SELETUSKIRI Asukoht Taotletava Uuringuruumi Teenindusala Asub

SELETUSKIRI

Asukoht

Taotletava uuringuruumi teenindusala asub Harju maakonnas Saue vallas Tagametsa külas katastriüksusel Kernu metskond 31 tunnusega 72704:002:0190. Uuringuruumi teenindusala pindala on 56,63 ha. Katastriüksus kuulub Riigile ja selle valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus.

Uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahel kulgevad alla 1 kV elektriõhuliinid nimetusega Tundmatu MP liin (VID koodid M4564017; M4564015; M4564013; M4564011; M4564009; M4564007; kaitsevöönd 2 m liini teljest), milledega uuringuruumi teenindusalal kattumist ei ole.

Tallinn - Pärnu – Ikla riigitee nr 4 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava uuringuruumi teenindusala lääne poolsest lahustükist ~61,9 m kaugusele lääne suunda.

Uuringu käigus teedele kaevandeid ega puurauke ei rajata.

Lähteülesanne

Uuringu eesmärk on selgitada uuringuruumis esinevate setendite koostis, füüsikalis-mehaanilised ning keemilised omadused. Juhul kui kivimite omadused vastavad maavarana arvele võtmiseks kehtestatud kriteeriumitele tehakse ettepanek maardla moodustamiseks. Seejärel taotletakse mäeeraldise saamiseks kaevandamise luba.

Uuringu käigus planeeritakse rajada kaevandid katendit moodustavate pinnakatte setendite uurimiseks ja puuraugud aluspõhja kivimite uurimiseks. Kaevandid rajatakse ekskavaatoriga ja puuraugud rootorpuuriga. Geoloogilisel uuringul kasutatakse südamikpuurimist, mis võimaldab saada kivimiproove kogu puuraugu ulatusest. Südamikpuurimisel purustatakse kivimit ainult mööda augu põhja perimeetrit rataspuuriga (seest tühimikuga) või puurkrooniga (kõvasulam või teemantpuruga armeeritud), kinnitatud südamiktoru otsa1. Puurimisel torusse jääv puursüdamik tõstetakse südamiktoru pikkusele vastavate intervallide kaupa puuraugust välja. Karbonaatkivimite tarbevaru määramisel peab uuringupunktide vahekaugus olema 50–400 m.

1 Kildjer, P. (koost.). Puurija käsiraamat. Eesti Geoloogia Selts. Tallinn, 2017. ISBN 978-9949-9957-0-7 (pdf).

Seni kehtinud nõuete2 kohaselt võib karbonaatkivimitele kasutusaladeks olla tehnoloogiline lubjakivi või -dolokivi, ehitusotstarbeline madalamargiline karbonaatkivim, ehitusotstarbeline kõrgemargiline karbonaatkivim või täitepinnas. Karbonaatkivimile kasutusala määramise kriteeriumid on järgmised:

Karbonaatkivimi Kriteeriumid kasutusala Tehnoloogiline CaO sisaldus lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus lubjakivi mitte alla 50% mitte üle 10 % Tehnoloogiline MgO sisaldus lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus dolokivi mitte alla 18% mitte üle 5% Ehitusotstarbeline survetugevus kuivalt külmakindlus karbonaatkivim vähemalt 200 kg/cm2 vähemalt 15 tsüklit Madalamargiline survetugevus karbonaatkivim 200–600 kg/ cm2 Kõrgemargiline survetugevus külmakindlus karbonaatkivim üle 600 kg/ cm2 mitte alla 25 tsükli Täitepinnas survetugevus keemiliselt koostiselt ei vasta tehnoloogilisele lubja- alla 200 kg/ cm2 või dolokivile esitatavatele nõuetele ja ei sobi viimistluskiviks Proovimisel arvestatakse, et füüsikalis-mehhaanilisteks katsetusteks võetakse proovi koosseisu kogu puursüdamik, vajaduse korral puuritakse duubelpuuraugud. Keemiliseks analüüsiks proovitav puursüdamik poolitatakse ja teine pool säilitatakse duplikaadina. Uuringu käigus võetud proovides määratakse järgmiste keemiliste elementide sisaldus ja füüsikalis- mehaanilised omadused: • CaO sisaldus • MgO sisaldus

• lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2+ R2O3) sisaldus (10% soolhappes lahustumatu jääk) • veeimavus • kuiv mahumass • survetugevus • külmakindlus

Proovidest valmistatud killustikust määratakse järgmised füüsikalis-mehaanilised omadused:

• killustiku purunevuskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) • killustiku külmakindlus (EVS-EN 1367)

Hüdrogeoloogiliste töödega määratakse veetaseme kõrgus ning teised parameetrid, mis võimaldavad arvutada vee juurdevoolu karjääri, prognoosida põhjavee alanduslehtri arengut, selgitada pinnavee ja põhjavee seost, põhjavee kvaliteedi võimalikke muutusi, võimalikke hüdrokeemilisi muutusi ning projekteeritava karjääri või rajatava ettevõtte tehnilise ja joogiveega varustamise allikaid.

