<<

EESTI TENNISEAJAKIRI Hind: 4 eur

Nr. 1(24) kevad 2013

Tere Tennisekeskus Avati fitnessklubi Golden Club

Rootsi noorte esireket Eestist pärit Persoon Rebecca Peterson Paljukordne Eesti meister Golf& Elena Lapimaa Kevade tulek avab uue golfihooaja Analüüs Miks tennisistid ei tungi võrku? Maria Kirilenko: kogu tõde kihlumisest hokiässaga Eesti Tennis 100 Juubeliaasta lood tennise kuldajast SPICED

Bacardi ametlik esindaja Eestis on Liviko AS.

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. AJAKIRJAAJAKIRJAlugejalelugejale

MeeldivatMeeldivat tennisesuvetennisesuve jätku,jätku, kõik ajakirjaajakirja Tennis lugejad! E ESTI TENNISEAJAKIRI Tennis lugejad! agu käesolevast numbrist näe- uusi tenniseharrastajaid. Tenniseliidu NNr.r. 31 ((24)6) suv kevadi 2008 2013 te, pole ka ajakirja toimetus sponsorid toovad samuti oma töötajaid AjakiriAj Tennisakiri Tennis postiaadress suvel päikese käes liialt pu- tennise juurde. Tele2-ga alustasime Best Press OÜ N Haabersti 5 hanud ega kogu oma väärtuslikku aega ning selles numbris räägime Silberauto MarsiC 4,oral 11316 Club Tallinn ainult tenniseplatsidel veetnud. Ühiste ja Nordea tennisepäevast. [email protected] 13516 Kontakttelefon:[email protected] 626 4782 jõududega ja oma tublide kaastöölis- Mõistmaks, millised on tennisepäeva- telefon: 660 0277 te abiga oleme valmis saanud ajakirja del osalenute emotsioonid, siis esimesi Toimetus: senise ajaloo kõige mahukama Tennise võite lugeda juba sellelt leheküljelt. Li- TPeatoimetaja:oimetus: numbri, mis sisaldab tervelt 116 lehekül- saks vaadake aga kindlasti Nordea ja LAntsaura PõldojaRahe – sekret – [email protected]är-toimetaja telefon: 53 499 308, [email protected] ge põnevat materjali tennise kohta. Silberauto töötajate kommentaare. Karin Eek Disainer:– [email protected] DonatasMaia Narmont Vaab – –[email protected] [email protected] Oleme ajakirja lugejailt saanud eri- Ilus suvi kestab, kõik välja tennist män-

Turundus- ja levijuht: nevates vormides tagasisidet ja nõuan- gima! Viktor Burkivski Foto: Kati VarblaneKaasautor – [email protected]: deid, mida kindlasti arvestame ja oota- Gerli Ramler Lee Murrand Ei pea vist olema kuigi tähelepanelik, et aru saada: Tennise väljaandja Donatas Toimetaja-sekretär: me ka edaspidi. Maarja Värv Raido Rätsep Narmont osutab sellel fotol Eesti tennise 100. juubeliaastale. Laura Rahe – [email protected] Jaan Jürine Tiina Post Ajakirja juures on juulikuust ametis Kalle Muuli Väljaandja:Karin Antropov uus sekretär-toimetaja Laura Rahe, kel- DonatasToomas KNarmontuum – [email protected] Raivet lele saateHead kõik oma head tennisesõbrad!mõtted edas- SvenAjakiri Tammin ilmubg neli kordaJan aastas.Jõgis Jaak Ulman Kaidu Meitern tada. us tenniseaasta on alanud ja hoo sisse abikomplekti, mis on kahtlemata väga vajalik Teet SanteJärgminer numberKr iilmubstjan R oos saanud ning käesoleva numbriga saa- abi vajaduse korral kõigile,oled sa siis tippten- Marina Hun2013.dt aasta mais.Oliver Lomp Viimased kuud Eesti tennises tõid mei- me ka tenniseajakirja tegijatena uude nisist või harrastaja. Vigastused käivad paraku leU palju rõõmustavat. Kaia Kanepi män- aastasse märgi maha. Eesti tennise suurel juu- spordiga kaasas, seda peab nentima, mida Ajakiri Tennis Reklaam:ilmub neli korda aastas. gis hästi Prantsusmaa lahtistel meist- Jä[email protected] number ilmub beliaastal jõuab ajakiri Tennis teieni traditsioo- kiirem ja efektiivsem abi nende korral on, seda rivõistlustel, Eesti tänavused meistri- Kontakttelefon:2008. aasta oktoo 626bri s4780. niliselt neli korda aastas, järgmised numbrid kiiremini saame taas väljakule naasta. Nordicom võsuviseistluse hooajad Ton alguses,di uues sügisel kesk usesja siis möö jubad upi-- Loomulikult ootameMõ põnevusega,nusat tennises mida usuuve-! [email protected]: sid põnevate mängude ja ilusate ilmade Donatas Narmont [email protected] dulik aastalõpunumber. davad lähikuudel meie tipud Kaia Kanepi, Kontakttelefon: 56 66 7770 tähAjakirie all, jjätkabärjest ka ro selhkem aastal tul eomab juur tuntudde k jaa Jürgen Zopp ja Anettajak irjaKontaveit Tennis ning väljaand loodame,dja tunnustatud rubriikide avaldamist, loomulikult et Jürgeni palju meelehärmi tekitanud vigastus pöörame senisest enam tähelepanu ajaloo lõpuks ikkagi ja lõplikult taandub. Ka sellest kajastamisele,Tennisepisikuga jätkuvad kõik teised rubriigidnakatunud teemast on meilTele2 ajakirjas töötajadjuttu. niiK ristiintipp- kuia Mit harrastustennisest,t Eesti ja välis- Talv on olnud pikk, põhjalik, lumerohke ja maaKoostöös teemad, Eesti tehnika, Tennise taktika,Liiduga toimuspsühholoogia meil mõned kohati kuud tagasika krõbe, tennist seda tutvustav krõbedust üritus. jätkus Mõtlesin märt- jaka, kõik et lämuu,hen proovin mis tennisemängu ja vaatan, mis juurdesee spordiala käib. endastsikuussegi. kujutab. Isegi Reketit suusatajad enne peaaegu on maininud, käes ei et Põhjalikumaolnud hoidnud, ülevaate kui väl jaEesti arvata tennise 15 aastat kuulsus tagasi- vastutalv koolima on olnudja seina väga toksimine pikk, tahaks. juba kevadet rikkastEsimest ajaloost korda ma saavad tegelikult kõik kartsin huvilised küll, et aga ei saa ja pallile suusasaapad üldse pihta, jooksutossude kuid treenerid vastu oskavad vaheta - aastanii hästi lõpus suunata, ilmuvast et tunned „Eesti –tennis ohoo, 100“polegi aja nii- hull,da. mõni Peagi asi saame tuleb välkaj atennise ka. Ja puhulsiis isu sisehallidest looraamatust.muudkui kasva Samutib ja kasva on balustatud. Minuga jutöödegahtuski n ii, etvärskesse hakkas mee õhku,ldima et algulning mekiruda otsustas silmaime paistvat põhjalikukolleegidega ajaloolise regulaarselt dokumentaalfilmi treeneri käe all osas, tunde vpäikestõtta. ja palli lendu mõjutavat tuult, aga lõ- misKui kõikideküsida, kasplaanide on raske, õnnestumisel siis pean t õkadema, aasta et jah,puks iga ikkagiasi on algusestõdeda, raskeet oodatud – eriti servidamõnus jEestia lõpustagantkätt esilinastuseni vastu võtta. jõuab. Vaatamata Sellest sellele on käes on tennis- tennisesuvi hästi positiivne on käes! ja tore spordiala:) olevasKristj anajakirjas Viilman kan väike eelinfo. Kena tennisekevadet ja head jätkuvat juu- KõrvaltvaatajanaÜhest väikesest küllaltki aktsioonist lihtsana ajakirja tunduv Tennis mäng onbeliaastat! oma olemuselt tegelikult hoopis midagi eestvedamiselmuud – ääretult on tehniline, ka selles jõuline numbris ning juttu. strateegiline Ni- – ühesõnaga täpselt selline nagu üks meltspordiala saavad peaks aprilli olema alguses – nauditav. kõik suuremad Donatas Narmont Eesti tennisekeskused endale korraliku esma- Tennise väljaandja

Esikaanel: Maria Kirilenko Foto: Scanpix Esikaanel Margit Rüütel. Foto: ajakiri Tennis. AjakirjaTennise Tennis väljaandmist toimetuse toetavad:kolleegium Väljaandmist toetab: Pirethr Ilve sSven MansbergKalle Muuli Väljaandmist toetab: Reet Häälhr Jaanus PaasRene Busch Tiina Post Toomas Kuum Karinhr Eek Villem LapimaaUrmas Sõõrumaa Ain Suurthalhr Tiit SeppVillu Vares Erkki Torn Donatas Narmont

TENNISTENNIS 3/2008 1/2013 3 SISUKORD Selles numbris 6 JOOKSJA 2/2009 SUURsisukord Selles numbrisSellesSelles numbris Jooksja suvenumbris jagavad asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, tutvustatakse nii Eesti paremaid tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, Väljaandjalt Tervedkäsitleta mõttedkse laste sportimist, avaldAnalüüsatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender.

Miks tippmängijad enam Ajakirja väljaandja Donatas Lk 40. Sivaya massaažisalongist 9 Kaanestaar Gerli Ots tänapäeval võrku ei tungi, seda Narmont kirjutab, et kuigi Tennises ja Innomedica Aastaidanalüüsivad oma lõbuks jooksnud treenerid noor Harri naine räägib, kuidas ta valmistub 3 jätkuvad kõik tavapärased rubriigid, taastusravikeskusest, mis 21 elu esimNeppieseks jamarat Tanelonik Lukas. ja endine on tänavusel juubeliaastal rohkem asuvad Tere Tennisekeskuses. tippmängija Toomas Leius. tähelepanu ajaloole pühendatud. Lk 68 proviisor Karin Vaigla Sanuti ootab ajakirja pere juba tutvustab sportlastele vajalikke 14 Joostes õpite iseennast tundma sooja kevadet, sest talvest on ravimeid, mis peagi leiavad Jooksuekspert Meelis Minn annab jooksukooli teises osas nõu, esmaabikohvris koha 15 Eesti tüdinenud isegi suusatajad. mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema. tennisekeskuses. CitySpa personaaltreener Kersti Murumägi 20 Löö kaasa järvejooksudel! Päevakorral juhendamisel näitab aga tennisistile vajalikke Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, harjutusi uuel PowerPlate seadmel. mida tuleks osalejate jaoks paremini teha. Davise karikamatšil näitas 6 hiilgemängu Vladimir Ivanov, kuid ilma vigastatud Jürgen Zoppita Eesti Tennise Liit 22 Joostes jalutuks pidi Eesti Iirimaale alistuma. MitmekülgneTulevikutegija harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab, Lk 10 sama rubriigi all lühike lugu Eesti Tennise Liidu peasekretär et vigastasSeekord end liialttutvustame ahnelt harjutades. Henri Naela Jürgen Zoppi ja IF Kindlustuse Allar Hint räägib Tallinnas ja Hella Linda Sepmani senist lepingu pikendamisest. 12 toimunud Tennis Europe 25 Rekordimeestenniseteed ningPavel noorte Loskutov mängijate jälle hoos Lk 36 tulemas on naiste aastakoosolekust ja U12 Winter 24 40-aastasekstulevikuunistusi. saav üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab rahvusvaheline turniir SEB Tallink Cupi läbiviimisest, Alexela Open. juht Heiti Hääl ja korraldaja Riho veel noorematega võidu joosta. Lk 60 miks on auku vajunud Rootsi Kallus pajatavad Alexela Mastersi meeste tennis? vajalikkusest Eesti tennisekalendris 26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist Lk 64 Marian Vajda on treener, kes ning saame ka tuttavaks BLRT tiimi Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab uute liikmetega. viinud tippu Novak Djokovici. adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

Persoon 27 Maratonihundi come backk Stockholmis 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni Elena Lapimaa on Eesti tennise joostes võimsat emotsionaalset laengut. kuldajastu tugeva plejaadi noorim liige ning oma tenniseteelt on 28 Elu pärast põlveoperatsiooni tal jutustada paljugi huvitavat, Tennist ja jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast 16 põgusalt saab sõna ka tema Kahekõne abikaasa Villem Lapimaa. põlvelõikust taas harjutada. Milline oli Eesti tennis pool sajandit 30 Jootagasi?ksjaid Vestlevad kutsutak seHarri Pä Neppirnu ja jaEl vasse Ants Juhvelt, läbisegi tõsisemaid 28Olümpiasangar Jüri Jaanson lubab pärast sõudjakarjääri lõppu kui ka naljakamaid lugusid ka isepajatades. jooksudel kaasa teha.

32 JooksuriiAjaluguete valimine Terved mõtted Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa annabAprillis nõu, mida saab peaks 80-aastaseks treeningul sel Rakverega panema. Eesti tennisiste kummitab tenniseentusiast Donat Masing, vigastusetont. Põhiliselt Jürgen 34 Valikkelle rahvaspordiüritussuurima saavutusenai 8 Zoppi seljavigastusest räägib peetakse ikkagi Andres Võsandi sporditraumatoloog Madis Rahu. 32Jooksmavastamistine, jalgrattasõ ja talleit, tri atesimeselon, ujum ine, rulluisutamine, Lk 38 Füüsilise ettevalmistuse orienteerumtenniseõpetuseine ja seiklussport. andmist. treeneri Ilo Rihvki uued harjutused, Jack Krameri profitennise tsirkus seekord räägib ta, kuidas tennisist 37 Ekkäissoot Eestisikajanu 1961. viib aastal eri maa ningil manuroli kadesse peab ette valmistama keha Harrastusmingiljooks määralja Villu tõugeZirnask Eesti seab omatennise reisikavu nii, keskosa. et võtabtollasele sihiks maratoni edule. jooksu senikäimata linnas.

4 TENNIS 1/2013 SISUKORD Selles numbris 6 JOOKSJA 2/2009 SUURsisukord

Tennisekeskus Tennis&Glamuur Liigatennis

Tere Tennisekeskuses avas Järjekordne fotovalik SellesSellesSEB Tallink numbris liigatennise uksed fitnessklubi Golden 66 tennisemängijaist väljaspool koordinaator Toomas Kuum Jooksja suvenumbris jagavad78 asjatundjad nõu ja juhiseid eri vastupidavusalade treeninguks, 42 Club, Hispaania klubi otsib platsi ja pilkupüüdvas riietuses. keskendub seekord loos naiste koostööd Tere ja USTAga, Anzelika tutvustatakse nii Eesti paremaliigadele.id tegijaid kui ka sitkemaid harrastusportlasi, kohvik pakub uusi retsepte. käsitletakse laste sportimist, avaldatakse tähtsamate rahvaspordiürituste kalender. Golf&Tennis 9 Kaanestaar Gerli Ots Niitvälja võttis tööle Inglismaalt Aastaidpärit oma uue lõbuks golfipro jooksnudLee noor Marshalli naine räägib,, kuidas ta valmistub elu esimJõelähtmeeseks marat ootaboniks. tennisiste 82 väljakule, Otepää tutvustab suvist 14 Joostesvõistlust, õpite kus iseennast golfi ja tennist tundm samala Jooksuenädalavahetuselkspert Meelis Mi nnmängitakse. annab jooksukooli teises osas nõu, mille üle peab treenima hakates kõigepealt mõtlema.

Meistriklass Tenniseklubi 20 Löö kaasa järvejooksudel! Järvejooksude korraldaja Stamina juht Urmo Raiend selgitab, Stanislas Wawrinka on järjekordne TK Reval Ladies pidas talvel mida tuleks osalejate jaoks paremini teha. näide heast mängijast, kes paraku Sõbrapäeva ja Naistepäeva 46 jäänud kuulsa kaasmaalase turniiri, XO klubi aga siseseid 22 Joostes jalutuks varju, sest šveitslane on ka meistrivõistlusi. 74 Mitmekülgne harrastussportlane Priit Pullerits tunnistab, . Venelanna et vigastas end liialt ahnelt harjutades. Maria Kirilenkost võinuks Turniir&Traditsioon lapsepõlves saada tantsija, ent lõpuks tegi ta tennise näol õige Suurturniiril DNB Open mängisid 25 Rekordimees Pavel Loskutov jälle hoos valiku. 76 nii Eesti paremikku kuuluvad 40-aastaseks saav üks Eesti paremaid pikamaajooksjaid tahab tennisistid kui ka harrastajad. veel noorematega võidu joosta. Lk 80 sama võib öelda Mixtuuri kohta, ent seal mängitakse ainult 26 Mudast, veest ja kõva mehe tiitlist segapaaridena. Mitmekülgne harrastussportlane Valdo Jahilo kirjeldab adrenaliinitulva esilekutsunud kõvamehejooksu.

27 Maratonihundi come backk Stockholmis 62-aastane Enn Bachmann koges pärast pikka pausi taas maratoni joostes võimsatSulgpall emotsionaalset laengut.

28 Elu Eestipärast osales põlveoperatsioon võistkondlikel iEM- 88Tennist javõistlustel. jooksu harrastav Kalle Muuli kirjutab, kuidas saab pärast põlvelõikust taas harjutada. Tenniseuudised 30 Jooksjaid kutsutakse Pärnu ja Elvasse OlümpiasanLühiuudisedgar Jüri Jaanson meilt jalubab mujalt pärast ning sõudjakarjääri lõppu taas saate näha, kes näevad välja 92ka ise jooksudel kaasa teha. nagu kaks tilka vett. 32 Jooksuriiete valimine Aastaid jooksuriideid müünud 1980. aastate tipptegija Rein Valdmaa annab nõu, mida peaks treeningul selga panema.

Põnev teada 34 Valik rahvaspordiüritusi Rebecca Peterson on Rootsi Jooksmine, jalgrattasõit, triatlon, ujumine, rulluisutamine, neidude esireket, aga miks orienteerumine ja seiklussport. kirjutame temast? Sest Rebecca Numbris lisaks 62 isa Mart Peterson on Eesti 37 Eksootikajanu viib eri maailmanurkadesse omaaegne tippmängija, kes hiljem SaateHarrastus lahendadajooksja Villu ristsõna Zirnask ningseab leiateoma reisikavu nii, perega Rootsi kolis. Eesti tenniseväljakute ülevaate. et võtab sihiks maratonijooksu senikäimata linnas.

TENNIS 1/2013 5 PÄEVAkorral Vova ja debütandid Davise karikamatšis Arvatavasti tuleb Iirimaale alla jäänud Eestil auväärse Davise karikasarja teise liigaga hüvasti öelda.

Tekst: Jaan Jürine Foto: Viktor Burkivski

eel sügisel ei osanud keegi arvata, et järgmise hooaja avamatšile Davise karikasari VDavise karikasarjas viib väed se- ni nimekemate tegijate varju jäänud Euro-Aafrika tsooni II liiga 1. ring. Vladimir Ivanov, tenniseringkondades Iirimaa – Eesti 3:2: James McGee – Jaan Kononov 6:0, 6:1, 6:3; tuntud kui Vova. Sam Barry – Vladimir Ivanov 6:3, 2:6, 3:6, 6:7; McGee/Barry – Veel ootamatum, et Vova „malevasse“ Ivanov/Marek Marksoo 6:4, 6:3, 3:6, 3:6, 9:7; McGee – Ivanov kuulus kolm Davise karikasarja debü- 4:6, 3:6, 6:1, 6:4, 1:6; Barry – Marksoo 6:2, 6:1, 6:3. Soome – Bulgaaria 3:2, Läti – Tuneesia 3:0 (kaks mängu jäi tanti: Marek Marksoo, Jaan Kononov ja pidamata), Monaco – Valgevene 3:1, Moldova – Ungari 3:2, Markus Kerner. Viimase kuue-seitsme Bosnia ja Hertsegoviina – Luksemburg 4:1, Leedu – Küpros 4:1, aasta põhijõud – Jürgen Zopp, Mait Portugal – Benin 5:0. Künnap ja Jaak Põldma – olid vigastus- te pärast või muudel põhjustel audis. Sestap polnud 2:3 allajäämine iirlastele nud hunt, murdes üksikmängus maha just niisugune, nagu kohtumine Iiri- viimaste koduväljakul üllatus. mõlemad iirlased ja innustas paaris- maaga näitas,“ kommenteeris koondi- Hea toon nõuab, et toodaks välja ka mängus Marksood andma kõik, mis se kapten. midagi positiivset. Miks mitte: üllataval noormees oskab. Olgu öeldud, et Künnap on Davise kombel oli Eestil kaalukeeleks kujune- Aprillis läheb Eesti väljalangemis- karikameeskonnas olnud 12 hooaega, nud paarismängus kaks matšpalli, mis mängus vastu Bulgaariale. Tõenäoli- võitnud 30 üksikmängu ning olnud osa- võinuks meile koguni üldvõidu kinkida. selt ei saa Zopp ka siis kaasa mängida line 21 võidukas paarismängus. Kaotu- Teine üllatus: Vova mängis nagu koge- ja kui Bulgaarial on oma kodus koos- si vastavalt 28 ja 13. Põldma tegi debüü- seisus ka maailma 40. reket Grigor di meeskonnas 2005, Zopp ja Ivanov Vladimir Ivanov Dimitrov, küüditatakse meid eeldus- kutsuti järgmisel aastal. näitas end Iirimaal tekohaselt Euro-Aafrika tsooni kol- Lamp kiitis Vovat. „Poiss näitas end tõelise liidrina mandasse gruppi. tõelise liidrina!“ Vova ise tunnistas, et Eesti ongi teisel iseseisvuse ajal pen- uus roll ei tulnud kergesti kätte. „Ma deldanud teise ja kolmanda liiga vahel. ikka pabistasin küll esireketi kohal Piinlik, et naabrimehed Soomest, Lätist mängides. Avamängus Barryga läks sett ja Leedust olid avaringis võidukad. Neid ära, enne kui ma mängu sisse sain. väljalangemine ei ohusta. Noortel on raske meeskonda tulla. Tren- nis, vaatasin, lõid küll, kuid mängus jäid Ivanov tõeline liider alla,“ hindas Ivanov, kes on nagu Zopp hädas seljavaludega. Koondise kapten ja treener Peeter „Pean Jürgeni hädast õppust võtma Lamp tõdes, et matši tulemus polnud ega tohi asja käest lasta. Arstiga on juba üllatus. „Ootamatu oli see, et saatus an- kokkulepe, et olen pideva järelevalve dis meilegi matšpallide näol paarismän- all,“ kinnitas Vova. gus šansi,“ märkis Lamp. Kapten oli Et Eesti kaotas ja Soome kiskus ilma meeskonda koostades sundseisus. Jarkko ja Timo Nieminenita Bulgaarialt „Zoppiga ei tasu aprillis Bulgaaria võidu välja, jääb oodatatud matš hõi- vastu arvestada. Põldma ei taha korra- muvelledega pidamata. Et oodatud vaa- ga mitut tööd teha: ta õpib USA-s ning temängu ei tule, sellest on õigupoolest oma sõnul mängib Davise karikamatše kahju. Kodune tennis vajab arenguim- siis, kui ta peaks juhtumisi eksmati pulssi, üks võimalus oleks vaatamis- saama. Ja meie staažikaim mees Kün- väärne võistlus Tallinnas.... nap peab puusavalude tõttu arvatavas- Esialgu leppigem järeldusega, et nii ti tipptennisega lõpetama. Nii pidin meeste kui naiste seas on meil enam- võtma meeskonda kolm debütanti, vähem kaks rahvusvahelise tasemega USA-s õppivad Marksoo ja Kononovi mängijat. Mis võib ju väikeriigi kohta ning Kerneri. Nende tase on paraku paraski olla.

6 TENNIS 1/2013 Relation Ship

“Läheks mõni päev koos kohvile…”, “Võtaks pered kaasa ja teeks ühise õhtusöögi…”, “Küll oleks tore, kui kõik saaksid sel laupäeval kokku …”.

Meil on olemas hea plaan, kuid elu pakub ikka omi keerdkäike.

Paistab, et ainus viis sõnadest kaugemale jõuda on plaanid lihtsalt teoks teha – nüüd ja kohe!

Nüüd tuleb pere jaoks aega leida. Tuleb koos sõpradega midagi ette võtta. Tuleb arendada aastatega tekkinud tutvusi ja miks mitte uusi juurde leida.

Helistage vanaemale või kirjutage. Või kutsuge sõbrad Facebooki kaudu kokku. Või pange kolleegidel mõte liikuma. Või võtke lihtsalt kallim käevangu.

Ja minge koos välja sööma või kokteile nautima. Või istuge lauda ja lobisege maast ja ilmast. Või möllake karaokebaaris või tehke midagi meeletut.

Või veel parem, tehke kõike kasvõi korraga! Meil on selleks suurepärane koht olemas, imelisest merevaatest rääkimata.

Jõulukruiisid • Perekruiisid • Teemakruiisid • Peokruiisid • Suvekruiisid • Konverentsid merel • www.tallink.ee TERVEDmõtted

Oma viimase vigastuseelse ATP turniiri pidas Jürgen Zopp oktoobrikuus Stockholmis. Vigastused närivad roti kombel Eesti tennist Tennises on traumad viinud rivist mõlemad esireketid, taud laastab muidki alasid.

Tekst: Jaan Jürine Foto: Viktor Burkivski, Scanpix

ürgen Zopp ja Kaia Kanepi tegid hooaja vigastused nurjasid. Kergejõus- Zopp suve algul. Mingit garantiid sellel mullu eduka aasta. Zopp murdis tiklastest olid pikemalt või lühemalt arvamusel pole ega saagi olla. Jmaailmas saja parema hulka audis Liane Pintsaar ja Liina Laasma, (septembris ATP pingereas 71. koht), Grete Udrasel nurjus hooaeg, Anna Il- Kaal ei tõuse! Kanepi oli samuti septembris WTA juštšenkol osaliselt. Ksenija Balta on eliidi hulgas 15. kohal. Kanepi võitis näinud vigastuste tõttu näguripäevi, Räägime Zoppist, sest Kanepi kannavi- eelmisel aastal kaks WTA turniiri, temal hooaega polnudki. Tiit Pahapill gastusest oli varem juttu. „Esialgu pak- Zopp pani kinni Challengeri Kaasanis ja Andres Raja olid tõbised. Maris Mä- kusin tõesti, et Zopp võiks võistluska- ning jõudis kõigi slämmiturniiride põ- gi ja Tanel Laanmäe polnud löögihoos. lendrit alustada varem. Ent aasta lõpus hitabelisse. Sumomees Kaido Höövelson ehk Baru- tehtud pildid näitasid, et paranemisfaas Ent mõlema võistlusaastat tumestas to jäi ilma ozeki nimetusest, sest pidi pole veel alanud. Väsimusmurd oli hoo- must laik. Kanepi pidas viimase võist- vigastuse tõttu turniire pooleli jätma. pis süvenenud, paranemine läheb vi- lusmängu septembris, Zopp oktoobris. Mõnes pallimängus kogunes trenni pai- salt,“ selgitab Rahu. Pärast seda on nad pidanud sunnitud guti pool meeskonnast, sest teine pool Zopp ise üritab halva mängu juurde võistluspausi. Praegu on seis selline, et oli vigane või tõbine... head nägu teha. „Annan endale aru, et Kanepil on peagi lootust väljakule naas- Ent jätkame tennisega. Kanepi ja Zop- kehvad ajad tuleb üle elada. Tegemist ta, kuid Zoppi olukord kahtlasem. pi ihuarst, meie tuntumaid sporditrau- on alumise selgroolüli väsimusmurru- Mis katk laastab Eesti sporti? Valiku- matolooge Madis Rahu prognoosis, et ga,“ täpsustab esireket, kes peab igapäe- line nimistu sportlastest, kelle mulluse Kanepi võiks väljakule naasta kevadel, vaelus ettevaatlikult toimima. Igasugust

8 TENNIS 1/2013 TERVEDmõtted tugevamat füüsilist tegevust tuleb väl- Sellest räägitakse Eestis vähe ja tehak- gastust treeneri eest. Mõistetav, et tida. Ka ujumine on vastunäidustatud. se veel vähem,“ nõustub Madis Rahu, sportlane on edunäljas, ta loodab, et vi- Kas „laisa elu“ kaalu ei kasvata? „Se- kes teeb aastas umbes 700 lõikust. Rahu gastus taandub pea ka iseenesest. See ni pole veel grammigi juurde tulnud. nõustub selleski, et vene ajal kuulus on enesepettus, vigastus võib muutuda Kehakaalus pole küsimus, halvemini spordimeditsiin, eriala, mida käidi Tar- hoopis krooniliseks, kui see jäetakse mõjub mure,“ märgib Zopp. Mängija tus õppimas üle terve NSV Liidu, on välja ravimata. tunnistab, et piiri tunnetamine, millal oma positsioone loovutanud. „Vigastuse varjamist võib ette tulla tuleb vigastust tõsisemalt võtta, on kee- „Tartu ülikoolis pole ju enam spordi- aladel, kus on mängus suured rahad. ruline. „Olen endalt küsinud, kas tegin meditsiini eriala, sellega tegelejad on Eestis selliseid sportlasi pole. Minu midagi valesti,“ nendib Zopp. samad, kellega koos ise paarkümmend juurde jõutakse siis, kui on sageli juba Kaal kaaluks. Olulisim seisneb selles, aastat tagasi alustasin. Eelmisel aastal hilja ja vajalikuks osutub kirurgiline kas tõsine seljahäda oli millegi tagajärg algatasime spordimeditsiini klastri vahelesegamine,“ väidab Rahu, kes või andis selg tunda varemgi. Organis- projekti, mille ülesanne on tõsta meie ühes usutluses toob näite lahe põhja- mil on komme saata enne tõsisemat vi- spordimeditsiini rahvusvahelist kon- kaldalt. Soomes, kus jäähoki jumala gastust hoiatussignaale kas valuaistin- kurentsivõimet ning parandada sport- asemik maa peal, on kombeks, et vigas- gu, paistetuse või lihtsalt ebamugavus- laste tervist ja füüsilist võimekust, tatud mängijad üritavad valuvaigistite tunde näol. Kogenud sportlane, eriti aga pöörates peamist tähelepanu ennetus- toel hooaja lõpuni vastu pidada. Mai- treener, peavad oskama neid hoiatusi ja teavitustööle selles valdkonnas,“ kuuks planeerivad mainekad kirurgid tähele panna. „Mis mul siin varjata,“ analüüsib doktor Rahu, kes on Eesti lausa nädalaid, et hokimehi opereerida. küsib Zopp vastu. „Alates 14. eluaastast artroskoopia ja sporditraumatoloogia Rahu loeb vigastustelaine üheks põh- ehk juba kümme aastat on aeg-ajalt tun- seltsi esimees. juseks pikenenud hooaega. „Talvised ja da andnud kangus või lausa valu alasel- Väga tähtsaks peab Rahu tohtrite koos- kevadised lõunalaagrid teevad hooaja jas. Ent see pole mind kunagi nii väga tööd spordialaliitudega ja klubidega. pikaks, erialatreening on paljudel juh- seganud. Mul on esimene tõsisem vigas- „Tenniseliiduga on kavandamisel koos- tudel pea aastaringne. Mahuka eri- tuspaus karjääri jooksul,“ sõnab Zopp. tööprogramm, mille algus on küll veni- alatreeninguga alustatakse üha noore- nud. Kõige paremini töötab see süsteem malt. Kõige selle tulemuseks on vigas- Spordimeditsiin alla jalgpallis: vigastustele saadakse varakult tused, mida peame ennetama,“ võtab käimas jaole. See moodus on efektiivne,“ hindab Rahu teema kokku. Rahu, keda teeb samuti rahutuks vigas- Tennisehuvilised ootavad pikisilmi, „Jah, preventsioon ehk vigastuste en- tuste suur hulk meie spordis. Profispor- millal vigastatud esimängijad jälle väl- netamine on tippspordis ääretult tähtis. dis juhtub, et mõni tipp varjab oma vi- jakule pääsevad.

TENNIS 1/2013 9 PÄEVAkorral

IF Kindlustuse juhatuse liige Artur Praun ja Jürgen Zopp kirjutasid novembri lõpul alla lepingu pikendamisele.

Jürgen Zopp: koostöö jätkumine IF Kindlustusega on mulle väga oluline IF Kindlustus on Eesti meeste tennise esireketi Jürgen Zoppi koostööpartner 2011. aasta algusest saadik. Koos Tallinkiga on nad tema peasponsorid. „Eelkõige on IF-i toetus mulle ikkagi vajalik tennise jaoks, et katta võistluskulud, treenerile ettenähtud tasu ja muu selline,“ märkis Zopp.

Tekst: ajakiri Tennis Foto: Scanpix

uid loomulikult kuulub koostöö kulutatud piletiraha kindlustusest taga- Lepingu pikendamine toimus möödu- juurde ka kindlustusleping, mil- si,“ selgitas Zopp. nud aasta lõpul. „Koostöö jätkumine Kle Zopp sai mõistagi tasuta. „Se- Lepingusse kuulub ka autokindlus- IF-iga on minu jaoks väga oluline,“ mai- ni tuleb kõigepealt meelde reisitõrke- tus, kuid esialgu Zopp sellega seoses nis Zopp. „Ühest küljest kogu materiaal- kindlustus, mis mulle kui mööda maa- mingeid erilisi juhtumeid ei mäleta. ne pool, aga ka muu koostöö on lepingu ilma turniirilt turniirile sõitvale inime- „No autoga võib alati midagi juhtu- vältel olnud meeldiv. Leping annab mul- sele on eriti vajalik. Eelmisel aastal, kui da,“ muigas Zopp, kes ihkab juba pää- le kindlustunde ja teatavasti on enese- vigastus hakkas kimbutama, juhtus nii, seda tagasi turniirikarussellile, ent kindlus ka tenniseväljakul üks tähtis osa et piletid võistlusele olid juba ostetud, kahjuks läheb sellega veel vähemalt mängust. Usun, et ka IF on senise koos- aga ei saanud mängida. Sel juhul saab paar kuud aega. tööga rahul.“

10 TENNIS 1/2013

EESTITennise Liit EESTIEesti Tennise Liit tennisesuvi tõi nii rõõmu kui ka muret EestiEuroopa tennise suvehooaja kõik tähtsamad tennisejuhid võistlused on nüüd seljataga ning nii noorte kui ka täiskasvanute tšempionaat andis palju uusi võitjaid ja pakkus põnevust. Tipptennisestkogunesid tuli aga kahjuks ka murettekitavamaid uudiseid. juubeliaastalTekst: Allar Hint, Eesti Tennise Liidu peasekretär Tallinna 21.-24.õik näis märtsini olevat hästi, peeti kui KaiaTallinnas ületas Tennis ka Andres Europe Võsandi aastakoosolek, senise pa- maailma kuhu edetabelisse kogunesid punkte. kõigi Samuti Kanepi jõudis Prantsusmaa lah- rima edetabelikoha. Kuna US Openil Euroopa riikide tenniseliitude presidendid ja peasekretäridon Eestining kergejõustikus külalisena enamasti oli kohal staa- tistel meistrivõistlustel veerand- pääses Jürgen juba otse põhiturniirile, K ka Rahvusvahelise Tenniseföderatsiooni (ITF) presidentrid kohal. ja asepresident.Nii võivad ju fännid küsida, finaali, ent juba seal mängides võitles tegi üle pika aja Eesti meesmängija et miks mitte tennises? ta kannavaluga. Meie esitennisisti esi- kaasa kõigil neljal slämmiturniiril! Ja Tekst: Allar Hint, Eesti Tennise Liidu peasekretärSiiski oleks vastus selline, et tege- tused 2012. aastal on tõestanud tema loomulikult ei saa mainimata jätta ka likult on hea, et kõik meie parimad suurepärastaoline vormi,üritus kahtlemata kahjuks on kaunis neid - Anettmist ääremaaga,Kontaveiti pääsu vaid etpoolfinaali siin on korra juu-- dollari auhinnafondiga turniir pole te- tab juubeliaastat „Eesti tennis likud tennisekeskused ja väljakud, mis mängijadma jaoks enam kodusel nii kõva tšempionaadil pähkel, seetõt ei- võistlusi aga olnud üsna vähe. Sport nioride kahel slämmiturniiril järjest. 100“. Eelkõige meile olulise tähi- pakuvad võimalusi rahvusvaheliste tur- osale.tu on hea,Sest etkui sponsorite nad oleksid toel kohal, saab siisläbi onT selles mõttes karm, et vigastus võib Anett oli üldse ainus noortennisist, kes se tõttu taotles Eesti Euroopa kõige niiride ja laagrite korraldamiseks või viia märksa kõrgetasemelisema turnii- see tähendaks, et maailma esisajas po- tõmmatakõrgema kriipsu organi paljudele aastakoosoleku eesmärkide- korral- niivõimalusi liiva- kui eurooplastele ka muruväljakul tulla nelja koos pa- pe- ri, mis on ka pealtvaatajaile huvitavam. leks meil kedagi. Tunduvalt parem, et le,damist. teiste seasTegemist purunes on Eesti ka Kaia Arengu olümpi- Siht- remarega hulkasiia sportima. jõudis. Kolme-nelja päeva Kuigi märtsis paistab Eesti tennis rah- aunistus.asutuse toetatava projektiga. Euroopa jooksul, millest küll üks sisaldas täieli- meilvusvaheliselt on olemas nii rahvusvahelised koosoleku kui ka tipud,turnii- Ükski nimetatud kolmest ei män- alaliidul on suurürituse läbiviimisele ka kult koosistumist, said külalised tutvu- kesriga koduse silma, mõõduvõtutuleb kahjuks tasemest nentida, juba et omadEt Kanepi nõuded, sai kuid tänu eelkõige turniiridelt ollakse puu- seal ginudda ka kaasaTallinna Eesti turismiväärtustega. meistrivõistlustel. meie esireketid Kaia Kanepi ja Jürgen üle kasvanud. Ning teistele mängijaile dumiseletänulikud, kätte kui mõni anda riik auhindu on vabatahtli Eesti - OnAastakoosolekule see hea või halb? järgneb Tennis kohe on para-25 000 Zopp pole vigastuse järel ikka veel tur- on Eesti meistrivõistlused siis suur stii- noortekult nõus meistrivõistlustest seda vastu võtma. osavõtjaile kudollari selline suuruse spordiala, auhinnafondiga kus rahvusvahe- ITF-i niirikarussellile naasnud. Võime ainult Kuigi Eesti Tennise Liidul on aasta- naiste turniir SEB Tallink Open. Eel- multõdeda, võtta et Eestiüks tähtis tennise tiitel juubeliaastal ja unistada on oli kahtlemata kena tegu, ent eks me line kalender ei näe ette kohta riigi kõikkoosoleku nagu ka läbiviimisel Kaia ise oleksime kulutusi, eelis- toob miste aastatega võrreldes on auhinna- tulevikusmeil ka väärilised kõrgemale esireketid, tõusmisest. kuid para- see kindlasti meie tennisele ka palju meistrivõistlusteks.fond suurenenud, mis Vastupidiselt tähendab ka näi- kõ- ku ei saa nad oma võimeid mängides tanud, et ta sel ajal kuskil tippturniiril tagasi. Tallinna kogunesid Euroopa ten- teksvemat teisele koosseisu suurele ning profispordialale, esmajoones meie tõestada.Peagi on Nii ees on praeguootamas peamine tennisekuu, soov, et võistelnuks. nise juhtivad tegelased, kellele me sai- jalgrattatulevikulootusele maanteesõidule, Anett Kontaveidile kus ühel kusajakirja lapsed järgmise saavad numbri uut ilmumiseala proovida ajaks meJürgen reklaamida Zopp kerkis Eestit agakui tennisemaad.just tänavu nädalavahetuseltugevamaid mänge. kõik Kontaveittipud kodus näitas pe- ningoleksid võib-olla Kaia ja on Jürgen ka sealt juba tulemas väljakul uued ning Nad näevad, et ala mõistes ei ole tege- eelmiste aastate võitudega, et 10 000 tooksid Eestile ka ilusaid võite. suvel maailma rankingus jõudsalt ja daalivad ja neil võistlustel antakse ka Kanepid ja Zoppid.

