Leevi Hooldekodu Tähistas 20. Aastapäeva Kui Teenindajate Süda on Külm Ja Suu Sapine

NR 1 (33) märts 2015

Leevi Hooldekodu tähistas 20. aastapäeva kui teenindajate süda on külm ja suu sapine. Töö vanade ja haigete inimestega on nii füüsiliselt raske kui vaimselt kurnav. Tore on tõde- da, et meile on tulnud tööle tublid ja töökad inimesed. Kahjuks pean kuni 1974. aastani Leevi tuberku- nentima, et meie riik ei hinda sel- 3. veebruaril tähistasime Leevi loosihaigla, millest munitsipali- listel ametikohtadel töötajaid. Rii- rahvamajas hooldekodu 20 aasta seerimise käigus sai Leevi Haigla, gi poolset suuremat tähelepanu ja pikkust tegevust. Pidulikust mis omakorda 1995. aastal reor- toetust vääriksid ka inimesed, kes koosviibimisest olid palutud osa ganiseeriti Leevi Hooldekoduks. mingitel põhjustel on elama asu- saama maja praegused ja endised Uuele tekkinud asutusele jäid nii nud hooldekodusse. Iga inimene töötajad ning kõik, kes aastate haigla hooned, sisustus kui perso- peaks olema riigi jaoks oluline. jooksul panustanud hooldekodu nal. Tänaseni on Leevi Hooldeko- Praegu töötab Leevi Hooldeko- püsimisse ja arengusse. dus tööl toona töötanud Mare Veg- dus suurte kogemustega perso- Sünnipäevaõhtu juhatas mee- ner, Maive Lillo ja Algi Ausin. nal, kes on hoolealustele alati nii leoluka kontserdiga sisse Indrek Leevi Hooldekodu esimeseks ju- sõna kui teoga toeks ja abiks. Het- Kalda koos poja Paul-Kristjaniga. hatajaks oli Rein Peets, kes alustas kel töötavad hooldekodus hoolda- Kuna Leevi Hooldekodu eelkäi- tööd selles majas juba 1962. aastal jatena Mare Vegner, Maive Lillo, jaks oli Leevi Haigla, siis sai Aime ning töötas kuni 2005. aastani. Te- Heili Alver, Helgi Sõukand, Ma- ja Rein Raadla abiga meenutatud ma juhtimisel remonditi ja sisustati rika Lääniste; kokk – perenaisena ka selle asutuse ajalugu. Tänukirja hoone hooldekodu avamiseks. Rein Algi Ausin; koka ja hooldajana Es- ja meenega tänati nii hooldekodu Peetsi tööd jätkas lühiajaliselt Vello ter Kaurilind ja Tatjana Nuusberg; töötajaid kui koostööpartnereid. Nikopensius ning seejärel Karmen katlakütjana Ene Varusk ning ko- Kõigil kohaletulnutel oli võimalik Kukk, kes oli hooldekodu juhata- jamehe ja katlakütjana Aare Päär. tutvuda fotonäitusega, mis pee- jaks neli aastat. Hooldekodu tänast Hooldajaid asendab puhkuste ajal geldas eluolu nii ammumöödunud nägu asus alates 2010. aastast ku- Maie Jõks. haiglapäevist kui ka hooldekodu jundama allakirjutanu, Aina Olle. Aitäh kõigile, kes tulid meid ter- tänastest tegemistest. Meeleolu- Selleks, et muuta hooldekodu vitama ning meenutama möödu- kas õhtu lõppes tordi ja kohvi ning hubaseks ja mõnusaks, on aastate nud aegu! Jätkugu kõigil alati soo- sinna juurde kuuluva ühise vest- jooksul maja remonditud nii seest ja sõna ning abistavat kätt, sest lusringiga. kui väljast. Kuid sellise asutuse toi- kunagi võime ise olla abivajajate Siinkohal lühiülevaade Leevi mimise juures on kõige olulisem osas. Hooldekodu ajaloost. 1950ndatel koht täita personalil, sest mis ka- Aina Olle aastatel ehitatud hoones tegutses su on läikivatest nahkdiivanitest, Leevi Hooldekodu juhataja 2 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 1 (33) märts 2015 Veriora vallavolikogus Veriora vallavolikogu 18. detsemb- 1 419 443 €) ja põhitegevuse kulud ri 2014 istungil: 1 555 447 € (2013. aastal 1 177 126,10 €, 2014.  kehtestati Veriora valla eelarve aastal 1 400 474 €), s.h. reservfond 11 683 € reservfondi käsutamise kord. Reserv- (2013. aastal 8 231,10 €, 2014. aastal 16 000 €). fondist võib raha eraldada sihtotstar- Eelarves on 2015. aastaks kavandatud kulud järg- beliselt ootamatute ja reeglina ühekordsete miselt: ettenägematute kulude katmiseks, mida vallavolikogu - 20 338 eurot (2014.aastal 17 882 €) eelarve koostamise käigus ei olnud võima- vallavalitsus - 243 585 eurot (217 636 €) lik ette näha ja eelarvesse planeerida. Re- majandus - 85 191 eurot (126 123 €) servfondi käsutab vallavalitsus. keskkonnakaitse - 5 455 eurot (5 085 €)  finantsspetsialist Kaja Pargas esitas ülevaa- elamu- ja kommunaalmajandus - 74 229 eurot te Veriora valla 2014. aasta eelarve täitmise (57 280 €) kohta; tervishoid - 3 750 eurot (3750 €)  kinnitati volikogu 2015. aasta I kvartali vaba aeg, kultuur - 181 407 eurot (130 450 €) tööplaan; s.h. Veriora raamatukogu - 18 825 eurot (18 215 €)  tehti kokkuvõte volikogu tööst ajavahe- Leevi raamatukogu - 11 490 eurot (10 905 €) mikus oktoober 2013 kuni november 2014. Veriora Valla Kultuur - 53 007 eurot (51 270 €) Selle aja jooksul on toimunud 14 volikogu haridus - 630 508 eurot (558 844 €) istungit, vastu on võetud 29 määrust ja 30 s.h. lasteaed - 102 085 eurot (92 180 €) otsust. Volikogu liikmed on osalenud ak- Viluste kool - 405 283 eurot (365 123 €) tiivselt volikogu töös, järgnev graafik ise- õpilasveo eriliinid - 15 000 eurot (17 000 €) loomustab volikogu liikmete osalemist is- sotsiaalne kaitse - 286 871 eurot (255 624 €) Austatud tungitel. s.h. Leevi hooldekodu - 152 982 eurot (146 200 €) vallakodanik! Tänases lehenumbris oli kavas kirjutada küll hoopis positiivsemal teemal, kuid kahjuks sunnib igapäevane elu oma kirevate sündmustega vahel ka plaane muutma. Nimelt kirjutan ma seekordses loos koerte ja kasside pi- damisest Veriora vallas. Kevade hakul ongi ehk paslik seda teemat veel- kord lühidalt ja olulist rõhutades leheveergudel selgitada. Veriora vallas kehtib volikogu poolt vastu võetud koerte ja kasside pidamise eeskiri. Koerte ja kasside pidamise eeskirja eesmärk on määrata kindlaks koerte ja kasside pidamise tingimused ning koerte ja kasside omanike ja pi- dajate õigused, kohustused ning vastutus. Eeskiri kehtib Veriora valla hal- Veriora vallavolikogu 29. jaanuari 2015 dusterritooriumil ja on kohustuslik täitmiseks kõigile valla haldusterritoo- istungil: riumil viibivatele isikutele. Looma omanik on eeskirja mõistes isik, kellele  kinnitati Veriora Vallavalitsuse ja allasutus- loom kuulub või kes vastutab looma eest õigussuhte alusel omanikuga. te palgajuhend. Erandiks on Viluste põhi- Loomade pidamine toimub piiratud, omanikule kuuluval või õiguslikul kool, mille töötajate palgakorralduse põhi- alusel tema kasutuses oleval territooriumil. Territoorium peab olema pii- mõtted kehtestab kooli direktor põhikooli- ratud selliselt, et oleks välistatud koera väljapääsemine. Kui koera peetakse ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras. ketis, ei ole territooriumi piiramine kohustuslik, kuid tuleb välistada koera  kinnitati Veriora lasteaed „Õnneseen“ töö-  toimus Veriora valla 