HALDUSREFORMI INFOKIRI 22.06.2016

INFOKIRJA TEEMAD: • Haldusreformi seadus jõustub 1. juulil • Helme, , Põdrala ja Tõrva elani- kud toetavad ühinemist • Uuenenud haldusreformi käsiraamat • Konsultantide soovitused • Piirkondliku komisjoni töö • Ühinemisläbirääkimised võtavad kuju • Konsultantide ja koordinaatorite tööpiirkonnad

www.haldusreform.ee [email protected] HALDUSREFORMI SEADUS JÕUSTUB 1. JUULIL simest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos Eon riigikogu suutnud haldusreformi läbiviimis- HALDUSREFORMI AJAKAVA es jõuda üksmeeleni ning seadus jõustub 1. juulil. I reformi omaalgatuslik etapp Sisuliselt on heakskiidu reformile andnud ka aktiiv- selt ühinemisläbirääkimistesse asunud omavalit- • 01.07.2016 – jõustub haldusreformi seadus susjuhid. Enam ei ole põhjust küsida, kas haldus- • 01.10.2016 – kriteeriumitele mittevastavate reform tuleb, vaid kuidas seda kohtadel piirkonna omavalitsuste viimane võimalik aeg arengu ja inimeste jaoks parimal viisil läbi viia. läbirääkimiste alustamiseks Haldusreformi seadus sisaldab endas haldusreformi • 01.01.2017 – tähtaeg volikogude ühinemise läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära ko- otsuste taotluse esitamiseks maavanemale haliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega • 01.02.2017 – Vabariigi Valitsuse määrus seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on selliste omaalgatuslike ühinejate kinnitamiseks omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakku- da inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada II Vabariigi Valitsuse algatatud ühinemiste etapp piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita ise- • 15.02.2017 – Vabariigi Valitsus teeb seisvalt neile seadusega pandud ülesandeid. kriteeriumeid mittetäitvatele omavalitsustele Seaduse kohaselt peaks tulevases võimekamas ettepaneku ühinemiseks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt • 15.05.2017 – omavalitsuste tähtaeg 5 000 inimest. Samas on haldusreformi eesmärgi arvamuse esitamiseks Vabariigi Valitsuse saavutamiseks soovituslik vähemalt 11 000 elaniku- ettepanekule ga omavalitsuste moodustumine. 80 protsendil Ees- ti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000. • 15.07.2017 – Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatakse VV poolt algatatud ühendamised. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega omaalgatuslikeks ühine- Mõlema etapi ühinemised jõustuvad kohalike misteks ning valitsus maksab selles voorus ühine- omavalitsuste valimistega 15.10.2017 vatele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemis- Erandid toetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot. Haldusreformi eelnõu näeb põhjendatud juhtudel ette ka erandeid, kuid need ei rakendu automaatselt. Kui ka pärast vabatahtlikeks ühinemisteks antud Igal üksikul juhul tuleb erandi vajadust valitsusele tähtaega on jätkuvalt kriteeriumitele mittevastavaid põhjendada ja selgitada, kuidas ühinemata jättes on omavalitsusi, teeb valitsus ise