DOCSLIB.ORG

September Maarja 2010.Pmd

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
September Maarja 2010.Pmd Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis INFOLEHT www. v-maarja.ee ISSN 1736-9851 Nr 8 (198) SEPTEMBER 2010 Hind 3 krooni Liitu meiega: Väike-Maarja rahvamaja Tänases lehes saal sai valmis - Intervjuu Aasta õpetajaga Septembrikuu keskel lõppes Väike-Maar- gus, et ega inimesed eriti meie rahva- - Kiltsi kooli ajaloost ja rahvamaja saalis remont, mille käigus maja huvitavat arhitektuurilugu ei teagi. - Õpetajatepäeva tervitus OÜ Restaure tegi uue sisekujunduse (või Nii otsustasime kutsuda rahvale rääkima - Muusikafestivalist õigemini taastas) ja pani uue valgustu- oma ala professionaali Mart Kalmu,” üt- - Talgutest Struve meridiaa- les vallavanem Urmas Tamm. se. Lehe ilmumisajaks on saanud saal nikaare tähistamiseks ja ka uued toolid, lavaeesriie ja kardinad Kultuurilooline õhtu toimubki nel- pannakse hiljem. japäeval, 28. oktoobril algusega kell Ebavere terviseradadel Kui enne remonti oli saal valda- 17.30 Väike-Maarja rahvamaja saalis, - Sündmuste kalender valt rohelistes toonides, siis nüüd on saal kus Eesti Kunstiakadeemia professor - Porkuni lahingust heledates rohekates toonides. Mart Kalm tutvustab huvilistele 20. sa- - Maarjakellukeste Ungari Remondi- ja restaureerimistööde jandi arhitektuuri Väike-Maarjas. Üritus reisist käigus ilmnes, et lisaks seina ülemises on kõigile huvilistele tasuta. osas paiknevale bordüürile on veel tei- Väike-Maarja aleviku arhitektuu- - Vallavalitsuses ja volikogus negi trafarettbordüür, mis asub seina ala- ripärl, unikaalne muinsuskaitsealuse hoo- otsustatut osas ja seegi on nüüd kenasti seina kau- ne, Väike-Maarja rahvamaja, on ehitatud - Sünnid-surmad nistamas. Muinsuskaitsenõuded näevad 1912. aastal insener Fromhold Kangro - Eakate õnnesoovid ette säilitada saalis ka 80-ndatel tehtud projekti järgi ning mis on tsaariaegne suu- kujunduselementide fragmente. Et esi- rejoonelisim maarahvamaja. Teised sa- ses kerkinud seltsimajade variantidest. algset väljanägemist saali üldpildis mitte masugused on hävinud. Tegemist on Saali ametlik avamine on juba lõhkuda, siis neid saab näha rõdul. väga arhitektuuriväärtusliku näitega nii F. 29. septembril kell 18.00. “Remondi käigust juttu tehes sel- Kangro loomingus kui 20. sajandi algu- Hilje Pakkaneni tekst ja foto Õnnitleme! Väike-Maarja muusikafestivalil kuuleb Kallid õpetajad! ooperitähti ja näeb valgusmuusikat Elu on pime, Pille Lille Muusikute Toetusfondi ja Väi- Valgus Puhastus on laulja-heliloo- huvilistele toimub rahvamjas, Piia Paemur- kui ei ole kutsumust. ke-Maarja valla ühisel ettevõtmisel korral- ja Kirsi Ranto ja valgustehnik Hessu Laak- ru meistriklass klaverimängijatele ja teiste- Ja kutsumus on pime, datav teine Väike-Maarja muusikafestival soneni loodud polükunstiline teos, milles le huvilistele muusikakoolis. kui ei ole teadmisi toimub seekord 7. - 9. oktoobrini. on ühendatud muusika, valguse ja värvi- Reede õhtul kell 18.00 annavad Ja kõik teadmised on kasutud, “Pille Lille Muusikute Toetusfondi- maailma omapärane võimsus. Kirsi Ranto Väike-Maarja rahvale kontserdi vastreno- kui ei ole töötegemist. ga on meie vallal head sidemed möödunud elukogemus on teinud temast tundliku, veeritud rahvamajas meie ooperitähed. Esi- aastast, mil toimus Väike-Maarjast pärit kuid tugeva elu tõlgitseja ja pannud ta te- nevad Pille Lill (sopran), Mati Kõrts (tenor), Ja kõik töö on mõttetu, laulja Vello Jürna 50. sünniaastapäevale gelema üha sisukamate lauludega. Margit Saulep (sopran), Piia Paemurru (kla- kui ei ole armastust. pühendatud muusikafestival,” rääkis Väi- Kontserdi tutvustuses on Hessu ver). (Gibran.) ke-Maarja kultuuri- ja spordiosakonna ju- Laaksonen öelnud, et tal on tungiv soov Laupäev, 9. oktoober on tervenisti hataja Ilve Tobreluts. Laulja ja muusikaõpe- tuua inimestele „tükike taevast maapeale“. täis mitmekesist muusikat. Elav muusika Head rahvusvahelist