DOCSLIB.ORG

Uus Traditsioon Konkurss „Aasta Suurpere“ Ootab Kandidaate Lastekaitsepäevaks Tuleb Audrusse Teater Playback Tõi Lavale

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Uus Traditsioon Konkurss „Aasta Suurpere“ Ootab Kandidaate Lastekaitsepäevaks Tuleb Audrusse Teater Playback Tõi Lavale Nr 4 (13) AUDRU VALLA LEHT APRILL 2013 Jüriöö märgutuli liikus läbi Konkurss „Aasta Suurpere“ Lastekaitsepäevaks tuleb Audru valla Pärnusse ootab kandidaate Audrusse teater Pärnu Muuseumi eestvedami- Eksperimendiga ühinesid Kuni 1. maini saab esita- poolest. Iga-aastaseks traditsiooniks lemisviise sõbra leidmiseks. sel tähistati Jüriöö 670. aasta- lisaks kaitseliidule ka Lavas- da kandidaate konkursile Kandidaadi esitamiseks saanud Audru lastekaitsepäev Veel õpitakse üheskoos selgeks päeva märgutulede edasiand- saare külaselts, Lemmetsa „Aasta Suurpere“, mille „Aasta Suurpere" konkursi- toimub 1. juunil kell 12.00 „Sõprade laul” ning kogupere misega Soontagana maalinnast külaselts ja Jõõpre Põhikool. võitja kuulutatakse välja 11. le tuleb 1. maiks saata kirja- Audru pargis. Vihmase ilma etenduse ajal saavad lapsed so- Pärnusse. Eksperimendi käigus Jüriööl (täpsemalt 22. aprillil mail toimuval Suurperepäe- lik taotlus, mida saab esitada korral toimub üritus Audru bival hetkel kaasa laulda (kitar- püüti teada saada kui kiiresti kell 23.00) toimus tulerauaga val Tallinna Loomaaias. Eesti Lasterikaste Perede Kultuurikeskuses. ri saatel) ning oma meisterdatud võib selline valgusteade maa- tuleläitmine Soontagana Lin- Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehe www.laste- Sel aastal tuleb Audru valla nukuga etenduse käiku toetada. konna piirilt Pärnu südalinna namäel, kust tuleteade edastati Liidu (ELPL) ja BIGBANK rikkad.ee kaudu. Ettepanek lastele külla teatribuss „Teater Lapsed saavad meisterdatud jõuda. Et Jüriööl tulesignaale läbi neljakümne tõrviku süüta- ASi poolt neljandat aastat väl- peab sisaldama kandidaadina õpetab“ kogupere lavastusega nukud endale ning neil on või- kasutati, selgus Liivimaa kroo- mise kaudu Pärnu muuseumi. ja antava „Aasta Suurpere“ ülesseatava perekonna nime „Jänes ja Mutt". See on lugu malus hiljem kuuldud/nähtud nikast. (KH) aunimetus omistatakse ühtsu- ja koosseisu, elukohta, va- sõprusest ning räägib tähtsatest loo põhjal kodus või lasteaias se ja lasterikkuse au sees hoid- nemate töökohta ja ameteid asjadest – sellest, kuidas leida ise dialooge harjutada. Üks mise eest töökale ning eesku- ning vabas vormis kirjeldust ja hoida sõpru. Enne etendust näidisdialoog on ka kavalehel. Playback tõi lavale Lordi ja julikule Eesti suurperele, kus ja põhjendust. Samuti tuleb meisterdavad lapsed õpetajate Näidendi autor on Piia Ausman kasvab vähemalt neli last. lisada taotluse esitaja nimi ja juhendamisel taaskasutatud ja ning lavastaja Marko Mäesaar. Kihnu Virve Möödunud aastal pälvis kontaktandmed. Ettepanekuid loodussõbralikest materjalidest Näitlejatena astuvad etenduses „Aasta Suurpere“ tiitli viie- aunimetuse saamiseks võivad loo tegelased (Muti ja Jänese). üles vabakutselised näitlejad lapseline perekond Kivimäe- teha kõik pereliikmed, tutta- Samuti toimub enne etendust Veikko Täär või Rauno Kaibi- Laidro Pärnumaalt Audrust. vad, asutused, ettevõtted jt. praktiline suhtlemismäng, kus ainen, Marius Pärn või Marko BIGBANK AS-i juhatuse liik- Aunimetuse võiduperekond kasutatakse eelnevalt meis- Mäesaar, pillimehena rändab me Kaido Saare sõnul langes kuulutatakse välja 11. mail terdatud tegelasi. Näitlejatega kaasas kitarrist Andres Vago. žürii otsus just perekond Ki- toimuval Suurperepäeval, mis koos proovitakse/harjutatakse Meisterdamist juhendavad Kati vimäe-Laidro kasuks seetõt- leiab aset Tallinna Loomaaias. erinevaid