RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Juuli 2019 . nr 2 (136) . 19. aastakäik

Uued rakendused aitavad riigimetsa kohta teavet leida

Kas Poollooduslikke Kuidas Puhkepäev: metsaistutamine rohumaid ennetada ajarännud Eesti on kliimategu? taastades metsapõlenguid? muinasmaal Sisukord

RMK ajakiri . www.rmk.ee/metsamees . Juuli 2019 . nr 2 (136) . 19. aastakäik 16

Uued rakendused aitavad riigimetsa kohta teavet leida

Kas Poollooduslikke Kuidas Puhkepäev: metsaistutamine rohumaid ennetada ajarännud Eesti on kliimategu taastades metsapõlenguid? muinasmaal 50 Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, 49 mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 2 (136) Juuli 2019 Ilmub 4 korda aastas

VÄLJAANDJA: RMK 32

TOIMETUSE AADRESS: Metsamees Sagadi küla, Haljala vald 45403 Lääne-Viru maakond Telefon 676 7500 JUHTKIRI Looduses liigu teadlikult PÄRANDKULTUUR Euroopa [email protected] metsad – meie kultuuripärand. www.rmk.ee/metsamees 4 46 Märkmeid rahvusvaheliselt PEATOIMETAJA: UUDISED konverentsilt Austrias Kristi Parro 5 TOIMETAJAD: Kristiina Viiron ERAMETSAUUDISED METSIK DISAIN Arcwood toob Maret Einmann 10 49 puidu avalikku ruumi KEELETOIMETAJA: Killu Mei PEATEEMA Uued rakendused 12 aitavad riigimetsa kohta infot leida SÜNDMUS Kliimakangleaste KUJUNDUS: Menu Meedia 50 kokkutulek MAKETT: PEATEEMA Metsapõlengut www.df.ee 16 aitavad ära hoida tuletõkkeribad ja UUED TÖÖTAJAD DF Identity Matters & kattega lõkkealused Visual Affairs™ 52 TRÜKK: SÜNDMUS Totaalne etteütlus … Kroonpress KOMMENTAAR 53 metsas TIRAAŽ: 20 Kas metsaistutamine on kliimategu? 2400

LEVI JA AADRESSIDE KILDE SAGADI PROBLEEMID: PERSOON Kliimakangelane 54 METSAMUUSEUMI KOGUST [email protected] 22 lapsest saadik Riigimets – kas Eesti krooni ESIKAANE- JA TAGAKAANEFOTO: kattevara? Foto: Kaidi Jõesalu RMK ÜLE EESTI Metsaülema 26 muutunud amet SÜNDMUS Fotograaf Xenia Shabanova “Maagiline Eesti” Ajakiri Metsamees 57 on trükitud paberile AMET Kavandamisspetsialist CyclusOffset (valmistatud 100% 30 mõtleb aastaid ette RMK LOODUSBLOGI korduvkasutusega kiust) 58 PARTNER Niitudest saavad jälle ÕNNITLUSED 32 poollooduslikud rohumaad 60 RISTSÕNA NAABRIL KÜLAS Metsa 62 36 kontrollitud põletamine Soomes 161 g CO2 ID bd30

Palume PUHKEPAEV Ajarännud Eesti taaskasutada 40 muinasmaal

Metsamees nr 2 (136) / 2019 3 Juhtkiri Uudised

Viieaastane leping metsa­ puude parenda­ mise programmi Looduses liigu teadlikult jätkamiseks RMK ja Eesti Maaülikool sõlmisid koostöölepingu, Suvi on käes ja ühes sellega ala- möödunud päeva eredamaid millega RMK rahastab Eesti nud ka puhkused ja looduses käi- hetki meenutada. On üldteada, metsapuude parendamise mine. Mõnda inimest paelub roh- et mitte miski ei maitse nii hästi programmi tegevusi viie kem mererannas päevitamine ja kui kuum tee ja lõkkel valmista- aasta jooksul 300 000 euroga. värskes õhus telkimine, teist tud söök pärast metsas veedetud lõkke tegemine ja grillimine, päeva. Elav tuli on lummav ja 2011. aastal alanud RMK ja Eesti kolmandat jälle matkarajal silma selle ürgne kutse nii tugev, et Maaülikooli koostöö eesmärk on jäänud taimed ja linnud, kuid üks lõket süüdates ei arvesta külasta- selgitada välja parimad männi-, on selge – loodusest leiab igaüks jad teinekord ei ilmastikuolude kuuse- ja arukase plusspuude midagi enda maitse jaoks. Kõige ega tuleohutusnõuetega. järglased. Parimate järglaste ja lihtsam ja turvalisem moodus Kuigi riigimets on avatud, ei 149 000 lõhe noorkala nende emapuude seemned saavad looduses viibimiseks on kasutada tohi lõket teha igal pool ja igal omakorda aluseks riigimetsa tule- RMK ettevalmistatud matkateid, Kristjan Tõnisson, ajal, vaid üksnes selleks etteval- RMK Põlula kalakasvatustalitus asustas aprillis ja vasele metsapõlvele. RMK juhatuse liige telkimis- ja lõkkekohti ja vajadu- mistatud lõkkekohtades ja siis, maikuu alguses Põhja-Eesti jõgedesse ning Pärnu Senise kaheksa aasta jooksul on sel küsida nõu RMK külastus- kui põua tõttu pole välja kuuluta- jõkke kokku üle 149 000 lõhe noorkala. koostöös Eesti Maaülikooliga keskustest. Äsja sai valmis RMK tud lõkke tegemise keeldu. See valitud männi, kuuse ja arukase Lõheasurkondade taastamise eesmärgil asustati Põlulast tänavu avalikkusele suunatud IT-raken- on veel üks kaalukas argument, parimaid puid ja rajatud järglas- Kõige lihtsam ja turvalisem kevadel Põhja-Eesti jõgedesse kokku 28 600 kaheaastast lõhe dus, mis aitab metsakülastust miks sättida metsaretke toidu- katsealasid. „Oleme jõudnud noorkala keskmise kaaluga 78,4 grammi, neist Selja jõkke 5200, planeerida ja looduses teadliku- moodus looduses paus või öine telkimine just etappi, kus planeeritud tegevused Valgejõkke 7000, Pirita jõkke 5200, Jägala jõkke 5600 ja Loobu malt liikuda. RMK mobiiliäpp viibimiseks on kasutada RMK lõkkekohale. Tehes lõket ja tööde mahud on prognoosita- jõkke 5400 isendit. Aasta nooremaid, üheaastaseid lõhe noor- „RMK Loodusega koos“ toob suvalises kohas, seab metsakü- vad ning mõistlik on jätkata RMK ettevalmistatud kalu keskmise kaaluga 20,9 grammi asustati kokku 73 800, neist sõna otseses mõttes peo peale lastaja halvemal juhul ohtu oma pikema koostööleppega. Tänu matkateid, Kunda jõe päritolu kalu Valgejõkke 23 100 ja Purtse jõkke kõik RMK pakutavad looduses tervise või koguni elu, kui lõk- pikemale lepingule saame kind- telkimis- ja lõkkekohti. 21 400 ning Liivi lahe päritoluga kalu Pärnu jõkke 29 300 isen- liikumise võimalused. kest juhuslikult lennanud säde lustunde, et teadlaste terase pilgu dit. Lisaks viidi sobivatesse elupaikadesse kokku 47 300 keva- Miks on mõistlik minna puh- süütab metsa või turbal jääb lõke all sirguvad tulevikupuud on tuge- del koorunud päris väikesi, umbes 200 milligrammi kaaluvaid kama just selleks ette valmista- pinnasesse hõõguma ja kahjutuli vad ja terved,“ rääkis RMK lõhevastseid, neist Purtse jõkke 24 100 ja Jägala jõkke 23 200 tud kohta riigimetsas? dud kraami kohta kehtib põhi- vallandub hiljem. Kontrollimatu taimla- ja seemnemajandusosa- isendit. Iga looduses liikuja jätab mõte – jaksasid kaasa tuua, jak- metsapõleng on metsaelanike konna juhataja Esko Krinal. Järgmiste aastate asustamiskava täitmiseks on kalakasvandu- endast loodusesse maha jälje. sad ka ära viia. Nimme ei ole jaoks võrreldav nende kodu „Kuna metsakultiveerimiseks ses edasikasvatamisel Kunda ja Pärnu päritolu vastsed ja ühe- Kogenud matkahunt ja loodus- enamik RMK puhkekohti varus- mahapõlemisega ja keegi ei kasutatava materjali ehk seemne- aastased lõhed. teadlik külastaja küll ainult jala- tatud prügikonteineritega, sest tahaks oma hingele teadmist, te-taimede parendamine on metsa- jälje, kuid mõnikord juhtub, et teadmine, et prügi tuleb endaga et mõnus lõkkeõhtu päädis puude pikaealisust ja muude tai- maha jääb kaasa võetud toidu- metsast ära viia kodusesse prügi- metsatulekahjuga. medega võrreldes aeglast kasvu jääke, pakendeid ja tühje pude- konteinerisse, distsiplineerib ini- Seega – metsa minnes tutvuge arvestades aeganõudev töö, siis on leid. RMK matkaradadel käies mesi ja lubab külastajal rohkem kõigepealt RMK mobiiliäpis Hinnatud tööandja, eriti pikema kestusega koostöölepingu võib metsakülastaja arvestada keskenduda metsas olemise pakutavate võimalustega ja kui sõlmimine programmi stabiilsust sellega, et ta on oodatud, tema nautimisele. on soov matkapäeval lõket teha, maapiirkonnas arvestades väga tervitatav,“ lisas poolt jäetav jalajälg ei ohusta Riigimets on kõigile ööpäeva- siis sättige oma retk selliselt, et Kantar Emori tööandjate maine uuringust selgub, et RMK kuu- metsapuude parendamise prog- metsa elurikkust ja kui tõesti on ringselt avatud. RMK metsatee- jõuaksite peatuspausiks mõnda lub Eesti elanike jaoks kõige ahvatlevamate tööandjate esiviisi- rammi juht, Eesti Maaülikooli tuul juhuslikult kellelgi kommi- del võib sõiduautoga sõita, met- RMK lõkkekohta. Niimoodi toi- kusse. Eelistatuim on Tallinna Lennujaam, esiviisikusse mahu- teadur Tiit Maaten. paberi käest lendu puhunud, siis sast võib korjata marju ja seeni, mides võite olla kindel, et metsa vad veel Eesti Energia, Tallink ja Tallinna Sadam. CV-Online Tänaseks on jõutud nii kaugele, ka see leitakse metsa alt üles ja kuulata linnulaulu ja uudistada jääb maha ainult jalajälg. Sest Estonia uuringu kohaselt on RMK Ida-Eesti piirkonnas eelista- et männi katsekultuurid on raja- jõuab prügikasti. Aga kõikidelt loomade tegemisi. Pika päeva nii on õige ja see on metsale tuim tööandjad. tud, kuuse katsekultuurid on raja- metsa ja looduse külastajatelt metsas veetnud, armastavad pal- hea. Rohkelt metsakülastusi ja RMK esindatus väljaspool pealinna kasvas tänavu veelgi. misel ning alustatud on arukase ootame teadlikkust ja heade jud matkasellid süüdata lõkke ja vahvaid looduselamusi suvises 1. märtsist viidi Tallinnast välja 19 töökohta ning pealinnast väl- katsekultuuride rajamise etteval- tavade järgimist ning kaasa too- sumedal suveõhtul lõkkekumas metsas! jaspool loodi juurde veel kolm uut töökohta. mistustega.

4 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 5 Uudised Uudised Roela käbikuivatis Puhkajad leidsid tee Mulda saab 21 miljonit kodumaist metsataime hooajaline Tänavu paneb RMK kasvama kokku 21 miljonit puud: mände istutatakse 10,4 miljonit, riigimetsa 2,7 miljonil kuuski 8,4 miljonit, kaski 2,05 miljonit ja sangleppi 150 000. teabepunkt korral RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väädi Tänavu on kavas täiendada ka eelmise aasta RMK Roela Erinevaid Riigimetsa Majandamise Keskuse pakutavaid sõnul panustab RMK järjest rohkem taimede kvalitee- istutuslanke seoses möödunud aasta erakordselt käbikuivatimuuseu­­mis avati puhke- ja kaitsealadel liikumise võimalusi kasutati möödunud dile, kaitsmisele ja hooldamisele. „Taimede suuremale põuase kevade ja suvega, samuti piirkonniti tekki- juuni aluses hooajaline teabe- aastal 2,7 miljonil korral, mida on 300 000 võrra rohkem kui vastupidavusele panustades on võimalik uuendada nud männikärsaka kahjustusega. Täiendamist punkt, mis võtab kuni 31. aasta varem. suuremat pinda väiksema arvu taimedega. Et hoida vajab kokku 2500 hektarit, mille jaoks kasutatakse augustini külastajaid vastu Nii suur külastuste arvu tõus on tavapäratu, varem on aas- eemal noori puid ohustavaid männikärsakaid, pan- 2,5 miljonit taime. kahel päeval nädalas. ta-aastalt lisandud uusi külastusi 100 000 võrra. Põhjuseid nakse tänavu kasvama rekordilised 4,5 miljonit loo- Kokku uuendab RMK sel aastal metsa ca 11 700 võib otsida mullusest imelisest suvest, juubelimatkade sarjast, Kui siiani sai 1928. aastal tollase dusliku biovaha ja liimiga kaitstud taime. Kaitseks hektaril, millest istutatakse 8050 hektaril, külva- eriline panus oli kindlasti RMK matkatee kolmanda haru val- EV Riigimetsade Peavalitsuse poolt sõraliste vastu pritsitakse ka sel sügisel 2500 hektaril takse 300 hektaril ning looduslikule uuenemisele mimisel ja suurel ühismatkal. rajatud käbikuivatit külastada kas noori taimi looduslike repellentidega. Need abinõud aidatakse maapinna mineraliseerimisega kaasa RMK pakutavad looduses liikumise võimalused ootavad RMK kodulehel registreerunud võimaldavad istutada ühele hektarile 3500 männi- 1600 hektaril. 1800 hektarit lehtpuudele sobilikke kõiki huvilisi ka sel suvel! grupiga või kokkuleppel külaseltsiga taime asemel 3200 ja 2000 kuusetaime asemel 1800.“ kasvukohti jäetakse looduslikule uuenemisele. Roela Kodukant, siis hooajalise teabe- Kuna sügisel istutatud taimed on tänu piisavale 2018. aastal arvestati mets uuenenuks rekordi- punkti avamisega tekib reedeti ja niiskusele ja jahedamale ilmale hästi kasvama läinud lisel 9768 hektaril. RMK raiub igal aastal 1 prot- pühapäeviti võimalus majja ka liht- ning sügisistutus aitab hajutada kevadist istutuskoor- sendil riigimetsamaal küpseks saanud metsa, salt mööda sõites sisse kiigata. must, istutatakse ka tänavu miljon kuuske sügisesel kõik raiesmikud uuendatakse. Lageraie raiesmik Teabepunktis saab küsida nõu, istutusperioodil. uueneb keskmiselt viie aastaga, kus kasvab hek- kuhu minna ja mida looduses teha, Kõige rohkem, 3,3 miljonit taime pannakse tänavu tari kohta 0,5 meetri kõrguseid kuuski üle 1000 ja tutvustatakse loodusradu, telkimis- kasvama Ida-Virumaal, järgneb Pärnumaa 2 miljoni mände 1500 või 1 meetri kõrguseid lehtpuid üle alasid ja muid kauneid paiku Lääne- ja Lääne-Virumaa 1,9 miljoni taimega. 1500. ja Ida-Virumaal ning kaugemalgi. Käbikuivati-muuseumis saab tut- vuda püsinäitusega, mis jutustab omaaegsest käbide kogumisest, kui- vatamisest ja metsapuude seemnete varumisest. 2008. aastal renoveeritud ja külastajatele avatud ajaloolises käbikuivatis on alles ja töökorras originaalsed ahjud ning seadmed. Teabepunktist saab ka kaardiga raja- lehe, mille abil võib teha jalutuskäigu Eesti metsa saja aasta lugu otse Käbimaja kõrval kulgevatel sai raamatukaante vahele Roela oosi radadel, mis looklevad mööda kõrgendiku harja ja nõlvu Rahvusvahelisel metsapäeval, 21. märtsil esitletud põliste mändide ja kuuskede all. raamat „Sada aastat metsa lugu“ toob Eesti metsade Teabepunkt hakkab 2019. aastal ja metsanduse ajaloo lugejateni arhiivides, muuseu- lahti olema reedeti kell 17– 20 ja mites ja erakogudes leiduvate fotode kaudu. pühapäeviti kell 12–17. Käbikuivati-muuseum toimib teabe- Raamatus esitletud piltidel elustub omaaegne elu ja meelelaad, punktina, loodusõppeprogrammide ja tööd ja töövahendid, inimesed ja nende suhe metsaga. Vanu sündmuste paigana koostöös RMK, metsandusfotosid vaadates võib näha nii mõndagi tänapäeval Vinni valla ja MTÜ-ga Roela Kodu- kummalist – kuidas sobivate karjamaade puudusel metsas kant. loomi karjatati, 1950. aastatel nõukoguliku „looduse alista- mise“ põhimõtte kohaselt metsi lennukitelt putukamürkidega pritsiti või paepealsetele metsastamiseks istutusvagusid sisse lõhati. Raamat on kummardus Eesti metsale ning metsa targalt hoidnud, kasvatanud ja kasutanud inimestele, samuti tähista- takse sellega 150 aasta möödumist esimese eestikeelse met- sandusraamatu ilmumisest. Raamatu väljaandja on Riigimetsa Majandamise Keskus ja koostaja Triin Kusmin.

