VÄNDRA VALLAVALITSUS

Vändra valla arengukava 2010-2020

Allikõnnu 2012 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sisukord

SISSEJUHATUS ...... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜS ...... 5 1.1. KAISMA VALLA ÜHINEMINE VÄNDRA VALLAGA ...... 5 1.2. ASEND JA PAIKNEMINE ...... 5 1.3. LOODUSKESKKOND JA -VARAD ...... 8 1.4. RAHVASTIK ...... 16 1.5. HARIDUS ...... 19 1.6. KULTUUR ...... 22 1.7. KOLMAS SEKTOR ...... 23 1.8. SPORT ...... 25 1.9. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID ...... 25 1.10. MAJANDUS JA ETTEVÕTLUS ...... 27 1.11. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ...... 29 1.12. JÄÄTMEHOOLDUS ...... 30 1.13. JUHTIMINE JA STRUKTUUR ...... 31 1.14. EELARVED 2005-2009 ...... 33 1.15. INVESTEERINGUD 2005-2010 ...... 48 1.16. HETKEOLUKORRA KOKKUVÕTE (SWOT ANALÜÜS) ...... 54 1.17. VALDKONDLIKUD PROBLEEMID ...... 56 2. Arengukava ...... 60

2.1. VISIOON ...... 60 2.2. MISSIOON ...... 60 2.3. VALDKONDLIKUD EESMÄRGID ...... 60 2.4. TEGEVUSKAVA 2010-2020 ...... 67 3. EELARVESTRATEEGIA ...... 71 3.1. MAKROMAJANDUSLIK KESKKOND JA EELDUSED ...... 73 3.2. PÕHITEGEVUSE TULUDE JA KULUDE PROGNOOS ...... 75 3.2.1. Põhitegevuse tulude prognoos ...... 75

3.2.2. PÕHITEGEVUSE KULUDE PROGNOOS ...... 77 3.3. INVESTEERIMISTEGEVUS ...... 83 3.3.2. INVESTEERINGUTE PRIORITEEDID:...... 85 3.4. FINANTSEERIMISTEGEVUS, LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS JA FINANTSDISTSIPLIIN ...... 86 4. Muudatused ...... 90

VÄNDRA VALLAVALITSUS 1 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

4.1. MUUDETUD VÄNDRA VALLAVOLIKOGU 15.11.2011 MÄÄRUSEGA NR 16: ...... 90 4.2. MUUDETUD VÄNDRA VALLAVOLIKOGU 20. NOVEMBRI 2012 MÄÄRUSEGA NR 28: ...... 90

VÄNDRA VALLAVALITSUS 2 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sissejuhatus Vändra valla arengukava 2010-2020 on valla arengut suunav dokument ning oluline töövahend omavalitsuse juhtorganitele arenguliste otsuste vastuvõtmisel, investeeringuprioriteetide seadmisel ja kohalike elanike vajaduste hindamisel. Käesolev arengukava on oluline dokument, arvestades Kaisma valla liitumist Vändra vallaga 2009. a. oktoobris. Arengukava kajastab uue suurema omavalitsuse probleeme, arenguvajadusi ning fikseerib ühtse nägemuse tulevikust järgmiseks kümneks aastaks.

Arengukava on koostatud vastavalt Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele, järgides kõiki toodud nõudeid arengukava koostamiseks ja edaspidiseks elluviimiseks. Arengukavas on fikseeritud investeeringute tegevuskava ja prioriteedid perioodil 2010-2020.

Mida võiks pidada iseloomulikuks Vändra vallale? Üldmuljena jääb silma siinse maastiku mosaiiksus, kus tumerohelised metsad vahelduvad põldude, niitude ja rabamaadega - viimaste maastikulist ilu on raske alahinnata. Muide, kohaliku kirikuarhiivi andmetel tähendabki Fendern (kihelkonna saksakeelne nimetus) rabamaad. Ilmselt kannab sama tähendust ka nimetus Wenderskulle, mis oma päritoluga aastast 1515 on varaseim ülestähendus paikkonna kohta. Tuntud on siinsete maade metsarikkus. Ilmekalt väljendub see fakt rahva hulgas levinud kõnekäänus – „tuleb nagu Vändrast saelaudu“.

Kindlasti peab mainima üht valla isepära - see on tihe jõgedevõrk. Jõgesid on Vändra vallas tõesti palju. Ringi liikudes jääb mulje, et kuhu iganes ka ei satuks - ikka vuliseb midagi su kõrval. Lisaks jõgedele sai Vändra vald rikkamaks tänu Kaisma kaunitele järvedele, mis kohalikus elus alati tähtsal kohal on asunud.

Samuti soosib siinne maapind ja ilmastik oma mõnevõrra varasema kevade ja soojema suvega maaharijat rohkem kui rannaelanikku - seda hindab kohalik talurahvas, kes on läbi aegade sügaval kandnud soovi elada kokku maaga. Mõis rajati siia 16.sajandi keskel. Vastavalt omanike sugulussidemetele rändas mõis käest kätte kuni 1844.aastani, mil tollane omanik majaproua Caroline von Ditmar jagas mõisa pooleks Vana- ja Uue Vändra mõisateks. Eesti Vabariigi 1929. aasta valdade reformiga ühendati Vana- ja Uue Vändra vallad ühtseks Vändra vallaks.

Huvitavad on mõned tõsiasjad mineviku majanduselust vallas. On raske uskuda, kuid Võidula kohalikus klaasitöökojas valmistati omal ajal spetsiaaltöötlusega fotoplaate, milledele oli tellimus Moskvast; unikaalseid, kumeraid aknaklaase võib praegugi näha Võidula mõisa portaali kohal. Sümboliseerimaks varem mainitud talumajanduslikku elulaadi, asub Kurgjal Eesti tuntud kirjaniku ja rahvusliku liikumise ühe juhi Carl Robert Jakobsoni rajatud talukompleks. Rajanud selle 1847-ndal aastal, seisnes ettevõtmise mõte uute agrotehniliste võtete propageerimises eesti rahva seas. Tänapäeval on teeneka kultuuritegelase mälestuse jäädvustamiseks loodud siia tegev talumuuseum, mis on kõrgelt hinnatud paika külastavate turistide seas. Mis ja kuidas täpselt toimus - neile küsimustele leiab vastuse pereelamust. Carl Robert Jakobsoni perekonnakalmistu asub siinsamas naabruses.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 3 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Vändrat võime veel sünnikohaks nimetada kirjanik Ernst Peterson Särgaval; eesti ühiskonnategelasel, publitsistil ja kirjanduskriitikul Anton Jürgensteinil ja naisliikumise aktivistil Lilli Suburgil; Eesti ajakirjanduse rajaja Johann Voldemar Jannsenil, karikaturist Jaan Jensenil. Sikana külas tegutses Jaan Tamman, Aluste külas on sündinud Anton Õunapuu, kes oli Eesti skaudiliikumise rajajaks. Kaisma mõisas on sündinud 15.01.1832 Baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, botaanik Carl Friedrich Schmidt. Orikülast Hauamäe talust on pärit Eesti esimene metropoliit Aleksander, kodanikunimega Aleksander Paulus.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 4 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

1. Hetkeolukorra analüüs

1.1. Kaisma valla ühinemine Vändra vallaga

26. oktoobril 2009. a. jõustusid Kaisma valla ja Vändra valla liitumisleping ning Vabariigi Valitsuse 18.06.2009 määruse nr 97 "Kaisma valla ja Vändra valla haldusterritoriaalse ja sellega seonduvalt Vabariigi Valitsuse määruse muutmine" § 1 ja § 4, millega alates 27. oktoobrist 2009. a. haldusüksusena Kaisma valda enam ei ole.

Käesolev arengukava on koostatud uue omavalitsuse terviklikku territooriumi arvestades ning investeeringud on planeeritud lähtuvalt kohalikest vajadustest.

1.2. Asend ja paiknemine

Vändra vald asub Pärnu maakonna kirdenurgas. Läänest piirneb vald Halinga, Are ja Tootsi valdadega, lõunast Tori vallaga, idast Viljandimaale jääva Suure-Jaani vallaga ja Järvamaale jääva Türi vallaga ja põhjast Rapla maakonna Käru ja Kehtna vallaga.

Vändra valla pindala on 642 km2, vallas on 43 küla. Valla halduskeskuseks on Allikõnnu küla. Tähtsamatest maanteedest läbivad Vändra valda Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ja Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning Aluste-Kergu tugimaanteed.

Tabel 1. Vändra valla asulasisesed tõmbekeskused. Elanike arv 01.09.2012 Majapidamised Kaugus Elanike Tõmbekeskus Külad, alevikud tõmbekeskusest arv Eramajad Kortermajad

Vändra alevi Kirikumõisa küla 1,2 km 72 13 2 tõmbekeskus Kalmaru küla 1,7 km 56 32 -

Säästla küla 4,2 km 36 15 -

Kose küla 4,3 km 31 14 -

Rätsepa küla 3 km 80 33 1

Vaki küla 4,3 km 126 38 2

Massu küla 4,5 km 53 52

Allikõnnu küla 1,5 km 83 29 -

Võidula küla 11 km 59 21 3

Kobra küla 4,5 km 47 17 1

KOKKU: 10 küla 643 264 9

VÄNDRA VALLAVALITSUS 5 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Kadjaste Kadjaste küla Kaugus Vändrast 10 tõmbekeskus km 178 46 3

Mädara küla 2 km 39 20 -

Rae küla 10,5 km 15 20 -

Samliku küla 6,7 km 29 13 -

Oriküla küla 3 km 28 13 -

Kurgja küla 7,1 km 26 10 -

Rõusa küla 4 km 62 29 -

KOKKU: 7 küla 377 151 3

Suurjõe Suurjõe küla Kaugus Vändrast 7 km 240 60 6 tõmbekeskus Kaansoo küla 7 km 114 33 4

Veskisoo küla 3,5 km 6 2 -

Leetva küla 12,2 km 15 8 -

Võiera küla 3,3 km 27 14 -

Mustaru küla 1,5 km 39 17 -

Tagassaare küla 9 km 22 14 -

Lüüste küla 2,3 km 17 5 -

KOKKU: 8 küla 480 153 10

Vihtra Vihtra küla Kaugus Vändrast 7 km 285 71 6 tõmbekeskus Rahnoja küla 5,4 km 13 7 1

Kullimaa küla 2,6 km 22 12 -

Reinumurru küla 2,3 km 40 26 -

Venekuusiku küla 2,5 km 31 13 -

KOKKU: 5 küla 391 129 7

Pärnjõe Pärnjõe küla Kaugus Vändrast 7 km 238 48 6 tõmbekeskus Aluste küla 1 km 90 34 1

Ünnaste küla 3,9 km 21 13 -

VÄNDRA VALLAVALITSUS 6 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sikana küla 6,9 km 21 12 -

Viluvere küla 3,2 km 58 31 -

Luuri küla 3,1 km 43 22 -

KOKKU: 6 küla 471 160 7

Kergu- Kaugus Vändrast 18 Kaisma Kergu küla km 199 39 8 tõmbekeskus Kaisma 19 km 128 38 4

Metsaküla 18 km 10 10 -

Metsavere 23 km 51 14 -

Kõnnu 24 km 79 39 -

Rahkama 27 km 2 4 -

Sohlu 16 km 45 21 -

KOKKU: 7 küla 514 165 12

Vändra kihelkond asutati 17. sajandi keskpaigas. Pindalalt väga suurest, kuid asustuselt hõredast kihelkonnast jääb kaks kolmandikku kaasaegse Pärnumaa aladele, põhjapoolne kolmandik aga kaasaegse Raplamaa aladele. Kihelkonna kaasaegsele Pärnumaale kuuluv osa moodustab Vändra valla. Vändra vald on algselt moodustatud 4 mõisa – Võidula, Rõusa, Viluvere, Vana-Vändra ja Uue-Vändra - maade ühendamisel. Vändra kihelkonna ajaloolisi piire (joonis 1), mõisaid ja teid kirjeldab alljärgnev joonis (allikas: www.mois.ee).

VÄNDRA VALLAVALITSUS 7 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Joonis 1. Vändra kihelkonna ajaloolised piirid (allikas: www.mois.ee)

Tänasel päeval koosneb Vändra vald 43-st külast. Vald on hõredamini asustatud kui vabariik või maakond. Asustustihedus on 4,7 inimest/km2. Asustus on kogunenud põhiliselt teede ja jõgede äärde. Külad on elanike arvult väga erineva suurusega. Keskmiseks küla suuruseks on 67,18 elanikku, olles seega kõige väiksema rahvaarvuga küladega vallaks Pärnu maakonnas.

Asend ja paiknemine: . Vändra vald paikneb Pärnu maakonna äärealadel, mis tekitab olukorra, kus kolme maakonna keskused Pärnu, Rapla ja Paide jäävad vallakeskusest 40-50 km kaugusele. . Vändra vallas ei ole välja kujunenud ühte suuremat keskust, kuna vald moodustab rõngasvalla ümber Vändra alev-valla, kus paiknevad Vändra valla elanike jaoks olulised teenused. . Vallamaja asub Vändra alevi külje all Allikõnnus, kuid suuremad asustuskeskused vallas on Kadjaste, Kaisma, Pärnjõe, Suurejõe ja Vihtra. . Tervikuna iseloomustab valda maakonna ja vabariigi keskmisest hõredam asustus.

1.3. Looduskeskkond ja -varad

Valla territooriumil asuv suurim seisuveekogu on Kaisma Suurjärv pindalaga 140 ha. Järve keskmine sügavus on väike, vaid 1,25 m. Maksimaalne sügavus küündib 2,1 meetrini. Järv paikneb soostunud tasandikul. Vettpidavaks kihiks on savikas moreen, mida katavad liiv ja

VÄNDRA VALLAVALITSUS 8 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020 turvas. Järve põhi on mudane, eriti järve põhjaosas, kus tumepruuni muda paksus ületab kahte meetrit. Järv on nõrga läbivooluga. Sissevool on peamiselt idaosast, kuhu suubub heinamaalt algav alaliselt voolav oja. Väljavool toimub edelast magistraalkraavi kaudu Enge jõkke. Suurjärve vahetus läheduses asub ka Kaisma Väikejärv.

Lisaks Kaisma järvedele paiknevad vallas tehisjärved endistes karjäärides. Tõllassaare ja Kellisaare karjäärides olevate järvede pindalad on vastavalt 3,8 ja 3,7 ha. Nimetatud veekogud ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude hulka.

Looduslikud järved on ka – Mõrdmaa raba laugas ja Viluvere järv. Nende pindala on vastavalt 1,6 ja 1,8 ha. Nimetatud veekogud ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude hulka. 15. juulil 2012 avati RMK matkatee kogupikkuses 370 km läbi Eesti algusega Põhja-Eestis Lahemaa rahvuspargist (Oandu) lõpetades Eesti-Läti piiril Iklas. RMK matkatee läbib Kellissaare lõkkeplatsi, mis on RMK poolt korrastatud ja kõigile matkalistele avatud.

Suurim vooluveekogu, mis läbib Vändra valda on Pärnu jõgi, mis on Eestis pikkuselt teine (160 km), Võhandu jõe järel. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist ja suubub Pärnu lahte. Pärnu jõe pikemad lisajõed on Navesti (105,8 km), Sauga (78,3km) ja Lintsi (73,5 km). Vändra valla vooluveekogudest annab ülevaate tabel 2.

Tabel 2. Vändra valda läbivad vooluveekogud (allikas: EELIS). Objekti nimi Pindala ametlik km2 Pindala arvutuslik km2 Pikkus arvutuslik km

Aruküla jõgi 79.1 80.3 32.0

Navesti jõgi 3000 3004.2 106.1

Halliste jõgi 1900 1890.7 98.7

Pikkmetsa jõgi 48.1 47.9 20,9

Mädara jõgi 78.5 77.2 36.2

Käru jõgi 317 315.5 66.3

Lintsi jõgi 279 285.1 73.7

Massu jõgi 78.9 78.2 34.5

Are jõgi 117 127.9 29,1

Vändra jõgi 267 254.9 50.9

Pärnu jõgi 6920 6836.5 161.0

Sauga jõgi 570 576.5 78.5

Saarjõgi 191 187.4 39.6

VÄNDRA VALLAVALITSUS 9 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Vastavalt põhjavee kaitsuse kaardile kuulub Vändra vald suhteliselt kaitstud põhjaveega piirkonda, mis tähendab, et maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksini on 20-50 m moreeni või 5-10 m savi.

Vändra valla aluskorra moodustavad kristalsed moonde- ja tardkivimid. Nendel lasuvad pealiskorra settekivimid (Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri). Vändra valla territoorium asub Adavere ja Jaani lademete avamusel. Siin levivad pinnakatte all peamiselt lubjakivid, dolomiidid ja merglid. Pinnakatte paksus jääb valdavalt alla 10m, kohati võib aga ulatuda kuni 20 meetrini.

Ulatuslikumad maardlad asuvad valla edelaosas, kus paikneb suur Mõrdama turbamaardla pindalaga 1994 ha. Piiritletud on Aruniidu (754,5 ha), Kaisma (1329,6 ha, osaliselt ka Halinga vallas), Laianiidu (2002,70 ha, osaliselt ka Kehtna vallas), Nõlvasoo (1084,43 ha, osaliselt ka Kehtna vallas) ja Pööravere (1297,2 ha, osaliselt ka Are vallas) turbamaardla. Ainus dolomiidimaardla on Kaisma, mille pindala on 83,19 ha. Lisaks paiknevad seal veel kaks väiksemat turbamaardlat Kavasoo (216 ha) ja Leiburi (66 ha). Esimene nimetatud maardla jääb osaliselt ka Tori valda. Teine suurem turbatootmise piirkond jääb valla loodeosasse.

Lisaks turbale leidub vallas ka kruusa, mida kaevandatakse kolmes maardlas - Mannare, Sikana ja Laudaru. Suurim neist on Laudaru, kus aktiivset tarbevaru on 179 200 m3

Vallas paikneb ka Vändra savimaardla pindalaga 13 ha. Keraamilise savi aktiivset tarbevaru on maardlast hinnatud 197 000 m3.

Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse (EELIS – Eesti looduse infosüsteem) ja keskkonnaregistri andmetel asuvad Vändra vallas järgnevad kaitstavad loodusobjektid:

Rahvuspark

. Soomaa rahvuspark on üks viiest Eesti rahvuspargist. 39 639 ha suurune ala ulatub ka vähesel määral Vändra valda, Leetva ja Kaansoo küladesse, valla kagu osas.

Soomaa nimetus pärineb T. Lippmaalt. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a-l. Rahvuspargi loomise eesmärk oli kaitsta Vahe-Eesti lõunaosale isaloomulikku loodus- ja kultuurmaastikku. Soomaale jäävad Eesti suurimad sood, neile lisanduvad puis- ja lamminiidud ning metsad. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Soomaa on tuntud oma ainulaadsete kevadiste üleujutuste poolest (5. aastaaeg). Riisal on Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Kuresoo (10 800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Enamuse sellest moodustab rabalasund (koosneb 10-st osalaamist), mida rõngana ümbritseb siirde- ja madalsoo. Lõunast piirab Kuresood 8 m kõrgune Eesti kõige järsem rabanõlv vastu Lemmjõge. Soomaal leidub mitmeid Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi. Neist suurim on Pääsma laas, puistus domineerivad jalakas, arukask ja saar. Alale jääb hulgaliselt I kategooria liikide pesitsuspaiku (kaljukotkas, väike-konnakotkas, must- toonekurg, lendorav).Soomaal elab 45 liiki imetajaid, linde on registreeritud üle 160 liigi. Ka jõed on kalarikkad (17 liiki).

VÄNDRA VALLAVALITSUS 10 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Looduskaitseala

. Kergu looduskaitseala paikneb Metsaküla, Sohlu ja Viluvere külades. 433 ha suurune ala võeti kaitse alla 2007, et kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

. Taarikõnnu looduskaitseala paikneb peamiselt Vändra vallas (väike osa paikneb Kehtna vallas). Kaitseala rajati 2001 aastal mitmekesise soomaastiku ning sealsete kaitsealuste liikide (kaljukotkas – I kat, metsis, sookurg – II kat) kaitseks. Alale jäävad Taarikõnnu raba ehk Põrguraba, Laianiidu raba ja Lõo ehk Aruniidu raba. Kuivendamisest praktiliselt puutumata laukarohke Taarikõnnu raba moodustab kaitseala südame. Lõo raba äärealadel kasvab siirde- ja madalsoomets, keskosas levib laugasterohke lageraba. Soost saavad alguse Nurtu ja Sauga jõgi. Laianiidu raba on lauka- ning älverikas. Soos kasvab madal- ja siirdesoomets, rabaalal levib puisraba. Kaitseala pindala on 2820 ha.

Maastikukaitseala

. Mukri maastikukaitseala asub Vändra valla põhjaosas, jäädes enamuses Kehtna valla territooriumile. Ala on kaitse all 1992. aastast, oma praegustes piirides on kaitseala 2001. aastast. Kaitseala põhieesmärk on Mukri ja Ellamaa rabade ning sealsete ohustatud elupaikade ja kaitsealuste liikide kaitse. Kaitsealale jäävad I ja II kategooria linnuliikide elupaigad (must-toonekurg, metsis), samuti leidub mitmeid kaitstavaid taimeliike (nt vööthuul-sõrmkäpp, kaheleheline käokeel, väike ja valge vesiroos). Mukri ja Ellamaa rabad tekkisid järve soostumisel Preboreaalse kliimastaadiumi lõpul ning on Eesti ühed vanemad sood. Kaitseala pindala on 2147 ha.

