Tõuloomakasvatus ETLL TÕULOOMAKASVATUS

1-04 Tõuloomakasvatus ETLL TÕULOOMAKASVATUS

EABA EESTI TÕULOOMAKASVATUSE LIIT l EPMÜ LOOMAKASVATUSINSTITUUT NR. 1 MÄRTS 2004 Hea lugeja! SISUKORD Käes on 2004. aasta, Eestist saab NATO ja Loomakasvatus Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Avanevad, õige- 2 M. Piirsalu. Eesti loomakasvatus 2003. aastal mini kaovad piirid lisaks 15 riigile veel 10 riigiga. Euroopa Liidu piir ühineb Eesti idapiiriga. Tekib Veised ühesuguste reeglitega suur majandusruum, kuhu 4 M. Uba. Lisavõimalusi piimatoodangu suurendamiseks võiks Eesti oma põllumajandussaadustega tormata. 6 A. Meier. Eesti holsteini pullide hinnang Aga millega? Ületootmist pole, kui ehk, siis piima- 8 T. Bulitko. Profil – vanim elusolev aretuspull saaduste osas. Toimub ilmselt veelgi suurem kaup- 10 T. Põlluäär. Eesti punaste pullide hinded on paranenud luselettide mitmeriigistumine, mille arvel võib Eesti 11 K. Kalamees. Eesti maakarja olukord 2003. aastal toode minna mujale, vaatamata sellele et nende 12 M. Metsaalt. Eesti kohalik kari taludes möödunud sajandi saadustega isevarustamine on alla 100%. alguses Turureeglid nõuavad toote igapäevast kohalolekut kauplus(t)es, muidu loobutakse sellest või unus- Sead V. Olsson, K. Andersson, I. Hansson, K. Lundström. tatakse. Sellisel turul püsimine eeldab aga toote 13 Mahe- suurt kogust. Eesti väiksus hakkab siin võimenduma dalt ja tavapäraselt toodetud sealiha kvaliteedi erinevused veelgi märgatavamalt kui seni. Nn atraktiivsed Linnud tooted toovad kuulsust messidel, aga turule jäämine 16 M. Piirsalu. Rohelised ja loomakaitsjad võitluses kanade sõltub kauba kogusest. Jääb üle vaid rõhutada – puurispidamise keelustamise eest tarvita kodumaist. Arvestama peab muutustega ka tõuaretuses. Teiste Jõudluskontroll riikide aretusfirmade tulek on kindel. Senine aretus- 17 A. Pentjärv, K. Kersten. Jõudluskontrolli tulemustest seadus küll varjatult kaitseb meie firmasid, kuid 2003. aastal konkurentsiseadus ei luba takistada teiste firmade tulekut. Paljude riikide “saadikud” on juba kohal Taastootmine farmiomanikena. Sügavkülmutatud aretusmaterjal, J. Samarütel. 21 Lehmade sigimist mõjutavad faktorid aga ka elusloomad leiavad tee Eesti farmidesse. Ei Hobused kaitse siin enam Eesti veterinaarnõuete suurem 24 EHS. Sugutäkkude paiknemine 2004. aastal ranguski. Soomlased püüdsid takistada, aga tulutult. Jääb üle kohaneda uute oludega ja püsida konku- Seadusandlus rentsis. 26 K. Reili. Eesti Maalamba Ühing ei saanud Veterinaar- ja Lootus on minna idaturule. Ostjafirmad küsivad Toiduameti tunnustust sadadesse ulatuvaid partiisid. Kuid ei piisa paku- tavaid tõunoorloomi, sest veiste ja sigade arv on Referaadid kokku kuivanud. Võtab veel aega, et stabiliseeruksid T. Põlluäär. 27 Aretustöö on suunatud kasutusea pikenda- poliitilised suhted ja turunõuded. Sellega tekiks misele loomakasvatajatel kindlus kasvatada noorloomi eks- Kroonika pordiks. Võrreldes lihaloomade hinnaga on tõu- 28 T. Bulitko. Parimad piimatootjad 2003. aastal müügi tulukus seni veel kordi suurem, mis 30 O. Saveli, I. Kallas. Euroopa holsteinide konkurss võimaldaks investeerida tootmise arendamisse. Brüsselis 2003. aasta ei toonud loomakasvatusele midagi erilist. Ajakirjas on ülevaade loomakasvatusest ja lisaks jõudluskontrolli andmed. Veise- ja seakasva- tuses oli väikesi nihkeid paremusele, kuid mitte sel määral kui mõned aastad tagasi. Põlva POÜ võttis kontroll-lüpsi (67,1 kg) ja 305 päeva toodangu (15 545 kg) rekordid oma nimele. Tahaks loota, et 2005. aasta alles näitab, milleks Eesti loomakasva- tajad võimelised on, sest käesolev aasta saab keeru- kas olema seoses üleminekuga Euroopa Liitu. EDUKAT KOHANEMIST! O. Saveli A. Juusi foto 1 Tõuloomakasvatus 1-04 LOOMAKASVATUS

Eesti loomakasvatus 2003. aastal

PhD Matti Piirsalu peamiselt mõnede väiketootjate piimatootmisest Põllumajandusministeeriumi põllumajandusosakonna loobumise arvel. Põhjuseks suutmatus teha piima madala nõuniku kt varumishinna juures tootmise jätkamiseks hädavajalikke investeeringuid või piima realiseerimisvõimaluste puudumine. Lehmade arvukuse enamat vähenemist Eesti Statistikaametist saadud esialgsed andmed 2003. a hoidsid ära suurtootjad, kes lootuses Euroopa Liiduga loomakasvatuse kohta näitavad piimalehmade, sigade ja ühinemisel suuremat piima tootmiskvooti saada oma lindude arvu vähenemist, veiste koguarvu ja lammaste lehmade arvukust suurendasid. ning kitsede arvu mõningast suurenemist. Nii oli meil Esialgsetel andmetel toodeti 2003. a piima 596 000 2003. aasta 31. detsembri seisuga 260 000 veist, 340 000 tonni, mis oli 2002. aastaga võrreldes 16 000 tonni ehk siga, 36 000 lammast ja kitse ning 1 912 000 lindu. Võr- 3% vähem. Piimatööstustele realiseeriti 485 000 tonni reldes 2002. aastaga vähenes veiseliha tootmine 18%, piima ehk 2,1% vähem kui 2002. a. Võrreldes 2002. aasta- sealiha tootmine 12% ning lamba- ja kitseliha tootmine ga on väike nihe piima kaubalisuse paranemise suunas. 10%. Linnuliha tootmine samal ajal suurenes 23%, kuid Kui 2002. a müüdi piimatööstustele 79,8% kogutoodetud mune saadi 9% vähem kui 2002. aastal. piimast, siis 2003. a oli vastav näitarv 81,4%. Kokkuoste- tud piimast kuulus eliit- või kõrgemasse sorti 93% ning Tabel 1. Loomade ja lindude arv seisuga 31. detsem- 6,3% I sorti. Varutud piima rasvasus oli 4,1%. ber (tuh) Piima kogutoodangu ja lehmade arvu vähenemise juures ulatus piimalehmade keskmine väljalüps 2003. Näitajad 2002 2003 2002/03 aastal 5148 kg. Taas ületati 5100 kg piir ning 10 kg lisan- +/- % dus lehmade aastasele keskmisele piimatoodangule. Maa- kondades oli kõige suurem piimatoodang lehma kohta Veiste arv 253,9 260,0 +6,1 102 Järvamaal, 6146 kg, järgnesid Põlvamaa, 5877 kg, Tartu- sh lehmade arv 115,6 113,5 -2,1 98 maa, 5613 kg, Jõgevamaa, 5504 kg, ning Lääne-Virumaa, 5391 kg. Võrreldes eelmise aastaga suurenes keskmine Sigade arv 340,8 339,6 -1,2 99,6 piimatoodang lehma kohta Järvamaal (259 kg), Tartumaal Lammaste ja kitsede arv 33,8 35,8 +2,0 106 (197 kg) ja Jõgevamaal (105 kg). 2003. aastal oli piima kokkuostuhind IV kvartalis toi- sh kitsede arv 3,9 4,3 +0,4 110 munud piimahinna olulise tõusu tõttu 2882 kr tonn, st 82 Lindude arv 2096,3 1912,2 -186,1 91 krooni võrra suurem kui 2002. aastal. Ka Euroopa Liidu maades näitab piima ja piimatoodete hind stabiliseeru- Allikas: ESA mise märke. Piimatootmise arengut toetab riik alates 1998. aastast Piimatootmine piimalehma kasvatamise toetuse kaudu. 2003. aastal Halvenenud turuolukorrast ja ebasoodsast ilmastikust maksti taotlejatele piimalehmatoetusteks umbes 110 mil- tingituna vähenesid 2003. a, võrreldes 2002. aastaga, nii jonit krooni. Toetuse suuruseks lehma kohta kujunes 1085 piimalehmade arv, kogutoodang kui ka piima kokkuost. krooni ja ohustatud tõugude nimistusse kuuluva eesti Tootmise üldise langustendentsi tingis varutava toorpiima maakarja lehma puhul oli see 2600 krooni. Kokku sai kokkuostuhindade madal tase, peegeldades hästi maa- piimalehmatoetust 2720 taotlejat 100 864 lehmale, neist ilmaturu üldist kehva konjunktuuri. Alles oktoobrikuu 297 lehma olid eesti maakarja lehmad. teisel poolel tõusis piima varumishind tootjaid rahuldava Euroopa Liidu piima ja piimatoodete turukorralduse tasemeni. Negatiivset trendi toetas suvine põud Saare-, aluseks oleva piimakvoodi süsteemile ülemineku valmi- Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaal ning augustikuus Ida-Viru- duse tagamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumi- maal valitsenud liigniiskus. Positiivsena 2003. aasta pii- seks ning praktiliste kogemuste omandamiseks, rakendati matootmise kohta saab välja tuua seda, et säilitati suur Eestis alates 1. aprillist 2003. aastal piima tootmiskvoo- piimatoodang lehma kohta ning paranes varutava piima did. Käesolevaks kvoodiaastaks määras PRIA 2444 pii- kvaliteet. matootjale 641 499-tonnise piimakvoodi, millest 618 856 2003. a vähenes piimalehmade arv Eestis võrreldes on tarnekvoot piimatööstustele ning 22 643 tonni otse- 2002. aastaga 2100 võrra ehk 2%. 31. detsembril 2003. turustuskvoot. 9 kuuga täideti kvoodist 374 916 tonni ehk aastal oli meil 113 500 lehma. Kui 2002. a vähenes lehma- 58%. Piimatööstused ostsid kokku 365 631 tonni ehk 59% de arv võrreldes 2001. aastaga 12,2%, siis 2003. a 2%-line aastasest kvoodikogusest. Otse lõpptarbijale tarniti 9285 vähenemine võrreldes 2002. aastaga on juba märk tonni ehk 41% piima aastasest otseturustuskvoodist. lehmade arvu stabiliseerumisest. Lehmade arv vähenes Loodetav aastakvoodi täitmine võib jääda 80% piirimaile. 2 1-04 Tõuloomakasvatus Lihatootmine aastal oli meil 33 800 lammast ja kitse, siis 31. detsembril Lihatoodang Eestis vähenes 2003. aastal võrreldes 2003. aastal ulatus nende arv 35 800-ni (tabel 1). 2002. aastaga 5200 tonni võrra ehk 7,6% , st kokku 63 100 2003. aastal eraldas riik utetoetusteks 3 800 000 krooni. tonni. Vähenes nii sea-, veise- kui ka lambaliha tootmine. Kokku oli toetuse nõuetele vastavaid loomi 1074 maja- Oluliselt, 23%, suurenes linnuliha tootmine (tabel 3). pidamises 17 128 ja toetuse ühikumääraks kujunes 222 Sealiha krooni ja 50 senti looma kohta. Sealihahinna langus ning turu ebastabiilsus jätkusid ka 2003. aastal. Meie sealihatootjatele makstavad hinnad Tabel 3. Lihatoodang tapakaalus (tuh t) sõltuvad avatud turu tingimustes maailmaturul toimu- vatest hinnamuutustest. Olulist osa mängib ka teravilja- Liha liik 2002 2003 2002/03 hindade muutus maailmaturul. Hinna languse mõjul oli sealihatootjate 2003. aasta tulu kasin ning investeeringu- +/- % teks raha ei jätkunud. Vaatamata sealiha kokkuostuhinda- Sealiha 39,9 35,1 -4,8 88 de langusele sigade arv oluliselt ei vähenenud. Kui meil Linnuliha 11,5 14,1 +2,6 123 31. detsembril 2002. aastal oli 340 800 siga, siis 31. detsembril 2003. aastal 339 600 siga. 31. detsembri 2003. Veiseliha 16,5 13,6 -2,9 82 aasta seisuga oli kõige rohkem sigu Viljandimaa maja- Lamba-, kitse- ja küülikuliha 0,4 0,3 -0,1 75 pidamistes, 100 100 (ligi 30% üldarvust). Järgmised suuremad seakarjad asuvad Lääne-Virumaal (52 700), Jõge- Kokku 68,3 63,1 -5,2 92 vamaal (24 100), Tartumaal (23 700) ja Järvamaal Allikas: PM põllumajandusosakonna prognoos (23 100). Olgugi et sealihatootmine vähenes 2003. a võrreldes Veiseliha 2002. aastaga 12% võrra, on sealiha osatähtsus liha Viimase kümne aasta jooksul on veiste üldarv Eestis kogutoodangus 56%-ga kindlalt esikohal. Kui sealiha oluliselt vähenenud. Kui kümne aasta eest oli meil keskmine varumishind oli 2002. aastal 22 912 krooni 614 000 veist, siis 31. detsembril 2003. a oli see arv kaha- tonn, siis 2003. a oli see veelgi madalam, 20 355 kr tonn. nenud 260 000-le. Kui 2002. aastal toodeti meil 16 500 Lihatööstused ostsid sigu 2003. aastal kokku 324 400, see tonni veiseliha, siis 2003. aastal toodeti vaid 13 600 tonni on 37 000 siga enam kui 2002. aastal. ehk 18% vähem. Paljud sealihatootjad mõtlevad juba 1. mai peale. Veiselihatootmise vähenemine on põhiliselt tingitud Jõustub ju siis Euroopa Liidu sealiha turukorraldus- madalatest varumishindadest ning veiste realiseerimis- süsteem, mille eesmärgiks on vältida suuri hinnakõiku- võimaluste puudumisest. Kui 2002. aastal maksti veise- misi ning tagada tootjatele stabiilne sissetulek. liha eest keskmiselt 22 637 krooni tonni kohta, siis 2003. aastal oli keskmine varumishind ainult 18 436 krooni tonn Tabel 2. Põhiliste loomakasvatussaaduste tootmine ehk 19% madalam. seisuga 31. detsember Eesti taasiseseisvumisest alates on märgata mõningast elavnemist spetsiaalsete lihatõugu veiste kasvatamises. Näitajad 2002 2003 2002/03 31. detsembril 2003. aastal oli Põllumajanduse Registrite +/- % ja Informatsiooni Ameti registris üle 9000 lihaveise. Enamlevinud tõuks on hereford, järgnevad limusiin ja an- Tapaloomade ja gus. Maakonniti on kõige enam lihaveiseid Saare-, Lää- -lindude elusmass, t 107 917 98 323 -9594 91 ne-, Rapla- ja Pärnumaal. sh sigadel 56 253 49 393 -6860 88 Alates 2001. aastast makstakse lihaveisekasvatajatele ammlehma tulutoetust. 2003. aastal sai toetust 491 taot- veistel 35 122 29 054 -6068 83 lejat kokku 3190 ammlehmale, kusjuures toetuse ühiku- lammastel ja kitsedel 696 624 -72 90 määraks kujunes 1253 krooni. 2003. aastal taastati lindudel 15 758 19 252 +3494 122 nuumveisetoetus. Toetust said 2676 taotlejat 22 233 noor- ja nuumveisele, st igaühele 1286 krooni. Piima kogutoodang, t 611 644 595 805 -15 839 97 Linnukasvatus Munatoodang, tuh tk 252 758 229 816 -22 942 91 Mune toodeti 2003. aastal 229 816 000, mis oli eelmise aastaga võrreldes 22 900 000 ehk 9% vähem. Tootmine Allikas: ESA vähenes põhiliselt linnukasvatusettevõtetes. 2003. aastal toodeti meil 129 tonni munapulbrit ning 1034 tonni Lambaliha vedelaid munaprodukte. Lambaliha tootmine ja tarbimine Eestis on äärmiselt Oluliselt ehk 23% suurenes linnuliha tootmine. Möödu- tagasihoidlik. 2003. a toodeti meil 624 tonni lamba- ja nud aastal toodeti Eestis 14 100 tonni linnuliha, mis on kitseliha ehk umbes 450 g liha ühe elaniku kohta. Et ute- 2600 tonni enam kui 2002. aastal. Tootmise suurendamist ja kitsekasvatajatele makstakse tulutoetust, on lammaste võimaldas ekspordi kasv Lätti ning Leetu. Oma osa on arvukus mõnevõrra suurenenud. Kui 31. detsembril 2002. kindlasti ka sobilikul Ross 208 tõumaterjalil.

3 Tõuloomakasvatus 1-04 VEISED

Lisavõimalusi piimatoodangu suurendamiseks

Mart Uba misel aastal laktatsioonidevahelised erinevused suure tõe- Jõudluskontrolli Keskus näosusega suurenevad, sest käesoleval aastal esmakordselt poeginud ja järgmisel aastal poegivate lehmade isadeks on madalama aretusväärtusega pullid ning samal ajal Sissejuhatus tõstavad teise ja kolmanda laktatsiooni taset praegused Lehmade korraliku söötmise ja pidamisega on saavu- esimese laktatsiooni lehmad. Seega tuleb tõdeda, et “nor- tatud paljudes karjades keskmisest märgatavalt kõrgem maalsed” erinevused laktatsioonide vahel meie oludes piimatootmise tase ja efektiivsus. Lehmikute kehvast tähendavad geneetilise arengu mõningast pidurdumist. söötmisest ja pidamisest on räägitud ja kirjutatud aastaid, Olukord muutub praegusega sarnaseks jälle pärast kahte kuid reaalne areng paremuse suunas on loodetust tagasi- aastat, sest alates 2001. aastast praeguseni ehk kolm aastat hoidlikum. Käesolevas artiklis rõhutatakse lehmikute järjest on põhiosa seemendustest tehtud 1995. a sündinud nõuetekohase üleskasvatamise tähtsust esimese laktat- 6 aretuspulli spermaga. See omakorda põhjustab geneeti- siooni saamata jäänud toodanguosa kaudu ja teise meet- lise arengu pidurdumise hinnanguliselt alates 2007. aas- mena rõhutatakse “noore” aretusmaterjali kasutamise tast. tähtsust karja uuendamisel piimatoodangu suurendami- Artikli esimese teemana võrdleme iga konkreetse lehma seks. Kõigepealt aga ühe toimunud arutelu lühike selgi- järjestikuseid laktatsioonitoodanguid omavahel, et põh- tus. jendada noorkarja nõuetekohase üleskasvatamise tähtsuse Möödunud aasta 12. detsembril loomakasvatusinsti- olulisust esimese laktatsiooni piimatoodangu suurusele. tuudi poolt korraldatud teaduslik-praktilisel konverentsil Eeldusel, et piimatootmiseks hästi ettevalmistatud lehm puhkes diskussioon lehmade esimese ja järgnevate lüpsab esimesel laktatsioonil vähemalt 85% oma maksi- laktatsioonitoodangute erinevuse suurusest ja andmete mumtoodangust (USA), võiks lehma toodangute erinevus kasutamise õigsusest. Diskussiooni osalisena rõhutan teise ja esimese laktatsiooni vahel olla kuni 1,1-kordne ja selgituseks, et JKK aastaraamatus esitatud esimese, teise kolmanda ning esimese laktatsiooni vahel kuni 1,2-kord- ja kolmanda laktatsiooni keskmised toodangud on ne. arvutatud karjasolevate lehmade alusel, kus iga lehm on Milline on olukord meie lüpsikarjas? lõpetanud kas esimese, teise või hilisema laktatsiooni ja Tehtud uuringus on kasutatud lehmi, kes esmakordselt seega ei ole tegemist iga konkreetse lehma järjestikuste poegisid 1999. aastal või hiljem ja kellel on esimese, teise laktatsioonidega. Karjasolevate esimese laktatsiooni ja kolmanda laktatsiooni andmed ning kõik laktatsioonid lehmade ja järgnevate laktatsioonide lehmade toodangute on vähemalt 305-päevased. väikese erinevuse kujunemist ning sobivust või mitte- sobivust saab holsteini tõu näitel seletada alljärgnevalt. Tabel 1. EHF lehmade keskmine piimatoodang ja selle Keskmine laktatsioonitoodangu suurus on umbes 110% suhteline erinevus isade sünniaasta järgi teisel ja järgnevatel laktatsioonidel esimese laktatsiooniga võrreldes ning see on väiksem normaalseks peetava Sünniaasta Tütreid 1. lakt 2. lakt Suhe 3. lakt Suhe 115...120% võrreldes. Sellise olukorra oluliseks põhju- 2:1 3:1 seks on esimese laktatsiooni lõpetanud keskmisest kõrge- ma aretusväärtusega (palju 1995. aastal sündinud pullide 1986 249 4548 5987 1,34 6671 1,51 tütreid) lehmade suur osakaal. Järgmisel ja eriti ülejärg- 1987 722 4372 5592 1,30 6262 1,47 1988 1277 4654 6017 1,32 6683 1,47 1989 426 5172 6662 1,31 7059 1,40 1990 156 5277 6563 1,26 7094 1,37 1991 58 4959 6105 1,27 6573 1,37 1992 46 4281 5522 1,31 6329 1,52 1993 364 5164 6648 1,31 7341 1,45 1994 257 4742 6344 1,36 7063 1,52 1995 148 5679 7051 1,27 7702 1,38 1996 8 5726 7227 1,27 8194 1,46

Lehmade grupeerimine isade sünniaastate järgi (tabelid 1 ja 2) näitab, et suhted laktatsioonitoodangute vahel on meie poolt soovitavast (vastavalt 1,1 ja 1,2) suuremad Foto 1. Jõudluskontrolli Keskus (K. Ilves) 4 1-04 Tõuloomakasvatus kõikide gruppide korral ja seega keskmised suhted laktatsioonitoodangute vahel tõugude järgi (tabel 3) iseloomus- 6400 2000 2001 2002 tavad olukorda tervikuna. 6200 Tabel 2. EPK lehmade keskmine piimatoodang ja selle 6000 suhteline erinevus isade sünniaasta järgi 5800

5600 Sünniaasta Tütreid 1. lakt 2. lakt Suhe 3. lakt Suhe 2:1 3:1 5400 1. lakt toodang (kg) 1986 321 4460 5590 1,27 6206 1,42 5200

1987 21 4699 5468 1,17 6139 1,33 5000

1988 134 4151 5252 1,30 5719 1,42 4800 1989 50 4473 5209 1,18 5752 1,30 1988 1990 1993 1995 1990 9 6015 7722 1,29 7571 1,25 Isa sünniaasta 1991 60 3962 4856 1,24 5716 1,49 Joonis 1. Piimatoodangu sõltuvus lehma isa sünniaas- 1992 254 3990 4961 1,27 5495 1,42 tast erinevatel poegimisaastatel 1993 149 4104 5305 1,31 5730 1,42 1994 42 4400 5597 1,29 5977 1,39 kohase üleskasvatamise korral tema ootuspärane esimese laktatsiooni toodang oleks olnud ~9000 kg tegeliku 1995 37 4496 5781 1,30 6437 1,46 7000 kg asemel.

