Kopli laht

Õismäe raba EESTI looduse õpperada KEELES © EESTI VABAÕHUMUUSEUM · AEROFOTO: PRIA 2003

Õismäe raba Vabaõhumuuseumi tee

PEASISSEPÄÄS Vabaõhumuuseumi tee

Looduse õpperaja vaatluspunktide tähised

Vaatluspunkt 1 Vaatluspunkt 6 Rocca al Mare looduse õpperada Kopli lahe rand. Liivakivi paljand. Eesti Vabaõhumuuseumis. Merekarbid. Vaatluspunkt 2 Vaatluspunkt 7 Sassi-Jaani talu aiamaa vanade Veelinnud. põllu- ja köögiviljadega. Vaatluspunkt 8 Vaatluspunkt 3 Tammed. Mercuriuse kivi. Vanasauna e Nätsi pukktuulik. Vaatluspunkt 9 Tuuleenergia. Mets kui elukooslus. Vaatluspunkt 4 Vaatluspunkt 10 Kutsari-Härjapea talu koduaed. Õismäe raba. Rootsi kukits. Aiandus. Vaatluspunkt 11 Vaatluspunkt 5 Samblad. Kivikülv. Samblikud.

PEASISSEPÄÄS JÜRI-JAAGU TALU • HOIA LOODUST JA MUUSEUMI! SASSI-JAANI TALU JAAGU TALU • LIIKUMINE JA TEGEVUS MUUSEUMI TERRITOORIUMIL KÖSTRIASEME TALU KÜLAVÄLJAK OMAL VASTUTUSEL. NUKI SAUNIKUÕU VÕRGUKUURID • KOMMERTSEESMÄRGIL FILMIMINE PULGA TALU RÄNDPÜÜGIMAJA JA PILDISTAMINE LUBATUD VAID KUTSARI-HÄRJAPEA TALU SAARTE PUKKTUULIKUD MUUSEUMIGA KOKKULEPPEL. • PILET HOIDA ALLES AARTE KALURIÕU RUSI TALU KÜLASTUSE LÕPUNI. VÕRGUKUURID RITSU TALU NÄTSI TUULIK KALMA TUULIK SUTLEPA KABEL KERASE TALU KÜÜN ŠVEITSI VILLA KAHALA VESIVESKI KIIGEPLATS ORGMETSA PRITSIKUUR ÜLENDI TUULIK KUIE KOOLIMAJA KOLGA TALU SEPA TALU ROOSTA TALU KOLU KÕRTS Rocca al Mare looduse õpperada Eesti Vabaõhumuuseum on maa-arhitektuuri keskmuuseum. Eesti Vabaõhumuuseumis. Muuseum rajati 1957. aastal säilitamaks meie arhitektuuri- pärandit ning tutvustamaks külastajaile võimalikult ehedas keskkonnas endisaegset eluolu. Looduskaunil 79-hektarilisel Kopli lahe kõrge läänekallas ja ilus vaade vanalinnale võlus Revali maa-alal paiknevad 72 hoonet – 12 taluõue, kirik, kool, (Tallinna) pürjeleid juba 18. sajandi lõpus. 1863. a rajas tollane kõrts, veskid jm. Need on jaotatud Lääne-Eesti, Põhja-Eesti, linnapea parun A. Girard de Soucanton oma perele siia suvemõisa. Lõuna-Eesti ja saarte „küladeks“, lähtudes Eesti eri piirkondade Praeguse muuseumi ekspositsiooni alal paiknenud suvituspaik sai ehitustraditsiooni ja olme omapärast. itaaliapärase nime Rocca al Mare – „kalju mere ääres”. Enne 2. maail- Muuseum ei piirdu vaid inimkätega loodu tutvustamisega. masõda oli siin 6 suvilat (neist suurimas 12 elutuba), rida kõrvalhoo- Tänu Lilleküla kooli õpetaja Linda Metsaoru loodud õpperajale neid, suured kasvuhooned. 1879. aastal rajati „Suka Antoni“ väimehe saame alates 1984. aastast õpetada tundma ka siinset loodust. E. von Nottbecki algatusel vanalinnast pärit raidkividest allee, Selles tegevuses on teile abiks käesolev teejuht. nn Via Appia. Enamik hooneid ja raidkive hävisid 2. maailmasõja ajal. Säilinud on 3 väiksemat suvilat ja mõned raidkivid, mis viidi tagasi vanalinna Katariina käiku. Alates 1957. aastast asub siin Eesti Vabaõhumuuseum, kus uuritakse Raja autor: Linda Metsaorg. ning tutvustatakse kõike Eesti maa-arhitektuuriga seonduvat. Lääne-, Tekst: Linda Metsaorg, Anneli Banner ja Aile Heidmets. Põhja-, Lõuna-Eestist ja saartelt toodud üksikehitised ning taluhooned Täname: Urve Ramst on paigutatud esialgsele asukohale võimalikult sarnasesse looduskesk- (Eesti Loodusmuuseum). konda – Põhja-Eesti talud männimetsa, saarte talud puisniidule jne. Väljaannet on toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus. Paiga mitmekesist loodust märkas ka Tallinna Lilleküla Keskkooli õpetaja Linda Metsaorg, kes koos õpilastega märgistaski 1984. aastal Rocca al Mare looduse õpperaja. 1999. aastast on see tähistatud kõigi huviliste tarbeks. Kohalikku metsa, raba, kivikülvi, liivakivikallast jm tutvustaval rajal osutatatakse tihedatele seostele ökosüsteemides ja ka keskkonnaprobleemidele. FOTO: EVM F 419:22 FOTO: EVM F 419:21 FOTO:

