2 (30) JUUNI 2002

MAANTEEAMETI VÄLJAANNE

Selles numbris:

PIARC XI talveteede kongress Sapporos siseesikaas ja lk 3 –7 Maanteeameti uurimistööd aastatel 2001 – 2002 lk 1 Teekatendite kandevõimest lk 3 Uue avaliku halduse põhjamaa mudeli täiuseni viimine lk 8 Prantsusmaa katteehitusprotsess võidab auhinna lk 15 RATEX – heade teede algus lk 16 Maanteehoiu organisatsiooni reformist lk 20 Maanteeregistri kasutaja väljundid lk 21 Teekatendite seisundi halvenemise ohud Soomes lk 22 Jüri Riimaa – juubilar! lk 26 Heino Ristmäe hekt teatevahetuseks oli õige! lk 32 Arno Huik – juubilar! lk 35 Põhjamaade Maanteeliidu ja Balti Maanteeliidu memorandum lk 36 Leedu teed ja tee-ehitajad lk 37 Pressikonverents Maanteeametis 29.04.02. lk 40 Summary sisetagakaas Kroonika sisetagakaas Praht maanteede ääres sisetagakaas Maanteeala Juhtide Nõukogus tagakaas

Esikaanefoto H. Vahter Vt . lk 26, 32 ja 35 Pildid Sapporo kongressilt Märt Puusti kaamerast PIARC XI TALVETEEDE KONGRESS SAPPOROS

Järjekorras XI PIARC’i talveteede kongress toimus 28.-31. jaanuaril 2002 Jaapanis 1972. aasta taliolümpialinnas Sapporos. Osa võttis 61 riiki, kokku 2217 ini- mest (andmed on võetud 30.1.02 avaldatud osavõtjate nimekirjast), kel- lest põhiosa moodustasid muidugi kor- raldajamaa Jaapani teedemehed ja -naised. Eestit esindasid kongressil Teede- ja Sideministeerium, teedeettevõtted, Maanteeamet ja tulevaste teederegioo- nide juhatajad, kelle hulka asendus- mehena oli sattunud ka nende ridade autor. Kõigepealt mõni sõna Eesti inimese jaoks kaugest ja eksootilisest ning üldi- se arvamuse järgi kindlasti soojast maast Jaapanist. (lk. 3) MAANTEEAMETI NR. 2 (30) VÄLJAANNE

Ilmub neli korda aastas

MAANTEEAMETI UURIMISTÖÖD AASTATEL 2001– 2002

Möödunud aasta alguses (2001) loodi Maanteeameti tehno- siooni liiklussageduse muutumisest ajas. Selleks on vaja lei- poliitika osakond, mille peamiseks funktsiooniks on teede- da statsionaarsetest liiklusloenduspunktidest saadud andme- majanduse arenguks vajalike uurimistööde planeerimine ja te alusel liiklussageduskõverad aasta kuude, kuu nädalate, korraldamine ning osalemine uuringutulemuste rakendamisel. nädala päevade ja päeva tundide lõikes. Selleks et Teelehe lugejad oleksid kursis Maanteeametis Aastal 2000 koostati liiklussageduskõverad põhimaan- tehtava uurimistööde temaatikaga, esitame järgnevalt 2001. teedele, aastal 2001 tugimaanteedele. aasta peamiste suuremate uurimistööde lühikirjeldused. Osa mainitud töödest on planeeritud jätkata ka 2002. aastal. Töö- 3. Põhi- ja tugimaanteede liiklussageduste prognoosi koos- de aruannetega saab tutvuda Maanteeameti või AS Teede tamine 2035. aastani Tehnokeskuse raamatukogus (ka koduleheküljel Seoses autopargi kiire kasvu ja aasta keskmise läbisõidu www.teed.ee). ning elanike arvu muutumisega oli tekkinud vajadus uue liiklussageduse prognoosi järele. Alates eelmisest, 1997. a. 1. Pindamise ja alternatiivsete tehnoloogiate otstarbekuse tehtud prognoosist (Eesti oluliste maanteede liiklussagedu- ja kasutusulatuse määratlemine se prognoos aastani 2010) on oluliselt paremaks muutunud Eestis on teekatete kulumis- ja kaitsekihtidena kasutatud liiklusandmete esindatus nii põhi- kui tugimaanteedelt, kuhu põhiliselt põlevkivibituumeniga või bituumenemulsiooniga on aastail 1998 – 1999 paigaldatud 50 statsionaarset liiklus- ühekordset pindamist. Alternatiivseid meetodeid (eelpuistega loendurit. Ka on läbi viidud täiendavaid liiklusloendusi nii pindamine, ümberpööratud järjekorras pindamine, kummi- ja põhi-, tugi- kui ka kõrvalteedel. Käesolev uurimus on vajalik modifitseeritud bituumeniga pindamine, möss jm. õhukesed teedeehituse ja projekteerimise perspektiivsel planeerimisel. katted) pole üldse kasutatud või on neid kasutatud väga Aastal 2001 koostati liiklussageduse prognoos aastani vähe. Seni pole kindlaid tehnilisi ega ka majanduslikke sei- 2035 põhi- ja tugimaanteede kohta ja leiti lühiajalistele loen- sukohti konstruktsiooni ja kasutatava tehnoloogia valikuks, dustele põhi- ja tugimaanteeedel üleviimistegurid keskmisele seda eriti sõltuvalt liiklussagedusest. aastasele ööpäevasele liiklussagedusele. Aastal 2001 jätkati 2000. aastal ehitatud 15 katselõigu jäl- gimist, suure liiklussagedusega maanteele ehitati täiendavad 4. Sõidukite koormussageduste siirdetegurite määramine katselõigud polümeermodifitseeritud bituumeniga, võeti vaat- Rea aastate vältel oli Tallinna – Tartu maanteel Adaveres luse alla ettevõtjate/teedevalitsuste poolt 2001. a. pinnatud kaalutud sõidukeid ja nende iga telge ning mõõdetud katted, koostati kulumis- ja kaitsekihtide valiku, projek- telgedevahelisi kaugusi. Selle tulemusena oli kogunenud teerimise ning ehitamise juhendi algvariant. esinduslik kogum informatsiooni, mis oli aga jäänud läbi töö- Aastal 2002 on planeeritud teha valik Eesti tingimustesse tamata. Samas puudusid projekteerijatel põhjendatud siirde- sobivatest kruusateede tolmuvabaks muutmise tehnoloogia- tegurid normatiivsele teljekoormusele üleminekuks. Samuti ei test ning ehitada vastavad katselõigud; jätkata 2000. ja 2001. olnud selge, missugused peaksid olema arvutuslikud autod, aastal ehitatud katselõikude jälgimist nende seisukorra muu- kui katendite dimensioneerimiseks kasutatakse instruktsiooni tumise seaduspärasuste ning tööea väljaselgitamiseks erine- VSN 46-83 või ka mõnda muud meetodit. Maanteede projek- vais liiklus- ja teeoludes; koostada pindamistööde uued teh- teerimisnormid annavad ainult soovituslikud siirdetegurid noloogilised juhendid ja kvaliteedinõuded, mis asendaksid olukorraks, kui puuduvad täpsemad andmed. Projekteerimis- praegu kehtivaid pindamistööde tehnoloogianõudeid. normides on esitatud siirdetegurid ainult üksikute prototüüp- sõidukite jaoks eeldusel, et veoautode koormatuse aste on 2. Põhi- ja tugimaanteede liiklussageduskõverate 0,75 ja busside täituvuse aste 0,4. Tegelikkuses ei pruukinud koostamine see sugugi nii olla ja prototüüpsõidukite valiku sobilikkust ei Teedeehituses ja projekteerimises on vajalik omada lisaks olnud seni võimalik kontrollida. Nüüd oli selliseks tööks aasta keskmistele liiklussagedustele ka detailsemat informat- kogunenud piisavalt lähtematerjali, mis tuli ära kasutada.

1 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

2001. aastal analüüsiti sõidukite kaalumisel saadud andmeid, 4. peatükk “Katendid” käsitleb katendite konstrueerimist, selle alusel liigitati nad erinevateks tüüpideks ja leiti igale püstitab mõningad nõuded katendi omadustele, kuid esita- tüübile iseloomulikule normatiivsele teljekoormusele taanda- tud kujul ei moodusta elastsete teekatendite mise keskmised siirdetegurid. dimensioneerimise terviklikku arvutusmeetodit. Seepärast on 2002. aastal tuleb koostada liiklusloenduse juhend, mille Maanteeametis päevakorda kerkinud elastsete katendite alusel on võimalik määrata koormussagedust maanteel ja mis dimensioneerimiseks sobiva arvutusmetoodika valik. Praegu põhineb 2001. a. tehtud koormussageduste siirdetegurite kasutatakse Eestis selleks valdavalt VSN 46-83 “Elastsete määramisel. teekatendite projekteerimise juhendil” põhinevat nõukogude- aegset venekeelset arvutusmetoodikat. 5. Ristmike läbilaskvuse arvutamise metoodiline juhend Aastal 2001.aastal koostati VSN 46-83 põhjal eestikeel- Nii Maanteede projekteerimisnormid kui ka Eesti projek- ne elastsete teekatendite projekteerimise juhendi projekt, teerimisnormid EPN 17 “Linnatänavad” nõuavad, et ristmiku mis on praktiliselt VSN 46-83 tõlge, kust on aga välja jäe- projekteerimisel tuleb sooritada läbilaskvuse arvutus. Kui tud Eesti tingimusi mittepuudutavad osad ja mida on või- foorjuhitavate ristmike projekteerimisel Eestis selliseid arvu- maluse korral täiendatud, arvestades Eesti tingimusi. tusi küll tehakse, ehkki ka selleks puudub ühtne metoodika, Praeguseks on ette valmistatud eestikeelne Elastsete tee- siis teiste ristmike puhul pole neid kunagi tehtud. Projektee- katendite projekteerimise juhend 2001–52, mis peaks lähi- rimistööde nõuetekohaseks koostamiseks oli üldise arvutus- päevil jõudma katsekasutuseni. 2001.a. alustati uuringuid metoodika väljatöötamine hädavajalik. Hädavajadus ei ole ka metoodika leidmiseks, mis võimaldaks kasutada BWD ainult vormikohane, sest viimase aja tegelik projekteerimis- mõõtmistulemusi katendi kandevõime hindamiseks ja pro- praktika on jõudnud selleni, et projekteeritakse ristmikke, mil- jekteeritava katendi dimensioneerimiseks nii, et saadud lel puudub läbilaskvuse reserv. tulemused oleksid võrreldavad VSN 46-83 metoodika alu- 2001. aastal kontrolliti TTÜ teedeinstituudis juba varem sel arvutatutega. väljatöötatud ristmike läbilaskvuse arvutamise meetodeid, Käesoleval aastal vajavad täiendavat uurimist eelnimeta- korrigeeriti neid ning koostati nende baasil juhend, mis käsit- tud Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 leb alljärgnevaid ristmike tüüpe: osad, mis käsitlevad koormussagedust, pinnaste ja materja- • peatee – kõrvaltee põhimõttel töötav lide tugevuskarakteristikuid ning nende määramise metoo- ristmik või ristmikuelement dikaid. Juhendi projektis tuleb ühtlustada nomogrammide ja • ringristmik arvutusvalemite kasutamisel saadavad tulemused. On vaja • foorjuhitav ristmik. leida võimalus kasutada teekatendite dimensioneerimisel tee- katendite seisukorra kaasaegsete hindamisvahendite (dünaa- 6. Teedeala seletava sõnaraamatu koostamine miline koormusseadme ja maaradari) abil saadud mõõtmistu- Aastal 2001 koostati teedeala seletava sõnaraamatu esimene lemusi. Töö tulemusena on lootust saada üldkasutatav elast- versioon, mis sialdab 1400 teehoiuga seotud termini lahti- sete teekatendite dimensioneerimise juhend, mis on kasuta- seletusi eesti keeles. tav riigimaanteede, kohalike maanteede, linnatänavate ja era- Käesoleval aastal tuleb täiendada koostatud sõnaraamatut teede ehituse ja ka remondiobjektide katendite projek- puuduvate terminitega ja lisada ka ingliskeelne terminoloo- teerimisel. gia, võttes aluseks PIARC’i poolt loodetavasti lähiajal ilmu- Lisaks juba 2001. aastal (või ka varem) alustatud teadus- va uue teedeala terminoloogilise sõnaraamatu, et arvestada tööde jätkamisele (p.1, 4, 6, 8) pööratakse 2002. aastal pea- maksimaalselt uut erialast sõnavara. Selle tööga alustamine mist tähelepanu viimastel aastatel vastu võetud teedeala sõltub PIARC’i sõnaraamatu valmimisest. normdokumentide analüüsile ja nende nõuete ühtlustamisele ning teehoiutööde tehnoloogiliste juhiste ja kvaliteedinõuete 7. Aastail 1995 – 2000 ehitatud katete seisukorra analüüs täiustamisele. Üheks suuremaks tööks on Maanteede projek- Maanteeametil puudus faktidel põhinev analüüs ehitatud ja teerimisnormides ilmnenud puuduste ja vastuolude kõrvalda- rekonstrueeritud katete seisukorra muutumisest ekspluatat- mine ning normide täiendamine. Lisaks juba eelnimetatud sioonis ja seisukorra halvenemise põhjustest. Kõnealune uute pindamistööde tehnoloogiliste juhiste ja kvaliteedinõu- analüüs annab võimaluse katete praeguse olukorra ning se- ete koostamisele koostatakse samalaadsed tehnoloogilised nise projekteerimis- ja ehituspraktika objektiivseks hindami- juhised ja kvaliteedinõuded asfaldist katendite ning stabili- seks ning remonditud katete seisundi ajas muutumise seeritud katendikihtide ehitamisele. Eesmärgiks on asendada registreerimiseks ja prognoosimiseks. praegu kehtiv teede- ja sideministri määrus nr. 59 28. septem- 2001. aasta uurimistöö andis ülevaate aastatel 1995 – 2000 brist 1999 (Teehoiutööde tehnoloogianõuded) uuega, mis ehitatud või rekonstrueeritud teeobjektide eri parameetrite kehtestaks ainult vastavad kvaliteedinõuded, kuid ei sätes- käitumisest ekspluatatsioonis. Analüüsi tulemusena leiti ka- taks kindlaid tehnoloogiaid, mida kasutada nõutud tulemuse tete seisukorra halvenemise võimalikud põhjused (vead pro- saavutamiseks. jekteerimisel, ehitamisel, järelevalves jm). Tehti konkreetsed Loodan, et tehtud ja tegemisel olevad uurimistööd aitavad ettepanekud nende kõrvaldamiseks ja täiendavate uuringute pikemas perspektiivis saavutada meie klientide, s.o. teostamiseks. teekasutajate suuremat rahulolu meie tööga ja teede seisu- korraga. Kui teil on ettepanekuid uurimistööde temaatika 8. Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi kohta, siis kõik need on teretulnud ja me püüame võimalusi koostamine arvestades nendega ka tegeleda. Käesoleval ajal puudub Eestis ametlikus korras kehtestatud dokument, mis oleks elastsete teekatendite dimensioneeri- ANDRUS AAVIK mise aluseks. Maanteede projekteerimisnormide (kehtestatud Maanteeameti tehnopoliitika osakonna juhataja teede- ja sideministri määrusega nr 55 28. septembrist 1999)

