Eesti Külade VI Maapäev Pärnumaal, Lepaninal • Pärnumaa Külade Väravad on Valla • Aasta Küla Konkursi Võitsid Kaks Küla • Eesti Külade Eestvedajad Lätimaa Külades

Juuli 2005

• Eesti Külade VI Maapäev Pärnumaal, Lepaninal • Pärnumaa külade väravad on valla • Aasta küla konkursi võitsid kaks küla • Eesti külade eestvedajad Lätimaa külades

Euroopa Liidu PHARE ACCESS programm ja Hollandi Kuningriigi Suursaatkond (MATRA KAP) Sisukord Pärnumaa külade

3 Seniste Maapäevade väravad on valla tulemustest Merle Adams Pärnumaa külaliigutaja 6 AASTA KÜLA KONKURSI VÕITSID KAKS KÜLA - ULJASTE JA KAMARI aa on meie rahva jaoks sümbol, mis tähendab kaetud toidulauda, kaitset ilmatuulte ja kurjuse eest. Maa on 12 Külaliidrid uurisid Lätimaa toitnud rahva, meie keel ja meele. Oleme ju maarah- Mvas, maalt on pärit meie esivanemad, meie väärtushinnangud, külaelu kultuuritraditsioonid ja elulaad. Praeguses kiires linnastumis- protsessis on paras aeg seda meile endilegi, kes me külades ela- me, meelde tuletada. Kes teab, kus maal me siis asju ajaksime kui meie esivanematele poleks hakanud meeldima just see pisut soi- ne ja tuuline rannariba siin Läänemere kaldal, kus sügiseti punab puudel pihla, ilmapuu tamm ulatab oma võra üles taeva poole, kus pääsuke vidistab päevalaulu ja kandi nimeks on Pärnumaa. Maapäevaks oleme saanud karastumist läbi selliste ettevõt- miste nagu ettevõtlusfoorumi ja maakoolide konverentsi korraldamine, külavanemate ümarlauajutud maakonnas ja valdades, külapäevad ja piknikud, eestvedajate koolitused. Maapäevaliste vastuvõtjaiks oleme valinud välja toimekamad külad Pärnumaa erinevatest piirkondadest – kokku kaheksateist küla. Nende hulgas on ka alles sel aasta „Säde küladesse“ projekti raames tegevust alustanud külasid. Maapäevalised saavad juba esimesel päeval tutvust teha kohaliku külarahvaga ning hea sis- seelamise Maapäeva teemadesse. Vastuvõttu alustame külades, head mõtted ütleme välja külades ja lõpuks ootame külarahvast ka Maapäeval osalema – külarahva ja ettevõtluspäevale. Oleme sõlminud ettevalmistustööde käigus palju häid kon- takte kohalike omavalitsustega ja leidnud külaliikumise suurpäe- vale toetajaid ettevõtjate hulgast. See on kogemus, mis on meid sisemiselt rikastanud. Parim abi on olnud maakonnasisene koos- töö ja head suhted. Suurürituse korraldamine on andnud küla- dele uut motivatsiooni ja ideid uute sihtide seadmiseks. Järgmis- tele Maapäeva korraldajaile tahame soovitada vastutuse võtmist. Läbi korraldustöö aktiviseeruvad külade tegevused, tiheneb koostöö kohalike omavalitsuste ja maavalitsusega, ettevõtjatega, toimub uute partnerlussuhete loomine. Maapäev on suunaseadja kogu järgneva kaheaastase perioo- di tegevustele Eestimaal. Pärnumaal Maapäeva lõppedes hoog ei rauge, uued sihid ja väljakutsed järgnevaks poolaastaks on seatud ning tegevusjärge ootab koolitusprojekt „Külamaastikud korda“. Et uinujad mesitarus äratada tuleb inimesi koolitada. Koolituste kaudu leiavad nad üles julguse tegutseda ja saavad kätte tege- vussuuna. Koolituse tulemusena loodame paremini esile tuua ja väärtustada meie külade miljööd ja elukeskkonda. Piibli järgi on maa sool ühiskonna haritum ja aktiivsem osa. Soola läägeks muutumisel ei olevat muud teha kui visata see il- marahva jalgade tallata. Sool peab jääma soolaseks ja hoidma maaelul soolase maitse juures. Pärnumaal kohtume maaelu soo- lasena hoidvate inimestega, kelle head mõtted annavad positiivse Esikaane foto: suuna külaliikumise arengule kogu Eestimaal. Värav on tulijaile valla, supipada on pandud tulele. Võtke vastu meie poolt pakutav. Pärnumaa külad ja külarahvas ootab teid! Kujundus ja trükk OÜ Tartumaa Trükikoda Betooni 9, Tartu. Tel. 730 7994

2 • Eesti külaliikumine Kodukant Seniste Maapäevade tulemustest Liikumise Kodukant juhatuse nimel Sirje Vinni