2015. aasta eelarve esi- ärajooksmine ja kallaletungi võimalus. Loomade pidamisel tuleb omanikel tajate töötasustamise kord; mene lugemine. Otsustati eelnõu koos se- arvestada kaasinimeste turvalisusega, et välistada neile ebameeldivuste teki-  nimetati rahvakohtunikukandidaadiks letuskirjaga avalikustada valla kodulehel, tamine. Omanik on kohustatud jälgima looma tervislikku seisundit, järgima Karin Sulg; vallavalitsuses ning Leevi ja Veriora raama- sanitaarnõudeid ja tagama looma vaktsineerimise loomataudide vastu. Ava-  kinnitati Veriora valla terviseprofiil ja te- tukogudes parandus- ja muudatusettepa- likus kohas viibides peab omanik pidama koera rihma otsas ja vajadusel suu- gevuskava aastateks 2015-2020. Tervise- nekute tegemiseks. korvistatult. Jalutusrihmata võib koera viia jalutama ainult eriotstarbeliseks profiilis esitatakse ülevaade olulisematest  toimus Veriora valla terviseprofiili ja tege- kasutamiseks spetsiaalselt rajatud platsidele ja koerte dresseerimiseks mõel- inimeste tervist mõjutavatest teguritest. vuskava aastateks 2015-2020 esimene luge- dud õppeväljakutele, mis asuvad elamukvartalist ja autoteest eemal ja kus Tegevuskavas tehakse ettepanekuid tervist mine; koer ei ohusta kaaskodanikke ega teisi loomi. Üldkasutatavates hoonetes on edendavate tegevuste läbiviimiseks.  algatati maaüksuse nimetusega “Tehnika- keelatud koerte ja kasside viibimine (v.a. pimedate juhtkoerad või teenistus-  volitati Veriora Vallavalitsust sõlmima eel- maja” munitsipaalomandisse taotlemine; koerad). Keelatud on koerte ujutamine suplemiseks kasutatavates kohtades. kokkulepe Maanteeametiga Võru-Räpina  lubati Veriora Vallavalitsusel võõrandada Omanik peab tagama järelevalve looma üle. Keelatud on looma jätmine abi- maantee äärde kergliiklustee ja valgustuse kirjaliku enampakkumise korras Väike- tusse olukorda, piinamine, vigastamine omaniku poolt. Lubamatu on koera rajamise finantseerimise põhimõtete osas. Veerksu külas asuv Veerksu koolimaja koos või kassi hülgamine omaniku poolt. Omanik vastutab looma poolt varalise maaga ja Viluste külas 1959/2608 mõttelist kahju tekitamise eest ja tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesole- Veriora vallavolikogus vastuvõetud otsused ja osa Kooli kinnistust (Viluste kooli vana töö- va eeskirja rikkumisest (v.a. kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks valvekoerte määrused on elanikele tutvumiseks Veriora val- õpetuse maja); kasutamisel). Võimalikest ohtudest on omanik kohustatud üldsust hoiata- lamajas, Veriora ja Leevi raamatukogus, mää-  kinnitati Riigikogu valimiste jaoskonnako- ma. Koera omanik peab võimaldama looma identifitseerimise (milleks või- rused avaldatakse Riigi Teataja elektroonses misjoni koosseis; vad olla kas mikrokiip, tätoveering, omaniku nimi ja aadress kaelarihmal või andmekogus. Määrused jõustuvad kolmandal  volitati Värska Vallavalitsust täitma korral- muu tunnusmärk). Kassi märgistamine ei ole nõutav. Omanik peab tähista- päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. datud jäätmeveo riigihanke korraldamisega ma piiratud territooriumi sissepääsu sildiga koera olemasolu kohta, kui koe- Veriora vallavolikogu kõik õigusaktid ja istungi- seonduvaid haldusülesandeid. Veriora valla ra peetakse sellel lahtiselt või kui ketis või koeraaias peetav koer võib juhus- te protokollid on avaldatud Veriora valla veebi- jäätmeveo leping aktsiaseltsiga Eesti Kesk- likult lahti saades inimest oma territooriumil rünnata. Omanik peab tagama lehel (http://www.veriora.ee). konnateenused lõpeb ja nüüd on vaja uue tööülesandeid täitvate isikute ohutu pääsemise territooriumile. Rein Raadla lepingu sõlmimiseks korraldada riigihange. Hulkuv loom on omanikuta koduloom, kes on identifitseerimata ja kel- Veriora vallavolikogu esimees Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kor- le omanikku ei ole võimalik tuvastada. Hulkuv loom on ka omaniku juurest raldatud jäätmeveo riigihanke korralda- lahti pääsenud koduloom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isi- misega seonduvate ülesannete täitmiseks ku juuresolekuta väljaspool omanikule kuuluvat või tema kasutuses olevat volitada teist kohaliku omavalitsuse üksust. territooriumi. Omanikuta või hulkuvate loomade püüdmiseks, pidamiseks Värska Vallavalitsus on teinud läheduses ja hukkamiseks sõlmib vallavalitsus selle tegevusalaga tegeleva ettevõtjaga paiknevatele kohalikele omavalitsustele (nt loomade varjupaik) vastava lepingu. Looma püüdmise ja pidamisega seo- (Veriora, Mikitamäe, Mooste, Orava, Me- tud kulud nõuab vallavalitsus välja looma omanikult, kui viimast on võima- remäe, Räpina) ettepaneku viia läbi ühine lik välja selgitada. jäätmeveo riigihange. Veriora Vallavolikogu Eeskirja rikkumine võib kaasa tuua rahatrahvi. Kahjuks ei saa mõnda tegu andis Värska Vallavalitsusele volituse kor- ei rahaga ega rahata enam kuidagi olematuks muuta, seetõttu püüdkem oma raldatud jäätmeveo riigihanke ühishanke loomade eest siiski hoolt kanda. korraldamisega seonduvate haldusülesan- Täispikkuses eeskirjaga on võimalik tutvuda Veriora valla veebilehel nete täitmiseks. www.veriora.ee. Vastutustundlikku loomapidamist ja palju rõõmu on neljajalgsetest sõp- Veriora vallavolikogu 26. veebruari 2015 radest! istungil: Ilusat algavat kevadet!  võeti vastu Veriora valla 2015. aasta eelarve. 2015. aasta põhitegevuse tulud on 1 472 290 Enel Liin € (2013. aastal 1 268 887 €, 2014. aastal Veriora vallavanem NR 1 (33) märts 2015 VERIORA VALLA VAATLEJA 3 MTÜ Veriora Tsunft osaleb SEVi arengu- programmis

MTÜ Veriora Tsunft osaleb alates märtsist küm- me kuud kestvas sotsiaalse ettevõtluse arengu- programmis. Tegemist on unikaalse koolitus-arendusprog- rammiga, mille käigus töötatakse teenusedisai- ni tööriistu kasutades välja uus omatulu teenimi- se mudel. Programmis osalevad viis meeskonda (vaba- ühendust) erinevatest Eesti piirkondadest. Lisaks osalevatele vabaühenduse liikmetele teevad prog- Kõige noorem võistkond rammis meeskonnana koostööd MAK piirkondlik konsultant (Kaisa Tammoja), piirkonna KOV (Rä- pina VV sotsiaalosakond) ning TÜ Pärnu Kolledži teenuse disaini magistrandid. Kas vastlapäev lõpetas talve? Tsunfti restaureerimise õpikoda Räpinas toime- Igatahes vanarahvas nii arvas. Rahva- gaga hüpates ettenähtud rada läbida, „Pilvikud ja Kukeseened“ ning „Tiig- tab kevadeni järgmistel aegadel: tarkusi tuli tunda 14.veebruaril Lee- oli kõige tublim võistkond „Artell Ae- rid ja Jänesed“. Puude vahele kinnita- N, 12. märtsil kella 16-21 vil toimunud vastlaviktoriinis, mis oli ga Küll!