Eesti Tennise Liit tänab toetajaid ja koostööpartnereid

14 TENNIS 3/2012

12 TENNIS 1/2013 EESTI Tennise Liit BLRT tiim sai uue koosseisu Tänavuse aasta algul moodustati Eesti parimatest noortennisistidest uus BLRT tiim, kuhu kuuluvad Kert Kilumets (18), Anton Pavlov (17), Christopher Robin Klettenberg (15) ja (14).

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski

iimi treener Peeter Lamp, kes on gutasemele lihtne. „Praegu on nelja ühtlasi Eesti Davis Cupi koondise noore näol tegemist siiski areneva põlv- Tkapten, ei nimeta antud mängija- konnaga ja liiga vara oleks paika panna, te seltskonda veel Davise karikavõist- kuhu nad peaksid maailmas jõudma,“ luste meeskonna kandidaatideks. „Seda ütles Lamp. „Aga proovida tuleb ning oleks veel vara öelda,“ sõnas Lamp. selleks uus BLRT tiim loodigi.“ „Ütleme, et tegemist on järelkasvu- Samas möönab Lamp, et kui võrrelda koondisega ning eesmärk on sama, mis Eesti praeguseid paremaid noori Christopher eelmise, viis aastat tagasi moodustatud 17-18-aastase Zoppi või Jaak Põldmaga, Robin tiimi puhul – saata mängijad välismaa- siis tuleb kahjuks tunnistada, et eelmi- Klettenberg. le treenima ning kindlasti võimaldada ne põlvkond oli selles vanuses edukam BLRT toetuse abil osavõttu paljudest ning seda näitasid ka tulemused ITF-i ITF-i turniiridest.“ noorteturniiridel ja kohad edetabelis. Kui eelmise tiimi tuumik ehk Jürgen Zopp, Vladimir Ivanov ja Mikk Irdoja poleks meil maailma esisaja meest Jür- Kert treenisid omal ajal Tšehhis, siis hetkel Kilumets. gen Zoppi,“ rõhutas Lamp. käib koostöö otsimine soomlastega. Loomulikult ei tähenda see Zoppi tee- nete pisendamist, kuid on selge, et ai- nult rahaline toetus võimaldas tal osa Peeter Lamp: „Ilma BLRT võtta soovitud arvu välisturniiridest, mis on eelduseks tipputõusule. Muu te- rahadeta poleks meil gi Zopp siiski ise ära ning tänu sellele maailma esisaja meest on ka BLRT üks juhte Mark Berman Jürgen Zoppi.“ varasemas intervjuus rõhutanud: BLRT-l on hea meel, et toetus läks õi- getesse kätesse. Lambi sõnul on siiski väike erinevus Ka Vladimir Ivanovi pääs maailma – esimese BLRT tiimi liikmed olid selle 500 parema hulka ja hiilgemängud äs- moodustamise ajal juba 19-20-aastased, jasel Davis Cupi matšil Iirimaaga on kuulusid Eesti Davis Cupi koondisse BLRT tiimi eduka töö tulemus. ning nendele reaalsete eesmärkide sead- mine oli vastavalt väljakujunenud män- Kenneth Raisma.

Anton Pavlov. Kuid see ei tähenda, et praegused noo- red ei võiks läbimurret teha, näiteks 14-aastase Raisma puhul ei saagi ju te- da 17-18-aastastega võrrelda. Kui Kilumetsa, Pavlovit ja Kletten- bergi juhendab praegu Lamp ise, siis Raismat tema treener Andres Kuhi, ent Lambi sõnul see koostööd ei häiri. BLRT on Eesti tennist toetanud 2007. aastast saadik ning BLRT tiimi moodus- tamine oli üks olulisemaid tegusid, mis kandis ka vilja. Nüüd, viis aastat hiljem, on Lamp kindel, et toetus täitis eesmär- gi. „Võib öelda, et ilma BLRT rahadeta

TENNIS 1/2013 13 EESTI Tennise Liit Alexela Masters toob Eesti tennisetipud kokku Kuigi Eesti tennisistide aastalõputurniiri ehk Mastersit hakati pidama juba ammu, kannab see Alexela Mastersi nime kolm aastat.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Viktor Burkivski, Liis Treimann, Postimees

a isegi täpselt ei mäleta, millal Mastersi traditsioon „Malguse sai, kuid vahepeal teda ei peetud. Mina hakkasin seda kor- raldama 2007. aastast, kui Masters sai nii-öelda taaselustatud ja mängijatele toetusturniirina välja mõeldud,“ rääkis turniiri direktor Riho Kallus. Alexela on Eesti Tennise Liidu koostööpartner olnud pikka aega, aga siis pani käe alla ka Mastersile. „Masters on väga kompaktne võistlus, kus kahe päeva jooksul peaks nägema mängimas kõiki Eesti parimaid ning sedakaudu saab tennist tutvustada ka alaga vähem kursis olevatele inimeste- le,“ leidis Alexela Grupi juht Heiti Hääl. Kallus lisas, et kuna suvised Eesti meistrivõistlused toimuvad Wimbledo- ni turniiri ajal ning Kaia Kanepi, Jürgen Alexela Grupi juht Heiti Hääl autasustamas 2012. aasta Zopp ja Anett Kontaveit pole seal vii- Mastersi võitjat Vladimir Ivanovi. masel ajal mängida saanud, siis on Ale-

Naiste turniiri võitja Mia Nicole Eklund ja Heiti Hääl koos pallitüdrukute ja –poistega. Heiti Hääl: „Usume, et Eesti tennise juubeliaastal on kõik meie parimad Mastersi väljakul.“

xela Masters ainus võimalus parimate koondumiseks. „Talve algul on meie tippmängijad enamasti kodus,“ rõhutas Kallus, ehkki näiteks 2011. aastal juhtus erand, mis osutus tegelikult toredaks – Kontaveit võitis samal ajal Orange Bowl’i turniiri.

2010. aasta turniiri senistest tugevaim

Näiteks 2010. aastal, mil Masters Ale- xela nime sai, peeti eriti huvitav nais- te turniir Kanepi, Anett Kontaveidi, Margit Rüütli ja Anett Schuttingu osa- Alexela toetab Eesti tennist

14 TENNIS 1/2013 EESTI Tennise Liit võtul. Et Kanepi mängis kaasa haige aastalõpupidu. „Otse väljakult peole!“ käega, võrdsustas see pisut olukorra naeris Kallus. „Kuid kindlasti muudab ning keegi ei jäänud võiduta ega kao- selline teadmine mängijate ja pealtvaa- tuseta. Kanepi sai kahe võiduga esiko- tajate meeleolu paremaks.“ ha, sest oli Kontaveidi alistanud oma- Siiski ei saa mööda sellest, et osavõt- vahelises mängus. jate tase on pärast 2010. aastat lange- Kahel viimasel aastal pole alagrupi- nud. Zopp mängis veel tunamullu kaasa, süsteemi, mis on ka maailma tennises kuid sel talvel oli vigastatud. „Praegu aastalõputurniiril ainulaadne, Eestis oleks kõigil huvitav näha Kaia ja Anet- kasutatud. „Mängijate taseme vahe on ti kohtumist, aga ilmselt mängiksid nad ikka nii suur, et pole mõtet näiteks Jür- kaasa ainult siis, kui mõlemad on nõus gen Zoppile suruda peale kolme alagru- osalema. Zoppi ja Vladimir Ivanovi fi- pimängu, kus ta eriti pingutama ei pea,“ naal oli 2011. aastal ka väga põnev, kah- selgitas Kallus. juks see nüüd enam ei kordunud,“ rää- Alexela Masters on ka Eesti tennise 2010. aasta turniit oli senistest tugevaim, kis Kallus. GP-sarja finaal. Osalejad pääsevad kui auhinnatšeki (siiski veel kroonides!) Hääle sõnadest võib mõista, et vaata- võtsid vastu Kaia Kanepi ja Anett võistlusele vastavalt sarja edetabeli- mata taseme langusele jätkab Alexela Kontaveit. punktidele, mis teeb ka heitluse põhi- turniiri toetamist. „Mastersi korraldus hooajal haaravamaks ja mängijatele mängida ja andsime talle vabapääsme,“ on olnud ladus. Soovida on jätnud tip- tähtsamaks. Tõsi, need Eesti tennisistid, tõi Kallus näite. pude osalemine, kuid sellel on olnud kes kuuluvad maailma edetabelisse, mitmeid objektiivseid põhjusi. Publiku- pääsevad Alexela Mastersile ATP või Alexela Mastersilt huvi ja meediakajastus on otseses sõl- WTA punktide põhjal, kuid ülejäänud otse peole tuvuses osalejatest ning eks seal on ol- kohad jagatakse koduse seisu järgi. Li- nud mõningaid tagasilööke. Usume, et saks võib korraldaja jagada ka wild Huvitav on ka fakt, et Alexela Mastersi Eesti tennise 100. juubeliaastal on kõik card’e. „Üle-eelmisel aastal soovis võitjaid autasustatakse pärastlõunal meie parimad Mastersil väljakul,“ loo- USA-st koju saabunud Mikk Irdoja ning samal õhtul toimub Eesti tennise tis Hääl. Winter Cupi alagrupiturniir korraldati Tallinnas „Eesti Tennis 100“ juubeliaasta raames on alaliit võtnud plaani korraldada rohkem rahvusvahelisi turniire ja üritusi ning esimene neist oli U12 vanuseklassi poiste Tennis Europe Winter Cupi alagrupiturniiri korraldamine Rocca al Mare Tennisekeskuses. Tekst: Ants Põldoja Foto: Viktor Burkivski uubeliaasta oli kindlasti üks juhul tuleb enam-vähem võrdne või pi- argument sellise turniiri kor- sut kallim kui võistkonna lähetamine,“ „Jraldamiseks,“ nentis Eesti vastas Hint. Tennise Liidu peasekretär Allar Hint. Kahjuks polnud Eesti poiste tiim „Teine pool on selles, et Euroopa Ten- (Aleksander Georg Mändma, Oskar Irdo- niseliit otsib aastas paarikümmend koh- ja, Daniel Dvorjaninov) alagrupiturniiri ta, kus taolisi turniire korraldada. Neil soosik nagu näiteks mullu olnuks U14 Oskar Irdoja (paremal) ja Aleksander on selline süsteem, et iga liikmesriik poisid eesotsas Kenneth Raismaga. „Ar- Georg Mändma paarismängus. peaks neid aeg-ajalt läbi viima, ehkki van, et 12-aastaste vanuses pole see veel on ka korduvaid riike – näiteks Tšehhi määrav, kui soosik keegi on. Tore on nä- mest, peamiselt kohtunikud. „Lennujaa- ja Türgi osalevad Winter ja Summer ha, et poisid võistlevad ning Tallinnas ja mas vastas käivad alaliidu inimesed ning Cupi korraldamisel pidevalt.“ hiljem ka finaalis võitnud Suurbritannia ise oleme ka autojuhid,“ muigas Hint. Kas Eestile läheb kallimaks korralda- jättis väga hea mulje. Meie poisid said „Võiks ju teha veel võimsamalt, aga see mine või võistkonna saatmine välismaale? omal nahal tunda, kui hästi vastased pole niivõrd oluline. Korraldasime lau- „Oleneb, kuhu riiki saata. Sõltub ka mängivad. Soosikute ringi kuulumine ei päeval Kuulsaalis mängijaile bowlingu- sellest, kuidas suhtuvad turniiri korral- pea olema põhimõte, mille järgi turniire õhtu, mis kõigile väga meeldis.“ damisse riik ja linn. Seekord saime nii korraldamiseks võtta,“ sõnas Hint. Tulemuste poolelt lisame, et Eesti kao- Tallinna linnalt kui ka Kultuurkapitalilt Hint lisas, et korraldamisega olid ot- tas Sloveeniale ja Ungarile 1:2 ning pidi toetust, mis kattis poole eelarvest. Sel seselt seotud umbes kümmekond ini- leppima 6. kohaga. Kaks võitu tõi Irdoja. Alexela toetab Eesti tennist

TENNIS 1/2013 15 PERSOON Elena Komarova-Lapimaa – tennisebuumi ajastu viimane tippmängija Elena Komarova Lapimaa oli 1960ndate aastate tennisebuumi ajal esile kerkinud põlvkonnast viimane mohikaanlane. Sünniaastaga 1953 on ta palju üleliidulisi medaleid teeninud tugeva plejaadi noorim liige.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: erakogu õimalik, et mitmed meie tenni- seinimesed teavad isegi paremini Loo kangelanna Elena abikaasat Villem Lapi- stiilinäide: siin ta mängib V veel Komarova nime all maad, kes jutumehe ja hea suhtlejana puureketiga. rohkem silma hakanud. Kui julgesin pakkuda, et võiks teha tennisejutu mõ- lemast kaasast, sest „olite ju peaaegu võrdsed“, sai Villem pahaseks: „Kas oled lolliks läinud!? Ma ei ole isegi Ees- ti meistriks tulnud, aga Leenal on üle kahekümne kulla!“ Õige arv on küll 15, ent ikkagi aukar- tustäratav. Lisaloos tuleb siiski ka Vil- lemist põgusalt juttu.

Vene nimega eestlanna

Kui Elena Komarova kerkis noorteklas- sis Eesti paremikku, võis nime põhjal eeldada, et tegemist on vene rahvusest mängijaga. Eks võisid kindlasti ka suu- res NSV Liidus paljud kaasmängijad hämmastuda, kui selgus, et tennisist nimega Komarova pursib vene keelt aktsendiga. „Isaisa oli venelane, kes tuli Peterbu- rist 19. sajandi lõpul Peipsi äärde ela- ma. Minu isa oli juba sündinud Eestis, Võõpsus, ning ka keele poolest pigem eestlane,“ meenutab Komarova. „Passi läks nimena Jelena, sest vene keeles hääldati e-tähte „jee“.“ Heal lapsel on aga mitu nime – tennisetabelitesse kan- ti Komarova Elenana, koolis hüüdis üks läksid kooli ning 1.-2. klassi õpilaste Mõlemal kaotusel oli oma põhjus: õpetaja teda Helenaks, koduselt tenni- seast võtsid uue treeningugrupi. „Ligi „Kui mängisin Ubariga, tuli ema esi- seringkonnalt sai hüüdnime Leena. kaks aastat mängisin ainult vastu seina, mest korda vaatama. Tahtsin liiga häs- Mängimist alustas väike Leena juba kuid ju ma siis ei tüdinenud, kui ikka ti mängida ja läksin krampi. Pärast kuueaastaselt. Ta läks Mererajooni Spor- kohal käisin,“ muigab Lapimaa. seda ei tulnud ema enam kunagi kohale. dikooli väljakutele endast kaks aastat Kalbergile aga kaotasin päev pärast vanema sõbranna Tiiu Masinguga kaasa: Kaotas noorteklassis keskkooli lõpupidu. Olin sellest trallist „Mul hakkas hoovis igav, küsisin Tiiult, vaid kaks mängu väsinud.“ kus ta käib. Kuna elasin Kadriorus ja Lapimaa sõnul oli tema treener Rein tollal oli liiklus hõre, siis võisin seal ka Kohe, kui Komarova lapsena võistlema Sander rahulik mees, kes ütles olulised üksi jalutada ning ema-isa ei saanudki hakkas, ta ainult võitis: „Tean täpselt, et asjad ära, aga iga nüanssi ei kontrolli- kohe teada, et läksin tennisetrenni.“ kuni noorteklassi lõpuni kaotasin Eestis nud. Vaatamate edukusele noorteklassis Treener Rein Sander pani väikese ainult kaks mängu, korra Dünamo meist- jäi Leena eeskäsi siiski puudulikuks – õpilase puureketiga vastu seina mängi- rivõistluste finaalis Anne Ubarile ja siis nii tunnistab ta ise. „Mul ei olnud kiiret ma. Tal polnud eakaaslastest partne- 1971. aastal vahetult enne Liidu noorte- löögi lõppu nagu näiteks Liidia Sinke- reid, sest tollal oli kombeks, et treenerid meistriks tulekut Mare Kalbergile.“ vitš-Nurmel. Tahtsin eeskätt lüüa ava-

16 TENNIS 1/2013 PERSOON

ga. Kui nüüd Eesti meistrivõistluste statis- tikaga siinkohal lõpetada, siis 15 kuldmedalist kolm on ta võitnud Komarova, ülejäänud juba Lapimaa ni- me all alates 1975. aastast. Naispaaris- mängus on Komarova-Lapimaa koguni kümnekordne meister.

NSV Liidu noortemeister

Tennise kandepind oli Eestis väga suur nii Komarova-Lapimaa noorteklassi kui ka täiskasvanute ajal. Ühes mõttes hea, et leidus eeskujusid ja kõrgetasemelisi treeningupartnereid, teisalt raske läbi Kaarli tänava väljakutel 1968. aastal, kui Eesti tuli võistkondlikult NSV Liidu noortemeistriks: esireas vasakult Elena Komarova, Liidia Sinkevitš ja Anne Ubar, lüüa. „Usun, et konkurents tuli ikka ka- tagareas treener Rein Sander, Villem Lapimaa, Ervin Lange, Rein Uusväli, Reigo suks ja sundis pingutama,“ leiab Lapi- Anderson ja treener Jüri Põldoja. maa. „Mul oli aga natuke probleem, et rahuldusin kolmanda numbri staatuse- tud asendist nagu tänapäeval, kuid šis. Üsna kiiresti hakkas ta kaasa män- ga. Nägin, et Tiiu (Parmas – autor) ja Evald Kree ei lubanud. Mul tekkis tõr- gima täiskasvanute turniire. „Mäletan, Liidia (Sinkevitš-Nurme) on paremad ge, et ei saanud eeskäega lüüa nagu et 1967. aasta spartakiaadil olin juba ja tekkis mingi aukartus. Kuid ega sel- tahtnuksin,“ selgitab Lapimaa. Eesti koondises,“ teab Lapimaa. „Aga lest poleks mina paremaks saanud, kui Eesti noortemeistrite nimistus seisab Eesti tippudele ma üksikmängus veel neid ees poleks olnud. Võib-olla ainult Komarova nimi järjest aastatel 1965- vastu ei saanud.“ mõni välissõit jäi seetõttu ära, et Eestis 1970. Kusjuures ta tuli 12-aastaselt Kuid paarismängus võitis ta koos Ma- oli kaks paremat mängijat.“ (1965) isegi 14-aastaste (tollal C-klass) singuga esimese medali (pronksi) juba Eesti võistkonna koosseisus tuli Ko- meistriks. Ainult 1971 loovutas ta tiitli 15-aastaselt, järgnesid hõbe ja kuld, mis marova NSV Liidu meistriks juba Kalbergile juba eespool mainitud mat- tuli 1970. aastal koos Liidia Sinkevitši- 15-aastaselt, ent tähetund saabus siiski

Nigeeria turniiri esikoha karikat vastu võtmas.

TENNIS 1/2013 17 PERSOON

18-aastaselt (1971) Tallinnas peetud ülelii- dulistel noortemeistri- võistlustel. Enne seda olid lähiaas- tatel tulnud NSV Liidu noortemeistriks Eesti noormehed – Hindrek Sepp (1966), Ervin Lange (1968) ja Villem Lapimaa (1970) -, kuid neidude eelmise tiitli oli Maria Kull toonud 1962. aastal. Komarova oli kodusel turniiril ka fa- voriit. „Kuid Marina Krošina ei mängi- nud kaasa. Ta oli samal ajal Wimbledo- ni noorteturniiril. Raske tagantjärele ennustada, kuidas mul sel juhul läinuks, ent üldiselt oli Krošina minust tugevam. Kuid mingit pabinat mul polnud, mäle- Vana foto 1965. aasta (arvatavasti) suve turniirist Riias. Pildil Eesti noortekoondis, tan, et võitsin mängud kindlalt,“ mee- esireas vasakpoolne tüdruk on Elena Komarova. Villem Lapimaa seisab treener Alfred nutab Lapimaa. Keerdist (keskel) paremal. Teise treenerina oli võistkonnaga kaasas Voldemar Turba.

Ajakirjandusliku U20 naiskonda mind ei võetud, kuigi skandaali keskmes olin selles vanuseklassis kolmas. Liidia Villem Lapimaa abikaasa näiteks pääses seda turniiri mängima,“ Lapimaa kuulus Eesti võistkonda ka leidmisest: „Kõik muutus meenutab Lapimaa. siis, kui Eesti võitis viimase võistkond- 1974. aasta talvel Õnneks leidus välisreise, mida Mosk- liku medali üleliiduliselt areenilt, tulles va ainult Eestile kui edukale tenniseva- samuti Tallinnas peetud rahvaste spar- koondise suusalaagris. bariigile pakkus. Nii sai Lapimaa osa- takiaadil 1975. aastal pronksile. Seal lõi see armastuse leda turniiridel Egiptuses ja Nigeerias. Tol turniiril sattus Lapimaa ajakirjan- leek lõkkele!“ Sisuliselt olid need preemiareisid, sest dusliku skandaali keskmesse. Tuntud tugevaid välismaalasi ei osalenud ning Eesti tasemest piisas, et võita. Ehk suudab Lapimaa tõe jalule seada? Nigeerias 1973. aastal pidanuks Lapi- „Nii oli küll, et mingit mänguplaani maa turniiri kolmekordse võitjana tee- Parmas ei andnud. Otse öeldes sõimas nima 5000 dollarit. Tšeki sai ta enda ta mu lihtsalt läbi. Ütles midagi sellist: kätte, aga pidi Moskvas kohe lennukilt „Mida sa endast siin platsil mõtled! maha astudes selle ära andma. „Aasta Hakkad mängima või mitte! Teine on varem käisid seal mängimas Leius, sinust kümme aastat vanem ja ootab Sepp, Parmas ja Nurme. Siis Moskvas veel last!“ Olin tol turniiril väga kehvas veel ei teatud, et turniiril on rahalised vormis ja raskelt see võit tuli. Kindlas- auhinnad. Leius oskas asju kavalalt vor- ti tänu Jaagule,“ võtab Lapimaa kokku. mistada, et nad said raha endale. Kui Eesti meistriks üksikmängus tuli La- meie läksime, oli kõik teada ning hoia- pimaa aastatel 1979 ja 1980. Mitte põ- tati ette, et raha endale ei saa,“ jutustab hirivaalide loobumise tõttu, 1979 järg- Lapimaa. „Naispaari võitsin veel too- nesid talle Parmas ja Nurme. „Tiiut kord koos kohaliku 16-aastase tüdruku- võitsin tollal teist korda elus, kuid tema ga, kelle isa oli rikas ja kangesti tahtis, vorm oli siis juba langemas. Liidiaga et tema tütrega mängiksin.“ mängisime aga veel mitu aastat võrd- Võinuksid ju rikkale isale pärast kir- selt, päris mööda ma temast ei läinud,“ jutada, et raha võeti ära, ehk oleks toe- tunnistab Lapimaa tagasihoidlikult. tanud? Kohtumine 2000. aastal Prantsusmaal NSV Liidu kunagise esireketi Olga Sellisele võimalusele Lapimaa polnud Morozovaga. Seiklusrikas Nigeeria mõelnud. „Aga aasta lõpus anti mulle välisreis Moskvast võidupreemiat. 200 rubla tenniseajakirjanik Guido Taft kirjutas 5000 dollari asemel,“ naerab Lapimaa. Kehakultuuris, kuidas Eesti – Gruusia Üleliidulisel areenil oli Lapimaa parim Sõidul Nigeeriasse juhtus Lapimaaga pronksimatšis jäi Lapimaa Rena Abžan- saavutus sisemeistrivõistluste hõbe ka tragikoomiline lugu vahemaandumi- dadze vastu teises setis 2:5 taha, kui paarismängus koos Rausa Islanovaga, sel Viini lennujaamas. Reisikaaslased koondise esindaja Jaak Parmas saabus Marat Safini ja Dinara Safina emaga. Hindrek Sepp ja treener Rein Sander väljaku kõrvale ja murepilved haihtu- Üksikmängus jõudis ta kaks korda esi- naljatasid pärast kaua aega, et Leena sid. Tafti sõnul andis Parmas väärt nõu, kuuikusse. tahtis välismaale põgeneda. mida teistel polnud julgust teha. Evald „Need tulemused polnud piisavad, et „Läksin tualetti ning ei saanud enam Kree selgitas vastuloos, et Taft ajab ja- mind välisvõistlustele saata. Isegi Annie ust seestpoolt lahti. Sikutasin ja kolis- ma, sest mingit taktikalist nõu polnud. Soisbault’ karikaturniirile NSV Liidu tasin, samal ajal fuajees juba kutsuti

18 TENNIS 1/2013

PERSOON

mind nimepidi lennu- kile. Lõpuks pääsesin välja, aga teised aasisid: mis loo sa välja mõtlesid, ütle kohe, et tahtsid ära hüpata. Moskvale sellest ette siiski ei kantud,“ muigab Lapimaa.

Treenerina sai FedCupi naiskonna kapteniks

Lapimaa pani karjäärile punkti 1984. aastal. „Dünamo stipendium võeti siis ka ära, sest enam üleliiduliselt medaleid Eesti Federation Cupi kaptenina: Elena ei tulnud,“ lisab Lapimaa. Miks aga Ees- Lapimaast vasakul Helina Lill, paremal ti tennis konkurentsivõime kaotas, ei Helen Holter ja Kristiina Grünberg. oska Lapimaa arvata. „Üleliiduline tase oli siis juba tihedam ning sellest kadusid ka Eesti välissõidud ja muud stiimulid. tõusta tippu ükskõik mis ajal ja ükskõik tõusis Tennis Europe edetabelis 14. ko- Kuid eks see ole ka kogu Eesti spordi millisest paigast,“ leiab Lapimaa. hale, aga siis pani seljatrauma põntsu,“ probleem, et kui massi pole, siis tippe Lapimaa enda lapsed, Villem (sündi- kahetseb Lapimaa. „Uno üritas tõsiselt, igal ajal ei sünni,“ pakub Lapimaa. nud 1977), Maria (1986) ja Uno (1987) käis Hispaanias treenimas, aga kogu Pärast tennisega lõpparve tegemist mängisid kõik tennist. Vanem poeg oli aeg oli seljavaludega kimpus. Omapä- pühendus Lapimaa esmalt perele, sün- aga selline käbi, mis kukkus kännust rane saavutus on see, et Uno pole Jür- nitas veel kaks last ning pärast seda hak- kaugele. „Ei teagi, kellesse Villem on gen Zoppile, kes oli küll temast aasta kas treeneriks, millise kutse ta oli saanud läinud,“ muigab Lapimaa. „Tema valis noorem, kordagi kaotanud.“ juba 1976. aastal pedagoogilise instituu- õppimise ja lõpetas Reaalkooli hõbeme- Päris korralikke tulemusi saavutas di lõpetamise järel. „Mul on aastate jook- daliga, sai Tartu Ülikoolis juristiks ja Uno Lapimaa USA ülikooli eest mängi- sul olnud palju õpilasi, noorteklassi Ees- töötab nüüd halduskohtu juhina. Villem des, ent tema kool ei kuulunud tugeva- ti meistreid. Kuid kedagi otseselt algõp- ütles juba noorena, et kui ta parimate masse divisjoni. „Ta tegi Ameerikas pest täiskasvanute tippu ma pole viinud. hulgas pole, siis sportlase teed ei vali.“ kõik võistlused kaasa, kuid selja tõttu Ma ei püstitanudki endale sellist eesmär- Maria võitis noorteklassis turniire, täiskoormusega treenida ei saanud,“ ki, pigem panen mängijate tasemele alu- aga lõpetas 16-aastaselt. Enim lootusi sõnab Lapimaa. Nüüd jätkab Uno tree- se ja siis annan teistele treeneritele üle,“ andis pesamuna Uno, keda Lapimaa neritööd nii ülikooli kui ka ühe Chicago räägib Lapimaa treeneritööst. peab oma õpilastest edukaimaks. „Ta klubi juures. Paari hooaja jooksul tegutses Lapi- maa Eesti Federation Cupi naiskonna kaptenina, kuid ta ise on sellest rääki- Kahe Lapimaa tutvumise lugu des pigem kidakeelne. „Kui aus olla, siis Elena Komarova ja Villem Lapimaa tundsid teineteist juba kuskil 9-10-aastaselt, sest pakuti mulle kohta, mida keegi teine ei mõlemad mängisid Eesti noortevõistlustel ning kuulusid ka aastaid koondisse. Kuid tahtnud. Ei tundnud, et see olnuks nagu see polnud noorpõlvearmastus. „Mina kohtasin Leenat muidugi tenniseväljakul. suur au. Samuti polnud Eesti tase siis Mäletan veel, et sealt ta tuli, üks pikajalgne tüdruk,“ meenutab Villem nüüd. Hilisem selline, et kõrgeid eesmärke seada,“ abielupaar ei mänginud noorteklassis isegi koos paari. „Leena mängis ju Langega, ta möönab Lapimaa. valis ikka parimaid,“ muigab Villem. Muide, täiskasvanute klassis tuli Elena Lapimaa mitu korda Eesti meistriks Tiit Kivistikuga paaris mängides. Iseloomud olid noortel Ometi paistis 1990ndatel tunneli lõ- erinevad, koolis edasijõudmine samuti: Leena õppis usinalt, Villemi tunnistusel oli ka pus juba valgus, sest Maret Ani ja Kaia kahtesid. „Olime, jah, erinevad,“ naerab Leena „Küllap tennis meid ikkagi ühendas, Kanepi tegid juba noorteklassis ilma. vist oli see 1974. aastal, kui meist paar sai.“ Villem teab täpsemalt. „Kõik muutus Väike riik murdis Maailmaliigasse. 1974. aasta talvel koondise suusalaagris. Seal lõi see armastuse leek lõkkele!“ Miks tulid uued tipud just siis, kas on ütleb ta romantilises toonis. Leena vaid muigab. Saavutuste hindamisel muutub asi süsteemis või isikutes? jutumees Villem tagasihoidlikuks. „Asi pole ainult Eesti medalites, koht üleliidulises „Ei usu seda süsteemi asja,“ vastab edetabelis on veel tähtsam. Leena kindlasti ei maininud sulle oma saavutusi?“ küsib ta nõudlikult ja jätkab: „Aga ta oli stabiilselt kümmekond aastat Liidu kahekümne Lapimaa kiirelt. „Kui süsteem looks hulgas. Kümne hulka ei saanud, aga keskmist taset see näitab. Ning ainult kodus on isiksusi, oleks meil ju pidevalt tippmän- ta rääkinud mulle, kui küsisin, mitmes sa maailmas oleksid võinud olla, et ehk isegi gijaid. Tarku treenereid on kogu aeg esisajas. Kuid piirid olid siis kinni ja tõestada me seda kunagi ei saa.“ Võrdluseks olnud. Kuid miks meil on ainult üks võime võtta praeguse maailma edetabeli ning sealt leiame, et endise NSV Liidu 15. Leius, Võsand või Kanepi?“ mängija (Lapimaa keskmine koht) on praegu WTA 88. reket. Villem Lapimaa jätkab Selles, et meie viimase veerandsaja energiliselt: „Olga Morozova oli maailma edetabelis korra neljas, aga kodus ei võitnud esisaja mängijad, välja arvatud Jürgen alati, Marina Krošina võinuks ka kümne piirimaile jõuda. Ning, Leena, mida ütles sulle Krošina, kui sa Moskva rahvusvahelisel turniiril mängu võitsid? Et tead, keda sa praegu Zopp, on kõik provintsist tulnud, ei näe võitsid!? See oli ju USA neljas reket! Newberry oli vist tema nimi.“ Kuigi Leena ei lähe Lapimaa ka mingit süsteemi või seadus- abikaasa hasardiga kaasa, tunnistab ta vaikselt, et tõelised võimed jäid tal avamata: pärasust. „Muidugi pole sport enam tä- „Individuaalset trenni ka tollal polnud. Koondise laagrites olid treenerid juures ja leidus napäeval üks peamisi meelelahutusi. Ent ka häid mängupartnereid, kuid eritööd nõrkade külgede kallal ei tehtud.“ kui lapsel on spordipisik sees, siis ta võib

20 TENNIS 1/2013 ANALÜÜS

Moeloojad: Novak Djokovic (paremal) ja on teinud sel hooajal tagajoonemängust haarava etenduse, aga võrku joosta nad teineteise vastu ei julge.

