Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise (loomapargi loomise) keskkonnamõju hindamise aruanne

Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu www.hendrikson.ee

Töö nr. 1198/09

Keskkonnaekspert Kuido Kartau (litsents KMH0034)

......

Tartu, aprill 2013

1

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

2 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 2

1. ÜLEVAADE KAVANDATAVAST TEGEVUSEST ...... 3 1.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS ...... 3 1.2. KAVANDATAVA TEGEVUSE SISU JA ALTERNATIIVID ...... 4 1.3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KOKKUSOBIVUS STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA JA SEADUSANDLUSEGA ...... 8 2. ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSIST ...... 14

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS...... 17 3.1. LOODUSKESKKOND ...... 17 3.1.1. Asukoht ...... 17 3.1.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ...... 18 3.1.3. Maastik ja taimkate ...... 21 3.1.4. Loomastik ...... 29 3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid ...... 37 3.1.6 Muud looduskitselised väärtused ...... 39 3.2 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK JA KULTUURILINE KESKKOND ...... 41 3.2.1 Rahvastik ...... 41 3.2.2 Maakasutus ja ehitatud keskkond ...... 41 3.2.3 Muinsus- ja miljööväärtused ...... 46 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE OLULISEMAD KESKKONNAASPEKTID ...... 47 4.1 MÕJU MAASTIKELE, ROHEVÕRGULE JA MAAKASUTUSELE...... 47 4.1.1 Maastikud ja maakasutus ...... 47 4.1.2 Rohevõrgustik ...... 47 4.2 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE ...... 51 4.3 MÕJU LOOMASTIKULE...... 56 4.3.1 Aedikusse asustatavad uluksõralised ...... 56 4.3.2 Piirdeaia tehniline lahedus ja selle sobivus loomadele ...... 61 4.3.3 Piirdeaia mõju kohalikule loomastikule ...... 62 4.4 MÕJU TAIMESTIKULE JA METSALE ...... 66 4.5 MÕJU LOODUSKAITSELISTELE VÄÄRTUSTELE ...... 68 4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid ...... 68 4.5.2 Muud looduskaitselised väärtused ...... 68 4.6 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK MÕJU ...... 68 4.6.1 Mõju naabritele, püsielanikele ja maaomanikele ...... 68 4.6.2 Mõju muinsuskaitselistele väärtustele ...... 71 4.7 TEGEVUSE LÕPETAMINE ...... 71 5 ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA LEEVENDAVAD MEETMED...... 72

6 SEIRE VAJADUS ...... 77

7 AVALIKKUSE KAASAMINE KMH PROTSESSI ...... 78

8 KOKKUVÕTE JA LÕPPJÄRELDUS ...... 79

LISAD ...... 81 LISA 1. KMH PROGRAMM KOOS LISADEGA ...... 82 LISA 2. KMH ARUANDE AVALIKUSTAMISEST JA JÄRELVALVEMENETLUSEST ...... 125 KMH ARUANDE HEAKSKIITMISE ESITAMISE JÄRGSELT SAABUNUD KIRJAD ...... 167 KMH ARUANDE HEAKSKIITMISE MENETLUSE KIRJAD ...... 181 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 194

1

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Sissejuhatus

Keskkonnamõju hindamine (lühendina KMH) on olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel läbi viidav avalikkuse kaasamist sisaldav protsess, mille üldiseks eesmärgiks on parima lahenduse väljatöötamisele kaasa aitamine.

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Aruanne on koostatud vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 ning KMH programmile (heakskiidetud 27.05.2009, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kiri HJR 6-7/3932-4).

Käesolev aruanne hõlmab Raplamaal Käru ja Kehtna valla territooriumil asuva Toosikannu puhkekeskuse juurde sõraliste populatsiooni kasvatamiseks piirdeaia rajamise hindamist keskkonna seisukohast, et välja selgitada, kas ja millistes aspektides võib kavandatav tegevus olulist keskkonnmõju omada.

Töö esimeses peatükis antakse ülevaade kavandatava tegevuse eesmärgist, sisust ja analüüsitakse selle kokkusobivust strateegiliste arengudokumentidega ja seadusandlusega. Teises peatükis kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise protsessi, sh planeeritavat ajakava. Aruande kolmandas peatükis antakse ülevaade piirkonna keskkonnaseisundist ning sellele järgnevas, 4. peatükis, hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale erinevate aspektide lõikes ning 5. peatükis alternatiivide võrdlus ja leevendavad meetmed. Aruande 6. peatükis kirjeldatakse seire vajadust kavandatava tegevuse elluviimisel.

Keskkonnamõju hindamise viis läbi töörühm järgmises koosseisus:

Kuido Kartau, keskkonnaekspert (litsents KMH0034); Kaile Peet, keskkonnaspetsialist (zooloogia); Ülle Jõgar, keskkonnaspetsialist (botaanika); Heikki Kalle, litsentseeritud keskkonnaekspert; Ülli Reimets, geoinformaatik-kartograaf; Kätlin Veber, geoinformaatik-kartograaf.

2 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

1.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus

Kavandatavaks tegevuseks on Raplamaale Käru ja Kehtna valla territooriumile jääva Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamine eesmärgiga eraldada ümbritsevast aedikusse asustatavate sõraliste populatsioon (edaspidi aruandes nimetatud loomapargiks).

OÜ Toosikannu on esitanud Käru ja Kehtna vallale maa-ala piirdeaiaga tarastamise projekteerimistingimuste taotlused.

Skeemkaart 1 Planeeritava tegevuse asukoht.

3

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

1.2. Kavandatava tegevuse sisu ja alternatiivid

Kavandatavaks tegevuseks on Raplamaale Käru ja Kehtna valda Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamine ja seeläbi loomapargi loomine eesmärgiga asustada parki Eestis levinud sõraliste populatsioonid. Kavandatava loomapargi asukoht on toodud Skeemkaardil 1 ja 2. Piirdeaia sisesele maale jääb ka kaks OÜ Toosikannule mittekuuluvat samanimelist kinnistut: Jalaka (37501:004:0010) ja Jalaka (29203:002:1518) kinnistu. Lähimad suuremad asulad on Eidapere, Lelle ja Käru alevikud, mis kõik jäävad kavandatava tegevuse piirkonnast vähemalt 5 km kaugusele.

Kogu piirdeaia sisse jääva maa-ala üldpindala on ca 8,7 km2 (millest osa ei kuulu arendusala hulka). Piirdeaed jagab kõnealuse maa-ala kaheks eraldi aiaks: suurem ca 7,0 km2 ja väiksem ca 1,7 km2. Arendusalast on keskkonnamõju hindamise protsessi jooksul välja arvatud näiteks Kuusiku (37501:004:0390) ja Kõrbja (37501:004:0430) kinnistu, musta-toonekure püsielupaik 2013 aasta alguses menetluses olevates (staatus eelises: projekteeritav kaitseala) suurendatud piirides ning mõningaid muid maa-alasid, mille tagajärjel paraneb piirdeaia kuju loogilisemaks. Väiksemasse aeda, kuhu jääb ka Toosikannu puhkekeskus, tuuakse sisse punahirve populatsioon. Punahirvede esialgne kari (ca 10 isendit) ostetakse mõnest Euroopa riigist olemasolevast hirveaiast. Suurem aed asustatakse metssigade, metskitsede ja põtradega (kasutatakse kombineeritud asustusviisi, vt Ptk. 4.3.1.). Isendite soovitatav arvukus loomapargis on välja selgitatud käesoleva keskkonnamõjude hindamise käigus. Loomapargis elavatele uluksõralistele korraldatakse lisasöötmine, mis vähendab nii liikidevahelist kui liigisisest konkurentsi toidule.

Piirdeaiaga ümbritsetud loomapargi rajamise täpsemateks eesmärkideks on: - loodusturismiteenuste arendamine ja pakkumine; - Eestis elavate suurulukite (metssiga, põder, metskits ja punahirv) näitamine ja vaatlusvõimalus looduskeskkonnas; - loodusfotograafia ehk veretu jahi läbiviimine; - ulukite arvukuse reguleerimine jahindusliku tegevuse laadselt (kuid mitte jahiseaduse juriidilises mõistes); - jahindusturism (sealjuures ei toimu jahti jahiseaduse juriidilises mõistes); - jahindusalaste koolituste läbiviimine; - teadusuuringute läbiviimiseks ja ulukiseire teostamiseks võimaluse pakkumine.

Aed Kavandatava 2,5 meetri kõrguse aia kogupikkus on ca 17,3 kilomeetrit. Kavandatava piirdeaia ristprofiil on esitatud Joonisel 1. Piirdeaiana on kavas kasutada tsingitud traadist aeda, mille tsingi kiht on 250g/m2. Võrkaia kõrgus on 2,5 m ja horisontaalsete traatide arv 27 (16 alumist traati 50mm vahedega; 3 keskmist traati 100 mm; 7 ülemist traati 200mm vahedega). Nii horisontaalsete kui ka vertikaalsete traatide läbimõõt on 2 mm. Ääretraadi läbimõõt on 2,5 mm. Minimaalne horisontaalseid traate katkestav jõud on 3500N. Aiale paigaldatakse valvesüsteem, mis aitab avastada aia lõhkumist vandaalide, loomade või langenud puude poolt ning ennetada aias elava ulukipopulatsiooni välja pääsemist.

4 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 2 Planeeritava piirdeaia skeem.

Aiapostideks (kokku ca 6000 tükki) kasutatakse 85 mm läbimõõduga immutatud puitposte pikkusega 3,2 meetrit. Posti samm on 3 m. Post paigaldatakse 0,7 m

5

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne sügavuselt maa sisse. Väravapostideks kasutatakse 100x100mm metallposte, mis betoneeritakse pinnasesse 1 m sügavuselt. Aia iga 50 m järel ja värava- ning nurgapostide toestamiseks kasutatakse kaldtugesid. Aia siseküljele paigaldatakse 2 (vajaduse enama) traadiga elektrikarjus.

Aias on 6 tiibväravat (Joonis 2), milledele paigaldatakse maapinnale metallrest, mis takistab paljude loomade läbikäiku ka avatud värava korral. Resti toetamiseks ehitatakse igale väravale vundament. Jalgväravaid on plaanitud ca 10 tükki, kuna neile pole resti ette nähtud, siis peavad väravad kogu aeg suletud olema. Jalgväravale paigaldatakse riiv, võru vms, mille abil saab väravat avada, samas peavad olema väravad konstrueeritud sellisena (nt isesulguv) et takistada loomade välja ja sisse pääsemist.

Joonis 1 Kavandatava piirdeaia ristprofiil

Piki piirdeaeda kulgevasse aia teenindustsooni kavandatakse pea kogu aia ulatuses piirdeaia konstruktsioonilise elemendina süvend/kraav, mis mõningal määral takistab ka loomade liikumist päris aia äärde. Osaliselt on tegemist mitte uue süvendi/kraavi kaevamisega, vaid vana kraavi taastamisega. Piirdeaia teenindustsoonis/teeninduskoridoris on võimalik sõita nt ATV-ga ja teostada regulaarselt aia korrasoleku seiret ja hooldustöid.

6 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Joonis 2 Tiibvärava skeem

Aia sisse on kavandatud ka loomade söödaplatsid, mis on osaliselt juba täna rajatud.

Reaalsetest alternatiividest on vaatluse all kaks alternatiivi: o Kavandatud tegevuse elluviimine. o 0-alternatiiv ehk kavandatava piirdeaia rajamisest loobumine.

Kavandatava tegevuse all-alternatiividena kaaluti ka tegevuse erinevaid lahendusi (aediku suurused, tehnilised lahendused, väravate arv ja paiknemine jms), muuhulgas:  vaadeldi all-alternatiivina piirdeaia paigutust must-toonekure püsielupaiga lähedal (Ptk 4.5.1.).  kaaluti all-alternatiivina uluksõraliste asustamise viise: kasutades looduslikke populatsioone või olemasolevaid loomaaedikuid (Ptk 4.3.1.).

All-alternatiivina kaaluti ka ainult väiksema, hirveaia loomist. Kuna arendajapoolse informatsiooni kohaselt ei oleks ainult hirveaia loomine äriliselt teostatav, siis ei saa seda keskkonnmõju hindamise mõistes reaalse alternatiivse lahendusvariandina detailselt käsitleda ega hinnata.

7

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

1.3. Kavandatava tegevuse kokkusobivus strateegiliste arengudokumentidega ja seadusandlusega

Seadusandlus

Kavandatavat tegevust reguleerivad peamiselt jahiseadus, loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus, samuti loomatauditõrje seadus ja veterinaarkorralduse seadus. Kahetsusväärselt ei anna nimetatud ega muud seadused käesoleva töö kontekstis vajalikku täielikku üheselt mõistetavat õiguslikku alust ega defineeri termineid.

Vastavalt loomakaitseseadusele on loom imetaja, lind, roomaja, kahepaikne, kala või selgrootu. Räägitakse (§2) ka põllumajandusloomast ja lemmikloomast, samuti (§ 6 ja 7) looduses vabalt elavast loomast. Sõna uluk mainib seadus ühel korral (§ 10) märkides, et looma lubatud hukkamise viis on uluki küttimine.

Jahiseaduses kasutatakse terminit uluk, kuid ei anta mõiste definitsiooni. Küll on jahiulukite loetelu kehtestatud eraldi määrusega, kus on eristatud suur- ja väikeulukeid (keskkonnaministri 9. oktoobri 2002. a määrusega nr 59 Jahiulukite loetelu). Viimase kohaselt kuuluvad Toosikannu loomaparki asustatavad kõik liigid suurulukite hulka.

Jahiseaduse § 25 sätestab jahiulukite loodusest eemaldamise ja tehiskeskkonnas hoidmise korra, mille kohaselt tohib jahiuluki loodusest eemaldada: 1. vigastuse või haiguse ravimiseks või hüljatud noorlooma üleskasvatamiseks; 2. teadus-, õppe- või ärieesmärgil loomakogude asutamiseks või täiendamiseks; 3. kohaliku asurkonna täiendamiseks; 4. majanduseesmärgil loomafarmide asutamiseks või täiendamiseks.

Toosikannu arenduse puhul on tegemist vastavusega nimetatud punktidele 2 ja 4. Jahiulukite tehiskeskkonda viimine kooskõlastatakse Veterinaar- ja Toiduametiga ning tehiskeskkonna asukoht registreeritakse Keskkonnaametis. Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise kord sätestatakse vastavas määruses - Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise kord (keskkonnaministri 5. märtsi 2003. aasta määrus nr 17). Sealjuures, Keskkonnaamet keeldub jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimisest, kui see ei välista jahiulukite loodusesse sattumist või haiguste levimist ega vasta loomakaitseseaduse nõuetele.

Loomatauditõrje seaduses käsitletakse looma, loomseid saadusi ja nende käitlemist veterinaarkorralduse seaduse esitatud tähenduses. Veterinaarkorralduse seaduses kasutatakse mõistet loom kõikide tehistingimustes ja looduses vabalt elavate imetajate, lindude, roomajate,

8 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne kahepaiksete, kalade ja selgrootute kohta. Põllumajandusloom veterinaarkorralduse seaduse tähenduses on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom (põllumajandusloomaks loetakse ka hobuslane). Lemmikloom veterinaarkorralduse seaduse tähenduses on inimese isikliku meelelahutuse või seltsi eesmärgil peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.

Kehtivate seadusandlike aktide valguses saab järeldada ja väita, et kavandatavat Toosikannu loomaparki asustavad loomad ei ole loomakaitseseaduse mõistes üheselt ei põllumajandusloomad ega lemmikloomad, samuti mitte looduses vabalt elavad loomad. Tegemist on ulukitega (keda hoitakse tehiskeskkonnas), kuigi oma definitsioonilt on need loomad pärast tehiskeskkonda viimist kõige enam sarnased (juriidilises kontekstis) põllumajandusloomadega (kuid mitte siiski absoluutselt), selliselt on tegemist loomapidamisega ja eksisteerib loomaomanik. Samuti on tegemist koduloomadega loomatauditõrje seadusest tulenevalt. Vastavalt loomakaitseseadusele (§ 10) on üheks looma lubatud hukkamise viisiks uluki küttimine. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist enam vabalt looduses elavate loomadega, siis ei saa loomade arvukuse reguleerimise viisina rakendada otseselt jahiseadusega reguleeritavat ulukit küttimist.

Seaduste kogumi probleemina võib välja tuua, et otseselt on määratlemata jäänud tehiskeskkonnas hoitavate jahiulukite kvalifitseerumine kas põllumajandusloomaks, lemmikloomaks või kas nad ongi eraldiseisev täiendav kategooria, mida lihtsalt ei ole loomakaitseseaduses eraldiseisvana defineeritud (kuid on nimetatud arvukalt näiteks jahiseaduses). Seetõttu ei saa väita, et loomakaitseseaduses nimetamata jätmine annaks aluse pidada tehiskeskkonnas peetavaid jahiulukeid loomadeks, kelle osas puudub seaduslik viis kohapealseks tapmiseks. Seaduses on suur tõlgendusruum selles osas, et kuidas käsitleda tehiskeskkonnas hoitavate jahiulukite tapmist ja millised on lubatud hukkamise viisid. Tehiskeskkonnas hoitavate jahiulukite (kes on loomatauditõrje seaduse kontekstis koduloomad) järglased (st tehistingimustes sündinud loomad) on koduloomad, kuid detailsemalt defineerimata (kas põllumajandusloomad, lemmikloomad, jahiulukid või midagi muud).

Oleme seisukohal, et seaduste kogumi mõistes on asjakohane käsitleda tehiskeskkonnas hoitavaid jahiulukeid loomapidamises peetavate loomadena, kellel on loomaomanik. Vältimaks vastuolu loomakaitseseaduses nimetatud loomade lubatud hukkamise viisidega, on Arendaja poolt kavandatav tegevus vajalik korraldada selliselt, et põllumajanduslooma sarnasena (kuna paremat analoogiat ei ole seaduses defineeritud) kohapeal (st mitte tapamajas) tapetud looma loomseid saadusi kasutatakse oma tarbeks.

Siinkohal märgime, et edaspidi on käesolevas töös nimetatud loomapargis loomade arvukuse reguleerimise meetodiks küttimist või jahti (kuna tapmisega seonduv sisaldab jahindusele sarnaseid tegevusi), kuid antud

9

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne juhul ei ole tegu vastavate terminitega jahiseaduse mõistes, vaid siiski loomade tapmisega oma tarbeks.

Kuna kavandatav piirdeaed ristub mitmel korral planeeringuala läbiva Liivoja ja Vändra jõega, siis on siinkohal selgitatud ka ehituskeeluvööndisse puutuvat seadusandlust. Mõlemal vooluveekogul on ehituskeeluvöönd (täpsemalt Ptk. 3.1.2.), kuhu vastavalt looduskaitseseaduse § 38.-le on hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seaduse sama paragrahv määrab erandjuhtudena, mille puhul ehituskeelvöönd ei kehti muuhulgas piideaiad ja maaparandussüsteemid. Piirdeaia kõrvale kavandatav piirdeaia konstruktsioonilise elemendina süvend/kraav ei ole selle mõjudest lähtudes (kraav on vaid 0,7 m sügav ja ette nähtud kuivendama piirdeaia tsooni vaid mõne meetri ulatuses) võrreldav maaparandussüsteemiga, mistõttu ei ole sisulist põhjust kraavi ka maaparandussüsteemi osaks liita ega sellena käsitleda. Kavandatav madal süvend/kraav on piirdeaia funktsionaalne osa, mistõttu laieneb sellele piirdeaia erisus (analoogne on olukord näiteks maanteede projekteerimisel, mille osaks on truubid, kraavid, elektrikaablid jms).

Piki piirdeaeda kulgev süvend/kraav ja selle mulle moodustavad piirdeaia teenindustsooni/teeninduskoridori. Kraavi rajamine ühest küljest kuivendab selle vahetusse lähedusse jäävat ala ning selle muldel on võimalik sõita näiteks ATV-ga ja teostada piirdeaia regulaarset kontrolli ja hooldustöid. Süvend/kraav takistab mõnevõrra ka loomade liikumist vahetult aia juurde, seega leevendab ründeid aiale.

Tegevusega kaasneb puude ja põõsaste raie vajadus piirdeaia vahetus läheduses, teenindustsoonis.

Planeerimisdokumendid

Olulisemateks asjakohasteks strateegilisteks planeerimisdokumentideks on: o Rapla maakonnaplaneering 1999i; o Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" 2003ii; o Kehtna valla üldplaneering 2009iii; o Käru valla üldplaneering 2008iv.

Rapla maakonnaplaneering Maakonnaplaneeringus Rapla maakonna looduskeskkonnaga seotud tulevikuvisiooni peamised punktid on esitatud järgnevalt: o Rapla maakonna keskkond on hästi korraldatud ja planeeritud. o Kindlalt on säilinud olemasolev kompensatsioonialade võrgustik, mille püsimine on tagatud valitseja ja omanikevaheliste lepingutega. o Kõik inimese poolt keskkonda mõjutavad tegevused on reguleeritud (korraldatud) ning toimuvad etteantud normatiivide piires.

10 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

o Loodusvarade tarbijad on huvitatud oma firma heast imidžist ning kõigis tegemistes on tõstetud esiplaanile keskkonna säästlik kasutamine. o Keskkonnaga tegelemine, selle õpetamine ning propageerimine ja selgitamine on muutunud trendikaks ja populaarseks tegevuseks ning igaüks mõistab selle vajalikkust tuleviku jaoks.

Maakonnaplaneering peab üheks oluliseks maakonna väärtuseks just puhast, rohelist ja rikkalikku looduskeskkonda, mis moodustab ühest küljest kvaliteetse elukeskkonna, aga annab ka võimaluse turismi arendamiseks. Maakonna turismi arenguprioriteetideks ongi seatud loodusturism, taluturism ja lähiturism koos vaba aja veetmisega.

