DOCSLIB.ORG

Teated*Teated As Japs M.V.M

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Lk. 4 _________________________________________________________________________________________________________________________ Audru valla leht märts 2008 Õnnitleme Õnnitleme TEATED*TEATED AS JAPS M.V.M. võtab tööle krevetikoorijaid. 20.märts - vastsündinuid! Info telefonil: 4473030;5084646 19.aprill Ehitusfirma Mastix OÜ: Keitlyn Tammik 17.02 Põldeotsa - Katusetööd sünnipäevalapsi! Trevon Reial 17.02 Soomra - Fassaaditööd Kalev Hiiekivi 90 Lindi Brigita Eha 18.02 Lindi Soodsad hinnad ja kindel kvaliteet! Hilja Põhako 89 Ridalepa Steven Nurk 27.02 Ahaste Tel: 5510928, 55977692 Brenda-Ly Blank 03.03 Ahaste Elviine-Aliide Talisoo 86 Marksa Audru valla mälumängu 4. turniir toimub teisi- Marie Naisson 86 Papsaare päeval 25. märtsil kell 19.00 Audru Keskkoolis. Voldemar Uulimaa 86 Audru Info Õie Killing tel. 56212600 Asta Lutsar 85 Jõõpre Linda-Rosalie Piirsalu 85 Audru 12. aprillil kell 19 Lindi Lasteaed-Algkoolis 2008/2009. õppeaastal Laine Kiil 84 Põldeotsa Aruvälja õppetööd alustavad lapsed palume registreerida Harald Liier 82 Põldeotsa Rahvamajas hiljemalt 11. aprilliks. Info telefonil 4467 733. August Tuulik 82 Audru Aleksei Saporev 82 Lindi Jõõpre Õigeusu kirikus Selma Paloots 81 Papsaare Suur rahvapidu 23. märtsil kell 10 Hilda Roover 80 Papsaare Mihkel Suurevälja 80 Kärbu MÜRTSUB TRUMM Ülestõusmispüha Villu Hanschmidt 80 Liu JA PILLID HÜÜAVAD Hans Saks 80 Lemmetsa Kalju Nurmsoo 75 Audru Oskar Lutsu “Kapsapea” liturgia Evelin-Marianne Aruvälja Rahvamaja näiteringilt Laulab “Karuohakas” Künnap 75 Papsaare Kasside ja koerte marutaudivastase Tantsuks Suur Puhkpilli tantsuorkester Ella Saareoja 75 Papsaare vaktsineerimise ajad ja kohad Martha Vaima 75 Saari Pilet eelmüügist (01.04 - 10.04) 35.- Reedel, 18. aprillil Peoõhtul pilet 50.- Ilse Kõiva 75 Audru Kell 12 Audru Mõisa peahoone Jaan Pirso 70 Kabriste Kell 12.30 Audru kiriku parkla Endel Ertel 70 Papsaare Kell 13.15 Rebasefarmi peahoone Asta Aljas 70 Audru 18. aprillil kell 21 Kell 14.15 Traktorijaam Selma Tänav 70 Liu Jõõpre Rahvamajas Kell 15 Liiva bussipeatus Valli Kattel 70 Audru Kell 15.30 Kärbu bussipeatus Marju Reinalu 65 Audru Kell 16 Põhara bussipeatus Silvi Soomann 65 Soomra KEVADPIDU Kell 16.30 Aruvälja kauplus Aime Anson 65 Liu Kell 17.15 Kalevipoja bussipeatus Maie Raudberg 65 Audru SULOGA Kell 17.30 Annuse bussipeatus Agu Talts 60 Papsaare kogu valla rahvale Kell 18 Vanaõue bussipeatus Valev Sirge 60 Kõima Laupäeval, 19. aprillil Jüri Nõmm 60 Audru Muusikat teevad Sulo Tintse ja Madis Ligi. Kell 9 Audru Keskkooli parkla Silja Post 60 Papsaare Vaheaegadel külalisesinejad. Puhvet, lauad. Kell 9.30 Tiigi pood Kersti Orav 60 Jõõpre Pääsmed eelmüügis Jõõpre, Aruvälja ja Lindi Kell 10.15 Malda bussipeatus Joachim Otto Smarzoch 60 Papsaare Rahvamajades ning Kell 10.45 Oara bussipeatus Kalle Torma 60 Aruvälja Audru Kultuurikeskuses 1.