õpetajatepäeva! taja Pille Lille ning tema muusikute fondi See sündis tema ainulaadsest tavast kasu- jõuab otsapidi ka Geogri söögituppa, kus Väike-Maarja vallavolikogu algatusel ellu kutsutud muusikafestivali tada kogu ruumi valgustaeva loomiseks. kel 13.00 saab kuulata laulmas Pirjo peeti siitkandist pärit tenor Vello Jürna mä- Seda ka Soomes ainukordset valgusmuu- Levandit ning teda kitarridel saatvaid Ma- ja vallavalitsus lestuseks. Üritus tõi Väike-Maarjasse nime- sikat, mis toob esile iga esinemiskoha kau- dis Arvistot ja Indrek Kruusimaad. kaid muusikuid ja lõi tõelise ooperiõhusti- niduse ja loob uudseid värvimaailmu, saa- Alates 14.30-st toimub muusika- ku. Meile läksid väga südameisse Pille Lil- vad huvilised vaadata-kuulata ka meie ki- koolis kolm meistriklassi: kell 14.30-15.30 le tookord öeldud mõtted, kus ta rääkis, et rikus. (Pildigaleriid saab vaadata www. Madis Arvisto meistriklass kitarristidele, tundis sisemist sundi korraldada festival valonviisin.com.) kell 15.30-16.30 Atlan Karpi meistriklass varalahkunud Vello Jürna mälestuseks. Sel- “Kontsert sündis heade Soome lauljatele ning kell 16.30-17.30 Madis Kari le festivali jätkamine on nagu sideme jätka- sõprade soovist kaasa aidata Väike-Maarja meistriklass klarnetimängijatele ja teistele Ajalookonverents mine hea sõbra ja kolleegi Vello Jürnaga. Ka kiriku taastamisele,” ütles Väike-Maarja huvilistele. Meistriklassidesse on oodatud meie tahame festivali jätkamist igati toeta- rahvamaja direktor Ville-Markus Kell. kõik: nii õpilased, õpetajad kui ka lihtsalt da.” Väike-Maarja inimesed on juba tut- muusikasõbrad. Saab kuulda oma ala „Kiltsi mõis ja Muusikafestival on hea võimalus tavad Olavi Hüppöneniga, kes organisee- meistrite mängu, huvilistele õpetussõnu tuua kammerlikumat muusikat maakoh- ris pärast tormi abisaadetise Soomest Väi- ning loomulikult võib esitada ka küsimusi. tadesse. Ka Pille Lill on avaldanud soovi, et ke-Maarjasse. Kohe oli ka Olavi Hüppö- Õhtul kell 18.00 toimub Väike- selle omanikud“ festival pühenduks edaspidigi rohkem klas- neni sooviks korraldada üks heategevus- Maarja rahvamajas festivali lõpukontsert, 15. - 17. oktoobrini tähistatakse et seejärel jätkata ettekannetega kuni sikalisele muusikale. kontsert Soome muusikute osavõtul kiriku kus esinevad: Maria Veretenina (sopran), Adam Johann von Krusensterni kella 13.30-ni. Kunstiteaduste kan- Eesti ooperitähtede kõrval saab taastamise heaks. Nüüd see mõte teostub- Maire Haava (metsosopran), Atlan Karp 240. sünniaastapäeva rahvusvahe- didaat Ants Hein tutvustab Kiltsi kuulda Väike-Maarjas ka üht Soome tan- ki. Kontserdil on võimalik annetada kiriku (bariton), Madis Kari (klarnet) ja Kirill lise ajalookonverentsiga Kiltsi los- mõisast valminud monograafiat. gokuningannat, lauljat ja laululoojat Kirsi tornikiivri taastamise toetuseks. Meenuta- Lissijenko (klaver). Kontserdiga tähistatak- sis, kuhu on teiste hulgas oodata Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Rantod. Seekordsed festivali üllatusesine- gem, et 18. augustil esines samuti heatege- se õpetajate päeva. Kontserdile on oodatud Krusensternide perekonnaliik- Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia jad tulevadki Soomest: avapäeval, 7. oktoob- vuskontserdiga Ebavere laululaval Eda-Ines õpetajad, aga ka kõik teised muusikahuvi- meid Saksamaalt, Venemaalt, Uk- põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest ril toimub Väike-Maarja kirikus kontsert Etti oma sõpradega. lised. räägib Heli Tuksam. Erki Tammik- Valon Siivin, mis eesti keelde tõlgituna võiks Reedene muusikafestivali päev al- Kõik kontserdid on tasuta ja sinna rainast. saare (PhD) teema on “Paul Theo- tähendada valguse puhastust ning kus esi- gab kell 15.00-17.00 kahe meistriklassiga. on oodatud kõik muusikahuvilised. Reedel, 15. oktoobril toimub dor von Krusenstern (1809-1881) ja nevad Kirsi Ranto ja Hessu Laaksonen. Pille Lille meistriklass lauljatele ja teistele Hilje Pakkanen lillede asetamise tseremoonia Tallin- na Toomkirikus. Osalevad kutsutud tema panus Põhja-Jäämere uurimis- külalised välismaalt, Väike-Maarja se“. Malle Salupere räägib ammen- valla ja Krusensterni nim. MTÜ esin- damatust arhiivist ja uutest frag- Kiriku taastamiseks on annetatud 240 857 krooni dajad, Eesti Mereakadeemia, aga ka mentidest Krusensternide puslele. 