Tühjad Mõisad Ootavad Raha Ja Inimesi

Väljaandjad: Tõrva linnavalitsus, Helme vallavalitsus, ARVAMUS: UUDIS FOOKUS KULTUUR KOHT Põdrala vallavalitsus Kujundus: loovbüroo Kuldne Lammas Trükk: AS Kroonpress; Detsember Otsepost: OÜ Joon; Tiraaž: 3000 Toimetus: Egon Ilisson, [email protected], 53 736 992 6/2014

Tarmo Tõrva Austraalia Tamm - Linna- noormees Tegus Meie Jõulurahu raamatu- väisas pubi valikud metsas kogu 105 Tõrvat Juudas LK2 LK4 LK6-7 LK9 LK12

Madis Hindre Tühjad mõisad ootavad raha ja inimesi

le Eesti on küm- Jaaksonile, kelle omanduses püsis kv.ee kuulutus pealkirjaga „Pokardi leiab siiski väärilist kasutust. Nimelt millega oleksime võinud teenida, ja neid, kui mitte sadu see kuni vabariigi langemiseni. loss oru serval korteri hinnaga!!“ pidas seda enda jaoks sobivaks Eesti samas toodi äraütlemise põhjuseks endisi mõisahoo- Jaakson, kes vabariigi lõpuaasta- Hinda oli selleks ajaks langetatud rahvuslik klaverimuuseum ning peagi see, et muuseum ei majanda ennast neid, mis ootavad, tel pidas ka haridusministri ametit, koguni neljandiku võrra. sõlmitigi viieaastane kasutusleping. ära,“ lisas ta. et keegi need eluga tapeti 1942. aastal Vjatka surma- Maja müügiga tegelenud maak- Maja renoveerimiseks koostati pro- Ehkki mõisahoones hoitakse Ütäidaks. Paraku tähendab see ena- laagris ning maja läks n-ö töölis- leri Peeter Meuse sõnul leiti sellele jekt, mis nägi ette kuni sada klaverit praegugi klavereid, toimuvad näitu- masti kalleid renoveerimistöid ja rahva käsutusse. lõpuks ka ostja. „Uus omanik on mahutava muuseumi. Ühtlasi esitati sed hoopis Tartumaal Luunjas. „Eks nii kaovad üha uued suurejoonelised Nõukogude ajal kolisid sinna las- välismaalane ja tema paistis olevat Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele see paradoks ole, et muuseumi pole, plaanid unustusse. tekodu ja Helme Sanatoorne inter- vägagi huvitatud maja renoveerimi- taotlus 30 miljoni krooni suuruse toe- aga selle fi liaal tegutseb juba paar Helme vallas asuv Taagepera naatkool, millele peagi rajati uued, sest,“ sõnas Meus. Seda, mis plaanid tuse saamiseks. aastat,“ sõnas Põldmäe. loss võlub oma iluga nii turiste kui koolimajaks sobilikumad ruumid. uuel omanikul on, Meus öelda ei „Suured plaanid on maha tambi- Et viieaastane kasutusleping on pulmalisi, kuid sama arhitekti poolt Pärast seda ehitati mõisahoone osanud, kuid sõnas, et projekt peaks tud,“ kommenteeris Tarmo Tamm läbi, peetakse nüüd läbirääkimisi, kavandatud ja Taagepera tütreks ümber korterelamuks ning selle alu- peagi valmima. toonaseid unistusi. Nimelt jäid saa- mida majaga edasi teha. Ehkki nii kutsutud Holdre loss ootab senini misel korrusel asus tegutsema pood. Nii nagu Pokardis ja Holdres, mata need praeguses vääringus Tamme kui Põldmäe sõnul oleks kordategemist. Hoone, milles on Nüüdseks on Pokardi mõis juba oli ka Pokardi mõisas aastaid kool. umbes kaks miljonit eurot. „Toona parim lahendus töötav ja esinduslik tegutsenud nii kool, pioneerilaager aastaid erakätes, kuid selget raken- 1770ndatel rajatud varaklassitsistlikus esitati EAS-ile 126 projekti, millest muuseum, siis vallavanem selle tarvis kui piimameierei, seisab juba vee- dust sellele pole leitud. Ehkki HelmHelmee mõisahoones hakati 1925. aastal õpe-õpe kuut rahastati,“rahastati, rääkis kusagilt raha tulemas ei näe. „Oleme randsada aastat tühjana. vallavanemavallavanema TarmoTarmo TammeTamme sõnulsõnul tama tulevasi ppõllumehi.õllumehi. Kutsekool klaverimuuseumiklaverimuuseumi rääkinud ka sel teemalteemal,, et võiks hoone Mitmeid kordi omanikke vaheta- olidolid hoonehoone eelmiseleelmisel omanikulomanikul suu- püsispüsis seal enam kui 80 aastat, mille idee vedajavedaja Alo müüki panna,panna, sest vallal on ka teisi nud maja ostsid 2004. aastal Vahur redred pplaanid,laanid, sai rarahaha jaja tahtminetahtmine järeljärel anandisdis hharidusministeeriumaridusministeerium mamajaja Põldmäe. „Ühelt„Ühelt ruume,ruume, kkusus klklavereidavereid hoiustadahoiustada oleksoleks Kivistik ja Owe Ladva ning peagi otsa. SSinisedinised kileribadkileribad seintelseintel küllküll HelmeHelme vallale.vallale. EelnevaltEelnevalt püüdispüüdis minis-minis- pooltpoolt ei llubatudubatud muuseumile mugavam,“mugavam,“ sõnas Tamm. paistis lossile lootus. Mehed tellisid räägivadräägivad aastatetagusestaastatetagusest ehitusest,ehitusest, teeriumteeeriui m hoonethoonet müüa,müüa, meilmeil majjamajja tehateha „Samas,„Samas, kuikui AAlolo PõldmäedPõldmäed mõisahoo-mõisahoo- muinsuskaitse eritingimused ning kkuiduid praepraegugu lasublasub mamaja,ja, nanagugu kkaa kuidkuid edutult.edutult. ei kohvikutkohvik ut nesnes jjätkamineätkamine rarahuldab,huldab, siis kkedagiedagi asuti koostama projekti, mille järgi kogukogu Pokardi kohal vaikusvaikus.. 2009. aastal näis egaega klaverite väljavälja tõstma me ka ei hakka,“hakka,“ lisas ta.ta. majja hotell rajada. Muinsuskait- Mari-Liis Parise sõnul polepole hoonhoonee aaga,ga, et mõisahoonemõisahoone töökoda,töökoda, seinspektor Mari-Liis Paris ütles ka muinsuskaitse all,all, mis tähendab,tähendab, toona Valgamaalasele, et maja pääst- et otseseltotseselt polepole kellelgikellelgi kohustustkohustust ka miseks oli viimane aeg ning kõik selleseellle säsäilimistillimist tagada.tagada. osapooled avaldasid lootust, et peagi MajaMaja õnnetustõnnetust saatusest räägibräägib saab asuda suuremate tööde kallale. seeseegi,gi, etet kui läinud aastaaasa ta aprillisaprillis Avariiremont küll tehti, katus sai pappandindi mõis müüki 42 000 euro korda ja kõik avad suletud, kuid siis eest, siis jubajuba mõned kuud hil- jäid asjad seisma. Parise sõnul teeb jemjem iilmuslmus kkinnisvaraportaalisinnisvaraportaalis omanik küll muinsuskaitseametiga igakülgset koostööd, et maja säili- tada, kuid restaureerimiseks jääb tal jõudu väheks. „Kahjuks pole Kivis- tikul enam teist partnerit ja nüüd ta otsib kedagi, kes temaga ehituses kaasa lööks,“ sõnas Paris. Nimelt sai endisest Maksuameti peadirektori asetäitjast Kivistikust juba mõned aastad tagasi hoone ainuomanik. Samas peab Paris oluliseks, et loss pole päriselt hooletusse jäetud – seinad on toestatud ja katus lapi- tud. „See, mis oli vahepeal tuulte ja tormide ja vihma käes, on nüüd vähemalt hoitud,“ sõnas Paris. Hulga trööstitum näeb praegu välja 1870. aastal ehitatud Pokardi mõis. Pärast vabadussõda kingiti maja sõjakangelasele Aleksander Nii Taagepera kui ka Holdre mõisahoone (pildil) on Otto Wildau (1873-1942) kavandatud. Foto: www.taagepera.eu. 2 Arvamus Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014

Tarmo Tamm Helme vallavanem Egon Ilisson HKL vastutav väljaandja MEIE VALIKUD

...kui mitte koer ise! oimetus on ajalehe enamjaolt linnastuvad üsna kiiresti. pärapõrgus? Kas nad aitavad peatada ilmumise aja sätti- Minu jaoks on siinkohal küsimus, ääremaastumise? Kas nad võtavad Aasta lõpp on alati kokkuvõtete tegemise aeg ja uute nud vahetult jõulude kas ikka kõik linnastuvad? Jah, on südameasjaks tunnistada, et suurkes- lubaduste andmiseks ideaalne. Kuigi uus aasta nende ette. Sellest lähtuvalt olemas ka vahepealseid näiteid, aga kustekeskne (Tallinn, Tartu,täna veel lubaduste täitmiseks enamasti ideaalne pole, on lihtsalt võiks kirjutis sisaldada ka hoopis teistsuguseid variante. ka Pärnu) regionaalpoliitika ei aita tore ennast natukene parandada, vanduda endale kohus- Tjõuluteemat ning kindlasti häid soove Kuidas muidu tõlgendada nende ääremaastumist peatada? tus unistusi täitma või panna uued karjäärisihid paika. edaspidiseks. Aga võta näpust! Igapäe- inimeste käitumist, kes Ka kihelkonnalehel on kokkuvõtete tegemise aeg, sest vane elu tahab kah elamist ja päevapo- sõidavad Eestimaa äärealadele, Kas nad ikka seisavad selle nüüd on katseaeg läbi saanud ja tuleb seada uued sihid. liitilised teemad arutamist. Usun, et et astuda Teie ette vaid sel eest, et meie elu siin Läti piiri Kokku jõudsime sel aastal ilmuda kuus numbrit, poliitikaralli on jõudnud pühade ajaks perioodil, kui käib valimiskam- kokku 72 leheküljega. Seda on üksjagu palju, et saada üles võtta nii suured tuurid, et pea paania. Lubavad maad ja mered ääres, mis praegu piltlikult aru, mis on uue lehe tugevused ja nõrkused, kus oleks igaüht on kõnetatud või kohe-kohe kokku ja seejärel tõmbuvad öeldes lonkab ühte jalga, tarvis parandused sisse viia ja millest tuleb loobuda. Era- seda Teiega tehakse. Loodan siiralt, neljaks aastaks tagasi pealinna. ei muutu edaspidi karkudel kordselt hea meel on selle üle, et noortel ajakirjandus- et oodatud iga-aastane jõuluaeg ei saa Loomulikult tahab osa valijaist kakerdamiseks? huvilistel on siinkandis tugev teotahe. Üldse on noored valimispropagandaga ära lörtsitud. olla kindel oma antud hääle inimesed siinkandis võrreldes metropolidega äraütle- See, mis siiani kirjas, on asja väline tulemuslikkuses. Keda sel mata tahtejõulised ja tublid. Jõulunumbri tarvis oli mul külg. Tegelikult soovin lugejaile pak- puhul valida? Ikka väikeses Eestis Üsna huvitav on veel nähtus, kui võimalus kasutada juba viit andekat inimest, kes selle kuda ainet kaasamõtlemiseks hoopis tuntud sportlast. Teisele seltskonnale inimesed muudavad oma mõtteviise lehe toredate ja omanäoliste lugudega täitsid. Samuti on teise külje pealt. valijaist läheb oma hääle andmise ja maailmalisi vaateid vajadusel üleöö, oluliselt elavnenud kaasautorid, ametiasutused, lugejad. 1. märtsil 2015 valitakse terve juures hinge mõte, et teda esindab kasvõi eelnevaga võrreldes täiesti vas- Kui alguses oli väga keeruline leida kirjutajaid, siis seltskond inimesi (101 inimest) meie meie väikeses Eestis armastatud tupidises suunas. Tekib vägisi mõte, et nüüd on mul endal juba veidi peamurdmist, kuidas ise seast riigikokku. Teadaolevalt on laulja. Üsna kindlalt avaldab hääle- need inimesed muudavad oma meelt mahtuda midagi lehte kirjutama, sest põnevaid lugusid seekordsed valimised kogu Lõu- andjale mõju näiteks televiisoris tihe- ja vaateid ainuüksi enda heaolu nimel. on planeeritust alati rohkem. Reporteritel tuleb ideid na-Eestile viimaseks korraks, kus dalt nähtud saatejuhi nägu. Selliseid Minu arvates jäävad nende selgitused, nagu murdu ja paljud neist on ka premeeritud väga enamusmandaatide kogus riigikogus kandidaate on Lõuna-Eesti erinevates et niiviisi saavad nad oma valijate suure lugejate hulgaga. ei ole veel tugevasti kaldu Põhja-Eesti valimisnimekirjades aastate jooksul jaoks rohkem korda saata, hambutuks. Ja ei ole see ääremaa midagi nii vaikne ja täis oma- suunas. Nelja aasta pärast toimuvatel olnud üsna mitmeid. Täna on meil veel aega, aega ette nokitsejaid. Ja isegi kui on neid, kes liialt tähele- valimistel on see seis paratamatult Siinkohal saab jutu kokku võtta nii: mõelda ja vahest ka koos sõpradega panu ei taha, siis HKLi plaan ongi proovida tuua need ja võib öelda, et juba pöördumatult tegemist on tõesti tuntud ja nägusate aru pidada, et keda seekord Toom- „nokitsejad“ avalikkuse ette, rääkida nende tegemistest niisuguseks muutunud. Muidugi võib ning loodetavasti ka tegusate inimes- peale meie kogukondade, piirkondade ja ideedest. Eriti arvestades seda, et suurlinnadest siinkohal öelda, et no mis siis sellest. tega, kuid kas ka MEIE, lõunaeestlaste esindajatena Kagu-Eestist saata. eemal teevad inimesed palju tööd ka motivatsioonist, Kui asja kaalutleda ja hetkeseisuga hüvangu jaoks? Kas nad ikka seisavad Loodan, et ma ei teinud oma mitte suured rahanumbrid silme ees vilksamas. võrrelda, siis pole ju vahet, sest need, selle eest, et meie elu siin Läti piiri kirjutisega kellelegi liiga, pigem panin Seda on oluliselt rohkem, kui mahub kes riigikogusse valitakse, veedavad ääres, mis praegu piltlikult öeldes toimuva üle rohkem järele mõtlema. nagunii suurema osa oma tööajast lonkab ühte jalga, ei muutu edaspidi Tehkem seekord siis teadlikult A. Le Coq Arenale täismaja puhul, või pealinnas ja saavad varem või hiljem karkudel kakerdamiseks? Kas nad õiged valikud! rohkem, kui on Haapsalus või Jõhvis teda ümbritsevast keskkonnast tunnevad igapäevaselt muret meie Rahulikku jõuluaega ja rõõmude- elanikke. mõjutatud. Ehk siis need inimesed käekäigu pärast siin paljude silmis rohket uut aastat soovides!