. Saarjõe maastikukaitseala asub Vändra valla idaosas. Enamus kaitseala territooriumist jääb Türi ja Suure-Jaani valdadesse. Ala võeti kaitse alla 2006 aastal eesmärgiga:

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), sinihelmika koosluste (6410), lamminiitude (6450), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitseks; nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud kahe liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ning II lisas nimetatud võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, kaitseks; nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, ja I lisas nimetatud liigi, kes on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitseks.

Kaitsealune park

VÄNDRA VALLAVALITSUS 11 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

. Sikana talupark asub Sikana külas. 2,7 ha suurune park on kaitse alla võetud aastal 1961.

Uuendamata kaitse-eeskirjaga park

. Kurgja kalmistu põlispuud (Kurgja kalmistu metsapark): asub valla kirde osas. 1,4 ha suurune ala võeti esmakordselt kaitse alla aastal 1961.

Uuendamata kaitse-eeskirjaga ala

. Kaansoo mesimuraka kasvuala: Kaansoo liigikaitseala asub Pärnumaal Vändra vallas. Kuigi mesimurakate kasvuala kaitsevajadust põhjendati juba 1930. aastatel ning uuesti 1966. aastal, moodustati kaitseala alles 1991. aastal. Eestis on praegu teada vaid mõned soomuraka (mesimuraka) leiukohad. Kaansoos on soomuraka Eesti suurim ja vanim leiukoht. Vanim tõendeksemplar pärineb 1839. aastast. Soomurakas on Eestis II kategooria kaitsealune taimeliik.

. Kurgja-Linnutaja kaitseala (Kurgja-Linnutaja talu maade kaitseala): võeti 1961. aastal kaitse alla Kurgja pargina, mis 1964. aastal laiendati Kurgja-Linnutaja kaitsealaks. Kaitseala hõlmab endiseid C.R. Jakobsonile kuulunud talumaid ja omab peamiselt kultuuriloolist tähtsust. Siin asub talu park ja Jakobsonide perekonna matmispaik. Kaitseala pindala on 103 ha.

Hoiuala

. Mõrdama hoiuala paikneb Viluvere ja Aluste külades. 2007 a. loodud hoiuala kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liigi - must-toonekure (Ciconia nigra) elupaiga kaitse.

. Pärnu jõe hoiuala (Järva) jääb enamuses Türi ja Paide valdadesse. Vaid hoiuala lõunaserv ulatub Vändra valda Rae külasse. 2005 a. loodud hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ja II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi ( Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar ) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

. Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) põhja osa paikneb Vändra vallas Kurgja külas. Sealt lõunasse kulgev hoiuala järgib Pärnu jõe sängi kuni selle suubumiseni Pärnu lahte. 2007 a. loodud hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

. Tellissaare hoiuala asub Veskisoo ja Vihtra külades. 2007 a. loodud hoiuala kaitse- eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide -

VÄNDRA VALLAVALITSUS 12 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

. Ämmamäe hoiuala võeti kaitse alla 22.04.2004. Kaitseala pindala on ~42 ha ning see paikneb täielikult Vändra vallas, Tootsi Suursoo ja Pööravere raba aladel. Tegemist on ka Natura 2000 alaga, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse.

. Kaisma hoiuala - kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide – vingerja (Misgurnus fossilis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse, samuti nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja [I lisas nimetamata] rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), herilaseviu (Pernis apivorus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), mustviires (Chlidonias niger), kassikakk (Bubo bubo), händkakk (Strix uralensis), musträhn (Dryocopus martius) ja öösorr (Caprimulgus europaeus).

Kaitsealused üksikobjektid:

. Kaheharuline pärn (2); Kurgja-Tõnise taluaseme pärn

. Mänd (2 puud); C. R. Jakobsoni mänd

. Männiku mänd

. Kalevipoja vestitasku kivi e. Viie valla piirikivi

. Rätsepa rändrahn

. Künnapuu nn. Ohvrijalakas

. Suur rändrahn "Jänesearu kivi"; Mõõdussaare rändrahn

. Peedi talu rändrahn; Suur rändrahn

. Suur rändrahn; Viluvere rändrahn

. Arametsa tamm – Tegemist on halvas seisus, hävimisohus puuga. Tamm on seest õõnes ning kuivamas. Puu ümbermõõt on 5,2 m (1,3 meetri kõrguselt) ning kõrgus 18m.

. Kivimurru rändrahn – Tegemist on Metsküla külas asuva kaitsealuse rändrahnuga, mille mõõtmed on 6,0x5,0x4,0 meetrit.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 13 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

. Paisu talu tamm – Tegemist on Metsküla külas asuva tammega. Puu ümbermõõt on 4,71m ja kõrgus 20 meetrit. Puu on halvas seisus, kuivamas.

. Peedi talu mänd – Mänd asub Kaisma külas. Puu on rahuldavas seisus. Mõned oksad kuivanud. Puu ümbermõõt on 3,92m ning kõrgus 11m.

. Sohlu mänd - Tegemist on Sohlu külas asuva kolmeharulise männiga. Puu on halvas seisus. Puu ümbermõõt on 4,20 m ning kõrgus 19 m.

Natura 2000 loodusalad:

. Soomaa - EE0080574

. Tellissaare - EE0040357

. Mõrdama - EE0040331

. Taarikõnnu - EE0020315

. Mukri - EE0020327

Natura 2000 linnualad:

. Taarikõnnu – Kaisma - EE0020340

. Soomaa - EE0080574

Natura 2000 jõed:

. Pärnu Jõgi - EE0040345

Vändra vallas paiknevad järgmised ajaloomälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress

1 8351 Kadaka külakooli hoone Allikõnnu küla

2 28750 Kaansoo kalmistu Kaansoo küla

3 8352 Kurgja talu, kus aastail 1874-1882 elas Carl Robert Jakobson Kurgja küla

4 8353 Kurgja talu kalmistu Kurgja küla

5 28751 Ülejõe talu kalmistu Tagassaare küla

6 28752 Hauamäe talu kalmistu Tagassaare küla

7 28742 Kergu (EAÕ) kalmistu Kergu küla

8 28741 Kergu kalmistu Kergu küla

VÄNDRA VALLAVALITSUS 14 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Vändra vallas paiknevad järgmised arheoloogiamälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress

1 11861 Kalmistu Kadjaste küla

2 11862 Kalmistu Kadjaste küla

3 11863 Kalmistu Kullimaa küla

4 11864 Kivikalme "Kalmetimägi" Kullimaa küla

5 11865 Ohvrikivi "Kurikivi" Kullimaa küla

6 11866 Kalmistu Kurgja küla

7 11867 Kalmistu Kullimaa küla

8 11868 Linnus Mädara küla

9 11869 Kalmistu Oriküla küla

10 11870 Kalmistu Rahnoja küla

11 11871 Ohverdamiskoht "Hiie küngas" Rõusa küla

12 11872 Kivikalme Vaki küla

13 11873 Kivikalme Vihtra küla

14 11874 Kivikalme Vihtra küla

15 11875 Kivikalme Viluvere küla

16 11876 Kivikalme Viluvere küla

17 11877 Kalmistu Võiera küla

18 11750 Ohvrikivi Kaisma Küla

Vändra vallas paiknevad järgnevad arhitektuurimälestised: Jrk nr Reg nr Mälestise nimi Aadress

1 16889 Vändra kirikumõisa peahoone Kirikumõisa küla

2 16890 Vändra kirikumõisa magasiait Kirikumõisa küla

3 16888 Suurejõe vesiveski hoone Suurejõe küla

4 16891 Võidula mõisa peahoone Võidula küla

5 16892 Võidula mõisa park Võidula küla

VÄNDRA VALLAVALITSUS 15 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Looduskeskkond ja –varad: . Vändra vallas paikneb hulgaliselt kaitstavaid loodusobjekte, mis osaliselt on tinginud valla hõreda asustuse kujunemise. . Vändra valda iseloomustab väga kõrge metsasuse protsent, mis loob eeldused puidutööstuse arendamiseks.

1.4. Rahvastik

Vändra vallas elas 01. jaanuari 2012. a seisuga 2916 inimest. Rahvastiku paiknemine külade kaupa on toodud Rahvastiku paiknemine külade kaupa on toodud tabelis 1. Iive on valdavalt negatiivne ning rahvastik väheneb, näiteks 2011. a registreeriti Vändra Vallavalitsuses 27 sündi ja 40 surma.

Järgnevalt on esitatud Vändra valla rahvastiku ülevaade enne Kaisma valla ühinemist Vändra vallaga. Endise Kaisma valla territooriumi kohta eraldi ülevaadet ei anta, kuna ligikaudu 550 inimest ei mõjuta üldpilti sedavõrd oluliselt, et arengu kavandamise põhimõtteid tuleks muuta.

Elanike arv

1. jaanuari 2009. a. seisuga oli Statistikaameti järgi Vändra vallas 2545 elanikku. Alates 2000. aastast on vallas näha üldist rahvastiku vähenemise tendentsi - elanike arv on 10 aastaga langenud 64 inimese võrra, 2609-lt 2545-ni. Kahel aastal on toimunud ka väike rahvaarvu kasv. 2002. aastal kasvas see 21 inimese võrra ja 2008. aastal 10 inimese võrra, kuid järgnevatel aastatel on taas kahanenud. Peamised rahvaarvu muutvad tegurid, nagu ränne ja loomulik iive, soodustavad valla rahvastiku jätkuvat vähenemist. Üldjoontes võib prognoosida, et elanike arv jätkab lähitulevikus stabiilset languse trendi.

Vändra valla rahvaarv 2000-2012 3100 3009 3000 2975 2916 2900

2800

2700 Elanike arv 2609 2597 2618 2589 2575 2568 2600 2552 2552 2562 2545

2500

2400

2300 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2. Vändra valla rahvaarv 2000-2012

VÄNDRA VALLAVALITSUS 16 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sünnid ja surmad (tabel 3)

Sündimus on Vändra vallas olnud pidevas kõikumises ja üldiselt on märgata sündimuses kahanevat trendi – aastatel 2001 – 2002 34-lt inimeselt 24-ni; aastatel 2003 - 2005 29-lt inimeselt 23-ni; aastatel 2007-2008 37-lt inimeselt 24-ni. Suuremad tõusud sündimuses on toimunud vahemikus 2002 - 2003 ja 2005 – 2007.

Tabel 3. Vändra valla sündimus, suremus ja loomulik iive 2000-2010. Aasta Sündimus Tüdrukud Poisid Suremus Naised Mehed

2000 34 16 18 43 20 23

2001 34 17 17 31 15 16

2002 24 7 17 41 23 18

2003 29 15 14 44 22 22

2004 28 20 8 33 20 13

2005 23 10 13 40 18 22

2006 32 14 18 29 13 16

2007 37 16 21 29 11 18

2008 24 9 15 41 23 18

2009 32 15 17 39 23 16

2010 37 12 25 41 12 29

2011 27 10 17 40 20 20

Suremus on sündimusest olnud peaaegu igal aastal kõrgem. Ainult aastatel 2001, 2006 ja 2007 ületas sündimus suremust.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 17 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Joonis 3. Vändra valla sündimus ja suremus 2000-2011. 50

45

40

35 Sündimus 30 Tüdrukud

25 Poisid Suremus 20 Naised 15 Mehed 10

5

0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Joonis 4. Vändra valla loomulik iive 2000-2011. Loomulik iive 10 8 5 3 3 0 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 -4 -5 -5 Loomulik iive -7 -9 -10

-15 -15 -17 -17 -17 -20

Loomulik iive Vändra vallas on viimase 11 aasta jooksul olnud väga kõikuv. Aastal 2001 toimus sündide ja surmade vahekorrast tingituna loomuliku iibe kasv -9st –+3ni, millele järgnes järsk langus 2002. aastal (-17). Järgneva kahe aasta jooksul toimus taas iibe kasv, kuid 2005. aastal langes see jällegi 2002. aasta tasemele. 2006 ja 2007. muutus iive positiivseks, olles 2007. aastal +8, ent langes 2008. aastal jällegi -17ni. Aastatel 2009 ja 2010 on toimunud iibe kasv vastavalt -7 ja -4.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 18 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Rahvastiku vanuseline koosseis

Joonis 5. Vändra valla vanuseline koosseis 2000-2009.

Vanuseline koosseis aastail 2000-2009

1000 900 800 LAPSI (0-14. a vanuseid) 700 600 NOORI INIMESI (15-34. a vanuseid) 500 KESKEALISI INIMESI (35-59. a 400 vanused) 300 VANEMAID INIMESI (60. a ja 200 vanemad) 100 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Laste ja keskealiste elanike arv Vändra vallas on viimase 9 aasta jooksul pidevalt langenud - laste arv vastavalt 603-lt 445-ni ja keskealiste arv 859-lt 757-ni. Noorte inimeste arv vallas on aastatega kasvanud, olles aastal 2000 582 ja kasvades aastaks 2009 758-ni. Vanade inimeste arv püsib enam-vähem stabiilsena (2000. a. 560 ja 2009. a. 585 eakat). Arvestades viimaste aastate sündivuse mõningast tõusu võib vanuselise koosseisu osas prognoosida tulevikus laste arvu kahanemise tempo aeglustumist. Noorte arv aga hakkab langema, kuna sellesse vanusegruppi hakkab jõudma väikesearvuline 1990. aastatel sündinud põlvkond.

Vändra valla rahvastiku vanuselist koosseisu aastal 2009 iseloomustab noorte ja keskealiste inimeste suur osakaal (mõlemad 30%), mis tähendab, et vallas on palju tööealisi elanikke. Lapsed ja vanemad inimesed on vähemuses ja moodustavad vastavalt 17% ja 23% elanikkonnast. Sooliselt jaguneb elanikkond tervikuna peaaegu võrdselt- naisi 1291 ehk 50,7% elanikkonnast ja mehi 1254 ehk 49,3% elanikkonnast. Laste, noorte ja keskealiste seas paistab silma meeste ülekaal, vanemate seas aga suur naiste ülekaal.

Rahvastik: . Valda iseloomustab negatiivne iive, mis üheskoos rändega põhjustab rahvastiku vähenemist ja vananemist. . Lähiaastatel iseloomustab valda tööealiste elanike suhteliselt suur arvukus, mis loob eeldused majanduse elavdamiseks. . Kaugemas tulevikus on võimalik prognoosida noorte osakaalu vähenemist ning vanurite osakaalu suurenemist (2010. a. tööealised elanikud jõuavad pensioniikka ning 1990. aastatel sündinud väiksearvuline põlvkond jõuab tööealiste hulka).

1.5. Haridus

Vändra valla territooriumil asub kolm kooli: Pärnjõe Põhikool, Juurikaru Põhikool ja Kergu Lasteaed-Algkool ning üks lasteaed: Vihtra Lasteaed

Kergu Lasteaed-Algkool

VÄNDRA VALLAVALITSUS 19 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Kool on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi nr 75001388 all. Asukoht: Vändra vald Kergu küla 87402. Kool teenindab kõiki Vändra vallas elavaid ja kohtade olemasolu korral ka teistest valdadest või linnadest pärit lapsi, kes soovivad õppida väikekoolis.

Kooli suurus (ettenähtud laste arv algse 1964. a. maja ehitusprojekti alusel 240 õpilast). Alates 01.09.2008 reorganiseeriti kool lasteaed-algkooliks, kus on 3 liitklassikomplekti (30 õpilast), 1 lasteaia liitrühm (18 kohta). 01.09.2012 on õpilaste arv koolis20, lasteaias13. Tööhõive kokku 11 inimest, sh 7 õpetajat koolis ja 2 lasteaias.

Kooli eelised:

. Õpilastel kodulähedus, sest maksimaalne koolitee on 6 km.

. Väikesed liitklassid, kus on võimalik väga individuaalne õppetöö, toimiv pikapäevarühm.

. Kvalifitseeritud pikaajalise kogemusega õpetajad, kes elavad kohapeal, õpetajatel tihe side lapsevanematega.

. Mitmekülgne tunniväline tegevus (õppekäigud, üritused, ekskursioonid).

. Renoveeritud, kogu valla elanikkonnale kasutamiseks mõeldud arvutiklass, jõusaal, söökla.

. Avar õueala lasteaia mänguväljaku ja staadioniga.

. Renoveeritud koolimaja.

Juurikaru Põhikool

Asukoht: Vändra vald, Säästla küla. Hoone on ehitatud 1912. a, renoveeritud 1999- 2002, kool on mõeldud 120-le õpilasele, 01.09.2012 seisuga on kooli nimekirjas 87 last.

Tööhõive: personal kokku 21 inimest, sh õpetajaid 18.

Huvitegevus: õpilasomavalitsus, ringid: mudilaskoor, ansamblid, kunstiring, näitering, tantsuring, maadlustrenn, jalgpallitrenn.

Kooli eelised:

. On head võimalused sisesporditegevuseks.

. Koolil on oma raamatukogu.

. Rakendatakse abiõpet, parandusõpet, logopeedilist abi, töötab pikapäevarühm (0,5 kohta).

. Tulevikus on soov välja ehitada koolistaadion.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 20 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Pärnjõe Põhikool

Asukoht: Pärnjõe küla, Vändra vald. Koolis õpivad Vändra valla külade ja Vändra alevi lapsed.

Tööhõive: 18 inimest kokku, neist pedagooge 15 (osaliselt töötab mõni õpetaja ka teises koolis).

Hoone on projekteeritud 112 lapsele. 01.09.2012 seisuga on nimekirjas 73 õpilast.

Poiste tööõpetuse tunde käib andmas Vändra Gümnaasiumi õpetaja. Igal õpilasel on soovi korral võimalik saada kõrge kvalifikatsiooniga logopeedi ja sotsiaalpedagoogi abi, samuti töötab kaks parandusõppe rühma vastava lisaeriala omandanud pedagoogide juhendamisel. Vajadusel tagatakse igale hariduslike erivajadustega lapsele igapäevase õppetöö läbiviimine individuaalse või lihtsustatud õppekava alusel.

Kool on juba aastaid tegutsenud oma arengukavas määratletud visiooni kohaselt: „Pärnjõe Põhikool on kauaaegsetele traditsioonidele tuginev õpilaste huve ja erivajadusi arvestav üldhariduslik maakool.“ Just väikesi klassikomplekte, mitmete tugisüsteemide edukat toimimist ja võimalust arvestada iga lapse eripäraga peamegi oma tugevaimaks küljeks. Selle tõestuseks on mitmed üsna kaugelt meile õppima asunud lapsed, kes oma väikeste eripärade tõttu jäid suures koolis pilkealusteks ja koos sellega kannatas ka õppetöö, aga meil on nad kenasti väikeses kollektiivis kohanenud ja saanud põhihariduse omandamisega edukalt hakkama.

Vihtra Lasteaed

Asukoht: Vändra vald Vihtra küla.

Hoone ehitati 1955. a. lasteaiaks, milles töötas üks ööpäevane rühm. Alates 01.09.1991 reorganiseeriti kool lasteaed-algkooliks (1.-4. klassi), 01.09.2012 ei alustanud kooliosa enam tööd, jätkas ainult lasteaed. Õppeaasta alguses lasteaia nimekirjas 28 last. Tööhõive kokku 11 inimest, sh 5 õpetajat lasteaias ning valla sotsiaalpedagoog.

Lasteaia eelised:

. Kvalifitseeritud, kogemustega õpetajad, enamus elavad kohapeal, õpetajatel tihe side lapsevanematega.

. Avar õueala lasteaia mänguväljakuga.

. Väikeses lasteaias on pedagoogidel võimalik pöörata lastele individuaalsemat tähelepanu, kui suurte rühmadega suurtes lasteaedades.

Haridus: . Vändra valla olulisemad piirkonnad on alus- ja põhihariduse pakkumisega kaetud. . Vaatamata õpilaste arvu vähenemisele ja probleemidele õpetajate leidmisega on koolid kohaliku elu säilimise sümboliks ning seega olulised piirkondliku identiteedi püsimise suhtes. . Enamik Vändra valla lastest käib Vändra alevi lasteaedades. Tulevikus tagada

VÄNDRA VALLAVALITSUS 21 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

kõikidele valla lastele lasteaiakohad valla lasteaedades. . Vallavalitsuse põhifunktsiooniks on süsteemi loomine hariduses tervikuna, kasutades selleks strateegilist arengukava ja sellel tuginevaid tegevuskavasid.

. Vald suunab hariduse arengut mitmekülgse pedagoogilise koolituse ja kehtestatavate õiguslike regulatsioonide kaudu.

Detailne ülevaade Vändra valla hariduseelust on võimalik saada dokumendist „Hariduskorraldus Vändra vallas“ (koostatud 2010. a. seisuga).

1.6. Kultuur

Vändra valla territooriumil on neli rahvamaja: Pärnjõe, Suurejõe, Võidula, Kaisma. Nende kultuuriasutuste materiaalne baas on vananenud ja ebapiisav ning vajab olulisi investeeringuid. Võidula raamatukogu ja rahvamaja asuvad muinsuskaitse all olevas Võidula mõisas, mis vajab restaureerimist. Võidula Rahvamaja juures on hoiul ka tulevase Vändra muuseumi materjalid. Võidula mõis on vajalik välja arendada piirkonna külastuskeskuseks ja turismiinfopunktiks. Mõisa arendusfookuseks on valitud kultuuriturism ning pakutavateks põhitoodeteks on:

. naiste temaatiline ekspositsioon;

. kohalikku mõisat tutvustav ekspositsioon ja klassi töötuba;

. kontserdid ja etendused.

Pärnjõe Rahvamaja asub Pärnjõe Põhikoolis ja kasutab koolimaja ruume. Rahvamaja enda jaoks on üks 18-ruutmeetrine ruum. Suurejõe Rahvamaja hoone on samuti amortiseerunud. Pärnjõe ja Suurejõe küladesse on vajalik rajada uus multifunktsionaalne külakeskus, kus oleks võimalik pakkuda mitmesuguseid teenuseid: (jõusaal, raamatukogu, lasteaed, külasaun, kooskäimise ruumid, noortetuba jm).