2 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

muga ühes suunas orienteeruvalt 5200 km maanteid. Mõõde- tud on kõik põhi- ja tugimaanteed ning kõrvalmaanteedest TEE- need, kus liiklussagedus on üle 500 auto/ööp. (umbes 1300 km). Mõõtmisi tehakse igal aastal alates kevadisest teekonst- ruktsiooni sulamisest (kui teekonstruktsioon on teoreetiliselt kõige nõrgem) kuni hilissügiseni (tingimuseks on see, et tee- katte temperatuur oleks üle 5 oC). Just mõõtmiste sooritamise KATENDITE periood on põhjustanud diskussioone mõõtmistulemuste usaldatavuse üle. Samas tuleb märkida, et ajaliselt on võima- tu teha kõiki kandevõime mõõtmisi ainult optimaalsel ajal, s.o. vahetult pärast teekonstruktsiooni sulamist. Esiteks on KANDE- see periood väga lühike ning tõenäosus, et mõõtmised satu- vad kindlalt ajale, kui konstruktsiooni kandevõime on mini- maalne, on kaduvväike ning teiseks on vajalik aastane mõõt- miste maht siiski küllalt suur (~500 km). Arvestades mõõtmi- VÕIMEST se kiirust, oleks sellises mahus mõõtmiste tegemine ainult kevadperioodil ebareaalne. Samuti on mõttetu ja majandusli- kult ebaotstarbekas lasta kallil seadmel suurema osa aastast kasutult seista. Ka teised riigid (Soome, Rootsi, Taani, USA jt.), kes kasu- tavad teekonstruktsiooni kandevõime määramiseks dünaa- milist koormusseadet (edaspidi BWD), teevad vastavaid mõõtmisi varakevadest hilissügiseni. Mõõtmistulemuste taandamiseks kevadisele tulemusele kasutavad nad ülemine- Viimastes Teelehtedes on korduvalt juttu olnud teekatendi kukoefitsiente, mis sõltuvad paljudest teguritest, nagu näi- kandevõime mõõtmise vajadusest (O.Raid) ja mõõtmistule- teks mõõtmise aeg, paikkonna tüüp (kuiv, niiske, märg), tee- muste usaldatavusest (A.Vaimel). konstruktsioon jne. Eelnimetatud üleminekukoefitsientide Kandevõime mõõtmisi teeb AS Teede Tehnokeskus rah- leidmine on aeganõudev protsess. Kulub aastaid, et valitud vusvaheliselt laialdaselt kasutatava katsepunktide regulaarse mõõtmise tulemusena leida sobivad (http://www.dynatest.com/addresses1/owners_agencies.htm) koefitsiendid üleminekuks kevadisele kandevõimele. Samas ei Taani päritolu langeva raskusega dünaamilise koormussead- anna ka leitud koefitsiendid sajaprotsendilist garantiid, et mega Dynatest BWD-8002, mille 7 andurit registreerivad tee- nende abil arvutatud kevadise kandevõime väärtused oleksid konstruktsiooni läbipainde kindlalt kõrguselt langeva rasku- absoluutselt õiged. Tegelikult erinevad aastad üksteisest sa- se all. Ajavahemikul 1996 – 2001 on tehtud orienteeruvalt demete hulga poolest ja see omakorda mõjutab kindlasti tee- 52 000 mõõtmist ehk mõõdetud on 100-meetrise mõõtmissam- konstruktsiooni niiskusreþiimi ja viimane omakorda (lk.4)

(Algus esisisekaanel) Jaapani maismaa-ala suurus on 378 000 km2 ja ta asetseb kus on istekohti vastavalt vajadusele 42 000...53 000! Põhili- Vaikses ookeanis 30. ja 45. laiuskraadi vahelisel alal selt mängitakse areeni kunstmurul pesapalli, aga vajaduse väljavenitatuna kirde-edela suunas. 120 miljonist elanikust korral sõidutatakse täiselektroonilisel juhtimisel mõne tunni- on üle 90 % jaapanlased (ainudest, mongoollastest ja ga sisse ehtsa muruga täismõõtmeline jalgpalliväljak. Indo-Hiina poolt tulnud rahvastest kujunenud rahvas). Suurel areenil peeti kongressi ava- ning lõputseremooniad Pealinn Tokyo asub 36. laiuskraadil ja seal on 12 miljonit ja plenaaristung ning kõigi osavõtjate tarvis läks vaja vaid elanikku. hoone üht sektorit. Ülejäänud tohutu saalipinna hõivas väga Hokkaido saarel asuv kongressilinn Sapporo on mitmete huvitavate väljapanekutega tehniline sisenäitus. kõrghoonetega 1,2 miljoni elanikuga sümpaatne linn. Vanim Sapporo Dome’i kõrval asunud välisnäitusel oli eksponee- hoone linnas on 1878. aastal ehitatud kellatorn – tänane ritud kõikvõimalikku põhiliselt Jaapanis toodetud lume- ja muuseum – ja ega linn ise pole ka vanem kui 130 aastat. libedusetõrjetehnikat. Demonstreeriti väga võimsaid Oma üllatuseks avastasime, et Sapporos valitses mõnus lumetõrjemasinaid 5 m laiuste esi- ja allasuvate sahkadega paksu lumega talveilm temperatuuriga keskmiselt –4 oC. Hil- ning külgsahaga, igas kaliibris lumerootoreid ja mõningal jem, kongressi käigus saime teada, et vähemalt 2/3-l Jaapani määral olid eksponeeritud ka soolapuisturid. Jaapani põhi- territooriumist on talvel külm ja sajab lund. Eriti rasked talve- probleem ongi talvel lumi. olud valitsevad läänerannikul Hokuriku piirkonnas, aga ka Jaapanisse jõudmisest alates puutusime kokku jaapani vii- Sapporo piirkonnas võib sademeid lumena olla kuni 5 m! sakusega, naerul nägude ja pidevate kummardustega. Kong- Talveteede kongress korraldati seega täiesti õiges kohas! ressi lõpus hakkas jaapanlastega suheldes isegi eestlase XI PIARC’i talveteede kongressi toimumispaigas oli vali- kange selg kergeid kummardusi võimaldama. tud linna servas asuv Sapporo hiiglaslik Dome, mida tavali- Veidi saime tutvuda jaapani kultuuriga kongressi ava- ja selt kasutatakse spordivõistluste jms. korraldamiseks ning lõputseremoonial esitatud kultuuriprogrammide näol, (lk. 4)

3 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

mõjutab suuresti teekonstruktsiooni koormuse all läbivajumi Käsil on uurimistöö, mis täpsustaks BWD mõõtmistule- väärtust. muste alusel katendi üldise elastsusmooduli arvutusvalemit Seega, teadmata konkreetses mõõtepunktis täpselt katen- nii, et saadavad tulemused oleksid võimalikult lähedased dikonstruktsiooni materjale ja pinnaseid, pinnaste niiskuse- praegu Eestis kasutatava Elastsete teekatendite projekteeri- sisaldust ja orgaanilise sideainega töödeldud kihtide keskmist mise juhendi 2001-52 alusel arvutatutele. temperatuuri, ei saa me ka BWD mõõtmistulemuste alusel arvu- Nagu eespool märgitud, on mõõtmistulemuste alusel arvu- tada ”absoluutselt” õiget teekatendi üldist elastsusmoodulit. tatud katendi üldise elastsusmooduli taandamiseks kevadise- AS Teede Tehnokeskuse poolt BWD-ga mõõdetud katen- le elastsusmoodulile vaja kasutada üleminekukoefitsiente. di läbipainded (igas mõõtepunktis seitsme anduri poolt mõõ- Nende leidmiseks on AS Teede Tehnokeskus valinud välja detud 7 läbipainde väärtust) salvestatakse maanteeregistri erinevates paikkondades 50 püsivat mõõtepunkti, kus tehak- omadustabelisse O_BWD50.db, kust nad on kättesaadavad se regulaarselt kandevõime mõõtmisi kogu mõõtmisperioodi edaspidisteks arvutusteks nii PMS-i vajadusteks kui ka täp- kestel alates aastast 1999. Saadud tulemuste töötluse põhjal semateks arvutusteks projekteerimisel. on võimalik leida koefitsiendid üleminekuks mõõtmishetke Katendi üldise elastsusmooduli arvutamiseks kasutatakse tulemuste põhjal arvutatud katendi üldiselt elastusmoodulilt meil praegusel hetkel ainult nullanduri (langeva raskuse kevadisele elatsusmoodulile. Allpool on toodud nelja aasta keskmes oleva anduri) mõõtmistulemust, arvutusvalem päri- (1999 – 2002) BWD mõõtmistulemuste alusel arvutatud ka- neb aga Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi uurimistööst tendi üldise elastsusmooduli muutus ühes iseloomulikus ”Via Baltica kandevõime hindamine” (1994). kontrollpunktis. (lk. 5)

samuti sisenäituse avamisele järgnenud kultuuriprogrammist de ühisprojektist teede talvise korrashoiu parimate mee- osasaamisega. todite leidmiseks ja ühiseks juurutamiseks esines Viljandi Päris huvitav oli lasta kimonos jaapani daamil endale teed sõprusteedevalitsuse Lapi Teedevalitsuse juhataja Tapani valmistada ja seda siis koos jaapanlastega juua. Pöyry. Avatseremoonia haripunktiks oli sakevaatide otsalaudade Projekti on kaasatud Soome, Rootsi, Norra, Islandi ja Ðoti- sisselöömine ning seejärel väikestest puukastikestest sake maa maanteeametid, projekti nimi on Roadex ja osaliselt fi- joomine. (Sake on Jaapani riisiviin, umbes 15o kange; seda nantseeritakse seda lisaks oma riikide vahenditele Euroopa juuakse nii külmalt kui ka soojalt,). Komisjoni ERDB’i (artikkel 10) kaudu. Kongressi päevakavas oli palju huvitavaid ettekandeid, Asjaliku ettekande Läti teede talvisest korrashoiust tegi aga et erinevad tehnilised sessioonid toimusid samaaegselt Aldis Lâis Läti Maanteeametist, ehk liiga palju oli küll juttu erinevates ruumides, tuli osavõtjal endal valida, millest osa rahanappusest. saada, millest loobuda. Kongressi ürituste kavas oli ka nn. “plakatisessioon”, kus Enamik meie delegatisooni liikmeid oli kohal, kui MA pea- olid välja pandud plakatid teede talvisest korrashoiust. direktori asetäitja Koit Tsefels ja AS Teede Tehnokeskuse ju- Eesti vastava töö autorid olid Koit Tsefels, Lembit Hark ja hatuse esimees Hillar Varik esinesid ettekandega Eesti riigi- Toomas Tootsi. Plakatil olid ära toodud teedealast tegevust maanteede talvise korrashoiu põhimõtetest, korrashoiu teh- reguleerivad õigusaktid, teede talvise korrashoiu nõuded, fi- noloogia ning tehnika arengust ja majanduslikust efektiiv- nantseerimise põhimõtted ning väike ülevaade oli ka jäätee- susest piiratud finantseerimise juures. dest. Eesti väljapaneku vastu tunti ka huvi ning seletusi an- Ettekanne oli väga asjalik ja selge. Kuulajate huvi avaldus dis seal T. Tootsi. mitmete küsimuste esitamises esinejatele. Minule pakkus suurt huvi mr. Porwali ettekanne teede tal- Huvitava ettekandega Euroopa põhjapoolsete ääreala- visest korrashoiust India territooriumil paiknevas (lk. 5)

4 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

Seni on teedevõrgul mõõtmisi tehtud ja tehakse ilmselt ka test, mis pärinevad Maanteeameti poolt tellitud ja 2001. a. tulevikus, teadmata mõõdetava katendi konstruktsiooni. Kui tehtud uurimistöödest ning mis näitlikustavad kandevõime aga teataks täpselt, milliseid materjale on katendis kasutatud määramise vajadust selleks, et teha järeldusi edasiseks tee- ja milliste pinnastega on tegemist, muutuks ka kandevõime katendite projekteerimise parendamiseks ning remonditeh- arvutus oluliselt täpsemaks. Katendikonstruktsiooni kihtide noloogiate valikuks. paksuste määramine on aga väga kulukas ja aeganõudev ning tekib küsimus, kas saadav informatsioon on seda väärt, et teha katendikonstruktsiooni uuringuid kogu teedevõrgul. 1. 1995–2000 ehitatud katete seisukorra analüüs, lõpp- Kindlasti tuleb aga remondiprojekti tasandil määrata olemas- aruanne. AS Teede Tehnokeskus, PMS-grupp. Tallinn, oleva katendi konstruktiivsed kihid (kas geoloogiliste puuri- 2001. mistega või maaradariga) ja materjalide ning pinnaste oma- Vaadeldud on mainitud aastatel ehitatud asfaltbetoonkate- dused, et kindlustada katendi võimalikult täpne dimensio- tel (TAB) tekkinud võrkpragu, mis on harilikult tingitud tee- neerimine, sest viimane on lisaks insenerlikule ülesandele ka konstruktsiooni ebapiisavast kandevõimest. Nagu jooniselt majanduslik ülesanne, mille võimalikult täpne ja ökonoomne näha, esineb selge seos teekonstruktsiooni kandevõime ja lahendamine tähendab suurt rahalist kokkuhoidu. võrkpragude tekke vahel. Objektidel, kus teekonstruktsiooni Edasi toome ära mõningad konkreetsed väljavõtted Eesti kandevõime on alla vajaliku, on võrkpragu rohkem ja see riigimaanteede teekatendite kandevõime analüüside tulemus- areneb kiiremini. (lk. 6)