-10.04 50 kr, Kell 11.30 Jõõpre kauplus Jüri Nõmmik 60 Põhara 11.-17.04 70 kr, 18.04 90 kr. Kell 12.45 Lavasssaare Vallavalitsuse parkla Tiina Palmer 60 Malda Kell 14.00 Saari küla korterelamu juures Kell 14.30 Ridalepa bussipeatus 04. aprillil kell 20 Kell 15.15 Sanga mägi Õnnesoov Kell 16 Papsaare bussipeatus Audru Pühapäeval, 20. aprillil juubilarile! Kultuurikeskuses Kell 9 Kihlepa tee bussipeatus Kell 9.30 Kihlepa bussipeatus Kell 10.15 Eassalu bussipeatus 4. märtsil tähistas oma 70. sünnipäeva Aili Tamm, kelle elu on Kell 11.00 Ees-Soomra ja Potsepa tee olnud täis muusikat. Aili sündis Läänemaal, Ridala vallas paljulapselises peres, kus KEVADPIDU Kell 11.30 Taga-Soomra koolibussi peatus laul oli au sees. Pärast Haapsalu Pedagoogilise Kooli löpetamist Kell 12.30 Kõima kauplus oli esimeseks töökohaks Kihlepa 7-kl. Kool. 1962. aastast kuni ANDRES HIRVELAGA Kell 13.30 Lindi koolimaja bussipeatus 1998. aastani töötas Aili Audru Keskkoolis - köik need aastad Kell 14.15 Lindi kauplus muusikaöpetajana. Mitu pölvkonda lapsi on toodud laulu juurde. Kell 14.45 Lindi Rahvamaja Tema juhendamisel on mudilas-, laste- ja poistekoor on Tulge tantsima! osalenud köikidel laulupidudel. Kell 15.30 Kirsimäe bussipeatus 1970. a. kujunes traditsiooniks oma kooli laulupäev igal kevadel Pilet 30 kr. Kell 16.15 Liu bussipeatus koos külaliskooride esinemistega. Peale selle tegutsesid tema Kell 17.30 Kabriste aiand juhtimisel koolis alaliselt mitmed lauluansamblid. Eesti Meistrivõistlused sangpommi 1972. a. alates on peetud väga korralikult laulukooride krooni- Vaktsineerimine on tasuta. Hilisemad väljakutsed kat, kus on ridamisi tänukirju Aili Tammele ja tema juhatatud kahevõistluses 01.03.2008 Järva-Jaanis kooridele. Suurim tunnustus on 1975. a. üldlaulu- ja tantsupeo vaktsineerimisele on tasulised. Kaasa palun võtta vöistulaulmise tulemuste eest omistatud l kategooria Audru Audru võistlejate tulemused: eelmise aasta vaktsineerimise lehed. lastekoorile “Pääsuke”. 9-10 a poisid: 1. Raldi Kaljurand 173,5 p; 11-12 a Täiendav info tel. 52 31438 Aili on aastaid olnud pidude läbiviijaks, kus oma akordioni- mängu ja heliseva aldiga oli ta nakatava meeleolu loojaks poisid 1. Ado Mets 147 p, 3. Ilmari Õismann 31 p; Toimetus Pärna allee 7 Audru 88301 seltskonnas. 2007. a. Pärnumaa seenioride lauluvöistluse finaalis 13-15 a poisid 1. Mihkel Poom 173,5 p, 16-18 a Telefon 447 2785, e-post: [email protected] pälvis Aili publiku preemia. poisid 1. Kaur Kuura 159 p, 3. Heiti Bublik 100 p. Toimetaja Peep Tarre Soovime Sulle, Aili, tervist ja õnne aastateks Meesveteranid 1. Mati Kanarbik 145,5 p, 16-18 a Küljendaja Siiri Jõerand ning elurõõmu ja laululusti! neiud 1.Koidu Killing 224 p. Ajaleht on Audru valla kodulehel:www.audru.ee Mehed -80 kg 1.Valdi Killing 136 p. Trükkis AS Pajo Audru söprade nimel Dora Kesper Hind 2.- krooni.
Recommended publications
  • Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)

