VÄIKE-MAARJA VALLA Väike-Maarja Valla Infoleht internetis INFOLEHT www.v-maarja.ee Nr 2 (303) veebruar 2020 TASUTA Ole koos meiega: facebook Maakonna kultuuriauhindadega pärjati Hanno Tamm ja Helena Veelmaa Kolmapäeval, 29. jaanuaril andis Tapa teegiantiigi kogusid. -72 kg. kultuurikojas Eesti Kultuurkapitali Lisaks väärtusliku vanavara säilita- Aprill – Tallinn-Helsingi-Stockholm Lääne-Virumaa eksperdigrupp Maa misele on Tisleri talu peremees uuri- linnavõistlus klassikalises jõutõstmi- Soola auhinna koduloouurijale ja isa- nud aastakümneid Porkuni lahingut ja ses, II koht naiste arvestuses. Helena maaliste ürituste korraldajale Hanno ära näinud Vistla memoriaali rajamise. tegi sellel võistlusel kolm uut Eesti re- Tammele ning üllatuspreemia noorele Veel jõudnud panna kaante vahele kordit (kükk 145 kg, surumine 87.5 kg, jõutõstjale Helena Veelmaale. vennatapulahingu loo. kogusumma 392,5 kg). „Ma olen saanud mitmeid tunnustu- Tamm tähistas okupatsiooniajal Por- Aprill – vanglateenistuse meistri- si, aga see Maa Soola nimeline tunnus- kuni lahingus langenute hauad vaskris- võistlused saalihokis, SKA II koht. tus on mulle kõige südamelähedasem tidega, nüüd aga hoolitseb mälestus- Mai – üliõpilasmeistrivõistlused – mulle kui talupidajale. See sobib mu paiga ja Vistla memoriaali korrashoiu klassikalises jõutõstmises, I koht naiste mentaliteedi ja mõtlemisega kokku," eest. arvestuses. kõneles Tamm pärast tunnustuse saa- Kui 2019. aasta 21. septembril sai 75 Mai – SELL games, I koht -72 kg mist ja tänas vallavalitsust ning kõiki, aastat päevast, mil sajad eestlased Por- ja naiste absoluutne võitja. Uuendas kes teda meeles on pidanud. kuni väljadel üksteist maha tapsid, sai enda nimel olnud Eesti rekordit kükis Oma suurepäraste tulemustega kõiki Hanno Tamme initsiatiivil ürituse auks (155 kg) ja kogusummas (410 kg). üllatanud jõutõstja Helena Veelmaa sõ- korraldatud ajalookonverents "Porkuni Juuli – üliõpilaste Maailma Karika- nas, et oli väga liigutatud, kui Tapa kul- lahing 75 aastat". Konverentsile järgnes võistlused klassikalises jõutõstmises, tuurikotta astus. "Märkamine ja tunnus- väärikas mälestuspäev langenute hau- III koht -72 kg. Lisaks saavutas üksika- tamine annavad mulle kindlustunnet, dadel Loksa ja Vistla külades. Üritusel ladel kükis kolmanda koha tulemusega et teen õiget asja," sõnas noor jõutõst- toimus ka raamatu "Porkuni vennatapu- Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi kontaktisik Eda Lauri Hanno Tam- 165 kg uuendades taaskord Eesti re- ja. "Eesti kultuurkapitali tunnustus "Ül- lahing 1944. Üks Virumaa lugu" esma- me õnnitlemas. Foto Ain Liiva/Virumaa Teataja kordit. Peale küki uuendas ka surumise latus" tuli mulle väga-väga suure üllatu- esitlus, mille üks autoritest on Hanno rekordi 92.5 kilogrammile. Lisaks tegi sena. On hea tunne, kui mu tegemistel Tamm. Raamat müüdi kõikjal kiiresti Helena kogusumma rekordi, milleks hoitakse silma peal ja osatakse hinnata läbi enne esmaesitlust. Tuli trükkida tuli 427.5 kg. ka töö vilju," rõõmustas Veelmaa. „Mär- lisatiraaž. Konverentsil osales üle 150 Oktoober – Eesti meistrivõistlused kamine teeb südame soojaks, toob kuulaja. klassikalises jõutõstmises, I koht - 72 naeratuse näole ja motiveerib trennis Helena Veelmaa (23) on jõutõst- kg, naiste absoluutne võitja. Helena võistluste parimate tulemuste nimel misega tegelenud viimased pea kolm saavutas uued rekordid surumises, jõu- maksimaalselt pingutama". aastat. Ta on Eesti meister lamades tõmbes ja kogusummas, vastavalt 93 Väike-Maarja vallas Tisleri talus elav surumises ja osalenud ka EM-il. Helena kg, 175.5 kg ja 428.5 kg. koduloohuviline Hanno Tamm on 1965. õpib sisekaitseakadeemias ja töötab Oktoober – vanglateenistuse meist- aastast alates teadlikult kogunud ja säi- Viru vanglas. Talle meeldivad kord ja rivõistlused sisesõudmises, I koht nai- litanud väärtuslikku vanavara – eeskätt kindlad reeglid ning see on arvatavasti sed -35 vanuseklassis. Eesti talukultuuriga seotud esemeid. ka tema sporditulemuste edu taga. November – üliõpilaste lamades su- Aastakümnetega on ta päästnud hävi- Tulemused 2019: rumine, I koht +63 kg, naiste absoluut- misest suurel hulgal taluajalooga seo- Jaanuar – nimetati alaliidu poolt ne võitja. tud esemeid ning hoiab ja säilitab neid 2018. aasta parimaks juunior naisjõu- November – Eesti meistrivõistlused tulevastele põlvkondadele. tõstjaks. lamades surumises, I koht -72 kg, naiste Muuhulgas kogub Hanno Tamm ka Veebruar – jõustruktuuride auhin- absoluutne võitja. Uus Eesti rekord la- palju muud väärtuslikku, muuseas ap- navõistlus klassikalises jõutõstmises, I mades surumises – 94 kg. teegiantiiki. See on üsna spetsiifiline koht naiste arvestuses. tegevus ja võib arvata, et tema juures Märts – Eesti meistrivõistlused la- Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupi esimees Keio Soomelt Helena Kristel Kitsing on üks Eesti märkimisväärsemaid ap- mades surumises (varustusega), I koht Veelmaad tunnustamas. Foto Ain Liiva/Virumaa Teataja

ja taasasutatud seltsi, väärtustanud ja Väike-Maarja valla aukodanik on Hanno Tamm tutvustanud esiisade loomingut läbi et- nograafia. Hanno Tamm on tugevdanud ja aasta tegu Triigi külla laudakompleksi ehitamine nii Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi kui terve paikkonna identiteeti mõttevii- Väike-Maarja vallavolikogu kinnitas sai kaante vahele Porkuni lahingu lugu siga: pärand on pärijate hoida ja edasi 30. jaanuaril valla suurimate tunnus- Hanno Ojalo, Hanno Tamme ja Ranno pärandada. tuste saajad. Aukodanikuks valiti ko- Sõnumi ühise raamatuna. Hanno Tamm Hanno Tamme on tunnustatud töö du-uurija, vanavarakoguja, sõjaaja- oli ühtlasi tänavuse Porkuni lahingu 75. eest eesti kultuuripärandi säilitaja, loohuviline, sihikindel ja missioonitun- aastapäeva korraldaja. Ta on regulaar- isamaaliste väärtuste kandja ja eda- dega Eesti mees – Hanno Tamm ning selt korraldanud sõjaajaloo retki ka Vi- siviijana: Eesti Vabariigi presidendi Esimesed sööjad laudakompleksis. aasta teoks Triigi laudakompleksi rumaale ja Narva. Valgetähe V klassi ordeniga (2008); mä- Foto erakogu ehitamine. Hanno Tamm on olnud aastaid kul- lestusristiga 20 aastat vabadust (2008); Peterburis toiduainetööstust õppi- tuuriväärtuste taastamisse ja tutvusta- Kaitseministeeriumi hõbedase rinna- vandit. nud ja Saku Õlletehases 27 aastat linna- misse panustaja ning otsinud tegevus- märgiga (2015); Saku valla vapimärgiga 9. detsembril 2019 avati pidulikult semeistri ja vaneminsenerina töötanud tele toetajaid. Näiteks taastas ta 1999. (2018); Eesti Vabariigi Justiitsministee- Triigi Farmer OÜ poolt Hanno Tamm on pärit Väike-Maarja lä- aastal arst ja apteeker Hoffmanni pe- Triigi külla ehi- riumi Vabaduse Tammepärja aumärgiga – valmis uus laut hedalt endisest Kaarma-Tagakülast Tis- rekonna hauaplatsi Väike-Maarja kirik- tatud laudakompleks (2019); Eesti Kultuurkapitali aastapree- 400 lehmale, kolm silohoidlat, läga- leri talust, mis Eesti taasiseseisvumise aias. 2001. aastal ennistas ta koos klaa- miaga "Maa Sool" (2019). hoidla ja uuendati noorkarjalaut. perioodil taastatuna on olnud Saku kõr- sikunstnik Riho Hütiga aastakümneid Hanno Tamme bibliograafia sisaldab Investeeringutega on ettevõte loo- val pere teiseks elukohaks. Tisleri talu kahjustatud olnud Väike-Maarja kiriku üle 130 meediaväljaannetes avaldatud nud oma töötajatele kaasaegse töö- 1911. aastal ehitatud maakivist tall on Hanno Tamm. Foto Kristel Kitsing vitraažakna „Laske lapsukesed minu artikli või kaastöö. Aktiivse osalejana keskkonna, head elutingimused karjale põnev ja oluline Eesti ajaloo talletami- juurde tulla". 2003. aastal valmis koos- de tähistamist. 1989. aastal koos Väike- talle oluliste teemadega seotud sünd- ja aidanud kaasa keskkonnasõbraliku se ning kultuuripärandi väärtustamise töös Riho Hütiga Väike-Maarja kiriku Maarja Muinsuskaitse Seltsiga tähistati mustel Väike-Maarja vallas, Murtud põllumajandustootmise arendamisele. tugipunkt, kuhu koostöös Rahvakultuu- roosakna vitraaž „Maarja kuulutamine". 20. Eesti diviisi sõdurite hauad vaskris- Rukkilille ja Memento ühingu üritustel, Ettevõte investeeris laudakomplek- ri keskusega on rajatud ka õpperuum 2015. aastal anti Hanno Tamme initsia- tidega, mida aastate jooksul korduvalt Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga seo- si nüüdisajastamisse 1,8 miljonit eurot. kultuuripärandi hoidmiseks ja tutvusta- tiivil välja infomaterjal Väike-Maarja hävitati. Hanno Tamm on hoidnud Eesti tud sündmustel üle Eesti – ikka kannab Tegemist on viimase aja ühe suurema miseks. Hanno Tamm on talus korralda- kirikust. meeste mälestust elavana läbi erineva- ta kaaskodanikele edasi kultuuripäran- põllumajandussektori investeeringuga. nud temaatilisi näitusi. Hanno Tamm on aktiivselt osalenud te tegevuste alates vaskristide püstita- dit ja isamaalisust väärtustavaid mõt- Aukodaniku ja aasta teo preemiad Hanno Tamme vaieldamatult kõige Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi töös, misest kuni sihini, et kord saab Vistlas teid ning ärgitab seeläbi olema julge- antakse volikogu esimehe ja vallavane- suurem ja tunnustatum tegevus on aas- aidanud 1995. aastal taastada selle aja- olema Eesti sõjameeste kalmistu. 2005. mad kodanikud ning toob vestluses ma poolt üle Eesti Vabariigi aastapäe- tate jooksul olnud seotud Porkuni lahin- loolise järjepidevuse. 2016. aastal seo- aastal valmiski arhitekt Tiit Kaljundil alati esile mõne Väike-Maarja vallaga vale pühendatud pidulikul üritusel 21. gus langenud Eesti sõjameeste mäles- ses Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi projekt, 2008. aastal skulptor Ekke Välil seotud loo või tema paljudes lugudes veebruaril Väike-Maarja seltsimajas. tuse jäädvustamisega. 1986. aastal alus- 120. aastapäevaga pälvis ta seltsi aura- Porkuni lahingus langenud memoriaali meie paikkonda puudutava nüansi, Aukodaniku nimetusega kaasneb ka tas ta koos aatekaaslase Ülo Tähistega ha „Töö ja hoolsuse eest" järjepidevuse monument, mille raiusid rahvuskivis- tuues nii tuntust Väike-Maarja vallale rahaline preemia 1000 eurot. salaja Porkuni lahingus langenud Saksa se Andres ja Art Allikmaa. 2019. aastal kandjana ning sügava ajaloohuviga ini- kui luues paikkonnast positiivset ku- poolel võidelnud Eesti sõdurite hauda- mesena, kes on ühte sidunud sõjaeelse 2 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a

tesse rahalistesse raskustesse? Arvan, Vallavanema veerg et vastus oleks esimese võimaluseni vallavanem töölt vabastada. Tegeli- Sada aastat Tartu rahulepingust ja kutsuda omadussõnaga idioot. kult oskab vallavolikogu analüüsida sada aastat rahvuslegendi Georg Lu- Vallavalitsuse aasta alguse töö- korralise hindamisega seotud võima- richi surma aastapäevast – need olid de nimekirjas on olulisel kohal valla likke mõjusid ning võtta vastu mõist- eelmisel kuul kaks olulist ümarat aas- 2020. aasta eelarve eelnõu koostami- likke otsuseid, et leida kompromisse tapäeva, mida ka meie omavalitsuses se protsess. Arvan, et kogu eelarve maamaksu määramiseks. Loomulikult tähistati. Georg Lurichi surma aasta- võiks suures plaanis olla vallaelani- on sellise otsuseni jõudmiseks vaja päev ei ole sündmus, mis peaks pane- kele teada-tuntud, kuid oluliselt roh- eelnevalt läbi rääkida nii põllumeeste ma meid rõõmust särama. Samas vää- kem tähelepanu pööratakse eelmisel kui ka kogukonnaga ja alles seejärel rikas mälestushetk koos Väike-Maarja aastal esmakordselt rakendatud nn langetada motiveeritud otsused. Het- gümnaasiumi õpilaste ja õpetajatega kaasava eelarve osale. Nüüd veebrua- kel on Jaak Aabil vaja head kommuni- oli sellele päevale igati sobiv. Sellel ri alguses on huvitav ja tore näha, kui- keerimisoskust ja südikust, et lõpuks päeval moodustasid õpilased täpselt das omavalitsuses erinevates osades omavalitsuste tulubaasi jaoks oluline piiritletud alal püsti seistes meie ale- püütakse leida toetust kodukohaga otsus ja lahendus valitsuskoalitsioonis viku keskväljakule sümboolse aasta- seotud ideedele ning sõpru-tuttavaid kokku leppida. arvu – 100. Lisaks kõlas väljakul saja informeeritakse hääletusvõimalustest Peatselt tähistame vaba Eesti Va- õpilase suust üks omadussõna Georg ning ka ideedest. Sinu, Sinu ja Sinu bariigi aastapäeva. Rõõmustage ja Lurichi kohta. Palun mõtle, milline arvamusest sõltub, milline idee saab olge uhked nende inimeste üle, kes omadussõna Sulle esimesena mee- sellel aastal elanike lemmikuks ning, tegevusi südamega teevad, meie elu nub, kui kasvõi viivuks meie rahvus- mida vallavalitsus teostama hakkab. arendavad ja vahest segases elumeres kangelase tegevust ja väärtushinnan- Kogu valla eelarve on ligilähedane meile majakaks on. Spordivaldkonnas guid meenutad? Intelligentne, inspi- kümnele miljonile eurole, millele li- viis Eesti lipu kõige kõrgemasse masti reeriv, imeline? Need oleksid mõned sanduvad investeeringud. Kuigi sum- ja tuli kahekordseks maailmameistriks i-tähega algavad omadussõnad. Eesti mana tundub see suur, siis läheb see Vallavanem (paremal) kahekordset maailmameistrit Ants Einsalu Tallinna lennu- Ants Einsalu, kellelt on igal meie noo- Spordi- ja Olümpiamuuseumi tegev- tulude ja kulude suhe igal aastal üha jaamas vastu võtmas. Foto erakogu rel midagi õppida. Palju, palju õnne juht Siim Randoja suutis just nüüd pingelisemaks. Loodan, et uue voli- ka hr Hanno Tammele, kellele valla- teha ime. Selle avalikustas ERR-i üks kogu esimehe poolt ohjatud volikogu sisulisele poolele on sellel oluline tas ühelt hektarilt maamaksu suuruse volikogu otsustas sellel aastal oma- populaarsemaid saateid „Pealtnägija“, jätkab sama tegusalt ning saame eel- mõju, mis kahjuks on nüüd keskvalit- vahemikus 0-7,5 eurot (ehk valemina valitsuse kõrgeima tunnustuse, valla mis andis ülevaate võib öelda, et õn- arve kinnitada nüüd veebruari lõpus. suse tasandil vindunud umbes aasta- 300 eurot korda 0 kuni 2,5%). Tegelik aukodaniku tiitli, välja anda. Kindlasti nelike uurimistööde tulemusest ning Kindlasti räägin eelarvest pikemalt kümne jagu. Loodan, et Jaak Aabil jät- 1 ha maa hind on täna nö turul, aga u ka värskele F. J. Wiedemanni keeleau- meil kõigil on võimalik näha “liikuvat märtsi infolehes. kub energiat ja sihikindlust see lõpuni 4000 eurot ehk kalendriaastas saaks hinna laureaadile Helle Metslangile, pilti“ Georg Lurichist. Käisin ka ise Kui pensioni- ja apteegireformide käia ja käesoleval hetkel toimiv osali- olla maamaks vahemikus 0-100 eurot kes on eeskujuks eesti keelehuvilis- seda Ameerikast leitud filmi spordi- teemad on ajakirjanduses hulgali- selt ebamõistlik olukord lahenduseni (4000 eurot korda 0-2,5%). Oluline on, te innustamisel. Leia aeg, et tulla 21. muuseumis vaatamas. Soovitan kind- selt lehe- ning teleruumi võtmas, siis viia. Proovin veidi üldistatult selgita- et hoolimata keskvalitsuse poolt läbi- veebruaril Väike-Maarja seltsimajja, lasti võtta veidi rohkem aega, juhul nende kõrval on ka teemaks tõus- da maamaksuga seotud põhimõtteid. viidavast maa korralisest hindamisest, et õnnitleda 2019. aasta valla aasta kui Tartusse satute, sest spordimuu- mas maamaksuga seotud väljakutse. Valla või linnavolikogul on õigus keh- jäävad maamaksu suuruse tegelikud teo kordasaatjaid, Triigi farmi rekonst- semis on lisaks Georg Lurichi filmile Avaldan tunnustust meie riigihaldus- testada maamaksumäärad oma ter- hoovad ikka iga kohaliku omavalitsu- rueerijaid ning meie möödunud aasta mitmeid huvipakkuvaid esemeid ja ministrile Jaak Aabile, kes on oma ritooriumil vahemikus 0-2,5(%), kuid se kätte. Mis te arvate, kui kaua saaks parimaid sportlasi. fotosid avastada. sõna pidanud (andis selle Lääne-Viru alushindadena peame kasutama 2001. meie vallavalitsus või mina vallavane- Sõbrapäevaks: parem sada sõpra, I-tähega jätkates on meil tänapäe- omavalitsusjuhtidele) ning tegelemas aastal maa korralisel hindamisel kin- mana ametis olla, kui me ei arvestaks kui…. val peaaegu lahutamatult igapäevase maamaksu ühe olulise komponendi – nistute hindu. Näiteks suures plaanis korralise hindamise tulemustega ning elutegevusega seotud uusi seadmeid: maa korralise hindamise läbiviimise- „raiuti 2001. aastal kivisse“, et Väike- saadaks vallavolikogule eelnõu, mis iPod, iPhone, iPad. Oluline, et nen- ga. Selline hindamine toimus viimati Maarja vallas on 1ha põllumaa hind tõstaks tänast maamaksu kuni 12 korda Indrek Kesküla desse täielikult ära ei upuks ning see Eestis 2001. aastal! Omavalitsuste ca 300 eurot. Eelnevast tulenevalt suuremaks ja paneks meie piirkonnas vallavanem ei annaks põhjust mõnda „uppunut“ võimalikele tuludele ning maamaksu saab volikogu koguda kalendriaas- tegutsevad tublid põllumehed suur- Hajaasustuse programm aitab maapiirkondades elavaid peresid 17. veeruarist kuni 17. aprillini on 6500€, taotluse osakaal projekti mak- ne (tingimusel, et majapidamine ei eelmise toetuse kasutamise aruan- teemid avatud hajaasustuse programmi sumusest on maksimaalselt 67%, ole liitunud elektrivõrguga). ne, sealhulgas varasemalt hajaasus- • III - juurdepääsuteed taotlusvoor, mille eesmärk on tagada omafinantseering 33%. Maksimaalse Tingimused tuse veeprogrammist ja hajaasustu- • IV - autonoomsed elektrisüsteemid maapiirkondades elavatele peredele toetuse summa arvutamisel võetakse • Taotleja alaline elukoht on taotluse se programmist saadud toetuse ka- Lähtuvalt Väike-Maarja vallavalit- head elutingimused ning seeläbi ai- arvesse ka ajavahemikus 2015-2019 esitamise aasta 1. jaanuarist ha- sutamise aruanne, olema kohaliku suse 29.01.2020 korraldusest nr 55 hin- data kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustuse elektriprogrammist, ha- jaasustusega maapiirkonnas asuv omavalitsuse poolt kinnitatud. dab nõuetele vastavaid taotlusi hin- neis piirkondades. jaasustuse veeprogrammist ning haja- majapidamine. • Projekti ajalise kestuse arvestus damiskomisjon kooseisus: Indrek Kes- Hajaasustuse programmi kaudu ra- asustuse programmist saadud toetuse • Taotleja elukoht on rahvastiku- algab toetuslepingu sõlmimisest küla, Kaarel Moisa, Ene Kinks, Piret hastatud toetuse abil on võimalik väl- summa. registri andmete kohaselt katke- ning projekti elluviimise maksi- Lükk, Ene Preem ja Leie Nõmmiste. ja ehitada veevärk ja kanalisatsioon, Toetatavad tegevused matult taotluse esitamise aasta 1. maalne kestus on 15 kuud. Taotlemiseks vajalikud vormid on teha korda koduõuest suurele teele • majapidamises joogivee kättesaa- jaanuarist majapidamine, millele • Toetust on võimalik taotleda pe- leitavad valla koduleheküljel. Doku- viiv juurdepääsutee või paigaldada davuse tagamine; projektiga toetust taotletakse. rioodil 17.02-17.04.2020 Väike- mendid võib e-kirjana saata aadressi- autonoomseid elektrisüsteeme. Pro- • elamu heitvee nõuetekohase kana- • Taotlejal ei tohi olla riiklike maksu- Maarja vallavalitsusest. le [email protected], tuua kohale jektide teostumisse panustavad võrd- liseerimist tagava süsteemi rajami- de osas maksuvõlga, välja arvatud Väike-Maarja vallavalitsuse poolt või saata aadressile Pikk tn 7 Väike- selt nii riik, kohalik omavalitsus kui ka ne; juhul, kui see on ajatatud. on seatud (Väike-Maarja vallavalitsu- Maarja alevik Väike-Maarja vald. taotleja. • aastaringselt ligipääsetava juurde- • Projektil võib olla ka kaas­taot­ se 29.01.2020 korraldus nr 55) priori- Täiendavate küsimuste puhul pöör- Taotlus esitatakse iga toetatava pääsutee rajamine; leja(id). Kaastaotlejale kehtivad teetsuse järjekord: duda keskkonnanõunik Leie Nõmmis- valdkonna kohta eraldi. • leibkonna vajadustele vastava au- samad tingimused, mis taotlejalegi. • I prioriteet - veesüsteemid te poole 329 5756 või 5348 8787 või Toetuse maksimaalne summa on tonoomse elektrisüsteemi rajami- • Taotluse esitamise päeval peab • II prioriteet ­ kanalisatsioonisüs- saata e-kiri [email protected].