6 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 7 Uudised Uudised

Pool RMK Parim metsanduslik magistritöö kasumist RMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli metsakorralduse eriala magistranti Priit Vellakut, kes uuris harvendusraiete lühi- ja pikaajalist tasuvust. Töö tulemuse kohaselt riigieelarvesse muutsid harvendusraied puistud tasuvamaks, avaldasid positiivset mõju puidu kvaliteedile RMK möödunud aasta ning langes puude suremus. käive ulatus 209,1 miljoni Magistritöö kannab pealkirja „Järvselja õppe- ja katsemets- euroni (2017. aastal 174,8 konnas aastatel 2015–2017 tehtud harvendusraiete ökonoo- miljonit) ja ärikasum 88,9 miline analüüs“ ning töö eesmärk on anda soovitusi puistute miljoni euroni (2017. aastal edaspidiseks majandamiseks. Tasuvuse hindamiseks kasutas 48,8 miljonit). RMK nõu­ Priit Vellak simulatsiooniprogrammi ja võrdles metsa kogu­ tegi ettepaneku majandamise kolme stsenaariumi: puistu majandamist maksta dividendidena Soome metsamajanduse soovituste järgi, majandamist Eesti riigieelarvesse­ 41,6 miljonit metsa majandamise eeskirja kohaselt ning puistu loodus- eurot ehk pool teenitud Foto: Rainar Kurbel likku arengut harvendusraieid tegemata. Tulemuste kohaselt kasumist. on metsa majandamine harvendusraietega keskmiselt 18,8% suurema tasuvusega kui harvendusraieteta. Harvendusraie- Lõviosa tuludest teenis RMK teta simulatsioonides varuti kõige enam materjali, kuid küt- puidu müügist. 2018. aastal ula- Viis uut lendorava elupaika tepuidu suure osakaalu ja puude suremuse tõttu oli materjali tus puidu müügi maht 3,7 mil- hind madalam, samal ajal kui harvendusraied suurendasid joni kuupmeetrini, mis on aasta ja neli metsise mängupaika jämedamate, parema puidu kvaliteediga ja seetõttu kõrgema varasemaga võrreldes 100 000 hinnaga sortimentide osakaalu. RMK juhatuse esimehe kuupmeetri võrra vähem. Kau- Aprilli alguses Ida-Virumaal toimunud RMK loodus- Aigar Kallase sõnul on Priit Vellaku tööl oluline kinnitus nii bagruppide võrdluses jagunes kaitseosakonna seire käigus leiti viis uut lendorava elu- riigimetsas kui ka erametsas toimetajale – metsade majanda- müüdud puit järgmiselt: palk paika, mille suhtes rakendas RMK esmast kaitset. mine on põhjendatud. „Töö tulemusel me teame, et kogu 49%, paberipuit 32%, küttepuit Kahe päeva jooksul peamiselt Sonda, Iisaku, Avinurme ja raieringi jooksul hooldatud mets kasvab tervemaks ja tuge- 15% ja hakkpuit 4%. Oonurme ümbruses toimunud seire eesmärk oli Keskkonna- vamaks ning tagab ligi viiendiku võrra väärtuslikumat puitu, Kuna puiduturul näitavad agentuuri loodud lendorava elupaikade mudeli alusel kontrol- kui hooldamata mets,“ rõhutas Kallas. hinnad langustrendi, prognoo- lida lendorava esinemist tulundusmetsas. Selleks kontrolliti sib RMK 2019. aastaks 203,4 lendorava teadaolevate elupaikade läheduses alasid, kus leidub miljoni suurust käivet, kasumit liigile elupaigaks sobivaid vanemaid haabasid. Kokku kontrolliti plaanitakse teenida 51,9 miljo- üle 103 eraldise 303 hektaril. nit eurot. „17 eraldisel leidsime märke lendorava elutegevusest, mis Oma teadmised pani proovile 5250 õpilast annab aluse eraldada viis lendorava uut elupaika. Eriti tähele- panuväärne on leid Sonda külje all, mis nihutab lendorava teada- RMK interaktiivsest viktoriinist võttis kokku osa 471 klassi 150 koolist üle Eesti, tulemuse oleva levila piire 600 meetrit põhja poole,“ ütles RMK loodus- sai kirja 5250 õpilast. Enim elevust tekitas „Tões ja õiguses“ viidatud rehapulkade valmis- kaitseosakonna elurikkuse ja seire spetsialist Margus Pensa. tamise materjal, millele internetiallikates ühest vastust ei leidunud. Uute elupaikade info on edastatud Keskkonnaametile, kes otsustab uute püsielupaikade moodustamise või seniste laienda- „Viimastel aastatel on küsimused koostatud selli- küsimus aitas ehk mõista, et ka internetiallikatesse mise vajaduse. Seni rakendab RMK aladele ajutist kaitset. selt, et need seoksid loodus- ja kirjandusteadmisi,“ peab kriitiliselt suhtuma ning informatsiooni otsi- Keskkonnaagentuuri kevadisel metsisemängu seirel leidsid rääkis RMK Põhja-Eesti teabejuht Tiina Neljandik. des loogikat ja arutlusoskust kasutama,“ loodab RMK töötajad riigimetsas neli uut metsise mängupaika ja tuvas- „Tänavu oli nooremal vanuserühmal vaja vastus Neljandik. tasid metsise esinemise seitsmel uuel alal. Metsise esinemist leida Kunksmoori lugudest ja sellega tulid nad ilusti Keerulised olid veel näiteks küsimused, kus tuli kontrolliti Keskkonnaagentuuri metsise elupaigamudeli alusel toime,“ tõi Neljandik näite. põlispuu liik foto järgi ära tunda. Fotol oli Meri- 22 väljavalitud piirkonnas, millest 19 puhul puudus varasem „Vanemale vanuserühmale oli aga Tammsaare küla mänd, aga kuna mändi on harjutud nägema teave metsise olemasolu kohta. „Tõest ja õigusest“ pärit lõik rehapulkade valmis- sirge ja sihvakana, pakuti vastuseks kõikvõima- Seire käigus leiti neli uut mängupaika ja tuvastati metsise esi- tamisest soo peal kasvavast sajakoorsest keeruline likke teisi puuliike. Samuti pakuti kopra rahvapä- nemine seitsmel uuel alal, kus mängu sedakorda näha ei õnnes- ja keeruline just seetõttu, et paljud, kes internetist raseks nimetuseks „kaber“, mis tähendas vanasti tunud. Kokku loendati 15 metsisekukke, enamik neist ootus- vastust otsides kiiresti leidsid vasteks kikkapuu, ei hoopis metskitse. Noorema rühma vastajad pakku- päraselt Alutagusel, kus kümnest kontrollitud alast vaid ühel ei leidnud sellist varianti vastusevariantide seast,“ tõi sid, et harvester teeb ära kümne inimese töö, kuigi õnnestunud metsist tuvastada. Neljandik teise näite. Nimelt on kikkapuule saja- õige vastus oli 80. Rohkesti oli ka õigeid vastuseid, Pensa sõnul andsid tulemused teadmise, et metsist suuremate koorse nimi hiljem külge hakanud ja ajast aega on mille üle korraldajatel on väga hea meel. tuumalade servaaladel siin-seal siiski veel leidub. Need väikesed sajakoorseks nimetatud hoopis kuslapuud, mis oli 18. korda toimunud RMK metsaviktoriin on asurkonnad moodustavad tuumalade vahel olulisi astmelaudu. ka õige vastus. „Kikkapuu kasvab meil loodusli- mõeldud abiks õpetajale loodusainete õpetamisel „Samas on mitu sobivat elupaika tühjad, mis viitab, et kohati kult ainult Koiva puisniidul, nii et Vargamäel ei ning selle käigus uuritakse looduse aasta tegijaid pole puudus mitte elupaikadest, vaid metsistest,“ sõnas ta. saadud sellest küll kuidagi rehapulki teha. See mullast aasta liblikani ja samblast aasta loomani.

8 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 9 Erametsauudised Metsamajandajate konkurss näitab Eesti Erametsaliidul erametsade mitmekesisust uus juht

Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus Mais valis Eesti Erametsaliidu juhatus uue korraldavad juba 26. korda parimate esimehe. Metsaomanike esindusorganisat- metsamajandajate konkursi. Tänavu siooni juhina alustas senine juhatuse liige kandideerivad sellele tiitlile 13 Ando Eelmaa. metsa­omanikku Eesti eri paigust. Uue juhi sõnul on Eesti Erametsaliidul täita esindus- organisatsioonina oluline roll metsaomanike huvide Kõiki osalejaid külastab suve jooksul konkursi nelja- esindamisel metsapoliitikas. „Praegu on Eestis üle liikmeline žürii, kes tutvub kandidaatide ja nende 100 000 erametsaomaniku. Mõne jaoks neist on mets metsadega ning hindab nende viimaste aastate osa igapäevasest majandustegevusest, teisele koht, kus metsamajanduslikke töid ja muid metsa erinevate koguda mõtteid või harida järeltulevaid põlvesid kesk- väärtustega seotud tegevusi. Arvesse võetakse ka konnateemadel. Erametsaliidu uue juhatuse esimehena metsaomanike põhimõtteid ja väärtushinnanguid vastutan selle eest, et metsaomaniku seisukohad olek- metsade majandamisel, panustamist kogukonna ja sid metsapoliitilistes protsessides jätkuvalt esindatud maaelu arengusse ning traditsioonide hoidmisse. ja kaitstud,“ rääkis Eelmaa ametisse astudes. Ta jul- Juba toimunud külaskäigud on näidanud era- gustab kõiki metsaomanikke liituma metsaühistutega metsade ja metsaomanike eriilmelisust – ühesugu- ja metsaühistuid liituma Eesti Erametsaliiduga, sest seid metsi, majandamispõhimõtteid või metsa- ühiselt panustades on metsaomanike hääl tugevam. kasvatuslikke lähenemisi erametsadest ei leia. Eesti Erametsaliit on erametsaomanike esindus- Metsamajandajate konkursi võitja selgub organisatsioon, kelle liikmeteks on metsaomanike 24. augustil Rakveres toimuval kogu pere metsa- kohalikud organisatsioonid (ühistud, seltsid, liidud). päeval. Sama päeva hommikupoolikul on võimalik Erametsaliidu põhifunktsioon on esindada metsa- külastada mullu parima metsamajandaja tiitli võit- omanike huve metsapoliitikas. Tugeva esindusorgani- nud Mäehansu talu peremehe Lauri Salumäe metsa. satsiooni loomise nimel aidatakse kaasa metsaoma- Rakverest saab Mäehansule kohale sõita ka bussiga. nike üle-eestilisele organiseerumisele ning tehakse Täpsemat infot ekskursiooni kohta leiab augustis konstruktiivset koostööd riigi ja kolmanda sektori Eesti Erametsaliidu kodulehelt erametsaliit.ee/ Putukahotell Viljandimaal. esindajatega. kogu-pere-metsapaev.

Kogu pere metsapäev 24. augustil Rakveres

Rakvere täitub lõikuskuu eelviimasel laupäeval, 24. augustil muusika, metsatehnika ja põnevate tegevustega, kui metsahuvilised üle Eesti kogune- vad kirikuparki kogu pere metsapäeva tähistama ja keskväljakule raievõistlusi pidama. Keskväljakul mürisevad juba hommikust alates saed – Eesti Metsaseltsi eestvedamisel selgitatakse välja Eesti meister raiespordis. Kell 12 kirikupargis algaval kogu pere metsapäe- val leiab aga palju põnevat tegevust nii väikestele kui ka suurtele. Näiteks saab meisterdada linnupe- sakaste või ehteid, panna end proovile täpsussaagi- metsamajandaja tiitel ning lavale astub ka palavalt mises ja saeketivahetuses, orienteeruda, tutvuda armastatud Curly Strings. Korda hoiab kirikupargis igas mõõdus metsatehnikaga, osaleda minisemina- Urmas Vaino. ridel ja töötubades ning mängida käbikorvpalli. Kogu pere metsapäeva korraldavad Eesti Era- Kuusekultuur Jõgevamaal. Pargis kõlab metsaräpp Lääne-Virumaalt pärit metsaliit ja Erametsakeskus. Üritus on kõigile Vesika ja Fofkini esituses, antakse üle aasta parima tasuta.

10 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Peateema Peateema

vama rakendusega. „150 tundi kulus arendusele, teist samapalju arutamisele, mida kaardile panna,“ selgitas ta. Maa-amet Uued rakendused pakkus RMK-le keskkonda, mis on kasutusel mitme riikliku and- mekogu andmete avalikustami- seks. Kaardikihid tegid kättesaa- aitavad riigimetsa davaks RMK IT-osakonna ning Maa-ameti geoinformaatika osa- konna töötajad. Kõige lihtsam on kaarti leida RMK kodulehe kaudu, seda nii arvutis kui ka kohta infot leida telefonis. https://www.rmk.ee/ metsatoode-kaart Uus kaardirakendus näitab metsatöid, uus Tekst: Kristiina Viiron Info puhkamisvõimaluste Fotod: Arno Mikkor, mobiiliäpp aitab riigimetsas puhkajal otsida Kristi Parro, kuvatõmmis kohta Aigar Kallas uut RMK metsatööde kaarti tutvustamas. Eri vanuses metsad on Kes aga riigimetsas puhata sellel tähistatud eri värvi rohelisega. Kaitsealused metsad on tähistatud punasega. sobivaimat teed või paika. armastavad, nende tarvis sai jaanipäeva paiku valmis uus äpp Juuni alguses hakkas tööle RMK kohe metsas viibideski järele huvitab, mis riigimetsas toimub, Ka metsaistutus ja viimati tehtud tööd. Kaardil ei „RMK Loodusega koos“, mis ja Maa-ameti koostöös loodud uurida, mis tööd seal paigas kavas seega on uus rakendus nendele hooldustööd kuvata sanitaarraieid, raadamisi mõneti on vana ja nüüd juba kaardirakendus, millelt saab vaa- on. „Meie kavatsus on metsatööde küsimustele üks vastuste otsimise ega looduskaitselisi töid loodus- paar aastat korralikult mitte See ei tähenda siiski, et edaspidi data riigimetsas plaanitavaid ning kaardiga näidata, mis kusagil met- koht. „Meie peamine kasu uuest kaitsealadel, küll aga on kaardile toiminud RMK äpi asendus. kavatseb RMK kaasamiskoos- juba tehtud raie- ja hooldustöid. sas toimub. Kui kuskil on mets rakendusest on see, et see aitab kantud looduskaitsealused alad „Vanas äpis olid kättesaadavad olekutest loobuda – kui raiet Huvipakkuva koha leiab näiteks küpseks saanud ja raiesse määra- neil, kes metsaraie pärast muret (menüüst valitav). Päris üks RMK külastusobjektid ja matka- plaanitakse kõrgendatud huviga kaarti soovitud asukohale suuren- tud, siis näitame, mis seal edasi tunnevad, seda muret maha võtta ühele tänast päeva kaart näidata tee info, kuid seal olid lisaks ka alale ehk KAH-alale, kutsutakse dades, aga ka kohanime, katastri- saab,” selgitas RMK juhatuse esi- – nad näevad kaardilt, mis toimub ei pruugi. „Tuleb silmas pidada, uudised, loodushelid ja palju kohalikud elanikud kokku ning numbri või kinnistu nime abil. mees Aigar Kallas, millisel ees- ja mis toimuma hakkab. Meie et otsused on pidevas muutuses,“ muud, mistõttu oli äpp mahukas jagatakse plaanitavate tööde Kuna rakendus töötab ka telefonis märgil niisugune rakendus loodi. jaoks lihtsustab see ka raietest tea- toonitab Sepp. „Mis täna kirjas, ning uuendamisega jooksis see kohta selgitusi. ja tahvelarvutis, saab soovi korral Ühtlasi märkis ta, et inimesi väga vitamist,“ selgitas Aigar Kallas. võib homme juba tehtud olla.“ kokku või ei aktsepteerinud Lisaks uuendusraietele, mis Ka ei pruugi kõik tööd teoks uuendusi,“ selgitas Kristi Parro, kipuvad avalikkusele kõige saada plaanitud ajal. mispärast tekkis tarvidus uuen- enam huvi ja küsimusi tekitama, Kaardirakenduses on ühenda- duste järele. Uue äpi arendaja näeb kaardilt ka neid eraldisi tud Maa-ameti ja RMK andmes- on CGI Eesti AS, kellega koos- (eraldiste nägemiseks tuleb tik – aluskaart on Maa-ametilt, töös on RMK kommunikatsiooni- kaarti suurendada 1 : 50 000 millele on RMK andmebaas osakond kevadest saadik uut mõõtkavani), kus on plaanis teha peale tõstetud. RMK kommuni- rakendust kokku pannud. „Uue noore metsa hooldust, kultuuri- katsioonijuhi Kristi Parro sõnul rakenduse põhifunktsioon on hooldust või rajada uus metsa- on tegemist RMK ühe kõige oda- pakkuda seda, milleks eelmist põlv. Oma soovi, mida kaardilt vaadata, saab määrata rakenduse teemakihi menüüst. RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul näitavad kaardile kantud uuendus- ja harvendus- raie alad järgneva kolme kuu plaane. Nende raiete info on välja toodud, kui selle kohta on väljastatud metsateatis, ja see info uueneb iga päev. Metsaistu- tuse ja noore metsa hooldus- tööde plaanid on kaardil toodud 2 3 jooksva kalendriaasta kohta. 1 Samuti saab vaadata iga RMK 1 Uue äpi „RMK Loodusega koos“ avavaade. metsaeraldise kohta käivat infot: 2 Eraldi on äpis välja toodud info RMK matkatee harude kohta. pindala, peapuuliiki, vanust ja 3 Huvipakkuva paiga kohta saab teavet detailsemalt vaadata.

12 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 13 Peateema

äppi eelkõige kasutati – kõige Objekte on võimalik otsida Kui vanas RMK äpis oli alus- rohkem taheti infot külastusob- tüübi (nt lõkkekoht, matkarada, kaardina kasutusel Google Maps, jektide kohta,“ rääkis Parro. See metsamaja), maakonna või alade siis uues rakenduses kasutatakse tähendab, et uuest äpist on või- (puhkeala, rahvuspargid) järgi. eriti täpseid Maa-ameti aluskaarte, malik otsida teavet matkaradade, Kõik rakenduses kuvatavad millele on märgitud ka väikse- metsaonnide, puhkealade, lõkke- matkarajad on RMK külastus- mad metsavaheteed, mida kohtade ja teiste RMK külas- korraldusosakonna töötajad Google Mapsil kuvatud polnud. tusobjektide kohta. Eraldi on GPS-iga läbi käinud. Vanas Soovi korral võib aluskaardiks välja toodud info RMK matkatee rakenduses oli aluskaardina valida ka reljeefkaardi, ortofoto, harude kohta. kasutusel Google Maps, kuid hübriidkaardi vms. Lisavõimalustena on rakendu- ses olemas nii kompass kui ka kaardi mõõtkava. Äpi töökeeled on eesti, vene ja inglise keel. Funktsionaalsust tuleb juurde RMK kommunikatsiooniosa- konna loodusteabe teemajuhi Kaidi Jõesalu sõnul peegeldab uus äpp suuresti RMK veebilehe „Loodusega koos“ infot ning ka uueneb vastavalt sellele, kuidas info kodulehel uueneb. Päris uus funktsioon on erine- vate looduskaitsega seotud kaardikihtide kuvamise võimalus – näha on kaitsealade, sealjuures sihtkaitsevööndite ja reservaatide piire, aluskaardile saab lisada vääriselupaikade, allikate või ka metsas asuvate pärandkultuuri- objektide kaardikihi. Äpi arenduse teises etapis, plaani kohaselt augustikuus, lisan- duvad ka eelnevalt alla laadita- vate offline-kaartide kasutamise Kaidi Jõesalu uut äppi looduses testimas. võimalus ja kaitsealadel kehtivate liikumispiirangutega alade Uus äpp töötab Androidi ja uues rakenduses on need raja- kaardikiht. IOS-i operatsioonisüsteemis jooned kaardile joonistatud ning „Esimeses etapis äpil täielikku ning seda on mugav kasutada. seetõttu on võimalik end loodu- funktsionaalsust veel ei ole, teises Kohe avavaatest saab kaardile ses radade ja objektide suhtes etapis lisandub rakendusse näi- ligi ja kui kasutaja teab, mis piir- täpselt positsioneerida. Seega on teks RMK korraldatavate sünd- konda ta vaadata soovib, siis rakendust kasutades väiksem muste info, looduses liikumise saab sellele kohe kaardil sisse eksimise või vales suunas liiku- juhendid, ühistranspordi peatuste suumida ja näha seal paiknevate mise võimalus. „Lähed rajale ja kiht, kaardil oma teekonna kuva- objektide asukohti ikoonina tahad teada, kus täpselt kulged, mise ja vahemaade mõõtmise kaardil. saad kontrollida, ahhaa, keeran võimalus,“ selgitas Jõesalu. Kui telefonil on GPS sisse siit,“ toob Parro näiteks. „Või Tema hinnangul on uus äpp lülitatud, siis näitab rakendus vaatad, kuidas rada kulgeb, kas võrreldes varasemaga suur samm kasutaja asukohta kaardil ning teeb ringi või tuleb edasi-tagasi edasi. „Testijad on igatahes on võimalik näiteks otsida kõndida.“ rahul,“ kinnitas ta. Mõne paran- endale lähimaid RMK külas- Äpi abil on võimalik leida ka dusettepaneku on testijad tema tusobjekte, kus matkata, puhata, teekond soovitud külastusobjek- sõnul rakenduse kasutusmuga- ööbida jms. Enda ümbruses ole- tini, kasutades telefoni või tahvli vuse kohta esitanud, aga üldiselt vat otsinguraadiust saab suuren- navigeerimisrakendusi Google on tagasiside olnud igati posi- dada kuni 50 kilomeetrini. Maps, Waze, Maps.me vms. tiivne.

14 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Peateema Peateema

septembri alguseni on inimene spetsiaalselt palgal pilti jälgimas ja analüüsimas. „Mobiili- mastide otsas olevad viis kaamerat teevad ümb- rusest panoraampilte, arvutiprogramm võrdleb pilte ning kui ta näeb neis erisust, paneb täpi selles kohas kaardile,“ selgitab Jürgen Kusmin. Süsteem katab Loode-Eestis 1750 ruutkilomeetri suuruse ala. Seejärel on operaatoril võimalik pilti viidatud kohast täpsemalt analüüsida (suurem foto samast kohast) ning asukohta kaardil täpsustada. Kui tal on ikka tõsine kahtlus, et tegemist on suitsuga, mitte näiteks teetolmuga, ja mets on põlema läi- nud, teatab ta sellest Päästeametile. Jürgeni sõnul on sel moel põlenguid avastatud, ühtlasi on ope- raatori kõrval Päästeametile põlengutest teada andnud ka läheduses viibinud inimesed. „Silmad metsas põlengu avastamiseks on ikkagi olemas,“ nendib metsaülem. Randaalitud riba takistab tule levikut Puhkekohtadesse on RMK Tuleennetusest rääkides ei saa aga üle ega ümber paigutanud kattega lõkke- varasematest põlengutest, eelkõige 2008. aasta kohad, et vähendada met- omast, sest selle jälgi on Vihterpalus praeguseni satulekahjude ohtu. näha. Jürgen meenutab, et põleng puhkes mai- kuus ning sai alguse Tänavjärve äärest, kus tõe- näoliselt lõket tehti. „Oli tugev tuul, sädemed levisid raba peale ja sealt liikus tuli kiiresti edasi Veskijärve suunas,“ räägib ta. Kuna maa oli alt veel märg, jooksis tuli tookord kiiresti üle pin- nase, kuid turbasse hõõguma ei jäänud. Pääs- 2008. aastal põles siin mets. Droonifotol vasakul on majan- Metsapõlengut teameti andmeil jõudis põlenguala pindala viie dusmets, kus tehti pärast kahjutuld lageraie ja istutati män- nid. Roheline riba on kaskedest puhvertsoon. Paremal üleval tunniga 400 hektarini, kokku põles tookord 850 on sihtkaitse­vöönd, kus pole tehtud midagi. Paremal all on hektarit. „Õnneks polnud ladvatuld,“ nendib piiranguvöönd, kus tehti raie, kuid nüüdseks on ala kujunda- aitavad ära hoida Jürgen, tuletades meelde 1982. aasta aprillikuist tud kõre elupaigaks. RMK on rajanud metsa 300 kilomeetrit tulekaitse­ Tekst: Kristiina Viiron ribasid ja 79 tuletõrje veevõtukohta. RMK külastus- Fotod: Arno Mikkor aladel on spetsiaalsed lõkkekohad – 708 lõkkeaset, tuletõkkeribad ja millest 309 on kattega. kattega lõkkealused Kuigi ligi kümme aastat polnud Eestis suuri metsapõlenguid olnud, näitas mullune suvi, et nii see jääda ei pruugi.