20. septembri seisuga on Väike-Maarja ki- Komp, hooldajaõpetaja Enn Salveste ja val- kud oma Soome toetajatele, eriti Olavi Saksamaa, Venemaa ja Norra Suur- Igor Logishev Odessast annab üle- riku tornikiivri taastamiseks laekunud an- lavanem Urmas Tamm. Komisjon otsustas Hüppönenile, kes on aidanud seda kont- saatkondade esindajad. Järgneb vaate Ferdinand Platon Kru- netusi kokku 240 857.52 krooni. Neist ük- välja maksta kirikutorni ajutise katuse ehi- serti korraldada. Kodila ja Järlepa mõisate külastami- sensternist ja tema järeltulijatest. sikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 tuseks kulunud 96 150 krooni ja muinsus- Kiriku taastamine endisel kujul lä- ne ning mälestushetked Rapla kal- Kiltsi mõisa olevikku ja tulevikku 040.52 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, et- kaitselise omanikujärelevalve teenuse eest heb aga maksma üle kahe miljoni krooni mistul, kus asub Krusensternide tutvustab Väike-Maarja vallavanem tevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt kulunud 3600 krooni, kokku 99 750 krooni. ning see käib meile üle jõu. Hetkel pole ka hauaplats. Õhtuks jõuavad konve- Urmas Tamm. 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on Nende töödega peatati kiriku edasine lagu- veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. rentsi külalised Rakverre. Pärast konverentsi järgne- annetusi laekunud 9822 krooni eest ning nemine. Hetkel jätkuvad tööd kiriku piki- EELK Väike-Maarja kogudus on avanud Laupäeval, 16. oktoobril al- vad mälestusminutid Väike-Maarja heategevuskontserdist laekus 34 041 kroo- hoone
Load more

Recommended publications
  • Virumaa Hiied
    https://doi.org/10.7592/MT2017.66.kaasik Virumaa hiied Ahto Kaasik Teesid: Hiis on ajalooline looduslik pühapaik, millega seostub ohverdamisele, pühakspidamisele, ravimisele, palvetamisele või muule usulisele või taialisele tegevusele viitavaid pärimuslikke andmeid. Üldjuhul on hiis küla pühapaik, rahvapärimuse järgi olevat varem olnud igal külal oma hiis. Samas on mõnda hiiepaika kasutanud terve kihelkond. Artiklis on vaatluse all Virumaa pühapaigad ning ära on toodud Virumaal praeguseks teada olevate hiite nimekiri. Märksõnad: hiis, looduslik pühapaik, Virumaa Eestis on ajalooliste andmete põhjal teada ligikaudu 800 hiit, neist ligi kuuendik Virumaal. Arvestades, et andmed hiitest on jõudnud meieni läbi aastasadade täis sõdu, taude, otsest hävitamist ja ärakeelamist ning usundilise maailmapildi muutumist, on see aukartustäratav hulk. Hiis ühendab kogukonda ja laiemalt rahvast. Hiis täidab õige erinevaid ülesandeid ning on midagi enamat kui looduskaitseala, kooskäimis- või tantsu- koht, vallamaja, haigla, kalmistu, kirik, kohtumaja, kindlus või ohvrikoht. Hiie suhtes puudub tänapäeval kohane võrdlus. Hiis on hiis. Ajalooliste looduslike pühapaikade hulgas moodustavad hiied eraldi rühma. Samma küla Tamme- aluse hiide on rahvast mäletamistmööda kogunenud kogu Mahu (Viru-Nigula) kihelkonnast (Kaasik 2001; Maran 2013). Hiienimelised paigad on ajalooliselt levinud peamiselt põhja pool Tartu – Viljandi – Pärnu joont (Valk 2009: 50). Lõuna pool võidakse sarnaseid pühapai- kasid nimetada kergo-, kumarus-, pühä-, ahi- vm paigaks. Kuid ka Virumaal ei nimetata hiiesarnaseid paiku alati hiieks. Selline on näiteks Lavi pühapaik. Hiietaolisi pühapaikasid leidub meie lähematel ja kaugematel hõimurah- vastel. Sarnased on ka pühapaikadega seotud tõekspidamised ja tavad. Nõnda annavad hiied olulise tähendusliku lisamõõtme meie kuulumisele soome-ugri http://www.folklore.ee/tagused/nr66/kaasik.pdf Ahto Kaasik rahvaste perre. Ja see pole veel kõik.