neile tuleval aastal võimalik tagada kohalike teenuste kvaliteet ja mit- ettepaneku ühinemiseks ning ühendab need omav- mekesisus. alitsused. Seaduses on tingimused, mida kriteeriumidele mit- Muudatused Riigikogust tevastavad omavalitsused peavad täitma, et saaks Eelnõu muudatuse kohaselt võimaldatakse ühist kaaluda erandi rakendamist: piiri mitte omavatel omavalitsustel algatada ühine- ●● ühinevad vähemalt kaks omavalitsust, mis moo- mine, kui on teada, et valitsus hiljem ühendab nende dustavad haldusterritoriaalselt loogilise tervi- omavalitsustega ka nende vahel oleva omavalitsuse. ku, mille pindala on kokku vähemalt 900 km2 ja Samuti toetas Riigikogu muudatusettepanekut, mille milles elab rahvastikuregistri andmete kohaselt järgi ei pea moodustatav uus omavalitsus vastama 2017. aasta 1. jaanuari seisuga kokku vähemalt elanike arvu miinimumnõudele, kui moodustatakse 3500 elanikku; vähemalt nelja ajalooliselt, kultuuriliselt ja geograa- ●● ühinemisel moodustatakse vähemalt nelja ajal- filiselt seotud omavalitsuse baasil Eesti Vabariigi ooliselt, kultuuriliselt ja geograafiliselt seotud ajutise kontrolljoone äärde uus omavalitsus. KOVi haldusterritooriumidest või nende osadest Eesti Vabariigi ajutise kontrolljoonega maismaal piirnev omavalitsus, milles elab vähemalt 3500 neva omavalitsuse elaniku kohta. Ühinemistoe- elanikku; tuse minimaalne suurus 300 000 eurot ja mak- ●● omavalitsus on mereline saarvald ehk asub Eesti simaalne suurus 800 000 eurot ühe ühineva territoriaalmeres paikneval saarel, mille territoo- omavalitsuse kohta. riumi vald tervikuna hõlmab ja kus teostatakse ●● Ühekordse boonusena makstakse lisaks veel iseseisvat omavalitsuslikku haldamist; 500 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise ●● moodustuva omavalitsuse elanike arv vastas tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või rahvastikuregistri andmete kohaselt 2016. aasta ühinemine hõlmab tervet maakonda. 1. jaanuari seisuga miinimumsuuruse kriteeriu- ●● Lisaks ühinemistoetuste suurendamisele piken- mile, kuid elanike arvu vähenemise tõttu ei vas- datakse perioodi, millal riik kompenseerib ühine- ta enam sätestatud kriteeriumile 2017. aasta 1. misest tuleneva võimaliku riigieelarveliste toe- jaanuari seisuga. tuste vähenemise, kaheksale aastale. Ühinemistoetused ●● Samuti maksab riik ühinemise tõttu ametist lah- ●● Ühinemistoetust saavad need omavalitsused, kuvatele KOV juhtidele (linnapead, vallavanemad mis on 2016. aastal langetanud otsuse omaalg- ja volikogu esimehed) 12 kuu lahkumishüvitist, atuslikuks ühinemiseks. Ühinemistoetuse määr alla aasta ametis olnud juhtidele hüvitatakse 6 omavalitsuse miinimumsuuruse kriteeriumile kuu töötasu. vastava omavalitsuse kohta on 100 eurot ühi- HELME, HUMMULI, PÕDRALA JA TÕRVA ÜHINEVAD TÕRVA VALLAKS elme, Hummuli ja Põdrala vallas ning Tõrva lin- tulevase omavalitsuse nime osas – vastusevar- Hnas toetas 9.