Kuhu on kadunud servi-võrgumängijad? Maailma tennises valitseb praegu vääramatult tagajoonemäng. Kui leidub ka üksikuid tennisiste, kes servilt või mõnikord ka mängus tugevalt löögilt võrku tungivad, siis teravamas tipus neil kohta siiski pole.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix

nalüüsides kujunenud olukorda du meister, hiljem aastaid treenerina kolme asjatundjaga selgus kaks töötanud Toomas Leius resoluutne. Apeamist teesi: esiteks, tagajoone- „Muidugi on tagajoonemäng praegu tõ- Tennisetreener mäng on praegu tõesti efektiivsem, ent husam, reketiga saab anda pallile iga- Harri Neppi: teiseks, kahjuks puuduvad ka tipus sel- suguseid vinte. Näiteks kuidas lööb lised mängijatüübid, kes tahaksid ja Murray väljaku äärelt imeliselt rand- „Praegu tungivad oskaksid võrgus mängida. Kui neid taas mega tõmmates igast olukorrast vasta- võrku eelkõige need, tekib, võiks tendents maailma tennises sele raske palli! Nii tekib seis, et keegi kes tagajoonelt ei saa isegi pisut muutuda. ei julgegi võrku tungida, kui iga vastane on tagajoonelt osavam.“ hakkama.“ Tipud mängivad „Praegu tungivad võrku need, kes tagajoonel hiilgavalt, tagajoonelt ei saa hakkama,“ leiab tree- ner Harri Neppi. „Hea näide on prants- Puureketite ajastu sai otsa juba võrgus kesiselt lane Michael Llodra, kes võrgus mängib 1970ndatel aastatel, ent pärast seda on „Tänapäeva tipud ei oska võrgus män- paremini. Kui ta ei tungiks võrku, po- veel maailmas palju servi-võrgumängi- gida,“ on paljukordne Eesti ja NSV Lii- leks ta niigi edukas.“ jaid tippu jõudnud, näiteks John McEn-

TENNIS 1/2013 21 ANALÜÜS

Viimane mohikaanlane: prantslane Michael Llodra on praegu esisaja meestest peaaegu ainus pidev võrkutungija.

roe, , . Ome- vähem samal arvamusel: „Üldine män- ti leiavad treenerid, et viimase kümme- gutempo on läinud nii palju kiiremaks konna aastaga on varustus ning ka Toomas Leius: ja tennisistide kehalised võimed pare- mängijate kehalised võimed veelgi are- „Veel möödunud maks, et võrkutungimise hetk tuleb nenud ning sellega pööranud tendentsi sajandi lõpus andis hästi ajastada või ei teki seda üldse. tagajoonemängu kasuks. Kui lähed ennatlikult, siis kaotad punk- „Palli lüüakse nii kõvasti, et võrgus servi-võrgumäng ti. Mängijad ei tunne end võrgus see- on raske,“ ütleb Neppi. „Tõrje on eda- vähemalt Wimbledonis tõttu enesekindlalt.“ si läinud ning mitte ainult tänu reketi- efekti. Mäletate, Leius: „Kui tänapäeval saab servida tele, vaid on ka õpitud paremini tõrju- tõhusamalt, siis tõrjuda saab isegi veel ma. Mängutempo on aetud nii kõrgeks, Thomas Muster ja efektiivsemalt. Praegu pole teatud ple- et sa ei jõuagi võrku. Pole ühtki sellist teised temasugused jaad õppinud võrgumängu ning seda ka hetke, millal minna. Llodra käib ju ka kukkusid ju põhjusel, et paljudel on sellised treene- põhiliselt ainult servilt. Ning muidugi rid, kes rõhuvad ainult tagajoonemän- rebitud löögid – vanasti ei saanud re- Wimbledonis gule. Näiteks Hispaanias ei õpetata ketitega nii palju pöördeid anda.“ avaringi välja! üldse võrgumängu, võib-olla viis minu- Noortetreener Tanel Luka on enam- tit iga treeningu jooksul.“

22 TENNIS 1/2013 ANALÜÜS

Aastaid tagasi ga juurutada. Tšesnokov oli Liidu parim et iga hinna eest võrku tungitakse, aga peeti servi-võrgumängu ja temast taheti vormida Wimbledoni paremate võimaluste korral tuleks seda tšempionit. Aga mees ju ei tungi võrku! aeg-ajalt proovida. Noorte treenimisel ainuõigeks Isegi kui ta teiste tennisistidega jalgpal- tuleb kindlasti rõhku panna aktiivsema- Head servi-võrgumängijad võiksid li mängis, tahtis alati väravas seista. le mängule, kuid see veel ei tähenda, et spetsialiseeruda paarismängijaiks, pa- Kaitsemäng oli tema loomuses, aga ta alati ka rünnakul võrku jõutakse.“ raku ei too selline otsus kuigivõrd raha oli selle stiiliga ka hea.“ Luka arvates on praegu isegi tähtsam sisse. Neppi sõnul ongi Llodra pigem valmistada ette üleväljakumängijaid paarismängus parem, ent saab üksik- (Luka eestikeelne vaste sõnale all- mängus nii piisavalt hakkama, et see on Tennisetreener Tanel round player – toim.): „Pigem käib väl- rahaliselt kasulikum. „Päris paarismän- jaku igast tsoonist mängima õppimine. gijaid on ka palju, aga need ei oska üld- Luka: „Mina ei lähe Lisaks satud mõnikord võrku paratama- se tagajoonelt mängida, neil pole muud noorte õpetamisel tult ja selleks peab oskama lendpalli. valikut,“ leiab Neppi. kindlasti selleni välja, Mis siis, et käid võib-olla ainult kolm Leiuse sõnul oli täielik anekdoot, et korda mängu jooksul võrgus. Aga siis ATP finaalturniiri paarismängus võitsid et hakkan spetsiaalselt võidadki kolmest kolm.“ hispaanlased. võrgumängu osakaalu „Teatud muutusi tagajoonemängu „Muudkui kütsid tagajoonelt ja kuna vähendama.“ treenimise eelistamisel on Eestis toimu- isegi paarismänguspetsid pole enam nud,“ leiab Neppi. „Kuid on erandeid: võrgus nii osavad kui varem, siis võit- mõnele lapsele meeldib võrgus mängi- sidki,“ muigab Leius. Neppi veel meenutas, et võrgumängu da. On olemas selliseid mängijatüüpe Leius ise mängis rahvusvahelisel eelistamisega mindi nii kaugele, et NSV ning kindlasti ei hakka ma neile ütlema, areenil puureketite ajastul, kui võrku- Liidus alustati eksperimenti, mis sundis et hoidke rohkem tagajoonele. Eesti pa- tungimise stiil andis rohkem efekti. iga tennisisti kahel esimesel punktil remikus siiski võrkutungijaid pole. Kui „Kuid veel möödunud sajandi lõpus servist võrku tungima. Ja kui sa selle oled juba piisavalt tugev, siis hakkab andis servi-võrgumäng vähemalt pallivahetuse võitsid lendpalliga, said kindlasti mõjutama maailma eeskuju.“ Wimbledonis efekti. Mäletate, Tho- kaks punkti korraga. Nii oli geim kiires- Leius tõi näite mõne aasta tagusest mas Muster ja teised temasugused ti läbi: 30:0 ja 1:0. „Ainult et see olukord ajast, kui ta neljale Eesti paremikku kukkusid ju Wimbledonis avaringis muutus farsiks, sest mõnikord püüdis kuulunud noorele õpetas paarismängu välja! Aga nüüd on tagajoonemehed raskesse seisu jäänud mängija lihtsalt ja tegi ülesandeks esimeselt servilt võr- Nadal ja Djokovic selle turniiri võit- palli kinni, et mitte anda vastasele lend- ku joosta. „Ja nüüd küsimus: mitu punk- nud. Samas usun, et tipptasemel palli ja tõenäolist kaht punkti,“ muigab ti nad sellisel viisil võrgust võitsid? Sampras võidaks vähemalt murul ka Neppi. „Kui saadi aru, et liivaväljakul Mitte ühtki! Lüüakse tõrje jalgadesse kõiki praeguseid parimaid.“ on tagajoonemäng siiski efektiivsem, ja keegi ei saa pallile pihta. Nii minnak- Leiuse sõnul algas tagajoonemängu lõpetati katsetus.“ segi lihtsama vastupanu teed: ei lähegi valitsemine tegelikult juba Borgist. võrku. Kuigi on ka lapsi, kes oskavad „Wimbledoni võidud tulid tal algul tänu Noored peaksid õppima vollet. Õppida tuleks, sest mängus tekib sellele, et peamised vastased polnud eelkõige mitmekülgsust ikka olukordi, kus kas või tahtmatult võrgus nii osavad. Kui aga ilmus McEn- võrku satud,“ pajatab Leius. „Kuid kah- roe, pidi Borg ka ise hakkama servilt Kuna tavaliselt maailma tendentse ten- juks võib tendents olla pöördumatu. Kui võrku tungima, et mitte lasta seda teha nises järgitakse, siis on treenerite ees tehtaks platsid kiiremaks, siis ehk toi- vastasel. Muidu oleks McEnroe teda dilemma: kas minna praeguse olukor- muks mingeid muutusi.“ kergelt võitnud, ehkki Borg polnud teab raga kaasa ja õpetada lastele võrgumän- Luka on siiski pisut lootusrikkam: „Ei kui hea võrgumängija,“ arutleb Leius. gu igas trennis tõesti vaid viis minutit saa välistada, et võrgumängijad ühel „Lõppude-lõpuks on igaühel oma osku- nagu hispaanlased? hetkel taas tipus valitsevad. Kui mingil sed ja iseloom, millest ka stiil sõltub.“ „Mina ei lähe kindlasti selleni välja, hetkel kasvab Edbergi või Samprase Iseloomust jätkates on hea näide ka et hakkan spetsiaalselt võrgumängu tüüpi tennisist, kes on loodud võrgu- Neppil: „NSV Liidus olid aastakümneid osakaalu vähendama,“ leiab Luka. mänguks ja saavutab ka edu, siis võib tagasi ajad, mil võrgumängu püüti jõu- „Praegu ei ole tõesti enam sellist asja, ka uus pööre toimuda.“

Uue põlvkonna joogiveejahutid koju ja kontorisse /// tel: +372 59190757 /// e-mail: [email protected]

TENNIS 1/2013 23 TULEVIKUtegija

Henri Nael

24 TENNIS 1/2013 TULEVIKUtegija Henri Nael: „Tennis on mäng, mis haarab kõik mu meeled!” „Mulle väga meeldib üks laululõik Mary Poppinsi muusikalist: „Kui su eesmärk on täht, siis su saak on vaid täht. Kuid meil on üks uus idee! Seame eesmärgiks taeva, kus kõik tähed sees!”” vihjab noortennisist Henri Nael oma tulevikueesmärke. Tekst: Lauri Birkan Foto: Yonex allinnas sündinud, kuid alates teisest eluaastast suvepealinnas Treener Mait Künnap: elav Henri (14) õpib Pärnu Ühis- T Henri on väga intelligentne poiss võrreldes teiste omavanustega – rohkem gümnaasiumi 7-ndas klassis. Tennise- täiskasvanulikum. Hästi kohusetundlik ja pühendunud, rohkem tõestab tegudega, trennis on ta käinud alates esimesest mitte jutuga. Alati õigel ajal kohal ja saab kõigi treeningukaaslastega hästi läbi. klassist. Ning mis puutub õppimisse, Mängu osas saab kõike veel kõvasti paremini teha. Servitehnikaga on vaja oleks paslik lisada, et Henril on tunnis- hetkel kõige rohkem tööd teha. Samuti parandada löögi valikut ja mäng natuke tusel ainult viied. julgemaks saada. Füüsilise poole pealt tuleks jalgadesse plahvatust lisada ja keha tasakaalu parandada. Vaimse poole pealt võiks võimetesse suurem usk „Tennis on meeldinud mulle väga väi- olla, aga üldjoontes on hästi. Tervis on korras ja saame areneda. Arvan, et noored kesest peale, sest mu sugulane käis võiksid tema suhtumist eeskujuks võtta. trennis ning minu igapäevane teekond- ki Pärnus viis tenniseväljakutest möö- da,” räägib Henri ning lisab, et kui kodu tennisele. „Tennis on tõeliselt haarav Henri tunnistab, et tal on trennikaas- lähedale Tammsaare tänavale ehitati mäng nii füüsiliselt kui vaimselt. See lastega väga vedanud. „Minu treenin- tennisehall, tekkisid tema jaoks juba haarab kõik mu meeled! Tunnen, et ten- gugrupis on Tauri Miilits, Johannes supervõimalused. „Tennisehallil on nises on alati palju juurde õppida, ana- Seeman ja Kenneth Koort. Tõeliselt ideaalne asukoht – kodu, kool ja vana- lüüsida ja areneda. Vahva ala!” tunnis- vahva punt!” vanemate kodu asuvad kõik läheduses,” tab noormees siiralt. „Tore on ka võist- Kuna tennises on oluline erinevate ütleb Henri. lustel käia. See on andnud mulle palju mängijatega treenimine, harjutab Reketiga lähemat tutvust hakkas ta uusi sõpru ja väga palju ka laiemas mõt- Henri meeleldi ka teiste poistega ja sobitama treener Raul Kuke juures. tes juurde.” võistleb võimalikult palju nii Eestis Järgnesid 3,5 aastat Roland Kvelsteini Henri, kelle isa oli kunagi tugev ma- kui välismaal. „Õnneks on Eestis käe all, kelle tempokad treeningud and- letaja, tunnistab, et selle mängupisiku- praegu palju kõrgete sihtidega häid sid Henri kinnitusel tema arengusse ga ta otseselt nakatunud pole: „Küll aga noormängijaid. Nii on ka kodustel tur- väga suure panuse. Järgmised pool aas- ehk kaudselt, sest on ju tennistki nime- niiridel võimalik väga häid mänge tat oli tema treener Henry Busch. „Ta tatud jalgadega maleks. Isa käest olen saada,” nendib ta. aitas mul lühikese ajaga eeskätt efek- ka kuulnud, et Paul Keres tuli 1948. aas- Ent millised on Henri eesmärgid? tiivsemaks muuta.” ta Eesti tennismeistrivõistlustel paa- „Praegu etendub Vanemuises muusi- Praegu treenib Henri Mait Künnapi rismängus kolmandaks koos Peeter kal Mary Poppins. Mulle väga meeldib juures, keda iseloomustab kui väga dist- Lambi isa Valter Lambiga.” üks sealne laululõik: „Kui su eesmärk siplineeritud ja põhjalikku treenerit. Oma plussidest ja miinustest rääkimi- on täht, siis su saak on vaid täht. Kuid „Kõike seda ja palju-palju muud tenni- se lahendab noormees diplomaatiliselt: meil on üks uus idee! Seame eesmärgiks seks ja edasiseks eluks vajalikku edas- „Roger Federer on väljendanud, et taeva, kus kõik tähed sees!”” kõlab fi- tab ta meile läbi oma suurepärase ees- tal pole kinnisideed võita tugevaid losoofiline vastus. kuju,” kiidab Henri. „Lisaks treeneri- mängijaid nagu , palju Eesti noorte meistrivõistlustel on tele olen väga tänulik ka meie Pärnu olulisem on mängida iga kord veidi pa- Henri võitnud medaleid nii üksik- kui tenniseklubi eestvedajale Uno Koortile, remini kui enne. Minugi soov on arene- paarismängus: „Viiest medalist kõige et ta mind omal ajal oma klubisse tree- da ja selleks on vaja kõigi elementidega kallim on siiski esimene – 2009. aasta nima võttis. Uno on mind edaspidigi igapäevaselt töötada.” hõbe P-10 vanuseklassis“. Lisaks hin- toetanud ja julgustanud ning leidnud dab ta kõrgelt koos hea sõbra Siim klubi pidevaks arenguks võimalusi.” Trennikaaslastega on Troostiga võidetud Tennis Europe U14 väga vedanud! paarismängu esikohta Šiauliais Toyota Jalgadega male Cupil ja Narva Cupil. on vahva ala! Võistlusteks valmistumisel on Henri „Mul on väga toetav ja vahva pere- arvates tähtsaim töö iseendaga. „Fede- kond, ” räägib Henri. „Lisaks olen väga Kuivõrd Henrile meeldib igasugune rer on öelnud, et ta tahab anda pigem tänulik ka koolile ja õpetajatele, kes on sport väga, ei eita noormees, et ka teised endast parima, kui tunneb huvi, kellega võimaldanud mul õppimist ja tennist alad on olnud ahvatlevad. mängib,” toob noormees veelkord oma hästi sobitada ning Yonexile ja „Korvpall, jooks, pallivise, sõudeer- lemmikmängija näiteks. Siiani on ta Fe- SEB&Tallink Tennis Team-ile, kellest gomeetrisõit ja sulgpall on alad, kus dererile teleri vahendusel kaasa elanud, esimene aitab mind tennisevarustusega olen Pärnus võistelnud,” loetleb Henri, kuid loodab ükskord Šveitsi ässa mängu ja teine võimaldab võistlusreiside ku- kuid lisab, et tema süda kuulub siiski ka oma silmaga näha. lusid vähendada.”

TENNIS 1/2013 25 TULEVIKUTegija

Hella Linda Sepman

26 TENNIS 1/2013 TULEVIKUTegija

Hella Linda Sepmani unistus on saada tipptennisistiks Noorukesel Hella Linda Sepmanil on näidata ette kuni 12-aastaste tüdrukute Eesti meistrivõistluste paarismängu kuldmedal, mullune finaalijõudmine Tennis Europe T-12 turniiril Tbilisis ning tänavune T-14 Eesti GP-turniiri paarismängu esikoht. Tütarlapse sõnul meeldib talle tennise juures kõik.

Tekst: Gerli Ramler Fotod: Viktor Burkivski, Yonex

ella Linda oli peaaegu kuueaas- mängida suurtel turniiridel. Tal on juba tane, kui isa teda Kadrioru ten- teist aastat sponsorleping Yonexiga. Hnisekeskusesse trenni viis. Enda Kuigi kool ja trenn võtavad enamiku sõnul ei teadnud ta enne seda tennisest tema ajast, leiab Hella Linda siiski va- midagi, aga kuna oli pisikesest peale hel ka aega sõpradega kinos käia, joo- isaga koos sulgpalli mänginud, omandas nistada ning maalida. Koolis on meelt mänguoskuse kiiresti. mööda kunstiõpetuse, kodunduse ning „Mulle meeldib, et tegemist on ener- natukene ka matemaatika ja vene kee- gilise spordialaga. Ja pole ühtegi asja, le tunnid. mis mulle tennise juures ei meeldiks,“ naeratab Saku Gümnaasiumi kuuen- Treener: Hella Lindal on das klassis õppiv tüdruk. „Armastan korralik ja mitmekülgne võistelda ning ootan lausa, millal jälle saaks võistlustele. Tahan mängida mängutehnika mängu pärast, aga muidugi ei ütle ära Evald Kree Spordimaailma peatreener ka võitudest!“ Aita Põldma on Hella Linda juhendaja Hella Linda avaldab, et tema suurim olnud algusest peale. „Kuna ta elab Sa- unistus on saada tipptennisistiks ning

Hella Linda Sepman Treener Aita Põldma: “Kogu perekonna Sündinud: 29. august 2000 Klubi: Evald Kree Spordimaailm abi tüdruku Kool: Saku Gümnaasium, 6. klass tennisearmastuse vastu Koht Eesti T14 edetabelis (15. märts) 6. pälvis aga minu erilise Linda mängib oma vanuse kohta väga kiire tempoga – tema pallid lendavad Parimad saavutused viimase lugupidamise!” ehk liigagi kõvasti ning see ei võimalda aasta jooksul: tal alati taktikaliselt õigeid otsuseid te- Tennise Europe T12 turniir Tbilisi Open, paarismängu esikoht (koos kus, arvasin algul, et ega see neiu ha. Samas on tal korralik ja mitmekülg- Maileen Nuudiga) kauaks meile jää, sest treeningule oli ne mängutehnika.“ T12 Eesti MV paarismängu võitja ikka väga pikk tee - klubi algõpetuse Treeneri lisab, et kasvatama peaks (koos Nuudiga) tunnid toimusid sel ajal kõik Kadrioru küll mängukindlust ja seeläbi ka enese- 2012 TTK Warriors Tour Masters, Tennisekeskuses,“ meenutab ta. „Kogu kindlust. „Ta on näidanud võitleja ise- U12 3. koht perekonna abi tüdruku tennisearmas- loomu ja töötahet. Aga kindlasti peaks T14 GP-etapi (veebruar 2013) võitja tuse vastu pälvis aga minu erilise lugu- tõusma treeningtundide arv nädalas! paarismängus (koos Anett Mäeltiga) pidamise! Esimestel trenniaastatel tuli Selleks, et kiiremini areneda, peaks olu- appi ka vanaema, kes kahel päeval nä- liselt tõusma ka võistluste arv ja mitte dalas sõitis rongiga Rapla lähedalt ainult Eestis. Võistlema õpitakse läbi Kaiust Sakku, et Hella Lindat treenin- võistluste ja mida rohkem erinevaid gule tuua, kuna treeningud algasid pä- vastaseid, seda kasulikum mängijale.“ vasel ajal, kui vanemad olid tööl.“ Hella Linda lähemaks eesmärgiks sel Aita Põldma sõnul on Hella Linda ol- aastal on võita mõned Eesti GP-turnii- nud algusest peale väga tähelepanelik rid 14-aastaste vanuseklassis ja mängi- ja õpihimuline. Ta ei ole puudunud tree- da Tennis Europe U14 turniiridel põhi- ningutelt, vaid enne jääb ära mõne sõb- tabelis. Tüdruku kaugem eesmärk on ranna sünnipäev kui trenn. „Treeningul jõuda noorte Grand Slami turniiridele on ta alati hoolas ja valmis tegema kõi- ja kuuluda võistkonda, mis esindab Ees- ki harjutusi, ka kõige raskemaid. Hella tit Federation Cup´il.

TENNIS 1/2013 27 KAHEkõne

Kahekõneliste Ants Juhvelti (vasakul) ja Harri Neppi (paremal) mälu värskendama on tulnud Peeter Lamp.

Viiskümmend aastat tagasi oli tennis tõeliselt põnev! Seekordne kahekõne, kus sõna võtavad Harri Neppi ja Ants Juhvelt, viib meid poole sajandi tagusesse aega, mil Eesti tennises algasid kuldsed kuuekümnendad.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Toomas Kuum

oo kirjapanija ja kahekõne idee Kuumal näiteks oli koht kindel. juba seesama intelligents mängis. autori Toomas Kuuma vaheküsi- Juhvelt: Vello Sarapuu kindlasti. Neppi: Aga Venemaal oli ka kõrge ta- Lmused rasvases kirjas. Korraks Neppi: Mihkel Laasberg ka minu tea- se, nägin NTV kanalilt saadet Venemaa sekkub jutujamisse ka Peeter Lamp. da. Kokku viis poissi. tennise ajaloost ja seal oli enne sõda hea (Hiljem sekkub vestlusse Peeter tennis. Miks ikkagi 1959 jõudis kolm Kust tuli fenomen, et väike riik jõudis Lamp ning saab tõe teada). eestlast poolfinaali? NSV Liidus kümmekond aastat valitse- Lamp: Laasberg mängis katsemängu Juhvelt: Lihtsalt hea aastakäik. Tugev da, lisaks ühtlane tase ja lai kandepind? selle… (Mõtleb.) Sarapuuga. Vot temaga. konkurents teeb kõigi mängu paremaks. Neppi: Meie Antsuga hakkasime män- Neppi: Sarapuu polnudki meeskonnas? Ja see aitas Eesti tennist tollal kogu aeg. gima 1956. Tagantjärele kuulsime, kui- Lamp: Ei pääsenud. Nooremad tulevad, kas keegi tõukab das pärast sõda käis väljakute ja halli Neppi: Aga kes siis mängisid? kellegi välja ja nii edasi. taastamine. Tekkis asjaarmastajate Lamp: Randmer, Kuum, Laasberg ja seltskond, kelle hulgas kummalisel kom- mina. Pärast individuaalturniiril võisid Kas tennis oli tollal nii populaarne, bel oli palju intelligentsi esindajaid. Ants kõik kuus osaleda. Parmas ei pääsenud et lükkas teisi spordialasid kõrvale? kindlasti mäletab, et mängis lausa terve võistkonnaturniirile, sest kaotas mulle. Juhvelt ja Neppi: Ei-ei, seda polnud! konservatoorium. Hästi huvitav oli tollal Mäletan, et pärast läksin Kaarli kirikust Neppi: Intelligentsist rääkides mõtle- Kalev - Dünamo matškohtumine, mõle- mööda ja panin sinna selle… sin täiskasvanutest harrastajate tennist. mal pool 7-8 võistkonda, kus oli igasu- Neppi: Küünla! Noorte seas oli alade valik laiem. gust seltskonda. Laiahaardeline oli see Lamp: Ei, kolm rubla. (Üldine naer). Juhvelt: Tennise prestiiž oli kõva. Kui värk. 1959. aastal tuli Eesti võistkond Neppi: Moskvas olid ju veel katse- meie trenni tulime, siis mängijaid nagu NSV Liidu noortemeistriks, kusjuures mängud, kes pääsevad paari mängima. Kedars ja Palm teati väga laialt. Et on enne käisid katsemängud, kes üldse pää- Parmas-Kuum võitsid Laasberg-Lambi sellised noored ja toredad inimesed. seb tiimi. Peeter Lamp oli 15-aastane, ja pärast tulid Liidu noortemeistriks! Neppi: Tuli järsku meelde: kui ma aga mängis katsemängu, et saada võist- Lamp: Oli nii. (Lahkub.) esimest korda D-klassis jõudsin Tallin- konda. On sul meeles, kuidas läks? Neppi: Aga, näe, enne oli katsemäng! na meistrivõistlustel poolfinaali, siis Juhvelt: Kahjuks ei ole. Nii lai oli tase! Kuid kummaline, mille tulemused trükiti Õhtulehes ära. Neppi Neppi: Aga oli põnev. See oli suur pealt tase nii järsku tõusis. ja Juhvelt olid poolfinaalis, sellest kir- võistkond, Peeter Randmeril ja Mati Juhvelt: Eks ta jätkus ka. Enne sõda jutati lehes!

28 TENNIS 1/2013 KAHEkõne

Juhvelt (naerdes): Kirjutati, et Neppi li mängimas. Taft organiseeris Kaarli Neppi: Pärast tuli ikka jõudis poolfinaali, aga ei kirjutatud, et väljakutel jäähokit. Korra nädalas oli välja. Juhvelt jõudis finaali! Kuid ega need meil tund. Juhvelt: Jah, taheti mõ- tulemused päris juhuslikult sinna tekki- lemaid võistlustelt maha võtta. nud. See näitas tennise suurt osakaalu Kuum: Kas enamasti olid tennisistid Mind sellepärast, et ei rääkinud. Kuid spordis. Lisaks oli tennisistide endi seas teistel aladel ka tugevad? koondises olid jutumärkides paremad neid, kes lugusid ajakirjandusse saatsid. Neppi: Hokis oli see erinev. Näiteks ajad juba möödas. Kui meie hakkasime Evald Kree ja Guido Taft, aga ka Jüri Leius hoidis kepist kinni, et jääl püsti käima, oli õhkkond tõsine, pullivennad Põldoja ja Harri Kalamäe kirjutasid. püsida. Aga Rein Vaher oli kõva hoki- läinud. mees ja Mati Kaljumets muidugi. Neppi: Kuulsime hiljem lugusid, et Toomas Kuum: Kui mina alustasin Juhvelt: Harri ise oli üks kõvemaid, kui pärast sõda võisteldi Venemaal, te- 70ndate keskel mängimist, oli ka ten- ta oskas uisutada. gi Toomas Kuuda onu sellise luuletuse: nise karisma eriline. Neppi: Uisutasin algul paremini kui „Ka Venemaal on asju, mis kiitust vää- Neppi: Siis juba vähem, Abeni või Alu- Mati, aga ta õppis selle nii kiiresti ära, rib. Tomskis peldik leiti, mis s..a ära mäe taolisi intelligentsi esindajaid enam et oli hokis kõvem. Ta mängis isegi min- määrib!“ väljakutel ei liikunud. Meil oli Kaarli gis meeskonnas. Juhvelt: Need värvikad kujud nagu puiesteel riietusruumis põnev. Trennid Kuuda ja Turba olid tõesti varem. Mina lõppesid ära, tulid vanemad inimesed. Tollal saidki poisid spordiväljakul mäletan 60ndate aastate koondise laag- Näiteks tekkis jutuajamine: professor kokku. Tänapäeval suhtlevad paljud rist rohkem seda, et tegime kolm korda Alumäe küsib, mida teile koolis õpeta- arvuti taga. päevas trenni ja pärast õhtusööki Leius, takse? Kas te kera pindala oskate arvu- Neppi: Mul polnud tollal isegi televii- Parmas, Lamp ja mina veel paarismän- tada? Ei oska, vastasin. (Naerab.) sorit. Käisin Antsu juures iluuisutamise gu. Siiamaani imestan, et nemad meie, Juhvelt: Nagu väike eluülikool. võistlusi vaatamas. noorte poistega, viitsisid rabeleda. Neppi: Meil oli Antsuga hirmus põnev Juhvelt: Millal? Ma sain teleka alles ka 1956. aastal esimest korda Viljandi 1963. aastal. Kuid võistlused ise? Oli tiimi vaim ka laagrisse minna. Olime seal kaks kõige Neppi: Ära jama! nii tugev? väiksemat. Seal olid Randmer, Sarapuu, Juhvelt: Võib-olla varem käisid kel- Juhvelt: Räägitakse võib-olla rohkem, vist ka Mati Kuum. legi teise juures. kui asi väärt. Kui 1961 esimest korda Juhvelt: Luksepp kindlasti. Neppi: Õige, vist Tamme Antsu juu- võitsime, ei olnud ehk selleks valmiski. Neppi: Ja see klaverimängija, kes hil- res. Polnud ju televiisorit siis. Kuulasin Toredad asjad olid muidugi kehalised jem pea rongi alla pani. Ei tule nimi 1958. aasta jalgpalli MM-i ülekandeid katsed, see oli omaette ooper. Gruusia meelde. raadiost. Selgelt on meeles, kuidas Jašin pisike Tuhareli, kes pidi kõrgust üle Juhvelt: Oli tihe aastakäik. trahvikastist väljas puudutas palli käe- oma pea hüppama, põrus katsetel. Ees- Neppi: Paljud tulid tennise juurde ga ja Brasiiliale anti karistuslöök. til ka Made Lindre ei teinud ära. erinevatel põhjustel. Ma ei tea, Ants, Juhvelt: Spordihuvi ühendas, aga te- Neppi: Katsete tegemine jätkus noor- kuidas sinul, aga mind ahvatles ka see, gelikult meeldis eelkõige ikka tennist tel hiljemgi. Võsand poleks saanudki et pärast tennisetrenni sai Kalevis korv- mängida. NSV Liidu noorte meistrivõistlustel palli mängida. Neppi: Seda niikuinii! Mäletad, kui mängima, kuid lükkasin Ojassalu tema Juhvelt: Saime terve klassi meeskon- ükskord 8. klassis enne vene keele ek- asemel jooksma. Hüüti Võsand välja, naga seal mängida. samit oli mingi kammajaa, pioneerid ma ütlesin: Aivo, mine nüüd! Seal oli Neppi: Kui juba ise treener olin, siis pidid millegi vastu protestima? sada last, katsete vastuvõtjad ei tund- mäletan, et Raschinski lausa elas hallis. Juhvelt: See oli pioneeride paraad! nud kõiki nägupidi. Käis iga tunni lõpul eesriide vahelt vaa- Neppi: Õige. Aga seisime tenniseväl- Juhvelt: Minagi sain 60 meetris koon- tamas, kas väljakul on ruumi. Kui pol- jakute kõrval ja vajusime vaikselt mi- dise tüdrukute käest kümne meetriga. nud, läks jälle kossu mängima. Tund nema, jälle mängima. Järgmisel hom- Mari (Kull-Aimre) ja Tiiu (Soome-Nei- aega viskas, vaatas jälle: ahhaa, saab! mikul öeldi, et need, kes põgenesid, land) olid tollal jooksus Tallinna pari- Läheb lahti! eksamile ei saa. mate seas. Neppi: Kuigi tennisemängu võimalu- Kuum: Pikaajaline peaks olema ka Kui nüüd minna kuuekümnendates- sed olid tollal ahtamad, seda suurem tennisistide pühapäevase jalgpalli tava? se, kus Juhvelt juba üleliidulistel võist- entusiasm. Ühel kevadel, enne kui Her- Juhvelt: Nad mängisid juba enne, aga lustel käis, kas miskit värvikat juhtus? ne väljakud avati, tuli meil Pegasus pea- meie Harriga tõime kvaliteeti. Neppi: Ants mäletab kindlasti, kui le ja tahtsime enne kooli tennist mängi- Neppi: Esimesed jalgpallid olid Rand- koolivaheajal oli finaalturniir ja ta või- da, ronisime üle aia. On sul meeles? meri kursusega. tis endast vanema lätlase ning sai tema Juhvelt: Meie need väljakud avasime- Juhvelt: See oli hiljem. Aga mäletad, käest riietusruumis peksa. gi. Olime õnneseened, et väljakud ehi- kui olime 13-14-aastased ning Hiopit ja Juhvelt: Olin siis 13 ja tema 16. Löö- tati täpselt meie kahe kodu vahele. Mõ- Lüüsi peedistasime? kide poolest oli ta parem, aga loeb ka lemal viissada meetrit jalutada. Neppi: Talvel oli kuni 1962. aastani stabiilsus. Ta oli endast väljas ja tuli kasutada ainult Kadrioru hall. Paljud kallale. Ähvardas, et kui kellelegi rää- Kuum: Kui palju rahva seas tennisiste tennisistid tegid trenni mõttes teisi ala- gin, mis siis veel saama hakkab. Ausalt tunti? Olen kuulnud, et neid restoranides sid. Nägin oma koolis võistlemas Jaak öeldes ei tahtnud rääkida, sest ta oli või mujal taolistes kohtades tervitati. Simsoni võrkpallis, Leius käis korvpal- päris suur. Neppi: Leiust tunti igal pool.

TENNIS 1/2013 29 KAHEkõne

Juhvelt: Üldiselt tea- Neppi ja Juhvelt ei jõuagi). Karla küttis matšpalli vastu seina. ti. Kui sai kuskil käidud Juhvelt: Tahtsin lihtsalt märkida, et Juhvelt: Lõi pallist mööda. ning isegi midagi keelatut selline võistlus oli meie sporditeel tähtis Neppi: Dünamo hallis mängisid ei teinud, kostsid järgmisel hommikul ning leidis ajakirjanduses kajastamist. Leius-Parmas ja Lüüs-Hiop. Võrgu ees jutud, et sind on seal või seal nähtud. Neppi: See oli kindlasti meie jaoks kahe meetri peal oli Lüüsil matšpall Neppi: Üks inimene, kes tennise po- kõva sõna. Aga Ants võiks rääkida, kui lüüa. Mauh ja mööda! Ja kaotasidki sitsiooni ühiskonnas tõsta aitas, oli Jüri käis mängimas Galea Cup’i (U20 rah- ära. Mäletan ka seda, kui Leius mängis Rebane. Kuigi tal olid ka müstilised väl- vusvaheline võistkondlik turniir – toim). ELKNÜ turniiril Sivohhini või Mirza- jendid: „Varsti kolhoosnik, reketiga Mäletan, et kui Ivanov seal kaotas 0:6, ga. Leius enamasti närvi ei läinud, aga käes, ei ole enam mingi ime!“ (Üldine 0:6, kirjutati siin 5:7, 5:7. Ei tohtinud oli vist kehv seis, lõi pärast punkti kao- naer). Algul pidi Rebase initsiatiivil tu- sellist tulemust avaldada. tust reketiga võrku. Siis professor lema Kalevi halli kõrvale, kus praegu Juhvelt: Mäletad valesti, see võis olla Öpik tõusis tribüünil püsti ja käratas: on kergejõustikuhall, tennisekeskus. aasta varem. Kui mina käisin, siis Iva- „Kas tulime siia noorte poiste märat- Aga rajati Kalevi halli kaks väljakut, nov aina võitis, aga Korotkov kaotas. semist vaatama? Tennis on soliidsete kergejõustikurada veel polnud, ainult Peeter mängis eelmisel aastal, siis NSV inimeste mäng!“ üks sirge. Siis Vaiksaar palus, et las me Liit võitis, aga meie kaotasime finaalis Juhvelt: Aga samas peame tunnista- jookseme teiselt poolt tagasi. Tehti ring Tšehhoslovakkiale 2:3. Peale Kodeši ma Lüüsi, Hiopi või Leiuse, ka Eerik ja siis läks lahti – Juhvelt väljakul servis seal tegijaid polnudki, aga meil ei suut- Kedarsi suurt rolli. Nemad olid meile ja Vaiksaar lasi samal ajal stardipüstolit. nud üks mees meeskonna eest mängida. eeskujuks. Juhvelt: Igahommikune püstolilask- Poolfinaalis Itaaliaga oli seis 2:1 ja mul- mine oli lausa Vaiksaare hobi. Aga see le öeldi, et nüüd toob Korotkov võidu Jälle mainisid järjepidevust, aga on kahe otsaga asi, kas kergejõustik ära, siis saad viimast kohtumist mängi- ometi tuli aeg, kus Eesti tennis kaotas meid segas. Hallis treenerid ja sportla- da. Et tee, nagu lööksid Ivanovi soojaks, endise sära. Mis juhtus? sed kõik üksteist tundsid, said teise ala aga tegelikult valmistu ise. Kui Korot- Neppi: Millal kadus Eesti – Soome trenni teha, nii tuli kasuks. Tiimitunde- kov kaotas, tuli ikka Ivanov mängima maavõistlus? le aitas kaasa 1963. aasta rahvaste spar- panna. Nii jäin varusse, aga muidu tol- Juhvelt: 1971. takiaad, kus kõik spordialad olid koos. lal välismaale ei saanudki, kui ainult Neppi: Tuli Moskvast korraldus, et Elasid samas hoones, sõid koos. Oma- Galea või Davis Cupil. enam ei ole. vahel küsiti, kuidas läheb, käidi teiste Neppi: Välissõitude osas oli 60ndatel Juhvelt: Minu teada tuli Eesti-siseselt alade sportlastele kaasa elamas. aastatel suur stiimul Eesti – Soome korraldus. Oli teatud arv väljasõidupäe- Neppi: Olen kuulnud üht markantset maavõistlus. Üle aasta toimus Soomes, vi, need taheti jagada teiste alade esin- juhust, kui Eesti – Ukraina tennisemat- mis oli kõigile tähtis. Hiop ja Lüüs võt- dajatele. ši tulid korvpallurid vaatama ja Krikun sid kuu aega enne Eesti meistrivõistlu- Neppi: Igal juhul teatud seltskond oma aktsendiga karjus tribüünilt: si puhkuse, et saaks harjutada, sest lõpetas tõsise treenimise, konkurents „Pjekske vjenelasi!“ pandi paika maavõistluse koondis. Kui läks kohe väiksemaks. aga Krameri tennisetsirkus käis Eestis, Juhvelt: Põhjusi oli muidugi teisi ka. Kui poliitikaks natuke läks, kas ei olime Antsuga seal pallipoisid. Kui meie alustasime, oli vähem neid olnud Moskvas kadedust, et kuidas Juhvelt: Paljudele oli see hoopis pet- liiduvabariike, kus tennist mängiti. Eesti tennises suurtele pähe teeb? tumus. Tuli tuhandeid pealtvaatajaid, Neppi: Tennisehalle hakati ehita- Juhvelt: Kui kolm korda järjest võit- aga puuväljakul, kui mängisid MacKay ma mujal NSV Liidus. Näiteks Mins- sime, oli respekt suur. Meeldis või mit- ja Nielsen, siis peale servi muud mängu kis pandi hall püsti, hakkas tegevus te, polnud tähtsust. Lisaks olid 1961 ja polnudki. pihta, enne polnud seal tennist pea- 1965 suured võistkonnad. See ei saanud Neppi: Päris jama oli paarismäng, see aegu ollagi. enam kellegi silmis juhus olla. lõppes 24:22. Puuväljakul pall nii kii- resti põrkas, et tõrjuda ei suudetud. Mingi huvitav lugu ehk lõpetuseks. Kuum: Mida Eesti võinuks tollal Da- Rahvas hakkas lahkuma: et kus see tsir- Neppi: Oli kunagi aeg, kus talvel sai vis Cupil teha? kus siin on? Aga nad liikusid mööda ainult Kadrioru hallis mängida. Laas- Neppi: Leius ja Parmas olnuks kind- NSV Liitu ning käisime treener Kala- berg ja Holtsmann mõtlesid, kuidas lasti väga tugev paar isegi maailma mäega Peterburis vaatamas. Seal män- saaks rohkem mängida. Õhtul pannakse tasemel. giti liivaväljakul ja oli palju huvitavam. hall kinni, aga nad peitsid end võimle- Juhvelt: Kui spekuleerida, et olnuks Traberti mäng liival jättis võimsama mismattide alla. Kadunud Ploompuu võistlus, kus kaks-kolm meest ja naist mulje, kui Tallinna kohtumised. elas sealsamas klubimajas, vaatas üle, ühel pool – sel juhul saanuks vähesed Juhvelt: Organiseeritud oli Tallinnas kustutas tuled ja läks magama. Poisid riigid Eestile vastu. Kindlasti ei saa ka muidugi hästi, eks sellepärast suuremad tulid välja ja said öö otsa mängida. meenutamata jätta üleliidulist univer- poisid pallipoisteks pandi. Mul oli hiljem Hommikul magasid mattide peal, siaadi, mis toimus 1964. aastal Eestis ja võimalus USA-s kohtuda MacKay ja Ploompuu tuli ja vaatas: mis jama see TPI võitis. Võistkonda kuulus kaks pois- Buchholziga, nad mäletasid Tallinna nüüd on!? si ja kaks tüdrukut, olime Harriga mõ- võistlust! MacKay veel ütles, et oli nagu Juhvelt: Entusiasm oli tõesti suur. lemad üksikmängu poolfinaalis, paari Californias: ilus ilm ja päike paistis. Meie elasime kaugemal ja Kadriorus oli võitsime. raske passida, ehkki mäletan, et sai ka (Järgneb arutelu, kui palju liikmeid Kuum: Mulle räägiti tollest ajast veel laupäeva õhtul istutud ja oodatud, et võistkonda kuulus. Päris konsensuseni üht põnevat juhtumit, kuidas Lüüsi ehk keegi jääb tulemata.