Eesti Vabaõhumuuseum · Vabaõhumuuseumi tee 12, 13521 , Eesti tel: 654 9100, faks: 654 9127 · [email protected] · www.evm.ee

3 Sassi-Jaani talu aiamaa vanade Vanasauna e Nätsi pukktuulik. põllu- ja köögiviljadega. Tuuleenergia.

Sassi-Jaani talu on muuseumi õppetalu, kus tutvustatakse ka Eestis nagu mujalgi Euroopas jahvatati palju sajandeid vilja pukktuuli- maaharimise ajalugu ja põllukultuure. kutes, millel tuulde keeratakse kogu veski kere. Lääne-Eesti ja saarte Vanimad märgid maaviljelusest Eestis pärinevad 6000 aasta tagusest jõgedevaestel ning tuulistel aladel olid nad laialt levinud 1930.–40. aasta- ajast. Üle 3000 aasta on Mandri-Eesti rannikul ja saartel põhitoidus teni. Hollandi tuulikuid, millel on pööratav vaid seenekübaralaadne saadud põllult ning karjast. Õhukesed paepealsed mullad olid algelise pea, hakati Eesti taludes ehitama 19. sajandi 2. poolel (muuseumis konksadra või kõplaga hõlpsamini haritavad kui Kesk- ja Lõuna-Eesti Kalma tuulik). Tänapäeval töötavad veskid enamasti elektrienergia jõul. sügavad mullad. Esialgu põllud „rändasid“ – põllulapp kurnati, siis raadati tule abil järgmine põld. Maapuudust ei tekkinud, kuna rahvast Nätsi tuulik oli vähe. Vanim põlluvili oli oder; nisu, kaer ja rukis olid tollal odrapõllu umbrohud. Arvatavasti tunti ka hernest ja läätse. Rahvastiku kasvades tekkisid paiksed põlispõllud. Need jaotati kaheks väljaks, mida kordamööda hariti (üks kesas). Vanimad põlispõllud Põhja-Eestis on üle JÜRI IRIK, EVM EJ 123:18 ILLUSTRATSIOON: 2500 aasta vanad. Neil kasvatati otra, ka suvinisu, veidi suvirukist, Nisu Oder Rukis Kaer lina, kaunvilju, naerist. Ligikaudu EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOONID: samal ajal võeti kasutusele rauast tööriistad – raudkirves, künnirauaga ader jm, mis kergendasid raskema mullaga maade hõlvamist. Tähtis muutus toimus u 1000 aastat tagasi, mil talirukkist sai meie peamine leivavili ja must leib austusväärseimaks toiduks. Põllud jaotati kolme välja (talivili, suvivili, kesa). Ilmselt 13. sajandi paiku rajati meie talude juurde kapsaaiad, veidi hiljem hakati kasvatama sibulat ja porgandit. Kalma tuulik Kui talupojad hakkasid 19. sajandi teisel poolel talusid päriseks ostma, toimusid suured muutused kogu elukorralduses. Maaharimises mindi üle mitmeväljasüsteemile. Rohkem hakati kasvatama nisu, kaera. Põldudele jõudis kartul ja sellega lõppesid Eestis näljahädad. Alates 19. sajandi lõpust muretseti jõudumööda rehepeksu- ja külvimasinaid, niidukeid, raudsahku-äkkeid, poevikateid, 20. sajandi algul trakto- reidki. Esimesi samme tegi talude maaparandus. Saagikust aitas tõsta kunstväetis. JÜRI IRIK, EVM EJ 123:102 ILLUSTRATSIOON: Rahuliku edenemise katkestas 1940. aastate lõpus sundkollektiviseeri- mine. Ühispõldudel polnud enam õiget peremeest. Kohustuslikus korras juurutati uusi sobimatuid maaharimisviise ja kultuuregi. Ühismajandid kosusid alles 1970. aastateks. Kolhoosikorra pärandina laiuvad Eestimaal siiani suured põllumassiivid. Eesti Vabariigi taaskehtestamisega 1991. aastal lagunesid endised suurmajandid ja talumaid hakati tagastama endistele omanikele.

