Kadrina Kunstidekooli Kroonika

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA TÄIENDÕPPE KOOLITUSKESKUS SOLFEDŽO, MUUSIKATEOORIA JA MUUSIKALOO ÕPETAJATE KUTSEALANE KOOLITUSPROGRAMM

Marian Pääbus

KADRINA KUNSTIDEKOOLI KROONIKA

Pedagoogiline lõputöö

Juhendaja: dots Leida - Tiia Järg

2006 Tallinn SISUKORD

1 SISSEJUHATUS ...... 3 1. KADRINA MUUSIKAELU ...... 5 2. KADRINA KUNSTIDEKOOL ...... 5 2.1 KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID ...... 10 2.2 KOOLI ALGUSAASTAD DIREKTOR EVE VUNKI PILGU LÄBI...... 11 2.2.1 Millised asjaolud soodustasid väikese maakoha kunstidekooli käivitumist? ...... 11 2.2.2 Takistavad asjaolud ...... 11 2.2.3 Kust saadi pillid?...... 11 2.2.4 Kooli algusaastate mured ja rõõmud...... 12 2.2.5 Kuidas suhtusid kunstidekooli tegevusse kohalik omavalitsus ja elanikkond? ..... 12 2.2.6 Millal asutati tantsuosakond? ...... 13 2.2.7 Koolipidajad ...... 13 2.2.8 Raha ...... 14 2.2.9 Õpilane ja õppemaks ...... 15 2.2.10 Õpetajate palgad...... 15 2.2.11 Kust saadi õpetajad? ...... 16 2.3. KADRINA KUNSTIDEKOOLI ÕPETAJAD ...... 17 2.3.1 Koolis töötanud õpetajad 1.09.1989-1.09. 2005 ...... 17 2.3.2 2005/06. õppeaastal koolis töötavad õpetajad ...... 18 2.3.3 Lõpetajate õpetajad 1989 - 2006 ...... 19 2.4 MEENUTUSED ÕPINGUAASTATEST KADRINA KUNSTIDEKOOLIS ...... 20 2.4.1 Meenutab Riia Lemberg, õpetaja, lõpetas kooli 1997. aastal ...... 20 2.4.2 Meenutab Anete Viise, lõpetas 2006. aastal ...... 22 2.4.3 Meenutab Dana Vakulenko, lõpetas 2006. aastal ...... 23 2.4.4 Hanna Holmbergi muljed muusikakoolist, lõpetas 5. klassi 2006 ...... 24 KOKKUVÕTE ...... 25 ALLIKAD JA KASUTATUD KIRJANDUS ...... 26 Lisa 1 I Kihelkondliku laulupäeva kava ...... 27 Lisa 2 Kokkuvõtted õppeaastatest ...... 28 Lisa 3 Konkurssidel osalenud ja enim esinenud õpilased ...... 37 Lisa 4 Vilistlased 1991-2006 ...... 39 Lisa 5 Summade taotlus kooli avamiseks ...... 43 Fotod 1-2 Indrek Jurtšenko lõpetamine ...... 44 Fotod 3-4 Esimene klaveriõpetaja Mailis Põld õpilastega ja esimesed õpetajad 1992. aastal ...... 45 Foto 6 Tuuli Piirsalu, õppis koolis kahel erialal ...... 47 Foto 7 Riina Kalmet, õpib EMTAs ...... 48 Foto 8 Kooli muusikaosakond 2004. aastal ...... 49 Kooli logo ...... 49

2 SISSEJUHATUS

Kadrina alevik asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas Tallinn- Narva raudtee ääres. Kadrina ala kuulus 13. sajandil Repeli muinaskihelkonda. Kadrina vanimaks kultuurimälestiseks on kirik, mis ehitati arvatavasti 15. sajandi keskpaiku ja pühendati pühak Katharinale, sellest ka paikkonna nimi. Kirikuraamatu kohta on teateid 16. sajandist.

1633- 1638 teenis Kadrina kogudust Heinrich Stahl (1600- 1657), kes omandas Saksamaal magistrikraadi. Kadrinas pastorina töötades andis ta välja oma peateose “Käsi- ja koduraamatu” II- IV osa ja kirjutas esimese eesti keele õpiku “Anführung zu der Ehstnischen Sprach” (1637). Sellega mõjutas ta tugevasti eesti kirjakeele kujunemist, luues niinimetatud vana kirjaviisi (Leppik 1996: 19).

1639- 1647 teenis Kadrinas Reiner Brocmann [ Brockman] (1609 - 1646), kes on eestikeelse juhuluule varasemaid autoreid. Ta tõlkis eesti keelde kirikulaule. 1800- 1843 a. kuulutas Kadrinas jumalasõna ning uuris eesti keelt ja rahvaluulet Arnold Friedrich Johann Knüpffer (1777- 1843), kes on lõpetanud Jena ülikooli. Teadlasena on ta kogunud ligi 600 rahvalaulu. Ta rajas eesti keele tuletusõpetuse ja soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta soome grammatikat ning luules kasutada regivärssi (Leppik: 20). A. F. J. Knüpffer ristis 22. detsembril 1803 Kadrina kirikus väikese Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (1803- 1882).

Kadrinas elanud Eesti tuntud kultuuriloolane Rudolf Põldmäe (1908-1988) avaldas kord mõtte, et meie kaunis eesti keel – emakeel – vääriks ausammast. Ajakirjanik Rein Sikk asus mõtet ellu viima. Aastail 1988 – 1992 viisid sajad vabatahtlikud läbi korjandusi, konkursi korras saadi kavand. Ausammas rajati kooli lähedale. Pidulik avamine toimus 21. mail 1994 (Uusküla 2005). H. Stahli ja A. F. J. Knüpfferi tööd arvestades on üsna loomulik, et ausammas püstitati Kadrinasse.

1919 aastast töötas Kadrina kirikus õpetajana Gustav Johannes Beermann (1870- 1945), kes andis ka koolis usuõpetuse tunde. Ta oli lastele vabariigi aastapäeva puhul rääkinud, et tema õde Emilie koos Karl August Hermanni naise Paula ja Miina Härmaga õmmelnud esimese sinimustvalge lipu. Sama lipp pühitseti 1884 aastal Otepääl (Leppik 2000: 21).

3 Kadrina lähedalt talust pärines Alide Dahlberg (1891-1981), sündinud Pohla, (esimese abielu järgi Vestholm) oli Kadrina kihelkonnakooli esimesi lõpetajaid. Temast sai õpetaja, riigiametnik ja lastekirjanik, kelle sulest tunneme lastelugusid “Mutionu pidu”, “Väike Mai”, ligi 40 laste kuuldemängu (Uusküla 2005).

Kadrinas sündis ka Aino Undla- Põldmäe (1910- 1993). Tema isa Aleksander Krimm oli 1909- 1936 Kadrina Hariduse Seltsi esimees. Kultuuri- ja muusikalembesest perest pärinedes õppis Aino Undla- Põldmäe laulu erialal, kuid siirdus kirjanduse alale. Temast kujunes meie tuntum Koidula-uurija XX sajandi II poolel (Uusküla 2005).

Need Kadrinaga seotud või Kadrinast pärit inimesed on kuulsad eelmistest sajanditest. Selle sajandi kuulsused õpivad alles koolis, käivad lasteaias või on veel sündimata. Sportlasena on ennast heast küljest näidanud Kadrinast pärit kümnevõistleja Kristjan Rahnu. Miks ei võiks tulevikus Kadrinat esindada Kadri Kuusk, kes on pääsenud “Laulukarusselli” finaali, samuti mitmel korral “Tähtede laulu” finaali ja saanud seal 5-nda koha. Sel aastal saavutas ta II Rahvusvahelisel laste- ja noorte akadeemilise laulu konkursil Kohtla- Järvel 3. koha. Kadri muusikaarmastusele on loodetavasti hoogu andnud ka õppimine Kadrina Kunstidekoolis. . Kadrina Kunstidekoolis on lapsi õpetatud seitseteist aastat, aga koolil ei ole veel oma kroonikat. Kuna töötan ise kunstidekoolis solfedžo- ja nüüd ka muusikaajaloo õpetajana, siis mõtlesin, et võtan oma töö teemaks kooli ajaloo koostamise.

Õnneks on koolil olnud kõik need aastad üks ja sama direktor Eve Vunk. Ka akordioni õpetaja Margus Laugesaar töötab koolis algusaastatest peale. Seega on olemas inimesed, kelle käest sain mind huvitanud küsimustele vastused. Näiteks kust saadi pillid, kust saadi õpetajad, kuidas lahendati finantsküsimused, millised olid algusaastate mured ja rõõmud?

Rõõmustav on, et koolis töötavad õpetajatena vilistlased Elene Altmäe (Kajalainen) ja Riia Lemberg. Palusin Riial kirjutada oma kooliaastatest ja võrrelda, mis on koolis muutunud võrreldes ajaga kui tema ise koolis õppis. Palusin ka selle aasta lõpetajatel kirjutada oma mälestustest ja mõtetest. Korjasin kokku kooli või kooli tegemisi tutvustavad ajaleheartiklid, kontserdikavad, fotod. Kirjutasin õppeaastate kaupa millistest üritustest osa võeti, millistel kontsertidel esineti, mis oli õppeaastal uut jms.

4 Et käesolev töö ei läheks liiga mahukaks, ei ole siin lisadesse pandud kontserdikavasid ja ajaleheartikleid.

Töö alguses annan ülevaate Kadrina kultuuri - ja muusikaelust. Tänan oma juhendajat Tiia Järgi, tänu kelle soovitustele tutvusin põhjalikult ka Kadrina ajalooga ja leidsin siit enda jaoks väga palju uut ja huvitavat. Soovin tänada ka kooli direktorit Eve Vunki, kes oli lahkelt nõus meenutama kooli algusaegu ja lahkeid kolleege, kes tõid kodudes leiduvaid kontsrdikavasid.

1. KADRINA MUUSIKAELU

Kadrina muusikaelu arengule on palju kaasa aidanud Kadrina pastor Johannes Heinrich Luther (24. I 1861- 29. V 1932) (v.t.lisa 1), kes 1880. aastate lõpust alates korraldas kihelkonnas tegutsevaid koore kaasa haarates kirikukontserte. Ta kutsus 1891. aastal köstriks kihelkonna tunnustatuima koorijuhi, Tõdva-Kõnnu koolmeistri Joosep Siiaku (1858- 1926) (v.t. lisa 1) ja jõudis sel moel veel samal aastal 250 lauljaga vaimuliku kontserdini, mille raames kanti ette oratoorium “Elias” ja teisigi keerukaid teoseid, mis ta oli Kadrina ümbruse kooridele selgeks õpetanud.

Esimesed ilmalikud peoõhtud Kadrina ümbruses said teoks 1890. aastate teisel poolel. Neil esitati ainult laule ja tantsiti, sest koorilaul oli esimene kunstilise tegevuse liik, mis levis rahva hulgas. Tõuke selleks andis I üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Kadrina kihelkonnas said esimesteks koorijuhtideks vallakoolide õpetajad, esimestes koorides lauljaks koolilapsed ja tegevuse taganttõukajaks kirikulauluoskuse kontroll kohaliku pastori poolt. Kadrinast kujunes kihelkonna muusikaelu keskus (Leppik 2000).

5 J. H. Luther oli suur muusika- ja koorilaulusõber, kes püüdis tõsta rahva kultuuritaset. Tema algatusel asutati 1894. aastal kirikukoor, mis oli alguses väga tugev, aga jäi pärast koorijuhi Narva siirdumist (1913) haridusseltsi, hilisema rahvamaja segakoori varju. (Leppik 2000) Pärast Eesti taasiseseisvumist sõlmiti sõprussidemed Soome, Rootsi ja Norra kirikukooridega, mis mõjus siinsetesse lauljatesse väga innustavalt, muutes Kadrina kirikukoori taas arvestatavaks kooriks.

1913. aastal toimus Kadrinas kihelkonna kooride osavõtul vaimulik laulupäev, kus kooride üldjuhiks oli Enn Võrk.