Himaalaja osas, kus tuleb jõudu katsuda nii libeduse, paksu Tehnilistest visiitidest oli võimalik valida seitsme võima- lume kui ka laviinidega. liku vahel. Suur osa Eesti delegatsioonist valis kuuenda Palju kuulajaid oli Paul B. Keranenil Minnesotast USA-st. marsruudi, kus huvipakkuvamad olid Kitahiroshima lume- Lumeolud Minneapolise – St.Pauli aladel sarnanevad Eesti tööde keskus oma mitmekülgse tehnikaga, elektrooniline omadega ja teede korrashoiu nõudedki on üsna ühesugused. maksmine tasulistel teedel ilma tolliväravas oluliselt kiirust Küll on seal aga liiklussagedus põhiteedel tublisti suurem. alandamata ning Atsubetsu lumesulatusjaam. Lumerohkus Eesti talvele iseloomuliku küllalt tagasihoidliku lumekatte on Jaapani lumerohketel aladel teede-tänavate hooldajatele paksusega ja lumesadude väikese intensiivsusega harjunud tõeline probleem. Lund võis Sapporoski näha suurteks eestlasele väga huvitava ettekande tegid Hiroshi Nakao ja mägedeks kokkuveetuna, aga seda sulatati ka vähemalt nel- Muneyoshi Kivosawa Jaapani lääneranniku Hokuriku regioo- jas spetsiaalses lumesulatusjaamas. ni talveteenistuse kohta. Atsubetsu lumesulatusjaam sulatab 10 000 m3 lund öö- Lumesaju intensiivsus võib seal olla kuni 30 cm tunnis, päevas. Lumi kallatakse basseinidesse ja sulatatakse jaama ööpäevas aga 130 cm või rohkem. sektsioonidest läbivoolava vee abil, mis tuleb puhastatuna ja Sellistest ilmastikutingimustest lähtuvalt on ka teehoolde- leigena reovee puhastusjaamast. Edasi suunatakse kogu vesi nõuded oluliselt erinevad meie omadest. Kõige raskemal ju- Nopporo jõkke. hul suletakse teed kuni lumekoristuse lõpuni. Järgmine (ker- Teiste tehniliste visiitide käigus sai tutvuda mitmete eri gem) raskusaste on sõidukite liiklemine konvoina, kus grupi soojuskandjate abil köetavate teekatetega. Soojuskandjatest ees liiguvad lumekoristusmasinad, nende järel sobiv hulk huvitavaim on tuline allikavesi Jozankei Spast, mida kasutati liiklusvahendeid ja kolonni lõpetab jälle teedemeeste masin. Lõuna-Sapporo teede kütteks. Köetavad olid ka peaaegu Edasised korrashoiutasemed sarnanevad juba meie oma- kõik Sapporo kesklinna kõnniteed. dega. Sapporo linna endaga tutvumiseks ei jäänud palju (lk. 6)

5 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

Vajalik katendi üldine elastsusmoodul on siin määratud, läh- teekattel esinev roobas tingitud eelkõige raskete sõidukite tudes tee klassist. Objektid, kus teekonstruktsiooni kande- poolt tekitatud deformatsioonist. Kui teekonstruktsiooni võime on alla vajaliku (joonisel punane), tekib võrkpragu 3-4 elastsusmoodul on üle 250 MPa, on roobaste vahekaugus aastaga peaaegu kaheksa korda rohkem, võrreldes nende ob- alla 200 cm ja seega võib eeldada, et roopad on tekkinud eel- jektidega, kus kandevõime ületab minimaalselt vajalikku (joo- kõige sõiduautodel kasutatavatest naastrehvidest põhjusta- nisel roheline). Edasine võrkpragude hulga vähenemine (kat- tud kulumisest. te vanus 5-6 aastat) on tingitud nendel objektidel tehtud pindamistöödest, mis mõneks aastaks küll peidavad võrk- 3. 2001 a. Eestis tehtud pindamistööde analüüs, prao, kuid iseenesest ei lahenda probleemi. lõpparuanne. Tallinna Tehnikaülikool, teedeinstituut. Tallinn, 2001. 2. Teekattel esineva roopa kuju, asukoha ja tegeliku süga- Maanteeregistris olemasolevatest andmetest võiksid mõjuta- vuse määramine ning saadud tulemuste võrdlus seadme da kattel arenevate defektide hulka elastsusmoodul, katte va- Roobas_Roadmaster mõõtmise tulemustega, lõpparuan- nus ja materjal ning kindlasti ka liiklussagedus. Loetletud ne. AS Teede Tehnokeskus. Tallinn, 2002. teguritest on põhiteede asfaltkatetel oluline vaid elastsus- Graafikult on näha, et teekonstruktsiooni kandevõime ning moodul, mis keskmiselt on 315 MPa. Elastsusmooduli ja de- vasak- ja parempoolse rattajälje kohal esinevate roobaste va- fektide summa vahel on paariskorrelatsioonikordaja –0,53, st. hekauguse vahel esineb küllaltki tugev seos (korrelat- elastsusmooduli vähenedes defektide hulk suureneb (loogi- sioonikordaja R2 = 0,60). Kui teekonstruktsiooni üldine elast- line seos).

Kokkuvõtteks Praegusel hetkel saadavad teekatendite kandevõime mõõt- mise ja arvutuse tulemused ja toodud näited võimaldavad al- lakirjutanute arvates väita, et aastate jooksul seadmega Dynatest BWD-8002 teedevõrgul tehtud kandevõime mõõt- mised annavad piisavalt usaldatavaid tulemusi ja on küllalt täpsed selleks, et neid kasutada maanteede seisukorra hinda- misel ning teekatendite remondiprojektide koostamisel seni- sest tunduvalt rohkem. Senised arvamised mõõtmiste “õig- suse” kohta põhinevad eelkõige teoreetilistel kaalutlustel ja ilmselt praktikas alati tõestust ei leia. Samas on pidevalt toi- munud ja toimub töö arvutusmetoodika täiustamiseks. Seda tööd aitaks tunduvalt tõhustada seniste mõõtmistulemuste laialdasem praktiline kasutamine ning asjaosaliste teavitami- ne reaalsetest probleemidest. ANDRUS AAVIK Maanteeameti tehnopoliitika osakonna juhataja susmoodul on alla 250 MPa, on vasak- ja parempoolse roopa TIIT KAAL suurima sügavuse vahekaugus üldiselt üle 200 cm. Seega on AS Teede Tehnokeskus PMS-grupi projektijuht

aega, kuid iga päev sõitsime mööda Odori pargist, kus val- Elamuseks oli meile Jaapani Eesti Suursaatkonna külasta- mistuti maailmakuulsaks lume- ja jääkujude festivaliks. Töö- mine. Meid võttis vastu ajutine asjur hr. Miller. Tähtsamat tati öösiti, abiks olid ka päris suured ekskavaatorid. Nägime meest saatkonnas polegi, sest saatkond kavatsetakse raha- palju huvitavat, kuigi festival avati alles nädal pärast meie puudusel sulgeda. lahkumist Sapporost. Hr. Milleri käest kuulsime palju huvitavat Jaapani koh- Eestist ei käida Jaapanis kuigi tihti ja seetõttu oli Maan- ta, muuseas ka seda, et Jaapanis ei tarvitata narkootiku- teeamet kavandanud meie delegatsioonile tehnilise ekskur- me. Kuulduste alusel olevat kolm Jaapanis tegutsevat põ- siooni Tokyos, mis oli meie vahemaandumispaigaks kodu- hilist kuritegelikku sündikaati kokku leppinud, et narkoo- teel. tikumid on Jaapani rahvale kahjulikud ja neid sisse ei Jaapan on tuntud oma suurte sildade poolest. Nii on Jaa- tooda! panis pikima avaga (890 m) vantsild Tatara, pikima avaga Pärast põgusat tutvumist Tokyoga väga asjaliku giidi saa- (1991 m) rippsild Akashi Kaikyo jpt. tel jõudis kätte aeg pöörduda tagasi koju, kuhu lendasime Meie külastuse põhiobjektiks oli aga tunnelsild üle Tokyo ajaga võidu (meie aeg on 7 tundi Hommikumaa Jaapani ajast lahe kogupikkusega 15,1 km. See kombineeritud ehitis pak- taga). kus erilist huvi veel selle poolest, et samalaadsetest projekti- Usun, et kõik reisikaaslased jäid Maanteeameti korralda- dest on juttu olnud ka meie Saaremaa püsiühenduse kava- tud ja ametialaselt väga kasuliku reisiga, nii nagu ka alati des. Tunnelsilla nimi on TOKYO WAN AQUA-LINE ja see tasakaaluka ja mõnusa grupijuhi Jüri Riimaaga ülimalt koosneb umbes 10 km pikkusest kuni 60 m merepinnast all- rahule. pool asuvast tunnelist, kunstlikust ühendussaarest ja 4,4 km Lugupidamisega pikkusest sillast. Ehitis valmis 3 aastat tagasi, on suurepära- ALLAN ALLIK ne ja võimas rajatis. Viljandi Teedevalitsuse juhataja

6 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002 SAPPORO Näituselt Hetk kongressi avamiselt

Näituselt Näituselt

Liikluse juhtimise keskuses Fotod: Märt Puust Koht, kus peeti kongressi (Loe teksti lk. 3) Foto: Allan Allik

7 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

Rootsi. Teiselt poolt, nagu näiteks taksonduse UUE AVALIKU HALDUSE liberaliseerimises, töötab siin mõnikord progressi dialektika. PÕHJAMAA MUDELI See liberaliseerimine kukkus Rootsis läbi, ja soomlased said samade vigade tegemisest hoiduda. TÄIUSENI VIIMINE Käesolevas peatükis tuleb juttu sellest, kuidas teehaldus liberaliseeriti, kõigepealt 1990-ndate alguses Rootsis, ja hil- Kannatlikkuse ja valivuse strateegiline kasutamine jem, 1990-ndate lõpus Soomes.2 teehalduse liberaliseerimisel Soomes1 Arengud Soomes peegeldasid tihedalt arenguid Rootsis, kuid poliitika kujundajatel Soomes tõusis tulu sellest, et nad W. Martin de Jong olid positsioonis, kus said ammutada mõned väga õpetlikud õppetunnid oma naabrilt. Nagu üks Rootsist vastuse saatja ütles, on soomlased saavutanud tegelikult Rootsi mudeli juurutamise, sel ajal kui rootslased on kusagil poolel teel pidama jäänud ning sörgivad nüüd sabas, mitte ei näita kan- du. Me näeme, et need tegijad, kes on vastutavad uue Sissejuhatus regulatiivse raamistiku ülesehitamise ja vastuvõtmise eest Alates 1980-ndatest aastatest on kogu planeedil märatse- Soomes, lõikasid kasu oma äraootavast suhtumisest ja jälgi- nud tugevasti anglosaksi majandusteooriast varjundatud misest ning vältisid hoolikalt neid poliitilisi ja muid takistusi institutsiooniliste ja poliitiliste reformide laine. Mitmed pea- liberaliseerimise teel, mis kerkisid esile Rootsis. Neid inspi- tükid selles raamatus annavad tunnistust kõnealusest nähtu- reeris ka laiem välismaa, enamasti Uus-Meremaa päritolu näi- sest ka neis riikides, mida ei saa kultuuriliselt vahetult kas dete hulk, mida esitati rahvusvahelistel konverentsidel ja siis Suurbritannia või Ameerika Ühendriikide juurde kuulu- kohtumistel (Teppo, 1998, 1999). vaks lugeda. Üks riike, mis sageli käib ühte jalga institut- Ülejäänud osa sellest peatükist käsitleb alljärgnevat. Teine sioonilise reformi pioneeri Suurbritanniaga, on Rootsi, ehk alajaotis esitab stiliseeritud versiooni Uue Avaliku Halduse küll sealsed tulemid on tavaliselt “pehmendatud”, sobita- ettekirjutustest (Lane, 2000), avaliku halduse teooria iseloo- maks neid riigi sotsiaaldemokraatlike traditsioonidega mulikud jooned. See teooria rakendab mikroökonoomika (Micheletti 2000). Niisugused arengud on aset leidnud ja en- teooriast tuletatud avaliku (riikliku) sektori kohta käivaid üld- dale rahvusvahelist tähelepanu tõmmanud mitmesuguste mõisteid. See on mõtteviis, mis oli ja on ikka veel ülimalt mõ- üldkasulike poliitikate vallas, kaasa arvatud liberaliseerimine jukas ja võib öelda, et on ka enamiku Reagani- ja Thatcheri- raudteel, bussiliikluses ja taksonduses. Midagi samasugust, järgsel ajal avalikus sektoris toimunud reformide aluseks kuid avalikkusele vahest vähem silmatorkavat on juhtunud Suurbritannias, Austraalias, Uus-Meremaal ja Põhjamaades. teehalduse (kavandamise, ehitamise, eriti aga hoolde) puhul Sellest on eriti suur abi, mõistmaks üldkasulike valdkondade 1990-ndate aastate algul protsessis, mis viis selle liberaliseerimise taga olevaid eesmärke – liikuda jäikadelt riik- liberaliseerimisele. Et sidemed erinevate Põhjamaade vahel likelt monopolidelt ja groteskselt bürokraatialt täiemahulisele on sageli õige tihedad, mõjutavad nad tihtilugu üksteise ins- võistlusele eraettevõtjate ja paindlike teenuslepingute vahel. titutsioonilisi valikuid, teiste hulgas teeb seda ka Põhjamaa- Sellisena peegeldab alajaotis 2 teehaldusreformi taga peitu- de Nõukogu (Derry, 1979). Teehalduses, näiteks, on lisaks vat poliitökonoomilist filosoofiat ja ambitsioone, mis mõni- olemasolevatele kahepoolsetele kontaktidele Taani, Norra, kord on väga selgelt, mõnikord varjatumalt välja öeldud, Rootsi ja Soome poliitikakujundajate vahel veel Põhjamaade kuid mille tunnevad ära kõik asjaga seotud inimesed. Alajao- Teede Böderatsioon, kus sageli vahetatakse poliitikaalaseid tises 3 kirjeldatakse sündmuste tegelikku kulgu Soomes ja kogemusi saadakse inspiratsiooni uute suundade arendami- Rootsis, kui asi jõudis avaliku enampakkumise realiseerimise- sel. Tulemusena järgivad institutsioonilised raamid Põhja- ni. Selle kui esialgse, ent otsustava staadiumi saavutamiseks maades rahvusvahelisi arenguid, kuid tõlgendavad ja tõlgi- tuli luua uued institutsioonilised tingimused. Näidatakse, mil- vad neid sageli võrreldaval viisil. Mõlemast küljest, nii põhi- lised valikud tehti Rootsis, ning siis süveneme põhjalikumalt laadile omaselt kui institutsiooniliselt, võib neid vaadelda kui sellesse, kuidas Soome tegijad filtreerisid aktiivselt välja ta- Põhjamaade mudelit või kindlate iseloomulike joontega pere- kistused, millega põrgati kokku Stockholmis, ning vältisid konda (Zweigert ja Kotz, 1998). Kõik nad kannavad niisu- kriitilisi karisid, jõudmaks mööda originaalist. Alajaotises 4 guste rahvusvaheliste arengute pitserit, nagu seda on kirjeldatakse iga asjasse kaasatud tegija lahknevaid järeldusi globaliseerumise ja europiseerumise kohumine ning nendega strateegiliste positsioonide kohta kui erinevate institutsioo- kaasnevate trendide ja kaasaskäivate trendide kohumine, niliste arengute tulemust vastavates riikides. Saab selgeks, nagu riiklike monopolide ja suurte bürokraatlike organisat- et ehkki Soomes pole tegijad veel vaba ja võrdse võistluse sioonide lammutamine ja juriidiline harmoniseerimine. Nagu situatsioonile isegi lähenema hakanud, on nende agentuuri paljudes teisteski riikides, on niisuguste asutuste nagu Maa- ilmapank, OECD ja Euroopa Nõukogu levitatavad parimad kogemused otsustav jõud, kui asi jõuab poliitiliste ja majan- 1 Autor on tänulik paljudele inimestele, keda ta intervjueeris Rootsis duslike reformideni Skandinaavias ning Soomes. Kuid viisi, ja Soomes 2001. aasta suvel, eriti aga Dick Jonson’ile, Lars mismoodi need poliitikasignaalid riikidesse tuuakse, ja spet- Edelman’ile ja Markku Teppo’le väga üksikasjaliku teabe eest siaalset “maiku”, mille nad mingis riigis omandavad, võib liberalisatsiooniprotsessi arengust mõlemas riigis. Ta tänab ka mõista ainult nende üldiste traditsioonide ning vastastikuse Juha Aijo’t uurimistööle kaasaaitamise eest ja Ahti Salo’t, kes võõ- inspiratsiooni abil. Reeglipäraselt, kuigi teised Põhjamaad ei rustas autorit Helsingi Tehnoloogiaülikoolis. tunnusta seda alati või möönavad seda sageli vaid vastu- 2 Rootsi poliitikaga väga sarnase, kuid mitte identse poliitika juuru- tahtsi, on nende muudatuste juhtivaks läbiviijaks piirkonnas tamine on aastal 2002 seadustamise lävel Norras.