-11. juunil toimunud ühinemise rah- iandid Helme vald/Tõrva vald. vaküsitlusel ühinemist üheks omavalitsuseks üle Nimeküsitluses toetati osalenute poolt enam nime- nelja viiendiku osalenutest. Ühinemise tulemusel varianti „Helme vald”: Hummulis 68% hääletanut- tekib 2017. aasta kohalike omavalitsuste volikogude est, Põdralas 56%, Tõrva linnas 55% ja Helme vallas valimiste järgselt 600 km2 suurune omavalitsus, kus 93% hääletanutest. Osapooled olid ette kokku lep- elab ligikaudu 6500 elanikku. Uue omavalitsuse kes- pinud, et nimeküsitlus on volikogudele siduv, kui seal kuseks on Tõrva linn. osaleb vähemalt 50% hääleõiguslikest vallakodani- Küsitlus koosnes kahest hääletusest: kest, tegelik osalus jäi aga palju väiksemaks. 1. Esimene küsimus selgitas välja, kas hääletaja Seetõttu otsustasid neli volikogu tulla nimeküsimuse toetab Helme, Hummuli, Põdrala ja Tõrva ühine- juurde uuesti nelja volikogu üheaegsel istungil 21.ju- mist ühiseks omavalitsusüksuseks või mitte. unil Tõrva Gümnaasiumis, kus kinnitati ka ühine- 2. Teine küsimus selgitas välja vastaja eelistuse misleping. Siin jäi volinike seas läbi viidud salajasel hääletusel peale Tõrva nimi, mida toetasid kindlalt TOETUS ÜHINEMISE KOHTA

VASTU VASTU VASTU VASTU 16% 11% 12% 6%

POOLT POOLT POOLT POOLT 84% 89% 88% 94%

HELME HUMMULI PÕDRALA TÕRVA NIME TOETUS

TÕRVA TÕRVA TÕRVA TÕRVA 7% 32% 44% 45%

HELME HELME HELME HELME 93% 68% 56% 55%

HELME HUMMULI PÕDRALA TÕRVA neljast volikogust kolme liikmed. Kuna oli kokku lep- otsustati, et valimistel on uue valla territooriumil üks itud, et just selle volikogude hääletuse tulemus on valimisringkond. lõplik, siis saab uue omavalitsuse nimeks Tõrva vald. Nelja valla ühinemislepingu projekti saab lugeda siin Lisaks ühinemislepingu allkirjastamisele ja nime üle http://torva.kovtp.ee/uhinemislepingu-projekt. otsustamisele määrati kindlaks, et uue omavalit- suse volikogu liikmete arvuks hakkab olema 21 ning UUENENUD KÄSIRAAMAT AITAB ÜHINEJATEL VAJALIKKE VASTUSEID LEIDA

Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel 2013. aastal ●● valla tulevase nime valikul; koostatud „Kohaliku omavalitsuse üksuste ühine- ●● ühinemise otsustamisel volikogudes; mise käsiraamatut“ on nüüd täiendatud Rahandus- ●● ajal, mis jääb ühinemispaberite maavanemale ministeeriumi poolt tulenevalt haldusreformi sea- esitamise ja tegeliku ühinemise vahele. dusega sätestatavatest muudatustest ühinemiste protsessis. Käsiraamatu autoriteks on mitmete juba Käsiraamat lõpeb kümne kokkuvõtva hea soovituse- toimunud ühinemiste ning käimasolevate ühinemis- ga läbirääkijatele. läbirääkimiste nõustamise juures tegevad eksperdid Loomulikult ei vasta käsiraamat ammendava de- Mikk Lõhmus, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv, Kersten tailsusega kõigile võimalikele ühinemiste käigus Kattai ja Jaan Lõõnik. Käsiraamat on elektroonilisel ette tulevatele küsimustele, aga põhilistes tee- kujul ja leitav haldusreformi veebilehelt. mades annab ülevaate. Konkreetsete probleemide Esitatud on põhjalikud soovitused koos praktiliste ja küsimuste korral tasuks pöördud Rahandusminis- näidetega, mida silmas