Isamaavajadus 25 Aastat Hiljem

!""#$%& $%$&'(

!'(%&)*+, )*++ ,,-.,/0+/

11-.+2 .1,34-.12,/,3115+,2 6,2 11-.+2 /+76,8+/12 )++342,6,/+7+

ISAMAAVAJADUS 25 AASTAT HILJEM

LEO LUKS

Svenile juubeliks

ida kujutab endast Kivisildniku luule — täna, mil otsekui märkamatult on tema sulest ilmunud luulekogude arv ületanud 20 piiri? Juba mõnda Maega mainitakse, et Kivisildnikust on saanud kui mitte veel klassik, siis tugev kirjanduslik autoriteet (Rummo 1996: 1422; Noorhani 1998: 239). Ootamatult on selle autorikuju taga peituv eraisik Sven Sildnik saanud 50 aastat vanaks. Kuigi Kivisildniku raamatud on leidnud pidevalt arvustajate tähelepanu ning ilmunud on ka hulganisti intervjuusid, jäävad tema luule tõsisemad teoreetilised tõlgendamiskatsed sajandivahetuse aega (Krull 1997; Pruul 1995; Pilv 2002). Kas Kivisildniku luule on viimasel sajandil muutunud, selle põhihoovused selginenud? Arvan, et on, ning tasub proovida artikli algul püstitatud küsimusele vastata. Iga tõsiseltvõetava luuletaja luule sisaldab mitmeid hoovusi. Sestap kit- sendagem algset küsimust: ma ei soovi järgnevalt Kivisildniku luulet terve- nisti „ära seletada”, vaid küsin, mis põhjustab selle, et tema looming on jätku- valt laiema kultuuriüldsuse huviorbiidis. Teisisõnu küsin Kivisildniku luule sotsiaalse funktsiooni järele. Väidan: K i v i s i l d n i k u l u u l e j ä t k u v a k - tuaalsus tuleneb selle tihedast seotusest eesti kirjandu - se rahvusliku müüdiga. Rahvusliku müüdi all mõtlen seda, et eesti kirjandus peaks looma ja hoidma eesti rahvuslikku ja kultuurilist identsust !"#$%&#' (%)"$*$+,' -".-/**01%#"#' 2%%/&.((*#' 34(,+#&' 56667' 896:' 8;9<=' >%?%- sildniku uue aastatuhande loomingu juhtmotiiviks on rahvuskultuuri häving

81 !"#

Avaart, Leo Luks.indd 81 31.01.14 13:45 – mõistagi pole ta kaugeltki ainus looja, kes antud motiiviga tegeleb, kuid just tema võimendab seda äärmuseni. Seega seostub tema luule rahvusliku müü- diga negatiivselt. Esitatud teesi võib pidada triviaalseks, eriti kui Kivisildniku loomingu analüüsi kaasata ka tema esseistika. Kuigi järgnevalt keskendun luulele, pole siiski võimalik kapselduda formalismi ja piirduda üksnes luuleraamatute kaante vahel leiduvaga; uurides luule sotsiaalset funktsiooni, uurime ju seda, kuidas ühe autorifunktsiooniga markeeritud tekstid (Foucault 2011) vastu- võtjatele mõju avaldavad – antud mõju hindamiseks tuleb kaasata erinevates @*(/%$"#'$"&#$"'(%(-'*/?"#$*,*'&*'&.($"&#$%-*'3?$'&*'A%1?'8BB8<=' Originaalsemaks julgen pidada viisi, kuidas ma proovin oma teesi õigus- tada. Üritan seda teha Kivisildniku ja Hando Runneli luule võrdluse abil. Ka- vatsen näidata, et kui suuta kas või üldjoontes mõista poliitilise ja kultuurilise olukorra erinevusi, siis on õigustatud väita, et Kivisildniku autorifunktsiooniga tekstid asuvad täna sarnases positsioonis, nagu olid Runneli autorifunktsiooniga tekstid 1970. aastate algusest 1980. aastate lõpuni. Sama positsioon ei avaldu mõistagi kõiges, vaid just luule eelmainitud suhtes rahvuslikku müüti. Runneli ja Kivisildniku luulet seob ühine i s a m a a v a j a d u s (Runnel 1991), mille nimetamisel on just Kivisildniku luule tänane avangard — nii nagu Run- neli luule oli seda 25 aasta eest. Kuna Runneli luule sotsiaalset mõju on tub- listi uuritud (vt nt Orav 1999; Kaus 2006), saab juhul kui mu võrdlus õnnes- tub, nende teadmiste varal paremini mõista ka Kivisildniku fenomeni. Mulle tundub reaalsena oht, et Kivisildnik läheb eesti kirjanduslukku selle kuvandi alusel, mis on kujunenud tema varasema loomingu põhjal (vormimängurina ja skandalistina), ning tema viimase kümnendi luules üha reljeefsemalt välja joonistuv isamaavajadus jääb kahe silma vahele. Väljakuulutatud võrdlus kõlab esmapilgul naljana või koguni mõnitamise- na. Ei saa ju mööda vaadata 1990. aastate keskel toimunud nn kirjanike nimekirja skandaalist, mis võttis ülimal määral isiklikud mõõtmed ja päädis Han- do Runneli ja Aivo Lõhmuse algatatud kohtuprotsessiga Sven Sildniku vastu. Kuigi paradoksaalsel moel (või pigem: uuenenud kultuurisituatsioonile omasel moel, mida toona veel ei mõistetud) sai Kivisildnik just antud skandaali kaudu laiemalt tuntuks, mistõttu võiks Runnelit pidada omamoodi Kivisildniku kirjanduslikuks vaderiks (Vaher 2001: 1549), peaks too juhtum ometi näitama kahe autori ülimat vastandlikkust. Runnel tähistab seda, mis on eesti rahvus- kultuuris püha, Kivisildnik aga on nihilist ja skandalist, kõige püha hävitaja. Runneli luule on rütmiline-laulev, Kivisildniku luule seevastu masinlik ja ek- lektiline, räuskav, tähendustervikut ja luule kanoonilisi vorme eirav.1 Runneli luule on traditsiooniga harmoonilises seoses, Kivisildniku luules miksitakse varasemaid tekste vägivaldselt kokku ning parodeeritakse armutult. Küllap võiks loetelu jätkata; kõigele vaatamata üritan järgnevalt väita, et välistest erinevustest hoolimata on kahe autori luules peituv isamaavajadus seesama.

1 Pole tähtsusetu, et Kivisildnik on olnud ka mürabändi Whaw! Zaiks laulja. Samuti on Hasso Krull (1996: 65–69) võrrelnud Kivisildniku luulet müramuusikaga.

Avaart, Leo Luks.indd 82 31.01.14 13:46 Kirjanduse sotsiaalne roll Nõukogude Eestis

Esmapilgul tundub, et asudes võrdlema Runneli ja Kivisildniku luule mõju kultuurile laiemalt, kavatseme võrrelda sääske elevandiga. Luuletaja Runnel pole mitte üksnes täna, vaid oli juba 25 aastat tagasi, 50-aastasena kultuuri- heeros, tema luule oli juba siis masside südames. Värskes juubeliessees toob Tiit Hennoste teraselt esile luule kuus elamisviisi: lauluna; luulena, mida loetakse ikka üle; lendlauseteks muutuvate luuleridadena; sümboolset väge kandvate luuletaja nimemärkidena; uduse mälestus-tundena ning objektina uurijate peades ja paberites (Hennoste 2013: 1534–1535). Hennoste väidab õigusega, et Runneli luule elab eesti kultuuris kõigil viisidel, küllap elas 25 aasta eest veelgi intensiivsemalt. Kivisildniku luulel on sellele vastu panna ehk vaid esiletungiv toimimine nimemärgina2 ning mõned üksikud lendlaused (nt „mul on kästud / kusta teie kaevu”) ja uurimisobjektiks sattumised. Laiem üldsus paneb Kivisildnikku tähele küllap ennekõike koomilises võtmes: mida krõbedat sealt seekord tuleb, kellele ära pannakse? Kõik see on tõsi, kuid luule sotsiaalse funktsiooni hindamisel pole kohane rakendada absoluutseid mõõdupuid. Hindamisel tuleb silmas pidada konteksti, üldise ühiskondliku ja kultuurilise situatsiooni muutumist. Just nende muutuste tõttu ei saa ühelgi kaasaegsel luuletekstil enam Eestis olla sellist laiu masse kõnetavat väge nagu Runneli tekstidel 1970.–1980. aastatel. Sellest, miks see nii on, on minevikku kiigates põhjalikult ja korduvalt kirjutanud näiteks Rein Veidemann (2006, 2010); Hasso Krull esitas juba 1992. aastal täpse ajastulise diagnoosi „kirjanduse pudenemise” kujundi abil (Krull 1996: 151–152). Sestap pean siinkohal lubatavaks käsitleda teemat üksnes pindmiselt. Paljud uurijad on ühel nõul, et vähemalt kuni 1990. aastateni oli just kirjandus tähtsaimaks eestluse identsusvahendiks (Undusk 1999: 249), sot- siaalseks sidustajaks (Veidemann 2006: 144 jj), eesti kultuuri tuumstruktuu- riks (Veidemann 2010: 15 jj). Seega võib öelda, et eesti kirjanduse ülesanne on olnud alati osaliselt poliitiline. On üldteada, et Nõukogude okupatsiooni ja sellega kaasneva tsensuuri tingimustes oli rahvusliku meelestuse kunsti- line kujutamine olulisel määral takistatud. Väidetavalt tõid 1960. aastad, nn sulaaeg, kaasa mõningase piiride avardumise ka kunstis lubatu osas, kuid 1970. aastatel järgnes taas kraanide kinnikeeramine. Runneli luule kujunes fenomeniks just „sitastel seitsmekümnendatel”. Eesti kirjandus sai toona oma rahvuslikku põhiülesannet täita üksnes vihjamisi, n-ö ridade vahel kõneldes – koodtekstina (Veidemann 2006: 152). Laskumata pikemasse mõtisklusse vormi üle, võib väita, et just poeetilistel kujunditel tugineval luulel oli argikeele metakeelena (Kaplinski 2004: 316) suurim potentsiaal arendada vihjelisus kõrgeimasse võimalikku kunstilisse vormi. Kajar Pruul (1995) on seda luu- lekeelt nimetanud etnosümbolismiks. Totalitaarne riigivõim välistas selle, et eestluse müüti arendataks avalikult proosakirjanduse vahenditega või mõnes 2.2+1**/&+1$++/%')"",%+)%#'3($'01)%#<='C%#&%2D/*#$'3)++E+1-*#'&*'E"*'F(("' tõttu vältida tsensuuri vetot) kujunes just Runneli luulest ridadevahelise isamaaluule keskne institutsioon.

2 See nimemärk, mis on laiema publiku teadvusse sööbinud ennekõike skandaalide abil, on teinud ajas läbi mitmeid väiksemaid metamorfoose (Sven Sildnik – Sven Kivisildnik – Kivisildnik – kivisildnik) ning on tänaseks omandanud kaubamärgile sarnase ilme. (:)kivisildnik. 83

Avaart, Leo Luks.indd 83 31.01.14 13:46 Omamata küll võimalust toonases kultuurisituatsioonis vahetult osaleda, julgeksin paari sõnaga Runneli fenomeni tekkimist kommenteerida. Oleks liiga kitsas seletada Runneli luule olulisust üksnes poliitiliselt, riikliku iseseisvuse meenutuse ja unistuse kujundi kaudu. Otsestele poliitilistele vihjetele lisaks tooksin Runneli kõrgperioodi luule kohta esile järgmised tugevused. 1. Lihtne, rahvalik keelekasutus ning rütmilisus, laulupärane „teksti- mõnu”. Runneli luule on hästi loetav-lauldav, just seetõttu on seda nõnda palju viisistatud. Lihtne, sageli lorilaulule omane vorm (millega kaasneb ka meelelahutuslik aspekt) on kindlasti aidanud kaasa selle luule minemisele massidesse, samuti toimis see hea kattevarjuna tsensuuri vastu, vältides n-ö sakraalse pinge kontsentratsiooni. Jaan Undusk on toonud esile, et Noor-Ees- tist peale asub eesti kirjandus rahvusliku ja maailmakirjanduse pingeväljas (1999: 249); Runneli luules oli vähemalt 1980. aastate lõpuni maailmakirjan- duslik ambitsioon sekundaarne. 2. Võimas maanostalgia. Juba esimestest kogudest peale käsitleb Runnel läbivalt külaelu allakäiku, maalt linna kolimise sundust ja traagikat (vt ka Hennoste 2013: 1536–1539). Mõistagi võib kinnismõtteline tõlgendus sedagi liini käsitleda metafoorselt, Eestimaa allakäiguna okupatsiooni süül, kuid sellise luule mõju tundub olevat laiem. Kui meenutada neid uurijaid ja esseiste (nt Eller 1990), kes on rõhutanud eestlaste identiteedi tuuma maarahvana, )**1DE",+#"'&*+,+'3)F%#$*-%'$+1"G'#""H++/"#')D(-+'&*'-".-/**01%("'!"#$%:' kodune maa, vt Undusk 1999: 255), ning oletada, et see maa kutse väljendub isegi alateadlikult, n-ö kultuurimälu kaudu, siis puudutas Runneli luule kõi- ge teravamalt üha laieneva „maatameeste” massi hingekeeli. „Ei mullast sul olegi enam suurt lugu ….” Just selles aspektis näen Runneli kõrgperioodi luule kõige suuremat aktuaalsust tänapäeva lugejate jaoks – poliitiliste vihjete väljasõelumine on tänaseks üksnes kultuuriajaloolise tähtsusega relikt, kuid maa kaotamine ning sellega seotud nostalgia siiani toimivad, üha võimendu- vad sotsiaalsed protsessid. 3. Tõsiduse-paroodilisuse segu. Ka seda aspekti on tähelepanelikud uurijad märganud (Krull 1996: 9). Tõsised asjad ja nali, prohvetlik kõne ja lori käivad Runneli luules käsikäes ning pakuvad lugejale valikuvõimalust (Hen- noste 2013: 1535), suurendades seeläbi lugejaskonda. Krull on just rahvusliku müüdi ja paroodilise elemendi dialektikale rajanud oma väite, et Runnel kuulub servapidi postmodernsesse kirjandusse (Krull 1996: 9–15).

Kirjanduse sotsiaalne roll täna

Mõistmaks Kivisildniku loomingu sotsiaalset funktsiooni, peame küsima eesti kirjanduse tänase sotsiaalse staatuse järele. Seda, mis juhtus kirjandusega pärast taasiseseisvumist, on korduvalt käsitletud. Saabunud sõna- ja kunsti- vabaduse tingimustes on toimunud kultuuriline plahvatus ning kirjandus on kaotanud oma liidrirolli sotsiaalse sidustajana (Veidemann 2006: 153–154). Omaette küsimus on, mil määral saame subkultuuridest kubisevas vaatemän- guühiskonnas (Debord 2013) sotsiaalsest sidususest üldse enam rääkida, kuigi samas on ilmne, et eestluse müüt pole ununenud, selle üle valutatakse ikka veel südant. Siiski mõjutavad laiemat kultuurivälja pigem järgmised tegurid: kapitalistlikud turusuhted ning siit tulenev meelelahutuslikkuse primaarsus;

Avaart, Leo Luks.indd 84 31.01.14 13:46 audiovisuaalse meedia hegemoonia infoühiskonna kultuuriväljal ning sellest tulenevalt üleilmse angloameerika kultuuri keskne mõju. Luule on sääraste protsesside tulemusena taandunud kapitalistlikus ühiskonnas marginaalsele kohale, muutunud elitaarse vähemuse harrastuseks. Kuna kultuurisituatsioonid tuna ja täna erinevad olulisel määral, pole adekvaatne hinnata kahe siin võrreldava luuletaja mõju nende lugejate arvu järgi. Eesti kirjanduse rahvuslikuks ülesandeks tema lühikese ajaloo vältel on alati olnud silmitsi seismine ohtudega – kas või juba selle kirjanduse väiksuse tõttu. Isamaaluule on oma parimates näidetes (nt Koidula, Liiv) olnud alati ka isamaavajadusest luuletamine. Kuid ohud muutuvad ajas ning muutuma peab ka sotsiaalset mõju taotlev looming. Õige õnnestunult on Krull ennusta- nud, et just Kivisildnikust kujuneb uue Eesti vägivaldse kapitalismi luuletaja (Krull 1996: 69). Antud tiitel ei tähenda mõistagi ajastu ülistamist: Kivisildnik luuletab kõige teravamalt inimese allakäigust kapitalivõimu käes, just nagu Runnel luuletas maaelu allakäigust sotsialismis. Kivisildniku looming on kujunenud piisavalt ajakohaseks, et olla tänagi sotsiaalses plaanis tähtis; tema hääl murrab ühelt poolt välja kitsastest kir- jandusringkondadest – paljuski luulet saatvate performatiivsete strateegiate tõttu. Kuid samas ei ole Kivisildniku luule olnud kunagi pelgalt nali, mõnus lahelugemine à la Contra.3 Kivisildniku luule on minu hinnangul kõige paremini toime tulnud meie ajastu nn o t s e ü t l e m i s e n e e d u s e g a. Milles seisneb infotehnoloogilise kapitalismi kui kultuurisituatsiooni eri- pära? Pole mõtet hakata kordama paljuräägitud juttu, kuidas kõrgkultuur hääbub turujõudude käes, kus kõik rehkendatakse ümber vahetusväärtuseks ning kultuur läheb halvasti kaubaks. Tooksin siinkohal mainitud juttu vaid- lustamata otse ütlemise needuse kujundi seletuseks esile paar kitsamat tähe- lepanekut. Esiteks, moodsas liberaalses infoühiskonnas peab mis tahes hääl, ka kunsti oma, olema võimalikult vali, sõnum lööv ja otse ütlev. Ei mingit koodteksti!4 Jean Baudrillard on juba 1988. aastal oma tähelepanuväärses essees nimetanud käesolevat olukorda kommunikatsiooni ekstaasiks: subjekt hulbib keset n-ö infopornot, kus pole mingit saladust, mingit võrgutust (Baudrillard 1988). Kõik on lubatud, kõik tuleb välja öelda – soovitavalt karjudes. See aeg on luule vastu väga karm. Kuna enamasti tegeleb luule just hämarate kujunditega, üri- tab vihjamisi väljendada väljendamatut, siis osutub luule tänasel päeval ajako- hatuks. Me näeme seda kõike hästi Runneli näitel. Runnel luuletab ja avaldab ju endiselt aktiivselt, kuid tema taasiseseisvumise järgsel luulel puudub vara- semaga võrreldes märkimisväärne sotsiaalne mõju. Vihjamisi pole enam vaja rääkida ja Runnelgi on 1988. aastast alates asunud otse ütlema. Kuid välja tulevad kibedad poliitilised epigrammid, mille kriitika on valdavalt kehvaks kuulutanud ning mis pole ka publikut kuigivõrd paelunud (pole lendlauseteks kasvanud). Kriitikud on hinnanud hilise Runneli puhul õigustatult pigem tema armastusluulet ja üldistavat laadi mõtteluulet (Kaus 2006).

3 Ma ei ole süvitsi läbi töötanud kogu Kivisildniku retseptsiooni, kuid võib tähele panna, et teravapilgulised kriitikud (nt Rummo 1996: 1424) leidsid juba tema varasemast luulest rahvuskultuurile omast missioonitunnet, olgugi et see oli seal palju peidetum kui täna. 4 Mõistagi ei saa luulelt nõuda, et ta oleks läbinisti lihtne ja ühetähenduslik. Erinevad koodid võivad jääda alles, juhul kui üheks tähenduskihiks (mis hakkab sotsiaalselt mõjuka teksti puhul kindlasti domineerima) on vali otseütlemine.

Avaart, Leo Luks.indd 85 31.01.14 13:46 Runneli poeetikale sobivaks poliitiliseks vormiks oli jonn, vaikne trotsi- mine – kuna totalitaarne võim oli paranoiliselt kahtlustav, sobis antud vorm omasse aega väga hästi. Kuid kapitalivõim on avalikult ükskõikne, jättes vaik- se trotsi nurgatagustesse vinduma. Kunst, mis sellega rinda pista üritab – ja Kivisildniku luule on kujunenud säärase kunsti destillaadiks –, peab olema revolutsiooniline, hullumiseni nõudlik, häbematult pröökav, balansseerides samal ajal kit!i piiril, sest on ju kapitalismi kriitika muutunud tänapäeval kõige suuremaks kli!eeks. Teiseks meenutame Marshall McLuhani (2011) infoühiskonna määratlust: m e e d i u m o n g i s õ n u m. Traditsiooniline paberile kirjutatud luuletus on väga ebaseksikas meedium, järelikult ka väga nõrk sõnum. Selleks et luule pääseks mõjule, ei piisa temast endast, vaja on kaasata teisi meediume.5 See reegel on ju mainekujunduses hästi teada, nagu ka see, mis müüb (ennekõike seks). Just seetõttu korduvad üha ja üha piinlikud stseenid televisiooni ju- tusaadetes esinevate vändagängsteritest wannabe-kirjanikega. Kivisildnik on teinud kogu aeg pildil püsimiseks õiget meediatööd, paljuski tänu etnofuturistlikule loomemeetodile,6 aga küllap on olnud abiks ka ajakirjanduse ja reklaami alased töökogemused. Juba üleminekuajal, mil üldsus pühalikul häälel Koidula tekstidel põhinevaid isamaalisi laule laulis, tegi Ki- visildnik radikaalset kultuurilehte Kostabi, osales pidevalt absurdimaigulis- tel happening’idel ja performance’itel, tõusis vaikselt pildile (vt Pruul 1995). Kirjanike nimekirja skandaal vermis Kivisildniku kui nimemärgi, tegi temast meediumi – ja seega ka sõnumi. Vähe on tähelepanu pööratud faktile, et kirjanike nimekiri oli üks esimesi juhtumeid, mil eesti kirjandus kohtus interneti- ga. Kuid infoühiskonnas ei ole võimalik loorberitele puhkama jääda. Tänaseni kirjutab Kivisildnik ajalehtedesse räuskavaid kolumne (kusjuures seal aren- datav põhiidee on enamasti täiesti ratsionaalne ja asjakohane), annab sageli intervjuusid, on esinenud teles ja raadios, avaldanud audioraamatu jne. Kõik need ülesastumised segunevad Kivisildniku loometervikuks7 (nt on ta avaldanud ka oma ajalehes Post ilmunud artiklid kogutud teoste I köites (Kivisildnik 2004c), mistõttu pole võimalik rakendada tema luule tõlgendamisel esmapilgul kõige lihtsamat meetodit, kasutades autori ajakirjanduslikke enesetõlgendusi. Kui Runneli puhul moodustavad artiklid ja intervjuud luuleülese metateksti, siis Kivisildnikul on kõik läbisegi: tema esseede ja sõnavõttude sõnum on se- davõrd üle võimendatud, et alati jääb alles võimalus tõlgendada neid koomilis- mängulistena.8 Tuleb rõhutada, et erinevalt paljudest moodsatest autoritest saame Kivi- sildniku puhul rääkida ka tema luuletekstide tugevast kunstilisest tasemest.

5 Piret Noorhani (1998: 239) on küll õigel teel, aga jääb poolele teele, kirjutades: „Nii on Kivisildniku luule küll luule, aga luulest üksi jääb Kivisildnikule väheks, talle on vaja kogu kirjandust.” 6' I!$(.J+$+/%#)%' H*.&#' #**?*,' &"#&#"$"&#' @*(/%$"&#' 3*+$.

Avaart, Leo Luks.indd 86 31.01.14 13:46 Nii luuletekstid ise kui ka nende mõjule kaasa aitav kirjanikukuvand on loodud viisil, mis võimaldab praegusel audiovisuaalsete meediumide ning sellega kaasneva pihustunud tähelepanu ajastul mõjuda, publikut kõnetada – niivõrd kui kirjandus, liiatigi luule seda üldse veel suudab.9 Arhetüüpsel, sügavmõtte- liselt v a i k u s t p i d a v a l vaiksel luuletajal10 ei saa moodsas vaatemängu- ühiskonnas olla sotsiaalset mõju.

Kivisildniku luulekeele selginemine

Senised üksikud põhjalikumad katsed mõtestada Kivisildniku luulet kui tervi- kut (nt Krull 1997) jäävad rohkem kui kümne aasta taha ning lähtuvad autori varasematest tekstidest. Kuigi Kivisildniku luules on algusest peale peidus mitmeid vormivõtteid ja sõnumitonaalsusi,11 on kõige tähelepanuväärsemaks peetud tema vormiuuenduslikkust: pidev paroodilist efekti andev oma ja võõra teksti kokkusegamine, absurdimaiguliste tekstimasinate ehitamine (nt „Märg Viktor”, „Dawa Vita”, „Nagu isane kass ümber isase pudru”), tähenduslikkuse piire ohustava puhta tungi avaldumine luules (Krull 1997). Lisaks on varasema põhjal esile toodud etnofuturismile omaseid intertekstuaalseid kontekste 3A%1?'8BB8<'H*'$"&#$%?D1%#"%,'1..)"*&$":'2D"?*2.1%%$%1%#$'*%("$'H*'*+$.G%.-/**0- lisust (Pruul 1995). Kuigi eelnevalt mainitud aspekte leidub Kivisildniku luules siin-seal ikka veel (nt hägusa tähendusega tekstimasinad kogus „Otsin naist” (2004a)), leiab minu hinnangul uue sajandi esimese kümnendi keskpaigas aset Kivisildni- ku luulekeele selginemine,12 mille mõistmise võtmesõnaks on just i s a m a a - v a j a d u s. Üritan seda protsessi mõne punkti abil avada. 1. Selles luules pole enam kuigivõrd abstraktseid tekstimasinaid, vaid selgemalt jälgitav sõnum. Kivisildniku luule on üha originaalsem ja manifesta- tiivsem, säilitades siiski kunstile omaseid nihestusi (sõnumi äärmuseni üle- võimendamine, paroodilised intertekstuaalsed vihjed jne). Kivisildniku uue sajandi luule on varasemast loetavam. 2. Meeleolu tasandil on ambivalentne mängulisus asendunud apokalüpti- liste visioonidega, viha ja ahastusega13 – sageli põhjustab sääraseid tundeid ka Eesti saatus. Etnofuturismile omane mänguline kergus on kadunud. On välja joonistunud selgepiiriline lüüriline subjekt, mida võiks nimetada eesti luule kontekstis klassikaliseks: isamaavajaduse käes kannatav prohvetlik luuletaja.14 Samasugust süngenemise trajektoori on esile toodud Runneli luule aren- 9 Aususe huvides tuleks märkida, et kõige laiemat publikutähelepanu pälvib täna hoo- piski proosakirjanik Andrus Kivirähk, kelle loomingus avaldub minu hinnangul koomilise pealispinna all seesama isamaavajadus, eestluse identiteedis kõhklemine mis käesolevas artiklis vaadeldud luuletajate loomingus. 10 Vrd „Vaikuses su juurde tulen – / vaikne luuletaja” („Seltskonnas”, Runnel 1967: 32); „Jah, kui tuleb keegi, / kes on tundnud tulla, / kui ta tuleb, / aga vahel vaikust peab; / ära anu teda iial, / ära sunni, / kel on laulud laulda, / ise teab.” („Luulet sinu süles”, Runnel 1967: 93). 11 Sh juba ka isamaavajadus, nagu paneb tähele Paul-Eerik Rummo (1996). 12 Kuigi „uut Kivisildnikku” pole kuigivõrd analüüsitud, on tema luulekeele muutumist siiski tähele pandud, nt Krull 2003. 13 Eriti tasub ses osas jälgida kolmeköitelist valuraamatute sarja („Liivlased ja saurused”, „Soari evangeelium”, „Inimsööja taksojuht”). 14 Vt nt kogu „Loomade peal katsetatud inimene” (Kivisildnik 1997) ja luuletused „Aaria tunneli lõpus” (Kivisildnik 2003: 53–84); „(:)hääled minu peas” (Kivisildnik 2013a: 9–17); „(:)pidage vastu” (Kivisildnik 2013c: 56–58).

Avaart, Leo Luks.indd 87 31.01.14 13:46 gu puhul (Hennoste 2013: 1540). Samas jääb Kivisildniku luule tungiluuleks, ?D1$%)*$+'ED?%(-+'0&$%%?#"#'$DE"(,+#/++)%#'"%')%(,*'/*+-"'EDDG+)%#"'$"",:' vaid säilitatakse ajale näkku vaadates revolutsiooniline positsioon, õhutatak- se hävingule takka („Enne sõda ja kõike seda”, Kivisildnik 2012; „Soari evangeelium”, Kivisildnik, Navitrolla 2012). 3. Temaatika on üha ajakohasem, päeva- ja globaalpoliitiline. Kivisildniku luule on pidevas opositsioonis globaalse kapitalismiga („ükskord ma kõngen / võin endale lubada / liisimatagi” – Kivisildnik 2007b: 17). Kivisildniku luule isamaavajadus on mõnikord otsesõnu poliitiline, käsitledes nt suveräänsuse kaotamist Euroopa Liidus („lissaboni lepinguga murti meie / selgroog hetkel toimub halvatud ja / verise poollolli poollaiba mõnitamine” – Kivisildnik 2013c: 41), teravaid sotsiaalprobleeme (nt laste nälgimist, Kivisildnik 2013a: 136– 137). Kõige kontseptuaalsem on selles võtmes rahvuse väljasuremisest kõne- lev kogu „Liivlased ja saurused” (Kivisildnik 2011). Sageli on isamaavajadus projitseeritud kultuuri tasandile, avaldub eesti kultuuri vajadusena, kultuuri puudumisest luuletamisena. See väidetav kultuuritus avaldub Kivisildniku jaoks mitmel üksteist või- mendaval tasandil. E s i t e k s, globaalse kapitalismi nüristav ja loomastav surve inimestele, orjastavad turuseadused ning meelelahutusliku rämpsu väl- timatu pealetung. Selle tasandi laiemaks taustaks on üldine küsimus, kuivõrd on keskmine inimene üldse võimeline ratsionaalsuseks ja kõrgemaks kultuur- suseks (vt nt „(:)ajutagused asjad”, Kivisildnik 2013c: 50). T e i s e k s, riiklikult korraldatava kultuurivaldkonna sisemine kultuuritus. Kivisildniku jaoks on kultuuri keskne tuum keel, kultuurse keeletöö tuum asub aga kirjanduses, ennekõike luules (seega tunnustab Kivisildnik käibivat, kuid kõrvale tõrjutud imperatiivi, vt ka Runnel 1991: 102). Kuid tänapäeva Eesti kultuurikorralduses on kirjanduse rahastamine marginaalne: eelisaren- datud on sport, teater, klassikaline muusika jne, nuumatakse kultuuribüro- kraate. Kivisildniku looming kordab seda skandaalset kirjanduse tõrjutuse sõ- numit tekstist teksti (Kivisildnik 2008, 2013b). Just antud küsimuses on tema ammu tuntud egoretoorika leidnud üldist tähelepanu paeluva raami: Kivisild- nik on luuletajana kogu eesti kirjanduse suhtes kehtiva ebaõigluse enda kanda võtnud, kujundab oma loomingu kisendavaks näiteks kirjanduse tõrjutusest. K o l m a n d a k s esitab Kivisildniku luule ka eesti kirjanduse sisemist kultuuritust, st mitte piisavalt kõrget maailmakirjanduslikku taset – ka tema enda vastandumine n-ö keskmisele eesti kirjandusele asetub seeläbi isamaavajaduse raami (nt „Põis ei põle ära”, Kivisildnik 2013a: 36–40). Antud aspektis jääb Kivisildnik truuks etnofuturismi tõotusele ning hoiab elus Noor- Eestist peale küdevat rahvusliku müüdi ja maailmakirjanduse vahelist pinget (Undusk 1999: 250). Just too kolmekordne reetmine motiveerib Kivisildniku jätkuvat lahtiütle- mist sellest, mida kaasajal koondatakse Eesti ja eesti kultuuri siltide alla (nt „Poeem Puutinile”, Kivisildnik 2004b) — selles kõiges pole piisavalt isamaad ega kultuuri, pole piisavalt eesti kultuuri, on vaid tühjad loosungid. Kuid ikka on tolles lahtiütlemises lisaks epateerivale egoretoorikale ka missioonitunnet, vajadust tõelise isamaa järele. 4. Ka vormilises plaanis on toimunud selginemine ja lihtsamaks muutumine. Kivisildniku luules domineerivad nüüd kaks põhilist vormikuju: esiteks lühivorm, mis esitab sõnumit ülima tihenduse abil (ehedaim näide luulekogu

Avaart, Leo Luks.indd 88 31.01.14 13:46 „Sumo”); teiseks poeem, pikem eepiline tervik („Poeem Puutinile”, „Torti ja aborti”, „Soari evangeelium”). Need kaks vormi põimuvad intensiivseks tervi- kuks kogus „Enne sõda ja kõike seda” (Kivisildnik 2012). Esitatud punkte kokku võttes võib tõdeda, et Kivisildniku uue sajandi luule ei ole enam „teiselt planeedilt”, ülimal määral vormiuuenduslik.

Ühine isamaavajadus

Eelmises peatükis sisalduv Kivisildniku luule sõnumi kirjeldus oli võimalik nii täpselt esitada selle luule ülima eksplitsiitsuse ja manifestatiivsuse tõttu. Põhjustel, mida käsitlesin üle-eelmises peatükis, on Runneli luules peituv isamaavajadus esitatud palju hämaramalt, sümboolsel tasandil tehtud vihjete- na. Käesolevas peatükis jõuame võrdleva luuleanalüüsi juurde näitamaks, et Runneli ja Kivisildniku luules esineb nüansierinevustele vaatamata seesama isamaavajadus, mis tegi Runnelist 1970.–1980. aastatel ajastu südametun- nistaja (Kaus 2006: 85) ning on tänaseks teinud sama Kivisildnikust. Siinse uurimuse põhiline eeldus seisneb selles, et just isamaavajadus, teatav vajak, kodususe puudumine moodustab eesti isamaaluule tuumse tähendusvälja. Eesti kirjanduse keskmeks pole mitte ülistuslaul ilusale isamaale, vaid silmit- siseismine ohuga. Viimati eeldatu kehtib laiemalt kui Runneli ja Kivisildniku puhul, üheks nende mõlema isamaavajadust käivitavaks allikaks on samal energial töötav Juhan Liivi luule – seos, mille lahtimõtestamine nõuaks eraldi artiklit. Krull on seda üldisemat puuduolekut tähele pannud artiklis „Negatiivne märk” (2000), kus käsitletakse pärisnime Eesti negatiivset kujutamist luules ning analüüsitakse teiste seas üht luuletust nii Runnelilt („Võllalaul”) kui ka Ki- visildnikult („Miss Estonia märkimine”). Vaatleme järgnevalt selle negatiivse kõhkluse erinevaid väljendusvorme. Isamaas kahtlemine. Mis sisu on isamaal, Eestil? On’s tal üldse identi- teediloomeks piisaval määral sisu? Müüdi kohaselt tundub ju, et Eesti isamaa- na tuginebki kirjandusel ning just Runnel on 25 aasta taguse aja isamaaluule koondkuju. Ometi pole temagi luule sellest fundamentaalsest kahtlusest vaba:

ILUS ON IKKAGI ISAMAA PALE, kui sellelt pühkida kõik mis on vale!

Valet me tunneme, tõesti kõik teame, ent kas just meie-need pühkima peame?

Pühime küll, ent kui mõtelda järgi: äkki ei jäägi siis palju säält järgi?! (Runnel 1982: 28).

Selles luuletuses peitub kõhe küsimus, potentsiaal, mille just Kivisildnik oma viimase kümnendi luules korduvalt armutult avab, nt:

kuskil on läti siis tuleb tükk tühja maad seejärel soome (Kivisildnik 2007b: 38);

Avaart, Leo Luks.indd 89 31.01.14 13:46 hooramine pole patt kodumaa reetmine pole patt sest ära anda pole midagi peale tühja ilukõla (Kivisildnik 2007c: 20).

Sarnast sõnumit kandva kirjakoha võiks välja noppida pea kõigist Kivi- sildniku viimase kümnendi luulekogudest, seda võimendavad mitmed kõige kaotamist ja mahaparseldamist kirjeldavad esseed. Eesti keele hääbumine. Nagu öeldud, jagavad Runnel ja Kivisildnik arusaama, et rahvus algab keelest ning eesti keel on eesti kirjanduse põhiline ruum (Undusk 1999: 250). Mõistagi saab nende luule võimalikuks tänu eesti keele jätkuvale olemasolule, kuid ometi ei neeldu see luule keelemõnus. Vaat- leme esmalt Runneli luuletust „Perekondlik”:

Kuni elab ema veel, kestab ikka ema keel. Kellel veel on isa ka, hoitud on ta isa maa. Vara suri isa mul. Mis on ühel isatul? Isatul vaid ema keel. Ema. Kauaks teda veel? (Runnel 1972: 72).

Luuletuses peituv oht avaneb juba seal leiduvate tingimuslausete loogika põgusa vaatluse teel: kuni … seniks. Kuna isa enam ei ole, on isamaa hoid- mata. Emagi elu ei jätku kauaks, järelikult on ka emakeele püsimine ohus. Perekondlik etüüd kasvab võimsaks etnosümbolistlikuks hoiatuseks. Samast ohust luuletab 35 aastat hiljem Kivisildnik, haarates partnerina kaasa eesti luule alguse:

kas siis selle maa keel laulutules ei või türa ma ei või (Kivisildnik 2007b: 39).

Keele kaotamise oht on nii tõsine, et selle talumiseks tuleb appi võtta klas- sikat parodeeriva nihestamise võte. Ühtlasi ilmneb siit veel üks Runneli ja Kivisildniku luulekeele sarnasus: kui Runnel kasutab oma luules palju maa- rahvalikku lorilaulude keelt, siis Kivisildnik jällegi uuema aja linnakeskkonnas käibivat slängi. Hardale isamaaluulele paroodilise nihke andmine on võte, mida ka Runnel korduvalt kasutab, nt luuletuses „Tempo”:

Minge üles mägedele, oksendage orgudesse, jookske alla tagasi, püüdke kinni uuesti! (Runnel 1988: 17).

Eestlase alandus. Kumbki vaadeldavatest autoritest pole rahvusroman- tik. Elule lähedal seisvate luuletajatena ei pääse nad mööda rahvuspsühho- loogilisest põhiküsimusest: kas eestlased suudavad üldse olla oma ülesande

Avaart, Leo Luks.indd 90 31.01.14 13:46 kõrgusel, püsida elus ja olla piisavalt kultuursed, kanda väärikalt isamaavajadust (mis oli tuna ja on täna tingitud suuresti n-ö globaalsest survest)? Mõistagi käibivad rahvuslikku teadvust ärgitavate lendlausetena sellised #$/..0,:'&+#'*($+,'&K#%)+#"1"'.('?*#$*$+,'2.#%$%%?#"1$'3L+(("1%'2+E+1'($'IM&#' väga vana rahvas / kel muldne tarkus suus.…”; „Maa tuleb täita lastega.…”), kuid mõlema luuletaja loomingus esineb küllaga ka sarkastilisi hinnanguid. Runneli puhul võib esile tuua kas või juba mainitud „Võllalaulu”, mida ana- lüüsis negatiivse märgina Eesti kohta Krull (2000: 137–138): luuletuses kloh- mivad kolm kolpa unustuseni üksteist maapõhjas pimedas ning resümeeri- takse: „Need olid eesti kolud. / Need olid eesti olud” (Runnel 1972: 16). Kuid näiteid on teisigi:

Orirahvas jäi hoopis lõata, nõutult peksupingile nõatas – ei leidnud otsa, kust alata. Oli keiser, see ikka teadis, kubjas kallis sind otsale seadis. Priipõlv on sandim, mis salata („Tume rahvas”, Runnel 1970: 43);

Isamaa, isamaa, ilus on siin elada, kõik siin kõiki tunnevad, vastamisi vannuvad („Isamaa”, Runnel 1976: 24);

Eestlane ei heida meelt, kirbusita korjab teelt, selle hais ei hakka ninna, kuskil võib ka tarvis minna („Eestlane”, Runnel 1988: 17).

Kivisildnik jätkab seda liini ilma mingi ülendamise tõotuseta:

minu jaoks on eestlane olla mitte ainult uhke ja hea vaid ka väga lahe see tähendab väga vähe (Kivisildnik 2006: 73);

mõisad põlevad saksad surevad matsid jäävad matsideks (Kivisildnik 2007b: 44).

Alandava diagnoosi kvintessentsiks on kogu „Liivlased ja saurused”, mis loob matusemeeleolupildi eestlaste väljasuremisest, resümeerides:

presidendi sõnaloomealgatuse raames panen väljasuremisele uue nime

paras sulle (Kivisildnik 2011: 22). 91

Avaart, Leo Luks.indd 91 31.01.14 13:46 Languse märgid. Millised sümbolid süvendavad Runneli ja Kivisildniku luules isamaavajadust? Tuleb silmas pidada, et siin kirjeldatav isamaavajadus ei piirdu selgesõnalise muretsemisega rahvuse-kultuuri-keele-iseseisvuse olukorra pärast. Isamaavajadus imbub argiellu ja tunnetesse, on argielulisel tasandil kogetav ebamäärase tõrkena, kodutusena (vt Luks 2013). Sestap on laiem küsimine luulesümbolite järele õigustatud, liiatigi kui silmas pidada Runneli kõrgperioodi luulet ümbritsenud poliitilist konteksti, mis võimaldaski ennekõike just sümbolite keeles väljendumist. Nagu eelnevalt öeldud, avaldub Runneli luules isamaavajadus läbivalt ja tugevaimalt just toimiva maaelu, külaelu vajadusena. See probleemistik ilmneb juba Runneli kõige varasemates luulekogudes („Maa lapsed”, „Laulud tüd- rukuga”), millele kirjandusloos laiemat ühiskondlikku mõju ei omistata.

Ootan-ootan, kapis soojad saiad. Ööks saab õdang, kedagi ei tule. Ööst saab hommik, kedagi ei tule. Nädal veereb, kedagi ei tule („Nänn”, Runnel 1967: 20);

Ei mullast sul olegi enam suurt lugu, kui kõndima õpid parkettide pääl, sääl ununeb loodus ja loomise lugu ja kõrvadest kustub sul põldude hääl („Ei mullast sul olegi enam suurt lugu”, Runnel 1976: 36);

Üks veski seisab vete pääl, kuid veskitööd ei tehta sääl, sest veskimees on väsinud ja veskikivid kulunud („Üks veski seisab vete pääl”, Runnel 1972: 21).

Isegi kergemad, idüllimaigulised laulud on enamasti avatud nostalgilises võtmes, minevikuheiastusena („Oi külad, oi kõrtsid”; „Koduküla, kodumaa”). Tiit Hennoste tõstab oma hiljutises essees esile just maalt lahkumise temaatika kesksust Runneli luulekeele kujunemisel: luuletaja lahkub maalt, päris- ilmast kultuuri, luuleilma (Hennoste 2013: 1538–1539). Kivisildniku luules nostalgilise eluläheduse motiiv puudub, see asub algusest peale kõrgkultuuri sfääris, kultuuriilmas. Tema luule seostub just kultuuri märgiliste sümbolitega: Taara („Dawa Vita”), Miss Estonia („Miss Estonia märkimine”), Kalevipoeg („Kalevipoeg omas mahlas”) jne. Läbivaks võtteks on rahvuslikku müüti kandvate sümbolite madaldamine, dekonstrueerimine – näitamaks, et sümbolid ei loo enam vajalikku sotsiaalset sidusust, vaid üks- nes „tühja ilukõla”. Sellise silmi avava lammutustöö eesmärgiks on muuseas tutvustada peavaenlast, milleks on globaalne kapitalism. Ma ei hakka siinkohal kordama Hasso Krulli terast analüüsi sellest, kuidas Kivisildnik loob tekstis „Miss Estonia märkimine” Eestist negatiivse mär- -%'%1+#*'H*'*E?*$1"?*'(%(-'F+,#"%)*'&*$*#$/..0'&.&&+2F%)%)%#"'&*+,+'3>/+11' 2000). Vaadelgem, kuidas käsitleb Kivisildnik üht rahvusliku mütoloogia ar- hetüüpi – Kalevipoega. Alustuseks olgu märgitud, et Runneli luules jääb Kale- vipoeg rahvusliku loometöö pühaks sümboliks. Korduvalt on kriitikud tõstnud esile Runneli eeposevajadust (Liiv 2007; Krull 1996) ning hiljem on Runnel ise (2006) avaldanud sügavat austust Kreutzwaldile ja tema „Kalevipojale”.

Avaart, Leo Luks.indd 92 31.01.14 13:46 Kivisildnik käsitleb sümbolit sootuks teises võtmes. Jätan siinkohal kõrva- le mängulis-paroodilise luulekogu „Kalevipoeg ehk armastus” ning vaatlen lü- hidalt luuletust „Kalevipoeg omas mahlas” (Kivisildnik 2004a: 8–15). Kontsep- tuaalse kunstiprojekti visandina esitatud tekstis püstitatakse Kalevipoja kuju ümber klaasist anum ning kompleksi ülaosasse pissuaarid, mille abil asutakse kuju ümbrust täitma. Kõrvutuseks tasub meenutada, et Runneli jaoks tundub isegi mõte Kalevipoja kujust meres eluhoidva müüdi purustamisena (Runnel 2006: 68). Mida säärane kurioosum sümboliseerib? Kivisildnik seletab sümboli oma luuletuses ise lahti:

olen veendunud et enamik inimesi ei ole loovad ega anna ühiskonnale midagi muud kui väljaheiteid demokraatlikus ühiskonnas peame me aga tahes-tahtmata vähemloova enamusega arvestama enamgi veel nende õigusi tunnustama ühesõnaga koos eksisteerima ilma vähimagi kreatiivse ksenofoobiata

meie kõrged ideed rahvuslikud väärtused ja esteetilised luulud ümbritsetakse igal juhul ja järjest enam tarbimisväljaheidetega (Kivisildnik 2004a: 13–14).