    [Show full text]
  • Tamsalu Pidas Sünnipäeva Vallal 21
    TAMSALU AJALEHT NR 10 NOVEMBER 2012 TASUTA Tamsalu pidas sünnipäeva Vallal 21. sünnipäev, linnal 16. sünnipäev, ühinenud Tamsalul 7. sünnipäev! Valla aastapäeval tunnustatati Siin on mu saatus ja sugu, mu aja ja elulugu tänukirja ja oma valla meistrite /Hando Runnel/ Kõik maakonna vallad tähistasid nii mõneski rühmas olid ka kõik laulu-tantsu-ja teatrietendusi näidata. tehtud meenega: väärikalt oma 20ndat tegevusaastat tantsijad loomeprotsessi kaasatud. Tänud ka vallavalitsusele, sest just uues Eestis. Erinevaid tantse sidusid tervikli- enne kontserti sai siledaks ja kasutus- Tamsalu vald taasloodi 10. oktoobril kuks kavaks laste näiteringi Atsike kõlbulikuks meie lava põrand. Kõik Toivo Hallik - Tamsalu omavalitsuse 1991, kui Eesti Vabariigi Ülemnõuko- liikumised ja ajaloolistel faktidel põ- võisid julgelt tantsida, kartmata pin- arengusse pikaajalise gu otsusega vallale omistati omava- hinev tekst. Rõhusime selles kavas de näpus või päkas. litsuslik staatus. Eelmisel aastal oli ka huumorile ja tantsurõõmule. Kõik Palju õnne, Tamsalu vald! Tore, et me panustamise eest Tamsalu linnal juubel. Linna õigu- tantsijad tegid oma osa suure mõ- kõik üksteise jaoks olemas oleme. Sirje Major - Tamsalu omavalitsuse sed omistati Tamsalule 22. oktoobril nuga ja tõeliselt hea meel oli näha, et Kohtumiseni kultuurimajas! 1996. aastal. 2005.aastal Tamsalu linn kõik rühmad hoidsid kokku: aitasid Lõpetan Karl Ristikivi sõnadega: arengusse panustamise ja Tamsalu vald ühinesid ning selle üksteist nii proovides kui kontser- eest baasil moodustus Tamsalu vald. di ajal lava taga. Selles kavas osales See, mis sa naeratades kinkisid, 98 last ja 52 täiskasvanut- ning kõik võib kunagi otsa saada, Urmas Tamm - Tamsalu omavalitsuse Eelmisel aastal oli juubelite tähista- nad pidid korraga lava taha ära mah- aga naeratus jääb.
    [Show full text]
  • Tamsalu Linna Ja Tamsalu Valla Ühinemisleping
    Väljaandja: Tamsalu Linnavolikogu Akti liik: leping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RTL 2005, 32, 0 Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu kinnitamine Tamsalu Linnavolikogu 26. jaanuari 2005. a otsus nr 3 Tamsalu Linnavalitsuse 7. detsembri 2004. a korraldusega nr 182 «Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemislepingu avalikustamine» pandi ühinemisleping koos juurdekuuluvate lisadega välja avalikuks tutvumiseks ning seati vastuväidete ja ettepanekute esitamise tähtajaks 14.01.2005. a. Nimetatud tähtajaks ühtegi vastuväidet ega ettepanekut lepingu osas ei esitatud. Lähtudes eeltoodust ja võttes aluseks «Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse» (RT I 1995, 29, 356; 1996, 42, 808; 1999, 93, 833; 2002, 34, 207; 2004, 56, 399) § 91lõiked 6 ja 7, Tamsalu Linnavolikogu otsustab: 1.Kinnitada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping (lisatud) koos järgmiste lisadega: 1.1. seletuskiri haldusterritoriaalse korralduse muutmise vajaduse põhjenduse, territooriumi suuruse (pindala) ja alaliste elanike arvu kohta; 1.2. Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2003. a majandusaasta aruanded ning Tamsalu linna ja Tamsalu valla 2004. a auditeeritud majandusaasta aruanded. Viimased lisatakse lepingule pärast nende auditeerimist; 1.3. ühineva omavalitsusüksuse kaart mõõtkavas 1 : 50 000; 1.4. haldusterritoriaalse korralduse muutmisega kaasnevate investeeringute vajaduse põhjendus ja eelarve; 1.5. lepingupoolte pikaajaliste kohustuste aruanne. 2.Linnavalitsusel avalikustada Tamsalu linna ja Tamsalu valla ühinemisleping koos lisadega Tamsalu linna veebilehel. Ühinemisleping avaldada Riigi Teatajas*. 3.Otsus jõustub 31. jaanuaril 2005. a. 4.Käesoleva otsuse peale võib esitada Tamsalu Linnavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama või esitada kaebuse Jõhvi Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
    [Show full text]
  • Lääne-Virumaa Xx Sajandi Ehituspärand
    1 LÄÄNE-VIRUMAA XX SAJANDI EHITUSPÄRAND KOOSTAJA Mart Kalm Tallinn 2010 2 Lääne-Virumaa on erakordselt rikka ehituspärandiga maakond. Siin on olnud nii ajalooliselt jõukas maa, kuid ka tugev maakonnakeskus Rakvere ja mereäärsed suvituskohad. Siin leidub nii kohalike ehitusmeistrite oskust kui suurte arhitektide tarkust. Käesolev töö keskendus välitöödel silmahakanule ja nende põhjal võib tõdeda mitmes valdkonnas täiendavate uuringute vajadust. Sellisena on täiesti kõrvale jäetud raudteearhitektuur, ebasüsteemselt on jälgitud meiereide ja talude arhitektuuri. Sellised rikkalikud kooslused nagu Võsu ja Käsmu tuleks aga majahaaval omaette inventeerida. Terve rida tuntud Lääne-Virumaa maju on väljajäänud, kuna nad on juba