vilja kandnud.

60 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Metsik disain Loodus- ja lastesõbralikud mängupaigad

Tekst: Susanna Kuusik . Fotod: Wolfberry „Mängime kohvikut!” – „Ei, täna mängime kodu. Ma teen kohvi. Kas tahad suhkrut ja piima ka?” Nii võiksid kõneleda lapsed, kellel on Wolfberry köögikomplekt, mille detailid – kraan, ahi, riiulid ja kapid – muudavad selle toredaks mängukeskkonnaks.

Tegijad kiidavad vineeri omadusi – esteetilist välimust, kordumatuid mustreid, vastupidavust ja paindlikkust.

Eesti pika talve jooksul mängivad lapsed kordades peitsitud ja lakitud loodus- ja lastesõbralike rohkem toas kui õues. Vajadusest pakkuda kvaliteet- puidutöötlemisvahenditega.” seid ja tugevaid mänguatraktsioone ja lastemööblit Tööstusdisainer ei leia vineeri kasutamisel ühtki siseruumidesse kasvaski välja Wolfberry OÜ. „Et viga, pigem kordab üle selle plussid. „Üheks olu see veedetud aeg oleks vähegi looduskeskne, sai liseks plussiks on ka puitmaterjali tootmisjääkide materjaliks valitud loodussõbralik, tugev ja kvali- loodussõbralikkus,” toob Unt näite ja lisab, et teetne vineer,” ütleb tööstusdisainer Meelis Unt. disaineri suurimaks probleemiks ei ole mitte Tegijad kiidavad vineeri omadusi – esteetilist materjal, millega ta töötab, vaid leida materjali välimust, kordumatuid mustreid, vastupidavust iseloomust lähtuvalt võimalused, mida see pakub. ja paindlikkust – ning rõhutavad, et see sobib Ettevõte suunab oma pilgu ekspordi poole: suurepäraselt lastetoodete valmistamiseks. tootearenduses ja materjalide valikul on järgitud Euroopa Liidu nõudmisi nii avalikes ruumides kui ka lasteasutustes kasutamiseks. Turvalised ja vastupidavad Eesti disainiauhinna Bruno nominentide seas „Vineeri eeliseks on kerge töödeldavus ning samas olnud ettevõte eelistab Eestist pärit kasevineeri, suur jäikus, mis peab vastu ka mööbli korduvale kuid tootmisel kasutatakse lisaks ka toormaterjali kokkupanemisele-lahtivõtmisele,” leiab Unt. Lätist ja Venemaalt. Olulised märksõnad on turvalisus ja vastupidavus, Müügijuht Mari Otsa sõnul on Wolfberry popu- sest kumeraks töödeldud vineeri servad ei tekita laarseimad tooted kastid „Lelu” ja „Kann”, mis on kasutades kildude ohtu. Meelis Unt lisab: „Kõik legona kombineeritavad ja sobivad panipaigana detailid on pärast CNC-väljafreesimist lihvitud, väga erinevatesse interjööridesse.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 61 Loodusblogi Noppeid loodusblogist RMK loodusblogi annab ülevaate RMK eestvedamisel tehtavatest looduskaitsetöödest. Jälgida saab ka mäkrade ja hirvede toimetusi Saaremaal ning tutvuda uudistega looma-, taime- ja linnuriigist. Hoidke pilk peal – www.rmk.ee/loodusblogi. Hooldustööd peenelehise hiireherne heaks Peenelehine hiirehernes on Eestis Peenelehine hiirehernes vajab

haruldane, II kategooria kaitse- paremaid valgustingimusi. Sel- ANIMÄGI ANTS

alune taim, mida võib meil leida leks lõigati maha ja põletati ära Foto: vaid Lääne-Saaremaa raiesmikel osa alusmetsas domineerinud ja metsaservadel. Viidumäe sarapuudest. Lisaks peenelehi- looduskaitsealal tehti 2016. aasta sele hiirehernele paranes ka oktoobris liigi kasvukohas hool- mägi-naistepuna (Hypericum dustöid. Tormimurrualale oli montanum, fotol) kasvukesk- mõnekümne aasta jooksul kuju- kond. Sellele II kategooria nenud puistu, mille alusmetsas kaitsealusele liigile sobib samuti oli tihedalt sarapuupõõsaid. valgusküllasem keskkond.

