Täna Lehes Elurütm, Traditsioonid Ja Elulaad Saavad Austame Ja Armastame Oma Emasid, Volikogu Tööst Lk 2-3 Lapsele Määravaks Ka Hilisemal Sest Elu on Ju Üürike

Nr. 5 (75) Mai 2002 Et jätkuks hellust ja soojust

Ema, kui mina kord suureks saan, kingin siis sinule pärlid, ise nad kenasti paelale a ‘an, sinised, punased, valged.

Ema, kui mina kord suureks saan, kingin siis sinule linna, millel on hõbedast tänavad, kullast ja pärlitest sillad.

Ema, kui mina kord suureks saan, kas sa siis jääd mu juurde? Muidu on õhtud nii igavad, katusel mänglevad tuuled.

Ema, kui mina kord suureks saan, kas sa siis jääd mu juurde, Iga väikese inimese sünd on nagu suur kui väike, meeles pidada oma istud mu voodil ja jutustad, tilluke looduse ime, sest temast saab kõige kallimat inimest varase kevad- uni kui silmad mul suleb? alguse uus elu. Igal lapsel on õigus lilleõie, hea sõna ja naeratusega. Meie, elule, selle elu annab ju ema. eestlased, häbeneme näidata oma Milliseks kujuneb elu lapsel, sõltub õrnusi, aga selle pühapäeva hommikul kodust, perekonnast - kuhu laps sünnib. ei tohiks puududa kallistus ja soe Lapsepõlveaastatest kogetud pere tänulik pilk, tea - ema väärib seda. Täna lehes elurütm, traditsioonid ja elulaad saavad Austame ja armastame oma emasid, Volikogu tööst lk 2-3 lapsele määravaks ka hilisemal sest elu on ju üürike. Äkki ühel hetkel Sport lk 5 eluperioodil. Lapsesõbralikust kodust märkad, et ei ole su kõrval enam ini- Maikuu - lehekuu lk 6 saab laps positiivse ellusuhtumise. mest, keda väga armastasid ja austasid. Valla heakord lk 7 Ema ja isa on oma lapsele elu kesk- Siis alles mõistad, kui palju head jäi Kus on kultuurijuht? lk 3 punktiks, tema õpetajateks ja hoolitse- ütlemata, kui palju küsimata, kuul- Arendame jateks. mata... Emadepäev on ka meenutuste ja lihaveisekasvatust lk 5 Alahindamata isa tähtsust, on väi- mälestustepäev, küünlasüütamise päev Võimalus prahist kese lapse kõige tähtsamaks ja läheda- ema kalmukünkal. lahti saada lk 7 semaks inimeseks ikkagi EMA, just Kallid emad, vanaemad, vana- Sirvime oma ema käest saab laps jõudu ja tuge, vanaemad, head emadepäeva, sest fotokogu lk 8 hellust ja soojust. Teie olete ju elu andjad. Konkurss - „Kui ema on tugev, on tugev ka laps. Ainult päike on maailmas ainuke, Kaunis kodu lk 7 Tugevast lapsest kasvab tugev ainult ema on maailmas ainuke. Lasteaed tänab lk 4 inimene.“ (S. Almann) Liia Soomre, Ristsõna lk 4 Maikuu 12. päev on emade- Tõstamaa Lasteaia kasvataja päev. Emadepäeval saab iga laps, nii Tõstamaa Tuuled lk 2 mai 2002 Vallavolikogus Vallavolikogu korraline istung oli 26. hindadega võimaldaks see asuda isemajan- Aluseks võttes Maareformi seaduse § aprillil 10 päevakorrapunktiga. damisele. 21 lõige 1; § 22 lõige 2; § 232 ja lähtudes 1. Info. Toomas Rõhu Tõstamaa kooli ehituseks saadi riigi- Vabariigi Valitsuse 04.04.2000.a. määru- Teedest. Üks prioriteete vallavalitsuse eelarvest tänavu 2 milj. krooni, millega sega nr. 115 “Maareformi seaduse § 231 ja tegevuses on olnud vallateede korrashoid. tasuti mullu faktooringlepingu alusel ette § 232 vaba põllumajandus- ja metsamaa Samas on see küsitlustes ja külakoos- tehtud tööde eest. Tänavu taastatakse erastamise kord”, kinnitada Tõstamaa olekutel kõige enam kriitikat pälvinud muinsuskaitse vahenditest laemaalingud vallas vaba metsamaa erastajate nimekirja valdkond. Loomulikult meeldiks kõigile kahes mullu remonditud klassiruumis. järgmised juriidilised ja füüsilised isikud: kõikjale sõita mööda asfalti, kuid ka Valminud on ehituse lõpetamise projekt. kruusateede korrashoid on kulukas ja tasub Praeguse kava kohaselt peaks riigieelarvest Maatüki nr. Pindala Isik Aadress mõelda, palju me ise makse maksame ning järgmisel aastal eraldatama 2,8 milj. krooni. Tegevusala millises mahus töid selle eest on võimalik Mõeldav oleks ka sel aastal faktooring- 2. 13 ha Rutmar Nurm Ermistu küla teha. lepinguga töid ette teha, kuid siis tuleb põllumajandus (PM) Siiski on viimasel viiel aastal suudetud tasuda lepinguprotsent. Kas seda võimalust 3. 13 ha Eeerika Heinla Kastna küla (PM) remontida Kavaru, Peerni, Manija, Puti, kasutada, pole veel otsustatud. Seoses 4. 8 ha Maris Marus Tõstamaa alevik (PM) Vihakse, Võidu ja Sutiranna teed ja panna internaatkoolide projektiga on kavanda- 7. 11,5 ha Elsa Rand Kavaru küla (PM) mustkate osale Ringi tänavast. Veel mitmele misel internaadi laiendamine. 8. 11,8 ha Verner Kuusik Pootsi küla PM) poole on veetud kruusa aukude parandu- Lõpetamisel on Tõhela rahvamaja 9. 15 ha Mati Käär Seliste küla (PM) seks. Paranenud on hööveldamise kvaliteet, ümbruse korrastus ja spordiplatsi rajamine, 10. 7,2 ha AS Meris Pärnu metsamajandus mitmel pool on teeääred puhastatud võsast, samuti Tõhela biopuhasti remont. Hästi on 11. 9,0 ha Paul Karlep Lõuka küla (PM) korrastatud on vee äraviike ja truupe, talvel rakendunud mullu Tõhela järve veetaseme 13. 