strateegiaid ja suht- Mäesaar ja Tiina Põllu. (KH) tu, et tegemist on ühtehoidva Perekonnale antakse üle tänu- ja tegusa perekonnaga, kes kiri ja 1000 eurot BIGBANK Uus traditsioon paistab silma aktiivse elustii- AS-i poolt. (KH) Eesti Vabariigi 95. aastapäeva des rosett. Iga rühm kavandas li ja positiivse ellusuhtumise auks toimunud pidulikul pre- lastele ka omanäolised rinna- sidendi vastuvõtul kutsus Ees- märgid. ti Lipu Seltsi esimees Trivimi 27. märtsil lehvis lasteaia Velliste eestlasi üles tähistama hoovis suur sinimustvalge lipp, 27. märtsil priiuse põlistamise rühmades räägiti lastega, miks Lindi kooli lapsed päeva, kandes rinnas sinimust- me kanname neid märke just valget märki. Nimetatud täht- täna. Lepiti kokku, et lipupäe- Audru Valla Playback toimus Karl ja Leo ning koor lauluga päeva eel valmistasid Audru vadel paneme jälle oma märgid 03.04.2013 Audru Keskkoolis. „Meil on aega veel“. Teise koha Männituka Lasteaia töötajad rinda. Sai alguse uus tradit- Playback tähendab inglise saavutasid Aruvälja Lasteaed- mitmed rinnamärgi kavandid. sioon meie lasteaias. keeles laval mõne kuulsuse või Algkooli lapsed Ats, Sander, Üksmeelselt valiti välja Silvi Eve Elmers-Noormets staari jäljendamist. Vladimir, Merit, Mariliis ja Tatra valmistatud rahvusvärvi- õpetaja Osa võtsid Aruvälja Laste- Merje Lordi lauluga „Hard aed-Algkool, Lindi Lasteaed- Rock Halleluujah“ ning kolmas Algkool, Jõõpre Põhikool ja koht läks taas Lindi lastele Ma- Valla kultuuripreemia Audru Keskkool. Võistlejaid ri-Liisile ja Anderole laulu eest Audru valla kultuuripreemia daatide kohta võivad esitada hindas 4-liikmeline žürii koos- „Tuulevaiksel ööl“. Aasta Suurpere 2012 – perekond Kivimäe-Laidro „AASTA KULTUURITEGI- valla elanikud, vallas tegutsevad seisus Triin Mäger, Liina Savi, 5.-9. klassidest võttis osa 5 JA“ (edaspidi kultuuripreemia) omaalgatuslikud seltsid, mitte- Andri Arula ja Rain Rees. esitust ning esikolmik kuulus Teadmiseks mittetulundusühingutele ja seltsingutele määratakse tunnustusena valla tulundusühingud, koolid, Audru Võistlejate väga ühtlane hea Audru Keskkoolile. Võidulau- Vallavalitsus ootab taotlusi kultuuri- ja spordisündmuste kor- isetegevuskollektiivile, ringi- Valla Kultuurikeskus. Ettepane- tase tegi otsustamise raskeks. luna kõlas Bruno Marsi „Lazy raldamise rahastamiseks 15. maiks 2013. Taotluse vorm on juhendajale või üksikesinejale, kud koos põhjendusega esitatak- Lasteaedadest oli Aruvälja Song“ 6. klassi esituses. Teise saadaval valla kodulehel. kelle töö, tegevus või saavutu- se kirjalikult Audru Vallavalit- Lasteaed ainus esineja, kuid koha sai David Guetta „Turn Info Peep Tarre, 4475270 või [email protected] sed on olnud tegevusaastal (1. susele hiljemalt 20. maiks 2013. nende esitatud Kihnu Virve me on ft Nicki Minaj lugu maist 2012 kuni 30. aprillini Esitatud ettepanekud vaatab lugu Vesiroosid võitis žürii sü- 9.klassi esituses ning kolmas Doonoripäev Audru Kultuurikes- AUDRU 2013) heal märkimisväärsel ta- läbi vallavolikogu kultuuri-, damed. koht kuulub 6. klassile laulu- semel ja leidnud ka maakondlik- spordi- ja noorsootöö komisjon 1.-4. klassidest võttis osa 11 ga „Becky G-Problem“ (The kuses toimub 02.05.2013 POST- kell 9.00 – 10.30. KONTORIL ku või vabariiklikku tunnustust. ning teeb omapoolse ettepaneku esitust. Esimese koha pälvisid Monster Remix). (KH) Kultuuripreemia määramisel ar- vallavolikogule. Vallavolikogu Lindi Lasteaed-Algkooli poisid Doonorile toidupakk. on alates Avon loosib välja 3 eset, 01.05.2013 uued vestatakse kandidaadi tegevust otsustab kultuuripreemia omis- Pärnu Veretalitus 1 eseme. lahtiolekuajad valla kultuurielu mitmekesis- tamise ja määrab rahalise pree- Kaasa võtta isikut tõendav dokument. tamisel, saavutusi