Ka Kadrina vennaskogudusel kujunes välja tugev segakoor, mille kõrval esines mõnda aega veel meeskoor. Haridusseltsi meeskoor loodi 1907. aastal ja sellega töötas J. H. Luther, kes ei läinud avalikel esinemistel ise koori ette lavale, vaid andis kulisside tagant märku laulu alustamiseks. Tihti juhatas laval mehi köster Joosep Siiak (Leppik 2003).

Uue seltsimaja (rahvamaja) avamise järel (1930) elavnes ja paisus haridusseltsi tegevus tunduvalt. 11. juunil 1933 korraldas haridusselts Kadrinas I kihelkondliku laulupäeva. Osavõtjaiks registreerus 18 koori ja kolm puhkpilliorkestrit. Ühendkoori juhtis Ernst Rosenberg (1956. aastast Raatma) ja puhkpilliorkestrite üldjuht oli Elmar Liiv (1903-1993). Kadrinas tegutses sel ajal vabatahtliku tuletõrje ühingu puhkpilliorkester. (v.t. lisa nr. 1)

16. juunil 1940 toimus haridusseltsi korraldusel Kadrina II laulupäev. Ühendkoori juhatasid Peeter - Paul Lüdig ja Arvo Ranne, ühendorkestrit Harald Lindjärv. 17- ne oma kihelkonna laulu- ja pasunakoori kõrval võttis külalisena osa Tallinna Rahvaülikooli Seltsi segakoor. Koos oli umbes 500 lauljat ja pillimängijat üle 1300 pealtvaataja ees. (Tammik 2005: 732- 733)

1944. aastal saadeti haridusselts laiali. Tekkinud tühikut asus täitma rahvamaja, mida varem mõisteti kui hoonet, nüüd kui asutust. Kooride kõrvale tekkis näitering.

1956. nimetati rahvamaja kultuurimajaks, seal tegutsesid meeskoor, segakoor, ansamblid, näitlejad ja tantsijad. Rakvere rajooni I kunstilisele isetegevuslaste ülevaatusele Tapale saadeti Kadrina kultuurimaja naisansambel, meeskoor, segakoor, meeskvartett ning karaktertantsijad H. Kesküla ja L. Suvi. Esikoha saavutasid meeskoor ja -kvartett.

Sõjajärgseil aegadel esines Kadrina laval tihti meeskvartett - Heino Sirvel, Julius Kaarma, Ants Vainokivi ja Otto Altmäe. 1956 aasta sügisel loodi meeskoor, mis paisus Elmar Kanteri (1911- 1987) taktikepi all 42-meheliseks ja jõudis käia esinemas isegi Tallinnas “Estonia” kontserdisaalis. Paari aastaga vähenes lauljate arv 12-ni ja koorist kasvas välja tulevane meesansambel, mis sai omale 1975. aastal nimeks “Wirro”. Ansambel tegutses edukalt 1991. aasta kevadeni, mil haigestus ansambli viimane juht ja klaverisaatja Irja Rohtma (Tammik 2005).

1988. aastal asutati naisansambel “Katrina”, mis õige pea kujunes ümber naiskooriks. Samal aastal tekkis Kadrina pensionäride klubi “Kuldne sügis” juurde rahvatantsurühm, mis 1994. aastast tegutseb nime all “Vöökudujad”.

Ingrid Rüütli folklooriraamatu “Ühte käivad meie hääled II” (regivärsid Kadrina kihelkonnast) ilmumine 2002. aastal ja selle esitlus Kadrina Rahvamajas kutsus ellu folkloorirühma Kadrina Kadrid, juhendajaks Kadri Mägi. Arvukad esinemised on viinud saavutuseni – rühmale on omistatud kõrgem kategooria autentse folkloori esitamises (Uusküla 2005 : 14).

Praegu tegutseb Kadrinas veel segakoor (Eve Vunk), naiskoor “Katrina” (Elene Altmäe), kiriku segakoor (Anne Peäske), puhkpilliorkester (Ülo Mägi) ja rahvapillikapell (Margus Laugesaar). Enamus ringijuhte on vähem või rohkem seotud Kadrina Kunstidekooliga.

2. KADRINA KUNSTIDEKOOL

Kadrina Kunstidekool loodi 1989. aastal. Alates aastast 1992 on kooli olemasolu ja hea käekäigu eest hoolitsenud Kadrina vallavolikogu. Munitsipaalhuvialakool on kohaliku omavalitsuse asutus ja kõik kooli ülalpidamisega seotud kulud kaetakse kohalikust eelarvest.

Koolitusluba saadi esmakordselt 1996. aastal ja praegu kehtiv koolitusluba anti Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt 2001. aastal.

7 Koolis tegeldakse muusika- ja kunstiõppega. Töötavad ka tantsu- ja kunstiringid ning laulukoorid.

Kadrina Kunstidekooli asutamise idee autor ja toetaja oli tollane Kadrina Keskkooli direktor Otto Amer (sünd. 1934 Siberis Rõbinskis). Seda tüüpi huvikoolidest oli Kadrina Kunstidekool vabariigis esimene. Esimesel tööaastal õpetati koolis muusikat ja kunsti, aasta hiljem lisandus tantsuõpe. Kunstiosakond katkestas tegevuse 1994. aastal, kuid 1999. aastal avas uksed taas. Alates 2002. aastast kuuluvad kooli juurde ka õpilaskoorid. Koolis on põhikool, eelkool, lisaklass ja üldkultuuriline osakond. Muusika- ja kunstiosakonna töö aluseks olid algaastatel üleliidulised õppekavad. Praegu juhindume Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kinnitatud üleriigilisest õppekavast.

Muusikaosakonnas saab õppida klaverit, akordioni, viiulit, kitarri, puhkpille (flööti, klarnetit, saksofoni, plokkflööti); lisapillina klaverit, süntesaatorit, lõõtspilli, kitarri. Rühmaainetest solfedžot, muusikateooriat ja muusikalugu. On võimalus kaasa lüüa ka ansamblites.

Tantsuosakonnas õpitakse eesti rahvatantsu, klassikalist tantsu, seltskonnatantsu, karaktertantsu, kaasaegseid tantsustiile, tantsuajalugu ja tantsuteooriat.

Kunstiosakonnas õpitakse joonistamist, maali, kompositsiooni, skulptuuri, vormiõpetust ja kunstiajalugu.

Kooli direktorina asus tööle muusikaõpetaja ja dirigent Eve Vunk. Pedagoogidena alustasid noored ning entusiastlikud eriharidusega õpetajad. Mitmele neist oli see esimeseks töökohaks: Mailis Põld (klaver), Margus Laugesaar (akordion), Kuldar Kudu (kitarr), Sigrit Peets (kunst).

Õpilaskond moodustus Kadrina Keskkooli juures tegutsenud muusikaklasside õpilastest ja teistest muusikahuvilistest. Vastu võeti 63 õpilast, kellest esimese õppeaasta kevadel lõpetas kooli 50. Muusikaõpilaste arv jääb 50 - 60 vahele. Kõige vähem õpilasi oli 2001/02 õppeaastal (46), kõige rohkem 1990/91 (75). Kahjuks ei jõua paljud õpilased mitmesugustel erinevatel põhjustel lõputunnistuseni.

Kuna on õpilasi, kes soovivad õppida ainult pilli (st. ilma kõrvalaineteta), siis avati 1999. aastal ametlikult üldkultuuriline osakond.

Eelkool avati esimest korda 01. oktoobril 1989. aastal. Igal õppeaastal pole eelkool tegutsenud, see sõltub õpilaste soovidest.

Kunstiõpe on huvitanud paljusid noori, kuid esimestest õpilastest jõudis lõpetamiseni vaid üks- Ivo Võsa. Nüüdseks on lõpetajaid viis.

Tantsuga on tegelenud väga paljud lapsed. Rohkearvulised tantsurühmad Anita Jugaste ja Ingrid Pärnamäe käe all on alati pälvinud kiidusõnu. On osaletud kõigil selle aja jooksul toiminud noorte- ja üldtantsupidudel Tallinnas, Rakveres, Vokal. Paljud noored on tantsinud 12 aastat. See näitab, et juhendaja on suutnud lapsi köita ja tantsurõõmu säilitada.

Õppetöö toimub Kadrina Keskkooli hoones, kunstiosakond on tegutsenud ka keskkooli vanas internaadis, rahvamajas ja praegu on õppeklass vallamajas. Koolis tegelevad oma huvialaga peamiselt Kadrina valla lapsed, kuid on ka õpilasi naabervaldadest – Saksist, Haljalast, Rakverest, Vihulast.

Aastatel 1991- 2006 on kooli on lõpetanud 109 õpilast, nendest muusikaosakonnas 61 (klaver – 39, akordion – 6, saksofon – 4, viiul- 4, kannel, flööt- 3, klarnet, plokkflööt – 1); kunstiosakonna 5 ja tantsuosakonna 43 õpilast (v.t. lisa 3). Kooli vilistlastest töötab oma endises koolis õpetajatena Elene Altmäe (juhatab lastekoori) ja Riia Lemberg (plokkflöödiõpetajana).

Vilistlastest õpivad 2005/06 õppeaastal muusikat edasi EMTAs Riina Kalmet (flööt) (v.t. foto nr.7) ja Tallinna Muusikakeskkoolis Mary - Ann Eessaar (viiul) ning Marit Rütman (flööt).

9 Muusikaga tegelevad paljud meie kooli endised õpilased, tuntuim neist on kooli esimene lõpetaja Indrek Jurtšenko (akordion), kes laulab Eesti Rahvusmeeskooris ja osaleb mitmetes teistes muusikaprojektides (v.t. foto 1-2).

Kadrina Kunstidekoolil on valla kultuurielus oluline koht. Õpilased esinevad meeleldi kontsertidel ja näitustel ning osalevad aktiivselt ka Kadrina Keskkooli ja valla muusika- ja kunstielus. Lastele on antud võimalus avada oma andeid, arendada loovust, fantaasiat, ilumeelt ja kunstimaitset ning leida rakendust oma tegutsemislustile.

2.1 KOOLI ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ EESMÄRGID

Kadrina Kunstidekooli motoks on: “Näha ilu enda ümber ja luua seda ka ise!” Kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on luua tingimused huvihariduse omandamiseks Kadrina valla ja naabervaldade õpilastele, anda võimalus lastel ja noortel tegeleda süvendatult oma huvialade – muusika, tantsu ja kunstiga. Kool soovib koos teiste Kadrina valla kultuuri- ja õppeasutustega rikastada paikkonna kultuurielu ja luua keskkond kultuurihuvidega ja laia silmaringiga isiksuse arenguks.

Koolil on mitmeid traditsioone. Korraldatakse kontserte Kadrinas ja mujal maakonnas. Osaletakse Virumaa muusikakoolide ühisüritustel, maakondlikel ja vabariiklikel tantsupidudel, kunstiosakond korraldab toredaid maalilaagreid. Sõprussidemed seovad kooli Helsingi Eira Muusikakooliga, Mikkeli Peamajakooliga ja oma maakonna teiste muusikakoolidega. Kunstidekooli õpilased on eesti muusikat tutvustanud Soomes, Rootsis, Norras, Lätis (v.t foto 5).

10 2.2 KOOLI ALGUSAASTAD DIREKTOR EVE VUNKI PILGU LÄBI

2.2.1 Millised asjaolud soodustasid väikese maakoha kunstidekooli käivitumist?

1) Kooli avamise mõtte autori, Kadrina Keskkooli tolleaegse direktori Otto Ameri toetus ja igakülgne abi. 2) Suur hulk muusika- ja kunstihuvilisi õpilasi. Lastevanemate positiivne suhtumine ja huvi kooli avamise vastu. 3) Tolleaegse Rakvere rajooni TSN kultuuriosakonna juhataja Vaike Seina toetus ja soov kool käivitada. 4) Rakvere Lastemuusikakooli direktori Liivi Lukase suur abi muusikakoolide süsteemi tutvustamisel (dokumentatsioon jne). 5) Kadrinas olid varem tegutsenud muusikaklassid, kus õpiti pillimängu ja ka solfedžot. Kuna õpilaste tase oli hea, saime kohe alustada 4. klassiga. 6) Pedagoogidena asusid tööle noored entusiastlikud eriharidusega õpetajad. Nad said kõik ka uued korterid. 7) Meeldiv koostöö Kadrina Keskkooli muusikaõpetajate Rein Inno ja Merike Trepiga ning kogu pedagoogilise kollektiiviga. 8) Kadrina EPT toetus transpordi osas (pillid, mööbel, noodid). 9) Õpilased olid väga täpsed, harjutasid hoolsalt ja pidasid lugu õigest kellaajast. 10) Õpilastel oli õnneks kodus pille – klavereid, akordione, kitarre (Vunk 2006).