7,5 ha Aivar Vene Kastna küla (PM) tehtud lumetõrjet ja suvel niidetud teeääri. säilitamiseks Paadremaa jõe lähtekohale 16. 8,0 Malle Tuulmees Lõuka küla (PM) Tänavu talvel kulus lumetõrjele 50 tuhat rajatud kalatrepp. 17. 9 ha Mare Metsamärt Lõuka küla (PM) krooni. Lõpetatud on vallateede höövel- Vallavalitsuse, usuorganisatsioonide, 18. 12,3 ha Heiki Ring Seliste küla (PM) damine. Kapitaalsemalt koos kraavide muinsuskaitse ja annetajate koostöös on 53. 10,3 ha Helina Volgerad Pootsi küla kaevamisega on remonditud Võidu tee, viimastel aastatel lagunemisest päästetud (PM) kruusa on veetud Peerni ja Ermistu- Seliste, Tõhela ja Tõstamaa kirikud. Aluseks võttes Maareformi seaduse § Lepaspää teele. Remonditud on 7 truupi. Plaanitud oli ka Tõstamaa kiriku torni 21 lõige 1; § 22 lõige 2; § 232 ja lähtudes Tänavu plaanisolevast tehakse veel taastamine endisel kujul, kuid projekti ei Vabariigi Valitsuse 04.04.2000.a. määru- korralist hööveldamist ja rajatakse alevisse soovinud teostada koguduse juhatus. sega nr. 115 “Maareformi seaduse § 231 ja 100 m kõnniteed. Tänavu on lagunemisohtu sattunud Kastna § 232 vaba põllumajandus- ja metsamaa Munitsipaalehitusest. Töö eest kirik, kus katused on lõplikult lagunenud erastamise kord”, kinnitada Tõstamaa tasumisega on lõpetatud 75 tuhat maksnud ja see ohustab kivist müüre. Õigeusu kiriku vallas vaba metsamaa enampakkumisele lasteaia läbijooksnud katuse remont. Kui ja vallavalitsuse koostöös loodame ka seal minev maatükk ja erastamisel osalevad finantsiliselt on võimalik, parandatakse tänavu katuse remontida ja seega kauni füüsilised isikud: lasteaia murenenud väliskrohvi ja ehitise säilitada. Maatükk 15 Madis Martson remonditakse piirdeaeda. Korduvalt on Munalaiu kaubasadama eraettevõtjatest Ott Teearu juhataja tõstatanud probleemi, et köök ei rajajatel on valminud ja vallavalitsusele 4. Detailplaneeringute algatamine ja vasta nõuetele. Nõudmistele vastava köögi esitatud ehitusprojekt. ülevaade algatatud planeeringutest. ehitus nõuab suuri kulutusi (esialgsel 2. Informatsioon Munalaiu sadama Ettekanne arendusnõunik Raine Viitas. hinnangul ca 300 tuhat). Kuna lasteaias töökoraldusest. Teenuste hindade kehtes- Taotlused detailplaneeringute algata- toimub toitlustamine rühmades, kuhu toit tamine. Vallavanem tutvustas volikogule miseks on esitatud: köögist tuuakse, siis ehk on edaspidi Munalaiu sadama kaptenit Jaanus § OÜ Fine Invest, keda esindab Ivar otstarbekas tuua toit konteinerites nõuetele Jürivetet, kes on ka Kihnu reisilaeva Virkus. Soovib jagada talle kuuluva, Seliste vastavast keskkooli köögist. Sellist Vesta kapten. Jaanus Jürivete tutvustas külas asuva Kotermanni maaüksuse 12 süsteemi hakkas kasutama näiteks Valga sadama senist tegevust ja edasisi plaane. osaks. Detailplaneeringu eesmärk on täpselt linn kõigis lasteaedades. Sadamakapteni juhtimisvaldkonda kuu- näidata kinnistu jagamine ning elamute ja Projektiga on saadud 240 tuhat krooni lub lisaks Munalaiu sadamale ka Manija suvilate ehituse planeerimine. hasartmängumaksust laekuvatest vahen- sadam ja liinipaat. Kevade jooksul § Uute katastriüksuste moodustamine ditest hooldekodu remondiks. Vahetatakse loodetakse sadam nõuetekohaselt passis- aadressil Varbla mnt 44A ja Varbla mnt. katus, remonditakse vundament ja trepid tada. 46A. Kinnistud moodustatakse noorte ning luuakse ratastooliga liikumise Volikogi kinnitas tasulise parkimise perede jaoks. võimalus. Peatöövõtjaks on soodsaima määrad Munalaiu sadamas. Volikogu otsustas detailplaneeringud pakkumise teinud Pärnu REV, tööde 3. Vabade metsamaade erastajate algatada. lõpptähtaeg 15. juuni. Töid tehakse nimekirja kinnitamine. Ettekandja esitas ülevaate senistest arvestusega, et edaspidi on võimalik välja Nimekirja tutvustas ja küsimustele detaiplaneeringutest: ehitada teine korrus. Vastavalt valminud vastas maanõuniku kohusetäitja Elle Alates 1997. aastast kehtestatud üks - projektile võiks hooldekodus olla 20 1-2 Vahemäe. Munalaiu sadama detailplaneering. kohalist tuba kokku 30 elanikuga. Seniste Volikogu otsustas: Jätkub 3. lk mai 2002 Tõstamaa Tuuled lk 3 Vallavolikogus Algus 2. lk joogivee puhastamiseks). võiks finantseerida laenu kaasabil. Käes- Hinnatõus võimaldab asuda järk järgult oleva aasta lõpul väheneb valla laenu- Algatatud, kuid veel lõpetamata on investeerima, projektideks on eeskätt koormus poole võrra, seega oleks tegemist siiani 4 detailplaneeringut: Tõstamaa joogivee puhastamine ja trasside laenu refinantseerimisega. Finantseerimist § Kanistu maaüksuse planeering arendamine, Tõhela joogiveesüsteemi vajavateks projektideks on Tõstamaa algatati uuesti 2000. aastal eesmärgiga korrastamine ning Pootsi ja Seliste keskkooli remont, lasteaia katuse remont, muuta maa sihtotstarvet ja jagada maa pumbajaamade remont. Tõhela rahvamaja