    Audru Valla Ja Lavassaare Valla Ühinemise Analüüs (25.03.13)

    AUDRU VALLA JA LAVASSAARE VALLA ÜHINEMISE ANALÜÜS Tellijad: Audru Vallavalitsus ja Lavassaare Vallavalitus Täitja: Pärnumaa Omavalitsuste Liit PÄRNU 2013 Audru ja Lavassaare valla ühinemise analüüs 2013 Sisukord Eessõna ....................................................................................................................................... 3 1. Analüüsi osad.......................................................................................................................... 4 2. Haridus ................................................................................................................................... 4 3. Sotsiaal ................................................................................................................................... 7 4. Kultuur ................................................................................................................................... 9 5. Sport ..................................................................................................................................... 11 6. Kommunaalmajandus ............................................................................................................ 12 7. Spetsialistid ........................................................................................................................... 14 8. Planeeringud ......................................................................................................................... 15 9. Finants .................................................................................................................................
  • Audru Valla Arengukava 2014– 2025 Juurde

    Audru Valla Arengukava 2014– 2025 Juurde

    KINNITATUD Audru Vallavolikogu 09. oktoober 2014 määrusega nr 27 AUDRU VALLA ARENGUKAVA 2014 - 2025 AUDRU 2014 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4 2. MÕISTED .............................................................................................................................. 6 I OSA ...................................................................................................................................... 11 3. AUDRU VALLA JA SELLE VÄLISKESKKONNA ANALÜÜS ......................................... 11 3.1. Territoriaalne asend ........................................................................................................ 11 3.2. Rahvastik ....................................................................................................................... 12 4. TÖÖJÕUD JA ETTEVÕTLUS ............................................................................................. 19 4.1. Tööjõud ja tööturu surveindeks ....................................................................................... 19 4.2. Ettevõtlus ....................................................................................................................... 19 4.3. Audru valla arengueelduste koondhinnang - SWOT ...................................................... 23 5. AUDRU VALLA ARENGUSTRATEEGIA
  • Audru Valla Heakorraeeskiri

