Järvelilli Rein: Tormi Piret: Malkovi Pille: „Põimukuu säitsmendäl „Tahas üldä’ suurõ teno „Ütsädät kõrda nakas pääväl om seto rahval Eestimaa pääliinalõ, jal’ augustikuuh, jal’ suur pühä – õt om seto tandsopido śookõrd 14.–15. augustil Seto Kuningriigipäiv.“ võetu liina kivvele!“ Setomaal liikumma hulga inemisi.“ lk 2 lk 3 lk 9

Hind 1 euro Juuli 2021, nr 7 (380) Välläandmist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm Vahel Setomaa valla leht Käsitüütalodõ vallalistõ ussi päävä’ Setomaal olli’ kuuma’ KAUKSI ÜLLE Setomaal olli’ vallalõ

Setomaa suvõ’ omma’ viimädse’ käsitüütalla värä’ säidse aastat olnu’ nigu hai- nang, a õnnõ tuu vahega, õt 10.–11. juulil olli’ Setomaal edi- ehitet, ja tahtsõ’ tiidä’ talodõ kraevahe’ olõ-i hainaputsu täüs. mäist kõrda vallalõ käsitüü- aoluku. Pia õgah taloh oll söögi- Ummõtõ om viil võimalik nädä- talla värä’. Vallalõ oll 24 tallo, ja jooginulgakõnõgi’, koh sai livahetuisi ja inne tuud olõ- kunstitüükota ja müügikotust, maitsa’ seto süüke ja mõnõh vat nädälit tüüga täüs panda’ koh näüdäti ja sai eis’ pruumi’ eiski’ oppi’ söögitegemist. ja tuu kõgõ ka johtus. Vai- oppi’ mõnt näpotüüd ja hindäle Edimäist kõrda kõrraldõt valt joud´ hing ja iho harinõda’ midägi’ kodogi’ üteh osta’. Pia käsitüüpäivi suurõp ja täpsep kostipäiviga,­ ku jo mitu aastat õgal puul oll vällä pant väigo­ kokkovõtõh tetäs lähebil päi- tagasi Seto Käsitüü Kogo virga kõnõ näütüs vanavanõbidõ vil, sis om tiidä’, õt kas järg- vedos­nigu tekkünü idee – käsi- koet ja välläummõld seto tira- mätsel aastagal viil kõrralda’ tüütalodõ vallalistõ ussi päävä’ nigõst. Verska Käsitüüseldsi vai jääs śoo viimädsest. A mi – nakaś kalendrist ähvärdämä! Kirävüüh olli’ kaemisõst väläh looda, õt õks oll nii hulga huvi- Tuu, õt 24 tallo tei’ vallalõ Kõivo Anne tämbädsel aol koet lisi, õt võisi’ järgmätselgi’ aas- ummi aidu, aitu, sahvridõ, ja vällä­ummõld tiraniga’. tagal olla’ mõnõl pääväl käsi- küüne, galeriidõ ussõ’, näüdäś, Müüdä talla käve hulga tüütalodõ värä’ vallalõ. õt Setomaal om varanduisi, tekstiilikäsitüü huvilisi, kiä’ kai’ Seto Käsitüü Kogo puult suur midä avasta’, ja külli, kohe erinevvi tehnikit ja välläpanõ- teno kõigilõ, kiä’ śool aastagal orienteeruda’ vai gepsutada’! kit. Oll ka’ mitmõlt puult kul- olli’ kambah ja seto käsitüüd Kuna olli üte vallalistõ ussiga tuurihuvilist rahvast, kiä’ kai’ ja tutvusti’. asutusõ – Seto Ateljee Galerii uurõ’, kuvvamuudu omma’ talo’ KALA INGRIT ja Kunstizaali pernaane, sis õs Pernaane uut Lepä taloh külälisi. Virro Kersti pilt jovva’ ma küllä tõisilõ umasu- gustõlõ, a aśaosalistõ saadõt Mehiläse Margit (Seto sele olõ-s. Riitsaarõ Evari seto rühmäle nii pakutrüki ku mäs- Kala Ingrit: Üllätävält kavvõndõst tulti Setomaalõ: Talin, Saku, Saue, jutust, külälisi kõnõldust ja Rõiva Koda, Lindsi külä): Uma hõpõehtidõ kogo ja vahtsõ kol- sulidsõ kava, aga kats ülejäänü Rapla, Järvamaa, Ülenurme jne. Katõ päävä joosul ostõti üteh hulga näpotüüd: põrmandurõivit, vöid, käsitüüraamatit jm. Tunti huvvi vana umast kogõmusõst saa väiku perre ja sõpruga sai kats päivä lektsiooni esitlüs läts ka höste. ekskursiooni kasutiva’ lihtsalt kõrdategemisõl olõva käsitüümaja vasta. Kaeti, kuis vana’ määnü’ palgi’ luukõsõ lugõjani tuvva’. kuuh olla’. Külälisõ’ ütli’, õt Seto hõpõehtidõ pühädüse ja juhust, õt ilma saa sisse, kavast omma’ vahtsidõ vasta vaeldõt ja sammõl vaihõlõ pant, ja küüsüti, õt silt „käsitüü“ õs kõnõhta’ näid, uskumustõ osa taht inämbä osa, ja võti’ ao ar’, nii õt tõsit- mäntsit kooltuisi naatas siih tegemä. Riitsaarõ pereh: Riitsaarõ kiräh olõ-s üritüse nimme. Oll´ seletämist ja tutvustamist. sidõ huvilisi jaost aigu jää-s. talo käsitüünäütüs oll´ üles ostmist, kaemist, küüsümist. Ku pääväh pall´o kõrdu kuulõt Säänest juttu kuuldsõ ka tõisi Orava Kairi: Seto Sulbi seebi- ja kaadsapuut om Merekülä ja Miikse säätü aita. Alomadsõ kõrra Mõnõdõlõ külälisilõ jäi tunnõh, sõlõ kotsilõ küüsümist, õt ­pall´o tegijidõ käest. vaihõl. Nii kuis ma arvssi, nii ka’ oll, õt hummogu alost siih (tunn vara- pääl oll´ väläh päämidsõlt Riit- õt Setomaal om pall´o rahvarõi- tä kaal, mille näid om üts, ku Mi kümnit aastit tagasi Evari happa) paar seltskunda, a päävä joosul k´auti veid´o. Põh´a puult tulõja’ saarõ Raili näpotüükogo. Nätä’ vidõ tegijit, a no õks pall´o’ uma võisi’ kats olla’ ja mis sääntse välläüteld lipukiri – korilus, siiä’ jovvaki-is. Siiäjoudnuil oll huvi erinev. Joudsõ’ käsitüüoppaja’, uma huvi peräst käsitüütegijä’ ja niisamata kaeja’. Päivä tulli’ inemisõ’ ütsi sai nelä põlvkunna näpotüüd. perre jaost tegeväki’. Külälisi hind ültse om, sis nigu tahasi’ käsitüü ja kassin elolaat – om massinaga’, kiä’ sõidi’ kohalõ tiiviitu perrä. Sagõhõhe nä tiiä-äs sukungi’, Aida ülemädse kõrra pääl olli’ olõsi’ võinu’ inämbä olla’, kes- uma perre hõpõ lihtsalt näütä- muutumah nii Setomaa ku koh nä omma’. Tiiviida’ olli’ höste pant. väläh tiranigu’ ja ­pühäseräti’ ni kustõst kavvõmbahe joudsõ mäldä’ jättä’. terve ilma elolaadist, ku õnnõ Küüsüti talvitsidõ tüütarri tegemisi kottalõ. Ma näütsi kõigilõ ummi Raili imä Kasaku Emmi koetu näid vähä. Śookõrdnõ teema oll´ pühä- vett ja mõtsa alalõ jäänü’, õt kaadsu ja vahtsit rõivit, midä olli ummõlnu’. Mullõ miildü, õt lähebidõ aśa’. Aidasainu ja puuriida pääl Otsa Sirje: Mu jaost oll´ śoo seräti’, käteräti’, tiranigu’. Kuna majanduskasv hainamaid ja külli inemisõ’ tulli’ kaema ja teno toolõ ma sai näide käest küüsüdä’, olli’ Riitsaarõ Evari foto’ ja edimäne sääne kogõmus. Külä- noid om suguvõsast ja iäkidõlt­ põldõ õs kihvtitänü’. õt kas ma või minnä’ näide poolõ seto kraami kaema. maali’. Vallalõ oll´ tett ka kodo- lisi käve vähä, ümbre 30, inäm- sõbrakõisilt kogonõnu ütsjago, Käsitüü nigu kirändüski õi Ma väiga’ usu-us, õt kiäki’ om huvtõt tüütarrist, ja nii ollegi’, õt kohvk perre retsepte perrä tettü büs näist Setomaalt. Ostõti seto sis sai näid nii veimevaka pääl- toida’ tegijät inämbüste, vällä müüdäminneh käsitüüopjit nuist kiäki’ olõ-õs. Laadatüütarõdõ aig om mu’ arvatõh otsah. Inemisõ’ tahtva’ elämüst, kohalolõkit, pikebät kes- kododsõ söögiga ja üteh sai kirjuga põrmandurõivit ja miihi midsõs kihist ku sainu pääle. arvada’ mõnõ’ tüüka’ ja targa’ kendümist üteh hüä rahunõmisõga’. Nädälilõppu üteh käsitüüga, tuud osta’ talo istandusõ vabarnit. kaadsarõivast. Pääle näpotüü Hindä tüü – ­pakutrükih tett inemisõ’, a käsitüü piat jäämä ma taha pakku’. Külälisi oll´ lähembält ja kav- tunti huvvi ka küläelo vasta. pühäselinige’ umaheegeldet tuu jaost, õt inemisõ aju olõs võmbast, Põh´a-­Eestist, Hiiu- Höste läts kõrda tsirgalõ pesä- pitsiga panni vanaimä Elisa- võrgas, näppõ liigutaminõ, Sarvõ Õiõ: Nädälilõpp Luikjärve taloh, koh toimõt Obinitsa muusium maalt, Pärnust, Märjamaalt. Oll´ kastõ meisterdäminõ ja kullõldi bethist tett maali ümbre. Timä süveneminõ, ilo luuminõ – tuu ja leelonaase’-näpotüütegijä’. Luikjärve talo moro pääl om hüä kodonõ kultuuri- ni näpotüühuvilisi ja hüä meelega juttu tsirka kot- kudi pitsilisi kampsõ, kirivit avitas ellä’ ja inimkunnal ello olõminõ. Mitu inemist arvssi’, õt vanapernaane Kull´o om mi man ja täl- mõnigi’ kõnõl´ ka hindä kokko- silõ. Eiski mõnõ’ lastõaialatsõ’ kindit, suusasokkõ ja kõkkõ jäiä’! legi’ kõlbas kõik tuu, midä mi sääl tei ja kuis olli. Rahvast käve, olõ-õs väiga’ hulga, a parralt. Kõigiga’ joudsõt kõnõlda’ ja arota’ ja seletä’. Tarõh putmisõst käsitüüga. Tiranigu­ lätsi’ siist hindätett pesäkas- kõõlõ suurõlõ perrele. Minevä aasta Kihnuh jäi ka köögi saina pääl juusk Piho Mare film, koh näüdätigi’ śood tallo, koh näütüsel kiteti õga meistri tiga õnnõligult minemä. Süüki Meil oll´ üles säät ka ObiNizza tiiveerih silmä vähämbit kuuri­ vanaperemiis ja pernaane elli’ umma õgapääväst ello, ja Mare selet ummamuudu tüüd. Hüä oll´ jäi pall´o üle, mõista-s täpsehe kohviku väiku lett kurkõ, sõira, taolitsi huunõkõisi, koh tütär mano, õt koh midägi ja mille ja kuis. Tuud filmi kaeti hoolõga’. Seto kuulda’ säänest tagasisidet, mis ette arvõsta’. Muido oll´ väiga tortõ ja piirakidõga, a kuum ilm tütretütrega möivä’ näpotöid ja kinnine moro and varju, ku liigut ütest moro veerest tõistõ, õt kuum oll´ ku kumarus innitsilõ tegijilõ illos päiv. ja tuu, õt süüki pakti käsitüü- koogikõisi ni memmekene kudi päiv väiga’ ar’ palotasi-i. Tarõh pakti kohvi-tsäiu-piirakut nii ku vanastõ. näide hoolõ ja tüüle pühendet pääväl inämbä ku käsitüüd hin- ja kõnõl´ mustidsõst elost. Seto- Külälisõ’ olli’ pikält, kai’, näpotüüd väiga’ kiäki’ eis’ taha-as tetä’, õnnõ ao iist. Näütüs pand´ ka külälisi Seto Ateljee-Galerii edi- näst, and´ tunda’. maal olnu’ ka inämbä vaia mit- küüsse, õt kuis tetäs ja kohes miaki’ rõividõ mano pandas. hindit mõtlõma uma suguvõsa mädse päävä külälisi siäh küll Edimädsel pääväl tull´ hulga midõ põlvi kuuhtüüd, õt sugu- Väiga’ hüä, õt säänestmuudu päävä’ olli’, sis sai’ kavvõlitsõ’ ja lähebä’ inõmisõ’ tulla’ Luikjärve tallo kaema ja reisi’ müüdä Setomaad ku oodõt ja perre näpotüütegijilõ. käsitüühuvilisi olõ-s hulga. rahvast, kiä õs tunnõ’ tegeli- võsa perändit edesi kanda’, külälisõ’. Kindlahe om säntsit päivi vaia, vaest eiski’ mitu kõrda aas- Veerüsä’ Vel´nä naase’ Lepä Meil oll´ üles säät pakutrükikoda gult minkõgi vasta huvvi, liht- opada’, väärtüstä’. tagah, õt sõidõldas risti-rästi läbi Setomaa, tuu pand ka’ meid, kiä’ mi taloh: Huvilisi oll´ üle Eesti ja Riitsaarõ Evari graveerit trüki­ salt sai kaia’, kuis kohkil eletäs. Tennämi käsitüükoko kõr- siih elä, inäp mõtlõmma, õt kuvvamuudu mi elä ja kuis mi saasi’ ummi olli’ ka mõnõ’ vällämaalt, üteh klotsõga ja trükihuvilisi latsi ja Kostipäivi ja nüüd käsitüüpäivi raldamisõ iist, käsitüümeist- elämisi, töid ja tegemisi näüdädä’ tõisilõ ja pakku’ tuud, midä meilt eestläisiga. Huvvi tunti kõigi ka nuuri ni iäkit oll´ mõlõmbal rüntsi’ ka bussiekskursiooni’. rit vaivanägemisõ iist, huvilisi oodõ­tas. Huvtav om vahtsit külälisi uuta’ ja näidega’ kõnõlda’. Mi elä välläpakut tehnikidõ vasta, eriti pääväl. Kuum ilm kuivat´ trüki­ Annami avvu Germalo reisidõ tulõmast ja kitmäst, ostmast ni nii kavvõh suurist liinost, õt las sis liinarahvas tulõ mi mano külä sisse. päävüü polmmisõ vasta. klotsõ, hüä tuu näide tervü- grupijuhilõ. Ervin Org telse edesi kitmäst! 2 Juuli 2021 Nr 7 (380)

