DOCSLIB.ORG

Keila Linna Ja Keila Valla Koolivõrk

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text
Keila Linna Ja Keila Valla Koolivõrk Kinnitatud Keila Linnavolikogu 2016 a otsusega nr Keila linna ja Keila valla koolivõrk Töö tellijad: Keila Vallavalitsus Keila Linnavalitsus Töö täitja:Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia Keila 2015 Keila linna ja Keila valla koolivõrk Sisukord 1 Sissejuhatus ............................................................................. 3 2 Keila linna ja Keila valla rahvastiku arengu üldtrendid .......................... 5 3 Keila linna koolivõrgu iseloomustus ................................................. 7 3.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus.................................................... 7 3.2 Õpetajad ja tugisüsteemid koolides ......................................... 11 3.3 Huvitegevus koolides, pikapäevarühmad .................................... 12 3.4 Õpiränne ......................................................................... 13 3.5 Koolihooned ja klassiruumid .................................................. 16 4 Keila valla koolivõrgu iseloomustus ............................................... 16 4.1 Õpilaste arv ja klassitäituvus.................................................. 16 4.2 Õpetajad, tugipersonal, pikapäevarühmad ................................. 17 4.3 Huvitegevus koolides ........................................................... 18 4.4 Õpiränne ......................................................................... 18 4.5 Koolihooned ja klassiruumid .................................................. 20 5 Laste arvu prognoos Keila linnas ja Keila vallas aastani 2030 ................. 20 5.1 Laste arvu prognoos Keila linnas ............................................. 22 5.2 Laste arvu prognoos Keila vallas .............................................. 24 6 Gümnaasiumiastme õppekohtade prognoos ...................................... 27 7 Keila linna ja Keila valla üldharidusasutuste ruumiline paiknemine ja ühistranspordiga kättesaadavus ........................................................ 32 8 Haridusasutuste võrgu stsenaariumid ............................................. 36 9 Strateegilised eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks ................. 40 10 Kasutatud materjalid ............................................................. 42 2 Keila linna ja Keila valla koolivõrk 1 Sissejuhatus Eesti elukestva õppe strateegias 2014-20201 seatakse eesmärgiks tugeva kodulähedase põhihariduse ning kvaliteetse ja valikurohke gümnaasiumihariduse kättesaadavuse tagamine igas maakonnas. Rahvastiku arengust tulenevalt pole Eesti tänane koolivõrk vajadustega kooskõlas ja ilmselgelt suur. Tulemuseks on ebaotstarbekas haridusasutuste võrk, mida iseloomustab ressursside ebamõistlik kasutamine. Selline hinnang näitab vajadust koolivõrgu ümberkujundamiseks. Eelneva valguses tekib küsimus, et kui otstarbekas on haridusasutuste võrk Keila linnas ja Keila vallas. Eesti põhikooli- ja gümnaasiumivõrgu analüüsis aastaks 2020 (Praxis, 20142) prognoositakse Keila linnas ja Keila vallas õpilaskohtade vajaduseks 2020. aastal vastavalt 999 ja 441 õpilase tarvis. Töö autorid pakuvad välja, et Keila linnas jätkatakse tööd kahes koolis (täna on koole kolm) ja Keila vallas ühes koolis tänase kolme kooli olemasolul. Viidatakse, et koole on piirkonnas palju, et neid üleval pidada, samal ajal kui on vajadus ressursse investeerida eelkõige õppe kvaliteeti (õpetajad, õppematerjalid, tugispetsialistid jne). Seega on põhjust Keila linna ja Keila valla haridusvõrku analüüsida ja otsida lahendusi, et kuidas haridusvõrgu tulevikku planeerida. Tegemist on väga tundliku poliitilise teemaga. Lahenduste otsustusprotsess ei saa piirduda üksnes olukorra sisulise analüüsiga, vaid eeldab laiapõhjalist arutelu