Vallas töötab viis raamatukogu, mis asuvad suuremates keskustes: Suurejõel, Pärnjõel, Vihtras, Võidulas ja Kaismal. Uued ja kaasaegsed ruumid on Vihtra raamatukogul, mis asuvad 2009. a. valminud Vihtra Külakeskuses ning Kaisma Raamatukogul, mille ruumid asuvad 2011. aastal renoveeritud Kaisma Külakeskuses. Kaisma raamatukogu täidab nagu teised Vändra valla raamatukogud ka infopunkti ülesandeid – kodanikel on võimalus saada vallaelu puudutavat informatsiooni, tutvuda valla põhidokumentidega, tutvuda avalikule väljapanekule pandud dokumentidega jne. Pärnjõe ja Suurejõe Raamatukogud töötavad Pärnjõe ja Suurejõe külas olevates korterites. Kõikides raamatukogudes on ka avalik internetipunkt.

Praeguseks on valminud ja renoveeritud kolm külakeskust – aastatel 2005-2010 renoveeriti Kadjaste Vabaajakeskus, 2009. aastal valmis uus Vihtra Külakeskus ja 2011. aastal algul lõpetati Kaisma Külakeskuse renoveerimistööd. Nendes piirkondades on väga head võimalused vaba aja veetmiseks ja huvitegevuse arendamiseks. Oluline oleks sarnaste universaalsete info- ja külakeskuste rajamine ka Pärnjõele ja Suurejõele, kuhu oleks

VÄNDRA VALLAVALITSUS 22 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020 koondatud raamatukogud, noortekeskused, lasteaiad, rahvamajad ja saunad ning mis oleks külaseltsidele kooskäimiskohaks.

Kurgjal tegutseb C. R. Jakobsoni Talumuuseum, mis on Carl Robert Jakobsoni elu, tegevust ja loomingulist pärandit koguv, uuriv ja säilitav ning 19. sajandi teise poole Eesti talupoja elu ja tegevust tutvustav riigimuuseum. Läheduses asub TTÜ Geoloogia Instituudi õppe- ja teaduseesmärgiga Särghaua välibaas.

Vändra vallas asuvad mitmed Eesti kultuuritegelaste sünnikohad, näiteks Lydia Koidula, Lilli Suburg, Anton Õunapuu jt.

Kultuur: . Vallas on toimivad viis raamatukogu, neli rahvamaja ning kaks väga heas korras olevat külakeskust, mis on kohaliku kultuurielu sõlmpunktideks. . Olemasolevad raamatukogud ja rahvamajad on oma materiaalse baasi poolest vananenud ning vajavad täiendavaid investeeringuid (va. Kadjaste, Kaisma ja Vihtra piirkond). . Esimeste edulugudena kooskäimiskohtade korrastamisel on võimalik välja tuua Kadjaste Vabaajakeskuse ja Vihtra Külakeskuse rajamised, mis vastavad kõikidele tänapäevastele nõuetele.

1.7. Kolmas sektor

Vändra valla üheks peamiseks prioriteediks on külaelu ja selle arendamine. Valla suuruse tõttu on vajalikuks jõuks külade edendamisel kolmas sektor. Suuremate külade juurde on moodustatud mittetulundusühingud (MTÜ), millede põhiliseks ülesandeks ongi külaelu arendamine. Suurematel MTÜ-del on muuhulgas kavas aastate jooksul teha järgmisi investeerimisprojekte: Võidula mõisa talli sauna rajamine, Suurejõe ja Vihtra spordiplatsi, Vihtra paadisilla ja Mädara külaplatsi rajamine. MTÜ-d ei tegutse ainult külade edendamisel, vaid ka turismi ja spordivaldkonnas. MTÜ-de kaasabil planeeritakse arendada Kobra ratsaspordikeskust ning parendada Kaisma Suurjärve puhkeala.

Hetkel tegutsevad vallas aktiivselt järgmised kolmanda sektori organisatsioonid:

. MTÜ Vändra Piirkonna Erivajadustega Inimeste Selts –on puuetega inimeste ja nende pereliikmeid koondav ning toetav vabatahtlik ühendus. Seltsi tegevuse eesmärgiks on seista erivajadustega inimeste ühishuvide eest ja oma tegevusega aidata kaasa erivajadustega inimestel teiste ühiskonnaliikmetega võrdsete võimaluste loomist ning aidata lahendada nende probleeme, korraldada suhtlemist ja kontaktide leidmist. Tänaseks on seltsis 94 liiget. Seltsi liikmete eestvedamisel on käivitunud näiteringi ning käsitöö- ja kunstiringi tegevus. Koos käiakse vastavalt neli ja kaks korda kuus Suurejõe Rahvamajas. Erivajadustega inimestele korraldatakse infopäevi, ekskursioone, kultuuri-, spordi- ja meelelahutusüritusi ning tähistatakse erinevaid rahvakalendri tähtpäevi.

. MTÜ Kolm Küla – hõlmab kolme küla: Aluste, Luuri ja Pärnjõe. MTÜ tekkis vajadusest külade elus midagi muuta ja kuna oli olemas grupp inimesi kes olid valmis seda ette

VÄNDRA VALLAVALITSUS 23 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

võtma. Külaliikumise tugevus seisneb koostöös: koostöö vallavalitsuse, MTÜ Kodukandiga, kooliga, Rohelise Jõemaa küladega, inimestevaheline koostöö. Tänaseks on koostöö jõudnud nii kaugele, et inimesed pöörduvad ise seltsi poole oma ideedega.

. MTÜ Võidula Külaselts - seltsi eesmärk on heategevuslik külaelu toetamine avalikes huvides, sealhulgas:

-Võidula külaelu edendamine, külaelu arengule kaasaaitamine, küla ajaloo talletamine;

-Arvet Toomi mälestuse jäädvustamine;

-Võidula külaelu arengule kaasa aidanud inimeste tunnustamine ja nende mälestuste jäädvustamine;

-Võidula mõisakompleksi säilitamisele ja arendamisele kaasaaitamine;

-Võidula kui turismikoha ja mõisakompleksi kui turismikompleksi väljakujundamine ja tutvustamine;

-Võidula küla- ja koolikokkutulekute korraldamine.

. MTÜ Kultuuriselts Kerkau – eesmärk on kohaliku ajaloo, hariduse ja kultuuripärandi säilitamine ja arendamine (muuseumtoa loomine, ajaloo kogumine). Lisaks tegeletakse kohaliku elukeskkonna parandamisega (talgute korraldamine) ja Kaisma Võsateatri tegevuse korraldamine.

. Seltsing Kaisma Sõbrad.

. Spordiselts „Kergu MK“ - motosport

. MTÜ Kadjaste - eesmärgiks on Kadjaste piirkonna elanikkonna erinevate huvigruppide elukvaliteedi tõstmine, stabiilse ja toimiva külakogukonna loomine.

. MTÜ Helila.

. MTÜ Kurgja Sõprade Selts - eesmärgiks on avalikes huvides Kurgja küla ja temaga piirnevate külade elukvaliteedi tõstmine, piirkonnas turismi ja keskkonnateadlikkuse arendamine ja kohaliku kultuuripärandi säilitamine ning väärtustamine, piirkonna konkurentsivõime ja atraktiivsuse tõstmine

. C. R. Jakobsoni Sihtasutus.

. MTÜ Viko - jalgrattasport.

. MTÜ Järvemaastik – Kaisma Suurjärve puhkeala arendamine

. MTÜ Kaisma jahiselts - jahinduse korraldamine Kaisma rendijahipiirkonnas.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 24 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Kolmas sektor: . Vallas on mitmeid piirkondi, kus toimivad omaalgatuslikud seltsitegevused ning kolmas sektor on võtnud juhtrolli kohaliku elu arendamisel. . MTÜ-d edendavad ja elavdavad külaelu . MTÜ-d arendavad turismi ja spordivaldkondi Vändra vallas

1.8. Sport

Kuna Vändra vald on Vändra alevit ümbritsev rõngasvald, siis on ka paljud spordiga seotud tegemised ühised. Vallas on palgaline treener-metoodik ning maadlustreener. Vallamaja võimlasse rajati 2011. aastal raskejõustiku keskus. Spordiklubidest tegutsevad aktiivselt Jalgrattaklubi "Viko", maadlusklubi "Suure Karu Pojad", „Vändra Ratsaspordiklubi“, jalgpalliklubi „Vändra Vaprus“, Vändra „Viktoriiniklubi“.

Valla elanike hulgas on populaarsed spordialad jalgpall, autosport, rattasport, ratsasport, motosport, jahilaskmine, korvpall, võrkpall, lauatennis, suusatamine ja muu tervisesport.

Traditsioonilisteks ühisüritusteks on kujunenud „Vändra Rattaralli“ ja „Vändra duatlon“, Vändra lahtised meistrivõistlused jahilaskmises, Kurgja metsajooks „Sakala teel“, „Vändra Matt“, Vabariiklik „Ühekilb Vändra Karu“ ja MTÜ Vändra Ratsaspordiklubi poolt korraldatavad ratsaspordivõistlused „Vändra Kevad“ ja „Vändra Karikas“. Koostöös C. R. Jakobsoni Talumuuseumiga viiakse läbi nn. „Eesti hobuse päev“, millega tahetakse rohkem tähelepanu suunata just eesti hobusele, kui eraldi tõule.

Sport: . Spordivaldkonna arendamisel on oluline senise koostöö jätkamine ja süvendamine Vändra aleviga. . Vallas tegutsevad mitmed spordiklubid ja treenerid, nende toetamine on jätkuvalt oluline. . Ratsaspordi keskuse (sisemaneeži) rajamisele kaasaaitamine.

1.9. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Vändra vallavalitsuses on tööl sotsiaalnõunik ja sotsiaaltoetuste spetsialist. Vihtra Päevakeskuses ja Pärnjõe sotsiaalkorteris osutavad hooldusteenuseid kokku 4 hooldustöötajat. Üks avahooldustöötaja osutab üle valla avahooldusteenuseid.

Vändra valla poolt makstavad sotsiaaltoetused on järgmised:

1. Sünnitoetus – 400 eurot. 50% toetustest makstakse avalduse esitamisel ja 50 % lapse kahe aastaseks saamisel.

2. Esimesse klassi astuja toetus – 65 eurot makstakse Vändra valla kooli esimesse klassi astunud lapse vanemale.

3. Eakate juubelitoetus – 30 eurot makstakse vallaelanikule tema 75.; 80., 85.; 90.-nda ja iga järgneva sünnipäeva puhul.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 25 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

4. Ravimitoetus – toetus kuni 32 eurot aastas isiku kohta, kes põeb pikaajalist või kroonilist haigust ja kelle ühe kuu sissetulek jääb alla 200 euro.

5. Hooldusasutuse toetus – tasutakse hooldusasutuse kohamaksu ja sissetuleku vahe, kui eakal või puudega isikul, kes vajab ööpäevaringset hooldust, puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad ja vara.

6. Matusetoetus – 100 eurot makstakse vallaelaniku surma korral matuse korraldajale.

7. Jõulutoetus – määratakse jõulupakkidena Vändra valla lastele kuni 10 aastat (kaasa arvatud) ja kõikidele Vändra valla koolide õpilastele.

8. Transporditoetus – tasutakse transpordikulud puudega lapse erikoolis õppimise võimaldamiseks.

9. Hooldajatoetus – makstakse sügava puudega isiku hooldajale 26 eurot kuus ja täisealise psüühikahäire või vaimupuudega lapse vanemale 16 eurot kuus. Puudega lapse hooldajale 20 eurot kuus (kui vanem ei tööta). Kui hooldajal puudub ravikindlustus, tasub vallavalitsus ravikindlustusmaksed.

10. Muu täiendav sotsiaaltoetus – abivajavale isikule või perele toimetuleku soodustamiseks makstav ühekordne toetus. Toetus makstakse rahaliselt, küttepuudena või perele vajaliku asja soetamisega. Toetuse määramise ja suuruse otsustab volikogu sotsiaalkomisjon.

11. Toetustest sünni-, matusetoetus ja hooldusasutuse toetus määratakse jooksvalt. Muude toetuste otsustamine toimub sotsiaalkomisjoni poolt. Toetuste spetsialist vallavalitsuses võtab avaldusi vastu iga kuu 20- nda kuupäevani. Kontrollib esitatud andmete õigsust ja esitab avaldused koos dokumentidega sotsiaalkomisjonile. Sotsiaalkomisjoni koosolek toimub iga kuu 20-ndal või kui 20-s kuupäev on nädalavahetusel, siis sellele eelnenud tööpäeval.

Vändra valla sotsiaalteenustest:

Vihtra Päevakeskus

Teenused: eluasemeteenus (igapäevane hooldamine), varjupaigateenus, pesemisteenus, pesupesemine, riiklikud hoolekandeteenused: igapäevaelu toetamine, toetatud töötamine ja toetatud elamine. Päevakeskusel on kolm kolmetoalist korterit. Momendil igapäevasel hooldusel 9 klienti (elavad ööpäevaringselt kohal), kohti kokku 9. Igal kliendil oma tuba. Kohal on ühel päeval üks töötaja, kes valmistab klientidele süüa kolm korda päevas, kindlustab ravimite jagamise, koristamine, toiduainete ja ravimite toomine, organiseerib vajadusel arstiabi, juuksuri jm asjaajamise, ning juhendab, abistab kliente nendele mõeldud teenuste raames. Kohamaks on 192 eurot kuus + toiduraha

Pärnjõe sotsiaalkorterid

Teenused: eluasemeteenus (igapäevane hooldamine), varjupaigateenus, pesemisteenus, pesupesemine. Pärnjõe sotsiaalkorterid asuvad korrusmajas. Kolm korterit on 4-toalised ja

VÄNDRA VALLAVALITSUS 26 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

üks 3- toaline. Momendil on igapäevasel hooldusel 13 klienti, kohti 13. Teenindamine on sama, mis Vihtra Päevakeskuses. Kohamaks 192 eurot kuus, millele lisandub toiduraha.

Muud avahooldusteenused

Koduhooldusteenused, transporditeenus, abistamine asjaajamisel, tugiteenused probleemsetele peredele jms osutatakse ühe avahooldustöötaja poolt. Pikaajalise koduhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping, maksumus sõltub osutatavate teenuse hulgast. Teenuste hinna kehtestab vallavalitsus.

Tugiisik puudega lapsele valla põhikoolis – juhendab ja abistab õppimisega seotud tegevustes. Käesoleval ajal on teenus määratud 4 puudega lapsele.

Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid: . Tuleviku seisukohast on oluline aktiivsemalt hakata tegelema ennetustööga noorsootöö valdkonnas ning luua piisavad võimalused huvitegevusteks ja vaba aja veetmiseks. . Oluline on jätkata kogu valla territooriumil seniste toetuste maksmist ning tagada kõigile valla elanikele võrdsed toimetulekuvõimalused. . Vajalikuks võib osutuda sotsiaalkorterite hulga suurendamine. . Tervishoiuteenuste tagamiseks on vajalik jätkata koostöö Vändra aleviga.

1.10. Majandus ja ettevõtlus

Vändra vallas asuvate ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad on metsamajandus ja puidu töötlemine, jae- ja hulgikaubandus, põllumajandus ning transpordivahendite hooldus ja remont. Lisaks tegeletakse Vändra vallas ka turismiga, millel on suur arenguperspektiiv. Vändra valla ettevõtlusest annab ülevaate tabel 4.

Tabel 4. Vändra vallas tegutsevad ettevõtted ja ettevõtjad. Ettevõte Tegevusala

A JA M VARUSTUS OÜ varuosad, tarvikud

ADORE OÜ puidutöötlemine

AIVAR SAAR FIE jaekaubandus

ANDRES HENDRIKSON puit, lilled, istikud, väetised, seemned jne

ARKINET OÜ puutöökoda

ARTEX TRADE OÜ * majutus, turism

EESTI POST AS * Kaisma postkontor

EESTI POST AS * Vihtra postipunkt

Egger ja Ko OÜ

VÄNDRA VALLAVALITSUS 27 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

EGR Grupp OÜ

FOR ANGULA OSAÜHING majutus Tammekäära talus

GARBERI OSAÜHING majutus, Hiiekivi turismitalu

Janno Lang`i Jaht ja Mööbel mööbel ja jahitrofeed

JENTERO AG AS *

JÜRMETS OÜ metsamaterjali ja istikute müük

Kaisma OÜ põllumajandus

KV Transport OÜ transport

Lata OÜ puit, põllumajandus

M.T. Autokoda OÜ autoremont

MEIMERI VANAVARA FIE vanavara vahendamine

MOKTER AS bensiinijaam

MURRUSTE METSATÖÖSTUSE AS * puidu töötlemine

Olari MODUS OÜ

Peep ja Iivo transport OÜ transport

PÄRNJÕE VK OÜ põllumajandus

RAJA KT OÜ puidu töötlemine

RAVAIA OÜ Kadjaste kauplus

istikute kasvatamine, puuviljade-marjade kasvatamine ja SAARE-TÕRVAAUGU AIAND OÜ müük

vallasasjade valm., paigal. , vedu, hooldus ja müük, SIVERTEN GRUPP OÜ * kinnisasja ost, müük, tööjõu rent

toidukaupade, alkohoolsete jookide, tööstuskaupade TJ Kaubandus OÜ müük

VAHASSAR OÜ ettevõtlus-masintikkimine ja õmblus

vallasasjade valmistamine, paigal., vedu, müük VAKIMAA OÜ ning hooldus- ja remonttööd

vallasasjade valmistamine, paigal. ,vedu, müük ning VAMBOLA STEINBERG FIE hooldus ja remonditööde tegemine

VEVONE OSAÜHING kaubandus, sõidukite hooldus

VÄNDRA VALLAVALITSUS 28 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

VIGURPUIT OÜ freespuit

VIHTRA AGRO OÜ hulgikaubandus, lihaveise kasvatus

VIHTRA MÕIS OÜ põllumajandus

VOLMETEC GRUPP bensiinijaam, toitlustamine, jaemüük

VÄNDRA BUSSIJAAM OÜ * Vihtra kauplus, välikohvik

VÄNDRA LEIB OÜ leivakombinaat

VÄNDRA OÜ põllumajandus

VÄNDRA RAUATÖÖD- JA KAUBAD OÜ rauakaubad

LSAB Vändra AS (end Vändra saeketaste müük, teritus jne Saeteritus)

toidukaupade, alkohoolsete jookide, tööstuskaupade VÄNDRA TARBIJATE ÜHISTU * müük

VÄNDRA TARE AS ehitustööd

VÄNDRA TREPP OÜ * teenindus, kaubandus

* registreering väljaspool Vändra valda

Majandus ja ettevõtlus: . Olemasolevad olulisemad majandusharud vallas on põllumajandus, puidutööstus, kaubandus ja transport. . Tuleviku seisukohast omab lisaks puidutööstuse laiendamisele suuremat potentsiaali turism (looduskeskkonnast tulenevate eelduste tõhusam ärakasutamine valla hüvanguks).

. Vajadus välja töötada valla turismikontseptsioon (lisaks illustreerivad materjalid, giidide koolitus).

1.11. Tehniline infrastruktuur

1.11.1. Teed

Tähtsamatest teedest läbivad Vändra valda riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja tugimaanteed Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning Aluste-Kergu.

Riigiteid hooldab, remondib ja korraldab nendel taliteenistust Lääne Regionaalne Maanteeamet. Riigiteid on vallas kokku ca 170 km, neist kohaliku tähtsusega 115 km. Osad kohalikud maanteed on kruusakattega. Avalikke teid on 188 km. Neid peab vald ise korras hoidma ja talvel tellima lumelükkamise teenust.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 29 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

2011. aastal on ehitatud uus kergliiklustee Vändra alevist Juurikaru koolini ning Suurejõele. Kergliiklusteed oleksid veel vajalikud Pärnjõelt Kurgja teeristini, Vändra – Kalmaru ristini. Prioriteetseim kergliiklustee ehitus peaks järgmisena olema Vihtrast Vändra alevisse.

Teed: . Üldiselt on valla teedevõrk välja kujunenud ja olulisi muudatusi ei vaja. Tähelepanu vajab eelkõige olemasolevate teede kvaliteedi tõstmine ja sõidetavuse parandamine ning kergliikluskoridoride väljaarendamine, mis on olulised ka turismipotentsiaali tõstmisel.

1.11.2. Vee- ja kanalisatsioonivarustus

Ühisveevärgi piirkondi on Vändra vallas 11 (Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kaisma, Kaansoo, Sikana, Võidula, Kirikumõisa ja Vaki külad) ja ühiskanalisatsiooniga on kaetud seitse asulat (Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste, Kergu, Kirikumõisa ja Kaansoo külad). Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on peamiselt rajatud 1980. aastatel ning hiljem on toimunud osaline renoveerimine. Erandiks on Vaki küla, kus kogu ühisveevärk on rajatud 2010. aastal. Lisaks on viimastel aastatel renoveeritud Kadjaste puhastit ning rajatud uued puhastusseadmed Kirikumõisa ja Kaansoo küladesse. Joogivee kvaliteedi parandamiseks on paigaldatud rauaärastusseadmed ja renoveeritud pumplaid Sikana, Vihtra, Pärnjõe, Kaansoo, Kadjaste, Suurejõe ja Võidula külades. Renoveeritud on Kaisma küla pumbajaam, vaja on renoveerida mittetöötav Bio-50 reoveepuhasti. Lisaks on vaja leida lahendus Pärnjõe küla ja Kergu kooli kõrgele fluoriidi probleemile joogivees (kas rajada kõrvale uus kaev või paigaldada olemasolevale pumplale pöördosmoosi seade). Renoveerimist vajavad veel Võidula, Sikana ja Kergu pumplad. Lisaks tuleb Võidula ja Sikana pumbajaamadele paigaldada rauaärastusseadmed. Ühtekokku vajaks Vändra valla ühisveevärgi ja – kanalisatsioonisüsteem investeeringuid hinnanguliselt 1 miljon eurot.