lates 1996. aastast on küla- Eelpool toodud eesmärkide el- git konkreetset teemat. IV Maapäev liikumisel oma suursünd- luviimine algab rohujuure tasandilt, kandis nimetust Eesti külade suurkä- mus – MAAPÄEV ehk kü- kus igaüks on osaline, isiksus, subjekt, ra ja teemaks oli “Arenev küla”. IV Alade parlament, mille eesmärgiks on kellest sõltub tema enda, tema pere- Maapäeva uudseks ja värvikaks osaks koondada oma liikmed, maakondade konna, küla, valla, linna, maakonna kujunes kohaliku toidu ja käsitöö näi- külade esindajad, koostööpartnerid ning lõpuks kogu riigi hea käekäik. tus-müük. ja avaliku sektori esindajad ühistesse Liikumine Kodukant keskendus Tollane Maapäev pööras enam mõttetalgutesse maaelu arendamise oma järgmiste projektide ja tegevuse- tähelepanu ettevõtluse teemale ning teemal. Maapäevade kandvaks ideeks ga külaelu aktiviseerimisele just neis vajadusele seniseid tegijaid tunnusta- on anda külaliikumisele selged suu- Eesti piirkondades, kus oldi veel pas- da. Maapäev leidis, et senisest enam nad, püstitada reaalseid ülesandeid, siivsed. tuleks vaadelda Eestit kui tervikut, leida lahendusteid, teha ettepanekuid kus maainimene kannab eesti vaimu, riigikogule, ministeeriumidele, oma- III Maapäev, 29.-31. juuli 1999 Hiiu- kultuuri ja ajaloo järjepidevust. valitsustele. maal, Käinas. III Maapäev kasutas IV Maapäeva tulemusena on Ko- töörühmade teemadena juba teiste dukant ellu kutsunud üha rohkem Siiani on toimunud 5 maapäeva: Euroopa riikide maaeluarengu liiku- maaettevõtlust toetavaid projekte. mistega koostöös sõnastatud valu- Maapäeva järgselt loodi koos Rapla I Maapäev, 20.-21. aprill 1996 Ida- punkte. Hiiumaa Maapäev tegi Lii- endise maavanema Kalle Tulvistega Virumaal. Kõigist maakondadest saa- kumisele Kodukant ülesandeks aidata riigikogu mitteametlik töörühm: Ko- bunud külaedendajad arutasid viies kaasa erakondade ja mittetulundus- haliku algatuse töögrupp, kuhu kuu- töörühmas, mida suudetakse omal ühingute koostööfoorumi moodus- luvad kõigi fraktsioonide esindajad. jõul ära teha, kus oodatakse abi ja tamisele ning kutsus üles aktiivsemalt Töögrupp töötab tänaseni ja kohtub koostööd omavalitsustelt ja riigilt. I osalema rahvusvahelistes võrgusti- Liikumise Kodukant juhtidega kord Maapäev tõestas sellise koostöövormi kes. kvartalis. võimalikkust ja vajalikkust. Esimene Tänaseks on Liikumine Kodukant Maapäev kutsus ellu Eesti Külade ja aktiivne osaline EKAKi ühiskomisjo- V Maapäev, 21.-23. august 2003 Lää- Väikelinnade Liikumise Esinduskogu nis, Eesti Mittetulundusühenduste ja ne-Virumaal, Vihula vallas. Teemaks , mille ülesandeks oli ette valmistada Sihtasutuste Liidu liige ja Ühiskondli- oli “Inimene maal” , mida käsitleti külaliikumise vabariikliku organisat- kule leppele allakirjutanu ning mitme läbi alateemade: kogukond, kesk- siooni loomine, samuti üle-eestiliste selle töögrupi liige. kond, tervis, ettevõtlus ja elukestev projektide koordineerimine ja ellu- Kodukandi esindajad on rahvus- õpe. Üheks olulisemaks otsuseks oli viimine. vahelistes külaelu ja maaelu arenda- vajadus tagada kohaliku omaalgatu- vates võrgustikes PREPARE ja Forum se projektide toetamine riiklikest va- II Maapäev, 17.-18. oktoober 1997 Synergies. Läbi nimetatud võrgustike henditest. Liikumine Kodukant ongi Valgamaal, Otepääl. Maapäeva kor- saavad meie külaliidrid osaleda rah- viimased kaks aastat teinud väga tõ- raldamise võtsid enda peale Val- vusvahelistes seminaridel, Kodukan- husalt lobby-tööd nimetatud riikliku ga- ja Viljandimaa. Maapäeva eel, dil on olemas informatsioon teiste programmi jätkumiseks. 2005. aastal 09. oktoobril toimus Eesti Külade ja riikide maaeluarengu kogemustest. korraldati koostöös Siseministeeriu- Väikelinnade Liikumise Kodukant Väärtuslikud on teadmised Euroopa mi ja Ettevõtluse Edendamise Siht- (edaspidi Liikumine Kodukant) asu- maaeluarengu programmist LEADER, asutusega kohalike omaalgatuspro- tamiskoosolek. tänu millele oleme saanud olla tõsiselt jektide tulemustest näitus. Teine Maapäev pidas oma otsusega võetav partner põllumajandus-minis- V Maapäev pidas oluliseks alus- oluliseks: teeriumile LEADER- programmi ratada LEADER- tüüpi arenduspiir- - tagada riiklike regionaalprog kendamise ettevalmistamisel Eestis. kondade moodustamist. Liikumine rammide jõudmine igasse maa- Liikumine Kodukant on teiste Eu- Kodukant on läbi viinud üle 10 info- kohta; roopa riikide maaelu arendajate rin- seminari LEADER tüüpi tegevuse tut- - väärtustada lastega perede elu gis hinnatud partner ning koolitaja. vustamiseks ning pannud Kodukandi maal; kodulehele üles ka vajaliku informat- - luua tingimused normaalseks IV Maapäev, 14.-16. juuni 2001 Rap- siooni. See on tänaseni üks väheseid eluks ja tööks kõigis Eesti maa- lamaal, Kehtnas. Alates IV Maapäe- kohti kust eesti keeles LEADER prog- piirkondadeks. vast on iga Maapäev kandnud min- rammist informatsioon kättesaadav

3 • Eesti Külaliikumine Kodukant on. kond kooli arendamises kaasa saaks on küladest tulnud korrektselt Maapäev pidas oluliseks külaliid- rääkida. Vastavad materjalid on üle- ettevalmistatud projekte nii Ko- rite ja külaelu arendusühendustele val ka Kodukandi kodulehel. halikule Omaalgatuse Program- vajaliku nõuandesüsteemi loomist. mile, Sapardi 6 meetmele kui ka Kodukant on seda teinud läbi oma · Kokku on Kodukant viimase viie RAK 3.6 meetmele. Kokku on projektide E-Villages ja Säde küla- aasta jooksul läbi viinud : Kodukant aidanud ette valmis- desse. Seni ei ole suudetud saavutada - 21 projekti tada paarsada EL projekti. külaarengu nõustajate riiklikku tun- - mahuga 9 376 059 krooni; Detailsemalt on projektide tulemused nustamist. · Loodud on 14 maakondlikku toodud ära tabelis nr. 1 V Maapäev tõi Kodukandi tege- Kodukandi keskust, kus igaühes mistes olulisele kohale maalaste hari- tegutseb osalise tööajaga nõus- VI Maapäev, toimub 21.-23. juuli duse. Kodukandi maakoolide projekti taja; 2005. aastal Pärnumaal, Häädemeeste abil on suudetud käivitada Eestis dia- · Algatatud on külade arengu vallas, Lepaninal. Teemaks on “Sääs- loog maal tegutsevate väikekoolide kavade koostamise protsess; tev areng ja koostöö”. valjalikkusest ja õppida, kuidas kogu- · Läbi külaliidrite ettevalmistuse

Tabel 1. Liikumise Kodukant 2000 – 2005. a. läbi viidud suuremad projektid.

Kõikide projektide ettevalmistamisel lähtuti Liikumise Kodukant Maapäevade otsustest ja organisatsiooni strateegiast 2003-2008.