Varu arvutamiseks koostatakse maa-ala topograafiline plaan.

2 Keskkonnaministri 26.05.2005 määrus nr 44. Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord.

Uuritus, kvaliteedinäitajad, lasumistingimused, kasutusvaldkonnad

Taotletav uuringuruum asub osaliselt geoloogilise baaskaardil välja eraldatud Ääsmäe lubjakivi perspektiivalal. Geoloogilise baaskaardi lehe 6332 seletuskirjas3 lk 105 on välja toodud Ääsmäe lubjakivi perspektiivala. See asub Harju maakonnas Saue vallas, 25 km Tallinnast, Tallinna–Pärnu mnt- st vasakul. Perspektiivala pindala on 290,52 ha. Kasuliku kihi moodustavad perspektiivalal Paekna kihistu ja Rägavere kihistu kollakashallid mikrokristallilised keskmisekihilised lubjakivid. Kattekihiks on moreen, mille keskmine paksus on 4,8 m. Kasuliku kihi keskmine paksus 9,9 m. Survetugevuse mark 600, külmakindluse mark eeldatavalt (analoogia põhjal naaberaladega) 25. Materjal on kõlblik killustiku tootmiseks. Varu: 28 520 tuh m3 4.

Ääsmäe perspektiivalal on 1979.a. otsingu tööde4 käigus rajatud 3 puurauku sügavusega 20 m (puuraugud 1136, 1137, 1138).

Tabel 1. 1979.a. otsingutöödel kirjeldatud kihistike stratigraafiline asend

Ladestik Lade Kihistu Kihistik Saunja Nabala Paekna Rakvere Rägavere Tudu Rägavere Piilse Oandu Tõrremäe Hirmuse Hirmuse Ülem-Ordoviitsium Vasalemma Saku Lehtmetsa Saue Keila Kahula 2 Pääsküla Kurtna Kahula 1 Haljala Tatruse-Vasavere

3 K. Suuroja, E. Morgen, T. Mardim, K. Kaljuläte, M. Shtokalenko. Eesti geoloogilise baaskaardi Kohila (6332) leht. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Kaardistamise osakond, Tallinn, 2012. Tekst 143 lk, 109 fotot, 17 joonist, 5 tabelit, 1 teksti lisa. (OÜ Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond, Maa-amet). 4 Haas, A., Lodjak, T. 1979. Aruanne lubjakivi otsingutest Vasalemma ümbruses (kolmes köites) EGF 3561.

Tabel 2. Kokkuvõte kasulikku kihti moodustavate kihistike kirjeldusest4

Kihistik Kirjeldusest märksõnad Puuraugus Tudu läbitud paksus 3,00-6,80 m 1136 lubjakivi 1137 kollakashallid 1138 tihedad mikrokristallilised keskmiselainjaskihilised kohati vertikaalsed lõhed alumisel piiril tugev püriitne katkestuspind Piilse läbitud paksus 6,20-9,10 m 1136 lubjakivi 1137 kollakashallid 1138 tihedad peit kuni mikrokristallilised karpjamurdega keskmisekihilised

Tabel 3. Kokkuvõte lamamit moodustavate kihistike kirjeldusest4

Kihistik Kirjeldusest märksõnad Puuraugus Tõrremäe läbitud paksus 0,25 m 1138 lubjakivi sinakashall mikrokristalliline peendetriidikas keskmisekihiline püriidistunud ussikäigud, püriitsed veerised püriitsed katkestuspinnad peal ja all Saku mittetäielik paksus 2,30 m 1137 lubjakivi sinakashall tugevalt püriidistunud peendetriitne õhukese- kuni keskmisekihiline Hirmuse läbitud paksus 3,65 m 1138 lubimergel rohekashall pisikristalliline savika lubjakivi mugulad ja läätsed Lehtmetsa läbitud paksus 3,10 m 1138 savikas lubjakivi sinakashall peendetriidikas muguljas jämedetriitsed vahekihid (10 cm) alumises osas brahhiopoodiderikas tase (Sowerbyella sp.) püriitse impregnatsiooniga katkestuspind Saue mittetäielik paksus 1,10 m 1138 lubjakivi hall pisikristalliline peendetriidikas poolmuguljas kuni muguljas

Kattekihi paksus on alal keskmiselt 4,8 m (2,5-7,0 m). Kasuliku kihi paksus on keskmiselt 9,9 m (7,2- 13,0 m). Katendiks on alal 2,3 kuni 4,8 m paksune liivsavi ja saviliiv, milles esineb hulgaliselt porsunud lubjakivi veeriseid ja munakaid. Moreen on omakorda kaetud 0,20 m kasvukihiga. Põhjavee tase puuraukudes oli suhteliselt sademete rohkel 1977-ndal aastal maapinnast 4,2 kuni 5 m sügavusel, mistõttu puuraugus 1138 enamus ja puuraukudes 1136 ning 1137 kogu kasulik kiht paiknes veetasemest madalamal.