maakonnas, mia. Kultuuripreemia „Aasta Audru vallas valiti noortevolikogu Soov aidata on kauneim soovide seas. E-T 10.00-18.00 vabariigis või välismaal. kultuuritegija“ antakse üle val- Eesti Noorteühenduste Liit otsustajad saavad enam infor- Tee heategu, anna verd, K-R 08.00-16.00 Igal aastal määratakse üks lapäevadel. koos Haridus- ja Teadusmi- matsiooni noorte vajaduste ja aita päästa elusid! L-P SULETUD kultuuripreemia. Info Peep Tarre, 447 5270 nisteeriumiga on teinud tööd, soovide kohta. Noortevoliko- Ettepanekuid preemiakandi- või [email protected] et kohalikes omavalitsustes gu abil saab panustada oma- oleksid noortevolikogud, mis valitsuse arengusse uudselt ja Esmakordselt on võimalik kõiki pindalatoetusi taotleda e-PRIAs aitavad kohalikku elu edasi omanäoliselt. Mai alguses jõuab kätte 2013. miseks Keskkonnaametiga. „Minu niidud“ teenuse puhul mesel võimalusel ja alustada nii viia ja noori enam kodukoha- 25. – 28.02.2013 toimusid aasta pindalatoetuste taotlus- PLK toetuse taotlemine muu- ongi tegemist kahe ametkonna PLK alade kui muude toetus- ga siduda. Noortevolikogu on Audru noortevolikogu valimi- periood ja seega on taas käes tus mugavamaks ühise e-teenusega, kus kinnita- taotlusele lisatavate maa-alade vallavolikogu juures tegutsev sed. viimane aeg hakata mõtlema Nii käesolevaks aastaks val- mist vajavad alad jõuavad läbi e-PRIAsse sissejoonistamisega nõuandev kogu. Noortevoli- Noortevolikogu liikmeteks pindalatoetuste taotlemise pea- minud teenus „Minu niidud“, e-teenuse automaatselt koos- juba praegu. Kui teil on palju kogu eesmärk on arutada val- valiti: Kerttu Rämson, Hele- le. Juba alates 2008. aastast on kui e-PRIA teenus nimega kõlastamisele ja need on pärast põlde, võtab esimesel korral la pädevusse kuuluvaid noori ri Sepp, Janeli Juhalo, Meri- olnud pindalatoetuste taotleja- „Minu põllud“ on avatud aas- kinnituse saamist võimalik ka põldude joonistamine kindlasti puudutavaid küsimusi ning lin Jõnts, Liis Juhalo, Merili tel võimalik toetustaotlus esita- taringselt ja seal on võimalik samast kohast taotlusele lisada. rohkem aega, kuid edaspidiseks teha vastavaid ettepanekuid Põllu, Merilin Reepalu, Carl da e-PRIA portaali vahendusel, enda maa-alasid digitaalselt Uus teenus muudab kindlasti jäävad põldude piirid e-PRIAs- vallavolikogule ja vallavalit- Tõnismann, Jürgen Raagmaa, kuid käesoleva aastani oli pool- e-PRIAsse joonistada kas või PLK toetuse taotlemise klien- se alles ning tulevatel aastatel susele lähtudes
Load more

Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)
    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
    [Show full text]
  • Audru Valla Arengukava 2014– 2025 Juurde
    KINNITATUD Audru Vallavolikogu 09. oktoober 2014 määrusega nr 27 AUDRU VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2025 AUDRU 2014 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2. MÕISTED .............................................................................................................................. 6 I OSA ...................................................................................................................................... 11 3. AUDRU VALLA JA SELLE VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ......................................... 11 3.1. Territoriaalne asend ........................................................................................................ 11 3.2. Rahvastik ....................................................................................................................... 12 4. TÖÖJÕUD JA ETTEVÕTLUS ............................................................................................. 19 4.1. Tööjõud ja tööturu surveindeks ....................................................................................... 19 4.2. Ettevõtlus ....................................................................................................................... 19 4.3. Audru valla arengueelduste koondhinnang - SWOT ...................................................... 23 5. AUDRU VALLA ARENGUSTRATEEGIA
