Populaarteaduslik ajakiri. Ilmunud 1933. aastast. 4,90 € DETSEMBER 12/2017

lehekülge

+16

ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) 2228-3692 ISSN ISSN 0131-5862 (trükis) 0131-5862 ISSN Nursipalu raadamisel eirati head tava Veelinnujahi vastu või poolt? Andide mäed ja Sakala teed Andide mäed ja Sakala Fotovõistluse võitjad

Sisukord

Valgepõsk-lagled Foto: Remo Savisaar

68. aastakäik Nr 12, detsember 2017 www.eestiloodus.ee

2 Aasta autori veerg: Veljo Runnel kult avatuna püsivaid soo- ja puisnii- 3 Sõnumid dukooslusi 11 EL küsib: vastavad Annely Esko ja 40 Eesti Looduse kaheksateistkümnes Mart Reimann fotovõistlus 12 Veelinnujaht Eestis, rändeteede ja 46 Poster: Eesti Looduse fotovõistlu- seisukohtade ristumispaigas se loomafotode peaauhind; Roger Erikson Veljo Volke, Renno Nellis ja Meelis Uustal arutlevad linnujahireeglite 48 Intervjuu: Elu võimalustest tuleb üle: praegu pole nendega rahul ükski osa võtta huvirühm Bioloogiadoktor Toomas Freyd 17 Põllumajanduse võimalikkusest küsitlenud teadusmagister Toomas hanerikastes piirkondades Kukk Aivar Leito ja Veljo Volke pakuvad 56 Matkarada: Hiiumaa siis ja praegu. lahendusi, kuidas hanede-lagledega Üks reis minuminevikku koos elada ja nendivad, et põllumehel Tiit Kändler meenutab oma noorus- tuleb kohaneda põlve Hiiumaad ja mullusuvist: mõn- 19 Põllupidajate olukord on haneliste dagi on saarel nüüd teistmoodi, isegi tõttu muutunud lootusetuks noorenenud 28 Olav Kreen, Andres Oopkaup ja 64 Looduselamus maailmast: Heiki Kuusmik peavad linnupeletus- Andide peadpööritavates võtteid ja muid abinõusid teravilja- kõrgustes kasvataja seisukohalt ebapiisavaks Hendrik Relve jagab muljeid 22 Savalduma karstiala, Tamsalu linna Lõuna-Ameerika kõrgmäestikust, kus heitveelask rändaja võib kohata harukordseid Oliver Koit ja Marko Vainu kirjelda- taime- ja loomaliike vad Pandivere kõrgustiku tähelepa- 68 Omaaegsed liiklussooned nuväärse karstiala loodusolusid ja sei- Sakala lahingupaiga ümbruses sundit ohustavat inimtegevust Jaan Laas jätkab septembrinumb- 28 Ootamatu rünnak Nursipalule ris kajastatud 800-aasta taguse loo- 48 Katre Palo jätkab märtsinumbris dusliku olukorra tutvustamist: milli- käsitletud Nursipalu harjutusvälja- sed paistavad tollased teed praeguses ku teemat: hiljuti on riigiasutuste maastikus? eesvõttel raadatud ligi sada hektarit 73 Rabarberi sugulane tatar 64 metsi, ent see on saanud teoks eba- Triin Nõu soovitab tatart külvata nii õiglaselt. mesilaste tarbeks kui ka väärtuslike 34 Kaugrändurid hilinesid, vöötkakke tervistavate omadustega viljade tõttu oli rohkesti 76 Vello Vainura essee: Pentti Linkola: Tarvo Valker meenutab möö- kas inimsoo päästja või ökofašist? dunud linnuaastat: ohtralt vööt- Ühe vanamehe mõtisklusi loodu- kakke ja lääne-pöialpoisse, sekka sest, elust ja inimestest mõnedki haruldused, ent uusi liike 79 Panin tähele: rottide pereelu ei lisandunud 80 Tiit Kändler mätta otsast: Täna vaa- 36 Üks Eesti paigake: Nõo kirikuaed ja tan ma Eestimaad kirikuvallamehed 83 In memoriam: Juhani Püttsepp kiidab Nõo vare- Priit Kohava, Erich Kukk seid, kes tunnevad suurepäraselt nii 84 Raamatud õpetajat, kellameest, orelimängijaid kui ka teenekaid koguduseliikmeid 86 Kroonika 38 Huvitav Eesti: 90 Mikroskoop Hirmuste lummavad väikesood 91 Ristsõna Indrek Rohtmets viib luge- 92 Ajalugu, sünnipäevad ja Hiiumaa Kõpu poolsaarele, mille 93 Registrid 2017 73 keskosa luitenõgudes leiab loodusli- autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEmBER 2017 EEsti LOODUs |817| 1 Aasta autori veerg Loodus on su kodu

eda, kui loodus sulle korda vajalik, et tekiks tunne: loodus on su 68. aastakäik Nr 12, detsember 2017 läheb või sind liigutab, on kohe kodu. Nagu lapsele tehakse ettevaat- sisemiselt tunda. See on õnne- likult selgeks, et tuli põletab ja koer Toimetuse aadress: Baeri maja, Veski 4, 51005 Tartu ja hubasusetunne, mis looduses vii- võib hammustada, kuid samas õpeta- S e-post [email protected] bides valdab. Või kerge ootusärevus takse teadmist, et tuli aitab süüa teha tel 742 1143 ootamatuste pärast, sest neid on loo- ja koer võib kaitsta kariloomi. Peatoimetaja Toomas Kukk dusel pakkuda külluses. Ilmselt pais- Kui loodus on su ära kodustanud 742 1143, [email protected] tab see ka välja, miks muidu räägi- ja sul tekib temaga emotsionaalne Toimetaja Helen Külvik takse looduslastest, loodusnaistest ja suhe, läheb muidugi elu raskeks: loo- 529 4033, [email protected] -meestest. duses toimuvad muutused tabavad Kui proovida seda tunnet lahti seda valusamalt. Tuttavates kohta- Toimetaja Juhan Javoiš 5661 0851, [email protected] mõtestada, võib selle koostisosi rat- des elupaiga kaotanud händkakk või sionaalselt seletada, aga täielikult kir- metsis on kui pagendatud naaber, Toimetaja Katre Palo jeldada vist ei saagi. Kindlasti on uusi kelle käekäigu pärast muret tunned. 521 8771, [email protected] teadmisi ja kogemusi hankides olu- Ka siin aitab teiste kuulamine: tead- Sõnumitoimetaja Piret Pappel lisel kohal ka uudishimu ja ahaa- jamad seletavad, mida annab teha, [email protected] elamus. Loodust jälgides märkad, et kas kakk leiab naabervallas pesapaiga Keeletoimetaja Monika Salo enamasti on kõik omavahel seotud, või peaks mõtlema pesakastide pane- 742 1186, [email protected] kõigel on põhjus ja tagajärg. Isegi kui misele. Küljendaja Raul Kask seda ei näe, võib varasema kogemuse Oluline on, et neid südamega rää- [email protected] najal öelda, et seosed on kusagil ole- kijad ja teadmiste jagajaid jaguks ja et Väljaandja: MTÜ Loodusajakiri mas ja piisavalt süvenedes leiad need alati leiduks ka kuulajaid ja lugejaid, Endla 3, Tallinn 10122 üles. kellele teemad korda lähevad ning Neid seoseid aitab tabada ja koge- kes on valmis selleks, et loodus nad da ka teiste sama meelelaadiga ini- ära kodustaks. meste kuulamine, nende kirjutatu Samavõrra, nagu loodusest kir- lugemine või nende fotode ja video- jutamine aitab temaga sinasõbraks Vastutav väljaandja Riho Kinks te vaatamine, helisalvestiste kuula- saada, võib see teatud tingimustel [email protected] mine. See võib olla lihtsalt kirjeldus meid loodusest eemale kiskuda. Kui Tellimine ja info Airi Lehemets looduses käigust või hakkame looduses nägema vaid lii- 610 4105, [email protected] ka detaile analüü- ginimetuste tabelit, süstematiseeri- Reklaamijuht Helen Lehismets siv teadusartikkel. tud elupaikade, fenoloogia ja ohus- 610 4106, [email protected] Võib-olla päris tatuse alusel, muutub see pelgalt sta- Ajakiri ilmub alguses, loodu- tistiliseks aineseks, mida annab ühe keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel se tundmaõppi- käskkirja või otsusega teisendada mise esimestel sisemajanduse koguproduktiks või sammudel, teatud väärtusega maatükil asu- ongi õige vaks bioloogiliseks massiks. juhatus Ega meile endilegi ei meeldi ju olla üks- nes statistika objekt. Seepärast olen alati © MTÜ Loodusajakiri, Eesti Loodus®, 2017 rõõmus, kui kuulen Summaries of some articles can be found at mõnda lugu või loen our web site www.eestiloodus.ee Foto: Annabel Runnel am onn ärg kirjatükki kelleltki, kk is s tu e s kelle loodus on ära K kodustanud. See on 4041 0820 PEFC/19­3­3 südamega värk. Trükitoode Trükitud trükikojas Printall

2 |818| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid Pilvefotovõistluse eriauhinna on pälvinud pilt Hiiumaa pilvelindudest

ovembri lõpus kuuluta- ti välja pilvefotovõistluse „Pilvepiir 2017“ tulemused. NEesti Looduse lemmikuks osutus võist- lusfoto „Pilvelinnud ja väike ebapäike“. Viiu Härm-Rummo on selle ülesvõtte teinud 15. mail Hiiumaal Ristnas. „Näha on erineva kujuga kiudpilvemoodusti- si, üks neist meenutab koguni midagi linnulaadset. Sellist tajupsühholoogilist fenomeni – inimaju kalduvust tõlgen- dada ümbritsevas loodus- või tehis- keskkonnas esinevaid juhuslikke kujun- deid talle tuttavate tähenduslike mustri- te, seoste ja kujunditena – nimetatakse pareidooliaks,“ selgitas žürii liige pilve­ ekspert Jüri Kamenik. Pilvefotovõistluse korraldasid ajakiri Horisont, ilmaportaal ilm.ee, ilmablogi „Ilm ja inimesed“ ja riigi ilmateenistus. Loodusajakiri Eesti Looduse lemmik – Viiu Härm-Rummo foto „Pilvelinnud ja väike ebapäike“

Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Haldusreformiga Narva-Jõesuu elanikud. Nende linnade nimi tähistab nüüd nii muutus üle poole miljoni aadressi omavalitsust kui ka asustusük- sust. Seetõttu kordub sõna „linn“ aldusreformi tõttu on pal- uutes ametlikes aadressides kaks jud aadressid saanud uue korda. Näiteks on Tartu linnas

kuju. Muudatused puudu- ichael Hornsby nüüd aadress: Tartu maakond, M tavadH eelkõige neid piirkondi, kus Tartu linn, Tartu linn, W. Struve omavalitsused on liitunud. Maa- tn 1. Tavasuhtluses ei ole linna ameti teatel on keskses aadressi- nime üldjuhul vaja dubleerida, kuid andmete süsteemis kõik aadressid ametlikus asjaajamises on see häda- uuendatud. vajalik, sest endise Tartu omavalit- Aadressiandmete osakonna juha- susliku linna piirides paikneb nüüd Foto: Wikimedia / Commons Foto: taja Mall Kivisalu kinnitusel sõl- Sõmerpalu valla asemel tuleb nüüd asustusüksus ehk omavalitsussise- tus ameti töö kohalike omavalitsus- aadressina kirja panna Võru vald ne asula. Samuti hakatakse mõne te valimistulemuste väljakuulutami- küla aadressis nimetama linna. sest, kuid nüüd on kõik muudatused Uued maakondade ja omavalit- tehtud. Lähiajal tehakse uuendused elu- ja töökoha aadressid. suste piirid saab tasuta alla laadida ka teistes riigi andmekogudes: rah- Igaüks saab maa-ameti geopor­ maa-ameti geoportaali haldus- ja vastiku-, äri- ja ehitisregistris ning taa­li avalehelt aadressiteisendaja­ kau­ asustusjaotuse lehelt ja uued siht- kinnistusraamatus. Inimesed ise ei du vaadata, kas huvipakkuv aad­ress numbrid aadressiandmete lehelt. Ka pea midagi tegema. on muutunud. Aadressi­teisen­dajas kaardirakendused Google Maps ja Kui võtta arvesse mitut laadi muu- saab teavet otsida nii praeguse kui ka HERE on lubanud Eesti aadressi- datused, tuli Eesti 1,2 miljonist aad- haldusreformieelse aadressi järgi. andmeid uuendada. ressist muuta peaaegu pooli: umbes Eriti tähelepanelikud peavad 555 000 aadressi, neist ligi 300 000 on oma uue aadressi suhtes olema Maa-amet/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |819| 3 Sõnumid

TÜ botaanikaaias sai vaadata näitust akadeemik Teodor Lippmaast Foto: Wikimedia / Hannu Commons Foto: artu ülikooli botaanikaaias sai 17. novembrist kuni 10. detsembrini uudista- Tda näitust, mis oli koostatud esi- mese Eestis valitud akadeemiku Teodor Lippmaa 125. sünniaasta- päeva puhul. Teodor Lippmaa (1892–1943) oli botaanik ja taimeökoloog, kelle panus Eesti ja maailma taimkatte- teadusesse on hindamatu. Näitus andis ülevaate, kuidas Teodor Lageraiet võib praegu teha ka looduskaitsealuses metsas Lippmaast oli tänu tööle ja andele kujunenud üks 20. sajandi Eesti ja maailma tippteadlasi. Väljapanekus Keskkonnaühendused oli Lippmaa kogutud herbaarleh- ti, tööpäevikuid, kirjavahetust ja muid esemeid. Vaatluse all oli ka on esitanud riigikogule Lippmaa panus ülikooli botaani- kaaia direktorina ja tema traagili- ne hukk. metsakaitse-eelnõu Näituse oli koostanud Ülle Reier esti looduskaitseorgani- lahendust,” selgitas Eestimaa loo- ja kujundanud Riina Eerik, projek- satsioone ühendav kesk- duse fondi juhatuse esimees Tarmo tijuht oli Inge Kukk. Botaanikaaed konnaühenduste koda esi- Tüür. Ta lisas: „Esitatud ettepane- on abi ja koostöö eest tänulik Helle tasE 14. novembril keskkonnaminis- kud tagaksid kaitsealustele metsa- ja Jaak Lippmaale. teeriumile ja riigikogu keskkonna­ dele vähemalt minimaalse kaitse: TÜ botaanikaaed / komisjonile metsa- ja looduskaitse­ osa esimese rinde puid jääks alati Loodusajakiri ekspertide ning juristide koostöös kasvama, ükskõik, millist raieviisi koostatud ettepanekud looduskaitse­ kasutatakse või kuidas metsasea- seaduse muutmiseks. Praegu on pal- dust ja selle alamakte edaspidi ka judes kaitsealustes metsades luba- ei muudetaks. Samuti kehtiks kait- tud lageraie ning majandusmetsade- sealadel pesitsusperioodil raierahu.“ le mõeldud reeglid laienevad ka kait- Eelnõu järgi ei tohi kaitstaval sealade piiranguvööndi metsadele. loodusobjektil ning ranna ja kalda See seab tõsiselt ohtu kaitstavad loo- piiranguvööndis lubatud raie järel dusväärtused. olla puistu esimese rinde täius alla Foto: Wikimedia / Nileve Commons Foto: Mure kerkis uuesti teravalt päe- 30%. Raie käigus peab alles jätma vakorda metsaseaduse muutmi- puistu suurimad ja vanimad puud se aegu. „Majandusmetsas kavan- ning püsti seisvad kuivanud puud. datud turbe- ja valikraie tingi- Kaitstava loodusobjekti valit- muste leevendus oleks kehtinud seja nõusolekuta ei tohiks edas- nii-öelda märkamatult ka piiran- pidi kaitsealustes metsades teha guvööndi metsades ning seal- raiet ajavahemikul 15. märtsist sed väärtused ohtu seadnud. 31. augustini ega hooldada maapa- Keskkonnaühenduste nõudmi- randussüsteeme. sel täiendati neid sätteid märke- Teodor Lippmaa mälestussammas ga, et need ei laiene kaitsealustele Eesti keskkonnaühenduste koda / TÜ botaanikaaias metsadele. Ent vaja on ka püsivat Loodusajakiri

4 |820| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri suurepär ased kingitused loodusesõpr adele

K arl Adami Metsasosinad

Noore ja andeka loodusfotograafi Karl Adami lummavad fotod ja mõtisklused

Hele-Mai Alamaa Merle Liivak Metsaköök

Hõrgud retseptid ja ehe toit otse looduse keskelt PILGRIM.EE

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Fred Jüssi on aidanud suuresti tut- vustada ja tundma õppida Eesti loo- dust – tema mõju on mõõtmatu. Jüssi Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muu- tunud Eestis looduseuurija ja -tut- vustaja sünonüümiks. Praegu ei ole pälvis Tartu ülikooli tal samalaadse märgilise tähendusega järeltulijat. Rahvusmõtte auhinnaga tunnus- Rahvusmõtte auhinna tab Tartu ülikool isikuid, kes on oma loominguga silmapaistvalt edenda- ahvusülikooli 98. aasta- nud heliplaate lindude, konnade ja nud Eesti rahvuslikku ja riiklikku päeva aktusel 1. detsemb- muude loodushäältega. eneseteadvust. Kõnealuse auhinna ril anti kätte neljateistküm- Eesti Looduse 2015. aasta veeb- saaja kuulutatakse traditsiooniliselt nesR Rahvusmõtte auhind. Seekord ruariumbris ilmunud intervjuus on välja Tartu ülikooli aastapäevaaktu- on tunnustuse pälvinud Fred Jüssi. Fred Jüssi märkinud: „Kord küsisid sel. Eelmistel aastatel on selle auhin- Armastatud loodusfotograa- mu soome sõbrad, et kas oled mõju- na pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar fi ja looduse populariseerija esitas tanud Eesti riigielu. See küsimus Talve, helilooja Veljo Tormis, Rahvusmõtte auhinna kandidaadiks üllatas mind, ei osanud vas- akadeemik Endel Lippmaa, ajakiri Eesti Loodus. tata. Hakkasin mõtlema, et kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Fred Jüssi on sündinud 29. jaa- paljud täiskasvanud või Ain Kaalep, etnoloog ja kul- nuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpe- kõrgetel ametikohtadel tuuriloolane Ants Viires, kir- tas 1958. a Tartu ülikooli bioloogi- olnud inimesed on öelnud, janik Mats Traat, vaimulik ja na (zooloogina). Seejärel töötas ta et mu pildid või tekstikesed publitsist Vello Salo, stse- Hiiumaal Emmastes õpetajana, tea- on nende mõtlemist muutnud. narist ja filmilavastaja duste akadeemia eksperimentaalbio- Kui niisugune mees istub prae- Arvo Kruusement, loogia instituudis ja looduskaitseins- gu riigikogus või kõrgel pos- kunstnik ja rah- pektorina. 1976–1983 oli Fred Jüssi til hierarhiapüramiidis ja tal vakunsti koguja Eesti Raadio kaastööline ja lindis- on kunagi lapsena loetust Anu Raud, vai- tas loodushääli. Just raadio saatesarja või kogetust jäänud sete, mulik ja kirja- „Looduse aabits“ (1979–1986) auto- siis kui sinna tiigipõhja mees Toomas rina on ta mõjutanud tohutut hulka vits torgata, võib sealt Paul, kirja- kuulajaid. Neid saateid lindistati tihti hakata mulle tõus- nik Arvo Valton raadiost ja kasutati õppetöös. Aastal ma. See on moraal- ning lavasta- 1980 kirjutas Fred Jüssi alla 40 kirjale. ne kapital, mille inime- ja ja operaator Fred Jüssi sulest on rohkesti ilmu- sed elu jooksul kogu- Andres Sööt. nud loodust tutvustavaid pildi- ja vad. Selle tõeline tähen- juturaamatuid ning artikleid. Ta on dus võib end ilmutada Tartu ülikool / Loodusajakiri teinud raadio- ja telesaateid, avalda- väga palju hiljem.“ Foto: Tiit Hunt Tartu loodusmajja on jõudnud haruldane tirts

utukad on leidnud nutikaid numbris ilmunud põhjalik artik- viise, kuidas uutele maade- kel Eesti ritsikatest ja tirtsudest, le rännata. Novembris toodi peaasjalikult nende häälitsustest.

PTartu loodusmajja tirtslaste hulka Veljo Runnel Foto: A. aegyptium lendab väga osavalt. kuuluv putukas, kes oli hääletanud Seda liiki tirtsud on levinud Lõuna- autoga Itaaliast Eestisse. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis- Rändur kuulub liiki Anacridium Idas, nad elavad tavaliselt puudel ja aegyptium. Sihktiivalisi hästi tund- põõsastel, ei sirista. Eestis A. aegyp- va Veljo Runneli kinnitust mööda tium ei elutse. ei ole Euroopas teist sellist triibulis- te silmadega hiiglast. Veljo Runneli Tartu loodusmaja / sulest on Eesti Looduse augusti- Loodusajakiri

6 |822| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Liblikaröövikute soolebakterid loodetakse panna Foto: Eesti teadusagentuur Eesti Foto: plasti hävitama eadusuudiste portaal ScienceNews on vahenda- nud Põhja-Ameerika kesk- Tkonnatoksikoloogia ja -keemia ühin- gu aastakonverentsil peetud ettekan- net, mille järgi leidub polüetülee- ni seedivaid liblikaröövikuid. Nende soole mikrofloora pakub suurt huvi, kuna mikroobide abil loodetakse Sellekevadine õpilaste teadusfestival lagundada majapidamises tekkivaid plastijäätmeid. Polüetüleen on enim levinud plast: Õpilaste teadustööde sellest valmistatakse toiduainete pakendeid, ühekorranõusid ja pakke- kilesid. Paraku lagunevad seda tüüpi võistlus ootab töid plastid väga aeglaselt. Prügikatku tõrje üle juurdlevad teadlased on otsinud inspiratsiooni putukate seast. Nõnda tavapärasest varem on avastatud, et vahaleediku ehk vaha- koi (Galleria mellonella) vastsed suu- pilaste teadustööde riikli- majutuskulud. davad peale vaha seedida polüetüleeni. ku võistluse uurimistööd „Häid uurimistöid tehakse kõik- Võime plasti hävitada on ka sale- tuleb järgmisel aastal esi- jal Eestis, ei tasu karta, et tege- leedikute hulka kuuluva Plodia inter- tadaÕ tavapärasest varem: tähtaeg on mist on ainult nii-öelda eliitkooli- punctella röövikutel. See liik on maa- 20. veebruar. dele suunatud konkursiga. Näiteks ilmas levinud kahjur, kellele meeldi- „Tõime konkursitööde esitamise põhikooli astmes peapreemiad võit- vad kuivatatud toiduained. Texase tähtaja varasemaks seoses uue riik- nud töödest tulid kõik eelmisel aas- tehnikaülikooli teadlased lasid labo- liku õppeperioodide ja koolivahe- tal väljastpoolt Tallinna ja Tartut, ris osal röövikutel maiustada tava- aegade korraldusega,“ selgitas Eesti samuti ka mitmed gümnaasiu- pärase toidu ehk kliide ning teravil- teadusagentuuri teaduse populari- miastme premeeritud,“ sõnas Tuisk. jaga ja teistele söödeti polüetüleeni. seerimise osakonna juhataja Terje „Samuti on preemiaks ja tunnustu- Seejärel uuriti vastsete soole bakteri- Tuisk . seks juba võimalus osaleda õpilaste kooslusi. Selgus, et plastisööjate soo- Õpilaste teadustööde võistlu- teadusfestivalil.“ les leidub palju rohkem eri liiki mik- se eesmärk on pakkuda noortele Võistlustöid hinnatakse eral- roobe. Osa neist liikidest leidub ka võistluslikku väljundit ja innustada di põhikooli- ja gümnaasiumiast- maailmameres, kus neil on oma roll noori uurimistööd teaduslikumalt mes. Võitjate vahel jagatakse pree- plasti lagundamisel. tegema. Osalejatel on hea võima- miafond 11 400 eurot. Rahalised ScienceNews/Loodusajakiri lus ennast proovile panna ja teiste- auhinnad saavad ka esimese pree- ga võrrelda, kohtuda samasuguste mia pälvinud tööde juhendajad. huvidega eakaaslastega nii Eestist, Auhinnasaajate seast valitakse välja Euroopast kui ka mujalt maailmast. Eesti esindajad Euroopa Liidu noor- Lõppvoor, kuhu kutsutakse kuni te teadlaste konkursile, USA rah- saja parima töö autorid oma töid vusvahelisele teadusmessile Intel vaatmikena esitlema, peetakse õpi- ISEF ja veel mitmele sama laadi üri- laste teadusfestivalil 12.–13. aprillil tusele. Eesti Loodus ja Horisont on 2018 Tartus eesti rahva muuseu- õpilaste teadustööde võistlusel and- Eesti keeles oleks kuivaine- ja kuiva- mis. Samas antakse kätte auhinnad. nud välja oma eriauhinna. tatud puuviljade lembest liiki kohane Wikimedia / Scott Bauer Commons Foto: Teadusagentuur katab teises voorus nimetada köögi-saleleedikuks osalejate transpordi-, toitlustus- ja ETAG/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |823| 7 Sõnumid Urve sinijärvest saab Tallinna

botaanika aia direktor koduleht linnavalitsuse Tallinna Allikas: allinna botaanikaaia tea- konnas, 2016. aastast olnud dusnõukogu valis avaliku kunstiakadeemia teaduspro- konkursi korras botaa- rektor. Urve Sinijärv on aval- Tnikaaia uueks direktoriks Urve danud palju artikleid maasti- Sinijärve. Ta alustab tööd 1. jaa- kuarhitektuuri, parkide restau- nuaril, ametiaeg kestab viis aas- reerimise ning kultuuri- ja loo- tat. duspärandi teemal. Urve Sinijärv on õppinud Tallinna kunstiülikoolis arhitek- Tallinna botaanikaaed / tuuri ja Eesti põllumajandus- Loodusajakiri ülikoolis maastikuarhitektuu- ri. 2012. aastal kaitses ta Eesti kunstiakadeemias muinsus- kaitse ja restaureerimise erialal doktoritöö Saaremaa loodus- kaitsealustest parkidest. Ta on pikka aega töötanud keskkonna- ministeeriumi looduskaitseosa-

on orbiidile viidud kuus Sentineli Satelliidiandmed võimaldaksid satelliiti. Nende andmete põhjal saab näiteks hinnata metsa kõrgust kodanikule rohkem kasu tuua ja rohumaade niitmist, samuti teha uroopa kosmosenädala raa- jääseiret ning anda üleujutuste ja mes korraldati 6. novemb- muude katastroofide korral kiiresti ril Tallinnas Euroopa Liidu ohuhinnangu. MaaE seire programmi Copernicus „Sentineli satelliitidelt saadavad infopäev. Üritusel innustati eraette- andmed pole küll nii kõrge ruumilise võtteid ja avaliku sektori organisat- lahutusvõimega kui näiteks ortofo- sioone arendama avalikke teenuseid tod, kuid satelliitidelt saab andmeid satelliitidelt kogutud andmete abil. märksa sagedamini. Kui maa-amet Maa-ameti peadirektori Tambet katab aastas umbes poole Eesti ter- Tiitsu kinnitusel luuakse Eestis ritooriumist 25-sentimeetrise lahu- peatselt riiklik satelliidiandmete jao- tusvõimega ortofotoga ja tiheasus- tuskeskus ehk ESTHub. Pooleli on tusalad veelgi detailsemate piltide- Allikas: kosmoseagentuur Corvaja / Stephane Euroopa riigihange, mille käigus soetatakse ga, siis satelliidifotod katavad kogu vajalik riistvara ning luuakse tark- Eesti igal kuul kümnemeetrise ruu- vara, mis võimaldab andmeid alla milise lahutusvõimega piltidega,“ laadida, jaotada, arhiveerida ja töö- selgitas maa-ameti geoinfosüstee- delda. mide büroo peaspetsialist Ants Vain Copernicus on Euroopa Liidu satelliidi- ja aeropiltide erinevust. Maa kaugseire programm, mida Vain rõhutas, et mõlemal meetodil juhib Euroopa Komisjon koos Esimene atmosfääri uurimiseks mõel- on oma eelised ja üks täiendab teist. Euroopa Kosmoseagentuuri ja teis- dud Sentineli satelliit 5P lendas kos- te partneritega. Programmi raames mosesse sel sügisel Maa-amet/Loodusajakiri

8 |824| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sõnumid

Vangistuses läheb aksolotlitel see- vastu väga hästi. Neid elutseb bio- loogialaborites, konnahuvilised pea- vad neid lemmikloomadena ning Jaapanis kasvatatakse neid suisa toi- duks. Niimoodi on sattunud väga keerulisse olukorda arengubioloo- gid, kes kasutavad liiki mudelorga-

Foto: Wikimedia / Stan Shebs Commons Foto: nismina. Nimelt esineb aksolotlitel neoteenia ehk vastsesigimine: nad jäävad looduses kogu eluks vastseks ega moondu kunagi täiskasvanuks. Samuti on tömpsuul hämmastav võime kasvatada endale vigastatud jäsemete, saba ja lõugade asemele uus kehaosa. Nende keha talub hästi teistelt liikidelt pärit elundite siir- Tömpsuid saab osta lemmikloomapoest, kuid oma looduslikus elupaigas on nad damist. muutunud üliharuldaseks Paraku on labori-tömpsuude gee- nifond muutunud sugulusristumise tõttu väga vaeseks ning vangistuses Mehhiko tömpsuud elutsevatel loomadel on üha rohkem haigusi. Kuna liik hakkab Mehhikost kaduma, pole võimalik loodusest ähvardab väljasuremine värsket verd juurde tuua. Mehhiko bioloogid on hakanud tömpsuid pal- jakirja Nature teatel on bio- naosas Xochimilco järve piirkon- jundama ja noored loomad viiakse loogide lemmik-kahepaikne nas. loodusesse, et hääbuvaid populat- mehhiko tömpsuu ehk akso- 1990. aastate lõpus, kui liiki haka- sioone turgutada. lotlA (Ambystoma mexicanum) muu- ti põhjalikumalt uurima, oli nende Üksiti tuleb võidelda kahe põhi- tunud looduses üha haruldasemaks. arvukus umbes 6000 isendit ruut- ohuga, mis aksolotleid nende algko- See seab ohtu ka molekulaarbioloogi- kilomeetri kohta. Häirekella hakati dus ähvardab: Mehhiko pealinnast de uurimistöö. lööma möödunud kümnendi lõpus, Xochimilco järve lekkiv reostus ja Aksolotleid seiravad teadlased sest 2008. aastal oli tömpsuude arvu- sinna asustatud võõrliigid harilik on viimase paarikümne aasta jook- kus kahanenud umbes saja loomani karpkala (Cyprinus carpio) ja niilu- sul teinud kindlaks, et kunagi väga ruutkilomeetril. Praegustel andme- se vääristilaapia (Oreochromis nilo- tavalise sabakonnalise arvukus on tel on see liik veelgi rohkem hääbu- ticus). üha vähenenud. Mehhiko tömpsuud nud: hinnanguline arvukus on alla 35 elutsevad riigi pealinna México lõu- looma ruutkilomeetri kohta. Nature/Loodusajakiri

Kas tead, kes laulab?

TELLI E-POEST KODULEHEL WWW.LOODUSAJAKIRI.EE Sõnumid Foto: Wikimedia / Ivar Commons Leidus Foto:

Pakri tuletorn Pakri pangal

mille kujundamises osaleb kas otse- semalt või kaudselt igaüks meist,“ lisas Urve Sinijärv. „Selleks et maas- Eesti ühineb tikud säiliksid ja areneksid väärtusli- ku elukeskkonnana, tuleb suurenda- Euroopa maastikukaitse da inimeste teadlikkust ja maastik- ke mõjutavate valdkondade vahelist koostööd.“ konventsiooniga Et valmistada ette konventsiooni- ga liitumist, loodi 2015. aastal kesk- alitsus kiitis 2. novembril kaitseosakonna peaspetsialist Urve konnaministeeriumi juurde töörühm. heaks Euroopa maastikukon- Sinijärv. Maastikukonventsioon ongi Selle töö tulemusena on valminud ventsiooni ja andis volitused esimene rahvusvaheline kokkule- analüüs, kuidas Eesti on konvent- sellegaV liituda. Euroopa maastiku- pe, mis käsitleb kõiki maastikutüüpe: siooni põhimõtteid järginud ja ees- konventsioon käsitleb maastike kait- looduslikke, maa-, linna- ja linnalähi­ märke saavutanud ning mida oleks set, korraldust ja planeerimist ning alasid; nii silmapaistvaid, harilikke kui vaja parandada. Töörühma kuulusid koostööd Euroopas. Eesti oli seni üks ka rikutud maastikke. Konventsioon ministeeriumide esindajad, keskkon- väheseid Euroopa riike, kes polnud rakendub nii maismaale, siseveekogu- naameti ja muinsuskaitseameti tööta- lepinguga ühinenud. dele kui ka merealadele. jad, ülikoolide õppejõud, arhitektid ja „Inimestele seostub sõna „maastik“ Konventsiooniosaliseks saamine maastikuarhitektid. enamasti ikka loodusega, kuid tege- mõjutab paljusid valdkondi ja kõiki likult on see mõiste märksa laiem,“ Eestis elavaid inimesi. „Maastik on Keskkonnaministeerium/ ütles keskkonnaministeeriumi loodus- meie kõigi ühine avalik eluruum, Loodusajakiri Horisont sai teaduse populariseerimise auhinna änavuse aasta Eesti teadu- Eesti rahvusraamatukogu digitaal- se populariseerimise auhin- arhiivis DIGAR kõigile huvilistele nakonkursil on ajakirja vabalt kättesaadavad. DIGAR-is tal- THorisont digimine ja selle eestve- letatud Horisontide sisu kajastub daja, Horisondi peatoimetaja Ulvar ka kõige menukama otsimootori

Käärt pälvinud teise auhinna. teadusagentuur Eesti Allikas: Google tulemustes. Horisont sai auhinna kategoo- Teaduse ja tehnoloogia populari- rias „Teaduse ja tehnoloogia popu- seerija peaauhinna on pälvinud ihtüo- lariseerimise eest audiovisuaalse ja loog Arvo Tuvikene, kes on kaladest elektroonilise meedia abil“. kirjutanud ka Eesti Looduses. Tiiu Aegade vältel ilmunud ajakirjad Silla elutööpreemia vääriliseks on hin- on möödunud aasta algusest saati Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt natud astrofüüsik Ene Ergma.

10 |826| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri EL küsib

Projektis lööb kaasa 34 looma- Kuidas edeneb LiFE-i loopeal- pidajat, kellest 21 on juba pikka aega tegutsenud ja 13 uued alusta- sete taastamise projekt? jad. Projekt on andnud nii mõnele- gi noorele perele võimaluse pidada Annely Esko hektarit loopealseid ning luua kõigile oma kodukoha läheduses loomi ning keskkonnaameti LIFE­i taastatud aladele karjatamiseks vaja- pühenduda poollooduslike koosluste projekti juht lik taristu. Kui eesmärk on saavuta- hooldamisele. tud, on Eesti heas seisus loopealsete Tuleval talvel jätkub taasta- oopealse- karjamaade pindala üle kahe korra mistöö. Seda tehakse koostöös

te taasta- Bert Holm Foto: suurem projektieelse aja pindalast. RMK-ga. Riigimaadel korraldab mise projekti algatas kesk- Suurimad seni taastatud alad asu- raietööd RMK ja eramaadel keskkon- Lkonnaamet, et suurendada avatud vad Muhus Koguval, kus on taas- naamet. Tööd jätkatakse Saaremaal ja karjatatud loopealsete pindala tatud 230 hektarit, Saaremaal Vätta Ilplas Kahtla laiul. Uusi alasid taasta- Eestis ning seeläbi aidata kaasa loo- poolsaarel (150 hektarit) ja Hiiumaal takse Undvas. Muhus jätkuvad taas- pealsetele omaste liikide säilimisele. Sarvel (156 hektarit). tamistööd Nõmmkülas, Koguval, Loopealseid ehk kadakasi karjamaid Kolme aasta jooksul on taasta- Igakülas, Rässas, Lõetsas ja Lallil, ohustab peamiselt kinnikasvamine mistööd läinud maksma 1,9 miljonit Hiiumaal aga Kallastel ja Kassaris kadaka ja männiga pärast seda, kui eurot. 75% rahast on tulnud Euroopa ning Läänemaal Virtsus ja Kuresel. karjatamine on lakanud. Liidu LIFE+ programmi kaudu ja 25% Tartu ülikool on taastatud aladel Loopealsete taastamise projekti KIK-ilt. Lühikese aja jooksul on suude- lõpetanud elurikkuse seire esimese on Lääne-Eestis ja saartel praegu- tud nii suuri alasid taastada ainult see- etapi. Selle põhjal on selgunud, et seks ellu viidud kolm aastat, projek- tõttu, et on kasutatud masinaid. Eesti Eesti loopealsete seemnepank on veel ti lõpuni on jäänud veel kaks aastat. poollooduslike koosluste taastamisel on väga hästi säilinud ning loopealsele Selle ajaga on taastatud 1500 hekta- see uuenduslik moodus, mis on hästi omane niiduliikidest koosnev taimes- rit loopealseid. Lõplik eesmärk on vastu võetud; seda püütakse rakendada tik taastub kiiresti. Sellist edu ei osa- võsast ja kadakatest puhastada 2500 ka teisi elupaigatüüpe taastades. nud me projekti planeerides loota. mida on andnud 20 aastat rekreatsioonikorraldust tallinna ülikoolis? Mart Reimann, Tallinna ole. Ent nimetusest veelgi olulisem on sioonikorraldusega on võimalik edu- ülikooli rekreatsiooni­ kontseptsioon. Taastumine on tähtis kalt tegeleda mitmeti: alates riiklike korralduse dotsent kõikidele organismidele, väljendugu strateegiate algatamisest ja lõpetades see siis sisalikul saba tagasikasvami- individuaalse nõustamisega. ui rekre- ses või töönarkomaanist pereisa heas Üks osa rekreatsioonikorraldu-

atsiooni- erakogu Foto: enesetundes pärast metsajooksu. se õppest on liikumine looduses. korralduse eriala 1997. aastal Rekreatsioonikorralduse õppe- Kutselisi matkajuhte on eriala lõpeta- avati,K oli isegi eriala nimetus paljudele jõud on kahekümne aasta jooksul tei- nute hulgast tulnud suhteliselt vähe, eestimaalastele võõras. Hoolimata sel- nud tihedat koostööd väga paljudega, kuid kõik meie tudengid on ilmtingi- lest, et ka 1980. aastatel oli Eesti loo- alates noorsootöötajatest ja loodus- mata pidanud käima Eestimaa met- duskaitses päris palju kasutatud rek- kaitsjatest kuni Eesti suurfirmade- sades, soodes ja veekogudel. Seega reatsioonikorralduse terminit. See on ni. 16. novembril peetud aastapäeva- on ka kõige looduskaugemate ja gla- ju see, kui sisalikule saba tagasi kasvab, konverentsi ja pidustuste käigus võis muursemate ürituste korraldaja- ütlesid bioloogid iroonilise muigega: tõdeda, et on kujunenud subkultuur tel olemas elementaarsed teadmised kasutage selle jubeda nimetuse asemel professionaalselt aktiivsetest inimes- loodusest: nii sellest, mida huvitavat ilusat eestikeelset vastet. Kuid vaevalt test. Kuna eriala on interdistsipli- meie looduses leida võib, kui ka sel- et „virgestus-“ või „kosutuskorraldus“ naarne, on meie lõpetajad tööd leid- lest, kuidas vähendada inimtegevuse vähem iroonilisi muigeid tekitaks. nud eri valdkondades ja riigistruktuu- negatiivseid mõjusid loodusele. Kahekümne aasta jooksul on ena- rides. Meie lõpetajaid töötab suurfir- Suur huvi meie eriala vastu ja mik eestimaalasi nimetuse omaks mades personalitöötajatena, on loo- õppekava korralik täitumus viitab sel- võtnud või vähemalt sellega leppi- dud ürituste korraldamise firmasid lele, et eriala õpetamine ja teadustöö nud ja järjest vähem on neid, kes või tegutsetakse näiteks personaal- jätkub Tallinna ülikoolis veel vähe- rekreatsioonikorraldusest kuulnud ei treeneritena. See näitab, et rekreat- malt kakskümmend aastat.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEmBER 2017 EEsti LOODUs |827| 11 Linnukaitse Foto: Leho Luigujõe Leho Foto:

◊ 1. Eesti jääb paljude veelindude rändeteele. Nende suured parved rõõmustavad loodushuvilisi ja -vaatlejaid, kuid tekitavad suurt meelepaha põllupidajatele Veelinnujaht Eestis, rändeteede ja seisukohtade ristumispaigas

Veljo Volke, Renno Nellis, ainult loodushuvilised on mõnel loode- tanud suurt avalikku huvi. Ühiskond ei Meelis Uustal või põhjaranniku neemel, näiteks ole nõus sellega, et üks jahiseltskond Põõsaspeal, jälginud heal rändepäeval laseb jahi käigus sadakond veelindu, ügisene veelinnuränne on tut- kümnete tuhandete aulide, vaeraste ja olenemata sellest, kas see mõjutab lii- tav igale eestlasele. Paljud mär- mustlaglede möödalendu. kide seisundit või mitte. kavad siis hane- või kureparvi Nõutuks teeb Sargitoimetuste kõrvalt või looduses asjaolu, kus olu- puhkamas käies. Lindudele peetavat jahti on hakanud korraga ei ole rahul Kindlasti on kõigile teada ka vana- varjutama ebaeetilised jahivõtted, peaaegu ükski sõna „Kured lähvad, kurjad ilmad; mille ohjeldamise vajadus on huvirühm, aga haned lähvad, hall taga; luiged läh- lahendusi ei pais- vad, lumi taga“. See on üsna täpne äratanud suurt avalikku huvi. ta. Loodusturismi fenoloogiline kirjeldus, mille kohta arendajad kurda- leiab rahvaluule andmebaasidest 225 vad, et nad ei saa algupärast teksti (vt www.folklore. Kas meie linnujahireeglid on piisa- oma külalistele kodumaa loodusrik- ee). Arhiivis on tallel ka ütlus „Kui valt head? Viimastel aastatel on just kusi näidata, kui rahvuspargi piiri kured sügisel ära lähevad, siis nemad veelindude rände ajal, mis on ühtlasi taga käib linnujaht. Väikesaare kogu- võtavad ühe söömaaja talurahva käest jahiaeg, hoogustunud arutelu ja koha- kond on häiritud jahituriste võõrus- kaasa“. Seegi on tõsi. ti ka vaidlus selle üle, kas Eesti linnu- tava kaaskondlase tegevusest, sest see Hane- ja kureparvedest vähem tea- jahireeglid on piisavalt head, et taga- mõjutab kogu saare elu: saarel käib takse seda, kuidas ranniku lahesopid da veelinnuasurkondade elujõulisus. nagu sõda. Jahinduse head tava järgi- ja madalad abajad täituvad septemb- Lindudele peetavat jahti on haka- vad jahimehed on tugevalt häiritud, rist alates tuhandete rändel peatuvate nud varjutama ka ebaeetilised jahivõt- kuna maastikuauto kastitäie hanesid viu-, sinikael- ja piilpartidega. Valdavalt ted, mille ohjeldamise vajadus on ära- lasknud jahituristide maine määrib

12 |828| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri ka nende kuuerevääri. Põllumehed on aga väga kurjad ärasöödud oras- Viimaste aastate head teod jahikorralduse muutmisel te pärast. Looduskaitsjad esitavad ministeeriumile ja teistele asjalistele 1. Pliihaavlite kasutus on osaliselt ja hallhaigrut ei olnud Eestis õigus ettepanekuid ja küsimusi, aga tule- keelatud vabalt küttida EL-i linnudirektii- musi on vähe ja kogu temaatika kor- 2008. aastal ühines Eesti rahvusva- vi alusel: muudatusega viidi jahi- dub sügisest sügisesse. helise Aafrika-Euroopa rändveelin- korraldus direktiiviga vastavusse. Eesti ornitoloogiaühing on väit- dude kaitse lepinguga ehk AEWA Neile liikidele saab jahti pidada nud, et veelinnujahi korraldust tuleb leppega. Kokkuleppe tegevuska- juhtudel, kui nad on tekitanud kah- parandada, ja saanud selleks üldsuse va järgi loobuvad ühinenud riigid justusi; jahiloa annab keskkonna- toetuse. Rahvaalgatuse portaalis täi- enda koostatud ajagraafiku alusel amet. tus umbes ööpäeva jooksul vajalik pliihaavlite­ kasutusest märgaladel 1000 häält, mis võimaldab ettepane- peetaval jahil [1]. Eesti teatas lep- 3. Muutunud on hanede-laglede kud veelinnujahi kohta esitada otse pega ühinemisel, et võtab viieaas- jahihooaja algus riigikogule. Enne saadakse veel kõigi tase üleminekuaja ja keelab plii- Mullu nihutati hanede ja laglede huvirühmadega kokku ja püütakse haavlite tarvituse riigis 2013. aas- jahihooaja algus kümme päeva hili- leida ühisosa. tal. Tõepoolest, semale ajale: endi- pärast uue jahisea- se 10. septembri ati Kose

Jahiulukite hulgas on meil 31 lin- duse jõustumist M asemel algab hane- nuliiki. Andmed nende pesitsusaegse 2013. aastal ei tohi Foto: jaht praegu 20. sep- arvukuse ja arvukuse muutuste ning veelinnujahil kasu- tembril (EOÜ ette- kaitse ja ohustatuse kohta on koon- tada pliihaavleid. panek oli 1. oktoo- datud tabelisse (vt lk 14). Ainult seit- Plii on raskme- ber). Jahieeskirja se neist liikidest ei ole veelinnud: laa- tall, sattudes orga- muudatuse siht on nepüü, nurmkana, kodu- ja kaelustu- nismi, laastab see säästa meil pesitse- vi, hall- ja künnivares ning hallrästas. nii loomade kui vaid hallhanesid ja Jahilinnuliikide hulgas on mõned ka inimese tervist. valgepõsk-laglesid, kaitsealused ja ohustatud linnuliigid. Sellel metallil ei ole kellest enamik on Eestis on looduskaitse all valgepõsk- elusorganismides septembri lõpuks lagle, soopart ja laanepüü. Soopart ühtegi otstarvet, Eestist lahkunud. on meil kaitstavate liikide nime- ta on elusolendite- Mõlema liigi arvu- kirjas eelkõige haruldase pesitseja- le ohtlik mistahes Jahituristi varje juures lebab kaks kus meie pesitsus- na. Valgepõsk-lagle ja laanepüü on koguses. mustlaglet, kes Eestis ei kuulu aladel on pigem ka linnudirektiivi esimese lisa liigid. Pliihaavlite tar- jahiliikide hulka väike ja aja jooksul Laanepüüjaht on sama direktiivi teise vitus soovitakse on see kahanenud. lisa alusel lubatud. Valgepõsk-lagle ühtmoodi keela- arvukust tuleks reguleerida aga direk- ta kogu Euroopa Liidus, kuna las- 4. Analüüsitakse linnujahi korral- tiivi 9. artiklis toodud täpse korra alu- kemoona saab valmistada teistest dust kaitsealadel sel, kuid paraku praegu seda Eestis ei metallidest, millel ei ole toksilist Hiljuti sai valmis kaitstavatel ala- järgita. toimet, näiteks teras, volfram, vis- del peetava linnujahi analüü- Ohustatud liikide punase nimis- mut, vask ja erisugused sulamid. si tööversioon, mille on koos- tu liike on jahilindude hulgas kuus: Järgmine tähtis samm ongi muuta tanud Eesti ornitoloogiaühing raba- ja hallhani, soo-, räga- ja luits- pliivabaks kogu jahindus, sealhul- ja keskkonnaõiguse keskus. Töö nokk-part ning nurmkana. gas suurulukijaht. eesmärk on koostada ülevaade Rändel on mitu neist kaitsealus- Eesti kaitsealadel (looduskaitse- test ja ohustatud liikidest tegelikult 2. Mullu keelati mitme linnulii- alad, rahvuspargid, püsielupai- arvukad. Paraku ei ole hinnangud gi jaht gad, hoiualad) kehtivatest linnu- nende arvukuse ja arvukuse muutus- Muutes jahieeskirja, lõpetati möö- jahipiirangutest. Samuti on siht te kohta kuigi usaldusväärsed. Eriti dunud aastal Eestis jaht aulile ja töötada välja ühtsed põhimõt- paistab see silma ujupartide puhul. hahale ning rongale ja hallhaigrule. ted ja otsustusskeem, mismoo- Väga vähe on andmeid ka jahiliikide Kahe esimese liigi puhul on olnud di kaaluda jahipiiranguid, võttes sigimisedukuse kohta. Need asjaolud põhjus nende arvukuse nii suur arvesse huvirühmade seisukohti. tekitavad suure lünga kogu temaatika vähenemine, et liigid on rahvus- Kui uuringu lõppversioon valmib, käsitluses. vahelises punases nimistus arva- avaldatakse see EOÜ veebilehel Jahikorralduses on oluline, et küti- tud ohustatud liikide hulka. Ronka www.eoy.ee. tavate liikide seisund ei halveneks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |829| 13 Linnukaitse

Liik LiD II LiD I Kaitse- Eesti puna- Pesitsevate Pikaaja- Lähi- Andme- lisa – lisa kate- ne nimestik paaride arv suundumus suundumus kvaliteet jahiliik gooria (2008) Eestis [2] Eestis Eestis (1980–2012) (2001–2012) Rabahani X VU 0 n.a. n.a. n.a. Suur-laukhani X 0 n.a. n.a. n.a. Hallhani X NT 500–600 – 0 B Valgepõsk-lagle X 3 80–110 + +, – – A Kanada lagle võõrliik 0 (0–5) n.a. n.a. n.a Viupart X 50–100 + + 0 B–C Rääkspart X 2000–3000 + + + B–C Piilpart X 2000–3000 0 0 C Sinikael-part X 30 000 – 50 000 – 0 B Soopart X 2 VU 10–20 – – – – C Rägapart X NT 1000–1500 – 0 B–C Luitsnokk-part X NT 1000–1500 – 0 B–C Punapea-vart X 500–1000 + – B–C Tuttvart X 3000–5000 – – B–C Mustvaeras X 0 n.a. n.a. n.a. Sõtkas X 3000–5000 + + + C Laanepüü X X 3 30 000 – 60 000 – – 0 B Nurmkana X NT 2000–4000 – – – C Kormoran 13 000 –14 000 + + 0 A Lauk X 3000–5000 – – C Tikutaja X 40 000 – 60 000 (0) (0) B Metskurvits X 30 000 – 60 000 (0) (0) B Naerukajakas X 15 000 – 25 000 – – – – C Kalakajakas X 10 000 – 15 000 0 0 B Hõbekajakas X 20 000 – 30 000 + +, – – B–C Merikajakas X 1500–2500 + +, – – – B Kodutuvi X 40 000 – 80 000 – 0 C Kaelustuvi X 50 000 – 80 000 + + B Hallrästas X 100 000 – 200 000 – – B Künnivares X 8000 – 12 000 – 0 B–C Hallvares X 40 000 – 70 000 – – B Jahilindude staatus, ohustatus, arvukus ja arvukuse muutus Eestis. Kaldkirjas on liigid, kes ei kuulu veelindude hulka. Kanada lagle on võõrliik, keda on viimastel aastatel väikeste meresaarte haudelinnustiku riikliku seire käigus leitud pesitsemas. Andmed: keskkonnaagentuur/seire.keskkonnainfo.ee Lühendid: LiD – linnudirektiiv. Ohustatuse kategooriad: VU – ohualdis, NT – ohulähedane Suundumused: n.a. – liik ei pesitse Eestis, mistõttu on teave kindlaks tegemata; +/– mõõdukas arvukuse suurenemine/ vähenemine, 10–50%; ++/– – tugev arvukuse suurenemine/vähenemine, üle 50%; 0 – stabiilne; (0) – tõenäoline arvukuse muutus (vähe tõendusmaterjali). Andmete usaldatavus: A – usaldatav arvandmestik viimaste aastate kohta; B – liigi olemas- olu üldiselt hästi teada, kuid arvandmestik vähene või ebatäielik; C – (nüüdisaegne) arvandmestik (peaaegu) puudub

Eestis pesitseb 31 jahilinnuliigist 27 merikajakas ja hallrästas. puhul [3]. liiki; mõnda liiki jahilinde kohtab Kahaneva suundumuse tõttu tuleb Eestis võrdlemisi vähe või ei pesit- Mitme jahilinnu arvukus on aas- jahikorralduse otsuseid tehes olla ise- se nad meil üldse (vt ka tabelit ülal), tate vältel vähenenud. Jahilindude äranis ettevaatlik. Tasub arvestada, et sestap on tähtis jälgida liigi populat- arvukuse lühiajalised muutused on linnujaht võib mõjutada veel hinnan- siooni seisundit kogu levila ulatu- Euroopas ja Eestis olnud sarnased (vt guliselt peaaegu kolmekümmend lin- ses. Meie jahilindude hulgas on seit- ka ◊ 2). Need erinevad küll natuke lii- nuliiki, keda Eestis jahtida ei lubata, se liiki, kelle pesitsusaegne arvukus giti, kuid siiski on tunduvalt rohkem aga kes on jahiliikidega väga sarna- on vähenenud nii Euroopas kui ka neid liike, kelle arvukus on kahane- sed. Näiteks lendavat tõmmuvaerast, Eestis. Need on soopart, punapea- nud. Kahjuks on see suundumus mär- õõnetuvi ja merivarti on väga keeru- vart, nurmkana, lauk, hõbekajakas, gata ka Eesti arvukama tavalinnustiku line sarnastest jahiliikidest eristada.