8 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

sõltumatu positsioon eduka enampakkumisprotseduuri seisu- leiab aset kõigepealt kodanike ja valitud poliitikute vahel, kohalt lubavam kui nurjunud reformikatsetused Rootsis suu- seejärel valitud poliitikute ja bürokraatide vahel, veel üks davad pakkuda. Nüüd, kui Soome Maanteeamet järgib pari- kord valitsusasutuste bürokraatide ja täitevagentuuride bü- maid praktikaid üle kogu maailma, küsivad nad endalt, kas rokraatide ning lõpuks nende agentuuride ja klientide vahel. nad on valmis võistlema Uus-Meremaaga. Iga kord täheldavad analüütikud info suurt asümmeetriat Pärast seda katselist ülevaadet Põhjamaade teehaldusmu- kauba või teenuse tellija ja selle pakkuja vahel; agentuuril la- deli liberaliseerimiskatsumustest Rootsis ja Soomes, valgus- sub otsene järelevalve enamiku või kõigi oma kohustuste üle tatakse 5., kokkuvõtvas alajaotises strateegilise tegija käitu- ja ta võib kasutada ning kasutabki seda infoeelist iseenese mise ja eklektitsismi elemente õppetundide omandamises piiri huvides, andes endast kõrgemalseisjale valikulist või isegi tagant. Tegijad käituvad strateegiliselt selles mõttes, et nad väärinfot. Eelnev analüüs kajastub oluliselt büroode ja avali- heidavad varju iseenda ja teiste tehtud valikutele, on teadli- ke ettevõtete tegevuses. Esiteks, teenuse pakkumise poliitili- kud enda vastastikusest sõltuvusest ning näevad ette tule- sed optimumid on tavaliselt kõrgemad kui avalikud optimu- vasi eelistusi ning valikuid. Hälbimine kellegi originaalideest mid, agentuuride optimumid on tavaliselt kõrgemad kui valit- valikulise õppimise ja strateegilise kohandamise läbi lubab suse omad ja avalikudoptimumid palju madalamad kui agen- riikidel olla inimeste võidujooksus esireas, kui asi jõuab ins- tuuride optimumid. Järelikult avalikkus ei saa seda, mida ta- titutsioonilise ümberkujundamiseni globaliseerumise palge hab ja on ära teeninud. Organisatsioonid ei tooda ei vajalik- ees. ku kvaliteeti ega kvantiteeti ja töötavad lisaks eba- efektiivselt. Kõige eelöeldu tulemus on see, et sunni korras Uue avaliku halduse eeskirjad Põhjamaades on bürood ja avalikud ettevõtted on sunnitud olema Sellest ajast peale, kui Anthony Downs avaldas oma teed- hierarhilised, aeglased, reageerimisvõimetud ning ebaefektiiv- rajavad ja kaemuslikud raamatud “Demokraatia majandus- sed ja saavad kasu infoga manipuleerimisest. Erinevuste teooria” (An Economic Theory of Democracy, 1957) ja “Bü- nüansse võib leida mitmesuguste avalike valikute autoritel. rokraatia sees” (Inside Bureaucracy, 1967), ja tõi korralikult Näiteks Downs ise (1957, 1967) ja Dunleavy (1991) olid arva- esile kõik kitsaskohad, mille all avaliku sektori organi- musel, et need avaliku sektori puudused võivad viia ka selle- satsioonid ja neid juhtiv eelarvemehhanism kannatavad, on ni, et avalikkusele pakutakse soovitust vähem teenuseid majandusmehed või majandusest vaimustunud poliitika- rohkema asemel, kuid ükski neist ei eita tõsiste puuduste tudengid ja administratsioon innukad näitama, et ‘turg’ võib olemasolu oma teoorias. olla inspiratsiooniallikaks nende parandamisel. See laienev Majandusmõtte sõjajärgne saak ei läinud avaliku admini- mõttesuund pärines ja jõudis teoreetilise täiuslikkuseni USA- stratsiooni ja avaliku poliitika paljudele teoreetikutele kadu- s ning sai tuntuks nimetuse ‘avalik valik’ (public choice) all ma ei Põhja-Ameerikas ega Euroopas, ei Austraalias ega ning oli tihedalt seotud omandiõigust, institutsioonilist ma- Uus-Meremaal. Mõjukas üldkasulike teenuste erastamise ja jandust ja peamise mõjuri teooriat käsitleva kirjandusega liberaliseerimise propageerija USA-s on olnud Savas (1982, (property rights, institutional economics, principal agent 1987). Avaliku valiku põhimõtted töötati välja normatiivsete theory) (vt. nt. Niskanen, 1971; Williamson, 1975, 1985; administratiivsete harunemisteni 1990-ndatel ja said tuntuks Eggertson, 1990; Mueller, 1989; Dunleavy, 1991; Buckley ja Uue Avaliku Haldusena (UAH) (Hood, 1991, Berlie jt., 1996 ja Michien, 1996; Boss, 1997 ja Jensen, 2000 jt. sellealase kir- Lynn, 1996). Kõige mõjukam UAH esindaja Põhjamaades on janduse ülevaated ja antoloogiad). Üldidee on alati selles, et ilmselgelt norralane Lane, kelle 1990-ndatel kirjutatud kuulsa- igal ajal tuleb riigi, kodanike, klientide või tarbijate eelistused te uurimuste kogumik ilmus õige hiljuti (Lane, 2000).Lane oli viia teisele tasandile, mis peaks tegelema teenuste pakkumi- omaks võtnud kõik avaliku valiku olulised jooned ja töödel- sega (service provision), info paikapidavusega (validity) ja nud need töötavateks institutsioonilisteks konstruktsiooni- ettetuleva kvaliteedikaoga ning efektiivsusega. Selle tulemu- deks, mis põhimõtteliselt tähendab liberaliseerimist, lepinguid sena ei saa avalike teenuste kliendid seda, mida vajavad, ja vajaduse korral erastamist. Kuigi ta pole mõjutanud ning näevad, et osa nende kallist maksumaksja rahast läheb regulatoorseid reforme Rootsis ja Soomes otseses mõttes, avaliku sektori organisatsioonide X ebaefektiivsuse või pii- sobib tema raamistus Põhjamaade administratiivsete struk- rangute lõtvuse tulemusena kaduma. See infokehtivuse kadu tuuridega ja kultuuridega õige hästi. Ta tõstab esile järgmi-

Tabel 1 Traditsiooniline avalik haldus uue avaliku halduse vastu

Traditsiooniline avalik juhtimine Moodne avalik juhtimine

Paneb rõhu poliitilisele ja bürokraatlikule rabelemisele Paneb rõhu sellele, et töö tehtud saaks

Kasutab avalikku seadust (büroo ja avalik ettevõte) Kasutab eraseadust (lepingud ja enampakkumised / võistu- pakkumised)

Eraldab avalikud ja eramängijad Ühtlustab mänguväljad

Eraldab assigneerimise ja regulatsiooni Assigneeringute ja regulatsiooni integratsioon

Vabalt Lane järgi (2000)