“, kellele järgnesid „Pilvikud tud köie abil liikusid kõige kiiremini L, 21. märtsil kella 10-16 üks osa 8 võistkonna vahelisest jõu- ja Kukeseened“ ning „Tiigrid ja Jäne- edasi „Artell Aega Küll!“, osavad, jõu- N, 9. aprillil kella 16-21 proovist. Viktoriinis oli tulemuslikem sed“. Matkakelgul tegi kõige pikema lised ja kiired olid ka kõik teised võist- L, 18. aprillil kella 10-16 „Vastlavurr“ (viieliikmelist võistkon- liu võistkond „Pipi“, palju ei jäänud konnad. N, 7. mail kella 16-21 da esindasid Marju Rebane ja Diana maha „Vastlavurr“ ja „Trops“. Ka tõu- Vastlapäeva võistkondliku jõuproovi L, 16. mail kella 10-16 Liiv), järgnesid „Tiigrid ja Jänesed“ kekelkudega sõidus oli kõige kiirem võitis „Pipi“ (Margit Piirisild, Mirjam Klubi Teine Võimalus käib endiselt koos igal tei- (Ülle Solovjova, Anatoli Solovjov) ja „Pipi“, kellele pakkusid tõsist konku- Ojasaar, Evelin Ivanov, Elar Liin, Ahti sipäeval kella 10-17, kellega restaureerimishuvilis- „Alligaatorid“ (Kristi Vaino, Raito Pii- rentsi „Alligaatorid“ ja kõige noore- Palmi), teisele kohale tuli „Pilvikud ja tel samuti võimalus liituda. Vajalik vaid eelnev re- risild). mate võistkond. Päikeseratas nõudis Kukeseened“ ning kolmandale „Tiigrid gistreerimine (Signe 5461 7401 või Maire 526 6499). Võistkondlik võistlus koosnes viiest head koostööd ja üksteisemõistmist, ja Jänesed“. Kõik võistlejad said auhin- Klubi read on täienenud veel ühe restaureerimis- erinevast alast. Teatevõistluses, kus et rõnga küljes olevate pikkade nöö- nad ja vastlakukli teega. oskustega mehe võrra ning õpikoja noorim tubli tuli kaaslast matkakelguga vedada, ride otstest kinni hoides tõsta rõngale Oli üle valla vahva võistlus. osaleja on 11-aastane (praeguseks juba 12 saanud) hokikepiga palli slaalomirajal vee- asetatud pall ühest ämbrist teise nii, Veli Hälvin Pahtpäält. 27. veebruaril käis klubi uu- retada, ühe minisuusaga sõita, uba- et pall rõngalt maha ei kukuks. Kõi- Rein Raadla distamas palkmajade ehitamist Haanjamaal, kü- sid ämbrisse visata ja võimlemisrõn- ge osavam oli „Pipi“, kellele järgnesid MTÜ Võhanduveere lastades Ööbiksaare Palkmajad OÜ-d. Kevadel pakub tsunft järgmisi koolitusi ja õpitu- basid: 26. märtsil kell 18.00 Veriora külakeskuses nõel- viltimise õpituba. Teemaks on riiete ja kangaste tuunimine nõelviltimise tehnikas, kasutades KOPi projektirahadest soetatud nõelviltimise masinat. 18.-19. aprillil toimub Süvahavval samuti KOPi poolt finantseeritud 2-päevane nahkehistöö koolitus, mida viib läbi OÜ TRITAMER. Koolituse käi- gus valmivad nahast pilt, ehted ja kaaned märkmi- kule või fotoalbumile. 26. aprillil toimub Kikkaharjal (Verioramõisa küla) palkhoonele sindelkatuse paigaldamise õpi- tuba (Klubi Teine Võimalus ja Ööbiksaare Palkma- jad OÜ). 24. mail toimub Leevi Rahvamajas nõelviltimi- se õpituba, mida viib läbi tsunft koostöös MTÜga Smix. Kõik koolitused ja õpitoad on tasulised ning grupi suurused kuni 10 inimest. Info ja registree- rimine 2 nädalat enne koolitust või õpituba. Jäl- gige reklaami vallamaja ja kaupluse stendidel või Facebooki vahendusel. Võitja võistkond “Pipi” 26. maist juuni lõpuni saab Veriora raamatukogus näha juba traditsioonilist taaskasutusteemalist näitust, teemaks seekord „Tekstiilide taaskasutus“. Süvahavva külas tegutsev maheettevõte Süvahavva ministeeriumi korraldatud konkursil Aasta Keskkonna- Signe Strohm Loodustalu OÜ on Veriora valla ainus mahetoidu käit- sõbalik Ettevõte. Keskkonnasõbraliku kuivatisüsteemiga MTÜ Veriora Tsunft leja. Riiklikult tunnustatud kuivatis valmivad mait- kadideeriti alamkategoorias keskkonnasõbralik protsess. se ja ravimtaimedest erinevad tooted. Nii ühekaupa kui Süvahavva Loodustalu OÜ valiti nominendiks kuid au- segudena pakendatakse ja müüakse kaupa neljakümnes hinnalist kohta ei saavutanud. Lisainfo nominentidest ja poes üle Eesti. Lisaks käiakse ise müümas laatadel ja mes- võitjates on veebiaadressil www.keskkonnaauhind.ee MTÜ Võhanduveere korraldab 2. mail oma liikmete- sidel, sest vahetu suhtlus tarbijatega annab tagasisidet too- Loodustalu rahvas jätkab tänavu nii väljakujunenud ra- le ja toetajatele motivatsiooniürituse, mille käigus dete kohta. Kokku on erinevaid tooteid üle kolmekümne. jal kuid plaanib ka uuendusi. Nii toimub juuni algul tra- külastatakse Järvakandi Klaasistuudiot ja osaletak- Tooraine on ainult kohalik, korjatud pereettevõtte jõudu- ditsiooniline maitse- ja ravimtaimede kasvatamise ning se klaasipuhumise õpitoas (peaks valmima klaasist dega enda talumaadelt. kasutamise teabepäev (11. korda). Tänavu siis 7. juunil al- luik). Külastatakse ka kohalikke külaseltse. Projekti Kui põllud ja metsamaa on tunnustatud maheviljeluses gusega kell 11 ja kestab kella 16-ni. Traditsiooniliselt on rahastab Siseministeerium kohaliku omaalgatuse aastast 2001 ja käitlemine aastast 2008, siis alates 2013 aas- osalus jätkuvalt tasuta, kaasa saab osta taimi ja teepakke. programmi vahenditest. Infot jagab Karmen Kukk, tast on ettevõte läbinud jätkusuutliku ettevõtte indeksi ja Uuendused puudutavad kuivatisüsteemi laiendamist ning tel. 53584750. saavutanud 80 punktiga 100-st hõbetaseme. Jaanuaris ava- mobiilse, päikeseenergial töötava, kuivati valmistamist. likustatud värskel hindamisel korrati varasemat tulemust Peep Tobreluts ning ettevõte võib edasi kanda väärt tiitlit. Tiitli kohta saab Süvahavva Loodustalu OÜ lisainfot veebiaadressilt www.csr.ee/2014-tulemused . edendusnõunik Lisaks eelnevale osales ettevõte aasta algul keskkonna- 4 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 1 (33) märts 2015 Selles lehenumbris vastab küsimustele Ave Ahelik Mulle on jäänud Sinust mul- kume eelkõige laboriuuringute tu- list tööd. Kui kokkuhoidlikult elada, hea meelega vastu. Kui elu pakub je kui väga süsteemsest, kesken- lemuste visualiseerimise lahendusi. siis saab hakkama. Suviti olen käi- huvitavaid võimalusi, tuleb nendega dunud ja äärmiselt arukast noo- Minu ülesanne on disainida sobili- nud Soomes maasikaid korjamas kaasa minna. Hetkel pole minu peas rest, seetõttu ei tulnud mulle kud testid, see tähendab enda pide- ja töötanud lapsehoidjana ning sa- aga sellist “pean pääsema välismaale üllatuseks ka eriala valik. Tege- vat täiendamist, artiklite lugemist muti töötasin aednikuna Saksamaal elama” mõtet. likult on see eriala valik üks pea- ning loovat mõtlemist. Muidugi puukoolis. Suvel teenitud raha andis miseid põhjuseid, miks palusin kuulub minu töö juurde ka igapäe- võimaluse kooli ajal vähem töötada Kui ruttu kaotatakse Sinu eri- Sinult intervjuud. Räägi palun, vane suhtlus