2.2.2 Takistavad asjaolud

1) Koolile eraldatud õpperuumid polnud mõeldud koolitööks, klassid olid läbikostvad. Nii on see kahjuks siiamaani. 2) Kunstiosakonna õppeklass oli keskkooli vanas internaadis, mis ei sobinud õppetööks. 3) Nappis kunstiosakonna tööks vajalikke materjale ja töövahendeid. 4) Saadaolevad pillid olid madala kvaliteediga. 5) Kunstidekoolil puudub oma maja ja seoses sellega ka oma kooli tunne.

2.2.3 Kust saadi pillid?

1) Tallinna klaverivabrikust (kabinetklaverid “Estonia”, kandled);

11 2) ENSV Kultuuriministeeriumi kaudu (eraldati raha eelarvesse ja osteti puhkpillid, akordionid); 3) poest (naturaalkitarrid); 4) võeti kasutusele ka Kadrina rahvamaja kunagise puhkpilliorkestri vanu pille; 5) Kadrina Keskkoolist (plokkflöödid, mida jagati tollal kõigile keskkoolidele); 6) meie kasutusse jäid ka kaks Kadrina EPT klubile kuulunud pianiinot.

2.2.4 Kooli algusaastate mured ja rõõmud

Esmaseks mureks oli kooliruumide kättesaamine EPT klubilt, ruumide sisustamine, õppematerjalide muretsemine, pillide otsimine, transpordi muretsemine õppematerjalide veoks, tutvumine muusikakoolide töökorraldusega, tutvumine kolleegidega jne.

Muusikalised katsed muusikaosakonda olid juba toimunud, õpilased vastu võetud. Vastuvõtjatel ei unune see päev siiamaani, sest muusikaosakonna muusikalised katsed kestsid kaheksa tundi; seal käis üle 80 õpilase, vastu võeti neist 62. Komisjonis olid Tallinna Riikliku Konservatooriumi viimase kursuse üliõpilane Heli Reimann, kes pidi tulema tööle direktorina, kuid loobus sellest ametikohast, Rakvere Lastemuusikakooli direktor Liivi Lukas, tulevased õpetajad: akordioniõpetaja Margus Laugesaar, kitarriõpetaja Kuldar Kudu, klaveriõpetaja Mailis Põld. Vastuvõtt toimus õpetaja Rein Inno muusikaklassis. Muusikaosakonna lõpetas esimesel õppeaastal 59 last. Kõige vanemad õpilased olid IV klassis. Kunstiosakonda astus 14 õpilast, õpetajana asus tööle keskkooli kunstiõpetaja Sigrit Peets. Kahjuks lõpetas osakond nelja aasta pärast tegutsemise, osakonna lõpetas 4-aastase õppeajaga Ivo Võsa. Õpetajad olid kõik noored ja entusiastlikud, praktiliselt igal nädalal istuti koos ja arutati kooliasju. Esimesed tööaastad olid kõigile sisseelamiseks, aga see tähendas ka aktiivset sisseelamist Kadrina kultuuriellu (Vunk 2006).

2.2.5 Kuidas suhtusid kunstidekooli tegevusse kohalik omavalitsus ja elanikkond?

Proovisime kohe algusaastatel ennast kohalikus kultuurielus teadvustada ja lüüa igal pool kaasa nii palju, kui meie aeg ja oskused lubasid. Kohaliku omavalitsuse (tollase külanõukogu) inimesed suhtusid kooli loomisse positiivselt. Mina (Eve Vunk) alustasin kohe koostööd muusikaõpetaja ja koorijuhi Rein Innoga: juhatasime koos Kadrina segakoori ja lastekoori; hiljem juhatasin ka naiskoori “Katrina”. Akordioniõpetaja Margus Laugesaar ja kitarriõpetaja Kuldar Kudu esinesid tihti mitmesugustel kohalikel kultuuriüritustel,

12 korraldasime koolikontserte, õpetajad (lisaks eelnimetatuile klaveriõpetaja Sirje Subbe, viiuliõpetaja Juta Ross, kandleõpetaja Evelin Holtsmann-Tiiter) esinesid paljudes erinevates kohtades, nii tollases Rakvere rajoonis kui ka Lõuna-Eestis. Kontsertmeistritena on kooride juures kaasa löönud Silvi Ugaste ja Merje Vahula. Hakkasid välja kujunema esimesed traditsioonid – osalemine Rakvere rajooni muusikakoolide ühiskontsertidel, esinemised Kadrina Keskkoolis ja rahvamajas, kevadkontsert, igakevadine kontsert Lääne-Virumaa erinevas koolis, rahvusvahelised suhted Soome, Rootsi ja Norra sõprusvaldade muusikutega, kunstinäitused jne (Vunk 2006).

2.2.6 Millal asutati tantsuosakond?

Tantsuosakond asutati 1990. aastal ja tööd alustas eriharidusega tantsuõpetaja Anita Jugaste. Korraldasime ka tantsuosakonda astumiseks konkursi. Lapsed olid tantsimisest vaimustatud ja rühmi oli mitmes vanusegrupis. Ivi Lehtmetsa käe all lõpetasid esimesed neiud (nelja- aastase õppeajaga) ja korraldasid 1994. aastal väga toreda teatraliseeritud lõpukontserdi. Tantsuosakonna õppekava oli mitmekesine ja esimesetest õpilastest tantsisid mõned kaksteist õppeaastat. Osaleti tantsupidudel, käidi välisreisidel Soome Vabariigis, Norra Kuningriigis. Tantsuosakonna lõpetas neli lendu: 1994 - Ivi Lehtmets; 1997 – Anita Jugaste; 2000, 2001 – Ingrid Pärnamäe. Tantsuosakonna on lõpetanud tunnistusega 43 õpilast. Alates 2000. aastast töötab tantsuosakond ringitöö vormis ja kool ei anna lõputunnistust (Vunk 2006).

2.2.7 Koolipidajad

1989 – ENSV Kultuuriministeerium, Rakvere Rajooni TSN TK Kultuuriosakond (Kadrina Kunstide Kool) 1990 – Lääne-Viru maakond TSN TK Rakvere Kultuuriosakond 1991 – Lääne-Viru Maakonnavalitsuse kultuuriosakond Kooli pidajaks on alates 1992. aastast Kadrina Vallavalitsus. Raamatupidamine on Kadrina Vallavalitsusega ühine alates 1993. aastast. Kuna muusikakoolid ja kunstidekoolid on kuulunud mitme ministeeriumi alla, siis on ka see tekitanud aegade jooksul parasjagu segadust. Kõige konkreetsem ja kindlam oli muusikakoolide olukord siis, kui kuuluti kultuuriministeeriumi alla. 1992 – Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium (Kadrina Kunstidekool)

13 1993 – Eesti Vabariigi Kultuuri- ja Haridusministeerium 1996 – Eesti Vabariigi Haridusministeerium 2005 – Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium Praegu ei sõltu haridus- ja teadusministeeriumist kohaliku omavalitsuse huvikooli elus peaaegu mitte midagi. Suureks abiks on kuulumine Eesti Muusikakoolide Liitu (loodud 1995). Liidu kaudu liigub info, valmistatakse õpikuid, viiakse läbi pedagoogide täiendõpet, korraldatakse konkursse, valmistatakse ette solfedžo- ja muusikateooria eksamipiletid, aidatakse otsida õpetajaid, jagatakse teadmisi tööseadusandlusest, dokumentatsioonist, kooli üldisest töökorraldusest, saab teavet huvikoolide süsteemis toimuvast jne (Vunk 2006).

2.2.8 Raha

Esimestel aastatel teravaid finantsküsimusi eriti polnud. Mida oskasid küsida, seda ka said. Siis sai ostetud palju noote, mida kasutame siiani. Ühe kabinetklaveri ostsime rublaaja lõpus, mäletan, et see maksis ainult 14 000.00 rubla. Oleks pidanud ette aimama, et see võib viimasteks jäädagi (v.t. lisa 3).

Alles seoses Eesti Vabariigi tekkimisega läks ka meie elu keeruliseks. Toetus vallalt oli äärmiselt väike ega rahuldanud meie vajadusi – raha oli vähe kõigil. Kui ma õigesti mäletan, siis majandamiskuludeks oli esimesel krooniaastal kogu kooli tarvis 2 000 krooni.

Eelarvet hakati koostama umbes 10 aastat tagasi, see õpetas oma tegevust planeerima, kuid selge on see, huvikoolide tarvis pole raha kunagi piisavalt. Sest kõik – osalemised konkurssidel, festivalidel ja ühiskontsertidel, kontsertide korraldamine, väliskülaliste vastuvõtt, pedagoogide täiendkoolitus, noodid, pillid, mööbel, kaasaegne infotehnoloogia, kunstitarbed, riided tantsurühmadele jne, nõuavad raha (Vunk 2006).

14 2.2.9 Õpilane ja õppemaks

Algaastatel muutus õpilaskonna koosseis väga kiiresti, pidevalt tuli pedagoogide koormusi muuta. Õpilaskontingent muutus püsivamaks 1996. aastal. Õpilastest oli teatud protsent õppemaksust vabastatud, seda juhul kui perest õppis kunstidekoolis kaks või enam last. Mõned asutused (TK “Flora”) tasusid oma töötajate laste õppetasu. Õppetasust olid vabastatud ka muusikakooli õpetajate lapsed ja osaliselt õpilased, kes käisid mitmes osakonnas. Vabastati ka majanduslikel põhjustel. Alates 2000. aastast õpilasi õppetasust enam ei vabastatud. Direktor korjas raha enda kätte ja kui suurem osa käes, viis külanõukogusse, hiljem juba valda. Viimasel kaheksal aastal tasutakse õppemaks ülekandega panka (Vunk 2006).

Õppetasude suurused läbi aastate: Aasta Muusikaosakond Tantsuosakond Kunst Koor 1989 104/65 rubla aastas 44 rubla aastas 1995 70 krooni kuus 20 krooni kuus 1998 130 40 2001 150 15/30/45/60 130 2002- 170 60 60/160 10 2006

2.2.10 Õpetajate palgad

Palgamäärad muutusid väga kiiresti, eriti just 1991. aastal. Pedagoogide nädalakoormused on ka muutunud – varem oli see 18, praegu on 24.

Palgatabeleid on täidetud vähemalt kümnel erineval moel (tunni väärtust arvestatud kuni nelja kohani pärast koma). Olid mitmesugused palgajärgud ja kord arvestati õppetunni maksumust, kord kujunes õppetunni maksumus üldtööaja järgi (Vunk 2006).

15 Kõrgema haridusega pedagoogi palga muutumine kooli ajaloo jooksul: Aasta Koormus- Ametipalk norm (kõrgema haridusega õpetaja) 1989 18 80 rbl 1990 1991 22 340 1992 20 600 1992 22 Jaanuar /1591 Veebruar/1960 märts/3490 juuni/4125 rubla juuli/750 krooni 1993 1150 1994 20 N 1483/V 1534 1995 algaja õpetaja 1400/1473 staažikas õpetaja N 1935/ V 2005 1996 N 2619/V 2749 1996 sept N 2911/V 2962 1997 algaja õpetaja 2310/2430; staažikas õpetaja 3020 1998 algaja õpetaja 2660/2830; staažikas õpetaja 3210 1999 3210 2000 24 4000 2001 4000 2002 4600 2003 4965 2004 4965 2005 5990 2006 24 7500

2.2.11 Kust saadi õpetajad?

Kooli algusaastatel kehtis veel õpetajate suunamine. Akordioniõpetaja Margus Laugesaar ja kitarriõpetaja ning muusikariistade remondimeister Kuldar Kudu (1965-2005) tulid H. Elleri nimelisest Tartu Muusikakoolist, klaveriõpetaja Mailis Põld (elab ja töötab praegu

16 Itaalias) Tallinna Konservatooriumist (v.t. foto 3), puhkpilliõpetaja ja noodikoguhoidja Irja Rohtma (1940-1992) oli kohalik elanik. Kunstiõpetajana alustas tööd keskkooli kunstiõpetaja Sigrit Peets.