Tabel 3. Kolme laktatsiooni keskmised piimatoodan- Tabel 5. EHF lehmade esimese laktatsiooni keskmised gud ja nende suhteline erinevus tõugude järgi 305 päeva piimatoodangud isade sünniaasta järgi

Tõug Lehmi 1. lakt 2. lakt Suhe 3. lakt Suhe Isa 1. poegimine 1. poegimine 1. poegimine 2:1 3:1 sünni- 2000. a 2001. a 2002. a EPK 1243 4235 5278 1,27 5814 1,41 aasta lehmi piima lehmi piima lehmi piima EHF 4069 4746 6104 1,31 6745 1,46 kg kg kg 1988 2370 4891 1260 5132 395 5383 EK 18 3618 4526 1,30 4685 1,39 1989 1009 5350 1015 5274 633 5530 Eeltoodud eeldusele tuginedes ja teise ning järgnevate 1990 1039 5039 1009 5274 629 5419 laktatsioonide toodanguid aluseks võttes kujuneks EPK 1991 336 5688 1677 5735 2248 5709 lehmade esimese laktatsiooni keskmiseks toodanguks 1992 93 5191 440 6426 1191 5960 ~4800 kg ehk ~560 kg rohkem ja EHF lehmadel vastavalt 1993 1025 5592 1464 5656 1662 5748 ~5500 kg ehk ~800 kg rohkem. Kuna tabelis 3 esitatud 1994 248 4822 70 4509 157 5636 suhted esinevad nii kõrge kui ka madala tootmistasemega 1995 1028 6057 2892 6214 1748 6490 karjades, siis paremates karjades jääb esimesel laktatsioonil lehmalt saamata kuni 1000 kg piima. 1996 69 6072 176 5516 234 5895 1997 4 4674 292 6175 1227 6065 Tabel 4. 2002. ja 2003. aastal kolmanda laktatsiooni lõpetanud lehmade laktatsioonitoodangute Tabel 6. EHF lehmade teise laktatsiooni keskmised suhe esimesse laktatsiooni 305 päeva piimatoodangud isade sünniaasta järgi

Tõug 2002. a 2003. a Isa sünni- 1. poegimine 2000. a 1. poegimine 2001. a aasta lehmi suhe suhe lehmi suhe suhe lehmi piima kg lehmi piima kg 2:1 3:1 2:1 3:1 1988 1873 6078 955 6020 EPK 710 1,23 1,43 634 1,28 1,41 1989 773 6433 688 5968 EHF 2534 1,23 1,44 2091 1,32 1,46 1990 739 6144 649 6002 1991 258 6568 1072 6550 EK 6 1,33 1,61 11 1,28 1,24 1992 63 6009 238 7209 Eelnevat kokku võttes on alust väita, et meie lehmade 1993 832 6847 941 6645 geneetiline võimekus ei avaldu esimesel laktatsioonil 1994 191 6015 52 5358 täies mahus ja üheks sageli esinevaks põhjuseks võib olla 1995 849 7328 1934 7266 nende ebapiisav ettevalmistamine piimatootmiseks ehk 1996 55 7390 126 6535 nende ebaõige söötmine ja pidamine noorloomana. Pilt- likustamiseks näide tegelikkusest: kui ühtlase tootmis- Teise teemana selgus analüüsi käigus ilmekalt, et sõltu- tasemega karjas lüpsis lehm teisel laktatsioonil 10 000 kg mata esmaspoegimise toimumisajast, kas 2000., 2001. või ja kolmandal laktatsioonil 11 000 kg piima, siis nõuete- 2002. aastal, on (näitena) 1990. aastal sündinud pullide 5 Tõuloomakasvatus 1-04 tütarde keskmine toodang ~1000 kg väiksem kui 1995. tal sündinud pullide tütarde keskmisi toodangunäitajaid aastal sündinud pullide tütardel igal esmaspoegimise aas- ~1200 kg võrra (tabel 6). tal ehk kasutataval aretusmaterjalil on väga oluline mõju Kokkuvõtteks piimatoodangu tasemele (tabel 5 ning joonis 1). Täien- Noorkarja senisest paremas üleskasvatamises ja võima- davaks kinnituseks sellele väitele on nende lehmade teise likult “noore” aretusmaterjali kasutamises peituvad laktatsiooni väga sarnased andmed, kus 1995. aastal sün- märkimisväärsed täiendavad võimalused piimatootmise dinud pullide tütarde keskmine toodang ületab 1990. aas- suurendamiseks ja selle efektiivsuse tõstmiseks. Eesti holsteini pullide hinnang

Aarne Meier, Fredy ET (Fred × Winster ET) tütred on hea jõudlus- EHF Tõuraamatu juhataja võimega (+1643 kg, 117), väga hea tüübi (122), udara (110) ja tugevate jalgadega (108) lehmad. Viimase hindamise tulemusel kujuneb holsteini tõugu Viimane holsteini pullide hindamine INTERBULLIis pullide esiviisik, kelle spermat on võimalik karjades kasu- käesoleva aasta veebruaris tõi esile rea uusi pulle. Juba tada (tabel 1). tuntud hinnatud aretuspullidest säilitasid kõrged kohad Teistest riikidest (Holland, Saksamaa, USA) on im- pingereas Lambro ET (2.), Jaco ET (5.), Impuls ET (6.), porditud ja saadaval 20 erineva pulli spermat. Kõik need Jaap (7.), Sungar (9.). pullid on järglaste järgi hinnatud. Imporditud sperma hind Uued nimed on 1999. a sügisel Saksamaalt imporditud on aga loomakasvatajaile 2...4 korda kallim. Kas ka saa- noored pullid. Nad on sündinud 1998. a lõpus ja 1999. a dav tulemus on sama arv kordi parem, jäägu igaühe enda alguses. otsustada. Parima aretusväärtusega (126) on pull Mario ET Hinnatud punasekirjute holsteinide spermat on (Mattie G × Geoffrey ET). Tal on veel vähe tütreid, saadaval 5 pullilt (1 Kanadast, 4 Saksamaalt). Parima hindamistulemused on head – eelkõige suur piimatoodang aretusväärtusega on Saksamaa pull Goldstar Red (Goldi (+2164) ja väga hea udar (112). × Orleon). Tema hindamistulemused on head (SPAV 111, Bonuse tütardel on suur piimatoodang (+1934 kg, 122) piim +810 kg, tüüp 124, udar 117, jalad 123, välimik 129). ja väga hea tüüp (111). Bonuse isa on Bellwood ET ja On võimalik kasutada ka 4 Saksamaa noorpulli spermat. emaisa Design. Lihatõugu pullidest pakume heleda akviteeni, anguse, Väga heade jalgadega on Bertus ET (Basar × South- šarolee, herefordi ja limusiini tõugu pullide spermat. wind) tütred, piimajõudlus on neil hea (+1672 kg, 120). Uudsena on suur kogus belgia sinist tõugu kolme pulli spermat ristamiseks meie piimatõugu lehma dega.

Tabel 1. Eesti holsteini aktiivsete aretuspullide esiviisik

Piim kg Rasva % Valku % Mario ET +2164 Sileks ET +0,64 Sileks ET +0,15 Bonus +1934 Norbert ET +0,38 Meldo +0,12 Niloon +1831 Blastar +0,31 Lely +0,12 Lambro ET +1794 Meldo +0,22 Barlo ET +0,09 Bertus ET +1672 Erotic +0,13 Sungar +0,06 SPAV Tüüp Jalad Mario ET 126 Jaco ET 122 Ludger ET 130 Lambro ET 123 Fredy ET 122 Bertus ET 127 Bonus 122 Sigro 117 Norbert ET 123 Bertus ET 120 Ludger ET 114 Jaco ET 123 Jaco ET 118 Jörn 112 Profil ET 119 Udar Välimik Somaatilised rakud Impuls ET 117 Jaco ET 121 Profil ET 122 Cels ET 115 Ludger ET 119 Blaag 121 Profil ET 113 Profil ET 117 Parool 118 Mario ET 112 Norbert ET 117 Nilo 113 Blastar 112 Fredy ET 116 Norbert ET 113 6 1-04 Tõuloomakasvatus Tabel 2. Eesti holsteini pullide aretusväärtus (veebruar 2004)

Pulli nimi TR nr/ kood Piima Rasva Valku Usutavus SPAV Üldtunnused SVAV SSAV Eestis kg % kg % kg tüüp udar jalad Mario ET 5990 2164 -0,32 68 -0,14 57 0,58 126 100 112 99 106 98 Lambro ET 5842 1794 -0,16 64 -0,05 52 0,98 123 107 88 97 95 91 Bonus 5992 1934 -0,22 66 -0,14 50 0,81 122 111 107 107 110 101 Bertus ET 5994 1672 -0,05 67 -0,10 45 0,67 120 99 97 127 108 87 Jaco ET 5841 1532 -0,39 38 0,03 49 0,99 118 122 108 123 121 97 Impuls ET 56614 1498 -0,06 59 -0,04 44 0,82 118 103 117 95 108 110 Jaap 5840 1405 -0,10 52 0,02 45 0,99 118 110 108 109 111 104 Fredy ET 6000 1643 -0,26 51 -0,12 43 0,71 117 122 110 108 116 87 Sungar 5890 1273 -0,20 41 0,06 43 0,86 116 101 95 86 93 89 Jörn 5964 1418 -0,05 56 -0,09 38 0,84 115 112 99 112 109 99 Cels ET 5846 1318 0,10 62 -0,11 33 0,98 114 102 115 105 110 88 Niloon 5981 1831 -0,64 32 -0,25 39 0,85 113 91 89 91 88 94 Asterix 65690 1093 0,21 59 -0,03 32 0,91 113 113 96 101 103 74 Profil ET 5965 1550 -0,44 36 -0,13 39 0,98 113 110 113 119 117 122 Lamberg ET 5843 1102 0,00 46 -0,01 34 0,99 112 111 108 108 111 102 Sigro 5958 1538 -0,58 26 -0,13 39 0,83 112 117 87 104 101 99 Parool 5863 1296 -0,06 51 -0,14 31 0,83 111 104 107 88 101 118 Enrico 5894 1339 -0,38 32 -0,13 33 0,79 110 98 105 93 99 97 Benno ET 5991 1285 -0,06 50 -0,15 30 0,78 110 105 103 113 108 92 Ingur 5997 1330 -0,44 28 -0,14 32 0,60 109 98 105 98 101 102 Blaag 5886 1033 -0,02 42 -0,03 30 0,90 109 88 101 90 92 121 Knaut 5987 1144 -0,36 25 -0,05 32 0,79 109 105 102 100 103 100 Sileks ET 5959 493 0,64 57 0,15 24 0,84 108 90 85 97 88 95 Meldo 5552 598 0,22 38 0,12 25 0,99 107 89 102 95 95 106 Nilo 5911 927 0,01 39 -0,11 22 0,86 106 90 76 93 82 113 Norbert ET 5993 640 0,38 49 0,01 21 0,81 106 108 111 123 117 113 Blastar 5885 890 0,31 56 -0,14 19 0,86 106 112 112 103 112 95 Brix 5909 973 -0,06 37 -0,10 24 0,85 106 96 88 100 92 87 Lely 5988 695 -0,13 22 0,12 28 0,85 106 96 103 93 97 92 Ludger ET 5995 1436 -0,83 6 -0,20 31 0,72 106 114 105 130 119 103 Ruby ET 5953 1232 -0,35 29 -0,18 27 0,92 106 96 102 110 103 74 Sibal 5957 1042 -0,50 13 -0,02 31 0,86 106 112 96 109 106 81 Metcel 5963 893 -0,30 19 -0,03 26 0,84 105 113 111 107 113 85 Hay ET 5954 907 -0,25 23 -0,11 21 0,92 103 106 93 88 94 86 Zoom 6008 1119 -0,58 11 -0,16 25 0,71 103 105 94 94 97 96 Golfin ET 5955 1306 -0,65 13 -0,28 22 0,93 102 81 115 65 87 92 Jimmy 5892 1058 -0,21 31 -0,27 16 0,88 102 88 97 86 89 105 Erotic 5888 501 0,13 29 0,02 17 0,88 102 94 120 96 106 95 Barlo ET 5951 399 -0,04 14 0,09 17 0,92 100 103 97 102 100 95 7 Tõuloomakasvatus 1-04 Tabel 3. Importspermana kasutatud holsteini pullide INTERBULLi aretusväärtus Eesti skaalal (veebr 2004)

Pulli nimi TR nr Piima Rasva Valku Usutavus SPAV Üldtunnused* SVAV SSAV kood kg Eestis % kg % kg tüüp udar jalad Trent 62843 2377 -0,20 85 -0,02 72 0,76 135 0,69 0,16 0,30 100 Brett ET 62548 2421 -0,50 64 0,01 76 0,87 134 0,38 0,54 0,16 86 Dynasty 56172 1803 0,05 79 0,19 69 0,75 133 107 109 107 110 92 Rosello 56693 2215 67 70 0,74 132 106 107 98 106 86 Dutch Boy ET 62140 2639 -0,57 66 -0,18 67 0,77 130 1,65 0,47 0,76 113 Apollo CV 56195 1227 0,72 97 0,33 59 0,86 130 106 100 103 103 95 Sneeky CV 56192 2091 -0,31 65 -0,04 62 0,79 128 100 102 102 102 106 Wonderboy 56101 1620 0,26 85 0,05 53 0,76 126 104 106 107 107 112 Benwood 62675 2942 -0,97 45 -0,33 65 0,75 126 0,78 0,21 0,04 99 Erin ET 62779 2317 -0,74 42 -0,13 62 0,78 125 1,00 0,86 0,34 105 Marshall ET 62473 2100 -0,69 38 -0,06 61 0,85 124 0,98 0,77 0,08 107 Kievest 56653 1638 -0,26 51 0,08 56 0,78 123 107 103 106 106 94 Lord Bailey 56182 1641 0,23 84 -0,05 47 0,76 123 115 105 107 111 111 Sierra CV 56714 2018 -0,83 26 0,01 63 0,86 123 110 108 108 111 105 Beltesassar 56312 1302 0 54 0,13 48 0,76 120 100 103 102 102 89 Aaron ET 62500 1796 -0,93 11 0,02 57 0,88 119 1,80 2,28 2,66 93 Cello 56995 1787 -0,39 48 -0,1 48 0,79 119 108 106 108 109 95 Evert CV 56760 1485 -0,27 44 -0,08 40 0,81 115 108 109 110 111 88 Cevis ET 62096 1497 -0,68 18 -0,11 39 0,82 111 1,95 1,83 1,69 101 Gibson ET 60479 656 0,08 32 -0,06 17 0,84 102 13 14 2 105 *) päritolumaa välimiku hinnang

Tabel 4. Importspermana kasutatud punasekirjute holsteini pullide INREBULLi aretusväärtus Eesti skaalal (veebruar 2004)

Pulli nimi TR nr / Piima Rasva Valku Usu- SPAV Üldtunnused* SVAV SSAV kood Eestis kg tavus % kg % kg tüüp udar jalad Dicaprio Red ET 60993 793 -0,24 19 -0,08 20 0,74 102 1,15 0,0 1,39 75 Origin Red 65090 230 46 19 0,75 105 123 124 111 125 114 Konvoy Red 65048 441 0,04 21 0,3 30 0,76 107 118 131 131 143 85 Favorit ET Red 65789 689 0,07 33 0,14 19 0,76 108 110 102 101 111 105 Goldstar Red 65031 810 29 37 0,74 111 124 117 123 129 94 *) päritolumaa välimiku hinnang Profil – vanim elusolev aretuspull

Tanel Bulitko varumistehnoloogia täienenud, suudetakse liiderpullidelt ETKÜ juhatuse esimees koguda vajalik spermakogus suhteliselt noores eas ega ole vajadust pulle seemendusjaamades vanana pidada. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Kehtna seemendus- Tänapäeval võib nii maailma kui Euroopa veiste jaamas on seni peetud kümne aasta vanuseni 18 pulli seemendusjaamades üha harvemini kohata tipp-pulle, (tabel 1). kelle vanus ületab 10 eluaasta piiri. Et sperma kvaliteedi 4. veebruaril sai kümneaastaseks Eesti farmerite poolt hindamismetoodika on täpsemaks muutunud ja sperma populaarseimaks peetud holsteini tõugu pull Profil ET 8 1-04 Tõuloomakasvatus EHF 5965. Ta on sündinud Saksamaal Osnabrücki Liidu- Kõrgelt hinnatakse tema tütarde suurt piimatoodangut, maal Wulftenis Martin Asmussi karjas. Ema Nadjat sealhulgas suurt rasva- ja valgusisaldust piimas. Ekster- peetakse Osnabrückis üheks seni kuulsaimaks pulli- jöörilt on märkimisväärne jalgade tugevus ning vastu- emaks, kelle emaseellastelt on kolme põlvkonna ulatuses pidavus, samuti head udaraomadused. Profil on praegu- suurepärase välimiku üldhindega lehmi. seni Saksamaal üks parimaid pulle kasutusea ehk tütarde pika produktiivsusperioodi poolest. See näitaja võimal- Tabel 1. Vähemalt 11. eluaastani kasutatud seemen- dab pikendada tütarde karjaspüsimist ja suurendada noor- duspullid loomade müüki. Eesti piimatootjad on hakanud üha enam tähelepanu Jrk Pulli nimi TR nr Sünniaeg Sünnikoht Praakimine osutama oma karja tervisenäitajatele. Somaatiliste rak- 1. Orne 2766 25.12.69 Holland 15.10.80 kude aretusväärtus, mis näitab udara tervist, on Profili tütardel Eestis 122 ja Saksamaal 119. Selle tulemusena on 2. Piko 2718 04.02.70 Eesti 24.06.81 Profil Eestis pakutavatest holsteini pullidest parim. 3. Kanner 2765 12.05.70 Holland 27.05.80 Funktsionaalsetest tunnustest, mida Saksamaal täienda- 4. Takk 2889 30.03.72 Eesti 15.04.82 valt hinnatakse, on olulised tütarde hea tiinestumisvõime ning positiivse hinnanguga on ka järglaste sünni- ja 5. Grandboy 3299 17.07.74 USA 11.11.85 tütarde poegimiskergus. Alates 1999. aastast on Profililt 6. Gavin 3394 08.07.75 USA 27.06.85 varutud Eestis ligi 55 000 doosi spermat ja registreeritud 7. Hasso 3522 11.07.77 Holland 09.02.88 44 000 seemendust (tabel 2). 8. Ergon 3569 09.08.77 Inglismaa 01.03.88 Tabel 2. Profili spermatoodang ja seemenduste arv 9. Seksor 3907 01.12.80 Saksamaa 28.01.91 10. Sareks 3908 24.02.81 Saksamaa 01.10.92 Aasta Toodetud Registreeritud Holsteini pullidest spermadoose seemendusi 11. Valiant ET 4190 09.03.83 Saksamaa 19.04.93 koht % 12. Elroi 4193 10.05.83 Saksamaa 09.01.95 2000 14 320 9 659 4. 6,4 13. Sillor 4406 10.09.84 Taani 28.09.95 2001 11 235 11 540 5. 7,6 14. Sirano ET 4750 23.12.86 Kanada 13.08.98 2002 17 350 4 325 7. 2,8 15. Neil ET 5001 17.02.88 Saksamaa 17.05.99 2003 16 155 17 573 2. 11,5 16. Belltroy ET 5034 18.10.88 Kanada 16.11.98 17. Rait ET 5220 01.03.89 Kanada 27.09.99 Eesti holsteini aretusprogrammi on võetud testimiseks ka tema poeg Prolak EHF 6150. Selle noorpulliga on 18. Profil ET 5965 04.02.94 Saksamaa tehtud testseemendused ja oodatakse järglaste hinnangut. Profili tütred on karjades äratuntavad. Neile on iseloo- Ema: Nadja (88 p) i Cato = Lylehaven Sunrise (Chief mulik suhteliselt lühike pea, nagu isalgi, samuti ühtlaselt Mark x Valiant) head udarad. Profili tütreid on Eestis 440 piimakarjas Emaema: Nina (85 p) i Hilltoper Warden registreeritud 4600. Suurima Profili tütarde arvukusega Emaemaema: Nelli (85 p) i Krahns Elevation Bart karjad on toodud tabelis 3. Emaemaemaema: Nelke (80 p) i Stern (Elect Star x Seni parima esimese laktatsiooni on lüpsnud Põlva Char-Bill Burke Rock Joan) POÜ lehm Uder EE 1203417 (11277–3,67–414–3,13– Profili isa on Kanada päritolu pull Ronnybrook Prelude 353–767). Esimese laktatsiooni lõpetanud 120 tütre ET. Profilile lisaks oli veel 3 Nadja poega seemendusjaa- keskmine toodang on 6928 kg 4% rasva- ja 3,3% valgu- mades testimisel: Ampari (i Celsius) Osnabrücki seemen- sisaldusega piima. Igati suurepärane tulemus, arvestades dusjaamas; Siggi (i Slocum) Ungari Bos-Geneticsi (Sak- 2003. a eesti holsteini populatsiooni toodangut (5913 kg sa-Ungari ühisfirma) seemendusjaamas; Zion (i Zack) piima). 2004. a veebruarikuises piimajõudluse geneetili- Ungari Bos-Geneticsi seemendusjaamas. Kõik neli osutusid järglaste järgi hindamisel väljapaist- vaks aretuspulliks. Nadja neli tütart on testitud Osnabrücki doonortestjaa- mas ja kuuluvad 20% parimate pulliemade hulka – Nach- tigall ja Natascha (Ampari täisõed), Nordlicht (Siggi täisõde) ning Nadja (Zioni täisõde). Kõigilt neilt on Osnabrücki Tõuraamatuühistu ootepullide farmis pojad. Profil toodi Eestisse 5,5-aastaselt 25. oktoobril 1999. aastal. Sakslastega sõlmiti liisingleping, millega pulli väärtuseks hinnati 320 000 krooni. Selline hind on seni kõrgeim, mida Eestisse ostetud aretuspulli eest on makstud. Osnabrücki aretusorganisatsiooni üks juhte dr Andreas Kandzi arvas, et Nadja esimene hinnatud poeg Profil on kindlasti farmeritele edutoov pull. Foto 2. Profil ET EHF 5965 (T. Bulitko) 9 Tõuloomakasvatus 1-04 ses hindamises oli 987 Profili tütart 204 karjast. Maksi- (1200 kg), mis annab jalgadele väiksema koormuse ja maalse toodangutasemeni jõuavad need noored lehmad tagab vastupidavuse. Kindlasti on üheks tema pidamise alles 2. kuni 4. laktatsioonil. eesmärgiks pakkuda farmeritele väga hea aretusväärtu- sega pulli spermat, millele on nõudlust. Tabel 3. Üle 50 Profili tütrega karjad Profil on praegu Eestis ja ka Osnabrücki elusolevatest aretuspullidest vanim. Tema spermadoosi hind oli tipp- Karja nimi Tüt- Karja nimi Tüt- hetkedel Saksamaal 40 Saksa marka, s.o 320 krooni. reid reid 5,5-aastase pulli toomine uude keskkonda oli seotud Selja OÜ 161 Torma POÜ 65 riskidega. Algul kujuneski temalt sperma “väljameelita- mine” seemendusjaama spetsialistidele suureks proovi- Laiuse POÜ 145 Weiss OÜ 62 kiviks. Neid päevi nimetati isegi “Profili päevadeks”, sest Risti Agro AS 128 Evalo Agro OÜ 59 sageli kulus spermavõtmiseks kuni neli tundi, ning tihti Adavere Agro AS 126 Härjanurme Mõis OÜ 58 juhtus ka seda, et ettevõtmine ebaõnnestus. Profililt sperma võtmisel on omad kindlad reeglid ja rituaalid, kuid Perevara AS 122 Metstaguse Agro OÜ 58 vastastikune usaldus hooldajatega annab tulemusi. Kindlus AS 102 Kaarli Farm OÜ 56 1999. aastal hirmkallina ning riskantsena tundunud Põlva POÜ 97 Vaeküla Suurtalu OÜ 54 investeeringu tasuvuses ei kahtle loodetavasti enam keegi. Sama aretusväärtusega pulli spermat importides Tammsaare OÜ 94 Pae Ühistalu TÜ 53 oleks tulnud mitmeid kordi rohkem maksta. Profili sper- Õnne Piimakarjatalu OÜ 77 Roigumõisa OÜ 51 mat ja järglasi on eksporditud Eestist. Hinnangu tema tõelisest väärtusest saame Eesti piimatootjatelt ja farmi- Aravate Agro OÜ 76 Võhandu POÜ 50 des tema järglasi hinnates. Eesti holsteini aretajad võiksid kasutada rahvusvahelise Profil näeb oma vanuse kohta väga hea välja: terved tuntusega pulli oma karja aretusväärtuse tõstmisel, sest jalad ning hea toitumus. Tema pikaealisuse põhjuseks on see toob neile edu. täiskasvanud pulli jaoks mitte eriti suur kehamass