Kas lõpp või ometi…

Kuhu kannab püsiv isamaavajadus luuletaja luule? Luule ei kohku millegi ees tagasi, toob keelt ja meelt tihendades ka halvima keelde. See halvim, kuhu languse trajektoor suubub, on lõpp, mille ähvardav aimdus on kohal nii Runneli kui ka Kivisildniku luules. Kui kõige lõpp, maailma lõpp jääb kujutle- matuks metafüüsiliseks ideeks,15 siis eesti rahvuse, keele ja kultuuri väikese universumi lõpp on liigagi käegakatsutav, üks ärkamisajast saati eesti luule poeetilist pinget kandev konstant. Sellele lõputunnetusele on rajatud viimasel ajal käibiv kuvand eesti kultuuri eksistentsiaalsusest, mis sai alguse Jaan Un- duski Kreutzwaldi-käsitusest (Undusk 2004) ning on leidnud edasiarendamist Rein Veidemanni töödes. Eksistentsiaalset absurditunnetust abiks võttes pole meil tegemist üksnes paratamatu lõpuga (või Kreutzwaldi puhul elujõulise rahvuskultuuri kosumise võimatusega), vaid midagi on veel. Lisaks lõpule on ebamäärane luhta-mineku ometiN:')%11"'.('O*))#**/"'H*'P*1$.(%'*G%1'01.#.- feemiks arendanud Madis Kõiv (2005: 158–205).

15 Siiski artikuleerib Kivisildnik ka selle mõtte, vt Luks 2009. 93

Avaart, Leo Luks.indd 93 31.01.14 13:46 Kuigi lõpp on mõlema siin vaadeldava luuletaja luules ligi, on ometi koht ka ometi’l, kuigi pisut erineval moel. Alustagem Runnelist, kelle loomingus on vastav seos lihtsamini tõlgendatav. Esiteks, kõige lihtsamal moel, tasakaalus- tab Runneli luules lõpu ähvardust lootus, absurdne ometi-lootmine:

Ja lootus on ju lõpuni, ükskõik kuis kuhjub kaotus, ükskõik kui väikseks sulab võit ja sulgub elulaotus („Lootus”, Runnel 1976: 46).

See lootus ammutab ühelt poolt jõudu mineviku mäletamisest (nt „Mäleta- ja”), koduidülli alalhoidmisest luules (nt „Kodu”, „Idüll”). Olgugi et enamasti luuletaja-prohveti süda on vaevas, justkui aimaks kadu, jääb lootus ikka. Tei- selt poolt muutub luulelootus aktiivseks, üleskutseks tegutseda: „maa tuleb täita lastega”; „tuleks võtta see tuletungal / mille Tuglas on pillanud peost”; „kurbade kaitseks ehitan kunagi linna”. Mõlemad aspektid sulanduvad kõige orgaanilisemalt ühte luuletuses „Üks veski seisab vete pääl”: ühest küljest praeguse olukorra trööstitus, lagunemine; teiselt poolt üleskutse ülesehitu- seks, mis oleks ühtlasi enne olnu (külaühiskonna, isamaa) restauratsioon. Runneli luule ühiskondliku funktsiooni maksimaalse võimendumise ajajärk, laulva revolutsiooni aeg korjab mõistetavatel põhjustel lendsõnadena üles ennekõike aktiivsust sisendavad salmid. Teiseks, veidi komplitseeritumal moel, võib lõpp ise muutuda luuleteos igi- kestvaks protsessiks, mis ei saabugi – lõpp võib paradoksaalsel moel pakkuda varju, milles viibida. Antud punktis toetun kõige vahetumalt Runneli 2000. **#$*'""#$%'01.#..0*'&.(?"/"($#%1'"#%$*$+,'"("#"$F1-"(,+#"1"='L+(("1'*/"(,*G' esmalt uhkelt taandumise hoiakut Uku Masingu „Tontide eest taganejate sõ- durite laulu” tõlgenduse abil (Runnel 2003: 140–141) ning jõuab seejärel enda luuletuse „Lõpp” (1976) juurde, tsiteerides lõpuridu:

Ei paistnudki lõppu tol langemisviivul sel polnudki lõppu, mis lõpuna näis (Runnel 2003: 142).

QD/-("G'.1+1%("'$F1-"(,+#7'I!"#$%'01.#..0*:')%#'#"1-+G'1++1"'&*+,+:'.('#*- geli selline, mis jõuab oma pessimismis selle lohutusliku punktini: lõpp, mis on ettekuulutatud ja paratamatu, on nii kestev ja pidev, et see võib kesta ka terve igaviku” (Runnel 2003: 142). Lõpu igikestvus tühistab seega iseennast ning mitte üksnes tsiteeritud luuletuses:

PÄEVI TULEB PÄEVAST JUURDE, aga aeg ei vähene – läheb algus eemamale, aga lõpp ei lähene (Runnel 1982: 47).

R%%(&.E*1'.1")"'1F2+'DE?*/,+#$'*(*1KK#%,"#'HF+,(+,'01.#..01%#$"##"'#K- gavustesse: kindlasti oleks oluline eriskummalist lõpukogemust edasi vaagida kas või imeliku aja(loo)kogemuse raames, nagu seda on läbivalt teinud Ma- dis Kõiv, kuid see mõtteliin kaugeneb juba liigselt siinse arutluse teemast. SDE")"'#*)*#$'01.#..01%#"#$'2+(&$%#$'K1"'>%?%#%1,(%&+'1F2+&.-")+#"'?**$1+- se juurde. Kui Runneli jaoks on lõpu igikestvus üheks väljapääsuks, viisiks,

Avaart, Leo Luks.indd 94 31.01.14 13:46 kuidas luule võidab lõppude lõpu, siis Kivisildniku luule paatos on üheselt lõpu vältimatust kuulutav ja õhutav. Lõpu viibimine kestvuses, ehk isegi lõpu võimatus on Kivisildniku jaoks hoopis probleemiks, sest see, mis jätkub, on globaalse kapitalismi kommertslik põrgu, progresseeruv vaimuvaesus.

kui maailma lõpp tuleb seekord kommertslik siis olen vastu (Kivisildnik 2007b: 35);

kägu kokutab aastad venivad surm on liiklusummikus (Kivisildnik 2007b: 11);

Palun üks väike maailma lõpp. On teil soodustusi või mõni perepakett. Kui kaks ühe hinnaga, siis kaks ühe hinnaga, sobib väga hästi, kui te ise koju toote. Vahet pole. Väga kena teist. Suur tänu Teile ka. Jah, ma maksan krediitkaardiga. Tagasi pole vaja. (Kivisildnik 2013a: 103).

Kivisildniku viimase aja luule on globaalse mõõtmega ja väga selgelt hoia- kuline: lõpp on ihaldusväärsem kui senise olukorra kestus (vt kogusid „Torti ja aborti”, „Enne sõda ja kõike seda”, „Soari evangeelium”). Otseütlemise ajastu luulena ei maini Kivisildnik utoopilist lõppu vihjamisi, vaid esitab sellest või- malikult konkreetseid kuvandeid (sõda, genotsiid jms). Eesti kultuuri mikro- universumi puhul on küsimus selles, kuidas võtta vältimatu lõpp väärikalt vastu:

väljasuremist ei ole vaja endale liiga keeruliseks teha

põhiline et meie keel ja rahvas vaikselt ilma piinlikkust tekitava dramatismita hääbuksid („vähem tühja tööd”, Kivisildnik 2011: 51).16

Seega tundub, et kui Runneli luules astub lõpu ähvardusele vastu luule ilu („Ilus maa”), siis Kivisildniku hävitusluules on üksnes lõpu ülevus,17 ei mingit ometi’t. Kui liisk kõige lõpu või kestva tarbimispõrgu vahel on veel lan- gemata, siis eesti kultuuri langus tundub Kivisildniku luules olevat vältima- tu – eespool välja toodud languskujunditele vastukaaluks ei leia me midagi sellist nagu Runneli luules. Probleem pole Kivisildniku jaoks mitte üksnes olemasoleva eesti kultuuri allakäigus (nn loomastumises), vaid ka selle kultuuri mannetuses: kõik see, mida eesti kirjanik suudab, on jälk (vt „Põis ei põle ära”, Kivisildnik 2013a: 36–40). Ometi… Ometi leiame ühe selge märgi, mis seob ka lõpu ähvarduse küsimuses Kivisildniku loomingut Runneli omaga. See märk ei asu niivõrd üheski luu- letekstis, kuivõrd Kivisildniku nimemärgis, seda märki kandvate tekstide

16 Vrd sõnumit juba Kivisildnik 1990. 17 Kivisildniku luule ülevusest olen pikemalt kirjutanud teisal, vt Luks 2009.

Avaart, Leo Luks.indd 95 31.01.14 13:46 juurdevoolus. Kui lähtuda Kivisildniku luule apokalüptilisest sõnumist, siis poleks eesti kirjanduse jätkamisel mingit mõtet – loomastuv rahvamass luulet ei loe, riiklik bürokraatlik masinavärk alandab kirjanikku ning kuna eesti keel sureb välja, siis pole võimalik panustada ka tuleviku lugejatele. Kuid ometi – Kivisildnik ei ole lahkunud Eestist ega eesti kõrgkultuuri ahermaalt18, ta ei ole lakanud olemast eesti kirjanik, ei ole suutnud loobuda kannatusi te- kitavast kutsumusest19.

mis ma teha saan et meil kultuuri pole ainult kirjandust (Kivisildnik 2007b: 27).

Kivisildniku jätkuv loomepraktika relativeerib tema luule sõnumi, asetab ta samasse ometi-olukorda, kust Kreutzwald alustas. Luuletaja on kõigele vaatamata eesti kultuuri pantvang, isegi kui ta sõnumi tasandil sellest skan- daalselt lahti ütleb. Ta võtab ilma tulevikulootuseta luuletades eesti kultuuri viletsuse enda kanda, nagu Juhan Liiv ja Hando Runnel enne teda. Kuna Kivi- sildniku loomingu sisutasandil pole erinevalt Liivist ja Runnelist helge tulevi- kulootuse vastukaalu, tundub vastandumine sellele kultuurile olevat kompen- satsioonimehhanismiks, mis võimaldab absurdsel loometööl jätkuda. Samas kõneleb kirjanike rasketest loometingimustest rääkivates esseedes Kivisild- nik üha selgemalt kõigi kirjanike eest. Mõistagi mängib Kivisildniku tekstide lugemise juures alati kaasa tema varasemal loomeperioodil välja kujunenud omamüüt, andes ka kõige tõsisematele isamaavajaduse-tekstidele iroonilise varjundi ja kõhkluse: etskae, kes nüüd eesti kultuuri pärast muretseb! Tänu sellele aspektile säilib kunstiteksti jaoks oluline ambivalentsus. Kuigi Kivisildniku loomingut iseloomustab ikka veel tungiline sundus: „mul on kästud / kusta teie kaevu” (Kivisildnik 1996: 26), on tänaseks selge, et teist kaevu peale eesti kultuuri ei ole – isegi mitte Kivisildniku jaoks. Samal ajal niigi kibedat kaevu ise mürgitada ning sealt ammutada – kas on ühegi eesti luuletaja põli olnud veel nii kibe, isamaavajadus nõnda valus?

Postskriptum: kes teisele ütleb…

Naaseme lõpetuseks isikliku märkuse vormis võrdluse lätetele, kirjanike nimekirja skandaali juurde. Kohtuvaidluseni viinud Runneli kohta käivad read kõlavad nii:

türahiinlane, haisvad sokid jalas, polüübid ninas, rusikas õieli: „Anna raha! Anna raha!” Püsti Che Quevara (Kivisildnik 2004c: 752).

18 Tasub esile tõsta, et Kivisildniku luules puudub leevendust pakkuv lahkumise, põgene- mise motiiv, mis Runneli loomingus avaldub lihtsamalgi kujul kui igikestev loojangu poole looklemine, nt „tõuse üles ja läheme ära, / kauem siia me jääda ei saa”; „kaua sa kannatad kurbade naeru .…”; „läki metsa läki pakku”. Harvaesinevaks osalise resignatsiooni märgiks on Kivisildniku poeem „Loomade peal katsetatud inimene” (1997), kõikjal mujal jäädakse alati manifestatiivsel moel eesliinile. 19 Kivisildnik lausub ühes intervjuus (2007a): „[K]ui saaksin valida, ei kirjutaks ma üldse mitte midagi. Küllalt kirjutatud, küllalt kannatatud.” 96

Avaart, Leo Luks.indd 96 31.01.14 13:46 Jätkem sokid kõrvale ja vaadelgem salmi lõpuosa. Kes muu, kui mitte Kivisildnik kisendab täna permanentselt kirjanike alarahastusest (Kivisild- nik 2013b), kasutades samas iseenesestmõistetavalt kõiki toetusmehhanisme oma loome- ja kirjastustegevuse rahastamiseks? Ja kelle muu, kui mitte Kivi- sildniku looming on permanentses revolutsioonilises seisundis, mis kriitikuid nõutuks teeb (Hennoste 2006: 1395). Just Kivisildnik on eesti kultuuri Che Guevara – logo T-särgilt, mis hoiab elus unistust tegelikkuses võimatust revo- lutsioonist. Kivisildnik on XXI sajandi Runnel!

Kirjandus

B a u d r i l l a r d, Jean 1988. The Ecstasy of Communication. Trans. Bernard Schutze, Caroline Schutze. New York–Brooklyn: Semiotext(e). D e b o r d, Guy 2013. Vaatemänguühiskond. Tlk Anti Saar. Tallinn: Tallinna Üli- kooli Kirjastus. E l l e r, Kalle-Istvan 1990. Maarahvast. – Vikerkaar, nr 3, lk 72–77. F o u c a u l t, Michel 2011. Mis on autor? – Teadmine, võim, subjekt. Valik räägi- tust ja kirjutatust. Tallinn: Varrak, lk 64–95. H e n n o s t e, Tiit 2006. Piirideni jõudmine: Eesti kirjandus uuel sajandil. – Loo- ming, nr 9, lk 1395–1410. H e n n o s t e, Tiit 2013. Kurbade kaitseks. – Looming, nr 11, lk 1534–1541. K a p l i n s k i, Jaan 2004 [1975]. Mis on luule? – J. Kaplinski, Kõik on ime. Koost T. Salumets. (Eesti mõttelugu 55.) Tartu: Ilmamaa, lk 308–325. K a u s, Jan 2006. Runnel ja tema aeg. Runnel ja tema jõud. – Vikerkaar, nr 6, lk 80–92. K i v i s i l d n i k 1990 = Sven Kivisildnik, Etnofuturismi ideaalid. Metodoloogilisi marginaale. – Vikerkaar, nr 5, lk 40–41. K i v i s i l d n i k 1996. Nagu härjale punane kärbseseen. Tartu: EK$. K i v i s i l d n i k 1997 = Sven Kivisildnik, Loomade peal katsetatud inimene. Tal- linn: Brain Publishing. K i v i s i l d n i k 2003. Päike, mida sa õhtul teed. Tallinn: Perioodika. K i v i s i l d n i k 2004a. Otsin naist. Tallinn: Eesti Raamat. K i v i s i l d n i k 2004b. Poeem Puutinile. Tallinn: Argo. K i v i s i l d n i k 2004c. Valitud teosed I. Jutustused ja romaanid. Tallinn: Argo. K i v i s i l d n i k 2006. Vägistatud jäämägi. Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2007a. Minu parim aeg on alati täna. Intervjuu Urve Tinnurile. – Elukiri, 6. IX. K i v i s i l d n i k 2007b = (:)kivisildnik, Sumo. Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2007c = (:)kivisildnik, Torti ja aborti. Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2008 = (:)kivisildnik, Ülemaailmne loomastumine ehk Miks ja kuidas kõik asjad persse lähevad. – Sirp 22. II, lk 36. K i v i s i l d n i k 2011 = (:)kivisildnik, Liivlased ja saurused: Valuraamatu I köide. Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2012 = (:)kivisildnik, Enne sõda ja kõike seda. Saarde–Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2013a = (:)kivisildnik, Inimsööja taksojuht. Saarde–Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k 2013b = (:)kivisildnik, Vaese kirjaniku kiri uuele suurele minist- rile. – Õhtuleht 6. XII. K i v i s i l d n i k 2013c = (:)kivisildnik, Õpetaja ütles. Saarde–Pärnu: Ji. K i v i s i l d n i k, N a v i t r o l l a 2012. (:)Soari evangeelium: Valuraamatu II köide. Saarde–Pärnu: Ji. 97

Avaart, Leo Luks.indd 97 31.01.14 13:46 K r u l l, Hasso 1996. Katkestuse kultuur. Tallinn: Vagabund K r u l l, Hasso 1997. Iseenda värske õhu käes. Masinad ja kristallid. – Vikerkaar, nr 1–2, lk 162–170. K r u l l, Hasso 2000. Negatiivne märk. Negatiivne pilt Eestist kirjanduses ja usku- mustes. – Millimallikas: Kirjutised 1996–2000. Tallinn: Vagabund, lk 131–142. K r u l l, Hasso 2003. Kivisildniku kraadiklaas. – Looming, nr 12, lk 1898–1901. K õ i v, Madis 2005. Luhta-minek. Tartu: Ilmamaa. L i i v, Toomas 2007. Runneli eeposevajadus. – Sirp 26. I, lk 24. L u k s, Leo 2009. Ülev ei Kivisildniku luules. – Methis, nr 4, lk 118–133. L u k s, Leo 2013. Ilma kodutundeta me jääme kodutuks. Kodutuse kogemuse kul- tuurifenomenoloogilise analüüsi katse. – Akadeemia, nr 3, lk 402–427. M c L u h a n, Marshall 2011. Meedium ongi sõnum. – Vikerkaar, nr 7–8, lk 52–68. N o o r h a n i, Piret 1998. Kanooniline Kivisildnik. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 236–241. O r a v, Mart (toim) 1999. Läbi äreva vere: pühendusteos Hando Runnelile. Tartu: Greif. P i l v, Aare 2002. Kivisildniku „Liivlased” kirjandusdiskursuse sündmusena. – Sündmus. Koht. Toim A. Pilv, K. Tüür. (Collegium litterarum 15.) Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, lk 8–64. P r u u l, Kajar 1995. Etnosümbolism ja etnofuturism. Teese revolutsiooniaegsest kirjandusest. – Vikerkaar, nr 12, lk 58–62. R u m m o, Paul-Eerik 1996. Kivisildniku paks ja punane. – Looming, nr 10, lk 1422–1425. R u n n e l, Hando 1967. Laulud tüdrukuga. Tallinn: Eesti Raamat. R u n n e l, Hando 1970. Avalikud laulud. – Loomingu Raamatukogu, nr 27. Tal- linn: Perioodika. R u n n e l, Hando 1972. Lauluraamat ehk mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks. – Loomingu Raamatukogu, nr 41–42. Tallinn: Perioodika. R u n n e l, Hando 1976. Mõru ning mööduja. Tallinn: Eesti Raamat. R u n n e l, Hando 1982. Punaste õhtute purpur. Tallinn: Eesti Raamat. R u n n e l, Hando 1988. Laulud eestiaegsetele meestele. – Loomingu Raamatu- kogu, nr 44–46. Tallinn: Perioodika. R u n n e l, Hando 1991. Isamaavajadus: kõned. – Loomingu Raamatukogu, nr 33– 35. Tallinn: Perioodika. L + ( ( " 1:' T*(,.' 8BBU=' >F("1+#' ""#$%' 01.#..0*' #")%(*/%1' P*1-")"$#*#' 5U=' )*%1' 2000. aastal. – Tõtt-öelda. Toim Toomas Lott, Kristi Lõuk, Eduard Parhomenko, Riin Sirkel, Kuldar Traks, Ester Veskimets. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 134–142. R u n n e l, Hando 2006. Viru veri ei värise. Tartu: Ilmamaa. U n d u s k, Jaan 1999. Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja ülesandest XX sajandil: teese kommentaaridega. – Looming, nr 2, lk 249–255. U n d u s k, Jaan 2004. Eksistentsiaalne Kreutzwald. – Vikerkaar, nr 10–11, lk 133–152. V a h e r, Vaapo 2001. Kivisildnik – agressiivne akadeemik. – Looming, nr 10, lk 1549–1562. V e i d e m a n n, Rein 2006. Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist 2000–2005. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. V e i d e m a n n, Rein 2010. Eksistentsiaalne Eesti. Käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010. Tallinn: Tänapäev.

Avaart, Leo Luks.indd 98 31.01.14 13:46 The need for homeland 25 years later

Keywords: social role of literature, Estonian poetry, patriotic poetry, Sven Kivi- sildnik, Hando Runnel

Ever since the 19th century Estonian literature has been strongly connected with the Estonian nationalist myth, which helped to create and keep national identity. The latter continued to be the main task of Estonian literature during Soviet occupation (1940–1991). The poet Sven Kivisildnik (b. 1964) has so far had a reputation of rather an ignorer of the nationalist myth. In the early 1990s Kivisildnik made a name for himself as a radical reformer of poetry as well as a scandalist. The frequent denials of earlier Estonian classics in his oeuvre actually led to the greatest scandal in the literary life of the newly independent Estonia, namely, in 1996 Hando Runnel 3G=' 56UV<:' $E"' #W)G.1%X' 0-+/"' .J' 1%$"/*/W' /"#%#$"(X"' $.' R.?%"$' .XX+2*$%.(:' #+",' Kivisildnik for an insulting poem. R%(X"'$E"'566B#:'E.Y"?"/:'$E"'#.X%.Z2.1%$%X*1'#%-(%0X*(X"'.J'!#$.(%*('1%$"/*$+/"' has diminished and thus Kivisildnik has become a symbol of the new era, being regarded as a destroyer of the national task and myth. The article is an attempt to demonstrate that the current interpretation of Kivisildnik’s poetry is somewhat lopsided, moreover, his oeuvre has strong relations with the nationalist myth cultivated in Estonian literature. The cue concept is need for homeland. Over the recent decade in particular Kivisildnik’s poems have persistently kept laying bare the issues that are vitally dangerous to Estonian national high culture. The basic method used is comparative analysis of the poems of Kivisildnik and Runnel. It is shown that contrary to the popular belief Kivisildnik uses the same content elements as did Runnel in his patriotic poems of the 1970s and 1980s. The article starts with an analysis of the social context, explaining why a poem with #.X%*1'*)G%$%.(#'E*#'$.'")21.W',%JJ"/"($'0-+/"#'.J'#2""XE'$E*('$E.#"'+#",'UB'W"*/#' ago, in a totalitarian society. Next it is demonstrated how Kivisildnik’s poetry has changed and gained in focus over the recent decade. The second half of the article X.)2*/"#'$E"'$E")*$%X'0-+/"#'/"?"*1%(-'$E"'("",'J./'E.)"1*(,'%('$E"'."+?/"'.J' either poet. The conclusion reads that as far as the need for homeland is concerned the two poets are extremely similar.

Leo Luks (b. 1976), PhD, assistant professor of philosophy at the Estonian University of Life Sciences, teacher of philosophy at Herbert Masing School, Tartu, [email protected]

Avaart, Leo Luks.indd 99 31.01.14 13:46 EESTI SÕNAMOODUSTUS JA SÜNTAKS

REET KASIK

aatlen artiklis sõnamoodustuse ja fraasimoodustuse seoseid. Selgemaid paralleele fraasimoodustuse ja sõnamoodustuse vahel on liitsõna struk- Vtuurides. Artiklis keskendun eeskätt tuletusele, aga eesti keeles moodustavad liitmine ja tuletamine mitmes mõttes kontiinumi, mistõttu arutlen mingil määral ka sünteetiliste liitsõnade teemal.1 Käsitlen eesti sõnamoodus- tuse ja süntaksi vahekorda kolmest aspektist. Esiteks vaatlen, kuidas sün- taktilised printsiibid peegelduvad kompleksse sõna sisestruktuuris ehk käsit- len leksikaalse terviklikkuse ja fraasistruktuuri vahekorda. Teiseks vaatlen leksikaalset terviklikkust rikkuvaid süntaktilisi nähtusi sõnas ehk millise ulatusega võivad süntaktilised struktuurid olla inkorporeeritud sõnadesse. Kolmandaks jälgin, kuidas kompleksse sõna omadused peegelduvad nende süntaktilises käitumises, eriti argumendistruktuuris.

1. Sissejuhatus

Erinevad teoreetilised mudelid kasutavad olemuslikult erinevaid lähenemisi sõnastruktuuri ja fraasistruktuuri kõrvutamisel. Klassikalistes strukturaal- #"$"#'$"../%*$"#'3($'[1..)0"1,'56UU\'T*//%#'56;5<'?**,"1,%'#K($*&#%$'K1,%#"1$' kui morfeemide ühendamist, ilma et oleks nähtud põhimõttelist vahet sõna ja fraasi vahel. Paljudes keeltes on teatud tüüpi süntaktilisi konstruktsioone, mis võivad produktiivselt esineda sõna sees, moodustades morfoloogilise konstruktsiooni. Eesti keeles näiteks võivad teatud ehitusega substantiivi- fraasid vabalt liituda üheks liitnimisõnaks (aknaraam, rahakott, koolimaja, keeleõpik\'külmkapp, suurlinn, raskerock, loovintelligents<='C./J"")%,"'KE"(- damisega võib kaasneda kategooriamuutus: lillenimetus meelespea koosneb verbi pöördelisest vormist käskivas kõneviisis ja sellele eelnevast rektsioonili- sest laiendist, adverb möödaminnes koosneb verbi gerundiivivormist ja sellele eelnevast partiklist. Sellised näited lubavad järeldada, et komplekssed sõnad võivad peegeldada keele süntaktilisi struktuure. Ka transformatsioonigrammatika generatiivse semantika mudelis vaadel- dakse sõnastruktuuri fraasi- või lausestruktuuri ühe alaliigina, mille järgi nii -/*))*$%1%#$"'&*$"-../%*$"')..,+#$*)%("'3>*W("'5669<'&+%'&*'#F(*)..,+#- $+#'3T*1":'>"W#"/'566U<'&++1+?*,'#K($*&#%##"='R"11%#$"#'1DE"(")%#$"#'"%'.1"' eraldi ruumi morfoloogilise komponendi jaoks ning seos sõnamoodustuse ja süntaksi vahel on triviaalne. Noam Chomsky eristas oma klassikaks saanud (.)%(*1%#*$#%..(%*/$%&1%#' 356]B<' %,".#K(&/**$%1%#%' (.)%(*1%#*$#%..("' 3(*-+' rünnak<'H*'/"-+1**/#"%,'(.)%(*1%#*$#%..("'3(*-+'ründamine<'2FEH"(,+#"-*:'

1 Liitsõnad jagunevad moodustusstruktuuri järgi sünteetilisteks liitsõnadeks ja tüviliit- #F(*,"&#'3?$'>*#%&'8B5U7'8BB<='RK($""$%1%#"'1%%$#F(*')..,+#$+#*1+#"&#'.('#K($*&$%1%#"1$'#".- $+,'J/**#'H*'1%%$#F(*'.#*,"'?*E"1'.('3)./J.<#K($*&$%1%#"1$').$%?""/%$+,'1*%"(,+##".#'3laste- aed<='OK?%1%%$#F(*'.#*,"'?*E"1'.('K&#("#'1"&#%&**1("'#".#'3laudpõrand<='

100

Reet Kasik.indd 100 31.01.14 13:48 et esimesed on formeeritud leksikonis, teised on formeeritud süntaksis. Ge- neratiivse semantika mudelit on rakendatud ka eesti deverbaalsubstantiivide )..,+#$+##$/+&$++/%'&%/H"1,*)%#"&#'3>*#%&'56];<=' Teised süntaksiteooriad, nagu põhjakeskne fraasistruktuurigrammatika 3A.11*/,:'R*-'5669<'?F%'1"&#%&**1J+(&$#%.(**1("'-/*))*$%&*'3[/"#(*('8BB5<:' lähtuvad leksikaalse terviklikkuse põhimõttest, mille järgi süntaktilised reeglid või põhimõtted ei laiene sõna sisestruktuurile ega või moodustada sõnu. Seisukoha, et komplekssetel sõnadel on tegelikult sama süntaktiline struktuur kui fraasidel, esitas generatiivses grammatikas esimesena Jindrich O.)*('356VU<:'$++"#'&*#+$+##"'#F(*#K($*&#%')F%#$":'H*'#",*'.('",*#%'*/"(,*- (+,'2*1H+,'*+$./%,7'!1%^*G"$E'R"1&%/&'356V8<:'_((*ZC*/%*'`%'RX%+11.'H*'!,Y%(' a%11%*)#' 356V]<:' L.XE"11"' S%"G"/' 35668<=' RF(*#K($*&#%' &"#&("' 2FE%)F$"' .(:' et kompleksne sõna on süntaktilise sisestruktuuriga konstruktsioon, st sõna (*-+' J/**#&%' .(' 2FEH*&"#&("' #$/+&$++/=' `"/%?*$#%..(%2/.$#"##%#' .(' 2FEH*&#' *0&#:')%#'/"*1%#""/%G',"/%?*$#%..(%'H*'?*#$+$*G',"/%?*$#%..(%-*'&**#("?*'&*$"- gooriamuutuse eest. Põhjakesksus on vaieldav nii muutemorfoloogias kui ka tuletuses ja selle üle on palju diskuteeritud. Üks vaidlusaluseid ilminguid on (('/"1*$%%?("'2FE%'3R"1&%/&'56V8<:'"E&'2FEH*(*'?F%?*,'"/%'*1+##F(*,"-*'?*/%""- /+,*'"/%'*0&#%,'3minek, häving, teke<='S%"G"/'356VU<'.('.#+$*(+,:'"$'#F(*)..- dustuses on põhjakeskse struktuuri põhimõttele väga raske allutada näiteks 2/"0&#"%,:'#"#$'2/"0&#%,'"(*)*#$%'"%',"$"/)%(""/%'$+1"$%#"'1"&#%&**1#"$'&*$"- -../%*$:'#*)*'2/"0&#'?F%G'#".#$+,*'"/%'#F(*1%%-%'#F(*,"-*'3ebajumal, ebakin- del, ebaõnnestuma<='!"#$%'&""1"#'.('#F(*#K($*&#%'2FE%)F$$"%,'/*&"(,*$+,'1%- saks deverbaalnoomenitele ka verbimoodustuse kirjeldamisel (vt Kasik 2010: U]bU6<= Radikaalse süntaktilise lähenemise vastukaaluks on seisukoht, et süntak- tilised reeglid või põhimõtted ei ole rakendatavad tuletiste või sõnavormide struktuuri kirjeldamisel. See tähendab, et sõnastruktuur on kirjeldatav morfoloogiliselt, mitte aga süntaktiliselt, sest sõna- või vormimoodustus juhindub põhimõtetest, mis on osaliselt või täiesti erinevad süntaksi põhimõtetest (An- ,"/#.(' 5668<=' >"#&#"%,' #"11"' #"%#+&.E*' 1DE$"&.E$%' .(' 1"&#%&**1("' $"/?%&1%&- kus. Ka kompleksse struktuuriga sõna on leksikaalselt terviklik sõna, ja sõna kategooria erineb ühelt poolt morfeemi, teiselt poolt fraasi kategooriast, isegi kui piirid nende vahel on mõnikord raskesti kirjeldatavad. Kui sõnastruktuuri kirjeldada osade sõltuvusseoste kaudu, siis tuleb anda nendele struktuuridele niisugune tõlgendus, mis seletaks nende erinevust vastavatest süntaktilistest struktuuridest (vrd laste raamat ja lasteraamat<='!"#$%'#F(*)..,+#$+#"'++/%- jatest on leksikaalse terviklikkuse primaarsust rõhutanud eriti Krista Kerge 3566c:' 566V:' 8BB5<:' 2/*&$%1%#"1$' 1DE$+G' #"11"#$' 2FE%)F$$"#$' &*' R%1?%' P*/"' 3?$' 566U<='

2. Leksikaalne terviklikkus ja süntaks

Kokkuvõtliku ülevaate sellest, kuidas eri tüüpi süntaksimudelid käsitlevad sõnamoodustust, samuti teoreetilistest diskussioonidest sõnamoodustuse ja #K($*&#%' #".#$"' $"")*1' .(' "#%$*(+,' _(,/"Y' R2"(X"/' 38BB;<=' R%%(#"#' */$%&1%#' vaatlen sõnamoodustuse ja süntaksi seoseid eeskätt empiiriliselt eesti sõna- moodustustüüpide kontekstis. Leksikaalse terviklikkuse põhimõtet tuleb

101

Reet Kasik.indd 101 31.01.14 13:48 aktsepteerida ka sõnasüntaktilise lähenemise korral, kuivõrd sõnastruktuuri omadused erinevad fraasisüntaksis toimuvatest protsessidest. Kõige „süntak- tilisemad” komplekssete sõnade hulgas on nominalisatsioonid ja sünteetilised 1%%$#F(*,='dE.)#&W'/"-+1**/#"$"'(.)%(*1%#*$#%..(%,"'$F1-"(,+#"#$'356]B<'HD- reldub, et sellised väljendid nagu vaenlase ründamine on tuletatud mine-liitega verbifraasist vaenlast ründama. Sellele seisukohale võib esitada nii poolt- kui &*'?*#$+*/-+)"($"='ME"1$'2..1$'b'&+(*'vaenlase ründamine võib eesti keeles tegelikult tähendada nii seda, et vaenlast rünnatakse, kui ka seda, et vaenlane ründab, siis see sunnib intuitiivselt järeldama, et mine-liide nominaliseerib pigem siiski konkreetset verbi, mitte fraasi, sest noomenifraasi struktuuri põh- jal pole võimalik otsustada, missugust verbifraasi on nominaliseeritud. Teisest küljest osutavad aga sellised nominalisatsioonid nagu riigitaaste, riigihange, metsarüüste, meresaaste, kasutuselevõtt, rahvapett, pahakspanu, esiletõst just verbifraasi nominaliseerimisele, sest üksiksõnana, ainult verbist moodustatu- (*'#"11%#"%,'$+1"$%#%'""#$%'&""1"#'2/*&$%1%#"1$'"%'&*#+$*$*'b'taaste, rüüste, saaste, võtt, pett, panu, tõst on küll ÕS-is olemas, aga keelekorpustest nende iseseisva, #K($*&$%1%#"'1*%"(,%$*'&*#+$*)%#"'&.E$*'(D%$"%,'"%'1"%*'3?$'&*'P*/"'8BBV<=' Paljud sõnastruktuuri omadused on seletatavad leksikaalse terviklikkuse- ga, kuigi mõned neist on kõnekamad kui teised. Teatud süntaktilised transfor- matsioonid, nagu infostruktuuri määravad elementide järjekorra muutused, topikalisatsiooni ja fokuseerimisega seotud ümberpaigutused, varieerumine, kommunikatiivsete lausetüüpidega kaasnevad siirded jne, ei või mõjutada #F(*.#%'3R2"(X"/'8BB;7']Vb]6<='RF(*.#*,"'HD/H"&./,*'"%'#**')++$*='>*'#K(- teetilised liitnimisõnad, kõige fraasilähedasem eesti keele sõnatüüpidest, on selliste protsesside suhtes immuunsed, vrd tulen koju, millal sa koju tuled, aga kojutulek'b'etulekkoju ei ole sõnana võimalik. Siiski on sõnastruktuuri ja lausestruktuuri vahel üleminekupiirkond, mis $""G'#"11"#$'$"*$+,')F$$"#'&.($%%(+)%'b'.('(%)"1$'*(*1KK$%1%#%'&.(#$/+&$#%..- ne, mis kujutavad endast leksikaalseid üksusi, aga koosnevad rohkem kui ühest sõnast, näiteks väljendverbid ja ühendverbid, mille osade järjekord võib vahelduda ja osad võivad olla süntaktiliselt üksteisest lahus: tähele panema, paneb tähele, pane nüüd hästi tähele. Sellistelgi konstruktsioonidel on süntak- tilisi piiranguid. Partikkel võib olla enne või pärast objekti (loe läbi see raamat, loe see raamat läbi<:'*-*'&.(#$/+&$#%..(%,"#:'&+#'2*/$%&&"1'""1("G'?"/G%1"' (ära minnes, läbi loetud<:'"%'#**'2*/$%&1%$'H*'?"/G%'1*E+$*,*'3eära kiirustades minnes, *läbi raamat loetud, *osa koosolekust võtma<='O"*$+,'&.(#$/+&$#%..- (%,"#'?F%G'%(0(%$%%?%,"'#F(*HD/-'#%%#&%')++$+,*'3peab panema tähele, koosolekust pidi võtma osa ka president<='RK($""$%1%#$"#'1%%$#F(*,"#'#"11%#",'K)G"/- paigutused võimalikud ei ole (osavõtt, äraminek, läbilugemine<='R"11"'$*+#$*1' ?F%)"'(DE*:'"$'2*/$%&1%b?"/G%'&.(#$/+&$#%..(%,"1'.(')F(%(-*%,'.)*,+#%:')%11"' poolest nad sarnanevad süntaktiliste struktuuridega, ja teisi omadusi, mille poolest need sarnanevad morfoloogiliste struktuuridega. Sellegipoolest on tegemist ühe leksikaalse üksusega, süntaktilised reeglid ei või muuta selliste ühendite tähendust. Sageli on sellistel konstruktsioonidel idiosünkraatiline tähendus, nad kuuluvad idioomide suurde rühma. Need on konstruktsioonili- sed idioomid, kus süntaksisse lisanduvad semantilised struktuurid (vt Acker- )*(:'S"R.+/,'566]\'Q*X&"(,.JJ'8BB8<=

102

Reet Kasik.indd 102 31.01.14 13:48 3. Süntaktilised nähtused sõnas

3.1. Sõnaosade koordineerimine Ka leksikaalset terviklikkust aktsepteerides tuleb möönda, et sõnamoodustu- ses on leksikaalset terviklikkust rikkuvaid nähtusi, mis seostuvad süntaksiga. Üks sagedasemaid on sõnaosade koordineerimise võimalus. Liitsõnu rinnas- tades on tavaline, et neist võib ära jätta korduva tüveosa: õuna- ja marjaaed, puu- või kivimaja, suur- ja väikeaktsionärid\'kuuma- ja külmakartlik, kirsi- või lipupunane\'eel- ja järelhindama, ala- või ülekoormama. Selline korduva sõnaosa väljajätt on võimalik üksnes siis, kui laiendsõnad on mingi ülemmõiste kaudu semantiliselt seotud, nii et nende vahel on mingi intuitiivses mõttes „loomulik rinnastus” ja neil on põhja suhtes sarnane sün- taktiline funktsioon. Kui sõnaosade süntaktiline seos oma põhjaga on erinev, siis selliste sõnaosade vahel pole nn loomulikku rinnastust ja korduvat tüve- .#*'D/*'HD$$*'"%'#**7'ekooli- ja kivimaja, *hapu- ja kohvikoor. Ka leksikalisee- runud tähendusega liitsõnades, kus semantika ei toetu sõnaosadevahelisele #K($*&$%1%#"1"'J+(&$#%..(%1":'"%'#**'&./,+?*$'$K?".#*'?D1H*'HD$$*7'eraamatu- ja orjapidaja, *aja- ja paberileht. Kui laiendosade vahel on semantiline seos, pole takistusi ka iseseisva lekseemina mitteesinevate kinnistüvede koordinatsiooniks: liht- ja liitlause, argi- ja pühapäev.

35<'OKK2%1%("'2%1$'&"?*,%#"#$'O*11%((*#$:'&+#'H*1*&D%H*,'1FE+?*,'"(,'kõnni- ja autod sõiduteedel='3AC'U='fP'8B5U<2 38<'AD/*#$'H**(%2D"?*'HDD?*,'D/*'teisi- ja kolmapäevased'1"((+,='3AC'U='fP' 8B5U<

C%(-%#' +1*$+#"#' ?F%G' #"11%("' /%((*#$+#' 1*%"(",*' &*' 2/"0&#%$"1"7' pre- ja postpositsioonid\'homo- ja heteroseksuaalne='R""'2++,+$*G'2/"0&#%2**/":')%#' vastanduvad teineteisele semantiliselt niiviisi, et võimaldavad loomulikku &../,%(*$#%..(%='!"#$%'2/"0&#%$"'E+1-*#'#"11%#"%,'2**/"'"%'.1":'#""2D/*#$'#**G' 2/"0&#%$"' &../,%(*$#%..(%?F%)*1+#%' */+$1",*' K&#("#' 2/"0&#%1%#$"' ?FF/#F(*,"' (D%$"1='>K11'*-*'?F%G'2/"0&#'eba- koordineeruda partikliga:

3U<'>1*##%$#%#$1%&')*%$#"'$*+(%#'%-*#+-+#$'eba- ja üleloomulikkust='3g<

Sarnasele süntaktilisele seosele viitab ka see, et sõnaosa võib koordineeruda süntaktilise laiendiga:

39<'A.1%%$%&+$"'3eks- ja praegune peaminister<'#F(*?F$$+,"#$'&../+#'$"*,- 1*#$"1"'#..,("'?*#$+2*&&+)%("='3_><

Kõik need näited puudutavad kompleksse sõna laiendosade koordinatsiooni. Reeglina eeldab selline koordinatsioonivõimalus, et rindfraasi väljajäetav 2FE%'.('1"&#"")='hD%$"&#'"%'#**'$"%("$"%#"1"'?*#$*(,+?*%,'2/"0&#"%,'&../,%-

2 Näitelaused on tähistatud järgmiselt. Eesti kirjakeele korpusest (YYY=&""1"?""G=""i korpused<' ?F"$+,' (D%$"1*+#"$"1"' .(' 1%#*$+,' ?%%,"' *11&./2+#"1"7' _>' b' *H*&%/H*(,+#&./2+#:'''' f>'b'%1+&%/H*(,+#&./2+#='P%%$"-*'g'$DE%#$*$+,' 1*+#",'.('1"%$+,'.$#%(-+-*'YYY=-..-1"=""=' C++,'$DE%#$+#",7'AC'b'A.#$%)""#:'>>'b'>""1'H*'>%/H*(,+#='P%%$"$*'(D%$"1*+#",'.('*+$./%' koostatud. 5BU

Reet Kasik.indd 103 31.01.14 13:48 (""/%,*:'&+%'&.)21"&##"'#F(*'2FEH*&#'.('#F(*.#*7'eeks- ja import, *süno- ja antonüümid. Päris võimatu see siiski ei ole:

3;<'A/*"-+#"1'H+E+1'.('#%%(("'?"#$1+#'2%-")'mono- kui dialoog='3g<

Eesti sõnamoodustuses haakub selle rühmaga kond-liiteliste sõnade koor- dinatsioon. Kasutatavaim näide on mees- ja naiskonnad, aga kond-liite välja- jätt on avaram, kuigi mitte eriti produktiivne: näited on harvad, näiteks leidsin guugeldades vaid ühe kasutusjuhu maa- ja kihelkonnad:'*-*'9UB'"#%("- must fraasile maakonnad ja kihelkonnad.

3c<'>+%,*#'.)*'2/.-/*))%1"'?F%$*'H++/,"'vaatajas- või kuulajaskonda. 3g< 3]<'C"($./**#$*'2..1"'2"*1')++$+#'0/)*'juht- ja töötajaskond ning omanike- #$/+&$++/='3g< 3V<'M/-#"1$'#".#$*#'K&#%&%(%)"#$'$%E",*1$'pere- ja sugukond. 3g< 36<'R%%('.('!"#$%'maa- ja kihelkonnad'.)*'?*(*#F(*J.(,%,"-*='3g<

O"%#$"' #+0&#%$"' ?D1H*HD$$' /%((*#$*$+,' KE"(,%$"#' ?F%)*1%&' "%' .1"7' eisa- ja ematu, *naise- ja mehelik, *ruudu- ja triibuline. Saab küll öelda Meie kelder on nüüd täiesti roti- ja hiirevaba:')%$$"'*-*'eMeie kelder on nüüd täiesti roti- ja hiiretu. Komplekssete sõnade korduva laiendosa väljajätt on harvem, kuigi fraasis on see tavaline: meie kooli õpilased ja õpetajad. Liitsõnadeski on see põhi- mõtteliselt võimalik (keelehooldajad ja -korraldajad<:' *-*' $+(,+G:' "$' KE%("' laiendosa ei ole enamasti piisav komplekssete sõnade rinnastusseose kandja: ?laudpõrand ja -lagi, ?vanaisa ja -ema, ?pildiraamat ja -album. Kui sünteetili- se liitsõna ja fraasi tähenduserinevus on väike (vrd merepõhi ja mere põhi<:'.(' rindühendites loomulikum lahkukirjutamine: keele hooldajad ja korraldajad, sõja pooldajad ja vastased, päikese tõus ja loojang='>./,+?*'2/"0&#%'?D1H*HD$$' .('&K#%$*?7'eebaloomulik ja -inimlik. Olen siiski leidnud ajakirjandusest vähe- malt ühe vastava näite:

35B<'C%,*'++")*#')F%#$"#K#$"")%#'(%)"$*$*&#"'transtekstuaalseteks või -meedialisteks s".#$"&#='3>>'8B5U:'(/'U<

>+%-%'""#$%'&""1"#'.('&*'#+0&#%2**/":')%#'?*#$*(,+?*,'$"%("$"%#"1"'#")*(- tiliselt niiviisi, et võimaldavad loomulikku koordinatsiooni, ei ole korduva tu- 1"$+#$K?"'?D1H*HD$$'?F%)*1%&7'eõnnelik ja -tu, *arukas ja -tu. See toetab tuletiste 1"&#%&**1#"$'$"/?%&1%&&+#$'H*'/DD-%G'$+-"?*#$%'?*#$+'#+0&#%$"'&D#%$*)%#"1"'*(*- loogiliselt süntaktilise fraasi põhjaga ja tuletiste sisestruktuuri käsitamisele põhjakeskse süntaktilise struktuurina. Selle probleemi tõsisemat uurimist raskendavad kaks asjaolu. Esiteks, on raske otsustada, kas selliseid elemente nagu pre-, post- ja eks- või eba- ja -kond $*H+$*&#"'*0&#%$"'?F%'1%%$#F(*.#*,"(*='hD%$"&#'vaatajas- ja kuulajaskonna kõr- val võib näha ka liitsõnasarnast rinnastust:

355<'_(#*)G"1'1..,*G:'"$'IR%1)*,'?""#j'1"%*G'#*)+$%'.)*'vaataja- või kuulajaskonna. 3g<

5B9

Reet Kasik.indd 104 31.01.14 13:48 Teiseks, koordinatsiooni semantika ja süntaks ei ole kaugeltki selged. !"#$%'&""1"#'.('.1")*#'&*'(('/KE)*k"&#%..('?F%'#%%/,*$+,'*0&#*$#%..('3ema ja isata, koore ja suhkruga, lume või vihmana, jõe või järveni<=' R"11%("' &./- duva käändelõpu väljajätt rinnastatud ühenditest viitab kontiinumile teatud käändelõppude ja postpositsioonide vahel (vrd metsa ja mere taga, lume või vihma käes<:'*-*'#"11%("'/%((*#$+#?F%)*1+#'"%'1*%"("'$+1"$%#$"1":'?D1H*'*/?*$+,' kond-liitelised sõnad. On siiski üks mõeldav arengusuund. Sõnamoodustuses on väga tugev roll analoogial ja sõnamallidel. On näiteks märgata, et oma- dussõnaliide -tu on hakanud käituma mõnes mõttes analoogiliselt ilmaütleva käände lõpuga -ta. Nii on -tu ainus liide, mis käändelõpu analoogial võimaldab vastandada ainsuslikku ja mitmuslikku tüve ja võib morfoloogiliselt liituda de-mitmuse tunnusele: internetitekstides leiduvad kätetu, lastetu, sõpradetu, juurtetu, soovidetu, asjadetu. Kuna ilmaütleva käände lõpu võib rinnastatud fraasis kordamata jätta, siis pole võimatu, et see laieneb kunagi ka tu-tuletis- tele. Igatahes võib arvata, et kui, siis ema ja isatu laps, kassi ja koeratu pere jts tulevad kasutusele enne kui ruudu või jooneline vihik, naise või mehelik veetlus jms. Seni pole õnnestunud selliseid kasutusnäiteid siiski leida.U Veel on üks asjaolu, mis võib mõjutada sõnaosade väljajättu. Ei ole selge, kas ja kuivõrd sõltub koordinatsioonivõimalus konjunktsioonist ja kontekstist: enamik kasutusnäiteid on ühesilbilise (ja, või<' &.(H+(&$#%..(%-*:' *-*' &*#' .1"&#' võimalik ka ?mees-, aga hoopis harvem naiskonnad, ?vaatajas-, järelikult ka kuulajaskond\'lTartu pani välja ainult mees-, aga Tallinn ka naiskonnad.