Pärast Mailis Põllu asumist tööle G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli tuli klaveriõpetajaks Sirje Subbe. Kandleõpetajana asus tööle Evelin Holtsmann-Tiiter (v.t.foto 4).

Õpetajatel oli tööd palju – mõnelgi kuni 40 tundi nädalas. Ülekoormusega töötamine oli lubatud, sellest ei nähtud suurt probleemi. Et hakkama saada, on muusikakooli õpetajad pidanud läbi aegade töötama suure koormusega. On olnud aegu, mil ka direktor on andnud 22 tundi nädalas (Vunk 2006).

Koolis on lühemat või pikemat aega töötanud 36 pedagoogi. Esimestest õpetajatest töötavad praegu Margus Laugesaar (akordion, kitarr) ja direktor Eve Vunk. Staažikamad õpetajad on veel Silvi Ugaste (klaver), Merje Vahula (klaver) ja Tiit Tammar (puhkpillid).

2.3. KADRINA KUNSTIDEKOOLI ÕPETAJAD 2.3.1 Koolis töötanud õpetajad 1.09.1989-1.09. 2005

1. Mailis Põld, klaver 01. 08. 1989 31. 08. 1991 2. Irja Rohtma, puhkpill 01. 09. 1989 15. 11. 1992 3. Kuldar Kudu, kitarr 01. 08. 1989 01. 09. 1993 4. Anita Jugaste, tants 31. 08. 1990 25. 08. 1998 5. Urve Smitt, kunstiõpetus 01. 09. 1990 28. 08. 1992 6. Tiina Üllaste, klaver 01. 09. 1990 01. 09. 1994 7. Ivi Lehtmets, tants 10. 09. 1990 28. 08. 1992 02. 01. 2002 31. 05. 2002 8. Maret Vaadre, klaverisaatja 01. 11. 1990 01. 09. 1991 9. Peeter Ross, muusikateooria 01. 08. 1991 01. 08. 1993 10. Sirje Subbe- Tamm, klaver 01. 09. 1991 31. 08. 1997 11. Toomas Jugaste, puhkpill 02. 11. 1992 15. 08. 1996 12. Külli Paulus, kontsertmeister 01. 10. 1992 30. 05. 1993

17 13. Juta Ross, viiul 01. 08. 1993 31. 08. 1997 14. Evelin Tiiter, kannel 01. 09. 1993 31. 08. 2000 15. Anne Peäske, solfedžo, muusikalugu 01. 09. 1993 11. 12. 1995 16. Kaja Russ, kunstiõpetus 15. 09. 1993 02. 02. 1994 17. Siiri Laanesoo, viiul 01. 09. 1997 26. 08. 2002 18. Jüri Takjas, puhkpill (saksofon) 01. 02. 1997 28. 07. 1998 19. Terje Arro, solfedžo, muusikalugu 01. 09. 1997 31. 05. 1999 20. Aime Lips, kontsertmeister 01. 01. 1998 14. 06. 1998 21. Sigrit Peets, kunstiajalugu 01. 09. 2000 09. 08. 2005 22. Rein Inno, ringijuht (koorid) 02. 01. 2002 31. 05. 2002 23. Anneli Raudvee, ringijuht (lilleseade) 02. 01. 2002 31. 05. 2002

2.3.2 2005/06. õppeaastal koolis töötavad õpetajad

1. Eve Vunk, direktor, muusikalugu, laul 01. 07. 1989 2. Margus Laugesaar, akordion, kitarr, lõõtspill, klaverisaatja 01. 08. 1989 3. Silvi Ugaste, klaver, kontsertmeister 01. 09. 1993 4. Merje Vahula, klaver, kontsertmeister 01. 09. 1995 5. Tiit Tammar, puhkpill (flööt, saksofon, trompet, klarnet) 01. 09. 1996 6. Ingrid Pärnamäe, tants 07. 09. 1998 7. Marika Soone, kunstiõpetus 01. 09. 1999 8. Marian Pääbus, solfedžo, muusikalugu, muusikateooria 01. 09. 1999 9. Sirje Tambi, viiul 01. 09. 2002 10. Riia Lemberg, puhkpill (plokkflööt, flööt, saksofon) 01. 10. 2003 11. Merike Trepp, dirigent (mudilaskoor) 01. 10. 2004 12. Elene Altmäe, dirigent (lastekoor) 01. 10. 2004 13. Thea Tõnupärt, klaver 01. 09. 2004

Kunstidekooli pedagoogid on entusiastlikud ja tegusad – nad osalevad valla kultuurielus nii ringijuhtide kui ka taidlejatena. Akordioni- ja kitarriõpetaja Margus Laugesaart tuntakse kui solisti, klaverisaatjat ja rahvapilliansambli juhti. Ta esineb nii Eestis kui ka väljaspool Eestit. Silvi Ugaste ja Merje Vahula on vajadusel kontsertmeistriks kooride juures, Sirje Tambi mängib viiuldajate ansamblis, Ingrid Pärnamäe tantsib õpetajate tantsurühmas, Eve Vunk

18 juhatab rahvamaja segakoori ja töötab aastaid lasteaia “Sipsik” lauluringi juhendajana, Elene Altmäe juhatab naiskoori, Merike Trepp mängib rahvamaja kapellis ja on klaverisaatjaks rahvamaja segarühmale, Riia Lemberg esineb tihti koos oma õpilastega ja ka saksofonisolistina.

Kooli pedagoogid on taaselustanud iga aastase kevadise muusikaõpetajate kontserdi. Kontserdipaikadeks on Katariina koguduse leerimaja, rahvamaja, keskkooli aula. Kooli õpetajad osalevad ka Rakveres korraldataval ülevabariigilisel muusikakoolide õpetajate muusikapäevadel.

2.3.3 Lõpetajate õpetajad 1989 - 2006

Nr. Õpetaja ees-ja Eriala Lõpetanud Tööaastad perekonnanimi õpilasi 1. Anita Jugaste tants 15 1990- 1998 2. Toomas Jugaste flööt 1 1992- 1996 3. Siiri Laanesoo viiul 2 1997- 2002 4. Margus Laugesaar akordion 6 1989- 2006 5. Ivi Lehtmets tants 8 1990- 1992 6. Sigrit Peets kunst 1 1989-1994 1999- 2005 7. Marika Soone kunst 2 1999- 2006 8. Sirje Subbe klaver 9 1991- 1997 9. Sirje Tambi viiul 2 2002- 2006 10. Tiit Tammar plokkflööt, flööt, 7 1996- 2006 klarnet, saksofon 11. Jüri Takjas saksofon 1 1997- 1998 12. Evelin Tiiter kannel 3 1993- 2000 13. Silvi Ugaste klaver 17 1993- 2006 14. Merje Vahula klaver 13 1995- 2006 15. Ingrid Pärnamäe tants 20 1998- 2006

2.4 MEENUTUSED ÕPINGUAASTATEST KADRINA KUNSTIDEKOOLIS

2.4.1 Meenutab Riia Lemberg, õpetaja, lõpetas kooli 1997. aastal

Olen lõpetamas kolmandat õppeaastat selles koolis õpetajana, olles samas selle kooli vilistlane. Lõpetamisest on möödas pea kaheksa aastat ja nii paljugi on selle ajaga unustustehõlma vajunud. Tööle asudes olin hämmingus, kui vähe on aegade jooksul muutunud kooli sisetingimused. Ja kui oma mälusopis sobran, siis peab tunnistama, et klassiruumid on olnud minu õpingute algusaastatest siiani praktiliselt muutumatud. Pooled ruumid on väiksed ja üsna pimedad tänu kehvale valgustusele. Mööbel on teab kui vana.... Talvel on suuri probleeme külmaga. Kui meenutan oma õpingute aegu, siis ei meenu ühtki seika, kus ma oleksin vaadanud koolile viltu. Usun, et mulle ei tulnud mõttessegi anda hinnangut kooli olukorrale. Kõik oli nii nagu oli ja nii pidigi olema. Tuleb arvestada, et tol ajal olid võimalused siiski teised ja paremat loota ei tulnud pähegi. Nüüd, kus võimalused on laienenud, panebki imestama kui aeglaselt asjad liiguvad, lapsed vajavad ju soodsaid tingimusi edukaks õppetööks. Usun, et praegugi ei tee lapsed ise sellest suurt numbrit, aga toetus ja tugi võiks valla poolt palju suurem olla, kui ta seni on olnud. Kuid millal see inimene ikka rahule on jäänud, alati leiab midagi, mille puhul nina krimpsu tõmmata. Siiski õppetööks vajalike vahendite olukord on paranenud. Täienenud on pillide kogu, noodipuldid, noodivara, õpikud jne. Vähemalt ei pea praegused õpilased kasutama saksofoni huulikuklambri asemel nööri, nagu mina pidin seda esimesel õppeaastal tegema. Meeldiv üllatus oli leida oma endisest ja praegusest õppeklassis vanad armsad noodipuldid, mille väärtus on aastatega aina kahanenud. Tundub, et need puldid on küll sama vanad kui kool, õnneks nüüdseks hoitakse neid ainult armsate aegade meenutamiseks (vähemalt loodan nii). Samas kõige tähtsam on inimeste olemasolu, tänu kellele see kool eksisteerib. Pean silmas kooli eestvedajat Evet, kõiki õpetajaid ja loomulikult õpilasi. Kummaline oli asuda õpetajaks – kolleegideks samad inimesed, kes mind olid õpetanud. Minu õpingute ajast töötab praegugi seitse õpetajat ehk siis rohkem kui pool. Ning paljud neist on juba soliidses eas. Aukartlikult asusin siia tööle, kuid aeg-ajalt mõtlen, kuidas iga asi siin elus vajab värskendamist, et olla elujõuline ja konkurentsivõimeline. Soov oleks näha väärikate pedagoogide kõrval rohkem ka noori õpetajaid oma lennukate ideedega ja

20 fantaasiatega, kes julgevad rohkem katsetada. Kõik see aga muidugi sõltub sajast erinevast faktorist – kui palju on õpilasi, kooli roll kohalikus keskkonnas, motivatsioon noorele õpetajale jne.

Oma õpilastega töötades tõmban tihti paralleele endaga. Tuttav on nende väsimus, kui nad raske koolikotiga kell neli mu klassi vajuvad, tuttav on tunne, kus tahaks rohkem õues ringi joosta kui kodus pilli harjutada. Oh kui raske oli endal omal ajal noote pähe ajada....Tuttav on esinemiseelne pabistamine ja nässu läinud esinemised ning sellest tulenev paha tuju. Või siis vastupid i- tuttavad on hetked vaadates neid naerusuid ja säravaid silmi, kui nad on millegi suurepärasega hakkama saanud. Tuttavad on hetked, kus õpilane ootamatult suudab sind nii meeldivalt üllatada. Naljakas! Poleks kunagi arvanud, et pean nüüd ise lapsi ergutama, toetama ja olema kaval, et neid pilli ja muusika juures hoida. Peab tunnistama, et nüüd tunnen suuremat häbitunnet ja süüd, kui läksin nahaalselt tundi ning teatasin rõõmsalt ja süüdimatult, et pole jõudnud harjutada, tuues põhjuseks aja nappust. Samas olgem ausad: harjutamata ülesannete ja lugude taga oli ikka iseenda laiskus ja viitsimatus tööd teha. Paljusid asju oleks võinud teha teisiti. Pean tunnistama, et vaadates õpilaste koormust, kiirust ja nõudmisi, siis imestan, et leidub veel neid tahtjaid ja hakkajaid, kes tegelevad spordi, muusika, tantsu, kunsti....mis iganes huvialaga.