Hüä Märgotuisi soomõ-ugri seto rahvas! üleilmakongressist Põimukuu säitsmendäl pääväl om seto rahval jal’ suur pühä – Seto Kuningriigipäiv. Śoovoori sis 16.–18. juunini oll Tarto Dmitri Harakka-Zaitsev, kiä om üteh mustitsõh ni väega’ küläh Lobotkah. liinah VIII soomõ-ugri ka’ setokõisi avvukonsul isuri Kuningriigipäiv om tuu päiv, koh mi saa kõõlõ rahvidõ üleilmakongress, rahva man. ilmalõ näüdädä’ umma kultuuri. Śool pääväl kost võtsõ osa Üleilmakongressil hääletedi saava’ kokko mi hõimu’ ni perre’. Panõmi sälgä ka setodõ delegatsioon. ütitselt kokkovõtva dokumendi puult, midä saa õgaüts lukõ’ uma’ ilosa’ seto rõiva’ ni rinda hõpõraha’, õt olla’ www.fennougria.ee leheküle uhkõ’ tuu üle, õt meid om pall´o ni mi rahvas om LAANEOTSA ANNELA, päält (parhilla’ vinne ja ing- alalõ. Kuningriigih näütämi, õt meil om aolugu, sootska ja setokõisi esindäjä lisõ keeleh, a tõlgitas ka’ eesti suurõ’ ni vägevä’ juurõ’. soomõ-ugri rahvidõ konsultatiivkomiteeh kiilde), ja kiräh omma’ kõik aro- tõt teemadõ kokkovõttõ’. Niisama annami kintüst hindele ni tõisilõ, Aoluulinõ sündmüs oll ka’ õt mi taha üte põlitsõ rahvana kestä’ viil pikält Śookõrdsõ üleilmakongressi tuu, õt soomõ-ugri üleilma- tulõvikku. päämäne tähelepanu lää-äs kongressi aol oll Tarto lii- Muidogi om kuningriigipääväl mi rahval ka suur sisu, a üleilma poliitilitsõ olo- nah kuuh kats ilmadusuurt kõrra pääle. Vinnemaa kõr- kultuuripääliina.­ Soomõ-ugri õigus ni vabadus valli’ hindele vahtsõnõ ülemb­ rald õkva inne VIII soo- kultuuripääliin Abja-­Paluoja sootska. Eesti Vabariigi presidenti saa-i rahvas mõ-ugri üleilmakongressi uma Mulgimaalt and Tsirgu üteh valli’, a’ ülembsootskat saa. ­kongressi Vinnemaal elävidõlõ­ soomõ-ugri kultuuripääliinaga’ Mu käest om jo pia õga päiv küüsütü, õt kiä’ ­soomõ-ugri rahvilõ ja Tartohe üleilmakongressi aos Tarto lii- sõit oll mi soomõ-ugri rahvidõ nalõ hoita’ – nii oll Tarto liin saa vahtsõst ülembsootskast, a ma’ joht tiiä-i esindäjil Vinnemaalt rassõ, pia sis soomõ-ugri kultuuripääliin­ tuud üteldä’, toda piat ütlemä seto rahvas, kiä’ ilmvõimalda’. Ja tuu olõ-õs üleilmakongressi aol, ku kand tulõ kuningriigipääväle. Rahvas piat kuningriigih koroona peräst. parhilla’ ka’ üteh 19 ­Lõunõ-Eesti üles säädmä uma kandidaadi ni timä nime taadõ Väega sümboolnõ oll tek- uma­valtsusõga’ 2024. aastaga künü’ olokõrra kirjeldämisõl ka’ Seto esindüs soomõ-ugri üleilmakongressil. kultuuripääliina tiitlit. pall´o toetusallkirju korjama ja ku kandidaat om edimäne pilt, mia Tartoh soo- Laaneotsa Annela kogo pilt Muudatus toimusi ka’ setodõ kroonikogo puult hüäst kitet ni nõuh paku pääle mõ-ugri kongressil Eesti Rahva esindäjidõ siäh soomõ-ugri saistamma, tulõ minnä’ sis uma kandidaadi nöörä Muuseumih saadikidõ kirja- muudu võisi’ jäiäki’ ka’ pääle väl ütel tervtüssõna’ Setomaa konsultatiivkomiteeh. Ku taadõ ni anda’ uma toetushelü. Sääne om Peko pandmisõ lava man nätä’ oll – koroona-ao läbisaamist. Kotusõ ülembsootska Järvelilli Rein, mineväkõrra, aastagal 2016 ilmadusuur kahr (topis), kinkõ pääl om muidogi’ parep uma- mul oll ettekannõh kong- Soomõh Lahtih olnu’ kongressil tahtminõ ni nii om ülembsootskat valit kuning- iih lavvakõisi pääl olli’ väigo- vaihõl kõnõlda’ ja tähtsit jutta ressi tõõsõl pääväl seto keele valiti setodõ esindäjist konsul- riigi alostusõst pääle. kõsõ’ soomõ-ugri rahvidõ lipu’. arota’. edesiandmisõst välähpuul tatiivkomiteehe Raudoja Ahto Anna nüüd edesi ka üte tõõsõ kuningas Peko Siski’ saat Vinnemaa Tartohe­ Śoo kongressi teema oll “Kul- Setomaad. ja Laaneotsa Annela, kiä’ esindi’ käsü. Peko käsk õgal setol saata’ kiri vai tetä’ teleh- uma kultuuriministri ette tuurimaastigu’ – kiil ja miil”. Soomõ-ugri kongressi’ setokõisi katõ kongressi vaihõ- vonikõnõh umalõ hüäle sugulasõlõ vai hõimlasõlõ lindstet sõnavõtu, samal aol Ettekandõ’ olli’ teemadõl, õt omma’ tähtsä’ – nuu’ avtasõ’ päälsel aol, sis no’ omma’ seto- ku tõisi maie presidendi’, koh kuvvamuudu hoita’ ja edesi saista’ soomõ-ugri rahvidõ ütit- kõisi esindäjist Järvelilli Rein ja ni kutsu’ timmä kuningriigipääväle. Ni ankõ’ ka soomõ-ugri rahva’ eläse’, olli’ anda’ umma kiilt, hoita’ umma sidõ vajaduisi ja huvvõ iist ja Laaneotsa Annela. Teno Raud­ tiidä’, õt seto rõivih inemistõlõ omma’ kuning- esindet presidendiga’: Eesti kultuuri śooh globaliseeru- tetä’ śood ütitsõlt. Ka’ om väiga’ oja Ahtole, uma rahva esindä- riigi värehti’ vallalõ ilma viisamassulda, selle õt president ja tõõsõ’ presi- vah maailmah ja kuis kats- tähtsä, õt rahva’ saava’ uma- minõ võtt õks ka’ umajago aigu, seto rahvarõivas om kuningriigi alamba isikutun- dendi’, Ungari ja Soomõ, saadi’ keelsus mõotas. Kõnõldi viil vaihõl arota’ kas üleilmakong- teno Seto Kongressi Vanõbidõ videotervtüse. kliimamuutusõ mõotuisist ressel õga nelä aastaga takast Kogolõ vahtsõ esindäjä Järve- nistus ni kuningriik piat kõik uma’ alamba’ ilma Video ja õkvaülekandidõ ­soomõ-ugri rahvidõlõ ja kul- vai läbi soomõ-ugri üleilma- lilli Reinu nimetämisõ iist. takistusõlda vasta võtma. pääle viiminõ oll śoo ­koroona- tuuriinnovatsiooni küüsümüi- kongressi konsultatiivkomitee Soomõ-ugri üleilmakong- Śoo Peko käsk ja käsü seletüs om jo kiräh ka ao üleilmakongressi edesi­ sist. Tähtsäs teemas oll mui- kongresse vaihõlitsõl aol. Ka’ ress kutstas kokko õga nelä aas- mi hümni katõh viimätseh salmih: „Ku mi jal’ sis arõndus, säänestmuudu kuis dogi’ meediakanalidõ kasuta- om tähtsä hoita’ soomõ-ugri taga takast. Järgmäne om rotat- mi olõ poolõtõist aastaga joosul minõ ja kuis kääntä’ tehnoloo- rahvidõ ello ja mõttit rahvus- siooni perrä Vinnemaa käeh, a kokko tulli ummi vanno laulõga, ar’ sis veli vele jo harinu’ suumih tegemä. Śoo gia keeleopmisõ kasus. vahelitsõh pildih. Setokõisi jaos koh tuu kotus täpselt om, tuud tundsõ, sugu nakaś selgümä. Õt mi latsõ’ sammu oll hüä kogõmus ja avit rah- Seto rahvalõ oll ka’ ülesast- om tähtsä, õt vahtsõnõ kon- naatas viil arotamma ja kokko pitä’ jovvasi’ õks tõisiga, õt saas valgõt päivä nätä’ hagi’ kokko hoita’. Säänest- misõ võimalus ant. Avapää- sultatiivkomitee vedos­nik om lepmä. tulõvikuh Setomaa.“ Edenemist ni saldmist meele! Setomaa JÄRVELILLI Piiriveere opilasmalõva tüüsuvi REIN, MITI ENDLA valla tüüsuvi ülemb- Piiriveere opilasmallõv, sootska MTÜ Piiriveere Liidri Setomaa valla opilasmalõv sai huu sisse 14. juunil ja lõppi 26. juunil Seto Folgiga. Jo tõist suvvõ om Piiriveere Katõ nädäli joosul sai’ noorõ’ opilasmallõv. 28. juunist koon’ tüüd tetä’ põllu pääl, maŕa- 9. juulini’ tei’ kol’ malõvarühmä puhmõ vaihhõl, värmih ja olla’ tüüd kolmõh Piiriveere piir- abist Seto Folgi ala kõrrastami- kunnah – Verskah, Meremäel sõl ja ettevalmistusõl. ja Räpinäh. Nuuri tüüüles- Piiriveere opilasmallõv. Eräkogo pilt Kokku oll´ malõvah 19 nuurt andõs olli’ kitskminõ, korsta- Meremäelt, Verskast ja Miktä- minõ, värmminõ, aknidõ mõsk- veedet aig avit järgmätses tüü- Arundi Triinu, Kotovi Triinu, mäelt. Kõik olli’ virga’ ja käpe’! minõ, koliminõ, tuutmisõ abi- nädälis akusit laati. Kahuski Päivi, Poomi Joonas, KAHUSKI PÄIVI tüü’. Malõvanoorõ’ käve’ ka’ MTÜ Piiriveere Liidri tennäs Volkovi Eneken, Kallari Kas- Ilmatööldäkassa ­kooltuisil, tüüandjit, kiä’ olli’ valmi’ piir- per, Zovo Kristel. Teno mi tub- koh tutvustõdi opmisõ- ja kunna noorilõ tüüd pakma: AS lidõlõ rühmäjuhtõlõ kasvi’ karjäärivõimaluisi. Värska Vesi, Setomaa Vallavalt- malõvarühmä’ katõ nädäli Pääle tüükogõmusõ pakk sus, Kirsi Talo Kodomajutus, joosul kokko miiskundõs, malõvasuvi noorilõ võima- Konspek OÜ, Piusa Külästüs- malõvaperris. lust vabaao veetmisõs. K´auti keskus ja Räpinä Aianduskuul. Opilasmalõvat kõrraldõdi pagõhõmisõtarõh ja pästmis- Suur teno kõigilõ kuuhtüüpart- LEADER projektist „Piiriveere depooh, matkaraal ja kinoh, neridõlõ ja ütehmõtlõjilõ. opilasmallõv 2021“ ja tuud kontserdil ja suvõetendüsel, Ait´umma projektipartne- toet PRIA Eesti maaelo arõn- ojomah, sannah ja proomiti ridõlõ panusõ ja ütehmõtlõ- gukava 2014–2020 programmi vihta tetä’. Tuu oll õnnõ üts misõ iist: Setomaa Nuursuu- ja Õuruupa Maaelo Arõngu Põl- jago nuuri huvtavist tegemisist. tüü Keskus, Orava Nuurikes- lumajandusfondi vahendidõst. Kõgõst tuust saat pilte kaia’ Pii- kus, Räpinä Nuurikeskus ja SA Viil toet malõva toimumist riveere opilasmalõva mol´oraa- Veriora Noortõkas. HARNO programmist „Malõ- madu lehe päält. Suur teno mi rühmäjuhtõlõ: vasuvi 2021“. Katõ tüünädäli vaihõl oll Piiriveere opilasmalõva rühmi kokkotulõk Piusa Ürgoro Puh- kõkeskusõh. Sinnä’ jakku võist- luisi, muusikat, täpsüs- ja luuv­ mängõ. Illos kotus ja sisukalt Kotovi Triinu pilt Juuli 2021 Nr 7 (380) 3

Kumarus seto küläle. Virro Kersti pilt Seto’ tulli’ kirmaskihe rattiga. Virro Kersti pilt Praasnik taudi aol

Õkva pääle vahtsõ kalendre jaanipäivä sai ar’ peetüs II Seto tandsopido „Kagoh kul´atasõ’“ Verska Talomuuseumi kaŕakoplih Seto Folgi tõõsõl pääväl.

TORMI PIRET Setomaal olnu ja kõkkõ vaht- sõt om parõp pelädä’. Oll´, kuis oll´, a 300 inemist tull´ kokko, õt „Ku Eestih om tandsopita peet tandsi’ Setomaal eis’ aol tand- jo 20 vuuri, sis Setomaal om sit perimüstandsa. Edimädse parhilla tõõnõ tandsopido,“ kotussõ pääle nõst´ I Seto tand- märke Setomaa ülembsootska sopido setokõisi vanõba tandso Järvelilli Rein umah kõnõh. kargusõ. Pido sõnumist oll´ uma Hakahtusõst kõnõli püüne Setomaa kallist pidäminõ: päält ka Eesti Vabariigi kultuu- „Tandskõ’, kuis ma armasta riministre Oti Anneli, kinkä śood Setomaad.“ jutt olõ-õs sukungi kiräkee- II Seto tandsopido „Kagoh leh. Setomaa vallavanõp võtt kul´atasõ’“ haard´ ütte ka seto- kõnõlamisõ jao kokko ja kõkk kõisi lähkoba’ naabri’, õt panda’ kol’ lätsi’ istma ja pito kaema. kõrvotsidõ ütstõõsõ tandsu’, rõiva’, kul´atamisõ muud ja Kargamast kul´atama tśuutkõnõ ka kiil. Sai nätä’ ja Tandsopidol. Sundelli Harri pilt kuulda’, mia om üte- ja mia I Seto tandsopido „Kagoss kar- eissagamanõ. Ku pall´o omma’ väbä’ juurõ’: „Oo Setomaa, oo aol. Pidämäldä jäie nii folk ku ja Setomaal. Paistus, õt II Seto haard´ timä üskä ja ikk´ tükü gasõ’“ sai tettüs 2018. aastaga lähko’ naabri’ ütstõõsõ kombit sünnümaa, kooni’ su külä viil tandsopido ja taud haard´ võimu tandsopito saa pitä’ kats vuuri, aigu. Tõõnõ seto miis kirot´ Seto Folgi aol. Oll´ Setomaa jaos mõotanu’ ja tuu perrä umma eläs, elät sina ka’.“ hindä kätte. Tougati folk üteh nii Setomaal ku Talinah. śoodmuudu: „Suurim teno, tävveste vahtsõnõ asi ja ine- kultuuri rikkabast tennü’. Edi- tandsopidoga järgmäste aasta- Ku śoodmuudu edesi lätt, ait´uma uhkõiba tandsopraas- misõ’ mõista-as edimidä uuta’ mädse kotussõ pääle nõst´ Tulõ/ tulõ-õi gahe. A taud pakõ-õs kohegi, sis III Seto tandsopido, ku nigu iist! Vesi lahk silmist ku õi luuta’. Pall´odõlõ oll´ tandso­ II Seto tandsopido kirmaski/ tull´ vahtsõst ja viil vägevä- sääne õks tulõ, saa pitä kol’ pühäst lättest.“ pido suur pelgäminõ, selle simmani/kul´anje ni külä, koh II Seto tandsopido oll´ plaanit bält. Õga paari nädäli perrä vuuri ja eis kotussidõ pääl. Ja õt säänest olõ-õs varahappa omma’ mi kultuuri kõõ sügä- tetä’ 2020. aastaga Seto Folgi tull´ vahtsõnõ tiidminõ, saa määndselgi­ aastagal saa Seto- Kośtmah om tandsopido timahava tetä’ vai maa ülembsootska ar’ märki’, II Seto tandsopido saa-ai, ja ku saa, sis kuvva- õt Eestih om tandsopita peet muudu. Kooni perämäne paika- … vuuri, a meil Setomaal inäbä, Tahas üldä’ suurõ teno pandminõ tull´ veidebä ku nätäl … vuuri. Tuud kõkkõ teno taudi Eestimaa pääliinalõ, inne pito. Tulõmalda jäivä’ külh aol sündünü mõttõlõ. õt om seto tandsopido hüä’ naabri’ Petserest, Vana-Ir- võetu liina kivvele! boskast ja Pihkvast, niisamahtõ Naar ja ikk Aluksnest, a tuu iist olli’ olõ- Kattõ üttemuudu kirmas- mah kull´akallikõsõ’ Vahtsõlii- II Seto tandsopido mõtõh ja kit olõ-õi olõmah. Tähendäs nast ja Räpinäst. morolõ säädminõ om Tormi II Seto tandsopido Verskah ja Õgas sääne hädä õnnõ seto Piretilt, muusiga vedosnik om Talinah saa-ai kuigi olla’ täv- tandsopidoga olõ-õs. Ka õgasa- Leima Evelin. Vahtsõliina rahva veste ütelidsõ’. gamadsõ’ tõõsõ’ praasnigu’ eis’ tõi hobõsõga praasnigu pääle Tulkõ’ tandsma, tulkõ’ kotussidõ pääl hüpsi’ samma- Leelassi Inga. Naabre’ Räpi- pilli mängmä, tulkõ` niisa- muudu ütele ja tõõsõlõ poolõ. näst sõidi’ Verskahe vereva väi- mahtõ kaema-kullõma-kul´a- Talina vanaliina päävä’ tougati kobussi ni hellesinitse Mosk- tama! Pühapääväl, 15. augus- jo mitmõ kuu iist kavvõbahe – vitšiga ja tandsõ’ Aia Hele juht- tikuu pääväl kell 15 Tornidõ juunikuust augustihe. misõl. Ilosa’ salmikõsõ’ sääd´ ria välägu pääle. Puhmapillimehe’ Tornidõ välägu pernaane pal- pääle Tungla Leelo ja ette lugi ja leelotaja’ omma’ oodõdu’ lõl´ tetä’ seto pido. Ja tast taa nimä’ Kompusõ Meelis. jo puul tunni inne praasnigu mõtõh sündü – ku Setomaal Setokõsõ’ tulli’ uma kir- hakahtust pidolõ vunki sisse juunikuuh II Seto tandsopito maski pääle jalaga vai rat- andma. tetä’ saa-ai, sis tulõ korjuda’ tiga. Kõõ vähäbä’ latsõ’, kiä’ Talina liina ja tetä’ pido tah. kuuh tandsõ’, olli’ 4-aastaganõ Saagu’ mõttih kütsest Täämbädsest pääväst om poiskõnõ ja tüdrokõnõ Tali- vahtsõ’ suurõ’ teo’, II Seto tandsopido Setomaal nast. Kõõ iäkaba’ tandsja’ olli’ jäägu’ setodõlõ peet. Mineva-aastagadsõ kir- päält 80-aastagadsõ’ ja näid oll´ näide tandsupeo’! japanõku perrä 500 tandsja mitmit. asõmõl oll´ 300 tandsjat. I Seto Pääle perämäst tandsu tull´ (Tungla Leelo luulõria’ pand Kasatsk läts tõist aastakka tõist vuuri tandsmisõlõ. Virro Kersti pilt tandsopido peeti õnnõ üts vuur Pireti mano suur seto miis, seto kiilde Tormi Piret) 4 Juuli 2021 Nr 7 (380) Kodomõtsa’ omma’ õgal suvõl setodõlõ ummi andõ jaganu’

Ütte õigõt muudu suvvõ om ilmvõimalda ette kujota’ ilma maŕa- ja seenemõtsu pite käümäldä. Setomaa maŕa- ja seenemõtsa’ omma’ aost aigu ummi andõ lahkõ meelega śoo kandi rahvaga jaganu’. Mõtsaandidõ korjaminõ om põlvõst põlvõ annu leeväkõrvast vai veidkene kulurahha ja rassõmbal aol eiski kõttu täütnü.

