AASTARAAMAT YEARBOOK2008 1 SISUKORD SUMMARY

2 Panustame elukeskkonda ehk rohkem puhast vett ja vähem prügi! Investing into the living environment, or more clean water and less garbage! 4 Kiire kasv, hulk uusi partnereid ja uus kodu Rapid growth, a number of new partners and a new home 6 Puhtama keskkonna nimel For a cleaner environment 8 Üle kõige väärtustame asjatundlikkust, avatust ja koostööd Above all, we value expertise, openness and cooperation 10 KIK aastal 2008 EIC in 2008 12 Keskkonnaprogramm suunas enim toetust Ida-Virumaale Environmental programme supported Ida-Viru county the most 14 Aasta täis algusi ja lõppe A year full of beginnings and endings 16 Lõppevad ja algavad projektid – töö ei lõpe kunagi Projects beginning and ending – work never stops 18 Keskkonnakorralduse ja energeetika programm Environmental management and energy programme 22 Keskkonnateadlikkuse programm Environmental awareness programme 26 Veemajanduse programm Water management programme 30 Jäätmekäitluse programm Waste management programme 34 Looduskaitse programm Nature conservation programme 38 Metsanduse programm Forestry programme 42 Kalanduse programm Fishery programme 46 Maakondlik programm Regional programme 50 Laenude abil keskkonda kaitsmas ja loodust hoidmas Using loans to protect the environment and conserve the nature 52 Finantsaruanded Financial reports 56 Auditeerija kinnitus Independent auditors report 2 PANUSTAME ELUKESKKONDA EHK ROHKEM PUHAST VETT JA VÄHEM PRÜGI! INVESTING INTO THE LIVING ENVIRONMENT, OR MORE CLEAN WATER AND LESS GARBAGE!

Keskkonnaministeerium ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) pingutavad selle nimel, et meie joogivesi oleks puhas ja reovesi ei saastaks keskkonda, et prü- gilad vastaksid nõuetele ja rohkem jäätmeid jõuaks taaskasutusse. Need on suured eesmärgid, mis on seatud meie kõigi elukeskkonna parandamiseks ja mille saavu- tamist toetab ka Euroopa Liit. Selle eest, et nii euroraha kui ka Eesti riigi keskkonna- tasudest laekuva raha kasutamine meie keskkonna heaks oleks või- malikult tõhus, seisab just KIK.

The Ministry of the Environment and the foundation Environmental Investments Centre (EIC) work hard to ensure that our drinking water is clean and wastewater Jaanus Tamkivi, does not pollute the environment, landfi lls conform to requirements and more waste is recycled. These are great objectives, which have been established with the aim keskkonnaminister, to improve the living environment of all of us and are supported by the European Union. Keskkonnainvesteeringute It is EIC’s task to make sure that both the European funds and the money Estonian state Keskuse nõukogu esimees Minister of the Environment, receives from environmental charges are used for our environment as effi ciently as possible. Head of EIC Council 3

IKi nõukogu esimehena võin tunnus- aasta esimestel kuudel sai rahastamisotsuse 36 tada ja öelda, et 2008. aasta näitas uut veemajandusprojekti kogumaksumusega reovesi ei saasta nendes piirkondades Eesti selgesti KIKi töö tulemuslikkust ning kaunist loodust. võimekust.K Toimus kolm keskkonnaprog- 6,5 miljardit krooni. See on suur panus meie rammi rahastamise taotlusvooru ning sinna kõigi elukeskkonna parendamisse. Aga mitte ainult, seeläbi võidab ka Eesti majandus, sest 2008. aasta jääb meelde ka kui erakordselt laekus üle 2600 taotluse, nõukogu otsustas tulemuslik majandusaasta, mis KIKi jaoks rahastada neist 1382. Nende projektidega suurprojektid annavad järgnevateks aastateks inimestele tööd. väljendus keskkonnatasude rekordlaekumises toetasime 900 miljoni krooniga keskkonna- – bilansimaht küündis 1,8 miljardi kroo- kaitset ja keskkonnakahjude kõrvaldamist, nini. 2009. aasta enam selliseid summasid ei korrastatud vee- ja jäätmemajandust, aitasime 2008. aasta oli ka viljade noppimise aasta, kus paljud juba alustatud projektid jõudsid edukalt tõota, sest keskkonnatasude laekumine KIKi arendada metsandust ja kalandust ning suure- tulubaasi väheneb. Seevastu hoogustub uue nes meie kõigi keskkonnaalane teadlikkus. lõpule. Lõpetati näiteks KIKi veeprogrammist kaasrahastatud Keila linna veemajanduspro- programmiperioodi euroraha kasutamine. Suurt rõõmu valmistab seegi, et euroabi on jekt. Hea meel on tõdeda, et Keila sai tänu sellele projektile üheks esimeseks linnaks Kokku on aastateks 2007–2013 keskkon- uue hoo sisse saanud ning 2008. aastal toimu- nahoiule planeeritud 12 miljardist kroonist sid ka perioodi 2007–2013 esimesed taotlus- Eestis, kus pea kõikidele elanikele on tagatud liitumisvõimalus ühisveevärgi ja kanalisat- eurotoetusest juba pool broneeritud. Selle voorud. Taotlusvoorudesse esitatud projektid väljamaksmise põhiraskus kandub aastatesse olid väga head ning tänu sellele oli võimalik siooniga. Uue vee- ja kanalisatsioonivõrgu sai endale ka Pärnu ja selle lähiümbrus ning lõp- 2010–2011. Kuna veel pole lõppenud ka kõik kiirendada EL toetuste kasutuselevõttu. eelmise perioodi (2004–2006) suurprojektid, Eurotoetuste kasutamise kiirendamiseks pes Narva teise tuhavälja sulgemise projekt. Jätkusid tööd veel kuue Ühtekuuluvusfondist seisab KIKil ees vägagi töömahukas aeg. Tegu allkirjastasin 2008. aasta lõpus määruse, mis on miljardite kroonidega, mille kasutamist suurendas veemajanduse arendamiseks mõel- kaasrahastatud veemajanduspro- jektiga, mille lõppedes saavad tuleb kroonihaaval jälgida. Eesmärk on ju sihi- dud esimese taotlusvooru toetussummat 2,5 pärasus ja efektiivsus. Vastutus nii Eesti kui ka miljardilt 4,9 miljardile. Vana aasta lõpu ja uue tuhanded majapidamised kvaliteetse joogivee ning kogu Euroopa Liidu maksumaksjate ees on tohutu. Jõudu tööle meile kõigile! s the Chairman of Council of EIC, I can say in recognition that 2008 clearly showed the perfor- received fi nancing in the total mance effi ciency and capability of EIC.  ree amount of 6.5 billion kroons.  is is environmentalA programme fi nancing application rounds a great contribution into bettering our were held, with the total of 2,600 applications received living environment. But it is not just that – the Estonian and 1,382 positive fi nancing decisions made. With these economy will also benefi t, as large-scale projects will projects, we contributed 900 million kroons to support provide people jobs for the coming years. We will also remember 2008 as a year of excep- tional fi nancial effi ciency, which EIC felt through a record environmental protection activities and the elimination amount of environmental charges received – the balance of environmental damages, the improvement of water 2008 was also a year for harvesting fruits as many pre- sheet total amounted to 1.8 billion kroons. 2009 shows no and waste management, the development of forestry viously launched projects were successfully completed. promise of such amounts, because the receipt of environ- and fi shery areas and the increase of the environmental For instance, the Keila Town water management project mental fees to the revenue base of EIC will be reduced. On awareness of all of us. co-fi nanced from EIC water programme was completed. We are glad to note that thanks to that project Keila the other hand, the use of the European funds of the new programme period is gathering momentum. We are also very glad that the European aid has regained has become one of the fi rst towns in Estonia, where momentum again and the fi rst application rounds of the nearly all residents are provided with the possibility to Of the total of the 12 billion kroons of European funding 2007–2013 programme period were held in 2008.  e pro- connect to the public water supply and sewerage system. planned for environmental protection for 2007–2013, a jects submitted to the application rounds were very good, A new water supply and sewerage network was also half has already been booked.  e bulk of the payments thus allowing us to speed up the process of putting the EU established in Pärnu and the surrounding area and the will fall into 2010–2011. As some of the major projects funds to use. In order to speed up that process, I signed project to close Narva ash fi eld No 2 was completed. of the previous period (2004–2006) are also still ongoing, a Regulation at the end of 2008 to increase the fi nancing Work continued in six water management projects EIC is facing very busy times indeed. We are dealing with amount intended for the development of water mana- co-fi nanced from the Cohesion Fund, which upon billions of kroons, the use of which has to be monitored gement in the fi rst application round from 2.5 billion to completion will ensure that thousands of households kroon by kroon. We are striving towards purposefulness 4.9 billion. In the last months of last year and in the fi rst are supplied with high-quality drinking water and and effi ciency and the responsibility to the taxpayers of months of this year, 36 new water management projects wastewater no longer pollutes the beautiful Estonian nature in these regions. Estonia and the entire European Union is immense. Let us all get to work! 4 KIIRE KASV, HULK UUSI PARTNEREID JA UUS KODU RAPID GROWTH, A NUMBER OF NEW PARTNERS AND A NEW HOME

Mida ütelda kokkuvõtvalt 2008. aasta kohta? Nii mõneski mõttes oli tegemist täiesti tavalise aastaga, kuid lähemal vaatamisel leiab erilisi ja olulisi teetähiseid rohkesti.

What can we say to summarise 2008? In many aspects, the year was quite ordinary, but when we look closer, we can fi nd plenty of special and important milestones.

Kalev Aun, SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse juhataja Director of EIC 5

asta 2008 jääb meile meelde näiteks Kiire töö käis 2008. aastal ka Ühtekuulu- seetõttu, et SA Keskkonnainves- vallavalitsus Euroopa Liidu Ühtekuuluvus- vusfondi üksuses, kus toimus kaks taotlus- teeringute Keskuse (KIKi) bilan- fondi projekti „Rapla ja Kehtna valla vee- ja vooru ning tehti suuremahulisi rahastusot- simaht suurenes 16 protsendi võrra ning kanalisatsioonirajatised” eest. A suseid. Esimesed otsused sai tehtud nii keskkonnatasude seaduse alusel laekuvate prügilate sulgemise kui veemajanduse osas tulude maht koguni 28 protsenti. See aga KIKi töötajate jaoks oli aasta tähtsünd- ning sellega on uus abiperiood Ühtekuulu- tähendab, et 2008. aastal oli keskkonna- museks kolimine meie uude kontorisse. vusfondis hooga käima lükatud. programmil KIKi tegutsemisaja suurim Kuna KIK on oma ligi üheksa tegevusaasta eelarve – 865,5 miljonit krooni. Ka välisabi jooksul kordades kasvanud – juurde on tul- 2005. aastal alanud traditsiooni kohaselt (erinevad ELi vahendid) vahendamisel oli nud ülesandeid ja kohustusi ning seetõttu toimus 2008. aasta mais KIKi konverents. aasta hea, sest koos kaasfi nantseeringuga ka inimesi – oli viimane aeg meie ammu Sedapuhku toimus üritus Tartus ning vahendas KIK üle miljardi Eesti krooni, mis väikeseks jäänud, kuid loomulikult armsaks kandis nime „Terve elukeskkond – Lõuna- on 53 protsenti rohkem kui aasta varem. saanud kontorist lahkuda. Asume nüüd Eesti“, keskendudes ennekõike Tartumaaga samas majas keskkonnaministeeriumi ja seotud teemadele. Tõdeme heal meelel, et Möödunud aasta tõi meile juurde uusi vastloodud keskkonnaametiga, mis loode- huvi meie konverentsi vastu on jätkuvalt olulisi koostööpartnereid ning neist tuleks tavasti muudab meie omavahelise suhtluse suur ning selle ürituse näol on tegemist kindlasti ära mainida siseministeerium ja koostöö veelgi sujuvamaks. kohaga, kus keskkonnaga tegelevad inime- koos päästeameti ja piirivalvega. 2007– sed saavad kohtuda ja mõtteid vahetada. 2013 abiperioodi raames rahastatakse Kuhjaga jagub ka väiksemaid rõõme. Nagu varemgi, andsime ka sel korral välja Euroopa Regionaalarengufondist muu- Näiteks sündis 2008. aastal KIKi töötajate Aasta Sipelga tiitli, et tunnustada üht oma hulgas ka keskkonnaseire ja -järelevalve peredesse viis uut maailmakodanikku! paljudest headest koostöö- edendamist ning valmisoleku suurendamist Loodetavasti jääb 2008. aasta koos oma partneritest. Seekord said hädaolukordadeks, kusjuures see toetus tiitli ja sellega kaasneva õnnestumiste ja suu- on läbi investeeringukavade suunatud just sipelgat kujutava skulp- remate-väiksemate siseministeeriumi allasutustele. tuuri Rapla ja Kehtna rõõmudega meelde ka kõigile teile!

or instance, we will remember the year 2008 because the balance sheet volume of the Envi- subordinate offi ces of the Ministry ronmental Investment Centre (EIC) grew by 16 of Internal Aff airs. Cohesion Fund for their project “Water percentF and the volume of revenue received under the unit was also busy at work in 2008, and sewerage facilities Environmental Charges Act increased by 28 percent. with two application rounds held and in Rapla and Kehtna mu- large-scale fi nancing decisions made.  e nicipalities” funded from the European  is means that the environmental programme had Union Cohesion Fund. its largest budget ever since EIC started operating fi rst decisions were made in the area of both closing landfi lls and water management, thus properly – 865.5 million kroons.  e year was also good in For the employees of EIC, the highlight of the year respect of mediating foreign aid (various EU funds), launching the new programme period at the Cohesion Fund. was the move into our new offi ces. As EIC has grown as together with co-fi nancing EIC mediated over a multi-fold in its nine years of operation – we have billion kroons, which is 53 percent more than the year been assigned more tasks and duties and have before. As is the tradition since 2005, EIC held its confer- ence in May 2008.  is time, the event took place therefore employed more people – it was high time to in Tartu and was titled “Sound living environment leave our old offi ces, which we had naturally grown  e previous year brought us new important coopera- fond of, but had long grown out of. Now we work in tion partners, of whom we should defi nitely mention – South-Estonia”, focussing primarily on issues concerning Tartu County. We are glad to state that the same house with the Ministry of the Environment the Ministry of Internal Aff airs together with Rescue and the newly formed Environmental Board, which Board and Boarder Guard. In the framework of interest towards our conference continues to be great and the event provides a place for people engaged will hopefully make our mutual communication and the 2007–2013 programme period, the European cooperation even smoother. Regional Development Fund resources will be used in environmental activities to meet and exchange ideas. As in previous years, we awarded the Ant of to also fi nance the promotion of environmental We also have many smaller things to rejoice. For monitoring and supervision and the improvement of the Year title in recognition to one of our many good cooperation partners.  is time, the title and the instance, fi ve new citizens were born to the families preparedness for emergencies, whereas the funds are of EIC employees in 2008! We hope that 2008 with channelled through investment plans namely to the accompanying ant sculpture went to the local gov- ernments of Rapla and Kehtna rural municipalities its successes and greater and smaller joys will also be remembered by all of you! 6 PUHTAMA KESKKONNA NIMEL FOR A CLEANER ENVIRONMENT

Mis on KIK?

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus on fi nantsasutus, mis vahendab riigieelarvesse laekunud keskkonnatasude ja Euroopa Liidu struktuurifondide ning välisabiprogrammide va- hendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ja annab samaks otstarbeks ka laenu.

KIK asutati rahandusministeeriumi haldusalas keskkonnatasudest laekuva raha kasutamise seaduse alusel 11. mail 2000. aastal. Alates 01. jaanuarist 2006 tegutseb KIK keskkonnatasude seaduse alusel.

What is the EIC?

The foundation Environmental Investments Centre (EIC) is a fi nancial institution that channels the proceeds from environmental fees and fi nances from the EU structural funds and foreign support programmes into environ- mental projects and grants loans for this purpose.

EIC was founded within the area of administration of the Ministry of Finance on 11 May 2000, pursuant to the Use of Proceeds from Exploitation of the Environment Act. Since 1 January 2006, EIC operates pursuant to the Environmental Fees Act. 7

KIKi eesmärk on avalike vahendite eesmärgipärane ja sihtotstarbeline kasutamine keskkonna valdkonnas.

KIKi missioon on terve elukeskkonna hoidmine, puhtama looduse ning säästliku ressursikasutuse ja arengu väärtustamine.

KIKi visioon on olla juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja ning keskkonnaprojektide arendaja, kogemuste ja oskustega kliendi- keskne organisatsioon.

EIC’s objective is the purposeful and expedient use of public funds in the area of the environment.

EIC’s mission is to maintain healthy living environment, and to value clean nature and sustainable development and use of resources.

EIC’s vision is to be a leading implementer of environmental grants and investments and supporter of environmental projects; a client-centred organisation with the appropriate experience and skills. 8 ÜLE KÕIGE VÄÄRTUSTAME ASJATUNDLIKKUST, AVATUST JA KOOSTÖÖD ABOVE ALL, WE VALUE EXPERTISE, OPENNESS AND COOPERATION

KIKi kõrgeim juhtimisorgan on nõukogu, mis kavandab KIKi tegevust, korraldab KIKi juhtimist ja valvab juhatuse tegevuse üle. Nõukogusse kuulub üheksa liiget, alates 05.04.2007 juhib KIKi nõukogu Jaanus Tamkivi. Nõukogu koosseisu kuulusid 2008. aastal Rain Rosimannus, Erki Nool, Evelin Oras, Kalvi Kõva, Tõnu Traks, Margus Tsahkna, Kalle Killar, Andres Sarri (kuni 27.05.) ja Tiit Kuuli (alates 27.05.). Nõukogu liikmetest on moodustatud kolmeliikmeline auditikomitee, mille ülesanne on nõukogu nõusta- mine sihtasutuse tegevuse järelevalvega seotud küsimustes.