14 |830| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Liikide arv Kütitud isendite arv 14 Suundumus 2001–2012 pardid 12 Eestis 14 000 haned Euroopas 10 12 000 kormoran kajakad 10 000 8 8000 6 6000 4 4000 2 2000 0 0 suurenev stabiilne kahanev teadmata 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 ◊ 2. Jahilindude arvukuse lühiajalised suundumused ◊ 3. Veelindude küttimine Eestis 2010–2016; andmed: kesk- Euroopas ja Eestis konnaagentuur

Peamised jahiliigid on Eestis haned veelindude hulk Eesti territooriumil. mine, et keskkonnaagentuuril ja ja pardid. Üldistatult võib öelda, et Muudatus eeldab seda, et rändvee- keskkonnaametil on põhjalik teave Eestis kütitakse igal aastal keskmi- linde koheldaks jahiseaduses ja selle nii kohalike kui ka läbirändavate selt 4000‒6000 hane ja 8000 ‒ 10 000 alamaktides eraldi ulukikategooriana. veelindude asurkondade seisundi parti, samuti väiksemal hulgal kor- Teiseks tuleks rändveelindude jahi kohta. See innustaks koguma neid morane, kajakaid jt, kokku seega kuni lubadele märkida, kui palju rändvee- olulisi andmeid, mida praegu meil 13 000 ‒ 15 000 lindu (◊ 3). linde võib selle loa alusel küttida. ei koguta. Hanede küttimine on aastati suu- Ühtlasi tuleb õigusaktidega määra- Kui keskkonnajärelevalves seataks resti erinenud. Lähtudes üle kümne ta rändveelindude piirarv, mille üks esmatähtsaks kontroll selle üle, kui- aasta pikkusest ajavahemikust, on jahipidaja võib lasta ühe jahipäeva das järgitakse rändveelindude jahi hanede arv suurenenud, seevastu jooksul. Selline muudatus väldiks nõudeid, saaks linnujahiprobleeme kütitud partide hulk on kahanenud. praegu suurimat nördimust põhjusta- kindlasti kahandada. Rikkumiste kor- Kas kütitud lindude arv on suur nud olukordi, kus jahiseltskond saab ral tuleb rakendada senisest range- või väike? Lihtsaim vastus: parasjagu. küttida nii palju, kui jaksab, kasvõi maid sanktsioone ning vajaduse kor- Siinjuures tuleb silmas pidada, et osa sada isendit korraga. ral suurendada jahiseaduses väär- liikide puhul on tublisti kasvuruumi, teokoosseisude eest ette s.t neid ei ole kütitud ülemäära palju. nähtud karistusmäärasid. Teine lugu on kahaneva arvukusega Meie jahilindude hulgas on Kui välismaiste jahipida- liikidega, näiteks soo-, räga- ja luits- seitse liiki, kelle pesitsusaegne jate puhul on probleem nokk-pardi arvukus on Eestis selgelt arvukus on vähenenud nii eelkõige nende teadlik- vähenenud ja sellepärast on eelis- kus Eestis kehtivatest tatud küttida üksnes läbirändavaid Euroopas kui ka Eestis. reeglitest, siis on lahen- isendeid. dus seada nende jahitun- Me ei erine märkimisväärselt oma nistuste tunnustamisel põhjanaabritest: Soomes kütitakse Otsus kehtestada kütitavate ränd- lisatingimus: isik peab edukalt läbima aastas umbes 450 000 veelindu, kel- veelindude piirarv aitaks Eestil jõuda Eestis jahipidamist käsitleva teadmis- lest üle 95% on pardid. Ent Soomes nende riikide hulka, kus jahikorral- te kontrolli. on ka jahimehi ja -naisi üle 300 000, dus on paindlik ja võimaldab olukor- Peale selle on keskkonnaõiguse meil kõigest umbes 16 000. ra muutustele kiiresti reageerida, näi- keskus esitanud ettepaneku sätesta- teks kui ootamatult muutub liikide da, et veelindude jahil tuleb märge Kuidas lahendada veelinnujahi arvukus või juhtub midagi majandu- saagi kohta teha viivitamata pärast probleeme? Möödunud aasta lõpus ses või sotsiaalses valdkonnas. linnu haavamist või surmamist. See analüüsis keskkonnaõiguse keskus Kvootide seadmine ei tähenda, et nõue võimaldab jahti paremini kont- Eesti ornitoloogiaühingu palvel vee- kütitavate lindude üldarv väheneb. rollida ja saada tõesema jahistatisti- linnujahti puudutavaid õigusakte See võimaldab piirata jahti nende- ka. Eesti ornitoloogiaühing usub, et [4]. Selles analüüsis on esitatud mitu le liikidele, kelle asurkonnal on hal- jahikogukond on aus ja mõistev ega võimalust, kuidas veelindude jahiga vemad ajad, ja suurendada kehtivat otsi võimalusi, kuidas varjata tegeliku seotud probleeme lahendada ja ära küttimisnormi näiteks nende liikide jahisaagi hulka ja moonutada kütti- hoida. puhul, kellega kaasnevad põllukah- misandmeid. Esiteks, keskkonnaametil tuleb jud. Suure plussina leevendaks kohan- kindlaks määrata kütitavate ränd- Mõistagi eeldab piirarvu sead- duv jahikorraldus meie praegust

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |831| 15 Linnukaitse

suurimat vastuoluallikat: üldsust on seni kaasatud liialt vähe. Eesti on ühinenud rahvusvahelise Århusi Foto: Uku Paal Foto: konventsiooniga, mille peamõte on tagada üldsuse juurdepääs keskkon- naotsuste langetamisele ja õiguse- mõistmisele. Meie praegune jahikor- raldus ei võimalda kohalikel elanikel, maaomanikel ega -valdajatel, kelle naabruses linnujahti peetakse, kesk- konnaorganisatsioonidel ega näiteks loodusturismi korraldajatel mitte kuidagi mõjutada toimuvat. Kui vee- linde hakatakse käsitlema väikeulu- kitest eraldi ja ühtlasi seatakse nende jahile kvoodid, siis tekivad jahin- dusnõukogudel, aga ka eri huvirüh- madel märksa paremad võimalused kaasa rääkida.

Kokku võttes. Teame, et ideaalset maailma ei ole olemas ja tegelikud lahendused sünnivad nii siin artiklis esitatud kui ka muid võimalusi kaa- ludes ning mõistagi koostöös kõikide huvirühmadega. Tunnid, mis kuluvad arvukatele koosolekutele ja kokku- saamistele, võivad ajuti tunduda rai- satuna, aga tegelikult aitavad jõuda lahendustele lähemale.

1. Agreement on the Conservation of African- Eurasian Migratory Waterbirds (AEWA): Agreement text and annexes, 2015. The 6th Session of the Meeting of the Parties to AEWA 9‒14 November 2015, Bonn, Germany. http://www.unep-aewa.org/ sites/default/files/publication/aewa_leaf- let_en_0.pdf. 2. Elts, Jaanus jt 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008‒2012. ‒ Hirundo 26: 80‒112. 3. Nellis, Renno 2016. Haudelinnustiku punkt- loendused 2016. aastal. Riikliku keskkonna- seire alamprogrammi aruanne. http://www. eoy.ee/sites/default/files/punktloendus- te%20aruanne%202016.pdf. 4. Vahtrus, Siim; Kaljuveer, Kadi-Kaisa 2016. Õiguslik analüüs rändveelindude jahi pii- rangute piisavusest. http://www.eoy.ee/ sites/default/files/Linnujahi%20analüüs_ K6K_2.12.16.pdf. Veljo Volke (1965) on bioloog, Eesti orni­ toloogiaühingu linnukaitse programmi­ juht.

Renno Nellis (1982) on bioloog, Eesti ornitoloogiaühingu projektijuht.

Meelis Uustal (1983) on keskkonna­ ◊ 4. Suur-laukhaned (enamik pildil) Eestis ei pesitse, kuid on meil jahilinnud: hin- korralduse magister, Eesti ornitoloogia­ nanguliselt rändab Eestist läbi paarsada tuhat isendit ühingu kommunikatsioonispetsialist.

16 |832| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri vaheline probleem, mida tuleb lahen- dada riikide koostöös. Valgepõsk- Põllumajanduse lagle kohta ongi asutud Aafrika- Euroopa rändveelindude kaitse lepin- gu (AEWA) raames koostama rah- võimalikkusest vusvahelist kaitse- ja ohjeldamiskava. Mitme haneliigi puhul on teadus- likult tõestatud, et mõõdukas jahipi- hanerikastes piirkondades damine mõjub populatsioonile hästi: see pigem suurendab liigi arvukust Läbirändel peatuvad veelinnud teevad paljudele põllumees- ja levikut. Populatsiooni saaks tun- tele muret ja meelehärmi, sest mõned liigid kahjustavad duvalt vähendada üksnes siis, kui linde kütitakse väga ohtralt. Paraku külve, oraseid ja kohati ka rohumaid. Peamised põllumehe on arvukust piisavalt täpselt ohjel- kasumi vähendajad on haned, valgepõsk-lagle, sookurg, lau- dada väga keeruline, pealegi on see luluik ja väikeluik. Partidel ei ole kahjustustega suuremat pist- kulukas. Arvestades praegust hanepopulat- mist. Et sookurg ja luiged on rangelt kaitstavad ja neil puu- sioonide suurust ‒ kolmel probleem- dub jahindusega seos, vaatleme lähemalt hanesid-laglesid. liigil kokku on nende maailmapopu- latsiooni suurus kuni kolm miljonit Aivar Leito, Veljo Volke gid on läbirändavad arktilised haned isendit ‒, ei ole mingit lootust linnu- (rabahani, suur-laukhani ja valge- jahiga Eestis neid ohjeldada ega hoida okku rändab Eestist läbi põsk-lagle), kes pesitsevad kas täieli- nende hulka siin stabiilsena, rääkima- umbes 900 000 hane ja lag- kult või ülekaalukalt väljaspool Eestit: ta võimalusest hanede koguarvukust let, neist peatub siin umbes nende areaal hõlmab umbes kümmet tunduvalt vähendada. Selleks peaks 470 000K isendit (vt ka tabelit). Kõige Euroopa riiki ja Venemaad. Seega Eestis kütitud lindude hulk olema arvukam on valgepõsk-lagle: meilt on need liigid riikide ühisvara ja ka kümneid kordi suurem kui praegune rändab läbi suurem osa Barentsi haneasurkondade suurus on rahvus- 5000 lindu. mere Soome asurkonna laglesid, neile lisaks on Eestis elutsevad liigikaasla- Liik Pesitsevaid Läbirändajaid praegu (isendeid); Eestis peatu- paare prae- loendustel põhinev hinnang jate suundu- sed. Samuti on arvukad suur-laukani, gu mus rabahani ja mustlagle. 2000. aas- Kõige enam kahju rannikuvööndi tatel põldudel ja rohumaadel teevad val- Rabahani ei pesitse ~ 150 000 (peatub kuni 100 000) + gepõsk-lagled ja mõningal määral ka Lühinokk-hani ei pesitse 10–20 + hallhaned, sisemaal aga suur-lauk- Suur-laukhani ei pesitse ~200 000 (peatub kuni 150 000) + + haned ja rabahaned. Alanud aasta- Väike-laukhani ei pesitse 10–20 0 tuhandel on valgepõsk-lagle Eestis Hallhani ~ 600 Peatub Lääne-Eestis sügisel ~ 10 000 – jõuliselt laiendanud oma peatumis- Vööthani ei pesitse 1–10 0 alasid: peale Eesti läänepoolse osa on ta arvukas Harju- ja Virumaal. Teised Lumehani ei pesitse 5–10 0 haned-lagled meil olulist kahju ei Kanada lagle 0–5 50–100 + põhjusta. Valgepõsk-lagle 90–120 ~ 400 000 (peatub kuni 200 000) 0 Praegu hüvitab keskkonnaamet Mustlagle ei pesitse ~ 150 000 (peatub rannal kuni – rändlindude tekitatud põllukahjud 10 000) osaliselt, mullu kulus selleks 333 000 Punakael-lagle ei pesitse 10–50 + eurot. Põllumehed ei ole olukorraga Kokku hanesid 700–900 ~ 900 000 (peatub kuni 470 000) + rahul ning väidavad, et tegelikke kah- ja laglesid jusid tuleb mõõta vähemalt kümme Eestis pesitsevate ja läbi rändavate hanede ning laglede hulk: praegune (2017) korda suurema summaga; nad soo- arvukushinnang ja arvukuse suundumus 2000. aastatel. vivad, et kahjud hüvitataks täielikult. Märkused tabeli kohta: rabahane andmed hõlmavad nii taiga- kui ka tundra-raba- hanesid, kuna alamliike meil seires eraldi ei loendata, samuti ei eristata mustlagle Hanelised on paljude riikide ühis- alamliike; vööthane ei peeta meil looduslikuks liigiks ning kanada lagle on võõrliik. vara. Vaagides olukorda ja lahendus- Suundumus: – vähene kahanemine, 0 stabiilne, + vähene suurenemine, + + tu- võimalusi, tuleb arvesse võtta mitut gev suurenemine. Tumedamal taustal on liigid, kes põhjustavad suure osa põllu- olulist aspekti. Kõik nn probleemlii- kahjudest; andmed: Aivar Leito / EMÜ, 2017

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |833| 17 Linnukaitse Foto: Kaarel Kaisel Foto:

Hanelistest tekitavad põllumeestele kõige suuremat kahju valgepõsk-lagled (fotol enamuses), kes on Eestis jõudsalt laienda- nud oma peatumisalasid: suurte parvedena käiakse toitumas ka sisemaa põldudel

Tuleb tõdeda, et Eesti ornitoloo- sid on võimalik vähendada. Seda saab guid nagu Karalas. Näiteks Norras teh- giaühingu soovitatav linnujahi päeva­ teha, hooldades kõlvikuid õigete võte- tud välikatsete käigus selgus, et kom- kvoot ei pruugi mõjutada Eesti hane- tega ja optimaalsel ajal. Mida tuge- pensatsioonialadel oli hanede surve de üldarvu ja kindlasti ei muuda see vamad ja elujõulisemad on kahjusta- (kahjustus) 13 korda suurem kui teistel kuigivõrd meie hanepopulatsiooni- tavad kultuurtaimed hanede siinvii- aladel [2]. Tõsi, selle uuringu katseala de arvukust ega põllukahjustuste ula- bimise ajal, seda väiksem on lindude kõlvikud olid kõik karjamaad, mitte tust. Ent jahieetika mõttes on kind- mõju ja saagikadu. vilja- või muud põllud. lasti vajalik seada piirarv, sest ühegi Mandri-Eesti suurte põldude piir- Põllumehed on oma kõlvikuid elusolendi, sh hanede tapmine pelgalt kaitsnud mitmesu- jahikire pärast ei ole mingil moel eeti- guste peletusvahen- line tegu. Nagu eespool selgitatud, siis Linnud on hakanud eelistama pool- dite ja -võtetega (loe hanekahjustuste probleemi ohtra jahi- looduslikel rohumaadel leiduvale ka lk 19–21). See on ga nagunii olulisel määral ei kahanda. toidupoolisele kiirtoitu põldudelt. ühtlasi eeltingimus, Leidub inimesi, kes põhjendavad taotlemaks nn hane- veelinnujahti asjaoluga, et tegu on igi- kahjude eest hüvitist. põlise traditsiooniga ja seetõttu on konnas, kuhu koondub enim hane- Paljud lindude hirmutamisviisid on jaht igati lubatav. Ent kui see ei ole sid, tuleks rajada kompensatsiooniala- paraku võrdlemisi lühikese toimeaja- eluliselt vajalik ega võimalda kokku- sid. Laglede puhul on see Saaremaal ga ning tegelikult vajaks see valdkond võttes eesmärgile jõuda, siis ei leidu Karala proovialal toiminud. Säärase meil põhjalikumaid uuringuid. sellele ka tõsiselt võetavat õigustust. mõjutuse sisu seisneb selles, et hane- Sügisel peetakse hanejahti valda- rohkesse piirkonda rajatakse lindude- valt kõrrepõldudel, kuhu linnud mee- Konflikt hanede ja inimese vahel on le meelepärase kultuuriga põllud, kus litatakse maanduma, peibutades neid igipõline ega kao seni, kuni nad on kahju hüvitatakse täielikult. Nendelt mulaažide ja viledega. Jahisaak on olemas ja meie neile sobivaid kultuu- põldudelt linde ei peletata ega peeta suur ja kõrrepõllul on mugav toime- re kasvatame. Hanede arvukus oleneb seal jahti. tada, aga seal linnud tegelikult kah- paljudest teguritest, sealhulgas põllu- Võimalik, et selline meede ei ole lin- justusi ei tekita. Märksa otstarbekam majandusest. dude väga suure arvukuse korral suu- oleks lasta jahimeestel tegutseda kah- Seega, põllupidaja ei saa hanekah- rel alal tõhus, kuid selle teadasaami- justatavatel kõlvikutel. Mujal on tea- justusi täielikult vältida, kuid kahju- seks tuleks teha samalaadseid uurin- dusuuringu põhjal ilmnenud, et jahi-

18 |834| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri le järgneval päeval hoiduvad haned jahipaigast kaugele [1]. Sageli on järg- misel päeval hanesid nii vähe, et küt- tidel ei ole mõtet samas kohas varit- Arne Ader Foto: suses olla.

Tänapäevase toidutootmisega kaasnev looduslik tegur. Rääkides hanekahjudest, ei saa vaadata mööda selle algpõhjusest, s.o põllumajan- dusest endast. Alates eelmise sajan- di keskpaigast, kui haneasurkonnad kiratsesid, on põllumajandus hoogsalt intensiivistunud. Linnud on hakanud eelistama poollooduslikel rohumaa- del (nende pindala on jõudsalt vähe- nenud!) leiduvale toidupoolisele kiir- Auto keset põldu tekitab möödujates ilmselgelt hämmingut, ent põllumehed toitu põldudelt. Madalmaade talvi- püüavad nende abil kaitsta oma põldusid haneliste eest. Selline peletusvahend tusaladel aasta ringi kaetud rikkaliku toimib umbes nädal aega, enne kui linnud taipavad, et ohtu see ei kujuta toidulaua tõttu on hanepopulatsioo- nide arvukus kohati kümme korda suurenenud. Põllupidajate olukord Sestap saab teha järelduse: selleks et probleemi leevendada, peab taas- on haneliste tõttu muutunud lootusetuks tama märgalasid ja poollooduslikke rohumaid, hea näide on meie ran- Eesti Looduse toimetus uuris põllumeestelt, milliste naniitude taastamine. Ühtlasi tuleks muredega seisavad nad silmitsi laglede-hanede aktiiv- muutuda-kohaneda ka põllumajandu- sel. Vähendades põllumajandusmaas- se rände ajal ning mis meetodeid saavad viljakasvatajad tikel haritava maa, eriti teraviljade ja oma põldude kaitseks rakendada. rapsi kasvupinda (toidu hulka, mida need hanedele võimaldavad), vähe- ändlindude arvukuse prob- detest isenditest, kes hävitavad põl- neb piirkonna põllulaamadel peatu- leemi kommenteerivad Eesti lul kasvavad taimed kiirelt. Kui seda vate hanede hulk ja seeläbi ka hane- põllumajandus-kaubandus- juhtub korduvalt, kurnab see kul- kahjustused. kojaR nõukogu esimees, teraviljakas- tuurtaime täielikult ja saagiaasta on Kuna suurt tagasipööret eksten- vataja Lääne-Virumaalt Olav Kreen, ebaõnnestunud. Rannikuäärsetel siivsele põllumajandusele ja väikse- Harjumaa teraviljakasvataja Andres põldudel ei saa enamasti tulu­said male saagikusele ei taheta ja seda ilm- Oopkaup ja Ida-Virumaa teravilja- talivilju kasvatadagi. Hanelised selt ei tule, ei jää üle muud, kui hanede kasvataja Heiki Kuusmik. tegutsevad nii agaralt, et võib olla tegevust paratamatult taluda. kindel: vähemalt korra kahe ja poole Viimastel aastatel oleme märganud, kuu jooksul põllumees ikkagi eksib 1. Jensen, Gitte H.; Madsen, Jesper; Tombre, et rändel olevate haneliste arvu- või hilineb põllule ning linnuparv Ingunn M. 2016. Hunting migratory geese: Is there an optimal practice? ‒ Wildlife kus on tunduvalt suurenenud. See hävitab taimiku. Biology 22 (5): 194–203. https://doi. nõuab põldude kaitsel aasta-aas- Selline lootusetu seis tekitab küsi- org/10.2981/wlb.00162. talt üha enam põllumehe energiat ja muse: kas poleks lihtsam talivilja- 2. Madsen, Jesper; Bjerrum, Morten; Tombre, aega ning järjepidevust. kasvatusest üldse loobuda? Sellest Ingunn M. 2014. Regional Management of Farmland Feeding Geese Using an Esimesed hanelised jõuavad loobumine vähendaks aga põllume- Ecological Prioritization Tool. ‒ Ambio 43 meile juba alates märtsi keskpai- he võimalust oma töid ja põllupida- (6): 801–809. https://doi.org/10.1007/ gast ja viibivad siin maikuu viimas- misega seotud riske hajutada. Jääb s13280-014-0515-x. te päevadeni. Olles talinisu põldu saamata tulu, halveneb konkurent- Aivar Leito (1954) on ornitoloog, Eesti valvanud poolteist kuud varavalgest sivõime, ohus on töökohad ja niigi maaülikooli maastikukorralduse ja loo­ kuni õhtupimeduseni, tuleb tõde- habras maaelu tervikuna. Samas on dushoiu juhtteadur. da, et paari-kolmetunnine hilinemi- enamik põllumehi võtnud endale Veljo Volke (1965) on bioloog, Eesti orni­ ne hanehirmutusringile maksab kar- kohustuse järgida keskkonnahoidli- toloogiaühingu linnukaitse programmi­ milt kätte. ku majandamise põhimõtteid ja vee- juht. Linnuparv koosneb sageli tuhan- seadusest tulenevaid nõudeid, mis-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |835| 19 Linnukaitse

tõttu külvatakse 30 protsendile oma haritavast pinnast mõni talikultuur. Kultuurrohumaadega on lood samamoodi. Lindude tegevuse tõttu kurnatud taimik annab poole vähem saaki. Nii tekib olukord, kus põllu- Arto-RandelFoto: Servet mees otsustab esimese siloniite teha tunduvalt hiljem, kui peaks. Varem lihtsalt pole, mida niita. Seepärast saadakse põllult vananenud ja toit­ ainevaene niide, mis kajastub piima hulgas ja kvaliteedis ning loomade tervises. Olukord on keeruline, lahendust seni ei paista. Looduslikud hanelis- te vaenlased ei suuda nende arvu- kust piisavalt ohjeldada. Abi ei ole olnud ka Eesti jahikorraldusest. Jahimeestele on pandud kohus- tus reguleerida ulukite arvukust, et hoida looduslikku tasakaalu ja väl- tida majanduslikku kahju metsakul- tuuridele jms. Seejuures on hoopis tähelepanuta jäänud rändlindude arvukus, mis juba ületab taluvuse piiri, põhjustades põllupidajatele ula- tuslikku kahju. Tõesti, poleemikat tekitanud jahi- turistid ei käitu alati eetiliselt, posee- rides piltidel suure hulga lastud lindu- de ees. Ometi on see jaht hädavajalik ja kindlasti tuleb kaaluda võimalust küttida ajuti põllukultuure kahjusta- vaid rändlinde intensiivsemalt, mitte jaorased, kuna haneliste saabumise tarilt üks-kaks tonni vähem. aga seda piirata. ajal on see peaaegu ainuke värske toit. Hernes ja uba külvatakse sügava- Peale taliviljaorase süüakse lagedaks male (hernel 5 cm ja oal 7‒8 cm) ning Probleeme rändlindudega on palju talirapsi- ja -rüpsipõllud, puutumata rullitud põldudelt ei saa hanelised nii kevadel kui ka sügisel. Sügisel jäävad ainult põlluservad. neid enam nii kergesti kätte. Ent olu- söövad rändel olevad hanelised põl- kord muutub, kui idud dudel taliviljade orast ning talirapsi- on jõudnud maapinnale ja talirüpsitaimi. Peale selle linnud tal- Tänavu kevadel olid haned või isegi maapinna lähe- lavad taimi, mistõttu need hukkuvad. põldudel püsivalt kohal dale, sest siis tõmmatak- Taimedel on vajadus koguda sügisel se seemned koos idude- võimalikult palju toitaineid, et karm ligikaudu kaks kuud. ga mullast välja. Toiduks talv üle elada. Kui haned neile kahju lähevad herne- ja oate- teevad, on taimedel väga väike tõe- rad, idud jäetakse põldu- näosus talv üle elada. Suviteraviljade puhul süüakse põl- dele vedelema. Samasugune mure kimbutab põllu- lumullast ära seemned, samuti herne- mehi kevadel. Üks tänavune probleem ja oaseemned. Teravilja normaalne Pügamise ja väetamise hea mõju oligi see, et taimepealsed söödi keva- külvisügavus on ligikaudu kolm sen- on asjatundmatu jutt. Haned kah- del ära, seetõttu võttis kevadine kas- timeetrit, sellest sügavusest saavad justavad eelkõige suuremaid põlde, vustart rohkem aega ja sügisene koris- hanelised seemned kergesti kätte. aga oleme lindudega hädas olnud ka tus venis hilisemale ajale; nüüdseks Külvates seemne viiest sentimeetrist kolme hektari suurustel ja metsade on suur osa saaki jäänudki niiskete ja sügavamale, jäävad need küll alles, keskel olevatel põldudel. Keskelt ja jahedate ilmade tõttu koristamata. kuid taimed ei suuda normaalselt kas- eriti niiskemate kohtade ümbruses Kevadel on esmalt ohus talivil- vama hakata ja saagikus on väike: hek- tehakse põllud kultuurtaimedest tüh-

20 |836| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Suur-laukhaned ja valgepõsk-lagled ning nende hirmutamiseks meister- datud peleti, mis paraku jätab linnud ükskõikseks

Alatasa põllult põllule sõiduga kaasneb aga arvestatav keskkonna- kulu: teed, kütus, heitgaasid. Ühtlasi kaasneb sellega inimese tööjõuku- lu siis, kui on kõige kiirem tööaeg: kevadkülv, sügisel saagikoristus ja ühtaegu sügiskülv. Igal hommikul ja õhtul vähemalt kaks tundi hane­ dele pühendada tähendab põllume- hele õigupoolest hädavajadust luua uus töökoht. Gaasipaugutid on põllumeeste kogemuse põhjal tulemuslikud siis, kui panna need iga 15 minuti tagant toimima nelja paugu sarjana. Esimese kahe peale tõstavad linnud pead, kol- manda järel lähevad esimesed lendu ja neljanda paugu järel ka viimased. Gaasipaugutid mõjuvad umbes 200‒300 meetri raadiuses, olenevalt põllu kujust ja tuule suunast. Ent muu elusloodus ja inimesed tunnetavad nende mõju palju kaugemal. Inimesed on häiritud isegi kolme-nelja kilo- meetri kaugusel. See on tekitanud vaenu kohaliku kogukonna ja põllu- jaks. Selle tõttu suureneb umbrohtu- põldudele sunnivad ohkama. Põllule meeste vahel, mistõttu lõpuks tuleb mus ning väetisi ja kemikaale jõuab ei anna nad kuidagi rohkem taga- paugutid põldudelt ära viia. rohkem keskkonda, sest ei ole kul- si, kui sealt ära söövad: neil kulub Olemas on ka laserid, mis algu- tuurtaimestikku, mis neid ära kasu- ju energiat ka enda elushoidmiseks ses, üllatusefektina, on üsna tõhusad. taks. ja lendamiseks. Pealegi teab enamik Paraku saab neid kasutada üksnes Ajakirjanduses on esitatud väiteid, põllumehi, et mullaga segamata sõn- õhtuhämaruses, kui haned lendavad et taliviljade orastele mõjub n-ö püga- nikust väärtuslik kraam tegelikult niikuinii merele ööbima. mine isegi hästi ja hanede väljaheited aurustub: lämmastik lendub. Seega Kullide ja muude suurte lindude on väetis põldudele. Teatud olukorda- pole sellisest linnusõnnikust õigupoo- makettide või siis hernehirmutiste des võiks ühekordne pügamine isegi lest mingit kasu. kasu on olematu, sest haned reagee- soodustada võrsumist. Paraku ei tehta rivad valdavalt vaid liikuvatele objek- seda ühtlaselt kogu põllul, mistõttu Peletusvõimalusi on, aga enamik tidele. on taimik laiguti eri kasvufaasides ega neist mõjub lühikest aega. Kõige Paljud põllumehed on viinud põl- ole võimalik ajastada taimekaitsetöid tõhusam viis hanelisi ära ajada on dudele ja kivihunnikute otsa autoro- ja koristust. see, kui inimesed põldudel liiguvad. musid. Sellegi mõju kestab kahjuks Probleem on ka selles, et hanepar- Tavaline paugutamine (nt stardipüs- ainult nädala jagu, pealegi on kesk- ved käivad põllul mitu korda. Selline toliga vms) linde lõpuks enam ei häiri, konnareostuse mõttes pigem taunitav. korduv „pügamine“ ja taimiku tal- see mõjub napilt 20 meetri ulatuses. Kokku võttes on põllumehed val- lamine kurnab kultuurtaimed ära Küll on neid hirmutanud rakett, eriti mis peaaegu kõike proovima, kuid ja enamik nendest lõpuks hukkub. hämaras. Paraku maksab iga pauk senine kogemus on näidanud, et mit- Tänavu kevadel olid haned põldudel peaaegu viis eurot. Nii saavutatakse mesuguste hirmutusvahendite kasu püsivalt kohal ligikaudu kaks kuud. umbes 300 meetri raadiuses hanedest on üsna kesine. Kui lind tunneb ennast Jutud haneliste väetavast mõjust puhas põld paarikümneks minutiks. turvaliselt, siis ta ei lähe kuskile.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |837| 21 Karst arko Vainu M Fotod: Fotod:

◊ 1. Savalduma Ülemine järvik 2017. aasta maikuus Savalduma karstiala, Tamsalu linna heitveelask Pandivere kõrgustik on üks Eesti enim karstunud piir- Seevastu pinnaveevõrgustik, eriti kondi. Siit saavad alguse arvukad jõed, kuid järvi ja soid alalised seisuveekogud, on Pandivere kõrgustikul tagasihoidlikud. Suurema leidub Pandiveres vähe. Huvitav erand on Savalduma lumesula või vihmaperioodi järel täi- karstiala. Paraku on siinsed järvikud ohus: siia koguneb tub kõrgustiku maapinnalähedane Tamsalu linna heitvesi. põhjaveekiht infiltreeruva pinnaveega, misjärel võivad nõgudes tekkida aju- Oliver Koit, Marko Vainu Pandivere karstijärvikud tised seisuveekogud. Selliseid karstiga seotud ajutisi seisuveekogusid nimeta- andivere kõrgustikule on oma- Pandivere kõrgustikul leidub takse karstijärvikuteks. sed lõhelised aluspõhja karbo- karstijärvikuid rohkem kui mujal Ka sood, eeskätt rabad, on Pandivere naatkivimid, õhuke pinnakate Eestis. Helmut Joonuks on seda võlvil haruldased. Teistest Pandivere Pja suur suhteline kõrgus ümbritse- kõrgustikku nimetanud ajutiste karstialadest eristub selgelt Savalduma vate alade suhtes. Need olud soo- järvede maaks [3]. Tähelepanu­ karstiala, kus leidub muljet avalda- dustavad põhjavee äravoolu, seetõttu väärsemad Pandi­vere karstijärvi- vaid karstijärvikuid ja kõrgustiku võl- on see üks enim karstunud piirkondi kud asuvad Jalgsema, Assamalla, vil haruldane rabastaadiumis soo. Eestis. Intensiivsest põhjavee äravoo- Võhmetu-Lemm­küla-Porkuni, lust annab tunnistust kõrgustiku jala- Saksi, Roosna ja Savalduma piir- Savalduma karstiala asub Lääne- mi ümber kujunenud ulatuslik allika- konnas. Virumaal Tamsalu linna ja Savalduma vööde, kust lähtub mitu veerikast jõge. soo vahelisel alal (◊ 2) ning hõlmab

22 |838| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Savalduma soo rabastaadiumisse jõudnud keskosa

avalduma karstiväli võeti kaitse alla 1978. aas- tal. 1988. aastal arva- tiS Savalduma, Aniste ja Einjärve karstiväli hiljuti loodud Pandivere riikliku veekaitseala koossei- su. 1992. aastal liideti kõik kolm karstivälja Pandivere veekaitseala ◊ 2. Savalduma karstiala paiknemine, aluspõhjakivimite avamusalad, olulisemad veesäilitusalaks. 2003. aastast ala- reljeefivormid ja maapinnalähedase põhjavee samakõrgusjooned tes kuuluvad Savalduma, Aniste ja Einjärve karstiväli Savalduma karstialana Pandivere nitraadi- tundliku ala koosseisu.

Savalduma, Aniste ja Einjärve karsti- välja. See karstiala paikneb ligikau- du nelja kilomeetri laiuses mandri- liustiku kulutusnõos, mida piirab läänes Reinevere kõviku lauge nõlv, idas Vistla-Tamsalu kõviku mattunud astang ja lõunas Kursi kõvik (◊ 2). Kirde-edelasuunaline põikmoreen, mis on Vistla-Tamsalu kõviku mattu- nud astangu jätk [12], jagab kulutus- nõo kaheks. Nõo lääneosas paikneva Savalduma soo ja seda piirava astangu vahelis- se nõkku on kujunenud Savalduma karstiväli. Kulutusnõo õhukese pin- nakattega idaosa jaguneb põhjapool- seks Aniste ja lõunapoolseks Einjärve ◊ 3. Savalduma karstiala karstiväljade ja tähelepanuväärsemate karstiobjektide karstiväljaks. paiknemine

Savalduma karstiala aluspõhja moodustavad Porkuni lademe Ärina 0,1–1 m [1], kuhjevormides võib pak- vett soolaamast radiaalselt ümbritse- kihistu ja Juuru lademe Varbola kihis- sus olla suurem (2–5 m). vate alade suunas. Savalduma karsti- tu biohermsed dolo- ning lubjakivid Kõnealuse karstiala maapinna­ alale on iseloomulikud üle 100 ha suu- [12]. Kursi madalsoost lõuna poole lähedase põhjavee samakõrgusjooned rused [6] karstijärvikud, mis tekivad jääb Tamsalu kihistu karplubjakivi (◊ 2) näitavad, et Savalduma soo on Savalduma, Einjärve ja Aniste karsti- avamusala. Karstialal katab aluspõhja karstiala piirkonnas maapinnaläheda- väljal suurvee ajal eeskätt Savalduma moreenikiht, mille paksus on valdavalt ne põhja- ja pinnaveelahe, juhtides soost pärineva sulaveetulva mõjul.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |839| 23 Karst

◊ 4. Savalduma Alumine järvik 2017. aasta aprillis

◊ 5. Mäeotsa talu kõrval asuv kurisu, millesse neeldub Ülemise järviku vesi

Põhjaveetaseme alanedes taanduvad nevat Ülemist järvikut (tuntud ka kui umbkaudu 50–60 [1] tähelepanuväärset karstijärvikud enamasti juuni lõpuks Savalduma järv), mille pindala võib karstivormi, sh karre, avalõhesid, leht- [3, 4, 8]. hüdroloogilistest oludest olenevalt reid-kurisuid ja umborge, teada on Karstipiirkonna olulisim põhjavee­ väga suurel määral muutuda (◊ 1). ka üks koobas. Kõige suurem on loo­ allikas on Siluri-Ordoviitsiumi karbo- Ülemisest järvikust edela pool, karstivormide tihedus karstivälja naatkivimite põhjaveekompleksi kuni umbkaudu Tiidu talu joonel, lahutab põhja- ja kirdeosas, Mäeotsa ja Sireli 35–40-meetri sügavused veekihid, madal seljandik üksteisest Ülemist ja talu ning kõrgepingeliinide vahelisel milles on tektooniline lõhelisus ja karst Alumist järvikut. Ülemises järvikus alal (◊ 3), kus Ülemise järviku vesi neel- intensiivsemalt arenenud. Seetõttu on dub mitme kurisu-pugemi need üldjuhul otseselt mõjutatud kars- kaudu põhjaveekihti. tivormides neelduva pinnavee kvali- Ühtekokku võib karstiväljal teedist. loetleda umbkaudu 50–60 Savalduma karstivälja tähelepanuväärset karstivormi. eripära on tavatult mit- Savalduma karstiväli hõlmab ligi- mekesine ja vahelduv pin- kaudu nelja kilomeetri pikkuse kirde- namood, millele on juhti- edelasuunalise karstijärvikute ja kuri- võib vett leida aasta ringi, ent Alumine nud tähelepanu juba Kallio Kildema ja sute vööndi, mis paikneb Savalduma järvik täitub veega ainult suurvee ajal Vambola Valler [4]: paljanduva alus- soo idakülje servamäre ja seda piira- (◊ 4 ja 5), liitudes lõunapoolsete, kuival põhjaga tugevalt karstunud kõrgemad va kirde-edelasuunalise põikmoreeni ajal eraldatud nõgudega. Alumisest looalad vahelduvad osaliselt vettpida- vahelisel kulutustasandikul Savalduma suurest järvikust edelas on veel vate soiste lohukeste ja järvenõgudega. küla loodenurgast kuni Jaama-Halja mitu kuni 150 m pikkust umborgu- Selle põhjuseks on tõenäoliselt kva- järveni (◊ 3). Karstivälja tuumikuks karstinõgu. ternaarisetete leviku ja paksuse spo- võib pidada osaliselt sapropeelil paik- Ühtekokku võib karstiväljal loet­leda raadilisus. Seepärast vahelduvad suu-

24 |840| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Savalduma ehk Einmanni soo (781 ha) on kujunenud Balti jää- paisjärve taandumise järel, kolme kulutusnõos olnud järve kinnikas- vamisel. See on suurima pindala- ga soo Pandivere kõrgustiku võl- vil (◊ 2). Järvedel võimaldas esialgu püsima jääda ja hiljem soostu- da kuni 1,65 m paksune jääjär- velise savi kiht, mis oli settinud moreenile nõo sügavamates osa- des. Need soo-osad, mis lasu- vad sapropeelil ehk järvemudal, on jõudnud rabastaadiumisse [6]. Aja jooksul on soo laienenud ka lähiümbruse karbonaatse moree- ni ja toitainerikka põhjaveega mineraalmaale. Savalduma soo turbalasun- di keskmine ja suurim paksus on vastavalt 5,5 ja 6,5 m [7]. Soo lõunaosas Kursi küla lähedal paikneb ovaalse kujuga õõtsik, mis Karl Veberi [15] ja Helmut Joonuksi [3] andmetel võis veel 20. sajandil algul olla avaveeli- ne järv.

