Pärandkultuuri Kaardistamine Saardes

Nr 4 (117) Kolmapäev, 20. aprill 2011 Hind 0.32 € / 5 kr

Pärandkultuuri kaardistamine Saardes

Aasta eest alustasime tööd või vana talu vundamendist ehk üle 250 on põlised talu- RMK algatatud projektis on küll mugav vedada kive kohad ehk talud, mida leid- „Metsanduslik pärandkul- kiviktaimla rajamiseks või sime 100-aastastelt ja vane- tuur – ühise kultuuriruumi lihtsalt tee täiteks, kas me matelt kaartidelt. Vanemaid avardaja“. Projekti eesmärk aga teeksime seda, kui meid talusid on kirjasõnas maini- on pärandkultuuri objekti- oleks õpetatud eelmiste põlv- tud juba 16. sajandil. Tege- de inventeerimine ja kaa- kondade poolt rajatut tund- likult olid need ilmselt ik- rdistamine. Selle kohta on ma ja sellesse lugupidavalt ka veel varem olemas. Vani- koostatud „Väike pärand- suhtuma?“ mad korralikud talude ja põl- kultuuri käsiraamat“, mida Allakirjutanute aktiivne dude kaardid on Ajalooarhii- saab lugeda RMK kodule- välitööde periood kestis eel- vis kartograaf Feldmannilt helt - www.rmk.ee/teemad/ misel aastal kuni lume tule- 1828.–1830. aastast Voltveti parandkultuur/. kuni. Algselt plaanitud Saa- ja Jäärja mõisa aladelt. Fotol Väljavõte pärandkultuuri rde valla põhjaosa kaardis- Rengu talu. käsiraamatust: „Veel on säi- tamisele lisandus ka Saarde Voltveti mõisa vanimat linud palju märke meie esiva- valla lõunaosa. Nii tuli väli- kaarti 1688. aastast saab nä- 1925. a ehitati metsaveo haruraudtee raudtee pealiinilt Sigaste ja Kilingi- nemate tegutsemistest, mida tööde käigus mitmel korral ha ka internetis Rahvusarhii- Nõmme vahelt pikkusega 5 versta ja 240 sülda. nimetatakse pärandkultuu- meile Läti piir vastu. Tege- vi digiteeritud arhiiviallikate riks. Levinumad pärandkul- likult on Euroopa Liidu ra- kodulehel www.ra.ee/saaga/ tuuri objektid on taluhoone- hastamise toel pärandkul- . Meile oli huvitavaks leiuks te asukohad, kiviaiad, vanad tuuri kaardistamise projek- sellel kaardil vesiveski, mis metsateed, veskikohad, päri- tidesse kaasatud ka Soome asus Tihemetsas Vahitarest mustega seotud kivid, puud ja Läti. Meie piirdusime siis- lõuna pool, Alva ojal. ja allikad, lubja- ja tõrva- ki koduvallaga ja riigipiiri- Vanu metsavahikohta- põletusahjud, kohanimed ja ni jõudes pöördusime taga- sid kaardistasime 26, osa- palju muud. si põhja suunas. Lume tulek des nendest olid metsavahid Need on eelmiste põlv- tööd siiski ei peatanud, tu- juba mõisa ajal, teised tekki- kondade elamisviisist jää- bast tegevust jätkus veel aas- sid Eesti Vabariigi ajal. Saa- nud nähtavad märgid, mida ta lõpuni. rdesse jääb ka Eesti Vaba- tuleb osata märgata. Mär- Tänaseks on projekti vor- riigi viimase metsavahi kor- gata selleks, et mitte tead- mi järgi kogutud info ja pil- don Sanga, kus metsavaht oli matusest või hoolimatusest did jõudnud ka Maa-ameti ametis 2001. aastani. võimsate masinatega metsa- Geoportaali (xgis.maaamet. Töö käigus kogunes palju tööd tehes jätta endisest talu- ee) vahendusel kõikide huvi- huvitavaid teadmisi Saarde või taliteest järele mudaren- listeni. Tegeleme täienduste valla ajaloo ja looduse kohta. ni või sajandivanusest ki- ja parandustega. Täname kõiki kohalikke, kes viaiast vaid laialilükatud ja Kokku oleme kirjelda- meile lahkelt oma teadmisi mudasse vajutatud kivisid. nud ja pildistanud üle 700 jagasid ja teed juhatasid. Metsas kõrguvast lubjaahjust objekti. Suurim osa sellest Helve ja Värdi Soomann

Voltveti ja Kärsu mõisade ühendatud maad ja metsad ulatusid Ritskulli met- savahikohast Tõitojal kuni Kõrboja metsavahikohani Kanaküla taga.

Häid lihavõttepühi kõigile saardelastele! Kivist kvartalipost. Kvartalipostide paneku aega pole täpselt teada, tõenäo- Saarde Sõnumid liselt toimus see 19. sajandi lõpus või 20. sajandi algusaatatel. 2 Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011 Elukoha registreerimisest Kõigil Eesti elanikel on kohustus oma senise elukoha rahvastikure- elukohateatele kantud ruumi kasutusõigus lõppenud ning isik ei on lammutatud või muutunud täies- hoolitseda enda ja oma alaealiste gistrisse kantud aadressiandme- omaniku nõusolek (allkiri eluko- kasuta seda ruumi elukohana, esi- ti elamiskõlbmatuks). Aadress, mis laste ning eestkostetavate elukoha te muutmise soovi. Elukohateates hateatel). Elukohateate esitamisel tage kohalikule omavalitsusele aad- rahvastikuregistris on elukohaks aadressi õigsuse eest rahvastikure- saab esitada vaid ühe elukoha aad- e-posti teel kinnitab ruumi omanik ressiandmete muutmiseks ruumi märgitud, peab olema elamu või gistris. Elukoha registreerimine tä- ressiandmed (täpsed ja täielikud oma nõusolekut digitaalallkirjaga. omaniku avaldus elukoha aadres- korter, mis on kasutatav alaliseks hendab inimese elukoha andmete andmed; püsivalt välismaale asu- Omaniku nõusolekut ei ole vaja, kui side muutmiseks. elamiseks (edaspidi eluruum), välja kandmist rahvastikuregistrisse. des vähemalt riigi ja haldusüksuse rahvastikuregistrisse kantakse isiku Ruumi omaniku taotlusest tea- arvatud, kui isik taotleb talle kuu- Kevad on teadagi korrastamise nime). Perekonnaliikmed, aga ka välisriigi elukohaandmed; vitab kohalik omavalitsus küm- luva ehitatava hoone või muu talle ja koristamise aeg. Lugupeetud val- ühel aadressil elavad isikud võivad kaasomandis oleva ruumi aad- ne tööpäeva jooksul alates sel- kuuluva ruumi aadressi enda ja te- larahvas, pöördun Teie poole üles- esitada ühise elukohateate, kindlas- ressi kandmiseks rahvastikuregist- le saamisest isikut tähitud kirja- maga koos elavate isikute eluko- kutsega korrastada ka oma elukoha ti tuleb teatel esitada ka alaealiste risse on vajalik kõigi kaasomanike ga rahvastikuregistris märgitud ha aadressina rahvastikuregistris- andmed. Praegu ongi õige aeg seda laste andmed. Elukohateate allkir- või nende esindajate nõusolek elu- aadressil ja väljaandes Ametlikud se kandmist või kui isik tõendab teha neil elukohaomanikel, kes mär- jastavad kõik elukohateatel esitatud kohateate esitamiseks, välja arva- Teadaanded. ruumi, mis pole eluruum, kasuta- kasid, et nende aadressile tulid en- täisealised isikud. tud juhul, kui ruumi omanike va- Omaniku taotlust ei rahuldata, mist elukohana. Kui siiski soovitak- diste elanike valijakaardid, millega Elukohateadet on võimalik helisest kaasomandi kasutamise kui isik ühe kuu jooksul taotluse se registrisse kanda ehitatava hoo- võib-olla ei osatudki midagi peale esitada: kokkuleppest ei tulene teisiti. Sel- kättetoimetamisest või väljaandes ne aadressi, siis peab silmas pida- hakata. Samuti Teil, kelleni valija- elektrooniliselt kodanikupor- lisel juhul lisatakse elukohateatele Ametlikud Teadeanded avaldami- ma seda, et ehitatavas hoones peab kaardid ei jõudnud, kuna need saa- taalis www.eesti.ee; kaasomanike kokkulepet tõendav sest tõestab dokumentaalselt oma olema võimalik elada ning isikud deti Teie rahvastikuregistrijärgse- digitaalselt allkirjastatuna e- dokument; õigust kasutada ruumi oma eluko- ka peavad seal elama. Eelkõige on le aadressile. posti teel DigiDoc formaadis; koos elukohateatega võib soovi hana või kui isiku ja omaniku va- inimesel siiski kohustus hoolitseda Asudes püsivalt elama teise posti teel; korral esitada ka oma sidevahendi- hel on pooleli kohtuvaidlus ruumi oma elukoha andmete õigsuse eest elukohta, tuleb uude elukohta asu- kirjalikult, tulles kohale. te andmed, milleks on näiteks elekt- kasutusõiguse üle. ning kui esitada registrisse kand- misest alates 30 päeva jooksul re- Vajalikud dokumendid elukoha- ronposti aadress, postkastinumber, Omaniku õigustatud nõudmist miseks aadress, kus puudub hoo- gistreerida uue elukoha aadress teate esitamisel: telefoninumber, muu sidevahendi saab esitada samal viisil nagu eel- ne, võib seda käsitada valeandme- rahvastikuregistris. elukohateade; number või ka muu ruumi aadress, pool nimetatud elukohateadet. te esitamisena. Elukohaandmete registrisse koopia isikut tõendava doku- juhul kui elatakse pikemat aega või Rahvastikuregistri seaduse ko- Saarde Vallavalitsuses tegeleb kandmiseks tuleb esitada eluko- mendi isikuandmetega lehekül- aeg-ajalt muus kohas või kui eluko- haselt peab isik ise hoolitsema en- elukohtade registreerimisega ja vas- hajärgsele kohalikule omavalitsus- jest (kui saadate elukohateate pos- hana on märgitud üksnes kohalik da ja temaga koos elavate isiku- tab sellega seotud küsimustele sek- üksusele kirjalik elukohateade. Kui ti teel); omavalitsusüksus. te elukoha andmete õigsuse eest retär-asjaajaja Mari Treial, e-post kasutate elamiseks mitut elukohta, kui isik ei ole elukohateates Kui olete eluruumi omanik, rahvastikuregistris. [email protected] või telefon esitage rahvastikuregistrisse kand- märgitud ruumi omanik, siis lisab mille aadressi kasutab rahvasti- Paljudel juhtudel on kantud isi- 449 0163. miseks omal valikul ühe Teie poolt ta elukohateatele koopia ruumi ka- kuregistris oma elukoha aadressi- kute elukoha andmetena rahvasti- Saarde Vallavalitsus kasutatava elukoha aadress. sutamise õigust tõendavast doku- andmetena isik, kellel puudub sel- kuregistrisse aadressid, kus puu- Esitades elukohateate, kinnitate mendist (üürileping); les elamise õigus või on eluruumi dub hoone (kas pole kunagi olnud,