kaitse all. Need pole sugugi ainult Rakvere kesklinna suurhooned nagu Kotli gümnaasium ja kirik, vaid ka terve rida talusid (Lillebergi Haljala lähedal, võrratu Kaarle Pedassaares või Jõekalda asunikutalu Arknas). Ajaloomälestisena on kaitse all ka näiteks Käsmu merekool või Avispea külakool. Rakveres on küll muinsuskaitseala, kuid käesolev töö teeb ettepaneku seda laienda ja võtta mõned olulisemad majad alal kaitse alla. Mõned majad jäid välja, kuna nad on kaotanud oma algse väljanägemise, näiteks Rakvere 1930. aastate silmapaistvad funktsionalistlikud villad: ins. G. Bocki kavandatud Posti 4a, mis hiljuti vooderdati mingi kiviga, ja ins. V. Muda Tammiku 7, mis juba nõukogude aegsete vooderdustega kaotas algse kuju. Ometi oli just see maja peamine eeskuju kogu sõjajärgse Rakvere uuseestiaegsetele individuaalelamutele. 3 Hooned Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal: Elamu Rakvere, Vabriku 3 Urbaltisch linnamaja, omaniku, end. linnapea Matti Jõe arvates linna vanim, 1750ndatest. Erakordselt hästi säilinud ja omab seetõttu erandlikku üleriiklikku tähtsust. Asub kesklinna suhtes veidi nurga taga ja ülejäänud hoonestusest lahus, mistõttu vajab oma positsiooni tugevdamist. Hoone tehniline seisund on hea. Omanik on koostanud Restaureerimiskooli lõputööks hoone restaureerimise kontseptsiooni ja selle osaliselt ellu viinud.
    [Show full text]
  • 32 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    32 buss sõiduplaan & liini kaart 32 Järva-Jaani Vaata Veebilehe Režiimis 32 buss liinil (Järva-Jaani) on 4 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Järva-Jaani: 13:35 - 16:00 (2) Karinu: 7:00 (3) Rakvere: 7:35 - 14:40 (4) Tamsalu: 17:05 - 17:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 32 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 32 buss saabub. Suund: Järva-Jaani 32 buss sõiduplaan 37 peatust Järva-Jaani marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 13:35 - 16:00 teisipäev 13:35 - 16:00 Rakvere 18a Laada, Rakvere kolmapäev 13:35 - 16:00 Side neljapäev 13:35 - 16:00 62 Karja Tänav, Rakvere reede 13:35 - 16:00 Tartu laupäev 13:35 - 16:55 9 Karja Tänav, Rakvere pühapäev 13:35 Lilleoru Lilleoru, Rakvere Tõrma Kalmistu 32 buss info Tõrma Küla Suund: Järva-Jaani Rakvere — Väike-Maarja — Vägeva, Estonia Peatust: 37 Reisi kestus: 56 min Tabani Liini kokkuvõte: Rakvere, Side, Tartu, Lilleoru, Tõrma Kalmistu, Tõrma Küla, Tabani, Tõnni, Levala, Umbaia, Tõnni Täru, Koplitaguse, Assamalla, Kullenga, Kirsi, Käbikuivati, Porkuni, Vistla Teerist, Vistla, Sauvälja, Levala Uudeküla, Ääsi, Tamsalu, Tamsalu, Ääsi, Uudeküla, Kaeva, Kursi, Herne, Kerguta, Vajangu, Vajangu Umbaia Külatee, Võhmuta, Türje, Orina, Tamsalu Tee, Järva- Jaani Täru Koplitaguse Assamalla 1 Kalevipoja tee, Estonia Kullenga Kirsi Käbikuivati 2 Käbikuivati tee, Estonia Porkuni Vistla Teerist Vistla Sauvälja Uudeküla Ääsi Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Tamsalu 1 Raudtee Tänav, Tamsalu Ääsi Uudeküla Kaeva Kursi Herne Kerguta Vajangu 9 Tamsalu mnt, Estonia Vajangu Külatee
    [Show full text]
  • Virumaa Maakonnaplaneeringu Teemaplaneering
    LÄÄNE- VIRU MAAVALITSUS ARENGU- JA PLANEERINGUOSAKOND LÄÄNE- VIRUMAA MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED SELETUSKIRI RAKVERE 2006 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. LÄÄNE-VIRU MAAKONNA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD JA ROHELINE VÕRGUSTIK .......................................................................................................................................... 5 2.1 MÕISTE JA EESMÄRGID .................................................................................................................... 6 2.2 MÄÄRATLEMINE JA HOOLDUSE ÜLDISED PÕHIMÕTTED .................................................................... 7 2.3 LÄÄNE -VIRUMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD ............................................................................ 10 2.4 ILUSAD TEELÕIGUD JA VAATEKOHAD .............................................................................. 12 2.5 VÄÄRTUSLIKUD PÕLLUALAD ........................................................................................................ 16 2.6 KÕRGE PUHKEVÄÄRTUSEGA ALAD ............................................................................................... 17 3. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED ................ 18 3.1. ÜLDISED KASUTUSTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILIMISEKS ...................................... 18 3.1.1. Nõuded väärtuslike maastike säilimiseks ...........................................................................