◊ 6. Kurisu Einjärve karstivälja kaguosas resti ka infiltratsioonitingimused, Ambla–Tamsalu kõrvalmaantee, mis- ni üle 140. Heinsalu andmetel leidub mida omakorda võimendab bioherm- tõttu käsitletakse neid üldjuhul eraldi õhukese pinnakattega aladele omaselt setele karbonaatkivimitele iseloomulik karstiväljadena. Samalaadne geoloo- mitmel pool karre ja avalõhesid, muu kühmuline aluspõhjareljeef. Kühmud, giline ehitus ja karstivormid [1] ning hulgas paar kitsast koopaava [1]. mille läbimõõt ulatub 20 meetrini ja maapinna absoluutkõrgused annavad Üldjuhul on karstivormid kuju­ kõrgus keskmiselt 1,5 meetrini, on alust arvata, et kahe karstivälja puhul nenud kirde-edela- ja loode- biohermsete karbonaatkivimite kulu- on tegemist geomorfoloogiliselt ja kagusuunalistel tektoonilistel lõhedel tusele vastupidavamad osad, mille laed hüdrogeoloogiliselt ühtse süsteemiga. ja jaotuvad kogu nõos suhteliselt on jäänud paiguti lasuvast pinnakat- Ka Aniste-Einjärve nõo üldiselt ühtlaselt. Valdavalt metsast Aniste test välja ulatuma ja võimaldavad pin- lamedat pinnamoodi ilmestavad kuni karstivälja liigestavad hundipajustiku- naveel karstunud lõhede kaudu kiire- 40–50 m läbimõõduga biohermsed ga kaetud madalamad alad, kuhu kuju- mini põhjaveekihti infiltreeruda. kühmud ja nendevahelised madala- nevad kõrge põhjaveetaseme korral mad pinnakattega alad. Kühmuline karstijärvikud. Aniste ja Einjärve karstiväli asuvad reljeef on kontrastsem Aniste karsti- Einjärve karstiväli on enamjaolt ligikaudu 1,8 km pikkuses ja 1,1 km väljal. Einjärve karstivälja lõunaosas kaetud heinamaaga, kõvikutel kasvab laiuses mandriliustiku kulutusnõos on pinnakate mõnevõrra paksem ja hundipajustik või mets. Joonuksi and- Tamsalu linna lääneservas (◊ 3). Nõgu üldilme seega tasasem. metel on karstiväli peaaegu igal keva- piirab idas ja lõunas Vistla-Tamsalu Aniste-Einjärve valdavad karstivor- del veega täitunud ning vesi on kadu- mattunud aluspõhjaastang ning läänes mid on väikese kuni keskmise läbi- nud juuli alguseks [3]. Vesi voolab põikmoreen. mõõdu (kuni 25 m) ja sügavusega nõkku ja kui veetase alaneb, neeldub Aniste (18 ha) ja Einjärve (115 ha) (kuni 2 m) karstilehtrid, mida leidub karstilehtrite kaudu [1] (◊ 6). karstivälja lahutab loode-kagusuu- kahel väljal kokku vähemalt poolsada Põhjaveetaseme tõus nõos on otse- naline lauge seljandik, millel kulgeb [1], Hella Kingu [7] andmetel kogu- selt seotud hüdroloogiliste tingimus-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |841| 25 Karst

Kogu seire vältel paistsid sealt võetud proovid silma väga suure keskmise ammooniumioonisisaldusega. Suurim kontsentratsioon (37 mg/l) fikseeri- ti 2003. aasta 1. juulil [11]. Alates 2009. aastast ei ole Savalduma karsti- välja seirepunktist NTA põhjavee seire raames teadmata põhjusel enam proo- ve võetud. Suur üldlämmastiku-, üldfosfo- ri-, ammoonium- ja kloriidioonisisal- dus Savalduma Ülemise järviku vees viitab otseselt Tamsalu linna heitvee reostuskoormusele. Kuna Savalduma karstijärvikud on karstivormide kaudu otseses ühenduses maapinnalähedaste ◊ 7. Heitveelask Savalduma Ülemisse järvikusse põhjaveekihtidega, mõjutab Ülemise järviku hüdrokeemia otseselt ka piir- konnas joogiveeks kasutatava põhja- vee kvaliteeti. Eestis on joogiveeks tarbitavale põhjaveele kehtestatud ammoonium­ iooni piirsisalduseks 0,5 mg/l, kuid Savalduma karstivälja kaudu on maa- pinnalähedasse põhjaveekihti aastate jooksul voolanud suur kogus pinna- vett, milles ammooniuminooni sisal- dus on ületanud piirmäära mitu korda (◊ 1). Seetõttu reostusid ka mitmete karstivälja naabruses asuvate majapi- damiste joogiveekaevud [10, 13].

Rekonstrueerimine pole järviku- te seisundit parandanud. Aastatel ◊ 8. Heitveelasuoja sissevool Savalduma Ülemisse järvikusse 1998–1999 ja 2011 rekonstrueeriti Tamsalu linna puhastusseadmeid ning muudeti Ülemisse järvikusse juhitav tega lääne pool asuvas Savalduma soos juba aastakümneid kahjustanud sinna heitvesi väidetavalt nõuetekohaseks ja Savalduma karstiväljal. Tavaliselt juhitav Tamsalu linna ja Sääse alevi- [14]. hakkab põhjaveetase Aniste-Einjärve ku (varem Põdrangu sovhoos) heitve- 2017. aasta mais oli Savalduma nõos tõusma nädal või paar näda- si (◊ 7, 8). Ülemine järvik paraku endistviisi sel- lat pärast Savalduma nõo täitumist Helmut Joonuks täheldas juba gelt hüpertroofsete tunnustega: kau- veega [2]. See annaks alust oletada, 1974. aastal, et Tamsalu reovesi on jär- gelt oli tunda reovee haisu, järviku et Savalduma soo ja Tamsalu linna viku vee reostanud [3]. Aare Mäemets põhjas ja kallastel oli sinakasmust vahelisel alal voolab maapinnalähe- on 1988. aastal hinnanud järviku sei- mudakiht, vohasid eutroofsetele jär- dane põhjavesi tõenäoliselt ida-kagu sundi äärmiselt halvaks [10]. Muu hul- vedele omased taimeliigid jms (◊ 9). suunas, mida kinnitavad ka VEKA gas viitasid tol ajal järviku reostatusele Ülemisest järvikust võetud vee­ (veevaldkonnaga seotud teabe veebi- kaldavööndis vohanud väike-lemmel proovide analüüs kinnitas nähtut: leht Eesti looduse infosüsteemis) and- ja niitvetikas, suur zooplanktoni arvu- järvevee üldlämmastiku- ja üldfos- mebaasi põhjaveetasemete samakõr- kus ning rekordiline üldfosforisisaldus forisisaldus oli vastavalt 35 mg/l ja gusjooned (◊ 2). (650–1250 mg/mü). 11 mg/l, niisiis on Savalduma Ülemine Ajavahemikul 1992–2008 võeti järvik endiselt liigtoiteline ehk hüper­ Tamsalu heitvesi suunatakse Saval­ riikliku seireprogrammi raames nit- troofne. Näiteks kalgiveeliste järvede duma karstialale. Savalduma kars- raaditundliku ala (NTA) põhjavee väga halva seisundiklassi piirmäära- tiala, ennekõike aga Savalduma kars- seire käigus veeproove Ülemise jär- sid – üldlämmastiku puhul > 4,5 mg/l, tivälja Ülemise järviku seisundit on viku idakaldal asuvast seirepunktist. üldfosfosforil > 0,05 mg/l – ületas üld-

26 |842| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri lämmastikusisaldus järviku lõunaosas ligikaudu kaheksa korda ja üldfosfori- sisaldus koguni 220 korda! Pealegi lisandub heitveereostuse- le tõenäoliselt järviku enesereostus, kuna põhjasetetesse akumuleerunud fosfor vabaneb hapnikupuuduse tin- gimustes. Heitvee kvaliteet võib küll olla parem kui aastakümnete eest, kuid karstijärviku enesepuhastusvõi- me jaoks on reostuskoormus endi- selt liiga suur. Kuivadel perioodidel võib suurem osa järviku sissevoolust moodustudagi ainult heitveest, kuna Aare Mäemetsa andmetel kuivas jär- vik varem suviti ära, ent pärast seda, kui järvikusse hakati juhtima heitvett, enam mitte [10]. ◊ 9. Savalduma Ülemise järviku kaldavesi 2017. aasta mais Mida siis teha? Savalduma karstiväl- ja ja laiemalt kogu piirkonna pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks niste-Einjärve nõgu on ELIS-e ürglooduse objek- tuleks esmalt leida Tamsalu heitveele Eesti kontekstis haru- tide andmebaasi järgi oli uus suubla. Alternatiivina tuleks kõne kordne karsti suurvorm: 1998. aasta seisuga Saval­ alla heitvee lisapuhastus veepuhastus- omaA mõõtmete, karstilise toitu- dumaE Ülemises järvikus fikseeri- jaamas. Kuna Savalduma Ülemise jär- mise, lameda põhja ja suletuse tud üldlämmastikusisaldus kuni viku setetesse on aastakümnete jook- poolest võiks see klassifitseeruda 1344 mg/mü, kloriidiooni kontsent- sul akumuleerunud suur kogus toit­ karstipoljeks, s.o karstilise tekke- ratsioon kuni 300 mg/l ja ammoo- aineid, ei muutu järviku seisund heaks ga lamedapõhjaliseks negatiivseks niumiooni kontsentratsioon kuni kohe pärast seda, kui on lõpetatud suurvormiks, mida üldjuhul seos- 9 mg/l [5, 6, 9], mis kõik viitasid heitvee juhtimine järvikusse. tatakse võimsa Dinaaride karstiga. järviku hüpertroofsele seisundile. Oluline tegur on siin kõrgustiku õhuke pinnakate: põhjavesi on maa- pinnalt lähtuva reostuse vastu üldju- Teaduste Akadeemia, Tartu. hul kaitsetu. Kuna Pandivere on täh- seaduslikult. 10. Mäemets, Aare 1988. Savalduma järv – reo- tis põllumajanduspiirkond, on siin- veehoidla. – Eesti Loodus 39 (8): 512. 1. Heinsalu, Ülo 1963. Karst Pandivere kõr- 11. Pandivere veekaitseala põhjavee kvalitee- se põhjavee reostuskoormus suur, gustikul. Geoloogia Instituut, Tallinn. diseire 2003. aastal. 2003. AS Maves, töö seega tuleb niigi haavatavat hüdro­ 2. Heinsalu, Ülo 1979. Karstijärvikud Eestis. – nr. 3075. Tallinn. geoloogilist konteksti silmas pidades Eesti Loodus 30 (10): 657–662. 12. Suuroja, Kalle jt 2011. Eesti geoloogilise rakendada veemajanduses erimeet- 3. Joonuks, Helmut 1974. Ajutiste järvede baaskaardi Tapa (6431) leht. Seletuskiri. maal. –Eesti Loodus 25 (2): 116–119. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn. meid. Seetõttu käsitatakse intensiiv- 4. Kildema, Kallio; Valler, Vambola 1959. 13. Tamsalu valla arengukava 2001–2005. sema põllumajandusega Pandivere ja Karstinähtustest Savaldumas. – Eesti Tamsalu Vallavolikogu määrus nr. 19, Adavere-Põltsamaa piirkonda vabarii- Loodus 10 (4): 235–236. 24.05.2001. KO 2001, 57, 1103. gi valitsuse 21. jaanuari 2003. a määru- 5. Kink, Hella 1994. Põhja- ja pinnavee 14. Tamsalu valla ühisveevärgi ja-kana- hüdrokeemiline seire Lääne-Virumaal. lisatsiooni arendamise kava aasta- se järgi nitraaditundlik alana, kus vee- 1991–1993. Geoloogia Instituut, Tallinn. teks 2014–2017–2026. 2013. Tamsalu seaduse alusel on kehtestatud range- 6. Kink, Hella 1998. Eesti soode hüdrogeo­ Vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosa- mad keskkonnakaitsenõuded. ökoloogia. Teaduste Akadeemia Kirjastus, kond, Tamsalu. Kuhu juhtida ligikaudu 70 000 ela- Tallinn. 15. Veber, Karl 1966. Kui kiiresti kasvab soo? – 7. Kink, Hella 2005. Loodusmälestised 15. Eesti Loodus 17 (6): 353–355. nikuga Pandivere regiooni heitve- Lääne-Virumaa: Laekvere, Avanduse, si? Lihtsat ja odavat lahendust ei ole. Rakke, Väike-Maarja, Tamsalu. Teaduste Oliver Koit (1986) on geoökoloog, Ometi ei tuleks praegusel ajal ilm- Akadeemia Kirjastus, Tallinn. Tallinna ülikooli doktorant ja ökoloogia­ selt kellelegi mõttesse juhtida pigem 8. Kink, Hella 2006. Veeobjektid „Eesti ürg- keskuse nooremteadur, uurib karstinäh­ looduse raamatus“. Teaduste Akadeemia reovee omadustega heitvett piltli- tusi ning pinna- ja põhjavee vastastik­ Kirjastus, Tallinn. mõjusid. kult otse oma joogiveeallikasse, nagu 9. Milius, Anu 1982. Fosfori dünaamika Eesti Savalduma karstialal juba vähemalt väikejärvedes. – Simm, Helle (toim). Eesti Marko Vainu (1987) on geoökoloog, nelikümmend aastat on tehtud, täiesti NSV järvede nüüdisseisund. Eesti NSV

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |843| 27 Looduskaitse

Nursipalu metsalaamas laiub pärast 25. oktoobril saadud raadamisluba ulatuslik lagendik: ligi 70 hektari suurune metsata ala, mis on osa kavandatavast 160 hektari suurusest kaudtule sihtmärgialast. Kohalikud elanikud ja keskkonnaühendused on pettunud, kuna harjutusala hakati rajama, ootamata ära nõuetekohast aruannet keskkonnamõjude kohta

oli tegu tehtud. Sellise aktiivsuse taga võis näha soovi raiuda mets maha Ootamatu rünnak enne, kui keegi, näiteks looduskaits- jad, suudavad raieteatisi vaidlustada ja nõnda kogu töö seisma panna. Kaitseministeeriumi algatusel Nursipalule toime pandud kiirkorras metsaraada- mise on hukka mõistnud paljud kesk- Plaanist rajada Nursipalu harjutusväljakule õppusalad ja see- konnaorganisatsioonid, kohalik valla- läbi kannatavast looduskeskkonnast kirjutasime põhjalikult valitsus ja piirkonna elanikud. Eesti Looduse märtsinumbris. Nüüd on taas põhjust teema Keskkonnamõjude hindamine juurde tagasi tulla, sest Nursipalus on hakatud kavandatut on pooleli. Mullu juunis algatati ellu viima: suur osa metsa on kiirkorras raadatud. Paraku var- Võrumaal asuva Nursipalu harjutus- välja teede ja väljaõpperajatiste ehi- jutab seda tegu riigiasutuste head tava eirav käitumine. tusprojekti tarbeks keskkonnamõ- jude hindamine. Eeldatavasti kaas- Katre Palo alustatud tööde kohta. neb kavandatavate tegevustega olu- Metsaraie oli kavandatud sedavõrd line keskkonnamõju: harjutusvälja ktoobri lõpus hämmas- osavalt, et peaaegu nädalapäevadega rajatised tulevad ulatuslikule inim­ tas Nursipalu harjutusväl- asustuseta loodusalale, ja läheduses elavaid ini- Harjutusvälja rajatised tulevad kus leidub võrdlemisi mesiO metsatöömasinate koondumi- palju looduskaitsealu- ne. Sellele järgnenud metsaraie käis ulatuslikule inimasustuseta seid liike. Ent kanna- enneolematu usinusega ja tekitas loodusalale, kus leidub võrdlemisi tajaks pooleks jäävad palju segadust, sest huvirühmadele palju looduskaitsealuseid liike. ka lähikonna elanikud, ei olnud jagatud eelteavet Nursipalus kel tuleb lähitulevikus

28 |844| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kumb on ülem: kas riigi- või looduskaitse?

Kommenteerib säästva Eesti insti­ siis võib jääda mulje, et riigikaitse on jäänud see pool, kuidas hüvita- tuudi juht ja keskkonnamõjude hin­ on loodus- ja muinsuskaitse ees alati da riigikaitse (huvide) oluline nega- damise valdkonna asjatundja Kaja Peterson eelistatum, sest loodus- ja muinsus- tiivne mõju Nursipalu loodusele ja kaitse kulutustele ei ole raame sea- sealsetele inimestele. Näiteks kui ui veidi üldistada, siis on tud. Kui nii, siis polekski vaja mõju- metsa raadatakse, siis tuleb mujal ühiskonnas kolm valdkon- sid loodusele ega inimesele hinnata, metsa kasvama panna, et metsamaa da, mis olenevad ühiskonna kuna riigikaitse huvid on alati täht- ei väheneks. väärtushinnangutest.K Need on riigi- samad. Seaduse järgi aga sellist eelist Kahetsusväärselt on kaitseminis- kaitse, looduskaitse ja muinsuskait- ei ole riigikaitsele antud. Ka riigi- teerium alustanud metsa raadamist se. Suuresti oleneb riigi poliitikast, kaitse tegevuste mõju looduskesk- enne keskkonnamõju hindamise kas nende kolme väärtuse vahel on konnale ja seeläbi inimese tervise- lõppjäreldust ja leevendusmeetmete ka eelisjärjekord. le ja heaolule tuleb analüüsida ning rakendamist, lähtudes seisukohast, Kuivõrd riigikaitsele on määra- selle põhjal võtta meetmeid, et oluli- et riigikaitse seisab isegi seadusest tud rahaline väärtus – kaks prot- si mõjusid leevendada. kõrgemal. Sellega kahjustatakse rii- senti sisemajanduse kogutoodan- Tahtmata pisendada riigikait- gikaitset kui väärtust nii ühiskonna gust peab minema riigikaitseks ‒, se väärtust, tundub, et tagaplaanile kui ka kohalike elanike silmis.

Kodanike õigused on Nursipalu juhtumi valguses saanud valusa hoobi

Kommenteerib keskkonnaõiguse sest raadamise jt tegevuste mõjude pruugi kohtust keskkonna kaitseks keskuse jurist Siim Vahtrus hindamine on veel pooleli. Aruannet abi olla. Olukorras, kus luba antak- ei ole veel avalikustatud, ent sellest se välja kiiresti, inimesi kaasamata ja etsa raadamine Nursipalu hoolimata on antud raieluba. huviliste jaoks ootamatult, on ülla- harjutusväljal oktoobri Nörritav on seejuures keskkon- tusmoment sedavõrd suur, et kohtu- lõpus-novembri alguses naameti põhjendus, et raadamiseks le kaebuse kokkupanemise ajaks on Mkujutab endast enneolematult jäme- anti luba, kuna aruanne on sisuli- pöördumatu kahju juba tekitatud. dat keskkonnamõju hindamise reeg- selt valmis, kõigest avalikustama- Praegusel juhul oli nädal pärast raa- lite rikkumist. Euroopa Liidu õigu- ta. Seisukoht, nagu oleks avalikusta- damisloa väljaandmist põhiosa met- sest tuleneva reeglistiku põhiprint- mine pelgalt formaalsus, mis mõju sast hävitatud. siip on, et tegevuse mõjusid tuleb hindamise sisu ei mõjuta, on täiesti Kardetavasti annab selline tegu- hinnata enne, kui tegevust hakatakse sobimatu. Nii EL õiguses kui ka rii- viis kodanikele märku, et ainus ellu viima. Seepärast näeb ka Eestis gikohtu praktikas on rõhutatud, et tõhus viis meie ühist keskkon- kehtiv keskkonnamõju hindamise keskkonnamõju hindamise aruan- da kaitsta on sedalaadi kodaniku­ seadus ette, et tegevusluba ei tohi de avalikustamine on väga oluline allumatus, mida nägime möödunud anda enne, kui mõjude hindamine etapp mõju hindamise ja sellega seo- suvel Õismäel hõberemmelga puhul. on lõpetatud. Antud juhul eirasid tud tegevuslubade menetluses. Läänelikus õigusriigis peaks koda- seda nõuet nii raiest huvitatud kait- Juhtum näitab selgelt ka üht suurt nikel aga olema keskkonnakaitseks seministeerium kui ka mõju hinda- Eesti õigussüsteemi nõrkust: isegi muid vahendeid, kui vastata omalt mise eest vastutav keskkonnaamet, juhul, kui otsus on õigusvastane, ei poolt seadusrikkumisega. taluda senisest suuremat müra ja vib- vad keskkonnamõjud. küsimusi, millele kohalikud elanikud ratsiooni. KMH programmi avalikul arutelul ja omavalitsus ei ole aastate jooksul Keskkonnamõjude hinnangu oli rahvast palju, kohale olid tulnud saanud selgeid põhjendatud vastuseid (KMH) programmi tutvustati avali- ka ajakirjanikud, sh rahvusringhää- (näiteks asupaiga valiku kohta, loe kult mullu novembri lõpus. Programm lingust. Ilmselgelt on tegu arendus- täpsemalt märtsinumbrist). Selline on oma olemuselt lähteülesanne, mis projektiga, mille vastu tunneb üldsus selgusetus on olnud ka põhjus, miks kajastab, millise ala kohta ja mis laadi väga suurt huvi. Nursipallu kavandatu elluviimine on keskkonnamõjusid tuleks hinnata ning Programmi kohta esitati arvukalt kestnud väga pikka aega: kevadel saab milliseid uuringuid ja ekspertiise teha, ettepanekuid ja vastulauseid, muu veerandsada aastat ajast, kui hakati et selgitada välja tegevustega kaasne- hulgas korrati juba ammu esitatud analüüsima Võru (ja ka teiste) väeosa-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |845| 29 Looduskaitse Foto: Timo Timo Palo Foto:

Esimeses raadamisringis jäeti puutumata kavandataval sihtmärgialal asuv metsa vääriselupaik, sh uus vääriselupaigailmeline metsaosa. Artikli esimesel fotol lk 28 on vääriselupaigad näha ruudukujuliste tükkidena vasakul lageraie servas. Ministeerium küll nendib, et metsasaartena keset lagedat jäädes ei pruugi nad vääriselupaikadena kaua püsida

Mis ajendas kaitseministeeriumi alustama Nursi­palus meie prioriteet. Harjutusväljade väl- õpperajatisi enne, kui üldsusele on tutvustatud ehitus- jaehitamine on osa sellest. projekti keskkonnamõjude hinnangu aruannet? Nursipalu harjutusvälja raadami- sel järgiti keskkonnaekspertide soo- Selgitusi jagab kaitseministeeriu­ Seejärel hakati koostama harjutus- vitusi ja Eesti õigusaktides sätesta- mi kaitseinvesteeringute osakonna välja väljaõppeehitiste arendusprog- tut. Selleks et loodust võimalikult keskkonna- ja planeerimise nõunik Tuuli Vors rammi, seda on muudetud keskkon- vähe häirida, valiti raieks teadlikult namõju hindamise tulemuste põhjal. periood, mis ei kattu lindude pesit- ursipalu puhul on tegu ter- Selleks et riigikaitseteemad olek- susajaga. Ühtlasi jäeti puutumata ritooriumiga, kuhu peavad sid käsitletud ka Rõuge valla üld- metsa vääriselupaigad ja ala, mis korraga mahtuma loodus- planeeringus (samamoodi kui ei ole küll registreeritud vääriselu- kaitseN ja sõjalise kaitse ettevalmista- Sõmerpalu vallas), tellisime muu paigana, kuid kus on 2011. aastal mine, ja nõnda, et kumbki oluliselt ei hulgas 2011. aastal KSH lisaaruande. tuvastatud vääriselupaigale omased halvaks teise poole toimimist ja ees- Selle tulemusel, arvestades keskkon- indikaatorliigid. Lagedal alal saarte- märke. Selline olukord tekitab aru- naaspekte, muutis kaitsevägi veelgi na alles jäetud vääriselupaikades ei saadavalt väga suurt huvi. Kaitseväe harjutusvälja arendusprogrammi ja pruugi küll nende praegune väärtus harjutusväljadel ja ka meie ülejää- vähendas oluliselt laskeväljade suu- kaua säilida, kuid teiselt poolt ei ole nud territooriumitel püüame järgida rusi, nihutas väljaõppeehitiste asu- välistatud uute väärtuslike kooslus- põhimõtet, et tegevustega kaasneda paiku ja seadis ajapiirangud laske- te kujunemine neis metsatukkades. võiv negatiivne mõju oleks võima- väljaõppele. See arendusprogramm Oleme rääkinud läbi riigimetsa likult väike. Otsime tasakaalu tege- kinnitati 2014. aastal. Rõuge valla majandamise keskusega ja leppi- vuste elluviimisel. üldplaneeringut kahjuks siiani ei ole. nud kokku, et harjutusvälja ümb- Nursipalu puhul oleme oma Praeguseks tehtud uuringute, ana- ruses 10 km raadiuses (väljaspool arendusplaanides aastate jook- lüüside ja hinnangute tulemusena on harjutusala) selgitatakse välja uued sul panustanud erisugustesse kesk- meil teadmine, kuidas saame riigi- metsa vääriselupaigad. Peale selle konnauuringutesse ja -analüüsides- kaitsesihte saavutada, arvestades või- lõpetatakse Nursipalu harjutus- se. Alustasime 2006. aastal kesk- malikult palju looduskaitsehuvidega. väljal järgnevaks kümneks aastaks konnamõju strateegilise hindami- Lähtudes Eesti kaitseväe arengu tavapärane metsamajandamine tulu sega. Nursipalu harjutusvälja kesk- kiirusest ja sõjalisse kaitsesse panus- saamise eesmärgil, raieid tehakse konnamõju strateegilise hindamise tavate inimeste hulgast – vabataht- vaid metsahoolduse põhimõtete (KSH) aruande kiitis heaks Võrumaa likud kaitseliitlased –, on paremad järgi ja arvestades eelkõige loodus- keskkonnateenistus 8. augustil 2007. väljaõppevõimalused kindlasti üks kaitseaspekte.

30 |846| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri de harjutusalade laiendusi ja võima- likke asukohti. Seadusliku kokkuleppe järgi koos- tatakse KMH aruanne pärast seda, kui programm on saanud heakskiidu. Foto: Jaanus Tanilsoo Aruanne on dokument, mis sisaldab keskkonnamõju hindamise tulemusi ja negatiivseid mõjusid leevendavaid meetmeid – neid tuleb rahvale tut- vustada. KMH aruande väljapanek ja tut- vustuskoosolek võimaldab huvirüh- madel selle sisu mõjutada: esitada ettepanekuid, seisukohti ja vastuväi- teid. Neid tuleb aruande lõppvormis- tuses arvesse võtta, juhul kui ei ole selget alust ettepanekud ümber lüka- ta. Seega võib KMH aruande ava- Nursipalu kaudtule sihtmärgiala ja teiste uute õppusalade rajamisele ollakse likustamise etappe tulla mitu, sest vastu, kuna niimoodi seatakse ohtu või koguni hävitatakse väärtuslik piirkonna ettepanekute järgi parandatud aruan- looduskeskkond. Näiteks halveneb tunduvalt metsiste olukord, ent nende arvu- net tuleb uuesti üldsusele tutvustada. kus on Eestis niigi muret tekitavalt kahanenud. Seni on Keretü-Nursipalu olnud Nursipalu kohta ei ole aga KMH aru- Kagu-Eestis üks arvukaim ja elujõulisim metsisemängukoht annet seni avalikkusele tutvustatud. See ongi vallandunud pahameele ja pettumuse põhjus.

Riigiasutuse teod on eeskuju ühis- konnale. Paraku ei ole heast tavast Anneli Alekand Foto: lähtunud ei kaitseministeerium ega keskkonnaamet: kumbki ei ole pida- nud tähtsaks oodata ära avalikusta- misringi läbinud ja heaks kiidetud KMH aruannet. Selgitust, miks ühtäkki läks väga kiireks, ei ole antud. Esimese met- sateatise esitas RMK, kes majandab kaitseministeeriumi valduses olevat riigimetsa, suisa puhkepäeval: lau- päeval, 21. oktoobril. Teine teatis saa- deti keskkonnaametile 24. oktoobril. Muidu pigem ruttamata töötav riigi- Keretü soo Nursipalu harjutusväljal: see on tulevase Keretü looduskaitseala süda. masin üllatas veelgi: juba 25. oktoob- 8. novembri riigikogu infotunnis kõnepulti kutsutud keskkonnaminister Siim Kiisler ril saatis keskkonnaamet raadamisloa andis välja veksli, et valitsus peaks kaitseala loomiseni jõudma tuleval kevadel tarbeks kaheksaleheküljelise juriidili- selt korrektse põhjenduse. Samal päe- val saadeti raiemasinad Nursipallu. KMH aruanne on dokument, se tõuke. Ja keskkonna Võib oletada, et raiet võimaldavad inimesed teavad väga paberid olid vormistatud juba varem. mis sisaldab keskkonnamõju hästi, et Nursipalu on Sellele viitab kasvõi endise kaitse­ hindamise tulemusi ja negatiivseid üks kõige põhjaliku- ministri Margus Tsahkna 5. novemb- mõjusid leevendavaid meetmeid – malt läbi uuritud ala, ri postitus oma Facebooki-lehel: neid tuleb rahvale tutvustada. kuhu tuleb ka loodus- „Nursipalu harjutusvälja raadamise kaitseala. Loodus ja otsus oli minu üks viimaseid kaitse- loomad on seal hästi ministrina tehtud otsuseid ja selle üle Nursipalu harjutusvälja arendamine, hoitud. Tunnustus tegijatele!“. Tsahkna eriti hea meel. Kaitseväe ja kaitselii- mis on olnud aastaid kempluste tal- lahkus kaitseministri ametist tänavu du inimesed teavad, kui oluline on lermaa. Eesti kaitsevõime sai oluli- 12. juunil.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |847| 31 Looduskaitse

Keskkonnaameti kaitse planeerimi- se büroo juhataja Taavi Tattar on Eesti rahvusringhäälingule antud selgituses

irjam Nutov õigustanud loa andmist asjaoluga, et M KMH aruande sisu on neile juba teada, Foto: Foto: kuigi seda ei ole üldsusele tutvustatud. Eesti Loodusele on ta otsust kommen- teerinud põhjalikumalt: amet on luba- nud raie, lähtudes 2014. aastal kaitse- ministri kinnituse saanud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammist. Normatiivaktidele tuginevaid õigustu- si on teisigi, loe täpsemalt kõrvalole- vast kommentaarist. Uudistesaates “Aktuaalne kaamera” põhjendas harjutusvälja arendaja kait- seministeerium oma rutakust ja head Nursipalus raadati ligi 70 hektari suurune metsaala ja veeti palgid virnadesse vaid tava eiravat teguviisi lihtsalt: metsa umbes nädala jooksul raadamine harjutusalal on nende vaja- dus. Seda tuli teha kiirustades, kuna Miks andis keskkonnaamet loa raadata Nursipalus väljakut kasutab iga päev 2. jalaväebri- metsa, ootamata ära nõuetekohaselt analüüsitud gaad ja neil tuli oma lahinguharjutusi keskkonnamõjude hinnangut? võimalikult kiiresti jätkata. Ka kaitse- ministeeriumilt on Eesti Loodus küsi- Selgitab keskkonnaameti kait­ vat Keretü kaitseala asuvaid vääris- nud põhjalikumat selgitust, loe nõunik se planeerimise büroo juhataja elupaiku. Tuuli Vorsi kommentaari lk 30. Taavi Tattar Seega oli keskkonnaametil ole- oovitud mahus raadami- mas teave võimalike keskkonnamõ- Lubamatu pretsedendi pärast koh- se puhul (94 hektarit) ei jude kohta ning raadamisotsuses on tusse. Eesti keskkonnaühendus- ole seaduse järgi keskkon- arvestatud nii heaks kiidetud KSH te koda on 3. novembri pressitea- namõjuS hindamine kohustuslik. tulemusi kui ka pooleli oleva KMH tes väljendanud riigiasutuste tegevu- Keskkonnamõjusid tuleb hinnata aruande eelnõus toodud seisukoh- se üle pahameelt, kuna raietegevus (teha KMH) siis, kui raieala ületab ti. Ühtlasi oleme kaalunud eri huvi- Nursipalus loob lubamatu pretseden- 100 hektarit. Raadamist saab luba- rühmade ettepanekuid, sest meie di. Selline teguviis annab märku, et da, kui on olemas vastav dokument, taotlus on leida tasakaal inimlike keskkonnamõju hindamise põhimõt- mis näeb ette maa-alale muu kasu- soovide ja keskkonnaga seotud või- teid, kodanike arvamust ja võimalik- tusotstarbe kui metsamajandus. maluste vahel. ku kahju loodusväärtustele võib eirata. Antud juhul on selleks dokumen- Mõistame, et igasugusel inimte- Juhtum demonstreerib ehedalt, kui- diks Vabariigi Valitsuse 14. veeb- gevusel on keskkonnamõju, mida võrd kaitsetud on kodanikud ja loodus ruaril 2008. aastal antud korral- tuleb enne otsuseid analüüsida. olukorras, kus riigiasutused keskkon- dus Nursipalu harjutusvälja rajami- Lähtudes Euroopa Liidu loodus- naseadusi ei järgi. Sellele, et kodaniku- se kohta. Selle sisu on täpsustatud kaitsealasest õigusruumist, on riigi õigus on Nursipalu juhtumi valguses Nursipalu harjutusvälja arendus- julgeolek üks väheseid argumente, saanud valusa hoobi, viitab oma kom- programmis. mida võib eelistada looduskaitsele. mentaaris ka keskkonna­õiguse jurist Raadamine toimuski kooskõ- Nursipalu puhul on tehtud Siim Vahtrus (loe kommentaari lk 29). las Nursipalu harjutusvälja aren- kompromiss kahe olulise vald- Nähes selget ebaõiglust looduse dusprogrammiga. Selle programmi konna vahel: loodus- ja riigikaitse. ning kohalike elanike suhtes ja sea- kohta on koostatud keskkonna stra- Loodusväärtuste kaitseks luuakse duse eiramist, esitasid keskkonna- teegiline hindamine (KSH), mille Keretü looduskaitseala ning seal, ühendus Eesti Metsa Abiks ja selt- aruandes esitatud soovitusi laske- kus on võimalik, lubame tegeleda sing Inimsõbralik Nursipalu kohtule väljade ja sihtmärgiala paigutuse riigikaitseks olulise lahinguõppuse- kaebuse keskkonnaameti väljastatud kohta on arvesse võetud. Rajatised ga. Nursipalu harjutusvälja arenda- raadamisloa kohta. Ajakirja trükkimi- jäävad eemale looduskaitseseadu- misel on Keretü looduskaitseala üks neku eel selgus, et kohus on kaebuse se alusel kaitset väärivatest aladest, leevendav meede. Kaitseala kinnita- tagasi lükanud. samuti ei raadata väljaspool looda- takse tõenäoliselt tuleval kevadel. Katre Palo (1978) on Eesti Looduse toi­ metaja.

32 |848| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri www.ole.ee

© Operation Lifesaver Estonia / Since 2004 / Rail Safety Education In Estonia / Raudteeohutus Eestis. Meie missiooniks on suurendada oluliselt elanikkonna teadlikkust raudteeliiklusega kaasnevatest võimalikest ohtudest ja õiguspärasest käitumisest raudteel; eesmärgiga vähendada raudteedel toimuvate liiklusõnnetuste ja selle tagajärjel hukkunute ning vigastatute arvu. Linnuaasta 2017

Käo puhul on aprilli viimase kümmepäevaku ilmaolude mõju veelgi selgem. Enne 30. aprilli sooja õhumassi oli meil kägu kohatud Foto: Kilvar Kessler Foto: vaid ühe korra. Kuu viimasel päeval lisandus neli teadet – kokku siiski tosin korda vähem kui tavapärasel aastal. Hiline tulek on tähelepanuväärne, kuna enamasti peetakse kaugrändu- reid meil küllaltki täpseteks saabuja- teks. Samas on igati ootuspärane, et öökülmade ja lumesadude tõttu tuleb Paljud rändlinnud pidid tänavu toime tulema lumiste oludega. Punarind lumisel valdavalt putuktoiduliste lindude rän- Rohuneemel 2017. aasta 31. märtsil des ette viivitusi.

Linnuharuldused. Tänavusel linnu- aastal jagus põnevaid haruldusi õige Kaugrändurid hilinesid, mitu, kuid samas ei lisandunud Eestis vaadeldud looduslikku päritolu lin- vöötkakke oli rohkesti nuliikide nimekirja ühtki uut liiki. Viimati ei pikenenud Eesti linnuliiki- Tarvo Valker jäi õhutemperatuur aprillikuu viima- de nimekiri 2000. aastal. sel dekaadil, kui keskmine õhutem- Kevadel nähakse suurimaid harul- asta lõpukuul on paras aeg peratuur, 0,9 ºC, oli pikaajalisest nor- dusi enamasti mais või juunikuu heita pilk tänavusele linnu- mist (4,2 ºC) koguni peaaegu viis algul. Erand ei olnud ka see aasta. aastale. Kevadel pakkus enim korda madalam. Sel ajal sadas kordu- Maikuu esimene meeliköitev harul- kõneainetA viimase 40 aasta kõige kül- valt lund. dus oli 6. mail Võrumaal Antsul mär- mema aprillikuu mõju rändlindude- gatud ja pildista- le ja sügisesel hooajal vöötkakkude tud Eesti kaheksas arvukas invasioon. Tänavu kohati Tänavusel linnuaastal jagus põnevaid purpurhaigur. See mitut põnevat haruldust. Uusi linnu- haruldusi õige mitu, kuid samas on ühtlasi esimene liike Eestis vaadeldud liikide nimekir- ei lisandunud Eestis vaadeldud purpurhaigru vaat- ja siiski ei lisandunud. looduslikku päritolu linnuliikide lus, mis on tehtud väljaspool Matsalu Külm aprillikuu. Soe õhumass ja nimekirja ühtki uut liiki. rahvusparki. sellega koos ka varakevadised ränd- Eriti huvitavaks linnud jõudsid tänavu Eestisse taas kujunes linnuha- pikaajalisest keskmisest märgatavalt Paljud Aafrikas talvitavad kaug­ rulduste poolest lehekuu viimane varem. Rohkesti põldlõokesi, kiivita- rändurid, nagu salu- ja mets-lehe- dekaad. 25. mail pildistas Austriast jaid, hallhanesid ja sookurgi oli näha lind, must-kärbsenäpp, lepalind ja pärit linnuvaatleja Otto Samwald juba veebruari lõpus. Varajane saabu- kägu, jõuavad enamasti pärale just Pärnumaal Piklas kõnnu-pääsu- mine, mis omal ajal oli erandlik, on aprilli viimasel dekaadil. Keskmisest jooksurit, kes oli selle liigi teine leid viimastel kümnenditel olnud pigem tunduvalt madalama õhutempera- Eestist. 30. mail leidsid soomlased tavapärane. tuuri mõju kajastus ka Tartu üli- Timo Pettay ja Risto Lammin-Soila Hoogne rändlindude saabumine kooli loodusmuuseumi andme- Saaremaalt Sõrve poolsaarel asuvast sai suure tagasilöögi aprillis, mis kuju- baasis e-elurikkus, kus talletatakse Türjust Eesti neljanda punapea-õgija. nes ootamatult jahedaks. Keskmine rändlindude tuleku kohta kümneid Tavaliselt on meil kohatud harulda- õhutemperatuur oli aprillis kõigest tuhandeid kirjeid. Sealsesse linnu- sed õgijad järgmiseks päevaks kadu- 3 ºC, märgatavalt madalam pikaaja- vaatluste andmebaasi on keskpärase nud, kuid see lind peatus seal vähe- lisest keskmisest (4,6 ºC). Viimati oli aasta aprillikuu lõpuks kogunenud malt nädalapäevad. ilmateenistuse andmetel Eestis nii- üle 50 teate käo ja lepalinnu kohta. Augusti lõpus märkas Mariliis Paal võrd külm aprillikuu üle 40 aasta Ent tänavu laekus üle kümne korra Tartumaal Lahe küla põldudel täna- tagasi, 1974. aastal. vähem teateid: mõlema liigi saabu- vuse aasta teist pääsujooksurit: tegu Rände seisukohalt on eriti tähtis mise kohta kogunes aprillikuust vaid oli stepi-pääsujooksuriga, kelle puhul ära märkida, et äärmiselt madalaks viis teadet. oli see alles teine kinnitatud vaatlus

34 |850| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eestis. Septembrikuu alguses pälvis Läänemaal Suur-Nõmmküla põldu- del Renno Nellise tähelepanu stepi- viu; see oli kolmas tõestatud kohta- misjuhus meie aladel. Remo Savisaar Foto: Tänavu kohatud linnuliikide nime- kiri ei pikenenud ka lätlastel. Meie põhjanaabritel läks mõnevõrra pare- mini. Soomes kohatud looduslike lin- nuliikide nimestik täienes kahe Aasia päritolu liigiga: juuli keskel vaadel- di Kesk-Soomes ida-pääsujooksurit ja oktoobri lõpus Botnia lahes oleval Norrskäri saarel leetkiuru.

Lääne-pöialpoiss: kas lähituleviku haudelind? Eesti linnustik muutub alatasa. Viimasel paaril kümnendil on Eestis tugevalt kanda kinnitanud hõbehaigur, väike-käosulane, pesitse- ma on asunud esimesed puna-harksa- bad ning üha sagedamini on meil vaa- deldud koldjalg-hõbekajakaid. Linnuhuvilistel tasuks üha enam pöörata tähelepanu ka pöialpoissi- dele. Nende seas võib aina tihemi- ni märgata valge kulmutriibuga lõu- napoolset lähisugulast lääne-pöial- poissi. See liik laiendab jõudsalt oma levilat põhja poole ja ilmselt võib ta lähiaastatel asuda meie aladel pesit- sema. Lätis kohati tänavu vähemalt 133 lääne-pöialpoissi. Olgu taustteabena märgitud, et aastatel 1994–2016 oli Lätis kohatud 142 lääne-pöialpoissi, Vöötkakud on päevase eluviisiga kakulised, keda enamasti võib saaki varitsemas seega täitus üle 20 aasta „norm” vaid näha kultuurmaastikus elektriliinidel või puulatvades ühe aastaga. Eestis vaadeldi tänavu mai lõpus Nigula rabas laulvat lääne-pöialpoi- üle 10 000, kuid tänavu sügisel õnnes- ki ületamata: toona vaadeldi Eestis si isaslindu ja kahte Suur-Munamäel tus Kablis püüda ja märgistada kõi- vähemalt 65 vöötkakku. Toonastest pikalt territooriumi hoidnud isaslin- gest 4500 lindu. Seega oli püügiaas- ja varasematest vöötkaku-invasioo- du. Peale selle püüti ja rõngastati kaks ta Kabli ligi 50-aastase ajaloo kehve- nidest on ilmunud Uku Paali koosta- isendit Pärnumaal Kabli linnujaamas maid: veelgi vähem tiivulisi rõngastati tud põhjalik ülevaade Eesti Looduse ja üks isend Kihnu saarel. Veel koha- 2002. aastal (4100 lindu) ja 1970. aas- 2014. a novembrinumbris. ti lääne-pöialpoissi oktoobrikuu algul tal (2400 lindu). Siinkohal esitan palve loodus- Läänemaal Puise ninas. Niisiis vaa- Sel linnusügisel tekitas enim ele- vaatlejatele: kui kohtate vöötkakku, deldi lõppeval aastal vähemalt seitset vust arvukas vöötkakkude invasioon. siis andke sellest teada Eesti ornito- isendit, s.o möödunud aasta rekordi Novembri lõpuks oli Eestis vaadeldud loogiaühingule või sisestage vaatlus kordus. vähemalt 30 vöötkakku. Pidades sil- e-elurikkuse andmebaasi. mas Eesti vöötkakuhooaja (sügis kuni Kokkuvõtte koostamisel on kasu- Linnusügis. Kabli linnujaamas oli varakevad) koguhulka, s.o isendite tatud e-elurikkuse, ilmateenistuse ja tänavune sügisene püügihooaeg üks arvu, on juba praegu, enne hooaja Estbirdingu veebilehte. kehvemaid läbi aegade. Kablis on lõppu, tegu kõigi aegade teise inva- Tarvo Valker (1984) on vabakutseline linde rõngastatud juba 1969. aastast siooniga. Suure tõenäosusega jääb ornitoloog ja Eesti ornitoloogiaühingu saadik. Enamikul aastatel on püütud 2013/2014. a sügistalve rekord siis- nõukogu liige.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |851| 35 Üks Eesti paigake uusikus M Fotod: Ingmar Fotod:

Jürikuine vaade Nõo kirikutorni luugist varesepesadele

rajatud 14. sajandil Tartu toomkiri- ku kabelina, oma 700-aastases aja- Nõo kirikuaed loos vähemalt kolm korda maha jäe- tud, metsa sisse kasvanud ja siis taas üles leitud. ja kirikuvallamehed „Nõo kirikust tean niipalju, et ole- vat leitud metsast. Kui Põhjasõda Juhani Püttsepp kab Tõravere poolt tulles silma maa rahvast tühjaks teinud, siis kas- juba mitme kilomeetri kauguselt. vas metsa ja leitigi,“ jutustas Aru rooks-kroaks-kraaks!“ kuu- Mõnisada meetrit kirikust eemal valla elanik Selma Treial 1959. aas- lutab must heleda nokaga vuhisevad Tartu–Valga maanteed tal Elva keskkooli 9. klassi õpilasele, „ lind. Nokk on künnivaresel mööda autod, veel lähemal undavad hilisemale kirjandusteadlasele Jaak tugevK nagu kirves, lõhu sellega jäätu- raudteerööpad. Põldmäele. nud põldu või paku küljest pliidipil- Otse kiriku kõrvalt kulgeb asula- Teine teade jutustab neist kukelau- paid. Oma pesapuud ta küll raiuma ei sisene tee ja üle selle voorivad nõo- luta ja Käsu Hansu nutulaululistest hakka, ei ta hakka! kad oma uude harjumuspäratult aegadest, et kirikutorn olnud kiikamis- suurde poodi. Raske uskuda, aga kir- paigaks teeröövlitele, kes sobiva saagi Kõrgetest puudest ümbritse- jandusmuuseumis leiduvate teadete lähenedes ründasid. Vabadussõjaski tud Nõo kirikla Tartumaal hak- järgi on Nõo Püha Laurentiuse kirik täitis torn vaatluspunkti otstarvet, on

36 |852| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri 1971. aasta. Harald Tammur, pasunamehed ja leerilapsed kõnnivad rongkäigus läbi kirikuaia

v i i

h r a

i g ä

M

e ll e H : to o F

Nõo kirik kannab ligimesearmastaja Püha Laurentsiuse nime kirjutanud Agnes-Asta Marand oma raudselt oma silmaga. kõrval maailma targemateks lindu- raamatus „Lehekülgi Nõo ajaloost“ [1]. Kui Toivo Saal torniluugid avab, deks,“ ütleb Jaanus Elts. „Nad ei saagi et kellahelin ikka kaugemale kostaks, muidu inimese kõrval elada, kui ei tee Varesed kellameheks. Hiljemalt siis metalne muusika musti linde ei vahet, kes võib olla ohtlik, kes mitte.“ aastaks 1888 sai kiriku ümber valmis häiri, ka pesitsusajal mitte. Talve tulekul künnivaresed lah- üle meetri kõrgune kiviaed. Seespool Künnivares kannab musta kuube kuvad, et peagi, veel enne, kui talv aia veert hakkasid arvatavalt just sel ja musta kuube kannab ka kiriku- ise minekuks säärikud jalga tõmbab, ajal sirguma nüüdseks vanaks saanud õpetaja. Valga praost Mart Jaanson, tagasi olla ja kevadkünnil osaleda. saared ja vahtrad. Nende puude otsas kes on Nõo kogudust teeninud alates Mõnisada lindu jääb Eestisse ka jõu- ongi iidamast-aadamast asunud kün- 2003. aastast, ütleb, et linnud kirikuelu ludeks, nende arv oleneb ilmastikust. nivareste pesad. küll kuidagi ei sega, vaid valmistavad Kui kevadel Nõo kirikuaias midagi Kohalike elanike hinnangul olid talle pigem oma kohaloluga rõõmu. krae vahele tilgub, siis tõenäoliselt on kirikuvallameesteks hüütud linnud see vahtramahl, sest künnivaresed on pühakoja juures platsis „juba õpetaja Nõo varesed tunnevad suurepäraselt oma vägevate nokkadega murdnud Tammuri ajal“, ja Tartu praost Harald nii õpetajat, kellameest, orelimängi- pesa tugevduseks oksi. Tammur teenis Nõo kogudust aas- jaid kui ka teenekaid koguduseliik- 1. Marand, Agnes-Asta 2001. Lehekülgi Nõo tail 1954–1996. Kellamees Toivo Saal meid. Kisama hakkavad nad siis, kui ajaloost I. Nõo vallavalitsus. kinnitab, et 1980. aastal, kui tema kirikuaeda ilmuvad võhivõõrad. Juhani Püttsepp (1964) on bioloog ja Nõkku tuli, nägi ta neid kraaksujaid „Vareseid on peetud papagoide kirjanik.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |853| 37 Huvitav Eesti Fotod: Indrek Rohtmets Fotod:

Arvukad metsavahelised Hirmuste soolapid on kujunenud vanadesse luitenõgudesse

tüüpi vanad metsad ongi üks selle paiga tunnus. Samuti on tähelepa- nuväärsed siinsed rannikud, puisnii- dud ja külamaastikud: selliseid kusa- Hirmuste gil mujal enamasti ei leia. Huvitaval kombel on see poolsaar enda külge naelutanud ka mitu meie muusi- lummavad väikesood kut, kes ei pelga väsitavat sõitu oma linnakorterist Eesti mõttes maailma Indrek Rohtmets maastik ja loodus. Tõepoolest: loo- lõppu. Just seal avanevad uued hori- dusesõbrale on Kõpul lausa külluse- sondid. ui hakata veidi täpsema sarv varuks! Kõpust rääkides pole võimalik kaardi pealt uurima kümne mööda vaadata tuletornist, mis kõr- aasta eest loodud Kõpu loo- Kõpu loodus on mitmekihiline, sest gub siinsete metsade kohal. Selle tule- duskaitsealaK ülesehitust, läheb algu- selle loodusmaastiku arengulugu jää- torni leiab peaaegu kõikidest poolsaa- ses silme eest kirjuks. Kaitsealal lei- ajajärgsest saarekesest Eesti suuruselt rest kõnelevatest kirjutistest. Ta on dub üle paarikümne sihtkaitse- ja teise saare poolsaareks on ju üks lugu vaatamisväärsusena teistest paikadest piiranguvööndi ning kümmekond kodumaa looduse kujunemisest. Oli ja objektidest üle, võttes kanda suure lahustükki. Peale selle on Kõpu jää ja vabanes maa, siis tulime meie. osa nähtusest, mida tänapäeval nime- poolsaarel veel kolm asulatega seo- Kõpu on merelise poolsaare kohta tatakse turismikoormuseks. Nõnda tud hoiuala. väga metsane: eri ilmega ja isesugust kahandab ta aga survet loodusmaasti- Ehkki sellist kirevust on võõral kele, millest nii mõnigi on väga raske hoomata, on see samas väga õrn. põnev ja paljulubav. Mida roh- Hirmuste kandi väikesoodel kem jaotisi kaitseala kaardi peal, on eriline lummus. Hirmuste sood iidse- seda rikkam ning mitmekesisem on tes nõgudes. Kuigi olin

38 |854| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kõpu poolsaare metsades kasvab loodusli- kult jugapuu varem käinud Kõpus ja roninud Hirmuste küla all on arvukalt vaatamisväärseid pisisoid, millest mõni ei ole oma majaka treppidel, sattusin esimest väiksuse tõttu kaardilegi sattunud korda poolsaare südamesse selle sõna sügavamas tähenduses küm- mekonna aasta eest detsembrikuus. Seisime hea sõbramehega Hirmuste rannal, lund ei olnud, hall meri rul- lis lainet ja tuul vihistas selja taga uskumatult jändrikus männikus. Rääkisime merikotkastest ja järsku taipasin, et siin on nüüd küll üks neid väheseid kodumaal säilinud paikasid, kus inimene saab tajuda ürgloodust. Hilisemad suvised ja ka talvised käigud on seda kinnitanud. Kõpu puhul tahaksin vahetevahel ära jätta sõna „poolsaar“ esimese poole, nimelt osise pool-. Meie kodumaal on ta pigem saar täis erilist loodusrikkust. Raske on näpuga näidata, kes või mis on tähtsaim. Hirmuste kandi väikesoo- del on kindlasti eriline lummus. Vari ja valgus võivad päevakaare kulgedes Hiiumaa on metsane maa, kus vaateid kaunistavad ikka mõned puud: vaade pisi- luua unustamatuid hetki. Tahaks suisa soole läbi männiku ütelda, et Kõpu võluvatel väikesoodel on Hirmuste küla all oma kaitseala. Või peaks hoopis ütlema, et Kõpu loodus- le põndakule ronimise järel ühtäk- tiõhtul, kui vihmasabin oli lõppenud kaitsealal kaitstakse Hirmuste küla all ki haarata pilguga kogu sood. Metsa ja pilveserv teinud ruumi loojuvale asuvaid väikesoid. sees on lohk, lohus tumeda metsa päikesele. Metsaalune tõmbus mõne Need ainulaadsed sood on taustal eriti selgelt märgatav soo- minutiga sünkmustaks, soolaik aga kujunenud iidsetes luitenõgudes. lehter oma haruldaste taimede ja jäi hääbuvas taevakaare kumas veel Sealsetes metsades vuliseb mit- erilise õhkkonnaga. Lähed ligemale mõneks ajaks helendama, nagu oleks mel pool maapinnale allikaid ja ka ja juba oledki lupsti poolest säärest ta seestpoolt valgustatud. nende soode toitmisel on oma osa saati madalsoos. allikatel. Lausa lummavat vaatepilti pakkus Indrek Rohtmets (1953) on bioloogist Vähe on paikasid, kus saab mõne- üks Hirmuste tilluke soo ühel augus- literaat ja toimetaja.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |855| 39 Fotovõistlus

Priit Pent (auhind väikese looma foto eest) Eesti Looduse kaheksateistkümnes fotovõistlus

änavusele Eesti Looduse foto- beid fotokaupluste ketilt Photopoint, tava objekti ja kirjutama juurde foto võistlusele saadeti 1197 pilti Roger Erikson; võidutööd näete siin- saamise loo. 178 autorilt, kellest 45 võist- ses ajakirjanumbris postrina. Žürii Koostöös Tartu ülikooli loodus- Tles noorte arvestuses (kuni 16-aasta- hinnangul on sel fotol hästi tabatud muuseumiga olid tänavu võistlusel ka sed) ja 134 üldarvestuses. püsimatut pöialpoissi. Noorte hul- maastike kategooriad: looduse maas- Pilte hindasid Eesti Looduse pea- gas sai loomafotode ja taimefoto- tikud ja mustrid ning linnaloodus. toimetaja Toomas Kukk, botaanik ja de peaauhinna, 250 euro väärtuses Keskkonnaministeerium on üldarves- fotograaf Ott Luuk, kunstnik Krista Photopointi tooteid, Martin Vesberg: tuses pannud välja eriauhinna elurik- Mölder, loodusfotograaf Urmas žürii hindas kõrgelt fotot loomast kust jäädvustava foto eest, Tallinna Tartes ning bioloog ja kirjastaja Peeter tema loomulikus keskkonnas. loomaaialt on auhind üldarvestuses, Veromann; eriauhindade saajad otsus- Erinevalt teistest konkurssidest Eesti loodusmuuseumilt aga eriau- tasid auhindade väljapanijad. keskendub Eesti Looduse fotovõistlus hind üldarvestuses. Estonian Nature Üldarvestuses võitis loomafotode looduse tundmisele: fotograaf peab Tours on pannud välja kolm auhin- peaauhinna, s.o 500 euro eest fototar- võimalikult täpselt määrama pildista- da noorte ja seitse auhinda üldar-

40 |856| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Üldarvestuse auhinnasaajad Kategooria, auhind Üldarvestus Loomafotode peaauhind Roger Erikson Loomafotode 1. auhind Karl Adami Käituva looma foto eest Remo Savisaar Väikese looma foto eest Priit Pent Aasta linnu (turteltuvi) foto eest (EOÜ) Reet Sau Veelooma foto eest Aleksandr Abrosimov Liigikaitse foto eest Karl Jakob Toplaan Taimefotode peaauhind Ireen Trummer Taimefotode 1. auhind Merja Puskar Väikese taime foto eest Edgar Karofeld Aasta orhidee foto eest (EOK) Jaak Neljandik Veetaime foto eest Ireen Trummer Seenefotode peaauhind Karl Adami Seenefotode 1. auhind Marko Veinbergs Elurikkuse foto eest (KKM) Karl Adami Maastikud, mustrid (TÜ LM) Sven Začek Linnaloodus (TÜ LM) Johan Boeijkens Eesti Looduse eriauhind Jüri Harju Eesti Looduse eriauhind Ave Kruusel Eesti Jahimehe auhind Sven Začek Tuulingu puhkemaja auhind Remo Savisaar Eesti loodusmuuseumi auhind Jaak Sarv Horisondi ja Eesti Metsa auhind Kalmer Lehepuu Aasta looma foto eest Johan Boeijkens Estonian Nature Tours’i auhind Ingmar Muusikus Estonian Nature Tours’i auhind Jaak Sarv Estonian Nature Tours’i auhind Remo Savisaar Estonian Nature Tours’i auhind Sven Začek Estonian Nature Tours’i auhind Karl Jakob Toplaan Estonian Nature Tours’i auhind Marko Veinbergs

Noorte kategooria auhinnasaajad Kategooria, auhind Noored, vanus Loomafotode peaauhind Martin Vesberg, 14 Loomafotode 1. auhind Lisandra Kuik, 8 WWT auhind Angela Kits, 15 Käituva looma foto eest Leana Jete Korb, 14 Väikese looma foto eest Geteli Hanni, 13 Aasta linnu (turteltuvi) foto eest (EOÜ) Martin Vesberg, 14 Kodulooma foto eest Elis-Liselle Soosalu, 16 Veelooma foto eest Karmen Käär, 9 vestuses (kevadine paadiretk kümnele Taimefotode 1. auhind Marianne Lapin, 15 osalejale Matsalus koos piknikukorvi- Aiataime foto eest Grete Johanna Korb, 8 ga), Natourest auhinna üldarvestuses Väikese taime foto eest Geteli Hanni, 13 (karuvarje kasutamine) ja Tuulingu Seenefotode peaauhind Grete Johanna Korb, 8 turismitalu eriauhinna (varje kasu- Maastikud, mustrid (TÜ LM) Martin Vesberg, 14 tamine koos ööbimisega Tuulingul) Linnaloodus (TÜ LM) Susanna Antsmäe, 15 üldarvestuses. WWT eriauhind (nimi Eesti Looduse eriauhind Lisandra Kuik, 8 märgistatud väikeluigele) antakse välja Eesti Looduse eriauhind Martin Vesberg, 14 noorte kategoorias; auhind aasta linnu Horisondi eriauhind Laura Peri, 16 foto eest tuleb Eesti ornitoloogiaühin- Eesti Metsa eriauhind Kairi Kokkota, 13 gult ja aasta orhidee foto eest Eesti Aasta looma foto eest Geteli Hanni, 13 orhideekaitseklubilt. Eriauhindu jaga- Estonian Nature Toursi auhind Leana Jete Korb, 14 Estonian Nature Toursi auhind Grete Johanna Korb, 8 vad ka ajakiri Eesti Jahimees, Eesti Estonian Nature Toursi auhind Martin Vesberg, 14 Loodus, Horisont ja Eesti Mets.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |857| 41 Fotovõistlus

Leana Jete Korb (eriauhind elurikkuse foto eest noorte kategoorias)

Karl Adami (seenefotode peaauhind) Edgar Karofeld

42 |858| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sven Začek (Estonian Nature Toursi eriauhind)

(auhind väikese taime foto eest) Martin Vesberg (auhind aasta linnu (turteltuvi) foto eest noorte kategoorias)

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |859| 43 Fotovõistlus

Johan Boeijkens (auhind aasta looma foto eest)

Angela Kits (WWT eriauhind noorte kategoorias)

44 |860| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Geteli Hanni (auhind väikese looma foto eest noorte kategoorias)

Ireen Trummer (auhind veetaime foto eest) Remo Savisaar (auhind käituva looma foto eest)

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |861| 45 Poster: Eesti Looduse fotovõistluse loomafotode peaauhind Sirutuv pöialpoiss

öialpoisi foto sündis mullu aprilli alguses, kui ühel hal- lil hommikul mere ääres Pringi jalutasin. Ühtäkki kuulsin kibuvitsapõõsas tuttavat kõrg- sageduslikku piiksatust: seal oli peidus Eesti väikseim lind pöial- poiss. Kuna ta toimetas üksi, jäin rahus ootama hetke, mil ta tihedast põõsast välja tuleb ja end näitab. Pöialpoisid ei ole minu koge- muste põhjal arad linnud, aga nad on üksjagu kiired ja suhteliselt püsimatud. Kui lind võsast välja tuli, oli lootust vilgas tiivuline pil- dile püüda. Ma ei teinud üleliig- seid liigutusi, vaid üritasin tema tegevust alguses lihtsalt eemalt jäl- gida. Lind tuli kenasti minu suu- nas, otsis pragudest toitu. Pildil oleva magusa suutäie järele oli aga vaja kõrgele sirutuda, mida pöialpoiss ilmekalt tegigi. Sattusin nupule vajutama just õigel hetkel. Oli õnne! Mulle meeldib käia loodu- ses oma meeli värskendamas. Hobifotograafiaga olen nüüdseks tegelnud kaheksa aastat, umbes viis neist keskendunud elusloodu- se jäädvustamisele, eriti lindudele. Meelepärane on looduse ettearva- matus, juhuslikud kohtumised ja spontaansed hetked ning võimalus ennast proovile panna neid hetki jäädvustades. Töötan tootmisettevõttes müügiinsenerina, mistõttu on mu kohustus olla täpne, kontrolliv, põhjalik ja jär- jekindel. Kõik need oma- dused on tulnud kasuks ka hobidega tegeldes. Canoni kaamera, Tamroni optika.

Roger Erikson Foto: Roger Erikson Foto:

46 |862| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |863| 47 Intervjuu

laste looduskaitseringi esimees, siis tegin ka hommikusi matku, nagu Elu võimalustest omal ajal oli Ülo Järvekülg meile tei- nud. Tiksoja metsades õpetasin lin- nulaulu. Varsti aga selgus, et Kalev Pild on märksa musikaalsem kui tuleb osa võtta mina ja talle jäid linnulaulud pare- mini meelde, nii et hiljem hakkas Bioloogiadoktor Toomas Freyd küsit­ sai rõngastatud Viiratsis künnivareste Kalev neid õppekäike korraldama. Ta lenud teadusmagister Toomas Kukk koloonias. 1953. aastal olin rõngasta- juhendas neid kaua aega Raadi kal- tud lindude arvu poolest Eestis neljas mistul. Eelmisel aastal rääkisin sellest Kuidas sinust sai loodusuurija? ja 1954. aastal teine rõngastaja Mart järelehüüdes Kalevile. Tean seda küllaltki täpselt. Sain kahe- Nikluse järel. Metsanduses sattusin väga meel- teistkümnendal sünnipäeval oma Kirjutasin oma esimesed artik- divate inimeste ringkonda, eelkõige vanaisa käest kingituse, „Väikese ent- lid Viljandi lossimägede linnustikust. dotsendid Peeter Rõigas ja Lembit süklopeedia“, ilmunud 1937. See oli 1952. aastal valiti mind looduse­ Muiste. Mõlemad olid täiesti eesti hiiglama haruldane raamat juba siis, uurijate seltsi, LUS-i usaldusmeheks. mehed, Rõigas oli just Siberist vaba- rääkimata praegusest ajast. Olin kõrvust kõrgele tõstetud, kui nenud. Rääkisime omavahel jutte ikka „Väike entsüklopeedia“ sisaldab muu sain professor Kumari allkirjaga kutse nii, et dekaan ei kuuleks, ta oli endi- hulgas Hilda Kamdroni linnujooni- LUS-i sajandale juubelile. Käisin siis ne punaväe kapten. Tema suhtes pidi seid: lindude tahvlil on näiteks valge- ka Tartus juubelipidustustel. ettevaatlik olema ja mõnigi kord ma täpp-sinikurguke, ohakalind ja peoleo. Ornitoloogiaga tegelesin niikaua, seda polnud, nii et mul oli temaga Olin sel ajal külmetushaigusega kodus kui 1959. aasta sügisel käisin Kihnus raskusi. ja hakkasin ajaviiteks entsüklopeediat kolm kuud rändevaatlusi tegemas. Metsandusteaduskonna sain nii uurima: koolis ei saanud ju käia. Mind Olin siis juba astunud metsandustea- lõpetatud, et diplomitöö tegin met- hakkas huvitama, kui palju ma üldse duskonda, kus dotsent Peeter Rõigas satüüpide peale. Olin Venevere mets- tean lindude nimetusi ja otsisin need rääkis mulle: „Nüüd oled juba suur konnas diplomipraktikal. Doktor pikku raamatut täht-tähelt kõik välja. poiss, aeg on meheks hakata ja jäta lin- Liivia Laasimer oli küsinud Lembit Oma hämmastuseks leidsin, et linde on nud rahule“. Eks nii läkski. Samal aas- Muistelt mõnda tudengit endale väli- palju rohkem, kui võisin arvata. tal valiti mind ka LUS-i tegevliikmeks. töödele appi, sest tema aspirant Juta Sellel ajal tegutses Viljandi muu- Kaasik hakkas kan- seumi juures looduseuurijate ring didaaditööks mater- (VLUR). Seda juhatas Ülo Järvekülg. Olin kõrvust kõrgele tõstetud, kui jali koguma ja talle Ülo Tuul oli ta nimi pärast teist abi- sain professor Kumari allkirjaga oli abi vaja. Aino elu. Tema tehtud on suur osa ülikooli Kalda oli teinud dis- zooloogiamuuseumi topistest. kutse LUS-i sajandale juubelile. sertatsiooni laiale- Ülo Järvekülg oli hästi haritud ini- histest salumetsa- mene, ta õpetas meid topiseid tege- dest sünuuside mee- ma nii imetajatest kui ka lindudest, Seega astusid Eesti põllumajandu- todil, aspirant Juta Kaasikule kinnitati jalutas meiega Viljandi lähedal met- se akadeemiasse (EPA) metsandust teemaks sarnane analüüs salukuusi- sas, õpetas, mida metsas on näha ja õppima. kutes. Sellest kaastööst sündis minu kuidas metsas käituda. See oli tähe- Kui olin keskkooli lõpetanud, siis diplomitöö metsandusteaduskonnas. lepanuväärne ring ka oma liikme- mõtlesin Tartu ülikooli ikka bioloo- Aspirantuuris võtsin tõsiselt ette te tõttu, näiteks Henn Vilbaste ja giasse astuda. Nägin Viljandis juhusli- väliskirjanduse uurimise seoses öko- Olav Renno [vaata ka intervjuud Olav kult Henn Vilbastet, kes hakkas rääki- süsteemiga. Sellist sõna nagu „öko- Rennoga tänavusest veebruarinumb- ma, et bioloogiateaduskonda on kaks süsteem“ ei tohtinud kasutada, seda rist – toim]. See ütleb ise, missugusel ja pool korda suurem konkurss kui asendas Sukatšovi „biogeotsönoos“. tasemel ornitoloogia seal ringis oli. metsandusse ning Jaan Eilart tegi tar- Väliskirjandus mõjutas taimekooslusi Ülo ise oli ka põhiliselt ornitoloog. gasti, et astus alguses metsandusse ja vaatama teistmoodi, kui meil seni oli Hakkasin linde rõngastama, sest siis läks kolmandal kursusel bioloo- harjutud. Professor Trassi eestveda- Ülol olid rõngad olemas ja ta õpetas giasse üle: et kui kardad sõjaväkke sat- misel oli kõik üles ehitatud Lippmaa seda ka mulle. Meil oli kodus kaunis tuda, astu parem metsandusteadus- sünuuside meetodile. Kui Venemaal suur rõdu, kus üks väike aknaruut oli konda. Nii ma siis ka tegin, vanemate oli biogeotsönoloogia, siis meil koha- katkine. Sinna sai tihastele pekki pan- inimeste tarkust tuleb ju tunnustada. peal, iseseisvust rõhutades – ega me dud ja vahel lendasid nad kogemata Pärast olen väga vähe saanud orni- venelased ole –, oli Lippmaa sünuu- rõdule. Siis sai nad rõngastatud. Suvel toloogiaga tegeleda. Kui olin üliõpi- side meetod.

48 |864| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Toomas Frey on sündinud 13. det- sembril 1937 Põltsamaal. Lõpetas

1961. a Eesti põllumajanduse aka- Tiit HallikmaFoto: deemia metsamajandusinsenerina ja asus tööle ENSV teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituu- di botaanikasektoris laborandina ja peagi aspirandina (1964–1966). 1967. a kaitses Tartu riikliku ülikooli teadusnõukogus bioloogiateaduste kandidaadi töö nii edukalt, et sama nõukogu pidas väitekirja doktorikraadi vääriliseks. Eduka kaitsmise tulemuse kinnitas Moskva kõrgem atestatsioo- nikomisjon, andes 1968. aastal välja bioloogiadoktori diplomi. 1966–1983 TA ZBI-s vanemteadur ja sektoriju- hataja.1983–1990 ja 1991–1993 Tartu ülikooli ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 Eesti maaülikooli korraline professor, 1990–1991 Eesti keskkonna- minister. 1990–1992 Eesti Kongressi ja Eesti Komitee liige. Olnud üks Eesti ökoloogiakogu asu- tajaid ja esimees, TA looduskaitse komisjoni liige, Eesti ökoloogiakonve- rentside ja ökoloogiapäevade algataja ja põhikorraldajaid. Tema algatusel on rajatud Vooremaa metsaökoloogiajaam. Pälvinud 1987. a Eesti Eluteaduse Hoidja auhinna, 1988. a Karl Ernst von Baeri mälestusmedali. 2003. a valiti Eesti loo- duseuurijate seltsi auliikmeks.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS 49 Intervjuu

ter, räägiti sellest, et taimed on jaotu- nud kas rühmiti või ühtlaselt. Võtsin kasutusele „jaotumusvälja“ – pat- Fotod: erakogu Fotod: tern field –, mis võimaldas mustreid arvuliselt kirjeldama hakata, arvesta- des ka taimkatte tihedust-hõredust. Avaldasin selle kohta ka artikli, mis oli esimene ingliskeelne artikkel tea- duste akadeemia toimetiste ajaloos.

Suuresti sinu juhatusel õnnestus rahvusvahelise bioloogiaprogram- mi, IBP, täitmiseks koondada roh- kesti uurijaid ja hulk instituute. Olin doktoritöö just kaitsnud, kraa- dikinnituse kätte saanud ja üldiselt vaba mees. Bioloogiaprogrammi Eesti komitee esimees oli akadeemik Harald Haberman, mind pandi ase- esimehena tegevdirektoriks. Hakkasime oma tulemuste kohta välja andma kogumikke eri sektsioo- nide kaupa. Tegin tohutu mahuga pea- aegu mõttetut tööd, nagu seda on kogumikkude toimetamine, ja pärast ka ökoloogiakonverentsi kogumike toimetamine. Kokku kakskümmend kaks kogumikku, lisaks ühe rahvusva- helise ja kahe üleliidulise konverentsi Toomas Frey ehitamas 19 meetri kõrgusel kolme kuuse vahel platvormi vaatlus- kogumikud. Võtsin toimetamist liiga seadmete jaoks. 1972, Voore metsaökoloogiajaam tõsiselt. Mõtle, mis teaduslikke artik- leid oleks võinud selle ajaga teha!

Aspirantuuris olles hakkasin roh- Kogu klassikaline bioloogia on ju siia- Kuidas sul õnnestus eri valdkonda- kem huvi tundma metsa suktsessioo- maani eeskätt vaatlemine, leiukohta- de teadlased panna tegutsema ühes ni vastu. Olin Venevere metskonna de registreerimine ja floora ja fauna sihis? ja Kirde-Eesti kuusikute ühisekspe- täpsustamine. Seejuures ei uurita Ma hakkasin kavalalt peale: kutsusin ditsioonidel kahe aasta jooksul kogu- protsesse, vaid nähtust ja nähtumust. kokku oma töökohta, Tiigi tänava- nud suure hulga materjali ja nii jõud- Meie oma fütotsönoloogiasektoriga le [ZBI maja, Tiigi 61 – toim], pärast sin matemaatiliste meetodite õppi- hakkasime metsas mõõtmisi tegema tööaega minule sümpaatseid inime- mise vajaduseni. Lõpuks arendasin ja see läks teiste tegemistest täies- si. Kutsusin mitte ainult botaanikuid, välja klassifitseerimismeetodi, mille ti lahku. näiteks professor Hans Trassi, profes- põhjal kaitsesin oma väitekirja. Kuna sor Viktor Masingu ja Kalju Porgi, aga see meetod oli matemaatiline, siis jäi Samasse aega jääb ka Peter Greig- ka näiteks doktor Juhan Rossi, doktor doktor Liivia Laasimer minu töö kon- Smithi „Kvantitatiivse taimeöko- Agu Laisa, doktor Heino Toominga, sultandiks ja töö juhendajaks määra- loogia“ tõlkimine ja avaldamine Vello Rossi, professor Loit Reintami, ti matemaatik doktor Leo Võhandu (1969), olen seda nüüdki korduvalt professor Artur Nilsoni. Eks üks tõm- TRÜ-st. Teadusliku nõukogu liikmed ise kasutanud. bejõud oli ka see, et mul oli iga kord olid kõik bioloogid. Võhandu oli sel Greig-Smithi raamatu hankisin raa- igale mehele pisike piklik pits, kuhu ajal juba väga kuulus, ta õpetas arste matuvahetuse süsteemi kaudu. Selles sai valada konjakit, ja kohvi oli ka. ja biolooge matemaatilisi meetodeid teoses on matemaatilise analüü- Siis me hea meelega arutasime kasutama. si põhitõed ülevaatlikult kokku võe- asju, saime tuttavaks ja isegi sõpra- tud. Samas valdkonnas tegin juurde deks. Teisiti ei saa koostööd teha, Matemaatika polnud tollal ZBI-s ka mõned arendused, näiteks jao- peab vastastikune sümpaatia, usaldus ega ka hiljem kuigi popp. tumusvälja kohta. Sel ajal oli tõsine ja huvi tekkima. Selle ühiskogunemi- Tundusin ZBI-s tollal üsna ülearune. probleem kirjanduses taimkattemus- se nimetuseks kujunes „ökotoorium“.

50 |866| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Sellesse mõttemaailma põimisin ka oma tollased alluvad. Ökosüsteemne käsitlus tundus juba tol ajal paljudele huvitav. Seejuures kasutasin ma sek- torijuhataja õigust määrata oma allu- vatele just niisugused teemad, mis moodustasid ökosüsteemse ühistöö aluse ja nii kujunes koos õppimise ja vastastikku õpetamise õhkkond. Paljud minu juhendatavad jõud- sid lõpuks professori kutseni välja: Andres Koppel, Tõnu Oja, Olevi Kull, Kalevi Kull, Krista Lõhmus, Mari Ivask ja Arne Sellin.

Miks Voore ökoloogiajaam ja mitte näiteks Järvselja, kus on kogu aeg metsanduse baas olnud? Kes kellega ja mida? Seminaril ülesandeid jagamas 1973. aastal Asi oli selles, et tegelesin tol ajal ikka kuusega. Üle-eestiline suur kuusiku- te ekspeditsioon jäi Voorele pidama, seal Voore suurmetsas oli mul vii- mane prooviala. Siis tuli bioloogia- programm päevapealt peale, ja kuna mul oli parasjagu tööjärg Voorel, üks hoone oli juba rendile võetud, siis saime seal kohe bioloogiaprogrammi välitöödega alata. Järvseljale on natuke kaugem sõita ja seal on enamasti ka märjad maad, aga bioloogiaprogrammi puhul oli tähtis määrata kogu taimne mass, seal- hulgas juured. Voore viljakates kuusi- kutes oli see jõukohane. See ongi nii- öelda mu elutöö, et nende massiand- mete kaudu sai määratud ka kuuse põhihingamine. See on kokkuvõtvalt Mudelpuude töötlemine 1976. aastal Voore metsaökoloogiajaamas avaldatud inglise keeles 2009. aastal sarjas „Metsanduslikud uurimused“, number 51. Voorel õnnestus vist kirjeldada Samalaadseid ökoloogiajaamu oli Olin lausa vaenulik nende üle- kõiki peamisi produktsiooniprot- mujalgi Nõukogude Liidus. Oled liiduliste juhtide suhtes, kes ennast sesse ja elustikurühmi? neis samuti käinud. Mille poolest kogu aeg artiklite esimeseks auto- Jah, meie kirjeldused olid küllaltki erines Voore jaam? riks panid. Nõukogude Liidus oli see põhjalikud. Doktor Kuulo Kalamehe Läbi olen käinud nad kõik, mis vähe- absoluutne reegel. Ma lasin kõigil juhtimisel kaardistasime isegi seened gi nimetamist väärisid, kaasa arvatud oma õpilastel meie ühiseid andmeid ära. Muidugi, mikrobioloogiat me ei Maikop Kaukaasias ja Kaug-Idas pro- kasutada, ilma et oleksin nõudnud suutnud eriti kaasata. Mulla hinga- fessor Rosenbergi juures. Mitmeid kaasautorlust. Enamasti oligi nii, et mist siiski määrasime. Väino Lasting biogeotsönoloogiajaamu paiknes ma kaasautor polnud. Ma ei teinud käis küll ka kohal, aga ta oli mikrobio- Moskva lähedal, käisime sealgi. sellest numbrit, vastupidi – see õhu- loogias rohkem iseõppija ja isetegut- Eks jaamade – neid kutsuti tol ajal tas inimesi oma nimel tegutsema ja seja, tal polnud seljatagust ja sobivat biogeotsönoloogia statsionaarideks – tekitas lootust, et on võimalik edasi laboratooriumi. võrdlemine ole raske, sest inimesed jõuda. Kui ma oleksin kõik köide pan- Loit Reintam osales samuti Voorel, ja nende tööstiil ning rahalised või- nud, siis poleks neil tekkinud isu oma ta võttis osa meie proovialasid enda malused olid erinevad. Muidugi võib väitekirjast unistadagi ja nii mõnigi omadeks. Ta oli end mulla hingamise nelja silma all öelda, et olemasolevaid oleks jalga lasknud. teemaga väga hästi kurssi viinud. võimalusi arvestades trumpasime

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |867| 51 Intervjuu

muidugi ka varise põhjalik keemili- ne analüüs, mis oli maailma ulatuses haruldane: mitu aastat järjest kahenä- dalase sammuga korjatud keemiliselt põhjalikult analüüsitud proovid, mida sai tehtud koguni kolmes kohas: kaks kohta oli Voorel ja kolmas Veneveres. Hullu moodi tööd sai tehtud, tööta- jaid samas jätkus.

Mida arvata Lippmaa sünuusidest ja koosluste piiritlemisest? Selles mõttes oli huvitav Martin Zobeli ettekanne mõni aasta tagasi looduseuurijate seltsis. Nad proovisid matemaatiliste meetoditega Lippmaa sünuuside meetodit analüüsida ega Üliõpilaste praktika aega sai kasutada ka oma tööde tegemiseks. 1977. a juuli, saanud ka teistsugust tulemust kui Voore metsaökoloogiajaam mina omal ajal: neid sünuuse pole võimalik eristada. Aga see on loo- mulik, kirjeldav botaanika oli matka­ botaanika: pandi kirja, mis oli ette sattunud või meelde jäänud. Kanada kuusikute taimekoosluste analüüsi kohta kaitses oma väitekir- ja Herman van Groenewoud. Tegin huvitava triki: palusin tema algand- meid ja ta saatiski. Praegu on naljakas meenutada, et andmeid hoiti Moskva teaduste akadeemia arvutuskeskuses neli kuud kinni: ju püüti selgitada, mis salakoodi need sisaldavad. Kolm turjakat spetsialisti tulid Moskvast mind lausa üle kuulama. Tegime Kanada andmetele minu väitekirja klassifitseerimismeetodi- ga masintöötluse ja selle põhjal ka Toomas Frey oma õpilaste ja kaastöötajatega. Taga (vasakult): Jaak Palumets, Andres artikli, see ilmus Journal of Ecology’s. Koppel, Tõnu Oja, Olevi Kull, Kalevi Kull, Arne Sellin, Andres Sallo; ees (vasakult) Mari Tavaliselt tekib uurijal kirjeldatavatest Ivask, Jane ja Toomas Frey, Taimi Paal ja Krista Lõhmus. Foto aastast 1987 kooslustest oma ettekujutus: tuttavad kooslused tunneb looduses ära – need ongi need assotsiatsioonid ja sünuu- nad kõik üle. Ega see kuskilt eriti välja get. Teised statsionaarid seda ei uuri- sid –, ja tundmatud heidab kõrvale. ei paistnud, diplomit me selle eest ju nud, ei seadnud ülesandeks. Kuusiku Ent kui lähtuda juhuslikust proovivõ- ei saanud. Meil lasti olla ja kui käisin ökosüsteemi energiavoo uurimiseks tust, siis läheb asi väga segaseks. Ei Moskvas töökohti juurde hankimas, arendasin välja kalorimeetriasuuna tule sealt selgepiirilisi assotsiatsioone siis ma kahel korral sain ka. Kuulusin ja mul on näiteks kalorimeetri auto- välja. Seetõttu kaldusin ma toetama ka mitmetesse üleliidulistesse komis- ritunnistus. Ei saa ju mardika ja jäne- USA botaanikute Cottami ja Curtise jonidesse ja nõukogudesse, sealhulgas sekapsa gramme sama kaalu peale kontiiniumiteooriat, mis käsitleb loo- üleliidulise juhtiva metsandusajakir- panna, sellel pole mõtet. Aga kalorite duslikku taimkatet pinnaliselt pide- ja Lesovedenije toimetuskolleegiumi. ehk energia kaudu saab neid ühtmoo- valt muutuvana, sarnaselt sademete ja di hinnata. temperatuuri jaotumusega. Mis olid meie ökoloogiajaama eri- Aineringe mõttes oli oluline uurida Euroopas olid sel ajal tähtsad ter- pärad? sademete keemiat vihmast ja lumest minoloogilised küsimused: Josias Meie trump oli eelkõige see, et pida- kuni põhjaveeni välja. Selles osas aitas Braun-Blanquet ja teised klassikud sime silmas energiavoogu ja ainerin- väga palju Loit Reintam. Tähtis oli olid rohkem sõnameistrid ja püha-

52 |868| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri päevamatkajad, ilusates kohtades oli Voorel sai uuritud ka terveid puid fiapoistele peale, et peaks uuringuid ju tore preilidele rääkida Edelweiss’ist korraga, niinimetatud mudelpuid. kordama. Aga riistad on kallid ja mul [alpi jänesekäpp] ja taimekooslustest. Üks asi on nähtust uurida laboris, pole ka asutust selja taga. Kõrgusvöönditega on assotsiatsioo- teine sama nähtust looduses. Tahtsin Tegelikult pole mul kunagi õiget nide piirid hästi seletatavad tempe- mõõtmise loodusesse viia. Kõiki puid asutust selja taga olnud, kogu elu on ratuuri gradiendi järgi, mitte nagu korraga nagunii ei jõua mõõta. Oma käinud sika-saka sinna-tänna – mida- lauskmaa taimkattevööndites, kus viisteist mudelpuud, neist seitse koos gi pidevat pole olnud. Mu elu algas suurem mõjutaja on sademete jaotu- juurtega, sai postikaaludel tükk-tükilt nii peale, et neli aastat Eesti aega, neli mus reljeefil. läbi lastud. Et puid koos keskkonna- aastat sõda, neli aastat Põltsamaa alg- teguritega kolmekümne meetri kõr- kooli, neli aastat Viljandi algkooli, neli Aga kasvukohatüüp peaks ju olema gusel kihiti mõõta, on vaja igasugu- aastat Viljandi keskkooli, viis aastat looduses eristatav? seid redeleid ja torne. Tahtsin tollal EPA-t, kolm aastat aspirantuuri. Siis Mul ilmus 2004. aastal LUS-i aasta­ ka masti ehitada, aga see jäi ehitusloa oli natuke pikem aeg, kaks korda neli raamatu 82. köites artikkel kasvu- ja majanduslike raskuste taha. Paberil aastat sektorijuhatajana ZBI-s, aga koha ökoloogilistest tingimustest. oli mõõtemast olemas. sealt söödi mind koos teemaga välja. Mulla keemiat kontrollib pH ja mulla Seda peeti erahuviks: sel tornil pole Eks selle peamine põhjus oli olelus- protsesse niiskus. Kuivas on prot- ju praktilist väärtust. Samamoodi võitlus ja individuaalne kadedus. sessid aeglased, ja vees on palju nagu praegu võiks arvata Järvselja 1983. aastal läksin ülikooli allu- enam võimalik. Käimapanev jõud on torni kohta? Üks väljavalitud redeli- vusse ja võtsin kaasa ka Voore öko- temperatuur. Vee suur soojusmah- tega suur kuusk meil siiski oli, sellelt loogiajaama ning enamiku töötajaid. tuvus tekitab teistmoodi olukorra. kuuselt saadud mõõtmistulemusi on Omamoodi oli see imelik asi, aga nii- Parasniisketes, võimalikult lubjari- kasutatud vähemalt kuues väitekirjas, viisi juhtus: metsaökoloogia teemat kastes muldades on kõik võimalik. aga peamiselt Andres Koppeli poolt. enam ZBI-s polnud ja jaam kui ZBI-le Artur Nilson saatis mulle eral- Me olime nii kõvad poisid, et võtsime tarbetu anti kaasa. di meili, et oli artiklit lugenud. Eriti kasutusele termopaarid: nii oli või- toonitas ta seda, et tema mitte ainult malik mõõta temperatuuri võras eri Kas Voorel tehtud uuringutele ei hakka seda lähenemist kasuta- tagantjärele mõel- ma ja teistele soovitama, aga rõhu- des on jäänud tab hea meelega kõikjal mu artik- Braun-Blanquet ja teised klassikud midagi vaevama, et li viimast lauset: „Mullaomadused olid pigem sõnameistrid ja oleks ikka pidanud on märksa püsivamad kui taimkat- tegema? te liigiline koosseis ja kasvukoha- pühapäevamatkajad. Oleneb, mismoo- tüüp on ikkagi füüsikalis-keemili- di vaadata: kas selle ne keskkond, mitte taimkattetüüp“. pilguga, mis võima- Kahtlemata on taimkate olulise indi- kõrgustel, aga ise sai istuda all bussis, lused tollal üldse olid, või mis või- kaatorväärtusega. Kui me vaatame, kuhu isekirjutiteni jooksid juhtmed. malusi oleks pidanud juurde han- kuidas raiestik täis kasvab, siis sama Nii sai seda tööd teha ka metsala- kima? Toona oli niimoodi, et tea- mulla peal on võimalik mitmesugu- boris. Ostsime teaduste akadeemia duste akadeemia varustuskontori, seid kooslusi näha. rahadega bussi ja sisustasime selle Akademsnab’i kaudu me midagi õieti Üks väga suur puudujääk on nii laboriks. tellida ei saanudki: näiteks paberil geobotaanikas kui ka metsanduses, Idee sain Tõravere poistelt, kes oli kirjas „automaatkaalud“, aga kui eriti metsatüpoloogias, et ei arves- olid käinud Kesk-Aasias fotosüntee- seadmed pärast tellimist kohale jõud- tata arengut, metsa suktsessiooni. siprogrammi tegemas. Neil oli omal sid, siis imestasid, et kas kaalud on Tundub, nagu see oleks midagi aju- buss, sest kus sa kohapeal aparatuuri ikka tõesti sellised. tist ja mööduvat, vaatame ikka seda, kasutada saad – kõik pidi endal kaa- Inimeste valikuga oli nii, et mina kuidas asi praegu on, mõõdame pH-d sas olema. Võtsin Tõraverest Vello ei saanud metsandusteadus­konnast ja muid tunnuseid. Aga suktsessioon Rossi tööle, tema hoidiski bussiasjan- endale inimesi valida. Metsandus­ võib kulgeda mitut rada pidi, lõpuks dust korras. teaduskonna dekaan pidas mind jõuab küll kliimaksini. See sõna on Nõukogude riigile ebasobivaks isi- küll käibelt kadunud, aga sisuliselt Kas seadmed olid tollal suures osas kuks. Ja andis EPA pitseriga kinni- on ta õige ja meie rabade näitel usu- omatehtud? tades sellest teada kõrgemale ates- tav. Inimmõjutustega looduses met- Jah, ikka. Valmiskujul ei saanud seda, tatsioonikomisjonile ligi aasta enne sakooslused selle staadiumini tavali- mida oskasime tahta. Praegu on näi- seda, kui niinimetatud must oponent selt ei jõuagi, see on pigem oletatav teks summeerivad isekirjutid nii tem- langetas otsuse. Peeter Rõigas töö- seisund. peratuuri kui ka muude näitajate tas vahepeal Luual, et mitte uuesti jaoks. Ma vahepeal käisin geograa- Siberisse sattuda. Teistmoodi oleks

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |869| 53 Intervjuu

kunagise soojaku asukohta tean ma tänu mets-aruheina leiukohale, mida su käest olin üle küsinud. Seal oli mets mullu veel püsti. Jah, sain veel viimasel hetkel oma kirjeldused ära tehtud: kuusikutes oli mul kuuskümmend neli proovi- ala. Neid metsi pole enam enamasti olemas. Põhimõtteliselt oleksid need veel leitavad, aga ma pole kindel, et isegi suudaksin neid raiestikelt enam leida. Enamik proovialasid on maha saetud, pole aidanud ka see, et puudel olid numbrid küljes.

Sõnana sai „ökoloogia“ tuntuks Toomas Frey ja tema õpetaja Peeter Rõigas mõned nädalad enne õpetaja surma 1960. aastatel ning sellest ajast 1998. aastal peale on pidevalt ökoloogiaprob- leeme ja lahendusi tutvustatud. Ent ikka leian end mõttelt, et poleks saanud teha nii, et oleksin ennast roh- tor Liivia Laasimeri aspirandi Juta nagu midagi tehtud: samasugused kem kontrollinud ja parteilisele juhti- Kaasikuga. Mul olid kuusikute ekspe- arvamused nagu kuuskümmend misele allunud parteilasena, aga seda ditsioonid kahel aastal. Huuksi mets- aastat tagasi. ei teeks ma ka praegusel ajal. Olen konnast avastasin näiteks jalgtarna: Mul on sulle ettepanek: võiks Eesti oma Amburi suuga ikka liiale läinud, paned juhuslikul meetodil punktid Looduses uuesti ära trükkida minu pole osanud olelusvõitlusest jõuda maha ja kõik taimed kirja. Muidu 1966. aasta artikli suktsessioonist ja sümbioosini. Parasitismini muidugi poleks osanud seda taime otsi- muud ökoloogiat käsitlevad artiklid. ka mitte (naerab). da. Käisin seda veel professor Karl Need on endiselt ajakohased. Noore Ma olen olnud elus pikka aega Eichwaldi juures kontrollimas nagu inimese kiiruga kirjutatud lood, kus sinisilmne ja mind on ilmselt uinu- ka teisi ruutudelt leitud haruldasi on tunda õhinat. Sellega tänapäevane tanud see, et alguses puutusin taimi. Eesti ökoloogia peale hakkaski. kokku vaid ausate inimestega, näi- teks Viljandi loodusesõprade ringis. Mida soovitada Kumari oli väga südamlik inime- Kui ükskord hakkasin ülemustega praegustele loodus­ ne, kuni sa tema konkurent polnud. kokku puutuma, siis ei mõistnud uurijatele, kes oma Metsandusteaduskonnas oli Lembit ma õigesti käituda, sest siis ma rada alles otsivad? Muiste tõesti kultuurne, heatahtlik veel ei teadnud, kuidas tegelikult Raske on üldse ja haritud eesti mees. Samuti Peeter midagi arvata, sest Rõigas ning kursusekaaslased, kel- ülemuseks saadakse. kogu elu on väga lega siiamaani läbi käin ja keda vas- projektipõhine ning tastikku tunnustame. Kui ükskord midagi pikaajalise- hakkasin ülemustega kokku puu- Pärast lõpetamist olingi botaani- mat ja suurt ette võtta ei saa. Kui tuma, siis ei mõistnud ma õigesti kaosakonna laborant: kuna diplomi- noorel inimesel on oma ideed olemas käituda, sest siis ma veel ei tead- töö oli edukas, kutsus Laasimer mind ja ta on võimeline, siis kes teda vajab? nud, kuidas tegelikult ülemuseks tööle, aga tal polnud alguses muud Konkurents on tihe niigi ja vaba pal- saadakse. pakkuda kui laborandi kohta. Seal garaha veel kuidagi saab, aga aren- olid mul mõned tuttavad juba ees. guvõimalusi nii lihtsalt ei leia. Peaks Alguse juurde tagasi tulles: lindude Instituudist teadsin Kumarit, samuti lootma, et tuleks uus rahareform ja ja taimede tundmine annab ökosüs- Olav Renno, Juhan Vilbaste ja Ruth uus valitsus, küllap siis läheb jälle teemi tundmisele aluse. Vaatasin Ling olid tuttavad, Viljandiga seotud paremaks (naerab). herbaariumi andmebaasi: oled põl- inimesed. Aga praegu on noortel inimestel lumajandus- ja keskkonnainstituu- enneolematud võimalused maailmas di (PKI) herbaariumisse kogunud Praegusel ajal vist pole võimalik ringi liikuda, mida varem polnud. üle saja kolmekümne lehe. sellist teadustööd teha, et valid Maailmas on arenguvõimalused iga- Kui ma läksin Veneverre diplomitööd juhuslikult metsas proovialasid: tahes olemas, tuleb osata neid vaid tegema, siis õppisin taimi koos dok- sobivat metsa enam pole. Venevere leida ja kasutada.

54 |870| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Värskenda tellimust

+16 lehekülge EESTI LOODUS DETSEMBER 12/2017 DETSEMBER EESTI LOODUS Veelinnujahi vastu või poolt? Populaarteaduslik ajakiri.Populaarteaduslik Ilmunud 12/2017 1933. aastast. 4,90 € DETSEMBER

ILM JA EESTI METS • 3 / 2017 / 3 • METS EESTI VESINE PARIMAD TERVIS MILLEKS KOSMOS PILVEPILDID KODUSTATI HUNT

EestiM E T S A N D U S A J A K I R I Mets • I L M U N U D A A S T A S T 1921 S Ü G I S 3 / 2 0 1 7

■ 51. AASTAKÄIK ■ HIND 4.90 horisont6 / 2017 ■ NOVEMBER-DETSEMBER .. TULEVIKUENERGIA MAISELT PÄIKESELT

RADIOSÜSINIKTatar – – Andide kõrgmäestik Frey kokkuvõteToomas karstiala – Intervjuu: – Savalduma – Nursipalu II Fotovõistluse Veelinnujaht –

AKEN MINEVIKKU ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne)ISSN 2228-3692 (võrguväljaanne) ISSN 0131-5862 (trükis) Fotovõistluse võitjad BOLŠEVIKUD JA NAPOLEONI KOOK Nursipalu raadamisel eirati head tava Andide mäed ja Sakala teedKas ajutine raierahu päästab linnud?