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" Raplamaa teemaplaneeringu peamisteks eesmärkideks on luua alus väärtuslike looduslike, poollooduslike ja kultuurmaastike säilimiseks ja – vajadusel – korrastamiseks, luua eeldusi kogu maakonna tasakaalustatud, jätkusuutlikuks ja säästvaks arenguks. Planeering tegeleb põhjalikumalt kahe olulise alateemaga – maakonna rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastikega. Lisaks käsitletakse erinevaid kaitsealasid ja vääriselupaiku jms, kuid kuna Toosikannu loomapargi arendus kaitstavate aladega ei kattu ja mõju neile puudub, siis käesolev töö käsitlebki teemaplaneeringu põhiteemasid, rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke. Teemaplaneering seab rohevõrgustiku aladele ja väärtuslike maastikele kasutustingimused ja soovitused. Kuna Toosikannu loomapargi alast jääb suur osa teemaplaneeringuga määratletud rohealadele ja vähesel määral kattub ka Koogiste-Kõrbja väärtusliku maastikuga, siis on vajalik kavandatava tegevuse ja teemaplaneeringus seatu täpsem käsitlemine. Vastava mõju hindamine asub aruande peatükis 4.1.

Kehtna valla üldplaneering

Kehtna valla üldplaneeringu (kehtestatud 16.06.2009) järgi jääb planeeringuala Eidapere-Lokuta kanti, selle piirkonna peamised väärtused on: o säilinud looduskaunid kohad ja miljööväärtuslikud maastikud; o rahulik ja turvaline elukeskkond; o väljaarendatud sotsiaalne infrastruktuur; o jätkuv põllumajanduslik tootmine; o asumine Vändra alevi, Järvakandi alevi, Rapla linna ja Türi linna suhtelises läheduses (keskharidus, kaubandus-teenindus). o logistiliselt hea asukoht ning soodsad ühendusvõimalused Rapla ja Tallinnaga (raudtee ja maantee).

Skeemkaardil 3 on väljavõte üldplaneeringu kaardist (kehtestatud 16.06.2009). Üldplaneeringu eelnõu järgi jääb kavandatava loomapargi piiridesse peamiselt põllumajandus- ja metsamajandusmaa, mis on osaliselt maaparandatud. Lisaks jääb kogu piirdeaia ala rohelise võrgustiku territooriumile (vt ptk 3.1.4 Maastik ja taimkate). Loomapargi lääneosa läbib Liivoja. Põllumajandusmaana käsitletakse üldplaneeringus

11

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne põllunduse, aianduse, loomakasvatuse ning aretustegevusega seotud maad; metsamajandusmaana metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maad, kus majandamine toimub vastavalt metsaseaduses sätestatule.

Skeemkaart 3 väljavõte Kehtna valla üldplaneeringust (loomapargi ligikaudne asukoht on märgitud helesinise joonega)

Käru valla üldplaneering Kavandatava piirdeaia sisesele ja selle lähiala praegust ja planeeritavat maakasutust Käru valla territooriumil iseloomustab väljavõte kehtivast Käru valla üldplaneeringu kaardist (Skeemkaart 4). Selgub, et piirdeaia alale jääv maa on suures osas metsamajandus- ja ka põllumajandusmaa ning planeeringualale jääb ka rohevõrgustik (Vt ptk 3.1.3). Ainukeseks üldplaneeringuga planeeritavaks maakasutuseks sellel alal on kaubandus, teenindus ja büroohoone maa. Viimane on planeeritud Toosikannus eesmärgiga laiendada olemasolevat turismibaasi, et oleks võimalik pakkuda mitmekesisemat teenust nii kohalikele elanikele, kui puhkajatele või konverentside ja seminaride läbiviijatele vms.

12 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 4 Väljavõte Käru valla üldplaneeringust (valla territooriumile jääv aedikuga piiratav ala on märgitud helesinise joonega)

Nii Käru kui ka Kehtna üldplaneeringu järgi ei asu loomapargi piirkonnas avalikus kasutuses olevaid teid. Avalikult kasutatavaks veekoguks on Vändra jõgi.

13

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

2. Ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist

Keskkonnamõju hindamine on avalikkuse kaasamist sisaldav ja kindlaid protseduurireegleid järgiv „läbipaistev” protsess. Erinevate ametkondade, organisatsioonide ja avalikkuse kaasamine ja konsulteerimine on keskkonnamõju hindamise protsessi üheks olulisemaks põhimõtteks ja töömeetodiks. Erinevate osapoolte seisukohad ei ole küll otseselt keskkonnamõju liigiks, kuid kuna need väljendavad üsna selgelt sotsiaalset mõju, siis saab arvamusi ja seisukohti kasutada sotsiaalse mõju hindamise vahendina.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaatlik informatsioon käesoleva KMH protsessist ja avalikkuse kaasamisest. Riigipiiriülest mõju kavandataval tegevusel ei ole ja vastavasisulisi riikidevahelisi konsultatsioone ei peetud.

KMH osapooled Tabelis 1 on välja toodud isikud ja asutused, keda kavandatava piirdeaia rajamine võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu.

Tabel 1. Keskkonnamõju hindamise osapooled Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* Keskkonnaministeeriu KMH järelvalvajana huvi ja funktsioon Keskkonnameti m, Keskkonnameti tagada KMH protsessi seadusejärgsus Harju-Järva-Rapla Harju-Järva-Rapla ja üldiste keskkonna-alaste huvide regioon regioon tasakaalustatud arvestamine Rapla Maavalitsus Kohaliku arengu edendaja ja Rapla Maavalitsus tasakaalustatud avalike huvide kaitsja Kehtna Vallavalitsus Otsustaja (tegevusloa andja) Kirjaga ei teavitata projekteerimistingimuste (kuna on väljastamisel. KMH algataja. Kohaliku otsustajana arengu edendaja ja tasakaalustatud protsessiga kursis) avalike huvide kaitsja Käru Vallavalitsus Otsustaja (tegevusloa andja) Kirjaga ei teavitata projekteerimistingimuste (kuna on väljastamisel. KMH algataja. Kohaliku otsustajana arengu edendaja ja tasakaalustatud protsessiga kursis) avalike huvide kaitsja Keskkonnainspektsioon Keskkonna- inspektsioon Raplamaa büroo Valitsusvälised Keskkonnaalaste ja muude Eesti organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest Keskkonnaühendust kodanikeühendused tulenevate väärtuste arvestamise e Koda tagamine Maaomanikud On huvitatud maa väärtuslikust Kinnistute ja kasutamisest naaberkinnistute omanikud Piirkonna elanikud On huvitatud maksimaalselt kõrge Kirjaga ei teavitata kvaliteediga elukeskkonnast (teavitatakse ajalehes Nädaline ja Ametlikes

14 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse kirjaga* Teadaannetes) Laiem avalikkus Muud võimalikud mõjud ja huvid Kirjaga ei teavitata (teavitatakse ajalehes Nädaline ja Ametlikes Teadaannetes) * Vastavalt KMHKJS §16 lg3.

KMH protsess ja avalikkuse kaasamine Avalikkuse kaasamine on loomulik osa inimeste eluolu puudutavate tegevuste kavandamisel. Nii ka käesoleva projekti raames moodustas osa töömahust erinevate sihtrühmade arvamuste ja seisukohtade väljaselgitamine ning nende alusel võimalikult tasakaalustatud lahenduse väljatöötamine. Avalikkuse kaasamine on keskkonnamõju hindamise kohustuslikuks osaks ka vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ning muudele keskkonnamõju hindamist käsitlevatele seadusaktidele.

Kronoloogiline ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist koos avalikkuse kaasamisega on toodud alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. KMH protsessi ajaline kulg Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH algatamine 16.12.2008 Kehtna Vallavalitsus ja 22.12.2008 Käru Vallavalitus KMH programmi koostamine veebruar/märts 2009 KMH programmi avalikust arutelust märts/aprill 2009 teavitamine ja avalik väljapanek (2 nädalat) KMH programmi avalik arutelu 23. aprill 2009 Käru raamatukogus kl 16.00 Lelle raamatukogus kl 18.00 KMH programmi esitamine 5. mai 2009 heakskiitmiseks Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile KMH programmi heakskiitmine 28. mai 2009

KMH aruande koostamine 2009-2011 KMH aruande avalikust arutelust august 2011 teavitamine ja avalik väljapanek (2 nädalat) KMH aruande avalik arutelu 09.september 2011 Käru raamatukogus kl 12.00 Lelle raamatukogus kl 15.00 Avalikul arutelul tehtud ettepanekute september 2011 lisamine ja nendega arvestamise/ mittearvestamise põhjendamine

15

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg Aruande esitamine heakskiitmiseks I korda 26.09.2011 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile II korda (pärast täiendamist) detsember 2012 ja veebruar 2013

III korda (pärast täiendamist) aprill 2013 Aruande heakskiitmine ja Eeldatavasti aprill-mai 2013 keskkonnanõuete määramine

16 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Looduskeskkond

3.1.1. Asukoht

Kavandatav piirdeaed asub osaliselt Käru valla Jõeküla ja osaliselt Kehtna valla Kõrbja ja Koogiste külade territooriumitel (Skeemkaart 5).

Skeemkaart 5 Kavandatava loomatara ala asukoht.

Piirdeaiaga piiratavale territooriumile jäävad maaüksused on toodud Tabelis 3. Enamik neist kuulub OÜ Toosikannule, v.a. kaks Jalaka (29203:002:1518; 37501:004:0010) kinnistut (Tabelis 3 on need märgitud värviliselt).

Tabel 3 Toosikannu piirdeaiaga hõlmatavad maaüksused. Omavalitsus Asustusüksus Lähiaadress Tunnus Pindala Kehtna Kõrbja Ale-Sepa 29203:002:0952 36,5 Kehtna Kõrbja Ale-Sepa 29203:002:0951 26,8 Kehtna Kõrbja Päri 29203:002:0942 5,9* Kehtna Kõrbja Päri 29203:002:0941 61 Kehtna Kõrbja Nõmme 29203:002:0932 12,2

17

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Omavalitsus Asustusüksus Lähiaadress Tunnus Pindala Kehtna Kõrbja Kaasiku 29203:002:0902 41,9* Kehtna Kõrbja Kaasiku 29203:002:0901 34,9 Kehtna Kõrbja Tamme 29203:002:0463 4,7 Kehtna Kõrbja Tamme 29203:002:0462 54,8* Raiestiku- Kehtna Kõrbja Karupahna 29203:002:0350 23,1 Kehtna Kõrbja Nõmmemetsa 29203:002:0109 35,56* Kehtna Kõrbja Nõmme 29203:002:0108 1,9 Kehtna Kõrbja Kõrbja metsa 29203:002:0096 34,42 Kehtna Kõrbja Kõrbja farm 29203:002:0095 33,75* Kehtna Kõrbja Kõrbja-põllu 29203:002:0090 12,23 Kehtna Kõrbja Remmelga 29203:002:0089 32,76 Kehtna Kõrbja Künnapuu I 29203:002:1516 5,07 Kehtna Kõrbja Jalaka 29203:002:1518 5,71 Kehtna Kõrbja Künnapuu 29203:002:1517 13,35 Kehtna Koogiste Loigu 29203:002:1320 45,5* Kehtna Kõrbja Loigumetsa 29203:002:1330 8,33 Käru Jõeküla Ale-Sepa 37501:004:0720 8,9 Käru Jõeküla Sanglepa 37501:004:0440 86,4 Käru Jõeküla Tamme 37501:004:0372 42,2 Käru Jõeküla Tamme 37501:004:0371 36 Käru Jõeküla Toosikõnnumetsa 37501:004:0360 142,6 Käru Jõeküla Kalamehe 37501:004:0051 2,97 Käru Jõeküla Toosi 37501:004:0050 6,14 Käru Jõeküla Toosikannu 37501:004:0036 10,96 Käru Jõeküla Toosikõnnu 37501:004:0035 80,27 Käru Jõeküla Jalaka 37501:004:0010 18 Käru Jõeküla Künnapuu 37501:004:0011 10,36 * maaüksus on haaratud osaliselt.

3.1.2. Hüdrogeoloogilised tingimused

Kogu kavandatava tegevuse piirkonna geoloogilise aluspõhja moodustavad Paleosoikumi siluri ladestu merglid ja lubjakivid. Aluspõhjal lasuvad pinnakatte kvaternaarsed setted. Valdavalt on tegu moreeniga (liivsavi ja saviliiv kividega ning rähk) planeeringuala lääneosas ja Balti jääjärve setetega (klibu, liiv möll, saviliiv, liivsavi, savi) planeeringuala idaosas. Paaris kohas (nt Vändra jõe ümbruses) leidub madalsooturvast ja Toosikannu puhkekeskusepiirkonnas ka glatsiofluviaalsed setted (veeristik, kruus, liiv) (Skeemkaart 6).

18 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 6 Pinnakate ja pinnaveekogud loomapargi piirkonnas.

Põhja- ja pinnavesi

Planeeritava piirdeaia piirkonnas on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud. Esimesed vettandvad põhjavee kogumid asuvad 50-60 m sügavusel. Piirkonnas on vettandvateks kivimiteks Ordoviitsiumi ja Siluri ladestute lubjakivid ja dolomiidid (milledes esinevad ka savikama koostisega vahekihid). Põhjaveekogum toitub läbi kvaternaarisetete infiltreeruvast sademeveest. Põhjavesi infiltreerub vähesel määral allpool lasuvasse Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogumisse, väljavoolualadeks on pinnaveekogud ja madalsood. Põhjaveekogumi vettandvaks kivimiks on Alam-Ordoviitsiumi ja Kesk-Kambriumi aleuroliidi vahekihtidega keskmiselt ja nõrgalt tsementeerunud peen- ja pisiteraline liivakivi. Ülemiseks veepidemeks on Ordoviitsiumi ja Siluri savikad karbonaatkivimid paksusega kuni 200-400 m.v

19

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Planeeringuala läbivad looduslikest pinnaveekogudest Liivoja ja Vändra jõgi (Vt Skeemkaart 6), mille valgaladele planeeringuala pea tervenisti ka jääb. Vaid planeeringuala kirdenurk jääb Käru jõe valgalale.

Vändra jõgi (Foto 1), mis kulgeb läbi loomapargi idaosa, on 49 km pikkune 267 km² suuruse valgalaga jõgi, mis suubub Pärnu jõkke. Vändra jõel kehtib 100 meetrine piiranguvöönd ja 50 m laiune ehituskeeluvöönd, metsamaal ulatub ehituskeelu vöönd aga piiranguvööndi piirini (100m) (looduskaitseseadus § 37 Ja § 38) ning veekaitsevöönd 10 m (veeseadus § 29).

Liivoja, mis kulgeb läbi loomapargi lääneosa ja suubub Vändra jõkke, valgala jääb alla 25 km2 ja seega on jõe piiranguvöönd 50 m ja ehituskeeluvöönd 25 m (looduskaitseseadus §37 ja §38) ning veekaitsevöönd 10 m (veeseadus § 29).

Toosikannu keskuse juures asub ka mõne hektari suurune järv, millel on 50 m piiranguvöönd ja 25 m ehituskeeluvöönd.

Lisaks looduslikele veekogudele on pea kogu piirdeaia ala maaparandatud, mistõttu on ala kaetud maaparanduskraavidega.

Kavandatava tegevuse puhul on peamiseks pinna- ja põhjaveega seonduvaks temaatikaks avalikult kasutatava veekogu kallasraja kasutamisega seonduv. Vastavalt veeseaduse § 10 on avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres kallasrada, mis mittelaevatatavatel veekogudel on 4 m laiune. Avalikult kasutatavate veekogude hulka (Vabariigi Valitsuse 18. 07. 1996. a määrus nr 191) on arvatud planeeringuala pinnaveekogudest Vändra jõgi, millel on kehtiv 4 m laiune kallasrada. Vastavalt asjaõigusseaduse § 161-le peab veekogu kaldaomanik jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. Kallasrada võib igaüks kasutada veekogu ääres liikumiseks ja viibimiseks, kalastamiseks ning veesõidukite randumiseks.

20 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Foto 1 Vändra jõgi

3.1.3. Maastik ja taimkate

Kavandatava tegevuse piirkond asub Harju lavamaa ja Kõrvemaa maastikurajoonide piiril. Harju lavamaa loob eelkõige rõhtkihiliste karbonaatkivimitest aluspõhja maapinnalähedus ja seetõttu lootaimkattega paetasandike ja rähksete, suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandike valdamine. Kõrvemaa maastiku eripäraks on mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeliste pinnavormistike põimumine jääjärvetasandike keskel. Iseloomulik on ulatuslik soostumus.vi

Teatud konkreetses piirkonnas leviv taimestik sõltub sellel alal valitsevatest looduslikest teguritest – aluspõhjast ja sellel kujunenud mullastikust ning samuti reljeefist. Loomapargi territooriumil on valdavateks muldadeks leostunud, leetjad ja muud gleimullad, leidub ka turvastunud ja muid muldi. Ala on suures osas kaetud metsaga. Corine maakasutustüüpide järgi hõlmab ligi pool loomapargi territooriumist ala, mis jääb segametsade alla (üle 500 ha); kolmandiku hõlmavad lehtmetsad (ca 300 ha) ja vähesel määral (10 ha) leidub ka okasmetsa. Ülejäänud üle 100 ha suurune territoorium on kultuurmaastikuna kasutusel (põllumajanduslik maa, karjamaa, õuemaa jms). Peamiseks leiduvaks kasvukohatüübiks on angervaksa, vähem leidub jänesekapsa- mustika, naadi ja teisi kasvukohatüüpe (Tabel 4, Joonis 3).

21

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 4 Kavandatava loomapargi alal leiduvad kasvukohatüübid Pindala Metsa tüübirühm Kasvukohatüüp Pindala (ha) tüübirühmade kaupa (ha) angervaksa 514 Soovikumetsad 517,6 tarna-angervaksa 2,9 tarna 0,7 jänesekapsa-mustika 114 Palumetsad 117 jänesekapsa-pohla 0,9 karusambla-mustika 2,1 Salumetsad naadi 35,9 54,3 sõnajala 18,4 Laanemetsad jänesekapsa 30,9 49,6 sinilille 18,7 Rohusoometsad lodu 4,5 4,5 Kõdusoometsad mustika 1,5 1,5

Joonis 3 Erinevate kasvukohatüüpide osakaal kavandatava piirdeaia alal

Kõige ulatuslikumalt on alal niisiis levinud angervaksa kasvukohatüüp, mis kuulub soovikumetsade tüübirühma hulka. Soovikumetsad on perioodiliselt liigniisketel, karbonaatsete vete mõjul kujunenud

22 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad rohttaimederikkad lehtpuu (kask, sanglepp) enamusega või segametsad.vii Toosikannu puhul on angervaksa kasvukoha peapuuliigiks enamasti kask.

Teiseks ja juba oluliselt vähem levinud metsakasvukohatüübiks on jänesekapsa-mustika, mis on üheks palumetsade hulka kuuluvatest tüüpidest. Palumetsad on tihtipeale valgusküllased, hästi arenenud samblarindega männikud.

Lisaks metsa-aladele on kavandatava piirdeaia sisesel territooriumil ka avatud maastikku - vanade talukohtade ümbrused, heinamaad ja söödapõllud. Enamasti on tegu kultuurtaimestikuga ja väärtuslikke looduslikke/pool-looduslikke taimekooslusi ei leidu.

Kaitsealuste taimede kasvukohti alal teadolevalt ei esine s.t. andmebaasides ei ole sellekohast infot ja ka välitöödel ei avastatud.

Roheline võrgustik

Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” seab Raplamaa rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi (territooriumi) struktuuri tagamise, tuginedes erinevate infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile.

Roheline võrgustik koosneb tuumaladest ja koridoridest, mis on ühendatud ühtselt funktsioneerivaks tervikuks. Kogu võrgustiku toimimine toetub tugialadele, mis on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad ning mis on tavaliselt juba looduskaitse alla võetud. Koos piisavalt suurte ja terviklike metsamassiividega moodustavad need tuumala. Rohelise võrgustiku sidususe ja terviklikkuse tagavad koridorid.

Roheline võrgustik hõlmab suuremas osas olemasolevaid ja loodavaid kaitsealasid, Ramsari alasid, Natura 2000 alasid, väärtuslikke pärandkooslusi ja märgalasid, asulate lähipuhkealasid ning osaliselt ka metsa vääriselupaikasid. Suuremad rohelise võrgustiku massiivid paiknevad maakonna, aga ka omavalitsuste piirialadel, kus asustus on hõredam. Traditsioonilistes inimtegevuse piirkondades on massiivid väiksemad ja paiknevad hõredamalt. Suurima rohelise vööndi moodustavad Kõrvemaa ja Kõnnumaa metsad ja märgalad.

Planeeritava Toosikannu loomapargi ala kattub suures osas maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku tuumalaga T8 (Skeemkaart 7), mis on maakonna suur tugiala läbimõõduga 5-8 km. Kehtna valla üldplaneering rohelise võrgustiku piire ja asukohta ei täpsusta. Käru valla üldplaneering küll täpsustab rohevõrgu piire, kuid kavandatava piirdeaia ala need ei puuduta, samuti ei seata lisa kasututingimusi.

23

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 7 Rohevõrgustik kavandatava Toosikannu loomapargi piirkonnas.

Teemaplaneering ei too rohevõrgu jaoks välja väga täpseid kasutustingimusi. Välja on toodud üldine nõue, et rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jm puhul tuleb arvestada, et roheline võrk jääks toimima, et tugialade suurust oluliselt ei vähendata ega lõigata läbi rohelisi koridore. Kaitse- ja kasutustingimused senistel ja

24 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne loodavatel looduskaitsealadel (sh. metsakaitsealadel) ja maastikukaitsealadel on määratud nende kaitse-eeskirjade ja kaitstavate loodusobjektide seadusega (praegune looduskaitseseadus).

Soovitustena on teemaplaneeringus toodud tugialade terviklikkusse säilitamise vajadus ja sidususe tagamine tugialade vahel. Sealjuures ei tohi võrgustiku toimimiseks looduslike alade osatähtsus tugialades langeda alla 90%. Suurtele tugialadele ja läbi koridoride ei tohiks reeglina rajada suuri infrastruktuuri objekte, välja arvatud juhtudel, kui see on möödapääsmatu. Tugialade ja koridoride paigutuse tihedust maakonnas hinnatakse üldiselt heaks, kuid tuuakse välja vajadus säilitada inimestele lähipuhkuse eesmärgil nn rohelise vööndi elemendid Rapla, Kohila ja Märjamaa ümber. Soovitav on säilitada võimalusel ka teisi väiksemaid metsasalusid – need ilmestavad maastikku ning on ka nn hüppelaudadeks mitmete liikide levikul.