Selleks, et punane kukk metsi laastama ei pääseks, Kuna Vihterpalu on kant, kus mets varem mitmel püüab RMK riske maandada, rajades sinna, kus oht korral suurelt põlenud, käis Metsamees koos Lääne- põlenguteks kõige tõenäolisem, näiteks tuletõkke- Harjumaa metsaülema Jürgen Kusminiga uuri- ribasid. Paljudesse puhkekohtadesse on paigutatud mas, mil moel püüab RMK tuld metsast eemal kattega lõkkealused, et takistada sädemetel metsa hoida või vähemasti selle levikut takistada. Vihter- pääsemast. Kui aga põleng peaks siiski puhkema, palu on ka ainuke piirkond, mida suviti järjepide- saab Päästeamet vett võtta spetsiaalsetest valt tuleseirekaameratega valvatakse. Nende pilt tuletõrjetiikidest. jookseb Ristil asuvasse RMK kontorisse, kus maist

16 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 17 Peateema Peateema

põlengut, mille kustutamist vastutule tegemisega Peraküla pool, kus puhkajaid ja marjulisi liigub on meenutanud ajakirjas Eesti Mets Vihterpalu palju, on tuletõkkeribasid tõmmatud ka kvartali- toonane metsaülem Mart Erik. sihtidele, kuid ennekõike tehakse neid eesmärgiga Kõige murelikum periood ongi kevadel aeg, mil püüda tee servas kinni näiteks autoaknast välja rohi veel ei kasva – kuivale kulule on iga säde lennanud suitsukoni. „Ehk sealt, kust inimene ohtlik. Teine murelikum aeg algab pärast jaani- ruttu ära läheb ega näe, mis tema tegevuse tõttu päeva, mil metsas hakkab liikuma rohkem inimesi. juhtus,“ selgitab Jürgen. Ta lisab, et kui seal, kus Näiteks 1997. ja 1999. aasta Vihterpalu põlengud rahvas paigal püsib, näiteks matkajad lõkkekohas, toimusid mõlemad augustikuus. peaks põleng puhkema, on kohal viibijail ehk Vihterpalu on aastate jooksul tõesti põlenud nii ikka nii palju südametunnistust, et nad midagi rohkesti, et sealsed teedki on kohased nimed saa- ette võtavad. nud – näiteks Põlendiku ja Tulerinde. Viimati mai- „Näiteks Vaisi–Kuijõe riigimaantee äärde sai nitu ongi ilmselt see koht, kus Mart Erik otsustas tehtud tuletõkkeribad, et ühelt poolt püüda tee tule kustutamiseks vastutule süüdata. Jürgen näitab pealt tulevat suitsuotsa ja teisalt, et tee oleks laiem, maantee ääri palistavaid tulekaitseribasid – tavalise et ladvatule korral oleks „ülehüppamise“ maa suu- põllumajandusrandaaliga pinnasesse tõmmatud rem,“ räägib metsaülem. Ladvatuld pole ta ise oma kahemeetriseid vaalusid, millel taimi ei kasva. silmaga nägema sattunud, ehkki metsapõlenguid Seega puudub ka materjal, mis näiteks hõõguvast on kustutanud küll. Sageli ladvatuld ette ei tule, suitsuotsast või kehvasti kustutatud tikust süttida aga kui peaks tulema, siis levib tuli suurel kiirusel. Mullaprofiililt on selgelt paista põlenud ja põlemata osa võiks. Niisuguseid tulekaitseribasid on Lääne- ja Sestap ongi oluline põlengu levikut takistada. „Tuli ning pärast põlengut tekkinud pinnasekiht. Harjumaale rajatud ühtekokku 45 kilomeetrit ja läheb latva siis, kui pinnatuli on piisavalt kõrge ja nende hooldusega tegeleb RMK metsakasvatus- jaksab latva ronida,“ märgib Jürgen. Kõige tõenäo- talitus. Augustis-septembris, mil rohi kasvab aegla- lisemalt kuuske mööda, aga kui tulel pole kuskile semalt, randaalitakse tulekaitseribad uuesti läbi, Peraküla pool, kus puhkajaid ja marjulisi edasi kanduda, siis ladvatuli vaibub. Tule levikut et taimed võimust ei võtaks. „Rohtu võib-olla siia liigub palju, on tuletõkkeribasid tõmmatud lämmatavad tema sõnul hästi ka kask ja teised peale ei kasvaski, kuid ka okkad on vaja pinnasesse lehtpuud, seepärast ei tohiks kaski noore metsa segada,“ märgib Jürgen liivast riba silmitsedes. ka kvartalisihtidele, kuid ennekõike te- hoolduse käigus tuleohtlikel aladel välja raiuda. Ja kui teeservas on olnud metsamaterjali vaheladu, hakse neid eesmärgiga püüda tee servas kuhu on jäänud kergesti süttivat puiduprahti, siis kinni näiteks autoaknast välja lennanud Kolme moodi mets pärast põlengut randaalitakse ka see läbi, et võimalikku põlengu- suitsukoni. Veskijärve juurde viiva tee äärde, sinna, kus 2008. ohtu vähendada. aasta põlengujäljed praegugi silma torkavad, on majandusmetsa poolele männikultuuri ja tee vahele istutatud lausa kaskedest puhvertsoon. See on ka paik, kus saab korraga võrrelda, missugune on Tulest puututud maa 11 aastat hiljem. pärast põlengut majandusmets ning looduskaitse piiranguvööd ja sihtkaitsevöönd. Kaitseala eraldab majandusmetsast mineraliseeritud kvartalisiht. Seda pole tehtud ainult tuleohu pärast, täpsustab Jürgen, vaid ka pärandkultuuri objektina. Sealjuu- Jürgen Kusmin näitab vana kvartaliposti, millele tuli 11 aastat tagasi oma jäljed jättis. res on alles ka vana puidust kvartalipost, millele tuli 11 aastat tagasi on oma jäljed jätnud. Majandusmetsas tehti pärast põlengut lageraie purustada ja kudemistiigid rajada, et kõred saaks ning järgmisel aastal istutati sinna uued männid, hõlpsamini liikuda. mis kasvavad läbisegi looduslikult tulnud puudega. Sihtkaitsevööndis ei ole pärast raiet tehtud midagi, Jürgen viitab taamal kasvavatele suurtele kaske- tasapisi on põlenud puude vahele hakanud kasvama dele, mis pärast põlengut seemnepuudeks jäeti. kaasik. „Kõik, mil oli vähegi rohelist küljes, jäeti kasvama – Kuid põlenud puud ja kõrbenud kvartalipost ei ole kui puul on häiring, annab ta palju seemet. Arva- ainsad, mis kunagist põlengut selles paigas meenuta- sime küll, et kaua need puud ei kesta, aga täitsa vad. Jürgen võtab autost labida ja kaevab ühe labida- alles on. Imelugu!“ märgib Jürgen. lehe jagu pinnast lahti. Mullaprofiili uurides on sel- Piiranguvööndis sai samuti pärast põlengut raiet gelt paista põlenud ja põlemata osa ning pärast tehtud, sealjuures säilitati Keskkonnaameti nõudel põlengut tekkinud pinnasekiht. jämedamaid, tulest puututud puid rähnipuudeks. Lisaks metsapõlenguid ärahoidvatele võtetele tuleb Kahe aasta pärast aga selgus, et ala hakatakse siiski valmis olla ka põlenguga võitlemiseks. Seetõttu kaitsma kõre elupaigana ning puud tuli seetõttu on metsadesse kuivendussüsteemide rekonstrueeri- maha võtta. Miks puud kõret seganuks, seda Jürgen mise käigus rajatud ka tuletõrjetiike, et kustutusvesi öelda ei oska. Kõrede pärast tuli ka sealset pinnast oleks sündmuspaigale võimalikult lähedal.

18 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 19 Kommentaar Kommentaar

seob kasvades eelkõige selle sama bioloogilist süsinikku. inimkasulik väärtus luuakse selle mahu süsiniku emissioonist, mis Hooldatud metsast saab rohkem asemel fossiilsest toormest, sar- on tekkinud tema eellaste põle- kvaliteetset ja pikaealist puitu. naneb kogu eestlaste metsa Kas metsaistutamine misel või kõdunemisel, mistõttu Kuna metsa majandamine kor- ümber askeldamine hoopis kilp- ei ole fossiilse süsiniku emis- rastab puidulist biomassi ruumis laste üritusega, kui nad ehitasid siooni sinna kuigi palju võimalik ja ajas, võib just tänu majanda- ahju õue ja püüdsid sooja kotti- Tekst: Margus Emberg, RMK Raplamaa metskonna metsaülem juurde lisada. Nii on see ka raa- misele mahutada metsa lisaks ka dega tuppa tassida. Mingi kogus on kliimategu? datud alade taasmetsastamisel, veidi fossiilset süsinikku. kõdunevat puitu on kindlasti sest ka seal seotakse ju kõige- Tähtis on ka see, et puit põleb vajalik osa metsaliikide kaitseks, Suurimaks inim- pealt raadamisest tekkinud hul- või kõduneb igal juhul, sõltumata kuid kliima seisukohalt ei saa konna ees seisvaks kursüsinik. Mullastikus hinna- inimese tahtmistest. Miks seda vaadata mööda tõsiasjast, et vii- globaalprobleemiks takse seotud süsiniku mahuks siis mitte ahjus teha? Kõduneda masel viiel aastal määrati riigi- 2300 Gt, kuid ka mineraalmaa või põleda ei saa rohkem puitu, metsas puit kõdunemisele pind- peetakse kliima- muldades on süsinikubilanss kui on juba kasvanud, ja ahjus alal, mis ületab eesmärgipärase muutust, mille tasakaalus: ühest otsast varise- põletada ei saa rohkem puitu, metsauuendamise pinda ligi- kiht kasvab, teisest otsast kõdu- kui on raiutud. Kuna raie on kaudu kaks korda. Tänase sei- põhjuseks loevad neb. Teine lugu on turbasambla juurdekasvuga kaetud, on põle- suga on üle 30% riigimetsast paljud teadlased ja liigvee toimel tekkivate tur- misest tingitud süsiniku emis- range kaitse all ja kuna inim- inimtekkelist balasunditega, mis ongi mais- sioon sidumisega kaetud. Erine- populatsioon, tarbimine ja maal ainukesed reaalsed kasva- valt maa sees olevast fossiilsest majandus kasvavad, otsitakse ja fossiilset süsiniku- vad süsinikureservuaarid. Tõsi toormest, millega ei juhtu ilma leitakse selle kõdunema jäetud emissiooni. on see, et need võivad soodsate inimese kaasabita või ilma geo- puidu asemele toormeturul alter- tingimuste tekkel kümnete miljo- loogilise intsidendita midagi, on natiiv. Metsa püsitagavara suu- nite aastate jooksul fossilisee- biomass eluaeg põlenud. Seda rendamise, liigikaitse ja mis Paljudes inimestes on juurdunud lisasüsinik ka väetisena, mis kii- mine kasvavasse puittaimestikku ruda. Need turbareservuaarid on on põletatud sooja saamiseks, tahes muu inimambitsiooni arusaam, et süsinikuemissiooni rendab mõnevõrra fotosünteesi. on katkestatud, kuna üldjuhul aga tekkinud selle tõttu, et tege- alepõldude või jahimaa rajami- vahetuskaubaks ei tohiks olla põhjustab hoopis metsaraie. Skeptikutele olgu siinjuures välistab raadamisjärgne maa- mist on liigveealadega, ning seks ja vaenlase hävitamiseks. fossiilse süsiniku emissioon. Palju on ka neid, kes inimmõjus võrdluseks ära toodud pikaaja- kasutus puittaimestiku tekke. asjaolu, et seal võib kasvada ka Vaadates näiteks tänapäevaste Arvan, et tõeline kliimakange- kliimale kahtlevad. Sellel teemal line keskmine vulkaaniline süsi- Üks hea vestluskaaslane ütles kidur puittaimestik, on süsiniku tulekahjude ulatust, võib arvata, lastegu ootab alles tegijat, sest on tulnud selgitusi anda ka RMK nikuemissioon, mis on hinnangu- selle kohta tabavalt, et raadamine sidumise seisukohalt et ilma inimese sekkumiseta ei fossiilse süsiniku emissiooni metsaraiete teavituskoosolekutel. liselt 0,08 Gt aastas (Vikipeedia) tekitab nn hulkuva süsiniku, mis marginaalne. peatuks inimmõjuta Eestimaal pole võimalik taltsutada taga- Fossiilse süsiniku põletamisest ega vääri enamikul publitseeritud leiab taas oma kodu pärast raada- maastikupõleng enne merd või järje koristamisega. Fossiilne tingitud süsinikuemisioon on joonistel kajastamist, sest vahe tud ala taasmetsastamist. Nii on Süsiniku taaskasutus Peipsi järve. Globaalses mõttes süsinikuheide on täiendav kesk- vägagi mõõdetav – hinnanguli- on ligikaudu sajakordne. Loomu- raadamisest tingitud süsiniku- 2019. aasta RMK metsaistutus- pole sellest maa ajaloos midagi konnakoormus, mida maa sisse selt on see üle 5,5 Gt (miljard likult ei ole see maakera ajaloos heide õige lisada hoopis selle talgutel seostati metsaistutamine hullu juhtunud, sest biomassi tagasi panna enam ei saa, ja selle tonni) puhast süsinikku aastas. alati nii olnud. tegevuse paturegistrisse, milleks esimest korda kliimamuutuste põlemisel bioloogilisse süsiniku- tõttu jääb see meie planeeti Lisandub emissioon kivimite seda maad raadamise järel kasu- ohjeldamisega. Süsiniku sidu- ringesse uut süsinikku ega uut koormama veel väga pikaks töötlemisest ja mineralisatsiooni Hulkursüsinik otsib kodu tatakse. Metsavööndi raadamine mise mõttes on metsa istutamisel energiat ei lisandu. Inimkonna ajaks. soodustavatest tegevustest, nagu Suureks panustajaks peetakse ka heastatakse taasmetsastatavatel kahtlemata oluline roll, kuid ala- käivitatud fossiilsete lademete Inimtekkelise kliimamuutuse põlluharimine, kaevandamine, maakasutuse muutust ehk raada- aladel, kus metsa koosseisu seo- hinnata ei tohi ka teisi metsama- nii ulatuslik põletamine on maa stabiliseerimise võti peitub siiski kuivendamine. Lisaks tingib klii- mist (1,5 Gt aastas), millest tin- takse tagasi ligikaudu 0,5 Gt nn janduslikke tegevusi. Metsa istuta- hilisemas ajaloos esmakordne. selle põhjuste ohjeldamises. Muu- masoojenemine emissiooni lius- gitud süsinikuemisiooni pane- hulkursüsinikku aastas. mine ja hooldamine on vajalik Mis selle tagajärjel juhtuma hak- hulgas võiks olla selles oluline tike ja igikeltsa sulamisest. vadki paljud huvigrupid pahaks Teada-tuntud tarkus on, et mets metsa inimvajaliku väärtuse kas- kab, me aga ei tea. Vähetähtis roll ka ulatuslikul ja igakülgsel Fossiilseks süsinikuheiteks on metsaraiele. Raadamisest tekib seob süsinikku, kuid enamik vatamiseks, sest need loovad eel- pole ka asjaolu, et fossiilse puidukasutusel, mis saab toi- ka plastireostus, mis on mahult tõepoolest ajutine mittefossiilne meist ei ole kunagi vaevunud dused ulatuslikuks puidukasutu- toorme varud saavad ühel hetkel muda tänu teadlikule ja ees- tagasihoidlikum, kuid millel on süsinikuheide, kuid selle põhjus- mõtlema sellele, kuidas see toi- seks ning tagavad kestlike puit- otsa. märgipärasele metsa uuen- mastaapne hävitav toime näiteks tab asjaolu, et süsiniku taassidu- mub. Protsess on tegelikult väga konstruktsioonide tootmiseks Kõige olulisem tingimus on damisele ja hooldamisele. maailmameres mikroplastina. lihtne. Puidust umbes poole moo- vajaliku puidu olemasolu tule- see, et metsa istutamisest ja Kokku hinnatakse inimtekke- dustab süsinik. Kui kasvab puidu vikus. Puitu kasutades tagame hooldamisest on kliimamuutuste liseks süsiniku emisiooniks 9 Gt Puidu kasutamine on mass, kasvab proportsionaalselt süsiniku kestvama salvestatuse ohjeldamiseks kasu ainult selli- aastas. Sellest jääb 4 Gt atmo- süsiniku taaskasutus, ka süsiniku mass. Kui aga puit puittoodetes ja vähendame nõud- sel juhul, kui sirgunud puud leia- sfääri, põhjustades kliimamuu- kus kasutame üha uuesti kõduneb, lendub taas ka süsinik. lust fossiilse toorme järele. Puidu vad saagikoristusaja saabudes tusi, 2 Gt lisandub maailmamerre, sama bioloogilist süsinikku. Ei ole seal metsas mingeid teisi kasutamine on süsiniku taaskasu- inimvajaliku kasutuse. Juhul kui põhjustades selle hapestumist, müstilisi süsinikuvoogusid. Hin- tus, kus kasutame üha uuesti see puit inimkasutult kõduneb ja ning kuni 3 Gt absorbeeritakse Hooldatud metsast saab nanguline biomassi ja selle jää- maismaal biomassi ja selle jää- rohkem kvaliteetset ja nustesse seotud süsiniku kogus nuste koosseisus põhiliselt turba- pikaealist puitu. maakeral on 550 Gt, kuid see bio- aladel. Vähemalt esialgu mõjub mass on süsinikuneutraalne. Puu

20 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 21 Persoon Persoon

Rene Kokal on metsaga seoses väga palju mäles- tusi, mõned nii eredad, et püsivad detailideni ka palju aastaid hiljem meeles. Kõige raputavam koge- mus jääb veerandsaja aasta taha, kui ta 14-aastase poisikesena kohtus karuema ja -poegadega. „Tegime heina ja ma jalutasin läbi metsa ühelt heinamaalt tei- sele. Järsku märkasin paarikümne meetri peal karu koos kahe pojaga, üks rippus emal kaelas ja teine seisis kõrval. Oi, ma olin siis ikka soolasammas! Mäletan nii selgelt, kuidas ma mõtlesin seal, et karuga kohtudes soovitatakse surnut mängida. Ja et ma tahaks seda inimest näha, kes sellises olukorras surnut mängima hakkab,“ jutustab ta naerdes. „Selge oli ka see, et joosta pole mõtet. Hakkasin siis hästi vaikselt tibusammudega ja selg ees ära minema. Vaikselt-vaikselt. Karu jälgis mind, üks esikäpp üles tõstetud, üks poeg rippus tal ikka kaelas. Vaatasin kogu aeg karu poole, aga mitte talle silma – teadsin, et seda ei tohi teha. Kui jõudsin umbes 30–40 meetri kaugusele, lõi karuema ühel hetkel popsti! väiksele karupojale vastu tagumikku – lükkas ta liikuma. Kui see võsa vahele jõudis, läks karuema koos teise pojaga järele. Oi, mul süda peksis niimoodi sees, et ...“

„Eesti riik ja rahvas on olnud tublid oma looduse hoidmisel, ei saa kuidagi öelda, et me oleks vastutustundetult käitunud.“