Kampaaniaga „Värvid valda!“ motiveeritakse Volikogu tööd maju värvima valiti juhtima Hans Kruusamägi Alates märtsikuust saavad kõik Väi- värvitavast ehitisest. berid, teibid, kraaprauad ja renditel- Väike-Maarja vallavolikogu valis 30. ke-Maarja vallas ehitisi omavad füü- Avaldusi saab esitada 1. märtsist lingud jms värvimiseks vajalike sead- jaanuaril - aasta esimesel istungil silised ja juriidilised isikud osaleda kuni 30. aprillini 2020. mete rentimine. uueks vallavolikogu esimeheks Hans Kruusamäe ja aseesimeheks Külli Ur- kampaanias „Värvid valda!“. Vallavalitsus hindab esitatud taot- Kampaanias osalevate ehitiste vär- base. Kampaania “Värvid valda!” ees- lusi ajavahemikul 02.05 - 01.06.2020. vimistööd peavad olema lõpetatud Seni oli Keskerakonda kuuluv Kruu- märk on Väike-Maarja valla visuaalse Hindamisel lähtutakse ehitise atrak- hiljemalt 16. oktoobriks 2020. samägi olnud volikogu aseesimees. ilme parandamine ja ehitiste välis- tiivsusest ning asukohast ja kaugusest Rahalised kuluhüvitised makstakse Tema poolt andis oma hääle 16 voliko- fassaadide (seinte, sokli, terrassi, ak- avalikult kasutatavast teest või täna- välja pärast tööde teostamist. Hüvitu- gu saadikut. naraamide, uste ja katuste jms) ning vast, samuti kavandatava tegevuse se saamiseks tuleb ehitise omanikul Volikogu aseesimeheks valiti 17 piirdeaedade korrastamine. vajadusest. esitada kampaaniaga seotud värvi ja poolthäälega Külli Urbas valimisliidust Vallavalitsus hüvitab kampaanias Kampaania tingimused ei piira osa- töövahendite ostu tõendavad kulu- Meie . osalenud ja tähtajaks värvimistööd leja eelistusi värvitootjate ja edasi- dokumendid. Vallavalitsus kontrollib Väike-Maarja senine volikogu esi- lõpetanud isikule kuni 70% värvikulu müüjate valikul. Ostes rakenduvad ta- kuludokumentide õigsust ja värvimise mees Ene Preem asus 1. jaanuarist töö- ja töövahendite maksumusest, kuid vapärased, kaupluste või edasimüüja- tulemust ning kinnitab tulemused. le vallavalitsuse arendusnõunikuna ja pidi volikogust lahkuma. mitte rohkem kui 1000 eurot. te poolt korraldatavad allahindlused, Lisainfo: Ene Preem, tel 329 5766 Kristel Kitsing Kampaanias osalemiseks tuleb ehi- kliendikaardi soodustused jne. või 523 9550, e-post ene.preem@v- tise omanikul või volitatud esindajal Lisaks ostetavale värvile on abi- maarja.ee. esitada Väike-Maarja vallavalitsusele kõlbulikud ka värvimistööde teos- kirjalik avaldus. Avalduse vormi leiab tamiseks kasutatavad töövahendid: Ene Preem Elanike arv Väike-Maarja vallas valla veebilehelt. Avaldusele tuleb pintslid, värvirullid, erinevad harjad, arendusnõunik 2020. aasta 4. veebruaril - 5879 lisada seisukorra fikseerimiseks foto puhastus- või pesuvahendeid, liivapa- Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 3

misega. Vallavalitsuses 29.01.2020 komisjoni esimees Indrek Kesküla, Vallavalitsuse materjalid Väike-Maarja valla huvihariduse ja hu- Katastriüksustele koha-aadressi ja siht- liikmed Kaarel Moisa, Ene Preem, Ene otstarbe määramine Tammiku külas Kinks, Piret Lükk ja Leie Nõmmiste; Vallavalitsuses 08.01.2020 ametnikel on õigus teostada riiklikku jä- vitegevuse kava kinnitamine - kinnitati valla huvihariduse ja huvite- - määrati Tammiku külas asuvate Järve - Riigihanke väljakuulutamine relevalvet ning osaleda väärteomenet- - seati hajaasustuse programmist toe gevuse kava. ja Siimu katastriüksuste jagamise ja üm- tatavate valdkondade prioriteetsus: I - kuulutati välja riigihange " alevik, luses Väike-Maarja Vallavalitsuse nimel. berkruntimise tulemusena moodusta- prioriteet – veesüsteemide valdkond, II Liiduri tn 6 elamu lammutamine". Vallavara võõrandamine enampakku- Vallavalitsuses 22.01.2020 tavate katastriüksuste koha-aadressid prioriteet – kanalisatsioonisüsteemide Ehitusloa väljastamine misel ja sihtotstarbed: Järve, sihtotstarbega valdkond, III prioriteet – juurdepääsu- - väljastati ehitusload OÜ-le Ehe Mesi - otsustati müüa kirjalikul enampak- Sotsiaaltoetuse eraldamine - nõustuti sotsiaaltoetuse maksmisega maatulundusmaa; Siimu, sihtotstarbega teede valdkond, IV prioriteet – auto- süsihappegaasi tsehhi ja kaalumaja kumisel Osta.ee keskkonnas korteri- valla eelarve vahenditest viiele taotle- maatulundusmaa ja Niidu, sihtotstarbe- noomsete elektrisüsteemide valdkond. täielikuks lammutamiseks. omand aadressil Säde tn 1a-54, Väike- jale kokku summas 630 eurot; ga maatulundusmaa. Nõusoleku andmine ühise jäätmema- Katastriüksustele koha-aadressi ja Maarja alghinnaga 11 900 eurot. - nõustuti lasteaia toiduraha ja kohatasu Ehitise teenindamiseks vajaliku maa huti kasutamiseks sihtotstarbe määramine kompenseerimisega 2019/2020. õppe- määramine ja maa ostueesõigusega - nõustuti Simuna alevikus Pargi tn 9, - määrati Simuna alevikus Orguse tee 6 Vallavalitsuses 15.01.2020 aastal, ajavahemikul 01.01.-30.06.2020 erastamise eeltoimingud Pargi 11 ja Pargi tn 13 kortermajades asuva katastriüksuse jagamise tulemu- Katastriüksustele koha-aadressi ja üheksale perele ning kohatasu kom- - määrati Aavere külas asuvate Aavere ühismahuti kasutamisega. Ühismahuti sena moodustatavate katastriüksuste sihtotstarbe määramine penseerimisega ühele perele; mõisa peahoone ja Aavere mõisa pargi asukoht on Parti tn 11 maaüksusel. koha-aadressid ja sihtotstarbed: Orgu- - määrati Triigi külas asuvate Tuulari ja - nõustuti Rakvere Lille Kodu päevakes- teenindamiseks vajaliku maa piirid vasta- se tee 6, Simuna alevik, sihtotstarbega Tuule katastriüksuste ümberkruntimise Ehitusloa väljastamine kuse osalustasu kompenseerimisega AS valt korraldusele lisatud asendiplaanile; - väljastati ehitusluba majandushoone elamumaa; Paemurru, Simuna alevik, tulemusena moodustatavate katastriük- Hoolekandeteenused arvete alusel 60 - määrati teenindusmaa ligikaudseks - sihtotstarbega maatulundusmaa; Katse- suste koha-aadressid ja sihtotstarbed, laiendamiseks külas Oti kin eurot kuus kuni 31.12.2020. pindalaks 3,05 ha; nistul; jaama tee lõik 1, Simuna alevik, sihtots- - määrati Pandivere külas asuva Olegi - määrati moodustatavate katastriüksus- - väljastati ehitusluba Smartecon OÜ-le tarbega transpordimaa. katastriüksuse jagamise tulemusena Sotsiaalkorteri üürile andmine - eraldati kahele taotlejale sotsiaalkor- te koha-aadressiks Aavere küla, Mõisa päikeseelektrijaama rajamiseks Triigi Detailplaneeringu koostamise lähte- moodustatavate katastriüksuste koha- ter Väike-Maarja alevikus. Üüri suuru- ning sihtotstarbeks üldkasutatav maa; küla Meelespea kinnistule. seisukohtade kinnitamine, staadion aadressid ja sihtotstarbed. seks määrati vastavalt 26 eurot ja 13 - nõustuti moodustatava Mõisa katast- - - kinnitati Väike-Maarja alevikus Pikk tn Pakkumuse edukaks tunnistamine, Koormuspiirangu kehtestamine koha eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. riüksuse ostueesõigusega erastamisega likel teedel 2b, Ehitajate tee 5a, Pikk tn 2, Pikk tn staadioni detailplaneeringu koostamine ehitiste omanikule MTÜ-le Skamja; - kehtestati koormuspiirang teede kah- 4 ja Lõuna tn 10 asuvate katastriüksus- - tunnistati edukaks OÜ Klotoid pakku- Katastriüksustele koha-aadressi ja - määrati külas asuvate ehi- justamise vältimiseks valla kohalikel te maa-alast ligikaudu 3,5 ha suurusele mus maksumusega 4680 eurot (ilma käi- sihtotstarbe määramine tiste teenindamiseks vajaliku maa piirid teedel registrimassiga üle 8 tonni veo- planeeringualale koostatava detailpla- bemaksuta). - määrati Kadikülas asuva Konnasilma katastriüksuse jagamise tulemusena vastavalt korraldusele lisatud asendi- kitele alates 29.01.2020; neeringu lähteseisukohad. Vallavara otsustuskorras võõrandamine plaanile; - otsustati tähistada teed vastavate liik- Hooldajatoetuse maksmise lõpetamine - otsustati müüa Rakke alevikus asuv moodustatavate katastriüksuste koha- - määrati teenindusmaa ligikaudseks luskorraldusvahenditega ning erakor- - lõpetati hooldajatoetuse maksmine korteriomand hinnaga 2500 eurot era- aadressid ja sihtotstarbed: Konnasilma, - pindalaks 0,61 ha; raliseks koormuspiirangu ületamiseks seoses hooldatava surmaga. isikule. sihtotstarbega maatulundusmaa ja Kon na, sihtotstarbega maatulundusmaa. - määrati moodustatavate katastriüksus- tuleb taotleda vallavalitsuselt tee erika- Sotsiaaltoetuse eraldamine Eluruumi üürilepingu pikendamine te koha-aadressiks Lasinurme küla, Sae- sutusluba. - eraldati sotsiaaltoetust kuuele taotlejale. - nõustuti Rakke alevikus asuva eluruu- Vallavara kasutusse andmine Ao külas - otsustati päevakorrapunkti arutelu kaatri ning sihtotstarbeks tootmismaa; Raieloa andmine mi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu Amortisatsiooninormi muutmine edasi lükata ja lisada järgmise vallava- - nõustuti moodustatava Saekaatri ka- - kinnitati Triigi küla kaugkütte soojus- - nõustuti Simuna alevikus Turu põik 1 tähtaja pikendamisega kuni 31.01.2021; litsuse istungi päevakorda. tastriüksuse ostueesõigusega erastami- võrgu amortisatsiooni normiks 3,3%. kinnistul kahe hariliku pärna maha võt- - määrati üüri suuruseks 43 eurot kuus, sega ehitiste omanikule. misega; millele lisanduvad kõrvalkulud. Vallavara mahakandmine Vallavalitsuse 18.12.2019 korralduse - kinnitati varade mahakandmisaktid - maade maksustamishinnad määratak- nr 888 muutmine - nõustuti Simuna alevikus Allika tn 8 Projekteerimistingimuste määramine vastavalt korralduse lisadele. se pärast katastriüksuste registreerimist - muudeti vallavalitsuse 18.12.2019 kor- kinnistul seitsme vahtra, nelja saare ja - määrati projekteerimistingimused OÜ- - maakatastris. ralduse nr 888 punkt 4 ja sõnastati järg- ühe pärna maha võtmisega. le Äntu Mõis kanalahoone nr 5 laienda- Väike-Maarja valla koolieelsete laste Vallavara kasutusse andmine Ao külas miselt: 4. Väike-Maarja Muuseum, akt nr Nõusoleku andmine korraldatud jäät- mise ehitusprojekti koostamiseks aad- asutuste töötajate töötasu alammäära - anti tähtajatult OÜ-le Pihlaspä Talu 7, summas 3330.15 eurot. meveoga perioodiliseks liitumiseks ressil Äntu küla, Kanala. kehtestamine, eelnõu volikogule - otsustati määruse eelnõu edastada vo- kasutusse Ao külas asuvast vallale kuu- Vallavara mahakandmine - nõustuti liitumisega korraldatud jäät- Riigihanke väljakuulutamine likogule. luvast Ao kalmistu katastriüksuse maast - kinnitati varade mahakandmisaktid meveoga perioodiliselt (suveperioodil - kuulutati välja riigihange "Väike-Maar- 1,32 ha põllumajandussaaduste tootmi- 01.05 kuni 31.10) põhjusel, et kinnistul ja multifunktsionaalse palliväljaku raja- Väike-Maarja valla esindaja nimetami- vastavalt korralduse lisadele. seks; ei elata aastaringselt. mine". ne Eesti Linnade ja Valdade Liidu üld- Eluruumi üürilepingu pikendamine koosolekule, eelnõu volikogule - määrati rendi suuruseks 100 eurot/ha, - nõustuti Vao külas asuva eluruumi Triigi võrgupiirkonnas müüdava sooju- HAP toetuse kasutamise aruande - otsustati edastada otsuse eelnõu vo- mis tuleb kogusummana, 132 eurot, ta- kasutamiseks Egesten Metalliehitused se piirhinna kehtestamine heakskiitmine likogule. suda üks korda aastas 1. detsembriks. - - kehtestati alates 10.02.2020 Väike - kiideti heaks küla Markola OÜ-ga sõlmitud üürilepingu pikendami Eluruumi sotsiaalkorteriks tunnistamine sega kuni 22.08.2020 ning määrati üüri Maarja Valla Kommunaali Triigi küla võr- kinnistu veesüsteemi arendamise pro- Väike-Maarja valla esindaja nimetami- - kinnitati sotsiaalkorteriks Rakke alevi- suuruseks 96,60 eurot kuus, millele li- gupiirkonnas soojuse piirhinnaks 62,98 jekti aruanne ning kinnitati projekti ne Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu üld- kus asuv eluruum. sanduvad kõrvalkulud; eurot ühe megavatt-tunni eest (ilma kogumaksumuseks 3446 eurot, millest koosolekule, eelnõu volikogule - otsustati edastada otsuse eelnõu vo- Sotsiaalkorteri üürile andmine - nõustuti Rakke alevikus asuva eluruu- käibemaksuta). 2308,82 eurot on toetus ja 1137,18 eurot likogule. - eraldati taotlejale sotsiaalkorter üld- mi kasutamiseks sõlmitud üürilepingu Komisjoni moodustamine, kaasav eel- on projekti omafinantseering; pinnaga 45 m2; pikendamisega kuni 31.12.2021 ning arve - kiideti heaks küla Räägu kinnistu Vallavara võõrandamine enampakku- - määrati üüri suuruseks 23 eurot kuus, määrati üüri suuruseks 25 eurot kuus, - moodustati kaasava eelarve ettepane- veesüsteemi arendamise projekti aru- misel - otsustati müüa kirjalikul enampak- millele lisanduvad kõrvalkulud. millele lisanduvad kõrvalkulud. kute menetlemiseks komisjon koossei- anne ning kinnitati projekti kogumaksu- kumisel Osta.ee keskkonnas korteri- Hajaasustuse programmi hindamisko- sus: esimees Indrek Kesküla, liikmed museks 3846 euro, millest 2576 eurot on Vallavara müümine enampakkumisel omand Rakke alevikus, Faehlmanni tee misjoni moodustamine ja valdkondade - Leie Nõmmiste, Villo Müürsep, Piret toetus ja 1270 eurot on projekti omafi- - otsustati müüa kirjalikul enampak 24-6, alghinnaga 550 eurot. prioriteetsuse määramine kumisel Osta.ee keskkonnas kinnistu Lükk, Eliis Mätas. nantseering. Projekteerimistingimuste määramine - moodustati hajaasustuse programmi asukohaga: Väike-Maarja alevik, Töös- Ametikohtade määramine, mida täit- Nõusoleku andmine ühise jäätmema- - määrati projekteerimistingimused ehi- nõuetele vastavate taotluste hindamise tuse tn 3; pindalaga 5401 m2; alghinnaga vatel ametnikel on riikliku järelevalve huti kasutamiseks tiste püstitamise ehitusprojekti koosta- ja rahastamisettepanekute tegemiseks 10 000 eurot. teostamise õigus - nõustuti Väike-Maarja aleviku KÜ Ravi miseks aadressile Kännuküla, Kännu. kuueliikmeline komisjon koosseisus: - määrati ametikohad, mida täitvatel tn 2 ja KÜ Ravi tn 4 ühismahuti kasuta- Erivajadustega inimestel on kodu Vallavolikogus Vallavolikogus 30.01.2020 gemine ja suunata eelarve avalikusta- kohandamiseks võimalus taotleda toetust Kohal 19 volikogu liiget. misele. Otsused: - kutsuti tagasi Lääne-Viru Oma- 20. jaanuaril avanes III taotlusvoor, iseseisvalt köögis hakkama. nõusolek juhul, kui taotleja ei ole ko- - otsustati lugeda Väike-Maarja Val- valitsuste Liidu üldkoosolekule valla millega toetatakse kohalikke omava- Toetuse saamiseks peab eluruum handatava eluruumi omanik; lavolikogu esimehe valimisteks kor- esindajana määratud Ene Preem; litsusi puudega inimeste eluruumide olema taotleja: 8) teostatavate tööde hinnapakkumi- raldatud salajase hääletuse tulemu- - määrati valla esindajaks Lääne-Vi- kohandamisel. 1) omandis või kaasomandis; sed; sel, vallavolikogu esimeheks valituks ru Omavalitsuste Liidu üldkoosoleku- Erivajadusega inimesel on võimalik 2) kasutuses lepingu alusel, mille järgi 9) eluruumi omaniku (sh kaasomanike) Hans Kruusamägi. le vallavolikogu esimees Hans Kruusa- taotleda oma eluaseme kohandamiseks on taotlejal õigus kasutada kohan- nõusolek, kui kohandust taotletakse - otsustati lugeda Väike-Maarja mägi ja tema asendajaks vallavolikogu toetust. Eesmärk on tagada puudega datavat eluruumi vähemalt viis (5) eluruumi sees ja/või kui eluruum ei Vallavolikogu aseesimehe valimisteks aseesimees Külli Urbas. inimestele paremad elamis-, õppimis- aastat kohanduse planeeritud lõpe- kuulu toetuse taotlejale; korraldatud salajase hääletuse tule- - kutsuti tagasi Eesti Linnade ja Val- ja töötamistingimused. tamisest; 10) korteriühistu nõusolek, kui kohan- musel, vallavolikogu aseesimeheks dade Liidu üldkoosolekule valla esin- valituks Külli Urbas. dajana nimetatud Ene Preem; Eluruumi kohandamise raames toe- 3) vanema või lapse omandis või kaa- dust taotletakse kohandusteks väl- - kehtestati valla hallatavate kooli- - nimetati Ene Preemi asemel valla tatakse puuetega inimeste liikuvusega somandis, või nende kasutuses le- jaspool eluruumi; eelsete lasteasutuste töötajate tööta- esindajaks Eesti Linnade ja Valdade seotud toimingute, hügieenitoimingute pingu alusel, mille järgi on neil õigus Kohandatav eluruum peab olema su alammäär. Liidu üldkoosolekule kohaliku oma- või köögitoimingute parandamist. Pro- kasutada kohandatavat eluruumi taotleja rahvastikuregistrijärgne ja tege- - nimetati valla aukodanikuks Han- valitsuse volikogu volituste tähtajaks jekti viiakse ellu Euroopa Regionaal- vähemalt viis (5) aastat kohanduse lik elukoht. no Tamm. Hans Kruusamägi ja tema asendajaks arengu Fondi vahendite toel. planeeritud lõpetamisest. - nimetati valla aasta teoks 2019 Külli Urbas. Toetust saab taotleda järgnevate ko- Toetuse taotlemiseks esitab taotleja Taotlusi koos lisadokumentidega Triigi Farmer OÜ laudakompleksi ehi- - kinnitati Jorma Liivalaid majan- handuste tarbeks: või tema esindaja kirjaliku taotluse , mis on võimalik esitada perioodil 1.03- tamine ja uuendamine Triigi külas. duskomisjoni liikmeks. 1) liikuvusega seotud toimingute paran- peab sisaldama järgmisi andmeid: 31.03.2020. - otsustati lõpetada Väike-Maarja Järgmine volikogu istung toimub damiseks, sealhulgas eluruumi sis- 1) taotleja nimi, isikukood, aadress ning Esimene taotlusvoor toimus 2018. valla 2020. aasta eelarve esimene lu- 27.02.2020. sepääsu, hoone välisukse ja eluruu- nõusolek isikuandmete töötlemi- aastal ning selle raames kohandati Väi- mi vahelise käigutee, hoone ja selle seks; ke-Maarja vallas seitse eluaset. Teine Vallavalitsus toetab kasside steriliseerimist territooriumile sissepääsu või piirde 2) kohandatava eluruumi aadress; taotlusvoor toimus 2019. aastal, mille Väike-Maarja vallavalitsus toetab Väike-Maarja valla elanikele kasside sterili- kohandamist; 3) planeeritava kohanduse kirjeldus ja raames kohandati samuti seitse eluaset. seerimist ajavahemikus 17.02.-31.03.2020 Väike-Maarja loomakliinikus, Tamme 2) hügieenitoimingute teostamise pa- vajaduse põhjendus; Infot projekti kohta jagavad ja taotlu- 2, Väike-Maarja. randamiseks ehk siis vannitoa ja WC 4) kohandamisest kasusaavate puudega se koostamisel nõustavad juhtumikorral- Väike-Maarja valla elanikud saavad oma kassi steriliseerida järgmiste hindadega: kohandus; isikute arv ; daja Kersti Sepp (e-post kersti.sepp@v- Isase kassi kastreerimise hind – 20 eurot (täishind 30 eurot, vallatoetus 10 eurot). 3) köögitoimingute teostamise paranda- 5) Sotsiaalkindlustusameti otsus puude maarja.ee, tel 329 5764) või sotsiaalosa- Emase kassi steriliseerimise hind – 38 eurot (täishind 63 eurot, vallatoetus 25 eurot). miseks ehk siis köögi kohandamine raskusastme määramise kohta; konna juhataja Ene Kinks (e-post ene. Loomakliinik on avatud E-R 9-14.00; L 10-13.00. Protseduuride teostamiseks tuleb selliselt, et puudega inimene saaks 6) üürileping ja korteriomaniku kirjalik [email protected], tel 329 5761). eelnevalt aeg broneerida, helistades numbritel 322 5490; 514 6773 või 501 7079. 4 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Väike-Maarja kaasava eelarve Wiedemanni keeleauhinna laureaat on raha läheb kõlakotta Helle Metslang Väike-Maarja valla kaasava eelarve sai hääletada ühe endale meelepära- Valitsus otsustas määrata Ferdinand hääletuse võiduideeks osutus 179 se idee poolt. Johann Wiedemanni keeleauhinna häälega Triigi külaplatsile uue kõla- Kaasava eelarve menetlus on pal- Helle Metslangile kui viljakale ja koja ehitamine. Kaasavas eelarves judes maailma riikides, sealhulgas mitmekülgsele keeleteadlasele pü- on idee teostamiseks kuni 15 000 Eestis, kasutatav menetlus eelarve hendunud töö eest grammatika uu- eurot. koostamisel, kus kohalikule kogukon- rimisel, keeletoimetajate ja keele- Teiseks jäi Rakke bussijaama ter- nale on antud võimalus kohaliku oma- uurijate põlvkondade harimisel ning ritooriumi korrastamine ja atraktiiv- valitsuse eelarve koostamisel teatud keelehuviliste innustamisel. semaks muutmine, mida eelistas 131 summa osas kaasa rääkida. Minister Mailis Reps õnnitleb lau- hääletamisest osavõtnut. Kolmandaks 2019. aastal osales Väike-Maarja reaati ja tänab panuse eest, mille Hel- tuli Kiltsi alevikku jalgrattaliikluse õp- valla kaasava eelarve rahvahääletu- le Metslang on andnud eesti keele peväljaku rajamine 82 häälega. sel 430 inimest. Käesoleva aasta 3.- uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu Detsembrist jaanuarini toimunud 10. veebruarini toimunud hääletusest kindlustamisse. „Laureaat on tuntud ideekorje järel laekus Väike-Maarja võttis osa lausa 582 inimest. keeleteadlane ja hinnatud õppejõud. valla kaasava eelarve jaoks 15 ette- Silmapaistev on, et lisaks teadustööle panekut. Rahvahääletusele pääses Ene Preem ja õpetamisele seisab Helle Metslang üheksa ideed. Iga hääletusel osaleja arendusnõunik hea ka selle eest, et eesti keelega seo- tud teemad oleks ühiskonnas nähta- val," märkis Reps. Helle Metslang on Tartu Ülikoolis tänapäeva eesti keele professor. Tal Laureaat Helle Metslang. Foto Andres Tennus on suur õpetamiskogemus, peale Tar- tu ja Tallinna ülikooli on ta töötanud süntaks ja selle ajalooline areng: ta F. J. Wiedemanni keeleauhind mää- eesti keele professorina ka Helsingi on seletanud ja mõtestanud eesti kir- ratakse igal aastal ühele isikule väl- ja Oulu Ülikoolis. Ta on juhendanud jakeele arengut laiemalt, kirjutanud japaistvate teenete eest eesti keele uurimistöid kõrghariduse eri astmeil, muuhulgas ka Eesti keelepoliitikast, uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, tema juhendamisel on kaitstud küm- aga vaadelnud ka kitsamalt näiteks eri propageerimisel või kasutamisel. Aas- me doktorikraadi. tüüpi grammatikamuutusi, eesti keele ta tagasi määrati Wiedemanni keele- Helle Metslangi edukusest teadus- käänete funktsioone jm. auhind Krista Kergele, esimesena sai valdkonnas annab tunnistust tema Märkimisväärne roll eesti keele selle 1989. aastal Henn Saari. rohkearvuline publikatsioonide ja alases populaarteaduslikus tegevuses Auhinna suurus on 65 000 eurot. teadusprojektide nimekiri. Tema tea- on Helle Metslangil Emakeele Seltsi dusliku huvi keskmes on eesti keele kauaaegse esimehena. Väike-Maarjas mälestati spordi Väike-Maarjas kõlasid Tartu rahu aastapäeval suurkuju aupaugud 22. jaanuari ennelõunal toimus Väi- sikesena jätnud jälgi jooksuradadele, 2. veebruari keskpäeval kõlasid Väi- ke-Maarja keskväljakul Georg Lurichi treeningsaalidesse, aga ka meie eest- ke-Maarja Vabadussõja ausamba monumendi juures legendaarse jõu- laste kultuuri, meie rahvuse eluraama- juures kolm aupauku Tartu rahule- mehe 100. surma-aastapäeva mäles- tusse. Sest Lurichi elutegevus on aida- pingu sõlmimise 100. aastapäeva tusüritus. nud kaasa sporditegemise jõudmisele auks, süüdati küünlad ja asetati kan- 22. jaanuaril möödus 100 aastat rah- laiemalt eestlaste hulka ja suureks le- gelaste mälestuseks pärjad vaba- vuskangelase surmast. Georg Lurich on gendiks tõusis ta mitmetegi tänu oma dussõjas langenute mälestussamba maetud Armaviri Venemaal, kuid tema mitmekülgsusele: mängis pille, kogus jalamile. sünnikohaks on Väike-Maarja. luuletusi, pidas meie esivanematele Saja aasta möödumist lepingust, „Me ei ole siin täna koos, et rõõ- kõnesid, mis tõesti kõnetasid, mängis mil Venemaa tunnistas Eesti iseseis- must hõisata, vaid selleks, et väärikalt heal tasemel malet, suhtles vabalt eri- vust, olid Väike-Maarjasse tähistama mälestada ja kasvõi hetkeks kiires ar- nevates keeltes ja tegi tänapäevases tulnud vallavalitsuse ja muuseumi gipäevas seisatada ning mõelda meie keeles n-ö kohaturundust kogu riigile, esindajad, kohalikud kaitseliitlased, suurkujule Georg Lurichile. Just täna kogu rahvusele,“ meenutas vallajuht naiskodukaitsjad, kodutütred, pääst- sada aastat tagasi lakkas tuksumast suurkuju. jad ja vallarahvas. ühe sirgeseljalise eestlase süda,“ lau- Mälestamisüritusel asetati monu­ EELK Väike-Maarja koguduse dia- sus Väike-Maarja vallavanem Indrek mendi jalamile pärgi ja küünlaid. Li- kon Juhan Rumm mõtiskles, mis on Kesküla tseremoonial peetud kõnes. saks moodustati Lurichi austuseks need märksõnad või nimed, mis ker- „Tema väga erinevaid väljakutseid keskväljaku tribüünile Väike-Maarja kivad esimesena silme ette Tartu ra- sisaldunud eluratas oli jõudnud selleks gümnaasiumi õpilastest number 100 hulepingu sajandat aastapäeva maini- Mälestushetked Vabadussamba juures. Foto Kristel Kitsing hetkeks 43 eluaastani ja karm haigus sai ning kuuldavale toodi 100 sõna, mis des. "On need inimeste nimed – Jaan dist rahu tegemise. Keegi ei osanud sel päeval olid tulnud Väike-Maarja ta kätte siit Väike-Maarjast üle 2000 km suurkuju iseloomustasid. Poska, Ants Piip või hoopis riigi- ja arvata, et 30 aasta pärast saab ta oma vabadussamba juurde, eesti keele kaugusel Krasnodari krais Armaviris. Georg Lurichist kõneles ka kolma- kohanimed – Venemaa, Eesti, Tartu ülikooli lõputööd praktikasse raken- keeletammikusse, Väike-Maarja kiriku Olles ise sportlasena seljatanud kõik päevaõhtune „Pealtnägija“ saade, kus linn." sõnul on oluline tõsta dada," kõneles Rumm. Diakoni ütlu- juurde. Ta meenutas aega, mil sini- selleaegsed kuulsad maadlejad, jäi ta selgus, et Eestisse on jõudnud meie esile inimesi, kes selle rahu läbirääki- sel oleks Jumal ta nagu väiksena juba must-valge lipu heiskamine oli Ees- kahjuks võitluses haigusega kaotajaks jõumehest teadaolevalt ainsad säili- miste käigus saavutasid. Ta meenutas välja valinud ja teinud oma head tööd. tis rangelt karistatav, aga seda ikkagi ning maeti koos Alaksander Abergiga nud filmikaadrid, mida ka vaatajatega kangelasena Jaan Poskat, kelle pärit- "Jumala silmad otsivad alaliselt neid, tehti. "Ilma liialdamata võib öelda, ühishauda,“ jätkas vallavanem. jagati. Nimelt leiti hiljuti USA Kong- olu ja haridustee oli justkui loodud nii kes lasevad end välja läkitada, kes et nende vaprate inimeste panus on Kesküla märkis, et möödunud saja ressi raamatukogust 1910. aastast pärit tähtsa ameti jaoks. Vaatamata sellele, omavad meelekindlust olla õiglased oluline, et okupatsiooniaastatel jõuti aasta jooksul on kindlasti mitmed eest- filmirull, millel näeb rahvuskangelast et tema kodune keel oli vene keel, oli juhid, keda rahvas tahab järgida." üleval hoida järjepideva Eesti Vaba- lased soovinud, et rahvuskangelase maadlusvõtteid demonstreerimas. Poska läbinisti eestimeelne. "Ülikoolis Väike-Maarja vallavanem Indrek riigi vaimu," kõneles Kesküla ja lisas, säilmed jõuaksid kord tagasi koju. „Siia õppis Jaan Poska õigusteaduskonnas Kesküla tänas kõiki, kes pühapäeva- et seda vaimu ja väge läheb meil iga- kodumulda, millele ta on väikese poi- Kristel Kitsing ja oma lõputööks valis ta sõjaseisun- päevaselt vaja. "Iga aastaga üha kiire- mini muutuvas ajas on vaja eestlaste identiteedi määramiseks teada oma esivanemate, oma keele, oma tavade sisu ja oma riigi ajaloorada." Vallajuht kutsus üles hoidma vaba mõtet ja riigi tuleviku üle vähem vaid- lema. "Meil peab jätkuma vaimu, et viia kokku avatud Eesti ja kaitstud Eesti. Jätkuma vaimu, et me ei vaid- leks homse Eesti arengute üle käed rusikas, vaid vahepeal ka kuulaks üks- teist ja vaataks üksteise poole," sõnas Kesküla ning soovis kõigile head Tartu rahu aastapäeva. Mälestushetkede järgselt kõlasid aupaugud ja esines Väike-Maarja Pa- sunakoor Vallo Taari juhendamisel.

