Ettevõte Võtab Välistöötajad Käekõrvale

INVESTOR PANKROT Aktsiatega kauplemine kui Võlausaldajad päevatöö

Investor RAIN MÖLDERKIVI hak- ei leidnud ühist keelt kas päevakauplejaks fanaatilise huvi pärast börsi vastu. Kui sellest Süda Maja pankrotiasja esimene koosolek jäi võlausaldajate tüliga pooleli. Advokaatvokaat vorst leivale tuleb, on ka hea. 16 VIKTOR SÄRGAVA arvas, et kes kui palju raha saab, võib selguda aastate pärast.t. 6–76–7

AASTAT MAJANDUSLEHTE

Kolmapäev, 15. jaanuar 2014 EUR/USD USD/EUR EUR/SEK NordPool Euribor nr 9 (4903) 3 eurot 1,3667 0,7317 8,8198 51,02 0,390% Ettevõte võtab välistöötajad käekõrvale

EXPAT Relocation Estonia partneri Martin Lääne sõnul on nende teenuste vastu huvi tuntud rohkem Skandinaaviast. FOTO: RAUL MEE Tegevust alustas esimene ettevõte, mis aitab välistöötajaid Eestis asjaajamisel ja siinse eluga kohanemisel. 4–5

INVESTEERINGUD HANKED EHITUS KOLUMN Gildi fondi eksjuht Regio töötajate Buum jättis ehituse abistab Vichmanni firma plaan luhtus kvaliteedile jälje Kui 10 000 ettevõtet võtab ees- Gild Arbitrage’i riskifondi endi- Kui Regio teatas otsusest lõpeta- Buumi ajal tahtsid ettevõtted kii- märgi luua üks kõrgepalgaline ne juht Tõnno Vähk aitab Marcel da riigiregistrite tegemine, kavat- resti ehitada. Tuhinas jäi vahel ehi- Vichmanni projektidega näiteks ses sellega tegelenud meeskond tusprojektki koostamata ja nii tek- töökoht aastas, oleksimegi mäel. Gruusias. Koostöö üllatab, sest tei- oma firma luua. Regio oli alguses kisid vead. Praegu on aga suurim si Gildi partnereid Vichmann sõ- päri, aga siis mõtles ümber ja osa- veaallikas kokkuhoid, millega üri- Äripäeva peadirektor Igor Rõtov soovitab ettevõtjatele aktiivset rolli välja- nul usaldada ei saa. 3 leb ikka ise hangetel edasi. 8–9 tatakse kasumisse jääda. 12–13 rände peatamisel. 14 TEGIJA 2 TOIMETUS Armin Karu pani lätlased hasartselt mängima Olympic Entertainment Groupi suuromanik rimaks turuks, Eestist mööda. Pole teada, kas lät- Armin Karu võib olla rahul, sest firma tee- lasi võis hulgaliselt kasiinodesse kihutada latti- nis mullu neljandas kvartalis Lätis hasart- de eesootav kadumine ja euro tulek või mitte, aga mängutulusid 10,9 miljonit eurot ehk kolmandiku aastalõpu kasv on igatahes muljetavaldav. See ei ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 rohkem kui aasta tagasi. jätnud kergitamata ka Olympic EG aktsiat Tallin- toimetaja Peep Talimaa, tel 667 0182, e-post [email protected] Sellega rebis Läti turg end ühtlasi kasiinoketi suu- na börsil.

TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS Kas väljarände saaks pöörata sisserändeks?

Kas tohime massilise Eestist lahkumise puhul silma kinni pigistada? Miks ei võiks haritud tööjõud mujalt maanduda hoopis meie juures? Tänases Äripäevas pakub Äripäe- va peadirektor Igor Rõtov väljarände peatamise ühe võima- lusena välja idee, et 10 000 Eesti ettevõtet looksid igal aastal ühe kõrgepalgalise töökoha. Mida arvavad sellest mõttest ettevõtjad, loe Äripäeva veebist äripäev.ee.

ÄRIPÄEVA pea- direktori Igor Rõtovi kolumnit saab lugeda täna- se lehe arvamus- küljelt.

PÄEVA FAKT

73 288 ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA EE-LÕPULIST domeeni oli Eestis registreeritud 2014. aasta al- guseks. Seda on 4833 domeeni võrra rohkem kui aasta varem. JUHTKIRI TSITAAT Eurovolinik peab saama Vanadele parteidele konkurentsi pakkuda suudab eelkõige kooslus, mis ei eristu neist mitte vaid välimiselt, vaid eelkõige sisemiselt. avalikuma mandaadi Äripäeva juhtkiri, 14.01.2014

ähenevad Euroopa Parlamendi Praegu teatavasti on vähem või rohkem HOMME valimised võtavad tasapisi tuu- vihjamisi kõne all olnud variant, et volini- Millisena kirjeldavad turbatootjad re üles ning üksteise järel hak- kuna soovitakse näha praegust peaministrit kavad selguma erakondade Korra järgi Andrus Ansipit. Aga millest ta oma töös läh- eelmise aasta tegemisi? võimalikud kandidaadid mais tuks, on teadmata. LOE ÄRIPÄEVAST Lees ootavatel valimistel. nimetab Uue parlamendiga Üks võimalus oleks hakata koos Euroo- koos vahetuva Euroopa Komisjoni Eesti voli- voliniku pa Parlamendi valimistega Eestis korraldama niku paikapanek käib aga endiselt kuskil va- ka eurovoliniku valimisi, aga see ei oleks kui- litsuse tagatoas, avalikkuse eest varjatult. küll valit- gi mõistlik. Sellisel juhul võiks populism pä- Äripäeva arvates peaks Euroopa Komisjoni devusest võitu saada, mis võib kätte maksta VÕLGLASED OSTA VASTUPIDAV voliniku kandidaat saama senisest suurema sus, aga Eesti nõrgema esindatusena komisjonis. Näi- SOOMES? mandaadi ja heakskiidu ka riigikogult, mitte teks kehvema ametiportfelli kujul, kui vali- LAUD TÖÖLE VÕI olema pelgalt valitsuse siseasi. Sellega toeta- miski ei tuks osutub Eestis küll tuntud inimene, kel- Kiirhagiavalduste esitamine tasumata me Euroopa Parlamendi liikme Indrek Taran- lel puudub aga suurem rahvusvaheline taust arvete alusel. Nõustamine eesti keeles. KOJU ! Mauren OÜ Seppo Maunula di mullu väljapakutud ideed, millega oli too- keela seda ja kogemus. info tel 55 64 64 74, [email protected] na põhimõtteliselt päri ka riigikogu põhisea- duskomisjoni esimees Rait Maruste. protsessi Varuvolinikud paika. Suurem kandidaatide Korra järgi nimetab voliniku küll valitsus, arv annaks ühtlasi hea võimaluse ühekorra- Hoolitseme Teie ettevõtte aga miski ei keela Eestis seda protsessi suu- suurema ga paika panna ka voliniku varukandidaat või raamatupidamise rema avalikustamise suunas kohendada. See avalikus- -kandidaadid. Näiteks selliseks puhuks, kui korrektse toimimise eest! võib ühelt poolt tunduda tarbetu, kuna valit- Euroopa Komisjoni president ei peaks Eesti suse koosseis peegeldab ju jõuvahekordi par- pakutavat kandidaati aktsepteerima või arut- lamendis ning kui mitte muul moel, siis tee- tamise elu Euroopa Parlamendis tema kandidatuuri Pakume kvaliteetset ja tõhusat 25 € rulli meetodil saaks pakutud kandidaat ikka suunas ko- suhtes selgelt eitavaks osutub. RAAMATUPIDAMIS (sisaldab km) vajaliku toetuse kätte. Laiem avalikustamine lubab ühtlasi ai- Aga isegi sellisel juhul saaks avalikkuse- mu saada võimalikest Eesti sisepoliitikas ees TEENUST le märksa selgemaks, millest üks või teine ini- hendada. ootavatest muudatustest. Kui näiteks Ansip lä- ning raamatupidamisalast Kasutatud proﬁmööbel mene voliniku töös kavatseb lähtuda. heb Brüsselisse, siis peab keegi võtma endale peaministri kohustused. Keegi omakorda nõustamist ettevõtetele. E-N 10 - 17 R 10-18 Tähetorni 21j, Tallinn Mitu kandidaati. Eurovoliniku ametikohale selle inimese kohustused, kes saab valitsus- Teie rahulolu on meile tähtis! Tel 552 6608 peaks olema võimalik esitada mitu kandidaa- juhiks jne. Seega koorub kindlasti välja märk- ti, kes saaksid parlamendis oma põhimõtteid sa enam teavet võimalike poliitiliste kokkule- Täpsem info: www.sfsrv.com www. .ee ja plaane selgitada. Seejuures mitmes vald- pete kohta teistegi kõrgete riigiametnike koh- konnas, kuna Eestile saava volinikuportfelli tade täitmiseks. sisu pole ju ette teada. Avalikkuse suurem kaasamine arutelus- Kõnealune ametikoht on mõistagi väga se suurendaks ka rahva hulgas arusaama nii oluline ja kõrge, ent kindlasti ei ole Eestis iga Euroopa Komisjoni kui ka teiste Euroopa Lii- viie aasta järel ainult üks inimene, kes võiks du üksuste toimimisest ja Eesti võimalustest Erinevate kaubaaluste ja sellele kohale asuda. Ning isegi juhul, kui kan- selles kaasa lüüa. Taas jääks killukese võrra vä- didaatide arv piirdub tõepoolest üheainsaga, hemaks suhtumist, et meist ei sõltu midagi pakkekomponentide tootmine , HT töötlus Telefon 51 05 565 [email protected] ei tohi tema määramine käia eelneva põhjali- ning kõik see kokku on lihtsalt üks suur Brüs- kaubaalused.com ku kaalumiseta riigikogus. seli bürokraatia. ÜTLES Jaroslav Neverovic: Meil tuleb LÜHIDALT 3 pakkuda alternatiivi siin, et kapital ei emigreeruks.

Leedu energiaminister uudise peale, et Nasdaq OMXi Balti börsid on palunud Eesti, Läti ja 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV Leedu valitsusel kaaluda riigifirmade börsile viimist. LOE LÄHEMALT LK 11 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected]

MAKSUD Gildi riskifondi eksjuht abistab Omavalitsused saavad 60 lisamiljonit Kohalikele omavalitsustele laekub tänavu tulumaksu mullusest 59 miljonit eurot ehk 6,6% rohkem. Tänavuseks füüsilise isiku tulumaksu laekumiseks on prognoosi- Vichmanni. Koostöö üllatas tud 1,114 miljardit eurot, millest 783 miljonit saavad kohalikud omavalitsused ja 331 miljonit keskvalitsus. Summad on vastavalt 59,3 ja 24,1 mln euro võrra mullusest suuremad. PIRET REILJAN [email protected] PANGANDUS Suurettevõtja Marcel Vich- Tõnnol on nendes rii- mann on oma investeeringu- kides valusaid, kuid Petuskeem vähendas JPMorgani kasumit te juurde appi võtnud Gild USA suurima panga JPMorgan Chase IV kvartali kasum kahanes Arbitrage’i riskifondi endise kasulikke kogemusi. 7,3% võrra Bernard Madoffi petuskeemi kohtuasja õiguskulude juhi Tõnno Vähi. Marcel Vichmann kasvu tõttu. Vichmanni koostöö Vähi- Puhaskasum vähenes 5,69 miljardilt dollarilt 5,28 miljardile dollari- ga on üllatav, kuna teisi Gildi le. Kasum aktsia kohta kahanes 1,39 dollarilt 1,30 dollarile. Kui Ma- partnereid on Vichmann soo- doffi petuskeemile ei oleks kulunud raha ja ei oleks muid erakorra- vinud lausa ühiskonnast iso- lisi tulusid-kulusid, olnuks kasum aktsia kohta 1,40 dollarit. leerida. Vichmann on üks Gild Arbitrage’i riskifondi suurema- test võlausaldajatest ja teatavas- GILD ARBITRAGE’i riskifondi en- ti on fondi investorid osa rahast dine juht Tõnno Vähk on suur- või kogu raha kaotanud. ettevõtja Marcel Vichmanni nõuandja peamiselt Armeenia, Hindab ka negatiivseid koge- Gruusia, Ukraina ja Läti projek- musi. “Võin öelda, et Tõnnoga tides ja investeeringutel. FOTO: teeme koostööd tõesti, sest olen ANDRES HAABU minagi omal ajal investeerinud sarnastesse riikidesse, kuhu in- vesteeris Gild Arbitrage’i fond, nu andnud. Äripäevale on vih- Tamm,” ütles Vichmann toona ning Tõnnol on nendes riikides jatud, et Vähk abistab Vichman- Äripäevale. Mis on mis valusaid, kuid kasulikke koge- ni ka Rävala 8 arenduse juures Vichmann tegutseb Eestis Gild Arbitrage musi,” sõnas Vichmann. Ta lisas, Tallinnas. peamiselt transpordi- ja kinnis- et Vähk on arukas inimene, kes varaäris. Ta on turismi- ja trans- EESTI ESIMENE reguleeritud fondijuhina usaldas liialt oma Hävitav hinnang. 2009. aas- pordigrupi Go Group suurim riskikapitalifond, mille maht äripartnereid ja võttis sellega ta sügisel ütles Vichmann Gild omanik ja Edelaraudtee oma- ulatus 2008. aastal umbes ebamõistlikke riske. Partnersi asutajate Rain Tamme nik. Vichmannil on osalus näi- 100 miljoni euroni. Vähk aitab Vichmannil juh- ja Tõnis Haaveli kohta, et nad tu- teks Tallinnas Rävala 8 kinnis- BUUMI AJAL hiigeltootlusi tida projekte ja investeeringuid leks ühiskonnast isoleerida. See- varas ja Rocca al Mare Suurhallis. pakkunud fond hävis majan- peamiselt Armeenias, Gruusias, tõttu on üllatav tema praegune Äripäeva mulluses Rikaste duskriisi ajal liiga riskantsete Ukrainas, Lätis ja Eestis. koostöö samuti Gild Partnersi TOPis oli Vichmann 117,5 miljo- investeeringute tõttu. Täpsemalt Vichmann koos- asutajate hulka kuulunud Tõn- nile eurole hinnatud varaga ka- FOND on likvideerimisel ja tööd ei kommenteerinud ning no Vähiga. heksandal kohal. osakuomanikud jäävad ilma ka Vähk ei soovinud seda teha, “Investeerimissoovitusi ma Lisaks Gild Arbitrage’ile on kogu investeeritud rahast. kuna tegemist on Vichmanni ei jaga. Küll aga soovitan mit- Vichmann ebaõnnestunult in- Fondile võimendust pakku- varaga. Vähk ei ole ühegi Vich- te usaldada oma raha mitmesu- vesteerinud Aserbaidžaani kin- nud võlausaldajatel on õn- manni ettevõtte palgal, ütlesid guste investeerimiskelmide kät- nisvaraprojekti, mida organisee- nestunud osa investeeritud mõlemad. te, kellel on küll finantsinspekt- ris praegu investeerimiskelmuse raha tagasi saada. siooni vastav eelnev heakskiit, süüdistusega kohtu all olev Erki FONDI INVESTEERISID pal- ETTEVALMISTUSKURSUSED Investeering Armeeniasse va- kuid inimeste rahakotile oleks Piirsalu ja mille emissiooni kor- jud tuntud Eesti äritegelased, PÕHIKOOLI LÕPETAJALE jab nõustamist. Üks investee- märksa kasulikum, kui nad vii- raldas Gild. kes usaldasid Gildi pankureid eesti keel ring, millega Vichmann arvata- biksid mõnda aega ühiskon- Tõnno Vähk on sisulise ärite- Rain Tamme, Tõnis Haavelit vasti Vähi nõu vajab, on Armee- nast isoleerituna. Kuna finants- gevuse lõpetanud Gild Banker- ja Tõnno Vähki. inglise keel nia kaevanduste uurimislitsent- inspektsioon, mulle tundub, et si aktsionär. TÕNNO VÄHK juhtis fondi kuni matemaatika sid. Gild Arbitrage’i suurim in- viidates (tüssata saanud) inves- Tõnno Vähi abikaasale Riin probleemide kuhjumiseni. vesteering on olnud Armeenia torite huvide kaitsele ja inves- Vähile kuulub ettevõte Hektik TÕNU PEKK võttis seejärel potentsiaalsete kullakaevandus- teerimiskliima usaldusväärsu- OÜ, kus Tõnno Vähk on juhatu- fondi juhtimise üle, kuid ei ETTEVALMISTUSKURSUSED te uurimislitsentsid. sele, ilmselgelt venitab selliste se liige. Hektik tegeleb investee- suutnud samuti fondi pääs- Fondile kuulus seitse litsent- isikute nimede väljaütlemisega, rimisnõustamisega ning 2012. ta, nii et fondivalitseja pank- GÜMNASISTIDELE si, millest kolm sai lõpuks enda- siis enda mitme kogemuse põh- aastal oli ettevõtte kasum 107 rotistus ja fond läks likvidee- riigieksamiteks le Vichmann, kes oli litsentside jal tahaks esile tõsta kahte värvi- 270 eurot, mis moodustas ka pea rimisele. eesti keel valdusfirmale koos fondiga lae- kat tegelast: Tõnis Haavel ja Rain kogu ettevõtte omakapitali. inglise keel matemaatika