Aasta, kuu Toetussumma andja Projekt, eesmärk Summa 2000 - sept Euroopa Liidu Euroopa Liidu kohvijutud külades 107 000 krooni Delegatsioon Külainimeste informeeritus ja kaasatus Euroopa Liidu teemas. 2001, aprill Põllumajandus- Külavanemate programm 140 000 krooni ministeerium Külavanema näidisstatuudi väljatöötamine, käsiraamatu trükkimine 2001 jaan. Põllumajandus- Kodukandi tegevuskava 2001 40 000 krooni ministeerium Kodukandi ja tema liikmete trükitud aastakalender 2001 jaan- Kohaliku Omaalgatuse IV Maapäeva ettevalmistus, Maapäeva KOP - 77 446 juuli Programm, läbiviimine ja trükised, Maapäeva Põllumin. 50 000 Põllumajandus- kodulehekülje tegemine Raplamaa ministeerium, Arengufond 50 000 Raplamaa Arengufond, Hasartmängufond Hasartmängufond 18 000

2001 jaan. Sotsiaalministeerium Kohalik tervislik toit 140 000 krooni Koolitused väike-toidukäitlejatele, infovoldiku trükk 2001, nov. Kohaliku Omaalgatuse Liikumise Kodukant jätkusuutlikkuse 80 000 krooni Programm tugevdamine 2001, dets. Põllumajandus- Kohalike eestvedajate koolitamine 45 000 krooni ministeerium 2001 , dets. Põllumajandus- Kodukandi tegevuse teadvustamine ja 34 500 krooni ministeerium Kodukandi fondi ettevalmistamine 2001 sept Phare Access Liikumise Kodukant strateegia 312 932 krooni – 2002 sept. koostamine, maakonnaühenduste arengukavade koostamise protsessi käivitamine, koolitused juhtimisest. 2001 dets. Balti- Ameerika Kohalike poliitikute koolitus 110 000 krooni – 2002 juuli Partnerlusprogramm Oska olla otsustaja

4 • Eesti külaliikumine Kodukant 2001 dets Põllumajandus- Maanaiste ettevõtlus-alane koolitus 97 000 krooni – 2022 juuni ministeerium Koolitused, naisettevõtluse tugiisikute võrgustiku loomine 2002 okt. Phare Accsess Projekt E-villages ehk Eesti Külade Phare 2, 7 milj. kr. – 2004 jaan. Kohaliku Omaalgatuse võrgustik – külade arengukavade KOP 338 000 Programm koostamise protsessi käivitamine, Põllumin: 60+60 Põllumajandus- käsiraamatu koostamine, tuhat (üks Sapardi ministeerium maakonnaühenduste keskuste regulaarse koolitused, teine töö käivitamine. Kodukandi infoleht Maapäev) Maalehes.

2003 AEF EL-st teavitamine, 3 2-päevast seminari 30 381 krooni 2003 Taani Saatkond EL-st teavitamine, 12 ühepäevast 60 000 krooni infopäeva 2003 Kohaliku Omaalgatuse Kodukandi maakonnakeskuste 148500 krooni Programm tugevdamine Osteti 10 arvutit ja 5 printerit, infopäevad 2004 Balti- Ameerika Kohalike ühenduste kaasamine 99 600 krooni Partnerlusprogramm avaliku poliitika kujundamisse läbi haridusteema – 3 piirkonnas 3päevased koolitused, seminarid maakondades, arvamusartiklid, I Maakoolide konverents 2004 Riigieelarve Külainimeste konsulteerimine ja 200 000 teavitustöö – 75 infopäeva, üle 1000 külaliidri konsulteerimise, 10 LEADER- teemalist seminari, analüüs ja kokkuvõte külaarengu vajadustest 2004 dets EL Phare Access Planting seeds of community action 3 054 905 krooni, – 2006 jaan. programm ehk Säde küladesse – 124 algaja millest Phare toetus külaliidri koolitus, maakonnas külaliidrite 2 443 921 krooni. konsulteerimine ja teavitamine, 135 infopäeva , õppereisid ja koostöö Soome ja Lätiga, VI Maapäeva läbiviimine,100 uue seltsi/seltsingu käivitamine, 2005 EL Phare CBC programm Külaturism – üks võimalus 722 795 krooni, kogukonna arenguks – külaturismi millest Phare toetus toote formuleerimine, 30 külaturismi 577 579 krooni. koordinaatori ja 100 külaliidri koolitused, tutvustav trükis, rändnäitus külaturismist Soome, Lätti ja Leetu. 2005 Riigieelarve Külainimeste teavitustöö, 400 000 krooni konsulteerimine Infopäevade ja koolituste korraldamine Ülevaade külade vajadustest 2005 Eesti Põllumajandus Maaelu maine kujundamine 200 000 -Kaubanduskoda Külaelu tutvustavad trükised, esitluspäevad maakondades.

5 • Eesti Külaliikumine Kodukant AASTA KÜLA KONKURSI VÕITSID KAKS KÜLA - ULJASTE JA KAMARI

iikumine Kodukant kuulutas 2005.a. aprillis välja I AASTA KÜLA konkursi alustamaks toimekate küla- de avaliku tunnustamisega ja tõstmaks esile inimeste Lolulist tööd kohalikul tasandil. Igal maakonnal oli võima- lus selgitada oma parim ja esitada üks küla vabariiklikule konkursile. Kodukandi maakonna organisatsioonide poolt esitati 13 kandidaati: Ohtu küla Harjumaalt, Kalana küla Hiiumaalt, Krabuli küla Ida-Virumaalt, Vao küla Järva- maalt, Kamari küla Jõgevamaalt, Haeska küla Läänemaalt, Uljaste küla Lääne-Virumaalt, Hurmi küla Põlvamaalt, Russalu külad Raplamaalt, Kavandu piirkond Saaremaalt, Vorbuse küla Tartumaalt, Sooru küla Valgamaalt, Sudiste küla Viljandimaalt. Nende hulgast valis komisjon välja kohapeal tutvumi- seks 5. See oli väga raske ülesanne, sest hindamine põhines ankeetides toodud infole ja kaasapandud materjalidele. Meil on kahju, et ei olnud võimalik külastada kõiki 13 suu- Uljaste küla repärast kandidaati. Kohapeal käidi kaemas ja punktidega mõõtmas Vao, Uljaste, Kamari, Hurmi ja Sooru küla. Hin- 74 elanikuga kauni loodusega Uljaste küla paikneb Rägave- nati külakogukonna nähtavat positiivset arengut viimase re valla idaservas Lääne-Virumaal. Küla esmamainimisest kolme aasta jooksul ( sh koostööd, ühisüritusi, arenguka- on möödas juba 537 aastat. va olemasolu, edukaid projekte, tuntust maakondlikul või Uljastel on oma selts, sümboolika (lipp, vapp, luuletus) üleriigilisel tasandil, küla välisilmet). Algselt oli plaanis ja muidugi kooskäimistraditsioonid. Ühistalgud ja põne- pärjata üks edukas küla, kuid komisjon sattus huvitavasse vad ettevõtmised (näiteks käesurumisvõitlused) toovad olukorda, kus kaks küla said lõppkokkuvõttes võrdse arvu kokku rahvast kaugemaltki. Küla tegutseb vastavalt aren- punkte. Tegemist on Uljaste külaga Lääne-Virumaalt ja gukavas väljatoodud plaanidele. Nii on hoolega hea seistud Kamari külaga Jõgevamaalt. Kuigi külatüübilt ja loodus- heakorra ja toimiva prügimajanduse eest. 2005.a. tunnis- likelt eeldustelt on need külad väga erinevad, tundsime tati Uljaste Lääne-Virumaa kaunimaks külaks, mis toob mõlemas kohas olles tugevat üksmeelt, tegutsemislusti, kaasa Vabariigi Presidendi tunnustuse.2002.a. avati ühiste hoolimist, külalislahkust, usku tulevikku. Seega määravad jõududega seltsituba, mis on kujunenud mõnusaks kohtu- kohaliku arengu eelkõige inimesed, kelle tegudes on tingi- miste, koolituste ja koosviibimiste paigaks. Väga oluline on musteta armastus oma kodukoha vastu. küla jaoks toimekas ja ettevõtlik külavanem Mati Ulm, kes Suur aitäh kõikidele toimekatele küladele ja seal elava- kuulub ka vallavolikogusse. Vaatamata oma ääremaa staa- tele inimestele. Meie maapiirkondades on palju imetlus- ja tusele on Uljaste küla tõusnud tänu aktiivsetele inimestele tunnustamisväärset. Toogem see üheskoos välja. ja põnevale külaelule ihaldatud külastusobjektiks paljudele Kohtumiseni järgmisel Aasta Küla konkursil. huvilistele lähedalt ja kaugelt