Samas on HKLil väiksed maailmavallutusplaanid ka. Või vähemalt saada töövõitude poolest natukene rohkem suurde pilti kui Eesti suusatajad viimastel aastatel. Tänu onlineajakirjandusele ei pea me enam ütlema, et meie hääl niikuinii kusagile pealinna ei küündi või meie tegemised teisi ei huvita. Tänu koostööle Delfi ga on mõned HKLi lood ilmunud ka nende onlineväljaandes. Täpsemalt on neid olnud seitse ja lugejaid neil kokku üle 29 000. Kõige loetavam on olnud MTÜ Usun Headusesse lugu Rowena Kleimanni aitamise kohta. Kokku loeti seda tänuväärset kirjutist viimasel kolmel nädalal üle 11 000 korra. Seda on oluliselt rohkem, kui mahub A. Le Coq Arenale täismaja puhul, või rohkem, kui on Haapsalus või Jõhvis elanikke. Seega jõuab meie (loe: teie) hääl kaugemale, kui me ehk vahel pessimistidena endale tunnistada tahame. Aastal 2015 on ideaalis seatud siht jõuda üle-eestilistesse uudistekanalitesse vähemalt 15 uudisega ja pakkuda Helme Kihelkonnast lugemist kokku 100 000 korral. Kui tänu sellele jõuab kihelkonda, Mulgimaale või üldse Lõuna-Ees- tisse kasvõi käputäis inimesi, kes Egiptusesse basseini äärde puhkama (molutama) minemise asemel tulevad Taagepera lossi või Vanamõisa järve äärde puhkust nautima, võime Eesti suusatajatega kohtudes veidi praalida küll. Ma loodan, et ka lugejad on uuel aastal tagasiside ja ideede pakkumise koha pealt aktiivsemad, et saaksime veelgi rohkem põnevamaid uudiseid kirjutada. Et ka kohalikud fi rmajuhid asuksid ennast julgemalt välja reklaamima ja koostööpartnerite kõrvus kõlaks Helme Kihelkonnalehe nimi veelgi usaldusväärsemalt. Tänan omalt poolt kõiki, kes selle lehega rohkemal või vähemal määral on seotud olnud. Kasvõi lugejana. Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ja teguderohket uut KUU PILT aastat, millest ka HKL kirjutada saaks. Kõike ilusat ja... armastage! Rowena toetuseks koguti 9 275 Eurot. Foto: Andra Sööt Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Uudised 3

tööpakkumist Riidajas sündinud Taagepera on tegevuskohaks on hetkel Eesti Erast Vilbert (1907-1985) Mehis Heinsaare (sünd. Töötukassa tuli Eesti meistriks nii 1973) novellides „Kohtumine portaali suusatamises (10 km) Taageperas” ja „1969” andmetel Tõrva kui jahilaskmises kogumikust 6 linnas. (10 korda). „Vanameeste näppaja”. Deivi Kivi

Tõrvas hakkab tegutsema Mulgi taluturg

Juba mitmeid aastaid tühjana seisnud Veski 7a hoones käib jälle elu ning seekord tundub, et sellestsamast majast on saamas nii tõrvalaste kui ka väljastpoolt tulevate külaliste tõmbenumber.

Praegu on majas sees Jõulukoh- vik, mis avati esimesel advendil koos Adeele Sepa ja Jaan Jaago ning Novella Hansoni laululaste kontser- diga. Idee kohvikut avada tuli sellest, kui kultuurimaja juhataja Pille Ilisson ja kunstiline juht Reet Koppel hakkasid otsima sobivat kohta, kus pidada maha aastavahetuse pidu. Sealt edasi tuli juba mõte puhuda majale elu sisse ka teistel päevadel terve jõulu- kuu vältel, niisiis seoti peoideega veel Jõulukohvik ja Jõuluturg. Jõuluturg algab(s) (ei tea, millal leht ilmub) 19. detsembril ning kestab 23. detsembrini. Turg ei sisalda ainult kauplemist, vaid pakub inimestele ka muljetaval- davat meelelahutuskava. Oma ette- asteid saavad näidata pea kõik Tõrva huviringid ja külalisi on kutsutud ka Jõulukohviku tarbeks ehitud Veski 7a. Foto: Deivi Kivi mujalt. Näiteks 21.detsembril toimub peale pannkoogihommikut Veikko Pille Ilissoni sõnul pole see kind- toimima hakkab, veel kindlalt öelda avasüli vastu,” sõnab Pille ning lisab, [email protected]. Toidukau- Tääri juhtimisel heategevuslik oks- lasti viimane kord, kui sellist asja ei saa. Kindlasti otsitakse oma tege- et soe ja värske leib peab igal taluturul pade tootmisel ja edasimüümisel keh- jon, millest saadud tulu läheb Tõrva korraldatakse, vaid ka järgmisteks vuses erinevaid koostööpartnereid müügil olema. tivad VTA põhinõuded, mida tuleb kinomajale inventari soetamiseks. aastateks on juba palju mõtteid ning kõik koostöö soovijad on ooda- Ettevõtte põhieesmärgiks ongi järgida. Sama päeva pärastlõunal pakuvad kogunenud. tud oma ideedega, et ühiselt ehitada väikeettevõtjate müügitöö arenda- Unistused on suured ja Pille kuulajatele muusikalise elamuse Kui jõuluturg asjad kokku pakib, kogukonnale mõnus turuhoone. mine: „Tahame edendada Paberits lubab oma hinge sellesse Margus Põldsepp ja Lõõtsavägilased algab majas töö. Nimelt avatakse suve Tõrva linnapea Maido Ruusmanni Tõrva linna elu ja utsitada koha- sisse panna. Pille sõnul on ideed Karksi-Nuiast. Jõuluturule panevad alguses sealsamas Veski 7a hoones sõnul on linn turu mõtte osas positiiv- likke tootjaid, et nad püsima jääk- suuremadki: “See poleks lihtsalt võimsa punkti meie enda Vallatud Mulgi taluturg. Turuidee tuli maja- selt meelestatud ja koostöö läbirääki- sid,” sõnab Paberits. turg, seal toimuksid teemapäevad, Kuued ja Mulgimaa uhkus 2014 omaniku Ivo Muru sõnul juba ammu: mised käivad. Pille Paberits kirjeldab Esialgu plaanitakse müügile võtta õpitoad ja näitused kunstistuudio Ants Taul. “Ma olen kogu aeg mõelnud, et see praegust visiooni sellisena, et osa hoo- ainult mahetoodangut, sest tarbija noorte töödest.” Endise karjää- Aastavahetusel toimub Veski 7a maja on turg mis turg!” Kui Mulgi nest ehitatakse boksideks ja renditakse mõtleb tänapäeval järjest rohkem rinõustajana peab Pille noortega majas laudadega ja eelbroneerimi- taluturule leidus ka eestvedaja Pille välja ning teine pool jääb selle jaoks, et tervisliku toitumise peale ja igatseb koos töötamist oluliseks ja soovib sega aastavahetuspidu, kus hoiab Paberits, siis perekonna koostegut- ise toodangut sisse osta ja müüa nende mahetoodangut. Tähtsustades lühi- ka kohalikke noori kaasata hoonele meeleolu üleval ansambel Onupoeg semisel saavadki head ideed teoks. mahetootjate kaupu, kes ise müümi- kest tarneahelat, ostetakse ainult otse mulgi temaatika andmisel. Viljandist. Tantsumuusikat tuleb Mulgi taluturu eestvedaja sõnul on sega tegeleda ei soovi. “Kohvinurgake tootjalt. Siinkohal ootavad tegutsejad Edaspidised mõtted kujunevad mängima Tre.ee ja oodata on ka teostus veel algusjärgus ja üks pro- võiks ka olla ja kui keegi soovib päris head koostööd kohalike väiketootja- juba tegutsemise käigus ja loodeta- üllatusesinejaid. Laudu broneerida jekt rahastuse saamiseks alles esita- omaenda suppi keetma ja pakkuma tega. Kellel on midagi huvitavat pak- vasti saab suve alguses turgu juba saab [email protected] tud, seega seda, kuidas turg täpselt tulla, siis loomulikult võtame ta kuda, saab müügisoovist teada anda oma silmaga näha.

