Versioon Versioon

15

.

04

.201

9

/// TÖÖ NR TÖÖ ///

19003322

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee

Keskkonnamõjude eelhinnang

Töö nr 19003322 Tartu-Tallinn 2019

Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg KMH litsents KMH 0127

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 2 keskkonnamõjude eelhinnang

SISUKORD SISUKORD ...... 2 1. SISSEJUHATUS ...... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ...... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 7 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE ...... 14 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ...... 14 5.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ...... 14 5.3. Mõju kultuuriväärtustele ...... 15 5.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ...... 15 5.5. Müra ...... 16 5.6. Õhukvaliteet ...... 16 5.7. Valgusreostus ...... 17 5.8. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine...... 17 5.9. Avariiolukorrad ...... 17 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ...... 18

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 3 keskkonnamõjude eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisu. Projekteeritav lõik asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus (vt joonis 1.1).

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimistingimuste eelnõu. Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks liiklusohutuse taseme tõstmine. Projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee alates Kanepi alevikus olevast kõnniteest kuni riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,385 asuva Vähkjärve ristmikuni. Projekteeritakse teeületuskohad, et ühendada teisel pool riigiteed olevad teed, tänavad ja jalgrajad. Projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee lõigule tänavavalgustus.

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Projekteeritava kergliiklustee kohtvaatlus viidi läbi 29. ja 31. märtsil 2019.

Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.

Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu asukoha skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa1 - Asukoha skeem: Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuv Kanepi jalgratta- ja jalgtee

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 4 keskkonnamõjude eelhinnang

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.20051. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“2.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/112122018045 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 5 keskkonnamõjude eelhinnang

Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul;

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määruse nr 224 §13 p 8 „tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipää suks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul“.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 6 keskkonnamõjude eelhinnang

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolev eelhinnang on tellitud Maanteeameti poolt riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 7 keskkonnamõjude eelhinnang

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule on projekti eesmärgiks projekteerida jalgratta- ja jalgtee alates Kanepi alevikus olevast kõnniteest kuni riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 228,385 asuva Vähkjärve ristmikuni (vt joonis 3.1).

Lisaks projekteeritakse teeületuskohad, et ühendada teisel pool riigiteed olevad teed, tänavad ja jalgrajad ning kavandatavale lõigule projekteeritakse ka tänavavalgustus.

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.

Joonis 3.1 Projekteeritava kergliiklustee skeem. Maanteeameti poolt väljastatud lähteülesande Lisa 2 - Asendiskeem: Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuv Kanepi jalgratta- ja jalgtee

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 8 keskkonnamõjude eelhinnang

4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND

Projekteeritav lõik asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Kanepi alevikus. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2017.a. teeregistri andmetel 308 a/ööp, millest 4% moodustab raskeliiklus.

Kitsal riigitee lõigul puudub kergliiklustee ja tänavavalgustus. Lõiku kasutavad Kanepi asula elanikud Jõksi külas asuvale puhkealale minekuks. Samuti kasutavad teelõiku Jõksi küla ja Piigandi küla inimesed Kanepi alevikku tööle, kauplusse, bussipeatusesse ja kalmistule minekuks ning lapsed kooli ja lasteaeda minekuks. Tänu tööstus- ja põllumajandusettevõtetele on lõigul arvestatav veokite ja laiade põllumajandusmasinate liiklus. Tee on kitsas 6,5 meetrise katte laiusega ja ilma teepeenardeta.

Kavandatavat tegevust ümbritsevad peamiselt põllumaad, aga lõigu algus jääb Kanepi alevikku, kus lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb projekteeritavast kergliiklusteest ~ 10 m kaugusele.

Projekteeritavale kergliiklusteele lähim kultuurimälestis on kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel Kanepi koolimaja (reg. nr 5724), mis asub projekteeritava kergliiklustee (Paju tänava poolse otsa) algusest ~160 m kaugusel (vt joonis 4.1). Kaugemale jäävad ehitismälestised Kanepi kirikuaia piirdemüür (reg. nr 23679), Kanepi kirik (reg. nr 23677), Kanepi kirikuaed (reg. nr 23678) ning ajaloomälestised II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg. nr 4187) ja Vabadussõja mälestussammas (reg. nr 27143). Samuti jääb kavandatava tegevuse piirkonda kultuurimälestise alana Kanepi-Mäe kalmistu (reg. nr 4185) ning alale jääv Johann Philipp von Rothi (1754-1818) haud (reg. nr 4184).

Keskkonnaregistri andmetel asub projekteeritav kergliiklustee osaliselt pärandkultuuri objektil „Kaseallee Kanepi-Piigandi teel“ (vt joonis 4.1 ja joonis 4.2). Teised pärandkultuuri objektid jäävad projekteeritavast kergliiklusteest enam kui 100 m kaugusele.

Keskkonnaregistri andmetel asub kavandatava tegevuse vahetus läheduses valge-toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukoht, mis jääb teest alla 10 m kaugusele (vt joonis 4.3). Kohtvaatlusel selgus, et keskkonnaregistris märgitud valge-toonekure leiukohal olevat pesa seal enam ei leidu (vt joonis 4.4).