€ Perekond Erikute metsamehegeenid JAAK VILO BIOINFORMAATIKAST JA TEHISINTELLEKTIST Harvesterimehi ootab kutseeksam

4 . 9 0 LASTEKIRJANIK JAANUS VAIKSOO ENDAST JA TEADUSEST

HIND Maailma metsandustrendid Telli mugavalt www.loodusajakiri.ee [email protected] tel 610 4105 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Matkarada Hiiumaa siis ja praegu Üks reis minuminevikku

Tiit Kändler

iiumaa muutub, kuid kas hiidlane ühes sellega? Istun oma Treppoja töövahitornis lauaH taga, vaatan koltunud lehtedega KändleriTiir erakogu Foto: uhkeldavaid vahtraid seni veel roheli- se õunapuu ja igirohelise kuuse taus- tal ning meenutan Hiiumaa kunagist palet, võrreldes seda möödunudsuvi- sega. Vihm trummeldab katusel, ent varesedki on kusagile kadunud. Kui sa tahad teada, mis on Hiiumaa, siis kuula teda öösel. Mitte kusagil mujal Eestis ei anna öö nõnda palju vihjeid ühe paikkonna kohta. Hiiumaa vaikusesse on põimunud nii meri kui ka puude kohin – saar on mere ja suurte metsade valitseja. Minu esimene mälestus Hiiu­ 1958. Sääre hommik Kassaris. Loo autor piilub telgist, ema Aino vaatab Pobeda maast: olin kümneaastane poisike, aknast, isa Elmar teeb pilti, piimamannerg on esiratta taga varjus sõitsime oma uhke sinise Pobedaga 1958. aastal Kassari Sääretirpu suun- duvat Sääre teed mööda kadakate Hiiumaal tuleb suurima üllatusena on ka ülesronijale avatud. Tallina rae vahele, millest mõnedki olid lam- seik, kuidas seal on osatud nii kaua survel ja Hansa Liidu ülesandel haka- bad kujundanud prantsuspäraseks varjata, et inimene on sellel saarel ti seda tuletorni ehitama aastal 1504 barokkpargiks. Nagu tol ajal kom- nõnda pikka aega elanud. Nüüdseks ja ehitati 1539. aastani. Sada aas- beks, telkisime seal, meri kahel pool on selgunud, et niipea kui Hiiu saar tat oli torn lihtsalt torn, strateegilis- loksumas. Ei mingit keskkondlikku praeguse Kõpu poolsaare kandis oma tel kaalutlustel seest täis. Siis haka- probleemi. Ja kusagilt talust võluti nina veest välja pistis, nii sinna ini- ti sinna otsa puid vinnama, roni- välja mannergutäis piima. mesi ka peale sattus. Vanimad hülge- des majaka küljele ehitatud trepist, Muud ei mäletagi, majakate otsa ja neid seal põletama. Ja ei lubatud, ja ega ka läänepoolsete- siis, 1805. aastal, raiu- le randadele asja olnud. Piirav piiri- Meid asus jälitama terve parv ti Vene riigi valdusse läi- valve. Küllap isa, tollal Eesti Energia villiseid, kuni üks sulges meie nud torni sisse trepikäik, peainsener, viibis tähtsal komandee- vahepeal kõrgemaks lao- ringul. Tuli veenduda, et elekter on ees tee. tud ülemisse ossa rajati olemas! kaks teenistusruumi, alu- Muidu aga külad ja alevid ja lin- misse meeskonnaruum. nake, mis meenutasid oma oludega küttide peatuspaigad ulatuvad 6000 Selles meeskonnaruumis õnnes- mulle kodupaika Kalamaja Tallinnas. aasta taha. Kõpu küla ümber on iid- tus umbes aastal 1975 veeta mõned- Ei osanud tähele panna majade seisu, seid, tuhande või kahe tuhande aasta ki meeleheitlikud minutid. Lugu püüan silme ette manada ja mäletan vanuseid kalmeid hulganisti. Ainult algas nii, et sõitsime tollase küber- uduselt, et see oli ikka parem kui ena- et need ei paista eriti silma ega mee- neetikainstituudi füüsikasektori ehk mikul Kalamaja majadest. Meelde on lita turiste ligi. Lippmaa sektori parajalt remondi- jäänud merevaikuse lõhn ja kadakate Muidugi ei pääse Hiiumaal tuletor- tud mikrobussiga kaheksase kamba- uhked kombed, mille all tohutul kom- nidest, millest Kõpu majakas, vani- ga Hiiumaale – muidugimõista täht- bel maasikaid. maid töötavaid majakaid maailmas, sale komandeeringule. Sekeldusi oli

56 |872| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri juba sellega, et õigeks ajaks praami- Kas olete tähele le jõuda. pannud, et kui Siis võtsime suuna läänekaldale Hiiumaad keera- Külaküla külla, Kõpu poolsaarest 15 ta veerand ringi kilomeetrit allpool. Ühel heal kollee- vastupäeva, võtab gil Mart Vinnalil oli sinna sisse seatud see Saaremaa näo. suvekodu – paargu ja kõige muuga. Kõpu satub sinna, Igal hoovil oli hoolsalt riitadesse lao- kus Saaremaal on tud aakrikku: mereaardeid, mis lae- Sõrve vadelt maha pudenenud ja ranna- le jõudnud. Suured plastmasstünnid, mis kõlbasid kastmisvee jaoks, pise- mad kanistrid ja muidugi igat masti ja mesti pudeleid. Aakriku korjamine oli sealse rahva esimene spordiala, seda kindlasti. Kui oli antud läänetuult, mindi alati võimalikult vara randa. Pärast üht kõvemat tormi, mis kinnistas meid mõneks päevaks saarele, leidsin ühes üleujutatud kraavis ujuva konservi- karbi. Sõprade ettevaatlikkusest hoo- limata avasin selle – ja sulaselge tur- Tiir KändlerFoto: samaks sees!

Eks me sõitnud ringi ja lõpuks jõudnud Kõpu tuletorni alla. Ja mis selgus – torni trellitatud uks oli lahti! Mis seal muud kui kähku üles! Tegime seal oma foto- ja filmikaame- raga tollal ju haruldasi pilte. Poolsaar ülalt nähtud, keelatud pildid tehtud, ronisime alla – ja ennäe õudust, trell­ uks tabalukuga suletud! Aga nagu sel- gus, polnud tabalukk meie vahvale autojuhile mingi probleem avada. Kähku bussi ja Heltermaa poole 2000. Sääre Lõuna-Kassaris. Sõber Ott Arder näitab teed, sõites Saksa okupatsioo- veerema. Aga pole valvsamat silma ni aegsel jalgrattal kui Vene piiriväe silm. Meid asus jäli- tama terve parv villiseid, kuni üks sulges meie ees tee. Pikema jututa hoopis sekstandid ja muud keerulised teravate hammaste vahelt läbi saada. eskorditi meid piirivalvekordonisse, värgid – kõik puha teadustöö tarbeks. Nöör oli seotud vööle ja nõnda need kästi valida „vanem“, kelleks sai eri- Nii või naa, ega siis piirivalve tahtnud havid siis kalamehe taga oma energiat lise südiduse ja demagoogioskusega meid söötma hakata ja päästis lahti. vallandasid, kuni Vinnali ühel heal silma paistnud karm elektroonikalei- Ei otsinud läbigi! Kulturna. hetkel vee alla tõmbasid. dur Anatol Sügis. Meie pistsime oma Samal sõidul käisin Mart Vinnaliga Sattusin hoogu minagi ja sain kolm- kaamerad seljakottidesse pesu vahele. esimest (ja viimast) korda kalal. See neli purikat; palju konksu otsast läks, Viimase praami aeg hakkas lähe- käis nii, et tuli kummiülikond riie- jäägu kalamehejutuks. Aga eelnenu nema. Viimsel minutil saabus Sügis te peale venitada, unustamata on tõsi, ei olnud kalamees Vinnalgi tagasi, elus ja terve. Väravad avati Nõukogude passi sisetaskusse pista. näinud nii suurt saaki. Vedasime end ja kihutussõit praamile läks lahti. Piirivalve rõõmuks. Vööni vees vis- kaldale ja tundsime ülirikast väsi- Anatol Sügisel oli kõvasti pajatamist; kasime lanti, mina muidugi rohkem must. Mis seal muud, kui latt lõiga- mida kõike ta oma keeleoskusest ei harutasin, Vinnal muudkui tõmbas ta ja kahe mehe vahel purikaid küla kasutanud, et selgitada: need riis- Prähnu rannast ja Nõrgakivi kan- poole tassima hakata! Olime enese- tad, mida meie käes torni otsas nähti, dist havipurakaid välja. Neil tuli suur le bussi järele tellinud – meeste nae- ei olnud loomulikult kaamerad, vaid konks lõpuse vahelt sisse pista ja ruks, kes arvasid, et milleks kahele

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |873| 57 Matkarada

Elmar aga oli tõeline koldselõua- mees, muudkui pajatas. Meeles on üks jutt, mis kirjeldas, kuidas Elmar oli saanud ENSV ülemnõukogu presii- Fotod: Tiir Tiir KändlerFotod: diumi aukirja. Ei tahtnud minna, aga anti käsk. Läks siis suurde Tallinna linna ja leidis üles Toompeagi, kus Aleksei Müürisepp sotsialistliku töö esiinimestele kirjad laiali jagas. „Sellega oli lihtne, keerasin kokku ja tasku. Aga see nelgivars, mis pihku pisteti – polnud koridorides prügi- kasti, või kui oli, keegi ikka juures. Häbi kah.“ Lõpuks leidis õuelt ühe kasti, kuhu nelk poetada. Ja läks kui õige mees kunagi Külakülla tagasi. 2000. Hiljuti valminud linnuvaatlustorni vari näitab keskpäeval Käina lahe poole Rohkem polnud Tallinnas enam käi- nudki.

Mõne aasta pärast, umbes olüm- pia-aastal, käisime perega, üks meist neljane poisike, uuesti Prähnu ran- nas ja panime sinna lihtsal meelel telgi püsti. Ega läinudki palju aega pärast uinumist, kui kuuldus tõlkima- tut venekeelset sõnamängu. Pistsin pea telgist välja – kaks automaadi­toru sihtisid kumbagi silma. Mu abikaasal Irjal oli siis lahket seletamist, lastki tuli näidata. Aga, nagu nõukogude hüüdlau- se kõlas, et kelner on ka inimene (et kõrts juba ometi kinni saada), nõnda olid vene piirivalvurid ka inimesed. 2000. Õhtu. Varjud Suuremõisast Vaemlasse suunduval alleel Ei teinud muud, kui soovisid head ööd, ja käskisid hommikul lahkuda. Mida lahkelt tegimegi, taustal Prähnu särjepojale seda vaja. Tuikusime kui- kui kord ühe Norra puidulaeva teki- ranna tuules kriiksuv külakiik ja mere dagiviisi Salutite suvemaja aeda, kus laadung Prähnu randa ujus – prus- aeglane hingamine. kasvas üks metsistunud õunapuu. Ei sid ja palgid, lauad ja talad, kõik ilusti ole varem ega hiljem metsõunad nii trossidega kimpudeks kinni tõmma- Ristna tuletorn, raudne ja puna- magusad tundunud! tud –, läinud madinaks. Külarahvas seim Eestis, ja Tahkuna majakas tabanud enne, hommikupimedas aeti on kena niisama kaugelt vaadata. Õhtul ehtsas Hiiu saunas, jutu- kolhoositraktorite vägi hindamatut Tahkuna torni juures pandi kahek- kunstnik Elmari teravmeelsete paja- aakrikku külla vedama. Kuni piiri- sakümnendate lõpul tööle esime- tuste saatel, oli hää küll. Saunas oli valve ärkas ja automaatide spaleeris ne Eesti arvestatav tuuleelektrijaam, hiiglaslik ahi, mis hommikul kütte ülejäänud koorma kordonisse vedas. mille kohta loen oma märkmetest, et pandi, siis sai külarahvas portsude Pärast seda rikastus Külaküla uute „seda saab kuulda“. kaupa saunatada, lastes vahepeal sau- saunade, kuuride, juurdeehitiste ja Vastupidi üldlevinud arvamusele natoal jahtuda, et pesta saaks. Leili kiikedega. ei ole Hiiumaa vaatamisväärseid ehi- oleks hommikuni jätkunud. tusmälestisi mõistlik läbi Tollased külarahva ja piirivalve Pistsin pea telgist välja – käia vaid ühe-kahe päe- suhted olid sõbralikud-võistluslikud. vaga. Sel juhul jääb taba- Kohalikud olid ju hindamatud infor- kaks automaaditoru sihtisid mata see omapärane loo- meerijad, nendega ei tohtinud kapte- kumbagi silma. duskeskkonna ja arhitek- nid ega polkovnikud tülli minna. Ent tuuri suhe, mis näiteks

58 |874| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Suuremõisa ansambli või Kõrgessaare mõisa viinavabriku puhul või kogu Kaleste põliskülas hinge läheb. Isegi imeväike Hagaste küla- muuseum oma tillukese saunaga pakub toredat elamust. Kõnelemata siis Mihkli või Soera talumuuseu- mist. Või Käina kiriku müüridest või Pühalepa kirikust või Kassari kabelist. Kärdla Pikk Maja tekkis hiljem, alul oli Hiiumaa muuseum Kassaris, Estonia katkine paat selle ees siiani. Selles majas oli külakool, kus ka minu kursusekaaslane Ülo Kaevats, hilisem teadusloolane ja Rahvarinde deklaratsiooni autor ja Eesti Vabariigi esimene kantsler, eelkõige väga hää inimene ja õpetaja, lapsena koolis 2017. Hommik. Pühalepa kirikuaed 2017. Hommik. Orelimäng Pühalepa käis. kirikus Olen Kassaris olnud mitut puhku, küll uudistanud kaht vesiväravat, mis kaitsevad Käina lahte allavajumise eest, küll iidset kabelit ja selle järk- järgulist noorenemist. Kui olin seal aastal 2000, siis valvas kabelit pingil istuv mutike. „Jalgratastega sõidetak- se haudadest üle, koeraga minnak- se kabelisse sisse ja hobuturismitalu lehmad käivad kalmistul lilli söömas,“ kurtis ta. Ent nüüd on kirikuaias pingike Marie Underile, pingi ees õitsemas Underi nime kandva sordi roosid. Kabeliseinad valendavad, kalmistu- aed on korras. Peaaegu kolme sajan- di vanune kassarlikult õdus kabel on oma teises nooruses. Nii nagu kogu Kassari. Käina lin- nuvaatlustorn on alles, siiski pole selle alla ehitatud muuseumike- ne lahti – kes seda valvata jõuakski. Orjaku sadam on suuremaks kasva- nud, kerkinud kena pood ja söögi- maja, mõlemail hotell küljes. Öömaja leiab hõlpsasti, aias iga kõrs hoolitse- tusest uhke. On ime, et ei Kassaris ega mujalgi Hiiumaal ei näinud mu arhi- tektuuriterav silm sobimatuid uus- maju. Kõik siin särab ja hiilgab, olgu Suuremõisa või Vene ajal suisa vare- meteks kippunud Pühalepa kirik. Luidja suurepärane luite- rand on ikka endiselt inimvaikne. Kõrgessaare viinaköögist saab vali- da maitsekohase kõhutäie ja mis seal 2017. Marie Underi pink ja roosisort Kassari kabeliaias

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |875| 59 matkarada

senini püsinud Aino Kalda mälestus- tuba, külapuusepa ehitatud mööbel sees. Tol päikeselisel päeval, kui maja ette sõitsin, valmistus Ott minema lii- Fotod: Tiir Tiir KändlerFotod: vasele Piibunina rannale. Vend Jaan lihvis uue peldiku istmelauda ja pol- nud just parimas tujus: Ott jälle rän- dama! Ujusime siis Piibunina rannas, sõitsime Sääre kadakate vahelt läbi, Ott oma Saksa aja rattal ees, mina taga oma häbiväärsel uuel rattal. Ott soovitaski mul Vaemlast Suuremõisa sõites põigata jalgrattal vanale allee- le. Siis oli see rattaga nauditav, nüüd enam kohati mitte. „Kusagil mujal ei põle soome süda nii palavalt eesti maa ja rahva poolt kui Aino Kallase raamatutes,“ on kir- jutanud Arderite pereisa, kirikumees Árpád Arder oma mälestusraama- tus ja mina omakorda 17 aasta eest Eesti Päevalehes oma saarte artiklisar- jas. Jaan Poska tütar Xenia Poska, Ott Arderi vanatädi, oli ühtlasi Aino Kallase kauge sugulane, ja nii sai maja, kus kir- janik oli elanud 14 suve, Arderite kätte. „Oskar Kallas, Eesti Rahva Muuseumi loojaid, viibib Aino Kallase toas kusagil raamatute vahel, kirjutuslaua sahtlite vahel, õueõhus, kadakate vahel – oma armsa Ainoga,“ kirjutasin toona. Mida muud praegugi lisada. Kallase majast veidi edasi elab aga praegugi Kaevatsi sugulasi. Hiidlastele on suguvõsad tähtsad. Hiiu seltse on olnud läbi aegade pool- sada. Kohvilähkrid. Tõrvakõplased. 2017. Ristna tuletorni saab ronidagi. Kõrvalmajas asub kohvik Vandiraiujad Tahkunas, kus Ungru krahv vanajuttudes siiani valema- jakaid süütab, et laevu Hiiu mada- Kärdlast kõnelda – Rannapaargugi Ernesaksa ooperis „Tormide rand“, on lale meelitada. Odratolgused. on alles ja peaplatsi pritsumeeste kadunud. Hobuhiidlased – küllap siis ka mära- torn vahib tõtt kohvikutega. Ja siis on veel Eesti pikim allee, ja täkkhiidlased. Vesihiidlased. mis ulatub Suuremõisast Vaemlasse Koldselõuamehed. Kui läksin poole sajandi eest esi- välja. Ja jääb teadmatule märkamata, mest korda Reigi kirikusse, mis pole- sest kulgeb uue tee ääres metsa ser- Kärdla kalevivabriku hoovil, mille on gi kes teab kui vana ehitis, leidsin eest val. Vaemla villaveski väntab Poolast rajanud Ungern-Sternberg 19. sajan- järjekordse üllatuse: eelmisest kiri- ostetud masinail nagu paarikümne dil, sain kolmekümne aasta eest sõima- kust pärit 400 aasta tagused maalid aasta eest – ainult pakub peale lam- ta, kui vabrikumaja pildistasin. Pistis püha õhtusöömaaja teemadel. Maalid bavilla ja villamattide suurepäraseid üks hiiu tädi teise korruse aknast pea kõnelevad muistsemat lugu kui kirik koogikesi. Ainult et koogimustikaid välja ja kus tuli tõlkimatut Hiiu keelt. ise. Tõenäoliselt on mõne neist maali- oli jagunud ka õuepingile, nagu mu Tegin selle peale temast foto. dest annetanud eluga pääsenud mere- reisikaaslane Tiina kogeda sai. Kui hiiurootslased Jakob de la hädalised. Kiriku on kirjutanud kuul- Aastal 2000 elasid veel Ott Arder Gardie kutsel Reigi ja Kärdla maile saks Aino Kallas, kuid üle tee asu- ja tema vend Jaan, olid Aino Kalda elama tulid, panid nad neile paikadele nud Poihla kõrts, milles lauldi Gustav majas Kassaril. Tänu nende emale on nimed. Kes teab miks, kuid 1781. aas-

60 |876| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri TIIT REISID OÜ TALLINN Tatari 6, tel 662 3762, [email protected] KÄRDLA Sadama 13, tel 463 2077, [email protected]

BUSSIREISID EESTIMAAL HIIUMAA VÕRO- JA SETOMAA PEIPSI RANNIK 26.–27.05 tuulekala festival; 07.–08.07; 04.–05.08.2018 25.08 Kallaste laat; 15.09 Varnja 14.–15.07 käsitöölaat; Seto kuningriigi päev. Hind al 130 € laat. Hind al 45 € 4.–5.08 kohvikutepäev. Hind al 135 € VORMSI 16.06; 13.07; 12.08.2018 REISISARI „EESTIMAA Hind al 45 € KIRIKUD JA ORELID“ Margus Tabori „Mamma lood” 26.05 Pärnumaa; 30.06 Saaremaa; Juulis, täpsed kuupäevad selguvad KIHNU 15.06; 20.07; 10.08.2018 28.07 Põhja-Eesti; 25.08 Lääne-Eesti; jaanuaris. Hind al 140 € Hind al 95 € 29.09 Kesk-Eesti. Hind al 45 €

SAAREMAA 11.–12.08.2018 LINDORA LAAT JA VASTSELIINA RUHNU 1.–3.08.2018 merepäevad. Hind al 145 € 28.10.2018 Hind al 50 € Hind al 205 € LENNUREISID JORDAANIA RINGREIS – KÕIK SAKSAMAA RINGREIS RUMEENIA TRANSILVAANIA HINNAS! 11.–19.04.2018 reisisaatja M. Lutheri ja S. Bachi radadel 08.–15.09.2018 dr Arne Hiob. Uus! 5.–12.07.2018 Reisisaatjad dr Arne Hind al 860 €. Uus! Hind al 1700 € Hiob ja Andres Uibo Hind al 1050 € ITAALIA RINGREIS 19.–27.09.2018 ROOMA LENNUREIS 7.– SIBER 25.07.–02.08.2018 Hind al 1100 €. Uus! 13.05.2018 Reisisaatja dr Arne Hiob Hind al 1150 € Uus! Hind al 890 € IISRAEL 21.–29.10.2018 MOSKVA 09.–12.08.2018 Reisisaatja dr Arne Hiob PARIIS 17.–20.08.2018 Hind al 750 € Hind al 650 € Uus! Hind al 1350 € BUSSIREISID KODUST KAUGEMALE PETERBURI 26.–29.04; 24.–27.05; AHVENAMAA 27.–30.06; PETSERI–PIHKVA–NOVGOROD 14.–17.06; 12.–15.07; 26.–29.07; 1.–4.08.2018 Hind al 340 € 9.–12.07.2018 Hind al 280 € 16.–29.08; 20.–23.09.2018 Hind al 260 € KESK-NORRA 17.–24.07.2018 LEEDU 4.–7.07; 22.–25.08.2018 Hind al 640 € Hind al 260 € SIGULDA TAIME- JA LILLELAAT 28.04 Hind al 40 € VALGEVENE RINGREIS 26–30.06; VIIBURI–PETERBURI (SOOME 24.–28.07; 21.–25.08 Hind al 360 € KAUDU) 2.–5.08.2018 Hind al 260 € VENE KARJALA: KIZI–KIVATSI– SORTAVALA–VALAMO–KINERMA KALININGRAD JA JANTARNY LÕUNA-SOOME 5.–7.08.2018 Hind 10.–15.08.2018 Hind al 380 € 8.–11.08.2018 Hind al 285 € al 260 €

Soodustused: püsiklientidele, haridustöötajate AÜ liikmetele

Täpsem info kodulehelt www.tiitreisid.ee või telefonil 662 3762 Matkarada

tal küüditas Katariina II nad Lõuna- Ukrainasse, kust neist 800 aastal 1929 imekombel Rootsi tagasi sai. Vaid Mida need koldselõuamehed Reigi kiriku taha jäi rootslane paigale, sealt pärinebki Rootsi küla nimi. on veel pajatanud? Kõrgessaare mõisa viinaköök Raamatu lugu. Kirik oli see koht, Naine meres. Hiidlase naine sureb on püsinud nagu mõisa tuluallikad kus saadi haridust lugemise ning ära. Hiidlane veab naise laiba merema- mujalgi Eestis, ent 19. sajandil La laulmise alal. Kord juhtus nõnda, dalasse. Tolkneb see seal, kuni naab- Viscosa firma plaanitud kunstsiidi- et hiiu mees leidis raamatu, millest rid hakkavad kurjustama: „Korista vabriku ehitus jäi 1911. aastal poole- ta ei osanud midagi arvata. Pakkus oma naine merest ää!“ Hiidlane vastu: li. Ometi on jäänud püsima Viskoosa seda küll mõisahärrale, küll teistele. „Alles hakkas naisest esimest korda nimi. Kõik küsisid, milline raamat välja kasu töusma, kalu külge meelitama, ja näeb, on see täis kirjutatud või tühi, juba peab see löppema.“ Ega hiidlastega ole kerge. Mäletan on seal pilte sees või midagi muud. möödunud sajandi lõpul Kõpu rah- Hiidlane lõi aga muudkui käega ja Imik hällis. Imik karjub hällis hom- vuspargi sõda (plaaniti seda Tallinnas, ütles lõpuks, et pole seal pilte ega mikust lõunani. Jääb siis vakka. kõplased olid kõvasti vastu, et nüüd ei sõnu, vaid „sääl on örred sees ja Hiidlane naisele: „Näe, lõpuks vait lasta enam hingatagi). Jäi nii, nagu pätagad pääl kuiumas“. See oli noo- jäigi.“ Imik hällist vastu: „Puhkan kõplane tahtis. Hoolimata legendaar- diraamat. natuke, siis hakkan aga jälle.“ se Hiiu loodusmehe Ruuben Posti ponnistustest. Lähim riid on Sääretirbu ümber: Tahkuna ja Ristna majakad olevat looduskaitsjad on siin-seal ühel ja tei- läinud segi: üks pidanuvat ehitatama sel pool teed ribadena kadakaid maha sinna, kuhu teine oli juba püsti pan- võtnud. Aga merd polnud ju enam dud. Ja see Mati Karmini välja mõel- nähagi! Küllap see laabub, mu mee- dud parvlaev Estonia huku mälestus- lest hea mõte, ja kui lambaid pole, märk. Sõja märk seegi: märja sõja. ei saa ju kogu Hiiumaal lasta merest lahku kasvada. Polegi jäänud muud kui kiita hiid- Kõplased olid üldse üks kange rah- laste visadust. Saar on viimaste aas- vas veel sajandi alul, kui käisin pool- takümnetega imelisel kombel noore- saarte kohavaimu otsimas. Andis nenud, isepuhastunud. Istun Kassari otsida nii Suurkivi, Ülendi ohvripär- muuseumi, vana algkoolimaja ette na kui ka hülgeküttide kalmeid. Ei oma surnud, ent lahkumatu sõbra usaldatud anda juhatust, kuni lõpuks Ülo Kaevatsi pingile (olles aus: seda- poemees teatas, et Ülendi pärna korda mõttes, kuna pingi panid ta on üks pätt maha põletanud. Nagu pojad, naine ja sugulased püsti sep- pärnal kombeks, on tema järglased 2017. Taastatud purjekas Sõru sadamas tembrikuus, Ülo 70. sünniaastapäe- nüüd Kana külatee kaevu ääres ini- vaks). Mõtlen, et Kassari on peaaegu mesest tubli maad pikemaks sirgu- selline, nagu olime temaga kunagi üli- nud. „Kestlik,“ nagu ütles möödunud unelma segu: rõve muusika, palki- õpilaspõlves unistanud. sajandi lõpul surnud Ruuben Post dest kolmekordne tare-tareke, kõrval Istun seal mõtetes ega mõista, miks „jätkusuutlikkuse“ asemel. Pood aga USA preeriastiilis ubrik, ümbritsetu- üha vingutakse, et Eesti on võssa kas- on kinni pandud. na tühjade kastide hunnikuist. vanud, käest lastud ja tühi. Selge see, Mäletan vaikust Kaleste põlisküla Ent ometi – siit saab minna eemale. et katsu sa seal talv läbi elada. Kuid rannal ööbides – kiviklibune vaikus. Ruumi jagub ja jalgrattaga saab sõita ometijagu: ma ei ole turist, ma elan Kui vaid Kaleste külapilkude vahelt itta kenal metsateel läbi Hirmuste siin. julgesid rattal läbi sõita. küla. Allikad: Nüüd saab ronida üles ka Ristna Sedapuhku ei hakanud ma sõit- • Kändler, Tiit 2000. Kassari eristub majakasse ja mõnusaid kohvikohti ma Tahkunasse, mis on inimtühi ja Hiiumaast. – Eesti Päevaleht, 5. august. on nii selle kui ka Kõpu majaka all. täis loodust ning Vene armee kila- • Kändler, Tiit 2003. Poolsaarte Eesti. Ristnaga seostub ainus ebameeldiv kola. Tahkuna on metsariik, kuhu Kohavaimu otsimas. Eesti Päevaleht. • Einberg, Tiit (koost) 2007. Kõpu tuletorni kogemus selle suve Hiiumaast: suure sõda, külm või tuline, on jätnud oma lugu. Kentaur. riiuga enesele rannajupi kätte võidel- ilged jäljed. Tahkuna majakas on Eesti nud lainesõitjate külake näeb välja kõrgeim malmtorn oma 43 meetri- Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik. nagu Vene muinasjutu ja Ameerika ga. Koldselõuamehed räägivad, et

62 |878| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Looduselamus maailmast Fotod: Hendrik Relve Fotod:

Guanako Argentiina Andides Torres del Paine maaliliste tippude taustal Andide peadpööritavates kõrgustes Andid on maailma pikim mäestik. Tema pikkus Lõuna- Ameerika põhjaotsast lõunaotsa ulatub ligi 7000 kilomeet- rini. Ka tema kõrgeimad tipud on võimsad, jäädes alla vaid Himaalaja omadele Aasias. Tihti valitseb Kõrg-Andides suur veepuudus ning temperatuurid langevad talviti –20 °C piiri- Erkrohelised tiheda asorelli kogumid maile. Keskkond on äärmiselt eluvaenulik. Seda põnevamad paistavad taimestikuvaesel maastikul olid taime-, linnu- ja imetajaliigid, keda seal kohtasin. kaugele

Hendrik Relve le, mida nimetatakse altiplano’ks. suure ala kui kõik kolm Skandinaavia Hispaaniakeelne altiplano tähendab maad kokku. Ümbritsevate mägede- õrg-Andides on mul olnud kõrget tasandikku. See kõrgplatoo ga võrreldes on kõrgplatoo pinna- õnne rännata mitmel korral. laiub Andides väga ulatuslikul alal. mood suhteliselt tasane. Kuna ta asub 2007. aastal käisin Peruus, Põhja pool ulatub ta välja Peruusse sademevaeses piirkonnas ligi nelja 2008. K aastal Argentiinas ja tänavu ja lõuna pool Argentiinasse. Põhiosa kilomeetri kõrgusel merepinnast, on novembris Boliivias. Igal korral sat- altiplano’st paikneb Boliivias. sealsed elutingimused taimedele ja tusin seal ka Andide kõrgemates Altiplano võtab enda alla ligi miljon loomadele rasked. Enamasti peaaegu osades laiuvale iseäralikule platoo- ruutkilomeetrit, seega umbes niisama roheluseta maastikud näevad sageli

64 |880| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Vikunjade värvid sulavad hästi ühte altiplano toonidega välja kõrbelaadsed. Õhu hapnikusisaldus on altiplano’l peaaegu kaks korda väiksem kui Eestis. Seda laadi oludes hakkavad kergesti ilmnema mäehaiguse tunnu- sed. Inimesed taluvad sellist kõrgust erinevalt: mõnel hakkab pea kõvas- ti valutama, mõni tunneb iiveldust, aga mõni ei kannata kõrguse all mitte sugugi. Minu enesetunne ei ole altiplano’l ega ka Tiibeti kõrgplatool viibides otseselt halvenenud. Pigem on tekki- nud kummaline elevusseisund. Ühest küljest tajun, kuidas samm muu- tub ebakindlamaks ja pea käib veidi ringi. Aga teisalt muutub meeleolu Suri tõugu alpakadel ripub pikk vill külgipidi alla imelikult lõbusaks ja ülemeelikuks. Ühesõnaga: on tunne, nagu oleksin veidi joobnud. pampa-stepirohi ometi elus. Ta on yareta’ks. Taime ladinakeelse nime- Sama seisundit kogesin tänavu asendamatu toit siinsetele rohusööja- tuse järgi sain jälile eestikeelsele: tihe novembris Boliivia altiplano’l rän- tele loomadele. asorell. Giid võttis välja taskunoa ja nates. Ei arva, et see tulenes kokku Aga mõnikord hakkasid siinsetel urgitses sellega taimepadja seest välja keeratud kokalehtedest, mida koha- lagedatel juba eemalt silma päris fan- tükikese. Lähedalt uurides oli näha, like eeskujul sageli põses hoidsin. Ka tastilised erkrohelised mättakogumi- et see koosnes tihedalt üksteise vastu Tiibetis olin tihti olnud samasugu- kud. Kord läksime ühte neist pike- liibunud puitunud varrekestest. Nad ses kõrgendatud meeleolus, kuigi seal malt uurima. Lähemale jõudes nägi- asetsesid nii tihkelt koos, et moodus- säärast ergutit ei pruugita. Mõnikord me, et need kaljudele liibunud pad- tunud oli justkui terviklik kivikõva olen mõelnud, et äkki tuleneb selline jandid olid lausa põlvekõrgused. Osa puidutükk. meeleseisund hoopiski eriskumma- neist olid külgepidi liitunud, mõned Giid seletas, et varem kasutasid listest maastikest, värvidest ja elus- asetsesid üksteise otsas. Esmapilgul kohalikud yareta’t lõkkematerjalina, tikust, mis ergutavad tundeelamusi. võis neid pidada sammaltaimedeks. sest neid puitunud tükke põletades Ent kui ühte neist sõrmedega puudu- saab hästi kuuma leegi. Praegusajal Tihe asorell, eriskummaline taime- tasin, tundsin lausa kivikõva pinda. Ka on keelatud varuda asorelli tulema- liik. Boliivia altiplano’l kattis maa- silmaga uurides oli selge, et see tihke terjalina, sest kõnealust taime on pinda enamasti kiviklibu või liiv, kust roheline pind ei saa koosneda samb- rohke kogumise tõttu jäänud väga mõnikord turritas välja üksikuid last. Imeväikesed lehed olid hoopis väheks. Pealegi taastuvat tihe asorell poolkuivanud rohupuhmaid. Need teistsugused: kujult ümarad. üliaeglaselt: aastas pidavat ta pike- koosnesid tüüpiliselt pampa-stepi- Meie teejuhi sõnul on tegu õis- maks kasvama vaid mõne millimeet- rohust. Kuigi väliselt koltunud, on taimega, mida kohalikud kutsuvad ri võrra.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |881| 65 Looduselamus maailmast

Altiplano tasandikul on söömas sajad laamad

See taim võib elada väga vanaks: ga olendid, kelle keha on kaetud vill- kohata nende looduslikke sugula- ühe isendi vanuseks on määratud ligi kasukaga. Ka värvuse järgi on neid si guanakosid ja vikunjasid. Nad kolm tuhat aastat. Tihe asorell on raske eristada. Mõlema värv võib olla elutsevad vaid kõrvalisematel mäes- altiplano karmide oludega täiuslikult vaheldusrikas: valkjas, pruunikas, tikualadel. Guanakosid olen näinud kohastunud. Ta ei vaja kasvamiseks mustjas või kirju. Argentiina Andides, vikunjasid Peruu peaaegu üldse mineraalaineid ega ja Boliivia üksildas- niiskust. Ainus, mida ta külluslikult tel altiplano’del. vajab, on päike. Aga seda jätkub neil Sellele, kes laamat ja alpakat esimest Kuidas eristada lagedatel alati küllaga. korda elus näeb, tunduvad need guanakot ja vikun- jat? Mõlema põhi- Neli imetajat, kes on kaamelite sugu- loomad võrdlemisi sarnased. värv on võrdlemi- lased. Andide altiplano avarusi, kus si sarnane: luitunud leidub veidigi vett, on ammustest aega- pruunikas ja kohati dest asustanud indiaanlastest karjakas- Mille järgi neil siis vahet teha? valge. Nõnda sulavad nad täiuslikult vatajad. Enamasti kuuluvad nad ketšua Täiskasvanud laama on alpakast ühte kõrbetoonides altiplano’ga. Kuid või aimara rahva hulka. Sealsete kar- kindlasti kogukam, mõnikord peaae- kasvult on guanako vikunjast selgelt jakasvatajate põlised koduloomad on gu väiksema hirve mõõtu. Lihtne on suurem. Keha- ja peakujult meenu- olnud laamad ja alpakad. loomi eristada pea kuju järgi: alpaka tab ta laamat. Vikunja on aga kasvult Oma reisil Boliivia Kõrg-Andides koon on ümar, laama oma aga piklik. õige väike, võib-olla saleda metskit- kohtasime kõige sagedamini laama- Alpaka villkasukas on laama omast se mõõtu. karju. Mõnikord olid need lausa mit- märksa paksem. Guanakot ei ole väljasuremise oht mesajapealised. Alpakade salku koh- Alpakad on olnud läbi aega- ähvardanud ega ähvarda ka praegu. tasime harvemini. Tihtipeale nägime de Andide põlisrahvastele eelkõige Aga vikunja jõudis pool sajandit taga- ka segakarju, kus olid üheskoos laa- olulised kui villaandjad, laamad aga si üleküttimise tõttu kadumise äärele. mad, alpakad ja lambad. pigem koormakandjatena. Muidugi Siis võeti see liik kaitse alla ja praegu- Sellele, kes laamat ja alpakat esi- on läbi aegade pruugitud ka nende seks on nende arvukus suurelt osalt mest korda elus näeb, tunduvad liha, nahka ja muid saadusi. taastunud. need loomad võrdlemisi sarnased. Märksa harvemini kui laama- Kõik need neli looma – laama, Mõlemad on kõrgejalgsed pika kaela- sid ja alpakasid võib Kõrg-Andides alpaka, guanako ja vikunja – on

66 |882| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Lühinokk-flamingod. See linnuliik on üliharuldane, aastakümneid peeti teda väljasurnuks. Hiljem on neid leitud Kõrg-Andide kolgastest

Laguna Hedionda soolajärvel otsivad toitu kolme liiki flamingod: lõunaflamingod, lühinokk-flamingod ja koldjalg-flamingod suurepäraselt kohastunud Kõrg- Valdavalt kohtasime flamingopar- sekka madalaid krooksatusi, prääk- Andide oludega. Nende veri suudab vi soolajärvedel. Meeldejäävaim oli satusi ja muid ootamatuid häälitsusi. äärmiselt hästi hapnikku siduda ja Laguna Hedionda soolajärvel nähtu. Meie teejuht selgitas, miks Laguna veevajadus on neil väike. Nad talu- Järv asub madalas nõos, mis on ümb- Hedionda meelitab kokku eri liiki vad hästi pakast ja pikaaegset toi- ritsetud mäeharjadest. Järve kallas- flamingosid. Järve sooda-, boorak- dupuudust. tel laiuvad justnagu laiad jääväljad. si- potase-, väävli- ja muudest ühen- Varem arvasid teadlased, et kodu- Muidugi pole see mitte jää, vaid kui- ditest küllastunud vesi sobivat eriti loom laama pärineb guanakost ja vanud sool. Ning selle kiiskavvalge hästi elupaigaks teatud mikrovetikate- alpaka vikunjast. Geneetiliste uurin- raamistuse sees nägime enda silme le ja loomhõljumile, keda elutseb siin gute järgi on kõigi nelja rohusöö- ees madalas vees toitu otsimas sadu väga suurel hulgal. Aga järve hõljum ja omavahelised sugulussuhted siis- flamingosid. Neid oli siin kolme liiki: on omakorda maiusroog flamingode- ki märksa keerukamad ja praegu ei lõunaflamingo, lühinokk-flamingo le. Kuna kolme flamingoliigi nokad osata anda selget vastust küsimusele, ja koldjalg-flamingo. on pisut isemoodi ehitusega, sõeluvad kes kellest põlvneb. Ometi ei kahtle Tavaliselt ei või neile ettevaatlikele nad veepõhjast välja eri laadi hõljumit. ükski zooloog selles, et neli loomaliiki lindudele kuigi lähedale minna. Kuid Nõnda saavadki kolm liiki siin elada on küllaltki lähedalt sugulased Aasias siin oli teisiti. Oma loodusgiidi sabas kõrvuti ja toitu jätkub kõigile. Küllaltki ja Aafrikas elavate kaamelitega. sammudes jõudsime neist vaid paari­ hästi taluvad nad lõõtsuvaid tuuli ja kümne sammu kaugusele. Linnud nullilähedasi temperatuure, mis on Lindude seast püüavad Boliivia jäid rahulikuks. Meie teejuhi väitel siin tavalised. Siis kogunevad linnud altiplano’l enim pilku flamin- ei kartnud flamingod inimesi seepä- külg-külje kõrvale tihedasti kokku, et god. Flamingosid olin varem näi- rast, et siin on kaitseala, kus linnud üksteist soojendada. nud kõige suuremate parvedena on harjunud pidama inimesi ohutuks. Sinnasamasse madalasse järve Aafrikas. Väiksemate rühmadena olin Pikka aega hiirvaikselt linde jälgi- rajavad flamingod suve algul pesad neid kohanud mitmel pool Lõuna- da oli tõesti kütkestav. Nõnda rohkelt ja kasvatavad suve jooksul üles pojad. Ameerikas ja mujal. Kuid viimatised ebamaistes roosades toonides sule- Kiskjad neid nii suurtesse kõrgustes- Boliivia flamingoelamused ületasid kuubi võttis lausa silme ees kirjuks. se tülitama ei tule – Kõrg-Andid on kõik eelnevad. Kaasa mängis siin ülla- Flamingoparve häälitsused olid usku- neile igati turvaline varjupaik. tusefekt. Oli tõesti ootamatu kohata matult vaheldusrikkad: kostis imelik- Hendrik Relve (1948) on kirjamees ja neid linde nii kõrgel mägedes. ke kurinaid ja kõrgehäälseid sirinaid, maailmarändur.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |883| 67 Ajalugu Fotod: Jaan Laas Fotod:

Tõenäoline iidse liiklussoone asukoht nüüdse Vastemõisa juurest Lõhavere ja Navesti poole viinud lõigul. Vasakul on näha orientiiriks olnud kõrgendik (92,4 m ü.m), mis on märgitud ka joonisel 2. Samalt jooniselt näeme, et ammune külavahetee viib sellest paigast kagusse Vanamõisa küla poole. Sellest kohast jääb lahingupaik umbes poole kilomeetri kaugusele Omaaegsed liiklussooned Sakala lahingupaiga ümbruses

Eesti Looduse septembrinumbris oli juttu 1217. aasta Oma algsel kujul ei ole liiklussoo- Sakala lahingust ja oletatavast paigast, kus seda peeti [2]. ned jätnud maapinnale kuigi mõju- said ega süüvinud jälgi. Võib arvata, Aga kus kulgesid tollal peamised liikumisteed? Võtame et aastasadade jooksul on teejooned appi kaardid ja uurime, mismoodi mõjutasid Eesti koond- asustuse arenedes ja laienedes ning maleva sõjaplaani Sakala piirkonna maastiku iseärasused. looduslike veetõkete, s.o jõgede ja ojade pidevate muutuste, aga ka aas- Jaan Laas ja aasta jooksul tublisti õgvendatud taaegadest tingitud erisuste tõttu tun- ja lõpuks kõrgele teetammile raja- duvalt nihkunud. Millele siis toetu- t mõista Sakala lahingule eel- tud Viljandi–Suure-Jaani asfalttee. da, mida võtta aluseks, otsides iidsete nenud vägede liikumist, võitle- Omaaegsete liiklussoonte kujunemis- liiklussoonte jälgi? vate poolte strateegilisi kavat- loogika ja kasutuspraktika erinesid Eelkõige tulevad arvesse vaatlused susi,E võitlusvälja asukoha määranud tänapäevastest tee-ehituse põhimõte- ja teadaolevate asjaolude kõrvutused seiku ning pealahingu olusid ja käiku, test ja võimalustest suuresti. maastikul. Rohkesti asjakohast tea- on ülitähtis teha kindlaks kunagise vet võivad pakkuda liiklussoone asupaik. ka vanad kaardid ja Omaaegsete liiklussoonte kujunemis- väiksematel kaardi- Kus asus iidne Viljandi–Lõhavere piltidel või kaartidel loogika ja kasutuspraktika erinesid (Navesti) liiklussoon? On vähe kujutatud maasti- tõenäoline, et muistse Sakala olu- tänapäevastest tee-ehituse põhi- ku detailid ja nende lisemaid liiklussooni paiknes samal mõtetest ja võimalustest suuresti. võrdlemine nüüdis- kohal, kus nüüdne, viimase kahesa- aegsete andmetega.

68 |884| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Allikaks Mellini atlase VII kaardi- leht. Siinse kirjutise põhiline alus- materjal on 1796. aastal Ludwig August Mellini koostatud Eesti ala kaart [1], mis kajastab tollast asus- tust ja teedevõrku. Kaardile on kan- tud põllu- ja metsamaad, jõed ja ojad, kõrgemad künkad ja künklikud piirkonnad. Kõrvutades Mellini atlase VII kaardilehe väljavõtet arvatavast Sakala lahinguvälja ümbrusest nüü- disaegsete kartograafiliste materja- lide ja nende töötlustega, peaasjali- kult möödunud sajandil koostatud detailsete NSVL sõjaväekaartidega ning Eesti maa-ameti viimaste aas- tate kaardirakendustega, saame teha järeldusi muistse Viljandi–Lõhavere (Navesti) läänepoolse liiklussoone kulgemise kohta. Võttes aluseks Mellini kaardilehe meid huvitava ala suurendatud kuju- tise (mõõtkava umbes 1 : 200 000) näeme, et tollane läänepoolne tee ◊ 1. Mellini atlase VII kaardilehe suurendatud väljavõte Kobruvere ümbrusest. Atlase Viljandist Lõhavere ja Navesti suu- kaardilehel on see ala esitatud umbes 9 x 9 cm suurusel pinnal. Atlase legendi järgi nas paiknes maastikul tänapäevasest näeme väljavõttel kahte tollast mõisa, nelja vallakooli, kümneid külasid, viit vesives- teeasemest tunduvalt ida pool (◊ 1). kit, ühte kirikut, ühe kiriku (Risti kabeli) varemeid ja kuut kõrtsi. Näha on ka väikse- Kuigi kaardil ei ole toodud jõgede maid, nüüdseks kinni kasvanud või maaparanduse käigus kadunud veesooni ja ojade nimesid, võime järeldada, et muistne liiklussoon ja hilisem tee (1796. aasta paiku) kulges praeguse ellini atlase kaardile- soone paiknemise nüüdse Lemmjõe Kobruvere lähedal kirdepoolses kül- he väljavõtte (◊ 1) erili- ja Kabila oja ning ümbritseva kün- jes üle nüüdse Lemmjõe ning ületas ne väärtus seisneb sel- gastiku suhtes. Seesama liiklussoon samas ka selle parempoolse lisajõe, Mles, et ta toob selgelt esile enne ja jõeületuskohad olid tõenäoliselt nüüdisaegse Kabila oja. 1796. aastat kasutusel olnud liiklus- olnud kasutusel juba aastasadu. Mellini kaardilt on näha, et enne muistse tee ristumist Lemmjõega oli maastikul veel üks väiksem oja, mis sai alguse nüüdse Vanamõisa küla soistelt aladelt, arvatava lahingupai- ga lõunapoolse külje lähedalt, ja suu- bus Lemmjõkke praeguse Kobruvere küla keskel. Sellel nimetul ojal asus vesiveski, mille asukoha saab kaardi järgi suhteliselt täpselt kindlaks teha (vt ◊ 1). Oja kuivas maaparanduse käigus 20. sajandil. Kunagise vesiveski paisjärvest on nüüdseks maapinnale jäänud tillu- ke tiik. Muistsete veesoonte ase- mel näeme vaadeldaval alal küll vaid õgvendatud kuivenduskraave, Vaade iidse liiklussoone alale nüüdisajal. Esiplaanil on maaparanduse käigus kuid vee voolusuund nendes osutab kujundatud tiik. Tagaplaanil on möödunud sajandil maaparanduse käigus kul- kunagistele looduslikele äravoolu- tiveeritud põllumaad Lemmjõe kallastel. Jõgi ja magistraalkraavid läbivad neid suundadele. põllumaid kagust loode suunas

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |885| 69 Ajalugu

Iidse liiklussoone asupaigast annavad kinnitust ka Mellini atla- se VII kaardilehe väljavõttel toodud kõrgemate küngaste asukohad. Need maastikuandmed seostuvad üpris loogiliselt eri aegadest pärit näitaja- te, kõrgusandmete ja vaadetega.