    [Show full text]
  • 54-3 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    54-3 buss sõiduplaan & liini kaart 54-3 Pärnu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 54-3 buss liinil (Pärnu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 7:25 (2) Raudteemuuseum: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 54-3 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 54-3 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 teisipäev 7:25 Lavassaare 2 Võidu Tänav, Estonia kolmapäev 7:25 Raudtee neljapäev 7:25 2 Aiandi Tänav, Estonia reede 7:25 Tammesilla laupäev Ei sõida Jõõpre Kalmistu pühapäev Ei sõida Audru — Lavassaare — Vahenurme, Estonia Jõõpre 6 Looga Tee, Estonia 54-3 buss info Oara Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 22 Oja Reisi kestus: 36 min Liini kokkuvõte: Lavassaare, Raudtee, Tammesilla, Tamme Jõõpre Kalmistu, Jõõpre, Oara, Oja, Tamme, Malda, Audru Kool, Veiko, Lemmetsa, Audru Viadukti, Lõvi, Malda Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Salme, Vana- Pärnu, Emajõe, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Audru Kool Veiko 2 Veikko-Tooma Tee, Estonia Lemmetsa Audru Viadukti Lõvi 6 Lõvisaba Tee, Estonia Valgeranna Tee Papsaare 1 Pauri Tee, Estonia Ringraja Salme 1a Kahva Tee, Pärnu Vana-Pärnu 78a Haapsalu Maantee, Pärnu Emajõe 12a Haapsalu Maantee, Pärnu Tallinna Maantee Johann Voldemar Jannseni, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu Suund: Raudteemuuseum 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Raudteemuuseum marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu
    [Show full text]
  • Pilot Testing of the Baltic Coastal Hiking Route in Estonia
    Vidzeme University of Applied Sciences Institute of Social, Economic and Humanities Research PILOT TESTING OF THE BALTIC COASTAL HIKING ROUTE IN ESTONIA This document reflects the views of the author. The managing authority of the programme is not liable for how this information may be used. Valmiera, September – October 2018 1 Content Introduction ..............................................................................................................................................4 1. Assessment of day 34 and 35 of the route........................................................................................6 1.1. Availability of information about the route and the review of its quality before the visit ...6 1.2. Testing of navigation ............................................................................................................. 11 1.3. Assessment of Infrastructure ................................................................................................ 24 1.3.1. Information boards ........................................................................................................ 24 1.3.2. Direction signs................................................................................................................ 28 1.3.3. Recreation areas ............................................................................................................ 32 1.3.4. Toilets ................................................................................................................................... 34
    [Show full text]
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8
    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