Lähim I kategooria kaitsealuse liigi limatünnik leiukoht (KLO9600112) jääb kavandatavast tegevusest ~850 m kaugusele, mida käesolevas eelhinnangus täpsemalt ei esitata.4

Projekteeritavast kergliiklusteest jäävad keskkonnaregistri andmetel lähimad looduskaitsealused alad - Võhandu jõe hoiuala (KLO2000021) ~860 m kaugusele ning Jõksi järve hoiuala (KLO2000010) ~620 m kaugusele. Jõksi järve hoiuala ühtib Kanepi järvede loodusalaga (registrikood: RAH0000222) ning Võhandu jõe hoiuala ühtib Võhandu jõe loodusalaga (RAH0000013), mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.2).

Keskkonnaregistri andmetel ei jää kavandatava tegevuse lähedusse ühtegi vääriselupaika.

Kavandatav kergliiklustee ristub Krõmpsi kraaviga (VEE1003046), mis kuulub maaparandussüsteemide registri andmetel ERASTVERE I (kood: 2100300070030002) ja PIIGANDI (kood: 2100300070030001) maaparandussüsteemi eesvoolu hulka (vt joonis 4.5 ja joonis 4.6). Antud eesvoolule on moodustatud vastavalt looduskaitseseaduse § 37 alusel 50 m

4 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõige 1 alusel on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 9 keskkonnamõjude eelhinnang

ulatuses piiranguvöönd ning § 38 alusel 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd. Projekteeritava kergliiklustee läheduses ei paikne ühtegi seisuveekogu.

Projekteeritavale kergliiklusteele lähimad puurkaevud (PRK0011294, PRK0011112) jäävad ~200 m kaugusele. Antud puurkaevudele on moodustatud 50 m ulatuses sanitaarkaitsealad. Piirkonnas asuvad teised puurkaevud jäävad rohkem kui 220 m kaugusele (vt joonis 4.5).

Kavandatava tegevuse jääb kaitstud põhjaveega alale (vt joonis 4.7).

Hetkel kehtiva Kanepil valla üldplaneeringu 5 „Maakasutus“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.8).

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad kultuurimälestised ning pärandkultuuri objektid. Aluskaart: Maa-amet 2019

5 Kehtestatud Kanepi Vallavolikogu on 15.08.2017 otsusega nr 28

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 10 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.2 Vaade projekteeritava kergliiklustee alale jääva pärandkultuuri objektile - Kaseallee Kanepi-Piigandi teel, suunaga Kanepi aleviku poole. Allikas: Hendrikson & Ko 29.03.2019

Joonis 4.3 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna looduskaitseliste objektide suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Aluskaart: Maa-amet 2019

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 11 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.4 Vaade projekteeritava kergliiklustee juurde jääva valge-toonekure pesale. Vasakul pool on väljavõte Google Maps tänavavaatelt (pildistatud august 2011) ja paremal pool kohtvaatluse tehtud pilt. Allikas: Hendrikson & Ko 29.03.2019

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna veekaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2019

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 12 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.6 Vaade projekteeritava kergliiklusteega ristuvale Krõmpsi kraavile. Allikas: Hendrikson & Ko 31.03.2019

Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse ala (tähistatud punase joonega) põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1:400 000

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 13 keskkonnamõjude eelhinnang

Joonis 4.8 Väljavõte kehtiva Kanepi valla üldplaneeringu „Maakasutuse“ kaardilt. Punase joonega on peale kantud projekteeritav kergliiklustee.

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 14 keskkonnamõjude eelhinnang

5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 18167 Kanepi- Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte riigiteel juba olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga tõstetakse kergliiklejate turvalisust ning seetõttu on projektil ka positiivne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.

5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kehtiva Kanepi valla üldplaneeringu „Maakasutuse“ kaardi kohaselt ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale. Tegemist on asula lähedase lõiguga, mida asula ja lähedalasuvate külade elanikud aktiivselt kasutavad. Kehtiva üldplaneeringuga nähakse ette antud alale kergliiklustee rajamist ning seega on see kooskõlas peamise asjakohase strateegilise planeerimisdokumendiga.

Lisaks ei halvendata projektiga oluliselt juurdepääsusid kinnistutele, uusi alasid hõlmatakse minimaalselt, oluline mõju maakasutusele puudub.

5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE

EELIS andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedusse ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähimateks looduskaitsealusteks aladeks on Võhandu jõe hoiuala (KLO2000021) ja Jõksi järve hoiuala (KLO2000010), mis jäävad enam kui 600 m kaugusele. Jõksi järve hoiuala ühtib Kanepi järvede loodusalaga (registrikood: RAH0000222) ning Võhandu jõe hoiuala ühtib Võhandu jõe loodusalaga (RAH0000013), mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.2, ptk 4). Nimetatud alad asuvad projektist piisavalt kaugel ning neid eraldab teest ka asustus ja metsatukad, mistõttu ei kaasne aladele negatiivset mõju.