    Audru Valla Heakorraeeskiri

    Väljaandja: Audru Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 03.11.2017 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 25.12.2020 Avaldamismärge: RT IV, 31.10.2017, 7 Audru valla heakorraeeskiri Vastu võetud 16.12.2015 nr 34 RT IV, 08.01.2016, 11 jõustumine 01.02.2016 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 07.04.2016 RT IV, 23.04.2016, 9 26.04.2016 12.10.2017 RT IV, 31.10.2017, 2 03.11.2017 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 4 ja 361ning § 36 lõigete 2 – 4 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Üldsätted (1) Audru valla heakorraeeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on koosmõjus riigi ja Audru valla vastavate õigusaktidega tagada valla haldusterritooriumil puhtus, heakord ja säästev elukeskkond. (2) Eeskirjaga kehtestatakse heakorra nõuded ja koormis Audru vallas. (3) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Audru vallas kehtiva jäätmehoolduseeskirja, koerte ja kasside pidamise eeskirja, puu raieloa andmise korra, reovee kohtkäitluse ja ära veo eeskirja ning teiste õigusaktidega. (4) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Audru valla haldusterritooriumil elavatele, viibivatele ja tegutsevatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, samuti omanike poolt asja valdama või kasutama volitatud isikutele. (5) Käesoleva eeskirjaga või seadusaktidega reguleerimata juhtudel otsustab üksikküsimused Audru Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus). § 2. Mõisted Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalik koht – iga territoorium, rajatis või ruum,
  • 54-3 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    54-3 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    54-3 buss sõiduplaan & liini kaart 54-3 Pärnu Bussijaam Vaata Veebilehe Režiimis 54-3 buss liinil (Pärnu Bussijaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 7:25 (2) Raudteemuuseum: 15:20 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 54-3 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 54-3 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:25 teisipäev 7:25 Lavassaare 2 Võidu Tänav, Estonia kolmapäev 7:25 Raudtee neljapäev 7:25 2 Aiandi Tänav, Estonia reede 7:25 Tammesilla laupäev Ei sõida Jõõpre Kalmistu pühapäev Ei sõida Audru — Lavassaare — Vahenurme, Estonia Jõõpre 6 Looga Tee, Estonia 54-3 buss info Oara Suund: Pärnu Bussijaam Peatust: 22 Oja Reisi kestus: 36 min Liini kokkuvõte: Lavassaare, Raudtee, Tammesilla, Tamme Jõõpre Kalmistu, Jõõpre, Oara, Oja, Tamme, Malda, Audru Kool, Veiko, Lemmetsa, Audru Viadukti, Lõvi, Malda Valgeranna Tee, Papsaare, Ringraja, Salme, Vana- Pärnu, Emajõe, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Audru Kool Veiko 2 Veikko-Tooma Tee, Estonia Lemmetsa Audru Viadukti Lõvi 6 Lõvisaba Tee, Estonia Valgeranna Tee Papsaare 1 Pauri Tee, Estonia Ringraja Salme 1a Kahva Tee, Pärnu Vana-Pärnu 78a Haapsalu Maantee, Pärnu Emajõe 12a Haapsalu Maantee, Pärnu Tallinna Maantee Johann Voldemar Jannseni, Pärnu Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu Suund: Raudteemuuseum 54-3 buss sõiduplaan 22 peatust Raudteemuuseum marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 15:20 teisipäev 15:20 Pärnu Bussijaam 13 Pikk, Pärnu
  • 67 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    67 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart

    67 buss sõiduplaan & liini kaart 67 Pärnu - Audru - Kavaru - Tõstamaa Vaata Veebilehe Režiimis 67 buss liinil (Pärnu - Audru - Kavaru - Tõstamaa) on 3 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Pärnu Bussijaam: 5:40 - 17:00 (2) Tõstamaa: 8:40 - 17:10 (3) Värati: 19:25 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 67 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 67 buss saabub. Suund: Pärnu Bussijaam 67 buss sõiduplaan 53 peatust Pärnu Bussijaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 5:40 - 17:00 teisipäev 5:40 - 17:00 Värati kolmapäev 5:40 - 17:00 Tõstamaa 2 Sadama Tee, Estonia neljapäev 5:40 - 17:00 Lootuse reede 5:40 - 17:00 laupäev 10:00 - 17:00 Paju pühapäev 10:00 - 17:00 Võidu Lõõba Potsepa Tee 67 buss info Suund: Pärnu Bussijaam Vihakse Peatust: 53 Reisi kestus: 78 min Seliste Liini kokkuvõte: Värati, Tõstamaa, Lootuse, Paju, Võidu, Lõõba, Potsepa Tee, Vihakse, Seliste, Allika, Pootsi, Kordoni, Munalaiu, Kordoni, Pootsi, Kuusiku, Allika Riida, Maria, Kõpu, Õie, Kavaru, Tehvandi, Kiigemäe, Liu, Liu Sadam, Ojako, Kotimäe, Tiido, Kirsimäe, Pootsi Pulliveski, Audrurand, Matsivälja, Lindi, Lindi Kool, Kõima, Suuresilla, Ülle, Kihlepa Tee, Põldeotsa, Kordoni Uruste, Audru Kool, Rebasefarm, Kaske, Audru, Audru Viadukti, Lõvi, Valgeranna Tee, Papsaare, Munalaiu Ringraja, Salme, Vana-Pärnu, Tallinna Maantee, Pärnu Bussijaam Kordoni Pootsi Kuusiku Riida Maria Kõpu Õie Kavaru Tehvandi Kiigemäe Liu Liu Sadam Ojako Kotimäe Tiido Kirsimäe 10 Paadi Tee, Estonia Pulliveski Audrurand Matsivälja Lindi Lindi Kool Kõima Suuresilla Ülle
  • RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8