Aasta küla komisjon koosseisus: Kamari Küla

Kaja Kaur, Liikumine Kodukant president Kamari küla asub Jõgevamaal Põltsamaa vallas Kamaris. Vello Tafenau, Riigikogu liige Koht on tuntud endise “Sakala” Tõulinnukasvatuse kesku- Sille Rähn, Põllumajandusministeerium sena. Kamaris elab praegu ca 300 elanikku, kellest 70 on Mariina Laineste, Liikumine Kodukant juhatuse liige alaealised. Külas tegutseb algkool, lasteaed ja kauplus, PÜ Präga, AS Vilbel jne. Liivoja talu tegeleb põllu- ja karjakas- vatusega, mitmed FIE’d tegelevad põlluharimisega. Külaelu eestvedajaks on alates 1999.a.Kamari Haridusselts. Seltsi kuulub 48 inimest. Seltsi eestvedamisel on külasse rajatud raamatukogu,

6 • Eesti külaliikumine Kodukant gele sellele vaatamata on külarahvas positiivselt meelesta- tud. Külas on 136 elanikku. Tänu aktiivsetele külaelanikele loodi ka viis aastat tagasi Ohtu Külaselts, mis tegeleb peale igapäevaprobleemide ka küla kultuurielu edendamisega. Valla abiga on nüüdseks külal ka oma „Külatuba“ , kus asub ka raamatukogu ning koduloonurk. Teiseks külarah- va kokkusaamiskohaks on küla kiigeplats, kus peetakse suvel Jaaniõhtuid ja küla kokkutulekuid. Veel tegutseb külas külaseltsi raames perenaiste- ja laste kunstiring. Ohtu külal on ka oma leht – OHTU LEHT, mis ilmub 4 korda aastas. Projektidest on meie jaoks tähtsad ning õnnestunud viimase 3. aasta jooksul: „Kohalikud meistrid“ - käsitleti külas vanasti tegutse- nud ning tänapäeva meistrite töid, „Külateede viitamine“ - mille käigus said paljud seni nimeta olnud teed endale nime ning viida. internetipunkt, tenniseväljak, lipuväljakud, kiigeplats, ter- Riikliku loodus-ja kultuurikaitse all olevaid objekte on viserada, tiik, lillemägi, käsitöötuba jms. Külas korralda- Ohtus kokku 16. Peamiseks ja arvatavasti suurima ajalooli- takse palju kunsti- ja käsitöökursuseid ning näitusi. se väärtusega arhitektuurimälestiseks on Ohtu mõis. Seega Kolm korda on toimunud Kamari külapäevad. 16. juu- oleme me rikka kultuuripärandiga paik. lil 2005.a. korraldatakse Kamaris Põltsamaa valla külade päev. Kamari naisansamblit teatakse ka väljaspool maakonna piire, võistulaulmistelt on ära toodud auhinnalisi kohti. Naiskoorina osaleti 24. üldlaulupeol Tallinnas Kamaris tegutseb kodutütarde ja noorte kotkaste rühm. Kolmel suvel on lastele korraldatud töö- ja puhkelaagrit. Külaelanike hulgas on populaarsed talvine perespordi- päev Otepääl, emadepäeva rattamatk, ekskursioonid suvi- sel Eestimaal. Külaelanikud löövad meelsasti ühistöödes kaasa, olgu see tiigiümbruse haljastamine, tenniseväljaku rajamine või käsitöötoa remontimine. Külaelu on jäädvustatud fotokroonikana. Neid fotosid kasutati 2005.a. Kamari kalendri väljaandmisel. Kamari kooli ajalugu on jäädvustatud 2000.a. välja antud brosüüris “Kamari kool 165”, lasteaia juubeliks 2001.a. ilmus voldik “Kamari lasteaed 25”. Kamari küla ajalugu ja HS tegevust Kalana küla tutvustab 2004.a. ilmunud “Kamari mosaiik”. Kalana külas elab registri järgi 31 inimest aga tegelikkuses Kamari on küla, kus meil on hea elada ! palju rohkem. Need on inimesed, kes töötavad ja elavad Kärdlas, Tallinnas ja Helsingis. Need inimesed ei ole suvita- jad, need inimesed on midagi enamat, nad on kalanalased, kes armastavad oma küla ja hoolivad temast. See on küla, kuhu tullakse ja kuha tagasi igatsetakse tema ilu ja rahu pärast. Ja kes on üks kord Kalanas käinud ja näinud, see mõistab. Tõnu Õnnepalu on öelnud: „Kalana on näide ühe kauge ääremaa küla ärkamisest uuele elule. Ja sugugi mitte ainult tänu suvitajatele, nagu võiks arvata. Mitmed inimesed on selle paiga viimastel aastatel oma koduks valinud. On kerkinud uusi elamuid ja korrastatud vanu hooneid. Kuid mis kõige tähtsam: viimasel paaril aastal on külas sündinud tõelise ühistöö vaim. Põliselanikud, kes kannavad traditsiooni, mälestusi ja kogemusi, annavad neid edasi uutele asukatele, aidates neid omakorda tõelisteks kalanalasteks kasvada. Uued Ohtu küla kalanalased aga toovad kaasa oma kogemused ja rakenda- vad neid küla arengu huvides. Külas valitseb erakordselt Ohtu küla asub Harjumaal Keila vallas. sõbralik ja üksteist toetav õhkkond. Nii talgutöödes kui Ajalooliselt on meie küla esmamainimine juba Taani suuremate ürituste ettevalmistamisest võetakse osa suure Hindamisraamatu järgi 1241.a. entusiasmiga. Külal on oma raamat (omainimese kirju- Tänaseks on küla läbi elanud tõuse ning mõõnu. Kõi- tatud!), mis kajastab nii ajalugu kui tänapäeva, oma lipp,