Eesti punaste pullide hinded on paranenud

Tõnu Põlluäär ühistu kodulehelt: http://www.etky.ee/. Paljud neist said ETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja 2004. a 1. hindamisel parema hinde, mis viitab sellele, et farmides on söötmis-pidamistingimused paranenud. Esikohal on endiselt Hansmoen, kes oma liidriposit- 2004. aasta 1. hindamise tulemused on rõõmustavad, siooni hoiab pikemat aega ja seda väga kõrge SPAViga – sest punaste pullide hinded on paranenud. Samas said 135. Meeldiva üllatusena leiame teiselt positsioonilt esmakordse hinde Romo 10268 ja Hanno 10260. Bruto (T. Bruno × Milestone), kelle eelmise hindamise Romo (Vest Rommy × Fyn Rock) on viimane neljast SPAV, 118, on nüüd juba 133. Piima parandus on nüüd Taanist vasikana ostetud pullist (lisaks Bruto, Lipnik ja +2728 (2003: +2027). Endiselt head on tema tütarde tüüp Boi), kes kasvas üles Eestis. Romo tugevamad küljed on (113), udar (126) ja jalad (119). Tütreid on lüpsma tulnud tütarde piimajõudlus (SPAV 117; +1245; +49; +39) ning tublisti lisaks ja aretusväärtused üldtunnustele veelgi välimiku aretusväärtus (SVAV 116), sealjuures tüüp 123, tõusnud. Bruto asub Kehtnas ja toodab spermat kõigi udar 109 ja jalad 108. Positiivsed näitajad lineaarse skaala soovijate jaoks. Parema hinde on saanud ka Lipnik (Fyn järgi on tema tütardel järgmised: suurus 112, kere sügavus Lipton × Chalet-Red) – SPAV 125, tüüp 112, udar 115, 126, laudja laius 115, udara keskside 114 ja nisade asetus jalad 110, ja eelmises pakkumises esmakordselt olnud Boi 101. Paaridevalikul tuleks olla ettevaatlik, sest madal (Fyn Bois × Fyn Rock) – SPAV 121, tüüp 104, udar 98, hinne on eesudara kinnitusel (AV 95) ning udara põhja jalad 101. kõrgusel (89). Samuti tuleb jälgida põlvnemist, sest Romo Eelmistel kordadel piimatoodangu või somaatiliste rak- isa Vest Rommy oli kasutusel paljudes karjades ja emaisa kude arvu vähendamiseks väljapakutud pullide aretus- Fyn Rocki isa on laialdaselt kasutatud pull Fyn Rosen. väärtused on samuti läinud tõusuteed, kuid üldjoontes Hanno (Hansmoen × Vesso) on üle hulga aja taas üks võrreldavad 2003. a 4. hindamisega: Metseen (SPAV omaaretatud pull, sündinud Viljandimaal Sallasto OÜs. 114), Hulton (111) ja Uffra (107) Kahjuks puuduvad tal veel tütarde välimikuhinded. Prae- Veebruari algul tuli müügile uus kogus importpullide gu pakume selle pulli välja piimajõudluse aretusväärtuse Oda Besti ning Fyn Centi (T. Bruno pojad) spermat. järgi – SPAV 109: +533; +13; +29, ka valgusisalduse AV Oda Best on pärit tuntud lehmaperekonnast, kelle ema on +0,25. Väga kõrge on tema tütarde SSAV (115). oli suure piimatoodangu ja ülihea udara ehitusega. Ka Soovitame neile, kes tahavad oma karjas aretada midagi emaema oli suure toodanguga, 1992/93. a suurima uut. toodanguga lehm Taanimaal. Oda Besti tütred on sügava Pakkumises olevate pullide kohta võib leida iseloomus- kerega, keskmise suurusega ja heade jalgadega (indeks tusi Tõuloomakasvatustest nr 2/2003 ja 4/2003 ning 103) lehmad. Udar (indeks 103) on hästi kinnitunud, hea 10 1-04 Tõuloomakasvatus kesksidemega ja peaaegu ideaalilähedase nisade asetuse on ka toodangunäitajad (piim +1283) head. Kõrgelt on ja pikkusega. Tema tütarde piimatoodangu hinnang hinnatud ka tema tütarde karjaspüsimist (indeks 109), mis Taanis on +1432 kg, indeks 108. Üldindeks (107) on pare- on Taani parim tulemus ja tervisenäitaja. muselt Taanimaa teine tulemus. Kuna Eestis on tema Veel on pakkuda puhtatõulise ðviitsi pulli Cartoon ja poolvennaks Bruto, siis peaks paaridevalikul jälgima mitmete punasekirjute holsteinide spermat. Üsna pea põlvnemist. peaks saada olema Rootsist liisitud pulli Gnien 49 379 Fyn Centi emaisa on samuti tuntud punasekirju holstei- spermat, kuid temal võtab Eestis kohanemine veel pisut ni pull Caveman. Tema ema on võitnud mitmeid tiitleid aega. Taani vissivõistlustelt. Ta on pärit väga heast lehmapere- Olenemata pakkumises olevate pullide vähesusest, sest konnast, mistõttu tublisti parandanud välimikku, eriti ka populatsioon ei ole ju suur, leiab iga veisepidaja enda jalgu (indeks 108). Fyn Centi tütred on kõrged, nurgelise jaoks parima. kerega ja suurepärase udaraehitusega (indeks 105), samas

Eesti maakarja olukord 2003. aastal pm-mag Käde Kalamees on kas põlvnemisandmed puudulikud või nad on ristandid EK Selts kas eesti holsteini või eesti punasega. Tihti põhjendab ristandite omanik, et tema lehm lüpsab rohkem kui puhta- tõuline. Nii on esimese põlvkonna ristanditel seoses hete- Statistika on kiretu, kuid annab meile selge ettekuju- roosiefektiga, kuid tuleb silmas pidada, et 2. ja 3. tuse, kuhu miski suundub või mida on oodata lähiajal, ja põlvkonnas tulevad tõenäoliselt tagasilöögid, kuna head seetõttu saab lihtsamalt planeerida tuleviku suundumu- omadused ei tarvitse nii kindlalt päranduda heterosügoo- sed. Eriti oluline on statistilisi andmeid jälgida aga teatud tidelt kui puhtatõuliste loomade puhul. Ajalooliselt on ohusituatsiooni korral. Kahjuks aga ei pöörata alati juba piisavalt katsetatud, millised tõud sobivad omavahel statistilistele näitajatele piisavalt tähelepanu ja siis võib ja sobilikemaks on osutunud sugulastõud, keda eesti maa- tekkida olukord, et miski on pöördumatult muutunud ja karja aretajad on ka kasutanud (läänesoome, rootsi puna- teha ei ole enam midagi. ne nudi). Seetõttu ei soovitagi tänapäeva aretusspetsia- Eesti veisekasvatusalaseid statistilisi näitajaid ana- listid ristamist. See on ka põhjuseks, miks toetust saavad lüüsib ajakirjas Tõuloomakasvatus PhD Matti Piirsalu ja ainult Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi poolt peetavasse tema artiklite põhjal võib igaüks saada ülevaate looma- Tõuraamatusse kantud maakarja veised. kasvatuse trendidest, mis on kahjuks küllalt pessimismi tekitavad. Õnneks ei saa seda öelda eesti maakarja kohta. Tabel. Eesti maakarja kontrollaasta toodang maakon- Oli vist viimane aeg, et 2000. a sai eesti maakari kui ohus- dades 2003. a tatud tõug esmakordselt toetust ja seetõttu on selle tõu arvukus isegi tasapisi kasvama hakanud (tabel). Maailmas pööratakse üha enam tähelepanu kodumaiste tõugude Maakond Kar- Lehmi Aastalehmade piimajõudlus ja- 1.1.04. arv piima rasva valku R+V, säilitamisele ja aretamisele. Looduse mitmekesisus on sid vajalik ja on hea, kui sellest saavad aru piisavalt paljud. % % kg Kuna Eesti riik toetab ohustatud tõugude säilitamist, siis Põlva 2 2 2 5886 4,57 3,4 469 on oluline, et toetuse saajad oleksid teadlikud, mis on Jõgeva 2 2 2 5867 4,53 3,42 466 toetuse eesmärk ja millised nõuded kehtivad toetuse Valga 11 13 10 5028 5,02 3,55 431 saamiseks. Harju 11 21 21 4700 4,63 3,48 381 2003. a jõudluskontrolli andmete põhjal oli 174 maja- pidamises 539 eesti maakarja lehma. Tõuraamatus on Võru 8 14 13 4288 4,96 3,42 359 nendest 410 lehma, mis tähendab, et kahjuks 129 lehmal Rapla 13 71 58 4125 5,02 3,54 353 Saare 17 86 84 4124 4,78 3,44 339 Lääne-Viru 9 23 25 4224 4,63 3,31 336 Järva 5 9 9 3629 5,31 3,60 324 Tartu 7 15 13 3856 4,78 3,38 314 Hiiu 2 2 2 4153 4,13 3,38 312 Pärnu 62 227 206 3751 4,68 3,38 303 Viljandi 13 36 31 3782 4,53 3,43 301 Ida-Viru 2 6 5 3791 4,53 3,29 297 Lääne 9 12 8 3324 4,78 3,35 270 2003 174 539 490 3977 4,75 3,42 325 2002 168 507 505 3977 4,77 3,44 326

Foto 3. M. Reinemi eesti maakarja lehmikud (K. Kalamees) 11 Tõuloomakasvatus 1-04 Kuna puhtatõulisi maakarja veiseid on vähe, peab keskmine toodang, mis on ilmselt seletatav ka sellega, et loomaomanik teadma, et iga müüdud loom saaks ka juurde on tulnud palju esimest laktatsiooni lüpsvaid lehmi põlvnemistunnistuse kaasa, mida annab välja Eesti Maa- võrreldes 2002. aastaga, mil nii karjas olevate kui aasta- karja Kasvatajate Selts. Maakarja veise müüja peaks lehmade arv oli sama (507 ja 505), 2003. a aga 539 ja 490. kindlasti võtma ühendust EK Seltsiga, siis ei teki prob- Tõufarmidest (18) oli rõõmustav edasiminek suurimas, leeme ka toetuse taotlemisel. Jõudluskontrolli andmebaa- kus Kristo Vahenurme 57 lehma ületasid 4000 kg piima- sist saab küll andmeid veise müügi kohta, kuid uue toodangu künnise, kusjuures märgatavalt suurenes ka omaniku kohta vahel andmed puuduvad ja nii võib piima rasvasisaldus, seega 57–4045–4,56–184–3,38– müüdud loom jääda ilma põlvnemistunnistuseta. 137–321, suurenemine 2002. a võrreldes +573 kg piima, Eesti maakarja tõuraamat koosneb kahest osast. B-ossa +0,36% võrra rasva ja +0,06% võrra valku. Seda tingis kantakse maakarja lehma andmed pärast esimest poegi- kindlasti tubli tõuaretustöö, sest 57 lehmast 24 on noored, mist, kui ta on jõudluskontrolli all ja tema põlvnemine on kelle isadeks on EK Seltsi väljavalitud Haps EK 210 ja teada 4 põlvkonna ulatuses, A-ossa aga kantakse lehm Leio EK 199, aga samuti ka söötmise parandamine. siis, kui ta on aretusspetsialisti poolt hinnatud ja mõõde- Samuti oli märgatav toodangutõus Liia Sooääre Uustla tatud ning tema piimarasva ja -valgu kogutoodang on lus: 14 aastalehma lüpsid 4790–4,82–231–3,46–166–397, vähemalt 300 kg. Kuna toetust maksab PRIA, siis peab 2002. aastaga võrreldes +356 kg piima, +0,04% võrra loomaomanik kindlasti oma veiste käibe kohta andmed rasva. Arnold Printsu 4-lehmaline Murru tõufarm aga saatma ka PRIAsse. Tavaliselt teevad seda loomaoma- tootis keskmiselt 6266–4,93–309–3,38–212–521, 2002. a niku palgatud assistendid, kuid andmete õigsuse eest võrreldes +1005 kg piima, + 0,03% võrra valku, kusjuu- vastutab loomaomanik. res karja väikseim lehm kehamassiga 319 kg lüpsis ka Nagu tabelist näha, on eesti maakarja igas maakonnas, juba esimesel laktatsioonil 305 päevaga 4451–4,59–204– kuid enam Pärnumaal, Saaremaal ja Raplamaal. Üle 3,33–148–352. 5000 kg on lüpsnud Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaa maa- Huvi eesti maakarja lehma vastu kasvab, sest neil on karja lehmad, üle 4000 kg on lüpsnud veel kuue maakon- väga hea piima koostis. 2004. a on juba lisandunud 16 uut na lehmad, kuid kahjuks suurima arvuga, Pärnu maa- liiget. Seega statistilisi näitajaid silmas pidades võib väita, konna lehmade piimatoodang ei küündi veel 4000 kg-ni. et eesti maakari oli, on ja jääb. Seega ka möödunud aastal jäi saavutamata 4000 kg

Eesti kohalik kari taludes möödunud sajandi alguses pm-knd Manivald Metsaalt 19. sajandi lõpus hakkasid eesti noormehed õppima OÜ Piistaoja katsetalu Soome põllumajanduskoolides, kus nad said loomade aretamisest esialgsed teoreetilised teadmised. Isamaalis- test ideedest innustatuna tahtsid eestlased aretada eesti Veiste aretusega hakati Eestimaa mõisates laialdase- maakarja. Eesti maakarja aretuse suurimaks initsiaatoriks malt tegelema 19. sajandi esimesel poolel. Meie kohalik oli Soomes põllumajanduskooli lõpetanud Aleksander kari oli kehva välimiku ja väikese piimatoodanguga. Lilienblatt, kes oli Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskseltsi Mõisnikud aga tahtsid karja toodangut kiiresti suurendada juures karjaaretuse instruktor. Eesti kohaliku karja areta- ja importisid Lääne-Euroopast oma mõisatesse palju eri- miseks hakati kasutama läänesoome tõugu pulle. Et anda nevaid veisetõuge, kuid need ei kohanenud hästi meie hinnang eesti kohalikule karjale, selleks oli vaja viia läbi oludega ja ei andnud loodetud tulemusi. Paremini koha- karja uurimine. 1913. a saadigi tsaarivalitsuselt luba karja nesid meie looduslike tingimustega angleri tõug Lõuna- -Eestis ja friisi tõug Põhja-Eestis. Talupidajad ostsid mõisatest tõupuhtaid kasvuvasikaid, kuid enamasti jäid need kiratsema talude kehvades pidamistingimustes. Üksikutes eesrindlikumates taludes arenesid ka välismaa tõugu veised hästi, seda kinnitavad põllumajandusnäitus- tel taludele antud auhinnad. Talude karja enamuse moodustas kohalik (aborigeenne) kari. Seda karja oli peetud Eestis, Lätis, Leedus ja ka Ida- -Soomes tuhandeid aastaid. Karja peeti peamiselt sõnniku saamiseks. Loomadele söödeti põhku ja sooheina. Leh- mad andsid aastas 300...400 kg piima. Härgi kasutati töö- loomadena, eriti põllutöödel. Seoses tööstuse arenemise ja raudteede ehitamisega avanesid suuremad võimalused loomakasvatussaaduste müügiks linnadesse. Foto 4. Eesti kohalik lehm (Th. Pooli arhiiv) 12 1-04 Tõuloomakasvatus uurimiseks. Karja uurimist viis läbi Peterburis asunud uurima, kusjuures A. Lilienblati ülesandeks koos abilise- Loomakasvatuse Peavalitsuse Põllutöö Departemangu ga on loomade mõõtmine. Kroonumehi sel aastal abiks ei Loomakasvatuse Peavalitsus E. F. Liskuni juhtimisel, kes antud. Th. Pool peab kirjeldama veisepidamise olukorda kogus uurimistöö materjalid enda kätte. Kahjuks hävi- igas talus. Oma viimases kirjas 11. augustil 1914 teatab nesid uurimistöö andmed maailmasõja ja revolutsiooni J. Mägi, et karja uurimine on lõpetatud, kuna sõja tõttu on käigus. keelatud jalgratastel sõitmine. Kogutud materjali käsib Karja hindajateks olid meie omad karjategelased, neile J. Mägi kiiresti ära saata. oli 1913. a abiks antud “kroonumehi”, kes aitasid loomi Piistaoja arhiivis on säilinud Th. Pooli poolt ekspedit- mõõtmisel fikseerida. Kes need kroonumehed olid, selle sioonil tehtud fotod. Need annavad mõningase ettekuju- kohta andmed puuduvad. Karja hindajad sõitsid jalgratas- tuse eesti aborigeensest karjast. Kari oli valkjaspunase tel talust talusse, 2...3 hindajat grupis. Hindamisest võttis värvusega, eriti palju oli küütusid loomi. Küütudel looma- osa ka Piistaoja talu perepoeg Th. Pool, kes sel ajal oli del oli selg valge ja küljed punased. Valget värvi võis olla lõpetamas Riia Polütehnilist Instituuti õpetatud agro- jalgadel, alakehal ja ka peal. Küüt värvus oli väga kindla noomina. Piistaoja arhiivis on säilinud Jaan Mägi kolm pärilikkusega. Küütusid lehmi leidus Eesti talude sega- kirja Th. Poolile, milles on mõned andmed uurimistöö verelistes karjades veel enne kolhooside asutamist. läbiviimise kohta. Esimese maailmasõja ajal vähenes loomade arv. Paljud Esimeses kirjas teatab J. Mägi, et Th. Pool on arvatud maakarja aretajad langesid. Aleksander Lilienblatt sai ekspeditsiooni koosseisu ja et uurimistöö algab 27. mail sõjaväljal surmavalt haavata juba 1914. a sügisel. Maa- Päriverest. Teises kirjas teatab J. Mägi, et Th. Pool on karja aretus ei saanudki enam õiget hoogu sisse. 1914. a määratud koos A. Lilienblatiga Saaremaale karja SEAD