ümbruse korrastus, ehituskruntideks. Võrdluseks olgu toodud hinnad mujal: hooldekodu remont, Tõstamaa puhas § Manija ja Kirsi maaüksuste planee- Pärnu linn joogivesi ja trasside ehitus, pumbamajade ringud algatati eelmisel aastal eesmärgiga vesi 8.00 remont, vallateede remont, Tõstamaa leida võimalus ehitada ehituskeeluvöön- kanalisatsioon 11.70 rahvamaja sanitaarremont, Tõstamaa disse. Audru vald katlamaja remont. § Putti-Hindriku maaüksuse planee- vesi 8.60 Kõikide projektide puhul on esitatud ring Selistes algatati tuulegeneraatorite kanalisatsioon 9.00 taotlused finantseerimiseks ka mitme- paigaldamiseks. Varbla vald sugustele programmidele, nendepoolne 5. Majanduslike huvide deklaratsioo- vesi 7.00 toetus ei ole tänaseks selge. Samas on nide esitamisest. Ants Pirso kanalisatsioon 9.00 + abonenttasu toetuse saamise eeltingimuseks omapoolne Deklaratsioonihoidja Ants Pirso tuletas Tõstamaa uus hind finantseerimine, mida vallavalitsus on meelde, et volikogu liikmetel tuleb esitada vesi 8.00 projekti esitamisel garantiikirjaga kinni- majanduslike huvide deklaratsioonid, kanalisatsioon 8.00 (jur. isikutele tanud. Millised projektid õnnestub lõpptähtaeg on 30. aprill. 11.80 jäi samaks) teostada, sõltub programmidest eraldata- 6. Tõstamaa valla energeetika Volikogu arutas vee ja kanalisatsiooni- vast toetusest. arengukava esitlus. Entec as. süsteemiga liitumise korda. Liitumiseks on Volikogu otsustas lubada vallavalitsusel Majandusministeeriumile esitatud vaja vallavalitsusele esitada avaldus, vajadusel võtta eelpooltoodud projektide projekti alusel finantseeris ministeerium Sufega kooskõlastatud teostatavate tööde omapoolseks finantseerimiseks kuni 1 Tõstamaa valla energeetika arengukava projekt, võtta kaevamistööde teostamiseks miljon krooni laenu. koostamist. Konkursi korras valiti töö luba ja tasuda liitumismaks, mille järel 9. Vallavara müügist. Toomas Rõhu teostajaks as Entec. Töö on lõppjärgus ja vallavalitsus väljastab liitumisloa. Otsustati müüa vallale kuuluvad Pootsi firma esindaja Priit Enok tutvustas seda Volikogu otsustas kehtestada liitumis- külas asuv Tammiku hoone, Peerni külas volikogule. Arengukava antakse vallale üle tasuks 1000 krooni veesüsteemi ja 1000 asuvad Koira ja Kärnali lagunenud hooned 15. maiks. Peale seda on sellega võimalik krooni kanalisatsioonisüsteemiga liitu- ja Värati külas asuv lagunenud hoone. vallavalitsuses tutvuda ja loodame seda misel. Pikemate omafinantseeringuga Müügi korraldajaks määrati vallavalitsus. tutvustada ka vallalehes. trassiehitustööde puhul võidakse 10. Tõstamaa keskkooli arengukava Arengukava olemasolu on eelduseks liitumistasu vähendada. esitlus. Toomas Mitt energiamajanduse projektidest toetuse 8. Laenu refinantseerimisest. Toomas Igal koolil peab olema arengukava. saamisel. Rõhu Tõstamaa kooli uut arengukava tutvustas 7. Kommunaalteenuste hindadest. Käesoleva aasta eelarvest on väljas volikogule Toomas Mitt. Arengukavaga on Kanalisatsiooniga liitumistasu kehtesta- mitmed projektid, mis vajavad teostamist võimalik tutvuda kooli interneti kodu- mine. või millest mõned on juba teostatud. Kuna leheküljel, võimalikud parandusettepane- Alates 1. juulist kehtestab vallavalitsus tegemist pikemaajaliste investeeringutega, kud esitada vallavalitsusele enne 25. maid. munitsipaalpumbajaamadest müüdava vee ja kanaliseeritava vee kuupmeetri hinnaks 8 krooni. Tõstamaa vallavalitsus kuulutab välja konkursi Aastal 2001 müüs Sufe heitvee Tõstamaa rahvamaja juhataja ametikohale puhastusteenust 107 172 krooni eest, kulu Tööülesanneteks on: oli 110 744 krooni.Tarbevett müüdi 76 221 vallaasutuse juhtimine ja kultuurialase tegevuse koordineerimine, krooni eest, kulutused 57 662. korraldamine ja juhendamine. Kokku oli tulu seega 183 393 krooni ja Kandidaadilt eeldame: vastavat haridust või töökogemust; kulu 168 406 krooni. Arvestades, et osa nägemust maapiirkonna kultuurielu korraldamiseks; tarbijaid on krooniliselt teenuste eest võlgu, head suhtlemisoskust ja organiseerimisvõimet; tuldi kuidagi ots otsaga kokku. loomingulisust; Samas soovime avariide kiiret likvidee- soovitavalt võõrkeelte ja arvutioskust; rimist ja ennetamist, puhast joogivett, Pakume: head eneseteostamise võimalust trasside arendamist jne. Vahendeid selleks töötasu sõltuvalt töötulemusest taotleme ka projektidest, kuid needki elamispinna võimalust eeldavad omafinantseeringu olemasolu Avaldus koos CV–ga esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga “kultuurijuht” (vahendeid on saadud Tõstamaa puhasti Tõstamaa vallavalitsusele 20. maiks 2002. aadressil ehituseks, Tõhela puhasti remondiks, Tõstamaa, Sadama tee 2, 88101 . Info tel. 96 186 tänavu on eraldatud 50 tuhat Tõstamaa Tõstamaa Tuuled lk 4 mai 2002 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1011121314151617181920212223

24 25 26 27 28 Lasteaed tänab...

