Häädemeeste Valla 2004-2010 Aasta Arengukava Vastuvõtmine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
Väljaandja: Häädemeeste Vallavolikogu Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: KO 2004, 196, 1824 Häädemeeste valla 2004-2010 aasta arengukava vastuvõtmine Vastu võetud 28.06.2004 nr 14 Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7, § 37 lõiked 1 ja 2 ning Häädemeeste Vallavolikogu 14. juuni 2000. a määrusega nr 11 kinnitatud «Häädemeeste valla põhimääruse» (KO 2000, 67, 999; 2002, 41, 913) punktid 47.7 ja 132.2, Häädemeeste Vallavolikogu määrab: 1.Võtta vastu ja kinnitada Häädemeeste valla arengukava aastateks 2004–2010 (lisatud). 2.Määrus jõustub 08.juulil 2004.a. Volikogu esimees Tõnu ARUMÄE KINNITATUD Häädemeeste Vallavolikogu 28. juuni 2004. a määrusega nr 14 HÄÄDEMEESTE VALLA ARENGUKAVA 2004–2010 1. ÜLDOSA 1.1. ARENGUKAVA VAJALIKKUSE PÕHJENDUS Häädemeeste valla jaoks on oluline mõistmine, kuidas tulevik kujuneb ja palju sellest on meie endi kujundada. Tuleviku prognoosimise kõrval tuleb seda ka kavandada. Häädemeeste tulevik peaks oluliselt sõltuma Häädemeeste rahva ühisest tahtest, mis peaks väljenduma inimeste, organisatsioonide ja huvigruppide kokkuleppes. Enne kui oodata juhiseid ja tegevusraamistikku väljastpoolt, peame ise teadma, mida tahame saavutada. Piiratud ressursse tuleb kasutada võimalikult säästlikult. Järeltulevatele põlvedele tuleb luua hea elukeskkond. Ressursikasutus peab olema läbimõeldud ja efektiivne. Edukad olemiseks tuleb esiteks hetkeseisundi abil analüüsi ära kasutada Häädemeeste tugevusi ja võimalusi ning vältida nõrkusi ja ohte. Vastamaks küsimusele «kuhu tahame jõuda» püstitame visiooni, strateegilised eesmärgid ning valdkondade ja asukohtade prioriteedid. Kolmandaks on vaja nendeni jõudmiseks määrata tegevuskava ja kasutatavad ressursid. Kolm komponenti kokku moodustavad arengukava kui Häädemeeste vallas kokkulepitud eesmärkide ja tegevuste süsteemi, mille abil soovitakse saada parimat tulemust tulevikus. Uuenduste allikaks on eelistatud valdkondade ja tegevuste koostoimiv tervik. Nagu äris, tuleb ka piirkonna arengus vähendada riske. Nii saame ohte vähendada ja võtta arvesse paljude tegurite vastastikust mõju. Kui lisaks EL-i, riigi- ja kohalikele eelarvetele paigutatakse kapitali Häädemeestele, on oluline mõjutada selle paigutamist esmajärguliste eesmärkide saavutamiseks. Järelikult segab arenguprioriteetide selgusetus rahastamist, mis omakorda aeglustab majanduskasvu ja inimeste heaolu tõusu. Kokkuvõtvalt on Häädemeestel arengukava vaja selleks, et: 1) kujundada tulevikku eelkõige oma soovide kohaselt ja tagada elukvaliteedi pidev tõus; 2) suunata energiat ja muid ressursse tulemuslikumalt; 3) vähendada riske ning tagada stabiilne ja turvaline areng; 4) muuta ressursikasutus säästvaks, arvestades tulevaste põlvede huve; 5) tagada tervikuna Häädemeeste valla kiirem areng; Häädemeeste valla 2004-2010 aasta arengukava vastuvõtmine Leht 1 / 38 6) saavutada kaasrahastamise printsiibil riiklikke või rahvusvahelisi rahapaigutusi. 1.2. ARENGUKAVA AJALISE ULATUSE VALIK Läänemeremaade ühiseks arengu raamkavaks on «Läänemere ümbruse visioon ja strateegiad 2010». Kuigi Eesti riiklik arengukava EL struktuurifondide kasutuselevõtuks on koostatud aastani 2006, hinnatakse selle mõju aastani 2010. Eesti Tuleviku-uuringute Instituut on koostanud stsenaariumid «Eesti 2010». Pärnu maakonna planeeringu raames valmis 1998. aasta lõpuks maakonna arengustrateegia visiooniga «Pärnumaa 2010». Seetõttu peaks ka Häädemeeste arengukava ette vaatama samasse ajavahemikku. Pikem periood ei arvestaks muutuda võivat ümbrust. Lühem periood ei võimalda maakonna ja riigiga haakuvalt pikaajalisi eesmärke seada. Vallal on ka laenukohustusi aastani 2010. Tegevuskava on ajaliselt liigendatud ega lange kokku volikogu koosseisu volitustega. Nii saab iga valitav volikogu lähtuda kehtivast arengukavast, täpsustades vajadusel arengusuundi, minemata seejuures vastuollu saavutatud ühiskondliku kokkuleppega. Seepärast on tegevuskava järjepidevuse huvides ning kiiresti muutuvaid olusid arvestades koostatud kolme lähima aasta tarvis ehk ajaperioodiks 2005–2008. 1.3. ARENGUKAVA KOOSTAMISE PROTSESSI PÕHIETAPID Häädemeeste valla arengukava koostamine toimus ajaliselt kitsas raamistikus. Kuivõrd eesmärgiks seati arengukava koostamine ja vastuvõtmine kolme kuu jooksul (aprill–juuni 2004), sõltus sellest ka konkreetsete meetodite valik. 