Olympicu tulud Lätis kasvasid ülikooli sisseastumiseks keemia Lätis kasvasid aastaga Olym- eurot), võis Olympicu käive üle- susega Lätis teeniti eelmise aas- bioloogia pic EG neljanda kvartali ha- Tulemused tada neljandas kvartalis napilt ta üheksa kuu 22,7 mln eurosest ökoloogia sartmängutulud 33,5 protsen- OEG müük rühib 40 mln euro joone. ärikasumist lõunanaabrite juu- ti, 10,9 mln eurole. Sellega rebis stabiilselt ülesmäge Swedbank ootas, et kasiino- rest 46%. Läti turg end taas Eestist möö- firma müügitulu tuleb viimases Eestis vähenesid tulud 0,2%, mln eurot da ja on kasiinoketi suurim turg. kvartalis 42,4 mln eurot. LHV 8,7 mln eurole. Leedus kasvasid 37,3 Olympic teenis neljandas 35 Pank ootas 40,3 mln eurost müü- tulud 8,3%, 5,6 mln eurole. Itaa- Võta meiega ühendust kvartalis kokku 37,3 miljonit ginumbrit. lias kasvasid tulud 10,8%, 0,8 mln 30 [email protected] või tel 6274065. eurot hasartmängutulusid, mi- Muljetavaldav kasv toimus Lä- eurole. Poolas vähenesid tulud Suur-Kloostri 16, Tallinn da on 7,3% enam kui aasta eest. 25 24,4 tis, kus teeniti neljandas kvarta- 4,2%, 7 mln eurole. Slovakkias Number ühtis LHV Panga näge- 20 lis hasartmängutulusid 10,9 mln tuli miinust 4% ja käibeks 3,7 musega, kuid jäi alla Swedban- 15 eurot ehk 33,5% enam kui aasta mln eurot. Valgevenes kukku- ki ootustele. 10 eest. Mullu 28. juunil omandas sid tulud 37,1%, 0,5 mln eurole. 2013. aasta IV kvartalis tee- 5 Olympic Lätis kasiinofirma Al- Olympic EG aktsia tõusis üle- nitud muid äritulusid pole ka- tea SIA, mis tõstis firma mängu- eile Tallinna börsil 2,1% ehk kõr- 0 siinofirma börsiteates välja too- kohtade arvu lõunanaabrite juu- geima tasemeni pärast 2013. aas- I kv 10 IV kv 13 nud, kuid kui võtta aluseks eel- ALLIKAS: OEG res 21-lt 38ni. ta septembrit (1,97 euroni). mise aasta number (3,1 mln Olympicule üliolulise täht- ÄRIPÄEV.EE 4 KAANEL Tiit Paananen: Me ise närime oma bürokraatiast ja asjaajamisest läbi, aga välismaalasel on seda oluliselt raskem teha.

ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected] Endine Skype Eesti juht soovib ka riigilt tuge välistöötajate Eestisse toomisel.

SKYPE Eesti juhi Andrus Järgi sõnul on neil välistöötajate palkamisel olnud ainult positiivsed kogemused. Pildil (paremalt) Järg koos Türgist pärit Hüseyn Òzcani ja mehhiklanna Sandra Valle Riosega. FOTO: RAUL MEE

MARTA JAAKSON TUGITEENUSED [email protected] mõni rahvusvaheline ettevõte, näiteks Skype Tech- nologies, mis on välja arendanud tugisüsteemid oma ettevõtte sees. Skype’i Eesti üksuse juht Andrus Järg ütles, et Skype värbab parimaid talente ning lisaks tehnilis- tele oskustele pööratakse suurt tähelepanu inime- Välistööjõu se hoiakutele ja väärtustele, et need klapiksid ette- Sügisel alustas Eestis tegevust esimene ettevõte, võtte omadega. Tema sõnul on Skype’il välistööjõu mis aitab firmadel välistööjõudu Eestisse tuua. palkamisel olnud ainult positiivsed kogemused. Expat Relocation Estonia OÜ, kelle kontakte ja- “Agentuur, mis aitaks Eestisse tööle saabuva- Eestisse gab ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), tel inimestel kiiremini informatsiooni leida ja aitab alates sügisest välistööjõul Eestis pabereid probleeme ennetada, oleks kindlasti vajalik,” nen- korda ajada ja siinse eluga kohaneda. tis Järg. Endine Skype’i Eesti üksuse juht Tiit Paana- Tema hinnangul on Eestis ettevõtteid, kelle- nen on korduvalt sellise teenuse vajadusest rääki- le selline tugi oleks palju olulisem kui Skype’ile, toomisel nud ning on ettevõtte ideeline toetaja. Tema sõnul kuid IT-sektori tööjõupuuduse probleemi see te- on Eestis seni puudunud teenus, mis aitaks välis- ma sõnul ei lahenda. tööjõul Eestis sisse elada ja aitaks näiteks paberi- majandusega. Abimees ettevõtjatele. Expat Relocation Estonia “Me ise närime oma bürokraatiast ja asjaajami- teeb koostööd ka EASiga, kes jagab ﬁrma kontak- abiks sest läbi, aga välismaalasel on seda oluliselt raskem te neile, kes vajavad abi oma äritegevuse laienda- teha,” ütleb Paananen Expat Relocation Estonia ko- miseks ja soovivad näiteks juhte või spetsialiste kas dulehel. Paananen ütles, et tema arvates tuleks rii- lühemaks või pikemaks ajaks Eestisse tuua. gil teenusele õlg alla panna, ja ta soovitab riigil väl- EASi kommunikatsioonijuht Karina Loi mär- ja ehitada liidesed, et eraﬁrmad saaksid asjad ker- kis, et sellise teenuse pakkujad on eelkõige abi- ettevõte. gemini tehtud. meheks ettevõtjatele, aga kuna teenuse sihtgru- piks on välismaalased, siis on nad samal ajal ka Suurem huvi skandinaavlastel. Expat Relocation Eesti tutvustajad. Estonia partneri Martin Lääne sõnul pakub Eesti Loi hinnangul on vajadus teenuse järele ole- töö- ja elamiskohana huvi inimestele Euroopa Lii- mas, kuna riik Eestisse saabuvatele välismaalaste- Paberid korda du seest, enamasti Skandinaavia riikidest, ning hu- le kompleksset teenust ei paku. Ettevõtted on se- vi pakutava teenuse vastu on olnud suur. ni ise sellise teenuse üles ehitanud ja oma välis- Sellist teenust on siiani Eestis pakkunud vaid tööjõule pakkunud. Kuna see ei ole aga ettevõt- tööajast kulub välistöö- KAANEL 5 tajal esimesel kuuel kuul enda sisseseadmisega seotud probleemide lahendamisele, hindab 25% 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV Expat Relocation Estonia. toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected]

Kommentaar Juttu on olnud juba Iga kõr- liiga palju gelt kva-

TÕNIS ARRO lifitseeri- Eesti Arengufondi juht Eestil on kahtlemata vä- tud spet- listööjõudu vaja ja juba lii- sialisti ga palju on räägitud sellest, või juhi et spetsialistide ja juhti- de Eestisse toomine peaks Eestisse olema lihtsam, tulgu nad tööle- siis ükskõik kust. Iga kõr- tulekust gelt kvaliﬁtseeritud spetsia- listi või juhi Eestisse tööletu- saame lekust saame mitmekordset mitme- kasu – temaga töötavad koos kordset kohalikud, kes saavad see- tõttu nii tööd kui ka koge- kasu. musi. Loomulikult on välis- Eesti Aren- maalt tulnud inimestel pal- gufondi juht ju praktilisi probleeme ja to- Tõnis Arro re, kui keegi neid lahenda- da aitab.

Mis on mis Expat Relocation Estonia OÜ

LOODUD 2013. aasta mais. Pa- kub välistöötajatele erinevaid teenuseid Eestisse saa- bumisel, siin viibimisel ja Ees- tist lahkumisel, nt kinnisvara- ga seotud küsimuste lahen- damine, elamis- ja tööloa saa- misega seonduva asjaajami- se korraldamine, juriidiline tugi lepingute sõlmimisel. OSANIK ja juhatuse liige on E-bookkeeping OÜ omanik Andrus Ümarik, ettevõt- te meeskonda kuulub ka endine Tallinna börsi juhatuse esimees Andrus Alber.

Loe Äripäevast

KOLUMN “Loome igaüks uue töökoha” tänases lehes lk 14 ja põhitöö, siis on kindlasti hea, kui on võimalus praegu uuring, mille üks eesmärke on selgitada, teenust sisse osta. milline on Eestile optimaalne ja kõige soodsam Lään pidas tervitatavaks, et siseministeerium sisserände tugiteenuste süsteem ning millistest on haaranud riiklikul tasandil initsiatiivi, et välis- osadest see peaks koosnema. spetsialistidele Eestisse saabumine ja siin viibimi- Leskov selgitas, et lihtsamaks tuleb teha info ne lihtsamaks ja mugavamaks teha, parandades leidmine eluolu puudutavates küsimustes: kuhu seeläbi Eesti mainet töötamise kohana. “Hea ja panna laps lasteaeda, milline on riigi maksusüs- kvaliteetse teenuse pakkumiseks Eestisse saabu- teem, kuidas anda digiallkirja jne. Vajalik on ka in- vatele välisspetsialistidele on tarvis koostööd rii- fo riigi ja selle toimimise kohta. gi, ettevõtlusorganisatsioonide ja tööandjate vahel. Nii on saabujal võimalik saada kogu info ja va- Probleeme lahendatakse tööajast. Välismaalase- jalikud teenused ühest kohast,” rõhutas Lään riigi le on Lääne sõnul suurim mure Eestisse tulles enda toe vajalikkust. See motiveeriks tema sõnul suurt sisseseadmine. Ettevõtte tehtud uuring näitab, et lisandväärtust loovate spetsialistide saabumist ja Eestisse saabujal kulub ilma toeta esimesel kuuel siia pikemaks peatuma jäämist. kuul keskmiselt 25% tööajast enda sisseseadmise- Siseministeeriumi nõunik Siiri Leskov tõi väl- ga seotud probleemide lahendamisele ning tihti ja, et riigil on Eesti majanduse ja konkurentsivõi- loobub välismaalane pärast Eestisse tööpakkumi- me tõstmiseks valitsuse tegevusprogramm aasta- se saamist siia tulemast, kuna puudub tugi suhteli- teks 2011–2015, mis näeb ette soodsa keskkonna selt tundmatusse kohta elama ja tööle asumiseks. loomist välistudengite ja tippspetsialistide Ees- Lään rõhutas, et välistööjõu aitamisel on peami- tisse tulekuks. ne, et inimene saaks kiiresti ja vähese stressi ning Programm aitab Leskovi sõnul luua Eestisse tea- ajakuluga formaalsused korda ja ennast sihtriigis dus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõte- hästi sisse seada ning pühenduda sellele, milleks tele kvaliteetse tööjõu olemasolu. ta siia tulnud on, mitte ei peaks jooksma ametkon- dade, kinnisvarabüroode, lasteaedade, võimalike Keskustes võib kontakt kohalikega jääda kasi- perearstide jms vahet. Perega tulijatele on tema sõ- naks. Leskovi sõnul näitab teiste riikide kogemus, nul Eestis üheks väljakutseks laste ingliskeelse ha- et tsentraliseeritud välismaalaste keskuste loomi- ridustee jätkamine. sel tekib risk, et välismaalased koonduvad kokku Senini on Expat Relocation Estonia teenuseid ning tarbivad neile mõeldud keskustes koos erine- kasutanud peamiselt Eestisse saabuvad spetsia- vaid tugiteenuseid, integreerumata seejuures ko- listid, ent ka lihttöölised. Ettevõtte poole pöördu- haliku elanikkonnaga. takse nii eraisikutena kui ka ettevõtete ja organi- Sisserändajate Eestis kohanemise kohta käib satsioonide kaudu. 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV 6 UUDIS toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected]

PANKROT Süda Maja võlausaldajad lugesid nõuded kokku. Lahendus võib võtta aastaid

KAISA GABRAL [email protected] Üks küsimus Kui suured on ettevõtte võlad?

LENNO RUUT Süda Maja viimane juht Praegu on olukord, kus mi- Eile toimus Süda Maja võlausaldajate esimene nul jälle pole täit informat- koosolek, mis jäi pooleli, sest võlausaldajad ei siooni. Ettevõtte vara on ne- saanud häälte jagunemises kokkuleppele. Pank- gatiivne, kui suured võlad rotisaaga ninamehi, ettevõtte suurimat omanikku tegelikult on, selle saabki Andres Järvingut ja endist juhti Veiko Murrustet välja selgitada ajutine pank- polnud aga kumbagi eile Harju maakohtu Kent- rotihaldur. manni kohtumajas kohal. ALLIKAS: INTERVJUU ÄRIPÄEVALE Pool tundi enne koosoleku algust, kell 9.30 va- 01.11.2013 litses kohtusaali ukse taga haudvaikus, peale fo- tograaﬁ ja ajakirjaniku polnud näha ühtki hin- gelist. Peagi hakkasid inimesed kogunema, teiste hulgas ka Andres Järvingu esindaja ettevõttes Probus Jaan Rütman. Tema kõrval seisis Süda Ma- ja seni tagaplaanile jäänud kolmas suurem omanik Madis Üürike. Jaan Rütman silmas meid, kuid pikemalt juttu ajada ta ei soovinud. “Ma ei soovi midagi rääkida, enne koosolekut kindlasti mitte. Ma usun, et täna- ne ei jää meil viimaseks koosolekuks,” lausus Rüüt- man. Ka Madis Üürike raputas pead ja lausus: “Ma ei soovi midagi öelda.” tu jurist need Särgava sõnul läbi vaatama ja 22. jaa- Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toi- nuariks ära lahendama. mub orienteeruvalt viis kuud pärast pankroti väl- Häälte üle läks vaidlemiseks. Süda Maja pank- Kui hääled on paigas, saab edasi otsuste lange- jakuulutamist. rotihaldur Toomas Saarma viitas koosoleku al- tamise juurde minna. “Selline on seadus. Haldur “See, kes kui palju raha tagasi saab, sõltub sel- gusfaasis näpuga minu peale ja kuna mul polnud peab hääled üle vaatama, sest mõni paisutab viivi- lest, kui palju on kellelgi hääli ja kui palju raha kohtu kirjalikku luba ette näidata, seadsin sam- senõuded näiteks üle, mõni ütleb, et lepingute alu- saadakse vara müügist ja kellel kui palju hüpo- mud ukse taha. sel on need nõuded kehtetud jne,” seletas Särgava. teeke on, need rahuldatakse esimeses järjekorras. Pärast võlausaldajate koosoleku lõppu selgitas Kui järgmisel koosolekul on hääled selged, siis Kui midagi üle jääb, siis saavad alles teised,” selgi- Veiko Murruste esindaja vandeadvokaat Viktor valitakse pankrotitoimkond. “Edasi otsustatakse, tas Särgava. Särgava telefoni teel kohtusaalis toimunut: “Koos- kas võlg likvideeritakse või hakatakse saneerima Ta lisas, et kõnealuse kohtuasja puhul võib kuu- oleku sissejuhatuses rääkis haldur, millisele võla- – tervendama,” rääkis Särgava. de asemel rääkida kindlasti pigem aastatest. usaldajale ta kui palju hääli määrab. Kõik võlausal- Süda Maja enamusaktsionäri Andres Järvin- dajad esitasid oma nõudmised, et kuidas nemad gu ettevõtte Probus esindaja Jaan Rütmani sõ- Suuromanike tüli põhjustas allakäigu. Süda Maja oma vaimusilmas asja näevad. Haldur vaatas sel- nul määras haldur Probusele hääled täies mahus. pankrotisaaga sai alguse, kui suuromanikud And- le üle, kui palju kelle nõudeid ta aktsepteerib, ja “Vastaspool otsustas need aga vaidlustada. Eks ko- res Järving ja Veiko Murruste tülli pöörasid. Mur- siis küsitles ükshaaval võlausaldajaid, kas kellel- hus nüüd otsustab,” märkis Rüütman, kes ei olnud ruste süüdistab Järvingut ärihuvide konﬂiktis ja gi on vastuväiteid.” nõus täpsemaid häälte jagunemise ettepanekuid kuritahtlikus pankrotis. Järving omakorda süü- Kuna häälte üle tekkis palju vaidlusi, peab koh- kommenteerima. distab Murrustet ettevõttest raha varastamises ja Energiamüügi gasell kaasas Soomest uue omaniku