7 • Eesti Külaliikumine Kodukant oma selts. Arenema on hakanud väikeettevõtlus, mis ka- Abaja, AS Renek. 2003 aastal valmis kõikide külaelanike sutab ära küla võimalusi ja asukohta. Kalana küla on alati toel meie oma seltsimaja, kus nüüdseks tegutseb näitering olnud pisike rannaküla, kuid tänu põlisele sadamakohale (2004 Järvamaa parim hobiteater), harjutab laulmist mees- on teda ikka iseloomustanud avatud ja uuendusmeelne ansambel, võisteldakse lauamängudes, peetakse tähtpäevi vaim. Alati on siinsetel inimestel jätkunud pealehakkamist ja korraldatakse koolitusi. Küla arendamiseks ja suuremate ja usku oma kodukoha tulevikku. Ning tahtmist selle tule- ürituste korraldamiseks on loodud väga hästi toimiv MTÜ viku nimel tööd teha”. Vao Külaselts. Külaseltsi poolt korraldatud on üle Eesti teada üritused nagu iga-aastane Vao vanavara ja kevadlaat (see aasta oli kuues kord), suvelõpupidu (tulemas üheksas kord), Koeru rahvaralli (teine kord), lisaks on osa võetud Krabuli loomulikult kõikidest oma vallas toimuvatest üritustes, aga Kaasikaia ja Kaasikvälja külad asuvad Kohtla vallas Ida-Vi- ka maakondlikest külade päevadest, maakonnapäevadest rumaal. jne. Üle terve maakonna on teada Vao mehed oma sauna- Küladel ei ole pikka ajalugu ega vaatamisväärsusi. lembusega ja sestap on meil ka kaasavõtmiseks ja rahvale Kaasikaia küla on aastast 1926 ja Kaasikvälja küla aas- proovimiseks konstrueeritud kilesaun ja tünnisaun, tuntud tast 1935. ja nõutud on ka lõkke peal küpsetatud pannkoogid ja vaa- Kahte küla kokku kutsutakse Krabuliks. Miks? Legend ritatud supp. Spordi poolelt harjutatakse enim lauamänge, järgmine: Kui Eesti riigis oli kord nagu kord ikka ja Soo- toimuvad igal talvel spordipäevad ja suvel jalgrattamatkad, me riigis oli päris kord, siis hakati salaja üle mere seda va pidudest peetakse vastlaid ja jaanikuid, tantsuõhtuid ja hundijalavett vedama. Mere äärde viidi piiritusevaadid just diskosid. Küla keskuse arendamisel on järg praegu lipu- läbi praeguse külatee, ning tee peal sai ikka ka mõni sõõm väljakul, äsja valmis tuliuus välikäimla, järge on ootamas vaadist võetud, aga võtmine läks tihedaks ja mehed uni- katusealuse ja lava ehitus. Et rahval tahtmist ja pealehakka- seks. Kui mehed ärkasid, oli hommik ja hirmus pohmell. mist on, siis heade mõtete kohta käib mail oma kõnekäänd: Soome sõbrad olid vaatama tulnud, et kuhu vaadid jäävad nadinunnadi-teeme ära ning tehtust mõningase ülevaate ja leidsid pohmellis mehed teelt. Tundnud meestele kaasa saab veel lisaks küla kodulehelt www.hot.ee/vaokyla. ja korrutanud kogu aeg, oi krabula, oi krabula, mis soome keeles tähendab pohmelli. Sellest ajast peale kutsuti seda teed pohmelli teeks. Hiljem kui tekkis küla tee äärde, hakati seda kutsuma Krabuli külaks. Nüüd tähistatakse igal aastal 24. juunil kell 12.00 Krabuli küla mainimist Krabuli pohmelli jooksuga. Kahes külas kokku on 19 maja. Elanikke on 87 nendest lapsi (0-18) on 23, tööealisi 48 ja pensionäre 16. Kõige va- nem elanik on praegu 87 ja kõige noorem on 1 aastane. Külas asuvad ainult elumajad, puuduvad vaatamisväär- sused. Küla mitmesugustele spetsialistidele annavad tööd: Eesti Energia, Elion, Eesti Televisioon, politsei, turvaﬁrma Falck, Ida-Viru Maakohus, Kohtla Vallavalitsus, Tolli-ja Maksuamet, Tiit Juse notaribüroo. Veel on külas kooliõpe- taja, lasteaednik, autojuht, õmblejad, metsnik, pearaama- tupidaja ja zootehnik. Kõige tähtsamad küla objektid on 2001 aastal küla- Haeska külaseltsi tegemised elanike poolt ehitatud laululava ja 2004 aastal rajatud uus Haeska küla mainitakse esmakordselt 1278 aastal. Sellest võrkpalliväljak. Suuremad üritused on Krabuli Pohmelli ajast on külas elanikke olnud kõige rohkem ~300. Praegu jooks ja Krabuli Karikas võrkpallis. on külas püsielanikke ~90. Haeska on väga hinnatud koht On asutatud Krabuli selts, kuhu kuulub 24 liiget. Selts suvitajate ja turistide poolt. aitab läbi viia ka valla üritusi nagu näiteks Rattaralli, Korv- Haeska külaselts loodi 29. jaanuaril 2000.a. Külaseltsi pallipäeva, Pensionäride suvepäevi. eestvedamisel on toimunud mitmeid õnnestunud tegemi- Küla pensionärid on asutanud oma klubi „Elulõng“ ja si. nad käivad koos üks kord kuus. 2000. aasta suuremaks üritusteks oli osalemine Saare- maa Haeska küla 550. aastapäeva tähistamisel, mille tule- Vao küla musena sai Saaremaa Haeska külast meie sõprusküla. 26. augustil sai alguse traditsioon muinastulede süüta- Vao küla asub Ida-Järvamaal kolme kilomeetri kaugusel miseks Läänemere äärsetes rannakülades igal aastal augus- vallakeskusest Koerust. Külas elab 253 hingelist, kes aas- tikuu viimasel laupäevaõhtul. See traditsioon kestab täni- tal 2004 pidasid oma küla väärikat 440 aastast juubelit, ni. Lisaks nendele hakati tähistama volbriööd, jaanipäeva, laulsid oma küla Vao valssi ning mille puhul sai avada ja sügise vastuvõttu, mardipäeva, isadepäeva ja aastalõpupi- sisse õnnistada meie oma küla kivi. Küla keskuses asuvad dusid. Sellest aastast taaselustati ka ammune traditsioon mõis, lasteaed, kauplus, avalik saun, postkontor ja seltsi- joosta uusaastaööl näärisokku. maja. Kohapeal pakuvad rahvale tööd OÜ Vao Põldur, PÜ Külas töötab näitering ja segarahvatantsurühm.