Võitlus suure läätspuuga Kurtna maastikukaitsealal levib

nõmmemännikutes massiliselt KRUMM LEEVI

suur läätspuu (Caragana arbo- Foto: rescens). Ilupõõsana tuntud liik on nii agressiivne, et tõrjub välja teised alusmetsa taimed. Kurtna MKA kaitsekorralduskava näeb ette tõrje umbes 100 hektaril. Selekteeriti välja esmane 36,11 hektari suurune katseala, kus tehakse võsa- ja harvendusraiet ning läätspuu põõsaste purusta- mist masinatega. Käsitsi tehakse võimalik ja nii palju kui vajalik. Soovitused liigi tõrjumiseks tööd Mätasjärve läänekaldal, Eesmärk on taastada loodusli- palume saata looduskaitse kus masinatega liikumine võib kele metsakooslustele omane spetsialist Leevi Krummile. järve pehmet kallast oluliselt alusmets ja -taimestik. Esimeste NB! Keemiline tõrje ei ole kahjustada. Harvendusraiet töödega soovitakse uurida, kui Kurtna aladel võimalik kaitse- tehakse põhimõttel nii vähe kui efektiivne on mehaaniline tõrje. eeskirja ja alade suuruse tõttu.

Riisa raba põhjaserva taastamistööd on lõppenud Riisa raba matkaraja läheduses davate põikpalkidega. Vee suu- suleti üksik rabaserva kraav, namiseks rajati paisu külgedele et stabiliseerida veetase turba laiendid. Esimesel külastusel pinnakihis ja kaotada kraavi pärast rajamist paistsid need degradeeriv mõju. Koht on ras- toimivat. Paisude juures vett kesti ligipääsetav, mistõttu kõik vulisemas ei näinud ning see 10 paisu rajati käsitsi. Turbasse lubab loota, et kraavide sulge- rammitud palkidest seinte vahe mine õnnestus. Kraavi ümbruses täideti tihendatud turbaga. Seinad oli vett vaatamata sügisesele VOOLAIDPRIIT kindlustati pealevoolu eest täien- suurveele vähe. Foto:

62 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Raamat Eesti metsad Anneli Palo Raamat „Eesti metsad” peaks pak Kuigi tihtipeale võib kuulda ka väljen- kuma huvi metsasõpradele, olgu nad dit „ürgmets”, tõdeb autor, et ürgmetsi siis looduses matkajad, linlastest Eestis pole, sest inimtegevus on ühel maakoduomanikud või koduümbruse või teisel moel kõikjale jõudnud. maastikupilti väärtustavad inimesed. Vähesel määral on säilinud põlismetsi Avastamist jagub kindlasti ka loodus (ligikaudu 2% kõigist metsadest). Need

EESTI METSAD kaitsjatele ja metsamajandajatele. on metsad, kus inimtegevuse mõju on Ilmumisaasta: 2016 viimastel sajanditel piirdunud kauge Kirjastus: Varrak Raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja kuivenduse, juhuslike üksikpuude raie, Lehekülgi: 224 ruumis pidevas arengus olevat elukoos- seeneliste või jahiga. Puud on saanud lust. Mets ise muutub kogu aeg, seda sarnaselt ürgmetsale sajandeid segama- muudavad nii inimesed kui ka loodus- tult kasvada ja kõduneda. jõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, Eraldi peatüki leiab puude vanusest mille järgi võib ära tunda metsaosa aja- ja sellest, kuidas vanust määrata. lugu või prognoosida tema väljanägemist Näiteks männi vanuse määramisel tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus võib abiks olla puukoor. Mänd on seda mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid vanem, mida paremini on tüvel välja soosides ja teiste elupaiku kahjustades. kujunenud plaatideks lõhestunud Nii pühendab autor Anneli Palo puukoor – nn krokodillikorp. tähelepanu muuhulgas ka surnud puu- Juttu tuleb ka metsamuldadest, metsadele. Kuulub ju elusate puude kõrval tüübirühmadest, protsessidest metsa- metsaökosüsteemi lahutamatult ka maastikul, looduslikest häiringutest seente ning paljude teiste organismide ja ka metsamajandamisest. elutegevuse tulemusel kõdunev puit.