    [Show full text]
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Ja Rahastamisel Vanemate Poolt Kaetava Osa Kehtestamine
    P Ä R N U M A A K O N D A U D R U V A L L A V O L I K O G U M Ä Ä R U S Audru 12. november 2015 nr 23 Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna ja rahastamisel vanemate poolt kaetava osa kehtestamine Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 1 ning § 27 lõigete 3 ja 4 alusel. § 1. Üldsätted Määrusega kehtestatakse Audru Vallavalitsuse hallatavate koolieelsete lasteasutuste (edaspidi lasteaed) teeninduspiirkonnad ning lasteaedade majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude vanemate poolt kaetava osa suurused ja tasumise kord. § 2. Teeninduspiirkonnad Kinnitada lasteaedade teeninduspiirkonnad alljärgnevalt: 1) Audru Lasteaed - Audru alevik, Lemmetsa, Liiva, Papsaare, Valgeranna ja Põldeotsa küla; 2) Jõõpre Kooli Aruvälja Lasteaed - Aruvälja, Ahaste, Kärbu, Põhara, Soeva ja Kihlepa küla; 3) Jõõpre Kooli Jõõpre Lasteaed - Jõõpre, Ridalepa, Malda, Oara ja Saari küla; 4) Jõõpre Kooli Lavassaare Lasteaed - Lavassaare alev ja Saari küla; 5) Lindi Lasteaed-Algkool - Kõima, Tuuraste, Eassalu, Kihlepa, Soomra, Lindi, Liu, Saulepa, Kabriste ja Marksa küla. § 3. Vanema poolt kaetava osa suurus (1) Lasteaedade rahastamisel moodustab vanema poolt kaetav osa ühes kuus ühe lapse kohta 10% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmisel kalendriaastal kehtinud töötasu kuualammäärast. (2) Lasteaeda esmakordselt tuleva lapse vanem katab lõikes 1 sätestatud osa esimesel kuul päevamäära alusel, mis saadakse kuumäära jagamisel jooksva kuu tööpäevade arvuga. (3) Vanema poolt kaetava osa arvuline suurus arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. § 4. Vanema poolt kaetava osa arvelt kulude katmine Vanema poolt kaetavast osast kaetakse järgmised kulud: 1) 20% arvelt õppevahendite kulud; 2) 80% arvelt lasteaia majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks.
    [Show full text]
  • Püha Loomaaia 15. Veteranide Velotuur 2012
    MUAJÕLMA I KIHNU VELOTUUR ehk PÜHA LOOMAAIA 15. VETERANIDE VELOTUUR 2012 JUHEND 1. Korraldus Pärnu Spordi Meelelahutuse ja Meeleheite Klubil "Püha Loomaaed" on nüüd juba traditsiooniliselt ja iga-aastaselt heameel kokku kutsuda kõik oma armastatud ja vihatud sõbrad ning konkurendid. Eesmärk on sõita veidi võidu kadunud aegade ja inimeste mälestuseks, lahutada ja heita meelt. 2. Aeg ja koht Võistlus toimub 29. juunist kuni 1. juulini 2012 Pärnus ja Pärnumaal. I etapp - Proloog 3,5 km 29. juunil 2012 - start kell 19.00 Pärnumaal Jõulumäe Tervisekeskuses (Tahkuranna vald, Võiste 86504 Pärnumaa, www.joulumae.ee ) II etapp - Grupisõit 61 km 30. juunil 2012 - start kell 11.00 Pärnumaal Audru vallas Marksa külas Marksa Puhkekeskuses (www.marksa.ee) distantsil Marksa-Lindi-Põldeotsa mnt-Audru kool-Malda-Jõõpre-Ridalepa-Lemmetsa-Papsaare-Audru kool-Põldeotsa mnt-Lindi-Marksa. III etapp - Grupisõit 39,2 km (8 x 4,9 km ring, millest 1 km kruusatee) 3 (kolme) vahefinišiga 1. juulil 2012 - start kell 13.00 Kurase baari lähistel Sääre külas Kihnu vallas Pärnumaal. Vahefinišites jagatakse preemiapunkte neljale paremale vastavalt 5, 3, 2, 1 [vt. p.8 alapunkt 2)]. 4. Osavõtjad ja vanuseklassid 1) Osaleda saavad nii EJLi Seenior litsentsi omavad kui ka ilma litsentsita sõitjad. 2) Võistlused on individuaalsed, kuid meeskonnatöö on lubatud. 3) Vanuseklassid võistleja sünniaasta järgi: M-35 [1973 – 1977] M-40 [1968 – 1972] M-45 [1963 – 1967] M-50 [1958 – 1962] M-55 [1953 – 1957] M-60 [1948 – 1952] M-65 [1947 ja varem sündinud] 5. Registreerimine 1) Registreerimine toimub kahes etapis: I voor kuni 20.06.2012 ja II voor 21.06-27.06.2012 kella 24.00-ni aadressil www.pyhaloomaaed.ee .