29 30 31 32 33 34 Lasteaiapere tänab vana maja platsi korrastamise eest Herman Paalbergi ja 35 36 37 38 39 40 41 puu mahavõtjaid Oliver Põltsamit ja 42 43 44 45 46 47 48 49 Erich Niinet. Mulla eest suur tänu Henn Algpeusile. 50 51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 27.aprillil korrastasime koos lapsevane- 63 64 65 66 67 68 69 70 71 matega lasteaia hoovi. Värviti õuemängu-

72 73 74 75 76 vahendeid, korrastati vana maja platsi ja pingutati aeda. Täname kõiki abilisi: perek. 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 Kase, Kristiina Teki, Birgit Pere, Reena 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 Kruusmann, Peep Elismäe, Annika Saad- järv, Mesike Jõgi, Gennadi Klotskov, Jaan 98 99 100 101 102 103 104 105 106 Tuulmees, Pille Veeväli. Väga tublid 107 108 109 110 111 112 113 114 värvijad olid lapsed Triinu, Kaile, Kristel, 115 116 117 118 119 120 121 122 123 Alice, Fredi ja Keiu. Mõnel olid pärast küll näpud värvised ja nina all rohelised vuntsid, 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 kuid see ei kahandanud rõõmu tehtud tööst. 135 136 137 138 139 140 141 Suur tänu ka oma maja rahvale: Linda, Anne, Õie, Liia, Rutt, Mare, Ester! Lasteaia 142 143 144 145 146 147 148 149 150 151 152 153 õu näeb nüüd palju ilusam välja ja aed ei 154 155 156 157 158 159 160 161 162 163 ole enam inetult ripakil. 164 165 166 167 168 169 170 171 172 173 174 30.aprillil käisime laululaval volbripäe- va pidamas. Paljud vanemad olid lastele 175 176 177 178 179 180 181 182 183 kaasa andnud nõiariided. Järsku oli terve 184 185 186 187 188 189 190 191 alev luudadega väikesi nõidu täis. Laulu- laval rääkisime volbripäeva rahvakomme- 192 193 194 195 196 test, tantsisime nõiatantsu ja mängisime ringmänge. Süütasime väikese lõkke ja PAREMALE Kümmepäevak 149 Suvinisusort 151 Virk põletasime ära vanad kuivanud luuad. meie 1 Seier 6 Eesti kirjanik 12 Karja ja 153 Detailide seostamise viis 154 Leedu jaoks võib suvi alata! rikkuse jumal slaavi mütoloogias 17 Kogu ja läti rahvalaul 156 Häire 157 Irdumine Aita Lind, aeg, alati 21 Eesti Õpilasmalev 24 Loba, 159 Kleepuv looduslik aine 161 Hulka 164 tühine jutt 25 Munakollane 26 Tänusõna Etteulatuv osa 165 Himur, ablas 167 Tõstamaa lasteaia juhataja 27 Manilla kanep 28 Eesti poliitik ja Antiloop 169 Suurbritannia füüsik 171 naljamees 29 Spetsiaal-, spetsiaalne 30 Küdoonia 173 USA teadeteagentuur 175 82 Eesti linn 84 Päevapilt 86 Käepide Vald Jõgeva maakonnas 31 Kuidas 32 Ägisema 178 Lennuki-, lennu- 180 Eesti (uksel) 87 Tundemeel, meelelisus 88 Raiumine 33 Vemp, vigur 34 Linnavalitsus jõgi 182 Karman 183 Kreeka täht 184 Niidetud rohi 89 Karvkate näol 91 Katoliku 35 Ilutaim 36 Ungari filmilavastaja (s 1925) Ribonukleiinhape 185 Umbrohi, sarikaline vaimulik Prantsusmaal 92 Rühm, kobar, 37 Kujutus-, väljenduslaad 38 Kogu aeg 41 rohttaim 187 Kreeka saatusejumalanna 188 seeria, tsükkel 94 Eesti poliitik 95 Teiste Jahikoeratõug 42 Absorbeerima 44 Kreeka täht 189 Hulk, trobikond 191 Näkk saavutatust meelehärmi tundev ja seda Talupoeg, maamees 46 Põlvetagune õõnsus 192 Siberi süstsaan 193 Riik Aafrikas 194 endale ihkav 96 Peenike lumi 97 Teravili 47 Teraviljatoode 48 Hoiul, alles 50 Valguspilt 195 Dekaluumen 196 Eesti 99 Vokaalosa ooperis 100 Postimehe end Küsisõna 52 Egiptuse päikesejumal 55 maapoliitik nimi 101 I.Kalmani operett 102 Kaljukass Soome laulja (s 1945) 57 Teise nimega 59 ALLA 104 Pragu 105 Laeva külgkalle 108 Eesti 1000kg 61 Suur vaat 63 Vastuse algus 71 1 Ikkagi 2 Pressima 3 Asula Tartumaal linn 110 Õhukeseks kulunud riie 112 Jõgi Kesk-Euroopas 72 Üksildane inimene 4 Ronitaim 5 Irisema 6 Riigikogu liige 7 Objekt 118 Esimene inimene 120 Truu 122 73 Vaimuliku ametirüü 74 Dirigent 75 Jenissei lisajõgi 8 Mänguasi 9 Magnetilise Toa osa 123 Kaunistus 124 Kaasmäng 125 Mööbliese 76 Masti rõhtpuu 77 Moldova induktsiooni ühik 10 Virn 11 Otsimine 12 Püstalus väljapanekute jaoks 126 Verdi rahaühik 78 Riidesort 79 Kolmekordne Judin 13 Eesti helilooja 14 Hajusalt, ooper 127 Senegali pealinn 128 Noot 129 kalavõrk 81 Põllutöömasin 83 Pallimäng 85 segamini 15 Kergemeelne, tuisupäine 16 ...