3.2. Liitsõnatuletus

O"%("'#K($*&#%-*'2F%)+?'$+1"$+#)*11'.('#"11%(":'&+#'#+0&#'1%%$+G'J/**#%1"='S%%$- sõnaks võivad eesti keeles produktiivselt liituda mitmesuguse struktuuriga noomenifraasid, aga üsna suures ulatuses alluvad nad ka tuletusele, nii et süntaktiline seos ilmneb tuletustüves ja tuletusliide käitub fraasipõhjana. Nähtus nimega liitsõnatuletus, kus süntaktilisest fraasist moodustub liite abil uus lekseem, mis on siis struktuuri järgi samaaegselt nii liitsõna kui tuletis, on eesti keeles produktiivne kahes tuletuspiirkonnas. Liitsõnatuletust esineb regulaarselt adjektiivituletuses ja deverbaalses noomenituletuses. Liitsõna- tuletiste ja liitsõnade piir on kontiinumilaadne. Kui tuletis on kasutatav ka laiendita, võib sõna sisestruktuuri analüüsida kaheti: liitsõnana või fraasist moodustatud tuletisena: pesa+ehitaja või pesa ehitama > pesaehita-ja. Kindlad liitsõnatuletised on sellised, mille fraasipõhjast moodustatud tuletis iseseisva lekseemina, st laiendita ei esine: kahekorruseline, metsatagune, kuupaiste, pahakspanu, tähelepanelik'3?/,'ekorruseline, *tagune, *paiste, *panu, *panelik<=' Liitsõnatuletised sarnanevad oma süntaktiliste omaduste poolest liitsõnade- ga. Neist moodustatud rindfraasides võib ära jätta korduva tüveosa (maa- ja meretagune, kahe- või kolmetoaline<:'#*)+$%'.('1%%$#F(*$+1"$+#:'(*-+'K1,#"'1%%$- #F(*)..,+#$+#:' .#*$%' )FH+$*$+,' &"E$%?*$"#$' ./$.-/**0*/""-1%$"#$:' )%#' )DD- ravad sõnade kokku- ja lahkukirjutamist, vrd kahekorruseline ja kolmekümne kahe korruseline, metsatagune ja paksu metsa tagune, kuupaiste ja täiskuu paiste.

U Korpustes ei leidu või ei ole võimalik otsida kõiki juhumoodustisi või harva kasutata- vaid keelendeid, mistõttu mingi moodustustüübi ebaproduktiivsust (neologismide puudu- )%#$<'.('/*#&")'.#+$*,*'&+%'2/.,+&$%%?#+#$=

5B;

Reet Kasik.indd 105 31.01.14 13:48 S%%$#F(*$+1"$+#'""#$%'&""1"#'"%'#F1$+'(%%?F/,'&%(,1*#$'#+0&#%#$:'?*%,'#F(*- moodustuse ulatuse määrab tuletuse aluseks oleva fraasi struktuur, mida võib #+G#$*($%?""/%,*'?F%'*,H"&$%?""/%,*'"/%("?*$"'1%%,"$"-*='`"?"/G**1("'1%%$#F(*- tuletus põhineb verbi argumendistruktuuril ja selle inkorporeerimist sõna- tuletusse vaatlen artikli neljandas osas. Siin kirjeldan lühidalt adjektiivide moodustuse aluseks olevaid fraasitüüpe. Fraasil põhinevaid adjektiive moodustatakse kõigi produktiivsete adjektiiviliidetega. ne-liiteliste adjektiivide moodustus on produktiivne adpositsioonifraasidest (stardieelne, sünnipuhune, õhinapõhine, suukaudne, riigiülene<:'?F/,1+##$/+&$++/%-*'*,H"&$%%?%J/**#%,"#$' (päevapikkune, puukõrgune, jõelaiune, terasetugevune<:' *,H"&$%%?1*%"(,%-*' substantiivifraasidest (mahedahäälne, ausameelne, õigeaegne, hallisilmne<' või kvantorfraasidest (nelinurkne, kolmekordne, mitmekülgne<=' line-liiteliste adjektiivide moodustus on avatud adjektiivlaiendiga substantiivifraasi ja kvantorfraasi alusel (nõrganärviline, madalalaubaline, neljaköiteline, palju- rahvuseline<=' _,2.#%$#%..(%J/**#%#$' E*/%1%&+1$' line-tuletisi ei moodustata, v.a prepositsiooniga üle (üleriigiline, üleeuroopaline<' H*' &%((%#$K?"-*' ala (vrd alla<7'alamõõduline, üle- ja alakaalulised. Substantiivifraasist ja kvantorfraa- sist moodustatakse adjektiive ka lik-liitega (laiaulatuslik, täisväärtuslik, hea- südamlik, paljutähenduslik, kolmevaatuslik<:'#*)+$%'?F%G'lik-tuletuse aluseks olla verbifraas (külmakartlik, meeleheitlik, kohusetäitlik, ettenägelik, vastu- tulelik<' ?F%' )%$)".#*1%("' (%)%' 3juhanliivilik, jürgenroostelik<=' P"/G%J/**#%#$' saab tuletisi matu-liitega (ennekuulmatu, jumalakartmatu<='m1"('1"%,(+,'%1+- kirjandusest ühe liitsõnatuletise ka jas-liitega:

358<'_?*#$*$":'"$'$"%"'&D",'.('$D%#'&%1"&.$%&"#%'*(,*1++#%*'roisulõhnjate olii- ?%,"-*='3f><

3.3. Fraas liitsõna osana Leksikaalse terviklikkuse põimumist süntaksiga võib leida ka siis, kui seotud fraas saab liitsõna osaks (hullulehmatõbi, soolaleivapidu, hallipassimees, kaheinimesevoodi, neljakuningapäev, kolmevärvitrükk<:'*-*'"/%("?*1$'1%%$#F(*- tuletusest ei ole selline liitsõnamoodustus regulaarne. Et fraas võiks saada 1%%$#F(*' .#*&#:' 2"*G' #""' .1")*' )%(-%1' ?%%#%1' )F%#$"(*' 0&#""/+(+,' ?F%' 1"&#%- &*1%#""/+(+,'3)%(-%#'"G*)DD/*#"#'%($+%$%%?#"#')F$$"#<='>+%-%'"#)*2%1-+1'.(' sellistes liitsõnades nagu kaheinimesevoodi, kuumaveekraan jts raske näha laiendfraasi mingi eristuva mõistena, on siiski ilmne, et igasugused substantiivi- või kvantorfraasid liitsõna osaks ei saa, vrd suure linna elanik, ausa mehe maine, kuue tänava ristmik, kümne hektari talu. T+?%$*?*'/KE)*')..,+#$*?*,'$"&#$%#%,+#*,'ad hoc liitsõnad, mille laiend- osaks võib olla suvalise struktuuriga süntaktiline fraas: vali-mind-naeratus, mitte-minu-tagaõue-hoiak, keelan-käsin-stiil:

35U<' OF"1%("' kord-saja-aasta-kestel-üleujutus tekitas Shanghais tõsiseid &*EH+#$+#%='3_><' 359<'C*##%1%#$'minu-laps-sinu-korterisse-petuskeemi seoses koolivalikuga 2.1"'$DE"1,*$+,:'&%/H+$*#'>%%#1"/='3_><

CF(%'#"11%("'KE"(,'?F%G'&*'1"&#%&*1%#""/+,*:'(*-+'$F1&"1*"(+1%("'äraunus- tamind-lill. On mõeldav, et sellised fraasid, kui nad on piisava leksikaalse seotusega ja viimane koostisosa on tuletustüvele sobiva fonoloogilise kujuga, 5Bc

Reet Kasik.indd 106 31.01.14 13:48 võiksid alluda ka tuletusele, näiteks ?mitteminutagaõuelik hoiak või ?Mitte- minutagaõuelised nõudsid otsuse ülevaatamist. Korpustest pole selliseid tuletisi õnnestunud leida, aga tundub, et emakeelekõneleja keelevaistuga need otseses vastuolus ei oleks.

4. Argumendistruktuuri realiseerimine

4.1. Predikaatnominalisatsioonid Kolmandaks vaatlen argumendistruktuuri realiseerimist tuletuses. Chomsky (.)%(*1%#*$#%..(%&D#%$1+#"#$' 356]B<' .(' $+$$*?' 2/",%&**$(.)%(*1%#*$#%..(%,"' 3$".(%)","<' &D#%$1+#' #K($*&$%1%#"' *0&#*$#%..(%(*' 3?$' &*' !>g' ff' 566U7' 8c6b 8]B<='O".(%)",'.('#F(*,:')%#'.('$+1"$*$+,'?"/G%#$:'*-*')%11"1'.('(..)"(%$"' morfoloogilisi ja süntaktilisi tunnuseid. Lingvistiliselt on deverbaalnoomeni- tega seotud kaks põhimõtteliselt erinevat aspekti. Ühelt poolt on deverbaa- lid kaotanud osa verbi morfosüntaktilistest omadustest, teiselt poolt on nad juurde saanud teatud noomeniomadusi. Üks säilinud verbitunnuseid on verbi #")*($%&*:' (%)"1$' */-+)"(,%#$/+&$++/' ?F%' ?*1"($#=' `"?"/G**1(..)"(' #".G' endaga regulaarselt laiendeid, mis vastavad alusverbi argumentidele. Kõige rohkem on räägitud alusverbi subjekti ja objektina esinevate argumentide edasiandmisest noomeni laiendina, kusjuures need laiendid on morfosüntakti- liselt saanud noomenilaiendi vormi:

35;<'H*E%)"E",'&K$%?*,'2F$/+' ' 2F$/*,"'&K$$%)%("'3H*E%)""#$"'2..1$< jahimeeste põdraküttimine jahimeeste küttimine

Põhimõtteliselt võib genitiivtäiend eesti keeles väljendada nii tegijat kui &*'$"-"?+#.GH"&$%:'*-*')%$$"')F1")*%,'#*)*#'J/**#%#'3ejahimeeste põtrade küt- timine<:'?D1H*'*/?*$+,'H+E+1:'&+%'.GH"&$%1%("'-"(%$%%?'.('1%%$+(+,',"?"/G**1%-*' liitsõnaks (jahimeeste põdraküttimine, kokkade toiduvalmistamine<='f($/*(#%- tiivsete verbide nominaliseerimisel on genitiivtäiend alati subjektiline (poiste kaklemine, üliõpilaste kogunemine, õpetaja suhtumine<:'$/*(#%$%%?#"$"'?"/G%,"' tuletiste laiendina aga harilikult objektiline (maja ehitamine, maksude kogu- mine, naabri tervitamine<=' Kui objektlaiendit ei ole, on sobiva konteksti korral ka transitiivsete verbi- dega võimalik seostada subjektilist genitiivtäiendit:

35c<'Faktide teadmisest'K&#%'HDDG'?DE"&#='3_>< 35]<'!$'"+/.Z"+/..21*#",'2.1"'E*/H+(+,'E+(,%-*'&K1-'&K1H"'&F/?*1'"1*)*:'$.%- tub nende teadmine'#"11"'&%#&H*'&.E$*'/*E?*&""1"#$='3_>< 35V<'R%##"$+1"&+'#++/+#'horoskoobi uskumist'"%')FH+$*='3_>< 356<'Minu uskumist'2%,%'.('HF+1+,'/*E+'H*'&.,+'*"-='3_><

Üldine nominalisatsiooni morfoloogiline tunnus on mine-liide, selle kõrval võib osast verbidest tuletada noomeneid ka teiste liidetega. Teiste liidetega moodustatud protsessituletiste olemasolu (tulek, häving, kirjeldus, tõrje<'"%'$*- kista mine-nominalisatsiooni ja nii subjekt- kui objektgenitiiv võib laiendada

5B]

Reet Kasik.indd 107 31.01.14 13:48 ka teiste liidetega tuletatud protsessituletisi (riigi häving, kaaslaste tulek, olukorra kirjeldus, keemikute sääsetõrje<=

38B<'CF"1,+,'.('#""'kahjurite tõrjeks'*?*)**1'H*'&*$)%&*1*1='3_>< 385<'O+-"?*'?D1%#?%(,%-*'?D/*?*'2..1"'1"((*(+,'2*11%'%)"#'#%##"'L.G"/$.:'kelle tõrje'"G*F(("#$+#'$D%"1%&+1$='3g<'

Alusverbi muud rektsioonilised laiendid säilitavad ka noomenilaienditena oma vormi: hommikust õhtuni täie jõuga töötamine, ministeeriumist ülikoolile vajalike vahendite tellimine. Uurimist väärib adverbi ja adjektiivi vahekord. T*/%1%&+1$' #**G' ?"/G%' 1*%"(,*?' *,?"/G' (.)%(*1%#*$#%..(%#' (..)"(%1*%"(,%1"' iseloomuliku adjektiivivormi: Poiss jooksis kiiresti > poisi kiire jooks'3ekii- resti jooks<= Tundub, et mine-tuletise laiendina pole võimatu ka adverb, eriti järel- täiendina:

388<'C%(%#$""/%+)'reageeris kiiresti ja sõbralikult. 38U<'C%(%#$""/%+)%'kiire ja sõbralik reageerimine üllatas meid. 389<'l'C%(%#$""/%+)%'kiiresti ja sõbralikult reageerimine üllatas meid. 38;<'C"%,'K11*$*#')%(%#$""/%+)%'reageerimine nii kiiresti ja sõbralikult.

4.2. Argumentnominalisatsioonid Teist tüüpi nominalisatsioonidest on produktiivne ja- ja nu-liiteliste tegija- nimede moodustamine, mille referendiks on alusverbi subjektargument (korraldaja, ehitaja, ärganu, lugenu<='>*'.GH"&$*/-+)"($'.('#K($*&$%1%#"1$'*&$%%?("' ning võtab ja-tuletise laiendina genitiivtäiendi vormi (ürituse korraldaja, tä- navate ehitaja<:'nu-tuletise laiendina aga säilitab objekti vormi (matemaatikat õppinu, luuletuse kirjutanu<='m#*'$+1"$%#%'#".#$+G'&*')++,"'?"/G%1*%"(,%$"-*7' rongiga saabuja, kahel käel mängija, kevadel kooli lõpetanu, armees teeninu. Erinevalt predikaatnominalisatsioonist on verbisüntaksi võimalused argu- mentnominalisatsioonis piiratumad, vrd:

38c*<'M/%$+#"'korraldamine Tallinnas sajale osavõtjale kahe nädala pärast. 38cG<'eM/%$+#"'korraldaja Tallinnas sajale osavõtjale kahe nädala pärast.

O"%#",'*/-+)"($(.)%(*1%#*$#%..(%'#+0&#%,'"%'1+G*'E*/%1%&+1$'?"/G%'.GH"&- ti või muude laiendite väljendamist (vrd lugema õppija:'*-*'elugema õppur<:' kuid mingis ulatuses on seegi võimalik (maja omanik, saali valvur<=' Transitiivsetest verbidest saab moodustada ka tuletisi, mille referendiks on verbi objektargument: oodatu, armastatu, korraldatu. Selliste tuletistega on võimalik seostada nii lähtelause subjekti kui ka muid verbilaiendeid: minu tehtu, kemikaalidega töödeldu, möödujate poolt kunstliku hingamisega ellu äratatu, eile ühiselt alustatu.

4.3. Sünteetilised liitsõnad ja noomeni inkorporeerimine

Eesti keeles ei ole fraasi ja liitsõna piir kuigi range. Nii võivad ka deverbaal ja selle laiend liituda sünteetiliseks liitnimisõnaks, mille põhiosa on substantiiv, laiendosa näib aga süntaktiliselt sõltuvat verbist, tähistades selle subjekti

5BV

Reet Kasik.indd 108 31.01.14 13:48 38]*<:'.GH"&$%'38]G<'?F%')++,'#F1$+?*$'1*%"(,%$'38]X<='R""'%(&./2./""/%$+,'1*%"(- dite võimalus on süntaktilise sõnamoodustuse klassikaline juhtum. Selline laiend on eriti tavaline protsessi väljendavates liitsõnades:

38]*<'1+)"#*,+:'$++1"$F)G+#:'1*2#"(+$$:'2*1-*$F+#:'2D%&"#"1..H*(-:'&++2*%#$"\ 38]G<'&*1*2KK&:'/*E*2"#+:'?%1H*1F%&+#:'2%1"$%)KK&:'"("#"&*%$#":'$.%,+?*1)%#- $*)%("\ 38]X<'"11+#+E$+)%(":'D)G/%##"*#$+)%(":'2*%-*1$(%E&+)%(":')**1"#F%$:'2"*#$Z' arvutus.

Kuigi nii subjekt- kui objektgenitiiv võib liituda oma põhjaga liitsõnaks, on siin üks piirang: subjektgenitiiv harilikult mine-tuletisega liitsõna ei moodus- ta (lapse nutmine, palga tõusmine, päikese loojumine<:'.GH"&$-"(%$%%?'?F%G'*-*' moodustada liitsõna nii mine-tuletisega kui muude protsessituletistega. `"?"/G**1("'1%%$#F(*)..,+#$+#'?F%G'EF1)*$*'&*'$"-%H*(%)"#%,'(%(-'2*#- siivkonstruktsioone: toiduvalmistaja, majaostja, töölesõitja, söekaevur, keele- hooldur, vettesünnitanu, elluäratatu, käsitsitehtu=' `"?"/G**1#",' *,H"&$%%?%,' võivad laiendosana inkorporeerida alusverbi objekti, mis liitadjektiivi laiendosana on genitiivikujuline: hinnatundlik, energiasäästlik, asjatundmatu, jumalakartmatu. Selline inkorporeeritud verbilaienditega liitsõnamoodustus on produktiivne eesti noomenimoodustuses, aga laieneb mingil määral ka liitverbidele: taaskäivitama, kiirparandama, ravikindlustama, tiivaripsutama. Genitiivne või lühitüveline laiendosa viitab selgelt, et selline verb on edasimoodustus liit- noomenist (vrd taaskäivitamine, kiirparandus, ravikindlustus, tiivaripsutami- ne<:' %1)*' (%)%#F(*1%#"' ?*E"*#$)"$*' ?"/G' .$#"' .)*' 1*%"(,"%,' #F(*#$/+&$++/%' "%'%(&./2./""/%'3ema majaostan, *ma kojulähen<=9 Küll aga võib verbi partit- siibivorm analoogiliselt deverbaalsete tuletistega inkorporeerida verbilaiendi ja kategoriseeruda liitadjektiiviks (hästikasvatatud laps, teedrajav saavutus<=

5. Kokkuvõte

Süntaksil on oluline roll sõnamoodustuse uurimisel. On kaks teoreetilist või- malust tõlgendada artiklis kirjeldatud konstruktsioone. Üks on leksikaalne, teine radikaalselt süntaktiline seletus. Leksikaalse seletuse järgi on tuletis moodustatud morfoloogiliselt, aga ta võib „pärida” alussõna teatud süntaktilisi omadusi, nagu argumendistruktuuri realiseerimine. Radikaalse süntaktilise lähenemise järgi leiab sõnamoodustus aset süntaksis ja tuletusliited on nagu #F(*,&%' #K($*&$%1%#"' $*#*(,%' 1DE$"K&#+#",=' CF(",' $"./""$%1%#",' #K($*&#%Z'''''' mudelid on üles ehitatud nii, et hõlmavad suure osa või kogu sõnamoodustuse kui süntaksi erijuhu. Teised sõnasüntaktilise lähenemise järgijad näevad sõ- nades moodustusstruktuuri, mis mingis ulatuses sarnaneb fraasistruktuuriga. Teiste sõnadega: mõned süntaktilist sõnamoodustust pooldavad teoreetikud otsivad kogu sõnamoodustuse kirjeldusele sobivat süntaktilist lähenemist, teised näivad arvavat, et süntaksiga seostuvad vaid mõned sõnamoodustuse aspektid. Kõige „süntaktilisemad” konstruktsioonid on nominalisatsioonid

9'!"#$%'1%%$?"/G%,"'2nn/,)..,+#$+#"'&.E$*'1%%$#+G#$*($%%?%#$'?$'P*/"'8BBU'H*'>*#%&'8B5U7' 8U9b895= 5B6

Reet Kasik.indd 109 31.01.14 13:48 ja sünteetilised liitsõnad, eesti keeles on produktiivne ka fraasil põhinev liit- sõnatuletus. Täies ulatuses süntaktilise sõnamoodustuse teooriale leidub väga vähe toetavaid argumente. Siiski on selge, et on olulisi aspekte, milles sün- taks põimub sõnamoodustusega, ükskõik missugust teoreetilist lähenemist ka silmas ei peetaks. Olulisimatena neist nähtustest on siin eesti keele baasil kirjeldatud sõnaosade rinnastust, fraasil põhinevat sõnamoodustust ja verbi argumendistruktuuride realiseerimist deverbaalses noomenimoodustuses.

Kirjandus

_ X & " / ) * (:' o*//"11:' S " R . + / ,:' AE%1%2' 566]=' O.Y*/,' *' 1"p%X*1' %($"/2/"$*$%.(' .J' 2E/*#*1' 2/",%X*$"#=' b' d.)21"p' A/",%X*$"#=' O.%)' _=' _1#%(*:' Q=' [/"#(*(:''''''''''''''''' P. Sells. Stanford University: Center for the Study of Language and Informa- $%.(:'1&'c]b5Bc= _ ( , " / # . (:' R$"2E"(' 5668=' _ZC./2E.+#' C./2E.1.-W=' d*)G/%,-"7' d*)G/%,-"' University Press. [ 1 . . ) J % " 1 ,:'S".(*/,'56UU='S*(-+*-"='h"Y'q./&7'T.1$= [ / " # ( * (:'Q.*('8BB5='S"p%X*1'o+(X$%.(*1'RW($*&#='mpJ./,7'[1*X&Y"11'A+G1%#E"/#= d E . ) # & W:' h.*)' 56]B=' L")*/&#' .(' (.)%(*1%^*$%.(#=' b' L"*,%(-' %(' !(-1%#E' O/*(#J./)*$%.(*1'g/*))*/='O.%)'L='Q*X.G#:'L='L.#"(G*+)='a*1$E*):'C_7' [1*%#,"11:'1&'5V9b885= ` % ' R X % + 1 1 .:'_((*ZC*/%*:'a % 1 1 % * ) #:'!,Y%('56V]='m('$E"'`"0(%$%.('.J'a./,=' d*)G/%,-":'C_7'CfO'A/"##= !>g'ff'r'C*$%'!/"1$:'L""$'>*#%&:'T"11"'C"$#1*(-:'T"((.'L*H*(,%:'>/%#$%%(*'L.##:' T"(('R**/%:'>*H*'O*"1:'R%1?%'P*/":'!"#$%'&""1"'-/*))*$%&*'ff='RK($*&#='S%#*7' >%/%='O*11%((7'!"#$%'O"*,+#$"'_&*,"")%*'>""1"'H*'>%/H*(,+#"'f(#$%$++$:'566U= T * 1 ":' >"(("$E:' > " W # " /:' Q*W' 566U=' m(' */-+)"($' #$/+X$+/"' *(,' $E"' 1"p%X*1' "p2/"##%.('.J'#W($*X$%X'/"1*$%.(#='b'OE"'P%"Y'J/.)'[+%1,%(-'8B7'!##*W#'%('1%(- -+%#$%X#'%('E.(./'.J'RW1?*%('[/.)G"/-"/='O.%)'>='T*1":'Q='>"W#"/='d*)G/%,-":' C_7'CfO'A/"##:'1&';Ub55B= T * / / % #:'s"11%-'56;5='R$/+X$+/*1'S%(-+%#$%X#='dE%X*-.7'4(%?"/#%$W'.J'dE%X*-.'A/"##=' Q * X & " ( , . J J:'L*W'8BB8='!(-1%#E'2*/$%X1"'X.(#$/+X$%.(#:'$E"'1"p%X.('*(,'$E"'*+- $.(.)W'.J'#W($*p='b'P"/G'A*/$%X1"'!p21./*$%.(#='O.%)'h='`"E":'L='Q*X&"(,.JJ:''''''' _='C*X%($W/":'R='4/G*(='["/1%(7'C.+$.(',"'g/+W$"/:'1&'c]b69=' > * # % &:'L""$'56];='P"/G%,"'H*'?"/G**1#+G#$*($%%?%,"'$+1"$+#?*E"&.//*,'$D(*2D"- ?*'""#$%'&""1"#='3>""1"').,"11""/%)%#"'2/.G1"")"';=<'O*/$+= K a s i k, Reet 2010. Eesti keele sõnatuletus. Kolmas, parandatud trükk. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. > * # % &:' L""$' 8B5U=' >.)21"&##"$"' #F(*,"' #$/+&$++/='3O*/$+' M1%&..1%' ""#$%' &""1"' .#*&.((*'2/"2/%(,%,'U=<'O*/$+= > * W ( ":'L%XE*/,'5669='OE"'_($%#W))"$/W'.J'RW($*p='d*)G/%,-":'C_7'CfO'A/"##= > " / - ":' >/%#$*' 566c=' OE"' !#$.(%*(' *-"($' (.+(#7' -/*))*/' ?"/#+#' 1"p%X.(=' b' R2/*XE$W2.1.-%"'+(,'4(%?"/#*1%"(J./#XE+(-'3RO4o<:'&,'96:'(/'U:'1&'8Vcb869= > " / - ":'>/%#$*'566V='P./)%)..,+#$+#:'#F(*)..,+#$+#:'1"&#%&.(='m1"?%&+'&"#&Z' sõna võrdluse all. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikooli Kirjastus. K e r g e, Krista 2001. Action nouns on -mine'%('!#$.(%*('-/*))*/'*(,'1"p%X.(='b' h./,%X'*(,'[*1$%X'C./2E.1.-W7'A*2"/#'J/.)'*'h./o_'d.+/#":'O*/$+:'Q+("'8BBB=' 3R$+,%"#'%('S*(-+*-"#'Uc=<'O.%)'Q='h%")%:'Q='T"%&&%("(='Q."(#++7'4(%?"/#%$W' .J'Q."(#++:'o*X+1$W'.J'T+)*(%$"#:'1&'U9b9;= 110

Reet Kasik.indd 110 31.01.14 13:48 S % " G " /:'L.XE"11"'56VU='_/-+)"($'1%(&%(-'*(,'X.)2.+(,#'%('!(-1%#E='b'S%(-+%#- $%X'f(t+%/W:'&,'59:'1&'8;5b8Vc= S % " G " /:' L.XE"11"' 5668=' `"X.(#$/+X$%(-' C./2E.1.-W=' dE%X*-.7' 4(%?"/#%$W' .J' Chicago Press. A . 1 1 * / ,:'d*/1:'R * -:'f?*('5669='T"*,Z`/%?"('AE/*#"'R$/+X$+/"'g/*))*/='dE%X*- go: Chicago University Press. R " 1 & % / &:'!1%^*G"$E'56V8='OE"'RW($*p'.J'a./,#='d*)G/%,-":'C_7'CfO'A/"##=' R 2 " ( X " /:'_(,/"Y'8BB;='a./,ZJ./)*$%.('*(,'#W($*p='b'T*(,G..&'.J'a./,Zo./- )*$%.(='O.%)'A='u$"&*+"/:'L='S%"G"/='`./,/"XE$7'R2/%(-"/:'1&']Ub6]= O . ) * (:' Q%(,/%XE' 56VU=' a./$#W($*p=' !%("' `%#&+##%.(' *+#-"YDE1$"/' A/.G1")"' deutscher Wortbildung. Tübingen: Niemeier Verlag. P * / ":'R%1?%'566U='O+1"$+#1%%$"#$'++"'(+/-*'*1$='b'>""1'H*'>%/H*(,+#:'(/'V:'1&';UBb ;Uc=' P * / ":'R%1?%'8BBU='[*X&ZJ./)*$%.('.J'?"/G#'%('!#$.(%*(='b'S*(-+*-"#'%('`"?"1.2- )"($='O.%)'T='C"$#1*(-:'C='L*((+$='CK(XE"(7'S%(X.)'!+/.2*:'1&'58Ub5U8= P * / ":' R%1?%' 8BBV=' A.$"($#%**1#"$"#$' #F(*,"#$' 1"&#%&*' H*' -/*))*$%&*' ?**$"(+/- -*#$='b'>""1'H*'>%/H*(,+#:'(/']:'1&';U5b;;5=

Estonian word formation and syntax

>"WY./,#7' Y./,' J./)*$%.(:' Y./,' #W($*p:' #W($E"$%X' X.)2.+(,#:' 1"p%X*1' %($"-/%$W:' nominalization, Estonian language

OE"'*/$%X1"'*(*1W#"#'$E"'/"1*$%.(#'G"$Y""('Y./,'J./)*$%.('*(,'2E/*#"'J./)*$%.(=' C./"'./'1"##'X1"*/'2*/*11"1#'G"$Y""('$E"'$Y.'E*?"'G""('J.+(,'%('X.)2.+(,'#$/+X- tures. The main focus is derivation, but as Estonian compounding and derivation belong to the same continuum in more than one sense there is also some discus- #%.('.J'#W($E"$%X'X.)2.+(,#='OE"'/"1*$%.(#'.J'!#$.(%*('Y./,'J./)*$%.('*(,'#W($*p' */"',%#X+##",'J/.)'$E/""'*#2"X$#='o%/#$:'%$'%#'#$+,%",'E.Y'#W($*X$%X'2/%(X%21"#'*/"' /"k"X$",'%('Y./,'%($"/(*1'#$/+X$+/":'%="='YE*$'$E"'/"1*$%.(#'*/"'G"$Y""('1"p%X*1'%(- $"-/%$W'*(,'2E/*#"'#$/+X$+/"='R"X.(,:'*'X1.#"/'1..&'%#'$*&"('*$'#+XE'Y./,'#W($*X$%X' 2E"(.)"(*'$E*$'?%.1*$"'1"p%X*1'%($"-/%$W:'%('.$E"/'Y./,#:'%$'%#'"p*)%(",'$.'YE*$' "p$"($'#W($*X$%X'#$/+X$+/"#'X*('G"'%(X./2./*$",'%('Y./,#='OE"'2E"(.)"(*'+(,"/' #$+,W'*/"'X../,%(*$%.('.J'Y./,'2*/$#:'2E/*#"ZG*#",',"/%?*$%.('3rYE"('*('*J0p'*2- 2*/"($1W'*$$*XE"#'$.'*'YE.1"'2E/*#"<'*(,'2E/*#"'*#'*'X.)2.("($'.J'*'X.)2.+(,' Y./,''3rYE"('"($%/"'2E/*#"#'"($"/'%($.'X.)2.+(,#<='OE%/,:'%$'%#'%(?"#$%-*$",'E.Y' $E"'2/.2"/$%"#'.J'*'X.)21"p'Y./,'*/"'/"k"X$",'%('%$#'#W($*X$%X'G"E*?%.+/:'"#2"X%*11W' in its argument structure.

Reet Kasik (b. 1946<, PhD, Docent emeritus, senior researcher, University of Tartu, [email protected]

111

Reet Kasik.indd 111 31.01.14 13:48 MUHU MADLI MÜÜDI SAAMISLUGU Pidula koolmeistri Jakob Laulu rahvavalgustuslikust tegevusest

TIINA VÄHI

esti Rahvaluule Arhiivis on talletatud huvitavat pärimust Muhu Madli kohta. Ta olevat Muhust Saaremaale pagenud ning tema peami- Eseks pelgupaigaks saanud Kihelkonna kandis Odalätsi küla taga metsas ühe haralise jändriku männi okstevahe. Puud, mille otsa Madli uue „kodu” rajas, hakati rahvasuus kutsuma Muhu Madli männiks. Mall Hiiemäe arvates pole Madli puu otsas elamist võimalik tõestada. See- pärast on see pigem folkloorne üldistus paiga kohta, kus Madlit oli nähtud (kiri 15. XII 2013). Nii või teisiti on see puu otsas elamise lugu erakordne. Ühe eraknaise metsik eluviis on rahvasuus põimunud libahundikujutelma- ga. Milline oli Saaremaa ja Muhumaa sajanditetagune sotsiaalne olustik ning usuelu, mille pinnalt sellised lood sündisid? Võib arvata, et Madli pärimusega haakuvate muistendite ja memoraatide motiivid, mis räägivad puustusel erakuna elavatest lindpriidest-inimhunti- dest,1 pärinevad erinevate ajastute folkloorikihistustest. Vanimates võib leida muinasaja arhailisse õigusse tagasiulatuvaid lindpriiuse elemente. Selgemini on aga välja joonistunud pärisorjusaegne mentaliteet, mil mõisateole vastu- hakkajaid ja nõiduses kahtlustatuid karistati maalt väljasaatmisega (Vähi 2008: 123–124), mõned süüdimõistetud saadeti ka tuleriidale (EAA, f 861, n 1, s 4808, l 4). Sageli põgenesid nõia mainega inimesed surmahirmus teise kihel- konda või maakonda, ootamata ära kodukariga kehtestatud kadalippu, mõisa- peksu, kiriku häbiposti või kohtukulli määratud karistust. Nad leidsid endale pelgupaiga mõisadest ja küladest eemal sügaval laanes või puustusmaal, kus enamasti oli võimalik valida üksnes korilase-küti elatusviis, mis tähendas aga looduse armul vegeteerimist. Folklooris tunti neid kui hundiks pandud või ise hundiks käinud inimesi, kelle kõige suuremaks vaenlaseks oli nälg. Selliselt eksistentsiaalse eluvõitluse pinnalt tekkis arvamus, et erakuna metsas elavad inimesed on potentsiaalsed libahundid. On tõenäoline, et Muhu Madli lood olid oma populaarsuse tipul XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel, mil Muhu ja Saaremaa sotsiaal- majanduslikus elus toimusid suured muutused. Mõisamaade kruntiajamise käigus jäid paljud talupojad ilma osast talumaast (Rullingo 2001: 182) või said neist hoopis maata ja koduta vaesunud inimesed, kes moodustasid eripalge- lise talurahvakihi. Elatist teenisid nad päevilistena hooajatöödel, aga paljud olid sunnitud rändama mujale ja seal ennast juhutöödega elatama (Rosenberg 2013: 143). Mõisnikel oli õigus liigseid inimesi rahvarohketest ja vähese maa- ga mõisatest ümber asustada sama kubermangu rahvavaesematesse mõisa- tesse. Nii võis juhtuda ka Madli perega.

1 Oskar Looritsa andmetel nimetati libahunti Saaremaal ebashundiks, koduhundiks ehk inimeseundiks. Libahundiks nimetati hoopis eritõugu pisemaid hunte või ilveseid, kes ennast loomale tagant sisse söövad (Saaremaa 1934: 153), vrd inimese hu!t (Loorits 1949: 314). 112

!""#$%&$'(")"#**%%%++, -+).+)+/%%%+-0/1 Pärimuse jäädvustamine

Muhu Madli pärimuse jäädvustamisel, propageerimisel ja sellest üldpildi ku- jundamisel oli juhtiv osa Pidula algkooli juhatajal Jakob Laulul. Tema initsiatiivil sai 1930. aastatel Madli männist turismiobjekt, mida sõideti ka mandrilt vaatama, et selle juures otse koolijuhataja enda suust kuulda kohalikke pä- rimuslugusid (Martin 1932: 339). Laulult kuuldud Madli loo võttis lühidalt kokku tema väimees, Kihelkonna kooli direktor August Tõkmann, kui Rudolf Põldmäe teda küsitles.

Minu naiseisa Jakob Laul rääkis sellest, see jutt sai tema kaudu elavaks. Muhu Madli oli Muhust tulnud vana naine, tema oli olnud teadlik ravim- taimede alal ja haigusi ravinud. Sest tekkis arvamus, et tema tegeleb nõi- dumisega. Tekkis kahtlus ümbruskonnas kui loomi suri, et Madli muudab ennast hundiks, libahundiks. Püherdas maas ja püherdas hundikasuka selga. Rahva tagakiusamise eest tuli ta Muhust ära, asus elama Põlma metsa, see on Kihelkonna maalinna juures Odalätsi küla poole. Teest umbes 100 meetrit. Liivaküngas on. Okupatsiooni ajal oli Muhu Madli mänd maha saetud. Minagi nägin seda puud. Muhu Madli asus elama ühe män- ni alla, rahvas hakkas nimetama Muhu Madli männiks. Toitus metsamarjadest ja muust, aga rahva hulgas liikus arvamine, et Madli käib ikka lambaid murdmas. Millest muidu ta elab? Ühe männi haru sees oli lohk, nagu kaks peod kokku panna, mille sisse ta teinud lei- vapudi. Vanemad inimesed olid leidnud siit riideräbalaid. Jutt sai Laulu kaudu populaarseks. Selle põhjal kirjutas lastenäidendi „Viimane libahunt ehk kõmmkasukas”. Seda mängiti rohkesti. Käsikiri on säilinud. RKM II 74, 84–87 (7) < Kihelkonna khk – R. Põldmäe < August Tõkmann, 38 a (1958).

Kihelkonna kandis räägitud lugudest poleks piisanud Muhu Madlist ter- vikpildi loomiseks ja tema populariseerimiseks, olulisemat rolli selles mängis kohapärimus, nimelt oli säilinud üks nähtav ja käega katsutav kinnismuistis – Muhu Madli mänd, mille Jakob Laul jäädvustas 1931. aastal fotole.

Muhu Madli männi asukoht on Kandla asuniku Mihkel Müüri maa-alal. Tae koplis Kura veerest 1/4 kilumeetrit, kes soovib, võib seda oma silmaga näha. RKM II 77, 26 (7 ) < Kihelkonna khk, Kandla k, Kuusiku t – J. Laul < M. Jür- genfeld (1933).

Jakob Laul kohaliku kultuuritegelase ja rahvaluule kogujana oli legendi innukas populariseerija ning vahendas seda lugu aja- ja ilukirjanduse veergudel. Kihelkonna ümbrusest tehti 1932. aastal kaheksa postkaarti, sealhulgas Muhu Madli männist (J. Ulla, Kuressaare, 1932). Need seigad seletavad, miks Madli mändi ja tema lugu alles hiljuti, 2010. aastal, veel mäletati. Näiteks Maimu Pere (sündinud 1926. aastal) Abula kü- last käis Muhu Madli männi juures koos õpetaja Lauluga 1937/38. õppeaastal. Veelgi vanem õpilane, Julius Mark (1915–2010), hilisem Saaremaa ajalehe Meie Maa kaasautor ja linnuvaatleja, teadis männi täpset asukohta: see olnud

113

!""#$%&$'(")"#**%%%++- -+).+)+/%%%+-0/1 Odalätsi liivaseljandikul liivast välja ulatuv männitüügas. Osa männist olnud alles veel 1940. aastate lõpus, kuid mõned aastad hiljem oli selle jäänustega põletatud tõrva (Saaremaa muuseumi töötajalt Tiina Ojalalt 2010. aastal saadud andmed). 1964. aastal kustutati mänd loodusobjektide nimestikust. Ent muistendid Madlist ei kadunud koos puuga, vaid ootavad Kirjandusmuuseumis kolmes Jakob Laulu nime kandvas köites huvilisi uurijaid. Pärast Jakob Laulu surma jäid Muhu Madli lood otsekui varjusurma, need ei pakkunud erilist huvi ka folkloristidele. Üksnes Rudolf Põldmäe, kes 1958. aastal Saaremaa ekspeditsioonil Kihelkonnalt, Mustjalast ja Kärlast rahvaluulet kogus, sattus paikkonna pärimusest sedavõrd vaimustusse, et kirjutas oma ekspeditsioonipäevikus nõnda:

Olen võlutud Saaremaast, seal võib veel tõelist rahvaluulet koguda kõigi !"#$%&'()%*)'+',%,-,',(."('/-.0-(12$,+-,',3()%**'(1"#"&'(%#%)',*'()2/-,*( ka katkenud rudimente välja kiskuda, vaid veel keskealiste inimeste ela- 1"%&( *'"&)%,%( /%%+-)"( 4"##"( #%#5( 6+,''$%&"( 7( ,''( 8#( 98/+/8$%,*%&'( 0%5-,( ja koguni meeldivaks ülesandeks. Saaremaal peaks õieti pikemalt paigal olema ja elu vaatlema, siis saaks alles kätte selle rahvaluule sügavuste õige põhja. RKM II 74, 468 – Rudolf Põldmäe ekspeditsioonipäevik 1958.

Rudolf Põldmäe kirjapanekus ei mainita küll otseselt Madlit ega tema mändi, ent tema Saaremaa-vaimustuses on võimalik tuvastada huvi ka selle pärimuse vastu, sest muidu poleks ta oma informantidelt Madli järele pärinud.

Maalinna juures on üks Muhu Madli mänd, kand on alles, puu kuivas ära, külm oli ära võtnud. Rahvas oli nii ebausklik, ta on sealt Muhust ebausu tõttu välja aetud, keegi pole talle öömaja andnud, siis ta senna puuokste peal on maganud. Siis ta külas käinud kerjamas. Rahvas on seepärast süü- distanud, et ta libahundiks käinud, inimhundiks, kuda nad kutsuvad. Seal männa otsas ta elanud. Üks väike mold olnud raiutud, kus ta toitu sisse pannud. Selle küna ma veel nägin, puu sisse oli raiutud, üks oks läks otse, sinna sisse oli raiutud. Kus ta viimaks saanud ei ole kuulnud. RKM II, 74, 16 (5) < Kihelkonna khk, Odalätsi k, Välja t – R. Põldmäe < Jaen Teär, 75 a (1958).

Madli elulõpust teadis Põldmäele pajatada 73-aastane Maria Riis:

Madli suri just Härramäe auku, sõnna vana Madli oli ära surenud. Nii et kiudu kuue tükid, mu ema rääkis, tä neid sääl ka näin neid räbalit sääl. RKM, Mgn II 110 a < Kihelkonna khk, Kuremetsa k – R. Põldmäe < Maria Riis, 73 a (1958).

Märkigem, et suur osa koolmeistri materjalist oli tema õpilaste kogutud ning jäi tema eluajal arhiivile üle andmata. Alles 1958. aasta suvel andis Jakob Laulu tütar Juta Tõkmann käsikirjad Rudolf Põldmäele üle ning juba sama aasta septembris võeti need ERA-s arvele. Paljud Laulu-aegsed informandid olid sel ajal veel elus. Neid oli Rudolf Põldmäel võimalik uuesti küsitleda.

114

!""#$%&$'(")"#**%%%++/ -+).+)+/%%%+-0/1 Ühe Muhu Madli loo on sealtsamast kandist, Kure külast, ehedas saare murdes talletanud Keele ja Kirjanduse Instituudi murdeuurijad Evi Juhkam, Helmi Viires ja Mari Must (vt Eesti murded VII: 220–221). Saaremaa muuseumi arhiivraamatukogu hoidja Katrin Ääre teatel on muuseumi käsikirjakogus olemas kaks kirjutist Muhu Madlist (kiri 12. XI 2010). Esimese on kirja pannud Jakob Laulu õpilane Eimar Kerkel (1917– 2005), kes kuulis seda oma õpetajalt. Enda Naaber on sama loo avaldanud raamatus „Muistendeid ja legende Saare- ja Muhumaast” (Naaber 1998: 31). Teine lugu on Aarne Vinkli juhendamisel 1950. aastate alguses Muhu kesk- kooli õpilaste kogutud pärimuse hulgas: Linda Kivi (s 1935) kirja pandud jutt, mille jutustajaks oli Pöide vallas Muikülas elanud vanainimene.

