Loe Väike- VÄIKE-MAARJA VALLA Maarja Valla Infolehte internetis INFOLEHT www. v-maarja.ee

ISSN 1736-9851 Nr 8 (198) SEPTEMBER 2010 Hind 3 krooni Liitu meiega:

Väike-Maarja rahvamaja Tänases lehes saal sai valmis - Intervjuu Aasta õpetajaga Septembrikuu keskel lõppes Väike-Maar- gus, et ega inimesed eriti meie rahva- - Kiltsi kooli ajaloost ja rahvamaja saalis remont, mille käigus maja huvitavat arhitektuurilugu ei teagi. - Õpetajatepäeva tervitus OÜ Restaure tegi uue sisekujunduse (või Nii otsustasime kutsuda rahvale rääkima - Muusikafestivalist õigemini taastas) ja pani uue valgustu- oma ala professionaali Mart Kalmu,” üt- - Talgutest Struve meridiaa- les vallavanem Urmas Tamm. se. Lehe ilmumisajaks on saanud saal nikaare tähistamiseks ja ka uued toolid, lavaeesriie ja kardinad Kultuurilooline õhtu toimubki nel- pannakse hiljem. japäeval, 28. oktoobril algusega kell Ebavere terviseradadel Kui enne remonti oli saal valda- 17.30 Väike-Maarja rahvamaja saalis, - Sündmuste kalender valt rohelistes toonides, siis nüüd on saal kus Eesti Kunstiakadeemia professor - Porkuni lahingust heledates rohekates toonides. Mart Kalm tutvustab huvilistele 20. sa- - Maarjakellukeste Ungari Remondi- ja restaureerimistööde jandi arhitektuuri Väike-Maarjas. Üritus reisist käigus ilmnes, et lisaks seina ülemises on kõigile huvilistele tasuta. osas paiknevale bordüürile on veel tei- Väike-Maarja aleviku arhitektuu- - Vallavalitsuses ja volikogus negi trafarettbordüür, mis asub seina ala- ripärl, unikaalne muinsuskaitsealuse hoo- otsustatut osas ja seegi on nüüd kenasti seina kau- ne, Väike-Maarja rahvamaja, on ehitatud - Sünnid-surmad nistamas. Muinsuskaitsenõuded näevad 1912. aastal insener Fromhold Kangro - Eakate õnnesoovid ette säilitada saalis ka 80-ndatel tehtud projekti järgi ning mis on tsaariaegne suu- kujunduselementide fragmente. Et esi- rejoonelisim maarahvamaja. Teised sa- ses kerkinud seltsimajade variantidest. algset väljanägemist saali üldpildis mitte masugused on hävinud. Tegemist on Saali ametlik avamine on juba lõhkuda, siis neid saab näha rõdul. väga arhitektuuriväärtusliku näitega nii F. 29. septembril kell 18.00. “Remondi käigust juttu tehes sel- Kangro loomingus kui 20. sajandi algu- Hilje Pakkaneni tekst ja foto Õnnitleme! Väike-Maarja muusikafestivalil kuuleb Kallid õpetajad! ooperitähti ja näeb valgusmuusikat Elu on pime, Pille Lille Muusikute Toetusfondi ja Väi- Valgus Puhastus on laulja-heliloo- huvilistele toimub rahvamjas, Piia Paemur- kui ei ole kutsumust. ke-Maarja valla ühisel ettevõtmisel korral- ja Kirsi Ranto ja valgustehnik Hessu Laak- ru meistriklass klaverimängijatele ja teiste- Ja kutsumus on pime, datav teine Väike-Maarja muusikafestival soneni loodud polükunstiline teos, milles le huvilistele muusikakoolis. kui ei ole teadmisi toimub seekord 7. - 9. oktoobrini. on ühendatud muusika, valguse ja värvi- Reede õhtul kell 18.00 annavad Ja kõik teadmised on kasutud, “Pille Lille Muusikute Toetusfondi- maailma omapärane võimsus. Kirsi Ranto Väike-Maarja rahvale kontserdi vastreno- kui ei ole töötegemist. ga on meie vallal head sidemed möödunud elukogemus on teinud temast tundliku, veeritud rahvamajas meie ooperitähed. Esi- aastast, mil toimus Väike-Maarjast pärit kuid tugeva elu tõlgitseja ja pannud ta te- nevad Pille Lill (sopran), Mati Kõrts (tenor), Ja kõik töö on mõttetu, laulja Vello Jürna 50. sünniaastapäevale gelema üha sisukamate lauludega. Margit Saulep (sopran), Piia Paemurru (kla- kui ei ole armastust. pühendatud muusikafestival,” rääkis Väi- Kontserdi tutvustuses on Hessu ver). (Gibran.) ke-Maarja kultuuri- ja spordiosakonna ju- Laaksonen öelnud, et tal on tungiv soov Laupäev, 9. oktoober on tervenisti hataja Ilve Tobreluts. Laulja ja muusikaõpe- tuua inimestele „tükike taevast maapeale“. täis mitmekesist muusikat. Elav muusika Head rahvusvahelist õpetajatepäeva! taja Pille Lille ning tema muusikute fondi See sündis tema ainulaadsest tavast kasu- jõuab otsapidi ka Geogri söögituppa, kus Väike-Maarja vallavolikogu algatusel ellu kutsutud muusikafestivali tada kogu ruumi valgustaeva loomiseks. kel 13.00 saab kuulata laulmas Pirjo peeti siitkandist pärit tenor Vello Jürna mä- Seda ka Soomes ainukordset valgusmuu- Levandit ning teda kitarridel saatvaid Ma- ja vallavalitsus lestuseks. Üritus tõi Väike-Maarjasse nime- sikat, mis toob esile iga esinemiskoha kau- dis Arvistot ja Indrek Kruusimaad. kaid muusikuid ja lõi tõelise ooperiõhusti- niduse ja loob uudseid värvimaailmu, saa- Alates 14.30-st toimub muusika- ku. Meile läksid väga südameisse Pille Lil- vad huvilised vaadata-kuulata ka meie ki- koolis kolm meistriklassi: kell 14.30-15.30 le tookord öeldud mõtted, kus ta rääkis, et rikus. (Pildigaleriid saab vaadata www. Madis Arvisto meistriklass kitarristidele, tundis sisemist sundi korraldada festival valonviisin.com.) kell 15.30-16.30 Atlan Karpi meistriklass varalahkunud Vello Jürna mälestuseks. Sel- “Kontsert sündis heade Soome lauljatele ning kell 16.30-17.30 Madis Kari le festivali jätkamine on nagu sideme jätka- sõprade soovist kaasa aidata Väike-Maarja meistriklass klarnetimängijatele ja teistele Ajalookonverents mine hea sõbra ja kolleegi Vello Jürnaga. Ka kiriku taastamisele,” ütles Väike-Maarja huvilistele. Meistriklassidesse on oodatud meie tahame festivali jätkamist igati toeta- rahvamaja direktor Ville-Markus Kell. kõik: nii õpilased, õpetajad kui ka lihtsalt da.” Väike-Maarja inimesed on juba tut- muusikasõbrad. Saab kuulda oma ala „Kiltsi mõis ja Muusikafestival on hea võimalus tavad Olavi Hüppöneniga, kes organisee- meistrite mängu, huvilistele õpetussõnu tuua kammerlikumat muusikat maakoh- ris pärast tormi abisaadetise Soomest Väi- ning loomulikult võib esitada ka küsimusi. tadesse. Ka Pille Lill on avaldanud soovi, et ke-Maarjasse. Kohe oli ka Olavi Hüppö- Õhtul kell 18.00 toimub Väike- selle omanikud“ festival pühenduks edaspidigi rohkem klas- neni sooviks korraldada üks heategevus- Maarja rahvamajas festivali lõpukontsert, 15. - 17. oktoobrini tähistatakse et seejärel jätkata ettekannetega kuni sikalisele muusikale. kontsert Soome muusikute osavõtul kiriku kus esinevad: Maria Veretenina (sopran), Adam Johann von Krusensterni kella 13.30-ni. Kunstiteaduste kan- Eesti ooperitähtede kõrval saab taastamise heaks. Nüüd see mõte teostub- Maire Haava (metsosopran), Atlan Karp 240. sünniaastapäeva rahvusvahe- didaat Ants Hein tutvustab Kiltsi kuulda Väike-Maarjas ka üht Soome tan- ki. Kontserdil on võimalik annetada kiriku (bariton), Madis Kari (klarnet) ja Kirill lise ajalookonverentsiga Kiltsi los- mõisast valminud monograafiat. gokuningannat, lauljat ja laululoojat Kirsi tornikiivri taastamise toetuseks. Meenuta- Lissijenko (klaver). Kontserdiga tähistatak- sis, kuhu on teiste hulgas oodata Edasi arutleb Tõnno Jonuks (PhD) Rantod. Seekordsed festivali üllatusesine- gem, et 18. augustil esines samuti heatege- se õpetajate päeva. Kontserdile on oodatud Krusensternide perekonnaliik- Kiltsi lossi vanuse üle arheoloogia jad tulevadki Soomest: avapäeval, 7. oktoob- vuskontserdiga Ebavere laululaval Eda-Ines õpetajad, aga ka kõik teised muusikahuvi- meid Saksamaalt, Venemaalt, Uk- põhjal. Kiltsi lossi seinamaalingutest ril toimub Väike-Maarja kirikus kontsert Etti oma sõpradega. lised. räägib Heli Tuksam. Erki Tammik- Valon Siivin, mis eesti keelde tõlgituna võiks Reedene muusikafestivali päev al- Kõik kontserdid on tasuta ja sinna rainast. saare (PhD) teema on “Paul Theo- tähendada valguse puhastust ning kus esi- gab kell 15.00-17.00 kahe meistriklassiga. on oodatud kõik muusikahuvilised. Reedel, 15. oktoobril toimub dor von Krusenstern (1809-1881) ja nevad Kirsi Ranto ja Hessu Laaksonen. Pille Lille meistriklass lauljatele ja teistele Hilje Pakkanen lillede asetamise tseremoonia Tallin- na Toomkirikus. Osalevad kutsutud tema panus Põhja-Jäämere uurimis- külalised välismaalt, Väike-Maarja se“. Malle Salupere räägib ammen- valla ja Krusensterni nim. MTÜ esin- damatust arhiivist ja uutest frag- Kiriku taastamiseks on annetatud 240 857 krooni dajad, Eesti Mereakadeemia, aga ka mentidest Krusensternide puslele. 20. septembri seisuga on Väike-Maarja ki- Komp, hooldajaõpetaja Enn Salveste ja val- kud oma Soome toetajatele, eriti Olavi Saksamaa, Venemaa ja Norra Suur- Igor Logishev Odessast annab üle- riku tornikiivri taastamiseks laekunud an- lavanem Urmas Tamm. Komisjon otsustas Hüppönenile, kes on aidanud seda kont- saatkondade esindajad. Järgneb vaate Ferdinand Platon Kru- netusi kokku 240 857.52 krooni. Neist ük- välja maksta kirikutorni ajutise katuse ehi- serti korraldada. Kodila ja Järlepa mõisate külastami- sensternist ja tema järeltulijatest. sikisikutelt-annetajatelt on laekunud 158 tuseks kulunud 96 150 krooni ja muinsus- Kiriku taastamine endisel kujul lä- ne ning mälestushetked Rapla kal- Kiltsi mõisa olevikku ja tulevikku 040.52 krooni, kogudustelt 25 462 krooni, et- kaitselise omanikujärelevalve teenuse eest heb aga maksma üle kahe miljoni krooni mistul, kus asub Krusensternide tutvustab Väike-Maarja vallavanem tevõtetelt 3492 krooni ja omavalitsustelt kulunud 3600 krooni, kokku 99 750 krooni. ning see käib meile üle jõu. Hetkel pole ka hauaplats. Õhtuks jõuavad konve- Urmas Tamm. 10 000 krooni. Korjanduskasti kaudu on Nende töödega peatati kiriku edasine lagu- veel teada riigi toetus kiriku taastamiseks. rentsi külalised Rakverre. Pärast konverentsi järgne- annetusi laekunud 9822 krooni eest ning nemine. Hetkel jätkuvad tööd kiriku piki- EELK Väike-Maarja kogudus on avanud Laupäeval, 16. oktoobril al- vad mälestusminutid Väike-Maarja heategevuskontserdist laekus 34 041 kroo- hoone katusel ja kiriku akende juures, mis annetusarve nr 221050284862 Swedpangas, gusega kell 10 peetakse Kiltsi lossis kirikaias, misjärel külastavad pere- ni. Oleme siiralt liigutatud meile osakssaa- said tormiga samuti kahjustada. kuhu saab jätkuvalt teha annetusi kiriku rahvusvahelist ajalookonverentsi konnaliikmed Muuga ja Lasila mõi- nud toetuse eest teilt kõigilt, head inime- Eda Ines Etti ja tema sõprade orga- taastamiseks. „Kiltsi mõis ja selle omanikud“. said. sed! niseeritud heategevusekontserdile on tule- Oleme kõigile lahketele annetaja- Kell 10.00 -11.00 on külaliste Konverentsile on oodatud 21.septembril toimus vallamajas ki- mas lisa. Ootame kõiki taas ühele kiriku tele väga tänulikud ja ootame kõiki kont- registreerimine ja tutvumine reno- kõik huvilised. Konverents on osa- riku tormikahjustuste likvideerimiseks an- taastamise heaks peetavale kontserdile “Val- serdile! veeritud mõisa peamajaga. Konve- lejaile tasuta. netatud vahendite haldamiseks moodusta- gus Puhastus”, mis toimub 7. oktoobril Väi- Heli-Liivia Komp rentsi kava kohaselt öeldakse kell Info Lembit Keerus, tud komisjoni koosolek, kuhu kuuluvad ke-Maarja kirikus ja kus esinevad Kirsi EELK Väike-Maarja koguduse esimees 11.00-11.15 avasõnad ja tervitused, tel 5557 5301 koguduse juhatuse esimees Heli-Liivia Ranta ja Hessu Laaksonen. Oleme tänuli- 2 VALITSEMINE September 2010

