L ä ä n e Maleva b m Toimetus ja tali­ Kuulutuse hinnad tus Lääne Ma­ Vi lehek. kr. 30.— leva staatäpt . Va „ ., 15.- Haapsalu, Karjaa TEATAJA tän. "21, kõntr. 31. V* '.'. '.'. 4.- Ilmud 2 korda kuus. Tellimise hind postiga aastas 1 kroon. Nr. 776 (2Ö9-gTQ) 14. apri 171938. a.llTaastakgHFsa g Maleva esindajatekogu koosolek peetakse laupäeval, 30. aprillil 1938. a. kell 13<^ Haapsalus, maleva staabi ruumes alljärgneva päevakorraga: (^ 1. KoosoLku rakendus. ^** 2. Möödunud aasta õppetegevuse aruanne. 3. 1937/38 a. seltskondlike summade aruande kinnitamine. 4. 1938/39. a. seltskondlike summade eelarve vastuvõtmine ja kin­ nitamine. 5. Suve õppeperioodi tegevusega seosesolevad küsimused. 6. Valimised põhikirja järele. 7. Koosolekul algatatud küsimused. Malevkondadel osa võtta esindajatekogu koosolekust oma esindajatega K L. kodukorra § 168 ettenähtud arvul. (Esindajate valimine K.L. kodukord § 190 p. 7.) Kui nõuetav arv esindajaid määratud ajaks kohal ei ole, peetakse koos­ olek kodukorra § 169 lõik 3 kohaselt. Malevkondale pealikutel teatada esindajate nimed minule hiljemalt 26. aprilliks s. a. Koosolekule ilmuda vormis. 11. aprillil 1938. a. K. Naarits, major Maleva pik. aj. kt. Kaitseliidu Ülema lästtiri nr. 15 4. aprillil 1933. a. Tallinnas Neil päewi! oli Kaitseliidus juhtum, tus Seda siin ette tuues tuletan kõigile kaitse- minult antud teenistustäsk ei leidnud waht- liitlasile meelde, — käsutäitmine ja distsip. lonnapealiku ja wahtkonna poolt täpset täit­ liin on Kaitseliidu, tui wabatahtlitu rel- mist. Käsku püüti küll täita, luid seejuures waStatud organisatsiooni olemasolu kaks tehti ^järelandmisi". Kasu mittetäitmise ta­ tähtsaimat nurgakiwi. Suurima tähtsuse gajärjel leidis aset wäga kurb juhtum, mis omab käsutäitmine wahiteenistuse^ seft wahi- käsutäitmisega oli wõimalik wallida, olgugi et teenistus on kõige tõsisem teenistusala rahu» kasusaajad polnud selles teadlikud. ajal. Wahtkonna ülesannete,sisekorra reeglite 66 Lfiäne Maleva Teataja Nr. 7/8 •iT* "T WT ~ ni II. i r'i"*li r -, ja täpne käsutäitmine on siin esmajärgulise alal pealikuil nõuda täpset ülesannete ja tähtsusega. Ilma nendeta pole wahiteenistus käskude täitmist. Lodewus, ebatäpsus ja ütS< üldse mõeldaw. Kasu tõlgitsemised ja MkSit kõiksus wahi- ja toimlonnateenistuseS on mis põhjusel käsutäitmisest kõrwalekaldumised distsipliini rikkumine. Kodanik, astunud Kait» on lubamatud. Kui kasusaajal on wõimata seliitu wabatahtlikult oma parima arusaamise käsku täita, siis on ta kohustatud sellest wii- järgi täita Kaitseliidus makswa sisekorra ja witamata käsuandjale ette kandma. distsipliini nõudeid. Seaduse ja kasu austamine Juhin malewate ja Kaitseliidu kõigi üksuste ja nende läpne täitmine on kaitseliitlaste pealikute tähelepanu wahiteenistuse tähtsusele suurim kohus. Kaitseliidus on olnud harulda­ ja käsen neid kontrollida Kaitseliidu waht­ selt wähe eksimisi nende põhimõtete wastu, ia walwkondades sisekorra reeglite, ülesannete luid ta üksikud wä)'ratu'ed fel alal pole luba» ja käskude täitmist. Wahiteenistuse mitte tawad. wähema tähtsuse omab toimkonnatee- J. Orasmaa, nistus (korrapidajad ja walwurid staabiruu. Kindralmajor, mideS, pidudel ja mujal). Ka sel teenistus» Kaitseliidu ülem.

Kaitseliidu ülema ringkiri 22.03.38. nr. 703/R Noorkotkaste Üksuste juures on ellu kut­ Panen noorte juhtidele südamele, et nad sutud noorte laskurringid, mis tõutawad minu noortele selgeks teeks, missugused õnnetud ringkirjas 23.04. 37. a. nr. 54/N awaldatud tagajärjed wõiwad olla omapead laskmiStel, kodukorra alusel. (Waata Lääne Malewa Tea­ kus puudub wanem laskejuhataja. taja nr. 9/10 — 1937. a.) Noorte üksustes, noorte laSkurringides Saadud andmeil noorte laskurringid tõs­ eriti, tuleb noori kaswatada oma orga­ tawad intensiiwfelt. nisatsioonis makswat kodukorda austama, selle Noorte laskurring nõuab, et laskmine nõudeid täpselt täitma ning ka teisti takista» wõib sündida ainult laskejuhataja juhti» ma kodukorra nõudeid rikkumast. Omapead mife ja kontrolli all. Kodukorras on üles» laskmine on suurim distsipliini rikkumine, see loetud julgeolekureeglid. mida tuleb laskeju» ei tobi leida aset noorte üksustes. halajal täita ja mille täitmist peab laske, Noori, kes ei täida oma juhtide käske ja juhataja noortelt nõudma, et noortega ei korraldusi, tähelepanemata jätawad maksma juhtuks õnnetust. Laskemoona annab noor- pandud määrusi, ei tobi sallida teiste korra­ tele laskejuhataja wälja tulejoonel wahetult likkude noorte keskel. Neid tuleb Noone Kot- enne laskmist. kaste organisatsioonist wälia heita. Noorte Kodukorra nõuded on weel suuremal mää­ kaswatamine korralikkudeks kodanikkudeks, kes ral makswad noorte eneste kohta. On siiski austawad ja täidawad seaduslikke nõudeid ette tulnud eksimusi «Noorte laskurringi kodu» olgu tõigi noorte-juhtide ja pealikute ülimaks korra" wastu. kohuseks. Mõni päew tagasi ühe noorkotkaste las» Käesolew ringkiri awaldada .Malewate lurringi poisid on läinud omapead laskera- TeateiS" ja ette lugeda Noorte Kotkaste jale, kaasas isa teadmata kodust kaasavõetud koondistel. spordipüss ja padrunid. Laskerajale kogunes , Noorte Kotkaste lasturringide kogunemis­ mitu poissi ja laskejuhataja juuresolekuta tel selgitada weel põhjalikumalt noorte lastur­ alati laskmist. Laskmine läks alguses õnneli­ ringide kodukorda ja laskmisle korda, allatriip- kult, kuid siis juhtus õnnetus. Ettewaatama» sutadeS seda. missugused tagajärjed wõtwad tuss tõttu juhtus sihtimata last ja üks noor­ olla siis, tui noored omapead käiwad laskmas, kotkas haawas teist kuuliga põlwest. kus noor oma parimat kaaslast wõib tahtma­ tult wigastada. Wähe on määrustest ja reeglitest, wähe on sellest, et noortele kõik määrused ja kohus­ Möödunud õnnetu juhtum laskmises on tused ära seletatakse, tarwis on nende mää- esimene kurb sündmus noortel laskuritel, jää­ ruste täpset täitmist ja pidewat kontrolli gu ta ka wiimaseks. Gee oleneb meist endist. noorte juhtide ja kaitseliidu pealikute poolt. 3. Orasmaa, kindralmajor. Kaitseliidu ülem. noorte tegewuse üle, eriti aga lasketegewufe A. Balder, kolonel. üle. Peastaabi ülema aj. k. t. Ilr. 7/8 US fi n e Male va Teataja 67