30 TENNIS 1/2013 TENNISEfilm

Filmivõtetel imiteeriti stseeni Evald Kree talvisest tennisetreeningust. Osalesid: vasakult Helena Narmont, Hanna Kaljaste, Loora Kaljaste, treener Tanel Luka, Pastian Luka ja Daniel Dvorjaninov.

Sügiseks valmivad „Eesti tennis 100“ film ja raamat Eesti TenniseLiit, tenniseklubid ja tennisega seotud organisatsioonid tähistavad 2013.aastal Eesti tennise 100. sünnipäeva.

Tekst ja foto: Kati Varblane t jäädvustada Eesti tennise Filmi režissöör on Peeter Simm. Aja- 100-aastast ajalugu, on alustatud loolisi kaadreid tennisemängudest ja E“Eesti Tennis 100” filmi ja raa- -mängijatest kogub Jaak Ulman. matu ettevalmistustega. Mõlemad val- mivad sügiseks 2013. Raamat tenniseajaloo huvilistele Dokumentaalfilm Eesti tennisest Kui film annab kiire ülevaate Eesti ten- nise ajaloost, siis raamat on neile, kes „Eesti Tennis 100“ on 50-minutiline do- tahavad süveneda detailidesse. Raama- kumentaalfilm, mis annab hea ülevaate tus on põhjalik ülevaade ajaloost etappi- Eesti tennise ajaloost, pajatab olulisi ja de kaupa ning info ja fotod Eesti meist- huvitavaid fakte ning näitab ajaloolisi juures. 1940-50-ndatel aastatel ei olnud rite ja teiste tippmängijate kohta kohta. hetki, mis on jäädvustatud vanadele fil- siseväljakuid, aga lapsed tahtsid ka tal- Raamatu koostajad: Ants Põldoja, milintidele. Filmis on nii intervjuusid vel tennist harjutada. Seepeale pani Jaak Ulman, Jaan Jürine ja Maarja tennisekuulsustega kui ka lavastuslikke legendaarne Evald Kree lapsed talvel Värv. episoode, mis iseloomustavad vanu aegu. õues tennist mängima. Koos lükati lumi Täpsem info filmi ja raamatu valmi- Üks selline episood lavastati näiteks kokku, seoti võrk puu külge ning tenni- mise kohta ning raamatu tellimisvõima- 19. märtsil Pirita Purjespordikeskuse semäng võis alata. luste kohta järgmises numbris.

TENNIS 1/2013 31 AJAlugu Andres Võsandi esimene treener tähistab 80. juubelisünnipäeva 15. aprillil täitub kaheksakümnes aastaring Virumaa tennisemaestrol Donat Masingul. Tennisemaestro! Jah, see tiitel on täesti kohane. Kolmekümne tegevusaasta jooksul on Masing viinud 57. korral oma õpilased Eesti noorte meistrivõistlustel medalitele. Sellist teenistuslehte on ette näidata vähestel Eesti tennisetreeneritel, eriti väikelinna treeneritel.

Tekst: Jaak Ulman Fotod: Virumaa Teataja, arhiiv

onat Masing sündis 15. aprillil 1933 Rakveres, kus tema isa Vol- Kümmekond aastat Ddemar Masing töötas raud- tagasi õpetamas Marek teeametnikuna. Donati ema Olga Ma- Marksood, praegust Eesti sing oli juba noorena sportlik ja vitaal- koondislast. ne daam, kes tänu sellele Rakveres võimlemisõpetajana töö leidis.

Pani mängijakarjäärile varakult punkti

Pärast sõda lõpetas Olga Masing kaug- õppes Tartu Ülikooli kehakultuuritea- duskonna ja määrati peagi Rakvere Laste- ja Noorte Spordikooli direktris- siks. Kui pereemal õnnestus oma spor- dikooli alade hulka arvata ka tennise, oli kogu Masingute perekond Rakvere tennisestaadionil tegevuses, väljakuid taastamas, lapsed Liana ja Donat ka ema rühmas treenimas (treeneri puu- dumisel täitis direktriss ka seda ametit). Sõjajärgsest kaosest tuli Rakvere ten- nis välja suuresti just tänu Masingute pere aktiivsele tegevusele. Kuigi Donna oli selleks ajaks juba parajas teismeeas, õppis ta ruttu mängu selgeks, osales võistlustel ja täitis sõjaväkke mineku ajaks ära tookordse I järgu nõuded. Kohustusliku ajateenistuse aastatel Rakvere võistkonnaga vabariiklikel võistlustel, tuli Donnal teha Tuulas paraku tennise Donat Masing paremalt kolmas. asemel langevarjuhüppeid ja muid des- santväelaste trikke. Pärast naasmist Rakverre mängis Masing veel ka ten- nist, esindas isegi kodulinna vabariik- likel võistlustel, kuid töö Rakvere Tee- devalitsuse meistrina ei jätnud tõsisteks treeninguteks enam piisavalt aega. Ja mis seal salata, ka elu tahtis ela- mist. Kaasaegsed mäletavad hästi, kui- das sümpaatne noorsand Masing moo- torrataga Võsule jõudes kogu rajooni õrnema sugupoole kihama pani. Hiljem töötas ta maaparanduses insenerina ja jaoskonna juhatajana ning tennis jäi

32 TENNIS 1/2013 AJAlugu sootuks tema elust kõrvale, kuni juhus teda uuesti tennisega kokku viis. Donat Masingul jätkub entusiasmi Pakkus Võsandit ka pensionieas. Tallinna treeneritele

Juhtus aga nii, et olles 1970-ndatel Võ- sul külas sugulase Einar Võsandi suvi- las, pakkus Donat väikesel perepojal Andresel vastu seina reketiga palli lüüa. Andrese osavus üllatas teda ja nii kor- rati katset juba väljakul. Andrese anne leidis kinnitust ja see ajas paadunud tennisemehe vere keema. Tennises on tihti nii, et mängijad, kelle karjäär mingil põhjusel poolikuks või realiseerimata on jäänud, pühen- duvad treeneritööle enneolematu en- tusiasmiga. Ka Donat Masing pühen- dus Andres Võsandi treenimisele täie- likult, kuigi ühiskondlikus korras, põ- hitöö kõrvalt. Varsti ilmnesid ka esi- mesed tulemused – Andres tuli 1980 aastal Eesti C-klassi (U14) meistriks ja sellest peale kerkis paremikkus ku- ni täiskasvanute klassini välja. Tõele au andes tulid Andrese tiitlid vanemates klassides juba Tallinna Ka- levi treenerite käe all, aga need juhen- dajad otsis Masing ise üles. See näitab maestro Masingut eriti sümpaatses val- guses. On küllaga näiteid, kus õpilase arengu huvides oleks vaja radikaalseid muutusi, kuid treenerid hoiavad õpilast küünte ja hammastega kinni. Lõpptule- mus on sel juhul reeglina noore tenni- sisti taandareng. Masing aga loobus paremate treeningutingimuste nimel oma andekast õpilasest rõõmuga ning tulemus on hästi teada – Andres oli Ees-

ti ja NSV Liidu tšempion, kahe ATP pak, Sten Lume, Rain Rõigas, Marit Challengeri võitja ja esimene Eesti ten- Marksoo, Siim Tuus, Marek Marksoo nisist maailma esisajas. ja Hendrik Inno. Marek Marksoo kuu- lus tänavu ka esmakordselt Davis Cupi Veel pensionieas võttis võistkonda ning on USA ülikoolis nime- uusi õpilasi tatud mitmel korral konverentsi näda- la mängijaks. Ka Rõigas ja Tuus on Donna ise võttis aga käsile uued tenni- tänu heale mänguoskusele Ameerika sistihakatised ja peaaegu kõigist neist „tennisetudengiks“ saanud. voolis ta korraliku tasemega mängijad. Donat Masingu head treeneritööd ja Pärast pensioniikka jõudmist võeti Ma- pühendumust on ära märgitud – ta on sing osalise koormusega tööle ka Rak- Eesti Tennise Liidu auliige ja Rakvere vere linna spordikooli. Tema järgmis- linna aukodanik. test õpilastest nimetagem siinkohal Eesti tenniserahva nimel sulle, Donat, vaid neid, kes mingis vanuseklassis, kõige siiramad õnnesoovid! Tervist ja Noorhärra mingis mänguliigis on tulnud Eesti jõudu ning jätkuvat entusiasmi tennise- Donat meistriks: Enn Võsand, Randar Veis- väljakul! Masing.

TENNIS 1/2013 33 AJAlugu

Jack Kramer ja tennisetähed Eestis Jack Krameri profitrupi külaskäik Tallinna 1961. aastal ning tippude näidismängud Lauluväljakul pole tennise seisukohalt muidugi maailmaajalooline sündmus. Siitnurga tenniserahvale aga silmiavav küll.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: erakogu, Scanpix

õeldagu, mis ajad siis olid! loos mõistetavamaks. „Eestis olid prof- „Ega esimese soojaga ja selles vanu- Eesti mängijaist või treene- fide visiidi tagamaadega kursis ehk ses ei osanud arvatagi, et nüüd midagi Mreist oli mõni üksik – näiteks ainult Kree ja tollane tennisejuht Jüri imelist nägime. Tagantjärele oleme tar- Toomas Leius ja Evald Kree – näinud Rebane, mõlemad juba manalame- gemad. Kindel, et treeninguindu suu- maailma tennisetippe oma silmaga. Tu- hed,“ valgustab Sven Eving, kes tollal rendas ässade nägemine kindlasti,“ rismireisid slämmiturniiridele olid su- 14-aastase spordikooli õpilasena vaa- hindab Eving, kes seitsmekümnedail la-aegade alguses veel tundmatud, kuid tas ühena enam kui 8000 huvilisest tuli kolmel korral Eesti meistriks üksik- proffide turnee viies (Moskva, Lenin- proffide mänge 17. juulil. Siinkirjuta- mängus ja kuulus Liidu edetabelis küm- grad, Tbilisi, Riia, Tallinn) NSV Liidu jagi oli aasta vanemana sellel avastus- ne parema hulka. linnas oli kahtlemata soojenenud polii- retkel osaline. tilise kliima produkt. Näha oma silmaga Wimbledoni võit- Kus mängida? Proffide külaskäik oli nagu seni raud- jaid Lewis Hoadi ja Anthony Trabertit, se eesriide taga peitunud tennise tungi suure slämmi noorteturniire võitnud Krameri proffide külaskäiku reklaami- tagasipeegeldus. NSV Liidu mängijad Earl Buchholzi, 1960. aasta maailma ti tol ajal kui tennisetsirkust. „Mõned käisid esmakordselt Wimbledonis juba edetabelijuhti Barry McKayd, kahe- pealtvaatajad olid pärast näidismänge 50-ndate lõpus. 1960 osaleti French kordset Wimbledoni finalisti Kurt Niel- nõutud: kus see tsirkus siin oli?“ mee- Openil, kaks aastat hiljem siis veel Fo- senit või Ecuadori imemängijat, proffi- nutab Eving. Tõepoolest, kui tsirkuse- rest Hillsis USA lahtistel. Davise kari- de maailmameistrit Pancho Segurat! elemendiks mitte pidada rangisjalgse kasarjas mindi esmakordselt välja 1962. Liidu tippklassi, kelle seas silmapaist- Segura kahekäelööke. Nendes seostes saab Krameri prof- val kohal Eesti mängijad, olime näinud, Krameri trupi turnee NSV Liidus te- fide visiit ja tähtsus Eesti tenniseaja- maailmaklassi mitte... kitas küsimusi nii külalistes kui korral-

34 TENNIS 1/2013 AJAlugu

guplatsid. Ja kas olekski suuremaid ta maailma tippu, orga- tarvis? Eesti ja Tšehhimaa FedCupi nisaatorina oli parim! matšiks Kadriorus ehitati lisatribüün, Kramer moodustas 1954. vaatajaid kogunes 1500 ringis. Umbes aastal Pro Touri, tänapäeva ATP Touri samas suurusjärgus oli pealtvaatajate eelkäija. Truppi kuulus erinevatel ae- arv Maret Ani ja Anastassia Mõskina gadel kogu maailma paremik. Amatöör- näidismängul Saku Suurhallis. Ent Kra- tennise stagneerudes ja võltsamatöris- meri staaridel oli uudsuse võlu juures. mi levides muutus profitennis üha po- Poole sajandi eest poleks Tallinn pulaarsemaks. Kuuekümnendail sattus Krameri truppi saanud, kui poleks ol- tennis tõsisesse kriisi. Kramer püüdis dud nõus ehitama Lauluväljakule USA tenniseliidus murda vanameelsete üheks õhtuks puupõrandaga väljak ja vastupanu, kuid asja tegid ära inglased, see päev hiljem jälle demonteerima. korraldades 1968. aastal Bournemout- his esimese proffide ja amatööride ühisturniiri. Neljakuise võitluse järel andis Rahvusvaheline Tenniseliit (ITF) Sven Eving: „Kindel, et alla: Open Era tennises oli alanud. treeninguindu suurendas 1972. aastal moodustati profimängi- ässade nägemine jate ühendus ATP, mille esimeseks te- gevjuhiks nimetati loomulikult Kramer. kindlasti.“ Avatud loomuga ameeriklane suri 88-aastasena vähki, temast jäi maha Toimiti nõnda, et vaatajad istusid lau- viis poega ja kustumatu kuulsus tenni- lukaare all. Uhiuus väljak koos piirde- se nimekaima organisaatorina. Alates Külalised tervitavad võrkudega jäi vaatajaist ehk pisut liiga 1948. aastast oli Krameri autogrammi- Lauluväljakule kogunenud kaugele, kuid sel ajal ei olnud kombeks ga Wilsoni reket müüduim tennisereket pealtvaatajaid, mängijaid viriseda. Muidu... maailmas – ilus tunnustus! Ainuüksi saatsid ka nende kaasad. Jack Kramer Pro Staffi ehk Wilsoni Kes oli Jack Kramer? puureketi mudelit müüdi 30 aasta jook- dajais. Profid võisid kohata ettearvama- sul üle 10 miljoni. tuid olusid. Seepärast võrdsustas Kra- Sõjaeelseil aastail USA parimaks noor- Sõbrad kutsusid Kramerit Big mer mängijate tasu, võrdselt pidid mängijaks tõusnud Kramer võitis ama- Jake´iks, Krameri arendatud män- saama nii võitja kui kaotaja. Kui palju töörina 1946-1947 kolm slämmiturniiri gustiili The Big Game´iks. Suur Mäng tippudele mängude pealt maksti, on ning läks seejärel profiks. Elukutseli- baseerus servile ja pidevatele võrku- teadmata. sena võitis ta proffide tippturniiride tungimistele. See mängulaad valitses Arvata võis, et tasu võrdsustamine hulka kuuluva US Pro 1948 ja järgmisel kõvakatetel alates kuuekümnendatest võis halvata proffide võidutahte. „Seda aastal Wembley Pro. Ta suutis üle män- kogu maailmas, ka Eestis. Tagajoone- ma ei usu. Esimene kohtumine ju kat- gida vananeva Bobby Riggsi ja noore mäng sai oma õigused tagasi alles gra- kestati, sest McKay ja Nielseni kohtu- tõusva tähe Pancho Gonzalesi. Krame- fiitreketite tulekuga: uus materjal või- mine venis sedavõrd, et ähvardas nur- ri debüütmängu Riggsiga vaatas Madi- maldas lüüa passeerlööke enneolematu jata kogu õhtu,“ väidab Eving. son Square Gardenis 1948. aastal üle tugevusega. Nii oligi. McKay võitis avaseti 6:3, 15 000 huvilise. Kramer propageeris kõikjal nn ida- teises setis jõuti seisuni 23:23, kui Kra- Viiekümnendate alguses võitis Kra- hoiet, pool- või päriskinnist reketihoiet, meri initsiatiivil ja korraldajate nõus- mer kuulsust raadio- ja telekommen- mis hõlbustas tugevasti rebitud lööke. olekul mäng peatati! Kui lihtne olnuks taatorina, kuid oma õige kutsumuse Tänapäeval on see eeskäelöögil valitsev. varem soovi korral kokkuleppele min- leidis mees mänedžeri ja promootorina. Krameri teine lemmiklaps oli nn prot- na ja mäng ühe poole kasuks „ära kor- Tema kohta öeldi, et mängijana kuulus sentide tennis, mis rajanes tõsiasjal, et raldada“. Aga ei, tipud võitlesid! Tei- tennises võidetakse rohkem punkte vas- ses mängus alistas Segura Hoadi 6:4, tase vigadest, kui neid ise punktiks 6:3, paarismängus ületasid Trabert ja lüües. Big Jake soovitas vältida ülemää- McKay Hoadi ja Segura 7:5, 6:3. Aga rast riski, kasutades ka näiteks võrgu- need tulemused pole olulised, tähtis oli mängus kontrollitud löögitugevust – na- sündmus ise. gu ka teistel punktilöökidel. Sellel män- Samavõrd põnevad kui võistlusõhtul gulaadil on tänapäevalgi ohtralt järgi- peetud mängud, olid kindlasti turnee- jaid. eelsed läbirääkimised. Huvilised tea- Tallinnas käies kohtus Kramer Eesti vad, et ka praegu pole Tallinna tennise- treeneritega, rõhutades oma ettekan- baasides võimalik üle tuhatkonna vaa- des siin nimetatud väärtusi: idahoiet, taja tribüünidele mahutada. Hädaga aktiivsest mängustiili ja protsentide saaks seda teha Saku Suurhallis või näi- tennist. Ta olnud üllatunud meie tree- teks Lilleküla staadionil. Eesti tennise- Jack Kramer 1947. aasta Wimbledoni nerite asjatundlikkusest – trellid enam turniiril, mille ta võitis. väljakud on tänaseni eelkõige treenin- ei pidanud!

TENNIS 1/2013 35 PÄEVAkorral SEB ja Tallink toovad rahvusvahelise ITF-i naisteturniiri koju kätte 26.–30. märtsini toimub Tere Tennisekeskuses juba seitsmes SEB Tallink Open: see on seni suurima auhinnafondiga rahvusvaheline naiste tenniseturniir, mida tennisesõbrad saavad jälgida Eestimaalt lahkumata. Auhinnafond Tekst: ajakiri Tennis Foto: Viktor Burkivski urniirist räägivad Tallink Grupi 25 000 USD ja MTÜ SEB Tallink Tennis Team Enn Pant: mängin tennist viis päeva nädalas juhatuse liige Peter Roose ning T Erinevalt Peter Roosest ja Allan Parikust tunnistas AS Tallink Grupi juhatuse esimees SEB Panga ja MTÜ SEB Tallink Tennis Enn Pant, et mängib tennist nii tihti kui töö võimaldab ja tavaliselt tähendab see Team juhatuse liige Allan Parik. viis päeva nädalas. Ka Pandi sõnul seisnes tugevama turniiri korraldamise mõte selles, et anda paremaid võistlemisvõimalusi Anett Kontaveidile, aga ka teistele Eesti Sel aastal on turniiri auhinnafond 25 noortele mängijatele nagu Eva Paalma ja Tatjana Vorobjova. „Tallinki toetus turniirile 000 USA dollarit. Millest tuli otsus ha- on otseselt seotud Anetti osavõtuga,“ sõnas Pant. „Vastavalt sellele, millal tal oleks kata korraldama tugevamat turniiri kui parem mängida, tehti ka turniiri taotlus.“ eelmistel aastatel? Pant tunneb turniiri vastu suurt huvi ja tuleb kindlasti võistlust vaatama: „Tänavune seltskond on isegi üllatavalt tugev ning eestlastel on huvitav näha maailma teist ja Peter Roose: Oleme tõesti peamiselt kolmandat ešeloni.“ korraldanud 10 000-dollarilise auhinna- fondiga turniire, vaid korra on auhinna- fond olnud 25 000 dollarit. Eelkõige sai otsus tehtud, lähtudes Anett Kontaveiti tasemel ja mahus naiste tennist ei ole arengust ja vajadusest. 25 000-dollariline Eestis varem mängitud. Anett Kontaveit võistlus peaks olema talle praegu põhili- mulluse turniiri ne turniir, mis aitab edasi areneda ja oma Üks küsimus ka SEB Tallink Teami võidukarikaga. kohta WTA edetabelis parandada. kohta: kuidas olete rahul tiimi arengu ja noorte esinemistega? Mis on selle turniiri korraldamisel SEB Peter Roose: Eesti noorte tennisistide Tallink Tennis Teami üldisemad ees- areng on olnud märgatav: möödunud märgid? aastal oli koguni neli noormeest Euroo- Allan Parik: SEB ja Tallinki toetus pa kuni 14-aastaste edetabelis esisajas turniirile on üks osa meie toetusest Ees- ja nii mõnedki veel uksele koputamas. ti tennisele. Lisaks SEB Tallink Tennis Usume, et oleme õigel teel, ja kindlasti Teami liikmete arengu igakülgsele toe- jätkame oma tööd selles suunas, et meie tamisele soovime tuua rahvusvahelise talentidel oleks võimalusi läbilöömiseks. tennise meile kõigile koju kätte. Samu- ti loob see Eesti parimatele noortenni- Ja lõpetuseks: kui palju ise tennist sistidele võimaluse saada esimene rah- mängite? VII SEB Tallink Open vusvahelise ITF-i turniiri kogemus. Selle küsimuse peale tuleb meeste Näiteks Anett sai just sellelt turniirilt näole rahulolev muie ning Allan sõnab, otsustava punkti, millega ta pääses et üritab ikka paar korda nädalas välja- WTA edetabelisse, ja siit tuli talle ka kule jõuda. Paraku ei ole sagedaste ko- Rahvusvaheline ITF naiste tenniseturniir karjääri esimene profiturniiri võit. Ko- mandeeringute tõttu õnnestunud sellest duseinte toetus on suur pluss ja seetõt- alati kinni pidada. Sama tunnistab ka tu on oluline pakkuda meie noortele Peter, kuid siiski on tal ette näidata mi- Tere Tennisekeskuses 26.–30. märts 2013 talentidele võimalust mängida esimene tu heategevuslike turniiride võitu. rahvusvaheline turniir just Eestis. Turniiril omab WTA edetabeli kõrgei- mat paigutust (196.) ukrainlanna Kate- Olete juba tutvunud turniiri osavõtjate rina Kozlova. Turniiril osaleb ka 2010. Sissepääs tasuta koosseisuga. Mida arvate selle võistlu- aasta SEB Tallink Open võitja Michae- se tasemest? Naiste rahvusvahelisi la Honcova (266.). Eestlannadest pää- Vaata lisainfot www.tennis.ee turniire Eestis just palju ei korraldata. sevad põhiturniirile vabapääsme ehk Allan Parik: Võistluse tase on väga wild card’iga Anett Kontaveit ja Eva ühtlaselt tugev. Osalemas on mitu esi- Paalma. Teised eestlased stardivad kva- kahesaja mängijat ja suur hulk kolme- lifikatsiooniturniirilt, mis algab 24. saja parema hulgas tennisiste. Sellisel märtsil.

36 TENNIS 1/2013 Auhinnafond 25 000 USD

VII SEB Tallink Open Rahvusvaheline ITF naiste tenniseturniir Tere Tennisekeskuses 26.–30. märts 2013

Sissepääs tasuta Vaata lisainfot www.tennis.ee TERVEDMõtted Kuidas peaks tennisist treenima keha keskosa? Jätkame artiklitesarja tennisisti üldkehalisest ettevalmistusest. Seekord räägib treener Ilo Rihvk keha keskosa (õigesti) treenimise olulisusest.

Tekst ja fotod: Lauri Birkan

arim vigastuste ennetamise va- ära, rõhk koondub rindkeresse ja me ei lamedaks, suunates rõhu kõhu külgede- hend on tark treening! Keha saavuta soovitud efekti.” le suunaga vaagnale. Nii jääb pinge Pkeskosa (lülisamba nimme-, Järgmisena tuleb õppida aktiveerima KKO-sse kogu aeg alles. Pinge ei tohi vaagna- ja puusa piirkonda) treenimine süvalihaseid – eesmärgiga hoida lüli- koonduda ainult sirglihasesse.“ ei ole ammu enam trenni lõpus paari samba nimmeosa neutraalses asendis. istessetõusu või keretõste tegemine. Kõige lihtsamad põrandal tehtavad har- Õigesti hingates jääb Keskenduda tuleb pigem sellele, mis on jutused on toenglamang või külgmine lülisammas neutraal- antud piirkonna ülesanne. Keha kesk- toenglamang – mida võib teha nii käte- osa (edaspidi: KKO) ülesanne ei ole le kui küünarvartele toetudes. Vajadu- sesse asendisse jõudu genereerida, vaid kehale mõju- sel võib juurde lisada ka kõikvõimali- „Kõige lihtsam on alustada nii, et välja vaid välisjõude ümber jaotada ja keha kud käte ja jalgade liigutused. hingates aktiveerid KKO – tekitad seal poolt tekitatavaid jõudusid ümber juh- rõhu – ja kui sa sisse hingad, pead suut- tida. Esimesel juhul mõeldakse lülisam- ma selle rõhu säilitada – hoides süvali- ba funktsiooni keha amordina, teisel Ilo Rihvk: „Sõltumata hased töös,” räägib Rihvk. „Täpselt aga keha poolt tekitavate jõudude üle- nagu poksiski: kui keegi lööb sulle kõh- kandmist kas alajäsemetelt ülajäseme- spordialast tuleb keha tu, pead sa suutma fokuseerida ja löögi tesse või vastupidi. keskosa treenida nii kõhuga vastu võtta. Sõltumata spordi- Süvalihaste ülesanne on hoida keha nagu keegi lööks sulle alast tuleb KKO-d treenida nii nagu keskosa võimalikult stabiilsena. Seejuu- keegi lööks sulle kogu aeg kõhtu.” res: ainult liigutades KKO-d treenides kogu aeg kõhtu.” Rihvki sõnul teevad paljud selle vea, treenime vaid liigutajalihastega, mille et kui neil palutakse kõhtu pingutada, ülesanne on KKO-d liigutada, mitte sta- „Ise soovitaksin minna samm edasi ja siis nad tõmbuvad kägarasse. Õige hin- biliseerida. „Seepärast on hästi oluline keskenduda KKO stabiliseerimisele gamise puhul jääb aga lülisammas sir- alustada KKO treenimist süvalihastest püstiasendis, sest ka tennist mängitak- geks, neutraalsesse asendisse, kuid kõht – et liigutajalihased ei võtaks süvalihas- se püsti. Oluline on aru saada, et me ei peab suutma lööke vastu võtta. Sageli te ülesannet üle,” selgitab Rihvk ja li- treeni konkreetseid lihaseid, vaid när- öeldakse ka, et tõmba kõht sisse. Kui sa sab: „Piltlikult öeldes on KKO nagu visüsteemi ning lihaste vahelist koos- seda teed, siis tõstad diafragma kuup, mis koosneb neljast seinast, ka- tööd – selleks, et närvisüsteem annaks üles ning sellega kaotad oma tusest ja põrandast. Eesmine sein on õigeaegselt impulsi keha keskosale, li- „katuse”. kõhu ristilihas, külgmised – seesmised hased aktiveeruksid ja hoiaksid keha „Tennises on KKO treenimine kõhu põikilihased, tagaseinaks on sel- keskosa trenni ajal stabiilsena. Lühi- äärmiselt oluline, sest seal toi- jasirgestaja – liigub ühelt lülilt teisele dalt: mistahes harjutuse ajal peaks kogu mub väga palju pööramist. See- –, põranda moodustavad vaagnapõhja KKO olema pidevas toonuses ning see- juures peab aga keha olema sta- lihased ja lae – diafragma ehk kõhu va- juures me ka hingame õigesti,” räägib biilne,” teab treener. „Matil teh- helihas, mis eraldab kõhuõõne kaheks.“ treener ning selgitab lähemalt: tavad harjutused on suuremalt „Liigutustegevuse puhul tuleb alati jaolt painutus-sirutuspõhised, Treenima peaks enne pingutust hingata sisse ning pin- mistõttu on parim treenida lihaste ja närvisüsteemi gutuse ajal välja. See on kõige lihtsam KKO-d püstises asendis. Rotat- hingamine, mis ei korrigeeri hingamis- siooni treenimisel tuleb ka arves- koostööd harjumust – sõltumata sellest, kas sul tada, et me e i t o h i kunagi omal Rivhki sõnul tuleb KKO treenimist alus- on diafragma- või ülakehapõhine hin- puusa ära fikseerida, see peab tada hingamislihaste, eriti diafragma gamine. Oluline on aga ära õppida õige kindlasti kaasa liikuma, vastasel treenimisest, tehes spetsiifilisi hinga- hingamise motoorika – ka see, kuidas juhul keerame omal lülisamba pi- misharjutusi. sa hingad. KKO stabiliseerival treenin- devalt kahekorra ning pikapeale „Kui me hingame õigesti, tekib KKO- gul on oluline, et sa hingaksid liigutades võib see põhjustada tõsise seljahä- sse pinge – kõik seinad, põrand ja lagi roideid, mitte õlgasid. Sisse hingates da.” KKO lihaste tasakaalustatud on rõhu all –, mis hoiab seda stabiilsena. tuleb suruda roideid külje peale välja treenimine tagab neutraalse alasel- Valesti hingates tõstame aga lae pealt ning kõht punni, välja hingates aga kõht ja ja hea keha keskosa rühi.

38 TENNIS 1/2013 TERVEDMõtted

Harjutused Tennise jaoks on oluline sirutusele ja rotatsioonile vastutöötamine, millede treenimiseks on ideaalsed nn Pallof pressi variatsioonid: põlvel käte kummilindiga ette- ja ülessirutused. Mõlemaid harjutusi võib sooritada kas staatiliselt või korduste peale. NB! Vertikaalis sooritatavad harjutused eeldavad, et matil tehtavate horisontaalharjutuste etapp on eelnevalt läbitud!

Põlvedel Pallof pressil üles tuleb põlved asetada puusade laiuselt. Tuharalihaseid ning keha keskosa lihaseid aktiivsetena hoides tuleb harjutuse vältel säilitada lülisamba neutraalne asend. Käed tuleb viia sirgjooneliselt pea kohale ning vältida rinnaku liikumist ette.

Põlvedel Pallof pressil ette tuleb jälgida nn 90/90 printsiipi, kus eesmise jala põlves ja puusas on täisnurk ning tagumise jala põlv on otse puusa all. Kere peab asetsema nii, et asetades lülisambale võimlemispulga on meil kolm puutepunkti: tuhar, ülaselg ja kukal. Tagumise jala tuharalihast ja keha keskosa lihaseid aktiivsetena hoides tuleb kogu harjutuse vältel säilitada lülisamba neutraalne asend. Käed liiguvad sirgjooneliselt keha suhtes täisnurga all ette ja tagasi rinnakule. Vältida tuleb käte ringliikumist.

Sissehingamisel tuleb roided suruda välja ja kõht punni ja väljahingamisel kõht lamedaks, suunates rõhu kõhu külgedele suunaga vaagnale.

TENNIS 1/2013 39 TERVEDMõtted Tere Tennisekeskuses avati äsja laia teenusevalikuga Šivaya Massaažisalong Tondil Tere Tennisekeskuse esimesel korrusel avas veebruaris uksed Šivaya Massaažisalong, kus pakutakse massaaži ja kehahooldust ning samuti uudset infrapuna-termoteki teenust. Šivaya pole sugugi Eesti turul uus tegija – ettevõtte esimene salong Tallinnas, Kentmanni tänaval on avatud juba üle kuue aasta.

Tekst: Gerli Ramler Fotod: internet akume massaaže lihaste lõõ- Magusad aroomid Šivaya salongis - gastamiseks või toniseerimi- šokolaadimassaaž. „Pseks ja ka taastusraviks, sinna juurde trigenics-teraapiat, veni- tusi ning kinesioloogilist teipimist,“ loetleb Šivaya salongi juhataja Maret Männiste. „Saabumas on suvi ning kon- toritöötajate seas on päevakorras taas kehahooldused ja vormi saamine ning mõnusad kaela-, pea- ja seljamassaažid pinges lihastele.“ Šivaya salong pakub väga paljusid massaažiliike, millest näiteks massaa- žiteraapia sisaldab müofastsiaalseid tehnikaid ja venitusi, mis toimivad side- kudet lõõgastavalt ja on mõeldud rühi korrigeerimiseks ning lihastasakaalu ja pikkuse taastamiseks. Traumade järg- mist, võimaldab korrigeerida rühti, vä- misega kaasneva liigesjäikuse puhul, selt armistunud lihastes saab sidekoe- hendada põletikku ja turset, soodusta- leevendab kroonilist väsimust, vähen- tehnikatega armkudet pehmendades des kiiremat parandamist ja vähenda- dab lihaste ülepinget, aktiveerib keha saavutada parema liikuvuse ja jõu. Kõõ- des armkoe teket. loomulikke taastumisprotsesse, põle- luse- või lihasrebestuse puhul kasuta- „Oleme ka innovaatiliste iluhooldus- tab kaloreid ning kiirendab vigastus- takse massaažiteraapiat taastusravina. toodete maaletooja GMT Beauty esin- test paranemist.“ Lümfimassaaž aitab väljutada piim- dussalong Eestis. Tegemist on tugeva- Kaug-infrapunasoojus muudab side- hapet, leevendab kergemate vigastuste toimeliste naturaalsete hooldustega, koe elastsemaks, tänu millele soovitame puhul turseid ning kiirendab paranda- mis muudavad keha mõõte kohe, alates termoteki kasutamist sportlastele, pa- mist. Sageli kasutatakse lümfimassaaži esimesest korrast,“ tutvustab Maret. rema füüsilise vormi saavutamiseks, operatsioonijärgseks taastusraviks. Tai „Vetikahooldustega saame vähendada kombineerides seda spordi- ja üldmas- massaaž mõjub kogu keha lõdvestavalt. tselluliiti, modelleerida figuuri ja trim- saažiga. Enne sportimist 10-15min. an- Kuna massaaž toimub põrandal, või- mida kaalu alanedes lõtvunud nahka nab lihastele piisava eelsoojenduse ning maldab see teha suurema ulatusega taas pringiks ja elastseks.“ peale trenni aitab termotekk ära hoida venitusi kui massaažilaual ning korri- lihaste valulikkuse ning piiratud liiku- geerida lülisamba ja vaagnaluu asendit. Efektiivne lahendus – mise tekke. Kinesioloogiline teipimine vähendab Infrapuna-termotekk Šivaya salongis töötavad kutselised valu, soodustab lihaste- ja liigeste liiku- massöörid, kes oskavad arvestada klien- Lisaks on Šivaya salongis võimalik ka- di individuaalsusega. Männiste sõnul sutada taastusraviks, lihaste soojen- on oluline püüda leida haiguse või trau- damiseks, lõõgastamiseks ja kehahool- ma algpõhjus ja seda teadvustada. „Kui duste tõhustamiseks mõeldud FIR keha on haige, on haige ka hing. Koos- kaug-infrapuna termotekki. „Kui ta- töös kliendiga saame ravida ja muuta valises saunas jõuab kuumus umbes põhjust, mitte ainult sümptome, millega paari millimeetri sügavusele naha al- meie poole pöörduti, soovitada harjutu- la, siis nii infrapunasaunas kui ka teki si ja venitusi ning anda nõu, kuidas ter- toimel jõuab soojus umbes 3-10 cm vemana edasi elada.“ sügavusele rasvkoeni ja lihasteni,“ Tere Tennisekeskuse klientidele on selgitab Maret. „Kaug-infrapunakiir- massaažisalongi külastamisel 10% hin- Üks Šivaya salongi gus ravib liigesepõletikke ja -nihestu- naalandust. massaažitubadest. si, vähendab valusid, on hea vanane- http://www.sivaya.ee

40 TENNIS 1/2013 TERVEDMõtted Innomedica taastusravikeskus pakub mitmekülgset teenust tippsportlastele ja harrastajaile Ligi pool aastat on juba Tere Tennisekeskuses töötanud OÜ Innomedica taastusravikeskus, mis annab nii harrastus- kui ka tippsportlastele võimaluse kontrollida oma tervist ning saada abi ka erinevate vaevuste vastu.