    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 Km 8

    RANNIKKOVAELLUSREITTI LATVIA / VIRO 1200 km WWW.COASTALHIKING.EU 8 7 Estonia 6 5 2 4 Latvia 1 3 RETKI ITÄMEREN RANNALLA RANNIKKOVAELLUSREITTIÄ PITKIN Pituus noin 1200 km, Euroopan kaukovaellusreitin E9:n osa 8 etappia, voi valita minkä hyvänsä reitin etapin Kesto 60 päivää, keskimäärin 20 km vuorokaudessa REITTI LATVIASSA: Nida – Liepāja – Ventspils – Cape Kolka – Jūrmala – Rīga – Saulkrasti – Ainaži 1 DIŽJŪRA (ALKUMERI) 270 km päivät 1-15 2 MAZJŪRA (PIKKU MERI) 115 km päivät 16-20 3 JŪRMALA JA RIIKA 84 km päivät 21-24 4 VIDZEMEN RANNIKKO 112 km päivät 25-30 REITTI VIROSSA: Ikla – Pärnu – Virtsu – Lihula – Haapsalu – Paldiski – Tallinna 5 PÄRNU JA KALASTAJAKYLÄT 228 km päivät 31-41 6 MATSALUN KANSALLISPUISTO JA LÄNSI-VIRON SAARET 100 km päivät 42-46 7 HAAPSALU JA RANNAROOTSIN KYLÄT 136 km päivät 47-52 8 LOUNAIS-VIRON JYRKÄNNERANNIKKO JA PUTOUKSET 158 km päivät 53-60 Tietoa, retkiopas, kartat: WWW.COASTALHIKING.EU LATVIA DIŽJŪRA (ALKUMERI) ITÄMEREN KUURINMAAN RANNIKKO Nida – Kolka: 270 km, Päivä 1 – Päivä 15 Latvian Kuurinmaan Itämeren länsirannikkoa kutsutaan Dižjūraksi eli alkumereksi. Rannikon vaellusreitin alussa, Latvian ja Liettuan rajalta aina Kolkan niemelle, ranta on enimmäkseen hiekkainen. Alkumeren etappi on Latvian rannikon asumattomin osa. Kuitenkin siellä on Latvian kolmanneksi suurin kaupunki. Pāvilostan ja Sārnaten välissä on törmärannikkoa. Kylät ovat harvaanasuttuja, valtaosa asukkaista viettää siellä vain kesää. Slīteren kansallispuistossa reitti kulkee pitkin pelto- ja metsäteitä liiviläiskalastajakylien läpi. Mazirbessa ja Kolkassa paikalliset kalastajat käyvät edelleen merellä ja myyvät itsesavustettua kalaa. Alkumeren etappi päättyy Kolkan niemelle, joka erottaa Itämeren Riianlahdesta. ALKUMERESTÄ – „VIHREÄ SÄDE“ Silloin tällöin kesällä voi meren rannalla seurata auringonlaskun aikaan luonnonilmiötä, jota kutsutaan vihreäksi säteeksi.
  • Audru Valla Terviseprofiil