Mahedalt ja tavapäraselt toodetud sealiha kvaliteedi erinevused

V. Olsson, K. Andersson, I. Hansson, K. Lundström mendid. Mahe KRAV-tootmissüsteem erineb märgata- Meat Science 64:2003 valt tavapärasest sealiha tootmisest Rootsis ning mõjutab üleüldist lihakvaliteeti. Mahedalt, vabalt või väljas peetavate sigade lihakvaliteeti on uuritud paljudes maades ja Rootsi sealiha tootmissüsteem on optimeeritud suurele saadud erinevaid tulemusi, ilmselt tootmissüsteemide toodangumahule ja ühtlasele tootekvaliteedile. Kohanda- ülesehituse suurte erinevuste tõttu. maks säästlikke eesmärke, mis puudutavad loomade Mitte ainult keskkonnafaktorid ei mõjuta sealiha kvali- tervishoidu ja keskkonnamõjusid ning Rootsi liha konku- teeti. Teiste seas mängivad tähtsat rolli ka niinimetatud rentsivõimet, tuleb tavapärastes pidamissüsteemides neid peamised geenid (Fernandez jt, 1992; Le Roy jt, 1990; pidevalt hinnata. Kõige paremini ülesehitatud sealiha Naveau, 1986). RN– alleel (tabel) on dominantne, peami- tootmise alternatiivne süsteem Rootsis on KRAV tingi- ne geen, mida on seostatud hämpðiri tõuga (Estrade jt, mustele (http://www.krav.se) vastav maheda liha tootmi- 1993; Monin ja Sellier, 1985; Sayre jt, 1963). RN– alleeli ne. KRAV on Orgaanilise Põllumajanduse Liikumise peamine mõju elusloomale on oluliselt suurem glüko- Rahvusvahelise Föderatsiooni (IFOAM) liige, mis keh- geenisisaldus glükolüütilistes lihastes võrreldes teiste testab standardid ja monitooringuprogrammid mahetoidu tõugudega ja hämpðiri tõu RN– alleeli mittekandjatega. tootjatele. Et toota maheliha, peab sööt olema kasvatatud Selle tagajärjeks on liha madal lõplik pH tase surma- vastavalt KRAV määrustele. Siiski, juhul kui on vaja järgselt. katta loomade toitainete vajadusi, võib 15% aastasest söödakogusest olla tavapäraselt toodetud. Enamus söö- Tabel. RN– alleeli esinemine dast peaks ideaalolukorras toodetama farmis, kus loomad kasvavad, ja sigadel peab olema vaba juurdepääs koresöödale. Sünteetilised aminohapped pole lubatud Genotüüp Fenotüüp KRAV poolt heakskiidetud söödas. Veelgi enam, siga- rn+rn+ rn+rn+ Mittekandja, normaalne dele, keda peetakse vastavalt KRAV standarditele, tuleb RN–rn+ RN– RN– kandja, suurem töötlemiskadu võimaldada loomupärane käitumine, nagu tuhnimine ja – – sööda otsimine, ning loomadel peab soojal aastaajal ole- RN RN ma juurdepääs muda- ja veevannile (KRAV, 2000). KRAV regulatsioonid määravad samuti ära, kuidas sigu Madala pH, suurenenud glükogeeni- ja vähenenud peaks pidama ja kohtlema, näiteks integreeritud tootmine proteiinisisalduse, mida samuti põhjustab RN– alleel, (emis ja imikpõrsad samas tootmisüksuses) ja medika- kombinatsiooni tulemuseks on RN– kandjate värske kui 13 Tõuloomakasvatus 1-04 ka küpsetatud liha vähenenud veesidumisvõime genotüübi mõju oli selline, nagu eeldati: RN– alleelikand- (Lundström jt, 1996). Siiski on RN– alleelil ka positiivne jatelt saadud liha küpsetuskadu oli suurem kui alleeli mõju lihakvaliteedile. RN– alleelikandjate liha on sen- mittekandjatel. soorsetes testides hinnatud palju õrnemaks, see on palju Mahedalt kasvatatud loomade liha toorproteiini tase oli intensiivsema maitse ja lõhnaga kui RN– alleeli mitte- kõrgem kui tavapäraselt kasvatatud loomadel. Mida kandjate liha (Jonsäll jt, 2001; Lundström jt, 1996; raskemad loomad tapeti, seda suurem oli nende liha Lundström jt, 1998). toorproteiinisisaldus. Kuna maheliha veesisaldus oli väik- Katses kasutatud 80 ristandemist ja -orikat (rootsi land- sem, siis selle liha vee ja proteiinisisalduse suhe oli rass / rootsi jorkðir x hämpðir) kasvatati katsetingimustes väiksem kui tavapäraselt kasvatatud loomadel. Tuha- Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli eksperimentaal- sisaldus oli oluliselt suurem mahedalt toodetud sigade farmis. Katseperioodil kasvasid sead 28 kg-st kuni 108 lihas. RN– kandjate lihal oli väiksem toorproteiinisisal- kg-ni. Nelikümmend looma kasvatati üles vastavalt dus, suurem vee- ja tuhasisaldus ning tõusnud vee ja KRAV määrustele mahedates tingimustes ja teised 40 proteiini suhe võrreldes mittekandjate lihaga. Mahedalt tavapärastes tingimustes. Mahedates tingimustes kasvata- toodetud sigade tailihas oli madalam lihasesisese rasva tud põrsad võõrutati 8…9 nädala vanuselt, seevastu tava- tase kui tavapäraselt toodetud loomade lihas ning RN päraselt peetavad loomad aga viienädalaselt. Mahedalt genotüübil polnud sellele tunnusele mingit mõju. kasvatatud sigu peeti välitingimustes ühes grupis 6000 m2 Enamus uurimusi on näidanud, et väljas peetavatel siga- alal vastavalt KRAV standardile. Tavapäraselt peetavaid del on väiksem massi-iive kui tavapäraselt sisetingimus- loomi hoiti sigalas viies aedikus. Sööda proteiinisisaldus tes kasvatatud sigadel (Danielsen jt, 2000; Enfält jt, 1998; oli vastavalt KRAV määrusele 16,8% võrreldes tava- Sather jt, 1997). Brid jt, (1998) aga erinevusi ei tähel- pärase 15%. Energiaanalüüsid näitasid, et mahe ja tava- danud. Mahesigade sööda mõnevõrra suurem energia- pärane sööt sisaldas vastavalt 12,6 ja 12,0 MJ/kg. Loomad sisaldus võib selgitada mahedalt peetud sigade paremat saadeti tapamajja 108 kg eluskaalu juures. Sead trans- massi-iivet võrreldes tavapäraselt kasvatatud loomadega. porditi (~30 minutit) tapamajja ja hoiti seal 2 tundi enne Mahedalt kasvatatud sigadel oli väiksem tailiha osakaal uimastamist CO2-ga. Kvaliteediuuring hõlmas 69 liha- ja rasvasemad lihakehad kui tavapäraselt peetud looma- keha, 36 tavapäraselt ja 33 mahedalt kasvatatud siga. del. See ühtib varasema uurimusega (van der Wal jt, Nendest oli 35 orikad ja 34 emised. 1993), kus vabalt peetavatel sigadel leiti väiksem tailiha Leiti, et mahedalt kasvatatud sigadel oli suurem päeva- osakaal ja paksem seljapekk ning ka Brid jt (1998) leidsid, ne ööpäevane massi-iive (829 g) kui tavapäraselt peetud et väljas kasvatatavatel sigadel on paksem seljapekk. sigadel (764 g). Mõlemate gruppide söödaväärindus oli Kuid sagedamini on täheldatud, et tailiha osakaal vabalt ligi 3,0. Tavapäraselt kasvatatud sigadel oli 2,2% suurem peetavate sigade lihakehas on suurem (Enfält jt, 1997; lihakeha tailihasisaldus kui mahedalt kasvatatud looma- Sather jt, 1997) ja pekk õhem (Warriss jt, 1983), see del. peegeldab suuremat energiavajadust, et säilitada keha- Seljalihase lõplikku pH taset mõjutas tootmissüsteemi temperatuuri ja aktiivsemat liikumist. Sööda energiasisal- ja RN genotüübi koosmõju. Tavapäraselt kasvatatud RN– dus arvestati vastavalt mahestandarditele ning kombi- alleeli mittekandjate liha lõplik pH oli oluliselt kõrgem natsioonis katseperioodi küllaltki pehme kliimaga võib (5,52) kui mahedalt kasvatatud mittekandjatel, kelle selgitada mahedalt toodetud sigade rasvasemaid liha- lõplik pH oli sama (5,43) kui RN– alleelikandjate liha. kehasid refereeritavas uurimuses. Üllatav oli siiski, et Sarnane tendents, ehkki mitte statistiliselt oluline (lõplik mahedalt toodetud loomade lihasesisese rasva hulk oli pH-tase oli tavapärastel kõrgem võrreldes mittekandjate väiksem kui tavapäraselt toodetud sigadel. mahelihaga), mõõdeti homogeniseeritud lihas. Kokku- Mahe tootmissüsteem on mitmel puhul alandanud liha võttes, alleeli mittekandjate sigade homogeniseeritud liha tehnoloogilist kvaliteeti, kuna mahedalt kasvatatud RN– oli kõrgema lõpliku pH tasemega kui RN– alleelikandjate mittekandjate liha oli madalama lõpliku pH tasemega, sigade liha. kõrgema tilkumiskaoga ja kõrgema lõikejõu väärtusega Jääkglükogeeni sisaldus oli märgatavalt suurem RN– kui tavapärasel viisil peetud mittekandjatel. Mitte- alleelikandjate lihas. Tootmissüsteemil ja RN genotüübil kandjate maheliha lõplik pH ja tilkumiskadu näitasid RN– polnud vastastikust mõju jääkglükogeeni tasemele, kuid alleelikandjatega sarnaseid omadusi, kusjuures lõikejõu mahedalt kasvatatud RN– alleeli mittekandjatel sigadel väärtus oli tunduvalt kõrgem kui kandjate lihal. leiti veidi kõrgem glükogeeni kontsentratsioon kui tava- Sigade suurenenud füüsiline koormus läbi spontaanse päraselt toodetud sigadel. aktiivsuse, nagu väljas pidamine koos pääsuga suurele Mahedalt kasvatatud sigade värske liha veesidumis- maa-alale, võib viia lihaste metabolismi ümberkujune- võime oli väiksem kui tavapärasel lihal. Tilkumiskao miseni, parandades ennem aeroobset kui anaeroobset puhul leiti sarnane seos tootmissüsteemide ja RN geno- ATP genereerimist (Petersen jt, 1998). Üks sellised tüübi vahel; mittekandjate mahedalt toodetud liha kaldus kohastumisi on glükogeeni säästlikum kasutamine näitama halvemat veesidumisvõimet kui kandjate liha, (Henckel jt, 2000; Petersen jt 2000; Petersen jt, 1997). On sõltumata tootmissüsteemist. RN– alleelil üksi ei olnud leitud, et mõõdukas füüsiline aktiivsus kasvamise ajal olulist mõju värske liha veesidumisvõimele. suurendab lihase glükogeenisisaldust tapaeelselt (Essén- Üllatuslikult, kui vaadata tootmissüsteemi mõju küpse- -Gustavsson jt, 1988) ning teised uurimused soovitavad tamiskaole, olid tulemused vastupidised sellele mida väljas kasvatatavate sigade seljalihase kõrgemat pH-d näitas tilkumiskadu, mahedalt kasvatatud loomade liha tapmise ajal (Barton-Gade jt, 1989; Enfält jt, 1997). Hilju- näitas väiksemat keedukadu kui tavaline liha. Kuid RN ti leiti, et väga kõrge E-vitamiini tase söödas võib suuren- 14 1-04 Tõuloomakasvatus dada lihases glükogeeni ladestumist (Lauridsen jt, 1999; Refereeritavas uurimuses leiti, et mahedalt toodetud Rosenvold jt, avaldamisel). RN– alleeli mittekandjate liha oli madalama kvaliteediga Mahedalt kasvatatud sigadel on suurem võimalus füüsi- kui tavapäraselt toodetud mittekandjate ja kandjate liha. liseks aktiivsuseks, s.o vabadus liikuda väljas suurel maa- Mitmed uurimused näitasid vähem intensiivselt toodetud -alal. Söödaratsioon, mis on koostatud vastavalt KRAV sigade lihassilma kõrgemat lõikejõu väärtust, kas siis määrustele, sisaldab samuti veidi rohkem E-vitamiini kui koos madala lihasesisese rasva sisaldusega (Enfält jt, tavapärane sööt, mis põhjustab kõrgemat E-vitamiini taset 1997; Sather jt, 1997) või ilma (van der Wal jt, 1993) mahedalt kasvatatud emiste lihas võrreldes teiste looma- väljas peetud sigadel, kusjuures Brid jt (1998) ning Nilzén dega (Högberg jt, 2002). Need faktorid võivad esile kut- jt (2001) ei leidnud sellist erinevust. Taani uurimuses, kus suda tapmise ajal kõrgema lihase glükogeenitaseme sigadel oli vaba juurdepääs ristiku/rohu silole ja kas siis mahesigadel. Viimased uurimused on näidanud, et kui suurele või väikesele kogusele jõusöödale, leidis glükogeenisisaldus lihases tapmise ajal peaks langema hindamiskomisjon, et loomade, kes olid tarbinud vähem alla 53 ìmol/g, mõjutab see oluliselt lõplikku pH taset kontsentraate ja kelle energiatarve oli 6…7% ulatuses (Henckel jt, 2002). kaetud siloga, liha oli vähem õrnem ja suurema hammus- Tilkumiskao uurimisel (Claudia-Magnussen, 1999; tamistakistusega kui teise gruppi kuuluvatel (Danielsen jt, Nilzén jt, 2001; Sather jt, 1997) leiti, et vaba- või mahe- 2000). pidamisel peetud sigade lihakehade puhul see suurenes Mahedalt toodetud liha suuremat lõikejõu väärtust võrreldes tavapäraselt kasvatatud sigade lihakehadega. võrreldes tavapäraselt toodetud lihaga on võimalik selgi- Nad väitsid, et tootmissüsteem ei mõjuta lõplikku pH-d tada mitmel viisil. Esiteks võib maheliha väiksem lihase- ning alanenud veesidumisvõimet selgitati mõningaste sisese rasva hulk olla suurema lõikejõu väärtuse põhju- muutustega väljas liikunud loomade lihastes ning metabo- seks. Ehkki lihasesisene rasv ei korreleeru lõikejõuga lismi muutusi kohe pärast surma. Ometi viitasid Satheri jt ning RN– alleeli mittekandjate mahesigade tailiha lihase- (1997) tulemused väljaspeetavate loomade liha pH kiire- sisene rasv polnud madalam kui teistel uuritud lihadel. male langusele. Sarnases uurimuses, kus KRAV määruste Teiseks, madalam massi-iive võib põhjustada ekstensiiv- järgi uuriti söötade mõju, ei täheldatud tilkumiskadu sees semalt kasvatatavate loomade lihases aeglasemat proteii- peetavatel loomadel (Nilzén jt, 1999). See toetab väidet, ni muundumist. Selle üle on vaieldud, kas selline aeglane et tilkumiskao vähenemine on peamiselt iseloomulik proteiini muundumine võib põhjustada vintskemat liha mahedalt kasvatatud loomade suurenenud füüsilise (Wood jt, 1992). Ehkki selles uurimuses oli mahedalt aktiivsuse korral. On fakt, et sigade keskmine liikumis- kasvatatud loomadel veidi kõrgem massi-iive kui tava- aktiivsus võib suurendada pikima seljalihase tilkumis- päraselt kasvatatud loomadel. Kolmandaks, kui aeglasem kadu, ilma et oleks erinevusi pH vahel võrreldes kontroll- surmajärgne proteolüütiline õrnemaks muutumine (peh- grupiga (Enfält, 1993). Samuti on tähtis märkida, et ka menemine) aeglasema proteiini muundumise taseme tõttu paljud teised uurimused pole leidnud erinevusi tootmis- pole suurenenud lõikejõu põhjuseks, võivad omada süsteemide vahel nii sealiha surmajärgse pH alanemise tähtsust lihasesisese kollageeni erinevused. Kollageen tasemes ja ulatuses (Dufey, 1995) kui ka veesidumis- võib kohaneda funktsionaalsete vajadustega, nagu füüsi- võimes (Dufey, 1995; van der Wal jt, 1993; Warriss jt, line aktiivsus ning aktiivsemate sigade pikimas selja- 1983). lihases tekib kalduvus kuumusekindla kollageeni hulga Mahedalt toodetud liha alanenud veesidumisvõimet suurenemiseks (Petersen jt, 1997). Iga üksik või nende võrreldes tavapärasega võib selgitada mitmeti. Oletatav faktorite kombinatsioon võib mängida rolli maheliha kõrgem glükogeenisisaldus võib iseenesest negatiivselt rn+rn+ lõikejõu suuremisel. Miks siiski ei täheldatud RN– mõjutada veesidumisvõimet läbi võime siduda vett, mis kandjate lihal tootmissüsteemi mõju. Varasemad uuri- vallandub surmajärgse glükolüüsi käigus (Fernandez, mused on näidanud, et RN– alleelikandjatel on õrnem liha 1991). See võib samuti, nagu eespool mainitud, mõjutada koos madalama maksimaalse lõikejõu väärtusega kui lõplikku pH-d ja seeläbi ka liha veesiduvusnäitajaid. Ehk- mittekandjate liha (Lundström jt, 1996). RN– kandjate ki viimased uurimused on näidanud, et lõplik pH mõjutab liha on sagedamini hinnatud väljaõppinud hindajate poolt väga vähesel määral liha võimet vett säilitada (Schafer jt, kui palju õrnemat ja mahlasemat ning ka palju intensiiv- 2002). sema lihamaitsega kui mittekandjate liha (Jonsäll jt, 2000; Tootmissüsteemide mõjul küpsetamiskaole oli tulemus Jonsäll jt, 2001). Väga kõrge glükogeeni tasemega liha vastupidine võrreldes tilkumiskaoga; mahedalt kasvata- näib olevat palju robustsem kui normaalne liha; selle tud loomade liha oli väiksema küpsetamiskaoga kui tava- kvaliteet on vähem mõjutatud teistest lihakvaliteeti mõju- pärane liha. Teises uurimuses sead, keda kasvatati mitme- tatavatest faktoritest. Näib, et kõrge glükogeeni tase ise kesistatud keskkonnas, tootsid väiksema küpsetuskaoga maskeerib mingil viisil negatiivseid mõjusid. Siiski, RN– liha võrreldes kontrollgrupiga (Beattie jt, 2000). Võrrel- kandjate liha madalam maksimaalne lõikejõu väärtus ei des 40 sea liha küpsetuskadu (20 mahe ja 20 tavapärast) ei kattu Le Roy jt (2000) tulemustega ja liha kõrget glüko- leidnud Jonsäll jt (2002) olulist erinevust kahe tootmis- geeni taset tuleks edaspidi uurida. süsteemi vahel. Samuti ei leidnud Brid jt (1998) erinevust Ükskõik, mis on mahedalt toodetud mittekandjate liha sees- ja väljaspeetavate sigade vahel pikima seljalihase suurema lõikejõu põhjuseks, näib, et praktiliselt pole küpsetuskaol. Küpsetuskadu oli oluliselt suurem RN– kahel tootmissüsteemil erinevust ei sensoorse õrnuse ega alleelikandjate lihal, mis ühtib ka paljude teiste uuri- tarbijate eelistuste puhul (Jonsäll jt, 2000). mustega (Le Roy jt, 2000; Lundström jt, 1998). Mõlemad, nii tootmissüsteem ja RN genotüüp mõju- tavad palju liha keemilist koostist. Kõrgem toorproteiini 15 Tõuloomakasvatus 1-04 ning madalam vee ja proteiini suhe näib olevat liha mõõtes mahedalt kasvatud loomade neerude kaadmiumi- muutumatu iseloomustaja sigadel, keda kasvatatakse sisaldust, et väljas kasvatatavad sead võivad oma kehasse palju ekstensiivsemalt (Dworschák jt, 1995; Enfält jt, (neerud) ladestada mineraale, sest nad tuhnivad. See võib 1997). RN genotüüp ei mõjuta lihasesisese rasva sisaldust põhjustada liha kõrgemat tuhasisaldust. ning RN– kandjate liha on madalama toorproteiini sisal- Brid jt (1998) ja Warriss jt (1983) leidsid veidi tume- dusega, kõrgema vee- ja tuhasisaldusega ning suurenenud dama lihavärvuse väljaskasvatamise tulemusena. Dufey vee ja proteiini suhtega kui mittekandjate liha. (1995) ja van der Wal jt (1993) ei leidnud tootmissüsteemi Tänu mahedalt kasvatatud loomade sööda kõrgemale mõju liha värvusele ning Barton-Gade ja Blaabjerg energiasisaldusele ja madalamale tailiha osakaalule oli (1989) ning Sather jt (1997) leidsid veidi heledama või selle liha lihasesisese rasva hulk väiksem kui tavapäraselt vähem punase sealiha vabapidamisel olevatel sigadel võr- kasvatatud loomadel. Mõnes uurimuses on väljas kasva- reldes tavapäraselt kasvatatud loomadega. RN– kandjate tatud sigade liha madalamat lihasesisese rasva hulka värske liha oli veidi punasem ja kollakam kui mitte- selgitatud väljaskasvatatud loomade suurema energia- kandjatel, mis vastab Le Roy jt (2000) tulemustele. Ehkki kuluga (Enfält jt, 1997; Sather jt, 1997) ning teistes töödes mõju heledusele ei leitud. RN– alleelikandjatel on ei leitud erinevat lihasesisese rasva hulka tootmissüstee- tavaliselt heledam liha (Le Roy jt, 2000; Lundström jt, mide vahel (Dworschák jt, 1995; van der Wal jt, 1993). 1996). Antud töös võis suurem toorproteiini sisaldus mahedalt Jonsäll jt (2002) leidsid, et mahedalt kasvatatud looma- toodetud söödas (16,8 vs 15,0%) viia lihasesisese rasva de seljalihas oli vähem mahlakam. RN– alleelikandjate sisalduse alanemiseni (Essén-Gustavsson jt, 1994) hooli- liha proteiinisisaldus on negatiivselt seotud mahlakusega mata mahesigade rasvasematest lihakehadest. Siiski teine (r=-0,68; P=0,001). Mahelihal on samuti suurem struk- uurimus näitas, et aminohapete lisandite puudus mahe- tuursus kui tavapäraselt toodetud lihal ning see sensoorne söödas võib põhjustada lihasesisese rasva taseme tõusu tunnus oli positiivselt seotud proteiinisisaldusega (r=0,64; (Sundrum jt, 2000). Väga raske on isoleerida selliste P=0,001). Teisalt ei mõjuta tootmissüsteem riknenud faktorite nagu liikumine ja sööt mõjusid lihasesisele lõhna, poorsust, hapukat maitset, riknenud maitset või rasvale. Siiski tulemused näitasid, kuidas kaks hästidefi- õrnust (Jonsäll jt, 2002). Tarbijate eelistuste test ei neeritud tootmissüsteemi võivad mõjutada liha kvali- näidanud olulist vahet mahedalt ja tavapäraselt toodetud teedinäitajaid. lihal. Rootsi tarbijad eelistavad RN– kandjate liha võrrel- Mahedalt toodetud loomade liha oluliselt suuremat des mittekandjatega (Jonsäll jt, 2002). tuhasisaldust on raske selgitada, kuna alternatiivselt Leiti, et rasvasisaldus ja rasvhapete koostis varieerub toodetud liha tuhasisalduse andmeid on kirjanduses harva oluliselt mahe- ja tavapärases söödas. Tavapärases söödas esitatud. Dworschák jt (1995) leidsid looduslähedaselt on suurem rasvasisaldus (5,3 vs 3,4) ja küllastunud, peetud sigadel suurema tsingisisalduse seljalihases, kaela mono- ja polümitteküllastunud rasvhapete kõrgem tase. lõpuosas ja maksas ning suurema vase- ja rauasisalduse Kokkuvõttes võib öelda, et alternatiivsüsteemiga toode- kaela lõpuosas ja maksas võrreldes kontrollgrupiga. Nad tud sealiha oli rahuldava lihakeha ja liha kvaliteediga, järeldasid, et proteiinide metallisidumisvõime võib olla kuid probleeme võib tekkida tehnoloogilise kvaliteediga, nende loomade lihastes kõrgem. Teised uurimused ei peamiselt alanenud veesidumisvõime ja suurenenud leidnud mõju tuhasisaldusele väljaspeetavatel sigadel lõikejõu tõttu. Selline mõju leiti peamiselt RN–alleeli (Dufey, 1995; Enfält jt, 1997). Suurenenud tuhasisalduse mittekandjate lihal, s.o lihal, millel on madal või normaal- teine selgitus võiks olla suurem rauasisaldus suurema ne glükogeeni tase tapmise ajal. Oluline on märkida, et pigmendisisalduse ja lihassilma kapillariseerumise tõttu negatiivne mõju tehnoloogilisele lihakvaliteedile võib liikuvatel (mahe-) loomadel. Ehkki ei leitud erinevust olla vähese tähtsusega söömiskvaliteedile. punases värvuses, mis iseloomustab pigmendisisaldust, Refereerinud Alo Tänavots kahe tootmissüsteemi vahel. Linden jt (2001) näitasid, LINNUD