Soome ettevõte Energiakolmi saada juhtivaks energia port- käive oli 2012. aastal 42,6 mil- ostis kolmandiku müügiga- fellihalduse teenuste pakkujaks jonit eurot ja ärikasum 24 500 sellist ehk energiateenuseid Põhjamaade ja Balti elektritur- eurot. Omanikud on 37,5% ula- pakkuvast Baltic Energy Ser- gudel,” ütles Energiakolmio te- tuses Marko Allikson (OÜ Power- vices OÜst. gevjuht Anssi Kuoppala. save), 37,5% ulatuses Peeter-Jass “Energiakolmio omanikerigi Energiakolmio pakub elekt- Pikk (OÜ Gravel), 15% ulatuses kaasamine on loomulik jätk aas- rihanke ja müügiteenuseid ning Kaido Veldemann (OÜ Boid) tatepikkusele koostööle Soome energiasäästuteenuseid. Ettevõt- ja 10% ulatuses Priit Mikelsaar klientide teenindamisele Bal- tes töötab Soomes 90 inimest (OÜ And). ti riikides,” teatas Baltic Energy ning ettevõtte 2012. aasta käive Baltic Energy Services võitis Servicesi juhatuse esimees ja üks oli 28,4 miljonit eurot. Äripäeva ja teemaveebi BestSa- omanik Kaido Veldemann pres- les enim müügikäivet kasvata- siteates. Ettevõte saab nüüd jõuli- Edetabeli esimene. Baltic Ener- nud ﬁrmade pingereas ehk Müü- semalt tulevikus laieneval Nord- gy Services on elektri portfel- gi TOPis enam kui miljonieurose Pooli elektriturul konkureerida. lihaldur Balti riikides, omades käibega ﬁrmadest esikoha. “Energiakolmio eesmärk on Eestis ca 10% turuosa. Ettevõtte ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 7

Kronoloogia KESKKOND Alguses olid suured Äripäev Loodushoid saab ELilt 400 miljonit plaanid Sel aastal algab Euroopa Liidu eelarve uus periood (2014–2020), mille jooksul saab Eesti loodushoid investeerida ligi 400 miljonit 2006. AASTA SÜGISEL müüs Rae tegi veebi eurot. vald 75hektarise Ameerikanur- Kui eelnevad rahastusperioodid võimaldasid puhta joogivee vii- ga maatüki 206 miljoni kroo- mist eestlasteni, siis nüüd investeeritakse puhtasse loodusse, tea- ni eest enampakkumisel And- haldajatele tas keskkonnaministeerium. res Järvingu ja Veiko Murruste Looduskaitsesse investeeritakse lähima seitsme aasta jooksul 100 suurosalusega ASile Süda Maja, Äripäev avas eile haldustee- miljonit eurot. Samuti saab raha veevärgi ja puhta joogivee taristu mis plaanis esialgu eluaseme- ma otsustajatele uudisveebi, arendamine. Lisaks kasutatakse raha ettevõtete ressursi- ja ener- arendust. Jüri lähedale rajata- mis kajastab ettevõtete halda- giasäästu suurendamiseks. va Ameerikanurga kaubandus- mise- ja abitegevustega seotud ja logistikapargi avamine oli pla- uudiseid. INVESTEERINGUD neeritud 2012. aasta lõppu. Sin- Haldusuudised.ee koondab na pidi tulema 110 000 ruut- enda alla ohutuse, kindlustuse, Eesti äriinglid otsivad Tehnopolist talente meetrit kaubanduspinda ja 185 tuleohutuse, turva ja kinnisvara- Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Eesti Äriinglite Assotsiatsioon 000 ruutmeetrit logistikapinda. hoolduse teemad. Saidi juhi Juu- (EstBAN) pikendasid koostöölepet, mille järgi aitab Tehnopoli 2009 kaasas Süda Maja Lähis- li Laanemetsa sõnul hoiab ta sil- Start up Inkubaator tõsta tehnoloogiapõhiste iduettevõtete inves- Ida investoreid, kes lubasid in- ma peal päeva olulisematel vald- teeringuvalmidust ning EstBAN tagab ettevõtete jõudmise potent- vesteerida parki neli miljardit konna uudistel, vahendab sekto- siaalsete investorite ette. krooni (ca 250 mln eurot), kuid ris toimuvaid investeeringuid, “EstBAN koondab üle 50 isiku, kellel on huvi oma raha alustava- hiljem investorid lahkusid. võtmeisikute töökohavahetusi, tesse ettevõtetesse investeerida. Mullu tegid äriinglid investeerin- 2011 VEEBRUARIS kirjutas Äri- toetuste arenguid Euroopa Lii- guid enam kui nelja miljoni euro väärtuses. Sel aastal tahame võr- päev, et Ameerikanurga äripark dus, ettevõtete edulugusid jne. gustikku laiendada ning investeeringute kogumahtu suurendada,” tahab luua mõne aastaga 3000 Teemaveebid on Äripäeva kii- rääkis EstBANi asutaja Ivar Siimar. uut töökohta. resti kasvav osakond, haldus- 2011 sõlmisid Süda Maja ja Ees- uudised.ee on 11. valdkonnapõ- AUTOD ti Tarbijateühistute Keskühistu hine infokanal. Senised on põl- (ETK) üürilepingu Ameerikanur- lumajandus.ee, kaubandus.ee, Kaubikud peavad rohelisemaks muutuma ga kaubandus- ja logistikapargis ituudised.ee, best-marketing. Tarbesõidukite tootjad peavad nende mootorid senisest rohelise- hüpermarketi avamiseks. ee, bestsales.ee, logistikauudi- maks muutma, otsustas Euroopa Parlament. 13 000ruutmeetrine kauban- sed.ee, toostusuudised.ee, ehi- Otsus puudutab väikeseid tarbesõidukeid, mille tühimass ei üle- dushoone plaaniti avada 2012. tusuudised.ee, raamatupidaja. ta 2,610 tonni ja täismass 3,5 tonni. Eilse otsuse kohaselt vähenda-

aasta teises pooles. ee ja sekretar.ee. takse ELis müüdavate väikeste tarbesõidukite CO2-heitmete siht- 2011 lisandus investorite hul- ÄRIPÄEV.EE määra 203 grammilt kilomeetri kohta 147 grammile aastaks 2020. ka HK Energia-Konsulti omanik Heino Harak. 2012 teatas Süda Maja, et loob sinna ka tehasekaupluste (out- let) keskuse, mis avab uksed 2013. aasta hilissuvel. 11 500 Valmisfirmade müük, äri- ja ruutmeetri suurune Tallinn Out- mittetulundusühingute asutamine let pidi olema laienduse esimene etapp. Tehasekaupluste kes- Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik kuse külastajate arvuks oli prog- wasp project www.wasp.ee [email protected] tel 677 0155 mob 51 12 061 noositud umbes kaks miljonit inimest aastas. 2013 JAANUARIS kirjutas Äripäev, et kuigi Ameerikanurga äripargi esimene osa peaks avatud olema, otsib arendaja endiselt in- selles, et ta müüs Süda Maja projektid varatutele SÜDA Maja vestorit. Võlavaidluse tõttu pea- ettevõtetele Süda Maja nõukogu liikmete Heino võlausal- tas objektil ehitustööd TREV- Haraku ja Tõnis Kotkasega seotud nõuete vastu, dajad eile 2 Ehitus. Süda Maja juht Veiko muutes Süda Maja varatuks ja jättes teised võla- sisenemas Murruste ütles, et viimased pool usaldajad rahata. kohtusaali, aastat on peetud läbirääkimisi Vastastiku pilluti süüdistusi ja kokkuleppele ei et pidada investoritega, kuid nende leid- jõutud grammivõrdki lähemale. Tulemuseks on esimest mine pole lihtne, sest arendus- pankrotimenetlus, tühjalt haigutav Ameerikanur- koosolekut. projektide puhul on pakkumine ga logistikapark ja kamaluga paksu verd. Paremalt tei- selgelt nõudlusest suurem. Ettevõtte suuremad omanikud on Andres Jär- ne ettevõtte 2013 JUUNIS vahetas ettevõ- vingu OÜ Probus (36%), Veiko Murruste (15%) ja üks omanikke te Veiko Murruste välja uue juhi Elena Murruste (7%). Möödunud aasta juuni keskel Madis Üürike. Lenno Ruudu vastu. eemaldati Veiko Murruste juhatusest, tema asemel FOTO: ANDRAS 2013 NOVEMBRIS esitas ettevõ- võttis juhi koha sisse Lenno Ruut. KRALLA te Harju maakohtule pankroti- Süda Maja on kahjumis alates 2008. aastast ning avalduse. 2012. aastal ulatus kahjum ligi 402 000 euroni. Jao- 2014. AASTA 14. JAANUARIL toi- tamata kasumit oli ettevõttel üle-eelmise aasta lõ- mus võlausaldajate esimene pus 3,6 miljonit eurot. koosolek. 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV 8 UUDIS toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected]

MARI METS MAKRO [email protected] Meie sisemine Regio teeb riigile tahtmine oli tegelikult saa- Kuu aja eest kirjutas Äripäev, et Regio loobub da mingil riigiregistrite tegemisest, selle pidi ühe võima- vaid välismaal lusena üle võtma koondatud hankeosakonna alal jälle töötajate ühine spin-off-firma. Uut ﬁrmat aga ei maailmas sünni, sest endised töötajad ei saanud Regioga esime- kaubale ning ettevõte jätkab valikuliselt riigihan- kasulikke hankeid. getel osalemist. seks ja “Meie eesmärk on teha Eestis neid asju, millega parimaks. tegeleme ka mujal maailmas. Vanasti kippusime tegema Eestis ka seda, millel mujal maailmas niš- Teet Jago- ši või lootust ei olnud. Neid raputame nüüd tasapi- Spin-off’i ei sünni mägi si maha. Loogika on selles, et kui Eestis saab müüa mõnda meie välismaalgi müüdavat asja ainult rii- gihankega, siis me ikka peame osalema hangetel, kui me neid siin müüa tahame. Kui meil õnnestub kasutada riigihangete tegemisel mõnda tarkvara, mida me välismaalgi müüme, siis, ma arvan, et see on jumalale meelepärane tegevus, et me neil hangetel osaleme,” kommenteeris Regio juhatuse esimees ja pikaaegne juht Teet Jagomägi.

Kasutud hanked. Detsembri alguses selgitas Re- gio tegevjuht Ülo Säre Äripäevale, et riigihangetest loobumine on osa Regio ümberstruktureerimis- plaanidest. Selle asemel pööratakse rohkem tähe- lepanu välismaal mobiilipositsioneerimisteenus- te arendamisele. Riigihangetena on Regio teinud erinevaid riigiregistreid, näiteks erinevate suure- mate ametite geoinfosüsteemid ja metsa register. 2013. aastal jätkas ettevõte vanade raamlepingu- te täitmist, kuid ühtegi uut riigihankelepingut juurde ei võetud. Põhjuseks tõi Säre olematud kasumimarginaa- lid ning fookuse puudumise ettevõtte tegevuses. Ligi saja töötajaga Regios tähendas tegevusala lõ- petamine pea 20-liikmelise meeskonna koonda- mist. Kuna tegemist oli väärt tööjõuga, kirjuta- ti lahkujatele soovituskirjad, et nad leiaksid vää- rilise koha konkurentide juures. Ühe variandina arutas Regio varem hangetega tegelenud infosüs- teemide osakonna jätkamist Regio poolt ära põla- tud tegevustega uue, oma loodud ﬁrma alt. Ettevõ- te ja endised töötajad ei saanud aga kokkuleppele.

Käed jäid löömata. “See on üks punt, kes mõtles, et võtavad mingi osa Regio tegemistest üle ja teevad seda oma nime all edasi. Me ei räägi ainult kah- jumlikest asjadest, vaid lihtsalt nendest tegevus- valdkondadest, millega Regio ei taha enam tegeleda. Nende hulgas on ka kasumlikke asju. Need on inimesed, kellel on nendeks tegevusteks oskusi ja kompetentsi. See annab inimestele uue võimaluse, minu meelest lahe,” rääkis Säre detsembri alguses. REGIO juhatuse esimees ja pikaaegne juht Teet Jagomägi pole unistusi maailmafirmaks kasvamisest maha matnud. FOTO: MIHKEL MARIPUU / Praegu aga töötab Regio infosüsteemide osa- POSTIMEES / SCANPIX konna arendusjuht Riho Härmits ettevõttes vii-

ÄRIPÄEVA AKADEEMIAADEEMIA Volvo sõiduautode COACHING’U tootmine miinusest väljas KoolitajaKoolitaja on KOOLITUS IVARIVAR LUKLUKKK Volvo sõiduautode tootmine 349 miljoni krooni suuruse ka- ge paremini, müük on aastaid sai läinud aastal miinusest väl- sumiga. Vähesed uskusid, et ﬁr- kahanenud – mullu läks kau- JUHTIDELE ja, ütles tegevjuht Hakan Samu- ma aasta lõpuks nulli saab, kuid baks 61 233 autot ehk umbes elsson Rootsi majanduslehele asjad on läinud kardetust pa- poole vähem kui kümme aastat Kuidas coaching’ut Dagens Industri. remini. tagasi. Firma uus USA turu juht KOOLITAJAGA Kulude kokkuhoiuks käivita- “Ma saan juba praegu öelda, Tony Nicolosi lubab müüki täna- rakendades juhtidaa RAHULOLU tud abinõud annavad tulemusi. et oleme punasest väljas. Volvo vu suurendada 8–10%, milles Sa- ja arendada oma Ametlikult avaldab autotootja sõiduautod toodavad jälle kasu- muelsson siiski kahtleb. 100% oma 2013. aasta majandustule- mit. See on esimene samm, et me “Turg tervikuna kasvab prog- inimesi? mused alles märtsi lõpus. saaksime edasi minna,” ütles Sa- noosi järgi tänavu 2–3%. Me plaa- “Mullu oli meil tähelepanu muelssen, kes on optimistlik ka nime küll kiiremat kasvu, kuid 12.–13. veebruar kahel asjal: kulude kokkuhoiul 2014. aasta suhtes. 10 protsendist me ei räägi,” ütles ja Hiina turul. Ja saime hakka- Samuelsson. Võimalikult kiires- Koolituse programm aadressil ma. Oleme püsikuludelt kok- Algas kasvuaasta. “Sellest saab ti tahetakse jõuda USA turul 100 akadeemia.aripaev.ee ku hoidnud 1,5 miljardit Rootsi selge kasvuaasta. Mullu müüsi- 000 autoni. krooni ja meil õnnestus suuren- me ligi 428 000 autot, võrreldes Suured lootused on seotud Koolituse hind on 499 eurot dada müüki Hiina turul 46%,” üt- ca 422 000 autoga eelnenud aas- mudeliga V60. (km-ga 598,8 eurot) les Volvo juht. tal. Tahame kasvada samas taktis Hiinas on Volvol selle aasta lõ- turu kasvuga.” puks kaks vabrikut – üks Cheng- Tulemused vastu ootusi. Läi- See tähendab tänavu kindlas- dus ja teine Daqingis. Tõenäoli- Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil nud aasta esimeses pooles oli ti enam kui 440 000 auto müü- selt saab alanud aastal Hiinast [email protected] akadeemia.aripaev.ee Volvo sõiduautode kahjum 577 ki. Rekordi tegi Volvo 2007. aas- Volvo sõiduautode jaoks suu- või koduleheküljel miljonit Rootsi krooni, võrrel- tal aastal 458 323 autoga. rim turg. des 2012. aasta esimese poole USAs pole Volvol läinud kõi- ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 9