Tekst: Ants Põldoja Foto: Viktor Burkivski

simene kabinet oli meil kesk- kui ka harrastussportlastele - kõigile, musi langetada või hoopis tõsta,“ sõnas linnas Narva maanteel, kuid kes tahavad oma tervist kontrollida,“ Tälli. Innomedica ravikeskuses saab „Eseal jäi ruumi väheks ning selgitas Tälli. mõõta ka maksimaalset hapnikutarbi- kolisime koormustestide tegemise, kaks Koormustestide läbiviimiseks on ka- mist. „Kõige rohkem käib meil vastupi- spordiarsti ja füsioterapeuti siia,“ rää- binetis olemas veloergomeeter ja jook- davusalade tegijaid – jooksjaid, suusa- kis Tere Tennisekeskuses asuva Inno- sulindid. Läbi viiakse laktaaditeste, tajaid, jalgrattureid. Kuid ka tennises medica taastusravikeskuse juhataja kuid on ka võimalik lihtsalt arstilt nõu on baasvastupidavus oluline näitaja Helen Tälli, kes on ise harrastustenni- küsida ja selle läbi abi saada. „Tipp- ning kontroll vajalik.“ sist, kuuludes Reval Ladies klubisse. sportlased peaksid küll oma tervist ja Innomedica pole Eestis ainus medit- Tälli sõnul on nende teenus mõeldud vormi üsna hästi tundma, ent ikkagi siinifirma, mis spetsialiseerunud taas- eelkõige tennisistidele ja teistele Tere käivad nad tavaliselt üks-kaks korda tusravile ja koormustestidele. Sama keskuse külastajaile, ent tulla võib ka aastas kontrollimas, kuidas keha erine- kontrolli tehakse Audenteses ning Tar- väljastpoolt maja. „Koormustestid, vate koormuste pealt töötab. Selle põh- tus asub Vomax, kes enne tegutses ka mida me teeme, on mõeldud nii tipp- jal saab otsustada, kas treeningukoor- Tallinnas, kuid just selle firma apara- tuuri ostis ära Innomedica ning võttis pealinnas üle ka nende kliendid. Tälli sõnul ei pea Innomedica kabinet tingimata asuma kesklinnas. „Meil on siin läbi ja lõhki sportlik maja, asukoht selles mõttes hea. Kindlasti tuleks kesk- linnas ka kallim taolist keskust pidada,“ lisas Tälli. Tere kliendid saavad Inno- medica teenuseid kasutades ka 10% hinnasoodustust. Innomedica Kindlasti tuleb lisada, et Innomedica taastusravikeskuse tegevus ei piirdu ainult testide ja tervi- juhataja Helen Tälli oma tööpostil. se kontrolliga. „Meil töötavad füsiote- rapeudid, kes saavad aidata igasuguste vaevuste vastu. Võib ju spordiga tege- levatel inimestel tekkida igasuguseid kaela- ja seljahädasid, peavalu ja mida iganes veel. Samuti käiakse meil vigas- tuste ennetamiseks. Keha on kui tervik ja kui kuskil leidub nõrkusi, siis nende avastamine ja ravimine aitab vigastusi vältida,“ rääkis Tälli. Lõpuks võib veel mainida spordi- psühholoogi teenust – nädalavahetus- tel käib Innomedica taastusravikes- kuses nõu andmas Aave Hannus. „Tennisistidele on spordipsühholoogi abi eriti vajalik, sest see ala nõuab keskendumist ja iseendaga läbisaa- mist. Isegi, kui ma vaatan harrastus- liigade turniire, tundub, et nii mõnigi mängija võiks psühholoogi juurde minna,“ muigas Tälli.

TENNIS 1/2013 41 TENNISEkeskus Tere Tennisekeskuses avas uksed fitnessklubi Golden Club Kauaoodatud sündmus leidis Tere Tennisekeskuses aset veebruari keskel, kui uksed avas fitnessklubi Golden Club.

Tekst: Ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski olden Club on parima sisustusega fitnessklubi, kus leidub suur ja avar jõusaal maailma juhtivate jõusaaliseadmete tootja Life Fitness sisustusega. Golden GClub on mõeldud inimesele, kes väärtustab tervislikke eluviise, kehalist aktiivsust ning soovib leida aega iseendale ja enda heaolu loomisele. Golden Clubis saab treenida jõusaalis, erinevates rühmatreeningutes või spinningutundides. Jõusaali ülesehitus ning seadmete paigutus on välja töötatud teekonna põhimõttel, võimaldades liikuda ühest treeningutsoonist teise oma sportlikku arengut silmas pidades. Külalistele esitati avamisel ka muusika saatel näidistreening Synrgy 360 ringtreeningu seadmel, mis on äsja avatud fitnessklubi pärl. Synrgy erilisus seisneb selles, et suurem osa harjutustest tehakse oma keharaskusega. Rattahuvilistele pakub aga uus fitnessklubi MyRide+ siserattatreeninguid, kus saab videopildi va- hendusel sõita erinevatel maastikel ning lausa Tour de France’i radadel. Avamisel esinesid ka Tantsuakadeemia tantsijad, pidulikku hetke tähistas aga Anzelika kohviku omaniku Anzelika Gomozova toodud säraküünaldes tort. Tere Tennisekeskuse omanik Urmas Sõõrumaa ulatas pärast sõnavõttu eluaegse vaba- pääsme Golden Clubi Eesti meeste tennise esireketile Jürgen Zoppile. Lisaks on prii treenimine Golden Clubi poolt Kaia Kanepile, Anett Kontaveitile, Kenneth Raisma- le ja Vladimir Ivanovile. Kuu aega pärast avamist sõnas Golden Clubi juhataja Karin Lass, et uus fitness- klubi on treenijate populaarsust võitmas. „Oleme alustanud nii ratta-, jõusaali- kui Synrgi 360 ringtreeningu ka erinevate rühmatreeningutega. Peagi valmivad veel kaks saali rühmatreeningu- seadme näidistreening. te ja kehameeletundide jaoks. Meie klientide seas on nii tenniseharrastajaid kui ka fitnessi sõpru, kelle jaoks on suurepärased tingimused nii harrastus- kui ka tippta- semel treenimiseks,“ sõnas Lass.

Tere Tennisekeskuse omanik Urmas Sõõrumaa ulatab Pidulikku torti lõikab lahti Tere Tennisekeskuse nõukogu esimees Allan Jürgen Zoppile Golden Clubi eluaegse vabapääsme. Elerand, tema kõrval Golden Clubi juhataja Karin Lass ja Urmas Sõõrumaa.

Uue fitnessklubi üldvaade.

Osa Golden Clubi treenerite personalist: vasakult Steven- Karl Kõiv, peatreener Gina Bergmann, Erkki Murakas, Jorma Vangonen, Arne Matetski ja Enn Meiesaar. 42 TENNIS 1/2013

TENNISEkeskus

Lõuna-Hispaania tenniseklubi sooviks koostööd USTA ja Tere Tennisekeskusega Veebruari teisel poolel käis Tere Tennisekeskuse ja siinsete tingimustega tutvumas Lõuna-Hispaanias Marbella lähistel asuva Puente Romano tenniseklubi direktor Ramon Campuzano. Tema eesmärk on pakkuda vastastikku kasulikku koostööd.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: internet

uurema osa talvest saame Arvan, et samamoodi nagu Eesti tenni- lasti on kasulik varem vabas õhus tree- pakkuda sellist ilma, millega sistid vajavad enne suvehooaega väljas nimist alustada ning võib-olla sealt ka „Son mõnus tennist mängida,“ harjutamist, on meile vaja talvel mõni- Lõuna-Euroopa kevadistele ütles Campuzano ning lisas, et kui mu- kord sisehallis treenida, kui jal Hispaanias on külm, siis sealt tule- noored taha- vadki mängijad talviti tema klubisse vad Euroopa harjutama. põhjapoolse- Puente Romano klubi teeb lisaks mates riikides koostööd paljude riikidega, näiteks võistelda.“ Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Inglismaa, USTA üks Itaaliaga. Kuigi Iisraelis on samuti tal- juhtivaid tree- vel soe, käib ka sealne noortekoondis nereid Andres Puente Romano väljakutel harjutamas. Kuhi, kes sa- „Meil on kaheksa liivaväljakut ja muti Campuza- kaks hard-court’i, lisaks miniväljakud no ettepanekut väikeste reketitega mängimiseks. Ku- kuulis, pool- na pidevalt ei ole kõik väljakud koha- daks koostööd, like mängijatega täidetud, siis saame kuid teatud tin- pakkuda erinevatele klubidele koos- gimustel. „Kui tööd, et nad näiteks meie juures laagri ta pakub meile korraldavad,“ selgitas Campuzano. lihtsalt võima- „Ning mida rohkem külalisi, seda roh- lust korraldada

Klubi direktor Ramon Hispaania Campuzano (paremal) ühe tenniseklubi direktor: klubiturniiri „Teil on fantastiline lõpetamisel. tennisekeskus!“

Puente Romano kem saavad noored erinevate partne- tennisekeskuse ritega harjutada.“ üldvaade. Eesti ja antud juhul USTA klubi lisa- seal treeningulaager, siis sellest on na- mine soovitud koostööpartnerite nime- tuke vähe, sest ainult välismaale sõit- võistlustele sõita. Samamoodi on sobiv kirja mõlkus Campuzanol juba kaua mine pole enam omaette eesmärk. laagri aeg näiteks oktoobris, et välishoo- meeles. „Olen Eestis varemgi palju kor- Meile oleks tähtis, et samaaegselt vii- aega pikendada,“ täpsustas Kuhi. di käinud. Mulle meeldivad eesti inime- biks Puente Romanos mõni tugev klu- „Kokkuvõttes ütlen, et näen koostöö- sed, mul on siin head sõbrad,“ lisas ta. bi või koondis teisest riigist, sest spor- võimalust kindlasti positiivses võtmes. Koostöö sõlmimise korral tekiks ka di seisukohast annab erinevate mängi- Lisaks sellele, et noored saaksid harju- vastupidine võimalus Hispaania tenni- jatega harjutamine arenguks tõuke,“ tada uute vastastega, olen märganud, et sistidel Tere Tennisekeskuses harjuta- rääkis Kuhi. välismaal treenitakse ka hoolsamalt. da. „Teil on fantastiline tennisekeskus!“ Kuhi arvates oleks parim variant His- Olin just talvel poistega Floridas ning kiitis külaline. „Isegi arenenud põhja- paaniasse treenima minna aprillikuus. seal olid nad valmis kas või kuus tundi maades ei ole ma nii head keskust näi- „Eestis on siis sisehooaja võistlused lä- päevas treenima – ilus ilm pakkus va- nud, eriti kiiduväärt on uus jõusaal. bi, aga väljas veel mängida ei saa. Kind- heldust ja lisas energiat,“ sõnas Kuhi.

44 TENNIS 1/2013 TERVISLIKToitumine Cafe Anzelika kevadised hõrgutised Tere Tennisekeskuses asuv Cafe Anzelika perenaine Anzelika Gomozova pakub eelseisvaks kevadeks kaht tervislikku ja maitsvat rooga. Mõlemad on olemas ka Cafe Anzelika menüüs, nii saate allpool toodud toite kohvikus nautida või ise kodus valmistada.

Pasta kanafilee, šampinjonide ja brokkoliga • Keedetud pasta 100g • Värsked šampinjonid 30g • Värske brokkoli 30g • Kanafilee 70g • Rõõsk koor 100g • Valge vein 50g • Merevaik 30g

Keeda omale meelepärane pasta peaaegu valmis. Tükelda puhastatud šampinjonid sektoriteks. Brokkoli õisikud lõika varre küljest lahti ja väiksemateks tükkideks. Kanafilee võib ka varem valmis küpsetada ja hiljem kuubikuteks lõigata. Brokkoli ja seened võib kergelt võis paar minutit pruunistada, lisada kanafilee, seejärel vein, Värske salat koor ja pasta. Lase koorekaste keema pidevalt segades külmsuitsu lõhe ja vutimunaga ja paari minuti pärast lisa lõpuks merevaik. Sega kuni • Frillis 30g juust on korralikult sulanud ja maitsesta vajadusel veel • Lollo-rosso 30g vähese soola ja valge pipraga. • Frisee 30g • Külmsuitsu lõhe filee 50g • Vutimunad 3tk • Kirsstomat 3tk • Punane greip 50g • Maitsestamata jogurt 50g • Till 5g • Sool 5g • Sidrunimahl 5g

Rebi värsked salatilehed väiksemateks suupärasemateks tükkideks, loputa külma vee all ja pane sõelale nõrguma 5 minutiks. Tõsta salatisegu kaussi. Lõika kirsstomat ja keedetud vutimunad pooleks ja lisa need värske salati segule. Koori greip ja lõika väiksemateks tükkideks. Lisa ka greip salatisegu hulka ja sega kergelt paar korda lusikaga läbi. Tõsta saadud segu taldrikule, lisa lõhefilee viilud. Jogurt maitsesta soola, tilli ja sidrunimahlaga ning tilguta kaste salatile.

Cafe & Catering Anzelika Avatud: E–R 8–21, L–P 9–21 ::: Tallinn, Sõjakooli 10 ::: telefon: 600 9990, 5810 6058 Rohkem infot: www.cafeanzelika.ee

TENNIS 1/2013 45 MEISTRIklass Stanislas Wawrinka – tundmatu šveitslane Federeri varjus

Stanislas Wawrinka on kogu karjääri jooksul olnud oma kuulsa kaasmaalase ja ühe kõigi aegade parima tennisisti Roger Federeri varjus. Seetõttu on meedia ebaõiglaselt vähe pööranud tähelepanu Wawrinka edusammudele ja ka ebaõnnestumistele.

Tekst: Kristjan Leppik Fotod: Scanpix

ähemalt käesoleva aasta algul sai “Praegusel hetkel on tema ühe käega Wawrinka hakkas tennist mängima Wawrinka piisavalt meedia tähe- tagakäsi maailma parim.“ Mängustii- 8-aastaselt St. Barthelemy linnas, tree- Vlepanu, kui ta kaotas Australian lilt on Stan ründav tagajoonemängija, ner Dimitri Zavialoffi käe all. “Zavialoff Openi neljandas ringis Novak Djoko- kes on saab hästi hakkama kõigil väl- tegi minust tennisisti, õpetas selgeks õi- vicile 6:1, 5:7, 4:6, 7:6, 10:12. See viie- jakukatetel, kuid parimad tulemsed ge tehnika,“ ütleb Wawrinka. “Ma olen tunnine muljetavaldav heitlus jääb ten- on ta saavutanud liivaväljakutel. Te- alati nautinud tema käe all treenimist.“ nisesõpradele kauaks meelde. ma nõrgim külg on vaimne tugevus, Koostöö Zavialoffiga oli niivõrd edukas, Stan mängis tõeliselt suurepärast ten- Wawrinka ei suuda pahatihti võita et kestis kuni 2010. aasta juunini. Tipp- nist, eriti matši esimese tunni jooksul, tähtsaid mänge. Seda kinnitab ka fakt, tennises on see üsna haruldane, et noor- kui maailma esireket Djokovic oli tema et oma karjääri 10st ATP turniiri fi- teklassi treener peab õpilase juhendami- vastu täiesti võimetu. “Mul on väga ras- naalist on võitnud vaid kolm. sel vastu peaaegu karjääri parima ajani. ke leida sõnu, et kirjeldada tänast mat- 14-aastaselt alustas Stan mängimist ši,“ ütles Djokovic pärast mängu. “Stan Täielik pühendumine rahvusvahelistel noorteturniiridel, aas- vääris võitu sama palju kui mina. Ta tennisele ta hiljem otsustas lõpetada koolis käi- näitas täna, kui hea ning agressiivne mise ja pühenduda täielikult tennisele. mängija ta tegelikult on. Ma lihtsalt Stanislas Wawrinka sündis 21.märtsil “See oli kõige õigem tee minu jaoks, et püüdsin vastu pidada ja võidelda.“ 1985 Lausanne’is huvitava taustaga per- areneda tennisistina,“ kommenteerib “See oli kindlalt mu elu parim mäng,“ re, nimelt on ta isa Wolfram tšehhi pä- toonast otsust Wawrinka ise. “Ma ei ol- ütles Wawrinka. “Muidugi olen ma väga ritolu sakslane, ema Isabelle aga šveits- nud enne 17. eluaastat eriti hea mängi- kurb, suur pettumus oli selline mäng lane. Stanislas’ isapoolne vanaisa on ja, ei tulnud kordagi isegi Šveitsi noor- kaotada.“ tšehh ja nad elasid praegustel Poola temeistriks.“ Wawrinka on eelkõige tuntud oma aladel, sellest on tulnud ka slaavipärane Wawrinka täielik pühendumine ten- ühe käega tagakäe poolest, John perekonnanimi. Wawrinka vanematel nisele hakkas tasapisi vilja kandma, McEnroe arvates on Stani tagakäsi on Šveitsis ökofarm, kus nad annavad tema edasine noortekarjäär kujunes kül- tennisemaailmas üks võimsamaid: tööd peamiselt puudega inimestele. laltki edukaks. ITFi juunioride edetabe-

46 TENNIS 1/2013 MEISTRIklass lis jäi Stani laeks 7. koht ning suurimaks pidin lamama voodis, jalg üleval,“ ütleb saavutuseks kahtlemata 2003. aasta Ro- Stan. “See oli raske, sest armastan ten- land Garrosi noorteturniiri võit. nist, mulle meeldib ringi liikuda ja joos- ta. Pärast rasket vigastust hakkad endalt Lõpuni realiseerimata igasugu imelikke küsimusi küsima. Kas potentsiaal sa üldse suudad tagasi tennisesse tulla? Kas sa suudad pärast vigastust mängida Wawrinka profikarjäär algas kindla tõu- endisel tasemel?“ suga, 2006. aasta lõpuks jõudis ta ATP Pärast vigastust kuni kümme tundi edetabelis juba 30. kohale. Esimese ATP päevas treeninud Wawrinka pühendu- turniiri võitis ta Umagis, alistades finaa- mus hakkas dividende tootma 2008. lis Djokovici. Esimene tõsisem tagasi- aastal, kui Stan jõudis ATP Masters- Stanislas Wawrinka löök tabas Wawrinkat 2007. aasta veeb- sarja turniiril Roomas finaali, kus kao- Sündinud: 28. märtsil 1985 ruaris, kui ta vigastas treeningul pare- tas Djokovicile. Edetabelis kerkis ta Pikkus ja kaal: 183 cm, 79 kilo mat põlve ja pidi lõikusele minema. “See hoobilt 24. kohalt kümnendaks. “Olin Treener: hetkel puudub oli raske aeg, eriti esimesed nädalad, kui üllatunud. See on suur samm tõusta Eeskujud tennises ja spordis: Pete Sampras ja Thierry Henry Parimad saavutused tennises: Lipukandjana Pekingi olümpiakuld (2008) Londoni olümpia paarismängus koos Roger avamisel. Federeriga, ATP turniirivõidud Umagis, Casablancas ja Chennais Koht maailma edetabelis (18. veebruari 2013 seisuga): 17. Parim koht suure slämmi turniiril: veerandfinaal (2011 ja 2010 US Open) Karjääri auhinnaraha: 6 035 718 USA dollarit Reket: Yonex VCORE Tour 97 Riietus ja jalanõud: Yonex Lemmiklöök: tagakäsi Hobid: muusika ja kino

ühe turniiriga 24. kohalt esikümnesse,“ ütles ta. Ka Federer avaldas kaasmaa- lasele Top10 jõudmise puhul tunnus- tust. “Stan mängib praegu väga head tennist. See on suurepärane ka meie riigile, et meil on uus Top10 mängija pärast Martina Hingist, ’d, Jacob Hlasekit ja mind.“ Kuigi Wawrinka parim edetabelikoht (9.) jääb seni 2008. aastasse, loodab ta peatselt tõusta tagasi maailma kümne parema sekka. “Tunnen, et mängin praegu oma karjääri parimat tennist, kuid ATP edetabel on nii tihe, et hetkel on võib-olla kõigi aegade parim Top 40. Praegu pead võitlema iga võidu eest küünte ja hammastega. Et murda taga- si esikümnesse, on rohkem vaja enese- kindlust ja vaimujõudu kui füüsilist võimsust,“ ütles Stan tänavu. “Mõni- kord panen ennast liiga suure pinge alla, mis pole hea. Pean täielikult kes- kenduma vaid sellele, mis toimub väl- jakul, mitte väljaspool toimuvale.“

Pekingi olümpiakuld ja lipukandja Londonis

2008. aasta Pekingi olümpiaks sai Šveits kokku väga tugeva paari Roger Federer

TENNIS 1/2013 47 MEISTRIklass

- Stanislas Wawrinka, kellelt oodati vä- hemalt medalit. Kodumaal ristis ajakir- jandus paari hellitavalt “Federinkaks“. Federer ja Wawrinka olid juba nooruses koos trenni teinud ja headeks sõpradeks saanud. “Ta oli siis vist maailma edeta- belis kuuendal kohal, pärast esimest kümmet minutit olid mul juba kõik seie- rid punases,“ meenutab toona 16-aas- tane Wawrinka esimest ühistreeningut Federeriga. “Pärast trenni olin surmani väsinud ja endast väljas.“ Olümpial edenes neljandana asetatud paar kullani muljetavaldava kindluse- ga, kuni finaalini ei kaotanud šveitsla- sed settigi, poolfinaalis alistati kindlalt ka turniiri suurfavoriidid, ameeriklas- test vennad Bryanid. „Mängisime oma parimat tennist just vendade Bryanite vastu. See oli raskeim Stanislas Wawrinka ja tähtsaim võit. See võit andis meile en- (vasakul) ja Roger ne finaali ka kindla teadmise, et suuda- Federer Londoni olümpial, kus nii me koos mängida suurepärast tennist,“ hästi ei läinud kui ütles Wawrinka. Finaalis alistati neljas Pekingis. setis Rootsi paar Simon Aspelin/Thomas Johansson. Olümpiakuld oli mõlema me-

Wawrinkale on tennis tähtsam kui perekond 2010. aasta lõpul otsustas Wawrinka jätta maha oma abikaasa Ilhami, et pühenduda täielikult tennisele. Otsus oli seda üllatavam, et nad olid abiellunud alles aasta varem septembris ning nende tütar Alexia oli ilmavalgust näinud sama aasta veebruaris. Wawrinka samm oli konservatiivses Šveitsis kollase ajakirjanduse jaoks uudispomm, eriti arvestades teise Šveitsi tenniseässa Roger Federeri kindlat ja stabiilset abielu. “Olen otsustanud lahku minna oma naisest Ilhamist. Soovime jätkata koos meie tütre Alexia kasvatamist. Soovin, Stanislas Wawrinka (vasakul) pärast viietunnilist kaotusmängu Novak et ajakirjandus austaks meie õigust Djokoviciga. Näoilmed ütlevad kõik, ka Djokovic tunneb vastasele siiralt kaasa. privaatsusele meie jaoks raskel ajal,“ kõlas Wawrinka ametlik pressiteade. “Stan tuli septembris tagasi Davis he jaoks unistuste täitumine ja medali- limata olid ka Londoni mängud Waw- Cupi mängudelt Kasahstanist ja tseremoonial oli neil raske pisaraid ta- rinka jaoks erilised. Nimelt valis Šveit- teatas mulle, et tal on elus uued gasi hoida. “See oli mu karjääri ilusaim si Olümpiakomitee just Stani avamisel prioriteedid. Ta pakkis oma asjad hetk, sest asi polnud ainult tennises, vaid lipukandjaks. Federer, kes oli kandnud kokku ja kolis hotelli elama,“ rääkis spordis üldisemalt ja muidugi Šveitsis. Šveitsi lippu 2004 ja 2008, loobus sellest Wawrinkast 11 aastat vanem Ilham Olümpiavõit on igaühe unistus ja jagada aust ise. “Tundsin, et on oluline anda ajakirjandusele. Meedia andmetel seda hetke Rogeriga teeb sellest veelgi kellelegi teisele võimalus,“ ütles Fede- tundis Wawrinka, et tal on veel viis aastat jäänud tipptennises midagi erilisema,“ meenutab Wawrinka olüm- rer. “Edastasin soovi olümpiakomiteele suurt korda saata ning perekond piavõidu järgseid mõtteid. ja nad valisid minu asemel Stanislas hakkas segama. Wawrinka ise Londoni olümpiamängudel ei suut- Wawrinka. See on talle suur au, aga kõik säutsus tookord Twitteris: “Tunnen nud “Federinka“ Pekingi kulda kaitsta, ju teavad, et ma poleks võitnud Pekingis ennast suurepäraselt ja vaatan suure juba teises ringis kaotati Iisraeli paari- kulda ilma Stanita. Minu arvates tegi optimismiga algava hooaja poole.“ le /Yoni Erlich. Sellest hoo- olümpiakomitee ainuõige otsuse.“

48 TENNIS 1/2013 Maria Kirilenko

Stanislas Wawrinka

Foto: Scanpix Foto: Scanpix MEISTRIklass Maria Kirilenko – pontsakast baleriinist tennisemaailma pärliks Mullu Londoni olümpiamängudel paarismängus pronksmedali võitnud Maria Kirilenko on üks paljudest venelannadest, kes suutnud end profitennises tippu töötada, ent võrreldes kaasmaalannadega on 26-aastane Kirilenko võrdlemisi õbluke ning seetõttu paistab ta silma pigem mitmekülgse ja targa, mitte niivõrd jõulise mängijana.

Tekst: Maarja Värv, Postimees Fotod: Scanpix

len küll lühike, aga see-eest Viieaastaselt läks variant. Õige pea märkas Kirilenkot arukas,» iseloomustas end juhendama hakanud treener, et 7-aas- balletikooli „O173-sentimeetrine Kirilen- tane tüdruk on andekas ja tal on kõvas- ko. „Pikematel on parem serv ja seetõt- Kirilenko puutus spordiga kokku juba ti potentsiaali. „Treener ütles mu vane- tu on neil lihtsam pallingugeime võita. üsna varakult, enne tennist keerles te- matele, et tahaks mind Moskva Dünamo Mida pikem tüdruk, seda kõvemini ta ma elu aga tantsu ümber. „Olin väikse- treeneritele näidata. Alguses olid mu lööb, aga nad ei mõtle väga palju, kuidas na üsna pontsakas ja seetõttu tahtis vanemad sellele vastu, sest Dünamo mängu mitmekesistada. Mõni tennisist ema, et ma end liigutasin. Kui olin viie- ei oska näiteks võrgumängu või lõigatud ne, viis ta mind balletikooli ning kuigi lööki, nad lihtsalt virutavad kõvasti. Aga olin päris paksuke, võeti mind imekom- mina olen teistsugune.“ bel sinna vastu,“ meenutas Kirilenko. Kirilenko sõnul on noorema põlvkon- „Kahjuks pandi see kool kinni, aga siis na tulijaist võib-olla talle sarnase män- jätkasin võistlustantsuga. Kuueaasta- gustiiliga vaid Christina McHale. selt võitsin koos paarilisega esimese „Mõistsin üsna varakult, et kuna ma võistluse. Seejärel pakkus isa, et võiksin pole suurt kasvu, ei saa ma jõuga vas- ka tennist proovida.“ taseid võita, aga olen kiire ja saan vas- Kirilenko isa Juri oli omal ajal tennist turünnakuga hästi hakkama, oskan mänginud ning kuna tennisekool paik- mängurütmi muuta,“ lisas ta. nes kodu lähedal, oli see perele mugav

Tänavu veebruaris teenis Maria Kirilenko Pattayas karjääri kuuenda WTA turniirivõidu.

TENNIS 1/2013 53 MEISTRIklass

Maria Kirilenko Sünniaeg: 26. jaanuar 1987 Pikkus: 173 cm Kaal: 58 kg Alustas profikarjääri: 2001 Võidud-kaotused: 333-233 Turniirivõite: kuus WTA turniiri, kolm ITF turniiri Karjääri kõrgeim edetabelikoht: 12. (august 2012) Praegune edetabelikoht: 15. (4. märtsi edetabeli seisuga) Võidetud auhinnaraha: 5 778 340 dollarit

väljakud asusid kaugel, aga treener rää- kuni 18-aastaste seas maailma teine. Ki- «Mõnikord, kui mängin nooremate tüd- kis nad nõusse,“ meenutas Kirilenko. rilenko võtsid enda hõlma alla ka tipp- rukutega ja mul ei tule mäng välja, „Kui sinna läksime, olid neil klassid ju- tennisistid Jevgeni Kafelnikov, Maksim tean kogemuste tõttu, mida teha. Ja ba koostatud, aga mind võeti ikkagi Mirnõi ja Andrei Olhovski, kes olid loo- olen endiselt noor!“ vastu. Algul tegelesin ka tantsuga edasi, nud noori tennisiste abistava organisat- Hoolimata pikkadest ja väsitavatest aga lõpuks valisin tennise.“ siooni. Nende abi võimaldas Kirilenkol hooaegadest pole Kirilenko siiani sel- Vähem kui aasta pärast tennisega rohkem välisturniiridel võistelda. lest elustiilist tüdinud. „Leian alati te- alustamist võitis Kirilenko esimese 2002. aasta sügisel võidutses Kirilen- gevust, mul ei hakka igav. Mängupausi võistluse ning mida rohkem ta võistle- ko 15-aastasena US Openi noorteturnii- ajal saan minna koju, aga juba kaks nä- mas käis, seda enam vanemad mõistsid, ril ning tegi seejärel debüüdi WTA-s. dalat hiljem tahan juba trenni teha, rei- et tennis on tütrele õige ala. „Mingis mõttes on see siiani mu meel- sida ja võistelda,“ avaldas ta. „Tunnen dejäävaim sündmus tennises,“ tunnis- siis sellest elurütmist puudust. Ja kuna Võitis US Openi tas Kirilenko US Openi võidust rääki- ma pole veel eesmärki saavutanud, ta- noorteturniiri des. „Kuigi finaal oli väiksemal välja- han kogu aeg edasi minna.“ kul, vaatas seda väga palju inimesi, Kas eesmärk on sama, mis paljudel 12-aastasena jäi trenni teinud Kirilenko ühelgi mu mängul polnud kunagi nii mängijatel – võita suure slämmi turniir silma endisele tennisistile, Ukrainas palju pealtvaatajaid olnud!“ ja saada maailma esireketiks? sündinud Jelena Brjuhhovetsile, kes „Võimas, kui sellega hakkama saak- mõtles, et õige juhendamise korral võib Esialgu unistab „vaid“ sin, aga esmalt unistan esikümnesse see tüdruk kaugele jõuda. Brjuhhovets esikümnesse pääsust jõudmisest,“ tunnistas Kirilenko, kes jälgis Kirilenkot umbes aasta aega ning mullu augustis tõusis karjääri parimale, seejärel pakkus talle abi. Kuigi tänavu jaanuari lõpus sai Kiri- 12. kohale, kuid nüüd püsib 15. real. 13-aastaselt koliski Kirilenko Odessas- lenko alles 26-aastaseks, on ta WTA „Tunnen, et mu mäng on palju arenenud se ning Brjuhhovets koostas kolmeaas- tuuril võistelnud juba üle kümne aasta. ja olen eesmärgile lähedal. Tahaks ka tase programmi, mille eesmärk oli viia „Mõnikord mõtlen: „Appi, kaua ma ju- suurel slämmil astuda sammu edasi ja Kirilenko maailma juunioride tippu. Vä- ba WTA-s mänginud olen?“ Alustasin jõuda vähemalt poolfinaali.“ hem kui kolm aastat hiljem oligi Kirilen- ju nii noorelt. Aga samas on see hea, Profiturniiril jõudis Kirilenko esimest ko omavanuste maailma esinumber ning olen juba nii kogenud,“ mõtiskles ta. korda finaali 2004. aasta veebruaris, esi-

54 TENNIS 1/2013 MEISTRIklass mese turniirivõidu teenis ta poolteist Kuna Maria kolis üsna noorena ko- ikkagi imeline lapsepõlv. Olin õnne- aastat hiljem Pekingis. Kokku on ta fi- dust ära, jäi ta ilma n-ö tavalisest lik, tegelesin balleti ja tantsimisega naalis mänginud 12 korral ning võitnud lapsepõlvest, sest veetis suurema osa ning seejärel tennisega,“ jutustas ta. neist pooled, viimati triumfeeris Kirilen- ajast tenniseväljakul. „Ühelt poolt on „Mis on õnnelik lapsepõlv? Lihtsalt ko tänavu veebruari alguses Pattayas. mul sellest kahju, aga teisalt – mul oli õues ringi jõlkumine pole minu arva- „Tunnen, et tennis on minu jaoks ab- soluutselt õige ala. Ma ei näe end näi- teks kunstniku või lauljana, ma ei oska- Maria Kirilenko hokimehest peigmees Aleksandr gi laulda! Võib-olla olnuks ma edukas tantsija, aga kes teab üldse häid tantsi- Ovetškin: “Teadsin juba temaga esimest korda jaid?“ arutles Kirilenko, kes on iidolite- kohtudes, et ta on minu jaoks see õige.“ na nimetanud Kafelnikovi ja Jennifer Capriatit. „Vanemad valisid mulle õige ala. Mind ei sunnitud tennist mängima, tes õnn. Laps peaks pidevalt tegutse- mulle anti palju erinevaid valikuid, aga ma, mitte niisama passima. Ma ei kõik nägid, et see sobis kõige paremini. tunne, et oleksin väga millestki ilma Ärkasin hommikuti ja ütlesin emale- jäänud.“ isale, et tahan trenni minna, isegi siis, Tennisekarjääriga on kaasnenud üks kui mul oli vaba päev. Mul pole kunagi asi, mis erinevate ajakirjade kaasi eh- olnud päeva, mil ärkan ja mõtlen, et ei tinud Kirilenkot ülemäära ei vaimusta taha enam tennist mängida.“ – kuulsus. „Mind huvitavad eelkõige tulemused, kuulsus on aga väsitav. Ma Suur kirg - klassikaline ei hakanud tennist mängima selleks, muusika et kuulsaks saada,“ nentis ta. „Mõni- kord kui käin poes või lendan kuhugi Tennise kõrvalt meeldib Kirilenkole ja keegi tunneb mind ära, siis hakkab jalgpall ning tänu kihlatule Aleksandr neid ridamisi minu juurde tulema, mis Ovetškinile ka jäähoki, lisaks on ta en- on tihtipeale üsna kurnav. Vahel kui diselt huvitatud tantsimisest ja balletist, arvan, et kindlasti tuntakse mind ära, tema suur kirg on aga klassikaline muu- seda ei juhtu ja teinekord kui arvan, et sika – Kirilenko võib tundide viisi kuu- Aastal 2009 valiti Maria Kirilenko kauni olen kohas, kus keegi mind ei tunne, lata näiteks Vivaldi, Mozarti, Bachi või naistennisistina osalema ajakirja Sports siis just tuntakse. Aga mõnikord see Beethoveni loomingut. Illustrated bikiininumbri tegemisel. mind ei häiri.“

Kirilenko leidis õnne Venemaa hokiässaga Maria Kirilenko mängis turniiridel segapaari kaasmaalase Hokimehest Igor Andrejeviga ning peagi arenes sellest ka partnerlus peigmees väljaspool platsi. See oli üks kindlamaid tennisepaare ning Aleksandr juba spekuleeriti, et peatselt võib kuulda pulmakelli. 2011. Ovetškin US aastal aga pikaajaline suhe purunes. Openi tribüünil Sama aasta sügisel leidis Kirilenko uue õnne Venemaa pruudi mängule jäähokimängija Aleksandr Ovetškiniga, kes kinnitas suhet kaasa elamas. ametlikult novembri lõpus enda Twitteri kontol, avaldades, et Kirilenko on tõepoolest tema kallim, tema kuninganna. „Meil oli New Yorgis US Openi ajal meediapäev. Läksime koos agendiga tennist vaatama, Maria tegi parasjagu trenni, läksin tema juurde, ütlesin tere ja niimoodi meie suhe algaski,“ meenutas NHLis Washington Capitalsis mängiv Ovetškin. „See oli kohene tõmme. Mulle meeldib tema juures kõik. Saame koos rääkida, naerda, nalja teha, vaikida. Mul on temaga mugav olla.“ Mullu 31. detsembril teatasid Kirilenko ja Ovetškin, et nad on kihlatud. „Tegelikult teadsin juba temaga esimest korda kohtudes, et ta on minu jaoks see õige,“ tunnistas Ovetškin. „Rääkisime abiellumisest juba varem, aga ettepaneku tegin vana-aasta õhtul. Laskusin ühele põlvele ja küsisin, kas ta abiellub minuga. Mul on selle üle hea meel, alati on hea, kui sul on keegi, kes sind toetab.“ Kirilenko tunnistas, et kuigi nad valisid eelnevalt koos kihlasõrmuse ning ta teadis, millal Ovetškin ettepaneku teeb, hakkas ta siiski nutma, kui mees põlvili laskus. „Ta küsis tegelikult varem, aga otsustasime, et ta teeb ka ametliku ettepaneku. Kui see aeg kätte jõudis, hakkasin nutma, see oli nii emotsionaalne hetk, täiesti uskumatu,“ tunnistas Kirilenko, kelle sõnul hakkasid ka tema vanemad nutma, kui nende abiellumisest kuulsid. Kirilenko, kes mängude ajaks võtab sõrmuse sõrmest, tunnistas, et pulmakuupäeva pole veel paika pandud.

TENNIS 1/2013 55 AUSTRALIANOpen Australian Openil kord majas: esireketid võitsid Esimese asetuse saanud Viktoria Azarenka ja Novak Djokovic võtsid Melbourne´is eeldustekohase esikoha.