Õpetajana töötades olen juurelnud huvialahariduse üle. Probleeme on igasuguseid, millele lahendust ei leia üleöö. Olen täheldanud arvamust, et sellise “nõrga” tasemega lapsed nagu Kadrina kool vastu võtab, ei saaks Tallinnas ühtegi kooli sisse. Võib-olla tõesti. Kuid miks mitte anda väiksemate võimetega lapsele ka võimalust osa saada sellest värvikirevast maailmast. Tihti näen neis suuremat tööindu kui andekamatel. Tegelikult, palju meis üldse on andekust, enam-vähem on kõik raske ja väga vaevarikka töö tulemus. Samas on hulk neid noori, kes tahavad muusikas kaugele jõuda ja kes on selle nimel nõus rohkem töötama. See Näiteks Kadrina kool pakub võimalust ainult instrumenti õppida. Kui muusikateooria on nii raske, et ei saa hakkama, aga pillimäng tundub sujuvat, miks mitte jätkata siis pillimängu õpinguid. Olen selle poolt, kuid nüüd seisab kogu kool tegelikult silmitsi suure probleemiga. Teatud vanuses ja klassis tekib tüdimus ja ained lähevad ka keerulisemateks ning raskemateks. Olin ise neljandas klassis täiesti valmis muusikakoolist loobuma. Minu puhul aitas ema karm käsk: ” Ise sa sinna läksid, nüüd pead lõpuni käima!” Nüüd, kus vanematel on vähem aega laste jaoks ja nad niigi näevad nende elutempot, siis on tunda, et loobumine tuleb

21 kergemalt. Kuid iialgi ei tea, mida elu toob ja mis soovid välja ilmuvad, eriti kui sa oled kümneaastane laps. Mõned aastad hiljem, kui on vaja hakata tähtsaid valikuid tegema, võid silmitsi seista tõdemusega, et ei saa minna muusikat edasi õppima, kuna oled teoorias puudulik .... ja seda tagantjärele õppida? Minagi ei mõelnud üldse võimalusele edasi õppida. Kuni lihtsalt ühel hetkel lahvatas, et prooviks. Muusikakool oli küll selleks ajaks lõpetatud ja kõik ained ka läbitud, kuid ma polnud kunagi selle nimel tööd teinud. Ja raske oli. Kuid kes ütles, et kõik peabki kerge olema ...

Sain ise muusikakoolis õppides tunda nii häid kui halbu aegu, aga see on nii igas asjas. Kuid ma ei kujutaks ette, kui ma tõesti oleks loobunud õpingutest – huvitavad tutvused muusikutega, sõbrad, kontserdid nii kodulaval kui väljaspool Eestit, pillimängurõõm – kogu rõõm muusikast! Ma oleksin palju vaesem inimene.

2.4.2 Meenutab Anete Viise, lõpetas 2006. aastal

Meie peres on kõik inimesed mingit pilli õppinud ning mul on hea meel, et ka mina. Ma ei tea millal ja miks ma just viiuli kasuks otsustasin, aga see oli mu soov ja siin ma nüüd olen: harjutamas lõpulugusid. Minu jaoks on muusikakoolis käimise aeg olnud väga raske.

Kui mu õde Maarja muusikakooli klaverit õppima läks, olin ma umbes neljane. Juba siis ütlesin ma kindla sõnaga, et tahan viiulit õppima minna. Ma mäletan, et esimesel aastal oli emal ja isal mind raske viiuli juurest ära saada. Tegime siis kokkuleppe, et kui ma ühe asja saan õpitud, võin natuke mängida.

Teises klassis hakkas huvi juba vaikselt taanduma, kuid ei olnud veel päris kadunud. Kui ma lõpuks kolmandasse klassi jõudsin, hakkas muusikakoolis käimine mulle vastu, kuna see võttis palju aega ja kodus tuli teha ka lisatööd. Algul oli minu õpetajaks Siiri Laanesoo, neljandas klassis tuli Sirje Tambi. Tänu õpetaja vahetusele ja ees seisvatele eksamitele hakkasin ma ka natuke rohkem harjutama. Ma tahtsin ka uuele õpetajale head muljet jätta.

22 Viiendas klassis leidsin ma endale eesmärgi mille pärast muusikakoolis edasi käia. Ma tahtsin pärast viiuli lõpetamist hakata saksofoni õppima. Tänu sellele olen jõudnud lõpuklassi.

Praegusel hetkel arvan, et muusikakooli lõpetamine tähendab minu jaoks ühe etapi lõppemist. Kuigi mulle praegu enam muusikakoolis käia ei meeldi, ei kujutaks ma oma elu ette, et ma poleks siin käinud. Tegelikult olen ma õnnelik, et ma olen siin käinud. Tahaksin väga kooli lõpetada ja pingutan selle nimel.

2.4.3 Meenutab Dana Vakulenko, lõpetas 2006. aastal

Ma täpselt ei mäleta, mis kuupäev see oli, aga tean, et teises klassis see juhtus. Astusin isaga autost välja ja me sammusime muusikakooli poole. Ma mäletan seda tunnet, seda tahet midagi muud teha. Tahtsin juba ammu klaverit õppima minna. Ma mäletan isegi, mida ma kandsin: musta-valge ruudulist kampsunit ja punakaslillasid teksapükse.

Oma esimeses tunnis küsisin õpetaja Marian Pääbuselt, et mida need kuldsed asjad seal klaveri all teevad. Ta seletas mulle ja saingi selle võrra targemaks. Sain Triin Leesnurmega tuttavaks ja kolmandast klassist hakkasime temaga popitama. Usun, et see on palju mu praegusele õppeedukusele mõjunud.

Esimestel aastatel ei olnud mul klaverit ja tänu sellel ei osanud ka ma hästi mängida. Kui ma hiljem klaveri sain, ei läinud mul küll automaatselt paremini, aga teadmine, et klaver on kodus, andis hea tunde. Nüüd harjutan päris tihti.

Mul on vahel tunne, nagu oleksin muusikakooliga üles kasvanud, sest iga aasta möödus kuidagi omamoodi. Esimene eksam oli raske, soovisin, et saaksin selle kiiresti ära tehtud. Õnneks sain solfedžo kolme ja klaveri nelja miinuse. Mõned aastad ma lausa vihkasin muusikakooli, sest ei osanud midagi, hinded olid ka halvad. Kuna ma Kadrinas ei ela, ei saanud ma alati tundides käia, sest need algasid hilja.

23 Kuuendast klassist sain uue klaveriõpetaja - Merje Vahula. Meil tekkisid erimeelsused ja märtsis või veebruaris sain kolmanda ja see-eest hea õpetaja - Silvi Ugaste. Ta meeldib mulle väga, sest suudab alati rahulikuks jääda. Ta ei tõsta ka siis häält, kui ma õppinud ei ole ja lihtsalt kümme korda ühte ja sama nooti valesti mängin.

Muusikakooli on andnud mulle klaverimänguoskuse. Ma tean, mida tähendab seitse aastat õppida ja olla nende viimaste ja ainukeste hulgas, kes lõpetavad. Me tulime muusikakooli seitsmekesi, kuid nüüd lõpetavad ainult kolm. Tahan kitarri õppida ja üldse muusikaga rohkem tegeleda. Kuid tulevastele muusikakooli õpilastele soovitan: Ärge pange poppi, sest see tuleb teile endale kahjuks. Muusikaga tegelemine on hea ja nii erined teistest, kes seda ei oska!

2.4.4 Hanna Holmbergi muljed muusikakoolist, lõpetas 5. klassi 2006

Hakkasin muusikakoolis käima teises klassis. Teadsin siis kohe, et hakkan flööti õppima. Mul on hea meel, et hakkasin siin käima, sest leidsin endale siit palju sõpru. Muusikakooli õpetajad on samuti toredad. Nad on korraldanud mitmeid üritusi õpilastele ja ka vanematele. Üks tore üritus oli laste ja vanemate päev, kus lapsed said esineda koos vanematega. See oli tore! Mulle meeldis ka “Veepidu”, mis toimus ujulas. Õpilased võistlesid erinevatel aladel ja näkineiuks valiti Doris Katre Truuver, kes nüüd on muusikakooli lõpetanud. Meie koolis on saanud traditsiooniks osaleda iga aastasel J. Paku festivalil, mis toimub Rakveres. Mina ise olen pääsenud lõppkontserdile ühel korral. Seal esitad uuesti oma loo ja saad kuulata ka žürii musitseerimist. Olen osalenud ka flöödikonkursil, aga seal mul väga hästi ei läinud, sest pabistasin liiga ja minu pala ei tulnud hästi välja. Koos Johanna Kristiinaga, kes mängib samuti flööti, käisime puhkpilli suvelaagris Põltsamaal. Kuna ma polnud seal varem käinud, oli see väga huvitav kogemus. Laagris mängisime nii orkestris kui ka ansamblis. Orkestri dirigent oli Saksamaalt ja juhendamine toimus inglise keeles. Pillimängu õppimisel oli meile toeks ka meie õpetaja Tiit Tammar.

24 KOKKUVÕTE

Öeldakse, kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta. Teades, et siiani ei olnud keegi uurinud ega kirja pannud Kadrina Kunstidekooli algusaastatel toimunut, valisin teemaks kooli kroonika koostamise. Üllatusega avastasin, et materjale on väga vähe. Õnneks on kooli algusest peale olnud koolil üks ja sama direktor, kellelt sain mitmetele mind huvitanud küsimustele vastused. 17 aastat on ühe kooli vanuseks väga lühike aeg. 17 aastat on aga inimese mälu jaoks juba piisav aeg, et kõik enam ei meenu, kõike enam ei mäleta.

Antud töö eesmärgiks oli anda ülevaade Kadrina Kunstidekooli asutamisest ja tegutsemisest kooli algusest kuni tänapäevani. Oma tööd alustasingi olemasolevate materjalide uurimise ja süstematiseerimisega. Kogusin kokku kontserdikavad ja kooli tutvustavad ajaleheartiklid. Kuna esimese kaheksa aasta kohta on dokumente vähe säilinud, siis küsitlesin kooli direktorit Eve Vunki ja palusin vilistlastel kirjutada mäletusi oma kooliajast. Kahjuks oli ka vilistlasi, kes ühel või teisel põhjusel oma mälestustest ei kirjutanud.

Kirjutasin ka õppeaastate kaupa, mis koolis toimus, kus käidi esinemas jms. Nagu lisast näha on, saab esimesed märkmed teha alles 1996/97. õppeaastast (kool alustas 1989. aastal). Osade ürituste ja kontsertide toimumise kohta puuduvad kuupäevalised andmed.

Kadrinas on aegade jooksul väärtustatud kultuuri. Töö alguses andsin lühikese ülevaate Kadrinas elavatest kultuuritegelastest. Sain teada palju huvitavat. Näiteks ei teadnud ma varem, et meile kõigile teada “Mutionu pidu” autor Alide Dahlberg on Kadrina kandist pärit. Eraldi peatükina käsitlesin Kadrina muusikaelu.

Töö ei ole kindlasti veel lõplik, sest iga uus õppeaasta toob midagi uut ja huvitavat Kadrina Kunstidekooli õpilastele ja õpetajatele. Loodan, et nüüd on kooli kroonika koostamisele väike tõuge antud ja edspidi koolis toimuvad sündmused leiavad põhjalikuma ja täpsema jäädvustamise.