Väljavõte Kaitseliidu ülema käskkirjast nr. 10 3.03.38. a. § 1. Jälgides malewate aruandeid ja side hoidmine üksuse laos on lubamatu. Noor- kotkuwõtteid kontrollkogumistel ülewaadatud kaitseliitlaste arwu tõttu malewate praegused läsirelwade kohta leiame, et paljudel täsirel- koosseisud on suuremad kui malewates ole­ wadel on rauaõõneis roostejälg'. wale fõjopüSfide arw, seepärast tuleb neilt 1937./38. p. on malewaile wälja saade­ üksufilt, kuS püsse on palju, üleliigsed ära tud uute raudadega kal. 7,62 mm sõjapüsse wõtta ja anda sinna kus neist puudus. Ma­ ja saadetakse weel kewadeks püstolkuulipildu­ jandus administratiiwükfufe pealiku juures wõi jaid ja püstoleid. Kui nüüd malewate ja all­ selle üksuse laos wõib olla 2—3 püssi, mis üksuste pealikute poolt ei nõuta ega kontrollita mõne kaitseliidust lahkunud mehe poolt tagasi küllaldasel määral kaitseliitlaste lües tarwitu­ toodud ja uuele mehele wälja andmata. Wai- sa ollwaid ja ladudes seiswaid läfirelwi, siis kese arwu püsside hooldamine on üksuse pea- wõime mõne aja pärast jälle kuulda kaebeid: likul kerge, nende hoidmiseks ei wajata eri. püssid on halwad, püssid ei jookse. ruumi ja neid on wõimalik hoida kuiwas, ühe­ Nelwade hooldamise kohta on eeskirju ja suguse temperatuuriga ruumis. käsiraamatuid: puhastusõli, mis wälja antakse Ladudes seiswate püsside eest on wastu­ kaitseliitlastele, on kõrgewöärtuSlik. Milles taw pealik, kelle hoole all püssid seisawad. seisab wiga, et püssid kaitjeliitlaste käes siiski otsuste pealikud toimetawad wäljaandmata halwenewad ja mis wõtta ette, et seda ei püsside perioodilist puhastamist ja ülewaatust sünniks? isiklikult wõi torraldawad nende püsside pu­ Kui relwi hooldatakse korrapäraselt, pu­ hastamist malewlastega toimkondade alusel. hastatakse õigeaegselt, korralikult ja eeskirjade- Juhin pealikute tähelepanu tähtsamale nõu- kohaselt ning hoitakse kuiwas kohas, siis säi- dele — igal juhul enne püssi lattu wõi luwad nad heaS seisukorras kümneid aastaid. hoiuruumi paigutamist pealikul kontrollida, Peame aga tunnistama, et kõigi kaitseliitlaste kas püss on puhastalud ja kas püssi raua. luures relwade hooldamine ei seisa sellel kõr­ öös on „Kalitsliga" õlitatud; puudub fee, gusel nagu ta peaks olema. On weel palju siis püss puhastada, ölitada ja alles siis hooletuid kaitseliitlasi, kes temale wäljaantud asetada lattu. relwale waatawad kui wõõra omandusele wõi § 3. Nagu iga tarwitusel olew asi ja kui ^kroonu" asjale. tööriist ei jäilu igawesti uuena ja pikema aja Nelw on riigi ja rahwa omandus ja mak­ jooksul llmnewad järk-järgult wäiksed ja siis sab palju raha. Kui kaitseliitlane temale usal­ suuremad defektid, samuti ka on käsitusel ole­ datud relwa laseb roostetada hooletuse tõttu wate käfirelwadega. wõi rikub relwa oskamatu puhastamisega, siis Katsed on näidanud, et wintpüSfi ja kuu­ häwineb relw kui wara ja riigikaitsewahend, lipilduja rauad kannatawad wälja tuhandeid mida wajaduse korral sagedasti ei saa oSta laske, ilma et nad kuluks lunduwalt wõi esi­ mingi hinnaga. neksid defektid, mis mõjuwad halwawalt relwa Seepärast kõigil pealikul! tuleb järeljätma- tule omadustele. Katsetaskmisel 3500 lasuga tult nõuda ja kontrollida, et temale alluwad sõjapüssia wintrauad näitasid kulumist waid kaitseliitlased hoiaks piinlikult korras neile 0,01 mm wõrra. Nii palju laske kaitseliitlase wäljaantud relwad. käes olewast püssist lastakse wälja mitme Kõigile peab olema selge ja iga kaitseliit» inimpõlwe jooksul. lane peab olema teadlik, et piisab ainsast kor« Käsirelwade korrashoid oleneb ainult me- rast, kas hooletusest wõi unustusest, mil relwa hest, kellele relw wälja antud, wälja arwatud tohe pärast laskmist ei õlitata ja8—10 tunni mõnesugused wäiksemad defektid, miS elu toob pärast põhjalikult ei puhastata, et relwa sile, ise kaasa, sest nagu eelpool tähendasin — poleeritud õõne pind on rooste läbi rikutud. mingi asi ei püsi igawesti uuena. Aega, mille § 2. Minule on ette kantud, et sageli wallet relw ei tohi muuta seisukorda, on raske esineb juhtumeid, kus püssid lähewad rooste kindlaks määrata. Teisest küljest paistab ta üksuste pealikute juures üksuste ladudes, kus ebaõiglasena karistada kaitseliitlast, kes on neid hoitakse wahelduwa temperatuuriga ja Kaitseliidus töötanud innukalt hulk aastaid ka tihti niiskeis ruumes. Olen tähele pannud, ja nõuda temalt kasutada olewa relwa öõnde te mõneS üksuses pealiku juures feijab kasu» tekkinud wäikeste rooSlejälgede eest kahjutasu. tamatult liiga palju püsse. Suure arwu püs- Mõõduandew ei saa siin olla ka ainult aas- 68 Lääne Male va Teataja Nr. 7/8 tate arw, mil relw on olnud kaitseliitlase käes, nikord ka lubamatute Võtetega puhastamisel waid fiin tuleb relwa ülewaataja! instruktoril tawalise teraswardaga ja suudme kaitseta, wVi pealikul arwestada kaitseliitlase osawõttu wiib relwa lühikese ajaga „r«wist wälja". laskeharjutufist ja teistest relwaga wäljaskäi- Puhastamisega rikutud püssi wõi kuulipilduja miseft teenistuse asjus. tuli hakkab laiali jooksma ja temaga ei tabata Aja mõttes, mille wältel käsirelw peab fäi« üldse märki. Sõjapüssi jumet oskamatu pu» luma endises seisukorras, panen maksma järg- hastamife tagajärjel sagedamini efinewad mife korra: Sõne kuluwused on wintraua suudme pool» 1. Ladudes wõi üldse kasutamatult seis­ ses osas ja wähemal määral wintraua keskel, wad käfirelwad, millest ei lasta wõi lastakse n. n. .põiskuluwused". wäga harwa, peawad säiluma endises seisu­ Kuna kaliibri muutus, eriti ebaühtlane ku» korras piiramatu aja. Puhta õõnega püss luwus, rikub relwa rauaõõnt ja mõjutab rel­ peab säiluma puhtana; püssile, mille õõnes wa tuletäpsuft, siis käfirelwade ülewaatufel wirtfitud, ei tohi tekkida õõnde wäikest rooste- pöörata erilist tähelepanu õõnete kaliibri pe- jälgi jne. rioodilistele mõõtmistele. 2. Kaitseliitlastel tarwitada olewad käsi- § 5. Alewaate saamiseks wintpüsfide ja relwad: kuulipildujate wintraudade tutwusest (seega a. puhta rauaõõnetega relwad Peawad ka relwa lahingukõlwulikkusest) kontrollüle» säiluma wähemalt esimesed kümme waatustel toimetada õõnte talibeerimift. aastat puhta õõntega; Õõnete kaliibrite mõttes kõik kaitseliidus b. relwad, milledel wäljaandmise! lei- tarwitamisel olewad wintpüsfib ja kuulipildu» dus Sõntes wirtfikuid, peawad säi­ jäte wintrauad jagada kahte liiki: luma samas seisukorras 5 aastat; Esimesse liiki kuuluwad kõik püsside ja c. relwad, milledel wäljaandmise! õõn- kuulipildujate wintrauad, milledel: tes olid wäikesed roostejäljed, pea­ — wene padruni all töõtawatel püssidel wad säiluma samas seisukorras 5 ja kuulipildujate! kaliiber 7,77 mm ei lähe aastal; suudmest rauaõõnde wõi läheb wähem kui üks d. relwade õõntesse, milledel wäljaand­ kaliiber f. o. 7,62 mm, mise! olid rooste- wõi sügawad roos­ — inglise padruni all töõtawatel püssidel tejäljed, ei tohi tekkida rooste sööti ja kuulipildujatel kaliiber 7,82 mm ei lähe ega punast roostet kunagi. suudmest rauaõõnde wõi läheb wähem kui üts 3. Kui ülewaatufel ilmneb, et kaitseliit» kaliiber, f. o. 7,70 mm. lastele wäljaantud käfirelwade Võntesfe on Kõik esimesse liiki kuuluwad käfirelwad on tekkinud sügawad rooste, rooste wõi wäikesed lahingutõlbulikud. rooste jäljed lühema aja wältel kui p. 2 näi­ Teise liiki kuuluwad need püsside ja kuu- datud, wõi tui ladudes seiswate käfirelwade lipildujate wintrauad, mille kaliiber on nii­ õõntesse on tekkinud defektid, nõutakse riigile wõrd kulunud, et nende lahinguwäärtuse kind­ tekkinud kahju süüdlaselt sisse. lakstegemine nõuab katselaflmife toimetamist. Kaliibri mõõtude järgi ll liiki arwata: § 4. Noostejälgede tekkimine täsirelwa — wene padruni all tõutawad wintrauad õõnde loob soodsa pinna relwa wintraua edas­ (püsside kui ka kuulipildujate), kui kaliiber pidisele lagunemisele. NooSte jäljed, eriti sü­ 7,77 mm wõi suuremad kaliibrid lähewad gawad, mõjuwad halwawalt relwa tule oma­ suudmest ühe kaliibri pikkuselt, f. o. 7,62 mm, dusele. rauaõõnde, Weel suuremal määral tui rooste jäljed — inglise padruni all töötawad wintrauad, wintraua õõnes halwad relwa jooksu kaliibri kui kaliiber 7,82 mm wõi suuremad kaliibrid tuluwus. lähewad suudmest Tihe kaliibri, s. o, 7,70 mm Wäga suure arwu laskude tagajärjel relwa pikkuselt rauaõõnde, õõs kulub rohkem padrunipefa poolest otsast — peale selle kuuluwad ll liiki weel nii­ ja kuluwus wäheneb järjest ettepoole, kuid sugused wintrauad, missuguste õõnde on tek» ühtlane toonufeline kaliibri kuluwus (suurene­ linud sügawad kriimustused, armid, kisud me- mine) ei awalda relwa tule omadustele tähe« talli tõusudega, mis mõjuwad halwawalt tule lepanuwääriwat mõju. lohutusele, Õõne kulumine ebaühtlaselt, eriti õõne Parandamisele tuuluwate wintraudade suureks ^nühkimine" oskamatu, lohaka ja my- hulka kuuluwad wintrauad paisuwusega ees» Nr. 7/8 Lääne Maleva Teataja 69