meie klientidega. ja rohkem õppida. Ma ei ole pidanud alal kvalifikatsioon? Oled nö kelleks Sa õppisid? Minu teine töökoht asub Lää- õpinguteks õppelaene võtma. reelt maas? Mäletan, et juba põhikooli ajal ne- Tallinna Keskhaigla kliinilise Geneetika on üks kiiremini arene- olid minu lemmik õppeaineteks keemia laboris, kus töötan näda- Elasid pikalt ka välismaal, kas vaid teadusvaldkondi. Pidevalt töö- keemia ja bioloogia. Rakubioloo- lavahetusel öösiti valvelaborandi- Sul ei ole olnud soovi nö päriselt tatakse välja uusi lahendusi, avas- gia osa keskkoolis, mis paljudele na. Teostan vereanalüüse, teen ma- Eestist lahkuda? Ma arvan mille- tatakse uut. Tuleb järjepidevalt tundus tüütu tuumateadusena, te- sinatele hooldusprotseduure, gi pärast, et võimalused Sinu eri- uudistel (oma valdkonna arengul) kitas minus kindla huvi ning soo- sobitan veredoose jne. Leian, et mi- alal oleksid mõnes suuremas rii- silm peal hoida. Pole mõtet kulu- vi sellest teemast rohkem teada nu mõlemad töökohad täiendavad gis suuremad. tada aega, et tõestada või töötada saada. See kõik tundus mulle liht- teineteist. LabToWellnessis tuleb Olen mitmetesse riikidesse sat- välja midagi, mis on juba olemas. salt nii põnev! Mulle meeldivad de- kõvasti ajusid ragistada, aga haigla tunud oma tööprojektidega. Vahest Meeskonnas töötamiseks tuleb ol- tailid. Minu loomuses on teha asju laboris saab teha asju “oma kätega”. olen teinud ka nn. ”aeg maha” sõi- la loov, koostöövõimeline ja uute põhjalikult. Püüan järgida põhimõ- Kõik on tasakaalus. dukesi. Kõige erilisem reis on olnud ideede generaator. Geenitehnoloo- tet “pigem tee vähem, aga seda mi- kindlasti Havai saartele aastal 2013. gias on konkurents päris suur. Hea da ette oled võtnud, tee hingega ja Magistriõpingud sooritasin mole- Tean, et kirjutasid mõlemad Läksin sinna StudentTouri prog- mõte võidakse kergesti konkuren- põhjalikult”. Rakubioloogias on de- kulaar- ja rakubioloogia erialal, mis lõputööd meid kõiki puuduta- rammiga, mis aitas eesti üliõpila- tide poolt patenteerida. Seega kiire taile küllaga! on geenitehnoloogiale väga läheda- vatel teemadel. Palun räägi ka si dokumentide, viisa ja muude tu- tegutsemine ja uusimate uuringu- Otsustasin kuulata südame häält ne. Rohkem oli õppekavas aineid, neist ja kas leidsid midagi põne- giteenustega. Kohale jõudes oli mul te ja –tulemistega kursisolek on üli- ja minna õppima Tartu Ülikooli gee- mis on seotud rakkude ehituse ja ai- vat ka endale üllatuseks? hiigelsuur kohver, jalas plätud ning oluline. nitehnoloogia erialale. Õppekava oli nevahetusega. Õppisime seda pisi- Kui valisin laborit, kus teha oma teadmine, et täna öösel saan maga- mitmekesine. Mina iseloomustak- detailideni välja, enam täpsemaks lõputööd, siis seadsin kriteeriumiks, ma minna võhivõõraste, kuid siiski Sinu ema rääkis, et oled kogu sin geenitehnoloogia olemust kui se- minna ei saa. et minu uurimisteema peab olema eestlaste juurde. Et USAs ellu jääda, oma kooliaja ja ka edaspidi ol- gu peamiselt keemiast, bioloogiast, seotud meditsiiniga ja sellel peab tuli hakata kiiresti tööd otsima, mis nud ikka selline laps, kellest iga füsioloogiast ja anatoomiast. Ni- Kas eriala valik osutus õigeks? olema suurem ühiskondlik kasu. käib seal üsna kergesti. Suve lõpuks vanem unistab. Kas Sa tahaksid metatud kooslus võimaldab mõis- See eriala sobib mulle. Geeniteh- Bakalaureuseõppe ajal tegin oma lõ- töötasin ma nii ettekandjana, koris- emale ja lugejatele ka mõne la- ta seda, mis toimub meie rakku- noloog vajab oma töös häid teadmi- putööks vajalikud katsed viroloogia tajana, lapsehoidjana kui ka flaie- heda kooliseikluse rääkida? des. Geenitehnoloogia keskendub si ja loovust. Samas nõuab töö üli- laboris, kus tegelesin maailma oht- eelkõige molekulaarsele tasandile. mat täpsust. Olen vaadelnud ja ise likumate viiruste hulka kuuluva he- Tol hetkel ei teadnud ma kindlas- teinud väga huvitavaid eksperimen- patiit C viirusega (HCV), millega on ti päris täpselt, kes minust siis lõ- te, näinud mikroskoobis seda, mi- hinnanguliselt nakatunud ligikaudu puks saab, aga see eriala tundus põ- da paljud näha ei saa. See eriala so- 160 miljonit inimest. Praeguse seisu- neva väljakutsena. Kõige lihtsamalt bib neile, kellel jätkub kannatust, ga puudub võimalus end hepatiit C öeldes töötavad geenitehnoloogid ja sest uurimistööd ja katsed nõuavad viiruse vastu vaktsineerida. Meie muud teadlased/spetsialistid erafir- kõvasti aega. Teadustöö on alati põ- uurimisrühma lõppeesmärgiks oli mades või teaduslaborites kas siis nö nev, tulevad järjest uued projektid aidata kaasa HCV vastase vaktsii- arvuti taga, kus tegeletakse katse- ning rutiini ei teki. Ma ei kujutaks ni väljatöötamisele. Märkimisväär- te ülesehitamise, info kogumise, ar- väga ette, et töötaksin totaalselt teine on fakt, et HCV on 20 korda nak- tiklite lugemise või koostööpartneri- ses valdkonnas. kusohtlikum kui HIV. Huvitamatest tega suhtlemisega. Lisaks sellele on katsetest meenub kohe näiteks olemas teine ehk praktiline väljund, Kus ja kellena Sa praegu töö- hamstri rakkude nakatamine viiru- mis tähendab, et alati on võimalus tad? sega. Kuna minu tööülesannete hul- laboritööd teha, seda nii teadusla- Hetkel töötan kahes kohas. Põhi- ka kuulus ka rakkude kasvatamine borites, suuremates firmades kui ka töökohaks on firma LabToWellness, Petri tassidel, tuli aeg-ajalt ka öösiti haiglates. Geenitehnoloogi ametini- kus olen projektijuht. Meie firma te- laborisse minna, et rakud laborikee- metuseks võib olla näiteks projekti- geleb peamiselt vere- ja geenitestide les “lahti lüüa”, et nendega järgmisel rite jagajana. Tööpäevad olid siiski Olin tõesti üsna sõnakuulelik ja juht, laborant, teadur, vanemteadur, raportite koostamisega. Teeme seda hommikul oleks võimalik töötada. lühikesed. Jäi palju aega, et matka- kohusetundlik. Ei teinud kooliajal geenitehnoloog, geneetik, moleku- nii, et ka tavainimesed oma analüü- Magistriõpingute käigus sattusin ta saartel, tutvuda kultuuriga ning midagi ekstreemset. Ulakaid Toot- laarbioloog või biotehnoloog. side tulemusest aru saaksid ehk pa- uurimisrühma, mis tegeles meeste loomulikult nautida paradiisi. Havai si-lugusid mul tõesti rääkida ei ole. ja naiste viljatuse põhjuste väljasel- oligi paradiis! Sealne kliima on minu Ka põhikoolis ei olnud ma min- gitamisega. Viljatuse projekt ei vaja jaoks ideaalne. Vabal ajal oli nii pal- gi aktivist või ülivõimetega õpilane. vist üldse põhjendust, miks see hu- ju kauneid kohti kuhu minna. Kok- Tegutsesin tasa ja targu. Mind pi- vitav on. Viljatusuuringu