Ehmatavaid kohtumisi oli tal lapsena metsas tei- sigi. „Tegime jälle metsa vahel niidul heina, oli õhtune aeg ja ma hakkasin rattaga koju minema,“ meenutab Kokk muheledes. „Järsku oli hirmus ragin ja paremalt poolt metsast jooksis välja metsseakari, osa pani mul ratta eest läbi ja osa tagant, aga üks tuli otse esirattasse. Jooksis mul ratta alt ära ja ma käisin tee peale külili. Tookord mõtlesin küll, et elu maal on ikka päris hull, metsloomi on nii palju, et jookse- vad su lihtsalt pikali!“ Raplamaal Juurus asuvalt istutuslangilt, mille vallutas RMK metsaistutuspäeval 326 kliima- Metsa istutama õpetas vanaisa kangelast, jääb Rene Koka kunagise Üsna suure tõenäosusega oleks Rene Kokk võinud Kliimakangelane lapsepõlvekoduni­ linnulennult alla kilomeetri. oma tuleviku metsaga siduda. „Metsandus oli meil „Ma olen väikesest poisist peale neis metsades peres tugevalt sees: üks mu vanaisa oli metsatehnik, üksi ringi kolanud, marju korjanud ja vanades teine metsavaht. Onu oli metsaülem. Ja kui ma tühjaks jäänud talukohtades jalutanud,“ ütleb õigesti mäletan, siis üks vanaema oli metskonnas Tekst: Anu Bollverk ta. „Hiljem olen metsas palju kaitseliitlasena raamatupidaja,“ jutustab ta. „Aga isa oli mul põllu- lapsest saadik Fotod: Aldis Toome liikunud. Nii et mets on mulle väga tuttav mees ja mina läksin tema jälgedes.“ keskkond.“ Koos vanaisaga käis Rene sageli metsa istutamas, Kuna Rene Koka vanemad hakkasid taasise- vanaisast jäänud istutuskiilusid hoiab ta siiani alles. 17. mail pani üle 1100 kliimakangelase kolmes RMK istutuskohas seisvunud Eestis ühena esimestest talu pidama, Koos toimetades andis vanaisa lapselapsele edasi ka kasvama kokku 45 000 noort puud/metsataime. Teiste seas istutas on mets peale looduselamuste pakkunud perele metsamajandamise põhitõdesid. „Valdav osa metsa- alati ka majanduslikku väärtust. Talumetsast sai mehi ongi väga suure südame ja hingega inimesed, puid keskkonnaminister Rene Kokk. Istutuskoht Juurus oli ministrile palki ja sellest saematerjali, tänu sellele võis kii- kes istutavad metsa ja teevad teisi metsatöid tulevas- tähenduslik, sest just neis metsades möödus osa tema lapsepõlvest. resti püsti panna talus olulised kõrvalhooned. tele põlvedele mõeldes,“ ütleb Kokk. Seepärast teeb –

22 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 23 Persoon Persoon

„Oluline on ühiskonnas edasi arendada Keskkonnaministrina vaatab Kokk hoiakut, et me räägime ja argumentee- kaugemale tulevikku, tahab otsustus- rime selle asemel, et anname emotsioo- protsessidesse kaasata võimalikult palju Kliimakangelaste­ nidele voli. Arusaadav, et kui kellegi huvigruppe ja leida läbi rääkides kõige lapsepõlvemets on maha võetud, võib mõistlikumad lahendused. „Nii metsan- kokkutulek see tekitada tunde, et kõik on halvasti. dust, jäätmekäitlust kui ka CO2 teemat Aga me peame vaatama põhjuseid ja puudutavad otsused on väga pikaajali- RMK eestvedamisel istutatakse igal aastal üle aru saama ka sellest, et mets on kellegi sed,“ nendib ta. „On selge, et iga otsus 20 miljoni metsataime. Tänavune metsaistutuspäev omand. Me peame argumenteerima ja meeldib kellelegi rohkem ja kellelegi 17. mail oli pühendatud globaalsete kliimamuutuste olema kahe jalaga maa peal, puhtalt vähem, aga põhimõte peaks olema see, leevendamisele, seepärast kutsuti istutuspäeval osa- tunde ja visuaali pealt ei saa otsuseid et me ei sõida kellestki üle. Me ei kii- lenuid kliimakangelasteks ja istutuspäeva kliima­ vastu võtta.“ rusta, mõõdame üheksa korda, enne kui kangelaste kokkutulekuks. Koka sõnul võime Eestit julgelt lõikame. Seda põhimõtet tahaksin ma Noori puid istutati kolmes kohas: Harjumaal Jäga- endistviisi metsariigiks pidada ja ka kindlasti juurutada.“ las, Raplamaal Juurus ja Tartumaal Võõpstes. enda üle uhkust tunda. „Kui me vaa- Tulevikku vaadates tõdeb Kokk, et ega Mulda sai ligi 45 000 puud, kõige suurem osa tame Euroopa Liidu arvnäitajaid, siis Eestil keskkonnaküsimustes lihtsaid Jägala külas, kus istutustoruga istutati potimändi. võime öelda, et Eesti rahvas ja riik, lahendusi pole. „Põxitist räägitakse palju. Teistes paikades istutati labidaga avajuurset kuuske. meie valitsused on olnud metsanduse Selge, et peame vähem saastama. See suhtes ikka väga tublid. Meil on kaitse küsimus on aga mitmetahuline: kajastub all ligi veerand metsamaast, rangelt näiteks nii inimeste elektriarvetes kui ka kaitstava metsamaa osakaal on Eestis Ida-Virumaad ähvardavas sotsiaalses seejuures Euroopa üks suurimaid: kriisis. Lahendused on vaja leida nii Ida- Tema arvates peaksime kõik praegusel Keskkonna­ oleme Liechtensteini, Itaalia ja Soome Virumaa tööhõives kui ka ajal, kui iga teravam küsimus võib ühis- ministeeriumist saabus Juurusse järel neljandal kohal,“ selgitab ta. energiamajanduses. Energeetikas tuleb konnas õhustiku väga kiiresti plahvatus- noori kuuski istu- „Muidugi peame hoidma kätt kogu aeg seejuures otsida ka mõistikke ohtlikuks muuta, nägema vaeva pingete tama väärikas esin- pulsil, kaitsma oma metsi ja ka muid alternatiive. Tuuleenergia, päikesepanee- vähendamiseks. Kokk teab, et looduses dus: ministri nõunik maa-alasid, aga me ei saa vinti üle kee- lid, laineenergia ... Me ei peaks välistama liikumine on parim viis meeli rahustada. Gert Villard (vasa- kult), minister Rene rata. Asju on vaja vaadata ratsionaalselt ka tuumaenergiat, vähemalt selle arutelu. „Võibolla peaksid need inimesed, kes Kokk ja asekantsler nii looduskaitse poolt kui ka majandus- See on üks puhtamaid energiaid ja me ei kipuvad kõige kiiremini teisi kritisee- Marku Lamp. likust aspektist. Eesti riik ja rahvas on tohi juba eos risti lüüa seda, kes sel tee- rima, olema täna siin metsa istutamas,“ olnud tublid oma looduse hoidmisel, ei mal arutleda tahab,“ lausub Kokk. ütleb ta kelmikalt. Keskkonnaminister küll juba mitte enam nii terav, aga siiani saa kuidagi öelda, et me oleks vastutus- Rene Kokk ja tema nõunik Gert Villard hõõguv – metsasõda tal meele mõruks. tundetult käitunud.“ moodustasid „Kui me inimestelt küsime, mis tooted hea tiimi ka neile meeldivad, siis tuleb kiire vastus, Otsustamisel olgu aluseks metsaistutusel. et puittooted. Plasti kohta öeldakse, et rahvatarkus see on saatanast. Aga kui hakkame See aga ei tähenda, et meil arenguruumi rääkima, et metsa on vaja mõistlikult poleks. „Tuleb edasi tegeleda sellega, majandada ja sellest tooteid teha, siis kuidas saada metsastamist veel pare- on reaktsioon „ei – ärme metsa maha maks. RMK istutab uue metsa 70 prot- võta!”,” kirjeldab Kokk. „Peame kasu- sendile lankidest, mujal uueneb mets tama tervet talupojamõistust. Asjad pea- külvi teel või looduslikult. Erametsa- vad paigas olema, need ei tohi liiga nih- omanikud istutavad puud 35 protsendile kesse minna. Me ei saa olla juba eos lankidest. Aga ka uuendamisele on kõige vastu, ilma et me asja arutaksime vastuargumente, et võib-olla ei peaks ja analüüsiksime.“ nii palju istutama, vaid laskma metsal rohkem looduslikult areneda. Selle Eesti on metsariik vastu tulevad jälle metsamehed – ja Kuigi emotsioonid metsasõja ümber argumenteeritult –, et lehtpuuvõsa pole polnud Rene Koka ministriametisse asu- see materjal, mida mööblitootjad vaja- des enam nii teravad kui aasta-poolteist vad,“ arutleb Kokk. „Jõuame ikka sel- varem, tahab ta kindlasti kõik teemaga leni, et peame olema ratsionaalsed, seotud osapooled veel sagedamini laua peame asju rahulikult ilma emotsiooni- taha arutama tuua. „Ma näen nii metsa- deta arutama ja leidma kuldse kesktee. meeste kui ka teiste huvigruppidega Sest kui hakatakse üksteist krõbedate suheldes, et üksteise suhtes ollakse endi- ütlemistega kostitama, siis seda džinni selt küllaltki tõrjuvad,“ tunnistab ta. enam pudelisse tagasi ei saa.“

24 Metsamees nr 2 (136) / 2019 25 RMK üle Eesti RMK üle Eesti

varumisjuhtidega vaadatakse üle raied neis paigus, mis võiks kohalikele elani- Pigem oodatakse RMK-s metsaülematelt laiemat kele iseäranis korda minna. Näiteks kui vaadet kõigi metsas tehtavate tööde tegemiseks tegemist on asulalähedase paigaga või nii, et kohapealne kogukond ja laiem avalikkus mõne sellise kohaga, mida kohalikud nende töödega rohkem rahul oleks ja selliste kasutavad sportimiseks, jalutamiseks või muuks sarnaseks tegevuseks. tööde vajadust mõistaks. Metsaülema Koos varumisjuhiga vaatab metsa- ülem nende alade võimaliku raiekorral- duse üle ning seejärel kohtub metsa- KAH-juhend tema sõnul üldisemaks Metsaosakonna ülem KAH-alade kaasamiskoosolekul metsade majandamise juhendiks, mille tööd juhib RMK peametsaülem muutunud amet kohalikega, et raieplaane selgitada. üks osa kirjeldab metsade majandamise Andres Sepp. Võimalik, et koosolekul lepitakse viise KAH-aladel. Muude maade puhul kokku tavapärasest mõnevõrra teist- kirjeldab juhend aga riigimetsamaade Tekst: Kristiina Viiron Metsaülemaid on küll harjutud pidama ametimeesteks, Fotod: Arno Mikkor suguses majandamisviisis. Võib-olla majandamist ja annab soovitusi metsa- kes metsamajandamist korraldavad, kuid raietöödega jäetakse mõni nurk raiumata või säilita- hoiuks uuendatava metsamajandamise suurt pistmist neil enam polegi. takse kuskil raja servas tavapärasest hea tava alusel. „Tunnistame, et tänane rohkem puid. hea tava on oma aja ära elanud,“ lausub Sepp. „Peaasjalikult soovime seda Kuigi kogu metsaosa- „Pigem oodatakse RMK-s metsaülema- peal, töötavad metsaülemad maakasu- Uus metsamajandamise muuta metsade majandamise visuaalse- konna töötajaskond telt laiemat vaadet kõigi metsas tehta- tuse tegevusvaldkonda kuuluvas metsa- hea tava test ja maastikulistest aspektidest lähtu- on ametis üle Eesti, vate tööde tegemiseks nii, et kohapealne osakonnas. Tegelikult, tõdeb Andres Sepp, võib valt. Ka teadmine, et metsade majanda- tullakse aeg-ajalt nõupidamiseks kogukond ja laiem avalikkus nende töö- Lisaks 18 metsaülemale on osakonnas kogu riigimetsa pidada kõrgendatud mine ning metsahoid nõuab alati ja igal „keskpõrandale“ dega rohkem rahul oleks ja selliste veel viis töötajat, osakonda juhib Andres huviga alaks, sest rahva huvi seal toi- pool loomingulist lähenemist, tuleb kokku. tööde vajadust mõistaks,“ tõdeb RMK Sepp. muva vastu on suur. „Nüüdseks olemegi heas tavas mingil moel ära kirjeldada.“ peametsaülem Andres Sepp, et metsa- „Raietega tegelevad metsaülemad jõudnud teadmiseni, et kehtiv KAH- See on peametsaülema hinnangul päris ülemate töö iseloom on aja jooksul praegu ainult kõrgendatud avaliku juhend vajab läbivaatamist ja ühiste ambitsioonikas ülesanne. Üks märk- muutunud. Et aga kogu RMK tegevus huviga alade ehk KAH-alade konteks- käitumispõhimõtete kaalumist,“ selgitab sõna tulevikuks on eelmisel aastal koos- toimub RMK valdusse antud maade tis,” märgib Sepp. See tähendab, et koos Sepp. Suure tõenäosusega muundub tatud Viimsi, Narva-Jõesuu ja Haapsalu

26 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 27 RMK üle Eesti RMK üle Eesti

kuna ostetavaid maid ei ole eriti palju ette valmis- Metsaosakonna töötajad: tatud. Aga kui vajadus tekib, siis maid müüki ka pannakse. ƒƒPeametsaülem Andres Sepp ƒƒMaakasutuse peaspetsialist Marko Trave Maa teiste kasutuses ƒƒMaakasutusõiguse spetsialist Urve Jõgi Samuti on metsaosakonna tööks sõlmida RMK ƒƒAssistendid Ruth Rajaveer, Malle Viiburg omaduses olevate maade kasutusse andmise lepin- guid, on ju riigimaa eraomandiga läbi põimunud ning riigimaa kasutamine osutub teatud puhkudel Metsaülemad: vältimatuks. Näiteks Tallinna–Tartu maantee ehitu- ƒƒAlutaguse, Koidu Simson sel veetakse mööda RMK metsateid killustikku, nii- ƒƒLääne-Harjumaa, Jürgen Kusmin samuti soovivad erametsaomanikud kasutada metsa ƒƒIda-Harjumaa, Andrus Kevvai väljaveoks RMK teid. Selleks peavad nad taotlema ƒƒHiiumaa, Lembit Lühi RMK-st veebirakenduse kaudu loa. Taotleja märgib ƒƒJärvamaa, Peeter Puhke sellel ära koha, mida ta soovib laoplatsina kasutada ƒƒJõgevamaa, Avo Jürissaar ja mida mööda sõita, ning metsaülem omakorda ƒƒLäänemaa, Tanel Ehrpais kinnitab taotluse või siis mitte. Vastuse annab ƒƒLääne-Virumaa, Eerik Väärtnõu metsaülem seitsme tööpäeva jooksul. ƒƒPõlvamaa, Tiit Timberg Ent riigimetsa kasutatakse näiteks ka koerte ƒƒPärnumaa, Heiki Ärm treeningplatsina, suusatamiseks, geoloogilisteks ƒƒRaplamaa, Margus Emberg uuringuteks jms. Praegustele RMK maadele on ƒƒSaaremaa, Jaan Prants kohati tulemas Rail Baltic ja Tootsi tuulepark. ƒƒTartumaa, Toomas Haas „Kui need maad on vaja riigile eraldada, siis ƒƒValgamaa, Risto Sepp eraldame,“ täpsustab Sepp. „Me teeme, mida riik ƒƒViljandimaa, Elor Ilmet otsustab. “Samuti osaleb RMK planeerimismenet- ƒƒVõrumaa, Agu Palo lustes, kui see avaldab mõju RMK valdustele. ƒƒVändra, Jaan Kägu „Enamik kohalikke omavalitsusi uuendab oma üldplaneeringuid ja hoiame neil silma peal, sest on kasvanud surve lageraiete täiesti ärakeelamiseks,“ täheldab Sepp. „Meie omakorda palume, et üldpla- metsade majandamise kavadega sarnaste kavade „Loodus ja muud meie otsuseid määravad tingi- see paika, kuidas ja mis alustel käib maaüksuste neeringus oleks kirjas, et meil on soov oma metsi koostamine kõigile KAH-aladele või aladele, mida mused on pidevas muutuses ning saame juurde omandamine RMK-le. „Neid tuleb RMK-le eri raiuda ning et ära ei keelataks ühtegi raieliiki. Näi- RMK koostöös kohalike kogukondadega piiritleb ka uusi maid, mille kohta on vaja samuti teha teed pidi –,“ selgitab Sepp, „maareformiga, minis- teks kui uuendusraiena lubatakse vaid turberaiet, väärtuslike metsade hulka kuuluvaks. Niisugused otsuseid, kuhu suunda nendega edasi liikuda,“ teeriumitevahelise üleandmisega ning võimalik, ei pruugi me metsa uuendada saada.“ kavad tehakse koos kõigi teiste RMK põhjendab Sepp. et tulevikus ka inimeste käest maade ostmisega.“ Kuna jahimehed kasutavad kõikjal Eestis riigi- valdkondadega. Sealjuures vaatavad metsaülemad sedagi, Sepa sõnul pakuvad eraisikud aeg-ajalt RMK-le metsa ka jahipidamiseks, on RMK sõlminud jahi- millised tükid jäävad niinimetatud „ei-majanda- maid müügiks ning otsus, kas neid osta või mitte, ühendustega riigimaa jahindusliku kasutamise Igale maatükile kasutuseesmärk metsafondi“, ning teevad vastava ettepaneku langetatakse selle põhjal, kas pakutav maatükk lepingu. „Oleme jahimeeste lepinguhoidjad,“ sel- Kuna RMK hallataval maal toimub peale metsa- metsamajandamisosakonnale. Näiteks ei raiuta sobib RMK omandiga, kuidas hinnas kokkulep- gitab Sepp. Lepingu üks olulisemaid punkte puu- raiete ka palju muud, on metsaosakonna ülesanne metsa Ootsipalu hiiglaste ümbert, et puid murdu- pele saadakse jms. dutab ulukikahjusid – kui see läheb üle kokkulepi- kavandada ka maakasutust, seada maakasutusele mast säästa, ega ka soosaartelt või niisugustelt Alates möödunud aastast ostab RMK ka loodus- tud piiri, tuleb jahimeestel kahju hüvitada. eesmärke ja anda maa kasutusse. tükkidelt, kus metsa on tarvis loodusliku mitme- kaitsealuseid maid, aga nende müügiks tarviliku „Metsaülemad osalevad ka küttimislimiitide mää- RMK metsadega tegelemine eeldab, et on ole- kesisuse pärast. „Seadus ei keela 0,2-hektarilisel eeltöö teeb ära Keskkonnaamet, RMK vormistab ramise juures – meie anname infot, milline on ulu- mas eesmärk, mida riigimetsa majandaja tahab soosaarel raiet teha, aga see pole alati mõistlik,“ ostu-müügitehingu. kikahjude olem, kas see suureneb või väheneb ja mingil eraldisel saavutada. Sõltuvalt sellest, selgitab Sepp ja lisab, et „ei-majanda-metsafondi“ „Tegeleme veel igasugu muude RMK maaga kuidas peaks vastavalt sellele limiite paika milline on RMK valduses oleva maatüki kirjeldus määratakse väärtuslikud paigad, mis ei ole loodus- seotud toimingutega,“ märgib Andres Sepp. panema,“ selgitab peametsaülem. ning mida seal tehakse või teha plaanitakse, mää- kaitse all ega ole ka vääriselupaigana määratletud, „Oleme vaadanud üle kõik maad, millel on kunagi Kurb ja paraku ka aastast aastasse kestev teema, ratakse igale tükile oma maakasutuslik eesmärk. kuid millel on muud moodi väärtus. „Kui seal on mingi hoone peal olnud, ning selgus, et meil on millega metsaosakonna töötajail tegeleda tuleb, „Me kaalume ja otsustame, kas me mingil maa- näiteks 200-aastane mänd, mis on kaheksa meetrit palju vanu ajaloolisi kohti, talusid, mõnel pool on metsa alla toodav prügi. Eelmisel aastal koris- tükil tahame majandada metsa, kasutada seda kõrge ja kuus sentimeetrit jäme, siis ükski seadus veel vundamenti või jupp seina alles ning neid tas RMK metsa alt 290 tonni prügi, kulutades puhkekohana või avalikes huvides, anda kasutusse ei keela seda raiuda, aga kas see on mõistlik?“ võiks müügiks välja pakkuda,“ selgitab Sepp. sellele 100 000 eurot. „See on nagu tuuleveskitega tulu saamiseks või hoopis müüa,“ selgitab Sepp. küsib ta. Metsaosakond määratleb neile maaüksustele piirid võitlemine,“ nendib Sepp, et muutust inimeste Eesmärgi seadmisest saavad alguse kõik järgne- ning kinnisvaraosakond mõõdab need välja. See- käitumises ei tule ega tule. Kuniks ehitusjäätmeid vad tegevused RMK maadel. Kuigi suures osas Maade ost ja müük järel saab alustada müügiga. tema sõnul jäätmejaamades tasuta ära anda ei saa, on eesmärgid nüüdseks määratud, seiratakse neid 25. juunil võeti vastu RMK uus maakasutusstra- Mullu müüs RMK maatükke ka seetõttu, et jäädaksegi neid metsa alla tassima. Niisugune on järjepidevalt ning vajaduse korral muudetakse teegia, kus kõik maadega seotud tegevuste põhi- saada raha looduskaitsealuste maade ostmise paraku paljude jaoks arusaam meile kõigile kuu- eesmärke. mõtted on täpselt sõnastatud. Muu hulgas paneb tarvis. Tänavu seda sel eesmärgil plaanis teha pole, luva metsa kasutamisest.