otsas wõi järsu lehtritaolise kulumisega suud­ 200 m kümneringilise märgi pihta toetatud mes, missuguseid on wõimalik ümber teha asendist 5 lastu. Kui 5 lasust saadakse 2 ta- kõlbulikkudeks wintroudadeks lühendamisega bamnst kujusse (riskoietid ei loe tabamuseks), (ratsawäe püSfi wõi karabiineri wintraudadeks on relw weel tarwitamiskõibulit sisekaitse tee­ kal. 7,70 mm). nistuseks ja jääb üksusesse edasi. Käsirelwade ülewaatustel, alates 1. ap« Ei saada aga katselastmljel kahte tabamust, rillist f. a, kanda hoolekandelehtedesse ka loetakse püssi wintraud kõlbmatuks ja tuleb liik, relw kuulub kaliibri tõttu. uuendamisele. § 6. Püsside wintrauad, mis tuluwufe Katselaskmised kulunud wintraudadega püs» tõttu kuuluwad ll liiki, ei kõrwaldata kaliibri sidest korraldada malewate pealikute korraldusel. mõõdu tõttu weel tarwitamisest, waid nendega Kõlbmatuks tunnistatud wintraudade kohta toimetada latselaskmist. koostatakse akt ja malewa pealik nõuab uued Enne latselaskmist waadatakse relw asja» wintrauad Peastaabist wälja wõi (abinõude tundja (relwafepa, instruktori) poolt üle ja puudumisel uute wintraudade pealemonleeri- körwaldatakse kõik wead, mis wõiwad awal­ misekS) saadab kõlbmatute wintraudadega püs­ dada halba mõju tule lohutusele. Siia hulka sid Peastaabi relwtöökotta. tuleb arwata suuremate õõnte defektidega pa> Teiss liiki kuuluwaid kuulipildujate wint- randust wajawad wintrauad. raudu malew ei kõrwalda tarwitamisest waid Ulewaadatud ja kordaseatud püssid laS- nende wintraudade kõlbulikkuse otsustamine takfe toetatud asendist hea laskuri poolt 200 m kuulub Peastaabi kompetentsi. kauguselt 200 m kümneringilise märgi pihta 3. Orasmaa, sisse. Pärast püssi sisselaskmist (kirbu nihu- kindral-major, tamist, kirbu kõrguse parandamist jne.) lastakse Kaitseliidu ülem.

Väljavõte Kaitseliidu ülema käsukirjast 30.03.33. nr. 14 § 8. Avaldan Kaitseliidust väljaheidetute nimekirja: Nr. Perekonna-, ees- ja isanimi 1 Sündimise aeg Rahvus Lääne Malevast: 1 Toome, Gustav-Adolf Jaani p. 20.00.1909 Eesti 2 Grünberg, Bernhard p. 05.06.1899 3 Luidalepp, August Jüri p. 31.05.1908 4 Eistrat, Johannes Johani p. 19.85.1881 5 Paivel, Vladimir Georgi p. 28.12.1912 6 Treier, Helmuthi Jakobi p. 29.09.1913 7 Mikk, Jaan Jaani p. 08.08.1905 8 Onemar, Johannes Jaani p. 05.01.1896 9 Kleeberg, Johannes Jaani p. 24.0S.1902 10 Põima, Johannes Jaani p. 24.04.1899 11 Miks, Ado Jaani p. 02.04.1917 12 Sooster, Mihkel Jaani p. 27.11.1908 13 Vaarmann, Rudolf Jaani p. 21.12.1912 14 Kolumbus, August Jaani p. 28.04.1898 15 Truumann, Aleksander Hendr, p. 18.11.1912 ,, J. Orasmaa, kindralmajor, Kaitseliidu ülem.

Järgmine „Malewa Seataia" ilmub 19. mail. Materjalid saata malewa staapi 12. maiks. 70 tlHP^ Ma jj va feataja Nr, 7B

Alus: ljh nr. 963. Lääne Malewa pealiku § 2. Instruktor leitnant W. Pringi oli käskkiri nr. 16. 18. märtsil s. a. lodus haigena. 01. aprillil 1938. a. Haapsalus. Õiendus: ljh. nr. 1028. § 3. N. instruktor leitnant A. Meriloo § 1. Wabastan enda palwel Naiskodu­ oli kodusel rawil 19. kuni 27. märtsini s. a. kaitse Lümandu jaoskonna esinaise kohalt pr. A. Kalm'u arwates 5. aprillist f. a. Kuna Õiendus.- ljh. nr. 1029. jaoskonna juhatus loobus terwes koosseisus § 4, Instruktor leitnant W. Pringi oli jsk. juhtimisest, käsen jaoskonna asjaajamine, 27. märtsil s. a. Tallinnas malewa esindaja­ raha ja warandus kuni minu edaspidise kor­ na laSlesporditlubide esindajate koosolekul, ralduseni anda üle Lümandu tikfikrühma pea» õiendus: ljh. nr. 1024. likule, kellel jaoSk. asjaajamine, raha ja wa» K. Naarits, randus enda juurde hoiule wõtta. major, : Att esitada hiljemalt 10. aprilliks s. a. malewa plk. aj.kt.

Lääne Maleva pealiku käskkiri nr. 17 07. aprillil 1938. a. Haapsalus § 1. Minule üksuste juhatuste poolt § 6. Arvan kompan, toetav- vastuvõtmiseks esitatud kaitseliitlased võ­ liikme Villem Soomela sama kompani te­ tan vastu järgmiselt: gevliikmeks, arvates 1. aprillist s. a. Haapsalu meredivisjoni: Reissaar, Her­ § 7. Piirivalve Ülema ksk. nr. 22—38 a. mann; Einsaar, Rein. Mõlemad arvates05. on Massu kompani kaitseliitlane Aleksan­ aprillist s. a. der Jaaksaar kõrgendatud veltveebliks Kärdla kompanisse: Padu, Mefadi; vanusega 24 veebruarist s. a. Talving, Siim. Mõlemad arvates 04.04.38. Vastav märge kanda A. Jaaksaare Keina kompanisse: Rimscha, Mihail — teenistuslehele. arvates 04. aprillist s. a. Õiendus: ljh nr. 24. ü § 2. Viin üle kompani ümber­ § 8. Alljärgnevad kaitseliitlased on nimetamise puhul August Maripuu, Oskar perekonnaseisuametnike otsuste põhjal Kubre ja Voldemar Kaldaur Kasari üksik- muutnud oma nimed ja võtnud uuteks rühma koosseisu, arvates 1. märtsist s. a. nimedeks : Õiendus: ljh. nr. 899. Maleva arveametnik ja Haapsalu malev­ § 3. Pärnu Malevast ületulnud Härm konna sekretär flrnold-Richard Ilmus — Uuesoo lugeda vastu võetuks Lääne ma­ eesn. „Aarne"; levasse, arvates 16. märtsist s. a. Teda Luiste kompanis: Oskar Riberg — kanda maleva ja Haapsalu erikompani ni­ „Rüve"; mekirjadesse samast ajast arvates. üks. rühmas : Arnold Keiman Õiendus: ljh. nr. 734. — ^Merirand". § 4. Harju malevast üle tulnud Edu­ Keina kompanis: Antonius Lukki — ard Niinemets (end. Niug) lugeda vastu eesn. „Anton"; Anton Ergmann — «Äär­ võetuks Lääne malevasse, arvates 14. jaa­ maa"; Arseni Maripuu — eesn. ,,Ago"; nuarist s. a. Teda kanda maleva ja Pae- Anton Tuulik — eesn. „Eudei"; Oskar küla-Tolli üksikrühma nimekirjadesse sa­ Under — „Järvisto% mast ajast arvates. Asuküla .kompanis: Aleksander Poot- Õiend us: ljh. nr. 734. ka — „Poolamä'e". Viin üle Märjamaa kompanist Sipa Loodna kompanis: August Rakkov — üksikrühma Rudolf Sepa, arvates 15. märt­ „ Lillemägi". sist s. a. Velise kompanis : Evald Burmeister "- Õiendus: ljh. nr. 742. «Püümets*. Nr. 7/8 Lääne Maleva Tea tala 71 - -. .. . _> ... _ Tnl*! Noarootsi kompan's : Madis Adman — Virtsu üksikrühmas : Mihail Pea I „Aerraaa". klassi laskuriks. Sipa üksikrühmas: August Kaleva — Vormsi üksikrühmas : Anders Friberg eesn. „Aarne"; August Evanuel — „Pärna"; — I klassi laskuriks v. püssist laskmises. Karl Laurmann — „Laanesalu". Haapsalu erikompanis: Ferdinand Õiendus: E. L. liidu tunnistus nr. Proos — „ Aasia". 1196 ja ljh. nr. 21. Paeküla-TolH üks. rühmas : § 10 Sakala Malevast ületulnud Karl Eduard Niug — „Niinemets". Vahter lugeda vastuvõetuks Lääne Male­ Alus: perekonnaseisuametnike otsu­ vasse, arvates 22. märtsist s. a. Teda kan­ sed. da maleva ja Märjamaa kompani nime­ Õiendus: ljh. nr. 1052, 1055, 1046/ kirjadesse samast ajast arvates. 1045, 15, 1059. Vastavad parandused kanda nimekir­ Õiendus: ljh. nr. 3. jadesse ja teenistuslehtedele. § 9. Eesti Caskurlidu klassi katsed soo­ K. Naarits, ritanud kaitseliitlased kinnnitan kaitselii­ major. du laskureiks järgmiselt: Maleva pealiku aj. kt.