ALLIKAD JA KASUTATUD KIRJANDUS

Leppik, E. (1996). Mida Kadrina vallas vaadata. Võiduvere. Leppik, E. (2000). Kultuurilooline Kadrina. Laiuse. Leppik, E. (2003). Kirjanduslikke seiku Kadrina kandist. Kadrina. Leppik, E. (2004). Läbi kultuuriloolise Kadrina. MTÜ Neeruti Selts. Tammik, R. (2005). Kadrina kihelkond läbi aegade. Pärnu: AS Trükk Uusküla, T. (2005). Kadrina rahvamaja läbi 75 aasta. MTÜ Neeruti Selts. Kaust 1996/97 – 2000/01 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis. Kaust 2001/02 – 2002/03 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis. Kaust 2003/04 – 2004/05 õppeaastatest. Asukoht Kadrina Kunstidekoolis. Vunk Eve : Autori küsitlus. Üleskirjutis. Kadrina, 10 aprill 2006. Uusküla, T. (2005). Tuntud inimesed. [http/www. kadrina.ee/info/tuntud.htm] Uusküla, T. (2005). Vallakeskus Kadrina. [http/www. kadrina.ee/info/kadrina-alevik.htm]

26 Lisa 1 I Kihelkondliku laulupäeva kava

Johannes Luther Joosep Siiak

11. juunil 1933. aastal Kadrinas toimunud I kihelkondliku laulupäeva kava

13.30 Kogunemine rongkäiguks 14.40 Avamine

Segakoorid 1. Looja vägevus- E. Võrk 2. Sääl kord kasvab- M. Lüdig 3. Palumine- A. Kapp 4. Laulik- E. Võrk 5. Hõiskame kooris- T. Vettik

16.30 Kõne- prof. Jüri Uluots

Meeskoorid 1. Sind surmani- A. Kunileid 2. Munamäel- K. A. Hermann

Puhkpilliorkestrid 1. Avamäng “Fiest”- V. H. Silvedel 2. Hõissa simman- E. Leinev 3. Kalurite tants- E. Leinev 4. Marss “Kodumaa”- R. Kull

19.30 Segakoorid 1. Ärka üles, isamaa- A. Läte 2. Kits ja hunt- M. Lüdig 3. Saarlaste laul- V. Nerep 4. Las kasvame- V. Nerep

Lõppsõna ja hümn

27 Lisa 2 Kokkuvõtted õppeaastatest

1996-1997 ÕPPEAASTA Märtsis külastati Eira Muusikakooli Soome Vabariigis. Koos esineti ühiskontserdil.

Augusti lõpus käisid Kadrina Kunstidekooli tantsurühm (õpetaja Anita Jugaste) ja keskkooli koor (Eve Vunk) Soome Vabariigis Mikkelis. Koos Mikkeli kooriga Cantus Michaelis anti tore ühiskontsert. Kontsertmeistrina osales Silvi Ugaste (v.t. foto 5).

1998/1999 ÕPPEAASTA

Detsembris käisid kooli esindajad kontsertreisil Helsingis. Koos Eira- ja Rakvere Muusikakooli õpilastega esineti Vanas Kirikus Helsingis. Õpilastest esinesid Tuuli Piirsalu (viiul), Riia Lemberg (saksofon), Kairit Teterin, Jürgen Eessaar (klaver) ja Erki Kimber (akordion). 17. veebruaril esineti Virumaa muusikakoolide ühiskontserdil Tapa Kultuurikojas. Kooli esindasid Kaia Kabanen, Madis Holm, Mary-Ann Eessaar, Jan Holtsmann, Tuuli Piirsalu, Riia Lemberg, Riina Kalmet ja Kristina Kongi.

27. veebruaril oli õpilastel võimalus külastada Teater “Estonia” Talveaeda. Läbi kontsertsarja “See ongi suur muusika” tutvustati vaskpuhkpille. Meie kooli õpilane Riia Lemberg esitas saksofonil H. Poth`i “Romansi”. Kevadel toimus kooli 10. aastapäeva kontsert.

1999/2000 ÕPPEAASTA

Õppeaasta alguses avati taas kunstiosakond (õpetaja Marika Soone, kunstiajalugu õpetaja Sigrit Peets). I - VI klassis hakkas solfedžo andma Marian Pääbus.

17.-19. oktoobril osaleti Eira Muusikakooli, Rakvere Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli õpilaste ja õpetajate sõpruskontserdil Rakveres. Meie kooli esindasid: Kadri Kuusk (laul), Kaia Kabanen, Katrin Kaasik, Maris Meos ja Tuuli Piirsalu (klaver) ja Riina Kalmet (flööt). Detsembris toimusid jõulu- ja advendikontserdid ja oli kunstiosakonna õpilaste tööde näitus. 16. veebruaril toimus Kadrinas maakonna muusikakoolide ühiskontsert.

28 23. veebruaril osaleti Eesti Vabariigi 82. aastapäeva kontserdil keskkooli aulas. 4. märtsil külastati teater “Estonia” Talveaeda, kus läbi kontsertsarja “See ongi suur muusika” tutvustati õpilastele lähemalt puupuhkpille. Kadrina Kunstidekoolist oli võimalus musitseerida Riina Kalmetil ja flöödiansamblil T. Tammaru juhendamisel.

Võeti osa maakonna erialakonkurssidest viiuli, akordioni ja kitarri erialadel. Osaleti puhkpilli õpilaste konkursil Viljandis. 23. aprillil toimus kevadkontsert keskkooli aulas. Tantsuosakonna kevadkontsert toimus mais, 17.-20. juulil võeti osa Soome- Eesti tantsupeost Helsingis. Juulis osalelesid kunstiosakonna õpilased suvelaagris Vainopeal, viiuliõpilased Haapsalus, puhkpilliõpilased Põltsamaal ja akordioni eriala õpilased täiendasid oma oskusi Tartus.

2000/01 ÕPPEAASTA

Alates sellest õppeaastast ei ole koolis enam kandleklassi. Õppeaasta oli väga teguderohke. VII klassi tantsurühm käis 6.-13. septembril Kadrina valla kultuuridelegatsiooni koosseisus Norras, Trogstadi kiriku 700. aasta juubeliüritustel. 2.detsembril toimus Eira Muusikakooli, Rakvere Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli ühiskontsert Helsingis, kus meie kooli esindasid Riina Kalmet, Kristina Kongi ja Siim Holtsmann.

Toimusid jõulukontserdid Kadrina Rahvamajas, Kadrina Lasteaias ja Kadrina Keskkooli aulas. Detsembris oli kunstiosakonna õpilaste tööde talvenäitus spordihoone fuajees.

Ida- ja Lääne-Virumaa muusikakoolide talvekontserdil Jõhvis (31. jaanuaril) esinesid Riina Kalmet (flööt), Priit Rusalepp (klarnet), Helena Sork (klaver), Maarja Vaikmaa ja Maarja Tipp (viiul). 11. märtsil toimus leerimajas Kadrina Kunstidekooli ja Rakvere Kaurikooli õpilaste ühiskontsert. 14. märtsil piirkondlikust puhkpilli erialakonkursist Toilas võtsid osa Riina Kalmet, Priit Rusalepp ja Siim Holtsmann. 12. aprillil toimus keskkooli aulas kooli vilistlase, Viljandi Kultuurikolledži üliõpilase Riia Lembergi ja Viljandi Kultuurikolledži õpilaste kontsert.

17. - 20. mail toimus Kadrinas Mora ja Trogstadi Kultuurikoolide, Janakkala ja Eira Muusikakoolide ning Kadrina Kunstidekooli õpilaste sõprusfestival. Mais osalesid meie kooli õpilased Kadrina Keskkooli delegatsiooni koosseisus Leedus ja esinesid sealsel sõpruskontserdil. 25. mail toimus tantsuosakonna kevadkontsert Vohnja lasteaed-algkoolis.

Tantsuosakonna õpilased osalesid Virumaa tantsupeol Rakveres (26. mai) ja VII klassi tantsurühm osales 16. – 31. juunil Portugalis rahvusvahelisel folkloorifestivalil. Kunstiosakond sai sellel aastal uued ruumid spordihoones ja korraldas sealses fuajees püsinäituseid. Juulis osaleti kunstilaagris Vainopeal. Juulis võttis Riina Kalmet osa puhkpilliõpilaste suvelaagrist Põltsamaal.

2001/02 ÕPPEAASTA

Õppeaasta alguses toimusid koolis suured muudatused. Koorid, tantsurühmad, solistid ja ansamblid – kõik kuuluvad nüüd Kadrina Kunstidekoolile. Õppeaasta oli väga edukas. Laulupeole pürgis kolm koori ja kõik nad sinna ka pääsesid. Laste- ja poistekoor, õpetaja Rein Inno juhendamisel, said II kategooria ja mudilaskoor, õpetaja Merike Trepi juhendamisel, I kategooria.

Väga tublid olid ka tantsurühmad. 10 rühmast pääses tantsupeole 8. Seoses IX noorte laulu- ja tantsupeoga toimus Tallinnas ka õpilastööde näitus “Ei ole üksi ükski maa” ja sinna valiti meie kooli kunstiõpilase Laura Kalja töö.

Muusika- ja kunstiõpilased käisid 10. novembril kontserdi- ja näitusekülastusel Tallinna Talveaias ja Kullo kunstikeskuses. Talveaias tutvustati lastele lähemalt puhkpille.

6. veebruaril võeti osa muusika- ja kunstidekoolide Talvemuusikapäevadest Iisakus. Kooli esindasid puhkpilliansambel koosseisus Priit Rusalepp (klarnet), Kauri Lemberg (saksofon) ja Hanna Holmberg (flööt), Kalev Mölder I klassist (viiul), Sandra Mark II klassist (klaver) ja Helena Sork VII klassist (klaver). Samuti IV klassi tantsurühm. 12. veebruaril esineti lastevanemate üldkoosolekul.

1. märtsil toimus Kadrina ujulas Veepidu. Osaleda võisid kõik kunstidekooli õpilased. Tehti vesiaeroobikat, toimusid võistlusmängud vees, võiduujumine. Tehti näomaalinguid, toimus veega seotud esemete (joonistuste) näitus. Esitati muusikapalu mis olid seotud veega. Õhtu tipphetkeks oli kunstidekooli näkineiu valimine. Näkineiuks valiti Doris Katre Truuver.

Toimusid erinevate erialade kontserdid keskkooli aulas ja kiriku leerimajas. Tantsuosakonna õpilased esinesid ka 13. aprillil Kadrina valla 10. aastapäeva kontserdil ja Virumaa noorte tantsupeol Vokas. Koorid esinesid emadepäeva kontserdil Kadrina Keskkooli aulas ja osalesid ka Rakveres Virumaa noorte laulupeol.

Esmakordselt hakati Kadrinas tähistama rahvusvahelist tantsupäeva ja 30. aprillil toimuski õpetaja Ingrid Pärnamäe tantsurühmade kontsert.

Rahvatantsijad, solistid ja ansamblid osalesid Kadrina Keskkooli delegatsiooni koosseisus Benes, Läti Vabariigis. 31. mail toimus lõpuaktus ja kontsert kooli aulas ja samal päeval esineti ka Kadrina Keskkooli toetajatele ja sponsoritele. 24. – 29. juunil osalesid tantsuoskonna õpilased noorte tantsupeol Tallinnas. Juulis osalesid kunstiosakonna õpilased maalilaagris Vainopeal. Kõigi erialade õpilastel oli võimalus esineda kontsertidel Kadrina kiriku leerimajas ja rahvamajas. Kooli tegemisi tutvustati valla ajalehes “Kodukant”.

2002/03 ÕPPEAASTA

Septembrist alustas viiuliõpetajana Sirje Tambi. Sügisel osaleti Kadrina keskkooli 100. aastapäeva üritustel. Esineti külaliste pidulikul vastuvõtul ja kontsert-aktusel. Isadepäeval oli Kadrina rahvamajas suur ühiskontsert, kus sai kuulata ka meie kooli õpilaste pillimängu, laulu ja vaadata tantsurühmade esinemist. Õpetajad kohtusid Käina Kunstidekooli pedagoogidega.

Rakveres toimusid Jaan Paku nimelised noorte muusikute päevad, millest võtsid aktiivselt osa ka meie kooli õpilased.

31 Nagu igal aastal, nii esineti ka nüüd jõulu- ja advendikontsertidel Kadrina rahvamajas, keskkooli aulas ja lasteaias.

Osalesime Virumaa muusika- ja kunstidekoolide “Talvemuusikapäeval” Rakveres. Meie koolist osalesid Johanna Kristiina Saar (plokkflööt), Sandra Mark, Mirjam Lepiksaar ja Helena Sork (klaver) ja Madis Lepiksaar (kitarr). Klaveriõpilaste Virumaa piirkondlikul konkursil Kiviõlis esindas meie kooli Sandra Mark. Kadrina kiriku leerimajas toimus kooli vilistlaste ja endiste õpilaste Riina Kalmeti, Marit Rütmani ja Mary-Ann Eessaare kontsert. Osaleti ka emadepäeva kontserdil Kadrina Keskkoolis ja keskkooli sõpruskoolide festivalil Kadrinas.