    [Show full text]
  • Parnu-Imagotrkis-2019 ENG.Pdf
    www.visitparnu.com Pärnu and Pärnu County Helsinki 220 km St. Petersburg 375 km Oslo 800 km Stockholm 375 km Tallinn 120 km Pärnu Riga 160 km Copenhagen 800 km Vilnius 415 km Berlin 1550 km How to get to Pärnu? Bus Ship Plane Tallinn-Pärnu Helsinki–Tallinn Tallinn Airport (2 hours) (2 hours) (140 km from Pärnu) Rong www.vikingline.ee www.tallinn-airport.ee Riga-Pärnu www.tallink.ee Tallinn–Pärnu (2,5 hours) www.eckeroline.ee Riga Airport (2,2 hours) (200 km from Pärnu) www.elron.ee St. Petersburg–Pärnu Stockholm–Tallinn www.riga-airport.com (8.5 hours buy bus or 6 hours by car) (16 hours, overnight) www.tpilet.ee www.tallink.ee Pärnu is a resort town with long traditions, beloved first and foremost for its white-sand beaches and high-quality spa hotels, and internationally renowned as a holiday destination. Rannahotell. Photo: Kristian Pikner International recognitions A prime destination UNESCO designation for a beach holiday for Kihnu Island Lonely Planet listed Pärnu Kihnu cultural space was as one of the Top 10 accorded UNESCO’s title lesser-known beach of Masterpiece of the cities to visit in 2018. Oral and Intangible Heritage of Humanity for Estonia's Best Wellness and its traditional way of life, Health Tourism Destination customs, folk culture and - Pärnu was selected the the island’s natural best wellness and health heritage. tourism destination in Estonia in the 2019 Child-friendly town European Destinations of UNICEF awarded the city Excellence (EDEN) of Pärnu its distinction of Happy Children's Festival competition launched by a Child- and Youth- the European Commission.
    [Show full text]
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)
    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
    [Show full text]
  • Kodused Hääled 100 Endist Audru Vallavanemat Siim Suursilda Tunnustati Tamisega Tegelema
    Kuna jaanuarikuu leht on number 100, siis kas on võimalik esilehele natukene värvilist või pidulikku detaili lisada? Nr 1 (100) AUDRU LEHT JAANUAR 2021 Kodused Hääled 100 Endist Audru vallavanemat Siim Suursilda tunnustati tamisega tegelema. Kellel meist poleks mälupildis Pärnumaa vapimärgiga fotoaparaadiga ringi kõn- Pikaaegselt Audru osavalla mine jpm tähelepanuväärset. divat ja kõike ning kõiki arengusse panustanud Siim Siim Suursillal oli võt- pildistavat Peep Tarret Suursild sai sel aastal Pär- meroll Audru valla ühine- igal üritusel ja koosviibi- numaa kõrgeima tunnustuse misel Lavassaare vallaga misel. Tema ülesandeks vääriliseks. 2013. aastal ja ta on siiani oli lisaks artiklite kogu- Tema eestvedamisel rajati maakondliku koostöö suur misele lehe küljendamine piirkondadesse multifunkt- toetaja. ja trükikojas trükkimise sionaalsed keskused, kuhu Lisaks on Suursilla korraldamine. Trükitud on kokku toodud eri tee- visioonist alguse saanud lehed tuli müügiks jagada nused. Audru vallamajast juhtprojekt, mis oli esimene Armas lehelugeja! vallas asuvate kaupluste, side- sai teeninduskeskus, kus omalaadne kogu riigis – Hoiad käes meie osavalla jaoskondade, koolide ja laste- said endale ruumid ter- valla bussipeatused said ajalehe “Kodused Hääled” aedade vahel. vishoiutöötajad, politsei päikesepatareidel valgustid 100. numbrit. 1999. aasta aprillist kuni ja postkontor, Aruväljale ja see lahendus leidis suure Pärast kohalike omava- 2011. aasta detsembrini val- ehitati uus hoone lasteaia, hulga järgijaid kogu Eestis. litsuste valimisi aastal