28 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 29 Amet Amet

teejupi või mahasõidu võib kiirustades poole aas- tekitab digitud geomeetria alusel vajalikud kesk- taga saada, aga see on pigem erand. Igapäevatöö on konnamõju analüüsi tabelid, kus on kirjeldatud suhteliselt pingeline, väga palju on suhtlemist nii kõik looduskaitselised ja muud piirangud, millega RMK sees kui ka väljaspool. Seni pole mul 11 RMK peab ehitustööde juures arvestama. Kirjelda- aasta jooksul olnud aega, kus võin öelda, et töö on tud piirangute osa kontrollib üle ning vajaduse kor- tehtud. Ju nii peabki olema – palju hullem oleks ral muudab ja täiendab LKO keskkonnamõju öelda, et töö sai otsa. analüüsi spetsialist Toomas Hirse. Oluline on jälgida ka sõnajala ja lodu kasvukoha- Kust tuleb info selle kohta, mida on vaja ehitada tüüpide läheduses paiknevate kraavide rekonstruee- ja rekonstrueerida? rimisi ja ehitamisi. Neid kasvukohatüüpe on varem Kõik algab kavandamisnimekirjast. Teedenimekirja rajatud metsakuivenduste tõttu väheseks jäänud ja koostamisel saame esmase sisendi regioonidelt, seal tuleb analüüsida, kas kraav puhastada või jätta looduskaitsetaristu puhul looduskaitseosakonnalt. puhastamata. Uut kraavi nendes kasvukohtades me Aasta lõpus, eelarve koostamise ajal, vaatame järg- üldjuhul ei tee, sest selle mõju on hoopis teine kui neva aasta ja pikema kavandamisnimekirja koos rekonstrueeritaval kraavil. regioonidega üle. Aasta jooksul lisandub ka mõni erakorraline objekt. Teede valiku teeb lihtsamaks Mis on KMA rakendus? kaks aastat tagasi koostatud ja regioonidega läbi Alates 2013. aastast kasutab metsaparandusosa- arutatud RMK teedevõrk, kus on välja valitud teed, kond objektide kavandamisel ja lähteülesannete mida RMK puidu veoks aktiivselt kasutab (meie koostamisel keskkonnamõju analüüsi (KMA) rakenduses rohelised teed), ja teed, mida ei kasu- rakendust, mis töötab programmi QGIS baasil ning tata või kasutatakse vähe (punased teed) – neid me mille peakasutaja ja arendaja koos IT-osakonnaga üldjuhul investeeringutesse ei võta. Arvutame iga olin. Minu põhimõte on teha tööl võimalikult vähe tee puhul ka tasuvust. Kuivendusobjektide valiku tarbetuid liigutusi – seda see programm juba Kavandamisspetsialist teeme enamjaolt ise: vaatame, missugune on seos peaaegu võimaldab. nimekirja tulnud soovitud teedega, mis olukorras Tekst ja fotod: on kuivendusobjekt, millal ehitatud jms. Kui teed mõtleb aastaid ette Susanna Kuusik asuvad maaparandussüsteemidel ja need vajavad Lähteülesande koostamisel teeme korrastamist, siis võtame need üldjuhul koos keskkonnamõjude analüüsi, mida Jüri Koort on neljandat põlve metsamees. Ta viipab arvuti poole projekteerimisele. kaasame ja täiendame kuni objekti ehituse lõpuni. ja seab hetkeks kahtluse alla, kas see on ikka päris metsatöö, kui Kuidas metsa elurikkusega arvestate? keskmiselt kord nädalas metsa saab. Väga põhjalikult. Lähteülesande koostamisel teeme keskkonnamõjude analüüsi, mida kaasame ja täien- Jüri näitab, kuidas KMA rakendus töötab: ole- dame kuni objekti ehituse lõpuni. Keskkonnamõ- mas on keskkonnamõju analüüsi tabel, kasvukoha- jude analüüsi kontrollib üle ja täiendab looduskait- Peaaegu 35 aasta jooksul on metsatööd tehtud küll: Maanteeameti, Maa-ameti, omavalitsuste ja maa- tüüpide eksperdiarvamuse lähteülesanne, vajalikud seosakond (LKO). Meil on selleks rakendus, mis Jüri on olnud metsnik, metsavaht, abimetsaülem, omanikega. Seejärel taotleme projekteerimistingi- asendiplaanid, projektialaga seotud maaomanike Halliku metskonna metsaülem ja nüüd viimased 11 musi (PMA, Maanteeamet, omavalitsus, tehno- kontaktandmed, kavandamisnimekirjad, projektee- aastat metsaparandusosakonnas metsaparandus- võrkude valdajad) ja esitame valminud lähteüles- rimistingimuste ja ehituslubade taotlused. Raken- spetsialist ja kavandamisspetsialist. ande dokumentatsiooni projekteerimishankesse. duses on olemas kõik metsaparandusobjektide geo- Projekteerimishangete korraldamisega tegeleb meetriad (teed, kuivendused) aastast 2008 – neid Mis tööd te täpsemalt teete? RMK metsaparandusosakonna juhataja Toomas saab eri tunnuste alusel sorteerida, teha väljavõt- Kavandamisspetsialisti põhitöö on kavandada maa- Kivisto koos hankeosakonnaga. Järgneb valminud teid jm. Samuti on olemas kõik tööks vajalikud parandussüsteemide (metsakuivendusobjektide) projektide vastuvõtmine ja ekspertiisihankesse informatiivsed kihid: metskonnad, varumispiirkon- uuendamist ja rekonstrueerimist, kavandada teede- saatmine, ekspertiiside vastuvõtmine, ekspertiisi nad, kvartalid, eraldised, kraavid, truubid, maapa- võrgu uuendamist, rekonstrueerimist ja ehitamist läbinud projektide vastuvõtmine ja ehituslubade randussüsteemid, eesvoolud, piirangud, puidulo- ning tellida projekte. Lisandub maaparandussüstee- taotlemine. Lõpuks anname ehitusloa saanud pro- gistika teed, põhikaardi objektid, tehnovõrgud. mide ja teedega seotud looduskaitseliste objektide jektid üle ehitamiseks metsaparandustalitusele ja Rakendust tuleks aga edasi arendada – üht-teist (taristu) lähteülesannete koostamine ja projektide looduskaitseosakonnale. Osaleme ka objektide lisada, mugavamaks teha, mõned vead parandada. tellimine. Kui vaja, tuleb tegeleda ka truupide, sil- vastuvõtmisel. Kõige viimane asi on saata pärast dade ja paisjärvedega. Uusi kuivendussüsteeme ehituse garantiiaja lõppu projekt arhiivi. Mis on kõige suuremad projektid? RMK aladel enam ei rajata. Selle loetelu vahele mahub palju pisiasju ja prob- Saueaugu objekt Järvamaal: üle 4300 ha, 37 km teid. Alustame kavandamisnimekirjade koostamisega leeme. Praegu on mu töölaual kokku 122 projekti. Selle kavandasime 2012. aastal ja vastu võtsime viie aasta ja ühe aasta plaanis. Esmalt tuleb koos- Ühe projekti valmimiseks – lähteülesandest kuni 2017 – umbes nii kaua suuremate objektide valmimi- tada lähteülesanded, sh objektid looduses üle vaa- metsaparandustalitusele ehitamiseks üleandmiseni Kavandamisspetsialisti põhiline töövahend on keskkonna- sega lähebki. Samas on Jõgevamaa ja Lääne-Viru- data, ja need kooskõlastada, nt RMK regioonide, – kulub enamasti vähemalt aasta. Tavaliselt kestab mõju analüüsi rakendus. Jüri leiab, et oleks aeg üle minna maa piiril üks objekt, mille kavandamisest saab varsti Keskkonnaameti, Põllumajandusameti (PMA), juba projekteerimisetapp aasta. Mõne väiksema juba uuemale versioonile, sest 2.6 on juba ajalugu. juba kümme aastat – ehk saab sel aastal valmis.

30 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 31 Partner Partner Niitudest saavad jälle poollooduslikud rohumaad

Tekst: Kristiina Viiron Fotod: Andres Haabu

Taavi Arumäe peab puisniitude taastamist põnevaks ja loominguliseks tööks, kus rutiini naljalt ei teki.

„Looduskaitselised tööd on kõik nii eri- dega tehnika. Väikese masinaga raiet ja nevad,“ põhjendab Taavi Arumäe. Kui väljavedu küsivad ümberkaudsed met- harvendusraieid tehes on töö laad suhte- saomanikudki, kes ei soovi, et raietööd liselt sarnane, siis iga taastamist vajav nende maja ümbruses maa ära lõhuks. puisniit või -karjamaa on isemoodi ning kuigi üldpildis on teada, mida seal tule- Südamelähedased vikus näha soovitakse, hakkab töömees niidutaastamised seda pilti oma käega kujundama. „See Suurem osa looduskaitselistest töödest, on tegelikult loometöö,“ kinnitab Taavi. mis Taavi on riigimetsa majandajale tei- Looduskaitselisi töid hakkas ta RMK-le nud, moodustavadki puisniitude taasta- tegema neli aastat tagasi. Enne seda tegi mised. „Puude raie, ka kivide korista- ta koos isaga – ja teeb ka praegu – mine ja tihti ka freesimine, et seal oleks RMK-le harvendusraieid. edaspidi hea niita,“ loetleb Taavi taasta- Selle kergekaalulise misel tehtavaid töid. kombitraktori Jarcrac Palju kasu väiksest masinast Alusemetsa raie niitudel-karjamaadel soetamine oli õige Taavi ütleb, et puisniite ja rabasid taas- tehakse väikse, viietonnise ekskavaato- otsus, sest sellega saab Taavi teha pal- tama ning muid looduskaitselisi töid sai riga, millel on giljotiinipea. Taavi sõnul jusid töid seal, kus ta tegema hakata suuresti seetõttu, et kasutab ta palju ka käsisaemeeste abi, pinnast ei tohi soetas endale kergekaalulise kombitrak- sest näiteks seal, kus kasvavad tammed, kahjustada. tori Jarcrac. Sellega saab metsa nii üles töötada kui ka välja vedada. „Võtsin riski, tõin masina ja hakkasin seda tut- vustama,“ jutustab ta. „Enne seda muudkui kuulsin, et ei saa teha töid, sest maa ei kanna.“ Ent puisniite ja loopealseid taas puhtamaks raiudes ei tohi pinnast kahjustada ning masin ei või pinnasesse vajuda ka rabade taasta- misel, kus Taavi tööks on olnud puude mahavõtmine ja väljavedu. „Selle tehnikaga on võimalik rabas sõita,“ kinnitab Taavi ja lisab, et on RMK looduskaitseosakonna töötajatelt kiita saanud, et selle masinaga saab iga ilmaga tööd teha. „Tootlikkus on tal väike, aga kuna Taastamistöö on pa- töötada saab iga ilmaga, siis lõpuks on rasjagu käimas ka Taavi Arumäe enda jõudlus sama kui suurel masinal, mil- maadel – kunagisest lega igal ajal väljas olla ei saa,“ tõdeb heinamaast peab mees. Taavi sõnul on viimasel paaril uuesti saama heina- aastal RMK looduskaitsetööde hangete niitmise koht. tingimustes ka paika pandud, et kvalifit- seerumiseks peab pakkujal olema linti-

32 Metsamees nr 1 (135) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 33 Partner Partner

Taavi Arumäe tehtud töid

ƒƒ2015 Vana-Vigala pargi hooldustööd, 5 ha ƒƒ2015 Kõre hooldustööd Võidukülas, 9 ha ƒƒ2016 Haeska puiskarjamaa taastamine, 4 ha ƒƒ2016 Kiideva-Puise puisniidu taastamine, 5 ha ƒƒ2016 Nedrema puisniidu taastamine, 44 ha ƒƒ2018 Laelatu puisniidu taastamine, 8 ha ƒƒ2017–2018 Poanse puiskarjamaa taastamine, 6 ha ƒƒ2018 Kablima puisniidu taastamine, 13 ha ƒƒ2018–2019 Soeva puisniidu taastamine, 9 ha ƒƒ2018–2019 Vahenurme puisniitude taastamine, 13 ha ƒƒ2018 Öördi raba servaalade veerežiimi taastamise raietööd, 55 ha ƒƒ2018-2019 Tolkuse raba veerežiimi taastamise raietööd, 75 ha

Kablima puisniit – võib suure tehnikaga puude võradele sellel lõpeb – edasi läheb maa rentniku taks viie aasta lepingutega. See võimal- taas niisugune, nagu viga teha. kätte, kes seda siis toetuste abiga hool- daks julgemalt tarvilikku tehnikat Tootlikkus on Jarcracil väike, aga kuna töötada see nägi välja omal ajal, mil seal veel Tarkus, kuidas ühest võssa või pea- dama-niitma või seal loomi karjatama soetada. Kuna eritehnika on kallis, peab saab iga ilmaga, siis lõpuks on jõudlus sama kui heina niideti. aegu et metsa kasvanud kunagisest hakkab. ettevõtjal olema eelseisvate tööde suh- suurel masinal, millega igal ajal väljas olla ei saa. puisniidust taas selle sõna vääriline Kõige südamelähedasem tehtud töö- tes kindlus, et neid jagub pikemaks poollooduslik rohumaa saaks, on tulnud dest ongi mehele eelnevalt nimetatud ajaks. tööde käigus. „Algul märgiti RMK-st Nedrema puisniit. „Ta oli üks esimesi ja Ühtlasi usub mees, et niipea pole tal kekeskkonnal silma järjepidevalt peal ette, mida võtta ja mida jätta, aga enam on hästi mitmekesise puistuga,“ põhjen- tarvis RMK looduskaitsetööde nappuse hoida, raamlepingute hanked saadetakse mitte,“ ütleb Taavi, et nüüd oskab ta dab ta. pärast muret tunda. RMK koostööpartnereile ka meilile. juba ise – ja oskavad ka töömehed – Looduskaitsetööde tegemises peab Peamiselt sihib Taavi hangetel kodule „Riigi tööd on alati hea teha, sest ei pea otsustada selle üle, milline puu maha Taavi praegu pausi, sest kevadsuvisel – see asub Häädemeeste ligidal – lähe- käima oma raha palumas,“ selgitab raiuda ja milline kasvama jätta. Puid ajal, mis kestab kokku pool aastat, neid dasi objekte, aga teeb pakkumisi ka Taavi, miks ta riigimetsas töid teha jäetakse kasvama nii üksikute kui ka teha ei tohigi. Siis jagub tegemist masi- kaugematele. Siis aga tuleb tema sõnul tahab. Samuti on hea külg see, et alati rühmadena, sealjuures kehtib kindel nate remondiga, erametsaomanike juu- küsida kõrgemat hinda, et töö end ära on tehtud vajalikud eeltööd: kaardid printsiip säilitada võimalikult suur liigi- res, aga ka RMK-le harvendusraiete tasuks, mis aga jällegi kahandab võima- saadetud, piirid määratud jms. line mitmekesisus. tegemisel. Just hiljuti võitiski tema isa lusi hanget võita. Sellegipoolest on ta Taastamistöödega tegeleb Taavi oma Neid niite, mis Taavi käe all ja osalu- ettevõte Tage OÜ uue viieaastase han- töid tegemas käinud näiteks Vormsilgi maa pealgi – võssakasvanud seitsme- sel taastatud, on nelja aastaga saanud kelepingu. Taavi selgitab, et töö käib ning hiljuti esitas pakkumise Ida-Viru- hektarilisest kunagisest heinamaast omajagu. „Kiideva-Puise, Nedrema, neil isaga kahasse – osaühing Tage on maal asuva raba taastamistöödele. saab nüüd taas ala, millelt heina niita. Laelatu puisniit, Haeska, Poanse puis- peatöövõtja, kellele ta oma ettevõtte, Tööde hindadest rääkides tõdeb mees, „20 aastat pole siit heina niidetud, nii karjamaa, pooleli on Soeva ja Vahe- osaühinguga Artar Mets allhanget teeb. et sageli kirutakse, et RMK tööde hin- nagu see kolhoosiajast jäi, nii jäi,“ nurme puisniit,“ loetleb Taavi. Ühe nad on odavad, ent hinna ütleb ju pak- tõdeb Taavi. taastatava niidu- või karjamaatüki pind- Riigi leib on kindel ja pikk kumise esitaja. Pärast puuderaiet juuritakse kännud ala jääb keskmiselt kümne hektari kanti, Kui raietöid tellib RMK hankes, mis „Kui ettevõtja hinna alla laseb, siis ta välja, maa küntakse ning sellele külva- kuid Nedrema puhul oli üks taastamine kindlustavad töö viieks aastaks, siis loo- ju kujundabki turu, aga tuleb endale takse heintaimede seemned. Ka kraavid lausa 44 hektaril (kokku on Nedrema duskaitsetööde hange käib objekti kindlaks jääda,“ nendib Taavi, et kahju- tehakse korda, sest tegemist on niiske niidetav pindala ligi sada hektarit). kaupa. Taavi märgib, et töövõtja vaate- miga töötada ei saa. maaga. Seejärel läheb see kohalike põl- Kui niit on taastatud, siis Taavi töö vinklist oleks hea, kui neidki töid teh- Riigihangetel osalemiseks tuleb han- lumeeste kätte rendile.

34 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 35 Naabril külas Naabril külas

Lagedaks raiutud serv ja keskel asuv Metsa kontrollitud mineraliseeritud riba. põletamine Soomes Maikuus käis RMK looduskaitseosakonna esindus Soomes tutvumas metsa kontrollitud põletamisega. Võib ju metsa põletamine ka RMK metsas peagi aktuaalseks muutuda, eelkõige seoses nõmmede ja liivikute säilitamisega.

Tekst ja fotod: Priit Voolaid, RMK looduskaitsespetsialist Nii nägi puistu välja enne põletamist.

Nähtud põlengu eesmärk oli suurendada maastiku tasemel elupaikade mitmekesisust ning puistu koosseisu ja struktuuri varieeruvust.