kõigi kogukonna liikmetega, haridusasutuste juhtide ja piirkonna heast käekäigust huvitatutega. Koolivõrgu teemal jäid parlamendierakonnad valimisprogrammides üsna napisõnaliseks. Oma nägemuse koolivõrgust või seal kavandatavast esitab kõige enam Keskerakond, kes pooldab väikekoolide jätkamist ja nö täistsükligümnaasiumite säilimist. Teised erakonnad on vähemradikaalsed ja nendivad muutustega jätkamise vajadust, sh nii munitsipaalgümnaasiumite kui riigigümnaasiumite säilimist. Valitsuse koalitsioonileppes3 on peatükis 13 „Teadus- ja hariduspoliitika“ viidatud, et koolivõrgu ümberkorraldamise korral tagatakse kooskõlas ümberkorraldustega õpilaste vajadustele vastav ühistransport ning riigigümnaasiumi õpilastele tagatakse õpilasmajutus ja transport. Programmis rõhutatakse mitmeid asjaolusid, mida tuleb koolivõrgu korrastamisel arvestada. Näiteks märgitakse, et koolijuhtidele soovitakse tagada suuremat vastutust koolide õppetöö tulemuslikkuse ja koolide üldseisundi eest. Samuti soovitakse algatada arutelu koolieelse aasta kohustuslikuks muutmiseks. Üldhariduse osas soovitakse vähendda haridustee katkestajate hulka, milleks täiustatakse tugisüsteeme ja kaalutakse koolikohustuse pikendamist kuni kutse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 18-eluaastani. Huvihariduses toetatakse riiklikult teaduse ja tehnoloogiate populariseerimisega seonduvaid 1 Eesti elukestva õppe strateegia 2014-2020. https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf 2 Keila linna puhul on arvestatud olemasolevasse koolivõrku ka 1 erakool (G12, 985 õpilast) ja üks eraomanduses olev A6 kool. 3 Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna ja ning Erakonna Isamaa ja Respublica Liit kokkulepe valitsuse moodustamise ja valitsusliidu tegevusprogrammi põhialuste kohta, 8.04. 2015. https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/re-sde-irl-valitsusliidu-lepe- 2015.pdf 3 Keila linna ja Keila valla koolivõrk huvihariduslikke algatusi. Seega tuleb koolivõrgu arendamisel pidada silmas väga erinevaid hariduslikke aspekte. Keila linna arengukavas 2013-20204 tõdetakse, et “Keila Kool on piirkonna suurim ja Keilal on olemas potentsiaal kujuneda Lääne-Harjumaa hariduskeskuseks põhi- ja gümnaasiumihariduse osas, kuid muutused sõltuvad riiklikust haridus- ning halduspoliitikast. Kool on välja arendamas kolme õppesuunda kuue erineva haruga, kooli õpikeskkond on väga hea, tugisüsteemides töötavad spetsialistid on pikaaegse töökogemusega, logistiliselt on kool hea asukohaga, mis on kõik toetavad faktorid hariduskeskuseks kujunemisel. Eesmärgiks on, et Keilas toimib jätkusuutlik individuaalsete võimete arengut toetav haridussüsteem, mis võimaldab omandada kvaliteetset alus-, põhi- ja gümnaasiumiharidust ning vajalikke oskusi ja väärtusi iseseisvaks õnnelikuks eluks. Peetakse oluliseks, et kõigile soovijatele jätkub kohti lapsesõbralikes ja loovust arendavates lasteaedades ja -hoidudes. Keila valla arengukava 2015-20225 eesmärgistatakse, et haridusasutuste võrk vastaks vajadusele ning osutatakse kvaliteetset õpi- ja vaba aja keskkonda. Tegevussuundade all tuuakse välja nii haridusasutuste taristu kui hariduskorralduses muutuste vajadused, et õpikeskkond lähtuks enam õppija vajadustest. Käesolevas töös analüüsitakse põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvihariduse kättesaadavust ja õppimisvõimalusi Keila linnas ja Keila vallas. Analüüsitakse rahvastikuolukorda ja koostatakse laste arvu prognoos. Koolide lõikes iseloomustatakse lastega täituvust, õpirännet, õpetajaid, õppesuundasid, majandustulemusi, investeeringuvajadusi jne. Samuti käsitletakse ühistransporti, koolivõrgu alaseid lähenemisi naaberomavalitsustes ning võimalikke teisi muutusi õpikeskkonnas. Analüüsist ja aruteludest lähtuvalt esitatakse koolivõrgu arengustsenaariumid ja koostatakse tegevuskava hariduslike ümberkorralduste läbiviimiseks. 