The highest governing body of EIC is the Council, which plans the activities of EIC, organises the manage- ment of EIC and supervises the activities of the Management Board. The Council comprises of nine members, with Jaanus Tamkivi as the Head of the Council since 5 April 2007. In 2008, the Council comprised of the following members: Rain Rosimannus, Erki Nool, Evelin Oras, Kalvi Kõva, Tõnu Traks, Margus Tsahkna, Kalle Killar, Andres Sarri (until 27 May) and Tiit Kuuli (from 27 May). A three-member audit committee has been formed of the Council members for the purpose of advising the Council in issues related to the supervision of the activities of EIC. 9

IKi igapäevast tegevust korral- ÜFi üksus, ERF/ESF üksus, fi nants- dab üheliikmeline juhatus, kelle üksus, haldusüksus ja projektiauditi juhtida oli 2008. aastal kuus üksus. Vahetult alluvad juhatajale üksust: keskkonnaprogrammi üksus, K üksuste juhid, jurist ja IT arendusjuht.

outine work work of EIC is organi- Project Audit Unit. Heads of units, lawyer sed by a one-member Management and IT development manager report directly Board, who directed the activities of sixR units in 2008: Environmental Programme to the Head of the Manage- Unit, Cohesion Fund Unit, ERDF/ESF Unit, ment Board. Financial Unit, Administrative Unit and 10 KIK AASTAL 2008 EIC IN 2008

konnaministeeriumiga sõlmitud leping kuuluvusfond (ÜF) ja muud Euroopa täpsustab KIKi ülesanded ÜFi, ERFi ja • KIKi bilansimaht kasvas eelmise majan- Liidu vahendid) koos kaasfi nantseerin- ESFi keskkonnameetmete rakendamisel. dusaastaga võrreldes 16 protsenti 1,543 guga 1,021 miljardit krooni, mis on 53 Siseministeeriumiga sõlmitud leping täp- miljardilt kroonilt 1,794 miljardi kroo- protsenti enam kui aasta varem. Seejuu- sustab KIKi ülesanded ERFist rahastatava nini. Keskkonnatasudest tulenevate res kasvas vahendatud välisabi maht 112 keskkonnahädaolukordadeks valmisoleku vahendite kasv oli 28 protsenti ehk 963,3 miljoni krooni ehk 22 protsendi võrra parandamise meetme rakendamisel. miljonilt kroonilt 1,233 miljardi kroonini. ja kaasfi nantseeringu maht 241 miljoni Suur kasv oli tingitud ennekõike elektri- krooni ehk 156 protsendi võrra. • Jaanuari viimasel päeval andis vaba- aktsiisimaksust, mis 2009. aastal keh- riigi valitsus KIKile kui rakendusüksu- testatud keskkonnatasude seaduse uue • ÜFi, ERFi ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) sele akrediteeringu, täitmaks perioodi versiooni kohaselt KIKi tulubaasi enam abi vahendamiseks allkirjastati jaanuaris 2007–2013 struktuuritoetuse seadusest ei kuulu. kaks halduslepingut – üks kesk- ja loetletud halduslepingutest tulene- konnaministeeriumi ja teine vaid ülesandeid. • Kokku vahendas KIK välisabi (Euroopa siseministeeriumiga. Kesk- Regionaalarengu Fond (ERF), Ühte- the CF, ERDF and ESF environmental is 53 percent more than in the measures. The contract concluded with • The balance sheet total of EIC grew by 16 previous year. The volume of the Ministry of Internal Affairs specifies percent from the previous year, from 1.543 bil- mediated foreign aid grew by 112 the duties of EIC in the implementation of lion kroons to 1.794 billion kroons. The amounts million kroons or 22 percent and the measure to improve the preparedness for received from environmental charges increased the volume of co-financing grew by environmental emergencies funded from the by 28 percent, or from 963.3 million kroons to 241 million kroons or 156 percent. ERDF. 1.233 billion kroons. The extensive increase primarily came from the electricity excise duty, • In January, EIC signed two administration cont- • On the last day of January, EIC received the which pursuant to the new version of the Envi- racts – one with the Ministry of the Environ- Government’s accreditation as an implemen- ronmental Charges Act enforced in 2009 will no ment and the other with the Ministry of Inter- tation agency in order to fulfil the tasks arising longer be included in the revenue base of EIC. nal Affairs – for the purpose of mediating CF, from the Structural Assistance Act and the ERDF and ESF funds. The contract concluded abovementioned administration contracts in the • Together with co-financing, EIC intermediated with the Ministry of the Environment specifies 2007–2013 programme period. foreign aid (ERDF, CF and other EU funds) in the duties of EIC in the implementation of the total amount of 1.021 billion kroons, which 11

• Veebruaris moodustati KIKi nõukogu partnerite vahel. otsusega ERF/ESF üksus, mis varem tegut- peaministri ja mitmete ministeeriumite ses keskkonnaprogrammi allüksusena. • Augustis kolis KIK oma senisest kontorist esindajatega. KIKi külastasid delegatsioo- nid Ukrainast, Gruusiast ja Tšehhist. • 14. mail toimus Tartus KIKi korraldatud Narva mnt 7A asuvasse kontorisse. Uue kontoripinna vajadus oli tingitud töötajate konverents „Terve elukeskkond – Lõuna- • Aastaga 2008 lõppes KIKi arengukava Eesti“, kus esitati ülevaade KIKi tegevu- arvu kasvust – aastal 2000 alustati nelja- kesi, nüüd on KIK-lasi 52. aastateks 2006–2008 ning alustati uue sest ning keskenduti Tartumaaga seotud arengukava välja töötamist. Uus kava keskkonnateemadele. Seekordne Aasta • Välissuhete osas jätkati koostööd Apele paneb paika KIKi arengusuunad aastateks Sipelga tiitel, mis on KIKi-poolne tun- 2009–2013. nustus väga heale koostööpartnerile, läks Moldoveiga (Moldova Vesi), millega 2007. aastal sõlmitud ühiskavatsuste protokolli Rapla ja Kehtna vallavalitsusele Euroopa • Infotehnoloogiliste lahenduste arenduses alusel nõustab KIK Moldova vee-ettevõtet Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti „Rapla ja tehti ettevalmistavaid töid keskkonna- Kehtna valla vee- ja kanalisatsioonirajati- vee-alase investeeringusüsteemi väljatöö- tamisel. KIKi delegatsioon, mille koosseisu programmi andmebaasi ja KIKi doku- sed“ eest. Projekti raames rajati kahe Eesti mendihalduse arendamiseks. KIKi valla elanikele kaasaegne vee- ja kanali- kuulus ka riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants, külastas eesmärgiks on minna üle satsioonisüsteem, kusjuures võiduprojekt digitaalsele asjaajamisele, paistis silma hea koostöö poolest projekti- novembris Moldova Vabariiki. Visiidi käigus toimus kohtumine Moldova mis kiirendaks tööd ning säästaks loodust.

• In February, EIC Council passed a decision to form a separate ERDF/ESF Unit, which used to operate • In August, EIC moved from its former offices as a subunit of the Environmental Programme Unit. to new offices at Narva mnt 7A. The need for new office premises arose from the increa- • On 14 May, EIC held a conference in Tartu, titled sed number of employees – while in 2000 the EIC “Sound living environment – South-Estonia”, where started with just four employees, it now employs 52 EIC presented an overview of its activities and people. focussed the discussion on environmental issues delegations from Ukraine, Georgia and Czech concerning Tartu County. The 2008 Ant of the Year • As regards foreign relations, EIC continued its Republic. award, which EIC issues in recognition to very good cooperation with Apele Moldovei (Moldavian cooperation partners, went to the local governments Water), pursuant to the 2007 memorandum of • 2008 was the last year of EIC Development Plan for of Rapla and Kehtna rural municipalities for the understanding concluded with whom EIC advises 2006–2008 and therefore we started preparing a EU Cohesion Fund project “Water supply and sewe- the Moldavian water undertaking in the develop- new development plan. The new plan will lay down rage facilities in Rapla and Kehtna municipalities”. ment of a water related investment system. EIC the development directions for EIC for 2009–2013. The project entailed the establishment of a modern delegation, which also included Marko Pome- water supply and sewerage system for the inhabi- rants, Chairman of the Environment Committee • In the area of developing IT solutions, we performed tants of two Estonian rural municipalities, with the of Riigikogu, visited the Republic of Moldova in preparative work in the Environmental Programme winning project standing out by its good coopera- November. The visit included meetings with the database; EIC aims to make a transition to digital tion between project partners. Moldavian Prime Minister and representatives of various other ministries. EIC, in turn, received administration, which would speed up work proces- ses and protect the nature. 12 KESKKONNAPROGRAMM SUUNAS ENIM TOETUST IDA-VIRUMAALE ENVIRONMENTAL PROGRAMME SUPPORTED IDA-VIRU COUNTY THE MOST

Keskkonnaprogramm rahastab projekte kaheksas valdkonnas ning 2008. aastal eraldati projektidele varasematest suurem summa – 865,5 miljonit krooni – mis jagunes 1382 projekti vahel. Kolmes taotlusvoorus esitati meile kokku tervelt 2 696 taotlust.

Keskkonnaprogrammist rahastatavad valdkonnad: • kalandus • keskkonnateadlikkus • veemajandus • maakondlik • looduskaitse • jäätmekäitlus • metsandus • keskkonnakorraldus

Environmental Programme is used to fi nance projects in eight areas and the amount allocated to projects in 2008 Heiko Põdersalu, was larger than in previous years – 865.5 million kroons, which was distributed between 1,382 projects. In three üksuse juht application rounds we received the total of 2,696 applications. Head of Unit

Areas fi nanced from the Environmental Programme: • Fishery • Environmental awareness • Regional • Water management • Nature protection • Waste management • Forestry • Environment management 13

agu varasematelgi möödunud aastal tehti kaasrahasta- aastatel, eraldati kõige Samuti jätkasime taotlejate ja toetuse saajate mise otsused 12 projekti kohta. rohkem raha veema- koolitamist ning ehkki me 2008. aastal suuri Nagu eelmises aastaraama- jandusele,N mille 157 pro- infopäevi ei korraldanud, viisime läbi mitmeid tus lubatud sai, võtsime mullu jektile läks ligi pool rahast väiksemaid seminare konkreetsetele sihtrüh- tihedama vaatluse alla projektide – üle 350 miljoni krooni. madele. Koolitamistega jätkame kindlasti ka läbiviimise ning kontrollisime Maakondades elluviidavatele 2009. aastal. keskkonnaprojektidele eraldati varasemast rohkem kohapealset tegevust. Lisaks hetkel elluviidavatele umbes 72 protsenti rahast, ülejäänud Läinud aastal pöörasime palju tähelepanu oma projektidele tuli meil järelkontrollide raa- osa suunati üleriiklikele projektidele. Kõige spetsialistide töö tõhustamisele. Üheks osaks mes külastada ka suurt hulka 2003.–2006. rohkem toetust eraldati jätkuvalt Ida-Viru- selles oli väike, kuid meie jaoks oluline muuda- aastani rahastatud projekte. Selline kont- maale (73 miljonit krooni) ja kõige vähem tus keskkonnaprogrammi taotluste hindamise rollimine on vajalik, et saaksime kindlad olla raha sai seekord Lääne-Virumaa (12 miljo- juures. Taotlusi hindavad keskkonnaminis- nit krooni). valdkonda suunatud investeeringute sihipära- ses kasutamises. Kokku kontrollisime üle Eesti teeriumi töörühmad ning möödunud aastast alates osalevad meie spetsialistid neis töörüh- Keskkonnaprogramm kaasrahastab ka Euroopa 503 projekti ning on hea meel tõdeda, et suuri rikkumisi me ei tuvastanud. Pisemaid mööda- mades vaatlejatena. See teeb ühest küljest meie Liidu programmide LIFE ja INTERREG pro- koostöö ministeeriumiga sujuvamaks ning jekte ning Norra fi nantsmehhanismi projekte, laskmisi siiski leidus ja nendele juhiti ka toetuse saajate tähelepanu. teisalt annab nii meile kui läbi selle ka taotlejale paremat tagasisidet taotluste käekäigu kohta. s in previous years, the largest share of the money went to water management, the 158 projects of projects last year. As promised in the previous yearbook, we took the implementation of projects under closer information days in 2008, we conducted various smaller which received nearly a half of the funds – over seminars for specific target groups. We will definitely 350 million kroons. Approximately 72 percent of the funds observation and conducted more on-site inspections of A continue providing training in 2009. were allocated to environmental projects implemented in activities. In addition to the projects currently imple- counties and the rest was used to fi nance national projects. mented we had to pay follow-up visits to a large num- We paid a lot of attention to increasing the effi ciency of Ida-Viru County again received the largest amount of ber of projects financed in 2003–2006. These follow-up the work of our specialists last year. One part of that was support (73 million kroons), while Lääne-Viru County checks are necessary so as to give us assurance of the a small, but important change in the evaluation of the received the least amount (12 million kroons). purposeful use of the investments made into the area. In total, we inspected 503 projects all over Estonia Environmental Programme applications.  e applications are evaluated by the workgroups of the Ministry of the Environmental Programme is also used to finance and we are glad to state that we did not discover any Environment and since last year, our specialists take part projects under the EU programmes LIFE and INTER- major violations. There were some minor deficiencies in these workgroups as observers.  is makes our coope- REG as well as projects under the Norwegian financial and we pointed these out to the receivers of support. ration with the Ministry smoother, while also giving better mechanism, with co-financing decisions made for 12 We also continued training applicants and receivers of financing and although we did not organise large-scale feedback regarding the fate of the applications both to the Keskkonnaprogrammide rahastamine 2008. aastal (mln krooni) applicants and us. Financing of environmental programmes in 2008 (million kroons) Programm Program Projekte Maksumus Projects Cost EEK Veemajandus / Water management 157 355 Jäätmekäitlus / Waste management 50 128,7 Looduskaitse / Nature conservation 215 82,8 Metsandus / Forestry 87 84,8 Keskkonnakorraldus / Environment management 87 104,4 Keskkonnateadlikkus / Environment awareness 501 55,8 Kalandus / Fishery 32 32,3 Maakondlik / Regional 239 16 LIFE ja INTERREG / LIFE and INTERREG 12 10,8 14 AASTA TÄIS ALGUSI JA LÕPPE A YEAR FULL OF BEGINNINGS AND ENDINGS

ERF/ESF üksus tegeleb kahe Euroopa Liidu struktuurifondiga – ERFi ehk Euroopa Regio- naalarengu Fondi ja ESFi ehk Euroopa Sotsiaalfondiga. ERF toetab Euroopa eri regiooni- de arengu ühtlustamist investeeringutega majandusse ja infrastruktuuridesse ning ESF sotsiaalset ühtekuuluvust edendades tööhõivet ja töötamisvõimalusi. KIK tegeleb nen- de fondide puhul, nagu asutuse nimigi ütleb, investeeringutega keskkonnavaldkonnas.

ERDF/ESF Unit deals with EU structural funds – ERDF or the European Regional Development Fund and ESF or the European Social Fund. ERDF supports the harmonisation of the development of diff erent regions of Europe through investments into economy and infrastructures, while ESF supports social cohesion by promoting employment and working opportunities. EIC’s task under these funds is to deal with investments in the area of environment, Helen Sulg, just as the name of the organisation implies. üksuse juht Head of Unit

ERF/ESF 2007–2013 toetatavad valdkonnad Maksumus Valdkonnad Cost EEK Fields 1 064 milj Taastuvenergeetika Renewable energy 600 milj Hädaolukordadeks valmisoleku parandamine Improvement of emergency preparedness 400 milj Keskkonnaharidus Environmental education 340 milj Loodusliku mitmekesisuse säilitamine Preservation of the diversity of nature 100 milj Keskkonnajärelevalve arendamine Development of environmental supervision 50 milj Keskkonnaseire võimekuse parandamine Development of environmental monitoring 2 554 milj KOKKU TOTAL 15

uni 2008. aasta veebruarini tegutses Vana perioodi puhul saab kokkuvõtvalt öelda ERFi allüksus KIKi keskkonnaprog- nii head kui ka halvemat. Meil on hea meel, oleku parandamiseks annab aluse toetada rammi üksuse koosseisus, sest eelmisel päästeameti ja piirivalveameti investeeringuid. abiperioodil oli ERFist läbi KIKi toetusteks et nii suur hulk projekte sai rahastatud ning K et tänu paljude projektide odavnemisele oli 2009. aasta alguses allkirjastas KIKi juhataja jagamiseks küllaltki tagasihoidlik summa – 150 võimalik eelmisel aastal teha lisataotlusvoor. selles valdkonnas esimesed rahastusotsused miljonit krooni – ja kogu rahastamispraktika ning keskkonnajärelevalve arendamise projek- ehitati olemasolevate põhitegevuste juurde. Nii õnnestus 2008. aasta augustis rahastada veel nelja bioloogilise mitmekesisuse pro- tide rahastamisega alustame tõenäoliselt veel Nüüd, kus uus abiperiood on alanud, toetu- 2009. aastal. sesummad tunduvalt suuremad ning tegeleda jekti. Samuti oleme saanud väärt kogemusi, et tuleb ühe fondi asemel kahega, oli mõistlik seni uuel abiperioodil projekte senisest tunduvalt suuremas mahus ellu viia. Halvemasse poolde Ülejäänud abimeetmete, nagu keskkonnahari- allüksusena toiminud osa asutusest omaette duse ja looduskaitse infrastruktuuride arenda- tegutsema panna. See otsus on end tänaseks jäävad nii mõnedki õppetunnid katkestatud või tühistatud projektide näol. mine, keskkonnaseire ning energiamajandus, mõistlikuna tõestanud – järjest vähem on käivitumist on oodata 2009. aastal – neist üksuse töös seoseid keskkonnaprogrammi Uue abiperioodi rakendamise ettevalmistus- mitme meetme ettevalmistus on jõudnud rahastustegevusega ning iseseisva üksusena lõppjärku. Aastani 2013 on meie vahendada, tegutsedes on asjaajamine kiire ja sujuv. tööde käigus osalesime keskkonna- ja sisemi- nistri moodustatud töörühmade tegevuses ning nagu öeldud, lisaks ERFile ka ESF toetus, mille tulemuseks on kaks meetme määrust, milles abil rahastatakse 50 miljoni krooniga keskkon- Möödunud aastal tegelesime peamiselt vana nahariduse infrastruktuuri kõrval ka rajatavate abiperioodi (2004–2006) lõpetamisega ning seatud reeglite alusel investeerime euroraha hädaolukordadeks valmisoleku ja riigi kesk- keskuste personali arendamist ja metoodika ettevalmistustega uueks, 7aastaseks perioodiks väljatöötamist. Kokku on ERFist ja ESFist Eesti (2007–2013). konnajärelevalve võimekuse parandamisse. Investeeringukava hädaolukordadeks valmis- keskkonna heaks plaanitud suunata 2,55 miljar- dit krooni. ntil February 2008, ERDF subunit operated period. We are glad that such a large number of within EIC Environmental Programme projects received fi nancing and that we were able supporting the investments of the Rescue Board and Unit, because the amount allocated from to have an additional application round thanks the Border Guard Administration.  e Head of EIC ERDFU to be distributed through EIC was rather signed the fi rst fi nancing decisions in this area at the to many projects having become cheaper last year. modest – 150 million kroons – and the entire beginning of 2009 and we will most probably start fi nancing practice was set up alongside the existing  us we managed to fi nance another four biolo- gical diversity projects in August 2008. We have fi nancing the environmental supervision develop- core activities. Now that the new programme period ment projects already in 2009. has started and the amounts are considerably larger also gained valuable experience, which allows us to and we have to deal with not one fund, but two, we implement projects in the new programme period in a considerably larger volume than before.  e bad We expect the rest of the support measures, like the decided it was sensible to set the former subunit up development of the environmental education and as a stand-alone section of the organisation.  is things include quite a few lessons learnt in the form of interrupted or cancelled projects. nature protection infrastructures, environmental decision has by today proved its worth – the work of monitoring and energy management to be launched the unit is less and less related to the Environmental in 2009 – preparations for several of these measures Programme fi nancing activities and formalities are In the course of preparations for the implementation of the new programme period, we took part in the have reached the fi nal stage. As mentioned, we are taken care of promptly and smoothly in the new – besides the ERDF funds – until 2013 also tasked independent unit. activities of the workgroups formed by the Minister of the Environments and the Minister of Internal Af- with mediating the ESF funds, from which 50 mil- lion kroons are used to fi nance the environmental Last year, we mainly focussed on tying up the loose fairs, which resulted in measure Regulations, which establish rules for us to invest European funds into education infrastructure as well as the development ends of the previous programme period (2004– of the personnel and methodology for the centres to 2006) and preparing for the new 7-year period preparedness for emergencies and the improvement of the national environmental supervision capabi- be established.  e total of 2.55 billion kroons are (2007–2013). In conclusion, we can say both goods planned to be invested for the benefi t the Estonian things and bad about the previous programme lity.  e investment plan for the improvement of the preparedness for emergencies provides the basis for environment from ERDF and ESF. 16 LÕPPEVAD JA ALGAVAD PROJEKTID – TÖÖ EI PEATU KUNAGI PROJECTS BEGINNING AND ENDING – WORK NEVER STOPS

Ühtekuuluvusfondist (ÜF) rahastatavate keskkonnaprojektide eesmärk on paran- dada keskkonna olukorda eeskätt inimest otseselt puudutavas vee- ja jäätmema- janduse valdkonnas. Selleks rahastab ÜF aastatel 2007–2013 suuri jäätmekäitluse ja veemajanduse projekte 9,8 miljardi krooni eest.