Kontrollitud põletamise töid teeb Metsähallitus riikliku kava raames. Soome eri piirkondades on 50 ala (nn fire continuum area), kus 2–5-aas- tase intervalliga metsa põletatakse. Meie osalesime töödel Teijo rahvuspargis. Rahvuspargi staatus Teijo alal on värske. Ajalooliselt on see tuntud rek- reatsiooni- ja turismipiirkonnana. See- tõttu leiab siin majandusmetsadele oma- seid noori-keskealisi vaesunud struktuuriga puistuid. Nähtud põlengu Kastetakse puid ja eesmärk oli suurendada maastiku tase- maapinda, mis jääb mel elupaikade mitmekesisust ning üle eraldusriba. Ja puistu koosseisu ja struktuuri varieeru- kastetakse väga vust. Kindlaid sihtliike meile tausta sel- palju. gitamisel ei nimetatud, aga eks ole nende tööde üldine eesmärk toetada ka just põlengualadega seotud liike. Soo- mes tehtud erinevad uuringud on näida- nud, et metsapõlengutel on positiivne mõju näiteks puiduga seotud mardika- tele ja torikseentele. Eelkõige seostub see surnud puidu kättesaadavuse suure- nemisega põlengualal. Mardikad asusta- vad põlenguala kiiresti, sest paljud neist eelistavad päikesele avatud soojasid elupaikasid. Torikseente levik on väikse viibega ja seotud loodusliku uuenduse tekke ja varjulisemate tingimuste kuju- nemisega. Põlengualadel on suurem

36 Metsamees nr 2 (136) / 2019 37 kinnipeetut. Metsähallitus pidi päris oksi 6–7 meetri kõrgusel ja tundus, et tuli palju sellist tööjõudu kasutama. 5 hek- lööb latva, aga soomlased jäid rahulikuks tari suuruse ala põletamiseks pidi vaja ja tulemöll vaibus. Vastutuult levis tuli minema 12 inimest. maapinnal päris aeglaselt. Põlengualast umbes 400 meetri kau- Õnneks jõudsime ekskursiooni lõpus gusel paiknes suur looduslik järv, mille ka tuhas natuke ringi liikuda. Päris ohutu kaldale oli seatud bensiini abil töötav see vist ei olnud, sest üks puu oli pärast pump. Selle võimsust meile öelda ei tule ülekäimist juba maha langenud. osatud, aga rõhku pidi voolikutes olema Soomlaste sõnul pidi põlengualal kask 7 baari jagu. Igaks juhuks oli kaasas ka esimesest rindest täiesti välja minema. kaks väiksemat varupumpa. Pumba- Mõned männid pidavat ellu jääma. mehe ja appi jäetud kinnipeetute üles- Värske intensiivse loodusliku uuendu- anne oli kütust peale valada ja tagada sega kujunevadki neist märksa loodusli- pumba tõrgeteta töö. Selleks aktsiooniks kuma struktuuriga puistud kui seni. oli varutud kolm kanistrit ehk 60 liitrit Põlengualal alusmetsa väiksemaid oksa- bensiini. raage või puhmaid enam ei leia. Suure- Kastmises suurt kunsti ei olnud. Loo- mad oksad ja lamatüved jäävad aga alles duskaitseosakonna töötajad Kristo Kokk ja on oma söestunud pinnaga väärt subst- ja Leevi Krumm said samuti proovida. raadiks põlengutega seotud liikidele. Kastetakse puid ja maapinda, mis jääb üle eraldusriba. Ja kastetakse väga palju. Valve pärast töid Kui suuremat looduslikku veekogu pole Pidime lahkuma, kui tööd olid alles Puidu müügist saadud tulu pidi katma käepärast, siis on kastmistiigi suuruse poole peal. Kuulsime, et kui ala on üle põletamisega seotud kulud. arvestamine päris kriitiline. Siinsel juhul põletatud, seatakse kaheks ööpäevaks Ala piirati ringina ca 30 meetri laiuse vett küll kokku ei hoitud. Eraldusribal sisse kahe inimesega valve, kus iga tunni lageraieribaga, mille keskosalt eemaldas olid valmis ka veega täidetud ämbrid tagant käiakse ala läbi ja kontrollitakse ekskavaator nelja meetri laiuselt kogu juhuks, kui mõni säde peaks kaugemale kollete olemasolu. Seejärel käiakese ala alustaimestiku ja metsakõdu. Lagedaks levima ja ohtlikuks kujunema. läbi iga kahe päeva tagant kuni suure raiutud alalt koondati oksad põlenguala vihmani. serva. Need olid kõige kõrgemad hunni- Süütajad Kui kedagi mõte metsa tahtlikust põle- kud ja siin oli ka tuli kõige intensiivsem. Süütajatel olid seljas gaasiballoonid ja tamisest ärritas, siis rahustuseks võib Mineraliseeritud riba takistab tule levikut käes põletid, mida oleme harjunud öelda, et meie põletamise plaanid on seo- mööda maapinda ja seda on hea kasutada nägema katusemeistritel. Süütajad vist tud nõmmede ja liivikute säilitamisega. voolikuteliini lahtikerimiseks – ei pea rohkem ootasid korraldust, kus mida Mõtteid on selles vallas mõlgutatud Jussi Toitetrassilt oli teh- muretsema, et tuli töövahenditele liiga vaja jälle süüdata. Omal käel nad neid nõmme ja Mustoja liivikutel. Igal juhul tud kolmikühendus- teeb. Sel alal oli lahti keritud tuletõrje- otsuseid ei teinud. suur tänu soomlastele külla kutsumast! tega väljavõtted Lisaks kastjatele töötasid eraldi pumbamees, voolikutest n-ö toitetrass ja teatud maa Põletamist alustati ala ühest otsast Mälestus oli teemakohaselt kustumatu. kastmise jaoks. kaks süütajat ja põletamise peakorraldaja, tagant olid kolmikühendustega väljavõt- arvestusega, et liigutakse vastutuult. kes jälgis aktiivselt põlengu levikut ja kamandas ted kastmisvoolikute tarbeks. Jäi mulje, Tuul oli puhanguline ja õnneks suunda nii süütajaid kui ka kastjaid. et iga punktini perimeetril ulatus kahe väga ei muutnud. Süüdati ala serva kastmisvooliku juga. koondatud suuremad oksahunnikud ja tuld võttis see materjal väga hästi. Ülla- Täpne korraldus tavalt hästi hiilis see mööda maapinda tõenäosus kohata ohustatud liike kui Lisaks kastjatele töötasid eraldi pumba- ka puhmastikus. Uurisime Jussi nõmme kõrval kasvavates majandusmetsades. mees, kaks süütajat ja põletamise pea- silmas pidades, kas kanarbikuväljad Põlenguala suurus oli ca 5 ha ja sellel korraldaja, kes jälgis aktiivselt põlengu saaks ka ilma täiendava kütuseta üle kasvas keskmiselt 15 meetri kõrgune levikut ja kamandas nii süütajaid kui ka põletada. Kinnitati, et probleemi pole. männi-kase segapuistu. Puud olid hästi kastjaid. Paistis, et rohkem vajas juhti- laasunud ja suurem okste mass paiknes mist süütajate töö, sest otsused, kuna ja Kogemus loeb puu ülemises kolmandikus. Sellistes kus midagi täiendavalt põlema panna, Jäi meelde rahulikkus ja kannatlikkus, puistutes on lihtsam kontrollida, et tuli tundusid õnnestumist arvestades väga millega neid töid tehti. Mingit tormamist, latva ei lööks ja putku ei paneks. Paar olulised. Kõik töötajad olid varustatud ammugi paanikat ei esinenud. Oli näha, aastat tagasi tehti puistus harvendus ja raadiosaatjatega ja toimus pidev side. et kogenud töötajad teadsid, mis teevad. rinnaspindala viidi silma järgi hinna- Päästeametist oli kohal üks esindaja, Tulefrondiga ei liigutud enne edasi, kui tes 15 punkti peale. Koosseisus säilitati kes tutvustas alguses tööohutust. Hiljem eelnevalt süüdatud alal leek tagasi tõm- nii mänd kui ka kask ja ka mõned alus- inspekteeris ta tööde käiku drooniga. bus. Ma ei näinud, et kastjad oleks kor- metsa kuused. Sortiment viidi välja, Metsähallitus’e kõrval olid abiks mõned dagi üritanud tuld veega rahustada. oksad ja ladvad jäid alale kütuseks. teadusasutusega seotud töötajad ja kolm Kohati küll nilpsas leek juba kuivanud

38 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 39 Puhkepäev Puhkepäev

Soontagana Ühte kanti, muistse Läänemaa kes- venna Hirmus-Antsu mälestuskivi. vaatetornist kusse Mihkli küla ümber on koondu- Maastik siinkandis on ajamärkidest avaneb lummav nud esinduslik vaatamisväärsuste tõepoolest tihe. vaade linnamäele kogum, mis lubab seda piirkonda ilma ja Avaste soole. Kurese muinasküla Ajarännud suurema liialduseta nimetada Eesti muinasmaaks. Siin, üksteisele muga- Kuresele sõit teeb mind alati natuke valt lähedal, asuvad Kurese küla oma kõhedaks. Nagu poleks mul lubatähte, põldude ja kalmetega, Pikavere küla et sõita sellesse külla, kus aeg nii avatult Eesti muinasmaal pikad kiviaiad ja Soontagana maalinn. näha on. Jõuame parklasse, kus info- Mihkli külast leiab veel kolm aja- ja tahvlid teatavad, et Kuresel on loodud Hõredalt asustatud Mihkli kihelkond Pärnumaal on koht, mida kultuuriloolist fakti hilisematest aja- loodushoiutalu, mis hooldab rohkem kui ajas rändaja kindlasti külastama peab. Siit leiab hulganisti kihtidest: Mihkli kiriku esimene õpe- 200 hektarit siinseid poollooduslikke taja oli väärikas kroonik Läti Hendrik, kooslusi. Puisniidud, alvarid, aruniidud. märke minevikust – pikad kiviaiad, vanad tammepuud ja jäljed kiriku kõrval peetakse kuulsat Mihkli Talu peremees peab siin lihaveiseid, kes muistsetest küladest. laata ja kirikuaias on tuntud metsa- ongi praegu peamised pärandmaastike

Tekst: Krista Kivisalu Fotod: Krista Kivisalu, RMK

40 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 41 Puhkepäev Puhkepäev

kohti ja pihlakad taluõuedel, kus kunagi jooksid lapsed – maastik jutustab ajalugu. Esinduslik loodus Soontagana maalinn Kureselt viib kruusatee Soontagana Nedrema puisniit maalinna. Muinaskihelkonna keskust Nedrema on üks Eesti ja kogu Euroopa suurimatest ümbritseb Avaste soo ja sinna jõudmi- puisniitudest. 1998. aastal alustati siin taastamistöid, seks tuleb parklast teha paarikilomeet- tänu neile on Nedrema niidetava ala suurus ligi 100 rine jalgsiretk läbi halli lepiku. See hektarit. Tänu oma suurele pindalale ja väga hästi minek on loodusesõbrale elamus oma- säilinud puurinde struktuurile on Nedrema Eesti esin- ette, eriti maikuu lõpupäevade noores duslikumaid puisniite. Kahe raba vahel paiknemise õrnas roheluses, sest rada on siis erkro- tõttu on Nedrema üsna niiske, ka tema reljeef on mit- heline nagu „Sõrmuste isanda“ filmis ja mekesisem kui enamikul teistel Eesti puisniitudel. selle äärest leiab muljet avaldavalt jäme- Nedrema puisniidult on leitud 236 liiki soontaimi. daid halle leppi. Paar hoiatust ka – mai Siin kasvab 17 liiki kaitsealuseid taimi, neist 15 on lõpus võib rästikuid kohata ja suve algul orhideeliigid. Nedremalt on leitud ka neli liiki Eestis saabuvad hordide kaupa sääsed. Soosaa- harva esinevaid seeni. rel on niiskust parajasti, hea sigida. Niiskusele ja varjule viitavad ka tee Mihkli tammik ääres massiliselt kasvavad ussilakad, Mihkli küla piiril kasvab kuulus Mihkli tammik, üks mürgised hooramarjad. Loodus elab ini- Eesti uhkeimaid. Tõenäoliselt on siin olnud hiiepaik. meste rütmist puutumata elu, aga jäljed Mihkli tammed pole küll nii jämedad ega vanad kui kunagistest keskusepäevadest on näha. Eesti kuulsaim, Tamme-Lauri tamm, kuid see-eest on Lepikust läbi jõudnud, avaneb tulija neid siin palju. Mihkli tammik on üks suurimatest ees üle 3000 ruutmeetri suuruse õue- Eestis, tammesid leiab siin ligikaudu 90 hektaril. pindalaga linnusemägi. Soontagana on Puude vanus ulatub 300 aastani, suuremad puud on muistsete läänlaste üks tuntumaid kind- üle 20 meetri kõrgused, jämedaima ümbermõõt on lustusi, alguse saanud tõenäoliselt 8. ligi 4 meetrit. Võrade aluse maa on vallutanud sara- sajandil. Läti Hendrik mainib kohta puu, kuslapuu ja pihlakas. Soontagana kihelkonna keskusena ja kurdab, et sakslased piirasid linnust Nedrema puisniit hooldajad. Puisniidud, mis toidavad linnas, elati siin ikka veel õlgkatusega on liigirikas ja hästi veist ja inimest ning on eestlase silmale rehetaredes, saunu polnud, polnud hooldatud ka tänapäeval. omased ja armsad, on ju kujunenud elektritki. pikaajalise karjatamise või niitmise Veel kaugemale tagasi minnes – nii Soontagana vaatetorn. tulemusena. Need kooslused on väga umbes 4000 aastat tagasi lainetas liigirikkad, aga ka õrnad – inimese või Kurese kõrval meri. Litoriinamere ran- looma hoolduse lakkamisel hakkavad naastang on leitud paarkümmend meet- need ruttu võsa täis kasvama. Looduses rit külast eemal. Inimesed võisid siin puudub sotsiaalhoolekanne – tugeva- elada 3000 aastat tagasi, nii kaugele on mad ja suuremad tõrjuvad nõrgemad arheolooge juhatanud siinsete muistsete lihtsalt välja. põllumaade ja kalmete jäänukid. Pronk- Meie veiseid ei näe. Me näeme märke siajast on siin kindlasti elatud ja põldu neist – mudasse vajutatud sõrajälgi, haritud, kinnitavad arheoloogid kalme- sõnnikulatakaid ja madalaks söödud test leitud ehete ja pussnugade põhjal. rohumaad. Me ei näe ka inimesi, aga Aastal 2004 ostis koha Urmas looduses on säilinud jäljed neist. Kurese Vahur, kellega koos peatus pärand- külast on leitud 23 taluaseme jäljed, vii- maastike võsastumine. Tulid veised ja mane siinne elanik suri 1973. Aga lagu- inimesed ning loopealsed ja niidud nemine algas ammu enne – teedest raiuti võsast puhtaks. Maastik sai tagasi eemal asuv sooäärne küla oli siitkandi oma kunagise põllumajandusliku ilme. kuulsaima metsavenna Hirmus-Antsu Paepealse maa tunnusmärke – põldudelt üks tugipunkte ja paljud suitsud kustu- korjatud paelahmakatest laotud kiviaedu sid, kui elanikud Siberisse viidi. Aeg oli – on külas taastatud koguni 30 kilo- siin peatunud juba varem – 30ndatel, meetri pikkuses. kui üle Eesti kandus suur kodukaunista- Pikad kiviaiad kunagiste külatänavate mise tuhin ja taludes taheti elada nagu ääres, vanad pärnapuud tähistamas hiie-

42 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 43 Puhkepäev Puhkepäev

1210. aastal, aga ei suutnud vallutada. vatel taludel arvatakse olevat ajalugu Maalinna keskel on vaatetorn. Kui üle 20 inimpõlve – aga praegu oled vaid tippu ronida, võib end unustadagi sina, rändaja, ja loodus su ümber. Soon- Avaste soo ääretut lagedust vaatama. tagana ööbik teeb oma laulus lühikese „Maleva“ filmist tuttavad stseenid tule- pausi vaid kesköö paiku. vad silme ette, siin neid ju filmiti. Siia- kanti võiks end sättida päeva lõpuks, Pikavere kiviaiad päikeseloojang muistsel rabasaarel on Koonga külje all suunab silt meid kivi- eriti puudutav. Eriti veab neil, kes vee- aedade poole. Sinna tasub kindlasti kee- davad siin öö, kas telkimisplatsil või rata, sest nii pikki kiviaedu elavas-toi- RMK metsaonnis. Mai lõpus saab loo- mivas külas mandril mujal ei näe. duse rõõmupeost võimsa elamuse – Mandri-Muhumaa, nii ongi Pikavere võililled sulgevad küll ööseks nupud, kohta öeldud. Selge, et need kiviaiad ise aga nurmenukud kollendavad edasi ka korras seisnud ei ole – elanike seas on hämaras lõkketule valgel. Metsaonni alati leidunud keegi, kes nende säilita- ümber kasvavad õunapuud, tammed, mise eest seisab. Arvatakse, et üle saja saared ja sõstrapõõsad meenutavad ini- aasta on neil paelahmakatest laotud meste kohalolu – kindluste ümber asu- aedadel vanust. Veel aasta tagasi toimetas siin Sepa mahetalu ja lehmad kõndisid külatäna- val karjamaalt teisele. Sel kevadel on taluperenaine maailmarännakutel ja lehmi pole näha. Aga kiviaedadest läbi viivad väravad on alles, avalik käimla korras ja puhas nagu alati, kui ma siin käinud olen, ja puhkekoha laual külatä- nava ääres rõõmustavad rändajat vaasi Kurese muinaskülas pandud suvelilled. on taastatud 30 km Ma ei tea, kes külaelanikest käib siin kiviaedu. Kevaditi või iga päev ja toob vaasi need värsked siit leida hulgaliselt käpalisi. Fotol on suvelilled, aga ma olen talle selle hoo- hallkäpp, Orchis litsuse eest tänulik. Siit lahkudes on militaris. lootusrikas tunne. Küla elab.

Soontagana maalinna juurde viib matkatee läbi võluva halli lepiku.

44 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 45 Pärandkultuur

keiser­liku palee katusekonstruktsioonide puit- ettevõtetes ja regioonides. Kursus kestab kaks materjali dendrokronoloogilisest­ uurimisest, aastat ja seda toetatakse LEADERi maaelu arengu metsa kujutamisest Transilvaania muinasjuttudes programmi kaudu. Kursuse tulemusel on ellu vii- ja palju muud. Arutati võimalusi kultuuriga seon- dud mitmeid huvitavaid metsanduslikku kultuuri- duvate paikade edasiseks kaardistamiseks ja uuri- pärandit tutvustavaid projekte, näiteks ühe talu miseks metsamaal. Sama mitmekesine kui uurimis- juurde rajatud söepõletamist tutvustav külastus- valdkonnad ja -vaated oli ka osalejate ring, mis keskus Unser Köhlerhaus. Vähemtähtsad pole aga hõlmas kogu Euroopat. ka kursustelt saadud kontaktid ning välja kujune- nud teadlike otsustajate võrgustik. Metsad Austria mägistel aladel Mitu huvitavat ettekannet oli konverentsil Austria Vaimne kultuuripärand osalejatelt. Ligi pool Austriast on kaetud metsaga UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse on (47%), 82% metsadest kuulub eraomanikele. Põhi- Austriast metsa- ja metsandusega seonduvalt kan- liselt asuvad metsad mägistel aladel, mis muudab tud lehisevaigu kogumine, parvetamine Drava jõel, keerukamaks ka nende majandamise. Austria metsa- teadmised seemnekasvatusest, korvipunumise seaduse järgi puudub metsamajanduses kohustus oskus, tõrvaajamine Mühlvierteli piirkonnas, söe- arvestada metsa sotsiaalsete ja kultuuriliste väär- põletamine, kuuse kasutamine pillipuuna, ravim- tustega, kogu sellealane tegevus on vabatahtlik. Sarnaselt ülejäänud Euroopaga on ka Austrias vähenenud talude osakaal ning talupidamine­ on UNESCO vaimse kultuuripärandi jäänud pigem hobiks ja kõrvaltegevusalaks.­ Tradit- siooniline elustiil on kadunud või kadumas, katke- nimekirja on soomlased lisaks paljudele nud on metsandusega seotud teadmiste ja tradit- muudele metsaga seonduvatele sisse­ sioonide edasiandmine ühelt põlvkonnalt teisele. kannetele, nagu näiteks palgiparvetus- Seetõttu on vajalik, eriti mägipiirkondades, leida võistlused, seente korjamine ja tõrva uusi sissetulekuallikaid ja parandada teadlikkust põletamine, kandnud eraldiseisva väärtu- metsa mitmekülgse kasutamise võimalustest. sena ka soomlaste suhte metsaga. Metsa ja kultuuri tutvustav võrgustik Asjast huvitatud osapoolte motiveerimiseks loodi 2003. aastal metsa ja kultuuri tutvustav võrgustik, taimedega ravimine. Võrdluseks: Eesti vaimse Euroopa metsad – mis ühendab ettevõtteid, muuseume, metsaomanikke, kultuuripärandi nimistusse on metsa- ja puidu- teadlasi ja projektijuhte. kasutusega seonduvalt kantud kasemahla kogu- Ühtlasi on Austrias metsandusliku kultuuri­ mine ja joogiks tarvitamine Vana-Võromaal, seente pärandi tutvustamiseks välja töötatud kursus maa­ korjamine ja söömine Vana-Võromaal, tõrvaaja- meie kultuuripärand omanikele, metsandusekspertidele, turismiettevõt- mine Põhja-Saaremaal Tuhkanal, haabja ehitamine jatele ja teistele partneritele. Kursuse peamine Soomaal, laastukatuste tegemine Vana-Võromaal, Märkmeid rahvusvaheliselt eesmärk on innustada uusi projekte ning koostööd püstandaia tegemine Hiiumaal, käsivankrite Tekst: Triin Kusmin konverentsilt Austrias Fotod: erakogu, scanpix

2018. aasta lõpus korraldas Neljal päeval tutvustasid teadlased ja praktikud RMK koos Austria Metsaseltsi 16 riigist üle maailma metsa kultuuriliste väärtuste ja Tšehhi Teaduste Akadeemia eri tahke. Metsaga seotud kultuuripärandit kirjel- dati väga erinevate valdkondade kaudu – teiste Etnoloogia Instituudiga Austrias hulgas maastikuökoloogia, arheoloogia, keskkonna- konverentsi „Euroopa metsad – poliitika, sotsiaalajaloo, dendrokronoloogia, bio- loogia, botaanika, metsamajanduse, metsandus- meie kultuuripärand“. Konve- ajaloo ja turismi võtmes. Tutvustati uuringuid rents oli osa maailma metsa- Vahemere äärsete metsade kasutamisest keskajal, teadlaste organisatsiooni IUFRO traditsioonilisest­ mittepuidulisest metsakasutusest Kesk-Euroopas, erinevate puuliikide ajaloolistest metsa kultuuriliste väärtuste kasutusviisidest, metsavaadete hoidmisest „autent- töögrupi tegevusest. sena“ ajaloolise kultuuriobjekti ümber, Viini Konverentsist osavõtjad.