gelemine ei ole vallavolikogu kui valla krooni. 1. september esinduskogu tegevuse eesmärgiks valla- Sotsiaaltoetuse eraldamine. Otsustati Vallavalitsuse materjalid valitsuse pädevusse. Majanduskomisjon nõustuda 2010/2011. õ-a alates 01.09. Maaküsimused. tegi ettepaneku delegeerida vallavalitsu- kuni 31.12.2010 toiduraha kompenseeri- Nõustuti järgmiste katastriüksuste moo- 11. august mete mahuti tühjendussagedust ühel isi- sele nende küsimuste lahendamine, kus misega järgmiselt: lasteaia toiduraha dustamisega riigi omandisse jätmiseks: kul, kuna teeolude tõttu pole talvekuu- on vaja mingi toiming teha kindla täht- (a´16 kr. päevas) kompenseerimisega Avanduse külas Pajuharaka, Aavere kü- Ehitusloa väljastamine. Otsustati väljas- del vedu võimalik. aja jooksul (nt § 30) ja mille täitmine ei seitsmele Väike-Maarja Lasteaia lapse- las Võhumõõga, Kännukandi, Ritsika, tada ehitusluba ühele isikule korterela- Avaliku ürituse luba. Otsustati anda ole võimalik arvestades volikogu istun- le; kooli toiduraha (a´19 kr. päevas) kom- Viisijupi, Rohunurme ja Alekõrre katast- mu osaliseks rekonstrueerimiseks aad- luba aiandushuvilistele avaliku ürituse gite toimumisega üks kord kuus. penseerimisega ühele Rakvere Gümnaa- riüksused. ressil Väike-Maarja vald Väike-Maarja korraldamiseks 21.08. Väike-Maarja Rah- Otsustati esitada määruse eelnõu voliko- siumis õppivale ning kooli toiduraha Nõustuti Avanduse ja Käru külas asu- alevik Lõuna tn 11. vamaja taga asuval maa-alal. gu istungi päevakorda. (a´17 kr. päevas) kompenseerimisega vate Lageda katastriüksuste moodusta- Kasutusloa väljastamine. Otsustati väl- Vallavanema info. Vallavanem andis Välisõhu kaitse seaduses on sätestatud ühele Noarootsi Gümnaasiumis õppiva- misega õigusvastaselt võõrandatud maa jastada kasutusluba Väike-Maarja Valla- ülevaate tormikahjudest. Väike-Maarja mitmes paragrahvis kohaliku omavalit- le Väike-Maarja valla lapsele. tagastamiseks. valitsusele Äntu maastikukaitseala mat- valda on toetanud Tallinna linn 100 000 suse ülesanded, mis oma sisust tulene- Vallavara müümine. Otsustati müüa Nõustuti Ebavere külas Metsataguse karaja mägitreppidele aadressil Väike- krooniga, Häädemeeste vald 8000 kroo- valt on täitev korraldava iseloomuga ja eelläbirääkimiste teel Simuna alevikus katastriüksuse moodustamisega maale Maarja vald Äntu küla Porkuni mets- niga ja Kaarma vald 20 000 krooniga. otstarbekas lahendada täitevorgani Allee 1 asuv kinnistu (registriosa nr kasutusvalduse seadmiseks. kond maatükk nr 51 ja Nõmme küla Por- poolt. Seetõttu on vallavalitsuse ettepa- 5041231, pindala 60 798 m2, sihtotstarve Määrati teenindusmaa ning nõustuti kor- kuni metskond maatükk nr 52. 18. august nek delegeerida selliste küsimuste lahen- ühiskondlike ehitiste maa) alghinnaga 3 teriomandi seadmisega Simuna alevikus Tänava sulgemine. Anti nõusolek seo- damine, millega tegelemine ei ole valla- 000 000 krooni. Kinnitati eelläbirääkimis- Allee tn 9 asuvale korterelamule. ses Väike-Maarja aleviku ühisveevarus- Politsei info. Alates 1. juulist Väike- volikogu, kui valla esinduskogu tegevu- tega pakkumise tingimused. Hanke tulemuste kinnitamine. tuse ja -kanalisatsiooni torustike ehita- Maarja valla konstaablina tööle asunud se eesmärgiks vallavalitsuse pädevusse. Otsusati müüa Avanduse külas asuv Si- Otsustati kinnitada järgmiste hangete tu- misega ASle Viimsi Keevitus Väike- Jaanus Mätas andis ülevaate kuritegevu- Majanduskomisjon tegi ettepaneku de- reli kinnistu (registriosa 5038831, elamu- lemused: „Väike-Maarja lasteaia katuse Maarja alevikus Tare tänava, Renne tee sest meie vallas. Informatsioon võeti legeerida vallavalitsusele nende küsi- maa 100%, pindala 8080 m2) alghinnaga osaline rekonstrueerimine” lihtmenetlu- ja Ehitajate tee sulgemiseks ajavahemi- teadmiseks. muste lahendamine, kus on vaja mingi 100 000 krooni avalikul enampakkumi- se edukaks pakkujaks OÜ OTO Ehitus, kul 11.08. kuni 10.09.2010. Maaküsimused. toiming teha kindla tähtaja jooksul (nt § sel, mis toimub 10.09.2010 kell 10.00 Väi- pakkumuse maksumus 294 367 krooni; Reklaami paigaldamine. Anti nõusolek Nõustuti Vahemetsa kinnistu jagamise- 78 lg 4) ja mille täitmine ei ole võimalik ke-Maarja vallavalitsuses. Määrata osa- „Väike-Maarja jäätmejaama mööblikuuri Balti Teenused OÜle 11.08.2010- ga Vahepõllu ja Vahetuse katastriüksus- arvestades volikogu istungite toimumi- võtutasuks 1000 krooni ja tagatisrahaks ehitus” lihtmenetluse edukaks pakku- 11.08.2011 6x2m² aluspinnaga treilerile teks ning Rehe kinnistu jagamisega Rehe sega üks kord kuus. 10 000 krooni. jaks Maatriks-RP OÜ, pakkumuse mak- asetatud 6x3m² reklaambänneri paigal- ja Rehe põllu katastriüksusteks. Otsustati esitada määruse eelnõu voliko- Otsustati müüa Vao külas asuv kinnis- sumus 106 165 krooni; „Kiltsi mõisahoo- damiseks Väike-Maarja alevikus. Mää- Nõustuti Ebavere külas asuvast vallatee gu istungi päevakorda. tu (registriosa 4850831, ärimaa 100%, ne ümbruse vertikaalplaneering” lihtme- rati reklaami paigaldamiseks maa-ala alusest maast katastriüksuse moodus- Avaliku ürituse luba. Otsustati anda pindala 3113 m2) alghinnaga 20 000 kroo- netluse edukaks pakkujaks AS Ervin kasutamise eest tasutava üüri suuruseks tamisega munitsipaalomandisse jätmi- luba EELK Väike-Maarja kogudusele ni avalikul enampakkumisel, mis toimub Ehitus, pakkumuse maksumus 282 778 8000 krooni. seks. Ebavere lauluväljakul heategevuskont- 10.09.2010 kell 10.00 Väike-Maarja val- krooni. Seisukoha andmine välisõhu saasteloa Sotsiaaltoetuse eraldamine. Otsustati serdi korraldamiseks 18.augustil. Üritu- lavalitsuses. Määrata osavõtutasuks 1000 Keskkonnamõju hindamise algatama- taotluse kohta. Otsustati esitada ettepa- nõustuda täiendava sotsiaaltoetuse eral- se eest vastutab Heli-Liivia Komp. krooni ja tagatisrahaks 2000 krooni. ta jätmine. Loomsete Jäätmete Käitlemi- nekud ja märkused, millega arvestada damisega toimetulekutoetuse vahendi- Toetuse eraldamine. Otsustati eraldada Tagatisraha ei tagastata, kui müügileping se AS soovib ehituslubasid tehase reo- välisõhu saasteloa väljastamisel. Väide test 21 taotlejale kogusummas 20 200 MTÜ Väike-Maarja Valla Rahvaspordi- jääb enampakkumise võitjast tuleneval vee-eelpuhasti rekonstrueerimisel rajata- taotluse lk 22, et andmete puudumisel krooni ja mitte nõustuda toetuse eralda- klubile tegevustoetust summas 135 000 põhjusel vormistamata. Tehingu kulud vatele ehitistele (tehnohoone, aerotank ja ei ole saadud teha arvestusi teiste saas- misega kooli toiduraha katmiseks ühele krooni. (riigilõiv, notari tasu) kannab enampak- sadevee imbsüsteem) aadressil Ebavere teallikatega, ei ole kohane, kuna on ole- isikule ning sotsiaaltoetuse eraldamise- Lihtmenetlusega hanke väljakuuluta- kumise võitja. küla Andimäe 2. Otsustati jätta keskkon- mas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Kes- ga 18 isikule. mine. Otsustati: 1) kuulutada välja liht- Vallavanema info. Väike-Maarja Valla- namõju hindamine algatamata. Antud kus poolt 2007.a koostatud Väike-Maar- Kooskõlastuse andmine Kaitseliidule menetlusega hange „Väike-Maarja laste- valitsuse poole on pöördunud korterma- juhul ei kavandata ehitusprojektiga te- ja välisõhu-uuringu ning varem väljas- reservõppekogunemise läbiviimiseks. aia katuse osaline rekonstrueerimine”; 2) jade esindajad, eramute omanikud ja et- gevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 tatud välisõhu saasteload OÜ Baltic Log Otsustati: anda kooskõlastus Kaitseliidu- kinnitada hankedokumendid. 3) moo- tevõtjad taotlustega aidata katta tormi nimetatud oluliste keskkonnamõjuga te- Cabins tehasega samas piirkonnas asu- le 25.-29.08. reservõppekogunemise kor- dustada hanke läbiviimiseks 3-liikmeli- tagajärjel tekkinud kahjusid. Teeme et- gevuste loetellu. vatele ettevõtetele Loomsete Jäätmete raldamiseks Väike-Maarja valla haldus- ne komisjon koosseisus Urmas Tamm, tepaneku eraldada Väike-Maarja Valla- Ehitusloa väljastamine. Väljastada ehi- Käitlemise AS ja Kalvi Mõis AS (tehas territooriumil; teavitada eelnevalt piir- Kaarel Moisa, Kadri Kopso. valitsusele korterelamute ja eramute tusluba Loomsete Jäätmete Käitlemise Flex Heat). konna elanikke. Vallavanema info. Vallavanem andis omanike toetamiseks pool kahjusum- ASle tehnohoone püstitamiseks aadres- Vajalik on teostada koosmõju arvutused Käru kinnistu omandiõiguse üleand- ülevaate tormikahjudest. Täna toimunud mast s.o 1 348 441 krooni ja ettevõtjate sil Väike-Maarja vald Ebavere küla Loomsete Jäätmete Käitlemise AS ja mine MTÜ-le Käru Küla Selts, eelnõu kohtumisel kortermajade esindajatega toetamiseks (aluseks võttes laekunud Andimäe 2. Kalvi Mõis AS (tehas Flex Heat) väljas- volikogu istungile. Otsustati kinkida edastasime sõnumi, et toetame vähe- avaldust) 220 000 krooni. Vallavalitsuse Vara tasuta kasutamise leping. Otsus- tatud välisõhu saastelubades toodud Käru külas asuv Seltsimaja kinnistu kindlustatud elanikke. omandis olevatest ehitistest on suuremat tati anda A.J. von Krusensterni nimeli- saasteainete põhjal; Esitada saasteainete MTÜ-le Käru Küla Selts; määrati võõ- kahju kandnud Väike-Maarja Lasteaed, sele MTÜle tasuta kasutusse Kiltsi mõi- (tahked osakesed, lämmastikdioksiid, randatava kinnistu väärtuseks 500 000 25. august mis vajab taastamist 257 256 krooni ula- sas asuvad poiste tööõpetuse klassi ruu- süsinikdioksiid, lenduvad orgaanilised krooni. Tehingu kulud (riigilõiv, notari tuses. Osaliselt vajab taastamist valla töö- mid. ühendid) aastased ja hetkelised heitko- tasu) kannab MTÜ Käru Küla Selts. Maaküsimused koja katus summas 90 000 krooni. Täna- Reservfondist raha eraldamine. Eralda- gused. Muusikakooli arengukava eelnõu vo- Määrati Väike-Maarja alevikus Tagakü- vavalgustuse (postid koos valgustusega da reservfondist Väike-Maarja Lasteaia Taotluse ja lubatud heitmekoguste pro- likogu istungile. Otsustati kinnitada la teel asuva alajaama lähiaadressiks Ta- ja elektriliinid) taastamine läheb maks- katuse osalise renoveerimise kulude kat- jekti koostamisel kasutada ka OÜ Eesti Väike-Maarja Muusikakooli arengukava gaküla tee 11. ma 65 000 krooni. Teeme ettepaneku teks 101 367 krooni. Keskkonnauuringute Keskus poolt 2011-2013. Nõustuti Rastla külas asuva Tiigi kinnis- eraldada Väike-Maarja Vallavalitsusele Sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasu- 2007.a koostatud Väike-Maarja välisõhu- Veeseaduses ja välisõhu kaitse seadu- tu jagamisega Tiigi, Lageda ja Kuusiku lasteaia katuse taastamiseks 100 000 tamise kord, eelnõu volikogule. Otsus- uuringu andmeid. ses kohaliku omavalitsuse pädevusse katastriüksusteks. krooni, valla töökoja katuse taastamiseks tati esitada eelnõu sotsiaalkomisjoni päe- Enne eelpool nimetatud täienduste sis- antud küsimuste lahendamise delegee- Puude mahavõtmine. Nõustuti puude 90 000 krooni ja tormikahjustuste likvi- vakorda. seviimist välisõhu saasteloa taotlusesse rimine vallavalitsusele, eelnõu voliko- mahavõtmisega Ebavere külas Tamme- deerimiseks tehtud kulutuste katteks 197 Tugiisiku teenuse osutamise kord, eel- välisõhu saasteluba mitte väljastada. gu istungile kaevu katastriüksusel ja Kaarma katast- 000 krooni. Kokku taotleb Väike-Maarja nõu volikogule. Nimetatud kord regu- Hooldaja määramine, hooldajatoetuse Veeseaduses on sätestatud mitmes pa- riüksusel ning Väike-Maarja alevikus Vallavalitsus tormi tagajärjel tekkinud leerib rahvastikuregistri andmetel Väike- maksmine. Otsustati määrata ühele isi- ragrahvis kohaliku omavalitsuse ülesan- Soo tn 6 maa-alal. kahju katmiseks 1 955 441krooni eralda- Maarja vallas elavatele lastega peredele, kule hooldaja ja nõustuda hooldajale ded, mis oma sisust tulenevalt on täitev- Hanke tulemuste kinnitamine. Otsus- mist. s.h raske ja sügava puudega lapsega pe- hooldajatoetuse maksmisega alates korraldava iseloomuga ja otstarbekas tati kinnitada hanke „Väike-Maarja jäät- Informatsioon võeti teadmiseks. rele ja psüühikahäiretega ning vaimu- 01.08.2010.a kuni 31.03.2011.a. lahendada täitevorgani poolt. Seetõttu on mejaama autokaalu ehitus ja paigaldus” puudega inimestele tugiisiku teenuse Jäätmemahuti tühjendussageduse vallavalitsuse ettepanek delegeerida sel- lihtmenetluse edukaks pakkujaks Origin osutamist. Otsustati esitada eelnõu sot- muutmine. Otsustati muuta olmejäät- liste küsimuste lahendamine, millega te- AS, pakkumuse maksumusega 348 000 siaalkomisjoni päevakorda. Vallavolikogu materjalid Vallaeelarve koostajad ootavad taotlusi 26. augusti volikogu istungi materjalid ühingutelt ja seltsidelt Veeseaduses ja välisõhu kaitse seadu- nistu väärtuseks 500 000 krooni. si. Mõelge oma tuleva aasta tegevus- ses kohaliku omavalitsuse pädevusse MTÜ on kohustatud kasutama Seoses valla 2011. aasta eelarve koos- hiljemalt 1. novembriks. plaanid aegsasti läbi, sest toetusevaja- antud küsimuste lahendamise delegee- kinnistut MTÜ eesmärkide täitmiseks, tamisega palume Väike-Maarja vallas Taotluste ja aruannete blankette dusest tuleb vallavalitsusele teada rimine vallavalitsusele. korraldama kinnistul külaelu edenda- registreeritud mittetulundusühingu- saab valla kantseleist ja Internetist valla anda just nüüd, järgmise aasta eelarve Volikogu otsustas delegeerida vaid üritusi; hoidma kinnistut korras, sh tel, seltsidel ja seltsingutel, esitada koduleheküljelt: Avalik teave - KOVile koostamise ajal. välisõhu kaitse seaduses kohaliku oma- tagama kinnistul heakorra, parendama oma finantstaotlused 2011. aasta eel- esitatavate dokumentide vormid. Info telefonil 329 5759. valitsuse organi pädevusse antud küsi- kinnistul asuvat seltsimaja hoonet ja tei- arvest koos konkreetsete tegevuskava- Eeskätt toetatakse vallas laiema- muste lahendamine Väike-Maarja Valla- si rajatisi. dega Väike-Maarja vallavalitsusele le üldsusele suunatud tegevusi ja üritu- valitsusele. Samuti otsustas volikogu Toodud kohustuste mittetäitmi- delegeerida veeseaduses (välja arvatud se korral on Väike-Maarja vallal õigus ra- 2 veeseaduse § 3 lg 5) kohaliku omavalit- kendada kinnistu tagasiostuõigust. Ot- suse pädevusse antud küsimuste lahen- suses toodud kohustuste mittetäitmise Vallavolikogu ootab ettepanekuid valla damine Väike-Maarja Vallavalitsusele. korral kohustub MTÜ tasuma vallava- litsuse nõudmisel leppetrahvi kuni 500 Aasta tegija 2010 selgitamiseks Väike-Maarja Muusikakooli arenguka- 000 krooni. va kinnitamine. Otsustati kinnitada Väi- Tehingu kulud (riigilõiv, notari Väike-Maarja vallavolikogu ootab 1. üldinfo - Aasta tegija. ke-Maarja Muusikakooli arengukava Keerus 2003.a, Avo Part 2004.a, Endel tasu) kannab MTÜ Käru Küla Selts. novembriks ettepanekuid valla Aasta Ettepanekud koos põhjendusega 2011-2013. Määrus jõustub 30.08.2010. Mäesepp 2005.a, Egne Liivalaid 2006.a, tegija 2010 väljaselgitamiseks. esitatakse kirjalikult valla kantseleisse Arengukavaga saab tutvuda internetis Jaanus Kull 2007.a, Ene Preem 2008.a ja Komisjoni moodustamine läbirääki- vallavolikogu esimehe nimele märgusõ- valla kodulehel jaotuses avalik teave / Vallo Taar 2009.a. misteks Haridus- ja teadusministeeriu- Valla Aasta tegija nimetus antak- na all “Aasta tegija auhind” hiljemalt 1. õigusaktide kaustas. Kes pälvib selle tunnustuse täna- miga. Otsustati moodustada komisjon se tunnustusena üksikisikule, kelle töö, novembriks. Ettepanekuid võivad teha vu? Vaadakem endi ümber, mõelgem läbirääkimisteks Haridus-ja Teadusmi- tegevus ja isiklik eeskuju majanduse-, kõik: iga vallas elav isik, iga vallas tegut- Käru külas asuva kinnistu kinkimine aasta jooksul toimunule, märgakem te- nisteeriumiga Väike-Maarja Gümnaasiu- kultuuri-, hariduse-, spordi-, sotsiaal- või sev asutus, ettevõte, mittetulundusühing MTÜ-le Käru Küla Selts. Volikogu ot- gusamaid ja andkem nendest märku! mi edasiarendamiseks gümnaasiumi ja mõnes muus valdkonnas on aasta jook- jne. Aasta tegija tunnistus ja auhind sustas võõrandada tasuta Käru külas õppekeskuse baasil alljärgnevas koossei- sul eriliselt silma paistnud ja aidanud asuv Seltsimaja kinnistu (registriosa nr (kunstnik Riho Hüti teemakohane klaa- sus: Olev Liblikmann, Urmas Tamm, kaasa valla arengule. Valla Aasta Tegija Valla Aasta tegija auhinda antak- 5037431, pindala 2766 m2) MTÜ-le Käru simaal) antakse üle detsembrikuus valla Indrek Kesküla, Siret Kotka, Hilje Pak- statuudiga saab lähemalt tutvuda valla se välja 2003. aastast alates. Seni on selle Küla Selts. Määrata võõrandatava kin- aastapäeva tähistataval üritusel. kanen, Peeter Rahnik, Raili Sirgmets. kodulehel Internetis: www.v-maarja.ee tunnustuse osaliseks saanud Lembit September 2010 KODULUGU / TEATED 3

gaülekandeid ja kaardimakseid saab teha 3 NUMBRIT ainult eurodes. Eurole üleminek Eestis 14. jaanuarini 2011 on võimalik Alates oktoobrist 2010 toimub müntide tus kommertspankadele. sularahas makstes kasutada nii kroone kogumise kampaania, mille käigus on 1. detsembrist 2010 on kõigil kui ka eurosid. 5104 kõigil võimalus tuua panka ja kanda oma eraisikutel võimalik vahetada teenusta- 15. jaanuarist 2011 ainsaks sea- elanikku elab Väike-Maarja vallas arveldusarvele kodus olevad sendid ja suta krooni sularaha eurodeks ametliku duslikuks maksevahendiks Eestis on rahvastikuregistri andmetel kroonimündid ilma teenustasuta. ümberarvestamiskursi 1 EUR = 15,6466 euro 16. septembri seisuga. Neist Novembris saadavad rahandus- EEK alusel kõigis sularahaga tegeleva- 30. juunini 2011 peavad kaup- ministeerium koostöös Euroopa Komis- tes pangakontorites. Algab pankade poolt mehed näitama hindu nii kroonides kui joniga ning Eesti Pank koostöös Euroo- euro pangatähtede kaas-eeljaotus äri- ka eurodes. pa Keskpangaga igale leibkonnale koju klientidele. 31. detsembrini 2011 vahetatak- 2544 põhjalikud materjalid eurole ülemineku 1. jaanuarist 2011 väljastavad se krooni kupüüre ja sente eurodeks pan- Vaata kasulikke linke meest ja ning euroraha tutvustamiseks. Materja- sularahaautomaadid 5-, 10- ja 50- gakontorites. Euroopa Keskpanga euroveeb lid sisaldavad ka konventeerimise abiva- euroseid pangatähti. Kõik kroonihoiused Euroopa Komisjoni euroveeb hendit ja eurokalkulaatorit. muutuvad eurohoiusteks (muutub vaid Eesti Pank vahetab kroone ja minuraha.ee 15. novembrist 2010 algab Eesti arveldusühik). Kauplustes on võimalik sente eurodeks tähtajatult, teenustasuta Tarbijakaitseamet Panga poolt euro pangatähtede eeljao- maksta nii kroonides kui ka eurodes; pan- 2560 ja ametliku ümberarvestuskursiga. © Eesti Pank. Bank of Estonia 1995 - 2006 naist.

kandus vennatapusõda Porkuni lahin- kinni mingisuguses talu kiviküünis. Ilm- Porkuni lahingut meenutades gust ka väljapoole. Toimus nagu võitja- selt viidi suur osa taganemisel kaasa, kes Hanketeade te omavaheline võistlus, kes kuipalju hit- omal jalal, kes sõprade toetusel. Võima- Käsu korras hakkas taganema 17.-18. vangid ja sõjasaak. Nüüd hinnatakse ka lerlasi tapab. luse korral jäeti neid taludesse parane- Väike-Maarja Vallavalitsus kuulutab septembril 1944. aastal terve Sinimäge- vastaste üldarvuks 1500 meest, neist hä- Eesti Korpuse langenute arvuks ma. Osa raviti terveks isegi Rakvere ja välja hanke valla teedel ja tänavatel lu- de - Krivasoo-Vasknarva saksa rinne. vitati 560 ja võeti vangi 693 meest. Muu esitatakse 925. polgust umbes 70 meest Väike-Maarja haiglas. metõrjetööde tegemiseks 2010/2011.a Sakslased liikusid Põhja-Eesti teedel ta- kraami hulgas saadi saagiks ka 202 ho- ja teistest kolm. Teistel väeosadel nagu Kokkuvõtteks tuleb nentida, et talveperioodil. Hankedokumente väl- kistusteta Tallinna poole. Edasi laevade- bust!? Punaarmee sõjateadetes näidati kaotusi polnud ja ka raskelt haavatava- nende septembripäevade sündmused 66 jastatakse Väike-Maarja valla kantse- ga Saksamaale või Saaremaale. Eesti vaenlase kaotused alati suurematena. test hiljem Tallinnas keegi ära ei surnud. aastat tagasi on terviklikult kirja pane- leist (aadressil Pikk 7, Väike-Maarja) mehed liikusid järelväena enamuses Hilisemad memuaarteosed ei esita täp- mata. On vaid üksikud mõlema poole alates 1. oktoobrist kuni 8. oktoobrini. Peipsi poole või sealt edasi lääne poole. semaid andmeid. Autorid Pakkumused esitada hiljemalt Lõuna poolt tulid neile vastu Eesti Kor- oleksid nagu üksteise 11. oktoobril kell 14.00. puse väeosad ja Avinurmes puhkes suur pealt maha kirjutanud. lahing. Osa väeosi jõudis siiski enne la- Vangide arvu siiski suu- hingut Avinurmest läbi. Hilisemad olid rendatakse 1000 meheni ja sunnitud liikuma põhja poole, et Roelast langenutena mainitakse Tule õpi pöörata läände ja jõuda läbi Kullenga - 420 sõjameest. Vangide Porkuni - Ambla Kesk-Eestisse. Porkuni hulka sattusid ka korpuse ja Sauevälja vahemikus tekkis Eesti Kor- liikumisteel vangistatud sugupuud puse väeosadega lahing, kuna nad olid saksa mundris eestlased. taganejate tee jõudnud enne enda alla Nende langenud võtta. maeti Vistlas ja Sauevälja uurima! Nähtavasti oli Punaarmee juht- ühishaudadesse. Ümber- Paljud inimesed on huvitatud oma pe- konnal juba varem koostatud plaan lii- matmisel Vistla memo- rekonnaloo ja sugupuu jäädvustamisest, kuda tankidega Avinurme suunalt Tal- riaali leiti haudadest vas- kuid jäävad kimpu selle koostamisega. linna peale ja see käigult vallutada. Ain- tavalt 77 ja 37 langenu säil- Tavaliselt küsitletakse vanemaid inime- saks tõkkeks sel teel olid Porkunist Tam- med. Sinna maeti ka si, kuid alati ei ole elavat mälu enam al- salu suunas taganevad saksa-eesti la- Kullenga ühishauast lei- les. Siin aitab arhiivimaterjalidega tutvu- hingväeosad. Need tulid enne 21. sep- tud 8 meest. Palju matmis- mine. Meie arhiivid on väga tubli töö tei- tembri õhtut hävitada. Kuigi lennukid kohti on seni veel leidma- nud kirikuraamatute ja muude allikate tegid taganejate kohal õhuluuret, jäi siis- ta. Ei teata Loksa küla digiteerimisega, et muuta need kõigile ki ebamääraseks väeosa lahingtugevus. küünis-laudas surnud kättesaadavaks. Nii suunatigi siia nende vastu ülekaalu- haavatute matmiskohta. Ajaloo arhiivi teadur Edith kad jõud: Eesti Korpuse 925., 921. ja 917. Loksa metsa suri haava- Seegel õpetab 6. oktoobril kell 16.00 laskurpolk, 779. suurtükiväepolk, 307. desse või korpuse mehed Väike-Maarja raamatukogus, kuidas tankitõrjedivisjoni 45. osa tankipolgu eel- laksid maha üksikuid sõ- uurida sugupuud ja kodukandi ajalugu, salgast ning oletatavasti veel lisajõude jamehi, kes maeti hiljem tuginedes arhiiviallikatele internetis. Tut- Punaarmee teistest väeosadest. üksikult oma langemis- vume Rahvusarhiivi digitaalsete andme- Otsesed väeosade juhid ei tead- kohta. Räägitakse vangide kogudega VAU ja AIS, Saaga ning nen- nud jõudude vahekorda ega ka seda, et hulgas iga kümnenda des leiduvaid põhilisi genealoogia ja ko- neil olid vastas Narva rinnet hoidnud ko- mehe mahalaskmisest - haajalooallikaid. gemustega leegionärid. Kergekäeliselt detsimeerimisest. Kui see Soovitan kõikidel uurijavaimuga saadeti korpuse võitlejad lahtisel maas- vastab tõele, siis kuhu on inimestel, kes mineviku vastu huvi tun- tikul nende vastu. See põhjustas suuri nad maetud? Sauevälja nevad, kohale tulla ja tutvuda digitaal- kaotusi. Ekslikult arvati, et need on ai- küla ümbruses olevat veel sete võimalustega oma sugupuud uuri- nult saksa rinde eelväed ja järgneb suu- matmiskohti, kuid nende Ühishaua otsingutel Porkuni lahingupaiga lähedal Koonus, kus septembri algul toimusid kol- da. rem lahing taanduvate põhijõududega. täpne asukoht pole teada. me Eesti sõjamehe otsingud. Nende säilmed maeti 1944.a sügisel Paju talu maale kase alla. Üritus toimub täiskasvanud õp- Siiski olid kõik lahingus: taganejatel pol- Nende matmisest ei võt- Plaan oli kolme sõjamehe säilmed ümber matta Vistla memoriaali Porkuni lahingu aastapäe- pija nädala raames. nud enam kusagilt abi tulemas. Peako- nud kohalikud elanikud val, 21. septembril. Olete oodatud raamatukogusse! lonn oli üle 4 km pikk, nende järel liikus osa. Kokku võis surma- Irma Raatma, üksikuid gruppe Kullenga teel. Ägedam saanuid olla 150-200 Ilmselt on langenute arvu vähendatud. raamatukogu juhataja lahing kestis üle kahe tunni, mõningate meest. Tavaliselt ületab haavatute arv langenu- meeste mälestused. Korpuse meest jutud allikate järgi isegi kauem, õhtul kella Lahingupaigast eemal võeti van- te oma mitmekordselt. Taganemisel ei on võitjatele omases ülistavas vormis. üheksani välja. Loksa ja Sauevälja põl- gi ja lasti maha üksikuid või gruppide- jõudnud leegionärid kõiki oma raskelt Seda ka nüüd vabariigi ajal. See töö ootab Kevadiste lud olid kaetud mõlema poole laipade- na liikuvaid saksa mundris eestlasi, kes haavatuid kaasa võtta. Osa neist lasti tegijaid. Veel on elus mehi, kes sellest la- ga. Korpuse poolel olid lahingus tankid tahtsid end vangi anda. Väike-Maarjas veski juures korpuse meeste poolt maha. hingust osa võtsid. kulupõlengute ja suurtükivägi. vanal surnuaial tee ääres puhkab maa- Suuremat gruppi hoiti mingis küünis- Porkuni lahingu 66. aastapäeva Eesti Korpuse 249. Eesti Laskur- mullas kolm sõjameest, samuti ka prae- laudas, seejuures ilma ravimiteta. Ker- puhul mälestame hukkunuid kangelasi. vältimiseks niida diviisi päevaaruandes loetakse kokku gu otsitavas Koonu metsa hauas. Nii gemalt haavatud olid vangide hulgas Asael Truupõld maavaldus sügisel