1.11.3. Energeetika

Vändra vallas on algatatud 2011 aastal 2 tuulepargi teemaplaneeringut, millest üks hõlmab kogu valda ning teine keskendub Tootsi Suursoo raba aladele. Vändra Vallavolikogu lõpetas kogu valda hõlmava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlemise 2012. aastal, jätkatakse Tootsi Suursoo tuulepargi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega, arendajaks Eesti Energia.

Eeldatavate tuuleparkide kaardistamise tulemusena annaks paigaldada tuulikud kõrgusega kuni 140 meetrit, võimsusega 3 kuni 7 MW (ühe tuuliku oletatav võimsus).

1.12. Jäätmehooldus

Vändra valla jäätmemajanduse korraldamiseks on koostatud jäätmekava. Jäätmemajanduse korraldamine on delegeeritud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 30 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Lisaks tegeleb jäätmekäitlusega Vändra vallas ka Väätsa Prügila AS, kes teenindab valda vastavalt vajadusele ohtlike ja suurjäätmete osas ning teenindab ka mõningaid valla pakendikonteinereid alates aastast 2005. Lähim jäätmejaam asub Vändra alevis.

Jäätmehooldus: . Jäätmehoolduse korraldamisel on oluline jätkata senist koostööd MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusega.

1.13. Juhtimine ja struktuur

Tabel 5. Vändra Vallavalitsuse struktuur ja ametiisikute palgaandmed 2011.a. Ametikoht Eurodes Periood

vallavanem 17 661,75 2011

vallasekretär 11 909,12 2011

raamatupidamise juht 13 109,25 2011

kommunaalasutuse juhataja 14 047,80 2011

arengunõunik 8 299,56 2011

maanõunik 8 791,28 2011

sotsiaalnõunik 10 827,78 2011

sotsiaalpedagoog 8 732,09 2011

registripidaja 8 850,98 2011

vanemraamatupidaja 8 913,31 2011

raamatupidaja-arhivaar 9 643,27 2011

sots.toetuste spetsialist 6 107,83 2011

kult.-ja sporditöö koordinaator 1 260,00 2011

Vändra Vallavolikogu on 15 liikmeline.

Volikogu juures tegutseb 6 alatist komisjoni: . Eelarve- ja majanduskomisjon. . Revisjonikomisjon. . Hariduskomisjon. . Sotsiaalkomisjon. . Arengukomisjon.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 31 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

. Kultuuri-ja spordikomisjon.

ja 1 ajutine komisjon: . Vändra piirkonna haldusterritoriaalse korralduse komisjon

VÄNDRA VALLAVALITSUS 32

1.14. Eelarved 2005-2009

Ülevaate Vändra ja Kaisma valdade eelarvete mahtudest enne Kaisma valla liitumist Vändra vallaga annavad tabelid 6 ja 7. Perioodi 2005-2009 andmed kajastavad Vändra ja Kaisma valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud andmeid eelarvete täitmise kohta (kuuaruannete põhjal). Järgnevalt kirjeldatakse üldiseid tendentse tuludes ja kuludes. Valla finantsolukorra süvaanalüüsi ja eelarvestrateegilist prognoosi arengukava koostamise tarvis läbi ei viida.

Vändra valla eelarve tulude maht on viimase viie aasta jooksul pidevalt kasvanud ning seda eelkõige tulumaksu kasvu arvelt. 2009. a. on jällegi toimunud tänu üleriigilisele finantskriisile oluline tagasilöök tulumaksu laekumises. Võrreldes 2008. a. on langus olnud 15,62%. Üldiselt on kasvanud kõik peamised tululiigid: maamaks (on pikemas perspektiivis suhteliselt stabiilne maks), kaupade ja teenuste müük (kasvanud ligikaudu kaks korda viie aastaga), toetused (kasvanud samuti ligikaudu kaks korda). Muud tulud on vähenenud kaks korda, mis aga tõsist mõju eelarvele ei oma, kuna moodustavad 2009. a. kõigest 0,79% eelarve tuludest.

Vändra valla eelarve kulude muutused viimase viie aasta jooksul on olnud sarnased muutustega tuludes. Suurim osakaal kuludest on tegevuskulud (jaguneva enam vähem pooleks personali- ja majandamiskulude vahel), keskmiselt 81,28%. Investeeringuid on Vändra vald teinud mahus 0,9 kuni 8,9 miljonit krooni aastas. Täpsem ülevaade investeeringutest on toodud tabelis 5. Kulude jaotusest tegevusalade vahel võib välja tuua hariduskulude suure osatähtsuse, keskmiselt 46,99%.

Edasisi tabeleid ja andmeid ei uuendata ja need kajastavad ainult andmeid 2010. aastani. Eelarvete, investeeringute ja laenukohustuste osa ja nendega seotud andmed kajastuvad edaspidi eelarvestrateegias vastavalt seadusele.

Tabel 6. Vändra valla eelarve tulud ja kulud 2005-2009 (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009

Omavalitsus Vändra Vändra Vändra Vändra Vändra Keskmine Muut Muut Muut Muut Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

33

VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Tulud 22 318 031 22,12% 27 253 905 15,17% 31 387 417 12,32% 35 254 158 0,18% 35 317 546 12,45%

- Maksud 9 976 713 24,03% 12 374 389 21,02% 14 975 871 9,36% 16 377 153 15,62% 13 818 551 9,70%

Osakaal tuludest 44,70% 45,40% 47,71% 46,45% 39,13% 44,68%

- Füüsilise isiku tulumaks 8 435 613 28,44% 10 834 468 23,69% 13 400 719 10,46% 14 803 032 16,58% 12 348 517 11,50%

Osakaal tuludest 37,80% 39,75% 42,69% 41,99% 34,96% 39,44%

Maamaks 1 541 100 -0,08% 1 539 921 2,29% 1 575 152 -0,07% 1 574 121 -6,61% 1 470 034 -1,12%

Osakaal tuludest 6,91% 5,65% 5,02% 4,47% 4,16% 5,24%

Reklaamimaks 0 0 0 0 0

Osakaal tuludest 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

Kaupade ja teenuste müük 1 069 019 8,78% 1 162 868 38,58% 1 611 524 11,04% 1 789 386 5,60% 1 889 621 16,00%

Osakaal tuludest 4,79% 4,27% 5,13% 5,08% 5,35% 4,92%

Toetused 10 686 575 26,35% 13 502 296 7,89% 14 567 763 14,92% 16 741 940 15,45% 19 328 749 16,15%

Osakaal tuludest 47,88% 49,54% 46,41% 47,49% 54,73% 49,21%

Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 412 975 -33,91% 272 940 92,98% 526 717 79,03% 942 962 85,34% 1 747 709 55,86%

Osakaal tuludest 1,85% 1,00% 1,68% 2,67% 4,95% 2,43%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 34 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 868 592 222,96% 2 805 218 -3,13% 2 717 421 2,77% 2 792 775 98,80% 5 552 004 80,35%

Osakaal tuludest 3,89% 10,29% 8,66% 7,92% 15,72% 9,30%

Mittesihtotstarbelised toetused 9 405 008 10,84% 10 424 138 8,63% 11 323 626 14,86% 13 006 202 -7,51% 12 029 036 6,70%

Osakaal tuludest 42,14% 38,25% 36,08% 36,89% 34,06% 37,48%

Vabariigi Valitsus, s.h. 9 400 008 10,62% 10 398 618 8,90% 11 323 626 14,86% 13 006 202 -7,51% 12 029 036 6,72%

Tasandusfond lg 1 9 400 008 -49,09% 4 786 000 24,72% 5 969 000 -1,37% 5 887 000 -6,03% 5 532 000 -7,94%

Tasandusfond lg 2 0 5 612 618 5 354 626 7 119 202 6 497 036

- Muud tulud 585 724 -63,40% 214 352 8,35% 232 259 48,83% 345 678 18,82% 280 625 -6,26%

Osakaal tuludest 2,62% 0,79% 0,74% 0,98% 0,79% 1,19%

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Muut Muut Muut Muut Keskmine Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

- Kulud majandusliku sisu järgi 21 383 935 18,38% 25 315 222 39,22% 35 243 611 17,89% 41 547 124 17,54% 34 259 487 14,49%

Eraldised 1 135 722 4,59% 1 187 798 -6,10% 1 115 308 37,83% 1 537 202 -8,91% 1 400 306 6,85%

Osakaal tuludest 5,31% 4,69% 3,16% 3,70% 4,09% 4,19%

Tegevuskulud 19 143 587 15,62% 22 133 772 18,19% 26 159 518 17,19% 30 656 119 -8,98% 27 904 090 10,51%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 35 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Osakaal tuludest 89,52% 87,43% 74,22% 73,79% 81,45% 81,28%

Personalikulud 9 246 513 8,77% 10 057 283 22,45% 12 314 953 20,17% 14 798 487 -5,09% 14 045 843 11,57%

Osakaal tuludest 43,24% 39,73% 34,94% 35,62% 41,00% 38,91%

- Majandamiskulud 9 897 073 22,02% 12 076 490 14,64% 13 844 564 14,54% 15 857 631 12,61% 13 858 246 9,65%

Osakaal tuludest 46,28% 47,70% 39,28% 38,17% 40,45% 42,38%

Muud kulud 216 281 -20,19% 172 611 1,09% 174 487 135,72% 411 308 28,91% 530 214 36,38%

Osakaal tuludest 1,01% 0,68% 0,50% 0,99% 1,55% 0,95%

Materiaalsete ja immateriaalsete varade - soetamine ja renoveerimine 888 345 104,99% 1 821 040 328,01% 7 794 298 14,73% 8 942 496 50,52% 4 424 876 99,30%

Osakaal tuludest 4,15% 7,19% 22,12% 21,52% 12,92% 13,58%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) 934 096 1 938 682 -3 856 193 -6 292 967 1 058 060

FINANTSEERIMISTEHINGUD -934 096 -1 938 682 3 856 193 6 292 967 -1 058 060

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Muut Muut Muut Muut Keskmine Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

Kulud tegevusalade järgi 21 383 935 18,38% 25 315 222 39,22% 35 243 611 17,89% 41 547 125 34 259 487 14,49% -

VÄNDRA VALLAVALITSUS 36 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

17,54%

Üldised valitsussektori teenused 3 455 772 3,73% 3 584 619 19,46% 4 282 260 13,30% 4 851 905 -9,35% 4 398 018 6,78%

Osakaal tuludest 16,16% 14,16% 12,15% 11,68% 12,84% 13,40%

Avalik kord ja julgeolek 0 0 0 0 0

Osakaal tuludest 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00%

- Majandus 547 826 46,95% 805 014 175,58% 2 218 450 22,47% 2 716 851 31,75% 1 854 205 53,31%

Osakaal tuludest 2,56% 3,18% 6,29% 6,54% 5,41% 4,80%

Keskkonnakaitse 545 486 144,21% 1 332 120 -47,50% 699 387 -40,85% 413 696 33,50% 552 304 22,34%

Osakaal tuludest 2,55% 5,26% 1,98% 1,00% 1,61% 2,48%

- Elamu- ja kommunaalmajandus 731 085 18,28% 864 712 51,17% 1 307 193 24,94% 1 633 262 30,36% 1 137 459 16,01%

Osakaal tuludest 3,42% 3,42% 3,71% 3,93% 3,32% 3,56%

Tervishoid 0 0 0 25 000 0

Osakaal tuludest 0,00% 0,00% 0,00% 0,06% 0,00% 0,01%

- Vabaaeg, kultuur ja religioon 3 022 240 37,41% 4 152 875 129,90% 9 547 550 26,54% 12 081 650 33,88% 7 988 284 39,99%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 37 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Osakaal tuludest 14,13% 16,40% 27,09% 29,08% 23,32% 22,00%

Haridus 11 342 178 12,23% 12 729 759 18,61% 15 098 917 16,25% 17 552 057 -9,20% 15 936 994 9,47%

Osakaal tuludest 53,04% 50,28% 42,84% 42,25% 46,52% 46,99%

Sotsiaalne kaitse 1 739 349 6,14% 1 846 124 13,20% 2 089 855 8,74% 2 272 600 5,26% 2 392 221 8,34%

Osakaal tuludest 8,13% 7,29% 5,93% 5,47% 6,98% 6,76%

Kaisma valla eelarve tulude maht on viimase viie aasta jooksul kõikunud: kasv on olnud 2006. ja 2008. a. ning langused on toimunud 2007. ja 2009. a. Tulude kõikumine on eeldatavalt raamatupidamislik ning sõltub investeeringute mahust. Valla olulisem tuluallikas, füüsilise isiku tulumaks on laekunud 2005-2008 tõusvas joones. 2009. a. on jällegi toimunud tänu üleriigilisele finantskriisile oluline tagasilöök tulumaksu laekumises (ligikaudu üks miljon krooni). Võrreldes 2008. a. on langus olnud 20,52%. Samuti on toimunud kõikumisi teistes tululiikides.

Kaisma valla eelarve kulude muutused viimase viie aasta jooksul on olnud sarnased muutustega tuludes. Suurim osakaal kuludest on tegevuskulud (jaguneb enam vähem pooleks personali- ja majandamiskulude vahel), keskmiselt 77,68%. Investeeringuid on Kaisma vald teinud mahus 0,4 kuni 1,2 miljonit krooni aastas. Kulude jaotusest tegevusalade vahel võib sarnaselt Vändraga välja tuua hariduskulude suure osatähtsuse, keskmiselt 48,56%.

Tabel 7. Kaisma valla eelarve tulud ja kulud 2005-2009 (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2005 2006 2007 2008 2009

Omavalitsus Kaisma Kaisma Kaisma Kaisma Kaisma Keskmine Muut Muut Muut Muut Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

- Tulud 5 750 411 45,31% 8 356 050 -11,19% 7 420 855 14,43% 8 491 426 30,22% 5 925 469 4,58%

Maksud 2 890 549 14,95% 3 322 670 19,44% 3 968 728 20,09% 4 765 943 3 788 128 8,49% -

VÄNDRA VALLAVALITSUS 38 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

20,52%

Osakaal tuludest 50,27% 39,76% 53,48% 56,13% 63,93% 52,71%

- Füüsilise isiku tulumaks 2 055 189 21,66% 2 500 379 22,46% 3 061 864 25,29% 3 836 310 21,55% 3 009 539 11,96%

Osakaal tuludest 35,74% 29,92% 41,26% 45,18% 50,79% 40,58%

- Maamaks 834 510 -1,52% 821 841 10,29% 906 404 2,49% 928 983 16,19% 778 589 -1,23%

Osakaal tuludest 14,51% 9,84% 12,21% 10,94% 13,14% 12,13%

Müügimaks 850 450 460 650 0

Osakaal tuludest 0,01% 0,01% 0,01% 0,01% 0,00% 0,01%

- Kaupade ja teenuste müük 268 591 14,04% 306 295 40,23% 429 509 44,48% 620 557 29,05% 440 300 17,42%

Osakaal tuludest 4,67% 3,67% 5,79% 7,31% 7,43% 5,77%

- Toetused 2 395 282 87,31% 4 486 627 -36,90% 2 830 964 5,53% 2 987 399 48,63% 1 534 660 1,83%

Osakaal tuludest 41,65% 53,69% 38,15% 35,18% 25,90% 38,92%

Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 62 143 210,27% 192 811 -85,12% 28 693 384,87% 139 123 84,64% 256 883 148,67%

Osakaal tuludest 1,08% 2,31% 0,39% 1,64% 4,34% 1,95%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 39 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Sihtotstarbelised toetused - põhivara soetamiseks 262 500 804,11% 2 373 288 -54,88% 1 070 803 -12,22% 939 939 84,08% 149 600 163,23%

Osakaal tuludest 4,56% 28,40% 14,43% 11,07% 2,52% 12,20%

- Mittesihtotstarbelised toetused 2 070 639 -7,25% 1 920 528 -9,84% 1 731 467 9,70% 1 899 337 40,60% 1 128 177 -12,00%

Osakaal tuludest 36,01% 22,98% 23,33% 22,37% 19,04% 24,75%

- Vabariigi Valitsus, s.h. 2 070 639 -7,25% 1 920 528 -9,84% 1 731 467 9,70% 1 899 337 40,60% 1 128 177 -12,00%

- Tasandusfond lg 1 797 000 -38,90% 487 000 28,75% 627 000 -1,75% 616 000 53,25% 288 000 -16,29%

Tasandusfond lg 2 1 273 639 1 433 528 1 104 467 1 283 337 840 177

Muud tulud 195 989 22,69% 240 458 -20,30% 191 655 -33,98% 126 526 28,34% 162 380 -0,81%

Osakaal tuludest 3,41% 2,88% 2,58% 1,49% 2,74% 2,62%

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Muut Muut Muut Muut Keskmine Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

- Kulud majandusliku sisu järgi 8 757 018 -32,78% 5 886 465 26,82% 7 465 068 5,91% 7 905 961 18,28% 6 460 898 -4,58%

Eraldised 242 176 21,41% 294 033 2,95% 302 694 10,76% 335 251 -6,10% 314 807 7,25%

Osakaal tuludest 2,77% 5,00% 4,05% 4,24% 4,87% 4,19%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 40 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

- Tegevuskulud 4 515 411 10,54% 4 991 256 18,05% 5 892 382 17,55% 6 926 379 20,24% 5 524 504 6,48%

Osakaal tuludest 51,56% 84,79% 78,93% 87,61% 85,51% 77,68%

- Personalikulud 2 521 770 8,39% 2 733 243 11,22% 3 039 844 21,65% 3 698 060 12,97% 3 218 329 7,07%

Osakaal tuludest 28,80% 46,43% 40,72% 46,78% 49,81% 42,51%

- Majandamiskulud 1 992 640 13,32% 2 258 013 26,33% 2 852 538 13,17% 3 228 319 28,56% 2 306 176 6,06%

Osakaal tuludest 22,75% 38,36% 38,21% 40,83% 35,69% 35,17%

- Muud kulud 60 665 24,20% 75 346 -16,03% 63 266 40,05% 88 603 19,58% 71 257 7,16%

Osakaal tuludest 0,69% 1,28% 0,85% 1,12% 1,10% 1,01%

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 393 766 33,54% 525 830 129,49% 1 206 726 -53,95% 555 727 -0,97% 550 330 27,03%

Osakaal tuludest 4,50% 8,93% 16,16% 7,03% 8,52% 9,03%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) -3 006 607 2 469 585 -44 213 585 464 -535 429

FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 006 607 -2 469 585 44 213 -585 464 535 429

VÄNDRA VALLAVALITSUS 41 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Aasta 2005 2006 2007 2008 2009 Muut Muut Muut Muut Keskmine Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine

- Kulud tegevusalade järgi 8 757 018 -32,78% 5 886 465 26,82% 7 465 068 5,91% 7 905 961 18,28% 6 460 898 -4,58%

- Üldised valitsussektori teenused 1 117 479 39,10% 1 554 389 50,04% 2 332 144 3,63% 2 416 732 16,58% 2 016 098 19,05%

Osakaal tuludest 12,76% 26,41% 31,24% 30,57% 31,20% 26,44%

Avalik kord ja julgeolek 24 777 7 078 10 142 9 459 2 959

Osakaal tuludest 0,28% 0,12% 0,14% 0,12% 0,05% 0,14%

Majandus 191 053 -3,09% 185 141 133,75% 432 766 -9,43% 391 946 7,71% 422 180 32,23%

Osakaal tuludest 2,18% 3,15% 5,80% 4,96% 6,53% 4,52%

- Keskkonnakaitse 111 376 5,62% 117 633 108,15% 244 851 -45,04% 134 582 50,12% 67 126 4,65%

Osakaal tuludest 1,27% 2,00% 3,28% 1,70% 1,04% 1,86%

Elamu- ja kommunaalmajandus 428 541 -14,36% 366 999 -41,86% 213 386 5,39% 224 891 21,93% 274 202 -7,22%

Osakaal tuludest 4,89% 6,23% 2,86% 2,84% 4,24% 4,22%

Tervishoid 89 308 85 892 92 812 99 613 35 306

Osakaal tuludest 1,02% 1,46% 1,24% 1,26% 0,55% 1,11%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 42 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Vabaaeg, kultuur ja religioon 423 425 65,61% 701 221 -11,47% 620 775 -22,61% 480 415 72,25% 827 527 25,94%

Osakaal tuludest 4,84% 11,91% 8,32% 6,08% 12,81% 8,79%

- Haridus 6 086 776 -57,51% 2 586 569 24,51% 3 220 646 17,24% 3 776 018 34,25% 2 482 576 -12,50%

Osakaal tuludest 69,51% 43,94% 43,14% 47,76% 38,42% 48,56%

- Sotsiaalne kaitse 284 283 -0,96% 281 543 5,68% 297 546 25,13% 372 308 10,58% 332 923 4,82%

Osakaal tuludest 3,25% 4,78% 3,99% 4,71% 5,15% 4,38%

Tabel 8. Vändra valla (liitunud) eelarve tulud ja kulud 2009-2010 ja kinnitatud 2011.a eelarve Aasta 2 009 kr 2 010 kr 2 010 € 2 011 €

Omavalitsus Vändra + Kaisma Liitunud Vändra Muutus Vändra Vändra Muutus

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve

Tulud 41 243 014 38 621 255 -6,36% 2 468 348 2 462 407 -0,24%

Maksud 17 606 679 17 604 897 -0,01% 1 125 158 1 118 438 -0,60%

Osakaal tuludest 42,69% 45,58% 45,58% 45,42%

Füüsilise isiku tulumaks 15 358 056 14 983 689 -2,44% 957 632 952 268 -0,56%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 43 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Osakaal tuludest 37,24% 38,80% 38,80% 38,67%