The objective of the environmental projects fi nanced from the Cohesion Fund (CF) is to improve the en- vironmental situation primarily in water and waste management areas directly related to people. For this purpose, CF will fi nance large-scale waste management and water management projects with 9.8 billion kroons in 2007–2013. Hannes Aarma, üksuse juht Head of Ubunit

ÜF 2007–2013 toetatavad valdkonnad Maksumus Valdkonnad Cost EEK Fields 7000 milj Veemajandus Water management 2800 milj Jäätmekäitlus Waste management 9800 milj KOKKU TOTAL 17

öödunud aasta oli Ühtekuulu- Viimasest projektist saab pikemalt lugeda vusfondi üksusele töörohke, sest käesoleva raamatu jäätmekäitluse peatükis. janduse taotlused on väga mahukad, jätkus lõpetamisel oli hulganisti vana Lisaks investeerimisprojektidele tegeleb taotluste hindamine ja otsuste tegemine abiperioodiM (2004–2006) projekte ning ka 2009. aasta esimestel kuudel. Kokku ÜF ka konsultatsiooniprojektidega, kus ELi samas toimus meil kaks uue perioodi taot- otsustati 2008. aastal rahuldada 23 taotlust lusvooru. tehnilise abi najal toetatakse ÜF investee- ringutaotluste ettevalmistamist – rahasta- rohkem kui 2,5 miljardi krooni eest. Nime- takse taotluse ja tööde tegemiseks vajalikke tatud otsustest kolm on jäätmekäitluse ning Ühtekuuluvusfondi projektid on tavali- ülejäänud 20 veemajanduse projektid. selt väga mahukad, mistõttu kuue eelmise uuringuid ja konsultatsioone. Neist projek- perioodi projektide juures töö alles käib. tidest lõpetati 2008. aastal kolm ning tööd jätkuvad kahe projektiga. Paraku ei pääse Euroopa Liidu fondide Samas oli möödunud aasta selles osas eriline, puhul mõningasest bürokraatiast ning reeg- et jõuti lõpule koguni viie projektiga. Lõpe- litest. On hea meel tõdeda, et meie taotlejad tati Narva vee- ja reoveevõrgustiku renovee- Uus abiperiood on ÜFi jaoks hoogsalt käima läinud ning möödunud aastal toimus kaks võtavad saadud toetust ja sellega kaasnevaid rimine, Paide–Pärnu veemajandusprojekti reegleid tõsiselt, sest meie paikvaatlused ja tööd Pärnus, Tallinna Pääsküla prügila taotlusvooru – üks prügilate sulgemiseks ning teine veemajanduse infrastruktuuri muud järelevalvetoimingud pole rikkumisi sulgemistööd, Pärnu jäätmemajandusprojekti tuvastanud. tööd ja Narva tuhavälja nr 2 sulgemistööd. arendamiseks. Ka esimesed rahastusotsused said aasta lõpus tehtud, kuid kuna veema-

ast year was a busy one for the Cohesion Fund Unit, as many projects under the previous prog- fi eld No 2. You can read more about the latter project in the waste treatment section of this book. Besides invest- as water management applications are very large, we ramme period (2004–2006) were being completed continued the evaluation and decision-making process and we also held two application rounds under the new ment projects, CF is also involved in consultancy projects, L also in the fi rst months of 2009. In total, we decided to programme period. where it uses EU technical assistance to support the preparation of the CF investment applications – fi nancing satisfy 23 applications in the amount of over 2.5 billion kroons. Of the said decisions, three were made for waste CF projects are generally very large-scale and there- the research and consultations necessary for preparing management projects and the remaining 20 for water fore work is still ongoing in six projects of the previous applications and performing the works.  ree such projects management projects. period. At the same time, last year was special in that were completed in 2008 and work continues with two. as many as fi ve projects were completed.  ese included Unfortunately there is still some unavoidable bureauc- the renovation of Narva water and wastewater network,  e new programme period has taken off well for CF, racy and rules involved in the EU funds. We are glad to Paide–Pärnu water management project works in Pärnu, with two application rounds held last year – one for the note that our applicants take the received assistance and the closure of the Pääsküla landfi ll in Tallinn, Pärnu waste closure of landfi lls and the other for the development of the associated rules seriously, because our on-site surveys management project works and the closure of Narva ash the water management infrastructure.  e fi rst fi nancing decisions were also made at the end of the year, but and other supervisory procedures have not discovered any violations. 18

KESKKONNAKORRALDUS

JA ENERGEETIKAEnvironmental management and energy

Keskkonnakorraldusele suunati keskkonnaprogrammist seekord üle 104 miljoni krooni, mis jagunes 87 projekti vahel, kusjuures suurem osa projektidest olid seotud välisõhu kaitsega. Renoveeriti hulk katlamaju, soetati laboriseadmeid ning viidi läbi erinevaid uuringuid. Ka maapõue alamprogrammi raames tehti tihedalt uuringuid, korraldati erialaseid konverentse ning üllitati õppema- terjale. Tehnika alamprogrammi kaudu said täiendust mitmed laborid. Lisaks lõppes ka mitu ERFi projekti, kuid uusi taotlusi ning otsuseid sel aastal ei tehtud.

Environmental management received over 104 million kroons from the Environmental Programme last year. The amount was distributed between 87 projects, the majority of which were related to ambient air protection. A number of boiler houses were renovated, laboratory equipment procured and various studies conducted. The earth’s crust sub-programme also included the performance of various surveys, the organisation of professional conferences and the publication of study materials. The technology sub-programme provided equipment to several laboratories. Several ERDF projects were completed, but no new applications and decisions were made last year. 19

Tammsaare mail köetakse Heating now a lot cleaner in nüüd palju puhtamalt Tammsaare country

2008. aastal pöörati Albu mõisapark In 2008, Albu Manor Park was mostly turned upside down, so that the munici- suures osas lausa pahupidi, nii et val- pality governor got quite a shock. But lavanem suisa ära ehmatas. Õige pea soon enough the ground was smoothed oli aga maapind silutud ja uus kütte- over and the new heating system was in süsteem paigas. Moodne soojuspump place. A modern heat pump was also installed at Ahula, which is another vil- paigaldati ka teise Albu valla asulasse, lage in the Albu municipality and where Ahulasse, kus selle ülesanne on samuti ALBUVALLAVALITSUS the pump is also used for heating the rahvamaja kütmine. Juba esimene community centre. Already the fi rst hea- kütteperiood on andnud olulist kokku- ting season has provided considerable saving in heating bills and reduced the hoidu küttearvetes ja vähendanud süsi- CO2 emissions by about 120 tonnes a happegaasi õhkupaiskamist ümmargu- year. Today, the Albu municipality may selt 120 tonni aasta kohta. Täna võib Albu vald tõdeda, et nende omavalitsuse hallata proudly state that thanks to the project pole tänu KIKi toel ellu viidud projektile enam ühtegi õliküttel töötavat katlamaja. implemented with the help of the EIC their local government no longer mana- ges any oil-based boiler houses.

Rakvere õhk: väga hea Air in Rakvere: very good

Rakvere linnavalitsuse tellimusel ja KIKi toetusel Rakvere City Government ordered and EIC supported studies to determine how clean the uuriti 2008. aasta juulikuus, kui puhas on õhk Lääne- air is in the capital of Lääne-Viru County. Virumaa pealinnas. Vaatluse alla võeti vääveldioksiidi,  e studies were performed in July 2008 and lämmastikdioksiidi, osooni, lenduvate orgaaniliste concentrated on the content of sulphur dioxide, ühendite, vingugaasi, vesiniksulfi idi, ammoniaagi ja nitrogen dioxide, ozone, volatile organic compounds, carbon monoxide, hydrogen peentolmu sisaldus linnaõhus. Mõõtmiseks kasutati sulphide, ammonia and fi ne dust in the urban automaatsete analüsaatoritega varustatud liikuvat air.  e measurements were performed using õhulaborit MOBAIR. MOBAIR, a mobile air laboratory equipped Nii nagu mujalgi Eesti linnades on ka Rakveres with automatic analysers. As in other Estonian cities, traffi c is the main source of air pollution suurim õhu saastaja liiklus, seepärast kõikusid õhu- in Rakvere and therefore the air cleanliness puhtuse näitajad vastavalt sellele, kas parasjagu oli indicators varied depending on whether it was tipptund või valitses tänavatel vaikus ja rahu. Mõõ- the rush hour or the streets were quiet and tetulemuste analüüs näitas, et saastetase jäi Rakveres empty. An analysis of the measurement results showed that the pollution level in Rakvere was kõikide saasteainete osas kordi piirväärtusest mada- several times lower than the limit values for all lamaks, kuigi mõõtmisi tehti peaaegu tuulevaikuses, the pollutants, although measurements were mis teatavasti soodustab saasteainete kogunemist õhku. Üllatas vaid, et mõnel puhul performed in almost no wind, which facilitates olid saasteainete kogused vaikses elamurajoonis tunduvalt kõrgemad kui elava liiklusega the accumulation of pollutants in ambient air.  e only surprise was that in some cases the tänava ääres. pollutant contents in a quiet residential area were higher than by a busy street. Keskkonnakorralduse alamprogrammid Environmental management subordinate programs Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 54 86 286 154 Välisõhukaitse ja energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamine Protection of ambient air and reduction of negative environ- mental impact of energy industry 14 12 386 616 Tehnika Technology 19 5 781 414 Maapõu Earth crust 87 104 454 184 KOKKU TOTAL 21

Kui metsa raiutakse siis tekib laasturessurss Forest felling creates woodchip resources

Eesti on selle poolest unikaalne riik, Estonia is a unique country in that a half of its territory is et meie pindalast on pool kaetud met- covered with forests, of which the state in turn owns 40%. sadega, millest omakorda riigi käes Being a good landlord means engaging in forest administra- tion, forest management, plant and mushroom management, on 40%. Heaks peremeheks olemine nature conservation and hunting management. tähendab tegelemist metsahalduse, Global processes in the energy sector – namely the constantly metsamajanduse, puiduturustuse, increasing energy consumption and the simultaneous exhaus- taimla- ja seemnemajanduse, loodus- tion of resources – is refl ected also on the local level, where more and more investments are made into local renewable hoiu ning jahimajandusega. resources.  ese also include forest or, to be more precise, Globaalsed protsessid energeetikast, felling waste. täpsemalt energia tarbimise pidev In 2005, the State Forest Management Centre launched an kasvu ja samaaegne ressursside ammendumise trend on peegeldumas ka kohalikul extensive ERDF-funded project funded for the introduction of felling waste as a renewable energy source.  e aim was tasandil – üha enam panustatakse kohalikele, taastuvatele ressurssidele – milleks on to fi rst of all assess how signifi cant the energy value stored in ka mets, täpsemalt raiejäätmed. felling waste is and in what extent it could be actually used Riigimetsa Majandamise Keskus alustas 2005. aastal ulatuslikku ERFist rahastatavat as a renewable resource, and then develop the logistics of projekti raiejäätmete kui taastuva energiaallika kasutuselevõtuks. Eesmärk oli esmalt taking it into use (supporting information system, resource utilisation chain). hinnata, kui suur energeetiline varu on peidus raiejäätmetes ja millisel hulgal saaks Felling waste or wood waste comprises branches, treetops, neid reaalselt kasutada kui taastuvat ressurssi ning seejärel töötada välja kasutusele- trunk timber left on the felling site and the second growth and võtu logistika (toetav infosüsteem, ressursi kasutamise ahel). undergrowth damaged by felling works – in other words, all Raiejäätmed ehk raidmed on oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit ning raietöödega the wood material left in the forest after felling operations. Until now, the State Forest Management Centre has used rikutud järelkasv ja alusmets ehk teisisõnu kõik see puitmaterjal, mis jääb pärast felling waste to strengthen the logging roads in the forests and raiet metsa. Siiani on RMK kasutanud raiejäätmeid metsa kokkuveoteede tugevda- some of the waste will probably be used for that purpose also miseks ja ilmselt läheb ka edaspidi osa jäätmetest käiku samal otstarbel. Rahastatud in the future.  e fi nanced study determined that the volume uuringu abil tuvastati, et 2007. aastal oli raie käigus mahajäänud okste ja latvade of the branches and treetops left behind after felling operations in 2007 amounted to about 120,000 solid cubic metres, of maht riigimetsas kokku ümmarguselt 120 000 tihumeetrit, millest keskeltläbi 90 000 which the average of 90,000 solid cubic metres could be used tihumeetrit oleks kasutatav kütteainena. Tähelepanu pälvivad kindlasti ka raielangil as heating material. Attention should also be paid to the turritavad kännud, mille juurimisel ei saa aga kuidagi kõrvale jätta keskkonnamõju. stumps sticking out on felling sites, the uprooting of which is Ligemale viiendik kändudest tuleks seda aspekti silmas pidades sootuks juurimata inevitably associated with environmental impact. Conside- ring this aspect, about a fi fth of the stumps should be left in jätta, et mitte kahjustada ümbritsevat mullastikku. Sellest hoolimata on kändudes place, not uprooted, so as not to damage the surrounding peituv energiaressurss muljetavaldavalt suur, küündides 172 000 tihumeetrini. Vii- soil. Despite that, the energy resource contained in stumps is mane number väljendab hinnanguliselt juba keskkonnasõbralikult juuritud kändude impressive – 172,000 solid cubic metres.  is fi gure expresses mahtu. Niisiis peidavad ka lageraielangid endas arvestatavat taastuvenergia ressurssi, the estimated volume of stumps uprooted taking into account the environmental considerations. Even clear-cut felling sites millest mööda vaadata ei oleks kindlasti õige. therefore contain a signifi cant renewable energy source, which we defi nitely should not overlook. 22

KESKKONNATEADLIKKUS Environmental awareness

Keskkonnateadlikkuse edendamiseks rahastati 501 projekti kogusummas 55,8 miljonit krooni. Programmil on nii maakondlik kui riiklik osa ning kui viimase taotlusi hindab keskkonnaministee- rium, siis maakondlike taotlusi vaatavad läbi KIKi kohalikud koostööpartnerid, kes oma kodu- kohta kõige paremini tunnevad. Toetused läksid ennekõike erinevate põnevate ürituste korraldamiseks, kuid samuti anti välja trükiseid, koostati õppematerjale ja tehti prügistamise vastast teavitustööd. In order to increase environmental awareness, 501 projects were fi nanced in the total amount of 55.8 million kroons. The programme comprises a regional and a national part, with national project applications being reviewed by the Ministry of the Environ- ment and the regional project applications by EIC’s local cooperation partners, who are more familiar with their local area. Funds were granted primarily for organising various exciting events as well as for publishing printed media, preparing study materials and carrying out anti-littering information campaigns. 23

Aktiivselt ja rohujuurte tasandil Actively and at the grass-root level

Narvas Joala koolis tehakse aktiivselt Joala school in Narva is carrying out active tänuväärset tööd õpilaste, õpetajate ja thankworthy work to increase the environmen- lastevanemate keskkonnateadlikkuse tal awareness of pupils, teachers and parents tõstmiseks ning KIK on seda toetanud. and EIC has been actively supporting it. Under the teachers’ instruction, pupils carry out Õpilased uurivad õpetajate juhendami- studies into what kind of waste is generated in sel, millist liiki jäätmeid koolis ja kodus largest quantities at school and at home, which kõige rohkem tekib, milliseid neist on of these could be recycled and which of these võimalik taaskasutada, milliste jäätmete could be reduced and how to accomplish it all. “ is is the fi rst step to make sorting rubbish hulka on võimalik vähendada ja kuidas into an ingrained habit like brushing teeth seda teha. every morning,” says teacher Tatsijana Kuprase- „See on esimene samm, et jäätmete vitsh. “We trained pupils to sort rubbish at sorteerimine muutuks samasuguseks harjumuseks kui igahommikune hambapesu,” least into three categories – hazardous waste, paper, plastic and glass packaging and the leiab õpetajanna Tatsijana Kuprasevitš. rest. We also increased the parents’ interest „Me harjutasime õpilasi sorteerima prügi vähemalt kolmeks – ohtlikud jäätmed, towards this activity. We looked for possibilities paber-, plast- ja klaastaara ning ülejäänud prügi. Tõstsime ka lastevanemate huvi selle to reduce the amount of rubbish and worked tegevuse vastu. Veel otsisime võimalusi prügi hulga vähendamiseks ja tegime tööd selle to reduce the rubbish quantities in reality. We explored the journey of rubbish to the landfi ll nimel, et prügikogused reaalselt väheneksid. Uurisime prügi teekonda koolist ja kodust both from school and home,” the teacher descri- prügilasse,” kirjeldab enda juhitud projekti õpetajanna. „Usun, et just säärane tegevus bes the project she led. “I think that namely this aitab Eestimaa loodust puhtamaks muuta.” kind of activities will help make the Estonian nature cleaner.”