REIMANNI NELE maŕast palohkas. Palohkist tetti palohkasahvti ja noid hoiõti vii seeh. Talvõl keedeti paloh- Parhilla’, süäsuvõ aol om vaest kit ütehkuuh põrknidõ vai kür- paras aig perrä märki’, midä vitsäga. Hüäst peeti kimmähe kotusõpäälne ineminõ om mi kurõmarju, midä oll´ kerge üle kandi mõtsast koŕanu ja kuv- talvõ hoita’. Noid hoiõti ka vamuudu tuud kõkkõ hindä ni pütüh vii all vai lihtsalt kor- uma perre hüäst tarvitanu. viga jaahemba õhu käeh sahv- Kirjapandmisõ’ ja inemisi rih vai aidah. Setomaal oll´ ­pall´o mälehtüse’ joba tsaariao lõpust tsill´okõisi ja väega kurõmarju koon’ minevä aastagasaa kesk- täüs soid, koh käüti eiski keväjä paigani andva’ tuu kottalõ peris kurõmarju korjamah. hüä ülekaehusõ. Jo Jakob Hurda Mustkit kuivatõdi ja noid Setomaa ülestähendüisih tetäs peeti hüäst „kõturohost“, ku juttu tuust, määndsit hainu vai kinkõlgi kõtust vallalõ oll´ siini seto’ tundva’. löönü’. Kodomajandusõkooli Paistus, õt kõgõ tõsitsõm- haridusõga pernaase’ teie’ balt om mõtsaandidõ kasuta- mustkakisselit ja keedi’ must- mist uurnu’ Misśo kandist peri kamoosi. Moosi tetti ka ilma botaanigatiidläne Paali Taimi, tsukrulda keedet mustkist ja kiä kirotas pikembält tuust palohkist. Mustka’ ja palohka’ kogoteosõh „Setomaa I. Loo- omma’ täüs looduslikku kon- Kurõmaŕa’. Kauksi Ülle pilt Raudrohi kodomoro pääl – kassipoigõl mängi’ ja tsäist koŕada’. dus“ ja 2014. aastaga võro-seto servanti ja nii õi lää’ nuu’ ilma Riitsaarõ Evari pilt tähtraamatuh. tsukrulda kergehe käärmä. Hüä müügimari oll´ kim- hind, 25–50 kopkat nagla päält. varsi, kummõlit, pähnähäits- tarvita’ mädänemä lännü’ tarosit taloaiduh nätä’. Määndsit mõtsamarju mähe mõtsamaaskas. Mineväl Kärpsesiini muidoki õs mit ja küümnit, kuivatõt must- haavu tohtõrdamisõs kõiksugu Õgaüts saa perrä mõtõlda’, om tähtsäst peetü’? aastagasaal oll´ mõtsamaas- süvvä’, a pruugiti lajalt kärp- kit, mõtsamaaskit ja vabarnit. kallidõ salvõ asõmõl täämbäd- ku sagõhhõhe ja minkperäst kidõ korjaminõ näütüsest lat- sidõ hukkamisõst. Kärpseseene’ Jakob Hurda üleskirotuisi selgi aol. Üts tähtsä rohi, midä tä eis’ mõtsahkäügi ette võtt Mõtsamarju, siini ja sarapuu- silõ õgapääväne tüü ja tiidä’ küdseti ar’, võiõti koorõga perrä kaupli’ seto’ ka leeskidõ mõtsast vai õigõmbahe suu ja midä säält üteh taht tuvva’. pähkmidõ korjamisõ ni müügi om, õt mõnõl puul saie mõt- kokko, panti näile tsukrut pääle varsi ja juuriga, midä ostõti päält saadi, oll´ viil „hussi päält Mi siäh om noid, kiä’ tundva’ kottalõ om 1938.–1939. aas- samaaska kilo iist kogoni 80 ja nõstõti säändsehe paika, värmmisõ jaost. Islandi sammõl viin“. Huss aeti pudelahe ja tuu „unõ päält“ ummi seeneko- tagist olõmah Peeter Kadaja senti. Kimmähe koŕati ka mõt- kohe kass mano õs saa’. No vai vana nimega palo­takjass, pääle valõti hańdsat. Säändse tussit ja nakasõ’ joba talvõaol käsikirälinõ uurmistüü. Seto- savabarnit, aiavabarnit tuul aol kikka­siint ka õks koŕati ja soo- midä koŕati pedäjämõtsost ja rohoga määriti valutavit liikmit umakoŕatu’ hainatsäid juvvõh maa lähkost Võromaalt Orava suurt õs tunda’. Mõtsamaaskidõ lati üteh tõisi siiniga, a vanal kadajapuhmõ alt, oll´ tarvitusõl ja eläjilõ anti tuud eiski juvva’. uutma tuud aigu, ku saava’ uma mõtskunna Kõvõra vahtkun- häiermit ja maaskidõ ni vabar- aol tuud kukki tähtsäst söögi- mitmõ haigusõ vasta. Ku latsõl Viil om Setomaalt tiidä’ kõo- käega marja võtta’. Laembalt nast koŕatu mõtsamarju ja nidõ varsi kuivatõdi sagõhhõhe ja müügiseenest õs peetä’ . talvõl kurguhalu, pidi tä palo- mahla kogominõ ja vaadi sisse ringi käünü’ inemisõ’ omma’ siini tarvitamisõ kottalõ om talvõ­aost tsäi jaost. Seto naase’ kõnõli’ viil Hur- takja liimi juuma huulmalda hapnõma pandminõ – nii saie tähele pandnu’, õt ravihainu sääl märgit, õt 50% müvväs dalõ, õt siini süvväs Setomaal tuust, õt sääne liim oll´ väega hainaaos hüvvä ja karastavat müüminõ apteegih olõ-i muial- ülesostjilõ ja tutvilõ pernai- Kikkasiini hüäst kimmähe paastuaol. Kuiva- mõro. Palotakja liimi juudi viil hapund juuki.“ puul sukugi hindäst mõista’ silõ, 30% müvväs Petsere turu söögiseenest õs peetä’ tõt seene’ pandas talvõst paika tiiskusõ vasta ja keedeti leh- muud, a meil om ravihainu tar- pääl ja 20% jätetäs hindä tar- ja ka hapanu’ seene’ püüsüse’ milõ, ku nuu’ köhimä naksi’. Mõtsmehitsidõ vitaminõ vähämbält vanõmba bõst. Maŕakilo hind maŕaliigi Ku Jakob Hurt 1903. aastagal külmäh tarõh vai tarõall kavva A täämbädse ao ineminõ õs pidäminõ põlvõ siäh õgapääväne. perrä oll´ tuul aastagal Petsere jalki’ Setomaad pite käve, tekk´ aigu söögikõlbligu’. Hapatõt tohtnu’ ar’ unõhta’, õt väega Kukki noorõmba põlvõ liina­ liinah 8–14 senti, a muial masś tä ülestähendüisi tuu kottalõ, siini keedetä-i, tsaetas ar’ ja tähtsä ruuh om Setomaal olnu Setomaal om eiski mustid- inemisi arvosaamisõ’ mõtsast maŕakilo 40–60 senti. määndsit siini seto’ tundva’ ja pandas maaslat pääle ni süvväs pedäjä- ja kuusõvaik. Taimõ- sõst aost tiidä’ mõtsmehitsidõ omma’ mõnikõrd tõistmuudu – Mõtsa’ koŕati maŕost pia tarvitasõ’. Seto’ omma’ nime- paastusöögist kuivalt leeväga. tiidläne Paali Taimi om 2014. pidäminõ. Viil lännü aastaga- tuu ollõv kotus, midä piat pel- puhtast ja korjaja’ olli’ inäm- tänü’ tälle säändsit siini nigu aastaga võro-seto tähtraama- saa alostusõh löüdü mõtsah gämä –, sis kipõ’ luudusõmuu- büste latsõ’ ja naase’ ni muido kõrgahhusõ’, vaheligu’, pedä- Ravihaina’ omma’ duh kirotanu’ niimuudu: „Vaiku puuoosõ seeh mehiläisi perrit, tusõ’ omma’ pandnu’ näidki vaesõmb rahvas. Tütrigu’ saie’ jäseene’, kõivoseene’ ni kik- täämbädseni tarvitusõl kasutõdi haavarohona ja pai- kinkõl siski uma kimmäs pere- perrä märkmä, määne piat suvidsõ maŕakorjamisõ iist kaseene’, haavatati’, suutati’ sidõ tohtõrdamisõs, mis olli’ miis olõmah. Õgal mehitsidõ olõma tuu eloviis, mia avtas hindäle vahtsõ kleidirõiva osta’. ni lambatati’. Hüäst söögi- ja Õgah perreh olli’ tiidä’ ja sagõh- minevä aastagasaa edimädsel pidäjäl olli’ uma’ taropedäjä’. inemisõ ja mõtsa läbisaamist Vaesõmb rahvas koŕas rikkam- müügiseenest peeti kimmähe hõhe tarvitusõl ravihaina’ kum- poolõl ja päält sõa väega lajalt Maad pedäjidõ ümbre kutsuti põlvõst põlvõ hoita’. bilõ marju ka söögikraami, villu, porovikkõ. Kiviporovikkõ kui- mõl, pähnähäitsme’, küümne’, tiidä’ tervüsehädäs. Vaik puhas- mehitsidõ kaŕamaas. Ildamba umakoetu’ rõiva vai raha iist. vatõdi talvõao seeneruvva jaost palohka- ja leesikalehe’, pedä- tõdi prahist ja keedeti üteh tuudi kodoaida pakktaro’ vai Kirja pantu taimõtiidläse Om tiidä’, õt minevä aastaga- ja turu pääl müümisõst. Noorõ’ jäkasvu’, paisõlehe’ ja tiilehe makõ tsiarasva vai võiu, mehi- väiko’ 12–16 raamiga taro’. Viil Paali Taimi kirotuisi, saa edimädsel poolõl oll´ Seto- porovigu’ aeti varda otsa ja kui- lehe’. Tsäid tetti pia kõgõst – lädsevaha ja tarovaiguga peh- 1960. aastagil võidsõ Setomaal Jakob Hurda ülestähendüisi ja maal ütest tähtsäst mõtsa­ vatõdi, selle õt noil oll´ hüä tarvitõdi sagõhhõhe vabarna- mes salvis. Säänest salvi võinu’ sagõhhõhe säändsit mehidse- hindä tähelepandmisi perrä.

Lehte tegevä’: XXVIII Seto Kuningriigi aoplaan 16.30 Tutvustõdas ülembsootska sortmisõ kõrda ja kandidaatõ Toimõtaja Kauksi Ülle, 17.00 Ülembsootska sortminõ tel 5656 9079, e-post: [email protected] 10.00–12.00 Sõira, leevä, piiragu, taari, ollõ, hańdsa, verevä 17.30 Kuninga meistridõ vällähõikaminõ Toimõtaja (lisaleht Vahtsõt Vallah) Sarapuu Indrek, viina vastavõtminõ võistlusõ jaos 18.00 Külälisi ilotaminõ tel 522 0661, e-post: [email protected] 11.40 Kroonikogo kogonõminõ noortõkeskusõ telgih 18.30 Sõaväeparaat Keeletoimõtaja Palmi Silvi 11.50 Kroonikogo, meistridõ ja leeloparkõ kogonõminõ lava ette 19.30 Kuningalaud ja kirmask Seto keele tõlkja Sarvõ Õiõ Külesäädmine Lööpri Priit 12.00 Kuningriigi vällähõikaminõ, tervtüse’ Võistlustõlõ kirjapandminõ om infotelgih. 12.45 Tutvustõdas meistridõ sortmisõ kõrda Välläandja: Setomaa Liit 13.00–17.00 Leeloparkõ esineminõ Latsipäävä aoplaan Setomaa kolleegium: Külviku Helen, Kauksi Ülle, Laaneotsa Annela, ja seto pillimehe’ mängvä’ külälaval Matvei Arvi, Sarvõ Õiõ, Leima Aarne, Kruusamäe Meelike, Jüriöö Vello, 13.00 Süüke ja juukõ maitsminõ ja hindaminõ 12.45–15.45 Seto keele ja kultuuri opitarõ’, nuursootska ja Seto Järvelilli Rein, Leima Evelin, Mustimetsa Indrek. Kuninga pildimehe sortminõ / pildinäütüs kuninga nuurpernaase ni Seto kuninga kaŕusõ valiminõ. Trükjä: Printall AS Pillimiihi võikimängminõ / naisi näpotüü Opitarrihe kirjapandminõ om noortõkeskusõ telgih. Lehe ilmumist tugõ Setomaa Kultuuriprogramm ja miihi puutüü võistlus ja lisalehte Vahtsõt Vallah Setomaa vald. 14.00 Sõnolisõ võistlus / kalamehe võistlus KAASTÜÜ’ saata’: [email protected] 14.30 Vägümiihi võistlus vai Setomaa aoleht, Obinitsa külä, 65301, Võro maakund. 15.00 Naisi kargusõ ja miihi kasatski võistlus SETOMAA VALLA UUDISÕ’ saata’: [email protected] 15.45 Külälisi ilotaminõ Tähtaig õga kuu 12. kuupäiv. 16.15 Ülembsootska kõnõh ja kiiora tagasiandminõ Lehe telminõ ja reklaam: tel 5627 3889, [email protected] Juuli 2021 Nr 7 (380)

Viimased kaks aastat on Värskale olnud tähenduslikud. Mullu avati lisaks sadamale Värska sadam Reegi maja, valmisid promenaad ning Petseri- maa vabadussammas. Tänavu möödub 50 aastat tähistas taasavamise Värska kuurortpiirkonna tekkimisest, millele on andnud suure ja olulise tõuke sanatooriumi esimest sünnipäeva valmimine. Värska Sümboolse pärja tõi katuselt sadamal on niisiis aasta alla Luhamaa külaseltsi juha- tegutsemist seljataga tuse liige ­Aarne Leima, keda ja üldine arvamus on, assisteeris Tomass Tuvikene. Foto: Indrek Sarapuu et kulgetud on senini vägagi edukalt. Luhamaa INDREK SARAPUU külamaja Sünnipäevapidustustel, mis toimusid 15. juunil ja olid üht- ehitus jõudis lasi osa Sisevete Festivali prog- rammist, nentis Setomaa valla­ sarikapeoni volikogu esimees Rein Järvelill, et puhkemajanduse elavdami- 9. juulil jõuti Luhamaa küla- seks on sadamal oma kindel maja ehitusega nii kaugele, et eesmärk. aeg oli pidada sarikapidu. Küla- Järvelill on ka ise aasta jagu maja koondab ühe katuse alla päevi laevandusega rohkem raamatukogu, külarahva ühi- sina peale saanud, ka oma pere- sed ettevõtmised ning Setomaa konna alust hoitakse Värska valla teeninduspunkti. sadama kai ääres. „Abikaasal Neli aastat tagasi lepiti on kaptenipaprõ käeh ja tema Vaatamata kuumale suveilmale, oli sadamamelu aastapäeval igati hoomatav – sai süüa, juua, muusikat kuulata ning tantsu lüüa. kokku, et Luhamaale peab ütles, et nüüd peab alus saama tulema oma külamaja, kus rah- ning nii tuligi meile mootor- neid laevaomanike, kes tahavad dis ta. „Kui kõik läheb sujuvalt, vas saab koos käia ja kus ka vald jaht Tina. Aastaga on sadam uhkusega aluseid meie klubis on kõigil hea. Igale poole enam on kohapeal esindatud. Nurga- aluseid täis ja sadamale oleks hoida ja tegemistest osa võtta.“ ei pargita ja kord on paika lok- kivi majale pandi aprilli kesk- vaja laiendust.“ Tankla on avatud küll aasta­ sunud. Sadamas on püsivalt 15 paiku. Riigihange külamaja Talle tundub, et inimeste ringselt, kuid talv näitas,­ et kohta vähemalt.“ rajamiseks viidi läbi mullu sügi- huvi veeliikluse ja kiirete paa- autodega sadamakaile väga Katrin rääkis, et lõbusaid sel ning novembri lõpus sõlmiti tide ja ka purjepaatide järele on sõita ei tihatud ja tankla lugusid juhtub ikka ka igapäe- ehitusleping OÜga Semuehitus. tõusnud ning seda on arvata- esmane funktsioon on ikkagi vaselt. Sel aastal oli veetase nii Maksma läheb maja 300 000 vasti tähele pannud kõik koha- navigatsioonihooajal teenin- kõrge, et määr sõitis silla alt euro ringis, lisaks sisustus. likud ja külalised. „Sadamast dada veealuseid. Seda enam, et minnes mitmed korrad lambi- Semuehituse projektijuhi on alguse saanud seto rahvas piirkonna lähisadamates tanki- kese maha. „Keskkonna muu- Tomass Tuvikese sõnul on ja seto kultuur,“ leiab ülem- misvõimalust naljalt ei leia või tuste suhtes tuleb olla tähele- tänavu ehitamiseks küll kee- sootska ametit kandev Järvelill. pole seda üldse. „Siit minnes on panelik, vee peal on elu teist- ruline aeg, kuid tänu tellija „Kui vaatame tuhatkond aas- järgmine tankla alles Kavastus,“ moodi,“ tõdes ta. vastutulelikkusele ja headele tat tagasi, kui siinkandis järje- Üheltki tähtsamalt sündmuselt, mis Värskas toimub, ei puudu tõdes Sein. Üks, mis võiks kindlasti olla, sidemetele ehitusmaterjalide pidevalt elu toimus, siis kõik leelokoor Verska Naase' leelokoor. Fotod: Indrek Sarapuu Sadamassse vajaminevate on tualett, mida saaks kasu- müüjatega sujub ikkagi kõik on alguse saanud mööda vee- paadikohtade juurde tekita- tada kogu aeg. Sadam on paraku ladusalt. „Objekt võib valmida teed – algas Värskast ja läks klubi, kus küll suuri purjejahte Järvelill leiab, et ühest sada- mine pole Seina sõnul keeru- lahti ainult kuueni õhtul, kuid juba novembri lõpus, kuid täht- edasi maa poole. Sedapidi tuldi arvele võtta ei saa, kuid väik- mast ei piisa ja tähtis on ka line, sest promenaadi äärest laevatama minnakse eriti suve aeg on tegelikult järgmise aasta Setomaale. Kui aga mõelda sada semaid aluseid ja mootorjahte see, et piirkonnas oleks veelgi on võimalik hõlpsalt teha kai- algul ja keskel ka tunduvalt hil- veebruaris,“ sõnas ta. aastat tagasi, siis samuti sai siiski. See hoogustaks laeva- ja sadamaid, kus randuda ja mille kohti juurde. Ka veel hilju- jem. Küll aga on sadama üheks Tuvikene pajatas veel seik- Värska areng hoo sisse just tänu kaatrite omanike koostööd lae- vahel liiklus toimuks, ning hea tigi ainulaadne olnud veetakso suureks plussiks veel see, et lustest, kuidas mõnd materjali sadamale. Siit möödus kauba- vatamise arendamisel. on, kui Peipsi-äärne sadamate ehk Seto Line’i laeva Maara lii- kauplused on lähedal. Söögi­ oli vaja lausa mööda riiki taga ja reisitee, mis oli ka määravaks „Toomas Sein, kes on sada- võrk areneks samas tempos kumine Värska Sanatooriumi ja koht võiks ka veel olla ning ajada. „Kes ees, see mees,“ võt- vabariigiaegse Lõuna- ja Põhja- mat opereeriva Seto Line’i edasi. Reegi maja vahel on kogumas samuti jalgrattahoidja. tis projektijuht kokku argitõde- laagri ehitamisele, mis oli väga juht, väljendas mõtet, et kui Toomas Sein, kes on Seto hoogu, sest turiste pole ka just Siit võiks teha üleskutse muse materjalide broneerimise olulise tähendusega,“ peatus ta on sadam, siis olgu ka klubi. Ma Line’i juhatuse liikmena juba väga palju aasta jooksul olnud. kohalikele ettevõtjatele, et kohta, mida sel aastal palju on ajaloolisel taustal. hõikasin täna selle mõtte välja aasta Värskas sadama operee- „Neid ringe, mida päevas kaks kliendibaas on üha täienemas vaja läinud. „Puidu nõudlus on „Kui aga tänast päeva vaa- ja kuulutasin ka mõtte algataja rimise hea käekäigu eest seis- korda Värskas teeme, võiks rek- ja huvilisi oleks vähemalt suvi- suurenenud, mistõttu tarneajad data, siis on meil olnud juba 50 klubi presidendiks,“ ütles Jär- nud, ütles, et aasta on möö- laamida rohkem,“ arvas Sein. sel ajal küll ja rohkemgi veel. on muutunud pikemaks.“ aastat kuurortpiirkonda ning velill ja kinnitas vana tõde, et dunud töiselt ja sisseelamise Hooajal teenindab sada- Oleme ju auga välja teeninud Kaetud oli peolaud ja Matis vee ja sadamate tähendus on kui ikka kõva häälega midagi tähe all, kuid ka talle tundub, mas Katrin Kurg, kes rääkis, et kuurortpiirkonna staatuse, Leima mängis kuumal suvepäe- oluline turismi seisukohalt. välja ütled, siis see ka sünnib et sadam muutub järjest popu- möödunud aasta on näidanud, mida võiks veelgi arendada. val meeleolu loomiseks rahva- Kui Setomaa on turismi- ja kuu- ning ühistööna saab Setomaad laarsemaks. „Väga suur asi on et peamised kliendid on koha- Värska sadama esimesel sün- viise. Lauakatmise võttis enda rortpiirkond, siis sadam on selle veelgi uhkemaks teha. „Eestis Tartu Terminali poolt paigal- likud, sest inimesed nii Tal- nipäeval peeti kõnesid, leelotati peale hiljuti pealinnast Luha- piirkonna pärl.“ on teistel raske just kuning- datud tankla, mis toob palju linnast kui Tartust ja mujaltki ning tantsiti Audru Jõelaevan- maale elama ja tööle asunud Järvelill kuulutas tervituskõ- likku jahtklubi teha, aga eks kliente juurde,“ tõdes Sein ja ostavad viimasel ajal rohkelt duse Pundi saatel ning mekiti Anzelika Gomozova oma mahe- nes välja, et sadama juurde peab meil Seto kuningriigis on see kinnitas, et kuninglik jahtklubi paate. „Pool hooaega on veel hääd ja paremat. Päeva juhtis talu toodetega. looma Seto Kuningliku Jaht- igati kohane.“ on vaja ära teha. „Juba on palju ees ja jaksu peab olema,“ lei- Ado Kirsi. INDREK SARAPUU Maailmameister Daisy Kudre tänas toetajaid ja sõpru