Asjatundjatelt saab tasuta nõu Vahtra suurfarmi laiendamise detailplaneeringu KSH programmi küsida kodust lahkumata avalik väljapanek ja avalik arutelu Kas tööleping peab olema kirjalik? Vahtra suurfarmi (Saarde vald, Viisi- või vähendamise võimalused. Piiri- 88 365, [email protected]. Firma on pankrotis, kuidas kätte saada koondamisraha? reiu küla) laiendamise detailplaneerin- ülest mõju KSH programmi (ehk hin- KSH programmi avalik väljapanek Kust alustada abielulahutusega? gu (DP) koostamine ja keskkonnamõ- damise lähteülesande) koostamisel ei toimub 21.04–10.05.2011 Saarde Val- Testamenti ei ole, kes on pärijateks? ju strateegilise hindamise (KSH) läbi- tuvastatud. lavalitsuses (peamaakorraldaja Tiiu Kas liiklustrahv aegub? viimine algatati Saarde Vallavoliko- Detailplaneeringu koostamise kor- Karu, tel 44 90 137, e-post peamaa@ Kui palju peab kohtutäitur kontole jätma? gu 15.12.2010 otsusega nr 34. Detail- raldaja on Saarde Vallavalitsus ning saarde.ee), Saarde Vallavalitsuse Ta- Kuidas meest alkoholist eemal hoida? planeeringu ala pindala on ca 16,6 ha kehtestaja Saarde Vallavolikogu li teeninduspunktis ja valla veebile- Ülekaal – millest alustada? ning DP koostamise eesmärk on looma- (tel 44 90 135, Nõmme 22, Ki- hel www.saarde.ee ning Ramboll Ees- Mida teha, et küüsi tugevdada? kasvatushoonete, sööda- ja silohoidlate lingi-Nõmme, Saarde vald, 86304 ti ASi kontoris ja veebilehel www.ram- Miks on koeral karv lahti? ning ligipääsuteede planeerimine ehi- Pärnumaa). boll.ee. KSH programmi avalik arute- Kuidas saada lahti vesirottidest? tamiseks. KSH algatati keskkonnamõ- Detailplaneeringu koostamisest hu- lu toimub 10. mail 2011 kl 18.00 Saar- Kas majavamm on inimesele ohtlik? ju hindamise ja keskkonnajuhtimis- vitatud isik (arendaja) on Weiss OÜ, kon- de Vallavalitsuse Tali teeninduspunk- Miks korstnakivid pragunevad? süsteemi seaduse § 6 lg 2 p 27 alusel taktisik: Kalmer Metsaoru, kalmer@ tis (Tali 86101, tel 44 35 740). Interneti nõuandekeskuses www.vastused.ee saab küsida (veisefarm, kus on üle 450 lüpsilehma, weiss.ee, Uulu 86502, Pärnumaa. Detailplaneeringu eskiisi, KSH tasuta ja anonüümselt nõu oma ala asjatundjatelt. 600 lihaveise või 900 kuni 24 kuu va- Detailplaneeringut koostab OÜ AB programmi ning asjakohaste materjali- Kasulikke nõuandeid leiab ka küsimuste-vastuste luge- nuse noorveise). Büroo, kontaktisik: Valev Abe, valev@ dega saab tutvuda ning ettepanekuid, misel. KSH läbiviimise eesmärk on sel- abbyroo.ee, tel 44 26 637, J. V Jannse- küsimusi ja vastuväiteid esitada (vt Nõu saab küsida erinevatel teemadel: tööõigus, pere- gitada DP elluviimisega eeldata- ni 33-106, 80044, Pärnu. kontaktandmed eespool) avaliku väl- konnaõigus, pärimisõigus, kindlustus, peresuhted, lem- valt kaasnev keskkonnamõju, hinna- KSH läbiviija on Ramboll Eesti AS japaneku jooksul ning avalikul arute- mikloomad, dieet, toitumine, kodu ja aed jne. ta mõju olulisust ning vajadusel pak- (Laki 34, Tallinn 12915), kontaktisik: lul. SS Julgustame Teid oma probleemidele lahendusi otsima! kuda välja negatiivse mõju vältimise KSH juhtekspert Veronika Verš, tel 69 Ain Raudsepp

XXII Githa emadepäeva võimlemispidu 6. mail kell 19 Spordihoones Esinejad lasteaiaealistest vilistlasteni. Külalisrühmad Pärnust,Sindist ja Tartust.Valitakse graatsilisim rühm ja võimlemismiss 2011. Pilet 1.50 €, perepilet 3 €

Pühapäeval, 22. mail Suveaias Livonia kevadlaat Krimiuudised Nüüd on selgunud, kuhu kadus 23. märtsi varahommikul metsama- jandi kandis kellegi linnakodaniku pruun kana. Kurjategijat märkas hommikul vara Pärnusse sõitnud Saarde abival- lavanem. Selleks osutus rebane, kes on seniajani tabamata. SS Kiriku järv 15. aprillil. Varsti, alates 11. maist, lubatakse juba haugi püüda. Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011 3

Aja Toa viis töökat aastat Oh aegu ammuseid ... 2007. a sügisel avati Tihemetsa Põhi- kui Muhamed ei tule mäe juurde, tuleb Järgnevad Vallaku 110. sünniaastapäe- 11. aprillil 1981. aastal toimus Kilingi-Nõmmes esimene koolis tänu kohaliku rahva annetuste- mägi Muhamedi juurde, sest Tallinnas va üritused ja siis juba muuseumiklas- suurem filateelianäitus. Läbiviimise kohaks oli Nõmme le ja koolis säilinud enam kui sajandi- samu näitusi külastades tuleks oma ra- si avamine uuel ajal – taasiseseisvunud sovhoosi klubi ja läbiviijaks Üleliidulise Filatelistide vanustele haridusajaloolistele materja- hakotti kergendada, meile tellitud väl- Eesti Vabariigis. Ühingu Pärnu osakond. Selle sündmuse tähistamiseks oli lidele muuseumiklass Aja Tuba. japanekuid saab tasuta vaadata. Aja Tuba on sügisel täituva viie te- käibel eriümbrik (fotol), millel olid küll kujutatud kohalik Tänaseks on õpetaja Marju Sepa Oleme tellinud, vaadanud ja näida- gutsemisaasta jooksul külastanud üle klubihoone, kus näitus toimus, aga ka ajast kantuna NLKP eestvedamisel muuseumisse kogutud nud järgmisi suuri kogusid: poole tuhande inimese. On käidud ük- XXVI kongressi äramärkimine ja kadunud parteijuhi kujutis. rohkem kui 1000 säilikut, nende hul- 2008. a Eesti Muuseum: Eesti li- sinda, peredega ja gruppidena. Nende Kilingi-Nõmmest võtsid sellest suurnäitusest osa oma gas 620 arhivaali ja 4 mahukat kogu: pu ajalugu; hulgas kollektiive, nagu Tartu Forseliu- kollektsioonide tutvustamisega Leo Teder, Karl Liigant, kirjanik P. Vallaku, tunnustatud õpe- 2009. a Eesti Muuseum: Eesti va- se Selts, Eesti Põllumajandusmuuseum, Karl Pettai, Kalle Kiipus, Evald Tammist, T.Rist, Olev taja L. Siitani, kunstnik A. Jannseni pi ajalugu; Pärnu Pimedate Ühing, Maaleht, Ki- Paukson, Elmar Raiend, Mart Link jt. See filateelianäitus isikkogud ning mahukas diplomiteko- 2009. a Eesti Panga muuseum: Ees- lingi-Nõmme Krõlli VI rühm, Voltve- andis tõuke, et mõne aasta pärast loodi kohalik filatelistide gu läbi ajaloo. ti oma raha ajalugu ti koolituskeskuse ME-07 rühm, Pär- klubi „VARIA”, millest sai tollel ajal mitmete ettevõtmiste Aja Toal täitub tänavu viies tööaas- 2010. a Eesti Panga muuseum: Meie nu Pataljoni Kogu jne. initsiaator ja läbiviija. Aga sellest juba edaspidi..... ta. Tagasivaateliselt saab juba öelda, igapäevane pangakaart Mitmeid kordi on kooli ja muuseu- olev paukson et selle ajaga on välja kujunenud tra- 2011. a Rahvusarhiiv: Karm kevad miklassi külastanud Zoepffelide järel- ditsioonid: muuseumiklass on asenda- (küüditamine). tulijad maailma eri paigust. Hr Jüri Ra- matu aja- ja koduloo ning kirjanduse Muuseumitoas on avatud ka küla- tas, kes koolis ühiskonnaõpetuse tundi ja keeletundide läbiviimisel; kooliaas- listeraamat. Seegi on iseenesest ajaloo- läbi viis, tuli suvisel ajal uuesti, nüüd ta lõpul eksponeeritakse seal poiste ja line eksemplar, mille esilehel on järg- juba koos perega, väikesed lapsedki tütarlaste käsitöö parimaid taieseid ja mine tekst: „Esimese Mai” kolhoosi ju- kaasas. Väga meeldejääv oli pr Mari- võidutöid; algklassid käivad mängimas hatuselt Väljaküla 8.-kl Kooli koduloo- na Kaljuranna külaskäik. Ja ootamatu õpetajate J. Rea ja R. Tõnissoni juhen- nurgale kirjanik P. Vallaku mälestus- üllatuse valmistas Kaitseväe Peastaa- damisel valminud Saarde valla kultuu- tahvli avamise puhul 14. juunil 1964. bi staabiohvitser kapten Argo Reidla, riloolist lauamängu „Saarde valla vaa- a. (teksti originaalkirjapilt). Ja esimes- kes viis meie koolis läbi Pärnu Pataljo- tamisväärsused”; läbi mitme kümnendi te külastajatena on end registreerinud ni Kogu ühisürituse ning tegi muuseu- valminud õpilaste uurimistööde riiulile Marje Pedajas Vallak, Epp Kaidu ja mitoale omapoolse kingituse: II maail- lisandub igal aastal uusi – nüüdseks on Mari Ird. 1969. aastani on külaliste- masõja aegse Rootsis valmistatud luu- juba 50 eriteemalist uurimust. raamat olnudki kasutusel P. Vallaku rerühma suusapaari. Aastatepikkuseks traditsiooniks on koduloonurga külastajate tarvis. Siis Tihemetsa põhikooli Aja Tuba on saanud Eesti Muuseumi, Eesti Panga tuleb väga pikk paus, kuni P. Vallaku avatud kõigil tööpäevadel, ka suvel muuseumi ja Rahvusarhiivi rändnäitu- 100. sünniaastapäevani 1993. aastal, 9.00–12.00. sed nii oma kooli õpilastele-töötajatele mil tollane emakeeleõpetaja A. Matson Aita Matson kui ka kohalikule rahvale. Võib öelda: väärika raamatu taas kasutusele võttis. 7. mail taas kord talgupäev Talil!