Hoidmaks ära kulupõlengutega kaas- nevat varalist ja keskkonnakahju, tu- Vallavalitsus ootab leb maavalduste korrastamist alustada sügisel, kuni on võimalik viimast kor- külaliikumise tegevustoetuste da niita õuealad ja suuremad heina- maad. Septembri alguses jõustunud tu- taotlusi 1. oktoobriks leohutuse seaduse järgi on kuluheina põ- Tegevustoetust antakse külale või sema info leiab Väike-Maarja valla letamine keelatud aastaringselt. külade ühendusele, millel on: kodulehelt http://www.v-maarja.ee/ Vältimaks kulupõlengutest tek- 1) kehtiv arengukava; kivat keskkonnakahju ning ohtu inimeste ?part=html&id=227. 2) elanike poolt valitud külavanem; elule ja varale, kutsub Ida-Eesti Pääste- keskus maaomanikke korrastama oma 3) moodustatud mittetulundus- Külade projektipõhist toe- maavaldused juba sügisel. „Kes sügisel ühing, mille peamine eesmärk on tust saab taotleda jooksvalt. on oma valduste niitmisega hoolas, sel aleviku või küla elu edendamine. kevadel maja ümbrus korras ning elu tur- Alustavad ettevõtjad saa- valisem,“ ütles päästekeskuse järeleval- Tegevustoetus on taotleja liikmes- vad jooksvalt taotleda ettevõtlus- veteenistuse juht Rivo Neuhaus. konna arendamisele, ühenduse toetust, mille kohta leiab indot Väi- Käesoleval aastal on Virumaal igapäevase tegevuse korraldami- ke-Maarja valla kodulehelt http:// aset leidnud 438 metsa- ja maastikutule- sele, tegevuse tutvustamisele ja www.v-maarja.ee/ kahju, millest 87 % Ida-Virumaal. ühenduse jätkusuutlikkuse taga- ?part=html&id=171 miseks eraldatav toetus. Liina Järvi, Kase ümbrus on lahti kaevatud. Otsingud seekord tulemusi ei andnud. Otsin- Ida-Eesti päästekeskuse avalike Taotlemise vormid ja täp- Liina Viikberg suhete büroo juhtivspetsialist gud jätkuvad ja ümbermatmine lükkub edasi. 4 KODULUGU September 2010

gupidav inimene heategevuses. Heate- Tänaseks on Aleksandril läbi loe- Admiral Krusensenterni lapselapselapselaps gevus on popp ka noorte seas. tud nii oma kuulsa esivanema Kümme aastat tagasi võttis osa kirjavahetus Euroopa ja maailma tead- ümbermaailmareisist, õigemini tegi rei- lastega kui ka admirali kirjutatud meren- käis Kiltsi lossiga tutvumas si Vladivostokist Peterburini läbi, ka noor dusalased tööd. Suure osa oma kirjava- esimese kursuse üliõpilane Aleksandr hetust pidas Adam Johann siinsamas Prishchepov. Tema reis purjelaeval Kiltsi lossis elades. Adam Johanni töö- Augustikuu viimasel päeval külastas majandustingimustes toimuvate arengu- sandr Prishchepov üht seika oma kooli- Krusenstern jungana kestis viis kuud. kabinetis olles kujutab ta teda seal töö- oma esiisale kuulunud Kiltsi mõisa te jälgimisele kaugjuhtimise teel kosmo- ajast. “Ühes geograafiatunnis Adam Johann von Krusensterni kuuen- sest. räägiti parajasti Adam Johann dat põlve järeltulija Aleksandr Uurime temalt, mis on siis põl- von Krusensternist ja tema Prishchepov. lumajanduses muutunud ja kuidas see ümbermaailmareisist, kui ma Aleksandr Prishchepov on kosmosest paistab? Põllumajanduses on ütlesin klassis, et olen Adam Adam Johann von Krusensternile sugu- viimase kahekümne aastaga seoses suur- Johann von Krusensterni jä- lane naisliini pidi ega kanna te muutustega nii poliitikas kui ka ma- reltulija. Kõik hakkasid selle seetõttu oma kuulsa esiisa nime. “Mina janduses samuti väga palju muutunud. peale naerma. Eriti suureks olen Adam Johanni järglane kuuendat Väga palju maid on maha jäetud ja palju naeruks läks siis, kui ma geo- põlve ehk siis lapselapselapselaps,” tut- on tehtud ebaseadusliku metsaraiet. graafiahindeks kolme sain,” vustas 32-aastane Aleksandr oma seotust “Kuna tegemist on väga suurte territoo- muigab Aleksandr. “Nüüd- kuulsa meresõitja ja admirali Adam Jo- riumidega, siis nendest saab kõige pare- seks olen selle kolme ära pa- hann von Krusensterniga, kellele kuulus ma ülevaate kosmosest. Kosmosest ava- randanud, lõpetasin Peterbu- Kiltsi mõis aastatel 1816-1846. nev pilt on kõige tõetruum, ei saa keda- ri ülikooli geograafia erialal ja Eestis viibis Aleksandr gi petta ega ära osta,” edastas Aleksandr omandasin doktorikraadi USA-s põlluma- janduse kosmo- sest kaugjälgimise alal.” Kui kuulus eelkäija asutas pä- rast ümbermaail- mareisi Vene geo- graafiaseltsi, siis ka Aleksandr Prishchepov on hakkama saanud millegi sarnasega: A. J. v. Krusensterni nimelise MTÜ eestvedaja Lembit Keerus ja Aleksander Prishchepov ta on olnud üle- Kiltsi lossi õues. Foto: Hilje Pakkanen maailmse geo- graafiaüliõpilaste organisats- Konkurss junga kohale oli suur, üks sa- tamas elavalt ette. iooni esimees. jale. Kiltsi lossi praeguste arengute Ka Aleksandri ema, Lju- Esimest korda käis Aleksander üle tunneb Aleksandr Prishchepov hea- bov von Krusenstern- Kiltsi lossis kümme aastat tagasi. Too- meelt. Ta on ka kursis tänu oma emale Prishchepov on oma “juu- kordsest ajast on meelde jäänud keskaeg- Kiltsis peetud konverentside ja muu elu- red” tõsiselt käsile võtnud. Ta sed tornid, vesiveski. On omamoodi tun- oluga. on Peterburi saksa ne astuda üles mõisa vanast lihtsast, kuid Kahjuks pole tema õpingud ja kultuuriühingu liige, hakkas suurejoonelisest trepist, kus kord astus töö võimaldanud tal siinsetest konve- õppima saksa keelt, taastas ta kuulus sugulane. rentsidest osa võtta, ehkki ta teeks seda oma perekonnanimes “Kui ma esimest korda Kiltsi meelsasti. Nädala pärast asub ta teadus- Krusensterni nime. Eriti hoo- mõisa sattusin, siis tekkis samasugune likule tööle erakorralise õppejõuna Ber- gustus tema tegevus pensio- tunne nagu Peterburi Mereväe Kadeti- liini Humboldti ülikooli Saksamaal. nile jäädes. “Et oma energiat korpuse seinte vahel. Seal on ka sama- Järjekordne konverents toimub Koos Lembit Keerusega sugupuud uurimas kasulikult rakendada, uurib sugune fluidum kui siin Kiltsis.” Nende 16. oktoobril ning see on pühendatud ta sugupuud ja käib arhiivi- perekonnale kuulus Kaluuga oblastis Kiltsi lossile ja selle omanikele ning sin- Prishchepov Tartus toimunud kosmose- Prishchepov muljeid konverentsilt. des, tegeleb saksa kultuuriühingu asja- asunud Klintsõ mõis, mis revolutsiooni- na on kutsutud A. J. von Krusentserni teemalise konverentsi tõttu, mille korral- Ühtaegu juba Eestis olles otsus- de ning heategevusega.” liste tuulte käigus hävis. Kiltsi mõisast järeltulijad. dasid Tartu observatoorium ja NASA tas ta sisse põigata ka Kiltsi lossi. Vahepalaks toob Aleksandr oma vastu hõljuvat hõngu tunneb ta ka seda Hilje Pakkanen, kosmoseagentuur. Konverents kesken- Tulles jutuga tagasi oma sugu- Ameerikas töötamise ajast tähelehepane- paika külastades. tõlkida aitas Lembit Keerus dus Ida-Euroopa põllumajanduses uutes puu ja juurte juurde, meenutas Alek- ku, et seal osaleb iga vähegi endast lu- Meie vallas on kaks UNESCO maailmakultuuripärandisse kuuluvat objekti otspunkti kate või jätta otspunkti 2005. aasta juulis kanti UNESCO kultuu- küljest võime tunda siirast rõõmu selle tähis avatult, konserveeritult, ripärandi nimekirja Struve Geodeetiline üle, et siinkandis on UNESCO kultuuri- ilma katteta. Töögrupi liikmed Meridiaanikaar. pärandisse kuuluvad objektid, teisest pooldasid ühiselt püramiidjat Struve meridiaanikaar on triangu- küljest toob see meile kohustuse need katet, mis tundub meie ilmasti- latsiooniahel, mis kulgeb mööda meri- korras hoida ning teadvustada nende ole- diaani 26° E Hammerfestist Põhja-Jää- masolu - eeskätt meile endile, aga kind- kuoludes kõige praktilisemana. Muinsuskaitseameti esindajad merel kuni Izmailini Musta mere ääres ja lasti ka mujalt tulijaile. olid Elo Sova koostatud projek- läbib kokku 10 riiki. Triangulatsiooniahel 2007. aasta oktoobris toimus tiga päri ja kooskõlastasid sel- koosnes algselt 265 punktist. UNESCO Avanduse mõisa saalis suurepärane kon- le. kultuuripärandi nimekirja lisati kõik Struve verents “Avanduselt UNESCO maailma- Tänavu esitas vallava- meridiaanikaare säilinud punktid, kokku kultuuripärandisse”, millega tähistati 180 litsus PRIA Leader-programmi- 34: Norrast 4, Soomest 6, Venemaalt 2, aasta möödumist F. G. W. Struve geo- le projekti “F.G.W. Struve teos- Eestist 3, Leedust 3, Valgevenest 5, Mol- deetilise kaare Simuna-Võivere baasjoo- daaviast 1 ja Ukrainast 4 punkti. Eestist ne mõõdistamisest. tatud meridiaankaare mõõtmi- se Simuna-Võivere baasjoone kanti Struve meridiaanikaare punkti- Kohe pärast konverentsi lõppu Võivere otspunkti ehitamine”. de nimekirja Tartu Tähetorn ja Simu- moodustati Simuna ja Võivere otspunk- Projekt on saanud rahastami- na-Võivere baasjoone otspunktid. tide tähistamisega tegelev töörühm, kuhu seks positiivse otsuse. Ehita- Eesti alal mõõtis F. G. W Struve kokku lisaks kohalikele entusiastidele kuuluvad jaks on valitud OÜ OTO Ehitus. Ehitus- 22 meridiaanikaare punkti. Tänaseni on maa-ameti ja vallavalitsuse esindajad. Töörühm võttis oma mureks Võivere ots- töödega alustatakse 2011. a kevadel. neist säilinud kolm: de tähiste juurde plaanitavate selgitava tahvli paigaldamise eest ka Võiverre. punkti tähise püstitamise ja asjakohaste 4. septembril toimus Võivere ots- 1.Tartu Tähetorn. Observatooriu- tekstiga metallplaatide jaoks. Aluseks Pererahvas Kalev Viiksaar ja Lii- infotahvlite paigaldamise mõlema ots- punkti juures Eesti Geodeetide Ühingu mihoone ehitati aastatel 1808-1810 Too- võeti Tartu Tähetorni plaat. Vallavalitsu- vika Harjo, kelle maa-alal Võivere ots- punkti juurde. ja töörühma ühine tööpäevak tähise pai- memäele keskaegse piiskopilinnuse va- sel on muinsuskaitseametiga kokkulepe punkt asub, plaanib selle kõrval oleva tuu- Töörühm on mitmel korral koos galdamiseks vajalike eeltööde tegemi- remetele ja on säilinud esialgsel kujul. plaatide rahastamiseks. Simuna Katku- leveski renoveerimist, kuhu edaspidi käinud ja pidanud aru vajalike tegevuste seks. Kokku osales töödel 23 inimest, s.h 2.Simuna (Katko). Baasjoone SO tulba jaoks on plaat praegu valmistami- saaks võimalikult palju Struve teemalist üle. On kaasatud muinsuskaitse esinda- töörühma liikmed Karin Kollo (maa-ame- otspunkt on tähistatud graniitsambaga, sel ja paigaldatakse veel tänavu sügisel. materjali ning huvireisijaile olulist infot jad, Tartu Ülikooli ajaloomuuseum ja val- tist), Mart Pruul, Reet Maadla, Jüri Aavik, millel on aastaarv 1849. Meridiaanikaa- Võivere otspunkti juurde paigaldatakse koguda. lavalitsuse spetsialistid ning otsitud ra- Ilve Tobreluts ning pererahvas Kalev Viik- re baasi mõõtmise tähis võeti 1997. aas- see aga pärast otspunkti tähise valmi- Geodeetide ühingult tuli ettepa- hastamisvõimalusi. Plaanitud tegevus- saar ja Liivika Harjo. Tööpäevak õnnes- tal kultuurimälestiste riiklikku registrisse. mist. nek kujundada mõne igal aastal toimuva test on tänaseks jõutud juba päris mit- tus igati, kõik plaanitud eeltööd (prussi- 3.Võivere. Baasjoone NW ots- Töörühma liikme Karin Kollo ja mõlemaid otspunkte hõlmava ürituse med ära teha. virna ümberkantimine ja sireliheki välja- punkt on looduses veel tähistamata, tsen- eestvedamisel valmistati 2008. a suvel traditsioon, kuhu kaasataks ka laiemat Töörühma liige Reet Mägi TÜ aja- juurimine) tähise ehitamiseks said edu- ter (graniitkivi sissepuuritud tsentriaugu- Simuna otspunkti juurde suur infotahvel üldsust. See annaks põhjust Struve tee- loomuuseumist ja kunstnik Margot kalt tehtud. Madis Maadla oli abis spet- ga) asub Võivere küla Tuuleveski talu (formaat A1, metallist). Kujunduse ja mat igal aastal n-ö pildil hoida ja siinkan- Sakson pakkusid Võivere otspunkti tähis- siaalse masinaga, mis hõlbustas tublisti õues umbes 20 cm sügavusel mulla all. teostuse eest muretses ja selle eest dis asuvatest UNESCO kultuuripärandis- Struve Eestis mõõdetud 22 punkti hulka tamiseks välja kavandivariandid. Nende heki väljajuurimist. Kevadel kui maapind on sulanud võib ehitustöödega kohe alus- maksis maa-amet, tahvli valmistas ja se kuuluvatest objektidest sagedamini kuulusid siit ümbruskonnast veel Raekü- järgi koostas arhitektuuribüroo Vana Tal- tada. paigaldas OÜ Brand Factory Estonia. juttu teha. Kui kellelgi tekib mõni hea sel- la, Ebavere, Koeru, Tammiku ja Salla. linn arhitekt Elo Sova projekti, kus pakuti Kunstnik Margot Sakson koostas Pärast Võivere otspunkti tähise valmimist lekohane idee, andke töörühma liikme- Seega asuvad Eestis säilinud kolm lahendust: kas püstitada klaasist pü- kavandi ka Simuna ja Võivere otspunti- muretseb maa-amet samasuguse info- tele kindlasti teada! kolmest punktist kaks meie vallas. Ühest ramiidjas otspunkti kate, klaasist lame Ilve Tobreluts September 2010 KOOLIELU / KULTUUR 5 Väike-Maarja õppekeskus oli Maarjakellukesed Madjarimaal