Lääne Maleva pealiku käskkiri nr. 18. 16. märtsil 1938. a. Haapsalus. ^ 1. Lahkunud liikmed kustutada maleva ja allüksuste nimekirjadest:

Jrk. Perekonna- ja eesnimi Üksus Mis põhjusel Mis ajast arvates nr.

1. Velleste, Jaan üksikrühm Sõjaväkke 06.04.38. 2. Usar, Grigori Paadremaa üksikrühm 01.0338. 3. Juurikas, Karl Omal palvel 02.04.38. 4. Kivimaa, Eduard Luiste kompani Elukoha muutmine 05 04.38. 5. Viin, Richard Kõrgesaare üksikrühm Sõjaväkke 24.03.38. 6. Pitk, Gustav Elukoha muutmine ' 7. Köster, Arkadi Palivere üksikrühm Omal soovil 01.04.38 8. Taal, Jaan Kolovere-Kalju komp. „ 9. Veskimäe, Rudolf Ellamaa üksikrühm 10. Kangur, Eduard Vaikna üksikrühm 20.03.38. 11. Paar, Andrei Kõpu üksikrühm 12.03,38. K. Naarits, major. Maleva pealiku aj. kt. Ametkohtadelt vabastamised ja amet- kohtadele kinnitamisea Lääne Maleva pealiku käskkiri nr. 19. 08. aprillil 1938. a. Haapsalus. § 1. Vabastan Kõpu üksikrühma paat Õiendus: ljh. nr. 719. nr. 2 mootorist! arnetkohalt Andrei Paari, § 2. Vabastan Paadremaa üksikrühma tema lahkumisel kaitseliidust, arvates 12 märtsist s. a. sisekaitse jao pealiku kohalt .Karl Juuri- 72 S&ne Malevafeatafa Nr. 7/8 tMMM—«fci»«S> l ' H ' '""* . Mi—f.. II Kirri kase —• tema lahkumisel kaitseliidust, ar­ § 13. Kinnitan Veltsa üksikrühma rel- vates 02. aprillist s. a. vurpealikuks Karl Raudseppa, arvates 15. § 3. Vabastan omal soovil toodna kom­ märtsist s. a. panii sanitarpealiku kohalt August Parbo, Õiendus: Ijh. nr. 742. arvates 20. märtsist s. a. § 14. Kinnitan Kõrgesaare üksikrüh- Õiendus: Ijh. nr. 742. mas: paat nr. 1 signalistiks — Oskar Vaks',; § 4. Vabastan Paadremaa üksikrühma paat nr. 2 signalistiks — Harald Koiti ja sekretäri ametkohalt Volli Altmäe, arva­ paat nr. 2 pealiku abiks Artemi Silk'i. Koik tes 22. märtsist s. a. arvates 04, aprillist s. a. Õiendus: Ijh. nr. 742. Õiendus: Ijh. nr. 16. § 5. Vabastan Vormsi üksikrühma las- § 15. Kinnitan Lümandu üksikrühma kejuhataja kohalt Anders Sleefi ja abi sekretäriks Oskar Liidaru, arvates 1. ap­ kohalt Johannes Rank*i. Mõlemad arvates rillist s. a. 06. aprillist s. a Õiendus: Ijh. nr. 16. Õiendus: Ijh. nr. 4. § 16. Kinnitan Vormsi üksikrühma las- § 6. Vabastan Sipa üksikrükma 2. jao kejuhatajaks Anders Ahlros'i; abideks: Jo­ pealiku kohalt Karl Litter'»'; 2. jao pealiku han Mürman'i ja Hans Liljebäcki. Kõik abi kohalt Johannes Veske ja 3. jao pea­ arvates 6 aprillist s a. liku kohalt Arnold Luttera. Kõik arvates Õiendus: Ijh. nr. 4. 30. märtsist s. a. § 17. Kinnitan Kärdla kompani spordi­ Õiendus: Ijh. nr. 742. pealikas Georg Palmi, arvates 04. april­ § 7. Minu ksk. nr. 14 § 6—s. a. täien­ list s. a. duseks lugeda Mihkel Koolmeister vabas­ Õiendus: Ijh. nr. 16. tatuks Marjamaa kompanii laskespordiklubi § 18. Kinnitan Paadremaa üksikrühma pealiku kohalt omal soovil. sekretäri aj. kt. sanitarpealikuks Juhan Õiendus: Ijh. nr. 742. Kukk'e, arvates 22. märtsist s. a. § 8. Vabastan elukoha muutmisel Kei­ Õiendus: Ijh. nr. 742. na kompani merikomando 1. paadi pea­ § 19. Kinnitan Sipa üksikrühma koos­ liku kohalt Leo Kruusmägi Ja kinnitan seisu: sama paadi pealiku aj. kt. Evald Pauluse. Rühma pealik K, Nuut; abi — E. Nei- Mõlemad arvates 18. märtsist s. a. ver; 1. jagu: jaopealik Heinrich Juro; abi Õiendus: Ijh. nr. 742. — Oskar Jets; malevlased: Heinrich Gross­ § 9. Vabastan Sipa üksikrühma laske- mann; Heinrich Kiisa; Hugo Veske; Jaan spordi klubi pealiku kohalt Augustin Havi Pukk; Karl Lutter; Eduard Piibeleht; Joh. ja määran uueks laskespordi klubi peali­ Kruustük; Joh. Kuusik. kuks Erich Neiver'i. Mõlemad arvates 15. 2. jagu: jaopealiku aj. kt, Rudolf Sepa; märtsist s. a. abi — Aarne Kaleva; malevlased: August Õiendus: Ijh. nr. 742. Viirsalu; Adolf Parts; Karl Laanesalu; flc § 10. Veltsa üksikrühma 3. jao ümber­ noid Cutter: August Pärna; Johannes Veske; nimetamise tõttu vabastan 3. jao pealiku Albert Elisjärv; Feliks Jaama. ametkohalt August Siimann'i ja abi kohalt Sanitarpealik — August Havi; relvur- Ado Mitt'i. Mõlemad arvates 1. märtsist pealik H. Kont; õppepealik Rudolf Sepa. s. a Sisekaitsemehed: varahoidja-majanduspea- Õiendus: Ijh. nr. 742. lik — Kustav Veersalu; malevlased: Alek­ § 11. Nimetan ümber Veltsa üksikrühma sander Jaama ja Johannes Poom. 3. jao «sisekaitse jaoks" ja kinnitan jao Üksikrühma pealiku 1. asetäitja Rudolf pealikuks August Siimann'i, abiks — Ado Sepa, 2. asetäit. Erich Neiver. Mitt'i. Mõlemad arvates 1. märtsist s. a. Õiendus: Ijh. nr. 742. Õiendus: Ijh. 742. § 20. Haapsalu meredivisjoni pealik E. § 12. Kinnitan Paadremaa üksikrühma Viire kandis ette, et tema on 28. märtsil s.a, sisekaitse jao pealikuks Volli Altmäe, ar­ Tallinnast merekaitseliitlaste kursuselt ta­ vates 2. aprillist s. a. gasi tulnud ja asunud oma ametkohuste Õiendus: Ijh. ni. 742. täitmisele. Nr. 7/8 Lääne Maleva Teatata. 75