Lehtmetsade kasvatamine Hardi Tullus Eesti Maaülikooli professori Hardi ja sookask, sanglepp ja hall lepp ning Tulluse raamatust „Lehtmetsade harilik haab. Meie looduslikud tingimu- kasvatamine” valmis Erametsa sed võimaldavad praegusest tunduvalt keskuse tellimusel värske ja rohkem kasvatada saart, tamme ja sang- täiendatud väljaanne. leppa. Lehtpuukultuure, eriti istutuse teel, on võrreldes kuuse ja männi kulti-

LEHTMETSADE Viimase sajandi jooksul on Eesti metsa- veerimise mahtudega rajatud väga vähe. KASVATAMINE maa pindala kahekordistunud. Pool Vanade lehtpuumetsade säilitamine Ilmumisaasta: 2016 metsadest kasvab esimese põlvkonna ja uute rajamine, aga ka looduslikult Väljaandja: Erametsakeskus Lehekülgi: 56 puistutena endistel põllumajanduslikel tekkida laskmine võimaldab suurendada maadel. Esimese põlvkonna puistud on metsade looduslikku mitmekesisust. valdavalt lehtmetsad või leht-okassega- Ka lähtudes kliima soojenemise pidur- metsad. Juurde tekkinud esimese põlv- damise vajadusest väärtustatakse konna puistutest 9/10 on looduslikku lehtpuumetsi rohkem, sest lumekattega päritolu. Erametsadest moodustavad talvel ilma lehtedeta peegeldavad nad sellised metsad enamuse ja söötijäänud võrreldes tumedate okasmetsadega põllumaade arvelt tekib neid juurde. rohkem soojust taevasse tagasi. Seetõttu on vaja juhendada metsa omanikke, kuidas lehtpuunoorendikke Raamat on leitav erametsaportaalis hooldada, kiirendada puude diameetri eramets.ee > kasulik ja huvitav > kasvu ja saada kallimaid sortimente. raamatud ja trükised. Majanduslikult arvestatavas mahus kasvavad Eestis lehtpuuliikidest arukask

Metsamees nr 1 (129) / 2017 63 Õnnitlused Riigimets mühiseb juubilaride auks!

JAANUAR

Harri Kaldre Mirje Kelgo Ants Rätsep Aivar Järv Metsakasvatustalitus, Finantsosakond, Kagu regioon, Metsakasvatustalitus, raietööline raamatupidaja praaker raietööline 1.01 70 4.01 55 16.01 65 19.01 50

Andres Annuk Jaanus Käärma Olavi Andres Andri Plato Metsakasvatustalitus, Külastskorraldusosakond, Edela regioon, Külastskorraldusosakond, raietööline piirkonna juhataja varumisjuht külastusala juht 20.01 55 24.01 45 25.01 30 31.01 40

VEEBRUAR

Andreas Kurta Raivo Ruusma Üllar Freirich Arvi Olo Metsakasvatustalitus, Metsakasvatustalitus, Kagu regioon, Metsakasvatustalitus, raietööline raietööline forvarderioperaator raietööline 6.02 30 6.02 60 6.02 55 11.02 55

Janek Sildvee Tarmo Korsten Maldon Tominga Edvard Eelsalu Metsakasvatustalitus, Metsakasvatustalitus, Metsakasvatustalitus, Edela regioon, raietööline raietööline metsakasvataja analüütik 16.02 45 16.02 45 20.02 55 27.02 30

MÄRTS

Kaspar Murumets Sven Soomets Mart Enel Aivar Heinla Kagu regioon, Edela regioon, Puiduturustusosakond, Metsakasvatustalitus, praaker praaker turustusspetsialist raietööline 13.03 35 14.03 45 15.03 45 16.03 50

Tauno Piho Meelis Tamm Metsakorraldusosakond, Metsakasvatustalitus, metsakorraldusjuht raietööline 20.03 35 30.03 30

64 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Õnnitlused Loodust tundes on lihtsam mõista ennast ja teisi