Ostame metsakinnistuid! Hind kuni 7000€/ha www.landeker.ee [email protected] 5110415 4 Uudised Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014

Sandra Saar Jõuluaeg toob rahu ka metsa

2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani. Foto: Internet

õulud on aeg, mil inime- lest, et vanasti olid Eestis lumeroh- Ettevõtmise populaarsusele viitas Ruusmann pole aga traditsioo- loomadele,“ lausus ta. sed naudivad rahu ning ked talved ja loomadel oli raske toitu seegi, et rahvast oli kohal päris palju. nilisel jõulurahu väljakuulutami- Tekkel rääkis, et kuigi tema söö- head ja paremat söögi- kätte saada, siis Mölder arvas, et asi Juba ainuüksi Valgamaalt oli buss tel- süritusel kunagi käinud. Ka selle dab loomi aastaringselt, siis jõuluajal poolist. Jahimehed hoo- pole ilmselt niivõrd selles, kui kerge litud, mis viis Pärnusse 30-40 huvi- aasta kohta ei oska mees midagi on tal tunne, et tahaks, et ka looma- litsevad aga selle eest, et ka või raske loomadel süüa leida on, list. Mölder aga lisas, et igast maakon- kindlat veel öelda. Aga ta arvas, et del oleks ikka tavapärasest midagi metsloomadJ saaksid osa sellest pühast. vaid pigem ikka žestis. On ju jõulud nast polnud nii palju inimesi. Lisaks üritus on kindlasti tore. paremat süüa. Alates 1992. aastast on jahimeeste rahuaeg ja kuna inimesi ümberringi pole üritusel ainult jahimehed, vaid Küsimusele, kas jõulurahust met- seltsi algatusel igal aastal jõulude eel meeles peetakse, siis sama teevad kaasa tohib võtta ka naised ja lap- Toit prügikasti ei lähe sas ka tegelikult kinni peetakse, kütt pühaliku kombetalitusega kuuluta- jahimehed ka loomadega ning hoo- sed. Nii mõnigi jahimees oli Möldri Urmas Tekkel, kes on MTÜ Põdrala vastata ei oska. „Eks igal jahiseltsil tud välja jõulurahu metsas. Pühade litsevad, et nemadki head ja paremat sõnul seda võimalust kasutanud. Selle Kütt juht, rääkis, et temale tuleb ole oma eetika. Saan ainult omast ajal, 24. kuni 26. detsembrini püs- sel rahupühal põske pista saaksid. kohta, kas ta ka tänavu üritust väisab, esimese traditsioonina kohe meelde kogemusest rääkida ja meie jahiselts siga metsas ei käida. Traditsioon sai Ehk heategu loomadele. ta midagi öelda ei oska. „Vaatab, kui- üleriigiline jõulurahu väljakuuluta- küll peab kinni,“ kinnitas MTÜ juht. alguse Soome eeskujul. Mölder soovitas, et kui nüüd kel- das aega on,“ sõnas ta. mine. Jahimehel endal on ka plaan Helme valla jahimees Üllar Mölder lelgi tuli tahtmine ka loomadele süüa tänavu sellest üritusest osa võtta. Üritus Eestimaa eri paigus ütles, et kui rääkida traditsioonidest, viia, siis üks võimalus oleks see viia Metssead saavad kaks tonni Ka on ta varasemalt väisanud antud Iga aasta on jõulurahu väljakuulu- mis jahimeeste seas jõulude ajal on, näiteks metssea söödakohale. „Aga kartulit ettevõtmist. Ta leiab, et see on tradit- tamise rituaal toimunud Eestimaa siis esimesena tuleb tal meelde jõulu- kui oled oma maa peal, siis pole Helme vallas jahipidamisega tegelev sioon, mil jahimehed saavad kokku erinevais paigus, otseseks korral- rahu, mis välja kuulutatakse. Mõned vahet, kuhu paned. Mingit kindlat Jaan Ruusmann rääkis, et tema tra- ning suhtlevad omavahel ja ka teiste dajaks vastava paikkonna jahin- meenutused pärinevad aga hoopiski kohta, kuhu süüa viia, pole.“ ditsioon sel aastal on selline, et võtab küttidega mujalt maakondadest. dusorganisatsioon. Traditsiooniline lapsepõlvest. „Ise mäletan juba väikse Mölder rääkis ka, et tema isal keldrist kartuli ja viib metssigadele. Mullu olevat üritus tema sõnul väga jahirahu väljakuulutamine toimub poisina, et isa ja vanaisa viisid jõulude oli umbes 30 aastat tagasi selline „Mul on sel aastal kaks tonni kartu- tore olnud. sellel aastal 17. detsembril Tartus. ajal alati loomadele metsa süüa, näi- traditsioon, et alati mindi esimesel leid,“ sõnas ta. Lisaks kartulile viib ta Teise traditsioonina tõi ka Tek- Ühiselt külastatakse Tartu Jaani teks porgandeid,“ sõnas ta. jaanuaril jahile. Kui sel päeval mõni metsa alla ka õunu, nisu ja rukkist. kel välja selle, mida ennist juba tei- kiriku kellatorni vaateplatvormi. Mölder on seda traditsiooni siia- loom kätte saadi, siis see pidi ennus- Rohkem tal aga erilisi tradit- sed jahimehed, et loomi ei kütita ja Sellele järgneb pidulik jahirahu maani jätkanud ja 23. või 24. detsemb- tama head jahiõnne kogu aastaks. sioone pole. „Eks jõulurahu peamine selle asemel viiakse neile süüa. Mees väljakuulutamise tseremoonia ning ril ning ka vana-aasta õhtul viib ta loo- Jahimees lisas, et tänapäeval aga traditsioon ongi see, et püssi ei haara rääkis, et tema viib sigadele hernest. kontsert-multimeediaetendus “Maa madele head ja paremat söögipoolist. sellist traditsiooni enam pole. ja loomadele viiakse süüa. Mina ise „See neile väga maitseb. Soola panen hing”. Muusikat teeb Mulgimaa Kitsedele on ta näiteks kaera viinud. Mölder rääkis, et on ka osa võtnud pean jahti Rulli piirkonnas ja siin ka, sest loomadel, nagu ka inimes- juurtega Triinu Taul. Pidu jätkub üleriigilisest jõulurahu väljakuu- küll jahimehed peavad sellest luba- tel, on seda vaja. Ka kõik allesjäänud Ülikooli Kohvikus. Heategu loomadele lutamisest. Eelmisel aastal toimus dusest kinni, et jõulude ajal loomi ei saiad ja leivad korjan kokku ja viin Teise jõulupühaga lõpeb Eesti Kui ajakirjanik arvas, et äkki sai üritus Pärnus ja jahimehe sõnul oli kütita. Siin on normaalne olukord, loomadele. Üldiselt meil kodus toit metsades jõulurahu ning jahimehed söögiviimise traditsioon alguses sel- tegu igati toreda ja vahva üritusega. aga eks röövkütte ole igal pool.“ prügikasti ei lähe, vaid kõik viiakse võivad taas loomi küttida.

OSTAME METSA JA PÕLLUMAAD. MÜÜME LIIVA JA KRUUSA METSATERVENDUSE OÜ, info tel 509 1575 [email protected] Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Uudised 5

Sandra Saar Ettevõtja: „Loobumismõtted ikka tekivad, aga kahju hakkaks.“

eebiku on väike küla lugu. Leebikus on ka varem taolisi tulnud. Ausalt öeldes ei ole isegi Põdrala vallas, kus elab teenustöid tehtud ja kuna seal oli selle peale mõelnud. Siin Leebikus natuke üle saja inimese. vanasti mingil määral olemas selline sai kord alustatud ja ega see pole Kohalikele inimestele tehnika, mida antud ettevõte kasu- nüüd nii lihtne, et kohe kolid,“ on hästi teada, et juba tab, siis tuli neile üks tellimustöö ja arvas ettevõtja. Lpikka aega on seal tegutsenud ette- pärast seda tuligi Virksil idee luua Virks rääkis, et kuigi oma äri on võte nimega OÜ ATI. Selle ettevõtte täitsa oma ettevõte. Kuna mees on üsna keeruline ajada ja on tulnud juht Virgo Virks rääkis lähemalt, Valgamaal üles kasvanud, siis juured pähe ka käegalöömismõtteid, siis millega on tegu. olid tal nii tugevad all, et tahtis just seda ta ikkagi teinud ei ole. „Eks Ettevõte, mis on antud loo pea- siinkandis midagi teha. „Kuidagi nii need käegalöömismõtted ikka teki- tegelane, on tegutsenud juba roh- läkski, et hakkasin siin sellega tege- vad, aga need momendid lähevad üle kem kui 15 aastat. Kui küsida fi rma lema,“ kommenteeris ta ise. ja siis ajad ikka edasi oma asja. Siia juhilt, kui vana äriga tegu on, peab on nii palju aega ja vaeva kulutatud, ta ka ise esiti mõtlema. „Vist on 15 Mujal oleks rohkem turgu et kahju oleks niisama käega lüüa aastat vana ettevõte. Pigem ikka Virks tunnistas, et väiksel ettevõt- ja päevapealt tegevus ära lõpetada,“ 16. Ei mäletagi enam täpselt,“ sõnas tel on Lõuna-Eestis üpris keeruline rääkis mees. ettevõtte juht Virgo Virks. hakkama saada, eriti veel ettevõttel, Virks tõdes, et oma ettevõtet Mees rääkis, et põhiliselt tegeleb mis ekspordib kaupa mujale. Kui- ta eriti ei reklaami. Aja jooksul on Leebikus asuv ettevõte puidu töötle- dagimoodi tuleb kaup ka mujale partnereid ikka juurde tulnud, aga misega. Kui nüüd natuke detailsemalt vedada ja see on lisakulu. Virks alles on jäänud ka need, kes olid juba rääkida, siis puittaara ja puitaluste, oli seda meelt, et mõnes suuremas algusajal.„Üldiselt meile on jäänud saematerjali ja muude puidutöötle- kohas oleks sellisel ettevõtmisel needsamad partnerid, kellega algu- missaaduste tootmisega, sealhulgas kindlasti lihtsam hakkama saada. sest peale oleme koostööd teinud. näiteks hakkepuidu ja puitvillaga. „Kui me oleks kusagil Tallinna Kõik need fi rmad, kes siis olid, eksis- külje all, siis ei peaks nii palju teerivad senimaani,“ lausus ta. Tellijad piiri taga maksma näiteks veo eest. Kaup Leebiku on küla Põdrala vallas, Peamiselt läheb kogu ettevõtte too- tuleb ju sadamasse viia ja see on kus elab 1. jaanuari 2014. aasta and- dang piiri taha, enamjaolt Soome. praegu nii-öelda lisakulu,“ rääkis metel 109 inimest. Külas on põhi- Aga mingil määral toodetakse ka ta. Samuti arvas ta, et Tallinna Virgo Virks. Foto: Tarmo Tamm liselt kaks ettevõtet, mis pakuvad Eestisse erinevaid aluseid ja mater- külje all oleks neil rohkem turgu inimestele tööd: OÜ ATI, mis tege- jale. Virks ise rääkis, et Eestis ei ole ka kui Lõuna-Eestis. kollektiivi kuuluvad ka naised. Kolimismõtteid pole tulnud leb puidutöötlemisega, ja Tõrva Tar- nii palju turgu, et ainult kodumaale Ettevõtja lisas, et maakohas on Need kaheksa töötajat, kes meie Küsimusele, kas Virks pole kunagi bijate Ühistu Leebiku kauplus, kus tootmisega ettevõte kasumlik oleks. päris raske leida head tööjõudu. OÜ loo peategelase juures töötavad, on mõelnud enda ettevõttega mujale müüakse toidu- ja esmatarbekaupu. „Eestis on ka teisi ettevõtteid, kes ATI pakub tööd kaheksale inime- samal töökohal juba aastaid olnud. kolida, kus lihtsam oleks, tun- OÜ Topster, mis tegutses ka pikka taolisi asju teevad. Materjali valmis- sele. Kuigi ettevõte tegevusvaldkond Virks tunnistas ka ise, et mõned ini- nistas ta, et pole selle peale mõel- aega Leebikus ja mis oli põllumajan- tajaid on päris palju,“ sõnas ta. on üsna mehine, pole üldse mitte mesed on tal aja jooksul vahetunud, nudki. „Mul on juured Tõrvas ja dusettevõte, on äriregistri andmetel Virks meenutas ettevõtte saamis- kõik fi rma töötajad mehed: ettevõtte aga üldiselt on kaader üsna püsiv. seni pole küll sellist plaani pähe tegevuse lõpetanud. VOL – millest me räägime?