INDREK SARAPUU niderohkest teekonnast lik, kui Setomaa ja perekond võtmed. Jõgeva leidis, et loode- maailmameistritiitliteni. poleks mind nõnda palju toe- tavasti aitab toetus Daisyl val- Südamlik sündmus lei- tanud,“ sõnas maailmameister lutada uusi tippe ja jõuda veel Setomaa valla esimene maa- dis aset 21. juuli õhtupooli- väga emotsionaalselt. kord poodiumi kõrgematele ilmameister Daisy Kudre kul. Daisy keskendus oma pea AS Värska Vesi, mis on nii astmetele. „Suusaorienteeru- koos Värska Originaaliga kut- tunnises ettekandes ka kogu- Eesti kui eriti kohalike sport- mine olümpiaalaks!“ hõikas susid häid inimesi ja toeta- konna ja keskkonna tähen- laste helde ja suur toetaja, juht ettevõtte juht välja meie kõigi jaid Reegi maja juurde kuu- dusele tema sportlasekarjää- Urmas Jõgeva ulatas aga maa- soovi, mis ka tulise aplausiga Daisy Kudre. lama ettekannet emotsioo- ris. „See poleks olnud võima- ilmameistrile üle tuliuue Škoda vastu võeti. Foto: Indrek Sarapuu 6 Juuli 2021 Nr 7 (380)

Setomaa Vallavolikogu istung 22.06.2021 XXVIII Seto Kuningriik

■ Muudeti Setomaa Vallavolikogu järgmise Vaatamata 2. augustist Vallavolikogu 28.01.2021 koosseisu liikmete arvuks kehtima hakkavatele otsust nr 3 „Setomaa 15, moodustada Setomaa piirangutele, toimub Vallavalitsuse hallatavate Vallavolikogu valimisteks XXVIII Seto Kuningriik asutuste koosseis“ – seoses üks valimisringkond ja lastepäev 7. augustil uue rühma avamisega numbriga 1, mille piiriks Lobotka külas. Värska Lasteaias on Setomaa valla piirid, suurendatakse õpetajate määrata valimisringkonna ametikohtade arvu nr 1 mandaatide arvuks 15. KARIN VILJUS XXVIII Seto Kuningriigi päevakava 2,0 ametikoha võrra ja ■ Otsustati moodustada XXVIII Seto Kuningriigi peakorraldaja lasteaiaõpetaja abide Setomaa valla valimis- 10.00–12.00 Sõira, leiva, piruka, taari, õlle, handsa, veini vastuvõtmine ametikohtade arvu 1,0 komisjon viieliikmelisena, ametikoha võrra – Värska valimiskomisjoni esimees Üritusel kontrollitakse osale- võistluse jaoks Lasteaias on õpetajate on vallasekretär ja liikmed jate negatiivset testitulemust 11.40 Kroonikogo kogunemine noortekeskuse telgis Lobotka küla kivi ametikohti kokku 7,5 ja Helle Palok, Erika Joonas, (kohapeal testimise võima- juures lasteaiaõpetajate abide Ulvi Oper, Liina Metsakaev lus), COVID-19 haiguse läbi- 11.50 Kroonikogo, meistrite ja leelokooride kogunemine lava ette ametikohti 5,0. ning asendusliikmed Kaja põdemist või vaktsineerimis- 12.00 Kuningriigi väljakuulutamine ja tervitused ■ Otsustati määrata Setomaa Pargas ja Karin Viljus. kuuri läbimist (kuningriigi 12.45 Tutvustatakse meistrite valimise korda alale sisenemisel vajalik eel- 13.00–17.00 Leelokooride esinemine ja seto pillimeeste mängimine nimetatutest ühe tõendi esi- tamine), et kõigil soovijatel külalaval oleks võimalus Seto Kuning- 13.00 Söökide ja jookide maitsmine ja hindamine riiki külastada ja seal toimuva- Kuninga fotograafi valimine / fotonäitus Vallas toimunud test tegevustest osa saada. Pillimeeste võistumängimine / naiste käsitöö ja meeste puutöö Selle aasta kuningriigis toi- võistlus mub ka lastepäev. Lastel on või- 14.00 Sõnolise võistlus / kalamehe võistlus üritused on malus osaleda erinevates seto 14.30 Jõumehe võistlus keele ja kultuuri õpitubades, valitakse noorsootska, noor 15.00 Naiste karguse ja meeste kasatski võistlus läinud kuumalt perenaine ja noor karjus, noor 15.45 Külaliste esinemine pillimees ning noor karguse- 16.15 Ülemsootska kõne ja kiiora tagasiandmine Setomaa suvi on avatud erinevate sündmustega. ja noor kasatskitantsija. Lisaks 16.30 Tutvustatakse ülemsootska valimise korda ja kandidaate Seto Folk ja Ostrova festival möödusid rahvaroh- saab seto muinasjututoas kuu- 17.00 Ülemsootska valimine kelt ja väga mõnusas atmosfääris, ees on ootamas lata erinevaid vahvaid lugusid. 17.30 Kuninga meistrite väljakuulutamine Sel aastal ootame võist- Seto Kuningriik, Kostipäiv, Lüübnitsa laat ja paljud lusele sõira ja pirukat lahti­ 18.00 Külaliste esinemine väiksemad üritused. Siia lisanduvad loomulikult lõigatult ning see peab olema 18.30 Sõjaväeparaad (nii maa kui ka vee peal) ka meile tähtsad kirikupühad Obinitsas ja Saatses. tegija kandikult võistluskan- 19.30 Kuningalaud ja külapidu Samas ei saa jälle märkimata jätta, et koroonavii- dikule teisaldatav. Näiteks on Võistlustele kirjapanemine on infotelgis. meistril võimalik oma sõir ja/ rusega nakatumise tase on jälle jõudsalt tõusmas ja või pirukas kodus lahti lõigata äärmiselt kahju oleks sellest, kui suvi enne­aegselt kandikul, mis on kaetud küpse- Lastepäeva kava otsa saaks. Mina näen ka ainust väljapääsu sel- tuspaberiga. Söögikraami võist- lest pandeemiast läbi vaktsineerimise. Mul endal lusele tuues saab küpsetuspa- beril oleva sõira ja/või piruka 12.45–15.45 Seto keele ja kultuuri õpitoad, noorsootska, noorperenaise on kaks vaktsiinisüsti saadud ja lisaks kindlusele meistri kandikult võistluskan- ja noore karjuse, noore pillimehe ning noore karguse- ja noore enda tervise osas oli täitsa mugav Euroopas reisi- dikule teisaldada. NB! Pirukas kasatskitantsija valimine. des vaktsiinipassiga piiri ületada. peab jääma ka lahtilõigatult Õpitubadesse kirjapanemine on noortekeskuse telgis Lobotka küla kivi juures. Vallavalitsuses on puhkuste aeg, aga ükski töö kalakujuliseks. Täpsem info: tegemata ei jää, sest töötajatele on asendajad lei- Egle Põldmets, tel 5631 9828. tud, kuigi töö võib võtta ehk rohkem aega. Praegu käib vallavalitsuses iga-aastane arengukava muut- mise menetlus, mitmetel ehitusobjektidel tegut- setakse ja samas valmistatakse ette uusi hankeid. Setomaa Halduse uus koduleht Tänaseks on Värska raamatukogu kolinud asen- duspinnale vallamaja esimesele korrusele ja ruum aitab teenust lähemale tuua saab välja kolitud õues seisvatesse konteineritesse. Lasteaia ruumide remondihankel on võitja kinni- INDREK SARAPUU ühing, mis loodi 2018. aasta mine. Teenustöödena tehakse seisab ettevõtte kodulehel. tatud ja lähiajal läheb kohe ehituseks. Raamatu- lõpus endiste Mikitamäe valla haljastus-, kaeve- ja pinnase- Ühtlasi palub Setomaa Hal- kogu ruume uues asukohas projekteeritakse. Saame OÜ Katel, Meremäe valla OÜ töid, santehnilisi töid, teede, dus mitte kasutada kalmistu- üle ka ebamugavustest, et uues kohas uue hooga Setomaa Halduse juht Raul Meremäe Vesi ja Värska valla platside hooldust, (bussi)- tel olevaid veevõtuvõimalusi alustada. Lepp andis teada, et firmal on OÜ Verska Calor ühinemise transporditeenust, seadmete muuks tarbeks kui kalmistul nüüd koduleht, mille kaudu lii- teel. Ettevõtte põhitegevusala renti. kastmiseks. Samuti on kalmis- Setomaa vald käis päris suure võistkonnaga Ees- gub info tegevusest ja pakuta- on vee- ja kanalisatsioonitee- Ettevõte tegeleb Setomaa tute prügikonteinerid ette näh- timaa suvemängudel, kus saavutati mitmeid auhin- vatest teenustest paremini ini- nuse osutamine valla ÜVK-ga valla ühisvee ja -kanalisat- tud kalmistu prügi jaoks, mitte nalisi kohti. Külade mängudel saame näha, kuidas mesteni. Kodulehe tegi Einar kaetud aladel (Värska, Miki- sioonisüsteemide haldamise ja kodumajapidamise või ürituste külade võistkonnad meeskondadena esinevad. Raudkepp ja see on leitav aad- tamäe, Obinitsa, Meremäe, arendamisega. „Meie missioo- prügi ladustamiseks. Raul Lepp ressil https://haldus.setomaa. Saatse), veevarustuse teenus niks on ilusa ja puhta elukesk- sõnas, et kui kellelgi on prob- Jätkuvat suvesooja ja puhkuste perioodi! ee/. Leht on tervikuna leitav ka Matsuri ja Luhamaa külades. konna loomine Setomaa vallas, leeme vee kättesaadavusega Setomaa valla kodulehel. Teiseks tegevusalaks on valla paindlik klienditeenindamine oma kodukohas, võtta kindlasti RAUL KUDRE, OÜ Setomaa Haldus on heakorra ja haljastustööde ja optimaalsete hindadega kva- Setomaa Haldusega ühendust Setomaa Setomaa vallale kuuluv äri- teostamine, kalmistute halda- liteetse teenuse osutamine,“ ja probleem leiab lahenduse. vallavanem Setomaal saab üha rohkem teid mustkatte

Möödunud aasta septembris pindamise maht on 7613,2 sõlmiti Setomaa valla ja Pal- ruutmeetrit. Kahe ja poole meks OÜ vahel töövõtule- kordset pindamist teostatakse ping, mis näeb ette mustkatete või on juba teostatud teelõiku- teede ehitustööde teostamist. del, kus siiani tehti tolmutõrjet. Töödega alustati eelmise aasta Kahe ja poole kordse pindamis- lõpus ning jätkati käesoleva töö maht on 25730,7 ruutmeet- aasta mais. rit, mis on ligi 6149 meetrit. Tööde käigus teostatakse Töid tehti Audjassaare, kraavide kaevamist, ­teepervede Beresje, Lüübnitsa, Laossina, äravedu, kruusa pealevedu, ole- Mikitamäe, Selise, Lobotka, masolevate asfaltkatendiga Saatse, Võmmorski, Obinitsa teede ja parklate ühekordset ja Meremäe külas ning Värska pindamist ning kahe ja poole alevikus. kordset pindamist. Ühekordse Setomaa Vallavalitsus Foto: Setomaa Vallavalitsus Juuli 2021 Nr 7 (380) 7