Kommentaar Konkurents riigihangete valdkonnas on tihe Ligi UUS VEEB: ja Regioga oleme aastaid konkureerinud suhtub ANDRUS ALTROV tarkvaralahenduste arendamisega tegeleva kem. See on teistmoodi kui Affecto Estonia tegevjuht tööd erasektorile, kuid täiesti haldusuudised.ee arvestatav suund. Konkurents skeptiliselt geoinfosüsteemide valdkonnas on tihe ning Affecto on Rahandusministeerium ei toe- seal aastaid Regioga konku- ta riigifirmade paremaks va- reerinud ja Regio on seal meid litsemiseks rahandusminis- nii mitmelgi korral edesta- teeriumi juurde eraldi valdus- Affecto majandustulemused nud. Regio on ehk pisut teist- firma loomist. Liitusin uudiskirjaga, sest näitavad, et Affecto on tööta- sugune ettevõte, neil on ka Ministeeriumi arvates peak- nud kasumlikult ning oluli- toote- ja teenuseambitsioo- sid riigifirmad prioriteedina sõ- haldusteemadega se osa meie käibest moodus- nid, meil ei ole ei tooteid ega nastama senisest paremini oma tavad ka tööd riigisektorile. teenuseid, ainult tellimustööd ootused äriühingute suhtes, va- Seega, ma ei julge öelda, et rii- tarkvaratootjatele. Võib-olla hendas ERR. gisektor pole kasumlik, kuid on tooteäri neile nii palju ka- Riigifirmade valdusfirma kursis olles saan teha projektid pole ka vennad, mõ- sumlikum, et pole lihtsalt mõ- pakkus septembris välja Erkki ni on kasumlikum, mõni ras- tet muude asjadega tegeleda. Raasukese juhitud majandusmi- paremaid otsuseid. nisteeriumi töögrupp, mis pani kokku kava riigifirmade paremaks juhtimiseks. Näiteks soo- maseid päevi ega soovi enam Regio tegemisi töö- vitas töögrupp anda riigifirma- tajana kommenteerida. Küll aga tõdeb ta, et unis- de aktsiad uue loodava riikliku tus oma firmast tuttavas tegevusvallas läks luhta, ettevõtte kätte, muutes sellega sest Regio jätkab siiski osaliselt ise riigihangetega. riigifirmade valitsemist nii, et tekiks selge dividendi- ja inves- Plaan läks nahka. “Meie spin-off’ist ei saanud as- teerimispoliitika ning ühtlasi Liituge ja, sest me ei saanud Regioga kaubale. Regio esi- depolitiseeritaks riigifirmade algne plaan oli riigihangetest täielikult loobuda, nõukogud kuid nüüd on nad otsustanud osaliselt siiski jätka- ta. Oleks olnud ilus, kui seltskond, kes on Regios pi- Kava ootel. Majandusministee- teiegi! kalt seda äri juba ajanud, oleks saanud koos uue al- riumi majandusanalüüsi talitu- guse teha. Ma arvan, et see oleks olnud ka klienti- se peaspetsialist Regina Raukas ELARI UDAM, dele väga hea sõnum. Praegu on pisut segane, mil- ütles, et valdusfirma loomise kü- lega Regio täpselt jätkab või ei jätka. See on segane simus tahetakse võtta valitsuses Riigi Kinnisvara juhatuse liige nii meeskonnale kui ka klientidele,” sõnas Härmits. arutamisele ja selleks oodatakse Oma ettevõttega plaanis jätkata peamiselt geo- rahandus ministeeriumi otsust. ja haldusdirektor. 2002. aastast informaatikutest koosnev seltskond, kokku 8 kuni “Lähipäevadel lähevad meie Eesti Kinnisvara Haldajate 12 inimest. Osa neist on Härmitsa sõnul Regiosse ettepanekud majandusminis- jäänud ning osa on ka juba uue töö leidnud. “Mi- teeriumist välja rahandusminis- ja Hooldajate Liidu nu jaoks isiklikult on see otsus kindlasti pettumus, teeriumile. Edasine sõltub juba aga elu on selline. Lahkumine on meil Regiost vä- rahandusministeeriumist, kas juhatuse liige, hemalt väga sõbralikult läinud,” lisas ta. nad peavad vajalikuks meie et- kuulutatud “Me proovisime küll spin-off’i luua, aga see ei tepanekutega arvestada ja kui- õnnestunud. Oli võimalus, et üks seltskond ei lä- das valitsus siis otsustab,” selgi- 2009. aasta he mitte teistesse firmadesse, vaid teevad ise oma tas Raukas. ”Kinnisvara firma. Vähemalt me proovisime.” kommenteeris Raasukese juhitud töögru- Jagomägi. pi soovituste järgi võiks riigifir- korrashoiu Tunamullu suvel end ise Regio tegevjuhi kohalt made parema juhtimise korral GURUks”. vallandanud Jagomägi sõnul on toona välja hõiga- teenida riik kuni 100 miljonit tud ambitsioon 5 miljoni eurose käibega ettevõt- eurot lisatulu, kirjutas Äripäev test 50miljonilise käibega maailmafirmaks kasva- uudises “Raasuke tutvustas plaa- misest endiselt Regios päevakorral. “See on olnud ni riigifirmade paremaks juhti- rohkem unistus, mille poole tahaks püüelda, kui miseks”. Rahandusminister Jür- konkreetne plaan. Meie sisemine tahtmine oli te- gen Ligi kommenteeris kava ava- gelikult saada mingil alal jälle maailmas esime- likuks tulles, et suhtub sellesse seks ja parimaks, nagu me kunagi olime mobiili- skeptiliselt. positsioneerimisega,” selgitas ta. ÄRIPÄEV.EE Katainen: Soomel pole stiimuliks raha

Soome peaminister Jyrki Ka- nobelist Paul Krugman ütles tainen ütles, et Soome valit- Soome majanduse kohta, et see susel ei ole sellist raha, mille- on depressioonis, ning taunis va- ga majandust ergutada – selle litsuse kärpemeetmeid. asemel on poliitika suunatud Esmakordselt riskib Soome majanduskasvu taastumisele avaliku sektori deﬁtsiit ületada Liitu uudiskirjaga: ekspordi toel. euroalal lubatud 60% piiri SKPst. “Me ei saa majandust stimu- JYRKI Katainen. FOTO: BLOOMBERG Töötuse määr Soomes kasvas no- leerida, kuna me ei saa seda en- vembris 7,9%-le tööealisest ela- dale lubada,” ütles Katainen lust Soome majanduses, kuid po- nikkonnast oktoobri 7,4%-lt. haldusuudised.ee agentuurile Bloomberg. “Me ei le suutnud peatada riigi võla- Katainen ei kavatse kriitikast saa teha enamat, kui tegeleda koorma kasvu. hoolimata kurssi muuta. “Samal konkurentsivõime tõstmisega, Eksportivate ﬁrmade toetu- ajal kärbetega oleme investeeri- Mis on haldusuudised.ee? ning ülejäänu sõltub juba ma- seks kärpis valitsus sellest aas- nud tulevasse kasvu,” ütles Katai- jandussituatsioonist.” tast ettevõtte tulumaksu. nen, viidates muudatustele ette- See on Äripäeva uhiuus teemaveeb, mis keskendub ettevõtte “Kui majandusolukord meie võtete ja dividendide maksusta- haldusteemade kajastamisele. Veebis kajastatavad teemad Veidi aidanud kärped. Kaks vii- ümber paraneb, hakkab ka meie mises, ja struktuursetele muu- mast aastat on euroala kõrgeima poliitika vilja kandma,” ütles Ka- datustele, mida on nõudnud ela- aitavad otsustajatel kasumlikumalt majandada ning olla kursis reitinguga Soome majandus ol- tainen. “Eriti tööstuses, mis nii- nikkonna vananemine. valdkonna seadusandluse ja nõuetega. Ohutus, kindlustus, nud languses. 2011. aastal pea- võrd palju sõltub arengutest Möödunud aastal leppis Soo- ministriks saamise järel on Ka- maailmamajanduses. Praegu- me valitsus kokku struktuursete tuleohutus ja turva on ainult mõned märksõnad, mis kindlalt tainen makse tõstnud ja kulu- sel hetkel ei saa nad kusagile in- meetmete paketi 9 miljardi euro leiavad koha haldusuudistes. sid kärpinud 5,5 mld euro väär- vesteerida.” väärtuses. tuses, mis on vähendanud nõud- Äsja Põhjala riike väisanud ÄRIPÄEV.EE 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV 10 UUDIS toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected]

ENERGIA EL riskib rohemajanduse närtsitada. Uus kliimakava tulekul

SIRJE RANK [email protected] Kommentaar Kuristik sõnade ja tegude vahel

TAAVI VESKIMÄGI Eleringi juht Euroopas valitseb tohutu Euroopa Liit kaalub loobuda siduvatest eesmär- kuristik energiapoliitika kidest taastuvenergiale, mis võtaksid investee- retoorika ja tegelikkuse va- rimiskindluse rohelisele energiale panuse tei- hel. Tehnilisi lahendusi saab nud ettevõtetelt. Eesti Energiale selline suund disainida, kui on vähegi ja- meeldiks ja pigem pooldav on hoiak ka majandus- gatud arusaam eesmärki- ning keskkonnaministeeriumis. dest. Ilmselgelt on aga prae- “Peame positiivseks, et EL on otsustanud seada gu segadus Euroopa Liidu kliimapoliitikale ühe konkreetse eesmärgi seniste ja 28 liikmesriigi energeeti- erinevate sihtide asemel,” ütles Eesti Energia kesk- kapoliitikate käsitluse vahel konnajuht Olavi Tammemäe. “See muudab polii- läinud ühtse Euroopa ener- tika rakendamise odavamaks ja paindlikumaks.” gia siseturu jaoks hooma- Kui toetada mõnd konkreetset taastuvenergia matult laiaks. toetamise tehnoloogiat, võib mõni odavam moo- Suurbritannia subsidee- dus heitmete vähendamiseks kasutamata jääda, rib uue tuumajaama raja- põhjendas ta. “Eestis on näiteks väga odav vähen- mist, garanteerides investo- dada CO2 emissioone, kui toota põlevkivist vedel- ritele kindla hinna, mis on kütust ning elektrit põlevkivigaasist, võrreldes sel- turuhinnast kaks korda kõr- lega, et toota põlevkivist kohe elektrit.” gem vs. Saksamaa plaan lõ- petada kiirendatult tuuma- Ägedad vaidlused veel käivad. Uue kliimakavaga jaamade kasutamine. Räägi- “Me ei ole praegu veendunud, et lisaks kasvu- Hoopis erinevalt ja suurema ärevusega võeti EUROOPA tuleb Euroopa Komisjon välja tuleval nädalal ning takse taastuvallikapõhisele hoonegaaside heitme vähendamise üldisele ko- uudis vastu Taanis, mis on teinud erilise panuse suurim tuule- siduvad eesmärgid taastuvenergiale või nendest tootmisele üleminekust, aga hustusele oleks tarvis seada eraldi siht taastuv- rohelisele energiale ja kliimatehnoloogiale. See generaatorite loobumine on praegu üks teravamaid üles jäänud aetakse üha enam sütt ahju. energia tootmisele,” ütles keskkonnaministeeriu- on Taani riigi jaoks oluline ekspordisektor, mille tootja Taani vaidlusteemasid, mis on kiilu löönud nii Euroopa Ühtse Euroopa energia- mi asekantsler Meelis Münt. Mündi sõnul on ener- peamine sihtturg on Euroopa. Vestas on Komisjoni volinike, liikmesriikide kui ka ettevõte- võrgu arendamisel, mis giaportfelli määratlemine iga liikmesriigi suve- “Ilma siduvate taastuvenergia nõueteta ei oleks aastaid te vahele, kirjutasid eile Financial Times ning Taa- maksab triljoneid eurosid, räänne otsus. Kui seada siht ELi tasemel, peab see me seal, kus me praegu oleme,” ütles Taani majan- tegutsenud ni majandusleht Börsen. on mõtet, kui selle taga on olema põhjendatud ja tasuvam. duslehele Börsen biodiisli tootja Daka Biodiesel te- poliitilistes Itaallasest tööstusvolinik Antonio Tajani on ühtne poliitika, lähenemine Sarnaselt mõeldakse majandusministeeriu- gevjuht Kjaer Andreasen. “Nii võib igaüks ise mõel- tõmbetuultes korduvalt rõhutanud, et Euroopa tööstust ei saa ja turureeglid. Estlinki kaab- mis, kus tunnistatakse, et senise kogemuse põhjal da, kuidas tulevik välja näeb, kui ELilt taastuvener- – detsem- “ebarealistlikele” kliimaeesmärkidele ohvriks lid on siin hea näide. On häs- ollakse kesktasandil sihtidega pigem ettevaatlik. giale enam siduvaid nõudeid ei ole.” ber tõi aga tuua, eriti nüüd, kus USA ﬁrmad on tänu kilda- ti korraldatud turumehha- “Hoolimata sellest, et Eestil ei ole suuri rasku- “Siduvad eesmärgid loovad turu rohelisele eks- hulgaliselt gaasile saanud Euroopa konkurentidest oluliselt nism Nord Pool Spot elekt- si 2020. aastaks seatud taastuvate energiaallika- pordile ja sellega Taani konkurentsivõimele Euroo- suurtellimusi odavama energia ning suur osa muust maailmast ribörsi näol ja näeme ühen- te osakaalu sihttaseme saavutamisega, valmistab pas,” kommenteeris Euroopa suurima tuulegene- USAst. FOTO: Euroopa kliimaambitsioone ei jaga. dustest tekkivat kasu. Eestile muret mitu sihttaset rakendavat õigusak- raatorite tootja Vestase pressiesindaja. BLOOMBERG Mitu liikmesriiki, nagu tuumaenergeetika- ti, mis ei pruugi piisavalt arvesse võtta Eesti eripä- Eestis tuulegeneraatoreid ja nende komponente le panustav Suurbritannia ja kildagaasis alterna- rasid,” kommenteeris energeetika osakonna juha- tootva ABB juhilt Äripäeval eile kommentaari saa- tiivi nägev Poola, toetavad ELi tasandil kokkule- taja Timo Tatar. da ei õnnestunud. pet üksnes emissioonide üldise mahu vähenda- Näiteks tõi ta võimalikud biomassi säästvus- Sarnaselt Eesti Energiaga ei poolda aga siduvaid miseks (kaalumisel kas 35 või 40 protsenti 1990. kriteeriumid, mis võivad biomassi hinna energia- taastuvenergia eesmärke Saksa energiahiid E.ON, aasta tasemest), jättes eesmärgini jõudmise viisi tootmise jaoks liiga kõrgeks ajada. Seisukoha uue mis on eriti kriitiline turgu moonutavate ja taas- liikmesriikide otsustada. See näib praegu olevat kliimakava kohta kujundab Eesti aga alles pärast tuvenergia toetuste suhtes. ka Eesti eelistus. seda, kui komisjon ettepanekuga välja on tulnud. “Me toidame beebitoiduga hiiglast, adumata, et

INGLISKEELSED KOOLITUSED

Koolitaja GORDON FYFE on pikaajalise Koolitaja DR JUKKA OJASALO müügi ja müügijuhtimise kogemusegag on teenuste disaini ekspert, koolitaja. Hetkel on ta Ameerika koolitaja, ärikonsultant ning Kaubanduskoja asepresident Eestis. Helsinki Aalto Ülikooli abiprofessor.

Koolitusel saad uusi ideid ja VÄRSKEÄ VAADE Koolitusel saad teada, milline on Koolituse hind stiimuleid, millega TEENUSTE teenuse disaini kasu ettevõttele Koolituse hind 165 eurot kaasajastada oma müügioskusi NÕUANDLIKULE ja kuidas põhilisi disaini vahendeid 195 eurot (km-ga 198 eurot) ja kliendisuhteid. DISAIN äripraktikas kasutada. (km-ga 234 eurot) Koolitus toimub 29. jaanuaril MÜÜGILE Koolitus toimub 30. jaanuaril

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil [email protected] või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Maire Kasemaa, tel 667 0111, e-post [email protected] UUDIS 11

SEPA võib üllatada

Pooled failimakseid kasutavad ettevõtted ei ole SEPAga muu- tusteks veel samme astunud, selgus Swedbanki küsitlusest. “Seni kehtinud failiformaa- te saab kasutada 1. veebruarini 2015. Ettevõtted peavad tegema arendusi, et hakata makseid saatma panka ISO 20022 for- maadis. Küsitlus näitas, et 43% ettevõtetest ei ole vajalike arendustega veel alustanudki,” rää- kis Swedbanki arvelduslahen- duste müügi- ja teenindusosa- konna juhataja Riita Nigul kü- sitluse põhjal. Parem on olukord uute, IBAN- kontonumbritega, mille puhul on 64% ﬁrmadest arendustega valmis või on need töös. ÄRIPÄEV.EE

Statistika Töötaja panus kasvanud tuhat eurot 25 23,5

0 07 08 09 10 11 12 hiiglane suudab ning peabki juba oma jalgel kõn- dima,” ütles E.ONi tegevjuht Johannes Teyssen sü- ALLIKAS: STATISTIKAAMET gisel Financial Timesile antud intervjuus.

Meil odavat kildagaasi pole loota. Nelja Energia juht Martin Kruus möönis, et taastuvenergia ta- Efektiivsus sude kontekstis võrreldakse Euroopat palju USA- ga, kus kildagaasi revolutsioon on andnud ﬁrma- dele suure konkurentsieelise. paraneb “Paraku taastuvenergia eesmärkide kaotamine Euroopas seda olukorda ei muuda,” ütles Kruus, ja Eile avaldatudstatistikaameti nentis, et odav kildagaas eri põhjustel Euroopas- andmetest selgub, et kuigi töö- se ei jõua. “Ainult taastuvenergeetika on see ener- tajate arv on ettevõtetes väik- gia tootmise viis, mis vähendab Euroopa sõltu- sem kui buumi ajal, on töövil- vust energia impordist ja loob uute tehnoloogiate jakus märgatavalt kasvanud. arenguga pikaajalise globaalse konkurentsieelise.” Kui 2007. aastal oli Eesti et- Kommenteerides, kuidas mõjutaks siduvatest tevõtetes 470 377 töötajat, siis taastuvenergia sihtidest loobumine taastuvener- 2012. aastal 410 988 töötajat. Sa- gia toetusi Eestis, ütles majandusministeeriumi mas oli tööviljakus töötaja koh- nõunik Rasmus Ruuda, et aasta 2030 eesmärk ei ta lisandväärtuse alusel kasva- mõjuta kehtivat elektrituruseadust ega riigikogu nud 2007. aasta 193 000 eurolt menetluses olevat elektrituruseaduse muutmise 235 000 eurole 2012. aastal. seaduse eelnõu. ÄRIPÄEV.EE Leedu minister toetab riigifirmade börsile viimist

Leedu on valmis kaaluma rii- reeruks,” ütles Neverovic. Ühtki gifirmade aktsiate börsile vii- konkreetset ettevõtet minister mist, et pidurdada kohaliku ei nimetanud, kuna valitsus po- kapitali väljavoolu ja elavdada le teemat arutanud. börsi, ütles agentuurile Bloom- Vilniuse börsi käive oli mullu berg Leedu energiaminister 92 92 miljonit eurot. Leedu pensio- Jaroslav Neverovic. Ühtlasi miljonit eurot oli nifondid on kodumaiste firmade aitaks see rahastada riigi jaoks mullu Vilniuse börsi aktsiatesse investeerinud vähem olulisi projekte, ütles minister. käive. kui pool protsenti oma varadest. Nasdaq OMXi Balti börsid Energiafirmadest on börsil on palunud Eesti, Läti ja Leedu juba noteeritud Lesto AB, Lietu- valitsusel kaaluda riigifirmade vos Dujos AB ja veel neli riigiga börsile viimist. “Meil tuleb pak- seotud ettevõtet, kus ühe eran- kuda alternatiive siin, et inime- diga on lõviosa aktsiatest riigi sed saaksid investeerida Leedu ja strateegiliste investorite käes. ettevõtetesse ja kapital ei emig- ÄRIPÄEV.EE ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 12 EHITUS toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected]

JÄRELEVALVE Buumiaeg jättis ehituskvaliteedile jälje. Põhimureks ehitaja ja omaniku hoolimatus

KADRIN KARNER kaasautor

Buumiaegse ehituskvaliteedi märksõnana ni- metavad ehitusjärelevalvega tegelevad ette- võtted eelkõige kiirustamist. Samas lisavad spet- sialistid, et probleeme esineb igal ajal, olgu meil buum või masu. “Buumiaegset ehitamist iseloomustas kiirus- tamine. See tingis olukordi, kus projekteerimi- sele pandi vähe rõhku, esines isegi juhuseid, kus ehitusprojekti üldse ei koostatud või projekteeriti pinnapealselt,” rääkis tehnilise järelevalve ameti ehitus- ja elektriosakonna juhataja Ahto Tuuling. Tema sõnul ei tähendanud see automaatselt ebakvaliteetset projekti, pigem jäi osa olulisi lahendusi lihtsalt projekteerimata. Ehitaja pidi see- tõttu n-ö jooksult lahendusi välja mõtlema ning see omakorda võiski kaasa tuua vigu, rääkis Tuu- ling. Ta sõnas, et kui sellele kõigele lisandus ka nõrk omanikujärelevalve, kus vigadele ja tegematajät- mistele tähelepanu ei pööratud, olidki problee- mid garanteeritud.