isegi häirivalt, kui teksti jälgimi- ühtekuuluvust. Teinekord on mõne tugeva tõmbekeskusega maakond. meil on neid palju : mulgid, võroksed, sel pead süvenema hoopiski nii valla-linnajuhi ego paralüüsis ja Tundub mõnele lugejale, et mis seal Lõuna- Tartu, Põhja –Läti alad. Kõik - öelda sõnalühendi tähendusse, siis on vaja see lühis neutralisee- ikka, vahet ju ei ole, neid pabereid on on nad jätnud oma jälje, mis ei sula jääb tihti mõte ja seletatav sisu rida. Selliseid näiteid meie maa- tolmu kogumas küllaga, kus targad kui kevadine lumi, vaid järjest roh- hoopiski tagaplaanile või osutub konnas on õnneks väga vähe, võib mõtted kirjas on, aga kahjuks kasu- kem kivistub, mida rohkem me seda täielikult arusaamatuks. Sõnaraa- öelda, et praktiliselt puuduvad. tust eales pole leidnud. Eelnevalt on erinevust rõhutame, seda tugevamalt matu seletus ütleb , et tegemist on Enamik omavalitsusjuhte on jõud- proovitud visioonis küll Liivimaad ja kaugemale me välja paistame. Kok- akronüümidega. Ükskõik, kuidas nud tõdemusele, et paljude prob- ja teisi variante. Kuid kunagi varem kuvõtvalt on siis hetkeseis selline: me ka ei mõtle, on paljudel sellis- leemide olemused ja lahendused ei ole kasutusel olnud kolme tõmbe- maavanemal ja minul on allkirjas- tel sõnalühenditel väärtus tundu- ei seisne üksnes sellel territooriu- keskuse printsiipi, mis meid võrdsus- tatud detsembrikuu esimesel päeval valt väiksem kui korralikult sõnad mil, kus ollakse „peremees“, vaid tab ja samas ka kohustab. Valgamaa a.D. 2014 Valgamaa arengustratee- lahtikirjutatult. Niisamuti mõtlen käsitletakse maakonda tervikuna ja võlud ja valud ongi ühelt poolt liit- gia aastani 2020. Kui me sellest hästi ja arvavad ka paljud lugejad sõna- kohati ka maakonnaüleselt. Nii ka vad ja teisalt vastuolulised, paremat aru saame ja oskame enda huvides lühendist VOL ehk VALGAMAA meie (omavalitsusjuhid) arusaam kompromissi ma hetkel ei näe. See kasutada, siis võimegi jõulusoovid Agu Kabrits OMAVALITSUSTE LIIT. Tegemist on jõudnud Valgamaal niikaugele, on tagajärg, mis kujunes Valgamaa täide läinuks lugeda. Esimesed kat- on ikkagi Valgamaa valdasid ja et on võetud kasutusele maailma kolme erineva maakonna liitmisel sed on ka reaalselt tehtud. Jagatud Selles lehes peaks olema valdavalt linnu ühendava organisatsiooniga, kõige targema raamatu termino- 1920. aastal, lisaks osa Läti alasid, sai omavalitsusliidus 9,0 miljonit teemad pühendatud jõuludele ja kuhu kuulumine on vabatahtlik. loogia (Püha kolmainsuse mõõde). kõik see andis ikka paraja segave- eurot, kus meie piirkond on osanik uue aasta ootustele. Luban, et tuleb Meil on kolmteist omavalitsust ja Valgamaa mõistes Otepää –Tõrva relise krantsi kuvandi, mida püüti kahe objektiga. Sooglemäe külastus- ka jõulujuttu. Aga iga asi omal ajal. kõik kuuluvad Valgamaa Omava- - Valga. Selle Püha kolmainsuse aastakümneid puhtatõulisena maha keskus ja Tõrva linna keskväljak. Ja Nüüdseks olen täpselt aasta olnud litsuste Liitu. On olnud aegu , kus kasutamisel oleme jõudnud prak- müüa (eksponeerida ja kuvandada). kui need kaks objekti leiavad rahas- Õru vallavanemana ametis ja juhti- mõni vald-linn on leidnud, et välja- tikas niikaugele, et maakonna ühe Nõuka ajal oli sellel ka jumet, siis tust ja ka kunagi valmis saavad, siis nud Valgamaa Omavalitsuste Liitu, astumine on hea võimalus näidata kõige tähtsama dokumendi, Valga- ei rääkinud me pärimus- ja rahvus- võib lugeda mitmete aastate jõulu- ja mis kannab paljudele tundmatut oma tugevust või pigem arvatavat maa arengustrateegia sissejuhata- kultuurist, oli üks ja terviklik Valga uueaastasoovid täitunuks! lühendit VOL. võimekust ise toime tulla. Mõni- vas osas kõlab täiesti uues valguses rajoon. Kuid omariikluse taastami- Kauneid ja rahulikke jõule ja kõi- Viimasel ajal on kasutusel väga kord testitakse selle väljaastumise ja arusaamas lähiaastate visioon: sel algas ka pead tõstma piirkonniti kide hääde soovide täitumist uuel laialdaselt sõnalühendid. Kohati „ mänguga“ liidu tugevust ja Valgamaa on atraktiivne, kolme kogukondlik rahvuslik identiteet. Ja aastal 6 Fookus Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Tõrva Linnaraamatukogu 105 töökat aastat

Tänavu peab Tõrva Linnaraamatukogu taas väikest juubelit. Pärast suurt teetähist viis aastat tagasi on jätkunud usin tegevus ka edaspidi ja õnneks ei ole sellel lõppu tulemas.

1870. aasta 6. juulil toimus Helmes esimees A. Krimm:“ ...Sellega saab 1913. aastal oli Tõrva Haridus- ajalooline Helme konverents, mil- seltsi liikmetele teada antud, et seltsi raamatukogu üksainuke hari- lest võttis osa grupp rahvuslikult duse- ja karskusseltsi 55 raamatuko- meelestatud üliõpilasi, keda toeta- gust, mis töötas kindla korralduse sid Jakob Hurt ja Johann Voldemar järgi. Seltsi raamatukogu oli esimehe Jannsen. Konverentsil oli arutlu- A. Krimmi hoole all kuni Esimese seks eesti rahva harimine ja haritud maailmasõja puhkemiseni. eestlaste jäämine oma kodumaale, et nad seisaksid selle eest, et „...meie 1920 – 1944 tulevased ajad minevatest õnnelise- Raamatukogu avas oma uksed uuesti mad saaksid olema.“ Et see nii saaks 1920. aasta teisel poolel. Juhatajaks olema, mida siis selleks teha? Eesti sai seltsi kirjatoimetaja-kooliõpetaja keeles raamatuid kirjutada, eesti Jüri Hansson. keelt harida, eesti koole „pohjen- dada“, eesti seltse asutada...“. 1892.a. asutati Helme-Tõrva Karskusselts „Üksmeel“. Tegevus- ruumid asusid Tõrvas Valga täna- vas Peedu Nirki juures. Selts tegeles August Krimm karskuse ideid propageeriva kirjanduse soetamise ja levitamisega. „.. raamatukogu pühapäeval 20. Selline tegevus oli osaliselt raama- detsembril k.a. Tõrvas avatud saab“. tukogu tegevus. 1890. a asutas Adu Mõni päev hiljem avatakse raa- Kaat Helmesse laulukooori. Adu matukogu osakonnad Hummuli Kaat oli koolijuhataja ja aktiivne vallamajas ja Kärstnas. organisaator. Laulukooride kõrval Raamatute väljaandmine iga hakkasid arenema ka näiteringid. pühapäev kella 2-3 ja iga kolmapäev Et nende kõikide ringide koor- kell 1-2. 1909.aastal sisaldab raama- Jüri Hansson dineerimisega toime tulla, loodi tukogu 454 raamatut 517,24 rbl. väär- 1896.a 10. mail Helme-Tõrva Laulu tuses. Sisult jagunevad järgmiselt: Hariduse seltsi raamatukogu hoid- ja Mängu Selts. Seltsi tööd hakkas jaks-laenutajaks on 1920.a. kuni juhtima Andreas Erleman. Asuko- 1923.a. Artur Priimets (endise 1 Vaimulikud 24 haks Helme vallamaja. Hiljem asus nimega Freiwald). raamatud selts üürilisena Tõrva Priitahtliku 1923.aastal on raamatukogul 200 Pritsimeeste Seltsi majas. alalist lugejat, kusjuures on ta suurim 2 Vana usk 35 Sel ajal hakkasid tegutsema ka raamatukogu Valgamaal. Raamatuid nn “raamatulugejate ringid“. Nende oli kogus 2151 eksemplari. Eraldi 3 Ajalugu, geograafi a, 33 koosseisu kuulusid põhiliselt kool- arvestust peeti karskuskirjanduse üle. reisikirjeldus meistrid ja ärksama vaimuga talu- 1924. aastal annab alevivalitsus raa- pojad. Rahva poolt olid väga popu- matukogule 6000 marka toetust, tingi- 4 Arstiteadus, 11 laarsed seltsi poolt korraldatud musega, et alevi elanikkonnale antakse tervishoid mitmesugused kõneõhtud. raamatukogu tarvitamisel samasugu- Tekkis mõte laiendada Tõrva lau- sed õigused, mis on seltsi liikmetel. 5 Karskuse sisuline 11 luseltsi põhjuskirja, kuid nime küsi- 1926. aasta augustis ootab Helme kirjandus mus oli ärevuse sünnitajaks. Lõpuks – Tõrva Hariduse Seltsi raama- otsustati siiski ühel häälel nimetada tukogu suur täiendamine 20 000 6 Looduse teadus 30 selts Helme-Tõrva Hariduse Seltsiks, marga ulatuses. mis registreeriti 19. detsembril 1908.a 1927. aastal saab Tõrva endale 7 Biograafi ad 8 Liivimaa kubermangu loal. Selle seltsi linnaõigused. Otsustatakse hakata teostajaks ja algatajaks oli Johan Siilak, rahaliselt raamatukogu toetama ja 8 Kirjandus kriitika 23 majaomanik ja linakaupmees Tõrvas, seega täidab senine raamatukogu ka Johan Liias, Apostliku Õigeusu Kihel- linnaraaamatukogu ülesannet. 1931. 9 Majanduse teadus 15 konnakooli õpetaja ja köster, ning aastal otsustas Tõrva linn avada oma ühiselu vallast Johan Põld, endine kooliõpetaja, Lee- raamatukogu. biku Mäeotsa taluomanik. Hariduse 1932. aastal avab linn iseseisva Mitmesuguse selts sai päranduseks Helme Laulu ja raamatukogu. Raamatukogu juha- 10 teadusliku ja õpetliku 38 Mängu Seltsilt koguka raamatukogu tajaks valiti linnavalitsuse poolt J. sisuga raamatud – 454 raamatut 517 rubla väärtuses. Koger. Raamatukogu saab omale Helme-Tõrva Hariduse Seltsi esime- ruumid raekoja teisele korrusele. 11 Põllutöö, aiatöö 4 heks ja raamatute hooldajaks valiti 1941.aasta teisest poolest 1943. Helme Kihelkonnakooli juhataja aasta septembrini töötas raama- 12 Luuletused 28 August Krimm ja kirjutajaks sama tukogus Aino Jakobson (Eerma). kooli õpetaja Jaak Parik. Vahepeal oli raamatukogu kolinud 13 Jutud, novellid, 194 Igal aastal laenutatakse Tõrva raamatukogus ligemale 25 000 raamatut. 14. detsembril 1909. aastal kir- pritsimaja alumisele korrusele. Tol romaanid Fotod: Egon Bogdanov jutab Helme-Tõrva Hariduse Seltsi ajal ilmus ka nn. keelatud kirjandus, Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Fookus 7