Rohelised ja loomakaitsjad võitluses kanade puurispidamise keelustamise eest

PhD Matti Piirsalu puurispidamine vähendada söödakulu, paigutada ühele Eesti Linnukasvatajate Selts pinnaühikule rohkem linde, lindudest oli veterinaaridel parem ülevaade ning mis kõige olulisem, vähenesid kulutused toodanguühikule. Kellelgi ei tulnud mõttesse, Veel paarkümmend aastat tagasi peeti kogu maailmas, et uue sajandi algusaastatel see pidamisviis keelustatakse. sealhulgas ka Eestis, kanade puurispidamist üheks ees- Nõukogude perioodi lõpuaastail kasutati meil põhiliselt rindlikuks võtteks toidumunade tootmisel. Võimaldas ju Ungarist pärit puuripatareisid KKT, Saksamaalt ostetud 16 1-04 Tõuloomakasvatus kanapuure L-134 ning Nõukogude Liidust pärit puuri- Kanade pidamist alustav linnukasvataja peab muna- patareisid KBN. Igati on end õigustanud puuripatareid kanade puurispidamiseks kasutusele võtma juba täiusta- KKT, mida kasutatakse meie linnukasvatusettevõtetes ka tud puurid. Munakanade täiustatud puurides pidamisel praegu. peab kanadel olema vähemalt 750 cm2 puuripinda kana Roheliste ja loomakaitsjate ettepanekul ning tungival kohta, millest 600 cm2 on kasutatav pind ning ülejäänud nõudmisel on mitmetes Euroopa riikides hakatud kanade pinna kohal peab puuri kõrgus olema vähemalt 20 cm puurispidamist piirama või koguni täielikult keelustama. ning puuri üldpindala vähemalt 2000 cm2. Euroopa Liidu liikmesriikides lubatakse kanu puuris Puuris peab olema munemiseks pesa, allapanu nokki- pidada kuni aastani 2012. mise ja siblimise võimaldamiseks ning õrred, kus iga kana Eesti, tulenevalt vajadusest harmoniseerida oma õigus- jaoks on ruumi vähemalt 15 cm. Puuris peab olema aktid Euroopa Liidu vastavate õigusaktidega, on samuti söötur, millele kõik kanad takistuseta ligi pääsevad. Igale välja töötanud määruse kanade puurispidamise reguleeri- kanale peab arvestama vähemalt 12 cm söödafronti ning miseks. Vastavalt põllumajandusministri 19. juuni kanal peab olema vaba juurdepääs kahele nippel- või 2003. a määrusele nr 59 (RTL I, 2003, 78, 1146) võib tassjooturile. Puurid peavad olema varustatud sobivate alates juulikuust 2003. a juba tegutsevates linnukasvatus- vahenditega kanade varbaküüniste kulutamiseks. ettevõtetes täiustamata puuripatareides pidada munakanu Munakanade ülevaatamise, puuri panemise ja puurist kuni 31. detsembrini 2011. Alates 2003. a juulikuust ei väljavõtmise hõlbustamiseks peab täiustatud puuridel tohi linnupidaja munakanade pidamise alustamisel ehi- puuriridade vahel olema vähemalt 90 cm laiune vahekäik tada ega kasutusele võtta täiustamata kanapuure. ning alumine puuririda peab kanala põrandast jääma Kuid ka täiustamata puuride kohta on kehtestatud mit- vähemalt 35 cm kõrgusele. meid nõudeid, mis praegustele munatootjatele, kes üle Kanade pidamisega vahetult tegelevatel isikutel peavad 350 munakana peavad, lisakulusid toovad. Nii näiteks olema tööks vajalikud teadmised kanade anatoomiast, peavad puurid olema varustatud sobivate vahenditega füsioloogiast, käitumisharjumustest ja asjakohastest kanade varbaküüniste kulutamiseks, suurendatud on ühe- loomakaitsenõuetest. le kanale vajaminevat puuri pindala, mis meil põhiliselt Eeltoodud nõuded kanade puurispidamisel vähendavad kasutatavate KKT-puuride puhul võimaldavad varasema munatootjate sissetulekuid ning suurendavad tootmis- nelja kana asemel paigutada ühte puuri ainult kolm kana. kulusid, mille tarbija peab omast taskust kinni maksma. Samas puuris ei tohi pidada üle seitsme munakana ning Kas ta selleks valmis on, näitab tulevik. kui puuris peetakse üle kolme munakana, peab puuri XI Baltimaade ja Soome linnukasvatuskonverentsil pindala senise 450 cm2 asemel olema vähemalt 550 cm2 9. oktoobril 2003. a Siguldas oli Ülemaailmse Linnu- kana kohta. Kanapuur peab 65% ulatuses olema vähemalt kasvatuse Teadusliku Assotsiatsiooni Euroopa Föderat- 40 cm kõrgune ega tohi üheski kohas olla madalam kui siooni asepresident prof D. K. Flock kanade puuris- 35 cm. pidamise tuleviku suhtes küllaltki optimistlikul seisu- kohal. Elame, näeme. JÕUDLUSKONTROLL

Jõudluskontrolli tulemustest 2003. aastal

Aire Pentjärv, Külli Kersten karjade arv väheneb. Jõudluskontrolli lõpetavad need, kes Jõudluskontrolli Keskus lehmapidamisest loobuvad või spetsialiseeruvad ümber

Piimaveiste jõudluskontroll Lehmade arv on 2003. aasta jooksul suurenenud. 1. jaanuari 2004. a seisuga oli jõudluskontrollis 102 788 lehma (+822 lehma), mis moodustab 90,6% Eesti lehmadest. Taas on suurenenud eesti holsteini tõugu lehmade osakaal. 2003. aastal oli eesti holsteini tõugu lehmi (75 831) 73,8% eesti punast tõugu lehmi oli (26 418) 25,7% ning eesti maatõugu lehmi (539) 0,5%. Karjade arv piimalehmade jõudluskontrollis on taas vähenenud. 1. jaanuaril 2004. a oli jõudluskontrollis 2712 karja, mis on 121 karja võrra vähem kui aasta tagasi. Viimastel aastatel on karjade arv suurenenud aasta alguses, mil jõudluskontrolli alustavad paljud väikesed karjad, kes piimalehmatoetust taotleda soovivad. Aasta jooksul Foto 5. Jõudluskontrolli Keskuse piimalabor (K. Ilves) 17 Tõuloomakasvatus 1-04 Tabel 1. Lehmade piimajõudlus tõuti Jõudluskontrolli Keskuses tehtud kokkuvõtete kohaselt oli jõudluskontrollialuste lehmade Tõug Aasta- Piima Rasva Valku R + V 2003. aasta keskmine piimatoodang 5693 kg. lehmi kg kg %kg%kg Võrreldes 2002. aastaga suurenes piimatoodang 51 kg võrra. Kuigi aasta algus andis lootust Eesti punane 26 314 5119 4,44 227 3,39 173 401 suuremale toodangulisale, jättis suvekuude Eesti holstein 74 981 5906 4,27 252 3,27 193 445 (mai, juuli, august) väiksem päevatoodang Eesti maatõug 490 3977 4,75 189 3,42 136 325 eelmise aastaga võrreldes kontrollaasta toodangutõusu tagasihoidlikuks. Kokku 101 785 5693 4,31 245 3,30 188 433 Piimatoodang suurenes eesti punasel tõul 53 kg võrra ja eesti holsteini tõul 42 kg võrra. lihaveisekasvatusele, samuti ka need, kes jõudluskontrolli Eesti maatõul jäi toodang samaks. Kui põhjanaabrite on alustanud vaid toetuse saamiseks. tasemeni on siiski veel väga pikk maa (Rootsis 2003. a 8794 kg lehma kohta, Soomes 2002. a 8077 kg lehma Tabel 2. Aastalehmade piimajõudlus maakondades kohta), siis Lätit edestame piimatoodangus 902 kg võrra (rasva- ja valgutoodangu järgi) (2003. a 4791 kg). Kui 2002. aastal ületati 9000 kg piir 9 karjas, siis lõppe- Maa- Aasta- Piima Rasva Valku R + V nud aastal oli selliseid karju juba 15. Siiski oli ka 2003. kond lehmi kg kg %kg%kg aastal 154 karja, kus piimatoodang jäi väiksemaks kui Põlva 6029 6497 4,30 279 3,33 217 496 3000 kg. Neist oli 126 karja (82%), kus oli vähem kui 8 lehma, üle 100-pealisi piimakarju oli selles rühmas 3. Järva 17 132 6489 4,29 278 3,31 215 493 Üle 6000 kg piima lüpsti Põlva-, Järva-, Tartu- ja Tartu 6076 6216 4,28 266 3,36 209 475 Lääne-Virumaal, Jõgevamaa karjades jäi sellest napilt Jõgeva 10 384 5908 4,46 263 3,39 201 464 puudu. Nendes maakondades paikneb pool Eesti piima- L-Viru 11 636 6017 4,20 253 3,25 196 448 lehmadest. Märkimisväärne on, et kõigis suurusklassides on esi- Rapla 7424 5713 4,20 240 3,26 186 426 mesel kohal samad karjad, kes aasta tagasi, muutunud on Võru 3335 5384 4,32 232 3,26 175 408 vaid toodangunumbrid. Suurim piimatoodang oli taas Lea Viljandi 7080 5204 4,39 228 3,31 172 401 Puuri Õunapuu talus, kus 28 aastalehma piimatoodang oli 10 232 kg, mis on 32 kg rohkem kui 2002. aastal. Pärnu 11 083 5164 4,35 225 3,26 169 393 Eelmise aasta suurima elueatoodanguga lehmad lüpsid Harju 6668 5073 4,34 220 3,22 163 383 ka 2003. aastal. Kõigi kolme tõu auväärsed esindajad Ida-Viru 2425 5065 4,25 215 3,25 165 380 kuuluvad läbi aegade oma tõu arvestuses esikolmikusse. Valga 3156 4904 4,26 209 3,29 161 370 2003. aastal ületas Põlva POÜ lehm Võrgu 2002. aastal Piistaoja Katsetalu lehma Seeli poolt saavutatud laktat- Hiiu 710 4809 4,38 211 3,30 159 370 sioonitoodangu rekordi 439 kg võrra. Uus rekordtoodang Saare 5664 4768 4,40 210 3,36 160 370 on 15 545 kg piima. Lääne 2984 4538 4,27 194 3,20 145 339 10 000 kg või suurema piimatoodangu lüpsid 1010 lehma, nende hulgas oli 956 eesti holsteini ja 54 eesti punast tõugu lehma.

Tabel 3. Parimad karjad suurusklasside kaupa piima rasva- ja valgutoodangu järgi

Aastalehmi Omanik Maakond Aasta- Piima kg Rasva Valku R+V kg lehmi %kg%kg 3...7 Enno Buht Pärnu 6 8756 4,87 426 3,30 289 715 8...20 Sirje Alt L-Viru 9 9007 4,43 399 3,27 294 693 21...50 Lea Puur Viljandi 28 10 232 3,94 403 3,24 331 734 51...100 Põlula KF L-Viru 84 9073 3,76 341 3,37 306 647 Üle 100 Põlva POÜ Põlva 963 9460 4,04 382 3,41 322 704

Tabel 4. Suurima eluea piimatoodanguga lehmad

Tõug Nimi, nr Omanik Maakond Sünniaeg Piima Rasva Valku R+V Koht läbi kg % % kg aegade Eesti punane Vari 369161 Peeter Loit Viljandi 14.01.88 86 074 4,23 3,28 6463 3. Eesti holstein Emi 732945 Estonia OÜ Järva 18.10.85 119 418 3,87 3,20 8433 2. Eesti maatõug Õõda 635481 Karel Leesment Pärnu 10.05.82 60 063 4,42 3,11 4524 3. 18 1-04 Tõuloomakasvatus Tabel 5. Parimad lehmad 305 päeva laktatsiooni piimajõudluse järgi

Tõug Nimi, nr Omanik Maa- Lakt nr Piima kg Rasva Valku R+V kond kg %kg%kg EPK Tiibsi 1063523 OÜ Ranna Farm Tartu 1. 10 516 4,01 421 3,52 371 792 656021 Tartu Agro AS Tartu 2. 12 180 4,17 507 3,15 384 891 EHF Dorte 1202892 Põlva POÜ Põlva 1. 12 882 3,34 430 2,99 386 816 Võrgu 549325 Põlva POÜ Põlva 3. 15 545 3,06 476 3,15 489 965 EK Põnna 1487725 Sarapiku Piim OÜ LViru 1. 6837 4,09 279 3,15 215 495 Uuni 635464 OÜ Põlula Katsefarm LViru 2. 9502 3,87 368 3,22 306 674

Lõppenud aastal saavutati ka uus päevalüpsi rekord. 1997. aastal seemendati kunstlikult 6% emistest, siis Põlva POÜ lehm Minna lüpsis 67,1 kilogrammi. 2003. aastal oli see näitaja juba 35%. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 2004. aasta 1. jaanuari Baasaretusfarmides on vastav näitaja 65%. Tiinestu- seisuga 552 karja ja 5877 veist, mis on 222 karja ja 2720 mine kunstliku seemenduse korral oli 77,5%, loomuliku veist rohkem kui aasta tagasi. Enim oli jõudluskontrollis paarituse korral oli 84,9%. Kõige enam (9,4%) on suure- herefordi, aberdiin-anguse ja limusiini ristand- ja puhta- nenud kunstlikult seemendatud emiste arv 101...200 tõulisi veiseid. emisega karjades. Kitsede jõudluskontrollis oli aastavahetuse seisuga 5 Kunstlikku seemendust kasutas kõige intensiivsemalt karja ja 109 kitse. umbes 100 emisega OÜ Pihlaka Farm, seemendades Sigade jõudluskontroll kunstlikult 89% emistest, ümber indles 11,7% emistest, 1. jaanuaril 2004. aastal oli jõudluskontrollis 54 pesakonna suurus oli 11,6 põrsast. seakarja 16 000 seaga, nendest 3500 emikut ja nooremist, Positiivseks võib lugeda ka kunstlikult seemendatud 11 900 emist ning 580 kulti. 2002. aastaga võrreldes on emiste pesakonna suuruse kasvu 0,2 põrsa võrra võrreldes sigade arv vähenenud 2,5%. 2002. aastaga, see on sama mis loomuliku seemenduse Maakonniti oli jõudluskontrollis kõige rohkem sigu teel saadud pesakondade suurus. Tulemuste paranemine Raplamaa karjades – kokku 2127 põhikarja siga. Üle 2000 kunstliku seemenduse valdkonnas tuleneb tõenäoliselt põhikarjasea oli veel Jõgeva-, Saare- ja Lääne-Virumaa seemendajate oskuse paranemisest läbi koolituste. karjades. Kahest maakonnast (Hiiu- ja Ida-Virumaa) ei Emiste reproduktsioonijõudluse keskmised andmed ole jõudluskontrollis ühtegi karja. tõugude viisi näitavad, et sündis 11,3 põrsast pesakonnas, Jõudluskontrolli seakarjad on erineva suurusega – alus- mis on 0,1 põrsa võrra vähem kui eelmisel aastal (tabel 8). tades kuue emisega Raivo Orava Sepamangli talust ja Samuti on vähenenud elusaltsündinud põrsaste arv Viljar Kalma Välja talust ning lõpetades kahe suurema – pesakonnas 0,2 põrsa võrra ning võõrutatud põrsaste arv AS Rey ja OÜ Carmex Invest karjaga, kus mõlemas on pesakonnas 0,4 põrsa võrra. üle tuhande emise. Kõige rohkem oli kuni 100 emisega karju (tabel 6). Tabel 7. Karja suurus ja emiste kasutamine

Pesa- Tabel 6. Karjade suurus Kasutusaastaid kondi Karjas emist Karjade arv Emiste arvpesakonnas Poegimisi% eluajal Võõrut KS % Karjas emist Karjade arv Karjadest % 2002 2003 2002 2003 kuni 100 25 17 43,1 31,5 101...200 10 15 17,2 27,8 kuni 100 17 918 8,9 1,9 28,8 79,2 3,5 201...300 11 9 19,0 16,7 101...200 15 2171 8,6 1,6 29,1 80,7 3,1 301...400 6 6 10,3 11,1 201...300 9 2358 9,2 1,4 38,1 84,0 2,8 401...500 2 2 3,4 3,7 301...400 6 1980 9,4 1,6 31,3 85,5 3,4 üle 500 4 5 6,9 9,3 401...500 2 925 9,2 1,6 46,2 76,2 3,1 üle 500 5 3405 9,4 1,6 40,2 81,0 3,3 2003. aastal oli märgata karjade suurenemise tendentsi. Suurte karjade osatähtsus, kus emiste arv oli üle 500, Paranenud on emiste kasutamine. Elusalt sündinud suurenes ühe karja võrra, moodustades 9,3% karjade põrsaste arv aastaemise kohta suurenes 1,3 ja võõrutatud üldarvust. Samal ajal aga kuulus 29% kõikidest jõudlus- põrsaste arv aastaemise kohta 0,7 põrsa võrra. Imetamis- kontrollis olevatest emistest just nendesse karjadesse. perioodi pikkus, mis eelmisel aastal oli 32,5 päeva, näitab Emiste kasutamise tulemused on erineva suurusega aastate lõikes lühenemistendentsi. Need tulemused viita- karjades erinevad (tabel 7). Aastatega on pidevalt suure- vad emiste ökonoomsemale kasutamisele meie seakas- nenud kunstlikult seemendatud emiste osatähtsus. Kui vatajate poolt, kuid viljakuse mõningasele langusele.