9 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

sed iseloomulikud erinevused traditsioonilise avaliku juhti- tõeliselt südamega võetud ja usinalt juurutatud? 3. alajaoti- mise ja uue avaliku juhtimise vahel. ses kirjeldatakse liberaliseerimisprotsessi tee-ehituse ja Kui traditsioonilise avaliku halduse puhul pärinesid kõik -hoolde osas, kus UAH ideid katsetati. Ehkki enamik kirjel- eespool mainitud vastuväited avaliku valiku teoreetikutelt, datust toimus Helsingis, pärines see ometi Stockholmist. sisaldab ahvatlev alternatiiv paremal pool tegutsemise mõõt- mist ja hindamist läbi lepingute eralepingupooltega, mis an- 3. Teehaldureformi Põhjamaade mudel nab nii assigneeringud kui ka regulatsiooni üheainsa, või- Organisatsiooniliselt nõuab kokkulepe üleminekuks avalikule malik et erastatud agentuuri kätte, kes sõlmib lepingud nen- enampakkumisele spetsiaalsete institutsiooniliste tingimuste de eralepingupooltega (tulenevalt eraseadusest?) koos loomise. Täpselt seda tehtigi Rootsis ja mõni aasta hiljem ka horisontaalsete sidemetega avalike “autoriteetide” ja selgelt Soomes. Põhjamaadele on alati iseloomulikud olnud väikesed visandatud funktsioonide ning kohustustega era-täideviijate ministeeriumid, kes töötavad välja üldise poliitika raamkava, vahel. See võrdsustamisele suunatud (egalitaarne) tehing ja palju suuremad täideviivad agentuurid, kes teevad suure- teineteisega viib mängijad samale mänguväljale. Vanad bü- ma osa praktilisest tööst. Teede kavandaine, ehitamine ja rood ja avalikud monopolistid kaotaksid oma privilegeeritud hoole on kuulunud ühe niisuguse suure agentuuri – maan- seisundi ja võistleksid võrdsetel alustel uute turule tulijate- teeameti kompetentsi, kes haldas ka enamikku hooldest ise ja ga. Need uued tulijad, just seetõttu, et nad on “turu-lepingu- sõlmis erapartneritega lepinguid suurema osa kavandamis- ja lised”, opereeriksid efektiivsemalt ja teovõimelisemalt ning ehitustegevuse kohta.3 Rootsi turul domineerivad suured sunniksid ka erastatud eksmonopoliste muutma oma lootuse- Rootsi ehitusfirmad nagu Skanska ja NCC, ning Soomes tult vananenud haldusviise. mõõdukalt kogukad, kuid siiski märkimisväärselt väiksemad Selle saavutamisel tuleks kasuks organisatsioonitüüpide Soome kompaniid nagu YIT ja Lemminkäinen (Kokko, 1999). teatav ümbermõtestamine. Tegelikult tunnistab Uus Avalik See oli peaasjalikult Rootsi ja Soome maanteeametite käes Haldus kolme tüüpi tegijaid: olev hooldeosa, mida kavatseti “üles raputada”. 1. Tööandjad (principals) (riik, valitsus, ministeeriumid), kes loovad seadusandliku baasi, institutsionaalse ja/või Põhjamaade mudeli kavandamine Stockholmis regulatoorse raamistuse. Nii Rootsis kui Soomes andis liberaliseerimisprotsessile hoo- 2. Vahendajad (agents) (ülesandeid täitvad või ostvad gu tõsine majanduslangus. Majanduslangus tugevdas agentuurid ja reguleerijad), kes organiseerivad pakkumis- rahandusministeeriumide positsiooni kulukate ametkondade protseduure nagu oksjone või iludusvõistlusi, lubades suhtes mõlemas riigis. Koostati üldkasulike teenuste loetelu, neil osta avalikku teenust nii head ja nii odavat kui või- mida kavatseti samm-sammult liberaliseerimise ja/või malik. privatiseerida (MOTC, 2001). Jälgides Suurbritannia kogemu- 3. Ettevõtjad (korporatsioonid, olgu riiklikud või erakätes), si kaugemalt, panid Rootsi Kaubandus- ja Äriministeerium kes osutavad üldkasulikku teenust ja teevad seega tege- ning mõnevõrra hiljem ka Soome Transpordi- ja Sideminis- liku töö. eerium rõhu sellele, et kulude kärpimine 20 % võrra on saa- Siiani on üldkasulike teenuste pakkumise reformimine ava- vutatav eesmärk. Väga vähesed poliitika väljatöötajad tead- likuks pakkumiseks üsna otsene. Mis see tähendaks spet- sid tegelikult selle arvu päritolu, mis oli reformile poliitilise siifilisemalt siis, kui küsimuses all on teehaldus? toetuse saamiseks nii oluline: see pärines raportist, mille Briti Asja tuum: see nõuab lepingu vaba sõlmimise võimalust valitsuse juures töötavad Arthur Anderseni konsultandid iga osapoolega, kes on võimeline ja tahab pakkuda tee ka- olid kirja pannud. Selles nad väitsid, et tee elutsükli maksu- vandamist, ehitamist ja/või hooldeteenust ning kõigi kutsu- mus peaks pärast liberaliseerimist vähenema võimalik et 17 mist vabalt konkureerima; välja valitakse parima ja odavaima % võrra. Mis oli võimalik Suurbritannias, peab olema võima- pakkumise tegija, kes osutab vajalikke teenuseid kind- lik saavutada ka Rootsi oludes ja vahest võivad tulemused laksmääratud aastate jooksul. Tegelik situatsioon mõlemas veel paremadki olla. Vaadati suures osas üle erinevused riigis, nii Rootsis kui Soomes, oli 1990-ndate aastate algul turustruktuurides ning ka institutsionaalsed ning funktsio- selline, et eksisteeris suhteliselt väike ministeerium, mis viis naalsed erinevused lähenemisviisis. Hilisemas staadiumis ellu keskseid põhisuundi, sel ajal kui suur avalik agentuur kanti seesama arv muutmatult üle Helsingisse ja vägagi sa- tegi enamiku hooldetöödest, väikese osa ehitamisest ja kor- masuguste tulemustega. raldas järelevalvet kõigi kavandite, ehituse ning hoolde üle, Teehoolet hakati järk-järgult vabaks laskma alates 1992. mida tegid ehitusfirmad ja teised erakompaniid. Erasektoris aastast; igal aastal avati võistluseks uus valdkond ning neile tehtava töö osas ei sõlmitud siiski lepinguid süstemaatiliselt võistupakkumistel osalejatele, kes pakkusid parimat kombi- avalike enampakkumiste kaudu. Nüüd, järgides UAH ret- natsiooni madalast hinnast koos kõrge kvaliteediga – vähe- septi, peaks ministeerium jääma selliseks, nagu ta on, ning malt paberil – anti nelja-aastased hooldelepingud. Riik jagati tegelema seadusandluse väljatöötamisega, et luua agentuur, väga paljudeks funktsionaalseteks piirkondadeks, igaühes mis vastutaks oksjoni või iludusvõistluse eest (või teeks märkimisväärne teeosade võrk. Rootsis korraldati enampak- seda alternatiivselt ise) ja erastaks või likvideeriks ülejäänud kumine nagu iludusvõistlus, mis tähendas seda, et mõlemad, osa sellega tegelevatest asutustest, nii et ainult eraosa- nii hinna- kui kvaliteedipunktid avaldasid mõju võistupakku- pooled saaksid võistupakkumisi teha. Lisaks peaksid kogu kavandamine, ehitus ja hoole olema turul ilma piiranguteta. Selle reformi läbisurumise ennustatud kasud oleksid: 1) tugev võistlus avaliku monopoli asemel; 2) innovatsiooni 3Eraettevõtluse osa Soomes on kasvanud nii teehooldes (kus see kõrgem tase ja 3) märkimisväärne kulude kokkuhoid tõhu- oli ebaoluline) kui ka tee-ehituses (kus see moodustab juba rohkem suse suurenemise läbi. Kõik see sunnib küsima, milline kui poole) oma suurenevate mahuprobleemide tõttu Soome Maan- empiiriline tõend saadakse, kui need UAH õppetunde on teeameti sees (Teppo, 1998). Situatsioon Rootsis on samasugune.

10 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

mise lõplikule tulemusele. Briti kontekstist lahkuminevalt teh- seadmeid ja nõuavad kõrget hinda Vagverket’ile müüdava ti mitmed institutsioonilised valikud, mida võib käsitleda kui liiva ning killustiku eest, mis sõltub neist varudest. On isegi tüüpiliselt Põhjamaadele omaseid ja mis jõudsid Soome tegi- väidetud, et kui üks neist firmadest teeb tõsise pakkumise jateni mõni aasta hiljem. Peale maksumuse vähendamise ning mingis piirkonnas, siis teine hoiab end sealt eemale ja vastu- innovaatilisuse soodustamise, mis andsid endisele riiklikule pidi. Hiljaaegu on avalikuks tulnud salalepped ja kartelli monopolile turul tugeva positsiooni ja päästsid selle muidu moodustamine, mida tagavad salajased kirjalikud lepingud võimalikust kokkuvarisemisest, kaitses see ka töötajaid mas- (Dagens Industrie, 7. veebruar 2002; NCC 2002). Ehkki mõ- siliste vallandamiste eest ja need olid kaks kõige silma- ned salalepete juhud on tõestamist leidnud, on teised jäänud paistvamat väärtust, mis annavad Rootsi mudelile erilise aga tõestamata, ja kui mitte ükski häirekellalööja ei informeeri hõngu. Sestap ei käinud liberaliseerimine käsikäes teehoolde võime, on nendes olukordades raske vahet teha faktide ja agentuuri lihtsa erastamisega. Vagverket ei muutunud piira- kuulujuttude vahel. Teiselt poolt tõstavad eralepingulised tud vastutusega riiklikuks aktsiaseltsiks, kuid pidi ikkagi kohe hala, Vagverket arvutab PPP ehituse poolt finantseeri- võrdsetel alustel võistlema erapakkujatega, vaatamata oma tava uue tee ehitamise kulusid ja teeb kindlaks, et geoloogili- organisatsioonilisele ja rahalisele sõltuvusele riigist si riske on valesti hinnatud ning surub need arendaja kaela, (Vagverket, 2001). Tegelikult oli Vagverket’i algne reformi- kelleks antud juhul on Skanska (BKK 1996). Ka siin on suh- plaan näinud ette kompanii lõhkumise kaheks – sõltumatuks ted sassi läinud ja lahjendatud seadustik pole saavutanud organiks, mis vastutaks enampakkumisprotsessi eest, ja suu- mitutki kavandatud eesmärk. Rootsi tee-ettevõte on finantsi- reks ettevõtteks, kuid poliitiline sekkumine viis kesise kokku- liselt nõrgestatud, vaatamata oma ikka veel domineerivale tu- leppeni. Ametiühingud kartsid oma liikmete tööperspektiivide ruosale, töötajaid pole lahti lastud, kuid perekonnad on lah- pärast ja suutsid tänu oma headele sidemetele sotsiaaldemo- ku rebitud sundsuunamistega ja usk ausasse ning avalikku kraatliku valitsusega selle ettepaneku nurjata ning blokeerida enampakkumisse on kannatanud. igasuguse väljavaate põhjalikuks reorganiseerimiseks. Prae- gu on asjad nii seadustatud, et Vagverket, ehkki see koos- Põhjamaade mudeli kohandamine Helsingis neb mitmest poolsõltumatust divisjonist, jääb ametlikult ühe Eksperimendid Rootsis on olnud otsustava tähtsusega Soo- organisatsioonilise katuse ja avaliku tööseaduse alla: sel mes tee valimisel. Nii valitsus kui parlament jäid rohkem pole lubatud ühtki oma töötajat koondada. Ainult siis, kui äraootavale ja -vaatavale seisukohale ning ajaks, kui idee tööpakkumine tuleb riigi teisest osast ja inimene keeldub sin- teehaldamise võimalikust liberaliseerimisest 1996. a. poliitika na tööle minemast, on nad sunnitud sellega nõus olema. päevakorda tõusis, olid Soome vastavad tegijad hästi infor- Järgnevatel aastatel on Vagverket selle pooliku seadus- meeritud, ette hoiatatud ja relvastatud. Mõlemad, nii ameti- tiku pärast väga kallist hinda maksnud. Hiigelsuur erakon- ühingud kui töövõtjate organisatsioon TT reageerisid leigelt sortsium nagu Skanska ja NCC nagu ka väikesed Transpordi- ja Sideministeeriumi tarmukatele katsetele reformi teehooldekompaniid, kus töötab väga vähe inimesi, on jõhk- läbi viia ja erafirmad YIT ning Lemminkäinen ja paljud väga ralt ära kasutanud administratiivset selgusepuudust ja tillukesed alltöövõtjad olid isegi vaenulikult meelestatud süüdistanud Vagverket’it oma erinevate divisjonide (Teppo, 1998). Kui valitsus oli liberaliseerimist puudutava ristsubsideerimises ja enampakkumiste korraldamise läbi- seadusandluse lõpuks otsustavalt vastu võtnud, oli Rootsi paistvuse ning usaldusväärsuse puudumises. Ehkki need eksperiment olnud nii positiivse kui negatiivse inspiratsiooni väited pole kunagi õigeks osutunud, ei saanud süüdistatav allikaks. Kooskõlas Rootsi algse initsiatiiviga otsustati endi- end kaitsta, sest kõik välised ilmingud olid tema vastu. Tege- ne maanteeamet lõhkuda kaheks iseseisvaks organisatsioo- likult kaotas Vagverket kogu oma kasumi riigile ning oli sun- niks, enne kui tegelikku liberaliseerimist hakati läbi viima. nitud jõudu pingutama, et ots-otsaga kokku tulla igaühes @innra’st pidi saama uus teedeadministratsioon, kelle vastu- individuaalsetest piirkondadest, mida ta teenindas. Võrdlu- tada jäi avalik enampakkumiste protseduur ning muud seks, Skanska ja NCC , kelle käive kui transnatsionaalsetel administratiivsed kohustused, sel ajal kui Tieliikelaitos ettevõtetel oli palju kordi suurem kui Vagverket’il, allusid asutati kui avalik piiratud vastutusega kompanii, kes hoolit- eraettevõtete kohta käivale seadusele ja võisid oma töötajate seb tegeliku hoolde tegemise eest ja on valmis võistlema arvu vähendada palju väiksemate piirangutega. Nad võisid erafirmadega. ka oma võistupakkumise korras saadud erinevate Turu avamine, vastupidi Rootsis tehtuga, on toimunud al- lepinguvaldkondade kasumeid ühtlustada, kui see oli stratee- les alates 2001. aastast 3 + 1 + 1 lepingute vormis (kolme giliselt hea oma turuosa suurendamiseks. Ilmselt võisid nad aasta peale ettenähtud tehing, mida on võimalus pikendada oma kasumi sularahaks muuta ja parandada isegi ajutisi kao- kaks korda ühe aasta kaupa). Ametiühingud, kes olid liidus tusi selles spetsiaalses ärivaldkonnas, kui oli vajalik paran- sotsiaaldemokraatliku parteiga nagu Rootsiski, saavutasid dada oma strateegilist positsiooni selles valdkonnas või luua edu selles osas, et ühtki Tieliikelaitos’e töötajat lahti ei las- know-how vajalikku taset (ametite ja elamuehituse ekstraka- tud, vähemalt mitte kohe. Tegelikult liigitati nad nn. B-kate- sumid kompenseeriksid neid). Alates aastast 1992 on nad gooria töötajate hulka, keda ametlikult loeti ülearusteks, kuid võitnud endale üha rohkem finantsiliselt köitvaid piirkondi kellel oli see eelis, et neid palgati keskkonnaga või siis mõne Kesk- ja Lõuna-Rootsis, kus teedevõrgu tihedus pakub tõ- teeosa ehitamisega seotud spetsiaalsete projektide jaoks. sist kokkuhoidu mastaapide arvelt. Võrdlemise abil kirjendas Võrreldes Vagverket’iga oli Tieliikelaitos’el see eelis, et neid Vagverket kahjumi nii 2000. kui ka 2001. aastal, kuid nende inimesi finantseeriti spetsiaalselt asutatud avalikest fondi- tungivaid palveid lahutada maanteeameti organisatsioon tee- dest. Alles pärast viieaastast üleminekuperioodi rakendub ettevõttest ka seaduslikult, pole veel tõsiselt kaalumisele eratöö seadus (private labour law) ja selleks ajaks eeldatak- võetud. Praktiliselt öeldes, on strateegilisel tasandil ilmnenud se, et need töötajad on leidnud uue töö. mõningane duopoolsus (kahe müüja turg), sest NCC ja Tähelepanuväärne memorandum, mis anti välja kombi- Skanska on valmis jagama ühiselt spetsiaalseid teehoolde- neeritult ametliku seadusandlusega, määras, et need inime-