Vigu tehakse igal ajal. “Muidugi oli ka juhtumeid, kus ehitajad muutsid projektis ettenähtud lahendusi ja jätsid need projekteerijaga kooskõlastama- ta või ehitasid lihtsalt projektist mööda,” märkis Tuuling ja lisas, et esines ka olukordi, kui kasutati nõuetele mittevastavaid ehitustooteid või kasutati õigeid tooteid selliselt, et arvesse ei võetud tootja juhiseid kasutusotstarbe ja -tingimuste kohta. Ehitustellija- ja omanikujärelevalvet pakku- va konsultatsioonibüroo Conviso OÜ juhataja ja projektijuhi Erki Laimetsa sõnul tuleb ehitusvigu ja -probleeme ette igal ajal. “Kvalifitseerimata töö- aastate vigadest on õpitud,” rääkis ta ja lisas, et vi- vaid oletada, et buumi ajal ei panustanud paljud Kommentaar jõud kahtlemata oli probleem, kuna tööjõupuudu- gadest on õppinud pigem suurarendajad. “Väik- elamutellijad pädevale omanikujärelevalvele, kuse tõttu kaasati ehitusse ka väheste oskuste ja töö- semate puhul on kvaliteet tavaliselt jätkuvalt ma- na korralik omanikujärelevalve ei olnud müügiar- Ehituskvaliteet kogemusega töölisi,” märkis ta. dal ja samal tasemel, sest kasutatakse odavaimaid gument – korter läks kiiresti müügiks niikuinii,” sõltub omaniku- Laimets lisas, et olukorras, kus ehitusmaht suu- töövõtjaid,” märkis Seppel. Kvalifitseerimata töö- rääkis Laimets. järelevalvest reneb oluliselt, võetakse küll töölisi juurde, aga jõu kasutamine on tema sõnul olnud protsentuaal- PRIIT PÕLDMÄE ehitusinsenere – projekteerijaid, objektipersonali selt kogu aeg samal tasemel. Erihariduseta järelevalvajad. Seppel aga tõi tä- Rae valla abivallavanem ja omanikujärelevalve tegijaid – nii lühikese ajaga Seppel tõi välja, et masu järel mõnevõrra kasva- nasest päevast rääkides välja omanikujärelevalves Nõrka ehituskvaliteeti ei saa, sest akadeemilisele haridusele ja esmase töö- nud objektide arv on taas kahanemas. “Nüüd hak- tekkinud kummalise paradoksi. “Mõeldi parimat, põhjustab pigem puudulik kogemuse omandamisele kulub vähemalt kuus- kab jälle tööd vähemaks jääma, ja tundub, et päris aga välja kukkus nagu alati,” märkis ta. igapäevane omanikujärel- seitse aastat. Alles seejärel võib õppinud insener kõvasti.” Tema sõnul tähendab see vaid üht – tule- Paradoksi all pidas Seppel silmas, et omaniku- valve. Omanikujärelevalve taotleda kutsekvalifikatsiooni ja niimoodi oman- mas on uus koondamislaine. Siin on otsa lahti tei- järelevalve turul on praegu n-ö kõige kõvem mees tagamine on aga hoone ra- dada pädevuse ning vastutusõiguse. nud Skanska, kes novembris teatas, et lõpetab järg- see, kel on taskus ehitusettevõtjate liidu kutsetun- jaja või omaniku kohustus. mise aasta lõpus tegutsemise Eestis. nistus “Ehitusjuht III”. See isik aga ei pruugi Seppe- Valla roll ehitusprotsessis Turul domineeris alltöövõtja. Laimetsa sõnul li sõnul olla insener, tunnistus võib olla talle väljas- tuleneb pigem ehitusseadu- oli buumiaegne ehitussektor turg, kus alltöövõtja Levib projektide optimeerimine. “Majanduslan- tatud töökogemuse põhjal. “Sisuliselt on tegemist ses ettenähtud kohustustest. määras hinna ning töömees otsustas, millise töö guses ja sellele järgnenud ajal mõjutab ehituskvali- ilma kõrgema või rakendusliku kõrgema haridu- Elamuarenduse tihedust võtab ja millise jätab. Samuti oli teada, et pakku- teeti kokkuhoid,” märkis Tuuling. Detailse ehitus- seta tegelasega, kes on kuidagi ehitamise ja järele- reguleeritakse detailplanee- mishinnad võisid tõusta kuudega, mistõttu jäi nii projekti koostamine tähendab projekteerijale roh- valvega tegelda saanud.” ringutega ja nõuded nen- mõnigi objekt eelarvest väljumise tõttu ehitamata. kem töötunde ja suuremat kulutust projekteerimi- Tõeline kurioosum on Seppeli sõnul aga see, et de koostamisele on aastate Oli ka juhtumeid, kus buumiaegne peatöövõt- sele, selgitas ta ja lisas, et turuolukorras, kus ehitus- sellise kutsetunnistusega antakse inimesele kõi- jooksul jäänud suuresti saja objektilt lihtsalt minema jalutas. “Objektilt ära- teenuse pakkujat valitakse eelkõige hinna alusel, kide eriosade järelevalve õigus, mis lihtsamalt öel- maks. Pigem on pärast buu- minemisi normaalses turuolukorras eriti ei esine. otsib pakkuja kasumi teenimiseks võimalusi ette- des tähendabki n-ö kõige kõvema mehe paberit. mi vähenenud huvi uute ela- Lahkumise põhjustasid tavaliselt alapakkumised, antud projektlahendust optimeerida. Tavaliselt saab kutsetunnistuse vastavalt hari- muarenduste rajamise vas- kombineerituna alltöövõtjate ja materjalide hin- Optimeerimise käigus, mida mõnikord nime- dusele ja see on üldjuhul erialati jaotunud järgmi- tu selleks vähem sobivatesse natõusuga – need on aga peatöövõtja riskid, mida tatakse ka kokkuhoiuks, võib osa tehnilisi lahen- selt: A – üldehitus, B – vee- ja kanalisatsiooni, ven- piirkondadesse ja panusta- tellija ka kõige kõvema buumi ajal enda kanda ei dusi, tooteid ja materjale asenduda odavamatega. tilatsiooni, kütte ja jahutuse ehitus ning C – elekt- takse elamuarendusele sobi- võta,” selgitas Laimets. Odavamad tooted aga ei pruugi olla samaväär- ri-, nõrkvoolu- ja juhtimissüsteemide ehitusinse- vamates piirkondades. Üld- Omanikujärelevalvele spetsialiseerunud Telora- sed, mõjutades kogu lõpptulemuse kvaliteeti, üt- nerid. Seppel on seda meelt, et tegelikkuses ei to- joontes on nii, et mida tuge- E juhatuse esimehe ja peainseneri Tanel Seppeli sõ- les Tuuling. hiks ilma erialase insenerihariduseta inimene jä- vam ja kvalifitseeritum oma- nul buumi- ja masuaegses ehituskvaliteedis põhi- Laimets lisas, et tema arvates toimis omaniku- relevalvet üldse teha. Ta käib välja ka fakti, et 60– nikujärelevalve palgata, se- mõttelisi erinevusi ei ole. “Aasta-aastalt on korter- järelevalve buumi ajal samamoodi kui praegu, aga 70% Eestis tegutsevatest järelevalvajatest ei ole ehi- da parema tulemuse saab. majade ehitus läinud paremaks, kuna varasemate seda ainult juhul, kui seda tehti korralikult. “Võin tajast ja projekteerijast kogenumad, kuigi peaks. ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post [email protected] EHITUS 13

SOLARISE kompleksi ÄRIPINDADE Cinamoni tei- sest kinosaa- EHITUS, REMONT, list kantakse parajasti www.reparo.ee SISEVIIMISTLUS välja seal päev varem allakukku- nud ripplae KINNISVARA rususid. Maru hakkab uut tehnoparki rajama 14. oktoober Raku asumisse tuleb uus tootmislinnak, mida rajab ASile Maru 2009. kuuluv kinnisvarafirma Hoog Kinnisvara. FOTO. ANDRES Tallinna linnavalitsus kehtestas eilsel istungil detailplaneeringu, HAABU millega moodustatakse tootmislinnaku 34,14 ha suurusele maa- alale 46 krunti. Detailplaneering võimaldab Nõmme linnaosas Val- deku tänava, Viljandi maantee, Karuse tänava ja Liiva kalmistu va- helisele alale ehitada või rekonstrueerida kokku 55 ühe- kuni nelja- korruselist äri- ja/või tootmishoonet.

PÕLLUMAJANDUS Leedo ehitab lihaveistele suurima lauda Saaremaa ettevõtja Vjatšeslav Leedo firmasid koondav Tuu- le Grupp ehitab Audlasse Eesti suurimat, 600kohalist lihaveiste nuumlauta. “Audla lauda ehitus on üks samm meie kavas viia karja arvukus 5000 loomani ja ehitada 3–4 uut lauta,” märkis Leedo. Laimjala valda Audlasse rajatava lauda ehitustöid finantseerib Swedbank, ehituse peatöövõtja on Leedo suurosalusega AS Saa- re Erek.

KINNISVARA Kinnisvara kallinemine rikkaid ei häiri Kinnisvara soetada plaanivatest inimestest on pea pooled kõrge- palgalised, selgus kinnisvarafirmade liidu (EKFL) tellitud uurin- gust. Värske uuringu kohaselt on lähema 2–3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud 11 protsendile (septembris 8%). Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 24% küsitletuist. Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et hinnang kinnisvara ost- mise soodsusele kajastub objektiivselt vastavalt sellele, kuidas kinnisvarahinnad on tõusnud. “Samas on näha, et hoolimata kinnisvara kallinemisest nõudlus püsib, seda eriti just kõrgema sisse- tulekuga inimeste hulgas,” märkis ta pressiteates.

LEMMIKUD ehitusuudised.ee loetuimad uudised

Revolutsioon – eramaja ehitus 3D-printeriga pole enam ulme. USA Lõuna-California ülikool katsetab 3D-printerit, millega on võimalik ehitada eramaja vaid 24 tunniga. Pindi: kinnisvaraturu prognoos on murettekitav. Pindi Kin- nisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on eelmise aasta 20% kinnisvara hinna tõus murettekitav. Soome Lemminkäinen võttis kasutusele eestlase loodud eelarvestusprogrammi. Soome ehituskontsern Lemminkäi- nen läks üle eelarvestusprogrammile, mille on loonud Soomes tegutsevale eestlasest ettevõtjale Valeri Tiigile kuuluv Mercus Software.

Tasub teada Rängad rikkumised algavad projekteerimisest Nüüd hakkab jälle SOLARISE KESKUSE KINOSAA- tud kasutustingimustele. Sel- ve käigus selgus, et ehitise osa tööd vähemaks jää- LI RIPPLAE VARING. Jäeti pro- lest tulenevalt ehitati nõuete- kandekonstruktsioonide kan- ma, ja tundub, et päris jekteerimata suure omakaalu- le mittevastavalt ja see põhjus- devõime ei olnud piisav ning kõvasti. ga ripplae kandekonstruktsioo- tas varingu. konstruktsioonid vajasid tu- METALLIMÜÜGITURUL AASTAST 2000 ni detailne lahendus. Olukorda TÖÖSTUS- JA BÜROOHOONE gevdamist. Rikutud oli ka ehiti- Telora-E juhatuse esimees ja halvendas vaid pea eskiisi staa- ÜMBEREHITAMINE KORTER- se tuleohutusnõudeid. Pärast peainsener Tanel Seppel diumis projekt ning sellestki ELAMUKS TALLINNAS. Objek- riikliku sunni rakendamist likvi- Restid ehitati mööda. ti arendaja alustas töid, eira- deeris arendaja puudused ning Astmed Lisaks kasutati ripplae kande- tes pea kõiki ehitusnõudeid: võimalik negatiivne stsenaa- Trepid konstruktsioonis ehitustoo- puudus ehitusluba ning sisuli- rium jäi olemata. Proﬁilpinnad teid, mis ei vastanud tootja sea- selt ka ehitusprojekt. Järeleval- ALLIKAS: TEHNILISE JÄRELEVALVE AMET Perforeeritud metall-lehed Metallvõrgud Tootmine Puidubörs igal kolmapäeval reklaam 3 TEL 667 0068 tasandit on järeleval- materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (€) kontaktandmed vel: riiklik, ehitusjä- Teenus relevalve ja omaniku- SAEMATRJALI 8%-18% JA KÜTTEPUUDE KUIVATAMINE 56622 715 järelevalve. Kohalik [email protected]. omavalitsus teeb Visase 12, Tallinn ehitusjärelevalvet tel 666 9966, faks 666 9969 [email protected] oma haldusalas ning www.metaldis.ee kaasab vajadusel ka www.metal-disain.com riiklikke ametkondi. ehitusuudised.ee ÄRILAUSE 14 ARVAMUS Alar Tamming: Maailma rahanduses on oodata narkopeo jätkumist ja sellele järgnevat hiiglaslikku pohmelli.

ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected] Tavidi nõukogu esimees võrdleb maailma rahandust heroiinisõltlase maailmaga

ÜKS KÜSIMUS KOLUMNISTIDE KOLMAPÄEV

Kuigi töötajate arv on ettevõtetes väiksem kui Igor Rõtov | Aivar Hundimägi | Meelis Mandel | Maris Lauri | Marek Reinaas | Heido Vitsur buumi ajal, on tööviljakus töötaja kohta lisand- väärtuse alusel märgatavalt kasvanud. Kuidas hindate viimaste aastate tööviljakuse kasvu ettevõttes? Loome igaüks uue töökoha

TARMO NOOP A Le Coqi juhataja esti ja eestlased on praegu majan- Ka mina usun, et probleem laheneb, kuid duslikult rikkamad kui iialgi va- kahtlen, kas see juhtub iseenesest. Oma eelmi- rem. Seda nii absoluutväärtuselt ses kirjutises olin ehk ülearu optimistlik, kui ar- kui ka võrdluses maailma teiste rii- vasin, et väljarände peavad peatama poliitikud. Kindlasti on tööviljakus tõusnud, kuid töövil- kidega. Meie tavateadmine võib sel- Riigi kogu valimised lähenevad ja ma pole selles jakust on kahte moodi ning neil on väga suur E le väite vastu küll protestida, aga arvuta kuidas panuses enam eriti veendunud. vahe. Kui selle all mõelda käivet ühe inimese tahes, elu pole iial nii ilus olnud. Rändamine on praeguses globaliseeruvas kohta, siis on tööviljakust väga lihtne üles viia Paraku on süües kasvanud ka isu, ja see isu maailmas tavaline. Noorte inimeste rännukihk kas või hinnatõusuga. Kui selle all mõeldakse kasvab kiireminigi kui rikkus. Paradoksaalselt eneseteostuseks ja kogemuste saamiseks on loo- näiteks tooteühikut päevas, siis on see juba võr- oleme oma ajaloolise edu tipul üks kõige kiire- mulik ja väljaränne on tüüpiline tänapäevane reldav. Rahaline tööviljakus on näiline näitaja, mini rahuajal tühjenevaid piirkondi maailmas. nähtus kogu arenenud maailmas. Sama kehtib kindlasti on tõusnud sisendite maksumus, seega Aastal 2012 oli Eesti väljarände saldo 8000 ini- ka Eesti noorte puhul. Kuid erinevalt Rootsist või on tõusnud ka hinnad, mis viib näitaja üles, kuid mest, mis on kogu iseseisvusaja suurim. Karta on, Saksamaast kipub Eestis rändamine olema ühe- IGOR RÕTOV ei tähenda sisulist tööviljakust. Oma ettevõt- et see näitaja ei paranenud oluliselt ka mullu. Äripäeva peadirektor suunaline. Miks ei võiks haritud tööjõud Soo- tes oleme viimastel aastatel sisulise tööviljakuse mest või USAst maanduda hoopis meie juures? tõstmiseks kõvasti investeerinud, et me suudaks Must stsenaarium. Musta stsenaariumi puhul Kindlasti ei saa me kätt ette panna eneseteostust toota näiteks ühes päevas rohkem liitreid. See on loevad meie järeltulijad 50 aasta pärast ajaloo- otsivale noorele, kuid tema eemalolekut saaks seotud uute töövõtete ja tehnoloogiatega. õpikutest, kuidas 21. sajandi teisel kümnendil Ettevõtet edukalt kompenseerida toimeka sisserändajaga. oli Eesti kuldaeg, ja tõdevad, et mängisime toona oma võimalused maha. Töötava elanikkonna pü- Ettevõtja, võta aktiivne roll! Väljarännet suu- PEEP VAIN motiveerib motivatsioonikoolitaja siv vähenemine muudab meid Euroopa tiigrist davad sisserändeks pöörata ka ettevõtted. Piisab sabassörkijaks. Rahvastiku kahanemise ja vana- töökoha ju, kui näiteks 10 000 ettevõtet võtab eesmärgiks nemise halb kombinatsioon teeb kodumaa eba- luua üks täiendav kõrgepalgaline töökoht aas- huvitavaks nii ettevõtjatele kui ka võimekatele ja loomiseks tas, ja oleksimegi mäel. Ehk siis 100 000 täisväär- andekatele inimestele laiemalt. tuslikku töökohta lähema kümne aasta jooksul – Ma ei ole kindel, kas lisandväärtuse ja töövilja- Mõne tuhande lahkuja puhul võiksime ra- pingutama ning meie siseturg ei nõrgeneks, maksubaas pü- kuse vahele saab korrelatsiooni tõmmata. Mi- humeeli silma kinni pigistada. Panna põhjuse siks tugev ja Eesti ajalooline edulugu jätkuks. na vaataks seda laiemalt: ma arvan, et masujärg- enese teostust otsivate noorte arvele ja piirduda kasumi- Loomulikult on selliseks aktsiooniks vaja toetust ne aeg on nii ettevõtjaid kui ka töötajaid sundi- sotsiaalteoreetiliste järeldustega. Kuid kui sellest riigilt ja laiemat teadvustamist ühiskonnas. Kuid nud jälle rohkem pingutama ning tarku ja ont- numbrist saab kümmekonna aastaga 100 000 ahnus heas miks ei võiks just ettevõtjad olla siin veduriks? likke valikuid tegema. Kui rahalise lisandväärtu- ehk ligikaudu viiendik tööealisest elanikkon- Mida mõelda kõrgepalgalise töökoha all? See se ja efektiivsuse vahel saab korrelatsiooni tõm- nast, on see otsene majanduslik probleem igale mõttes. peab olema piisav summa selleks, et potentsiaal- mata, siis ma arvan, et see peegeldab lihtsalt vaja- sise turul tegutsevale ettevõtjale ja avaldab laasta- ne väljarändaja oma otsust muudaks. Sama teeb dust hoolikamalt raha lugeda. vat mõju riigi maksutuludele. välja, kui et töökoht oleks atraktiivne võimekale Selle taustal tuleb meil üleval pidada kiiresti sisserändajale. Summana võiks see olla vähemalt kasvavat eakate inimeste hulka, kellel pole kuhu- kahekordne keskmine palk. RAIN HÜVA ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees gi välja rännata. Mis tüüpi ettevõtted peaksid töökohti loo- Pilt oleks sedavõrd sünge, et pole tahtmistki ma? Pakun, et mitte üksnes eksportijad ja IT-ﬁr- rohkem detaile ette manada. mad. Usun, et väljakutse on kontimööda igat tüü- pi ette võtjale. Väljarändemure ei lahene iseenesest. Ne- Kas kõrgemat palka makstakse kasumi arvel? Tööviljakus on tõusnud küll, eks selle põhju- li kuud tagasi kirjutasin artikli “Peatagem väl- Kindlasti mitte. Kui tahes õilsatel kaalutlustel ka- seks on nii muudatused töökorralduses kui ka jaränne” (ÄP 11.09). Minu väide oli, et väljarän- sumi laialijagamine oleks karuteene nii ettevõt- investeeringud. Lihtsamad operatsioonid on vii- ne on muutunud pehmest sotsiaalprobleemist jale kui ka ühiskonnale. Pole tarvis vaielda eel- dud üle automaatikale, töötajate töö on selle võr- kõige olulisemaks majandusprobleemiks ja see dusega, et kõrgema palga saaja teenib oma palga ra efektiivsem. Seega on efektiivsemad nii ole- peaks olema valitseva poliitika kõige tähtsam la- ette võtte jaoks kuhjaga tagasi. masolevad töötajad kui ka kogu ettevõte. hendamist nõudev küsimus. Mis motiveerib ettevõtet selle töökoha loomi- Sain vastukaja seinast seina. Kuid poliitiline se nimel pingutama? Eeskätt kasumiahnus heas ladvik on üksikuid erandeid välja jättes arvamu- mõttes. Paralleeli võib tõmmata Henry Fordiga, LUGEJA ARVAB sel, et 2012. aasta halb saldo oli ühekordne hälve. kes tegi oma töötajatest ka oma toodangut tarbi- Kohe-kohe tulevad väljarändajad tagasi ja prob- vad kliendid. On olemas maakondlikud aren- leem laheneb. Oponendid väidavad, et tähtsustan Küsimusi on kindlasti veel palju, kuid usun, et duskeskused, kes kannavad kätel asja üle. 2012. aasta statistika on ehk ühekordne igaühele saab leida hea vastuse. Minu meelest me anomaalia, mis peagi pöördub, ja kui ei pöördu- lihtsalt ei vääri seda , et laseme oma ajaloolisel ja annavad toetust igale mehele, gi, pole meie võimuses midagi muuta. kuldajal riigi rahvast tühjaks joosta. kes puulusikaid viitsib voolida.

Kommentaar Toomas Reisalu Eduka Eesti arvamusartiklile “Rajame igasse linna ettevõtlus- REPLIIK inkubaatori” LOE WWW.ÄRIPÄEV.EE Suletus rikub EASi mainet

Ettevõtluse Arendamise Siht- MARTA JAAKSON Ka varem on Siig ajakirjani- Raul Parusk asuski juhi- Peatoimetaja: Meelis Mandel Äripäeva tellija eelised – ostu- Äripäeva ajakirjanik Väljaandja: AS Äripäev keskkond privileeg.aripaev.ee ja asutus on avaliku sekto- kega suhtlemisest pigem hoi- na ametisse ajutiselt. EAS kor- Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn soodsaim võimalus soetada Äri- ri organisatsioon, mis jagab dunud kui selgeid kommentaa- raldas siis uue juhi leidmiseks telefon: päeva raamatuklubi raamatuid. (372) 667 0195, Äripäev veebis: www.aripaev.ee Euroopa Liidu maksumaks- re jaganud. küll konkursi, aga konkursiga (372) 667 0222 Trükk AS Kroonpress ja raha. Seetõttu ei tohiks selle uut juhti ei leitud ja pakkumi- Toimetus võtab endale õiguse kirju ja nõukogu esimees keelduda vas- Kolm juhti vahetunud. Pä- ne tehti Taavi Laurile, kes nüüd- Toimetus: kaastöid vajaduse korral lühendada. Toi- e-post: [email protected] metus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes tamast küsimustele organisat- rast seda, kui Siig 2012. aasta al- seks on teatanud loobumisest tel: (372) 667 0111 Äripäev ja tema lisades avaldatud artik- lid, fotod, teabegraafika (sh päevaka- siooni juhi vahetuse kohta. guses EASi nõukokku läks, on isiklikel põhjustel. Reklaamiosakond: jalisel, majanduslikul, poliitilisel või re- e-post: [email protected] ligioossel teemal) on autoriõigusega EASi nõukogu esimees ameti maha pannud kolm juh- Sisuliselt on Siig kommen- tel: (372) 667 0105 kaitstud teosed ning nende reprodut- Cinzia Siig ei ole andnud sisu- ti. Ülari Alamets lahkus küm- taaridest keeldunud. Kahjuks Tellimine ja levi: seerimine, levitamine ning edastamine Kommentaaridest mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kir- lisi vastuseid Taavi Lauri lah- me kuud pärast Siigi saabumist ei kahanda see avalikku huvi e-post: [email protected] jaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste tel: (372) 667 0099 korral ajalehe sisu kohta võite pöördu- kumise kohta EASi juhi kohalt. keeldumine ei kahan- rahajagamise skandaali tõt- küsimuse vastu, miks on juhid Tellimine internetis: da Pressinõukogusse, [email protected] või tel Formaalsedki vastused on tul- tu, olles enne seda ametis ligi EASis viimasel ajal nii kiiresti (372) 646 3363. da avalikku huvi. www.aripaev.ee/tellimine nud vastumeelselt. kümme aastat. vahetunud. LUGEJA LEMMIKUD www.äripäev.ee MAAILMA RAHANDUS KUI HEROIINISÕL- Gild Arbitrage’i riskifondi endise juhi Tõn- TUVUS. Kui vaadata aktsiaturgudel toi- no Vähi. Vichmanni koostöö Vähiga on ARVAMUS 15 muvat, võivad maailma majanduse juht- üllatav. figuurid käsi kokku hõõruda, sest kõik ENN VESKIMÄGI: LAUR OLI SILE JA PEHME näib justkui minevat plaani järgi, kirjutab POISS. EASi nõukogu liikme Enn Veski- Tavid nõukogu esimees Alar Tamming. mäe hinnangul oli EASi senine juht Taa- GILDI RISKIFONDI EKSJUHT ABISTAB VICH- vi Laur tema arvates veidi sile ja vähese MANNI. Suurettevõtja Marcel Vichmann juhtmiskogemusega, samas nentis ta, et 15. jaanuar 2014 ÄRIPÄEV on investeeringute juurde appi võtnud Lauri lahkumine tuli temalegi üllatusena. toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post [email protected]

KOMMENTAAR Äriteenused reklaam Parts ja Ansip parandavad TEL 667 0105, [email protected] kunagisi erastamisvigu “ Majandusminister Juhan AIVAR HUNDIMÄGI sõidugraafiku ja halvema tee- Äripäeva peatoimetaja asetäitja Psühhopaatiliste joontega Partsi ja ka peaminister And- nusega. rus Ansipit on viimasel ajal Seda on lihtne teha, sest eri- isikutel on ajast aega olnud kritiseeritud sellepärast, et nevalt reisirongidest on eraet- ühiskonnas oma eelised valitsus on äritegevust era- tevõtja mandri ja saarte vahe- firmadelt ära võtnud või võt- le toonud uued praamid ja tee- ning ka tänapäeva maailmas mas. SASilt võeti üle Estonian nuse kvaliteedis pole praegu- Air, Edelaraudteel ei lasta enam sele praamiliikluse korraldaja- annavad enesekindlus, reisijaid vedada. Valitsus soo- le suurt midagi ette heita. Kü- sarmikus, kartmatus ja vib senisest rohkem osaleda ka simus on raha suuruses, mi- saarte ja mandri praamiühen- See ei tähenda, et riik da riik selle teenuse eest maks- sihikindlus kindlasti kätte duse korraldamisel. peab alatiseks jääma ma peab. nii mõnegi trumbi. rongiliiklust või praa- Sümpaatsed otsused. Edela- Maksumaksja huvides. Sekku- „Psühhopaatide raudtee puhul ei olnud ning ka mireise korraldama. des jõuliselt parvlaeva- ja reisi- mandri ja saarte vahel reisijaid rongiärisse, parandavad Parts tarkus” uurib, mida vedava Väinamere Liinide pu- ja Ansip kunagiste Mart Laa- meil on võimalik hul ei ole tegemist vaba turu- või riigile kuuluv ettevõte oleks ri ja Tiit Vähi valitsuste ajal teh- klubihind majandusega. Riik on neid äri- parvlaevade omanik, säästetaks tud eksimused. Riik andis aas- psühhopaatidelt 29,50 sid maksumaksja rahaga aas- aastas maksumaksjale 8 miljo- taid tagasi praamid ja raudtee- tavahind 36,50 taid doteerinud ja pole õige väi- nit eurot. liikluse erakätesse ja tegi seda õppida. ta, et teenuse hind kujuneb va- Lisaks saaks laevade operaa- maksumaksjale kehvadel tingi- bas konkurentsis. Seetõttu on torteenusega tekitada konku- mustel. pidevalt olnud õhus kahtlused, rentsi. Kuna praegu kontrolli- Praeguse Ansipi valitsuse teet erafirmadele makstakse teevad parvlaevu Vjatšeslav Lee- gevust on halvustavalt nimeta- nuse eest liiga suurt tasu. do ja ettevõtja Olav Miil, on kel- tud riigikapitalismiks. Tegeli- raamatupood.aripaev.ee Parts ütles viimati riigikogu lelgi teisel väga raske tulla Lee- kult parandab praegune valit- Äripäeva raamatuklubi infotunnis arupärimisele vas- do kõrvale. sus kunagisi erastamisvigu ees- tates, et riik kavatseb soetada Mind ei üllata, kui aasta al- märgiga säästa maksumaksjale parvlaevad, mille konkursi kor- guses tekkinud segadust reisi- igal aastal mitu miljonit eurot. ras erafirmale välja rendib. Mi- rongiliikluses üritatakse nüüd See ei tähenda, et riik peab ala- nistri plaani kohaselt soetab kasutada selleks, et riigi praa- tiseks jääma reisirongiliiklust raamatupidaja.ee parvlaevad riigifirma Tallinna miostu plaani halvustada. Näi- või praamireise korraldama. 22. jaanuar Sadam. teks hakatakse hirmutama keh- VIKERRAADIO EETRIS 14.01 Äripäeva maja (IV korrus), Pärnu mnt 105, Tallinn Parts on kindel, et kui riik vemate praamide, hõredama PÄEVAKOMMENTAARINA

EDUKAS EESTI Eesti keele õigekirjakursus Maksame vanemapalka ja raamatupidaja lapse täiskasvamiseni ametikeel PÄEVAKAVA 10.00–11.30 Üldkeel ja ametikeel. Ühiskonna järjepidevuse ta- AARNE LEISALU vajadusi rahuldavaks, on nime- investorkonslutant Edukas Õigekeele norm ja hea tava. gamiseks tuleb vanemapalka tatu ka vanemapalga laeks sõl- maksta lapse vanuseni, kus Eesti tumata laste arvust. Raamatupidaja ametikeel: tüüpsõnad, -fraasid ja laused. ühiskond ootab temast vastu- Raamatupidamisvaldkonna bürokratismid. tusvõimelist ühiskonnakoda- Muud toetused kaotame. Va- 11.30–11.45 Kohvipaus nikku. nemapalk lapse täiskasvanuks 11.45–13.15 Lihtne ja arusaadavust Vanemapalga suurus, maks- saamiseni näib esimesel pil- toetav lauseehitus. Lektor mise kord, aga ka lastekasvatu- gul nõudvat ülisuurt kulu. Võr- se kvaliteedi kontrolli- ja vastu- reldes eri toetuste, dotatsioo- Raamatupidaja kirjavahetus: korrektse e-kirja LOONE OTS, PhD vormistamine uue standardi järgi. tuse mehhanismid tuleb mää- nide, hariduse ja huviringi ku- ratleda ühiskonna jätkusuut- Eelkõige on vanema- lude kompensatsioonidega see Dokumentide kirjutamine ja vormistamine: Eesti ﬁloloog, õpetanud likkusest tagamise vajadustest palk poliitilise kokku- enam nii pole. Vanemapalga kiri, avaldus, protokoll. täiskasvanuile eesti keelt ja lähtudes. leppe teema. sisseviimisel oleks põhjust kao- 13.15–14.00 Lõuna tekstiloomet aastast 2007. See peab suunama vane- tada kõik senised arvukad taot- 14.00–15.30 Tegevusaruande kirjutamine Ta on õpikukirjastuse Maurus maid ühiskonna pikaajalistest lemist ja asjajamist nõudvad aastaaruandes. emakeele ja algklasside valdkonna perspektiividest lähtuvalt selli- leerida laste arvukuse kaudu riiklikud lastetoetused. Kirjutamine etteantud mahus: sele arvule mitmekülgselt are- lisaraha teenimist. Vanemapal- Pole põhjust doteerida ei las- mida ja kuidas kärpida. peatoimetaja. Avaldanud arvukalt nenud vastutustundlike enda- ga aluseks ei saa olla vanema tehoidu ega muud. Ühtlasi vä- Teavitamine ja virtuaalne suhtlus, “netikeel“. artikleid ning mitmeid raamatuid: ga hakkamasaavate ühiskonna- varasem töötasu, kuna seal on heneks nendes valdkondades “Eesti kroonil kroonitud” (2010) ja liikmete üleskasvatamisele, kes tegemist hoopis teise tööandja- kõlvatu konkurents, mille riik tagavad ühiskonna järjepidevu- ga, kelle seos jätkusuutliku jä- ja kohalikud omavalitsused on PIKEM KAVA www.raamatupidaja.ee “Eesti riigipead” (2012). se ja toimeefektiivsuse. relpõlve tagamisega on mini- tekitanud. Eelkõige on vanema- Viljakas näitekirjanik, kirjutanud Soodushind maalne. palk poliitilise kokkuleppe tee- registreerumisel kuni 15. jaanuar 169 eurot (km-ga 202,8 eurot). 6 näidendit, nt “Koidula veri” Kokkulepe. Vanemapalga Üks võimalik vanemapalga ma, mis kajastaks ühiskonna jä- Tavahind alates 16. jaanuarist 199 eurot t päev (2008), “Jaan Poska konkreetse suuruse määratleks skeem on selline: ühe lapse eest reltulevate põlvkondade tekke (km-ga 238,8 eurot). Registreerides korraga s a a saaga” (2012). ühiskondlik kokkulepe ehk see, on vanemapalk elatusmiinimu- vajadust. ühest maksjaettevõttest kaks

m s i o

millises osas eeldame järeltu- mi tasemel, kolme lapse puhul ARTIKKEL ILMUB TALLINNA KAUBAMA- või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%. i