pidada: teeriumi või ühinemiskonsultantide poole. ●● ühinemisläbirääkimiste ettepaneku tegemisel ja sellega nõustumisel, sh läbirääkimiste ringi laiendamisel; ●● läbirääkimiste protsessi praktilisel kavandamisel; ●● avalikkuse kaasamisel ja kommunikatsioonil se- oses ühinemisläbirääkimistega; ●● uuringute vajalikkuse hindamisel ja nende lä- biviimisel; ●● valla- või linnaelanike arvamuse väljaselgitamis- el; ●● läbirääkimiste käigus tekkida võivate konfliktide põhjuste selgitamisel ja nende lahendamisel; ●● ühinemislepingu koostamisel; KONSULTANTIDE SOOVITUSED aides toimus 30. mail infopäev uutele EASi läbirääkimiste pidamiseks ning kolmandaks tellige Ptoetusel tööd alustanud ühinemiskoordinaa- või tehke nii minimaalselt kui võimalik uusi alusan- toritele. Tänased ühinemiskonsultandid rääkisid alüüse, sest sageli need ei aita kuigivõrd edasi. Pi- oma kogemusest, andsid soovitusi ühinemise ette- gem peaks rõhk olema arutelul ja kogemuste vahe- valmistamise protsessi ja ajakava ülesehitamiseks, tusel.“ koordinaatori rolliks läbirääkimistes, ühinemistega „Läbirääkimistel on oluline ülesandepüstituse sel- seotud hirmude ning müütide maandamiseks elan- gus, nii endale kui teistele, kodune ettevalmistus ja ikke kaasates ning ühinemise kommunikatsiooni aus seisukoha väljaütlemine, valdkonnaspetsialis- läbi mõeldes, täiendavate analüüside läbiviimiseks tide kaasamine ning põhimõtete mitte detailide aru- ning ühinemislepingu ettevalmistamiseks sh mil- tamine, sest arutelu sumbub detailides ning iga küsi- lised on olulisemad kokkulepped uue valla arengu mus toob viis täiendavat küsimust. Kindlasti peaks suunamiseks ja milliseid vigu vältida. Ühinemis- olema kokku lepitud põhimõtted, et aruteludel on läbirääkimiste puhul on lisaks vajalike protseduuride alati tekst ette valmistatud, siis on teemat lihtsam ja õigusaktide tundmisele oluline teha otsused part- jälgida ja arvamusi esitada ning läbiarutatud teemad nerite valikul, valida õige läbirääkimiste taktika ning pannakse lukku ning nende juurde ei naasta koosol- oskus konflikte lahendada. ekust koosolekusse, sest see ei võimalda arutelude- ga edasi minna. Kui keegi osapooltest kasutab sel- list obstruktsiooni taktikat võib seda ignoreerimise asemel püüda lahendada väikeste sammudega kok- kulepete sõlmimisega.“ Mikk Lõhmus rõhutas, et müütide ja hirmude kum- mutamiseks on oluline selgitamine, selgitamine ja selgitamine! Erinevatele sihtrühmadele ühinemise selgitamiseks on kommunikatsiooni kavandamisel oluline: ●● Rahva kaasamine ja informeerimine võimalikult varajases faasis-ajaleht, infotahvel, sotsiaalmee- dia, infokoosolekud-erinevad sihtgrupid, erinev infoallikas!!! „Eduka ühinemise eelduseks on igal piirkonnal ●● Rahvas peab valikutest aru saama. Sõnum peab oma tugevuste ärakasutamine ühineva valla uue olema lihtne ja arusaadav. toimimisloogika ülesehitamiseks. Ühinemine ei ole ●● Kaasata tuleks külaseltse ja kogukondi, mis võib linnade-valdade mehaaniline kokku liitumine, vaid teinekord olla oluline infosulu