Oskar Loorits ja teised folkloristid Muhu Madli pärimusest

Tuleb nentida, et eesti rahvausundi korüfee Oskar Loorits ei ole oma liba- hundikäsitlustes viidanud Muhu Madli lugudele. Tõenäoliselt ei tundnud ta neid: 1930. aastate algul oli Kihelkonnalt laekunud kõige vähem uskumuste ja kommete alaseid kirjapanekuid (vt Saaremaa 1934: 142, 143). Loorits pidas materjali vähesuse peapõhjuseks heade kogujate puudust ja kohalike kultuuri- tegelaste ükskõiksust rahvaluule vastu. Ta nimetas mitmeid Saaremaa häid kogujaid, ka Jaan Angerit Kihelkonnalt, kuid mitte Jakob Laulu (Saaremaa 1934: 144). Aga Laul polnud sel ajal oma kogusid veel arhiivile üle andnud, Loorits ei pidanudki teda teadma. Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude registreid ja köiteid lehitsedes ilmnes, et Loorits käis 1931. aastal Muhumaal Hellamaa ja Soonda külas, pani seal kirja 7 lk uskumusi ja kombeid. Samuti oli ta kogunud vähesel määral uskumusi Kihelkonna alevikust ja saanud Kaarma kihelkonnast pärimust inimeseundi kohta.2 Muhu Madlist ja Jakob Laulust ei kirjuta Loorits aga sõnagi. Kas ta ei olnud kohalikelt inimestelt kuulnud Pidula koolmeistri rahvaluule kogumise harrastusest? Saaremaalt kirja pandud juttude kohta on Loorits kirjutanud järgmist:

Mis puutub saarlaste j u t u r e p e r t u a a r i, siis on just see kõige rohkem kannatanud üleskirjutajate kirjanduslikkude kalduvuste all: ehtsast rah- vaomasest jutustamisviisist, sõnastusest ja stiilist, isegi murdest ei saa ai- mugi. Ainult mõnd üksikut teksti võib nautida kui vahenditut jutustaja ettekannet. Enamikul Saaremaa juttudel on aga Eiseni rahvaraamatute literaarne lehk küljes. On mindud isegi veelgi kaugemale: P. Süda Kärlast, T. Rohke ja V. Mägi Karjast on jutustanud proosatekstid ümber oma vem- malvärssidesse! (Saaremaa 1934: 147).

Loorits oli käsitlenud libahundi teemat juba oma doktoriväitekirjas (Loo- rits 1928). 1932. aastal ilmunud teoses „Usund ja vaimulaad” märkis ta, et libahunt pole eesti algupära, vaid germaani ja varasemate bütsantsi mõjudega (Loorits 1932: 162), ning veelgi põhjalikumalt käsitles ta seda teemat oma ek- siilis ilmunud teoses „Grundzüge des estnischen Volksglaubens” (Loorits 1949: 311–321). Kuivõrd neutraalseks jäi Loorits rahvaluuleteadlasena 1930. aasta- 2 ERA II 34, 143/4 (30) < Kaarma, Reo k, Kasumetsa t – O. Loorits < Tiina Koov, s 1850 (1931). 115

!""#$%&$'(")"#**%%%++2 -+).+)+/%%%+-0/1 tel libahundi tõlgendamisel? Kuidas ta rahvusideoloogina vaatas sellele, kas see kujutelm üldse sobis eesti identideedi väljendamiseks, kujundamiseks ja kindlustamiseks? Juba ärkamisajal oli C. R. Jakobson kuulutanud libahundi koos teiste eesti rahvausundi demoniseeritud kujutelmadega sakslaste poolt vallutustega sissetoodud orjaaja pärandiks (Jakobson 1870: 68–69). Loorits vaatles nii libahunti kui ka kogu eesti rahvausundit rahvusliku ideoloogia kontekstis, eristades sikud lammastest – algupära laenudest ja võõrmõjudest. Seepärast polnud tema arvates mõistlik libahundi uskumust üles puhuda, veel vähem sellest legendi või müüti sepitseda, nagu Laul üritas. See, et Saaremaa rahvaluule korrespondentide hulka oli ilmunud „uus Kitzberg” oma libahundi- looga, võinuks teda lausa marru ajada, võttes arvesse tema kontroversiaalset isiksust, mis ilmnes tülis Setu rahvaluulekoguja ja Piirimaade Seltsi juhataja Samuel Sommeriga, kellega Loorits väärtusliku erakogu ERA-sse loovutamise pärast 1935. aastal lausa kohut käis (Kalkun 2011: 231–232). Looritsa ja Lau- lu vastasseisu kohta pole mul teavet. Laul oli Sommeriga võrreldes ka palju tagasihoidlikum koguja ning seepärast polnud Looritsal põhjust temaga per- sonaalselt tegeleda. Jakob Laulu kogutud kogumisvihikute kaantele on küll kirjutatud aastaarvud 1920–1940, ent kui köidete sisu lehitseda, siis märkame, et suurem kogumistöö on alanud pärast 1930. aastat. Võib-olla ärgitas teda innukamale kogumistööle kolleegi ja kirjaniku Arnold Liivi külaskäik 1931. aasta suvel? Võib-olla aga ka Looritsa vihje heade kogujate puudumisele Saaremaal? Ar- nold Liiv liikus paikkonnas ringi ning kuulis Madli muistendeid ümbruskonna inimestelt, eelkõige aga oma võõrustajalt Jakob Laulult. Nende põhjal kirjutas ta novelli „Muhu Madli” (Liiv 1931). Ka kirjaniku isa Jakob Liiv (1859–1938) olevat olnud Madli pärimusest sedavõrd vaimustuses, et kavatsenud kirjutada temast lugulaulu. See ei saanud teoks, kuid Jakob Laul plaanitses ise kirjutada neil ainetel näidendi. See oligi põhjus, miks ta kogutud materjalide ERA-sse ärasaatmisega viivitas. Samal ajal aga vahendas Laul ajakirjanduse kaudu innukalt kogutud pärimust. 1932. aastal ilmus Kuressaare ajalehes Meie Maa Pidula algkooli õpilase Ella Peiti artikkel Muhu Madli männist (Peit 1932). Tundub, et see emakeele tunnis alguse saanud kirjatöö on vormistatud artikliks õpetaja Lau- lu initsiatiivil ja juhendamisel. Artikkel lõppes üleskutsega Pidula maalinna külastajatele otsida üles ka kõnealune mänd. Jakob Laulu tutvustamistöö oli siiski viljakas, sest mõned aastad hiljem Saaremaa koguteose Kihelkonnat käsitleva osa „Rändajale” rubriigis on muude kohalike vaatamisväärsuste hulgas nimetatud ka Muhu Madli mändi (Saa- remaa 1934: 583–584). Vaatamata omaaegsele edule kodukandi kultuuri populariseerimisel, pole Jakob Laulu rahvaluulekogujana ja pärimuse töötlejana ka hiljem esile tõs- tetud, ehkki praeguseks on tema kogutud materjal ERA-s kättesaadav. Anu Korb, kes on kirjutanud ülevaate rahvaluule kogumisest Saaremaal, nimetab ERA algatatud õpilaste rahvaluule kogumisvõistlusi 1932/33 ja 1938/39 (sel aastal olid teemaks kohamuistendid), milles osalesid ka Pidula algkooli õpilased, kuid koolijuhataja panuse jätab märkimata (Korb 2002: 510). Jakob Laulu nimetatakse ühel korral teiste Kihelkonna korrespondentide hulgas. 1939. aasta sügisel korraldas ERA rahvaluulekogujate kursuse Kuressaares, et kaastöölisi juhendada ja ergutada (Korb 2002: 510, 511). Pole teada, kas

116

!""#$%&$'(")"#**%%%++3 -+).+)+/%%%+-0/1 Jakob Laul seal osales. Kui 1941. aastal temalt ERA-sse pisut uut pärimust laekuski, soikus sõjasaginas korraldustöö ja uurimine, kogud viidi sõjapakku ja ka Loorits läks 1944. aastal pagendusse. Sõjajärgsete folkloristide põlvkond pole Jakob Laulu ja Muhu Madli teemat enam üles võtnud.

Kellele kuulub pärimus?

Jakob Laulu ambitsioon koduloolase, Muhu Madli männist turismiobjekti ja müüdi kujundajana väljendub ilmekalt tema 1933. aastal Pidula noorteringi (mille asutaja ja juhendaja ta oli) koosolekul peetud pidulikus ja poeetilises kõnes. Selle sissejuhatavas osas tutvustatakse Pidula kandi uhkeid metsi, mis 100–150 aastat tagasi olid õige varjulised ja pimedad ja kus luusis tulisilmseid hõõguvate silmadega hunte. Kõne ise mõjub aga paatosliku deklamatsioonina.

Pidula on muinasesemete ja mälestuste maa. Sääl on vanu maalinnu, Suu- re Tõllu peatuspaik, palju kalme ja hauakive mitmesaja leiuga, rahaauke, ristikivisid, vanade pulmarongide kokkupõrkepaiku ja võitluse tähistena on kuulsaid tarku – Aadi Simmu ja märtreid – Kõnnu Mari. Krooni teistele aga toob jutt Muhu Madli männist, mis asub Pidula ja Kihelkonna vahelise maantee serval puude peidus, vana maailma külje all, üks ime jässakas sakiline kössivajunud mänd, muldmäda juba, ainult paari jala kõrguse tüve ja harukordselt kõverate okstega, mis tuletavad meelde väänlevaid madusid, nagu kuskil põrgupildil olen näinud. Omal ajal oli selle puu võra väga tihe, selle otsas leidis varju tuule ja kiskjate eest, oli hää reiu paik. Ja sääl otsas istuski inimene, kes oli vahest hunt, vahest jälle inimene, kuidas meeldis. Puu okste sees olid augud, üks on veel selgesti näha, kuhu sisse ta valas omale piima või vett, segas sekka leiba ja tegi pudi, vana inimese hamba kohast toitu. Kui hundiks läks, pani endale raudhambad suhu, et oleks parem pureda varsa, vasika ja noore oina liha. Need hambad torkis ta suhu hobuse naela piidest. Selle jutu suur väärtus seisab selles, et see on meil ainuke jutt sellest, et inimene on elanud puu otsas. Põhjamaadel on rohkesti muinasjutte „sammaspühakuist”, Eestis on see algupärane ja oleme uhked, et see asub Saaremaal Pidulas.

Kõnes meenutatakse ka seda juhtumit, mille tõttu Madli oli sunnitud Muhust põgenema:

Jätame selle nüüd sinna paika ja läheme Muhu saarele, Rootsivere ja Nautse külade vahele karjamaale ühe viletsa hütikese juurde. Mudugi jälle "$1")'(4$"'5-,',*(*-5'1",*%(*"5",%(:;;7:<;("",*"*===(>??&(,'"/(8##%('',( istub vana, kondine kollase näoga eit ja liigutab kulbiga katlas rohu juuri, kus 99 õiest koosnev keedis koos konna maksa rasvaga varsti valmis saab, et aidata selle rohuga [parandada] inimestel ja loomadel 99 haigust. Tütar Rista oli aga täna pahane, nutab ja raksutab emaga, et see ei ole temaga nõus. Nimelt tahab tütar, et ema peab aitama tal kätte maksta oma peiule 117

!""#$%&$'(")"#**%%%++4 -+).+)+/%%%+-0/1 – Saueaugu Priidule, kes lubanud Ristat võtta, aga täna öösel peab pul- mi ühe teisega. Ristat peteti ja temas tõuseb kättemaksuiha. Ta saab ema nõusse ja koos minnakse kätte maksma peiule, tema pruudile, kogu pulma- rahvale. Madli ja Rista lähevad pulmalisi huntideks muundama. Kaasas on punasete kirjadega suur must raamat, vana pajakaas, nõia vile [mis on tehtud] 9 aastase jäära sarvest, salv sündimata lapse rasvast ja konna rist- luudest konks, kõik kitsenahkses kotikeses, kus küljes ripub õnne märgina hobuse hari ja konna sääreluu. Umbes tunni tee on pulmamaja lähedusse, ühe suure kivi juures peatutakse, sääl peatume ka meie. Ema õpetab tütrele: „Sina lähed nüüd pulmamaja akna taha ja vaatad pruudikambri aknast sisse, aga nii, et käega seina ei puutu. Maja on nõiu- tud. Kui ma vilega vilistan siis pane tähele, mis toas tehakse ja tule kohe tulema.” Tütar läks ja selle aja sees tegi Madli kivi juures 100 vigurit, vähk- res ja pobises, luges ja ümises ja seadis paja kaant ja pildus oma rohtu iga nelja kaare poole. Vilistas. Oli kuulda pulma kisa ja pillihäält. Tütar [tuli] tagasi ja teatas, et kõik on rõõmsad, söövad ja joovad jne. Madli saatis ta teist korda vaatama. Tütar teatas, et kõik on vaiksed-liikumata. Madli rõõ- mustas. Ah-ah mõjub, küll nad varsti taltsaks saavad. Saatis tütre tagasi ."(.2//'(+8/)",(1%/'(7(#??&(8/%(#"%,*'$"@1"(+"$."*-,(7(4"-+(."($8@+')(A"&/%( ei kuulnud seekord. Kui ta ärkas nägi, et tema onn põles ja kuulis inimeste vannet. Kus on Madli, kus on Madli, tooge ja põletage ära! Kui Madli sellest toibus, haaras kaasa ühes oma taskuga oma nõiduse atribuudid ja põgenes Saaremaa sihis, et pääseda inimeste viha alt, sest tema tegu oli avalikuks saanud. Tütar oli ennast ära annud oma karjatusega ja ta lasti kui libahunt maha. Peigmees ja pruut said [muundati] huntideks ja samuti osa pulmalisi, kes olid pruudi kambris...

Pärast seda hullu vihategu põgenes Madli Muhust Saaremaa teise serva:

Madli aga liikus Saaremaale, närune Muhu seelik seljas, punased suka- sääred ja punane muru müts peas, palja jalu ja peatus Pidula metsas, asus elama selle männi latva, millest enne oli jutt. Esiotsa kartis inimesi, pärast käis külas. Konte ja hobuse naela piid olid hõlmas, öösiti magas kojas kusagil talus ja enamasti oli looma laudas. Et alati kadus huntide pärast palju loomi, siis aeti osa sellest Madli süüks ja püüti temaga hää olla. Madli hirmutas isegi lapsi, kui teda narrisid või süüa ei andnud, siis ta urises: Ma murran tuhat tutikat, sada sarvikut, viiskümmend vibu hända, kuus- kümmend kõmpajalga. Ja käskis lapsi ennast hüüda metsailukeseks, sest muidu ei olla ta enam inimeseks moondada saanud, kui teda oleks näiteks nimega nimetatud. Mitu korda oli teda nähtud halli hundiga juttu vestmas ja toitu jagamas, keda ta vist arvas oma tütreks, kelle arvas moondunud ühes pulmalistega hundiks. Ühel talvel aga kange külmaga, olid puu all verised tükid ja vere jäljed läksid rabasse, kus Madli sai huntidest murtud, nii olid need riidetükid veel 70 aastat tagasi sääl puu all. Nii on kokkuvõttes see lugu... RKM II 76, 811–843 – J. Laul (1933).

Jakob Laulul mõlkus meeles ka kohaliku muuseumi asutamine. Seda kinnitab tema vastus muinsuskaitseinspektsioonile 20. IX 1936. aastal. Jutt oli

118

!""#$%&$'(")"#**%%%++1 -+).+)+/%%%+-0/1 ohvrikivist,3 mis oli Laulu käes hoiul, kuid mida ta ei soovinud muinsuskaitsele loovutada enne, kui selle kohta käiv pärimus oli ümbruskonna inimestelt kokku kogutud. Samuti teatas ta, et on asunud korraldama kohalikku muuseumi, kus eksponeeritaks ümbruskonnast kogutud vanavara Pidulat külastavatele turistidele. Omakultuuri pärandi jätmist kohapeale põhjendas ta sellega, et järeltulevatel põlvedel on esmaõigus esivanemate pärandusele ja neilt ei tohi ära võtta võimalust seda tundma õppida vahetult oma kodukandis. Samas aga kinnitas ta, et kogud on uurijatele avatud kohapealseks uurimistööks. Veel põhjendas ta vanavara kohapeal hoidmist sellega, et ilma selleta kaoks temal ja tema kaastöölistel huvi edasiseks kogumiseks ja kohaliku materjali läbi- töötamiseks. Ta ei tahtnud olla ainult koguja, vaid ka uurija-töötleja: kirjas nimetab ta ennast arhivaariks. Oma toetajatena nimetas Laul looduskaitse- inspektorit ja etnoloog Gustav Ränka. Viimane oli teda külastanud ja muuseumi idee heaks kiitnud. See plaan ei oleks kindlasti meeldinud Oskar Looritsale, kes soovis luua ühtset keskarhiivi, mis koondaks kõik olemasolevad rahvaluulekogud. 1935. aastal Lundis toimunud muinasjutu-uurijate kongressil tegid ERA kollee- giumi esimees Walter Anderson ja arhiivi juhataja Oskar Loorits ettepaneku võtta vastu nende poolt väljatöötatud resolutsioon rahvaluulearhiivide kohta. Mitme provintsiaalarhiiviga Rootsi delegaadid kritiseerisid teravalt lokaal- arhiivide vajalikkuse eitamist, kuid vaatamata nende vastuseisule kinnitati see idealistlik ühearhiiviliste maade mõõdu järgi tehtud resolutsioon. Andreas Kalkun on kirjutanud: „Resolutsiooni taga peitub ilmselgelt utoopiline idee folkloristide kontrollile allutatavast rahvaluulekogumisest ja ühte koondatud rahvuslikest rahvaluulekogudest, mille üheks eelduseks on mõistagi rahvus- riigi olemasolu. Usk ühtsesse, tsentraliseeritud ja rahvuslikku arhiivi pani ERA juhataja astuma samme ka kodumaal asjaarmastajate isiklikus omandis olevate rahvaluulekogude koondamiseks ning ERA-le võimaliku konkurentsi pakkuvate algatuste elimineerimiseks” (Kalkun 2011: 221). Laulu kirja lugedes tekib sama küsimus, mille Andreas Kalkun esitas oma doktoritöös, pidades silmas Samuel Sommeri kogude saagat: kelle oma on seto pärimus (Kalkun 2011: 224–234)? Jakob Laulu puhul – kellele kuulub Kihel- konna rahvaluule, Muhu Madli pärimus? Kas ennekõike kohalikele inimestele või kogu eesti rahvale? Või koguja Jakob Laulule? Laul ei tahtnud oma eluajal Muhu Madli kohta kogutut loovutada arhiivile, enne kui oli sellele elu sisse puhunud. Tema töö jäi pooleli, ent „Muhu Madli muumia” lebab nüüdseks ERA-s kenasti „palsameerituna oma sarkofaagis” ja meil on võimalus teda arheoloogi kombel tundma õppida.

Rahvavalgustaja, müüdilooja, näitekirjanik

Folkloristi ja usundiuurijana ei saa ma kinnitada Jakob Laulu väidet, nagu oleks Madli olnud Saaremaa tähtsamaid muinastüüpe – temaga seotud muistendeid pole kuigi palju võrreldes teiste Saaremaal tuntud ja nimepidi nimetatud libahuntide ja muude lugudega. Madli muistendite levik oli pigem lokaalse

3 Ilmselt polnud siiski tegu ohvrikiviga (kinnismuistis), vaid mingi väiksema kiviga, mida Laul seostas ohverdamisega. Pigem võis see olla tuluskivi e tulekivi, millele mõned teadla- sed on omistanud seotust viljakusmaagiga. Vt selle kohta: Kriiska, Tvauri 2002: 149.

119

!""#$%&$'(")"#**%%%++5 -+).+)+/%%%+-0/1 iseloomuga, enamasti olid need üles kirjutatud Kihelkonna ümbruskonnast. Kindlasti jäävad need alla Suure Tõllu lugude rohkusele ja ka kohamuisten- ditena on viimase visatud kivid ja jälgedest tekkinud allikad hoopis tuntu- mad kui Muhu Madli mänd. Ka rahvajuttude uurija Mare Kalda ei maini oma Saaremaa jutupärimuse käsitluses lugusid Muhu Madlist (Kalda 2002). Mis puutub tähtsusesse, siis seejuures võib reservatsiooniga mõelda, et kvantitatiivsus pole ainus kriteerium selle mõõtmisel ning tuleb möönda, et kui silmas pidada erakordsust ja dramaatilisust, siis selles oli Laulul õigus. Madli loos on palju enam müstikat ja traagikat kui teistes säärastes reaalse- te tegelastega libahundimuistendites. Tuleb tunnistada, et Laul oli Madlist müüdi kokkuseadmisel ja suulisel propageerimisel osav ja mõjukas, sest kuidas muidu tema jutustatu nii paljudele inimestele kuni surmatunnini meelde jäi. Kuid sama andekas polnud ta paraku kirjamehena. 1933. aastal teatati Saaremaa lehes, et Jakob Laulul on valmimas uus algupärane näidend Muhu Madli traagikast, kus tutvustatakse ka nõidumissõnu ja kombeid (Näidend Muhu-Madlist 1933: 5). Autor tutvustas oma kavatsust ka Matthias Johann Eisenile ning palus viimasel saata talle hundisõnu ja hundiks muundamise taigu.4 Eiseni 1894. aastal ilmunud populaarses rahvajutukogumikus „Kolmas Rahwa-raamat” oli avaldatud küll kaks libahundilugu, aga polnud hundisõnu. Eiseni vastust Eesti Kultuuriloolises Arhiivis Jakob Laulu kirjavahetuste hulgas ei ole, kuid näib, et soovitud hundisõnad ja tembud ta hankis, kuid mitte enam Madlile, vaid hoopis Hüti Hädile. Miks kangelannast sai Hädi, kuigi esialgu oli plaanis kirjutada Madlist? Uurisin Kihelkonna kirikumeetrikaid ja vallaelanike nimekirju. Nimi Hädi oli Kihelkonnal XIX sajandi esimesel poolel levinum kui Madli. Võib-olla ajendas autorit kaalutlus, et ümbruskonnas tuntud naisenimi lisanuks näidendi olus- tikule tõetruud tausta ja muutnuks selle publikule vastuvõetavamaks? Teine, ja võib-olla kaalukam põhjus võis olla see, et Laul hakkas kahtlema oma näi- ,"(,%'&*?*(,*$+,'#K@""'*1-+2D/*#'H*'&*#+$*$+,'J.1&1../%'*+$"($#+#"#='_/(.1,' Liivi novelli ilmumine 1931. aastal muutis tema ülesande samuti keeruka- maks: kirjanik oli oma novellis ju olulisema Laulu jutustatust ära trükkinud. Laulule endale jäid Madli lugudest vaid riismed, millele ta lisas kohalikku Saaremaa ja muudki (libahundi)pärimust. 1934. aastal valmiski tal kolme- vaatuseline laste- ja noorsoonäidend „Viimne libahunt ehk kõmmkasukas”. Näidend oli mõeldud peamiselt vabaõhuetendusteks, aga sobis ka lavaette- kandeks. Saatesõnas kirjutas autor:

Veel küllalt leiame külades, vanema ja noorema põlve kaasaegsete juures ebausu pooldamist, olgu haiguste arstimisel, karja saatmisel, looma ostmi- sel, põllutööl, laste kasvatamisel, perekonna pidudel jne. – tihti liialtki. [---] „K õ m m k a s u k a s” püüab enam-vähem õilsa targast-vanaeidega valgus- tada nõiduse tühjust juba välistes vigurites.... (Laul 1934: 1–2).

Nagu saatesõnast ilmneb, on näidendi sõnum rahvavalgustuslik, suunatud ebausu vastu ja ebaõigluse all kannatanud inimeste kaitseks, kelleks olid erakuna metsamajakeses elav teadjanaine Hüti Hädi (à la Muhu Madli) ja tema ülekohut kannatanud leidlapsest kasvandik Ruudu. Mõlemal lasus libahundi vari. Tüdrukut kaitses kõmmkasukas, mille talle ristimispäeval

4 EKLA, f 24, m 6 : 9. J. Laulu kiri M. J. Eisenile. 6. VIII 1931.

120

!""#$%&$'(")"#**%%%+,. -+).+)+/%%%+-0/1 kinkis üks kerjusnaine. Viimane osutub näidendi lõpus tema pärisemaks, kes oli lapse ühe talu ukse taha jätnud, sest pidi end tagakiusamise pärast var- jama. Kasukas kaitses Ruudut otsekui talisman ning andis talle tarkust, aga samas eristas teda teistest – vedas teda metsa poole... Ruudu sõnad juba täis- kasvanud neiuna olid: „Elan nagu hunt, olen nagu inimene” (Laul 1934: 63). Osa näidendi tegevustikku toimub Muhus, osa Pidulas. Autor on põimi- nud näidendi faabulasse erinevate libahundimuistendite motiive. Oskuslikult on tegelaste kõnesse pikitud saarlaste huumorit ja tabavaid rahvapäraseid väljendeid. Tegu on rahvaliku näitemänguga, mis sobis hästi Laulu kaasaega. Tookordsed etendused olid vägagi populaarsed, nagu Jakob Laulu õpilased veel vanuigi meenutasid. Kahjuks vajus näidend üsna pea unustusehõlma, nagu ka selle autor ja lavastaja. Kuid näidendi käsikiri on Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus olemas.

Jakob Laulu saatus

Jakob Laul nägi ilmavalgust XIX ja XX sajandi vahetusel pärisorjusest va- banenud taluperes. XX sajandi alguses sai Eestist iseseisev riik. Noorest ja isamaalisest mehest sai oma kodukandis koolmeister ja rahvavalgustaja. Tü- tar Juta Tõkmann tutvustas Rudolf Põldmäele 1958. aastal lühidalt oma isa elukäiku:

B"+8C(D"-/(,?#&%,(<=()"%/(:EFF=("",*"/(G%@'/+8##"(1"//",(H".-)0%,"(",-#- duses Virita külas Pae talus. Õppis Kehila külakoolis, hiljem Kihelkonna +%@'/+8##"+88/%,3(+-,(+I,*'$(J=(G#"4,(8/%(04'*"."+,=(D"-/(@"++",(:E("",*"- ,'/*(+88/%04'*"."+,(H".-)0%,"(+88/%,=(K%/.')(/2+,(H%&-/",,'3(8/%(,'"/(:<("",- tat. Oli kirjandusehuviline, kirjutas ise näidendeid ja muid asju, trükis ei ole ilmunud. Ajalehes kirjutas alati, armastas satiiri, „Meie Maas” kirjutas Taavi nime all, kirjutas kohapealseid sõnumeid, vist 1939. aastal määrati Pärsamaa Pamma kooli juhatajaks, oli ka nõukogude aja seal. Sakslaste tulekuga areteeriti, süüdistati kõnede pidamises. Lasti maha Kingissepas 13. aprillil 1942. Oli kohapeal ka loomavelskriks. RKM II, 74, 91/3 (1) – R. Põldmäe < Juta Tõkmann, s Laul, 32 a (1958).

Mujal on Juta Tõkmann kirjutanud, et Pidulast lahkuti 1940. aastal (Tõk- mann 2005: 327). Sama on väitnud tema vend Venno Laul. Seega, tõenäoliselt 1940. aastal pidi Jakob Laul lahkuma oma kodust Pidulast, mida ta oma kõnes oli nimetanud muinasesemete ja mälestuste maaks. Kas omal tahtel või sunni- viisiliselt pidi ta jätma selle, mis oli elus saavutanud, ning asuma mujale – Leisi valda Pamma algkooli juhatajaks. Pole teada, kui meelepärane uus koht talle oli, igatahes ei saanud ta seal kuigi kaua ametis olla. Saksa okupatsiooni ajal nähti uut kooliõpetajat vaenlasena, valel poolel ol- nuna. Võib-olla leidus ka mõni kohalik pahatahtlik pealekaebaja. Jakob Laulu hukkasid sakslased 1942. aastal. Ta oli alles 43-aastane, veel täies elujõus mees. Jakob Laulu õpilased, kellele ta oli vaimseks teejuhiks ja eeskujuks, kandsid õpetaja sisendatud aadet kuni surmani ja jagasid seda teistega. Julius Mark meenutas 94-aastasena Jakob Laulu 110. sünniaastapäeva puhul 2009. aastal Saarte Hääles oma õpetajat: 121

!""#$%&$'(")"#**%%%+,+ -+).+)+/%%%+-0/1 1923. aasta sügisel tuli ta Pidula algkooli juhatajaks ja töötas seal 16 aastat. Palju aastaid ilmusid kohaliku ajalehe veergudel Pidula Taavi nime all tema kirjutatud vested ja sõnumid, mida külas huviga loeti. Laul asutas Pidulas maanoorte ringi, mis oma tegevusega oli üks tuntumaid Saare- maal. Korraldas mitmesuguseid loenguid ja kursusi, lavastas näitemänge, tegi näitusi ja erinevaid võistlusi. Palju käidi ekskursioonidel. Ta oli suur rahvaluule koguja ja õhutas oma õpilasigi sellega tegelema. Pidulasse asutas ta veel tuletõrjeühingu ja oli Pidula masinatarvitajate ühisuse mõtte algataja (Mark 2009).

Lõpetuseks

Tundub, et Jakob Laulul kirjamehe ja müüdiloojana terendas silme ees soov rahvapärimuses ambivalentsest või pigemini negatiivse märgiga libahundi- naisest, Muhust pagenud Madlist vormida sotsiaalse ebaõigluse ja ebausu pärast kannatanut, positiivset dramaatilist kangelannat, nagu see oli õnnes- tunud August Kitzbergil. Laul asetas Madli, kes oli pärimuse järgi metsas elav kerjusnaine, ent samas ka üleloomulike võimetega inimene, kujumuutja, libahunt, lisaks veel väega teadjanaine, kel oli rahva hulgas tervendaja kuul- sus, Saaremaa Suure Tõllu kõrvale ja ülendas tähtsuselt samale tasemele. Tagatipuks ülendas ta oma retoorikas Muhu Madli „Saaremaa tähtsaimaks muinastüübiks”. Peab nentima, et see ideevälgatus võib olla küll geniaalne müüdiloomisena, ent rahvaluuleteaduse seisukohast siiski liialdus. Kriitika- le vaatamata väärib Laulu kui rahvaluule töötleja ja populariseerija tegevus esiletoomist: ta äratas ellu mälestuse Muhu Madlist ning oli tema müüdi sün- ni juures ämmaemandaks. See müüt nagu lapski elab edaspidi ämmaemanda tahtest sõltumatut elu – ta kas kasvab, saab täiskasvanuks või hääbub.

Arhiivid

EAA = Eesti Ajalooarhiiv EKLA = Eesti Kultuurilooline Arhiiv ERA = Eesti Rahvaluule Arhiivi rahvaluulekogu 1927–1944 RKM = Riikliku Kirjandusmuuseumi rahvaluulekogu Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluuleosakonnas

Kirjandus

Eesti murded VII. Saarte murde tekstid. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2002. H i n r i k u s, Rutt 2003. Oskar Looritsa kirjad Hugo Salasoole. – Tuna, nr 1, lk 104–110. J a k o b s o n, Carl Robert 1870. III. Nõia-usk ja nõia-protsessid. – Kolm isamaa kõnet. St. Peterburg. K a l d a, Mare 2002. Rahvajutud. – Saaremaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 534–542.

122

!""#$%&$'(")"#**%%%+,, -+).+)+/%%%+-0/1 K a l k u n, Andreas 2011. Seto laul eesti folkloristika ajaloos. Lisandusi represen- tatsiooniloole. (Dissertationes folkloristicae Universitatis Tartuensis 18.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o r b, Anu 2002. Kogumistööst. – Saaremaa 1. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 509–513. K r i i s k a, Aivar, T v a u r i, Andres 2002. Eesti muinasaeg. Tallinn: Avita. L a u l, Jakob 1934. Viimne libahunt ehk kõmmkasukas. 3. vaatusline laste- ja noorsoonäidend. Käsikiri Tallinna Ülikooli raamatukogu baltika osakonnas. L i i v, Arnold 1931. Muhu Madli. – Kodu, nr 21, lk 648–651. L o o r i t s, Oskar 1928. Liivi rahva usund. III köide. Tartu: [Tartu Ülikool]. L o o r i t s, Oskar 1932. Usund ja vaimulaad. [Tartu: K. Mattiesen.] L o o r i t s, Oskar 1949. Grundzüge des estnischen Volksglaubens. Bd. I. Lund: C. Blom. M a r k, Julius 2009. Jakob Laulu meenutades. – Saarte Hääl 2. V (www.saarte- haal.ee/2009/05/02/lugeja-kiri-jakob-laulu-meenutades). M a r t i n, E. 1932. Muhu Madli mänd Saaremaal. – Eesti Mets, nr 12. N a a b e r, Enda 1998. Muistendeid ja legende Saare- ja Muhumaast. Kuressaare. Näidend Muhu-Madlist 1933. – Meie Maa 17. VI, nr 67. P e i t, Ella 1932. Muhu-Madli mänd Pidulas. Puu, millel elutsenud inimene-libahunt. – Meie Maa 7. VII, nr 74. R o s e n b e r g, Tiit 2013. Vabadikeküsimus Liivimaal 19. sajandi esimesel poolel. – T. Rosenberg, Künnivaod. (Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad IX.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 143–147. R u l l i n g o, Ago 2001. Muhumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Tallinn: Eesti Entsüklo- peediakirjastus. Saaremaa 1934 = Saaremaa. Maadeteaduslik, majanduslik ja ajalooline koguteos. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts. T õ k m a n n, Juta 2005. [Elulugu.] – Saarlaste elulood III. Kuressaare: Tallinna saarlaste ühendus. V ä h i, Tiina 2008. Libahundiuskumused arhailise tavaõiguse ja moraali kontekstis. – Ajalooline Ajakiri, nr 1/2, lk 101–154.

The genesis and development of the legend of Madli of Muhu: On the enlightening activities of Jakob Laul, schoolmaster of Pidula

Keywords: Saaremaa, tradition of the werewolf, collection of folklore, Jakob Laul, Madli of Muhu, legend creation

The legend of Madli of Muhu was introduced to public at large in the 1930s as a result of the activities of Jakob Laul, who taught school in Saaremaa. Madli was an old woman who had escaped to Saaremaa from a small island called Muhu. She was known as a healer who led a secluded life in the woods, living on alms and on whatever nature had to offer. Due to her untraditional lifestyle she was also reputed to be a werewolf. Madli was told to have lived in a tree. The pine associated with her name was still there in the 1930s. On the initiative of Jakob Laul the tree became one of the most popular sights of Kihelkonna parish. Based on that tradition, writer

123

!""#$%&$'(")"#**%%%+,- -+).+)+/%%%+-0/1 Arnold Liiv authored a short story „Madli of Muhu”. In 1934 Jakob Laul released a children’s play based on the same material, while the life of the protagonist (Hüti Hädi) shares several traits with the fate of Madli. Jakob Laul is worth remembering as a patriot of his vernacular culture, who revived and popularized local tradition to the end of creating a legend. Today the pine tree is gone and without the tangible object there are not many left who remember the place or the story. However, owing to Jakob Laul’s effort Madli’s story has survived in the Estonian Folklore Archives, where the written recordings are available to anyone interested.

Tiina Vähi (C=( :F

124

!""#$%&$'(")"#**%%%+,/ -+).+)+/%%%+-0/1 SAKSA JUURTEGA ASULANIMED EESTIS

TIINA LAANSALU, MARIT ALAS, MARJA KALLASMAA

1. Sissejuhatus

ks eesti keelt enim mõjutanud keeli on saksa keel, mis on olnud eesti keelega tihedas kontaktis juba keskajast peale. Alates XIII sajandi al- Ügusest kuni XX sajandi alguseni elas Eesti alal eestlaste hulgas ka saks- lasi, kes olid valitsevaks kihiks. Nii oli XIX sajandi lõpuni ametlik suhtlus- keel saksa keel (XVI sajandini keskalamsaksa, hiljem ülemsaksa), eesti keelt kõneles eelkõige talurahvas. Sellises pikka aega kestnud kontaktis avaldasid mõlemad keeled vastastikku teineteisele mõju, mille ilminguid võib märga- ta nii üldkeeles kui ka kohanimedes. Eesti kirjakeeles on suurim just saksa päritolu laenude hulk, moodustades ligi viiest tuhandest tüvest umbes 20 % (Metsmägi jt 2013: 315, 325–326). Laenulisest üldsõnavarast pärit kohanimed jäävad käesolevas käsitluses aga kõrvale. Töös on vaadeldud just neid nimesid, mis on laenatud otse, üldkeele vahenduseta. Kohtade nimetamist on väga palju mõjutanud isikunimed – on ju tavaks olnud nimetada kohti nende omanike järgi (tekivad nn possessiiv- ehk oman- dusnimed). Eesti praegusaegsed asulanimed on tihti välja kasvanud kunagi- sest mõisanimest, millest enamiku moodustavadki needsamad possessiivnimed (Uustalu 1968: 734). Suur osa asustusnimedest on aga algselt lähtunud hoopis (enamasti talupoja) eesnimest. Eestis käibinud eesnimedest on paljud saksa keelest juba muganditena laenatud. Et eesnimelise päritoluga laennimede lähtekeelt on sageli keeruline või isegi võimatu tuvastada, neid siinses artiklis samuti ei käsitleta. Eesmärk on pöörata tähelepanu sellele, millised eesti asulanimed on keelekontakti tulemusena lähtunud saksa keelest, täpsemalt mõnest saksa perekonnanimest või apellatiivist, ja välja selgitada, missugused on olnud laennimetüübid ning mil viisil on laennimesid eesti keelde üle võetud. Uurimuse materjal pärineb praegu koostamisel oleva „Eesti kohanimeraamatu”1 elektroonilisest andmebaasist. Asulanimeartikleid on sellesse etümoloogi- lisse sõnastikku kavandatud 91 % kõigist nimeartiklitest.

1 „Eesti kohanimeraamat” (EKNR), projekt 2009–2013, projektijuht Peeter Päll. EKNR-i andmebaas sisaldab 6062 eesti toponüümi, esitatud on ametlikud asulanimed, samuti osa mitteametlikest külanimedest ning üksikuid loodusnimesid. Materjali läbitöötamise ajaks oli kohanimeraamatu veebiliideses koostatud ca 3/4 märksõnastikust. EKNR-i kohanime- artiklid sisaldavad etümoloogiat, nimeobjekti kujunemislugu jm andmeid, sh kohakäändeid, nimevariante, viipenimesid, nimepärimust jne. Artiklite autorid: Marit Alas, Marianne Blomqvist, Enn Ernits, Mariko Faster, Marje Joalaid, Marja Kallasmaa, Arvis Kiristaja, Marge Kuslap, Tiina Laansalu, Karl Pajusalu, Valdek Pall, Fred Puss, Peeter Päll ja Evar Saar. 125

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 125 31.01.14 13:49 2. Keelekontaktidest

Igasuguse keelelise mõjutamise eelduseks on tihedad kontaktid kahe keele kandjate vahel. Keelelise mõjutamise käigus on võimalik laenata ükskõik missugust keeleomadust (Thomason, Kaufman 1991: 14). Kohanimi on keele osa, mis on väga tugevalt mõjutatud keelevälistest teguritest. Vajadus kohanimede HD/"1"'#F1$+G'%(%)"#$"'&.))+(%&*$#%..(%$*/G"#$')%(-%$'&.E$*'%,"($%0$#""/%,*=' See on oluline faktor ka kohanimede laenamisel: laennime tekkeks ei piisa vaid kahe kultuuri vahelise kontakti olemasolust, peab olema ka vajadus teatud kohale viidata.

3. Kas kohanimed vajavad semantilist tähendust?

Ei ole võimalik üheselt öelda, kas kohanimi peab kasutaja jaoks tähendust omama või ei. On väidetud, et nimel ei pea kasutaja jaoks äratuntavat semantilist tähendust olema, kuna kohanime eesmärk ei ole kohta kirjeldada, vaid seda teistest samaliigilistest eristada – st nimed on nagu sildid, mis tä- histavad keeleväliseid objekte ja seega ei oma tähendust (loe lisaks nt Ainiala jt 2012: 14). Ka Peder Gammeltoft kirjutab (2007: 481), et kohanimi ei pea ilmtingimata kandma kasutaja jaoks tähendust samal viisil kui muud keele- üksused. Ta toonitab aga, et siiski ei ole kohanimed üksnes juhuslike hääliku- te kombinatsioonid – kõigil kohanimedel on lingvistilise entiteedi lähtekoht, mis kirjeldab ühel või teisel viisil vastavat referenti. Niipea, kui see lingvistiline entiteet hakkab tähistama vaid üht konkreetset kohta, see kinnistub ja kaotab oma monoreferentsiaalsuse tõttu apellatiivse tähenduse, ehk teisi sõnu konnotatsioonist saab denotatsioon. Monoreferentsiaalse olemuse tõttu on kohanimesid võrreldes teiste keeleüksustega ka lihtsam ühest keelest teise üle kanda. Kohanimi on vaid konkreetset kohta tähistav termin, millel ei pruugi sihtkeeles vastavat korrespondenti olla. Nii laenataksegi kohanimesid tihti samal põhjusel kui nt tehnoloogilisi uuendusi puudutavat sõnavara, mille kohta sihtkeeles vastavad terminid puuduvad (Weinreich 1974: 56). Neid laenatakse, kuna nende järele on konkreetses suhtlussituatsioonis tarvidus. Lisaks laenatakse nimesid ka nendele kohtadele, millel on nimi juba olemas. Selleks võib tõuke anda koha enese muutumine, mingi märkimisväärne sünd- mus või elulaadi muutumine (Ainiala 2002: 933). Eesti külanimede puhul on muutuste sagedaseks ajendiks olnud küla juurde mõisa rajamine või mõisa- omaniku vahetumine. Muutus on olnud piisavalt oluline, nii et nimekasutajad on tundnud vajadust asendada senine nimi uue ja informatiivsemaga. Tavali- selt on niisugused nimevahetused toimunud järkjärguliselt: mõnda aega on rööpnimedena kasutusel nii uus kui ka vana nimi, kuni endine nimi peab uuele teed andma (Alas 2012: 363). Eelnevalt tutvustatud kohanime sildilisusele ja semantilise tähenduse ebavajalikkusele mõneti vasturääkiv tendents on aga kohanimede kasutajaile iseloomulik püüd läbipaistmatuks jäävaid kohanimesid lahti mõtestada ja neile kaasaegses keelekasutuses arusaadavaid tähendusi anda. Nime läbipaist- matus tähendab, et nimi kaotab kas aja jooksul või laenuliku iseloomu tõttu oma esialgse tähenduse ning tundub lihtsalt arbitraarne ehk motiveerimata sõna. Et nimele taas semantilist tähendust omistada, hakkab tööle rahvaetü- moloogia, mille abil eemaldab keelekasutaja nimelt arbitraarsuse (Radding,

126

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 126 31.01.14 13:49 a"#$"/(' 8B5B7' U6cbU6]<=' R*)*1' *H*1' .(' $"*,*:' "$' (%)%' %,"($%0$#""/%G' &.E$*' vaatamata sellele, kas kasutaja tunneb nimeelementide tähendust või mitte (nt Ainiala jt 2012: 31). Miks siis nimele ikka tähendust otsitakse? Ühe vas- tusevariandina võiks kõne alla tulla, et semantiliselt mõtestatud nimesid on parem meeles pidada ning olemasoleva keelestruktuuriga siduda. Rahvaetümoloogiat kui nähtust, mis arusaamatule häälikjärjendile uue tähenduse loob, ei põhjusta keele üldsõnavara foneetilised muutused, vaid keelekasutaja keeletaju. Rahvaetümoloogia tähendab nime reinterpreteeri- mist. Taani nimeuurija Vibeke Dalberg nendib, et rahvaetümoloogia ei olegi päris täpne termin, kuna tema meelest tuleks seda nähtust vaadata kui funkt- sionaalset, mitte etümoloogilist arengut. Keelekasutajatel on tendents de!if- reerida kuuldud järjendit omaenda lingvistilise normi alusel, mistõttu võidak- se arusaamatu nimi panna (endale seda tegevust teadvustamata) normiga sobima, muutes pisut selle kuju, nii et tähendus muutub arusaadavaks (Dalberg 2008: 83). Ka Valdek Pall (1977: 41–42) on kirjeldanud rahvaetümoloogiat kui püüdu teha nimi tarvitajale arusaadavaks, olles nõnda nimekomponentide lühenemisele vastupidiseks tendentsiks. Nime arusaadavaks tegemiseks või- dakse nimes asendada mõni aktiivsest keelekasutusest kadunud sõna tuntu- ga. Marja Kallasmaa sõnul (1995: 764) on rahvaetümoloogia osa kohanimedes võinud olla suurem kui tavaliselt arvatud, kohanime muutumine võib sageli olla järjestikuste rahvaetümoloogiate rida. Mõju on suurem seetõttu, et rahva- etümoloogiliste muutuste tuvastamine vanemates nimedes on võimalik vaid kirjalike allikmaterjalide olemasolu korral. Kohanimede mugandamine on Palli sõnul rahvaetümoloogiale sarnase mehhanismiga. Võõrast päritolu kohanimed mugandatakse tihtilugu keele foneetilise struktuuriga, nagu seda tehakse ka apellatiivide laenamisel (Pall 1977: 42; vt ka Laansalu 2012: 181–182).

4. Laennimed

Laennimi on nimi, mis on laenatud ühest keelest teise. Tavaliselt võetakse laennimed sihtkeelde üle neid olemasolevate nimede põhjal foneetiliselt ko- handades või tõlkides (Ainiala jt 2012: 95, 97). Läbitöötatud nimematerjali põhjal on võimalik üldistades öelda, et neid laenulisi nimesid, mis on lähtunud saksa perekonnanimest või apellatiivist, on eesti asulanimede hulgas umbes 4 %. Sinna hulka on arvatud ka oletusliku etümoloogiaga nimed. Laennimesid on kahte tüüpi: 1) nimi on mugandatud tulemkeele fonoloo- gilisse struktuuri sobima; 2) nimi on tõlgitud. Mugandamine ehk foneetiline kohandamine on kõige tüüpilisem laenamise vorm. Muganduses võetakse üle nime foneetiline kuju, tõlkes nime tähendus (Pitkänen 2007: 13). Nimed saavad olla mugandatud kas täielikult, epeksegeetiliselt või osaliselt (Ainiala jt 2012: 97). Epeksegeesiks nimetatakse nime struktuuri muutumist, juhul kui nimele on sekundaarse determinandina lisatud koha liiki iseloomustav apellatiiv (Faster 2005: 21; Saar 2008: 41).