Tugialadel ja koridorides väljaspool kaitstavaid alasid võib arendada tavapärast, kuid rohelise võrgustiku säilimist tagavat majandustegevust. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada Maavalitsuse ja Keskkonnaametiga ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele.

Teemaplaneeringu ühe eesmärgina on seatud ka ökoturismi soosimine rohelises võrgustikus ja looduse õpperadade süsteemi kavandamine. Oluline on tugialade säilitamise kõrval säilitada ka nendega piirnevate alade (puhvervööndid) senine maakasutus ja säilimine looduslikus või poollooduslikus olekus. Puhvervööndi vähendamine kahandab ka tuumala suurust ja elujõulisust.

Maakonna teemaplaneeringu rohevõrgustiku käsitlust peaksid edasi arendama ja täpsustama valdade üldplaneeringud. Käru valla üldplaneeringus rohevõrgule lisatingimusi ei seata ja planeeritava tegevuse piirkonnas olulisi täpsustavaid piirimuudatusi ei esita. Kehtna valla üldplaneeringus on välja toodud, et rohelise võrgustiku alasid on lubatud kasutada puhke- ja turismimajanduslikel eesmärkidel, kuid arvestama peab objektide koormustaluvuse ja kaitserežiimiga ning hoonestuse ja tehnovõrkude ja –rajatiste planeerimisel ei ole soovitav rohelist võrgustikku liigendada. Tagada tuleb rohekoridoride toimimine loomade liikumisteedena.

Kehtna valla üldplaneering kasutab sõna „soovitama“. Tegemist ei ole tegevusi absoluutselt keelava seisukohaga, vaid osundamisega vajadusel (st sellekohase huvi tekkimisel) asjaolusid kaaluda ja selle alusel teha vastav otsus. Konkreetsete asjaolude selgitamiseks ja võimaliku mõju väljaselgitamiseks algataski Kehtna vallavalitsus KMH. KMH’s sisalduva informatsiooni alusel saab Kehtna vald teha kaalutlusotsuse. KMH ekspert on jõudnud seisukohale, et ka piirdeaia rajamisel on tagatud rohekoridori toimimine loomade liikumisteedena. Seega ei ole KMH eksperdi hinnangul tegemist vastuolu Kehtna valla üldplaneeringuga.

25

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Väärtuslikud maastikud

Raplamaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” kohaselt jääb planeeritavast loomapargist edelasse kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik Koogiste-Kõrbja (Skeemkaart 8). Nimetatud väärtuslik maastik jääb servapidi ka loomapargi territooriumile. Tegemist on ca 1000 ha suuruse kohaliku tähtsusega maastikuga, mille tüübiks on märgitud põllumajandus- ja loodusmaastik ning mõisakeskus- või park. Piirkond on tuntud metallitöökoja järgi, kus valmistati auru-viljapeksugarnituure. Ala piirides on säilinud nii ajaloolist külamaastikku kui ka uudismaad. Kõrbja mõisast on alles vaid endised pargitammed. Kultuurilis-ajaloolistest väärtustest on suhteliselt hästi säilinud 20.-30. aastate maastikustruktuur, metallisulatuse ajalugu. Esteetilise väärtusena on keskmiselt hinnatud vaated hooldatud maastikule. Loodusväärtustest on pigem madalaks hinnatud sealseid metsi. Identiteediväärtust on hinnatud kõrgeks kohalikul tasemel. Rekreatiivset- ja turismipotentsiaali on hinnatud madalalt (kohalik metallisulatusahi ja Kõrbja mõis). Soovitusena maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse korraldamiseks on Koogiste-Kõrbja maastikule antud järgmine: ajaloolise külamaastiku säilitamine põllumajanduslike toetuste abil.

26 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 8 Väärtuslikud maastikud kavandatava loomapargi piirkonnas.

Teemaplaneering seab maastikele ka kasutustingimused, mis küll suures osas puudutavad hoonete ja rajatiste ehitust ja käesolevas töös käsitletavasse temaatikasse ei puutu. Välja võiks ehk tuua vaid selle, et tingimustes on toodud ka nõue säilitada ilusad vaated (Koogiste-Kõrbja

27

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne väärtmaastiku puhul on tegu vaadetega hooldatud maastikule). Kuna väärtuslikust maastikust jääb planeeritava loomapargi alale põllumajanduslik maastik, mida läbib Vändra jõgi, siis soovitustest on toodud vaid konkreetsel juhul asjakohased (väärtusliku maastiku osa mõisakeskus ja park jäävad planeeritavast piirdeaiast kaugemale).

Põllumajandus-/külamaastiku kohta on teemaplaneeringus soovitatud järgmist: o Ajaloolise külapildi ja traditsioonilise külamustri säilitamine o Traditsioonilise hoonestuse säilitamine või taastamine o Pärandkultuuri elementide säilitamine või taastamine o Põllumajandusliku tegevuse soodustamine o Metsatukkade ja puudesalude säilitamine maastikus o Teede õgvendamise vältimine o Vaadete avamine ja säilitamine o Maastiku ja tema väärtuste parem eksponeerimine o Jalgsi- või jalgrattamarsruutide kavandamine

Veekogud ja nende rannad / kaldad: o Kallaste (sh. kallasrajad) hooldamine o Niitude vm. traditsiooniliste elementide taastamine o Vaadete avamine ja säilitamine o Veekogu enda ja vaadete kättesaadavaks tegemine o Veekogu parem eksponeerimine o Jalgsi- või jalgrattamarsruutide kavandamine o Peatus- ja puhkekohtade reserveerimine o Isikute / sündmuste parem jäädvustamine ja tutvustamine o Jalgsi- või jalgrattamarsruutide kavandamine

Kehtna valla kehtiv üldplaneering väärtuslikke maastikke ei käsitle. Koostamiselt olev uus üldplaneering ei sea täpsustavaid kasutustingimusi.

Käru valla väärtuslikke maastikke kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää.

Traditsiooniliste maakasutuse tulemusel tekkinud pärandkooslusi ehk pool-looduslikke kooslusi (puisniidud, aruniidud) planeeringualal EELIS-e andmebaasi andmetel ei ole. Pärandkultuuri objektidest leidub planeeritava loomapargi alal ca 1000 m pikkune Kõrbja küla kiviaed. Kiviaed jääb suures osas küll naaberkinnistule (Tõnso, 29203:002:0360), kuid ulatub ka piirdeaia territooriumile jäävale Ale-Sepa kinnistule (29203:002:0952). Piirdeaed ristub kiviaiaga. Piirdeaia ehitustöödel on vajalik jälgida, et aia paigaldamisel kiviaeda ei kahjustataks.

Andmebaasis EELIS on välja toodud ka piirdeaia territooriumile jääva pärandkultuuri objekti Toosikõnnu karjamõis, mille asukoht ühtib praeguse Toosikannu keskusega. Karjamõisa ennast säilinud ei ole.

28 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3.1.4. Loomastik

Toosikannu puhkekeskuse ümbruses ja ka kavandatava loomapargi alal on suhteliselt suured metsa-alad. Kavandatava arenduse näol on tegemist põhiliselt suurulukite elukeskkonda (nt liikumisvõimalusi) mõjutava projektiga, mistõttu käesolevas töös käsitletaksegi peamiselt neid. Kavandatava loomapargi alal on esindatud kõik Eesti metsade suurulukid v.a. punahirv (tõenäoliselt), kes esineb Eestis peamiselt Saare- ja Hiiumaal, aga väiksemate populatsioonidena ka mandri Eestis (nt Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal)viii. Toosikannu puhkekeskuse metsades käesoleval ajal aktiivset jahipidamist ei toimu (tulenevalt maaomaniku sellekohasest soovist), kuid toimub lisasöötmine, mis on ilmselt ka üheks põhjuseks, miks sealses piirkonnas võib uluksõralisi (metskitsed, põdrad ja metssead) kohata arvukalt. Piirkonnas on Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse (Riiklik Keskkonnaseire Programm) andmetel kohatud nii ilveseid, hunte kui ka karusid. Alaga kohapeal tutvumine kinnitas, et piirkonnas liigub metskitsi, metssigu, suhteliselt palju põtru. Kohati ka karu ja mägra tegevusjälgi.

Kogu Raplamaa jahiulukite arvukusest ja küttimisest annab ülevaate Tabel 5. Kavandatav loomapark jääb täpsemalt Eidapere ja Käru jahipiirkondade territooriumitele. Uluksõraliste küttimise ja loenduse statistika neis jahipiirkondades on esitatud Tabelis 6.

29

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 5 Viimaste aastate Raplamaa jahindusstatistika (L-loendatud, K-kütitud ; allikas: Keskkonnaamet) 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Põder L 649 695 736 754 792 878 900 850 843 840 - 784 951 1063 K 137 165 170 180 232 229 295 380 399 388 293 286 - 410 Metskits L 2136 1921 2001 2105 2300 2772 3400 4800 5340 6110 - 4939 3590 1774 K 273 213 236 279 299 371 529 1010 1369 1948 1725 1299 - 36 Metssiga L 816 765 992 1120 1283 1526 1600 1520 1498 1446 - 2291 1917 1762 K 278 297 341 474 551 648 759 1119 1161 1358 1866 1617 - 1311 Karu L 18 19 20 19 17 25 23 17 27 30 - 53 54 48 K 2 1 - 1 1 1 1 - 1 3 3 2 - 3 Hunt L 31 19 18 14 5 5 8 5 7 11 - 49 61 52 K 8 8 11 2 1 1 1 1 5 7 - 14 Ilves L 113 87 86 81 69 55 72 66 97 94 - 126 141 157 K 21 28 12 11 10 8 9 8 8 3 13 12 - 8 Kobras L 459 601 582 987 1139 1178 1300 970 1002 970 1014 1115 1065 K 49 84 115 176 125 189 159 261 280 283 228 271 - 321 Rebane K 276 307 294 294 484 234 374 390 239 318 877 380 - 399 Kährik K 154 137 139 304 399 214 271 313 473 710 726 674 - 945 Mink K 47 28 19 18 4 15 2 2 14 4 2 1 - 3

30 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabel 6 Kohalike jahiseltside jahindusstatistika aastate lõikes (allikas: Keskkonnaamet) 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2011 Põder L K L K L K L K L K L L K Eidapere 30 8 33 12 32 14 30 14 26 10 27 32 13 Käru 75 32 75 40 80 45 70 46 70 36 70 75 45 Metskits Eidapere 140 19 208 55 214 48 205 75 170 64 165 32 1 Käru 350 55 400 97 450 120 450 146 450 131 420 250 3 Metssiga Eidapere 45 12 37 17 32 22 34 19 42 38 46 82 42 Käru 110 54 110 73 115 88 105 97 115 127 115 80 63

Kavandatavast loomapargist jääb osa Eidapere ja osa Käru jahipiirkondade territooriumitele (vt Skeemkaart 9). Eidapere jahipiirkond on 11 686 ha suurune. Nagu skeemkaardilt näha, jääb Eidapere jahipiirkonna territooriumile 172 ha suurune osa loomapargist, mis moodustab 1,5% kogu jahiterritooriumist. Seega, 1,5% praegusest Eidapere jahipiirkonnast jääb kavandatava loomapargi realiseerumisel jahindustegevusest välja. See 1,5% hõlmab heitlehist- ja segametsa, aga ka karjamaid. Piirdeaia sisesele territooriumile jääb kogu jahipiirkonna territooriumil leiduvatest karjamaadest ca 17%, heitlehisest metsadest 6% ja segametsast 3%.

Käru jahipiirkond on 19 183 ha suurune, sellest jääb kavandatava loomapargi alale 696 ha s.o. 3,6 % kogu jahiterritooriumist. Seega, 3,6% praegusest Käru jahipiirkonnast jääb kavandatava loomapargi realiseerumisel jahindustegevusest välja. See 3,6 % hõlmab peamiselt sega- ja heitlehiseid metsi (jahipiirkonna vastavatest maakasutustüüpidest 4,4% ja 10%). Vähesemal määral jääb piirdeaia territooriumile Käru jahipiirkonna osas haritavat maad (1,3%), karjamaid (6,3%), loodusliku taimkatte osalusega põllumajanduslik maa (7,1 %) ja okasmetsi (0,4%)(sulgudes on antud %, Käru jahipiirkonna territooriumi vastavast maakasutustüübist, mis jääb piirdeaia alale).

Kavandatav loomapark piirneb ka Kehtna jahipiirkonnaga, kuid ei asu sellel.

31

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 9 Planeeringuala kattumine jahipiirkondadega (% - mitu protsenti Käru ja Eidapere jahipiirkonnast jääb piirdeaia territooriumile).

32 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kui piirdeaed mõjutab suurulukite ja ka osade väikeulukite elamis- ja liikumisvõimalusi, siis paljudele loomarühmadele piirdeaed siiski liikumistõkkeks ei ole - enamik putuktoidulisi, närilisi, osa kiskjalisi (osad kärplased), kõik käsitiivalised ja linnud saavad ka edaspidi loomapargi territooriumil elada ja sealt läbi liikuda. Küll aga jääb see territoorium edaspidi kasutusest välja kõikide kohalike suur- ja osaliselt ka väikeulukite jaoks, kuna võrkaia traadid on alumise 0,8 meetri ulatuses 5 cm laiuste vahedega. Need loomad peavad edaspidi oma liikumis- ja elupaiku vastavalt piirdeaia asukohale ümber korraldama.

Piirdeaia sisse plaanitav uluksõraliste asurkond koosneb Eestis levinud sõralistest nagu põder, metskits, metssiga ja punahirv. Järgnevalt antakse nende liikide kohta täpsem ülevaade.

Punahirv (Cervus elaphus)

Punahirv on pea kogu Euroopas levinud hirveliik. Eestis on punahirv oma loodusliku areaali põhjapiiril, siinsed populatsioonid on alguse saanud tegelikult 19.saj. mõisnike poolt siia toodud loomadest, mis pääsesid lahti hirveaedadest ning hilisemalt on Eestisse toodud nt Voroneži, Leedu ja Läti päritolu loomi. Suuremad asurkonnad on välja kujunenud Lääne-Eesti saartel, kuid ka mandri- Eestis on mitmetes maakondades väiksemad asurkonnad ning üksikuid hirvi võib kohata praktiliselt kõikides maakondades hoolimata sellest, et ametlikus jahindusstatistikas see ei kajastu9.

Kogu Eesti hirveasurkond on jahimeeste hinnangul praegu ca 2200 isendit ja viimastel aastatel näitab liigi arvukus tõusutendentsi. Hirvi kohati ja loendati 2008 a. jahimeeste poolt kaheksas maakonnas viieteistkümnest. Lisaks varasemale seitsmele maakonnale lisandus Jõgevamaa, kus arvati elutsevat 24 hirve, kuid näiteks Hiiumaal on saadud ühe jahipiirkonna ühe loenduse tulemusena hirvede asustustiheduseks ka 38,9 hirve 1000 ha kohta.10

Enamasti saab hirvelehm ühe (harva ka 2) poega ja sügiseks moodustavad vasikad u 25 % hirvepopulatsioonist. Ka jahimaakorraldusjuhendi järgselt on hirvede juurdekasvuprotsendiks 15-25.

Hirve toitumisest moodustavad põhilise osa rohu- ja puhmarinde taimed. Ka talvel, kui lumikate õhuke, saab hirv suure osa toidust maapinna lähedalt. Erinevalt metskitsedest ja põtradest hangib hirv toitu ka maapinna seest (nt kartulimugulaid). Hirv sööb meelsasti ka puuvõrseid ja –koort, eelistades samu liike, mida teisedki hirvlased- paju, pihlakat, haaba ja paakspuud (kohati ka saare ja kuuse koort). Seevastu männinoorendike kahjustusi hirvede poolt pole Eestis täheldatud.

Nagu ka teiste uluksõraliste puhul on hirve lisatoitmine loomapargis vajalik. Lisatoiduna võib kasutada heina, silo, kartuleid, maisi, juurvilju jne. Soovitatav on lisatoitmist teostada mitte ühes, vaid mitmes erinevas paigas kuna toiduvarude hajutamine vähendab konkurentsi11.

Kuna punahirv ei ole mandri-Eestis ja kavandatava loomapargi piirkonnas väga levinud, siis päris kohalikke loomi parki asustada ei ole võimalik. Toosikannu

33

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne aeda on hirved plaanis sisse osta mõnest olemasolevast hirveaiast mujal Euroopas.

Metskits (Capreolus capreolus)

Metskits on levinud Euraasia mandril Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Leviala hõlmab suurema osa Euroopast. Liigi asustustihedus on suurim maades, kus on valdav kultuurmaastik: Saksamaa, Austria, Taani jne. Nendes maades elab keskmiselt 100 isendit 1000 ha kohta, mõnel pool koguni kuni 400 isendit. Eestis on asustustihedus ca 20-30 isendit 1000 ha kohta. Kui Eesti metskitsede arvukuse hinnanguks üldse on viimastel aastatel 50-60 tuhat isendit ja kütitakse kuni ca 20 000 isendit12, siis Raplamaa metskitse loendusandmete kohaselt on maakonnas 2000.- 2007. a metskitsede arvukus vahemikus ca 2000-6000 isendit. Käru ja Eidapere jahipiirkondade metskitsede arvukust ja sealset küttimist iseloomustab Joonis 4.

Joonis 4 Metskitsede arvukus ja küttimine Käru ja Eidapere jahipiirkondades aastatel 2004-2008 (L-loendus, K-küttimine) (andmete allikas: Keskkonnaamet)

Sügiskuudel moodustavad metskitsepopulatsioonist ca 30-40% talled. Populatsioon on aga suhteliselt haavatav ja looduslik suremus võib moodustada suhteliselt suure protsendi asurkonnast: metskits on toitumise suhtes kapriisne, haiguste suhtes tundlikum kui teised eesti sõralised (helmintoosid); osadele kiskjatele (hunt ja ilves) põhiline saakloom.

Metskits sööb vaid kõrge toiteväärtusega taimeosi- pungi, seemneid, vilju, noori võrseid, lehti, risoome. Talvel sööb täiskasvanud metskits 1,3-2,6 kg, tall 1 kg päevas, suvel sööb täiskasvanud loom ca 7 kg toitu päevas. Suvise toidu moodustavad rohttaimed (eriti liblikõielised), lehtpuuvõrsed ja lehed. Talvel eelistab pohla ja mustikavõrseid, paksu lumikatte korral ka lehtpuuvõrseid ja ka kuuskede ning mändide kasve. Viimased muutuvad põhitoiduks kurnatud metskitsedele.

34 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Põder (Alces alces)

Liigi levila hõlmab kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsavööndi. Euroopas on põder levinud vaid ida- ja põhjaosas, levila tuumalaks on Skandinaavia ja Venemaa. Maailma kõige tihedam põdra asurkond on Rootsis, kus on olnud aegu, mil keskmine asustustihedus on kohati kuni 20 isendit 1000 ha kohta. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2010 seab maksimaalseks põdra- asurkonna suuruseks Eestis 12 000, mis viimastel aastatel on umbes sellele piirile ka lähenenud (näiteks 2011 aasta loenduse andmetel 12 732). 2008. aastal oli põtrade keskmine tihedus 4,5 isendit 1000 ha elupaikade kohta (majanduslikult lubatav on 5 is/1000 ha kohta. Raplamaal on viimastel aastatel loendusandmete järgi põtru ca 800-900 (2011 aastal 1063). Konkreetselt Eidapere ja Käru jahipiirkonna põtrade arvukust ja sealset küttimist iseloomustab Joonis 5. Talvel sobivasse elupaika, männinoorendikku võib aga koguneda ka nt 25 is/1000 ha kohta).

Põdrad saavad enamasti 1-2 järglast korraga, väga harva ka 3 -4. Sügiseks on põdrapopulatsioonist ca 25-30 % vasikad.

Joonis 5 Põtrade arvukus ja küttimine Käru ja Eidapere jahipiirkondades aastatel 2004-2008 (L-loendus, K-küttimine)(andmete allikas: Keskkonnaamet)

Suvel kasutavad põdrad mitmesuguseid elupaiku (soised metsad, raiesmikud, veekogude äärsed jne), talvel aga koonduvad loomad männinoorendikesse või pajustikesse.

Põder on dendrofaag, sööb puude ja põõsaste võrseid ja oksi, okkaid ja koort, suvel ka rohttaimi ja veetaimi. Täiskasvanud põder sööb suvel ca 30 kg toitu päevas (talvel 15-20). Suvel eelistab põder süüa lehtpuude oksi ja lehti,

35

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne eelistades kaske, paakspuud, pihlakat, rohttaimi (põdrakanep). Kevadel ja sügisel süüakse rohkem puhmarinde taimi. Talvel sööb põder põhiliselt puuoksi eelistades paju, haaba, pihlakat, kadakat, paakspuud ja saart. Paju kõrval moodustab olulise osa ka mänd. Koorivad kuuski.

Metssiga (Sus scropha)

Metssiga on levinud kogu Euroopas (v.a. suurem osa Skandinaaviast ja Soomest). Nagu teiste sõraliste, nii ka metssea arvukus on pärast 1990-ndate keskpaiga mõõnaperioodi taas tõusuteel: Kui 1997. aastal hinnati kogu Eesti metssigade arvukuseks alla 10 000 isendi, siis 2008. a hinnati arvukust juba ligi 21300 isendile10 ja 2011 aasta loendusandmetel oli Eestis 22 323 isendit. Käru ja Eidapere jahipiirkondade metssigade arvukust ja küttimist iseloomustab Joonis 6, mille kohaselt on neis jahipiirkondades eelmistel aastatel hinnatud sigade arvukuseks ca 160 isendit.