    [Show full text]
  • Olemasolevad Teenused Lääne-Virumaa Kantides M 1:100 000
    Olemasolevad teenused Lääne-Virumaa kantides M 1:100 000 SOOME LAHT {{ vvv S O O M E L A H T NatturiNatturi PedassaarePedassaare PÄRISPEA POOLSAAR ¼ ¼¼ LaheLaheLahe ØØØ LobiLobiLobi ¼ KÄSMUKÄSMU PihlaspeaPihlaspea¼ KäsmuKäsmu {{ KäsmuKäsmu ¼ ¼ KoolimäeKoolimäe ØØØ {{ÍÍÍ ¼¼ VergiVergi VERGIVERGI Altja¼Altja {{ vvv VERGIVERGI AltjaAltja ¼¼ CCCCCC VainupeaVainupea CCCCCC KäsmuKäsmu järvjärv ππ ππVõsuVõsu¼¼CCCCCC MustojaMustoja LOKSA LINN ¼CCCCCC ¼ ππ ¼ HailiHaili ππ {{¼ KKKKKKK HailiHaili ¼ ww {{{ ww ÍÍÍ ¼ ¼ OanduOandu EruEru ØØØ PajuveskiPajuveski ¼ vvv {{ ¼ AndiAndi EismaEisma ΑΑΑΑΑΑ {{ ¼ TepelväljaTepelvälja VihulaVihula KorjuseKorjuse KoljakuKoljaku ¼ ØØØvvvCCCCCC VIHULAVIHULA ¼ VIHULAVIHULA î ¼ VÕSUVÕSU ¼ LauliLauliLauli VÕSUVÕSU LauliLauliLauli {{¼¼ØØ SagadiSagadi ww ¼ Ø CCCCCC ¼ RutjaRutja LetipeaLetipeaLetipea SAGADISAGADI ¼ ¼ ͼ SAGADISAGADI {{ KarepaKarepaÍÍ ¼ ÍÍÍ TiigiTiigi KAREPAKAREPA CCCCCC TõuguTõugu ¼ ¼¼ TõuguTõugu ¼ ØØvv ¼ ØØØvvv î VatkuVatku¼ ¼ KarulaKarula ¼ KUNDA LINN î VõhmaVõhma KivaKiva ToolseToolse ¼ IlumäeIlumäeIlumäeIlumäe KostaKosta ¼ ¼ ¼¼ ¼ {{ PaasiPaasi MahuMahu ¼ MuikeMuike ¼ ¼ KKKKKK ÍÍÍ ΑΑΑΑΑΑ SimunamäeSimunamäe {{ KakuväljaKakuvälja ¼ KKKKKKK ΑΑΑΑ KakuväljaKakuvälja ¼ ¼ ‹‹‹‹‹‹‹ KuuraKuura ØØØ JoanduJoanduJoandu VÕHMAVÕHMA TidrikuTidriku ØØØ ¼ ¼ KalikülaKaliküla vvv ππ ±± vvv PalmsePalmse MetsanurgaMetsanurga VillandiVillandi ¼ ¼¼ ππ NoonuNoonu {{ ¼ ¼ ¼ ¼¼ CCCCCC {{¼ MALLAMALLA SeljaSelja MallaMalla ¼ÍÍÍ ¼ KivikülaKiviküla ¼ ¼ ¼ PärnaPärna CCCCCC AdakaAdaka ANNIKVEREANNIKVERE AavikuAaviku
    [Show full text]
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus Lehtse Ambla Albu Roosna- Järva-Jaani Paide Alliku Esna Koeru Väätsa PAIDE Koigi Türi Imavere Oisu Türi Ollepa Tallinn 1996 II EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Järvamaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Luule Sakkeus RU Seeria C No 10 Tallinn 1996 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Järvamaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Järvamaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-22-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn EE0090, Eesti Käesolev kogumik on autorikaitse objekt. Autoriõiguse valdaja eelneva kirjaliku nõusolekuta on keelatud seda väljaannet või selle mistahes osa reprodutseerida, avaldada või jätta avaldamiseks infovõrgus, ümber kirjutada mistahes viisil või vahendiga elektrooniliselt, mehhaaniliselt, fotokopeerimise, salvestamise
    [Show full text]
  • VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa Kultuuriloo Õppekava Juurde
    VIRUMAA KULTUURILUGU Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde Koostamise põhimõtted Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu hõlmab valiku Virumaa-teemalisi eestikeelseid väljaandeid perioodist 1920–2015. Nimekiri sisaldab 550 kirjet. Arvesse on võetud trükis ilmunud artiklid ja raamatud. Välja on jäänud käsikirjad, audio- ja videomaterjalid ning väljaanded, millel puudub raamatu rahvusvaheline standardnumber (ISBN). Kirjete vormistamisel on kasutatud kultuuriajakirja Akadeemia süsteemi. Kirjed on jaotatud