127

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 127 31.01.14 13:49 4.1. Täielikud mugandid Täielike mugandite korral on ühe keele nimi mugandatud teise keelde kogu häälikkuju või kirjapildi ulatuses, kusjuures nime algupära jääb äratuntavaks (Päll 1999: 340). Vanemad laennimed võivad olla sedavõrd sihtkeele struktuuriga kohanenud, et võivad praegusele nimekasutajale tunduda eestikeelse päritoluga, eriti juhul kui nime annab foneetilise kuju järgi siduda mõne teadaoleva apellatiiviga. Siit johtub täielike mugandite kaksikjaotus: 1) puht- häälikulised mugandid; 2) häälikulisel alusel rahvaetümoloogiat sisaldavad mugandid. Esitagem siinkohal näiteid mõlema rühma kohta. Puhthäälikulised mugandid:

Esna (küla, Pee) < sks perekonnanimi (edaspidi: prkn) Essen Haabersti (Tallinna asum) < sks Habers Hof ’kaer’ + ’mõis’ Heimtali (küla, Pst; mitteam küla, Urv) < sks Heimthal ’kodu’ + ’org’ Juhkentali (Tallinna asum) < sks prkn Jauch + Thal ’org’ Kilingi-Nõmme (linn, Saa) < sks prkn Schilling Laatre (alevik, San; küla, Hls) < sks prkn Plater Lasputre (mitteam küla, Pai) < sks Flaschenfutter ’pudel’ + ’täide, sööt’ Liismiti (mitteam küla, Kan) < sks Kleinschmidt ’väikeste asjade sepp, peentöösepp’ Pilguse (mitteam küla, Khk) < sks prkn Bellingshausen Pilkuse (küla, Ote) < sks prkn Bellingshausen Purdi (küla, Ann) < sks prkn Burt Reina (küla, Pöi) < sks prkn Treyden Sindi (linn, Tor) < sks prkn Zinten Taali (küla, Tor) < sks prkn Stahl Ungru (mitteam küla, Rid) < sks prkn Ungern-Sternberg Valdeku (endine Tallinna asum) < sks Waldeck ’mets’ + ’nurk’ Valtu (küla, Rap) < sks Waldau ’mets’ + ’jõeäärne’ Veibri (küla, TMr) < sks prkn Zweyberg Voka (alevik, Jõh; küla, Jõh) < sks prkn Fock Voltveti (mitteam küla, Saa) < sks prkn Wolffeldt

Häälikulisel alusel rahvaetümoloogiat sisaldavad mugandid:

Aaspere (küla, Hlj) < sks prkn Hastfer; vrd ee aas + pere Ingliste (küla, Juu) < sks prkn Engdes; vrd ee ingel : ingli + kohanimelõpp -ste Kaarepere (küla, Pal) < sks prkn Scharenberg; vrd ee kaar : kaare + pere Kantsi (küla, Muh) < sks prkn Gans/Gansz; vrd ee kants : kantsi Kapi (küla, Muh) < sks prkn Kappen/Keppen; vrd ee kapp : kapi Kulina (küla, VJg) < sks prkn Kuddelen; vrd ee kulin : kulina Küti (küla, VJg) < sks prkn Schütte; vrd ee kütt : küti Lindi (küla, Aud) < sks prkn Linten; vrd ee lint : lindi Luua (küla, Pal) < sks prkn Luden; vrd ee luud : luua Norra (küla, Koe) < sks prkn Knorring; vrd ee Norra Partsi (küla, Plv) < sks prkn Bartsch; vrd ee murdeline parts : partsi ’part’ Riisipere (alevik, Nis) < sks prkn Riesebiter; vrd ee riis : riisi + pere Räni (alevik, TMr) < sks prkn Renni; vrd ee räni Tondi (Tallinna asum) < sks prkn Dunte; vrd ee tont : tondi Vetepere (küla, JMd) < sks prkn Wedtberg; vrd ee vesi : pl gen vete + pere 128

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 128 31.01.14 13:49 4.2. Epeksegeetilised mugandid Mugandatud laennime plussiks on kakskeelses ühiskonnas see, et mõlemas keeles kasutatud kuju on üksteisega lähedane ja seega on kerge aru saada, et nad mõlemad tähistavad ühte ja sama kohta. Miinuseks on, et mugandatud nimekujus hägustub koha tüüpi iseloomustav liigisõna. Mõnel juhul on see asjaolu tinginud, et mugandnimele lisatakse uus, epeksegeetiline liigisõna (Pitkänen 2007: 14–15). Et eesti asustusnimed on oma olemuselt elliptilised (kohanimede elliptilisusest loe lähemalt nt Kallasmaa 2005: 19–21), ilmneb epeksegees neis vaid teatud kontekstis. Determinant lisatakse ainult siis, kui koha liiki on vaja rõhutada või täpsustada. Niisuguseid näiteid esineb väga vähe, saksa keelega saab siduda näiteks järgmist:

Hosby küla (küla, Noa; küla, Vor) < sks Hof ’mõis’ + rts by ’küla’ + ee küla

4.3. Osalised mugandid Ka osalisi mugandeid tuleb ette harva. Nende puhul on esimene nimeosa mugandatud ja teine nimeosa tõlgitud (Pitkänen 2007: 15). Näiteks:

Liutsepa ~ Luitsepa (endine küla, Hel), Lüütsepa (küla, Rõu), Lüütsepä (küla, Rõu) < asks lüttschmidt (= sks Kleinschmidt) ’väikeste asjade sepp, peentöösepp’; lütt- > lüüt- (muganenud), -schmidt > sepp : sepa (tõlgitud)

4.4. Tõlkelaenud Võrreldes sellega, kui sage on olnud nimede häälikuline kohandamine, on kohanimesid tõlgitud väga harva. Iga nime võib laenata kui häälikulist mugan- dust, tõlkimisel on aga mitmeid piiranguid. Esiteks, tõlkida saab vaid neid nimeosi, mis on nimekasutajale mõistetavad, läbipaistvad. Teiseks peab nime- kasutajate kogukonnas olema inimesi, kes mõlemat keelt piisavalt oskavad ning on võimelised neid nimesid tõlkima. Peale selle on tõlkelaenude puhul sageli probleemiks ka lähtekeele väljaselgitamine, vastupidiselt mugandatud nimedele, mille laenamise suunda on lihtne määrata (Pitkänen 2007: 15–16). Tõlkelaenude keelelist algupära on võimalik näidata vaid siis, kui lähtekeelne nimi on samuti teada (Päll 1999: 340). Nii ongi järgmistes näidetes märgenda- tud küsimärgiga need, mille tõlkimise suund ei ole päris kindel.

?Häädemeeste (alevik, Hää) < sks Gude man ’aadlik’; ee hää : pl gen hääde + mees : pl gen meeste ?Kassisaba (Tallinna asum) < sks Katzenschwanz ’kassi saba’; ee kass : kassi + saba Merimetsa (Tallinna asum) < sks Seewald ’meri’ + ’mets’; ee meri + mets : metsa Valgevälja (küla, Rid) < sks Wei"enfeld ’valge väli’; ee valge + väli : välja

4.5. Järeldusi – Mugandid võivad kujult liituda juba olemasolevate kohanimesarjadega (nt la-, ste-, ma(a)-, pere- või vere-lõpulised nimed).

129

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 129 31.01.14 13:49 – Võõrnimealgulised helilised klusiilid on muganemisel asendatud helitu klusiiliga. – Alamsaksa sõnaalguline sch- [sk-] on eesti mugandnimedes andnud vasteks k-. – Sõnaalguline konsonantühend ei ole eesti keelele algupäraselt omane, see- tõttu on mugandatud nimede esisilbi konsonantühend sageli lihtsustunud. – Eesti keeles puudunud häälik f on saanud muganemisel vasteks p või v. – Mugandamine ei järgi alati kindlaid keelereegleid – see töötab iga üksiku nime puhul erinevalt. Nii on üks ja sama perekonnanimi või apellatiiv või- nud eri paikade tähistajaks muganedes anda erineva lõppkuju (nt Pilguse ja Pilkuse; Liutsepa ja Lüütsepä). – Mugandamine on tõlkimisest tunduvalt enam esinev laenamise vorm. Vaa- deldud laennimedest oli mugandatud 97 % ja tõlgitud vaid 3 % (vt joonist 1). – Vaadeldud laennimede lähtekohaks on valdavalt perekonnanimed, apellatiivist lähtumist esineb harvem.

J o o n i s 1. Mugandatud ja tõlgitud asulanimede jaotumine saksa perekonnanimest või apellatiivist lähtuvate eesti asulanimede hulgas.

130

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 130 31.01.14 13:49 5. Kokkuvõtteks

Eesti praegusaegsete asulanimede hulgas on palju neid, mis on alguse saanud mõnest keelekontaktist. Mõnikord on kohanimes esinev võõrmõju kergesti äratuntav, teinekord, eriti vanemate nimede puhul, võib võõrapärase lähte- kohaga nimi keelekasutajale ekslikult hoopis eesti algupära tunduda. Esialgse hinnangu järgi võib saksa perekonnanimest või apellatiivist läh- tunud nimesid praeguste eesti asulanimede hulgas olla umbes 4 %. Hulganisti on tavamugandeid ehk täielikke mugandeid, harvem tuleb ette epeksegeetilisi mugandeid ja osalisi mugandeid, samuti tõlgitud nimesid. Mugandite ülekaal tuleneb arvatavasti sellest, et foneetiline mugandamine on lihtsaim nime laenamise viis, seevastu nimede tõlkimine on mitmeti keerulisem, sõltudes erine- vatest faktoritest. Suur enamus mugandatud kohanimesid pärineb mõisaoma- niku perekonnanimest, apellatiivist lähtunuid on märkimisväärselt vähem. See tõendab, kui oluline on olnud näidata omandisuhet, st tähistada valdust tema omaniku nime järgi. Nagu öeldud, tundub nii mõnegi algselt keelekontaktist mõjutatud kohanime praegune nimekuju meile omane, eestipärane. Nime ajalukku süüvimi- sel saab aga selgeks, et nimi on kas täielikult või osaliselt olnud võõras ning eestikeelsed nimekasutajad on ta ajapikku omaseks muutnud, võttes selleks tööriistana appi mugandamise ja rahvaetümoloogia, harvem ka tõlkimise. See- tõttu aitab kohanimede diakrooniline analüüsimine keelekasutajail valeetümo- loogiaid vältida ning samuti hoomata keelekontaktide mõju tegelikku ulatust.

M-$%)%,*II&(8#($"@",*"#-&(,%@*6#"#*,''$%*"1(*'"&-,*'')"((QR;;<;;ST,:;(UQ0#"( ."()0%,*'('',*%(,0#"1"$"(."(+8@"#%)'&'(+-.-#')%,'/V(."(W',*%(X'"&-,98#&%(5$"#*( FSLT(UW',*%(*?1'1"$"(&%"+$88#%/%,'&(."("$'""/,'&(,'8,'&V=

Kirjandus

A i n i a l a, Terhi 2002. Why do place names change? – Actas do XX Congreso In- ternacional de Ciencias Onomásticas. Santiago de Compostela, 20–25 setembro 1999. Toim A. I. Boullón Agrelo. A Coruña: Fundación Pedro Barrié de la Maza, lk 931–935. A i n i a l a, Terhi, S a a r e l m a, Minna, S j ö b l o m, Paula 2012. Names in Focus. An Introduction to Finnish Onomastics. (Studia Fennica Linguistica 17.) Hel- sinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. A l a s, Marit 2012. Pöide valla kohanimede muutumine. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 360–372. D a l b e r g, Vibeke 2008. Name and Place. Ten Essays on the Dynamics of Place- Names. Toim ja tõlk G. Fellows-Jensen, P. Gammeltoft, B. Jørgensen, B. Sand- nes. København: Københavns Universitet. F a s t e r, Mariko 2005. Võru- ja Setumaa kohanimede determinandid. Magistri- töö. Käsikiri Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetoolis ning Tartu ülikooli kodulehel. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/727/ faster.pdf?sequence=5/ (23. X 2013). G a m m e l t o f t, Peder 2007. Scandinavian naming-systems in the Hebrides: A way of understanding how the Scandinavians were in contact with Gaels and

131

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 131 31.01.14 13:49 Picts? – West over Sea: Studies in Scandinavian Sea-Borne Expansion and Settlement Before 1300. A Festschrift in Honour of Dr. Barbara E. Crawford. Toim B. Ballin Smith, S. Taylor, G. Williams. Leiden: Brill, lk 479– 496. K a l l a s m a a, Marja 1995. Rahvaetümoloogia ja historismi printsiip onomasti- kas. – Keel ja Kirjandus, nr 11, lk 763–766. K a l l a s m a a, Marja 2005. Estonian Settlement Names. – Settlement Names in the Uralian Languages. (Onomastica Uralica 3.) Toim Sándor Maticsák. Deb- recen–Helsinki, lk 17–33. S * * ( # * 1 +:'O%%(*'8B58='R2"X%0X',"?"1.2)"($#'%('>%%1%'21*X"'(*)"#='b'!"#$%'H*' soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguis- tics, kd 3, nr 1, lk 173–187. M e t s m ä g i, Iris, S e d r i k, Meeli, S o o s a a r, Sven-Erik 2013. Eesti kirjakeele tüvevara päritolu arvudes. – Keel ja Kirjandus, nr 5, lk 313–332. P a l l, Valdek 1977. Põhja-Tartumaa kohanimed. II. Toim Madis Norvik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Valgus. P i t k ä n e n, Ritva Liisa 2007. Finnish-Swedish contacts in Finnish nomenclature. – Borrowing of Place Names in the Uralian Languages. (Onomastica Uralica 4.) Toim R. L. Pitkänen, J. Saarikivi. Debrecen–Helsinki, lk 9–26. P ä l l, Peeter 1999. Muukeelsed kohanimed Eestis. – Eesti rahvaste raamat. Rah- vusvähemused, rühmad ja -killud. Toim J. Viikberg. Tallinn: Eesti Entsüklopee- diakirjastus, lk 340–347. R a d d i n g, Lisa, W e s t e r n, John 2010. What’s in a name? Linguistics, geogra- phy, and toponyms. – Geographical Review, kd 100, nr 3, lk 394–492. S a a r, Evar 2008. Võrumaa kohanimede analüüs enamlevinud nimeosade põhjal ja traditsioonilise kogukonna nimesüsteem. (Dissertationes philologiae esto- nicae Universitatis Tartuensis 22.) Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. T h o m a s o n, Sarah Grey, K a u f m a n, Terrence 1991. Language Contact, Cre- olization, and Genetic Linguistics. Berkeley–Los Angeles–Oxford: University of California Press. U u s t a l u, Koidu 1968. Mõisate ja mõisnike nimedest lähtunud kohanimesid Lõuna-Eestis. – Keel ja kirjandus, nr 12, lk 734–746. W e i n r e i c h, Uriel 1974. Languages in Contact. Findings and Problems. The Hague–Paris–New York: Mounton Publishers.

K i h e l k o n n a d: Anna; Audru; Helme; Hlj = Haljala; Hls = Halliste; Hääde- meeste; JMd = Järva-Madise; Juuru; Jõhvi; Kanepi; Keila; Khk = Kihelkonna; Koeru; Muhu; Nissi; Noarootsi; Otepää; Paide; Palamuse; Peetri; Plv = Põlva; Pst = Paistu; Pöide; Rapla; Ridala; Rõuge; Saarde; Sangaste; TMr = Tartu- Maarja; Tori; Urvaste; VJg = Viru-Jaagupi; Vormsi.

132

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 132 31.01.14 13:49 Estonian settlement names of German origin

Keywords: Estonian, place names, loan names

Many German loan words have been adopted into the Estonian general vocabulary, and they may occur in toponyms as well. Toponyms derived from borrowed vocabulary are not discussed in this work. Contemporary settlement names are "p*)%(",'$.'0(,'.+$'YE%XE'.J'$E")'*/"'*X$+*11W'g"/)*('%('./%-%('*(,'E.Y'$E"W' have been converted into Estonian. The focus is on names that are based directly either on a German family name or a German common noun. S.*('(*)"#'X*('G"',%?%,",'%($.'$Y.')*%('-/.+2#='OE"'0/#$'$W2"'b'*,*2$",'(*)"#' – is in turn subdivided into complete adaptions, epexegetic adaptions and partial adaptions. The other type is translated names. Examples from the nomenclature of Estonian settlement names are provided for all these partitions. A short overview about the proportions and relations of the loan name types occurring amongst the analysed names is also presented. The research material was taken from the electronic database of the etymological dictionary of Estonian toponyms (EKNR) that is currently being compiled. The database includes 6062 Estonian toponyms.

X%%#"(D""#,"/-(YC=(:FEZ[3(AJ3(\#,*%*-*'(89(*@'(W,*8#%"#(D"#5-"5'3(/']%O85$"4@'$3 *%%#"=/""#,"/-P'+%=''

A"$%*(J/",(YC=(:FES[3(AJ3(\#,*%*-*'(89(*@'(W,*8#%"#(D"#5-"5'3(",,%,*"#*3( )"$%*="/",P'+%=''

A"$."(G"//",)""(YC=(:F<;[3(H@^3(\#,*%*-*'(89(*@'(W,*8#%"#(D"#5-"5'3(,'#%8$( $','"$O@'$3()"$."=+"//",)""P'+%=''

133

Laansalu, Alas, Kallasmaa.indd 133 31.01.14 13:49 !"#$%&##'%

ILUS SELGE AMETIKEEL

Eestisse on jõudnud Põhjamaadest, Ka- ditsiooniga, mõneti toetub sellele, ehk- nadast ja muudest edumeelsetest riiki keskendub rohkem ametiteksti kui kidest selge ametikeele liikumine. Eu- terviku ülesehitusele, mitte üksikutele roopa keeltepäeval, 26. septembril 2013 grammatikaküsimustele. Tiiu Erelti toimus Tallinnas esimene selleteemali- kinnitusel on Eestis selguse põhimõ- ne konverents.1 Keeleline selgus on õilis te olnud tasakaaluka keelekorralduse eesmärk, eriti õiguskeele küsimustes, otseseid lähtekohti viimastel aegadel kui kõne all on kodaniku suhted riigi- niikuinii.3 Seekordse kampaania sood- aparaadiga. Seda võib näha demokraa- sat mõju ootama jäädes võiks põhjaliku- tia vajaliku eeltingimuse või soovi kor- malt juurelda selle soovituse keelekor- ral inimõigusenagi. Üldteada on seegi, raldusliku potentsiaali üle. et vahutav kantseliit on saatnud üsna Selge keele kampaania üheks hooand- mitme kokkukukkunud üliriigi viima- jaks on Euroopa Komisjon, kes püüab seid tõmblusi. Teisalt on selge ka see, et Euroopa Liidu õigustikku rahvale lä- igasugune oskuskeel on ja jääb tavakee- hemale tuua ja õiguskeelt lihtsustada. le osaks ning „miski keeleline ei ole talle Rikkale rahvusvahelisele kogemusele võõras”, nagu viitab Tiiu Erelt.2 tuginedes on keeleselguse põhimõtteid Selge keele kampaania on igal juhul süsteemsemalt avatud juhendis „Kir- tervitatav ja need, kel voli ja vajadus juta selgelt”,4 mis annab kirjutajaile oma sõnumitega avalikkust kostitada, ideid, kuidas oma teksti headust hinna- peaks selle edendajate kõiki konkreet- ta. Keelekorraldusliku poole pealt selle seid soovitusi alati silmas ja mõttes panus väga suur ei ole ega ole ilmselt pidama. Ka mainekujunduslikust vaa- mõeldudki olema. Kümnest soovitusest, tepunktist on selgus väga tugev argu- mis kõik on mõnes mõttes õiged, on pal- ment, eriti juhul kui on võimalik vii- jud keelevälised ja üldsõnalised (mõtle data muu maailma aastatepikkusele läbi, kontrolli üle, kärbi karmi käega; kogemusele. Võib loota, et keeleselguse kirjuta huvitavalt, kirjuta lihtsalt, kir- nõue suudab oma väljendusjõu ja -sel- juta arusaadavalt). Juhendis leidub gusega panna inimesi senisest rohkem näitelauseid, mis võivad asjatundjate keeleküsimusi tähtsustama, rohkem meelest esindada kantseliiti või kuju- mõtlema enda keelepruugi ja keele kui tada ebasoovitavat otselaenu, aga ei ole nähtuse peale. üheski mõttes ebaselged (näiteks „ettekandes leidis käsitlemist rahvusvaheli- Selge keel kui probleem. Selge keele liikumine haakub ja üksjagu kattub 3 eesti pikaajalise keelekorralduse tra- T. E r e l t, Eesti keelekorraldus. Ajalugu ja tänapäev. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1 Selge keele konverents, www.selgekeel. 2002, lk 244. ee (21. I 2014). 4 Kirjuta selgelt. Euroopa Komisjon, 2 T. E r e l t, Terminiõpetus. Toim M. Raa- http://ec.europa.eu/translation/writing/ dik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007, clear_writing/how_to_write_clearly_et.pdf lk 202. (21. I 2014).

134

PÄEVATEEMA, Heigo Sooman.indd 134 31.01.14 13:50 ne olukord” versus „ettekandes käsitleti Ainult espressost ei saa kunagi kõhtu rahvusvahelist olukorda”.5 täis. Mitme näpunäite puhul tundub, et Keeleselguse loosungi suurim puu- ühest vaatepunktist need küll keele- dus on, et see kipub jätma muljet, just- selgust suurendavad, kuid teisalt ku- kui oleks selge keel midagi tegelikult jutavad endast ikkagi üsna puhtalt olemasolevat, mida seni pole täitud või stiililisi valikuid. Alati ühtviisi valides taibatud kasutada; justkui oleks päri- võib keelt vaesestada. Seega võib öel- selt võimalik tagada keele ühemõtteli- da, et Euroopa Komisjoni soovitused on sus ja välistada valesti mõistmine. De- mõeldud mõttepunktidena – ja sellisena mokraatliku ühiskonna ideaale silmas kindlasti omal kohal –, aga kasumlikud pidades võib küll sõnastada eesmärgi, on need eelkõige keele harimise kõige et kodanikud peavad mõistma seadu- esmasemal tasandil ja neid ei tule võtta si, mis nende kohta käivad, ent seda kategooriliste eeskirjadena. Kogu kirja- tagada ei ole kuidagi võimalik. Nõrga- lik suhtlus ei saa olla isikulises kõnevii- mõistuslik ei mõista tema enda kohta sis, tegusõnapõhine, tuua tegijat esile. käivaid seadusi, ehkki tal on selleks Ehkki lihtlaused on vaieldamatult sel- igakülgne õigus. Need, kes tekstiloome gemad kui liitlaused, ei saa tekst olla ja keelekasutuse printsiipide üle pead üleni lihtlausetes, sest need mõjuksid murravad, peaksid tunnistama, et min- pigem kui rida loosungeid. Kindel ei ole gi iseeneslik selgus ei ole ettekujutatav. isegi see, et lakoonilisus ja selgus on sü- Teksti- ja kommunikatsiooniteooria vii- nonüümid, pigem on monotoonset keelt maste aastakümnete käsitlused ei saa lugejal psüühiliselt raskem vastu võtta tekstidest arusaamise kirjeldamisel kui sujuvalt voolavat, mis aga siiski ei kuidagi mööda lugeja aktiivsest osalu- tähenda, et seadusi ei tuleks lakoonili- sest. Ka Uno Mereste aastatetaguses selt sõnastada. seaduseelnõus, millega püüti sätestada Konverentsi külalislektor Martin seaduste arusaadavust, oli arusaadavu- Foessleitner, kelle erialaks on info- se vältimatu eeltingimusena nimetatud disain, tõstis oma ettekandes „Espresso lugeja „vajalikku süvenemist”. Konve- – infodisaini põhimõtteid” esile, et selge rentsil esinenud selgekeelsuse peda- väljendus olgu nagu espressokohv: liht- goog Karine Nicolay võttis ettekandes ne, lühike, lööv ja magus. Ligiläheda- „Selge kommunikatsiooni e-magistri- selt selliste põhimõtete järgi vormitud õppekava projekt IC Clear” varmalt keelega võib tutvuda näiteks Tiit Hen- omaks, et selgus on suhteline mõiste ja noste „Uudise käsiraamatus”.6 Oma sõltub alati auditooriumist: mis on selge lihtlauselisuses on see lugemisraama- ühele, ei pruugi olla selge teisele. tuna väljakannatamatu, andes veen- Kummati on probleemi tuum veel valt kinnitust, et pikka tervikteksti ei sügavamal. Keeleselguse nõue eeldab saa kirjutada sama meetodiga kui üht tegelikult väga lihtsakoelist ja piiratud lühiuudist (küllap ongi see mõeldud kii- maailmamudelit, mille järgi on olemas resti konkreetse soovituse leidmiseks). keeleväline reaalne maailm ja teisalt keelendid, mis seda reaalsust peegelda- 5 Kirjuta selgelt, lk 8. Näide on võetud vad. Peegeldus võib vähem või rohkem muide M. Erelti raamatust „Lause õigekeel- moonutada, aga hea oleks kui vähem. sus” (Tartu, 2006, lk 127), kus esimest va- Keel on sellise arusaama kohaselt pelk rianti peetakse lihtsalt „halvaks”. suhtlusvahend. Selline kontseptsioon ei 6 T. H e n n o s t e, Uudise käsiraamat: kuidas otsida, kirjutada, toimetada ja ser- ole tänapäeval sugugi ainuvõimalik, pi- veerida ajaleheuudist. Tartu: Tartu Ülikooli gem usutakse, et vähemalt osaliselt tin- Kirjastus, 2001. gib keel ise meie maailmapildi. Kui aga

135

PÄEVATEEMA, Heigo Sooman.indd 135 31.01.14 13:50 keelt näha maailma loomise ühe osali- ja see ei ole üldsegi vale, ainult et seda sena, asetub ka selguse ja segaduse kü- tulekski siis nii nimetada. Teiseks võib simus hoopis teistsugusesse valgusesse. keeleselgust mõista kui meeldetuletust, Rääkides kultuurist laiemalt, tegi et alati tuleb mõelda lugeja peale. See Juri Lotman tähelepaneku, et „miski- on äärmiselt oluline ja õige põhimõte. pärast osutub tähtsaks teha seda, mida Aga mida ikkagi sellest lugejast mõel- on hädasti vaja teha, mitte kõige liht- da? Mõelda võib ju ka valesti? Ka eesti samal, vaid kõige keerulisemal viisil”.7 keelemõttes on näiteks Kaarel Leetberg Tänapäevaks on sellest tõdemusest mit- ja Jaan Kaplinski edendanud usku- mesuguste mõttevoolude raames saa- must, et vaistlikult räägivad kõik ini- nud kogu kommunikatsiooni- ja teksti- mesed ilusat emakeelt, aga kui sellist õpetuse aksioome: mida selgem ja liht- loomulikku keelekasutust mingite pool- sam on suhtlus, seda vähem on sellel tehniliste põhimõtete järgi kujundama tegelikult mõtet. Sellise arusaama järgi hakata, saavutatakse peamiselt see, et on tõeliselt tähenduslik vaid niisugune kõnelejad kaotavad usalduse iseenda suhtlus, mis saab teoks suure vaevaga vastu ja jäävad sõltuvusse asjatundjate ja võimatuse kiuste. Muidugi ei tähen- nõuannetest. da sedalaadi valulise kommunikatsioo- Peep Nemvalts kurtis konverentsil, ni kultuurilooline väärtuslikkus seda, et õiguskeele selgusest on räägitud pal- et suurema tähenduslikkuse nimel tu- ju, aga viljad näikse end ikka oodata leks nimme raskepäraselt väljenduda. laskvat. Kui aga selguseideaali puhul ei Ameti- ja eriti õiguskeel moodustavad ole alati selge, miks tuleb üht või teist selles küsimuses erijuhu ja lähtuvad asja selgeks pidada, võib oletada, et justnimelt sellisest keelemudelist, mis ebaedu põhjused ongi rohkem keelekor- väljendab väliseid valmismõtteid, mitte raldusteoreetilist laadi. Kammitsema- ei loo ise tegelikkust. Liiati ringleb ka tum mõttesõit võiks tutvustada vähem selliseid ontoloogilisi arusaamu, mis mehhaanilisi alternatiive, millest keele- sõna ja mõiste esindussuhet justkui korralduses lähtuda. Näiteks Allar Jõks õigustaksid. See kõik ei vabasta kohus- andis oma ettekandes „Kas õiguskeel on tusest õiguskeele kohta küsimusi esita- ravitav?” teada, et hea õigusloometava da ega võimalusest nendest tulenevat raames on hakatud tähelepanu pööra- potentsiaali avada. Mõne konverentsil ma õiguskeele ilule. Ehk suudab hoopis esinenu jutust tuli otsesõnu välja, et ju- selline kriteerium pakkuda ametikeele ristid hakkavad õigusselgusest rääkima hooldele sisukamat ja kindlamat tuge? ikka siis, kui häid sisulisi argumente Võib loota, et ilu suudaks selgusest enam ei ole. Ametikeelele praegu oma- paremini esile tuua keele enda struk- ne maailmamudel ei saa olla kuidagi tuuri. Õigus- ja muu keelehoole peab iseeneslik, vaid püsib tugeval institut- tuginema ikkagi ainult elavale keele- sioonilisel vundamendil. normile, st keelekasutuse tegelikele ja võimalikele tendentsidele, neile pooleldi Keeleilu. Keeleselgus saab niisiis prak- teadvustamata reeglitele, mis iga rää- tikas tähendada kaht asja. Esiteks võib kija valikuid paratamatult mõjutavad. see taanduda kriteeriumiks „keeleinsti- Keele keerukuse tehnilisel arvestamisel tutsioon otsustab, milline väljendusviis lähtutakse puhtalt kvantitatiivsetest on selge ja milline mitte”. Sellisest põhi- näitajatest – mida rohkem lauses sõnu, mõttest on paratamatult alati lähtutud nimisõnu, lauselühendeid, süntaktilisi sõlmi, seda keerulisem8 –, aga kas ei ole 7 J. L o t m a n, Semiosfäärist. Tallinn: nii, et kui lause ise on selge struktuu- Vagabund, 1999, lk 61. riga ja järgib tugevat, emotsionaalselt

136

PÄEVATEEMA, Heigo Sooman.indd 136 31.01.14 13:50 omast malli, siis ei muuda ka keelendi- osa vajadusel lihtsalt keelekasutust vate ja struktuurielementide rohkus teks- rieerida. ti sugugi ebaselgeks. Ilu kategooriast juhindudes ei oleks Selgusepõhine keeletoimetamine ki- ?*H*'(F+$*,*'+(%0$#""/%$+,'%,"**1&""1$:' pub struktuuri asemel keskenduma vaid tugineda keele elava ajalooga tihe- hoopis juhuslikumatele asjadele. Nii dalt läbipõimunud või sellest tärganud pööratakse suurt tähelepanu sellele, heakeelereeglitele, mis ei ütleks, kuidas et eestäiendite järjestusest ei sünniks on õige ja kuidas vale, vaid selgitaks kü- väärseoseid, isegi kui võimalikud pa- simuse olemust. Mida põhjendatumad randused kahjustaksid keele loomu- ja paindlikumad on keeletoimetaja soo- likke tähendusmalle; sekkutakse stii- vitused, seda usaldusväärsemalt need liküsimustesse muude kui stilistiliste mõjuvad. Ehk pakuks selliselt kujunda- argumentidega, näiteks halastamatus tud ja hooldatud keel lõpuks rahuldust võitluses mõttekorduste ja nimisõnali- ka suurtele selgusegurmaanidele, sest suse vastu, või surutakse peale kõhna ilus sisaldub alati teatav selgus, aga põhjendusega tarindieelistusi, sürju- mitte utreeritud kujul. Tegelikult on tades teisi, näiteks juurdunud komme hea ametikeele edendamisel muidugi tõrjuda iga saavas käändes öeldistäidet. veel üks otsetee, mis viib kohale kind- Muidugi on lausaline nominaalstiil laminigi. Sellele viidati konverentsil ka: pahe. Eriti eesti keeles, sest analüüti- kui leida aeg-ajalt mahti, et veeta aega lise ülesehitusega keeled taluvad sellist eestikeelse kirjanduse seltsis, hakkab väljenduslaadi palju paremini. Kumma- ka avalike ja eraasjade ajamisel kasutati on mõningane nimisõnalisus ka ees- tav keel tahes-tahtmata tasahilju kau- ti keeles ikkagi vajalik. Käsiraamatus nimaks ja selgemaks muutuma. Edasi öeldakse, et „nominalisatsioone .... on saab ainult paremaks minna. vaja selleks, et näidata eri tegevuste vahelist seost”.9 Krista Kerge kinnitusel on asi selles, et vaid verbide nimisõna- listel vormidel on piisav referentsiaalne jõud.10 Ilmselt on nimisõnalisuses oma HEIGO SOOMAN

8 Vt K. K e r g e, Kirjakeele kasutusvald- kondade süntaktiline keerukus. – Tekstid ja taustad: artikleid tekstianalüüsist. (Tar- tu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 23.) Toim R. Kasik. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002, lk 29–46; A. P i e h l, Ame- tikeelehoole Soomes. – Selged mõtted, selge keel. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012, lk 20–47. 9 M. Erelt, T. Erelt, K. Ross, Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Siht- asutus, 2007, lk 584. 10 Vt K. K e r g e, Kirjakeele kasutusvald- kondade süntaktiline keerukus.

137

PÄEVATEEMA, Heigo Sooman.indd 137 31.01.14 13:50 !""#"$%&'

MEISTRI PÄEVIK

Ain Kaalep. Kodu kõikjal kaasas. mees sinna sõtta justkui omaenda ko- Tallinn: Tänapäev, 2013. 248 lk. dumaa eest võitlema – vaenlane oli ju üks. Mõtisklused lõppevad aga siis, kui Ühel või teisel moel on küllap iga raa- eesti rahvas on taastanud oma iseseisva mat oma aja kultuurilooline dokument. riigi. Vahepealset aega täidab idee oma Isegi ajastusõltumatust püüdlevais riigist – üks hingepõhjas kantud unis- teostes peegeldub reeglina kusagil see tus. See on see kodu, mida autor kõikjal kontekst, milles nad kirjutatud on. Neis kaasas kannab ning mis pakub pelgu- raamatuis, kus kõneldav üsna selge paika tema loovale (ja lootvale) vaimu- ajaloolise perioodiga piirneb, on aga kir- le. Nagu koda teole või kilp kilpkonnale, jutatu dokumentaalne väärtus ilmne. on iseseisev riik Kaalepi jaoks justkui Nõnda julgen väita, et ka Ain Kaalepi osa temast endast, kirjaniku identiteedi raamatut „Kodu kõikjal kaasas” võiks lahutamatu osa. „Vaevalt leidub eest- ennekõike võtta kultuuriloolise doku- last, kelle süda ei hakkaks kiiremini mendina. Määratlemisvõimalusi on tõsi tuksuma, kuuldes kaht sõna: Eesti Va- küll teisigi: artiklite kogu, rännupaja- bariik,” ütleb ta, ja veidi hiljem jätkab: tused või miks mitte ka elulooraamat, „Riigi sümboolika võeti nii omaks, et va- sedamööda kui siinsed kirjatükid kul- hest kõige suuremaks solvamiseks peeti gevad Kaalepi elu olulisemaid mõtteid 1940. aastal Eesti Vabariigi lipu, vapi ja pidi. Ent nende aspektide tähtsust ei hümni keelamist” (lk 232). saa ühe ajastu jäädvustamise olulisu- Tänapäeval võib selline enesemää- sega võrrelda, olgu pealegi, et poodides ratlus tunduda tarbetult poliitiline – näib „Kodu kõikjal kaasas” kuuluvat miks pidada oma isikliku identiteedi reisikirjade hulka. Väline rändamine aluseks riiki? (Sest riik on Kaalepile on selles raamatus väheoluline, oluli- oluline mitte ainult kollektiivse, vaid sem näib see, mis pealkirjas öeldud: et ka personaalse enesemääratluse seisu- elades ja rännates ei kaotataks kodu. Ja kohast.) Ent siinkohal tuleks mõista, et see hoiak on minu meelest kenasti ühe Kaalepi jaoks pole iseseisev riik ilmselt ajastu ja selle kultuurieliidi tunnus. mitte pelgalt poliitilise suveräniteedi, Tõsi, seda, mis kodu Kaalepi jaoks vaid vaimuvabaduse küsimus. Unus- on, ei anna raamat kohe kätte. See saab tada ei tohiks, et oma riik, oma keel ja selgeks siis, kui raamatu lõppu jõudnu- kultuur olid okupatsiooni ajal paljudele na märgata teose temaatilist naasmist ainsaks lootuseks ja võimaluseks iseen- oma algusse. Siis saab selgeks, et kõik, nast ära tunda ja enesele teadvustada. mida siin on öeldud, on välja öeldud Need olid ainsad vahendid ütlemaks, et ühes kindlas raamistuses. Selleks raa- „ei, ma ei ole see, ma olen too, ma eris- mistuseks on Eesti Vabariik. Kaalep tun”. Ja tegelikult on kõik niisamuti ka alustab oma mõtisklusi päevist Soome täna, ainult et omaenda riigi, keele ja vabadussõjas, st ajast, mil mälestus kultuuri uinutavas endastmõistetavu- oma riigist oli eestlastel veel väga värs- ses oleme seda pahatihti unustamas. kelt meeles. Ja küllap läks nii mõnigi Mure, mida Kaalep on väljendanud

138 !

RAAMATUID 2-2014.indd 138 31.01.14 13:51 1999. aastal, käibiks seepärast niisa- de võimu all rahvusliku ja riikliku ise- ma hästi ka praegu: „Mulle tundub, et olemise aseaine.) Ning Kaalep püüab oleme jõudnud aega, kus vabariigi ole- näidata, et need, kes olid tõesti vaimult masolu on nii väga endastmõistetav, et suured, jäid avaraiks ja avatuiks ka igapäevased mured varjutavad tihti- rasketel aegadel. peale neid ideaale, mis innustasid meid Tõsi, tunnetuslikult tajun siin vas- kümmekond aastat tagasi [st kaheksa- tuolu, sest hoolimata avaruse rõhuta- kümnendate lõpul – M.]. [---] Ohud, mis misest kannab suurt osa raamatust meid varitsevad, pole kuhugi kadunud” ikkagi kammitsetuse ja suletuse tunne. (lk 233). Avarus näib siin paratamatult teatud Ja siiski omandab kodu mõiste selles määral enesesisenduslik. (Nii näiteks raamatus veel ühe olulise tähenduse. saavad olulise tähtsuse ka juhuslikud, Selleks koduks, mida autor saab kõikjal argised kontaktid – vt nt lugu „Avignoni kaasas kanda, on lisaks südames hoitud neiud”.) Jah, muidugi sai ka nõukogude kodumaale veel ka maailma vaimupä- ajal teha end osaliseks maailma kultuu- rand. On tähelepanuväärne, et ükskõik ripärandist (olgu peale et teatud möön- kuhu Kaalep ka ei reisiks, räägib ta dustega), aga vahetud kontaktid teiste rohkem kultuurist kui olustikust – raa- maade kultuuridega nende dünaami- matus on päris ohtralt teatrikülastuste lisel, alalõpmata muutuval kujul olid ja kirjanduskonverentside kirjeldusi, ikkagi piiratud ja nõnda polnud pääsu oluliselt harvem pilte kohalikest lastest ka teatud vaimsest isolatsioonist. Noo- ja rahvast. Kultuurilised arutlused ei remal põlvkonnal võibki siinkohal olla piirdu seejuures mitte ainult kohaliku raske Kaalepit mõista. kultuuriga. Küllalt sageli pöörduvad Kirjeldatud vastuolule lisab rõhku Kaalepi mõtted antiikautorite juurde, seegi tõik, et mitmed autori seisukohad kelles ta näeb kunsti ideaali. Mõnedki .('&K11*1$'&*$"-../%1%#",'H*'0&#""/+(+,=' tema tähelepanekud on küllalt ootama- Üheks näiteks sellest on kas või luterlu- tud ja intrigeerivad. Nii näiteks arvab se justkui objektiivne eelistamine kato- Kaalep korra, et antiiktragöödiate esi- liiklusele loos „Kölni Toomkirikut mee- tamisel annaks Eestis järgida Antiik- nutades”. Ma ei taha siinkohal astuda Kreeka traditsiooni, kus üksiktegelased üles ei luterluse vastu ega katoliikluse ja koor kõnelevad eri murretes: „Kas me poolt, ent seesugune võrdlus tundub oleme neid õnnelikke rahvaid, kes eri mulle juba iseenesest kuidagi pinguta- elamuspiirkondi võivad tähistada eri tud ja naiivne. Mõnevõrra tendentsliku keelekujugagi? Paratamatult viib mõte mulje jätab ka Baudelaire’i eri tõlgete antiiksesse Kreekasse, kus tragöödia hinnanguline kõrvutus, kus noorem koorilaulud esitati dooria, dialoogid aga põlvkond saab peapesu. joonia murdes....” (lk 196). Mõne sõna tahaksin kõnelda veel Maailma kultuuripärandi poole pöör- raamatu stiilist. Mulle meeldib väga, et dumisel on siin ka poliitiline eesmärk: paljud Kaalepi artiklid kõlavad justkui see rõhutab, et üks rahvas võib olla osa- vanale heale sõbrale läkitatud kirjad – ke üldisest kultuuripärandist ka ilma neis on vahetust, aga mis tähtsamgi, iseseisva riigita. Tähtis on mitte jääda neis on seda soojust, mis lubab lugejal maailmale vaimult võõraks. Ajal, mil tunda end omaks võetuna. Sedasi suu- füüsiline reisimine oli piiratud (Kaalep dab Kaalepi hääl kohale jõuda ka aasta- oli oma aja kohta isegi õnnelik), oli olu- kümnete tagant ja kõlada nõnda, nagu line osata reisida kultuuris – kirjandu- kõneleks ta just praegu. ses, muusikas, kujutavas kunstis. (Võib Lõpetuseks võib öelda, et „Kodu öelda ka nii, et kultuurist sai nõukogu- kõikjal kaasas” on kindlasti hindama-

139

RAAMATUID 2-2014.indd 139 31.01.14 13:51 tu väärtusega raamat. Ain Kaalep on oleksime kindlasti vaesemad. Raamatu olnud eesti kirjanduse ja kultuuri olu- täiendavaks võluks on ka mõned varem lisi telgi mitu aastakümmet, tänu tema avaldamata kirjatükid ja intervjuu au- tõlgetele on eesti lugejani jõudnud mit- toriga. Tegu on meistri mälestustega, med maailmaklassikasse kuuluvad au- mida tuleks tänutundes meeles hoida torid. (Mulle endale kui Derek Walcotti ja kalliks pidada. Kaalep on üks neid, tõlkijale on sümpaatne, et just Kaa- tänu kellele meie omakeelne kultuur ka lep oli esimene, kes pärastist nobelisti raskete olude kiuste säilis ja kasvas. Walcotti esimesena eesti keelde vahendas – 1966. aastal kogumikus „Antillide luulet”). Ilma Ain Kaalepi tehtud tööta MATHURA

PUUDULIK NAINE PUUDULIKUS ÜHISKONNAS

Elo Viiding. Teised. Tallinn: Tuum, esimese jutu „Oleme muutunud paik- 2012. 173 lk. seks”, näib võimalik mäng küll õnnestu- vat: just sellest esimese novelli jutusta- Elo Viiding astub oma raamatus „Tei- jast on raske välja lugeda mingit seost sed” justkui-autorina lugeja ette juba autoriga. Ei ole aga muidugi välistatud, enne, kui esimene lugu algab, pöördu- et autoril on olnud kurnavaid kogemusi des meie poole kaks korda hoiatusega väikekodanliku korteriühistusüsteemi- mitte ajada segi tegelasi ja pärisinime- ga. Võib-olla sellepärast see hoiatus: et si, või, veelgi enam, tegelasi ja autorit. naabrid ei pahandaks. Olen teadlik, et Niisugused avaldused on kirjanduses astusin nüüd just sellesse lõksu, mille tavalised ja neil ei ole enamasti väga eest justkui-autor meid kaks korda just- suurt jõudu. Aga siin, kus seda tehak- kui-hoiatas, aga nimelt selle ülepingu- se kaks korda (tiitellehe pöördel: „Mitte tatud hoiatuse tõttu raamatu alguses ükski selles raamatus kujutatud karak- oli praegu kiusatusele raske vastu pan- teritest ei ole kunagi eksisteerinud mu- na. jal kui autori peas” ja järgmisel lehel: See esimene lugu ongi kõige erinäo- „Palve. Autor on südamest tänulik luge- lisem. Sisuliselt võiks olla tegemist jaile, kes püüavad selle raamatu tegela- mis tahes (progressiivse) korteriühistu si mõista neid mõjutavast hetkeolukor- koosolekuprotokollide kogumiga, mis /*#$'H*'0&$#%.(**1#"#$'&.($"&#$%#$'1DE$+- kirjanduslikku vormi on valatud. Ka no- valt, nende hoiakuid ja reaktsioone üks- velli lühilauseline stiil meenutab proto- üheselt autorile omistamata”), tõmbab kolli. Lugu võimaldab äratundmist nei- see paratamatult tähelepanu. Vaevalt legi, kes niisuguste ühistutega kokku Viiding oma lugejat alahindab, pigem pole puutunud, see võimaldab lugejale kumab siit läbi kas mingi muu põhjus üleolekut (mis kumab läbi ka implitsiit- ettevaatlikkuseks – näiteks varasemate se autori hoiakuna) igasuguse väikeko- lugejate/arvustajate mõistmisvääratus danlikkuse suhtes ja usun, et see üle- – või on see mäng ja Viiding püüab oma olekutunne ka reaalselt lugejate peas lugejat just nimelt h i n n a t e s kujun- aktiveerub, selles mõttes on lugu väga dada tekstidele mingit laadi lugejapool- õnnestunud. „Oleme muutunud paik- set eelhäälestust. seks” on raamatu kõige meelelahutusli- Sest kui nende põhjalike hoiatustega kum lugu, selle eesmärk ei ole tegelasi silmitsi seisnud lugeja avab raamatu psühhologiseerida, liiati siin tegelasi ju

140

RAAMATUID 2-2014.indd 140 31.01.14 13:51 polegi, on tüübid. Vastandused on väga olulisimana e m a d u s, mille puudumi- lihtsad, üleolev hoiak jutustaja suh- sega kaasnevaid probleeme lahatakse tes ehk liigagi lihtne tulema: „Kolmas tekstis „Kestmine”. See meenutab Vii- probleem. Prügi! Olgugi, et kõik maja- dingu eelmise jutukogu „Püha Maama” elanikud pakivad prügi Stockmanni või teksti „Toomas ja Elsa”,1 aga on paina- Kaubamaja kilekottidesse ja teevad ki- vam, rohkem detailidele keskendunud; lekotile sõlme peale, et prügikast ei hai- samas on nende lugude lõpptulemus te- seks, varastavad kodutud ja asotsiaalid gelikult sarnane – toimub mingi murdu- öösiti prügi. Nad topivad meie prügi mine, moondumine, järeleandmine. See suhu!” (lk 9). Stockmanni ja Kaubamaja Kestmine suure K-ga, millest jutustaja kilekotid on siin rõhutamaks, kellega on oma sündimata lapsele kirjutab, ei puu- tegu, et lugejal see märkamata ei jääks; tu vaid emadusse. See liigub üldiselt prügi on rõhutatult majaelanike o m a konkreetsele ja selle kättesaamatus, („Prügimajanduski nõuab privaatsust”, vastuvõetamatus, aga ka paratamatus lk 10) ja seda saab v a r a s t a d a. Esi- avaldab ennast siin nii inimlikul, naise- mese jutustaja lihtsaks antipoodiks likul kui emalikul (e m a k s o l e v a l) on jutu lõpus toodud asotsiaal, kellele tasandil. Üldinimlikult esindavad Kest- „peen proua” kunagi küsitud üheeuro- mist need inimesed, kes räägivad „min- se asemel kaks eurot on andnud ja kes gitest kottidest, mis tuli lahti pakkida, oma sotsiaalsele olukorrale vastaval õuntest, mis olid juba pruunikaks tõm- ühistukoosoleku-versioonil („ühisel lõk- bunud, petistest, kes küsisid oma töö keõhtul maja esimesel korrusel”, lk 16) eest üüratut tasu….” (lk 120). Naiselik on võtnud vastu oma sotsiaalsele olu- Kestmise tasand on jutustajale veelgi korrale vastavaid otsuseid, et ulualust vastuvõetamatum: „Kui hulkuv koer oli talveks ette valmistada. nende emase sugutamisega hakkama Peamiselt, nagu ka varasemad ar- saanud, hakkasid nad alles kangestus- vustajad on osutanud, räägib Viidingu krambis tardunud isast siidripurke täis „Teised” aga muidugi naine olemisest. kilekottidega peksma, et too kiiremi- Sellest, kuidas naised oma erinevate ni minema jookseks. / See oli kohutav, rollidega suhestuvad ja kohanevad (või kuidas koer kannatas, silmad verd täis ei kohane). Ja see ei ole n-ö keskmine valgunud, võimetu kohalt liikuma. [---] naine, kes siin lugeja ette astub, vastu- Ma justkui tundsin, et ma ei saa olla pidi, naisküsimusele lähenetakse mingi nendega samast soost” (lk 125). kõrvalekalde kaudu. Me näeme siin raa- Aga põhiline, emalik, emaks olev matus naisi mingisuguses vajakaole- Kestmise tasand on see, mis jutusta- kus, mõnest „ühiskonna jaoks” olulisest ja lõpuks murrab. Siin toimub novellis naiselikust tunnusest ilma jäänuna/ ka stiililine nihe – kui esimesed kirjad jäetuna. Kuivõrd tegemist on jutuko- „oodatule” on lüürilised ja poeetilised, guga, mahub siia erinevaid naisi (tege- pöörduvad otseselt ja korduvalt adres- likult muidugi erinevaid i n i m e s i) ja saadi poole, siis kirjad alapealkirjaga "/%("?*%,'#K@"%,:'?F%)*1+#%:'1*E"(,+#%:' „Naine ja laps” ning „Mees” on rohkem aga suhe maailmaga või ühiskonnaga lugejaile suunatud, ehkki sisaldavad paistab nende kõigi puhul kalduvat ko- samuti teataval hulgal kirjavormeleid. hanematusse või ebaadekvaatsusse. Nimetatud kirjades avaneb midagi uut, Siin kerkib implitsiitne küsimus minajutustaja analüüs oma p o o l i k u - „mis teeb naisest naise?” ja selle vas- s e l e on siin rahulik-selgitav, lausa ro- tused kooruvad just neist omadustest, bustselt ja üksipulgi lahtikirjutav ning mis erinevail Viidingu naistel erinevais 1 E. V i i d i n g, Püha Maama. Tallinn: juttudes puudu jäävad. Esiteks ja ehk Tuum, 2008, lk 50–70.