Tekst: Jaan Jürine Fotod: Scanpix

uigi tennisehierarhias muudatu- dust, et turniir läbi sai,“ sõnas Williams si ei toimunud, juhtus Australian traumadele viidates. Pärast Williamsi KOpenil ootamatusi. Soola ja pip- langemist tõusis favoriidiks Šarapo- ra eest hoolitses suurim favoriit Serena va, kes loovutas esimeses neljas Williams, kes selle asemel, et tõusta mängus oma vastastele kamba uueks esireketiks, sai veerandfinaalis peale viis (!) geimi. klobida 19-aastaselt Sloane Stephensilt! Veerandfinaalis sai Jekete- Mullu järjest Wimbledoni, olümpia- rina Makarova Šarapovalt turniiri ja US Openi võitnud Williams küll üksinda neli geimi, jäi alla oma hoolealusele ning pidi loo- kuid poolfinaalis mängis buma unistusest olla taas esimene. Vii- Na Li Venemaa kaunita- mati juhtis noorem Williams maailma ri puhtalt üle – 6:2, 6:2. edetabelit alates 2009. aasta novembrist Veelkordne kinnitus, et 49 nädalat. Äsjasel Australian Openil naiste tennises ei mak- võtnuks Williams Azarenkalt liidrikoha sa kaine arvestus mi- siis, kui jõudnuks finaali, siis poleks dagi: valitsevad tujud valgevenelannat isegi võit aidanud. ja muud tunded, mis USA-s kerkisid juba eelmisel suvel ei allu loogikale. Šara- esile lood, milles kirjutatakse Stephensi pova oli kui ümber roosast tulevikust. Temast pidavat tule- vahetatud. „Ta män- ma USA tennise uus suur nimi, kes üle- gis suurepäraselt, oli tab õdede Williamside saavutused. „Sloa- palju agressiivsem ne servib väga hästi, liigub tõesti kiirelt. kui mina ning diktee- Ma fännan teda!“ ütles Serena pärast ris kohtumist,“ tun- võitu Stephensi üle Brisbane´i turniiril. nustas Šarapova vas- Nüüd sai 31-aastane legend lüüa teisme- tast, kes tegi lühikeses liselt, kes peab Serenat oma iidoliks. mängus 32 lihtviga. Stephensil on sportlik taust: tema isa Teine poolfinaal teki- oli profiliiga NFL jalgpallur, mängides tas kahinaid. Azarenka New England Patriotsis, kuid langes ületas Stephensi näiliselt 2009. aastal kuriteo ohvriks. Ema oli kergelt 6:1, 6:4, kuid elas üle kolledžis tugevamaid ujujaid. raskeid aegu. Seisul 5:4 teises Kõneldakse, et profitennises aitab Ste- setis kutsus Azarenka arsti phensil vanema sõbratarina teed sillu- ning sai pukikohtunikult loa tada Serena ise. Tee on juba sillutamist väljakult lahkuda. Üheksa mi- väärt, sest märtsis 20-seks saav Stephens nuti pärast oli ta tagasi ning viis on tõusnud WTA edetabelis 17. kohale. mängu võiduka lõpuni. Teda pandi tähele 2010. aastal, kui Ste- „Tundsin end nurkasurutuna. phens võitis French Openi, Wimbledoni Mõistsin, et olen finaalist kõigest ja US Openi noorteturniiri. Uuest Sere- ühe sammu kaugusel ja närvid nast on siiski veel vara rääkida. said minust võitu,” ütles Azaren- ka pärast mängu, tunnistades, et Teist aastat järjest tegemist polnud vigastuspausiga. Pressikonverentsil oli Azarenka Serena teemaga lõpetades, suursoosik end pisut kogunud ning ütles, et tal olla teinud juba avaringis jalale liiga, li- olnud hingamisraskused. saks piinanud teda seljavalu. „Elu kõige Stephens ei pidanud juhtumit era- hullemad kaks nädalat. Tunnen kergen- kordseks, tennises on taktikaline

56 TENNIS 1/2013

AUSTRALIANOpen arstipaus sageli tarvitusel. Kuid publiku häälestas Azarenka enda vastu ning pi- Australian Open, finaalid di finaalis Na Li vastu vilet kuulma. Novak Djokovic (Serbia, 1) – Andy Murray (Suurbritannia, 3) 6:7, 7:6, 6:3, 6:2; Azarenka võitis finaali 4:6, 6:4, 6:3 ja Mehed: meespaarismäng: Bob ja (USA, 1) – Robin Haase/Igor Sijsling (Holland) nõustus, et tal oli õnne. Na Li väänas 6:2, 6:4. mängus kahel korral vasaku jala hüppe- Naised: Viktoria Azarenka (Valgevene, 1) – Na Li (Hiina, 6) 4:6, 6:4, 6:3; liigest, teisel korral lõi lisaks kukkudes naispaarismäng: Sara Errani/Roberta Vinci (Itaalia, 1) – Asleigh Barty/Casey pea ära. „Miks ma kukkusin? Loll olin!“ Dellacqua (Austraalia) 6:2, 3:6, 6:2. väitis Li, kuigi tegelikult hoidis vigasta- Segapaarismäng: Jarmila Gajdosova/Matthew Ebden (Austraalia) – Lucie Hradecka/ tud jalga. Pressikonverentsil laskis Li František Cermak (Tšehhi) 6:3, 7:5; Meesjuuniorid: (3) – Thanasi Kokkinakkis (mõl. Austraalia) 7:6, 6:3; naeru: „Olen ainus mängija, kes pärast Naisjuuniorid: Ana Konjuh (Horvaatia, 3) – Katerina Siniakova (Tšehhi, 2) 6:3, 6:4. kahte kukkumist veel naerda suudab!“ „Poolikust“ mängust ei maksa järeldu- si teha. Li mängis kogu turniiri väga head Kaotuse põhjused poolfinaalis ei vaja vaja. Olgu, kodus aitab teda Peeter tennist ning võinuks ehk võita ka finaali. pikka analüüsi. Kui mängija võidab kõ- Lamp.... Samas näitas tiitlit kaitsnud Azarenka vakattega väljakul ainult kolm oma ser- Hoiame Anettile pöialt! Teistele ei esireketile vajalikku klassi ja stabiilsust. vigeimi üheksast, ei maksa võitu tahta- saanud hoida, sest Kanepi ja Zopp taas- Võitjate üle kohut ei mõisteta... gi. Eesti tennisehuvilised jättis Austra- tusid vigastusest. lian Open kripeldama. Kontaveiti hin- Liiga palju pingeid natakse kõrgelt ja talle pannakse suuri Djokovic juba legend! lootusi. Tõestuseks fakt, et kohta pool- Anett Kontaveit edenes juunioride tur- finaalis – mulluse hooaja tase, kui Anett Niisugune hinnangu andis Eesti esi- niiril suuremate raskusteta poolfinaali, oli korra finaaliski! – peeti vaat et läbi- mängija Jürgen Zopp neljandat korda kus kaotas 2:6, 3:6 tšehhitarile Katerina kukkumiseks. Australian Openi võitnud Novak Djoko- Siniakovale. „Matši eel pidasin teda vä- Kuid noorteturniiridel toimuv on siis- vicile. Ehk liiga vara? Eestis on legend ga võidetavaks vastaseks. Aga sai vist ki alles eelmäng tõsisele tennisele Nüüd iga kolmas avaliku elu tegelane, maail- endale liiga palju pingeid peale pandud,“ on põhiküsimus, kui kiiresti suudab mas on sõel tuhandeid kordi peenem. tunnistas Kontaveit pärast mängu Õhtu- Anett kohaneda naiste mänguga. Kane- Tenniseajaloos on slämmiturniire küm- lehele. Meenutame, et mullusel US Ope- pil võttis see mäletatavasti mitu aastat. me või enam korda võitnud seitse nil alistas Anett Siniakova kahes setis. Edasi, Anettil pole treenerit. Kogenud meest. Nemad on küll legendid. Pinged pani endale 17-aastane Kontaveit Kanepi saab treenerita hakkama, noo- Kaks nende seast mängivad tänagi, ise, lubades Australian Openi võita. remal oleks seda ametimeest hädasti Roger Federer ja Rafael Nadal. Kui li- same neile Djokovici, siis selle kolmiku kõrval on alates 2005. aasta French Openist korra slämmiturniiri võitnud ainult Juan Martin del Potro ja Andy Murray. Zopp ennustab, et edasi valit- seb juba nelik, kuhu kuulub ka Murray. Võit ei tulnud Djokovicile kergelt. 4. ringis oli tal äge mäng šveitslase Sta- nislas Wawrinkaga, kes alistus alles viiendas setis 10:12. Finaalivõit Murray üle märgiti Djokovicile numbritega 6:7, 7:6, 6:3, 6:2. „Parem võitis. Djokovic oli agressiiv- sem, riskeeris rohkem, otsis võimalusi,“ võttis kokku ekskuulsus . „Kahes viimases setis ei suutnud enam oma taset hoida,“ märkis Murray, kes põrkis korraldajatega: ta sai finaali eel ühe puhkepäeva vähem! Djokovic on maailma esinumber ja alustas ka uut hooaega edukalt, olles võitnud nüüd kuus slämmiturniiri. Miks ta nii hea on? Zopp Õhtulehele: „Ta on sisuliselt nõrkusteta mängija. Kaitseoskus on kohati uskumatu ja täies- ti tappev ning vaimult metsikult tugev. Mida raskem seis, seda kindlamaks Djo- kovic muutub.“ Federer sai Melbourne´is poolfinaalis lüüa Murraylt, Nadal jätkas pooleaastast võistluspausi.

58 TENNIS 1/2013 APRILLIS NALJA POLE

Jalgpalli Meistrite Liiga veerand- finaalid. Meie kodune Eesti Korvpalli Meistriliiga. Veninud algusega NHLi hooaeg kogub tuure. 20. aprillil algavad NBA playoff’id. Lisaks palju sündmusi tennisest ja käsipallist Vormel 1 ja MMA-ni!

JÄLGI VEEBIS JA MOBIILIS! PÄEVAkorral

Stefan Edberg mängimas seenioride tuuri 2009. aastal, mil ta võinuks kaasmaalaste arvates olla tasemelt Rootsi teine reket.

Rootsi tennis vaevleb sügavas mõõnas Milline riik oli veel paarkümmend aastat tagasi meeste tennise liider, kuid praegu võiks Davis Cupi matšis isegi Eestile kaotada? Vastus on muidugi Rootsi.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Scanpix, Good to Great

õsi, Rootsi tennise parimad ajad deri ja Stefan Edbergi saagiks. Ainuük- said mööda juba käesoleva sajan- si 1960ndatel aastatel sündinud roots- Tdi algul, kuid siis oli tegemist pi- Kes oleks veel 15 aastat lastest kuulusid erinevatel aegadel gem väikese languse kui sügava mõõ- tagasi uskunud, et Rootsi esikümnesse lisaks Wilanderile ja Ed- naga. Mis puutub aga Rootsi tennise bergile Anders Järryd, Henrik Sund- hiilgeaegadesse, siis vahemikus 1983- meestel võib tekkida ström, Joakim Nyström ja Kent Carls- 1998 mängis meie läänenaabri mees- raskusi alistada Eesti son. Kogu see põlvkond kerkis esile kond Davis Cupi finaalis 11 korda, või- ’i matšis? Björn Borgi võitude laineharjas. tes neist kuus. Selles ajavahemikus Järgmise aastakümne meestest midagi võrreldavat pole, isegi USA jõu- võiks lisada Jonas Björkmani, Tho- dis finaali vaid kuuel korral, ehkki tollal Et veel numbrilisi fakte lisada, siis mas Enqvisti, Magnus Normani ning valitsesid John McEnroe, Pete Samp- aastatel 1982-1992 võitsid Rootsi mehed seni viimase rootslasest slämmivõitja ras, , Michael Chang ja 13 suure slämmi turniiri, kuigi need Thomas Johanssoni (2002 Australian . langesid ainult kahe mehe, Mats Wilan- Open), kuid esikümne või sellele lä-

60 TENNIS 1/2013 PÄEVAkorral

Stockholmi lähistele loodi 2011. aastal lander treenis pigem ameeriklasi, Ed- Rootsi paremate tenniseakadeemia Good to Great, kus berg resideerus Londonis. Nagu Peter- meestennisistide kohad mängib ka Petersoni tütar Rebecca, soni jutust võib mõista, muutus olukord maailma edetabelis Rootsi neidude esireket. Magnus Nor- kiiresti, kui need mehed taipasid, et seis (4. märts 2013) man, akadeemia loomise üks initsiaator, on liiga häbiväärne. Wilander juba nal- iseloomustas seda ettevõtmist nii: jatas: „Edberg võiks praegu olla Rootsi 374. Patrik Rosenholm „Praegu oli viimane aeg midagi luua. teine reket,“ pidades silmas, et tollal 534. Michael Ryderstedt 545. Christian Lindell Rootsi tennis on juba täielikus häbis, kui 43-aastane ekskuulsus mängis suurepä- 578. Andreas Vinciguerra meil pole isegi 200 parema hulgas üht- rast tennist seenioride turniiridel. Kui ki meest. Poolteist aastat tagasi jättis küsimus Rootsi tennise allakäigu põhjus- hedase tasemega mehi oli Rootsis Tuntumaid Rootsi tennisiste maailma esikümnes tollal veelgi. Seni viimane rootslasest tippmees on Järjekorras nimi, sünniaasta, parim koht maailma edetabelis ja mõistagi Robin Söderling, French Ope- slämmiturniiri võitude arv ni kahekordne finalist (2009, 2010) ning Björn Borg 1956 1. 11 veel kaks aastat tagasi esikümnesse Anders Järryd 1961 5. Paarismängus 8 kuulunu. Tema haigus panigi sisuliselt Joakim Nyström 1963 4. Paarismängus 1 punkti kogu Rootsi tennisele, ehkki nii Mikael Pernfors 1963 10. - (1 finaal) drastiline ei tohiks ju olukord olla, et Mats Wilander 1964 1. 7 ainult ühe mehe „kadumine“ kunagi Henrik Sundström 1964 6. - suure tenniseriigi lõppu tähistas. Stefan Edberg 1966 1. 6 Kent Carlsson 1968 6. - Jonas Björkman 1972 4. Paarismängus 9 Suurte muutuste Thomas Enqvist 1974 4. - (1 finaal) ootusel Thomas Johansson 1975 7. 1 Magnus Norman 1976 2. - (1 finaal) „Kes oleks veel 15 aastat tagasi usku- Joachim Johansson 1982 9. - nud, et Rootsi meestel võib tekkida ras- Robin Söderling 1984 4. - (2 finaali) kusi alistada Eesti Davis Cup’i matšis,“ imestas pikka aega Rootsis elanud en- mitu endist tippmeest oma ameti, ava- dine Eesti tippmängija Mart Peterson. sime Facebooki lehekülje ja küsisime: „Vöib loomulikult ebaönnest rääkida, et kes tahab meie üritusega ühineda?“ Söderling jäi haigeks ja Joachim Jo- Mikael Tillström ja olid hansson loobus vöistlemisest õlavigas- need mängijad, kes koos Normaniga uue- tuse tõttu, jne. Kuid viga tehti tõenäoli- le akadeemiale käe alla panid. Normani selt seal, et pärast juunioride vanuse- sõnul ei tee Good to Great otseselt koos- klassi ei antud noorematele meestele tööd Rootsi Tenniseliiduga, kuid neil on enam rahalisi vöimalusi ITF-i Futures omavahel head suhted ning ühine ees- turniiridele sõita ja kodused turniirid märk viia Rootsi tennis tippu tagasi. kadusid ära. Kel suur rahakott vöi spon- sor puudus, sõitsid USA ulikooli või Miks oli meid omal lõpetasid mängimise.“ ajal nii palju? 1996. aasta kevadel kohtus Rootsi noortekoondis, kelle seas ka Australian Petersoni sõnul on viimastel aastatel Openi noorteturniiri võitja Björn Rehn- Rootsis ka noorte tennise eelistusi veidi qvist, Eesti Davis Cupi meeskonnaga ja ümber mängitud. „Enam ei saadeta nii võitis 4:1. Praegu oleks Jürgen Zopp oma palju 12-aastaseid välismaa turniiridele, Good to Great Tenniseakadeemia rajajad edetabelikohaga Rootsis kindel esireket vaid antakse rahalisi võimalusi neile, kes (tagareas vasakult) Nicklas Kulti, Magnus Norman ja Mikael Tillström koos sponsoriga. ning Vladimir Ivanov jääb alla vaid ühe- üritavad läbilööki meeste turniiridel. Li- le rootslasele. Kuid Rehnqvist, võib-olla saks Good to Great akadeemia loomisele test esitati Järrydile, vas- just õhukese rahakoti tõttu, ei löönud on moodustatud uus meeste tiim Fidde tas 1980ndate aastate tippmees nii: „Kuid profitennises läbi. Ja pärast teda on veel Rosengreni ja Henrik Holmi juhtimisel. samamoodi võiks küsida, miks oli meid olnud Rootsi noormehi, kes juuniorieas Löuna-Rootsis tegi Mats Wilander poiste- aastakümneid tagasi nii palju?“ Sellega silma paistsid, aga hiljem kadusid. meeste võistkonna, Björn Borg moodus- andis Järryd mingil määral mõista, et „Kaks aastat tagasi tulid endised tas oma 14-aastaste tiimi Good to Great tennisebuum Rootsis lihtsalt kadus. Ei tippmehed ja Rootsi Tenniseliidu ju- akadeemia juurde. Usun, et nelja-viie tehtud ka järjepidevat tööd, sest loodeti, hatus kokku ning otsustati läbi viia aasta pärast näeb Rootsi meeste tennis et uusi tippmängijaid tekib pidevalt nii- suuri muudatusi,“ jätkas Peterson. parem välja,“ ütles Peterson. kuinii. „Meie ajal tulid kõik andekaimad „Tänaseks on Rootsis meestele 7 Fu- Kui lugeda üht Rootsis ilmunud 2009. noored tennisesse, kuid viimasel ajal on tures turniiri ja Swedish Open. Nüüd aasta kirjutist, oli tookord mure just jäähoki ja jalgpall hakanud paremaid ära on vöimalus kodus rohkem rahvusva- selles, et endised tipud pole appi tulnud: tõmbama,“ lisas Järryd, et tennis ei ole helisi turniire mängida.“ Borg ei tegelnud üldse tennisega, Wi- Rootsis enam spordialade esikolmikus.

TENNIS 1/2013 61 PÕNEVteada

Rebecca Peterson - maailma teine Eesti päritolu noortennisist Kui tänavu käis Australian Openi noorteturniir, tuletas tennisetreener Harri Neppi meelde: seal mängib lisaks Anett Kontaveidile veel üks eestlanna, kirjutage ka tema tulemustest. Nii tõesti ongi – Rootsit esindav Rebecca Peterson on vähemalt päritolult puhas eestlanna.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Erakogu

art Peterson, 1980ndate aasta- te üks Eesti paremaid tennisis- Mte, kes tulnud ka paarismängus maa meistriks, siirdus perega Rootsi 1990ndate aastate algul. Noorem tütar Rebecca sündis 1995. aastal juba Root- sis. Eesti noorte esireketist Anett Kon- taveidist on ta ligi pool aastat vanem ning vähemalt praegu ka tagapool nii ITF-i juunioride kui ka WTA edetabelis. Kui Eestis oleks Rebecca teine reket, siis oma kodumaal Rootsis on ta noorte seas esimene.

Kerkis 14-aastaselt Rootsi parimaks

Mart Petersoni sõnul alustas tütar ten- nisega väga varakult. „Temast kaheksa aastat vanem õde mängis ja kuna mina töötasin treenerina, siis käis ta kaasas ja tahtis kiiresti õe eeskujul tennist mängima õppida,“ täpsustas Mart Pe- terson. ITF-i eluloos on märgitud, et Rebecca alustas tennisega 5-aastaselt. Omavanuste Rootsi esireketiks kerkis Rebecca pärast U14 vanuseklassi. Tree- nerist isa eesmärk oligi nooremates vanuseklassides koormusega mitte liial- dada nagu paljud rivaalid tegid. Kuid tasa ja targu treenides kerkis Rebecca ta tahaks seal treenida. Raske oli selli- ridele, aga mitte kaugemale: „Ilmselt õigel ajal liidriks. sele pakkumisele ei öelda. Head tree- sellest ongi puudu jäänud – liiga palju Praegu juhendab Rebeccat isa kõrval nerid ja väga head tingimused!“ erinevaid treenereid erinevate nõuan- ka sama tenniseklubi teine treener Bos- Mullu üritas Rebecca Peterson noor- netega.“ se Eriksson. „Saame ka omavahel hästi te suure slämmi turniiridel sarnast lä- hakkama, kuid arvan, et on parem kui bilööki nagu Kontaveit, ent parimana Mängu taktikaline külg ainult oma isa ei juhenda iga treenin- jõudis vaid Pariisis 1/8 finaali. „Aasta vajab lihvimist gut,“ lisas Mart Peterson. algul haigestus Rebecca mononukleoo- Rootsi suurim tennisekeskus on küll si, see on sama tõbi, mis vaevab ka Kontaveidiga on Peterson mänginud Båstadi Tenniseakadeemia, kuid Re- Rootsi seni viimast tippmängijat Robin mitmel noorte- kui ka täiskasvanute becca sinna ei kuulu. Külla aga harjutab Söderlingi,“ rääkis isa. „Kaks ja pool ITF-i turniiril koos paari, üksikmängus lisaks klubitreeningutele kaks korda kuud oli ta tennisest eemal, kuid Parii- on aga mitmel puhul olnud vastamisi. nädalas Stockholmis asuvas tennisea- sis mängis hästi, võitis isegi Donna Ve- „Paarismängu kontakt tuli ikka sellest, kadeemias nimega Good to Great. „Sel- kicit, kes praegu on WTA edetabeli et Anett on Eestist,“ tunnistas Mart Pe- le akadeemia rajasid endised tennise- esisajas. Kuid aasta teine pool ei kuju- terson. „Nende omavahelised heitlused ässad Magnus Norman, Mikael Tillst- nenud nii heaks, kui lootsin.“ on olnud tasavägised, ühel mitteamet- röm ja Niklas Kulti. Norman, kes väga Mart Peterson sõitis tütrega kaasa likul turniiril Rebecca võitis, teise män- Rebeccasse usub, helistas ja küsis, kas vaid Euroopas toimunud slämmiturnii- gu kaotas matšpallilt ja kolmanda 4:6,

62 TENNIS 1/2013 PÕNEVteada

Rebecca isa ja treener, endine Eesti tippmängija Mart Peterson 2010. aastal Floridas, kus tütar turniiril osales.

6:7. Pean ütlema, et Anettil on fantasti- line omadus võita kõik tähtsad punk- Rebecca Peterson tid!“ ITF-i statistika põhjal juhib Kon- taveit Petersoni vastu 2:0, sest esimest Sündinud: 6. augustil 1995 Stockholmis 5-aastaselt mängu pole fikseeritud. Alustas tennisemängimist: Treenerid: Mart Peterson ja Bosse Eriksson Tänavusel hooajal Rebecca enam Lemmikväljakukate: hard-court noorteturniire ei mängi, vaid kesken- Koht noorte maailma edetabelis (4. märts): 48. dub täiskasvanute ITF-i turniiridele. Isa Koht WTA edetabelis (4. märts): 885. sõnul vajab järeleaitamist eelkõige tak- Karjääri auhinnaraha: 4945 dollarit tikaline küpsus. „Rebeccal on üsna mit- Parimad saavutused ITF-i noorteturniiridel: 1. kategooria turniiride poolfinaal mekesine löögiarsenal. Paljud oskavad (Costa Rica, 2012), veerandfinaalid (3 korda, 2011 ja 2012), 2. kategooria turniiri finalist (Villena, 2012), 3. kategooria turniiri finalist (2011, Küpros), 4. kategooria lüüa ainult madalalt ja kõvasti, kuid turniiri võitja (2010, Taipei) Rebecca kasutab vahel topspinni ja rüt- Parimad saavutused ITF-i täiskasvanute turniiridel: 10 000 USD turniiri mimuutusi. Õige taktika omandamisel veerandfinalist (Stockholm 2012 ja Linköping 2013) on tal head võimalused heaks mängijaks saada,“ rääkis Mart Peterson. Kui kõr- gele, seda ta ei ennusta. „Nüüd on olukord parem. Mis puutub keeles käib jutt? Senikuuldu põhjal ei Rebeccasse, siis temale on toetust antud pidavat Rebecca kuigivõrd eesti keelt nii palju kui võimalik, me ei saa kurta. oskama? Mart Peterson: „ Praegu on ta arvatud ka Rootsi Olüm- „Kodus räägime mõlemas keeles,“ Rebecca vastab rootsi piakomitee noorte programmi, lisaks selgitas Mart Peterson. „Rebecca vas- rahaline toetus alaliidult ja Good to tab rootsi keeles, kuid saab eesti keelest keeles, kuid saab eesti Great Tenniseakadeemia Team Catella paremini aru, kui arvata võiks. Hea, et keelest paremini aru, kui tüdrukute võistkonnalt. Üle jääb vaid Anett on temaga võistlustel mõnikord arvata võiks.“ ise tööd teha ja paremaks saada,“ paja- eesti keelt rääkinud. Rootsikeelses tas Peterson, ent lisas: „Loomulikult on keskkonnas kasvades on nii kujunenud, läbimurre tähtis, aga kui see ei õnnestu, aga me ei ole ka Rebeccale spetsiaalselt Rootsis toetab riik sporti usinalt, kuid pole elu veel löppenud!“ eesti keelt peale pressinud. Nüüd on ta Mart Petersoni sõnul oli tenniseliit mõ- Kodus enam Mart Peterson tütrega hakanud selle vastu rohkem huvi üles ni aasta tagasi rahalistes raskustes. kuigivõrd tennisest ei räägi. Ent mis näitama.“

TENNIS 1/2013 63 PÄEVAkorral Mees, kes tegi Djokovicist esireketi Maailma tennisetippude praegustest treeneritest on võib-olla tuntumad Ivan Lendl, Toni Nadal või Paul Annacone, ent kindlasti tuleb nende kõrval esile tõsta 47-aastast Marian Vajdat, kes aitas Novak Djokovici kuue suure slämmi võiduni ja maailma esinumbriks.

Tekst: Kristjan Leppik Foto: AFP/Scanpix

lovakk Marian Vajda oli mängi- dad võita pallingugeimid võimalikult tahaplaanile. Vajda võib vabalt jalutada jana pigem keskpärane, kümne- väikese energiakuluga. Meil on vaja läbi Wimbledon Village’i , ilma et ena- Saastase profikarjääri jooksul veel parandada mõnda elementi, näi- mik tennisesõpru teda tunneks ja tähe- võitis ta kaks ATP turniiri, esindas teks täiustada võrgumängu, kuid ta lepanu pööraks. Ta keskendub vaid Tšehhoslovakkiat Barcelona olümpial saab aina paremaks.“ sellele, mis on vajalik Djokovicile ning (1992) ja kaotas avaringis. ATP edeta- ilmselt seetõttu kestabki nende koostöö belis parimana 34. kohale jõudnud Vaj- Martini palkamine oli tänase päevani. da mängijakarjäär ei väärigi rohkem rikkumas koostööd Kuigi tütar Natalia Vajdova, kes tä- märkimist. Treenerina on ta olnud ka navu Austra- Slovakkia Davis Cupi meeskonna ja Fed Djokovic ja Vajda koostöö raskeim Cupi naiskonna kapten. aeg saabus siis, kui serblane palkas tema kõrvale Todd Djokovici treenimine on Martini, kelle ülesanne lihtne amet oli eelkõige parandada Djokovici servi. Ent Djokovici treeneriks sai Vajda 2006. aas- tulemusena tekkis tast, vahepeal on serblane küll põgusalt hoopis kohmakas proovinud koostööd Todd Martini ja serviliigutus ja ’iga, kuid mõlemad kat- enesekindluse ka- setused ebaõnnestusid. Djokovici taus- du. Nii sai Martini tajõud võtsid Vajdaga ühendust ja palu- roll Djokovici tii- sid tal tulla Pariisi, et arutada koostööd. mis kiirelt läbi. Vajda sõnul ei tekitanud idee temas Paljud spetsialis- vaimustust, sest tal polnud tollal aimu- tid imetlesid Vajda gi, kes on Novak Djokovic. Kohale sõit- oskust aktsepteeri- ma veenis teda tütar Natalia, kes tahtis da kolmandat isikut näha Pariisi vaatamisväärsusi. Nii sai nende „tenniseabi- edukas koostöö alguse. Vajda on ise öel- elus“ ja veelgi enam nud noore Djokovici treenimisest: “Mi- oskust pehmendada selle nu amet on väga lihtne. Töötan imelise eksperimendi tagasilööke. talendiga, kes on ka kiire õppija.“ Vajdal oli ka suur osa, et Djo- Selleks, et viia Djokovic maailma tip- kovicil õnnestus täita unistus ja või- Nagu Marian Vajda varjab pu, jändas Vajda eelkõige tema füüsili- ta 2011. aasta Wimbledoni turniir. “See päikeseprillidega oma silmi, on ta se ettevalmistuse kallal: “ Novaki vas- oli eriline, imepärane, hämmastav – pole kindlalt otsustanud jääda ka Novak tupidavus vajas parandamist. Ta polnud piisavalt sõnu, et kirjeldada, mis Wimb- Djokovici varju. Maksab ainult tema töö. valmis pikkadeks heitlusteks, viieseti- ledoni võitmine tema ja ka minu jaoks line mäng võttis talt ära kogu energia. tähendas. Meie koostöö algusest peale oli lian Openi noorteturniiril kaotas Nüüd suudab Novak säilitada jõudu ka Wimbledoni võit peamine eesmärk,“ üt- 6:7, 0:6 Anett Kontaveidile, hakkab järgmisteks mängudeks, sest on palju les Vajda. Pisut varem oli Djokovici peagi suurde tennisesse murdma, on parem nii vaimselt kui füüsiliselt.“ 43-mänguline võiduseeria lõppenud kao- Vajda lubanud mitte lõpetada koostööd “Tegime palju jooksu- ja rattatrenni, tusega Roger Federerile French Openi Djokoviciga. Selle asemel tõotas ta lei- lisaks paranes ta tervis,“ jätkab Vajda. poolfinaalis. „Minu roll oli panna teda da tütrele maailma parima treeneri, „Avastasime tal gluteeniallergia ning unustama see kibe löök ja valmistada ehkki peaks vist selleks hoopis peeglis- pärast dieedile jäämist suudab Novak võimalikult hästi ette Wimbledoniks.“ se vaatama. vabamalt hingata ja tarbida rohkem Treenerid jäävad küll sportlase kuul- Nagu ka Eestis on tunnustatud vä- hapnikku. Ta organism on palju tervem suse varju, ent ATP profituuril teavad listreenereid parimate valimisel, ni- kui enne ja see ongi edu võti. Veelgi tänaseks kõik, et Vajda on suurepärane metati Vajda 2010 ja 2011 Serbia aasta tähtsam on hea serv, sest sellega suu- juhendaja. Ta ise on tahtlikult jäänud treeneriks.

64 TENNIS 1/2013 Auto rent pulmadeks ja muudeks üritusteks

Telli pulmamersu koos muude pulmateenustega www.florist.ee vahendu- sel ja saad pulmasõiduki www.pulmamersu.ee soodushinnaga! TENNIS&Glamuur

Kokteiliõhtul New Yorgis on kokku saanud nais- ja meestipptennisistid: vasakult Juan Martin del Potro, Serena Williams, Viktoria Azarenka ja Rafael Nadal.

Tomaš Berdych ja tema kallim Ester Šatorova poseerivad Indian Wellsi turniiri eelsel peol.

Tennisestaar Caroline Wozniacki lõbutseb lainelaual Dubai veepargis.

Ana Ivanovic saabumas mängijate peole. Serblanna on valinud huulevärvi ja koti toon-toonis elegantse autoga. Maria Šarapova demonstreerib Oscarite jagamise filmigalal kaunist õhtukleiti ja sportlikku figuuri.

Maria Šarapova Ana Ivanovic, Rafael Nadal ja Roger Californias endanimelise Federer viskavad sümboolselt kommide brandi tsementi Indian Wellsi tennisekeskuse Räppar Redfoo, kes on ühtlasi Sugarpova esitlusel. laiendamise avatseremoonial. Valgevene tennisisti Viktoria Azarenka poiss-sõber, näitab, et oskab ka tennist mängida.

66 TENNIS 1/2013 Mr& Mrs VIP TERVEDMõtted Apteeker annab nõu: kuidas hoida keha tervena aktiivselt sportides? Kõige olulisem sportimise juures on kindlasti see, et kehale tuleb anda taastumisaega ja alustada tuleb väiksemate raskustega ning harvemate treeningukordadega, et TULE TRENNI! organismil oleks võimalik harjuda uute koormustega. TREENINGUD Tekst: Karin Vaigla, Tõnismäe Südameapteegi proviisor Foto: Viktor Burkivski ILMA SIDUVA LEPINGUTA! arrastussportlase treeningukot- ti tuleb alati mahutada lisaks Hspordiriietele ka suur veepudel või spordijook, mis aitavad taastada hi- EESTI SUURIM gistamisel tekkinud vedeliku puudust ja kiirendada organismi taastumisprot- SPORDIKLUBIDE KETT sesse. Liigsest vedeliku kaotusest tek- kinud krampide korral on soovitatav ROCCA AL MARE kasutada magneesiumitablette, mis ai- KRISTIINE tavad neid leevendada. Kiiremini aval- VIRU davad toimet graanulid, mida saab puis- myfitness.ee tada otse suhu. TARTU LÕUNAKESKUS Samuti tuleb treeninguvarustuse NARVA FAMA juurde lisada spordikreeme, mis aita- PÄRNU vad leevendada sportimisel tekkinud VILJANDI traumasid. Näiteks sobib lihaste vere- ringe kiirendamiseks enne treeningut Esmaabikohvri esitlus: vasakult ajakirja Tennis väljaandja Donatas Narmont, AVAME VARSTI Capsicami salv, mis aitab lihastel kiire- Südameapteegi juhatuse liige Ester Eomois, Eesti esireket Jürgen Zopp ja mini soojaks saada ja tänu sellele ei proviisor Karin Vaigla. Aprilli algul jõuavad kohvrid Südameapteegi ja ajakirja UUED KLUBID tundu need enam nii valulikud (soojen- Tennis koostööl 15 tennisekeskuseni üle Eesti. TARTU KESKLINNAS davaid salve kasutatakse samuti pika- JA LASNAMÄEL ajalise probleemi korral). Kahjuks ei tule ka põletikuvastase geeli (näiteks Voltaren Emulgel) olemasolu, mis aitab Spordiga tegele- vältida vigastuste süvenemist juba te- vatel inimestel kinud venituse korral. võiks spordikotis NB! Värske trauma korral on vigas- olla ka haavahool- tatud kohale parim leevendaja külma- dusvahendid - an- kompress, külmageel või –sprei. Väga tiseptikum, hea valiku leiab IcePower nimetusega plaastrikomplekt toodete seast. Samuti on võimalik kasu- (omast kogemustest te- tada UNA jahutavaid geelplaastreid, an, et väga vajalik ka uu- mida kasutatakse pisemate vigastuste- te treeningujalanõude traumade korral. Alati tasub nõu pidada kasutusele võtmise kor- apteekriga ja leida sobiv valik. ral), haavaside. Tihti on Aktiivsematel harrastajatel on spor- oluliseks abiks nn. dikotis ka kindlasti elastikside või suukaudselt võeta- sporditeip, millega saab enne treenin- vad valuvaigistid gut fikseerida varasemast tundliku- (paratsetamooli mad liigesed. või ibuprofeeni Liigeste liikuvuse parandamiseks ja baasil), mida vereringe kiirendamiseks valulikus liha- saab kasutada ses saab samuti kasutada kinesioteipi. siis, kui naha- Kinesioteip meenutab värvilist rull- pind on kahjusta- plaastrit, mis kinnitatakse otse nahale tud ning välispidi- vastava väljaõppe saanud oma ala spet- selt määritavad põle- sialisti - näiteks füsioterapeudi poolt. tiku- ja valuvastased Teibi toime seisneb valu, põletiku, turse Proviisor Karin Vaigla salvid on vastunäidus- LIITU ONLINE vähendamises ning lihaste ja liigeste toe- demonstreerib tatud. tamises nende liikumisulatust piiramata. esmaabikohvri sisu. Ohutut sportimist! ALATI SOODSAM

68 TENNIS 1/2013 TULE TRENNI! TREENINGUD ILMA SIDUVA LEPINGUTA! EESTI SUURIM SPORDIKLUBIDE KETT ROCCA AL MARE KRISTIINE VIRU TARTU LÕUNAKESKUS myfitness.ee NARVA FAMA PÄRNU VILJANDI

AVAME VARSTI UUED KLUBID TARTU KESKLINNAS JA LASNAMÄEL

LIITU ONLINE ALATI SOODSAM TURNIIR&traditsioon DNB Open 2013 – harrastajate suurturniir avas juubeliaasta Teatavas mõttes sümboolseks avapauguks Eesti Tennise 100. juubeliaastale võib pidada jaanuari lõpus tenniseklubi Pallas korraldatud harrastajate suurturniiri – DNB Open 2013.