4 5 Kutsari-Härjapea talu koduaed. Aiandus.

FOTO: NELJA ENERGIA OÜ NELJA FOTO: Viljapuuaiad on Eesti taludes u 100-aastased. 18. sajandil, mil pärisorine talupoeg pidi harima nii mõisa kui talu põllud, kasvasid taluõues heal juhul vaid mõned metsikud õuna- ja kirsipuud. 19. sajandi alguses kaotati seadustega küll pärisorjus, maad aga talupojad ei saanud. Olukorras, kus mõisnik võis talumaa vabalt mõisamaaks muuta, kadusid „maripuuaiad“ pea täielikult. Alles 19. sajandi teisel poolel, kui talud päriseks osteti, hakkasid ärksamad talupojad eeskätt Lõuna-Eestis jälle viljapuid istutama. 20. sajandi alguses haljendasid rohtaiad juba kõikjal Eestis. Samal ajal sai alguse ka iluaiandus (seni kasvatati rohkem seda, mis süüa sündis). Kambri akende alla pandi kasvama sinised käokingad, kollased talijorjenid, daaliad, murtudsüdamed, keisrikroonid. Koduümbrusele pöörati ajakirjanduses suuremat tähelepanu alates 1920.–1930. aastatest. 1936. a algatas pesident K. Päts üleriigilise Pakri tuulepark kodukaunistamise kampaania. Talunikke kutsuti üles elamuid värvima, õuesid korrastama ja aedu rajama. Seega kasutasid inimesed aastatuhandeid taastuvaid energiaallikaid tuult, vett, puitu jm. Viimastel sajanditel on aga ülekaalu saanud taastumatute energiaallikate – kivisöe, põlevkivi, nafta, gaasi – tarbi- mine. Kütusekriisi tõttu on mereäärsetel lauskmaadel USA-s, Taanis, Saksamaal ja meilgi taas päevakorral tuulejõu kasutamine. Maailma suurim 14 000 tuuleturbiiniga tuulepark asub Kalifornias. Tuulepargis töötab palju turbiine, mis on omavahel elektriliselt ühendatud, et tuuli maksimaalselt ära kasutada. Tuuleenergia plussid: · odavam, kui teised taastuva energia allikad (energiavõsa, biogaas, helio- e päikeseenergia) · energiatootmisega ei kaasne jäätmeid, ei saasta keskkonda. Tuuleturbiinide miinused: · tekitavad müra · ei sobi alati maastikku · segavad lähiümbruses televisiooni ja raadiojaamade tööd · võivad olla ohtlikud lindudele · energiatootmine sõltub muutliku suuna ja kiirusega tuulest ILLUSTRATSIOON: VÄLJAANDEST „MAAKODU ÜMBRUS KAUNIMAKS” TALLINN 1937 TALLINN ÜMBRUS KAUNIMAKS” „MAAKODU VÄLJAANDEST ILLUSTRATSIOON:

6 7 Kivikülv. Samblikud.