141

RAAMATUID 2-2014.indd 141 31.01.14 13:51 põhjendav. Siin on kirjas suguõdede kui ehkki üks neist oli pisut väljajoonista- bioloogilise tüübi pidev vaimne terror tum; ka „Teistes” ei astu mehed meie kolmekümne seitsmese ja lastetu suh- ette otse, aga seda mõjuvam on nende tes: „Ei, sellest ei piisanud, et ma peol kaadritagune kohalolu ja sündmuste nende lapsi imetlesin, nende elurõõmu- mõjutamine. Minajutustaja süüdistab- le ja energiapuhangutele siiralt kaasa ki oma õde (ilmselt ebaadekvaatselt) elasin” (lk 131). See osa tekstist muutub õigupoolest „isade pattudes” – sest isad pooleldi esseeks või kolumniks, jutuks on õdedel erinevad. Minajutustajal on jutu sees, toorelt argumenteerivaks ja äärmuslik vajadus kopeerida oma ema just seetõttu ehk veelgi huvitavamaks suhteid meestega, kopeerida oma ema – ei ole välistatud kiusatus jutustaja tegelikult kõiges, ehkki pilt emast on „hoiakuid ja reaktsioone autorile omis- siin jutus igal juhul troostitu ja masen- tada”… dav. Vastaseks saab õde või jutustaja Minategelase murdumine on üsna ebaadekvaatne ja moondunud pilt oma järsk, ehkki vihjeid, mis retrospektiiv- õest. Õest saab vaenlane, sest ta on sel- selt tähenduse omandavad, on tekstis le mehe tütar, kes jutustaja enda isa varemgi (nt lk 130: „Õhtusöögiks anti eemale peletas. Siin loos ei ole küsimus leivasuppi. Nüüd, enne magamamine- enam vaid emades, emaduses, vaid te- kut saan taas rahus kirjutada”). Kui ravalt astuvad loo struktuuriosadena kirjas „Naised ja lapsed” sai lüürilisest üles ka isad, keda me küll tegevuses ku- ootajast argumenteeriv ja põhjendav, nagi ei näe. Ka see lugu ei jäta lootust, k a n n a t a v tegelane, saab viimases ka siin puudub minajutustajal reaalne kirjas senisest minajutustajast pealt- side end ümbritsevaga, võib öelda, et ka näha keegi kolmas: „Nägin seda oma siin minnakse hulluks. ihusilmaga: „Ma tahaksin sünnitada Raamatu viimases novellis „Eksitus” selles sinises toas,” ütles ta rõõmsalt seatakse peategelase, kaheksateist- õele, kes teda tuppa talutas ja plast- kümneaastase tüdruku naine olemi- massist topsikese koos õhtuse anti- ne kahtluse alla puhtalt bioloogilisest depressandi Seroniliga tema öökapile aspektist. Tegelasel on polütsüstilised asetas. Õde noogutas lahkelt!” (lk 165). munasarjad, mille põhjuseks pakub Siin jutus jäi Kestmine paratamatuks haiglaõde testosterooni üleküllust. Aga ja see, kes Kestmise vastu terve oma elu edasi on see antud noorte inimeste väi- võidelda üritas, eemaldus ühiskonnast kese tülina, elukaaslase Joosepi reakt- ühel kõige radikaalsemal viisil – ta läks sioonina: „Mis tähendab, et sa ei ole nai- hulluks. Naine, kes ühel või teisel põh- ne??? [---] Sa kannad pitsilist pesu, sa jusel ei saanud lapsi ühiskonnas, kus oigad nagu naine, sa mökerdad ennast emadus on naine olemise ülim kinnitus igasugu kreemidega kokku, sa kardad ja selle puudumist ei anna suguõed ku- ämblikke…” (lk 171). See on jällegi üks nagi andeks, ei pidanudki vastu. võimalik vastus küsimusele „mis teeb Sama lootusetu on novell „Teised”, naisest naise?”, aga seekord noorusli- aga siin puudub see vapustavalt üldine kult mannetu, antud vastakuti bioloo- mõõde, mida me näeme „Kestmises”. gilise ähvardusega, et ollakse „elanud Siinne naine on psühhologiseeritum, koos mehega” (lk 171). Ka minajutusta- tema trauma on isiklikum ja tema ja ise on siin ehk liiga noor, et selle pä- vaenlaseks ei ole niivõrd ü h i s k o n d rast tegelikult kannatada, tema mured kui tema ise. Siin on kõne all perekon- on konkreetsed, segadus mõistetav, aga na naisliin, ema ja kaks tütart. Kus trauma pole veel nii kapitaalne kui sel- asuvad mehed neis naiste maailmale raamatu teistes „naiste-juttudes”. Me des? „Kestmise” mehed olid kõrvalised, "%' $"*:' )%,*' $+(("G' #""' 0&$#%.(**1("'

142

RAAMATUID 2-2014.indd 142 31.01.14 13:51 tegelane paarikümne aasta pärast, ehk- meiega mingit intellektuaalset mängu ki ta ise pakub novelli lõpus muretult, ja tähelepanumängu ning osutab lugeja nagu ehk ainult kaheksateistkümnesed universaalsele v a j a d u s e l e tegelasi võivad: „Me elame Joosepiga koos mitu- ette kujutada ja mõista. kümmend aastat, meil sünnivad lapsed Teine probleem nimetatud Luiga lau- – kui ma järjekindlalt arsti juures käin ses on minu jaoks jutustaja küsimus. ja oma keha käske kenasti kuulda võ- Kas jutustaja arvab, et ta on ingel, või tan” (lk 174). Veel ei lähe keegi hulluks, jutustaja ongi ingel? Või kas minajutus- veel ei juhtu midagi hullu. taja on (teadlikult) ebajärjepidev, rõhu- Novell „Kaks päeva ja kolm kuud” ei tades kord enese kui kirjandusliku ju- käsitle konkreetselt n a i s e l i k k u - tustaja positsiooni (jumal-jutustaja, kes s e, n a i n e o l e m i s e küsimust, vaid näeb teiste mõtteid ja teataval määral sooküsimust üldiselt. Mind heidutas nende tulevikku) ning kord enese kui natuke Martin Luiga sellekohane lau- tegelase positsiooni? Seegi jääb tegeli- se Vikerkaares: „Tegelasteks on joodik kult õhku, ehkki individuaalseil lugejail naisterahvas, kes töötab ülikoolis ja on õigus – ja niikuinii soodumus – teha vihkab elu, ning Patrick Batemani mee- otsus ühe või teise võimaluse kasuks, nutav yuppie’st kajutivägistaja, kes ku- nii sooküsimuses kui jutustaja olemuse jutab ette, et ta on ingel.”2 Heidutas see küsimuses. Mulle näib, et see ongi, mil- mind ühelt poolt seetõttu, et niisuguse lest see tekst räägib. See räägib lugeja- teksti puhul tekib paratamatult küsi- ga mitmel tasandil ja muuhulgas räägib mus, miks peaks keegi arvama, et üks see l u g e j a s t. tegelastest on naine – samamoodi nagu Aga ehkki „Kaks aastat ja kolm küsimus, miks pidin mina arvama, et kuud” tegeleb, nagu juba öeldud, soo- mõlemad tegelased on mehed. Ses loos küsimusega üldiselt, ei välista see nais- välditakse äärmiselt teadlikult kõne- teemat. Vastupidi, sood saab laias laas- alusele tegelasele kindlate sootunnuste tus jagada kaheks ja Viiding on võtnud omistamist. Räägitakse küll riietest, endale tänuväärse ja vajaliku rolli nais- teksadest ja sametjakist, räägitakse te kujutamisel ühiskonnas. Ja mitte ujumisriietest, aga mitte kordagi konk- selle tõttu, vaid sellest hoolimata tahan reetsemalt, siia- või sinnapoole kallu- võib-olla feministliku remargina retoo- tavaid ebamääraseid vihjeid on veelgi. riliselt küsida, kas see, kui samal aastal See, mis tegelase soo kohta selgub, for- avaldavad kolm naiskirjanikku (!) täies- muleerub lugeja peas, näiteks erinevai- ti erinevad (!) novellikogud, annab auto- le eelarvamustele toetudes. Muuhulgas maatselt aluse käsitleda neid samades, just see teeb loo nii oskuslikuks ja ka st ühistes arvustustes. Mina arvan, et nii häirivaks, lahtihammustamatuks. ei anna. Seda aga tehti seekord, 2012. Niimoodi, täielikult tegelasele konk- aastal ilmunud kolme naiskirjaniku reetse soo omistamist vältides, tegeleb (Elo Viidingu, Maarja Kangro, Tiina seegi lugu otseselt sooküsimusega, aga Laanemi) novellikogude puhul tervelt ma väidan, et seda just lugeja peas ole- kaks korda.3 vatele stereotüüpidele ja konventsioo- nidele osutamise kaudu. Seda lugu on kõige raskem lugeda, sest autor mängib MAIA TAMMJÄRV

3 Kronoloogilises järjekorras: J. R o o s - t e, Mehed on mökud? – Maaleht 24. I 2013, 2 M. L u i g a, Mineviku lõustaga olevik. – lk 25; K. K a l d m a a, Jääteed mööda teise Vikerkaar 2013, nr 3, lk 104. auku. – Sirp 5. IV 2013, lk 5–6.

143

RAAMATUID 2-2014.indd 143 31.01.14 13:51 MINE METSA!

Valdur Mikita. Lingvistiline mets. lus oleks sageli hoopis Mikita sisekõnes Tsibihärblase paradigma. Teadvuse kasutatav sisekeel (millel näib olevat kiirendi. Välgi metsad: Grenader, mingit sorti suhe autori sisekõrvaga). 2013. 240 lk. Teiseks tantsitab autor metsa ja met- sikut, luues oma esseedeks (mida on „Lingvistilise metsa” näol on tegemist kokku kaksteist) tingliku mänguruu- kahtlemata tähelepanuväärse teosega. mi, milles nii need kui teisedki sõnad Nõustun arvustajatega, kes on raama- esinevad ühtaegu otseses ja ülekantud tut jõudnud juba kiita: tekst on vaimu- tähenduses. See raamat on tants, mis kas ja pillavalt loominguline ning autor paneb lugejal sõna otseses mõttes pea lähtub üllast aatest – luua ja kinnistada ringi käima ja võib mõne tundlikuma Eestile jätkusuutlik omamüüt iseenda iiveldamagi ajada: pildid, helid, aistin- argisest erilisusest. Nagu ta ise ütleb gud, teooriad, ajalugu, geoloogia, ratta- (lk 16): „...raamat üritab meie identitee- sõit, „Kalevala”, mitmiktaju ja seened diloomes tähtsat rolli mänginud erine- – kõik pöörleb otsekui põhjatus tunne- ?*,' )K$.-".-/**01%#",' /++)%,' .)*Z'' tuslikus kaleidoskoobis. See pöörlemine vahel kokku liita.” Kummati leidsin end vist ongi „teadvuse kiirendi”, nagu vii- lugejana ka mõningasest kimbatusest – tab üks raamatu alapealkirjadest. Kuid kohe raamatu esimestest lehekülgedest nagu kaleidoskoopki, avab käesolev hakkasid mind mõttes tahtmatult saat- raamat igal leheküljel uusi kombinat- ma Juhan Viidingu värsiread: „Ma olen sioone enamasti samadest kildudest. pannud segast, ka selget olen pand.”1 Toon mõned esile. Ka „Lingvistilise metsa” autor tundub Raamatu eklektilisevõitu kudet lä- olevat poeet, kes paneb oma tekstides bib punase niidina idee Eesti ja eest- selget ja segast vaheldumisi, olles aren- laste erilisusest, sh ajaloolise kestvuse danud sellest võttest endale ainuomase perspektiivis: „Eesti võib täna olla tõe- stiili. poolest üks väheseid paiku maailmas, Mõtteliselt ja vormiliselt moodustab kus keel, kultuur ja loodus on ühevanu- „Lingvistiline mets” jätku autori essee- sed ning sirgunud koos umbes 10 000 kogule „Metsik lingvistika” (2008). Kui aasta vältel” (lk 17). Teisal oleme me esimeses olid lingvistiline ja metsik ühed vähestest, kel veel on säilinud lähenemine teineteisest veel mingil perifeerse mõtlemise võime (nt lk 153). määral lahutatud ja pidasid viisakalt Meie – eestlased – kui korilased oleme dialoogi, siis uudisteoses on need kaks ei vähemat ega rohkemat kui inim- heitnud ühte koos kõige sellest tulene- konna strateegiline ressurss globaalse vaga. Juba pealkirjas sisalduvaid sõnu n&.&*$*#$/..0' 2+E+&#' 31&' 596<=' I!"#$%' lingvistika ja lingvistiline ei tohiks .(' 2D/*$+' $.2.-/**01%("' 2%%G"1=' R"11"' eksimõista kui sünonüüme sõnadega lugemine on põlismõtlus, katarsis kün- keeleteadus ja keeleteaduslik. Ei! Need gastel” (lk 206). Mikita leiab kümneid sõnad viitavad kõigele, mis jääb aka- ja kümneid eri võimalusi, kuidas Eesti deemiliselt aktsepteeritavate seisukoh- erilisust esile tõsta, võimendada ja poe- $*,"-*'&.&"$#"'k%/$%)%#"'(%(-')"$#%&+' tiseerida. Ettevaatlik võiks siiski olla puntratantsu vahele ja milles objektina selliste väljendustega, milles enda erili- 0-+/""/%G'&""1='C"'?F%)"')F"1,*:'"$'#"1- suse rõhutamiseks kõrvutatakse ennast leks on eesti keel, kuid täpsem määrat- teistega, viimaseid alavääristades, nt 1 „Ma olen pannud segast”, ilmunud „Euroopa keskosa on aga juba vaimne luulekogus „Tänan ja palun” (1983). kõrb” (lk 155).

144

RAAMATUID 2-2014.indd 144 31.01.14 13:51 Eestikeskset mõtteviisi kultiveeri- on aga minu jaoks tegu Eesti erilisuse des esindab Mikita – kas seda teades rõhutamise ideoloogilise üledoosiga. või teadmata – primordialismi. Koleda Teine raamatut läbiv motiiv on auto- nimega mõiste (kuidagi meenutab nagu ri enda sensoorsete eripärade rõhutami- Mordorit) tuleneb inglise sõnast primor- ne ja tihti ka nende kriitikameeleta ül- dial ’algne, ürgne’, mis omakorda läbi distamine rahvuslikku või koguni üld- mitme tuletusjärgu tuleb ajalooliselt la- inimlikku mõõtmesse. Näiteks projit- dina tüvedest primus ’esimene’ ja ordiri seerib ta enda kõrvade tinnituse maa- ’algama’. See termin on käibel peamiselt ilmaheliks ja tuletab sellest mänglevalt antropoloogide seas ja tähistab üht või- religioossete uskumuste ja praktikate malikku rahvuslikku identiteeti koos- üldinimlikud alused (lk 58–59). Ta kuu- hoidvat ideoloogiat – uskumust, et rah- leb oma peas sõnu, mis ei näi kuuluvat vused on inimeste loomulik olemisviis, talle, vaid mille ta omistab… metsale. et nad on olnud olemas algusest peale.2 Teose vältel jõuab tähelepanelik lugeja Sotsiaalantropoloog Clifford Geertzi jär- raamatus üksikasjalikult kirjeldatud gi kujunevad inimestel nende identitee- sümptomite alusel panna autorile mitu di olulist osa määratlevad primordiaal- diagnoosi: alates Ménière’i tõvest (lk 58) sed tundmused eksistentsi eeldatavast dissotsiatiivse häire (lk 57, 60) või isegi „sotsiaalsest antusest” – eeldusest, et psühhootilise seisundini, millega kaas- indiviidid juba sünnivad rahvuse, reli- nevad ülekaalukad mõtted ning tead- gioosse grupi, suguvõsa jm grupi liik- vuse muutunud seisundid (lk 62). Kas mena.3 Primordialismiga kaasneb tugev me peaksime muretsema Valdur Mikita emotsionaalne seotus ja soov/kohustus tervisliku seisundi pärast? Empaatiline esivanemate väärtusi (olgu siis konk- osa minust teeb seda tõepoolest, samas reetne põlvnemisliin, religioon, territoo- kui teine pool mõistab, et autor on võt- rium, keel, sotsiaalsed praktikad vmt) nud endale !amaani rolli, kes tantsib tulevastele põlvedele edasi kanda. Ük- pöörases semiootilises transis ning üri- sikisiku jaoks tähendab see väga olulist tab lugejale nägemuslikke sõnumeid ja tugevat kuulumistunnet. vahendada. Primordiaalsete mõtete ja tunnete Oma maagilistes vahendustes on avaldamiseks on meil pinda pikalt ja Mikita poeetiline, sugestiivne, män- armastusega ette valmistatud. Miki- guline ja aistinguline: „Tantsukirjasid ta kuulub mõtlejana rahvusidealistide saab kokku sobitada pilvedest, mul- väärikasse ritta, kus on juba ees nt Uku lapragudest, pudenenud männiokas- Masing, Jaan Kaplinski, Hasso Krull, test, siiruviirulistest kännuringidest. Mikk Sarv ja muidugi Lennart Meri. Selleks sobivad isegi käejooned….” (lk Meist paljud jagavad primordiaalseid 38). Eesmärk on jõuda ise ja aidata ka ideid oma südames, nii ka mina, põhi- lugeja mingisuguse teistlaadse teadvu- mõtteliselt. Mikita praeguses raamatus se seisundini, nägemuste ja kogemuste põimumise metatasandile, kus „oma 2 I. J ä ä t s, Etnilised protsessid Vene im- käe kohal tantsiva inimese käest ei peeriumi siseperifeerias 1801–1904. Komi rahvusluse sünd. (Doktoritöö.) Tartu: Tartu julge tõenäoliselt keegi minna küsima, Ülikooli Kirjastus, 2005. kuidas käsi parajasti käib” (lk 38). Kui 3 Viidatud: H. S c h i f f m a n, Language, binoklist tagurpidi vaatamine kord juba primordialism and sentiment. – G. B. Pal- harjumuseks on saanud, siis on tühiasi mer, D. J. Occi (toim), Languages of Senti- võtta pintsetid ja tikutoos ning asuda ment. Cultural Constructions of Emotional Substrates. Amsterdam–Philadelphia: John elevanti püüdma – või ka mammutit ja Benjamins Publishing Company, 1999, teisi fossiile, mis sest, et nood on ammu lk 25–38. välja surnud. Kõik on võimalik.

145

RAAMATUID 2-2014.indd 145 31.01.14 13:51 Kolmanda peamise koelõngana on )*'1DG%$+(("$*$+,'(%(-'#.0#$%&""/%$+,=' Mikita kas ise välja mõelnud või kellelt- Lk 63 ütleb Mikita: „Korilasel oli neid ki laenanud – raamatule iseloomulikult ideid [võrreldes tänapäevainimesega – pole sellest võimalik aru saada – peri- E. V.] palju rohkem. Just seetõttu kipun feerse teadvuse, perifeerse mõtlemise ma usaldama pigem korilase vaistu ja idee. „Perifeerne mõtlemine kultiveerib usun, et ta oli tõepoolest targem ini- tavamõtlemisega võrreldes märksa suu- mene.” Mina küsin vastu: kas pole asi rema intensiivsusega selliseid nähtusi mitte selles, et e s m a l t usub Mikita, nagu nägemuslikkus, kehalisus, subjek- et korilane oli targem inimene, ja see- tiivsus, määratlematus, vaistlikkus” (lk tõttu s e k u n d a a r s e l t omistab talle 153). Selle idee selgitamine, illustreeri- võrreldes tänapäevainimesega „rohkem mine ning populariseerimine on kaht- ideid”? Jared Diamond näitab oma raa- lemata raamatu jäävamaid väärtusi. matus „Maailm kuni eilseni”,4 et n-ö Kummati jõuab Mikita taas järeldusele, metslased arendavad välja just sobiva et selline olemuselt arhailine mõtlemine ja mitte kuidagi „õilsama” kultuuri, kui on kättesaadav vaid (või peaasjalikult) neil oma keskkonnaga toimetulemiseks meile, endistele läänemeresoomlastele, vaja on. On vähe täiesti irratsionaalseid kuna „Eestis, Soomes ja Karjalas... oli kultuurinähtusi, enamikule on siiski piisavalt metsi ja soid, mis aitasid va- võimalik leida oludest tulenev ratsio- nal uskumuste kihil ellu jääda” (lk 10). naalne seletus. Tulemus on see, et ainuüksi meie oleme Mikita raamatus on ka palju sellist, võimelised (loomulikult perifeerselt!) millega saan kõhklematult nõustuda. aduma, kuivõrd „ratsionaalne ja eba- Näiteks tähelepanek, et eestlasi iseloo- ratsionaalne, teadmine ja teadmatus, mustab kaks kodu – linnakodu ja maa- mõistetav ja salapärane on alati omava- kodu; et meile meeldib korilusega tegel- hel tasakaalus”, ning et „elu hämarast da; et arvatavasti leidub meil talusid, poolest loobumine nõrgestab inimest” kus on elatud samas kohas Rooma ajast (lk 153). saadik; et metsaskäimine on saunas- Siit on üks samm, et tunda kaasa käimise järel Eestis vahest kõige sage- Lääne (või siis läänelikele) võõrandu- damini praktiseeritav puhastusrituaal; nud inimestele (nt lk 100) ja hakata et vaade jõelt kalda suunas on hoopis idealiseerima „õilist metslast”, kelleks midagi muud ja metsikumat kui vaade antud juhul oleme meie, eestlased, ise. kaldalt jõe poole jne. „Ühepuulootsik, Näiteks lk 11 sõnab Mikita: „Peaksime lõkkes küpsetatud kala, veekogude ja hoolega uurima põhjusi, kuidas täna- vetevaimude nimed ning jõgede metsis- päeva inimene on üldse jõudnud seda- tunud kaldad kuulusid väga tõenäoli- võrd sürreaalse mõtteviisi rüppe, et iga selt juba paleoliitilise inimese kultuuri- mõttevälgatus üle saja aasta künnise pilti” (lk 127). Olen minagi paadimatkal tundub naeruväärsena, sellal kui kütid- olles sama tunnetanud, nagu ka seda, korilased opereerisid kujuteldamatult et kõige vanemad nähtavad asjad Ees- suuremate ajaskaaladega.” Leheküljel tis paiknevad taevas (lk 116), ning seda, 11 oli minul veel terve talupojamõis- et meie maastik kõneleb sellest, nagu tus säilinud ja seetõttu julgen kaht- oleks jääajast vaevu viis minutit möö- luse alla seada, kas ikka opereerisid, da läinud. Õigupoolest olen ma Mikita ehk on meist naiivne arvata, et sellal, hingesugulane ning uurisin ühe esime- kui maailma materiaalse mõjutami- se oskused (tööriistad) olid suhteliselt 4 J. D i a m o n d, The World until Yester- lihtsakoelised, oleks vaimne kultuur day: What Can We Learn from Traditional saanud ja võinud olla ning pidanud ole- Societies? Viking Press, 2012.

146

RAAMATUID 2-2014.indd 146 31.01.14 13:51 se asjana välja, kus paiknevad raama- Meetodilt on „Lingvistiline mets” tus kirjeldatud Välgi metsad. võrreldav gobeläänvaibaga, mille puhul Intellektuaalsemal tasandil olen eespool loetletud lõimede ümber on kok- ühte meelt autori tähelepanekute- ku punutud erinevaid teisi mõttelõngu ga, et urbaniseeruv inimkond vajaks ja -heideid, mis kuuluvad osalt Mikitale märgidieeti, st puhkust kultuurist, ja osalt sellistele autoritele nagu Juri tähendusest ja iseendast (lk 53–54). Lotman, Ludwig Wittgenstein, George Samast – meie ühise semiosfääri või- Lakoff, Uku Masing, Jaan Kaplins- malikust risustamisest – olen mõelnud ki, Valter Lang, Rein Taagepera, Enn ka ise. Tänuväärne on veel tähelepanu Haabsaar ja paljud, tõepoolest paljud juhtimine sisekõnele ja sünesteesiale, teised. Taaskasutus on väga ökoloogili- mille tarbeks on Mikita leiutanud väga ne ning eesrindlik mõtteviis, miks mitte tabava termini – mitmiktaju. Mikita laiendada seda ka ideede sfääri? Õigu- puhul näib see olevat kätketud esma- poolest on teiste autorite uurimustele joones liikumise ja heli ristkasutusse. toetumine osa (populaar)teaduslikust Näiteks metsa lõhnade, maitsete ja vär- meetodist. Kummati ei ole Mikita näi- vide suhtes on Mikita ükskõiksem, teda nud erilist põhjust tekstis enda ja lae- paeluvad eeskätt jooned, kontuurid, natud mõtteid kuidagi eristada – heal liikumine ja vahemaad ning nende tõl- juhul on teiste autorite nimesid mai- kimine helide keelde. Huvitaval kombel nitud teksti sees, kuid mitte kunagi on inimkeele puhul nn jäljenduslikus korralikult viidatud ja kaugeltki mitte sõnaloomes (onomatopöa) just helide ja kõikjal, kus neid kasutatakse. liikumisimpulsside jäljendamine oma- Näiteks oleks tahtnud teada saada, vahel tõepoolest teinekord nii põimu- kust allikast on pärit korduvalt rõhuta- nud, et raske on öelda, kas nt kolistami- tud väide, et regilaulu kood on laenatud ne/kõlistamine on ennekõike kuuldeais- balti hõimudelt (lk 15, 105, 125)? Esi- tingu või liigutusviisi kirjeldus. Tundub tatud on see viisil, nagu oleks see kas olevat üksnes maitseasi öelda, kas kell kõigile teada tõsiasi, mis ei vaja viita- lööb kill-koll (tumedam) või kill-kõll mist, või siis Mikitale endale ilmutatud (heledam). Kolakas võib olla nii ’pauk’ arusaam. Samuti oleks tahtnud uurida kui ka ’suur ese’. Kola tundub olevat allikat, kust on pärit väide, et „blondi esmajoones ’majakraam’ ja kolimine juuksevärvi põhjustav mutatsioon hak- üksnes ’majakraami teisaldamine’. Sa- kas levima umbes 5000 aastat tagasi mas kõla ja kõlakas on selgesti kuulde- tõenäoliselt kusagil praeguse Leedu aistingust motiveeritud ning kõlamine aladel” (lk 13). Või taoline väide: „sepis- on ilmselgesti ’heli edasikandumine’. tamine oli nõidumise sünonüüm juba See, mis algselt oli üks tervikkogemus, vanas keelepõhjas” (lk 16). Mitte et ma on jagunenud mõisteliselt kaheks eral- nende väidete tõesuse võimalikkuses diseisvaks ja mittevahetatavaks. Kee- kahtleks – kahtlen vaid selles, et tege- gi ei korraldaks nt kõlamistalguid ega mist on autori enda uuringute tulemus- rendiks mööbli teisaldamiseks kõlamis- tega. Mikita on lingvistilises metsas ko- 0/)*$='R*)+$%'.1"&#'v.&""/%?:'&+%'1%(- rilust harrastades võtnud endale olema- na peal leviks uus kolakas ’kuulujutt’. tu „igameheõiguse” teiste aastakümne- Millega on põhjendatud, et madalamad te pikkuse uurimistöö viljade noppimi- helid on saanud materiaalsema ning seks ning esitamiseks enda loomingust kõrgemad sensoorsema ning intellek- ja võimalikest moonutustest eristamata tuaalsema tõlgenduse? Ootan Mikitalt kujul (nt lk 19–20 arheoloogide tööd või järgmist teost, mis sellele küsimusele Eesti alade geoloogilise mineviku kirjel- vastuse annaks. dused lk 107 jj). See, kes loeb raamatut

147

RAAMATUID 2-2014.indd 147 31.01.14 13:51 algusest lõpu poole, saab alt veetud: nt „Lingvistiline mets” aga on ja jääb lk 25 räägib Mikita privaatkeelest, nagu Valdur Mikita poeetiliseks eneseväljen- oleks ta selle ise välja mõelnud. Siiski, duseks, mille ainena ta kasutab enam- raamatu lõpupoole, lk 207 möönab ta, et vähem kõike kättesaadavat. Teksti hü- mõte kuulub algupäraselt Wittgenstei- perboolid ja uperpallid on nauditavad nile. Aga inimesele, kel taustalugemus ja kaasahaaravad. Mikita esineb kui puudub, jätab Mikita arvatavasti küll illusionistist trikitaja, kes tõmbab jä- suuremat sorti vaimuhiiglase mulje. nese ka näiliselt tühjast torukübarast. Minu kriitikale on Mikita oma raa- Näiteks lk 74 kirjeldab ta käesoleva matus juba ennetavalt vastanud: „Es- raamatu üldise ideestiku seisukohalt seistika on nagu katsejaam, mis kisub otsekui paradoksi: „Oleme ennast pis- alateadvuse hämarast varjust lagedale kuhaaval maailma pealt kokku laena- mingi tundmatu valdkonna algupärase nud. Eesti keeles on keelelaene umbes idee. Selles seisneb ka esseistika võlu: 85 %, kultuurilaene... üle 90 % kindlas- temas on hoogu, lopsakust ja piisavalt ti. Eesti loodus on aga peaaegu 100 % *?*#$+#1%&&+'HF+,+='w*(/%(*'.('"##"%#- „laenatud”, endeemseid ehk pärast tika kõige lähemal metsikule mõtlemi- jääaega Eestis tekkinud liike on ainult sele. Suurt osa inimesest on tänapäeval kolm.... [---] Kuid avarama pilguga vaa- ikka veel üsna võimatu teaduslikult dates näib Eesti keskmes asuvat õnnis uurida ja on küsitav, kas see üldse ku- tühjus.” Endapoolse uperpallina pakun nagi teoks saab. [---] Humanitaarteadu- välja paralleeli, et ka Valdur Mikita on #"'2FE%@*(/%&#'.('%&&*'HDD(+,'?*(*'E"*' oma raamatu usina korilasena 80–90 % esseistika” (lk 64). Kui lõigu esimese kokku laenanud. Küsimus on selles, poolega nõustun täielikult, siis viljel- mis valitseb selle perifeerse kukerpalli- ,*?*'@*(/%'$"*,+#"&#'(%)"$*)%#"-*'.(' tamise keskmes… kas samuti õ n n i s küll lugejat eksitatud. Esseistika võib t ü h j u s? Julgustan igaühte sellele .11*')"$#%&+'&%/H*(,+#"'@*(/:'&+%,'#%%(' küsimusele tollest pisut „metsa poole” pole midagi pistmist teadusega. Teadu- raamatust ise vastust otsima. Teekond ses on nõutav väidete põhjendatus ja saab olema põnev. Mine metsa! korralik (rõhutan – korralik) viitamine teiste autorite töödele. Humanitaar- teadus ei ole siin erandiks. ENE VAINIK

148

RAAMATUID 2-2014.indd 148 31.01.14 13:51 !"#$%&&'(

EMAKEELE SELTSIS

8. oktoobril 2013 korraldasid Eesti $F1&"'.#*1%("'++#?D1H**(("'.('(%%'#%#+1$' Keele Instituut ja Emakeele Selts Tal- &+%'&*'$K2.-/**01%#"1$'?./)%1$'E*/+1,*- linnas kõnekoosoleku „Alusepanijad”. ne ja elegantne teos. Kui küsida, mis Ettekandeid oli kaks: Külli Habichti ja kasu võis Gutslaff ise oma hiiglaslikus Külli Prillopi „Heinrich Stahli teoste tõlketöös ja eesti keelega tegelemises sõnastik” ning Marju Lepajõe „Gutslaf- otsida, siis ei saa seniseid vastuseid, 0'&*#+#$j='QD/-("#'g+$#1*J0'2%%G1%$F1&"' mis rõhutavad praktilisi vajadusi, ra- esitlus, kohal olid kõik tõlke üllitami- kenduslikkust, pragmaatilisust, pida- sele kaasa aidanud: Maeve Leivo, Ahti ,*' 2%%#*?*&#=' g+$#1*J0' H$' xPff' #*H*(,%' Lohk, Kristiina Ross ja Kai Tafenau. 2*#$./%$"#$' 01.1..-"' &*((+#$*#' 2%-")' Külli Habicht andis koos Külli Prillo- C*/$%(' S+$E"/%' &""1"Z' H*' E*/%,+#&D#%- piga ettevalmistatud ühisettekandes $+#='S+$E"/%'&""1"&D#%$+#"#$'$+1"("G'.$- ülevaate TÜ vana kirjakeele töörüh- seselt, et igal keelel on teoloogiline, ju- mas koostatavast Heinrich Stahli teos- malik mõõde ja et emakeele võimalikult te „Hand- vnd Hauszbuches…” (1632– sügaval oskusel on lunastuslik mõõde. 1638) ja „Leyen Spiegel” (1641–1649) S+$E"/%' E*/%,+#&D#%$+#"#' #%#*1,+G' *-*' sõnastikust. Sõnastiku sünni taga on immanentselt üldise emakeelse rahva- arvukas töörühm, olgu nimetatud koos- E*/%,+#"'/*,%&**1("'%,""='g+$#1*J0'&*#+' tajad Aune Esinurm, Pille Penjam, tuleks seega mõtestada eelkõige teoloo- Külli Prillop, Külli Habicht ning sõnas- giliselt. tiku toimetaja Valve-Liivi Kingisepp. Alates tekstide sisestamisest kuni sõ- 17. oktoobril Tallinna Ülikoolis peetud nastiku koostamiseni on kulunud üle &F("&..#.1"&+' ITDD1%&+?D1$"' )KK$j' &K)("'**#$*:')%11"'H..&#+1')D/-"(,*$%' avakõneleja Mati Hindi ettekande tee- U85 c66'$"&#$%#F(*='Onn'&D%-+#')DD/*$%' ma oli „Grenzstein ja Veske, Ariste ja %-*1"' $"&#$%#F(*1"' )D/&#F(*:' #F(*1%%&:' Lehiste” (vt samasisulist artiklit: Keel ja grammatiline vorm, lisati vajaduse kor- Kirjandus 2013, nr 11, lk 842–850). /*1'$DE"(,+##"1"$+#'H*'*?*$%'"#%(")+#$' Martin Ehala vaatles ettekandes 1%%$#F(*,"#'?F%'KE"(,%$"#='CD/&#F(+'.(' IPD1$"'&D#%$1")%#"#$'K1,E*/%,+#"#j''EDD- 2/*"-+'9c9U:'2D/*#$'$DE"(,+#?*/%*($%- 1%&+?D1$"')F%#$"')FH+'$DE"./$.-/**0*1":' ,"' H*' "/%' #F(*1%%&%,"' KE"(,*)%#$' HDDG' keeleteadmistele ja rahvuskasvatusele. neid umbes 2500. Kõige sagedasem Esineja keskendus kirjutamisõpetuse- sõna on ning (17 221), teine see (16 383), le, kus on juba sada aastat kasutatud kolmas olema (12 951); üks kord esine- &.1)"'?D1$"'"/%#$*)%#"')"$..,%&*$:')%#' vaid sõnu on umbes kolmandik kõiki- ?D1H"(,+G' ?*%,' #+1-EDD1%&+$"' F%-"&%/H*' dest tekstisõnadest. Teos ilmub 2014. kitsas kontekstis (tibu : tipu : tippu). aastal. R"11"'*#")"1'"$'&D#%$1",*'#",*'&.($"&#$%' !$$"&*(,"#' Ig+$#1*J0' &*#+#$j' H+E- erandina, on see seatud üldreegliks ja $%#'C*/H+'S"2*HF"'$DE"1"2*(+:'"$'8B5U=' &F%-%' $"%#$"' EDD1%&+$"' &%/H+$*)%#$' ?**- aastat võiks nimetada dekadentsipiib- ,"1,*&#"' "/*(,%(*=' !"#$%' ./$.-/**0*' 1%$"' **#$*' Q.E*(("#' g+$#1*J0' 2%%G1%- jaoks oleks parem, kui g, b ja d oleksid

149!