Missiooniga telesaade TV programme with a mission Osoon on Eesti Rahvusringhäälingu väljakujunenud kaubamärk, mis Osoon (Ozone) is an established trademark of the Esto- nian National Broadcasting, which has been broadcas- on regulaarselt eetris olnud 1993. ting regularly since 1993.  is means that it is the 16th aastast. Seega on tänavu käsil 16. season, with the total of 587 episodes aired over times. hooaeg, aegade jooksul on valminud EIC has supported Osoon on an ongoing basis. Osoon 587 saadet. KIK on toetanud Osooni has its own audience of about 120,000 people.  e format of the programme has changed over the years, järjepidevalt. Osoonil on oma kindel the original one-topic programme has by now become vaatajaskond, mis küündib 120 000. a journal of current aff airs concerning nature and Aastatega on muutunud Osooni for- environment in Estonia and elsewhere in the world and maat, ühe teema saatest on tänaseks discussing the relationships between people and nature.  e programme cameras have travelled to North-Ame- saanud publitsistlik ajakiri loodusest ja rica, Iceland, Nordic countries and even South-Africa. keskkonnast Eestis ja mujal maailmas ning inimese ja looduse suhetest. Kaameratega Osoon’s treasure chest is the archive accumulated over a on käidud Põhja-Ameerikas, Islandil, Põhjamaades ja koguni Lõuna-Aafrikas. long period of time, which allows the consistent discus- Osooni varaait on pika aja jooksul kogunenud arhiiv, mis võimaldab nii mõnegi prob- sion of quite a few problems. Over the years, Osoon has featured artists who take their inspiration from nature, leemi järjepidevat käsitlemist. Läbi aastate on Osoonis esinenud kunstiinimesed, kes well-known natural history scientists and promoters ammutavad oma loomejõudu loodusest, tuntud loodusteadlased ja looduse popula- of nature. All the well-known Estonian science and riseerijad. Autorite seas on olnud kõik Eesti nimekad teadus- ja loodusajakirjanikud. nature journalists have been among the authors of the Osooni tugevuseks on ka ühtemoodi mõtlev ja pikka aega koos tegutsenud meeskond. programme.  e strength of Osoon also derives from its long-standing team, the members of which think Uueks tuuleks saates on Vladislav Koržetsi muheda huumoriga kokku pandud siduvad along similar lines. Connecting interludes made with vahelood. Vladislav Korzhets’ joyful humour are a new feature in the programme. 24

Keskkonnateadlikkuse alamprogrammid Environmental awareness subordinate programs Projekte Maksumus Projects Cost EEK Alamprogramm 119 27 802 367 Subprogram Keskkonnateavitus ja avalikkuse kaasamine otsustusprotsessi 122 17 745 328 Environmental information and inclusion of the public into the decision-making process Keskkonnaharidus ja elusloodus õpiprotsessis 232 6 198 839 Environmental education and animate nature in study process Keskkonnateadlikkuse maakondlik programm 20 2 857 005 Environmental awareness regional programme Keskkonnahariduse alane koostöö ja täiendkoolitus 8 1 232 481 Cooperation and complementary tuition in environmental education Keskkonnasõbralik käitumine ja säästlikud tarbimisharjumused 501 55 836 020 Environment-friendly behaviour and sustainable consumer habits KOKKU TOTAL 25

GLOBE võidab Eestis tuntust GLOBE gaining popularity in Estonia

GLOBE (Global Learning and Observations GLOBE (Global Learning and Observations to Benefi t the to Benefi t the Environment) on ülemaailmne Environment) is a practically orientated global research üldhariduskoolile suunatud keskkonnauuringu- and education programme focussed on environmental studies for general education schools. In Estonia, the tele keskenduv praktilise suunitlusega teadus- ja Ministry of Education and Research in cooperation with haridusprogramm. Eestis korraldab GLOBE the National Examination and Qualifi cation Centre orga- raames õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde nises competitions for pupils’ environmental studies under konkurssi haridus- ja teadusministeerium koos- the GLOBE programme. In 2008, 44 pupils from 16 schools presented studies to the competition. In conclusion of the töös riikliku eksami- ja kvalifi katsioonikesku- competition, a national GLOBE conference was held at the sega. 2008. aastal laekus konkursile uurimistöid Tallinn Secondary Science School in September.  e confe- 16 kooli 44 õpilaselt. Konkursi kokkuvõtteks rence was supported by EIC and in addition to the authors peeti septembris Tallinna Reaalkoolis KIKi of the studies it also got many other young people interes- ted in nature.  e winners of the competition in younger toetusel GLOBE programmi üleriigiline konverents, kuhu oli lisaks uurimistööde autoritele age groups included a remarkable number of young nature saabunud ka hulk teisi loodushuvilisi noori. enthusiasts from Saaremaa, while at the secondary school Nooremates vanuserühmades oli konkursi võitjate seas silmatorkavalt palju Saaremaalt pärit level pupils from Tallinn Secondary Science School and noori looduseuurijaid, gümnaasiumiõpilaste seas sekundeerisid saarlastele aga ka Tallinna Võru and Jõgeva schools off ered fair competition to Saare- maa pupils.  e fi rst prize in the 5–7 grade group went to Reaalkooli, Võru ja Jõgeva koolide õpilased. Esimese koha 5.–7. klasside arvestuses sai Gerda Gerda Nelis from Saaremaa, who studied the migratory Nelis Saaremaalt, kes uuris rändkarpi, 8.–9. klasside parim oli samuti Saaremaa tüdruk Kertu carp; the fi rst prize in the 8–9 grade group also went to Kuusk kartulimardika bioloogia käsitluse eest ning gümnaasiumi osas viis võidu Jõgevasse Saaremaa, to Kertu Kuusk for her study into the biology Liina Laumets, kes oli vaatluse alla võtnud Laiuse puurkaevuvee rauasisalduse. Konverentsil of the potato bug; the fi rst prize at the secondary school level went to Liina Laumets from Jõgeva for her study of the esinesid parimate tööde autorid, kuulajad esitasid küsimusi ja diskuteerisid nendega ning iron content in bored well water at Laiuse.  e conference loomulikult anti sõna ka õpetajatele. included presentations by the authors of the best works, question-rounds by the audience, mutual discussions and Loodusaeg pakub üldvaadet ja arutlusruumi speeches by teachers. Loodusaeg off ers an overview and space KIKi toetusel ilmuv Loodusaeg on eestikeelne for discussion elektrooniline meedia, mis refereerib oma Loodusaeg (Nature Time) published with EIC’s assistance is postiloendiversioonis peamiselt Eesti ajakirjan- an Estonian language based electronic medium, the posting duses (üleriigilistes ja kohalikes ajalehtedes ning list version of which contains references to articles published ajakirjades) ilmunud artikleid looduskaitse, pla- mainly in Estonian media (national and local newspapers neerimise, muinsuskaitse jms kohta. Praegusel and journals) concerning nature protection, planning, heritage conservation and other such topics. In its current kujul on Loodusaeg ilmunud alates 1995. aasta form, Loodusaeg has been issued since November 1995, albeit novembrist, kuigi alguses teiste nimede all. under other names at fi rst. Loodusaeg itself does not write Loodusaeg ei kirjuta postiloendis ise ega inter- or interpret articles in its posting list, but presents articles preteeri materjale, vaid edastab need algupärasel in their original form, which enables readers to create an overview of our protected areas.  e publication aims at kujul, mis võimaldab lugejal luua ise pilti meie showing that nature protection and heritage conservation is kaitsealadest. Väljaanne püüab loodus- ja muinsuskaitset näidata ühiskonnaelu aktiivse osana, not some quiet tinkering, but an active part of social life. In mitte nukataguse nokitsejana. Lisaks on Loodusaeg looduskaitsest huvitatud inimestele suht- addition, Loodusaeg acts as a communication channel and luskanaliks ja diskussiooniruumiks.Loodusaja listiversiooni liikmed on erinevatelt elualadelt discussion forum for people interested in nature protection.  e members of the Loodusaeg list version come from various – looduskaitseametnikud, looduskaitsehuvilised, kolmanda sektori esindajad, ajakirjanikud, professions – nature protection offi cials, nature protection õpetajad ja paljud teised. enthusiasts, third sector representatives, journalists, teachers Lisaks postiloendile on olemas ajaveeb, kus on Loodusaja toimetajal võimalik tutvustada huvi- and many others. Besides the posting list, there is also a time tavamaid arenguid meie looduskaitses ning välja öelda ka oma seisukohti. web, where the editors of Loodusaeg can introduce the more interesting developments in our nature protection scene and express their points of view. 26

VEEMAJANDUS Water management

Veemajandus on alati varem olnud kõige mahukam valdkond ja nõnda ka sellel aastal. Töösse läks 157 projekti kogusummas 354 miljonit krooni ning nendele lisandus 20 ÜFi projekti, mille toetussumma on 2,4 miljardit krooni. Ehkki valdav enamus projektidest tegelevad joogi- ja reo- veega, jagus toetust ka mujale. Näiteks tehti kahjutuks üle 3000 tonni ohtlikke jäätmeid, viidi läbi erinevaid uuringuid ning puhastati kaldaääri ja veekogusid. Nende hulgas on ka viimased selle valdkonna ERFi projektid, sest uuel abiperioodil ERF veemajanduseks toetusi ei jaga.

Water management has always been the bulkiest area and it was the same in 2008. Green light was shown to 157 projects in the total amount of 354 million kroons, plus 20 CF projects with the assistance amount of 2.4 billion kroons. Although the majority of projects are focussed on drinking water and wastewater, other things were supported as well. For instance, over 3,000 tonnes of hazardous waste was neutralised, various studies were con- ducted and shores and water bodies cleaned. These included the last ERDF projects in this area, as ERDF will no longer grant support for water management in the new programme period. 27

Sompale uus elu New life at Sompa Tallinn-Narva raudteest lõhestatud Sompa village in Jõhvi municipality is Sompa küla asub Jõhvi vallas, kuid located right on the Tallinn-Narva railway, põhiprobleem pole seal kaugeltki but it is not the vicinity of the noisy railroad mürarikka raudtee naabrus. Asula saa- that is the main problem there.  e fate of tust on juba pikemat aega ähvardanud the settlement has for a long time now been threatened by something not visible at fi rst oht, mida maa pealt esmapilgul mär- glance above ground. For decades, oil shale gata ei olegi. Põlevkivikaevandused on mines have been the reason why the wells in aastakümneid olnud põhjuseks, miks Ida-Viru farms and households run dry, thus Ida-Virumaa talude ja majapidamiste causing life to fade away. Sompa village was no exception in that respect. But now the kaevud kuivavad ning seeläbi ka elu hääbub. Sompa küla polnud sellel taustal mingi village has new development prospects. A new erand. water supply system has been completed with Nüüdseks on küla saanud aga uued arenguväljavaated. KIKi toetusel on valminud EIC’s help, bringing high-quality drinking uus veevarustussüsteem, mis toob kvaliteetse joogivee 25 majapidamisse. Selleks water to 25 households.  is required the construction of a booster pump station and ehitati survetõste pumpla ja rajati üle 10 kilomeetri veetorustikku. Ehituse käigus tuli over 10 kilometres of water piping.  e water veetrass viia ka Tallinn-Narva raudtee alt läbi. Küla jätkusuutlikkuse seisukohalt on mainline even had to be led underneath the kindlasti väga oluline ka vastvalminud poolesaja kuupmeetrine tuletõrje veehoidla. Tallinn-Narva railway.  e sustainability of the village also gains a lot from the newly fi nished 50 cubic metre fi re fi ghting reservoir. Üleujutusohu eest hoiatab HIROMB HIROMB to give warning of fl oods

HIROMB (High-Resolution Opera- HIROMB (High-Resolution Operational Model of the tional Model of the Baltic Sea) on Baltic Sea) is the Baltic Sea operational forecast model Läänemere operatiivne prognoosimu- system, fi rst established on HELCOM’s suggestion for delite süsteem, mis algselt moodustati making oil pollution forecasts. However, the system today fulfi ls a much wider range of tasks, engaging Swe- HELCOMi soovitusel naftareostuse den, Germany, Denmark, Finland, Estonia, Latvia and prognoosimiseks. Tänapäeval täidab Russia as cooperation partners.  e Institute of Marine see süsteem palju laiemat ülesannete Systems at Tallinn University of Technology is Estonia’s ringi ja ühendab koostööpartneritena direct participant in the HIROMB consortium.  e HIROMB forecasting system monitors the entire Baltic Rootsit, Saksamaad, Taanit, Soomet, Sea and “keeps and eye on” things like ice conditions, Eestit, Lätit ja Venemaad. Eesti poolt fl uctuations in the sea level, changes in wind speed, on HIROMBI konsortsiumi otsene cloud cover, water temperature and salinity.  is data osanik TTÜ meresüsteemide instituut. is used primarily by hydrometeorology services and rese- arch institutions for later analysis. It is probably need- HIROMB prognoosisüsteem jälgib kogu Läänemerd ja „hoiab silma peal” näiteks less to say that the system is a highly complex modern jääoludel, meretaseme kõikumistel, tuule kiiruse muutustel, pilvisusel, veetemperatuu- technological solution for obtaining increasingly precise ril ja -soolsusel. Neid andmeid kasutavad eelkõige hüdro-meteoroloogiateenistused ja sea forecasts. With EIC’s help, the Institute of Marine uurimisasutused hilisemaks analüüsiks. Üleliigne on vist lisada, et tegemist on ülikeeruka Systems at TUT has started developing and testing the regional forecasting model HIROMB-EST, which has nüüdisaegse tehnoloogilise lahendusega üha täpsemate mereprognooside saamiseks. been running routinely since February 2008.  e need KIKi toetusel on TTÜ meresüsteemide instituut asunud arendama ja katsetama regio- for the regional system arises from the ragged nature of naalset prognoosmudelit HIROMB-EST, mis on rutiinselt käigus alates 2008. aasta veeb- our coastline and the special marine conditions in the ruarist. Vajadus selle järele tuleneb meie rannajoone liigendatusest ja erilistest mereolu- Gulf of Finland and the Gulf of Riga, where dangerous fl oods occur.  e pan-Baltic Sea HIROMB monitors the dest Soome ja Liivi lahes, mille piirkonnas esineb ohtlikke üleujutusi. Üle-läänemereline situation on too large a scale and does not always pro- HIROMB jälgib olukorda liiga „suure sammuga” ja ei paku alati piisavat informatsiooni vide suffi cient information on Estonian coastal waters. Eesti rannavete kohta. Detailsem, oma prognoosisüsteem lubab meil anda õigeaegselt A more detailed forecasting system of our own allows us täpset ja detailset informatsiooni ohtlike merenähtuste (üleujutused) ja reostuslevi kohta. to give timely, precise and detailed information about dangerous marine phenomena (fl oods) and the spread of pollution. 28

Veemajanduse alamprogrammid Projekte Maksumus Water management subordinate programs Cost EEK Alamprogramm Projects Subprogram 20 2 433 378 573 ÜF Veemajanduse infrastruktuuri arendamine CF Development of the infrastructure of water supply systems and water management 62 134 445 805 Joogiveevarustus Drinking water supply 38 118 693 089 Reoveekäitlus Waste water treatment 18 59 057 060 Veekogude tervendamine ja korrastamine Rehabilitation and maintenance of water bodies 28 23 808 382 Mittetehnilised tööd Non-technical work 11 18 996 476 Jääkreostus Residual pollution 177 2 788 379 385 KOKKU TOTAL 29

Euroopa toetusel tervendati paisjärv A reservoir nursed back to health with European support Elva jõe keskjooksul asuv Hellenurme on kultuuri- ajaloos tuntud kui akadeemik Alexander  eodor Hellenurme on the middle course of Elva River is known in cultu- von Middendorffi kodupaik. Barokne mõisaansambel ral history as the homeplace of academician Alexander  eodor seisab seal tänaseni. Küla ilmet on aga lisaks mõisa- von Middendorff .  e baroque manor ensemble is still there, but besides that the overall appearance of the village is considerably hoonetele tublisti mõjutamas ka kohalik paisjärv, mis infl uenced by the local reservoir, which had been in quite an vajas ilmselgelt juba pikemat aega tervendamist. Palu- obvious need of rehabilitation for a long while. On the initiative of pera valla, mille keskuseks Hellenurme on, eestvõttel Palupera municipality – the centre of which Hellenurme is – and ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toetusel with the support of the European Regional Development Fund (ERDF) works were started in 2007 to clean and restore the 5.5 asutigi 2007. aastal seda 5,5 hektari suurust avalikus hectare public water body.  e thickness of the sedimentary layer kasutuses olevat veekogu puhastama ja tervendama. was nearly one and a half metres at the infl ow of the river into the Settekihi tüsedus jõe sissevoolul paisjärve oli ligemale reservoir and a little under a metre at the outfl ow.  e reservoir poolteist meetrit ja väljavoolul veidi alla meetri. Säärases seisundis paisjärv oli muutunud ohtlikuks juba being in such a condition was posing a threat to the quality of Elva River.  e total of 70,000 cubic metres of mud was removed from ka Elva jõe vee kvaliteedile. Järvest eemaldati kokku 70 000 kuupmeetrit muda, millega osaliselt täideti the reservoir, some of it used to fi ll in marshy shores. At the infl ow soostunud kaldaalasid. Paisjärve sissevoolule rajati 2200 kuupmeetrine settesüvend – uuelaadne öko- of the reservoir, a 2,200 cubic metre sediment depression was tehnoloogiline võte veekogu seisundi pikaajaliseks parandamiseks. Varem paisjärve keskel asunud saar established – a novel eco-technological measure to improve the likvideeriti, sest see oli kunstlik, erinevatest kokkukuhjatud materjalidest koosnev moodustis, mis oleks condition of water bodies in a long-term perspective.  e island that used to be in the middle of the reservoir was eliminated, as it kindlasti soodustanud setete kogunemist. Paisjärve keskmine sügavus suurenes rohkem kui meetri was an artifi cial formation of various piled up materials, which võrra ja on nüüd ümmarguselt kaks ja pool meetrit. would defi nitely have facilitated the accumulation of sediments. Järve korrastatud kallastel on pandud alus uuele pargile, ehitatud on mitmeid purdeid üle ojade ja taas-  e average depth of the reservoir was increased by more than a tatud jalgradasid. Järv on saanud uue elu. metre and now reached two and a half metres.  e cleaned-up shores of the reservoir now have the beginnings of a new park, with footbridges built across streams and footpaths restored.  e Narva veeprojekt astus pika sammu edasi reservoir has been nursed back to life. Narva water project took a leap forward Aastatel 2003–2005 uuendati täielikult Narva linna The sewage treatment plant of Narva city was completely reoveepuhasti. Pärast selle projekti elluviimist vähe- renewed in 2003–2005, which considerably reduced the pollu- nes oluliselt Narva jõe reostuskoormus. Edasi jätkus tion load on Narva River. Works continued on the renovation of töö linna vee- ja heitveetorustiku renoveerimisel, the city water and wastewater piping, which was completed in millega saadi valmis 2008. aasta lõpuks. Nende väga 2008. These very extensive projects were largely funded through the EU Cohesion Fund, with EIC and AS Narva Vesi co-fi nancing mahukate projektide rahastamine toimus suures in a lesser amount. Five residential districts in Narva city were osas EL Ühtekuuluvusfondi kaudu, kusjuures kaasra- equipped with the total of 20 kilometres of new water lines hastajad olid väiksemas mahus ka KIK ja AS Narva and 36 kilometres of modern sewerage piping. In addition, 5 Vesi. kilometres of existing drinking water piping was renovated and two sewage-pumping stations repaired. It must be noted that Narva linna viis elamurajooni said kokku 20 kilo- until that project the said districts lacked a common drinking meetrit uut veetrassi ja 36 kilomeetrit nüüdisaeg- water and sewerage system and the successful completion of the set kanalisatsioonitorustikku. Lisaks renoveeriti 5 project allowed 1,400 Narva residents to considerably improve kilomeetrit olemasolevat joogiveetorustikku ning remondit kaks reoveepumplat. Jääb vaid lisada, their quality of life. The upgrading of water management systems in Narva continues. Plans foresee extensive pipe renovations in et senini puudus kõnealustes linnaosades ühine joogivee- ja kanalisatsioonitrass ning tänu edukale other city districts and at Narva-Jõesuu and the modernisation projektile said 1400 narvalast võimaluse tõsta oluliselt oma elukvaliteeti. Narva veemajanduse of water fi ltration stations, which will improve the quality of the uuendamine jätkub ka edaspidi. Kavas on ulatuslik torude renoveerimine teistes linnaosades ja drinking water even further. ka Narva-Jõesuus ning veefi ltreerimisjaamade nüüdisajastamine, mis parandab joogivee senist In conclusion we can say that the positive side of 2008 in water management contains two successful large-scale undertakings – kvaliteeti veelgi. besides the works performed in Narva, the renovation of water Lõpetuseks võib tõdeda, et 2008. aasta plusspoolele veemajanduse alal võib kanda kaks suurt supply and sewerage lines was completed in Pärnu. edukalt ellu viidud ettevõtmist – lisaks Narvas tehtule lõpetati vee- ja reoveetrasside uuendus ka Pärnus. 30

JÄÄTMEKÄITLUS Waste management

Jäätmekäitluse projektide jaoks eraldati kokku ligi 260 miljonit krooni – sellest pool summat kolmele ÜFi projektile ning teine pool 50 keskkonnaprogrammi projektile. Kui ÜFi projektidega suletakse kolm prügilat, siis ülejäänud projektid tegelevad nii tava- kui ohtlike jäätmetega. Vii- maseid koguti kokku veidi üle tonni ning suure tööna lõppes aastaid kestnud Sillamäe radioak- tiivsete jäätmete hoidla saneerimine. Lisaks rajati veel jäätmejaamu, kompostimisväljakuid ning soetati kogumiskonteinereid. Nende hulgas on ka viimased selle valdkonna ERFi projektid, sest uuel abiperioodil ERF jäätmekäitluseks toetusi ei jaga.