Lääne Malewa koosseisu kuuluwalest met» Naua läbimõõt 22 mm ning pikkus 700 saametkonna meestest mooduStatse eraldi rühm. mm. Wastawad ettewalmistused teha aegsasti. Sihik lahtine wedrusihit kaugustele 25.50, Üksikasjalised kawad esitada minule öppepiir- 75 ja 100 m. tondade instruktoritel 15. maiks. Wõidupüha pühitsemine kohta­ Laad pähklapuust paleafemega. Lae kabapool- del toimub seniste andmete kohaselt eelmiste ne ots on hõlbsamaks palgehoidmisekS külgsuu­ aastate eeskujul. nas wälja wiidud. Wõidupüha pühitsemise läbiviimiseks Püssi kaal umbes 3.6 kg. kohtadel teha kõik ettewalmistused eelmise aasta kawade kohaselt. Püssile wõib foowikorral külge montee­ K. Naarits, rida diopterfihiku ja rõngaS°tulpkirbu. major Märge: sihtjoone pikkus diopterfihikuga Malewa plt. aj. kl. ja rõngas-tulpkirbuga püssil — 825 mm, ilma dioptrita püssil, j. o. lahtiselt wedrufi- Kõigite laskefportlasile hikult — 600 mm. Awaldan SM Arsenalis walmistatawa Ülalkirjeldatud püss läheb maksma koos tal. 0,22 sportpüssi kirjelduse. dioptriga ca kr. 100. — ilma dioptrita ca kr. Kal. 0,22 sportpüsS on lihtsamat konst. 70: — ruktsiooni käepideme õlaga lukuStataw wäike- K. Naarits, kaliibriline püss laftmisteks äärtule padruni­ major, pesaga Ameerika padruniga „Palma". Mal. plk. aj. kt. Üksuste pealikute teadaanded ja korraldused Kõigile üksuste ja spordipealikatele Taebla-Wbnnu ükfikrühmale Malewa spordipealiku abi ja maakonna spordiinstruktor plk. N. Kaasiku (Kafilow) Õppe ja harjutuslaskmised 1938 a. suwe- koostab oma suwist tegewuskawa, mille koha­ periodil Taebla jaama juures afuwal laske­ selt on temal wõimalus ka abistada üksusi nende rajal määran järgmijelt: jportlises tegewuses. Aprilli kuul 24 kuupäewal, maikuul s ja Üksuste ja spordipealikual teatada Male- 22 kuupäewal, juuni kuul 12 ja 26 kuupäewal, wa staapi 25. aprilliks f. a. kas foowitakfe juuli kuul 10 ja 24 kuupäewal, augusti kuul plk. R. Kaasiku abi kasutada Võistluste, kur- 7 ja 21 kuupäewal, septembri kuul 11 ja 25 süste wõi teiste sportliSte tegewuste korral­ kuupäewal, oktoobri kuul 9 ja 23 kuupäewal, damisel. Teates ära tähendada, — millal ja nowembri luul 6 ja 27 kuupäewal algusega kus kohal mingisugune tegewus toimub ja igal päewal kell 0900. missugune tegewus temal seal ette nähtud. Laskeiuhatojale 3oh. Mänd'ile määran A. Laurmaa, leitnant. abideks Nein Laaneoja ja August TuubaS'e. Malewa spordipealik. LaSkejuhatajal ja abidel hoolitseda, et Ellamaa ükfikrühmale määratud laskepäewal ja kella ajal wajalikul Juhin Ellamaa ükfikrühma tl. tl. tähelepa» arwul laskemoon, märklehed kohal oleks ja nu sellele, et aastapeatoosolek peetakse tõik julgeStusabinsud tarwitatud oleks. koos relwade kontrolliga 24 aprillil kell Igakordse rongi ludistamise ajaks tuleb 1400. Nelwade kontrolli algus on kell 1100. laskmine wähemast 5 min. katkestada. Kohustan kõiki kaitseliitlasi ilmuda nimetatud kella ajaks Sooniste wallamaja. Mitteilmu- LaSkejuhatajal ja tema abidel aegsasti mife põhjust tuleb teatada mulle wähemalt kindlaks määrata oma wahel päewad millal üts päew enne peakoosoleku päewa. Loodan keegi kohal on. et selline loidus enam ükfikrühma liikmete Kohal olewal laskmist juhatawal pasli­ peres aset ei leia, nagu see ilmnes eelmisel kul lasub wastutus «ajalikkude julgeolus- peakoosolekul 27. märtsil f. a. mis pidamata abinõude mitte tarwitamife tõttu tekkinud jai meeSte mitte kokkutulemise tagajärjel. õnnetuste ja kahjude pärast. Päewakord on endine (M. T. nr. 5/6). A. Kutt, E. Kadarpil Ellamaa ü.r. pealik. Taebla-WSnnu ü/r. plk. 76 £ & ä n c fftale OPPE1 Haapsalu õppepiirkond koguda Paeküla koolimajasse. 6. Piirsalu-Risti komp. ja Ellamaa ü.r. Maleva pealiku käsul korraldan mai­ 8. mail kella 1200—1800. koguda Sooniste kuul järgmisi õppusi: vallamajasse. Patrulli ja lahingväljaõppe võist­ V.-kal. püssi laskevõistlused. luste ettevalmistus. Treeninglaskevõistlus viiakse läbi 15. 8. mail kell 1000 — Haapsalus Troi mail kella 0900—2000 ..Orgita" laskerajal. laskerajal — Sinalepa, Asuküla ja Haap­ Võistlusest Osa võtta neil laskuritel, kes salu erikompanile. tegid kaasa v.-kal. treeninglaskmised 1937/ 15. mail kell 1000 — Taeblas, Kiri mäe 38 talvisel perioodil. Laskemoonaga ja rahvamajas — Oru, Taebla-Vonnu, Pali­ märklehtedega üksustel varustada oma mehi vere, Lähtru ja Martna u. rühmadele. iseseisvalt, kohtunikud: tulejoonel — plkud Lahingõppe-võistluste ettevalmistami­ J. Jalakas ja V. Tsernovitsky, märkide joo­ sest osa võtta kõigil nimetatud üksuste nel — plkud M. Aassalu ja Kobrand, abi­ jaopealikuil ja nende abidel. Patrullvõist- jõududeks määrata eskadroni plkul — 10 luste ettevalmistamisest osa võtta igast ük­ ja kohalikul komp. plkul — 10 kaitseliit­ susest neljal mehel üksuse pealiku last. Kohtunikkudel ja abijõududel olla määramisel. Tulla vormis ja püssiga. Kaasa laskerajal kell 0800. võtta soome kompassid, joonlaud-senti- meetrimõõt, pliiats ja paber. Klassikatsed ja laskevõistlused noortele. V. Pringi, Itn, 22. mail kell 0800—1230 V.-Vigala las­ õppepiirk. instruktor. kerajal klassikatsed Vigala ja Luiste komp. laskmises edasijõudnud laskuritele. Noorte Märjamaa õppepiirkond laskevõistlusest võtavad osa need noored, Maleva pealiku käsul korraldan õppe- kes kuuluvad maleva v.-kal treeninggruppi. piirkonnas maikuul järgmised õppused ja 22. mail kell 1400— 2000 samad lask- võistlused: mised ja võistlused Märjamaa komp., es­ Patrull- ja lahingväljaõppe võistluse kadroni, Sipa ja Lümandu ü. r. edasijõud­ ettevalmistus. nud malevlased. Noorte v.-kal. püssi las­ Õppused viiakse läbi üksuste kaupa, kevõistlusest võtavad osa need noored, iga üksus saadab õppusele vähemalt neli kes kuuluvad maleva v.«kal. treeninggruppi. parimat pealikut, õppusest ja tulevikus Laskerajad laskmisteks seada korda: Mär­ jamaal malevk. relvurplku ja Vigalas Vi­ võistlusest võivad osa võtta ka üksuse pea­ gala rühmapealiku korraldusel. Kohtuni­ likud. Abijõududeks määrata igast üksu­ kud: — üksuste pealikud. sest vähemalt neli kaitseliitlast. 1. Märjamaa kompanile ja eskadronile Märjamaa malevk. kergejõustiku — 1. mail kl. 1100—1500, koguda „Orgi- võistlused. ta" laskerajale. 29. mail algusega kell 1200. 2. Lümandu ü. r. — 2. mail kella 1100 Võistlusalad: 1) jooksud — 100 m, 400, —1500. koguda „Aa«aa tallu. 1500, 3000 ja 4x100 m. teatejooks, kaugus 3. Sipa ü. r. — 3. mail kella 0900— — ja kõrgushüpped, kuulitõuge, ketta­ 1300.. koguda pik. Veersalu tallu. heide, odavisked. Loodna kompanile — 3. mail kl. 1400 Et võistlused indiv. ja rändauhindade —1800, koguda Loodna koolimajasse. peale, loodan et iga üksus toob välja sport­ 4. Luiste kompanile — 4. mail kella lasi võimalikult hulgaliselt, teatejooksus ä 0900—1300, koguda Teenuse veski juure. ühe meeskonna. Parim üksus saab „Sin- Vigala komp. —4 mail kl. 1400—1800. geri" poolt väljapandud rändauhinna. Võist­ koguda Peru koolimajasse. luse korraldamise ettevalmistamise tööd 5. Velise kompanile — 5. mail kella panen malevkonna spordipealiku peale. 1000—1400, koguda Velise vallamajasse. Osavõtjad üleanda mulle hiljemalt 22. Tolli ü. r. — 5. mail kella 1500—1900, maiks. A. Meriloe, itn. «& V* ss n e I JL£ ati j s 77 õppepiirkond maa üksustele 22, mail seltsimaja juures. Õppuse kestvus kella 1000—1400. Maleva pealiku käsul korraldan mai­ Kasari, , üihula, Veltsa, Massu kuul järgmised õppused. ja Virtsu üksustele 22. mail kella 7530— Laikejüllatajate instrueerimine. 1900 laskeraja juures. Paatsalu kompanis 3. mail kella [,0800 Osa võtta eelnimetatud üksuste kõigil —1200. Illuste kl. kodus ja laskerajal. jaopealikutel ja nende abidel. Varbla üksikrühmal 3 mail kella 1300 Ilmuda vormis ja kaasa võtta vpüss. —1700. Seltsimajas ja laskerajal. Rk õppus ja laskmine. Siulepi üksikrühmal 4. mail kella 0800 Lihula kompani rk toimkonnale 22. mail —1200. Sauiepi koolimajas ja laskerajal. algusega kell 1000 Lihula laskerajal. Osa Paadremaa üksikrühmal 4. mail kella 1400—1800. Paadremaa vallamajas ja las­ võtta kõigil rk toimkondlastel. Õppust kerajal. juhatab pik. 3. Lepp. Osa võtta nimetatud üksuste kõigil Teadaanded. laskejuhatajatel ja abidel. Kaasa võtta la v 1) Kullamaa malevkond korraldab pat­ keraamatud ja vpüss. Koguneda õppuste al­ rull võistlused 15. mail oma allüksustele guseks eelnimetatud ruumidesse. Kullamaa ümbruses. Patrull võistluste ettevalmistus. Kullamaa üksikrühma meeskonnale 6. 2) Lihula malevkond korraldab malev­ mail kella 0800—1200 Sillal. konna sõjalised võistlused 29. mail Lihula Kolovere-Kalju komp. meeskonnale 6. laskeraja juures. Malevkonna pealiku käsk­ mail kella 1300—1700 Kolovere lossi juures. kiri selle kohta on ilmunud juba varemalt. Jõgisoo üksikrühma meeskonnale 7. mail 3) Maleva pealiku korraldusel padruni- kella 0900-1300 pik. Kokla talus. laadimise komplekt, mis senini asus Kül» Vaikna üksikrühma meeskonnale 7. mail lamaal, toimetatakse tulevikus vaheldumisi kella 1400—1800 Vaikna vallamaja juures. Lihulasse kl, majasse ja Kullamaale rah­ Kasari ja Kloostri üksikrühma mees­ vamajasse ning asuvad seal järgmistel aja­ kondadele 8 mail kella 0900—1300 Laukna vahemikel: teeharu juures. Virtsu, Massu, Lihula ja Veltsa üksuste Kullamaal kuni 30. aprillini. Lihulas meeskondadele Tuudi koolimaja juures 8. 1. maist —20. juunini. Kullamaal 21. juu­ mail kella 1400-1800. nist — 7. augustini. Lihulas 8. augustist Eelmainitud üksuste pealikutel moo­ — 18. septembrini. Kullamaal 18 sep­ dustada 4-meheline meeskond Meeskonna tembrist — aasta lõpuni. liikmed peavad olema suutelised lugema Vedusid Lihulasse korraldab Lihula topograafilist kaarti, kasutama kompassi malevkond ja Kullamaale Kullamaa mlvk. ja üks neist hea joonistaja perspektiivvi- Hooldaja» üleandja ja vastuvõtja: Kul­ sandi valmistamiseks. Meeskondadel kogu­ lamaal on pik, Hans Anniko ja Lihulas da täpsalt määratud kohtadesse. relvplk. Valdeko Treubladt. Lahingväljaõppevõistluse etteval­ P. Pärtel, mistus. leitn. Sauiepi, Varbla, Paatsalu ja Paadre­ Öppepiirkonna instr. Naiskodukaitse Qaäm malewa pealiku käskkiri nr. 20. 09. aprillil 1938. a. Haapsalus. § 1. Prl. Helene Jõekallas ja pr. Alma koosseisu üle annud ja teine wastu wõtnud Nandes kandsid ette, et esimene onnaiskodu« ning esinaise ametkohuste täitmisele asunud. kaitse Paatsalu jaoskonna asjaajamist ja §. 2, Wiin üle pr. Ennä LaSsur'i nais- 78 Lääne Maleva Teata] Nr. 7/8 kodukaitse Sinalepa jaoskonnast Haapsalu Pühalepa jaoskonnas: Anni Espenbaum jaoskonda, arwates 06. aprillist f. a. —„Nandwiir". õiendus: ljh. nr. 2. Kärdla jaoskonnas: Adele Orgus — § 3. Lahkunud liikmed kustutan ringkonna eesn. „Aade"; Selmine Jakobson — .,Maret ja jaoskondade nimekirjadest: Laidna". Kärdla jaoskonnast: Lõppe, Marie; Taebla jaoskonnas: Anni Nuuter — Kokla, Marta — mõlemad elukoha muutmi- ^Nurges"; Helena Karing — eesn. «Helme". sel arwates 22. märtsist f. a. Loodna jaoskonnas A. Tarkmann — Taebla jaoskonnast: Korpe, Elwiine — „Haljas". omal soowil; Pruel, Kelmi — omal soowil; Wastawad parandused kanda nimekirja­ Eesoja, Luise — elukoha muutmisel. Koik desse ja leenist, leh. arwates 01. aprillist f. a- Abiellumisel on järgmised naiskodukaitse Haimre jaoskonnast: Kriismann, Olga; liikmed muutnud oma nimed: Jansen, Lidia ; Paare*, Ida ; Haljaste Ew- Paatsalu jaoskonnas: Alma Toonpere genie — loik elukoha muutmisel, arwates 02. — ^Randes'eks". aprillist f. a. öõübner, Alma — omal soowil, Taebla jaoskonnas: Nlide Uusnik — arwates 02. aprillist s. o. ,Walma'ls«. Lümandu jaoskonnast: Nüülnurm, Nad­ 0i end us: ljh. nr. 2 ja 30. ja ja Aas, Elwiine — omal soowil, arwates 5. märtsist s. a. Kolowere-Kalju jaoskonnas: Nlma Nisti jaoskonnast: Talwet, Julie — Ojalaid — ^Wreintaal'iks". elukoha muutmisel; Pajo, Marie — omal Wastawad parandused kanda nimekirja­ soowil. Mõlemad arwates 06. aprillist s. a. desse ja teenistuslehtedele. Loodna jaoskonnast: Tulpe, Liisa; Palu- § 6. Nkk. Pärnu jaoskonnst ületulnud mann, Marie. Mõlemad elukoha muutmisel, Alma Ojalaid lugeda wastuwõetuks Lääne arwates 04. aprillist s. a. ringkonda, arwates 01. märtsist f. a. Teda § 4. Alljärgnewad naiskodukaitse liikmed kanda ringkonna la Kolowere-Kaliu jaost. on perekonnaseisuametnike otsustega muutnud nimekirjadesse samast ajast arwates. oma nimed ja wõtnud uuteks nimedeks: K. Naarits, Paatsalu jaoskonnas: Alma Toonberg major. — ^Toonpere". Malewa pealiku aj. kt.