RINGVAADE 2-2014.indd 149 31.01.14 13:53 ?FF/$DE",:' )%,*' &*#+$*$*&#' ?*%,' #F(*' on toon ja esimene silp muutunud üha alguses võõrsõnade puhul, mujal aga $DE$#*)*&#= kirjutataks k, p, t või kk, pp, tt samade /""-1%$"'HD/-%'&+%'$"%#%'&.(#.(*($"='A*- Noortele suunatud Emakeele Seltsi /*&+'(%%'"%'.1"='m1")*#.1"?*'./$.-/**0*' keelelaager toimus 21.–23. oktoobrini 2+E+1'.('?F%)*1%&')"$..,%&*:')%#'?D1- >D#)+#=' !$$"?F$)%("' 1"%,%#' *#"$' H+G*' ,%G'&.1)"'EDD1%&+?D1$"')F%#$"$='C"$..- teist korda ning seda on kavas korral- ,%&*'"/%#$*&#'1KE%&"#$'H*'2%&&*'EDD1%&+$' dada ka edaspidi. Keelelaagri üldteema ja võtaks klusiilide erandliku kirjaviisi on seotud iga-aastase emakeeleolüm- õpetamisel appi rõhu mõiste, mida eri- 2%**,%-*'H*'(%%'&*(,%#'#""'$D(*?+'2"*1- nevalt keeleteaduslikust traditsioonist kirja „Sõnavara, sõnavarandus”. Keele- &*#+$*$*&#' ((' &.1)*(,*?D1$"1%#"' ?.- laagrit rahastab Haridus- ja Teadusmi- kaalidevahelise klusiili eristamiseks. nisteerium ja see on osavõtjatele tasuta. See metoodika asendab ühe teadusliku Keelelaagris oli 28 gümnasisti 13 "G*$F"' 3EDD1%&+$"' &.1)' ?D1,"$<' $"%#"- koolist Eesti eri nurkadest, teist korda -*' 3/FE&' .(' .1+1%("' ?*%,' #+1-EDD1%&+$"' osavõtjaid oli viis. Esinejaid oli kok- puhul), kuid metoodika peab leidma &+' &++#7' R%/H"' CD"*/+' 3!>f<' &""1"(F+''''' efektiivseima viisi millegi selgeks õpe- sõnamoodustusküsimustest, Triin Pap- tamiseks, mitte tingimata teaduslikult pel (TLÜ) tõlkimisest, Annika Hussar kõige õigema viisi. Omaette teema on (TLÜ) nimedest, Meeli Sedrik ja Sven- ?D1$"'#".#'/*E?+#&*#?*$+#"-*:'#"#$'õ ja Erik Soosaar (EKI) etümoloogiast, kolm väldet on hindamatud identiteedi- Kristina Koppel (EKI) sõnaraamatu- loome allikad. $"#$:'QK/%'P*1-"'3TOC<'2%,*#'"$$"&*(,"' Karl Pajusalu tutvustas ettekandes I>..1'H*'&""1"F2"='_-*'2D/*#$lj='S%#*&#' I!"#$%' ?D1$",' 1DD(")"/"#..)"' $*+#$*1j' tutvustati 2014. aasta emakeeleolüm- ++")*%,'""#$%'?D1,"$"'++/%)+#%'?F/,1+- 2%**,%' &.//*1,+#$:' 1DE")*1$' #*%,' F2%1*- #"#' #+-+1*#&""1$"-*' (%(-' ""#$%' ?D1,"$"' sed ülevaate internetikeele olemusest. J.(.1..-%*' H*' J.(""$%&*' &D#%$1+#%=' >.1)' f-*1"' "$$"&*(,"1"' HD/-("#' */+$"1+' H*' ?D1,"$'"%'.1"'*%(+1$'""#$%'&""1"#7'$"/(**/- praktiline osa ning kuulajad said esita- ne kestusvastandus on mingil viisil ole- da küsimusi. )*#' &F%-%#' 1DD(")"/"#..)"' 1F+(*/KE- ma keeltes ja ka isuri keeles (lisaks Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteadu- saami keeltes). Konsonandipikkuse kol- #"' %(#$%$++,%#' &F1*#' U5=' .&$..G/%1' Q**&' mene vastandus kõnetaktis rõhulise ja Peebo 80 aasta juubeli auks korralda- /FE+$+'#%1G%'2%%/%1'"#%("#'H+G*'1DD(")"- tud kõnekoosolekul kolm ettekannet resoome hilises aluskeeles. Soome-ugri kolmelt põlvkonnalt. keeltes ilmneb kolmene kestusvastan- >*%'O*J"(*+'/DD&%#'"$$"&*(,"#'IHa- dus ainult kahesilbilistes kõnetaktides, bent sua fata manuscripta' b' Q.E*(("#' kus rõhulise ja rõhutu silbi kestus on g+$#1*J0' 2%%G1%$F1&"' #**$+#"#$j' ?F%)*- 2nn/,?F/,"1%("=' SDE")*1$' ?F/,1"#' "#%- 1%&"#$' $F1&"?D1%#$"#$' *#2"&$%,"#$:' )%11"' ("H*' ""#$%' H*' 1%%?%' ?D1$"#K#$"")%:' )%11"#' $F$$+'g+$#1*J0'3#/('5c;]<'?F%GZ.11*'%#"-%' &.1)"("' ?D1$".2.#%$#%..(' $.%)%G' "/%("- $D%"1%&'$*/$+&""1("'2%%G1%$F1-"'HD%'&*#+- val viisil: liivi keeles on kolmene kes- $+#"#$'?D1H*'"-*'HF+,(+,'$")*'&**#*H*1' tusvastandus kõnetaktis, kuid ainult trükki. Ettekandes anti ülevaade nende kahene vastandus (pikk-lühike) silbi- %#%&+$"' /%(-%#$:' &"11"1"' g+$#1*J0' 2%%G1%- tasandil. Ülipikki (ehk ekstraraskeid $F1-"'?F%#'1DG%'*"-*,"'.11*'&D$$"#**,*?:' silpe) nagu eesti keeles liivi keeles ei ning nendest juhtudest, kui Gutslaf- ole. Kestusvastandusele lisandub liivi 0' $F1&"1' $"&&%#' /"**1("' ?F%)*1+#' ""#$%' keeles toonivastandus. Ka eesti keeles piiblitõlke traditsiooni kujunemist mõ-

150

RINGVAADE 2-2014.indd 150 31.01.14 13:53 jutada. Ilmselt olulisim põhjus, miks korras hoida kateedri paberimajandust, g+$#1*J0' $nn' &*#+$+#"$*' HD%:' .1%' #"":' "$' &+%,'(+/%#")*$*'$D%$*'&*'KE%#&.(,1%&&"' $F1-"'HD%'2D/*#$'*+$./%'#+/)*'!"#$%)**- K1"#*(,"%,:'(D%$"&#'(%%$*'O..)"1'E"%(*:' le, kus ei olnud sellele rakendust. Peale &D%*' #.?E..#%,"#Z&.1E..#%,"#' 2F11+)*- #"11"'2.1(+,'g+$#1*J0'2D/%H*,'5cVB='**#- janduslikel töödel, osaleda tsiviilkaitse tatel, kui piibli trükkimine oli Eesti- ja õppustel jne. Liivimaal eriti aktuaalne, tõlketöö orga- 56c6=' **#$*1' #*%' Q**&' A""G.' ?*(")- niseerimisega otseselt seotud. Liivimaal õpetajaks ja 1973. aastal kaitses ta nappis aga infot tema tõlke kohta: juba &*(,%,**,%?D%$"&%/H*'o='L='>/"+$^Y*1,%' 1680. aastate algul ei seostatud Eesti- „Kalevipoja” sõnavarast. Ühised ette- maal asuvat tartukeelset Uue Testa- ?F$)%#",'HD$&+#%,'&%/H*&""1"'*H*1..'2D"- )"(,%' $F1-"$' "(*)' g+$#1*J0' (%)"-*' ?*,"' &.//*1,*)%#"-*:' )%1' Q**&' A""G.' ning Vana Testamendi tõlke olemasolu "$$"&*(,",'&D#%$1"#%,'1F+(*""#$%)+/,"- oli Liivimaal ilmselt sootuks teadmata. list kirjavara. Sel alal kujunes temast Ann Metslang pidas ettekande „Osas- parim spetsialist. $*?*'&DD(,"'?./)%,"'&*#+$*)%#"#$'""#- Pikemalt peatus esineja koostööaas- ti kirjakeeles”, mis põhines kaitstud tail eesti keele õppetooli vana kirjakeele magistritööl ning Keeles ja Kirjandu- $nn/KE)*#:'&+#'Q**&'A""G.'#%,+#'KE%#- ses avaldatud artiklil (KK 2013, nr 7). ettevõtmisse oma senise kaaluka uuri- !"#)D/&' .1%' &%/H"1,*,*' ?./)%?*1%&+- jakogemuse. Vana kirjakeele uurimisel $"' ?*/%""/+)%#$' .#*#$*?*' &DD(,"' (D%- hakati rakendama korpuslingvistika ja tel: milliseid osastava rööpvorme mis */?+$%1"&#%&.-/**0*' 2FE%)F$$"%,=' !#%- muuttüüpides kasutatakse. Materjal oli neja jutustas üksikasjalikult, kuidas kogutud toimetamata tekstidest, uue omandati uued töövõtted ja valmisid meedia allkorpusest. uue metoodika rakendamise tulemuse- Valve-Liivi Kingisepp meenutas (*' KE%#?D1H**(,",' IP*(%)*,' $"&#$%,' H*' &..#$nn,' H++G%1*/' Q**&' A""G.-*:' &"11"- sõnastik” (1997), „Georg Mülleri jutluste ga esineja on Tartu Ülikoolis koos töö- #F(*#$%&j' 38BBB<:' IQ.*XE%)' L.##%E(%+#"' tanud üle 50 aasta. Pikemalt peatus kirikumanuaalide leksika” (2002) jt. esineja 1963. aastast alanud ameti- kaaslusel TÜ eesti keele kateedri va- KILLU PALDROK, nemlaborantidena, mil peamiselt tuli MARIA-MAREN SEPPER

LÄÄNEMERESOOME KEELED KAARTIDEL

Võru Instituut korraldas 24.–26. ok- nime Eestis. Selgus, et Eesti suurema- toobrini 2013 Nakatu turismitalus tra- tel veekogudel leidub üllatavalt palju ditsioonilise rahvusvahelise sügiskon- sekundaarnimesid: need on asustatud verentsi, mis seekord kandis pealkirja &.E*' 3&K1*:' )F%#*<' HD/-%' (%)"' #**(+,' ISDD(")"/"#..)"' &""1",' &**/$%,"1j=' ?""&.-+,=' SDG%2*%#$)*$+,' (%)",' .(' Konverentsi avas Võru Instituudi di- need, mille puhul pole esmapilgul aru rektor Rainer Kuuda. saada, kust nimi tulla võib. Saar tegi Evar Saar (Võru Instituut) oli oma &*$#"' ("(,"' EK,/.(KK)%,"' 2D/%$.1+' "$$"&*(,"' I;B' 1DG%2*%#$)*$+$' HF"Z' H*' selgitada, nt Onga jõgi – honka'y)D(,y:' HD/?"(%)"' !"#$%' &**/,%1j' H*.&#' 1DG%' Neeva kanal – Neeva oja (neva ’soo’), vaadanud 100 kõige pikema jõe ja u Saarjõgi – *saar' yE*/+y:' M1")%#$"' HD/?' 5BB' &F%-"' #++/")*' 2%(,*1*-*' HD/?"' yK1"?*12..1y:' !(,1*' HD/?' b' eenä ’suur’,

151

RINGVAADE 2-2014.indd 151 31.01.14 13:53 zE%HD/?' b' ahiZ' y.E?"/y:' OK(,/"' HD/?' b' $%&*%,' ?DE")+#&""1"' &"#&&.(,*,"#=' vrd lt Dunduri jne. Minevikus on olnud keskus ühetaolisu- Irma Mullonen (Karjala keele, kir- se ja perifeeria mitmekesisuse kehas- janduse ja ajaloo instituut, Petroskoi) tus. Keskuse ja perifeeria dünaamikat kõneles Karjala kohanimeatlase koos- Eestis kujutavad erinevad võimud ja tamisel tekkinud probleemidest. Algul ?F%)+&""1",:' #FH*,:' #%##"Z' H*' ?D1H*/D(- oli vaja lahendada põhiküsimus: kuidas ne, rahvusloome ja keelestandardiloo- kaardile sõnu valida. Karjala kohanime- )":' &""1"Z:' E*/%,+#Z' H*' )D1+2.1%%$%&*:' atlasesse on võetud erinevate keele- ja siirdeteooria jmt. Esineja vaatles, kas "$(.-/**01%#$"'/KE)*,"'#F(*?*/*:'"/%1%- ja kuidas perifeerias, st Kagu-Eestis, #"'$DE"1"2*(+'*11'.('1..,+#Z'H*'&+1$++- keelehierarhiad avalduvad. Inimesi rierinevusi kandvad nimed. Kindlaks &K#%$1","#'#"1-+#:'&+%,*#'(*,'&""1%'HD/- tuli teha ka territoorium, mida atlases jestavad. Oskustest küsiti, mis keeli (nt kujutada, ja selle piirid. Suurem osa eesti, vene, võru jne) inimesed mõista- kohanimetüvesid on Karjalasse levinud ?*,:' /DD-%?*,:' 1."?*,:' &%/H+$*?*,=' R"1- ?D1H*#$2..1$:')%11"'$+1")+#"1'.('*$1*#"#- -+#:' "$' ?"("' &""1' .(' HDD(+,' &""1"E%"- se kaasatud ka Ida-Soome, Arhangelski rarhias oluliselt tahapoole, kui ta oli .G1*#$%' 1DD(".#*' H*' 1F+(*#' P*1&"*HD/?"' varem. Kohalike toodete turundamises piirkonna nimed. Eristada tuli vepsa ja Võru „sildimajanduses” hakkab sil- ja karjala materjal, nt Haapaselkä: krj ma, et elamusturism ja toiduainetetöös- Huabuselgy/Huapaselkä, vps Habselg, tus on rõhutanud autentsusvajadust (nt vn #$%&'()*$. Nime teke ei sõltu haava- reklaamlause Tan tare man om sann; puu levikust neil aladel, vene keelde on kalapood Kalakõnõ; komisjonipuut; ta- 1"?%(+,'1DD(")"/"#..)"'$K?%= lopuut), ilutoodete puhul kasutatakse Siim Antso (TÜ) ettekanne kandis pigem prantsuskeelseid silte jne. pealkirja „Etnodialektoloogiline uuri- A""$"/'AD11'3!>f<'"#%("#'"$$"&*(,"-*' mus õpilaste murdetundmisest”. Uuri- „Koha mõiste linnas kohanimeuurija )+#"'""#)D/&'.1%'&%/H"1,*,*'&.1)"'2%%/- jaoks”. Linnakohtadele ja nende nime- &.((*' 3AD/(+ZQ**-+2%:' O*/$+' H*' PF/+<' ,"1"'.('.)*("'DD/)%("'&%/"?+#'3(%)"-*' õpilaste murdetaju ning uurida, kas ja .GH"&$%,' .(' $D(*?*$"#$' &+(%' "$$"?F$$"Z' kuidas vastaja elukoht ning seal valit- nimedeni), ebapüsivus (objektid kolivad sevad keelehoiakud tema murdetaju pidevalt või muudavad nime – üldreeg- mõjutavad. Kasutati Denis Prestoni lina ei ole enam võimalik kindlaks teha etnodialektoloogilist meetodit. Õpilas- kaupluste nimesid) ja keeleline kosmo- tel paluti kihelkonnapiiride ja seitsme poliitsus. Nimeobjektide kujutamine 1%((*-*' !"#$%' &**/,%1"' )D/&%,*' 2"*- kaardil ja kajastamine andmebaasi kir- murdepiir ning murdealad, mida nad H"#'$"&%$*G')"$..,%1%#%'/*#&+#%7'&*#'1DE- teavad. Mediaanide võrdlusest selgus, $+,*'&.E*'F%-+#HD/-1+#"#$'?F%'.GH"&$%'#%- "$' &F%-"' $D2#")%(%' #++$#%,' 2"*)+/,"- #+1%#"#$' F%-+#HD/-1+#"#$=' >.E$*,"' )++- 2%%/%' )D/&%,*' PF/+' F2%1*#",:' #""HD/"1' $+)%#"' (D%$"(*' $F%' "#%("H*' ?D1H*' #"11%#"' AD/(+ZQ**-+2%'H*'O*/$+'F2%1*#",=' rea: kohvik Kultas – Moskva – Kultas Kadri Koreinik (Võru Instituut) kõ- – Metropol – Taevase Rahu Väljak – Wa- neles keelehierarhiatest perifeerias. badus. Viimasel ajal on levinud n-ö ni- Keelekogukonnad, mille liikmete jaoks mega majad: Saarineni maja, Osten Tor, *#+G' 2/"#$%%@%&"#&+#' ?D1H*#2..1' .)*' Vana Jahuladu (Rotermanni kvartalis), kogukonda, on ohustatud ja võivad kee- Ustus Aguri maja (Ülemiste Citys). 1"?*E"$+#"' $F$$+' EDDG+,*=' >"#&+#"b !/&%' >.&&.$*' 3L"-%.' &**/,%0/)*<' perifeeria diskursus mõjutab oluliselt tutvustas tehnilisi suundumusi koha- mitmekeelsuse kontseptsioone ja prak- nimeinfo talletamisel andmekogudes.

152

RINGVAADE 2-2014.indd 152 31.01.14 13:53 Regio on osalenud Euroopa raamprojek- selgitada vene kohanimede soome-ugri $%,"#:')%11"'""#)D/&'.('1++*'"/%("?*%,' #+G#$/**$='Q+/%'>./H*&.?'3P"(")**'O_' *#+&.E*')DD/*)%#"'*1-./%$)"'H*'1*E"(- keeleteaduse instituut, Moskva) kõne- dusi. Selleks on kolm võimalust: füü- les, kuidas on kaardistatud Venemaa siline kohalolek, asukoha kirjeldus ja soome-ugri keelte leviku dünaamika &%/H"1,+#'R$/""$?%"Y'g..-1"y%'H*.&#='ME"' kahes suurprojektis: Venemaa keelte- objekti kohta saab teavet vanadest and- atlases ja Uurali keelteatlases. mebaasidest ja uutest süsteemidest, nii m)*'?*1)%?*'?D%$"&%/H*'$"")*#$'1DE- valmivad sidus- ja vallasrakendused, tuvalt kõneles Maria Kok (Ida-Soome nagu teemainfoga kaardid. N-ö võime- K1%&..1:'Q."(#++<'1DD(")"/"#..)"'2*/- kas töövahend on Elering, kalateabera- tiklistunud ise-sõnast. Esineja vaatles kendus, logistikarakendused, turismi- sõna itse ’ise’ arengut iseseisvast sõnast /*&"(,+#'d+1$+/"Y*1&#'H("=' /"k"&#%%?2/.(..)"(%&#=' P**$1+#"' *11' Aleksandr Pustjakovi (Helsingi üli- oli sõna soome kirjakeeles, murretes ja &..1<' "$$"&*(("' &D#%$1"#' C*/%)**' &.- 1DE%#+-+1*#&""1$"#=' O"-")%#$' .(' ?D-*' hanimede permi substraati. Vetluga ja vana soome-ugri algkeele sõnaga, mille Vjatka jõe vahelise ala permi substraat $DE"(,+#'.1%'y?*/%\'?*/%E%(-y='R"11"1'#F(*1' .(' #D%1%(+,' (%%' )*/%1*#$"' &+%' &*' ?"("- leidub etümoloogiline vaste kõigis sugu- laste hulgas kasutusel olevates kohani- 1*#&""1$"#:' ?=*' #*).H"",%' &""1",=' SDD- medes. Sellel alal elas suhteliselt hiljuti nemeresoome keeltes on itse üks neist 2"/)%'/*E?*#:'&"#'.('HD1H"'HD$(+,'&.E*- indikaatoritest, mille abil tehakse kind- likku toponüümikasse. Permi hõimude laks, kas keel kuulub ida-, põhja- või kohalolu kinnitab ka arheoloogiline ai- lõunarühma. Sõna süntaktiline kasutus nes. Permi substraat on kahekihiline: (D%G' .1"?*$' .1(+,' KE%("' &F%-%1"' 1DD("- ?*(")'.('&.)%'3?F%'KE%#2"/)%l<'H*'(..- meresoome keeltele. /")' +,)+/,%' #+G#$/**$=' QF-"' ?F%' ?"$$' Svetlana Kovaljova (Venemaa TA $DE%#$*?*,' 2"/)%' #F(*,7' &.)%' +$, ’vesi, Karjala teaduskeskus, Petroskoi) pidas )D/-:'(%%#&"y:'+,)+/,%'+-. ’jõesuu, vesi-, ettekande „Keel, keelevorm või murre”. oja, nire, allikas’. Mari keelde adaptee- 2013. aasta oli Karjalas kuulutatud kar- rituna on need muutunud: mariN +/01, jala keele aastaks. Esineja arutles tee- mariM +20'y?"#%:'HF-%y='o./)*($'P. esi- mal, mis on keel, mis keelevorm ja mis neb iseseisvalt jõenimena 3. (Kaama )+//"=' AD/%#&*/H*1*' 3varsinaiskarjala) parem lisajõgi). Esineja tutvustas ni- &""1'.('1DE",*("'#..)"'&""1"1":'_+(+#"' metatud ala toponüümika kõige enam murdes on rohkem vene keele mõjutusi. levinud permi topoformante ja nende Q+G*'S*+/%'>"$$+("('*/?*#:'"$'(('&*/H*- levikut: +$,,+-., -V.($), -V4($). Leviku- 1*'&""1$'?F%G'2%,*,*'SDD("ZR..)"')+/- ala kaardistamine aitab selgitada topo- rete ja vepsa keele seguks. Keeleteadus- J./)*($%,"' *1-+2D/*' H*' $"E*' HD/"1,+#%' likku alust pole ka livvi ja lüüdi murrete 2"/)%'EF%)+,"'/D(,"#++(,*,"#$= eri keelteks arvamisel. Livvilased nime- Kaks konverentsil osalenud Vene- tavad endid toiset karjalaset' 3$DE"(,+- maa esindajat tutvustasid sealset koha- ses ’karjalased, kes oskavad livvi keelt’). nimedealast uurimistööd: Anna Maka- Lüüdilased nimetavad endid karjalas- /.?*' 34+/*1%' /%%&1%&' K1%&..1:' Q"&*$"/%(- teks ja ka kõnelevad oma arust karjala G+/-<' "$$"&*(("' &D#%$1"#' #..)"Z+-/%' keelt. Lüüdi kirjakeelt pole seni veel ole- 2D/%$.1+'$.2.(KK)":')%#'.('$+?*#$*$+,' mas, sest pole eestvedajat, kes selle töö Uurali ülikooli ekspeditsioonide mater- $"E*'?F$*&#='S%??%'H*'2D/%#&*/H*1*'&""1"' jalide põhjal. Venemaa soome-ugri ala- puhul on need inimesed olemas. dele on korraldatud ekspeditsioone juba Aleksandra Rodionova (Venemaa *1*$"#'56cB='**#$*$"#$'""#)D/-%-*'?D1H*' TA Karjala teaduskeskus, Petroskoi)

153

RINGVAADE 2-2014.indd 153 31.01.14 13:53 $+$?+#$*#' 1KK,%1*#$"' &+H+$*)%#$' 1DD("- 1DD(")"/"#..)"'H*'(**G/+#"#'&F("1,*- meresoome keelte kaartidel. Praegus- vate indoeuroopa keelte murdesõnu: ee ajal on alles umbes 3000 lüüdi keele nädal, krj neteli, vps netäli, vn, 5'0'(6 kõnelejat. Suuremad lüüdi keele kesku- 3?*/*#")' $DE"(,+#' y2KE*2D"?y7' 5'70'(6 sed on Kontupohja ja Petroskoi. Lüüdi ’pole tööd’); sm, vdj, Vai viikko; ee es- 2"*)+/,"#' .(' ?"2#*' H..(%7' >++HD/?"' maspäev, sm maanantai (vrd sks Mon- alamurre on palju mõjutatud vepsa kee- tag), ing, vdj, krj ensipäivä, eL iispäiv, lv 1"#$:' (%%' "$' A*+1' _/%#$"' 2%,*#' >++HD/?"' '_!!8), vn 8-5'0'()59:'y2D"?'2D/*#$'2K- lüüdilasi vepslasteks. Soomes peetak- E*2D"?*y\' ""' teisipäev, sm tiistai, germ se lüüdi keelt eri keeleks, Karjalas aga Tisdagher (< jumala nimi Tiivas). murdeks. Konverentsil toimus ka arutelu tee- Vilja Oja (EKI) pidas ettekande „Aja )*1' ISDD(")"/"#..)"' &.E*(%)","' )DD/*$1+#",' 1DD(")"/"#..)"' &**/$%- *$1*#' b' )%#' H*' &+%,*#lj:' )%,*' H+E*$*#' ,"1j=' O*' ?**$1"#' 1DD(")"/"#..)"' &""1- Helen Plado. Alustuseks tuleks kind- te ajamõisteid, mis on valitud kahte laks teha, kas sellist keeleala saab ühes keelteatlasesse, nendeks on Euroopa *$1*#"#' "#%$*,*:' )%,*' &**/,%1' (DE*' $*- keelteatlas („Atlas Linguarum Euro- hetakse ja mis alad atlasesse võetakse 2*"j:' _S!<' H*' 1DD(")"/"#..)"' &""1$"Z' 3&*#'($'&*')"D'&""1:'&?""(%'&""1<='!,*#%' *$1*#' 3I_$1*#' S%(-+*/+)' o"((%X*/+)j:' $+1"G' ?D1H*' ?*1%,*:' )%#' &**/$%,"#$' 1DE- _So!<=' _S!Z#' .(' *?*1,*$+,' &**/,%,' tuda – selleks tuleb konsulteerida nt ?%%"'*"-*'?D1H"(,*?*')F%#$"'&.E$*7'nä- Regio spetsialistidega. Eeskujuks võiks dal, esmaspäev, teisipäev, pühapäev olla WALS (World Atlas of Linguistic ja jõulud=' _So!Z#' .(' %1)+(+,' 8c' *H*- Structures). Konverentsi lõpusõnavõ- -*' #".(,+?*$' )F%#$"$' $DE%#$*?*$' #F(*:' tus avaldas Evar Saar lootust, et koha- #"*1E+1-*#' &F%-%' (D,*1*2D"?*,"' (%)"- nimeatlasest ka kunagi asja saab. tused. Lisaks noomenitele on kaardis- $*$+,' )%$)",' ?"/G%,=' _So!Z#' 2""-"1- ,+?*,' 1DD(")"/"#..)"' &""1$"' .)*Z''''''''''''''''' vahelised suhted (nt vuosi/aasta ja ilta/ ehta-, õhtu). ALE võimaldab võrrelda TIINA HALLIK

HULGANISTI ERIILMELISI VAATEID LÕUNAEESTI KIRJANDUSELE

15.–16. novembril 2013 peeti Tartu )*1%&'#"1"$+#?%%#'.('(DE*'?*%)+'.)*- Ülikoolis lõunaeesti kirjanduse teema- moodi pingena, mis ühtpidi avaldub line konverents „Kohalik kirjandus: inimest kodupaigaga siduvates juurtes, 1F+(*""#$%' ?**$"%,' i' >.$+#F&%/D(,K#7' ("(,"' ?DD/$+#$*)%#"#:' *-*' $"%#$2%,%' 1F+(F""#$%'&*"E+%#%j='>*E$"'2D"?*'H*-+#' D/*$*E$"(*' &.E*#$:' &+#$' 2D/%$' .11*&#"=' "/%("?*%,' (D-")+#%' *1*$"#' ?F/+' ?*%)+' RDD/*("' 2%(-"' (DE$+G' /D(,*)%#$"#:' HD/"1"'&K#%)%#"#$'&+(%'I>*1"?%2.H*j'KE"' mida lõunaeesti kirjanduses üksjagu seni laiemalt tundmatu kaasautori tut- leidub. Võrukeelset kirjandust ilmes- vustamiseni. tab tihtilugu püha kojumineku narra- Ettekandes „Kotussõvaimu õnnistus tiiv; samas kaasneb juurte juures ole- ja taak” otsis Margit Tintso vastust kü- )%#"-*'$%E$%1+-+'#"1"$*)*$+'D(-:'?*"?:' simusele, mis on võru vaim ja kuidas millele sageli muud rohtu polegi kui see kirjandusteostes avaldub. Üks või- D/*')%((*='

154

RINGVAADE 2-2014.indd 154 31.01.14 13:53 Hasso Krull sedastas ettekandes võib tema tekstidest otsida-leida kolme IPD"#.1"?'?F/+'?*%)='C%11*1'H+E$+G'?F/+' )D/&#F(*' *G%17' &""1:' 31..,+#<&%/H"1,+- &%/H*(,+#lj:'"$'?F/+'&%/H*(,+#$'.(',"0- sed, mentaliteet. Kohalik keel ilmneb neeritud autori, keele, temaatika, luge- enamasti üksiksõnade, stiilielemendi- ja ja võru vaimu kaudu, kuid võru vaim (*=' PF/+&"#"' E%(-"1**,%' ?D1H"(,*G' %1- on hoopis teise tasandi mõiste, mida ei mekalt miniatuur „Liivaliitene”. saa otseselt ühitada ühegagi eelnevaist. Tiit Hennoste ettekanne „Lõunaeesti R""2D/*#$'1DE"("#'>/+11'?F/+'?*%)+'&+- murded kui eesti avangardi keel” andis H+$"1)*1"' "1+01.#..01%#"1$:' &*#+$*,"#' 2%1,%' #"11"#$:' &+%,*#' Q.E*(("#' _*?%&+' Gilles Deleuze’i ja Henri Bergsoni mõis- keeleuuendusi saab suuresti siduda teid. Võru vaim on kõige ligemalt seo- Siuru ja estetismiga, aga radikaalne tud kohavaimuga (kotussõvaim) ja kuigi lõunaeestiliste joontega keel seostub kohavaimu on vastandatud ajavaimule, eesti kirjanduses avangardi ajastuga. pole see siiski ruumiline mõiste. Tege- Keelelised uuendused, mida Hennoste mist on teatava kestusega, mis pole nii- (%)"$*G' /*,%&**1#"$"&#:' (*-+' (D%$"&#' võrd olevikuline, kuivõrd igavikuline. n-inessiiv (meren), vv pro u (jõvvetult), Kohavaimu igavikuline kestus kuulub i-tegijanimi pro -ja (luuletai), kun pro 2+E$*##"')%("?%&&+:'.11"#'?D"#.1"?'3?%/- kui'H)'2D/%("?*,'1F+(*""#$%')+//"$"#$=' $+**1("<:' )%$$"' &D"#.1"?' 3*&$+**1("<=' Seega olid lõunaeestilised jooned ole- Niisiis saab öelda, et võru kirjandus on muslik osa eesti kirjandusliku avangar- miski, mis on juba juhtunud tulevikus di programmist. ja juhtub ikka veel minevikus. Vello Paatsi ja Uuno Ojala uurisid Õnne Kepp vaatles võrdlevalt lõuna- tartukeelseid trükiseid (raamatuid ja eestikeelseid klassikuid Artur Adsonit kiriklike pühade laululehti) Lõuna-Tar- ja Hendrik Adamsoni. Mõlemad luu- $+)**'H*'PF/+)**'59'&%E"1&.((*#'xfx' letajad kasutasid oma paikkondlikku #*H*(,%'?%%)*#"1'?""/*(,%1'H*'xx'#*H*(- &""1$'$"*,1%&+1$'&+(#$%1%#"')F$$"'?D1H"(- ,%'*1-+1='hDE$+#:'"$'$*/$+'&""1'$**(,+#' ,*)%#"' _,#.(' HD/H"&%(,1*1$:' _,*)- põhjaeesti kirjakeele ees üsna visalt: son paralleelselt kirjakeelega. Mõlema (D%$"&#' .1%' $*/$+&""1("' 1*+1+1"E$' &*- peamiseks kujutamisobjektiks on kodu- sutusel veel 1903. aastal Põlvas, 1909. maastik: Adsoni genius loci on peidus **#$*1'LF+-"#'H*'5659='**#$*1'LD2%(*#=' Võrumaa suure suguvõsa pikas kulge- Esines ka kakskeelseid laululehti, sa- mises, kaugest möödanikust kaikuvas muti ilmus nii Eesti Postimehes kui ?"/"EDD1"#\'_,*)#.(%1'.('&.E*?*%)'1*- Petseri Postimehes sekka sõnumeid hustunud maastikus, Mulgimaa mulla tartu keeles. Tartu või võru keelt kasu- toitvas ja kestvas elualuses. Adsoni ja $*$%' $*1+/*E?*&..1%,"#' #"1' *H*HD/-+1' (%%' Adamsoni luuletused ei ole üksnes pas- õpetamisel, seda korraldavates doku- siivsed looduskirjeldused, vaid kujun- mentides kui ka õpikutes. Tartukeelse- davad dünaamiliselt töötavate inimeste te raamatute trükkimine lõpetati Eesti ja koduloomade tegevusmaastikku. Vabariigi tulekuga 1918. Q*(%&*'>/.(G"/-'?**-%#'>*/1'_#$ZL+- !#%)"#"'2D"?*'"$$"&*(("$"1"'HD/-("#' mori elu- ja loometee pinnalt, kuivõrd kaasahaarav „Luulesõit” Tartu Lin- ja milles avaldub selle Vastseliina ki- naraamatukogus, kus soome luuletaja E"1&.((*#$' m/*?*' ?*11*#$' ADD?D&"#$"' T"1%'S**&#.("(:'1D$%'1++1"$*H*'g+($*/#' $*1+#$' 2D/%$' &%/H*)"E"' 1F+(*""#$%1%#+#=' Godi!v' (%(-' ?F/.' 1++1"$*H*,' Q*(' L*E- Oli ju Ast-Rumor lisaks kirjanikule )*('H*'d.($/*'(D%$*#%,'(Zn'&D%-+'2"*1$:' *H*&%/H*(%&:' /"?.1+$#%.(DD/:' ,%21.)**$:' kuidas luule liigub ühest keelest teise. 1*%*' )**%1)*' (D%(+,' /D((+)""#:' #""- AD"?*' 1F2"$*(+,' %1.F,*&+1' O*/$+' >%/- ga pigem kosmopoliit. Lõunaeestilisust janduse Maja krüptis tutvustas Ahto

155

RINGVAADE 2-2014.indd 155 31.01.14 13:53 L*+,.H*'IR"$.'&%/D?*/*j'/**)*$+#*/H*=' O%%*' _11*#' (D%$*#' "$$"&*(,"#' I>F1- Lõunaeestikeelsete laulude kavaga esi- ladsõ (vaikusõ) vaivast Adsoni, Kolga nes Lauri Sommer ja üles astus ansam- ja Kõivu loomingun”, kui palju kollast, bel Ytsiotsõ. %#"D/*(%#'#K-%#"#$"'&*#&","'&.11"$*)%#- C*/$' P"1#&"/' $F,"#' $"%#"' 2D"?*' "#%- ?D/?%'.('_/$+/'_,#.(%'H*'L*%).(,'>.1-*' meses ettekandes „Kauksi Ülle, Han- loomingus. Madis Kõivu kollase palett do Runnel ja lõunaeesti kirjandus”, et .(' 1*%"):' *1*$"#' &nn)("$""#$' &+(%' D(- kirjanike ja kirjandustegelaste Kauksi -%#$*?*' )D/$#%Z' H*' #"2$")G/%?*1-+#"(%=' Ülle ja Hando Runneli erinevusi esita- Adsoni ja Kolga kollane on üheselt sur- takse sageli vastandina, mis tuleneb pi- )*'"E&'1F21%&+'EDDG+)%#"'?D/?:'>F%?+' -")' &%/H*(,+#Z' H*' #"1$#%"1+' &.(0-+/*$- kollane pigem painab, kui tapab. Esi- sioonidest kui nende (tekstides leiduva- neja arutles, kuivõrd võib kolme võru $"#$<'2FE%)F$"$"#$='P%%)*#$"#$'1DE$+,"#' kirjanduse klassiku kollaselt rüütatud on ühisosa suurem: lõunaeesti kirjan- #*-"'#+/)*&++1+$+#'H*'EDDG+)%#"'D(-' ,+#"#$' /DD&%,"#' .(' )F1")*1' &""1' #"11"' .11*' KE"' ?D1H*#+/"?*' &""1"' H*' &+1$++/%' esimene ja oluline tunnus. Küll lahkneb (endelise) kulgemise ilminguks. Igavese Kauksi Ülle ja Hando Runneli arusaam kestmise sümboliks on kõigil nimetatud kirjakeele staatusest: kui esimese jaoks kolmel kirjanikul puu (nt Madis Kõivu on paikkondliku kirjakeele olemasolu K&#%&+,')D((%, i 2",*H*,<=' "1")"($**/(":' #%%#' $"%("' ?DD/$+#$*G' Kauksi Ülle kõrvutas ettekandes suulist keelt ja on tõrges formaalse kee- „Darja Pisumaa ja Vananurmõ Ilmar – lekorralduse suhtes. Runneli meelest üte kannu kats võssu: rahvalaulik ja seto on lõunaeesti kirjandus eesti kirjanduse poeet” kahe sugulase elu- ja loometeed. osa, Kauksi Ülle jaoks omaette üksus. Kui Darja Pisumaal ehk Taarkal oli elu Arne Merilai avas ettekandes „Ko- esimesel poolel kõige enam raskusi nii E*1%&' &%/H*(,+#' $"./""$%1%#"1' KE"(,?D1- enda kui oma loomingu kehtestamisega jal” esmalt mõistet kohalik kirjandus, kogukonnas, siis Ilmar Vananurme on )%#' &..(,*G' H*' K1,%#$*G' #++/"2D/*#"1$' vastuvõtuprobleemid tabanud vanemas võõrtermineid regionaalkirjandus või eas. Ettekande lõpetuseks küsis Kauksi vernakulaarkirjandus. Kui esimene as- M11"'/"$../%1%#"1$:'&*#'#"$.'&+1$++/%1'HD$- sotsieerub tugevamalt paigapealsuse, kub traditsioonilise leelo ja uute laulude mingi konkreetse regiooni ja selle rah- 1..)%#"' &F/?*1' ?D-"' $F#$*' *+&.E*1"' &*' ?*-*' #++/")*' &+1$++/%1%#Z-".-/**01%#"' Vananurm ja mõni teinegi poeet. piirkonna sees, siis vernakulaarkirjan- Valdur Mikita tutvustas Tarvastu dus on mõiste, mida on Euroopa kir- &%E"1&.((*#$' 2D/%$' )**)FF$H*' *)"$%$' H*(,+#$"*,+#"#' &*#+$*$+,' 1DG%' *"-*,"' 2%,*(+,' $*1+2."-*' Q.E*(' S*-.#$:' &"#' ""#&D$$'&.E*1%&+#'&""1"#'&%/H+$*$+,'&%/- .('1..(+,'""2.#"'I>*1"?%2."-j'x'H*'xPf' jasõna kohta. Kohaliku kirjanduse kui 2"*$K&%' 3I>%&"/2D/*' 1..,j:' IL"%#' )**- uurimisala heiastas Merilai kirjandus- %1)*' .$#*j<=' Q+#$' ?%%)*#"#' #**?+$*G' $"./""$%1%#"1"' KE"(,?D1H*1":' )%11"' )..- Lagose kirjanduslik fantaasia nii pöö- dustavad teose-, keele-, autori-, lugeja-, /*#",')FF$)",:'"$'>/"+$^Y*1,'&*E$1"#' sisu- ja tekstikesksed vaatepunktid. kaua, kas see peatükk ülepea sobib Kohaliku kirjanduse tõlgenduspotent- eeposesse. Lisaks Kalevipoja-lugudele siaalis on lingvistiline, dialektoloogi- #**$%#' S*-.#' >/"+$^Y*1,%1"' &*' )++,' line, kultuurilooline, etnoloogilis-folk- folkloorset materjali. Pole võimatu, et loristlik, didaktiline, regionaalpoliiti- ""#&D$$' S*-.#"1$' I1*"(*#j' >/"+$^Y*1,' line-ideoloogiline, müüditeoreetiline ja oma loomingu põhimeetodi – rahva- ökokriitiline aspekt arvatavasti rohkem H+$$+,"' &+(#$%2D/*#"##"' ?./)%' K)G"/Z''''''' esil kui eesti kirjanduses tervikuna. kirjutamise.

156

RINGVAADE 2-2014.indd 156 31.01.14 13:53 >*$/"' >%&*#' &F("1"#' .)*2D/*#"#$' *H*2"/%..,%' ?D1$"1' 56UB=b56VB=' **#$*$"1' &%/H+$*H*#$' b' O*/?*#$+' 2D/%$.1+' LF+-"' "E&'?D-*'"/%("?*$"#'KE%#&.(,1%&"#'.1+- &%E"1&.((*' m%(*' ?"#&%' )n1,/%#$' CD/$' des, sh paguluses. Vaid ühe erandiga on Siipsenist, kellelt on Eesti Rahvaluule möödunud sajandi vahetusel sündinud Arhiivis ja Eesti Kultuuriloolises Arhii- võrumaalaste lapsepõlvelood kirjakeel- ?%#'#D%1%(+,'K#(*-%'E+1-*1%#"1$'&%/H+$%#%7' sed. Keelevaliku taga võib Mattheuse /*E?*1++1"$"&#$":' 2D"?%&+&*$&"%,:' H+$- #F(+1'(DE*'(%%'?F/+'&""1"'$F/H+)%#$'*?*- lusi, piiblitõlgendusi, proosapalu, luu- likus keelekasutuses kui ka oma kirja- letusi ning mõtisklusi kaasaja eluolu töödele laiema auditooriumi otsimise üle. Vaadeldes Siipseni kirjutisi rah- soovi. Ehkki kaunist ja maalilisest ko- valiku kirjalikkuse võtmes, tõi esineja ,+2*%-*'1..,+#"#$:'"/%$%')"$#*#$:'/DD-%$%' ?D1H*'&*'&.E*'H*'&.E*1%&&+#"'/.11%'(%(-' kõigis uuritud tekstides, arvas kõneleja oma-võõra pinge tema tekstides. Mul- lõpetuseks, et lapsepõlvelood ei kanna -%)**1$' 2D/%$' R%%2#"(' $+(,%#' "(,' ?""1' #2"$#%%01%#$' 1F+(*""#$%1%&&+' %,"($%$""$%' mitukümmend aastat hiljem Võrumaal ega ole lõunaeesti kirjanduse tüüpilised (*$+&"'?FF/*(*'(%(-'+("(D.,:')%,*'$*' esindajad, sest neis puudub lõunaeest- .)*' 2D"?%&+$"##"' #*-"1%' &%/H*' 2*("G:' lase mina-tunnetusele nii omane keele- leiavad aset enamasti Tarvastus. line komponent. S""(*'>+/?"$Z>D.#**/'$F%'"$$"&*(,"#' Andreas Kalkuni ettekanne „Seto „Penuja, Abja, Morna, Polli, Riia: Au- (*%#%'"1.1*+1+y='!1.'H*'1++1F'?*%E$F'2DD1j' gust Kitzbergi (Lõuna-Eesti) rajad” esi- (D%$*#:' &+%,*#' .(' #"$.' (*%#$"1' .1(+,' le Kitzbergi memuaarteose „Ühe vana kombeks oma elust laulda, millest laul- I$++1"$*11*H*j'(../2F1?")D1"#$+#",j'&.- dakse ja milline on olnud seto elulaulu- hakesksuse. Nimelt kasutab Kitzberg de poeetika. Naiste elusaatused on küll (ala)peatükkide pealkirjadena rohkelt )%(-%1' )DD/*1' "/%("?*,:' &+%,' K1,%("' erinevaid kohanimesid, mis teose esi- elumuster on kõigil sama: neiupõli, abi- meses pooles markeerivad tema enda ellumine, naiseelu ja enamasti ka leses- liikumisi Viljandimaa/Mulgimaa piires. tumine. Sarnased on üldiselt ka hinnan- Erinevate paikade kaardistamine esi- gud, mida ühele või teisele eluetapile $*G'KE"1$'2..1$'-".-/**01%#$'/++)%$*H+:' antakse, nii et saab küsida, kuidas või teisalt aga pakub nüansirikast (auto)- kui palju sellised hinnangud on seotud "$(.-/**01%#$' 2%1&+:' )%11"' $+1")+#"&#' $"&#$%?D1%#"' /"**1#+#"' H*' &+%' 2*1H+' $/*- .('/%&*#'H*'?D/?%&*1$'",*#%'*($+,'%(%)- ,%$#%..(%-*='hD%$"&#'"#%("G'"1+1*+1+,"#' tüüpide galerii vaheldumisi nopetega enesetapumotiivi, kuigi enesetappude /*E?*2D/%)+#$"#$=' M&#' E+?%$*?:' %#"-%' /.E&+#$'2.1"'$"*,*='R"11"#$'(D%$"&#'&"/- 2%#+$' %/..(%1%("' 3*+$.<"$(.-/**01%("' kib ka kõige teravamalt küsimus tradit- #",*#$+#'&D%G'>%$^G"/-%1'(D%$"&#')+1-%' sioonis olevate populaarsete motiivide kuue kohta: Abja kandi rahvas oli küll H*'$"&#$%?D1%#"'/"**1#+#"'#".#"#$='>F%-"' vammusele „õiges eesti uhkuses truud”, sagedamini on enesetapumotiivid seo- *-*'#*)*#'.1%'&++G'"G*2/*&$%1%(":'HD$$"#' tud siiski meheleminekueelse hirmuga kaela ja rinna katmata. ning neid on lauldud enne abielurituaa- Ave Mattheus vaatles lapsepõlve- lide või ka enne uude perre siirdumise 1+-+#%,:')%#'.('2D/%$'xfx'#*H*(,%'1F2+#:' kirjeldust. xx' #*H*(,%' *1-+#"#' P*(*1' PF/+)**1' >*E"2D"?*("'#%#+&*#'&%/H*(,+#.1"(-' sündinud autorite (Artur Adsoni, Vol- 1F22"#'O**/&*'AD/%)+#$"*$/%'"$"(,+#"- ,")*/' L*%,*/+:' L%XE*/,' L.E$%:' Q+1%+#' ga „Leelo otsib setot” (lavastaja Anne Ungru, Bernard Kangro, Valev Uibo- Türnpu) Tartu Uues Teatris. Konve- puu jt) sulest, kuid kirja pandud pika rentsi korraldasid Tartu Ülikooli kirjan-

157

RINGVAADE 2-2014.indd 157 31.01.14 13:53 duse ja teatriteaduse osakond, TÜ eesti diga. Ettekanded avaldatakse TÜ Lõu- keele osakond, TÜ Lõuna-Eesti keele- ja na-Eesti keele- ja kultuuriuuringute kultuuriuuringute keskus, Võro Selts keskuse aastaraamatus. P>>o' &..#$nn#' >%/H*(%&"' S%%,+' O*/$+' .#*&.((*:'O**/&*'AD/%)+#$"*$/%:'O*/$+' Linnaraamatukogu ja Soome Instituu- TIIA ALLAS

EMAKEEL JA TEISED KEELED VIII

28.–29. novembril 2013 toimus Tartu nii venekeelne kui ka ingliskeelne ver- Ülikoolis kaheksas konverents „Ema- sioon. Ettekandes tutvustati venekeelse keel ja teised keeled”. Seekord oli I>""1"&1%&%j'&*#+$*H*$"'#"*#'1DG%'?%%,+,' konverentsi teemaks võõrkeeleõpe, mis küsitlust, millega kaardistati nende tõi kokku paljude võõrkeelte õppimise õppimisharjumusi ja -eelistusi. Uurin- ja õpetamise uurijaid ning praktikuid gust selgus, et enamik õppijaid kasutab Eestist ja mujalt. Töökeelteks olid ees- I>""1"&1%&&%j'?DE")*1$'&./,'(D,*1*#'H*' $%' H*' %(-1%#"' &""1:' &*E"' 2D"?*' H..&#+1' veerand küsitlusele vastanutest õpib peeti kokku 36 ettekannet seekord ka- 2/.-/*))%'*G%1'%-*'2D"?'&*#'2..1'$+(- hes paralleelsektsioonis. Võõrkeeleõppe di või tunni. Programmi efektiivsust toomine konverentsi fookusesse oli õn- eesti keele omandamisel kinnitab ka nestunud valik – osalejate vahel tek- see, et veerand küsitlusele vastanutest kinud sünergia ning esinejate ja kuu- oli „Keelekliki” kasutamise ajal soori- 1*H*$"',%#&+##%..(%,'(D%$*#%,:'"$'#"11%#"' tanud riikliku A2-taseme eksami ning suunitlusega konverents oli vajalik ja „Keelekliki” osa selles saavutuses hin- oodatud. nati kõrgelt. Konverentsi üks plenaristidest Kolmas plenarist Pirkko Muikku- Henriëtte Hendriks (Cambridge’i üli- a"/("/'3f,*ZR..)"'K1%&..1<'/DD&%#')+1- kool) kõneles sellest, kuidas kolman- tidimensioonidest teise keele omanda- da keele omandamist mõjutavad teise mise kontekstis, milles paari viimase keele õppimisest erinevad faktorid, mis aastakümne jooksul on toimunud palju siiski ei pruugi anda erinevaid õppimis- muutusi. Mitmekeelsuse ning mitme- $+1")+#%='O*'H+E$%#'$DE"1"2*(+'&*')++- kultuurilisuse levik mõjutab ka keele- tunud maailmale, kus emakeelest eri- õppimist. Esineja selgitas lingua recep- neva keele õppimist nimetatakse ikka tiva mõistet ning keskendus retseptiiv- veel t e i s e k e e l e omandamiseks, #"')%$)"&""1#+#"'&K#%)+#$"1"'1DE",*#- kuigi õpitav keel võib olla teine, kolmas, te sugulaskeelte – eesti ja soome keele neljas või viies, lihtsalt õpitud keelte os- b' (D%$"1=' !#%("H*' $+$?+#$*#' Q."(#++:' kused on erinevad. O*11%((*:' T"1#%(-%:' {G.' H*' QW?D#&W1D' Teise plenaaresineja Leelo Kingisepa ülikooli ühisprojekti, mille raames uuri- 3&%/H*#$+#' f,+1"E$<' "$$"&*(("' &D#%$1"#' takse eesti ja soome keele vastastikust %#"#"%#?*' &""1"F22%)%#"' "/%2D/*' &""1"- arusaadavust. õppekeskkonna „Keeleklikk” kasuta- Q"1%#*?"$*'>.#$*(,%'H*'f/%(*'>K1).H*' H*$"' (D%$"1=' 8B58=' **#$*1' *?*$%' !+/..2*' 3OM<' /DD&%#%,' !"#$%#' &F("1,*?*#$' ?"("' Sotsiaalfondi ning Haridus- ja Teadus- keele variandist, keskendudes aja se- ministeeriumi toetusel suuremahuline mantikaga seotud sõnavarale. Esinejad veebipõhine eesti keele õppekeskkond 1"%,#%,:'"$'&+(*'!"#$%#'/DD-%$*?*1'?"("' „Keeleklikk” 0–A2 keeletaseme õppijai- keelel on viimase 20 aasta jooksul tekki- 1"'3YYY=&""1"&1%&&=""<='>"#&&.((*#'.(' nud erijooni, mida mujal ei esine, tuleks 158

RINGVAADE 2-2014.indd 158 31.01.14 13:53 ka vene keele kui võõrkeele õpetami- dada üliõpilaste grammatilisi oskusi #"1'("(,"#$'%#"D/*#+#$"#$'/DD&%,*='!((' inglise keele õppimisel võõrkeelena P"1,%'3OM<'&D#%$1"#'""#$%'H*'%(-1%#"'&""1"' TLÜ keelekeskuses. Üheks tõhusaks ühiseid ja erinevaid jooni. Mõlema kee- lahenduseks pakkusid autorid rolli- le ühisjooneks on sõnavara heterogeen- )D(-+,"'&*#+$*)%#$'&+%')""$.,%$'(%(-' ("'2D/%$.1+'(%(-'E"$"/.-""(#+#'.('&""- "#%$*#%,' ?D1H*$nn$*$+,' /.11%)D(-+,"' le leksikaalse rikkuse oluline allikas. &%/H"1,+#"=' Q+*(' d*/1.#' C.(/.W' 3OSM<' Kaasaegse inglise keele põhiomadusi on uuris eesti ja vene emakeelega üliõpi- pluritsentrilisus ehk keelestandardite laste hispaania kui kolmanda võõrkeele paljusus, mida tuleb arvestada nii keele .)*(,*)%#$' E%#2**(%*' ,"0(%%$#"$"' H*' &%/H"1,*)%#"1' &+%' &*#+$*)%#"1=' Q"1"(*' %(,"0(%%$#"$"' */$%&1%$"' F2"$*)%#"' $*+#- Velman-Omelina ja Valentina !t"adne- tal. Huvitavaid tulemusi leiti algtaseme ?*'3OM<'&F("1"#%,'$D(*2D"?*'&F(""$%&"- -/+22%,"#:' &+#' .1%' )D/&%)%#?DD/#"%,' tist eestikeelsetes ametlikes tekstides erinevusi eestikeelsete ja venekeelsete ja nende venekeelsetes tõlgetes. üliõpilaste vahel. Sirkku Latomaa (Tampere ülikool, C*/"'>%$#(%&'3OSM<'/DD&%#'F22")*- QW?D#&W1D' K1%&..1<' 2%,*#' "$$"&*(,"''' terjali rollist õpimotivatsiooni kujunda- keelekeskkonna mõjust võõrkeele õp- misel ning tutvustas uut õppematerjali 2%)%#"1"=' 4+/%)%#*(,)",' 2D/%("#%,' „Praktiline eesti keel teise keelena. B2, Hiina üliõpilastelt, keda algul õpeta- C1”, mille loomisel on õpimotivatsiooni ti Hiinas, hiljem Soomes. Tulemused E.%,)%#"1"'H*'*/"(,*)%#"1"'#++/$'$DE"- peegeldasid kultuurikeskkonna mõju lepanu pööratud. Maarika Teral ja Sirje %,"($%$"",%'H*'$*H+)+#$"'$*#*(,%1":'?D1- Rammo (TÜ) analüüsisid internetipõhi- jendudes õpilaste kirjalikes töödes, kus se keeleõppe positiivseid ja negatiivseid &%/H"1,*$%' ?FF/&""1"' H*' 1DD("1%&+' &+1- külgi ning tutvustasid arvutipõhiseid tuuri mõjusid õppijate tunnetusele ja eesti keele kursusi „Keel selgeks!” I–III, arusaamadele. Olga Matrossova (Riia mis on üles ehitatud 2012. aastal ilmu- inglise keele keskus „Klass”) keskendus nud samanimelise õpiku materjalidele laste ruumiprepositsioonide omandami- ja veebiallikatele. se probleemidele nii ema- kui ka võõr- C*/$' L*((+$' 3OM' h*/?*' >.11",@<' keeles. Pikiuurimus lastekeele korpuse ?**$1"#' !"#$%##"' $D%#&*#?*(+(*' #**G+- dTfS`!R' G**#%1' (D%$*#:' &+%,*#' %(-1%- nud teiskeelsete inimeste keeleoskust, se emakeelega lapsed vanuses 1.6–2.1 kasutades keelelisi sõelteste, lisaks omandavad ruumiprepositsioonid in kontrolliti ka suulist keeleoskust. Vas- ’sees’ ja on'y2"*1y:'#""HD/"1'?F//"1,%'("(,"' tajate keeleoskust võrreldi mujal maail- .)*(,*)%#$' ?FF/&""1"(*=' SD$%' H*' ?"("' mas saadud tulemustega. Birute Klaas- emakeelega lastele vanuses 3–5 õpetati Lang (TÜ, Helsingi ülikool) tutvustas inglise keelt ja ruumiprepositsioonide oma keelepoliitilises ettekandes TLÜ-s .)*(,*)%#"1'"%'"#%("(+,'("%1'$DE"1"2*- 1DG%' ?%%,+,' ++/%(-+' I>*&#&""1("' F2"' (+?DD/#"%,'"/%("?+#%:'&+%-%'?"("'&""1"#' ?"("' F22"&""1"-*' &..1%#j' HD$&+Z++/%(- .('*(*1..-#",'2/"2.#%$#%..(%,:'1D$%'&""- -+$'""#)D/-%-*'?F//"1,*'/%%-%&""1"'F2"- les aga mitte (’sees’ asemel kasutatakse $*)%#"' &.-")+#%' 1DE%/%%&%,"#' 3R..)"#:' 1.&*$%%?#"$'&DD(,"1F22+<='f(-*'s(.$%(*' S"",+#:' SD$%#<:' >*(*,*#' H*' f%/%)**1=' 3S%"2*H*' K1%&..1<' *(,%#' K1"?**$"' 1D$%Z Szilárd Tibor Tóth (OM'h*/?*'>.11",@<' 1"",+' H*' 1"",+Z1D$%' F22%H*&""1"' &./2+#"' esitas idee kasutada soome-ugri keel- loomisest ning selle võimalikest kasu- te ja kultuuriteaduste rakendamiseks tusviisidest. uut terminit rakendusfennougristika. f1*(*'o*%)*('H*'C"/X","#'d.($/"/*#' Termin kajastaks lisaks keeleõppele ka 3OSM<' &D#%$1"#%,' ?%%#":' &+%,*#' #++/"(- kultuuri vahendamist.