Meie rändrahnud pärinevad Läänemere põhjast või Soomest, EVM MARIKE LAHT, FOTO: kust jää nad viimase mandrijäätumise ajal kaasa haaras ja umbes 80 000 aastat tagasi siia tõi. Hiidrahnudeks loetakse rändrahne, mille ümbermõõt on suurem kui 25 m ja läbimõõt üle 10 m. Eestis asub 86 hiidrahnu, enamik Põhja-Euroopa hiidrahnudest.

Nr Hiidrahn Asukoht Pikkus Laius Ümber- Kõrgus Maht (m) (m) mõõt (m) (m³) (m) 1. Ehalkivi Kunda, 16,7 14,3 39,2 7,6 930 Letipea 2. Kabelikivi Viimsi, 19,3 14,9 58 6,4 728 Muuga 3. Majakivi Lahemaa, 15,1 11 32 7 584 Juminda Rocca al Mare õpperaja puudel, kividel ja maapinnal kasvab 36 liiki 4. Vaindloo 15,3 10,1 38,6 7,7 480 samblikke 21 perekonnast. Arvukaimad liigid on vagu-lapiksamblik hiidrahn saar (Parmelia sulcata), harilik seinakorp (Xanthoria parietina), kollane lõhna- 5. Rohuneeme Viimsi, 12,1 9,7 30 7,4 397 samblik (Evernia prunastri), harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes). rahn Püünsi 6. Aruküla kivi Harjumaa, 14,2 8,4 34,4 6,2 360 Raasiku 7. Painuva kivi Lahemaa, 12,2 11 34,1 5,2 340 Turbuneeme 8. Ellandvahe Harjumaa, 12 8,9 31,3 5,9 340 kivi Jõelähtme 9. Kukka kivi , 16 11,3 41,5 3,9 324 Kukka 10. Laulumäe Harjumaa, 15,9 13,1 43,2 5 317

kivi Jõelähtme EVM MARIKE LAHT, ANNELI BANNER JA FOTOD: Vagu-lapiksamblik Harilik hallsamblik Harilik seinakorp (Parmelia sulcata) (Hypogymnia physodes) (Xanthoria parietina) Rüsijää kuhjas rändrahne ka Läänemere kujunemise hilisemas ajaloos – tekkisid kivikülvid. Vabaõhumuuseumi kivikülvis Aarte talu naabruses on eri suuruses rändrahne 100–200 m laiuse ribana umbes 400 m ulatuses. Nelja suurema rahnu ümbermõõt on üle 10 m. Lähimad kivikülvid asuvad teisel pool Kopli lahte Kopli pargis ja Tallinna Loomaaias Veskimetsas. Rändrahnudel näeme ka samblikke. Samblikud suudavad kohaneda väga erinevate, ka teistele taimedele ebasoodsate kasvukohtadega, kuid nad on tundlikud keskkonnatingimuste muutuste, eriti õhu saas- tumise suhtes. Seetõttu saab neid kasutada õhusaaste näitajatena. Kollane lõhnasamblik Saare rihmsamblik Hall karesamblik (Evernia prunastri) (Ramalina fraxinea) (Pseudevernia furfuracea)

8 9 Kopli lahe rand. Liivakivi paljand. KARBID Merekarbid. Liiva-uurikkarp (Mya arenaria) 5 cm Balti lamekarp (Macoma baltica) 2,5 cm · koda valge, piklikmunajas, paks · koda ümar, kollakasvalge, · elab madalas vees seest tihti roosakas · nõuab kõige soolasemat vett · Läänemeres arvukaim Looduse õpperada kulgeb edasi Kopli lahe edelarannikul Kakumäe · kaevub põhjasetteis (kuni 30 cm · talub kõige madalamat soolsust poolsaarel, mis kujutab endast kruusa ja liivaga kaetud liivakivi- sügavuseni) · kaevub sette sisse 5–7 cm sügavusele künnist. Merelainete toimel on selle muuseumis asuv kirdenõlv · toitub orgaanilise aine kübemetest osaliselt ära uhutud ning on tekkinud üsna järsk rannaastang.