Kuna oleme liitunud ka ülevabariigilise „Teeme Ära“ talgud jälle tulekul! projektiga „Teeme ära 2011”, siis täpset Eestvedajad on tänavuseks talgupäevaks Võtame seekord ette Kilingi-Nõmme maini ja alustavad juba varem ukseesise ka- infot leiad aadressilt: http://talgud. plaaninud laupäeva 7. mai. Keskpargi. Pargipuud vajavad korrasta- simisega, nii kuidas hanged kaovad ja ke- teemeara.ee/events/tali-kuela-talgupaeev Tahtmine on ka sel aastal Ära Teha pal- mist: madalad oksad segavad muruniitmist vadpäike maad kuivatab. Kiirustama peak- Jälgi kodulehte, sest info täieneb ju kasulikku. Pool talve unistasime, et lu- ja tutistavad jalutajat tukast, lumerohke talv sid eriti need, kes jätsid sügisel lehed riisu- pidevalt! mi kaoks ja ilm läheks soojaks. Nüüd on on alla toonud palju oksarisu. Oksasaagija mata, sest tuul tassib kuivanud lehed teiste Talgupäeva õhtul algusega 20.00 see aeg käes ja võimalus üks kena laupäev ja prahi transport on meie poolt, okste kok- korras õuedesse (nt Pärnu tn 10). Oluline on seltsimajas simman. Muusikat mööda saata värskes õhus midagi kasulik- kukorjamine ja riisumine teie poolt. Loo- ka kõnnitee ja tänava äärekivide tagant tal- teeb ansambel MG (Harri Maisto). ku tehes. Talgutel saame tunda rõõmu ühi- detavasti leiame ka kellegi kolmanda, kel- vise puisteliiva kokkukogumine, et pääse- sest tööst ning näha päeva lõpuks oma töö le poolt on talgusupp! da suvel tolmutormist. Kuuri tõstetud liiva Talgulistele pidu tasuta, mitteosalenutele vilju. Talgupäev annab jõudu ja head tuju Kui ilm vähegi lubab, alustame kell 9. saab järgmisel talvel taaskasutada. pilet 4 €. pikaks ajaks. Jõukohast tööd on igaühele. Kaasa võtta Jõudu tööle ja kohtumiseni talgutel! Maarika Kiviselg Hea talguline, oled taas oodatud “Tee- töökindad ja reha. Eesi Kolla Tali Seltsimaja juhataja, 5015278 me ära!” talgupäevale! Kindlasti ei malda nobedamad oodata 7. [email protected]

Tõlla algkooli kroonika Kirjutanud Elli Absalon.

1965/1966 õppeaasta valminud veevärgiga majja. Koo- tantsude ja näidendiga. komitee esimees Noška, Georg. lastevanemate komitee aktiivse lijuhatajal on samuti korter uues Kava: 1966. a 2 .veebruarist asub mei- liikme Randmaaga. Tänavu jõudsime siis niikaugele, et majas. Kõik korterid on keskuses 1.Kuusepuuke le tööle asendaja õpetajana Luu- 1965/66. õ-a lõpp. Õppeedukus meil eesti komplekt hakkab tööle ja kooli vahetus läheduses. 2.Lapsed, tuppa le Toimet. Õpetaja töötab koolis on koolis madal. 21 õpilasest jääb kahekomplektilisena. Mis aga peaasi – koolis tehti ka- 3.Laul nääripuust esimest õppeaastat. 1965. a keva- kursust kordama neli õpilast. Õp- Õpilasi on koolis järgmiselt: pitaalne remont. Kool näeb nüüd 4.Kuuske toomas del lõpetas ta Pärnu Töölisnoorte peaasta parimaks õpilaseks osutub vene komplekt 9 õpilast välja ikka kooli moodi, möödu- Tantsud: Keskkooli. Toomas Randmaa (IV kl.). I kl. – 3 õpilast nud kevadel oli see küll pigem (ei 1.Kaera-Jaan Hakkame valmistuma ke- Järgneb. II kl. – 3 õpilast taha nimetada) ... kui kool. Sov- 2.Konnatants vadpeoks. Kostüümide valmis- III kl. – 2 õpilast hoos kulutas selleks remondiks 3.Lumehelbekeste tants tamine jääb õpetaja Toimeti- IV kl. – 1 õpilane 500 rubla. Võimlemised: le, kes alustab seda tööd koos eesti komplekt 21 õpilast Koolitöö algas 1. septembril. 1.Pallidega I kl. – 9 õpilast Avaaktusest võttis osa sovhoosi 2.Rõngastega I + III – Toompalu partorg Haki, Juhan. Näidend II kl. – 7 õpilast Õpetaja Toompalu korraldab „Lugu sokust“ II + IV – Absalon oktoobripühade vastuvõtmise söö- Peale eesti III kl. – 2 õpilast kidega. Õpilased toovad toiduai- komplekti esine- IV kl. – 3 õpilast neid ja meisterdavad ise toidud. Pi- sid vene komp- Teiseks õpetajaks on Toompalu, du õnnestus täielikult. I klassi õpi- lekti õpilased lau- Viivi, endine Aesoo kooli juhata- lased võeti vastu oktoobrilasteks. lude, tantsude ja ja. Aesoo kool likvideeriti õpilas- Lõbusat tuju jätkus veel teiseks- deklamatsiooni- te vähesuse tõttu. ki päevaks. dega. Õpetajate korterid on rahuldavad. Õppeedukus I veerandil on Kingituspakid Õpetaja Beltšikoval tehti 7 aasta halb. 21 õpilasest eesti komplektis osteti õpilastele jooksul ka esmakordselt remont on viiel puudulikud hinded. sovhoosi a/ü poolt. ja anti lisaks veel teine tuba. Õpe- Nääripidu toimus 28. dets. Nää- Näärivanaks oli taja Toompalu sai 1965.a maikuul ripeol esinesid õpilased laulude, lastevanemate 4 Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011