Värska lasteaias luuakse Seto Folk ei läinud metsa setokeelne õuesõpperühm Võib auga öelda, et lega jäid rahule nii Strings nii uute kui ka juba tun- mis. Tänavu pandi erilist rõhku tänavune suur kul- osalejad kui korral- tuks lauldud hittidega. Näha ja prügi sorteerimisele, sest nõu- EVE KAPTEN jate juures või kaasabil. Koge- tuurisuvi sai õige hoo dajad. Üles astus pea kuulda sai ka eesti folkmuusika ded päev-päevalt karmistuvad Värska Lasteaia direktor takse ja avastatakse, huvitu- sisse Seto Folgiga.­ kogu Eesti folgipare- tulevikutegijaid. ning hea on olla festivali korral- takse ja õpitakse läbi tegevuse. Kui korraldajatel oli mik alates loomuli- Külaliste hulgas võis näha duses taaskasutuse ja ökoloogi- Uue rühma lapsevanematelt alul kahtlusi, kas kult meie oma Zeto- palju lapsi ja noori, sest tege- lise käitumise esirinnas. 2021/2022.õppeaasta eel oleme ootame avatust nüüdisaegse- sündmus üldse aset dest, aga ka külalised mist on kõige paremas mõttes Kokkuvõttes möödus kõik uue rühma avamise ootuses. tele õpimeetoditele ja toetavat leiab ja millisel kujul Tartust, Viljandist turvalise perefestivaliga. turvaliselt. Sai tantsida, kaasa Värska lasteaed muutub sügi- suhtumist õuesõppesse, võima- ning kui palju osalejaid on ja Tallinnast. Kindlasti oli üks Ega ilmaasjata ole festivali laulda, hääd sööki ja jooki ning sel 2021 neljarühmaliseks: ühe lust olla paindlik kellaaegade ja lubatud ning mis tingimustel, magnetitest NOËP, kes esines alapealkiri „Meelega metsa!“. sõpradega aega veeta. Kohtu- sõimerühma kõrval hakkavad õpikohtade osas (lasteaiapäev siis võib öelda, et pidu on läi- spetsiaalselt folkmuusikast ins- Metsa- ja loodushoid kajas- miseni järgmisel aastal! tegutsema kolm lasteaia- või võib mõnikord alata ka mujalt nud tõeliselt korda. piratsiooni ammutavate pala- tus ka paljudes kõrvaltege- INDREK SARAPUU, liitrühma. Neist üks – loodav kui lasteaiahoovist või lõppeda Seto Folgi korraldusliku poo- dega, kui ka alati värske Curly vustes, mis festivali program- festivali pressiesindaja setokeelne õuesõpperühm – varem kui tavapäraselt) ning on teistest kõige rohkem eris- suuremat vabatahtlikku panust tuv. Tegemist on setokeelse eri rühma töö toetamisel oma aja, vanuses lastest koosneva rüh- oskuste ja vahenditega. maga, mille tegevus toetub las- Lasteaia eesmärk on toetada Aeg hakata mõtlema ideid sündmusteks teaia, lapsevanemate ja kogu- perekondlikku kasvatust ning konna eriliselt tihedale koos- luua inspireeriv ja lapse isiksust tööle ning kogemus- ja õuesõp- arendav keskkond. Uus rühm Euroopa kultuuripealinna programmi pele lapsest lähtuvaid õpimee- seab ennast sisse lasteaiahoone todeid kasutades. esimesel korrusel endistes raa- ANNELA LAANEOTS, kultuuripealinna programmi deks on loodushoidlikum linna- kondadevahelist sidet, ses- Seega pakub uus laste- matukogu ruumides praeguste SA Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator silmapaistvaid sündmusi, mis ja maakultuur, haritus ja leid- tap on oodatud eri eagrup- aiarühm lastele igapäevast plaanide järgi oktoobri algu- toimuvad Lõuna-Eestis, kõigis likkus, liikumine ja vaimne ter- pide koosloome. Niisamuti setokeelset keelekeskkonda. seks. Maja küljele ja taha met- Euroopa kultuuripealinna Tartu vis, põlvkondade koosloome, on sündmuste korraldamisel Piirkonna juurtega, üksteist satukka on kujunemas lihtsa- Kui tahad ise kujundada 2024 piirkonna omavalitsustes. paikkondlike omapärade esile- tähtis keskkonnateadlikkuse täiendav kolmeliikmeline test vahenditest laste tegevus- seda, milliseid elamusi pakub Me kõik tahame, et Euroopa toomine, kriitiline ärksameel- aspekt ehk järgitaks keskkon- rühmapersonal kasutab las- ja mänguala, kus saab pikemalt Euroopa kultuuripealinna aasta kultuuripealinna aasta oleks sus ning valdkondadeülene nahoidliku kultuurikorralduse tega suhtlemisel ning omava- õues tegutseda. Lõuna-Eestis aastal 2024, siis Lõuna-Eestis meeldejääv ja regionaalne ja rahvusvaheline juhiseid. hel üksnes seto keelt. Juba poolsada aastat tegut- hakka ajusid ragistama – 1. kannaks auga Eesti 2024. aasta koostöö. Loodame ja eeldame, et Rühma õppe- ja kasvatus- senud Värska lasteaiale on pari- oktoobriks tuleb esitada läbi tippsündmuse tiitlit. Sestap Oluline on sündmuste vald- õnnestunud ettevõtmised too- töö lähtub riiklikust ja lasteaia maks kingituseks, kui saame regionaalse projektitaotlus- innustame Lõuna-Eesti loo- kondadeülesus. See tähen- vad kaasa positiivse pikaaja- õppekavast ning on inspireeri- tänapäevast õpikäsitlust sil- vooru plaanitava sündmuse jaid taotlusvooru jaoks gene- dab, et keskenduda võiks mitte lise mõju – piirkonna nähta- tud põhimõtetest, mis aitavad mas pidades toetada lapsi oma ideekavand, taotlusvoor ava- reerima unikaalseid publikule ainult kaunitele kunstidele, vuse kasvu, suurenenud koos- tugevdada lapse loovust, isi- identiteedi mõtestamisel ja neb jaanuaris 2022. suunatud sündmusi, mis look- vaid neid peaks siduma ka näi- töö tegemise tahte ja võime- kupära ja loomulikku õpihuvi. kujundamisel. Kui tunned, et SA Tartu 2024 korraldas koos sid uut väärtust Lõuna-Eestile, teks kehakultuuriga, toiduga kuse, hoogustub rahvusvahe- Päeva esimeses pooles ollakse sinu lapsele võiks setokeelne Lõuna-Eesti omavalitsustega Tartule, Eestile ja Euroopale. või mõne muu esmapilgul oota- line koostöö. Tahame ju kõik, palju avatud õpiruumis, st õue- õuesõpperühm sobida, ja soo- maikuu lõpus ja juunikuu algu- Sündmusi, mis tekitaksid põne- matu, kuid omase valdkonnaga, et Lõuna-Eesti oleks väga hea keskkonnas ning ka lasteaiast vid, et laps saaks uue rühmaga ses Euroopa kultuuripealinna vust meie külastajates ja samas mis iseloomustab meie koha- paik elamiseks ja kohalikud kaugemal. Veedetakse aega liituda või majasiseselt ümber Tartu 2024 regionaalse projek- kannaksid meie endi väärtusi. likku elu. Peame tähtsaks seda, soovivad ja saavad külastada loodust avastades ning metsas asuda, siis anna sellest märku titaotlusvooru infopäevad, kus Selliseid üritusi, mida tahak- et sündmused sünniksid part- laial skaalal kultuurisündmusi. matkates, tehakse loomulikke enne 6. augustit varska.laste- osalejad said infot, millal ja sime ka me kõik ise külastada. nerite ühises sisulises koostöös Regionaalsesse projekti- elulisi tegevusi tegusate kogu- [email protected] või tel 796 mida tuleb teha, et oma ette- Millised sündmused on ooda- ja viidaks hiljem ellu erinevate taotlusvooru oodatakse pigem konnaliikmete-kultuurikand- 4735. panek Euroopa kultuuripea- tud? Kõik, kellel on Euroopa kultuurivaldkondade partne- suuremaid projekte kui palju linna programmi jaoks esitada. kultuuripealinna programmi rite nõul ja jõul. On need siis väikesi. Setomaa vallas läheb Infopäevadel tutvustasid sobiv idee sündmuseks ning loovisikud,­ kodanikuühendu- regionaalses projektitaotlus- Tartu 2024 esindajad regio- kava selle läbiviimiseks, saa- sed, asutused, ettevõtted või voorus jagamisele 29 631 eurot. naalse projektitaotlusvooru vad esitada taotluse regio- muud tegijad. Kui sündmus toimub ühe Kolm küsimust raamatu- kontseptsiooni ja tingimusi, naalsesse projektitaotlus- Euroopa kultuuripealinna omavalitsuse territooriumil, samuti sai kultuuripealinna vooru. Peale taotlusvooru edu- näol on tegu Euroopa suurima on oodatav kaasfinantseeringu kogu uuele direktorile esindajatelt küsida küsimusi kat läbimist sõlmitakse korral- kultuurisündmusega, mistõttu määr 30%, kui mitme omava- taotlusvooru kohta. dajatega produktsioonileping. on loomulik, et sündmused litsuse territooriumil, siis 10%. Setomaa Vallaraamatukogu asus juhtima kultuuri- Täname kõiki infopäeva- Viimane etapp on kultuuripea- eeldavad rahvusvahelist sisu- Ideede kirjeldusi oodatakse keskuse senine kunstiline juht Egle Põldmets (pildil). del osalenuid, juba infopäe- linna elluviimine ehk enda üri- list koostööd idee väljatööta- 1. oktoobriks SPOKU keskkonda vadel tulid kõneks põnevad tuse ettevalmistamine ja ellu- misel ja elluviimisel. Sealhul- (vorm avaneb sügisel). Taotlus- Olid seni ametis jem ootavad meid ees ideed sündmusteks. Kes info- viimine koostöös Tartu 2024 gas partneritega omavalitsuste voor avaneb SPOKU keskkon- kultuurikeskuses juba uued ja ilusad päevadele tulla ei saanud, saab meeskonnaga. sõpruslinnadest ning valdadest. nas jaanuaris 2022. Tutvu täp- ning oled aktiivne ruumid. regionaalse projektitaotlus- Tartu 2024 programmi pür- Euroopa kultuuripealinnaks semalt Euroopa kultuuripea- seto kultuurielust vooru tingimustega tutvuda givate sündmuste väljapak- valmistumine on kahtlemata linna Tartu 2024 regionaalse osavõtja. Kui- Värska haru- Tartu 2024 ja omavalitsuste kujad on oodatud avama oma hea võimalus sisulise rahvusva- projektitaotlusvooru tingi- das ametini jõud- raamatukogu on veebilehtedel. projekti Tartu 2024 kunstilise helise koostöö hoogustamiseks. mustega Tartu 2024 kodule- sid või jõudis amet muutnud ajuti- Regionaalse projektitaotlus- kontseptsiooni “Ellujäämise Soovime ka, et Euroopa kul- hel www.tartu2024.ee või valla sinuni? selt asukohta. Kui- vooru eesmärk on leida Euroopa kunstid” väärtuste kaudu. Nen- tuuripealinn tihendaks põlv- kodulehel. Pigem jõudis siiski das tegevus korralda- amet minuni, tekkis võimalus tud on? Millega peab lugeja proovida ja mõtlesin, et miks ajutiselt arvestama? mitte omandada elus uus amet „Ajutises asukohas on meil ja hiljem ka uus haridus. väike osa raamatukogust. Ole- Võimalikku rändesurvet kartma ei pea Kultuurikeskuses töötanuna mas on ka koht, kus lugeda lehti hindan enim uusi kogemusi, ja ajakirju. Siiski peab arves- Setomaa vald asub Eesti ja piirivalvuritele täiendavateks ametnike kui tehnikaga. Leedu PPA on varasematel aasta- oskusi ja sündmuste korralda- tama sellega, et enamik raa- Euroopa Liidu piirialal ning silmadeks ja kõrvadeks olnud abistamine annab meie inimes- tel õppuste käigus läbi harju- mise tegelikke tagamaid. Seal matuid on pakendatud selli- viimase kuu sündmused Lee- ning annavad teada, kui näe- tele võimaluse saada kindlus- tanud oma tegevused massi- saab selgeks, kui palju on vaja selt, et neid laenutuspunktist dus panevad ka meie valla ela- vad piirkonnas mõnd võõrast, tunne, et sarnase keerulise olu- lise sisserände korral, et taolis- siiski eelnevalt tööd teha, et laenutada ei saa, aga mitme nikke rohkem küsima, kas ka kes ei pruugi Eestis seaduslikult korra tekkimisel on tulevikus teks olukordadeks võimalikult üritus saaks toimima just sel- raamatukogu olemasolul on meil on silmapiiril võimalus, et viibida. Kuigi ebaseaduslik sis- ka Eestil meid toetavaid liit- hästi valmis olla. Alles hiljuti liselt, et külastaja oleks rahul.“ võimalus lugejal soovitud raa- kontrolljoont asutakse ootama- seränne ei ole täna Eesti suunal lasi. Samamoodi panustab PPA viidi piiriäärsel alal läbi mahu- mat laenutada mõnest tei- tult rohkem ületama. hoogustunud, pole kahtlustki, oma ametnikega ka Sloveenia kas õppus, kus harjutati eba- Millised muutused raama- sest Setomaa raamatukogust. Politsei- ja Piirivalveameti et kui olukord peaks muutuma, piirikontrolli tugevdamisse, seaduslike sisserändajate grup- tukogul sinu juhtimisel ees Lugeja ei pea ise minema raa- piirivalveosakonna juht Egert on kogukond nüüdki piirival- kuna see on hetkel samuti üks pide avastamist, kinnipidamist seisavad? matut otsima mööda Setomaad, Belitšev selgitas, et õnneks pole vuritele abiks ning annab oma aktiivseid ebaseadusliku rände ja menetlustoimingute läbivii- Hetkel seisavad raamatuko- vaid meie laenutame vajaliku piiril rändesurve suurenemisest tähelepanekutest kohaliku koridore teel Euroopasse. mist. Samuti hõlmas õppus tak- gul ees kolimised. Esialgu on raamatu sellest haruraamatu- ühtki märki, kuid sellegipoolest kordoni rohemundritele teada. Kui ebaseaduslike piiriüle- tikalist jäljeajamist, piiririkku- ajutine laenutuspunkt valla- kogust, kus see olemas on. Kuid jälgib amet hoolega, mis mujal Arvestades, mis toimub aga tuste katsed peaks hoogustuma jate kinnipidamist ning lisaks maja esimesel korrusel ja kul- lugeja peab arvestama sellega, maailmas toimub, juhuks kui Leedu-Valgevene piiril, peame ka Eesti suunal, oleme valmis ka taolise ressursimahuka tuurimaja garderoobis, kuhu et see raamat ei jõua mõne tun- see ka Eestit puudutada võib. meiegi arvestama võimalusega, suunama piirile rohkem jõu- sündmuse juhtimist. oleme lisanud riiulid, et lugeja niga Värskasse, vaid võib paar „Nii näiteks on sel aastal ida- et osa neist sisserändajatest dusid, et viia läbi täiendavaid Ka oleme valmis rändesurve saaks ise riiuli pealt vaja- päeva aega võtta.“ piiril piiripunktidevahelisel alal võib kasutada Eestit transii- kontrolle ning tuvastada piiri- suurenedes teostama senisest liku raamatu laenutada. Hil- Küsis INDREK SARAPUU ebaseaduslikult rändelt avasta- dina, jõudmaks Soome, Rootsi alal või ka sisemaal välismaa- enam Schengeni kompensat- tud kuus inimest, neist suurem või mujale. See oht suureneb, lasi, kel puudub õigus riigis vii- sioonimeetmeid sisepiiride osa viimati juunis, kui Setomaal kui Soome ja Rootsi peaks lähi- bimiseks. Ebaseaduslikult piiri lähedal, panema välja lisapat- tabati neli ebaseaduslikult piiri ajal riiki sisenemise tingimusi ületanud välismaalaste kind- rulle ka Eesti-Läti piiri läheda- TÄNUSÕNAD ületanud iraaklast. Pärast seda leevendama. Leedu piirile on lakstegemisele panustavad ka sele alale ning kontrollima oma ei ole välispiiril ebaseadus- juba surve suur ning läbi Fron- politseipatrullid üle Eesti. Nad riskianalüüsidele tuginedes Pikalombi matkaraja laudtee projekt osutus Hooandja platvor- likke piiriületusi rände eesmär- texi on neid abistamas erine- kontrollivad profiilipõhiselt nii senisest intensiivsemalt nii pii- mil edukaks ja sügiseks peaks laudtee saama uuendatud. Suur ja südamlik tänu kõigile Setomaa valla inimestele, kes toetasid ja and- gil ette tulnud. Siinkohal suur vad Euroopa Liidu riigid, seal- sõidukeid kui inimesi, et tuvas- riäärsetel aladel kui ka sisemaal sid hoogu, et elu meie kodukandis edeneks. tänu kohalikele piiriäärsetele hulgas ka Eesti, kes panus- tada need, kes riigis viibida ei liikuvaid inimesi ja sõidukeid.“ Projekti eestvedaja Kersti Virro elanikele, kes on läbi aegade tab Leedu piiri valvamisse nii tohiks. Küsis INDREK SARAPUU 8 Juuli 2021 Nr 7 (380) Palavad heitlused tulikuumas Kääriku spordibaasis

REIN ZAITSEV Medalivõitjad I koht 10.–11. juulil toimusid Valga- ■ Randy Korb – maal Käärikul 46. Eesti oma- orienteerumine, M45 klass valitsuste suvemängud, kus ■ teatevõistkond (Doris Kudre, Setomaa vald saavutas üld- Kevin Hallop, Sergei kokkuvõttes väikestest valda- Rjabõškin, Emily Raudkepp) dest viienda koha. – orienteerumine, põhiklass Eesti 79 omavalitsusest sai II koht Mari Linnus. Foto: Margus Hallik osaluse suvemängudel kirja ■ Imre Liivago – omavalitsus- 46. Väikesi valdu elanike arvuga juhtide võistlus (väikeste alla 8000 oli osavõtjate seas 26. valdade arvestuses) Võisteldi 13 spordialal. Pare- III koht Mari Linnus võitis musjärjestus selgus kaheksa ■ Sergei Rjabõškin – ala punktide summeerimisel, orienteerumine, meeste põhiklass juunioride MMil kohustuslik ala oli kergejõustik. ■ Timo Kudre – Esikoht õnnestus meil võita orienteerumine, M16 klass oma trumpalal orienteerumi- ■ Edith Madalik – lühirajal hõbemedali ses. Esimese päeva järel, kus orienteerumine, N45 klass võisteldi individuaalselt, olime ■ teatevõistkond (Grete Soomes Kuortanes juuni kes- oli 28 sekundit. Tubli viienda pingereas mõnepunktise kaotu- Johanna Korb, Timo Kudre, kel toimunud juunioride maa- koha sõitis Linnus välja tava- sega teised, teisel päeval toimu- Setomaa valla spordijuht Rein Zaitsev autasustamispoodiumi Paul Aares Fjodorov, Kirke ilmameistrivõistlustel ratta­ rajal. Ühisstardist toimunud nud teatevõistluste lõppedes kõrgeimal astmel orienteerumise esikohakarikaga. Keem) – orienteerumine, NM16 vanuseklass orienteerumises võitis Mari 20,6 km pikkusel 22 kontroll- aga kindlad võitjad. Seega võib ■ Olle Ilmar Jaama – Linnus lühirajal hõbemedali. punktiga rajal kaotas ta võitjale Setomaa valda julgelt nimetada lid olid ka meie köievedajad, kes sid neljanda kohaga. Täname kergejõustik, U18 klassi 12,8 km pikkuse võistluse 5.10-ga, kolmandast kohast jäi orienteerumises Eestimaa oma- mitmeaastase pausi järel jälle kõiki 45 sportlast, kes Setomaa 3000 m jooks lõpetas ta ajaga 42.29. Võitjast lahutama 1.21. Ka pikal rajal valitsuste meistriks. Väga tub- võistkonna kokku said ja naa- valda esindasid! Kaarina Nurmisest (Soome) tegi Linnus esikümneväärilise jäi Linnust lahutama 1.51, stardi, saavutades üheksanda edu kolmandaks tulnud vene- koha. lanna Alena Alesenova ees MARGUS HALLIK Karel-Sander Kljuzin noppis mitu medalit

Küllalt lühike, kuid inten- lasti aegade põhjal pigem poo- see hooaeg head minekut näi- U23 vanuseklassi Eesti meist- siivne kergejõustikusuvi mah- diumilt väljas. Päev enne jät- danud Rasmus Kisel, kes kul- rikuld ja hõbe. Kljuzin: „Teisel Seto Sada kutsub kõndima! tus tänavu Eestis tiitlivõist- sin ära ka 1500 m jooksu, et ges uhkes üksinduses üle finiši- nädalavahetusel sai päkkadele luste poolest kolmele järjesti- enda lemmikdistantsilt mak- joone. Lõpp oli korralik kangu- valu antud Rakvere staadionil, Kätte on jõudnud aeg ennast abipalve korral aitama iga osa- kusele nädalavahetusele, kui simum võtta. Jooks ise kulges tamine, selja tegi veel prügi- kaks päeva, kaks starti. Avapäe- jälle kord proovile panna võtja ja vajadusel kasvõi seljas toimusid kahed Eesti meistri- minu jaoks hästi, suutsin hoida seks Deniss Šalkauskas, minu val sai selle aasta esimene start augustikuu imeilusal Setomaa ära tooma. võistlused ja U23 vanuseklassi head positsiooni, 200 meet- õnneks poodiumilt mind ära ei tehtud 1500 meetris. Jooks kul- maastikul. Staadionil alustades märgib Euroopa meistrivõistlused. rit enne lõppu pani käigu sisse hammustatud.“ ges heas tempos kuni viimase Reeglid on ikka endised. osavõtja lehele oma kohalolu, Setomaa vallale tõi medaleid ringini, kui kruviti tempo üles. Võistlus algab Värska Güm- edasi oma läbitud ringi ja lõpe- taas Karel-Sander Kljuzin, kes Lõpplahenduses jäin napilt 0,12 naasiumi staadionil 20. augustil tamise. Seda selleks, et korral- alljärgnevalt võistlused oma sekundiga alla Kalev Hõlpusele. kell 16 ja samas on 24 tundi hil- dajal oleks ülevaade, kes rin- sõnadega kokku võtab. Ajaks 3.59,16, mis tähistab uut jem ka finiš. 20 km pikkust ringi gil on. isiklikku rekordit. Teisel päe- tuleb läbida 24 tunni jooksul nii Staadionil on olemas vesi ja Eesti meistrivõistluste pronks. val, 800 meetris oli sõjaplaaniks mitu korda, kui suudad ja tahad. soe tee. Kljuzin: „Hooaeg üldiselt on võtta säästlikult ning rünnata Arvesse läheb vaid läbitud terve Eelregistreerimine kuni mul kulgenud keeruliselt, märt- viimase 100 meetri peal. Käigu- ring. Alustada ja lõpetada võib 19.augustini villem.satsi@ sist aprillini olin vigastusega vahetus õnnestus hästi ja tiitel enda valitud kellaajal, mis jääb mail.ee, info tel 5340 6442 (Vil- pausil. Sai otsustatud ikkagi sai kaitstud, ajaks mitte midagi selle ürituse 24 tunni sisse. lem). Loomulikult saab regist- hooaeg kaasa võistelda. Enne erilist – 1.57,71.“ Söömine, joomine, riietus ja reeruda ka kohapeal. Eesti meistrivõistlusi sain teha plaasterdamine on enda asi, aga Ei pea olema naabrist parem. kolm 800 meetri jooksu, kaks U23 vanuseklassi EMi 24. koht. hädasolijat rajal on kohustatud Ole parem iseendast. Eestis, mis ebaõnnestusid, ja Kljuzin: „Pigem sees väike pet- ühe Soomes, mis kulges päris tumus, kuid rabeda hooaja vää- normilt, kuid aeg 1.54,02 ei rilise jooksu tegin ära. Vinge pakkunud rahulolu. 800 meetri jooksu medalimehed: (vasakult) Deniss Šalkauskas, kogemus, tänud kõigile kaasa Eestikate stardis olin kind- Rasmus Kisel ja Karel-Sander Kljuzin. Foto: Raul Mee / EKJL elamast!“

Eesti meistrivõistluste lühirajalt kaheksa medalit

Selle aasta esimestele orientee- mekasvu kui ka tavatu kuuma- Põhiklassi hõbemedali pälvis Teisel päeval võisteldi põhi­ rumisjooksu Eesti meistrivõist- laine tõttu. Selgelt ilmestas ras- Kristo Heinmann, M18 klassis klassi teatevõistlustes. Mees- luste medalitele heideldi Põlva- keid olusid meeste põhiklass,­ tuli teiseks Olle Ilmar Jaama test tuli kahe OK Võru võist- maal Kanepi vallas 19.–20. juu- kus plaanitud võitja aeg 35 ja kolmandaks Mihkel Mahla. konna vahel teiseks OK Peko nil. Algselt mai algusesse plaa- minutit ületati pea 14 minutiga. M45 klassis saavutas esikoha esindusvõistkond. Hõbemedali nitud võistlus, mis koroonapii- Nendes karmides tingimustes Ain Fjodorov, N45 klassis teise võitnud võistkonda kuulusid rangute tõttu lükkus juuni kes- jõudsid Peko klubist medali- koha Edith Madalik, N50 klas- Sergei Rjabõškin, Reigo Teer- kele, ei hellitanud võistlejaid, teni seitse sportlast ja lisaks ka sis teise koha Ingrit Kala ja kol- valt ja Kristo Heinmann. seda nii erakordselt lopsaka tai- teatevõistkond. manda koha Epp Käpa. REIN ZAITSEV

Tõnis Kase tuli Eesti meistriks käsipallis

Setomaa vald on pisike ning Eesti meistriks ja saavutas Balti „Seljataga on raske ja huvi- meil endal ei ole ühtegi Eesti liigas kolmanda koha. tav hooaeg. Raske ei olnud vaid tasemel pallimänguklubi, aga Treener Kalmer Mustingu mängudes, vaid ka kogu üldise see ei tähenda, et meil ei oleks sõnul on Tõnis sihikindel, töö- situatsiooni tõttu viiruse leviku tublisid pallimängijaid. Kui kas ja vajalik mängija Serviti näol. Iga reisimine ja testimine varasemalt on juttu olnud Eesti koosseisus ning loodetavasti ning pinge, kas võistkond on meistrivõistlustel medalivää- ootab teda ees suur tulevik. terve või mitte, tekitas mitmel riliselt esinenud naisvõrkpal- Eesti meeste käsipalli korral omakorda pinget, et kas lur Annabel Huigest, siis nüüd meistri­liiga lõppes hooajal veame lõpuni ikka välja. Kii- saame uhkusega ütelda, et meie 2020/2021 põhiturniiriga. 15. dan kõiki. Meil on sel hooajal vallast on ka Eesti meister käsi- korda Eesti meistriks tulnud olnud 49 mängu, oleme män- pallis Tõnis Kase. Serviti saavutas ülekaaluka ginud edukalt ja teinud sammu Käsipalli mängib ta Põlva võidu, võites 19 ja viigistades kõrgemale tasemele, saavuta- Servitis, mis tuli sellel hooajal Tõnis Kase. Foto: Põlva Serviti ühe mängu. nud stabiilsust,” ütles Musting. Juuli 2021 Nr 7 (380) 9 Kostipääväl uut külälisi hulga vahtsit kohvigukotussit