koht! eeldab sisulisi muutusi,“ rõhutas Mikk Lõhmus. ●● Üldjuhul hakkab liikuma hakkab palju infomüra, kuulujutte jne. Kersten Kattai tõi välja kolm praktilist näpunäi- ●● Juhtide arvamus määrava tähtsusega. det ühinemiste ettevalmistamise alustamisel ● Ärge jätke läbirääkimisi ainult ametnike omava- läbirääkimiste korralduseks: „Esiteks püüdke välti- ● heliseks asjaks! da olukordi, kus ilma ettevalmistuseta räägitakse ●● Lõplikud otsused teeb volikogu, mitte juhtkomis- lihtsalt aeg täis. Teiseks leppige kokku sisendid jon! Volikogu liikmete informeerimine ja nende (näiteks toetuste määrad, palgatasemed, amet- kaasamine otsustusprotsessi võimalikult vara- nike koosseisud, asutused, finantsnäitajad jms), jases etapis hoiab palju probleeme ära. mille võrdlusandmed saavad olla piisavaks baasiks PIIRKONDLIK KOMISJON TEGI SOOVITUSED HIIUMAALE JA SAAREMAALE

iigihalduse minister on moodustanud piirkon- Lääne-Eesti Komisjoni võttis maikuisel koosolekul Rdlikud komisjonid (Põhja-Eesti, Lõuna-Ees- vastu otsuse soovitada Saaremaal ametlike ühine- ti ja Lääne-Eesti), mis haldusreformi seaduse misläbirääkimiste jätkamist ühe valla moodusta- jõustumise järel (1.07.2016) kinnitatakse Vabariigi miseks koos kohalike teenuskeskustega. Lähtudes Valitsuse poolt, et laiendada nende rolli valitsuse haldusreformi eesmärkidest ning erinevate uurin- nõustamiseks haldusterritoriaalse korralduse muut- gute järeldustest on Saaremaa üks toimepiirkond, misel. Piirkondlike komisjonide ülesandeks on anda mille sees eristub hea kättesaadavusega kohalike selleks soovitusi, arvamusi ja hinnangud, pidades kvaliteetteenuste väljaarendamise piirkonnana seejuures eelkõige silmas, et kavandatav ühinemine ja selle tagamaa, mille elanike arv jääb aitaks tagada haldusreformi eesmärki – tõsta KOV alla haldusreformi seaduses määratud miinimum- võimekust paremini oma ülesandeid täita ning et uus kriteeriumi. Arvestades, et Saaremaa omavalitsuste omavalitsus moodustaks territoriaalselt loogilise ter- viku. Komisjonid nõustavad ühinevaid volikogusid, seni oli see maavanema üle- sanne. Omaalgatuslike ühinemise etapis, s.o kuni 2016. aas- ta lõpuni on komisjoni soo- vitused vabatahtlikud ning eelkõige ühinemis läbirääki- jatele nõuandmiseks. Ka on komisjonidel (läbi Rahan- dusministeeriumi) õigus soovitada läbirääkimises osalevatele omavalitsus- tele kaasata täiendavaid osapooli. Lisaks kui vo- likogud on ühinemislepin- gud kinnitanud, esitavad Lõuna-Eesti piirkondliku komisjoni kohtumine Tartus (07.06). komisjonid ühinemistaot- luse kohta arvamuse enne Rahandusministeeriumile ühinemisel tekiks nii elanike arvult kui territooriumilt esitamist. Komisjonide roll suureneb järgmisel aas- väga suur omavalitsus peab komisjon oluliseks, et tal Vabariigi Valitsuse poolt haldusterritoriaalse ko- ühinemisläbirääkimistel kujundatakse kohalike ja rralduse muutmise algatamisel, kuna valitus lähtub piirkondlike teenuskeskuste võrgustik, mis tagab selles ettepanekute tegemisel komisjoni arvamus- inimestele ruumiliselt