NOORED KOTKAD Noorte Kotkaste 2&aw Malewa wanema käskkiri nr. 5 18. märtsil 1938. a. Haapsalus § 1. Minu käskkirjas nr. 3 § 2 f. a. too- tagajärjed. Kahjuks ei saanud wiimast teha dud andmete alusel määran tegewuswõistluseS möödunud tegewusperioodi kohta, kuna pal­ 1937. a. esimesele kolmele kohale tulnud rüh­ jud üksused olid jätnud aruanded esitamata madele auhindadeks igale üts soome kompass. wõi esitanud waid ühe aruande. Peale auhindade antakse malewa staabi Alus: kstk. nr. 1 § 2—37. a. poolt esimesele kuuele kohale tulnud rühmale § 3. Kinnitan pesakotka katses: wälja wastawad diplomid. rühma wanakotkaS Nichard Pits, § 2. Järgmise tegewuswVifiluSperioodils arwates 01. 03. 38. määran I. oktoober 1937. kuni 1. oktoober Tolli rühma wanakotkas Madis Owiir. 1938. a. Aruanded saadetakse nim. aja kohta arwates 12. 03. 38. üksustele täitmiseks kaks korda aastas, f. o. Wirfu merirühma «Kajal" wanakotkaS 1. aprillil ja 1. oktoobril. Nende aruannete Olew Koitla, arw. 14. 03. 38. esitamise teen kohustuslikuks kõikidele üksustele A l u s: kinnitatud katselehed ja mal. inftr. ja käskkirjas awaldan edaspidi kõikide üksuste ettekanded. Hr. 7/8 L ä fi n e M leva^ Teataja 79 ,, , .11 i • '»- • * i § 4. Kinnitan noorkotka katses: Massu rühmast — pp-ad Arnold Alpius, Märjamaa rübma wanakotkas EwaldPits, Alfel Seur, Ewald Luik, Elmar Wiher. arwates 12. 03. 38. Nudo?f Liik ja Helmer Wenda, arw. 02. 03. 33. Alus: kinnitatud katteleht. Lähtru rühmast — pp-ad Wambola Kõr« § 5. Kinnitan pefakotka katses: gesaar, Arwed Laal. August Wiilin, Endel Walla rühmast — algajad Ender , Koppel ja Endel Wiitin, arw. 14. 03. 38. Willem Naudliwi, Arwet Woogla. Naimond Alus: wanakotkaste esitised. Pöhako ja Heinrich Ardan, tõik arwates § 7. Kinnitan noorhanka katses: 10. 02. 36. Haapsalu—Nlakooli haukaperest — hp«ad Haapsalu Algkooli haukaperest — nh. H. A. Lundel, M Niimaste ja H. Leppik, ar­ Koplik. arwates 19. 11. 37. wates 19. 11. 37. Hanila rühmast —nh. Imanta Maripuu Lihula rühmast — hp-ad Hermann Jõe­ ja alg. Wambola Mõniste, arw. 21. 02.38. a. kallas, Albert Tarwis ja Elmar Hannok, arw. Wirtsu merirühmast ^ Kajal" — algajad 17. 12. 37. ja hp. Naimond Mikk, arw. Hermann Schröder, Nleksander Sepa, Johan­ 01. 02. 38. nes Sepa, Ado Koitmäe ja Woldemar Liik. Alus: kinnitatud katselehed. arw. 27. 02. 38. § 8. Kinnitan noorkotkaste erikatsetes: Märjamaa rühmast — algajad Harri Esimene abiandja: Märjamaa rübmast Tüwi, Arno Wellesalu ja Woldemar Sawi — hp. Guido Laube, arwates 17. 02. 38. o. arwates 17. 02. 38. ja alg. Arnold Kask, Korjaja: Wälgu rühmast — nh. Nigol arw. 03. 03.38. Kolumbus, arwates 04. 03. 38. Teenuse rühmast—algajad Lembit Weerme Signalist: Nisti rühmast — hp. Jüri ja Endel Tali. arw. 01. 03. 38. Nõu, arwates 15. 03. 38. Tolli rühmast —algaja Karla Kase, arw. Alus: kinnitatud katselehed. 12. 03, 38. § 9. Kinnitan noorhaugaste erikatsetes: Lähtru rühmast — nh ad Lembit Kõrge­ Esimene abiandja: Wälgu rühmast — saar, Alfred Mägi, Nudolf Siig, Arwed pk. Heinrich Paarek. arw. 11. 02. 38. pk-ab Leitalu. Eduard Tähwe, Alfred Barst, Aksel Oliwer Sotnit ja Elmar Leinwald, arwates Kopli, Ewald Nemmel ja algajad Wolde« 01. 03. 38. a., pk-d Einar Kolumbus, Os­ mar Saagelmann. Hermann Seppel, Wolde» kar Needer ja Arnold Wiit, arw. 05. 03. 38. mar Neichardt. Olew Nõuk ja Lembit Roo- Märjamaa rühmast — pk. Harri Tüwi, senberg, lõik arwates 14. 03. 38. arw. 03. 03. 38. Haapsalu—merirühmast „ArmaS" — alga- Kokk: Wälgu rübmast — pk. Heinrich jad Eugen Tammiste, Artur Soodla, Nalf Paarek, arw. 18. 02. 38. Weiler ja Nrnolb Kändler, arwates 10.03.38. Signalist: Nisti rühmast —pk. A. Aas- A l u 6: kinnitatud katselehed ja wanakot- were, arw. 15. 03. 38. kaste esitised. Teejuht: Hanila rühmast — pk. Nichard § 6. Kinnitan haukapoja katses: Schröder, arw. 21. 02. 38. Märjamaa rühmast — pp-ad Al-der Loo- Köitja: Wälgu rühmast — kp. Swen rents, Lembit Kruus ja Johannes Nurmsoo, Aulik. arw. 26. 02. 38. arwates 17. 02. 38. Ajaloolane: Lihula rühmast — pk«ad Haapjalu—Algkooli haukaperest — pp. E. M«der Laadoga, Endel Lutt ja Arni Lutt, Harjus, arw. 19. 11. 37. arwates 22. 02. 38. Nisti rühmast — Pp-d Alo Aasmaa ja Kalamees: Wirtsu merirühmast ^Kajak" Heino Aasmaa, arw. 13. 02. 38. ja pp. — pk. Hermann Schröder, arw. 28.02.38. Hermann Sepp, arwates 20. 02. 38. Laskur: Lihula rühmast — pk. Heinrich Hanila rühmast — pp-ad Karl Kipper, Piik. arw. 13. 11. 37. a. Elmar Wesler, Ilmar Koel. Herbert Koel Põllumees: Lihula rühmast — pk-ad ja Illo Nuut, arwates 21. 02. 38. Nl-der Laadoga, arw. 27. 02. 38. ja Jaan Lihula rühmast — PP-ad Boris Paas ja Nand, Woldemar Saar ja Hermann Jõe­ Eduard Weelmüa, arw. 27. 02. 38. kallas, arw. 02. 03. 38. Wälgu rühmast — Teenuse rübmast — pp»ad Endel Wein- pk. O. Sotnik, arwates 01. 03. 38. palu, Kustas Hiienurm. Endel Saal, Gotlieb Kodune abimees: Hanila rühmast — pk. Tulmin, Nichard Peetma, Nudolf Helme ja Nichard Schröder, arw. 21. 03. 38. Lihula Endel Hiietamm, arwates 10.03. 38. rühmast — pk-ad Hermann Jõekallas ja El- JO L 55ne Maleva Teataja Nr. 7/8 mar Kannok, arwates 27, 02. 38. Päärdu dusteadlane, laagrikorraldaja, köitja ja muu­ rNhmofi — pk adNoland Miks,Ench Moose, sikamees. Ilmar Miks, Keino Mildow, Oliwer Sini­ 5 Alus: kinnitatud katselehed. kas ja Lembit Idwand arwates 01. 03. 38. § 12. öanila rühma wanakotkas pk. Rich. Nisti rühmast — pk. U. Aaswere, arwates ard Pitsillrgeda sooritatuks, arwates 01.03.38. 15. 03. 38. alljärgnewad erikatsed: laskur, kodumaalunl ja, Klaasija: Lihula riihmast — pk-ad Endel tuletõrjuja, muusikamees, näitleja, ajaloolane, Lukk, Jaan Nand, Kermann Jõekallas ja aednik, eleklrimonlöör ja köitja. Woldemar Saar, arwates 02. 03. 38. Alus: kinnitatud katselehed. Metsnik: Lihula rühmost — pk-ad Jaan Nand, Kermann Jõekallas ja Endel Lukk, § 13. Tolli rühma wanakotkas pk. Ma­ arwates 02. 03. 38. dis Owiiril lugeda sooritatuks, arm. 12 03, 38. Kodumaatundja: Hanila rühmast — vk. järgmised erikatsed: laskur, köitja, loodustead» Imanta Maripuu, arwates 21. 02. 38. Li­ lane, muusikamees, ajaloolane,kodumaatundja, hula rühmast — kp. Arnold Nõmm, pk-cd pühalirjatundja, loomasõber ja põllumees. Alber Laadoga, Olaf Kalju, Ärni Lukk ja Alus: kinnitatud katselehed. Endel Lukk arwates 27. 02. 38., pk. Hein. §14. Haapsalu linna perekonnoseisuamelnilu rich Paarek, arw. 11. 02. 38. ja pk. O^kar otsusega 14. märtsist s. a. on määratud Kesk. Reeder, arw. 05. 03 38. kooli rühma wanakotkas Nikolai Nikonewits'i. Alus: wanatotkasle esitised ja kinnitatud mererühma ^Urmas" pk. Konstantin Niko- katselehed. nowits'i ja Haapsalu—Algkooli haukapere § 10 Märjamaa rühma wanakottas nk. hp. Wiktor Nikonowits'i uueks perekonnani­ Gwald Pits'il lugeda sooritatuks arwates meks .Nelik". 12. 03. 38. alljärgnewad erikatsed: esimese Nimekirjades ja teenistuslehtedes teha abiandja, tokk. pioneer, signalist, köitja, muu­ wastawad parandused. sikamees, puusepp ja kodnne abimees. Alus: wastaw esitis 15. skp. Alus: kinnitatud katfeleht. A. Aksti, § 11. Haimre rühma kotkas nk. Anton Malewa wanem. Ulpusel lugeda soorrtatukS arwates 13. 03. 38. H. Noofimägi, järgmised erikatsed: näitleja, fotograaf, lood- Malewa tealik,