Inimesed, kes metsas jalutades Enele meeldib öelda: „Kui sa karu näevad, igal aastal metsas üritad oma mõtetes panna ennast seenel ja marjul käivad ning kala olukorda, siis võib saada pühenduvad oma töös looduse 70 sinust hea kalakasvataja.” hoidmisele ja kaitsmisele, Ene on suure südamega ja saavad elu väärtustest väga tunneb muret kalakasvatuse käe- hästi aru. Nii ka Ene. käigu pärast kogu Eestis. Eesti Loodust tundes on lihtsam nii Kala- ja Vähikasvatajate Liitu ennast kui ka teisi mõista. Varsti on Ene kuulunud selle asuta saab sellest 23 aastat, mil Ene misest 1989. aastal ning leidub Ene Saadre asus tööle Põlula kalakasvatus- Põlula kalakasvatustalituse nõunik alati keegi, kes temalt kui tublilt keskusse ja pühendas oma jõu ja 23.02 kalakasvatajalt ja aktiivselt nõu lõheliste asurkondade taas- seltsiliikmelt kalakasvatuse tamisele. Tema valvsa pilgu all teemal nõu ja abi palub. on Eesti veekogudesse asustatud hingeelu tundmaõppimist ning Uhkusega saame meie nime- juba üle 5 miljoni lõhe, meri uute teadmiste omandamist. tada Enet teeneliseks kalakasva- forelli, jõeforelli ja siia noorkala. Süvenedes nendesse looduse tajaks ja öelda, et teist sellist Sellel aastal lisandub sellesse keerdkäikudesse, on Ene aastate meil Eestis ei leidu. uhkesse nimekirja ka harjus. jooksul kaasa haaranud ja oma Iga aasta toob midagi uut ning teadmisi jaganud paljudele Õnne ja tervist soovivad erinevate liikide kasvatamine tudengitele ja kolleegidele, töökaaslased Põlulast tähendab ikka ja jälle kalade kes on talle selle eest tänulikud.

Mees, kes oskab metsa keelt

Märtsikuus jõuab oma elu Vajadusel leiad aega, et minna väärika verstapostini Lembit tagasi ja veelkord süveneda, Neidra. Üle poole sellest ajast et otsus saaks õige ja aastate oled sa töötanud riigimetsas. 60 pärast saaks selle vilju maitsta Möödunud aasta juunikuus järeltulijad. Sinu elu- ja töö täitus sul 30 aastat staaži töö- kogemus on olnud meile andja juures. Need on väärikad kõigile eeskujuks. numbrid. Minul oli au sinuga Ka sinu vaba aja lahutamatu ühes meeskonnas olla sellest osa on loodus. Oleme koos käi- perioodist kaheksa aastat. nud kalavetel ja jahiradadel. Seal Mina tean sind alati heatujuli- Lembit Neidra ei ole samuti sulle kõige tähtsam sena ja naerul näoga. Oma posi- Metsakorraldaja saak, vaid emotsioon, mille kaasa tiivsust ja energiat oled osanud 24.03 võtad. Meil kõigil on kõvasti edasi anda ka teistele. Viimased vedanud, et oleme seda väärtus- kümme aastat on meie kõigi muutused omaks võtta ning kõige likku aega saanud sinuga jagada. jaoks olnud suurte muutuste aeg. sellega kaasa minna. Tihtipeale Lemps, tervist ja õnne sulle Sinustki, pikka aega metsnikuna mulle tundub, et sina oledki see veel pikkadeks aastateks! Viru- töötanust, on saanud metsa mees, kes mõistab metsa keelt maa metsad mühisegu sinu auks! korraldaja ja tööülesanded on ja metsaga suheldes saad seda paljuski muutunud. Hämmastava energiat, mida teistelegi edasi Kolleegide nimel kergusega oled sa suutnud kõik anda. Sinu tööalased otsused Eerik Väärtnõu need ümberkorraldused ja ei tule kunagi kergekäeliselt.