lõppees- ku viibisin USA-s neli kuud. Viimase gem väsitavad inimesed, kes tege- märgiks oli kunstliku viljastamise kuu veetsin mandril, erinevates USA levad kümne asjaga korraga. Muu- protseduuri täiustamine, mis tähen- linnades. Tuleb tunnistada, et suurt sikakoolis õppimine sisustas tol ajal dab seda, et üha enamatel paari- koduigatsust ma ei tundnud. Nau- mu põhilise vaba aja. Igav pole mul del avaneks võimalus saada ühine tisin igat päeva. Olen natuke maail- kunagi olnud. Põhikooliaeg oli väga laps. Teema on juba iseenesest põ- ma näinud ning koju jõudnuna alati kerge ja muretu aeg. Peale põhikooli nev ning teadmine, et sinu tehtud mitme kogemuse võrra rikkam. olengi elanud perest eemal, käinud töö võib aidata tulevikus kellelgi last Rääkides päriselt Eestist lahku- ainult külas. Ikka on ette tulnud eri- saada motiveerib igati, et anda en- misest, siis mõtteid on olnud igasu- meelsusi kodustega, olen vahete-va- dast maksimum ja kasutada oma guseid. Nooremana mõtlesin sellele hel ehk liiga isepäine ja kangekael- teadmisi. Mäletan, et lugesin neid rohkem. Minu erialal leidub ka Ees- ne. Kuna ema on supermuretseja, artikleid suure innustusega. Kui töö, tis põnevaid projekte ja usun, et aja siis mu reiside ajal viivitunud in- mida teed sind ennast huvitab ja jooksul tuleb tööpõldu aina juurde. fo endast, on teda vihaseks ajanud motiveerib, on kõik hästi. Meie IT- lahendused ja pakutavad mitmeid kordi. Alati luban ennast teenused teevad paljud riigid kade- parandada... Kuidas tudeng ennast tegeli- daks. Muidugi on välismaal rohkem kult ära elatab? Seda küsimust võimalusi, palk parem ja “muru ro- Lõpetuseks ka natuke naljaga ma polegi veel kelleltki küsi- helisem”. Arvestada tuleb siiski sel- pooleks küsimus. Kas Sinu he- nud.. Millist tööd tegid paralleel- lega, et teises riigis elades jääd ikka leblondid juuksed lehvivad ikka selt ülikooliõpingutega? välismaalaseks ning pead ennast pi- endises uhkuses ja pikkuses? Õpingute ajal töötasin väikese devalt igast küljest tõestama, et olla Juuksed on endiselt blondid, küll koormusega arstiteaduskonna mik- võrdväärne partner tööturul- spet- mitte enam nii valged ja pikad kui robioloogia laboris. Kuna olin tub- sialistide valik on tunduvalt suurem. põhikooli ajal. Lühemate juustega li õpilane, sain ka õppetoetust, mis Kõik sõltub ka sellest, mida sa sinna on poole mugavam ja kergem ol- kattis kuludest ainult väikese osa. tegema lähed, kas vajalikku leivara- la! Kõige olulisem pole mitte juus- Lisaks oli geenitehnoloogidele ette ha teenima või teadustööd jätkama. te värv ja pikkus vaid nende sei- nähtud riigi poolt eraldi toetus, ku- Tõelised sõbrad ja pere jäävad samu- sukord. Terved juuksed on kõige na meie veetsime enamuse oma va- ti kaugele. Arvan, et sellised lühiaja- kaunimad! bast ajast laboris ja tegime prakti- lised projektid ja lähetused võtaksin Küsis: Enel Liin NR 1 (33) märts 2015 VERIORA VALLA VAATLEJA 5 Elupõline õpetaja Aino Kilusk - 90 21.veebruaril oli Leevi kooli lu tööle. Ühe aasta sai Aino õppi- dud olid hävinud või elasid seal Leevile Ühistöö kolhoosi agro- koolis vene keelt. Seejärel oli Aino kauaaegsel õpetajal Aino Kilus- da Soomes kodumajanduskoolis. uusasukad sees. noomiks ning asus siia Võhandu Kilusk Leevi koolis õppealajuha- kil juubel – täitus 90.eluaasta. 1944. aastal sõlmis Soome Nõu- Aino pere tuli Eestisse tagasi. vasakkaldale maja ehitama. 1961. taja ning ühe õppeaasta direk- Elurõõmsat sünnipäevalast olid kogude Liiduga vaherahu, millega Tüdruk lõpetas 1948. aastal Va- aastal kolis Ainogi lastega Leevile. torgi. Ta oli nõudlik, tasakaalu- õnnitlema tulnud arvukad su- kohustati Soomet NSVL kodani- na-Võidu tehnikumi agronoomi- Temast sai Leevi 8-klassilise koo- kas, sõbralik ja abivalmis õpetaja gulased, naabrid, endised kol- kud tagasi andma, kuid inimesi ei na. Koolis kohtus Aino ka oma tuli õpetaja ning katseaia juhataja. ning kolleeg, kes oskas 120 õpila- leegid ja õpilased. Poeg Jaani lubatud kodupaika, vaid kohus- levase abikaasa Evald Kiluskiga. Samal ajal õppis Aino Tartu Riik- sega koolis ühiste eesmärkide ni- pere korraldatud mõnusas koh- tati elama Kesk-Venemaal. Või- Nad abiellusid ning perre sündi- liku Ülikooli kaugõppeosakon- mel kollektiivi tõhusalt tegutse- vilauas meenutati juubilari elu- malus koju minna avanes alles sid peagi Vello, Jaan ning Maie. nas. 1967. aastal lõpetas Aino üli- ma panna. käiku. 1950ndate aastate lõpus, kuid ko- 1959.aastal tuli Evald Kilusk kooli vene filoloogina, õpetades Kui Leevi kool 1977. aastal alg- Aino- Toini Petriläinen sündis kooliks reorganiseeriti, jätkas 1925. aastal Ingerimaal Peterbur- Aino Kilusk tööd vene keele õpe- gi lähistel Teppola (Nizino) külas. tajana internaatkoolis. Taasise- Talupidajast isa Aapo ja ema Sofia seisvunud Eestis alustas Leevil kasvatasid seitset last. Ajaloolise 1990. aastal jälle tööd põhikool, Ingerimaa all mõeldakse Soome kus lisaks vene keelele oli lastel lahe, Neeva jõgikonna ja Laado- võimalus Aino käe all ka soome ga järve vahelist piirkonda, mis keelt õppida. Aino viis läbi soo- 17.sajandil kuulus Rootsile, alates me keele kursusi täiskasvanute- 1721. aastast Uusikaupunki rahu- legi ning oli vajadusel maavalit- lepingu alusel Vene tsaaririigile. suses tõlgiks. Tänu Aino Kiluskile 1927. aastast kuulus see piirkond sai Leevi põhikool Soomest sõp- Leningradi oblasti alla. Nõukogu- ruskooliks Märsylä Ala-aste koo- de korra tingimustes enamik selli, kellega vahetati postisaadeti- le piirkonna rahvast kas küüdi- si ning käidi vastastikku külas. tati või mõrvati. Vähesed asukad Veel möödunud suvelgi viibis en- naasid hiljem oma sünnikohta, dise sõpruskooli juhataja Heikki ülejäänud leidsid uue kodu Ve- Pöyhtäri koos abikaasaga Leevil, nemaal, Karjalas, Soomes, Eestis kohtus Aino ja teiste Leevi kooli vm. Nii juhtus ka Aino perega: isa endiste õpetajatega, külastas ko- küüditati Kaug-Itta, kus ta suri, dukandimuuseumi ning tundis ema viibis kolm aastat Koola pool- heameelt, et paljud suhtlevad en- saarel sundasumisel, Aino elas su- diselt soome sõpradega. gulaste pool, kuna tema kodu oli Aino Kiluski 90 aasta juubeli käest võetud. Kui algklassides sai õnnesoovide hulgas oli Eesti su- Aino õppida soomekeelses koolis, gulaste-sõprade-tuttavate saade- siis alates 6. klassist tuli tal vene tud kaartide kõrval ka raja tagant keeles haridust omandada. tulnud läkitusi. Ainot peavad kal- Pavlovski keskkoolis õppimise liks nii kaks poega, kuus lapselast, ajal algas sõda. Leningrad oli pii- kolmteist lapselapselast kui ka ar- ramisrõngas ja 1942. aasta märtsis vukad õpilased ning töökaaslased andsid sakslased tsiviilelanikele üle neljakümne aasta kestnud pe- käsu kahe tunni jooksul kodudest dagoogiteelt Leevil. lahkuda. Aino koos ema ja väike- Soovime juubilarile tugevat se õepojaga tulid jalgsi Eestisse, tervist ja palju päikselisi päevi sihtkohaks määratud Paldiskisse, edaspidiseks! kust nad pärast kuuajalist karan- Aime Raadla tiini sattusid Viljandimaale tal- Leevi kodukandimuuseum