MALKOVI PILLE kõisi. Paktas süvvä’ ja saat jidõga’! HOOLÕLINE SÜLLEM saat tävveste umma ja toorõst pardsiliha seljanka, hapukapsta Piusa veereh Jõksi küläh Seto Küük tegevjuht näpovaihõl helmi tsuski’. Kohvk lahkõs noorusõst ja tetätaht- maavärki, kuuh kõigi poolkidõ borš, kürvidsä- ja aidvilä ruug. Mäeotsa taloh julgasõ’ julgõ’ om vallalõ koon’ süäüüni’ ja misõst! Miihõngulinõ ja mii- töiega’. Õnnõ savvusannašaš- Viil saat hanimunnõst pann- ja tüütegijä’ inemisõ’ edimäist kogo tulu lätt hüätegevüses. maigulinõ üllätä-äi kedägi’, nii lõkk ja maa seeh küdset lam- kuukõ maasiga-, vabarna- ja kõrda hindä elokotust suurõlt Ütelgi’ innidsel kohvigupääväl VANAVALGÕ VÕIMALUS täüt piatki’ olõma. Naaru ja hüvvä baliha omma’ valmi’. Kartohkas mustigasahvtiga’, seenepiira- vallalõ tetä’ ja külälisi vasta olõ-õi olnu’ nii hulga kohv- uma kohvigu Setomaa nurmi olõmist jakkus kõigilõ! pandas aiksahe suurõ paaga’ kit tsäiviiga’. Üllätüse’ omma’ võtta’ kohvkuh PIUSA VEEREH. kit ku śool aastagal. Aastagidõ päält koŕat lilliga’ ja põrmandu Saabolda poolõ sõitõh jovvat tulõ pääle kiimä. eksklusiivsõ’, tulõ’ kaema! Tasos minnä’ kaema, perrega’ joosul om kõik aig tulnu’ vaht- pääle pandas põrmandu­ tiidä’-tunt kohvkuhe MAAGÕ­ OBINIZZA ÜÜLOKAALIH om Tii kõgõ piiriveeretsebä koh- tutvas saama ja hüvvi süüke sit kohvigukotussit mano, nii rõiva’, valgidõ kohvikannõ KÕSÕ MAITSÕ’. Maagõkõsõ kuum muusika ja kuuma’ joogi’ vigu mano om umaette huv- maitsma. ka’ no’ om hoolõlisi pernaisi kollektsioon lüvväs läükmä ja söögimaikõ maitsma oodõtas – Ivvan-tsäi ja vatuga’ kohv, tav, piirivalvuridõ silmä’ kõik A ku julgat minnä’ üle Piusa ja peremiihi, kiä’ tegevä’ uma’ karmoška­luu’ kõrratas viilkõrd nii suuri ku väigokõisi, siist- ja külmä’ joogi’, sakuskatald- aeg kaesõ’ teid kõiki! Kohvigu iju, sis jovvat permakultuuri kodovärä’ vallalõ ja uutva’ külä- üle. Kindlahe tasos telli’ ka’ säältpuult piiri. rigu’ ja kuklikuh´a’, sacheri’ ja nimigi’ om tuuperrä KOHVIK kunigriiki Eikellegimaalõ. lisi kodokohvkuhe. Inara pelmeene! Mõnõ’ kilomeetri’ sõitmist mätäskoogi’, kikkaseene’ nii ja PIIRIVEEREH. Edimäne külä – EIKELLEGIMAA KOHVKUH saat Ütsädät kõrda nakas jal’ MANN MAJAKA MAN uut ja Kriisa talo näpotüü ilmailo naa. Pääkokal Niilol pidi olõma Vinski – Vinnemaa puult kaieh pruumi’ sääl samah pindridõ augustikuuh, śookõrd 14.–15. järge. Majakas näütäs sullõ tiid seto rõivih inemisiga’ ja seto ka’ määnegi’ salahus! Süüke ja om teküs ja illos kotus. pääl kasunut kraami, kõrval augustil Setomaal liikumma kalasüüke mano – kohalik järv süükega’ võtt teid vasta. KRIISA juukõ pias jakkumma 00.00ni’! Ku jovvat Kirsi tallo, sääl võtt mõtsast koŕat siini ja marju. hulga inemisi. Innidse’ aastaga’ avtas täütä’ söögilauda ja aid- TALO KOSTIKOTUS üteh latsi- Puulpühä tege uma suurõ’ teid vasta naarulinõ pernaane. Kindlahe om olõmah ka’ hüä- näütäse’, õt tahetas maitsa’ seto mõts tävvendäse’ süüke lisa- kohvkuga’ om mõlõbal augus- ja uhkõ’ värehti’ vallalõ RIKKA Sääl paktas vanaimä süüke maigulitsõ’ hainasöögi’. Olõ- rahva kodotsit süüke, kaia’ talo- maikõga’. Kokkosaamisõni’ tikuupääväl vallalõ. IVVANI MAN jo kellä 11st, sis perrä tett täämbätseao süüke. mah omma’ ka’ seigelüse’ jõõ huunit, küüsüdä’ midägi’ elä- hüämeelelitsi Mannikõisiga’. Piusa jõõ viirde Korela küllä saat juuki ja kuuki, tśuut ildaba ILOLINÕ KIRSITALO – seto köögi pääl ja viil hulga huvtavva. misõ kottalõ, kullõlda’ laula, Edimäist kõrda tege uma joudõh om VÄIKO KÕIVO KODO lämmind süüki. Vanah taloh om lemmigu’: kruubipudõr suid- Seto Kostipäävä Külävüü vaest eiski’ tandsi’ ja mõnõh talo ussõ’ vallalõ Usinitsa kohvk. Tulõ pääl kiis ruug ja kõik vannamuudu – süük, juuk, sulihahämmätüsega’, katõkäe kõgõ inäp lõõnõpoolinõ kohvk kotusõ’ saia’ kokko tutvidõga’. küläh VÄIKESAARE kohvk. Pak- halja pad´a pääl om mahlanõ laul ja ar’tundmishüvvämiilt võidleib Kirsi talo savvulihaga’, om KOGUKONNA KOHVK. Sääl Minevä aastaga külälisi arvu tas umakasvatõdust kraamist kotlet. pakva puut. lambaliha šašlõkk, sõir, koho- paktas nii lihapata ku ka’ ker- om rassõ üle lüvvä’, a kõik piat tett süüke, latsõ’ saava’ hällü’, Lihtsa parkmisõ tsõõrliik- Huvtav om tuu, õt õgal aas- piimä plaadikuuk marjuga’, kir- gebit ja huuaolitsi süüke. Hulga tuu jaos valmi’ olõma suurõ hüpädä’-karõlda’ ja mässädä’. lusõ kõrraldusõga’ saat naada’ tagal kõrraldas Helmekaala riv pini ja viil hulga hüvvi soo- om hainusüüke, selle õt kotusõ huviga’. Tutvustõdas närdsast põrman- minemä Matsuri poolõ, koh leelokoor uma kohvigu vahtsõh latsit ja magõhit süüke. Ka’ pääle om tulnu’ Võromaa Vegan Keväjätseh jaoh panti kirja durõiva kudamist, ku tahat, saat śool aastagal om kats kohvkut: kotusõh. No’ om sis järekõrd meistridõ joogi’ uutva’ juumist. uma söögibussiga’. 25 kohvkut, a nii ku õks, elo ja eis’ ka’ pruumi’! NÄPOTÜÜ KOTUS ja kogokunna TIIRHANNA TALOKOHVKU käeh. Tiidä’ ja tunt festivalikotus­ Määne pias olõma kiirus, õt aig käändvä’ mõntkõrd plaani’ Nostalgilisi üllätüisiga’ võtt kuuhtüüh luud kohvk MAT- Tsõõripiteh küläl om mitugi’ Ostrova võtt teid śoo aas- jovvasi’ õgalõ poolõ maitsma, vussi. No’ om 22 kindlat tegi- teid vasta 420 aastakka vanah SURI. Näpotüü kotusõh pak- nimeseletüst, üts näist seletäs, taga puulpühä vasta ja mui- kaema, kullõmma? Võisi’ tetä’ jät. Tuuga’ sis mi olõgi’ kõigi küläh huvtav ja ummamuudu tas lambašašlõkki, suulliimi, õt sõa’ ja tapõlusõ’ õks joudsõ’ dogi’ om sääl ka’ pillimehe’ ja kodotüüd ja sorti’ vällä kotusõ’, aigu kõgõ suurõba hulga kohv- Niitsigu bussijaam, koh om säet seto paksu putru, suidsulihha, jal’ tsõõriga’ siiä’ tagasi, oldas muusiga. OSTROVAORO PER- kohe kindlahe tahasi’ jouda’. kidõga’ kostipäiv. Hüä, õt tõõ- BUSSIJAAMA PUHVET. Vanõba’ tõistsagamaist kartohkaputru, valu piiri pääl. Laulusõsara’ VEPÄÄLNE pakk pääle sooladsõ Kõik kohvigu’ omma’ kiräh FB nõtõõsõ tõtna tulõ perrit mano, inemisõ’ tiidvä’ kül’, õt midä käsitüüleibä, kohopiimäpallõ, Helmekaala koorist kutsva’ teid ka’ magusasõbrolõ panna cottat Seto Küük ja Kostipäiv ja augus- kiä’ julgasõ’ pruumi’. puhvedist osta’ saat. Pääle puh- seto piirakut. Matsuri tähendäs lahkõl meelel ja hüä sõnaga’ ja kama ja Ostrova marjuga’, nöp- tikuu edeotsah visitsetomaa.ee Seto Külävüüd piteh põh´a vedi om kohvigumajah kõigi jaapani keeleh pido vai festival. pakva’ hüämaigulisi süüke. sega’ kohopiimäkreemi, crème lehe pääl. puult tullõh om edimäne Too- jaos midägi’! Matsuri kohvkuh võtt teid vasta Talo peremiis Arno võtt brûléed, mia om katõt kohaligõ Huvtava’ ja esimuudu kats masmäel kohvk ÕKVA ÜLE Suvitsõlt sumisõv Verska rahvusvaihõlinõ seltskund. teid vasta järgmädseh kotu- põlda marjuga’. Latsilõ omma’ augustikuu päivä omma’ meil MORO. Vabatahtligu’ ja lahkõ gümnaasiumi moro võtt vasta Setomuudu nimega’ kohv- sõh. UMASTÕ TSÄIMAJA „Supi- erälde söögi’. Kõik piasi’ küll iih uutmah. pereh uut küllä suuri ja väigo­ kõlladsõ-musta juunligatsi elä- kuh HARRÕORO HÄMMÄTÜS küük“ pakk mitund sorti ruuga: rahul olõma. Kokkosaamisõni’!

Helmekaalu kostikotusõh. Seto Köögi kogo pilt ObiNizza Üülokaal uut külälisi. Virro Kersti pilt

Rikka Ivvani man. Virro Kersti pilt Vanavalgõ võimalus. Inara ülemine poolka. Virro Kersti pilt 10 Juuli 2021 Nr 7 (380) Seto lipuga’ jalgrattal ümbre Eesti, 6.