Iga kultuur, ükskõik kui väike jusid vajasid uudistamist. Giidi jutust sel- kuigi raskusi oli lipule sobiva koha leid- kutsehariduse konkursil ta ka poleks,suurendab meie rikkust gus, et sool võib olla rahvusliku rikkuse misega. Et esinesime koos türklaste ja oma harulduste, tavade ja loomusega. ja uhkuse allikas. Kahtlemata on ta seda tðehhidega, kellega olime sõbrunenud, aktiivseim osaleja Europeade moto praegugi. siis elasime nende etteastetele aplausi- 2. kuni 10. augustini oli bussitäis eestla- 4. augusti õhtuks jõudsime Bu- ga kaasa. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasu- si ratastel, et võtta osa Euroopa suuri- dapesti. Ungari pealinna huviväärtuste- Tõeline festival läks lahti aga tus Innove korraldatud konkursil, kus mast rahvakunstifestivalist Ungaris. Väi- ga tutvusime nii jalgsi kui bussiga. Ja oli, õhtuti ööbimiskohas. Meie Aino õpetas kutseharidust omandavad noored ke-Maarja õpetajate võistlesid foto-, video ja helifailide naisrahvatantsurühm konkursil „Kutseharidus on lahe!“ (alates kevadest kannab osutus kõige aktiivsemaks kooliks nime Maarjakelluke) ot- Väike-Maarja Õppekeskus. sis reisikaaslast, kellega “Meid premeeriti selle eest, et hõimurahvaste juurde Väike-Maarja õppekeskusest laekus et- minna. Head seltsilised, teantud tähtajaks reeglitele vastavaid töid kellega nii vaimus kui ka meeskonna. Mõlemas kategoorias võis- kõige rohkem,” ütles Raili Sirgmets. laval ühinesime, leidsime teldi kahes vanuserühmas: põhikooli- ja Sellest tulenevalt saab Väike- Järva-Jaanist: memme- keskkoolijärgsed õpilased. Maarja Kutseõppekeskus omal vabal de tantsurühm Taveri ja Tulemuste põhjal osutus kõige valikul saata ühe õpilase detsembris Lis- segakoor. Lisaks toeta- edukamaks kooliks Narva Kutseõppe- saboni külastama Euroopa noorte kutse- sid meid fännid. Sõit Eu- keskus, kes saavutas kaks esikohta ning meistrivõistlusi EuroSkills 2010. ropeadele võis alata. ühe eriauhinna. Koolidirektor Raili Sirgmetsa sõ- Mis on Europea- Kõigile võitjatele on auhin- nul sõidab Lissaboni IV kursuse koka de? Europeade on Eu- naks ekskursioon Lissaboni Euroopa eriala õpilane Rivo Rattus. roopa suurim rändfesti- noorte kutsemeistrivõistlustele Euro- Õpilasi juhendas Väike-Maarja val, mis tekkis 1960- Skills. õppekeskuse huvijuht Helina Lükk. ndatel soovist igal aas- Konkursi korraldas SA Innove, Konkurss toimus esimest korda ja kon- tal korra kokku saada ja toetas Euroopa Sotsiaalfond ning Hari- kursile sai esitada foto-, video- ja helifai- sõprussidemeid luua. dus- ja Teadusministeerium. le. Fotode kategoorias sai osaleda indi- Festivalil osaleb 150-250 viduaalselt, video- ja helifaili tegemiseks erinevat kollektiivi. See Hilje Pakkanen võis kokku panna kuni kolmeliikmelise liikumine tõestab, et ar- mastus oma rahva laulu- de, tantsude, muusika ja Väike-Maarja Õppekeskus rahvariiete vastu ühen- dab riike, rahvusi ja ini- mesi. sai õunagrillimises teise koha Pärast Eesti taasiseseisvumist mida vaadata. Buda ja Pest linnad Doo- türklastele “Kaera-Jaani”, türklased meile oma rahvatantse, tðehhide toel tantsisid Laupäeval, 11. septembril toimunud pakkusime grillitud õunte ja toorjuustu- avastasid ka eestlased Europeade ning nau kahel kaldal. Neid ühendab üheksa 1993. aastast alates on igal aastal käi- ilusat silda. Mägisel paremal kaldal asub nii eestlased kui türklased tðehhi tantse. Eesti I meistrivõistlustel õunagrillimi- kreemiga pannkoogitorti, joogiks oli õuna- Tõeline kultuuride paabel ja kui rahva- ses võitis Väike-Maarja Õppekeskuse ingveri tee. nud seal umbes 5000 rahvakultuuri tut- Buda, tasasel vasakul kaldal Pest. Need vustajat. Eestisse suhtutakse kui aktiiv- liideti üheks linnaks alles 1872. aastal. tantsud otsa said siis tantsiti, mängiti, laul- võistkond esitluse eripreemia ja saa- Võistkonda kuulusid Rivo Rattus, di kõike, mis meelde tuli, kuni “Õllepruu- vutas teise koha õunagrillimises. Ott Andre, Liis Pajur, Andra Kortin, se kultuuriga Euroopa riiki. Eestlased on Et giid rääkis inglise keeles, siis tuli leida festivalidel kõrgel hoidnud oma maa topeltgiid omade hulgast, kes inglise keel- lijani” välja. Võistlustööna küpsetasime pea- Kaspar Tiirik, Aili Vaarik, Airi Püss, Janar Peab tunnistama, et eestlased roaks õunabrändiga maitsestatud sea si- Lükk ja Helina Lükk. mainet. Seda kinnitab ka fakt, et 48. Eu- se jutu tõlgiks eesti keelde. Selleks vai- ropeade toimub 20. - 24. juulil 2011. aas- mukaks tõlgiks sai Järva-Jaani vallava- olid eestvedajad, eriti väsimatud Arto ja sefilee grillõunamarinaadis, järelroaks Helina Lükk Tuve ning bussijuhid. Tantsiti pea hom- võistkonna kapten tal Tartus. nem, parmupillimees Arto. Reisimälestusi on palju, igaühel Muljetest tulvil jõudsime majutus- mikuni välja. erineva rõhuasteusega, kuid et marsuut kohta Röszkes. Seal olid peale meie veel Oli palju muudki huvitavat. Mora- oli ühine, saab välja tuua põhisündmu- Türgi tantsijad ja Tsehhi tantsijad-lauljad- holmis külastasime veinikeldrit ja degus- sed. muusikud. Röszke sai neljaks päevaks teerisime kohapeal toodetavaid veine, Meie sõit algas 1. augusti hilis- meie koduks, kust sõitsime erinevates- millele hammustasime peale Ungari pe- õhtul enne keskööd Väike-Maarja rahva- se esinemiskohtadesse: kuumaveebas- kiga saiu. maja eest. Esimene peatus oli Järva-Jaa- seinidega Cserkeszölisse ja Moraholmi Bugacpustas paelusid meid ho- nis, kus tulid peale meie reisikaaslased. ning Zsombosse. Käsk kõlas: “Uju, päe- bushow ning lõunasöögi juurde pakutav Pikk sõit viis meid läbi Läti ja Lee- vita, mõnule!”. Erinevate basseinide, au- hoogne viiulimuusika. du Poolasse. Esimene pikem peatus oli rusaunade külastamine oli tõepoolest Kaheksa päeva kestnud kultuu- Varssavis hotellis Aramis. Uhkelt kõrgu- mõnus ja lõõgastav, seda eriti pärast esi- rireis oli rikastav ja lõbus. Europeade tä- sid Aramise kõrval ka Athos ja Porthos. nemist. Rahvale meie esinemine meel- hendab tõepoolest Euroopa rahvuskul- Seiklustele oligi sümboolne ha- dis, enim “Simmanipolka” ja” Kaera- tuuride kohtumist, see on huvitav publi- katus tehtud. Jaan”. Ega “Neiokõsõgi” kedagi külmaks kule ja omalaadne kogemus esinejatele. 3. augustil algasid meie seiklu- ei jätnud. Publikul oli muidugi tore vaa- Köszönöm Ungari! sed maa all Wielizcka soolakaevandu- data meie esinemist rannariietes, samas 11. augusti öösel jõudsime mu- ses, kus toimus põnev kolmetunnine eks- kui meie higistasime oma kaunites kuid reliku südamega tormist räsitud Väike- kursioon. Lõputud käigud, trepid, kirikud, paksudes rahvariietes. Meie fännid pre- Maarjasse. teater, basseinid, grotid, hulk soolast ku- senteerisid igal esinemisel Eesti lippu, Maarjakellukesed Arno Kasemaa mälestusõhtu

10.09.1915 - 18.03.1999 1962. aastani Karepa rahvamaja juhata- “Olen elanud rikkalt, mitte materiaalses jaks. mõttes, vaid looja on mind õnnistanud Kuhu ta ka läks, seal asutas ta vaimuannetega, mille olen pärinud oma näiteringi ja laulukoori. Erinevaid koore emalt.” Arno Kasemaa on Arno Kasemaa juhatanud 60 aastat On kõrgeks lennuks võimsaid tiibu vaja - Karepal, Käsmus, Rakveres, Kiltsis, ja kotkapilku – kõike haarata. Väike-Maarjas jm. 19 aastat õpetas Kilt- Siis sõnugi kui rasket rahet sajab si koolis ajalugu, geograafiat, muusikat, Tulekul Avispea endise ja luulest lennutee võib süttida. hoolitses kooli aia eest. Erilise tähelepa- nu sai tema gladioolide kollektsioon, mis koolijuhi Boris Kiviku Väike-Maarja valla aukodaniku, Eduard koosnes 54 värvitoonist. Väikese Kiltsi Vilde kirjanduspreemia laureaadi, arvu- kooli iluaed jõudis koguni Moskva Ülelii- kate tunnustustega pärjatud dirigendi, dulisele Rahvamajanduse Saavutuste mälestusteraamatu esitlus koolimehe, kirjaniku, luuletaja, kultuuri- Näitusele, mis oli tollal väga suur tunnus- tegelase Arno Kasemaa 95. sünniaasta- tus. Boris Kivik (1918) esitleb mälestuste- re rajooni Avispeale õpetajaks, hiljem päeva tähistatakse Väike-Maarja raama- Väsimatu kultuuritegelasena raamatuid “Elu kui unenägu” I ja II töötas Roela koolis. Põhiained, mida ta tukogus mälestusõhtuga 23. septemb- osales ta isetegevuses, juhendas an- Väike-Maarja raamatukogus 13. ok- õpetas, olid eesti keel, matemaatika ja ril kell 17.30. sambleid, lavastas näidendeid ja estraa- toobril kell 15.00. laulmine. Kirjutamist on proovinud va- Arno Kasemaa on sündinud Ka- distseene, kui tekstidest nappus tuli, kir- remgi, esimene katsetus oli saksakeel- repa külas Kupukalda talus. Isa pani teda jutas uusi tekste juurde. Tihti mängis Elupõline maakooliõpetaja ju- se kriminaalromaani tõlkimine. Kirja- varakult ehitus- ja talutööd tegema, kuid näidendites ja estraadistseenides ka ise pitali rahvakultuuri sihtkapitali eluaegne tustab mälestustes Venemaalt Eesti nikust õe Ira Lemberi julgustusel hak- kunstnikuhingega poissi huvitas maalimi- kaasa. pension. Wabariiki opteerumisest, koolimälestu- kaski tasapisi mälestusi kirja panema. ne, lugemine, muusika, tants, näitlemi- Tõsisemate kirjanduslike katse- 1996.a. omistati Ed. Vilde nime- si Westholmi Gümnaasiumist, ajatee- Enda kohta mainib eakas kool- ne… tustega alustas alles vanemas eas. Trüki- line kirjanduspreemia romaanile “Ranna- nistusest Eesti Wabariigi armees mad- meister, et oli oma abikaasaga 67 aas- Karepa ja Selja algkoolis olid valgust nägid romaanid “Rannamännid” I männid”. rusena, kui interneeritud Poola allvee- tat abielus, tal on kolm last ja seitse lap- teadmishimulise õppuri lemmikained aja- ja II (1986 ja 1995), “Oli see armastus” 1997.a. valiti Väike-Maarja valla laev Orsel 1939.a. Tallinnast põgenes. selast ning seitse lapselapselast. lugu, geograafia ja muusika, mis saatu- (1995), “Maa ja armastus” (2000), luuleko- aukodanikuks. Hirvli kool oli esimene töökoht Olete oodatud kohtumisele se tahtel talle endale hiljem leiva lauale gu “Jää inimeseks” (2000), “Metsad kõne- 1999.a. 18. märtsil lakkas tuksu- peale Tallinna pedagoogikumi lõpeta- Avispea endise õpetaja ja koolijuhata- tõid, kui koolis neid aineid õpetama pidi. levad” (2001). mast tagasihoidliku, teraselt elu jälgiva mist. Enne sõda oli ta töötanud Kose- jaga, huvitava jutuvestjaga. Saatus viis Kasemaa okupatsioo- Korduvalt on Arno Kasemaad au- loomeinimese süda. Arno Kasemaa on Lükati sanatoorses koolis. Veel viis saa- Raamatud müügil. ni aastatel Käsmu tollivalvuriks, sõja lõ- tasustatud tolleaegsete kõrgete aukirja- mulda sängitatud Kunda kalmistule. tus õpetama Pikavere, Kuusalu ja Vih- Irma Raatma pus Käsmu laevaehitajate artelli, peale dega. Refereeris terpalu koolis. Seejärel kutsuti Rakve- raamatukogu juhataja sõda Käsmu algkooli juhataja kt., kuni 1996.a. määrati talle Kultuurka- Irma Raatma 6 KOOLIELU September 2010

Meie Aasta õpetaja Raivo Narits – õpilase sõber ja tark nõuandja

Augustikuu viimasel päeval võisime Seda igavana tunduvat, kohati rutiinset aja peaksid ära tundma lapsevanemad maakonnalehest lugeda, et tänavuseks ja üliväsitavat tööd, mis tõmbab sind sid- ise või lapse varasemad kasvatajad-õpe- Lääne-Virumaa Aasta õpetajaks valiti runina tühjaks, tasub teha nende harul- tajad lasteaiast. huvihariduse valdkonnas Väike-Maar- daste hetkede nimel, kui kuuled, et lap- Huvi muusika vastu peab aita- ja Muusikakooli õpetaja Raivo Narits. se pillist tuleb tõeline muusika, millesse ma üleval hoida õpetaja sees olev fana- Raivo Narits ütleb, et pole selle õpilane on oma hinge sisse pannud. tism ja säde, isiklik eeskuju. tunnustusega veel kolm nädalalt hil- Need on harvad hetked, mil sünnib jemgi ära harjunud. Hingega oma tööd KUNST. Selle nimel tasub vaeva näha ja Kui päev päeva kõrval olla helide kes- tegev õpetaja Narits usub positiivse see ongi parim palk ja tänu. See on nagu kel, kas siis helidest päeva lõpuks vil- energia jõusse ja võtab oma õpilasi kui sportlastel võistlustel võitmisega pärast land ei saa? sõpru, kelle kõrval tahab ta seista liht- pikki treeninguid. Võidu maitse on ma- Kodus päris vaikus ei valitse, prahtmuu- salt targa nõuandjana. gus! sikat üritan vältida (taustana võib ta ju Eriti sütitavad mind kui õpetajat vaikselt tiksuda), kuulan meelsasti Viker- sõltumata erialast need õpilased, kes va- raadiost jutusaateid. Kui spetsiaalselt Millise tundega teate vastu võtsite? batahtlikult ja huviga võtavad vastu muusikat kuulan, siis ainult tippe, et mi- “Pole selle tundega veel tänaseni ära har- minu poolt pakutud teadmised ja sõp- dagi õppida. junud,” ütleb Raivo Narits tagasihoidli- ruse. Mina võtan lapsi kui sõpru. Ei oska Millal mul muusikat aega kuu- kult. “Hommikul vara, kui selle sõnumi öelda, kas tõstan alateadlikult lapsed lata ongi, kui tuleb teha tellimustöid, fo- sain, mõtlesin, et sain tünga-sõnumi. Esi- enda tasemele või on minus nii palju last, nogramme, signatuure, stuudios lõiga- mese õnnitluse saatjaks oli hea sõber et laskun nendega samale tasandile. ta-kleepida-miksida, et jälle mõni heli- Väike-Maarja gümnaasiumi endine di- Kui laps innustub, siis see süti- plaat välja anda? Ega muusikast ei pää- rektor Marje Eelmaa. Teda tundes tean, tab mind eriti. Kui tunnis tekib see mis- se! et ta sellist nalja ei teeks. Hakkasime siis ki, siis see tõmbab mind hooga käima. Väga palju positiivset energiat kaasaga internetist otsima ja selgus…, et Saan lastelt positiivset energiat, see ai- olen saanud kodust, lähedastelt, teatri- ongi… tõsi! tab hoida mind siin. See on sama näh- etendustelt, kontsertidelt. Teade tuli täieliku üllatusena! Ta- tus, mis töötab näitlejate puhul, kel sa- valiselt on ikka nii, et enne õppenõuko- muti tekib saaliga kontakt. Kui see on Mis teid ennast innustab ja n-ö gus arutatakse ja… aga mulle see meel- positiivne, siis ka näitlejad lähevad käi- käivitab? dib! Kolleegidele TUHAT TÄNU imeli- ma, kui mitte, siis teevad nad oma pro- Minu missioon õpetajana on ai- se kingituse eest! Teadasaamisele järgnes fessionaalsuse juures oma etteaste tase- data lapses loomingulisus välja tuua. paar magamata ööd, mõtlesin, millega mel ära, aga see miski, ime, jääb sündi- Mida positiivsem on meievaheline ener- ma olen selle tunnustuse ära teeninud. mata. giavahetus, seda parem. Mida rohkem Olen lihtsalt oma tööd tasapisi ja hinge- loomingulisust, seda parem. ga teinud. Ei ole nii, et õhtul ja hommi- Kuidas lastes huvi tekitada tänapäeval, Ühes Eda Ines Ettiga seotud in- kul taon endale peegli ees rusikaga vas- mil on võimalik paljude asjadega? Kui- tervjuus olen öelnud, et ma olen olnud tu rinda ja ütlen, OLEN õpetaja! Kui aus das ära tabada, millal on õige aeg laps talle pigem kergelt kõrvalseisev sõbra- olla…ma ei mõtlegi sellele! mingi tegevuse juurde viia? lik nõuandja kui õpetaja. Trafaretse küsimuse peale, kas Õnneks on ka tänapäeval lastel Tean, et minu enda puhul töötab oletegi tahtnud õpetajaks saada, vastab endal huvi tulla siia õppima. Mulle teeb präänikumeetod. Ebaõiglane negatiivne Raivo Narits, et ta ongi õppinud muusi- viimastel aastatel muret tänapäeva laste kriitika halvab mind täielikult, siis tõs- kapedagoogiks, lõpetanud G.Otsa nim. elu meeletu killustatus ja tappev info- tan käed üles ja lähen minema. Prääni- kordi edasi-tagasi nagu filmi. Millegi pa- dar.) muusikakooli dirigendi ja muusikaõpe- hulk, mida neile igast torust sisse kalla- kumeetodit kasutan ka õpilaste juures. berile panek või helidena salvestamine Juba aastaid ei kipu ma enam ise tajana. Ju ikka mingi pisik on ka kallal. takse. Lapsed on kahjuks muutunud pin- Enamiku õpilaste puhul see töötab, kuid on juba asja formaalne lõpetamine (kah aktiivselt esiplaanile. Aastatetagusest “Olen meie muusikakoolis kõi- napealsemateks, närvilisemateks. Meie on ka teisi, keda paneks tööle piits. Tark tüütuvõitu tegevus). Kõige magusam on kõrgemast muusika- ja elukoolist olen ge rikkam õpetaja: minu juurest käivad põlvkonna lastel oli elu rahulikum, neil laps oskab seda präänikustiili enda ka- just loomeprotsess ise. Kui aga lõpuks ammutanud nii palju positiivset energiat läbi kõik muusikakooli õpilased,” leiab oli aega ka iseendaga olla. Tänapäeva las- suks pöörata. Kuigi tunnen vahel, et midagi tegema hakkan, olen halastama- ja pagasit, millest jätkub arvatavasti elu- muusikakoolis solfedzot õpetav Raivo te psüühika on meeletu koormuse tõttu peaksin olema kurjem, nõudlikum. tu maksimalist enda ja teiste suhtes. Jä- päevade lõpuni. Narits. mõranenud. Sadat asja ikka korraga teha Võrdne partnerlus positiivse energia alu- lestan nn ülejala, käib-kah-kuidagimoo- Mulle meeldib olla rohkem ku- Solfedzo on kõigile õpilastele ei saa. Minu vihje lapsevanematele oleks- sel paneb väikesed lapsed minu arusaa- di tehtud asju. lissidetagune nööritõmbaja ja tugiisik. kohustuslik õppeaine, mida paljud õpi- ki, et kui laps on muusikakooli valinud, mist mööda hoopis kiiremini arenema. Varem oli mul raske “ei” öelda. Mitte et mul poleks endal auahnust - lased läbivad hambad ristis, mõnele aga siis ehk oleks tark kasvõi veidi vähenda- Lapsed võivad ka õpetaja leebust ära Nüüd juba veidi vist oskan? Ei jaksa veidi peab ikka olema, see ju edasiviiv meeldib. Võiks paralleeli tuua tavakooli da osavõttu muudest ringidest, näiteks kasutada. Olen püüdnud panna laiska enam ennast raisata tühja-tähja peale. Sai jõud. Nüüd aga elan selle välja läbi nen- matemaatikaga, mida osa õpilasi peab spordist, tantsust. Kusagil tuleb piir ette. last aru saama, millest ta ilma jääb, kui villand killustatusest ja paanilisest soo- de inimeste saavutuste, kelle alusbaasis raskeks, tüütuks ja igavaks. Sageli saa- Näen tundides, kus muusikakooli jõu- laisk edasi on. vist maailma parandada. Kõike ikkagi ei on olnud au olla osaline, näiteks Geri dakse solfedþo vajalikkusest aru alles des on lapsel sageli silmad juba Mida rohkem lapses indu näen, jõua, tuleb kusagil järgi anda, sellest te- Padar, Eda-Ines Etti, noor tõusev heliloo- vanemas eas. poolkinni. Muusika vajab aga süvene- seda rohkem on indu minuski. kib aga piinav rahuolematus iseendaga. ja Tauno Vilu ja mitmed meie kooli lõ- Lisaks solfedzole õpetab Raivo mist. Alati tasub ise ette olla positiiv- Olen enda jaoks välja mõelnud tabava petanud noored, kes jätkavad muusiku- Narits ka klaverit ning puhkpille: klar- Mis vanuses lapsed muusika- selt häälestatud, mitte kunagi minna eel- iseloomustuse: olen jube laisk maksima- teed. netit ja saksofoni. Võib küsida, miks just kooli tuua, see sõltub palju lapsest. Mõni arvamustega. Olla põnevil, vaatame, mis list. Vanuse ja elukogemusega on tul- puupuhkpillid? Olen lõpetanud Rakve- tavakooli esimese klassi õpilane on täis- saab, siis hakkab pluss-energiaga pall See, et minust on õpetaja saanud, nud niipalju tarkust ja analüüsivõimet, res muusikakooli klarneti eriala, ka Otsa kasvanulikum kui temast paar-kolm aas- veerema. Võib sündida ime, see miski, on olnud asjade loogiline areng. Oma et ma ei pea enam ennast iseendale tões- kooli läksin klarnetit õppima, kuid ars- tat vanem laps. Olen seda kohanud. hea aura, mis paneb käima nii lapsed kui maailmarännud ja esinemisvajadused tama. Kui ollakse rahul sellisena, nagu titädide-onude soovitusel tuli klarnetist Ühest vastust pakkuda ei oska… Ühed minu. olen ammu täis saanud. (Õpetaja Narits ma olen ja mida teen, siis olen õnnelik. loobuda ja minust sai lõpuks dirigent. lapsed lähevad lahti varem, teised hiljem. Kui ma mingi asja käsile võtan, vihjab siinkohal kolmele aastale, mil ta män- Mis meeldib ja köidab teid õpetaja Eks seda peavad ikka vanemad märka- siis enne seda mõtlen asja tüütult pikalt gis klahvpille omaaegses tippansamblis Ra- Hilje Pakkanen ameti juures? ma, millal last mingisse ringi panna. Õige ja põhjalikult läbi, krutin ideed peas sadu