Maamaks 2 248 623 2 621 208 16,57% 167 526 166 170 -0,81%

Kaupade ja teenuste müük 2 329 920 2 071 685 -11,08% 132 405 124 257 -6,15%

Osakaal tuludest 5,65% 5,36% 5,36% 5,05%

Toetused 20 863 410 18 498 162 -11,34% 1 182 248 1 199 836 1,49%

Osakaal tuludest 50,59% 47,90% 47,90% 48,73%

Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks 2 004 593 4 226 707 110,85% 270 136 28 324 -89,51%

Osakaal tuludest 4,86% 10,94% 10,94% 1,15%

Sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks 5 701 604 1 097 003 -80,76% 70 111 385 864 450,36%

Osakaal tuludest 13,82% 2,84% 2,84% 15,67%

Mittesihtotstarbelised toetused 13 157 213 13 174 452 0,13% 842 001 785 648 -6,69%

Osakaal tuludest 31,90% 34,11% 34,11% 31,91%

Vabariigi Valitsus, s.h. 13 157 213 13 174 452 0,13% 842 001 785 648 -6,69%

Tasandusfond lg 1 5 820 000 6 077 000 4,42% 388 391 350 572 -9,74%

Tasandusfond lg 2 7337213 7 097 452 -3,27% 453 610 435 076 -4,09%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 44 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Muud tulud 443 005 446 511 0,79% 28 537 19 876 -30,35%

Osakaal tuludest 1,07% 1,16% 1,16% 0,81%

Aasta 2 009 kr 2 010 kr Muutus 2 010 € 2 011 € Muutus

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve

Kulud majandusliku sisu järgi 40 720 383 35 978 632 -11,64% 2 299 454 2 405 380 4,61%

Eraldised 1 715 113 2 189 766 27,67% 139 952 128 003 -8,54%

Osakaal tuludest 4,16% 5,67% 5,67% 5,20%

Tegevuskulud 33 428 593 31 419 785 -6,01% 2 008 090 1 845 723 -8,09%

Osakaal tuludest 81,05% 81,35% 81,35% 74,96%

Personalikulud 17 264 171 15 831 610 -8,30% 1 011 824 992 869 -1,87%

Osakaal tuludest 41,86% 40,99% 40,99% 40,32%

Majandamiskulud 16 164 422 15 588 175 -3,56% 996 266 852 854 -14,39%

Osakaal tuludest 39,19% 40,36% 40,36% 34,63%

Muud kulud 601 471 328 360 -45,41% 20 986 19 823 -5,54%

Osakaal tuludest 1,46% 0,85% 0,85% 0,81%

Materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine 4 975 206 2 040 721 -58,98% 130 426 411 831 215,76%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 45 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Osakaal tuludest 12,06% 5,28% 5,28% 16,72%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) 522 631 2 642 623 168 894 57 027

(tulud - kulud maja sisu järgi)

Raha jääk perioodi lõpus /algul 461 548 1 468 744 93 870 93 870

Aasta 2 009 kr 2 010 kr Muutus 2 010 € 2 011 € Muutus

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Eelarve

Kulud tegevusalade järgi 40 720 382 35 978 632 -11,64% 2 299 454 2 405 380 4,61%

Üldised valitsussektori teenused 6 242 447 4 960 790 -20,53% 317 052 289 241 -8,77%

Osakaal tuludest 15,14% 12,84% 12,84% 11,75%

Majandus 2 454 094 2 544 698 3,69% 162 636 108 431 -33,33%

Osakaal tuludest 5,95% 6,59% 6,59% 4,40%

Keskkonnakaitse 606 719 401 362 -33,85% 25 652 49 881 94,45%

Osakaal tuludest 1,47% 1,04% 1,04% 2,03%

Elamu- ja kommunaalmajandus 1 434 576 1 739 413 21,25% 111 169 85 911 -22,72%

Osakaal tuludest 3,48% 4,50% 4,50% 3,49%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 46 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Tervishoid 35306 954 -97,30% 61 0 -100,00%

Osakaal tuludest 0,09% 0,00% 0,00% 0,00%

Vabaaeg, kultuur ja religioon 8 783 802 4 321 997 -50,80% 276 226 343 820 24,47%

Osakaal tuludest 21,30% 11,19% 11,19% 13,96%

Haridus 18 438 292 19 175 343 4,00% 1 225 528 1 352 494 10,36%

Osakaal tuludest 44,71% 49,65% 49,65% 54,93%

Sotsiaalne kaitse 2 725 146 2 834 075 4,00% 181 130 175 602 -3,05%

Osakaal tuludest 6,61% 7,34% 7,34% 7,13%

VÄNDRA VALLAVALITSUS 47

1.15. Investeeringud 2005-2010

Käesolev peatükk kajastab andmeid 2010. aastani. Seoses seaduste muudatustega kajastub investeeringute osa eelarvestrateegia osas. Perioodil 2005-2010 on Vändra vald ellu viinud investeeringuid kogumahus 33 051 299 krooni (sh omaosalus 6 846 520 krooni) (tabel 9). Investeeringud on aastate kaupa jagunenud järgnevalt: 1) 2005. a. 2 238 152 krooni; 2) 2006. a. 2 095 843 krooni; 3) 2007. a. 7 469 910 krooni; 4) 2008. a. 8 895 766 krooni; 5) 2009. a. 5 162 516 krooni 6) 2010. a 7 189 112 krooni.

Investeeringud on suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse ning tegeletud on kvaliteetse elukeskkonna loomisega: Kadjaste Vabaajakeskus, Vihtra Külakeskus, investeeringud ühisveevärki ja –kanalisatsiooni, koolimajad, tänavavalgustus, sillad jms.

Investeeringute teostamisel on Vändra vald suutnud suhteliselt heal tasemel kaasata erinevaid toetusrahasid (sh. EL struktuuritoetused), kuna 39,20% investeeringute kogumahust on teostatud toetusrahade, 19,37% omavahendite ning 41,42% pikaajaliste pangalaenude finantseerimisel. Siiski võib pidada pikaajaliste pangalaenude kasutamise osakaalu suureks ning edaspidiste projektide elluviimisel on soovitav otsida vahendeid EL võimalustest ning pangalaenu võtta äärmisel vajadusel.

48

Tabel 9. Vändra valla poolt teostatud investeeringud aastatel 2005-2010 (ei sisalda Kaisma valla investeeringuid). 2005

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Kadjaste Vabaajakeskuse (VAK)1/2 hoone ostmine ja renoveerimine 300 592 300592 Kultuuriministeerium

Vihtra ja Kaansoo külade reoveepuhastussüsteemide renoveerimine, Kirikumõisa ja Kadjaste uuringud 1 937 560 213 131 1 724 429 KIK

Kokku 2005 2 238 152 213 131 2 025 021

2006

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Pumbamajad: Pärnjõe, Vihtra, Suurejõe (hoonete remont ja seadmed), Kaansoo (konteineri paigaldus ja seadmed), lisaks projektid 774 000 78 000 696 000 KIK

Kadjaste VAK renoveerimise jätkamine (juurde ehitati saun ja köök) 997 040 350000 EAS

647040 Kultuuriministeerium

49

VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Pärnjõe Põhikooli katusealusesse ruumi ehitati ja sisustati arvutiklass 200 000 200 000

Rätsepa tänavavalgustuse rajamine 124 803 124 803

Kokku 2006 2 095 843 402 803 1 693 040

2007

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Kadjaste VAK renoveerimise jätkamine (katus, II korruse väljaehitamine, jõusaal) 524 209 24209 500 000 Kultuuriministeerium

Kadjaste reoveepuhasti renoveerimine 95 131 95 121

Kirikumõisa filterväljaku rajamine 325 683 146 262 179 421 KIK

Pärnjõe PK akende vahetus 360 800 10 800 350 000 Haridus-ja Teadusministeerium

Pärnjõe PK tööõpetusklassi ehitamine katusealusesse ruumi ja sisustamine 185 000 185 000

Vihtra LAK ruumide kapitaalremont 152 000 152 000

Vihtra Külakeskuse ehituse I etapp 5 352 395 1 852 395 3500000

Pärnjõe küla tänavavalgustuse rajamine 135 161 135 161

Vihtra küla tänavavalgustuse rajamine 89 531 89 531

VÄNDRA VALLAVALITSUS 50 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Suurejõe Külakeskuse rajamiseks kinnistu ostmine 250 000 250 000

Kokku 2007 7 469 910 2 940 479 1 029 421 3 500 000

2008

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Vihtra Külakeskuse ehituse II etapp 5 250 016 5500000

Kadjaste VAK hoone II osa ostmine 2 000 000 2000000

Kadjaste VAK renoveerimise jätkamine (trepikoda ja trepp) 158 348 158348 Kultuuriministeerium

Kadjaste küla tänavavalgustus 62 022 62 022

Kadjaste pumbamaja ja filterseadmed 194 106 194 106

Luuri silla kapitaalremont 341 708 170 854 170854 Maj-Komm ministeeriumi teede toetus

Vaki-Kirikumõisa tee kap remont (6km) 889 566 444 783 444783 Maj-Komm ministeeriumi teede toetus

Kokku 2008 8 895 766 871 765 773 985 7500000

2009

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Vihtra Külakeskuse ehituse II etapi lõpp 4 005 256 4 717 080 laekus EAS-i toetus 2008-2009 eest

VÄNDRA VALLAVALITSUS 51 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Vändra jäätmejaama ehitus koos Alevivalitsusega 196 000 196 000

Kadaka silla kapitaalremont 345 000 172 500 172 500 Maj-Komm ministeeriumi teede toetus

Juurikaru PK saali põranda remont 120 510 120 510

Pärnjõe PK magistraal-veetorustiku remont 164 552 164 552

Vihtra LAK köögi remont 63 272 63 272

Kadjaste VAK hoone renoveerimine (välisseinte soojust, katuse vahetus) * 267 926 0 267 926 MTÜ Kadjaste KIK-i projekt

Kokku 2009 5 162 516 716 834 5 157 506 0

2010

sh pikaajaline Investeeringu objekt Maksumus kr sh omavahendid sh toetus toetuse andja pangalaen

Vaki pumpla renoveerimine 221 862 45 602 176 260 KIK

Kergu-Kaisma pumplate renoveerimine 187 528 45 285 142 243 KIK

Vändra uue kalmistu kabeli renoveerimine 92 231 92 231

Pärnjõe tänavavalgustuse renoveerimine 48 830 48 830

Vihtra Päevakeskuse ruumide ümberehitus 63 492 63 492

205 307 102 653 102654 Maj-Komm ministeeriumi teede toetus Kadaka-Ringoja ja Varesaare-Peedilohu teede

VÄNDRA VALLAVALITSUS 52 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

renoveerimine , Koidu silla põrkepiirde paigaldamine

Kaisma külakeskuse ja algkool- lasteaia renoveerimine (2009-2011) 5 721 484 1 221 365 4500119 EAS (raha laekus 2011.a)

Kadjaste VAK hoone renoveerimine (II korruse väljaehitamine ja sisustamine) * 648 378 82 050 566 328 MTÜ Kadjaste KIK-i projekt

Kokku 2010 7 189 112 1 701 508 5 487 604 0

16 166 KOKKU investeeringud 2005-2010 33 051 299 6 846 520 577 11 000 000

* Investeeringute mahud esitatud koos käibemaksuga (ei ole käibemaksukohuslased). Kadjaste VAK hoone renoveerimine MTÜ Kadjaste PRIA projektirahadega 2009 ja 2010 a on toodud hoone maksumuse suurenemine , so ilma käibemaksuta

VÄNDRA VALLAVALITSUS 53 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

1.16. Hetkeolukorra kokkuvõte (SWOT analüüs)

Vändra valla hetkeolukorrast konkreetse ettekujutuse saamiseks viidi läbi valla tugevusi ja nõrkusi, väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid kajastav SWOT-analüüs.

SWOT-analüüs on strateegilise planeerimise tööriist, millega hinnatakse omavalitsuse hetkeolukorra tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohtusid. SWOT-analüüsis on tugevusi ja nõrkusi käsitletud siseste näitajatena ning võimalusi ja ohtusid väliste näitajatena. SWOT-analüüsi eesmärgiks on fikseerida omavalitsuse hetkeolukord, et antud näitajate kaudu leida piirkonna arengu korraldamiseks vajalikud strateegiad.

SWOT-analüüsi tulemused on esitatud järgnevas tabelis (tabel 10).

Tabel 10. Vändra valla hetkeolukorra analüüs SWOT kujul.

Tugevused Nõrkused

. Toimiv ja elujõuline . Hõre asustus, mistõttu on maategevusaladel põhinev raskendatud teenuste ettevõtlus. kättesaadavus.

. Tugevad talud ja peretraditsioonid . Vananev elanikkond. (põllumajanduslik väikeettevõtlus). . Noorte inimeste väljavool (eelkõige . Aktiivne kultuurielu terves vallas peetakse silmas keskkooli- ja (elanike arvu kohta on suhteliselt gümnaasiumilõpetajaid. palju külakeskusi ja isetegevuslikke . Ühekülgne ettevõtlus, mis põhineb organisatsioone). põllumajanduslikul väiketootmisel. . Noorte kaasatus huvitegevusse. Pereettevõtted ei loo uusi töökohti ning õppinud noorel puudub . Looduslikud väärtused – peamiselt motivatsioon tagasi tulla. jõed ja Kaisma järv. . „Must tööjõud“ ning omavalitsuse . Hea asukoht ümberkaudsete linnade madal maksutulu. suhtes: 60 km raadiusse jäävad Pärnu, Rapla, Paide ja Viljandi. . Rõngasvallast tulenev olukord, mis põhjustab mitmete teenuste sisse . Haridus- ja ostmise. sotsiaalhoolekandeteenuste võrk on hästi välja kujunenud. . Puudulik bussiliiklus suuremate linnadega (Tallinn, Tartu). . Rahulik ja turvaline elukeskkond, mistõttu on inimesed suhteliselt . Jõgedest tulenev turismipotentsiaal paiksed. on kasutamata.

. Olulisemad kommunikatsioonid . Valla kodulehele ei jookse piisavalt (teed, internet) katavad enamus infot kokku allasutuste kohta,

VÄNDRA VALLAVALITSUS 54 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

majapidamisi. allasutuste veebilehed ei ole valla veebilehega lingitud.

. Visuaalne reostus: lagunenud hoonete suur hulk kõigis keskustes.

Võimalused Ohud

. Koostöö ümberkaudsete partneritega:

o Koostöö suuremate linnadega (Pärnu, Rapla, Paide, Viljandi) ning . Muutused ühistranspordi (bussi- ja teenuste ja tööjõu liikumine. rongiliiklus) korralduses maakondlikul ja riiklikul tasemel. o Koostöö naabervaldadega ühiste . Suuremate linnade ja keskuste strateegiadokumentide ning kõrgem atraktiivsus noorte inimeste projektide osas. silmis, mis põhjustab rahvastiku vananemist ja sündimuse o Vändra alevi võimalused vähenemist. teenuste, kultuuri, hariduse, sotsiaalhoolekande ja . Riigi poliitika muutumine kommunikatsioonide osas. haridusvõrgu kujundamise osas: muutused alus- ja põhihariduse . EL struktuurifondide korraldamise ning kättesaadavuse rahastamisvõimalused. osas.

. Välised investeeringud piirkonda: näiteks perspektiivne tuulepark, mille rajamiseks on huvi üles näidanud ka arendajad.

Vändra valla arengu kavandamisel on suunavateks alusdokumentideks üldplaneering ja arengukava, kuna arengusuundade seadmisel on vajalik analüüsida objektide keskkonda sobivust ruumilises võtmes. Seega on arengukava eesmärkide seadmine ja hetkeolukorra väljavaadete sõnastamine tihedalt seotud üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidud koosolekute ja arutelude tulemusena selgusid järgnevad kohaliku kogukonna jaoks olulised väärtused (valla väärtused on tihedalt seotud SWOT analüüsis kirjeldatud tugevustega).

. Rahulik ja turvaline elukeskkond.

o Toimib vabatahtlik naabrivalve.

o Vähene rahvastiku läbivoolavus.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 55 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

o Puuduvad mürarikkad tootmisettevõtted.

. Kaunis ja puhas loodus.

o Mitmekesine maastik.

o Üle poole valla territooriumist on kaetud metsaga.

o Jõgede rohkus.

o Väärtuslikud looduskaitselised objektid.

. Hea asukoht ning ümberkaudsete keskuste rohkus.

o Vändra, Türi, Pärnu, Rapla, Paide, Viljandi lähedus.

o Hea liiklussõlm.

o Piisavad töötamisvõimalused piirkonnas laiemalt (Pärnu, Rapla, Paide suundadel).

. Kohapealse sotsiaalmajandusliku infrastruktuuri olemasolu.

o Kohapealsed haridus-, kultuuri- ja sotsiaalasutused.

o Kohalik aktiivne isetegevus (seltsid, huviringid).

Vändra piirkonna suurimaks väärtuseks on puhas ja looduslikult kaunis elukeskkond ning Eesti keskmisest kõrgem metsasuse osakaal maakasutuses, mis on väärtusliku miljöö põhikomponendiks. Tihedam asustus on koondunud külakeskustesse (peamiselt Kadjaste, Pärnjõe, Suurejõe, Vihtra, Kaisma), mis on samuti ilusa ja looduslähedase keskkonnaga (mõningate keskuste väärtust tõstab jõgede olemasolu). Valla areng põhineb peamiselt nimetatud viiel suuremal külakeskusel.

Teisest küljest sõltub Vändra piirkond suures osas väljaspool valda asuvatest tõmbekeskusest, kus asuvad teenindusasutused ning peamised töökohad, mistõttu on üheks valla arenguvajaduseks heade ühendusvõimaluste edasiarendamine Pärnu, Rapla, Paide ja Viljandiga. Suuremat potentsiaali omavad bussiliiklus ja raudtee (peatus Viluveres, võimalik liikuda Tallinna ja Pärnu suunas).

Lisaks neljale suuremale külakeskusele mõjutab valla arengut enim rõngasvalla staatus ümber Vändra alev-valla. Alev on tõmbekeskuseks enamikes valdkondades ja see omakorda põhjustab mitmete teenuste sisseostmist ja omavalitsuste omavahelist arveldamist.

1.17. Valdkondlikud probleemid

Vändra valla arengukava koostamisel analüüsiti lisaks SWOT analüüsis käsitletud üldistele nõrkustele ja kitsaskohtadele valdkondlikke probleeme ning kokkuvõte neist on esitatud alljärgnevalt.

Probleemid hariduse valdkonnas:

. Puudub haridusvaldkonna konkreetsem arengukava, kus kajastuksid koolide üldised arenguvajadused ja haridusvaldkonna arenguperspektiivid.

. Puudub pikaajaline pedagoogide koolitusplaan.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 56 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

. Alushariduse teenuse korraldamine on kallis, kuna finantseerimine toimub puhtalt omavalitsuse ja lastevanemate toel. Riik alushariduse teenust ei rahasta.

. Õpilaste arvu jätkuv vähenemine, mis on seotud sündimuse languse ja elanikkonna migratsiooniga.

. Huvitegevus ja muu kooliväline tegevus on reeglina koondunud koolide ja külakeskuste juurde. Probleemiks on lapsevanemate maksejõuetus huvitegevuse ja huvihariduse finantseerimiseks.

. Suur hulk lapsi ei käi elukohajärgses koolis.

. Väikekoolide ülalpidamine on kallis ning samuti on probleemiks sobiva kaadri leidmine osalise koormuse korral. Õpikeskkonna mõistes on vajalik väikekoolide säilimine.

Probleemid kultuuri ja külaliikumise valdkonnas:

. Suurejõel, Pärnjõel ja Kaansoos puuduvad sobivad hooned ühistegevuste läbiviimiseks.

. Valla elanikel puuduvad piisavad võimalused spordi- ja huvitegevusteks ning vaba aja veetmiseks.

. Tegevuste elluviimisel on liialt vähe koordineeritust ja koostööd. Seltsid viivad projekte ellu iseseisvalt ning ei toimi piisav koostöö kolmanda sektori organisatsioonide vahel. Kaisma piirkonnas on kolmanda sektori vaheline koostöö parem kui mujal vallas.

. Kaks raamatukogu asuvad korterites. Majandamise ning teenuse kättesaadavuse mõistes oleks vajalik raamatukogud kolida külakeskustesse (seda on võimalik teha alles külakeskuste valmimise järgselt).

Probleemid spordi valdkonnas:

. Sisetingimustes sportimise võimalused vajavad edasiarendamist ja täiendamist. Hetkel on rajatud küll kolm jõusaali, millest üks on veel sisustamata.

. Puudulikud on välitingimustes sportimise võimalused: vajalik oleks rajada palliplatse, skateparke (Suurejõe, Pärnjõe, Vihtra) ning võimalusi rulluiskudega sõitmiseks.

Probleemid sotsiaalhoolekande ja tervishoiu valdkonnas:

. Vallas puudub ööpäevaringne hooldusteenus, mis põhjustab teenuse sisseostmise vajaduse. Samas ei ole võimalik rajada hooldekodu ainult Vändra valla elanike teenindamiseks, kuna puudub piisav klientuur.

. Perearstiteenus ja apteek asuvad Vändra alevis.

. Peamiseks lisaprobleemide tekkimise allikaks on vananev elanikkond.

. Keeruline on korraldada sotsiaaltöötajate tööd, kuna vald on valdavalt hajaasustusega piirkond ning transpordi korraldamine on raskendatud. Toimima on hakanud avahoolduse teenus, mis on lahendanud töötajate ajapuuduse probleemi.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 57 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

. Kiirabi tööd raskendavad puuduvad teede, tänavate ja talude sildid. Ennetustööd soodustavate projektide (näiteks terviseprojektide) käivitamine pole aktiivne.