Viluste põhikooli õpilaste kirjanduslikku omaloomingut Mis maa see on? see pole tavaline maa. Sa ei pea kannatama valu, kus uhked metsad sirguvad, Siin pole ju midagi, Mis maa see on? nii haiget teeb mul` see. ja uued majad kõrguvad. siin pole ju kedagi! See me kõigi kodumaa, Sul naeratada palun See on see maa, Mis maa see on? meie armas Eestimaa. ja rõõmust hõisata! kus värsket õhku hingata Mis maa see on? Ahti Palmi, 8.kl Sa rõõmu hoida püüa- ja puhast vett juua saab. Kõik siin nii tühi on, oled vaba- Eestimaa! See on see maa, kõike siin nii vähe on! Sinine, must ja valge Janeli Tasa, 8.kl mis on minu sünnimaa, Mis maa see on? Sinine taevas ja vesi ka mu ainus Eestimaa. Miks siin olen mina? kõikjal meie Eestimaal. See on see maa Grethel Koddala Tahaks loota mina, Hanna- Liisa Haamer Must muld hea tunde loob, See on see maa, et sama arvad sina: 8.kl justkui pääsulinnu tiivahoog. kus talveaeg on pime, pikk, „Eestimaa mu kodumaa!“ Suveööd meil valged tundub nagu terve igavik. Janeli Tasa, 8.kl Töid juhendas õp Aasa Liiv nagu lume talvepalged. See on see maa, Eesti värvid sini- must- valge Mis maa see on? tuntud laia ilma peal. Siin naftat küll pole, Henry Siilsalu, 8.kl kuid elada on tore. Mis maa see on? Eestimaale See pole mingi narkomaa, Sul` hümn nii valjult kõlab, see on puhas, karske maa. pime taevas valgeks lööb. Mis maa see on? On mõte igas sõnas See pole mingi Venemaa, ja kindlalt oda vööl. on rahu sellel maal. Su pisaraid ei ma talu, Mis maa see on? nii haiget teevad need. See maa on minu ees, Foto: K. Pähn 6 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 1 (33) märts 2015 Minu laps läheb Noortekeskuse seinte vahelt väljapoole sügisel kooli Veriora Noortekeskuse talv on möödu- nud vahvalt. On toimunud laagreid ja on Hea lapsevanem. Sinu väike poiss või tüdruk meeles peetud teisi. Noortekeskuse te- on juba kuus aastat vana. Ehk isegi seitse. Kui gevusi toetab projekt “Riskilaste toetus- veel sügisel tundus kooliminek mägede ta- programmi rakendamine läbi noorte- ga olevat, siis nüüd mõtled sellele tihedamini, keskuste”, mida on rahastatud Euroopa oled pisut põnevil või isegi ärevuses – kas mu Majanduspiirkonna (EMP) toetuste prog- laps ikka oskab kõike seda, mida vaja? rammi „Riskilapsed ja –noored“ avatud Kui laps käib lasteaias, siis toetab sind lapse õpe- taotlusvoorust „Noorte- ja noorsootöö- taja. Tema tunneb su last hästi ja oskab öelda, kas organisatsioonide võime kaasata riski- ta saab koolis hakkama. Aga ega siis kõik lapsed lapsi ja noori on paranenud“. ei ole täpipealt ühesugused. Isegi siis pole lihtne otsustada, kui su laps juba kolmeselt raamatuid Jaanuaris luges. Või oskab ta juba peast sajani arvutada. Li- Jaanuari algul näidati Põlva Kultuuri- saks vaimsetele tegevustele on koolis heaks hakka- keskuses populaarset Eesti filmi “Null- masaamiseks vaja toime tulla ka oma tunnetega ja punkt”. Verioralt käis seda vaatamas ligi- teistega suhtlemisega. Lapsel tuleb osata oma ole- kaudu 40 noort. mist ja tegemisi korraldada ja hakkama saada ka Siis kui veel lumi maas oli, käisid noo- uutes ja harjumatutes olukordades. Või vastupidi red Kuutsemäel talvemõnusi nautimas. – su laps on vaba suhtleja, kõigi sõber ja oskab ise- Seal said nad suusatada ja lumelauda gi noorematele õdedele-vendadele süüa teha, aga lugemine ei tule ega tule. Mis siis nüüd saab? Kui sa oled vestelnud rühma õpetaja ja logopee- diga ning teile kõigile tundub, et laps võiks ehk veel ühe aasta lasteaias õppida, siis nüüd võiksid Meediaring pöörduda Põlvamaa Rajaleidja keskusesse (http:// www.rajaleidja.ee/polvamaa/) ja taotleda lapsele sõita. Kohale mindi erakordselt suure Veriora Noortekeskus soovis õnne ka koolipikendust. Keskuses töötavad logopeed, eri- kambaga - üle 45 noorega. teistele Noortekeskustele - Valgjärve 13. pedagoog, psühholoog ja sotsiaalpedagoog. Selli- Noorkotkad ja Kodutütred said Oraval sünnipäev ja Kõlleste pidas maha enda se tugeva meeskonnana on nad valmis sind lapse kokku, mis veedeti mängides ja teadmisi esimese peo veebruari lõpus. kooliküpsuse asjas nõustama ja on igati abiks va- proovile pannes. Juhendajateks on Marii likute tegemisel. Alati ei ole koolipikendus vaja- Plaado, Irinka Vegner ning Urmas Kukk. Noortekeskuses on jaanuaris alus- lik, ehk on hoopis olulisem, et su laps saaks õppi- Kanepi noortekeskus tähistas enda 8. tanud meediaring, kus noored viivad da talle sobivas klassitüübis, kus laps saab just talle sünnipäeva. end kurssi meediavaldkonnaga, õpitak- sobivat abi ja õpetust. Ka selle soovituse saab anda se tehnikat kasutama ja esinemist. Lus- nõustamiskomisjon. Veebruaris takas meeleolus tehakse pisikesi video- Kui su laps ei ole üldse lasteaias käinud ja sa va- Räpina Ühisgümnaasiumi õpilasesin- klippe, eesmärgiks on kevadel teha üks jad tema kooliküpsuse hindamisel abi, siis on sa- dus korraldas Räpina Aianduskoolis lühifilm. Meediaringi juhendajaks on muti Rajaleidja keskus just see õige koht, kuhu maakonna sõbrapäevapeo. Esinejateks vabakutseline ajakirjanik ja üks “Mee- pöörduda. Selleks, et saada lapsele koolipiken- olid kohalikud noored, kuid peaesine- diasüsti” algatajatest - Kristina Pentsa. dust või soovitust sobivaks õppevormiks, peaksid jaks oli Shanon. Verioralt käis seal üle 20 sa helistama Rajaleidja keskuse üldtelefonile 5886 noore. Suvi on maleva-aeg ja sel suvel korja- 0709 või spetsialisti telefonile ja nõustamiseks aja Sõbrapäeval peeti maha Leevi küla- takse Ahjal maasikaid, osaleda saab 15 kokku leppima. Taotluse nõustamiskomisjonile platsil üks tore vastlapäev, mille kor- noort. saame täita koos keskuses. Vajalikud on järgnevad raldas MTÜ Võhanduveere. Tehti teate- dokumendid: lapse isikut tõendav dokument (sel- võistlusi, lasti pikimat liugu, joodi teed Kairi Parson le puudumisel sünnitunnistus või -tõend); vane- ja söödi vastlakukleid. Veriora Noorte- Põlvamaa noorte omaalgatusprojekti ma isikut tõendava dokumendi koopia; koolieel- keskus oli esindatud mitme võistkon- “Meediasüst” liige ses lasteasutuses käiva lapse individuaalse arengu Kevin Parisalu esinemas Valgjärvel naga. jälgimise kaart; perearsti, eriarsti või muu spetsialisti hinnang; rehabilitatsiooniplaani olemasolul selle koopia. Koolipikenduse saamiseks peaksid taotlus ja dokumendid Rajaleidja keskuses olema vähemalt 1. Huvitav ja tegus matemaatikanädal augustil 2015. See on viimane aeg, aga praegu on just õige aeg tulla meile ja saada asi selgeks juba kevadeks, et suvel muretult puhata. Viluste koolis Kiirustama pead sa aga siis, kui tahad nõu noo- rema lapse koolisaatmise osas. Siin tee esmalt Inimese mõtlemises on kaks kompo- Tänavune matemaatikanädal toimus ruumiline mõtlemine. Reede: Män- koostööd lasteaia õpetajatega, kes oskavad kooli- nenti: loogiline ja loominguline. Oma 19.