8 • Eesti külaliikumine Kodukant Oleme aktiivselt kirjutanud projekte, mille abiga saime Russalu tutvustus külla internetipunkti. Sel aastal renoveerime projektiraha- dega oma seltsimaja. Ajalooline taust: Russalu on ajalooline mõisakeskus. Russalu on ürikuis esmakordselt mainitud aastal 1275. Elanike arv: ~100 Paiknemise kirjeldus: Russalu piirkond asub Märjamaa valla loodeosas metsade keskel Raplamaal Tallinn-Pärnu maantee 50 kilomeetril Tallinna poolt tulles maanteest pa- remal. Asustus: Russalu koos ümbritsevate küladega on ha- jaasustusega klassikaline talumaastik. Russalu keskuses – vana kivisilla ja mõisakompleksi ümbruses – on mõned lähestikku asetsevad majapidamised. Majapidamiste oma- vaheline kaugus külades on enamaltjaolt 0,5 – 2 km. Kau- gemad majapidamised asuvad keskusest 7- 8 km kaugusel. Looduslikud olud: Uurimuse “Raplamaa väärtuslikud maastikud” (Tartu 2002) soovitusel on loodud Russalu- Lümandu-Vaimõisa-Põlli loometsade kaitseala – suurim omataoline Euroopas. Sama allikas määratleb Russalu- Lümandu ala kui väärtuslikku loodusmaastikku ning Hurmi küla väike lugu ajaloolis-kultuurilise tähtsusega paika. Piirkonda iseloo- mustavad vaheldusrikkad pinnavormid - tõusud ja langu- Hurmi küla mainitakse esmakordselt ajalooürikutes 3.- sed ning looklevad kruusateed, kust avanevad kaunid vaa- 5.sajandil seoses kivikalmete ja kääbaste tekkeajaga. Küla ted ümbritsevale maastikule. Russalu-Lümandu-Vaimõisa asub Põlvamaal, Kanepi valla kagupiiril, ilusate Kalmetjärve tee on ära toodud kolmeteistkümne Raplamaa ilusa teelõi- ja Hurmi orujärve ümbruses. Küla vahetus läheduses on gu nimekirjas. Ka looduslikult on piirkond mitmekesine. Postitee, Maanteemuuseum, Tilleorg matkarajaga ja Ahja Küla läbib õgvendamata Kasari jõgi, mida ääristavad jõelu- jõgi oma 6 vesiveski kaskaadiga, mis on Eestimaale ainu- had ja endised kaunid luhaniidud. laadne. Külaelanike koostöö, hing ja meelsus: Külarahvas käib Külas on elanikke kokku 92: lapsi 10, tööealisi 52 ja taas rohkem koos alates 2002 a. maikuust. Maakonna pres- pensionäre 30. Seega suhteliselt elujõuline küla, kui vaid si sõnul toimus siis “Varbola Siberi ärkamisaeg” Sel ajal lapsi juurde sünniks ja töökohti jätkuks... loodi Russalu Külade Ühendus, mille tegevuse eesmärgiks Külas on aegade jooksul tegeldud põllundusega, täna on edendada piirkonna külaelu ja ühistegevust. Ühendusse harivad põldu üksikud. Ülejäänud on siirdunud tööle kas kuulub 40 inimest – kaasalööjaid on mitu korda rohkem. valla või maakonna keskusse, Võru ning Tartu linna. Traditsioonilised külaüritused on Jaanipäev, Küla kooli Aastast 1786 , kokku 145 talve, oli lastel võimalus tar- päev, Jõulupidu. 2004 a jõulude ajal viidi esmakordselt läbi kust taga nõuda väikeses Hurmi külakoolis, tänapäeval näidend-jõulumaa, mida külastas 8 päeva jooksul 250 ini- käiakse 5 km kaugusel Põlgaste lasteaed-algkoolis. mest. – seda peame ka oma eelmise aasta tegevuse suuri- Hurmi küla visiitkaardiks on haritud põllud ja hoolda- maks õnnestumiseks. tud taluõued. 6 aasta eest alustas tegevust Savi turismitalu, kaasates koostöösse esialgu 10, seejärel 31 majapidamist, kes püüavad oma teadmisi ja oskusi turistidele- huvilis- tele edasi anda. Põhiline, ära mõtle ainult isikliku kasu peale, vaid löö käed külge küla ühistes ettevõtmistes. Iga tegu, mis hästi tehtud, väärib tunnustust. Nii ja ainult nii saadakse ühtne küla, kes ei virise, vaid teeb kõik selleks, et elu oleks elamist väärt. See ei ole kerge, kuid ühiselt ja eesmärgikindlalt tegutsedes on kõike kergem saavutada. Lapsed ja lapselapsed (koolivaheaegadel) on haaratud või- malusel kõikidesse ettevõtmistesse, sest nemad on külaelu järjepidevuse kandjad. Külas on toimunud igal aastal üks suurüritus ja ridamisi väiksemaid ettevõtmisi, mis näitab külarahva teotahet ja aktiivset eluhoiakut. Õnnestunum ettevõtmine läinud aastal oli HURMI KÜLAKELL 2004 . I osa - suvekool, kus talupered (20) õpetasid esivanemate elu-ja talutarkusi, II osa oli külapäev. Ja III osa on unistus külakeskusest. Eelmisel alustati ja sellel aastal valmis ühis- Vorbuse küla tööna Kantsimäele Hurmioru külaplats koos vabaõhulava- ga....Vahest lähevad unistused täide! Kui vastloodud Vorbuse Maanaiste Seltsingu „Mõnusad Moorid“ eestvedaja Terje 2001.aastal kohalikke ettevõtjaid kutsus appi iidsesse mõisaparki külakiike ehitama, ei pida- nud neist keegi ei küla ega rahvast abi vääriliseks. Peami- seks keeldumise põhuseks toodi aga kindel veendumus, et