lähedal igapäeva teenuste est ja soovitustest. osutamise ja uute teenuse kättesaadavuse. Sam- Tänaseks on kõik kolm komisjoni kohtunud kahel uti tuleks kaaluda piirkondade elanikke kaasavate korral ning töö jätkub ka suvel. Esimesed soovitused aruteluareenide loomist, mis võimaldaks kohalike võttis vastu Lääne-Eesti piirkondlik komisjon Saare- huvide paremat esindamist ja tasakaalustamist ning maa ja Hiiumaa ühinemisläbirääkimiste osas. võimaldaks laiemat kaasamist ja demokraatlikku ot- sustamisprotsessi. gas Statistikaameti koostatud toimepiirkondade Samal koosolekul võttis komisjon vastu otsuse soo- määramise analüüsile (2014) ja Tartu Ülikooli RAKE vitada Hiiumaal ametlike ühinemisläbirääkimiste poolt koostatud uuringule „Era- ja avalike teenuste alustamist ühe valla moodustamiseks. Hiiumaa on ruumilise paiknemise ja kättesaadavuse tagamisest komisjoni hinnangul üks toimepiirkond. Hiiumaal ei ja teenuste käsitlemisest maakonnaplaneeringutes“ ole võimalik luua rohkem kui ühte terviklikku toime- ja Tartu Ülikooli regionaalse pendelrände kordusuu- piirkonda, mis vastaks menetletavas haldusreformi ringule (2013). seaduses sätestatud KOV miinimumsuuruse kritee- riumile ja haldusreformi eesmärkidele. Juhul kui üheks omavalitsuseks ei ühineta, liidetakse valitsuse algatatud etapis ühinemisest kõrvale jäänud vald või vallad Komisjoni soovitused tuginevad eksperthinnan- gule ning erinevate uuringute tulemusele, sealhul- ÜHINEMISLÄBIRÄÄKIMISED VÕTAVAD KUJU ui konsultantide tungiv soovitus on olnud aja- kahtlust, et tänavuse aasta lõpuks tuleb tõepoolest Kkavas püsimiseks igal pool enne suve algust omal algatusel ühinemisotsused ära teha, kui ei ta- vähemalt see otsus volikogude tasemel ära teha, heta jääda valitsuse poolt algatatavate ja ilma ühine- millises suunas ja kellega tõsiseid läbirääkimisi jät- mispreemiata liitmiste vooru, kus endal on vähe katakse või pidama hakatakse, siis päris igal pool valida. Kui mõned vallajuhid mingil põhjusel praegu ei ole veel nii hästi läinud. Paljud vallad on endiselt ühinemisläbirääkimistesse asuda ei taha, peaksid veel kahevahel ühinemise õige suuna valikul. Siiski elanikud ise ja eelkõige läbi volikogu liikmete küsi- on paljudes kohtades üle Eesti tunda pildi olulist sel- ma, kas selline kõrvalejäämine on põhjendatud. ginemist võrreldes näiteks paari kuu taguse ajaga. Rõõmustav märk on, et aina enamates kohtades on Ilmselt ebareaalsed läbirääkimisettepanekud saa- jõutud lisaks üldistele otsustele valmisoleku kohta vad reeglina eitavad vastused ja alles jäävad need, läbirääkimiste pidamiseks ka tegelikult töörühmade millest päriselt võib midagi tulla. moodustamise ja päriselt laua taha istumiseni tule- vase ühinemise üksikasjade arutamiseks. Tasub rõhutada, et läbirääkimiste puhul on kind- lasti tähtis kirja pandav tulemus ühinemislepingu näol, aga oluliseks tuleb pidada ka kaasnevat prot- sessi ennast. Ühised arusaamised ja ühine infoväli, mis asjalike ja osapooli arvestavate läbirääkimiste käigus tekivad, aitavad hiljem