Probleemid majanduse ja ettevõtluse valdkonnas:

. Puudub ühtne turismikontseptsioon, koordinaator ja koostöö kolmanda sektoriga ning naaberomavalitsuste vahel.

. Vändra valla mõistes on olulisem ja suurem tööstus koondunud Vändra alevisse ning laiemalt vaadates suurematesse linnadesse. Seega on kohapeal vallas vähenenud nii töökohtade kui tööliste hulk.

. Ühekülgne ettevõtlus. Valla ettevõtted ei ole laienemis- ja arenemisvõimelised, kuna peamiselt on tegemist pereettevõtetega, kus tegeletakse põllumajandusliku tootmisega. Töötajad on kindlad ning juurde inimesi ei otsita.

. Vallas leidub hulgaliselt selliseid noori inimesi, kes on kooli pooleli jätnud ning ei kvalifitseeru pakutavatele töökohtadele. Tööküsijaid leidub, kuid töötegijaid ei ole ning seetõttu ei ole võimalik vallas suurettevõtlust arendada, kuna ei leidu piisavalt oskustöölisi.

. Puudub operatiivne koostöö ja infovahetus ametikoolide ja tööandjate vahel.

Probleemid tehnilise infrastruktuuri valdkonnas:

. Probleemiks on vajalike kohtade ülesleidmine. Puuduvad viidad küladele ja tänavatele.

. Üksikute uute majapidamiste rajamine on äärmiselt kulukas, kuna liitumine Elektrilevi AS võrguga on kallis. Seega on võimalik eelistada olemasolevaid asustuskeskusi uushoonestuse rajamisel.

. Ebarahuldav elektrienergiaga varustamine takistab majandustegevust ja elukvaliteeti.

. Piirkonnas leidub küll hulgaliselt erinevate operaatorfirmade mobiilsidemaste, kuid levi on jätkuvalt halva kvaliteediga.

. Internetiteenuse pakkujate hind on kõrge ning samuti on suuri probleeme leviga (näiteks Elioni internet ja Eesti Energia KÕU).

. Olemasolevate kergliiklusteede ääres puudub välisvalgustus.

. Teede hooldusest tulenevad probleemid pidurdavad ettevõtluse arengut.

. Pärnjõe külas mitmed näiliselt peremeheta hooned, mis põhjustavad visuaalset reostust.

Probleemid omavalitsuse juhtimisel ja igapäevase töö korraldamisel:

. Vallal puudub ametlik haridusvaldkonna arengut suunav strateegiline dokument ning hariduspoliitika ühtne kujundamine. Hariduse valdkonna korrastamine on omavalitsuse teenuste pakkumise seisukohast oluline. Haridusnõuniku peamiseks tööülesandeks oleks valla hariduselu juhtimine ja tuleviku strateegiate väljatöötamine. Lisaks oleks

VÄNDRA VALLAVALITSUS 58 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

tööülesanneteks noorte vabaajaveetmise koordineerimine. Käesoleval ajal täidab haridusnõuniku ülesandeid sotsiaalnõunik.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 59 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

2. Arengukava

2.1. Visioon

Vändra valla visioon aastaks 2020: Vändra vald on elujõuline maavald, kus on tagatud piirkonna külade elanike elukvaliteet – kodulähedane töökoht ja igakülgne haridus vallaelanikele. Vändra vald on atraktiivne sise- ja välisturismile, kuna on säilinud kohalik kultuuripärand ja looduskeskkond, ajalooline mälu ning nn „kohavaim”.

2.2. Missioon

Vändra valla missiooniks on tagada kõikides valla piirkondades teenuste võrdväärne kättesaadavus ning seeläbi kohalike elanike rahulolu oma koduvalla elukeskkonnaga, luues väärtusi nii praegustele kui järeltulevatele põlvedele.

2.3. Valdkondlikud eesmärgid

Tabel 2. Vändra valla arengueesmärgid valdkondade kaupa. Valdkond Strateegiline eesmärk

. Koostöö süvendamine haridusasutuste ja ettevõtjate vahel.

o Haridusasutuste koostöö piirkonna ettevõtjatega ja kutsekoolidega.

o Ümbruskonna omavalitsuste koolide- vaheline koostöö gümnaasiumiõppe spetsialiseerimiseks erinevatest ettevõtlus-vormidest lähtuvalt.

. Haridusalase infrastruktuuri ja materiaal-tehnilise baasi Haridus korrastamine.

o Olemasolevate koolide säilitamine ja arendamine ning koolide astme alandamise vältimine.

o Haridusnõuniku ametikoha täitmine vallavalitsuse juurde

o Laste lapsehoiuhoiuteenuste toetamine ning alushariduse võimaldamine kodu lähedal.

o Koolilaste (sh gümnaasiumiaste) tasuta transpordi

VÄNDRA VALLAVALITSUS 60 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

tagamine.

o Koolidele planeeritud investeeringute elluviimine.

o Haridusasutuste võrdväärne arendamine ühtsetel tingimustel.

. Personali motiveerimine ja kvaliteedi tõstmine.

o Noorte pedagoogide tööletuleku motiveerimine.

o Olemasolevate pedagoogide maksimaalne rakendamine arvestades valla koolivõrku.

o Erivajadustega laste vajaduste kaardistamine ja vastavate spetsialistide töölerakendamine.

o Pedagoogide tunnustamine.

. Mitteformaalhariduse edendamine

o C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukooli ja Särghaua õppekeskuse baasil mitmekülgsete õppeprogrammide pakkumine pärandkultuuri ning loodusteaduste valdkonnas.

. Külaliikumise ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevuse hoogustamine.

o Mittetulunduslike ettevõtmiste järjepidev toetamine (sh. projektide omafinantseeringu tagamine).

o Mittetulundusühingute nõustamine.

. Kultuurialase infrastruktuuri korrastamine ja vajalike Kultuur võimaluste loomine.

o Kultuuriasutuste võrgu säilitamine.

o Kultuurivaldkonna investeeringute ühtlustamine valla piires.

. Kultuuritöötajate kvaliteedi tagamine ja personali motiveerimine.

. Huvihariduse ja -tegevuse (sh noortelaagrid) toetamine.

o Laste huvikoolide õpilaskoha maksete tasumine

VÄNDRA VALLAVALITSUS 61 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

vastavalt kehtivale korrale.

. Noorsootöö ja huvihariduse infrastruktuuri korrastamine.

o Noorte ja laste vaba aja veetmise võimaluste laiendamine ning olemasolevate kooskäimise ja huvitegevuste kohtade edasiarendamine ja suurematesse küladesse uute loomine.

. Spordialase infrastruktuuri korrastamine ja kaasajastamine.

o Spordirajatiste vastavusse viimine vajaduste ja nõuetega.

o Sport Spordirajatiste ja vahendite aktiivsema kasutamise hoogustamine.

o Uute sportimisvõimaluste loomine.

. Personali laiendamine ja kvaliteedi tõstmine.

o Sporditöö parema koordineerituse saavutamine.

o Erinevate spordialade treenerite motiveerimine.

. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu infrastruktuuri korrastamine.

o Sotsiaalhoolekandealase koostöövõrgustiku ühtlustamine.

o Elukvaliteedi parandamine sotsiaalse infrastruktuuri ja avalike teenuste järjepideva arendamise kaudu. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid o Perearsti ja hambaravi kättesaadavuse parandamine. Valla elanikke teenindavate pere- ja hambaarstide toetamine meditsiiniliste aparaatide soetamisel.

o Perearstiõe toetamise jätkamine Kaisma piirkonna teenindamisel.

o Avahoolduse laiendamine – koduhoolduse suuna arendamine.

. Töö inimestega kui potentsiaalsete töötegijatega. Majandus ja ettevõtlus o Koostöö riigiga töötute kohta informatsiooni

VÄNDRA VALLAVALITSUS 62 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

saamiseks ja ümberõppeks.

o Koostöö ümbruskonna omavalitsustega töötute ümberõppe eesmärgil.

. Tingimuste loomine ettevõtluse arenguks.

o Alustavate väikeettevõtjate stardiabi-programmi väljatöötamine.

o Vabade tootmishoonete taaskasutusse võtmine.

o Kohapealsete esmatasandi teenuste osutamise tingimuste loomine (juuksur, pesumaja, kino).

. Turisminduse arenemine ja arendamine.

o Loodus- (Kaisma järv, puutumata rabamaastik) ja tehismaastike (kasutusse võetud turbaväljad) kasutamine loodus- ja tööstusturisminduse sihtkohana.

o Kultuuriväärtuste (C. R. Jakobsoni Talumuuseum, Võidula mõis, jt.) atraktiivsuse suurendamine turisminduse sihtkohana.

o Jahindusturismi potentsiaali tõhusam rakendamine.

o Koostöö ümbruskonna valdadega ja kolmanda sektoriga, sh Rohelise Jõemaa Koostöökoguga (kasutades nt LEADER programmi).

o Turismivõrgustiku tekke toetamine.

o Vändra valla turisminduse analüüsi koostamine (külastajate ajaline ja ruumiline jaotus, sise- ja välisturistide osakaal, turistide ootused ja vajadused, valda jääva raha hulk ning selle kasvatamise potentsiaal jm)

. Loodusliku toormaterjali kasutamine.

o Turba kaevandamine – alternatiivide leidmine turba kasutamiseks muuks otstarbeks kui küttebriketi tootmiseks.

o Põllumajandusmaade baasil toiduainetetööstuse

VÄNDRA VALLAVALITSUS 63 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

potentsiaali ära kasutamine.

o Mahepõllumajanduse soodustamine.

o Metsa- ja põllumajandusressursi (puiduhake, saepuru, põhk jms.) kasutamine alternatiiv- energeetikas.

o Soodustada hüdro- ja tuuleenergia kasutuselevõttu Vändra vallas.

o Spetsialiseerumine puidutööstuses.

. Teedevõrgu kvaliteedi tõstmine ja kergliiklusteede arendamine.

. Tänavavalgustuse tagamine kõikidesse vajalikesse kohtadesse.

. Interneti kättesaadavuse parandamine

. Ühistranspordi sujuva korralduse tagamine.

o Parandada vallasisese transporditeenuse Tehniline kvaliteeti. infrastruktuur o Parandada ühistranspordiga ligipääsu Vändra alevisse, Tallinnasse ja Pärnusse.

o Koolitranspordi jätkuv korraldamine.

o Valdadevaheline koostöö ühistranspordi korraldamisel.

. Vee- ja kanalisatsioonivõrgu infrastruktuuri parandamine ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaks viimine.

Vändra valla poolt pakutavate avalike teenuste tagamise põhimõtted valdkonniti:

. Haridus, kultuur ja sport

o Säilib senine koolieelsete lasteasutuste võrk. Alates 2-3 aastastele lastele tagatakse lasteaiakoht või lapsevanema töölkäimist toetav lapsehoiuteenus kodu lähedal.

o Vändra vallas toimib valla poolt korraldatud koolitransport. Vallas on kaks kooli, kus on võimalik omandada põhiharidust. Vallas on neli haridusasutust. Vändra vald

VÄNDRA VALLAVALITSUS 64 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

toetab piirkonda teenindavas koolis õppivaid õpilasi. Koolide juures tegutsevad huvialaringid vähemalt senises mahus.

o Rajamisel on noortekeskuse võrk küladesse.

o Vändra vallas toimuvad traditsioonilised spordiüritused. Valla prioriteediks on rahva- ja noortesport. Sportimise võimalused on loodud vallas asuvate koolide juures.

o Kultuuritegevus toimub rahvamajades, külakeskustes ja kultuuriseltsides. Toetatakse rahvamajade püsikulusid, kultuuriringide tööd ja kultuuriürituste korraldamist. Toetatakse rahvaalgatust.

o Vändra vallas on suuremates külades raamatukogud ja infopunktid.

o Vallas toimib turismimagneti, kultuuriobjekti ja õppekeskusena C.R. Jakobsoni Talumuuseum.

o Võidula mõisakompleks toimib renoveeritud külastusobjektina.

o Särghauale on rajatud üle-Eestilise tähtsusega maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskus ja teaduskollektsioonide hoidla.

. Sotsiaalküsimused ja tervishoid

o Sotsiaalhoolekande teenuse osutamine toimub valla keskuses. Avahoolduses säilib piirkondlik tööjaotus ning avahooldus toimib vastavalt vajadusele. Üldhooldusteenust ostab vald teenusepakkujatelt.

o Vändra vallas kavandatakse järgmiseid toetusi: – sissetulekust mittesõltuvad toetused: sünnitoetus, matusetoetus, esimesse klassi mineja toetus, kriisitoetus-vältimatu abi, juubelitoetus, jõulutoetus- jõulupakid; – sissetulekust sõltuvad toetused: koolitoetus, ravimitoetus, abivahendite toetus, koolitoidutoetus, transporditoetus, majandusraskusest ülesaamise toetus, küttepuude toetus;

o Toetusi makstakse valla elanike registrisse kantud isikutele. Sissetulekust lähtuvate toetuste maksmise aluseks on riiklikult kehtestatud toimetulekupiir.

o Ühinenud vallas on piisav sotsiaalelamispindade ressurss, mis on lahendatud sotsiaalkorterite baasil. Pakutakse ka toetatud elamise teenust.

o Vändra vallas on päevakeskuste võrgustik, mis toimib rahvamajade-külamajade juures. Vald toetab päevakeskuste tegevust.

o Praeguse Vändra valla territooriumil olevad sotsiaalse taustaga ühiskondlikud organisatsioonid laiendavad oma tegevuse kogu liitunud Vändra valla territooriumile. Vald jätkab nende organisatsioonide rahalist toetamist.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 65 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

o Füüsilise puudega inimestele on loodud võimalused liikuda valla avalikes asutustes. Puudega lastel on võimalik omandada haridust Vändra valla koolides ja lasteasutustes. Võimaluste puudumisel kohapeal tagab vald hariduse omandamise võimaluse väljaspool valda.

. Majandus ja infrastruktuur

o Vändra vallas jääb tööstuslik tootmine üldplaneeringuga ette nähtud aladesse, turismiettevõtlus katab Vändra valla territooriumi. Vändra vallas levib traadita internet. Ettevõtluse arengus on potentsiaali põllumajandusel ja metsandusel.

o Vastavalt üldplaneeringule nähakse ette tiheasustusalad. Potentsiaalseks asustuse kasvupiirkonnaks on vastavalt üldplaneeringuga kehtestatud tiheasustusalad (arvestades looduskaitselisi piiranguid).

o Vändra vald toetab külades paikneva infrastruktuuri arengut. Teenuse parema kvaliteedi tagamiseks jäävad vee-, kanalisatsiooniteenuse osutamine ühe teenusepakkuja hallata.

o Puhastusseadmete rajamisel, renoveerimisel ja hooldamisel arvestatakse vajadusega minimeerida loodusesse lastav puhastamata heitvee kogus.

o Vändra valla jäätmekäitluse probleemid lahendatakse koostöös MTÜ Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskusega. Jäätmekäitlusel jätkub koostöö naaberomavalitsustega. Rajatakse ühtne jäätmekäitlussüsteem.

o Minimeeritakse reostusallikate mõju, puhastite valikul arvestatakse eelkõige keskkonnasõbralikkusega.

o Korrakaitsepatrull tegutseb kogu Vändra valla territooriumil.

o Toetatakse vabatahtlikkusel põhinevat tegevust preventsiooni valdkonnas ning suurõnnetuste, sealhulgas metsatulekahjude likvideerimisel.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 66 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

2.4. Tegevuskava 2010-2020

Järgnevas peatükis on esitatud kokkuvõte Vändra valla investeeringuvajadustest aastatel 2010-2020. Prioriteetsuse järgi on eelistatumad investeeringud suunatud haridusse – Pärnjõe Põhikooli renoveerimine (sisetööd ja väikesemahulised välistööd), Juurikaru Põhikooli värvimine ning kooliköögi ja söökla planeerimis- ja ettevalmistustööd 2014-ks aastaks ning Vihtra Lasteaia võimla-saali remonttööd. Olulisel kohal on ka Vändra valla viidamajanduse korrastamine (suunaviidad, külade ja tänavate tähistused, matkakaardid, infotahvlid valda sisenevate teede ääres). Viidamajanduse puhul on võimalik saada hakkama väiksemate rahaliste vahenditega ning teisest küljest on tegemist ühe suurema probleemiga transpordi seisukohast (tihtipeale ei leita sobivaid kohti üles. Kõrge tähtsusega prioriteedid on ka külakeskuste rajamine Suurejõele ja Pärnjõele, kuid nende investeeringute planeerimine ja teostamine on komplitseeritum ning nõuab palju ressurssi, mistõttu ei saa planeerida selliseid suuremahulisi projekte arengukava tegevuskava esimestesse aastatesse. Külakeskuste ning Juurikaru Põhikooli kooliköögi ja söökla ehitamine eeldab välisfinantseeringu olemasolu (nt laen, projektirahastus). Tegevuskava ei pruugi ühtida eelarvestrateegiaga, sest arengukava tegevuskava kajastab soove ja vajadusi, eelarvestrateegia lähtub reaalsetest võimalustest. Samuti peab arvestama, et osad investeeringud kajastuvad eelarvetes põhitegevuse kulude all, mis võib põhjustada erinevusi arengukava tegevuskava ja eelarvestrateegia vahel.

Täpsustamist vajavad või avaldamata summad on tähistatud X-ga.

*-ga tähistatud objektid/projektid sisaldavad või eelduslikult sisaldavad välisfinantseeringut. Omafinantseeringu suuruseks loetakse keskmiselt 10% kogusummast.

Tabel 3. Vändra valla arengukava tegevuskava aastateks 2010-2020. HARIDUS Objekt/projekt 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU Juurikaru Põhikool 0 0 0 15000 120000 0 55000 0 0 0 0 190000 maakütte paigaldamine (CO₂)* X X

kooliköögi-söökla ehitamise 5000 ettevalmistamine kooliköögi-söökla ehitamine* 120000

VÄNDRA VALLAVALITSUS 67 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

koolimaja värvimine 10000 staadioni rekonstrueerimine* 55000 Pärnjõe Põhikool 0 0 37000 20000 0 0 55000 0 0 0 0 112000 maakütte paigaldamine (CO₂)* X X

lapsehoiuteenuse ruumide 37000 väljaehitamine

siseruumide värvimistööd ja veerennide 20000 paigaldus staadioni rekonstrueerimine* 55000 Kergu Lasteaed-Põhikool 57000 287000 0 0 0 0 0 0 0 0 0 344000

hoone täielik renoveerimine, sh 57000 287000 külakeskuse rajamine* Vihtra Lasteaed 0 0 20000 15000 0 15000 20000 0 0 0 0 70000

osaline renoveerimine (soojustamine) X X (CO₂)*

Vihtra Lasteaed-Algkooli ruumide ümberehitamine Vihtra Lasteaia 20000 ruumideks rühmagarderoobi ja saali remont 15000 soojustamine 15000 õueala renoveerimine 20000 KOKKU 57000 287000 57000 50000 120000 15000 130000 0 0 0 0 716000

KULTUUR Objekt/projekt 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU Kaisma Rahvamaja 0 0 0 0 10000 0 0 0 0 0 0 10000

VÄNDRA VALLAVALITSUS 68 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

kanalisatsioonisüsteemi 10000 rekonstrueerimine (2012-lt 2014-le)* maakütte paigaldamine (CO₂)* X X Pärnjõe Külakeskuse rajamine* 0 0 0 0 0 0 0 X X 0 0 0 Suurejõe Külakeskuse rajamine* 0 0 0 0 25000 75000 0 0 0 0 0 100000 Kadjaste Vabaajakeskus 5300 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5300 renoveerimine* 5300 Võidula mõis 0 0 0 0 0 0 0 0 0 X X 0 peahoone rekonstrueerimine* X X KOKKU 5300 0 0 0 35000 75000 0 X X X X 115300

INFRASTRUKTUUR Projekt 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU Mustkatte paigaldamine 0 0 35000 0 0 0 0 0 0 0 0 35000 Kadjaste keskuse siseteed Pärnjõe -Luuri (Pärnjõe tee) X Pärnjõe keskuse siseteed X Suurejõe keskuse siseteed 35000 Viluvere raudteejaama tee Vallateede ja sildade hooldus 25000 15000 34000 60000 60000 60000 60000 314000 Tänavavalgustuse rajamine 0 3200 0 2000 0 0 0 0 0 0 0 5200 Massu bussipeatuse valgustus (2012-lt 1000 2013-le) Tänavavalgustus Kadjastes (bussipeatus

ja park) Tänavavalgustus Pärnjõel (bussipeatus 3200 ja staadion) Tänavavalgustus Suurejõel

VÄNDRA VALLAVALITSUS 69 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Võidula bussipeatuse valgustus 1000 Viidamajanduse korrastamine 0 0 3000 3000 0 0 0 0 0 0 0 6000 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni 26000 25000 0 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 10000 131000 investeeringud* KOKKU 51000 43200 72000 75000 70000 70000 70000 10000 10000 10000 10000 491200

MUUD TEGVUSED Projekt 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOKKU Sotsiaalpindade renoveerimine 4000 3400 4900 0 0 0 0 0 0 0 0 12300 Vihtra Päevakeskus 4000 4900 Pärnjõe sotsiaalkorterid 3400 Uue kalmistu kabeli renoveerimine 5900 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 5900 Vallamaja 0 93900 0 3000 0 0 0 0 0 0 0 96900 katuse renoveerimine 18400 raskejõustiku keskuse rajamine* 75500 I korruse akende vahetus 3000 KOKKU 9900 97300 4900 3000 0 0 0 0 0 0 0 115100

VÄNDRA VALLAVALITSUS 70 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

3. EELARVESTRATEEGIA

Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks ja kavandatavate tegevuste finantseerimise planeerimiseks. Koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 37 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantseerimise seaduse (KOFS) §-st 20. Kehtiv arengukava (sh eelarvestrateegia) peab hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat (vt tabel nr 1).