Joonis 6 Metssigade arvukus ja küttimine Käru ja Eidapere jahipiirkondades aastatel 2004-2008 (L-loendus, K-küttimine)(andmete allikas: Keskkonnaamet)

Elupaikadena eelistab metssiga niiskeid lopsaka alustaimestikuga kuuse-, sega- ja lehtmetsi, sooservi ja veekogude kaldaalasid. Väga heaks elupaigaks on tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud. Samuti meeldivad metssigadele põldudega piirnevad metsaalad. Arvestades elupaikade kvaliteeti metssea jaoks võiks Jahimaakorraldusjuhendi järgi Toosikannu loomapargi piirkonnas leiduda elupaiku ca 8-9 metsseale (vt Ptk 4.3.2.). Metssiga on omnivoor, toitub pea kõigest, mida kätte saab - erinevate taimede juured ja mugulad, tammetõrud, selgrootud aga ka linnud, linnumunad ja pojad, putukad, vihmaussid, põldudel kasvatav teravili, kartulid jne.13

36 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Metsloomade pidamine aiaga piiratud maa-alal on Eestis eksisteeriv praktika kuid kavandatavas mahus Eestis esmakordne, mistõttu on vajakajäämisi sellekohases seadusandluses ning ka välja kujunenud nn heas tavas, mida Toosikannu arenduse puhul võiks kasutada. Seetõttu on käesoleva töö koostamisel hangitud kogemusi ja teadmisi sarnaste loomaparkide kohta ka mujal Euroopas. Taoline info aitab lahendada kavandatava loomapargiga seonduvat problemaatikat, aga samas annab ka teavet selle kohta, et osad meile probleemsed tunduvad aspektid on tegelikkuses lihtsate vahenditega lahendatavad. Niisiis oleme saanud mitmetele küsimustele vastuseid Rootsist, Lätist, Slovakkiast, Ungarist, Tšehhist ja Soomest. Meid huvitanud küsimustele vastasid erinevate maade jahiorganisatsioonide juhatajad või metsanduse-jahinduse spetsialistid riiklikest asutustest. Käesoleva aruande keskkonnamõju hindamisel on saadud teavet mitmel pool kasutatud ja sellele viidatud (Vt Mõju hindamise osa).

3.1.5 Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks:

1) kaitsealad (sh kaitsealused pargid); 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Järgnevalt on käsitletud kavandatava loomatara territooriumil ja selle lähiümbruses paiknevaid kaitstavaid loodusobjekte.

Info- ja Tehnokeskuse EELIS-e andmebaasi andmetel esineb loomapargi territooriumil üks kaitstav loodusobjekt. Selleks on I kaitsekategooria linnuliigi must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaik, mis asub loomapargi servas Liivoja lähistel.

Kaitstavad loodusobjektid koos muude märkimisväärsete looduskaitseliste väärtustega (v.t. ptk Muud looduskitselised väärtused), mis jäävad kavandatava piirdeaia lähedusse, on ära toodud Skeemkaardil 10.

37

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 10 Kaitsealused objektid kavandatava piirdeaia lähistel andmebaasi EELIS alusel.

38 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kaardil võib näha järgnevaid kaitsealuseid objekte:

 Must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaik loomapargi territooriumil (250 m raadiuses pesapuust) ning selle käesoleval ajal menetluses olev võimalik muudatus.  Tillniidu looduskaitseala (üle 0,5 km kaugusel) - 2001. aastal võeti ala kaitse alla ja kehtestati kaitse-eeskiri, mille järgi on ala looduskaitselisteks väärtusteks kaitsealuse liigi püsielupaiga ja ürgmetsailmelise puistu esinemine. Kaitsealale jäävad ka o kanakulli (Accipiter gentilis, II kaitsekategooria) ja o must-toonekure (Ciconia nigra, I kaitsekategooria) elupaigad.  Tillniidu hoiuala (ca 0,7-1 km kaugusel) - on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 175 Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas. Kaitse-eesmärgiks on järgnevate Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse: jõed ja ojad (3260), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Tillniidu hoiuala koosneb kolmest lahustükist, millest ühel asuvad järgmiste kaitsealuste liikide elupaigad ja kasvukohad: o harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria, III kaitsekategooria); o sulgjas õhik (Neckera pennata, III kaitsekategooria); o must-toonekurg (Ciconia nigra, I kaitsekategooria). Tillniidu looduskaitseala ja hoiuala ning kolmanda lahustükina ka must- toonekure püsielupaik moodustavad Natura 2000 võrgustiku Tillniidu loodusala, millest on eraldi juttu Natura 2000 alapeatükis.  Koidula must-toonekure (Ciconia nigra, I kaitsekategooria) püsielupaik, mis asub Tillniidu hoiuala idapoolseimal lahustükil.  Jõeküla (ca 1,5 km kaugusel) väike-konnakotka ligikaudne pesitsusala (püsielupaik).

3.1.6 Muud looduskitselised väärtused

Eelmises peatükis oli juttu looduskaitseseadusega kaitstavatest objektidest, kuid lisaks sellele on vajalik käsitleda ka muid loodusväärtusi, nt metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustikku jne.

Vääriselupaigad

Kavandatava piirdeaia sisesele alale vääriselupaiku ei jää. Lähim vääriselupaik (nr 124103) asub ~0,3 km kaugusel (vt Skeemkaart 10). Tillniidu hoiualal ja selle lähistel asub mitmeid vääriselupaiku, kuid need jäävad kavandatavast piirdeaiast juba oluliselt kaugemale.

Vääriselupaik nr 124103 Pindala 2,7 ha Vääriselupaiga tüüp – haavikud Kasvukohatüüp – naadi

39

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Puistu koosseis: 55% haab, 25% kask, 10% kuusk, 7% sanglepp, 3%mänd. Maastikulised võtmetunnused – aukude ja õõnsustega puud 6-10 tk/ha; koorega kaetud mahalangenud lehtpuud (d>25 cm) 6-10 tk/ha; koorega kaetud mahalangenud okaspuud (d>25 cm) 1-5 tk/ha; ilma kooreta mahalangenud lehtpuud (d>25 cm) 1-5 tk/ha; ilma kooreta mahalangenud okaspuud (d>25 cm) 6-10 tk/ha; lehtpuu tüügas (d>15 cm) 6-10 tk/ha; okaspuu tüügas (d>15 cm) 1-5 tk/ha; ebaühtlane täius ja struktuur (häilud); seisvad surnud normaal- mõõtmetega bioloogiliselt vanad kuused 1-5 tk/ha; lamapuit mitmesugustes lagunemisstaadiumides; palju puiduseeni. Tunnusliigid - sulgjas õhik (Neckera pennata) vähesel hulgal ja kännukatik (Nowellia curvifolia) üksikisend Majandamisviisi soovitus: hoiduda majandamisest

Vääriselupaik/võtmebiotoop on sageli kasutatava definitsiooni kohaselt vähima negatiivse inimmõjuga metsaala (metsaseaduse järgi kuni 7 ha suurune), kus suure tõenäosusega ja mittejuhuslikult esinevad ohustatud, ohualtid, haruldased või muul põhjusel tähelepanu vajavad kasvukohtadele kitsalt kohastunud liigid. Vääriselupaiga määramiseks iseloomulikud tunnused: o alal kasvab põline või haruldane metsakooslus, o leidub erilistele elutingimustele viitavaid bioloogilisi ja maastikulisi võtmetunnuseid, o esineb erilistele elutingimustele viitavaid tunnusliike.

Natura 2000

Natura 2000 võrgustiku alasid kavandatava piirdeaia sisesele alale ei jää. Lähimaks on Tillniidu loodusala (355 ha), mis, nagu eelnevalt ka nimetatud, kattub suures osas samanimelise hoiuala ja kaitsealaga, ning Jõeküla must- toonekure püsielupaigaga. Tillniidu loodusala kuulus 2004. Aastal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt Euroopa Komisjonile esitatavate Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja. Kaitse eesmärgiks oli järgmiste loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide kaitse: jõed ja ojad (3260), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0). Samas hõlmab loodusala endas ka mitmete kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti, mis toodi juba välja eelmises peatükis.

Andmebaasi EELIS andmetel on Toosikannu piirdeaia sisesele maale jääval alla inventeeritud kahes kohas niite. Kõrbja külas Kaasiku kinnistul (29203:002:0901) on niitude inventuuri käigus tuvastatud niiske pärisaruniidu kasvukoht. Kohapeal alaga tutvumisel selgus, et tegemist on vana talukoha ümbrusega, kuhu käesoleval ajal on rajatud põld ja ala ei ole enam niiduna käsitletav.

Kõrbja külas Ale-Sepa (29203:002:0951) ja Jalaka (29203:002:1518) kinnistul on niitude inventuuri käigus tuvastatud rohketoiteliste soostunud niitude tüübirühm (soovikuniidud). Alaga tutvumisel selgus, et osaliselt on tegu vana talukoha ümbruse taimestikuga, alale jääb tiik ja selle ümber madalam ja vesisem ala, kus leidub halli leppa ja pajuvõsa. Niiduala moodustab ka praegu metsloomade söödaplatsina kasutuses olev ala tiigi juures. Seal domineerivad taimedest keskmine ristik ja kerahein, leidub pääsusilma, ojamõõla jms.

40 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3.2 Sotsiaal-majanduslik ja kultuuriline keskkond

3.2.1 Rahvastik

Kehtna ja Käru vallad asuvad Rapla maakonna lõunaosas. Kehtna valla pindala on 505 km2, vallas on 5 alevikku ja 45 küla. Kui Kehtna kuulub Eestis suuremate valdade hulka, siis Käru vald on oluliselt väiksem - 214 km2. Vallas on üks suurem alevik ja 8 küla. Mõlema valla rahvastiku andmed on esitatud Tabelis 7.

Tabel 7 Kehtna ja Käru valla rahvastiku andmed (Statistikaameti andmetel) Kehtna vald Käru vald Aasta Mehed Naised Mehed Naised 2001 2569 2645 353 390 2002 2563 2632 347 380 2003 2558 2638 342 377 2004 2542 2640 338 377 2005 2544 2637 340 373 2006 2545 2618 334 374 2007 2537 2620 334 372 2008 2526 2606 332 372 2009 2529 2613 323 371 2010 2517 2599 320 366 2011 2522 2586 318 367

Kavandatava tegevusega enam soetud on inimesed, kes elavad külades, mille territooriumile rajatav piirdeaed jääb. Need külad on Kehtna vallas Kõrbja ja Koogiste külad ning Käru vallas Jõeküla.

Kavandatava piirdeaia territooriumile jääb kaks kinnistut, mis ei kuulu OÜ Toosikannule- Jalaka kinnistud (37501:004:0010; 29203:002:1518) pargi keskosas.

Plaanitava loomapargiga piirnevad kinnistud kuuluvad osaliselt Eesti riigile ja osaliselt eraisikutele. Planeeritava piirdeaia pikkuseks on ca 18 km. Sellest ca 50% ulatuses (ca 8 km) on piirinaabriks Riigimetsa Majandamise Keskuse hallatav mets ja ülejäänud tara ulatuses on piirnevate maade omanikeks eraisikud. Piirinaabrite maaüksused on kõik 100% maatulundusmaa sihtotstarbega.

3.2.2 Maakasutus ja ehitatud keskkond

Ajaloolise maakasutuse kohta annavad mõningast infot ajaloolised kaardid. Nagu näha 19. sajandi lõpust pärinevalt nn verstakaardilt (Skeemkaart nr 11) ja 20.

41

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne sajandi keskpaigast pärinevalt kaardilt (Skeemkaart nr 12) on ajalooline maakasutus piirkonnas olnud suhteliselt sarnane tänapäevasele. Ala iseloomustavad suhteliselt suured metsased ja niiske/soise pinnasega alad, kus küll varasematel aegadel on olnud mõnevõrra rohkem haritavat maad ja ka elamuid / talusid. Tänaseks on osad neist talukohtadest piirdeaia territooriumil säilinud, kuid ei ole enam kasutusel elamiseks ja maaharimiseks.

Skeemkaart 11 Väljavõte nn verstakaardist (19. saj lõpp) (allikas: Maa-amet).

42 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 12. Väljavõte 20. saj. keskpaiga kaardist (1945-1952) (allikas: Maa- amet).

Tänapäeval on loomapargi territooriumi ala suures osas maaparandatud ja peamiselt metsa- ja põllumajanduslikus kasutuses. Säilinud on mõned vanad talukohad, mida OÜ Toosikannu on asunud taastama. Loomapargi alal on Jõeküla-Käru elektri õhuliin (20kV), mis varustab elektriga Toosikannu keskust. Pargi alale jäävad ka mõned väiksemad, alla 1 KV pingega elektri õhuliinid.

Kavandatavast loomapargist lõunas kulgeb Lokuta-Jõeküla kõrvalmaantee, kus liiklussagedus on 0-200 autot/ööpäevas, 2010 aasta loenduse andmetel keskmiselt 43 autot ööpäevas (allikas: Maa-ameti kaardirakendused, Skeemkaart 13). Kaugemal, ca paari km kaugusel idapool kulgeb aga Rõusa-Käru kõrvalmaantee, mille liiklussagedus jääb samuti kuni ca 200 autoni ööpäevas (2008. aasta loenduse andmetel 91 autot ööpäevas). Põhjasuunas paari

43

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne kilomeetri kaugusel kulgeb Tallinn-Rapla-Türi tugimaantee, kus liiklussagedus on 2010 a. loendusandmete järgi kuni ca 2387 autot ööpäevas14. Planeeringu alast läänes on lähimaks infrastruktuuri elemendiks ca 1 kilomeetri kaugusele jääv raudtee. Planeeritava loomapargi enda territooriumile jäävad erateed.

Käsiraamatus „Loomad ja liiklus Eestis“ (2010 ELUS) on välja toodud, et maanteed liiklussagedusega alla 1000 sõiduki ööpäevas on enamikele loomaliikidele läbilaskvaks ja ei kujuta endast barjääri ning maanteed liiklussagedusega 1000-4000 sõidukit ööpäevas on takistuseks tundlikematele liikidele. Üldiselt võib öelda, et kavandatava loomapaargi vahetus läheduses paiknevad ainult väikese liiklussagedusega maanteed, mis ei kujuta endast loomade liikumisteedel olulist takistust.

44 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 13 Maanteede liiklussagedus (autot/ööpäevas) (allikas: Maa-amet).

45

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3.2.3 Muinsus- ja miljööväärtused

Kultuurimälestiste riikliku registri ja Maa-ameti andmetel ei asu kavandatavate karjääride alal kultuurimälestisi (Skeemkaart 14). Lähimad kultuurimälestised asuvad kavandatavast piirdeaiast ca 3 km kaugusel Käru alevikus (Käru mõisa hooned ja park).

Skeemkaart 14 Kultuurimälestised piirdeaia piirkonnas ( ) (allikas: Maa-amet).

46 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4 Kavandatava tegevuse olulisemad keskkonnaaspektid

4.1 Mõju maastikele, rohevõrgule ja maakasutusele

4.1.1 Maastikud ja maakasutus

Planeeringualale jääb servapidi Koogiste-Kõrbja kohaliku tähtsusega väärtuslik maastik. Sealne maastiku osa on avatud maastik ja praegu põllumajanduslikus kasutuses. Kavandatav piirdeaed läbib selles planeeringuala osas avatud maastikku ehk täpsemalt avamaastikus kulgevate kraavide ja Vändra jõe äärset ala, kus piirdeaeda varjab kallastel kasvav võsariba. Muul moel kavandatava tegevusega väärtusliku maastiku ilmet, maakasutust ega praegust maastikumustrit ei muudeta. Kuna enamik maakonna teemaplaneeringus toodud väärtuslike maastike kasutustingimustest ei olnud kavandatava tegevuse jaoks asjakohased (ehituskeeluvööndi, mobiilimastide ja tuulegeneraatorite jms teemad), siis võib öelda, et kavandatava piirdeaia rajamine ei lähe vastuollu teemaplaneeringu nõuetega.

Lisaks on teemaplaneeringus toodud soovitusi, millele kavandatav tegevus samuti vastuollu ei lähe.

Käesoleval ajal on Toosikannu piirdeaia sisesele alale jääv maa kasutuses peamiselt metsamaana, vähemal määral ka põllumajanduslikus kasutuses. Kavandatav tegevus sisuliselt maakasutust alal ei muuda. Siiski, hoolimata sellest, et olemasolev mets loomapargi alal säilitatakse on pikemas perspektiivis metsa kasvatamine ja majandamine sarnaselt praegusega loomapargis keerukas ja vajab leevendavate meetmete kasutuselevõttu (mõjust metsale vt. Ptk. 4.4.).

Käesoleval ajal on ala jahipiirkondade koosseisus. Piirdeaia rajamisel jäävad alad jahindusliku tegevuse võimaluste hulgast välja, mis võib olla ebameeldiv maakasutuse muutus jahiseltsidele. Samas on tegemist eramaadega, mille puhul on maaomanikul õigus oma maadel kas jahti lubada või mitte. Antud juhul soovib maaomanik muuta oma senist vara kasutust ja see on igati loomulik – selline muutus ei ole käsitletav negatiivse mõjuna teistele huvigruppidele.

4.1.2 Rohevõrgustik

Kavandatav loomapark jääb suures osas Rapla Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused määratletud rohevõrgustiku alale. Tuumala, millest loomapargi ala hõlmab ca 23% on ise ca 34 km² suurune. Piirdeaiaga piiratud ala jääb tuumala lõunaossa. Tuumala on maakondliku tähtsusega suur tugiala ja teiste tuumaladega ühendab seda neli rohekoridori. Teemaplaneering toob peamiste rohevõrgu kasutustingimustena välja järgmist: oluline on arvestada, et rohelise võrgustiku toimimine säiliks; tugialade suurus oluliselt ei väheneks ja ei lõigataks läbi rohekoridore.

47

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Piirdeaia rajamine ei lõika antud juhul läbi ühtki rohekoridori. Kuna tegemist on piirdeaia rajamisega, mis tõkestab suurulukite ja mitmete väikeulukite liikumist ja ka välistab nende elamise territooriumil, siis võib öelda, et rohelise võrgustiku toimimist kavandatav tegevus mõnevõrra mõjutab. Võib öelda, et osade loomarühmade jaoks tähendab piirdeaia rajamine sisuliselt kõnealuse konkreetse tugiala vähenemist umbes veerandi võrra, mis piirab omakorda loomade elupaigavalikut ja liikumisvõimalusi. Ei saa aga öelda, et liikumisvõimalused erinevate tuumalade vahel katkeksid, kuna kõnealusest tugialast lähtuvad rohekoridorid jäävad tegevusest puutumata ja neid läbi ei lõigata. Lisaks jääb ulukite kasutusse edaspidi ka suurem osa (77%) tuumalast endast. Piirdeaia näol liikumistõkke rajamisele reageerivad looduses vabalt elavad loomad liikumisteede ümberkujundamisega. Sedalaadi muutuvate oludega kohanemine on normaalne pidev protsess ja antud juhul ei ole tegemist ka ülisuurte ega drastiliste muutustega. Tõenäoline on suhteliselt lühiajaline häiring piirdeaia ehitamise ajal ja kuni mõned (1-3) aastad aia olemasolul – seejärel loomastik kohandub uue olukorraga ja kujunevad välja uued liikumisteed. Eeldatavasti on olulisimaks takistuseks ida-kagu suunaline liikumine, mille korral on hüpoteetiline pikenev teekond suurim. Samas on oluline mõista, et loomad ei liigu vaid rangelt rohevõrgustikus („inimese poolt määratletud/planeeritud“), vaid siiski kõikjal sobivates kohtades – antud juhul on tõenäoline ka Massu jõe tsoonis liikumise suurenemine. Liikumisteede võimalik muutumine on illustreerivana esitatud skeemkaardil 15. Samuti on oluline vaadelda piirkonda ka pisut laiemalt, misjuhul on tuvastatavad ulatuslikud rohevõrgustiku alad ja konkreetse arenduse võimaik suhteline negatiivne mõju väheneb.

Kui eelnevalt käsitlesime vaid üht osa rohevõrgu funktsioonist – loomastiku (suured imetajad) elu- ja liikumisvõimalusi , siis siinkohal tuletaksime meelde, et rohelise võrgustiku mõiste on tegelikult mõnevõrra laiema tähendusega ja hõlmab ka muid loomarühmi ning ka taimestikku. Seetõttu võib piirdeaia rajamist vaadelda kui rohevõrku vaid osaliselt mõjutatavat tegevust. Tegevuse tagajärjel ei lakka piiratud alal toimimast looduslikud funktsioonid, ei muudeta ala looduslikkust metsa raadamise või ka tehisliku keskkonna loomisega (hoonestus, tehnovõrgud ja –rajatised, suured infrastruktuuri objektid jms, mida nähakse teemaplaneeringus problemaatilistena). Piirdeaia sisene maa jääb endiselt metsastatuks ja säilitab paljudele loomarühmadele praegusega küllaltki samaväärse elukeskkonna (nt linnustikule, putukatele, pisiimetajatele jne). Olenevalt lõplikust metskitsede, metssigade, põtrade ja hirvede arvukusest (st asustustihedusest) aia sees sõltub ala taimkatte iseloom, mis omakorda mõjutab ka väikeste imetajate, lindude, putukate, roomajate jt liigilist koosseisu ja arvukust. Näiteks alustaimestiku vähenemisel võib (parimal juhul) kujuneda puisniidu laadne elupaik, mis ei ole sobiv kõigile tänastes elupaikades iseloomulikele liikidele, kuid mis loob soodsamad tingimused teistele liikidele. Tõenäoliselt halvenevad näiteks elupaiga sobivustingimused maas pesitsevatele lindudele (n kurvitsalised). On välja toodud, et roheline võrgustik ja rohelise taimestikuga alade osakaal maastikus ei ole oluline ainult eluslooduse seisukohast, vaid see mängib äärmiselt olulist rolli ka eluta looduse funktsioonide hoidmisel. Roheliste alade vähenemise ja killustumisega kaasnevad ulatuslikud muutused maastiku hüdroloogilises režiimis, mineraaltoitainete ringetes, kiirgusbilansis, tuulte suundades ja kiirustes.15

48 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Kokkuvõtvalt võib mõju kohta rohelisele võrgustikule välja tuua järgmist. Kavandatava piirdeaia negatiivne mõju seisneb rohevõrgu ühe (konkreetses arendusalas) paikneva tuumala osade funktsioonide häirimises - sisuliselt kaotab ligi veerand praegusest tuumalast piirdeaia püstitamisel osaliselt oma funktsionaalsuse. Nimelt ei paku piirdeaia ala enam elupaiku suurtele (suurkiskjad, sõralised) ja mitmetele keskmise suurusega (kährikkoer, rebane, mäger) ulukitele. Samuti takistab piirdeaed nende liikumisvõimalusi luues füüsilise barjääri suhteliselt suurele osale tuumalast.