Paljand asub u 20 m muuseumi Põhja-Eesti võrgukuuridest kagus. EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOONID: Selles on varajase kambriumi madalmeres moodustunud liivakivid ja savid paralleelsete kihtidena üksteise peal nagu Eesti geoloogilisele ehitusele iseloomulik. Meie tuntumaid geolooge Armin Öpik (1898–1983) nimetas need Kakumäe kihistikuks. Kambriumi liivad ja savid tsementeeriti hiljem karbonaatse (CaCO3) ainega, mistõttu räägitaksegi neist kui liivakividest. Rannaastangu ette jääb tasane platoo, kuhu varisenud rahne ja Söödav südakarp (Cardium edule) 3 cm Söödav rannakarp (Mytilus edulis) 4 cm pangaseid. See lõpeb veealuse astanguga veepiirist 50–100 m kaugu- · koda südamekujuline kurdude e ribidega · tumesinine koda · kollakaspruun · piklik, eesotsast tugevasti ahenev sel. Siit võib leida merekarpe. Läänemeres elavatest merekarpidest on · elab liivasel põhjal · kinnitub kleepuvate niidikestega kividele, tavalisemad neli: söödav rannakarp (Mytilus edulis), söödav südakarp · kaevub ainult mõni sentimeeter vetikatele jt esemetele · hahkade ja lestade põhitoit (Cardium edule), balti lamekarp (Macoma baltica) ja liiva-uurikkarp (Mya arenaria). Nad taluvad hästi soolsuse langust Läänemeres, kuid on seetõttu väiksemad. FOTO: MARIKE LAHT, EVM MARIKE LAHT, FOTO:

TEOD

Vesiking (Theodoxus fl uviatilis) 1 cm Mudatigu (Lymnea stagnalis) 4 cm · pruunikirju · koda koonusekujuline mitme keermega · koda tavaliselt ühe keermega · toitub vetikatest · sööb vetikaid taimede ja kivide pinnalt · hingab kopsudega · võtab veest hapnikku lõpuste abil

10 11 Naerukajakas mantel Kalakajakas Veelinnud. (Larus ridibundus) sinihall (Larus canus) tumepruun või must nokk määrdunudkollane nokk ja jalad punased jalad kollakad Siit avaneb hea vaade Kopli (varem Habersti, Telliskopli, Mustjõe) lahele. haki suurune mantel haki suurune hall Lahe pindala on üle 13 km², laius keskmiselt 2,5 km, suurim sügavus 25 m. Lindude paremaks vaatlemiseks kulub marjaks ära binokkel. ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOONID:

Harilik hahk (Somateria mollissima) Sinikael part (Anas platyrhynchos) Hõbekajakas mantel Merikajakas mantel väikese hane suurune läikivalt (Larus sinihall (Larus must sinivioletne argentatus) marinus) „pardipruun” tiivaküüdus nokk kollane, nokk kollane, punase punase nasaralaiguga nasaralaiguga „pardipruun” ronga suurune ronga suurune hundsulestik ülalpool, kael ja suur osa hundsulestikus pea peast valged, alapool must metall-tumeroheline EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOONID:

Luitsnokk part (Anas clypeata) Sõtkas (Bucephala clangula) Kormoran Punajalg tilder hallikas- nokk lusikjalt laienenud (Phalacrocorax (Tringa pruun pea tumepruun carbo) totanus) roostepruun valge rõngas kurgualune pikk punane valkjaskollane musta tipuga nokk läikivmust jalad pikad ja punased kattesuled sinihallid, hundsulestikus põsel suur ümmargune hane suurune rästast suurem pea tumeroheline valge laik

Rohukoskel (Mergus serrator) Jääkoskel (Mergus merganser) Meriski kuklal kaheharuline tutt hundsulestikus pea (Haematopus mustroheline ostralegus) must-valge pikk ja Randtiir erepunane nokk (Sterna paradisaea) jalad roosad nokk üleni punane valge kaelus, rind pruun pea ja kaela alaosa roostepruunid, jalad lühikesed alapool tuhkhall

Tu tt va r t (Aythya fuligula) Aul (Clangula hyemalis) Kühmnokk-luik Laululuik Väikeluik lühike tutt alapool ja „nägu” talvel hele (Cygnus olor) (Cygnus cygnus) (Cygnus bewickii) valged pruun pruun sabasuled kevadel pea, tugevasti tiibade ülalpool must, valge kõhualune ja kehaküljed valged kael ja selg pikenenud nokk helepunane, laubal tugev nokatüviku kollane värvus väiksem, nokal kollast pruunid ja teravad must nokakühm, kael kõver ulatub noka keskpaigani värvust vähem

12 13 Tammed. Mets kui elukooslus. Mercuriuse kivi.