Seome Mellini kaardi Nõukogude topokaardiga. Joonisel 2 on too- dud 1975. aastal aerofotode alusel koostatud Nõukogude sõjaväe topo- kaardi väljavõte, mis annab ülevaate muistse liiklussoone nüüdisaegsest ümbruskonnast. Kaardil on tähis- tatud arvatava pealahinguvälja asu- koht (all nurgas). Joonisele on mär- gitud ka vaadeldava piirkonna suu- remate küngaste kõrgus merepin- nast ja võimalik omaaegne liiklus- soon, mille aluseks on Mellini atla- ses 1796. aastal fikseeritud vana tee- joon. ◊ 2. Väljavõte Nõukogude topograafilisest sõjaväekaardist (1975). Punased rin- Topokaardile kantud kõrgemate gikesed märgivad kõrgemaid künkaid. Musta joonega on tähistatud omaaegne küngaste asukohad kattuvad suu- liiklussoon, lähtudes Mellini atlases esitatud teejoonest. Alumises paremas nur- rel määral Mellini atlases esitatuga. gas on näidatud tõenäoline pealahinguvälja asukoht. Näeme, et muistne tee ja Järelikult viitavad ka need maastiku Lemmjõe ületamise koht olid arvatavale lahinguväljale küllaltki lähedal püsielemendid eri kaartidel kujuta- tud paikade samasusele.

Veetõkked sõjavägede teel. Jõeületuskohti otsiti ja valiti aasta- sadade jooksul hoolsalt, ja kui need kord tarvitusele võeti, siis pikaks ajaks. Loomulikult lähtuti praktilis- test kaalutlustest. Liikumismugavuse kõrval olid tähtsad ohutus ja julge- olek, näiteks hoiduti järskudest jõe- kallastest, välditi kõrgeid künkaid jms. Eriti tähtis oli neid nõudeid jär- gida siis, kui liiguti suurte sõjasal- kadena. Ületada veetõkkeid suurte väe- üksustega on alati olnud keeruli- ne, aga vaenulikul territooriumil on see manööver kahtlemata ohtlik. Tuhandemeheline sõjavägi oli toona mitmeti ohustatud.

Strateegiliselt tähtis Lemmjõgi. Muistses Sakalas Viljandist Lõha­ vere linnuse ja Navesti äärde viinud kolme peamist liiklussoont lähe- ◊ 3. Nüüdisaegse reljeefkaardi väljavõttele on kantud muistne liiklussoon. Kaardi malt vaadeldes näeme, et vaid ühel keskosas on tähistatud arvatav pealahingupaik ja teealge, mis viis suuremalt liik- neist, kõige läänepoolsemal, oli tol- lussoonelt selle juurde lal arvestatav veetõke. See lõikus

70 |886| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ajalugu / reklaam

Sakala kõrgustiku lõunaserva kõrge- oluline keskenduda vaenlasele võrd- mat ala läbiva oru põhjas liiklussoo- lemisi ohtlikele teelõikudele, kus nega – peaaegu risti. neid rünnates oleks saadud ära kasu- Praegusajal on see tuntud kui tada olukorra ja maastiku eeliseid. Lemmjõgi (alamjooksul ka Oksa Et saada taktikaline ja strateegili- jõgi), mille ülemjooks asub Sakala ne ülekaal, kavatsesid Eesti koond- kõrgustiku põhjaosas Vanamõisa maleva juhid eesotsas Lembituga külas. Jõgi saab alguse Madi kivi- tõenäoliselt rünnata sissetungijaid kalme lähedalt. Jõe veepinna kõr- just sellises paigas. gus lähtealal on 108 m ja suudmes Võib olla oli koostatud sõjaplaan, 19 m merepinnast. Jõe kogupikkus mille järgi tuli vaenuväge rünna- on 51,2 km ja kogulangus 89 m, lang ta jõe ületamise ajal nii eest- kui ka ühe kilomeetri kohta seega 1,85 m. tagantpoolt. Arvatava lahinguvälja Valgla kogupindala on umbkaudu kohalt, kus Eesti koondmalev ootel 200 km2. Seega, 800 aastat tagasi, oli, saanuks võitlusse asuda mõle- enne maakuivendustöid ja jõe teele mal kaldal. Lahinguväli oleks siis rajatud paisjärvi, võis Lemmjõgi olla jäänud liiklussoone alale, Lemmjõe veerohke ja kiirevooluline ning seda ja Kabila oja vahele. Kobruvere küla maadel voolab oli ohtlik ületada. Lemmjõgi algul põhjast lõunasse ja 1. Der Atlas von Livland des Ludwig August seejärel idast läände. Jõgi on oma Meenutame, et eestlaste muist- Graf Mellin 1796. Der Fellinsce Kreis. No sest sõjapraktikast on hästi teada VII. Riga. pöördekohal kõrgete kallaste vahel edukas Ümera jõe ületus 1210. aasta 2. Laas, Jaan 2017. Kus peeti Sakala lahing? – ja arvata võib, et minevikus oli sellise sõjakäigu ajal Läti aladele ning see- Eesti Loodus 68 (9): 602–605. märksa hoogsama veevooga loodus- järel pettemanööver, mis tõi võidu Jaan Laas (1938) on teadus­ ja majan­ liku tõkke ületamine üsna ohtlik. Fotol Ümera lahingus. dusloolane, huvitunud vabadusvõitluse­ näeme kivist koolmekohta, mis mui- Niisiis, liikuvate vaenuvägede ga seotud sündmustest ja võitluspaika­ nasajal oli tõenäoliselt kasutusel ülekäi- vastu võideldes oli taktikaliselt üli- dest. gukohana (omamoodi sillaalana)

PIUSA KÜLASTUSKESKUSES leiab tegevust igal aastaajal

iusa külastuskeskuses on või- malik koos giidiga tutvuda P nii Baltimaade kui ka Põhja- Euroopa suurima nahkhiirte talvitus- koloonia asupaigaga. Suvel elab Eestis kaksteist liiki nahk- hiiri, Piusa koobastikest on leitud talvi- tumas viis liiki. Talvitusajal oktoobrist aprilli lõpuni saab talveunes loomake- si vaadelda Muuseumikoopasse raja- tud vaateplatvormilt, ilma nahk- hiiri üles ajamata. Sügisel ja keva- del saab peale Muuseumikoopa retke osale- da mitmekesistes loodusprogrammi- des. Kõige väiksematele huvilistele pakume sobival loodusrajal tunne- tusprogrammi giidi juhendusel. Suu- remad saavad kevadel osa õppeprog- soovitame ökoloogia ja loodushoiu www.piusa.ee või keskkonnahariduse rammist Piusa kahepaiksete kohta. õpperetke Piusal. veebiportaalist. Kevadel ja sügisel tutvustame siin- Meie tegemisi saab jälgida Faceboo- seid vääriselupaiku ja Devoni liiva- kis või kodulehel www.piusa.ee. Kohtumiseni Piusa koobastiku kivipaljandeid. Gümnaasiumiastmele Õppeprogrammid leiab kodulehelt looduskaitsealal!

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Metsast ja põllult Fotod: Triin Triin Nõu Fotod:

Ka koduaeda võib umbrohtude tõrjeks või mulla kobestamiseks külvata tatart. Tänu kiirele kasvule suudab tatar edukalt katta mullapinna, nii et sealsed umbrohud ei pääse kasvama

tatistikaameti andmete järgi Rabarberi sugulane hakati Eestis tatart taas kas- vatama 1998. aastal. Pikka aegaS oli tatra all 100–800 hek- tarit. 2015. aastal ületati 1000 hektari piir, viimastel aastatel on kasvupind mitmekordistunud. Esialgsetel andmetel külvati täna- vu kevadel tatart 5300 hektarile. Võrdluseks: kartuli kasvupind oli ametlikel andmeil 5400 ha.

tatarTriin Nõu põllumajandusmaastikku nii ökoloo- idanaabritelt toodud tatar. Kuigi tat- gilises kui ka visuaalses mõttes. rapõllud kadusid maastikust, on tatar indlasti on nii mõnigi kesk- Veel 1930. aastatel kasvatati tatart eestlaste toidulaual kogu aeg olemas suvel autoga liikleja märga- Lõuna-Eestis peaaegu igas talus, aga olnud. Nüüd on hea meel tõdeda, et nud maastikus valkjasroosas kümnend hiljem oli toidulaual juba tatrapõllud on Eestis tagasi ja pea- õievahusK põlde, aimamata, et seal aegu igast suuremast kasvab tatar. Nisu, rukis, kaer, mais, Veel 1930. aastatel kasvatati tatart toidupoest saab osta raps, hernes ja põlduba on tuntud kodumaist tatart. kultuurid ja kasvavad suurtel aladel. Lõuna-Eestis peaaegu igas talus, Tatart viljeldakse palju vähem ja ses- aga kümnend hiljem oli toidulaual Oblika ja rabarbe- tap on tatrapõllud veel veidi tundma- juba idanaabritelt toodud tatar. ri sugulane. Hari­ tud, kuid kindlasti rikastavad need lik tatar on sugulane

72 |888| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri hapu oblika, kirburohu ja rabarberi- ga. Ta kasvab 50–90 cm kõrguseks. Valkjas­roosadest õitest arenevad tumepruunide kestadega kolmnurk- sed viljad, mida botaaniliselt kutsu- takse pähklikesteks. Taime vars on kasvu alguses roheline, hiljem puna- kat tooni. Kasvukohana eelistab tatar kerge- ma lõimisega muldi ning kasvab hap- pelisematel muldadel paremini kui lubjarikastel. Seepärast on palju tat- rapõlde Lõuna-Eestis, kus mullad on happelised. Võrreldes kõrreliste teraviljadega on tatar suur soojalemb. Tõusmed ei talu külma, nii et külvata saab teda oduaia mesilaste mee- rõõmustavad. Peotäis heledatera- alles siis, kui öökülmaoht on möö- leheaks ja endale silma- list kuumtöötlemata tatart tuleks das ja mulla temperatuur umbkau- iluks võib tatart külvata mulda panna mai lõpus või juu- du 10 ºC. suvelillepeenrasse,K kus valkjas- nikuus, kui enam ei ole öökül- Tatar idaneb kiiresti ja suudab tänu roosad õied ligi kuu aega silma maohtu. sellele mullapinda varjutada, nii et umbrohud ei pääse võimule. Seetõttu soovitatakse teda kasvatada vahekul- tuurina keskkonnahoidlikus umbro- hutõrjes. Kui tatart kasvatada samal põllul kaks aastat järjest, saab üheaas- taste umbrohtude rohkust märkimis- väärselt vähendada. Kuna tatar surub hästi umbrohtu alla, sobib teda kas- vatada maheviljeluses. Sügavale ula- tuv juur kobestab mulda ja saab ka sügavamatest mullakihtidest toitai- neid kätte. Õitsemine kestab 30–50 päeva, õied avanevad järk-järgult – nii on mesilindudel võimalik ühelt hektarilt koguda kuni 90 kg mett. Viljad valmi- vad üsna hilja, septembris-oktoobris. Vihmase sügise korral on saaki raske koristada. See kajastub ka 2017. aasta esialgses saagikuse statistikas. Kuigi Vasakul on töötlemata toortatar, mida sobib hästi ka idandada. Parempoolne tatra kasvupind suurenes võrreldes on kergelt röstitud toortatar, hea vahepala pähklite ja seemnete asemel eelmise aastaga üle 2000 hektari, oli kogu saak tänavu vaid 200 kg suurem Kas tatar või toortatar? Mõiste nendest valmistatud toidul on kui eelmisel aastal, piirdudes 3000 „toortatar“ võib tekitada segadust. veidi kõrbenud kõrvalmaitse. See tonniga. Eestlaste teada on tatra­kruubid ongi põhjus, miks paljudele tatra- aastakümneid olnud tume- toidud ei meeldi. Vana, ent väheviljakas kultuur- pruunid, kuid nüüd on poelet- Seetõttu tasub toitu tehes eelis- taim. Tatar ei suuda saagikuse poo- tidele ilmunud heledad kruubid. tada heledaid, nn toortatra kruupe, lest võistelda teraviljade või õli- Milles seisneb nende erinevus? mille kestad on eemaldatud mehaa- kultuuridega: ühelt hektarilt saab Tumepruunid terad on kuum- niliselt ja toorainet ei ole kuumtöö- 500–1700 kg saaki. Lämmastik­ töödeldud kõrgel temperatuuril, deldud. Sellises teras on säilinud väetiste tarvitus tatra saagikust et kestad lihtsamini eemaldada. kõik tatra kasulikud omadused ja kuigi palju ei suurenda. Need terad ei idane enam ning seda saab ka idandada. Lämmastikväetiste turuletulek

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |889| 73 Metsast ja põllult

20. sajandil oli üks oluline põhjus, miks tatar kui väheviljakas kultuur külvikorrast kadus. Rohkem haka-

ti kasvatama teravilju ja maisi, mis ari-Liis Ilover M annavad väetiste mõjul paremat saaki. Praegu on olukord teine: ini- Foto: mesed tunnevad taas rohkem huvi vanade põllukultuuride vastu ja suu- renenud on nõudlus mahetoodangu järele, seetõttu on hakatud tatra kas- vupinda laiendama. ÜRO toidu- ja põllumajandusorga- nisatsiooni (FAO) 2014. aasta andmetel on suurimad tatrakasvatajad Venemaa, Hiina, Ukraina, Ameerika ühendrii- gid ja Kasahstan. Eesti asub külvipin- na järgi maailma riikide seas 19. kohal. Tatar on väga vana kultuurtaim. Arvatakse, et teda hakati kultivee- rima juba 6000 eKr Kagu-Aasias. Sealt levis ta edasi Kesk-Aasiasse, Tiibetisse, Lähis-Itta ja Euroopasse. Soomes on leitud jälgi tatra kasvata- misest 5300 eKr, Balkanil 4000 eKr. Vene keeles on tatar гречиха (kõnekeeles гречка), mis tuleneb nimest Kreeka: Venemaale levis tatar koos Bütsantsi kreeklastega 7. sajan- dil. Tatar oli üks esimesi kultuurtaimi, kelle eurooplased Põhja-Ameerikasse viisid. Eestisse jõudis tatar 18. sajan- dil Siberist.

Kasulikud terakesed. Eelkõige kas- vatatakse tatart tema tervislike tera- de pärast. Need sisaldavad peale süsi- vesikute rohkelt valku, kiudaineid, B-rühma vitamiine, rauda, tsinki, Tatramüsli. Toortatrast saab val- kasutada kookosõli. Ahjust välja magneesiumi, mangaani ja fosforit. mistada väga maitsvat ja tervis- võetud segule lisada kuivatatud Inimorganismil on lihtne tatrast neid likku ameerikapärast müslit ehk puuviljad, näiteks jõhvikad, rosi- toitaineid omastada. Tatras on roh- granola’t. Selleks tuleb toortatar nad, aprikoosid või viigimarjad. kem asendamatuid aminohappeid kui segada meelepäraste seemnete ja Soolase müsli puhul klopi esmalt kõrrelistes teraviljades. pähklitega, lisada veidi mett või vahule üks munavalge ja veidi Ta sobib tsöliaakiahaigete, glu- vahtrasiirupit ja õli ning küpsetada soola, lisa tatar ja seemned-pähk- teenitundlike ja dermatiiti põdevate ahjus kergelt krõbedaks. lid, oliiviõli ning pane magusta- inimeste toidulauale, kuna ei sisal- Magusa müsli juurde sobivad jat veidi vähem kui magusa müsli da gluteeni. Siiski leidub inimesi, kes hästi kookoshelbed; õlina võiks puhul. on tatra suhtes allergilised. Allergia sümptomiteks on külmatundlikkus, tuimus kätes ja päikesepõletus. Tervistavate omaduste tõttu soo- meerika ühendriiki- ditsioonilised piduroad valmistatud vitatakse nii mõnegi haiguse korral des, Jaapanis, Koreas ja tatrast. Indias peetakse Hindu tava pruukida rohkem tatratoite. Näiteks Vietnamis korraldatakse Navratri festivali ajal paastu, mille aitab tatar leevendada köha, soodus- tatraA või tatratoodete auks festiva- ajal süüakse palju tatraroogi, kuna tades limaeritust bronhidest. Tatar le. Nii mõneski Aasia riigis on tra- teraviljatoidud on keelatud. tasakaalustab vere suhkrusisaldust,

74 |890| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri soodustab vereloomet, parandab titud tatraterad, mis ainevahetust ja seedimist ning tugev- Tervistavate omaduste tõttu asendavad ideaalselt dab põletikuvastaseid protsesse. soovitatakse nii mõnegi haiguse pähkleid ja seem- Tatraürdist saab koos teiste ravim- korral pruukida rohkem tatratoite. neid. taimedega keeta teed, mis toetab Kui kellelgi tek- hingamisteede haiguste, aneemia ja kis suurem huvi kõrgvererõhktõve ravi. Tatraõitelt Terveid tatraterasid sobib suure- tatart oma köögis kasutada, soovi- kogutud mesi on samuti kasulik, seda päraselt idandada, sest neid on palju tan hankida raamatu „Tatratoidud“ võib süüa niisama või kasutada toidu kergem panna idanema kui mõnd I või II osa ning otsast pihta hakata. valmistamisel. teist seemet. Kellele ei meeldi idan- Nelly Vahtramaa, Lia Virkus ja Anton dada, võib ka talvel seemneid mulda Mihkelsoo on nendesse raamatutesse Tatrast saab muudki peale pudru. külvata: siis saab võileiva või pudru koondanud põnevaid retsepte, mille Kuna tatar on nii vana taim, on ta peale lõigata noori võrseid. mõjul on nii mõnestki skeptikust saa- paljudes maailma köökides toorai- Nii idandatud tatar kui ka idan- nud suur tatrasõber. nena au sees. Paljusid võib üllatada, damata tatratang sobivad suurepära- et tatrast saab muudki peale hommi- selt smuutidesse. Üks kiire ja lihtne, Triin Nõu (1986) on loodus- ja aiandus­ kupudru. Tiibeti ja Põhja-Hiina ini- kuid toitev vahepala on kergelt rös- huviline. meste toidulaual on sajandeid olnud tatranuudlid. Sealses mägises piir- konnas on tatar üks väheseid hästi kasvavaid kultuurtaimi. Arvatakse, et Uus kaubamärk >>> just sealt on tatranuudlite pruukimi- ne levinud Jaapani (soba nuudlid), Korea ja üllatuslikult ka Itaalia kööki. Tatrakruupe kasutatakse laial- Tervislik ja maitsev mahedast Eesti toortatrast! daselt Lääne-Aasias ja Euroopas. Enamasti keedetakse sellest putru, kuid tatraga võib täita ka kapsarul- le, väikseid pirukaid ja pannkooke. Tatrajahust pannkoogid on eri variat- sioonides tuntud nii India, Vene, Prantsuse kui ka Belgia köögis. Jaapanis on üsna levinud tatratee: kergelt röstitud tatrakruubid valatak- se keeva veega üle ja lastakse mõned minutid tõmmata. Kuna tatar sisaldab palju süsive- sikuid, kasutatakse teda ka alkoholi tootmiseks. Nii saab sellest teha õlut, viskit ja teisi traditsioonilisi jooke. Tatrakestasid kasutatakse pehme mööbli täitena, aga ka patjades, katte- madratsites või istumisalustes. Tatral on köögis tõesti palju tar- vitusvõimalusi. Nii on võimalik küpsetada juuretisega tatraleiba. Tatrajahuga saab paksendada kissel- li ja kastmeid. Jahu sobib ka kotleti- tainasse ja aedviljade paneerimiseks, rääkimata küpsetistest. Mõned väike- veskid jahvatavad tatramannat, nii et mannavahu austajad saavad selle järe- le proovida. Kellele meeldib mandli- test või seemnetest ise taimset piima valmistada, peaksid kindlasti proovi- ma tatrapiima.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |891| 75 Essee Pentti Linkola: kas inimsoo päästja või ökofašist? Ühe vanamehe mõtisklusi loodusest, elust ja inimestest

Vello Vainura

oodusfilosoof, ornitoloog ja botaanik Pentti Linkola sai 7. detsembril 85-aastaseks. LLoodusinimene on Linkola olnud maast-madalast, osalenud ka rohe- lises liikumises, sai aga peagi aru, et see on tema jaoks liiga „lahja“. Üsna

varakult püstitas ta endale elu ees- Wikimedia Soppakanuuna Commons / Foto: märgi: teha kõik mis võimalik inim- konna päästmiseks ökokatastroofist. Erinevalt teistest rohelistest mõtleja- test on tema ideed halastamatult jul- ged ja järjekindlad. Oma vaateid on ta tutvustanud kahek- sas raamatus ja pidanud loenguid palju- des riikides. Eesti keeles on 1997. aastal välja antud „Juhatus 1990ndate mõtle- misse“ (tõlkinud Priit-Kalev Parts), kuhu on koondatud Linkola kirjatööde oluli- sim osa. Kõik siinse artikli tsitaadid päri- nevadki sealt. Kõige aluseks on lihtne tõdemus „piiritu kasv piiratud tingimustes viib alati hävin- guni“ (lk 42). Olgu selle kinnituseks täna- vu Eesti Looduse septembrinumbris aval- datud GFN (Global Footprint Network) „Oma leivapalukese pärast heitlevail ühiskonda angažeeritud inimestel ei ole kerge mõttekoja arvutused: sel aastal jõudis öko- hakata lammutama demokraatia, heaolu, progressi ja majanduskasvu müüte. [---] loogilise võla päev kätte 7. augustil, inim- Pentti Linkolal on olnud jõudu murda end läbi sellest Soomeski toimivast nõiaringist. konna praeguste vajaduste jätkusuutlikuks Põhiametilt kalastaja, saab ta oma igapäevase vähenõudliku leivapala loodusest, nii et rahuldamiseks oleks vaja 1,7 maakera (jutt on võinud suure osa honoraridest ja loengutasudest kõrvale panna looduskaitsemetsa on ökoloogilisest jalajäljest, s.t üksnes taas- ostmiseks.“ (Rein Kuresoo, 1997, Linkola kirjutiste eestinduse eessõnas) tuvatest loodusvaradest, taastumatud tule- vad peale selle – toim). Pentti Linkola nendib: tuleb astuda õige inimesed ainelise heaolu kasvades õnne- tud vaid mõned teesid sellest prog- pikk samm tagasi; inimkeskne mõtlemi- likumaks saanud. „On märgatud, et teh- rammist. Pentti Linkola arvates ne peab asenduma looduskeskse mõtle- nosfääri arenedes inimese hubasus, elu- võiks Soome optimaalne rahvaarv misega. „Inimene ei nõua midagi, vaid rõõm üldiselt väheneb. Paljudele üllatu- olla vahemikus sada tuhat kuni üks palub, põlvili ja müts peos“ (lk 34). Senisest sena aineline üleküllus ja meelehea, „õnn“ miljon. Et seda saavutada, piiratak- kasvu- ja progressiusust tuleb loobuda. on pöördvõrdelises sõltuvuses“ (lk 41). se sündimust (lubatud kuni kaks last „Iga aste, iga inimese progressisamm on peres). Rahvas hajutatakse võimali- alati tähendanud hävitust, ühekülgsustu- Linkola roheline programm ehk kult ühtlaselt üle maa. Põhiline elu, mist, vaesumist biosfääris“ (lk 89). roheline Soome rahvusvahelisel töö ja liikumine käib kogukondade Sealjuures, nagu Linkola märgib, ei ole areenil. Olgu siin näidetena esita- sees, kuid alles jäetakse ka raudteed,

76 |892| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri bussi- ja taksoliiklus, korraldatakse rõhutab, et tegemist on vaid esialgse vee(mootor)taksoliiklus. visandiga, mida on vaja tublisti edasi Paljud asjad keelatakse: tsiviillennu- arendada. Nii või teisiti, küllap saab liiklus, eramootorsõidukid, auto(moto)- igaüks aru, et toimivat terviksüstee- sport, erasuvilad (need muudetakse jahi- mi siit ei tule. Sisuliselt tähendaks see ja kalaonnideks). Praegused kallid kul- ühiskonna viimist paar sajandit taga- tuurikeskused ja spordirajatised (jäähal- si, jättes alles mõningad tänapäeva lid, spaad, teatrimajad) lammutatakse või elemendid. kohandatakse ladudeks. Kaubatootmine Enesestmõistetavalt ei võta inimesed väheneb vähemalt sada korda. Jäävad seda vabatahtlikult vastu. Kuhu sunni- vähesed hädavajalikke tooteid (ühissõi- meetodite kaudu välja jõutakse, teame dukid, jalgrattad, paber jmt) valmistavad totalitaarsete ühiskondade näitel hästi. suuremad ettevõtted. Plastid kaovad. Ja mis ime läbi võiks neis oludes eksis- Põhiliseks elatusallikaks jääb mahe- teerida tõhus kaitsevägi, mille põhimass põllumajandus, seda täiendavad jaht, oleks külahariduse tasemega noorme- kalapüük ja korilus. Riigi mastaabis toi- hed, kui riigil puudub kõrgtehnoloogili- mib peaaegu täielikult naturaalpõllu- ne baas. Ega ometi külaseppade valmis- majandus, välismajanduslepingud lõpe- tatud odade ja mõõkadega võideldes? tatakse. Imporditakse vaid üksikuid Eesti keeles on valimik Pentti Linkola kirjuti- Kuidas saab üks väike riik sedavii- Soomes puuduvaid tooteid (mõningaid si avaldatud 20 aastat tagasi. Tagasihoidliku si rahvusvahelises isolatsioonis üleüld- metalle, mootorikütust, kuni seda on). raamatukese tagakaanelt loeme Linkola se toimida? Küllap on õige Turu ülikoo- Masinatöö asendatakse enamasti mõtet: „mõtleja ei usu enam tõsiselt, et li filosoofiaprofessori Juhani Pietarineni käsitsitööga, peamiseks veojõuks saab inimese ekspansiooni saab veel peatada, arvamus, mille Pentti Linkola on oma hobune. Külmkappe asendavad keldrid, et meil on üleüldse veel mingit lootust. raamatus ära toonud: programm on kodumasinaid käsitsitöö. Peamisteks Üle piiri on juba mindud. maailma lõpp „psühholoogiliselt võimatu“. meistrimeesteks kujunevad külasepad on juba olnud. Aga me kaotame viimsegi ja perest perre rändavad käsitöölised. kübeme oma väärikusest, kui me ei suuda Mis meist siis saab? Linkola paku- Valdavad on väiketalud ja käsitööndus- kavandada eufemismidest vaba ühiskond- tav „pehme maandumine“ „eneseta- likud pereettevõtted. Enamik metsi jäe- likku programmi, mille abil oleks võinud puühiskonnast ellujäämisühiskonda“ takse kaitse alla. Puitu tarvitatakse küt- kindlustada elu jätkumise maal, säästliku on ilmselgelt võimatu, sest me ei võta teks ja ehitustel, võimalikult vähe ka majanduse.“ seda vastu. Alternatiivset kava pole paberi valmistamiseks. Tarbeesemed keegi välja mõelnud. tehakse peamiselt puidust ja kohalikust Bilanss on aga kapitaalselt paigast ära: mineraalsest toorainest. tubakas ja narkootikumid; alkohol vähe- ülisuur rahvaarv kasvab ikka edasi, samal Kultuur ja sport on harrastuslikud ja toi- pruugitava pidujoogina võiks jääda. ajal suureneb üha kiirenevas tempos tar- mivad peamiselt külatasandil. Üldharidus Kaotatakse tööaja normid, pensioni- bimine per capita. Suunamuutust ei on neljaklassiline, väike osa noori võe- iga ja ametühingud. Vanureid hinnatak- paista. 99% inimesi ei taha kuulda min- takse ka kesk- ja ülikooli. Praegune tra- se kõrgelt, enamasti elavad nad pere- gistki „kokkutõmbamisest“, ainus mantra ditsiooniline haridus vaid rikub inimest des. Inimestevaheline solidaarsus jäägu on majanduskasv. Lootus, et tehnoloogia („Vähemasti mina ei ole kunagi kuulnud Linkola järgi perekonna ja kogukonna areng annab ise mingi nipi, kuidas loo- ülikooli lõpetanud inimest, kes oskaks rää- piiresse, s.o. omade vahele. Võõrad pea- dust inimese käest päästa, on arvatavasti kida“, lk 23). Muide, Linkola ise õppis vaid vad ise hakkama saama, pagulaste abis- loodusseadustega vastuolus. aasta Helsingi ülikoolis bioloogiat, sestsaa- tamine ja vastuvõtmine tuleb lõpetada. Ka traditsiooniline keskkonnakait- dik on ta olnud iseõppija. Looduskatastroofid las toimivad nii, se (mille Linkola paneb jutumärkides- Teaduse vabadus on kahjulik, inime- nagu toimivad. „Punane Rist oma tekki- se) jääb ilmselt tühipaljaks jahmerdami- sele ei ole hea liiga palju teada. Suuri de ja telkidega puudub sellest tulevikust seks. „Kuidas üldse võidakse kujutleda, uurimisasutusi ja kalleid uurimissead- kindlasti“ (lk 32). et huku ja väljasuremise oht hoitakse ära meid pole tarvis. Uuritakse peamiselt Tugevana hoitakse politseid ja arvukat mõningaid kemikaale teiste vastu välja loodusega seotud valdkondi, uurijad on ametnikkonda, kelle ülesanne on elu kor- vahetades, filtreid ehitades, tuumarel- enamikus amatöörid. Täielikult keela- raldada, normida ja kontrollida. Samuti va, nafta ja söe omavahelist tähtsusjärje- takse sellised „kõva tehnoloogia“ harud peab tasemel olema kaitsevägi ja säilima korda muutes ja jäätmeid tallele korjates nagu tuumafüüsika ja geenitehnoloogia. üldine sõjaväekohustus. Jõustruktuuride – ilma et puututaks kogu korraldusse, Haigeid põetatakse üldjuhul kodus, käsutusse jäävad ka lennumasinad ja kogu kultuuri“ (lk 96). „Saastumisnähud haigustoetused kaotatakse. Jäävad ka muud tänapäevased seadmed. lüüakse mõningate kohalike objektide keskhaiglad, aga ülemäära kallitest ope- juures tagasi – ehk täpsemalt suunatak- ratsioonidest loobutakse. Keelatakse Mida sellest arvata? Linkola ise se mitmekordseina mujale“ (lk 24). „Ja

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEmBER 2017 EEsti LOODUs |893| 77 Essee

on täiesti ükskõik, kas reaktiivlennukis lendab üle ookeani hävitava keemiate- y.com hase juht või rahvusvahelise looduskait- sekongressi delegaat“ (lk 74). Needki tsi- Foto: pixaba Foto:

taadid on Pentti Linkolalt. / flickr.com Verch arco „Kell on sekundi pärast 24“, hoiatab M

Linkola. Võimalik, et see ainuke sekund- Foto: ki on nüüdseks juba ära kulutatud. Ehk tuleb leppida Linkola konstateeringuga: Kas inimkond on veel teelahkmel, või on valik juba tehtud? Vasakul vastne eesti rahva „Inimese loos võime näha looduse lootu- muuseumi hoone, paremal kalastusmajake Šotimaal setut võitlust uue evolutsiooni vea vastu“ (lk 94). Ökokatastroof pandi ju idanema 1983. aastal anti talle Eino Leino lamist), on õigus selles mõttes, et kõik ammu enne tööstusrevolutsiooni. Minu auhind. 1998. aastal pälvis Pentti need ettevõtmised (nagu igasugune arusaamise järgi oli inimkonna kõige Linkola Soome looduskaitseliidu muu majanduse edendamine) tähen- suurem õnnetus nn neoliitiline revolut- (mille asutaja oli Pentti botaanikust davad majanduskasvu, seega ka suu- sioon, mille käigus õpiti põldu harima ja isa, Helsingi ülikooli rektor Kaarlo remat ökoloogilist jalajälge. koduloomi pidama, kujunes paikne elu- Linkola) keskkonnaauhinna elutöö Seesama peamiselt humanitaar­ viis, tekkisid saaduste ülejäägid ja selle eest looduse kaitses. 2008. aastal sai intelligentsist koosnev protestimeelsete baasil eraomandus ja elanikkonna kihis- ta looduskaitseliidu medali. tuumik nõuab samal ajal ka kultuuri ja tumine. Inimesest sai töö ori. Kasuahnus Pentti Linkola praktilises looduskait- meditsiini edendamist ning uute kalli- kui inimese kõige kurjem loomuoma- setegevuses väärib märkimist tema asu- te kultuuriobjektide ehitamist (vähemalt dus sai prisket toitu ja puhkes õitsele. tatud sihtasutus, mis on (ka tema enda) pole nad nende „heade asjade“ vastu). Ei Alaliselt peeti sõda, sest oli, mida teistelt annetuste toel kokku ostnud ja kaitse alla tea nende hulgast ka ainustki, kes ennast jõuga ära võtta. Algas rahvaarvu piira- jätnud mitusada hektarit metsa. Linkola kombel kasinust pidades taastu- matu kasv. Kiviaeg – inimsoo kuldaeg – vatest loodusandidest oli lõppenud. toidaks. Sedasama räägib ju esimese Moosese Inimese loos võime näha looduse Ka inimeste elu- raamatu Aadama ja Eeva lugu: kui nad lootusetut võitlust uue evolutsiooni järje parandamine olid söönud keelatud vilja hea ja kurja vea vastu. suurendab ju survet tundmise puult, ajas Jumal nad paradii- loodusele, sest keegi siaiast välja, ja algas inimeste vaeva- ja ei mata raha kännu valurikas eluring. Minu silmis on Pentti Linkola väga alla, vaid ostab kaupu ja teenuseid. Ikka Küsimuste küsimuseks jääb, kas meil austamisväärne mees. Paelub tema üli- selleks, et tootjad saaksid neid veel enam on mingitki lootust. Kui nagunii ei ole, malt ratsionaalne terviklik mõtlemine. valmistada. ei tasu ju vaeva näha ja üldse mida- Paelub tema julgus avalikult ja komp- Need kaks poolt välistavad teineteise. gi piirata. Las minna kõik sama kursiga romissitult senise maailmakorra vastu Kuigi inimene ei ela ükspäinis leivast, aga kuni Suure Pauguni välja! Mõttetu oleks sõtta minna. Ja lõpuks: loobunud võima- kindlasti ka mitte ilma leivata. Ehk see püüda ennustada, millal ja kuidas too likust teadlaskarjäärist ja hakates juba baas, mille peal toimivad kultuur, hari- pauk just aset leiab ja kas midagi jääb 1959. aastal lihtsa kalurina elatist teeni- dus, meditsiin jmt, põhineb ainult mate- alles. Küllap jääb. Tsivilisatsioon hävib ma, on ta isikliku eluga olnud oma õpe- riaalsel tootmisel. Kes teisiti räägib, on kindlasti ja vähestel pääsenutel avaneb tuse järgija ja kasina eluviisi eeskuju. minu silmis rumal naiivik või silmakir- siis võimalus uuesti kiviajast alustada. Oma suureks imestuseks olen siin jatseja. Lugege, mida on Linkola kirjuta- Ise olen optimist ja usun, et minu silmad Eestis kohanud väga vähe inimesi – ka nud mõtlemise ja selleks võimeliste ini- seda ei näe. Kiviajas elamise vastu poleks keskkonnaametnike ja muidu loodus- meste kohta. Mulle isiklikult ei ole neid mul midagi. meeste hulgas –, kes Pentti Linkolast päevakajaliseks saanud suurehitisi ühte- midagi kuulnud on. gi tarvis, aga ma ei astu ka a priori nende Pentti Linkolal on olnud tulihin- vastu välja. Vähemaga lepiksin küll, ka gelisi pooldajaid, palju enam aga Lõpetuseks. Põhiküsimuse – kas Pentti Linkola pakutava „ellujäämisühis- raevukaid hukkamõistjaid. Teda on meil on veel lootust? – juurde kor- konna“ oludega, mis oleks ju päris palju nimetatud ökofašistiks, isegi võrrel- raks tagasi tulles peaksime tunnis- mugavam kui kiviaeg. dud Pol Pothiga. Siiski on teda ka tama mõnd lihtsat asja. Nendel, kes 2017. a oktoober, Leegojärve ametlikult tunnustatud. 2004. aas- protesteerivad, olgu Balti raudtee või tal tehtud küsitluses kõigi aega- suure puidurafineerimistehase vastu, Vello Vainura (1938) on metsamees ja de suuremate soomlaste kohta oli või nõuavad metsaraie ja maavara- looduskaitsja, viimased 27 aastat elanud Pentti Linkola kaheksateistkümnes. de kaevandamise vähendamist (kee- Emajõe Suursoos looduslähedast elu.

78 |894| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Panin tähele Rotiema mõistatuslik käitumine

õtsime lemmikloomaks kaks noort emast rotti, kes asusid elama ühte puuri ja peitusid sõbralikult samasse majja

V Soidla Peeter Fotod: puurinurgas. Nädala pärast poegi- sid mõlemad ootamatult ja peaae- gu ühel ajal, üks sünnitas neli ja teine kaheksa poega. Rott, kes hak- kas esimesena poegima, ajas teise roti majast välja, nii et teine poegis lahtise taeva all. Hämmastav oli aga see, mis hak- kas toimuma pärast. Nimelt hak- kas majas elav suurema pesakon- na ema teist rotti ründama ning talt järjest poegi ära võtma ja majja tassima. Lõpuks jäi teisele rotile ainult üks poeg, keda ta meeleheit- likult kaitses. Suurema pere ema koos umbes kolmenädalaste poegadega, kelle seas on nii Panime pered eraldi puuridesse ja omad kui ka kasulapsed võtsime majas elavalt rotiemalt kolm poega uuesti ära (teadmata mui- dugi, kas need olid tema pojad või nähtavalt väiksemad. pojad kohe emade vahel võrdselt mitte). Õnneks võttis teine rott oma Miks üks rotiema teiselt poegi ära jagada: et kõik pisikesed rotid uued pojad ilusti omaks ja kasvatas röövis, isegi kui tema enda lap- oleksid pääsenud piimale ühtvii- üles priske pesakonna. Nagu oodata sed selle tõttu väetimaks jäid? Kas si ligi? oligi, arenesid suurema pere lapsed poeginud emad oleks tulnud kohe aeglasemalt ja on praegugi silma- eraldada? Kas oleks õigem olnud Kirke, Hele ja Mart Soidla

Kommenteerib terioloog Andrei Miljutin:

oomade instinktid on kujune- mulaaže. Nipp seisnes selles, et minu nud nõnda, et looduslikus olu- peos oli päris rotipoeg koos oma korras toob see kasu tema gee- lõhna ja helisignaalidega, kuid näppu- Lnide levikule. Ent ebatavalises olukor- de vahel oli mulaaž. ras võib minna teisiti. Kas poeginud emad oleks tulnud Antud juhul oli loomade käitumi- kohe eraldada? Jah, kui puur on väike. ne täiesti loomulik. Ebaloomulik on Suuremas puuris piisaks teise pesa- aga see, et rotid olid puuris ning see- kasti paigutamisest. tõttu puudus neil võimalus minna Kas oleks tulnud pojad kohe emade poegima üksteisest kaugemale. Kuuvanune poeg vahel võrdselt ära jagada? Ei, sest Instinkt sunnib poeginud emast kaheksa poega pole suur pesakond. poegi kokku korjama ja kaitsma. Ta Emasel rändrotil (seda liiki peetak- korjab neid nii palju, kui neid on. Tudengipõlves uurisin seda asja. se lemmikloomana) on 12 nisa. Üks Mõistagi võtab tugevam loom neid Siis sai kergesti tekitada segapesa- minu rott sünnitas ja kasvatas üles siis ka naabrilt ära. Alles mõne päeva kondi, kus olid rotid, hamstrid ja 20 poega korraga. Kui suurema pesa- möödudes hakkab emarott oma poegi uruhiired koos. Tol ajal mind huvi- konna pojad jäävadki algul väetimaks, võõrastest eristama. Kusjuures „omad“ tas, mis tunnused täpsemalt sunnivad siis kasvades teevad nad selle vahe on need, keda ta on imetanud. Sel, kas emarotti poega pessa tooma. Katsete tasa. Ent leidub esmapoegijaid, kes nad on tema otsesed järeltulijad, või käigus õnnestus sundida rotte viima ei tea, mida poegadega teha. Siis võib kas nad on üldse rotid, pole tähtsust. pessa vatist ja riidest õmmeldud küll poegadele appi tulla.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |895| 79 Mätta otsast Täna vaatan ma Eestimaad Tiit Kändler osake on „see, mis see on“. Nüüd mõistan, miks on mul sise- ügishommikul, kui päike oli miselt valus kuulata sõna „eestimaa- üle hulga aja pilvekatte vahelt lane“: see sõnub meid ära. Sõna sõnub oma kiiri aknalauale saatnud, ära, miski muu ei saagi ära sõnuda. Savastasin sealt musta värvi karbike- Teine asi on „maarjamaalane“. Miks se, mille kaanel ilutses suurte kuldse- on jumalaema nii populaarne kato- te tähtedega sõna GOLD. Segastusin liiklikes maades? Küllap seepärast, et veidikeseks, avasin karbikese ja nägin „see, kes ma olen“ on tunnetamatu. sees musta svammi. Ennäe, olin tõe- Kui võõrastes maades on mult poolest ostnud hiljaaegu musta kin- küsitud, kust ma pärit olen, siis olen gakreemi karbikese. Mäletan, et poes pikapeale mõistnud, et õigeim on kulus hulk aega, enne kui suutsin välja öelda: põhjamaalt. Pole vaja ära sõnu- lugeda, milline GOLD on pruun, vär- da oma kodumaa nime, niikuinii seda vitu või must. Kas nõnda on kreem ei mõisteta. nimetatud müügiedu nimel? Kuid Kummaline, et seda nihestumist vaevalt et keegi tahab kõndida nagu kasutati ENSV alal. „Vabariigis toode- tagurpidi pööratud õigeusu-kirik, ti sel aastal rohkem piima kui kodan- kuldsed kuplid jala otsas. liku vabariigi aastatel kokku,“ umbes Põhjus on iidne: ei kurja ega head nii ju öeldi. Eesti-sõna välditi. Kui tohi nimetada õige nimega. Metsast ma praeguses vabariigis võtan kätte küsi, kas siin võsavillemit ja mesikäp- Maalehe ja loen sealt, et käesolev pa elab. Egiptlastel oli avalik nimi ja aasta (huvitav, kuidas saab aasta olla salanimi, mille avaldamine tõi kaela käes – peas ometi) on põllumehe- häda. Oletan, et maarahval olid leh- le halvim kõigist, mis olnud enne ja mad enamjagu Mustikud ja Kirjakud, enneenne, siis läheb hing soojaks: iga külainimene: sõnub ära. See tead- kuid perenaine kutsus neid ainult elame veel! Kui kurdetakse, et mett ei mine istub meil sees – oma kodu- talle endale teada nimega, et piim saanud, kartul läks märjaks (kuivaks), maad ei kõlba kiita. On sihuke võssa kinni ei jääks. vili ikaldus, lamandus, poristus, siis kasvanud ja metsast lagedaks tehtud, on asjad korras. inimvaene ja tasane ja eluks kõlbma- Elame veel! Kui pii- tu ilmaga ja peale kõige veel a) vih- Pole vaja ära sõnuda oma kodumaa makari on hukku- kav, b) hädaldav, c) enesekeskne. Kui nime, niikuinii seda ei mõisteta. mas, sead häda­ hommikul kiidad ilma, läheb õhtul tapmisel ja kanad tormiks. Kas me siis ei tea, et tormita haiged, siis on kõik pole head ilma olemaski? Lambakarjus Mooses julges Jumalalt korras. Tähendab, põllumees elab, küsida, kes too on. „Ma olen see, kes loob ja muretseb. Et Maa on sfäär, teadsid mõtlejad ma olen,“ kõlas vastus, üks müsti- Saan muretseda minagi, sest eest- ammu enne igipikki merereise. Sest lisemaid kohti piiblis (2. Moosese lasena ei osta ma ju liha, piima või sfäär on ideaal, mille keskmest on 3:13–15). Pole teil vaja teada, täpse- mune, vaid muretsen neid. Mida hal- iga pinna punktini sama maa. Seda malt: te ei suuda seda mõista. Nagu vem aasta põllumehele, seda enam pidaski arvatavasti silmas Ptolemaios ei suuda ma mõista kvantpõimumist, sööki turul. Kas ma siis ei mäleta, kuis oma teoses „Suurim ehitus“ esitatud Heisenbergi määramatuse relatsiooni ENSV ajal „vabariigis toodeti sel aas- sfääride astronoomiaga, mis pidas või Bohri komplementaarsuse print- tal enim liha, piima, vorsti ja seaki- eetiliselt ja praktiliselt vastu kuni siipi, mille üks näide on kvantobjekti sa“? Ja üha vähem sai neid poest, tuli Koperniku 16. sajandini. Blaise Pascal osakeseline ja laineline loomus. Meil „muretseda“. kirjutas 17. sajandil: „Loodus on lõp- tuleb vaid teadmiseks võtta, et kvant­ Naabri lehma ei tohi kiita, teadis matu sfäär, mille kese on kõikjal ja

80 |896| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Eestlase sõber kõrgepingeliin. Pandivere. 20./21. sajand Fotod: Tiit Tiit KändlerFotod:

Geneetiku sõber äädikakärbes. Göttingeni Max Plancki biofüüsikalise keemia instituut. 20./21. sajand

Türklase sõber käru. Istanbul. 15./21. sajand piire mitte kuskil“ [3]. Glanvill, kes Aadamat 1661. aastal dal suvepäeval teelt kõrvale keerata ja Kui on tõsi, et koraanis ei leidu „Jumala medaljoniks“ nimetas. põõsa alla rohule pikali visata. On vaid ühtki kaamelit (mida argentiinla- Pole siis ime, et kui vaatame mik- üksainus maa, kus ma ei pea ühele- ne Jorge Luis Borges peab koraani roskoopiliselt, on meie maa ülisuur, gi elanikule pikalt seletama, mida ma autentsuse tõendiks, sest kaamel oli ent kui makroskoopiliselt, siis mitte otsin. Kuna Maarjamaa on sfäär, siis araablasele igiomane [3]), siis pole just väga. Kui ma liigun Euroopas, siis on kese kõikjal, ja piire mitte kuskil. neid ka Eestis, nii nagu muide ei ole ei pääse ma kusagile Eesti joonlauast, ka valaskalu. Ja „Kalevipojas“ pole avastan alatasa tuttavaid lõhnu, vaa- Minu rahvas ei ole metsarahvas. lehmi. Kuid mul on vabadus arvata, teid, inimnägusid, hääli. Muidugi, kui Kui siia jõuti, otsiti elupaik metsa ja et Eesti on sfäär. See on see, mis Fred vaatan makroskoopiliselt, siis näen mere või jõe piiril ning hakati metsa Jüssi sõnastuses kõlab nii: Eesti on eri keskkonda. Kuid ka Eesti muutub, tõrjuma. Põletati, langetati. Sest met- seest suurem kui väljast. kui vaadata makroskoopiliselt. Tuleb sas elavad kollid ja puraskid ja koo- Kui on tõsi, et Aadamal oli nii vaid enesel silmas pidada: inimene berdised, sood aga on mürgised, ja mikroskoopiline kui ka teleskoopiline elab alati halvimal ajal. Ent teisalt ka metsarüppe või soosaarele asusid nägemine (mida Borgese eestikeel- uhke olla: aeg on vaid siis, kui inime- elama vaid seestunud. Nii palju maa se tõlke andmeil kinnitas 12. sajan- ne elab, enne ja pärast seda pole, on ja mere, metsa ja lagendiku piiri ei ole dil Orfordi kindluse konstaabel vaid nägemused ja mateerias säilinu. kaugeltki kõikidel maadel. Meil need Bartholomew Glanvill [3]), siis pole Nõnda olen ma õnnelik, et mul on piirid on. kahtlust, et pärast pattulangemist Eestis õnn lõigata kasenoorendikust Need kulgevad isegi läbi külade, unustas „See, kes on“ eestlaselt selle talviseid saunavihtu, vihtuda suisa alevite ja linnade. („Alevik“ on asesõ- ülinägemisvõime ära võtta. Kuigi see maast mustikaid ja krabada seeni. na asumile, mida kardetakse nimeta- võis olla pigem inglise filosoof Joseph Pole palju neid maid, kus saad sume- da õige nimega „alev“. See on ka põh-

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |897| 81 Mätta otsast

jus, miks külanimesid ära muudetak- se: kardetakse õigeid nimetada.) Kui veel paarikümne aasta eest nägi tüü- piline Eesti alevitänava või linnaaguli majaderida välja nii, et laudik laudi- ku, lobudik lobudiku kõrval, ja nende seas ilma nõela pistmata üks-kaks hooldatud maja, siis nüüd on vastupi- di: maja maja kõrval, üks-kaks lobu- dikku pihlakateradeks seas. Kui veel paarikümne aasta eest kohmetusid inimesed tänaval, kui neile telemikrofon nina alla piste- ti, et mis tunne on, siis nüüd ollak- se kindlameelsed nii vastustes kui ka ära­ütlemistes, kui juhtuvadki küsima, mis tunne on. Hollandlase sõber rattaseen. Amsterdam. 20./21. sajand Maarjamaa lõhn on nüüdki mu nooruse lõhn: heinaniidu ja saepuru lõhn; hääledki samad: üks mootori- põrin jagub ikka hommikuvaikusesse. Seesinane Joseph Glanville arvas teadvat, et ideaalne teadus näeb otse- kui jumaliku kaemuse varal asjade loomusi ja põhjussuhteid sellisena, nagu need on; ja teiselt poolt on tea- dus see, milleni küünivad tegelikud inimesed: asjade kaardistamine sel- listena, nagu nad meile nähtuvad [2]. Tema oli ka esimesi parapsühho- loogia uurijaid, kirjutades põhjapane- va raamatu „Nõidu ja nõidumist puu- dutavad filosoofilised kaalutlused“, mis ilmus 1668. aastal pealkirja all „Hoop moodsa saduserluse pihta“ [2]. Saunaeestlase sõber kaseviht. Treppoja. Jääaja lõpp / 21. sajand Kas ei või me näha oma ajakirjan- duse horoskoobilembuses katkema- tu metsakartuse ilmutust? Olen mär- Tulevik. languskõverast, sest üks tark oskab ganud, et kui linnamees satub maja Teine loom on peida-taha, kes on rohkem vaikida kui kümme lolli lobi- ehitama kasvõi valgusrikkas ranna- alati su selja taga ja kui end ümber seda. männikus, langetab ta metsahirmus pöörad, siis jälle su taga. Nagu Alliksaar on öelnud [1]: enamjagu puudest, istutades asemele Šotimaal elavad ka meil pruunid Alati olnud on mäed, enese arust turvalisemad. mehikesed, kes siis, kui pere magab, lauskmaad ja orud, tegemata töid teha aitavad. Robert hõisked ja paluvad käed Siin ilmas elab reaalseid ja ima- Louis Stevenson kuulutas, et ta õpe- ja mustavad norud. ginaarseid olendeid. Borges aval- tas neid kirjanikeks [4]. das 1967. aastal raamatu „El libro Sellised kirjamehed elavad nüüd 1. Alliksaar, Artur, 1997. Päikesepillaja. Ilmamaa. del los seres imaginarios“ [4] ehk meil ja avaldavad näiteks esseesid 2. Blackburn, Simon, 2002. Oxfordi filosoofia- „Imaginaarsete olendite raamatu“. ajakirjades nagu Eesti Loodus. Mis leksikon. Vagabund (algupärand: 1994). Ta on neid olendeid kogunud kokku puutub aga Eesti loodusesse, siis 3. Borges, Jorge Luis, 2000. Valik esseid. eri aegade eri autoritelt ja rahvas- tuleb meeles pidada, et Pascal kir- Vagabund (essee „Pascali sfäär“, algu­ pärand: 1951). telt. Neist elavad Eestis kindlasti nor- jutas vanuigi loodusest kui kohuta- 4. Borges, Jorge Luis, 2006. The Book of nid. 13. sajandi islandi poeet Snorri vast sfäärist, mille kese on kõikjal ja Imaginary Beings (1967). Penguin Books Sturluson on meile avanud selle olen- piire mitte kuskil [3]. Oleme rahvas, (algupärand: 1957). di olemuse: see koosneb kolmest kes armastab kohupiima, nõnda pole neiust, kes on Minevik, Olevik ja mõtet kohkuda sfäärist ega rahvaarvu Tiit Kändler (1948) on teaduskirjanik.

82 |898| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri In memoriam

kännu- ja rinnasläbimõõdu vahe- Priit Kohava liste seoste valemid ja täpsustatud 9. aprill 1938 – 22. oktoober 2017 standardtabelid. Peale selle koos- tas Priit metsakorraldajatele mitu riidu pikast eluteest möödus inventeeris ta juhendit metsatüüpide määramise, üle 50 aasta Eesti metsa teenis- peaaegu kõigi Bitterlichi relaskoobi tarvituse jm tuses, seda uurides ja kirjelda- metsamajandi- kohta. Teist nii laialdaste, aga samas Foto: erakogu Foto: Pdes, oma kogemusi teistele jagades. te looduskait- põhjalike teadmistega metsameest Pärast EPA metsanduse eriala lõpe- seobjekte ja on raske leida. tamist võeti Priit 16. juulil 1962 tööle koostas nende Priidul olid suured teened statistili- Eesti metsakorralduse kontorisse abi- kohta ülevaated. se metsainventeerimise meetodi kasu- taksaatorina. See periood metsakor- Priidu põhjalik- tuselevõtus Eestis. 1988. aastal alguse raldajana jäi lühikeseks, sest natu- kusega kogutud saanud kontaktid Rootsi metsatead- ke rohkem kui aasta pärast otsustas andmestiku ja lastega, Gustav von Segebadeniga Priit teadmisi täiendada zooloogia ladusa kirjastiili tõttu olid loodus- eesotsas, äratasid Priidus suure ja botaanika instituudi aspirantuuris kaitseobjektide seletuskirjad ja kaar- huvi Rootsis ja paljudes teistes rii- entomoloogia valdkonnas. did hinnatud materjal veel aastaid kides rakendatava metsainventeeri- 1966–1971 oli Priit Luua met- hiljemgi. mismeetodi vastu. See huvi päädis sanduskoolis algul õpetaja ja hil- 1990. aastate algusest alates tege- 1996. a esimeste SMI katsetööde- jem õppejuhataja (direktori asetäitja les Priit põhiliselt proovitükkide ga Hiiumaal ja seejärel üle-eestilise kohusetäitja õppealal). Sellel ajajärgul rajamisega nii metsakorraldajate inventeerimisega. Nüüdseks juba Luua lõpetanud metsamehed kutsu- metsahindamise igakevadiseks tree- peaaegu kaks aastakümmet kest- sid Priitu ka aastaid hiljem õpeta- ninguks kui ka rakenduslike uurin- nud inventuur on andnud märksa jaks. Järelikult olid tunnid huvitavad, gute tarbeks. Proovitükkide kor- selgema ja täpsema ülevaate Eesti meeldejäävad ja õpitu kasulik. dusmõõtmine pikema ajavahemiku metsadest ja metsafondi muuda- Aastast 1971 töötas Priit Kohava jooksul andis suurepärase materjali, tustest. uuesti Eesti metsakorralduskesku- mille järgi sai uurida puistute kas- 2011. aastal tunnustas Eesti met- ses. Esimesed aastakümned möödu- vukäiku. Nende uuringute väljund saselts Priit Kohavat metsanduse elu- sid looduskaitseobjekte kaardistades, oli juurdekasvu arvutamise algo- tööpreemiaga. kirjeldades ja planeerides. Niiviisi ritmid, peenpuude mahuvalemid, Ülo Viilup

Seda tööd iseloomustas süstemaa- Erich Kukk tikas nii vajalik põhjalikkus, mille 26. oktoober 1928 – 17. november 2017 pärandiks jäi erakordselt mahukas ikonoteek: vetikajooniste ja -kir- rich Kukk oli Eesti algoloogia ti pikkade kee- jelduste kogu, mis on vajalik igale grand old man. Ta on kõige ruliste ekspedit- selle valdkonna spetsialistile. enam mõjutanud sõjajärgse aja sioonide juhti- Erich tundis samavõrd hästi nii algoloogia arengut Eestis, sealhulgas mine. vetikaid kui ka maismaataimi. See oli

E Kukk Toomas Foto: vetikateaduse õpetamist Tartu üli- Võrumaalt harukordne juba tema ajastul, saati koolis. Tema mõju ulatus kaugele pärit kõva spor- siis praegusel, järjest enam spetsia- üle Eesti piiride: iseäranis tuntav oli dimehena pak- liseeruma sundival ajal. Kolleegid ja see Soomes ja mujal Skandinaavias, kus Erichi sõbrad mäletavad Erichit kui väga Ida-Euroopa riikides ja kogu endi- vitaalsus kõne- erudeeritud inimest, entsüklopedis- se Nõukogude Liidu piirides. Kõik ainet paljudele ti. Ei olnud küsimust ega teemat, Eesti vetikateadlased, aga ka laiemalt kaasteelistele. Ka üliõpilastele, kel millele tal ei olnud vastust või kom- hüdrobioloogid, võivad end pidada oli suvistes botaanikapraktikumides mentaari. Oma teadmisi jagas ta kol- Erich Kuke õpilasteks. Tema arva- sageli raske temaga sammu pidada. leegide ja üliõpilastega kuni viima- mus maksis Eestis, nii siit idas kui 1948. aastal astus Erich Tartu üli- se ajani. ka läänes. kooli bioloogiat õppima. Ülikooliga Minu meelest oli Erich viima- Erich Kukk oli harukordne inime- oli ta seotud üle kuuekümne viie ne Tartu ülikooli botaanikaosakon- ne: rännumees, spordimees, teadus- aasta. Järjepidev vaimne töö hoidis na teadus- ja pedagoogide-giganti- mees, pedagoog, juhendaja, hea kol- teda vormis viimaste aastateni. de plejaadist: Viktor Masing, Erast leeg, sõber ja lihtsalt jutuvestja. Ta oli Erichi eriline kirg oli sinive- Parmasto, Hans Trass ja Erich Kukk. legend oma eluajal. tikate süstemaatika, mille kohta Tema lahkumisega on terve ajastu Erich tegi rännakuid Karpaatidesse, ta kaitses 1961. aastal väitekirja osakonnas läbi saanud. Polaar-Uuralisse, Kesk-Aasiasse, „Eesti magevete sinivetikate floo- Kallis Eeri, olgu taevased veteväl- Altaisse, Mongooliasse, Soome ra“. Hilisemail aastail kujunesid jad ja rännuteed sulle sama põnevad Lapimaale – nii mägedesse, kõrbe- tema huviks ikkesvetikad, mille- kui maised! tesse kui ka tundratesse. Talle usalda- ga ta tegeles viimaste aastateni. Kalle Olli

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |899| 83 Raamatud

kirjeldust ja videoid. Raamatu viimas- nimed, koordinaadid meetrites ja telt lehekülgedelt leiab 12 QR-koodi, kraadi-minuti-sekundi kujul, loodus- mille abil saab vaadata reisil Argo kaitse- ja muinsuskaitsestaatus, taris- Schneideri filmitud 12 videoklippi. tu, lähimad keskused ja juurdepääsu- teed. Põhiosas tutvustatakse püha- paiga ajalugu ja pärimusi, seisundit ja muudki huvitavat. Käsiraamatust puudub paraku Kiviaja puudutus. Retk haruldase register, seetõttu on teost raskem loodusrahva juurde kasutada. Sellest hoolimata on tee- Hendrik Relve. Toimetanud ja korrek- juht kahtlemata väärtuslik abivahend tuuri lugenud Leelo Laurits, kujun- kõigile koduloo- ja loodushuvilistele danud Janika Vesberg. Varrak, 2017. Pühapaikade teejuht. Eesti põlised ning Eestis matkajatele. 223 lk väekohad Ahto Kaasik. Toimetanud Ingrid endrik Relve­ leidis 2006. aasta Koppel, kujundanud Külli Tõnisson. südatalvel interneti vahendu- Pegasus, 2017. 400 lk sel üles Lääne-Paapua troo- pilisesH põlismetsas elava korovaide ikkaliku pildivalikuga teejuht ehk metsakorovaide rahva, kes ela- viib lugeja põnevale rännaku- vad praegugi nagu kiviajal ja toitu- le kodumaa põlistesse püha- vad metsaandidest. Teavet juurde paikadesse,R mida kaitstakse kultuuri- Taimedega kahjurite vastu. kogudes ja sõber Argo kahtlasevõitu ja/või loodusmälestisena või mis on Maheaedniku käsiraamat plaani pühendades sai algul võima- üldsusele juba tuntud. Tutvustatakse Luule Metspalu. Toimetanud Kaja Kurg tuna tundunud retk teoks 2010. aasta ühte põlist ehk ajaloolist pühapai- ja Meeli Müüripeal, kujundanud Linda novembris. ka peaaegu igast Maavalla ehk Eesti Liblikas. Hea Lugu, 2017. 192 lk Paeluvalt ja ladusalt kirjutatud reisi- kihelkonnast. Raamatu lõpuosast raamat annab põhjaliku ülevaate eks- leiab soovitusi, kuidas pühapaikades üüdisaegse keemilise kah- peditsiooni varitsenud ohtudest ja ras- käia, neid pildistada, hooldada, uuri- juritõrjega hukkuvad peale kustest, sealhulgas rängast haigestu- da ja seal õuesõpet korraldada. kahjurite ka nende loodus- misest malaariasse, kohalejõudmisest, Enamikus raamatus kirjeldatud likudN vaenlased ja kasulikud tolmel- tsivilisatsiooni, pooltsivilisatsiooni ja paikades on autor ise käinud, vaid dajad. Sedasi kujundate ise mürgi- metsarahva kokkupuudetest. Põhiosa mõnes kohas tuli piirduda kohali- kindlaid kahjureid, saastate oma elu- teosest on troopilise looduse ja met- ke juttudega. Paigalugude tarbeks on keskkonna ning seate ohtu enda, laste siku rahva kirjelduste ja fotode päralt. otsitud andmeid 30 suurimast teabe- ja lemmikloomade tervise. Seepärast „Kas on üldse mingit lootust, allikast: arhiividest, andmekogudest, tuleb appi võtta looduslikud ja vähe- et loodusrahvad, kes meie päevini kirjandusest jm. Aga kõige väärtusli- mürgised putukatõrjevahendid. oma ainulaadse kultuuri on säilita- kumat teavet ja abi on raamatu koos- Taimedes sisalduvad ühendid või- nud, tulevikus edasi kesta saaksid? tajale jaganud ligi 500 inimest, nii vad putukaid nii meelitada kui ka Tundub, et see on peaaegu võimatu. kirja kui ka telefoni teel suheldes. peletada, takistada söömist ja mune- Üldjuhul toimib tänapäevane tsivili- Teoses on võetud aluseks 20. sajan- mist, mõjutada arengut ja ka mürgi- satsioon justnagu buldooser. Ta pür- di algusest pärit kihelkonnapiirid, mis tada. Raamatus selgitatakse, kuidas gib aina edasi ja tasandab kõik enda on praeguseks suuremate teede äärtes neid mõjusid kahjuritõrjes kasutada, teel. Nii sattuvad eraldatuses püsinud ka siltidega tähistatud. Kihelkonnad kuidas rajada segu-, riba- ja ridakülve, rahvad varem või hiljem ikka kokku- on meie põlised keele- ja kultuurialad, kasutada elusmultši ja püünistaimi, puutesse tsivilisatsiooniga, mis nad mille piire enam ei muudeta. Seetõttu rakendada peleta-meelita-tõrjestra- viimaks tasalülitab.“ võiksid kihelkondi põhilise piirkondli- teegiat ja viljavaheldust. Õpetatakse Turistide pääsu tuleks ainukord- ku üksusena oma töödes kasutada ka tegema taimeekstrakte, antakse üle- sete loodusrahvaste juurde hoolikalt näiteks botaanikud ja zooloogid. vaade putukaid peletavatest taime- kontrolli all hoida, sinna võiks luba- Kihelkonnad on raamatus rüh- dest ning aias tegutsevatest tähtsa- da vaid valituid, kes on hästi ette val- mitatud maakondadeks, lähtudes matest kahjuritest ja kasuritest, nii mistunud ja suhtuvad kohalikku kul- kunagistest piiridest. Alustatakse sõna kui ka suurepäraste fotode abil. tuuri ettevaatlikult ja hoolivalt. Seega Pärnumaast, jätkatakse Setumaa, Üks parandus tuleks küll pealkirja ei maksa seada sihiks ekspeditsiooni Tartumaa ja Võrumaaga, kuni jõutak- teha: see käsiraamat pole üksnes mahe- korrata: hoopis parem plaan on jääda se Hiiumaani. Iga pühapaiga tutvus- aednikule, vaid hädavajalik abiraamat koju ning nautida kaasakiskuvat reisi- tus algab põhiandmetega: tuntumad igale aednikule ja maaviljelejale.

84 |900| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri teatud kõrguseni“ või „alamliik – liigi veega kasta. Metsas iseseisvalt ellu alajaotus, mille esindajatel on mõned jääma treenitud lammas unistab vanemliigist eristuvad tunnused“. huntide järkjärgulisest mahanotti- Otseselt pole see ei vale ega ka õige, misest. pigem lihtsalt tarbetu. „Nüüd on meil olemas selline inst- Raamatus on küll ladinakeelsete rument nagu mõistus,“ lausub aga taimenimetuste register, ent puudub arukas kana. „Kas ei võimalda see 1001 taime, mida elu jooksul tund- eestikeelsete oma. See on etteheide meil oma elu muuta? Kas ei võiks ma õppida kirjastusele, sest raamat oli mõeldud me selle abil inimese puljongipotist Peatoimetaja Liz Dobbs, eessõna algajale aiandushuvilisele. Kuigi ena- välja ronida, tiibu lehvitada ja uhhuu! Graham Rice. Tõlkinud Kaspar Arme, mik käsitletud taimi on liikide sordid, hüüda?“ Malle Leht, Ülle Püttsepp ja Kadri Tali. võinuks siiski lisada eestindades mär- Varrak, 2017 (esmatrükk Suurbritannias kusi sordi kasvatamise või leidumise 2016). 960 lk kohta Eestis. Taksonite külmakind- lus on küll üldteada tsoonidena kir- elliskivi mõõtu teos on mõel- jas, aga tsoone võinuks ka lähemalt dud eeskätt aednikele: raa- seletada. matus on käsitletud nii tea- Aiandushuvilisel võib sellest teo- Tda-tuntud lemmikuid kui ka jutuai- sest tõesti kasu olla. Abiks tulevad net pakkuvaid eksoote. Eestikeelne kindlasti ka eelteadmised ja kriitiline Eesti Vabariik 100. TEA entsüklo- pealkiri on originaaliga („1001 suhtumine loetusse. Kindlasti tuleneb peedia eriväljaanne Plants: You must grow before you osa märkustest aga teose ebaõnnestu- Projektijuht Irena Kruusmaa, peatoime- die“) võrreldes eksitav ja annab raa- nud eestikeelsest pealkirjast. taja Ahti Tomingas, keeletoimetaja Eha matu soetanud taimehuvilisele põh- Karlep. TEA, 2017. 400 lk juse pettuda. Vaatluse all on suur valik suvi- esti vabariigi juubeli kink kuid ja ületalvikuid, sibullilli, põõ- TEA kirjastuselt; trükis põhi- said, roose ja ronitaimi, eraldi tut- neb enamasti „TEA entsüklo- vustatakse toa- ja terrassitaimi, ürte, peedias“E ja e-Entsüklopeedias ilmu- köögivilju ja marjakultuure. Iga selle nud Eestiga seotud artiklitel ning raamatu jaoks valitud taim on ins- teosel „Eesti Vabariik“. Varasemate pireeriv oma värvi, lõhna, elegantse käsitluste autorid on oma kirjuta- kasvuviisi, maitse või lihtsalt suure Läbilööjalammas ja marukoer tu uuesti üle vaadanud ja täienda- ja söaka mõju poolest, seega on ena- Juhan Voolaid. Toimetanud Aili Saks, nud-parandanud, nii et kõnealust masti tegemist aianduslike taimesor- kujundanud Anu Ristmets. Hea Lugu, esinduslikku kokkuvõtet võib pidada tidega. 2017. 240 lk praegu kõige ajakohasemaks ja täp- Kaheldavused algavad juba tiitelle- semaks ülevaateks Eesti loodusest, helt, kus on kõrval oleva pildi allkiri: utukogumikus on inimese ja rahvast ja kultuurist. „kapi huulhein (Drosera capensis) on looma suhteid käsitletud tavapä- Eesti kohta käivat võib koonda- putuktoiduline taim, mis on levinud ratu nurga alt. Üksikutele loo- da mitmeti: leksikonina, nagu on kogu maailmas“. Isegi lihtne interne- madeleJ tuleb inimmõistus pähe, nad „Eesti entsüklopeedia“ 12. köide tiotsing annaks õigema vastuse: loo- näevad isiklikku ja oma liigi seisun- (2003), või pikemate teemaülevaa- duslikult on liik levinud vaid Lõuna- dit inimeste maailmas ning võtavad detena, nagu kõnealune raamat Aafrikas, ent on sagedaim kultiveeri- olukorra parandamiseks ette tegevu- või varasem koguteos „Eesti. Maa. tav huulheinaliik. si. Kuue iseseisva jutu peategelased Rahvas. Kultuur“ (1926). Mõlemal Sissejuhatus ja eessõna jäid kah- on kanad, kass, lehm, koer, lammas variandil on omad tugevad ja nõr- juks lugemata eriti peenikese kirja ja lõvi. gad küljed. Kõnealusel teosel oleks ja rohelise tausta tõttu. Järgneb ladi- „Inimene elab koos koeraga ja võinud olla kasvõi põgus register nakeelsete taimenimetuste register. mõtleb, et kõik klapib,“ ütleb targaks nagu TEA entsüklopeedia ilmunud Seda otsiks küll kõigepealt raamatu saanud peni, „koer aga elab koos ini- köidetel. Teatmeteost on muidugi lõpust, ent seal asub taksonite nime- mesega ja mõtleb, et kõik ei klapi.“ huvitav ka peatükkide kaupa luge- kiri külmakindlustsoonide kaupa ja Laudas mõistusele tulnud lehm da ja lehitseda. Igatahes võiks vaba- ka üheleheküljeline naljakas sõnase- kaupleb töömehelt vaba päeva, et riigi juubeliks valminud Eestit tut- letustik. Siit saab näiteks teada, et minna raha teenima ja end vabaks vustav põhjalik ülevaade olla igal „kindlapiiriline – tunnus, mis tähen- osta. Rääkiv lõvi ihaldab oma järel- Estica raamaturiiulil aukohal koos dab, et taime peavars kasvab ainult tulijate nutikuseseemet mõistuse- „Kalevipojaga“.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |901| 85 Kroonika K Oktoobri lõpp tõi esimese M lume, mis kiirelt kadus R Foto: 42.–45. nädal

ui kalender näitas 25. oktoob- rit, sadas õhtul maha esimene lumi. Tallinnas ulatus lumevaip hommikuks kohati suisa 6–7 Ksentimeetrini. Talv ei jäänud siiski püsima ja järgnevatel nädalatel oli ilm Aasta looma fotonäitus pigem sügisene. Oli pikki sajuhooge, iigimetsa majandamise kes- tus ja sokkude pusklemine; samuti on mille vahele jagus ka karget ja kuiva kuse (RMK) Tallinna kontori ülesvõtteid sametsarvede ja ühe sar- aega. Pimedatel õhtutel rõõmustasid aatriumis (Toompuiestee 24) vega sokkudest. Näitusel on välja pan- silma nii virmalised kui ka üksikud orioniidid. avatiR 17. novembril 2017. aasta looma dud parimad ja huvitavamad pildid. metskitse fotode näitus. Näitust saab vaadata kuni 31. jaa- 23.–24.10 Huviringi juhendajate kooli- Fotovõistlusele, mille siht on jääd- nuarini teabepunkti lahtiolekuaega- tus TÜ tähetornis. vustada aasta looma eluringi, laekus del (E–R 9–18). 23.–27.10 Rohelise ülikooli nädal Eesti 219 metskitsefotot, teiste hulgas pilte maaülikoolis. kabra eri tegevustest, nagu karvavahe- RMK/Loodusajakiri 24.10 Koolivaheaja huvipäev TÜ loo- dusmuuseumis. 24.10 Vaatlusõhtu TÜ tähetornis. 24.–26.10 Tallinna ülikooli öko­ innovatsioonikonverents Noored geoloogid leidsid „Looduspõhised lahendused: innovatsioon igapäevaseks“. 25.10 Looduskirjelduse seminar Tartu Kaali meteoriidi tükke loodusmajas. 25.10 Eesti loodusmuuseumi retk änavusuvise TÜ geoloogia- Pääsküla rappa. kursuse proovikaevamiste 26.10 Botaanik Sirgi Saar kaitses TÜ-s käigus leidsid üliõpilased ja doktoritöö „Maa-alused inter- teadlased Kaali kraatrist seni sealse aktsioonid: taimede suguluse, T suurima meteoorset päritolu kivimi- juureeritiste ja mulla biootilise keskkonna roll“. tüki. 396 grammi kaaluv meteorii- dikild on teadlaste sõnul harukord- 26.10 Eesti loodusmuuseumi Öökulli ülikool / Randel Länts Tartu Foto: akadeemias oli külas Eesti orni- ne leid. toloogiaühingu liige Thea Perm, Suviste kaevamisharjutuste ees- kes kõneles tänavuse aasta lin- märk oli leida maa seest raudobjek- suure meteoriiditüki leidmine harul- nust turteltuvist. te (mürsukilde, põllutehnika osi ja dane juhus, kuid seniseid teooriaid 26.10 EOÜ heategevuslik loodustee- maline mälumäng Tartu loodus- meteoriidikillukesi) ja neid eristada. ümber lükkavat teadustööd nende majas. See, et meteoriiditükke leitakse üle leidude põhjal ei sünni. 27.10 Eesti maaülikoolis peeti konve- kilogrammi jagu, oli üllatus nii üli- Meteoriidi langemisel ja sellele rents „Veterinaarmeditsiin 2017“. õpilastele kui ka nende juhendajatele. järgneval plahvatusel laguneb meteo- 27.10 ja 28.10 Looduse Omnibussi Tartu ülikooli geofüüsika vanem- riit üldjuhul paljudeks väikesteks osis- retk Palmse kaminaõhtule teaduri Jüri Plado kinnitust mööda on teks. Seni oli Saaremaalt leitud kuni bioloogi ja diplomaati Toomas Tiivelit kuulama ja retk Tallinnast leiud olulised. Jüri Plado sõnul on Kaali mõnikümmend grammi kaaluvaid peakraatri puistevallist koos meteorii- meteoriitse raua tükikesi, mis on tõe- ditükkidega leitud puusüsi dateeringu näoliselt plahvatuse järel laiali pais- järgi pärit ajastust umbes 1600 aastat kunud osakesed. Suvistest leidudest enne meie aega. See aitab täpsustada, suurim oli leidja Mateusz Szyszka millal meteoor Kaalisse langes. järgi nime saanud 396-grammine kild „Samuti saab leidude abil välja Mateusz. Kui leiud on põhjalikult läbi selgitada konkreetse tüki päritolu – uuritud, pannakse need uudistami- sedavõrd suur kild ei saa pärineda seks välja Tartu ülikooli loodusmuu- Kõrvitsapeo ajal serveeritakse loo- kokkupõrkeaegsest plahvatusest, vaid seumisse. Foto: Inari Leiman / Tallinna loomaaed Tallinna Inari / Leiman Foto: madele kõrvitsat võimalikult huvita- pidi eralduma juba lennul läbi atmo- val moel sfääri,“ ütles ta. Jüri Plado sõnutsi on Tartu ülikool / Loodusajakiri

86 |902| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

Lindora laadale ning Vastseliina ordulinnust ja Härma müüre vaatama. 28.10 Hullu Teadlase eksperimendi- hommik „Mikromaailm“ TÜ muu- seumis. 28.10 Eesti loodusmuuseumi retk ikimedia / Kristian Commons Pikner Palasi rappa. 28.10 Kõrvitsapidu Tallinna loomaaias.

Foto: W Foto: 28.10 Päikesevaatlus TÜ tähetornis. 29.10 Mängude päev Tartu linnamuu- seumis. Metskitse luulevõistluse 29.10 Teemaekskursioonid „Lähistroopika ja troopika“ parimad tööd on selgunud Tallinna botaanikaaias. 29.10 Eesti läks üle talveajale. esti loodusmuuseumi, MTÜ tamise juures,“ sõnas Helen Arusoo. 31.10 Vaatlusõhtu ja astronoo- Aasta Loom ja portaali loo- Ta lisas, et võistluse korraldajad täna- mialoeng TÜ tähetornis. Külas oli duskalender.ee korraldatud vad ka kõiki õpetajaid: „Ilma õpeta- astronoom Jaan Laur. aasta looma luulevõistlusel osales jate tugeva juhendamiseta poleks nii 31.10 Maa-amet korraldas Eesti maa- E ülikooli aulas infopäeva, kus tänavu üle 400 võistlustöö 53 koo- rikkalikult luuletusi loodud, seetõttu tutvustati uut kõrgussüsteemi. list. Väga tihedast konkurentsist valis soovime ka tublimate koolide õpetajad žürii välja 15 kirjatööd, mille autori- auhinnareisile kaasa võtta“. esti keskmine õhutemperatuur tele korraldab aasta looma kodulehe Parimate tööde autoritele ja aktiiv- oli oktoobris 6,2 °C, s.o 0,5 °C toimetus preemiareisi metskitse elu- sematele õpetajatele korraldab aasta normist madalam (ilmateenis- paikadesse. looma kodulehe toimkond reisi tuse andmetel on paljuaasta- neE keskmine 6,7 °C). Kõige kõrgem „Osavõtt oli sel aastal suurem kui kitse põnevamatesse elupaikadesse õhutemperatuur, 15,9 °C, mõõdeti mullu: meile saabus üle neljasaja luu- Tallinna lähedal. Auhinnareisile sõi- 16. oktoobril Heltermaal. Kuu külmare- letuse ja lühiloo ning neid laekus taas davad Tõnis Hendrik Tallo (Kilingi- kord kuulus Võru linnale: 24. oktoobril koolidest üle kogu Eesti,“ ütles žüriisse Nõmme gümnaasium), Sten Parv näitas kraadiklaas seal –7,4 °C. Eesti kuulunud aasta looma kodulehe toim- (Aruküla gümnaasium), Kirsi Eliis keskmine sademete hulk oli 115 mm, konna liige Helen Arusoo. „Tase on Ree (Aruküla põhikool), Helina 158% normist (paljuaastane keskmine on 74 mm). Kõige rohkem sadas vihma tõusnud, luuletused olid tugevamad. Viigand ja Annabel Narits (Türi põhi- 10. oktoobril Kuusikul, kus ööpäevas tuli Seda ilmselt ka seetõttu, et sel aas- kool), Mattias Repp (Ristiku põhi- 35 mm sademeid. Päikesepaistet oli 69 tal olid väga paljud õpetajad ise juba kool), Marie Urvik ja Auli Kersen tundi, mis on 80% normist (paljuaasta- eeltöö ära teinud: meile ei saadetud (Tallinna 32. keskkool), Linda Mae ne keskmine on 87 tundi). mitte kõigi õpilaste töid, vaid nendest Nummert, Karl Hendrik Katmuk, oli juba valik tehtud. Mis tähendab, et Helen Tammer ja Hanna Kangur 01.11 TÜ loodusmuuseumi loodusõh- tegelikult oli metskitse luuletuste kir- (Tallinna prantsuse lütseum), Hanna- tu „Fotoretk kuuejalgsete harul- dustega“. jutajate arv veelgi suurem.“ Liisa Mat, Getter Vetemäe ja Hardi Võistlustööde seas on nii klassi- Ernits (Melliste algkool), Gerly Piho õistlik kalisi luuletusi, haikusid, lühijut- (Saverna põhikool) ja Cristiin-Heleen M aria te, fantaasiajutukesi kui ka mõista- Tähepõld (Ülenurme gümnaasium). M tusi. Sisulise külje pealt hindas žürii Samuti kutsutakse reisile Tallinna lugude sujuvust, aga ka metskitse elu prantsuse lütseumi, Türi põhikoo- puudutavate faktide tõesust. Helen li, Ülenurme gümnaasiumi, Gustav Arusoo selgitas: „Kui mõnes lühiloos Adolfi gümnaasiumi, Risti põhikooli leiti metsa alt talvel pisike tähniline ja Haapsalu linna algkooli õpetajad. külmetav talleke, siis pidime loo kõr- Peale selle tunnustab Eesti loo- Folklooriuurija Marju Kõivupuu vale jätma. Samuti jäid kahjuks kõr- dusmuuseum parimaid kirjutajaid Wikimedia / Ave Commons Foto: vale näiteks need lood, kus jahimeest tasuta muuseumiskäiguga ning kut- 02.11 Eesti Loodusmuuseumi Öökulli akadeemias oli külas kirjeldati kurja mehena.“ sub enda juurde ekskursioonile Paide eesti filoloog ja folklorist Marju „Üldiselt oli aga väga suurt eeltööd ühisgümnaasiumi 3b klassi, kes pais- Kõivupuu, kes rääkis loomadest tehtud ja eriti tegi rõõmu metskitse tis silma erilise aktiivsuse ja püüdlike eestlaste elus ja folklooris. vanema nime – kabra – kasutamine luuletuste poolest. 03. ja 04.11 Looduse Omnibussi sõit väga paljudes luuletustes. Nime kaber Rakverre Eesti kultuurikoja ausse tõstmine on olnud üks meie ees- Eesti loodusmuuseum / aastakonverentsile „Kultuur ja keskkond“. märke tänavuse aasta looma tutvus- Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |903| 87 Kroonika

03.–09.11 Euroopa kosmosenädala üritused Tallinnas. Maaülikoolis raviti terveks 04.11 Sügisene dendropäev Tallinna botaanikaaias. 04.–05.11 XVIII semiootika sügiskool Eesti vanim kaljukotkas „Simulatsioon“ Taevaskoja puh- Maaülikooli kekeskuses. esti maaülikooli loomakliini- 06.11 Loodusõhtu rahvusraamatuko- kus oli neli kuud ravil plii- kliinik gus: suur retk Kamtšatkale. Raivo mürgituse saanud kaljukotkas. pakub plii- Plumeri ja Timur Ilikajevi õhtu. 7E. novembril lasti ta Pärnumaal vaba- mürgituse 07.11 TÜ tähetorni astronoomialoeng dusse. saanud kot- Harald Keresest, vaatlusõhtu Lindu ravinud loomaarst, maaüli- kastele elu teleskoobitornis. päästvat 09. 11 Eesti loodusmuuseumi loodus- kooli doktorant Madis Leivits kinni-

ravi Tennus ülikool / Andres Tartu Foto: õhtu „Hääled öös“, kus kõneles tas, et Pärnumaalt leitud kaljukotkas bioloog ja fotograaf Veljo on teadaolevalt Eesti vanim seda liiki Runnel. lind. Kotkas on rõngastatud 1992. aas- 09.11 Arheoloog Andres Tvauri pidas tal, seega juba üle kahekümne viie Tartu linnamuuseumis loengu aasta vana. Kaljukotkas leiti 24. juu- Loodusesse pääses ka noor meri- „536. a kliimakatastroof – viikin- giaja eelmäng?“. nil, leidjad toimetasid ta oma koju. kotkas, kes jõudis kliinikusse samuti 09.11 Ahhaa teaduskeskus avas Poolast Järgmisel päeval viis Madis Leivits Pärnumaalt vaid kuu aega hiljem. „Sel Gdanski teaduskeskusest laena- kotka loomakliinikusse. „Lisaks plii- aastal on lindude puhul tõsine prob- tud näituse „Matemaatika ilu“. mürgistusele olid tema puhul prob- leem nende murdunud suled. Just leemiks ka teised tervisehädad, nagu sellel põhjusel vajas merikotkas ravi. seedetraktis roiskunud liha, mille Miks see nii on, me kahjuks öelda ei organismist välja loputasime. Samuti oska, ent võimalik, et see on seotud oli linnul palju murdunud sulgi, mille tänavuse suve kliimaga,“ ütles Madis kasvatamisele kulus pärast kaljukot- Leivits. Merikotka seisund oli halb, ka tervenemist veel mitu kuud,“ rää- üksiti olid tal välisparasiidid, kellest kis Leivits. Kaljukotkas sai jalga uue saadi ravi käigus lahti. GPS-saatjaga rõnga, mis võimaldab Anna Pisponen on doktoritöö tarbeks tema liikumist jälgida. Eesti maaülikool / Loodusajakiri uurinud laktoosikristalle

10.11 Anna Pisponen kaitses maa- Eesti geneetikud ülikoolis toitumisteaduse vald- konna doktoritöö „Laktoosi klas- pidasid aastakonverentsi terdumine ja kristalliseerimine: puhta laktoosi lahuse ja ricotta esti inimesegeneetika ühing, konna peaarst ja Helsingi ülikooli juustu vadaku eksperimentaal­ mis koondab teadlasi ja huvi- arengubioloogia professor. Samuti uuring“. lisi, pidas 16.–17. novembril esinesid TÜ ning TÜ kliinikumi ja 10.11 TÜ-s kaitsesid doktoritöö kaks RakveresE aastakonverentsi. TTÜ teadlased. keskkonnatehnoloogi: Mikk Aastakonverents on Eesti genee- Konverentsil anti välja geneeti- Espenberg („Inimtegevuse mõju tikute ja molekulaarbioloogide iga- ka elutööpreemia. Auhinna „Elutöö turbaalade mikrobioomile ja aastane kokkutulek. Seekord olid geneetikuna“ kandidaatideks saab esi- kasvuhoonegaaside emissioo- nile“) ja Jens-Konrad Preem ettekanded seotud inimese- ja bak- tada inimesi, kes on andnud teadlas- („Amplikonidepõhine metsamul- terigeneetikaga, lisandusid loengud tena suure panuse Eesti geneetikatea- dade bakterikoosluse analüüs“). molekulaar- ja viljakusmeditsiini, duse arengusse, olnud silmapaistvad 10.11 Tallinna vanalinnas avas uksed immunoloogia, vana DNA uuringu- õppejõud või arstid. Bremeni torn. te ja sünteetilise bioloogia teemadel. Tänavu pälvis elutööauhinna Tartu 10.11 Eesti maaülikooli 66. aastapäeva „Aastakonverentside traditsiooniks on ülikooli kliinikumi ühendlabori medit- aktus. 10.11 TÜ loodusmuuseumi huvipäev saanud, et ettekanded, välja arvatud siinigeneetika keskuse Tallinna osa- „Looduse haruldused“. väliskülalise plenaarloeng, peetakse konna juhataja Riina Žordania. Doktor 12.11 Kakupäev Tallinna loomaaias. eesti keeles, mis on väga oluline meie Riina Žordania nõustab tihti patsiente; 12.11 ja 18.10 Looduse Omnibussi oma teaduskeele arengu seisukohalt,“ tema teaduslik töö on seotud eelkõige Loode-Eesti retk „Kuidas elad, ran- sõnas ühingu president Ants Kurg. pärilike ainevahetushaigustega. namaa?“ ning retk Jõelähtme ja Plenaarettekande „Rakust organis- Kuusalu kihelkonna rannamaasti- Eesti inimesegeneetika ühing / kele ja ajaloolistesse paikadesse. mini“ pidas Hannu Sariola, Helsingi ülikooli haigla lastepatoloogia osa- Loodusajakiri

88 |904| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Kroonika

13.11 Loodusõhtu rahvusraamatu- RMK on paigaldanud kogus: tütretütrega mööda Venemaad. Villisemees Arno Metsküla randa šaakalikaamera Paveli, Züleyxa Izmailova ja Henry Laksi õhtu. iigimetsa majandamise kesku- 14.11 TÜ tähetorni vaatlusõhtu. se töötajad seadsid 5. novemb- 15.11 Tartu loodusmaja loodusõhtu ril Pärnu maakonda Metsküla „Pilt ja helipilt“. randaR üles veebikaamera. Umbes viie 15.11 TÜ kunstimuuseumi seminar kilomeetri kaugusel sellest kohast „Kuidas me uurisime muu- saadi 2013. aastal esmakordne tões- miaid?“. 16.11 Tallinna ülikooli rekreatsiooni- tusmaterjal hariliku šaakali (Canis korralduse õppesuuna 20. sünni- aureus) leidumise kohta Eestis. päeva konverents. Nüüdseks on šaakalite arvukus See šaakal on pildistatud Poolas 16.11 Tallinna linnamuuseumi arheo-

jõudsalt suurenenud; üha sagedamini DoliwkaWikimedia / Adam Commons Foto: loogiasügise loeng „Klaas ja on nad hakanud murdma koduloomi. kuld – mõnedest Pirita kloostri Veebikaamera asukoha lähedal on sel kaikus rannal kahe šaakali laul. leidudest kunstiajaloolase pil- aastal talu loomakarjast murtud 25 Esimestel päevadel näitas kaame- guga”. 16.11 Eesti loodusmuuseumi Öökulli lammast ja 2 šoti mägiveise vasikat, ra siiski vaid tühja randa. Peatselt akadeemias avastati muuseu- kuid ei ole kindlaid tõendeid, süüdis- pannakse kaamera juurde infrapuna- mi varakambrit. Loodusõhtut tamaks Kaukaasia juurtega tulnukaid. lamp, mille valgus peaks koerlastele juhendas muuseumi geoloogia- Murdjad võivad olla ka kodumaist olema nähtamatu. Siis saab kaame- osakonna juhataja Sander Olo. päritolu. Rajakaamera pildile on hilju- rast kiigata ka seda, kes öösel rannas 16.11 Tartus Omicumis toimus nutika ti jäänud ilves ja naaberkülas on näh- ringi luusib. linnaosa projekti SmartEnCity infopäev. tud hundijälgi. Kaamera veebiaadress on tv.eenet. 16. –17.11 Eesti inimesegeneeti- Zooloog Tiit Hunt kinnitas RMK ee/kopratamm.html. ka ühingu aastakonverents loodusblogis, et juba kaamera paigal- Rakveres. damise õhtul kella poole kuue paiku RMK/Loodusajakiri 17.11 TÜ botaanikaaias avati Teodor Lippmaa kohta näitus, mida saab näha tänavu 10. detsemb- Keskkonnaamet avas rini. 17.11 Tartu kunstimuuseum tähistas Eesti looduskaitsealade kodulehe 77. aastapäeva. 18.11 TÜ loodusmuuseumi ekskur- iljuti avatud kodulehelt kohta kaitsealal ja saab ka ise anda sioon „Vaata, trilobiit!“. www.kaitsealad.ee leiab tea- teada enda korraldatud üritusest. 18.11 TÜ akadeemilise pärandi päev. vet Eesti rahvusparkide ja Samuti saab kodulehe kaudu vahen- 18.11 Asjade paranduskohvik Tartus SPARK Markerlabis. olulisemate kaitsealade loodusväär- dada kauneid looduspilte ja tutvuda H 19.11 Eesti loodusmuuseumi pere- tuste, külastusvõimaluste ja kaitse- kohalike huviväärsustega. Kodulehe hommikul tutvustati näitust korra kohta. põhiosad on tõlgitud inglise ja vene „Müstiline ürgmeri“- Keskkonnaameti looduskaitsenõu- keelde. nik Kaja Lotman selgitas, et Eesti loo- „Meie soov on, et uus koduleht tihen- Novembris jätkusid Hullu Teadlase ekspe- duskaitsesüsteem on juba üle saja aasta daks kaitsealade kogukondade, huvi- rimendihommikud: 4. novembril oli tee- maks mardi- ja kadrisandid, 11. novembril vana ja selle pika arengu jooksul muu- gruppide, külastajate ning looduskaitse- evolutsioon ja isad ning 18. novembril tunud keerukaks. Keskkonnaameti ametnike vahelist koostööd. Loodame, vulkaanid ja maadeuurijad. eesmärk on olnud koondada tähtsam et selgemaks saavad põhjused, miks üks Loodusmuuseumi novembri objekt oli looduskaitseteave ühte portaali või- või teine ala on võetud kaitse alla ning silmapaistva 19. sajandi taimesüste- malikult arusaadaval moel. kuidas erinevad osapooled saavad kaasa maatiku Alexander Georg von Bunge Esialgu on kodulehel info kõiki- aidata sealsete väärtuste hoidmisele,“ sel- herbaarium. de Eesti rahvusparkide ja viie täht- gitas Kaja Lotman. sama kaitseala: Alam-Pedja, Endla Keskkonnaamet ootab kasutajatelt ja Viidumäe looduskaitseala ning tagasisidet, et uut kodulehte veelgi Haanja ja Otepää looduspargi kohta. paremaks teha. Ettepanekud kodule- Valikul sai otsustavaks kaitsealade he täiustamise ja info kaitsealade üri- külastuskoormus, seal korraldatavad tuste kohta on oodatud e-posti teel avalikud üritused ja kohalike elanike [email protected]. Alexander Georg von Bunge algatu- sel koguti aastatel 1849–1853 taimi osalus kaitsealaga seotud tegemistes. nii Eesti-, Liivi- kui ka Kuramaal Kodulehelt leiab teavet ürituste Keskkonnaamet/Loodusajakiri

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |905| 89 mikroskoop Hirmul on suured silmad Villu Anvelt Foto:

aheksa silma pahaendeliselt hiilgamas, hiilib hämaru- sest välja suur õudne ämb- lik.K Huu! Just selline võiks vist olla ämblikupelguri hirmuunenägu. Millegipärast kardavad ämblikke pal- jud inimesed. Nii paljud, et paanilis- test hirmudest-foobiatest kõige sage- damini tulebki ette just ämblikuhir- mu ehk arahnofoobiat. Maailmas, eriti troopikas, kohtab ämblikke, kelle mürk võiks isegi inimese tappa, aga meie looduses toimetavaid ämb- on põnevad sellid. Nagu seegi, riisi- silmadega vaatab. Hirmu suured sil- likke karta ei maksa. Neid tasub hoo- tera mõõtu hüpikämblik, kes maa- mad need ju ei ole? pis lähemalt vaadata ja uurida: nad ilma oma veidrate suurte binokkel- Villu Anvelt

möödunud kuu Nõel heinakuhjas vastused 1. Äikeseohu korral lagedale jää­ „Nõel heinakuhjas“ aastaauhinnad! des maksab pikali olla (lk 26). 2. Tom Hanks vestleb võrkpalliga, asta jooksul osales 44 män- kehtib kahele): Sirje Saulep; et peletada üksindust (lk 47). gijat ja saadeti 1970 õiget • Lennusadama perepilet: 3. Malai keeles on ’võlgu’ tang vastust. Suur aitäh kõigile Selma Palginõmm; (lk 53). osalejatele!A Auhinnad on välja pan- 4. Radoon tekib uraani ja tooriu­ nud kirjastus Varrak, Eesti mere- mi lagunemisel, suurelt jaolt muuseum, AS EOMAP ja MTÜ looduslikus pinnases (lk 22). Loodusajakiri. Fortuuna (juhuslike • vabalt valitud raamat allolevast 5. Putukahotell aitab musta sitikat arvude generaatori) tahtel jagunevad nimekirjast (anna oma eelistus (s.t musta sõstart) tolmeldada auhinnad nõnda: teada e-posti teel mikroskoop@ (lk 66). • peaauhind, õpperetk Laelatul, loodusajakiri.ee; kes ees, see mees!) 6. Euroopa angerjas tuleb Eestisse ühel maailma liigirikkaimal puis- ja EOMAP-i kalender: Kätlin nooruspõlve veetma 8000 kilo­ niidul, koos Eesti ühe parima tai- Luht, Janar Liin, Heili Hurt, meetri kauguselt (lk 12). metundja Toomas Kukega (kutse Merle Grigor, Mare Soovik. 7. Teodor Lippmaa veetis nädala Auhinnaraamatute valik: St. Anne’i järve kaldal onnike­ • Ain Raal, „Kuula kuuske” (Varrak, 2017) raamat „Haruldused Eesti looduses” ses, täielikult lahutatud muust • Kristel Vilbaste, „Jõhvikas” (2011) maailmast (lk 34). (Varrak, 2014) • Toomas Kukk, „101 Eesti lille” • Erki Õunap, Urmas Tartes, (Varrak, 2015) 8. Vällamägi on Eesti vanim maa­ „Eesti päevaliblikad” (Varrak, 2014) • Ain Raal, „101 Eesti ravimtaime” lapp (lk 38). • Tarvo Valker, „Eesti röövlinnud” (Varrak, 2013) 9. Pesemata tasub olla ekstreem­ (Varrak, 2014) • Eve Mägi, „101 Eesti lindu” • Epp Moks jt, „Eesti imetajad” (Varrak, 2010) matkadel kaitseks külma, tuule (Varrak, 2015) • „Lehed ja tähed“, nr 6, „Mitmekesisus – ja päikese eest (lk 47). • Eesti looduseuurijate seltsi aasta- maailma loov alge” (mTÜ Loodusajakiri) 10. Pildil on altai jürilill (lk 34).