47 46 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 47 Pärandkultuur Metsik disain

duskaitsega tegelevad asutused ajaloolise info Tondiraba jäähall. Tartu Lõunakeskus. vastu huvi ei tunne. Põlispuud, mida varasemates inventuurides käsitleti ka pärandkultuuri objekti- dena, on uuema aja kaardistuste puhul jäänud vaid märkimisväärseteks loodusobjektideks. Martins Lukins Lätist uuris maakasutuse muu- tusi ja põliste metsaalade olemasolu Lätis Nītaure mõisa aladel 490 hektaril, kasutades selleks rootsi- aegseid kaarte, mõisaaegseid kaarte 19. sajandist ja Luftwaffe aerofotosid 1944. aastast. Metsateemalised arutelud kõikjal Euroopas Üldiselt jäi konverentsilt kõlama inimeste aina suu- renev huvi metsa vastu. Teravad metsateemalised diskussioonid pole käimas mitte ainult Eestis, vaid tundub, et kõikjal Euroopas. Ettekandja Poolast valmistamine­ ja kasutamine Hiiumaal, laastu- keskendus oma ettekandes Białowieża metsale ja Mis ühendab korvide valmistamine Vana-Võromaal, puukujude sellega seonduvale protestiliikumisele. Ka Soomes Rakvere Tarka Maja, valmistamine Hiiumaal ning toomingavitstest korvi pööratakse aina rohkem tähelepanu inimese suhe- punumine Mulgimaal. tele metsaga. Kas soomlased saavad ennast pidada Viljandi laululava, metsarahvaks või ollakse tegelikult metsast võõrdu- AHHAA keskust, Tšehhi: silmapaistvaid põlispuid nud? Milline on tulevikus Soome metsade tähtsus Arcwood kaardistades ja millisena näevad inimesed metsa? Koostöös Pühajärve spaad? Tšehhis on käimas projekt silmapaistvate põlis- Soome metsamuuseumi­ Lustoga on algatatud Nende arhitektid toob puidu puude kaardistamiseks. Esimesed põlispuude projekt nendele küsimustele vastuse leidmiseks. on kasutanud puitu inventuurid viidi Tšehhis läbi aastatel 1899, 1908 UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja on avalikus ruumis. ja 1913. Kaardistati nii erakordsete mõõtmete ja soomlased lisaks paljudele muudele metsaga seon- avalikku ruumi vanusega kui ka erilise kuju või kasutusotstarbega duvatele sissekannetele, nagu näiteks palgiparvetus- Tekst: Susanna Kuusik (piiritähised, pühad puud) puid. Puud mõõdeti ja võistlused, seente korjamine ja tõrva põletamine, Fotod: Arcwood fotografeeriti ning koguti nendega seotud pärimusi kandnud eraldiseisva väärtusena ka soomlaste suhte ja müüte. Sellise andmekogu olemasolu 20. sajandi metsaga. Arcwoodi uus vabrikuhoone. Täpsemalt: neis kasutatakse algusaegadest on suur rikkus. Nii kaardistati Üks peamisi konverentsi kokkuvõtvaid mõtteid liimkonstruktsioo­nide eriprojekte, 1913. aastal 324 põlispuud, nende hulgas peami- oli, et Euroopa metsade kultuuripärandi säilita- mis on toodetud Arcwoodis. selt pärnad (38%), tammed (14%) ja jalakad (5%). miseks on oluline selle sidumine tänapäevaste Oleme ajakirjas tutvustanud 2018. aastal läbi viidud kaardistamise tulemusel metsamajandamiskavadega. Abiks võiks olla ka loodusest inspiratsiooni saanud jõudis andmebaasi 6052 põlispuud. Ettekandja metsandusliku kultuuripärandi sidumine turismiga. disainereid, kes vähemal või Jiří Woitsch märkis, et võrreldes 20. sajandi alguse Konverentsi ettekanded andsid kinnitust, et üleriik- rohkemal määral kasutavad oma kaardistamisega on puudega seonduv pärimusliku liku mittekaitstavate kultuuriobjektide kaardista- disainis puitu. Arcwood on see, info kogumine jäänud vaeslapse rolli, seda kogu- misega on Eesti jätkuvalt ainulaadne Eestis ja ilm- kes arhitekti metsast inspireeri- takse pigem kaardistaja isikliku huvi korral, loo- selt ka maailmas. tud plaani teoks teeb. Juhatuse esimees Peeter Peedomaa näeb arhitektide ja Püsimetsandust tutvustav sisekujundajate seas puidu ekskursioon ettevõttele populaarsuse kasvu: „Puit ja Poitschach kuuluvas metsas. puitkonstruktsioonid on leidnud järjest rohkem kasutust. Teeme koostööd Eesti suuremate ehitus- Arcwood toodab liimkonst- Portugali. Teisalt on Arcwoodi ettevõtete, kinnisvaraarendajate, ruktsioonide eriprojekte, rist- toodang kättesaadav ka lähimas majatehaste ja ka erasektoriga.“ liimpuitu (CLT) ja sõrmjätkatud Puumarketis. „Üldreeglina on Arcwoodi meeskonda kuulub konstruktsioonpuitu. Tootmisel tellimuste valmimisaeg kolm- ehitusinsener, kellel on koge- kasutatakse enamasti kuuske, neli nädalat, aga kuna oleme musi kõikvõimalikes puitlahen- vähemal määral Siberi lehist. peamiselt eriprojektide tootja, dustega seotud küsimustes. Üle poole ettevõtte toodangust siis suuremahulisemate projek- Nii suudetakse vastavalt kliendi eksporditakse: Saksamaale, tide tootmisprotsess võib kesta Dr Janez Pirnat Ljubljana ülikooli metsandusosakonnast. vajadustele pakkuda in­se­neri- Baltikumi, Skandinaaviasse, ka kolm-neli kuud,“ selgitab ­lahendusi. Prantsusmaale, Hispaaniasse, Peedomaa.

48 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 49 Sündmus

2 3

1

1 Tõelisteks kliimakangelasteks võib pidada aga hoopis RMK metsakasvatajaid, kelle eestvõttel istutatakse igal Kliima- aastal riigimetsa üle 21 miljoni pisikese puu. 4 5 6

2 Harjumaal Jägalas toimunud metsaistutuspäeval osales ka Kelly Sildaru koos venna Henryga, et korvata lennureisidega kangelaste kogutud ökoloogilist jalajälge puude istutamisega.

3 Ida-Virumaa metsaülem Alar Süda ja Kirde kokkutulek metsakasvatusjuht Ilmar Paal abilistega. Alar oskas vastata kõikidele Ida-Virumaa metsi puudutavatele küsimustele alates „Kas saaks metsa mitte raiuda?“ kuni „Palju liigub meie metsades huntide karju?“, Ilmar aga esitles kanalis Tänavused RMK kevadised ETV+ 15. juunil ilmunud saate „В натуре!“ võttegrupile metsaistutuspäevad võtsid riigimetsa istutamise nippe. fookusesse kliimamuutused. 4 Tallinna XXI kooli õpilased andsid RMK juhatuse esimehele Aigar Kallasele üle tänukirja RMK-le.

Tekst: Kaidi Jõesalu Fotod: Aldis Toome, 5 Ljudmilla Peterburist ja Nikolai Narvast tunnevad Are Tralla, Yury Khorev, Stanislav Moshkov siirast rõõmu, et said Eesti riigimetsa istutada 75 puud! 7 8 6 Iga kliimakangelane sai tänutäheks tehtud töö eest Mets on Eesti süsinikupank ning just noo- vahva pliiatsi, mis alustab mulda pistes uut eluringi tärkava taime näol. red kasvavad puud seovad enim õhus olevat 9 10 süsinikku ning neil on seega kliimamuutusi 7 Teadusteater Kvark tutvustas näitlike katsete abil leevendav mõju. Seega saab metsa istutades süsinikku ja süsinikuringet ning andis põgusa ülevaate igaüks kahandada oma süsiniku jalajälge. taimede ja puude olulisusest süsiniku sidumisel. Ühe inimese keskmise aastase autosõiduga 8 Narva-Jõesuus said 25. mail kokku kliimakangelased tekkiva süsiniku saab tasa teha, istutades Narvast, Sillamäelt, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Narva-Jõesuust, aastas vähemalt 30 puud. Maikuus viies Tallinnast ja isegi Peterburist! eri kohas, Harjumaal Jägalas ja Kuusalus, Tartumaal Kastres, Raplamaal Maidlas ja 9 Perekonna kolm põlvkonda tulid istutama metsa Kuusallu. Ida-Virumaal Narva-Jõesuus toimuvatel Pildilt on veel puudu vanaproua ja koer. metsaistutuspäevadel osales üle 1300 tubli 10 Tänu lõõtspillimängija Kert Krüsbani meeleolukale kliimakangelase, kes ühiste jõududega muusikavalikule sai uus mets polka rütmis istutatud nii panid juured mulda ligi 60 000 metsataimel. Jägalas kui ka Kuusalus.

50 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 51 Uued töötajad Sündmus

Jan Ruukel, Helbe Peiker, looduskaitse hankes­petsialist Totaalne etteütlus … tööjuht Veebruaris liitus RMK-ga hankespetsialist Helbe Peiker, kelle põhiülesanded RMK-s Tekst: Marina Poltavtseva Foto: Ernest Bondarenko 13 aastat Keskkonna- on koostada riigihanke dokumente ja viia ametis looduskaitselisi läbi hankeid. Ta on alates 2007. aastast töö- metsas töid korraldanud Jan tanud kohalikus omavalitsuses. 2007–2012 Ruukel on alates oli ta Võnnu vallavalitsuse vanemspetsialist, Aprilli keskel korraldati enam kui 1100 linnas ja 80 maailma riigis märtsikuust RMK kus põhitöö oli korraldada dokumendihal- kampaania „Totalny diktant“ („Totaalne etteütlus“). looduskaitse tööjuht. dust. Alates 2012. aastast oli Helbe vallava- Jan korraldab talle üle nema abi ja tema peamised tööülesanded antud looduskaitse- olid valla arendustegevuse koordineerimine, Eestis korraldatud ürituse eripära oli see, et sel aas- Eestis korraldati tööde tegemist, sh EL-i tõukefondidest ja arendusprojektide planeerimine ja elluvii- tal oli ettevõtmise pealinnaks Tallinn, kus kirjutati „Totalny diktant“ peale Tallinna ka riigisisestest fondidest sihtfinantseerita- mine ning riigihangete läbiviimine. Haldus- rekordarv ehk 122 tööd hindele „väga hea“. Esi- Narvas, Kohtla- vate looduskaitseprojektidega seotud töid. reformi järel töötas ta Kastre vallavalitsuses mest korda avati Tallinnas lisaks tavapäraste etteüt- Järvel, Maardus „Mets on minu elus olulisel kohal. Met- keskkonnaspetsialis- luse kirjutamise kohtadele ka kaks veidi ebatavalist ja Valgas, kus saga on seotud otseselt minu hobi – jahin- tina. paika: üks vanalinna tornis ja teine... metsas. kokku osales dus, samuti saan oma metsast igapäevast Helbe elab maal ja „Totalny diktant“ on kõigile soovijatele mõeldud 2891 inimest. kütte- ja tarbepuitu. Metsas leian alati hin- peab metsast lugu, iga-aastane vabatahtliku etteütluse vormis korral- gerahu. Oma lastele olen alati öelnud, et nädalavahetused alga- datav hariduskampaania, mis esimest korda tehti iga raiutud puu asemele tuleb istutada vad tavaliselt koeraga Novosibirski ülikooli algatusel. Kampaania ees- vähemalt viis uut puud, et metsa jaguks ka metsas jalutades. Vaba märk on näidata, et kirjaoskus on iga inimese jaoks neile ja nende lastele, kui need ükskord aja veedab ta koos oluline, ning samuti ühendada kõiki, kes oskavad suureks saavad,“ ütleb Jan. perega, talle meeldib või tahavad vene keeles kirjutada ja rääkida. Jan elab maal ning mingil moel on aia- raamatuid lugeda. „Totaalne etteütlus“ on ühiskondlik projekt, mida tööd kujunenud tema hobiks. Samuti Samuti kulub aeg õppi- viivad ellu aktivistid ja vabatahtlikud. meeldib talle kaasa lüüa abikaasa tegemis- misele, sest Helbe õpib Tallinna linn osales üritusel juba seitsmendat tes tema väikeses mesilas. Vabal ajal käib magistriõppes ökonoo- aastat, etteütlust tuli kirjutama 2600 pealinlast. uus looduskaitse tööjuht jahil ja kalal. mikat ja ettevõtlust.

Etteütluse tarbeks koostab Venemaa tuntud kirjanik igal aas- Metsas etteütluse kirjutamine tekitas suurt huvi, kuid kah- tal uue ainulaadse teksti. Etteütlust loevad alati ette tuntud juks pidid paljud lõpuks nõustuma Tondiraba spordihalli inimesed. Nii olid Tallinnas tänavu „etteütlejateks“ Venemaa või Vene kultuurikeskusega – Tädu lõkkeplats mahutas pii- jalgpallikoondise peatreener Stanislav Tšertšessov, Eestist ratud arvu osalejaid ning need kohad said üsna ruttu täis. pektori, vaneminspektori, juhtivinspektori ja pärit ja juba mitu aastat Vene seriaalide staar, endine Eesti 14 registreerunud osalejast tulid kohale ja kirjutasid ette- Timo Vene teatri näitleja Kirill Käro ja etteütluse teksti autor kirja- ütlust lõkkeplatsi ümbritsevate puude kohina saatel… 22 büroo juhatajana. Seejärel töötas ta Saku val- nik Pavel Basinsky. Tädu lõkkekohal luges teksti ette RMK keelhuvilist! Tädu lõkkekohal sai parima tulemuse… RMK Kangur, lavalitsuses, Lääne-Viru jäätmekeskuses ning kommunikatsiooniosakonna spetsialist Marina Poltavtseva. maskott rebane! Keskkonnaministeeriumi veeosakonnas. Lahemaa Timo ülesanneteks on Lahemaa külastusala, sh Lahemaa rahvuspargi loodusväärtuste, neid külastusala esitlevate loodusradade ning metsa, metsama- projektijuht jandust ja metsamajanduslikku pärandit tut- vustavate teenuste analüüs ja arengute kavan- „Minu jaoks on mets damine. Seda ongi Timo püüdnud ellu viia, justkui side põlvkon- tutvudes piirkonna matkaradade ja taristuga. dade vahel. Targalt Sisseelamise on väga mugavaks teinud külas- majandades või vahel tusala juhi, loodusvahtide ja teiste kolleegide ka majandamata jättes põhjalikud teadmised Lahemaast. saame teateid ammustest aegadest ning jätta „Pole midagi paremat kui näha lapse siirast sõnumeid tulevikku,“ ütleb kahe tütre isa Timo rõõmu, kui ta on koos isa või emaga kaheme- Kangur. Tema isa oli peametsaülem Kosel ja hesae abil saaginud peenest palgist ketta ning vanaisa samuti metsamees. Timo õppis Eesti sellele siis lõkkes kuumaks aetud rauaga aasta Maaülikoolis maastikukaitse ja -hoolduse eri- looma kopra kujutise kõrvetanud,“ ütleb Timo ala ning asus Jõgeval tööle keskkonnakaitseins- ja lisab, et on RMK-s oldud aja jooksul koge- pektorina. Kümne aasta jooksul töötas seal ins- nud palju rõõmu ja positiivseid emotsioone.

52 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 53 Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust

Üldise avaliku arvamuse järgi tõstis rahareformile, kuna nende hinnangul kindlustunnet uue raha vastu tõsiasi, et oli Eesti majandus oma raha kasutusele- Eesti krooni tagatiseks on meie mets. võtuks liiga nõrk. Selline visa arusaam püsib paljuski ka tänasel päeval, kuigi tõde ei ole nii must- Appi tõttab riigimets valge ning meie metsa roll krooni taga- Kuna tollase Eesti Panga presidendi mises oli palju väiksem, kui üldiselt Siim Kallase eestvõttel võeti kindel seisu- arvatakse. koht, et hoolimata IMF-i vastuseisust rahareformi edasi ei lükata, tuli hakata Vaese riigi mured otsima alternatiivseid võimalusi krooni Oma raha kiireks käibelevõtuks algasid kattevara leidmiseks. Võimalusi väga tõsisemad ettevalmistused 1992. aasta palju ei olnud ja peagi jäi neist sõelale algul. Tiit Vähi saamisega peaministriks vaid kaks – kas fosforiit või mets. eraldati valitsuse poolt soliidne summa 23. jaanuaril 1992 Riigikogu eelkäijas kroonide trükkimiseks ning asuti looma ehk Ülemnõukogus toimunud tulisel seadusandlikku baasi. Probleeme jagus arutelul jäeti fosforiit kiirelt kõrvale. aga enam kui küll, neist tõsisem oli Kuid ega metsa krooni kattevaraks kinni- krooni kattevara küsimus. Üldjuhul on tamisega lihtsalt läinud. Eesti Pank oli iga käibeloleva valuuta usaldusväärsus välja arvutanud, et krooni tagamiseks millegagi tagatud ning tavaliselt on sel- oleks vaja umbes 150 miljoni dollari leks riigi keskpanga kulla- või valuuta- suurust reservi. Jutt käis ca 8000 hektari reserv. Noorel ja vaesel riigil polnud suurusest metsamaast, mille alusel sõl- seda aga kuskilt võtta. 1940. aastal oli mida leping välispankadega, et need Eesti Vabariigil Suurbritannia, Rootsi looks sellise tagatise põhjal krooni ja USA pankades valuutavaru, mida garantiifondi. Peamine saalis kõlanud Nõukogude Liit pärast Eesti okupeeri- hirm oli, et krooniga midagi juhtub ning mist endale nõudis. Tegelikult õnnestus Eesti metsad raiutakse lagedaks. Samas venelastel kätte saada vaid osa Rootsi oli ka risti vastupidiseid seisukohti. deponeeritud kullast, Suurbritannia ja Näiteks Kaido Kama tundis muret, USA pankadesse jäi Eesti kuld alles. Selle kiire kättesaamine tundus aga antud hetkel enam kui kaheldav. Üheks Võimalusi väga palju ei olnud ja peagi jäi neist võtmeteguriks oli Rahvusvahelise sõelale vaid kaks – kas fosforiit või mets. Valuutafondi (IMF) vastuseis Eesti

Tekst: Ain Kütt, RMK Sagadi Metsakeskuse muuseumi juht Kogu kroonimetsade tagavarast moodustasid Fotod: RMK Sagadi Metsakeskuse muuseum männikud ligi 1,5 miljonit tihumeetrit.

20. juunil 1992 kell 9 hommikul avati üle Eesti Riigimets – korraga 737 raha­vahe­tus­ punkti ning Vene rubla asemel võeti kasutusele kas Eesti krooni Kroonimetsade vali- Eesti kroon. Oma raha mise ajal koordinee- ris panga poolt käibeletulek tõstis tegevust seal nõuni- kuna töötanud met- oluliselt rahva usaldus- sanduse taustaga kattevara? väärsust riigi vastu. Tõnis Mäerand (esiplaanil valges).