Vilistlastervitus Väike-Maarja Väike-Maarja Muusikakoolis alustab tööd eelklass Gümnaasiumile uueks õppeaastaks Käes on september - tarkuse kuu. se ja mängitakse, õpitakse nooditarkust Nagu kõik koolid, alustas ka ja tutvutakse erinevate pillidega. Nüüd on hoopis teised olud võrreldes elektri õppimise Tallinna Polütehnilises tehastesse, kus midagi toodetakse, näi- muusikakool oma tööd 1.septembril. Eelklassi esimene kokkusaa- nendega, kui meie 60 aastat tagasi Väi- Instituudis. TPI-s oli edasi õppinud ka teks Nordkalki Rakkes, Eesti Põlevki- Nii on maja taas täis muusikat ja as- mine on teisipäeval, 28. septembril ke-Maarja Keskkoolis käisime. varasemaid Väike-Maarja Keskkooli lõ- visse, Eesti Soojuselektrijaama ja kas- keldamist. kell 18.00 rahvamaja teisel korrusel. 50ndate algus tähendas hilju- petajaid. Edukamateks olid elektriinse- või pealtnäha lihtsasse katlamajja. Teh- Sel aastal on muusikakoolis Eelklassis ei ole sisseastumiskatseid. tist küüditamist ja vanemate talu kin- nerid Erich Vilumets, Eeli Tiigimägi, Ado nika on põhiline majandust edasiviiv uuenduseks see, et alustab tööd eel- Õppetund toimub üks kord nädalas. kimist kolhoosi astumise näol, sisuli- Osman - oli Eesti Energia juhataja. Ka jõud, seda tähtsustab ka Vabariigi Pre- klass. Kohtumiseni muusikakoolis! selt riigile. Kõik see tähendas mate- praegune Eesti Energia juhataja Sandor sident. Tehnika abil luuakse majandus- Eelklass on eelkõige nendele Info tel. 3261 177, 5031 910 riaalset puudust ja hirmu, ka meie Liive on siitkandi mees. Siis veel Eesti Põ- lik küllus. väikestele muusikasõpradele, kellel klassist viidi Siberisse kaks õpilast. Me levkivi tehniline direktor mäemees Lem- Igal erialal ja üldse on univer- on edaspidi plaan asuda õppima muu- Vallo Taar, direktor olime siiski visad ja lõpetasime kooli. bit Võlu, keskkonnaspetsialist Paul Ve- saalseks õppeaineks keelte tundmine. sikat meie koolis. Eelklassis lauldak- Selle aja Väike-Maarja Keskkooli lõ- riloo jt. Oleme väikerahvas ja peame oskama petaja oli kõrgkoolis tavaliselt teistest Inseneriks ei sünnita, kutse saa- asju ajada mitmes keeles. Need ava- edukam. vutatakse visa tööga ja asja vastu peab vad ukse maailma tundmisele. Jäägem Jätkasime kõik õpinguid kas olema huvi. See pidavat tekkima juba alati eestlasteks ja oma kodukoha pat- Väike-Maarja Gümnaasiumi eelinfo Tartus või Tallinnas, tootmise ja teh- lasteaias Lego klotsidega mängimisel. riootideks! nika alal. Õpiti arstiteadust, keemiat, Teadmiste kasvuga jõuab see arvutite ja Soovin Väike-Maarja Güm- Teisipäeval, 28. septembril gümnaasiumis pidulik matriklite füüsikat, ehitust, mäeasjandust, elekt- robotite meisterdamiseni välja. Oma eri- naasiumi õpetajatele ja õpilastele häid kätteandmine 10. klassi õpilastele. riala, mehaanikat jm. Meie lennust ala omandamise kõrval on tähtis ka naa- kordaminekuid vastalanud õppeaas- Reedel, 1. oktoobril algkooli näitering esinemas Rakkes. 1951.aastal jätkasid peaaegu kõik beralade üldine tundmine, lai silmaring tal! Esmaspeäval, 4. oktoobril gümnaasiumis kooli sünnipäeva õpinguid vastavatud Eesti Põlluma- ja kestev huvi tehnika arengu vastu. Tä- teatejooks. janduse Akadeemias. Siit tulid agro- napäeval on selleks kõik võimalused liht- Asael Truupõld, Teisipäeval, 5. oktopobril õpetajate päev. noomid, karjaskasvatajad, melioraato- salt olemas: arvutid, maailmakirjandus, Väike-Maarja Keskkooli vilistlane Kolmapäeval, 6. oktoobril gümnaasiumis pidulik lastevane- rid, maamõõtjad, metsaspetsialistid. õppimisvõimalused Eestis ja välismaal. 1951. aastal mate vastuvõtt. Valisin endale huviala järgi Palju annavad juurde ka ekskursioonid Reedel, 7. oktoobril gümnaasiumis kooli sünnipäeva aktus. September 2010 KOOLIELU / KULTUUR 7

Väike-Maarja Kõige tähtsam õppeaine koolis on õpetaja Alles see oli, kui väikesed koolijütsid pimine ja millised oleme ise õppijate- ne ülesanne on süttida ise. Katsuge teha noortevolikogu kogub tuure ema-isa käekõrval kooli läksid. Uhiuus na. Vormimise tulemust on tunda mõ- seda ise - päevast päeva, aastast aastas- koolimüts peas, valge pluus seljas, lil- nes mõttes veel tänaseni, sest igaüks on se ja mitte ühe-kahe, vaid klassitäite õpi- led käes. Lilled oma esimesele õpetaja- olnud õpilane. lastega! Ehk mõistame seejärel paremi- le. Ausõna, võimas! Usun, et enamikul on oma õpe- ni, kui väga vajab õpetaja julgustamist Ei mäleta täpselt oma esimest tajaga vedanud. Kui mitte kõigiga, siis ja tuge, et end edasi arendada, suuta sä- koolipäeva, küll aga seda, millal minu väga paljudega. Maailm, kuhu nad rada teise inimesena. Suuta innustuda esimesest õpetajast, klassijuhatajast meid valmistasid astuma, on ju samuti on aga õpetaja esmane ülesanne. Õppi- minu jaoks vaieldamatu autoriteet-ar- väga värvikirev. mine sünnib sädemest. Õpetaja on sä- vamusliider sai. See oli siis, kui õpetaja Me teame sedagi, et õpetajagi on deme süütaja, avaja ja võimaldaja. Ini- oma imeilusa käekirjaga tahvlile kirju- ainult inimene, kuid ometi ootame te- mene, kes ise ei sütti, ei saa ka teisi süü- tas, kui laulutunnis klaverilt kaane tõs- malt sageli rohkem, kui teeme seda ise- data. tis ja seda imelist pilli mängima hakkas, endalt lapsevanemana. Miks? Kas ainult Õpeta, kui palju tahad, lõpuks kui tahvlile joonistas või enda tehtud seepärast, et usaldasime oma lapse koo- peab õppija ikka ise paljud uksed ava- pilte näitas. Ta oskas minu jaoks kõike, li hoolde ja nüüd muudkui nõuame? ma. Ja kui võtit ei ole, kas siis üldse tu- mida minagi tahtsin osata. Sest peale oli Aga ise? Ehk tasuks siis ka iseenda ja lebki ukse avamist? Aga õpetaja peab mu emal tükk tegemist, kui tal tuli vas- oma lapse vastu suuremat nõudlikkust uskuma, et võti on olemas. tamisi seista minu poolt esitatud “aga- üles näidata. Meil on igal ühel oma Õpetaja, õpetaja-ütles!” argumentidega, kui meil Suhtumisest algab kõik. Mis- kellele me vähemalt õpetajate päeval vaidlemiseks läks. Vaene ema, eks oli ju moodi suhtub õpetaja endasse kui per- teeme sügava kummarduse ainuüksi temagi minu jaoks sel ajal väga oluline sooni, oma õpilastesse, ainesse, ümbrit- juba selle eest, et ta uskus meisse. Minu Väike-Maarja noortekeskuses arutavad koos noortega volikogu asutamise üle inimene, turvaline tugi ja arvamusliider. sevasse, ja vastupidi, kuidas ümbritsev hea õpetaja, tea, et selle mõju on siiani paremalt: Siret Kotka, Marit Valge ja Meeli Veia. Hilje Pakkaneni foto. Ei tea, kas ka tänapäeva kodu- - kodu, õpilane, lapsevanemad suhtu- tunda! Sellist õpetajat soovime me ju ka des on õpetaja lapse käes kõva trump, vad õpetajasse. oma lastele. Toetagem siis õpetajat kõik Augusti lõpus olid Väike-Maarja noor- Noortevolikogude moodusta- mida vanemate jaoks lauale lüüa. Kas Aeg lihvib maha koolist liigse koos, et temagi saaks omakorda toeta- tekeskuses koos noored, et arutada ko- mise idee taga on Eesti Noorteühendus- ongi see oluline, kui tänapäeval on tei- külgejääva ja jätab järele selle, mille pä- da meid. haliku noortevolikogu loomist ja selle- te Liit, kelle üks olulisemaid rolle on olla sigi tarku õpetaja kõrval. Pedagoogili- rast me oma õpetajatest elu lõpuni lugu Vähestel on südikust otsida üles ga seonduvaid küsimusi. hääletoru liikmete ja noorte jaoks - viia ne meisterlikkus on luua niisugune õpi- peame - see on tema inimlikkuse, hoo- oma õpetaja ja viia talle lilled. Kunagi- Väike-Maarja noortekeskuse ju- noorte arvamus otsustajateni ja teha keskkond, kus lapsed naudivad õppi- le, hea sõna ja tema armastuse pärast se vaevanägemise tänuks. Või leppimi- hataja Meeli Veia ütles, et esimesest koh- tööd selle nimel, et seda arvesse võetaks. mist ja tunnevad õppimisest mõnu. õpilaste ja oma töö vastu. Seegi on elu se märgiks, kui suhted just kõige pare- tumisest on praeguseks jõutud tööga Noortevolikogude ülesandeks on osa- Selles olen küll veendunud, et väikesi imesid. Ega asja öelda, et kooli mad polnud. Või ... eks igaüks ise teab, mõned sammud edasi, hetkel on käsil leda aktiivselt kodukoha töö ja elu aren- kodu ja seal valitsev suhtumine õpeta- kõige tähtsam õppeaine on õpetaja. milleks. Südamest südamesse antu dokumentatsiooni koostamine. damisel, aga ka volikogu istungitel, ko- jasse jääb ajatuks teemaks ja arutlusob- muudab maailma veidigi paremaks pai- Eestis peetakse nooreks 6-26aas- misjonide töös, et oleks paremini esin- jektiks. Õpetaja jääb koduste juttude Õppimine sünnib sädemest. gaks. tasi inimesi, siis tähendab see suurest datud oma piirkonna noorte huvid. sekka vähemalt sama kauaks, kui on Õpetaja on sädeme süütaja, avaja ja või- Head õpetajate päeva, kallid vanusevahest tulenevalt üsna erinevaid Sama soov on ka Väike-Maarja noorte- peres kooliskäijaid. Teisalt vormib ju maldaja. Aga inimene, kes ise ei sütti, õpetajad! huvisid. Koolieelikul ja 20aastasel on kogul. õpetaja ettekujutust sellest, mis on õp- ei saa ka teist süüdata. Õpetaja esime- Urmas Tamm, ühiseid kokkupuutepunkte kohaliku Väike-Maarjas on noortekogu vallavanem elu puudutavates küsimustes ilmselt asutamise mõtet arendatud paar aastat. raske leida. “Seetõttu meie noored leid- Kevadel sai Väike-Maarja noortekeskus sidki, et noortevolikogusse võiksid kuu- Eesti Noorteühenduste Liidu väljakuu- luda 13aastased ja vanemad noored,” lutatud konkursil noortevolikogude Väike-Maarja rahvamaja veerg ütles Meeli Veia. loomiseks ka 3000 krooni toetust. Manitsuse Esimesel kokkusaamisel lepiti Väike-Maarja noortekeskus kokku, et Väike-Maarja noortevolikogu ootab kõiki asjahuvilisi noori endast Ole kohal: võiks olla sama suur kui vallavolikogu noortekeskusele teada andma. asemel Väike-Maarja rahva- koosseis - 21-liikmeline. Hilje Pakkanen maja renoveeritud Meie armas ja kodune Väike-Maarja saali avamine rahvamaja sai pärast remonti sügiseks väga ilusa ja heleda näo. Rahvamaja toimub kolmapäeval, Laps liikluses toimus rahval ja teistest kultuuriväärtusest 29. septembril lugu pidajatel on aga mure, kas saal kell 18.00. seekord Simunas ka pärast pidusid-diskosid sama he- ledaks ja säravaks jääb...

Meie armas ja kodune rahvamaja Sügis rahvamajas

Kare töömehe käsi su seinad rajas, Lehed lähevad kollaseks, lapsed nühi- süütame asula keskväljakul Adven- mis jäänud püsima muutlikus ajas. vad jälle koolipinki, kaherattalised pan- diküünla. Aitas maakivi rahnusid kokku nakse kuuri kevadet ootama. Sõnaga, Detsembri alguses ootame kanda algab uus hooaeg. jõuluootuse kontserdile jällegi klave- soov rahvakultuurile kodu anda. Väike-Maarja rahvamajas algab rimuusika sõpru. Meenutan, et möö- Ei, ega sa iluga edvista, sügisperiood vastrenoveeritud saalis. dunud aastal mängis kauneid me- ega kõrged kaared sind kaunista. Endiste tumedate toonide asemel on loodiaid Mihkel Mattisen, seekord Kõige tähtsam on sinusse kätketud ruum nüüd palju päikeselisem. käivad läbirääkimised Margus vaim, Oktoobrikuud alustab ansambel Kappeliga. su hoolega hoitud kultuuritaim, Meie Mees oma Lõikuspeoga. „Lõikus“ Uus aasta tuleb mürtsuga, mis igas põlvkonnas võrseid ajab, ei pea alati olema termin põllumajandu- nagu ikka. Seekord alustame pool su helin, mis südameis vastu kajab, sest. Ka kirurgil on lõikus, skalpell käes. tundi pärast euroajastu algust ja tant- su värelev, soojendav küünlaleek, Ning lõigata saab ka minnes otse, mitte suks mängib ansambel „Lihtne mis meid kokku kutsub ja sõpradeks ringi. Poiss“. teeb. Oktoobrisse mahub veel muusi- Soovin kõigile valla inimes- Olgu ta kõikidest pihkudest hoitud, kafestival, kus esinevad külalised Soo- tele meeldivaid kultuurielamusi aas- sellelgi sajandil heledalt loitku! mest ning Pille Lille Muusikute Toetus- ta viimasel veerandil! Uue aasta te- Hele Roos fondi koostööpartnerid. Lastele pakume gemistest pikemalt juba detsembris. Simuna koolipere koos lõvi Leoga. Foto: Heli-Liivia Komp teatrietendust „Kolm suurt soovi“. Rahvamaja saal sai äsja värske ja Novembris on lubanud Väike- Ville-Markus Kell puhta ilme. Pärast remonti tundub Kaks aastat tagasi, septembris 2008, toi- de käib veel liiklusteemaline viktoriin Maarjat külastada taas kord Komöödia- Väike-Maarja Valla Rahvamaja see eriti suursuguse ja kaunina. mus esimest korda Väike-Maarja rah- ning ka vigursõit jalgrattal. Laste tead- teater, sedakorda lavatükiga „Armastab, direktor Hoidkem ja säästkem seda ilu! vamaja kõrval liiklusohutust propagee- mised jalakäija ja jalgratturi tegemistest ei armasta“. Viimasel kuu pühapäeval Ilve Tobreluts riv üritus nimega Laps liikluses. tänaval ja kõnniteedel olid väga head. Idee käis välja rahvamaja kuns- Ainult üks küsimus: „Kus võib jalgrat- tiline juht Heli-Liivia Komp ja see teos- tur sõita omamata juhiluba?” tõi vale- tus koostöös Ida Politseiprefektuuri sid vastuseid. Jätame siis meelde: kellel Rakvere Politseijaoskonnaga. Järgmisel, lubasid pole, see sõiduteele sõitma ei Paavo Kivine kohtub lugejatega ja hakkab 2009. aastal realiseerus sama tegevus tohi minna! Kiltsi Põhikooli õues. Nüüd on ring täis Peale liiklusviktoriini said lap- - 16. septembril liigeldi Simuna Kooli sed näidata oma praktilisi sõiduoskusi koostama albumit Lurichist juures. jalgratta vigursõidus. Uudistamist ja levate raamatute koostaja ja autoreid. Olümpiaraamatud: 16. septembri pealelõunal oli palju küsimusi jätkus politseiauto ja Väike-Maarja raamatukogus kohtub Väike-Maarjasse toob tuntud Barcelona‘92: XX OM; Los Angeles ‘84: Simuna Kooli parklas rohkem sagimist patrullmootorratta juures. Kõige selle 12. oktoobril kell 17.00 spordisõpra- spordipropageerija huvi koostada vääri- XXIII OM; Montreal 1976: XX OM; Mün- kui tavaliselt. Koostöös Väike-Maarja juurde jätkus lõvi Leod, kes küsis, ai- dega endine kergejõustiklane, spordi- kas album meie kõige kuulsamast ram- chen 1972: XX OM, Sarajevo ‘84: XIV valla Rahvamaja, Ida Politseiprefektuu- tas, juhendas ja andis head nõu ning ja- ajakirjanik, kirjastaja ja tõlkija Paavo mumehest Georg Lurichist. OM jpt. ri Rakvere Politseijaoskonna ja politsei- gas kommi. Kivine. Raamatud: “Tahtmine”- koos Paavo Kivine lubas kaasa võtta lõvi Leoga viidi läbi liiklusohutuse ja Simuna lapsed tänavad korral- Paavo Kivine lõpetas 1964. aas- Jaan Taltsiga; “Hüvasti, sõbrad!” - koos ka väikese valiku oma raamatutest, mida liikluspraktilise õppuse Laps liikluses dajaid, oli tore ja meeleolukas üritus. tal TRÜ eesti filoloogina, töötas ajalehe Allan Levandiga; “Autogramm” - koos on võimalik soodsama hinnaga endale Simuna etapp. Kooliaasta alguses on Septembris 2011 on Laps liiklu- Edasi, ER-s spordiajakirjanikuna, kirjas- Erki Noolega; “12 meest”; “Dzentel- soetada ja loomulikult saab oma raama- alati hea tuletada lastele meelde liiklus- ses jälle Väike-Maarjas. tuses Eesti Raamat, ta on juhtinud kir- menid”, “Kristjan Palusalu: mälestusi, tule autogramme paluda. eeskirju. Samuti ei saa nad iga päev lä- Ain Lembavere, Simuna Kool jastust Olympia, olnud Müncheni, Mont- müüte, materjale” ja palju teisigi spordi- hedalt vaadata ja käega katsuda polit- Ville-Markus Kell, Väike-Maarja reali, Los Angelese, Barcelona, Saraje- teemalisi ning ilukirjanduslikke teoseid. Irma Raatma sei kasutuses olevat tehnikat. Asja juur- Valla Rahvamaja direktor vo ja Lake Placidi Olümpiamänge käsit- 8 KOOLIELU September 2010