Rehvide kogumine Suurjäätmete vedu 2. mail Tänavu on lubatud vanu rehve koguda selleks tähistatud platsile Saarde Kom- Suurjäätmed on Vabariigi Valitsuse 06. aprilli ringsõit järgmisele esmaspäevale. munaal OÜ töökoja õuel Muru tn 4 Kilingi-Nõmmes. Rehve võib sinna tuua 2004. a määruses nr 102 “Jäätmete, sealhulgas Suurjäätmete kevadine kogumisring toimub maikuu jooksul. ohtlike jäätmete nimistu” koodiga 200307 tähis- esmaspäeval, 2. mail. Rehvikonteiner tuuakse maikuu lõpus, laetakse kogunenud rehvid peale ja tatud jäätmed. Need on näiteks vana mööbel, põ- Auto sõidab jäätmevaldajate juurde, kes selle viiakse kohe ära. Nii on kokku lepitud Eesti Rehviliiduga, kes korraldab kasuta- randavaibad, uksed, kraanikausid, WC-potid ja on eelnevalt tellinud. Tellimiseks helistage Ragn- tud rehvide kogumist ja taaskasutamist. Pärast konteineri äraviimist enam Muru muud suured esemed, mis oma konteinerisse ei Sells AS-le tel 15155 või saatke e-kiri info@ragn- tn platsile rehve tuua ei või. mahu. Siia alla ei kuulu jäätmed, mille vedu on sells.ee. Samuti võite oma soovi esitada vallamaj- Maikuus võib tuua kõigi mootorsõidukite ja haagiste rehve, seega veo- ja sõidu- korraldatud teiste õigusaktide alusel, nagu sõi- ja telefonidel 4490138 või 4490135, e-kirjaga in- autode, mootorrataste, mopeedide ja eriotstarbeliste sõidukite rehve, samuti jalg- dukite rehvid, külmkapid-telerid jt elektrooni- [email protected] või [email protected]. Teatage rattarehve. Ära lubati viia ka sekka sattunud traktorirehvid. Rehvide äraandmine kajäätmed ning ehitus-lammutusjäätmed. Ka ei oma jäätmeveolepingu number, kinnistu, küla ja ja vedu on eraisikuile, talunikele, omavalitsustele ja heakorrafirmadele tasuta. kuulu suurjäätmete alla suur prügikott tavaliste jäätmevaldaja nimi ja aadress, suurjäätmete asu- Ettevõtted ja töökojad, kes müüvad või vahetavad rehve, peavad rehvide ta- segaolmejäätmetega. koht ja selgitused, mis jäätmetega on tegu. Tel- suta äraandmiseks tegema lepingu MTÜ Eesti Rehviliiduga (tel5623 6697) ning Saarde Vallavalitsuse ja Ragn-Sells AS vahel limine esitada hiljemalt 25. aprilliks, et jõuaks Muru tn platsile rehve tuua ei või. sõlmitud lepingu kohaselt toimub suurjäätmete korraldada veo logistikat. Suurjäätmed paiguta- Rehviliidu liikmetelt ning eraisikuilt võetakse rehve vastu AS Ragn-Sellsi ter- vedu vastavalt jäätmevaldaja vajadusele tema tel- ge värava juurde või tee äärde autole juurdepää- ritooriumil Seljametsa külas Paikre prügilasse viiva tee ääres (E–R 09.00–17.00, limisel. Vedu võib tellida igal ajal, kuid kaks kor- setavasse kohta, toast autojuht neid otsima ei tu- tel 447 5755, 512092). da aastas, oktoobrikuu ja maikuu esimesel esmas- le. Jäätmete äraveo eest esitatakse tellijale arve Rehviliidu kogumispunktide kohta saab infot aadressil www.rehviliit.ee päeval, korraldatakse vallas kogumisring. Juhul, 2,94 € ühe m3 eest. Rehve saab ära anda ka Paikre prügilas (tel 4455760) ja Paikre sorteerimis- kui see kuupäev langeb riiklikule pühale, lükkub EesI KOLLA jaamas (Raba tn 39 Pärnus, tel 4455750), kuid seal tuleb rehvide eest maksta, seda ka eraisikuil. NB! Paiguta rehvid tähistatud platsile korrektselt, ära jäta neid kaugemale Krõlli vastlatrall koos sõpradega vedelema! Kõik ju teavad, et Krõll on üks vallatusi täis te- mäest veerevate pallide püüdmine ja võistlemi- Ära too koos rehvidega muid jäätmeid! gelane, aga lisaks sellele on meie Krõll ka tervist se lõpetas „Kilpkonnade võidusõit“. Paraku olid Hoia rehvide mahapanekukoht ja ümbrus puhas! edendav ja seda juba 5 aastat. Alates 2006. aas- koolis käivad sõbrad kiiremad ja osavamad, aga Rehvide paigutamisel tekkivate küsimustega pöörduda Hugo Tomsoni poo- ta detsembrist kuulub lasteaed Krõll TEL (Ter- eks nad ole ju ka suuremad, targemad ja vane- le (tel 56987170). vist Edendavate Lasteaedade) võrgustikku. See- mad. Võistluste lõppedes autasustasid Krõllid ga hoolitseb meie Krõll hoolega, et meie lasteaia oma sõpru enda meisterdatud Sõbramedalitega, lapsed oleksid terved, tublid, sõbralikud ja rõõm- pakkusid neile kuuma tervislikku teed ja küpsi- sameelsed. Ja kuna sõpru pole kunagi liiga palju, seid. Koolilapsed aga omalt poolt pakkusid vas- otsustasid peatselt kooli minevad Krõllid kutsu- tutasuks Täheküpsiseid: eks meil ju olegi veel va- da sõbrapäeval juba koolis käivad sõbrad endaga ja õppida, et ka tuleval sügisel koolis edukad ol- koos „Õunamäele“ trallima. Kuna sellel ajal möl- la. Aitäh TEK-i (Tervist Edendava Kooli) laste- lanud haigused ja külmad ilmad ajasid hea plaa- le ilusa päeva eest ja kuna õpetajad lubasid järg- Eesi Kolla ni luhta, saadi kokku hoopis Vastlapäeva trallil. misena meid endaga trallima kutsuda, loodame Eelsoojenduseks tehti õpetaja Kuro juhendami- kogu südamest, et lõpuks on alguse saanud TEL- sel mäest alla mõned kelguliud. Seejärel toimus i ja TEK-i vaheline koostöö. „Ohvriabisse võib pöörduda kolme võistkonna: Ia, Ib ja Krõlli koolimineja- Tervisemeeskonna liikmed Reet ja Tiiu te laste vaheline slaalom kelgutamine. Järgnes iga inimene, kes tunneb, et talle on liiga tehtud“

„Ma ei tea, kelle poole pöörduda, aga erinevatest variantidest. mul on mure oma teismelise lapse käi- Kindlasti on oluline teada, et ohvri- tumise pärast…“ „Mulle soovitati teie abisse võib pöörduda iga inimene, kes poole pöörduda, sest te tegelete vägival- tunneb, et tema õigusi on rikutud ja tal- laprobleemidega ja mul on mure iseen- le on mingil viisil liiga tehtud. Ohvriabi- da ja lapse turvalisuse pärast..“ Selliseid teenus on riiklik teenus ja kõigile abiva- kõnesid saavad ohvriabi töötajad päris jajatele tasuta. tihti. Pöörduvad nii politseikonstaablid Siinkohal tahaks julgustada ka ko- kui ka mures vanemad, kelle lapsel koo- halikke omavalitsusi ja haridusasutusi livägivallaga probleeme; naabrid, kes meie poole pöörduma, et ühiseid koo- on tähele pannud hooletusse jäetud last litusi ja loenguid planeerida. Oleme pi- ja paluvad abi, ning perevägivallaohv- danud loenguid ja korraldanud koolitu- rid, kes otsivad vägivallast väljapääsu si teemadel: turvalisus; ohutus; lähisuh- ja abi. tevägivald ja selle mõju lastele; koolivä- Palju pöördumisi tuleb tänu kooli- givald ja kuidas sellega tegeleda; koh- tustele, mida koolides ja lasteaedades tinguvägivalla loengud gümnaasiumi- oleme läbi viinud õpilastele jne.

teemadel: “Kuidas ära tunda abiva- Pärnu ohvriabikeskus asub Politsei javat last ja teda aidata“ kui ka „Kohtin- ruumides (Pikk 18, kabinet 209).Vas- guvägivald“, viimane on eelkõige mõel- tuvõtud toimuvad kolm korda nädalas dud gümnaasiumiõpilastele. Koolitused – esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel TTuullee TTaallGGuuTTeellee!! on hea võimalus rääkida iga inimese õi- kell 9.00–12.00 ning 13.00–16.00. Soo- kilingi-nõmme lasteaia krõll gusest turvalisusele ja tervetele suhete- vitav on kohtumise aeg eelnevalt tele- õueala korrastus le ning anda teada, et pole olemas väl- foni teel kokku leppida (ohvriabitele- Aadress: Pärnumaa, Saarde vald, Kilingi‐Nõmme, Aia tn 1, lasteaed japääsmatuid olukordi ning probleemi- fon 444 0716). de korral tuleb alati abi otsida. Iga inimene on väärt lugupidavat ja Talgud toimuvad 07. mail kell 10‐15 Ohvriabi klientide mured on väga austavat kohtlemist, nii täiskasvanu kui erinevad – lein, enesetapumõtted, pe- laps. Igale murele on olemas lahendus, Talgute eesmärk ja hüvang Kilingi‐Nõmme lasteaia Krõll õueala korrastus. revägivald, koolivägivald, küberkiusa- alati ei pruugi lahendus tulla kiiresti ja Registreerumine 11. aprill 2011 – 07. mai 2011 (http://talgud.teemeara.ee/). mine, seksuaalne väärkohtlemine, naab- kergelt, kuid see on olemas! Märgake ritevahelised tülid, lahutusega seondu- enda kõrval ka teist inimest ja olge jul- Talgutööd: hekkide, puude korrastamine (kärpimine, mahavõtmine); okste korjamine, vad probleemid, laste väärkohtlemine ged vajadusel abi otsima! vedu; liivakastide, turvaalade korrastamine; riisumine. jpm. Püüame inimest tema mures toe- Ilona Veike Kaasa võtta hea tuju! mugav tööriietus (vastavalt ilmale), sh töökindad. tada ja aidata tal leida lahendusi. Ole- Pärnu ohvriabi peaspetsialist Võimalusel rehad, saed, käru, hekikäärid. me kuulanud, toetanud, julgustanud ot- Pärnu Ohvriabi kontaktandmed: Talgulistele pakutav: joogivesi, tee. väike näks. Võimalus osaleda talgutel koos lastega sima professionaalset abi ja teinud koos- Pikk 18, 80089 Pärnu (võimalus mängida mänguplatsidel) ‐ lapsehoid. tööd võrgustiku erinevate osapooltega, Tel. 444 0716 Talgujuht Evi Lapp, telefon 44 92212 / 5560 9760; e‐post [email protected] et inimesi igakülgselt aidata. Juhtumid e-mail: [email protected] võivad olla ka segunenud – ühe ohv- Kogunemine lasteaia õuel. ri loos võib olla mitmeid komponente Talgukood 11040516 Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011 5