- 23. jaanuarini. Nädal algas kogune- gude päev. Juba nädala alguses sai iga küpsust hinnata. Kui laps lasteaias ei käi või sinu igapäevases tegevuses ning kutsetöös misega, kus loositi välja kõikidele klassi- klass ülesandeks välja mõelda üks ma- arvamus erineb õpetaja omast, siis on samuti maa- vajab ta neid mõlemaid: tal peab ole- dele tegevused ja ülesanded. temaatilise sisuga liikumismäng ja see kondliku nõustamiskomisjoni pädevuses teha va- ma oskus õppida reegleid ja toimida Esmaspäev: Joonistasime matemaati- nädala jooksul loosi teel saadud klassi- rem kooliminemise soovitus. Juba enne 1. aprilli nende järgi, samas ka oskus edukalt te- kat. Iga klass sai loosi teel ühe matemaa- le selgeks õpetada. Reedel toimus aulas peaksid sa meie keskuses ära käima ja taotluse gutseda sellises olukorras, milles tea- tilise kujundi (sirge, ruudu, ristküliku, kõikidele õpilastele oma mõeldud män- esitama, sest enne 1. maid on vaja sul valla- või daolevate traditsiooniliste reeglitega kolmnurga jne), mida oma pildi joonis- gu tutvustus ja läbimängimine. Alustas linnavalitsust teavitada sellest, et soovid oma hakkama ei saa. tamiseks võis kasutada. Valminud töid 3. klass laulumänguga, millest võtsid osa lapse varem kooli panna. Paljude õpilaste arvates on matemaa- esitleti näitusel. kõik soovijad. Neile järgnesid kõik tei- Täiendav teave internetileheküljelt: http:// tika raske ja igav, millest keegi nagunii Teisipäev: Peastarvutamispäev. Ees- sed klassid oma loominguga. Lõpetas 9. www.innove.ee/et/haridustugiteenused/nous- aru ei saa. Sellest lähtuvalt on oluline, märgiks oli välja selgitada iga klassi pa- klass, kes kutsus kõiki koolimajas peide- tamiskomisjonid et õpilane saaks kogeda, et matemaati- rim peastarvutaja. tud arve otsima. Võitjaks sai õpilane, kes Head kooliks ettevalmistumist! ka polegi vaid hulk reegleid ja valemeid, Kolmapäev: Sudokude lahendami- leidis kõige suurema arvu. Renita Metsalu mida tuleb pähe õppida ja osata kasuta- se päev. Kuna aprillis toimub maakon- Kõik matemaatikanädalal osalenud Põlvamaa Rajaleidja keskuse eripedagoog da, kuigi ka see on vajalik. Matemaatika nas sudokude lahendamise võistlus, siis õpilased ja nende õpetajad said esmas- on ka midagi sellist, kus õpilane saab ka- oli see päev heaks võimaluseks leida pa- päevasel kooli üldkogunemisel tänatud sutada oma loovust ja loomingulist mõt- remaid lahendajaid ja tekitada huvi ka aplausi ja kommiga. lemist. nooremates õpilastes, kes pole varem su- Veebruari- ja märtsikuu matemaatika Viluste koolis on juba aastaid olnud dokusid lahendanud. on juba märksa tõsisem. Igal aastal ole- jaanuar reaalainete kuu, kus pööratakse Neljapäev: Tangrami päev. Tangram me osalenud maakondlikul NUPUTA suuremat tähelepanu matemaatika loo- on omamoodi pusle, mis koosneb ka- võistlusel, sellele järgneb matemaatika vale ja loomingulisele küljele. On toi- hest suuremast ja kahest väiksemast olümpiaad ja rahvusvaheline matemaa- munud matemaatilisi teatevõistlusi, on kolmnurgast, ühest ruudust ja rööpkü- tikavõistlus KÄNGURU. Hoiame pöialt olnud kasutusel oma raha- MATH, mi- likust. Nendest tükkidest annab kok- kõigile osalejatele! da on teenitud matemaatiliste ülesan- ku panna väga erinevaid etteantud ku- nete lahendamise eest ja kulutatud ma- jundeid.Eriti meeldib tangrami kokku Mare Seppo Foto Veiko Saksniit temaatikaklassis asuvas müügipunktis. panna nendel õpilastel, kellel on hea Viluste Põhikooli matemaatikaõpetaja NR 1 (33) märts 2015 VERIORA VALLA VAATLEJA 7 Lühikokkuvõte Õnneseene tegemistest Toome teieni kokkuvõtte tegemistest, mida vahvat aasta esi- mestel kuudel tegime. • Õnneseene rühm alustas jaa- nuarikuus projektiga „Lindude elu talvel”. Rühmaruumi akna taga on kolm lindude söögimaja. Lapsed saavad jälgida lindude tegevust, vaadelda linde, neid toita, nende välimust kirjeldada. Koos uuriti raamatuid lindudest. Vaat- lused toimusid ka õuealal. • Lõunamaa- ja põhjamaa loomade nädalal tutvuti paljude erinevate loomadega, kasutati palju pildimaterjale, loeti loomajutte ja luuletusi, joonistati ja meister- dati erinevaid loomi, gloobusel uuriti erinevate loomade elupai- ku. Õpetaja Anneli sulest valmis hommikuringi luuletus: Valge karu nagu maru kõnnib mööda jääd ja lund valge karu saage aru ta ei maga talveund Vastlapäev. • Õnnetriinu rühma lapsed tegid Foto U.Ilves katseid lumega, vaatlesid linde binokliga. õpetasid lastele selgeks õpetajad autoritelt. Luulepäeva eesmärgiks • Tutvuti Frepy mängudega ja Karin, Anneli, Tiina ja õpetaja on eesti keele ja kultuuri väärtus- prooviti neid arvutis mängida. abid Annika ja Urve koos muusi- tamine lasteluule kaudu, lastele Frepy on lapse keelelist arengut kaõpetaja Heliga. Õmmeldi juur- ühistegevuse võimaldamine ning toetavad mängud. de ja täiendati tikanditega esine- eduelamuse tagamine, arvestade • Õnnetriinu rühma koolieeliku- miskostüüme. Tänu teile Anneli, laste võimeid ja õpioskusi. Karin, Annika on lastel imeilusad tega õpiti kirja kirjutamist ja saat- • Emakeele päeva raames toi- kostüümid. Aitäh! Tänusõnad mist. mub14. märtsil Ahja Kultuurima- koostöö eest peredele, teie lapsed jas XI Põlvamaa lasteaedade luu- • Külastasime Põlvas teatrieten- olid väga tublid ja pidasid selle lepäev. dust „Tipp ja Täpp” pika lasteaiapäeva vapralt vastu. • Valmistume usinalt vanavane- • Õnneseene rühma sõbrapäeva • Hommikuringides arutasime mate peoks: õpime laule, tantse, nädalal arutasime lastega neljast lastega eesti asjadest; lipp, vapp luuletusi ja nobenäpud meister- väärtusest- hoolivus, sallivus, au- ,hümn, rukkilill, suitsupääsuke. davad kostüüme. Ootame kõiki sus, julgus. Kuna rühm on liitu- Valmisid kleepetööd „Eesti lipp vanavanemaid peole 26. märtsil nud programmiga „Kiusamisest sombuse Eestimaa taeva taustal” vaba lasteaed”, siis toimus ka ka- kell 13.00. • Märtsis osalevad lapsed Kes- rude koosolek, Kohal olid laste Kalendri järgi algab kevad kevadi- konnahariduse