Siiski tuleb välja tuua, et kavandatava tegevusega ei kaasne antud juhul otsest rohelise ala pindala muutust ja ala jääb endiselt metsastatuks pakkudes elupaiku paljudele loomarühmadele (pisiimetajad, linnud, käsitiivalised, putukad jne) ja taimekooslustele. Sealjuures ei kujuta kavandatav piirdeaed paljudele loomarühmadele nende rändeteedel ka füüsilist barjääri. Tuleb veel välja tuua, et ühegi rohekoridori funktsioneerimist piirdeaed füüsiliselt ei takista (Skeemkaart 15). Seega on rohevõrgu funktsioonid osaliselt, kuid mitte täielikult häiritud. Oluline on vaadelda ka piirkonda pisut laiemalt, misjuhul on tuvastatavad ulatuslikud rohevõrgustiku alad ja konkreetse arenduse võimaik suhteline negatiivne mõju väheneb (Skeemkaart 16).

Lisaks peame vajalikuks rõhutada, et kavandatava piirdeaia puhul on tegemist tegevusega, mille mõju ei ole pöördumatu. Tegevuse lõpetamisel ja piirdeaia demonteerimisel taastuvad rohelise võrgustiku kõik funktsioonid (elupaigad erinevatele loomadele ja liikumisteed) endisele tasemele.

49

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 15 Rohevõrgustiku tuumala ja sellest lähtuvad rohekoridorid. Punaste katkendjoontega on markeeritud hüpoteetilised tänased loomade liikumissuunad, mis võivad saada häiritud ning siniste joontega on näidatud tõenäolised uued väljakujunevad liikumiskoridorid.

50 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Skeemkaart 16 Rohevõrgustiku paiknemine piirkonnas laiemalt.

4.2 Mõju põhja- ja pinnaveele

Seoses piirdeaia rajamisega senine põhjavee kasutus ei muutu. Üldiselt võib öelda, et pinnavee ja pinnaveekogude ekspluateerimine kavandatava tegevuse elluviimisel jääb sarnaseks praegusega.

Pinnaveekogudest jääb loomapargi territooriumile lääneserva lõikav Liivoja, pikemalt territooriumil kulgev Vändra jõgi ning Toosikannu keskuse juures olev järv. Need veekogud koos maaparanduslike tööde käigus rajatud kraavide ja settebasseinidega pakuvad territooriumile asustatavatele loomadele piisavalt joogikohti, mistõttu lisa joogikohtade loomine territooriumile ei ole vajalik.

Kuna loomade kontsentratsioon alal saab olema suurem kui see on tavaliselt looduses (kuid oluliselt madalam kui põllumajandusmaadel, millel samuti asuvad

51

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne veekogud ja joogikohad), siis on tähelepanu juhitud võimalusele, et nii pinna- kui ka põhjavee kvaliteet võivad halveneda seoses:  loomade söödakohtade,  loomasõnniku ja  erosiooni tõttu.

Käesoleva töö koostajad leiavad, et loomade kontsentratsioon (kuni 1 loom/ha kohta) ei ole siiski ala kohta liiga suur (ja sedavõrd drastiliselt erinev looduslikust situatsioonist), et see suudaks vee põhjavee kvaliteeti oluliselt mõjutada. Oma seisukohas tugineme põllumajanduslikus kasutuses olevate karjamaade ja poollooduslike karjamaade (sh metsakarjamaade) üldisele kogemusele, kus põllumajandusloomade tihedus on oluliselt kõrgem. Näiteks veeseaduse §261, milles käsitletakse valgalade kaitset põllumajandustootmisest pärineva reostuse eest, on fikseeritud et põllumajandusmaa ühe hektari kohta tohib pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Toosikannus olevad loomad ei ole nn põllumajanduslikeks loomühikuteks üldtunnustatult arvutatud, kuid loomade suurust ja toitumist arvestades on kitsede, metssigade ja põtrade võimalik koormus loomühikutes arvutatuna väiksem kui 1. Arvestades veel üldist teavet, et metsaalade reostustaluvus ja puhverdusvõime on parem kui põllumajandusmaadel, on selge et maksimaalselt 1 loom (metskits, metssiga või põder) ühe hektari kohta on oluliselt (mitmeid kordi) väiksema maksimaalse reostuskoormusega valgalale kui on lubatud põllumajanduses. Esimesed põhjavee vettandvad kivimid asuvad 50-60 m sügavusel ja on nõrgalt kaitstud, mida võib kavandatava tegevuse sisu arvestades lugeda piisavaks, et takistada põhjavee reostumist.

Kogu piirdeaiaga hõlmatav ala asub Eesti põhjaveekaitse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus 2001) andmetel nõrgalt kaitstud alal, mis tähendab, et pinnakattes on 2-10 meetrit moreeni või savi/liivsavi kuni 2 meetrit. Siinkohal tuleb aga siiski jälgida kvalifikatsiooni terviklikku taustsüsteemi ja kogu Eesti territooriumit. Kaardilt on näha, et enamus Eesti põhjapoolsemast territooriumist on defineeritud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Küll aga on sellel ala lubatud põllumajandus, mis keskkonnamõju intensiivsuse poolest on oluliselt intensiivsem (näiteks väljendatuna loomühikutes hektari kohta või väetise kasutamises) kui kavandatav tegevus piirdeaias.

52 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Väljavõte Eesti põhjaveekaitsutse kaardist (allikas: Eesti Geoloogiakeskus 2001).

Põhjaveest lihtsamini mõjutatav on pinnavesi, mille kvaliteeti ning veekogude erosiooni mõjutavaks asjaoluks on peamiselt loomade arvukus alal. Et olla garanteeritud vee kvaliteedi mittehalvenemises seoses loomadega, soovitame leevendava meetmena vee kvaliteedi osas teostada alal leiduva suurima pinnaveekogu (Vändra jõe) veekvaliteedi seiret (vt täpsemalt Ptk. 6). Juhul kui uluksõraliste pidamisega seostatavad vee kvaliteedinäitajad (toitainete sisaldus) halvenevad ja ei vasta enam kehtestatud normidele, on vajalik uluksõraliste arvukuse reguleerimine väiksemaks, tasemele, mis ei mõjutaks pinnavee kvaliteeti.

Kuna pea kogu ala on maaparandushoiuala, siis on vajalik tagada maaparandussüsteemi toimimine, seda olenemata loomade arvukusest alal. Juhul kui piirdeaias peetavate sõraliste tõttu maaparandussüsteem kannatada saab on vajalik loomade arvukuse vähendamine ja/või ka maaparandushoiu tööde sagedasem teostamine.

Nagu keskkonna kirjelduse osas selgitatud on pinnaveekogudest ainsana avalikus kasutuses olevaks määratud Vändra jõgi, mis toob kaasa jõe kallasraja vaba läbipääsu tagamise nõude. Tagamaks vastavust sellele nõudele on planeeritud jalgväravad piirdeaia ja jõe ristumise kohta.

53

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Väljavõte Eesti põhjaveekaitsutse kaardist piirdeaia piirkonnas (allikas: Eesti Geoloogiakeskus 2001).

54 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Väljavõte Eesti mullastiku kaardist (allikas: maa-Ameti kaardirakendus). Asukoha orientiirina on joonise vasakus küljes raudtee ja parempoolses ülemises nurgas Käru alevik, punase ringiga on tähistatud Toosikannu puhkekekeskuse keskne hoonestusala.

Analüüsides kavandatava piirdeaia piirkonna mullastikku, näeme, et peamisteks mullatüüpideks on soostunud mullad (soostunud leostunud ja leetjad mullad ning soostunud leedemullad). Alljärgnevalt oleme esitanud kirjelduse peamistest mullatüüpidest kavandatava piirdeaia alal.

Gleistunud leetjas muld (Klg). Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg. Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne.

Leostunud gleimuld (Go). Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa. Keemise puudumisel on pH kõigis horisontides üle 5,5. Kihisemise puudumise korral esinevad looduslikus taimkattes tingimata lubjalembelised taimed. Profiil: AT(A)-Bmtg-G(CG) või AT(A)-BG-G(CG). Keskmise raskusega muldadel on sisseuhtehorisont BG hästi välja kujunenud, savistunud ja värvuselt kollakaspruun kuni kollakashall ning sisaldab väikeseid gleilaike. G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont.

55

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Leetjas gleimuld (GI) Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub. Pindmised horisondid nõrgalt happelised, pH tõuseb sügavuse suunas. Profiil: AT(A)-Eg(EBg)-BG(G)-G(CG). Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega.

Küllastumata turvastunud muld (GI1). Kihisemine 1m mullaprofiilis puudub ja ülemiste horisontide pH on alla 5,5. Turbahorisondi all on tavaliselt sinakashall gleihorisont ning sageli võib esineda nõrgalt väljakujunenud leetkihi sugemeid. Profiil: T(AT)-(Eg)-BC(G)- G(CG). Looduslikus taimkattes lubjalembelised liigid puuduvad.

Küllastunud turvastunud muld (GO1). Kihisemine 30-100 cm sügavusel, selle puudumisel on aga kõikide horisontide pH üle 5,5. Selle ühikuga on liidetud ka koreserikka profiiliga variant. Profiil: T(AT)-G-CG või T(AT)-BG-G(CG). Looduslikus taimkattes esinevad lubjalembelised liigid.

Leede-turvastunud muld (LG1). Tugeva liigniiskuse tingimustes kujunenud leedemuld, kus pinnale on tekkinud kuni 30 cm tüsedune ja lagunemisastme järgi mitmeks allhorisondiks 24 jagunev metsakõdu-turbahorisont. Reaktsioon kogu mullaprofiilis tugevalt happeline (pH 2,5- 4,5). Profiil: T- Eg- Bhf- BG- Cg. Kohati võib Eg-horisont puududa ja turbahorisondile järgneb vahetult kohvipruun nõrgliivast ja nõrgkivist koosnev tihenenud Bhf-horisont.

Seega on tegemist alaga, kus valitsevad soostunud mullad, kus toimub eeskätt toitainete väljakanne ja defitsiit (taimedele). Loomade arvukuse tõusuga toimub mõningane sõnniku koguse suurenemine (kuid see on jätkuvalt kordi madalam kui põllumajanduslikel loomakasvatusaladel), mis aga valdavalt tarvitatakse ära taimestiku poolt. Seega on mullastiku ja sellega koostoimes taimestiku abil olemas suur puhverdusvõime ja lisanduv sõnnikukogus puhverdub normaalses ökosüsteemi aineringes ilma riskideta näiteks põhjaveele ja pinnaveele.

4.3 Mõju loomastikule

Selles peatükis on vajalik käsitleda nii kavandatava loomapargi sisesele alale kui ka väljapoole aeda jäävat kohalikku loomastikku.

4.3.1 Aedikusse asustatavad uluksõralised

 Uluksõraliste asustamine aedikusse

Uluksõralised on planeeritud loomaparki asustada kasutades kombineeritud asustusviise. Punahirved (esialgne ca 10 isendiline loomakari) on plaanis osta mõnest olemasolevast Euroopa hirveaiast. Kuigi osades Eestimaa piirkondades on hirv üsna levinud (2011 aasta loenduse põhjal 3096 isendit Eestis, sh 1672 Saare maakonnas ja 808 Hiiumaal), siis Toosikannu piirkonnas mitte, mistõttu kohalikust looduslikust populatsioonist poleks seda liiki võimalik tehiskeskkonda viimiseks isoleerida.

56 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Teiste sõraliste (metssiga, metskits ja põder) puhul on võimalik kasutada tehiskeskkonda viimiseks kohalikke populatsioone, ehk siis isendeid, kes Toosikannu piirdeaia ehitamisel sellele territooriumile jäävad. Piirdeaia ehitamisel enne selle lõplikku sulgemist on võimalik inventeerida (ja täpsustada pärast piirdeaia sulgumist) uluksõraliste arvu alal ja vastavalt sellel arvule sõralistele taotleda tehiskeskkonda viimise luba Keskkonnaametilt. Kuna tõenäoliste ei jää territooriumile korraga kuigi palju loomi, siis soovitame kasutada kombineeritud asustusviisi. Lisaks alale jäävatele isenditele tuua loomi aedikusse ka mujalt Eesti looduslikest populatsioonidest või ka olemasolevatest loomaaedikutest. Sellisel asustusviisiga ei võetaks liialt palju loomi ühest looduslikust populatsioonist s.t. minimeeritaks mõju kohalikele sõraliste populatsioonile, aga samas mitmekesistaks selline asustusviis ka geneetiliselt pargi ala kunstlikke sõraliste populatsioone.

 Uluksõraliste arvukus aedikus

Nagu eelmisest peatükist selgus, on Toosikannu loomapargi territooriumi elupaikade iseloomu ja kvaliteedi analüüsi alusel loomade optimaalseks arvuks looduslikes tingimustes sellel alal 5-6 põdra, 44 metskitse ja 8-9 metssiga. Kuna loomaparkides toimub intensiivne lisasöötmine, siis on võimalik parki asustada kordades rohkem loomi kui see looduslikult võimalik oleks. Näiteks on siinkohal toodud Tabel 10, kus on iseloomustatud loomaparke mujal Euroopas ja antud nende pindalad, loomade arvukused jms. Tabelist selgub, et loomade asustustihedus on erinevates aedades erinev ja mingit selget reeglit kui tihedalt tohib loomapargis loomi olla, ei ole. Mida rohkem on loomi, seda intensiivsem peab loomulikult olema ka lisasöötmine. Seadusega on loomade tihedust toalistes loomaparkides reguleeritud näiteks Tšehhis, kus on lubatud metssea puhul tihedus 2 isendit hektari kohta ja punahirve puhul 1 isend ha. Ungaris on samuti soovitatud 1 punahirv hektari kohta, kuid metssea puhul juba 3 looma hektari kohta. Läti eksperdid väidavad, et intensiivse lisasöötmise tingimustes võivad hirvlased isegi oluliselt tihedamalt elada - kuni 15 isendit hektari kohta. Kui aga lisasöötmist ei toimu (nn passiivne aed, mis sisaldab metsa-alasid), siis soovitatakse kuni 1 isend (hirvlane) hektari kohta. Nagu näha, on erinevate maade praktika erinev ja loomade arv aedikus sõltub suuresti lisasöötmisest, mistõttu ei saa senisest praktikast võtta väga kindlaid ja ainuõigeid soovitus loomade asustustiheduse kohta. Käesoleva töö koostajate arvates on arukas ja aktsepteeritav alustada loomapargi alal loomapargi mõistes suhteliselt väikse loomade arvuga (maksimaalselt kuni 200 looma aia sulgemise/valmimise ajal) ja aasta-aastalt suurendada (kuni 40 % aastas) populatsiooni selliselt, et erinevate liikide peale keskmine asustustihedus ulatuks maksimaalselt ca 1 isendini 1 hektari kohta (maksimaalne loomade arvukus kavandatavas loomapargis seega ca 880 looma). Liikide omavaheline proportsioon on võimalik jätta loomapargi haldaja otsustada.

Tabel 10 Loomaparke iseloomustavad näitajad Riik (Nimi) Suurus kõrgus Elektri- Ulukite arv looma/ (ha) karjus ha Ungari 225 ha 2,5 m ei hirv 300, kabehirv100, 3,5 (Barna) muflon100, metssiga

57

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

300 Ungari 220 ha 1,8 m ei muflon 30, metssiga 0,8 (Cserhatsurany) 150 Ungari 210 ha 2,4 m ei muflon 80, metssiga 1,1 (Alsopeteny) 150 Läti 500 ha 2 ,5m jah hirv 200, 1 (Viesakas) muflon 100, kabehirv 100, metssiga 100, metskits 10 Sloveenia 300 ha 2 m ei kabehirv 5, muflon 80 0,3 (Palarikovo) metskits 10, faasanid, jänesed, pardid. Tšehhi 3700 ha 2 m ei hirv 850, 0,3 (Zidlov) muflon 150

 loomade päritolu ja geneetiline mitmekesisus

Nagu eelnevalt selgitatud kavatsetakse metskitsed, metssead ja põdrad aeda asustada Eesti kohalikest populatsioonidest kasutades kombineeritud asustusviisi. Geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks on ilmselgelt mõistlik põhikarja moodustamisel hankida loomad erinevatest Eesti piirkondadest. Samas, senine praktika Euroopa loomaparkides näitab, et geneetilise mitmekesisuse tagamist taolistes loomaparkides ei reguleerita ja enamasti on see pargi omaniku otsustada, millal ja kas ta parki uusi loomi toob. Elujõulisema populatsiooni loomiseks on kindlasti hea kui parki asustatavad loomad võetaks mitte päris samadest kohtadest looduses. Samuti ei ole mõttekas aeda asustada looma koos poegadega jne. Tšehhi loomaparkide kogemuse kohaselt ei ole üle 300 ha suuruste aedikute puhul isegi vajalik geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks lisa isendeid aedikusse tuua.

Kui senistes parkides ei ole geneetiline mitmekesisus oluliseks ja reguleeritavaks teemaks, siis on ka Toosikannu puhul, kus on ka tegemist suhteliselt suure aedikuga, mõistlik jätta aeda lisaloomade toomine omaniku otsustada.

 Tingimused aedikus (toitumine, joogikohad ja varjepaigad).

Piirdeaia territooriumile asustatavatele uluksõralistele on planeeritud aastaringne lisasöötmine, mis hõlmab kõigile neljale liigile omast toitu. Osaliselt on söötmiseks vajalikud toiduobjektid kattuvad. Metskitsede lisasöötmiseks saab kasutada näiteks teravilja (kaera, viljapuhastusjäätmeid), heina, lehisvihtasid. Viimased on sobilikud ka punahirvede toiduks. Hirvede lisasöödana kasutatakse kirjanduse andmetel ka silo, juurvilju (kartul, porgand, kaalikas, mais), aga ka spetsiaalset hirvedele toodetavad söödasegud, mis sisaldavad näiteks lutserni, otra või teisi teravilju jne. Teraviljad või ka viljapuhastusjäägid, kartul, tammetõrud jms on metssigade lisasöötmise peamised vahendid.

Problemaatilisem on lisasöötmine põtrade puhul. Põtrade talviseks lisasöötmiseks on kasutatud kaera, silo, rapsi, heina ja raiejääke. Samas on teada juhuseid, kus

58 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne siloga lisasöötmine esialgu ei toiminud, võttis 4 aastat aega enne kui põdrad sellest toituma hakkasid. Samuti on oht, et lisasöötmine toimib vähem sellistes elupaikades, kus on kättesaadav looduslik eelistatud toit (nt paju erinevad liigid).

Lisasöötmist ei saa lugeda metsakahjustuste täieliku vältimise meetodiks. Enamasti saab kannatada toitmispaikade lähedane mets (ca 1 km raadiuses), kust loomad hoolimata lisasöötmisele toitu otsivad.16

Joogikohti jääb aediku territooriumile mitmeid. Looduslikest vooluveekogudest kulgevad alalt läbi Vändra jõgi ja Liivoja. Lisaks jääb väiksema, hirveaia territooriumile ka üle 2 ha suurune tehisjärv. Aediku territoorium on suuresti maaparandatud, mistõttu on alal ka ohtralt kraave ja lisaks veel settebasseine, mida loomadel on võimalik joogikohtadena kasutada.

Aediku territoorium on suures osas metsaga kaetud ja loob loomadele vajalikul määral looduslikke varjepaikasid.

 Nakkushaiguste levik ja meetmed selle vastu (inimestelt ja koduloomadelt ning vastupidi, aia sees ja sealt välja).

Seoses käesoleva keskkonnamõju hindamisega oleme uurinud loomaparkide toimimise süsteemi mujal Euroopas. Tagasisidet oleme saanud nt Ungarist, Soomest, Slovakkiast, Tšehhist ja Lätist jne. Senine praktika Euroopa sarnases loomaparkides uluksõraliste pidamisel näitab, et aias peetavad ulukipopulatsioonid ei ole siiani haiguskolleteks osutunud. Aedikutesse asustatakse veterinaarse kontrolli läbinud isendid. Enamasti tegeldakse regulaarselt ka aedikus peetavate loomade veterinaarse kontrolli (Lätis näiteks kord aastas) ja vajadusel ka haiguste raviga, mis hoiab ära nii haiguste levimise aediku sees peetavate loomade hulgas kui võimaliku leviku sealt väljapoole. Samuti ei ole teada probleeme, kus haigused oleksid levinud koduloomadelt metsloomadele ja vastupidi. Ka inimeste ja loomade vaheline haiguste levimine ei ole ette tulnud. Seda siis tõenäoliselt põhjusel, et aedadesse asustatakse ainult terveid isendid ja aedikutes teostatakse loomade pidevat veterinaarkontrolli. Sealjuures enamik võimalikest haigustest ja parasiitidest, mis metsloomadel esinevad ei ole inimesele ja koduloomadele nakkavad. Ohtlikud võivad olla näiteks marutaud ja tuberkuloos.

Toosikannu loomapargi puhul on metsloomade päritolu erinev. Punahirved kavatsetakse sisse tuua mõnest juba olemasolevast hirveaiast. Seega on loomade näol tegemist veterinaarse kontrolli tingimustes elanud isenditega. Euroopa Liidu sisese loomade riikidevahelise transpordi puhul on nõutav loomade tervisesertifikaadi olemasolu (http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=146), mille väljastab lähteriigi riiklik veterinaarteenistus. See dokument tõestab, et hirved on kliinilised terved ning pärinevad ametlikult tuberkuloosi- ja brutselloosivabast karjast. Dokument tõendab ka, et loomade transport vastab Nõukogu Directive 91/628/EMÜ nõuetele, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ajal.