Raamatukogus käib kibe töö viiel päeval nädalas. mis pidi raamatukogust kaduma. 1953. aastani oli Tõrva Rajooniraa- 35. aastapäeva ja Eesti raamatu 450. 2001. aasta lõpuks on raamatu- Jätkame endistviisi kohalike kunstnike 1943. aasta oktoobrist kuni 1944. matukogu juures lasteosakond. juubeliaasta tähistamisele. 1983.aastal kogus registreeritud lugejaid 959, tööde näitustega. Sel suvel olid nähta- aasta septembrini töötas raamatuko- 8. oktoobril 1953. aastal moodustati toimub raamatufondi inventuur ja raa- laenutusi 38313 ja külastusi 12340. val Reet Ani loodusfotod ja Prits, Ülla gus A. Jakobson’i ema Emilie Eerme Tõrva linnas eraldi lasteraamatukogu matukogu suletakse 13 päevaks. Inven- maalid. Märtsis toimus koostöös Tõrva ja õde Helgi Eerme (Teenurm) (asukohaga Tartu tn.6), mis sai nimeks tuuri aitavad läbi viia Tõrva Keskkooli 2002 – 2008 raamatupoega üritus „Üle läve“. Külas 1944.aastal saab linnavalitsuse üks Tõrva Rajooni Lasteraamatukogu ja õpilased. 2002. aastal on raamatukogu AIP-is olid Viljandist lasteraamatute autorid. hoone tiib pommitabamuse ja raama- esimeseks juhatajaks Hilda Ilves. 1979. aastal toimub ülerajooni- kolm arvutit. On olemas faksiaparaat, Meie hulgast lahkunud kodu-uurija tukogu suletakse mõneks ajaks. 1955. aastal on järjekordselt päe- line konkurss „Parim ühiskond- televiisor, videomagnetofon. Saime Hans Salmi 75. juubelile pühendasime vakorras raamatukogu ruumide lik-poliitilise kirjanduse lugeja“. juurde muretseda 1027 raamatut. tema raamatutest väljapaneku. Jõulude 1947 – 1991 küsimus. Raamatukogu saab endale Tõrvast võtab osa lugeja Ülo Rüütel, 2003. aastal võtsime kasutusele eel avab oma teise näituse meie raama- 1947. aasta 15. juunist töötab Tõrva ruumid Veski tn. 2. Raamatukogus kes võidab nimetatud konkursi. raamatukoguprogrammi RIKS. tukogus Jan Tammik. linna raamatukogus Erna Naistem on kolm töötajat – juhataja Helju Riik, 1990. aastal kolib raamatukogu Algas suur töö – fondi teistkordne 2010. aasta kuulutati lugemisaas- (Kroon). Raamatukogu täielikuks laenutaja Maie Virupalu (1955-1957) Tartu tn. 35 asuvasse majja. sisestamine arvutisse. taks ja tehti üleskutse – KINGI RAA- nimeks saab Tõrva Linna Raama- ja lugemissaali juhataja Helga Ainvere 1991.aasta on viimane aasta kui 2003. aastal toimus Tõrva Raa- MATUKOGULE RAAMAT . Sellele tukogu. Asukohaks on nüüd Veski (1954-1957). 1957.a. asub raamatu- Tõrva Linnaraamatukogus töötavad matukogu renoveerimine. üleskutsele Tõrvas vastasid 8 inimest, tn. 1 33 m2 üldpinnaga natsio- kokku tööle Linda Pirs (Liiv). Helju Riik ja Linda Pirs – mõlemad Raamatukogu sai koos uute ruu- kes annetasid raamatukogule kokku naliseeritud majas. Registreeritud siirduvad väljateenitud puhkusele. mide ja ajakohase mööbliga uue hin- 39 raamatut. Selle aasta huvitavama- lugejate arv on 290, neist lapsi 131. gamise. Renoveeritud raamatukogu teks sündmusteks said kolm kohtu- Raamatuid oli arvel 1571, aasta jook- 1992 – 2001 käis isiklikult avamas tollane kultuu- mist – aprillis „Minu sarja...” asutaja- sul saadi juurde 197 raamatut. Erna Raamatukogu juhatajaks hakkab riminister Urmas Paet. tega Epp ja Justin Petrone, oktoobris Naistem töötas raamatukogus 1950. Riina Virks ja raamatukoguhoidjaks 2006. aastal alustasime tradit- külastas raamatukogu Marju Lau- aasta juunini. Siis suleti raamatu- Leelo Tamm. Raamatukogus hakkab siooniga tutvustamaks oma piir- ristin, novembris Lagle Parek. Ülla kogu kaheks kuuks. tööle ka Tiina Saidla, kes kahjuks konna kunstnikke. Uskumatu, Prits avas juunis oma maalide näi- 1950.aasta 4. augustist alustas hukkus Estonia laevaõnnetusel. Raa- millised talendid on meie keskel – tuse „Suur sinine meri ja värvirõõm”. raamatukogus tööd Helju Riik. matuid tellitakse Valga Keskraama- Mare Johanson-Ubaste, Loit Luik, Raamatukogu külastas 2010. aas- tukogu komplekteerimisosakonna Ilme Karu, Tõrva juurtega kunstnik tal 12727 inimest ja laenutati 24259 kaudu. Ruumid on endiselt kitsad. Anne Parmasto, Saale Markvard, teavikut. Uusi raamatuid saime Laenutuste arv tõuseb – 11961 laenu- Ruudi Treu, Linda Markus, Jan Tam- juurde 773 eksemplari. tust, sellest 7475 raamatut ilukirjan- mik, kes ei ole küll siitkandist, kuid dust. Külastusi on 3193. tema isa (kes on samuti tunnusta- 2011 – 2014 1993. aastal saab raamatukogu taas tud kunstnik) on sündinud Valgas. Nendel kolmel aastal on raamatukogu uued ruumid Männiku tn. 5 majja, Külas käisid meil Anneli Rõigas elanud oma tavapärast elu – tegelenud Linda Pirs (Liiv) mis ehitati 1928.a koolimajaks, 70. ja Mari Tarand – nendega kohtu- raamatute juurdeostmise ja töötle- aastatel oli seal Tõrva sovhoosi kontor. sid Tõrva Gümnaasiumi õppurid. misega, suhelnud külastajatega ja Lugejate paremaks teenindami- 1994. aastal toimub raamatu- 2007. aasta 13. aprillil läks raamatu- korraldanud mitmesuguseid üritusi. seks valmis süstemaatiline ja alfa- kogu töötajate hulgas taas töötajate kogu üle täielikule elektroonilisele Samas oleme püüdnud raamatukogu beetiline kataloog. Minnakse üle vahetumine – raamatukoguhoidjaks laenutusele. Käis külas Tiit Made, ruumikujundust parandada vastavalt avariiulite kasutamisele. saab 1. augustist Helbe Sults ja 18. kes kohtus Tõrva Gümnaasiumi abi- võimalustele. 1959. aastal liidetakse Tõrva oktoorbist juhatajaks Tiina Rillo. turientidega. Kohtumine toimus ka Raamatukogu laenutajad on muu- rajoon Valga rajooniga ja raama- 1998. aastal võetakse raamatuko- aasta ema 2002 Inara Luigasega Põlva- tunud üha teadlikumaks oma soovi- tukogu nimetatakse uuesti ümber gus kasutusele raamatukogu prog- maalt, toredad kohtumised on olnud dest. Neil on hea ülevaade ilmuvast Helju Riik Tõrva Linna Raamatukoguks. Raa- ramm KIRJASTO-3000.. Sellest ajast luuletajatega - Doris Kareva, Jan Kaus, kirjandusest, kuid paraku ei ole meil matukogu saab jälle uued ruumid peale algas raamatukogul uus ajajärk - Maarja Kangro, Indrek Koff . võimalusi kõiki nende soove täita. Soo- Selleks ajaks oli raamatufond Valga tn. 35. muretseti arvutid, koopiamasin, prin- 2008. aastal laenutuste arv ja vime kõigile raamatukogu külastajatele suurenenud 2000 eksemplarini. 1960. aastal tehti algust kirjan- ter. Hakati raamatufondi arvutisse lugejate külastatavus kahanes, võr- ja sõpradele kõike head edaspidiseks. Septembris kolis raamatukogu uude duslike ekskursioonidega, mis muu- sisestama. 1998. aastal valiti Tõrva reldes eelmiste aastatega. Statistiliste Suurimaks sooviks on, et raa- kohta, Veski tn. 3. tusid traditsiooniks. Linnaraamatukogu üheks osalejaks andmete järgi oli raamatukogu fond matukogu elaks veel mitmed sajad 1951.aastal suureneb töötajate arv 1970. aastal oli raamatukogus auraamatusse, mis kingiti Eesti Rah- 19237 raamatut, kasutajate arv 783, aastad ja et tee raamatukokku ei neljani. Raamatukogu sai jälle uued juba 17144 raamatut ja lugejaid 705. vusraamatukogule 80. aastapäevaks. laenutusi 22027, infopäringuid 1548. rohtuks ning huvi raamatute vastu ruumid – Veski tn. 17, kus raamatu- 1975. aastal nimetatakse raama- 2001.aasta 21. detsembris saab Tõrva kestaks ikka edasi. kogu kasutada oli kaks ruumi 48,9 m2. tukogu Tõrva Haruraamatukoguks. Linnaraamatukogu esimeseks kohaks 2009 - 2014 20. detsembril 2014.a täitub 1953.aastal muutis raamatukogu Erilist tähelepanu pööratakse kom- piirkonnas, kus avatakse Avatud Inter- Lugejate ja laenutuste arv on märgatavalt raamatukogul 105 aastat – pikka ja oma asukohta - koliti Tartu tn. 16. munistlikule kasvatustööle, Eesti NSV neti Punkt. tõusnud „tänu“ suurele töötuse kasvule. huvitavat ajalugu. 8 Kultuur Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014

Nii mõneski kohas veel Kõige on Väike 750 pikaajalisem Emajõgi II maailmasõja ajal sõjaminister Eestis viitadel oli Pikasilla-Soe on olnud Helme valesti rindelõigul korraga vallas sündinud kirjutatud. kuni 750 suurtükki. Jaan Soots.

Kärt Leppik Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Võrtsjärve Sihtasutusel oli tegus aasta