    [Show full text]
  • Pärnu Visual Approach Chart
    AD 2.EEPU-VAC EESTI AIP Estonia 07 APR 2011 VISUAL AD ELEV 47 FT PÄRNU INFORMATION 135.300 APPROACH HEIGHTS RELATED CHART - ICAO TO AD ELEV o/ o/ o/ o/ o/ o/ 24 00 24 10 24 20 24 30 24 40 24 50 Pärnjõe Mihkli Mõisaküla ) PÄRNU-JAAGUPI ° Aluste Vahenurme 1 . Kõima 0 T + ( PÄRNU Maima 0 LO 1 Koonga 386 Lõpe 0 ROMEO-CHARLIE 2 T T 425 RC TOOTSI E ° (339) T 19 7 0 380 0 Irta 582927N R F T T A 0243418E T 424 V T Suigu LAVASSAARE (333) 338 Are (403) Selja 363 SAUGA o T RIVER T o 58 T 58 30/ (291) LM 30/ (316) Jõesuu T ROMEO T Jõõpre 376 R ER Tori IV R Ahaste T T T U 582700N 0242400E N T R 208 Ä 582530N 0243630EP Tõhela 296 T T 360 WEST T 300 Männikuste T 231(161) T (249) 299 EAST (313) T (253) EED12 Audru (184) Sauga SINDI Kihlepa 673 2200 FT MSL (252) T SFC Paikuse (626) Kõima T T 258 330 PÄRNU T VOR / DME PÄRNU Tõstamaa T o (211) o 58 115.900 PRN 58 // / 20 (283) R 20 E 345 I Lindi 106X ELEV 100 U R I 582500N V E T (298) 0242758E R Marksa GULF OF PÄRNU Liu 1 9 Uulu T 0 Pootsi 0 F T T Surju Lao T F IZ U pp Manilaid er limit Võiste FL95 T Sigaste 58o 58o / / 10 157 10 KIHNU (110) 24o10/ 24o10/ 24o20/ 24o30/ 24o40/ 24o50/ LEGEND SCALE 1 : 370 000 5 0 5 10 KM FIZ 2 0 2 4 6 NM INSTR APCH area ALT and ELEV in FT Holding Church T Prominent transmission line QFE DATA : S E Sensitive fauna area THR RWY 03 21 FT G N A THR RWY 21 47 FT H C Topography © Estonian Land Board © EANS AMDT 24°26' 24°27' 24°28' 24°29' 24°30' 24°31' ) ° 1 .
    [Show full text]
  • Monika Reppo SLOW and DISCONNECTED?
    211 Monika Reppo SLOW AND DISCONNECTED? THE HISTORIOGRAPHY OF 17TH–18TH CENTURY GLASS IN ESTONIA AND THE PROSPECTS OF INTERDISCIPLINARY RESEARCH BASED ON A CASE STUDY OF PÄRNU COUNTY In 1628, a remarkable thing happened. Jost Wentzell started working as the first glass master in Hüti on the island of Hiiumaa in Estonia. Hüti has been synonymous with the early years of glass-making in Estonia as it is the first known site. All of the archaeological and archival data has been combined into a continuous narrative, but without archaeology we would only know that a glass furnace was supposed to have been built in Hiiumaa. Since no written records of Jost Wentzell’s activities have survived, we only have the excavation results to characterise the glassworks at that time. However, the excavation would have never occurred without information from the written sources about Hüti1. The interdependence of archaeological and archival research in the study of the Estonian glass industry is unmissable. Relying solely on DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2019.18.06 1 Maks Roosma, Hüti klaasikoda. Jooni klaasimanufaktuuri tegevusest Eestis XVII sajandil (Tallinn: Kunst, 1966), 15. 212 MONIKA REPPO THE HISTORIOGRAPHY OF 17TH–18TH CENTURY GLASS IN ESTONIA 213 archaeological records to describe the glass industry is not feasible as the excavations have been sporadic, the archaeological glass finds have only partially been studied, and the results are almost completely unpublished. And the same goes for the archival records. Unfortunately, no comprehensive chronology or historiography has been published on this topic. Thus, this article will provide much- needed background for future studies on pre-industrial glassworks with an analysis of the historiography of 17th–18th century glass in Estonia.
    [Show full text]