Noorte Kotkaste Lääne Maleva vanema käskkiri nr. 6. 6. aprillil 1938. a. Haapsalus. § 1. Vabastan Hiiumaa malevkonna Vainu, Edgar Parek ja Johannes Jürissalu, pealiku Heinrich SpriitM Kärdla rühma arv 17. 03. 38. vanakotka kohustest ja kinnitan samale Alus: vanakotkaste esitised. kohale realkooli õpetaja Voldemar Vilja­ § 3. Kinnitan kotkapoja katses: maa, mõlemad arvates 26—01. 38 a. Kiltsi rühmast — pk. Harald Jalakas, § 2. Kinnitan pesakotka katses : arv. 03. 02. 38. Maidla rühmast — alg. Ilmar Silber- Keskkooli rühmast — pk. Harald Käa- mann, arv 06.02 38. ramees, arv. 23. 03 38. ja Ilmar targe- Kiltsi rühmast — algajad Feliks Ciik, berg, arv. 26. 03. 38. Aksel Pall, Raimond Aasmaa ja Härmo Merirühm „Urmas" — pk. Konstantin Kaljuveea arv 08. 02. 38. Nelik, arv. 23. 03. 38. Haimre rühmast — algaja August Kurn- Alus: kinnitatud katselehed. mer, arv. 06. 03. 38. § 4. Kinnitan noorkotka katses : Peru rühmast — alg ad Jaan Oige, Manivalde Reinvald, Sulev Kütt, Vello Keskkooli i ühmast — kp. Aksel Kollist, Riikoja, arv. ()9. 03. 38. arv. 26. 03. 38. Märjamaa, rühmast -« algajad Jaan. Alus: kinnitatud katseleht. Nr. 7/8 LäSne Maleva Teataja 81