Metsamees nr 1 (129) / 2017 65 Uued töötajad Uued töötajad RMK-s

Administraator Metsamajanduse Maria Plink spetsialist RMK Tallinna kontori fuajees võtab külas- Mikk Männiste tajaid vastu administraator Maria Plink. Tallinnast pärit Maria on õppinud Tallinna Ülikoolis alushariduse pedagoogiks ja varem töötanud Gaia Koolis õpetajana ning Arigato spordiklubi lastetoas. Kuigi Maria pole varem administraatoriametit pidanud, on ta kindel, et see töö sobib talle, sest talle meeldib suhelda ja lisaks on ta ka kliendi- teenindust õppinud. Jaanuari alguses asus RMK Positiivse suhtumisega Maria tegeleb metsamajandusosakonnas metsa- vabal ajal tantsimisega ja veedab meelsasti majanduse spetsialistina tööle aega lähedaste, eriti oma väiksema õega. Mikk Männiste, kelle põhiline tööülesanne on hinnata metsa majanduse tegevusvaldkonnale loodud tarkvarasüsteemide Sagadi hotelli administraator toimimist ja leida peakasutajana Evelin Sooneste üles vajalikud arendusvajadused. Mikk on lõpetanud Räpina Administraator Evelin Sooneste on Sagadis ühisgümnaasiumi, seejärel käinud juba lapsest saati. suundus ajateenistusse Võru Sagadi töötajatele ei ole Evelin tundmatu, Kuperjanovi üksik-jalaväepatal- juba varem on ta administraatorilaua tagant joni. Maaülikoolis lõpetas Mikk tervitanud ja mujalgi abis olnud. metsatööstuse eriala bakalaureuse Ametikoolis turismi õppinud Evelin ütleb, kraadiga ning metsamajanduse et suhtub metsa lugupidavalt ja käib seal eriala magistrikraadiga. nii tihti kui võimalik. „Õnneks on mets Väikese poisina alustas Mikk mu kodule lähedal,” lisab ta. Vabal ajal oma tööalast karjääri 1994. aastal liigub Evelin fotokaameraga looduses, Räpina metskonna tulevalve loeb raamatuid, koob ja heegeldab. tornis. Ta on hiljem töötanud Põlvamaa keskkonnateenistuses jahinduse ja kalanduse spetsialis- Puidukontrollmõõtja tina, keskkonnaameti metsa osakonnas metsauuenduse Meelis Karja ning -hoiu peaspetsialistina. Endine metsnik Meelis Karja on Mikk on aktiivne Kaitseliidu tagasi RMK puiduturustusosakonnas liige. Vabal ajal tegeleb ta puidukontrollmõõtjana. paljude hobidega: jahinduse, Puiduturustusosakonna uus puidukontroll- kalapüügi, loodusfotograafia, mõõtja Meelis Karja on töötanud riigi vee- või lumelauaga sõitmise metsas 1997. aastast. ning loodusest saadava toidu Oma metsameheteed alustas ta 1994. aas- teemalise blogi pidamisega tal Luua Kõrgemas Metsakoolis, esimene http://mikkmanniste.voog.com/ töökoht oli Iisaku metskonnas metsnikuna. Aastatel 2013–2016 töötas Meelis eraette- võttes, kuni sai teada, et RMK-s otsitakse puidukontrollmõõtjat. Meelis nendib, et tal on vähe vaba aega, kuid selle pühendab ta meeleldi lastele.

66 Metsamees nr 1 (129) / 2017 Metsamees nr 128 ristsõna lahendus: VEIDI AHJU KÜTMA e-posti [email protected] võiToompuiestee 24, 10149 Tallinn. Ristsõna õigestilahendanute vahelloosimeväljaRMK meene.SaadalahendusMetsamehe toimetusse Metsamees nr Foto: JÜRI PERE 1 (129) /2 0 1 7 Ristsõna 67 KAUPO KIKKAS KAUPO Foto: Foto: Järgmine Metsamees

Ligi 16 aastat RMK-s kasutusel olnud metsanduse infosüsteem MIS on nüüdseks ajalugu. Meenutame MIS-i sünnilugu. Uurime ka, mida põnevat RMK külastus korraldusosakond sel aastal teeb ja kuidas Eesti-Soome ühisprojekt „Lights on!” taaselustab vanadel linnusemägedel endisaegset elu-olu.

RMK · Riigimetsa Majandamise Keskus Toompuiestee 24, 10149 Tallinn, Estonia tel +372 676 7500, faks +372 676 7510 [email protected] · www.rmk.ee