teematiliselt, jaotuste piires on väljaanded esitatud autorite/pealkirjade tähestikulises järjekorras v.a. samasse sarja kuulvad väljaanded, mis on esitatud kronoloogiliselt üksteise järel. Kirjed on varustatud märksõnadega, mis hõlbustavad väljaannete leidmist erinevate teemade järgi. Kogu nimestikku läbib ühtne numeratsioon. Virumaa kultuuriloo õppekava juurde koostatud kirjanduse loetelu allikateks on Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu, Eesti rahvusbibliograafia andmebaas ERB, Eesti humanitaar- ja sotsiaalteaduste artiklite andmebaas ISE, Eesti rahvaluule bibliograafia 1918-1992. Tallinn: 1997 ja Eesti rahvaluule bibliograafia 1993- 2000. Tartu: 2002. 1 TEEMAD PAIKKONDLIK ERIPÄRA (kogumikud ja teatmikud) .................................................... 4 LOODUS .......................................................................................................................... 10 PÄRANDKULTUUR (traditsiooniline eluviis ja selle jäljed maastikul) ......................... 12 KEELELISED
    [Show full text]
  • Lisad 1 6 Koos
    LISA 1 Rahvaarv Tamsalu valla erinevates piirkondades seisuga 01. jaanuar 2009. Tamsalu linn ja Sääse alevik 3022 Suured külad 887 Keskmised külad 371 Väiksed külad 113 Väga väiksed külad 6 KOV taseme aadressiga 26 KOKKU 4425 TAMSALU LINN 2533 SÄÄSE ALEVIK 489 3022 SUURED KÜLAD VAJANGU 381 PORKUNI 189 ASSAMALLA 129 UUDEKÜLA 108 PÕDRANGU 80 887 KESKMISED KÜLAD VÕHMUTA 51 PIISUPI 59 KURSI 41 LOKSA 36 KUIE 32 NAISTEVÄLJA 32 KULLENGA 29 SAVALDUMA 26 JÄRVAJÕE 24 VISTLA 21 SAUVÄLJA 20 371 VÄIKSED KÜLAD KAEVA 16 VÕHMETU 14 AAVERE 13 KADAPIKU 13 KERGUTA 10 VÄGA VÄIKSED KÜLAD ALUPERE 10 JÄRSI 3 TÜRJE 9 ARASKI 2 KOPLITAGUSE 9 LEMMKÜLA 1 METSKAEVU 9 6 VADIKÜLA 5 KOV taseme aadressiga 26 KOIDUKÜLA 5 113 KOKKU 4425 LISA 2 Elamutüüpide jaotus Tamsalu vallas 2008. a Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU LINN ühepereelamud 403 44058 korterelamud 59 62013 kaksikelamud 5 369 ridaelamud 4 632 TAMSALU VALD eraldi ühepereelamud 475 65699 korterelamud 51 47503 kaksikelamud 7 1550 ridaelamud 6 2343 kahe korteriga elamud 6 1309 Elamute arv Elamute pindala/m2 TAMSALU VALD kokku ühepereelamud 878 109757 korterelamud 110 109516 kaksikelamud 12 1919 ridaelamud 10 2975 kahe korteriga elamud 6 1309 1016 225476 LISA 3 Fotod Tamsalu vallast Fotode autor: Kätlin Mandel Vallamaja Spordihoone Kolm suuremat tööandjat vallas AS Hallik AS Tamsalu EPT hooned Tamsalu Gümnaasium Porkuni kool Tamsalu linna tänavate vaated Sääse aleviku vaated Porkuni järv Porkuni maastik Porkuni Paemuuseum Uudeküla laululava Tamsalu valla põllumajandusmaastikud Tamsalu terviserada Vana lubjakivitehas
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Terviseprofiil 2010
    Väike-Maarja terviseprofiil 2010 1 Eessõna Nagu iga paikkond Eestimaal on omanäoline, on seda ka Väike-Maarja vald. Siin on oma tavad ja tõekspidamised, oma vajadused ja võimalused, oma huvid ja eelistused. Olgugi Eestimaa väike, on ometi igas paigas mõneti erinevad käitumis- ja kultuuritavad, on tunda erinevusi keskkonnamõjudest, toitumisharjumustes ja suhtumisest tervendavatesse ettevõtmistesse. Tervis on oluline ressurss, mis mõjutab mitmeti inimeste võimet igapäevaelus toime