Kristel Kitsing Georg Lurichi austuseks moodustati Väike-Maarja keskväljaku tribüünile siinse gümnaasiumi õpilastest number 100. Foto Kristel Kitsing Tartu rahu aastapäeval kõlasid aupaugud. Foto Kristel Kitsing Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 5 Väike-Maarja Vabadussammas saab 95-aastaseks

Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõ- Enne II maailmasõda toimusid kõik jas langenute mälestussammas avati suuremad üritused samba juures ning Väike-Maarjas 14. juunil 1925. aastal. tänapäevalgi koguneme kirikuaia ette Eesootaval suvel saab sammas 95-aas- erinevaid üritusi tähistama. Mõned taseks. meenutused Eesti Vabariigi tähistami- Sammast on kommunistide käsul sest Väike-Maarjas läbi ajaloo. Fotod lõhutud kahel korral. Taastati see Väi- Väike-Maarja muuseumi kogust. ke-Maarja Muinsuskaitse Seltsi eest- võttel ja avati taas 23. juunil 1991. Kristel Kitsing

23.02.1995 Väike-Maarja Vabadussamba juures. Paremal kõnelemas Väike-Maar- ja keskkooli direktor Arvo Kukk. Taga seismas Väike-Maarja lastepäevakodu lap- sed, paremal Irene Kaldma (musta mütsiga), Ilve Tobreluts (pärjaga) ja Ellu Moi- sa (põleva küünla ja pärjaga). Paremal eraldi Väike-Maarja pastor (praktikant). Foto: Ekke Võhandu

Väike-Maarja Vabadussamba austamine. Autor tundmatu 23.02.1995 Väike-Maarja Vabadussamba juures. Kaitseliitlaste auvalve. Foto Ekke Võhandu

24.02.1997. Väike-Maarja vallavolikogu esimees Jaak Läänemets esinemas Va- badussambast paremal. Tema taga seisab vallavanem Sven Kesler oma pojaga, paremal Mall Lepiksoo, Ilve Tobreluts (küljega) ja teised. Foto Ellu Moisa 24.02.1932. Autor tundmatu

24.02.1997. Esiplaanil lipuga Jaanus Kangu. Foto Ellu Moisa

24.02.1932. Rongkäik Vabadussamba juurde. Autor tundmatu. 24.02.1997. Kõnelemas Vabadussambast Väike-Maarja Gümnaasiumi direktor Arvo, paremal Helene Roos, Irene Kaldma, Jaak Läänemets ja Sven Kesler poja- ga. Foto Ellu Moisa

24.02.1998. Esinemas Väike-Maarja Gümnaasiumi vanema astme tütarlaps Kaida Lell ja noormees Aigar Tarre, paremal pasunakoor. Foto Ellu Moisa.