9 • Eesti Külaliikumine Kodukant Vorbusel küll ükski asi pidama ei jää. Erinevatest programmidest toetatud projektid aita- Kui kiik aga ikkagi naiste eestvedamisel ja agaramate sid korraldada mitmeid ühisüritusi, külapäevi, muretseda poiste-meeste kaasabil esimeseks Külapäevaks püsti sai, oli folkloorirühmale rahvariided, rajada internetiühenduse ja kõigi asjaosaliste rõõm suur. Peale esimest külapäeva, mis kolme arvutiga teabetuba, remontida saal ning kaks tuba oli pühendatud küla esmamainimise 420ndale aastapäeva- külarahva kooskäimiseks. Selts tekitas külasse valla ﬁnant- le, oli olukord külas küps Vorbuse Küla Seltsi moodusta- seerimisel täiendavalt töökoha küla teabetoa perenaise miseks ning Terje valimiseks külavanemaks. Ja nii on see näol. tänase päevani. Keskasula ilme parandamiseks lõhuti varisemisohtlik Aastad on kulunud, projekte küla arengu tarbeks on puukuur ja restaureeriti maakivimüür, värviti ja remonditi kirjutatud üle 10-ne, neist KOP-ile 6. bussi ootekoht, paigaldati lipumast. Vorbuse Küla Seltsi eestvedamisel on kaante vahele Sudiste side 75.aastapäeva tähistamisega tähtsustati saanud küla ajalugu; arengukava; olemas on interneti ko- postiside vajalikkust maapiirkonnas, seeläbi säilitati sulge- dulehekülg misohus olev Sudiste sidejaoskond. Selts on renoveerinud endale ruumi – Külakambri, kus Piirkonna elanikest on pea kolmandik lapsed ja noo- oma üritusi pidada. Sealsamas tegutseb 2 korda nädalas red. Ka lastele mõeldakse: lastehommikud, laste suvised ja laste Meistrituba, kus iga jõnglane on isiksus ja Navitrolla talvised spordipäevad. Meeliskoht on noortel küla arvuti- nagunii. toas. Suveti korraldab selts peredele ühise õppereisi Eesti- maa piires. Igaaastased traditsioonilisi üritusi – jaani-, vastla-, kü- Külal on sõprussidemed Olshyttani külaseltsiga lapäeva ja jõulupidu peetakse omamoodi – üleprahi üritus Rootsist. Kolmel korral on toimunud vastastikused kül- on üle kraavi köievedu. askäigud. Eelmise aasta külapäeva jäid aga meenutama Seltsi Eelmisest aastast on külal oma külavanem. Külav- poolt küla kokkuhoidmise märgiks kingitud põõsasmarana anema, maanaiste seltsi ja Karksi valla koostöös värsk- põõsad iga talu- ja ühistuperele, kes külapäeval osalesid. endati külamaja saali, ruumi soojendamiseks paigaldati Südasuvel peaks Vorbusel puhkema õide põõsasmara- bullerjan. RAK-I 3.5. meetmest sai Sudiste küla toetust nad ligi 30 kodu õues. Seegi üks meie küla sümbol! muruniiduki ja muusikariistade ostmiseks ning rahvari- Eelmise aasta suurprojekt –skulptuuripäevad Vorbusel iete täiendamiseks. Kevadel istutati keskasulasse kaseallee, - koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriõpilaste- tasandati spordiplats ja paigaldati pallimängude postid. ga Riho ja Ilme Kulla juhendamisel – Tulemuseks omanäo- Läbi seltsi külaarenduslike projektide ja ühistegevuse line infotahvel ja suunaviidad strateegilistesse punktidesse tahetakse säilitada esivanemate talutraditsioonid, puhas (Tartu, Tallinn, Brüssel, Pood ja Saun jne.) loodus ning elamisväärne keskkond. Kevadel plaanib Selts aga korraldada on küla kevadlaa- da. Ja kindlasti ikka oma moodi, kunstisaaliga kesk parki, klaasvitraažide ja portselanimaalid näitusmüügiga ning omamoodi simmaniga - Lugu sellest, kuidas Vorbusel üh- tegi memme istuma ei jäeta oma emast ja vanaemast rää- kimata!

MTÜ Kavandi Kandi Selts tegevusest

MTÜ Kavandi Kandi Selts tegutseb Orissaare vallas Saa- remaal. Kavandi Kandi Selts moodustati 2003. aastal ja hõlmas tookord seitset ümberkaudset küla: Hindu, Järveküla, Ran- Sudiste küla naküla, Randküla, Raugu, Kavandi ja Võhma küla. 2005. aastal laienes seltsi tegevuspiirkond veel kahe küla võrra. Sudiste küla on Lätimaaga piirneva Karksi valla 145 elani- Liitusid Suur-Pahila ja Väike-Pahila. kuga ääreküla, kus pole oma kauplust, hariduse- ja kultuu- Seltsi tegevuse eesmärgiks on elu edendamine piirkon- riasutust, ettevõtluse puudumisel napib kohapeal töökohti. nas. Puudub ka regulaarne bussiühendus. Elanikud kasutavad Piirkonnal on oma arengukava. Eelisarendatavateks koolilaste bussi, mis sõidab koolivaheaegadel 2 korda nä- tunnistati heakord, infrastruktuur,, seltsimaja ja puhkema- dalas. On kohalik postiside ja 10 aastat külaelu arendanud jandus. Sudiste Maanaiste Selts.

10 • Eesti külaliikumine Kodukant 2003. aastal esitas selts Kohaliku omaalgatuse program- Õnnestunumad projektid eelmisel aastal olid Sooru mile kaks rahataotlust. Nende käigus korrastati Rannaküla rahvamaja küttesüsteemide ja olmeruumide rekonstruee- külatänavat, rajati jaanitule plats, puhastati metsaalust, val- rimine, Sooru rahvamaja 45. aastapäev, noorte töö-, puh- mistati istepingid, korrastati Kavandi koolimaja ümbrust. ke- ja spordilaagrid, Tõlliste valla ja Holtåleni kommuuni Projekt Kavandi seltsimaja rekonstrueerimine oli esi- noorte suvepäevad, Tõlliste Avatud Noortekeskuse TANK mene etapp seltsimaja remontimisel. Selle projekti käigus suvepäevad koos projektiga „Maailm ratastel“, mihklipäe- said uueks köök ja saali laed ning valgustus, toodi majja va tähistamine Sooru lasteaia hoovil ning lisaks veel palju vesi ja ehitati dušširuum, samuti teostati hädapäraseid vä- väiksemaid traditsioonilisi üritusi, vestlusringe ja huvite- listöid. gevusi. 2004. aastal esitas selts PRIA-le jätkuprojekti Seltsimaja Küla arengukava valmis 2002. aastal ja seda täiendatak- infopunkti arendamiseks. se pidevalt uute ideedega. Külaseltsid haldavad kohalikku Selle tarbeks remonditakse ruumid, muretsetakse si- rahvamaja, kus on avatud internetipunkt, raamatukogu, sustus, arvutid, samuti püsiühendus. ema-lapse tuba ja erineva suurusega puhkeruumid üritus- Maja saab uue välisvärvi. Vahetatakse ka osa katust. te korraldamiseks. Hooldatakse avatud valgustatud ratta- 2004. aasta Kohaliku omaalgatuse programmi sügis- ja suusarada ja Sooru järve äärset puhkeala. Lisavahendite vooru esitas selts rahataotluse Piirkonna heakorratööde abil ﬁnantseeritakse lastele suunatud aastaringseid huvite- projektile. Projekti käigus raiuti lahti Raugu-Kavandi küla- gevusi (laulmine, tantsimine, näitlemine ja sport). tee, hooldatakse seltsimaja ümbrust ja Rannaküla sadamat. Külavanema eestvõttel alustati 2004. aastal külakroo- Orissaare vald omaltpoolt remondib sama külatee. nika materjalide kogumist. Lisaks talletatakse praeguseid 2004. aastal toetas Saaremaa kultuurkapitali ekspert- tegevusi regulaarselt ilmuvas külalehes „Sooru Sõnumid“, grupp projekti Seltsimaja töötuba tarbeks vahendite mu- mille kaudu on juhitud ka tähelepanu mitmetele kitsas- retsemist. kohtadele küla infrastruktuuris ja otsitud lahendusi nende likvideerimiseks. Teeme talgutööd, peame ühiseid pidusid, koolitame Suhted Tõlliste vallaga on olnud mitmetasandilised. end, uurime teiste tegemisi ja jagame omi kogemusi. Ole- Valla poolt on külas tegutsevale MTÜ-le delegeeritud mitme aktiivsed ja suhtlemisaltid ja seeläbi on ka piirkonna me avaliku objekti haldamine. Projektide kaasﬁnantseeri- elu huvitav. mise osas on vallas välja kujunenud põhimõte, et külaela- nike aktiivsust tuleb toetada. Külaelanike hulgast on valitud valla volikokku 3 liiget. Sooru küla eeskuju on hea näide kolmanda sektori ja valla koostöö võimalikkusest ning vajalikkusest, mis loob eeldused piirkonna elanike heaolu kasvuks ja tagab küla kestva arengu. Sooru küla areng on viimase 5 aasta jooksul olnud märkimisväärne ja seda tänu küla arengusse kaasatud ühiskondlikele organisatsioonide- le ning aktiivsele elanikkonnale.