Kunstiosakonna õpilaste tööde näitused olid aastaringselt üleval Kadrina Spordi OÜ fuajees. Emadepäeva näitus pandi üles Kadrina Keskkoolis ja näitus rahvusvaheliseks koorikonkursiks Kadrina rahvamajas. Kunstiosakonna õpilased osalesid ka suvel praktikalaagris Vainopeal. Kõigi erialade õpilaste kontserdid Kadrina Keskkooli aulas. Õppeaasta kõige huvitavamaks sündmuseks oli maaprojekt Neerutis seoses Andrus Kivirähki näidendiga “Kalevipoeg”. Projektis osalesid muusika-, tantsu- ja kunstiosakondade õpilased.

2003/04 ÕPPEAASTA

Oktoobris esineti õpetajatepäeva kontserdil Kadrina Keskkoolis. 17. novembril osalesime Eesti Muusikakoolide Liidu 10. aastapäevale pühendatud kontserdil Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Esinesid Rakvere, Tapa, Kunda, Väike-Maarja Muusikakoolide ja Kadrina Kunstidekooli õpilased. Meie kooli esindasid Eliisa Mölder (laul), Hanna Holmberg (flööt), Laura Liisa Lankei (klaver), Kadri Triin Kikkas (viiul), Kadri Ambos (flööt) ja Madis Lepiksaar (kitarr).

29. novembril toimusid II Jaan Paku nimelised rahvusvahelised noormuusikute päevad “Rakvere 2003”. Meie kooli esindasid: kitarriduo koosseisus Erki Kimber ja Madis Lepiksaar, akordioniduo koosseisus Taavet Schotter ja Kalev Pallon, flöödiduo koosseisus Kadri Ambos ja Hanna Holmberg ning viiuliduo koosseisus Kadri Triin Kikkas ja Maris Meos.

Meie õpilased esinesid isadepäeva kontserdil rahvamajas, jõulukontserdil lasteaias ja advendikontsertidel rahvamajas ja keskkooli aulas.

17.-29. detsembril oli kunstiosakonna õpilastööde näitus Kullo galeriis ja Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Seoses eeloleva laulu- ja tantsupeoga, võeti osa tantsurühmade ja lastekooride ühendproovidest Rakveres.

13. veebruaril võeti osa Virumaa muusika- ja kunstidekoolide Talvemuusikapäevast Kiviõlis. Meie kooli esindasid Laura Liisa Lankei (klaver), Madis Lepiksaar (kitarr) ja plokkflöödiansambel koosseisus Anni Tedremaa, Lisette Laisaar ja Bertha Kiur.

28. veebruaril Lääne- Virumaa klaveriõpilaste konkursil Rakveres saavutas Everin Kanger II koha, meie koolist osalesid veel Laura Liisa Lankei, Mirjam Lepiksaar ja Eva Kaarin Viise. Samal päeval toimuval solfedžo- ja muusikaloo olümpiaadil Jõhvi Muusikakoolis osalesid Madis Lepiksaar IV kl. ja Lea Pallon VI kl.

12. märtsil toimus Kadrinas esimene akordionimuusikapäev Margus Laugesaare eestvedamisel.

16. märtsil toimuvast akordioniõpilaste piirkondlikust konkursist Ahtme Muusikakoolis võtsid osa Kalev Pallon, Erki Kimber ja Taavet Schotter. Viiuli- ja kitarriõpilaste piirkondlikul konkursil Kohtla- Järve Muusikakoolis osalesid Kadri Triin Kikkas ja Madis Lepiksaar (17.märts).

16. märtsil oli õpilastel võimalik kuulata Imre Eenmaa (kontrabass) kontserti keskkooli aulas.

17. aprillil toimus Kadrina Kunstidekooli 15. aastapäeva kontsert ja näitus Kadrina Keskkoolis. 1. mail andsid Kadrina kiriku leerimajas kontserdi Tallinna Muusikakeskkooli õpilased, kooli endised õpilased, Riina Kalmet ja Marit Rütman. Meie kooli õpilased esinesid ka emadepäeva kontserdil rahvamajas ja Läsna Rahvamajas.

23.-26. mail toimus Kadrina õpilaste ja õpetajate reis valla sõprusvalda Janakkalasse. Õpilastest oli kaasas ja esinesid kontserdil Kadri Triin Kikkas, Kauri Lemberg, Madis Lepiksaar ja Priit Rusalepp.

28. juunist – 4. juulini osaleti Tallinnas XXIV üldlaulupeol ( 2 koori) ja XVII üldtantsupeol ( 4 rühma).

2004/05 ÕPPEAASTA

1. septembril alustas koolis tööd klaveriõpetaja Thea Tõnupärt, kes töötab ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

10. oktoobril toimus I ülevabariigiline õpetajate galakontsert Rakveres. Kadrina Kunstidekoolist osalesid Margus Laugesaar, Merje Vahula, Sirje Tambi ja Riia Lemberg. Kohtla-Järvel toimuval konkursil “Viru lauluke” osalesid Eliisa Mölder ja Kristiina Orav.

19. novembril toimus ühiskontsert Eira Muusikakooli ja Kadrina Kunstidekooli õpilaste ja õpetajatega Kadrina Keskkooli aulas.

20.- 21. novembril toimusid juba kolmandat korda Jaan Paku nimelised rahvusvahelised noormuusikute päevad Rakvere Gümnaasiumis. Meie koolist osalesid plokkflöödiansambel Lisette Laisaar, Anni Tedremaa, Mariliis Tiiter ja Triine Viirmann, flöödiduo Hanna Holmberg ja Johanna Kristiina Saar, viiuliduo Kadri Triin Kikkas ja Maris Meos, akordioniduo Erki Kimber ja Taavet Scotter. Laura Liisa Lankei saatis klaveril Hanna ja Johanna Kristiina flöödimängu.

Lisaks igaaastastele jõulu- ja advendikontsertidele lasteaias, rahvamajas ja keskkoolis, anti kontsert detsembris ka Vaeküla Koolis ja Neeruti Seltsi jõulupeol Kadrina Raamatukogus. Detsembris toimus Väike-Maarja Muusikakoolis puhkpillipäev, millest võtsid osa Hanna Holmberg ja Johanna Kristiina Saar.

11. veebruaril toimuval Virumaa muusikakoolide Talvemuusikapäeval Tapa Kultuurikojas osalesid Iida Anette Allikmaa (klaver), plokkflöödiansambel koosseisus: Triine Viirmann,

34 Mariliis Tiiter, Bertha Kiur, Lisette Laisaar ja Anni Tedremaa, Doris-Katre Truuver (klaver), Kadri Triin Kikkas ja Maris Meos (viiul), Johanna Kristiina Saar, Hanna Holmberg ja Kadri Ambos (flööt), Taavet Schotter (akordion) ja Madis Lepiksaar (kitarr).

19. veebruaril solfedžo- ja muusikaloo olümpiaadil Jõhvi Muusikakoolis osales Laura Liisa Lankei.

Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud kontsertidel esineti keskkooli aulas ja Vohnja Lasteaed-algkoolis.

11. märtsil toimus meie kooli eestvedamisel II ülevirumaaline akordionimuusikapäev. Seekordseks külalisesinejaks olid Liis Jõgar Luunja Kultuurimajast ja H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli akordionistide ansambel. Meie koolist esinesid Kalev Pallon (lõõtspill) ja Taavet Schotter (akordion).

11. märtsil puhkpillieriala piirkondlikul konkursil Väike- Maarja Muusikakoolis osalesid õpetaja Riia Lembergi juhendamisel Anni Tedremaa ja Bertha Kiur (plokkflööt) ning õpetaja Tiit Tammari õpilased Hanna Holmberg ja Johanna Kristiina Saar (flööt).

Klaverieriala piirkondlikul konkursil Ahtme Muusikakoolis osalesid 16. märtsil Laura Liisa Lankei ja Sandra Mark õpetaja Merje Vahula juhendamisel.

W. A. Mozarti 250. sünniaastapäevale pühendatud kontsert “Mängime Mozartit” toimus 8. aprillil Kadrina Katariina koguduse leerimajas. Mängiti Mozarti ja tema kaasaegsete muusikat. Toredaid vahepalasid Mozarti elust lugesid Teili Piiskoppel, Everin Kanger ja Doris- Katre Truuver.

15. aprillil Kadrina Keskkoolis toimunud laulukonkursil “Mõnusas rütmis” osalesid ka meie kooli eelklassi ja lauluosakonna õpilased. Rakveres toimunud kitarrimuusikapäeval osales Madis Lepiksaar.

Muusikaosakonna õpilased, kelle vanemad laulavad segakooris, musitseerisid koos vanematega 22. aprillil Kadrina segakoori kontserdil.

29. aprillil tähistati rahvusvahelist tantsupäeva Ingrid Pärnamäe tantsulaste kontserdiga. 1. mail toimus muusikaosakonna õpetajate kevadkontsert Kadrina Katariina koguduse leerimajas. Kunstiosakonna õpilased Janne Rist ja Lea Pullerits osalesid Märjamaal kunstikonkursil “Üllatav leid”. Kunstiosakonna õpilased osalesid ka Jõgeval IV eelprofessionaalse kunsti festivalil “EPKF 2005”.

6. – 7. mail toimunud V rahvusvahelisel muusikafestivalil “Kadrina 2005” osalesid viiuliansambel, plokkflöödiansmbel, Kalev Pallon ja V, VII klassi tantsijad. Juunis käisid Kalev Pallon ja VII klassi tantsurühm koos õpetajate Ingrid Pärnamäe ja Margus Laugesaarega kontsertreisil Kadrina valla sõprusvallas Trogstadis (Norra Kuningriigis).

Lastekoor osales Toilas Virumaa lastelaulupäeval ja mudilaskoor võttis osa Porkuni Veelaulupäevast.

VII Võru akordionimuusikapäevadel osalesid Kalev Pallon ja Taavet Schotter õpetaja Margus Laugesaare juhendamisel. Põltsamaal puhkpilli suvelaagrist võtsid osa Hanna Holmberg ja Johanna Kristiina Saar koos õpetaja Tiit Tammariga.