tulla ning seetõttu tuleb tervisekaitsele ja tervislikele eluviisidele suurt rõhku panna. Valla terviseprofiil kaardistab siinsete elanike sotsiaalse ja tervisealase hetkeolukorra, analüüsib mitmeid sellele valdkonnale iseloomulikke tegureid, näeb kitsaskohti ja kujundab tegevusvõimalusi tulevikus. Terviseprofiili koostamiseks moodustati vallas erinevate eluvaldkondade esindajatest töörühm, kes koondas vajaliku andmebaasi ning arutles ja vaagis erinevaid olukordi ja võimalusi: elu-, töö-ja õpikeskkond, tööturu olukord, mitmesugused toetused ja teenused, juurdepääs tervishoiuteenustele, kultuuri- ja spordielus osalemise võimalused, elanike kaasamine kogukonna tegevustesse, turvalisus jne. Eesmärgiks on valla elanike tervena elatud eluea pikendamine. Üha olulisemaks muutub ühiskonnas tervist toetava keskkonna arendamine ning elanike tervisekäitumusliku valikute soodustamine. Terviseprofiilis toodud põhjalik ja täpne andmebaas, mis näitab probleemvaldkondi ja nende analüüs ning lahendustee toob eelduse viia ellu vajalikke terviseprogramme ja valida paikkonnale sobilikke
    [Show full text]
  • Väike-Maarja Infoleht 2012 Juuni Color.Indd
    Väike-Maarja Valla Infoleht VÄIKE-MAARJA VALLA internetis www.v-maarja.ee Väike-Maarja uudised ka http:// INFOLEHT eestielu.delfi .ee Nr 6 (218) JUUNI 2012 Hind 0.20 eurot Ole koos meiega: Pandivere päeva avamisel pöörduti Seltsimaja 100 ürituste algus Jakob Liivi poole Pandivere päeval Tänavuste Pandivere päevade mo- Rakvere linnale linnapeaks ja Rakvere toks oli „Seltsimaja – 100 aastat kul- Teatrit ehitama. tuuri kodu“ Käesoleval aastal teeme Sinust Väi- Teatrimaja-seltsimaja-kultuurimaja- ke-Maarjas veel eriti pikalt juttu, sest rahvamaja – nii mäletavad ja nimeta- püstitajad olid esimesed eestlastest olid ju Sina koos Märt Meosega aktiiv- vad inimesed Väike-Maarja kultuurisü- koolmeistrid ja loomeinimesed. Silind- semaid Väike-Maarja seltsimaja ehitu- dameks olevat maja. ri ümber oli põimitud arhailine kõlavöö se algatajaid ja ehitajaid. Seltsimaja Väike-Maarja Põllumeeste Selt- tehnikas vöö hoides nii ühtsena meie valmimisest saab sel aastal juba oma simaja on sajandi jooksul kandnud kogukonna inimesi. ümmargune 100 aastat. paikkonna virget vaimu ja tugevat elu- Pandivere laadal oli ainukordne Väike-Maarja ajalugu mäletab Jakob jõudu. Pandivere päeval – Seltsimaja võimalus Loksa küla sepp Ermo Loo- Liivi, mäletab teda täna, mäletab hom- juubelisündmuste alguses ladusime di välisepikojas igal soovijal sepistada me ja mäletab edaspidigi...” koos süm- See oli harras hetk, väga pidulik, soe boolse nur- ja südamesseminev. gakivimüüri. Rahvamaja juhataja Kalev Pärtel- Sajand taga- poeg luges Jakob Liivi luuletuse “Kül- si jäi nurga- lalt”, mida oli loetud Liivi pargis ka 1. kivi avaliku Pandivere päeva avamisel 1988. aastal. sündmusena Edasi liikus tule teekond peoplatsi- panemata. le, kus Olev Liblikmann, Indrek Kesküla Jakob Liiv on ja Mati Lukas ütlesid päeva pidulikke kirjutanud, avasõnu ning Mati Lukas, Helle Varda et seda tegid ja Arvo Vallaots avasid oma veerandsa- nad omal jandi taguseid mõtteid ja tundeid, mil- ajal ühe töö- le ajel jõuti esimese kodukandipäeva päeva õhtul korraldamiseni.
    [Show full text]