Tähelepanu! Uuest aastast on „Mikroskoop“ veelgi noortepärasem. Püsige liinil!

90 |906| EEsti LOODUs DETSEmBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Ristsõna

Vastuseid koos vastaja nime ja kontaktandmetega ootame 18. detsembriks kas [email protected] või postiaadressil Veski 4, 51005 Tartu. Lahenduse saatjatel palume ära märkida ka selles numbris kõige enam meeldinud kirjutis(ed)! Õigesti lahendanute vahel loosime välja Eesti metsa aastatellimuse. Eelmise ristsõna õige vastus on „ ... olla oranži värvi; ... titeeas küll lihtne“. Kokku saime 29 õiget vastust. Novembrinumbris meeldisid enim intervjuu Timo Paloga, artiklid angerjast ja Uus- meremaa põllumajandusest. Ristsõna auhinna, Eesti Looduse poole aasta tellimuse, võitis Andres Bester.

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSEmBER 2017 EEsti LOODUs |907| 91 Ajalugu/sünnipäevad

80 aastat tagasi

Viie aasta eest jäälõhkujalt „Sibirjakov“

Põhja-Jäämerre heidetud boi leiti k.a. Rein Kuresoo Foto: mais Biskaia lahes. Tuntud polaar­ uurija prof. Vise teatab sel puhul, et 1932. a. jäälõhkuja „Sibirjakovi“ reisu ajal Arhangelskist Vaiksesse ookeani heideti Laptevi merre jäälõhkujalt mitu puuboid sisseasetatud kirjadega. Kaks neist leiti mõne aja pärast Islandi põhjarannikult. Biskaia lahes leitud boi dreif on aga eriti huvitav. Laptevi merest sattus ta nähta- vasti polaarbasseini, põhja poole Franz Josefi maast. Ida-Gröönimaa merehoo- vus kandis ta Gröönimaa lõunatipuni. Sealt viis tema Labradori hoovus Atlandi ookeani Newfoundlandi lähedusse. Atlandi hoovus kandis ujuki üle kogu Staarvärvulist porri teab meil peaaegu igaüks. Aga näinud on teda endiselt vähe- ookeani Biskaia lahe randa. Sel teel läbis sed. Talvel, kui linde on vähe, on selleks õige aeg. Porr liigub metsades ja vanades ujuk viie aasta keskel ligikaudu 13 000 km pikkuse teekonna. [Tass: Boi dreif, 1937] parkides enamasti ringi koos tihasesalkadega. Ta kulgeb alati mööda puutüvesid: juurekaelalt alustades spiraalis ladva poole

55 aastat tagasi Jõulukuu sünnipäevi ja sünniaastapäevi Kuigi Bernhard Schmidt elas kahekümne teise eluaastani Eestis ja külastas hiljem 360 (snd 1657) 85 (snd 1932) korduvalt Tallinna ning oma kodusaart, 05.12 Christian Kelch, pastor ja kroonik 09.12 Aadu Loog, geoloog tundsid Eesti astronoomid teda väga (srn 1710) 11.12 Arvi Olkonen, piimandusteadlane vähe. Nii näiteks sai Tartu Tähetorni oma- aegne direktor prof. T. Rootsmäe alles 230 (snd 1787) 17.12 Henn Vilbaste, looduskaitsja, ornito- 1958. aastal nende ridade kirjutajalt teada, 30.12 Otto von Kotzebue, baltisaksa pärit- loog ja jõhvikaaretaja (srn 1993) et Bernhard Schmidt oli eestlane ja val- olu Vene meresõitja (srn 1846) 20.12 Hans Küüts, põllumajandusteadlane- das täielikult eesti keelt. Nagu kadunud sordiaretaja, Eesti TA liige T. Rootsmäe jutustas, oli ta 1928. aastal 175 (snd 1842) 10.12 Richard Gustav Gotthard Hausmann, 80 (snd 1937) külastanud Hamburg-Bergedorfi observa- 02.12 Juhan Simovart, loomaarstiteadlane tooriumi ja seal vestelnud ühe väga huvi- baltisaksa arstiteadlane ja publitsist tava meistriga, kelleks osutus Bernhard (srn 1918) (srn 2015) 13.12 Toomas Frey, ökoloog, geobotaanik ja Schmidt. Nad rääkisid saksa keeles ja 140 (snd 1877) professoril ei tulnud mõttessegi, et tal metsateadlane oleks oma vestluskaaslasega palju mõnu- 01.12 mihkel Aitsam, ajakirjanik ja kodu- 26.12 Indrek Martinson, füüsik, Eesti TA liige sam olnud mõtteid vahetada emakeeles. uurija (srn 1953) (srn 2009) Ainult üks asi üllatas T. Rootsmäed äärmi- 21.12 Jaan Sarv, matemaatik (srn 1954) 31.12 Tiit Petersoo, geograaf ja looduskaitsja selt – saksa optik tundis haruldaselt hästi 125 (snd 1892) Eesti olusid ja tähetorni tegevust. [Henn 75 (snd 1942) 05.12 Gerhard Johannes Rägo, matemaatik 03.12 Tiit Nugis, astronoom Haberman: Linnuronist ja tema mõjust (srn 1968) latikale Mäeküla järves, 1962] 17.12 mati Abel, matemaatik 19.12 Leo Rinne, põllumajandusteadlane 70 (snd 1947) (srn 1976) 09.12 Kersti Karelsohn, põllumajandustead- 115 (snd 1902) lane 30 aastat tagasi 12.12 Nikolai Gräzin, metsateadlane 12.12 Tiit Sillaots, looduskaitsetegelane (srn 1979) (srn 2015) Merelahtedega piiratud Laelatu puisniit, 25.12 Sinaida Albrecht, entomoloog 65 (snd 1952) „Laelatu mets“ oli varem ümberkaudsete (srn 1995) 04.12 Rein Lepik, matemaatik talude heinamaa. Sääraseid puisniite ja 100 (snd 1917) 04.12 Ann Tenno, fotograaf „heinaaedu“ oli Läänemaal veel käesole- va sajandi keskel palju, nüüd on neist 25.12 Leonid Uibo, füüsik (srn 1988) 18.12 Arne Kiin, fotograaf järel vaid üksikud. Botaanikuid paelub 27.12 Aleksander Piirma, keemik 60 (snd 1957) puisniitude liigirohkus. Laelatu puisniit (srn 2002) 01.12 Igor Tuuling, geoloog on üks väheseid, mida püütakse kõige 95 (snd 1922) 09.12 Hille Lapp, looduskaitsja kiuste alal hoida, teda hooldatakse ja 02.12 Lidia Pettai, aia- ja pargiarhitekt 19.12 Katrin Erg, hüdrogeoloog uuritakse sealset ökosüsteemi. Mõtte (srn 1995) 22.12 Lembit Maamets, metsandusteadlane algataja, võsastunud alade puhastamise 29.12 Toivo Maimets, molekulaar- ja raku- ja taasniitmise organiseerija oli Kaljo 03.12 Vello Tohver, mikrobioloog ja biokee- Pork Zooloogia ja Botaanika Instituudist. mik (srn 1995) bioloog Tema rajaski koos abilistega 1961. aastal 04.12 Galina Alles, mikrobioloog ja mesin- 55 (snd 1962) Laelatule niidutaimkatte uurimiseks dusteadlane 19.12 Ants Kurg, biokeemik ja inimese­ püsikatselapid. Et õppida tundma väe- 90 (snd 1927) geneetik tamise mõju taimestikule, oli K. Porgil katselappe veel mitmel pool Eestis. Ent 22.12 Erik Holm, entomoloog, biotõrjespet- 50 (snd 1967) Laelatu pakkus talle erilist huvi. [Kalevi sialist (srn 2009) 01.12 Reet Nemliher, geoloog Kull: Mälestuskivi Kaljo Porgile, 1987] 29.12 Ülo Pavel, geneetik ja mikrobioloog 25.12 maris Kivistik, keskkonnahariduse (srn 2005) edendaja

92 |908| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Registrid 2017 Aineregister

B Euroopa Liit 2, 324, 326, 434, 503 imar, kivi- 595 Ajakirja Leheküljed Baer, Karl Ernst von 154, 162, evolutsioon, putukate 686 iminõges, valge 312 number 172, 315 India elevant 212 F 1 1–80 Bichele, Rudolf 580 Indoneesia 585 BioBlitz 331, 499 faasan 494 inimese geneetika 905 2 81–160 bioloogiaolümpiaad 580 Ferula mikraskythiana (uus liik) 329 Island 10 3 161–240 biosfäärikaitseala 682 filmivõistlus 665 IUCN punane raamat 8 BirdLife 329, 330 flamingo 884 4 241–320 Bleive, Uko 583 fotograafia 48, 75, 126, 208, J 5 321–400 Borneo 786 368, 450, 903 Jaagarahu lade 380 burundukk 140 fotovõistlus 74, 196, 491, 610, Jaani, Ago (1937–2017) 393 6/7 401–496 820, 857 Jaani-Tooma Suurkivi 127 8 497–576 D Frey, Toomas (intervjuu) 865 jahikorraldus 829 Dench, Sacha 3, 571 Fukomys livingstoni 408 Jakapkerigu org 692 9 577–656 dendrokronoloogia 56, 477, 730 Jalgsema järv 226 10 657–736 dendroloogia 171 G Javoiš, Juhan 2, 726 11 737–817 Dettifossi kosk 10 geograafiaolümpiaad 580 Jenihhin, Maksim 167 Dukatš, Konstantin 404 Gimbutas, Mark 580 Joamets, Kirke 404 12 818–912 dukhad (rahvus Mongoolias) 136 Girgensohni herbaarium 317, 332 jugapuu 696 durian 144 gorillad 130 juubelimünt 328 Dwarshuis, Arjan 88 Gozo Asuuraken 246 Jõepera, Jarek 491 A graptoliitargilliit 755 Jägala juga 51 Aafrika 410 E grisli 553 järvemuda 674 aasta liblikas vt paelöölane Ebavere mägi 191 grööni vaal 375 jääkaru 812 aasta loom vt metskits Edula, Endel (1928–2017) 232 Gröönimaa 374 jääksood 501 aasta orhidee vt muguljuur EENet 77 jäätmekäitlus 324, 406, 492, 824 aasta puu 2018 vt laukapuu Eesti eesistumine ELis 579, 587, 667 H Jürgenson, Meeri 580 aasta puu 2017 vt viirpuu Eesti geoloogiakeskus 650 Haagen, Kaido 776 Jüriado, Toomas 571 aasta sammal vt karusammal Eesti inimesegeneetika ühing 905 Haanja kõrgustik 774 jürilill, altai 770 aasta seen vt kukeseen Eesti keskkonnaühenduste koda Haberman, Harald 798 Jüssi, Fred 823 aastarõngad 730 7, 83, 500, 587, 821 haisuninad 569 Ader, Arne (intervjuu) 450 Eesti lepidopteroloogide selts 742 haldusreform 820 K admiral (liblikas) 328 Eesti looduseuurijate selts 402, 732 Haljak, Robin 580 Kaali meteoriidikraatrid 356, Adojaan, Art Villem 247, 500 Eesti loodusmuuseum 234, 391, hallhüljes 407 493, 903 Aegna pihlakas 646 569, 651, 904 hallitusseened 387 kaalikas, väike sinine 287 aerjalalised 606 Eesti loomakaitse selts 584 hallrästad 643 kaartsamblik, harilik 128 Agulašvili, Gigla 403 Eesti maaülikool 583, 650, 659, halo 32 Kaasik, Ahto 7 aialinnuvaatlused 62, 65, 249 730, 814, 905 haridus- ja teadusministeerium 503 kaavapipar 291 aiandus 442 Eesti muinsuskaitse selts 813 harivaablane 438, 646 Kadriorg 665 Aidu karjäär 20 Eesti ornitoloogiaühing 4, 6, 12, 62, Harju-Risti 191 kaelus-turteltuvi 12 aksolotl 826 77, 88, 236, 249, 326, 412, 413, harjutusväli (Nursipalu) 178, 184, kaelustuvi 15 Alam-Pedja 651 492, 570, 745 185, 845 kaerasori 511 Alaska 550 Eesti Pank 328 harksaba, puna- 66 kaitsealad 234 Allas, Hanna-Riia 404 Eesti rahvusringhääling 412 harrastusteadus 62 kakud 585 allikad 18 Eesti roheline liikumine 168 heitgaasid 324 kalade asustamine 740 Allikukivi koopad 694 „Eesti taimed“ (eksikaatkogu) 769 Helm, Aveliina 281 (intervjuu) 733 kalapääsud 408 alpaka 882 Eesti teadusagentuur 9, 409, 824 Helsingi 142 kalasadamad 490 alvarid 277 Eestimaa Looduse Fond 84, 167, herbariseerimine 768 Kaldaru, Helje 612 Amsterdami null 586 235, 251, 326, 579, 587, 651, 665, hiied 7 Kalevipoja kivid 128, 129, 192 anakonda, hiid- 55 730, 743 Hiinalinn (Tartu) 269 kaljukotkas 905 Andid (mäestik) 881 Eilart, Jaan (mälestuskivi) 115 Hiiumaa 116, 252, 855, 873 Kaljulaid, Kersti 167, 665 angerjas 748 ekstreemretked 778 Hirmuste 855 Kalle, Raivo 731 angervaks (kasutamine) 482 EL eesistumine 579, 587 hirved 70 Kalm, Volli (intervjuu) 42 Annamaa, Külli 287 elevandid 212, 248 hobukastan 518 Kangrukivi 444 antropoloogia 172 Elmar (raadio) 571 Huitbergi kõrgendik (Vormsi) 382 kannikesetäpik 209, 350 Arak, Elmar 542 elurikkus 281 Humana Estonia 235 Kant, Immanuel 173 Arder, Ott 874 elutööpreemia (teadusajakirjanduse) hundijaht 248, 460 kapibaara 52 arheoloogia 480, 662, 746 9 huulhein 572 Kargi mõis 629 arhitektuur 8, 404 energiasäästmine 502 Hänni, Kaarel 580 karjakasvatus 790 Aristoteles 748 eoskuprad 40 hüdroenergeetika 156, 318 Karlsruhe tehnikainstituut 614 Arktika 778 erakmesilased 253 hüdroloogia 636 karstialad 839 arvutijoonistuste võistlus 77 Erikson, Roger 863 hülged 163 Karu Suurkivi 127 asorell 881 esikmetsad 595, 599 hüpikämblik 199, 907 karujaht 582, 618 assoori leevike 8 Esko, Annely 167, 828 karusammal 164, 332 astelpaju 722 Esko, Tõnu 167 I Kasari luht 197 Aul, Juhan 724 essee 56, 142, 188, 190, 295, 378, Ida-Virumaa 18 Kasari, Liis 733 Aul, Salme 727 472, 534, 614, 716, 807, 883, 897 ilmastikunähtused 32, 104, 208, kasemahl 220, 319 Austraalia 710 estbirding.ee 653 410, 424, 652, 718 Kasepää 275 Avaste mägi 223 eukalüptid 711 ilmateenistus 154, 566 kassid (oht lindudele) 342 Euroopa kultuuripealinn 570 Ilomets, Tullio 813 kassikakk 211 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |909| 93 Registrid 2017

Kastepõld, Samuel 323 Kuresoo, Siim 3 Lippmaa, Teodor 768, 821 mosaiikliblikas, teelehe- 532 kasuariin 710, 712 Kurgja pais 318 lisasöötmine 97 muguljuur 430 Katre pank 386 Kurtna Kuradijärv 50 Lissabon 273 Muhumaa (Raagi mänd) 56 kauripuu 632 Kuuse, Sulev 580 liuskurlane 118 muinsuskaitse 156 kea 170 kuusk (kasutamine) 388 ljaano 52 muistne vabadusvõitlus 602 keerukoi, hobukastani 518 Kuusk, Carel 580 Loodusajakiri 571 muistsed teed 885 Keevend, Kristo 41 Kõivupuu, Marju 904 Looduse Omnibuss 491 mullakaitse 297 Keretü looduskaitseala 178, 183, 846 Kõljalg, Urmas 732 loodusfotograafia 450 murakad 612 keriloomad 608 Kõpu poolsaar 855 loodusharidus 166 muskusveis 377 keskkonnaagentuur 327, 328, kõrbestumine 410 looduskaitse 178 must pässik 221 394, 490, 568, 652, 811 kõrgused (Amsterdami) 586 looduskaitse komisjon 397 Must, Andreas 404 keskkonnaamet 75, 163, 248, 318, kõrvenõges 311, 397 looduslikud toidutaimed 731 Mustamäe lepp 135 407, 582, 583, 740, 744, 905 kõrvkärsakas 441 loodusteaduste olümpiaad 4, 404 mustikas 168, 560, 562, 770 keskkonnahariduse tegevuskava 323 Kägu (loodusainete õpetajate liidu loodusvaatlused 166, 327, 402, Mägi, Marko 507 keskkonnainspektsioon 164 ajakiri) 76 412, 811 mägigorilla 130, 131 keskkonnainvesteeringute keskus kägukärbsed 352 loomade käitumine 667, 895 mägiveised, Šoti 261 251, 406, 502 Käkisilm 532 loomakaitse 362 Mändar, Reet 664 keskkonnakaitse 155 Kändler, Tiit 9 loomaökoloogia 507 märgalad 235, 434 keskkonnakäpp 504 känguru 714 loopealsed 277, 281, 828 mükoriisa 734 keskkonnaministeerium 83, 89, käopäkk 327 luited 112, 194, 195 mürafoor 90 243, 244, 323, 324, 395, kärbsenäpp 453, 474 luitsnokk-part 226 mürareostus 667, 746 403, 406, 493, 504, 505, 569, 586, Kärde rahumajake 295 Lukk, Tiit 742 660, 733, 739, 740, 827 käristaja 516 Lukner, Heli 167 N keskkonnauurimistööd 247 Kärsu allikas 695 lurssvili, balti 564 naarits 116, 683 keskkonnaõigus 6, 846 Käsmu järv 679 Lõhmus, Aldo 693 nahkhiired 72, 109 Kesse pank 385 Käva karjäär 21 Lõhmus, Bernhard Ülo 693 narkomaania 578 Kihnu 6 kääbusšimpans ehk bonobo 131 Lõhmus, Juuli 693 Narva aiandus 273 Kiin, Arne 279 Käärt, Ulvar 409, 827 Lõuna-Ameerika 52 Narva jõgi 733, 753 Kiisler, Siim 667 Kübassaare astang 386 lõunakõrsik 744 NASA 105 Kindralimägi Tamsal 354 külmaseen, vesi- 486 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri- nastik 198 kirjuhahk 75 Külvik, Helen 162 kaitseala 682 Nedrema puisniit 251 kiskjad 582, 618, 764 Läänelaid, Alar 478 Negavatt (võistlus) 502 kivirik, kollane 769 L Läänemeri 201 Neidek, Ahto ja Joosep 35 Kivisalu, Kaarel 404 laama 883 Neitsijärv 674 kivistised 207 Laansoo, Urmas 403 M nepp 817 klaasangerjad 748 Laiuse Kivijärv 677 maa ülekulutuspäev niitmine 302, 303, 305 Klaassen, Mait 814 Laiuse Siniallikas 49 (Earth Overshoot Day) 579 Nikkel, Silver 323 kliimamuutused 88, 243, 326, Lang, Valter 662 maa-amet 155, 586, 820, 825 Nilson, Eva (1941–2017) 810 436, 490, 566, 579 lapsuliblikas 209 maaeluministeerium 168 ninaahv 788 kobras 148 laukapuu 567 maailma meteoroloogiaorgani- ninasarvikud 214 kodumaised ilutaimed 698 Leibak, Eerik 331 satsioon (WMO) 154, 568 nirk 644 kodutuvi 15 Leitu, Inge 720 maalinäitus 316 nomaadid 136 Koguva-Igaküla loopealne 277 Leivits, Agu 403 Maardu 760 nurmkanad 321 Kohava, Priit (1938–2017) 900 Leivits, Madis (intervjuu) 362 maastikukaitse 827 Nursipalu 178, 184, 185, 845 Koit, Tiit 650 Lember, Margus 813 Maavalla koda 7 Nõo kirikuaed 853 Kolka, Indrek 443 lemmmalts, verev 505 maavarad 739 Nõu, Triin 242 Kongo 130 lendorav 743, 764 maavärin Eestis 650 konnad 313, 396 lepp (põlispuu) 135 Madisepäeva lahing vt Sakala lahing O konnakotkad 659 levikuatlas, taimede 308, 433 mahepõllundus 168 OECD 243 Kopi luwak (tsiibetikohv) 216 liigikaitse 330 Malta 246 Ohepalu põllukivitee 34 Koppel, Andres 799 liikluskorraldus 86 maod 558 ohvrikivid 129, 192 koprad 149 limnoloogia 674 marjasaak 2017 746 Ojaste, Ivar 583 korallrifid (geoloogia) 380 Limo luited 112 Martin, Ants-Johannes (1946–2017) okaapi 130 kormoran 209 Lindmetsa MKA 624 647 Ontika pankrannik 197 Koržets, Kaarel 488 lindude käitumine 589 matkaköögid 461, 554 orangutan 789 Koržets, Vladislav 403, 488 lindude ränne 84, 851 matkamine 778 Orav, Kairi 7 kortermajad 502 Linkola, Pentti 883 meemesilased 254 orhideevõistlus (Tartu) 317 Kose tehisallikas 22 linnaaiad 269 merikotkas 650 ornitoloogia ajalugu 120, 390 kotkaklubi 659 linnalinnud 318 mesilased 242, 253, 665 osoonikihi kaitse 660 Kristjuhan, Aaro 580 Linnamäe hüdroelektrijaam 156 metsalindude kaitse 244, 302, 413 Otepää kõrgustik 211 Kruus, Martin 252 linnugripp 68 metsanduse ajalugu 624 kukeseened 414 linnuharuldused 662 metsapoliitika 6, 11, 82, 90, 162, P Kukk, Erich (1928–2017) 702, 900 linnukaitse 6, 87, 90, 91, 302, 202, 237, 251, 578, 618, 821, 845 Paal, Taimi 746 Kukk, Toomas 738 318, 585, 829 metsavennad 772 Paaver, Kalju 798 Kukk, Ülle (intervjuu) 698 linnulaul 507 „Metsik linn“, fotovõistlus 499 paelöölane, sini- 506 kukkurhunt 236 Linnumäe loodustalu 35 metsis 4, 24, 180 Pagari park 407 kukkurtihane 361 linnunimetused 322, 331 metskits 92, 903, 904 pahklest Aceria kuko 805 kuklased 210 linnupesad, söödavad 638 metskurvits 817 paisud 408 Kuku (raadio) 571 linnustiku kaitse 413 metsnugis 764 pakirobotid 89 kuldking 182 linnutuder, põld- 309 metsvint 745 paleontoloogia 207 kuldtiib, suur- 351 linnuvaatlused 62, 66, 75, 88, Michels, Joosep 323 Paljassaare hoiuala 814 Kull, Eimar 361 249, 492, 745 Mikita, Valdur (intervjuu) 202 palmitsiibet 216 Kumari preemia 403 linnuviktoriin 323 mikrobioloogia 664 palmiõli 567 kuningpüüton 660 linnuvõistlus Estonian Open 653 Mongoolia 136 Palo, Audun 784 kurereha, lõhislehine 307 Linroos, Aili 287 moosid 561, 643, 723, 802 Palo, Katre 82, 784

94 |910| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri Palo, Nansen 784 Rammu saar 209 siirup angervaksast 483 teaduse populariseerimise auhind 827 Palo, Timo (intervjuu) 778, 784 rannaniidud 261, 685 Sinesaarõ soo 612 teadustööde festival 824 pandipakend 324, 395 Rannap, Riinu 403 Sinijärv, Urve 825 teed maastikus 885 Pangodi järv 675 rannikumere elustik 606 sinitihane 80 teenetemärgid 166 Parmakson, Karl Paul 404 rasvatihane 77 sipelgad 169 tehisallikad 18 Parmasto, Erast 798 Rattiste, Kalev 500 sipelgaõgija, suur- 55 tehismärgalad 265 pasknäär 228 Raudemetsa mänd 114 sirelased 523 Teine maailmasõda 354 Patagoonia 688 raudkuklane 169 sireämblik 210 „Tere, kevad!“ 166 Peets, Jüri 813 raudnõges 309, 311 Sirtsi soo 484 Tholfsen, Audun 778 Peipsi järv 50, 480 ravimijäägid 740 sirtslased 516 tiigikonn 776 peipsi sibul 287 ravimtaimed 538 Skarvan ehk kormoranikivi 129 Tillunire 396 peoleo 391 rebane 196 soode kaitse 100, 327, 434, 855 tirtsulised 508, 512, 823 Pihelgalaid 197 Reimann, Mart 828 soode taastamine 501, 651, 730 toakilk 511 Piir, Ain 532 rekreatsioon 828 sookured 84, 583 toidutarbimine 157 piisonid 471 Renno, Olav 120 (intervjuu), 397 stepiviu 662 Tolkuse raba 24, 28 piisonipõõsas, kanada 551 Reps, Mailis 323 Stern, Sándor Martin (1924–2017) tolmeldajate kriis 253 pilvefotovõistlus 820 riigimetsa majandamise keskus 647 toonekurg, valge- 412 plastid 406, 824 234, 406, 501, 903, 905 Struve meridiaanikaare mälestus- Toplaan, Karl Jakob 448 polaarium (Tallinna loomaaed) 812 riisiamadiinid 330 sammas 296 torbikseened, kollakas- 417–419 Polberg, Helmut (1935–2016) 232 Ristna tuletorn 877 Suur Munamägi 198 tormid 652 Poolamets, Marko 119, 323, 403, 413 ritsikad 498, 508, 733 suurkoovitaja 305 toruseen, pruun 416 poollooduslikud kooslused vt rohesild 86 suurnokk-vint 238 Trass, Hans-Voldemar (1928–2017) pärandkooslused roheväljakutse 168 Sõrve metsad 624 392 porosamblik, norra 187 Rohtla, Mart (1933–2017) 393 sõstar, must 801 Treppoja 808 porr 909 rohtlad 52 sõstik (karussõstar) 803 trükiveakurat 733 postmargid 74, 236, 247, 315, 404 Rohuneeme ehk Maisiniidi kivi 128 söödavad linnupesad 638 tsiibetikohv (Kopi luwak) 216 Praks, Uku 696 rohutirts 512 süsinikuheide 243 tuataara 635 presidendi kantselei 665 Rooma, Igna (1930–2017) 233 turism 10, 26, 237, 490 Puhatu soostik 327 Rosenvald, Raul 11 Š turteltuvi 12, 236, 336, 570 puidurafineerimistehas 500 Roth, Johann Friedrich 176 šaakal 586, 905 tuulekaer 309 puisniidud 89 rott 895 šimpans 664 tuvid Eestis 15 puissõnajalad 635 Ruhnu 112, 195 Tõravere 442 Pulgoja roostik 652 rukkiluste 308, 309 Z tömpsuu, mehhiko 826 Pulli pank 385 Runnel, Veljo 331, 819 Zealandia (uppunud manner) 170 Türi voorestik 114 pulmatuvid 584 Russow, Valerian (175 aastat sünnist) zooloogia ja botaanika instituut tüvijalg, kolmevärviline 633 punahirv 70 390 123, 796 Tüür, Tarmo 11 punaiibis 52 Ruukel, Aivar 403 punane raamat (IUCN) 8 ruumitaju 169 T U punarind 851 räim 74, 247, 609 taaskasutus 235 Udriku Suurjärv 680 Purekkari Maasäärekivi 127 Rändaja järv 226 taastuvenergia 436 Unesco biosfäärikaitseala 682 putukate evolutsioon 686 rändrahnud 91, 126 taimede levikuatlas 86, 308 ungrukold, põhja- 728 Puutlipalu puukirik 36 rändsirelane 523 taimede looduskaitse 698 uruangerjad 815 puuvõõrik 484 rästik 559 talgud 251 uurimistööd 409 põldmailane 309 Rääma raba 30 Tallinn 171, 394 Uus-Meremaa 630, 790 põlevkivi 18, 739 Rääts, Milvi 773 Tallinna botaanikaaed 825 põlispuud 56, 135, 646 Tallinna keskkonnaamet 492 V põllumajandus 242, 834, 836 S Tallinna linnamuuseum 746 Vaarmari, Kärt 587 põllumajanduspoliitika (EL) 665 Saadjärve 192 Tallinna loomaaed 316, 504, 664, 812 vabadusvõitlus (muistne) 602 päevaliblikad (kaardistamine) 350 Saar, Kadriann 533 Tallinna tehnikaülikool 732 Vadilaste küngas 772 Päikese aktiivsus 732 Saastna poolsaar 264 Tallinna ülikool 665, 828 vaenuköis 645 päll, sokoke 330 sabatihane 67 Talts, Inga 252 Vaibla linnujaam 653 pärandkooslused 261, 277, 595, 599 sademete mõõtmine 718 Tamm, Ülo 76 Valdmann, Harri (intervjuu) 618 pärandkoosluste kaitse ühing 86, Saesaare paisjärv 209 Tammelinna sarapuu 477 Valgejärve matkarada 456 251, 308, 326, 395 Sakala lahing 602, 885 Tammur, Harald 854 Valgevene 659 pärn, lääne 171 salangaanid 638 Tamsa 354 vanad sordid 287 pässik, must 221 saleleedik, köögi- 824 Tamsalu heitvesi 839 Vanajõgi (Hiiumaal) 116 Pääbo, Svante 739 salumetsade kaitse 84, 244 Tamula järv 636 vanausulised 275 Pääsküla raba 100 Samblasõber 164, 493 taralõng 805 vandel 248 pöialpoiss 240, 851, 863 Sanniku tehisallikad 22 Tark, Triin Mirjam 580 Vandvik, Vigdis 733 Pühajärv 49, 50, 674, 704 sarapuu (vanus) 477 Tartes, Urmas 799 Vanuatu 291 Pühalepa 876 Sarapuu, Helve (1933–2017) 233 Tartu 75, 570, 584, 715 vanusefaasid taimedel 431 püksmesilane 255 Sarapuu, Roosmarii 409 Tartu botaanikaaed 317, 397, vapiti 470 püüton 660 satelliidiandmed 825 567, 571, 821 Vares, Ida 275 Sau, Reet 616 Tartu loodusfestival 499 vareslased 68, 853 R Saula Valgeallikas 51 Tartu loodusmaja 156, 247, 398, vaskuss 558 Raagi mänd 56 Savalduma karstiala 839 500, 811, 823 Vedu nõiakivi 128 Raal, Ain (intervjuu) 538 Savisaar, Remo 403, 499 Tartu Maheaed, MTÜ 272, 274 veeka (lennuvõimetu lind) 635 raamatud 152, 155, 231, 433, seenesaak (2017) 746 Tartu ülikool 4, 42, 244, 404, 501, 580, veekaitse 839 488, 648, 901 semiootika 202 662, 663, 730, 811, 813, 823, 903 veelinnujaht 829 raat, siberi 66 Sergina, Aleksandra Grigorjevna Tartu ülikooli loodusmuuseum 154, veepuhastamine 265 rahvusliblikas 742 275 171, 317, 323, 331, 499, 571, 660, 744 veetallaja 400 Rahvusmõtte auhind 823 Sibul, Ivar 568 Taska-Sepasaare rändrahn 127 Veneetsia (üleujutused) 249 raierahu 413 sibulakasvatus 275 tatar 889 vesi 571 Rail Baltic 24, 29, 82, 155, 162, 202 sihktiivalised 508 teadusagentuur 742 vesikirbud 608 raitlill 787 siidisaba 279, 394 teadusajakirjanduse elutööpreemia 9 Vesiloo saar 595

autoriõigus MTÜ Loodusajakiri DETSemBER 2017 Eesti LOODUS |911| 95 Registrid 2017

vesipapp 448, 588, 590 Vilsandi 386, 532, 568 väljasuremisvõlg 281 Ö vesiroos 459 vint, suurnokk- 238 välk 104, 424, 526, 762 ökofüsioloogia 659 Vesker, Elmar (1928–2017) 810 virmalised 199 Vällamägi 774 Ökokratt 90 veterinaaria (metsloomad) 362 Viru raba 246, 544 väänkael 574 Ökokuller 246 Victoria rahvuspark 194 Volke, Veljo 413 vääriselupaigad 185 Ökul 9 vihmaussid 297 Voolaid, Juhan 75 väävelkakaduu 87 ööhäälte CD 498 viigerhüljes 160 Vormsi 382 vöötkakk 851 Viin 472, 473 Võhandu jõgi 50, 408 vöötorav, siberi 140 Ü viirpuu 31, 420, 568, 642 võhumõõk, siberi 262 Ühendkuningriik 248 Vikipeedia 196, 244 võiliblikad 686 Õ ühisaiandus 442 vikunja 882 võõrkakar, karvane 309, 310 Õisu järv 675 ükssarv 158 Vilbaste, Ellen 444 võõrliigid 505 Õunpuu, Liisa 409 üleujutused 636 Vilbaste, Gustav 444 väikekiskjad 764 õõnetuvi 15 ürgmeri 234, 651 Wildfowl and Wetlands Trust väike-lehelind 322, 331 (WWT) 3 väikeluiged 3 Ä Y Viljandi loodusesõprade ring Väike-Vooremaa 114 äike 104, 424, 526, 762 Yellowstone’i rahvuspark 468 120, 865 Väisänen, Rauno 403 Äntu Sinijärv 48 Autorid

Aasma, Taimo 303 Kerge, Rainer 202, 450, 618 Männiste, Mikk 70, 148 Sander, Heldur 171, 233, 393, 810 Abrosimov, Aleksandr 207 Kiin, Arne 279 Möll, Neeme 646 Sau, Reet 616 Adami, Karl 228, 474, 562 Kiipli, Tarmo 135 Næss, Arne 188 Savisaar, Remo 645 Ader, Arne 48, 126, 208, 368, 450 Kiisler, Siim 667 Nellis, Renno 829 Selin, Allan 506 Ainsaar, Leho 194 Kinks, Riho 322 Niklus, Mart 724 Sepp, Mait 18 Allas, Ülar 144, 216, 638 Klais, Riina 606 Nõu, Triin 220, 242, 311, 388, Sepp, Mati 764 Annamaa, Külli 287 Koit, Oliver 839 482, 560, 642, 722, 801, 889 Sihv, Neeme 29 Anvelt, Villu 238, 907 Koppel, Andres 799 Oja, Jane 387 Soesoo, Alvar 755 Astover, Alar 233 Kose, Marika 434 Olli, Kalle 900 Sohar, Kristina 477 Aunin, Urmas 715 Kose, Mati 24, 136 Oopkaup, Andres 836 Soidla, Hele 896 Baburin, Andri 480 Kreen, Olav 836 Otsmaa, Merle 674 Soidla, Kirke 896 Banner, Anneli 287 Kruus, Martin 252 Paal, Taimi 562, 747 Soidla, Mart 896 Bender, Ingrid 287 Kruusamägi, Ivo 196 Paaver, Kalju 798 Soo, Kaidi 201 Elm, Kerttu 183 Kukk, Toomas 42, 120, 307, 362, Pae, Taavi 477 Talts, Inga 252 Elts, Jaanus 305 402, 420, 538, 564, 649, 698, Palo, Anneli 185, 595 Taluste, Veiko 343 Enno, Sven-Erik 104, 424, 526 738, 810, 865 Palo, Katre 82, 178, 498, 694, Tamm, Jaan 58 Erikson, Roger 863 Kukk, Ülle 698 774, 845 Tammekänd, Indrek 728 Erit, Marju 303 Kull, Eimar 361 Palo, Timo 36, 461, 554, 778 Tammiksaar, Erki 172 Esko, Annely 277, 828 Kull, Thea 185 Parmasto, Erast 798 Tanilsoo, Jaanus 588, 590 Frey, Toomas 865 Kull, Tiiu 430 Pedusaar, Tiia 636 Tarlap, Peeter 352, 523 Haagen, Kaido 776 Kuusmik, Heiki 836 Peters, Jan 434 Tartes, Urmas 48, 126, 208, Haberman, Harald 798 Källi, Kristi 748 Peterson, Kaja 846 368, 796, 799 Hade, Sigrid 755 Kändler, Tiit 56, 142, 190, 295, 378, Piir, Ain 537 Tattar, Taavi 849 Hang, Vaike 798 472, 534, 614, 716, 807, 873, 897 Plado, Jüri 356 Tiitsaar, Anu 350 Helm, Aveliina 281 Külvik, Helen 162, 195, 658, 704 Ploompuu, Tõnu 486 Timm, Uudo 766 Holm, Sille 345 Laas, Jaan 602, 885 Pomerants, Marko 413 Toplaan, Karl Jakob 448 Ingerpuu, Nele 332 Lauk, Kaarel 112 Poolamets, Marko 119 Traks, Kristina 456 Isakar, Mare 207 Lehtla, Eve 304 Pototski, Aleksander 686 Tuule, Aarne 62 Jairus, Teele 414 Leibak, Eerik 331 Praks, Uku 696 Tuuling, Igor 91, 380 Javoiš, Juhan 2, 319, 572, 578, 645 Leito, Aivar 834 Põldmaa, Kadri 414 Tõnisson, Andres 444 Jõgar, Ülle 430 Leivits, Madis 68, 362 Püttsepp, Juhani 34, 114, 226, 275, Tätte, Kunter 668 Jõgisalu, Inga 92 Liivamägi, Ave 352, 523 354, 442, 532, 612, 692, 772, 853 Tüür, Tarmo 11 Järvet, Arvo 393 Linno, Kaisa 544 Raal, Ain 538 Unger, Moritz von 434 Jürivete, Urmas 100 Lotman, Aleksei 261, 303 Randlane, Tiina 392 Uuemaa, Evelyn 790 Kaal, Mati 647 Luigujõe, Leho 488 Rannap, Riinu 313 Uustal, Meelis 829 Kaasik, Ahto 192 Lutsar, Lauri 72 Raudsep, Rein 373 Vaarmari, Kärt 587 Kalamees-Pani, Külli 414 Luuk, Ott 307, 728 Reier, Ülle 768 Vahtrus, Siim 846 Kalda, Oliver 109 Läänelaid, Alar 58, 477 Reimann, Mart 828 Vahuri, Imbi 645 Kalda, Rauno 109 Maran, Tiit 644 Relve, Hendrik 52, 130, 212, 291, Vainu, Marko 839 Kaldma, Ants 644 Maran, Timo 189 374, 468, 550, 630, 710, 786, 881 Vainura, Vello 893 Kalle, Kadri 297 Marja, Riho 12, 281, 336. 778 Remm, Liina 484 Valdmann, Harri 618 Kalling, Ken 172 Marvet, Ann 805 Renno, Olav 120, 232, 390 Valk, Heinz 232 Kallis, Ain 718 Meikar, Toivo 624 Roht, Kaarel 766 Valker, Tarvo 66, 851 Kalm, Volli 42 Michelson, Annika 287 Roht, Urmas 302 Vatalin, Siim 274 Kamenik, Jüri 32 Mikita, Valdur 202 Rohtla, Mehis 748 Vellak, Kai 332 Karise, Reet 252 Miljutin, Andrei 644, 896 Rohtmets, Indrek 116, 855 Viilup, Ülo 900 Karro-Kalberg, Merle 269 Muuga, Meelis 223 Roosaluste, Elle 599 Volke, Veljo 91, 347, 413, 829, 834 Kasak, Kuno 265 Mägi, Marko 342, 507 Rosenberg, Lia 682 Voolma, Kaljo 438, 441, 518, Kask, Kalju 558, 762 Mägi, Reet 171 Rosenvald, Raul 11 646, 805 Keevend, Kristo 41 Mänd, Marika 252, 647 Roth, Karin 347 Vors, Tuuli 184, 847 Keppart, Vello 646 Männil, Peep 92 Runnel, Veljo 331, 508, 610, 819

96 |912| Eesti LOODUS DETSemBER 2017 autoriõigus MTÜ Loodusajakiri

Parimad talvekindad saad ist!

–15%

WinterPRO 9100 WinterPRO 9200 WinterPRO 6000 talvekindad€ talvekindad€ talvised softkindad 21 25 kitsenahast € art 44-384 art 44-385 14.03 Sooja THINSULATE® voodriga Sooja THINSULATE® voodriga art 44-383 mugavad kvaliteetkindad mugavad ja täielikult TAVAHIND 16.50 € sobivad suurepäraselt veekindlad kvaliteetkindad Õhukesed ja eriti mugavad üldtöödeks külmades sobivad ideaalselt üldtöödeks töökindad talvise polüester- tingimustes või vabal ajal külmades tingimustes või voodriga. Väga vastupidav pehme kitsenahk ja nailonist kandmiseks ja sportimiseks. vabal ajal kandmiseks ja käeselg tagavad suurepärase sportimiseks. mugavuse. Hea puutetundlikkus ja nägus disain. Suurepärased kindad ka vabal ajal kandmiseks.

Soojad ja paksud Lateksvahuga Sünteetilisest nahast Seanahast Kitsenahast tekstiilkindad soojad töökindad soojad töökindad soojad töökindad soojad softkindad

art 44-333 2.90 € art 44-328 4,50 € art 44-376 4.90 € 5.50 € art 44-301 6.50 € art 44-3001

“Wonder Grip® Kitsenahast Loomanahast LAPLAND valged WinterPRO 3600 Thermo Plus“ talvised Hi-Vis talvised kitsenahast veekindlad soojad latekskindad softkindad töökindad talvekindad talvekindad art 44-331 art 44-302 art 44-409 art 44-389 art 44-360 7.90 € 9.70 € 11.- € 18.- € 18.- € Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad, kuni kaupa jätkub! kaupa kuni kehtivad, ja 20% käibemaksu sisaldavad Hinnad IGA TÖÖ JAOKS LEIDUVAD SOBIVAD KINDAD – MEIE AITAME SUL VALIDA! UUS KAUPLUS TAMREX OHUTUSE OÜ Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.ee KURESSAARE TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3 • RAKVERE Pikk 2 • VILJANDI Riia mnt 42a • JÕHVI Tartu mnt 30 Tallinna 80a VÕRU Piiri 2 • VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1