- IMF arveldusühiku tähis 130 Kala 131 Ultralühilaine 87 Destillaat 88 Saksa füüsik tv 17 Orjus 18 Küttekolle 19 Katoliku Taskukell 132 Riisiko 133 Õhuke liistak, 90 Maha, kadugu (pr) 93 Fantastika 95 vaimulik 20 Hapupiimajook 21 Vaap, plaadike 134 Karusnahkne säärik 140 Soomemaa lään 98 Lääge100 Ajastu101 glasuur 22 Pagun 23 Väikese sügavusega Automark 143 Iraani rahaühik 144 Avar Automark 103 Maksedokument 104 (veekogu) 39 Nurm 40 Sat-TV jaam 43 146 Elavaloomuline 147 Inertgaas 148 Rahvusvaheline leping 106 Innustus, õhin Mineraalne maavara 45 Laevanoot 46 India osariik150 Sodiaagimärk 152 107 Muinasskandinaavia laulik 109 Lind Lohk, süvend 47 Pikem teekond jalgsi 49 Egiptuse viljakuse jumalanna 155 Eesti 111 Taevajumalanna 113 Vanakreeka laulik Papagoi 50 Linn Saksamaal 51 Noorsoo- saar158 Napakas, totakas 160 Jumalad 114 Arvukas, suurearvuline 115 Iva 116 organisatsiooni liige 53 Rooma keiser 54 Skandinaavia mütoloogias 162 Omama 163 Talent 117 Tasane, suuremate kõrgenditeta Volga lisajõgi 56 Planeet 57 Lai 58 Tasase Sealiha nahakiht 166 Linn Hollandis 168 119 Kaunis 121 Tulease, kolle 122 pinnaga kõrgendik 60 USA osariik 61 Omaani rahaühik 169 Kümme 170 Viiuldaja 124 Vastuse lõpp 135 Pruunvetikas 62 Kunstiteos 64 Pehme Lavastaja ja näitleja (s 1942) 171 Küla Territoorium 136 Laskerada 137 Ülev mõte määre naharaviks 65 Selge, läbipaistev 66 Kaukaasias 172 Energiline, tarmukas 174 138 Pulbriline putukamürk 139 Õun Lehtpuu 67 Auto osa 68 Ühed tähed 69 Soome näitleja (1908-82) 175 Kala 176 (murdes) 141 Eesti kirjanik, luuletaja ja Paikapidav 70 Vald Pärnumaal 71 Oleum Maantee 177 Ühed tähed 179 Ekstrakt 181 tõlkija 142 Seisus feodaalajal 145 78 Uhke eramaja 80 Alus, põhi, lähteala Missis 186 Toorium 189 Sina 190 Millimeeter mai 2002 Tõstamaa Tuuled lk 5 Teadaolevad suvised JÜRIÖÖ JOOKS 2002 kultuuri- ja spordiüritused 1. VÕISTKOND Y2K 16. LENNUKI SUUNATULI 10. mai Kevadpidu Epp Tuisk, Grete Adler, Margit Pusse, Liis Kiirats, Piret Bart, Evelin Seppor, 12 . mai Kavaru emadepäev Rain Leova, Maanus Midri, Tarmo Laan Mario Oidersalu, Roman Ro[´ko, Tamo 15. mai Maakondlik külavanemate 2. TÄHED Runthal päev Tõhelas Anna-Kaisa Saar, Kadri Jõgi, Egle 17. MR BEAN 1.-2. juuni Maakonna suvemängud Leetmaa, Marko Esko, Erko Oidersalu, Elar Kaisa Sutt, Riina Reinson, Triinu Vändras Oidersalu Palmiste, Tauri Palberg, Karl Väärtmaa, 15. juuni Valla 10 aastapäeva pidu 3. ROLL JA SÕBRAD – vanusegrupi Paul Tilk 19. juuni Põhikooli lõpetamine 61-90 aastat võitjad 18. SUUNATULI Keskkooli lõpetamine Imbi Alpius, Merlin Miido, Kristel Marit Karotamm, Mirjam Trei, Teele 22. juuni Valla jaanituli Jürgens, Roland Laanepõld, Reio Tinast, Tõnis Kukk, Risto Jürgens, Taavi 5.-6. juuli Rannamängud Hääde- Toomsalu, Lauri Sahtel Tõnisson meestel 4. PÄÄSTEAMET II 19. HAMMASRATAS 6. juuli Tõhela kodukoha päev Lagle Adler, Ivelin Midri, Moonika Signe Heindla, Mariia Kalbach, Merilii 16.-18. august Vallapäevad Adler, Raul Mätik, Kuldar Miidu, Janar Vahkel, Helar Martson, Indrek Idvand, 31. august Jalgpalliturniir ja suvelõpu- Jürgens Karlo Salu pidu 5. VIIETEISTKÜMNENDAD 20. JESS Ave Tuisk, Kätlin Jürgens, Deivy Malle Seppor, Marta Põltsam, Liisu Reimann, Alar Karjel, Priit Kaljurand, Aava, Renate Männamäe, Karin Kiisler, Kihnu Väina Merepargi teade Fritjo Pukk Robert Veeväli Kihnu Väina Merepargil on koostöös 6. LILLEKE – vanusegrupi üle 180 NUBLU – LASTEAIA VÕISTKOND Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga võitjad Siiri Heindla, Kaile Vahtmeister, Alice alanud kolmeaastane projekt, mille üheks Liia Oidjärv, Age Jürgens, Evelyn Teki, Agnes Janson, Kristel Sutt, Loret peamiseks eesmärgiks on lihaveisekasva- Liländer, Andre Ükskivi, Ülo Marus, Üllar Miidu, Lilleriine Lille, Heiko Piirme, Arti tuse arendamine Merepargi piirkonnas. Marus Paltsmer, Fredi Veeväli, Allar Martson, Selle raames toimus ka 30. aprillil 7. TEOD Ingvar Kalbach, Liia Soomre, Aita Lind huvilistele õppereis Matsalu Looduskaitse- Terje Mirk, Anneli Karlson, Reimo alale, tutvumaks sealsete lihaveisekasvata- Mirk, Merli Mirk, Argo Mirk, Lembit SPONSORID – PMÜ Tõstamaa mise kogemustega. Kuna lihaveiste hinnad Martson kauplus, SAULI ÄRI, HÄRMA POOD, on väga kõrged, siis on puhtatõuliste 8. PÄÄSTEAMET I TEERISTI ÄRIKESKUS sugupullide ostmine planeeritud 2004. Elo Pulk, Õnne Sireli, Heidi Sepp, Aavo aastaks. Selleks ajaks on aga vajalik, et Pulk, Mait Janson, Jaak Jürgens piirkonnas oleks piisaval hulga poole- 9. MIINIMUMPALK verelisi loomi, mis muudaks tõuloomade Karoline Kask, Erge Saare, Elis ostmise mõttekaks. Seepärast pakume Leetmaa, Rain Kaljurand, Janari Jaanso, huvilistele tasuta võimalust piimaveiste Karli Kiirats seemendamiseks lihaloomade spermaga, 10. TEGIJAD mille tulemusena saadavad pooleverelised Merike Juurik, Sigrit Soonsein, Maila loomad saaksid olema edasise aretustöö Heindla, Siim Heindla, Andreas Klaas, Erki aluseks. Kõigil, kel on huvi oma Miidu piimaloomade baasil lihaveisekasvatuse 11. TÕHELA ATTITAS alustamiseks, palume ühendust võtta Tiiu Pirso, Inga Halme, Siivi Kiirats, allpool toodud kontaktidel. Andres Kalbach, Tanel Tinast, Ardo Kerem Heikki Luhamaa tel. 052-70190; 12. KANGED NAGU KARUD faks 96180 e-post: [email protected] Ida Joao, Liis Vääna, Kersti Merimaa, Tõnu Reinfeldt, Toivo Marus, Siim Selge 13. 