tel soovitati vana kiri paberilt kustutada ja Kiltsi kool peab aastapäeva seda uue töö jaoks kasutada. Klassides- se asutati ühiskassad annetuste kogu- Laupäeval, 25. septembril peab Kiltsi kool vilistlaste, endiste ja prae- miseks. Võeti vastu kõike: raha, põran- guste töötajate kokkutulekuga Kiltsi kooli 90. ja kohaliku hariduselu dapesu- ja tolmulappe, seepi, seapekki, 155. aastapäeva. maiustusi ja muud. Kogutut kasutati nii Registreerimine algab kell 15, aktus kell 17. koolitöös kui ka puudust kannatavate las- Siinkohal tagasivaade Kiltsi kooli ajaloole. te toetamiseks. 1949-1950 oli kooli direktoriks Johannes Kübarsepp. Kiltsi 7.-kl. Koolis õppis sellel aastal 202 õpilast, töötas 10 Kiltsi kooli ajaloost õpetajat. 1950. aasta kevadel süttis lõpu- Kiltsi kooli algus ulatub 19. sajandi kes- kohaliku postkontoriülema proua. Õpila- peo ettevalmistuste käigus lossi tiibhoo- kele ning selle perioodi võib tinglikult ja- si oli koolis 32, õpetajaid 1. Vald tasus ne ja hävisid mõlema tiiva katused. Nen- gada vanemaks ajalooks (1855 -1943), kasutatava ruumi rendi – 32 000 marka. de taastamine nõudis direktorilt, kelleks uuemaks ajalooks (1944 -1991) ja täna- Valla hooleks oli ka kooli küte, valgustus oli saanud (1950-1957) Artur Lauringson, Kiltsi loss täies ilus 2010. aasta sügisel. päevaks (alates 1992. aastast). ja remont. Abistati inventari ja õppeva- suurt vaeva. Iga lauajupi ja kilogrammi hendite muretsemisel. naela pärast tuli taotleda eraldi luba tol- Kooli vanem ajalugu (1855-1943) 1924. aastast muutus kool Kiltsi leaegsetelt võimumeestelt. 6-kl. Algkooliks. Rägavälja kool suleti ja Aasta-aastalt kasvas koolidele Teadaolevatel andmetel hakati lapsi Kilt- õpilased toodi Kiltsi üle. Koolijuhatajaks kõrgemalt poolt tulevate ettekirjutuste si piirkonnas järjekindlalt õpetama 1855. (1924-1927) oli Villem Alto (Altoa), õpe- hulk. Järgides Mitšurini ja Lõssenko õpe- aastal. Esimene kooliskäimise koht oli tajaid oli 5, õpilasi 118. tusi lubasid õpetajad teha oma koduae- väike saun Sootaguse külas Raba talu Aastatel 1927-1939 oli koolijuha- dades järgmisi katseid: kartulisaagi suu- maal, kus lapsed käisid paar korda nä- tajaks Voldemar Toom. Toom oli selts- rendamine jaroviseerimise abil; talinisu dalas katekismust ja piiblilugu õppimas. kondlik rahvamees, kes ei pidanud pal- arendamine suvinisuks; kõrvitsa ja kurgi Õpetajaks oli Muda Märt, vähese kirja- juks vahetundides õpilastega koos tant- ristsugulus, punasesõstra kasvatamine oskusega vanem mees, kes käis ka mõi- sida. Arendas piirkonnas spordi-tegevust puuna. sateol. 1870. aastal laskis Kiltsi vallava- ning juhendas Noorkotkaid. Aastal 1935 Õppeaastal 1957-1958 oli direk- litsus ehitada Greenbergi talu kambri otsa rajati kooliaed. toriks Irene Must. suuremate akendega klassiruumi. Õpe- Viimase sõja ajal oli lossis ja tiib- 1958-1961 oli koolijuhiks taas taja oli Jakob Greenberg. hoonetes Saksa sõjavägi. Kooli peeti noor sümpaatne ning vastutulelik Johan- Kui vallad ühendati ja tekis Vao valitsejamajas. Sõjaväe lahkudes oli hoo- nes Kübarsepp, kes oli sunnitud direkto- Koolimaja pärast 1950.a põlengut, miles hävisid mõlema tiibhoone katused. vald, ehitati 1884. aastal Nõmme-Räga- ne ruumid lõhutud, aknad katki, keskkü- ri kohalt lahkuma, sest polnud nõus as- väljale uus koolimaja. Kooliaasta kestis te ei töötanud. Aastast 1944 lisandus 7. tuma Kommunistlikusse parteisse. 15. oktoobrist 15. aprillini, kool oli kolme klass ja kool nimetati ümber Kiltsi Mitte- Aastatel 1961-1967 oli direktoriks istutamine kevadel). tustuba, hoones eksponeeritakse ümber- klassiline. täielikuks Keskkooliks. Koolijuhatajaks oli Voldemar Nagel. Tema juhendamisel said 1976.a. kevadel toimus esimene maailmareisi gravüüre, toetatakse loome- Eesti iseseisvuse algul hakkasid sellel ajal (1939-1949) Aleksander Traks. park ja kooliaed uue näo, toodi juurde töö- ja puhkelaager (TPL) – tolleaegse laagrite läbiviimist, pargis asub looduse Kiltsi jaama ümbruse ela- rohkesti uusi EÕM-i (Eesti Õpilasmaleva) noorem õpperada, korraldatakse konverentse nikud taotlema kooli asu- puuliike ja ha- vend. TPL-i korraldajateks olid läbi aas- jms. tamist Kiltsi, sest Nõmme ruldasi taimi. tate paljud õpetajad: K.Pajula, V.Kaur, Nii nagu on olnud kirev kooli külas asuv kool oli jaa- Nagelil oli en- M.Võhandu jt. 1984.a tulid kooli riiklike õppe-kasvatustöö, on toimunud ka suu- mast 5 km kaugusel, ena- tusiasmi ja direktiivide alusel 6-aastased ja kool red muutused kooli materiaal-tehnilise mik õpilasi oli aga Kiltsist. kunstimeelt muutus sisuliselt 9-klassiliseks. 1990. baasi loomisel ja olemasoleva renovee- Esialgu kavatseti avada ning tema aastal õppis koolis 168 õpilast ja töötas rimisel. Kiltsi kooli paralleelklass eestvedami- 15 õpetajat. Esimesed suuremad renoveeri- 1. ja 2. õppeaasta õpilas- sel püüti aia- 1998.a. kevadel korrastasid lõpu- mistööd algasid 1995. aastal. Tookord- tele. Mõisa riigile kultuuri õpilas- klassi õpilased pargis Õnneallika, mis oli sete tööde käigus vahetati välja tiibhoo- ülevõtmisega loodeti te kaudu ka vahepeal hooletusse jäänud. nete katused ja sarikad, ehitati välja mõ- sealt kooliruum saada. kodusesse Iga aastaga sai üha selgemaks, lema tiibhoone klassiruumid, peahoone 15. jaanuaril 1920 avatigi viia. Kool sai et hoone vajab põhjalikku remonti. Koos- vestibüül ja garderoobid. Samuti vahe- Rägavälja kooli paralleel- 1965.a. Mosk- tati mitmeid projekte, kuid konkreetsete tati välja peahoone elektrisüsteemid ja klass endises valitseja- vas rahvama- tegudeni jõuti alles 90-date alguses. läks käiku automaatreþiimil töötav katla- majas. Kuid kooliruumide jandussaavu- maja. Sel perioodil said peahoonesse ka saamine mõisa peahoo- tuste näitusel Kiltsi kooli tänapäev duðiruumid koos riietusruumidega. Nen- nesse ei läinud raskuste- III järgu diplo- de töödega kaasnesid täielikud arheoloo- ta. Üürileping valitsejama- mi, autasusid Kooli viimast ajalooperioodi võib hakata gilised uuringud, avastati hulgaliste vär- jas öeldi 1920. aasta ke- pälvisid mit- lugema Eesti taasiseseisvumise ajast vikihtide alt algsed maalingud. vadel üles, kui Kiltsi mõis med õpilased alates. Tol ajal õppis Kiltsi põhikoolis pool- Praeguseks on koolis lõppemas riigistati. Nii oli paralleel- ja õppe-katse- teistsada õpilast üheksas klassikomplek- ulatuslikud renoveerimistööd. Need alga- klass ilma peavarjuta. aia juhataja pildil aastast 1926 seisvad õp. Heinrich Bach (Oja) ja koolijuhataja Villem tis, keda õpetas 13 õpetajat. sid 2008. aastal, kui Norra finantsmeh- Kooli hoolekogu oli sun- Veera Nagel. Alto, istuvad õp. I. Schmitd, õp. Hilda Einberg ja õp. Leida Alto. Õpilaste arv on olnud viimasel hanismist leidis rahastamist Kiltsi mõisa- nitud üürima ruumi Nõm- Koos Na- viiel aastal alla saja: 2005/2006. õ-a - 91 kooli rekonstrueerimise projekt. Projekt me külast Alliku talust. Ni- geliga tuli kooli õpilast, 2006/2007.õ-a -86 õpilast. Sa- nägi ette peahoone täielikku rekonstruee- metatud koht oli aga oma kauguse tõttu Traks oli sügavalt isamaaline ja religioos- tööle terve generatsioon noori õpetajaid. mast aastast alates moodustati meie rimist. Siinkohal tasub märkida, nii ula- sobimatu, tee sügiseti ja kevadeti põhja- ne inimene, direktorina tõsine ning ran- Direktorina oli Nagel tugev autoriteet – koolis algklassides liitklassid. 2007/ tuslik renoveerimine toimus viimati um- tu porine, ruum madal ning õhutamisvõi- ge. saalitäis õpilasi lausa vakatas tema sis- 2008.õ-a õppis koolis 73 õpilast. 2008/ bes sajand tagasi, kui 1912.a ehitati väl- maluseta. Kirjavahetus ministeeriumiga se astudes. 2009.õ-a õppis kevadel 57 õpilast, mis ja mõisa keskküttesüsteem. aga kestis ning selle tulemusena õnnes- Kooli uuem ajalugu (1944-1991) Aastatel 1967 – 1972 töötas di- on selle perioodi kõige väiksem õpilaste Viimase renoveerimise käigus on tus 1921. aasta sügiseks mõisa peahoo- rektorina August Saaremäel – inimese ja arv. Viimasel kahel aastal on õpilaste ar- arvestatud kõikide muinsuskaitsenõuete- nest koolile üks ruum üürida. Sõjajärgsel ajal oli raskusi kuhjaga. Puu- ülemusena tasakaalukas ja heatahtlik, vus ilmnenud mõningast suurenemise ga. Vastavalt projekti tingimustele peab 22. septembril 1921 alustas paralleel- dust tunti kõigest: ei jätkunud kütet, õp- õpilaste poolt väga lugupeetud. Sageli tendentsi: 20009/2010. õ-a õppis koolis koolipidaja neis ruumides pidama kooli klass seal tööd juba iseseisva koolina – pevahendeid ega õpilastel jalatseid-rii- kõndis direktor koolis haamer pihus ja 63 õpilast ja 2010/2011.õppeaastast õpib pärast ruumide üleandmist veel vähemalt Kiltsi 2-klassilise koolina. Koolijuhatajaks deid. Vihikute valmistamiseks koguti kok- naelad taskus. Hoogustus pioneeritöö ja Kiltsi põhikoolis 66 õpilast. Õppetöö toi- kümme aastat. (1921-1924) oli Helene Marie Einberg, ku kõik puhtad paberitükid ning õpetaja- noorte tuletõrjujate liikumine. Endiselt olid mub kuues klassikomplektis, pedagoo- Remonditööd pidid mõisas lõp- heal tasemel sport ja ge töötab koolis 15. Kooli direktor on ala- pema käesoleva kooliaasta alguseks, looduskaitsealane tes 2008.a novembrist Alar Krull. kuid kuna renoveerimise käigus on tul- töö. Kool on aastaid tuntud maakon- nud teha palju lisatöid, mille olemasolust 1972 – 1973 oli nas ja Eestis kui aktiivne osaline loodus- algselt ei teatud, siis on mõisa lõplik val- Kiltsi 8.-kl. Kooli di- kaitsealases tegevuses (K. Kasemaa, M. mimine lükkunud edasi 2010.a lõppu. rektoriks Kadri Pa- Võhandu), tunnustust on leidnud kooli Kool on renoveeritud ruumide jula. 1973-2008 oli õppe-katseaed (A. Kasemaa, K. Kase- näol saanud juurde võimlemisruumid kooli direktoriks maa), silmapaistvaid tulemusi saavuta- soklikorrusel, näituseruumid keskaegses Lembit Keerus. tud aineolümpiaadidel maakonnas ja va- keldris, õppeköögi ja garderoobi I 70-80-ndatel sõl- bariigis bioloogias, keemias (M. Võhan- korruseI, kolm klassiruumi ja raamatuko- tus koolielu paljuski du), matemaatikas (L. Käbin), maatea- gu II korrusel, tervisetoa ja huvitoa III ühismajandite toetu- duses (M. Leemets), käsitöös ja kunstis korrusel. sest. Vao sovhoosi (L. Hinnosaar, M. Leemets). Tublilt on Lisaks kooli põhitööle - õppetöö direktor Hans Veer- tegutsenud sportlased I. Seppingu, M. läbiviimisele - on võimalik neid ruumide mäe suhtus suure Võhandu, V. Kauri ja H.Mannineni juhen- kasutada multifunktsionaalselt, st konve- tähelepanuga kooli damisel, tuletõrjesportlased A.Saare- rentside, koolituste, pidustuste jmt läbi- vajadustesse. Ma- mäeli ja H.Mannineni ning Punase Risti viimiseks. See annab hoone majandami- jandi abiga telliti liikmed M.Võhandu juhendamisel. Aas- seks juurde rahalisi vahendeid. klassidesse indivi- taid on kool tegutsenud tervistedendava Koos pargi renoveerimisega, mis duaaljooniste järgi koolina. peaks algama 2011.a kevadel, nähakse valmistatud kapid, 1993. aastal asutasid Kiltsi Põhi- ette jooksuradade, palliväljaku, väliklas- muretseti õppetööks kooli õpetajad Krusensterni nimelise mit- side väljaehitamist. vajalikke tehnilisi va- tetulundusühingu eesmärgiga kaasa ai- Nende suuremahuliste tööde jä- hendeid. Samas tuli data hoone renoveerimisele, admirali rel võib öelda, et koolis pole nii häid töö- õpilastel ja õpetaja- mälestuse jäädvustamisele ja piirkonna tingimusi varem olnud. tel aktiivselt osaleda Õpetajad aastast 1955 - Aliide Sade, Leida Must, Endla Tamm, Helju Tombak, Endel Kaare, Evi jaoks oluliste projektide käivitamisele. majandi abistamisel Kaare, Artur Lauringson, Vaike Treial, Henrietta Toomeoja. Sisuliselt algas sellest tänaseks päevaks Allikas: Kiltsi Põhikooli kooli hooajatöödel (kartu- Oh aegu, oh kombeid: seinal pidi rippuma kohustuslik “suure juhi ja õpetaja” Stalini pilt, väljakujunenud mõisakoolide liikumine. kodulehekülg http://www.v-maarja.ee/ livõtmine sügisel, ki- lisaks loosungeid. Näitena küsib üks selline õpetajate toa seinal: “Mis läheb maksma relvastuse On rajatud A. J. von Krusensterni mäles- kiltsipk/, Alar Krull. vikoristus ja metsa- võidujooks Ameerika Ühendriikidele?” Fotod kooli koduleheküljelt. September 2010 KOOLIELU / REKLAAM 9

Kiltsi koolipere saatis auavaldustega Pandivere viimsele teele ära oma püha tamme ettevõtlusnädal 2010 Pandivere piirkonna kohalikud omavalitsused ja MTÜ PAIK korraldavad ettevõtlusnädala, mille üritused toimuvad alljärgnevalt:

4. oktoobril kell 11.00 - 14.00 seminar teemal “Põllumajanduse keskkond “ Rakke kultuurikeskuses 5. oktoobril kell 14.00 - 18.00 seminar teemal “Puit - Pandivere ressurss” Laekve- re rahvamajas 8. oktoobril kell 10.00 - 19.00 esimene Pandivere ettevõtlus- mess Tamsalu spordikeskuses

14. oktoobril kell 11.00 - 14.00 seminar teemal “Ettevõtlus tuultes” Väike-Maarja õppekeskuses.

Info ja registeerimine e-post: [email protected] või tel. 322 8448

ENAMPAKKUMISTEADE AS Hoolekandeteenused võõrandab avalikul kirjalikul enampakkumisel Aavere hooldekodu 11 korterit aadressil Pargi 5, Vao küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond.

Kinnistu katastriüksuse tunnus on 92701:001:0107 ja ehitusregistri kood 108024729. Krundi suurus on 5448 m2, korterite omandivormiks on korteriomand. Hoone ehitusaasta on 1974. Korterite arv majas - 12. Korruseid 2. Elamu üldsei- sukord: keskmisest parem. Korter nr 1, korrus 1, tubade arv 2, pindala 49,5 m2. Alghind 45 000 Eesti krooni; Korter nr 2, korrus 1, tubade arv 3, pindala 59 m2. Alghind 55 000 Eesti krooni; Kiltsi koolipere viimast korda varju andva tamme all talle kooli hümni laulmas. Foto: Hilje Pakkanen Korter nr 3, korrus 2, tubade arv 2, pindala 49,3 m2. Alghind 45 000 Eesti krooni; 2 14. septembri keskpäeval saadeti ütleb, et ristineljapäeva öösel saab seda vaieldi puu vanuse üle, kas ta oli 200- Korter nr 4, korrus 2, tubade arv 3, pindala 59,2 m . Alghind 55 000 Eesti krooni; 2 tinglikult viimsele teele Kiltsi mõisa varandust pärast kella 12 siit kätte,” või 300-aastane. Hilisem aastarõngas- Korter nr 5, korrus 1, tubade arv 2, pindala 48,9 m . Alghind 45 000 Eesti krooni; 2 juures kasvanud püha tamm. rääkis Võhandu. te ülelugemine andis vanuseks “kõi- Korter nr 6, korrus 1, tubade arv 3, pindala 61,7 m . Alghind 55 000 Eesti krooni; Korter nr 7, korrus 2, tubade arv 2, pindala 49,1 m2. Alghind 45 000 Eesti krooni; Tammepuud oli ära saatma tul- See puu oli paljudele inimeste- gest” 170 aastat. Tseremoonia jäädvustas video- Korter nr 8, korrus 2, tubade arv 3, pindala 59 m2. Alghind 55 000 Eesti krooni; nud kogu Kiltsi koolipere, kes viis läbi le üks mälestusi kooliajast. Väga palju 2 le Kanal 2 Reporteri Virumaa reporter Korter nr 9, korrus 1, tubade arv 3, pindala 58,4 m . Alghind 55 000 Eesti krooni; päevakohase tseremoonia: lauldi vii- klassi pilte on tehtud selle puu taustal. 2 Anti Ronk. Seda saab vaadata nii Re- Korter nr 10, korrus 1, tubade arv 4, pindala 72,5 m . Alghind 65 000 Eesti krooni; mast korda pühale tammele kooli Kiltsi mõisa pargis kasvanud 2 porteri uudisteportaalist kui ka Korter nr 12, korrus 2, tubade arv 4, pindala 71,6 m . Alghind 65 000 Eesti krooni hümni, peeti päevakohaseid kõnesid. paarisaja-aastane tamm sai tugevasti Pakkumine tuleb esitada kirjalikult, suletud ümbrikus, aadressil Astangu 27, 13519 YouToube’ist. Kohal olid ka valla esindajad voliko- kannatada 15. augustil möllanud tor- Tallinn. Nii saadeti see püha puu, mis gu esimees Olev Liblikmann ja valla- mi tagajärjel, kui murdus puu küljest Pakkumise tähtaeg on 8. oktoober 2010 kell 12.55. vanem Urmas Tamm. Vallavanem ja üks suur haru. Puu oli seest mädane- koolile nii palju tähendanud on, au- Ümbrikule kanda: koolidirektor ütlesid ka viimse järele- nud ja jäi ühele poole kaldu. Kuna teist paklikult ja austusavaldustega piltli- “Aavere, Pargi 5 PAKKUMUS”. hüüde tammele. poolt tasakaalu hoidmas enam polnud, kult öeldes teispoolsusele. “Mitte avada enne 08.10.2010. a kella 13.00”. Loodusõpetuse õpetaja Mall siis oli vaid aja küsimus, millal alles- Alar Krulli sõnul ootab tamme Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: Võhandu rääkis tammepuuga seotud jäänud teinegi pool oleks ära vajunud. edasi uus elu tammepuust mööbli näol · pakkumise tegemise kuupäev legende. Rahvas arvab, et selle puu Ajal, mil puulangetaja tegi et- ja võib-olla ka mõne kauni kunstiteo- · pakkuja nimi ja isikukood või registrikood juurte alla asuvat rahapada. “Legend tevalmistustöid puu langetamiseks, sena. · kontaktandmed (postiaadress, telefonid, faks, e-posti andmed) Hilje Pakkanen · hinnapakkumine Eesti kroonides (täisarvuna) · korteri või korterite numbreid millele hinnapakkumine esitatakse Reklaamtekst Kontaktisik Karl Mänd, tel: 53 018 269, e-post: [email protected]