Eelarvestrateegias esitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks, eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus. Antakse ülevaade finantsdistsipliini meetmetest kinnipidamise kohta iga aasta lõpu seisuga.

Tabel 1. Eelarvestrateegia aastatel 2013-2016

2012 eeldatav Vändra Vallavalitsus 2011 täitmine 2013 eelarve 2014 eelarve 2015 eelarve 2016 eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud kokku 2 207 084 2 235 557 2 412 075 2 372 765 2 450 749 2 533 742

Maksutulud 1 192 302 1 235 218 1 298 734 1 373 944 1 451 928 1 534 921 sh tulumaks 1 014 483 1 058 218 1 138 734 1 213 944 1 291 928 1 374 921 sh maamaks 177 819 177 000 160 000 160 000 160 000 160 000 Tulud kaupade ja teenuste 131 947 145 007 155 000 155 000 155 000 155 000 müügist Saadavad toetused 857 434 831 589 938 341 823 821 823 821 823 821 tegevuskuludeks sh tasandusfond (lg 1) 350 572 315 349 315 349 315 349 315 349 315 349 sh toetusfond (lg 2) 438 576 448 472 448 472 448 472 448 472 448 472 sh muud saadud toetused 68 286 67 768 174 520 60 000 60 000 60 000 tegevuskuludeks Muud tegevustulud 25 402 23 743 20 000 20 000 20 000 20 000

Põhitegevuse kulud kokku 2 076 906 2 099 314 2 319 011 2 227 810 2 259 992 2 304 985

VÄNDRA VALLAVALITSUS 71 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Antavad toetused 125 839 139 447 140 000 140 000 140 000 140 000 tegevuskuludeks Muud tegevuskulud 1 951 067 1 959 867 2 179 011 2 087 810 2 119 992 2 164 985 sh personalikulud 1 008 279 1 033 283 1 080 000 1 123 000 1 152 182 1 192 175 sh majandamiskulud 936 697 918 878 1 074 011 939 810 942 810 947 810 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud 8 181 7 216 7 258 7 373 3 055 kasutusrendimaksed sh muud kulud 6 091 7 706 25 000 25 000 25 000 25 000 Põhitegevuse tulem 130 179 136 243 93 064 144 955 190 757 228 757

Investeerimistegevus kokku -45 385 -88 882 -26 255 -63 182 -114 065 -152 065

Põhivara müük (+) 0 13 000 35 000 0 Põhivara soetus (-) -514 352 -255 288 -113 000 -117 000 -170 000 -210 000 sh projektide omaosalus -95 006 -53 000 -57 000 -110 000 -150 000 PV soetuseks saadav 482 867 164 756 60 000 60 000 60 000 60 000 sihtfinantseerimine (+) Finantstulud (+) 187 100 100 100 100 100 Finantskulud (-) -14 087 -11 450 -8 355 -6 282 -4 165 -2 165 Eelarve tulem 84 793 47 361 66 809 81 773 76 692 76 692 Finantseerimistegevus -101 432 -102 774 -88 627 -81 773 -76 692 -76 692 Kohustuste võtmine (+) 0 0 0 0 0 0 Kohustuste tasumine (-) -101 432 -102 774 -88 627 -81 773 -76 692 -76 692 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - -16 639 -55 413 -21 818 0 0 0 vähenemine) Likviidsete varade suunamata jääk aasta 77 231 21 818 0 0 0 0 lõpuks Võlakohustused kokku 470 036 367 262 278 635 196 862 120 170 43 478 aasta lõpu seisuga

VÄNDRA VALLAVALITSUS 72 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

sh sildfinantseering 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 392 805 345 444 278 635 196 862 120 170 43 478

Netovõlakoormus (%) 17,80% 15,50% 11,60% 8,30% 4,90% 1,70% Netovõlakoormuse 1 324 251 1 341 334 1 447 245 1 423 659 1 470 449 1 520 245 ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% ülemmäär (%) Vaba netovõlakoormus 931 446 995 890 1 168 610 1 226 797 1 350 279 1 476 767 (eurodes)

Põhitegevuse tulude muutus - 1% 8% -2% 3% 3%

Põhitegevuse kulude - 1% 10% -4% 1% 2% muutus Omafinantseerimise 1,06 1,06 1,04 1,07 1,08 1,1 võimekuse näitaja

3.1. Makromajanduslik keskkond ja eeldused

Käesolev ülevaade on koostatud Rahandusministeeriumi 2012. aasta suvise majandusprognoosi alusel (avaldatud 31.08.2012).

Eesti majandus püsib stabiilsel kasvutempol, ekspordile annab tuge sisenõudlus. Eesti sisemajanduslik koguprodukt kasvab prognoosi kohaselt 2012. aastal 2,2% ja 2013. aastal 3%. 2013. aastal on oodata ekspordi kasvu kiirenemist seoses välisnõudluse suurenemisega. Sisenõudlus kasvab ka 2012.aastal SKPst kiiremini ja kasvuks oodatakse 4,9%. 2013. aastal langeb sisenõudluse kasvutempo 2,9%ni ja selle põhjustab CO2 kvoodimüügituludest finantseeritavate investeeringute järsk vähenemine ning samuti ELi struktuurivahendite perioodi lõppemine.

Jooksevkonto püsib ülejäägis 2014. aastani. Tarbijahindade tõus taandub visamalt. Tarbijahinnad (THI) tõusevad 2012. aastal 3,9%, 2013. aastal 3,5% ning järgnevatel aastatel stabiliseerub 2,8% juures. Käesoleval aastal on inflatsioon langustrendil ning inflatsiooni madal tase jääb aasta teise poolde. See on eelkõige tingitud vedelkütuste kõrgetest hindadest välisturgudel, mille tõttu suurenevad eluasemekulutused. 2013. aasta inflatsiooni mõjutab aasta alguses

VÄNDRA VALLAVALITSUS 73 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020 toimuv elektrituru avanemine, kuid aasta kokkuvõttes kujuneb inflatsioon käesoleva aasta tasemest madalamaks. Selle taga on soojuse ja kütuse hinnatõusu peatumine, millele viitavad alanevad naftafutuurid.

Tööturu areng on olnud oodatust positiivsem. Kiire majanduskasv tõi eelmisel aastal kaasa tööjõunõudluse olulise kasvu, mil suurenenud töömahud võimaldasid ettevõtjatel suurendada töötajate arvu ning hõive kasvas 6,7%. Käesoleval aastal kasvab hõive võrreldes eelmise aastaga 15 tuhande inimese ehk 2,4% võrra. 2013. aastal aeglustub hõive kasv 0,5%ni ning edaspidi veelgi aeglasemalt. Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud ning 2012. aastal alaneb töötuse määr 10,4%ni ja 2013. aastal 8,9%ni. Prognoosiperioodi lõpuks jõuab tööpuuduse määr 7,8%ni.

Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta töötajate palkasid ning käesoleval aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6%ni. Järgmisel aastal ulatub keskmise palga kasv 5,5%ni, prognoosiperioodi lõpuks ulatub palgakasv 6%ni. Käesoleval aastal suureneb reaalpalk 1,7% võrra ning 2016. aastaks kiireneb kasv 3,1%ni. Tööviljakus väheneb käesoleval aastal 0,2% võrra, kuid hakkab järgmisest aastast taas kasvama, ulatudes prognoosiperioodi lõpuks 3,2%ni.

Tabel 2. Makromajanduslikud näitajad* 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 SKP jooksevhindades 14305,3 15973 16671,9 17701,1 18795,7 19995,1 21244,8 (milj EUR) SKP reaalkasv, % 2,3 7,6 1,7 3 3,4 3,5 3,5 SKP nominaalkasv, % 3,4 11,7 4,4 6,2 6,2 6,4 6,3 Tarbijahinnaindeks, % 3 5 3,3 3 2,7 2,7 2,7 Hõive (tuh inimest) 570,9 609,1 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2 Tööhõive kasv, % -4,2 6,7 2,4 0,5 0,6 0,4 0,4

Keskmine kuupalk (EUR) 792,3 835 867 909,9 958,1 1010,8 1071,5

Palga nominaalkasv, % 1,1 5,4 5,6 5,5 5,8 6 6 Palga reaalkasv, % -1,9 0,4 0,5 1,9 2,5 2,7 3,2 *Rahandusministeeriumi 2012. aasta suvine majandusprognoos (31.08.2012)

VÄNDRA VALLAVALITSUS 74 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

3.2. Põhitegevuse tulude ja kulude prognoos

3.2.1. Põhitegevuse tulude prognoos

Üksikisiku tulumaks on Vändra valla peamine tuluallikas ja selle osakaal eelarve põhitegevuse tuludest moodustab 46-47 %. 2009. aasta 01. aprillist vähendati kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatava tulumaksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni (so rahvastikuregistrisse aasta esimese päeva seisuga kantud elanike brutotulust). Omavalitsusliitude Koostöökogu on teinud Vabariigi Valitsusele korduvalt ettepaneku taastada kohalike omavalitsustele kriisieelne tulumaksuosa eraldis. See tagaks stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuste hartale põhineva tulubaasi kindlustunde, mis on vajalik kohalikule omavalitsusele seadustega pandud ülesannete täitmiseks ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Käesoleva aastani muudatusi ei ole tehtud.

Seoses maamaksuvabastusest tuleneva maamaksu kompenseerimise vajadusega planeeritakse see kompenseerida kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu osa suurendamise teel, 2013. aastal 0,17% võrra ja 2014. aastal lisaks 0,03% võrra. Lubatud tõus aga ei kompenseeri saamatajäävat maamaksu osa.

Tulumaksu laekumine on otseselt seotud maksumaksjate arvuga. 2012-nda ja järgnevate aastate tulumaksu prognoosimisel on aluseks Rahandusministeeriumi majandusprognoos (vt tabel 2).

Tabel 3. Tulumaksu laekumise prognoos 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Maksumaksjate arv * 1093 1090 1116 1122 1127 1132 1136 Maksumaksjate arvu -2,85% -0,30% 2,40% 0,50% 0,50% 0,40% 0,40% muutus Väljamaksed füüsilistele 8055306 8526514 9282616 9842126 10465034 11137307 11852768 isikutele * Sissetulek inimese kohta 614 652 693 731 774 820 869 kuus Sissetuleku kasv 0,10% 6,80% 5,60% 5,50% 5,80% 6,00% 6,00% Sissetuleku kasv Eestis 1,10% 5,40% 5,60% 5,50% 5,80% 6,00% 6,00% kokku Tulumaksulaekumine * 957632 1014483 1058218 1138734 1213944 1291928 1374921

VÄNDRA VALLAVALITSUS 75 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Tulumaksu laekumise -2,40% 5,90% 4,30% 7,60% 6,60% 6,40% 6,40% kasv Tulumaksu laekumise ja 11,93% 11,40% 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% sissetulekute suhe *möödunud perioodide kohta Rahandusministeeriumi andmed ja suvine prognoos (31.08.2012)

Maamaks moodustab Vändra valla 2012. aasta eelarve põhitegevuse tuludest 8,1%. Maamaksu maksumäärad kehtivad alates 2010. aastast: haritava ja loodusliku maa maksumäär on 1,5% maa maksustamishinnast, metsa-, õue- ja muu maa maksumäär 2,0% maa maksustamishinnast. Kavandatud on tõsta haritava ja loodusliku maa maksumäära 2,0%-ni.

Alates 2013. aastast näeb seadus ette elamu- ja õuemaade puhul üldise maksuvabastuse (0,15 hektarit maa omaniku ja kasutaja kohta tiheasustusega aladelt ning kuni 2,0 hektarit mujal). Käesolevas eelarvestrateegias maamaksu laekumise prognoos alates 2013. aastast on 90% 2012. aasta tasemest.

Tulu kaupade ja teenuste müügist moodustab 2012. aastal 6,5% eelarve põhituludest. Prognoositud tõus 2013. aastal on 6,9%. Järgnevatel aastatel ei muutu.

Tasandusfondi prognoosimisel tulevasteks perioodideks lähtutakse 2012. aastaks riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise mudelist ja jääb samale tasemele. Tasandusfond on mittesihtotstarbeline riigipoolne eraldis, mille suuruse aluseks on arvestuslike tulude ja kulude vahe ja läbi korrutatud eelarvete tasandusfondi koefitsiendiga (2011 ja 2012 .aastal 0,9). Arvestuslike kulude planeerimisel võetakse arvesse laste, tööealiste inimeste ja vanurite arv, arvestuslikud teepikkused ja andmed puudega isikute kohta. Samuti toimetulekutoetust vajavate inimeste orienteeruv arv. Arvestuslike tulude leidmisel võetakse aluseks kolmel eelneval aastal laekunud tulumaksu ja loodusvarade kasutamisõiguse tasude kaalutud keskmine ning eelneva aasta arvestusliku maamaksu suurus. Tasandusfondi eraldis moodustab 2012. aastal 14,5% põhitegevuse tuludest.

Riigieelarve toetusfondi eraldis moodustab 2012. aastal 20,6% Vändra valla eelarve põhitegevuse tuludest. See toetus on ette nähtud haridus- ja sotsiaalkuludeks. Riigi poolt toetatavate hariduskulude hulka kuuluvad pedagoogide tööjõu- ja täiendkoolitusekulud, ühisürituste ja ainesektsioonides osalemiskulud, õppevahendite kulud, koolilõunatoetus, investeeringute toetus. Eelarvestrateegias toetusfondi suurenemist ei ole ette näha. Võib väheneda laste arvu vähenemise tõttu.

Tabel 4. Tasandusfondi ja toetusfondi eraldised 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Toetusfond kokku 453610 438576 448472 448472 448472 448472 448472

VÄNDRA VALLAVALITSUS 76 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

hariduskulud 390335 384491 404771 404771 404771 404771 404771 investeeringutoetus 6455 6404 6136 6136 6136 6136 6136 toimetulekutoetus 34052 30822 30113 30113 30113 30113 30113 sotsiaalteenuste 29223 23142 13487 13487 13487 13487 13487 osutamise toetus sündide ja surmade 0 121 101 101 101 101 101 registreerimine Tasandusfond 388391 350572 315349 315349 315349 315349 315349 Kokku 842001 789148 763821 763821 763821 763821 763821

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks laekuvad põhiliselt projektipõhiselt ning on seetõttu raskesti prognoositavad. Siia kuuluvad ka Rahandusministeeriumi poolt õppelaenu kustutamiseks eraldatavad summad, Põllumajandusministeeriumi poolt eraldatavad koolipiimatoetused, Sotsiaalministeeriumi poolt erivajadustega inimeste toetused, Maavalitsusest eraldatavad ujumistoetused jm kindla sihtotstarbega vahendid. Peale 2012. aasta eelarve kinnitamist on täiendavalt laekunud sihtotstarbelisi vahendeid 3,8 tuhat eurot. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt eraldatav toetus vallateede hoolduseks 2012. aastal on 77,18 tuhat eurot. Sellest 60 tuhat eurot on käesoleval ja järgmistel aastatel planeeritud investeeringuteks. Ministeeriumi toetuse suuruse muutumisel, muutub samavõrra investeeringute summa.

3.2.2. Põhitegevuse kulude prognoos

Põhitegevuse kulud jaotatakse antavateks toetusteks ja muudeks kuludeks, mis omakorda jaotatakse personali- ja majanduskuludeks. Põhitegevuse kulud suurenemist 2013. aastal mõjutab 2012. aasta oktoobris alanud Kergu ja Kaisma prügilate sulgemise projekt maksumusega 130,4 tuhat eurot, millest omaosaluse summa 16,7 tuhat eurot tasutakse käesoleval aastal. KIK-i 114,5 tuhande eurose toetuse vahenditega tehtavad tööd kajastuvad järgmise aasta eelarves. Prügilate sulgemise projekti summat arvestamata on põhitegevuse tulude kasv keskmiselt 3% igal aastal võrreldes eelmisega. Personalikulude tõus on prognoositud 2013. aastal 5%, järgnevatel aastatel 3-4%. Majandamiskulude kasv on prognoositud järgmisel aastal 4% Antavad toetused jäävad 2012. aasta tasemele.

Järgnevalt ülevaade põhitegevuse kuludest tegevusalade kaupa (vt tabel 5).

VÄNDRA VALLAVALITSUS 77 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Tegevusala 01 „Üldised valitsussektori teenused”, kuhu kuuluvad vallavolikogu, vallavalitsuse, muude valitsussektori teenuste (osamaksud erinevates omavalitsusi ühendavates organisatsioonides) kulud ja reservfond. 2012. aasta eelarves oli reservfondi suurus 21 tuhat eurot, järgnevatel aastatel 25 tuhat eurot.

Tegevusala 04 „Majandus” hõlmab vallateede korrashoidu ja maakorraldust.

Tegevusala 05 on „Keskkonnakaitse”, mille hulka kuuluvad jäätmekäitlus, heitveekäitlus ning maastikukaitse ja heakord.

Tegevusala 06 „Elamu- ja kommunaalmajandus” hõlmab elamumajanduse haldamiskulusid, veevarustust, tänavavalgustust, kalmistute korrashoidu ja muid kommunaalmajandusalaseid tegevusi.

Tegevusala 08 on „Vabaaeg, kultuur ja religioon”. Siia kuuluvad sporditegevus, muusika- ja kunstikoolides osalemistasud, raamatukogud, rahvamajad ja külakeskused, valla üldised kultuurikulud ja toetused.

Tegevusala 09 „Haridus” sisaldab koolide ülalpidamiskulusid, osalustasusid teiste valdade koolides ja lasteaedades, õpilasveo korraldamist ja muid hariduskulusid. 2012. aasta septembrist jätkab Vihtra Lasteaed-Algkool tegevust Vihtra Lasteaiana.

Tegevusala 10 on „Sotsiaalne kaitse”. Siia kuuluvad sotsiaalhoolekandega seotud kulud: päevakeskus ja sotsiaalkorterid, avahooldus, hooldajatoetused, riiklik toimetulekutoetus, toetused erivajadustega inimestele, eakatele ja lastele. Alates oktoobrist töötab uus hallatav asutus Pärnjõe Lapsehoid „Naerulind”.

Tabel 5. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti Põhitegevuse ja 2012 investeerimistegevuse kulud 2011 2013 2014 2015 2016 eeldatav valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine märgiga) 01 Üldised valitsussektori 311 495 309 412 342 355 351 282 358 165 372 165 teenused Põhitegevuse kulud 279 091 291 761 331 000 345 000 354 000 370 000 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 279 091 291 761 331 000 345 000 354 000 370 000 Investeerimistegevuse kulud 32 404 17 651 11 355 6 282 4 165 2 165

VÄNDRA VALLAVALITSUS 78 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 32 404 17 651 11 355 6 282 4 165 2 165 04 Majandus 94 639 135 292 159 434 137 616 137 616 137 616 Põhitegevuse kulud 79 979 75 292 99 434 77 616 77 616 77 616 sh saadud toetuste arvelt 0 17 180 17 180 17 180 17 180 17 180 sh muude vahendite arvelt 79 979 58 112 82 254 60 436 60 436 60 436 Investeerimistegevuse kulud 14 660 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 sh saadud toetuste arvelt 14 400 60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 sh muude vahendite arvelt 260 0 0 0 0 0 05 Keskkonnakaitse 75 184 52 675 150 782 38 600 40 500 42 500 Põhitegevuse kulud 75 184 52 675 150 782 38 600 40 500 42 500 sh saadud toetuste arvelt 24 633 6 797 114 032 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 50 551 45 878 36 750 38 600 40 500 42 500 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 06 Elamu- ja 105 978 74 460 84 000 76 700 90 000 93 000 kommunaalmajandus Põhitegevuse kulud 78 811 68 202 74 000 66 700 70 000 73 000 sh saadud toetuste arvelt 7 000 7 763 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 71 811 60 439 74 000 66 700 70 000 73 000 Investeerimistegevuse kulud 27 167 6 258 10 000 10 000 20 000 20 000 sh saadud toetuste arvelt 18 721 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 8 446 6 258 10 000 10 000 20 000 20 000

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 370 022 303 518 246 000 293 300 335 000 269 657

Põhitegevuse kulud 269 135 274 169 246 000 258 300 260 000 259 657 sh saadud toetuste arvelt 2 230 2 463 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 266 905 271 706 246 000 258 300 260 000 259 657

VÄNDRA VALLAVALITSUS 79 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Investeerimistegevuse kulud 100 887 29 349 0 35 000 75 000 0 sh saadud toetuste arvelt 63 580 22 823 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 37 307 6 526 0 35 000 75 000 0 09 Haridus 1 466 574 1 291 609 1 246 031 1 239 830 1 256 112 1 382 448 Põhitegevuse kulud 1 116 667 1 146 461 1 206 031 1 227 830 1 241 112 1 252 448 sh saadud toetuste arvelt 387 798 421 440 415 500 415 500 415 500 415 500 sh muude vahendite arvelt 728 869 725 021 790 531 812 330 825 612 836 948 Investeerimistegevuse kulud 349 907 145 148 40 000 12 000 15 000 130 000 sh saadud toetuste arvelt 343 503 81 933 sh muude vahendite arvelt 6 404 63 215 40 000 12 000 15 000 130 000 10 Sotsiaalne kaitse 181 453 199 086 211 764 213 764 216 764 219 764 Põhitegevuse kulud 178 039 190 754 211 764 213 764 216 764 219 764 sh saadud toetuste arvelt 78 679 68 166 66 764 66 764 66 764 66 764 sh muude vahendite arvelt 99 360 122 588 145 000 147 000 150 000 153 000 Investeerimistegevuse kulud 3 414 8 332 0 0 0 0 sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 3 414 8 332 0 0 0 0 KOKKU 2 605 345 2 366 052 2 440 366 2 351 092 2 434 157 2 517 150 Põhitegevuse kulud 2 076 906 2 099 314 2 319 011 2 227 810 2 259 992 2 304 985 sh saadud toetuste arvelt 500 340 523 809 613 476 499 444 499 444 499 444 sh muude vahendite arvelt 1 576 566 1 575 505 1 705 535 1 728 366 1 760 548 1 805 541 Investeerimistegevuse kulud 528 439 266 738 121 355 123 282 174 165 212 165 sh saadud toetuste arvelt 440 204 164 756 60 000 60 000 60 000 60 000 sh muude vahendite arvelt 88 235 101 982 61 355 63 282 114 165 152 165