The amounts allocated to waste management projects amounted to the total of nearly 260 million kroons – a half of it to three CF projects and the other half to 50 projects under the Environmental Programme. While the CF projects are aimed at closing down three landfi lls, the rest of the projects are focussed on both regular and hazardous waste. A little over a tonne of hazardous waste was gathered. The years-long extensive job to rehabilitate the Sillamäe radioactive waste repository was also comp- leted. More waste treatment stations and composting fi elds established and collection containers procured. These projects included the last ERDF projects in the area, as ERDF no longer supports waste management in the new programme period. 31

Väätsa laienes veelgi Väätsa extended even further

2008. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilad lades- From 1 January 2008, landfi lls are not allowed to tada sorteerimata jäätmeid ja vastavalt jäätme- store unsorted waste and pursuant to the Waste Act, seadusele ei tohi 2010. aasta 16. juulist olme- household waste cannot contain more than 45 percent by jäätmete hulgas olla biolagunevaid jäätmeid üle weight of biodegradable waste starting from 16 July 2010.  e law is to be applied and AS Väätsa Prügila started 45 massiprotsendi. Seadus on täitmiseks ja AS early to bring its activities up to date. A household Väätsa Prügila alustas tegevuse kaasajastamiseks waste sorting study conducted by the Tallinn Centre of aegsasti tööd. Säästva Eesti Instituudi olmejäät- the Stockholm Environment Institute showed that the mete sorteerimisuuring tõi välja, et näiteks Paide share of biodegradable waster in household waste at, for instance, Paide was about 52 percent, reaching even linnas oli biolagunevate jäätmete osakaal olme- 55 percent in rural areas.  ese fi gures confi rmed that jäätmetes ümmarguselt 52 protsenti ja maapiirkondades ligemale 55 protsenti. Need numbrid the existing composting fi eld of a little over 2,500 square kinnitasid, et olemasoleva veidi üle 2500 ruutmeetrise kompostimisväljakuga enam ajaga kaasas metres would no longer suffi ce to keep up with the times. ei käi. With EIC’s support, works were started in spring 2008 to establish a new modern composting fi eld and the 12,800 KIKi toel alustati 2008. aasta kevadel uue nüüdisaegse kompostimisväljaku rajamist, novembri- square metre fi eld was completed in November.  e new kuus oli 12 800 ruutmeetrine väljak valmis. Uus pind annab ka uusi võimalusi. Lisaks biolagu- area provides new possibilities. Besides the proper com- nevate jäätmete nõuetekohasele kompostimisele on seal nüüd ruumi ka komposti järelvalmi- posting of biodegradable waste, it now has room for the miseks ja piisav varu tugiaine ladustamiseks. Kompostimine toimub lihtaunades, mida aeg-ajalt curing of compost and suffi cient backup room for storing carrier material. Composting is done in ordinary wind- segatakse. Vajalikud analüüsid näitavad, milline osa kompostist on kasutatav põllumajanduses ja rows, which are turned from time to time.  e required haljastuses ning seega müügikõlbulik. Edaspidi on uuel väljakul võimalik olmejäätmetest toota analyses will show, which part of the compost can be kõrge kütteväärtusega tahket jäätmekütust. used in agriculture and greenery and can therefore be commercially marketed. In the future, the new fi eld off er the possibility to turn household waste into solid waste Narva vabanes ühest ohuallikast fuel of high heating value. Narva now free of a source of risk Balti elektrijaama tuhaväli nr. 2 asub Ida-Virumaal Narva linna piires. See 576 hektari suurune ala Ash fi eld No 2 of the Baltic Power Plant is located within koosneb 406 hektari suurusest kivistunud tuhapla- the limits of Narva city in Ida-Viru County.  e 576-hec- toost ja 170 hektarilisest settetiigist e. nn. rohelisest tare area comprises a 406-hectare set ash plateau and a 170-hectare sediment pond or the so-called green lake. järvest. Tuhavälja kasutati tuha ladestamiseks vii-  e ash fi eld was last used for storing ash in 1986. For long mati 1986. aastal. Pikki aastaid kujutas see tuhaväli years, the ash fi eld posed a potential risk, as several preci- endast potentsiaalset ohtu, sest tuhavälja laele oli pitation water ponds had developed on top of the ash fi eld, tekkinud mitmeid sademeveetiike, mille vesi oleks which upon spilling into the sediment pond could have caused accidental breakthroughs to Narva water reservoir. settetiiki valgudes võinud kaasa tuua avariilisi läbi- In 2005, works were started with the support of the murdeid Narva veehoidlasse. Cohesion Fund to neutralise this old industrial site. Several 2005. aastal asuti Ühtekuuluvusfondi toetusel seda access roads were established, as well as a neutralisation endisaegade tööstusobjekti kahjutuks muutma. station, which is capable of neutralising 500 cubic metres of alkaline water an hour.  e top of the ash fi eld was Rajati mitmed juurdepääsuteed ja neutraliseerimissõlm, mis on võimeline ühes tunnis 500 kuup- levelled and the water from the ponds was channelled to meetrit leeliselist vett neutraliseerima. Tuhavälja lagi tasandati ja tiikide vesi suunati neutralisee- neutralisation. A decision was made to establish a 20-hec- rimisele. Tuhavälja laele otsustati rajada ka uus 20 hektari suurune nüüdisaegne prügila elekt- tare modern landfi ll on top of the ash fi eld for storing the rijaamade enda tööstusjäätmete ladestamiseks. Platoo ülejäänud pind haljastati. Tööd kunagise industrial waste generated at the power plants.  e rest of the plateau was covered with greenery.  e work to close tuhavälja sulgemisel lõppesid 2008. aasta oktoobris. Nüüd jätkatakse monitooringut, hoitakse down the former ash fi eld was completed in October 2008. silma peal kunagisel „rohelisel järvel”, mis nüüd on helesiniseks tõmbunud ja mõõdetakse endi- Activities now include monitoring and keeping an eye on selt tuhaväljalt voolava sademevee leeliselisust. the former “green lake”, which has now turned light blue, and measuring the alkalinity of the precipitation water fl owing from the former ash fi eld. 32

Jäätmekäitluse alamprogrammid Waste management subordinate programs Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 15 28 978 804 Ohtlike jäätmete käitlemine Hazardous waste management 35 99 747 293 Prügilate sulgemine Closing of landfi lls 3 128 744 868 ÜF Nõuetele mittevastavate tavajäätme prügilate sulgemine CF Closure of non-complying waste landfi lls 53 257 471 365 KOKKU TOTAL 33

Suurim keskkonnaprojekt fi nišis The largest environmental project completed

28. oktoobril 2008. aastal peeti Ida-Virumaal Jõhvis rah- On 28 October 2008, an international conference was held at Jõhvi in vusvahelist konverentsi, millega tähistati 10 aastat kestnud Ida-Viru County to celebrate the end of the works to rehabilitate the Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimistööde Sillamäe radioactive waste repository, which took 10 years to complete. lõppu. Tõsine oht Läänemere kallastelt on kadunud. Sillamäe A serious threat on the shores of the Baltic Sea has been eliminated. Solving the environmental problems associated with the uranium uraanijääkide hoidlaga seonduvate keskkonnaprobleemide waste at Sillamäe was important to all of the countries around the Bal- lahendamine oli oluline kõigile Läänemeremaadele ja selleks tic Sea and a unique fi nancing scheme involving many parties was set loodi unikaalne ning paljusid osapooli kaasanud rahastamis- up under a European Union regional pilot project. EIC also contribu- skeem Euroopa Liidu regionaalse pilootprojekti raames. Oma ted to the solution to Sillamäe problems.  e uranium plant included in the Soviet Union military industry complex was erected at Sillamäe panuse Sillamäe probleemide lahendusse andis ka KIK. in 1948.  e plant produced uranium both from local dictyonema N. Liidu sõjatööstuskompleksi kuuluv uraanitehas rajati Sillamäele 1948. aastal. Tehases toodeti uraani nii shale and imported raw material and later also enriched uranium ore. kohapealsest diktüoneemakildast kui sisseveetud toormest ja hiljem ka rikastati uraanimaaki. Uraani toot-  e production of uranium stopped at Sillamäe only in 1990.  e pro- mine lõpetati Sillamäel alles 1990. aastal. Haruldaste muldmetallide ja metallide tootmisega tehti Sillamäel duction of rare earth metals and metal started at Sillamäe in the 1970s and has continued until today. From 1948 to 1993, all the production algust 1970. aastal ja see tootmine on jätkunud tänaseni. Kõik tootmisjäägid suunati alates 1948. aastast kuni waste was deposited at the waste repository located at the western 1993. aastani Sillamäe linna lääneservas Soome lahe kaldal asuvasse jäätmehoidlasse. Üle 50 hektari suurune border of Sillamäe town on the coast of the Gulf of Finland.  e waste jäätmehoidla sisaldab uraanimaagi töötlemisel tekkinud mürgiseid ja kahjulikke jäätmeid, milleks on põhi- repository of over 50 hectares contains toxic and harmful waste gene- liselt uraani, tooriumi ja teiste radionukleiidide ning raskmetallide jäägid, lämmastikuühendid, happed ja rated in the processing of uranium ore – mainly residues of uranium, torium and other radionucleids and heavy metals, nitrogen com- muud kemikaalid. Lisaks veeti jäätmehoidlasse ka soojuselektrijaamade põlevkivituhka. Jäätmete kogumass pounds, acids and other chemicals. In addition, oil shale ash from heat on 12 miljonit tonni ja jäätmekihi paksus 20 meetrit. Kogu see jäätmelasu kujutas endast ähvardavat ohtu energy stations was dumped at the waste repository.  e total mass of kogu Läänemere ökosüsteemile. the waste is 12 million tonnes and the layer of waste is 20 metres thick. Saneerimise käigus rajati graniitrahnudest ja raudbetoonvaiadest kaldakindlustus ning kaeti jäätmehoidla kuni  at huge heap of waste posed an imminent hazard to the ecosystem of the entire Baltic Sea. Rehabilitation works included the construction 13 meetri paksuse põlevkivituhast ja erinevatest looduslikest materjalidest kattega. Viiest erinevast pinnaseki- of a shore-protection structure out of granite boulders and reinforced hist koosnev hoidla lõppkate on vettpidav ning haljastatud, et vältida erosiooni. Lõpptulemusena näeb hoidla concrete piles and covering the waste repository with a cover layer of up täna välja nagu rohttaimestikuga kaetud küngas, millesse sademevesi sisse ei pääse. Sillamäe jäätmehoidla to 13 metres thick made of oil shale ash and various natural materials. saneerimise kogumaksumuseks kujunes 330 miljonit krooni ja seega on tegemist Eesti kõigi aegade suurima  e fi nal covering layer of the repository is made up of fi ve diff erent surface layers and is waterproof and covered with greenery in order keskkonnakaitsealase saneerimisprojektiga. to prevent erosion. As the end result, the repository today looks like a mound covered with grassy plants, which precipitation water cannot penetrate.  e total cost of the rehabilitation of the Sillamäe waste repository amounted to 330 million kroons, which makes it the largest environmental protection and rehabilitation project in Estonia ever. Kihnlastel moodne jäätmejaam Kihnu people have a modern waste plant 2008. aastal valmis KIKi toetusel nüüdisaegse jäätmejaama With EIC’s support, a modern waste plant was completed on Kihnu Kihnu saarel. Et tegemist on meretaguse alaga, on jäätme- Island in 2008. As it is an overseas location, the waste plant has been jaam projekteeritud piisava varuga, nii et jäätmeid saab designed with a suffi cient reserve so as to allow storing waste also when ladestada ka siis, kui halb ilmastik katkestab mõneks ajaks poor weather conditions temporarily suspend the ferry traffi c. parvlaevade liikluse.  e waste plant has fi ve diff erent containers, two of which are compac- tion containers intended for mixed household waste, PET packaging and Jäätmejaamast võib leida viis erinevat konteinerit, millest returnable deposit packaging made of metal.  e rest of the containers kaks on presskonteinerid. Viimased on mõeldud segaolme- are for collecting scrap metal, construction debris and asbestos.  e jäätmete ning metallist pandipakendi ja PETist pakendi plant also has a waste storage room for collecting used oil, oil fi lters and tarbeks. Ülejäänud konteinerid on vanametalli, ehitusjäät- paint waste and a storage place for old electrical and electronic equip- ment and old batteries. mete ja asbesti kogumiseks. Jaamas on ka jäätmete hoiuruum vanaõli, õlifi ltrite ja värvijäätmete kogumiseks Like in every other modern waste plant, the Kihnu plant has a storage ning ladustusala elektri- ja elektroonikaromude ning vanade akude tarbeks. yard for old tyres and a composting fi eld. Very few small Estonian Nagu ühes tänapäevases jäätmejaamas ikka, on Kihnu omas ka plats vanade rehvide jaoks ning kompostimis- islands can provide islanders such a modern waste plant service. väljak. Vähestel Eesti väikesaartel on elanike kasutuses nõnda moodne jäätmejaam. 34

LOODUSKAITSE Nature Conservation

Looduskaitse projektidele jagus eelmisel aastal keskkonnaprogrammist ligi 83 miljonit ning ERFist ligi 6 miljonit krooni. Kokku sai toetust 219 projekti – neist neli ERFist ja ülejäänud kesk- konnaprogrammist. Tehtud tööd peaksid rõõmustama iga loodusesõpra, sest lisaks ohustatud liikide kaitsele, milleks taastati näiteks liikide elupaiku, kanti hoolt ka parkide, kaitse- alade ning loodusradade eest. Nii on lisandunud vaatlustorne, hooldatud laudteid, rajatud matkaradu ning palju muud, mis aitab loodusega paremini tuttavaks saada, et seeläbi seda ka rohkem hoida ja kaitsta.

Nature conservation projects received nearly 83 million kroons from the Environmental Programme and nearly 6 mil- lion from the ERDF last year. The total of 219 were supported – four from the ERDF and the rest from the Environmen- tal Programme. The works done should be a source of delight to any nature enthusiast, for besides the protection of endangered species by way of restoring their habitats good care was also taken for parks, protected areas and nature trails. As a result, we have more observation towers, well-maintained boardwalks, new hiking trails and many other things that enable people to learn to know nature better and thus also safeguard and protect it better. 35

Tehti kahjutuks ohuallikas Piusa jõele A source of risk to Piusa River neutralised Looduskaunis ja rikka elustikuga  e naturally beautiful Luhte reservoir with its Luhte paisjärv asub Vastseliina rich biota is located a little way from the small alevikust veidi eemal. 2008. town of Vastseliina. In May 2008, the overfl ow aasta maikuus purunes järve dam of the reservoir broke, which reduced the ülevoolutamm ja veetase alanes water level by nearly 2 metres. Water fl owed into Piusa River and carried a large amount of pärast seda ligi kaks meetrit. sediments into the river, thereby damaging the eco- Vesi voolas Piusa jõkke ja kandis logical condition of the river.  e barrier structures sinna hulga setteid, kahjustades had to be restored and Vastseliina municipality nõnda jõe ökoloogilist seisundit. received assistance for this from the ERDF funds.  e restoration of the reservoir was taken very Tõkkerajatised tuli taastada ja seriously and a lot more was done than just the Vastseliina vald sai selleks toe- barrier structures. Brush was cut on the shores and tust ERFi vahenditest. valuable landscape views opened up. Cleaning the Paisjärve ennistamist võeti väga area around the reservoir also reduced the chances of beavers using the shores in their own personal tõsiselt ja ei piirdutud üksnes tõkkerajatistega. Kallastelt raiuti võsa ja avati väärtuslikke interests. Downstream from the dam a pond was maastikuvaateid. Järveäärse puhastamine vähendas ka kobraste võimalusi kaldaid oma created for the planned purpose of using it as a huvides ära kasutada. Tammist allavoolu aga rajati tiik, mida on plaanis hakata kasu- fi re-fi ghting water extraction point. tama tuletõrje veevõtu kohana. Piusa muuseumikoobastik taas avatud Piusa museum caves open again