Saarde. Kihelkond vanal Liivimaal. Kellaviietee Karin von Rahten Laadal oli peale väljapandud kaupade nagu toi- ühendatud, et takistada nende ärajooksmist. duained, tünniheeringad ja suhkrupead, millest See oli loomadele tõeline piin. Ma meenutan silmamõõdu järgi giljotiinile sarnaneva riistaga veel praegu õudusega, kuidas me sellist loo- (hakkimislaud ja kirves) löödud suuri suhkru- made kohtlemist piinamiseks pidasime ja kui- tükke müüdi, veel saapamääre, sool, väetised, das me jahmusime, kui kuulsime, et need leh- Age nõud, rauakaubad, maitseained, tikud, petroo- mad tapamajja viiakse. leum ja küünlad, halvaa ja põletatud viin, puu- Laagrimiljöösse kuulusid ka mustlased, kes villased kangad, villased rätikud ja ka siidist tulid kaugelt vankritega, mille ette olid rakenda- Oksa pearätikud naistele. Oli ka midagi kinotaolist. tud väikesed karvased hobused. Vankrites olid Ühes telgis sai väikese sissepääsutasu eest sin- pakid ja palju lapsi, kes oma säravate mustade na paigaldatud ekraanil näha filmi, kus grupp silmadega rõõmsalt ja tähelepanelikult ümb- ja inimesi võidu vahukoort sõi, kusjuures see neile rust uudistasid. Tihti kõndisid kirjute kleitide- samaaegselt pähe lendas ning näkku ja juustes- ga naised vankrite kõrval ja tulid majade juurde se rippuma jäi. Näidati ka üht Charlie Chaplini kerjama. Räägiti, et nad püüdsid välja uurida, Toomas varasemat filmi, kus võis näha, kuidas kunstnik millised on võimalused varastamiseks. Väideti abitult oma hiigelsuurte saabastega, liiga väi- isegi, et nad varastavad väikseid lapsi, aga see kese ümmarguse kübara ja püstkraega pintsa- võis küll ainult kuulujutt olla. Naistel olid suu- Eduriga kus ikka ja jälle maha kukkus, kui ta jälitava- red hõbedast kõrvarõngad, seljas kirjud seeli- te politseinike eest põgeneda püüdis. Vaikselt kud ja ümber kirjud rätikud, pruuni nägu raami- ja ammuli sui vaatasid külastajad filmi ja sei- sid mustad juuksed, silmad sädelesid, käevarrel sid sissepääsu ees järjekorras, et sellest sensat- või seljas oli üks imik ning seeliku külge klam- sioonist osa saada. merdusid suuremad lapsed. Nad tulid meelsas- Pühapäeval, 1. mail algusega kell 17.00 algas nende rahvusvaheline karjäär. Ka leierkastimehed olid kohal. Mõnel oli ise- ti köögiukse juurde, et kerjata ja käe pealt en- toimub kohtumisõhtu Tihemetsas Voltve- Aastail 1990–2009 tantsi- gi väike kirjusse jakki riietatud ahv kaasas, kes nustada, kuid samaaegselt uurisid nad kärmesti ti mõisas maailmakuulsate balletiartisti- sid nad Inglise Rahvuslikus Balle- oma elavate silmadega ringi vahtis ning agaralt ümbrust ja tundsid kõige vastu huvi. Enamasti de Age Oksa ja Toomas Eduriga. tis (English National Ballet). pähkleid näris. palusid nad vanu rõivaid, sageli ka midagi söö- Mis teeb Saarde valla eriliseks? Es- 1996.–1997. aastal tantsisid Age Oks kü- Lehmade ammumine, hobuste hirnumine, davat. Mustlasi ei usaldatud ja neist püüti kii- mapilgul ei ole meil siin midagi jalustra- lalisena ja Toomas Edur Solistina Bir- leierkastimuusika ja omavahel valjusti rääki- resti vabaneda. Kui nad olid rahul, ennustasid bavat. Väike armas kohake Pärnumaal. Ja minghami Kuninglikus Balletis (Bir- vate laadaliste kõnekõmin oli omamoodi täien- nad õnne ja edu, kui neid aga tõrjuti, siis mak- ometi on siit võrsunud suur hulk tähele- mingham Royal Ballet). duseks teravatele ja vürtsikatele laadalõhnade- sid nad kurjade soovide ja ennustustega kätte. panuväärseid inimesi. Eks ikka inimesed 2000. aastal pärgas ajakiri Dance In- le. Ühe erilise grupi laadal moodustasid looma- Kõnelesid nad pool eesti, pool vene keeles võõ- on need, kes ühe paiga eriliseks elavad. ternational Magazine Age Oksa ja Too- dega kauplejad. Mõned neist olid kaugelt koha- rapäraselt kõlava aktsendiga. Omavahel suht- Inimesed, kes rändavad oma teel suurima mas Edurit aasta tantsija tiitliga. 2001. le tulnud, isegi Valgast ja Pärnust, et kariloo- lesid nad meile täiesti tundmatus keeles. Üldi- pühendumuse ja kirglikkusega. aastal kordus sama. mi odavamalt otse talumeestelt kokku osta. Pä- selt kardeti mustlasi ja neis arvati olevat mida- MTÜ Veelikse Retked alustab kohtu- 2001. aastal autasustati Age Ok- rast esimesi laadapäevi kuuldus maanteelt leh- gi üleloomulikku. Eelkõige hoiatati mustlaste misõhtute sarja tuntud inimestega, kes on sa ja Toomas Edurit Eesti Vabarii- made kumedat, kaeblikku ammumist, kui neid eest lapsi, et nad uksed lukku paneksid ja neid ühel või teisel moel seotud Saarde valla- gi Valgetähe III klassi teenetemärgiga. mööda teed aeti. Loomade pead olid langeta- mingil juhul majja ei laseks. ga. Esimesteks külalisteks oleme palunud 2002. aastal võideti unikaalse part- tud, kuna üks esijalg oli nööri abil sarvedega Järgneb. maailmas tunnustatud balletiartistid Age nerluse auhind (Unique Partnership Oksa ja Toomas Eduri. Award – Critics Circle). Samal ja järgne- Age Oks on pärit meie oma vallast. Ta val aastal oli Age Oks parima naistant- EOÜ kutsub huvilisi lihavõtte linnuvaatlusele on käinud Allikukivi põhikoolis. 10-aas- sija kandidaat. taselt läks ta õppima Tallinna Balleti- 2004. aastal said tantsijad mainekai- Kevad on parim aeg meid ümbritseva linnuelu võib kirja panna nii koduaias igapäevaste toi- kooli. Seal tutvuski neiu Toomas Edu- ma Briti teatripreemia, Laurence Olivier’ jälgimiseks. Alanud rändlindude saabumine metuste kõrvalt kui ka suuremal alal ringi sõi- riga ning koos tantsiti juba 13-14-aasta- auhinna märkimisväärsete saavutuste peaks rõõmustama küll igat loodusest hoolivat tes. Kindlasti peaks loodusesõber edastama tu- selt. Artistide rahvusvaheline karjäär al- eest tantsus. Balletipaarile tõi edu spet- inimest. Nii korraldabki siinne suurim linnuhu- lemused üksnes nende linnuliikide kohta, kelle gas 1990. aastal, kui võideti USA-s bal- siaalselt neile lavastatud koreograafia – vilisi koondav organisatsioon Eesti Ornitoloo- määramises ta oli kindel. Kõigil linnuhuvilistel letikonkursil parima paari auhind. 2010. Wayne McGregori duett «2 Human». giaühing (EOÜ) juba 1998. aastast igakevadist on võimalik osaleda ka EOÜ ja kohalike linnu- aastani oli nende kodulinnaks London ja 2004. aastal nomineeriti paar ka Be- lihavõtte linnuvaatlust. klubide poolt korraldatud retkedel, mille kohta töökoht Inglise Rahvuslikus Balletis. Ju- nois de la Danse’i auhinnale, mida an- Selle ürituse eesmärk ei ole teaduslik, vaid avaldatakse täpsem info järgmise nädala algu- ba mõned aastad võib taas Age Oksa ti- nab välja Rahvusvaheline Tantsuliit nüü- soov meelitada ühel nädalavahetusel linde vaat- ses EOÜ kodulehel www.eoy.ee. Esmased kok- hedamini näha lapsepõlveradadel, kuna disaegse koreograafia ja selle esitami- lema võimalikult suur hulk inimesi. Tänavune kuvõtted lihavõtte linnuvaatlusest tehakse juba balletiartistid otsustasid lõpetada tantsija- se eest. lihavõtte linnuvaatlus toimub juba järgmisel nä- paar päeva hiljem, mistõttu palume võimalusel karjääri ja siirduda kodumaale elama. 2004. aastast on Age Oks Bri- dalavahetusel – 23. ja 24. aprillil. oma vaatlustulemused Eesti Ornitoloogiaühin- Kuidas kulges teekond tippu? Mis on ti Balletiorganisatsiooni ja Ingli- Lihavõtte linnuvaatlusel osalemine on ime- gule edastada hiljemalt lihavõtte linnuvaatluse- balletimaailma rõõmud ja mured? Kuidas se Rahvusliku Balletikooli patroon. lihtne – tuleb vaid nende kahe päeva jooksul ko- le järgneval esmaspäeval. Lõplikud kokkuvõt- paistab artistidele Eestimaa täna, pärast 2008. aastal sai Age Oks Londoni tant- hatud linnuliigid kirja panna ning püüda ligi- ted tehakse mai alguseks. pikka eemalolekut? Ja veel palju huvita- sukriitikute välja antud (Dance Critics kaudselt hinnata ka nende arvu. Kaasalöömine Lisainfo: Tarvo Valker vat saame kuulda balletitantsijate enes- Circle) aasta parima naistantsija auhinna ei eelda suurepärast määramisoskust ning piisab Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu liige te käest. (Best Female Dancer of the Year). kõige tavalisemate suleliste tundmisest. Samuti 53 932 684 Sündmus toimub 1.mail algusega kell 2009. aastast on Toomas Edur Rah- pole oluline linnuretke kestvus ning koht – linde [email protected] 17.00 Tihemetsas Voltveti mõisas. Muusi- vusteatri Estonia balleti kunstiline juht kalised vahepalad on Pärnu Linnaorkest- ja Age Oks on tema assistent. ri keelpillitriolt. 2010. aastal said Age Oks ja Toomas Kilingi-Nõmme klubis pühapäeval, 8. mail kell 16.00 Pileti 5 € palume osta eelmüügist Edur Suurbritannia kuningannalt Eliza- kuni 29. aprillini Voltveti mõisa kantse- beth II-lt ordeni – Briti Impeeriumi Or- „Kormoranid ehk nahkpükse ei pesta“ leist, Kilingi-Nõmme raamatukogust või du komandöri ristid Suurbritannia ja Ees- Kormoranid (2011) muusikakoolist. ti kultuurisuhete edendamise eest. Info telefonil 529 9285; www.veelik- Paar on esinenud Lõuna-Ameerikas, Žanr: Komöödia seretked.webs.com Jaapanis, Austraalias, Hongkongis, Ko- „Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta” on žanrilt must komöödia ja räägib Kultuuri toetavad Kilingi-Nõmme reas, enamikus Euroopa riikides; tant- vanadest rokipeerudest, kes keelduvad kiiktoolides nurgas tiksumast, Majandusühistu, OÜ Helmetal IMS, sinud ballettides „Luikede järv”, „Ui- vaid tahavad iga hinna eest uuesti läbi lüüa. Kuid ükskõik mida nad ette ei Voltveti Koolituskeskus, Saarde vald, nuv kaunitar”, „Tuhkatriinu”, „Gisel- võtaks, läheb asi järjest hullemaks! Eesti Kultuurkapital. le”, „Pähklipureja”, „Romeo ja Julia” Olulised faktid Age Oksa ja Toomas jpt; tantsinud erinevate tippkoreograafi- Filmis mängivad Guido Kangur, Roman Baskin, Ene Järvis, Jüri Vlassov, Eduri karjääris: de loomingut: John Cranko, Rudolf Nu- Ester Pajusoo, Elina Pähklimägi, Harry Kõrvits ja Enn Klooren. 1988. aastal lõpetasid Tallinna Balle- rejev, George Balanchine, Ronald Hynd, Kõrvalrollides näeme kõikvõimalikke avaliku elu tegelasi Tanel Padarist tikooli. Age Oks jätkas õpinguid Mosk- Derek Deane, Frederick Ashton, Mark Jaanus Rohumaani ja nii mõnedki neist astuvad üles vägagi tavatutes va Akadeemilises Koreograafiakoolis. Morris jt. (http://www.ballett.ee/et/eesti- rollides. Filmis kõlab tohutu kogus uuemat ja vanemat mõnusat kodumaist 1988–1990 tantsis Toomas Edur Esto- ballett/) muusikat. nia teatris. 1990. aastal võitsid Age Oks ja Too- Piia Kajando TÄHELEPANU!1h Filmi 55 min, ei soovitata pilet 1.60€ vaatamiseks lastele, kellel turjal vähem mas Edur USAs Jacksoni balletikonkursil korraldaja kui 12 eluaastat! parima paari auhinna ning samal aastal MTÜ Veelikse Retked Filmi pikkus Tootja: Kuukulgur Film OÜ Levitaja: Forum Cinemas AS - ESTONIA 6 Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011