§ 5. Kinnitan haukapoja katses: I. Langeberg, arv. 18. 03. 38 ja Georg Märjamaa rühmast — pp. Helmut En­ Kesker, arv. 29. 03 38. nole, arv. 10. 03. 38. Metsnik: Keskkooli rühmast — kp. Kiltsi rühmast — pp-ad Manivald Aru­ H. Kääramees, arv. 04. 04. 38. väli, August Heilmann, Johannes ITlarlei, Loodusteadlane : Keskkooli rühmast — Ilmar Oik ja Artur Liik, arv. 08. 02. 38. kp. L. Randmets, arv. 18 03. 38. ja pk. Peru rühmast — ppad E. Õige, Alf­ Georg Kesker, arv. 29. 03. 38. red Iilaste, H. Juhkam ja J. Nisumaa, arv. Kodumaatundja: Keskkooli rühmas. 04. 03. 38. — pk. Ilmar Langeberg, arv. 18. 03. 38. Alus: vanakotkaste esitised. Köitja : Keskkooli rühmast -- kp, H. Kääramees, arv. 04. 04. 38 § 6. Kinnitan noorhauka katses: Kunstnik : Keskkooli rühmast — kp. Kiltsi rühmast — hp. Evald Maripuu, I. Langeberg ja Ivar Kääramees, arv. arv. 08. 02. 38. 01. 04. 38. Maidla rühmast — hp. Ilmar Palmi, § 8. Kinnitan noorhaugaste eri­ arv. 21. 03. 38. katsetes t Alus': vanakotkaste estised. Esimese abiandja : Asuküla rühmast Kinnitan noorkotkaste erikatse­ — nh-ad L. Silmaste, L. Noor, hp-ad H. tes s Saar, L. Kruusmäe, arv. 04. 04. 38. Kokk : — Maidla rühmast — pk. Os­ Puusepp : Risti rühmast — nh. Üno kar Kartau, arv. 17. 06. 37. Sirel. arv. 30. 03. 38. Peru rühmast pk-ad Helmut Valdek, Juht : Risti rühmast — nh. Jüri Nõu, Vambola Männik, Ed. Karometer, M. Oja­ arv. 31. 03. 38. mets ja L. Piirioja, arv. 27. 02. 38. Korjaja: Nurtu rühmast — nh-ad O. Keskkooli rühmast — kp. H. Käära- Puri ja H. Grünreich, arv. 22. 03. 38. mees. arv. 26. 03. 38. Märjamaa rühmast — hp. L. Kruusmäe, Esimese abiandjad : Peru rühmast — arv. 04. 04. 38. pk ad Eduard Karometer, Helmut Valdek, Alus: vanakotkaste esitised. Manivalde Ojamets, Lembit Piiroja ja Virtsu merirühma „Kajak" vanakotkas Vambola Männik, arv. 09. 03. 38. pk. Olev Koitlal lugeda sooritatuks järg­ Keskkooli rühmast — pk. Georg Kes­ mised erikatsed: esimese abiandja, tule­ ker, arv. 29. 03. 38. tõrjuja, tõlk. näitleja, laskur, maamõõtja, Laagrikorraldaja: Merirühmast «Ur­ köitja, masinist ja lukusepp, kõik arvates mas" — nk. Johannes Parvits, arv. 23.03. 38. 03. 04. 38. Elektrimontöör : Keskkooli rühmast — Alus: vastav esitis. kp-ad L. Randmets, I. Langeberg, arv. § 10. Märjamaa malevkonna pealik 18. 03. 38 ja kp. H. Käära mees, arv. Jaan Andressonile on Vigala valla pere- 04. 04. 38. konnaseisuametniku poolt määratud uueks Teejuht: Maidla rühmast — pk-ad perekonnanimeks .Mererand!" arvates 19. Erik Talviste ja Oskar Kartau, arv. 21. 02. 38. 03. 1938. a. Keskooli rühmast — pk. Ivar Alus: vastav esitis. Kääramees, arv. 01. 04. 38, A. Üksti, Laskur: Merirühmast „ Urmas" — nk. maleva vanem. Johannes Parvits, arv. 23. 03. 38. H. Roosimägi, Põllumees : Keskkooli rühmast — pk ad maleva pealik.

KODUTÜTRED Kodutiitarde Lääne rtngkonnawanema teade nr. !<)• 18. märtsil 1938. a. Haapsalus 1. Negistreerin; 2. Kinnitan: Masfu rühma arwates 27, jaan. 1938. a, Massu rühmawanemaks pr. Hilda Wey- 82 Ufine Maleva Tjataja Nr. 7/8 da arwates 27. jaan. 1938. a. 11 järgu hoolfuspaela 3. Wabariigi 20. gastapäewa puhul anne- Elfriede Pintfel'ile Haapsalu Algkooli tas KT Peawanem tunnusiusmärke järg- rühmast, Fernanda Lasfur'ile, Eha üt«i'(e, mlStele KT Lääne ringkonna kodutütardele: cydia Sillo,l« Haapsalu Keskkooli rühmast. hoolsusmärgl: Aliide Iegerson'ile Haimre rühmast. Halwy Lidia KooSkora'le. Helga Toometile ja Kiibus'ele Harju rühmast, Elsa Hiis'ile Alide Seilerale ja Haapsalu gümn. rüh- Emmaste rühmast, Maimu Põder'ile Kasari mast; rühmast, Lydia Kark'ile Kõpu rühmast, l järgu hoolfuspaela: Milwi Kiiwer'ile ja Aliije Saul'ile Kärdla Leili Randmetsale, Kaara Toometile, rühmast, Elwiine LauriTule Maidla rühmast, Elsa Waus'ile ja linda Tammikule Haap- Saima Arnower'ile Martna rühmast. Hilda salu Gümnaasiumi rühmast, Nofina Lundt'ile Kurina'le Märjamaa rühmast, Silwia Wal- Haimre rühmast. Õie W0su'le, Leida Ksriis'ile gur'ile Paliwere rühmast, Elfriede Truuwe'le ja Ewi Toomet'ile — Haapsalu Keskkooli Piirsalu rühmast, Hilja Nukki'le Naba rüh- rühmast. Elwiine Lallbergale ja Alma Kiwile mast. Nosalie PVld'ile Silla rühmast. Linda — Haapsalu Algkooli rühmast Wilma Treu'le Kõrgessaarele Suure Lähtru rlrhmaft, Leili — Liiwi rühmast, Irelie WuuS'ile — Sina- Maafel'le Taebla rühmast, Alice Masingite lepa rühmast, Meeta Metsanurmele ja Helmi Wälgu rühmast ja Elwiine Truumannale Sinimets'ale Wailna rühmast. Harta Par- Walla rühmast. nabas'ile Welife rühmast, Gerda Wessar'ile L. Kaal, - Weltsa rühmast. Kodutütarde Lääne ringkonnawanem.

K. L. Lääne malev korraldab 30, aprillil s. a. Haapsalu linna supelasutuse ruumes suurejoonelise Mai vastuvõtu-pidu

Maikuninganna valimine. Ilutulestik. Lõbusaid ettekandeid.

Rikkalik einelaud. Baar uudisjookidega. LOTERII Tants maleva jazzorkestri saatel

ALGUS KELL 21.00 Pääsmed eelmüügil km. „Estikas"

L - --- : J

Wastutaw toimetaja: E. Leopas. F-a P, TamwerN trütt Haapsalus. Wäljaandja; Läöne Malew,