Punahirved on ka lammaste katarraalsele palavikule vastuvõtlikud loomad. Vastavalt Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori käskkirjale (31.03.2009) peab loomade hankimisel haigusohuga piirkondadest sihtkoha vastuvõtja isoleerima

59

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne kõik sissetoodud vastuvõtlikud loomad kinnisesse loomapidamisruumi, kus neid peetakse eraldatult teistest vastuvõtlikest loomadest kaitstes neid vektorputukate eest (habesääsklased, keda Eestis leidub vähemalt 186 liiki). Keelatud on nende loomade laskmine väliaedikutesse ja karjatamine. Lisaks peab sihtkoha vastuvõtja tagama seitsme päeva jooksul ülalnimetatud loomade saabumisest nendelt proovide võtmise lammaste katarraalse palaviku tekitaja suhtes ja antikehade tuvastamiseks.

Kui välistatakse eelnimetatud nakkushaiguste esinemine sissetoodavatel hirvedel, siis on peamised punahirvede nakkushaiguste riskid maandatud. Lisaks neile on olemas veel hulk parasitoose, mille ennetamine ja tõrje on veterinaaride sõnul lihtsate vahenditega teostatavad.

Kohalike loomade (metskitsed, metssead, põdrad) asustamine pargi territooriumile ei too kaasa ohtu mujal maailmas levinud haiguste invasiooniks. Soovitatav on pargi territooriumile jäävaid/sisse toodavaid loomi veterinaarselt kontrollida, et aedikusse satuksid ainult terved isendid ning edaspidi rakendada regulaarset veterinaarkontrolli, mille tulemuste alusel saab määrata ka ravi vajaduse ja võimalused.

Kerkinud on ka küsimus aedikus ja väljaspool seda elavate loomade võimalikest nakkushaiguste vahetusest ja ülekandest. Toosikannu kavandatava piirdeaia puhul võib välja tuua, et lisaks piirdeaia sobivale ehitusele (spetsiaalselt metsloomade piiramiseks välja töötatud aed) võetakse lisameetmena kasutusele ka elektrikarjused, mis raskendavad veelgi kokkupuuteid aedikus ja vabaduses elavate loomade vahel, mistõttu on ka haiguste levimine nende vahel väga ebatõenäoline.

Vältimaks võimalike haiguste levikut eeskätt aediku sees ja aediku muutumist haiguskoldeks on käesoleva töö koostajate hinnangul ka Toosikannus vajalik pidev koostöö veterinaaridega. Heaks eeskujuks saab selles osas võtta mujal maades sarnastes loomaparkides kasutatav juba välja töötatud süsteem.

Kokkuvõtteks, kui loomapargi territooriumile asustatavad loomad läbivad nõuetekohased protseduurid ja ka loomapargi toimimise vältel tehakse regulaarselt koostööd veterinaaridega, kelle soovitusel manustatakse vajadusel loomadele vajalikke medikamente (ja võetakse kasutusele muid meetmeid), siis võib öelda, et haiguste levimine aedikus ja sealt välja on väga ebatõenäoline. Sellisel juhul on aedikus elavad loomad isegi paremini haiguste eest kaitstud kui vabaduses viibivad isendid. Seega ei saa väita, et oleks oht nakkuskolde tekkimiseks (metsloomadele, koduloomadele kui ka inimesele).

Asustatavate loomaliikide omavaheline sobivus ja elupaikade sobivus. Asustatavate loomade mõju teistele aedikusse jäävatele loomadele

Erinevatele liikidele sobivad osaliselt samad elupaigatüübid ja seetõttu võib konkreetsel territooriumil esineda liikidevaheline konkurents ja osade liikide väljatõrjumine teiste poolt. Näiteks punahirv tõrjub välja põdra ja samuti metssea. Kavandatava tegevuse puhul rakendatakse lisasöötmist, mis vähendab liikidevahelise konkurentsi ja väljatõrjumise aspekti. Näiteks metskits sobib

60 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne antud kontekstis kõigi liikidega, kuna söögikohtadel sööb ta ka seda, mida teised nn konkurentliigid ei ole ära tarvitanud.

4.3.2 Piirdeaia tehniline lahedus ja selle sobivus loomadele

Kavandatava piirdaia tüüp ja tehniline lahendus on valitud selliselt, et see täidaks oma peamise ülesande – st ei laseks loomapargis peetavaid uluksõralisi välja ja oleks piisavalt vastupidav võimalikele metsloomade rünnakutele nii seest- kui ka väljastpoolt aeda. Kasutada kavatsetakse Betafence piirdeaeda, mis on spetsiaalselt välja töötatud metsloomade tarastamiseks. Metsloomade jaoks kasutatava aia tehnilised parameetrid on välja töötatud vastavalt looma liigile. Nii on näiteks metskitsede ja metssigade liikumise piiramiseks sobilikud aiad vähemalt 1,6 m kõrged, hirvedele aga on sobilik 2 m kõrgune aed. Samuti on paika pandud sobivad võrgu silma suurused ja kasutatavate traatide tugevused (täpsem info saadaval Betafence toodete edasimüüja kodulehel Eestis www.fagel.ee). Nende aedade üheks oluliseks kasutusalaks on näiteks maanteede ja raudteede äärsete alade tarastamine, et vältida loomade sattumist kõrge liiklussagedusega teelõikudele. Piirdeaiad on kasutuses kogu Euroopas- Soomes, Rumeenias, Portugalis, Šveitsis, Tšehhis jne. Maanteede äärde paigaldatava võrkaia puhul on oluline mainida ka, et seal on tee ääres liikuvad loomad tihti hirmusituatsioonis, Toosikannu puhul on aga tegemist looduslikku keskkonda paigaldatava loomataraga, kus ei ole vahetus läheduses suure liikluskoormusega maanteid. Seetõttu on situatsioon veidi teistsugune ja aedik ei pea hoidma kinni põgenevaid loomi. Piirdeaiast läände jääb küll raudtee, kuid raudtee ja aia vaheline ala on ca 1 km laiune, mis jätab loomadele piisava liikumisala ja aeda ei saa vaadata kui loomi raudteele suunavat elementi.

Toosikannu piirdeaia puhul on tegemist 2,5 m kõrguse aiaga, mis on uluksõraliste piiramiseks piisava kõrgusega aed. Seda kindlasti punahirve, metskitse ja metssea jaoks. Tõsi küll, loomataradena kasutatavate aedade puhul ei ole välja töötatud eraldi aia tüüpi põtradele. Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et põtrade piiramine aiaga on teiste sõraliste piiramisest mõnevõrra keerukam ülesanne, mistõttu taolistes aedades põtrade kasvatamine ei ole kuigi levinud. Siiski on teada pikaajaline põtrade aias pidamise kogemus Rootsist, kus ei ole olnud probleeme põtrade rünnetega piirdeaiale (ei seest välja ega vastupidi).

Kavandatud võrkaia silmad on madalamal tihedamad kui kõrgemal. Esimese ca 1 meetri ulatuses on horisontaalsed traadid 5 cm vahedega. Nii tiheda võrgu vajadust uluksõraliste jaoks küll ei ole, kuid kuna piirdeaia territooriumilt on plaanis eemal hoida ka kährikkoerad ja rebased, siis on aia säärane ehitus põhjendatud. Kõrgemal on traadid 10 ja 20 cm vahedega (vertikaalsete traatide vahe on taolistel võrkudel enamasti 15 cm). Horisontaaltraate katkestav jõud on 3500N (ca 350 kg).

Toosikannu loomapargi tara on kavas seestpoolt varustada vähemalt 2 elektrikarjusega, mis hoiab eeldatavasti ära loomade rünnakud aiale ja on loomade piirdeaia sees hoidmise kindlustamise lisameetmeks, mis suure tõenäosusega aitab hoida ka põtru aedikus. Väljapoole aeda ei ole

61

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne elektrikarjuseid esialgselt plaanis paigaldada. Ei saa välistada, et metsloomade ründeid aiale väljastpoolt mõningal juhul toimub, kuid aiale paigaldatav elektrooniline süsteem ja ka visuaalne kontroll aitavad neid tuvastada ja ennetada loomade aiast väljapääsu.

Piirdeaiale on planeeritud nii tiibväravad kui ka jalgväravad. Ära hoidmaks loomade liikumist läbi lahtise tiibvärava on planeeritud väravatesse paigaldada vastavad metallrestid, mis taksitavad sõraliste liikumist üle nende. Meetod on Euroopas edukalt kasutusel ja takistab sõraliste liikumist näiteks maanteedele.

Jalgväravad, mida piirkonnas liikuvad inimesed saavad kasutada on soovituslik teha nö isesulguvateks (näiteks paigaldada vedru, mis ukse ise sulgeb või kasutada pöördväravaid).

On olemas ka teatav võimalus, et miskil põhjusel saab aed kahjustada (maha langeva puu vms. tõttu) ja tekib loomade välja pääsemise oht. Selleks on vajalik arendada välja nö tark aed, mis taolistest aia kahjustustest annab signaali Toosikannu keskuses asuvale vastuvõtjale. Lisaks on vajalik regulaarselt teostada omaniku poolset piirdeaia seiret, mis seisneb visuaalsetel vaatlustel piki piirdeaia teenindustsooni liikudes.

Kirjeldatud piirdeaia tehniline lahendus on käesoleva KMH töögrupi hinnangul piisav kindlustamaks loomade aedikus püsimist ning võimalikud negatiivsed keskkonnamõjud loomade loomapargist välja pääsemisel ei ole olulised.

4.3.3 Piirdeaia mõju kohalikule loomastikule

Piirdeaia ehitamisega kaasnevad mõjud kohalikule looduslikule loomastikule seisnevad peamiselt loomapargi piirkonna kui elukeskkonna kaotuses osadele liikidele ja piirkonnas elavate loomade liikumisteede ümberpaiknemise vajaduses.

 elupaikade kadu

Loomaparki ümbritseva piirdeaia ehitus on valitud selliselt, et lisaks suurulukitele ei ole see läbipääsetav ka osadele väikeulukitele (nt kährikkoer, rebane, mäger). Planeeritava loomapargi alal on tuvastatud mägra liikumisi, kuid teadaolevalt mägralinnakuid alal ei leidu. Peamiseks taolise tiheda piirdeaia rajamise eesmärgiks on hoida pargi alalt eemal rebased ja kährikkoerad, kelle arvukuse kasvule aediku söödaplatside vaba kasutus võiks vastasel juhul kaasa aidata. Sellega seoses on selge, et pargi ala jääb pärast piirdeaia püstitamist osa kohaliku loodusliku loomastiku kasutusest välja. Pargi ala tarastamise näol on tegu seega elupaiga kaoga märkimisväärsele osale ulukite liikidele. Elupaiga kadu ei puuduta aga kõiki loomarühmi, pargi ala saavad edaspidi kasutada elamiseks ja liikumiseks paljud liigid järgmistest loomarühmadest – väikeste

62 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne kehamõõtmetega imetajad (kiskjatest nt enamik kärplasi), pisiimetajad (käsitiivalised, putuktoidulised, närilised), linnud, putukad, roomajad jne. Olenevalt lõplikust metskitsede, metssigade, põtrade ja hirvede arvukusest (st asustustihedusest) aia sees sõltub ala taimkatte iseloom, mis omakorda mõjutab ka väikeste imetajate, lindude, putukate, roomajate jt liigilist koosseisu ja arvukust. Näiteks alustaimestiku vähenemisel võib (parimal juhul) kujuneda puisniidu laadne elupaik, mis ei ole sobiv kõigile tänastes elupaikades iseloomulikele liikidele, kuid mis loob soodsamad tingimused teistele liikidele. Tõenäoliselt halvenevad näiteks elupaiga sobivustingimused maas pesitsevatele lindudele (n kurvitsalised).

Käesoleva töö eksperdid on välja arvutanud kui palju ja millise väärtusega elupaiku uluksõralistele Toosikannu loomapargi alal leidub. Seda on tehtud lähtuvalt Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse metsaregistri17 metsade inventeerimise andmetest vastavalt Jahimaakorraldusjuhendile (keskkonnaministri määrus 14. mai 2003. a nr 47). Seega on võetud arvesse metsa vanust, kasvukohatüüpi, täiust ja peapuuliiki ning erinevate koosluste sobimist vastavalt liigi elupaiga- ja toitumiseelistustele. Vastavalt Jahimaakorraldusjuhendile jaotatakse sõraliste (põder, punahirv, metskits, metssiga) elupaiga kvaliteedi hindamisel elupaigad kuude klassi järgmiselt:

- I klass – toiduvaru poolest esmaklassiline elupaigatüüp; - II klass – toiduvaru rahuldav, liigile omane elupaigatüüp; - III klass – toiduvaru suhteliselt vaene, liigile omane elupaigatüüp; - IV klass – toiduvaru kehv, varjetingimused rahuldavad, elupaigatüüp ei ole liigile omane; - V klass – toiduvaru tähtsusetu, liigi esinemine elupaigatüübis juhuslik; - 0 klass – liigile sobimatu elupaik.

Tabelis 8 on toodud liikide kaupa ära, milliste kvaliteediklasside elupaiku kui palju ligikaudu alal leidub. 0 kvaliteediklassi kuuluvaid elupaiku, milleks on nt lagedad rabad, mõnele sõralisele ka siirdesood jms väheväärtuslikud elupaigad, Toosikannu alal ei leidu. Peab aga mainima, et siinses tabelis on toodud kindlasse kvaliteediklassi kuuluvad elupaigad. Osade alade kohta Metsaregistris andmed puudusid. Kokku puudusid andmed ca paarisaja ha kohta. See tähendab, et inventeeritud oli pea kogu metsamaa, aga loomapargi territooriumile jääb ka looduslikke rohumaid, õuemaad jms, mis ei kvalifitseeru ka uluksõraliste elupaikadena. Samuti oli osade inventeeritud eraldiste kohta andmetsik puudulik, mistõttu sai määrata ainult ligikaudse kvaliteediklassi (nt I- III). Seetõttu on kasutatavaid elupaiku alal tõenäoliselt mõnevõrra alahinnatud, kuid üldjoontes on erinevate väärtustega elupaikade osakaal siiski näha. Tabelis 8 ongi toodud puhtalt igasse elupaiga kvaliteediklassi kuuluv ala pindala liigiti.

Tabel 8 Eri kvaliteediklassidesse kuuluvate elupaikade pindala liigiti Põder Metskits Metssiga Punahirv I 10 ha 55 ha 167 ha 10 ha II 49 ha 86 ha 180 ha 328 ha III 289 ha 234 ha 193 ha 145 ha IV 171 ha 159 ha 137 ha 35 ha V 50 ha 40 ha 17 ha 52 ha

63

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Tabelis 8 on toodud puhtalt ühte kvaliteediklassi kuuluvate elupaikade pindalad ning Tabelis 9 on lisatud metsaregistri andmetest tulenev maksimaalne vastava kvaliteediga elupaiga pindala, mis alal leiduda võib. Vastavalt Jahimaakorraldusjuhendile on välja arvutatud maksimaalne loomade arv, mis nö maksimaalselt mahub sellele territooriumile arvestades liigile sobivate elupaikade pindala ja kvaliteeti. Käesoleva töö osas omab taoline info tähtsust andes aimu kui palju Toosikannu loomapargi piirkonnas looduslikult elavatele sõralistele elupaiku leidub ehk ka mitme isendi jaoks loomapargi rajamine toob kaasa elupaiga kao. Tabelist 9 on näha, et Toosikannu ca 10 km2 alal leidub elupaiku maksimaalselt ca 5-6 põdrale, ca 44 metskitsele ja 9 metsseale. Kuigi punahirve (vähemalt olulisel määral) piirkonnas ei leidu, on selle ala looduslike elupaikade seisukord hirve jaoks selline, et alal võiks elada ca 15 punahirve. Tegemist on looduslike elupaikade hinnanguga, kuid käesoleval ajal toimub territooriumil loomade lisasöötmine ning küttimist sisuliselt ei toimu, siis on alust arvata, et selles piirkonnas on uluksõraliste arv kunstlikult viidud mõnevõrra kõrgemaks. Välitööde käigus kohati näiteks kõige ohtramalt sõralistest põtrade tegutsemisjälgi.

Tabel 9 Uluksõraliste maksimaalne arv vastavalt elupaikadele Toosikannu loomapargi alal (pindala- maksimaalne vastava kvaliteediklassiga elupaiga pindala toosikannu piirdeaia territooriumil, arv- maksimaalne loomade arv, mis vastavale elupaigale nö mahub). Põder Metskits Metssiga

Kvaliteedi pindala Arv pindala arv pindala arv klass (ha) (ha) (ha) I 10-21 0,3 55- 105 8 167 - 181 2,7 II 49 - 72 0,7 86- 188 11,3 180 - 208 2,8 III 289 - 413 2,9 234- 385 15,4 193 - 232 1,8 IV 171 - 325 1,3 159 - 276 8,3 137 - 176 1,1 V 50-93 0,3 40 - 68 0,7 17-18 0,04

KOKKU 5,5 43,7 8,44

Piirkonnas liikuvate muude suurulukite puhul on konkreetseid elupaiku ja Toosikannu loomapargi piirkonna tähtsust juba raskem määrata, nt kiskjad on suhteliselt palju liikuvad ja nende kodupiirkonna suurus sõltub saakloomade olemasolust, arvukusest jms. Eestis on tehtud kindlaks ühe karu kodupiirkond, mis oli 26 km2, ilvese kodupiirkond on mitusada km2, hundil aga võib see küündida mitme tuhande ruutkilomeetrini. Toosikannu loomapargi alal on kohatud kõiki eelpool nimetatud kiskjaid, kuid loomapark ise hõlmab nende eluterritooriumi vaid osaliselt. Kuna on teada, et erinevates elupaikades loomade koduterritooriumi suurus varieerub sõltudes ilmsesti kasutada olevatest

64 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne ressurssidest, siis kodupiirkonna väiksemaks muutumine või ka uute alade hõivamine on tõenäoliseks mõjuks Toosikannu loomapargi rajamisel.

Elupaikade kadu ei puuduta väikeste kehamõõtmetega loomi, kelle kehamõõtmed või elu- ja liikumisviis võimaldavad piirdeaeda läbida. Näiteks pisiimetajad, kiskjatest enamik kärplasi, linnud, poolveelise eluviisiga imetajad jne.

 elupaikade ja liikumisteede ümberkujunemine

Seoses ca 10 km2 ala taraga piiramisega on vajalik aediku territooriumilt eelnevalt välja tõrjuda kohalikud suurulukid, et need ei jääks isoleerituna aediku alale. Siinkohal on silmas peetud eeskätt suurkiskjaid (karu, hunt, ilves), kelle elupaiganõudlusi aediku ala ei rahuldaks. Aediku alal viibivad uluksõralised on aga mõistlik mitte välja tõrjuda vaid taotleda Keskkonnaametilt luba just nende loomade tehiskeskkonda viimiseks. Väiksemate kehamõõtmetega imetajate puhul (kährikkoer, rebane, aga ka mäger) on võimalik nende arvukus miinimumi viia tavapärase jahipidamise teel enne aediku lõplikku sulgemist ning suletud aedikus reguleeritakse arvukust juba küttimisega mitte jahiseaduse mõistes. Kuna aediku ala enam elupaikadena kasutatav ei ole toob see kaasa seal praegu elavate isendite vajaduse asustada ümberkaudseid alasid, mis tõenäoliselt suurendab mõnevõrra konkurentsi pargi lähedastel aladel (seda vaid suurkiskjate puhul kuna sõralised jäävad aeda ning väikeste kehamõõtmetega loomade arvukus viiakse jahinduslike meetoditega miinimumini. Taoline elupaikade hõivamine ja ümberkujunemine toimub ka looduslikult- loomade igaaastase juurdekasvu ja suremise tingimustes, mistõttu ei saa seda pidada olulise mõjuga faktoriks.

Lisaks elupaikadele on piirdeaia püstitamise järgselt vajalik ka loomade (keskmise kuni suurte kehamõõtmetega liigid- nt suurkiskjad, sõralised, kährikkoer, rebane, mäger) liikumisteede ümberpaiknemine, mida võib lugeda Toosikannu loomapargi avaldatavaks mõjuks looduslikule loomastikule. Väikeste kehamõõtmetega liikide jaoks aga ei kujuta aed barjääri ja liikumisteede ümberkujunemise vajadust ei teki. Positiivne on, et piirdeaia paigutus on selline, et see ei lõika ära peamisi ühendusteid rohevõrgustiku erinevate tuumalade vahel, mis samuti toetavad loomastiku liikumisi eri piirkondade vahel.

Lisaks tuleb ühe mõjufaktorina välja tuua loomade liikumisteede katkemine Toosikannu piirdeaia territooriumit läbivate looduslike veekogude kallastel. Nimelt on teada, et looduslikud jõed ja ojad suunavad paljude loomade liikumist. Toosikannu piirdeaia ala läbivad looduslikest veekogudest Vändra jõgi ja Liivoja. Nende jõgede kallasradadele loob rajatav tara barjääri, mis takistab aediku territooriumi ulatuses nii suuremate kui ka keskmise suurusega imetajaliikide liikumist nimetatud veekogude kallasradadel. Siiski, väikesemõõtmelistele ja pool-veelise eluviisiga loomadele (nt saarmas, mink, kobras) ei ole aed takistuseks, kuna aia üleminek jõest/ojast on kavandatud truubina.