1922. aastal alustati Põlvamaa lõunaosas, Piusa raud- In 1922, mining operations to extract highly valuable teejaama lähistel väärtusliku klaasiliiva kaevandamist. glass sand were started near Piusa railway station in the Järgnevatel aastakümnetel uuristati sealkandis maa- southern part of Põlva County. In the following decades põue ümmarguselt 10 kilomeetrit käike, sealhulgas ka about 10 kilometres of passages were tunnelled into the earth in the area, including magnifi cent pillared vaults võimsaid, 5-6 meetri kõrguseid sammaskäike. Lisaks up to 5-6 metres high.  ere is also a big open quarry haigutab koobastike naabruses ka suur lahtine karjäär. next to the cave networks. Mining activities were stopped Kaevandamine lõpetati 1976. aastal ja õige pea selgus, in 1976 and it was soon discovered that the caves started et koobastikud meelitavad ligi hulgaliselt uudistajaid. attracting many visitors.  e openings to the caves where the danger of collapse was the greatest had to be blocked Kõige varisemisohtlikumate käikude suudmed tuli to prevent accidents. A part of the vaults were opened õnnetuste vältimiseks sulgeda. Aastal 2001 avati osa for the enjoyment of tourists in 2001, but had to be sammaskäike turistide meeleheaks, mis tuli aga 5 closed again after 5 years due to the danger of collapse. aastat hiljem varisemisohu tõttu sulgeda.  anks to EIC’s support, the museum caves are again open since 2008 and off er visitors a safe opportunity to KIKi toetusel on Piusa muuseumikoobastik alates see this original place. Some of the workings were closed 2008. aastast taas avatud ja pakub huvilistele võima- off and the ones left open were reinforced.  e walls and lust turvaliselt selle omapärase paigaga tutvuda. Suleti arches of the caves were cleaned and caulked with cement osa kaeveõõneid ja kindlustati neid, mis jäid avatuks. milk. Fallen-down sand was taken out and barriers were erected. Another major construction object is a viewing Puhastati ka koobaste seinu ja võlve ning tihen- platform, which off ers the option to marvel at the cave dati neid tsemendipiimaga. Veeti välja varisenud liiva ning rajati piirdeid. Suuremaks network without actually descending into it. Directing ehitiseks on veel vaateplatvorm, mis pakub võimalust imetleda koobastikku ilma sinna enthusiasts to a place especially made for that purpose laskumata. Huviliste suunamine selleks spetsiaalselt ette nähtud paika on oluline kind- is also important in the context of nature conservation, because the Piusa caves are a valuable nature protection lasti ka looduskaitseliselt, sest Piusa koobastik on hinnaline looduskaitseala, Baltimaade zone – the largest hibernation place of bats in the Baltic suurim nahkhiirte talvitumispaik. countries. 36

Looduskaitse alamprogrammid Nature Conservation subordinate programs Projekte Maksumus Cost EEK Alamprogramm Projects Subprogram 58 23 440 126 Pargid ja üksikobjektid Parks and single objects 49 23 437 908 Liikide kaitse korraldamine Organisation of species protection 68 22 969 070 Kaitsealade hooldus Maintenance of protected areas 40 13 011 608 Looduskaitseline infrastruktuur Infrastructure of nature conservation 4 5 923 646 ERF bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus ERDF Biological and landscape diversity 219 88 782 358 KOKKU TOTAL 37

Soomaa luhaniite hooldavad nüüd mägiveised Soomaa bottom-land meadows now Šoti mägiveised toodi Soomaale 2008. aastal, maintained by highland cows kokku 74 looma, ja juba on nad näidanud, et Scottish highland cows were brought to Soomaa in 2008 luhtade ja lamminiitude pügamise võib sealkan- and the total of 74 animals have already shown that the dis suuresti nende hooleks jätta. KIKi toetusel mowing of waterside meadows and fl ood plain meadows hangitud loomad on kasutuslepingu alusel välja can be easily left up to them.  e animals were purchased with EIC’s support and have been distributed to local jagatud kohalikele talunikele, kusjuures põhilise farmers under contracts of use, where the main condition tingimusena tuleb veiseid karjatada Soomaa is that the cows have to be herded on the waterside luhtades ja niitudel ning kui ilm vähegi lubab, meadows and meadows of Soomaa and that the winter siis sealt tuleb varuda ka sarvekandjate talve- hay for the cows also has to be gathered from there, if the weather allows.  e current herd is divided between 6 hein. Praegune kari on jagatud 6 talu vahel. farms. Is this cowherd suffi cient for maintaining the semi- Kas sellisest veisekarjast jätkub Soomaa poollooduslike koosluste hooldamiseks? Olid need natural communities of Soomaa? After all, the meadows ju vahepealsel ajal väga pikaks ajaks hooletusse jäänud. Looduskaitsespetsialist Gunnar Sein had been neglected for a very long period. Nature conser- hindab Soomaa hooldamist vajavate poollooduslike koosluste suuruseks 1500 hektarit ja vation specialist Gunnar Sein estimates that the area of the semi-natural communities requiring maintenance at lisab, et seni suutis kaitseala oma jõududega hooldada ligi 150 hektarit. Aga juba esimene Soomaa is 1,500 hectares and adds that before getting the suvi mägiveistega tõstis selle numbri rohkem kui kahekordseks. Igati hea investeering, sest cows, the protected area was only able to maintain about sündima hakkavad juba esimesed vasikad. 150 hectares with its own resources. But already the fi rst summer with the highland cows has increased this two- fold and the fi rst calves are now expected. Mobiiltelefon näitab külastuskoormust Mobile phone shows visit load

2000. aastate algupoolel alustati Tartu ülikoolis In the very beginning of the 21st century, Tartu University launc- inimeste paiknemise ja liikumise uuringuid hed studies into the location and movements of people by way mobiilpositsioneerimise meetodil. Teatavasti on of mobile positioning. As is well known, the movement trajectory võimalik mobiiltelefoni omaniku liikumistrajek- of mobile phone owners can be monitored, if their phones are switched on. Similar studies were conducted, for instance, in order toori jälgida juhul kui telefon on sisse lülitatud. to monitor the movement of urban sprawl population in Tallinn. Vastavaid uuringuid korraldati näiteks Tallinna  at was followed by monitoring tourist traffi c – how many valglinnastujate liikumise uurimiseks ning visitors arrive, from which countries they come from and which siirduti seejärel turistide monitooringule – kui Estonian regions they prefer.  e project implemented with EIC’s support to determine the visit palju saabub külalisi, millistest riikidest nad on load in the protected areas of Endla, Lower-Pedja and Emajõe pärit ja milliseid paikkondi nad Eestis eelistavad. Great Marsh is another output in the use of this very innovative KIKi toetusel ellu viidud projekt Endla, Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo kaitstavate alade solution.  e idea was to fi nd a suitable indirect method for külastuskoormuse väljaselgitamiseks on üks väljund selle väga uuendusliku lahenduse kasu- evaluating the visit load in protected areas and to fi nd out, among other things, how many tourists from other countries come to tamisel. Mõte oli leida sobiv kaudne meetod kaitsealade külastuskoormuse hindamiseks ja Estonian protected areas and whether visitors accidentally wan- muu hulgas teada saada, kui palju teistest riikidest pärit turiste Eesti kaitsealadele tuleb ja kas der into the protected zones around eagle nests.  e general aim võib ka mõni külastaja juhuslikult näiteks kotkapesa kaitsetsooni sattuda. Üldiselt üritati välja was to determine whether a mobile positioning based visit coun- selgitada, kas mobiilpositsioneeriv külastusloendus võiks olla riikliku seire alusprogrammiks. ting could be used as a basis programme for national monitoring.  e study showed that tourists venture into protected areas very Uuring näitas, et kaitsealade sisemusse jõuavad turistid väga harva. Koormus on suuna- rarely.  e load was mostly concentrated in centres. It was also tud enamjaolt keskustele. Selgus ka, et praegu kasutusel olevad algoritmid ei luba olukorda determined that the currently used algorithms do not allow asses- hinnata üksikkülastaja tasandil. Mobiilimastide võrk kaitsealadel on liiga hõre. Tehnoloogia sing the situation on an individual visitor level.  e mobile mast täiustamine pakub edaspidi aga kindlasti piisavalt täpseid võimalusi kaitsealade külastuskoor- coverage in the protected areas is too fl aky. However, upgrades in technology will in the future defi nitely off er suffi ciently accurate muse hindamiseks, seda eriti veel juhul, kui kaitsealade n-ö väravates kasutatakse samaaeg- tools to evaluate the visit load in protected areas, especially if selt ka sisenejate automaatloendureid. automatic visitor counters are simultaneously used at the “ent- rances” to protected areas. 38

METSANDUS Forestry

Metsanduse programmis, kuhu alla kuulub ka jahindus, rahastati 82 projekti kokku ligi 82 miljoni krooniga. Paljude muude ettevõtmiste hulgas toimus traditsiooniks saanud Metsa nädal, rääkimata konverentsidest ja koolitustest, mis kindlasti abistavad nii metsa- kui jahimehi nende tegevuses. Puidutööhuvilised harjutasid kätt puitarhitektuuri õpikojas, teadlased viisid läbi uuringuid ning metsaomanikke ja lapsi rõõmustati ilusate joonistusvihikutega.

The forestry programme, which also includes hunting, was used to fi nance 82 projects with the total of nearly 82 million kroons. Among many other undertakings, the traditional Forest Week was held, not to mention conferences and training sessions, which are a defi nite assistance to forestry people and hun- ters in their activities. Woodworking enthusiasts practiced their skills at wooden architecture workshop, researchers conducted studies and beautiful drawing booklets were published to the joy of forest owners and children. 39

Puuinfo õpetab puidust lugu pidama Puuinfo teaches to respect timber

Eesti Metsatööstuse Liiduga seotud Puuinfo, a wooden architecture workshop linked puitarhitektuuri õpikoda Puuinfo on juba to the Estonian Forest Industries Association, has kolmel aastal pakkunud Eesti Kunsti- already for three years off ered the fi rst-year students ülikooli esimese kursuse üliõpilastele of the Estonian Academy of Arts the hands-on opportunity to erect light timber buildings of their võimalust ise oma käega püsti panna own design.  e system is organised so that the omaenda plaani järgi loodud kerget pui- students design wooden shelters in the winter and tehitist. Töö käib nõnda, et talvel projek- then select one and build it at Pedaspea.  e aim of teerivad tudengid puidust varjualuseid ja Puuinfo workshop that has been operating with EIC’s assistance is to give advice and provide the students valivad nende hulgast ise välja ühe, mille with the necessary materials. In 2008, 18 students Pedaspeal valmis ehitavad. took part in the workshop, instructed by professors KIKi toetusel tegutsenud Puuinfo üles- Andres Alver and Jüri Soolep and architect Jaan Tii- anne on anda nõu ja varustada tudengeid vajalike materjalidega. 2008. aastal osales töös 18 demann. Students think the workshop very useful, as it is one of the very few opportunities in their curricu- üliõpilast ja juhendajad olid professorid Andres Alver ja Jüri Soolep ning arhitekt Jaan Tii- lum to erect a full-scale construction with their own demann. Üliõpilased peavad õpikoda väga kasulikuks, sest see on nende koolikursuses üks hands. Puuinfo hopes that exposure to such an envi- väheseid võimalusi ise oma kätega mingit täismahus ehitist püstitada. Puiduinfo loodab, et ronmentally friendly and fl exible building material kokkupuude säärase keskkonnasõbraliku ja paindliku ehitusmaterjaliga nagu puit ergutab like timber will encourage future architects to use the material in their future work.  e buildings erected tulevasi arhitekte seda materjali ka edaspidi kasutama. Pedaspeale kerkinud ehitised on at Pedaspea have sparked the interest of the wide pälvinud ka laiema üldsuse ning ajakirjanduse huvi, neist on kirjutatud artikleid ja neid public and the media – articles have been written käiakse seal spetsiaalselt vaatamas. about them and people come especially to see them.

Kaitsealuste metsade inventuur Stock-take in the forest

Riiklik Looduskaitsekeskus jätkas KIKi With EIC’s support, the State Nature Conservation toel aastail 2007 ja 2008 kaitsealuste Centre continued its stocktaking activities in pro- metsade inventuuri, mis hõlmas kokku tected forests in 2007 and 2008, covering more than ten thousand hectares of forest. Without stocktaking, rohkem kui kümmet tuhandet metsa- it is diffi cult to assess the current situation in forest hektarit. Ilma inventuurideta on raske communities and to plan steps for the protection of hinnata metsakoosluste hetkeolukorda natural diversity. ning kavandada loodusliku mitmekesi- Data were collected simultaneously on both the tim- ber and the natural values of forests. Plans were made suse kaitsmiseks vajalikke samme. for a large number of purposeful activities to preserve Paralleelselt koguti andmeid nii metsa and increase natural diversity. Forest management puiduliste kui loodusväärtuste kohta. works were planned so that they do not damage the Kavandati hulgaliselt sihipäraseid tege- natural values in the relevant areas.  e Centre thus prepared integral plans considering the specifi c featu- vusi looduse mitmekesisuse säilitamiseks res of individual areas, where the planned activities ja suurendamiseks. Metsamajanduslike tööde planeerimisel jälgiti, et need ei kahjustaks support the implementation of nature conservation alade loodusväärtusi. Seega valmisid alade eripärasid arvesse võtvad tervikkavad, milles objectives. kavandatud tegevused toetavad kaitse-eesmärkide elluviimist. As a result, forest management plans were prepared for 16 separate areas.  e forest data gathered in the Lõpptulemusena koostati metsamajanduskavad 16 erineva ala kohta. Projekti raames project are available to all interest groups via the kogutud metsaandmeid saavad läbi metsaregistri kasutada kõik huvigrupid. Forest Registry. Täpsema vaatluse all olid seekord kaitsealused metsad Ida-Virumaalt, Saaremaalt, Pärnu-  is time, more detailed attention was paid to pro- maalt ja Raplamaalt. Metsade inventuur Eesti kaitsealadel jätkub. tected forests in Ida-Viru, Lääne, Saare, Pärnu and Rapla counties. Stocktaking in Estonian protected forests continues. 40

Metsanduse alamprogrammid Forestry subordinate programs

Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 61 77 341 260 Metsandus Forestry 26 7 428 392 Jahindus Game management 87 84 769 652 KOKKU TOTAL 41

Imetajauurijate esinduslik kogunemine Representative gathering of teriologists

KIK toetas VII Balti Terioloogia Kon- EIC supported the organisation of the VII Baltic verentsi korraldamist, mis toimus 2008. Teriology Conference, which took place at aasta oktoobri alguses Riia lahe ääres Kabli Lepanina, a village near Kabli on the coast of the lähistel Lepaninas. Kohale oli saabunud Gulf of Riga at the beginning of October 2008.  e event attracted 104 teriologists from 14 104 imetajauurijat 14 riigist. Kõige kaugem countries, with the most distant visitor coming külaline sõitis Eestisse Jaapanist. from Japan. Two and a half days included 40 Kahe ja poole päeva kestel peeti 40 pikemat longer presentations and a multitude of stand- ettekannet ja hulk stendiesinemisi. Sama- based presentations.  e range of topics was very wide, covering the ecology, genetics, distribution võrra lai oli teemade skaala, mis hõlmas nii and protection strategies of both small and big väikeste kui suurte imetajate ökoloogiat, mammals.  e highlight of the conference was geneetikat, levikut ja kaitsestrateegiaid. the gathering of the Baltic large mammals work- Konverentsi tipuks oli Balti suurimetajate töögrupi kogunemine, mis keskendus kohaliku group, which concentrated on the protection and population genetics of the local lynx population. ilvesepopulatsiooni kaitsele ja populatsioonigeneetikale.  e gatherings of the Baltic teriologists are proof Baltimaade terioloogide kogunemised on näide elujõulisest teaduslikust initsiatiivist. Kogu- of viable research initiative.  e fi rst event was nemistega tehti algust 1990. aastal Eestis Sagadis. Hiljem on peetud konverentse vaheldu- held at Sagadi, Estonia in 1990 and thereafter misi Lätis, Leedus ja Eestis. conferences have been rotated between Latvia, Lithuania and Estonia. Jahimehed tulid kokku Hunters came together

2008. aasta juulis kogunesid Eesti jahime- In July 2008, Estonian hunters came together for the hed kahekümne kaheksandat korda oma twenty-eighth time for their largest common event – the suurimale ühisüritusele, kokkutulekule, Gathering, which this time was held at Kihli in Järva County with nearly 3,000 participants.  e EIC has mida seekord peeti Järvamaal Kihlis. Sel always supported the hunters’ training and aware- korral kogunes ligemale 3000 osavõtjat. ness-raising initiatives for the members of their Society KIK on läbi aegade toetanud jahimeeste and did so this time as well.  e hunters’ Summer alustatud ettevõtmisi oma seltsi liikmete Days always off er participants a lot of entertainment, while also containing serious discussions, exchange of koolitamiseks ja teavitamiseks, nõnda ka important information and competitions in professional seekord. Jahimeeste suvepäevad pakuvad skills. Margus Puust, the newly elected Chairman of the osalejatele alati palju meelelahutust, kuid samas tähendavad need ka tõsist arupidamist, Estonian Hunters’ Society, contemplated in his opening olulise teabe vahendamist ning jõuproove kutseoskustes. Oma avakõnes tõdes vastne Eesti speech: “What does hunting mean in Estonia today? I think it is a hobby that involves keywords like nature- Jahimeeste Seltsi esimees Margus Puust: „Mida me mõistame Eesti jahinduse all täna? Ma friendly philosophy and lifestyle, hunting and natural arvan, et see on harrastus, millega kaasnevad mõisted on loodusesõbralik mõtte- ja eluviis, science, hunting ethics and aesthetics, hunting mana- jahi- ja loodusteadus, jahieetika ja esteetika, jahimajandus ja kõigest sellest tulenevad osku- gement and the skills and experience and the culture sed ning kogemused ja kindlasti kultuur!” deriving from all that!” To mention just a few activities packed into the three days Kokkuvõtlikult peeti traditsioonilist mitmevõistlust ja puhuti võistu jahisarve, ragistati aju- of the event, the gathering included the traditional com- sid viktoriinis, lasti vibu ja arutati uue juhatuse eestvõttel seltsi edasisi arenguplaane – kui bined events and a hunting horn blowing competition, a mainida vaid mõnda tegevust, mis kolme päeva jooksul käsile võeti. brain-racking quiz, an archery competition and discussions initiated by the new Management Board concerning the future development plans of the Society. 42

KALANDUS Fishery

Kalanduse 32 projektile jagus toetust üle 32 miljoni krooni ning selle abil tehtu pälvib kind- lasti nii looduse- kui kalahuviliste heakskiitu. Lisaks teaduslikele uuringutele anti välja ajakirja Kalastaja, mille lugejaid ei saa jätta ükskõikseks tõsiasi, et eelmisel aastal asustati meie vee- kogudesse189 000 lõhet ning üle 194 000 angerja. Head tehti ka kalade kodupaikadele, sest ühtekokku võeti veekogudest välja 50 km võrgujäänuseid, mis erinevatel põhjustel sinna jää- nud. The 32 fi shery projects were allocated over 32 million kroons and the things achieved with these funds defi nitely deserve the approval of nature and fi shery enthusiasts. In addition to scientifi c research, the jour- nal Kalastaja (Fisher) was published, the readers of which could not possibly remain indiff erent to the fact that 189,000 salmon and over 194,000 eels were introduced to our water bodies last year. Fish habitats also received good care, as the total of 50 km net remains – left there for various reasons – were lifted out of water bodies. 43

Peipsi peal peeti puhastustalgut Cleaning the Lake Peipsi

2008. aasta kevadel korraldas keskkonnainspekt- In spring 2008,  e Environmental Inspectorate with sioon KIKi toetusel Peipsi järve põhja- ja keskosas EIC’s support organised a fi ve-day cleaning event viiepäevase puhastusaktsiooni, et veest välja tra- on the northern and middle part of Lake Peipsi in gida sinna hulpima jäänud nakkevõrgud. Suures order to pick out the gill nets left fl oating in water. 20 inspectors from the Southern and Eastern region, ettevõtmises lõi kolmel väikelaeval ja neljal kaatril working on three small boats and four speedboats, kaasa kokku 20 Lõuna ja Ida regiooni inspektorit. carried out the extensive undertaking. 667 nets with Järvest võeti välja 667 võrku, mille kogupikkuseks the total length of almost 50 kilometres were ext- võib arvestada ligemale 50 kilomeetrit. racted from the lake.  e inspectors reckoned these were mainly nets that ice had caused to drift away Inspektorite hinnangul oli enamasti tegemist from original catching places. Some of them probably püügikohast jääga minema triivinud võrkudega. came from Russia.  is was actually the second event Osa neist pärines tõenäoselt ka Venemaa poolelt. of this kind on Lake Peipsi. In 2006, a cleaning do was Õigupoolest oli see juba teine sarnane aktsioon held on the southern part of the lake, with 504 old nets retrieved.  e gill nets left fl oating in the lake are Peipsil. Aastal 2006 peeti puhastustalguid järve lõunaosas ja toodi välja 504 vana kalavõrku. a severe danger to the fi sh population. Some of the Järve hulpima jäänud nakkevõrgud ohustavad tõsiselt kalavarusid. Osa neist võib muutuda nn nets may become the so-called killer nets, which kill tapjavõrkudeks, mis surmavad kalu pikema aja jooksul. Võrkudesse jäänud kala roiskub ja võrk the fi sh over a long period of time.  e fi sh caught in vajub põhja, kuid ajapikku laguneb võrku jäänud saak, „tapja” tõuseb veekihti ning alustab taas the net rot and the net sinks to the bottom. However, the catch caught in the net decomposes over time and oma tööd. Vees hulpivad võrgud segavad ka kalureid nende igapäevapüügil. the “killer” rises back up in the water and starts its Sarnane puhastusaktsioon on korraldatud ka Võrtsjärvel 2005. aastal, ka tollal toetas seda KIK. gruesome work again.  e nets fl oating in water also disturb fi shermen in their everyday catching activi- ties. A similar cleaning operation was carried out on Võrtsjärv in 2005, also with EIC’s support..

