39, Rudolf Põldmäe 1988, Ea Jan- Sen 1991, Toomas Karjahärm 1995, Ilmar Talve 2008 Jt) on Oma Käsitlustes Seni Ülekaalukalt Lähtunud Just Etnilisest Tsentrismist
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 KRISTA ARU EESTI toimetajAKESKNE AjAKIRjANDUS kodanikuühiskonna kujundajA jA omakultuuri KANDjANA AjALEHE POSTIMEES (1886–1935) NäITEL Analüütiline ülevaade monograafia “Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom“ (Tartu, 2008) kultuuriloolise tausta ja probleemistiku tõlgendamiseks Tallinn 2010 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TALLINN UNIVERSITY DISSERTATIONS ON HUMANITIES 37 KRISTA ARU EESTI toimetajAKESKNE AjAKIRjANDUS kodanikuühiskonna kujundajA jA omakultuuri KANDjANA AjALEHE POSTIMEES (1886–1935) NäITEL Analüütiline ülevaade Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Ülikool Dissertatsioon on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori (kultuuride uuringud) kraadi taotlemiseks Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt 25. augustil 2010.a. juhendaja: Rein Veidemann, filoloogiakandidaat, Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi professor Oponendid: Maarja Lõhmus, PhD, Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi dotsent Toomas Karjahärm, ajalooteaduste doktor, Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi vanemteadur Kaitsmine toimub 22. oktoobril 2010.a. algusega kell 14.00 TLÜ auditooriumis nr T-318, Narva mnt 25, Tallinn. Autoriõigus: Krista Aru, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2010 ISSN 1736-3667 analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9949-463-45-9 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikool Narva mnt. 25 10120 Tallinn www.tlu.ee SiSukord DISSERTANDI TEEMAKOHASED PUBLIKATSIOONID ��������������������������������������������������������������������������������������������6 SISSEJUHATUS �����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������7 1. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������8 1.1. Kodanikuühiskond ja ajakirjandus �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������8 1.2. Kultuur ja omakultuur ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������10 2. UURIMISMEETODID JA MATERJALID ������������������������������������������������������������������������������������������������������������������12 2.1. Sotsiaalne kontekst ja toimetajakeskne ajaleht ����������������������������������������������������������������������������������������������������12 2.2. Kodanikuühiskond ja omakultuur enne Postimeest ���������������������������������������������������������������������������������������������13 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED �������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������16 3.1. K. A. Hermanni Postimehe kodanikuühiskond ja omakultuur (1886–1896) �������������������������������������������������������16 3.2. Kodanikuühiskonna arendamine ja omakultuuri kasvatamine ajalehe Postimees programmiliste eesmärkidena aastatel 1896–1901 ����������������������������������������������������������������������������������������������18 3.3. Dialoogilisus ühiskonnas ja omakultuuris. Toimetajakeskne Postimees aastatel 1901–1917 �����������������������������20 3.4. Toimetajakeskse Postimehe kasvamine toimetusekeskseks aastatel 1918–1935.................................................25 KOKKUVÕTTEKS ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������28 SUMMARY ����������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������29 Theoretical Basis: Civil Society and Journalism, Culture and Estonian National Culture �����������������������������������������29 Social Context and the Editor-centred Newspaper �����������������������������������������������������������������������������������������������������31 In Conclusion ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������31 VIITEALLIKAD ��������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������32 Ajalehtede viited ja ajalehti märkivad lühendid ���������������������������������������������������������������������������������������������������������35 diSSErTANdi TEEMAkoHASEd PuBLikATSiooNid 1. Aru, Krista 2009. Eesti Ajakirjanike Liidu sünd. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 925–940. 2. Aru, Krista 2009. Eesti Rahva Muuseum läbi saja aasta. – Keel ja Kirjandus, nr 4, lk 269–273. 3. Aru, Krista 2008. Üks kirg, kolm mõõdet. Peatükke eesti toimetajakesksest ajakirjandusest: K. A. Hermann, J. Tõnisson, K. Toom. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 479 lk. 4. Aru, Krista 2006. Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis kõik sellele järgnes. – Tuna, nr 1 (30), lk 116–128. 5. Aru, Krista 2005. Päevaleht 1905–1941. „Päevaleht“ ja tema ajastu. Tallinn: Eesti Päevaleht, lk 11–129. 6. Aru, Krista; Konsa, Kurmo; Siiner, Mari 2005. Eesti trükise punane raamat. – Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 1–8. 7. Aru, Krista 2004. Ajakirjandusest Põltsamaal (aastatel 1766–1940): ülevaade ja sissepõikeid. – Paar sammukest… Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat XIX. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, lk 57–75. 8. Aru, Krista 2003. Läbi kahe sajandi. – Keel ja Kirjandus, nr 12, lk 881–885. 9. Aru, Krista 2002. Hendrik Laas tagasivaates. – Keel ja Kirjandus, nr 9, lk 630–641. 10. Aru, Krista 2002. Eesti ajakirjandus aastatel 1766–1940. Die Estnische Presse in den Jahren 1766– 1940. The Press in Estonia between 1766 and 1940. – Eestikeelne ajakirjandus 1766–1940. I. A – N. Eesti retrospektiivne rahvusbibliograafia. IV osa. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, lk 20–122. SiSSEJuHATuS Monograafia “Üks kirg, kolm mõõdet” on keskendunud eesti toimetajakeskse ajakirjanduse rollile kodaniku- ühiskonna kujunemises ja rahva omakultuuri arenemises 19. sajandi viimasest kümnendist kuni 20. sajandi kolmekümnendate aastateni. Ajakirjanduse rolli on vaadeldud kolme eripalgelise toimetaja (Karl August Her- mann, Jaan Tõnisson, Kusta Toom) tegevuse ja kirjutiste toel ning iseloomustatud nende juhitud väljaannete kohta kaasaegses ühiskonnas ja ajakirjanduselus. Karl August Hermann oli ajalehe Postimees väljaandja ja toimetaja kümme aastat, aastatel 1886–1896. Her- mannisse kui poliitikalehe toimetajasse suhtusid tema kaasaegsed vastuoluliselt ja kriitiliseltki. Siinkirjutaja ei anna hinnanguid Karl August Hermanni mitmekülgsele tegevusele eesti kultuurimaastikul, vaid püüab vastata küsimusele, kuidas ja millistest seisukohtadest lähtudes Hermann ajalehte koostas ning toimetuse tööd juhtis (Aru 2008: 43–106). Monograafia keskpunktis on Jaan Tõnisson kui ajakirjanik ning ajakirjanduselu juht. Põhjuseks on eelkõige see, et Jaan Tõnissoni ajakirjaniku- ja toimetajatöö kestvus (alates aastast 1893 kuni 1935. aasta juulini) lubab järeldusteks piisava materjali põhjal analüüsida toimetaja tähtsust ja rolli ajalehe ilmumiseesmärkide kujunemises (Aru 2008: 107–295). Kusta Toomi ajakirjandusliku toimetamise käsitlus annab aga põhjust kinnitada, et personaalne ajakirjandus oma iseloomulikes tunnustes võis toimetaja-väljaandja piisava töö ja entusiasmi puhul ilmuda isegi aastal 1941. Tänapäeval saame Kusta Toomi laadis ilmunud personaalse ajakirjanduse jätkuks pidada veebipõhist blogindust (Aru 2008: 309–330). Pikka perioodi (1886–1935) Eesti ajaloos on uuritud peamiselt ajalehes Postimees avaldatud tekstide põhjal. Ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis seda aega kujundasid ja põhjalikult muutsid, pole eraldi käsitletud. Need sündmused on aga monograafia lahutamatuks taustaks ajalehekirjutiste funktsiooni, eesmärgi ja rõhuasetuste määratlemisel ning neist olulisemaid ka mainitakse. Ajalehe Postimees (aastatel 1886–1935) analüüsi läbiv seisukoht on, et eestikeelne ajakirjandus oli 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses seltsiliikumise kõrval üks neid jõude, mis kandis ühiskonna moderniseerumisprot- sessi ja kodanikuühiskonna kujunemist ning aitas kaasa Eesti Vabariigi sünnile ja kujunemisele 1918. aastal. Autor lähtub ajalehe, selle sisu ja kujunemisprotsessi vaagimisel etnotsentristlikust paradigmast, millele eesti kultuurikäsitluses pani aluse Jakob Hurt 1860.–1870. aastatel ning mille ideestik kujunes saksa klassikalise filosoofia ja Suure Prantsuse revolutsiooni saavutuste õhustikus. Seda rahvuskeskset mõtteviisi, mille kohaselt kultuuriline identsus polnud võimalik väljaspool etnilist identsust, arendasid 20. sajandi esimesel poolel eel- kõige Villem Reiman (1909, 1911, 1920 jm) ja Jaan Tõnisson. Kultuurrahvuslusest lähtusid nii mõnedki teised eestluse ideoloogid (vt Johan Kõpp 1938, Juhan Luiga 1934, Eduard Laaman 1936, Harri Moora 1918 jt). Nimekad Eesti ühiskonna kultuuri- ja mõtteloo uurijad (vt Hans Kruus 1939, Rudolf Põldmäe 1988, Ea Jan- sen 1991, Toomas Karjahärm 1995, Ilmar Talve 2008 jt) on oma käsitlustes seni ülekaalukalt lähtunud just etnilisest tsentrismist. Eri kontekstides on uurijad toonitanud valitsenud sotsiaalsete tingimuste tõttu eestlas- test maarahvale pealesunnitud valikut luua oma kodanikuühiskond, oma kultuurikeskkond, defineerida oma minapilt ja