Sooru küla

Sooru mõisa kohta on andmeid aastast 1388. Sooru küla asub Valga maakonnas Tõlliste vallas. Soorus asub paisjärv ja küla läbib Väike-Emajõgi. Külaelanike arv on 319 inimest (s.h. 40 % on noored ja 10% on pensionärid). Enamik Sooru piirkonna elanikest käib tööl Valgas või kohaliku omavalitsuse asutustes. Külas on kolm ettevõtet ja mitmed inimesed töötavad füüsilisest isikust ettevõtjana. Lapsed käivad koolis Tsirguliinas. Lasteaed asub Sooru külas ning Aasta Küla komisjoni liikmed Kaja Kaur ja Vello Taﬀenau see on kujunenud küla keskseks objektiks. Mittetulundus- Kakumäe külas ühingud Sooru Arendus ja Sooru Naisselts korraldavad koostöös lasteaiaga erinevaid üritusi ja tegevusi eriti palju lastele ja noortele. Küla nooruslikkust peame ka Sooru eri- päraks.

11 • Eesti Külaliikumine Kodukant Külaliidrid uurisid Lätimaa külaelu Mari-Anne Leht, Võrumaa Teataja

ullu alanud külaliidrite Käsitööd tehakse sama aktiivselt nagu Medvecka, kes elavad samas rajoonis. koolitus projekti “Säde kü- meilgi. Cesise rajooni Veselava valla “Saime ka ise põhjalikuma üle- ladesse” raames lõppes suve energilised naised on oma tegevusse vaate oma maarahva tegemistest;” Malguses õppereisiga Lätimaale. Külas- kaasanud ka eakamad inimesed, kel- lausus Medvecka, kes hindab meie tati talusid, naisseltse ja mõisaid. le tööaastad jäävad nõukogude aega. Kodukandi järjepidevat tööd uute Cesise rajooni ”Jaunievinase” talus Pooleteise aastaga on viimastest juba külaliidritega. Medvecka sõnul on näevad külastajad metsikuid hobu- ligi 30 pannud oma mälestused kirja, Põhja-Lätis kõige edumeelsemad ini- seid. “13 looma teeb aastaga 20 hekta- mida säilitatakse kohalikus raamatu- mesed, kes juba nõukogude ajal mõt- rilise pinna puhtaks. Talli nad ei vaja,” kogus. lesid rohkem oma peaga. “Paljude rääkis peremees Uldis Raudzitis. Kui- Külastati ka kahte arhitektuurimä- meie inimeste häda on selles, et nad ei gi loomad on väga sõbralikud, ei saa lestist, parun Wulﬁ jahilossi Cesvaines usalda ennast,” lausus ta. nendega ratsutada. Luule Sööt Roos- ja krahv Borhi lossi Varaklanis. Impo- Seminaril Kodukandi tegevust na-Alliku vallast Järvamaalt nimetas santsena mõjuva U-kujulise jahilossi tutvustanud Ida-Virumaa koordinaa- nähtut tõeliseks elamuseks ja lisas, et üks tiib sai 2002. aasta põlengus rän- tor Krista Pedak märkis, et reis näitas ka meil võiksid sellised hobused vaa- galt kannatada. Varaklani lossi restau- sedagi, et ka väikeste asjade üle saab tamiseks mõnes talus olla. reerimisega on algust tehtud. rõõmustada. “Lätis kasutatakse käsi- Samas rajoonis on tosin talu koo- “Eestimaal on rohkem korrasta- tööks ja interjööriks looduslikke ma- pereerunud. Nad kasvatavad öko- tud mõisaid ja need, mis meil on kor- terjale. Laste töid näidati igal pool uh- loogiliselt puhast juurvilja, mille tu- da tehtud, on asjatundlikult tehtud,” kusega, see tähendab, et lapsed viivad rustavad organiseeritult suuremate ütles Helju Viikmann, kes on Lää- vanemate tehtu edasi,” rääkis Pedak, linnade, nagu Riia, turgudele. nemaal asuvas Vatla mõisas töötava kelle sõnul on lõunanaabrite küla- “See on ühelt poolt ellujäämise kooli juht. liidrid avatud, head suhtlejad ja oma viis, teiselt poolt pühendumine, et Õppereis lõppes seminariga Lee- tööst rõõmu tundvad inimesed. säiliks maaelu ja puhas loodus,” hindu piiri ääres paiknevas Jekabpilsi Meie Kodukandi esimesel pikemal das nähtut-kuuldut Inga Loimet Äk- rajoonis. Reisi õnnestumiseks andsid Lätimaa- õppereisil käis 35 külaliid- sist Tartumaalt. oma panuse kaks tublit külaelu eden- rit pea kõigist maakondadest ja neli Lätimaa maanaised on väga tublid. dajat Lätimaalt: Mara Ose ja Skaidrite maakondlikku koordinaatorit.

Väike-Ameerika 19-205 Tallinn Tel/faks 6466636; 5170214, 2555 e-mail: [email protected] www.kodukant.ee ISSN 1736-

12 • Eesti külaliikumine Kodukant