014.aasta on olnud kala- ja käsitöölaat, mida korral- Võrtsjärve Sihtasu- dasime koostöös Võrtsjärve Kalan- tusele huvitav ja pak- duspiirkond MTÜga juba kuuendat kunud mitmeid välja- aastat, tõi kohale kauplejaid ja külas- kutseid, tänu millele tajaid rohkem kui kunagi enne ning 2oleme otsinud ja leidnud uusi või- rahulolu meeleolukast päevast jagus malusi piirkonna tutvustamiseks, kõigile osapooltele. Juuli viimasel laiendanud koostöövõrgustikku nädalal aga väntasid Võrtsjärve sõb- ning erinevate osapoolte ühistöös rad Peipsi põhjarannikul Võrtsjärve viinud ellu kavandatud plaanid. XV rattamatka raames. Põnevaid Üks olulisemaid eesmärke selleks sündmusi piirkonnas leidus ka mit- aastaks oli koostööpartnerite ringi mete koostööpartnerite eestvedami- laiendamine, et tekitada loovvära- sel. Nii tõi tuhandeid mulgimaalasi vad, mis ketina järve ümber pakuk- Suisleppa III Mulgi Pidu, paadioma- sid eneseteostusvõimalusi kohali- nikud kogunesid sealsamas juuni kele ja põnevaid variante vaba aja lõpus toimunud Suislepa paadipäe- veetmiseks piirkonna külastajatele. val. Spordisõprade jõukatsumistele Usun, et oleme teinud sel teel päris sai kaasa elada sel suvel Puka vallas suure sammu edasi ja kaardistanud toimunud Võrtsjärve mängudel. rea väikeettevõtteid, eraisikuid ja Rattasõpru koondas „Tahan sõita organisatsioone, kes on huvitatud ohutult“ rattaretk, mille raames sihtasutusega koostöö tegemisest väisati sel aastal just Võrtsjärve piir- ning huvilistele oma tegevuse tut- konna ettevõtjaid ja organisatsioone vustamisest. Oleme sel aastal pak- ning muuhulgas juhiti tähelepanu kunud mitmetele õppegruppidele Kalepurjekas Võrtsjärvel. Foto: Arne Ader ohutule rattasõidule. Muusikasõp- nende huvidest lähtuvalt võima- radelgi oli mitmel korral põhjust lusi ettevõtete ja organisatsioonide Lisaks saime „Elu kahe maailma pii- turismipaketid, mida vahendas Võrtsjärve piirkonnast on kõrvuti võtta suund just Võrtsjärve äärde, külastamiseks ning tegevuse ja ril“ projekti raames Eesti National Kõpu külastuskeskus. tänaste vaadetega. Näitus rändab kus suurimad suvised muusikapeod tootmisega tutvumiseks. Sel moel on Geographicu lugejatele ajakirja veeb- Võrtsjärve tutvustavate materja- edasi Võrtsjärvega piirnevates val- leidsid aset Ulge puhkealal. võimalik anda hoopis mitmekesisem ruarinumbris piirkonnast jutustada. lidena valmisid 2014. a kevadel post- dades ja kõigil soovijail on võimalus 2014.aastal said mitmed järveäär- ja tõesem pilt piirkonnast, pakkuda Võrtsjärve turismi- ja kalandus- kaardid erinevate loodusvaadetega järvega aja jooksul aset leidnud muu- sed avalikud puhkealad täiendust köitvaid tegevusi, uusi teadmisi ja piirkonda tutvustasime talvel Tou- ning aasta lõpus on Maakar-prog- tustest ülevaade saada. Detsembri- uute atraktsioonide näol. Laste män- inspiratsiooni nii õpilasgruppidele rest messil Tallinnas ning Grüne rammi toel valmimas trükis, mis kuus saab näitust külastada Tarvastu guatraktsioonid paigaldati Jõesuusse kui ka töökollektiividele, kel soov Woche messil Berliinis. Teistel tutvustab piirkonna külastajaile Käsitöökojas. ja Trepimäe puhkealale. Pikasilla tavarutiini murda ja silmaringi välismessidel kasutasime Võrtsjärve Võrtsjärve väravaid (info- ja külas- 3. mail tähistasime Jõesuu puh- puhkealal on nüüdsest lisaks käm- laiendada. piirkonna tutvustamisel Sihtasutuse tuskeskused ning avalikud puhkealal ja Võrtsjärve külastuskeskuses pingutele olemas saun ning Tarvastu Projekti „Elu kahe maailma Lõuna-Eesti Turism abi ja Helsin- kealad järve ümber). Augustis ava- Võrtsjärve Sihtasutuse sünnipäeva poldrile paigaldati paadiomanike piiril” raames on valminud Lõu- gis novembris toimunud Mardi- sime Võrtsjärve külastuskeskuses ning avasime turismihooaja, mis paremaks teenindamiseks paadisil- na-Eesti temaatilised marsruuditrü- laadal olid esindatud piirkonna Rein Kuresoo fotonäituse „Muu- võiks saada toredaks traditsiooniks lad. Investeeringuid tegime kohalike kised (kultuur ja ajalugu, loodus ja ettevõtjad ning talvised Võrtsjärve tuv Võrtsjärv“, kus arhiivipildid ka järgnevatel aastatel. Võrtsjärve omavalitsuste, Euroopa Kalandus- aktiivne puhkus ning innovatsioon fondi ja Leader-programmi toel. ja inspiratsioon väikeettevõtluses), Selle aasta sügis näitas, et siht- kus sisalduvad ka Võrtsjärve piir- asutus vajab väga ka eraisikutest konna ettevõtted ning põnevad sõprade ja toetajate abi. Nii õnnestus paigad. Sama projekti raames toi- meil annetuskampaaniate raames musid Lõuna-Eesti suveniiri-, foto- kogutud eraisikute toetustega kor- ja videokonkursid, kus Võrtsjärve rastada slipp Jõesuus ning soetada piirkond sai väärikalt esindatud. ilmajaam, mida saab lähiajal jälgida Videokonkursil valiti kolme parema www.vortsjarv.ee kodulehel. hulka Kristjan Lusti video Võrts- 2014.aasta ettevõtmised on saa- järve külastuskeskusest ja Jõesuu nud teoks tänu Võrtsjärve ümbruse puhkealast (http://www.youtube. valdade, EL programmide ning com/watch?v=3kZBMZhOiVc). eraisikute toetustele, säravatele ja Põnevatest suveniiridest leidsid motiveeritud töötajatele Võrtsjärve külastuskeskuse müügiletil kohe külastuskeskuses, ettevõtjatele ja koha ja pälvisid ühtlasi külastajate organisatsioonidele, kes on meie kiituse Mart Libe kasetohust valmis- tegemistes kaasa löönud. tatud ürgmobiilid ja kalariivid ning Soovin kõigile rõõmsat püha- Karli ja Linda Maiustuste erikujun- deootust ja võrratuid hetki Võrts- dusega kahe šokolaadi kamatahvlid. Pikasilla puhkeala - Võrtsjärve lõunavärav. Foto: Põdrala Vallavalitsus järve ääres ka algaval aastal! Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Kultuur 9

Egon Bogdanov RAHULIKKE JÕULE JA HEAD SAABUVAT UUT AASTAT!

HELME VALLAVALITSUS Austraalia HELME VALLAVOLIKOGU noormees nautis Tõrvat

etsembrikuus oma väide ei vasta kindlasti tõele. Henry mida Teve Rajamets uhkelt kodu aknast välja väitis, et pigem eelistab miinus- demonstreeris. Eesti keel päris vaadates võib nii kraade ja võimaluse korral elaks ta selgeks selle lühikese aja jooksul mõnelgi ilmakoda- Austraalia suve üle talvises Eestis. Ta ei saanud, kuid sõnu nagu tere,- nikul tekkida isu lisas, et tema silmad ei näinud lund jah, ei, aitäh, ei häbenenud Henry Dpakkida kompsud ning jätta selja esmakordselt. Kogu situatsioon ei korrektselt kasutamast. Noormees taha jahe kliima. Põgeneda külma- olnud talle väga võõras, nimelt võib jõudis käia mujalgi : piirilinnas taadi halastamatust jäisest rüpest ja üksikutes Austraalia piirkondades Valgas, Hummulis, Otepääl ning lennata kusagile, kus tumeda klaa- lumerõõme täiel rinnal nautida. ka Tartus, tutvumas sealsete vaa- siga prille saab veel sihtotstarbeli- Mida Henry aga esimest korda tamisväärsustega. selt kasutada ning päikesekreem nägi, oli verivorst, mille maitse- Kui küsisin, mis oleks esimene standardvarustusse kuulub. Kuid elamusse ta skeptiliselt suhtus. Ta asi, mida ta Austraaliasse naas- on ka inimesi, kes vabatahtlikult oli varasemalt kuulnud “mustast tes kõigile räägiks, vastas Henry vastupidi toimivad. Üheks selliseks pudingust” ning selle veidrates kom- kõhklemata “snowtubeing”, mida on 18- aastane Henry Austraaliast. ponentidest, aga mitte kunagi ühtegi ta Otepääl puhtjuhuslikult teevee- Lion’s Klubi noortevahetusprog- eksemplari näinud ega proovinud. relt nägi. Pärast hoolikat kaalutlust ramm pakub võimaluse noortel tut- Henry kirjeldas esimest suutäit kui tahtis noormees seninägematut ekst- vuda võõramaa rahva ja kultuuriga. kaalutletud ning ettevaatlikku otsust, reemsust omal nahal proovida. Võib Eelpool nimetatud programmis osa- mis iga korraga aina rohkem mok- kindlalt öelda, et säärane atrakt- les ka Henry Burgoyne, kes täiesti kamööda oli. Verivorstid maitsesid, sioon võib võluda kõiki palavama vabatahtlikult valis üheks oma siht- Henry koos Teve Rajametsaga. Foto: Egon Bogdanov temalegi üllatuslikult, oodatust veelgi poolkera inimesi. kohaks detsembrikuise Eesti. Ta paremini. Kokkuvõtvalt jäi Austraaliast veetis 9 päeva Tõrvas Eero Viisu ja rastata ning jõuludeks villaseid sokke noormees ei kartnud! Võiks ju “Tõrva elanikud on sõbralikud,” pärit Henry Tõrva linna ning meie Maila Rajametsa perekonnas. naljalt ei kingita, sest temperatuurid eeldada, et eksootilise maa rahva ütles Henry, kui küsisin, millise inimestega väga rahule ega kõhk- Henry ise on pärit Wyong’i linnast, võivad tõusta 40 kuumakraadini. reaktsioon lund nähes ja külma mulje talle Tõrva asukad jätnud leks hetkekski siia naasmast. Ta oli mis asub pooleteise tunni kaugusel Seega, millise mulje võib Henry’le tundes oleks kohe kannapealt ümber on. Ta on leidnud siit palju tutta- ka väga tänulik teda võõrustavale Sydneyst lõunas. Lühidalt - koht, kus jätta talvine Tõrva ja selle asukad? keerata ja kiiremas korras võtta ette vaid ja sõpru. Sai käidud ju Tõrva perekonnale, kes ta Tõrvas veedetud murdmaasuusatamist talvel ei har- Üks asi oli kohe selge - külma 27 - tunnine retk koju. Kuid see Gümnaasiumis koolielu kaemas, aja nii meeldivaks tegi. Tõrva linn kutsub Jõulude eel Ritsu Lasteaed-Algkoolis kohalikke eelarvet Ülle Taal Ritsu Lasteaed-Algkooli koostama direktor

Tõrva Linnavalitsus 31. jaanuarini 2015 Tõrva linna 25. novembri hommikul tulid Ritsu koduleheküljel https://torva.kovtp. Lasteaed-Algkooli lapsed ja töötajad 2015. aasta Tõrva linna eelarvest ee/kaasav-eelarve. majja valgetes riietes, et tähistada antakse tõrvakatele otsustada 10 000 Peale ideevooru tähtaja lõppemist kadripäeva. euro kasutamine! koguneb nõuandev komisjon, mis Lasteaed ootas külla sõpru Ala Alates 10. detsembrist on kõigil sõelub esitatud ideede hulgast välja Põhikooli lasteaiast. Ja külalised saabu- tõrvakatel ja Tõrva linna sõpradel need ettepanekud, mis ületavad 10 sidki samuti valges riietuses nagu kad- võimalus välja pakkuda ideid ja mõt- 000 euro suuruse eelarve või ei ole ridele kohane. Uued kadrid astusid üles teid, kuidas võiks 2015. aastal kõige mingil muul põhjusel elluviida- toreda tervitusetendusega.. Edasi jätkus otstarbekamalt kasutada 10 000 euro vad. Komisjoni ülesandeks on välja kadritrall koos mängides, lauldes ja suurust summat. valida kuni 10 ideed, mis pannakse tantsides. Iga laps sai kadrikommi. Tõrva linnapea Maido Ruusmann rahvahääletusele. Päev lõppes üheskoos rühma- selgitas, et väljapakutavate ideedena Veebruaris 2015 on kõigil vähe- des mängides. Suur tänu külalistele on ennekõike eelistatud linlaste malt 16-aastastel Tõrva linna koda- ja oma maja kadridele, kes sellise jaoks vajaliku objekti rajamine või nikel võimalus anda omapoolne hääl toreda päeva organiseerisid. korrastamine, kuid samas ei ole väljapakutud ideedele! 28. novembri pärastlõunal külas- välistatud ka mõne linna jaoks olu- Kaasav eelarve on paljudes riiki- tasid koolilapsed ja lasteaia vanem lise ja kasutoova ürituse toetamine. des kasutatav menetlus, kus kohalik rühm Muhklimaad Lillis. Oli tõeline Oluline on, et ettepaneku maksu- kogukond saab eelarve koostamisel talvine ilm . Kohapeal ootasid meid Lapsed Muhklimaal. Foto: Aini Aim museks võib olla kuni 10 000 eurot teatud summa osas kaasa rääkida, Musi-Muhkel ja Õue-Muhkel, kes ja sellest investeeringust või tegevus- tehes ettepanekuid omavalitsuse elu tutvustasid koduloomi. Igat looma jagas kingitusi. Oli üks ütlemata Ritsu Lasteaed-Algkool soovib test peaksid kasu saama võimalikult edendamiseks ja hääletades pari- sai paitada ja sööta. Metsa-Muhkel põnev ja õpetlik õhtupoolik Lillis. oma lastele ja nende vanematele paljud tõrvakad,” lisas Ruusmann. mate ideede poolt. õpetas kirja teel metsa jälgima ja Nüüd elab Ritsu Lasteaed-Alg- rõõmsaid jõulupühi, head vana- Esitatavad ideed peaksid pakkuma Lisainfo: metsas käituma. Mugula-Muhkel kool juba jõuluootuses. Päkapikud aasta lõppu ning uuel aastal avalikku hüve ja olema avalikus pakkus lõkkes küpsetatud kartuleid piiluvad akende taga ning toovad kasutuses ning ideede elluviimine ei Maido Ruusmann ja vaarikavarre teed. Maiuse-Muhk- tublidele lastele maiustusi. Arukaid astumisi, või kaasa tuua ebamõistlikke kulusid Tõrva linnapea liga küpsetati suhkukringleid. Üks 10. detsembril toimub Ritsus jõululaat. tarmukaid tegemisi, linna järgnevate aastate eelarvetele. 529 7969 Muhkel meisterdas koos lastega 17. detsembril on jõulupidu Lume- mõnusaid mõtlemisi, Ettepanekuid saab esitada kuni [email protected] külmkapimagneti. Mini-Muhkel möldrite seltsis. toredaid kohtumisi! 10 Varia Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014

Registreeri ennast Tõrva elanikuks!