Tabel 4. Katendi ja kasulik kihi paksused

Puurauk Suudme Kattekihi Kasuliku Tudu Piilse Kasuliku Lamami kõrgus paksus kihi kihistiku kihistiku kihi pinna lasumi paksus paksus paksus kõrgus pinna kokku kõrgus 1136 50,5 7 43,5 6,8 6,2 13 30,5 1137 40,3 5 35,3 3,6 3,6 7,2 28,1 1138 40,0 2,5 37,5 6,4 6,4 9,4 28,1

Tabel 5. Taotletavale uuringuruumile lähima puuraugu kirjeldus

Puurauk nr 1136. Läbitud 14.07.1977. a. Suudme abs kõrgus 50,5 m. Veetase: 5,0 m. Puuraugu sügavus: 20 m. Märkus: Puurauk paikneb ilmselt rikkevööndis- kärn on enamuses purustatud tükkideks.

Intervall (m) Kirjeldus 0,0-5,0 Kollakashall moreenne saviliiv lubjakivi veeriste ja üksikute munakatega 5,0-13,8 Lubjakivi, hall, tihe, mikrokristalliline, poolmuguljas kuni muguljas, roheka mergli õhukeste vahekihtidega. 13,8-20,0 Lubjakivi, kollakashall, tihe, mikro- kuni peitkristalliline, poolmuguljas.

Puursüdamiku väljatulek oli 41,5% (PA 1136) kuni 70% (PA 1138). Kasuliku kihi ulatuses keskmiselt 52,7%. Väikest väljatulekut seostati kivimis esinevate lõhedega. Puuraugust 1138 võeti 3 proovi killustikukatseteks, survetugevuse margi ja kivimi mahumassi määramiseks. Puuraukudest 1136 ja 1137 saadud puursüdamikke väikese väljatuleku tõttu ei proovitud. Puuraugust 1138 võetud proovidest valmistatud killustiku fraktsioonil 5-10 mm (3 proovi) ja fraktsioonil 10-20 mm (2 proovis) määrati purustatavus silindris (surumisel). Killustiku survetugevuse mark mõlemal fraktsioonil oli „1000“ ja analoogia põhjal naaberaladega (Laitse, Munalaskme) hinnati killustikufraktsiooni 20-40 mm margiks „600“. Analoogia põhjal hinnati külmakindluse margiks „Mp3 25“. Voore kihistu (Rägavere kihistu) lubjakivi hinnati perspektiivseks ehituskillustiku tootmiseks.

Tabel 5. Killustiku kaalukadu ja purustatavus

Kihistik Proovitud Fraktsioon, Purustatavus Purustatavus intervall, m mm kaalukadu, % mark Tudu 2,5-5,5 5-10 9,9 „1200“ Piilse 5,5-8,7 5-10 9,0 „1200“ Piilse 5,5-8,7 10-20 10,7 „1200“ Piilse 8,7-11,9 5-10 12,3 „1000“ Piilse 8,7-11,9 10-20 11,3 „1000“

Joonis 1. Väljavõte Kvaternaari setete paksuse kaardist4

Tallinn - Pärnu – Ikla riigitee nr 4 äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletava uuringuruumi teenindusala lääne poolsest lahustükist ~61,9 m kaugusele lääne suunda.

Kivimist valmistatud killustikku saab eeldatavalt kasutada ehitusotstarbel.

Keskkonnahäiringud, mõju, jäätmed

Uuringu käigus keskkonnaohtu või riski põhjustavat müra ja vibratsiooni ei tekitata. Uuringul eeldatavalt ebasoodsat mõju kaitstavatele loodusobjektile ei ole. Uuringu käigus ei saastata vett, pinnast ega õhku. Uuringu käigus ei teki jäätmeid. Uuritud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord on kehtestatud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. Nimetatud määrusest lähtutakse ka planeeritava uuringu puhul.

Ajakava

AS TREV-2 Grupp taotleb geoloogilise uuringu luba kaheks aastaks. Taotleja soovib luba elektroonselt. Uuringu prognoositav ajakava on toodud alljärgnevalt:

• geoloogilise uuringu loa taotlemine ja valmistumine välitöödeks: 2 kuud • puurimistööd ja kaevandite tegemine 10 kuud • laboritööd: 3 kuud • uurimistöö aruande koostamine: 2 kuud • aruande esitamine kinnitamiseks: 7 kuud

Koostaja Andres Kask geoloog allkirjastatud kuupäev digitaalselt digiallkirjas nimi amet allkiri kuupäev

Loa taotleja Ants Leet maavarade allkirjastatud kuupäev valdkonna juht digitaalselt digiallkirjas nimi amet allkiri kuupäev