Lisa 3 Konkurssidel osalenud ja enim esinenud õpilased

A. Piirkondlikel konkurssidel osalenud õpilased Õpilane Eriala Aasta Õpetaja

Elene Kajalainen akordion 1994 Margus Laugesaar Kairit Teterin klaver 1994 Sirje Subbe Kaisa Tahlfeld klaver 1994 Sirje Subbe Karin Truuver klaver 1995 Sirje Subbe Riina Kalmet flööt 1996 Tiit Tammar Kersti Kuldma klaver 1997 Merje Vahula Priit Rusalepp klarnet 1998 Tiit Tammar Riina Kalmet flööt 1998 Tiit Tammar Tuuli Piirsalu viiul 2000 Siiri Laanesoo Mary-Ann Eessaar viiul 2000 Siiri Laanesoo Priit Rusalepp klarnet 2001 Tiit Tammar Siim Holtsmann saksofon 2001 Tiit Tammar Riina Kalmet flööt 2001 Tiit Tammar Sandra Mark klaver 2003 Merje Vahula Madris Lepiksaar kitarr 2004 Margus Laugesaar Kadri Triin Kikkas viiul 2004 Sirje Tambi Kalev Pallon akordion 2004 Margus Laugesaar Erki Kimber akordion 2004 Margus Laugesaar Taavet Schotter akordion 2004 Margus Laugesaar Laura Liisa Lankei klaver 2005 Merje Vahula Laura Liisa Lankei klaver 2006 Thea Tõnupärt Angela Veronika Breivel viiul 2006 Sirje Tambi

B. Kontsertidel kõige sagedamini esinenud õpilased

Klaver: Piret Jurtšenko, Maarja Kuldjärv, Tuuli Vunk, Kadri Maadla, Külli Paulus, Kaisa Tahlfeld, Kairit Teterin, Tuuli Piirsalu, Karin Truuver, Raul Tambek, Marin Mägi, Kristi Viltrop, Helena Sork, Jane Sork, Jürgen Eessaar, Raul Vallaste, Marin Meos, Kaia Kabanen, Katrin Kaasik, Doris Katre Truuver, Sandra Mark, Lea Pallon, Mirjam Lepiksaar, Triinu Sikk, Laura Liisa Lankei, Melissa Oja, Iida Anette Allikma

Akordion: Elene Kajalainen (Altmäe), Margo Peetsalu, Erki Kimber, Peeter Onton, Kalev Pallon, Taavet Schotter

Kannel: Kristi Keskküla, Anni Ruudi Plokkflööt: Egne Kriks, Anni Tedremaa Saksofon: Katrin Lehemets, Riia Lemberg, Kauri Lemberg Viiul: Tuuli Piirsalu, Maarja Tipp, Mary-Ann Eessaar, Kadri Triin Kikkas, Maris Meos, Angela Veronika Breivel Klarnet: Priit Rusalepp Flööt: Riina Kalmet, Kristiina Kongi, Marit Rütman, Kadri Ambos, Hanna Holmberg, Johanna Kristiina Saar Kitarr: Jan Holtsmann, Madis Lepiksaar Laul: Eliisa Mölder

Muusika erialal on lõpetanud või õpivad edasi: Indrek Jurtšenko EMA (lõpetanud 2000) Elene Kajalainen (Altmäe) Tallinna Õpetajate Seminar (lõpetanud 2000) Marit Rütman Tallinna Muusikakeskkool Riina Kalmet EMTA Mary-Ann Eessaar Tallinna Muusikakeskkool

Lisa 4 Vilistlased 1991-2006

Nr. Ees- ja perekonnanimi Eriala Lõpetamise Õpetaja aasta 1. Indrek Jurtšenko akordion 1991 M. Laugesaar 2. Pirjo Jaanimägi klaver 1993 S. Subbe 3. Piret Jurtšenko klaver 1993 S. Subbe 4. Külli Paulus klaver 1993 S. Subbe 5. Ivo Võsa kunst 1993 S. Peets 6. Kristi Polt tants 1994 I. Lehtmets 7. Piret Karri tants 1994 I. Lehtmets 8. Liina Heide tants 1994 I. Lehtmets 9. Egle Poom tants 1994 I. Lehtmets 10. Kadri Maadla tants 1994 I. Lehtmets 11. Anni Ruudi tants 1994 I. Lehemets 12. Katrin Lehemets tants 1994 I. Lehemets 13. Kristi Keskküla tants 1994 I. Lehemets 14. Evelin Otti akordion 1994 M. Laugesaar 15. Maarja Kuldjärv klaver 1994 S. Subbe 16. Kaidi Sõrm klaver 1994 S. Subbe 17. Katrin Lehemets klaver 1995 S. Subbe 18. Kadri Maadla klaver 1995 S. Subbe 19. Elene Kajalainen akordion 1995 M. Laugesaar 20. Marin Mägi klaver 1996 M. Vahula 21. Erle Saare klaver 1996 M. Vahula 22. Kaisa Tahlfeld klaver 1996 S. Subbe 23. Helina Vallaste flööt 1996 T. Jugaste 24. Tuuli Vunk klaver 1996 S. Subbe 25. Raul Tambek klaver 1996 S. Ugaste 26. Helen Elbra tants 1997 A. Jugaste 27. Elar Endoja tants 1997 A. Jugaste

39 28. Martin Holm tants 1997 A. Jugaste 29. Vaido Kontkar tants 1997 A. Jugaste 30. Ann Kuslap tants 1997 A. Jugaste 31. Kristel Kuusik tants 1997 A. Jugaste 32. Silver Lahi tants 1997 A. Jugaste 33. Maarja Murumägi tants 1997 A. Jugaste 34. Evar Pani tants 1997 A. Jugaste 35. Helina Piiskoppel tants 1997 A. Jugaste 36. Maret Puskar tants 1997 A. Jugaste 37. Kristjan Põldaas tants 1997 A. Jugaste 38. Armin Riiet tants 1997 A. Jugaste 39. Marita Tatsi tants 1997 A. Jugaste 40. Marju Teiva tants 1997 A. Jugaste 41. Kristi Keskküla kannel 1997 E. Tiiter 42. Egne Kriks plokkflööt 1997 T. Tammar 43. Kärt Ojavee kannel 1997 E. Tiiter 44. Tuuli Piirsalu klaver 1997 M. Vahula 45. Maarja Rahnu klaver 1997 M. Vahula 46. Anni Ruudi kannel 1997 E. Tiiter 47. Tiina Sakk klaver 1997 M. Vahula 48. Nele Tamberg klaver 1997 M. Vahula 49. Kairit Teterin klaver 1997 M. Vahula 50. Katrin Lehemets saksofon 1997 J. Takjas 51. Riia Lemberg saksofon 1997 T. Tammar 52. Kadri Haavajõe klaver 1999 M. Vahula 53. Pille Klimask akordion 1999 M. Laugesaar 54. Tuuli Piirsalu viiul 1999 S. Laanesoo 55. Helin Piirisalu klaver 2000 S. Ugaste 56. Kaisa Põldaas klaver 2000 S. Ugaste 57. Karin Truuver klaver 2000 M. Vahula 58. Ingrid Aas tants 2000 I. Pärnamäe 59. Mario Ermas tants 2000 I. Pärnamäe

40 60. Linde-Riin Hallikmann tants 2000 I. Pärnamäe 61. Mihkel Holm tants 2000 I. Pärnamäe 62. Anni Petrovits tants 2000 I. Pärnamäe 63. Kaisa Põldaas tants 2000 I. Pärnamäe 64. Uku Rummi tants 2000 I. Pärnamäe 65. Tõnn Sikk tants 2000 I. Pärnamäe 66. Kadri Toome tants 2000 I. Pärnamäe 67. Mihkel Visnapuu tants 2000 I. Pärnamäe 68. Jürgen Eessaar klaver 2001 S. Ugaste 69. Riina Kalmet flööt 2001 T. Tammar 70. Gülnara Kongi klaver 2001 S. Ugaste 71. Helena Sork klaver 2001 M. Vahula 72. Jane Sork klaver 2001 M. Vahula 73. Kristiina Kongi flööt 2001 T. Tammar 74. Maret Kongi klaver 2001 S. Ugaste 75. Riin Alamets tants 2001 I. Pärnamäe 76. Veiko Aunapuu tants 2001 I. Pärnamäe 77. Liis Jaanimäe tants 2001 I. Pärnamäe 78. Marit Karjus tants 2001 I. Pärnamäe 79. Janelle Koskinen tants 2001 I. Pärnamäe 80. Kauri Lemberg tants 2001 I. Pärnamäe 81. Margit Piirma tants 2001 I. Pärnamäe 82. Tanel Sihver tants 2001 I. Pärnamäe 83. Sille Tammik tants 2001 I. Pärnamäe 84. Meeri Visnapuu tants 2001 I. Pärnamäe 85. Eero Piirisalu klaver 2002 S. Ugaste 86. Maarja Tipp viiul 2002 S. Laanesoo 87. Raul Vallaste klaver 2002 S. Ugaste 88. Kaia Kabanen klaver 2003 S. Ugaste 89. Marin Meos klaver 2003 S. Ugaste 90. Karin Kaare klaver 2004 S. Ugaste 91. Katrin Kaasik klaver 2004 S. Ugaste

41 92. Erki Kimber akordion 2004 M. Laugesaar 93. Kauri Lemberg saksofon 2004 T. Tammar 94. Janne Rist kunst 2004 M. Soone 95. Priit Rusalepp klarnet 2004 T. Tammar 96. Maarja Vaikmaa viiul 2004 S. Tambi 97. Maarja Viise kunst 2004 M. Soone 98. Alexsander Maasik saksofon 2005 T. Tammar 99. Lea Pallon klaver 2005 S. Ugaste 100. Teili Piiskoppel klaver 2005 S. Ugaste 101. Linda Rusalepp klaver 2005 S. Ugaste 102. Doris- Katre Truuver klaver 2005 M. Vahula 103. Kristi Viltrop klaver 2005 M. Vahula 104. Everin Kanger klaver 2006 S. Ugaste 105. Kalev Pallon akordion 2006 M. Laugesaar 106. Dana Vakulenko klaver 2006 S. Ugaste 107. Anete Viise viiul 2006 S. Tambi 108. Lea Pullerits kunst 2006 M. Soone 109. Kadri Soone kunst 2006 M. Soone

42 Lisa 5 Summade taotlus kooli avamiseks Rakvere Rajooni RSN Täitevkomitee 27. 07. 89

Summade taotlus

Seoses uue kultuuriasutuse – Kadrina Kunstide Kooli asutamisega palume eraldada täiendavalt 1989.a. art. 12 – 22. 762 art. 5- 2 900 art. 3- 1 000 Kokku: 36 662.- art. 12 alt on vajalik osta: a) muusikariistad: klaver – 5 500.- (fond on eraldatud) viiulid tk. 5 a. 100.- 500 rbl. trompet tk. 2 a. 300.- 600 rbl. plokkflööte tk. 10 a. 30.- 300 rbl. metsasrv tk. 1 a. 600 rbl. kitarrid (naturaal) 20 a. 30.- 600 rbl. pianiino 2 a. 1400.- 2800 rbl. akordion 2 a. 500.- 1000 rbl. akordion 2 a. 320.- 640 rbl. klarnet 1 a. 422.- 422 rbl. ______13. 862 b) tehniline inventaar kirjutamismasin ( elektri) 1 560.- grammofon 1 1000.- magnetofon 1 1150.- magnetofon 1 740.- Kokku: 3450.- c) mööbel, pehme inventar ( minimaalvajadus) sektsioonkapid 1500.- kardinad, vaibad 1400.- kunstiklassi sisustus 1200.- majapidamisinventar 750.- koolilauad tk. 20 a. 30.- 600.- Kokku: 5450.- art. 5 Plaadid, noodid 900.- Õppematerjal kunstiklassis 2000.- Kokku. 2900.- art. 1000.-

Juhataja V. Sein

43 Fotod 1-2

Kooli esimene lõpetaja Indrek Jurtšenko koos õpetajatega 1991. aastal. (vasakult) Sigrit Peets, Tiina Üllaste, Anita Jugaste, Margus Laugesaar, Eve Vunk, Irja Rohtma (1940- 1992), Ingrid Vaikmaa (Indreku ema), (taga) Kuldar Kudu (1965- 2005), Urve Smitt, Mailis Põld

Indrek Jurtšenko, esimene lõpetaja, 1991. aastal lõpuaktusel

44 Fotod 3-4

Kooli esimene klaveriõpetaja Mailis Põld koos õpilastega 1991. aastal

Õpetajad 1992. aastal (vasakult) Merike Trepp, Eve Vunk, Kuldar Kudu (1965- 2005), Evelin Tiiter, Margus Laugesaar, Sirje Subbe, Peeter Ross, Urve Smitt, Irja Rohtma (1940- 1992

Foto 5 Esimene välisreis Soome Vabariiki 1993. aastal

Esimene välisreis Soome Vabariiki, kontsert Mikkeli Peamajakoolis 1993. aastal. Dirigent Eve Vunk, kontsertmeister Sirje Subbe - Tamm.

46 Foto 6 Tuuli Piirsalu, õppis koolis kahel erialal

Tuuli Piirsalu õppis kahel erialal – klaverit ja viiulit. Lõpetas 1999. aastal

47 Foto 7 Riina Kalmet, õpib EMTAs

Riina Kalmet lõpetas flöödi eriala 2001. aastal, õpib EMTAs. Foto tehtud lõpuaktusel.

48 Foto 8 Kooli muusikaosakond 2004. aastal

Kadrina Kunstidekooli muusikaosakonna õpilased 2004. aastal

Kooli logo