24.02.1997. Väike-Maarja rahvamaja puhkpilliorkester mängimas Tamme tänaval. Vasakul orkestri dirigent Vallo Taar. Foto Ellu Moisa 6 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Minu Eesti. Minu Väike-Maarja vald Hans Kruusamägi, rukkikuningas Hando Kuntro, kunstnik Minu Eesti, minu kodu! Paneb mõtle- ma, kui niimoodi küsitakse. Tavaline Minu kodu, kus esivanemad on ela- on, et elad Eestis ja ei mõtle sellele, nud juba palju põlvkondi, asub Väike- milline on mu kodumaa, sünnimaa. Maarja vallas Salla külas. See ongi kõi- Olen elanud eririiklustes, kuid ikkagi ge tähtsam side paigaga. Kodutunne olen pidanud seda kohta Eestiks. Suu- ei ole mitte ainult saade televisioonis rem osa elust Vene riigi koosseisus. Ka ja sõna suvalises lauses, vaid hinge- siis tundsid, et eestlast austati. Mul seisund varasest hommikust hilisööni. olid enne piiride sulgemist mitmed Armastuse kujunemisest kodu vastu sidemed Venemaa Karjala osaga. Mä- kirjutas juba Anton Hansen Tammsaa- letan seda usaldust eestlaste vastu. re, kuigi tolleaegne töö ja vaev tegid Kaup anti kätte või toodi lausa Eestis- varakult raugaks. Selles oli tal kahtle- se. Tasuda oli aega, sest usaldati. Kuna mata õigus, et ilma panuseta kodu või usaldati, siis ei olnud mõtteski jääda kogukonna heaks seda õiget armastust võlglaseks. Tasumine toimus ehtsa ja tunnet ei tule. Ajalugu saab hinnata eesti kaubaga nagu sink, vorst, juust – alati takkajärgi ja annab võimaluse võr- need olid väga hinnatud. Olen ka kahel relda. Võrdlusvõimalus võib olla oma- korral seadust rikkunud piiride sulge- korda kahetine, kas sunnib pingutama Hando Kuntro. Foto Asso Sikkar Rukkikunigas perega. Foto Sven Arbet mise aegu piiriületusega. Põhjus oli või paneb kibestunult käega lööma. endaga sõber olev inimene ei püüa mitte jääda võlglaseks nende ees, kes Ajalugu tunneb vana head rootsi-aega, väänata kaaslast oma tahte järgi vaid olid sind usaldanud. lemine muutus peale armeeteenistust, roopa liidu bürokraatia üle. See on äkki täna juba nostalgitsetakse heldinult ka annab vabadust olla. Kuuluda kuskile, Suurel vene ajal mäletan seda ela- peale EPAt. Miski hakkas nagu taga- eestlasele omane olemasolevaga mitte nõukaaega, kuhu jäid ka niinimetatud kus sind ei hinnata, on väsitav mõlema- mise ja tegemise kartust. Kardeti üks- si tõmbama siia, sellesse „kolkasse“. rahul olla. kuldsed kuuekümnendad. See on ka le poolele, mida tuleks vältida. teist, kardeti naabreid, kardeti võimu. Tagasi siia põldude ja metsatukkade Olen uhke, et olen eestlane. Olen minu sünniaeg. Ainuke tõsiselt taga Eestlane on üldiselt ju töökas ja Inimestel ei olnud kindlust tuleviku vahele, tagasi isaisade poolt loodud tundnud suurt naudingut ja uhkust, kui igatseda olev nähtus mulle, on sinna iga ülesputitatud tare koduvallas teeb ees. Olid olnud ju ajad, kui saadeti ko- tallu. Siis kui olid juba tagasi tulnud, olen pidanud Eestit esindama Grüne aega jäänud stabiilsus igapäevaelus. mööda sõites hingele pai. Kui palju ilu- dust kaugele. Mäletan oma vanemaid, tundsid küll, miks emal ja isal oli nutt Woche messil Saksamaal, Milano Expol Selle puudumine täna, tekitab inimes- samaks on muutunud ka meie alevid ja kuidas nad iga hinna eest püüdsid kas- kurgus, kui kõik lapsed olid lennus ja Itaalias, Šveitsis, Soomes. Olen osale- tes palju pingeid ja vaimset kurnatust. vallakeskus. Iga korrastatud koduhoo- vatada mõnda lehma, lammast, siga, ei tea, kas keegi tuleb kodutallu tagasi. nud üleeuroopalisel rahurukki üritusel, Ühed Eesti ja ka loomulikult meie ko- vi pere on andnud oma panuse Eesti et koolitada lapsed. Siit meenub hirm, See oli ju nende elutöö. Kuigi see kõik mis toimub igaaastaselt erinevates duvalla edulood uuel ajal, mis silmaga ilule, ise ehk selle peale mõtlemata. kuidas maeti maha kott vilja õunapuu oli nõukogude ajal, oli neil lootus Eesti riikides. Need on kõik kohad, kus tut- näha, on kindlasti kalmistud. Need va- Rõõmu teeb see, et meie inimesed alla, kui kolhoosis oli pandud toime vabadusele. Mäletan isa usku asjade vustame Eestit, kodukohta. Rukkiku- remalt pisut kõhedust tekitanud morni on muutunud julgemaks, astuvad vas- suur vargus. arengusse, kui ta ükskord ütles: „Poiss, ningana võin öelda, et meie põldudel olemisega kohad on tõesti muutunud. tu metsade ja looduse lagastamisele. Aga see oli aeg, kus me elasime. küll sa näed. Tuleb aeg, kui teie poisid kasvatatud rukkist valmista- Jõulude paiku võtsin seekord rohkem Sekkuvad, kui loomadele tehakse liiga Südames kõik mõtlesid vabadusest. sõidate helikopteri ja lennukiga!“ tud leib, on olnud hästi esindatud nii aega läbi käia sõprade, lähedaste ja ja ulatavad abikäe nõrgemale. Ruma- Räägiti omavahel, kuid välja ei juletud Elu läks edasi minu kodukohas messidel kui rahurukki üritustel. Siit ka tuttavate kalmud. Lõputult palju eri- lust ja teadmatust saab ravida hea sõ- öelda. Eesti lipp sini-must-valge oli külas, Simunas. Kogu piir- rahurukki moto „Ei ole rahu ilma rukki- nevaid mälupilte, hetki ja mälestusi jäi naga edukalt ja seda tulebki teha. peidus, kuid igas peres olemas, ooda- kond muutus jälle lähedaseks ja kodu- ta ja rukist ilma rahuta.“ nende tundide sisse seal küünalde sä- Kui Georg Lurich oli suursaadik tes oma aega, et vabalt lehvida. seks. Tuttavaks said uuesti inimesed, Rääkides veel rukkist ja leivast, siis ras. Selliseid hetki iseendale on inime- ajal, mil meil veel isegi oma riiki pol- Kolhooside aeg oli aeg, kus suurt keda polnud ammu näinud, meelde pidasime Eesti Rukki Seltsiga õigeks sele hädasti tarvis, nagu ka halbu aegu, nud, siis selliste saadikute järgi tänasel osa mängisid suhted. Et majand häs- tulid põllud ja metsad ning rajad, kus tähistada Eesti Vabariigi 100 sünni- et õnne selle taustal paremini ära tun- päeval oleks vajadus kasvõi unistus- ti elas, mängisid suurt rolli esimehe sai lapsepõlves maasikaid nopitud ja päeva üritusega – „100 rukkipõldu ja da. Õnnelikud inimesed on ilusad, ilu tes. Öeldakse, et unistustel on vahel suhted. Kolhooside algusaastatel oli kõrde aetud. Püüdsin uuesti kogukon- miljon juubelileiba Eestile!“ ning seda ja ilumeel teevad jällegi õnnelikumaks. kombeks täituda. Seniks aga talupoja ka minu ema kolhoosi esimees. Üks da sulanduda. just meie vallas rukkikuninga maadel. Nõnda see ring pöörleb. Minu sõprade tarkust, seda meie enda oma, kindlalt põhjus, miks mina üldse olemas olen, Algamas oli uus ajajärk. Eestlane Üritusel oli suur menu, õnnestusid nii hulgas on palju selliseid ilusaid. Ise- kasutuskõlblikku! on see, et ema soovis kolhoosi esime- hakkas tundma ennast jälle pereme- külv kui ka lõikus. Kokkuvõttev film on he kohast pääseda. Minu ilmaletulek hena. Isemajandamised, erastamised, saadetud Eesti rahvamuuseumi. päästis tema sellest vastutusest. talupidamised, balti kett, rahareform Olen pinnuks silmas Eesti tasemel, Ajad läksid, algkool Simunas, kesk- – kõik see oli suund eesti iseseisvu- kui panen kokku korvpallivõistkonna, Anu Kotli, arhitekt kool Rakkes, kõrgem kool EPA. Tuleb sele. Eestlane tahtis olla vaba ja ise mille nimeks on Simuna Ivax või lihtsalt tunnistada, et kõik see toimus nõuko- otsustada, olla peremees omas kodus, Simuna. See on märk sellest, et tahan Maailm on suur ja lai, aga igale poo- gude Eestis. Haridustee algus kodu- omas vallas, omas riigis. Otsustusõi- näidata maailmale seda väikest kohta le ei jõua. Vahel on tunne, et kas pean kohast peale. Kõik koolid, kus kulges gus on meil jäänud, palju surub peale Eestimaal. Nii mõnedki ülemaailmsed minagi olema see, kes kõikide maailma minu haridustee, on jäänud südamelä- ühiskonna muutus. Peame pingutama mängud on võidetud. Üks meeldiva- vaatamisväärsusteks kuulutatud ilusa- hedasteks. Samuti ka klassi või kursu- rihma, vaatama oma tegemisi ja aru matest võistlustest Fimba MMilt Jaa- te kohtade erakordsust oma kohalviibi- sekaaslased, kellega sageli kohtume. andma. Vallad liituvad. Võitlus käib panis, kui suutsime alistada Ameerika. misega kulutama pean. On ju olemas Ei kujuta ette, et kunagi võivad nad jää- selle eest, kus on tulevikus kool või Nendelt võistlustelt ka kuulsus Eestile üks väike tükk maakerast, mille käe- da tühjadeks. Üks parimaid meenutusi mõni teine asutus. Kindlasti tahaks, et ja muidugi Väike-Maarja vallale, mille käiku ja korrashoidmist ei tohiks teiste Simuna uue kooliosa ehitusest oli see, Väike-Maarja oleks ka edaspidi keskne osaks on ka Simuna. hooleks või lohakile jätta. kuidas vahetunni ajal klasside kaupa, koht vallale. Ja mitte ainult Väike-Maar- Kuigi elan Äntu külas, siis pean ikka- Eesti on väärikas oma keele, oma käest-kätte teise korruse ehitajatele ja, vaid et suudaksime ka kõikides teis- gi kõige kallimaks Avanduse küla – oma ilumeele, oma maa ja metsade, inimes- telliseid kätte andsime. Tundus küll, et tes külades hoida sees väärika eluviisi, sünniküla. te ning vaimujõuga. Olla osaline sel- oleme oma osa ise seina pannud. et saaks uhkelt öelda – Väike-Maarja Head Vabariigi aastapäeva kogu lises väärtussüsteemis on suurepärane Elu läks edasi. Lapsepõlves sai vald on minu koduvald. valla rahvale! Üksmeelt! Tervist! Õnne! ja kõige sellega sügavamalt tuttavaks mõelda laia ilma peale. Oli tunne, et Kõigega kindlasti rahul ei saa olla, Koostööd! Armastust! saamine on lõpmatult huvitav. ei iialgi tule tagasi siia, kus on nii palju nagu Vene aeg me polnud rahul vene Viimasel ajal olen ma järjest rohkem muret, probleeme ja isegi vaenu. Mõt- võimuga. Tänapäeval ma vinguksin Eu- vaimu ja tegevuse kaudu seotud Väi- ke-Maarjaga. Eks sellele aitavad kaasa ka paljud Väike-Maarja inimesed, kelle Anu Kotli. Foto Kristel Kitsing Hanno Tamm, Tisleri talu peremees tegevus ja ettevõtlikkus ning kohaliku Minu isa kodutalust avaneb üle põl- kindlalt edasi. elu edendamise huvi kattuvad suurel lega teretada, kellega meil on ühiseid dude vaade kahele pühale paigale – Minu vanemad, Hilja ja Rein Tamm määral minu lapsepõlvest pärit arm- ettevõtmisi, mis loodetavasti jätkuvad mäele ja Väike Maarja kiriku- kutsuti 1935. a tööle Tapa linna. Sündi- sate mälestuste täiendamise sooviga. ja haaravad kaasa uusi huvilisi. le. Need pühad majakad räägivad iga sin Tapal 1939. a vabas Eestis. 1941. a See on koht, kus on sündinud minu Mul on hea meel, et mul on üks oma päev läbi ajaloo, läbi keeruliste aega- suvel põletas punane hävituspataljon isa, kalmistule on maetud vanaisa ning koht Eestimaal, mille käekäik läheb de meie armsast Eestist, meie rahvast, maha Tapa südalinna. Tules hävis meie tema õde ja ema. mulle korda ja kus saan ka ise natuke meie kultuurist ja maa elulaadist. hästi sisseseatud elamine. Aga meid Minu armsad mälestused pärine- kaasa aidata. Ema kodutalu Kasemäe asub Loksa päästsid juured – kodutalud. Kogu ras- vad aga kuuest esimesest aastast, mis Sügavat huvi kõigile oma lähedaste külas Vao ürgoru põhjas Porkuni järve ke sõja aja toitis ja andis peavarju pal- möödusid Väike-Maarjas. Lapsena väärtuslikkuse märkamiseks, hoolimi- ja Porkuni lahingupaiga lähedal. Seda judele eesti küla ja eesti talu. Kõik me jäävad mällu mingid ruumilised pil- seks ja hoidmiseks! talu majandab minu väimees, isatalu teiega tuleme rehetoast! did – kohad, vaated, inimesed, nimed, pean ise. Kuigi õppisin Tapa gümnaasiumis, sündmused. On tohutult huvitav aas- Vao vald (Väike Maarja vald) on ol- möödus minu aeg Väike Maarjas kodu- takümnete tagant kontrollida nende nud läbi aegade eduka maaviljeluse, taludes. Maatöö ja -elulaad on mulle mälestuste paikapidavust, täpsustada kultuuri- ja hariduselu keskus. Viljandi- olnud kogu aeg hingelähedane. kohti, üllatuda olude muutunud pro- maal Kõo vallas oli 20. saj algul kõige 1964. a lõpetasin Peterburi toidu- Hanno Tamm. Foto Kristel Kitsing portsioonidest, tunda ära kohti, nime- rohkem jalgrattaid, aga Vao vallas oli ainete instituudi ja asusin tööle Saku sid ja seoseid, millele seni ei osanud hiliselt Väike Maarja piires. kõige rohkem rehepeksu garnituure. õlletehasesse. 1965. a hakkasin tead- aadressi anda. Kui Eesti sai vabaks ja talumaad See räägib ise enda eest. likult koguma etnograafilist vanavara Eks selline egoistlik huvi on olnudki anti tagasi, oli mul ainult üks eesmärk Minu esivanemad osalesid Vao val- Tisleri talusse. Püüdsin päästa meie tihedama kontaktiotsimise aluseks ja – taastada kaks talupidamist. See läks la ja Väike Maarja koguduse kultuuri- ja rahvakultuuri nõukogulikust hävingust. nüüd on mul tore tulla Väike-Maarjas- ka korda. Taastasime ka Väike Maarja hariduselus. Tsaari ajal, kui oli tugev Seepärast ongi minu side ja juured Väi- se, kus on juba suur hulk inimesi, kel- venestamispoliitika, kanti eesti vaimu ke Maarja vallas. Tegutsenud olen põ- Põllumeeste Seltsi. Elagu Eesti! Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 7 Aime Kinnep, koduloolane ja Rakke Hariduse Vallo Taar, Väike-Maarja Seltsi endine esinaine muusikakooli direktor Sündisin Kurtna külas, mis praegu kuu- kodukoha kultuurielu rikastamiseks Asusime elama koos abikaasaga Väike- lub Väike-Maarja valla koosseisu. Pea- tehtu eest. Maarjasse 1982. a augustis. Siia sattu- le Kurtna algkooli ja Simuna põhikooli Olen alati tundnud huvi kodukoha sime puht juhuslikult, ei teadnud me lõpetamist õppisin kaks aastat Väike- ajaloo vastu. Aastate jooksul kogu- Väike-Maarjast suurt midagi. Kuna oli- Maarja keskkoolis. Kuna kolisin 1964. nes suur hulk materjale Rakke ja selle me mõlemad kultuuriharidusega, siis aastal elama Rakkesse, siis lõpetasin ümbruse kohta. Kui 1996. aastal astu- asusime tööle Väike-Maarja kultuuri- keskkooli Rakkes. sin taasasutatud Rakke haridusseltsi majas – mina direktorina, Mare kuns- tilise juhina. Enne meid töötasid siin Kui ma viieaastaselt lugema õppi- liikmeks, ei osanud arvata, et kolme tublid kultuuritöötajad Reet Alavere sin, sai minust Kurtna külaraamatu- aasta pärast saab minust selle seltsi ja Helle Varda. Kultuurielu oli vilgas, kogu lugeja. Mulle meeldis lugeda ja esimees kahekümneks aastaks ja veel püüdsime taset mitte alla lasta ja ka raamatukogus käia. Teises klassis joo- viimased kaksteist aastat „kaugjuhti- oma nägu leida. Toimus palju üritusi nistamistunnis valmistatud kartulitem- misel” Pärnust. Lisaks seltsiga korral- – pereklubid, noorteõhtud, lastehom- pel leidis kasutamist minu kodustes datud arvukatele üritustele juhendasin mikud, diskod, ballid jne. Isetegevus- lasteraamatutes, millest mõni on veel jõudumööda seltsi näitetruppi ja män- kollektiive oli üle 20 ja Väike-Maarja Vallo Taar. Foto erakogu praegugi alles. gisin vajadusel ka ise mõnes lavastu- kultuurimaja mitmed kollektiivid saa- Võtsin 1966. aastal meelsasti vastu ses. Tekkis soov näidata, et Rakke ja vutasid vabariigis kõrgeid kohti. Tuge- valdadel olid kehvakesed. Ometi kool kutse asuda tööle raamatu- selle ümbrus on enamat kui üks väike va õla pani alla Väike-Maarja kolhoos alustas tegevust ja kooli direktoriks kokku. 1975. aastal kutsuti mind tööle töölisasula. Tunnetasin Rakke kandi (esimees Boris Gavronski), kes toetas sain mina. Tuli muretseda kõik pillid, Rakke raamatukogu juhatajaks. Mulle suurepärast „kultuurikihti”, mis vajas kultuurielu. Oli paremaid aegu kui ka noodid ja leida õpetajad. Suurt abi meeldis mu töö ja see viis 1976. aastal jäädvustamist nii kaasaegsetele kui ka tagasilööke, aga rahvas võttis aktiivselt muusikainstrumentide muretsemisel Viljandi kultuurharidustöö kooli kaug- tulevastele põlvedele. Näitekirjanik osa kõigest, mis pakuti. Siin sündisid saime Eesti Kultuurkapitalilt ja lahke- õppe osakonna lõpetamiseni. Õppides Hugo Raudsepale, kirjanik Riho Lahile Aime Kinnep. Foto erakogu ka meie lapsed Anti ja Taavi, kes kas- telt annetajatelt. Alustasime 50 õpilase tundma lugejate soove, püüdsin jõuda ja endisele Rakke seltsimajale paigal- vades sukeldusid samuti aktiivselt kul- ja 6 õpetajaga. Nüüd, Eesti Vabariigi „Laula, laula, suukene, liigu linnukee- 100ndal aastapäeval on meil au tea- selleni, et raamatufond sisaldaks lu- dati minu ettepanekul mälestuskivid, tuurielu tegemistesse ja peavad Väike- lekene.” Kõike seda olen teinud sel- tada, et Väike-Maarja muusikakoolis gemist igaühele. Soovisin, et nii noor mälestustahvlitega tähistati zooloog Maarjat oma koduks. leks, et tulevastele põlvedele säiliks õpib sada õpilast, keda juhendab 12 kui vana tunneks – raamatud on targad Heinrich Riikoja ja lastekirjanik Marta Raskemad ajad algasid siirdeajal, ja nendeni kanduks edasi eelkäijate Eesti Vabariigi taassünniga. Riik oli õpetajat. Koolil on filiaalid Simunas ja sõbrad, kes ei vea sind kunagi alt. Li- Sillaotsa sünnikohad, paigaldati mä- poolt tehtu. Rakkes. Meie õpilased on saavutanud saks raamatukogutööalastele koolitus- lestuspink suurtööstur Karl Kadakale. vaene, vald vaene ja võimalused ahe- Nüüd, olles suurema osa ajast ee- nesid. Inimesed kaotasid töökohad kõrgeid kohti vabariiklikel konkurssi- tele olid ürituste korraldamisel abiks Olen pidanud enda kohuseks kirjutada mal kodukohast, on meeldiv ristsõnu ning elukorraldus muutus, aga kultuu- del, tuues tunnustust Väike-Maarjale. Juhan Kunderi rahvakoolis omandatud artikleid ajalehtedele ja ajakirjadele, lahendades leida neist näiteks rielu siiski toimis ning isetegevuses oli Väike-Maarjast on saanud viimastel giidiamet ja rahvakultuuri arendus- ja korraldada kohtumisi ja konverentse Rakke kooli või rukkikuningas Hans ka arenguid, tekkis uusi huviringe. aastatel kaunis paik oma esindusliku koolituskeskuses omandatud harras- Rakkega seotud tuntud inimestest ja Kruusamäe fotod. Tore on üllatada mä- 1995. a sügisel alustas tegevust Väi- keskväljaku, uhke vallamaja, spordira- tusteatrite lavastajakutse. Tundub, et inimestega. Neile lisanduvad ettekan- lumängukaaslasi kiirete ke-Maarja pasunakoor, mis tegutseb jatiste, tänapäevaste kaupluste ja ter- ma pole vist kunagi olnud traditsioo- ded, kui mind on kutsutud esinema ko- vastustega küsimustele Faehlman- aktiivselt tänaseni. visekeskusega ning on ilmekas näide, niline raamatukoguhoidja. Alati meel- dukandist pärit kirjanikest ja kunstni- ni, Lutsu, Wiiralti ja Baeri kohta. 1996. a loodi Väike-Maarja muusika- et Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega dis midagi uut välja mõelda ja vabast kest, keda on siitkandist pärit mitmeid. Olen püüdnud teha oma tööd alati kool. See oli tolle aja kohta väga julge on ka maaelu saanud uue hingamise. tahtest korraldada mitmeid mitte raa- Olen kokku pannud raamatud „Faehl- südamega, mis on minu austuse ja tänu otsus, sest majanduslikud võimalused Elagu Eesti! matukogunduslikke üritusi kodukandi mann ja Rakke”, „90 aastat rahvahari- väljendus kodukoha vastu. Alatiseks rahvale. See algatus pälvis korduvalt duse seltsitegevust Rakkes”, „Rakke jäävad mulle meelde kodukandist pä- äramärkimist ja osalejaid üritustel oli hariduse seltsi kümme tegevusaastat”, rit heasoovlikud ja abivalmid inime- Raul Rebane, alati palju. Mulle on omistatud ka Rak- „Karl Kadak. Karjapoisist lubjakunin- sed, kellega aastakümnete jooksul on ke valla Aasta Õpetaja ja Rakke valla gaks”, „Eduard Wiiralti noorusradadel”, palju ühiseid tegemisi olnud ja kultuu- kommunikatsiooniekspert Aukodaniku nimetused, ikka seoses „Rakke haridusseltsi sada aastaringi”, rikiht, mis on siinkandis rikkalik. Juba aastaid olen ma oma kodukandi maldas lastele haridust anda. Ei tea, kas tutvustamiseks teinud isikupärast akt- see on tõsi, aga jutuks hea küll. siooni. Saadan oma linnasõpradele Mõnikord käime vaatamas Kellavere Egne Liivalaid, õpetaja ja tantsuseltsi Tarapita meili ja kutsun nad reisile mööda kul- radarit ja sealt kaunist vaadet Simuna tuurilist Lääne-Virumaad, aga tegelikult kirikule. Simuna ongi järgmine peatus ja juhendaja vaatama Väike-Maarja kanti. Pandivere seal on palju, mida vaadata ja rääkida. Minu Eesti: 45 339 ruutkilomeetrit, 1 tas laia ja avatud tee Väike-Maarjale küla poisina ongi Maarja minu jaoks mit- Struve kivi muidugi, Pedja jõe algus, Va- 328 360 inimest. Seenemetsalõhnaline, minu südamesse. See tee on olnud täis te niivõrd koht, kui kant. badussõja monument ja Avanduse mõis kuldreneti krõmpsuline, murakame- õppimist, harjumist, identiteedi kriise: Saame Paeriiki tutvustava infotahv- koos Lüttge looga. Sealt edasi Võivere kine, jõulusüldi hõnguline, suusatõr- kes ma olen, kuhu ma juurtega kuulun, li juures kokku ja teeme väiksese tiiru veski, kust Tõnu Kaljuste viimane kord vane, kiisunurruline, ämma praetud missugused rahvarõivad on päriselt Maarjas – Lurich, muuseum, Maa Esto- kuidagi lahkuda ei tahtnud ja uuris Stru- soolalihakrõpsune, Kalevi staadioni- „minu“, kas peab näiteks arvestama nia, kirik, pargid, monumendid jne. Kii- ve lugu põhjalikult. Miks, eks ta ise tea. murune, puhtaveeline, lastenaerune, ka lätlastest vana-vanematega. Saa- dan Väike-Maarja parnassi. Siis sõida- Edasi Ebavere, Vao ja Kiltsi mõis, looreha-kõlksuhäälne, Tartu-vaimne, tus on andnud erinevaid elukohti, kaks me minu vanematemajja Triiki, kus on pilk Äntu järvedele ja siis uuesti Maar- laulukaarekõlane, järvede-jõgede-me- ägedat poega, sõbrad. Olen tundma väike kohv ja väike jutt. ja kaudu Porkuni lahingupaika vaatama, Kui autosid on rohkem, siis saavad sealt üle Kullenga Kadila ja Rohu baasi- reäärne, sookure huikeline, saunaviha- õppinud kohalikku ajalugu, kultuuri- teised walkie-talkied ja reis algab. Tih- desse. Need on mu lapsepõlvemetsad ne, munakivi-teedene, võililleline. Ni- väärtusi ja loodusvaramut. Tunnen uh- ti peatume Läänemetsa Jaagu farmis ja sealt on vist tonne seeni välja too- mekiri, mis täieneb, ununeb ja siis oo- kust, et meie pere lapsed on saanud Avispeal, sest linnainimeste teadmine dud, aga sõpru hämmastab alati vene tamatutes kohtades kogu jõuga uuesti siin kasvada, haridust omandada ja maaelust on väike. Kõik lahkuvad sealt sõjaväe tohutu hulk ja mastaap siinse- hinge, ninna ning meeltesse poeb. huvialadega tegeleda. Hindan väikest heas tujus ja suurte muljetega. Autosõi- tes metsades. Siis üle Raeküla Pandive- Minu Väike-Maarja: 682 ruutkilo- kohta, kõik-tunnevad-kõiki meelsust. du ajal räägin ma neile Tabelinusest ja resse, mille põlenud mõis oli kunagi nii meetrit, 5869 inimest. Väike-Maarja Tunnustan kõrvalt vaatlejana või osali- Egne Liivalaid. Foto erakogu kohalikust geograafiast, veest ja fosfo- minu kodu kui esimene kool. Ja ongi aeg tekkis mulle mälukaardile 1980. aas- sena erinevate ettevõtjate, arendajate, riidist. Määri mõisa juures saab rääkida lõpetada, sõidame üle Eipri Triiki, kus tormised teismelise ja õpinguaastad tal vanematega esimest korda siit lä- asutuste, MTÜ-de ja lihtsalt sõprade Manteuffelist ja kummikinnastest. on siis suur söök ja suur jutt. Söök on Väike-Maarja-Tartu-Tallinna liinil pen- bisõidul olles. Tarbijate kooperatiivi koosluste pingutusi, et elu Väike-Maar- Kui rohkem aega, käime Pudivere tavaliselt värske kukeseenekaste. puhvetis (praeguse Grossi poe teisel jas oleks pidevas arengus. Hea tunne deldades. Lubanud ajada juured hari- kaudu Vilde sünnikohas. Alati kiidan, Ka sellel aastal on inimesed tulemas korrusel) müüdi banaane! Tavalisel, on lugeda kohalike eelnevate põlvede dusvaldkonda ning rahvatantsumaasti- et väga väikese ala peal on sündinud ja vist isegi palju, sedapuhku enamik suvalisel suvepäeval, mitte valimistega vägevatest tegudest ja näha tänaseid kule. Kodu ja maa on minu jaoks täis Vilde, Kreutzwald, Faehlmann, õppinud Tartu ülikoolikaaslased. Keegi mu sõp- ega 1. mai paraadiga seoses. See koht vägevaid ennast talletamas kogukonna puudutusi, talismane, üheshingamist, Tammsaare ja siin on olnud kodukant radest siitkandist kurvana lahkunud ei salvestus mulle sellest hetkest ülipõ- mälusse erinevate paikkonda rikasta- panustamist, minemist, tulemist ole- suurele hulgale kultuuriinimestel. Te- ole ja on päris kindel, et nad räägivad neva banaani-külana. vate tegevustega. mist ja jäämist. gelikult on see peaaegu arusaamatu, et edasi oma sõpradele. Kohutavat teismelise sisseelamis- Kodu, maa ja pere on mulle andnud Elage ja hoidke iseennast, kodu, selline kontsentratsioon kultuuri on siia Enda kodukanti kiitmast ei tohi vä- aastat ma ei meenuta, aga keskkoolis võimaluse elada kolmteist muretut Väike-Maarjat, Eestit, meie maad! sattunud. Ma ise olen seda seostanud sida ja äkki keegi saab minu meetodist tekkinud armastus ja tantsuhuvi sillu- lapsepõlve aastat Tartus ning tulised- piiritusemüügist tulnud rahaga, mis või- eeskuju. Liivika Harjo, MTÜ Võivere Tuuleveski eestvedaja Eesti tähendab minule kodu ja kodus pärast on mul väga hea meel, et saan on kõige tähtsamad inimesed. Need elada ja tegutseda siin, kus on minu on ennekõike minu pere, minu ema, juured. Küllap just seetõttu olen val- õed ning nende lapsed ja lapselapsed. mis kaasa mõtlema ja panustama sel- Kuid mitte ainult. Mida vanemaks ma lesse, et nii minul endal, minu perel, saan, seda huvitavam on teada, kes kui ka meie külalistel, oleks siin hea ja olid minu esivanemad. Just siin Simuna huvitav olla ning põhjust ikka ja jälle ja Rakke kandis on juba mitu põlve ela- tagasi tulla. nud minu inimesed. Olen üsna kindel, et nii mõnigi neist on käinud kunagi ka Kaks lahutamatut sõpra Pandiveres: (vasakult) Valter Pugonen (1954-2020) ja loo Võivere veskis vilja jahvatamas. See- Liivika perega. Foto Katri-Miili Järvesaar autor Raul Rebane. Foto erakogu 8 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Minu Eesti. Minu Väike-Maarja vald Siret Kotka, riigikogu liige Kadri Kopso soovitab: kodumaa Seda lugu kirjutades mõtlesin ma nei- ükskõik, mis ametil, on tal selleks väga le noortele inimestele, kes ei ole pärit suur võimalus. Vaatamata sellele on sünnipäevaks heeringtort rikkast perekonnast, kuid soovivad suur roll ka inimesel endal, kui sihi- Meie peres, nagu ilmselt sadades pe- kesteks tükikesteks. Sega hapukoor ja olla tulevikus edukad ning viia täide kindlalt tööd on ta valmis tegema oma redes üle Eesti, on Eesti Vabariigi aas- Kreeka jogurt omavahel. Leota želatii- oma elu eesmärke. eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu ma tapäeval kindlasti laual must leib. Ena- nilehti veega kaetult u 5 minutit. Kuu- Minu lapsepõlv möödus Väike- väidangi, et Eestimaa on võimaluste masti kiluvõileibadena. Aga mõnikord muta väikeses kastrulis vesi ja sulata Maarja vallas asuvas pisikeses ja maa, peab ainult olema piisavalt loov vahetan need millegi natuke ebatra- selles želatiinilehed. Vala pidevalt se- armsas Triigi külas. Sellele ajale ta- nende nägemiseks ja kasutamiseks. ditsioonilisema vastu ja teen vahel- gades sulatatud želatiin nirena hapu- gasi mõeldes saadavad mind head ja Miks on Väike-Maarja vald minu duseks hoopis heeringatorti. Selleks koore-jogurtisegu sisse. Lisa heeringa- helged mälestused, kuid mõistagi oli jaoks nii eriline? sobib Kaarli talu must leib väga hästi. tükid ja sega täidis läbi. Vala täidis lei- hetki, mida oli väikese tüdrukuna ras- Isegi kui elu teeb oma keerdkäike, Retsepti leidsin mitukümmend aastat vapõhjale. Tõsta tort külmkappi ja lase ke enesele teadvustada. Väga paljud siis ei maksa unustada oma sünnikoh- tagasi, kust, seda enam ei mäletagi. 4-12 tundi hanguda. Seejärel eemalda Eestimaa pered elavad kitsikuses ning ta. Väike-Maarja vald on minu lapse- Rõõmuga avastasin sarnase, ent natu- vormist ja tõsta serveerimisalusele. see olukord pole ka mulle võõras. Minu põlvekodu ja seda ei muuda miski. See ke kaasaegsema variandi Mari-Liis Ilo- Kaunista keedetud muna, hakitud ema kasvatas mind koos vendadega koht, kuhu alati tulen sooja südamega veri toredast toidublogist „Siit nurgast punase sibula, rohelise sibula ja tilliga. üksi ning seega oli lapsepõlves hetki, ja hea tundega. Näiteks pärast töist ja sealt nurgast“, kus on igal aastal ka kus pidin poeriiulilt leitud mänguasja nädalat pealinnas, pakub just see paik Eesti sünnipäevapeoks midagi uut ja sinna tagasi panema, sest raha oli alati mulle võimalust oma mõtteid värsken- Siret Kotka. Foto Aivar Kullamaa huvitavat välja pakutud. väga loetud. Siiski olen veendumusel, dada ning siinsed mälestused lapse- tega ning jagavad neid olulisi tarku- HEERINGATORT et raskused on ületamiseks ja loovad põlvest toovad hingerahu südamesse. seteri ja püsivaid väärtusi kogu eluks. Koostisosad inimestele tugeva vundamendi kogu Nii olengi kevade ootuses, et taas jalu- Väärtusi, mida võib-olla igapäevaselt Põhi: ülejäänud eluks. Sihikindluse ja ees- tada värskelt haritud põldudel. Vaada- ise pole tähelegi pannud, kuid samas 250 g natuke tahkemat rukkileiba märgile orienteeritusega on võimalik ta, kuidas loodus läheb taas rohelusse käivad inimesega alati kaasas nii teiste 70 g võid meil kõigil väga kaugele jõuda. Isegi ning pisikesed sipelgad päikesekiirte inimestega suhtlemisel või otsuste te- Täidis: siis, kui see teekond ei paista olema taustal vilksalt askeldamas. Just nii gemisel. 250 g vähesoolast heeringafileed lihtne, on lõppude lõpuks kõik meie nagu loodus teeb restardi, on see suu- Kokkuvõttes on oluline hoida alati 400 g hapukoort endi kätes. Ja nagu elu näitab, ei pea repärane aeg ka inimesele uute sihti- pea püsti ja liikuda sirge seljaga oma 200 g maitsestamata Kreeka jogurtit selleks olema tingimata pärit jõukast de seadmiseks. Kahtlemata puudutab elu eesmärkide poole. Meie vallast on 2 sl vett perest või elama moodsas elamurajoo- sügavale enesesse sisse vaatamine ka sirgunud mitmeid tuntuid persoone, 4 želatiinilehte nis pealinna lähedal. neid noori, kes peagi kooli lõpetamas kes on suutnud takistustest mööda Kate: Eesti on võimaluste maa ja kelle jaoks maailm kogu hiilguses põigata ning jõuda soovitud punkti. 3 keedetud muna Eesti on edumeelsetele noortele avatud. Tihti arvatakse, et see on õnn, kuid 1 punane sibul hea paik oma unistuste täideviimiseks, Tõepoolest, juba ajalooliselt oma minu arvates on selle taga olnud ini- rohelist sibulat, tilli, kappareid sest meie ühiskond on hulga rohkem meie kogukond tuntud kui hariduse, mese enesekindlus, usk ja tahe, mis Riivi leib või purusta köögikombai- karjääriredelil liikumiseks avatud, kultuuriloo ja väärtuste hoidjatena. Sel peaksidki olema olulised meie kõigi nis peeneks pudiks. Sulata või ja sega võrreldes näiteks suurriikide USA, Su- hetkel kui käisin Väike-Maarja gümnaa- elus. leivapuruga. Kata 20 cm lahtikäiva urbritannia või Saksamaaga. Meie riigis siumis, siis ma seda niivõrd ei osanud- vormi põhi küpsetuspaberiga. Vajuta on konkurents väiksem, kuid sotsiaal- ki hinnata. Praegu on ülimalt tänulik leivamass ühtlaselt põhjale. Nüüd val- ne mobiilsus kõrgem. See tähendab, kõikidele inimestele, kes igapäevaselt mista täidis. Selleks haki heeringas väi- et kui inimene soovib saada tegijaks tegelevad siin elavate noorte inimes-   RISTSÕNA. Minu Eesti. Minu Väike-Maarja vald Lahenda ristsõna ja saada see Väike-Maarja valla infolehe toimetajale: Pikk 7 Väike-Maarja, 46202. Lahendajate vahel loosime välja kolm raamatut “Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja”. Võitjatega võtame ühendust ja avaldame märtsikuu lehenumbris.