Keskkonnaregistri andmetel asub kavandatava tegevuse vahetus läheduses valge-toonekure (III kategooria kaitsealuse liigi) leiukoht, mis jääb teest alla 10 m kaugusele (vt joonis 4.3, pkt 4). Aga

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 15 keskkonnamõjude eelhinnang

kohtvaatlusel selgus, et keskkonnaregistris märgitud valge-toonekure leiukohas olevat pesakohta seal enam ei leidu. Seega projektialale lähimad kaitsealused liigid jäävad projektiga kavandatavast kergliiklusteest enam kui 500 m kaugusele ning võimalik mõju neile puudub.

Samuti ei kaasne olulist ebasoodsat mõju vääriselupaikadele, kuna lähim vääriselupaik asub kavandatavast tegevusest 1,1 km kaugusel.

5.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Lähim kultuurimälestis Kanepi koolimaja (reg. nr 5724) jääb kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel Kanepi alevisse projekteeritavast kergliiklusteest ~160 m kaugusele (vt joonis 4.1, ptk 4) ning seda eraldab projektialast ka olemasolev hoonestus, negatiivset mõju ei kaasne.

Projekteeritav kergliiklustee jääb osaliselt (Kanepi alevikust kaugem osa) pärandkultuuri objektile „Kaseallee Kanepi-Piigandi teel“. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus6. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida kaseallee likvideerimist ja kahjustamist. Arvestades puude kaugust tee servast, on puude säilitamiseks ainus võimalus rajada jalgratta- ja jalgtee puude taha.

Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.

5.4. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Kavandatav tegevus paikneb looduslikult kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4, ptk 4) ning lähimad puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest 200 m kaugusele (vt joonis 4.3, ptk 4). Arvestades kavandatava tegevuse olemust (kergliiklustee rajamine olemasoleva väikse liiklussagedusega autotee äärde) puudub eeldatavalt oluline mõju pinna- ja põhjaveele.

Projektiga käsitletav lõik ristub Krõmpsi kraaviga, mis kuulub maaparandussüsteemi eesvoolude hulka. Lisaks jääb kavandatava tegevuse lähedusse mitmeid maaparandussüsteeme (vt joonis 4.3, ptk 4). Eelnevast lähtuvalt on projekt vajalik kooskõlastada Põllumajandusametiga.

Uue jalgratta- ja jalgtee alt juhitakse Krõmpsi kraav läbi truubiga. Veesängis tööde teostamiseks on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba.

Sademeveed juhitakse projektiga tee äärsetele haljasaladele ja teekraavidesse (mille kaudu suunatakse Krõmpsi kraavi).

6 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 16 keskkonnamõjude eelhinnang

Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine piirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas.7

Antud juhul rajatakse jalgratta- ja jalgtee, aga ka sõidutee liiklussagedus on suurusjärgu võrra väiksem, kui 15 000 (2017.a. teeregistri andmetel 308 a/ööp), seega võib järeldada, et saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sadevees ei ole suur ning seda on ohutu juhtida teekraavidesse ja teeäärsetele haljasaladele.

Ehitustegevuse ajal peavad ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda.

5.5. MÜRA

Projektiga kavandatakse kergliiklustee rajamist ning sellega ei nihku sõidutee lähemale elamutele ega muudele müratundlikele objektidele, seega ehituse järgselt ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna müraolukorrale.

Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

5.6. ÕHUKVALITEET

Projektiga ei nähta ka ette tegevusi, mis oluliselt suurendaks liiklusest tingitud õhusaastet. Oluline ebasoodne mõju õhukvaliteedile puudub.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 17 keskkonnamõjude eelhinnang

5.7. VALGUSREOSTUS

Kavandatava tegevuse nähakse ette tänavavalgustuse lisamist.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

5.8. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele.

Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

5.9. AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 18 keskkonnamõjude eelhinnang

6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid.

Meetmed projekti koostamisele:

◼ Kuna projekteeritav kergliiklustee ristub maaparandussüsteemi eesvooluga on vajalik projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. ◼ Veesängis tööde teostamiseks (Krõmpsi kraav) on vaja eelnevalt taotleda Keskkonnaametilt vee-erikasutusluba. ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Projekteeritav kergliiklustee jääb osaliselt (Kanepi alevikust kaugem osa) pärandkultuuri objektile „Kaseallee Kanepi-Piigandi teel“. Projekti koostamisel on soovitatav võimalusel vältida kaseallee likvideerimist ja kahjustamist.

Meetmed ehitustegevuseks:

◼ Ehitustööde käigus on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuriobjekti „Kaseallee Kanepi-Piigandi teel“ likvideerimist ja kahjustamist. ◼ Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 443 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. ◼ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vesikeskkonda. ◼ Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades.

Riigitee 18167 Kanepi-Ihamaru km 0,4-1,3 asuva Kanepi jalgratta- ja jalgtee 19 keskkonnamõjude eelhinnang

◼ Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. ◼ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.