Tabel 6. Omavahendite arvelt tehtavad väljaminekud 2012 2011 2013 2014 2015 Tegevusala eeldatav 2016 eelarve täitmine eelarve eelarve eelarve täitmine

VÄNDRA VALLAVALITSUS 80 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Üldised valitsussektori 311 495 309 412 342 355 351 282 358 165 372 165 teenused Põhitegevuse kulud 279 091 291 761 331 000 345 000 354 000 370 000 Investeerimistegevuse 32 404 17 651 11 355 6 282 4 165 2 165 kulud Majandus 80 239 58 112 82 254 60 436 60 436 60 436 Põhitegevuse kulud 79 979 58 112 82 254 60 436 60 436 60 436 Investeerimistegevuse 260 0 0 0 0 0 kulud Keskkonnakaitse 50 551 45 878 36 750 38 600 40 500 42 500 Põhitegevuse kulud 50 551 45 878 36 750 38 600 40 500 42 500 Investeerimistegevuse 0 0 0 0 0 0 kulud Elamu- ja 80 257 66 697 84 000 76 700 90 000 93 000 kommunaalmajandus Põhitegevuse kulud 71 811 60 439 74 000 66 700 70 000 73 000 Investeerimistegevuse 8 446 6 258 10 000 10 000 20 000 20 000 kulud Vabaaeg, kultuur ja 304 212 278 232 246 000 293 300 335 000 269 657 religioon Põhitegevuse kulud 266 905 271 706 246 000 258 300 260 000 269 657 Investeerimistegevuse 37 307 6 526 0 35 000 75 000 0 kulud Haridus 735 273 788 236 830 531 824 330 840 612 966 948 Põhitegevuse kulud 728 869 725 021 790 531 812 330 825 612 836 948 Investeerimistegevuse 6 404 63 215 40 000 12 000 15 000 130 000 kulud Sotsiaalne kaitse 102 774 130 920 145 000 147 000 150 000 153 000 Põhitegevuse kulud 99 360 122 588 145 000 147 000 150 000 153 000 Investeerimistegevuse 3 414 8 332 0 0 0 0 kulud

VÄNDRA VALLAVALITSUS 81 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

KOKKU 1 664 801 1 677 487 1 766 890 1 791 648 1 874 713 1 957 706 Põhitegevuse kulud 1 576 566 1 575 505 1 705 535 1 728 366 1 760 548 1 805 541 Investeerimistegevuse 88 235 101 982 61 355 63 282 114 165 152 5 kulud

VÄNDRA VALLAVALITSUS 82 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

3.3. Investeerimistegevus

3.3.1. Investeerimisprojektid

Investeerimistegevuse kulud olid 2011. aastal 514,4 tuhat eurot, millest 482,8 tuhat eurot saadi põhivara sihtfinantseerimiseks. Toetus anti Kergu Lasteaed- Algkooli-külakeskuse renoveerimiseks, raskejõustikumaja rajamiseks, CO2-projekti raames hoonete soojustamiseks. 2012. aasta eelarvesse on planeeritud põhivara soetuseks ja renoveerimiseks 255,3 tuhat eurot, sellest toetuste abil 164,8 tuhat eurot. Sihtotstarbeline toetus CO2 jätkuprojektiks on 82,9 tuhat, vallateede investeeringuteks 60,0 tuhat ja Pärnjõe külakeskuse rajamise eeltöödeks (vana kauplus-söökla lammutamine) 17,4 tuhat eurot.

2013. aasta investeeringute prognoos on 113 tuhat eurot. Toetus 60 tuhat eurot Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist vallateede renoveerimiseks on 2012. aasta tasemel kuni 2016. aastani. Ülejäänud investeeringute kulud kaetakse omavahenditega. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni renoveerimise, Suurejõe Külakeskuse rajamise ja Juurikaru Põhikooli koolisöökla projekti koostamiseks planeeritud summad tabelis on ainult omavahendid, so 10% kogu projektide eeldatavast maksumustest. Kavandatud investeeringud saab teha Euroopa struktuurifondide toel või võetava laenuga.

Tabel 7. Põhivara soetus, renoveerimine ja ehitus (investeeringud) Art 2012 Tulude/kulude nimetus 2011 2013 2014 2015 2016 tegevusala prognoos

ÜLDISED VALITSUSSEKTORI 1 18317 6201 3000 0 0 0 TEENUSED

Vallamaja katuse 1112 18317 0 0 0 0 0 renoveerimine Sõiduki jääkväärtusega 0 6201 0 0 0 0 väljaostmine I korruse akende 0 0 3000 0 0 0 vahetamine 4 MAJANDUS 14660 60000 60000 60000 60000 60000 Vallateede ja sildade 4510 14400 60000 60000 60000 60000 60000 renoveerimine 4900 Maa soetamine 260 0 0 0 0 0

VÄNDRA VALLAVALITSUS 83 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

ELAMU- JA 6 27167 6258 10000 10000 20000 20000 KOMMUNAALMAJANDUS Ühisveevärk ja - 6300 24551 0 10000 10000 20000 20000 kanalisatsioon Tänavavalgustuse rajamine 6400 2616 3000 0 0 0 0 ja renoveerimine Vallamaja veeühenduse 6300 0 3258 0 0 0 0 rajamine VABAAEG, KULTUUR JA 8 100887 29349 0 35000 75000 0 RELIGIOON

8102 Raskejõustikumaja rajamine 75424 0 0 0 0 0 Kaisma Rahvamaja maaküte 8202 23316 973 0 0 0 0 (CO2 projekt) kanalisatsioonisüsteem 0 0 0 10000 0 0 Suurejõe Külakeskuse 8202 0 1000 0 25000 75000 0 rajamine Pärnjõe vana kauplus-söökla 8202 0 27376 0 0 0 0 lammutamine Pärnjõe Külakeskuse 0 0 0 0 0 0 rajamiseks Võidula RM fassaadi 8202 2147 0 0 0 0 0 renoveerimise projekt 9 HARIDUS 349908 145148 40000 12000 15000 130000 Kergu Lasteaed-Algkooli 9210 287150 0 0 0 0 0 renoveerimine (KOIT) Vihtra Lasteaia ruumide 9210 4724 15882 0 0 0 0 remont hoone soojustamine (CO2 26792 177 0 0 0 0 projekt) garderoobi, võimla ja 0 0 15000 0 0 0 koridori põrandad, trepp

VÄNDRA VALLAVALITSUS 84 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

hoone soojustamine (väljast) 0 0 0 0 15000 0

õueala rekonstrueerimine 0 0 0 0 0 20000 Juurikaru Põhikooli maaküte 9212 26705 12042 (CO2 projekt) kooliköök ja söökla 0 0 5000 12000 0 0 staadioni renoveerimine 0 0 0 0 0 55000 Pärnjõe Põhikool 9212 0 37654 0 0 0 0 (lapsehoiuteenuse ruumid) rahvamaja juhataja tööruum 0 7628 0 0 0 0

maaküte (CO2 projekt) 4537 71765 0 0 0 0 vihmaveerennid, 0 0 20000 0 0 0 siseremont, välisuksed staadioni renoveerimine 0 0 0 0 0 55000 10 SOTSIAALNE KAITSE 3414 8332 0 0 0 0 Vihtra Päevakeskuse 10121 0 4884 0 0 0 0 ruumide renoveerimine Sõiduki jääkväärtusega 10121 0 3448 0 0 0 0 väljaostmine Pärnjõe sotsiaalkorterite 10201 3414 0 0 0 0 0 renoveerimine KOKKU 514352 255288 113000 117000 170000 210000 sh toetuste arvelt 482767 164756 60000 60000 60000 60000 sh hulgas CO2 81350 84957 0 0 0 0 kvoodimüügitoetus sh muude vahendite arvelt 31585 90532 53000 57000 110000 150000 (omaosalus)

3.3.2. Investeeringute prioriteedid:

1) vallateed;

VÄNDRA VALLAVALITSUS 85 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

2) ühisveevärk ja -kanalisatsioon;

3) haridusasutused;

4) kultuur ja muud tegevused.

Investeeringute teostamise järjekord võib muutuda täiendavate finantsallikate (sponsorid, fondid jne) leidmisel. Suuremate investeeringute puhul võidakse teha valikuid juhul, kui ei ole võimalik mitu tegevust korraga rahastada. Täies mahus vallaeelarvest (sh laenuvahenditega) teostatakse ainult möödapääsmatuid ja olulisi investeeringuid.

3.4. Finantseerimistegevus, likviidsete varade muutus ja finantsdistsipliin

3.4.1. Finantseerimistegevus

Finantseerimistegevuse all kajastatakse kohustuste võtmise ja kohustuste tasumisega seotud tulusid ja kulusid.

Kohaliku omavalitsuse üksus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks, KOFS § 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks ning § 34 lõike 2 punktides 1-3 ja 7 nimetatud võlakohustuste tasumiseks.

Vändra valla kehtivatest laenulepingutest annab ülevaate tabel nr 9.

2012. aasta lõpus lõpeb Juurikaru Põhikooli renoveerimiseks võetud laen, 2014. aastal Kaisma reoveepuhasti renoveerimise laen ja 2017. aastal Vihtra Külakeskuse rajamiseks võetud laen.

Käesolevas eelarvestrateegias ei ole planeeritud laenude võtmist.

3.4.2. Likviidsed varad

Likviidsete varade muutus kajastab raha jäägi ülekandumist järgmise aasta eelarvesse.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 86 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

2011. aasta lõpus oli raha jääk 77,23 tuhat eurot ja see kandus üle 2012. aasta eelarve tuludesse. Järgnevate perioodide lõpu likviidsete varade summa suurus oleneb põhitegevuse tulude laekumisest ja põhitegevuse kulude kokkuhoiust aasta jooksul. 2012. aasta lõpuks on prognoositud võrreldes eelarvega üksikisiku tulumaksu ülelaekumine 21,8 tuhat eurot, mis 2013. aasta eelarveprojektis on suunatud vallateede korrashoiuks.

3.4.3. Finantsdistsipliini tagamine

Finantsdistsipliini tagamise meetmed Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on:

1) kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile;

2) kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast.

Koostatud eelarvestrateegias on seaduses ettenähtud finantsdistsipliin tagatud (vt tabel 8). Põhitegevuse tulem on aasta lõpu seisuga positiivne. Vaba netovõlakoormus näitab maksimaalselt võimalikku laenu võtmise suurust.

Tabel 8. Finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine 2012 2011 2013 2014 2015 2016 Vändra Vallavalitsus eeldatav täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve täitmine Põhitegevuse tulud 2 207 084 2 235 557 2 412 075 2 372 765 2 450 749 2 533 742 kokku Põhitegevuse kulud 2 076 906 2 099 314 2 319 011 2 227 810 2 259 992 2 304 985 kokku sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud 0 8 181 7 216 7 258 7 373 3 055 kasutusrendimaksed Põhitegevustulem 130 179 136 243 93 064 144 955 190 757 228 757 Investeerimistegevus -45 385 -88 882 -26 255 -63 182 -114 065 -152 065 kokku Eelarve tulem 84 793 47 361 66 809 81 773 76 692 76 692 Finantseerimistegevus -101 432 -102 774 -88 627 -81 773 -76 692 -76 692

VÄNDRA VALLAVALITSUS 87 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Likviidsete varade muutus (+ suur, - -16 639 -55 413 -21 818 0 0 0 vähem) Likviidsete varade suunamata jääk aasta 77 231 21 818 0 0 0 0 lõpuks Võlakohustused kokku 470 036 367 262 278 635 196 862 120 170 43 478 aasta lõpu seisuga sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus 392 805 345 444 278 635 196 862 120 170 43 478 (eurodes) Netovõlakoormus (%) 17,80% 15,50% 11,60% 8,30% 4,90% 1,70% Netovõlakoormuse 1 324 251 1 341 334 1 447 245 1 423 659 1 470 449 1 520 245 ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% 60,00% ülemmäär (%) Vaba netovõlakoormus 931 446 995 890 1 168 610 1 226 797 1 350 279 1 476 767 (eurodes)

Tabel 9. Laenukohustused

Võetava Kohustuse kohustuse Aasta Intressimäär 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 maht sihtotstarve Põhisumma 13294 13294 14402 Juurikaru 2001 140606 6 kuu Intress 1749 1188 500 Põhikooli euribor+4,0% Kohustuse investeerimislaen 40990 27696 14402 0 0 0 0 0 0 jääk Põhisumma 11113 11445 11680 11935 5081 Kaisma 2004 95867 panga Intress 1152 747 550 175 19 reoveepuhasti baasintr+0,9% Kohustuse investeerimislaen 51254 40141 28696 17016 5081 0 0 0 0 jääk

VÄNDRA VALLAVALITSUS 88 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

Põhisumma 76692 76692 76692 76692 76692 76692 76692 43478 Vihtra 2007 703028 6 kuu Intress 10139 11208 10400 8180 6263 4165 2165 345 Külakeskuse euribor+0,8% Kohustuse investeerimislaen 580322 503630 426938 350246 273554 196862 120170 43478 0 jääk Põhisumma 3300 Kergu LAK arvutid Intress 256 kapitaliliising Kohustuse 3300 0 jääk Kohustuste teenindamine 117695 114574 114224 96982 88055 80857 78857 43823 sh 104399 101431 102774 88627 81773 76692 76692 43478 põhisumma intress 13296 13143 11450 8355 6282 4165 2165 345 Kohustuste jääk kokku 675866 571467 470036 367262 278635 196862 120170 43478 0

VÄNDRA VALLAVALITSUS 89 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

4. Muudatused

4.1. Muudetud Vändra Vallavolikogu 15.11.2011 määrusega nr 16:

Muudetud numeratsioon. Muudetud ja täpsustatud sõnastust. Lk 5 – Punkt 1.1. (end p 2.1.) Kaisma valla ühinemine Vändra vallaga muudetud; Muudetud Tabel 1 – elanike arv seisuga 01.09.2011; Lk 7 – punktis 1.2. asend ja paiknemine täpsustatud arvulised näitajad (küla suurus keskmiselt 68,35 inimest); Lk 14 – punktis 1.4. rahvastik arvulised näitajad uuendatud seisuga 01.01.2011; Lk 15 – arvulised näitajad täpsustatud 2010. aasta kohta (tabel 3); Lk 17-19 – täpsustatud punkti 1.5. haridus ja koolide andmeid seisuga 01.09.2011; Lk 19-20 – täpsustatud punkti 1.6. kultuur (külakeskused ja raamatukogud); Lk 20-21 – punktis 1.7. kolmas sektor täpsustatud ja uuena lisatud MTÜ-de rolli selgitav osa, külavanema osa välja jäetud; Lk 22-23 – täpsustatud punkti 2.9. sotsiaalhoolekanne ja tervishoid, muudetud kroonid eurodesse, uuendatud hetkeseisu; Lk 24-25 – punktis 1.10. majandus ja ettevõtlus uuendatud ettevõtjate tabelit (tabel 4); Lk 25-26 – punktis 1.11.1 täpsustatud teede pikkusi ja uuendatud hetkeseisu; Lk 26 – lisatud punkt 1.11.3.; Lk 27 – punktis 1.13. uuendatud tabel 5 ja volikogu komisjone; Lk 35 – punkti 1.14. lisatud tabel 8; Lk 38 – punktis 1.15. investeeringu 2005-2010 täpsustatud ja uuendatud andmeid, uuendatud tabel 9; Lk 42 – punktis 1.16. laenukohustused uuendatud andmed; Lk 50 – uuendatud andmed peatükis „Probleemid omavalitsuse juhtimisel ja igapäevase töö korraldamisel“ (arendusnõunik välja jäetud); Lk 54 – Sotsiaalküsimused ja tervishoid punkti täpsustatud; Lk 56 – punkti 2.4. tegevuskava 2010-2020 uuendatud ja täpsustatud, muudetud tabel 12.

4.2. Muudetud Vändra Vallavolikogu 20. novembri 2012 määrusega nr 28:

Parandatud numeratsiooni ja lehekülje numbreid. Muudatused esitatud nii 2011 muudetud arengukava leheküljenumbritele kui 2012 muudetud leheküljenumbritele viidates.

1) lk 3 (2011) - kustutatud lause „Lõpuks fakt, mis teeb…“ 2) lk 4 (2011) - Tabel 1 (tõmbekeskused) uuendatud seisuga 01.09.2012 3) lk 6 (2011) - uuendatud küla keskmine suurus 68,35 elanikku 67,18-ga 4) lk 6 (2011) - „Asend ja paiknemine“ kastist kustutatud viies punkt „Pärnjõe külas asuvate…“ (ei ole valla investeering) 5) lk 10 (2011)/12 (2012) – Hoiualade loendist kustutatud „Linnumängu hoiuala“ (ei asu Vändra vallas) 6) lk 10 (2011)/13 (2012) – Täpsustatud „Ämmamäe hoiuala“ ning selle asukohta; 7) lk 11 (2011) - Hoiualade loendist kustutatud „Nõlvasoo hoiuala“ (ei asu Vändra vallas)

VÄNDRA VALLAVALITSUS 90 VÄNDRA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2020

8) lk 13 (2011)/16 (2012) – Täpsustatud elanike arv seisuga 01.01.2012 2916 inimest, 27 sündi ja 40 surma; 9) lk 13 (2011)/16 (2012) – Uuendatud joonis 2; 10) lk 14 (2011)/17 (2012) – Uuendatud Tabel 3; 11) lk 14 (2011)/18 (2012) – Uuendatud joonis 3; 12) lk 15 (2011)/18 (2012) – Uuendatud joonis 4; 13) lk 16 (2011)/19 (2012) – Muudetud sõnastus „kolm kooli“ ja „üks lasteaed“; 14) lk 16 (2011)/20 (2012) – Kergu LAK kustutatud lause „Tegelikult 01.09.2008…“, täpsustatud õpilaste ja laste arv seisuga 01.09.2012 (20/13) ja tööhõive 11; 15) lk 16-17 (2011) – kustutatud Vihtra Lasteaed-Algkooli osa; 16) lk 17 (2011)/(2012) – Juurikaru PK täpsustatud õpilaste arv seisuga 01.09.2012 (87) ja tööhõive (21); 17) lk 17 (2011)/21 (2012) – Pärnjõe PK täpsustatud õpilaste arv seisuga 01.09.2012 (73), tööhõive 15 pedagoogi; 18) lk 21 (2012) – Lisatud Vihtra LA osa; 19) lk 20 (2011)/24 (2012) – Täpsustatud MTÜ VPEI liikmete arv (94) ja MTÜ Võidula Külaseltsi tegevust; 20) lk 20 (2011)/25 (2012) – Sport – kustutatud esimene lause „Vändra vallas…“, täpsustatud sõnastust ja lisatud lause „Vändra vallamaja võimlasse…“; 21) lk 21 (2011)/25 (2012) – Kustutatud kastist neljas punkt „Raskejõustiku…“; 22) lk 22 (2011)/26 (2012) – Vihtra PK täpsustatud „igapäevasel hooldusel 9 klienti…“; 23) lk 22 (2011)/27 (2012) – Pärnjõe SK täpsustatud „igapäevasel hooldusel 13 klienti, kohti 13…“ 24) lk 22 (2011)/27 (2012) – Kustutatud „Tervishoiuteenuseid osutab Kaisma…“; 25) lk 23 (2011)/27 (2012) – Kustutatud „EESTI POST AS* Suurejõe postipunkt“; 26) lk 26 (2011)/30 (2012) – Kustutatud „15 miljonit krooni“ asendatud „1 miljon eurot“; 27) lk 25 (2011)/30 (2012) – Kustutatud lause „Teemaplaneeringu algatamiseks tegid…“, lisatud lause „Vändra Vallavolikogu lõpetas…“; 28) lk 26 (2011)/31 (2012) – Muudetud palgaandmete tabel; 29) lk 27 (2011)/33 (2012) – Lisatud lõik „Edasisi tabeleid…“; 30) lk 37 (2011)/48 (2012) – Lisatud lause „Käesolev peatükk kajastab…“; 31) lk 41-42 (2011) – Kustutatud peatükk „1.16. Laenukohustused“ 32) lk 48 (2011)/58 (2012) – Kustutatud „Kohapeal külakeskustes…“; 33) lk 49 (2011)/59 (2012) – Kustutatud „Reaalset vajadust…“, lisatud „Käesoleval ajal…“; 34) lk 51 (2011)/62 (2012) – Kustutatud (sots.-tervishoid) „Perearstiõe toetamise…“; 35) lk 54 (2011)/66 (2012) – Lisatud (põllumaj.-infra) lausele „Ettevõtluse arengus…“ lõppu „ja metsandusel.“; 36) lk 55 (2011)/66 (2012) – Lisatud lause „2011…“ 37) lk 56 (2011)/67 (2012) – Muudetud, kaasajastatud ja täpsustatud sõnastust ning eesmärke. 38) lk 56-59 (2011)/67-70 (2012) – Tabelisse lisatud tagasi 2010. aasta 39) lk 60 (2011)/71-89 (2012) – Lisatud „Eelarvestrateegia“.

VÄNDRA VALLAVALITSUS 91