Registreeri ennast detsembrikuu Tõrva linna elanikuks saab ennast vahel, kes on ajavahemikus 1. detsem- jooksul Tõrva linna elanikuks, registreerida ID-kaardi abil riigipor- ber kuni 31. detsember 2014 ennast andes seeläbi omapoolse panuse taalis www.eesti.ee (vajalik ID-kaardi registreerinud Tõrva linna elanikuks. linna edasisse arengusse. olemasolu) või tulles Tõrva Linnava- Loosimises ei osale peale 01. novemb- Iga Tõrva linna registreeritud litsusse, kus saab elukohateadet täita rit 2013 end linnast välja ning uuesti elaniku tulumaksust laekub 2015. ka paberil (elukohateate vorm on või- sisse kirjutanud inimesed. Ühise aastal 11,6% omavalitsuse eelarvesse. malik ka eelnevalt välja printida Sise- elukohateate esitanud isikud osale- Tõrva linnapea Maido Ruusmann ministeeriumi koduleheküljel vad loosimises eraldi. Tõrvaka koti sõnas, et omavalitsuse areng sõltub https://www.siseministeerium. saavad uued linnakodanikud kätte otseselt sellest, kui palju on mak- ee/public/Lisa_1_elukohateade.pdf). alates jaanuari keskpaigast! sumaksjaid ning kui palju laekub Kõikidele uutele linnakodani- Võitjate nimed avaldatakse Tõrva linnaeelarvesse tulumaksu. “Linna kele kingib linnavalitsus „Tõrvaka linna koduleheküljel. Advendikontsert Ala koolis suurem tulubaas annab aga meile koti”, mis sisaldab Tõrva teed, Tõrva Seisuga 01. detsember 2014 elas võimaluse teostada investeeringuid, seepi, Tõrva šokolaadi ja Tõrva linna Tõrva linnas kokku 2850 inimest. mis on olulised töö- ja elukeskkonna logoga helkurit. Tõrva linn korraldas linna elanikuks Tekst: Ants Piirsalu elas innukalt kaasa ning löödi isegi parandamiseks,” lisas Ruusmann. Lisaks loositakse kõigi 2014. aas- registreerimise kampaania ka 2013. Foto: Ants Piirsalu erakogu tantsu õpetajate poolt. 8. kl. õpilase Kui oled tõrvakas või Tõrva linna tal Tõrva linna elanikuks registree- aasta detsembris. Toona registreeris poolt loovtööna valminud lõõts- sõber, kuid mingil põhjusel ei ole Sa runud inimeste vahel välja auhindu, ennast Tõrva elanikuks kokku 20 Esimesel advendinädalal toimus Ala pillilugu meeldis publikule väga ja ennast linna elanikuks vormistanud, milleks on 2 tahvelarvutit ning prii- inimest. koolis Karksi-Nuia Muusikakooli loodetavasti saab see ka loovtööde siis tee seda enne 31. detsembrit. See pääsmed 2015. aasta augustis toimu- Lisainfo: poolt meeliköitev lõõtspillikontsert kaitsmisel koolis väärika hinde. otsus tagab, et alates 1. jaanuarist vale Tõrva Loitsule. Maido Ruusmann muusikakooli direktori Margus Pillilugude vahel anti infot nende 2015. aastal hakkab Sinu tulumaks Auhindade loosimine toimub Tõrva linnapea Põldsepa juhendamisel, kaasas olid tekkelugude kohta ning räägiti ka laekuma Tõrva linna eelarvesse. jaanuaris 2015 kõigi nende inimeste 529 7969 noored andekad pillimehed 4.,7., meie lõõtspillikuningate Teppo ja ja 8.klassist, kes koos moodustasid Kikkase lugudest-tegemistest. Oli ansambli Lõõtsavägilased. Esinejate meeldiv lõõtspillielamus, mida soo- 15 aastat Karjatnurme päevakeskust taset imetles kogu kuulajaskond ja vitame kõigile.

Ene Jänes lähemalt ja kaugelt, kokku 23 ini- külasse on igati tarvis päevakes- Välisuksed al. 349€ Karjatnurme päevakeskuse mest. Peolaud oli kaunis ja rik- kust, kus saaksid koos käia nii Soojustatud. Mõõdud ja välimus Sinu soovi järgi. töötaja kalik. Selle eest oli hoolt kand- noored kui ka eakamad inimesed. Valmistatakse Tartumaal. Paigaldus ja transport üle Eesti. nud kohalik noormees Hargo Tänan Musta Kõutsi kõrtsi maits- 5625 4169 26. novembril 2014 a. täitus Karjat- Johanson. Meeleolu aitas luua vate suupistete eest, Marika Mägi- www.askorpuit.ee nurme päevakeskusel 15 aastat. küla nooruslik taidleja Tatjana veert kringlite ja Helme vallava- 23.novembril oli päevakes- Kotselainen. litsust igakülgse toetuse ja abi eest. kusesse sünnipäeva tähistama Vallavanema Tarmo Tamme Aitäh ka peole tulijatele, kes said tulnud külaelanikud ja külalised sõnavõtust jäi kõlama lause, et pühapäeva õhtul aega tulla.

Ala Põhikool Tule õppima Ala võtab konkursi korras tööle Põhikooli! ÕPILASKODU KASVATAJA Ala Põhikool registreerib 1.-9. klassi siliiklusega kohas; väikesed klassid). alates 05.01.2015.a. vabadele kohtadele õpilasi, kellele Algklassidest alates toimub (haridus-ja teadusministri määrus sobib rahulik ja õpilas-ning loodus- majandusõpe, töötab arvuti- ja nr 39 11.aug.2010.a.) ja sõbralik keskkond. kodunduse ning savipõletusring. Võtame vastu õpilasi, kellele on Koolis on väga head sportimisvõi- MAJANDUSJUHATA vajalik sotsiaal-majanduslikest olu- malused (täismõõtmetega spordi- JAREMONDITÖÖLISE dest lähtuvalt täielikul riiklikul ülal- saal, sõude-ja rattaergomeetrid ning (0,7 ametikohta) pidamisel õpilaskodu, kus toitlusta- käimisrada), töötab muusikaklass. takse õpilasi tasuta viis korda päevas Oleme ka huvitatud õpilastest, kel- Avaldus, CV ja kvaliﬁ katsiooni ning õppimis-, ringitöö- ja vaba aja lel on loodushuvi ning kes sooviksid tõendavate dokumentide veetmise ning elamistingimused on sellel alal saada põhjalikumaid tead- koopiad saata head. Koolis töötab ka lasteaed. misi (on kaunis kooliaed, osaleme mit- 29.detsembriks 2015 Võetakse vastu ka õpilasi, kellel metes keskkonnaprojektides). e-aadressil [email protected] või on raskusi suulise ja kirjaliku väljen- Koolil on hea bussiühendus 68507 Taagepera pk., Valga mk , dusoskusega (kooli teenindab eripe- Valga, Tõrva ja Karksi-Nuiaga; Ala Pk. Info tel 5016146. dagoog ja toimub hariduslike eriva- täiendavalt on käigus õpilastele jadustega õpilaste õpe (parandusõpe) buss hommikul ja pärastlõunal ning koolistressiga õpilasi (koolis töö- marsruudil Ala-Taagepera-Hold- 26. DETSEMBRIL tab sotsiaalpedagoog ja õpilaskodus re-Karjatnurme-Ritsu- Helme-Tõr- kell 16.00 õpilasnõustaja; kool on soe ja õpilas- va-Ruusa-Ala. toimub sõbralik, looduskaunis ning hea bus- Info tel. 50 16 146 Pikasilla endises koolimajas

JÕULUÕHTU KOGU PERELE MAGUSAID JÕULE

Laulumängud ja -tantsud JA RÕÕMSAID KOHTUMISI UUEL AASTAL pärimusmuusikute eestvedamisel SOOVIB Lisainfo ja laudade KÕIKIDELE OMA KLIENTIDELE broneerimine tel. 5330 4928 OÜ VAHTRE VK TOIDUKAUPADE Tasuta! HULGIMÜÜK TÕRVAS, TÖÖSTUSE 7 Jõulusokk tuleb ka! Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014 Varia 11