Trigoloogiateenus jõudis Väike-Maarjasse Väike-Maarja rahvamajas on ürituste jaoks võimalik ren- Alates oktoobrikuu keskpaigast on murduvad enne täisjõuliseks saamist ära. tooted. Vajadusel tehakse peanahale Väike-Maarja inimestele võimalik saa- Normaalne on pesta juukseid 2- osooni- või vaakumteraapiat. Meie poolt tida keldrikohviku ruume. da abi oma juuste ja peanahaproblee- 3 korda nädalas. Sagedasem pesemine, pakutavad kordusuuringud on tasuta. Hind: 200 kr/h mide korral abi trigoloog Riina Hinnilt, sageli koos valede juuksepesu- ja hool- Trigoloogid kasutavad spetsiaal- Täpsem info: 326 1837 kes hakkab inimesi vastu võtma kord dusvahenditega rikuvad juukseid. selt trigoloogide jaoks väljatöötatud Itaa- kuus neljapäeviti Terje Ruubeni juuk- Juuste- ja peanahaprobleeme lia peanaha ja juuste ravihooldussarja surisalongis. põhjustavad veel vale toitumine, õhu- Cutinol ja Tricoderm. Nende hinnad on saastatus, päike, liigne kuumus nt sau- võrreldavad juuksurisalongides müüda- Väike-Maarja Hoolekande- ja Tervisekeskuse (Ravi 1 II korrus) Mida trigoloogi teenus endast kujutab nas. Ka kõõm põhjustab juuste väljalan- vatega. Pakume ka spetsiaalset mine- hooldekodu päevakeskuse kaudu on võimalik tellida Inkotoa ja kellele see mõeldud on? gemist, eriti rasune kõõm ning see tuleb raalaineid sisaldavat juukselakki, mis ei pakutavaid URIINIPIDAMATUSE ABIVAHENDEID: Trigoloog Riina Hinn: Kes meist ei ta- kindlasti välja ravida. Kõõma esineb pal- sisalda vaikusid. naha- ja haavahooldusvahendid, imavad aluslinad, mähkmed jm. haks omada ilusaid ja terveid juukseid. ju meestel, mistõttu ka nemad võiksid Millal on oodata esimesi tulemusi? Isikliku abivahendi kaardi olemasolul kaup 40% soodsamalt. Uuringud on aga näidanud, et 80 prot- julgemini pöörduda trigoloogi poole. Päris järgmisel päeval pärast trigoloogi Tellitud tooted tuuakse kohale teisipäeval, 5. oktoobril kell 10.00. sendil inimestest on probleeme peana- Juuste ja peanaha probleeme külastust ei tasu kohe tulemusi oodata, haga või juustega. Paljud on mures liig- põhjustavad ka nahahaigused, nt pso- kuna juuksed kasvavad aeglaselt. Juus- Tellimiseks ja infoks helistada telefonidel 326 1345, 5656 4959. selt väljalangevate juustega, kõõmaga, riaas, dermatiit. Neid küll välja ravida ei te ja peanaharavi on pikaajaline ja kes- liigrasvase peanahaga jne. Juuste ilu saa, kuid neid saab hoida kontrolli all ja tab vähemalt viis nädalat. Ka kodus tu- saab alguse peanahast, sellepärast on leevendada sümptomeid. Trigoloogi poo- leb jälgida trigoloogi poolt väljatöötatud oluline leida oma peanahale õige tasa- le võivad pöörduda ka need, kes on saa- juuste ja peanaha hooldamise skeemi. Väike-Maarja kaal ja seda hoida. Juuksed saavad kõi- nud kiiritusravi. Kiiritusravist peaks siis Lõpetuseks palun rääkige mõne sõ- ge viimasena toitu, samas näitavad nad olema möödunud vähemalt kuu aega, naga endast. Kuidas te sattusite Põllumeeste Selts kõige esimesena, mis organismil viga on. enne kui tulla trigoloogi juurde. trigoloogiks? Peamine põhjus, miks trigoloogi juurde Trigoloogi poole tasub pöörduda Trigoloogia on suhteliselt uus tee- Selts aastast 1896 pöörduda, ongi probleemid peanaha ja ka nõu saamiseks, näiteks kui inimesel nus, Eestisse jõudis see kolm aastat ta- juustega. on shampoon otsas ja ta ei tea, millist gasi. Selle ajaga trigoloogidel olnud tööd Kodulehekülg: www.v-maarja/vmps Mis põhjustavad probleeme juuste ja shampooni valida. piisavalt, laienetakse. Töötasin varem Pilte tegevusest: http://picasaweb.google.com/vmpselts. peanaha probleeme? Mida teeb trigoloog? juuksurina. Juhuse tahtel ja võimaluse Pärandkultuuri töögrupi materjalidega on võimalus tutvuda: Peamine põhjus juuste väljalangemisel Trigoloog on teisisõnu peanaha- ja juus- avanedes õppisin juurde trigoloogiat http://parandkultuur.wikispaces.com on stress. Väga palju kliente pöördub te spetsialist, kes on saanud selleks põh- Trigoloogia Keskuse korraldatud kursus- trigoloogi poole murega, et neil on juuk- jaliku väljaõppe ja kes täiendab end pi- tel. Trigoloogia Keskus otsis oma mees- sed hõrenenud. Minu klientide hulgas on devalt selles valdkonnas. Tema peami- konda täiendust ja nii ma nende mees- naisi, kes on stressi ja depressiooniga seks eesmärgiks on pakkuda inimesele konda sattusingi. TAASKASUTUSKESKUS (Väike-Maarjas, kaotanud juukseid ning peavad kandma reaalselt abi. Trigoloogi juures tasuks käia Kus ja millal on teie vastuvõtt Väike- Tamsalu mnt 1 II korrusel) on avatud igal reedel seetõttu parukat. vähemalt kord kvartalis, et hoida oma Maarjas avatud? Rasvane peanahk on sageli põh- peanahk ja juuksed tervena ning enne- Esialgu on vastuvõtt avatud Väike-Maar- ja laupäeval kell 10-13. Info 526 0283 justatud kauplustest ostetud juustele mit- tada probleeme, mis võivad kaasneda jas üks kord kuus neljapäeviti. Esimene tesobivate juuksehooldusvahendite ka- erinevatest elumuutustest või valede too- kord on neljapäev, 14.oktoober kella 10- sutamisest. Poodidest ostetud shampoo- dete kasutamisest. 16-ni aadressil Simuna maantee 9 (sau- nid sisaldavad sageli liiga palju seepi, Kui inimene tuleb trigoloogi juur- nas) Terje Ruubeni juuksurisalongis. Va- TALUTURG (Väike-Maarja bussijaamas) on lõhna-, värv- ja säilitusaineid, silikooni. de, siis uuritakse tema peanahaseisun- jalik on eelnev registreerimine telefonil avatud igal reedel ja laupäeval kell 9-14. Silikoon tekitab peanahale nähtamatu dit spetsiaalse mikrokaameraga. Protse- 5804 5310. Aega tasuks varuda 30-40 kile, mille all on siis rasunäärmetel hea duur kestab umbes 30 minutit ja on ta- minutit. Peatse kohtumiseni! Müüakse ainult omavalmistatud tooteid. tegutseda. Juuksekraatrid, milles juukse- suline. Seejärel, vastavalt vajadusele Info 526 0283 karvad kasvavad, ummistuvad ja juuksed määratakse inimesele ravi või hooldus- Hilje Pakkanen 10 SPORT September 2010 Valla jalgpalli meistrivõistlused Väike-Maarja judokatest .... ja mitte ainult sellest võitis võistkond Terrorismi talu Käesoleva aasta on treeninghooaega on vib tegelda meie vallas alaga, mis ei kuu- peotantsule, tennisele, muusikakoolile, alanud ja poisid on pärast suvepuhkust lu kohalike spordiklubide või huviala- näiteringile jne. Kindlasti säilib ka lap- alustanud aktiivselt treeningutega. Osad ringide nimistusse on see ainult tema ja sevanemate omaosalus, lihtsalt toetuse poisid on jõudnud juba võistlustelgi käia. tema vanemate mure. Kaudselt võib sel- summa võrra väiksem. Selline süsteem Hooaega alustas tublilt Lehar Madis lisest suhtumisest välja lugeda soovitust: tagaks nii võrdse kohtlemise kui näitaks Metsallik, kes tõestas oma paremust Soo- „Kui teile meil ei meeldi võite ju alati ka meie vallajuhtide suhtumist üldise- mes Joensuus 18. septembril toimunud minema kolida!” mas plaanis. Taoline nn. huviringides Yawara Shiai‘l kuni 11-a poiste kehakaa- lus -30kg kuldmedal! Vanem vend And- res Märtini osaks jäi sedapuhku hõbeda- ne autasu kuni 15-a poiste kehakaalus - 46kg. Eelmise hooaja kokkuvõtteks võib tõdeda, et on olnud nii rõõmusta- vat kui ka kurvaks tegevat. Rõõmsama poole moodustavad nii saavutatud või- dud kui ka see, et vaatamata raskustele on Väike-Maarjas veel entusiastlikke lap- sevanemaid, kes on suutnud poistel või- maldada treeninguid jätkata. Momendil osaleb judoklubi Ippon treeningutel veel neli Väike-Maarja poissi. Kui tulemustest rääkida, siis on Valla meistrivõistlustest võttis osa viis tav Aasumets, Märt Jõesaar, Kaupo Sikk, medaleid toodud nii maakonna kui ka võistkonda. Need võistkonnad enda poolt Peeter Ilves, Rivo Täheste, Kunnar Püvi, vabariiklikelt ja rahvusvahelistelt võist- välja mõeldud nimedega olid: Noorte Rainer Teidla, Marko Õmmik, Teet lustelt. Ilusa punkti pani oma eelnenud Koondis, Vao Hullud, Terrorismi Talu, Dimitrev. Teisele kohale tuli võistkond hooajale Lehar Madis, kes 22. mail käis Lõvid ja Triigi. Valla meistriks tuli võist- Lõvid ja kolmandaks võistkond Vao Hul- külas põhjanaabritel Vantaas Wekara kond Terrorismi Talu, kus mängisid Gus- lud. Shiai‘l ja tuli koju hõbemedaliga vanu- Ants Rikberg seklassis U11. Väike-Maarja poiste me- Yawara kuldmedalisaaja väljakuulutamine. Foto: erakogust dalid ongi jagunenud vendade Lehar Madise ja Andres Märtini vahel, mis on Näiteks Rakvere Spordikooli osalemise toetus toimib päris paljudes Väike-Maarja spordihoone ka mõneti mõistetav - nii tehniliselt mit- teie last vastu ei võeta, kuna Väike-Maar- valdades väga erinevates Eesti piirkon- mekülgsel ala ei saagi esimesel paaril ja vald seal treeningutel osalevatele las- dades juba aastaid ja see ei puuduta ai- sünnipäevaturniir võrkpallis treeningaastal kõrgeid tulemusi oodata. tele mingisusgust toetust ei maksa - see- nult Tallinna ümbruse valdasid, kus tu- Peale selle on tegemist alaga, millega ga lapsevanem peab maksma treeningu- lubaas on märgatavalt kõrgem võrreldes võib tegeleda vabalt ka võistlustel käi- tel osalemise eest kõrgemat tasu ja kand- meie vallaga. Loomulikult võib väita, et mata - väga hea üldfüüsiline alus hiljem ma kõik lisanduvad kulud (transport, praegu ei ole õige aega sellistest asjadest ka mõne teise alaga tegelemiseks või liht- võistlustel osalemistasud jne). Samas on rääkimiseks aga samasugune ebavõrd- salt hea enesetunde ja tervise jaoks. ju ilmselge, et meie vallas ei saa kunagi susele viitav suhtumine iseloomustas Siinkohal jõuamegi ühe kurvas- olema võimalust tegelda kõigi erinevate meie vallavalitsust ka majanduslikult tava tõdemuseni - mitmed poisid, kes huvialadega. tunduvalt parematel aegadel. Ja lapse- oleksid sellel hooajal juba võinud võidel- Sellele probleemile on lahendus vanematena oleme me kohustatud mõt- da ka medalite eest on treeningutest loo- olemas, tuleb lihtsalt kehtestada kõigile lema oma laste tulevikule kogu aega ja bunud! Päris kindlalt võib väita, et suu- huvi- ja spordikoolide/klubide nimekir- sõltumata majanduslikust mõõnast või resti on siin süüdi muutunud majandus- jadesse kuuluvatele lastele kindel toetus, tõusust. Samuti peaks olema iga valla- lik olukord kui ka meie valla suhtumine sõltumata sellest millega teie laps tege- elaniku mure ka vallavalitsuse mureks. nn. „mitte meie aladesse”. Lühidalt öel- leb ja kus ta sellega tegeleb. Võrdne sum- des tähendab see seda, et kui laps soo- ma aastas kõigile - nii korvpallile kui ka Meelis Metsallik Väike-Maarja korvpallipoisid olid New Generation‘s Mini Cupil võidukad

Sünnipäevaturniir toimus juba teist kor- Meestest võitis Laekvere võist- da. Kohale tuli viis meeskonda ja neli kond, teiseks tuli Haldus ja Arendus ja naiskonda. Meeskondadest võistlesid kolmandaks Väike-Maarja meeskond. Laekvere, Haldus ja Arendus, Võsu, Väi- Naistest võitis Rakvere Laura, ke-Maarja ja Tamsalu võistkond. Nais- teiseks tuli Väike-Maarja naiskond ja kol- kondadest võistles Rakvere Laura, Tam- mandaks Kadrina naiskond. salu, Kadrina ja Väike-Maarja. Ants Rikberg