133

1941 . a.

Veebruaris alustati Saarde ta- algul Venemaal vasekaevandu- 1941. aastal, saksa ajal, oli lupidajatele agronoomiliste nõu- ses sunnitööl, hiljem veeti põh- Kilingi-Nõmme kino direktoriks annete jagamist, mis hõlmasid ja, kus suri. Vladimir Allikivi. maaharimist, külvitöid ja looma- Saarde vallast arreteeriti ka 1941. a toimusid laadad Kilin- kasvatust. Koosolekutel anti õpe- Nikolai Viitak (sünd. 14. nov gi-Nõmmes 2. veebr, 19. veebr, tusi majapidamiste plaanikind- 1896). Teda oli autasustatud E.W. 19. juunil, 1. aug, 10. sept, 14. okt laks majandamiseks. Kokku saa- Vabaduse Risti I liigi 3. järguga. ja 10. dets. di 26. veebruaril Tali rahvama- Elukutselt insener. Suri Sverdlovs- Mis puudutab 1941. aasta ilma, jas, 2. märtsil Urissaare rahvama- ki oblasti vangilaagris. siis inimeste tollastest ülestähen- jas, 3 märtsil Massiaru rahvama- 21. septembril küüditati Laik- dustest loeme: „Esimesel jaanua- jas. Märtsis toimusid õppused veel saarest Jaan Gross, snd 1929; Tali ril ja teisel olli ligi 40 kraadi kül- 20-ndal Kalital, 23-ndal Ristikü- vallast Volmer Nõmm Jaani p, snd ma olli ime külm 4 päeva, siis läks las, 26-ndal Jäärja rahvamajas ja 1872 ja Lehta-Leonoora Nõmm, pehmemaks ja tuuleseks olli kuni 30-ndal Kikeperas. Õpetusi jaga- snd. 1922. jaanuari keskel siis läks jälle väga sid agronoom K. Sepp ja zooteh- 1941. aastal, kui sakslased juu- külmaks sadas ja tuiskas iga päev nik P. Rahe. Loodeti õppust jätka- lis ületasid Eesti-Läti piiri, olid lumi olli väga sügav nii olli kuni ta edaspidi aianduse, mesinduse ja Jäärjas inimesed neil lilledega pööripäevani ja kevadisest pööri- linnukasvatuse teemadega. vastas – rahval oli hea meel, et pu- päevast akas päikese rikkaid ilma- 30. aprillil toimus Laiksaa- nastest lahti said. si pidama ja ka kõvad öö külmad re – Mõisaküla rahvamajas suu- Kilingi-Nõmme uues jaama- ollid iga öösi nii olli siis kuni jaa- rem koosolek uutele maasaajate- hoones asuv postkontor kandis ni päevani tuuled ja külm. Wihma le, kus selgitati põllumajanduslik- numbrit NR-2. Seetõttu on tollest ei tulnudgi juuni keskel tulli weel ke päevaküsimusi. ajast liikumas kahtmoodi postkaa- rahet ja loomi ei saanud wälja hei- 1. mail toimus Kalita rahvama- rte ja kirjaümbrikke, mis kanna- na ei olnud veel kasvanud nii pal- jas maipühade pidu, korraldas Ka- vad Kilingi-Nõmmest kahte eri- ju aga siis tulli wihma ja suwi olli Saarde Põllumajanduse Osaühisuse vabrik pärast 1941. a suurt lita algkool, kavas kõned, laulud, nevat postitemplit. kuiw vwäga kuiw enne ei tulnud juulipõlengut. tantsud, deklamatsioonid. 21. oktoober kuulutati vii- wihma kui augusti kuus siis tulli Suvel arreteeriti Talli vallas maste bolševistlike sõjaväeük- iga päev wihma kuni pööri päewa- kohalik komsomolisekretär Ar- suste Eesti pinnal hävitamise ni ja peale pööri päewa läks kohe nold Kuningas, kes viidi Pärnu- mälestuspäevaks. külmaks tulli ka lumi palju kartu- se. Seni kohalikus hobulaenutus- Novembris ohvrinädalal an- li jäi wõtmata nii kui lumi tulli ja punktis töötanud mehele pandi netati Tihemetsa vallast lehmi ja jäi ka maha juba mihkli päew siis süüks agitatsioonitööd kohalike lambaid. olli ika kõwa külm kuni jõuluni ja hulgas ja lasti koos teiste omasu- 17. novembril toimetas Saksa peale jõulu läks weel külmemaks gustega Tammiste metsas maha ja loomakasvatuse inspektor Saar- olli kuni 35 krati külma“. maeti sinnasamasse. des karjapullide ülevaatuse, et ära Toodud ülestähenduse on kir- Venemaale küüditati Puna- märkida sugupullideks sobivad. ja pannud Marie Linde Laiksaa- pargi ausamba püstitamise ko- Kilingi-Nõmme linnas kaota- re Pihke külast, kes ise sündinud mitee esimees Hans Villemson, ti metsavahi koht. Seda 1919. aas- 1894. aastal. Viraku talu peremees. Naine nä- tast pidanud metsavahil August Jääb pooleli. gi oma meest viimati Petseri jaa- Kalmusel tuli hakata kindlustu- OLev PAUksON mas vaguniakna augus. Mees oli sagentuuri agendiks. Kiriku tänav pärast 1941. a põlengut. Ilmast ja põllust olid kuivapoolsed, keskmise aja piiridesse. Enamasti toi- Need väljenduvad mitmesuguste pi- olenemata, on talirukis. Peaaegu igal sadas vähe. Sügi- mub see suure lume ja külmade talve- kaajaliste tsüklitena Maa keskkon- pool lumiseene massiline levik, kuigi sel tuli lumi sulale de korral märtsi lõpul – aprilli algul nas“ (mõnes mõttes näiteks päikese lume all rohetas lehestik veel märtsis. maale, jäi püsima koos jäämineku ajaga suurtel jõgedel. aktiivsuse 85–90, 176–180 ja 1850– Talinisu on paremini vastu pidanud, ega lasknud maa- Suurvee kõrgseisu märgitakse 5.–12. 1900 aastase pikkusega tsüklid). muidugi esineb haudumist ja vähesel pinnal talvele ko- aprilli paiku; suurvee tõusuaeg kestab Meie käeulatusse jõuavad ja il- määral vettimist. Üllatajaks olevat tä- haselt läbi külmu- 10–15 päeva, alanemine aga üle kuu maprognoosimisel kasutamist leia- navu talirüps, kes lopsakast lehesti- da. Suurima paka- aja. Need on keskmised näitajad ees- vad lühiajalised tsüklid, mis on „… kust hoolimata pole kasvujõudu kao- segi korral ulatus ti hüdroloogide järgi. Ega meie täna- nende paljude väliste tegurite koos- tanud. Vegetatsioon pole veel alanud, Jõgeva Ilmakesku- vune seis sellest palju ei erine, kuigi mõju tulemus, mis ka ise omavahel öised miinuskraadid ja hallad jahuta- se andmetel mulla tohutu lumehulga sulamist küll teist- keerukates põhjuslikes seostes ja toi- vad päevase päikesesooja. Nõrka kas- külmumissügavus moodi sai ette kujutatud. muvad Maa eri piirkondades erine- vu on märgata heintaimikul – murud 3–10 cm vahele, se- Hoolimata teaduse ja sidevahen- va ajalise nihkega …“. Loodetavas- võivad kohati rohelist värvi näidata. dagi mitte kauaks. dite hüppelisest arengust, inimkon- ti andsin ülevaatliku pildi oludest, Lumiseene nakkusega põldudel soo- Omapärane tähe- na silmaringi laienemisest, on loo- mis ilmaprognoosijate elu maa peal vitati hoolega oraste seisundit jälgida; lepanek olnud elu- duse toimetamistele, kliimamuutus- keeruliseks muudavad, ja kui tähtis tugeva juurestikuga taimed on enne- majade lähedusest te põhjustele pihtasaamine rohkem on iga vähemagi vihje (õhutempera- gi uusi võrseid välja ajanud ja näda- – külmumata pin- õnnelik juhus kui prognoosimeeto- tuur, tuulte suunad-tugevused jpm) la pärast põllu üldilme taastub. Kui- nas lume all soo- dite täiustumine. Kui eelmisel sajan- ülesmärkimine abiks automaatikale gi kogusaak tuleb väiksem, on üm- jenes nii, et hange- dil otsiti kliimaapsude süüdlasi üksiti, ilmajaamades. Tuleb välja, et loodu- berkülvamisel kulud suuremad. Sel- le tekkisid sulakoo- mõne nähtuse, nagu vulkaaniline te- ses ei toimu midagi juhuslikult ega liseid juhtumisi olen ise mõnedki pad alla, mis keva- gevus, päikese aktiivsuse rütmid jpm niisama. Meie kohus on hoida ja val- korrad ära näinud. Soovitati seetõttu de edenedes kok- kaudu, siis nüüd on jõutud järelduse- vata, et oma tegevusega senist seisu ümberkülvidega mitte väga kiirusta- ku vajusid. Sula- le, et „tegelaste“ ring on palju laiem hullemaks ei tee. da. Kõik sõltub muidugi ilmastikust, mise vesi aga imbus ja tegemist on rohkem nende paljude Nüüd koduste asjade juurde. Põl- mis tänavu on küll igas vabariigi nur- Põld. Foto: Marko Kaldur. pinnasesse. Päike koosmõjuga. Niisiis – eks püüa tuult lud on vabanemas lumest ja ootavad gas isesugune. Üldiselt paistab Vene- ja tuuled hakkasid välja peal … peremehe kätt. Põllumehe seisus on maal toimivat ka sel aastal kõrgrõhu- „Tibusid loetakse kokku sügisel … märtsis lumehangi ka põldudel usi- Eesti klimatoloogide sõnul. „… auasi! Sulaloigud maadel ja vett täis alade ülevõim, mis Läänemere maa- ja talvekahjusid kevadel,“ – võib nasti kahandama – osa ladestunud suures plaanis – Maal toimuvate, kaa- mullad panevad arvama, et tahene- del ilmakäigu ebastabiilseks muudab. teada-tuntud rahvatarkust täienda- lumest auras lihtsalt õhku, osa veest sa arvatud pidevate kliimamuutuste mist näeb kuu lõpupoole. Taliviljade Pöidlad pihku, põllumees elab kõik da. Et aastad pole vennad, märka- vajus maasse. Üldiselt venis sulami- ja teiste … teatud ärevust tekitavate talvitumine on viimastel kümnendi- raskused üle – head kevadet! me pea, kui eelmise talve lumesula- ne pikale, mis õnneks suurvee hulka protsesside põhjustajateks on Maa- tel olnud kui õnnemäng. Jõgeva Sor- mise järel tekkinud üleujutusi täna- vähendas. Tasapisi algas veetaseme välised (NB! Mitte UFO-d, vaid pla- diaretusjaama agrometeoroloog rää- Svea Randmaa vustega võrdleme. Veebruar-märts tõus kraavides ja jõgedes, jäädes üsna needid) ehk astronoomilised tegurid. kis, et kõige õnnetumas seisus, sordist Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011 7