ALLA: 1. Ühe „mütsi alla“ koonduvad vanad, noored ja pisimad - üks targem kui tei- ne. 3. Nelja korrusega teadmistepagas Väike-Maarjas. 5. Vanim ehitusmälestis Väike-Maarjas. 6. Helisev maja Väike-Maarjas. 7. Mis mõisas sündis kirjanik Eduard Vilde? 8. Eesti väikseim linn on... 9. Ühes Väike-Maarja „metsas“ kohtuvad paljud kuulsused. 11. Maja, mis valmis Väike-Maarjas 8 kuuga, on kandnud kolme nime. 12. Euroopa väikseim linn, kus tegutseb täismõõduline professionaalne teater? 13. Kelle kuju „veereb“ Väike-Maarjas vaimu ja väega. 17. Esimesed kirjalikud andmed Väike-Maarja ümbruse kohta pärinevad 13. sa- jandist. 1219. aastal on Läti Henriku kroonikas mainitud …. 18. Eesti põhjapoolseim saar on ... 19. Üks mees valvab Väike-Maarjas õpilaste istutatud vahtraparki, mis rajati juba 1934. aastal. 20. Pandivere kõrgustiku ja kogu Põhja-Eesti kõrgem tipp.

PAREMALE 2. Eestil on pikim maismaapiir... 4. Milline on kõige sagedasem esinev tänavanimi Eestis? 10. Mille koostas riigivanem ja ühistegevuse edendaja Käru külas sündinud Ju- han Kukk? 14. Eesti pikim jõgi on... 15. Oli Väike-Maarjas tütarlastekool ja kihelkonnakool, kuid mis on seal nüüd? 16. Mis allikast saab alguse Pedja jõgi? 21. Eesti asub Läänemere ... 22. Esivanemate mälestusterajal. 23. Eesti läänepoolseim saar on... 24. Mis riigist on pärit Eesti vapi motiiv?