54 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 55 Kilde Sagadi metsamuuseumi kogust Sündmus

Jah, loodusel on suurepärane huumorimeel. Lambad Segane järelmäng olid kogunenud, et maiustada mahakukkunud puuleh- Tegelikult Eesti mets kunagi otseselt tedega ning ülalt vaadates näevad nad välja nagu puu krooni kattevara ei taganud. Vahetult kohevad ja isuäratavad viljad. Siin on ka teine kokku- enne rahareformi ehk mais 1992 õnnes- sattumus: söödavaid vilju kandvat puud nimetatakse eesti keeles viljapuuks, mis ainult ühe tähega erineb tus Eestil saada tagasi välispankades olev sõnast villapuu. Foto on tehtud Valgamaal kohas ni- kullavaru ning krooni konverteeritavus mega Maavillane Rõõmu talu. tagati sellega. Audiitorite soovitusel jäid metsad seisma Eesti Panga bilansiväli- sele arvele. See pealtnäha tähtsusetu otsus tekitas aga mõni aasta hiljem suure tüli valitsuse ja Eesti Panga vahel. Nimelt kui Eesti Pank hakkas likviidsuse tõstmi- seks müüma oma kullavarusid, et asen- dada need erinevate võlakirjadega, lahva- Foto: Xenia Shabanova tasid süüdistused, et pank on omatahtsi müünud maha ka tema kasutuses olevat metsa. Kuigi selgus, et nii see ei ole, hak- Fotograaf kasid järjest enam levima arvamised, kas pangal on ikka vaja metsa omada. Kuna 1990ndate esimene et kui need nn „kroonimetsad“ meie selleks ajaks oli suure pauguga lõhki läi- pool oli Eestis met- metsamajandusest välja arvata, tekib Xenia Shabanova savarguste kuldaeg nud mitu kommertspanka ja tuhanded puidutööstusel toormepuudus. Tollane ning sellest ei jäänud jäänud ilma oma hoiustest, küpses Eesti aastane raiemaht ulatus napilt 2 miljoni puutumata ka „kroo- Pangal plaan muuta tema kasutuses olev nimetsad“. Järeleval- tihumeetrini ning oleks sel juhul veelgi mets hoiuste tagamise kattevaraks. Ette- vet metsade üle vähenenud. „Maagiline Eesti“ pidid siiski tegema panek ei leidnud aga toetust ei rahandus- riigimetsa töötajad, „Kroonimetsad“ valitakse välja ringkondades ega ka Riigikogus. Läks mitte pangahärrad. hoopis vastupidi. 2. juunil 1997 tunnistas Siiski võttis Ülemnõukogu 59 poolt- Riigikogu kehtetuks Ülemnõukogu mää- RMK Tallinna kontori aatriumis on 6. septembrini avatud Xenia häälega vastu otsuse „Eesti Vabariigi ruse Eesti Pangale metsatagavara and- valuutareservi kohta“. Metskondadel tuli Shabanova aerofotode näitus „Maagiline Eesti“, mis eksponeerib mise kohta ning „kroonimetsad“ läksid langid välja valida ning anda need Eesti ebatavalisi vaateid Eesti loodusele linnulennu kõrguselt. riigimetsa haldusalasse tulundusmetsa- Panga bilanssi. Kokku anti „krooni- dena tagasi. metsadeks“ 4031 lanki kogupindalaga Autor Xenia Shabanova sõnul koosneb fina. Tema portfoolios on üle 350 noor- Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et kuigi veidi üle 14 tuhande hektari. Valitud näitus „Maagiline Eesti“ peatatud hetke- paari Eestist, Venemaalt, Ukrainast, mets Eesti krooni kattevara kunagi otse- lankide asukohad varieerusid suuresti dest, mida tuleb lähemalt uurida, et Soomest ja Portugalist. Aerofotodest selt ei taganud, oli sellel siiski tugev piirkonniti. Suurem osa valiti Eesti mõista looduslike vormide mängu. „Ma hakkas ta huvituma viis aastat tagasi, psühholoogiline tähendus ning suurendas lõunapoolsest osast ja Virumaalt, samas püüdsin välja valida mitte ainult kõrgu- kui ostis oma esimese drooni ja hakkas kindlasti rahva usaldust oma raha vastu. kui Lääne- ja Harjumaalt läks „krooni- sest tehtud pilte, vaid ka kaadreid, mis seda endaga kaasa võtma sagedastele Müüt sellest on aga jäänud ja kestab ilm- metsadeks“ üsna napilt metsa. Lanke oli avavad meie maa mõistatusi sügavuti, retkedele loodusesse. selt veel pikki aastaid edasi. lubatud valida II grupi majandus- ja n-ö topeltpõhjaga vaateid,“ kirjeldab Tema töid on tunnustatud nii kohali- haljasvööndi majandusmetsadest. Ena- fotograaf näituse eesmärki. Näitusel on kel kui ka välisriikide fotovõistlustel. mikul lankidest kasvasid mänd ja kask, esitletud 15 fotot, mis on tehtud viimase Näiteks valiti näitusel eksponeeritud vähem oli kuusikuid. Kõikide lankide kolme aasta jooksul. Kõikidele fotodele foto „Närvid“ üheks parimaks Eesti loo- kohta tuli täita formularid takseerkirjel- on lisatud autori kirjeldus ja saamislugu. dusfotoks ja raamatusse „Aasta loodus- dustega ning lisada skeem. Eraldi lankide Innuka rändurina kasutab Xenia Sha- foto 2018“, foto „Silm“ jõudis konkursi tähistamist looduses ei nõutud. Tegelik- banova aktiivselt RMK pakutavaid puh- „Sony talvefoto 2019“ finaali. Seitsmel kuses polnud kellelgi täpset aimu, kui kusevõimalusi, külastades matkaradu korral on tema fotod pälvinud ajakirja palju väljavalitud mets tegelikult väärt üle Eesti. Näiteks foto „Kaks hooaega“ National Geographic Rossija päevafoto Foto: Irina Danilova Foto: oli. Leping lankide korrashoiuks, arves- on tehtud Viimsis asuval RMK Tädu tunnustuse, kaks fotot jõudsid konkursi tuseks ja järelevalveks sõlmiti Eesti õpperajal, foto „Üksildane puu Marsil“ finaali ja osalesid näitusel „Aastaring Fotograaf Panga ja Eesti Metsakorralduskeskuse aga Viljandimaal Kõrtsi-Tõramaa lõk- Tallinnas 2018“. Foto „Viljapuu“ pälvis Xenia Shabanova. vahel alles 1996. aasta 1. märtsil. Metsade keplatsi juures. Pilt „Pärast võitlust“ on 2017. aastal esikoha Eesti suurimal hindamist nõudis Eesti Panka auditeeri- samuti tehtud riigimetsas, kuid kahjuks droonifotovõistlusel „Kõrgelt“, 2019. nud mainekas Briti firma Coopers & pärast traagilist sündmust, 2018. aasta aasta mais aga võitis see foto esikoha 1996. aastal tehtud „kroonimetsade“ Lybrand. Tehtud tööd näitasid, et tegeli- esimest ja viimast hindamist juhtis augustis Aegviidus lahvatanud metsatu- New Yorgi fotokunstikeskuse (New kult oli „kroonimetsade“ rahaline väärtus tollane metsakorralduskeskuse juht ja lekahju, mis laastas metsa 158 hektaril. York Center For Photopgraphic Art) pea kolmandiku võrra väiksem kui pla- hilisem RMK peadirektor Ülo Viilup. Xenia Shabanova on Eestis üle kümne konkursil, 2019. aasta sügisest on foto neeritud 150 miljonit dollarit. aasta tuntud hinnatud pulmafotograa- väljas näitusel New Yorgis.

56 Metsamees nr 2 (136) / 2019 Metsamees nr 2 (136) / 2019 57 Loodusblogi Loodusblogi RMK loodusblogi sirvis Susanna Kuusik RMK loodusblogi annab ülevaate RMK eest­vedamisel tehtavatest loodus­kaitsetöödest. Fotod: Tiit Hunt, Leevi Krumm, Kaamera vahendusel saab jälgida ka lindude ja mäkrade toimetusi ning tutvuda RMK loodusblogi Ants Animägi, Shutterstock uudistega looma-, taime- ja linnuriigist. Hoidke pilk peal – rmk.ee/loodusblogi.

Metsis Looduskaitse­ põlevkivi­ osakonna karjääris uus tehnika Margus Pensa kirjutab, et RMK looduskaitseosakond sai põlevkivikarjääri rekultiveeri- uued töövahendid – maastikusõi- tud puistangutel on sagenenud dukid Tinger Scout. Vajadus sellise metsiste kohtamise juhud. Koh- tehnika järele tekkis ulatuslikest tumised jäävad vanemasse kar- töödest soode loodusliku veerežiimi­ jäärimetsa, kus mändide vanus taastamisel ning jääksoode korras- küünib üle 50 aasta. Soome tamisel. Kahekohalise sõidukiga teadlaste tähelepanekute järgi saab ka väga pehmetes kohtades muutub just sellises vanuses sõita, sest Tinger Scouti roomikute männik taas metsisele sobivaks. Lendorava hea aasta ja erisurve pinnasele on 0,045 kg/cm2 Sellest lähtuvalt leiab Pensa, et ehk rohkem kui kümme korda vanemad karjäärimetsad on Kauksi pudelikael väiksem kui keskmise inimese muutunud Alutaguse põhjaosa Margus Pensa kirjutab loodusblogis lendorava edukast aastast. jalgade avaldatav surve. Paremini metsiste elupaiga osaks. Kuid Kui 2015. aastal ennustati, et 2020. aastaks on lendorav Eestis kandvale rabapinnale masinad jätab ka ruumi pessimistliku- väljasurnud liik, siis 2019. aastal võib öelda, et populatsiooni jälgi peaaegu ei jätagi. maks hinnanguks, et metsis ei olukord on paranemas. “On väga suur võimalus, et saame üle levi karjäärimännikutesse mitte 10 aasta tõdeda, et lendorava kaitse tegevuskavas seatud lähi- seepärast, et need on muutumas eesmärk – 60 asustatud elupaika jooksva aasta kohta – saab sobivaks elupaigaks, vaid see- tänavu täidetud!” rõõmustab Pensa. tõttu, et mujal on veelgi hal- Lendorava edu tagamaid on omavahelistes vestlustes Pensaga Kaunis kuldking vohab vem. Konkreetsema hinnangu arutanud Eesti lendorava asurkonna kaitse keskne spetsialist andmiseks on vaja teha põhjali- Pivarootsi lähedal Nehatu looduskaitsealal tehti hooldustöid kauni Uudo Timm ja maininud nelja võimalikku põhjust: kum metsiste leviku analüüs kuldkinga (Cypripedium calceolus) kasvukohas. 2017. aasta juunis 1. 2018. aasta oli lendorava jaoks keskmisest parem sigimis- Narva karjääris ja sellest põhja sattus Ants Animägi juhuslikult kauni kuldkinga kasvukohta, kus oli aasta, mil ellujäänud järglaste arv emaslooma kohta oli suunas jäävates metsades. paakspuu- ja kadakavõsas ligi 400 isendit. Keskkonnaregistris oli tavapärasest suurem; 0,1 ha suurune ala märgitud juba 2011. aastast: „paar puhmast, ära 2. metsnugise arvukuse kahanemine Alutagusel; õitsenud, võib-olla laiemalt, juhuslik vaatlus“. 3. 1990. 2000. aastate lankidel on puistu saavutanud − „Suheldes inimestega MTÜ-st Käoraamat ja Keskkonnaametist, lendorava levimise jaoks sobiva kõrguse; leidsime, et kuna kaunis kuldking on kaitsealune liik ja populatsioon 4. käesoleva aasta kuiv kevad aitas kaasa pabulate säilimisele, antud kohas küllaltki arvukas, tuleks tema kasvutingimuste paranda- mis soodustas lendorava elupaikade leidmist. Lendorava miseks kasvukohta hooldada,“ kirjutab Animägi ja 2018. aasta hilis- seiret tehakse märtsis-mais, sest lendorava pabulad on sel sügiseks oli ala võsast puhastatud. 2019. aasta mais oli mõnest sajast ajal muust loodusest eristuvalt kollased, seda õietolmu tõttu. märgatud isendist saanud rohkem kui tuhat. Avatud ala oli kauni Margus Pensa leiab, et nüüd on vaja saavutatut hoida, mis kuldkingaga kaetud lausaliselt, nüüd juba ligi 1 ha suurusel alal. tähendab, et metsa majandamisel tuleb jälgida, et teadaolevad lendorava elupaigad ei jääks raiete tõttu enam isolatsiooni. RMK lendorava levikuvõrgustiku juhendi järgmine on üks võtmetäht- susega tegevusi. Lendorava elupaigad jaotuvad nelja suurema ruumilise klastri vahel: Sonda-Sirtsi LKA piirkond, Tudusoo LKA, Muraka LKA ja Agusalu LKA. Praegu on probleemne klastrite vaheliste liikumisteede olemasolu kindlustamine. Eriti lendorava Agusalu asurkonna sidumine läänepoolsemate elupaikadega, sest on vaid üks ühendustee Kauksi piirkonnas. Seal metsa majandades tuleks jälgida, et säiliksid vähemalt 10−15 meetri kõrguse metsaga levikukoridorid.

58 Metsamees nr 2 (136) / 2019 59 Õnnitlused Õnnitlused

MAI 60 Leinard Sulumets 55 Ilmar Berggrünfeldt 40 Tanel Täheste 65 Ülo Lindjärv 09.06 11.07 03.08 12.05 Iisaku taimla, traktorist Edela regioon, logistik Kagu regioon, Metsaparandustalitus, varumisjuht 55 metsaparandaja 55 Tiia Traks Raivo Kuusma 06.06 16.07 40 Raimond Reiska 65 Merike Onemar Sagadi metsakeskus, Kagu piirkond, raietööline 09.08 21.05 hotellijuhi abi Kirde piirkond, Kinnisvaraosakond, 55 Urve Jõgi metsakorraldaja haldusspetsialist 55 Romas Liekis 21.07 08.06 Metsaosakond, maakasutus­ 35 Krista Kallas 60 Silvi Väärtnõu Kirde piirkond, õiguse spetsialist 26.08 04.05 metsakorraldaja Tartu taimla, Kinnisvaraosakond, 50 Mart Mardiste taimlatööline koristaja 50 Maarika Tiigimäe 01.07 30.06 Tartu taimla, taimlatööline 60 Toomas Otsa Kinnisvaraosakond, SEPTEMBER 19.05 maakorralduse peaspetsialist 50 Aimar Pärnalaas Edela piirkond, 30.07 60 Eve Merbach metsakorraldaja 45 Silver Sams Puiduturustusosakond, 21.09 50 40 02.06 raieõigusspetsialist Puiduturustusosakond, 55 Kalev Viiksaar Külastuskorraldusosakond, turustusassistent 45 Kairi Kessler-Aho AIMAR PÄRNALAAS TANEL TÄHESTE 21.05 loodusvaht Puiduturustusosakond, raieõigusspetsialist Kagu regioon, varumisjuht Kirde piirkond, metsakorraldaja 08.07 55 Gunnar Pae 40 Svetlana Cherikova IT-osakond, 06.09 30.07 03.08 50 Jüri Lattu 06.06 majandustarkvaraspetsialist Kagu regioon, 06.05 Kullenga taimla, logistik Kirde piirkond, metsakorraldaja taimlatööline 40 Anne Merivald 14.07 55 Aili Küttim 50 Toomas Haavapu 35 Timo Asuja Sagadi metsakeskus, 18.09 Aimar, meie-tunde hoidja Heas mõttes metsa poole 12.05 01.06 teabespetsialist Külastuskorraldusosakond, Kagu regioon, Looduskaitseosakond, piirkonnajuht Aimar on riigimetsa heaks töötanud 1993. aastast ehk Augustikuu algul peab oma neljakümnendat metsaveotraktorist looduskaitse tööjuht üle poole oma elust. Teenistus algas Valga metskonna sünnipäeva Tartu varumispiirkonna varumisjuht AUGUST 50 Hindrek Hirs abimetsaülemana. Esimesed aastad riigimetsas aren- Tanel Täheste. Taneliga kohtusime esimest 50 Alvar Agan 35 Tõnis Mauer 22.09 60 17.05 05.06 Arnold Vaaks Edela regioon, dasid kiiresti metskonda, vaba aja täitsid kolleegid korda 2008. aastal, kui ta tuli Edela regiooni Kirde piirkond, raietööline Kagu regioon, logistik 21.08 harvestermõõtmise Aimari eestvedamisel lauatennisemänguga, hiljem, Aimla metskonnast Kagu regiooni analüütikuks. Kirde piirkond, spetsialist 45 Romet Jürgenson 25 Anti Samsonov raietööline kui metskonda tuli arvuti, sai ta lisaks põhitööle vii- 2016. aastal sai temast Tartu varumispiirkonna 03.05 30.06 40 Kaidi Jõesalu mase taseme kätte arvutimängus „Zeliard“. Exceli varumisjuht. Edela regioon, tarnejuht Kagu piirkond, raietööline 55 Maie Rummel 26.09 eelkäija Quattro pro oli Aimari abimees, mis läks Kümne ja enama aasta jooksul, mil Tanel on 12.08 Kommunikatsiooniosakond, 40 Toomas Väät Metsaparandustalitus, loodusteabe teemajuht sujuvalt üle Exceliks endaks. Metsanduse info- Kagu regioonis töötanud, võib öelda, et ta on 28.05 JUULI metsaparandaja süsteem (MIS) raiete ja ülestöötatud metsamaterjali kohusetruu, abivalmis, naudib tööd täie rinnaga, Metsakasvatustalitus, 35 Daniel Juhhov 50 arvestuse pidamiseks oli juba metskonna ajal Valgas tunneb rõõmu kõikidest kordaminekutest ning juhataja 60 Margus Sellik Küllike Sisask 15.09 06.07 02.08 Külastuskorraldus­osakond, juurutatud – metsamaterjali ladu toimis ja otsiti on hea huumorisoonega. Kuna Excel ei ole talle Kirde piirkond, Külastuskorraldusosakond, külastusala juht kadusid. Ühes toas sisestatud andmed jõudsid teise võõras – ikkagi endine analüütik –, siis on näha, JUUNI metsakasvataja teabejuht 35 Endrik Järv toa arvutisse, selle juurutamise eestvedaja oli tänane kuidas talle pakub huvi igasuguste tööalaste 60 Jüri Orlov 55 Lembit Uusma 50 Marju Paas 30.09 juubilar. RMK muutuste tuulest on ta edukalt läbi pivotite koostamine ning hiljem tulemuste jaga- 07.06 09.07 18.08 Kagu regioon, tulnud tänu oma pühendumusele ja tarkusele. Aimar mine kolleegidega. Ta on hea suhtleja ja võitnud Kinnisvaraosakond, Edela piirkond, Külastuskorraldusosakond, raietööline ehitusspetsialist metsakorraldaja kavandamisspetsialist oli viimane RMK töötaja, kes veel selle aasta alguses kolleegide usalduse, ilma temata ei kujuta Kagu MIS-i kasutas, kuid nüüd jooksutab sitke mees käima regiooni ettegi. raieõiguse töölauda (RÕT). Hoolimata suurest koor- Tanel on pärit Väike-Maarjast ja on kodu musest ja vastutusest olla ainuke üle Eesti kätte- rajanud Tartumaale Kambjasse. Seega oleme saadav err-emm-kaa-lane kõigile inimestele, kes meie, tema kolleegid, alati informeeritud tähtsa- riigimetsas ise kütet varuda soovivad, on tal jätkunud matest sündmustest ja isikutest, mis puudutavad kannatust infotehnoloogia arendamisega kaasneva Väike-Maarjat või Kambjat. Ta on abielus ja kahe lisapinge talumiseks. Oma osa on selles kindlasti tüdrukutirtsu isa. huvil ja soovil pidevalt edasi areneda. Ühistel üritustel Taneli hobid on jooksmine, lumelauaga sõit- aitab Aimar märkamatult hoida meie-tunnet, korral- mine, orienteerumine, rattamatkad jpm. Tanel dades mänge või grillides liha. Sõpradest, mesilindu- koos teiste RMK-lastega on sõitnud ratastega läbi dest, tal puudu ei ole – kuidas muidu saaks hakkama RMK matkateed ja need on alati olnud mõnusad hobimesiniku ametis, kelle mett on mekkinud paljud ajaveetmised, kus ei puudu Taneli hea kaardi- kolleegid läbi aastate. Lisaks on Aimar leidnud reisi- lugemisoskus ja temale omane huumor. mise ja kalendrisse mahuvad paljud kultuuriüritused. Tanel, nagu oled isegi enda kohta öelnud – Palju õnne ja õnnestumisi! Jätkuvat sitkust riigimetsa Sa oled omadega täitsa metsa poole ja seda teenimisel! heas mõttes . Kolleegid endisest Valga metskonnast Soovime Sulle kõike paremat ja jõudu uutes tänase puiduturustusosakonnani kordaminekutes ning rohkem pivoteid!

60 Metsamees nr 2 (136) / 2019 61 Ristsõna

Lind Unele- 2 × täht mine Lehtpuu

Eesti rahvus- loom

Naise- nimi

Rõiva- suurus Noot Asusta- tud koht

...-Pedja loodus- kaitseala

Vastus Naise- Aasta Metsa- Lipik Liiter Oma- Vastus jätkub nimi elanik kaitse

Pealinn Euroopas Koloonia Värsi... (luuletaja) Mets ... Kronor Kelvin (vene k.) Sekund RMK ... Esialgne õpperada arengu- Töötajate Soomaal vorm koondis RMK Kaiu ... Jõgevamaal Händikäp RMK ... vaatetorn Läänemaal RMK ... matka- Noot rada Pär- numaal Närvi- Geoloo- Limited ... loodus- gia maja Üha Instituut õpperada Pagari- Viljandi- toode maal Vastus 2 × täht Maga- jätkub miskoht Ajaleht Vastus ... Teataja jätkub ... vaate- Ilutaim torn ja puhke- ...kapsas Ilmakaar koht Saa- (madal remaal unilook) Kaitse- alused ... Rumal männikud Ehk Pärnu- maal Nutulaul Lämmi G-moll Looma- Hapnik ehk sööt ...-minoor Ultra 505. light Täpitäht ... kaitse- ala Noot Tartu- maal South

Triiton Aar

Ristsõna õigesti lahendanute vahel loosime välja RMK meene. Saada lahendus Metsamehe toimetusse e-posti aadressil [email protected] või Toompuiestee 24, 10149 Tallinn. Eelmise numbri ristsõna lahendamise eest võitis auhinna Üllar Freirich. Palju õnne! VALGESOO VAATETORN