11 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

sed ei saanud palka mitte Tieliikelaitos’e, vaid riigieelarvest. Isegi proovides nii palju kui võimalik võtta Vagverket Edasi, seati reegliks, et teatav sõlmvarustus teenuste pakku- Production’i suhtes sõltumatut positsiooni, on välistegijatel, misel, nagu hooldevarustus, kruusa- ja liivakarjäärid ning kellel puudub usk tõeliselt avatud ja ausasse enampakku- autobaasid (truck stations) müüakse misse, on põhjust hoida Vagverket’it tervikuna haavatavas Tieliikelaitos’eleturuhinnaga ja need ei jõua seega lõppkok- positsioonis. Selle jõupingutused diskrediteerida konkurente, kuvõttes @innra kätesse, millel oleks rohkem mõtet olnud kuulutades, et keskkonna kvaliteet või ohutus satuvad löögi siis, kui oleksid tekkinud võrdsed võistlussuhted. Seda tehti, alla, kui teehoole nende käes on, pole eriti edukad olnud. vaatamata erakompaniide ilmselgelt arukale ettepanekule teha Kaebamine, et ainult vanad tehnikaspetsialistid, kes tööta- @innra’st sõlmvarustuse (bottleneck facilities) järelevaataja vad Vagverket’is, teevad tööd südamega, sel ajal kui teised või siis hallata olulist varustust nagu ühisressurssi või eral- lihtsalt koostavad nimekirju töödest, mida tuleb teha (nad dada need kõige kõrgemalt pakkujale. Nende kinkimiste levitat kohutavalt suuri soolakoguseid korraga, selle asemel (donation) taktikalist olulisust ei tohi alahinnata, sest YIT’l, et hoida põhjavett ja teha sama tööd mitu korda väiksemate Lemminkäinen’il jt. ei olnud oma piiratud suuruse tõttu sel portsjonite kaupa, või jätavad mõnel teelõigul puud ja oksad ajal niisuguseid masinaid käsutuses. Veel halvem, isegi kui enne külmade tulekut lõikamata, sest see võtaks aega), osu- Tieliikelaitos neid selgelt ei vajanud, ei müünud nad neid tusid samuti suuremalt osalt vääraks. Kokkuvõtlikud raportid siiski maha ega loovutanud ka otsestele konkurentidele. Rää- on näidanud, et pärast liberalisatsiooni on teenuse kvaliteet gitakse, et mõned pruugitud seadmed, mida YIT mõni aasta veidi langenud, kuid see oli niisamavõrd riikliku ettevõtte kui tagasi hädasti vajas, on nüüd kasutusel Eestis. Räägitakse eraettevõtjate süü. Ettekanded näitasid ka, et hinnad on lan- ka, et mõned teised masinad, millest YIT’le ära öeldi, anti hil- genud ligikaudu 20 % võrra, nagu oligi ennustatud. Kuid jem väikestele alltöövõtjatele, kui nood pühalikult tõotasid, see kõik oli õige vaid algsete kavatsustega võrreldes. Rootsi et ei aja äri mitte kellegagi peale Tieliikelaitos’e. Lõppkokku- teehalduse liberaliseerimise mudelist on loobutud Rootsis võttes oli Tieliikelaitos’e “veimevakk” kaugelt atraktiivsem eneseski. ning mõjuvam kui Vagverket’il ja see pakkus tee-ettevõttele järgnevateks aastateks õige head stardipositsiooni. Üksainus innra paranev profiil klausel – mõningaks lohutuseks eraettevõtjatele, – millele Seesama umbes 20-protsendiline riigi rahakoti sääst saavu- Tieliikelaitos vabatahtlikult alistus, oli see, et ei siseneta tati enam-vähem ka Soomes juba 2001. a., päris esimesel aas- ehitusturule, kus ikka veel domineerisid YIT ja tal, kui korraldati avalik enampakkumine. Kuid areng läks Lemminkäinen. Sellesse turuosasse sisenemiseks vajalike seal @innra äsja saavutatud sõltumatuse tulemusena palju seadmete ostmine lükati edasi aastasse 2005, kui kõik tingi- kaugemale. Ehkki @innra ja Tieliikelaitos asuvad ikka veel mused täielikuks konkurentsiks hoolde alal peaksid ka olema samas hoones Helsingi lähistel Pasilas, on uksed kahe tiiva täidetud, sest kõik regioonid oleksid tagatud parimatele le- vahel , kus need organisatsioonid asuvad, hermeetiliselt pingupartneritele. Teatavas mõttes oli see vastava turuosa suletud ja iga selle sümboolse keelatud joone ületamine pa- jagamises mittevahelesegamise pakt kuni mainitud aastani. neb häirekella tööle. Võib isegi öeldam, et @innra, selleks et Just nagu Rootsiski, oli tee-ettevõte ainus kompanii, mis oli oma imagot tugevdada, distantseerub teadlikult teistest fir- kohustatud pakkuma teenust kõigis regioonides, vältimaks madest, vältimaks lobitöö võimalust, ja usaldab soosikute seda, et mõni neist võiks jääda teenindamata. Et aga hinnad asemel erapooletuid töö ning haldamise näitajaid (MOTC, olid vabad ja neid võis kruvida nii kõrgele nagu lustis, sai 1998). @innra on seda hetke kasutanud ka selleks, et kavan- seda küll vaevalt ebasoodsaks pidada. Tulemusena hakkasid dada vastastikusel suhtlusel põhinevat (interaktiivset) enam- erafirmad kaebama selle pärast, et Tieliikelaitos’e raamatupi- pakkumise protseduur ja avalike juhtnööride võrku, millest damine oli kujundatud nagu erakompaniides, kuid aastakasu- oleks kasu koostöös asjast huvitatud osapooltega. Selles miks oli ette nähtud vaid 1 %, sel ajal kui tavaline kasumi- protsessis osalevad nii konsultandid, tulevased lepingu- protsent erasektoris oli 3. partnerid kui ka ametiisikud. Selle tulemusena on igal potent- Aastal 2001 sai Tieliikelaitos 17 võimalikust lepingust 11 siaalsel võistupakkujal olnud võimalik kõrvutada neid kritee- kui peamine lepingupartner, YIT 4 ja Skanska, mis regulaar- riume, mille alusel ettepanekuid hinnatakse, ja neid üldiselt selt ostab üles väiksemaid kohalikke tegijaid Soomes ning tunnustatakse. Pakkumiste tegelikul hindamisel ei ole osaline on huvitatud oma turuosa suurendamisest ka Soomes, 1 ja mitte @innra ise, vaid @innra poolt annavad hinnangu sõl- spetsialiseeritud väike lepingupartner võitis 1 lepingu. Tei- tumatud eksperdid regioonist. Distantseerunud ja erapooletu sed võimalikud osalejad nagu NCC ja Lemminkäinen pole reguleerija otsustab võistupakkumiste üle üksnes nende ma- seni otsustanud sellele uuele turule siseneda. janduslikust väärtusest lähtudes või võtab üheks aluseks Tieliikelaitos’e eesmärk kinnistada oma tugevat ajaloolist tarbijate väljendatud arvamused, nagu on ettepanek tehtud traditsiooni äris, näidates parimat kvaliteeti ja hõivates turu- tuleviku seisukohalt. See võib otsustaja (@innra) reputat- osa 70 %, on saavutatud, ehkki muidugi ainult tulevased siooni üksnes parandada. arengud võivad öelda, kas see jätkub nii ka edaspidi ja kas See ei tähenda, et @innra on suutnud vältida igasugust planeeritud laienemine ehitusärisse saab olema edukas. Kom- Tieliikelaitos’e mõju igas oma töö osas. Näiteks iga võistu- panii erastamine, nagu mõnedki sooviksid, viiks asju veel pakkumist hinnatakse maksumuse (75 %) ja kvaliteedipunk- ühe sammu edasi, kuid poliitiline otsus selles osas on tegeli- tide (25 %) järgi. Selles viimases osas on põhikomponendid kult teisejärgulise tähtsusega, kui asi puudutab firma järje- (1) pakkumist tegeva organisatsiooni reputatsioon ja kestvust. väärtuslikud omaduseded, (2) hooldeplaani kvaliteet ja (3) ohutusega, keskkonnaga ja muude aspektidega seotud Põhjamaade teehaldusreformi täiuseni viimine kvaliteedisertifikaadid, keskkond ja muud aspektid. Paratama- Rootsi Maanteeamet on pidevalt üritanud jätta erapooletu le- tult on Tieliikelaitos’e reputatsioon punkti (1) osas, vajaliku pinguagentuuri muljet, kuid sellest pole suurt kasu olnud. varustuse kättesaadavuse ehk punkti (2) osas ja vähemas

12 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

ulatuses kindlate ISO-sertifikaatide olemasolu ehk punkti (3) erinevatest allikatest. Nad on tutvunud avalike üldkasulike osas tema kasuks. Teiselt poolt on ka YIT’l mitmeid ISO- teenuste liberaliseerimise ja privatiseerimise kuueastmelise sertifikaate, mis muudavad ta mõnel juhul arvestatavaks mudeliga , nagu seda on ette pandud anglosaksi maailmas ja kandidaadiks. Üldiselt rääkides on hinnad Soomes läinud alla jagatud rahvusvaheliste organisatsioonide nagu Majandus- ja mitmesuguste firmade pakutav hinnatase on muutumas koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Maailmapanga üha sarnasemaks. Küsitav on aga, kas see kõvera langus jät- kanalite kaudu (vt. alljärgnevat tabelit). kub. Kasumiprotsendid on praegu erakordselt madalad (YIT näiteks möönab, et püüab kuidagi ots-otsaga kokku saada ja Tabel 1. Teehaldusreformi faasid loodab alles paari aasta pärast jõuda positiivsete finantstule- Baas 1: Avalikud tööd agentuuri organisatsioonis musteni ja ei saa loota, et aktsionäridele oleks niisugune olu- Baas 2: Identifitseerida klient ja tootja kord palju aastaid järjest vastuvõetav). Baas 3. Eraldada klient ja tootja Baas 4. Muuta tootja juriidiliseks isikuks Soome uus jaht maailma parimatele praktikatele Baas 5. Privatiseerida tootja ja muuta klient juriidiliseks isi- Soome poliitikamäärajate seas on ammu arusaamisele jõutud, kuks et Rootsi on inspiratsiooniallikana oma tähtsust kaotamas. Baas 6: Privatiseerida klient Kuid see on muutnud oluliseks vajaduse leida uusi inspirat- siooniallikaid. Transpordi- ja Sideministeerium, mis on vastu- Igas järgmises faasis segab riik end järjest vähem vahele. tav organisatsioon selle eest, et on alates aastast 1992 tõu- Allikas: Teppo, 1999 ganud tagant kogu Soome üldkasulike teenuste libe- raliseerimise võrku (MOTC, 2001), on rahul eelarvekärbetega, See paneb ette, et üks samm järgneb loogiliselt teisele ja tä- mida teehaldusreform on seni võimalikuks teinud, kuid möö- heldades fakti, et nüüd on nad kuskil poolel teel, näib neil nab, et neid ei saa ka tulevikus garanteerituna võtta, ning on olevat mõte tõmmata kaasa ka need riigid, mis on juba skee- isegi mures innovatsioonitaseme pärast teesektoris üldse. mis kaugemale jõudnud. Liiatigi, ehkki on võimatu erastada Tieliikelaitos’t kuni parla- Täpsemalt, @innra heaks töötavad inimesed jälgivad hu- mendis kokkulepitud viieaastase tähtaja lõpuni, ei lange see viga näiteid Suurbritanniast, kus integreeritud kavanda-ehita- mõte kindlasti päevakorrast ära. Ja @innra, mis, nagu öel- rahasta-operatsiooni lepingud on alla kirjutatud 30 aastaks, dud, on peale sundinud ministeeriumi ideede tegelikku juuru- nii nagu ka nende edusamme ja läbikukkumisi avaliku ja tamist, tegeleb oma uurimistöös ja poliitikas laialt samade kü- erasektori partnerluses . Seni pole kavandamise, ehitamise ja simustega. Eriti annab muretsemiseks põhjust tehnoloogilise hoolde integratsioon “teedeasjanduses” Soomes isegi kõne ja muualase innovaatilisuse nappus (tee-) ehitusäris. Veel alla tulnud, seda on takistanud ka mitteametlik reegel, mille enam, kardetakse, et lepingupartneritele määratud lühikesed on läbi surunud Soome väikesed ja keskmised ettevõtted, lepinguperioodid ja väikesed piirkonnad, nagu praegu on lõigates läbi nende tegevuste ühenduslüli võistluse moes Rootsis ja Soomes, ainult takistab veel rohkem võima- tugevdamise suunas, kaitsmaks väikeste ettevõtete posit- likku progressi selles valdkonnas. Vähem kindlustatud lepin- siooni. Mastaapide otstarbekas korraldus on köitnud @innra guvõtjad hakkavad kohe lepinguid täitma ja mida väiksem on töötajate üha suuremat tähelepanu. Nad kuulavad võrdselt nende teenindusala, seda vähem võivad nad investeerida suure huviga seda, mida räägib hr. R. J. Dunlop, Uus-Mere- oma teadmiste avardamisse ja seda vähem ajendeid on neil maa Transiidi peadirektor, kuidas lepinguperioodi pikendami- innovaatilisuseks. Teiste sõnadega, ehkki ei proovitagi tõu- ne näiteks 3-lt aastalt 10-le viib edasise kulude vähendamise- gata ortodoksse mikroökonoomika loogikat (või retoorikat, ni 20 % võrra pärast ühte kiiret liberaliseerimist umbes küm- sõltuvalt maitsest) selle ülimate järeldusteni, on jälgitav puu- me aastat tagasi. Lõpuks on nende kohus otsustada, kas duliku konkurentsiga turg ja seda nii empiirilises kui ka nor- nad järgivad neid “Alice imedemaal” lugusid (sõnad, mida matiivses tähenduses (De Jong ja Aijo, 2001). ettekandja tõepoolest kasutas). Lisaks võtavad nad süda- Ülalöeldu vihjab sellele, et @innra kaalub tõsiselt messe ettekandja märkusi Briti poliitika kohta ja fakti,et 30- teeninduspiirkondade laiendamist ja nende hulga vähenda- aastased lepingud on tõepoolest liiga pikad, sest avalik võim mist ligemale sajalt tosinkonnani või veelgi väiksema arvuni. ei tohiks kunagi loobuda oma otsustusõigusest nii kaugele Ehkki teiste riikide kogemuste tundmaõppimine eesmärgiga tulevikku. Ja viimane, kuid kaugeltki mitte kõige vähem tähtis neid kohapeal rakendada ahvatleb, on Soomel spetsiaalne asjaolu: nad tutvuvad valikuga, mille hiljuti tegi leiboristide geograafiline struktuur, mis muudab paljud võrdlused üsna valitsus – mitte erastada reguleerijat, kes takistab tegemast petlikeks. Seepärast on teeninduspiirkonna kõige soovita- vältimatut kuuendat ja lõplikku sammu selles skeemis (samuti vama suuruse määramine midagi niisugust, kus oleks vähe Dunlop’i enda suust). Kui Uus-Meremaa poliitika on pöör- kasu õppimisel Uus-Meremaalt ja paljudest teistest riikidest dunud tagasi vasakule, võivad viivitavad riigid, kes on jää- oleks vähe kasu. Siin mängib pigem kaasa kodumaine areen, nud teenuste oluliste elementide ähvardavalt ligioleva priva- sest paljud väikesed kompaniid, keda tavaliselt palgatakse tiseerimise ees ettevaatlikumaks, lõpuks saada tagasi usu allettevõtjateks, on sellisele võimalikule arengule vastu, kar- enesesse. Lõpuks pole aetava poliitika tulevik ülima konver- tes kaotada oma sõltumatust. Neil pole nii suuremahuliste gentsi poole liikumise vältimatu joon. Poliitika kujundajad operatsioonide tarvis ei kapitali ega tehnikat ja see on ka Soomes näivad olevat õigel ajal jõudnud niisugusele järeldu- põhjus, miks Soome väikesed ja keskmised ettevõtted titu- sele, vaatamata võrgutavatele skeemidele, mis endastmõiste- leerivad teehalduse liberaliseerimist pettuseks. tavalt tunnistavad süüdlaseks selle riigi poliitika, kes on teis- Õppimine anglosaksi maadest on märksa teostatavam, kui tega võrreldes kas oma ajast ees või sellest maha jäänud. küsimus on lepinguperioodi pikkuse seadmises. Pärast Root- Teenuse pakkumisest sõltumatu agentuuri institutsiooniline si mudeli vastuvõtmist, nagu ettevõtmise algatajad olid ka- eelis on ikkagi realiseeritud ja on ülimalt ebatõenäoline, et vandanud, on tulnud aeg laenata rohkem eklektilisi variante see tühistatakse tulevikus.