Alostus veebruarikuu leheh. puulpühäs kotoh. punti kinni. Aarne, tundõh Arodimi, õt määnest tiid puudust uma reisikaaslai- RÄNI HELE müüdä sõita’. Ku saasi’, sis sist, pand ratta perrooni pääle KAURI AARNE olõs mõistligup sõita’ päämät- maaha ja oll jo valms jovvuga’ selt müüdä asfalttiid. A tulõ-õs uma reisi­kaaslaisi vabastama, üttegi’ hüvvä mõtõht. Kõik olli’ a siski’ sai naispereh eis’ ron- Katõtõistkümnes ülnü’, õt Narva-Talina maantii gist vällä. Pääle kõõlõ toolõ päiv, 26.06 om eiski’ autojuhtõ jaos eba- maha-as mi rattarong ka’ valla- mukav ja arvati, õt rattaga’ viil lõtettült raudtii ülek´augi toro- Hummok. Mi kai ilmatiadõt, inäp säntsel kujol ku meil oll, postõ vaihõlt kõrdapiteh läbi. tuu oll õks väiga’ masõndavalt õt meele olõ-õi tuu suurtii pääl Kõigist hiitümisist üle saieh ütekülgne ja kuum ja mi võti kotust. Säntsidõ mõttidõga’ mi otsusti Jõhvi liina ette võtta’. vasta otsusõ jäiä’ Kirimäele lätsi lakja. Mitmõs päiv saisa- Mi sõidi ja käve. Teenindüs pää- õdagut uutma tervüst ja ohu- kut. Vildak ratas. Eloohtligu’ mätselt vinnekeeline. Poodih tust silmäh piteh. Aarne käve tii’. Ilmatiadõh ähvärd pikse ja proomiti kül’ kuvvagimuudu ütsindä tandemil sõitõh 3 km tormiga’. Hindäkimmüs oll jäl’ eesti keeleh ka’, a väiga’ mõis- Taebla poodih söögikraami ja mi üts nõrgõbit kotussit, a tarku tõta-as. Kaimi mõnt tśuudat vii peräh. Teimi pelmeene, jeimi otsussidõga’ jääs täüskasunu’ ehitüslikku vällämõtõldust, kohvi ja hulga vett. Aarne kai ja ineminõ õks ello. Edimäne asi kuvvamuudu mõnõlõ majalõ oll sääd jäl’ ratta kõdara’ ja piduri’ oll ratas sirgõs saia’. Sis kaemi remonti tett, nõukaaig mia nõu- kõrda. Peimi’ lõõnaht. edesi. No’ magama … kaaig, mõni asi ai valu naardma. Kaemalda’ kuumalõ ilmalõ mi A samah oll ka’ ilosit maiu, näü- lätsi viil Elmo ja Inga häärberi, Viietõistkümnes tüses Jõhvi raamadukogo ja lii- mia oll raudtiitammi lähkoh. päiv, 29.06 navaltsusõ hoonõh. Liinavalt- Inga om Haapsalu kultuuri­ susõ huunõ ette joudõh näimi, maja kunstnik, väiga’ ekstra- Rattaretkel. Kauri Aarne pilt Hummok. Edimäne asi oll hels­ õt juusk turismiinfopunktist vagantnõ, tark ja ­tsärre naane. täminõ Duublist. Vabandõdi, vällä üts nuur naane. Edimält A timä miis om mu ammunõ õt mineväl pääväl nä ­jovva-as tä kõnõt meid inglüse keeleh, sõbõr, kinkõga’ murdõiä aigu otsusti, õt naka-ai hindätapmi- telefoni. Mi mõtli, õt kuis ja avvustanu’ jo näide naarahusõ Vabadusõ väläku pääle ja mi a ku näkk reklaamõ, mia’ olli’ sai hulga kuuh oltus. Oh midä sõga’ tegelemmä ja suurdõ liik- kunas ja koh tetä’ kokkosaa- peräst. lepe kokko ao, õt kunas nä ratta pääl eesti keeleh, sis tä kõkkõ om Elmo jo 10 aastaga luistõ säntse rattaga’ lää-äi ja minõ Talina setokõisiga’. Nuu’ Arvu ma saa-ai, kost nä tuu tulõva’ meist luku tegemä, mia kõnõl miika’ puhtah eesti kee- joosul joudnu’ ehitä’ ja tuul panni plaani minnä’ rongiga plaani’ sai’ järgmätse päävä jovvu võtva’, kas kerkost, maa­ tuust, õt lugu oll nn boksipiä- leh. Tä oll loohka naistõrahvas, kõõl paistu-ui otsa tulõvatki’. Keilast Talinahe. Turbahe lätsi pääle pantus. Herr Võsa pidi usust vai hindä väega’ ehtidõ tüsest, selle õt ratta kõrdate- kiä julgõlt jagi meele piirkunna Inga om toolõ kõõlõ mööbli müüdä kruusast tiid. Seimi’ joudma tüült järgmätse päävä kuurmast. Mehe’ omma’ siih geminõ õks viil käve (Aarne kaartõ ja tutvust telkimisko- sisse mõtõlnu’, mia kõik pais- väläh, kohvkust sai kuuma koh- hummogu kellä kümne aigu. kandih küländ šovinistligu’, a proomõ sadulaposti külge pant tust, tahtsõ miika’ pilti tetä’ ja tus ku muusiumih olõvat. Kae’ vivett ja tehnikat laati. Mi kõnõli viil Tuutuga’ maast naase’ pilisese’ ja omma’ õnnõ- haagisõkinnitüse kaldõnulka tekk ka meele pilte. Edimäne ja imestä’... Keila oll peris illos liin, a ja ilmast ja setokõisiga’ kokko- ligu’, eiski’ väsütäv ja suur latsi- ravvast juppõ ja EPO liimiga’ positiivnõ kogõmus Jõhvist. Meele pakti kuuki ja ingveri­ tõõsõkeelelist rahvast oll liis- saamisõst ja ka’ saatõst „Säits- kari mõota-ai naisi. Kõõl ilmal paranda’). Mi sei ja tegeli õga- Edesi naksimi vahtsõ ja ille tsäiu. Kuumus taha-as kuvvagi- nalt pall´o. Juhusligult saimi’ mese’. Duubel“, nimä’ tundsõ olõs valu tiidligul tasandil vaia pääväasjuga’. Mi anni intervjuu kergliiklustii pääl kodo poolõ muudu perrä anda’, mi otsusti kokko üte vana tutvaga’, kiä mi vasta huvvi. Mi kutsi ka’ tuud fenomeni uuri’, ma usu, õt ja lasi hinnäst filmi’, kukki’ EPO sõitma. Jõhvist sai Ahtme … No edesi liiku’, kas vai tśuutkõsõgi’, küüsse, õt kuvvamuudu mi olõ näid kirä tiil järgmätses pääväs tuu salahus olõ-õi kavvõndõh, a liim olõ-õs kivistünü’. Kahtla- angõ’ kannahust. Oll tävveste muido mi saaki-i Läänemaalt Keilahe ar’ essünü’, a sis mi kohalõ, a kah´os näil oll tuu aig tuud pias parhillatsõ katskitsõ sõlt pall´o asju küüsüti Nefretete olõmah märgistet kergliiklus- kavvõbahe. Tśuuda om tuu, õt kõnõli ratta hätist ja patumõt- kinni. Meil tull jäiä’ kavvõbast ilma aigu parandamisõ nimel käest ja õga timä küüsümüi- tii, koh pia õga paarisaa meetri ku eis’ inäp Läänemaal elä-äi, tõst, õt mi taha rongiga’ edesi Talinahe, õt nä saasi’ meist luu. jo uurma. silõ vastatõh hinnäst tagasi ka’ takast oll autotiist ülesõit ja sis nakat inemisi ja kotussit sõita’. Ku no’ ausa olla’, sis kuu- Mi missioon oll, õt Setomaa õks Nii nä meid hüämeelelitsõlt hoia-as, peris nal´akas tull tuu õga kergliiklustii jupp lõppi ja tõismuudu kaema. Om igät- mus oll meil keti peris maaha pildih olõs ja õt ärgitä’ inemisi ja kingtüisiga’ vasta võti’. Ma tulõmus, a õga meil väiga’ nal´a- naas pääle korgõ veerekiviga’. süs, a õgas tagasi ka’ tahasi-i, vidänü’ ja mi olli õks väiga’ läbi. ütskõik mäntseh tervüsliguh sai hindäle ilosa kaalaehte – tuio olõ-õs. Nakas sadama ja Mi rattarongi jaos tähend tuu om tiidä’ nuidõ kotussidõ hädä’, Mi vaivat olõkist tä kand ette mi olokõrrah vai iäh rattil reismä tsäposka – ilosah väikoh koti- Aarne vändäs K-Rauta puuti ja tuud, õt 200 meetrit sõitu ja kõik nuu’ inemisõ’, kiä’ olõ-õi ütidsele sõbralõ Võsa Ernolõ. A ja haljalt mõtlõmma. Mi hiitsi kõsõh. Tuu om mul no’ ehtist ost õgasagamaist kraami, midä sis kõik kolmõgese ratta päält uma’ inemisõ’. tereh ja hüvvä aigu ült, mi lätsi magama, õt hummogu kokko kõgõ edepuul. Ja tśuuda, näide vaia lätt. Päiv läts raisku, a ratas maaha ja sis vahtsõst pääle ja Mi naksi edesi sõitma müüdä edesi ja saimi tiidä’, õt Keila ja saia’ herr valvur-kunstnik-­ naarahus valu nakaht külge, sai kõrda. nii kõik aig. Ja nii läts tii läbi hüvvä kergliiklustiid, kooni’ tuu Valingu vaihõl sõida-ai rongi … ahosepp-oppaja Võsaga’. peräst kai, õt ka’ ma’ naara- Väiga’ suurõ ao kaomisõ Ahtme mitu kilomeetrit, müüdä sai otsa. Suurtiid piteh joudsõ lätsimi sis edesi. hudi pilte pääl, midä ma olõ-õs teküti’ kuumus, valgus ja haa- „kõlblik kooni’“ tähtao ammu’ Palivere hiiepuu mano, sääl tei Mi essüskeli nii pall´o, õt Nelätõistkümnes jo aastakkõ tennü’. Õkka piteh kõseadeldisõ tuutjapoolinõ ületänü’ mittetasast ja tugõ- pilte, helstimi nuilõ, kiä’ olli’ Aarne ai uma loogikaga’ GPSile päiv, 28.06 lämmi ja illos vastavõtt ja and mittetävvelikkus ja aokirä- valt lahenut, täks mäekaibjidõ meid otsnu’. Jalodi üle raud- vasta ja mi tei uma reisi edi- joudu mano. Mi ai juttu, meid nigõga’ ao klapmapandminõ. puult alt tühäs tett asfalti. Meil tiiviadukti (Hele pelgäs kõr- mätse suurõba essüh rännägu. Hummok. Herr Võsa Erno joudsõ pildstedi ja filmti. Sis mi lätsi Tuuperäst mi otsusti, kül’ rassõ oll vaia jouda’ Kurtna järves- gust, saa-as sõita’) ja sis joudsõ Edimält müüdä põldu raud- tüült. Arodimi, õt kuvvamuudu­ hüvvi suuvõga’ lakja. süämega’, sõita’ rongiga’ Narva tikku kohegi’ järve viirde. Alu- üüses Ristile. Nefretetel nakas tii kõrval ja peräkõrra müüdä õdagu kellä säitsmes Vabadusõ Peräst lätsi läbi vanaliina. vällä. Tuu and vaest inäbä aigu tagusõ spordikeskusõ mano sai halv ja oll vaia löüdä’ telkimis- raudtiid, koh rongi’ sõida-as. välägu pääle häkelüsildä’ saia’. Üts saksofonimängjä, kiä ­ilostõ mano Setomaal müüdä kuntli- sõita’ jäl’ väiga’ hüvvä kääno- kotus. Mi panni tuu raudtii- Kuumus ja halv tii k´aumisõs. A Kaimi kaarti ütte ja tõist piteh. huulidsa pääl mänge, jätt mäng- gatsi teid sõita’. Mõtõld, tett. list rattatiid müüdä. Sõitminõ tammi rattatii kõrvalõ tśuut tsiht oll silmi iih, mi olli higidse’ Mõtli ka’ rongi pääle. Herr Võsa misõ katski, kitt mi ratta vee- Hummogu varra Nõmmõlt Balti võtt aigu, selle õt Helel teküt Ristist edesi. Meil Aarnega viil ja palanu’, a joudsõ Valingu piä- tutvust viil võimaluist, koh saa remit. Mi tehnsi timmä ja naa- jaama ja säält edesi Narva. hirmu õga viinõrõ, mia tii alt tulõ-õs und, a Nefretete oll tüiste. Nuu’ vahtsõ’ ja nn ilosa’ hinnäst kõrda säädä’ ja muid rahtimi tõõnõtõõsõlõ. Miis kai Ka’ rongi pääl oll inemisi, kiä’ läbi juusk, õga kraav ja järsäk väiga’ väsünü’, selle õt timä perrooni’, no nuu’ omma’ tävve- toimingit tetä’. Hele ja Nefre- meele pikält viil perrä ja mänge olli’ huvtõt nii Seto rahast ku rattatii kõrval. lõõnõ aigu maka-as. lik disainikatastroof, nuu’ kaid- tete lätsi’ kõrraga’ hinnäst kõr- edesi. Õks ütesagamatsõ’ hullu’ ka’ Seto kunigriigipääväst. Oll Nime poolõst mi olõs tahtnu’ Järgmätses pääväs oll plaan sa-ai sinnu tuulõ, päävä õga ka’ rastamma. Aarnel oll vaia viil tundva’ tõõnõtõõsõ ar’. Mi käve inemisi, kiä’ olli’ jo Setomaaga laagri püstü panda’ Kuradi- jouda’ Talinahe. Viimätsidõ lumõtormi iist. Kah´o om maa­ rattapoodõst läbi k´avvu’, õt söögipoodih ja lätsi Nõmmõ köüdet, kinkõl oll sääl vana­ järve viirde, a lätsi õks sinnä’ päivi rattasõitõ olõ-õi mõtõht inemisist, kiä’ piat rongi uutma, saasi’ haagisõ jupi kuvvagi- staapi Võsa poolõ tagasi. Seimi vanõbidõ talo ja kinkõl oll plaan lähkohe Martiska järve viirde kokko lukõ’, nuu’ jäi’ umbõs õt tüüle vai kohegi’ jouda’, ajas- muudu sirgõs, a midägi’ toimi- ja aimi juttu ja Võsa, kinkõl oll õkva ka’ Setomaalõ minnä’. Oll RMK lõkkõplatsi­ mano. Illos 20 km pääle, a saisahusõ’ olli’ tus piat väiga’ täpne olõma. vat õks saa-as. Kiilast olõ-õs ka’ 45. sünnüpäiv,­ võtt vasta pettünüisi, õt kunigriigipäiv plats, erälde, kõrralik kemmerg tuud väärt. No’ Talinast edesi Mi joudsõ Talinahe, maaha suurt api. sõpru sünnüpääväsuuvõ ja läts edesi tougati septembrihe, sis ja lõkkõasõ. Tśuut naardma ai, õga inäp tutvit tii pääle nii ku lätsi Nõmmõl, selle õt sääl Rongi aig oll jo müüdä magama, täl oll järgmätsel pää- näil oll puhkus müüdä, a midä õt kuvvamuudu mi hinnäst üle- nii jää-äi. eläs mi sõbõr Võsa Erno, kiä lännü’. Võsa Erno oll tśuut väl tüüpäiv. Tuu matka joosul tetä’. Oll jo kriisiaig. väh pei. Lavvaalonõ oll suidsu- om kunstnik, varahappa om maanu’ ja ollegi’ aig naada’ lii- oll mi sõprustsõõrih jo kol- Mi joudsõ Narva. Narva jätt otsõ täüs, eis’ mi tei suitsu ja Kolmõtõistkümnes tiinnü’ rahha ahja ehtämisõga’ kumma. Herr Võsa otsust meele mada inemisõ sünnüpäiv, kohe hüä mulje. Inemisõ’ olli’ kül’ väiga’ kaimi, õt rämpsi jääsi-i päiv, 27.06 (tege väiga’ ilosit ahja, õga- grupijuhis ja abisilmis tulla’. mi juhtu. Edimäne oll Kutt Pär- noroh ja huulidsa’ tühä’, a liin maaha. Säänestmuudu mi olli üts ku kunstiteos), a koroona­ Nii mi sis Nõmmõlt naksimigi’ nust, tõõnõ Kelner Jaan ja kol- oll puhas ja teenindüs viisa- kõik aig pruumnu’, õt peräst Mi heräsi, näo’ kuumusõst pais- kriisi ja tehniga arõng kärp sõitma Vabadusõ välägu poolõ. mas sis herr Võsa. kas. Linnus oll võimas. Mi tei meid jääsi’ puhas. tõh, panni aśa’ kokko ja naksi säntsidõ meistridõ sisse­ Mi sõidi müüdä k´aumistiid, Plaan oll järgmätsel pääväl pilte nii Lenini kujost ku ka’ lin- Aarne tekk õdagusöögis edesi liikumma, kindla plaa- tulõkit ja no’ oll tä tüüh valvu- selle õt kest sõidutiid rattaraa rattaga’ edesi tegeldä’, haagis nussõst, rattast ja lipust. Kae- tulõ pääl vorstõ ja mi hiitsi niga’ jouda’ Talinahe. Kruu- rina. Mi võti ühendüst tä sõb- pääl sõidi’ elektritõuksi’, kin- sõidukõrda säädä’ ja sis edesi hudi Vinnemaa poolõ. Liinah magama. Üüse nakas kõvastõ sanõ raudtiitamm paistu-us raga’, kinkõ kunstnigunimi kõlõ mi olõs jalgu jäänü’. Ja jäl’ minnä’. Mi ai viil veid´o juttu jäi kõrva päämätselt vinne kiil. tuul puhkma. Hüä, õt meil telk inäp sukugi’ kergliiklustii mi om Tuutu, tegelik nimi Taave oll Hele jaos mitte sõidõtav via- Lianne Tederiga’, kiä oll herr Narva vindläse’ käve’ höste rõi- oll pant säntse kotusõ pääle, õt ratta jaos. Pümmeparmu’ olli’ Tuutma, kiä om tüül eläjäaiah dukt tii pääl ja viil õgasagamaist Võsat õnnitlõmma tulnu’. Arodi vih, olli’ hillä ja intelligentse’, tuul tuud ümbre aja-as ja ka’ vällä tulnu’, nä olli’ kõik aig mi eläjidõhuuldajana. hirmu. Üts jago maad oll vaia maast ja ilmast ja ütest hindä midä peräst Jõhvi inemisi kot- ratast õga muud kraami lakja ümbre ja ku halusalt nä purri’. Tuutu sõit meele Nõm- jala minnä’. Nefretete haagis oll plaanist, väikost muusigase- talõ saa-as üldä’. pillu-us. Telgist oll kuulda’, Tii oll mõtsa välläviimisõ mas- mõlõ vasta, õt meid juhata’ ka’ kõik aig inäp ja inäp kõvõ- minarist noorilõ mi puul kotoh Mi sõidi rongiga’ tagasi Jõhvi õt kuis üts varõs opas umma sinidõ vai traktoridõga’ reppi Erno hoovi pääle telkmä. rihe vaonu’. A kohalõ mi joudsõ. Tserebih. Tä tahtsõ väiga’ ühi- poolõ, selle õt õkva läbi kaivan- poiga, tuu tulõt miilde ka’ mi sõidõt ja tii pääl oll iih viil üts Sinnä’ oll umbõs 2 kilomeetrit. Meid oodi’ kohaligu’ seto’ nedä’ ja luutsõ ka’ nuuri üteh dusala päse-es. Suurõp tsilk kodo jäänü’ tsipakõsõ’. Tämbä suur massin, minkõst müüdä- Joudsõ kohalõ. Moro oll haina iihotsah sootska Paaba Pala- võtta’, kiä’ olõs aśast huvtõt. tõrva sattõ mi rändämisõ mii- oll jo tuu päiv, ku Claudia mi mineminõ põhjust latsõhaa- kasunu’. Armas tagahuuv, koh gaga’, kiä oll huulmalda’ kuu- Kutsõ meid hindä mano sanna, patta Jõhvi rongist vällä tullõh. maja ja eläjä’ jätt ja naabrimiis gisõ lääpävaomisõ, nii õt perä- mi sai olla’ nn kämpinguh, midä mast ilmast hinnäst uhkõhe a meil nakas jo aig olõma, õt Aarne tull rongist vällä, tandem pidi tulõma näile vett ja süvvä’ käro oll tävveste kõvõrahe. Mi Tuutu uhkõlt tutvust ku hindä seto rõivihe säädnü’, naaraht edesi sõita’ – pääväh oll vaia käekõrval, ja Hele üteh Nefrete- andma. Mi jäi magama. olli hädäh, paranda’ tuud ilma suvilat. Meele näüdäti ar’, õt ku ja oll õkkapiteh tukõv ja äge jouda’ 60–70 km sõita’, õt 6. tega’ jäi’ uma haagisõga’ mats- õigidõ jupõlda’ mõista-as. Ja mi vaia, sis päsemi tarrõ, õt laati’ naane. Ma olõ seto naisi kõõ juulil olla’ seto jaanipäävä ligult sissetrügividõ inemisi Lätt edesi järgmädseh leheh. Juuli 2021 Nr 7 (380) 11 „Põhitüü“ Uusvadah ja kirmask – kuum juuli

KAUKSI ÜLLE tuslaud, minkõ kuuri alt lavalõ nõstimi, lagosi lakja, a tuu väiku via jaost om śoo ilma aigu Ku Obinitsa Uus Teatri OUT akutrell. Kilega katõt aknidõ suurõ hoodaga pand´ kõik suvõ­ ette sai ummist veimevakka­ etendüse’ erinevidõ kotustõ dõst löüt mõnõ’ tuu ao hõnguga pääle, sis tundu kõik õigõ, a ku aknõrõiva’ ja rõividõvahetusõ kätte joudsõ tiätriõdagidõ aig, säädsemi katlaruumi. läts kipõst. 23. juuni jaanipuul- Piletit muudku panti kinni ja püha etendüse jaost Müürümäe oll´ jo kahtlanõ, õt kas kõik õks taloh tull´ peremehel Riitsaarõ ar’ mahasõ’. Siski mahtu üle 100 Evaril ehitä’ nii lavaruum näüt- inemisõ ar’. Tõisi külälisi siäh lejilõ ku pingi’ päältkaejilõ. oll´ ka Vahelaanõ Pauli tütär. Pääle etendüst olli’ viil jaani­ Niisamatõ võtt´ etendüsest osa tuli ja kontserdi’ Baaba ja Ka ni ka Kalkuni Andreasõ pinikene, Naabrimehe’ kuuhsaisult. Sai- kiä pidigi haukma, ja Lenna sõmi ja näütlimi välilaval ja ja Lauri väiku pujakõnõ. Edi- mudalasõ’ ni kiholasõ’ imesi’ mädseh riah istõ ka esä Viktor. verd. A üle poolõsaa päältkaeja Nii sai näüdendi partorg laval sai elämüse. Mõnõki’ inemisõ’, rapta’ kulakut, õt pappi olõki-i kiä’ olli’ migulapääväl galeriih, viil vällä saadõt. Oll´ jo tegevüs tulli’ vahtsõst kaema. juhtunu siihsamah, Kalinini-ni- Ilolinõ Kirsi talo kutsõ meid melidsõ kolhoosi kontorih. „Põhitüü” etendüs Uusvadah. etendüst andma 29. juunil. Aplaus oll´ väkev ja peräh Sootsi Tamara pilt Vahtsõst kõik lavakujondus ja jakku kitmist ni kirmaskih laul- kostüümikasti’ bussikõistõ ja mist viil kavvast, olõ-s aigu kas- Piitrepäävä kirmaskih Kirsi talo aidanulga mano viiä’ satki üle lukõ’. Järgmädsel pää- Uusvadah. Riitsaarõ Evari pilt ni üles säädä’. Publikut oll´ śoo- väl kannimi õks Uusvada külä- kõrd õgah iäh – nuuri malev- maja hüäs 20 protsenti piledi- laisi, kohalikkõ iäkit kultuuri- tulust üle. Mi bussikõsõ võti tugisambit, kultuuritüütäjit lii- sattu muidoki dekoratsioonidõ nast ja suvitajit muialt Eestist. ala bussi tagaotsa ja tull´ tüt- Päiv tekk´ valgusõ ja publik oll´ rega kotoh varuvõtmõ peräh „Põhitüü“ kuum, Kirsi talo rahvas kostit´ kävvu’. A rindetiätri mi umalt ■ Kauksi Ülle näüdend, meid puhvetist hõrgutisiga ni olõmisõlt olõ ja õga tükk palas midä mäng Obinitsa kutś tagasi. Piasi’ küll minemä, vällä veid´o tõistmuudu. Meil Uus Teater OUT. a tiid kas 15 inemisõ kalendrih om nigu suurõh tiätrih mõnõh ■ Lavastus: Kauksi Ülle mõni vaba õtak viil ütel aol om osah mitu näütlejät, kiä’ üts- ja kollektiiv, nõustaja’ kuumal suvõl. tõõsõ ala mängvä’. Mäesepä Lauri ja Merca. 12. juulil Uusvatta etendüst Nüüd om viil jäänü 6. augus- ■ Kostüümi’ ja lavakujondus: andma mineki ma võti eis’ iist. til kell 18 Taarka tarõh ja 21. Riitsaarõ Evar ja kollektiiv. Om jo „Põhitüü“ lugu ­kirotõt augustil Obinitsa puhkõma- ■ Mängvä’ ja laulva’: Riitsaarõ Evar, Vahelaanõ Paali jutustusõ jah „Põhitüü“ ar’ tetä’. Piami Blumi Priit, Malkovi Pille, perrä. Lugu eis’ juhtu timäga, plaanõ tulõvast suvõst ja ring- Kõppo Jacobsoni Külli, ku tä oll´ 13 aastakka vana. reisest Mulgimaalõ ja Hiiu- Sundelli Harri, Orava Kairi, Järve­lilli Rein ütel´, õt innitsest maalõ. Eelarvõt meil olõki-i Hõrna Aare, Raali Ain, kolhoosikontori ja viil innit- pääle pileditulu, a aigu om viil Piholaanõ Guuri, sest karskusseltsi majast külä vähämb suvõl käeh. Ojamõtsa Lea, Kauksi Ülle jt. kultuurikeskusõ tegeminõ om Olõmi õnnõligu’ mängih ja ■ Etendüs om üteh kaehusõh poolkõlla ja pääle sainu ni päältkaeja’ omma’ tennänü’, ja katõh pildih, seto keeleh ja seto muusika ni laulõga. pinke tä midägi meele lupa’ õt kodo lähkoh ka uma tiätri Pikkus umbõs 60 minutit. saa-i. Vana kolhoosiaignõ kiro- om. Õiõ Seto’ 10. juulil Luikjärve talo moropääl