Tekst: Toomas Kuum Fotod: Viktor Burkivski

el aastal pani toredale üritusele õla al- la DNB Pank. Et osalejate ringi võima- After-party toimus restoranis Number 9 Slikult suureks saada, säilitades samas ansambel Regatt viiside saatel. sportlikku intriigi, jaotati osalejad kolme ta- semegruppi. A-tugevusgrupis osales traditsiooniliselt palju endisi tippmängijaid, treenereid ja te- gevmängijaid. Head kindlust näitas esikoha saavutanud duett Anton Pavlov/Valdo Kree- gimäe. Tõsist vastupanu osutasid neile pool- finaalis Lauri Lilleste/Meelis Rosenstein, ent just Kreegimäe ennastsalgav mäng tagas lõ- puks edu. Teine finaalpaar Sirli Laur/Raul Rander oli turniiril langemas miinusringi ju- ba avavoorus. Seal tuldi matšpallilt välja saa- rlaste Rauno Gull/Üllar Inki vastu 4:6, 6:1, 11:9. Kõige tasavägisema lahingu aga pidasid Reiko Lume/Risto Tralla, kes võitsid esimeses ringis Andrei Luzgin/Sven Aabreldaali 5:7, 7:5, 13:11. B-tugevusgrupis, mille tuumiku moodusta- sid liigatennise teise liiga mängijad, ei pää- setud samuti üllatusteta. Näiteks Raivo Aa- visto/Marko Mäelt alistasid 2. ringis teise liiga Mastersi finaalpaari Vladimir Issajev/ Ilja Poljašov 6:7, 6:3, 12:10. Edasi elimineeri- ti mullused finalistid Jan Andresoo/Erik Pus- kar. Seega oli antud tasemegrupi komplek- teeritus üsna hea ja konkurents tihe, kuigi turniiri võitsid ikkagi suurfavoriidid Priit Raag/Indrek Tormis. C-tugevusgrupis tegid kaasa ainult segapaa- rid ning siin oli mängutasemes suuremaid C-tugevusgrupi finalistid kõikumisi, ent sõbralik õhkkond ja ladusalt Jaana ja Priit Helm koos kulgenud turniir ei lasknud sellel silma paista. korraldajate Lembit Russowi, Hans Pajoma ja Peeter Saksaga. DNB Open 2013 tulemused A-tugevusgrupp (29 paari). Finaal: Anton Pavlov/Valdo Kreegimäe – Sirli Laur/Raul Rander 6:4, 6:2. Õrnema poole 3. koha mäng: Lauri Lilleste/Meelis Rosenstein – Taavi Himmist/Revo Türk 8:6. esindajate Lohutusturniiride võitjad: Rauno Gull/Üllar Ink ja Gert Vilms/Aivo Kuldmeri. stiilinäide: Heleken Lubi ja B-tugevusgrupp (22 paari). Maria Hääl. Finaal. Priit Raag/Indrek Tormis – Piret Andresoo/Mati Ende 6:3, 6:4. 3. koha mäng: Tarmo Uustalu/Tõnu Uustalu – Raivo Aavisto/Marko Mäelt 8:3. Lohutusturniirde võitjad: Indrek Sei/Jaan Härms ja Martin Lembra/Robert Saare. C-tugevusgrupp (34 paari). Finaal. Marina Hundt/Hans Pajoma – Jaana Helm/Priit Helm 7:5, 6:2. 3. koha mäng: Kristiina Kaljurand/Harly Mägi – Liis Trutin/Toivo Promm 6:1, 6:3. Lohutusturniiride võitjad: Triin Loodus/ Tauno Loodus ja Kristel Leet/Marco Uuetalu.

70 TENNIS 1/2013 TURNIIR&traditsioon Olümpiasangari Allar Levandi emotsioonid.

C-grupi võitjad Marina Hundt ja Hans Pajoma korraldajatega.

A-grupi võitjad Anton Pavlov ja Valdo Kreegimäe.

DNB juhatuse esimehel Hans Pajomal oli au torti lõigata.

B-grupi võitjad Tennisetreener Raul Indrek Tormis ja Rander ja Sirli Laur tulid Priit Raag. alagrupis välja raskest seisust ja jõudsid A-grupis 2. kohani.

Marko Mäelt Vendade Tarmo (esiplaanil) ja ja Tõnu Uustalu Raivo Aavisto ``Tere Tennisekeskuse tiim`` Mati Ende ja Piret koostöö tõi üllatasid Andresoo B-grupi 2. koha auhindadega. B-grupis 3. koha. B-grupi turniiril.

A-grupi lohutusturniiri võitjad Aivo ``Säga`` Kuldmeri ja endine tipptennisist Gert ``Vibu`` Vilms ei piirdunud tenniseväljakul ainult kohustusliku kavaga. TENNIS 1/2013 71 TERVEDMõtted Power Plate’i harjutused aitavad tennisisti 1999. aastal leiutas hollandlane Guus van der Meer PowerPlate’i, mis sobis turvaliseks treenimiseks ka tervisesportlastele ning alates 2010. aastast treenitakse sellel seadmel enam kui 120 riigis.

Tekst: CitySpa, www.cityspa.ee Fotod: Viktor Burkivski

owerPlate on üliefektiivne treeninguva- hend, sest vibreerides eest-taha, küljelt- Keharaskuse Pküljele ja üles-alla, saadab ta treenija li- kandmine hastesse vastavalt valitud sagedusele ja ampli- jalalt jalale. tuudile kas lihaseid tugevdavaid, venitavaid, Töös nii stabiliseerivaid või lõdvestavaid impulsse. jalad kui Et tennisist jõuaks vormi tähtsaks turniiriks, kerelihased. Hea on vaja lisaks tehnilistele mänguoskustele val- soojenduseks. mistada end ette üldkehaliselt. Kuna väljakutree- ning on põhiline, võiks üldkehalisele ettevalmis- tustele kuluda vähem aega. PowerPlate seadmel treenides saate juba 30 minutiga kõik vajaliku kätte - tugevdada kere jõujaama, treenida lüli- sammast toetavaid lihaseid, imiteerida tennises vajalikke liigutusi. Kerepöörded seistes ühel jalal. Hea funktsionaalne harjutus tasakaalu PowerPlate harjutused tennisistile: arendamiseks ning kerelihaste treenimiseks.

Hüppega kükk PowerPlate’ile. Jalgade jõu arendamiseks. Plahvatuslik jõuharjutus läbi hüppe masinale. Väljaaste-kükk üks jalg PowerPlate’ill, teine maas kombineeritud ühele jalale tõusuga. Hea tasakaalu arendav harjutus jalgade treenimiseks. Kiire väikeste Sirgete kätega löögid läbi kerge küki seistes sammudega PowerPlate’il. Treenib nii jalgu, kerelihaseid jooks maas kui käsi. Imiteerib lööki reketiga. ning löök liikuva trossiga. Arendab kiirust, kerelihased, käte jõudu. Imiteerib tenniselööki.

Ülaseljatõmme lennukiasendist liikuva trossiga. Paneb tööle ülaselja, samas ühel Kõhulihased PowerPlate’il. Kiire võimalus jalal sestes arendab treeninda mänguks vajalikke kerelihaseid. tasakaalu, stabilisaatorite tööd. Tugijalg saab läbi vibratsiooni tugeva Sääremassaaž. Lõdvestamaks Harjutusi näitab Eesti teine reket Vladimir koormuse tuhara- ja mängust väsinud lihaseid, tundub ja Ivanov. Treener Kersti Murumägi. reielihastele. mõjub nagu ehtne massaaž.

72 TENNIS 1/2013 Pilates – tennisisti jaoks vajalik treening

Edukal tennisistil on vaja vastupidavust, tasakaalu, tugevaid kerelihaseid, jõudu ja valuvaba liigutusulatust. Seega ei piisa tennisistil ainult tehnilistest mänguoskustest, vaid lisaks on vajalik tegeleda ka üldkehalise ettevalmistusega. Pilates keskendub keha stabiliseerivate süvalihaste ja kere keskosa lihaste treenimisele. Neid lihaseid kasutatakse põhiliselt ka tenniselööke sooritades. Seega tugevdab Pilatese harjutamine tennisisti jaoks olulist kere keskosa ehk jõujaama, kuid samuti parandab puusade liikuvust, õlapöörde ulatust ja seljalihaste stabiilsust, võimaldades seeläbi sooritada jõulisemaid , kiiremaid ja täpsemaid lööke. Lisaks tennisistile olulise jõujaama tugevdamisele treenib ja tasakaalustab Pilates kogu keha terviklikult, arendades füüsilist vastupidavust, kontrolli ja painduvust ning keskendumisvõimet. Pilates on parim treeningviis vigastusest taastumise perioodil, sest säästab liigeseid liigsest koormusest ja taastab lihastasakaalu. Tihtilugu vaevlevad tennisemängijad põlvede, puusade ja õlavöö ülekoormuse käes ning samuti on sagedaseks probleemiks pinges alaselja ja säärelihaste poolt tekitatud valu. Nõrgimaks lüliks tennisisti kehas on enamasti õlad. Vältimaks õlavigastusi on oluline pöörata suurendatud tähelepanu õlavöö lihaste vastupidavuse ja elastsuse arendamisele. Üha enam tennisiste, alates harrastusmängijatest kuni profi sportlasteni nagu näiteks Venus ja Serena Williams, on vigastuste vältimiseks ja mängukvaliteedi parandamiseks lisanud oma treeningkavasse Pilatese treeningud.

Pilatese kasutegurid tennisistile: • Treenitud ja tugevad kere- ja tasakaalulihased suurendavad servide ja löökide jõudu, annavad jalgadele jõudu ja vastupidavust, mis on vajalik, et anda endast parim kogu matši vältel. • Parem tasakaal võimaldab hästi reageerida kiiretele suunamuutustele. • Tugev ja paranenud elastsusega õlavöö hoiab ära vigastusi ja ennetab valu. • Ülaselja ja õlgade elastsus ning paindlikkus annavad juurde jõudu ja liikumisulatust ning teevad lihtsamaks ulatuda kõikide löökideni. • Paranenud kontroll oma liigutuste üle võimaldab ka väsimuse korral vigastusi vältida. • Selja- ja õlavigastuste ohu vähenenemine. • Lihastasakaalu paranemine tasakaalustab nõrgemat ja tugevamat kehapoolt, tagades keha funktsionaalse tasakaalu. • Väsimustunne väheneb, kuna keha on palju pinge- vabam.

Pakett sisaldab: • Pilates reformeri tundides ja Pilatese matitreeningutes osalemist • Jõusaali kasutamist enne või pärast Pilatese treeningut • Saunade ja basseinide kasutust • Treening- ja saunarätiku, hommikumantli ja spaa-jalanõude kasutust klubis • Joogivett treeningsaalides (veepudel peab olema kaasas) ning basseinialal • Lounge hinnakirjast -10%

Loe lähemalt: www.cityspa.ee/est/pilatesstudio

CitySpa Rävala pst 4 6400 200 [email protected] TENNISEklubi Sõbrakuu ja naistepäev innustavad klubiraame avardama Tenniseklubi Reval Ladies jätkab juubeliaasta lainel. Fookuses on endiselt heade tavade hoidmine ja arendamine. Traditsioonilisel Sõbrapäevaturniiril lasti ka mehed platsile. Pärnus kohtusid Tartu, Pärnu ja Tallinna naiste klubid.

Tekst: Riina Roosipuu Fotod: Lee Murrand

alvine turniirigraafik tähendab Kõik said palju tasavägiseid ja huvi- toredat päeva Eesti käsitöömeistrite üht võistlust igas kuus. Et aktiiv- tavaid mänge, pinge püsis viimase valmistatud meened. Kes sai pudru- Tne harrastustennisist pereliikme- mängu lõpuni. nuia, kes lõikelaua, kes meepoti – rõõmu tele ja sõpradele päris võõraks ei jääks, Parimaks trooniti võistkond, kuhu jätkus kõigile. on oluline sõpru aeg-ajalt tegemistesse kuulusid Triin Mägi-Märt Luuk, Kairi kaasata. Nii sündis Reval Ladies klubi Rätsepp-Indrek Sei, Tiina Sepa-Tiit Klubidevaheline Sõbraturniiri idee, mis on olnud aastaid Sepp ja Lee Murrand-Ivo Kasak. Kõigi- Naistepäevaturniir talve üks meeleolukaid kõrghetki. le võistlejatele jäid meenutamaks seda Märtsikuine naistepäevaturniir on kol- mel viimasel aastal samuti Reval Ladies klubi raamidest väljunud ning muutu- nud üle-eestiliseks linnadevaheliseks ettevõtmiseks. 2. märtsil said Pärnu Tennisekesku- ses kokku Tartu Akadeemilise Tenni- seklubi, Pärnu Tennisehalli Klubi ja Tallinna Reval Ladies TK naised. See- kordne turniir oli pühendatud ka Ees- ti Vabariigi 95. ja Eesti tennise 100. aastapäevale. Iga klubi pani väja kaheksa paari, kes vastavalt asetusele mängisid teise klubi sama asetusega paariga. Päev kujunes pikaks ja tenniserohkeks, sest mängud olid tasavägised. Seekord õnnestus TK Reval Ladies naistel tuua rändkarikas koju tagasi! Eelmisel aastal oli parim Pärnu naiskond. Järgmisel aastal on plaanis Naistepäe- Viis kaheksandikku Sõbrapäeva turniiri võitnud võistkonnast: vasakult va turniir pidada Saaremaal ja kaasata Triin Sepa, Triin Mägi, Märt Luuk, Lee Murrand ja Ivo Kasak. võistlema ka Saaremaa naiste klubi.

16. veebruaril Tondiraba Tennisekes- Naistepäevaturniirist kuses toimunud turniirile jätkus häid osavõtjad Pärnus. sõpru hoolimata imeilusast talveilmast ja arvukatest muudest võistlustest. Te- gemist oli võistkondliku turniiriga, kus peamine ei ole niivõrd võit, vaid või- malus koos veeta üks sportlik päev. Oluline on osata nautida mängu, hoida oma paarilist ja austada vastast. See on kujunenud Reval Ladies Sõbrapäeva- turniiri motoks. Moodustati neli võistkonda, neist igas neli paari, kes olid paigutatud vastavalt tugevusele. Ühtki sõpra ei jäetud ukse taha sellepärast, et on lii- ga tugev või napib mängukogemust.

74 TENNIS 1/2013

TENNISEklubi XO klubi pidas Tere Tennisekeskuses Aastapäevaturniiri Tenniseklubi XO pidas traditsioonilise Aastapäevaturniiri Tere Tennisekeskuses. Võisteldi erinevates vanuseklassides analoogiliselt seenioride turniiridele.

Tekst: ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski

ksikmängudes sün- dis suurim üllatus Üvanuseklassis 50+, kus klubi meister Mati Tä- nav pidi poolfinaalis tun- nistama Kalle Muuli pare- must. Muuli tuligi esikoha- le, alistades finaalis Sven Aabreldaali 6:3 6:2. Noore- mate meeste (kuni 50) fi- naalis oli Toomas Kuum esikohamatšis üle Sven Mansbergist 6:3 7:5. 60+ grupis võidutses Jaan Troost Enn Rohula ees. Paarismängude finaalid. Kuni 50 a finaal: Dmitri Po- lonski/Marko Mäelt – Sven Mansberg/Tarmo Sumberg 8:6. 50+: Üllar Vaserik/ U50 finalistid pärast mängu: vasakult finaali kaotajad Sven Mansberg ja Aleksandr Popkov – Märt Tarmo Sumberg ning võitjad Marko Mäelt ja Dmitri Polonski. Luuk/Härmo Värk 8:5. Ei saa jätta lisamata, et Polonski/Mäelt olid välja- langemisohus juba alagru- pifaasis, ent vastased jätsid mitu lihtsat matšpalli rea- liseerimata ning niiviisi tõusti „tuhast“ lõpuks tur- niirivõiduni. Turniiri osalejad said tut- vuda tennisekeskuses vast- valminud spaaga. Peab tõ- dema, et tegemist on kvali- Mänguhoos teetse lisaväärtusega kes- XO klubi Lõppenud on kuni 50-aastaste kuse külastajatele. tegevjuht Villu Vares. paarismängu finaal.

Jutuhoos (vasakult) kuni 50-aastaste turniiri võitja Toomas Kuum, Urmas Sõõrumaa, Sven Mansberg ja Taavi Kerner.

Jaan Troost võitis 60+ klassi üksikmängu.

76 TENNIS 1/2013 Raamatute ``Roger Federer - kõigi aegade suurim`` ja ``Mängime harrastustennist`` lõpumüük Apollo ja Rahva Raamatu kauplustes! 1275

UUS HIND: 790

997

UUS HIND: 590 LIIGAtennis Piret Mäelti, Maria Starostina ja Marin Danieli triumf naiste harrastusliigades Ajakirja Tennis eelmise numbri ilmumise ajaks oli 2012. aasta SEB Tallink Liigatennise hooaja naiste liigade üksikmängu Masters veel pidamata. Mastersi tulemustest sõltus hooaja lõplik paremusjärjestus ja vaid esiliigas oli üldvõitja enne teada – Piret Mäelt.

Tekst ja fotod: Toomas Kuum

rinevalt meeste Mastersist pää- seb naistel sinna jooksva edeta- SEB Tallink Liigatennis naised beli kaheksa tugevamat (mõne Ei pea olema eriline SEB Tallink Liigatennis naised teine E teine liiga esiviisik 2012: loobumisel asendatakse ta edetabelis tennisespets, et näha liiga esiviisik 2012: 1. Maria Starostina järgmise mängijaga) ja poolfinalistid 305,01. Maria punkti, Starostina 2. Marina 305,0 Hundt punkti, 274,75, selguvad pärast alagrupiturniiri ana- erinevust harrastaja 3. Mari2. Marina Raudmann Hundt 274,75, 262,50, 4. Jana Kal- loogselt maailma tippude Mastersile. tasemes esimestel las 3.238,75, Mari Raudmann 5. Margarita 262,50, Grinenko 4. Jana Kallas 238,75, Meeste liigade üksikmängus pole muu- 225,75. turniiridel ja pool 5. Margarita Grinenko 225,75. datust käimasoleval hooajal veel plaa- nitud, ent 2014. aastal võib see siiski aastat hiljem. kõne alla tulla. Paarismängus on alagru- Kõige massilisemas naiste võist- pifaasi kasutamine end igati õigustanud. lusklassis (98 tennisisti), kolmandas liigas, korraldati 11 etappi ja Masters. Piret Mäelt võitis neli Osa mängijaid viidi hooaja lõpus üle etappi üheksast teise liigasse, ent neile anti õigus osale- da Mastersil. Otsustava turniiri finaalis Naiste esiliigas toimus mullu kokku oli Jaanika Ots parem Marin Danielist üheksa etappi ja Masters. Üldvõitja Pi- ret Mäelt võidutses kokku neljal etapil, Naiste kolmanda liiga 2012.aasta keegi teine ei küündinud lähedalegi. esikolmik (vasakult): Jaanika Ots (2), Kaks turniirivõitu said kirja Inga-Kai Marin Daniel (1) ja Merle Tamm (3). Polonski ja Uljana Masing. Mastersi võitmisega tõusis üldarvestuse teisele kohale Karin Küttis, kes alistas finaalis Polonski 8:6. Harva turniiridel osalev Agne Kinks võitis ühe suvise etapi.

SEB Tallink Liigatennis naised esiliiga esiviisik 2012: SEB Tallink Liigatennis naised esilii- ga esiviisik1. Piret Mäelt 2012: 1317,50 1. Piret punkti, Mäelt 1317,50 punkti,2. Karin 2. KarinKüttis 1175,0,Küttis 1175,0, 3. Inga- 3. Inga-Kai Polonski 1146,25, Naiste esiliiga 2012.aasta esikolmik Kai Polonski 1146,25, 4. Uljana Masing 4. Uljana Masing 650,75, (vasakult): Karin Küttis (2), Piret Mäelt 650,75,5. Merlin 5. Merlin Holter 633,25.Holter 633,25. (1) ja Inga-Kai Polonski (3)

kohtumise võitis Starostina 8:7(6) – ta- Naiste teises liigas peeti koguni 14 suks kogu hooaja esikoht! turniiri, sealhulgas Masters. Finaaltur- Maria Starostina tugevust kinnitab niir kulges dramaatiliselt, sest üldar- fakt, et üldvõit tuli kolme turniirivõidu- vestuses esimesed kolm kohta hõivanud ga, kuigi paljudel konkurentidel oli ar- mängijad pidid teineteise vastu mängi- vesse minevaid turniire viis. Lisaks ma juba alagrupis. Surnud ringiga kuk- temale maitsesid aasta vältel etapivõite kus välja Marina Hundt, mis võttis te- Marina Hundt (2), Mari Raudmann (2), malt lootuse üldvõidule. Nii jõudsid fi- Jana Kallas, Margarita Grinenko, Vic- naali Maria Starostina ja Mari Raud- toria Titova, Liis Kangur ja Kairi Kuu- mann. Ülimalt tasavägiselt kulgenud se (kõik 1).

78 TENNIS 1/2013 LIIGAtennis

8:7 (4). Üks üldvõidu kandidaatidest Merle Tamm jäi alagrupis kolmandaks ja tal oli õnne, et säilitas aasta kokku- võttes auhinnalise 3. koha. Turniirivõi- te nautisid Marin Daniel (3), Jaanika Ots (2), Kristi Kiirats (2), Merle Tamm, Carmen Velleste, Kristiina Koel ja Mer- lin Müür (kõik 1).

SEB Tallink Liigatennis naised kolmas liiga esiviisik 2012: SEB1. Marin Tallink Daniel Liigatennis 83,08 punkti, naised kol- mas2. liiga Jaanika esiviisik Ots 73,13, 2012: 1. Marin Dani- el 83,083. Merle punkti, Tamm 2. 58,88, Jaanika Ots 73,13, 3. Merle4. Kristiina Tamm Koel 58,88, 58,21, 4. Kristiina Koel 58,21,5. Katrina 5. Katrina Juhkami Juhkami 43,09. 43,09.

Kas tulevikus piirata Liigade lõpetamisel teritati mälu pildiviktoriinil. Üks võistkondadest mõttehoos: paremal teise liiga juhtivaid mängijaid Tarmo Uustalu, tema kohal kummardumas aktiivne liigamängija Harly Mägi. mängijate arvu turniiril?

Naiste kolmanda liiga arvukus aina tõu- seb, viimati märtsis peetud etapil lõi kaasa 44 tennisisti. Tegemist on kriiti- lise kogusega. Protsessi jätkumisel tõu- seb küsimus neljanda liiga otstarbeku- sest ka naistele või vähemalt teise liiga märgatav laiendamine kolmanda liiga paremate mängijate arvelt. Paarismängus käib arvestus kahe aas- ta lõikes, sama kehtib meeste esiliiga kohta. Tingitud on see turniiride üldisest suurest hulgast, mistõttu pole paaris- mänguetappidele piisavalt „ruumi“. Kui- gi samas peab tõdema, et paarismängu populaarsus on kasvamas. Ehk on siin soodustav tegur mitmete meelelahutus- likumat laadi turniiride pidamine just paarismängu formaadis. Teiseks on paa- rismängu turniiridel sageli kasutusel alagrupifaas, mis meeldib enamikele. Sugugi vähetähtis pole ka füüsilise koormuse küsimus. Paarismängus on kolm mängu päevas üsna talutav. See- vastu üksikmängus püütakse pikemate mänguformaatide puhul piirduda kahe mänguga. Paraku ei õnnestu seda alati nii korraldada, mistõtttu mõnele män- gijale langeb liiga suur koormus. Sise- turniiride puhul seab täiendavad raa- mid väljakute arv ja piiratud aeg. Kor- raldaja pole soovinud seada mängijate arvu piiri olukorra lihtsustamiseks, ent Meeste kolmanda liiga 2012.aasta seda ei saa tulevikus päriselt välistada esikolmik: Indrek Tool (2), Heigo Einblau (näiteks 32 mängijat). (1) ja Toomas Liiva (3). Huvitav tähelepanek veel. Harrasta- jad, kes otsustanud võimed võistlustel areng võib viia mängija plaanitust lühe- neriga palli ühtlases rütmis löömine on proovile panna, arenevad väga kiiresti. ma ajaga aste kõrgemasse tasemegruppi. hoopis teisest ooperist kui võistlusmäng. Ei pea olema eriline tennisespets, et nä- On muidugi ka üksikuid vastupidiseid Vastase iga pall lendab ja põrkab unikaa- ha erinevust harrastaja tasemes esimes- näiteid, ent siis on tegemist nõrga võist- lselt, mistõttu just võistlemine on parim tel turniiridel ja pool aastat hiljem. Kiire lejanärviga või andetu tennisistiga. Tree- test hindamaks võimeid.

TENNIS 1/2013 79 TURNIIR&traditsioon Mixtuur läks üle kolmele tugevusgrupile Millise Eestis peetud tenniseturniiri on võitnud nii endine tippmängija, paljukordne Eesti meister Piret Ilves kui ka tuntud ärinaine Tiina Mõis? On selline võistlus – segapaaridele mõeldud Mixtuur, mis tänu erinevatele tugevusgruppidele annab võiduvõimalusi paljudele.

Tekst: Ants Põldoja Fotod: Markko Sojonen

ixtuuri korraldamise mõttele tulid Tiina Post ja Tiiu Masing, Mixtuur 2013 abistava käe ulatasid Villu Va- M Esimene etapp, Tallinn, 19-20. jaanuar. res ja Vello Kuhi. Esimene Mixtuur, mis Plaatinaliiga. Finaal: Liina Suurvarik/Raido Rätsep – Helen Tälli/Säm Ulp 6:3, 6:2. koosneb mitmest osavõistlusest, peeti 3.-4. koht: Liis Kangur/Reiko Lume ja Merlyn Holter/Erik Holter. 2003. aastal. Alates 2006. aastast jagati Kuldliiga. Finaal: Marina Hundt/Raivo Hundt – Jelena Galjanova/Valdo Kreegimäe segapaarid kahte, tänavusest hooajast 6:7, 7:5, 10:7. 3.-4. koht: Tiina Post/Avo Jamnes ja Liis Kangur/Tanel Lindmaa. kolme tugevusgruppi. Mixtuuri ainsad Lohutusturniiri võitjad: Ene Tuul/Indrek Haavel. kolmekordsed võitjad on Katrin Juuse Hõbeliiga. Finaal: Kristel Leet/Marco Uuetalu – Heidy Särgava/Aivar Nurme 6:2, 4:6, 10:7. 3.-4. koht: Mari Kuusk/Tauri Sumberg ja Kristina Leet/Lehar Kütt. – Mati Ende. Lohutusturniiri võitjad: Margit Laksberg/Toomas Leet. Tänavu peeti Mixtuuri avaturniir Tal- Järgmised etapid: 5.-7. aprill Kuressaare, 15.-16. juuni Haapsalu, 10.-11. august linnas ning selle viis läbi esmakordne Tartu, 16.-17. november Pärnu. korraldaja Markko Sojonen. „Tiina Lisainfo: http://mixtuur.ee. Post helistas paar nädalat enne turniiri ja küsis, kas oleksin val- Auhinnalaua täitsid TennisesT. mis avaetappi läbi viima. Vasta- ee, MyFitness, Babolat, Miguel sin kohe jah, sest tunnen Tiinat Torres ja restoran Number 9. äärmiselt meeldiva inimesena ning ka Mixtuuri võistlusfor- maat meeldib. Alles pärast kõ- ne lõppu hakkasin mõtlema, kuidas on nii kiiresti kõike või- malik korraldada,“ kirjeldas Sojonen. Markko kutsus appi sõbra ja paarismängupartneri Kristjan Pakki, kellest sai Mixtuuri tänavuse avaetapi korraldajad peakohtunik, ning abikaasa Markko Sojonen (vasakul) ja Kristjan Pakk. Maria. Turniirile panid õla alla ka toe- tajad - TennisesT.ee, restoran Number 9, MyFitness, Babolat ja Miguel Torres. „Tänu abilistele ja toetajaile õnnestus turniir suurepäraselt,“ sõnas Sojonen, kes mullu koos Mariaga Mixtuuri pro- filiiga võitis. „Mixtuur on ainus sega- paarismängu sari, mis võimaldab koos abikaasaga sportlikult aega veeta ja tei- seks toimuvad turniirid erinevates pai- kades, mis annab hea võimaluse het- keks linnakärast eemale saada.“ Tänavu on esmakordselt kolm tuge- vusgruppi – Plaatina- Kuld- ja Hõbelii- ga. „Soovisime kaasata ka väiksema mängukogemusega tenniseharrastajaid. Esimene etapp näitas, et otsus oli õige – uues, kolmandas tugevusgrupis osales paare sama palju kui tugevaimas liigas. Julgustan kõiki tennisesõpru Mixtuuri- ga liituma!“ kutsus üles Sojonen. Kuldliiga võitjad Marina Hõbeliiga võitjad Kristel ja Raivo Hundt. Leet ja Marco Uuetalu.

80 TENNIS 1/2013 TURNIIR&traditsioon

Sportpromotions ja Eesti tennis 100 esitleb: Leopard Cupi 2013 peasponsor AS DBT kutsub osalema:

1 Etapp 23-24.02 alagrupp, 9-10.03 veerandfinaalid Esimese etapi 2 Etapp 16-17.03 alagrupp, 6-7.04 veerandfinaalid kolmanda ja neljanda koha 3 Etapp 20-21.04 alagrupp, 4-5.05 veerandfinaalid omanikud Kristian Finaalturniir 11.05-12.05 (Audentese tennisehall) Volohhonski ja Elmar Gurbanov. Osalema ootame erineva tasemega meesmängijad alates sünniaastast 1997.

Kategooria A mängija on esimese liiga või kõrgema tasemega võistleja. Kategooria B mängija on esimese liiga mängija ja teise liiga paremik. Kategooria C mängija on teise liiga keskmik või nõrgema tasemega võistleja. Kategooria C omab eduseisu kategooria A vastu geimis 40-0 ning seisul 6-6 tie-break 5-0. Kategooria B omab eduseisu kategooria A vastu geimis 30-0 ning seisul 6-6 tie-break 4-0. Kategooria C omab eduseisu kategooria B vastu geimis 15-0 ning seisul 6-6 tie-break 2-0. Auhinnad ning ajakava: Võistlus toimub R-Team tennisehallis (Regati pst.1, Tallinn). Mängud toimuvad Taraflex kattel. Võistluste ajakavad ja tulemused leiate www.rteam.eu. Iga etapi kolme paremat premeeritakse karikatega. 8 paremat punktiarvetuse põhjal (3 etappi) pääsevad finaalturniirile, mis toimub 11.-12. mail. Finaalturniiri auhinnad: 1. koht 400€ 2. koht 200€ 3. koht 150€ 4. koht 100€ 5.-8. koht 50€ Lisainfo: Peakohtunik Roland Kiil +372 555 38 308 [email protected]

www.dbtmuuga.ee www.sportpromotion.ee www.tennis.ee www.teho.ee www.rteam.eu

TENNIS 1/2013 81 GOLF&tennis Niitväljal asub tööle inglasest golfipro Alates tänavusest hooajast asub Niitvälja pro’na tööle inglane Lee Marshall, kel vaatamata 33 eluaastale on suured kogemused nii golfi õpetamisel, noorteakadeemia ülesehitamisel kui ka väljakute struktuuri uuendamisel.

Tekst Ants Põldoja Foto: erakogu

eagi sõidavad Lee’le järele ka sel, et Eestis on kõik pro’d ametikohta- lapseootel abikaasa ja laps. Kuid del paigas, ei tahtnud neid hakata üle Pinglasest golfiõpetaja ei leia, et ostma. Uskusime ka seda, et koos rah- praegu oleks kolimiseks ja uue keskkon- vusvahelise kogemusega saame vajalik- naga harjumiseks raske aeg: „Ka Aasias ke lisateadmisi Niitvälja klubi ja välja- töötades oli mul pere kaasas. Oleme kute ülesehitamisel,“ rääkis Niitvälja harjunud mööda maailma liikuma.“ tegevjuht Kristo Tohver. Kuulutusele vastas lõpuks enam kui Kolmeaastane sada inimest. Lee sõnul selline vastu- ettevalmistus kaja teda ei üllatanud: „Arvan, et pal- jude pro’de jaoks oli see huvitav pak- Lee Marshall alustas pro ettevalmistust kumine.“ 19-aastaselt. Kolmeaastase kursuse lõp- Niitväljale saabus tööavaldusi küm- pedes sai ta PGA Pro diplomi ning on nest riigist. Hispaania, Austria, Sak- sellel tasemel töötanud üle üheksa aas- samaa, Prantsusmaa, Itaalia, Kanada, ta. Inglismaal on PGA Pro kursus laia- USA, isegi LAV ning muidugi Suur- haardeline. Nagu ütles Lee, sisaldab see britannia maad ja Iirimaa. Algul vali- viis osa: golfi õpetamist, ärijuhtimist, ti välja 20 sooviavaldajat, kellega rää- varustuse ja müügitöö tundmaõppimist, giti Skype’i teel, seejärel jäi sõelale mängureeglite selgekssaamist ning lõ- kolm. Need inimesed kutsuti Eestisse puks sporditeadust, mis hõlmab treene- vestlusele ja lõpuks osutus Lee Mars- rile vajalikku pedagoogikat, psühholoo- hall valituks. giat kui ka füsioloogiat. kogu maailma golfi arengust kui tervi- „Samal ajal kui õpid, tuleb ka töötada kust,“ lisas ta. „Kliima oli seal muidu- mõnel golfiväljakul juba kursused läbi- gi teistsugune, kuid keha harjus pala- Tean ka, et Eestis nud pro käe all. Nii õpid iga päev, vahe- vusega kiiresti.“ peal on ka eksamid. Iga aasta järel te- Nüüd on Lee tagasi külmal maal, veel leiutati Skype ning et hakse lõpueksamid ning viiakse üle külmemal kui Inglismaa. Veebruaris suvel peetakse siin järgmisele astmele,“ selgitas Lee. käis ta Eestis töövestlusel, kuid varem laulupidusid,“ Praeguseks on Lee töötanud nii laste, polegi meie riigis viibinud. „Ka Eesti algajate kui ka edasijõudnud mängija- sobib minu eesmärkidega, mida tahan tega kuni Hiina PGA tuuri profimän- oma töös saavutada. Siin paelub mind „Eelistasime Lee’d, sest tal on koge- gijateni välja. Aasias on ta tegutsenud samuti golfi areng tervikuna, sest Ees- mus noortekadeemia ülesehitamisel ja kokku kaheksa aastat. Ta alustas Šang- ti pole veel selle spordiala mõistes are- noorte golfi juurde toomisel, lisaks hai lähistel golfiklubi peainstruktorina. nenud riik. Tean Eestist peale külma treeneri kõrge kvaliteet ning sobiv nä- „Õpetasin profituurile pürgivaid män- ilma veel nii palju, et tehnoloogiliselt gemus tervikpildist ja struktuuri üles- gijaid, kuid olin ka vastutav kogu tree- on see väga arenenud riik. Teil on kont- ehitusest Niitväljal,“ ütles Tohver. Ka ningtöö korraldamisel,“ täpsustas Lee. septsioon kasutada võimalikult palju Lee sõnul oli laste õpetamise aspekt ja „Edasi siirdusin Vietnami, kus olin si- internetti, Inglismaal on paberitööd noorte toomine golfi juurde tema jaoks suliselt ainus golfiõpetaja. Minu õlul märksa rohkem. Tean ka, et Eestis leiu- üks oluline punkt, mis talle Niitvälja töö oli golfiakadeemia rajamine, klubi tati Skype ning et suvel peetakse siin juures meeldis. ülesehitamine ja palju muud. Alustasi- laulupidusid,“ oli Lee end „Eesti asja- „Noorteakadeemia rajamine algab me justkui nullist, sest Vietnamis pole ga“ kurssi viinud. meil peaaegu nullist,“ jätkas Tohver. golf nii populaarne ala. Kogu golfikul- „Lee on aga saanud sellise väljaõppe, tuuri üldine areng nõudis seal järele- Niitväljale laekus üle mis annab absoluutselt kõik golfi vallas aitamist. Et nad saaksid üldse aru reeg- saja sooviavalduse vajalikud teadmised ning lisaks kõrgel litest ja nii edasi.“ tasemel õpetamisoskused. Isegi tegev- Lee lisas, et riskantseid otsuseid Niitvälja kuulutas jaanuaris Inglismaa juhi tööd, mida mina praegu teen, nõudev töö ja uued väljakutsed talle PGA ajakirjas ja veebiküljel, et otsib peaks tema kohati paremini tundma meeldivad. „Nii saan tunda end osana pro’d. „Välismaalast soovisime põhju- ning saab nõu anda.“

82 TENNIS 1/2013 Pakume Sulle seitse kuud mänguelamust Eesti golfi kodus. Osta hooajapilet

juba täna! hinnad alates 93€ / kuu

www.niitvaljagolf.ee GOLF&tennis

Jõelähtme golfiväljak ootab tenniseinimesi mängima! Jutuajamine Jõelähtme golfiväljaku ja EGCC klubi tegevjuhi Hanno Krossiga toimus veel siis, kui kevad alles mägede või õigemini aknast paistvate paksude lumehangede taga.