Arvo Lasting EELK Helme Maarja koguduse õpetaja 800 aastat Maarjamaad

lgav 2015. aasta on suunab meid alati Issanda Jeesuse meie kodumaa aja- juurde. Sest näiteks katoliku kirikus Teated loos ja kirikuloos austatakse Maarjat kõrgelt ja palu- ♦ 21.dets kl.11 oikumeeniline teatud juubeliaasta, takse teda palju, luterlikus kirikus jumalateenistus Tõrva Mis- tähistades ühest peetakse temast lugu lihtsamalt. jonimajas, õp.Maamägi ja Aküljest valusat juubelit, aga teisalt Teema-aasta algas juba Neitsi Lasting. meie rahva kandva jõu juubelit. Maarja sündimise päeva eelõhtul 7. ♦ 21.dets kl.14 Taagepera kirikus Eesti luterlikus kirikus on juba septembril Pirita kloostri kontser- heategevuskontsert mõnda aega välja kuulutatud tee- dilisel õhtupalvusel. Maarja nimele ♦ 24.dets kl.14 jõuluõhtu ma-aastaid. Nüüd tuli aeg välja on pühitsetud mitu kirikut ja kogu- jumalateenistus Taagepera kuulutada teema-aasta: „Kaheksa dust Eestis, sh. ka Helme kogudus kirikus, laulab Tõrva kam- sajandit Maarjamaad.“ ja Helme kihelkonna kirik. Maar- mernaiskoor Ajalugu vaatab sel puhul tagasi japäevi on aastas mitu, mõned neist ♦ 24.dets kl.16 jõuluõhtu juma- aastasse 1215. See oli meie rahva kattuvad meie ajaloo tähtsündmus- lateenistus Helme kirikus, vabadusvõitluse aeg, mille tagajär- tega. Küünlamaarjapäeval, 2.veeb- Muusika: Piret ja Aivar Tiirak jel kaotasime oma vabaduse. Vaba- ruaril sõlmiti Tartu rahu leping. ♦ 25.dets kl.11I jõulupüha dusvõitlus koitis 1201, mil piiskop Just täpselt paastumaarjapäeval, jumalateenistus armulauaga Albert saabus Riiga ja nimetas meie 25.märtsil pidi Maarja juhatama Helme kirikus maa Maarjamaaks. 1215 ristiti Lõu- meie rahvast paluma Issanda abi ♦ 25.dets kl.14 jõulu-jumalatee- na-Eestis Sakala ja Ugandi maakon- massiküüditamise tõttu, et meie nistus Riidaja kirik-kabelis dades suur hulk rahvast kristlasteks rahvas siiski ei hukkuks ja et Jumala ♦ 31.dets kl.16 vana-aasta ja eestlaste piiskop Th eoderich tut- armuline pale kodust äraviiduid ei jumalateenistus armulauaga vustas Rooma Kirikukogul kogu hülgaks. Helme kirikus maailmale meie Maarjamaad. See Nii oleme kasvanud kristlusega ♦ 1.jaan kl.11uusaasta jumala- ajaloomeenutus on meile pigem kokku, oleme kasvanud kristlas- teenistus armulauaga Helme valus kui kerge. Kuid on märke teks, kristlikku kultuuri viljele- kirikus sellest, et kristlust tunti meie maal vaks rahvaks. Õnnistame isikliku ♦ 11.jaan.kl.11 jõuluaja-lõpu juba varem. Teema-aasta väljakuu- ja perekondliku elu pöördepunkte jumalateenistus armulauaga lutamisel ei püüta niivõrd valusat ning tähtsündmusi kristlike talitus- Helme kirikus aastapäeva tähistada, vaid tegeleda tega. Oleme võtnud omaks kristli- ♦ 11.jaan.kl.14 jõuluaja-lõpu meie ajalooga, kirikulooga ning kud pühad. Tõelisest kirikust, Püha jumalateenistus armulauaga leida õnnistavat ühtsust kogu meie Vaimu väest on tulnud soe ja armas- Taagepera kirikus rahva, eriti meie kristlaste hulgas. tav teenimine, hoolimine, rahvusli- Sest teema-aasta hõlmab kõiki krist- kud ärkamisajad. Nii ei pea me enam likke kirikuid Eestis. rääkima sellest, kuidas Jumala ande vaeseid, teenitakse kodutuid, põeta- 15.augustil rukkimaarjapäeva Pange tähele „Kaheksa sajandit Teema-aasta motoks on Maarja inimese kurja tahte täitmiseks raken- takse haigeid ja surijaid, lohutatakse jumalateenistusega kirikuvaremete Maarjamaad“ sõnumeid lähemalt ja sõnad Jeesuse kohta: „Tehke, mis dati, vaid me täidame Maarja sõnu: leinajaid, edendatakse emakeelt. juures. Nii liitume helmelastena kaugemalt ja leidke võimalusi tee- Tema ütleb“ (Jh 2:5). Nii paneme „Tehke, mis Jeesus ütleb.“ Jeesuse Helmes oleme juba mõnda aega eriti lähedalt tähtsa aasta sünd- ma-aastast osa saada. kõik tähele Jeesuse ema Maarjat, kes nimel toidetakse näljaseid, riietatakse tähistanud Maarja nimepäeva mustesse. Vt. internetis www.maarjamaa800.ee TEADE

Seoses saabuvate jõuludega annab Helme Vallavalitsus teada: 2014.a detsembrikuus eraldatakse kõikidele Helme valla elanike registrisse kantud eelkooliealistele lastele ja kuni neljanda klassi õpilastele kommipakk.

• Lasteaias käivad lapsed saavad paki kätte lasteaia jõulupeol. • Õpilastele jagatakse pakid kooli jõulupeol. • Koduste laste pakid saab kätte Helme Vallavalitsusest (Tartu t. 20 Tõrva linn). Võimalusel paluks pakkidele järele tulla enne jõule.

Helme Vallavalitsus maksab 2014.a detsembrikuus rahalisi toetusi järgmiselt: • Puudega laste vanematele (v. eest- kostjale) makstakse toetust ühe lapse kohta 32 eurot. • Paljulapselistele peredele, kus kasvab 4 ja enam last perekonnas, makstakse toetust 40 eurot lapse kohta.

Toetused makstakse välja alates 15. detsembrist. 12 Koht Helme Kihelkonnaleht, detsember 2014

Taavi Niitee Juudase pubi on tegelikult klubi

uba neljandat aktiivset tegutse- misaastat abistab Tõrvas asuv pubi Juudas omanäolisusega noori ja vanemaid, kellel näda- lavahetuseti rahakotid tasku äraJ ei taha mahtuda ning sõprus ja koos- olemine hingelähedased on. Riiska linna- osas, endise Hinnapommi ruumides, on olemas kõik üheks korralikuks kontserdiks või niisama musikaalseks istumiseks. Mis aga Juudas endast ikkagi kujutab? Jõuluajal kuidagi irooniliselt sobilik küsimus.

Nimi enne kui plaan Kui köstrihärra Tootsil klassi ees näo täis sõimas, oskas viimane vaid „Ah, sa Juudas!“ hüüda. Ei tea, mis ta täpsemalt sellega mõtles, aga Juudase pubi nime tagamaad on veelgi hägusemad. Veel enne, kui asutajad Tarmo „Klemm“ Lemetti ja Elton Pullerits ennast ettevõtluse kursusele registreerisid, veel enne, kui nad projekti kirjutasid, enne alustamistoetuse laeku- mist ja ruumide otsimist, teadsid nad, et nende koha nimeks saab Juudas. „Kunagi sai Tartus ühes pubis kambaga arutatud, et Tõrvas võiks selline koht olla ning nimi tuli kuidagi loomulikult,“ meenutab Lemetti. „Mingi religiooniga pole tegelikult asi kunagi seotud olnud,“ märgib Pullerits selguse mõttes ja lisab igaks juhuks, „nalja võib teha, aga tõenäo- liselt on nimi rohkem Briti metal-bändist Judas Priest inspireeritud.“ Ansambel Kosmikute laulja Hainz käis Tõrvas lasteaias ja bänd näis esinemist koos rahvaga täiel rinnal nautiva. Foto: Rait Rääk

Plaan pärast nime nii edasi.edasi. VäljamõtlejaidV ja tegijaid on Tuberkuloited, Vennaskond, Kosmikud, Noored hakkajad mehed, kellel koolidlid alles olnud kümkümneid ja keegi keskne looja pole Sibyl Vane, Cool D, Orelipoiss, Contra…,“ läbi saanud ja natukene igav olla, läksidksid käske jajaganudgan või seda isegi teha tahtnud. loetleb Lemetti kuhugi üles-vasakule kursustele, kursustel sai projekt loodud,dud, vaadates. Asi ei ole piirdunud vaid Eestiga. projektist Töötukassa toetust. Ja nii ta KuidasKuidas algustalg teha Kolm Soome bändi tulid lausa tuuribussiga pihta algas. Kõigepealt tuli elementaarsedaarsed „Mingit„Mingit avavapaukua me nagu ei teinudki, roh- Euroopa turneed lõpetama. Slovakkiast, pubielemendid võimalikult tagasihoidlikeoidlike kkemem nagunagu suusts suhu kuuldustega hakkas Rootsist, Leedust, Poolast ja Itaaliast on vahenditega valmis ehitada – vanaemama rahvast nädalavahetusetinäd suuremates karja- igas žanris ja stiilis inimesi oma häält ja poolt kuuri alt saadud prussidest keeratierati ddeses kohal käima,“kä meenutab Lemetti nõuka- heli läbi kõlarite lasknud. sõbralt saadud trelliga lava kokku, vaipaip aeaegasegase baaripukibaar otsas kõõludes. „Alguses Lisaks kontsertidele korraldab koht selle peal tolmus teisel sõbral pööningul.ngul. omaomadd inimesedinime ja tuttavad, siis juba sellised, tantsumuusikaõhtuid, lauajalgpalliturniire, Leti jaoks ladusid nädalate jooksul kivekive kedakeda vaidvaid nime või näo järgi kusagil nagu dokumentaalfi lmivaatamisi ja muid kultuu- oma kuus-seitse paari käsi. Strateegilineiline näinud oolid,“l lisab Pullerits. risündmusi. „Väljamõtlemise ja tegemise ukseava saeti seinast „sulle-mulle“ saegaaega VahepealVahep mängiti muusikat plaadi küsimus,“ võtab Pullerits asja kokku. välja. Enamus pilte ruumis sees ja väljasäljas pealt,pealt, et ddiivanitel istujatel ikka raskem tegi valmis noor kunstitudeng Heigoo rääkida oleks,o aga peamine eesmärk oli Mis saab? Heinleht, kellel käsi loomingust sügeles.eles. kontsertekontsert korraldada. Esialgu vähem- „Kohati on väga raske kõigega toime tulla ja Diivanid ja tugitoolid pidi enamusess tuntumadtuntuma kohalikud noortebändid, alati kõik ei õnnestu, aga niikaua kui eelarve küla pealt välja ajama. varstivarsti agaaga ka juba kuulsamad nimed. ikka tiksub ja rahvast käib, siis ka teeb,“ vastab Kui ehitus vastuvõetavalt piisavaksaks Umbes siis,siis, kui Allan Vainola Ajutise Pullerits pikemalt mõtlemata. Tegelikult anna- hakkas muutuma, tuli riigitoetuse eesteest ValitsuseValitsusegaga esines ja kurikuulus Freddy vad tulevikule tooni just kliendid ja baari ääres Saksamaalt saadud korralik heli- jaa kõrvadele PPsühhoterrorit pakkus, hakkas arutatud mõtted. Näiteks lava plaanitakse valgussüsteem üles sättida. Siinkohalhal meestemeestelele jjaa kõigile asjaga seotutele kohale suuremaks teha, et võimsamat helitehnikat ära oli näiteks asendamatuks abiks küllala jõjõudma,udma, et koht on kuidagi väga huvitav mahutada. Läbirääkimised gruppidega käivad tulnud itaallasest sõber, kes hobikorraliserralise vväljaälja kukkunud.kukku ja varsti on mõned tuntumad nimed jälle laval helitehnikuna asja tundis. Kuu hiljemem tulituli pööninguvaipa tallamas. sõber Inglismaalt ja ehitas seina tükikesekikese InimlikInimlik kohtko Kuna koht on peaaegu täielikult enda moodsat kunsti, mida võiks nimetadaada PeaPea iigaga kordkord on esinejatele tagaruumis laud tehtud, on sellel loomisprotsessis osalejate punastest laudadest peegelvärviliseksks söögi,söögi, joogijoogi ja marineeritud kurkidega jaoks mingi teistsugune väärtus. „Kodune allveelaevaks. „Rahvusvaheline värkrk kaetud.kaetud. „K„Kuiu tahad, et koht meelde jääks, tunne tuleb reede õhtul uksest sisse astudes ikkagi,“ nõustuvad mehed. tuleb asasjaja inimlikultin organiseerida,“ ütleb ja tulesid põlema pannes,“ ütleb Lemetti. Tasapisi järgnesid kõik need sajadd pisi-pisi- Pullerits.Pullerits. „„KurjamiK vandid sõid järgmine Mõlemad mehed nõustuvad, et tegelikult asjad, mis kohale oma näo ja lõhna andnud hommik kurgipurgi ikka tühjaks,“ mäletab pole Juudas mitte pubi, vaid ikka klubi ja – õlletehastest külmkapid, lauajalgpall, Elton Pullerits ja Tarmo Lemetti ehk Lemetti täpselt. liikmeid on sellel klubil aastate jooksul palju noolemäng, puna-must põiekergendamis- sõpradele Klemm võivad peale nelja aastat Kes siis kohal on viibinud? „Kedagi olnud ning seni, kuni neid edaspidi on, ei koht, tagaruumi sisustus, tsitaatidest kirju koha üle uhked olla. Foto: Ats Umbleja ei tahaks nagu välja jätta, aga inimesele kao ka koht kuhugi. Kõik huvilised võivad askeetlik suitsuruum, pigimust lavalagi ja tänavalt oleks vast tuttavamad nimed ühendust võtta - jõu ja nõuga aidata.