19 Tõuloomakasvatus 1-04 Tabel 8. Emiste reproduktsioonijõudluse keskmised näitajad tõugude viisi

Tõug Aasta- Sündis Neist elusalt pesakonnas Esmas- Võõrutatud Imetamis- Imik- emiseid pesakonnas poegim perioodi põrsaste keskmi- noor- vana- aasta- vanus pesa- aasta- pikkus kadu % selt emiselt emiselt emiselt konnas emiselt Y 4420 10,9 10.1 9.4 10,3 20,7 373,7 8,8 18,0 33,6 12,9 L 3776 11,3 10,6 9,7 10,8 21,1 354,3 9,2 19,2 31,9 13,3 YxL 1862 11,7 11,0 10,0 11,3 23,1 358,7 9,6 20,3 29,3 12,1 LxY 2877 11,5 10,8 10,1 11,0 23,1 359,0 9,3 19,9 33,1 14,1 YxYL 47 11,9 10,5 8,6 10,8 21,4 393,6 8,6 17,4 40,5 18,7 YxLY 75 10,8 10,2 8,7 10,8 21,6 364,5 8,7 18,3 32,9 15,0 LxYL 10 12,8 11,9 9,0 12,4 24,7 349,9 10,0 20,8 32,7 15,6 LxLY 48 11,3 10,8 9,0 11,9 20,3 368,9 8,7 16,3 35,8 19,8 P 78 9,4 8,7 7,8 9,7 19,0 360,4 7,5 16,3 26,7 14,0 PxY 30 11,6 10,3 9,6 10,5 21,9 378,5 8,5 18,0 31,3 17,7 PxL 12 9,4 9,4 - 10,4 15,6 564,7 8,6 14,3 44,8 8,0 PxLY 5 12,4 11,8 11,0 12,2 22,6 364,1 10,3 19,8 37,3 12,3 H 20 9,2 8,4 7,8 8,8 17,5 369,5 7,8 16,1 28,4 7,9 HxY 19 11,4 10,4 9,5 11,0 21,7 361,9 7,7 16,1 34,5 25,7 HxL 1 13,5 12,0 - 12,0 24,0 405,0 7,0 14,0 41,0 41,7 DxL 3 13,3 12,7 - 12,7 33,1 324,4 9,6 25,0 27,6 24,6 Muu 362 10,9 10,2 9,5 10,5 21,1 367,7 8,5 17,7 36,5 16.3 Kokku 13 643 11,3 10,5 9,7 10,8 21,9 363,0 9,1 19,0 32,5 13,3 *Aastaemiste arvutamisel on arvesse võetud lõpetatud pesakonnaga emised Tabel 9. Seemendusjaama ja välismaa kultide järglaste keskmised näitajad

Tõug Arv Vanus Massi-iive Seljapeki paksus Lihassilma läbimõõt Jõudluse Viljakuse testimisel g mm mm SAV SAV päeva Y 1636 181,8 548,2 10,9 54,3 118,2 99,7 L 2322 172,4 586,1 10,4 54,1 122,6 102,7 YxL 868 187,8 542,6 10,3 54,0 117,6 99,4 LxY 736 173,0 592,6 10,9 55,8 119,0 102,8 P 244 178,3 537,8 9,5 61,9 x x PxH 45 173,5 579,4 9,1 59,3 x x Kokku 5851 177,6 567,8 10,5 54,7 120,0 101,4

Tabel 10. Omakarja kultide järglaste keskmised näitajad karjatestil

Tõug Arv Vanus Massi-iive Seljapeki paksus Lihassilma läbimõõt Jõudluse Viljakuse testimisel g mm mm SAV SAV päeva Y 1771 178,5 543,5 11,3 54,5 115,1 99,2 L 1404 176,0 571,5 10,6 53,8 115,1 100,1 YxL 468 183,1 553,4 10,5 53,7 116,7 99,5 LxY 821 177,4 567,7 11,2 54,4 111,5 101,8 P 152 182,2 527,5 10,3 59,2 X X H 20 188,5 522,3 10,6 52,7 x x PxH 13 169,2 573,8 8,3 56,0 X X Kokku 4649 178,2 556,7 10,9 54,3 114,6 100 20 1-04 Tõuloomakasvatus Tabel 11. Kultide järglaste keskmised lihakehanäitajad tõuti

Näitaja Aasta Eesti maatõug Suur valge Pieträän PxH Kokku/ keskmine Kultide arv 2001/02 28 36 5 1 70 2003 7 26 13 x 46 Järglaste arv 2001/02 176 316 31 2 525 2003 62 214 58 x 334 Tapavanus, päeva 2001/02 172,6 194,0 174,0 190,0 185,6 2003 165,8 190,6 189,7 x 185,8 Rümba mass, kg 2001/02 73,7 72,7 70,0 74,1 72,9 2003 73,1 75,6 71,3 x 74,4 Rümba pikkus, cm 2001/02 101,3 98,8 92,0 95,5 99,2 2003 102,2 100,1 93,2 x 99,3 Seljapekk 6...7. roidelt 2001/02 18,6 19,4 23,0 20,0 19,3 2003 19,3 19,3 19,3 x 19,3 Tailiha % 2001/02 57,5 57,8 58,1 59,1 57,8 2003 60,4 59,8 60,2 x 60,0 Lihassilma pindala cm2 2001/02 43,1 45,4 50,1 47,0 45,0 2003 46,9 47,5 50,6 x 47,9

Aastaemise kohta kõige rohkem elusaid põrsaid sündis omavahel seemendusjaama kultide järglaste ja omakarja Ermo Sepa talus (25,5), järgnesid OÜ Valjala Seakasva- kultide järglaste lihajõudluse tulemusi. Seemendusjaama tus (24,8) ja OÜ Estonia Väljaotsa farm (24,7). Aasta- kultide testitud järglaste arv on 5851, omakarja kultide emise kohta kõige rohkem põrsaid võõrutati Saimre talus järglasi on testitud 4649. Andmed näitavad, et seemen- (23,4), järgnesid OÜ Pihlaka Farm (23,2) ja OÜ Estonia dusjaama kultide järglaste lihajõudlusandmed on kõikide Väljaotsa farm (22,6). Suurima viljakusega põhikarja näitajate osas paremad. Tabelid annavad ülevaate ka eri- emised olid Ermo Sepa talus (12,4), järgnesid OÜ Estonia nevate tõugude lihajõudlusest. (12,2) ja Raivo Orava Sepamangli talu (12,0). Poegimiste Võrreldes 2002. aastaga on seemendusjaama kultide protsent oli parim AS Todase karjas (86,1%), järgnesid järglaste jõudluse suhteline aretusväärtus tõusnud 3,4 AS Saare Peekon (85,9%) ja Rõstla Sigala OÜ (84,4%). punkti, omakarja kultide järglastel 4,7 punkti. Viljakuse Eesti Tõusigade Aretusühistu konsulendid testisid suhteline aretusväärtus on tõusnud vastavalt 0,5 ja 0,8 2003. aastal baasaretus- ja aretuskarjades 10 800 noor- punkti. 2003. aastal sündinud kultide jõudluse suhteline siga. Testitud sigade keskmine ööpäevane juurdekasv aretusväärtus on 121,8 punkti, viljakuse suhteline aretus- sünnist 90 kg elusmassi saavutamiseni oli 562,6 g, väärtus on 101,2. Samal aastal sündinud emiste jõudluse keskmine pekipaksus 10,7 mm ja seljalihase läbimõõt suhteline aretusväärtus on 118,2 punkti, viljakuse suhte- 54,5 mm. Mõõtmiseks on kasutatud ultraheliaparaati Pig- line aretusväärtus 100,7 punkti. log-105, mõõdetud on elussigu umbes 100 kg elusmassi 2003. aastal mõõdeti Eesti Tõusigade Aretusühistu juures ja näitajad on korrigeeritud 90 kg elusmassile. poolt Scan-Stariga Valga lihatööstuses 334 lihakeha. Võrreldes neid tulemusi 2002. aasta tulemustega on need Tabel 11 annab ülevaate seemendusjaamas ja baasaretus- positiivse trendiga ja olid siis vastavalt 556,1 g, 11,7 mm karjades asuvate kultide järglaste lihakehade mõõtmis- ja 53,1 mm. Lihajõudluse näitajad ja geneetilise hinda- andmetest ja samuti võrdluse eelnevate aastatega. mise tulemused on toodud tabelites 9 ja 10. Võrreldud on TAASTOOTMINE

Lehmade sigimist mõjutavad faktorid

Jaak Samarütel lehmade sigimisvõime – tähendab poegimisjärgset LKI söötmisosakonna doktorant taastumist ja loomade tervist, samuti ka toitumuse ja pidamistingimuste taset; sperma kvaliteet – ühendab nii pulli võimet toota Lehmade tiinestumine sõltub neljast muutuvast ja üks- nõuetele vastavat spermat kui ka seemendusjaama perso- teisest sõltumatust faktorist: nali tööd sperma käsitsemisel ja sügavkülmutamisel; 21 Tõuloomakasvatus 1-04 inna avastamise efektiivsus – hõlmab nii inna avasta- farmis A 51,6% ja farmis B vaid 31,1%, seemendus- mise täpsust kui ka intensiivsust; perioodi pikkus (ajavahemik esimesest seemendusest seemendustehniku töö kvaliteet – tähendab sperma tiinestava seemenduseni) farmis A 31 ja farmis B 69 käsitsemist, hügieeninõuete täitmist, täpset seemendus- päeva, samuti tiinestusindeks (seemenduste arv tiinestu- tehnikat. mise kohta), vastavalt 2,0 ja 2,6. Farmide tutvustus Järgnevalt vaatlemegi, mis võis põhjustada farmis B Järgnevalt vaatleme eeltoodud faktorite mõju lehmade seemendusperioodi pikenemist. Võttes keskmiseks tiinestumisele kahe farmi võrdluse põhjal, farmid on innatsükli pikkuseks 21 päeva võime oletada, et 69 päeva tähistanud tähtedega A ja B. Mõlema farmi kohta on and- pikkuse seemendusperioodi jooksul indlesid lehmad kuni med kogutud kevadtalvise perioodi jooksul, lehmad neli korda. poegisid detsembri lõpust märtsi alguseni. Farmis A on Tiinestusindeks näitab, et tiinestamiseks tehti keskmi- ligikaudu 250 lüpsilehma. Nelja aasta jooksul on andmed selt 2,6 seemendust. Järelikult farmis B avastati ligikaudu kogutud kokku 64 lehmalt. Farmi nelja aasta keskmine 60% indlevatest lehmadest. Samas farmis A, kus seemen- piimatoodang on 7977 kg, samas piimatoodangu juurde- dusperiood oli 31 päeva ja seemenduste arv tiinestumise kasv selle aja jooksul oli üle 2000 kg. Söödaratsioon: silo, kohta 2,0, avastati ligi 75% indadest. Võttes arvesse, et hein, põhk, jõusööt + konservvili ja mineraalainete segu. osa seemendusi tehakse valel ajal, st seemendatakse Farmis B on ligikaudu 1000 lüpsilehma. Farmi B andmed lehmi, kes tegelikult ei indle, võis tegelik inna avastamise on kogutud kahe aasta jooksul, piimatoodang farmis oli protsent olla mõnevõrra väiksem. Teine uuslüpsiperioodi 1999. aastal 5916 kg ja 2000. aastal 6791 kg. Söödarat- pikendav tegur farmis B on vähene esimese seemenduse sioon farmis B: silo ja 450 g kontsentraate kilo piima järgne tiinestumine, vaid 31,1%, mis omakorda toob kohta, lisaks mineraalainete segu. Teise aasta kevadel oli kaasa seemenduste arvu suurenemise tiinestumise kohta. silo limiteeritult, 30 kg lehma kohta. Vastuse küsimusele, kas viga on lehmas, kes küll indleb, Sigimisandmete analüüs kuid ei jää tiineks, seemendustehnikus või sperma kvali- Farmide sigimisolukorda saab analüüsida, võttes alu- teedis, peaks andma järgnev analüüs. seks erinevad sigimisnäitajad. Tabelis 1 on esitatud kahe farmi sigimisparameetrid ning võrreldud neid optimaalse- Tabel 2. Lehmade tiinestumine korduvatest seemen- te sigimisnäitajatega. Kõige üldisemalt iseloomustab dustest kahe farmi sigimisolukorda uuslüpsiperioodi (ajavahemik poegimisest tiinestumiseni) pikkus. Farmis A mahub Farm Näitaja Seemenduskord 106 päeva pikkune uuslüpsiperiood optimaalsetesse 1. 2. 3. 4. piiridesse, 85...110 päeva, farmi B uuslüpsiperiood on aga kriitiline, 145 päeva. Samas on järgnev sigimispara- A Seemendati 64 31 17 8 meeter, ajavahemik poegimisest esimese ovulatsioonini, neist tiinestus 33 14 9 2 mõlemas farmis praktiliselt sama, vastavalt 35 ja 34 päeva, mis on kooskõlas optimaalse vahemikuga kuni 40 % 51,6 45,2 52,9 25,0 päeva. Antud ajavahemik on mõõdetud piima progeste- B Seemendati 45 31 21 11 roonisisalduse alusel ja vastav sigimisparameeter näitab, et lehmade munasarjatsükkel taastus nii farmis A kui B neist tiinestus 14 10 10 7 samal ajal pärast poegimist. Ka ajavahemik poegimisest % 31,1 32,2 47,6 63,6 esimese seemenduseni on mõlemas farmis praktiliselt sama, vastavalt 75 ja 76 päeva, lehmi on esmakordselt Tabelist 2 näeme, et farmis B on nii esimese kui ka teise seemendatud kolmandal poegimisjärgsel innal. Võib seemenduse järgne tiinestumine väike, vastavalt 31,1 ja öelda, et mõlema farmi töötajad olid hoolsad lehmi sobi- 32,2 protsenti. Kolmandast seemendusest alates (47,6%) val ajal pärast poegimist seemendama. hakkab tiinestumine paranema ja neljandal on juba väga hea, 63,6%. Järelikult ei saa ka esimesel kahel korral Tabel 1. Farmis A ja B sigimisparameetrite võrdlus halva seemendustulemuse põhjuseks olla niivõrd seemen- daja töö või sperma kvaliteet, pigem ei olnud lehmad sel Sigimisnäitaja Opti- Farm Farm maalne A B ajal veel valmis tiinestuma. Piimalehmade energiabilanss Uuslüpsiperioodi pikkus 85...110 106 145 Üheks kõige sagedasemaks ja olulisemaks viisiks, Poegimisest 1. ovulatsioonini < 40 35 34 kuidas söötmine avaldab mõju sigimisele, on just energiatarve. Sünnitusele järgneval ajal toimuvad lehma Poegimisest 1. seemenduseni 60 75 76 organismis paljud keerukad hormonaalsed ja ainevahetus- Tiinestumine 1. seemendusest 50...60% 51,6% 31,1% likud muutused. Toitainete varude kogumiselt lülitub or- ganism ümber keharasvade ja proteiinivaru kasutamisele. Seemendusperiood 35...50 31 69 Põhjuseks on siin kiiresti suurenev piimatoodang ja Seemendusi tiinestumise kohta < 1,7 2,0 2,6 sellega suurenev energiavajadus ning ebapiisav söömus laktatsiooniperioodi alguses. Neid protsesse illustreerib Suur farmidevaheline erinevus on järgmise kolme joonis 1. näitaja osas. Tiinestumine esimesest seemendusest oli 22 1-04 Tõuloomakasvatus

7,5

6,5

5,5

4,5 mg/dl

3,5

2,5

1,5 -14 14 28-42 63-77 päevi enne ja pärast poegimist Farm A Farm B

Joonis 3. Lehmade vereplasma ketokehade sisaldus farmides A ja B

Joonis 1. Piimalehmade energiabilanss 45

3,75

40 3,50

3,25 mg/dl

3,00 35 toitumushinne 2,75

2,50 30 -20 -10 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 -14 14 28-42 63-77 päevi enne ja pärast poegimist päevi enne ja pärast poegimist Farm A Farm B Farm A Farm B Joonis 4. Vereplasma karbamiiditase farmides A ja B Joonis 2. Farmis A ja B toitumushinnete võrdlus

Lehm, kes annab 35 kg piima päevas, vajab kolm korda ses kaotavad toitumuses ühe ühiku (viiepallisel skaalal) rohkem energiat toodanguks kui elatuseks. Et söömuse või veelgi rohkem, risk esimese seemenduse järel mitte- kasv sel perioodil ei ole kooskõlas järsult suurenenud tiinestumiseks kõige suurem, olles erinevate uurimuste energiavajadusega, siis ei suuda lehmad energiatarvet andmetel 17...38%. Samas on andmeid, et kõige suurem katta ainult söödast saadava energia abil. Lehma aine- tõenäosus tiinestuda on lehmadel, kelle toitumushinne on vahetusprotsessid kohanevad ümber varuenergia, eel- seemendusajal 3,0. kõige rasvkoe kasutamisele. Ulatusliku rasvkoe mobili- Lehmade energiaseisundit saab määrata veel mitmete satsiooniga kaasneb kehakaalu langus, loomad kõhnuvad. veres leiduvate metaboliitide ja hormoonide põhjal. On teada, et ühe kilogrammi kehavarude abil saab lehm Üheks võimaluseks võrrelda kahe farmi lehmade energia- nii palju energiat, et toota ligi 7 kilogrammi piima. seisundit on määrata vereplasma ketokehade sisaldus. Et lehmal kulub piima tootmiseks rohkem energiat, kui Jooniselt 3 näeme, et farmis B on ketokehade sisaldus ta saab söödaga, ning ta kasutab kehavarusid, siis öeldak- vereplasmas esimese kuue poegimisjärgse nädala jooksul se, et energiabilanss muutub negatiivseks. Negatiivne tunduvalt suurem kui farmis A. See fakt viitab suuremale energiabilanss võib kesta 10...12 nädalat, seega kuni kehavarude kasutamisele. seemendusperioodi alguseni. Ainevahetusstress omakor- Ka vereplasma karbamiiditase on farmides A ja B da avaldab mõju lehma sigivusele, võib häiruda ovulat- erinev. Farmis B on karbamiiditase kõrgem just esimese sioonieelsete munarakkude ja folliikulite seisund. Seda seemenduse ajal. Samas on teada, et suur vereplasma protsessi, et suuretoodangulised lehmad annavad laktat- ammoniaagisisaldus tõstab emakasekreedi pH-d, mistõttu siooni alguses piima oma kehavarude arvelt, ei saa mõnepäevane embrüo võib hukkuda. vältida. Eesmärk peaks olema aga, et negatiivne energia- Kokkuvõtteks võime järeldada, et järsk toitumuse bilanss ei tohi olla liiga suur ja kesta liiga kaua. langus pärast poegimist, sellega seoses olev ketokehade Farmi tingimustes ei ole täpne energiabilansi mõõtmine sisalduse suurenemine veres, samuti kõrgenenud karba- enamasti võimalik, kuid toitumuse hinnete muutused miiditase võisid olla farmis B lehmade sigivust mõju- annavad sellest kaudse pildi. Jooniselt 2 on näha, et farmi tavateks faktoriteks. Sellele lisaks avaldas farmis B B lehmade toitumuse langus pärast poegimist oli järsem, uuslüpsiperioodi pikenemisele mõju puudulik inna avas- tähendab, nad kõhnusid kiiremini. Suurema toitumus- tamine. hinnete langusega kaasneb ka suurem viljakuse langus. Kirjanduse andmetel on lehmadel, kes laktatsiooni algu-

23 Tõuloomakasvatus 1-04 HOBUSED Sugutäkkude paiknemine 2004. aastal

Koostanud Eesti Hobusekasvatajate Selts Tori tõug Nimi, TR nr Sünniaasta Värvus Isa Asukoht Telefon Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sugutäkud Fanfaar 11629T 1983 tumeraudjas Farda H Laeva vald, Tartumaa 50 87 589 Ailur 12391T* 1986 raudjas Aaker 9969 T Tartu vald, Tartumaa 50 68 690 Hertsog 12521T 1986 raudjas Himbur 10377T V-Maarja v, L-Virumaa 52 06 283 Hiirik 13007T* 1987 raudjas Hiilar 7271T Tori, Pärnumaa 52 86 284 Erasugutäkud Leigar 12315T 1984 kõrb Lootus 6823T Puka vald, Valgamaa 56 464 349 Herr 11859T 1984 tumeraudjas Heller 9659 T Puka vald, Valgamaa 56 464 349 Hopak 13455T 1990 kõrb Hiilur 10 323T Haaslava v, Tartumaa 53 945 468 Hapollon 13569T 1995 hall Handur 12 389T Tartu vald, Tartumaa 50 68 690 Honsul 13529T 1991 tumeraudjas Hamlet 7719T Kaiu vald, Raplamaa 51 905 487 Hadrian 13585T 1997 tumeraudjas Hargo 10 695 T Puka vald, Valgamaa 56 464 349 Dollar 13565T 1995 tumeraudjas Dinaar 11 055T Kohtla v, Ida-Virumaa 56 680 255 Devon 13597T 1998 hall Deilar 13 545 T Kehtna v, Raplamaa 51 35 385 Premial 13571T 1996 raudjas Premium 13547T Lihula v, Läänemaa 50 38 154 Pärn 13587T 1998 raudjas Premium 13547T Sõmerpalu v,Võrumaa 50 91 069 Preester 13603T 1999 raudjas Premium 13547T Tori, Pärnumaa 52 86 284 Arti 13605T 1998 kõrb Arsenal xx Otepää vald,Valgamaa 50 52 282 Arhippos 13535T 1992 tumeraudjas Absinth H Are vald, Pärnumaa 51 10 857 *) saadaval sügavkülmutatud spermat

Eesti tõug Nimi, TR nr Sünniaasta Värvus Isa Asukoht Telefon Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sugutäkud Aku 684E 1990 tumehiirjas Aabram 599E Pihtla vald, Saaremaa 51 59 611 Aksel 722E 1999 hall Ando 537E Saku vald, Harjumaa 56 58 580 Rosett 600E 1983 kollane Rops 386E Pühalepa vald, Hiiumaa Rallik 688E 1991 tumevõik Remmik 665E Tartu vald, Tartumaa 50 68 690 Raksel 725E 1999 tumekõrb Roman 691E Pärsti vald, Viljandimaa 53 423 501 Vigur 682E 1989 helevõik Vilkur 471E Tõstamaa vald, Pärnumaa 50 36 066 Viks 708E 1995 kõrb Vigur 682E Tartu vald, Tartumaa 73 52 098 Tukker 703E 1993 must Tukk 520E Sõmerpalu vald, Võrumaa 50 91 069 Elkar 598E 1982 kõrb Episood 393E Tori vald, Pärnumaa 52 86 284 Elder 706E 1994 tumekõrb Elkar 598E Leisi vald, Saaremaa 51 45 586 Erasugutäkud Andi 718E 1989 raudjas Ando 537E Lihula vald,Läänemaa 50 60 879 Adam 717E 1996 tumevõik Ando 537E Haaslava v., Tartumaa 51 19 632 Anakee 720E 1997 hall Anti 694E Pöide vald, Saaremaa 50 44 169 Aramis 719E 1998 hall Aroon 656E Käina vald, Hiiumaa 50 83 642 Ex 695E 1992 hall Eps 583E Koeru vald, Järvamaa 56 211 093 Eskort 705E 1993 kõrb Eps 583E Noarootsi vald, Läänemaa 51 15 844 Ruttar 707E 1994 helekollane Romm 611E Raikküla vald, Raplamaa 51 11 438 Rokkar 713E 1995 tumeraudjas Romm 611E Lümandu, Saaremaa 51 13 395 24 1-04 Tõuloomakasvatus Rolf 716E 1998 tumevõik Rommik 710E Saaremaa 51 14 995 Rall 729E 1998 raudjas Rallik 688E Käina vald,Hiiumaa 56 670 473 Regaal 724E 1999 hiirjas Rosett 600E Muhu vald,Saaremaa 51 48 667 Rojaal 728E 1999 tumekõrb Rokkar 713E Kärla vald, Saaremaa 45 42 150 Rodeo 726E 1999 raudjas Roman 691E Jõelähtme vald, Harjumaa 50 84 472 Romeo 734E 2000 kollane Ruttar 707E Raikküla vald, Raplamaa 51 11 438 Taigur 721E 1997 kollane Tuljak 666E Pöide vald, Saaremaa 50 44 169 Trevor 739E 2000 kollane Trump 737E S-Jaani vald, Viljandimaa 51 98 802 Tember 730E 1997 kollane Toor 554E Rapla vald, Raplamaa 48 69 113 Laasik 711E 1995 heleraudjas Lemmik 685E Orissaare vald, Saaremaa 45 28 769 Vaks 696E 1996 kollane Vigur 682E Rae vald, Harjumaa 51 82 330 Vihur 733E 2000 kollane Vigur 682E Loksa vald, Harjumaa 52 53 679 Vend Voitka 2001 kollane Vigur 682E Kehtna vald, Raplamaa 51 07 359