6 VAMPIIRI Frieda Kriisa, Stiina-Riin Saar, Leenu Varbla võrkpalliturniir Aava, Rain Reinson, Taavi Marus, Robert 6. aprillil peeti kuuendat korda Varbla võrkpalliturniir. Rand Nelja naiskonna hulgas võitis kuuendat korda Tõstamaa. 14. POISID JA TÜDRUKUD – vanusegrupi kuni 60 võitjad Mängisid Ivelin Midri, Kristiina Lepik, Evelyn Liländer, Laura Pärna, Hedi Gretski, Liina Moonika Adler, Raidi Rand, Renate Algpeus, Lagle Adler ja Laasmaa, Enrih Põltsam, Toivo Tinast, Karl Kärt Somelar. Tilk Kaheksa meeskonna konkurentsis saavutas Tõstamaa 3. koha. Võistkonda 15. HULLUD kuulusid Kaupo Põltsam, Janek Jaansoo, Valvo Volgerad, Aga Adler, Valeri Kristiina Reinfeldt, Marilin Tetsmann, Buravkov ja Toomas Rõhu Regina Algpeus, Andre Väli, Hannes Vahemäe, Ranno Vahkel Tõstamaa Tuuled lk 6 mai 2002

Volbriööl tehakse lärmakalt tuld kõige elab pinnases ja pehkivas puidus aastaringi, halva eemaletõrjumiseks, hoonete kait- Maikuu-lehekuu märgatakse seeni ikka nende viljakehade seks tuuakse sisse rohelisi oksi. Suurel Artikli kirjutamise ajal (2.mail) ei ole veel ilmumise järgi. Puitu lagundavate seente, ristipäeval on keelatud maast kasva- kägu kuulda olnud. Käo kohta on rahvasuus näiteks torikuliste viljakehad on puudel vasse puutuda. Sel suurel pühal ei kasva palju häid ütlemisi nagu “kukulind ja kägu, näha aastaringi ja iga aastaga kasvavad rohi ega tee lind pesa. Kassi ei tohi need on ühte nägu”. Audru kandis öeldi suuremaks. Mais ilmuvad ka esimesed lihakausi juurest ära ajada ega mees “meil oo ikke kukulind või jürilind, et söögiseened. Kevadised söögiseened on püsti pissida. Mets õitseb, laulab, sigib, jüripäeva aegus akkab kukkuma”. Siin on kevadkogrits, hiidkogrits, kuhikmürkel, poegib. Lehekuu külm täidab salved. mõeldud jüripäeva vana kalendri järgi. Kui ümarmürkel ja kurrel. Kõik need on väga Märtsikuu numbris peatusime põgusalt oodati käo saabumist, siis pidi hommikul head söögiseened. Tuleb aga meeles fenoloogial ja tegime juttu kevade enne väljaminemist võtma linnupetet pidada, et kuhikmürkli, ümarmürkli ja arenemisest erinevatel aastatel. (kasvõi tükike leiba enne kui välja lähed), kurreli võib kohe toorelt pannile panna ja Mida öelda tänavuse kevade kohta? muidu petab kägu ära. Käo tuleku järgi võiga ära praadida, kevadkogrits ja Kevade algus oli ülivarajane, arenemine loodeti viljakasvu ja saaki ennustada. hiidkogrits on aga toorelt mürgised ja aga pikk ja aeglane. Paljude aastate kesk- Kambjas öeldi, et “kui kägu urvan välla vajavad tugevat kupatamist. Neid seeni misega võrreldes on nüüd (s.t. mai alguses) tulli, sis olli ohtu, kui vitsan tulli, sis sai võib otsida parkides, kuivades männikutes, kevade arenemine enam-vähem “graafi- vil`lä, kui lehen tulli, sis sai leibä”. Kägu kadastikes ja loopealsetel. Üks väga kus”. Mis edasi saab, ei oska öelda. Üldiselt saabub keskmiselt 3.mail. Keskmisel dekoratiivne (kuid mittesöödav) seen on varajased kevaded kipuvad ikka venima. kevadel peaks maikuus saabuma tuntu- verev karikseen. Seda leidub niiskemates Võib tulla veel parajaid öökülmi. Öeldakse matest rändlindudest mõned järgmiselt: metsades maapinnal kõduneval puidul. nii, et kui jürikuu soe, siis lehekuu vilu. väänkael 1.mail, räästapääsuke 6.mail, Kujult meenutab ta kausikest või peekrit, Käiakse enne jüripäeva särgiga, siis peale ööbik 12.mail, peoleo 19.mail, piiritaja ehk läbimõõt on 1-5 cm. Pealt on see kausike jaani kasukaga. Märja jürikuu järel tuleb piirpääsuke 20.mail, rukkirääk 24. mail. erepunane, alt aga hallikas ja veidi viltjas. kuiv jaanikuu. Siit võib igaüks järeldused Need on nende keskmised saabumisajad. Seda seent oli näha juba aprillis. teha. Rändlindude saabumise lõpetab soo- Maikuus on ju paljude loomade poegi- Kui nüüd vaadata pisut ajas tagasi, siis roolind ja see toimub päris mai lõpul või mise aeg. Kui karupojad sünnivad süda- fenoloogilised nähtused on olnud järg- juuni esimestel päevadel. Kuna seda lindu talvel lume all koopas, metsseal võivad mised: Sulgudes on toodud kogu Eesti kõik ei tunne, siis piisab sellest, kui kuulda põrsad olla juba märtsi lõpul-aprilli algul, paljude aastate keskmine. Lume sulamine rukkirääku, või näha piiritajaid lendamas, siis metskitsetalled ja põdravasikad algas juba jaanuaris ja veebruaris olid kõik et öelda “rändlinnud on kõik kohal”. sünnivad enamasti mais. Rebasel ja hundil kohad vett täis (keskmine lumesulamise Mõni sõna kanalistest. Tedremäng käib võivad kutsikad olla juba aprillis. Ka algus on 20.märts). Seega tänavu looduses veel täie hooga, metsis on aga lõpetanud. jäneste esimene pesakond nn. hangepojad kevade algust ei olnud võimalik kindlaks Teder mängib mai lõpuni, metsis kase sünnivad tavaliselt aprillis. määrata. Rändlinnud jõudsid kohale “hiirekõrvu” jõudmiseni. Tänavu algas Mis siis veel lõpuks öelda? Eks ikka järgmiselt: 5.märtsil hallhani (24.märts), metsise mäng väga vara, kestis küllalt kaua “Maikuu-suur toomepuu jne”. Nii,et 7.märtsil kalakajakas (21.märts), hiireviu ja lõppes ka umbes nädal varem. Pikk ootame toominga õitsemist. (25.märts), hõbekajakas (25.märts), mänguperiood on kuked võrdlemisi ära Raimo Soomre 10.märtsil põldlõoke (25.märts), tõmmu- kurnanud ja mängu lõpp oli loid. Tavalisel kajakas (7.aprill), laululuik (4.aprill), kevadel lõpeb mäng umbes 10.mai paiku. jääkoskel (27.märts), 12.märtsil rabahani Tänavu 26.aprilli õhtul Kabala metskonnas (30.märts). 