Kultuurikalender Väike-Maarja muusikafestivali meist- riklass, juhendaja Madis Arvisto. Väi- Väike-Maarja rahvamaja renoveeri- ke-Maarja muusikakoolis 9. oktoob- tud saali avamine Väike-Maarja rah- ril kell 15.00-17.00. Info V.-M. Kell 326 vamajas 29. septembril kell 18.00. Esi- 1837. neb meeskoor Rakvere.Info V-M. Kell Väike-Maarja muusikafestivali kont- tel, 326 1837. sert 9.oktoobril kell 18.00 Väike-Maar- Ans. Meie Mees tantsuõhtu “Lõikus- ja rahvamajas. Esinevad Maria pidu” Väike-Maarja rahvamajas 1. Veretenina, Geraldine Casanova, Oliver oktoobril kell 20.00. Info V-M. Kell, tel Kuusik, Madis Arvisto, Indrek Kruusi- 326 1837. maa, Ralf Taal. Kontserdiga tähistatak- Koolitus Väike-Maarja raamatuko- se õpetajate päeva. Info V.-M. Kell 326 26.-28. augustini toimusid Väike-Maarja võistkonnana ei pidanud nad oma gru- Gregor Väli ja Ranno Lauri. gus koduloohuvilistele sugupuu 1837. spordihoones Virumaa Pallimängude pis kaotusekibedust tundma, vaid olid kõi- Kokku osales turniiril 60 võist- koostamisest ja materjalide leidmisest Raamatu “Elu kui unenägu” I, II esit- Kooli ja Rakvere Spordikeskuse korral- gist vastastest parasjagu üle ja tulid võit- konda seitsmest riigist: Eestist, Inglis- Rahvusarhiivi digitaalsetest andme- lus. Elupõline koolimees, Avispea 8- datud 4. rahvusvahelise noorte korvpal- jaks. maalt, Leedust, Lätist, Rootsist, Soomest baasidest 6. oktoobril kell 16.00. Esi- klassilise kooli viimane direktor Boris likarikaturniiri “New Generation`s Mini Väike-Maarja võistkonnas män- ja Venemaalt. Turniir peeti kuuele vanu- neb Ajalooarhiivi teadur Edith Seegel. Kivik tutvustab oma mälestusteraama- Cup” F-grupi mängud. gisid treener Vaido Rego kasvandikud seastmele. Peale Väike-Maarja spordi- Info I.Raatma, tel 325 5034 tut Väike-Maarja raamatukogus 13. F-grupis mängis üheksa 1999. Marti Alt, Remo Murumaa, Jaagop hoone toimusid mängud veel mitmel pool Väike-Maarja muusikafestivali kont- oktoobril kell 15.00. Info I. Raatma 325 aastal ja hiljem sündinud poiste võist- Janson, Maiko Pohlak, Henri Matikainen, maakonnas: Rakvere spordihallis, Rak- sert “Valgus Puhastus” Väike-Maar- 5034. konda, lisaks Väike-Maarja poistele veel Ander Talu, Sten Saaremäel, Kerdo Kivi- vere Rahu hallis, Kadrina spordikomp- ja kirikus 7.oktoobril kell 19.00 kiri- Admiral A.J. von Krusensterni 240. kolm võistkonda Eestist, kolm Soomest, vare ja Martin Ojamaa. Lisaks Väike- leksis, Võsu spordihoones ja Sõmeru ku tornikiivri taastamise heaks. Esine- sünniaastapäeva tähistamine Tallinna üks Leedust ja üks Lätist. Maarja poistele kuulusid võistkonda ka Põhikooli spordihoones. vad Kirsi Ranto ja Hessu Laaksonen Toomkirikus 15. oktoobril kell 12.00. Väike-Maarja korvpalliklubi Rakvere poisid Gervin Põld, Mart-Johan- Soomest. Info H.-L.Komp, tel 326 1837 Mälestusüritusel osalevad Krusen- poistel läksid mängud edukalt. Ainsa nes Pariis, Marek Anton, Kaarel Trepp, Ilve Tobreluts Väike-Maarja muusikafestivali kont- sternide suguvõsa liikmed, Saksamaa, sert Väike-Maarja rahvamajas 8. ok- Venemaa ja Norra suursaadikud. Info toobril kell 18.00. Esinevad Pille Lill, Lembit Keerus, tel 5557 5301. Augustikuu infolehes avaldatud artikli “Vald toetab tormikahjus vähekindlustatuid” juures olnud pildi autoriks oli ekslikult märgitud Mati Kõrts ja Piia Paemurru. Admiral A.J. von Krusensterni 240. Kaarel Moisa. Pildi autor on Taavi Kitsing. Toimetaja vabandab pildi autori ees. Väike-Maarja muusikafestivali kont- sünniaastapäeva konverents Kiltsi sert Georgi söögitoas kell 13.00. Esi- lossis 16. oktoobril kell 10.00. Info Väike-Maarja Valla Infolehe väljaandja: Väike-Maarja Vallavalitsus, Pikk 7, 46 202 Väike-Maarja, tel 329 5750, nevad Pirjo Levandi, Madis Arvisto ja L.Keerus, tel 5557 5301. www.v-maarja.ee Toimetaja: Hilje Pakkanen, tel 329 5757, 522 2294, [email protected]. Indrek Kruusimaa. Info V-M. Kell 326 Simuna Kapelli 25. sünnipäeva pidu Toimetuse kolleegium: Olev Liblikmann, Krista Ustav, Ellu Moisa, Reet Eesmäe, Hans Kruusamägi. 1837. Simuna rahvamajas 30. oktoobril. Info Kaastööd ja teated saata hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. (Fotod palun saata dokumendi failist eraldi.) Toimetus võib tekste lühendada. A.Kadastik, tel 323 7217. Trükitud: AS Trükikoda TRÜKIS, Pargi 27F, 41 537 Jõhvi. Ilmub kord kuus. Tiraaz 1100 eksemplari. Tasuline, 3 krooni September 2010 SPORT 11 Harjuta terviseks! Ebavere terviserajad on jälle Punktiseis 20.09.2010 seisuga on järg- M) 55 osalus- mine: selle ajaga on üritusest osa võt- korda, 5 bp. nud 522 inimest 7394 korraga. Anneli Kukk sportlastele avatud! 30 aktiivsemat: Heino Külanurk (VMÕK) 55 20. augustil kogunes MTÜ Ebavere Ter- tööd Ebavere Tervisespordikeskuses veel (V-M) 510 osaluskorda, 51 boonuspunk- osaluskorda, 5 visepordikeskuse juurde võsakoristus- kauemaks. Kohalolnud rahvatantsijaid ti (bp). Viivi Kahr (Päästekool) 423 osa- boonuspunk- talgutele umbes 45 tublit ja töökat käte- võib küll arvestada inimhulga järgi, kuid luskorda, 42 bp. Aino Saaremäel (KPK) ti. paari. Ühiselt asuti korrastama 8. augusti meie tublid ja rõõmsameelsed tantsijad 291 osaluskorda, 29 bp. Annela Laidre Tuletan meelde, et teine kontroll- tormi tagajärjel peaaegu läbimatuks otsustasid ennast hoopis ära kaaluda (BLC) 285 osaluskorda, 28 bp. Mall Le- punkt on avatud 5 kilomeetri raja tagu- muutunud Ebavere tervisespordirada- ning kokku oli metsas töötamas 1 tonni piksoo (V-M ) 249 osaluskorda, 24 bp. mises osas. sid. Korraga oli metsas viis brigaadi, iga- ja 212 kg koguses häid inimesi. Selline Carmen Vinkel (V-M) 198 osaluskorda, Veel pakub sügisilm võimalust ühe teenistuses paar saemeest ja ATV rõõmus üle ühe tonnine kogus tublisid 19 bp. Mare Soovik (Maiximar) 196 osa- metsa- ja liikumisradadel kaasa teha. koos haagisega langenud puude ning töökäsi tassis metsast välja umbes-täp- luskorda, 19 bp. Ivar Lass (V-M) 173 osa- kasutage võimalust! Põlistame Eesti okste välja vedamiseks. selt tuhat kakssada kaksteist kilogram- luskorda, 17 bp. Urmas Kopti (V-M) 156 Rahvaspordiliikumisel Harjuta rahvusliku suurmehe Ma ei uskunud, et see saab ole- mi oksi ja puurisu. osaluskorda, 15 bp. Margit Hiiemäe terviseks! on tänavu käimas 10. hooaeg. ma ühe päeva töö, kuid tegusad inime- Mõlemat igati korda läinud tal- Georg Lurichi mälestuse! (BLC) 136 osaluskorda, 13 bp. Brian Vin- Seda tänuväärset liikumist on Väike- sed tõestasid vastupidist. Endalegi ülla- gupäeva lõpetas Tervisespordikeskuse Georg Lurichi mälestussamba toetus- kel (V-M) 133 osaluskorda, 13 bp. Raiko Maarja valla rahvaspordiklubi eestvõt- tuseks olid kella kolmeks kõik ametlikud saun. summade kogumiseks avatud Väike- Kilgi (V-M) 132 osaluskorda, 13 bp. Urve tel tehtud juba alates 2000. aastast. harjutusrajad puhastatud ja muutunud MTÜ Ebavere Tervisespordi kes- Maarja Vallavalitsuse arveldusarve num- Kalda (V-M) 128 osaluskorda, 12 bp. Ain Liikumise eesmärk on luua võimalikult taas tervisespordiharrastajatele läbita- kus tänab kõiki tublisid osalejaid, kes ber SEB Pangas on 10502017649007. Kõiv (FIE) 127 osaluskorda, 12 bp. Aino paljudele erinevate vajadustega elanike- vaks. pidasid oluliseks isiklikult panustada Aren (V-M) 103 osaluskorda, 10 bp. Õie gruppidele võimalusi mitmesuguste lii- Rõõm oli näha, et üleskutsele piirkondliku spordikeskuse jooksu- ja Aidakem suurendada Altermann (BLC) 99 osaluskorda, 9 bp. kumisharrastustega tegelemiseks. Iga- Ebaverre talgutele tulla reageeris nii pal- suusaradade puhastamisele. Tänu teile Ave Jander (V-M) 88 osaluskorda, 8 bp. üks, vanusest hoolimata, kes liigub kas Georg Lurichi fondi ju inimesi ning abikäe ulatasid mitmed sai suur töö tehtud! Marko Põdra (V-M) 87 osaluskorda, 8 bp. jalgsi, rattaga või talvel suuskadega Väi- kohalikud inimesed, kellest paljud olid Suur tänu ka Lääne-Viru maava- põhikapitali! Aare Prants (Lasila Betoon) 87 osaluskor- ke-Maarjast umbes kolme kilomeetri ka ise saanud 8. augusti tormiga mate- nem Einar Vallbaumile, kes toetas üritust Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Lurichi da, 8 bp. Romet Prants (Lasila PK) 87 kaugusele Ebavere mäele, kus on välja riaalset kahju. Oma käe panid tööle kül- 100 liitri kütusega saemeeste ja ATV-de fond toetab Lurichi tõekspidamiste väärtus- osaluskorda, 8 bp. Rita Soidla (V-M) 85 arenemas kohalik spordikeskus, paneb ge ka Europarlamendi saadik Kristiina tarbeks, Kalev Eesmäele, kes varustas tamist ja tema mälestuse jäädvustamist. osaluskorda, 8 bp. Maili Tannbaum (V- seal kirja oma nime ja kas jätkab siis spor- Ojuland, kes lisaks metsas rassimisele ka saemehi vajalike õlidega, Jaanus Kaare- Igaüks meist võib kaasa aidata M RSK) 84 osaluskorda, 8 bp. Riina Ja- timist Ebavere radadel või pöördub koju talgulistele lõunasuppi jagas. Metsarada- le, Jüri Vilimaale, Ahti Kullamaale, Lurichi fondi tugevdamisele ja selle põ- last (VMG) 83 osaluskorda, 8 bp. Taimar tagasi. dele jätkus inimesi, kes lihtsalt ise pida- Kunnar Kunglale ja kõigile teistele ko- hikapitali suurendamisele! Kopti (Dicro) 71 osaluskorda, 7 bp. Tublimate Harjuta terviseks! sar- sid oluliseks, et Ebavere rajad puhtaks halkäinutele töökatele inimestele, sest Annetusi Lurichi fondi saab teha Aimar Türbsal (Uusmaa) 70 osaluskor- jas osalenute vahel loositake välja auhin- saaksid. Soovin, et ka tulevikus jätkuks ainult tänu Teie panustamisele said tal- Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond ar- da, 7 bp. Raili Kööp (V-M) 67 osaluskor- nad. See toimub koos valla paremate meil tahtmist koostööd teha ja iidsel Eba- gud teoks! veldusarvele nr 221001101347 Swed- da, 6 bp. Sirle-Inga Kuldväli (V-M) 62 sportlaste austamisega valla aastapäeva vere mäe jalamil paiknevat tervisespor- Rõõmsa kohtumiseni Ebavere bankis. Selgituseks: annetus Georg Lurichi osaluskorda, 6 bp. Toomas Vinkel (V- paiku. dikeskust edasi arendada. Tervisespordi radadel! fondi. M) 61 osaluskorda, 6 bp. Maiu Talu (V- Ants Rikberg 29. augustil tulid Ebaverre appi NB! Selgitusse lisage oma isiku- meie valla tublid rahvatantsijad, sest Avo Part kood ja postiaadress. Tuludeklaratsiooni esi- kuigi olulisemad jooksurajad said puhas- MTÜ Ebavere Tervisespordikeskuse tamisel saate annetustelt tulumaksu tagasi Algab kehatreening õpilastele tatud juba võsakoristustalgutel, jätkub juhataja taotleda. SA Eesti Rahvuskultuuri Fond telefon: arendab kordinatsiooni-, rütmitun- 601 3428, e-postiaadress: [email protected] Kehatreening alates 6. oktoobrist Oodatud 1.-5. klassi õpilased. Toi- net, parandab füüsilist vormi , suu- Väike-Maarja võitis mub Väike-Maarja rahvamajas rendab lihasvastupidavust ja pain- kolmapäeviti ja neljapäeviti kell duvust. Tunni lõpus mängime lii- Lustakaid lugusid 14.00-15.00. kumismänge. maakonna valdade Tund algab soojendusega ja Lapsevanem, palun anna Lurichist kergemate sammukombinatsiooni- lapsele kaasa 10 krooni. dega, sellele järgnevad lihastree- Tule kindlasti! tänavused suvemängud Treener Ivi Lõomets, Koostanud Kalle Voolaid (Tallinn, 2002) ning, kus koormatakse kõiki suu- remaid lihasgruppe. Treening tel 528 6641, [email protected] Abivalmis jõumees, tema sugulased ja tuttavad Tulekul PREP-paarisuhte koolitus Lurichi populaarsus oli omal ajal nii suur, et sellest sai osa kõik tema sugulased, Eelmises vallalehes kirjutasime võima- muuta. Grupi suurus on kaheksa paa- kellega jõumees vähegi läbi käis. lusest osaleda tasuta 16-tunnisel ri. Registreerumine koolitusele tel 329 Ellamaa kandis elanud Lurichi PREP-paarisuhte koolitusel Väike- 5762. onu, keda maadlusmeister sageli külas- Maarja lasteaia majas. Koolitus on edasi Paare koolitavad PREP-paari- tas. Jõumehe populaarsuse ja tihedate lükkunud novembrisse ja see toimub suhtekoolituse koolitajad, sh 7 mees- külaskäikude mõjul hakkasid inimesed 26.-28. novembrini. Koolitusele võivad koolitajat, kes on kõik oma valdkonnas aja möödudes üha agaramalt tema onu tulla nii noored kui ka juba staazikad eelnevalt tunnustust leidnud spetsialis- kodumaja - tegelikult üsna väikest sau- paarid, kes soovivad oma paarisuhet tid. nahütikest - Luuri lossiks kutsuma. Lood veelgi paremaks ja nauditavamaks Tule ja muuda oma paarisuhe Lurichi külaskäikudest Luuri lossi ja tema paremaks! suhetest kohaliku rahvaga omandasid lõpuks koguni nii suure kaalu, et Luuri lossi hakati lausa kohalikuks vaatamis- 30. september - doonoripäev Mälumängus kaitsesid Väike-Maarja valla au Hillar Kasu, Ivar Lass, Mare Soo- väärsuseks pidama. vik ja Maili Tannbaum. Hilje Pakkaneni foto Muidugi on igal inimesel taolis- Kangelastegudeks ei ole vaja erilisi või- reloovutus võtab 5 kuni 10 minutit ning tesse vaatamisväärsustesse oma suhe meid, suurt julgust ega aastatepikkust ko- ülejäänud aeg kulub ankeedi täitmisele, ja eelhäälestatus, mis mõnikord tõest gemust. meditsiinilisele läbivaatusele ning väike- Maakonnad kogunesid augusti alguses Leemets, Heete Ausmeel ja Lyana Sara- üsna kaugele võib jääda. Ellamaal mee- Piisab ka vähesest, et päästa kel- sele puhkusele pärast vereandmist. Ve- oma suvemänge pidama Rakvere külje pik. Korvpallis oli meil väljas kaks võist- nutati veel kaua pealinna huvimatkajate legi elu. Doonorid teevad seda iga päev. reandmine on valutu ja ohutu protseduur, alla Vinni valda, kus vahetult enne män- konda. Võitjaks tuli Simuna Ivax võist- pikki nägusid, kes kord spetsiaalselt Tal- Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekes- mille käigus võetakse doonorilt 450 ml ge avati ka uus kergejõustiku staadion. kond, kus mängisid Unt Mattias, Marko linnast Ellamaale Lurichi lossi vaatama kus korraldab Väike-Maarjas järgmi- verd. See moodustab kõigest 7-13% Võisteldi orineteerumises, mälumängus, Piho, Cristo Kens, Hans Kruusamägi, sõitsid ja siis suure pettumuse osaks se doonoripäeva neljapäeval, 30. sep- kogu täiskasvanu inimese verest. jalgrattakrossis,juhtide mitmevõistluses, teiseks tuli ReinPauli võistkond. Selles said, kui uhke lossi asemel vaid väikese tembril kell 11.00-15.00 Väike-Maarja Loovutades verd saame olla kergejõustikus, tänavakorvpallis, naiste võistkonnas mängisid Jaanus Valk, Ants saunahüti eest leidsid. Rahvamajas (Pikk 2, Väike-Maarja). kindlad, et Eesti haiglate verevarud on ja meeste võrkpallis ning laskmises. Rouhiainen, Andri Part ja Mihkel Mager. Verekeskuses teatakse, et Väi- piisavad. Verepuudus on meie kõigi ühi- Kuna jalgrattakross lükati suure Naiste võrkpallis tulime kolmandaks. *** ke-Maarjasse tulles ootavad neid ees pal- ne mure, sest abivajaja rolli võivad õn- tormi tõttu edasi, jäi lõplik kokkuvõte Võistkonnas mängisid Juta Vilgelm, Leie jud sõbrad - nii need, kes doonorluse läbi netu juhuse tõttu sattuda ka meie sõb- mängude päeval välja kuulutamata. Aga Nõmmiste, Maili Tannbaum, Merike Lurich oli rahva hulgas populaarne mit- juba aastaid heategusid korda saatnud, rad, lähedased ja tuttavad ning doonori- juba siis rippus õhus aimdus, et Väike- Kanna ja Lea Fimberg. Jalgrattakrossis mel põhjusel. Üheks olulisimaks neist oli kui need, kes sellega algust teha soovi- vere olemasolust võib ühel päeval sõltu- Maarja vald võib tulla nende mängude tulime kokkuvõttes kolmandaks. Võist- tema alatine abivalmidus lihtsate inimeste vad. Nii juhtus ka viimasel doonoripäe- da ka meie enda elu. võitjaks. Ja lõpuks nii ka juhtus. Tasavä- konna võistlesid Urbas Alvar, Puusta suhtes. Varem räägiti mitmel pool suure val märtsis - doonoripäeva külastas 106 Verekeskus soovitab tutvuda li- giseks kujunenud Lääne-Virumaa Kert, Saar Tõnis ja Stalberg Tair. Mälu- kaasaelamisega lugu sellest, kuidas abivalmis inimest ja haiglate abiks kogu- sainfoga www.verekeskus.ee omavalitsuste suvemängud võitis üld- mängus tulime samuti kokkuvõttes kol- Lurich kord koos oma isaga maanteed ti ligi 40 liitrit verd. 21 inimest astusid oma Tule doonoriks, kui oled: terve, kokkuvõttes Väike-Maarja vald, kes mandaks. Siin esindasid meie valda Hil- mööda läks ja äkki tee ääres kraaviläi- esimese sammu doonorina. ei põe hetkel mõnda viirushaigust ega tar- edestas kahe punktiga teiseks jäänud lar Kasu, Ivar Lass, Maili Tannbaum ja nud kraamikoormaga hobuvankrit mär- Täname südamest kõiki heate- vita ravimeid, puhanud ja söönud, keha- Haljala ja nelja punktiga Kadrina valla Mare Soovik. Kergejõustik oli ala, mil- kas. Vanker oli nii õnnetult kummuli kuk- gijaid ja kutsume järgmisele doonoripäe- kaaluga üle 50 kg, 18-60-aastane. võistkonda. lest pidime kindlasti osa võtma, kuna see kunud, et koorma peremees ei jaksanud vale septembris! Viimasest vereandmisest peab Meie vald võttis osa mälumängust, ker- oli punktiarvestuses suurema seda enam ise tee peale upitada. Lurichi Eesti haiglate patsiendid vajavad olema möödunud meestel 60 päeva ja gejõustikust, laskmisest, juhtide võistlu- koefitsendiga. Kokkuvõttes jäime siin isa õhutas siis kohe poega tagant, et: doonoriverd iga päev, sest verd ei ole või- naistel 90 päeva. Kui Sul on olnud nõel- sest, tänavakorvpallist ja jalgrattakros- neljandaks. Võistkonnas võistlesid Leie “Mine aita selle mehe koorem tee pea- malik tööstuslikult toota ja vere ainsaks ravi, tätoveerimisi või naha augustamisi, sist. Nõmmiste, Taisi Tiimus, Maili le.” Noor Jüri läkski - takseeris õnnetus- allikaks on teine inimene. Verd loovuta- saad verd loovutada 6 kuu möödudes. Maksimumpunktid saime juhti- Tannbaum, Ellen-Anett Põldmaa, Juta paika eest ja tagant ning käskis viimaks des on Sul võimalus aidata paljusid elu- Vereloovutusele tulles võta palun de võistluses, kus meie valda esindas val- Vilgelm, Merike Kanna, Lea Vimberg, hobuse koorma eest lahti rakendada. ohtlikus seisundis inimesi. Doonorivere kaasa pildi ja isikukoodiga isikut tõendav lavanem Urmas Tamm ja Indrek Kesk- Sirje Tiimus, Tiia Luht, Henri Manninen, Võttis ja tõstis siis kraamikoorma hooga toel on võimalik teha ka paljusid operat- dokument. küla. Tore on muidugi ka see, et meie val- Jaanus Mätas, Indrek Keskküla, Aimar üles ning tõmbas tee peale. Kloppis käed sioone, mida muidu ei saaks suure ve- Tule doonoriks ja tee elu suurim lavanem võitis juhtide vahelises konku- Türbsal ja Ants Rikberg. puhtaks ja ütles: “See andis siin inime- rekaotuse riski tõttu sooritada. kingitus! rentsis esimese koha. Aitäh kõigile, kes valla eest väl- selegi tõmmata, mis see vaene loom pidi Doonoripäeva külastamiseks tu- Põhja-Eesti Regionaalhaigla Esikoha saime ka laskmises, kus jas olid! veel tegema.” leks varuda umbes 45 minutit, millest ve- verekeskus meie valda esindas Jaanus Raidlo, Alen Ants Rikberg 12 REKLAAM / TEATED / ÕNNITLUSED September 2010 Koguduste teated Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi! Väike-Maarja koguduses Jumalateenistused pühapäeviti kell 12.00. Juubilarid septembrikuus 81 Leida Kuusma 1929 77 Aadu Korjas 1933 Kogudust teenib hooldajaõpetajana Enn 91 Ella Kruusamägi 1919 81 Elfride Leiten 1929 76 Vello Randmäe 1934 Salveste. Tel 5345 3967, e-post: 89 Selma Kalapüüdja 1921 81 Laine Konts 1929 75 Zoja Väimla 1935 [email protected] 89 Nadezda Moissev 1921 81 Johannes Salumäe 1929 75 Emmi Alber 1935 EELK Väike-Maarja koguduse aadress: 89 Leida Raimla 1921 81 Viktor Münter 1929 73 Mihkel Rehberg 1937 Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. 88 Ruti Laur 1922 81 Erich Hunt 1929 73 Vilho Tammi 1937 73 Meinart Lukman 1937 Avispea koguduses 87 Erna Lindret 1923 80 Salme Beilmann 1930 87 Helene Roos 1923 80 Virve Selgeveer 1930 73 Veljo Rand 1937 Jumalateenistused pühapäeviti kell 10.30. 86 Alma Õispuu 1924 80 Laine Õmmik 1930 73 Jaanus Ird 1937 Koguduse vaimulik on Eerek Preisfreund. 86 Lidia Jurtom 1924 79 Ina Naudi 1931 73 Eljo Vahtna 1937 Tel 323 5450. 85 Armahta Raja 1925 79 Linda Kaunis 1931 71 Vallut Roosna 1939 Koguduse veebileht: http:// 84 Valve-Elise Laanemägi 1926 79 Linda Kirsipuu 1931 71 Eevi Saage 1939 avispea.edicypages.com/et 83 Ida Tsvetkova 1927 79 Lembit Kondimäe 1931 71 Aino Põldma 1939 Kiltsi osadusgruppi veab eest Riina Tali, kokku- 82 Veera Kaldjärv 1928 79 Harri Hindrekus 1931 71 Ellen Lossi 1939 saamine toimub igal teisipäeval 82 Gerta Vesk 1928 79 Kaldi Ahlberg 1932 71 Aino Kivisaar 1939 kell 18.00 Kiltsi raamatukogus. 82 Salme Saluri 1928 78 Aino Leppik 1932 71 Helju Männik 1939 Simuna koguduses 82 Eduard Villo 1928 78 Heljo Matvejeva 1932 71 Maimu Ambos 1939 77 Ellenoore Vall 1933 70 Malle Jermolajev 1940 Jumalateenistused pühapäeviti 70 Viktor Nikolajev 1940 kell 14.00. Koguduse hooldajaõpetaja on Enn Salveste. Soovime palju õnne ja tugevat tervist! EELK Simuna koguduse aadress: Allika 3, Väike-Maarja Vallavalitsus 46401 Simuna NB! Palume inimestel, kes ei soovi, et tema sünnipäev ja vanus avaldatakse, anda sellest teada vallalehe toime- Tel 5345 3967 või tel/fax 332 8021, tajale telefonidel 329 5757 või 522 2294. e-post: [email protected] Õpetaja kõnetunnid on laupäeviti kell 12-15, pühapäeval tund enne jumalateenistust. Kiriklike talituste ja hingehoidlikel vajadustel on kokkuleppel õpetajaga võimalik kohtuda teistel aegadel. Õnnitleme uusi ilmakodanikke! Toatäis päikesekiiri, Tähtsad numbrid Peotantsukursus alustab Väike-Maarjas uut sületäis sooje sõnu, Perearst Tiina Vilimaa peotäis kauneid lilli! Väike-Maarjas, Ravi 1, hooaega Robin Kozlovski - 9. augustil tel 325 5313, 505 4840 Peotantsukursus alustab Väike- 17.00-18.30 lapsed (edasijõudnud). Mariliis Rotka - 13. augustil Perearst Tiia Liivalaid: Maarjas uut hooaega 5. oktoobril. Markus Lainemaa - 27. augustil Väike-Maarjas, Ravi 1, Mudilaste tantsuharjutused Tantsuõpetaja on Jaak Kirsi- Karl-Gustav Villand - 27. augustil tel 326 1247, 5340 1839 toimuvad lasteaias, täiskasvanud ja puu Tartu tantsuklubist Tango, tel Inriko Ingeroinen - 30. augustil Simunas Allee 9-19, Meleena Danilova - 31. agustil tel 323 7131, 5340 1839 edasijõudnud lapsed harjutavad rah- 5623 7782, e-postiaadress Perearst Mall Lepiksoo vamajas järgmistel aegadel: [email protected]. Rõõmsat meelt ja palju armastust! Väike-Maarjas, Ravi 1, teisipäeviti: 15.30-17.00 mudilased, tel 326 1166, 528 5225 17.00-18.30 lapsed (edasijõudnud), Infot saab ka rahvamaja tele- 18.45-20.45 täiskasvanud; fonil 326 1837. HAMBARAVI neljapäeviti: 15.30-17.00 mudilased, Head uue tantsuhooaja algust! Mälestame lahkunuid vallakodanikke A&K Caritas Aeg hetkeks peatub igaviku sillal Ravi 1a Väike-Maarja, tel 325 5633 Dr Kersti Alt, dr Krista Haugas, Elfriede Palmisto 04.03-1921 - 23.08.2010 dr Pia Lepiksoo Ostan remontivajava ekskavaatori Toivo Sepp 31.05.1951-25.08.2010 ja roomiktraktori (buldooseriga). Hambaravi Riina Laanemägi OÜ Pakkuda võib ka teisi venepäritolu Väike-Maarja, Ravi 1, tel tel 326 1104 Dr Riina Laanemägi, dr Külli Sepping masinaid, seadmeid ja haakeriistu. Tel 5078478, e-mail: Simuna hambaravi- ja proteesikabinet [email protected] Aadress: Allee 9-4, Simuna, tel 511 8379, dr Kiira Paju

Naistearst dr Liivi Mitt Ravi 1 Väike-Maarja, Campi - India tel 322 0600, 516 8657 pea- ja näomassaaz. K.P. Hambaravi Mis see on? Uudis! Hambaproteese on võimalik valmistada pehmest, mitte hõõruvast ICM (India Champi Massage) on raviseanss, mis koos- materjalist. Mugav patsiendile! neb erinevatest tehnikatest põhinedes peamiselt india Pensionäridele ja töövõimetuspen- peamassaazile. Campi on ajurveda (tõlkes pikk elu) tar- sionäridele kusest välja kasvanud massaazi liik, mida peetakse Haigekassa hüvitis 4000 krooni ja üheks paremaks lõdvestavaks massaaziks. Peapiirkon- hambaravi hüvitus 300 krooni na massaaz aitab kaasa emotsionaalsel stabiilsuse saa- * lapsed tasuta - kuni 19a vutamisele, vabastab kuhjunud pinged ja lõdvestab kogu * hinnad soodsad keha. * kaardimakse võimalus ICM massaazi tehakse õliga ja istuvas asendis. Vastuvõtuajad Simunas, Allee 9-14: Kasutatakse kookosõli koos spetsiaalsete looduslike ür- teisipäeviti (iga kuu II ja IV nädalal) disegudega. Massaaz hõlmab õlavöötme, kaela, pea, kell 10-13 (hambaravi ja protees) näo ja lauba. Soovitav teha massaazi 5-10 korda. Info ja registreerimine tel 5118379 Peale peamassaazi tuleb pea katta kas rätiku või mütsiga ja hoida õli peas umbes kaks tundi, siis võib pea ära pesta. ICM protseduuri tulemuseks on meeldiv emotsioon, täielik lõdvestus, stressi maandus. Seoses Eakate võimlemine pea verevarustuse paranemisega kiireneb juuste kasv, Väike-Maarja Spordihoones väheneb juuste väljalangemine, saab leevendust pea- alates 4. oktoobrist valule, sh migreenile, abi väsinud silmadele, vähene- vad või kaovad kõrvakohinad. E kell 12.00-12.45 ja Vastunäidustused: epilepsia, vähk, kõik põleti- N kell 12.00-12.45. kud, tugevad vererõhuprobleemid, ateroskleroos, aju- vereringehäired, rasked psüühilised tasakaalutused, na- Tund algab dünaamiliste pehmete lii- hahaigused. gutustega, mida saadab sügav rütmi- Osteoropoosi ja psoriaasi korral on soovitav nõu line hingamine. Sellele järgneb ker- pidada arstiga, kes otsustab, kas kliendile on mõistlik gema koormusega liikumine ning li- peamassaazi teha. Vanemaealistel inimestel oleks alati hastreening, kus koormatakse kõiki enne massaazi võtmist soovitav konsulteerida oma pe- suuremaid lihasgruppe. Tund lõpeb rearstiga. 15 minutit kestva venitusharjutuste- Teostatavad massaaziliigid: klassikaline ga. massaaz, Hiina jalatalla massaaz, punktmassaaz, India Treeningu tasu: 20 krooni. peamassaaz Campi, lümfimassaaz. Oodatud on kõik huvilised! Kaja massaazituba ootab endisi ja uusi kliente Tule ja ühine meiega! uuel aadressil Väike-Maarjas Rahu tn 3. Info Ivi Lõomets, Registreerimine telefonil 5666 7459 5286641 [email protected] Meeldivate kohtumisteni! Kaja Kruup