159

RINGVAADE 2-2014.indd 159 31.01.14 13:53 Anne Arold (TÜ) tutvustas vahetult nud õppijate eesti keele õppe tulemuste- enne konverentsi algust trükis ilmunud 1"='C*/-%$'>++#&'3OM<'&D#%$1"#'&?**#%/"- saksa-eesti verbivalentsi sõnaraama- sultatiivsete lausete objekti vormivali- $+$'3*+$./%,'_(("'_/.1,'H*'_((%'LDD$#<=' kut soome keeles, kasutades uuringuks Sõna raamatus kirjeldatakse üldistatud nii eesti kui soome õppijakeele korpuse 1*+#")*11%,"' H*' (D%$"1*+#"$"' &*+,+' ca materjali. Annekatrin Kaivapalu (TLÜ) 750 saksakeelse verbi kasutamist ja retseptiivse mitmekeelsuse valdkonda vastavate lausete eesti keelde tõlkimi- puudutav ettekanne keskendus eesti #"'?F%)*1+#%='!?"'L*"#$"'3OM<'&D#%$1"#' ja soome keele vastastikusele mõistmi- oma ettekandes „Kas õpetame nii, kui- sele ja selle võimalikule sümmeetriale. ,*#'/DD-%$*&#":'?F%'/DD-%)"'(%%:'&+%,*#' >%/H*1%&+' $"&#$%' )F%#$)%#$' &D#%$1"?*' õpetatakse” erialakeele õpetamise kee- ++/%)+#"' $+1")+#",' (D%$*#%,:' "$' #..- rukohti. Eduard Odinetsi (TLÜ) tee- mekeelsed keelekasutajad saavad ees- maks oli kirjutamisoskuse arendamine tikeelsest kirjalikust tekstist paremini $D%#&*#?*(+$"'""#$%'&""1"'&+%'$"%#"'&""1"' aru kui eestikeelsed keelekasutajad tunnis. Ettekande aluseks olevas uuri- #..)"&""1#"#$'$"&#$%#$='!$$"&*(,"#'&D- muses vaadeldi 13 õpetaja ainetunde sitleti sihtkeelse teksti mõistmist mõju- ning intervjueeriti õpetajaid probleemi- tavaid lingvistilisi ja ekstralingvistilisi keskse intervjuu vormis. tegureid ning analüüsiti teksti mõist- C*/%*'>"1*'3T"1#%(-%'K1%&..1<'(D%$*#:' )%#"'&?*($%0$#""/%)%#"')"$.,.1..-%1%#%' milliseid tulemusi võiks anda 8–12-aas- ?F%)*1+#%=' S"*' QK/-"(#$"%(' 3OM<' *(*- taste laste multimodaalne pikiuuring lüüsis eesti keele C1-taseme kursuse soome keele kui teise keele õppimisel õpilaste kirjalike tööde sõnakasutuses ja arenemisel ettevalmistusklassis. esinevaid kõrvalekaldeid, milles torkab s%-/!,*'P%(X"1*'3SD$%'K1%&..1<'"#%$*#'E"*' silma õppijate emakeele mõju ja eba- K1"?**$"' 1D$%' &""1"' )FH+#$' 2F%)1*+#"$"' &%(,1+#' EDD1%&+1%#"1$' #*/(*#$"' #F(*,"' &%/H*?*E")D/&%,"1"' K1%F2%1*#$"' %(-1%#"' kasutamisel. keele õppes. Töö põhines tekstikorpuse Siret Piirsalu, Elle Sõrmus ja Kate- *(*1KK#%')"$.,.1..-%*1='h*$*1H*'s*-+/*' riina Rannula (Tallinna tervishoiu 3OM<' $+$?+#$*#' o*X"G..&%' &+%' &""1"F2- kõrgkool) tutvustasid stendiettekandes pekeskkonda. Suhtlusvõrgustiku ra- Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õe õppe- kendusi saab kasutada keeleklassina, kava uurimis- ja arendustöö metoodika kus (üli)õpilased tunnevad end olevat kursuse ülesehitust ja kogemusi. Kur- rohkem seotud õppejõu-instruktoriga ja sus toimub lõimitud aine- ja keeleõppe teiste (üli)õpilastega kui tavalises klas- vormis, üliõpilaste lõputööde valmimist siruumis. Ka teised samalaadsed uurin- toetavad omavahelises koostöös eesti ja -+,')**%1)*#'.('(D%,*(+,'F2%).$%?*$- inglise keele ning erialaainete õppejõud. #%..(%' $F+#+' o*X"G..&%' &*#+$*,"#=' _+- Anu Laanemets (TÜ) esitas eesti tor esitles rakenduse „Group” kasutust emakeelega taani keele õppijate kirja- mitmetes keeleõppetegevustes. Maarja like narratiivide esmase analüüsi. Ma- C+#$ZP%&)*('3OM<'/DD&%#'*&*,"")%1%#"' terjali põhjal on võimalik analüüsida kirjutamisoskuse probleemidest võõr- mitte üksnes keeleõppijate narratiivi- keeleõppes. de leksikaalset ja süntaktilist komp- Ülle Rannut (ImmiSoft OÜ Uus- lekssust ühel ajahetkel, vaid vaadelda immigrantide uurimis- ja koolituskes- ka komplekssuse muutust ja arengut. &+#<' &F("1"#' $D%#&*#?*(+,' ++#%))%-- Ingrid Rummo (TÜ) esitas osa juhtumi- rantide eesti keele õppe motivatsioonist põhisest uuringust kõnetu subjektiga. ning analüüsis õppekorralduslike tege- Kasutades multimodaalset mikroana- ?+#$"'H*'F22")"$..,%&*')FH+'$D%#&*#?*- 1KK#%:'$F%'"#%("H*'(D%$"%,'#+GH"&$%'#+E$-

160

RINGVAADE 2-2014.indd 160 31.01.14 13:53 lusvõimalustest. Subjekt on võimeline $+((%' ""#)D/&%,"-*:' "E&&%' &K#%$1+#' #+E$1")*'2"*)%#"1$'EDD1%$#+#$":'@"#$%,"' (D%$*#:'"$'""#)D/&%,"'#F(*#$*)%#$'2""- ja objektidega manipuleerimise abil. $*&#"' EDD1"#$+#J**#%' KE"&#' .1+1%#"&#' Mari Kruse (TÜ) kritiseeris kommu- osaks. Mare Kitsnik (TLÜ) arutles oma nikatiivse keeleõppe kitsaskohti ning teises ettekandes selle üle, kuidas oleks tõi esile eksplitsiitsuse ja süsteemsuse mõttekas keeleoskustasemetel A2–C1 kognitiivsed eelised nii emakeele kui keelestruktuure õpetada, ning leidis, võõrkeele õppimisel, viidates sarnas- et õpetatavaid struktuure valides tu- te seisukohtade esiletulekule ka mujal 1"&#' 1DE$+,*' ("(,"' J+(&$#%.(**1#"#$' maailmas. Maarja Sepp (Barcelona üli- olulisusest konkreetsel keeleoskus- kool, TÜ) keskendus hispaania keele $*#")"1='_(+'h+/&'H*'[.-1|/&*'Q*(+- n"1,%#$D%,"$' /FE+$*?*1"' #F(*1"' un ’üks’ rik (TÜ) tutvustasid kolme uusimat ning võrdles neid eesti keele vastavate 4(-*/%#' ?D1H*' *($+,' +(-*/%' &""1"' &+%' konstruktsioonidega. Uurimuse ees- võõrkeele õpikut, võrdlesid õpikute )D/-%&#'.1%'*%,*$*'""#$1*#"#$'&""1"F22%- ülesehitust, materjali esitamise viisi ja H*1' )F%#$*' E%#2**(%*' &""1"' %(,"0(%%$#"' &*#+$*$+,'1%#*)*$"/H*1"='f1^"'s*-./#&*' artikli un' "/%("?*%,' $DE"(,+#J+(&$Z' (TÜ) jagas kuulajatega eesti üliõpilas- sioone. $"1"'1D$%'&""1"'F2"$*)%#"1'$"E$+,'$DE"- >/%#$%%(*' ["/(E*/,$' 3OSM<' /DD&%#' 1"2*("&+%,'(%(-'/DD&%#'.)*'?*1)%)%#Z' EDD1"#$+#J**#%#$' ""#$%' &""1"' &+%' ?FF/- HD/-+#'.1"?*#$'1D$%'&""1"'F2%&+#$=' keele tunnis. Tundide vaatlusel ja kü- sitluse tulemustel põhinev uurimus (D%$*#:'"$'"(*)%&'F2"$*H*%,'&K11'#$/+&- $+/""/%G'$+(,"'H*'$"-"1"G'F22%H*$"'EDD- RAILI POOL, lestamisega, kuid enamasti ei tegelda RfSPf'O!hQ!R

TAMMSAARE LOOMINGUST KAUGELT JA LÄHEDALT

29. novembril 2013 toimus Kirjanike rahvuslik suurteos, teisalt aga kosmo- Maja saalis A. H. Tammsaare muuseumi poliitne romaan, mille on kirjutanud 9. sügiskonverents, ühendavaks teemaks !+/..2*'&+1$++/%#$'1DG%'%)G+(+,'&%/H*- IO"-"1*#"'HD1%1='>%/H*(,+#1%&"'&*/*&$"/%$"' nik. Teos on harukordne ja originaalne võrdlevaid vaatlusi”. Konverents oli rah- süntees mitmest euroopalikust kirjan- vusvaheline, lisaks eesti teadlastele esi- ,+#@*(/%#$7'KE$*"-+'*/"(-+/.)**(:'*1- nesid Tours’i ülikooli professor Philippe 1*&D%-+/.)**(:' $*1+2.H*/.)**(:' &..1%- Chardin ja Ida-Pariisi ülikooli õppejõud romaan, lunastusromaan, tagasipöördu- Anne-Marie Le Baillif Prantsusmaalt mise romaan, jõgiromaan, õnnetu tead- ning „Tõe ja õiguse” soome keelde tõlkija vuse romaan. Romaani eri osi ühendab Q+E*(%'R*1.&*(("1'R..)"#$'3$F1-"'%1)+#' %($"11"&$+**1%'$""&.(,'2"*)%#"1$'xx'#*- 2002–2013). 2009–2010 ilmus „Tõde ja jandi esimesel poolel. Kõigis teose osa- õigus” prantsuse keeles, sestap ehk ka des toimub traumaatiline kokkupõrge prantslaste suurenenud huvi Tammsaa- tegelikkusega. Eriti hakkab silma talu- re suurteose vastu. pojamaailma erakordne jõhkrus. „Tõde AE%1%22"' dE*/,%(' &D#%$1"#' "$$"&*(- H*'F%-+#$j'&D#%$1","#'(%)"$*#'2/.J'dE*/- des „Kaunis eesti „õnnetu teadvuse” din paljusid maailmakultuurist tuntud romaan – Tammsaare „Tõde ja õigus”” nimesid: Proust, Musil, Italo Svevo, teost Euroopa romaani taustal. Ta lei- Spengler, Dostojevski, Dickens, Goethe dis, et „Tõde ja õigus” on ühelt poolt jne. 161

RINGVAADE 2-2014.indd 161 31.01.14 13:53 Toomas Kiho juhtis oma ettekandes %-*2D"?*"1+#$:' >*/%(' .(' $/++,+#"$+:' IP*/*#$*$+,' P*/-*)D"j' $DE"1"2*(+' sest ta soovib meeste kaasabil siseneda #"11"1":'"$'O*))#**/"'&.,+'*1-+2D/*("' rahamaailma. Siiski liigub ta vaid oma kohanimi on kadunud. Koguni Tamm- abikaasa autoriteedi juurest teise mehe #**/"')++#"+)'*#+G'(KK,'P*/-*)D"1:' autoriteedi juurde, ta ei suuda teha va- mitte enam Põhja-Tammsaare talus. likut suuremeelsuse ja isekuse vahel. Samas on Tammsaare nimi kolinud Karin sooviks olla iseseisev, temasu- )+H*1"=' R",*' (%)"' &*((*?*,' $D(*?*,:' gused naised on omamoodi feminismi koolid, rahvateatrid, raamatukogud, ""1)D(-:' &+%,' $*' HDDG' #%%#&%' )""#$"#$' soveti ajal kandsid ka kolhoosid. On sõltuvaks. O*))#**/"' D/%)*H*:' O*))#**/"' %1+- Q+E*(%'R*1.&*(("1'&D#%$1"#'.)*'"$$"- salong, Tammsaare tankla, Tammsaare kandes võrdlevalt kaht tegelast soome Chopsticks jne. H*' ""#$%' &%/H*(,+#"#$=' 8B' **#$*$' 2D/*#$' C**/H*' P*%(.' &D#%$1"#' ")*' &+?*(- C*/%*'Q.$+(%'35655b569U<'#+/)*'%1)+#' ,%$' O*))#**/"' 1..)%(-+#=' m(' $DE"1"Z''''' tema romaan „Vankuv maja” („Huojuva 2*(+?DD/(":' "$' 2*1H+,"1' $")*' $".#$"' talo”, kirjutatud 1936, ilmunud 1963), tegelastel puudub ema (Ramilda, Erika )%#' D/*$*#' ?D-*' #++/$' $DE"1"2*(+:' .1%' jt). „Tões ja õiguses” on eriline koht Ind- lausa sensatsioon. Teose keskne tege- reku suhetel oma emaga. Maarja Vaino 1*("' .(' !"/.' C*/&&+=' Q.$+(%' .(' #"1- tutvustas Anton Hansenile 1902. ja les romaanis kujutanud abielu viisil, 1903. aastal kodust saadetud kirju, mis nagu seda soome kirjanduses varem /DD-%?*,' ")*' /*#&"#$' E*%-+#"#$=' h"",' poldud tehtud, ja tema teoses on ülla- kirjad heidavad uut valgust ka Mari tavalt palju sarnast „Tõe ja õiguse” IV surmaepisoodile romaani III osas. osaga. Mõlema raamatu tegevus leiab Anneli Kõvamees vaatles romaani aset maailmasõdadevahelisel perioo- „Ma armastasin sakslast” võrdluses dil linnakeskkonnas, haritlasseltskon- RE*&"#2"*/"y%'IL.)".'H*'Q+1%*j'H*'>(+$' (*#=' CF1")*,' /.)**(%,' &D#%$1"?*,' Hamsuni „Viktoriaga”, kahe klassikali- *G%"1+' ?F%' $D2#")*1$' n"1,"#' 2"/"?D-%- se armastuslooga. Aga Tammsaare teo- valda, abielupõrgut. Nii Karinit kui ka sest võib leida ka muinasjutu motiive: Eerot kujutatakse lausa demoniseeriva- ?*"("' 2.%##' 1DE"G' 1*%*' )**%1)*' F(("' te võtetega. Palju on ühist, kuid on üks otsima, kohtub printsessiga, võitleb oluline erinevus: Karin on naine, Eero lohega jne. Sellele viitab ka ettekande C*/&&+' *-*' )""#=' >*' C*/%*' Q.$+(%' b' pealkiri: „Muinasjutt, armastus ja va- (*-+'O*))#**/"-%'b'2+E+1'.('/DD-%$+,' riatsioonid”. Dostojevski mõjudest. AD"?*' $"%#"' 2..1"' &"#&#"&#' $"-"1*- Teatriteadlane Pille-Riin Purje võrd- seks kujunes „Tõe ja õiguse” IV osa Ka- les Tammsaare Karin Paasi ja Tom rin Paas. Stoppardi Natalie Herzenit („Utoopia Anne-Marie Le Baillif võrdles Tamm- /*((%&j' ff' .#*<:' 1DE$+,"#' !1).' hK-*- saare Karinit peamiselt Emma Bo- ("(%' 1*?*#$+#$"#$' H*' &*E"' (*%#(D%$1"H*' varyga („Karin Emma Bovary ja Anna huvitavatest tõlgendustest neis lavas- Karenina vahel. Kontekst ja teod”). tustes: Hele Kõrve Karin (Tallinna Kumbki neist pole eriti eeskujulik nai- Linnateater 2006) ja Elisabet Reinsalu ne, mõlema abielu pole just õnnelik, nii Natalie (Eesti Draamateater 2013). Emma kui ka Karin sooviksid kuuluda ühiskonna kõrgkihti. Emma Bovary on truudusetu, sest ta soovib põgeneda C_SS'Q}gf

162

RINGVAADE 2-2014.indd 162 31.01.14 13:53 LÜHIKROONIKA

~' 5c=' ,"$#")G/%1' 8B5U' &*%$#"#' >/%#- rical Novel as ’the Most Typical Gen- tel Uiboaed Tartu Ülikoolis doktoritöö /"' %(' a./1,' S%$"/*$+/"y7' o./)#' *(,' IP"/G%KE"(,%,' ""#$%' )+//"$"#j=' Q+E"(- o+(X$%.(#'.J'L"?%#%.(%(-'$E"'A*#$'%('*' dajad olid Liina Lindström ja Kadri Popular Genre”) ja Vera Nünning (Hei- Muischnek (TÜ), oponent Maria Vilku- delbergi ülikool, „Turning History into na (Soome Kodumaa Keelte Keskus). Art: Mediating Distance and Presence ~'8B=',"$#")G/%1'&*%$#"#'T"1"('A1*,.' in Narrative and Painting”). Talvekooli- Tartu Ülikoolis doktoritöö „Kausaalsu- ga kaasnes Mieke Bali ja Michelle Wil- E"$"'*,?"/G%**11*+#",'""#$%'&""1"#j='Q+- 1%*)#'g*)*&"/%'(D%$+#'I!).$#%..(%,'H*' hendaja oli emeriitprofessor Mati Erelt, kapitalism” Vaal galeriis. oponent professor Marja-Liisa Helas- ~' 8c=b86=' H**(+*/%(%' $.%)+#' O*/$+#' vuo (Turu Ülikool). rahvusvaheline WordNeti konverents ~' 5;=' H**(+*/%1' 8B59' $DE%#$*$%' O*1- (7th Global WordNet Conference). See linna Ülikoolis kõnekoosolekuga Viivi .1%' HD$&' ?*/*#")*$"1"' &.(?"/"($#%,"1":' C**(#.' V;=' #K((%2D"?*=' !$$"&*(,"-*' mis on toimunud Indias (2002, 2010), esinesid Marga Lvova („Keelest endast, T"ehhis (2004), Koreas (2006), Ungaris õpilastest, õpikutest ja muustki”), Paula 38BBV<'H*'Q**2*(%#'38B58<='a./,h"$'.(' R*H*?**/*'3IP%%?%('&*(##*'WE$D')*$&**7' uuema põlvkonna mõisteline arvuti- 2%$&D*%&*%#"#$*' W#$D?WW,"#$D' H*' $"/)%- #F(*#$%&:'&+#'1%#*&#'#F(*,"'$DE"(,+#$"' (.1.-%*$Wn#$Dj<:' >/%#$*' >"/-"' 3I!"#$%' "/%#$*)%#"1"' .(' 0&#""/%$+,' &*' $DE"(- keel. Kestev olevik ja perspektiivid”) ja ,+#$"?*E"1%#",'#".#",='!/%'&""1$"'Y./,- Viivi Maanso („Aastate eest”). net-tüüpi leksikaalsemantilisi andme- ~'5V='H**(+*/%1'&*%$#"#'+,)+/$'>.(#- baase on loodud üle 60 ja seda peetakse $*' s*)H*$%(' T"1#%(-%' K1%&..1%#' ,.&$.- loomuliku keele rakendustes oluliseks /%$nn' $"")*1' IPDE")+#&""1$"' *)"$1%&' /"##+/#%&#=' >.(?"/"($#%' ""#)D/&' .1%' staatus. Uurimus Venemaa soome-ugri tuua kokku lingvistid, arvutilingvistid, ?*G*/%%&%,"'/%%-%&""1$"#$j='Q+E"(,*H*'.1%' keeletehnoloogid ja kõik, kes on huvita- Q*(("'R**/%&%?%'3T"1#%(-%'K1%&..1<:'.2.- tud keele ja arvuti seostest. Kutsutud nent professor Peter A. Kraus (Augs- esinejad olid Alessandro Lenci (Pisa burgi ülikool). ülikool), Kadri Vider (TÜ) ja Bolette ~' 8B=b89=' H**(+*/%1' $.%)+#' O*11%((*' Pedersen (Kopenhaageni ülikool). Kor- Ülikoolis kultuuriteaduste ja kunsti- raldajad: Tartu Ülikool ja The Global de doktorikooli 4. talvekool „Absence, WordNet Association. Presence, Distance: Ways of Seeing the ~'UB='H**(+*/%1'2""$%'>%/H*(,+#)++- Past” („Puudumine, kohalolu, kaugus: seumis Akadeemilise Rahvaluule Selt- )%("?%&+' (D-")%#"' ?%%#%,j<=' f($"/,%#$- si kõnekoosolek. Ettekandega esinesid siplinaarse ürituse põhirõhk oli seekord Vahur Aabrams („Elulaulikute elulugu- *H*1..$"*,+#"1:' "#%("#%,' sW-)+($' [*+- dest”) ja Olga Kõlli („Tõnisoni Mannist man (Leedsi ülikool), Michael Bentley ja tema lauludest”). Toimus Seto Ins- 3R$='_(,/"Y#%'K1%&..1<:'C%EE*%1'S.$)*(' $%$++,%' #*/H*' IR"$.' &%/D?*/*j' ?%%)*#$"' (TLÜ, TÜ), Mieke Bal (Heidelbergi üli- raamatute esitlus: „Raasakõisi Seto- kool), Miri Rubin (Queen Mary ülikool )**1$='R"$.)**'Q*&.G'T+/,*'#%1)%'1DG%' S.(,.(%#<:' o/*(•.%#' T*/$.-' 3A*/%%#%' aastagil 1886 ja 1903. Kommentaarõga sotsiaalteaduste kõrgkool). Kirjandus- ?D11D*((Ftj'3&..#$*(+,'A*+1'T*-+:'P*- teadusliku ettekande pidasid Ansgar hur Aabrams) ja „Tõnisoni Manni elo Nünning (Gesseni ülikool, „The Histo- H*' $%)D' 1*+1+yj' 3&..#$*(+,' m1-*' >F11%<=

163

RINGVAADE 2-2014.indd 163 31.01.14 13:53 Liina Saarlo kõneles Kodavere „Vana nimedest”) ja Mare Kõiva („Hellitus- ja kandle” koostamisest. hüüdnimed – meie isiklik varandus”). ~'UB=bU5='H**(+*/%(%'&.//*1,*#%,'T*- O"%("' #")%(*/%2D"?' $.%)+#' !"#$%' L*E- ridus- ja Teadusministeerium, Emakee- ?*' C++#"+)%' (D%$+#")*H*#:' "#%("#%,' le Selts, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti !11' P*E$/*)D"' 3Ih%)"-*' 1..)*,' b' HD- Kirjandusmuuseum Tartus lasteaia- relikult taltsutatud”), Lehte Tuuling õpetajate eesti keele koolitusseminari 3ICD(-%,"#' $*/-")*&#' H*' /FF)#*- IC%#'#+'(%)%l'b'h%2%$%/%j='R""&./,#"'#"- )*&#j<='>*#2*/'Q*##*'$+$?+#$*#'(%)","' minari keskmes olid nimed ja nimeta- ja nimetamisega seonduvaid praktilisi )%("=' !#%)"#"1' 2D"?*1' >%/H*(,+#)++- ?D1H+(,"%,'H*')D(-":')%11"'""#)D/&'.(' #"+)%#'"#%("#%,'A""$"/'AD11'3IT+?%$*?*$' toetada eesti keele õpetamist. eesti kohanimedest”), Annika Hussar ~'U5='H**(+*/%'4O>>'$"*,+##")%(*- („Eesti eesnimede ajaloost”), Siiri Sini- ril esines Aare Pilv ettekandega „Ek- HD/?' 3IOD(*2D"?*#"#$' ""#(%)"&*#+$+- sistentsiaalsest ja kultuurilisest enese- sest”), Aadu Must („Eesti perekonna- poiesisest”.

IN MEMORIAM. MAIE KALDALE MÕELDES (19. VI 1929 – 8. XI 2013)

$*H*%,'(%(-'$"*(:'"$'#*)*)..,%'b'$D(+- meeles – mõtlevad temale paljud. Esimest korda kohtusin Maiega, kes oli toonase Keele ja Kirjanduse Insti- tuudi kirjandusajaloo sektori juhataja, instituudi teadusdirektori Eeva Ahvena vahendusel sügisel 1984. Toivo Tasa oli 1D%(+,'$nn1"'*H*&%/H*'>""1'H*'>%/H*(,+#' toimetusse, sektor vajas uut laboran- $%=' _*#$*$"$*-+("' &*1"(,"/)D/&)%&' registreerib, et olen Maiele helistanud .&$..G/%'"#%)"#"1'(D,*1*1'(%(-')"%"'#%1- mast silma kohtumine leidis aset kol- )*2D"?*1:' 5]=' .&$..G/%1' L..#%&/*($#%' 3#%%#'?""1'S*+/%#$%(%<'$D(*?*'%(#$%$++,%- maja kuuendal korrusel, toas 602. Ma ei )D1"$*' K&#%&*#H+:' "($' C*%"' &"#&"(,+- nud ja heatahtlik huvi mu seniste tege- Alar Madissoni foto. miste, sealhulgas kaugõppes kulgevate 01.1..-%*F2%(-+$"' ?*#$+' 1F%' )"%"' H+$+- ajamisele kohe sümpaatse ja usaldusli- Ta vaikib, su Õpetaja. / Üks kiirgus on ku fooni. lakanud. (Doris Kareva) OD2#"1$'&*&#'&++,'E%1H")'#*%'#*)*#$' ruumist, kus olime kohtunud, ka minu Mullu hingedeajal lahkunud Maie Kal- $nn$+G*=' Q*-*#%)"' #",*' C*%"' "(,*' H*' da oli kindlasti üks mu olulisemaid õpe- kadunud Aarne Vinkliga; juba üpris ea-

164

RINGVAADE 2-2014.indd 164 31.01.14 13:53 kas Vinkel liikus instituudis mõnevõrra tele lisaks ka vahetu tehnilise tööpanu- E*/?")%(%:' 2"*1$(DE*' "(,*##"#+1-+(+- #":' 1KK"#' .#*' P%(&1%' (../2F1?"' &D#%&%/- (*'&.1%#$*#'$*')F(,'/**)*$+$'?F%'&D#%- jast arvutisse – arvutioskuse omandas kirja otsides seinakappide ustega – nii $*' #+E$"1%#"1$' &F/-"#' "*#' ED))*#$*?*' et ma teda esiotsa isegi pisut pelgasin kerguse ja nobedusega. Oluline oli aga 3#""'E%/)'1D&#'E%1H")'K1"<='C*%"'*-*'?F$- seejuures hoopis muu: Maie poleks oma tis mu talle iseloomulikul kargel moel #$**@%' H*' #$**$+#"' 2..1"#$' H+' F%-+2..- oma tiiva alla; võib-olla ka seetõttu, et lest pruukinud end teksti sisestami- olin alguses mõnda aega sektori pesa- sega vaevama hakata, ent tema jaoks )+(*' #$**$+#"#' b' ?*(+#"' 2..1"#$' HD/-- "%' .1(+,' #""' b' #%#+1%#"' ""#)D/-%' (%)"1' miste kolleegidega oli eavahet 15 aas- – ilmselt üldse mingi printsipiaalne kü- tat. Mu peamiseks töökohustuseks saigi simus. Ta võiski oma tegemistes olla en- tema assisteerimine „Eesti kirjanduse nastohverdav, seda selle sõna parimas, ajaloo” V köite kahe raamatu toimeta- &1**/%)*#'$DE"(,+#"#:'%1)*')%(-%'1%%-#"' misel (need ilmusid vastavalt 1987 ja sentimendinoodita. 1992). Pidin Maie pliiatsikirjas tehtud, Kui kanda eespool mainitud põhja- ühtaegu tekstitundlikud ja delikaatsed, likkuse-põhimõte üle teadustegevusse, "($'?*H*,+#"1'&*'.$#+#$*?*1$'&%(,1*&D"- ?F$$"#'&F("&#'(D%$"&#'%#%&1%&+'++/%)%#- 1%#",'/",%-""/%)%#)D/&+#",'?%%)*'#%##"' $"")*-*' #".$+,' *11%&)*$"/H*1%,"' 1DG%- )*E+&*'&D#%&%/H*'&.&&+'?%%,"')*#%(*- $nn$*)%#":' #%%#' )D1"$*(' C*%"$' (%%' )F- kirjaeksemplari (meenutagem, et tege- nigi kord postuleerimas: üldistus tuleb mist oli veel arvutite-eelse ajastuga!). "(*)*#$%' &D$$"' cB €' )*$"/H*1%' 2"*1$=' Hiljem lisandusid köidetesse fotode CF%#$*-%' "%' $DE"(,*(+,' ""1n"1,+' )%(- valimine ja neile allkirjade koostami- gitki pidi pinnapealse töössesuhtumise ne-vormistamine, samuti korrektuuri õigustamist, pigem ikkagi sõbralik-kol- lugemine ja nimeregistri koostamine legiaalset osundust, muu hulgas vast – taustaks Maie sihikindel ja pühendu- %#"-%'E.%*$+#$'?F%)*1%&+',"$*%1%/D-*#$%- (+,' $nn' )*))+$&D#%&%/H*#$' /**)*$+' &"##"' "")*' HDD)%#"' ""#$:' )%#2+E+1' vormimisel, mis ei kulgenud aga mitte üldpilt ja lõppsiht kipuvad silme eest *1*$%'?D1%#$"'$*&%#$+#$"$*=' hajuma. Samuti meenub sedastus, et Olen seda varemgi öelnud, sealhul- teatud aja, nii paari tunni takka, oleks gas Maiele endale, aga kinnitan nüüd igal kirjatöö tegijal tulus ja tulemuslik ?""1'&./,7'&.-")+#'$")*'&D"'*11'?F/,+#' füüsiliselt tööpaika vahetada, sõna ot- akadeemilise toimetamistöö ja -kultuuri seses mõttes liikuda punktist A punkti alase meistriklassiga. Õigupoolest vist B. Maie ise tavatseski viljakamaid hom- ainult nõnda ongi võimalik õppida toime- )%&+$+(,"'&*#+$*,*'C+#$*)D"1'&.,+- $*)%#$nn'0("##"'b'#"11%'#"%#+#"#:')"%#$/%' #"'$nn1*+*'$*-*:'"$'#%%#'"(("'&"#&2D"?*' &D"' *11=' m1-+' (D%$"&#' &*#' ?F%' HD/-)%("' kesklinna, instituuti jõudes keskenduda põhimõte: kõiki allikaviiteid ja tsitaate kohustustele, mis eeldasid suhtlemist. kontrollitakse de visu, st oma silmaga. Küllap ma – toona ilmselt pigem ala- Maie töö- ja eluhoiakut iseloomustab teadlikult – õppisin temalt tasahilju ka ED#$%'K&#'#"%&'E%1%#")*#$7'$")*'*1-*$+- kollektiivi ohjamise põhitõdesid. Sek- sel sai 1990. aastate hakatusel Underi torijuhatajana (aastail 1984–1989) lõi ja Tuglase Kirjanduskeskuses publit- Maie kollegiaalselt sõbraliku ja inimli- seeritud Aarne Vinkli aastakümnete kult toetava, aga samas professionaal- tagusest, veel Gustav Suitsule esitatud selt nõudliku tööõhkkonna. Meenuvad #")%(*/%$nn#$' ?D1H**/"(,*$+,' ++/%)+#' akadeemilise kirjandusloo alapeatükki- Martin Körberi eluteest ja -tööst. Maie ,"'&D#%&%/H*,"'?F%'&*%$#)%#"1"'#++(*$*- andis sellesse ettevõtmisse oma algmõt- vate dissertatsioonide pikad ja sisulised

165

RINGVAADE 2-2014.indd 165 31.01.14 13:53 sektorisisesed arutelud, mispuhul Maie Metsanurga, Krossi, Ristikivi, Kuus- suutis vajadusel talitseda ka liigselt bergi, Saluri, Lepiku, Vaarandi) loo- uitlema kalduvaid sõnavõtte. Eks ajuti memeetod ja -mudel. Kunstiteose teh- $"&&%#'#"&$./%'$nn'&D%-+#'2*/*$*)*$+1$' (%&*' .)*2D/*(*' )DD/*$1"$+,' faktuuri ka pingeid (kus ja mis ajal neid ette ei "1")"($%,"#$' .(' $*' "(%)' $DE"1"2*(+' tuleks!), aga Maie oskas selliseid olu- 2nn/*(+,' $K2**@%1"' H*' $"-"?+#/++)%1":' kordi mahendada – vahel isegi võib-olla nii mõnegi autori puhul tõi ta esile kee- natuke karusevõitu huumori või maa- leloomet. Tsiteerigem: „ikkagi on keel, 1DE",*#"'?D1H"(,+#1**,%-*=' "/%$%' ?D%&"/*E?+#"' 2+E+1:' &%/H*(,+#"' PD-*' ")2**$%1%("' H*' $."$*?' .1%' $*' dominanttunnus. [---] Mitte iga teatud noorte suhtes, keda ajapikku hakkas rahvuskeeles kirjutatud teos ei ole veel sektorisse juurde tulema. Maie mentori- rahvuslik keele mõttes, vaid ainult need ?F%)"$"'$F"#$+#"&#'.('$")*'&D"'*11'&K2- teosed, mis loovad ja uuendavad keelt #"(+,' ?D%$"&%/H*,"1"' 1%#*&#' &*' ?DE")' H*'#D%1%$*?*,'&""1"'/%&&*(*=j'R*-",*)%- *?*1%&&+' $DE"1"2*(+' 2D1?%(+,:' &+%,' ni peatus uuriv pilk prosaistidel, eriti $.E+$+1$' $D(+?DD/("' $nn' $..(*#$"' ((' jutu- või vestekirjanikel. Mõne kirja- õpilasteaduritega Õpilaste Teadusliku mehe loomingu juurde tõmbas Maiet Ühingu raames. 1980. aastatel kirjutas .$#"&+%')%(-%'?D-%'%&&*'H*'HD11"'$*-*#%:' ta sektorijuhatajana noorema kolleegi K&#'("%#$'.('(D%$"&#'Q.E*(('P.1,")*/' tööalasesse kalenderplaani (tegemist oli Q*((#"(= nõukogulik-bürokraatliku formulariga, Maie tempereeritud kirjutamislaadis )%,*'$+1%'%-*&+%#"1$'$D%$*'H*'&+E+'#"&$.- peitub teadlik hoiak, kirjutamisel pidas rijuhataja pidi aasta lõpus vormistama ta oluliseks sisulist tihenemist ja sades- üldhinnangu) lühidalt: „Tulnud ja vas- tumist, kõrvalise aurumist. Ratsionaal- tu võetud teadusesse.” Maie puhul oli #+#"'H*'$"&#$%1DE",+#"-*'#"1$#%G'$D2#"1$' tema seisukohavõtt kalenderplaanides doseeritud isiklik emotsioon, ei puudu (kõigi alluvate puhul!) igal juhul midagi %#%&+2D/*' "-*' $"/*?)""1#+#=' IP"/"?*"- hoopis muud kui formaalne sõnavaht, #+#"(%'HD/H"&%(,"1'%($"11"&$+**1#+#'2.1"' mida toonane aeg soosis ja mida ka tõe- sugugi ainuke kriitika võimalus,” on (D.1%#"1$'#++/")'.#*'#*)*1'*)"$%2.#$%1' ta tõdenud. Samas on Maie alati olnud .1%H*%,'(F(,*'?F$$%#'H*'?D1H"(,*#&%='C*%"' kriitiline mõõdutundetu sentimentaal- seevastu andis alati sisulist tagasisidet. suse või emotsioonitsemise suhtes: „sü- Antud juhul oli see tema lause aga ühe ,*)"' #"/?""/%)%#"1' .(' )*%$#"?DD/*$+- noore inimese jaoks midagi veelgi ena- sed eriti ohtlikud.” )*$'b'1+G*$DE$:'+#*1,+#"')D/&= C*%"' 1DE$+#' */?+#$*$*?*#Z&D#%$1"- C*%"' $"*,+#1%&' 2D/*(,' EF1)*G' (%%' tavas tekstis kui sellises sisalduvatest ""#&D$$' 56]B=' **#$*$"1' *?*1,*$+,' ""#$%' #"*,+#$"#$=' CD1"$*(' $",*' (%%' )F(%-%' kirjanduskriitilise mõtte arengu kaar- kord rõhutavat, et materjal tingib mee- distusi kui ka – alates 1990. aastatest – todi, mitte vastupidi. Ta ei alahinnanud keskendumist kirjanduslugude ajaloole empiirilist vaatenurka. Murrangulistel ja problemaatikale. Üheks ta erihuviks aastatel 1987–1988 leidis Keele ja Kir- võib pidada nn metatekstide toimimist janduse veergudel aset arutelu „Eesti rahvuslikus kirjandusruumis. Aga sel- kirjandusuurimise elu ja olu”; diskus- lega rööbiti on Maie süvitsi uurinud siooni kokkuvõtvast vestlusringist mee- vanemat eesti kirjanduslugu, maka- nub üks Maie seisukohavõtt, mida võiks roonilise teksti fenomeni, animalistikat sõnastada kui ootust rahvuskirjandus- eesti kunstis ja kirjanduses (eriti süm- 1%&+1$' $D%"(,*$+,' $"../%*' HD/"1"=' R"11"#' patiseerisid talle kassid – ka elus). Teda „oleks eesti ainestiku pealt liidetud ja &n%$#%,' )%$)"' K&#%&*+$./%' 3Q*((#"(%:' lisatud ja integreeritud kaasaegse in-

166

RINGVAADE 2-2014.indd 166 31.01.14 13:53 ternatsionaalse teooria juurde niisugu- vaatab (see pilt seisis põleva küünla seid aktsente ja eri teid minekuid, nii- kõrval peiedel Kirjanike Maja musta #+-+#"%,'/*E?+#1%&&"'ED1G"%,:')%#'H+#$' laega saalis), peegeldub temast ikkagi ""#$%'&%/H*(,+#"1"'.('1DG%'*"-*,"'.1(+,' &+#$+)*$+$:'1""G"$'H*'?DD/%&*$'&%%/-+#$=' "/%.)*#",j=' R"11"' K1"' ?F%&#' $D(*-%' )F- telda. Ta vaatab, su Õpetaja. / Pikk pilvede Maie isiksuse põhiheli on meeles palveränd. (Doris Kareva) &*/-"(*:'.$#"&+%')"/"$++1%#"(*='Q*'&+%' $*' ?%%)*#"&#' HDD(+,' #+?"1' .)*' C+E+' maakodus tehtud portreefotolt vastu PIRET KRUUSPERE

167

RINGVAADE 2-2014.indd 167 31.01.14 13:53 !""#$%&'&(

' 5B='ff' f1.(*'S**)*('b'VB ' 58='ff' C*%'O%%$#'b'cB ' 85='ff' M11*/'>*,*%'b';B ' 89='ff' _,*'_)G+#'b'V; ' 8c='ff' C*/"'>F%?*'b'cB

KOLLEEGIUM: TOIMETUS: TOIMETUSE AADRESS: Mati Erelt, Peatoimetaja L..#%&/*($#%'c:'5B556'O*11%((= Cornelius Hasselblatt, Joel Sang 6449 228 Tiit Hennoste, Hasso Krull, Tegevtoimetaja E$$27ii&H&="&%=""i Johanna Laakso, Tiina Hallik 6449 126 e-ISSN 2346-6014 Kazuto Matsumura, Kirjandusajalugu, Helle Metslang, Sirje Olesk, folkloristika "Z2.#$7'&&•"&%="" Karl Pajusalu, Peeter Päll, Mall Jõgi 6449 126 Raimo Raag, Rein Raud, Kirjandusteooria O/K&&%,*'*($+,'U5='f'8B59= Kristiina Ross, Jüri Talvet, ja -kriitika O/K&%*/?'c;B= Peeter Torop, Jaan Undusk, Johanna Ross 6449 126 Tallinna Raamatutrükikoda, Ülo Valk, Mart Velsker, Keeleteadus S*&%'8c:'5865;'O*11%((=' Tiit-Rein Viitso, Maria-Maren 6509 990 Märt Väljataga, Haldur Õim Sepper 6449 126

>""1$'H*'>%/H*(,+#$'.('?F%)*1%&'$"11%,*'$"1"J.(%1'c5]']]'5]'?F%'**,/"##%1'YYY=$"11%)%("=""

Ajakiri kuulub Euroopa Teadusfondi humanitaarteaduste loendi ERIH (European Reference Index of the Humanities) kategooriasse NAT, LLBA (CSA Linguistics & Language Behavior Abstracts, ProQuest), MLA International Bibliography (Modern Language Association) ja Ulrich’s Periodicals Directory andmebaasi, CEEOL-i (Central and Eastern European Online Library) ja DIGAR-i (Eesti Rahvusraamatukogu) digitaalarhiivi ning Alalise Rahvusvahelise Lingvistide Komitee valikbiblio- -/**0*##"'IS%(-+%#$%X'[%G1%.-/*2EWj= _H*&%/%'%1)+G'!"#$%'/%%-%'H*'!"#$%'>+1$++/&*2%$*1%'$."$+#"1= © Keel ja Kirjandus ® Kujundanud Jüri Kass SA Kultuurileht

imprUUS 2-14.indd 2 31.01.14 13:53