SARVÕ ÕIÕ kohegi’ ar’ joosta’, ka’ mõttõ’ Suvi ommõgi’ laulmisõ ja tamma, näile kõlbasõ’ kõik ilo- püssü’ kuuh ja selgünesi’. Aig kul´atamisõ aig. Noorõh iäh sõna’ ja rõõmulaulu’, nä piat joudsõ õdaguhe ja laulu’ helisi’ piäsi’ kõik latsõkõsõ’ ja näio- kasuma ilosõnnu ja umakeele Nimi nimest. Tuu olõ-õi tähtsä. kõgõpäält mi hindä jaos ja ka’ kõsõ’ pall´o laulma ja ilo- keskpaigah. Oll vaia määnegi’ nimi panda’, nuilõ, kiä’ olli’ tulnu’ Kull´o tallo ku innine nimi pudõsi lakja, a meid kaemahe ja kullõmma. miaki’ kuvvagimuudu olõ-õs Väläh om kõõ laulõt ja väläh miiltpiteh. Kõgõ vanõp laulu- ommõgi’ hüä laulta’, sis ilma- Linikpää’ linnukõsõ’ naane, kedä inäp olõ-õi, pakk kõnõ avitas ja pääväkene laul Linikpää’ linnukõsõ’. Kost nä peri omma’? Luikjärve taloga’ Viirpoolidsõ’, mia’ olnu’ nuil ka’ perrä. Lauluhelü’ köütvä’ om mul läbi aastagidõ (vaest jo kümmegi’) olnu’ kõõ määnegi’ päivil kõgõ õigõp, a taha-as kõõpäält laulja’ kokko ja sõna’ unõnäolinõ mälestüs. Olõs ku johtunu’ aomulku, koh tämbäne läbi säntse nime hingeh jäiäki’ tulõtasõ’ miilde innitsit aigu, päiv kõrras kohegi’ tulõvahe aigu vaos. Ütskõrd istõ tśassona hoitma hallu. Oll vaia edesi Luikjärvel. Sarvõ Jaani pilt tulõva’ miilde nuu’, kiä’ omma’ iih tiiveereh, tull tiiä-äi kost mi mano üts pikki hallõ habõ- olla’, õt kiä’ siiä’, kiä’ sinnä’ ja inne meid nuid laula laulnu’ ja nidõga’ teedakõnõ pinikesega’. Näüdäs tśassonat, tekk tśas- sis saigi’ sääne. No’ jo’ katsküm- kinkõlt mi olõ uma elo ja helü sona ussõ vallalõ, võti oll tälle tiidä’ kotusõ pääl, ja sis tä kattõ mend üts aastakka. mendi mano. Huvtav. Tuud edi- Kokko mi korju harvakutti. saanu’. pikä haina sisse. Peräst mi küüsse, a sääl kohki’ säänest elä-äi, Olõ-õi mi tahtnu’ olla’ edi- mält tiiäki-is. Aig om sääne. A alos om mit- Mi olõ siih ja mi saa anda’ läbi amki’ viil pikki hallõ habõnidõga’ teedat. mätse’, õgas ka’ jäiä’ viimäd- Ma’ tunnõ ja olõ ńoidõ kõgõ mit aastakümnit tagasi tek- hindä innitsidõ immi laula kul- Ńoo’ linikpää’ linnukõsõ’, kiä’ Luikjärve talo moro pääl vannu sest, a olla’ olõmah, saia’ kokko noorõbidõ naisiga’ kuvvagi- künü’ ja ku tuu om kimmäs, sis lõlda’ muidogi’ uma mõistmisõ laulõ lauli’ ja vannu tandsa tandsõ’, olli’ ja nii ku ka’ olõ-õs siist­ ja laulta’. Dokumente perrä om muudu inne leeloparki kokko õgas piaki-i kõikaig nõnnapiteh muudu. Mi saaki-i olla’ nuu’, ilmast. Ehedält ja armulitsõlt kõnõli’ nä innitsõst olnust aost, registreerit Setomaalõ, Obi- puttunu’, tiiä ja olõ näidega’ kuuh olõma. Ku ilm taht ja lask, kiä’ omma’ ńoo’ laulu’ laulnu’, tõi’ kostkilt väiga’ kavvõst vannu ilosit laula. Nuu’ olõ-õs õnnõ nitsa. Ku no’ aastagidõ peräst laulnu’ latsõiäst pääle. Ka’ sis mi k´au kokko ka’ edesi, ja mi olõ mii’ ja olõ säntse’, ku olõ. helü’, a laulõt muinasluu’. Vana talomoro umah lihtsusõh ja kaia’, sis mi olõgi’ kas juuri sääne asi. Saaki-i arvu, õt kas ku tulõ määne häkelüs, sis tuu Ku innidse’ imä’ omma’ miika’ ehedüseh and mõttilõ huugu – oll tuu sis no’ perüselt vai olõ-õs? vai elämisõ perrä kõik śoost nimä’ omma’ tulnu’ vai ma’ vasta saa-ai. rahu, sis om höste, a ku olõ-õi, Oll vaest aoh taadõpoolõ rändäminõ nii ku aastagidõ iist? nulgast, mi kõigi hiro’-haro’ olõ näide mano lännü’, a vaest Luikjärve talo moropääl oll sis olõ-õi. A mi muido laulasi-i, VEROMANNI MARGIT joudva’ kuvvagimuudu doku- mõlõbat. hüä olla’, säält olõ-õs vaia ku nimä’ olõsi-i meele miiltpiteh. 12 Juuli 2021 Nr 7 (380)

Pikäaolinõ kuuhtüüprojekt SÜNNÜPÄÄVÄ’ AUGUSTIH Timmo Margus – 60 Peegli Urmas – 49 1. august 18. august Heritage Teaching tekk´ Setomaa Liidu vedosnik ettevõtja Taro Igor – 40 Rõbkina Siina – 77 perimüsoppusõ põnõvambast 1. august 19. august Seto Kongressi lehelugõja Petsereh Vanõmbidõ Kogo liigõh Kunsti Tiiu – 63 nii latsilõ ku oppajilõ Sarvõ Ants – 38 19. august 1. august muusiumitüütäjä laulumiis REIMANNI NELE Tinaliiva liivik, mis tekkünü nulka jääs Tiirhanna külä, koh Opivarra saa koolih Leima Laurits – 32 1920.–1930. aastagil Eesti sõa- lubja- ja paekivvi om vanast õgapäävädselt kasuta’ Aida Elenora – 62 21. august väe oppuisi aol, ku ratsaväe aost tarvitõt taloehitüisi man. 3. august pillimiis, aokiränik Koroona-kooliaastagahe jäie hobõssidõ kapju all liiv lii- Väiku tsõõr läbi külä and´ kim- Taa kooliprojekti abiga tetti Mokornulga koori leelo- kuulõ kuuhtüüprojekt Heri- kuma nakaś ja sääl aoga umma- mämbät luutust, õt vähämbält Setomaa kuulõ jaost mitmõsu- naane, Meremäe-Obinitsa Leivo Kairi – 50 tage Teaching (2019–2021), muudu taimõstiguga maa-ala suvõaol käü seto külli seeh gumast opivarra. Ülekaehusõ naiskoori laulja 25. august mink abiga tetti aoluulidsõ tekkü. Verska inemisõ’ käävät elo ka piiri lähkoh. Kävemi tuu kottalõ and´ joba Raud­ Setomaa koolõh tõsitsõmbalt täämbädsel aol rattaga sinnä- viil vanna Serga tsässonat oja Ahto kirotus „Seto Insti- kultuurivedosnik tutvust vana perimüskultuuri kanti siinde, löüdsemigi joba kaemah, koh küläpühhä pee- tuut vidä seto keele oppust“ Pedaniku Eino – 65 ja kombidõga. kikkasiini ja śoo suvõ edimätsi täs nahtsipääväl, a mitte väega Setomaa aolehe śoo aastaga 4. august Ziugandi Kaja – 49 Ütistüü käve kolmõ Seto- mustkit. Sõidimi edesi läbi kavva aigu tagasi tahtsõ tsäs- jaanuarinumbrõh. kultuuriministeeriumi 26. august maa valla kooli ja nelä Petsere Mustauja kaitsõala – mi giid sona hoitja Liinamäe Evi jutu Kooliaastaga lõpuh tull´ viil rahvakultuurinõunik Meremäe-Obinitsa rajooni kooli vaihhõl, Eesti Külvigu Helen oll´ tahtligult perrä ka üts nuurpaar sääl paari trükikuast vällä Pajusalu Karli naiskoori laulja poolõ partneri’ olli’ MTÜ Seto- valinu säändsit teid ja kotussit, minnä’. ja Hagu Pauli tettü raamadu- Koogi Leili – 63 maa Liit ja Seto Instituut ni kohe pääteid pite sõitõh sukugi’ Kävemi läbi Rikka Ivvani kõnõ „Seto keele teejuht“ – 5. august Pedaja Lii – 59 Vinne poolõ päält Petsere Seto trehvä-i. talost, koh jälki peeti latsi pil- mõtõld tüüraamadust ja abist leelonaane 27. august Etnokultuuri Ühing ja Petsere Setomaa muusõumõh om lilaagrit, minkõst om saanu Setomaa kuulõ oppajilõ, põhi- Helmekaala’ leelonaane rajooni administratsioon. vaest õks õga Setomaa kuulõ kimmäs ja pikäaolinõ tradit- kooli- ni gümnaasiumiopilai- Pai Peeter – 52 Valmis tetti tävvendet ainõ- oppaja käünü ja eishindäst sioon. Joudsõmi viil Miikse silõ ni tõisilõgi’ huvilisilõ. Taa 5. august Ristimäe Raivo – 67 kava’ ja vahtsõnõ perimüse mõista’ piässi’ sinnä’ oppaja lätte mano, mõsimi sääl vana keeletiijuht­ avitas arvu saia’ Seto Miihi Summa, 28. august oppamisõ tüükava, kooli’ saie’ vai vanõmbidõ vidämisõl uma kombõ perrä kolm kõrda ummi seto grammatika tähtsämbist Pääväpüürdjä ja Tuhkwizza Põlva Seto Seldsi vedosnik, vahtsit tüüvahendit ja opi- kooliaol joudma ka õga koha- silmi ja mõni visaś andõs rahha põhimõttist, põhiteema’ omma’ laulu- ja pillimiis, Vel´o’ laulumiis materjaalõ, latsilõ olli’ laagri’, lik kooliopilanõ. Meil õs olõ’ vette. Tulõtimi miilde vanno seto keele hääldüs, sõnno Meremäe Kooli oppaja matka’ ja perimüspäävä’, kavva võõdõt Saatse muusõmi- perimüisi pühä lätte ni Jaani- muutminõ ja sõnno moodus- Toomiku Siiri – 66 oppajilõ ütidse’ arotusõ’ ja tarri kaemist, a luudusrata pite kivi kottalõ ja kõnõlimi kipõn taminõ ni näüdätäs, kost seto Vahteri Erna – 83 28. august koolituspäävä’. muusõumi piiritähüse mant aoluust, selle et umal aol juusk´ sõnavara peri om. 6. august Helmekaala’ leelonaane koon’ peris Eesti-Vinne piiri- Miikse uia pite Liivimaa ni Tiijuhi mano käü eesti-seto Ilolisõ leelonaane Tsõõri Setomaad pite tähüseni saimi külh kõndi’. Nii Vinnemaa­ piir. koolisõnastik (kokkopandja’ mõnõlgi’ oppajal tekkü vahtsit Piusa ürgoro puhkõtarõh oll´ Hoidmetsa Ilme, Reimanni Pärnoja Ülle – 50 28. jaanikuu pääväl kogosi mõttit, kuvvamuudu umakandi lõpõtusõst õdagusüük ja kok- Nele, Kambrimäe Evi, Ziu- Heliste Leida – 74 30. august hummogu kellä kümnest Verska luudust tsirkõ ja puie infotahv- kovõttidõ tegeminõ, tennäti gandi Piret), kost keeleopja vai 9. august Ilotsõõri leelonaane kultuurikeskusõ mano paras lit appi võttõh edespite ummilõ projekti vedosnikku Hõrna muido huvilinõ löüd tähestigu söögi- ja joogimeistri, pargikõnõ rahvast. Suurõmb koolilatsilõ tutvusta’. Maaŕat ja tõisi tegijit. Kinä perrä üles kõgõ inämb tarvitõt sõnolinõ, Sorrõseto Sarvõ Maaŕa – 37 jago näidest olli’ Setomaa kuulõ Lõunõsüük oll´ Toomõmäe kultuuriprogrammi olli’ kokko setokeelidse’ sõna’. Latsõ’ tiiä-i leelonaane 30. august oppaja’, kiä’ olli’ ütehkuuh olnu’ kodorestoranih Maagõkõnõ, pandnu’ Kauksi Ülle ja Riitsaarõ sagõhhõhe, kuvvamuudu mää- leelonaane suurõmba’ vai vähämbä’ tegijä’ minkõl om Facebooki perrä Evar. Mi saie kaia’ Ülle vaht- negi eesti keele sõna seto kee- Hõrna Aare – 62 kooliprojekti Heritage Teaching ümbre 1,4 tuhandõ kaeja. sõt luulõkoko „Seto ikebaana“ leh om, ja säändsest väikust 9. august man. Taa projekti lõpõtust oll´ Kruusamäe Sirje man omma’ ja säält võet laulutekste perrä koolisõnastigust piässi’ saama sootska, kultuurivedosnik, plaanih tähistä’ edimält opisõi- kõgõ kododsõ maiguga söögi’, Evari ni Üllega üteh laulda’. näile hüä abimiis. A koolisõnas- Seto Kongressi Vanõmbidõ Setomaa Vallavalitsus duga Setomaad pite ja ildamba midä saa-i kohki muial. Tä eis’ Opireisil jäie silmä pikäaigsõ tigu kokkosäädjä’ omma’ naa’ Kogo päävanõmb, Seto suuv õnnõ: tetä’ perämäne ülekaehus Piusa jagasi meele ummi mõttit, kuv- tüükogõmusõga perimüskul- sõna’ ka teemadõ perrä paika Miihi Summa laulumiis ürgoro puhkõtarõh. vamuudu unistuisi ni elo pakut tuuri tundjit ja huviliisi, a peris pandnu’, näütüses teema’ aed Maria Kuldmäe 100 Opisõit veie osalisõ’ kõgõ- võimaluisi saa uma­vaihhõl hulga oll´ vahtsõmbat rahvast, ja aiasaadused – aid ja aia- Pedaja Mirja – 25 Veera Saar 92 päält peris piiri viirde Podmot- kokko viiä’. kiä viil vast opisõ’ Setomaad vilä’, käsitöö – näpotüü, pere- 9. august Minda Hummal 92 sahe. Külätiid pite jalotõh saimi Saatse-Matsuri tii viirde jääs lähembält tundma. Taa reisi kond ja lähisugulased – pereh ja Helmekaala’ leelotütrik Maria Tammik 92 Pihkva järve viirde, kost üle vii umaaignõ Lõunalaagri, koh märksõna’ võinu’ olla’ luudus, lähembä’ sugulasõ’ jt. Opmisõ Anna Saar 92 paistus Kulje kerik. Mitmõlgi teimi jälki piätüse – häönü’ aolugu ja kotusõpäälne peri- tege lihtsambast, ku tunniaost Rahasepä Maria – 71 Sofia Bogovskaja 90 osaliisist oll´ ummi mäleh- villa’, kasarmu’ ja talli’ olli’ müs. Nii üts ku tõõnõ kõnõl´ õi kulu’ aigu õga sõna erälde 10. august 87 tüisi aost, ku piiri viil õs olõ’, nätä’ õnnõ infotahvli päält. giidi jutulõ mano ka ummi lat- otsmisõst ja sagõhhõhe tarvi- Emmi Saaremets ja nä olli’ lahkõ’ noid tõisigagi’ Laagrikotusõ oll´ luudus aoga sõiä mälehtüisi vai tiidmiisi tõt sõna’ omma’ üte teema ala Põlva Seto Seldsi kokko- Paul Mäeste 86 jagama. Keskaost peri kalmõaid hindä umast tennü ni kõgõst uma kodopaiga kottalõ. Suvinõ kokko koŕat. kutsja, Ilotsõõri iistvidäjä Nigul Kiho 86 vanno kiviristega veie mõttõh oll´ täämbädsest alalõ õnnõ koolivaheaig om õks perrämõt- Tiidmisõst lugõjalõ, õt taa Liide Puusaar 86 mitu aastagasata tagasi – kotu- mälehtüs. lõmisõ aost ja vahtsõl kooliaas- põhiopivara (tuu ala käävä’ ka Tubli Olga – 84 Maie Ojapalu 84 sõpääline „kultuurikiht“ om Päävä õdaguspuul oll´ pühen- tagal võinu’ plaani võtta’ üteh koolisõnastigu teema’) om Seto 11. august Arvo Tirp 83 tõõmeli vana ni kimmäs. det Setomaa tõõsõ veerega tut- koolilatsiga naa’ kotussõ’ viil Instituudi kodolehe päält õgalõ Sõsarõ leelopargi laulja Alli Mustimets 83 Põnõvas piätüskotusõs oll´ vambast saamisõlõ. Üle-Pelska kõrra läbi kävvü’. huvilisõlõ kätte saia’. Viktor Ledjanov 82 Laanetu Eevi – 70 Eha Vanik 82 11. august Zinaida Avakina 81 Kuldatsäuga leelonaane Elmar Teresk 81 Raisa Pokusajeva 79 Õnnitlõmi OBINITSA SOVHOOSI KINOÕDAGU’ TAARKA TARÕ AIAH Kooseri Rein – 59 Leo Pedastik 79 till´okõist 11. august Eevi Püssa 79 Riide, 30.07 Seto Miihi Summa Anne Saaremaa 78 vallakodanikku! laulumiis, Hõpõhelme’ Eevi Vaivere 78 Kell 21 „VIIMNE RELIIKVIA“ (Tallinnfilm, 1968, 1 h 26 min, režissöör Grigori Kromanov). ja Meremäe mehe’ laulu- Heli-Lilli Tammetalu 78 KATRE „Viimse reliikvia“ lüüklaulu’ seto keeleh Merca, Riitsaarõ Evari ja Blumi Priidu esitüseh. miis, Setomaa põllumiis Natalja Konstantinova 78 Peräst filmi Hõrna Aare kõnõlõs rändkino aoluust Obinitsah. Victor Andrievskiy 78 HAINSOO Selarti Anti – 48 Zinaida Rõbkina 77 Riide, 6.08 11. august Anatoli Ankipov 75 Kell 18 etendüs „PÕHITÜÜ“, Obinitsa Uus Teater aoluulanõ Sassi Talo 75 Kell 20 ansambli KRAAVIHALLID kõgõ pareba’ pala’ esitäse’ Riitsaarõ Evar ja Blumi Priit. Lembit Pruusapuu 74 Leinämi Kell 21 DOKFILMI ÕDAK – AOLUULITSI PALLU OBINITSAST JA MEREMÄELT: „OBINITSA“ Tarrosõ Rein – 58 Paul Tammetar 74 (Eesti Filmiarhiiv/TRÜ filmikabinet, 1960, 27 min),„NÕUKOGUDE EESTI NR 27“ (Tallinnfilm, 1962, 14. august Maria Sohranjajeva 73 ✝ Ivan Kalamees 1 h), „SETU LAULUD“ (Eesti Telefilm, 1970, 10 min, režissöör Ela Unt, stsenarist Paul-Erik Rummo) Seto Miihi Summa Valli Sarapuu 72 ja „KATÕ ILMA VEERE PÄÄL“ (Tallinnfilm, 1990, 29 min, režissöör Karl Kello). Peräst filme Riitsaarõ laulumiis, Leo Teppo 72 ✝ Olga Purdeots Evar ja Hõrna Aare kõnõlõsõ’ elost Obinitsah sovhoosi aastagil ja tuu mõost kohaligulõ kultuurilõ. Meremäe Kooli oppaja Urve Pihla 72 ✝ Milvi Vahtra Vassili Linnumets 72 ✝ Koidu Toimla Pühäpäiv, 15.08 Korela Tea – 54 Liidia Salumets 71 15. august Eevi Semm 70 ✝ Jelena Knjazeva Kell 21 „TÄTOVEERING“ (Tallinnfilm, 1977, 34 min, režissöör Peeter Simm) ja„IDEAALMAASTIK“ (Tallinnfilm, 1980, 1 h 26 min, režisöör Peeter Simm). Peräst filmi Siimetsa Moonika kõnõlõs režissöör muusiumitüütäjä Nikolai Kaplunov 70 ✝ Natalja Oinak Simmi Piitrega’ nätt filmest ja Simmi Piitre loomingust. Eevi Laanetu 70 ✝ Heino Allas Künnapuu Ene – 64 Paul Liivik 70 Filmiõdagit toetasõ’: Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapital, 18. august Siiri Piholaan 70 ✝ Enno Päike Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Filmi Instituudi Filmipärandi osakond. Helmekaala’ leelonaane Aive Keir 70