13 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

Järeldus: strateegiliste tegijate eklektilisus seisab välis- ratsioon üheainsa organisatsiooni kätte – antud juhul on maa õlgadel Soomes selleks Soome Maanteeamet @innra – on tehtud ja näib olevat otsustava tähtsusega. See on avalike huvide Uue Avaliku Halduse teooria ja praktika eest hea seismine turuarengute järelevalve ja mõjutamise UAH retseptide juurutamine osutub olevaks mitte sine cura, teel, kuid samal ajal ka paratamatult väikese tõhususega. See kuid see on protsess, mis võtab õppust välismaa kogemus- on täpselt selle uuesti omandatud sõltumatus ja suurenenud test ja leiab oma lahendused ning see on kahtlemata abiks. administratiivne staatus ning asjatundlikkus, mis on kõike Mis puutub soovisse juurutada UAH retsepti, siis siin ei saa korraldanud usutavalt, jättes tagaplaanile maksumuse aspek- olla mingit kahtlust: tid, võrreldes innovaatilisuse ja turu struktuuri aspektidega. Kliendi-tootja kontseptsioonis on kliendi funktsioon Just selles osas võis juhtuda, et Soome õppimine Rootsi alg- agentuuri organisatsiooni (ministeeriumi, eraldiseisva agen- mudelist on lubanud realiseerida UAH olulisi positiivseid tuuri või munitsipaalorganisatsiooni) võtmeroll. (Kliendi roll elemente realiseerida ja samal ajal vältida kaheldavaid ning on: planeerida, määrata spetsifikatsioonid ja standardid, han- saavutamatuid elemente, mida varjundavad selgelt ideoloogi- kida ja kehtestada eelarverahad, korraldada ja välja anda le- lised ülemtoonid. Vaatamata fundamentaalse mikroökonoomi- pinguid ning maksta tootjale. Selles rollis peab klient julgus- ka akadeemilisele olemusele, on sellle teoreetilistest eeldus- tama ja edendama võistlust ning looma eeldused funktsio- test , et turg on täiuslik ja et erafirmad ei kannata kahjuliku neeriva turusituatsiooni jaoks (Teppo, 1999:2). poliitika all, praktikas õigesti õppust võetud, nii et erinevad Irooniline küll, aga Lane ennustus, et poliitilised ja büro- osapooled on üles näidanud tahtmist institutsioonilise sel- kraatlikud lahingud lakkavad pärast seda, kui lepingud toodi guse ja strateegilise käitumisega tegelemisest sugeneva kasu eraseadusega avaliku sektori südamesse, jäid niisama tuge- vastu. vaks nagu ennegi. Tegelikult on strateegilised mängud tegi- jate vahel võib-olla veelgi intensiivistunud reformist tingitud Strateegilise tegija käitumine ja eklektiline õppimine segaduse tõttu; on muutunud vaid institutsionaalne seade, Näib pigem, et tegijad ei võta seadusettepanekuid passiiv- milles need lahingud toimuvad, ja iga tegija suhteline posit- selt vastu, vaid ennetavad ja tegutsevad vastavalt üksteise sioon. sammudele. Teehalduse liberaliseerimise juurutamise käigus Suhteliselt kerge on olnud kommertsialiseerida või priva- oleme märganud, et tegijad üritavad mõjutada institutsioo- tiseerida tegevust juba võistluslikus turusektoris. Võistluse nilisi tingimusi liberalisatsiooniprotsessi tarvis, kavatsevad tekitamine ja võistlustingimuste arendamine on olnud nõud- monopoliseerida olulisi varasid ehk “tootmisvõimsuste pude- likum ettevõtmine. Teiselt poolt peaksid oluliselt monopool- likaelu”, mida on vaja teenuse tegemisel, kipuvad süüdis- sed tegevused jääma riigi omandusse, vähemalt kuni adek- tama rivaale, seades küsimuse alla nende usaldatavuse või vaatne võistlus on rakendatav, neid ei tuleks anda aktsia- teenuse kvaliteedi, või liituvad potentsiaalsete võistlejatega, seltsidele. Eramonopol on isegi halvem kui riiklik monopol kui päevakorrale võiksid tõusta kokkumänguvastased reeg- (Teppo, 1999:2). lid. Selles mõttes võib mänguteooria (Duke, 1984, Dixit and Kuigi võib olla, et töö ärategemise vajaduse rõhutamine Nalebuff, 1991, Scharpf, 1997) või osavõtjavaese turu teooria võib rohkem esile kerkida, on küsimus sellest, mida tähendab (Bellner, 1949, Shepherd, 1985, Briedman, 1983) kvalitatiivne kvalitatiivselt “hea teenus” ja kuidas seda saab korraldada tõlgendus anda avalike poliitikate juurutamise suurema allika. ning monitoorida, politiseeritum kui kunagi varem. Tuleb li- Tuleb siiski märkida, et mõned valikud on institutsioonilise sada, et ennustatud hinnalangus on tõesti aset leidnud, kuid raamistuse puhul pöördumatud. Kompromissina lahendatud selle jätkumine on tulevikus näha, sõltudes tugevasti tuleva- protsessil Rootsis, mis sundis liberaliseerimist eelnema endi- se innovaatilisuse genereerimisest. Innovaatilisus selles se maanteeameti jagunemisele teeametiks ja tee-ettevõtteks, valdkonnas usutakse aga töötavat risti vastu täiemõõ- on juba olnud tähtsad valitud teest sõltuvad järelmid. Kind- dulisele võistlusele mastaapide ja kindlate pikaajaliste lepin- lasti on see nõrgendanud mõlemat, nii tee-ettevõtet kui tee- gute tõttu. Tegelik empiiriline kogemus nii kodus kui ka vä- ametit. Soome tegijatel on olnud äraarvamatu eelis seista kel- lismaal on viinud Soome pragmaatilised poliitikakujundajad legi teise õlgadel ja nad on seda juhust täielikult ära kasuta- järeldusele, et turukonstellatsiooni tõttu ei realiseeru täielik nud. Vähe sellest, et nad on ette aimanud ja strateegiliselt võistlus mitte kunagi. Tõepoolest, ükskõik kas arendati turu sekkunud valitsuse, parlamendi, ametiühingute ja teineteise juhtimist või mingit osavõtjavaest vormi, hakkas selle spet- poliitikasse, nad on jälginud ka liberaliseerimisprotsessi kul- siifiline vorm tugevasti sõltuma iga tegutseja strateegilisest gu Rootsis ja mujal, nagu näiteks hiljem Uus-Meremaalgi. ettenägelikkusest ja reaktsioonist, tegutsejad omakorda olid Nad on soodustanud ja edasi tõuganud elemente, mida on sellest lahingust tekkivate liberaliseerimise ja institutsiooni- heaks kiitnud, ja jätnud kõrvale need, mis neile ei meeldinud. de, ettekirjutuste ja lepingute mõju all. Tuleb välja, et peale Resultaat ei saa kõigi asjaga seotud tegijate jaoks kunagi väga väikeste alltöövõtjate mõistavad väga vähesed tegeli- täiuslik olla; üksikute omavahel seotud ratsionaalsuste sum- kult hukka suuna, mille sündmused on võtnud. Kui ma liitub harva kollektiivse ratsionaalsusega. Tegelikult tuleb innovaatilisus nõuab suuremaid turu osapooli, kellel on le- tunnistada, et see uus avalik tee-ettevõte Tieliikelaitos on pingu suhtes mingi kindlus ja kes kombineerivad oma uurin- omandanud peaaegu monopoli seisundi ja selle privileegid. guid ning arengupingutusi, arvatakse juhitav puuduliku osa- Kuid mingi mudeli täiuseni viimine on pidev protsess ja eel- võtjate arvuga turg olevat isegi soovitavam. See jääb ilmsel- dab, et keegi pole veel viimase staadiumini jõudnud. Eklekti- gelt õige kaugele Lane hoiatusest hoida lepingute tähtajad line õppimine kogu maailma “parimatest praktikatest”, säilita- alati väga lühikesed, et võistlus oleks äge ja hinnad kestvalt des samal ajal kriitilise suhtumise ja kujundades õppetunnid madalad. Teiselt poolt, assigneerimise ja reguleerimise integ- ning näidised oma malli järgi ümber, on järgmine samm. ■

14 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002 PRANTSUSMAA KATTEEHITUS- PROTSESS VÕIDAB AUHINNA

Möödunud sajandi 70-ndatel aastatel kasutati Prantsus- Aktiivne vuuk tehakse õhukese PVC-lainepaneeli maa tee-ehituspraktikas laialdaselt immutatud killustik- abil, mis viiakse kattesse vertikaaltasandis, teega risti, alust, kuid praegu on see praktika teedeinseneride ebasoo- ja tavaliselt kolmemeetriste vahedega, tekitades niiviisi singusse langenud, sest niisugusesse kattesse tekivad lühikesi plaate. Vuugi kõrgus varieerub 0,18 0,24 m kokkutõmbumise tõttu vältimatult praod. vastavalt töödeldava kihi paksusele. Selle pikkus jääb Kuid poolelastne kate pakub oma mehaaniliste omaduste 2,3 2,9 m vahele. tõttu ökoloogilist alternatiivi vastukaaluks elastsele katte- Paneeli sinusoidaalne kuju takistab liikluskoormu- le. Pragude tekke piiramiseks ja kontrolli all hoidmiseks sest tingitud pragude teket (see ei käi “normaalse” on kompanii SACER välja töötanud uue protsessi – aktiivse prao kohta), seetõttu on võimalik vähendada kattekihi vuugi. See protsess sai hiljuti Rahvusvahelise Maanteeliidu paksust. (IR7) auhinna innovaatilisuse eest ja see anti kätte kompa- Lisaks on selle originaalse meetodi tarvis loodud ka eri- nii esindajale Jean Claude Roffe’le ConExpo kaubanduslaa- line tehniline varustus, millega aktiivset vuuki paigalda- da ajal Las Vegases. takse (joon. 1).

Joon. 1. Vuugi paigaldamise skeem

15 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

Kõigepealt läbib remonditava ala greider ja siis hakkab võrreldud elastset katet ja nii aktiivse vuugiga kui ilma tööle puurmasin, mis avab tee aluskihis vao, kuhu paigal- selleta tehtud poolelastset katet. datakse aktiivne vuuk. Seejärel teine masin (omamoodi to- Aktiivse vuugi kasutamisel tuleb katte maksumus väide- peltäke) sulgeb edasi liikudes vao. Selle operatsiooni järel tavalt väiksem kui teiste katete puhul, nt. elastne kate ja võib järgneda tavaline peenmaterjali tihendamisprotsess. poolelastne kate ilma pragusid ennetava protsessita, ja ka Kui kihi paigaldusseadmed töötavad normaalselt, ei esine korrashoid tuleb odavam, sest aktiivse vuugiga katte puhul ajakadusid ja päevas paigaldatakse umbes 500 aktiivset väheneb hooldesekkumiste arv (praod levivad aeglaselt ja on vuuki, mis vastab 3500 tonni hüdraulilise binderaluskihi väga kitsad). paigaldamisele päevas. Pragude tekkimist igas binderkihis võib ennetada aktiivse Lisaks tsemendiga stabiliseeritud sõmermaterjalikihi vuugi abil koos uue konstruktsiooniga ja tugevdamisega (kui (cement-bound aggregate layer) pragude kontrolli all kihi paksus on üle 200 mm). Aktiivset vuuki saab kasutada hoidmisele ja nende arvu piiramisele aitab aktiivne vuuk ka tööstuslike platvormide rajamisel. säilitada teekatendit liikluse all. Seepärast on võimalik Aktiivse vuugi meetod on patenteeritud Prantsusmaal ja hoida märkimisväärselt kokku kihi paksuses. Nii saab ta- mitmes Euroopa riigis. Protsessi kirjeldus on ilmunud valise kahekihilise poolelastse katendi asemel (selle pak- Prantsuse Teetehnika Komitee poolt väljaantavas tehnilise sus on umbes 370 mm) teha üksainus 320 mm paksune info lehes Avis Technique. Seda lahendust on testitud inno- kiht. vaatilisuse seisukohalt ja SETRA (Teede ja Kiirteede Ka kulud muutuvad. Joonisel 2 on majanduslikult Tehniliste Uuringute Teenistus) on seda sertifitseerinud.