Lauamängude uudised VÄIKELINNA CUP 2011 13. veebruaril 2011. a toimus Paikuse vallama- 24. veebruril 2011. a toimus Tihemetsa spor- Veebruarikuu lõpus ning märtsikuu algu- Parm, Oskar Pärna, Romet Leets, Johan- jas Pärnumaa talimängude malevõistlus. Osales dihoones individuaalvõistkondlik lauamängu- ses võis Kilingi-Nõmme spordihoones nä- nes Vainula, Karel Oja). Saardelastel oli 10 võistkonda. Kindla esikoha sai Saarde vald, de mitmevõistlus Saarde karikas 2011. Täis- ha hulgaliselt noorjalgpallureid. Juba teist reaalne võimalus saavutada koht kõrge- kes mängis järgmises koosseisus – Sten Kasela, kasvanuid osales 10 ja noori 12 võistlejat. Nei- aastat korraldas Saarde Spordiliit sisejalg- male, kuid otsustavas mängus tuli alla Eiki Lehemets, Viire Talts, Karel Paan ja Ger- dude karikavõitja oli Mari-Liis Talts, 2. koha palliturniiri Väikelinna CUP. vanduda ning tunnistada pealinlaste pa- da Aas. Üllatas SK Vaablase võistkond, kes sai sai Grete Adamson ja 3. koha Sandra Urviste. Esimeseks võistluspäevaks oli 26. remust. Turniiri parimaks mängijaks va- kindla teise koha ja seal mängisid Timo Tamm, Noormeeste karikavõitjaks sai Hendrik Tamm veebruar, kui omavahel võtsid mõõtu liti Romet Leets. Janar Oks, Mary-Heleen Lillemäe, Marcus Jü- Pärnust, 2. kohale tuli Keyro Antso ja 3. kohale 2000.aastal ja hiljem sündinud poisid. Viimasena astusid väljakule kõige va- rimäe ja Elise Kukk. Karl Maidle. Naiste parim oli Viire Talts. Mees- Kokku oli tulnud oodatust vähem, kuid nemad ehk 1995. a ning hiljem sündinud. 20. veebruril 2011. a võisteldi Tihemetsa te seas võitis karika Eiki Lehemets, 2. koha sai pingeliseks võistluspäevaks igati sobiv arv Tegemist oli igati vaatemänguliste vutila- spordihoones lauamängude mitmevõistluses – Enn Pruul ja 3. koha Vello Stimmer. Perede ar- võistkondi. Kolme võistkonnaga olid esin- hingutega, mille saatuses oli otsustavaks olid Pärnumaa meistrivõistlused ja Eesti kari- vestuses võitsid karika Hendrik ja Arvi Tamm datud FC Elva ning kahega Häädemees- kohalike fännide lakkamatu kaasaelami- kavõistluste 1. etapp. Neidude arvestuses võitis Pärnust, 2. koha said Mari-Liis ja Viire Talts, 3. te, sama arvu meeskondadega tulid välja ne. Koduväljakul panid ennast maksma Pärnumaa meistritiitli ja ühtlasi karikasarja 1. koha Grete Adamson ja Keyro Antso, 4. koha ka kohalikud. Kolm võistkonda olid kaa- Saarde Spordiliidu jalgpallurid (Krist- etapi Mary-Heleen Lillemäe. Naiste seas sai sa- Karel ja Lembit Paan , 5. koha Sandra Urviste satud mängude rohkuse huvides väljas- jan Pärn, Veiko Vinkel, Sander Kaljula, maga hakkama Viire Talts. Noormeestest või- ja Mauri Rein Lehikoinen. pool arvestust. Hans-Joosep Pärna, Jason Platais, Romet tis Pärnumaa meistritiitli Janar Oks, 2. koha sai Veebruaris-märtsis toimusid Pärnu spordi- Mängude tulemusena saavutas kõr- Leets, Ringo Vainlo), kes saavutasid pa- Mario Mihkelson ja 3. koha Timo Tamm. Sama- hallis Pärnumaa meistrivõistlused turniirimales. geima koha poodiumil FC Elva I, järgnes rima võimaliku koha. Kuni viimase män- sugune on järjestus ka karikasarjas. Pärnumaa Naiste meistritiitli võitis Mary-Heleen Lillemäe Saarde Spordiliidu tiim koosseisus Ma- gu lõpuni oli lahtine lõplik paremusjärjes- esikoha kuni 60 a meeste seas võitis Eiki Le- ja meeste seas sai hõbemedali Eiki Lehemets. dis-Markus Lind, Andreas Vahter, Hen- tus. Otsustavas lahingus 2:0 võidu saavu- hemets, kes karikasarjas asub 6. kohal. Pärnu- Noorte, kuni 12-aastaste poiste turniiril mängi- rik Tali, Tarmo Kovalevski ning Ike Me- tanud FC Elva platseerus teisele kohale, maa kuni 60–70-aastaste meeste seas sai Vello sid hästi Toomas Meier ja Marcus Jürimäe. lnits. Kolmanda koha omanikuks sai FC kolmanda koha omanikuks sai JK Vänd- Stimmer 4. koha ning on karikasarjas 7. kohal Elva II. Väljaspool arvestust osalenute ra Vaprus. Konkurentsi pakkusid veel ja Eino Vabrit vastavalt 5. ja 8. Eiki Lehemets hulgas saavutas kindla esikoha Hääde- SK Võhma kaks võistkonda ning SK 10 meeste esindus, järgnes Saarde Spordiliit Premium, kellest viimane oli esindatud II ning kolmanda koha vääriline oli see- naiskonnaga. kord FC Elva. Võrreldes eelneva aastaga oli Väike- Orienteerujad olid suusaorienteerumise 05. märtsiks oli hulgaliselt registree- linna CUPi osalejaskond oluliselt kas- runuid ning võistluspäev tõotas tulla igati vanud. Loodame, et sisejalgpalliturnii- Eesti meistrivõistlustel edukad põnev. Turniiri alustasid 1998. aastal sün- rist kujuneb traditsiooniline turniir väi- 6. märtsil toimusid Jõulumäel Eesti meistrivõist- trahviringe tegevad sportlased emotsionaalset dinud jalkapoisid. Turniiritabelis võis nä- kelinnas. Vutilahingul aitasid teoks saa- lused suusaorienteerumise märketeates, kus kaasaelamist. ha seitset võistkonda. Kahe võistkonnaga da Saarde Vallavalitsus, Kilingi-Nõmme meie naisjuuniorid ja noormehed said mõlemad Naisjuunioride pronksisesse võistkonda kuu- pakkusid konkurentsi nii Saarde Spordiliit Spordihoone, Kultuurkapital ning Arctic pronksmedali. lusid Katrin Vinkel, Siiri Rist ja Kristiina Vin- kui Tallinna Kalev, koondvõistkondadega spordijoogid. Suusaorienteerumise märketeade on küllaltki kel. Katrin lõpetas avavahetuse ilma trahvideta tulid välja FC Elva Pühajärve, JK Vändra Saarde Spordiliit pakub noortele spor- uus ja vaatajaid paeluv ala. Kilinginõmmelased teisena, kokkuvõttes oli võistkonna 3. koht tase- Vaprus, FC Helios. dihuvilistele võimalust osaleda jalgpal- on arvatavasti kohanud kevadest sügiseni kaar- mel saavutus. Kaks kõrgemat kohta kuulusid Tallin- litreeningutel, võistlustel ning laagri- diga jooksvaid noori, kuid märketeade sarnaneb Noormeeste väga pingelises ja osavõtjateroh- na Kalevile ning kolmandaks jäid Saar- tes. Täpsem info spordiliidu kodulehelt: enim laskesuusatamise teatevõistlusele. 3-liikme- kes võistluses rõõmustas pärnumaalasi OK Westi de Spordiliidu noored (Kermo Kaljaste, www.ssl.ee . lised võistkonnad suusatavad kindlal rajal ja pea- võistkond (Veiko Vinkel, Märten Henrik Pais ja Tarmo Kovalevski, Karl Maidle, Roland Kristjan Pahk vad märkima just tema kaardil olevaid kontroll- Mattias Blehner) nii hea suusavormi kui ka tehni- punkte. Võistleja, kes valib vale kontrollpunkti liselt väheste eksimustega – ainult 2 trahviringi. või jätab punkti vahele, peab läbima vastavalt vi- Nüüd jääb oodata vaid lume sulamist ja soo- gade arvule trahviringe. Pealtvaatajatele ja kaas- vida okas päkka kevadisteks võistlusteks. võistlejatele pakkusid Jõulumäe suusastaadionil Kaire Vinkel