 Piirdeaia otsene mõju kohalikule linnustikule. Linnustikule üldiselt ei saa piirdeaia rajamist pidada olulise mõjuga objektiks - see ei takista lindude levimist ega rändeteid, samuti on ala endiselt metsastatud pakkudes elupaiku ka endiselt sarnases suurusjärgus linnustikule. Käesoleva aruande kohaselt ei ole ette näha sellisel määral muutusi metsakooslustes, mis

65

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne võiks muuta oluliselt lindude toidubaasi ning seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Samas on teada taoliste piirdeaedade otsene mõju osadele linnurühmadele. Näiteks on hästi teada, et metsakanalised lendavad taolistesse piirdeaedadesse ja vigastavad ennast või hukkuvad. Eesti kontekstis oleks ohustatud liikideks näiteks metsis, teder ja laanepüü. Nende liikide teadaolevaid registreeritud elupaiku kavandatava tegevuse territooriumil ega selle läheduses aga ei leidu. Lähimaks on teada metsise elupaik üle 2 km kaugusel piirdeaiast. Ei saa küll välistada eelpool mainitud liikide üksikute isendite sattumist rajatava piirdeaia piirkonda, kuid mõju neile ei saa siiski lugeda oluliseks. Antud juhul on aia mõju leevendav asjaolu selle paiknemine nimetatud kanaliste elupaikadest kaugel. Lisaks on võimalik aia mõju leevendada aia märgistamisega, mis kanaliste aeda lendamist vähendab, kuid antud juhul ei ole mõju risk nii oluline, et meetme rakendamine vajalik oleks.

 kohalike loomade geenifondi muutused seoses võimalike aiast väljapääsevate loomadega

Kavandatavasse aedikusse tuuakse metskitsed, metssead ja põdrad kasutades kombineeritud asustusviisi- kasutatakse kohalikke looduslikke populatsioone või ka ostetakse Eestis olemasolevatest aedadest. Arvestades kavandatava piirdeaia tehnilisi lahendusi, on sisuliselt võimatu suure hulga loomade vabadusse pääsemine. Isegi kui mõni isend lõhub aia ja pääseb vabadusse, siis ei saa seda lugeda oluliseks genofondi mõjutavaks teguriks. Ka juhul kui isend ei ole pärit Eesti populatsioonist.

Väiksemasse aedikusse on kavas asustada ka punahirve populatsioon. Punahirve puhul on plaanis esialgne loomakari sisse osta mõnest juba olemasolevast hirveaiast mujalt Euroopast. Üldiselt võib öelda, et Eestis on hirved levinud peamiselt Hiiu- ja Saaremaal, mandri-Eestis vähem. Hirv on Eestis oma leviku põhjapiiril ja siinsed klimaatilised olud ei ole selle liigi jaoks just kõige sobivamad. Samas on viimastel aastatel hirve arvukus tõusma hakanud ka mandri-Eestis. Eesti praegune hirveasurkond ei ole siiski looduslik ja pärineb hirveaedadest lahti pääsenud, mujalt Eestisse asustatud loomadest, mingil määral ka lõuna poolt siia sattunud isenditest. Eestisse toodud hirved pärinevad mitmetest eri piirkondadest (Läti, Leedu, Voronež jne) ja seega on erinev ka geneetiline taust. Seetõttu ei saa rääkida kohaliku genofondi rikkumisest juhul kui Toosikannu loomapargist mõni hirv peaks vabadusse pääsema.

4.4 Mõju taimestikule ja metsale

Mõju taimestikule on lokaalne ja jääb piirdeaia sisesele alale. Piirdeaia sisese taimestiku mõjutamine seisneb peamiselt sealsele metsale ulukikahjustuste tekitamises. Metsakahjustuste tekkimine uluksõraliste aedikus on isegi küllaldase lisasöötmise tingimustes vältimatu. Sellele, et metsa kasvatamine ja uluksõraliste pidamine korraga ühel alal ei ole võimalik on viidanud ka mitmete teiste riikide spetsialistid. Juba vana metsaga aladele sõraliste asustamine ei too kaasa märkimisväärseid muutusi juba olemasolevale metsale, kuid metsa raiejärgne uuenemine saab olema oluliselt häiritud. Samuti kahjustatakse olulisel määral

66 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne noorendikke (Vt Ptk. 3.1.4 Loomastik, kus on toodud Toosikannu loomaparki kavandatavate liikide toitumisharjumused).

Ka ei ole loomapargis peetavate loomade arvukust pargi eesmärkidest lähtuvalt mõistlik viia sellisele tasemele (looduslikule või selle lähedasele), et metsa uuenemine oleks tagatud. Vastavalt metsaseaduse § 24 on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa. Metsa uuendamise võtetena on toodud nt puude istutamine, puuseemnete külvamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine jne.

Lähtudes eelnevast ja ka teiste loomaparkide kogemusest, ei ole ka Toosikannus võimalik rakendada tavapäraseid metsa uuendamise võtteid, kuigi metsaseadus selleks kohustab.

Üheks võimaluseks on koostada Toosikannu maaüksustele uued metsamajandamiskavad seniste asemele ja kavandada metsa majandamine mõnevõrra teistel alustel, näiteks ilma mahukaid raieid kavandamata. Selline metsa korraldamine ei oleks küll majanduslikult otstarbekaim, kuid see-eest oleks pargi ala looduslikult väärtuslikum. Pargi ala sarnaneks ajapikku tõenäoliselt vääriselupaigale, kus leiduks aktiivselt majandatavast metsast rohkem kuivanud puid, lamapuitu jms, mis omakorda pakuks elupaiku paljudele loomarühmadele (linnud, putukad jne).

Samas on ka teisi võimalusi. Kui pargi alal asuvate kinnistute maakasutust muudetakse metsa majandamisest erinevaks, siis ei ole metsaseadus enam alale kohaldatav. Metsaseadusest tulenevalt ei kohaldata seadust enam maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus. Sellisel juhul langeks ära ka metsa uuendamise nõue.

Võimalik on ka metsa majandamise jätkamine sarnaselt praegusega. Kavandatud raiete järgne metsa uuenemine on sellisel juhul võimalik tagada uluksõraliste ligipääsu takistamisega raielangile. See tähendaks küllaltki kuluka võtte rakendamist- raiejärgselt paigaldatakse raielangi ümber loomatara, mis ei lase sõralisi noort metsa kahjustama.

Lisaks mõjutatavale metsale ehk siis puittaimestikule lisandub tegevuse mõju metsa alustaimestikule. Uluksõraliste suure kontsentratsiooni tagajärjeks on tallamiskoormuse suurenemine, samuti kasutatakse loodusliku taimestiku eri osi (lehed, varred, juured) toiduks mitmeid kordi rohkem kui käesoleval ajal, kus sõralisi on alal oluliselt vähem. Seetõttu on oodatav metsa alustaimestiku koosluste mõningane muutumine. Taimestik metsa all muutub tõenäoliselt mõningal määral hõredamaks ja võimalik, et tundlikumad taimeliigid intensiivsemalt kasutatavatest (söödaplatside ümbrused nt) pargi osadest kaovad.

67

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

4.5 Mõju looduskaitselistele väärtustele

4.5.1 Kaitstavad loodusobjektid

Esialgsetes (kuni käesolevas KMH aruandes esitatuni) lahendustes oli piirdeaia sisse jäänud ka must-toonekure (Ciconia nigra) püsielupaik, mis on pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 m raadiuses. Must-toonekure püsielupaigas kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord. Alates 2012 aasta sügisest on menetluses nimetatud püsielupaiga piiride korrigeerimisettepaneku menetlemine, mille osas ei ole käesolevaks hetkeks teada lõplik otsus püsielupaiga lõpliku suuruse osas. Tagamaks must-toonekure püsielupaiga kaitse on piirdeaia asukohta ja suurust korrigeeritud selliselt, et must-toonekure püsielupaik selle eeldatavasti maksimaalses suuruses on piirdeaia territooriumilt välja jäetud. Samuti on korrigeeritud piirdeaia asukohta Loigu kinnistul vältimaks ummikuliste sopistuste tekkimist piirdeaia kujus.

Piirdeaia kavandamine sellisena must-toonekure püsielupaigale negatiivset olulist keskkonnamõju ei tekita.

Muudest kaitstavatest looduobjektidest on lähimaks Tillniidu looduskaitseala (samas ka hoiuala), mis jääb planeeritavast piirdeaiast üle poole kilomeetri kaugusele. Kuna kavandatava tegevuse mõjuala jääb üldiselt piirdeaia sisesele maa-alale (v.a. kohalike loomade liikumisvõimaluste piiramine), siis võib kavandatava tegevuse mõju poole ja enama kilomeetri kaugusel asuvatele kaitstavatele loodusobjektidele lugeda neutraalseks.

4.5.2 Muud looduskaitselised väärtused

Kavandatavast loomapargist ligikaudu 0,3 km kaugusele jääb vääriselupaik nr 124103. Sealset haava ja kase enamusega ligi saja aastast segametsa iseloomustavad aukude ja õõnsustega, koorega ja kooreta mahalangenud jne puud. Kuna vääriselupaik jääb väljapoole kavandatavat aedikut, siis ei ole oodata ka negatiivset mõju selle väärtustele.

Natura 2000 võrgustiku hulka arvatud alad asuvad piirkonnas eelpool nimetatud Tillniidu hoiuala ja looduskaitsealaga kattuvalt ja jäävad seega tegevuse mõjualast kaugemale.

4.6 Sotsiaal-majanduslik mõju

4.6.1 Mõju naabritele, püsielanikele ja maaomanikele

Nagu eelnevalt välja toodud jääb kavandatava loomapargi territooriumile ka kinnistuid, mis ei kuulu OÜ Toosikannule, mistõttu on sobilik siinkohal käsitleda ka tegevuse mõju neile maaomanikele. Kaks Jalaka kinnistut paiknevad

68 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne kavandatava loomapargi keskosas. Mõlemad on maatulundusmaa sihtotstarbega maad. 18 ha suurusel Jalaka (37501:004:0010) ja 5,71 ha suurusel Jalaka (29203:002:1518) kinnistul on kokku ca 20 ha metsamaad. Metsaregistri andmetel on tegemist 40-85 a vanuse segametsaga, kus suures osas on peapuuliigiks kask, aga osadel eraldistel ka kuusk, sanglepp, hall lepp. Maaomaniku huvi nendel maadel on peamiselt metsa kasvatamine. Kui vanale metsale ja selle kvaliteedile kavandatava tegevusega kaasnev uluksõraliste arvukuse tõus piirkonnas ei mõju, siis metsa uuendamine ja järelkasv on kindlasti ilma leevendavate meetmete rakendamiseta kinnistutel raskendatud kuna uuenev mets on sõralistele heaks toitumisalaks. Seega on eeldatav olulise negatiivse mõju avaldumine metsamajandamisele.

Leevendavate meetmetena võib välja pakkuda järgis lahendusi:  Jalaka kinnistute ostmine OÜ Toosikannu poolt ja lülitamine arendusalasse sarnaselt teiste kinnistutega;  Jalaka kinnistute vahetamine samaväärse metsamaa vastu väljaspool aediku territooriumit;  Juhul kui Jalaka kinnistud jäävad endiselt samale omanikule ja Toosikannu piirdeaia rajamine realiseerub, tuleb tagada maa ja sellel asuva metsa praegusega samaväärne kasutamine ja praeguste kasutusfunktsioonide toimimine. See tähendab ennekõike juurdepääsu tagamist kinnistutele ja metsa kahjustamise vältimist. Metsa kahjustuste vältimiseks on maaomaniku ja arendaja kokkuleppel soovitatav ehitada sõraliste võõrastele kinnistutele liikumist takistav piirdeaed.

Maa ost-müük või vahetamine oleks loomapargi arenduse seisukohalt ilmselt parimad lahendused, sellisel juhul ei jääks piirdeaia territooriumile võõraid maid, millele kahjustuste vältimist peaks jälgima. Samas ei saa maaomanikku maad müüma või vahetama sundida ja vastasel juhul tuleb kõne alla variant, et maaomaniku soovil piiratakse kõnealused kinnistud eraldi piirdeaiaga. Sellisel juhul ei piirata metsa majandamist Jalaka kinnistutel mingil moel, isegi vastupidi, sõraliste negatiivne mõju välistatakse täielikult. Samuti tagatakse juurdepääs kinnistutele, piirdeaia väravaid ei lukustata. Käesoleval ajal ei vii Jalaka kinnistutele küll teed, kuid seatud on tee servituut (Kaasiku teelt läbi Päri kinnistu). Sellisel juhul on võimalik Jalaka kinnistute edaspidine kasutus erinevatel eesmärkidel. Kui maaomanik hangib vastavad tegevusload ja korrastab vajaliku dokumentatsiooni, siis ei saa välistada ka võimalust, et kinnistuid saab kasutada edaspidi elamiseks ja sealse talukoha taastada, mõne loomaliigi kasvatamiseks vms.

Loomapargi lähipiirkonna elanike ja piirinaabrite elukvaliteeti ning sotsiaal- kultuurilist keskkonda mõjutab loomapargi rajamine peamiselt läbi:

 Uute töökohtade tekkimise seoses Toosikannu puhkekeskuse tegevuse laienemisega;  Jahindusliku tegevuse laadselt (st mitte jaht jahiseaduse juriidilises mõistes) ulukite arvu reguleerimine loomapargi territooriumil ja jahindusalaste koolituste läbiviimine;

Kavandatav tegevus toob kaasa Toosikannu puhkekeskuse tegevusalade spektri laienemise. Näiteks jahindusliku tegevuse laadne ulukite arvu reguleerimine (st

69

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne mitte otseselt jahiturism1) ja fotojahi võimaluste pakkumine seni Eesti tingimustes ainulaadsel viisil toob oodatavalt kaasa ka külastajate arvu kasvu Toosikannus. Sellega seoses on vaja keskusesse ka rohkem igapäevast teenindavat personali. Samuti on vaja saatjaid loomapargis liikuvatele gruppidele. Lisaks, seoses kõigi nelja uluksõralise liigi isendite lisasöötmise vajadusega tõuseb vajadus ka vastavate söödakomponentide ostuks, mille saavad täita näiteks kohalikud talunikud.

Seega, Käru ja Kehtna valla tööhõive seisukohalt on kavandatav tegevus positiivse mõjuga.

Loomade arvu reguleerimine loomapargis on vajalik populatsioonide arvukuse reguleerimiseks optimaalsele tasemele. Arendaja on huvitatud loomade arvu reguleerimisel lähtuma jahiseadusest ja jahieeskirjast, mis sätestab lubatud jahipidamise viisid ja ajad (üldistatult esitatud Joonisel 7). Jooniselt lähtub, et loomade arvukuse reguleerimine saab toimuda kogu aasta ringselt, sealjuures suurima koormusega sügisel.

Joonis 7 Jahieeskirjas toodud lubatud jahiajad liikide kaupa (Allikas: Eesti Jahimeeste Selts)

Loomade arvukuse reguleerimise (jahindusliku tegevuse laadselt) mõjuna ümberkaudsete alade elanikele võib tuua välja häiriva tulistamisega kaasneva müra. Samas ei saa lugeda seda tegevust loomapargi alal oluliseks mõjuks, kuna tegemist on suurte metsaaladega ja lähipiirkonnas on vähe elamuid. Kindlasti ei esine vastuolu müranormides sätestatuga.

Loomade arvukuse reguleerimisel kasutatavate relvade kasutamisel järgitakse sellekohast regulatsiooni, mis väldib ja minimiseerib kaasnevad ohud ja riskid (näiteks õnnetusjuhtumid).

1 KMH programmis on fikseeritud ka jahiturismi temaatika kuid KMH programmi koostamise ajal ei olnud teada kõiki asjaolusid, mis on selgunud KMH koostamise käigus ja ajal. KMH aruande koostamisel on selgunud et jahipidamist ei tohi kehtiva seadusandluse põhjal piirdeaia sees teostada, seetõttu ei ole ka jahipidamist (jahiseaduse juriidilises mõistes) sisaldava jahiturismi kavandatava tegevusena käsitletud. Kavandatavateks tegevuseks on teiste seas jahindusliku tegevuse laadne (st mitte jaht jahiseaduse juriidilises mõistes) ulukite arvu reguleerimine (loomade hukkamine toimub oma tarbeks loomakaitseseaduse mõistes) loomapargi territooriumil ja jahindusalaste koolituste läbiviimine.

70 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Nagu keskkonna kirjelduse osas selgitatud läbib kavandatavat loomaparki avalikult kasutatav veekogu- Vändra jõgi, mis toob kaasa jõe kallasraja vaba läbipääsu tagamise nõude. Tagamaks vastavust sellele nõudele on vajalik jalgväravate paigaldamine ka piirdeaia ja jõe ristumise kohta.

4.6.2 Mõju muinsuskaitselistele väärtustele

Kuna lähimad kultuurimälestised paiknevad ligikaudu 3 km kaugusel planeeritavast loomapargist, siis neile objektidele loomapargi rajamine negatiivset mõju ei oma.

4.7 Tegevuse lõpetamine

Et vältida negatiivsete mõjutegurite toimimist ja uute mõjuallikate tekkimist loomapargi tegevus lõpetamisel on käesolevas aruandes välja toodud ka soovitused selleks juhuks.

Kui miskil põhjusel otsustatakse loomapargi tegevus lõpetada, siis loomade vaba liikumise tagamiseks rohevõrgustiku tuumalal on vajalik piirdeaia likvideerimine ja selle osade metsast ära transportimine, et taastada ala looduslikkus ja võimaldada loodusliku loomastiku liikumist/elutsemist seal.

Vastavalt jahiseaduse § 25.-le tohib tehiskeskkonnas hoitud jahiuluki loodusesse viia vaid juhtudel, kui ta oli loodusest eemaldatud vigastuse või haiguse ravimise või hüljatud noorlooma üleskasvatamise eesmärgil või kohaliku asurkonna täiendamiseks. Kuna Toosikannu loomapargi puhul ei ole tegemist seaduses nimetatud nende põhjustega, siis aedikus elavaid uluksõralisi ei ole lubatud vabadusse lasta.

Keskkonnamõju seisukohalt tooks Toosikannu puhul uluksõraliste vabadusse laskmine suure tõenäosusega kaasa ümbritsevates metsades ja põldudel olulise ulukikahjustuste lühiajalise (ajutise) tõusu. Seetõttu soovitame enne piirdeaia eemaldamist aediku sees olevate loomade arvukuse viia võimalikult madalaks. Kui piirdeaia hüpoteetilise likvideerimise ajal seadusandlikud aktid seda võimaldavad, siis on arukas vähendada aedikus elavate loomade arv sarnasele tasemele analoogsel territooriumil looduses vabalt elavate loomade arvukusega (vaata peatükk 4.3.2).

71

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

5 Alternatiivide võrdlus ja leevendavad meetmed

Mõjude leevendamise eesmärgiks on vältida või vähendada igasugust potentsiaalset negatiivset mõju keskkonnale. Tihti on konkreetse mõju leevendamiseks olemas erinevaid alternatiive/variante. Sobivaimate leevendusmeetmete valimine peaks toimuma projekti erinevate staadiumites ja erinevate osapoolte (näiteks projekteerija, ehitaja, piirdeaia omanik /haldaja, kohalik omavalitsus, riiklik keskkonnainstitutsioon, keskkonnaekspert jt) koostöös.

Kasutatav meede peaks olema majanduslikult teostatav ning parim võimalik. Sobiva leevendusmeetme valimine üksi ei taga veel soovitavat tulemust. Meetme korrektse rakendamise kindlustamiseks on vajalik koostöö ja järelevalve, millele ei pöörata sageli piisavalt tähelepanu. Iga kavandatava tegevuse puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida ennetusprintsiipi: mõjust tuleneva keskkonnakahju likvideerimisele keskendumise asemel tuleb püüda mõju vältida/ennetada.

Mõjude leevendamisega, meetmete väljatöötamise ja rakendamisega, tuleb arvestada kõikides projekti etappides: nii planeerimisel, kavandamisel, ehitamisel kui ka hooldustöödel. Käesoleval juhul on KMH kaudu tehtud ettepanekuid sisuliselt projekteerimiseks tagamaks projektlahenduse võimalikult keskkonnasõbralik lahendus. Samuti on antud soovitusi leevendavate meetmete kohta, mida saab kasutada ehitamise ajal ja opereerimisel.

4.1 Alternatiivide võrdlus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise raames käsitleti kahte põhialternatiivi:  0-alternatiiv ehk kavandatavast tegevusest loobumine ning olemasoleva olukorra säilimine;  Arendaja poolt kavandatud tegevuse elluviimine.

Alternatiivide võrdlemisel kasutatakse semikvantitatiivsete võrdlusmaatriksite meetodit. Võrdluse sisu on esitatud alljärgnevas tabelis, kus on toodud olulisemat mõju omavad aspektid ning nende võrdlev hinnang. Pikemalt on võrdluse aluseks toodud hinnangud lahti kirjutatud peatükis 4.

72 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Arengustsenaariumite võrdlev analüüs. Mõju Mõju suund ja hinnang valdkond + / ++ positiivne mõju, vähene/tugev; - / -- Negatiivne mõju, vähene/tugev; 0 mõju puudub (-) / (+) oht negatiivseks mõjuks/ võimalus positiivseks mõjuks; (0) leevendusmeetmete kasutamisel mõju neutraalne

0- Piirdeaia põhilahendus (seisuga november alternatiiv 2012)

Maastikud ja (0) maakasutus Mõningaseks negatiivseks mõjuks võib pidada senise metsamaa võimalikku ilme muutumist tihedama 0 loomapopulatsiooni tõttu. Samas kujundatakse maastik/maakasutus turistidele atraktiivseks, mis oma olemuselt peab olema meeldiv, ehk „tavakodanikule“ kena maastik. Rohevõrgustik (0)/- Piirdeaed piirab mõningal määral suhteliselt suurte maapinnal liikuvate loomade liikumist võrreldes 0- 0 alternatiiviga. Samas jääb suur osa rohevõrgustiku funktsioonidest toimima ka piirdeaia sees ning laiemas kontekstis ei lõigata läbi ühtki rohekoridori. Loomad kujundavad uued liikumisteed. Põhja- ja 0/(0) pinnavesi 0 Reostuse tekke tõenäosus on ülimadal kuid selle täiendavaks vältimiseks soovitame leevendava meetmena teostada Vändra jõe veekvaliteedi seiret. Loomastik (0) Piirdeaeda asustavate loomade puhul tuleb rakendada leevendavaid meetmeid haiguste ärahoidmiseks, geneetilise baasi tagamiseks, lisasöötmine liikidesisese ja liikidevahelise konkurentsi minimeerimiseks. 0 Piirdeaia tehnilise konstruktsiooniga tagatakse loomade soovimatu liikumise takistamine aiast välja ja vastupidi.