13.märtsil jõudsid kohale lendas ühte mängu õhtul sisse 5 kukke. kiivitaja (30.märts), kuldnokk (20.märts), Hommikul alustasid nendest mängu vaid 3, künnivares (22.märts), sookurg (12.aprill), teised küll veidi “naksutasid”, kuid lendasid metskurvits (6.aprill). Metskurvitsat juba varsti minema. Juba enne päikesetõusu oli 13.märtsil mängulennul nägin küll elus “laul vaikinud”. esimest korda. 28.märtsil saabus hallhaigur Kui nüüd piiluda taimeriiki, siis näiteks (1.aprill), 29.märtsil metsvint (3.aprill), võsaülane peaks hakkama õitsema umbes 30.märtsil tikutaja (13.aprill). Nagu näha, 1.mai paiku, õitses aga juba aprilli keskel. saabusid esimesed rändlinnud oma õigest Sinilill õitses ka juba ammu enne keskmist ajast tunduvalt varem. Aprillis saabuvad aega. Toomingas peaks hakkama õitsema liigid olid juba enam-vähem “graafikus”. 20.mai paiku, samal ajal ka kirsipuu. 1.aprillil jõudsid kohale laulurästas Toominga õitsemisega on seostatud mitmed (9.aprill), hallrästas (5.aprill), nõmmelõoke nähtused. Näiteks kurki ei tohi avamaale (27.märts). Suitsupääsuke, meie rahvuslind, külvata enne toominga õitsemist. Toominga saabus 30.aprillil (2.mai), salu-lehelind õitsemise ajal võtab haug hästi lanti ja käib 30.aprillil (28.aprill). Oli ka hilinejaid. latika kudemine. Mai lõpul hakkab õitsema Suurkoovitaja oleks pidanud siin olema õunapuu ja sireli õitsemine tähendab juba 10.aprilli paiku, jõudis kohale aga looduses suve algust. 20.aprillil. Suur haruldus oli kuulda võsa- Maikuus võib vaadata ka seeneriiki ritsiklindu laulmas juba 30.aprillil, sest selle mõttega, et ehk leiab midagi hamba tema õige saabumisaeg on mai II pool. alla panna. Kuigi seeneniidistik ehk mütseel mai 2002 Tõstamaa Tuuled lk 7

VALLA HEAKORD 2002 HEAKORRAKONKURSS Kui vallas ringi vaadata, hakkab silma akud, televiisorid, külmkapid, värvide- on sel aastal juba kuues. Hinnatakse kindlasti rohkem korrastatuid maja- lakkide purgid, päevavalguslambid, vanad talude, eramute, mitmekorruseliste pidamisi, kus on ilus hoolitsetud aed ja mürgid ja ravimid. majade, asutuste ja suvilate ka hooned on korras. Samas on ka kohti, Palume teid seda võimalust kasu- territooriumite korrashoidu, hoonete kus võib õudusega mõelda, et mis ini- tada! Esmaspäeval viiakse konteinerid väljanägemist ja ka haljastust. Selleks mesed siin küll elavad? ja jäätmed minema. ootame valla rahva arvamust kuni juuli Kevadel on inimestel rohkem aega oma Alates järgmisest ajalehe numbrist kuuni nii suuliselt kui kirjalikult majapidamiste korrasolekule mõelda ja ka hakkame vallelanikele tutvustama neid võimalike kandidaatide kohta. Valla selleks midagi ette võtta. Kuhu viia aga majapidamisi, kes ei ole midagi ette võtnud kaunimad on edasi esitatud ka vana praht ja kogunenud tarbetud asjad ? oma kodu ümbruse korrastamiseks ja kes maakondlikule ja vabariiklikule Prügimägi on kõigile suletud, kuna see pigem on tekitanud endale isikliku prügi- heakorrakonkursile. ei vastanud kehtestatud uutele nõuetele ja mäe aia taha. Esialgu anonüümselt piltide Eelmise aasta võitjad võib ära kasutusaja pikenduseks me luba ei saanud. näol, kui olukord aga ei muutu, siis aasta tunda koduõuel lehviva Maatingimustes on otstarbekas jäätmeid lõpus aga ka nimepidi. vallaviiru järgi: võimalikult palju komposteerida. Jäätmete Loodame, et neid ajalehe artikleid või 1.Riida turismitalu Manijal jaoks, mis selleks ei sobi, peab vastavalt pilte tuleb väheseid. 2.Mihklipoe talu Tõhelas valla heakorraeeskirjale igal majapidamisel Valla heakorra ja parema ilme saavuta- 3.Nooruse 4 maja Tõstamaa alevikus või mitme peale olema konteiner ja kokku- miseks kuulutab Tõstamaa vallavalitsus 4.Maria talu Kõpu külas lepe litsenseeritud firmaga prügi ära- välja kaks konkurssi: 5.Hendrik Uustalu suvekodu Tõlli andmiseks, mille eest tuleb ise maksta. 