V 169

levat põlvkonda kandvat vane- riigi keskmine töötasu, kahe JA, DANSKE BANKI, EMT, RAIDLA LEJINS & Lisainfo ja registreerimine: Juuli Laanemets, d

eurot

tel 667 0106 või [email protected]. ! s

h NORCOUSI, SAKU ÕLLETEHASE, TALLINNA d mate ja suguseltsi, millises osas lapse puhul selle vahepeal. Kui i www.raamatupidaja.ee n ühiskonna järjepidevust. Kind- ühiskond peab kolme lapse ta- VEE JA ÄRIPÄEVA ARVAMUSKONKURSI EDU- lasti ei tohi vanemapalk stimu- set ühiskonna jätkusuutlikkuse KAS EESTI RAAMES. TÕUSJA LANGEJA Saksa elektrijaamade omanik Honda aktsiale ei mõjunud RWE annab kohtusse otsuse hästi jeeni tugevnemine teiste 16 INVESTOR sulgeda üks tuumajaam. valuutade suhtes. RWE Honda Motor 26,705 EUR+4,62% 4115 JPY -3,52% 40 4500

35 4125

30 3750

25 3375

ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 20 3000 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Raivo Sormunen, tel 667 0166, e-post [email protected]

ÜLEVAADE Aktsiakauplemine võib olla tulus, kuid on raske. Kasu teenivad vähesed

RAINER SAAD LHV maakler- Päevakauplemine on üsnagi karm ala, kus ühe lihtsurelikud märkavad neid aktsiaid, siis suured [email protected] tegevuse juhi vale hiireklikiga võib hävitada kogu oma posit- kalad realiseerivad kriminaalseid kasumeid,” sõ- Kes on kes Alo Vallikivi siooni ning saada suure kahjumi. Uurisime, kui- nas ta. Päevakaupleja sõnul on päe- das on Eesti aktsiakauplejatel läinud, mida tuleks Igapäevatööst ei soovita Mölderkivi inimestel vakauplemise päevakauplemise juures arvestada ning miks aktsiakauplemise kasuks loobuda. “Väärtustan PÄEVAKAUPLEMINE on väärt- suur pluss üldse hakata kauplemisega tegelema. väga õpetajaid, arste, ehitajaid, insenere, kes mi- paberite ostmine ja müümi- see, et ei pea Rain Mölderkivi hakkas päevakauplejaks, ku- dagi loovad ja oma kätega üles ehitavad. Iga spe- ne sama kauplemispäeva Hiljuti kirjutas finantsväljaanne Fortune sõltuma üldi- na tal on fanaatiline huvi börsiliikumiste, numb- kulatiivne mull jõuab lõpuni ja asjad loksuvad jooksul. 24aastasest Tim Grittanist, kes suutis kolme sest trendist rite ja sündmuste vastu. “Mõõdukalt hullumeel- paika,” sõnas ta. Tavaliselt sulgeb kaupleja aastaga aktsiaturgudel kasvatada 1500 dolla- ning börsil sust tuleb selles sektoris kasuks. Ja kui vorsti saab kõik positsioonid enne turu rist säästudest 1 miljon dollarit. Mõni võib pida- saab võtta leivale, siis on see boonuseks,” ütles ta. Eestis sadu aktsiakauplejaid. LHV maakler- sulgemist. da seda heaks õnneks, kuid tegelikult on selle ta- väga lühiajali- Börsidel teenitud kasuminumbritest ta ei rää- tegevuse juhi Alo Vallikivi sõnul kaupleb LHVs Tänu tehnika ja interneti ga palju tööd ja vaeva. se nägemuse. gi, kuid ka “võidukaks mängijaks” olemine ei paarsada klienti, kellest aktiivseid päevakauple- arengule saavad tänapäeval Grittani on aktsiakaupleja, kelle päevad möö- FOTO: EIKO KINK pruugi tema sõnul garanteerida head äraelamist, jaid on umbes saja ringis. “Päevakauplemisel tu- päevakauplemisega tegele- duvad arvutiekraani ees aktsiaid ostes ja müües, sest teenuste püsikulud on niivõrd suured. leb arvestada, et see nõuab väga palju aega, ener- da kõik, kellel on arvuti ja in- teenides kasumit aktsiate hinnaliikumise pealt. Päevakauplemise juures on tähtis mitte lan- giat, teadmisi ja ka korralikku riskide haldamist. ternet. Päeva jooksul kaupleb ta kümnete aktsiatega getada emotsionaalseid otsuseid ning olla val- Kui kõike seda panustada ja riske hästi hallata, ning kõige kauem on ta ühte aktsiat omanud kõi- mis riskidega silmitsi seisma. “Emotsioonidega siis tasub päevakauplemine ära. Kui kas või ükski gest kolm päeva. “Ma olen kaubelnud iga päev kaugele ei jõua. Riskid on kalkuleeritud ja nen- nendest tingimustest täidetud ei ole, siis võivad peaaegu kolm aastat ning see on olnud aeglane dega tuleb silmitsi seista. Pigem on probleemiks tulemused olla vägagi ebameeldivad,” ütles Valli- päevast päeva korduv protsess,” ütles Grittani. tehniline tõrge või nn misclick, mida ei saa tagasi kivi. Suurimaks plussiks peab ta päevakauplemi- Päevakauplejate töös ei lähe kõik alati nii, na- muuta ja mis polnud nn kalkuleeritud riski mu- se juures sõltumatust üldisest trendist ehk börsil gu loodetud. Seetõttu on ka Grittanil olnud het- delisse sisse arvutatud,” sõnas Mölderkivi. saab võtta väga lühiajalise nägemuse, seda testi- ki, kui ta tahtis kõik pooleli jätta. Kuid miljonini Tema sõnul teenitakse suurt raha n-ö uudiste da ja kiirelt tulemuse teada saada. jõudmine polnud juhus, selleks tuli end ületada. produtseerijana ja aktsiate ülesrääkimisel. “Kui “Kui idee ei töötanud, saab selle kiirelt kinni NUMBER ELEKTER VALUUTA INTRESS Eratarbijad peaksid arvestama, Eurot mõjutavad poliitilised Euroopa Keskpanga baas- et elektrienergia hinnale lisan- mured euroala suurimates intress on rekordmadalal 0,25 17 dub lepingus ka käibemaks. riikides. protsendil.

Nord Pool Eesti EUR/USD Euribor 6 kuud 51,02 -5,69% 1,3667 +0,10% 0,390% +0,001 100

1,345 1,30 80 0,375

1,310 60 0,350

1,275 dollarile kukkus JPMorgani IV kvartali pu- 40 0,325

1,240 haskasum aktsia kohta. Erakorraliste kulu- 20 0,300 02 1210080604 deta ületati analüütikute ootusi. 02 121210080604 02 1210080604

RAHA reklaam

Kommertspankade intressitooted

jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Danske Bank Kontakteeruge pangaga Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200 Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200 Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,60 0,70 - - 320 Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150 Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350 DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300 Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200 (4) BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 300-1500 BIGBANK - - - - - 0,40 0,40 0,45 0,50 1,50 1500-30 000 BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,50 0,55 1,55 üle 30 000

tähtajaline hoius %, USD Pankade kontaktandmed pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Danske Bank Kontakteeruge pangaga tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: [email protected] DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn, Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200 CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200 tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: [email protected], www.dnb.ee Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500 e-post: [email protected] EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300 BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, tel 669 0941, faks 661 6037 Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4) faks 737 7582, e-post: [email protected], TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn, www.bigbank.ee tel 668 8066, faks 668 8065

kursid on päeva jooksul korrigeeritavad; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt

BÖRS

Tallinn 14.01

aktsia sulgemis- muutus käive, P/E ROE P/B divid. hind, EUR eelm, % EUR tootlus Arco Vara 1,450 0,69 4 256 - -310,4% 1,40 0,0% Baltika 0,543 -0,37 3 682 74,6 2,7% 2,04 0,0% Ekspress Grupp 1,110 0,00 0 9,7 8,0% 0,77 0,9% Harju Elekter 2,780 0,00 15 456 9,5 8,1% 0,77 3,2% Järvevana 0,680 0,00 2 339 - 0,0% 0,81 0,0% Merko Ehitus 7,680 -0,78 111 700 12,4 9,4% 1,16 3,9% Nordecon 1,040 0,97 6 985 11,3 10,4% 1,18 0,0% Olympic EG 1,930 -2,03 390 395 12,0 28,8% 3,45 5,2% Premia Foods 0,722 0,28 32 230 367,5 0,2% 0,79 1,4% Pro Kapital Grupp 2,240 0,00 0 - -1,4% 1,79 0,0% Silvano FG 2,620 0,00 22 240 8,5 21,1% 1,80 9,5% Tallink Grupp 0,901 -0,44 1 081 725 15,2 5,4% 0,82 5,5% Tln Kaubamaja 5,320 -2,74 173 656 13,0 11,9% 1,55 6,6% Tallinna Vesi 12,300 0,82 117 947 11,0 27,7% 3,04 6,8% Trigon PD 0,516 0,00 0 - 0,0% 1,06 0,0% Skano Group 1,200 0,00 0 - -7,4% 0,77 0,0% VALUUTA Euroopa Keskpank P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 14.01 EUR/SEK EUR/RUB aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus 8,8198 45,5622 Grindex 9,69 -0,10 6,58 0,81 - Latvijas Gaze 9,35 0,00 10,90 0,60 - Austraalia dollar AUD 1,519 Poola zlott PLN 4,151 Olainfarm 8,11 -1,10 8,42 1,97 - Bulgaaria leev BGN 1,956 Rumeenia leu RON 4,528 Hiina jüaan CNY 8,259 Singapuri dollar SGD 1,732 Vilnius 14.01 Hongkongi dollar HKD 10,598 Suurbritannia nael GBP 0,831 panna ja uute ideedega edasi minna – väga kiirelt India ruupia INR 84,032 Šveitsi frank CHF 1,233 aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid. Jaapani jeen JPY 141,620 Taani kroon DKK 7,462 hind, EUR eelm, % tootlus eraldatakse terad sõkaldest ning õnnel ja turu ül- Kanada dollar CAD 1,488 Tai baat THB 44,723 Apranga 2,74 -0,36 - 4,3 5,8 disel trendil on tulu teenimisega vähe pistmist. Korea won KRW 1449,270 Tšehhi kroon CZK 27,409 City Service 1,820 0,00 9,5 1,0 - Loevad teadmised, kiire reaktsioon ja hea riskide Leedu litt LTL 3,453 Türgi liir TRY 2,998 Invalda 3,370 -0,30 - 1,3 - Linas Agro 0,689 0,88 4,9 0,9 - haldamine. Päevakaupleja saab öösel rahulikult Läti latt LVL 0,703 Ungari forint HUF 299,800 Norra kroon NOK 8,334 USA dollar USD 1,367 Panevezio Statybos 1,170 -0,85 - 0,6 - magada (kui ta just oma eelmise päeva õnnestu- Siauliu Bankas 0,277 -0,36 16,2 0,8 - misi ja ebaõnnestumisi unes ei näe) – enamasti Snaige 0,461 0,00 - 1,7 - positsioone üleöö lahti ei jäeta,” sõnas ta. Miinus- BÖRSIKAUBAD TEO LT (Telekomas) 0,790 0,00 13,8 2,1 7,3 poole pealt toob Vallikivi välja kiire läbipõlemi- Helsingi 14.01 se, kuna päevakauplemine eeldab oma ego ma- hasurumist, vea tunnistamist ja selle kiiret pa- Kütused 14.01 Värvilised metallid 13.01 aktsia muutus P/E P/B divid. hind, EUR eelm, % tootlus randamist. USD USD/t Nafta IPE, bbl 106,65 Alumiinium LME 1763 Alma Media 3,08 0,65 12,2 2,6 3,2 Nafta NYMEX, bbl 92,30 Vask LME 7276 Citycon 2,64 0,00 12,4 0,9 5,7 Oma vigu tuleb tunnistada. Väga pikalt vales Mootoribensiin, t 942,50 Plii LME 2141 Elisa Comm. 19,54 0,21 15,6 3,9 6,7 suunas liikuvas positsioonis olla tähendab päe- Diislikütus, t 919,50 Nikkel LME 14050 Finnair 2,83 -0,70 - 0,5 - vakauplejale hukatust. “Oma vigu aga enamas- Kerge kütteõli, t 913,00 Tina LME 21900 Fortum 16,25 -1,52 10,7 1,5 - ti inimesed tunnistada ei taha,” nentis Vallikivi. Masuut (1% väävel), t 581,25 Tsink LME 2043 HKScan 3,85 -0,52 12,2 0,5 2,6 Maagaas Henry Hub, btu, USD 4,337 Kesko 27,63 0,44 19,8 1,2 4,3 Tema sõnul on Eestis kümmekond väga edukat Neste Oil 14,22 -2,74 - 1,3 2,7 päevakauplejat, kes oma tegemistest ka avalikult Põllumajandus 14.01 Väärismetallid 14.01 Nokia 5,82 -2,35 - 3,2 - räägivad ning kelle sissetulekud on väga suured. nael = 453,59 g USD/unts, unts = 31,105 g Olvi 28,46 -0,63 18,1 3,6 1,8 “Päevakauplemine on Eestis liikumas pigem tõu- Kohv NYBOT, USc/nael 120,30 Kuld COMEX 1250,62 PKC Group 25,51 -0,35 42,8 3,1 2,7 Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 424,80 Plaatina NYMEX 1433,45 Stockmann 11,70 -0,26 14,1 1,0 5,1 sujoones, maailm on üha rohkem avatud, ligi- Kakao NYBOT, USD/t 2725,00 Pallaadium NYMEX 738,35 Stora Enso 7,48 -1,38 17,1 1,1 - pääs infole lihtsam ja arvutid üha odavamad – Nisu NYSE LIFFE, USD/t 155,55 Hõbe COMEX 20,36 UPM Kymmene 12,82 -0,47 - 0,9 4,7 kõik see loob eeldused heal päevakauplejal oma Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 362,25 YIT 10,45 -0,29 12,6 1,9 7,2 ajupotentsiaali ära kasutada,” sõnas ta. Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 18 REKLAAM reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post [email protected]

ÄRIPÄEVA AKADEEMIA

26.–27. veebruar 2014 Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskus

Koolitusel käsitletakse VÄLISRAHASTUSEGA järgmisi teemasid: t 5PFUVTUFTFBEVTBOEMVTF UUS KOOL! PROJEKTIDE üldine raamistik t 5PFUVTFTBBKBLPIVTUVTFE t 1SPKFLUJQMBOFFSJNJOF FINANTSJUHTIMINE t /ÜVEFEFFMBSWFLPPTUBNJTFMF t 1SPKFLUJHBTFPUVE JA ARUANDLUS dokumentatsioon t "TKBBKBNJTLPSE TOOTMIS Kuidas planeerida projekti, t 4JIUöOBOUTFFSJNJTF kajastamine koostada sihtfinantseeringu Koolitaja on JAAK LAVIN t 1SPKFLUJLVMVEFFSJTUBNJOF JUHTIMINE finantsaruandlust ja kajastada partnerorganisatsiooni raamatupidamises kulusid t 1SPKFLUJLVMVTJEUÜFOEBWBE dokumendid VÄIKEETTEVÕTETELE Koolitaja on t )BOHFUFHBTFPUVE MARIKAI KARILAID dokumentatsioon t 7FBELVMVEPLVNFOUJEFT I moodul 19. veebruar 2014 t 7ÊMKBNBLTFEKBBSVBOEMVT t 7ÊMKBNBLTFUBPUMVTF II moodul 20. veebruar 2014 koostamine t 3BLFOEVTàLTVTFKÊSFMFWBMWF III moodul 12. märts 2014 t 1SPKFLUJBVEJU t )BOLFE IV moodul 13. märts 2014 t 1FSTPOBMJLVMVE t 1ÜIJWBSBTPFUBNJOF t 0NBöOBOUTFFSJOH Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee SOODUSHIND Info ja registreerimine 13. veebruarini Koolitusprogrammi hind on telefonil 667 0100,