Kristiina Vinkel märketeadet sõitmas. Saarde tublid jalgpallurid.

Sportlikku kevade algust Headele suusaoludele vaatamata oli Kilingi- selle sütitava pallimängu pisikut kohalikele- metsameeste korvpalliturniir. Sellel päeval mail ilusat päikesepaistelist ilma, et jõu- ja Nõmme spordihoone talvel paljudele meel- gi. Kõigil on võimalik sellest osa saada. Kui palume jõusaali ja squashiruumi külastajatel ilunumbrid Kilingi-Nõmme suveaias kõigile div aja sisustamise koht. Muljetavaldav oli mitte palliplatsil, siis vähemalt omadele kaa- arvestada, et ülejäänud maja on hõivatud ni- lihtsalt vaadatavaks teha. üle 60 aastaste daamide keha ja vaimu virgu- sa elades. metatud spordivõistluse korraldamisega. Möödunudkevadine maskeraad linna par- tamise populaarsuse kasv. Kauaoodatud ke- Juba võrkpallivõistlustele järgneval päe- Lisaks pallimängudele ja võimlemisele gis pakkus kõneainet veel pikka aega. Mai- vad pressib aga ustest ja akendest sisse ning val – 24. aprillil, algusega kell 11.00 toimu- toimuvad Kilingi-Nõmmes teist aastat järjest jooks sai paljude jaoks uue tähenduse ja kor- kutsub üha rohkem päikese kätte. Sellele vaa- vad VK Githa lahtised esivõistlused iluvõim- Pärnumaa MV lamades surumises. Eelmise raldajatele vähemalt tundus, et see meeldis tamata on aprilli lõpul oodata spordihoones- lemises. See on võistlejatele oluliseks pea- aasta medalisaak oli Saarde valla meestele ja rahvale. Sama formaadiga võiks jätkata ka se hulgaliselt külastajaid. Ülestõusmispühad prooviks enne 6. mail toimuvat emadepäeva noormeestele edukas. Suvine Saarde Vägila- sel kevadel. Kui me ise enda elu huvitavaks on liikuv püha. Suurel reedel ja vaiksel lau- võimlemispidu. se võistlus näitas, et meil on ka sitkeid nõr- ei tee, kes siis veel? 11. mail jagatakse vanu- päeval toimuvad arvult üheksandad võrkpal- 29. aprillil peavad tõsised korvpallila- gema soo esindajaid. Sellel aastal selgitatak- seklasside eripreemiad nii kiirematele kui livõistlused Saarde Lihavõtteturniiri nime all. hingud Kilingi-Nõmme spordihoones maha se Pärnumaa meistrid lamades surumises ka stiilsematele võistkondadele. Pea kõikjalt vabariigist kohale sõitnud võrk- üle vabariigi kokku sõitnud metsandustöö- naiste hulgas. Vanu traditsioone taaselusta- Päikeselist ja sportlikku kevadet, palliharrastajad jagavad vähemalt kord aastas tajad. Toimub RMK Spordiklubi korraldatav des ja vaatemängulisuse huvides ootame 7. Toivo tallo 8 Nr 4 (117) kolmapäev, 20. aprill 2011

Esmaspäeviti kell 17.30 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses kokandusring täiskasvanutele, KEVIN TAMMELA 08.03.2011 vestlusring – millest tahaks täna rääkida. HENRI VAHEMETS 26.03.2011 LYDIA MAIDLE 93 Esmaspäeviti kell 18 ja neljapäeviti kell 11 Kilingi-Nõmme ILSE VOLT 88 Päevakeskuses VALLI KUNINGAS 87 võimalus liituda kangakudumise algõppe koolitusega. HUUGO NARRUSKBERG 85 LEON TOPKIN 85 Teisipäeviti kell 12 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses ILMAR SOOBIK 84 võimlemine, tasuta. HEINO KOOBAS 82 Kolmapäeviti kell 18 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses LEHTA MITT 82 muusikahuviliste kokkusaamine, tasuta. EVI RAIG 81 Neljapäeviti kell 16 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses ELMOT KÜNNAP ERNA RAADIK 81 kokandusring noortele, osavõtutasu 20 senti. 24.09.1935 – 19.03.2011 OTTO RIISARU 81 ILME KIELAS 75 Kolmapäeval, 20. 04. kell 16.30 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses JAAN PADERNIK MARIA SONG 75 koduloohuvilised, pärandkultuuri kaardi esitlus. 13.01.1954 – 24.03.2011 IVO KOSENKRANIUS 75 Neljapäeval, 21 04. kell 14 Kilingi-Nõmme Päevakeskuses MATI TINTS 70 diabeetikute seltsi kokkusaamine. NAIMA KUUSK MAIMU MIILIMAA 70 12.02.1927 – 25.03.2011 HELGI LUBLO 70 Laupäeval, 23. 04. kell 11 Kilingi-Nõmme klubis jüripäeva maleturniir. EDGAR KULLAMÄE Laupäeval, 30. 04. kell 20 Kilingi-Nõmme klubis 09.07.1954 – 27.03.2011 Kilingi-Nõmme linna 73. aastapäeva pidu, Tänuavaldus tantsuks „Polero” ja „Omas elemendis”, pilet 3 €. ELFRIEDE MÕTTUS 16. märtsi õhtul kutsusin oma mehele Kilingi-Nõmme Teisipäeval, 03. 05. kell 18 Kilingi-Nõmme klubis 04.12.1915 – 29.03.2011 kiirabi. Nende tegutsemine oli kiire, professionaalne Saarde valla mälumäng. ja julgustav. See on mõistetav. Aga 17. märtsi Pühapäeval, 08. 05. kell 16 Kilingi-Nõmme klubis ILMAR VIIK hommikul helistas mulle sama töötaja ja tundis huvi 05.01.1931 – 29.03.2011 kino „Kormoranid ehk nahpükse ei pesta”. mu mehe seisundi kohta. See oli liigutav. Meie ümber on igapäevaselt nii vähe üksteisest Laupäeval, 14. 05. kell 16 Kilingi-Nõmme klubis hoolimist, et kiiduväärt on inimesed, kes leiavad oma Kilingi-Nõmme klubi näiteringi etendus töö kõrvalt selleks mahti. „Teatrimäng à la tatar”. Aitäh neile ja jõudu edaspidiseks! Kilingi-Nõme Muusikakooli Vallakodanik kontserdid Palume kõiki, kes on jõudnud eluaastatesse 11. mail kell 11.30 muusikakooli 70; 75; 80 ja vanemad, kuid ei soovi saada õpilaste kontsert Kilingi-Nõmme Gümnaasiu- sünnipäevaõnnitlusi Saarde Sõnumite kaudu, mi algklasside majas. teavitada sellest vallavalitsust telefonidel 449 0163 või 449 0135. 15. mail kell 16.00 Kevadkontsert Kilingi-Nõmme Klubis.

21. mail kell 14.00 muusikakoolis Pottsepatööd VII õppeaasta lõpuaktus. Pliidid, ahjud,kaminad, 25. mail kell 14.15 muusikakoolis eelõppe õp- ehitus ja remont peaasta lõppkontsert. Tel. 55 506 605 Hannes

29. mail kell 13.30 muusikakooli õpilaste kontsert Saarde kirikus. Lugupeetud lugejad! Pangabuss peatub: II kvartalis Kilingi-Nõmme 20. aprill 30. mail kell 18.00 muusikakoolis uute õpilas- te vastuvõtt. Juulis möödub 70 aastat Liivamäe lahin- klubi ees 4. ja 18. mai gust ja Kilingi-Nõmme põletamisest. Sel- kell 11.30-14.30 8. ja 22. juuni 31. mail kell 15.00 muusikakooli lõpuaktus. leks puhuks on plaan sündmus ära märki- Tihemetsa da ajalehega nagu 10 aastat tagasi ja otsime kaupluse juures uut materjali. kell 9.00-10.30 Kas kellelgi on oma vanemate või lap- sena ka enda mälestusi sellest sündmusest? Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli- Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist nantsteenuste tingimustega Oodatud on igasugune informatsioon: kir- oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, www.swedbank.ee. Lisai nfot pangabussi jalikud mälestused sündmusest, igasugused teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta muid erinevaid lepinguid. saate 24h telefonilt 6 310 310. paberdokumendid ja fotod inimestest, kes võtsid osa lahingust, neist, kelle kodud hä- visid hilisemas põlengus, kuidas elati edasi, kui kogu perekonna vara oli hävinud? Kõik materjalid tagastame 100% peale avaldamist omanikule. Materjalid palun saata Kilingi-Nõmme, Karja tn. 3a, Olev Pauk- son või Saarde Vallamajja Nõmme tn.22.

OLev PAUksON