1) Olemasoleva olukorra analüüs baseerub peamiselt Häädemeeste Vallavalitsuses olemasolevatel statistilistel materjalidel. Edaspidiste arengukava uuendamiste eel peaks toimuma valda puudutavate lähteandmete hankimine riiklikelt institutsioonidelt. 2) Läbi viidud SWOT-analüüs avalikul rahvakoosolekul Häädemeeste koolimajas ja aprillikuu volikogu istungil. 3) Visioon, strateegilised eesmärgid prioriteetidena, tegevussuunad – aprillikuu volikogu komisjonide töö ja nende tulemuste süntees istungil. 4) Tegevuskava alusmaterjali kogumine – rahvakoosolekud Massiarus, Võidukülas, Treimanis, Kablis ja Häädemeeste alevikus. 5) Tegevuskava koostamine – arutelu vallavalitsuses. 6) Tegevuskavas eelistuste ja ajalise järjestuse otsustamine – maikuu volikogu istungil. 7) Avalikustamine – materjalide väljapanek, tutvustamine huvigruppidele, elanikkonnale, RMK-le, looduskaitsealadele ja maavalitsusele. 8) Avalikkuse seisukohtade arvestamine – muudatuste tegemine arengukomisjonis. 9) Arengukava vastuvõtmine – juunikuu volikogu istungil. 1.4. ÕIGUSLIK TAUST Arengukava koostamist ja vastuvõtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja valla põhimäärus. Valla arengukava on dokument, mis sisaldab antud omavalitsusüksuse majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. Vallal peab olema arengukava vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist volikogus valla põhimääruses sätestatud korras. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. Arengukava on aluseks: 1) valla- või linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 1.5. KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED 1) Arengukava – Häädemeeste vallas kokkulepitud eesmärkide ja tegevuste süsteem, mille abil püütakse tulevikus saavutada parimat tulemust; 2) visioon – soovitav tulevikupilt, mille poole eesmärgistatud tegevuste kaudu püüeldakse; 3) eesmärk – soovitav seisund prioriteetses valdkonnas, milleni kavatsetakse jõuda; 4) prognoos – olemasolevatele andmetele tuginev tulevikuseisundi hinnang; 5) prioriteet – kokkulepitud eelistus eesmärkide, valdkondade ja tegevuste osas; 6) tegevuskava – eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste kogum. 2. HETKESEISUND 2.1. AJALUGU, ASUSTUS JA RAHVASTIK 2.1.1. PÕHIANDMED Leht 2 / 38 Häädemeeste valla 2004-2010 aasta arengukava vastuvõtmine Häädemeeste valdsai omavalitsusliku haldusüksuse õigused 6. detsembril 1990. a. Valla pindala on 390,2 km2, sellest on 17% põllumajandusmaa, 58% metsamaa. Elanikke 1.1.2002. a seisuga 3492, 1.1.2004. a 3327. Kaugus suurematest linnadest: Tallinn 180, Tartu 170, Riia 140, Viljandi 90, Pärnu 40 km. Häädemeeste vald asub mandri-Eesti edelanurgas. Vallal on üle 30 km rannajoont Liivi lahe kaldal ning ühine piir Läti Vabariigiga. Häädemeeste vald on huvipakkuv eelkõige oma loodusliku mitmekesisusega – mererand ja männimetsaga kaetud liivaluited, rannaniidud ja rabad. Valda läbib 1980. a olümpiamängudeks valminud Via Balticamaantee. Välja on kujunenud neli keskust – Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Massiaru, kus on õppeasutus, isetegevus, kauplused. 2.1.2. AJALOOST Eesti ala jagamisel ordu ja piiskopi vahel sattus siinne ala ordu valdusse, kuuludes 13.–16. sajandil osalt Viljandi komtuurkonda, lõunapoolne osa aga jäi Riia piiskopkonda. Esimesed kirjalikud teated Häädemeeste asustuse kohta on 1560. aastast, mil siia on rajatud Gudmannsbachi mõis. Samast ajast on juttu sadamakohast siinse jõe suudmes, kus sageli maabusid Saare-Lääne piiskopi saadikud, et siit edasi maad mööda Volmari (Valmiera) või Võnnu (Cesis) maapäevale sõita. 17. sajandi lõpus läks Häädemeeste mõis kroonule. Mõisa nimi Gudmannsbacholi kasutusel 1918. aastani. 1680. aastal valmis Häädemeeste vanimasse asulasse Suurkülla esimene puukirik Margareta kabeli nime all. 1872. aastal valmis Häädemeeste Apostliku õigeusu koguduse Issanda Muutmise kirik. Püha Miikaeli luteri kirik sai valmis 1874. aastal ja õnnistati sisse 29. septembril, mihklipäeval. Häädemeeste rannas ehitati üks esimesi Eesti kaugsõidupurjekaid «Julie», see valmis 1861. aastal Gustav Martinsoni eestvõttel. Laev hukkus 1865. või 1866. aastal. «Juliele» püstitati 26. juulil 1986. a. mälestuskivi. 1862. aastal moodustati Häädemeeste kihelkond. Praegusi piire arvestades kuulus kihelkonnale alasid ka Tahkuranna ja Tali vallast ning Läti alalt. 1938. a oli praeguse Häädemeeste valla alal kolm valda: Häädemeeste vald 22, Orajõe vald 15 ja Laiksaare vald 8 külaga, elanikke kokku ca 6600. Massiarust on