Tekst: Ants Põldoja Foto: Estonian Golf&Country Club

i taha see lumi isegi märtsi keskel sulada, kuid Kross on hooaja al- Selline näeb välja Jõelähtme Eguse suhtes optimistlik: „Meil on väljaku Sea Course. 9-rajaline väljak, kus ainult piisab paar päeva 3-4 kraadi sooja ja natuke vihma ning lumi on läinud. Oleme väljaku ala- ti enne 10. aprilli avanud.“

Euroopa saja parema hulgas

Hooaja kalendris on Jõelähtmel taas ka üks rahvusvaheline võistlus. Mullu pee- ti seal International European Mid- Amateur Championship, tänavu juuni keskel seenioride EM-võislused. „Täna- vune võistlus on isegi tähtsam. Seenio- ride seas tuleb siia huvitavaid inimesi Jõelähtme kontseptsioon on lisada kasutada seda oma töötajaile ja klienti- ning 5 on maksimaalne handicap, mil- golfile ka teisi alasid. Ka tennis. Plaanis dele golfipäeva korraldamiseks! Jõe- lega võistlema pääseb,“ sõnas Kross. on ehitada golfiväljaku kõrvale loodus- lähtme keskkond on selleks sobiv, meil Kahjuks ei kvalifitseeru EM-ile (55+ liku muruga tenniseväljak. „Kõik vaja- on ka seminari läviviimiseks ruumid.“ mehed ja 50+ naised) ühtki eestlast. likud masinad on meil selle rajamiseks Paljud ettevõtted korraldavad ka kut- Need golfarid, kes Eestis paarkümmend olemas, sest niikuinii toimub meil muru setega võistlusi. „Meile tuleb siia isegi aastat tagasi ala käima panid, pole nii hooldamisel pidev töö. Üritame ka kri- välismaalt 8-9 ettevõtet võistlusi korral- vanaks veel saanud. Krossi see fakt siis- ketit tuua Jõelähtmele,“ lisas Kross. dama. Eesti ettevõtetel on see prob- ki ei häiri: „Alustasime Euroopa Golfi- leem, et paljudel napib mängijaid, kuid Tule pea oma järgmine liiduga koostööd 2010. aastal ning liigu- Rohkem ettevõtteid golfi golf muutub üha populaarsemaks. Vä- me korraldamisel aste-astmelt ülespoo- demopäevi korraldama hemalt kõigil edumeelsematel ettevõte- le. Et oleme hästi hakkama saanud, on tel on oma golfivõistlus olemas. Kuigi juba kokku lepitud Jõelähtmel naiste Jõelähtme väljakut külastab aastas um- paljud neist korraldavad seda ka Niit- koosolek Jõelähtme EM 2014. ja meeste EM 2016. aastal.“ bes 7000 turisti, nende seas mitmeid väljal või mujal Eestis ning näiteks Kaks aastat järjest on Jõelähtme va- kuulsusi, eelkõige Soomest. „Kuid ette Elion ja G4S käivad kordamööda Eesti litud Euroopa 100 parema golfiväljaku sellest keegi ei teata. Alles siis, kui vaa- väljakud läbi oma võistluse korraldami- hulka, kuigi otseselt pole see seotud tame broneeringut, näeme: ohhoo, ral- seks, on see kokkuvõttes kasulik kõigile golfikeskuses! võistlustega. „Valikuprintsiipe on palju, lisõitja Tommi Mäkinen on saabumas. klubidele. Me ei pea kemplema, kes ke- ent esmalt peab väljak olema üle kesk- Ka Red Hot Chilli Peppersi bändiliige dagi endale meelitab,“ leidis Kross. mise kvaliteediga. Maailmas on paar- tuli kontserdi päeval siia mängima,“ „Lisaks pole Eestis golf ülearu kallis. Estonian Golf & Country Club pakub palju enamat kui suurepärast golfiväljakut. Klubihoones sada eksperti, kui neist 30 annavad rääkis Kross. „Spordimeestele on üldse Meie üheksa rajaga väljakut saab hoo- asuv moodne seminariruum ning Fahle golfirestoran pakuvad head võimalust ettevõtetele pidada meile hääle, saame TOP 100 hulka. Aga golfiga tegelemine kasulik, kuid eriti ajaringselt piiramatult kasutada 350 me ise ei tea, kes need inimesed on ja tennisistidele, kes edukalt hakkama euro eest. Kui jagada see 7 kuuga, tuleb koosolekuid või arengupäevi kauni merevaatega klubihoones. Seminariruum mahutab kuni millal käivad,“ selgitas Kross. saavad. Löögiliigutus on ju kahel alal odavam kui spordiklubi külastamine.“ 20 inimest ja sisaldab endas kõike vajalikku mugavaks äraolemiseks. Lisaks võimalik korraldada „Eelkõige vaadatakse väljaku erili- sarnane, tennisistid õpivad mängu kii- Ning minnes tagasi turistide juurde, sust,“ jätkas Kross. „Loodust, mis on remini selgeks. Hea näide on Jevgeni ütles Kross, et seegi on kasulik mitte golfidemosid töötajatele või klientidele peale seminaripäeva lõppu. radade ümber, ei saa kopeerida. Keegi Kafelnikov, kes pürib golfis olümpiale.“ ainult Jõelähtmele, vaid kogu Eestile. ei saa ehitada sellist väljakut nagu Jõe- Kui juba tennisele jutt läks, lisas „Need 7000 inimest, kes meil käivad, lähtme, kus on paarisaja-aastased tam- Kross, et Jõelähtme sooviks näha ka tulevad Eestisse ainult tänu võimaluse- med, põlismets ja muinaskivikalmed. Eesti tennisemängijaist ettevõtjaid tu- le golfi mängida. Arvutame pisut,“ sõ- Estonian Golf & Country Club Mida rohkem olen käinud Euroopas lemas oma meeskonnaga siia golfidemot nas Kross ja natukese aja pärast teatas: Manniva, Jõelähtme, 74217 Harjumaa teisi väljakuid vaatamas, seda enam tegema. „Paljudel ettevõtetel on meele- „Umbes 1,5 miljonit eurot tuuakse tänu T: + 372 602 5290; F: + 372 602 5292 torkab Jõelähtme erilisus välja.“ lahutus eelarves sees, miks siis mitte väljaku olemasolule Eestisse.“ [email protected]; www.egcc.ee www.facebook.com/EstonianGolfCountryClub

84 TENNIS 1/2013 Tule pea oma järgmine koosolek Jõelähtme golfikeskuses!

Estonian Golf & Country Club pakub palju enamat kui suurepärast golfiväljakut. Klubihoones asuv moodne seminariruum ning Fahle golfirestoran pakuvad head võimalust ettevõtetele pidada koosolekuid või arengupäevi kauni merevaatega klubihoones. Seminariruum mahutab kuni 20 inimest ja sisaldab endas kõike vajalikku mugavaks äraolemiseks. Lisaks võimalik korraldada golfidemosid töötajatele või klientidele peale seminaripäeva lõppu.

Estonian Golf & Country Club Manniva, Jõelähtme, 74217 Harjumaa T: + 372 602 5290; F: + 372 602 5292 [email protected]; www.egcc.ee www.facebook.com/EstonianGolfCountryClub GOLF&tennis PERE Trophy 2013 Golf & Tennis Golfivõistluse Reeglid Perekondlik paarisvõistlus kõigile nii algajatele kui edasijõudnud golfijuunioridele Lapsed, isad-emad, vanaemad-vanaisad, onud-tädid – kõik on oodatud ja ühe paari moodustab juunior kuni 21.a ja vabalt valitud perekonna või suguvõsa liige. Võistluse koht ja aeg Otepää Golfikeskus 23.06.2013. Stardid kl 11.00 1. teelt. Mänguvorm Võistkondlik Scramble, mängitakse paarides parimat palli Stablefordi punktimängu. Võistlusklassid Maksimaalne ja minimaalne liikmete arv võistkonnas on paar ehk kaks mängijat. Võistkonna moodustavad mängijad, kes on omavahel sugulussidemetes või elavad koos. Mehed ja U-18 meesjuuniorid mängivad kollastelt tee’lt, kõik teised punastelt tee’lt.

Reeglid Võistkonna HCP arvestatakse mõlema võistkonnaliikme HCP liitmisel ja jagamisel 3-ga, kuid mitte suurem kui madalama HCP-ga mängija HCP -2,0. Võistlus toimub vastavalt R&A rahvusvahelistele reeglitele, Otepää golfiväljaku ko- halikele reeglitele ja käesolevale võistlusjuhendile.

Tulemused Paremusjärjestus selgitatakse parima punktisumma saanud võistkondade vahel. Tasatulemuste puhul eelistatakse võistkonda, mille juuniormängijal on madalam HCP. Kõik jooksvad küsimused lahendab võistluskomitee.

Auhinnad Auhinnatakse meenetega kõiki osalenud võistkondi. 3 parimat võistkonda saavad karikad ja muid auhindu.

Eriauhinnad Eraldi autasustatakse pikima ja täpseima avalöögi teinud juuniore.

Võistluse kohtunik Valdek Apivala või Lembit Dalberg

Võistluskomitee Donatas Narmont, Kristi Laur, Valdek Apivala

Osavõtutasu Täiskasvanud 39€ (hooldustasu maksnud 24€), juuniorid alla 21a.- 19€ (hooldustasu maksnud 15€), lapsed 12a. ja nooremad 10€ (hooldustasu maksnud 5€). Osavõtu tasu sisaldab green-feed, käru, harjutuspalle, sauna, võistlusjärgset toit- lustamist ja auhindu.

Registreerimise info Võistluse registreerimise tähtaeg on 16.juuni kl 20:00. Registreerumine e-maili teel [email protected] või caddiemasteri tele- fonil 56 200 115. Neile, kes kasutavad Golfboxi, on võimalus registreeruda Golf- boxis. Stardinimekiri avaldatakse hiljemalt 20.juunil kell 21.00 Golfboxis.

86 TENNIS 1/2013 GOLF&tennis

Tennisevõistluse Reeglid Perekonna kaks liiget võivad moodustada paari variandis lapsevanem-laps kui ka õde- vend. Täpsemalt selgub reglement pärast võistlejate registreerimist. Võistluse koht ja aeg Pühajärve Spa tenniseväljak, 22.06.2013, kell 13.00. Võistluste kohtunik Laura Rahe Auhinnad Kolm paremat paari saavad karika, teistele osavõtjaile meened.

AJAKAVA Otepää Golfikeskus Pühajärve Spa tenniseväljak Laupäeval 22. juunil Laupäeval 22.juunil

11:00 Jaanigolf 2013 stardid 11:00 Tennisetreenerid jagavad näpunäiteid ja juhendavad võistluseelset ettevalmistust

16:30 Suvetoodete maitsmine A Le Coq pere- 13:00 Tennis Pere Trophy Open – paaris- jookide valikust mäng

17:00 Tennis Pere Trophy Open osalejate tä- Workshop kõigile osalejatele, servinipid, vas- nutseremoonia ja autasustamine tupidavus, tulemuste saavutamine

19:00 Barbeque Workshop. Eesti parimate BBQ ja grillimeistrite õpiköök kõigile. Pari- mad palad osalejatele

20.30 Jaanituli ja peorütme laseb valla DJ Kashu

Pühapäeval 23. juunil Pühapäeval 23. juunil

11:00 Golf Pere Trophy Open stardid 1.rajalt Väljak avatud Tennis Pere Trophy osavõtja- – paarismäng Scramble 9.rada tele vabaks harjutamiseks

14:00 Saunad avatud ja toitlustus võistlejate- le klubihoone restoranis Mr Jakob

15:30 Otepää Golfiklubi presidendi Andres Gailit’i tervitused osalejatele ja sõnavõtt. Tä- nutseremoonia osalejatele, meenete ja auhin- dade jagamine.

Loterii kõigi osalejate vahel, superauhinnad! Jaanigolfi osavõtjatele Pere Trophy Golf Open osavõtutasust allahindlus -10%.

TENNIS 1/2013 87 SULGpall

Sulgpallikoondise peatreener Heiki Sorge: tulemusest tähtsam on heade mängude saamine! Eesti sulgpallikoondis osales veebruaris Euroopa võistkondlikel meistrivõistlustel Venemaal Ramenskojes, kus alagrupis kaotati kaks matši ja sellega oli turniir läbi. Koondise peatreeneri Heiki Sorge sõnul tasub aga vaadata numbritest kaugemale.

Tekst: Ville Arike, Õhtuleht Fotod: Postimees/Scanpix

esti loositi ühte alagruppi teise asetuse saanud Saksamaa, samu- Rainer Kaljumäe esindas Eestit Eti tugeva Hispaaniaga. Võistluse meespaarismängus. (iga matš koosneb ühest kõigi viie män- guliigi mängust) süsteemi kohaselt pää- sevad play-off’i ainult kõigi kaheksa alagrupi võitjad, Eesti koondis pole gru- pist edasi suutnud veel kunagi jõuda.

Eesti sattus tugevaimasse alagruppi

Avamatšis astus kohe vastu Saksamaa ja vastu tuli võtta 0:5 kaotus. Tasavägi- seima kohtumise pidas meesüksikmän- gus Raul Must, kes kaotas mullusele Euroopa meistrile Marc Zwieblerile 21:17, 9:21, 16:21. Muide, ka eelmise aasta EMi kaheksandikfinaalis tõkestas Musta tee just Zwiebler, seejuures män- gis eestlane mõlema geimi lõpus maha neljapunktilise eduseisu. Ülejäänud mängudes jäid eestlased alla 0:2. Tulemused. Segapaar: Johannes Schöttler/Carla Nelte – Raul Käsner/Kristin Kuuba 21:19, 21:10. Naisüksik: Olga Konon – Karoliine Hõim 21:10, 21:8. Meespaar: Michael Fuchs/Oliver Roth – Rainer Kaljumäe/Käsner 21:8, 21:11. Naispaar: Johanna Goliszewski/Julia- ne Schenk – Kuuba/Helina Rüütel 21:8, 21:14. Teise vooru matš Hispaaniaga andis tulemuse 1:4, võidupunkti tõi Must Pü- renee poolsaare riigi teise reketi vastu. Tulemused. Segapaar: Pablo Abian/Carolina Ma- rin – Käsner/Hõim 21:7, 21:18. Meesüksik: Ernesto Velazquez – Must 17:21, 17:21.

88 TENNIS 1/2013 SULGpall

Raul Must on praegu Eesti koondise selge liider, kes ainsana võib võita ka tugevamate sulgpalliriikide mängijaid.

Naisüksik: Beatriz Corrales – Laura suutnud võrdselt jätkata. See on praegu naispaari olemasolu kahtlemata väga Vana 21:8, 21:13. nende meeste vahe, aga Raul liigub õi- kasulik,“ ütles Sorge. „Samas on Kris- Meespaar: Velazquez/Abian – Käs- ges suunas. tinil üksikmängus häid tulemusi, aga ka ner/Kaljumäe 21:14, 21:12. Ehkki hispaanlasele andis ta mõlemas Helina tõstab ses mänguliigis pead, on Naispaar: Corrales/Marin – Kuuba/ geimis 17 punkti, kontrollis ta tegelikult Kristinit ka võitnud.“ Rüütel 21:9, 21:10. kohtumist hästi ja võitjas kahtlust ei Kui vaadata olümpiaperspektiivi, siis Viimases matšis võitis Saksamaa His- tekkinud,“ hindas Sorge. kergem on mängudele pääseda üksik- paania ning lõpuks tulid sakslased ka Veebruari lõpus läks Must peaaegu mängus. meistriks! Finaalis alistati Taani ülla- kuuajalisse laagrisse tuttavasse Ma- Samas peab mitu mängijat kuuluma tuslikult koguni 3:0. laisiasse. päris maailma tippu, et üks riik saaks „Olime kõige tugevamas alagrupis, üle ühe sportlase nais- või meesüksik- aga pean seda heaks loosiks!“ rõhutas Tulevikutegijatele väärt mängus välja panna. Nii et eelkõige Sorge. „Saime väga head mängud. Näi- kogemusi läheb riigisiseseks konkurentsiks. teks poleks ma tahtnud olla alagrupis, Ent paarina pole lihtsam peale saada, kuhu kuulusid Läti, Leedu ja Inglis- Peale Musta tõstis Sorge esile veel mängudele pääseb ainult 16 duot (mak- maa.“ koondise noorimaid, Nõo põhikooli tüd- simaalselt kaks ühest riigist, nii et reeg- rukuid Kristin Kuubat ja Helina Rüü- lina tuleb maailma edetabelis olla um- Raul Must võitis kolm telit: „Nad ei löönud tugevate vastaste bes 20 parema seas). geimi viiest vastu verest välja ja mängisid võitlus- „Tüdrukud on veel vanuses, kus tuleb likult. Neile andsingi mänguvõimaluse arendada nii üksik- kui ka paarismän- Peatreeneri sõnul tegi koondise liider tulevikuperspektiivi silmas pidades.“ guoskusi,“ resümeeris Sorge. Must oma töö korralikult. „Hiljuti sõja- Kas nende tulevik võiks suurem olla Peatreener möönis, et ei koostanud väe baaskursuse läbinud Raul mängis paarina või üksikmängijana, on Sorge koondist veebruari alguses peetud Ees- Euroopa meistri vastu kolm geimi, see sõnul praegu raske hinnata. „Nad on ti meistrivõistluste tulemuste põhjal, pole üldse paha. Ta pidas Zwiebleri paarina saavutanud juba häid tulemusi vaid Venemaa viisasid hakati ajama ju- tempot pool mängu vastu, siis enam ei ning Eesti koondisele oleks korraliku ba kaks kuud enne võistlust.

TENNIS 1/2013 89 UUS NIKE TENNISEVARUSTUS SPORTLAND TENNISES

Kleit PLEATED KNIT DRESS 109,95€

Jalatsid WMNS NIKE ZOOM VAPOR 9 TOUR Kleit 159,95€ NIKE PREMIER MARIA DRESS 139,95€

Modellid: Lisanna Pihlak ja Säm Ulp Püksid 2-IN-1 9 SHORT 64,95€

Särk NIKE PREMIER RAFA CREW 79,95€

Nokamüts TENNIS GRAPHIC FL CAP 29,95€

Jalatsid AIR MAX COURTBALLISTEC 4.3 139,95€ Top PRINTED KNIT TANK 59,95€

Seelik FLOUNCY WOVEN SKIRT 59,95€

Nokats NEW WS FL VISOR 24,95€

Püksid NIKE ALL COURT TWILL 10 SHORT 54,95€

Polo NIKE PREMIER RF POLO 79,95€

Jalatsid N I K E Z O O M V A P O R 9 T O U R 139,95€ TENNISEuudised Tennisenoppeid Eestist ja maailmast Tavapärases lühiuudiste rubriigis üritame tuua lugejani mõned tänavu talvel toimunud olulised tennisega seotud sündmused, mis ajakirjas pikema artiklina kajastust ei leidnud, kuid vääriksid esiletoomist. Jätkub ka nopete pisirubriik „Nagu kaks tilka vett“.

Tekst: Ajakiri Tennis Fotod: Viktor Burkivski, Scanpix

Viktoria Azarenka on armunud USA räpparisse. Üllataval kombel tunnistas Valgevene tennisist, maailma esireket Viktoria Azarenka, kes tavaliselt eraelust ei räägi, et on armunud USA räppar Redfoo’sse. „Olen armunud ning mind ei huvita, mida arvavad mu valikust teised inimesed. Kohtun kellegi erilisega, ütleksin, et hoopis tema on number üks. Ta on unikaalne inimene, ehkki kuulume eri maailma. Mul pole kommet kiidelda oma eraeluga, kuid olen õnnelik, et ta on minu kõrval,“ edastas Azarenka sõnu Valgevene veebikülg CTV. Azarenka ja Redfoo andsid ühise pressikonverentsi juba mullu US Openi ajal, end siis põhjendasid koos ajakirjanike ette ilmumist sellega, et muusik on suur tennisefanaatik, Azarenkale aga omakorda meeldivat räppmuusika. Azarenka eelmine poiss- sõber Sergei Bubka Jr, kuulsa teivashüppaja poeg, Aita Põldma teenis aastapreemia kui ravib praegu vigastust, sest kukkus sügisel oma Eesti parim lastetreener. Pariisi korteri kolmandalt korruselt alla, kui üritas välja Eesti Kultuurkapital jagas aastapreemiaid kokku 172 350 euro eest, ronida lukustatud nende hulgas olid ka Kehakultuuri ja Spordi Sihtkapitali preemiad, vannitoast aknast. millest ühe teenis EKSM klubi tennisetreener Aita Põldma (pildil Bubka ei ole koos Eesti Tennise Liidu presidendi Urmas Sõõrumaaga). ametlikult teatanud Tunnustuses on öeldud, et 3000 euro suuruse preemia teenis lahkuminekust. Põldma kui 2012. aasta parim lastetreener. Kunagi käis „Kui aus olla, siis olen küll selle üle uhke,“ kommenteeris Põldma. räppariga ka „Kindlasti ei vaata ma esimesena rahasummat vaid tunnustust. See Serena Williams, näitab, et minu pikaajalist tööd Eesti tennises on märgatud. Samuti kelle poiss-sõber oli toob selline autasu silme ette paremaid õnnestumisi ja õpilaste Common. saavutusi. Eks preemia seostub esimesena ikka mängijatega, kes meie klubist võrsunud.“ Eelkõige on EKSM silma paistnud naismängijate kasvatamisel, sellest klubist on Eesti koondisse kerkinud Maret Ani, Margit Rüütel, Anett Kontaveit, Eva Paalma ja teised. Eesti tüdrukute edetabelis on EKSM praegu juhtiv klubi pea kõigis vanuseklassides.

Marek Marksoo kolm korda USA ülikoolide nädala mängija. Sacramento State’i ülikoolis õppiv Marek Marksoo on jaanuarist märtsini nimetatud kolmel korral USA üliõpilasliiga Big Sky konverentsi nädala mängijaks. Sacramento tulemused ei olegi talvel olnud teab mis silmapaistvad, kuid seda rohkem on esile kerkinud Marksoo panus. Näiteks veebruari viimasel nädalal tõi ta matšides Fresno State’i ja UC Davise vastu otsustava punkti seisuks 4:3. Märtsi teisel nädalal saavutas Marksoo kaaluka võidu Ben McLachlani üle, kes on NCAA edetabelis 24. ja California ülikoolide esireket. Sacramento ülikool mainib oma uudises ka fakti, et Marksoost sai õppeasutuse ajaloos esimene mängija, kes teinud kaasa Davis Cupil.

92 TENNIS 1/2013 TENNISEuudised

Tallinnaski võistelnud Tšehhi tennisistile määrati dopingu tõttu võistluskeeld. Tšehhi tennisist Barbora Zahlavova-Strycova sai keelatud aine kasutamise eest kuue kuu pikkuse võistluskeelu. Rahvusvaheline Tenniseföderatsioon (ITF) teatas, et tšehhitari 16. oktoobril antud proovist leiti keelatud stimulaatorit sibutramiini. 26-aastane tennisisti enda sõnul sisaldus sibutramiin toidulisandis, mille eesmärk on kiirendada organismi ainevahetust. ITF võttis tema selgitusi arvesse ning poole aasta pikkune keeld lõpeb tänavu 16. aprillil. Mullu Luksemburgis ja Saksamaal teenitud turniiripunktid ja raha tšehhitar mõistagi kaotab. Zahlavova-Strycova on olnud maailma edetabelis parimal juhul 39. kohal ning 2004. aastal võistles ta Tallinnas Federation Cupi Maailmaliiga üleminekumängus, kus Tšehhi napilt Eesti alistas ning Strycova dramaatiline võit Maret Ani üle võis olla võtmemäng.

Ernests Gulbis tõusis uuesti Balti esireketiks. Läti esireket oli tänavu Saaremaa GP varakevadel pidurdamatus hoos USA turniiridel, võitsid Markus kus ta võitis kahe nädalaga 13 mängu järjest. Kerner ja Julia Kuigi ta võitis ainult ühe turniiri Delray Beachis, Matojan. saavutas ta taolise võitude arvu tänu sellele, Esmakordselt peeti Eesti et mängis nii seal kui ka Indian Wellsis täiskasvanute GP-sarja kvalifikatsioonis. Sellist seeriat pole võimalik turniir mullu valminud teha juhuslikult – selge, et Gulbis on leidnud uue Saaremaa Tennisehallis. hingamise. Parima võidu sai ta esikümnemehe Võistlus pakkus nii põnevaid Janko Tipsarevici (Serbia) üle koguni 6:2, 6:0 (!) mänge kui ka üllatusi. Indian Wellsi turniiri 2. ringis. Meeste üksikmängus Gulbis kerkis maailma esisajasse üsna noorelt, polnud lõpptulemus siiski tekitas furoori mitme üllatusvõiduga (2008 üllatav, sest võitja Markus French Openil jõudis veerandfinaali nagu Kerner oli ka esimesena ka Kaia Kanepi) ning kerkis parimal hetkel asetatud. Ta alistas ATP edetabelis 21. kohale. Kuid mullu tabas poolfinaalis üllataja Marek Gulbist järsk langus ning 2012. aasta lõpetas Turu 6:3, 6:4 ja finaalis ta edetabeli 142. mängijana, ka Jürgen Zoppist äsja 40-aastaseks saanud mitukümmend kohta tagapool. Indian Wellsi Andrei Luzgini 6:4, 6:4. turniiri järel on aga Gulbis (55.) uuesti Balti Luzgin, kes treeneritöö tõttu riikide parim meestennisist. harva turniiridel mängib ja seetõttu asetust ei omanud, lülitas juba avaringis välja kolmandana asetatud Nagu kaks tilka vett Kert Kilumetsa 6:4, 6:4 ja poolfinaalis teise asetusega Taavi Annuse 6:4, 6:2. Naiste turniiril kumbki kahest kõrgema asetusega mängijast finaali ei jõudnud. Julia Matojan (pildil vasakul) lülitas poolfinaalis raske võiduga 3:6, 7:6, 6:4 välja esimesena asetatud Erika Hendseli ning finaalis alistas Valeria Gorlatši (paremal) 6:4, 6:1. Gorlatš oli veerandfinaalis võitnud teisena asetatud Birgit Burki 7:5, 6:2 ja poolfinaalis Annemai Mutsot 6:3, 6:3. Simone Pärn Tsvetana Pironkova WTA edetabeli 50. reket Eesti noortennisist

TENNIS 1/2013 93 TENNISEristsõna

Lahenda ristsõna ja võida auhind

Kirjuta siia ristsõna lahendus (tekib õige lahendamise korral mummudesse)

Ees- ja perekonnanimi Kontakttelefon

Täidetud kupong saada ajakirja Tennis toimetusse aadressil: Ajakiri Tennis, Sõjakooli 10, Tallinn 11316. Kupongi viimane postitamise kuupäev on 26. aprill 2013. a. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse kolm Eurospordi komplekti (nokamüts ja matkakruus) ja raamat “Roger Federer kõigi aegade suurim”. Eelmise ristsõna võitja on KRISTJAN TERVONEN. Võtame võitjaga ühendust! Eelmise numbri ristsõna õige lahendus oli: Flavia Pennetta ja Andreas Seppi.

94 TENNIS 1/2013 SINU DIGIPOOD

Võimsus ja kvaliteet stiilses kestas! HP Envy m6-1102sa

See HP Envy sülearvuti on varustatud võimsa protsessori ja graafi kakiirendiga ning on täis uusimat tehnoloogiat.

Teise põlvkonna AMD® Quad-Core A8-4500M protsessor – kõige uuem AMD neljatuumaline protsessor, mis on kuni 11x võimsam kui tänapäeva keskmises sülearvutis kasutatav protsessor. (võrreldud turul levinud AMD E2-1800 protsessoriga)

6132MB AMD Radeon HD Dual 7640G + 7670M graa ka (2GB eraldiseisev videomälu) – uus kahe protsessoriga graa kakiirendi tagab, et saad muretult nautida ka suurt graa kavõimsust nõudvaid arvutimänge nüüd ja tulevikus.

Teie andmeid kõvakettal kaitseb HP ProtectSmart tehnoloogia, milles kiirendusandur ennetab põrutusi ja vajadusel peatab kõvaketta töö sulgedes lugemispea kaitseasendisse. Antud tehnoloogia aitab vähendada kõvaketta probleeme kuni 50%.

Beats Audio helisüsteem 2 kõlari ja 1 basskõlariga Beats helisüsteem.

Harjatud alumiiniumist korpus on vastupidav ja atraktiivse välimusega. Kõrge kvaliteedi kinnituseks annab HP 3 aastase garantii. Sõrmejäljelugeja abil ühe sõrmetõmbega ligipääs meilidele, sotsiaalvõrgustikku jne.

ekraan Windows AMD aku tööaeg -22% Quad-Core 15.6" 8 A8-4500M 9:25 mälu kõvaketas garantii kaal kuumakse alates 699.-48 kuud 17.69€ 8GB 1000GB 3a 2,27kg 899€ • kuni 6132 MB / 2GB eraldiseisev AMD Radeon HD 7640G + 7670M graafika • sõrmejäljelugeja • kõvaketta kaitsesüsteem • DVD-kirjutaja • WIFI • HDMI • VGA • 3xUSB3.0 • 1xUSB2.0 Vaata lähemalt: http://www.klick.ee/envy

Tähelepanu! Järelmaks on nantskohustus. Mahatõmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. www.klick.ee osta kodust lahkumata. Enne lepingu sõlmimist konsulteeri asjatundjaga Kampaania kestab 01.02.2013 - 28.02.2013. Kaupa on piiratud koguses. Kaup kätte 2-5 tööpäevaga. Kiire ja mugav järelmaks. ning tutvu tingimustega www.klick.ee/jarelmaks Kõik pildid on illustratiivsed.

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | [email protected]; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | [email protected]; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | [email protected]; Ülemiste Kaubanduskeskus 6668159 | [email protected]; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | [email protected]; Lasnamäe Centrum 6668128 | [email protected]; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | [email protected]; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | [email protected]; Pirita Selver 6668158 | [email protected]; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | [email protected]; Lõunakeskus 6668153 | [email protected]; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | [email protected]; PÄRNU: Kaubamajakas 6668152 | [email protected]; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | [email protected]; JÕHVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | [email protected]; RAKVERE: Põhjakeskus 6668177 | [email protected]; VALGA: Valga Maxima 6668121 | [email protected]; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | [email protected]; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | [email protected]; VÕRU: Kagukeskus 6668173 | [email protected]; RAPLA: Rappeli Keskus 6668174 | [email protected]. VÄLJAKUD&keskused Väljakud ja keskused Oleme kogunud siia Eesti tenniseväljakuid puudutava info. SAUNAAHJUD Tallinn Pirita TOP Tennisekeskus Spordiklubi Muuga VTK Regati pst 1 Tudra tee 9 Tere Tennisekeskus üldtelefon 639 8814, Maardu, Harjumaa Marsi 4 555 199 40 telefon 623 2081 üldtelefon: 687 8292 E-N 8.00-22.00, R 8.00-21.00, E-R 7.30-22.30 L-P 9.00-21.00 L ja P 9.00-21.00 4 kõvakattega siseväljakut, Saku tenniseklubi 7 kõvakattega siseväljakut 4 liiva välisväljakut Silla 2a 4 sise ja 7 välis liivaväljakut www.toptennis.ee telefon 50 40 309 [email protected] koduleht: sakutennis.ee www.teretennis.ee Saku, Saku vald, Harju maakond RTeam tennisehall 2 liivaväljakut Regati pst 1 Tondiraba Tennisekeskus infotelefon 555 383 08 Tondiraba tn 11 E-R 8.00-22.00, L-P 9.00-20.00 Laulasmaa Tenniseklubi üldtelefon 600 2915, 3 kõvakattega väljakut kilehallis Laulasmaa 56 220 314 [email protected] Keila vald, Harjumaa E-P 8.00-23.00 www.rteam.eu telefon 671 5633 4 kõvakattega välisväljakut, 6 vaipkattega siseväljakut 4 sulgpalliväljakut, Merivälja tenniseväljak lauatenniselaud Soovõha 6 Tartu www.tennisekool.ee kunstmuru väljakukate GRILLID infotelefon 53 365 344 E-P 8.00-22.00 Tartu Akadeemiline [email protected] Kadrioru Tennisekeskus Tenniseklubi Koidula 38 Baeri 6 üldtelefon 601 3280 telefon 50 45874 Nõmme Tennisekeskus Tel 533 28000 E-P 8.00-22.00 Rahu 3 E-P 7.00-23.00 4 väljakut (3 liiva, 1 kõvakate) üldtelefon [email protected] [email protected] Koduleht: kadriorutennis.ee 3 muru ja 6 liiva välisväljakut Facebook.com/kadriorutennis 2 vaipkattega siseväljakut Tähtvere Tennisekeskus Tallinna Kalevi Tenniseklubi 14 liiva välisväljakut Laulupeo pst 19 Herne 28 telefon 50 90705 üldtelefon 645 9229 3 vaipkattega siseväljakut E-P 7.00-23.00 Audentese Tennisekeskus 3 liiva välisväljakut 10 liiva välisväljakut Tondi 84 [email protected] üldtelefon 699 6688 www.tartutennis.ee SUITSUAHJUD BBQ E-R 7.30-23.00 L ja P 10.00-19.00 Idakeskuse Tenniseklubi Punane 16 4 kõvakattega väljakut kilehallis Biomedicum üldtelefon 699 0220, 50 14 221 [email protected] Ravila 19 E-R 7.00-23.00 L-P 9.00-21.00 telefon 50 380 55 4 kõvakattega siseväljakut Stoveman E-P 8.00 – 21.00 sport.idakeskus.ee Rocca al Mare Tennisekeskus 2 kunstmuru välisväljakut - parimad grillid Haabersti 5 ja saunaahjud üldtelefon 660 0540 Viimsi Spordihall E-R 7.00-22.00, L-P 9.00-21.30 Tamme sisetennisehall sinu koju ja Sõpruse tee 5 7 kõvakattega siseväljakut Tamme pst 1 Haabneeme, Viimsi vald, 4 kunstmuru väljakut kilehallis telefon 742 8194 suvilasse [email protected] Harju maakond üldtelefon 608 0272 www.ramtennis.ee stoveman.ee

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. ! Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil [email protected]

96 TENNIS 1/2013

stoveman.indd 1 19.03.2013 22:42:04 SAUNAAHJUD

GRILLID

SUITSUAHJUD BBQ

Stoveman - parimad grillid ja saunaahjud sinu koju ja suvilasse stoveman.ee

stoveman.indd 1 19.03.2013 22:42:04 VÄLJAKUD&keskused

Männimäe Külalistemaja Nuustaku Tenniseklubi Pärnu Riia mnt 52d, Viljandi Munamäe 18-11, Otepää Pärnu Tennisekeskus telefon 435 4845 telefon 50 97105 Tammsaare 18a, tel 446 4648 www.mannimaja.ee 3 saviliiva väljakut 1 kõvakattega väljak Paide Tenniseklubi Kohila Spordikompleks Lai 3, Paide Kooli 1, Kohila vald, telefon 385 1821 Pärnu Tennisehall ja Merehall Rapla maakond Tammsaare pst 39, tel 442 7246 telefon 489 0971 E-R 8.00-22.00, L 9.00-21.00, www.kohilasport.ee Urumarja Spordibaas P 10.00-21.00 Urumarja 6 siseväljakut, 6 välisväljakut Tori vald, Pärnu maakond [email protected] Kambja tenniseväljak telefon 447 4038 www.tennisehall.ee Võru mnt 8 Kambja Kambja vald, Tartu maakond Kuressaare Tennisekeskus Pärnu Kesklinna TK telefon 741 6232 Staadioni 1, Kuressaare Ringi 14 a, tel 52 15524 telefon 45 20375 või 52 47673 suvel: 4 liiva, 1 kõvakattega väljak E-R 11.00-21.00, L 12.00-19.00 talvel: 1 vaipkattega väljak Elva Tenniseklubi 4 liiva välisväljakut, 3 siseväljakut Elvas, Tartu maanteel linnastaadioni kõrval Saviaugu Tenniseklubi telefon 53 048 489 Kuressaare Spordikeskus Jannseni 39, Pärnu, tel 50 84498 E-P 9.00-22.00 Vallimaa 16a, Kuressaare 2 liiva välisväljakut telefon 45 20375 [email protected] 2 siseväljakut Mujal www.facebook.com/Elva- E-R 8.00-22.00 L-P 12.00-19.00 Eestis Tenniseklubi Türi Tenniseklubi Sindi tenniseväljakud Hiiumaa Tenniseklubi Pikk 9, Türi Pärnu mnt 12c, Sindi Turu 7, Kärdla telefon 50 89187 telefon 53 858 486 telefon 53 303 832 või 463 3010 3 liivaväljakut 2 liivaväljakut 4 liiva ja 1 kunstmuruväljak [email protected] (mai – oktoober) sinditennis.onepagefree.com E-P 10.00-22.00 Promenaad Tenniseklubi Vee 10, Haapsalu telefon 50 23047 Põlva Tenniseklubi Põltsamaa tenniseväljak 4 liivaväljakut Metsa 7, Põlva Kaare 19 www.promenaad.ee telefon: 56 357 310 Põltsamaa 2 liivaväljakut telefon: 776 0035 Rakvere Spordikeskus Näituse 2a, Rakvere Viljandi Spordikeskus Jõgeva linna tenniseväljakud telefon 325 5805, 53 028 600 Ranna pst 3 Aia 34c, Jõgeva 3 liivaväljakut telefon 50 11823 telefon 772 1922 [email protected] E-P 8.00-20.00 2 kunstmuruväljakut www.rakverespordikeskus.ee 4 liivaväljakut, 1 asfaltväljak jogevasport.ee/tennisev-ljakud www.viljandimaa.ee/spordikeskus Võru tenniseväljak Vee tn 4a, Võru Kullamaa Puhkekeskus Rapla Tenniseklub telefon 782 8770 Saare talu, Kullametsa Jõe 49, Rapla [email protected] Kullamaa vald, Lääne maakond telefon 504 5203 www.voruspordikeskus.ee telefon 477 5515 2 liivaväljakut www.raplatennis.ee Võsu tenniseväljak Lainela Puhkeküla Lääne 13, Võsu Samblamäe hostel Neeme tee 70 Lääne-Viru maakond Mõedaku, Rägavere vald Käsmu, Vihula Vald telefon 323 8320, 50 35354 Lääne-Viru maakond Lääne-Viru maakond [email protected] telefon 325 1777 telefon 323 8133 www.mannisalu.ee www.hot.ee/sambla

Andmetes võivad esineda ebatäpsused. ! Siinkohal palve kõigile asjaosalistele: kui märkate ebatäpsusi, või saate anda lisainfot (väljakute arv, kate, lahtioleku kellaajad jms), siis palun saatke need ajakirja Tennis toimetusele, aadressil [email protected]

98 TENNIS 1/2013