NIMI: TEL NR: Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 9 Üdini positiivsed sõbrannad Airi ja Maime hindavad üksteises ustavust Kui ülejäänud maailmas on 14. veeb- ruar valentinipäev üldisemalt tuntud kui armunute päev, siis Eestis teatak- se seda pigem sõbrapäeva nime all. Maime Part ja Airi Einsalu on sõbrad ja ettevõtjad, kelle päevi on täitnud suhtlemine kooliajal, kodus, sõpra- dega. Näost näkku, telefonis, sms- idega, arvutis. Sõnadega, naeruga, ilmetega, poosidega. Tamsalu juurtega Airi ja väike- maarjalane Maime tunnevad teine- teist 80ndatest. Nende mehed (Avo Part ja Ants Einsalu – toim) on väga head sõbrad ja elu on kuidagi väga sarnaselt läinud, nagu nad ise seda iseloomustavad. Aastakümneid pärast tutvust jagub neil tänapäevalgi tei- neteisele küllaldaselt häid sõnu, mis terveks päevaks hea tuju loovad. Sõp- Airi (vasakul) ja Maime naudivad koos lillepoes töötamist. Foto Kristel Kitsing Maime (vasakul) ja Airi on asutanud Väike-Maarjasse esimese lillepoe. Nende ruse aluseks peavad nad aga eelkõige sõprus on kestnud aga veel pikemalt. Foto erakogu ustavust. „Meil klappis kohe nii hästi,“ mee- omavahel hästi läbi saada ja ei lase Aga magusat armastavad naised küll nutas Airi esimesi kohtumisi Maime- endale mingit sellist energiat sisse,“ „Sageli, kui on mingi tähtpäev ja me ga. „Mul on nii meeles, kui ma Maimet selgitas Airi ja kinnitas, et Maime on koos tööl oleme – näiteks naistepäe- esimest korda nägin. Ta on praegugi talle väga kallis inimene. „Kohe ausalt val, siis ostame kondiitriletist midagi väga külalislahke, aga kui me tutvusi- ei oska öelda, mis see võiks ollagi, mis head,“ märkis Maime. me, siis elasid nad Avoga Maime ema riidu põhjustaks. Kui on vaja vahetust Lilledest armastavad naised tradit- ja isa juures ning juba siis olid väga või vabu päevi, siis me ilma mõtlema- siooniliselt roose, aga ka tulbid ja ger- külalislahked,“ kiitis Airi, kes ennast tagi ütleme kohe jah,“ tõdes Maime. berad mahuvad edetabelisse. „Minu sõbrannaga võrreldes pigem ujedaks Esimene klient võiks olla mees lemmikud on roos ja gerbera. Gerbera pidas. „Maime oli hästi energiline ja Headel sõbrannadel on ka üht- on ehk number üks, siis roos ja seejä- väga julge“ meenutas Airi aegu, mil oli moodi kiiksud. „Meil mõlemal on rel on tulp,“ jagas Maime oma meelis- 17 aastat vana. selline ühtmoodi ebausk, et hea õnn lilled pingeritta. „Kõik lilled on ilusad, Sõbrannad avasid Väike-Maarjas tuleb siis, kui esimene ostja päeval on aga oma mehelt ootan küll roose,“ li- esimese lillepoe mees,“ sõnas Airi. „Ma ei tea, kust see sas ta peagi. Airile aga meeldivad tul- Möödus aeg. Abielluti, saadi lap- tuleb. Kõikide nende aastate jooksul bid tohutult. Kui aga temalt lemmikut sed. Airi töötas Tamsalus ja vahepeal ei ole see mingisuguse põhjusena väl- lille küsida, siis vastaks ta roosid. ka Tallinnas lillepoes. Elas siis aga ja tulnud, aga neid asju me võtame tõ- Sarnased nagu kaks tilka vett juba Väike-Maarjas. Airist pea viis Airi klienti teenindamas. Foto Kristel Kitsing siselt,“ rääkis Airi. „Jah, ja siis püüame Öeldakse, et koerad lähevad aasta- aastat vanem Maime õppis aga kau- vaadata, kas oli hea päev. Õhtuks aga te jooksul peremeeste nägu ja abielu- bandust. „Olin Sõmerus veel koh- Koos käivad sõbrannad teatris või raha ja ettevõtlus võivad ju aegade läheb see täitsa meelest ära,“ naeris paarid. Tuleb välja, et ka häid sõbran- vikus baaridaam ja siis tekkis üks istuvad vahel kohvikuski. Käidud on jooksul ka tüli majja tuua, väidan ma Maime. nasid võib segi ajada. Vähe sellest, et mõte,“ meenutas Maime. „Me oleme nõidade peol ja ka sporti harrastatud. kaunitele naistele lillede keskel. Kii- Oma tööd teevad kaks sõbrannat need kaks naist teineteisele otsa vaa- koguaeg tahtnud midagi Airiga koos „Hakkasime jooksmas käima – nagu relt tõmmatakse aga mu sellisele väl- südamega. Nad jumaldavad lilledega dates üksteise lauseid lõpetavad, siis teha. Kõigepealt me hakkasime tege- ikka noored naised – peavad olema ju jaütlemisele pidurit. toimetamist, aga igapäevast paberi- pole harvad juhused, kus telefonis ära ma vahvleid,“ meenutasid ja naersid saledad,“ meenutas Maime ühte sei- „Mulle tundub, et me oleme sarna- tega tegelemist peavad nad tüütuks. ei tunta, kes kõne või poes tellimuse ettevõtlikud naised üheskoos. „Me ka. „Ma jooksin oma jalad nii ära – sain sed lihtsalt. Me oleme maailmavaa- Alles paar aastat tagasi registreerisid vastu võtab. „Telefonis öeldakse, et Maimega aina vaagisime, et mida siis trauma. Ma ei taha enam mitte kunagi teliselt isegi sarnased,“ sedastas Airi. nad ennast FIE-dest ümber OÜ-ks. meie hääl on ühesugune. Ja siis tuleb teha. Ja minu meelest oli Maime see, joosta!,“ naeris ta laginal. „Kodus on mul oma mehega eriarva- „Igasugune asjaajamine on ju hirmus inimene ja kuigi ma ei olnud eile tööl, kes võttis härjal sarvist ja ütles, et tee- Kinnitas Airigi, et üheskoos on nad musi tunduvalt rohkem. Ükskõik, on tüütu. Eriti, kui sa tahad lilledega te- aga ta ütleb ikkagi, et ta käis ja suht- me ära,“ meenutas Airi. Maime kohe vastu võtnud hästi palju elumuutvaid see poliitika või muu päevakajaline geleda ja lillepoodi pidada, siis sellist les minuga,“ jagab Airi oma kogemusi. täiendas. „See oligi nii, et läksin Airi otsuseid. „Maime algatusel on alati asi, siis ma tean, et Maimega teemat soont pole nagu üldse eriti,“ märkis „Nad tulevad uksest sisse, on näiteks juurde Tamsalusse lillepoodi ja küsi- need sündinud,“ nentis ta. Maime li- arutades oleme me 90 % ühel meelel,“ Airi. käinud eile tellimas ja mina ei tea as- sin, kas ta on nõus minuga töötama, sas, et Airi on nii tore. „Talle räägid, ta tõdes kaunis blondiin. Airi aga ootab neid päevi, mil nad jast mitte midagi. Klient tuleb ja üt- et teeme Väike-Maarjasse lillepoe,“ on ju alati käsi – ükskõik, mis see on.“ Ta tunnistab, et aja jooksul koos koos lillepoes tööl saavad olla. Olgu leb, et ma tulin sellele järgi,“ muheleb lisas Maime. „Siin ei olnud lillepoodi. „Minu meelest jah see jooksmine tööd tehes on üksteist rohkem tund- selleks siis naistepäev, emadepäev Maime. „Millele?“ uurib ta kliendilt ja Nelke ja alpikanne sel ajal vist müü- lõppes meil sellega, et me läksime ma õpitud „Paljusid asju ikka enne või kooli lõpetamiste aeg, mil tööd on selgub, et ta on Airi kaudu tellimuse di – oli riskantne küll,“ nentis Maime metsa jooksma ja sa jooksid kooli teineteisest ei teadnud. Varem olid tavapärasest rohkem. „Alati on selline teinud, aga eeldab, et ma kohe selle toonaseid ettevõtlusega alustamise võimlemissussidega,“ meenutas Airi nagu pöörased 90ndad – olime ju siis pidulik ja hea energia,“ ütles ta. annan. plaane meenutades. Loomulikult oli seda pöörast algatust. „Sporti ma olen noored,“ rääkis Airi ise naerda itsita- Ka pulmadesse teevad nad telli- Maime meenutab veel juhtumit, Airi sõbranna otsusega kohe nõus. Ära teinud, koolis kõikidest spordiringi- des. „Aga seda ma olen küll mõelnud, mused vahel üheskoos „Siis me ikka kus inimene tuleb aasta pärast uuesti oli teda tüüdanud Tallinna ja Tamsalu dest osa võtnud ja siis ma otsustasin, et Maime on minu elus üks tõeliselt arutame ja mõtleme selle korralikult ja tellib leinakimbu ning ütleb, et tee vahel sõitmine. „Kohe oli selge, et see et ma lähen asfaldi kõrvale – seal oli ju mõjus isik,“ kiitis ta oma sõbrannat ja läbi. Siis ei ole vahet, kelle tööpäev mulle samasugune nagu siis. Need on on üks võimalus,“ naeratas ta malbelt see killustik – kooli sussidega jooks- kolleegi. „Airi on kah nii hea inimene on, siis oleme me tõeline tiim,“ märkis hetked, mil me helistame üksteisele olukorda kirjeldades. Julgustunnet an- ma,“ muigas Maime kaasa. „Muidugi ja üdini positiivne. Et ta kedagi kriti- Airi. „Vanasti olid jah ainult pruudi- ja arutleme, et mis see võis olla. Airi dis naisetele seegi, et Airil lillepoes järgmiseks päevaks olin ma nii haige, seeriks – seda ei ole,“ ladus ka Maime kimbud. Nüüd on tulnud ka ruumide sõnul on Maimel õnneks hea mälu. „Ta müüja kogemus olemas ning samuti kannad olid ära joostud,“ jagas ta oma komplimendi letti. „Aga Maime kohta kaunistamised,“ lisas Maime. Lisaks näeb detaile ja pisiasju. Ta paneb pal- tema emal, kes neile lahkelt algus- pöörast ettevõtmist. ma ütlengi, et ta on nii suure südame- pakub ka OÜ Maarjalill lillede kuller- ju rohkem tähele, kui mina,“ kommen- aastatel õpetussõnu jagas. „Võtsime Ainuke asi, mida sõbrannad ühiselt ga ja tore inimene,“ kordas Airi siiralt teenust. „Meil on üsna suur piirkond: teeris ta ja lisas, et Maime on tema Tallinnas veel tunde juurde. Siiani ette ei saa võtta, ja väga igatsevad, on mulle otsa vaadates. „Sa oled XXL Kiltsi, Rakke, Simuna. Kui vähegi või- jaoks läbi aastate olnud jaoks usal- võtame kursuseid – neid korraldavad reisimine. „Sellest oleme me küll rää- südamega,“ ei jäänud Maime kompli- malik, siis viime kohale,“ ütles Maime. dusväärne. Maime lisab vahele. „Ma lillede maaletoojad,“ rääkis tänaseks kinud, aga keegi peab ju siin (lillepoes mentidega alla. Roosid, tulbid ja gerberad ise seda ei usu, aga Airi minu jaoks Väike-Maarjas Pikal tänaval asuva – toim.) olema. Ja kui sa võtad siia ini- Kõlab paus. Naised vaatavad tei- Igapäevaselt teineteisele sooje küll.“ Ja nii nad naeratavad ja üksteist Maarjalill OÜ lillekaupluse üks omani- mese, siis sa ei võta teda ju nädalaks neteisele otsa ja siiski tunnistavad, sõnu ütlevad naised küll, aga sõbra- kiidavad. Kui aastakümneid tänaseni, kest – Maime Part. või kaheks,“ nentis Maime. et aegade jooksul ei ole olnud neil päevast nad suurt lugu ei pea. See on siis aastakümneid veelgi. Maime meenutab aegu, mil lap- Maailmavaateliselt sarnased põrkumisi. „Ma arvan, et me mõlemad nende jaoks pigem ikka valentinipäev, sed pärast kooli tulid lillepoodi sõp- Kui naised on head sõbrannad, siis läheme kompromissidele. Me tahame mil oma meestelt üllatusi oodatakse. Kristel Kitsing ruskonnaga ja hea turvaline oli siis – lapsed olid hoitud. „Loomulikult. Me saime omanikena ise otsustada, kas sa võtad oma lapsed tööle kaasa. Ei pi- danud mõtlema, et kas see sobib või mitte,“ tõi Airi välja omanikuks olemi- se boonuseid. Airi sõnul on nad mõlemad häs- ti orienteeritud oma peredele: oma mees, lapsed ja lapselapsed. Need on ka teemad ja põhjused, miks teine- teisele helistada ja vahepeal ka kurta – ennast välja elada. „Kui helistadki Airile, siis ta leiab ridade vahelt selle positiivse, mis ajab sind naerma,“ sõ- nas Maime. Tema sõnul on Airil väga hea huumorisoon. „Ta ütleb nii täpselt ja nii humoorikalt – maailma parim kaaslane,“ kiitis ta Airit. Koos on vastu võetud elumuutvaid otsuseid 10 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Vilistlane kinkis koolile Väike-Maarja gümnaasium tugevdas Soomes läbi sõudeergomeetri muusika sõprussuhteid Kui sõudeergomeetritel rahmelda- vaev“. Mõeldud, tehtud! Väike-Maarja gümnaasium külastas Hausjärvist. Õhtul suundusime vaatama kut ja Templiväljaku (Temppeliaukio) mise I etapp Kiltsi koolis lõppes ja Tänaseks on meie õpilastel kasu- sõpruskooli Soomes Hausjärvil 14.-16. muusikali. Nimelt üle aasta korralda- kirikut. õpetaja pidi kurvastusega nentima, tada väikese sanitaarremondi läbi tei- jaanuaril. Reisil osalesid 16 õpilast 7.- vad Hausjärvi kooli õpilased muusikali, Kokkuvõtteks võib öelda, et reis et tulemused on väga head, aga har- nud sõudeergomeeter, mis kehalise 10. klassidest ning kaks õpetajat – huvi- millel nad ise esinevad. Selleaastane möödus hästi. Meie eesmärgid said täi- jutamise võimalust meil ei ole, tuli kasvatuse tundides aktiivset kasutust juht Helina Lükk ja muusikaõpetaja Ly muusikal “Nyt meni tunteisiin” rääkis detud – tugevdasime sõprussuhteid ja Villemile geniaalne mõte. Nimelt pidi leiab. Aitäh vilistlasele ja lapsevane- Ipsberg. neljast perest ja nende tunnetest enne musitseerisime koos. Me avardasime neil kodus seisma üks täiesti korras male Ergo Eesmäele, kes sellise vaja- Meie teekond algas varakult 14. ja pärast tormi. Etendus oli väga huvi- oma silmaringi, nägime teise kooli tava- ergomeeter, mida kellelgi vaja pole. liku kingituse koolile tegi! jaanuari hommikul – bussiga Tallinna, tav, erakordne ja vaimukas, mis sest, et sid ning saime uusi kogemusi. Nõupidamine isaga päädis sellega, laevaga Helsingisse ja seejärel umbes soome keeles. et õpetaja Manninenile anti teada: Merje Leemets tund aega Soome looduse imetlemist Järgmisel hommikul ärkasime vara ja Johanna Jeta Rauhala „Kui kool soovib ja koha leiab, siis Kiltsi kooli direktor bussisõidul Hausjärvile. asusime tagasiteele. Helsingis külasta- Väike-Maarja gümnaasiumi 8.b on ainult seadeldise kohale toomise Kohale jõudes saime kokku Jukkaga, sime Sibeliuse monumenti, toomkiri- klassi õpilane kes on Hausjärvi koolis muusikaõpeta- ja. Jukka juhatas meid meie öömajade, mökkide juurde. Asjad lahti pakitud, suundusime peatselt majakeste juur- de, kus sõime õhtust ning osad käisid saunas, teised mängisid mänge. Järgmine päev algas varakult, läksi- me Väike-Maarja gümnaasiumi sõprus- kooli, Hausjärvi gümnaasiumi. Koostöö Hausjärvi gümnaasiumiga on kestnud juba 25 aastat. Koolis tegid meile eks- kursiooni muusikaõpetaja Jukka ja õpi- lane Sanna. Me külastasime kokandu- se, poiste tööõpetuse, käsitöö, kunsti, inglise keele, füüsika ning arvuti klasse. Pärast ringkäiku tegime väikese ette- aste sealsele kooliperele – esitasime paar laulu. Me osalesime ka muusika tunnis, kus tegime koos Hausjärvi kooli õpilastega muusikat. Kui saime koolis käidud, siis läksime külla Hausjärvi val- Villem sõudeergomeetril. Foto Merje Leemets lavanemale, kes rääkis meile lähemalt Koolinoored Hausjärvit külastamas. Foto Helina Lükk Lapsed unistavad videokeskusest, Keneli Pohlak oli edukas kaasuskonkursil loomaiast ja saekaatri avamisest Väike-Maarja gümnaasiumi abiturient jakutse. Kaotada polnud neil ju mit- Majandusõpet on õpetaja Marje Kert te ja vastasid küsimustele. Mudelid Keneli Pohlak saavutas Riigikohtu 100. te midagi, pigem kogemuste ja uute Kiltsi põhikoolis juba üheksa aastat olid huvitavad ja nendega oli palju aastapäevale pühendatud vabariikli- teadmiste näol ainult võita. õpetanud. Teadupärast ei ole aastad vaeva nähtud. Oli palju kleepimist ja kul kaasuskonkursil 12. klassi õpilaste Õpetaja Kristi kirjeldas ühiskonna- vennad ja igal aastal on neljas klass värvimist ning isegi autod olid parklas arvestuses II-III koha. õpetuse õpingute sisu: „Läbivaks tee- erinevaid projekte teinud ning ka tu- ja loomaaias kasvasid palmid! Kuna Riigikohtu kaasuskonkurss pak- maks on õigus ja õiglus, mille käigus lemused on erinevad, aga õpetaja sõ- tunnis viibisid ka külalised, sest tund kus 9.-12. klassi õpilastele võimaluse õpime Eesti kohtusüsteemi ülesehi- nutsi alati huvitavad. Projektiga tegel- oligi mõeldud õpetajatele nn lahtise asetada end õigusemõistja rolli ning tust, kasutame väga tihti paberkand- dakse kuu või rohkem, oleneb sellest, tunnina, et kolleegid saaksid koge- lahendada kaasusi, mille sarnastega jal põhiseadust ja tutvume ka elekt- kaua õpilastel aega kulub. Sel aastal musi jagada, siis oli kindlasti õpilastel kohtunikud igapäevaselt kokku puu- roonilise Riigi Teataja võimalustega. leidsid neljanda klassi õpilased, et ärevust palju, sest kõik küsisid, kaasõ- tuvad. Eesmärgiks on kasvatada vastutus- meie vallas on mitu huvitavat aja- pilased ja õpetajad. Aga kogemustega Konkursil osalejad said valida kol- tundlikku Eesti kodanikku, kes omab veetmiskohta või ettevõtet puudu ja õpetaja Marje oskas õpilasi suuna- me kaasuse vahel: esindatud oli nii ettekujutust õigustest ja õiglusest. nii valmisid erinevad maketid. Jäljen- ta ja juhendada nii, et kõik said oma kriminaal-, tsiviil- kui ka haldusõigus. Kohtukaasuste lahendamiseni me ta- ditele eelnes põhjalik töö: joonestati etteastega suurepäraselt hakkama. Kõige olulisem oli, et lahendus läh- valises koolitunnis ei jõua.“ endavalitud ettevõtte eskiis, mõeldi Õpilasi huvitasid enamasti hinnad nii tuks konkursil osaleja õiglustundest Konkursi raames kaasust lahenda- välja äriplaan õpetaja juhendamisel. veekeskuses, kohvikus ja loomaaias. ja väärtushinnangutest. Konkursile des otsis ja tutvus Keneli juhendaja Arvata võib, et see haaras õpilasi ja Hinnad olid muidugi soodsad ja seda esitati kokku 118 tööd. Keneli Pohlak suunamisel erinevate seadustega, mis nii mõnelgi muutus projekt töö käigus eriti perepiletitel – ükski ei ületanud valis lahendamiseks halduskaasuse aitaksid viia juhtumi õiglase otsuse hoopis teiseks asutuseks või meelela- kümne euro piire ja pere kõik lapsed “Laske laps kooli!” ja tegi seda edu- langetamiseni. Peamiseks töövahen- hutuskohaks. said ühe perepiletiga sisse, olgu lapsi kalt, saavutades II-III koha. diks oli vastavalt konkursi juhendile Robert arvas, et meie vallas puu- või kümme. Küsiti ka seda, mis menüü Konkursil auhinnatud töödega, kaa- põhiseadus. dub videokeskus, Helena Lisette kohvikus on ja mis loomad loomaaias sa arvatud Keneli lahendatud kaasuse- Keneli sõnul oli lõplikku otsust üsna ehitas loomaaia maketi, kust ei puu- elavad. Uuriti üksteise makette ja aru- ga, saab tutvuda aadressil https://www. keeruline langetada, sest ta ei soovi- dunud ka eksootilised loomad. Arturi tati, mis materjalist tehtud on ning kus riigikohus.ee/kaasuskonkurss/2019. nud, et see kummalegi osapoolele liiga sooviks oli veekeskus, mille makett miski asub. 14. jaanuaril osales Keneli Pohlak teeks. Kõige huvitavam ja üllatavam oli oli suurepärase teostusega. Ka Enn- Oli huvitav tund ja mis oleks sel- koos oma juhendaja Kristi Põdraga Keneli arvates see, et kogu protsessi Eriku Väike-Maarja spaa makett oli le vastu kui kõik need hooned, mida Tartu Raekoja saalis pidulikul autasus- jooksul otsus pidevalt muutus. Kui ta uhke. Pavel ehitaks Roosi kohviku ja õpilased soovunelmais näevad, meie tamisvastuvõtul. ühel päeval tundis, et õigus on koolidi- Keneli Pohlak (vasakul) koos oma ju- Merette Pere kohviku. Villemi sooviks valda ka päriselt jõuaksid! Keneli ütleb, et oli kohe haaratud, rektoril, siis teisel jällegi, et vanematel hendaja Kristi Põdraga. Foto erakogu oli avada saekaater, kus oli läbi mõel- kui õpetaja Kristi talle kaasuskonkursil ja lapsel nimega Elle. „Siiski lähtudes dud kõik: palkide veokoht ja jäätmete Ada Väät osalemise välja pakkus. Ta tunnistab, oma õiglustundest ja Eesti seadusand- lesid palju ning märkasid, kuidas õi- jaoks oma koht. Kiltsi põhikooli et õigusteaduse ja üldse ühiskonnas lusest langetasin otsuse Elle kasuks. gusnorme võib erinevalt tõlgendada. Õpilased tutvustasid oma maket- emakeeleõpetaja toimuva vastu on tal suur huvi ning Kuna minul ega minu juhendajal pol- Ka õpetaja Kristi tõi välja, et õiglase pärast võistlust süvenes see veelgi. nud kogemust kaasuse vormistamise- otsuse tegemine polnud sugugi lihtne. Keneli ei välista võimalust minna just ga, siis selles osas oskas meile suuni- „Aga Kenelist tuleks üks tubli kohtu- õigusteadust õppima. seid anda Anu Tammus, kes puutub nik küll!“ arvab õpetaja Kristi. Ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse tööalaselt kokku just kaasuste vormis- õpetaja Kristi Põdra iseloomustab Ke- tamisega,“ kirjeldas Keneli. Heili Tammus nelit kui õpilast, kes on järjepidevalt Keneli oli asjas hingega sees, nägi Väike-Maarja gümnaasium üles näidanud huvi ühiskonnas toimu- õpetaja Kristi. Nad arutlesid ja vaid- va vastu, juhtides aastaid kooli õpila- sesindust ja osaledes ühiskonnaalas- tel olümpiaadidel, kodanikupäeva vik- toriinidel ja kirjutades näiteks presi- dendile. Kenelil on tema sõnul olemas empaatiatunnetus ja süda õiges kohas. „Keneli võtab asja tõsiselt ja südame- ga ning just see ongi edu saladus. Vaid sõnaraamatus tuleb edu enne tööd. Seega oli minu jaoks täiesti loogiline samm, et tutvustasin Kenelile kaasus- konkurssi,“ rääkis õpetaja Kristi. Arutledes leidsid nad, et konkursil osalemine oleks mõlemale põnev väl- Õpilased valmistatud makettidega. Foto Merje Leemets Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 11 Liikumine – tervise, tarkuse ja ilu pant Väike-Maarja valla noortekeskustes 3. jaanuaril kogunesid robootikud koolimajja, et valmistuda FLLi võist- käib aktiivne tegevus lusteks. Eelvõistlus toimub juba vä- hem kui kuu aja pärast Rakkes. Õpe- Valla noortekeskuste tegemistest üle- tajad Liis ja Liivika ning robootikahu- vaate andmist soovime alustada tänu- vilised ei lasknud end segada faktist, sõnadega Väike-Maarja valla elanikele et on koolivaheaeg – vastupidi, oligi ja nende lähedastele ning tuttavatele. hea harjutada, sest segavaid faktoreid Nimelt võtsid kohalikud noored osa (koolitunnid) polnud. Ja sai end täieli- projektikonkursist “Nopi Üles”, mille kult oma huvialale pühenduda. eesmärk on toetada noorte omaalga- 6. jaanuaril hakkas pärast pikka tuslike ideede väljatöötamist ja elluvii- püha taas koolitöö. Ega peale aasta- mist. Väike-Maarja poisid tulid välja et- numbri midagi muutunud polnud. Il- tepanekuga hakata siinses noortekes- mad olid ikka pimedad, sombused ja kuses korraldama WRC-turniire ja filmi- vihmased, nagu oleks november 2019. õhtuid, mille tarbeks kirjutati projekt Kuuendikud käisid ikka kuuendas ning asuti sotsiaalmeedias oma plaka- klassis, seitsmendikud seitsmendas tile pöidlaid ehk meeldimisi koguma. jne. Siiri andis eesti keelt ja kirjan- Tänu siinsele kogukonnale saadi kiirelt dust, Merike matemaatikat, Kaja oli vajalikud hääled kokku ning tegevused, direktor ja kõik oli ikka vanaviisi. See mille läbi noored panustavad siinsesse vanaviisi olemine andis teatud turva- arengusse, saavad peagi alguse. Kokku tunde, et kõik toimib ja on hästi. saadi rahastus suurusjärgus 1400€ idee 7. jaanuaril avasime Simuna rahva- teostamiseks, mille eest soetatakse majas kunstihuviliste poiste maalinäi- noortekeskusesse teler, Playstationi Projektikonkursi Nopi Üles plakat. tuse „Meenutades jõule“. konsool, rallitool, roolikomplekt, eri- Autor Madis Kaljula 16. jaanuaril kutsus Rakke kool nevad mängud ning popkornimasin. Siim, II koht Ronald-Hoss Rückenberg, meie õpilasi kirjanik Sass Hennot Simuna kooli kunstihuviliste poiste maalinäitus rahvamajas. Foto Kaja Põldmaa Noortekeskuse poolt on osalejatele III koht Sander Saare. Kiitus kõigile kuulama. Me ei lasknud end mitu kor- tagatud auhinnad ja muud korraldusli- 1. jaanuarist algas meil uuesti kon- koer. Arvestades tema tõugu, on ta osalejatele, kes neli ja pool tundi vastu da paluda ja haarasime pakkumisest kud väljaminekud. Tegevuskavasse on diauruga liikumise kampaania, mis elanud juba üle eeldatava keskmise pidasid! kinni. Panime 7.-9. klassi lapsed koos planeeritud iga kuu üks filmiõhtu ning kestab 5. juunini. Kampaania lõpuks eluea. Magas palju ja liikus õige vae- Aasta alguses toimus Simuna ja Väi- õpetajaga bussi ja Rakke poole teele. reedeti hakkavad toimuma noortekes- peaks iga koolipere liige koguma 330 valiselt. Vaatasime perega, et ega te- ke-Maarja noortekeskuse “ÖÖ noorte- Ei saa öelda, et tänapäeva noori miski kuses rallivõistlused. kondiauruga läbitud kilomeetrit. Roh- mast ole enam asja ja võtsime kolm kas”. Simuna noortele meeldis üritus ei kõneta. Kirjanikuhärrat kuulati väga Rakke noortekeskuse aasta on ala- kem on lubatud ja vähem pole keela- kuud tagasi uued kutsikad. Kaks tük- niivõrd, et kevadel plaanitakse korral- suure huviga. nud tavapärases rütmis. Nagu mitmel tud. Paigalseis igatahes edasi ei vii. ki. Ja ennäe imet – kõigepealt vanake dada uut ööbimist. 20. jaanuaril kutsusime ise külalisi. korral varemgi, toimus noortekesku- Kui kampaania välja kuulutasin, „lapsendas“ nad, näidates pisikeste Lisaks eelpool mainitud põneva- Külas oli Onu Ervini lasteteater eten- se jõulupidu uue aasta alguses. Sel uurisid ehmunud lapsed klassijuhata- vastu üles ülimat hoolitsust. See aga tele tegevustele jätkuvad Simunas ja dusega „Olafi suur seiklus“. Etendus korral valmistasid noored ette väike- jatelt: „Kas tõesti nii palju?“. sundis teda liikuma. Nüüd kolm kuud Väike-Maarjas iganädalased huviringid tõi toredat vaheldust lasteaialaste se näidendi „Jõuluvana hambavalu“, Sel hetkel, kui ma artiklit kirjutan, hiljem lippab vana koer koos kutsi- – loovus, kokkamine, Bingo võistlus. igapäevastele väikestele seiklustele. mille osatäitjad Gätriin Potman, Birgit olen ise läbinud kõndides 141 km ja katega rõõmsalt mööda õue ringi ega Korra kuus saavad külastada Vinni uju- 21. ja 23. jaanuaril osalesid meie Vunder ja Andris Siim suurepäraselt ujudes 1 km (ujumist harrastan prae- paista enam pooltki nii vana ja vilets lat Simuna ja Väike-Maarja noored ning kooli kergejõustiklased Rakveres toi- esitasid. Nii oligi otse näidendist oma gusel aastaajal ikka ujulates, kuigi kui varem. Rakke noortele avaneb sama võimalus munud võistlustel. Auhinnaliste koh- jõuluvana võtta ja kingikotis peidus looduslikud veekogud on jäävabad). Mõned nipid, kuidas kiiresti roh- kaks korda kuus. Seinaronimine on sel tadega saabusid koju Katre, Siret ja kommipakk igale noorele. No küll neid Jaanuarikuud on veel tubli nädala kem kilomeetreid saada: sõida jalg- aastal planeeritud kogu valla noortele Joosep. luuletusi kõlas ikka erinevaid. jagu ees ja ausalt öeldes olen jõud- rattaga – tunduvalt lihtsam kui jooks- korra kvartalis. 24.-25. jaanuaril olid robootikud Mälurallil, mida korraldab Rakke nud kõigi muude toimetustega ka mine või kõndimine! Kui lumi maha Peagi saabub ka vaheaeg, kuhu oli taas koolimajas laagris. Seekord jäädi noortekeskus endiselt korra kuus, oli valmis. Nii et viie kuu peale 330 km tuleb – suusata! Ujumine on muidugi planeeritud väljasõit suusamäele lõ- lausa ööseks, et saaks põhjalikult har- põnevust, nalja ja naeru täis. Küsimu- on tegelikult hoopis „nii vähe“. No ja kõige aeglasem ja vaevanõudvam va- busalt aega veetma, kuid kuna ilm on jutada ja ei oleks kuhugi kiiret. sed on Eesti ajaloo, kultuuri, looduse, kes tõesti mingil põhjusel seda maad riant. Kes kõik kilomeetrid ujudes lii- etteaimamatu sellel talvel, siis kavat- 28. jaanuaril olid külas karjääri- geograafia, spordi ja varia teemade läbitud ei saa, ega me seda last siis gub, väärib kahtlemata peaauhinda. suseks on korraldada hoopiski ühine nõustajad Merike Kimber ja Ülli Sini- kohta. Noorsootöötajale teeb rõõmu, koolist välja heida ega töötajat lahti Kellel võimalust, võib ratsutada, kuigi kinokülastus. tamm ning KEATi loengut pidas oma- et mäluralli järjepidevalt noortele huvi lase. Igal inimesel on põhjus või õigus algajale on see üsna raske. Rulluisu- Kõiki meie tegemisi on võimalik jä- kandimees Mati Kõiv. pakub ja pole osalejate puudusel kor- kas siis liikuda või mitte liikuda. Kam- tamine ja rullsuusatamine – kõik lä- gida sotsiaalmeedia vahendusel. 29. jaanuaril saabus kohale kaua- dagi ära jäänud. Sel korral olid pare- paania „Kondiauruga vähemalt 330 heb arvesse. Liikumisrõõmsat aastat oodatud laserlõikepink. Puutööringi mad: I koht Sten-Eric Eikkinen, Kristo km“ on lihtsalt üks võimalus ennast kõigile! Projektifondi “Nopi Üles” tegevuste lastel jätkub nüüd põnevaid tegemisi. Veelmaa, II koht Birgit Vunder, Kathriin ületada ja kooli sünnipäevapeoks hea elluviimist rahastatakse haridus- ja tea- 30. jaanuaril käisid seitsmendikud Eige, Jan Siim, III koht Ronald-Hoss tervise ja välimuse juures olla. Kaja Põldmaa dusministri kinnitatud ning Eesti Noor- taas värkstoas uusi teadmisi ammuta- Rückenberg, Sander Saare. Üks näide, kuidas liikumine tervist Simuna kooli direktor sootöö Keskuse poolt elluviidava ESF mas. Piljarditurniiril olid Rakkes taas ko- parandab: meil on kodus 12,5aastane hal poisid, kes naljalt võistlusi vahele kaasrahastatud programmi “Tõrjutusris- ei jäta. Tase oli ühtlane ja 3.-4. koha kis noorte kaasamine ja noorte tööhõi- määras omavaheline mäng ning 5.-7. vevalmiduse parandamine” kirjeldatud Kohtumine Sass Hennoga läks noortele korda koha väljaselgitamiseks tuli appi võtta tegevuste raames. Kirjanik Sass Hennoga kohtusime tänu võidetud-kaotatud geimid ja omavahe- Rakke kooli emakeeleõpetaja Leonoo- lised mängud. Paremad olid: I koht Jan Väike-Maarja valla re Meerjale. Rakke kool ja Simuna ning noorsootöötajad Kiltsi põhikoolide vanemate klasside õpilased kuulasid ligi kolm tundi po- Eliise jäin klassikaaslaste märklauaks oma pulaarset noorsookirjanikku Sass Hen- Koduvägivald on minu arvates kõige suuruse pärast? Klassivend sõimas not, kes on kirjutanud romaane, kelle õudsem asi – õnneks ei ole mina seda mind näiteks mammutiks. Ma leidsin romaani „Mina olin siin“ järgi on vända- kunagi kogenud. Kas siis tõesti pole tol korral enda arvates õige lahendu- tud ka film. Keegi ei kibelenud mine- võimalik muudmoodi tülisid lahenda- se – kuna olin suur, siis lõin neid, kes ma ja ei vaadanud ka telefoni. Pigem da, peab ikka peksma, sõimama, sõna- mind kiusasid. Saingi sellest lahti, sest mõtlesid õpilased kaasa, sest kirjanik dega solvama. Vägivalla ohver mõistab poisid hakkasid mind lihtsalt kartma. Ja kõneles teemal „Millest täiskasvanud seda õudust kõige paremini. seitsmendas klassis hakkasin ise teisi rääkida ei julge.“ Me ei tohiks kellegi poole näpuga kiusama. Nüüd mõtlen, et kas ma tegin Kohtumine möödus kiiresti, esineja näidata ja ütelda, et tema on kole ja seda siis sellepärast, et mul endal oli köitis saalisviibijate tähelepanu lõpu- paha inimene – ei! olnud raske aeg? minutiteni. Jutt käis valetamisest, ma- Kindlasti olen minagi kasutanud Ma arvan, et koolikiusamine on nipuleerimisest, karistamisest, peksust kellegi peal vägivalda, me kõik oleme teinud mind tugevamaks aga ka minu ja alandamisest, alkoholi ja mõnuaine- Fotol (vasakult) emakeeleõpetajad Ada Väät, Leonoore Meerja, Siiri Kanarbik ja seda kuidagimoodi teinud: sõnadega, nõrkushetked on sellest ajast pärit. Vä- Reet Pae. Foto erakogu te kuritarvitamisest ja ränkadest viga- ükskõiksusega, üleolekuga, võibolla givallaga ei lahenda vägivalda kunagi. dest, mis sellega kaasnevad. Ta andis said väga huvitavad lood – mõned väga “Seisa ise enda eest!“, „Ära tee välja!“, ise seda mõistmata. Moona soovitusi, kuidas ära tunda ohtu, kui- isiklikud, mõned üldisemad arutlused „Kannata välja!“ Aga kui tunneme end Hugo Kakluses ei saagi niipalju haiget, kui das lõpetada vägivaldset suhet. Ta rää- vägivallast: kas saab ilma vägivallata ja üksildasena, siis hakkame vigu tegema, Koolivägivald on kooli õudusune- läbi sõnade või tegude, mis südames- kis enda üleelamistest nii lapsepõlves kas selle abil saab midagi lahendada. oleme haavatavad, lööme kõigele käe- nägu. Kiusajad üritavad olla kõvad se lähevad. Haavad paranevad, aga kui ka hilisemas elus. Ta kasutas noorte Ja jagan siinkohal noorte loal mõned ga ja võibolla hakkame leidma lohutust mehed ja nad arvavad, et on targad, süda, mis on haiget saanud, mitte. See- sõnavara, kuulajatele omaseid väljen- nende mõtted, mis tunduvad nii ausad asjadest, mis pole kõige õigemad. tugevad ja vaprad ning teised on lollid, ga me peaks toetama üksteist ja vahel deid ja oli väga aus. Tema esinemine ja läbikogetud, et lausa valus hakkab... Egle ei oska midagi ja on argpüksid. Kui ei mõtlema, mida mõned sõnad või teod läks noortele korda, pani mõtlema oma Romet Kahjuks pole kõigil lastel oma vane- taha, et sind kiusataks, siis tee trenni, tegelikult inimesega teha võivad. elu üle. Et noored ära ei tunne, mis on Mõnikord ei ole meil seda õiget matega vedanud, nende vanemad ka- õpi rohkem, aga kui ei mõju, siis pöör- Marcus Rasmus võlts ja mis aus, seda arvata ei maksa. inimest, kelle poole pöörduda ja oma sutavad oma laste peal vägivalda – nii du õpetaja, direktori või vanemate Vägivallale samaga vastamine on Peale kohtumist arutasime ka meie muredest rääkida. Vanematel on ka füüsilist kui vaimset. Siis tuleks sellest poole või mine hoopis teise kooli. nagu mäng kahe kaotajaga. koolis vägivalla teemadel: mis see mured ja ei taha neid oma muredega kellelegi rääkida, ükskõik kui palju sa Geiti teeb noore inimese eluga, olgu see koormata. Mõned vanemad hoopis kardad! Üleüldse ürita võimalikult pal- Olen kogenud koolivägivalda – pea- Ada Väät kodu-, kooli- või suhtevägivald. Ja kirja arvavad, et oled ise süüdi, öeldakse: ju vägivallast eemale hoida. miselt vaimset. Olen mõelnud, kas ma Kiltsi põhikooli emakeeleõpetaja 12 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Väike-Maarja vallamajas ja Kolm kuningat ja leekiv pea Simunas Ka kolmekuningapäeval ei tahetud raamatukogus on üleval uus võõrast naisterahvast hommikul oma ukselävel külalisena näha. Usuti, et näitus naine toob kurja või siis vähemalt tu- Väike-Maarja vallamaja teise korru- Sõbrannade soovitusel on ta pakku- leb midagi ära viima – kas viljaõnne se ja raamatukogu seinu katavad Aili nud oma töid näitusteks, mis on ka või loomaõnne. Veel usuti, et kolme- Kepsi looduspildid. Näitus jääb üles lahkelt vastu võetud. „On ääretult hea kuningapäeva öösel muutub kaevu veebruari lõpuni. tunne, kui mu tööd ka teistele meel- vesi viinaks – seepärast vinnati järgmi- Aili Keps elab Kännukülas ja on divad.“ seks päevaks vajaminev vesi kaevust juba 16 aastat pensionil. Sõbrannad välja ja maitsti igast ämbrist, et kas on on temalt küsinud, et kas pensioni- Aili maalib akrüülvärvidega joo- juba viin. Ja kui viina polnud, süüdis- põlv on igav ja et millega ta oma päevi nestuspaberile ja on iseõppija, saa- tati vee tõstjat, et see ei tõsta vett õi- täidab. „No vabandage! Igavusest on des inspiratsiooni YouTube´ist, kus on gesti – nii, et ühtegi tilka vett maha ei asi kaugel, sest hobisid on nii palju,“ õpetusi igaks elujuhtumiks. Aili Keps läigataks, muidu ei püsinud kaevuand vastab ta. on terve elu elanud teadmisega, et nii kaua, et suuni jõuaks tõusta. /Mall Mõned viimased aastad on ta iga- ta ei oska joonistada, aga maalimine Hiiemäe " Pühad ja argised ajad rah- Liisa Uukkivi ja Richard. Foto Mary Tammet päevaaskelduste kõrvalt proovinud ja joonistamine ongi tema sõnul kaks vakalendris"/. kätt käsitöödega. Algul erinevaid pa- hoopis erinevat asja. „Tulge minu töid Simuna naisteklubis saame hakka- ga tema saab kõige paremini piltlikult berpunutisi tehes, siis lilli maalides vaatama ja kui keegi sellest nüüd ka ma viinata ja naisi, kes kolmekuninga- öelda. Näituse külastajad pannakse ning nüüd tegeleb loodusmaalidega. julgust sai, siis proovige aga!“ päeva kohvikusse külla kutsutud, oo- sellise loomingu ees seistes proovile. tasime ka elevusega. Mari Riina Möl- See kas kõnetab sind, või mitte, aga der, kunstnikunimega Leekpea, võttis külmaks ei jäta kedagi. lahkudes küll kaasa ka oma näituse Muusikalist vahepala pakkusid "Orbiidil on floora" kuid näitus, mida kohviku külastajatele Liisa Uukkivi ja olime Simuna rahvamajas saanud Richard. Liisa, keda tunneme ka saa- nautida pea kaks kuud, andis seinad test "Eesti otsib superstaari" alustas vabaks mitte vähem värviküllasele Si- eelmisel aastal tööd rahva- muna kooli noorte meeste kaamosli- maja juhatajana. Koos Richardiga on kest jõulumeeleoludest inspireeritud nad muusikat teinud mitmeid aastaid. ja maalinugadega lõuendile kantud Kohviku miljöösse sobib nende har- teostele. mooniline esinemine suurepäraselt. Kunstnik Mari Riina, kelle uut näi- Aitäh Liisale ja Richardile. Suur tänu tust, "Piltlikult öeldes" saab alates 21. Mari Riinale. Tegite meie "kolmeku- jaanuarist vaadata Rakvere galeriis, ningapäeva kohviku" meeldejäävaks! ütles meile, et ta on noor kunstnik ja leidnud endas maalimise kire alles Mary Tammet Kunstnik Mari Riina Mölder. hiljuti. Ja et just maalinoaga abstrakt- Simuna naisteklubi Foto Mary Tammet sete kujundite loomine on see, mille- Aili Kepsi looduspildid. Foto Kristel Kitsing Baruto esitles raamatut oma sportlasteest Sündmused Reede pärastlõunal sai teoks koostöös said selle koos autogrammiga ka en- Rakke kultuurikeskuse ja raamatuko- dale soetada. Veebruari lõpuni Väike-Maarja jahi- "Sipsik" Simuna rahvamajas. guga meeldiv kohtumine noore polii- Kui kohtumise esimene osa kulges seltsi Gun&Shot 20 tegutsemisaas- 1. märtsil kell 16.00 film "Talve" Simu- tiku Kaido Höövelsoniga. Tegelikult raamaturiiulite vahel, siis teine pool tat kokkuvõttev näitus Väike-Maarja na rahvamajas. tunneme teda rohkem sportlase nime päevakeskuse ruumides. Kohvi ja soo- muuseumis. Loodushariduslik näitus 2. märtsil kell 18.00 Väike-Maarja valla Baruto järgi. jade ahjukookide juures jätkus ka kü- tutvustab jahiulukeid ning nende mälumängusarja 5. voor Väike-Maarja Kaido rääkis oma lapsepõlvest, simuste-vastuste voor veel kaua. tegevusjälgi. Näituse on koostanud muuseumis. kooliajast, õpingutest merekoolis Aitähh sulle Kaido, et leidsid aega Keskkonnaameti jahinduse spetsialist 7. märtsil kell 20.00 Rakke kultuuri- ja ka hiljem ülikoolis, kus ta tegeles kohtumiseks. Ilus on lõpetada Kaido Heete Ausmeel. keskuses naistepäeva pidu. Tantsuks sumomaadlusega. Õppetöös jäi aga sõnadega: Kuni 28.02 Kalju Suure fotodel põhi- OK Duo. Üllatused. Pääs peole 7 eu- tegevspordi kõrvalt ja võistluste va- „Olen lihtne, aga suurte elukoge- nev näitus Ma ju tean teda?! Väike- rot. Piletimüük ja laudade broneerimi- helt aega väheks ja nii soovitati tal mustega inimene. Olen oma 15 aasta Maarja muuseumis. ne tel 5569 2792. aastakene puhata. Ühel võistlusel jäi jooksul omandatud Aasia-kogemusi 20. veebruaril kell 18.00 EV kont- 8. märtsil kell 13.00 naistepäeva kont- ta silma Jaapani delegatsioonile ja ei rakendanud Eesti heaks ja teen seda sertaktus Rakke kultuurikeskuses. Esi- sert Väike-Maarja seltsimajas. möödunud palju, kui tuli kutse minna ka edaspidi. Mulle on tähtis, et maal nevad Rakke kooli õpilased, kultuuri- 11. märtsil kell 18.00 Väike-Maarja Kaido Höövelson oma raamatut tut- Jaapanisse treenima. Kuna sellist pak- oleks kõigil hea ja mugav elada ning keskuse isetegevusringid. valla lahtised meistrivõistlused sulg- vustamas. Foto Rene Põllumaa kumist oli raske tagasi lükata, asus ta et põllumehed saaksid oma töö eest 20. veebruaril kell 18.00 seriaalivaba pallis 3. etapp - finaal Väike-Maarja koos sõbra ja ema Tiina tehtud võilei- võõral maal, võõraste inimeste kes- väärilist tasu.“ õhtu 5. hooaeg vol 5 Ebavere tervises- spordihoones. badega teele Jaapani poole. kel kulges, on võimalik lugeda tema Tiit Lipp pordikeskuses. 12. märtsil kell 13.00 Rakke päeva- Sellest, kuidas tema sportlastee raamatust „Rääkimata lugu“. Soovijad 21. veebruaril kell 12.00 Vabariigi aas- keskuse üritus Rakke noortekeskuses. tapäeva mälestushetked Väike-Maarja Tutvumine noortekeskuses nende Vabadussõja ausamba juures. tööde ja tegemistega - juhataja Taimi Väike-Maarja koguduse 21. veebruaril kell 12.00 Vabadussõ- Talpas-Taltsepp. Info tel 556 92792. jas langenute mälestamine Simuna 14. märtsil kell 17.00 emakeelepäeva aastaalguse tegemistest ausamba juures. tasuta kontsert Väike-Maarja seltsima- Jõulukuul valmisid pastoraadi soojad Hiljutisel koguduse juhatuse koos- 21. veebruaril kell 12.30 Eesti Vaba- jas. Esinevad naiskoor Gaudete ja In- remonditud ruumid. Igal pühapäeval olekul võeti vastu otsus hakata taas riigi aastapäevale pühendatud kont- seneride meeskoor. kell 13 toimub siin talvekirik, esmas- aktiivselt tegelema leinamaja re- sertaktus Simuna rahvamajas. 15. märtsil kell 16.00 kinopäev Rak- päeviti musitseerib kapell Sirili, kaks monditöödega. Alustatud on ruumi- 21. veebruaril kell 19.00 Vabariigi ke kultuurikeskuses. Koguperefilm korda kuus saavad pastoraadis Silvi de puhastamisega ehitusjäätmetest. aastapäeva aktus Väike-Maarja selt- "Väike draakon Kokosaurus. Seiklus Aasumetsa juhendamisel kokku kodu- Selle töö juures on kogudusel suureks simajas. Aasta teo väljakuulutamine, dzunglis". Piletid 4 ja 3.50 eurot, pere- tütred. Kogudusel on hea meel, et ka- abiks olnud kogukonnapraktikandid spordirahva tunnustamine, tänukirja- pilet 10 eurot. sutajad on ruumid hästi vastu võtnud. Reeno Aksel Aava, Reno Kiisküla, Ric- de üleandmine. Esineb Andrus Bonzo 15. märtsil kell 17.30 kinopäev Rakke Leinamaja remonttööd on täies hoos. Ka kõigile teistele huvilistele pakume hard Saage ja Karel King Väike-Maarja Foto erakogu Albrecht. kultuurikeskuses. Film täiskasvanute- võimalust ajaloolises pastoraadihoo- Gümnaasiumi 10. klassist ning Väike- 23. veebruaril kell 13.00 lastefilm le "Mehed". Pääse 5 ja 3.50 eurot. nes koosolekuid, ühistegevusi või Maarja päevakeskuse noormehed An- "Sipsik" Väike-Maarja seltsimajas. 18. märtsil kell 17.00 Rakke piirkonna Täiendava info saamiseks palume koosviibimisi korraldada. Külaliste rico Akkuratov ja Keijo Pilden. 23. veebruaril kell 15.00 koguperefilm laste lauluvõistlus Rakke kultuurikes- võtta ühendust tel 5345 0943 või e- päralt on suur ruum laudade, toolide ja Leerikool alustab märtsikuu esime- "Sipsik" Rakke kultuurikeskuses. kuses. post [email protected]. kööginurga kasutamise võimalusega. sel nädalal. Ootame aktiivset osavõttu. 23. veebruaril kell 17.00 komöödia- 19. märtsil kell 18.00 seriaalivaba õhtu Juhan Rumm film "Ühemeheshow" Rakke kultuuri- 5. hooaeg vol 6 Ebavere tervisespordi- keskuses. keskuses. Rakke kultuurikeskuses etendub 25. veebruaril kell 18.00 Väike-Maarja 19. märtsil kell 19.00 komöödiateater vastlapäev Ebavere tervisespordikes- „Igaühel neli nägu“ Rakke kultuuri- "Igaühel neli nägu" kuses. keskuses. Osades Eva Püssa, Hendrik Rakke kultuurikeskuses saab 19. märtsil moriprisma läbi. Mehed ja naised, raha ja 25. veebruaril kell 18.00 vastlapäeva Normann, Tarvo Krall, Kaili Närep. Pi- kell 19.00 näha komöödiateatri etendust armastus, unistused ja tegelikkus – need tantsutuba Triigi spordihoones. Või- letid 12 ja 15 eurot. Info ja piletimüük "Igaühel neli nägu". on ainult mõned teemad, millega puutu- malus näha ja õppida erinevaid tantse kultuurikeskuses tel 5569 2792. Sellist pealkirja kannab Erki Aule kirju- vad kokku meie neli tegelast. Ükskõik mis tantsuselts Tarapita eestvedamisel ja 20. märtsil kell 05.50 isetegevusrüh- tatud ja lavastatud naljakava, mille tege- näoga me neid ei vaata, saame naerda ka juhendamisel. Muusikat teeb kapell madega tantsides ja lauldes kevade lasteks kaks Abielupaari. Mängivad Tarvo enda üle ja teha nägu, et tegelikult naera- Sirili. Tantsutoa teelaua eest hoolitseb tervitamine Simuna rahvamajas. Krall, Henrik Normann, Kaili Närep ja Eva me ikka teiste üle. MTÜ Triigi Mõis. Üritus on kõigile hu- 22. märtsil kell 13.00 tasuta kevad- Püssa. Vaimukates lühilugudes näeme vilistele tasuta. kontsert Väike-Maarja seltsimajas. eesti elu kogu oma ilus ja valus: nii ko- Piletid 12 ja 15 eurot on müügil kultuu- 1. märtsil kell 14.00 koguperefilm dus, poes, tööl kui mujalgi, aga ikka huu- rikeskuses. Info tel 5569 2792. Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 13 Kooli rekordite tabeli on vallutanud kaks Rakke linnamäe terviserajad põhikoolinoort ootavad kodumaa sünnipäeval