Kohalikule looduslikule loomastikule tekitab piirdeaia rajamine mõningast elupaiga kadu, kuid see ei ole piirkondlikultki populatsioonidünaamika seisukohast oluline mõju. Taimestik, sh 0 (0) mets Toimuks Olulisimaks negatiivseks mõjuks ilma leevendavate tavapärane meetmete kasutamiseta võiks kujuneda liiga suure majandusm loomade arvu korral metsauuenduse häirimine. etsa Leevendavate meetmetega (eeskätt lisasöötmine) haldamine. on võimalik mõju vähendada. Looduskaitseob 0 0 jektid Korrigeeritud lahendusega välditakse piirdeaia rajamist must-toonekure pesapuu lähedusse.

73

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Mõju Mõju suund ja hinnang valdkond + / ++ positiivne mõju, vähene/tugev; - / -- Negatiivne mõju, vähene/tugev; 0 mõju puudub (-) / (+) oht negatiivseks mõjuks/ võimalus positiivseks mõjuks; (0) leevendusmeetmete kasutamisel mõju neutraalne

0- Piirdeaia põhilahendus (seisuga november alternatiiv 2012)

Sotsiaal- (0) majanduslik Piirdeaia sees asuvale teisele maaomanikule mõju negatiivse mõju vältimiseks on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid. + 0 Toosikannu puhkekeskuse jätkuva eduka toimimise tagamiseks on vajalik selle poolt pakutavate teenuste jätkuv arendamine, mida piirdaia rajamine võimaldab. Toosikannu puhkekeskus säilitab tõenäolisemalt olemasolevad ja tekitab juurde töökohti. Muinsuskaitseli 0/+ sed väärtused Toosikannu puhkekeskuse arendamise üheks osaks on vanade talukohtade taastamine uues funktsioonis 0 puhkekeskuse teenuste pakkumiseks. Piirdeaia rajamine toetab puhkekeskuse toimimisedukust/konkurentsivõimet ja seeläbi on positiivse mõjuga kultuuripärandi kaitsel/säilitamisel. KOOND- (0) HINNANG Mõjude puhul ei ole arvestatud erinevate mõjude (mitte- võimaliku erineva olulisusega, mistõttu ei ole matemaatiline) erinevaid hinnanguid matemaatiliselt summeeritud. Leevendavate meetmete rakendamisel on enamus valdkondades võimalik saavutada vähemalt neutraalne olukord võrreldes 0-alternatiiviga. Seega 0 on väga oluline rakendada väljapakutud leevendavaid meetmeid. Sotsiaal-majanduslike mõjudena on tegemist positiivse arenguga. Siinjuures on arvestamata omaniku tahte aspekt, mida KMH/KSH kontekstis tavapäraselt ei peeta positiivseks mõjuks, kuid mis demokraatlikus turumajanduslikus ühiskonnas on üheks loomulikuks kodanikuõiguseks.

Tabeli/võrdluse kokkuvõte Tabelis toodud hinnangutest võib järeldada, et keskkonnamõjude osas ei ole summaarses mõjus märkimisväärseid erinevusi kummagi alternatiivi puhul. Leevendavate meetmete rakendamisel on enamus valdkondades võimalik saavutada vähemalt neutraalne olukord võrreldes 0-alternatiiviga. Seega on väga oluline rakendada väljapakutud leevendavaid meetmeid. Sotsiaal-majanduslike mõjudena on tegemist positiivse arenguga.

74 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Siinjuures on arvestamata omaniku tahte aspekt, mida KMH/KSH kontekstis tavapäraselt ei peeta positiivseks mõjuks, kuid mis demokraatlikus turumajanduslikus ühiskonnas on üheks loomulikuks kodanikuõiguseks.

Keskkonnamõju hindamise tulemusena saab järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad või võivad kaasneda teatavad keskkonnamõjud. Järgnevalt on välja toodud peamised asjakohased meetmed ja soovitused, kuidas võimalikku tekkivat mõju keskkonnale ära hoida või leevendada. Osad leevendavatest meetmetest on KMH aruandest tuleneva soovitusena võimalik üle kanda projektlahendusse ning teised on nn kasutusfaasis rakendatavad meetmed.

1. Piirdeaed rajatakse piisavalt tugeva ja tiheda konstruktsiooniga tagamaks maas liikuvate loomade (väljaarvatud väikesemõõdulised, st maapinnalähedal on piirdeaia traatide vahe ehk „silm“ 150x50 mm) sisse ja välja liikumise takistamine. Täpsem konstruktsiooniline kirjeldus on esitatud peatükis 1.2. 2. Aiale paigaldatavad tiibväravad varustatakse restidega, mis takistavad paljude loomaliikide läbipääsu ka avatud värava puhul. Siiski tuleb väravad hoida kogu aeg suletuna (kuid mitte lukustatuna), et hoida ära näiteks kährikute ja rebaste ebasoovitava sissetungi, kes võiksid aedikus lisasöötmise tingimustes hea elupaiga leida, kuid kelle sissetungiga võiks kaasneda ka haiguste levik. 3. Aiale paigaldatavad jalgväravad soovitame paigaldada nö isesulguvad et uluksõralised ei saaks aedikust välja. Näiteks paigaldada väravatele vedru või muu mehhanism, mis lahti jäetud väravad sulgeks; sobilikuks lahenduseks on ka pöördväravad; 4. Piirdeaia rajamisel on vajalik kindlaks teha, et territooriumile ei jää lõksu suuri kiskjaid nagu karud, hundid, ilvesed jne. 5. Kui punahirvede esialgne kari on plaanis osta mõnest olemasolevast Euroopa hirveaiast, siis teiste sõraliste (metssiga, metskits ja põder) puhul soovitame rakendada kombineeritud asustusviisi. Lisaks piirdeaia rajamisel selle territooriumile jäävatele isenditele tuua loomi aedikusse ka mujalt Eesti looduslikest populatsioonidest või ka olemasolevatest loomaaedikutest. Sellise asustusviisiga minimeeritaks mõju kohalikele sõraliste populatsioonile, samuti mitmekesistataks ka geneetiliselt pargi ala kunstlikke sõraliste populatsioone. 6. Käesoleva töö koostajate arvates on arukas ja aktsepteeritav alustada loomapargi alal loomapargi mõistes suhteliselt väikse loomade arvuga (maksimaalselt kuni 200 looma aia sulgemise/valmimise ajal) ja aasta- aastalt suurendada (kuni 40 % aastas) populatsiooni selliselt, et erinevate liikide peale keskmine asustustihedus ulatuks maksimaalselt ca 1 isendini 1 hektari kohta (maksimaalne loomade arvukus kavandatavas loomapargis seega ca 880 looma). Liikide omavaheline proportsioon on võimalik jätta loomapargi haldaja otsustada. 7. Soovitame teostada pinnavee toitainete (lämmastik, fosfor) sisalduse seiret piirdeaeda läbivas suurimas looduslikus veekogus - Vändra jões. Seiret on soovitatav teostada suvisel madalvee perioodi ajal 1 kord aastas kahes proovivõtupunktis (kohas, kus Vändra jõgi siseneb piirdeaia territooriumile ja kohas, kus jõgi väljub alalt). Seiret teostada kahel aastal alates aastast, mil loomade arvukus aedikus on saavutanud poole

75

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

maksimumist (0,5 looma/ha) ja kahel aastal alates aastast, mil loomade arv on jõudnud maksimumini (1 loom/ha). Juhul kui toitainete sisalduse normidele mittevastavust (tulenevalt loomapargi tegevusest) ei tuvastata, võib seire lõpetada. 8. Kuna pea kogu ala on maaparandushoiuala, siis on vajalik tagada maaparandussüsteemi toimimine, seda olenemata loomade arvukusest alal. Juhul kui piirdeaias peetavate sõraliste tõttu maaparandussüsteem kannatada saab on vajalik loomade arvukuse vähendamine ja/või ka maaparandushoiu tööde sagedasem teostamine. 9. Vältimaks aedikus peetavate uluksõraliste omavahelist haiguste levikut on vajalik aeda toodavad ulukitele teostada veterinaarkontroll. 10.Vajalikud medikamendid, mida loomasöödaga manustatakse, määratakse kindlaks veterinaarkontrolli tulemuste alusel. 11.Väljastpoolt Eestit aedikusse asustatavad loomad peavad läbima seadustele vastavad ja nõuetekohased protseduurid (karantiin jms), mis välistavad haiguste introdutseerimise. 12.Aedikus hoitavate uluksõraliste tervislikku seisundit on soovitatav kontrollida vähemalt kord aastas. Kontrolli teostab vastavat pädevust omav veterinaararst, kelle soovitusel koostatakse ka vajalike medikamentide manustamise plaan. 13.Piirdeaia korrashoiu tagamiseks ja ulukite väljapääsu võimaluste välistamiseks on vajalik regulaarselt teostada aia visuaalset seiret kogu piirdeaia ulatuses. Seire läbiviijaks on OÜ Toosikannu (või omandisuhete/nime muutuse korral igakordne maa-ala omanik). 14.Metsa uuendamise võimalikuks variandiks on raiejärgselt uuendatava metsa kaitsmine lisa loomatara paigaldamisega raielangi ümber. Teiseks võimaluseks on projekteerimistingimuste või detailplaneeringuga muuta maakasutust ja kavandada metsa majandamisest erinev maakasutus. Sellisel juhul ei kohaldata alale enam metsaseadust ja seega ei ole ka metsa uuendamise nõuet. 15.Toosikannule mittekuuluvate Jalaka kinnistute edasine toimimine on vajalik tagada omaniku huve arvestades praegusega vähemalt samaväärselt (nt metsa kasvatamine). Juhul kui maaomanik ja arendaja ei lahenda küsimust maa ostu-müügi, vahetamise või rentimise läbi, on keskkonnamõju hindamise töögrupi kõige sobivamaks ja maaomanike huve kaitsvaks lahenduseks lisapiirdeaia rajamise Jalaka kinnistute ümber. Maaomaniku huvide kahjustamisel (nt arenduse elluviimisest põhjustatud metsa kahjustused) on arendaja kohustatud hüvitama kõik tuvastatud ja tegevuse tagajärjel tekkinud kahju vastavalt kehtivale seadusandlusele. 16.Tegevuse lõpetamisel on vajalik piirdeaia demonteerimine ja aia osade ära koristamine metsast. 17.Kui sel hetkel kehtivad seadusandlikud aktid seda võimaldavad (tänases õigusruumis ei tohi tehiskeskkonda viidud jahiulukit vastavalt jahiseadusele loodesse tagasi viia ja vajalik oleks kogu populatsiooni likvideerimine) on vajalik tegevuse lõpetamisel enne piirdeaia eemaldamist aedikus elavate uluksõraliste arvukus viia miinimumini/optimumini, et ära hoida ulukikahjustuste suurenemine ümberkaudsetes metsades ja põldudel. Arvukuse reguleerimisel võib lähtuda näiteks piirdeaia sisestest vastavale liigile sobilikest elupaikadest ja nende põhjal arvutatud maksimaalsest loomade arvust selle territooriumi kohta (Ptk 4.3.3. Tabel 9).

76 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

6 Seire vajadus

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Keskkonnaseire kavandamisel on eesmärk seostada käesoleva projektiga haakuv seirevajadus maksimaalselt juba toimuva seire, keskkonnategevuse ja uuringutega.

Kuna vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele on jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise peamisteks tingimusteks jahiulukite loodusesse sattumise ja haiguste levimise välistamine, siis neist tulenevad ka enamik järgnevatest keskkonnaseire tegevustest.

KMH poolsed seiremeetmed:

1. Väljastpoolt Eestit aedikusse asustatavad loomad peavad läbima seadustele vastavad ja nõuetekohased protseduurid (karantiin jms), mis välistavad haiguste introdutseerimise.

2. Aedikus hoitavate uluksõraliste tervislikku seisundit tuleb kontrollida vähemalt kord aastas. Kontrolli peab teostama vastavat pädevust omav veterinaararst, kelle soovitusel koostatakse ka vajalike medikamentide manustamise paan.

3. Piirdeaia korrashoiu tagamiseks ja ulukite väljapääsu võimaluste välistamiseks peab regulaarselt teostama aia visuaalset seiret kogu piirdeaia ulatuses. Seire läbiviijaks on OÜ Toosikannu.

4. Vajalik on teostada pinnavee toitainete (lämmastik, fosfor) sisalduse seiret piirdeaeda läbivas suurimas looduslikus veekogus - Vändra jões. Seiret tuleb teostada suvise madalvee perioodi ajal 1 kord aastas kahes proovivõtupunktis (kohas, kus Vändra jõgi siseneb piirdeaia territooriumile ja kohas, kus jõgi väljub alalt). Seiret tuleb teostada kahel aastal alates aastast, mil loomade arvukus aedikus on saavutanud poole maksimumist (0,5 looma/ha) ja kahel aastal alates aastast, mil loomade arv on jõudnud 90%-ni maksimumist (maksimum on 1 loom/ha). Juhul kui toitainete sisalduse normidele mittevastavust (tulenevalt loomapargi tegevusest) ei tuvastata, võib seire seejärel lõpetada.

77

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

7 Avalikkuse kaasamine KMH protsessi

KMH avalikustamine toimus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (vt Tabel 1 ja 2). KMH programm (esitatud koos lisadega käesolev aruande Lisas 2) ja aruanne olid avalikustamise perioodil paberkujul kättesaadavad Lelle ja Käru raamatukogudes ning digitaalkujul veebilehel aadressiga www.hendrikson.ee.

Programmi avalike arutelude toimumise teated ilmusid ajalehes Hädaline ja aruande teated Kehtna valla ajalehes Valla Vaatleja ning Käru Vallalehes. Nii programmi kui aruande avalike arutelude teated ilmusid Ametlike Teadaannete internetileheküljel. Rapla Maavalitsust, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni, Keskkonnainspektsiooni Raplamaa bürood, Raplamaa Veterinaarkeskust, Riigimetsa Majandamise Keskuse Raplamaa metskonda, Rapla Maaparandusbürood, Eidapere Jahiseltsi, Käru Jahindusklubi, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Lääne-Eesti Päästekeskuse Raplamaa päästeosakonda, maaomanikke (piirinaabreid ja aediku territooriumile jäävate OÜ Toosikannule mitte kuuluvate kinnistute omanikke) said KMH programmi ja aruande valmimisest ja avaliku arutelu toimumisest teavitatud kirja teel.

Avalikkuse huvi Toosikannu loomapargi loomise jaoks läbiviidava keskkonnamõju hindamise vastu oli programmi arutelu ajal keskmine.

KMH programmi avalikud arutelud toimusid 23.04.2009 Käru ja Lelle raamatukogudes, neile eelnes KMH programmi avalik väljapanek. Avalike arutelude protokollid ja osalejate nimekirjad on lisatud KMH programmile (Lisa 2). KMH programmi eelnõu kohta esitasid kirjalikke ettepanekuid Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eidapere Jahiselts ja eraisikud.

KMH aruande avalikud arutelud toimusid 09.09.2011 Käru ja Lelle raamatukogudes, neile eelnes KMH aruande avalik väljapanek. Avalike arutelude protokollid ja osalejate nimekirjad on lisatud KMH aruandele (Lisa 3)

KMH aruande kohta esitasid kirjalikke ettepanekuid Eesti Terioloogia Selts, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon ja eraisikud.

78 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

8 Kokkuvõte ja lõppjäreldus

Kavandatavaks tegevuseks on Raplamaal Käru ja Kehtna vallas ca 8,7 km2 suuruse maaala piiramine piirdeaiaga. Piirdeaia rajamise eesmärgiks on asustada Toosikannu puhkekeskuse maadele ümbritsevast eraldatud uluksõraliste populatsioon. Aedikusse kavandatakse sisse tuua punahirve, metssea, metskitse ja põdra populatsioonid. Projektiga kavandatava tegevuse hindamisel ilmnesid järgmised olulisemad aspektid:

1. Peamiseks maastiku ja maakasutusega seonduvaks aspektiks on rohevõrgustiku mõjutamine. Kokkuvõtvalt võib mõju kohta rohelisele võrgustikule välja tuua järgmist. Kavandatava piirdeaia negatiivne mõju seisneb kavandatava tegevuse asukohas asuva rohevõrgu tuumala osade funktsioonide häirimises - sisuliselt kaotab ligi 23% praegusest tuumalast piirdeaia püstitamisel osaliselt oma funktsionaalsuse. Nimelt ei paku piirdeaia ala enam elupaiku suurtele (suurkiskjad, sõralised) ja mitmetele keskmise suurusega (kährikkoer, rebane, mäger) ulukitele. Samuti takistab piirdeaed nende liikumisvõimalusi luues füüsilise barjääri suhteliselt suurele osale tuumalast. Siiski tuleb välja tuua, et kavandatava tegevusega ei kaasne antud juhul otsest rohelise ala pindala muutust ja ala jääb endiselt metsastatuks pakkudes elupaiku paljudele loomarühmadele (väikeste kehamõõtmetega imetajad (kiskjatest nt enamik kärplasi), pisiimetajad (käsitiivalised, putuktoidulised, närilised), linnud, putukad jne) ja taimekooslustele. Sealjuures ei kujuta kavandatav piirdeaed paljudele loomarühmadele nende rändeteedel ka füüsilist barjääri. Tuleb veel välja tuua, et ühegi rohekoridori funktsioneerimist piirdeaed füüsiliselt ei takista. Piirdeaia näol liikumistõkke rajamisele reageerivad looduses vabalt elavad loomad liikumisteede ümberkujundamisega. Sedalaadi muutuvate oludega kohanemine on normaalne pidev protsess ja antud juhul ei ole tegemist ka ülisuurte ega drastiliste muutustega. Tõenäoliselt on olulisimaks takistuseks ida-kagu suunaline liikumine, mille korral on hüpoteetiline pikenev teekond suurim. Samas on oluline mõista, et loomad ei liigu vaid rangelt rohevõrgustikus („inimese poolt määratletud/planeeritud“), vaid siiski kõikjal sobivates kohtades – antud juhul on tõenäoline ka Massu jõe tsoonis liikumise suurenemine. Seega on rohevõrgu funktsioonid osaliselt, kuid mitte täielikult häiritud. a. Samuti on oluline vaadelda ka piirkonda pisut laiemalt, misjuhul on tuvastatavad ulatuslikud rohevõrgustiku alad ja konkreetse arenduse võimaik suhteline negatiivne mõju väheneb.

2. Mõjud looduslikule loomastikule on osaliselt seotud rohevõrgustiku mõjutamisega: a. piirdeaia alal muutuvad elupaigad mitmetele suurtele ja keskmise suurusega loomadele kättesaamatuks, mis tingib elupaikade ümberjaotumise vajaduse pargi välisel alal, kuhu saabuvad pargi alalt välja tõrjutud ulukid (elupaikade ümberjaotumise mõju on ajutine).

79

Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

3. Piirdeaia ala muutub mitmetele eeskätt suurtele ja keskmise suurusega loomadele levikutõkkeks.

4. Lisaks katkevad osade loomaliikide liikumisteed Toosikannu piirdeaia territooriumit läbivate looduslike veekogude kallastel (Vändra jõgi ja Liivoja). Nende jõgede kallasradadele loob rajatav tara barjääri, mis takistab aediku territooriumi ulatuses nii suuremate kui ka keskmise suurusega imetajaliikide liikumist. Siiski, väikesemõõtmelistele ja pool- veelise eluviisiga loomadele (nt saarmas, mink, kobras) ei ole aed takistuseks, kuna aia üleminek jõest/ojast on kavandatud truubina.

5. Pinna- ja põhjavee kasutus piirdeaia rajamise ja seal peetavate loomade tõttu tõenäoliselt ei muutu, samuti ei kaasne tegevusega reo- ega heitvett, mis võiks vee kvaliteeti rikkuda. Samas on leevendavatesse meetmetesse lisatud pinnavee seire punkt, mis aitab kontrollida ja ennetada võimalikku mõju veekvaliteedi muutustele. Samuti aitavad kontrollitavad veekvaliteedi muutused määrata vajadusel aedikus peetavate loomade arvukuse ülempiiri selliselt, et vee kvaliteet oleks vastavalt normidele tagatud.

6. Mõju piirdeaia territooriumile jäävale taimestikule. Arendusalal olemasolevad metsakooslused säilivad, kuid sõraliste suurema kontsentratsiooni ja tallamiskoormuse kasvu tõttu on metsa uuenemine ja alustaimestiku kasv arenduse elluviimisel häiritud. Oodatav on alustaimestiku koosluste mõningast muutust (tallamiskoormusele tundlikumad liigid kaovad). Metsa uuendamine võimalik vaid raielangi taraga ümbritsemisel.

7. Kaitstavatest loodusobjektidest on loomapargi alaga otseselt seotud vaid üks - must-toonekure (I kaitsekategooria) pesa ja püsielupaik. Käesolevas töös on jõutud järeldusele, et negatiivse mõju minimeerimiseks on soovitatav rakendada piirdeaia sellist asukohaalternatiivi, mis jätab esialgselt aediku territooriumil asunud püsielupaiga siiski sellest väljapoole ning vastav lahendus on käesolevaks ajaks ka fikseeritud Kaugemal asuvaid looduskaitselise väärtusega objekte tegevus ei mõjuta.

8. Positiivse aspektina sotsiaalmajanduslikule keskkonnale võib kavandatava tegevuse elluviimise mõjuna välja tuua uute töökohtade loomise.

9. Arenduse elluviimisel avaldub negatiivne mõju Jalaka maaüksuste (7501:004:0010; 29203:002:1518) kasutamisele ja sealsele metsa majandamisele. Leevendavate meetmetega on võimalik mõju minimeerida.

KMH käigus on korrigeeritud (läbi leevendavate meetmete ja muude soovituste) esialgset lahendust ning seeläbi on formuleerunud kavandatava tegevuse parim alternatiiv.

Soovitame väljastada piirdeaia projekteerimistingimused Toosikannu piirdeaiale tingimusel, et arvestatakse käesolevas KMH aruandes toodud soovituste ja leevendavate meetmetega.

80 Raplamaal Käru ja Kehtna vallas Toosikannu puhkekeskuse maadele piirdeaia rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne

Lisad

1. KMH programm koos lisadega

2. KMH aruande avalikustamise ja järelvalvemenetluse dokumendid

81