    Audru Valla Terviseprofiil

    KINNITATUD Audru Vallavolikogu 06. november 2014 määrusega nr 33 AUDRU VALLA TERVISEPROFIIL Audru 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................... 5 1. ÜLDANDMED ...................................................................................................... 7 1.1. Asustustihedus ................................................................................................. 7 1.2. Kohaliku omavalitsuse eelarvetulud ühe elaniku kohta .................................. 8 1.3. Laekunud tulumaks ühe elaniku kohta ............................................................ 9 2. AUDRU VALLA RAHVASTIK ......................................................................... 10 2.1. Aastakeskmine rahvaarv ............................................................................... 10 2.2. Rahvastiku soo- ja vanusejaotus ................................................................... 10 2.2.1. Rahvus .................................................................................................... 12 2.3. Elussündide ja surmajuhtude arv ................................................................... 13 2.3.1. Suremuskordaja vereringeelundite haigustesse, pahaloomulistesse kasvajatesse ja välispõhjustesse ............................................................................ 15 2.4. Loomuliku iibe kordaja ................................................................................. 15 2.5. Demograafiline tööturusurveindeks .............................................................
  • Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Ja Rahastamisel Vanemate Poolt Kaetava Osa Kehtestamine

    Koolieelsete Lasteasutuste Teeninduspiirkonna Ja Rahastamisel Vanemate Poolt Kaetava Osa Kehtestamine

    P Ä R N U M A A K O N D A U D R U V A L L A V O L I K O G U M Ä Ä R U S Audru 12. november 2015 nr 23 Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkonna ja rahastamisel vanemate poolt kaetava osa kehtestamine Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 37, koolieelse lasteasutuse seaduse § 15 lõike 1 ning § 27 lõigete 3 ja 4 alusel. § 1. Üldsätted Määrusega kehtestatakse Audru Vallavalitsuse hallatavate koolieelsete lasteasutuste (edaspidi lasteaed) teeninduspiirkonnad ning lasteaedade majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude vanemate poolt kaetava osa suurused ja tasumise kord. § 2. Teeninduspiirkonnad Kinnitada lasteaedade teeninduspiirkonnad alljärgnevalt: 1) Audru Lasteaed - Audru alevik, Lemmetsa, Liiva, Papsaare, Valgeranna ja Põldeotsa küla; 2) Jõõpre Kooli Aruvälja Lasteaed - Aruvälja, Ahaste, Kärbu, Põhara, Soeva ja Kihlepa küla; 3) Jõõpre Kooli Jõõpre Lasteaed - Jõõpre, Ridalepa, Malda, Oara ja Saari küla; 4) Jõõpre Kooli Lavassaare Lasteaed - Lavassaare alev ja Saari küla; 5) Lindi Lasteaed-Algkool - Kõima, Tuuraste, Eassalu, Kihlepa, Soomra, Lindi, Liu, Saulepa, Kabriste ja Marksa küla. § 3. Vanema poolt kaetava osa suurus (1) Lasteaedade rahastamisel moodustab vanema poolt kaetav osa ühes kuus ühe lapse kohta 10% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud eelmisel kalendriaastal kehtinud töötasu kuualammäärast. (2) Lasteaeda esmakordselt tuleva lapse vanem katab lõikes 1 sätestatud osa esimesel kuul päevamäära alusel, mis saadakse kuumäära jagamisel jooksva kuu tööpäevade arvuga. (3) Vanema poolt kaetava osa arvuline suurus arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. § 4. Vanema poolt kaetava osa arvelt kulude katmine Vanema poolt kaetavast osast kaetakse järgmised kulud: 1) 20% arvelt õppevahendite kulud; 2) 80% arvelt lasteaia majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks.
  • Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Lisa (Majandus- Ja Taristuministri 09.04.2021 Määruse Nr 14 Sõnastuses)

    Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri” Lisa (majandus- ja taristuministri 09.04.2021 määruse nr 14 sõnastuses) RIIGITEEDE LIIGID JA RIIGITEEDE NIMEKIRI Terviktee Riigitee asukoha kirjeldus tervikteel Tee nr Nimi (E–tee nr) 1 2 3 1. Põhimaanteed Tallinna linnas (asustusüksus, Lasnamäe linnaosa) Väo tänava ristmikust kuni Narva 1 (E20) Tallinn–Narva linna (asustusüksus) läänepoolse piirini; Narva piiripunkti idapoolsest pääslast kuni Vene Föderatsiooni piirini Narva jõe sillal Tallinna linna (asustusüksus, Kesklinna 2 (E263) Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa linnaosa) lõunapiirilt kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 7 Napi külas Tee algusest ristmikul riigiteega1 kuni ringristmikuni riigiteega 13213 Jõhvi linna (asustusüksus) läänepoolsel piiril; Jõhvi linnas (asustusüksus) ringristmikust Veski ja Uue tänavatega kuni ringristmikuni Pargi tänava ja Puru teega; Jõhvi linna 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga (asustusüksus) lõunapiirilt kuni Tartu linna (asustusüksus) põhjapiirini ristmikul Kvissentali teega; Tartu linnas (asustusüksus) liiklussõlmest riigiteega 2 kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Valga linnas Tallinna linna (asustusüksus, Nõmme linnaosa) läänepoolselt piirilt Pääsküla jõe 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla sillal kuni tee lõpuni riigipiiril Läti Vabariigiga Ikla külas Pärnu linna (asustusüksus) idapoolselt piirilt 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru kuni tee lõpuni ristmikul riigiteega 1 Sõmeru alevikus Valga linna (asustusüksus) lääneosas Ränioja 6 Valga–Uulu truubilt kuni tee lõpuni ristmikul
  • Pärnu Visual Approach Chart

    Pärnu Visual Approach Chart

    AD 2.EEPU-VAC EESTI AIP Estonia 07 APR 2011 VISUAL AD ELEV 47 FT PÄRNU INFORMATION 135.300 APPROACH HEIGHTS RELATED CHART - ICAO TO AD ELEV o/ o/ o/ o/ o/ o/ 24 00 24 10 24 20 24 30 24 40 24 50 Pärnjõe Mihkli Mõisaküla ) PÄRNU-JAAGUPI ° Aluste Vahenurme 1 . Kõima 0 T + ( PÄRNU Maima 0 LO 1 Koonga 386 Lõpe 0 ROMEO-CHARLIE 2 T T 425 RC TOOTSI E ° (339) T 19 7 0 380 0 Irta 582927N R F T T A 0243418E T 424 V T Suigu LAVASSAARE (333) 338 Are (403) Selja 363 SAUGA o T RIVER T o 58 T 58 30/ (291) LM 30/ (316) Jõesuu T ROMEO T Jõõpre 376 R ER Tori IV R Ahaste T T T U 582700N 0242400E N T R 208 Ä 582530N 0243630EP Tõhela 296 T T 360 WEST T 300 Männikuste T 231(161) T (249) 299 EAST (313) T (253) EED12 Audru (184) Sauga SINDI Kihlepa 673 2200 FT MSL (252) T SFC Paikuse (626) Kõima T T 258 330 PÄRNU T VOR / DME PÄRNU Tõstamaa T o (211) o 58 115.900 PRN 58 // / 20 (283) R 20 E 345 I Lindi 106X ELEV 100 U R I 582500N V E T (298) 0242758E R Marksa GULF OF PÄRNU Liu 1 9 Uulu T 0 Pootsi 0 F T T Surju Lao T F IZ U pp Manilaid er limit Võiste FL95 T Sigaste 58o 58o / / 10 157 10 KIHNU (110) 24o10/ 24o10/ 24o20/ 24o30/ 24o40/ 24o50/ LEGEND SCALE 1 : 370 000 5 0 5 10 KM FIZ 2 0 2 4 6 NM INSTR APCH area ALT and ELEV in FT Holding Church T Prominent transmission line QFE DATA : S E Sensitive fauna area THR RWY 03 21 FT G N A THR RWY 21 47 FT H C Topography © Estonian Land Board © EANS AMDT 24°26' 24°27' 24°28' 24°29' 24°30' 24°31' ) ° 1 .
  • Monika Reppo SLOW and DISCONNECTED?