Väike-Maarja gümnaasiumi rekordi- Virumaa meister. tuseks pean ma siiski väga headele liikuma te stendil domineerivad juba mõnda Mõlema noore sportlase treeneriks hinnetele õppimist. Viis aastat käisin aega kaks nime ja tippmarke nende on Tauno Tihti. ma spordi kõrvalt ka muusikakoolis. Kahjuks on tänavune talv suusasõpra- vahetuse plaanid juba ära tehtud. Aga nimedega aina lisandub. Need on 8.a Saame kooli rekordite tabeli vallu- Kahjuks tuli sellel aastal teha valik, kas dele vingerpussi mängimas ja Rakke need, kes osalesid, olid edukad. Valla klassi noormees Aivar Ellam ja 7. klas- tanud Aivar Ellami ja Kati-Ly Randvii- jätkata õpinguid muusikakoolis või pü- linnamäe terviseradadel suusalund ratturitest sõitis 28 km põhidistantsil si neiu Kati-Ly Randviir. ruga lähemalt tuttavaks. hendada ennast täielikult kergejõusti- pole tekkinud. Lähenemas on ülerii- parima koha Kalle Piirioja, kes saavu- Väike-Maarja gümnaasiumis on Ai- kule. Jõudu mööda proovin osa võtta giline Eesti Terviseradel toimuv üritus tas 25. koha. Lühemal 14 km distant- var Ellami nimel kokku 19 rekordit. Kuidas said spordipisiku? ka lauluvõistlustest. "Vabariigi terviseks!". Oleme Rakke sil olid kaks kiiremat Eliise Kivistu ja Talle kuuluvad kuni 14aastaste noor- Kati-Ly: Juba lasteaias olid minu Aivar: Minu suurim saavutus spor- linnamäe radadel korraldanud selle Karolina Kull, kes võitsid ka vastavalt meeste koolirekordid 60 m jooksus, sportlikud tulemused head. Isegi poi- diväliselt on, et olen suutnud oma hin- puhul tavaliselt 24. veebruaril suusa- naiste ja N 14 vanuseklassid. Samal 100 m jooksus, 200 m jooksus, 60 m sid said mu käest pähe. Algkooli ajal ded korras hoida. matka voorel. Kuna aga suusa- päeval, kui osad meie ratturid avasid tõkkejooksus, kaugushüppes, kõrgus- märkas mind kehalise kasvatuse õpe- Mis motiveerib Sind võistlustase- matkast ilmselt midagi välja ei tule, hooaja Pariisi puhkekülas, tegi Greete hüppes, kolmikhüppes, teivashüppes, taja Tauno Tihti ja kutsus mind trenni. mel sportima? saab kilomeetreid koguda joostes, Steinburg ka esimese stardi Hispaa- kuulitõukes, kettaheites, odaviskes ja Võistlustel hakkasid tulema esimesed Kati-Ly: Ringkond, kes mind toetab, matkates ja rattaga sõites. Läbitud nias. 27 km ja ligi 900 tõusumeetriga mitmevõistluses. Aivari nimel on kuni kohad ja need sütitasid mind edasi on väga suur. Esmatähtis on pere, siis kilomeetreid märkida saab reaalajas VIII Media BTT Villa de Gadór mara- 16aastaste noormeeste koolirekordid kergejõustikuga tegelema. Alguses oli alati innustav treener ja võistluskaasla- internetis www.terviserajad.ee ja Rak- tonil, tuli teine koht. Nädal hiljem oli 60 m jooksus, kaugushüppes (6.33 m), raske ja harjumatu minna koos poiste- sed. Meie vahel ei ole kadedust, vaid ke linnamäe terviseradade alguses Greete võistluskalendris järgmisena kõrgushüppes (1.91 m), kolmikhüppes ga trenni, aga aja möödudes said neist elame kaasa teiste edule. Minu lähi- infotahvlil. Kell 11.00 kuni 14.00 on planeeritud Costa Blanca maastikurat- ja 60 m tõkkejooksus. Ühtlasi kuulu- mulle inspireerivad trennikaaslased. mad sõbrad ongi spordiga tegelejad, kohapeal ka tee ja natuke suupistet tatuur. Selle võistluse starti asumine vad talle ka koolirekordid kõrgushüp- Poiste võimed on suuremad ja mul on, kuna me mõistame üksteist paremini. neile, kes ühiselt matkama siirduvad. oli aga küsimärgiga viimase hetkeni, pes kuni 18aastaste ja kuni 20aastaste kuhu püüelda. Saan alati loota nii headel kui halbadel Ootame kõiki Rakke linnamäe tervise- kuna Eesti naiskonnale on hädasti noormeeste seas. Aivar: Spordiga hakkasin tegelema aegadel oma tugiinimestele. Sport an- radadele kell 11.00, et koos Vabariigi olümpiareitingusse punkte vaja, ot- Kati-Ly Randviiru nimel on Väike- juba lasteaias, seal olin džuudo tren- nab mulle positiivse ellusuhtumise ja aastapäeva tähistada. Rakke linnamäe sustas Greete mitte kõige paremas Maarja gümnaasiumis kokku 15 rekor- nis, milles käisin kuni lasteaia lõpuni, tahtejõu mitte loobuda oma eesmärki- terviserajad ootavad Sind liikuma, et seisundis ikka startida. Tugevas kon- dit. Talle kuulub kuni 14aastaste neiu- siis läksin teises klassis korvpallitrenni, dest. teha üheskoos ringe ümber maakera! kurentsis saavutati paaridele sõideta- de koolirekord 100 m jooksus, 60 m kus käisin aasta aega. Pärast teise koo- Aivar: Mind motiveerivad sportima Suusavõistlused jäävad järgemöö- val, neli päeva kestnud võistlusel koos tõkkejooksus, kaugushüppes (5.01 m), liaasta lõppu kolisime perega Väike- rekordid, mis mulle ette antakse ja da ära ja rattahooaeg tungib vaikselt Janika Lõivuga kolmas koht. Greete kõrgushüppes (1.62 m), kolmikhüppes, Maarjasse. Väike-Maarja gümnaasiu- mida ma tavaliselt purustan. juba peale. Rakvere Rattaklubi korral- edasised stardid sõltuvad juba ter- odaviskes, kettaheites, vasaraheites ja mis käisin neljandas klassis jalgpalli- Mis on järgmine väljakutse? das ärajäänud suusamaratoni asemel vislikust seisundist, aga plaanide ko- mitmevõistluses. Ühtlasi kuuluvad tal- trennis. Kuigi ma kergejõustikutrennis Kati-Ly: Ootan iga võistlust, et pu- Pariisi puhkekülas, I Pariisi Talve Rat- haselt on esialgu Eestis kogu hooajal le kuni 16aastaste neiude koolirekor- polnud veel väga käinud, kutsus tree- rustada Lääne-Virumaa kõrgushüppe tamaratoni ja mitmed ratturid käisid ainult kolm võistlsut. did 60 m tõkkejooksus, kaugushüppes, ner Tauno Tihti mind võistlema. Esi- rekord (1.65 m). Loodan, et see lähi- seal juba ratast proovimas. Kahjuks Järgmised rattavõistlused meie rat- kõrgushüppes ja kolmikhüppes. Kati- mestel võistlustel ma mingit kohta küll kuudel juhtub. Sellel aastal, kuna olen tuli võistlus nii ootamatult, et mitmel turitel juba kodus veebruaris ja aprllis. Ly nimel on ka koolirekordid kõrgus- ei saanud, aga lõpuks ühel võistlusel U 16 vanuseklassis nooremate seas, ei ratturil ei olnud veel uued sõiduva- hüppes kuni 18aastaste ja kuni 20aas- sain diplomi. See kuidagi andis mulle suuda ma ilmselt Eesti meistriks tulla. hendid valmis ja osadel olid nädala- Enno Eilo taste neiude seas. tahtmise kergejõustikuga tegeleda, nii Aga see on mu järgmise aasta suurim 2019. a detsembris saavutas Aivar ma läksin kergejõustikutrenni ja olen unistus. Ellam Lääne-Virumaa noorte kerge- nüüd juba mitu aastat kergejõustikuga Aivar: Minu väljakutse ehk siis prae- jõustiku Jõuluvõistlusel esikohad kõr- tegelenud. gune eesmärk on sel suvel võita Balti gushüppes, 60 m tõkkejooksus, 60 m Mida ise oma kõige suuremaks kuld kõrgushüppes. jooksus ja kuulitõukes ning II koha kau- sportlikuks saavutuseks pead? Heili Tammus gushüppes. Kergejõustiku käesoleva Kati-Ly: Nelja aasta jooksul olen Väike-Maarja gümnaasium sisehooaja lõpuks on Aivar Ellami käes käinud kõikidel TV 10 olümpiastarti 13-14aastaste Lääne-Virumaa rekordid etappidel. Sealt on tulnud häid kohti 60 m jooksus (aeg 7.40), kaugushüppes ja isiklikke rekordeid. Eelmise aasta (6.33 m), kõrgushüppes (1.91 m) ja 60 Eesti meistrivõistluste kaks hõbedat ja m tõkkejooksus (aeg 8.55). Kokku on ta kaks pronksi on siiamaani kõige väär- kümnekordne Lääne-Virumaa meister. tuslikumad medalid. Kati-Ly Randviir saavutas 2019. a Aivar: Ma ise pean oma kõige suu- Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku remaks sportlikuks saavutuseks Balti Jõuluvõistlusel I koha kaugushüppes, meistrivõistluste pronksi 2019. a suvel, I koha kõrgushüppes, I koha 60m jook- selle tulemusega tegin ma ka kõrgus- sus ning II koha 60 m tõkkejooksus. hüppes oma esimese Lääne-Virumaa Maakonna talvistel meistrivõistlustel rekordi. võitis Kati-Ly samuti I koha kõrgushüp- Mis on Sinu suurim saavutus spor- Greete Costa Blanca maastikurattatuuril. Foto Costa Blanca Bike Race pes, püstitades ka isikliku rekordi (1.62 diväliselt? Kooli rekordite stend. Foto Edgar m). Kokku on ta seitsmekordne Lääne- Kati-Ly: Kõige suuremaks saavu- Tammus Ants Einsalu tuli kahekordseks maailmameistriks