Eesti raskeveo tõug Nimi, TR nr Sünniaasta Värvus Isa Asukoht Telefon Eesti Hobusekasvatajate Seltsi sugutäkud Naksur 2137ER 1987 raudjas Naks 1994ER Vinni vald, Lääne-Virumaa 32 57 357 Herold 2170ER 1990 raudjas Balduin Tõstamaa vald, Pärnumaa 50 36 066 Erasugutäkud Kaspar 2173ER 1996 raudjas Kaun 1985ER V-Nigula vald, L-Virumaa 53 407 095 Kaivar 2176ER 1999 raudjas Kaspar 2173ER Jõhvi vald,I-Virumaa 53 965 405 Emiir 2175ER 1999 kõrb Esker II 2172ER Mäetaguse vald, I-Virumaa 33 27 681 Eksport 2178ER 2000 kõrb Esker II 2172ER Saare vald, Jõgevamaa 51 933 927 Ekstron 2179ER 2000 kõrb Esker II 2172ER Tori vald, Pärnumaa 53 944 855

Trakeeni tõug Nimi, TR nr Sünniaasta Värvus Isa Asukoht Telefon Erasugutäkud Pacha(Privaat) 1997 must 030 Poroh Kernu vald, Harjumaa 50 30 333 151 Poedinok* 1982 must 108 Egoist Tartu vald, Tartumaa 50 68 690 Preston 1998 raudjas 073 Prooton Heimtali, Viljandimaa 56 957 543 199 Pallaadium 1989 must 147 Dragun kontakt: Ulvi Martin 51 79 179 Reval 1989 must Ekkor Kehtna vald, Raplamaa 51 39 652 Eagle Pass* 1998 kõrb 199 Palladium Saku vald, Harjumaa 56 58 580 Poison 1998 hall Elvater Kehtna vald, Raplamaa 51 07 359 Hornet 1995 tumekõrb Bambus Vändra vald, Pärnumaa 56 613 566 Franzisco 1996 kõrb Fas xx Vinni v, L-Virumaa 50 25 330 Prohvet 1995 raudjas Pretendent Heimtali, Viljandimaa 53 423 501 The Sire Hot 1996 mustjaskõrb Hohenstein Keila vald, Harjumaa 56 61 677 TheTFord 1998 raudjas 3336 Fazon xx Keila vald, Harjumaa Erfrut 1999 mustjaskõrb 3336 Fazon xx Heimtali, Viljandimaa 53 423 501 Vander 2001 tumekõrb Van Deyk Heimtali, Viljandimaa 53 423 501 Van Deyk 1984 tumeraudjas Patricius xx EHS; külmut. sperma 51 10 857 *) tunnustatud tori tõule;

Teiste tõugude sugutäkud Eesti tõugude aretuses Nimi, TR nr Sünniaasta Värvus Isa Asukoht Telefon Inglise täisverelised tori ja trakeeni tõule Omer xx 1984 raudjas 3027Murmansk xx Luunja v, Tartumaa 50 65 374 Madrigal xx 1993 t-kõrb 3441 Mavr xx EHS; külmut sperma 53 989 557 Holstein tori tõule Lakmus 13575T 1986 kõrb Lirs H 162 Tori, Pärnumaa 52 30 275 25 Tõuloomakasvatus 1-04 Casanova 13581T 1996 must Cor de la Bryere Are vald, Pärnumaa 51 10 857 Carry´s Son 13611T 2000 hall Carry Are vald, Pärnumaa 51 10 857 Hannover tori tõule Hermelin 13549T 1989 raudjas Hichcock Tartu vald, Tartumaa 50 68 690 Fuks 13601T 1991 kõrb 49 Fassaad H Vinni v, L-Virumaa 52 28 369 Vodevil 13589T 1985 t-raudjas Varjag H Luunja v, Tartumaa 50 65 374 Oldenburg tori tõule Grandeur Junior 1993 t-kõrb Grandeur H Harku v, Harjumaa 53 984 434 Levantos I 13595T 1997 t-kõrb Gracieux Harku v, Harjumaa 6 076 583 Westfal tori tõule Pittsburgh 13583T 1996 raudjas Pit I Kohila v, Raplamaa 50 61 755 Araabia täisvereline trakeeni tõule 329 Mobil 12 OX 1988 hall 221 Balaton ox Heimtali, Viljandimaa 53 423 501 SEADUSANDLUS

Eesti Maalamba Ühing ei saanud Veterinaar- ja Toiduameti tunnustust

Katrin Reili Kihnus tutvuti E. Tappu, A. Alase, S. Mihailova, Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja V. Leasi ja V. Kösteri karjadega, M. Köster oli oma karja ära müünud, OÜ Tõhela Loomaarsti karja arvatav hooldaja ei viibinud Kihnus, mistõttu seda karja ei saanud Eesti Maalamba Ühing taotles riiklikku tunnustust kontrollida. ohustatud tõu eesti maalamba säilitajana, jõudluskontrolli Manilaiul külastati Eesti Maalamba Ühingu (edaspidi läbiviijana ning tõuraamatu pidajana, kuid sai Veterinaar- EMÜ) taotluses toodud kahte karja (omanikud A. Pull ja ja Toiduameti (VTA) poolt tunnustamisest keeldumise V. Havik) ja lisaks veel saarel olnud OÜ Tõhela otsuse (VTA peadirektori käskkiri 05. 09. 2003 nr 749), Loomaarsti karja. kuna taotluses esitatud populatsioon ja kavandatud Saare- ja Muhumaal tutvuti V. Nurmela, T. Angeri, aretustegevus ei vastanud põllumajandusloomade aretuse G. Kopamehe (samas karjas veel H. Kallase lambad, seaduse (RTI 2002. 96. 566) nõuetele. kokku 11), L. Tarvise ja J. Väärtnõu lambakarjadega. Tunnustamisest keeldumise otsus sündis pärast Kohtuti V. Maripuuga, kuid tema karja ei olnud võimalik kolmekuulist taotluses olevate materjalide menetlemist näha, kuna lambad olid laiul. Lisaks külastati Saaremaal ning lammaste populatsiooni kohapealset kontrollimist. G. Kopamehe soovitusel Mardi talu karja (omanik Kohapeal teostasid kontrolli 2003. aasta 3. juulil E. Rand), kuid seda ei olnud EMÜ taotluses nimetatud. Manilaiul K. Reili, H. Viinalass, Kihnus 25. augustil Kõigilt omanikelt küsiti informatsiooni karja moodus- U. Kaasiku, A. Hannus, Saare maakonnas 19. augustil tumise, kasutatud jäärade ja karjas tehtud valiku, villa ja K. Reili, O. Saveli, M. Piirsalu, H. Kalda ja H. Viinalass. liha kasutamise, lammaste söötmise ja pidamise, lam-

Foto 6. Tõnu Angeri ristandkari (H. Viinalass) Foto 7. Komisjon koos Linda Tarvisega (H. Viinalass) 26 1-04 Tõuloomakasvatus maste registreerimise ning toetuste taotlemise ja saamise mitu jäära, mistõttu isapoolse põlvnemise tuvastamine on kohta. võimatu. Kontrollitud karjade omanike sõnul on karjades kasu- • Eesti Maalamba Ühingu poolt tehtud töö lamba- tatud saartele toodud eesti tumeda- või eesti valgepealisi kasvatuse propageerimiseks ja edendamiseks väärib tun- tõulambaid. Üks omanik märkis, et kirju peaga talled hak- nustust. Otsitakse ja leitakse ristandlammaste massiivist kasid sündima kolhoosiajal ostetud saksa tumedapealise isendeid, kellel on kunagise eesti maalamba tunnuseid. jäära järglastena. Ühes karjas oli kasutusel dala ja tekseli Kui need eraldada huviliste karjadesse, fikseerida järg- tõu ristandjäär. Enamik loomaomanikke ise ei pea EMÜ miste põlvkondade järglaste põlvnemine ja jõudlus, on poolt väljavalitud loomi kunagisteks maalammasteks. võimalik taotleda eesti maalambaga sarnase lambamas- Mitmetes karjades ilmnes sugulusaretusest tulenev in- siivi, kuid mitte põlistõu, tunnustamist ja selle säilitamist. briidingu depressioon. Et enamik nn maalamba omanikke • Riiklik institutsioon ei takista lambakasvatuse väärtustab lambaliha kõrgemalt kui villa, kasutatakse edendamiseks tehtavat tööd, kuid aretustöö vajab sihi- lihaomaduste parandamiseks teadlikult imporditud tõu- pärast tegevust 3…4 põlvkonna jooksul ja piisava arvu loomi või nende järglasi. Ka on enamik EMÜ taotluses kirjeldusele vastavate isendite olemasolu. toodud karjade omanikke Saaremaal alustanud lamba- • Tuginedes taotluses toodud isendite fenotüübile ja pidamist teadlikult kas eesti tumedapealiste või eesti omanikelt saadud infole, ei saa taotluses toodud loomi valgepealiste tõulammaste või nende ristanditega. nimetada ”põlistõugu eesti maalammasteks”. Ka Põhja- Karjade külastamise järel tegi komisjon kokkuvõtte. -Euroopa lambatõugude päritolu ja geneetilise mitme- • Nähtud lambad ei saa kuuluda endisesse eesti maa- kesisuse projekti (NorthSheD) tulemuste põhjal ei saa lamba tõugu, kuna lambaomanikud on alustanud kas kinnitada, et uuringusse võetud isendid oleksid maatõugu kultuurtõugude või nende ristandite pidamisega. lambad. • Ajend mustade või erivärviliste lammaste pidamiseks VTA tugines otsuse tegemisel lisaks põllumajandusloo- on villa või lõnga kõrgem ostuhind. Lisaks villatootmisele made aretuse seaduse nõuetele ka ekspertarvamustele, peavad omanikud tähtsaks ka lihamüüki. mis saadi EPMÜ Loomakasvatusinstituudist, Eesti Lam- • Enamik omanikke annavad ka lisasööta (jõusööt, bakasvatajate Seltsilt, Soome Põllumajanduse Uurimis- teravili, mineraalsööt, lehisvihad). Tehakse siseparasiiti- keskusest (NorthSheD projekti genotüpiseerimise läbi- de tõrjet. viija ja projekti koordineerija), samuti tugineti kirjandus- • Karjades on valdavalt tegemist sugulusaretusega. allikatele, arhiivimaterjalile ja vestlusele lambaeriala- Kontrollitud karjadest ainult kahes kasutati paaritus- spetsialist V. Raudsepaga. perioodil ühte jäära. Teistes karjades oli kasutusel korraga REFERAADID

Aretustöö on suunatud kasutusea pikendamisele

Refereeris Hollandi materjali põhjal Tõnu Põlluäär. mastiidid 50 viljakuse probleemid 25 jalgade probleemid 23 Farmi tulu suurendamisel tuleb arvestada 5 näitajaga: · teised poegimisega seotud probleemid 27 kasutusiga e vastupidavus, Hea vastupidavus tähendab väiksemat tahtmatut · tervis ja sigivus, praakimist, vähem kulutusi tööjõule ja väiksemaid · toodangunäitajad, veterinaarkulutusi. · välimik, Aretuspulle hinnatakse tütarde kasutusea alusel nagu · hindamise usaldatavus. teisigi tunnuseid, kus keskmine on 100 punkti. Seejuures Vastupidavuse all mõistetakse sõnapaari ”tahtmatu majandusliku väärtusena tähendab 1 punkt tütarde küm- praakimine”. Vastupidavuse aretusväärtus põhineb nii nest päevast pikemat karjas püsimist. otsesel (tütarde tegelik eluiga) kui ka kaudsel infor- Mida tähendab pikaealisus e kasutusiga e vastupidavus matsioonil (põlvnemise info ja prognoostunnused). Prog- praktikas? See parandab farmerite sissetulekut. Võrdleme noostunnustena kasutatakse laudja sirgust, esinisade kahte erineva praakmismääraga piimafarmi, kus mõlemas asetust, udara sügavust, jalgade seisu, somaatiliste rak- on 100 lehma (tabel). kude arvu (SRA) ja intervalli poegimisest esimese see- Farmis A peab aastas alustama laktatsiooni 112 menduseni (taastumisperiood). mullikat, see tähendab enam tööd ja suuremaid kulutusi. Lühike kasutusiga väljendub suuremas praakimises Farmer B teenib 314.40 eurot lehma kohta aastas rohkem, järgmiste asjaolude tõttu (Hollandi uurimisasutuste see on aga rohkem kui 31 000 eurot sama suure karja andmeil aastas (euro/lehm):

27 Tõuloomakasvatus 1-04 kohta. Hollandi teadlaste andmetel põhjustab kõrge mine hinnang pikaealisusele on 100. Iga punkt üle saja praakimismäär suuremat finantskahju. suurendab pulli tütarde kasutusiga 10 päeva võrra. Kuidas see praktikas väljendub? Tabel. Kahe karja võrdlus Farmis B oli keskmine produktiivsusperiood (esimesest poegimisest kuni praakimiseni) 1220 päeva. Farmer Farm kasutab pulle selektsiooniindeksiga 110, mille tulemusena järgmise põlvkonna lehmade produktiivsusperiood kg pikeneb 1220 päevalt 1320 päevani ja praakimismäär mik, kuu määr, % Praakimis- Sissetulek väheneb 30%-lt 27%-ni. periood, kuu o Poegimisvahe Laktatsiooni- Piimatoodang, lehm/eur Farmeri B arvates on neil vasikatel väiksem võimalus A 13 6,5 7351 40 2205.30 tulevikus haigestuda mastiiti ja neil on tervemad udarad ja B 13 10,5 8399 30 2519.70 jalad. Sellised pullid annavad palju tulusamaid lehmi, kes lüpsavad rohkem kui 100 000 kg piima eluea jooksul. Erinevus 0 +3 +1048 –10 + 314.40 Praegu on neid karjas üheksa. Majanduslikult on väga tähtis, et lehm püsiks karjas Hea aretusstrateegiaga, seades eesmärgiks pikaealisuse, kaua, oleks terve ja tugev, siis toodab ta rohkem piima, võib praakimismäära vähendada. Aretuspullide kesk- millest tuleb farmeri tulu. KROONIKA

Parimad piimatootjad 2003. aastal

Tanel Bulitko ETKÜ juhatuse esimees

Sirje Kornel – Soone talu perenaine

Sirje Kornel on piimakarjatalu omanik Lääne-Virumaal ei olnud. Talus töötavad täiskoormusega lisaks Sirjele Vihula vallas Tiigi külas. Sirje on oma juurtelt linna- abikaasa Tiit, väimees Marko ja tütar Kätlin, kes osalise tüdruk. Koolipõlves suviti emapoolse vanaema juures koormusega töötab veel lasteaias. Tööpäev talus algab proovis ta lehmalüpsmist, millest tõenäoliselt looma- kell 4 hommikul. Abikaasa esmaseks ülesandeks on loo- armastuse pisik kogu eluks külge jäi. Ka hariduselt on ta made söötmine ja puhastamine. Tund hiljem alustavad hoopis teise eriala inimene, lõpetanud Tallinna Kauban- tööd tütar Kätlin koos abikaasa Markoga, kelle hooldada dustehnikumi kaupluse juhataja-kaubatundja erialal. ning juhtida on talus noorkarjakasvatus. Kell 6, kui Talu asutati koos abikaasa Tiiduga 1987. aastal. perenaine Sirje lauta saabub, peab olema laut laitmatult Ühismajandi poolt alustatud pooleliolevast majakarkas- puhas, loomad söödetud ning alustatakse lüpsiga. Lehmi sist ehitati elumaja. Hiljem lisandus loomapidamishoone. lüpstakse kaks korda päevas. Talu algusaastatel lüpsis Nagu 1990ndate algul Eesti talu kujunemisele kohane, Sirje lehmi kolma korda päevas käsitsi. On kaalutud pidi talus olema võimalikult palju eri liiki koduloomi. Nii võimalust 3-kordsele lüpsile tagasiminekuks, kuna alustati 2 lehma, 2 sea, 3 lamba, kitse ja 10 kanaga. Üsna pea sai selgeks, et talu vajab laiendamist. Algas lauda suurendamine mitmes jaos. Alates 1994. aastast valmisid esialgsele laudale juurde täiendavalt kohad 8 lehma pidamiseks. Samast aastast hakkas Sirje ka teadlikumalt loomakasvatusse suhtuma ning oma talu karjas alustati ka jõudluskontrolliga. 1998. aastaks oli juba 14 lehma. 1999. a oktoobris algas 35 kohaga uue lauda ehitus. Praegu on talus 98 veist, neist 37 lüpsilehma. Sirje meenu- tab, et ta ei oleks iial uskunud, et tema majapidamine nii suur saab olema. Kolme lehmaga talu alustades mõtles ta, et oleks lehmi 10, oleks ta püstirikas. Realistina tuntud Sirje oma tulevikuplaane praegu avaldada ei soovi. Kin- del aga paistab olema otsus talu mastaapsust veelgi suurendada. Kõik loomad on tallu ostetud, sest ühistatud vara tagastamisega Sirjel oma tallu loomi võimalik muretseda Foto 8. Sirje Kornel (T. Bulitko) 28 1-04 Tõuloomakasvatus toodangu tõusuga on vajadus vähendada loomade pinget madal. Investeeringute tagamisel on olnud oluline roll just ja stressi. karja suurel produktiivsusel. Oma loomult väga hea suhtlejana ning seltskonda Sirje on ka väga õpihimuline, mõned aastad tagasi nautiva inimesena on Sirje maale elama asudes eeskätt omandas oskuse oma loomi ise seemendada. Ka ühis- puudust tundnud inimestest. Tundus harjumatuna vaadata kondlikult on ta väga tubli, osaleb nii Vihula valla oma ümber vaid suuri põlde. Sirje peab ennast väga volikogu kui ka TÜ Rakvere Piimaühistu juhatuse töös ja suureks loomaarmastajaks. Ta on tõsiselt mures ja endast on ka Lääne-Virumaa Tootjate Liidu liige. Sirje on suur väljas, kui mõni loom on haige. Ta ütleb, et looma mured ühistegevuse propageerija ja ta on arvamusel, et eriti kanduvad temale üle ning tal on raske sellistest oluline on see maaelu ja põllumajanduse korraldamises. probleemidest üle olla. Talu algusaastatel loomade Töö kõrvalt leiab Sirje aega ka oma talu heakorra ja poegimist nähes kutsus Sirje kohe endale appi naabertalu ümbruse kujundamiseks. Äärmine korrektsus ja pühendu- perenaise Elve. Oli juhuseid, kus Sirje emotsionaalse mine on toonud talule ka mitmeid heakorrakonkursside inimesena samal ajal lauda ukse taga pisaraid valas. Ka preemiaid. Arvukalt on talu külastanud delegatsioonid nii kiidab Sirje tütart Kätlinit ja väimeest Markot, kes on Eestist kui välisriikidest. Sirje peab oma kohustuseks samasuguse loomaarmastaja hingega. kaasa aidata Eesti talu tutvustamisele. Lauda ehitamisideed ja nägemused tulevad Sirjelt Sirje Kornel on aastaid kuulunud Eesti parimate piima- endalt. Ta nimetab end ise projekteerijaks ning tunnistab, karjakasvatajate hulka. Tema kari on Eesti Tõulooma- et nii mõnigi asi oleks võinud olla teisiti. Vaid 72-aastane kasvatajate Ühistu poolt tunnustatud korduvalt parimaks naabrimees on olnud ehitamisel suureks abiks ja toeks. aretuskarjaks. Tõuaretuse taseme edendamisel peab ta Sirje räägib loomadest väga suure vaimustuse ja eesmärgiks suunda, kus lehmaga ümberkäimine oleks kiindumusega, samas on ta kindel, et 8000 kg piima on võimalikult mugav. Suurt rõhku soovib ta panna karja suuteline tootma iga Eestimaa lehm korraliku söötmise välimiku parandamisele, et saada ilusat ühtlast karja. Edu- juures. Madalama toodangutasemega ei ole mõtet üldse ka tõuaretustöö tulemusena on aidanud talu tuntust suu- lehmi pidada. Sirje hindab edu aluseks kvaliteetset sööta rendada tõumullikate müük. Talust on müüdud loomi ka ning loomade heaolu. Loomi söödetakse vastavalt too- välja Eestist. Samuti on Sirje osalenud oma loomadega dangule. Ratsioon koosneb kvaliteetsest silost, mis on näitus-konkurssidel, mida peab aga loomale tema heaolu varutud oma põldudel kasvatatud galeegast, lutsernist ja arvestades üsna kurnavaks. ristikust. Granuleeritud jõusööt ostetakse ja proteiinisisal- Senised suuremad piimatoodangud ühelt lehmalt on duse suurendamiseks lisatakse rapsi- või päevalillekooki. saadud perenaise lemmikult Rullilt EHF 379728 (i Start Sirje arvates on veisele õige sööta traditsiooniliselt silo ja ET EHF 4901, ei Salut ET EHF 5035), kes on tootnud heina, mitte kasutada segasööta. päevas üle 50 kg ning rekordtoodangu neljandal laktat- Talul on kasutada 35 ha põllu- ja karjamaad. Suur sioonil (305-11 258-3,63-409-2,47-334-743). 2003. aas- unistus oli muretseda tallu ruloonsilo tehnoloogia ja see tal sai Sirje 38 lehma keskmiseks toodanguks 8818-4,15- on praeguseks täitunud. Tulevikus soovitakse hakata 322-3,15-244. loomadele söötma muljutud teravilja. Senised suuremad Sirje Korneli iseloomus on häid juhiomadusi ja ka investeeringud lisaks laudale ja söödavarumistehno- piisavalt ambitsioonikust, mis aitab elu edenemisele loogiale on DeLavali lüpsiseadmed ning piimajahuti. kaasa ning süstib optimismi ka teda ümbritsevatesse Plaanis on ka lähiajal katusega sõnnikuhoidla ehitamine. inimestesse. Sirje väidab, et enamus investeeringuid on tehtud perioodidel, kui tootjale makstud piimahind oli väga