1. hoonete ja koduümbruse korrasta- külas AS Ragn-Sells pakub vastavalt tellija miseks – heakorrakonkursi, soovile erinevas suuruses prügikontei- 2. hoonete värvimiseks konkursi “Vär- nereid. Kõige väiksema prügikonteineri vid valda”. (0,14 m3) tühjendamine maksab kuus ca 60 krooni, 0,6 m3 konteineri tühjendamine 120 krooni. Täpsem info Ragn-Sellsi tel. VÄRVID VALDA 34 677. Konteinereid tühjendatakse igal Konkursi mõte on saadud Pärnu linnalt (vt. ka Pärnu Postimees 6. aprill, lk 10). neljandal nädalal (28 päeva tagant). Kui Kui valla peale kokku võtta need inimesed, kes tahaksid oma eramuid, asutust või üksi ei taha maksta, on mõttekas soetada majapidamishooneid värvida, on võimalik saada hinnaalandust. Et värvifirmadega väike konteiner mitme majapidamise peale. kokku leppida, ja otsustada, kas projekti teostamiseks on piisavalt kaasalööjaid, ootame Et enne teie poolt konteinerite tellimist taotlusi (blanketid saadaval vallavalitsuses) teie värvisoovide ja värvikogustega metsaalused puhtaks jääks ja suletud prügi- hiljemalt 27. maiks. mäele prahti ei viidaks, toimub laupäeval- Parema tulemuse saamiseks tuleb valla ehitusnõunikuga kokku leppida hoone pühapäeval, 18.-19. mail jäätmete kogumine. värvid- kuidas sobitada uste ja akende värvid seinte värvidega jne. (ehitusnõunik on ERINEVATE JÄÄTMETE vallavalitsuses reedeti peale lõunat). KOGUMINE Kui projekt käivitub, siis peaksid hooned olema värvitud 1. oktoobriks, et teha laupäev-pühapäev 18.-19. mail. enne talve ka kokkuvõtteid ja premeerida paremaid (kõige kaunimale auhinnaks 3000 1. Tava- ja olmejäätmed jaoks on neil krooni!). Hooned pildistatakse enne ja peale värvimist. Ootame aktiivset osavõttu ! päevil paigutatud suured konteinerid Tõhela töökoja juurde, Pootsi kaalumaja juurde ja Tõstamaa katlamaja juures. 2. Vanarauda ja vanasid kodumasi- naid saab viia järgmistesse kohtadesse: § Tõstamaa katlamaja tagune plats § Selistes Jaani poe parkla § Tõhelas Sepa mäele § Kastna töökoja ette § Pootsi kaalumaja juurde Palun püüdke panna kraam panna ühte hunnikusse! Suuremate koguste (üle 1 t) puhul tuleb auto ise järgi. Sellest teavitada kas vallavalitsust (Raine Viitas tel 96180) või helistada metalli vedajale 05138419 (Toomas Kängsepp). 3. Ohtlike jäätmete kogumiskohta- deks on need samad kohad (vaata eelmist punkti, kuid Tõhelas töökoja juurde!), tehke omaette hunnik, kuhu pange vanad Tõstamaa Tuuled lk 8 mai 2002

Tõstamaa rahvamajas reedel, 10.mail kell 20.00 Fotonäitus Vald 10 Õnnitleme maikuu Emadepäeva pidu Seoses valla 10 aastapäevaga on esinevad omad isetegijad kavas korraldada fotonäitus Tantsuks “Rein ja Co” teemal sünnipäevalapsi 10 AASTAT TÕSTAMAA Pilet 25.- Aastad - need tulevad, VALDA aastad - need lähevad, Vallas on palju fotograafe, Härma poodi saabusid müügile ajal on alati kiire. kellel palume valida oma fotode “Panter” ja “Minerva” Tühjalt ei tule nad, hulgast väljapnekuks sobivad. jalgrattad. tühjalt ei lähe nad - neil pole Parimale kollektsioonile ja Võimalik ette tellida. huvitavamatele fotodele kusagil piire. Pood avatud E-R 10.00-17.00 preemiad. L-P 10.00-15.00 Näitus avatakse 15. juunil valla MINNA PRESS 90 10. aastapäeval. Peale näitust ALEKSANDER MÄNDLA 87 Lp. aiapidajad! fotod tagastatakse. PAULIINE PIHELGAS 83 Taimede müügipäevad Kastna Tööd esitada ümbrikus, kuhu LEONIDA REIMAND 80 on märgitud autori andmed, poe juures esmaspäeviti ELVIINE SALMISTU 79 vallavalitsusle 01. juuniks. 13., 27. mail ja 10. juunil umb. VIKTOR ROOS 79 kell 13.00 ERICH-GUSTAV TAAL 78 Tõhela poe juures MARIA KAROTAM 76 reedel 17. mail ja 07. juunil ELMAR HINDRIMÄ 75 umb. kell 12.00 SINAIDA MIKK 74 Milvi JUTA RÄHN 73 LEMBIT KALBACH 71 LEIDA SÕERD 71 Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool VALENTINA HEINMAA 70 EDUARD KOTT 65 võtab 2002. õppeaastal õpilasi vastu järgmistele erialadele: JÜRI SPRENGK 65 Põhikooli baasil Keskkooli baasil AIME MARTSON 65 • kokk 3,6 a MARIA PAALBERG 60 • ehitus 3 a • maamõõtmine 2,6 a ELMAR KULLERKUPP 55 • masinate remont 3 a • energiamajandus 2,6 a LAINE POOM 55 • arvutid ja arvutivõrgud 4 a • toitlustusteenindus 2 a • infotehnoloogia (erivajadustega õpilastele) 3 a PAUL KARLEP 55 AILI MERILA 50 Kooli 1 79001 Kehtna Raplamaa tel: 048 75 246 faks: 048 75 260 e-mail: [email protected] www.kehtna.edu.ee

Lahtiste uste päev on 29. mai kell 11.00 Ostan musta ja valget leppa Koolil on 3 õpilaskodu, raamatukogu, staadion, lasketiir, võimla, 4 arvuti- läbimõõduga 20-30cm. klassi ning interneti püsiühendus ka õpilaskodus. Üür õpilaskodudes on Hind kokkuleppel. 60 – 80 kr kuu. Toitlustamiseks on kohvik/söökla, lõunasöögi keskmine hind 20 kr. tel. 053 98 94 71 õhtuti 96 279 Kehtna MTK osaleb Euroliidu haridusprogrammides, mille raames õpilastel on võimalus viibida välismaal praktikal. Kehtna MTK-s saadud haridusega lööd elus läbi!

Lea Rannik Tõstamaa Raamatukogu tel 96 184 [email protected] Alo Adler TallinnaTehnikaülikool tel 96 231 [email protected] Trükkinud OÜHansaprint