Eestis asub tamm oma kasvuala põhjapiiril, neid leidub veel kitsa Mets on taimekooslus, milles on välja kujunenud teatavad sõltuvused ribana Soome lõunarannikul. taimede ja keskkonna ning taimede endi vahel. Kooslus jaguneb Vabaõhumuuseumis kõrgel kaldal kasvab palju suuri tammesid. ülestikku paiknevateks rinneteks. Rindelisus jätkub ka maa-aluses 1986. a uurisid Lilleküla Keskkooli õpilased neid dendrokronoloogilisel osas, kus eri taimeliikide juured ulatuvad mullas erineva sügavuseni. meetodil ning said 40 cm diameetriga tammede vanuseks u 100 aastat. Neist osa on istutatud Rocca al Mare suvemõisa aegu. Saarte võrgu- TOOTJAD e PRODUTSENDID kuuride juures tee ääres kasvab siinne võimsaim tamm, mille suurte TARBIJAD e KONSUMENDID tugijuurte all on rändrahn. Puu vanus on 150–200 aastat, ümbermõõt TARBIJAD e KONSUMENDID LIHA- JA PUTUKTOIDULISED 3 m, kõrgus 27 m, võraalune pindala 187 m². Piki tüve näeme koores TAIMTOIDULISED suurt lõhet, märki kunagisest vigastusest või pakasest. PUURINNE Omal ajal kasvas Tallinna tuntumaid tammemetsi Kopli lahe vastaskal-

dal, praeguse Kopli pargi alal. See linlaste poolt hinnatud puhkepaik EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOON: oli juba keskajal osaliselt kaitse all. 1912. a müüdi suur osa tammikust laevatehastele. Mets kadus ja algas Kopli kui tööstuspiirkonna kiire areng. Tänapäeval võib sealsete vanemate tammede iga küündida 300 aastani. Mercuriuse kivi on 2,8 m kõrgune rändrahn, mille ümbermõõt on 12,8 m. Sellel rabakivirahnul seisis suvemõisa ajal Rooma kaubandus- jumala, tiivulise kübaraga Mercuriuse kuju – kuulus ju Soucanton’ide perele suur kaubandusfi rma. Kuju hävis 2. maailmasõjas.

PÕÕSARINNE FOTO: EVM F 419:19 FOTO: FOTO: MARIKE LAHT, EVM MARIKE LAHT, FOTO:

PUHMA-ROHURINNE

SAMBLARINNE VARIS METSAKÕDU MULD

LAGUNDAJAD e REDUTSENDID (DESTRUENDID)