samadel inimestel üheskoos ka teisi ettetulevaid probleeme ühiselt lahendada. Suurt rolli omab praegu kogukondade endi aktiivsus oma huvide sõnastamisel ja kaitsmi- Vaadates kaarti, on ikka veel mõned „hallid laigud“ sel läbirääkimiste protsessis ja tulevases suuremas valdade osas, kes ei täida haldusreformi seaduses omavalitsuses. Kui inimesed ise ei ütle, mida taha- nõutud elanike arvu kriteeriumi ja pole ka kellegagi vad ja vajavad, siis on nõrk lootus, et keegi teine ühinemise üle läbi rääkima asunud. Loodetavasti tuleb nende eest kostma. Aga kui kogukond häält nüüd, kui seadus parlamendis vastu võetud ja pres- teeb, siis seda enamasti kuuldakse. idendi poolt välja kuulutatud, ei jää kellelgi enam

KONSULTANTIDE JA KOORDINAATORITE TÖÖPIIRKONNAD

ÜHINEMISKONSULTANDID KOORDINAATORID ÜHINEMISPIIRKONDADES ÜHINEMISPIIRKONDADES HARJUMAA ●● Kernu vald, Nissi vald, Saue vald, Saue linn – ●● Saue Vallavalitsus (Kadri Tillemann) - Kernu Kersten Kattai, Georg Sootla valla, Nissi valla, Saue linna ja Saue valla ühine- ●● Padise, , Nõva – Kadri Tillemann misläbirääkimiste koordineerimine ●● ja Anija vald - Kadri Tillemann IDA-VIRUMAA ●● vald, Alajõe vald, vald, Mäeta- ●● vallavalitsus - Ettevalmistused Ida-Viru- guse vald, vald – Mihkel Laan maa keskregiooni ühendomavalitsuse moodu- ●● Kiviõli linn, Sonda vald, vald, Lüganuse stamiseks vald – Mihkel Laan ●● Jõhvi vald, Toila vald, Kohtla vald, Koht- la-Nõmme vald, ●● Mäetaguse vald - Mihkel Laan JÄRVAMAA ●● Paide linn, Paide vald, Kareda vald, Roosna-Al- ●● Paide linnavalitsus (Tiina Larven) - Paide linna, liku vald, Väätsa vald, Koigi vald, Imavere vald Paide, Väätsa, Koigi, Imavere, Kareda ja Roos- – Rivo Noorkõiv na-Alliku valdade ühinemise koordineerimine ●● Albu, , Järva-Jaani, , Kareda, Roos- na- Alliku, Koigi, Imavere – Mikk Lõhmus JÕGEVAMAA ●● Põltsamaa linn, Põltsamaa vald – Rivo Noorkõiv ●● Põltsamaa Linnavalitsus (Marge Targama) - ●● Jõgevamaa OVL partneriteks Torma, Saare, Põltsamaa linna, Põltsamaa, Pajusi, , , , Kasepää, ja Av- Imavere, Kõo ja -Jaani ühinemise koor- inurme vallad ning Mustvee linn - Mihkel Laan, dineerimine Kadri Tillemann ●● Jõgevamaa Omavalitsuste Liit (Katrin Ra- jamäe) - Põhja-Tartumaa ühendomavalitsuse moodustamine LÄÄNEMAA ●● Haapsalu linn, Ridala vald – Kersten Kattai ●● Haapsalu Linnavalitsus (Margus Metsalu) - ●● Lääne-Nigula, Nõva, Martna, Kullamaa, Noa- Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemise koor- rootsi – Rivo Noorkõiv, Margus Randma dineerimine ●● Lihula vald, Hanila vald, Koonga vald, Varb- la vald, Kullamaa vald, Martna vald – Rivo Noorkõiv, Mihkel Laan ÜHINEMISKONSULTANDID KOORDINAATORID ÜHINEMISPIIRKONDADES ÜHINEMISPIIRKONDADES LÄÄNE-VIRUMAA ●● Sõmeru vald, Rakvere vald – Kadri Tillemann, ●● Tamsalu Vallavalitsus - Pandivere piirkonna Mikk Lõhmus omavalitsusüksuste vabatahtliku ühinemise ●● Vinni, ja Rägavere vald – Mikk Lõhmus koordineerimine ●● Tamsalu, Väike-Maarja, Laekvere ja - Mikk Lõhmus ●● , , Vihula – Rivo Noorkõiv, Mikk Lõhmus PÄRNUMAA ●● Vändra alev, Vändra vald, vald ja Halinge ●● Pärnumaa Omavalitsuste Liit (Margit Suhhos- vald – Mikk Lõhmus tavets) - Pärnumaa omavalitsuste ühinemise ●● Pärnu linn, vald, Tori vald, Are vald – koordineerimine Georg Sootla, Kersten Kattai ●● Saarde vald, Häädemeeste vald, Surju vald, Tahkuranna vald - Mikk Lõhmus PÕLVAMAA ●● Räpina vald, vald, Värska vald, Verio- ●● Räpina Vallavalitsus (Jaana Veskimeister) - ra vald, vald, Mikitamäe vald, Orava vald, Räpina, Mooste, Värska, Veriora, Ahja, Mikita- Meeksi vald - Kersten Kattai, Georg Sootla mäe, Orava, Meeksi, Piirisaare valdade ühine- ●● Põlva vald, Ahja vald, Laheda vald, Valgjärve mise koordineerimine vald, Veriora vald, Vastse-Kuuste vald, Kõlleste ●● Põlva Vallavalitsus (Eliko Saks) - Põlva vallaga vald, Orava vald, vald, Mikitamäe vald, ühinevate valdadega uue omavalitsusüksuse Mooste vald – Georg Sootla, Kersten Kattai moodustamine) ●● Värska, Mikitamäe, Veriora, Orava – Georg Sootla, Kersten Kattai ●● Kõlleste, Kanepi, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Ahja, Mooste – Georg Sootla, Kersten Kattai ●● Võnnu, Mäksa, Meeksi, Haaslava ja Ahja - Rivo Noorkõiv, Kersten Kattai RAPLAMAA ●● Raplamaa Omavalistuste Liit - Kersten Kattai, ●● Raplamaa Omavalitsuste Liit (Silvi Ojamuru) Georg Sootla - Rapla maakonna omavalitsusüksuste vabat- ahtliku ühinemise koordineerimine SAAREMAA ●● Saaremaa (Torgu vald, vald, Kures- saare linn, Laimjala vald, vald, Lääne- Saare vald, Mustjala vald, Orissaare vald, Pihtla vald, Salme vald, vald) – Georg Sootla, Kersten Kattai ●● Leisi, Orissaare, Pöide, Laimjala, Valjala - Georg Sootla, Kersten Kattai TARTUMAA ●● vald, Laeva vald, Tartu vald ja Tähtvere ●● Puhja Vallavalitsus (Kadi Kukk) - Laeva, Puhja, vald – Kadri Tillemann, Kersten Kattai Tartu ja Tähtvere valla ühinemise koordineer- ●● Elva, Rõngu, , Konguta, Palupera, Puka - imine; Georg Sootla, Kersten Kattai ●● Elva Linnavalitsus (Kertu Vuks) - Lääne-Tartu- maa kohalike omavalitsuste ühinemisprotses- si koordineerimine ÜHINEMISKONSULTANDID KOORDINAATORID ÜHINEMISPIIRKONDADES ÜHINEMISPIIRKONDADES VALGAMAA ●● Helme vald, Hummuli vald, Põdrala vald, Tõrva ●● Valga Linnavalitsus (Katre Kikkas) - Valga linna linn – Rivo Noorkõiv* ja Tõlliste, Taheva, Karula, Õru ning ●● Õru vald, Sangaste vald, Tõlliste vald, Karula valdade ühinemise koordineerimine vald, Taheva vald, Puka vald, Palupera vald – Rivo Noorkõiv ●● Valga, Karula, Sangaste, Taheva, Tõlliste ja Õru - Rivo Noorkõiv ●● Sangaste, Palupera, Otepää, Urvaste - Rivo Noorkõiv VILJANDIMAA ●● Viljandimaa Omavalitsuste Liit (Hellar Mutle) - Viljandi valla ja Tarvastu valla koordineerimine; VÕRUMAA ●● (Võrumaa Omavalitsuste Liit - Kadri Tillemann, ●● Võrumaa Omavalitsuste Liit (Mihkel Laan) Mihkel Laan) - Antsla valla, Haanja valla, Lasva valla, Mer- ●● Haanja vald, vald, Rõuge vald, emäe valla, Misso valla, Mõniste valla, Rõuge vald - Kadri Tillemann valla, Sõmerpalu valla, Urvaste valla, Varstu valla, valla, Võru valla ja Võru linna ühinemise koordineerimine