Täpsem programm aadressil akadeemia.aripaev.ee 359 eurot 1499 eurot elektronposti aadressil (km-ga 430,8 eurot) [email protected] Info ja registreerimine telefonil 667 0107, (km-ga 1798,8 eurot) elektronposti aadressil Tavahind 399 eurot või koduleheküljel [email protected] või (km-ga 478,8 eurot) akadeemia.aripaev.ee koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee investeerimisfondid INVESTOR 19

Dow Jones USA OMX Stockholm OMX Helsinki EPI II samba indeks

16 279,88 +0,13% 1321,42 -0,54% 2855,61 -0,75% 156,31 +0,07% 17000 1400 2800 160,0

16000 1300 2550 157,5

15000 1200 2300 155,0

14000 1100 2050 152,5

ÄRIPÄEV 15. jaanuar 2014 13000 1000 1800 150,0 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 02 1210080604 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post [email protected] reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post [email protected]

FONDID reklaam AS SEB Varahaldus 13.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Energiline Pf, EUR 0,739 0,746 0,746 6,90 0,46 2,23 -0,91 12 239 256,63 Avaron Asset Management 13.01 SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,884 0,892 0,892 2,91 0,29 -2,08 1,42 3,61 54 856 722,58 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Optimaalne Pf, EUR 0,829 0,837 0,837 3,54 0,37 0,94 1,21 5,36 14 948 465,72 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Progressiivne Pf, EUR 0,969 0,979 0,979 4,52 0,63 2,44 0,91 5,64 295 475 096,62 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,75 11,98 11,75 8,36 2,19 13,89 3,28 - 29 019 872 SEB Aktiivne Pf, EUR 0,930 0,948 0,939 8,24 0,11 3,78 -0,62 10,50 14 460 234,08 Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,26 14,26 14,26 2,89 1,18 7,13 5,56 - 7 054 419 SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,143 1,166 1,155 3,20 0,25 1,61 1,24 4,66 11 454 552,88 Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,18 11,18 11,18 3,46 1,81 6,05 - 6 375 936 Vahendatavad Fondid * SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,521 1,521 1,521 2,29 1,060 1,470 5,050 6,960 386 560 000,00 SEB Strategy Balanced Fund 106,131 107,192 106,131 - 2,780 2,590 - - 331 550 000,00 Compensa Life 13.01 SEB Strategy Defensive Fund 105,699 105,699 105,699 - 1,750 1,590 - - 329 420 000,00 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht SEB Strategy Growth Fund 108,738 109,825 108,738 - 5,900 5,510 - - 224 240 000,00 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat SEB Strategy Opportunity Fund 106,702 107,769 106,702 - 4,490 4,330 - - 335 280 000,00 Kasvuportfell, EUR - - 1,43 - 1,40 5,40 2,20 18,80 5 869 189 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2013. Võlakirjaportfell, EUR - - 11,89 - 0,10 0,50 3,00 - 643 724 Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013. Fondivalitsejad

AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Danske Capital AS 13.01 5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664 Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402, Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, 4201, [email protected], www.avaron.ee [email protected], www.lhv.ee tel 680 2630, faks 680 2631, ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia [email protected] aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681, 45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710 www.gildrealestate.com DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, Danske Pension 25, EUR 0,98 0,99 0,99 2,82 0,29 3,19 2,26 4,36 11 289 922 [email protected], www.gafm.ee 1251, [email protected], www.nordea.ee ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tal- AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn tel 675 2295, faks 675 2895, Danske Pension 50, EUR 1,15 1,16 1,16 3,77 0,32 4,65 1,65 5,49 161 036 372 linn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ 15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@ [email protected], www.danskecapital.ee, Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,09 0,17 1,44 2,79 3,33 3 714 333 ergo.ee, www.ergo.ee seb.ee, www.seb.ee www.danskebank.ee Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,50 1,54 1,51 5,59 0,14 8,58 2,67 9,21 3 474 853 Vabatahtlik Pensionifond Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,78 0,77 2,61 0,28 0,94 2,58 239 244 Maaklerifirmad Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee. COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn, MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000, tel 680 2500, faks 680 2501 väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@manda- faks 610 3010 [email protected], DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn, tumlife.ee, ERGO Funds 13.01 www.compensalife.ee tel 630 2104 www.mandatumlife.ee ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, faks 680 0402 tel 665 6622, faks 665 6802 aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,00 0,33 0,81 2,68 3,94 8 578 112,49 ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,15 1,16 1,16 1,21 0,56 5,21 1,20 8,22 46 903 034,95 ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,66 0,67 0,67 1,62 0,66 7,36 -0,08 - 1 731 041,11 ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,89 0,91 0,90 1,41 0,66 6,22 2,01 - 446 283,23 ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,94 0,96 0,95 1,82 0,23 6,72 1,25 - 355 308,53 ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,91 0,93 0,92 2,38 0,89 9,57 -1,83 - 338 351,56 ÄRIPÄEVA AKADEEMIA LHV Varahaldus 13.01 24. jaanuaril 2014 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond L, EUR 1,41 1,43 1,43 4,26 0,77 3,56 2,40 10,12 221 341 940 Pensionifond M, EUR 1,12 1,13 1,13 2,92 0,51 2,59 3,35 9,20 32 977 208 TÖÖTUBA Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,00 0,15 0,61 3,38 7,75 42 161 081 Pensionifond XL, EUR 1,23 1,24 1,24 4,90 1,03 6,01 2,79 10,79 52 024 964 Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 1,82 0,18 0,58 3,65 7,75 9 151 898 PÜSIVA TEGEVUSKOHA KASUMI Täiendav Pensionifond, EUR 1,37 1,38 1,38 4,75 0,95 6,88 2,94 11,92 5 771 961

LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 12,41 12,54 12,54 12,97 2,23 43,67 17,34 18,36 - ARVUTAMINE JA MAKSUSTAMINE LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 7,93 8,01 8,01 13,03 2,23 43,67 17,33 18,36 28 448 201 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,80 8,89 8,89 13,60 1,97 6,71 -1,45 8,15 - LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,62 5,68 5,68 13,59 1,97 6,71 -1,46 8,15 1 654 599 Töötoas vaatleme püsiva tegevuskohaha tekkimise ja kasumi arvutamise ning Mandatum Life 10.01 ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht maksustamise põhimõtteid. aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Investeeringute haldusteenus: Käsitlemisele tulevad järgmised teemad: Turvaline, EUR 117,28 116,69 116,69 - 0,37 2,82 3,49 - - Konservatiivne, EUR 115,67 114,52 114,52 - 0,34 3,56 1,22 - - Millal tekib püsiv tegevuskoht ja kuidas seda vältida?ältida? Tasakaalustatud, EUR 115,67 113,96 113,96 - 0,35 4,21 -0,01 - - Püsiva tegevuskoha kasumi arvutamise põhimõtted:õtted: Progressiivne, EUR 110,59 108,42 108,42 - 0,31 4,80 -1,94 - - Agressiivne, EUR 115,76 113,49 113,49 - 0,23 5,39 -1,94 - - t 0&$%NFUPEPMPPHJBEFUBJMTFMUOÊJEFUFQÜIKBMM Investeerimisportfellid: Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 143,01 142,30 142,30 - 0,37 2,42 3,68 6,75 - t 4JTFSJJLMJLVELÊTJUMVTFE Mandatum Life Global Food Abs, EUR 116,69 114,40 114,40 - -0,35 -4,64 -5,18 2,73 - t 1FBLPOUPSJKBQàTJWBUFHFWVTLPIB Mandatum Life Emerging Opportunities Abs, EUR 104,48 102,43 102,43 - -1,26 -3,92 -6,90 - - PNBWBIFMJTFEBSWFMEVTFE Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 147,69 144,79 144,79 - 1,13 1,83 -6,29 7,43 - t 5VMVEFKBLVMVEFPNJTUBNJOF KOF Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 159,93 156,79 156,79 - -0,07 4,20 0,11 9,41 - Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine: t &FTUJSFHVMBUTJPPO Töötoa viib läbi Nordea Pensions Estonia 13.01 t 7ÊMJTSJJLJEFSFHVMBUTJPPOJTUàMEJTFMU Advokaadibüroo GLIMSTEDT ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht advokaat, maksukonsultant, aste algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat t .BLTVWBCBTUVTFE TTÜ finantsarvestuse õppetooli Nordea Pensionifond A, EUR 0,97 0,98 0,98 6,12 0,55 6,19 3,34 8,28 64 633 728,94 Käesolev töötuba on rahvusvahelise Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,80 0,81 0,81 7,39 0,63 8,26 3,04 7 506 986,04 rahvusvahelise maksunduse Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,91 0,91 4,54 0,64 2,41 3,2 6,79 13 179 494,78 maksunduse kooli eeltutvustus. lektor MARKO SAAG Nordea Pensionifond C, EUR 0,81 0,82 0,82 2,73 0,64 0,21 2,65 4,78 2 326 159,21 Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,22 1,24 1,23 9,32 0,37 11,76 3,66 12,35 4 459 122,80 Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,72 0,72 4,08 0,7 1,44 640 016,13 Täpsem programm aadressil Trigon Funds 13.01 akadeemia.aripaev.ee Töötoa hind ost müük NAV riski- % aasta tootlus (p.a) % fondi maht aste algusest Info ja registreerimine telefonil 667 0100, 12 kuud 3 aastat 5 aastat 35 eurot Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 81,96 84,47 83,63 18,22 0,76 -6,37 -24,75 1 306 536 elektronposti aadressil [email protected] Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 171,16 176,40 174,65 15,64 0,73 -0,68 -4,69 4 415 524 või koduleheküljel akadeemia.aripaev.ee (km-ga 42 eurot) Uus Euroopa Kasvufond, EUR 14,10 14,60 14,32 15,11 2,59 7,15 -4,41 6,86 1 707 840 Uus Euroopa Fond, EUR 25,10 25,99 25,48 11,16 1,39 22,07 11,04 18,95 53 773 331 projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107. Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,31 18,96 18,59 18,67 -1,82 -11,21 -10,23 15,47 7 671 550 TEGIJA TURUL OMX TALLINN Äripäev 52 nädalat Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja lisanimekirja aktsiate liikumisi. Nr 9 (4903) 15.01.2014 Junko Nishioka: Rekordpuudujääk 833,31 -0,70% näitab, et Jaapani majandus muutub 900 koos tuumaenergia puudumise ja nõr- 850 ga jeeniga. 800 750

700 RBSi Jaapani peaökonomist Junko Nishioka ütles jooksevkonto puuudujääki kommenteerides, et see võib anda täiendava põhjuse jeeni 02 1210080604 languseks. Jaapani kaubanduse laiem näidik jooksevkonto puudujääk paisus novembris 592,8 miljardile jeenile ehk 4,2 miljardile euro- perioodi kõrgeim 855,25 le. Analüütikud ootasid 368,9 miljardi jeenist puudujääki. See puudujääk on suurim alates 1985. aastast. perioodi madalaim 748,83

TÕUSJAD VENEMAA LANGEJAD USAs alanud langus East Capital: tuli üle Jaapani ka siia Venemaa börs on E.ON tänavu paljutõotav Honda Motor ROMET KREEK 13,45 EUR smaspäeval leiti USAs, et aktsia- [email protected] 4115 JPY turu väärtustase on kõrgevõitu, Varahaldurid ja maaklerid teevad prognoose, mistõttu müüdi aktsiaid. S&P 500 milline aktsiaturg pakub tänavu parimat toot- +2,91% indeks langes 1,3%. See oli suurim lust, kirjutas uudiskirjas East Capitali asutaja -3,52% päevane langus alates novembrist. ja juht Peter Elam Håkansson. “Madala väärtus- Intel E Langustõrvik anti üle Jaapanile ja ka Euroopa tasemega Hiina ja Venemaa pakuvad investeerin- Volkswagen 25,99 USD ning isegi Eesti aktsiad langesid. Jaapani aktsia- gutele kõrget tootlust,” teatas ta. turg kukkus 3,1%. Üks aktsiate languse põhjus oli Håkansson kirjutas, et East Capital pole ainus, 190,75 EUR jeeni tugevnemine USA dollari suhtes. Et aktsiad kellel on selline vaade. “Venemaa pakub tugevat +1,92% langesid, tegid Jaapani valitsuse kümneaastaste huvi, kuna satub tähelepanu keskmesse veebrua- -3,07% võlakirjade hinnad eile viie aasta suurima hinna- Meelestatus on rikuiste taliolümpiamängudega.” Ta jätkas, et Ve- Deutsche Telekom tõusu, sest sealt otsiti turvalisust. Võlakirja hin- ekstreemselt opti- nemaa ﬁnantsturul toimub huvitavaid reforme. SAS 12,37 EUR natõusu tagajärjel vähenes kümneaastase paberi “Loodi börsiﬁrma Moscow Exchange, mis aitab tootlus 0,65 protsendile aasta baasil. mistlik ja see on akt- reforme kiirendada.” 20,30 SEK Kui kallid on siis aktsiad? Euroopa laiema aktsiatele negatiivne. Suurimaks edasiminekuks peab ta seda, et Ve- +1,35% siaindeksi Stoxx 600 prognoositud kasumite põ- ne aktsiatehinguid saab hakata arveldama rah- hine P/E näit on 13,9, mis on kõrgeim alates 2009. W Baird & Co peastrateeg vusvahelises süsteemis Euroclear. See muutub -2,87% aasta lõpust. Mullu langesid indeksisse kuuluvate Bruce Bittles võimalikuks tõenäoliselt juba suvel. AstraZeneca Tallinna Kaubamaja 395,90 GBp ettevõtete kasumid Bloombergi küsitletud ana- Süsteemi kasutatakse juba Vene võlakirjades lüütikute prognoosi järgi 5%. Tänavu peaksid et- ja East Capitali arvates seletab see, miks on Vene 5,32 EUR tevõtete kasumid kasvama 14%. võlakirjade väärtustasemed suhteliselt head. “See +1,33% Goldman Sachsi analüütikud kirjeldasid USA võiks sarnaselt mõjutada ka aktsiate väärtustase- S&P 500 indeksi väärtustasemeid kui mis ta- meid, vabastades selle Vene aktsiate, Ameerika ja -2,74% hes mõõdiku alusel ülepingutatuid. Indeksi P/E globaalsete hoiutähtede piirangute mõjust,” kir- Google A prognoositud kasumite alusel on 15,4. Viie aasta jutas Håkansson. Neste Oil 1137,92 USD keskmine P/E on 14,1. 14,23 EUR “Meelestatus on ekstreemselt optimistlik ja see on aktsiatele negatiivne,” ütles RW Baird & Co FOND +1,33% peastrateeg Bruce Bittles. “See tähendab, et inves- -2,67% torid on lühiajaliselt täielikult investeeritud. Akt- Mobius jäi miinuses Ford Motor siad astusid uude aastasse üleostetult.” Outokumpu 16,30 USD 0,45 EUR Kui kogu raha on aktsiates, siis kes ostab? panuste juurde RW Baird & Co peastrateeg võis liialdada, kui üt- Franklin Templetoni fondijuht Mark Mobius +1,18% les, et juba kõik on aktsiatesse investeerinud. Kui sai mullu toorainete ja Tai aktsiate tõttu nega- -2,54% see aga on nii, siis kuidas peaksid aktsiad ilma tiivse tootluse, kuid jäi nende panuste juurde. USA jaekaubandus rahata ehk ostmata tõusma? Arenevate turgude fondijuht Mark Mobius JPMorgani puhas- kasvas detsembris Kui analüütikud on olnud liiga optimistlikud, läks 2014. aastale vastu raske investeeringu- kasum oli IV kvarta- aastaga 0,2%. on põhjust ettevaatlikumaks muutuda. Seda on te koormaga Tais, toorainetes ja energeetika- lis väiksem kui eelne- 86 analüütiku mediaan- veel vara öelda, sest tulemuste avaldamise hoo- aktsiates. Need on samad panused, mis viisid te- nud aastal. Põhjus on Madoffi ootus oli 0,1% kasv, vahendas aeg on alles algamas. Varem loeti hooaja avapau- ma Aasia fondi pooleteist aastakümne suurima skandaali õiguskulud. Pank Bloomberg. guks USA alumiiniumitootja Alcoa tulemuste suhtelise kaotuseni, vahendas Reuters. on kolme aastaga kõikvõima- avaldamist. Nüüd on hooaja algus segasem, kuna Fondi tootlus oli –7,8 protsenti, MSCI Aasia likeks kohtuasjadeks, kohtu- Alcoa ei ole enam eliitaktsiaindeksis Dow Jonesi aktsiaindeks ilma Jaapanita aga +3,33protsendi- välisteks lahenditeks, trahvi- tööstuskeskmises. se tootlusega. Mullu novembri lõpus oli Mobiu- deks ja õiguskuludeks maks- Eks lähinädalad annavad mõnevõrra pare- se fondi varadest 25 protsenti investeeritud Tais- nud 23 miljardit dollarit. ma ettekujutuse, kuidas on ettevõtted tulemuste se – seda on võrdlusindeksi osakaalust 8 korda mõttes hakkama saanud ja mida prognoositakse. rohkem.