44

Kalanduse alamprogrammid Fishery subordinate programs Projekte Maksumus Alamprogramm Projects Cost EEK Subprogram 8 18 156 187 Kalavarude kaitse ja kontroll Conservation and control of fi sh resources 9 9 136 611 Kalandusalased teadusuuringud Fishery research 8 3 680 146 Kalavarude taastootmine Regeneration of fi sh resources 7 1 390 142 Kalandusalased arendusprojektid Fishery development projects 32 32 363 086 KOKKU TOTAL 45

Järvemuuseumis saab kalu oma käega katsuda Lake museum off ers the chance to touch fi sh

Eesti Maaülikooli Võrtsjärve õppekesku-  e Võrtsjärve Study Centre of the Estonian Uni- ses sisustati kõigile avatud järvemuuseum versity of Life Sciences opened a lake museum to the public in 2006.  e fi sh tanks at the museum contain 2006. aastal. Muuseumi akvaariumites over 25 species of Estonian freshwater fi sh. In 2008,

elab üle 25 liigi Eesti mageveekalu. Meelis Kask one of the largest attractions at the museum was 2008. aastal valmis KIKi toel üks muu- completed with EIC’s support – a 2,600-litre outside seumi suurimaid vaatamisväärsusi fi sh tank with granite lining and underwater lighting. Water in the fi sh tank is aerated with the help of a – 2600-liitrine väliakvaarium, mis on small artifi cial waterfall. But the main attraction maakividest vooderdise ja veealuse val- of the fi sh tank is its inhabitants.  e tank is home gustusega. Vett aereeritakse selles akvaa- to large and stress-tolerant species of fi sh like carp, riumis väikese kunstliku joa abil. Kõige crucian carp, sturgeon, burbot and catfi sh. Visitors can touch these fi sh and this opportunity is especially külgetõmbavamaks muudavad väliakvaa- popular with children. In winter, the inhabitants riumi aga selle asukad. Kaladest elavad of this pool are tucked away safely inside. EIC seal suured ja stressitaluvad liigid nagu karbid, kogred, tuurad, luts ja säga. Neid kalu on supported the procurement of another four indoor külastajatel võimalik katsuda ja eriti vaimustav on see võimalus laste jaoks. Talve veedavad fi sh tanks for rare or aggressive species that need to be separated from others. Of the more eye-catching selle basseini asukad muidugi turvaliselt siseruumides. inhabitants of the museum, a new species for Estonia KIK toetas veel nelja siseakvaariumi hankimist, mis on mõeldud eraldatust vajavate harul- should be mentioned – the predatory rotan; crayfi sh, daste või agressiivsete liikide jaoks. Muuseumi siseruumide silmatorkavatest asukatest võiks who turns blue after moulting; young eels and the kindlasti nimetada Eesti jaoks uut liiki, röövkala kaug-ida unimudilat, jõevähki, kes pärast multicoloured baby koi (ornamental koi carp).  e latter are the only fi sh who breed in the museum fi sh kestumist on sinine, noori angerjaid ja mitmevärvilisi koimaime. Viimased on ainsad kalad, tanks. kes sealsetes akvaariumites ka paljunevad.

Endisest mudaaugust tehti järv A former mud hole made into a lake

Kadrina aleviku vahetusse lähedusse jääb  e valley fl at of Loobu River lies in the immediate Loobu jõe lammiala. 1980. aastate lõpul vicinity of the small town of Kadrina. At the end of the valmis projekt Loobu jõe veetaseme regu- 1980s a project was prepared to regulate the water level leerimiseks ja veehoidla rajamiseks. Kopp in Loobu River and to set up a water reservoir. Works were started right at the beginning of the 1990s, but were löödi maasse kohe 1990. aastate algul, soon stopped, with a large piece of land just dug up.  e kuid töö jäi peatselt pooleli, kui suur tükk outfl ow of springs to the river was damaged and the river- maad oli lihtsalt üles songitud. Allikate banks quickly started turning marshy.  e water level väljavool jõkke oli rikutud ja kaldad hak- was low and the water spoilt. One of the favourite places of the local people and fi shermen was in grave danger. kasid kiiresti soostuma. Veetase oli madal  e rehabilitation of the Kadrina reservoir was seriously ja vesi riknes. Kohalike elanike ja kala- taken up around 2005. A project was prepared for the meeste üks lemmikpaiku oli tõsises ohus. rehabilitation of the water body and the construction Kadrina paisjärve tervendamine võeti tõsiselt käsile 2000. aastate keskpaiku. Valmis of a dam regulator, also covering the construction of a fi sh route. Attention was paid to increasing the natural projekt veekogu saneerimiseks ja paisregulaatori ehitamiseks, mis hõlmas ka kalatee diversity as well as improving the holiday management ehitamist. Tähelepanu pöörati loodusliku mitmekesisuse suurendamisele ja kõrvale ei potential of the region. By today, the dam regulator and jäetud piirkonna puhkemajanduslikku potentsiaali. fi sh ladder of the Kadrina reservoir have been comp- Tänaseks on KIKi toetusel valmis saanud Kadrina paisjärve paisregulaator ja kalatrepp. leted with EIC’s support. Loobu River is a well-known spawning place for salmon and all the obstacles on fi sh Teatavasti on Loobu jõgi oluline lõheliste kudemispaik ja kõik takistused kalade teel migration routes have to be eliminated.  e new reservoir peavad olema sellel jõel kõrvaldatud. Uus pais hoiab järve veetaseme stabiilsena ning keeps the water level stable and allows regulating the võimaldab reguleerida paisjärve ja jõe vahelist ühendust. Võsast on puhtaks raiutud ka connection between the reservoir and the river.  e banks järve kaldad ning taastatud jalakäijate rajad. Tulevik näeb ette kogu paisjärve saneerimist of the river have been cut clean of brush and pedestrian footpaths restored. Future plans foresee the rehabilitation ning puhkevõimaluste loomist järvekallastel. of the entire reservoir and the creation of recreational facilities along the shores of the river l. 46

MAAKONDLIK Regional

Maakondlik programm on rahasummade osas KIKi pisim, kuid projektide osas rohke. Nii saavad 239 projekti ligi 16 miljonit krooni. Selle programmi kaudu rahastatakse projekte, mis oma väiksuse tõttu ei saa tavaliselt toetust teistest programmidest, kuid kohalike elani- ke jaoks on need projektidsüdamelähedasem. vaat et olulisemadki kui suured riiklikud. Oma kodukant on ikka

The regional programme is the smallest at EIC by the amounts of fi nancing, but attracts a large number of projects. Thus, 16 million kroons was distributed to 239 projects. This programme is used to fi nance projects, which due their small size usually cannot receive support from other programmes, but are even more important for the local people than the large-scale national projects. Our own homeplace is always dear to us! 47

Külalisi tuli Soomest, Venest ja Lätist! Visitors from Finland, Russia and Läänemaa Linnuklubi eestvõttel on merikotkaid Loode-Eestis Latvia! toidetud juba neljandat talve. Ka KIK on seda tegevust toetanud, Already for four winters, Läänemaa Bird sest tegemist pole mingi tavalise lindude talvise söögimajaga. Club has been organising the feeding of sea Merikotkas kui üks suursuguseid ürglooduse sümboleid vajab eagles in Northwestern Estonia. EIC has also pidevat seiret, et looduskaitsjatel oleks ülevaade, kuidas neil lindu- supported this activity, as this is no ordinary win- del parasjagu läheb. Talvine toitmispaik on väga hea koht kotkaste tertime feeding house for birds. Sea eagles, one of the magnifi cent symbols of primeval nature, need jälgimiseks. constant monitoring so that the nature conservatio- Nelja talvega on Läänemaa kotkauurijad oma toitmispaigas kindlaks nists have an overview of how these birds are doing. A teinud 21 erinevat rõngastatud lindu, kellest 9 on rõngastatud wintertime feeding place is a superb place for monito- ring the eagles. In four winters, the Lääne County eagle Eestis, 9 pärinevad Soomest (kaugeim Lapimaalt), üks Venemaalt researchers have identifi ed 21 individual ringed Koola poolsaarelt ja üks Lätist. Huvitav, et Lätist saabunud kotkas birds, of which 9 have been ringed in Estonia, 9 jäi ka suveks Eestisse ning pesitses talvisest söögipaigast kümnekonna kilo- have come from Finland (the most distant one from meetri kaugusel. Linnuklubi on tegutsenud kogu aeg ka selle nimel, et leida Lapland), one from the Kola Peninsula in Russia and one from Latvia. It was interesting to note that the eagle mooduseid, kuidas rohkem kotkaid ligi meelitada ja neile lähemale pääseda, from Latvia stayed in Estonia for the whole summer et lisaks rõngaste lugemisele hinnata lindude vanust, mille põhjal saab teha and nested about ten kilometres from the wintertime järeldusi kogu kotkapopulatsiooni koosseisu ja seal toimuvate muutuste kohta. feeding place.  e Bird Club has always been working to fi nd ways to attract more eagles and to get closer to the birds in order to count the rings as well as to evaluate their age, which would allow drawing conclusions on the makeup of and changes in the entire eagle population. Häädemeestel nüüd ilma veekadudeta No more water losses at Häädemeeste

KIKi toetusel on paljud Eestimaa linnad, EIC has provided support to many Estonian cities, small alevid, alevikud ja vallakeskused saanud towns, villages and rural municipality centres for the uuendada kunagi aastakümnete eest tol ajal purpose of renovating the water mainlines built decades kättesaadavatest ehk ettejuhtunud mater- ago from materials then available or chanced upon. A dripping pipe could be one of the many symbols of the jalidest ehitatud veetrasse. Tilkuv veetoru Soviet era building style. Häädemeeste water mainline võiks ju olla üks paljudest nõukogudeaegse and pumping station received a complete overhaul in ehitusstiili sümbolitest. 2008.  e total of 1,250 metres of piping was renovated, 2008. aastal läbis põhjaliku uuenduskuuri with 800 metres of that entirely replaced.  e pumping station has been built with the provision that failures in Häädemeeste veetrass ja pumbajaam. the station would not immediately put the water supply Renoveeriti kokku 1250 meetrit torus- system out of operation.  e total of 48 customers got tikku, millest 800 meetrit sai täiesti uhiuus. the chance to connect to the properly pressurised water Pumbajaam on ehitatud võimalusega, et selle rikked veesüsteemi kohe rivist välja ei löö. system. Võimaluse liituda nõuetele vastavalt survestatud veetrassiga sai kokku 48 abonenti. 48

Maakondlik programm Regional program

Projekte Maksumus Maakond Projects Cost EEK Region 19 1 542 168 Lääne-Virumaa 15 1 344 517 Viljandimaa 19 1 315 618 Pärnumaa 13 1 284 625 Ida-Virumaa 21 1 272 402 Raplamaa 27 1 264 300 Tartumaa 13 1 043 108 Jõgevamaa 14 1 042 713 Järvamaa 12 982 188 Võrumaa 15 949 228 Saaremaa 20 880 277 Läänemaa 11 826 959 Põlvamaa 16 818 924 Valgamaa 12 767 090 Hiiumaa 11 751 481 Harjumaa 239 16 085 598 KOKKU TOTAL 49

Lendorav ei põlga pesapakku Flying squirrels do not spurn artifi cial nests Kuuse-haavasegametsades on sageli liiga vähe len- doravatele sobivaid pesaõõnsusi, mis piirab oluliselt Mixed fi r and aspen forests often do not have enough nesting hollows suitable for fl ying squirrels, which selle liigi arvukust. Soomes on lendoravatele pesa- ja considerably limits the number of the species. In varjekohtade loomiseks edukalt paigaldatud pesa- Finland, nest boxes have been successfully set up kaste ja -pakke. Üldsegi kerge pole aga välja selgitada, for fl ying squirrels to create their nesting and sheltering milline kunstpesa on lendoravale kõige vastuvõeta- places in. But it is not easy by far to determine what kind of artifi cial nests the fl ying squirrels like the best.  e fi rst fl ying vam. Tõsiasi on aga see, et esmakordselt Eestis võttis squirrel in Estonia to take a full-trunk nest box as its nest was lendorav 2007. aastal Oonurmes omaks täistüvest observed at Oonurme in 2007. A project implemented by the tehtud pesapaku. Estonian Naturalists’ Society supported by EIC is focussed on KIKi toetatud Eesti Loodusuurijate Seltsi projekt determining, what kind of artifi cial nests should be set up in habitats where there is a lack of natural tree hollows. Among uuribki, milliseid lendorava tehispesasid oleks kõige other things, artifi cial nests help reduce the fatality rate of otstarbekam üles seada leiukohtades, kus napib young animals, who are forced to fi nd new nesting places and looduslikke õõnsusi. Näiteks on nende abil võimalik shelters. Nest boxes were made of aspen trunks with rotted vähendada noorloomade hukkumist, kes on sunnitud leidma endale uusi pesakohti ning varjepaiku. cores and the walls were left relatively thick and the roof was made removable.  e total of 75 nest boxes were set up in the Pesapakke valmistati seest mädadest haavatüvedest, seinad jäeti suhteliselt paksuks ja katus äratõsteta- habitats of fl ying squirrels and in younger forests with no natu- vaks. Alutagusel seati lendoravate elupaikadesse ja ümbruskonna noorematesse metsadesse, kus veel ral hollows near Alutaguse. It turned out that various species looduslikke õõnsusi ei ole, kokku 75 pesapakku. make good use of the nest boxes. Of the protected species, fl ying Selgus, et erinevad liigid kasutavad pesapakke tihedalt. Kaitsealustest imetajatest on pesapakkudesse squirrels and bats have moved into the nest boxes. In addition, the stumps have attracted various birds, which tend to nest kolinud lendorav ja nahkhiired. Lisaks võib sealt leida mitmeid suluspesitsevaid linde, kimalasi ja heri- in holes, as well as bumblebees and wasps. In the winter of lasi. 2008.–2009. aasta talvel kasutasid värbkakud mitmeid pesapakke toiduladudena. 2008/2009, Eurasian pygmy-owls were using several nest Pakkude ülesseadmine leevendab õõnsuste puudust ja kõrget konkurentsi õõnsusi kasutavate loomade boxes for food storage.  e installation of the stumps alleviates vahel, eelkõige on need aga turvaliseks pesitsusvõimaluseks lendoravatele. Vähetähtis pole ka see, et the lack of hollows and reduces the tight competition between animals using tree hollows, but the primary aim of the stumps pesapakke asustavaid lendoravaid on võimalik tunduvalt kergemini ja odavamalt uurida. is to provide a safe nesting place for fl ying squirrels. It is not unimportant that studying fl ying squirrels living in nest boxes is a lot easier and cheaper. Uued kudepaigad Läänemaal New spawning places in Lääne County

Läänemaal Risti vallas asuv paarikümne kilomeetri  e approximately 20-kilometre Piirsalu River in Risti pikkune Piirsalu jõgi on MTÜ Trulling hinnangul municipality in Lääne County has in the opinion of NGO jäänud varasematel aegadel teenimatult tähelepanu Trulling previously received undeservedly little attention. alt välja. Tegemist on olulise meri- ja jõeforelli ning It is an important spawning river for sea and river trout. In recent years, this valuable fi sh river has been considerably jõesilmu kudejõega. MTÜ Trulling eestvõttel ja KIKi rehabilitated on the initiative of NGO Trulling and with toetusel on seda väärtuslikku kalajõge viimastel aasta- EIC’s support. All the works were performed on the basis of tel oluliselt tervendatud. Kõik tööd võeti ette tugine- scientifi c research. To start with, the river was cleaned of des teadusuuringutele. the accumulated clutter and broken beaver dams, which obstructed the migration of fi sh. Almost the entire river Algatuseks puhastati jõgi risust ja lagunenud kop- was cleaned. After that, attention was turned to those river rapaisudest, mis takistasid kalade rändamist. Puhtaks sai jõgi peaaegu kogu pikkuses. Seejärel võeti sections, which off ered the best spawning places for the tähelepanu alla need jõelõigud, mis pakkusid kõige paremaid kudepaikasid lõhilastele ja silmule. Need trout species and eels.  ese are the areas of the river with on klibuse või kruusase põhjaga alad jões, kus vool on kiirem ja vesi hapnikurikkam. Puhastati setete a pebble or gravel bottom, where the fl ow is more rapid and water contains more oxygen.  e gravel pads buried under alla mattunud kruusapatjasid ja mõnes kohas rehitseti ka kruusa laiali. Vaatamata 2008. aasta augusti sediment were cleaned and gravel was raked in places.  e erakordselt kõrgele veeseisule jõuti plaanitud töödega lõpule. Ees ootab Piirsalu lisaojade, Kõrtsi- ja planned works were all completed despite the exceptionally Kaldamäe oja puhastamine. high water level in August 2008.  e cleaning operations will now move on to Piirsalu side streams, Kõrtsimäe and Kaldamäe streams. 50 LAENUDE ABIL KESKKONDA KAITSMAS JA LOODUST HOIDMAS USING LOANS TO PROTECT THE ENVIRONMENT AND CONSERVE THE NATURE

Keskkonnalaenud on mõeldud pikema tasuvusajaga keskkonnaprojektide aren- damiseks. Kõik meie väljastatavad laenud on sihtotstarbelised ning suunatud keskkonnaseisundi hoidmisele, loodusvarade taastoot- misele ja keskkonnakahjustuste heastamisele.