On meeldiv tõdeda, et Teelehel on saamas traditsiooniks tut- AS Ratex on selles olukorras samuti teinud olulisi stra- vustavate artiklite avaldamine teedeehituse alal tegutsevate et- teegilisi otsuseid, et olla valmis pakkuma professionaalset ja tevõtete kohta. On ju olukorras, kus igaüks tegeleb oma argi- kvaliteetset teenust Eesti teedeehituses nii maanteedel kui ka probleemidega, värskendav lugeda teiste ettevõtmistest, saa- linnades ja asulates. Arvame, et Ratexi eelnev tegevus annab vutustest ja ajaloolisest järjepidevusest. Selle eest juba ette alust optimistlikule lootusele, et suudame selles vallas tõsi- suur tänu Teelehele. Jääme lootma, et see traditsioon jätkub. selt kaasa lüüa. Viimastel aastatel on pidevalt juttu olnud Eesti teedeehi- AS Ratex asutati 1993. a. augustis eraaktsiaseltsina akt- tusse suunatud investeeringute mahu järsust suurenemisest, siakapitaliga 200 000 EEK. Asutajaliikmeid oli viis. Kõigile mis on ühest küljest põhjustatud teede tegelikust seisukorrast, töötajatele anti võimalus aktsiaid osta ning aktsionäride ar- kuid samas on see ka Euroopa Liitu astumise eeltingimuseks. vuks kujunes 30. Kõik Ratexi töötajad, sh. ka aktsionärid, Aastal 2002 on esmakordselt põhjust arvata, et teede olid varem olnud TREV-3 töötajad. TREV-3 võibki lugeda taastusremondi ja hoolde vajadusteks on finantseerimine lõ- Ratexi eelkäijaks. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel oli puks lahti minemas. Binantseerimise tempot on täna veel ras- TREV 3-st moodustatud küll RAS Via, kuid selle eluiga jäi ke prognoosida, kuid tundub, et Eesti vastavad ametkonnad väga lühikeseks. Praktiliselt pärast esimest tegevusaastat ha- on selle nimel tegemas tõhusat tööd. kati looma eraaktsiaseltsi.

16 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

Joonis 2. Näide erinevate katendite maksumusest, arvestatuna päevasele koormusele 1200 ekvivalentstandardtelge (13 t) sõiduraja kohta, kavandatud 30 aastaks. World Highways, aprill 2002

Kronoloogia: alltöövõtu kasutamist. Seepärast tugevdame ettevõtet just 1. TREV-3 moodustati 1.1.1961 Jõgeval. projektijuhtimise poole pealt. 2. TREV-3 toodi üle Tartusse 1966. 3. TREV-3 baasil moodustati 1.1.1992 RAS Via. AS Ratexi põhitegevusaladeks on olnud teede ja platside 4. RAS Via lõpetas majandustegevuse 1994. ehitus ja remont ning vee, kanalisatsiooni-, side- ja sooja- 5. AS Ratex ostis RAS Via varad (kinnisvara ja masinad) trasside ehitus. Enamik objektidest on paiknenud Lõuna-Ees- augustis 1995, varem oli ta vaid rentinud neid varasid. ti piirkonnas. Aastast 2001 oleme laiendanud oma tegevust 6. AS Ratex omandas 1/3 AS Üleaedne aktsiatest veebruaris ka mujal Eestis, eeskätt Tallinnas, kus on väljaarendamisel 1996. tootmisbaas. Seoses sellega soovime oma teenust pakkuda 7. AS Ratex omandas 100 % AS E-Teedeehitus aktsiaid det- üle-eestiliselt. Samuti, arvestades meie tootmisvahendite või- sembris 1998. malusi, tahame rohkem kaasa lüüa ka muudel infrastruk- 8. AS Ratex ostis Viljandi Teedevalitsuse Jaska asfalditeha- tuuriga seotud ehitustel. se detsembris 2000. 9. AS Ratex ostis Võru Teedevalitsuse Umbsaare asfaldite- Siinkohal toon ära Ratexi tegevusaja tähelepanu- hase märtsis 2001. väärsemad tööd: 10. AS Üleaedne liideti AS Ratexiga märtsis 2001. 1998 Tapa – Loobu mnt km 20,2 – 24,7 Tartu Jaama ja Väike-Kaare tänava kapitaalremont Väikese väina tamm 2001. aastal toimus Ratexi omanikeringis mitmeid muutusi, mille tulemusena täna on põhiomanikud AS Koger & Partne- 1999 Viljandi – Suure-Jaani mnt kapitaalremont rid, Tõnu Rudi ja kümmekond väikeaktsionäri. Seega võib km 0,5 – 3,7 öelda, et põhiomanikud, kes on ettevõtte juhtimisel kaasa Tartu Biomeedikumi teed ja platsid löömas, on ühtlasi ka otsuste tegijad ja strateegia väljatööta- Ahja – Viisu mnt km 31,2 – 38,4 jad. AS Ratex ei ole täna kaasanud oma tegevusse välisin- vestorit ega muud kapitali, küll aga tegeldakse järjekindlalt 2000 Elva ümbersõit selles suunas, et edasi arenedes mitte jääda finants- Jõhvi – Tartu – Valga mnt km 158,4 – 166,2 probleemidele jalgu. Viljandi – Põltsamaa mnt km 0,6 – 5,7 Seoses muudatustega omanikeringis on oluliselt Paldiski Alexela terminali teed ja platsid muutunud ka Ratexi struktuur. Ajalooliselt Tartus tegutsev üksus on jagatud eraldi tulemusüksusteks. Suuremaks 2001 Tartu vangla täitetööd edasiminekuks peame Tallinna üksuse väljaarendamist, Kärkna silla pealesõidud mis jõuab eeldatavasti lõpule aastal 2002. Samuti püüame Tallinna Laki tn läbimurre Tammsaare teeni suurendada peatöövõtu rolli, sest meie lähema aja ees- Viljandi Tallinna – Uue tn ristmik märgid käibe mahu ja kasumi osas eeldavad suuremat Tartu linna tänavate rekonstrueerimine

17 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

▼ Lasernivelliiriga teehöövel Champion

▼ Kärkna silla pealesõidutee ehitus Tartu – Jõgeva maanteel

Viimaste aastate käive ja töötajate arv

Aasta 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001

Käive (milj) 11.2 14.5 22.8 34.8 42.6 66.7 60.6 91.9

Töötajate arv 38 57 66 78 89 102 104 114

Tänaseks on meie tegevusaladeks kujunenud järgmised tööd: – teedeehitus ja remont ning hooldus – vee-, kanalisatsiooni-, side- ja soojatrasside ehitus – asfalditootmine ja -paigaldus – teede pindamine – teedeehitusmaterjalide tootmine – keskkonnakaitseliste rajatiste ehitus – teede projekteerimine – mehhanismide remont. Et teedeehituses on suur osakaal omajõududega ehitusel, siis oleme otsustanud pikemat perspektiivi silmas pidades teha olulisi investeeringud põhilisse teedeehituse valdkonda – asfaldi tootmisse ja paigaldamisse. Praegu tegeleme nende tehaste moderniseerimisega, et tagada vajalik võimsus tee- töödel Tartu ja Viljandi piirkonnas. Ka Tallinnas on 2002. aasta kevadest käivitumas meie oma asfalditootmine, mis ta- gab paindliku ja kiire tegutsemise Tallinnas ja selle lähi- ümbruses. Paratamatult on suuremad investeeringud lähi- aastatel plaanis pealinna ümbruses, kust saavad alguse transport ja logistika mujale Eestisse. Keskkonnaehituses, sh. trasside rajamisel, soovime oma jõudu suurendada: oleme investeerimas kaevetööde mehha- nismidesse ja pinnasetöötluse seadmetesse. AS Ratex on alati tähtsaks pidanud oma toodete ja tee- nuste kvaliteeti ning orienteeritust kliendile. Aastal 2000 alustasime kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamist ja 2001. aasta mais omandas ettevõte ISO 9001 sertifikaadi. Tänaseks oleme tähtsustanud ka keskkonnahoidliku tegutsemispõhi- mõtte ning väljatöötamisel on ettevõtte keskkonnajuhtimis- süsteem. Meie missiooniks on kujundada kvaliteetset ja keskkonnasõbralikku elukeskkonda. Aasta 2002 tuleb meie jaoks kindlasti niisama pingeline kui eelnevad ning püstitatud eesmärgid sunnivad veelgi roh- kem pingutama. Samas soovime kõigi meie tellijate,

18 Teeleht NR. 2 (30) JUUNI 2002

teeti, orienteeritust kliendile ning järgida säästva arengu printsiipi, et hoida meie elukeskkonda. Meie kvaliteedi- ja keskkonnaalased põhimõtted ja suu- nad teede- ja platside-, vee- ja kanalisatsioonitorustike ning muude insenerrajatiste ehitustöövõtul, peatöövõtul ning pro- jektide juhtimisel, samuti asfaltbetoonsegude tootmisel on järgmised: • täidame kõiki kehtivaid õigusakte ning arvestame tule- vikunõuetega • pakume kliendile tema ootustele vastavat ning tähtaeg- selt valmivat toodet/teenust, peame kinni kokkulepetest • pidevas koostöös kliendiga leiame optimaalsed lahendu- sed tema probleemidele • teeme koostööd vaid positiivse hinnangu saanud alltöö- võtjate ja tarnijatega • kasutame nõuetele vastavaid ja keskkonnasõbralikke materjale • kasutame nõuetele vastavat ja keskkonda säästvat ehi- tustehnikat • kasutame võimalusel keskkonnasäästlikke tootmis- ja ehitustehnoloogiaid • hoiame ära saastamise ja minimiseerime oma tegevusest tulenevaid kahjulikke keskkonnamõjusid • vähendame jäätmeid ja võimalusel taaskasutame neid • kasutame säästlikult kõiki ressursse (ehitusmaterjalid, kütus, energia, vesi) • tõstame töötajate kvalifikatsiooni ja keskkonna- teadlikkust, korraldades koolitusi, teavitame kõiki töötajaid ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnapoliitikast ning -eesmärkidest konkurentide ning koostööpartneritega tõsiseid, üksteist propageerime keskkonnahoidlikkust kõikidele arvestavaid suhteid, paindlikkust ja koostöövalmidust. Vaid • huvipooltele siis võib loota kõiki osapooli rahuldavaid tulemusi. Selleks jõudu kõigile! Ettevõtte kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika elluviijateks on AS Ratexi nimel kõik ettevõtte töötajad ning poliitika järgimist hinnatakse pe- ILMARI KUUSARU rioodiliselt siseauditite ning juhtkonnapoolsete ülevaatuste Juhatuse esimees käigus. Oleme võtnud kohustuse tegelda ettevõtte juhtimissüs- teemi pideva täiustamise ja parendamisega. Kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika ning eesmärgid vaadatakse üle ja vajadu- AS RATEX KVALITEEDI- JA KESKKONNAPOLIITIKA sel täiendatakse vähemalt üks kord aastas. AS-i Ratex kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika on ettevõtte põ- AS-i Ratex kvaliteedi- ja keskkonnapoliitika on avalik ja

himõte oma tegevuses tähtsustada toodete ja teenuste kvali- üldsusele kättesaadav. ▼ Ilmari Kuusaru, AS Ratex juhatuse esimees

▼ Vaade AS Ratex ehitatud ristmikule

19 JUUNI 2002 Teeleht NR. 2 (30)

MAANTEEHOIU ORGANISATSIOONI REFORMIST

Ajaloost 1995. aastal kinnitas valitsus maanteehoiu kava aastani 2005, mille järel algas nn. “abitootmise erastamine”. Esimeseks müügi- objektiks oli 1998. a. Siimusti tootmisbaas Jõgeva Teedevalitsuses ja müügi korraldas Erastamisagentuur. Baasi ostnud OÜ Moreen töötab edukalt turul, olles leidnud oma tegevusvaldkonnale ja firma suurusele sobiva turuniði. Tänaseks on teede- valitsuste üksikult müüa kavatsetud abitootmisobjektid peaaegu kõik erastatud ja müügi tulemusena on riigieelarvesse laeku- nud ca 30 miljonit krooni. Järgnes nn. “Põlva eksperiment”, millega korraldati riigihange Põlva maakonna riigimaanteede hoolde tegemiseks, müüdi Põlva Teedevalitsuse tehnika ja kinnistud ning Räpina ja Kanepi teemeistripiirkonna kinnistud anti hooldetööde tegijale rendile. 2000. a. märtsis kehtestas teede- ja sideminister oma käskkirjaga maanteehoolde erastamise aja- graafiku Rapla, Jõgeva, Ida-Viru ja Valga teedevalitsuse osas. Mitmete juriidiliste probleemide tõttu on selle käskkirja ajagraa- fiku täitmine veninud. 2001. a. aprillis andis minister välja uue käskkirja ja sama aasta detsembris täpsustusid selle käskkirjaga määratud tähtajad protsessi osas, millega konkretiseeriti maanteehoiu organisatsiooni esimese etapi lõplikud tähtajad ja re- gionaalsete teedevalitsuste moodustamise toimingud.

Hetkeseis Täna teevad ettevõtjad teehooldetöid viie maakonna riigimaanteedel kokku ca 5000 km ulatuses, sh Põlva, Rapla, Jõgeva, Val- ga maakonnas täies ulatuses ning Harju maakonnas umbes ühe kolmandiku osas. Käesoleval aastal peaks jõutama riigimaanteede hooldelepinguteni veel Järva, Lääne, Ida-Viru, Viljandi ja Hiiu maakonnas. Juba sõlmitud ja ka edaspidi sõlmitavad lepingud kestavad viis aastat. Paralleelselt hooldetööde erastamisega kulgeb praeguste teedevalitsuste reorganiseerimine regionaalseteks, mida esimese etapi lõpuks (01.01.2003. a.) moodustatakse kuus ja nende keskused jäävad Harju, Pärnu, Tartu, Võru, Lääne-Viru ja Saare teedevalitsusse. Esimene regionaalne teedevalitsus on ministri määrusega moodustatud Tartu ja Jõgeva teedevalitsuse baasil ja see alustab tegevust 1. juulil k.a. Regionaalsed teedevalitsused võivad jätkata hooldetööde tegemist oma maakonna piires. Nende koosseisu kuuluvad tellija funktsioonides tegutsevad osakonnad neis maakondades, kus hooldetöid teevad ettevõtjad. Esimeses etapis kavandatud ümberkorraldused jätkuvad ja teise etapi algus ei ole veel teada! KOIT TSE ELS Maanteeameti peadirektori asetäitja

20