Reedel, 7. veebruaril tuli Ants Einsalu Prantsusmaal Pariisis toimuvatel sise- sõudmise maailmameistrivõistlustel vanuseklassis M60+ 500 m distantsil 26 mehe konkurentsis maailmameist- riks. Antsu võiduaeg on 1:26,3. Laupäeval, 8. veebruaril saavutas meie mees 2000 m distantsil 36 mehe Ants Einsalu Pariisis häid tulemusi konkurentsis teise võidu, aeg 6:34,3. tegemas. Foto Mauricie Summers

Kati-Ly Randviir. Foto Marko Mumm Aivar Ellam. Foto Marko Mumm Sangpommiuudised 2. veebruaril toimusid Jõgevamaal Valla meister koroonas on Kalev Kukk Eesti lahtised karikavõistlused sang- pommispordis, kust tuldi tagasi pje- Väike-Maarja valla lahtised meistri- 3. Raul Oja Lõplik paremusjärjestus (kolme vooru destaalikohtadega. võistlused selgusid kolme vooru tule- 4. Andrus Hakk kokkuvõttes): Pearaamat OÜ Tõukamise pikal tsüklil esindas musel. Parimaks osutus Kalev Kukk. 5. Aivar Põldmaa 1. Kalev Kukk Väike-Maarja valda Väino Stoltsen, 1. etapp toimus 22.10.2019 Triigi 6. Eerek Preisfreund 2. Heino Hahndorf Raamatupidamisteenus kes võistles meeste vanuseklassis spordihoones. Lastest osales Miikael Preisfreund. 3. Eerek Preisfreund 60-69 a ning kehakaalus kuni 85 kg. ettevõtetele ja Mehed: 1. Kalev Kukk 3. etapp toimus 21.01.2020 Triigi spor- 4.-5. Aivar Põldmaa/Raul Oja Tulemuseks oli isiklik rekord 2x16 kg, korteriühistutele. 2. Eerek Preisfreund dihoones. Lastest osales kõikides voorudes pommi tõukas ta 56 korda ja saavutas Algdokumentide korrastami- 3. Aivar Põldmaa Mehed: 1. Joonas Kikerpill Miikael Preisfreund. kokkuvõttes III koht. Ettepoole jäid 4. Heino Hahndorf 2. Kalev Kukk 18.02.2020 kell 18.00 toimub Triigi sest majandusaasta Euroopa ja maailmameister. 5. Raul Oja 3. Taivo Karon spordihoones sõpruskohtumine ko- aruande koostamiseni. Ennu Aoveer saavutas 75-79 a Lastest osales Miikael Preisfreund. 4. Heino Hahndorf roonas Väike-Maarja valla ja meeste kategoorias II koha, tõugates 2. etapp toimus 19.11.2019 Triigi spor- 5. Eerek Preisfreund valla mängijate vahel. 2x12 kg pommi 40 korda. Sama vanu- Tel: 5190 1120; dihoones. 6. Tarmo Karon segrupi võitis seitsmekordne maail- e-post: [email protected]; Mehed: 1. Kalev Kukk 7. Aivar Põldmaa Aule Rebane mameister. www.pearaamat.eu 2. Heino Hahndorf Lastest osales Miikael Preisfreund. Triigi spordihoone 14 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Baltikumi suurimalt sisesõudevõistluselt toodi Maadlusuudised Laupäeval 1. veebruaril osalesime rikkalikult pjedestaalikohti Paides toimunud 11. Maalehe ja Maaspordikeskuse auhinnavõistlustel. Laupäeval, 25. jaanuaril toimus Tallin- vanade aegade mälestuseks ülikooli Seekord võeti üksteiselt mõõtu keha- na spordihallis rahvusvaheline sises- kursusevennaga (Janar Rückenberg) listes katsetes: joonejooks, kohapealt õudmise võistlus "Alfa" 2020. Tege- ühispilti. Aitäh Tõnule suurte tegu- kaugushüpe, heitekoti heide, maad- mist on Baltikumi suurima sisesõude- de eest Eesti sõudespordis! Tänud lusharjutus sillas jooks, rippe käte- võistlusega, mis toimus juba 27. korda. koondisekaaslastele, kaasaelajatele kõverdused. Saavutasime järgnevad Meie valla sportlasi oli võistlustu- ja pöidlahoidjatele! kohad: les sellel korral koguni seitse, kellest Anu-Liis Raudsepp 1. koht kuuel õnnestus ära käia pjedestaalil. Janar Rückenberg Jonete Visnapuu 1. koht Koduvalla rahvaspordiklubi esinda- Heidi-Lii Jaago 4. koht vate vaprate sisesõudjate tulemused Joel Visnapuu 2. koht jagunesid järgmiselt: Alfa 2020 Astor Argos 4. koht Siim Argos 5. koht Mehed meitelt mehisemad, Robin Engaste 6. koht Väike-Maarja valla rahvaspordiklubi Ants Einsalu (M60+): 1. koht (3:10,2) Alfal asju ajadessa Pühapäeval 26. jaanuaril Kohtla-Järvel tüdrukud auhinnapjedestaali kõrgetel Janar Rückenberg (M40+): 1. koht (2:58,9) pingutelles pöörastena toimunud A.Talpase mälestusvõistlus- kohtadel. Foto erakogu Eha Järvamägi (N50+): 1. koht (3:52,7) käisid kampas kangutamassa. tel kreeka-rooma maadluses saavutas Maris Kaarjärv (Nvaba): 1. koht (3:46,1) meeste arvestuses Aare Kuuseoks (M60+): 2. koht (3:19,1) Väike-Maarja rahvaspordiklubi esin- Taoteledes tagajärge Andris Pent 5. koha. Margit Vaarma (N30+): 2. koht (3:46,2) davate vaprate sisesõudjate ühisfoto. läksid linna tirimaie, Laupäeval 25. jaanuaril osalesid meie Väino Stoltsen (M60+): 7. koht (3:51,4) Foto Silvar Rückenberg üle mõistu üritades noormaadlejad Kohtla-Järvel toimu- väega visalta vedimaie. nud vabamaadlusvõistlusel Nublust kondliku tõmbamise arvestusesse. Vägeva lahingu andsid oma ka- Nabini ja saavutasid järgnevad kohad: tegooriates vastastele kõik rahva- Muljetavaldav oli ka heitlus eliit- Vastastest vapramate hõimust Siim Argos 9. koht spordiklubi sportlased ja suurte klassis, kus kogenud vanameister nähti naisigi nagistamas, Kristo Ojaste 8. koht sõudeklubide seas tegi meie väikese Tõnu Endrekson pidas tõsise lahingu viimistlemas võite võimust Astor Argos 7. koht valla koondis igati viisaka soorituse! Pavel Shurmei, Allar Raja ja Rainar metsikult masinatel madistamas. 24.-26. jaanuaril osalesid meie noor- Suhestades võidetud medalite hulka Piigiga. Endrekson võitis ajaga 2:45,1. maadlejad Põhja-Rootsis Sundsallis vallaelanike arvuga, siis võime ennast Seejuures kolm nimetatud Endrekso- Rängalta paremasti rassiti, rahvusvahelisel maadlusvõistlusel ka suurte linnadega võrreldes vägagi ni konkurenti olid niivõrd tasavägised, julmalt jaksamisi jõuti, "Sundsvall Wrestling Open 2020", kus edukaks sisesõudmise kantsiks pida- et luues ainulaadse olukorra lõpetasid au teenitult kantsi tassiti, osales üle 300 maadleja Soomest, da. Asjade sellises seisus tuleb taas- kõik sama ajaga 2,46,5. Sisesõudjate mitmesta nobedamalt sõuti. Rootsist, Venemaalt, Valgevenest, kord "süüdistada" Ants Einsalu väsi- hooaeg jätkub viimase etapiga, mis Prantsusmaalt, Norrast, Iisraelist, matut initsiatiivi ja tegutsemist. toimub 7. märtsil Narvas, kus peetak- Aga võhma ei või väsida, USA-st, Lätist, Ukrainast. Saavutasime järgnevad kohad: Vähe sellest, et kodust läksime se maha Eesti meistrivõistlused 2000 me rammu raugeda ei luba, Anu-Liis Raudsepp 3. koht võistlusele seitsmekesi leidsime "Al- m distantsil. Pärast viimast etappi ei laisklemisi tohi lesida, Jonete Visnapuu 3. koht falt" eest ka meie vallast sirgunud jõu- selguvad ka paremusjärjestused sarja peatselt uus lahing paistmas juba. Põlvas võistlemas. Foto erakogu Virgo Raja 6. koht tõstja Helena Veelmaa, kes hetkel õp- üldkokkuvõttes. Joel Visnapuu 7. koht pides Sisekaitseakadeemias oli and- Finaali ja tulise lahingu eel ei pida- Janar Rückenberg nud meie sõudelegend paljuks teha Pühapäeval, 12. jaanuaril Pisisaares mas oma panust kõrgkoolide võist- toimunud Eesti täiskasvanute meistri- võistlustel sumos saavutasime järgne- vad kohad: Spordiuudiseid Rakke koolist Jonete Visnapuu 1. koht Maadlusest Liis Järvamägi 1. koht ja 3. koht Pühapäeval, 26. jaanuaril toimus Koht- absoluutkaalus la-Järvel “Nublust Nabiks” seeria- Laupäeval 11. jaanuaril Põlvas toimu- nud Laste Karikavõistlustel vaba- ja võistluse esimene etapp. Rakke kooli naistemaadluses saavutasime järgne- õpilastest olid võistlustules kolm õpi- vad kohad: last: Karmo Karro, Karmel Karro ja Siim Argos 1. koht Robin Sepa. Pjedestaalile pääses Kar- Oskar Bammer 4. koht mel Karro, kes võitis kehakaalus kuni Robin Engaste 5. koht 54 kg II koha. Õnnitlused Karmelile! Kristo Ojaste 4. koht Laupäeval ja pühapäval, 1.-2. veeb- Hendri Sokk 12. koht ruaril toimus Paides kahel päeval Heidi Lii Jaago 5. koht Anu-Liis Raudsepp ja Jonete Visnapuu “Maalehe XI maadlusturniir”, mille treeneriga Sundsallis rahvusvahelisel esimesel päeval toimusid noormaad- Lembit Kalter maadlusvõistlusel. Foto erakogu lejatele kehalised katsed ja teisel päeval maadlusturniir. Esimesel päe- Karmel Karro ja Karmo Karro Maalehe maadlusturniiril. Foto Jaak Tammik Valla koolide sisesõudmise esimene viimane võistlussõit koos 12 kiireima val tulid Paidest medalitega tagasi õpilased püstitasid selle aasta kokku- etapp õpilasega Väike-Maarja spordihoo- Marta Luisa Rückenberg (3. koht), saamisel uued isiklikud rekordid. Ab- Juba teist aastat toimuvad Rakke koo- nes toimuvas ühises finaalis. Pärast 1. Karmel Karro (3. koht), Karmo Karro soluutselt parimaks tulemuseks jäi 8. lis Väike-Maarja valla koolide õpilas- etappi on 12 parima seas (ehk Väike- (3. koht) ja Robin Sepa (3. koht). Tei- klassi õpilase Andre Paju kõrgus 167 te meistrivõistlused sisesõudmises. Maarjas finaalis) 26 meie kooli õpilast sel päeval õnnestus Karmelil maadlu- cm. Väga viisakas tulemus! Ka And- Selle aasta korraldus on selline, et (see seis pruugib muutuda). Rakke ses oma kehakaalus saavutada teinegi re ületas eelmist rekordit 2 cm võrra. algul (detsember 2019 ja aprill 2020) koolist osales 1. etapil 105 õpilast ja 3. koht. Olgu ka öeldud, et Marta Luisa Suur aitäh ja kiitus, et tulite osalema! on koolides kaks etappi, mille taga- esialgse seisuga on finaalis 26 meie tegi oma esimese maadlusvõistluse! järgede põhjal saavad Väike-Maarja õpilast (iga neljas osalenud õpilane). Tulemused: spordihoonesse finaalvõistlusele iga See seis pruugib kindlasti muutuda Kõrgushüppepidu Fredi Karuks (4. klass): 116 cm vanusegrupi 12 parimat õpilast. 9.-13. (ja muutubki), sest praktika näitab, et Esmaspäeval, 20. jaanuaril kogunesid Mikk Sakkool (5. klass): 116 cm detsembrini tõmbasid ka meie kooli teisel etapil tõmmatakse enda 1. etapi Rakke kooli võimlasse 12 õpilast, et Steven Sirp (6. klass): 116 cm õpilased tundides aja peale vanuse- aeg enamasti üle. Siiski oleks tore, kui maha pidada iga-aastane “Kõrgushüp- Kadri Kuntro (9. klass): 116 cm klassile vastava distantsi (enamasti selline õpilaste arv meie koolist finaali pepidu”. Sellel kooskäimisel ei võis- Hans Andre Kiigemägi (8. klass): 118 cm 250-500 m). Sõudsid kõikide valla koo- ka jääks! Ühine finaaltõmbamine toi- telda teistega, vaid ennekõike iseen- Sandra Veelmaa (7. klass): 124 cm lide (Rakke, Kiltsi, Simuna ja Väike- mub maikuus ja on vägev elamus! daga, et oma tulemust sportlikul õhtu- Keidi Soo (7. klass): 128 cm Maarja) õpilased, mille tagajärjel on poolikul üheskoos veelgi parandada. Mairit Kaarjärv (6. klass): 128 cm selgunud 1. etapi pingerida. Aprillis Janar Rückenberg Üritus sündis soovist anda tundides Karmel Karro (7. klass): 130 cm tuleb ka teine etapp, mille käigus on suuremaid kõrguseid (110 cm ja enam) Robin Sepa (7. klass): 140 cm Karmel saavutas Kohtla-Järvel II koha. võimalik aega parandada. Kui õpila- Foto Jaak Tammik võtnud õpilastele lisavõimalus enese Karmo Karro (7. klass): 142 cm ne jääb kahe etapi kokkuvõttes oma veelgi paremaks realiseerimiseks. On Andre Paju (8. klass): 167 cm parima ajaga 12 parima hulka, tuleb hea meel teatada, et kõik osalenud

Marta saavutas 3. koha. Foto Jaak Tammik Kõrgushüppajad. Foto Janar Rückenberg Veebruar 2020 a VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT 15

Naiskoor Gaudete Inseneride Meeskoor Emakeelepäeva kontsert Väike-Maarja Seltsimajas 14. märtsil 2020 kell 17

VÄIKE-MAARJA

Dirigendid Ülle Tuisk, Merike Toro, Mait Männik, Kuldar Schüts Klaveril: Kuldar Schüts Kontsert on tasuta

Erametsakonsulent Aadu Raudla võtab metsaomanikke vastu Äntu Mõis OÜ müüb Väike-Maarja vallamajas üle nädala neljapäeviti kell 10 - 12. mahekanamune Vastuvõtupäevad 2020. aasta esimesel poolel on: argipäeviti kell 8-16. 27 veebruar; 12 ja 26 märts; 9 ja 23 aprill; 7 ja 21 mai; 4 ja 18 juuni. Asume Äntu külas Väike-Maarja vallas. Oodatud on kõik metsaomanikud metsandust puudutavate probleemidega Tel 327 0206 (metsa uuendamine, hooldamine, raied, erametsaomanikele makstavad toetused). Erametsaomanike nõustamine on riigi poolt toetatav. Kuni kolme tunnise nõustamise eest ei pea metsaomanik maksma (va transpordikulud, juhul kui on vaja käia metsas). Äntu Mõis OÜ rendib Väike-Maarja vallas põllumaid. Telefoni ja meili teel võib pöörduda teile sobival ajal. Tel 524 8963; e-post [email protected] Kontakt: 523 0732; [email protected]. 16 VÄIKE-MAARJA VALLA INFOLEHT Veebruar 2020 a Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarja kogudus Jumalateenistused pühapäeviti kell 13.00 pastoraadis. Üks päev kui pärl ta teiste seas 23. veebruar – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Märts kord aastas särab igas eas 1. märts – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. 8. märts – missa. Teenib õpetaja Tauno Toompuu. 96 15. märts – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. 22. märts – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Õnnitleme noorimaid HILDEGARD PÄLLO – 31.03.1924 29. märts – jumalateenistus. Teenib diakon Juhan Rumm. Kogudust teenib hooldajaõpetajana Tauno Toompuu. Tel vallakodanikke 94 529 0651, e-post: [email protected]. Diakon Juhan RESELLA SAAL – 13.03.1926 85 Rumm. Tel 5345 0943. Õnne tänasteks tegudeks, KALJO TAMM – 13.03.1935 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3 46202 õnne homseteks olemisteks, 92 ÕIE SIKEMÄE – 16.03.1935 ELEONORA TÕNISSOO – 02.03.1928 Väike-Maarja internetis: http://www.eelk.ee/vaike-maarja/ ELLU TIIMUS – 25.03.1935 EELK Väike-Maarja koguduse annetusarve nr õnne tuleviku toimetusteks! Swedbankis on EE652200001120247658 Olge rõõmsad, terved ja tublid! 91 80 EVI EERIKSON – 20.03.1929 kogudus LOORA ALJAS 08.01.2020 MAIE LEPIK – 09.03.1940 Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. LOORE PALU 15.01.2020 90 VIRVE TUULIK – 15.03.1940 Koguduse pastor on Eerek Preisfreund. Tel 323 5450; LINDA METSLA – 01.03.1930 ELLU MOISA – 18.03.1940 524 1982; e-post: [email protected] ASA EERMA 15.01.2020 MAIE TEPPO – 31.03.1940 Avispea Vabakoguduse aadress: Avispea küla, 46208 89 Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa ENDA REMMET – 31.03.1940 ELLEN ORUMÄE – 08.03.1931 Koguduse veebileht: http://avispeakogudus.wixsite. OLAV TATRIK – 31.03.1940 com/kogudus Korstnapühkija VAIKE KONDIMÄE – 11.03.1931 Eesti EKB Koguduste Liidu Avispea Vabakogudus ELVINE LEPP – 19.03.1931 75 10502002423005 55604046 ASTA KURISTIK – 26.03.1931 ARE NURMETALU – 01.03.1945 Simuna kogudus (Ahjukoda OÜ) 88 LUULE PÄRNAMÄGI – 11.03.1945 Jumalateenistused pühapäeviti kell 11.00. GALINA INGEROINEN – 16.03.1945 ALLY VAHI – 13.03.1932 Koguduse õpetaja on Enn Salveste. EDA KARRO – 26.03.1945 EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna MARTA MÄE – 28.03.1932 Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, OÜ ESTEST PR ostab LEHTE TINTS – 30.03.1932 70 e-post: [email protected] ÕILME KING – 01.03.1950 EELK Simuna ja Juuda koguduse arvelduskonto metsa- ja põllumaad. 87 SIRJE LIPPASAAR – 05.03.1950 annetuste tarvis on: Swedbank IBAN: Tel 504 5215, 514 5215, LEHTE KASK – 09.03.1933 EE852200001120184054 TÕNU SCHMIDT – 05.03.1950 HARRI ROSENSTRAUCH – 21.03.1933 [email protected] NINA KERGE – 16.03.1950 86 TIIU VAINULT – 18.03.1950 Rakke kogudus JÜRI RAAG – 12.03.1934 HILLE TALUR – 20.03.1950 Jumalateenistused pühapäeviti kell 14.00 Oru 6. MAI OJALA – 27.03.1950 14. märtsil kell 17.00 toimub Rakke kirikus külalisõhtu teemal Püha maa – Iisrael. Ansambel Beati laulab Iisraeli laule ja jagab värskeid reisimuljeid pühalt maalt. Soovime õnne ja tugevat tervist! EEKBKL Rakke Koguduse aadress: Oru 6, 46301 Rakke Väike-Maarja Vallavalitsus Kogudust juhatab diakoniss Tiina Teppo. Tel 5623 1313, e-post: [email protected] NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et lehes avaldatakse tema Koguduse veebileht: http://rakkekogudus.weebly.com/ sünnipäevaõnnitlus, teatada sellest toimetajale tel 329 5759. Annetused: EEKBKL Rakke Kogudus EE432200221044564569 Swedbank

Kalmistumeistrite kontaktandmed: Ostan sõidukeid ja kaubi- Väike-Maarjas – Ruth Palmiste, tel 516 1809; kuid igas seisukorras, Simunas – Mirjam Kesküla, tel 524 7944; Aos – Aili Uustalu, tel 524 6501 võib remonti vajada. Tel 5309 2650

MER. süvalihassidekudede massaaž Eipri külas. Ööpiku Agro OÜ võtab rendile põllu- ja Telli massöör firmasse või Väike-Maarja Hooldekodu (Ravi 1, I korrus) rohumaad. Sobivad ka väikesed maatü- endale koju! Väike-Maarja hooldekodu võtab tööle hooldaja. päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa pakutavaid kid. Kehtiv rendileping ei ole takistuseks, Töö vahetustega. Vabane lihaspingetest! Sooviavaldus ja CV esitada hiljemalt 05.03.2020 sõlmin ka lepinguid ette. URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Täpsem info: [email protected] või Väike-Maarja Lisainfo [email protected] või - naha- ja haavahooldusvahendid, https://lotusmassaaz.ee hooldekodu, Ravi tn 1, 46202 Väike-Maarja. tel 5557 0903 (Carl) - imavad aluslinad, Anti, tel 5323 9228 Info tel 501 6825 Asta Peri. - mähkmed jm. Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. J

A

U

L S Tellitud tooted tuuakse kohale 11. märtsil kell 9.00-12.00 G RATAS E R KEVADEKS KORDA! P A Tellimiseks ja infoks helistada tel 326 1345 või 5343 9837. • T Tasuta transport NB! Abivahendi soovist etteteatamine vähemalt 5 tööpäeva T D varem! A Väike-Maarjast A D Hinnapakkumine enne hooldust. S • Kontakt: Kalle Kriit 5341 6418 O Simuna spordihoones, I korrusel, osavalla ruumis H RU Lai 9, Rakvere * Ho O A Pood on avatud old O V Tel 322 2030 saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 12.30 use LD • E-R: 10-19 L: 10-15 ks b US [email protected] ronee P: Oleme trennis! ri aeg www.rattabaas.ee Rakkes, Simuna tee 10 saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 14.00

Pandivere Pansionis, Mõisa, Vao küla saab tellitud tooted kätte 11. märtsil kell 14.30

Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: 30. kuupäevaks e-posti aadressil: Aeg annab,aeg võtab, Väike-Maarja Vallavalitsus, [email protected], tel 329 5759. aeg mälestused jätab... Mälestame Pikk 7, 46202 Väike-Maarja, Toimetus võib tekste lühendada. tel 329 5750, www.v-maarja.ee Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Mälestame kauaaegset Ei võta sõnad leinavalu, ei kuivata nad pisaraid… Toimetaja: Kristel Kitsing Tehniline teostus: Vao Oru tn elanikku Toimetuse kolleegium: Arman Projekt OÜ LEMBI KESTI EINO TÄLLI 08.11.1947 -23.01.2020 Kirke Tobreluts, Edgar Tammus, Siiri Kanarbik, Tel 5649 5252, kalurileht1.ee VALTER PUGONEN 22.04.1954 -18.01.2020 Avaldame kaastunnet omastele. Annika Aasa, Kristel Lehtme. Ilmub kord kuus, kuu lõpunädalal. AINO MITT 18.02.1925 - 05.01.2020 Kaastööd ja teated palume saata hiljemalt Tiraaž 2700 eksemplari. Vao Oru tn naabrid LEMBI KESTI 13.02.1936- 25.01.2020