õppeprogrammis sõbrad väikesed lillad karud ja sel pööripäeval, 21. märtsil. Pärast „Linnuprogramm”, mis on jät- suur karu Mari. On tore, kui koos pööripäeva hakkab päike jäejest kuks jaanuaris alanud projektile. tegemiste läbi kinnistub lastele kõrgemal käima ja päev kukesam- Programm annab ülevaate tava- Foto U. Ilves sallivuse ja sõbralikkuse mõiste. mukese võrra pikenema. Ööd ja lisematest pargi- ja aialindudest. koos praktilise õppetegevusega, on ärevil ja jutukad”. Kevadel tu- Hommikuringid lõppesid ühis- hommikud on küll veel jahedad, Õpitakse linde vaatlema ja kirjel- millesse on kaasatud ka lapsed. levad võimule vihmakuningas ja laulude ja kommiringiga. Õpetaja aga päeval kuulutavad varblased dama. Räägitakse lindude rändest Õppepäeva eesmärgiks on suu- päikesekuningas, kes koos sula- Anneli sulest tuli uus hommiku- valju säutsumisega, et pikk ja ja talvisest toitmisest, kasutusel rendada laste teadlikkust, miks tavad lume ja jää ja aitavad rohu ringi salm: pime talv on läbi. Päikese võluvä- on binoklid. Programmi viib läbi on jäätmete sorteerimine ja taas- tärkama. Algab uus aastaring. Kust Sa tulid kallis karu, gi kisub naeratuse näole, muudab keskkonnahariduse spetsialist kasutamine vajalik ning kuidas Kõik putukad ja mutukad poevad ütle meile, anna aru. hinge rahutuks, toob südamesse Mari Kala. hoida loodust puhtana. Õppe- oma peidupaikadest päikese kätte Tulin kaugelt Taanimaalt ootuse, varsti-varsti algab kevad. päev viiakse läbi projekti raames ja algab nende kiire elutegevus. sest mulle meeldib Eestimaa. • Märtsi on planeeritud ka jäät- ja läbiviijateks on loodussõbrad Ettekandmisele tulevad luuletu- Päikest ja rõõmsat kevadeootust mealane õppepäev „ Mida Juku • Mõlemas rühmas valmistati Kertu ja Liisi. sed räägivad putukatest, nende soovib Õnneseene pere! jäätmetest ei õpi, seda Juhan ei sõbrapäeva kaunistusi ruumide tegemistest-toimetamistest, sõp- tea”. Õppepäeva käigus esitatakse • 12.märtsil toimub lasteaia luule- dekoreerimiseks. rusest. Kõik luuletused olid eesti Reet Aasma lõbus ja kaasahaarav näitemäng päev „ Kõik putukad ja mutukad • Vastlapäeval rääkisime vastla- kommetest, lasime liugu suure kelguga. Vanasti ennustati liu laskmisega lina pikkust. Õpetaja Tiinal olid kaasas lastele tutvusta- miseks linad, linane kodus telge- del kootud kangas, linaseemned ja linajahu. Lapsed said maitsta seemneid ja jahu ja katsuda lina. Õpetaja Annelil oli aga valmista- tud paklatest parukas, mida kõik lapsed võisid pähe proovida. Õn- neseene rühma lapsed meister- dasid kunstinurgas koos Anneli- ga vahvad vastla vahvlid. Lõbus, õpetlik ja pinget pakkuv hommi- kupoolik lõppes lõunalauas her- nesupi ja vastlakuklite söömisega. Aitah kokatädidele! Kõik vastla- päevast osavõtjad said tunnistuse. • Osalesime koolis toimunud Eesti Vabariigi aastapäeva pidu- likul aktusel. Laulud ja tantsud Foto T. Piller 8 VERIORA VALLA VAATLEJA NR 1 (33) märts 2015

ÕNNITLEME: 94 Salme Krits 70 Linda Asi 12.02.1924 Karl Palo 13.02.1921 20.01.1945 90 Laine Reha 93 Ernst Siimberg 03.02.1945 Linda Parder 18.01.1925 Veera Matvien- ko 20.02.1922 Aino Kilusk 03.02.1945 21.02.1925 92 Aadu Raud Heino Mähar 04.03.1945 24.02.1923 80 Ants Tolmusk Aino Mõtsar Paul Helmoja 20.03.1945 02.03.1923 09.01.1935 Ants Trumsi 91 23.02.1935 Hans Peentaim 01.01.1924 75 Karl-Robert Kalev Poom Mähar 01.01.1940 02.02.1924

UUED VALLAKODANIKUD: Miron Mendrik 29.12.2014 Miia Luht 02.01.2015 Risto Lauk 12.02.2015 Miroli Vegner 19.02.2015 Soovime õnne vanematele!

Kevadeks ilusaks ehk pruuniks teiseks juuniks* Sulav lumi ning päeva pikenemine annavad märku teenindab neid muuhulgas ka argipäevade õhtupoo- lähenevast kevadest. likutel ning nädalavahetustel, seda muidugi per- See on aga teatavasti aeg, mil paksud talvevammu- sonaalsete kokkulepete alusel. Ka Kadri on lahkesti sed ning ülekuued kapisügavustesse mõneks ajaks lubanud oma kontakte jagada, et potentsiaalne juuk- seisma jätame ning soojal tuulel ning päikesepaistel suri juurde tulija temaga aja vms osas kokkuleppele Pangabuss oma palgeil paista lasta tahame. jõuaks. Juuksur Kadri, tel 55621301. Seetõttu seisab meist nii mõnigi ehk pisut talvest Kui on aga soov turgutada oma keha üldmassaaži Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! roidunult peegli ees ning peab iseendaga monoloo- abil, saab pöörduda päevakeskuse juhataja Ave Paju gi, kuidas oma enesetunnet turgutada või võtta ette poole. `Heade kätega` Aime Klaas on niivõrd nõutud hoopistükkis nö totaalne muutumine. Selle tarvis po- massöör, et oli tõsine katsumus tema ajagraafikusse Pangabussi peatused: le aga teps mitte vaja tingimata Põlvasse või Räpinas- sobitada teenuste aegu Verioral. Ometigi see õnnes- se sõita, vaid mitmekülgseid ilu- ja kehahooldusprot- tus ning alates märtsikuust on Aime nädalas korra Veriora II kvartalis seduure on võimalik saada ka Veriora Päevakeskuses. kättesaadav ka meie kandi inimestele. vallamaja juures 9. aprillil Möödunud aasta sügisest pakub kosmeetikuna tee- Niisiis, kasuta võimalust ning naudi ilusaks ja nuseid Kristi Osula. Tema poolt osutatavate protse- rõõmsaks saamise protseduure siin kohapeal. Tei- kell 13.00–14.00 7. mail duuride hulka kuuluvad nt näomassaaž, näopuhas- seks juuniks pruuniks* saamise sooviga ei pea tingi- 4. juunil tus, ripsmete ja kulmudega seonduvad hooldused, mata kaugele linna sõitma, ka kodukülas on võima- maniküür, pediküür ning depilatsioon keha erineva- lused olemas. tes piirkondades. Täpsemat informatsiooni teenuste * viide Curly Strings`i laulule „Kauges külas“ spetsiifika, hindade ning vastuvõtuaegade osas saab Ave Paju Kristilt endalt: tel 56498158. Veriora Päevakeskuse juhataja Juuksurina on endale juba nö püsiklientuuri tekita- 795 8233; 5669 0901 Bussist saate nõu pangateenuste kohta, nud Kadri Kurvits, kes klientide soovidele vastu tulles [email protected] tellida ja kätte pangakaardi, makseauto- maadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid.

26. märts vanavanemate pidu Viluste Põhikoolis Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil 16. mail Süvahavva villavabrik-muuseumis muuseumiöö “Öös on muusikat” www.swedbank.ee. Lisainfot Pangabussi 23. mail Veriora valla MTÜde V ümarlaud Leevil teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

LANGETAME PEA: Toimetus: Maarja Sõukand, [email protected] Toimetaja kontakttelefon: 795 8333 Janar Peterson 12.02.2015 Henno Kiudorf 16.02.2015 Tehniline teostus: Kalurileht Gabriel Paas 13.02.2015 Leho Mähar 18.02.2015 Tel. 5649 5252. www.kalurileht1.ee, e-post: [email protected]