Andres Leesmäe – Piistaoja Katsetalu loomakasvatusjuht

Andres Leesmäe on sündinud 11. märtsil 1969. aastal. Oma teadmisi on Andres täiendanud Suurbritannias Päritolult Pärnu linnapoisil tekkis huvi loomade vastu Walesi Bangori põllumajandusülikooli juures. Samuti on tänu vanaemale, kes töötas loomakasvatuse alal. 1993. a ta osalenud lühiajalistel kursustel Islandi Põllumajandus- lõpetas Andres Eesti Põllumajandusülikooli loomakasva- ülikoolis. tuse erialal. Ülikoolis õppimise ajal oli ta praktikal Piista- Iseloomult väga vaikse ja tagasihoidliku inimesena oja katsetalus ja alates 1995. aastast töötas Piistaojal avab Andres ennast, Piistaoja katsetalu juhataja Madis kohakaasluse alusel. Padari sõnul, loomadest kõneledes. Andresel on fenome- Andres Leesmäe omandas 1998. a põllumajandus- naalne mälu, tunneb ja teab igat Piistaoja karilooma ning teaduste magistri kraadi. Magistritöö teemaks oli “Uuri- nende sugupuud. Esialgu Piistaojale tööle asudes huvitus musi lüpsilehmade poegimishalvatuse vältimise võima- Andres suurel määral karja söötmisküsimustest ja nende luste kohta anioonsete mineraalsoolade abil”. Oma vaja- lahendamisest. Huvi tõuaretuse vastu tekkis Piistaoja likud magistritööuuringud tegi ta samuti Piistaojal. Alates katsetalus töötades. Samas tunnistab ta, et söötmise ja 1. jaanuarist 1999 töötab Andres OÜ Piistaoja Katsetalu söödakvaliteedi parandamisel saadavad tulemused on loomakasvatusjuhina. Tema vastutab igapäevase töökor- kiiremini realiseeritavad ja nähtavad. Aretustöö on tundu- ralduse eest ligi 500-pealises veisekasvatusfarmis, kus valt pikaldasem protsess, mille tulemusi on näha aastaid 260 lehma on väga suure toodangupotentsiaaliga lüpsi- hiljem. lehmad. 29 Tõuloomakasvatus 1-04 Piistaoja karja arendamisel peab Andres oluliseks pikendada karja kasutusiga, samuti on vajalik pöörata suuremat tähelepanu looma tervisele. Ta on kindel, et karja kasutusea pikendamisega on võimalik seeläbi müüa rohkem tõuloomi ning saada lisatulu. Eesmärgiks peavad nii Madis Padar kui ka Andres Leesmäe lähiaegadel saada keskmisena 10 000 kg piima lehma kohta. Andrese unistus on, et Eesti jõuaks oma piimatoodangu taseme poolest järele Hollandile. Eriti on tema tähelepanu orbiidis hollandi holsteini tõu suur valgusisaldus piimas (3,5%). Andres jääb mõtlikuks, kui arutleb lehmade pidamise üle. Lehmad on suuremad ning vajavad paremat hooldamist. On kahtlus, kas Eestis ongi praegu võimalik (A. Kriis) n-ö nõukogudeaegsetes farmides, nagu Piistaojalgi, palju Foto 9. Andres Leesmäe üle 9000 kg piima lehma kohta toota. Ka Piistaojal on võetud plaani uue lauda ehitamine ning lehmade arvu Andrese abikaasa Annika on samuti lõpetanud 1995. a suurendamine. EPMÜ loomakasvatuseriala. Peres kasvab 4 last (8 a Rita, Andresel on teadlase kui ka praktiku oskused. Ta 7 a Risto, 2,5 a Pille ja üheaastane Liisa ). Andres on noo- koostab lehmadele ise söödaratsiooni ning aretusplaanid. rema põlvkonna spetsialist, ning tema tegemised võiks Piistaoja karja lehmadele söödetakse teravilja, rapsi- ja anda eeskuju, jõudu ja innukust ka teistele noortele maisijahu, samuti ruloonsilo, mida varutakse valdavalt töötada põllumajandus- ning loomakasvatussektoris. kõrrelistest heintaimedest, ja ratsioonile lisatakse ka Kindlasti on OÜ Piistaoja Katsetalu saavutus 2003. a kuiva kvaliteetset heina. piimatoodangus (259–8964–4,11–369–3,28–294–663) Andres on oma teadmisi edasi andnud ka teistele Eesti kogu ettevõtte meeskonnatöö tulemus, kuid ligi 9000 kg piimakarjafarmeritele Piistaojal korraldatud õppepäeva- saamiseks on vaja teadmistega inimesi. del, kus ta on jaganud selgitusi ja näpunäiteid. Samuti on Piistaoja kari on pikima aretuslooga praeguseni säilinud ta esinenud Eesti Põllumajandusülikooli poolt piima- kari. Alates Theodor Pooli aegadest on aretustöö olnud tootjatele organiseeritavatel konverentsidel. Andres peab järjepidev. Seda on edasi viinud Edgar Keevallik ja veisekasvatust lausa hobiks, kus kõige huvitavamaks Manivald Metsaalt. Võib olla kindel, et Piistaoja karja hindab ta just aretust. Andres on ka aktiivne spordimees, järjepidevus on tagatud Andrese Leesmäe tegevusega. mängib korvpalli.

Euroopa holsteinide konkurss Brüsselis prof Olev Saveli, ETLL, karja esindajaid. Osalesid pjeträäni noorkuldid ja land- Ilmar Kallas, ETKÜ rassi nooremised. Lambatõuge oli näitusel paari- kümne ringis, konkurss viidi läbi tekseli, suffolki, hämpðiri jt väiksemaarvuliste tõugude piires. Sellelaadsete näitustega alustati Belgias 1909. aastal ja Euroopa holsteinide konkurss toimub eraldi mustakirju- tänavune oli järjekorras 63. Esimesed holsteini Euroopa tele ja punasekirjutele holsteinidele, samas on eraldi indi- meistrivõistlused toimusid Pariisis 1989. aastal, kus osa- viduaal- ja võistkondlik konkurss. Kuid tavapäraselt nn les 4 riiki, järgnevatel aastatel toimusid need Utrechtis, rahvusvaheline päev algab erinevate riikide parimate Barcelonas ja Cremonas. Alates 1996. aastast on võistel- dud Brüsselis, sel aastal toimus konkurss neljandat korda. Euroopa riikide holsteinide konkurss toimub igal teisel aastal, ainult 2002. aastal jäi konkurss hullulehma-haigu- se (BSE) puhangu tõttu ära. Võistluspaigaks on Brüsseli näituste kompleks, kus on 12 paviljoni. Samaaegselt toimub põllumajandustehnika ja Belgia rahvuslik loomade näitus, kus viiakse läbi konkurss piima- ja lihaveistele, hobustele, sigadele ja lammastele. Näituse külastajate arv oli ligi 200 000 ja väljapanekutega osales üle 450 firma. Selgitatakse tõugude vanuse- ja soorühmade parimad. Kui suurloomade konkursid on Eestis juba traditsiooni- lised, siis lammaste ja sigade konkursist osavõtjate arv piirdub 10...20 loomaga. Konkurss sigadele lõpeb tapa- majas. Brüsselis oli koos üle 100 sugukuldi ja -emise või lamba. Hinnati konkreetseid loomi, mitte kui farmeri sea- Foto 10. Euroopa tšempion Quintana Melisa Grand (Internet) 30 1-04 Tõuloomakasvatus aretuspullide tütarde tutvustamisega, neile konkurssi ei Lady. Seenioride vanuseklassis, kus olid lehmad toimu. Näiteks Hollandis järjestatakse aretuspullid tütar- sünniajaga 1994…1999, oli suurim edu Iirimaa aretajatel. de välimiku järgi. Sel korral oli väljas 9 tütarderühma Kuuest finalistist oli neilt 3, veel Itaaliast 2 ja Hispaaniast Hispaaniast, Taanist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollan- 1. Siit selgus klassivõitja ja ühtlasi ka mustakirju holsteini dist ja Itaaliast. Kuigi tehakse eelnev range valik, ilmne- üldvõitja (Grand Champion Holstein 2004) Quintana vad isadelt päritud erisused. Näiteks suurus, värvus, udara Melisa Grand (s 1996), kes kuulub Peter Kingstonile kuju ja kinnitus, jalgade seis, kehaehituse tugevus jm. Iirimaalt. 2. ja 3. kohale jäid juunioride ja keskmise vanu- Kohalolevad farmerid ja vahendajad saavad kindlasti seklassi võitjad. Tribüünidel lehvisid kogu aeg Iiri infot, mis on vajalik hilisema valiku tegemisel ja sperma rahvuslipud, sest iirlased elasid konkursile elavalt kaasa. või embrüote ostmisel. Õige pidu läks lahti pärast konkurssi Iirimaa stendi juures, Individuaalkonkursil hindasid ja järjestasid mustakirju- kus ka möödujaid kostitati Quinessi õlle, Iiri kohvi ja sid holsteini lehmi Philipp Davies Suurbritanniast ja verivorstilõigetega. punasekirjuid holsteine Georg Geuecke Saksamaalt. Hilisem individuaalvõistluse tulemuste analüüs, kus iga Mõlemad on farmerid. osalenud rühma esimesele anti 5, teisele 3 ja kolmandale 1 Ph. Daviesel on 70 lehma, kelle toodang on 10 848 kg ja punkt, tõi kindla esikoha Iirimaale, kelle iga lehm tõi välimik vähemalt väga hea, nendest 52 lehma on suure- keskmisena oma võistkonnale 2,8 punkti (tabel). pärased. Talle kuulub Suurbritannia parima välimikuga Kindlalt tuli 2. kohale Itaalia (1,9 p) ja 3. kohale Austria (96 p) lehm. Davies on hinnanud lehmi kõikidel suure- (1,6). Täielik ebaõnn tabas hollandi holsteine, kahjuks ka matel konkurssidel Suurbritannias. Kõrvalhuvina tegeleb hiljem võistkondlikus arvestuses (seitsmest kohtunikust 5 sinipealiste (näo osa, esijalad randmest ja tagajalad kan- andsid viimase koha). Hollandi lehm ei jõudnud üheski dadest allapoole karvavabad ning sinilillaka jumega) lam- esitatud rühmas kolme parema hulka, tulemus 0 punkti. maste aretuse ja hindamisega. Oli võimalik pärast võistlust küsida Veepro Hollandi G. Geuecke (36) omab 50 musta- ja punasekirjut hols- tegevdirektorilt Ian Vennemanilt ebaõnnestumise põhju- teini, viie aasta keskmine piimatoodang on 9434 kg. si, ning ta arvas, et hollandi holstein on aretatud enam Samuti tegeleb nuumsigade kasvatamisega (aastas 2500 produktiiv- kui näituselehmaks. Suhteliselt õrnem keha- siga). Vaatamata noorusele on ta kohtunikuna tegev juba ehitus seda seisukohta ka kinnitas. Iiri lehmad osutusid 13 aastat, hindajana osalenud enam kui 30 konkursil. suurekasvulisteks, laia- ja pikakehalisteks ning udara- Näituse kataloogi oli kantud 137 mustakirjut holsteini tagavara kummus tahapoole ja kinnitus väga kõrgele. Sel kaheksast riigist ja 61 punasekirjut holsteini kolmest aastal oligi märgata esi- ja tagaudara kinnituse märgatavat riigist. Hindamisringi toodi neist vaid 67 mustakirjut ja 30 paranemist. punasekirjut lehma. Põhjus on teadmata. Riike oli vähem Punasekirjute holsteinide individuaalkonkursil tegid kui 2000. aastal. Üheks põhjuseks on veterinaarnõuete “puhta töö” Ðveitsi holsteinid. Kui 4 aastat tagasi olid erinev tõlgendamine isegi ELi riikides. Saksamaa loobus pooled lehmad sarvilised, simmentalile iseloomulike osalemast IBR/IPVsse (rinotrahheiit) leebe suhtumise tagasi pööratud otstega sarvedega, siis tänavu olid kõik tõttu Belgias. Kohal polnud ühtki liituvat riiki (2000. a oli nudistatud ja nende välimikus ei meenutanud miski Ungari). simmentali tõugu. Juunioride klassis oli finaalis 4 ja On tavaline, et konkursil jaotatakse lehmad vanuse ja seenioride klassis 4 lehma, neist vaid 1 Hollandist. poegimiskorra alusel vanuserühmadesse. Mustakirjutel Kõik 3 punasekirjute holsteinide tðempionitiitlit oli 7 ja punasekirjutel 2 vanuseklassi. Lehmade arv vanu- läksid Ðveitsi: seklassis oli erinev, 2…3 rühma, mõnes vaid üks. Sunnibel Visio Ladie (s 2000) juunioride vanuseklass; Igast rühmast said edasi 2 paremat. Juunioride lõppkon- Plattery Galante-ET (1999) seenioride vanuseklass ja kursile läksid 2 Itaalia lehma, 1 Iiri ja 1 Prantsusmaa üldvõitja 2004. noorlehm, tðempionitiitli võitis Itaalia Sabbiona Pascia. Võistkondlik (4 lehma) konkurss oli “üksluine”: kind- Keskmises vanuserühmas kuuest (2 Austria, 1 Itaalia, 1 lalt esimene Ðveits, teine Holland ja kolmas Belgia. Hol- Belgia, 1 Iiri ja 1 Hispaania) osutus võitjaks Austria landi punasekirjud holsteinid olid märgatavalt suuremad

Tabel. Euroopa holsteinide konkurss 2004

Mustakirjute lehmarühmade võistlus Individuaalvõistlus Punasekirjud koht riik punkte lehmi punkte keskm koht koht punkte lehmi 1. Iirimaa 116 10 28 2,8 1. 2. Itaalia 110 10 19 1,9 2. 3. Ðveits 106 5 1 0,2 7. 1. 54 10 4. Prantsusmaa 90 10 5 0,5 5. 5. Hispaania 74 8 8 1,0 4. 6. Austria 72 5 8 1,6 3. 7. Belgia 52 9 3 0,3 6. 3. 42 10 8. Holland 46 10 0 0 8. 2. 48 10 Osales/kataloogis 67/136 30/61 31 Tõuloomakasvatus 1-04 ja tugevama kehaehitusega, Belgia rühm oli ebaühtlikum, Agribex 2004, kuid käidi vaatamas ka farme Hollandis ja kuid enam piimatüüpi. Kohtunikud olid Taanist, Saksa- Belgias. maalt ja Prantsusmaalt. Koeponi holsteini farm Hollandis on üks aretusfirma Mustakirjute holsteinide konkursil osalesid 8 riigi Alta viiest tuumikkarjast maailmas. Meile tuntumatest esindused ja samadest riikidest olid ka kohtunikud. Iga pullidest oli tütreid karjas näiteks Marshallilt, kelle sper- kohtunik reastas ülejäänud 7 võistkonda, andes punkte mat pakub ka ETKÜ. vastavalt 18, 16, 14, 12, 10, 8 ja 6. Iirimaale andsid Belgia sinise (sini-valge) lihatõu farm Son Farm, kus maksimaalse punktiarvu seitsmest 5, samaviisi sai Itaalia peetakse 200 lehma ja noorlooma, lisaks paarituspullid. teisi kohti. Üllatus oli Ðveitsi 3. koht (2 esimest, 1 teine ja Selle farmi loomad poegivad aastaringselt, esmaspoegi- 3 kolmandat kohta), sest individuaalvõistlused eeldanuks misiga on 24 kuud. Pullid müüakse 8-kuuselt ja lehmad eelviimast kohta. Siin võis kaasa mängida ka kohtunike pärast 3…4. poegimist. taktika, sest Iirimaa ja Itaalia andsid esikoha just Ðveitsile Begun Farmis peeti limusiini tõugu lihaloomi, 160 leh- kui ohutule konkurendile. Nii võib arvata, ega see pea tõsi ma, 140 noorlooma ja 7 pulli. Seal oli kõrge aretustase- olema. mega kari. Aastas jäetakse 15 mullikat oma karja täien- Küsitakse, millal Eesti võiks osaleda? 4 lehmaga võist- duseks, ülejäänud müüakse aretuseks, samuti kõrgema kondlikule konkursile minek ei anna vajalikku kogemust. aretusväärtusega pullid. Osaleda tuleks kõigis vanuseklassides. Eks kaugus muu- Dofschmitt Buffalo Farmis kasvatati ameerika dab osaluse kalliks ja tülikaks, ikkagi 2 x 2000 km. Pärast piisoneid, üle 100 lehma, lisaks noorkari ja kümmekond 1. maid kaovad korduvad piiriületamised, kuid trassi paarituspulli, kasutada on 200 ha looduslikku karjamaad. muutumine loomasõbralikuks võtab veel aega. Komplekti Vasikad sünnivad tavaliselt kevadel, et talve tulekuks konkurentsivõimelisi lehmi ehk saaks kokkugi. oleksid nad piisavalt suured. Ameerika piisoneid eelis- Hoopiski enam tuleb teha kodutööd lehmade etteval- tatakse Euroopa omadele nende rahulikuma iseloomu ja mistamisel. Lehmade pesemine, valgete laikude valgen- paremate lihaomaduste tõttu. Farmi tulu tuleb aretusloo- damine ja pügamine (mitte lihtne!) vajab hoopis teist- made müügist Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, sugust lähenemist. Igal konkursil on pealtvaatajate hulgas Saksamaale, Iirimaale ning lihamüügist ja turismist. olnud bussitäis eesti holsteini aretajaid ja usun, et kinnita- Piisoniliha järgi on nõudmine piisav, aga ühegi Euroopa mist leiab seisukoht – üks kord näha veenab rohkem kui 5 Liidu toetusvormi alla piisonid ei kuulu. korda kuulda või lugeda. Ponthieri Holsteini Farm Spirimontis peetakse 60 Oli võimalik jälgida, kuidas kolm meest tegid ühele holsteini piimalehma, lisaks 65 noorlooma. Keskmine lehmale frisuuri (sõna otses mõttes), mis kestis vähemalt toodang ulatub üle 11 000 kg, lehmad püsivad karjas 3,5 pool tundi. Pügamisel osutati suurt tähelepanu udarale, laktatsiooni, poegimisintervall 417 päeva, esmaspoegi- jalgade, saba ja kõrvade sisekülgegele. Seljajoone sirge- misvanus 24 kuud. Põhiliselt kasutatakse USA ja Kanada maks tegemisel on kasuks ka karvastiku pügamine. parimate pullide spermat, palju loomi müüakse aretuseks. Väga ühesugune oli lehmade esitlemine. Esitleja hoiab Farmi eripäraks on sesoonne poegimine, mis põhiliselt vasaku käega lehma päitsete põserihma rõnga juurest, toimub sügisel. Suvel laktatsiooni lõpuosas toituvad leh- samasse kätte on kokku kogutud talutusrihm, parema mad karjamaarohust, et viia piima omahind võimalikult käega ergutatakse või rahustatakse, patsutades kaela ja madalale. abaluu piirkonda. Esitleja liigub selg või külg ees ja hoiab Külastasime ka belgia sinise lihaveisetõu seemendus- lehma pead maksimaalsel kõrgusel. Sellega sai möödu- jaama Cineys. Belgias on 1,5 miljonit puhtatõulist belgia nud aasta Luige konkursil hakkama vaid iirlane Laupalt. sinist lihaveist, mis moodustab 95% Belgia lihaveistest. See on tõsine väljakutse Eesti veisekasvatajatele ja konsu- Keskmine lehm kaalub 700 kg ning nad poegivad ainult lentidele. Väliskohtunikud, kes kuuluvad Euroopa kohtu- keisrilõike abil. Pullide kehamass on 1200 kg. Puhtatõu- nike ühendusse, kus kujundatakse seisukohad lehmade liste lehmade esmaspoegimisvanus on 24 kuud. Puhta- esitlemiseks, tunnevad meil ennast ebamugavalt, kui leh- tõuliste belgia siniste vasikate keskmine sünnimass on mad liiguvad nii, nagu läheksid karjamaale. 44 kg. Esimese põlvkonna ristandid piimatõugude, aber- Lehmade kaelajoone tõusvaks saamine seljajoone suh- diin-anguse ja herefordidega poegivad ilma keisrilõiketa. tes ei tule lihtsalt. See eeldab lausa mehaanilist treenin- Tõu juures tunnustatakse kolme põhilist värvitooni ja gut, kus lehmal tuleb seista ülesseotud peaga. Seejärel nende kombinatsioone, need on valge, sinine ja must. saab alles hakata talutamist harjutama. Sujuv liikumine Holsteinidega ristamisel kasutatakse ainult valgeid pulle, esitlusringil on firmamärk. et ristanditel tuleks esile kindel värvikombinatsioon. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu poolt 9. veebruarist Ilus ettevõtmine lõppes lootusega kohtuda järgmisel 17. veebruarini 2004 organiseeritud õppereisi põhiees- Agribexil Brüsselis 2005. aasta detsembris. märgiks oli küll külastada Brüsselis põllumajandusnäitust

Toimetus: Ajakiri ilmub 4 korda aastas: Olev Saveli (peatoimetaja), 07 313 455 märtsis, juunis, septembris ja detsembris. Eha Lokk (toimetaja) Internet: http://www.hot.ee/etll/ Aadress: Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu Keeleline korrektuur: Silvi Seesmaa Trükk: OÜ Paar Küljendus: Alo Tänavots 32