    Monika Reppo SLOW and DISCONNECTED?

    211 Monika Reppo SLOW AND DISCONNECTED? THE HISTORIOGRAPHY OF 17TH–18TH CENTURY GLASS IN ESTONIA AND THE PROSPECTS OF INTERDISCIPLINARY RESEARCH BASED ON A CASE STUDY OF PÄRNU COUNTY In 1628, a remarkable thing happened. Jost Wentzell started working as the first glass master in Hüti on the island of Hiiumaa in Estonia. Hüti has been synonymous with the early years of glass-making in Estonia as it is the first known site. All of the archaeological and archival data has been combined into a continuous narrative, but without archaeology we would only know that a glass furnace was supposed to have been built in Hiiumaa. Since no written records of Jost Wentzell’s activities have survived, we only have the excavation results to characterise the glassworks at that time. However, the excavation would have never occurred without information from the written sources about Hüti1. The interdependence of archaeological and archival research in the study of the Estonian glass industry is unmissable. Relying solely on DOI: https://doi.org/10.12697/BJAH.2019.18.06 1 Maks Roosma, Hüti klaasikoda. Jooni klaasimanufaktuuri tegevusest Eestis XVII sajandil (Tallinn: Kunst, 1966), 15. 212 MONIKA REPPO THE HISTORIOGRAPHY OF 17TH–18TH CENTURY GLASS IN ESTONIA 213 archaeological records to describe the glass industry is not feasible as the excavations have been sporadic, the archaeological glass finds have only partially been studied, and the results are almost completely unpublished. And the same goes for the archival records. Unfortunately, no comprehensive chronology or historiography has been published on this topic. Thus, this article will provide much- needed background for future studies on pre-industrial glassworks with an analysis of the historiography of 17th–18th century glass in Estonia.
  • Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi

    Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi

    Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.08.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 15.06.2014 Avaldamismärge: RT I, 29.07.2011, 8 Are, Aruvälja, Audru, Halinga, Jõõpre, Jäärumetsa, Kaisma, Kihlepa-Lindi, Kihnu, Kilingi-Nõmme, Koonga, Kullipesa, Kurgja, Lõpe, Massiaru, Mõisaküla, Nõmme, Ora, Orajõe, Pärnjõe, Pööravere, Rahnoja, Sauga, Saulepi, Seliste, Suigu, Surju, Tahkuranna, Tali, Tihemetsa, Tootsi, Tori-Sindi, Tõstamaa, Vana- Varbla, Vatla ja Vändra jahipiirkonna moodustamine1 [RT I, 29.07.2011, 1- jõust. 01.08.2011] Vastu võetud 17.06.2009 nr 27 RTL 2009, 52, 755 jõustumine 05.07.2009 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine 19.08.2010 RT I 2010, 59, 401 28.08.2010 19.07.2011 RT I, 29.07.2011, 1 01.08.2011 Määrus kehtestatakse «Jahiseaduse» § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk JAHIPIIRKONDADE MOODUSTAMINE § 1. Are jahipiirkonna pindala ja piirikirjeldus (1) Are jahipiirkonna pindala on 10 250 hektarit. (2) Are jahipiirkonna piirikirjeldus on järgmine: Are jahipiirkonna piir läheb Angoja sihi ja Liiva tee ristumiskohast mööda Liiva teed Tootsi–Lavassaare raudteeni, jätkudes mööda Tootsi–Lavassaare raudteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni ning mööda Uduvere–Suigu–Nurme maanteed Kõrissoo ojani; sealt mööda Kõrissoo oja Are jõeni, jätkudes mööda Are jõge Are–Suigu maanteeni; seejärel mööda Are–Suigu maanteed Võlla teeni; teeristist mööda Võlla teed Võlla–Põllmaa põlluteeni; siis mööda Võlla–Põllmaa põlluteed Uduvere–Suigu–Nurme maanteeni, jätkudes mööda Uduvere–Suigu–Nurme