Environmental loans are intended for developing environmental pro- jects with a longer payback period. All the loans we grant are issued on an ad hoc basis and aimed at preserving environmental conditions, regenera- ting of natural resources and alleviating environmental damages. Tõnis Virovere, fi nantsüksuse juht Head of Financial Unit 51

IK pakub mitmekülgseid rahasta- andjana atraktiivseks kommertspankadest misvõimalusi – toetust saab taot- naalast tegevust ja üldist jätkusuutlikkust. pikem tagasimakseperiood ja paindlik taga- leda keskkonnaprogrammidest, Möödunud aasta analüüside põhjal otsus- simaksepuhkuse kasutamise võimalus. Selle agaK samuti kaasfi nantseerimist ÜF või ERF tasime, et aasta lõpu seisuga on valdav võimaluse oleme loonud arvestades asjaolu, toetusele ja kõigil juhtudel saab omaosalust osa KIKi laenunõudeid toimivad, vaid ühe et keskkonnaprojektidel on üldjuhul pikem katta keskkonnalaenuga. Selline lahendus on nõude puhul pidasime vajalikuks provisee- tasuvusaeg. väga kliendisõbralik, sest võimaldab toetuse rida 30 protsendi ulatuses. saajal suhelda projekti elluviimisel kogu 2008. aastal ulatus keskkonnasektori laenude rahastamise osas vaid ühe partneri, KIKiga. 2009. aasta peamine ülesanne on korraldada kogumaht õiglases väärtuses 112,2 miljoni rahandusministeeriumi avatava krediidiliini kroonini, neist lühiajalised nõuded kokku Meie laenukliendid on jätkusuutlikud, raames kaasrahastamist Ühtekuuluvus- 4,6 miljonit krooni ja pikaajalised nõuded arendades juba käimasolevaid projekte ÜFi fondist rahastatavatele veemajanduse ja 107,6 miljonit krooni. ja ERFi vahenditega ning kaasates ka KIKi jäätmekäitluse projektidele ning aidata kaasa laenuvahendeid. Meie pakutavate laenu- projektide edukale elluviimisele, hoides Kahel korral aastas hindame oma laenu- intresside tase on kommertspankadega olemasolevaid kliente ja pakkudes uutele nõuete kvaliteeti, mille käigus analüüsitakse võrrelduna sarnane, kuid KIKi teeb laenu- klientidele sobivaid sihtsuunitlusega tooteid. laenuklientide fi nantsolukorda, keskkon-

EIC offers wide-ranging financing possibilities – support can be applied for under environmental level we offer is similar to that of commercial banks, We assess the quality of our loan receivables twice a year, programmes as well as co-financing to CF or ERDF but it is the longer repayment period and flexible analysing the fi nancial standing, environmental activi- assistance and the own financing part can always payment holiday options what makes EIC more ties and general sustainability of our loan customers.  e be covered with an environmental loan. This attractive as a lender than commercial banks. We last year’s analyses gave us grounds to determine that solution is very customer-friendly, as it allows the have created this possibility with consideration the majority of EIC’s loan receivables are sound; we only receiver of funding to only communicate with one that the payback time of environmental projects is deemed it necessary to make a 30 percent provision for partner – EIC – on the entire financing aspect of generally longer. one receivable.  e main task in 2009 is to organise co- the project. In 2008, the total volume of the environmental fi nancing under a credit line opened by the Ministry of Finance for water management and waste management Our loan customers are sustainable, developing sector loans at fair value amounted to 11.2 million projects funded from the Cohesion Fund and to assist already launched projects with CF and ERDF funds kroons, of which 4.6 million kroons was made up by in the successful implementation of large-scale projects, and engaging EIC’s loan resources. The loan interest short-term receivables and 107.6 million kroons by long-term receivables. retaining our existing customers and off ering suitable purposefully orientated products to new customers. 52 BILANSS / BALANCE SHEET TULEMIARUANNE / INCOME STATEMENT tuh kroonides / EEK in thousands tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Korrigeeritud Kirje nimetus 2008 2007 Entry Adjusted Entry 31.12.2008 31.12.2007 Tegevustulud VARAD Operating revenue ASSETS Saadud sihtfinantseerimine 630 959 517 649 Käibevara Government Grants received Current assets Tulud loodusvaradelt 278 631 259 880 Raha ja pangakontod 737 841 464 668 Revenue from natural resources Cash and bank accounts Muud tulud keskkonnakasutusest 599 013 703 462 Lühiajalised finantsinvesteeringud 353 972 438 712 Revenue from environmental fees Short-term financial investments Maksud kaupadelt ja teenustelt 355 930 -677 Nõuded riigile keskkonnatasude seaduse alusel 298 203 263 571 Taxes from goods and services Tax receivables Kokku tegevustulud 1 864 533 1 480 314 Muud nõuded ja ettemaksed 288 131 277 839 Total operating revenue Other receivables and prepayments Käibevara kokku 1 678 147 1 444 790 Tegevuskulud Total current assents Operating expenses Põhivara Antud sihtfinantseerimise kulud 673 335 484 513 Non-current assets Expenses of domestic grant financed projects Laenunõuete pikaajaline osa 114 015 97 643 Antud välisabi kulud 1 021 133 668 073 Long-term loan receivables Expenses of foreign grant financed projects Materiaalne põhivara 1 546 315 Tööjõukulud 26 459 21 087 Property, plant and equipment Personnel expenses Põhivara kokku 115 561 97 958 Majandamiskulud 9 938 7 066 Total non-current assents Operating expenses VARAD KOKKU 1 793 708 1 542 748 Nõuete ümberhindluse kulud 8 787 119 TOTAL ASSETS Total operating expenses Kokku tegevuskulud 1 739 652 1 180 858 KOHUSTUSED Total operating expenses LIABILITIES Lühiajalised kohustused Aruandeperioodi tegevustulem 124 881 299 456 Current liabilities Return from operations Võlad hankijatele 426 503 Accounts payable Finantstulud ja -kulud Financial income and expenses Võlad töövõtjatele 2 504 831 Payables to employees Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 47 951 26 622 Income from deposits and securities Muud kohustused ja ettemaksed 350 672 281 310 Other liabilities and prepayments received Muud finantstulud ja -kulud 7 170 5 882 Other financial income and expenses Lühiajalised kohustused kokku 353 602 282 644 Total current liabilities Kokku finantstulud ja -kulud 55 121 32 504 Total financial income and expenses Kohustused kokku 353 602 282 644 Total liabilities Aruandeperioodi tulem 180 002 331 960 Net surplus for the financial year NETOVARA NET ASSETS Sihtkapital Foundation 23 296 23 296 Akumuleeritud ülejääk 1 236 808 904 848 Accumulated surpus Aruandeperioodi tulem 180 002 331 960 Net surplus for the financial year Netovara kokku 1 440 106 1 260 104 Total net assets KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU 1 793 708 1 542 748 TOTAL LIABILITIES AND NET ASSETS 53 ANTUD SIHTFINANTSEERIMISE KULUD KESKKONNAKAITSEVALDKONDADELE STATEMENT OF EXPENSES OF GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2008 2007 Entry 2008 2007 1. Sihtfinantseeritud 4. Sihtfinantseeritud keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 Expenses of grant financed projects 2008 Expenses of grant financed projects 2005 4.1. Veemajandus / Water protection 1 856 6 305 1.1. Veemajandus / Water protection 70 601 0 4.2. Jäätmekäitlus / Waste management 845 8 466 1.2. Jäätmekäitlus / Waste management 39 662 0 4.3. Looduskaitse / Nature protection 0 4 689 / Nature protection 1.3. Looduskaitse 33 534 0 4.4. Metsandus / Forestry 55 1 368 1.4. Metsandus / Forestry 8 169 0 4.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 358 4 187 1.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 40 264 0 4.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 0 3 279 1.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 22 217 0 4.7. Kalandus / Fishery 0 902 1.7. Kalandus / Fishery 6 124 0 4.8. Maakondlik / County 0 771 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2005 3 114 29 967 1.8. Maakondlik / County 8 732 0 Total expenses of grant financed projects 2005 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2008 229 303 0 5. Sihtfinantseeritud Total expenses of grant financed projects 2008 keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 2. Sihtfinantseeritud Expenses of grant financed projects 2004 keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 5.1. Veemajandus / Water protection 144 5 555 Expenses of grant financed projects 2007 5.2. Jäätmekäitlus / Waste management 43 6 643 2.1. Veemajandus / Water protection 150 704 57 126 5.3. Metsandus / Forestry -11 292 2.2. Jäätmekäitlus / Waste management 50 617 51 333 5.4. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 46 281 2.3. Looduskaitse / Nature protection 46 382 30 243 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2004 222 12 771 Total expenses of grant financed projects 2004 2.4. Metsandus / Forestry 24 309 7 069 6. Sihtfinantseeritud 2.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 48 868 12 361 keskkonnakaitsevaldkonnad 2003 2.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 20 809 16 569 Expenses of grant financed projects 2003 2.7. Kalandus / Fishery 16 844 8 395 6.1. Metsandus / Forestry 0 125 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2003 0 125 2.8. Maakondlik / County 7 615 5 084 Total expenses of grant financed projects 2003 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2007 366 148 188 180 7. Sihtfinantseeritud Total expenses of grant financed projects 2007 keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 3. Sihtfinantseeritud Expenses of grant financed projects 2002 keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 7.1. Veemajandus / Water protection -19 -928 Expenses of grant financed projects 2006 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002 -19 -928 3.1. Veemajandus / Water protection 37 639 124 927 Total expenses of grant financed projects 2002 3.2. Jäätmekäitlus / Waste management 9 203 45 377 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2002–2008 673 235 533 813 Total expenses of grant financed projects 2002 – 2008 3.3. Looduskaitse / Nature protection 8 979 29 016 8. Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks / 100 0 3.4. Metsandus / Forestry 7 982 29 289 põhivara üleandmine 3.5. Keskkonnakorraldus / Environmental management 4 899 34 152 Grants for aquisition of property, plant and equipment 3.6. Keskkonnateadlikkus / Environmental awareness 4 554 18 155 Kokku sihtfinantseerimine põhivara toetuseks 100 0 Total expenses for aquisition of property, plant and equipment 3.7. Kalandus / Fishery 552 14 129 9. Kulude periodiseerimine arvestades 0 -49300 3.8. Maakondlik / County 659 8 653 tekkepõhisuse printsiipi Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 2006 74 467 303 698 Cost recorded using the accrual basis of accounting Total expenses of grant financed projects 2006 Kokku keskkonnakaitsevaldkonnad 673 335 484 513 Total 54

ANTUD VÄLISABI KULUD PROJEKTIDELE STATEMENT OF EXPENSES OF FOREIGN GRANT FINANCED PROJECTS tuh kroonides / EEK in thousands Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2008 2007 Entry 2008 2007 1. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure) 2. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure) Välisabi vahendamine põhivara soetuseks Välisabi kaasfinantseerimine põhivara Intermediation of foreign grants for aquisition of property, plant soetuseks and equipment Co-financing of foreign grants for aquisition of property, 1.1. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007) 86 177 5 082 plant and equipment Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus- 2.1. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/007) 13 724 299 projekt Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandus- Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management projekt 1.2. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005) 51 799 28 195 Emajõgi and Võhandu Catchment Area Water Management Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ 2.2. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/005) 8 910 11 813 süsteem Läänesaarte alamvesikonna vee- ja kanalisat- Läänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems sioonisüsteem 1.3. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004) 153 206 89 313 Läänesaarte Sub-River Basin Water and Sewage Systems Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ 2.3. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/004) 287 167 14 523 rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine Matsalu alamvesikonna vee- ja kanalisatsiooni­ Expansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in rajatiste rekonstrueerimine ja laiendamine Matsalu Sub-River Basin District Expansion and Rehabilitation of Water and Sewage Systems in 1.4. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003) 31 396 95 563 Matsalu Sub-River Basin District Pärnu ja Paide veekorraldus 2.4. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/003) 54 824 60 631 Pärnu/Paide Water Management Pärnu ja Paide veekorraldus 1.5. (ÜF / CF – 2004/EE/16/C/PE/002) 36 769 18 795 Pärnu/Paide Water Management Viimsi veekorraldus 2.5. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013) 7 440 12 347 Viimsi Water and Sewerage Project Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem 1.6. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/013) 126 474 107 552 Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System Kohtla-Järve regionaalne reoveekäitlussüsteem 2.6. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/008) 21 363 4 936 Kohtla-Järve Area Sewage Treatment System Narva vee- ja reoveevõrgustik 1.7. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/008) 60 316 13 350 Extension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater Narva vee- ja reoveevõrgustik Network Extension and Rehabilitation of Narva Water and Wastewater 2.7. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/012) 0 1 944 Network Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatised 1.8. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/007) 0 30 343 Rapla Water and Sewerage Project Tartu joogi- ja reoveesüsteemi uuendamine 2.8. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/006) -70 823 Expansion and Rehabilitation of Tartu Water and Sewerage Network Pärnu Jäätmemajandus 1.9. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/012) 0 4 455 Pärnu Waste Management Rapla vee- ja kanalisatsioonirajatised 2.9. (ERF / ERDF) -453 4 554 Rapla Water and Sewerage Project Projektid* 1.10. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/006) -177 6 175 Projects* Pärnu Jäätmemajandus 2.10. (PHARE) 0 14 824 Pärnu Waste Management Projektid* 1.11. (ERF / ERDF) 12 989 31 133 Projects* Projektid* 2.11. (LIFE) 0 671 Projects* Projektid* Kokku välisabi vahendamine põhivara soetuseks 558 949 429 956 Projects* Total intermediation of foreign grants for aquisition of Kokku välisabi kaasfinantseerimine põhi- 392 905 127 365 property, plant and equipment vara soetuseks Total co-financing of foreign grants for aquisition of property, plant and equipment 55

Kirje nimetus Kirje nimetus Entry 2008 2007 Entry 2008 2007 3. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure) 4. (Fond / Fond – rahastusotsus / measure) Välisabi vahendamine tegevuskuludeks Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks Intermediation of foreign grants for operating expenses Co-financing of foreign grants for operating expenses 3.1. (ÜF / CF – 2002/EE/16/P/PE/010) 41 592 33883 4.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 2 450 15 210 Narva tuhavälja nr 2 sulgemine TA projektide ettevalmistamisel Narva Closure of Ash Field No 2 Technical Assistance for projects preparation 3.2. (ÜF / CF – 2001/EE/16/P/PE/005) 11 518 677 4.1.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 1 626 0 Tallinna jäätmemajandus, II faas Natura 2000 alade investeeringuvajaduste Tallinn Waste Management-Phase II määratlemiseks (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) TA for Natura 2000: Identification for Future Investment Needs 3.3. 9 156 33 340 for Nature Protection Sector Related to Efficient Management TA projektide ettevalmistamisel Structure Technical Assistance for projects preparation 4.1.2. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 276 184 3.3.1. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 2 835 0 Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse Natura 2000 alade investeeringuvajaduste määrat­lemiseks koostamiseks TA for Natura 2000: Identification for Future Investment Needs for Nature TA for Valga County Water Management Protection Sector Related to Efficient Management Structure 4.1.3. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 548 0 3.3.2. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 2 206 0 Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandus- Keskkonnasaaste vähendamiseks Ahtme Soojuselektrijaamas TA for Air Pollution Reduction Ahtme projektide ettevalmistamiseks TA for Põltsamaa -Pedja Water Management (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 3.3.3. 1 657 1 105 (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) Valgamaa veemajanduse ÜF projektitaotluse koostamiseks 4.1.4. 0 5 700 TA for Valga County Water Management Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ettevalmistamiseks K-Järvel ja Kiviõlis 3.3.4. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 2 529 281 TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial Waste and Põltsamaa ja Pedja jõe piirkonna veemajandusprojektide Semi-coke Landfills ettevalmistamiseks 4.1.5. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 4 360 TA for Põltsamaa -Pedja Water Management Jääkreostuse likvideerimiseprojekti ettevalmis­ 3.3.5. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 3 536 tuseks endistel militaar- ja industriaalaladel Viljandi maakonna veemajandusprojekti rahastamisotsuse TA for Remediation of Past Pollution from Ex-military Bases and koostamiseks Industrial Zones TA for Viljandi County Water Management 4.1.6. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 4 966 3.3.6. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 9 943 Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi paran- Poolkoksi ja tööstusjäätmete prügilate sulgemise ette- damiseks valmistamiseks K-Järvel ja Kiviõlis TA for Improvement of Ecological Quality of Inland Bodies in TA for Kohtla-Järve and Kiviõli, Closure of Industrial Waste and Semi-coke Landfills Estonia 3.3.7. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 7 604 4.2. (ERF / ERDF) 33 1 117 Jääkreostuse likvideerimiseprojekti ettevalmistuseks endis- Projektid* tel militaar- ja industriaalaladel Projects* TA for Remediation of Past Pollution from Ex-military Bases and Industrial Zones 4.3. (PHARE) 0 4 049 3.3.8. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 2 048 Projektid* Narva 50MW tuulepargi rajamiseks Projects* TA Narva 50 MW Wind Park 4.4. (LIFE, INTERREG) 797 7 251 3.3.9. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) 0 8 662 Projektid* Vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks Projects* TA for Improvement of Ecological Quality of Inland Bodies in Estonia Kokku välisabi kaasfinantseerimine tege- 3 280 27 627 3.3.10. (ÜF / CF – 2003/EE/16/P/PE/012) -71 161 vuskuludeks Ametnike koolitamiseks Total co-financing of foreign grants for operating expenses TA for Ex-ante Control of the Project, Training on the Implementation of CF projects Kokku antud välisabi kulud projektidele 1 021 133 668 073 3.4. (ERF / ERDF) 3 733 15 225 Total expenses of foreign grant finances projects Projektid* Projects* * Kajastatud koondina * Reflected in summary Kokku välisabi vahendamine tegevuskuludeks 65 999 83 125 Total intermediation of foreign grants for operating expenses 56 57 SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Narva mnt 7A, VI korrus, 10117 Tallinn tel 627 4171, faks 627 4170 [email protected] www.kik.ee

Tekstid ja toimetamine MTÜ Loodusajakiri Fotod Ingmar Muusikus ja KIK Kujundus Raul Kask Trükk Ecoprint

Tallinn 2009