14 15 Taimed koos metsas elavate lindude-loomadega moodustavad elukoosluse. Loomade elu ja tegevus on suurel määral seotud kindla Õismäe raba. rindega, nii et igal „korrusel“ on oma elanikud. Mõnel neist on Rootsi kukits. tegemist ka mitmel rindel. Kõikidel koosluse liikmetel on metsa elus oma ülesanne. Tänu sellel saab mets enesega hästi hakkama, vajades Õismäena tunti algselt Rocca al Mare ja Kakumäe vahelist kõrget väljastpoolt vaid päikest ja vihma. Kui mõnes rindes toimuvad suured rannikut, sest sealsel rabastuval pinnasel kasvas rohkesti rootsi muutused – näiteks põõsarinde täielik väljaraiumine – viib see parata- kukitsat (Chamaepericlymenum suecicum). Hilisem Õismäe küla asus matult elustiku muutusteni ka teistes rinnetes. Kopli lahe rannikul vabaõhumuuseumist loodes. Selle idaosa liideti Rinne Taimed Loomad, linnud, putukad Tallinnaga 1958. a, ülejäänu 1975. a. puurinne mänd, kask, kuusk, pärn, haab, tihased, käbilinnud, ronk, Õismäe raba (104 ha) ulatub servapidi vabaõhumuuseumi majan- lepp, toomingas, pihlakas suur-kirjurähn, puukoristaja, dustsooni. Turbalasund on siin suhteliselt õhuke – vaid u 2 m. porr, orav Raba tekkis väikese laguuni kinnikasvamisel pärast mere taandumist põõsa- punane leeder, vaarikas, paljude lindude (põõsalinnud, u 1000 aastat tagasi. Vanasti lõikasid tallinlased rabast turvast, nüüd rinne magesõstar, paakspuu leevike, karmiinleevike jt) on suurem osa sellest kuivendatud. Sinna kasvanud noorde metsa pesitsuskoht, ristämblikud, liblikate röövikud, (männid, kased) on ehitatud majad ja suvilad. lepatriinude tõugud Paigale nime andnud rootsi kukits õitseb kohati kõrgel kaldal juunis- puhma- tähtheinad, leseleht, maikelluke, kaelushiir, leethiir, jänes, juulis. Taime õisikut ümbritsevad 4 erkvalget munajat kattelehte, mida rohurinne võsaülane, jänesekapsas, rebane, kährik, metskits, võiks esmapilgul pidada kroonlehtedeks. Tegelikult on punakaspruunid mustikas, pohl, kanarbik, sinikas arusisalik, kärnkonn kroonlehed vaid kuni 2 mm pikad. Madalal puitunud risoomiga taimel sambla- laanik, metsakäharik, palusam- hiirte elukambrid, kimalaste rinne mal, tüviksammal, karusammal pesapaigad, pasknääri toidulaod, on elliptilised või munajad lehed. Sügisel ilmuvad varte tippudesse putukate talvitumiskohad erepunased pohlamarja meenutavad viljad. Eestis leidub kukitsat harva veel põhjarannikul ja Hiiumaal. Ka Kakumäe poolsaarel on Koosluse iga liige on sõltuv paljudest teistest, eelkõige neist, kellest ta enamus tema kasvukohti ulatuslike ehitustööde tagajärjel kadunud. toitub ja kellele ise toiduks on. Alustades taimedest ja pannes liigid nii ritta, et järgmine toitub eelmisest, saame sõltuvusrea – toiduahela. FOTO: ARNE ADER FOTO: FOTO: HANNES PEHLAK FOTO:

16 17 Samblaid on uuritud kogu õpperaja ulatuses. Määratud on 32 sambla- Samblad. liiki, neist 26 on Eestis väga sagedased. Antud kohas on enam levinud metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), palusammal (Pleurocium Schreberi), harilik kaksikhammas (Dicranum scoparium), harilik karusammal e käolina, (Polytrichum commune), harilik tüviksammal Samblad asustavad väga mitmesuguseid kasvukohti alates veest ja (Climacium dendroides), harilik laanik (Hylocomium splendens). lõpetades kaljudega. Turbasamblad (Sphagnum) on peamised turbate- kitajad, metsasammaldel on suur tähtsus vee kogumisel ja säilitamisel Lisaks loetletutele võib õpperajal näha veel läikulmikut mullas. Oma elutegevusega murendavad samblad toitekeskkonda ja (Hypnum cupressiforme) peamiselt raudkividel, harilikku keerikut koguvad huumust ning valmistavad nõnda ette kasvupinda teistele (Tortula ruralis) liivasel pinnasel, harilikku kadrisammalt (Atrichum taimedele. Samblaid kasutatakse ka õhu- ja veereostuse määramiseks. undulatum) mullaga kaetud kividel või liivasel pinnal, harilikku rahnikut (Grimmia ovalis) peamiselt raudkividel, kivi-lühikupart (Brachythecium populeum) kividel. Leidub ka selliseid samblaliike, mis näitavad, et õhk on siin suhteliselt puhas.

Olete jõudnud loodusraja lõppu. Väljapääs asub muuseumi peaväravas, mille kõrval on bussipeatus.

ILLUSTRATSIOONID: MARIKE LAHT, EVM MARIKE LAHT, ILLUSTRATSIOONID: Täname, et olete meie matka kaasa teinud!

Harilik keerik Harilik laanik Harilik tüviksammal (Tortula ruralis) (Hylocomium splendens) (Climacium dendroides)

Harilik karusammal (käolina) Harilik kadrisammal Sale lühikupar (Polytrichum commune) (Atrichum undulatum) (Brachythecium salebrosum)

18 19