4 Keila linna arengukava 2013-2025. https://www.keila.ee/documents/179240/235501/pp+2+lisa+arengukava+2013- 2025.pdf/48da292d-d165-4f7d-be0a-a72e64dcd420 5 Keila valla arengukava 2015-2022. http://www.keilavald.ee/documents/1708525/6360290/M%C3%A4%C3%A4rus+nr+33+Lisa.pdf/10 0793e0-cb31-4527-a64e-510f287638f6 4 Keila linna ja Keila valla koolivõrk 2 Keila linna ja Keila valla rahvastiku arengu üldtrendid Rahvastikuregistri andmetel elas seisuga 01.01.2015 Keila linnas 9761 inimest, Keila vallas 4739 inimest, kokku kahes omavalitsusüksuses 14 500 inimest. Võrreldes rahvastikuregistri andmetega on Keila vallas Statistikaameti andmetel elanike arv 10% võrra suurem (5291 elanikku 2014. aastal), Keila linna elanike arv rahvastikuregistris ja Statistikaameti andmetes ei erine. Tõenäoliselt on Keila valla rahvastikuandmete erinevus kahes erinevas andmebaasis põhjustatud asjaolust, et Keila valla suvilapiirkondades elavad inimesed ei ole Keila valda registreerinud oma elukohaks. Keila linnas on rahvastiku tihedus 866,8 in/km², mis on väiksem näitaja kui Eesti linnades keskmiselt (1280 in/km²). Keila vallas on rahvastiku tihedus 29,6 in/km², mis on 2,5 korra suurem Eesti valdade keskmisest näitajast (11,4 in/km²). Keila linna ja Keila valla elanike arvu dünaamikat aastatel 2005 - 2015 iseloomustab joonis 1. Rahvastikuregistri andmetel on elanike arv sellel ajavahemikul suurenenud Keila linnas 3,1% võrra ja Keila vallas 20,3% võrra. Elanike arvu suurenemine ei ole toimunud pideva protsessina. Märkimisväärne elanikonna suurenemine Keila linnas toimus aastatel 2008 - 2010, aastal 2012 elas Keila linnas veidi üle 10 000 elaniku. Alates 2012. aastast on elanike arv linnas pisut vähenenud. Keila vallas suurenes elanikkond kõige enam aastatel 2006-2011, valla elanike arv tõusis 4900-ni. Alates 2011. aastast on valla elanike arv samuti pisut vähenenud. Keila linn Keila vald 16 000 14 000 12 000 4692 4869 4900 4832 4848 4739 4739 4003 4194 4342 4529 10 000 8 000 6 000 9450 9413 9364 9483 9739 9916 9947 10007 9918 9748 9761 4 000 2 000 0 2005 2006 2007 2008
Load more

Recommended publications
  • Nordecon AS 2015. Aasta Konsolideeritud Majandusaasta Aruanne
    Group annual report 2016 Business name Nordecon AS Registry number 10099962 Address Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn, Estonia Domicile Republic of Estonia Telephone +372 615 4400 E-mail [email protected] Corporate website www.nordecon.com Core business lines Construction of residential and non-residential buildings (EMTAK 4120) Construction of roads and motorways (EMTAK 4211) Road maintenance (EMTAK 4211) Construction of utility projects for fluids (EMTAK 4221) Construction of water projects (EMTAK 4291) Construction of other civil engineering projects (EMTAK 4299) Financial year 1 January 2016 – 31 December 2016 Council Toomas Luman (chairman of the council), Andri Hõbemägi, Vello Kahro, Sandor Liive, Meelis Milder Board Jaano Vink (chairman of the board), Avo Ambur, Erkki Suurorg Auditor KPMG Baltics OÜ Nordecon – Group annual report 2016 Contents Nordecon Group at a glance .................................................................................................................................. 4 Letter from chairman of the council ...................................................................................................................... 5 Group chief executive’s letter ............................................................................................................................... 6 Directors’ report ................................................................................................................................................... 8 Consolidated financial statements .......................................................................................................................47
    [Show full text]
  • Estonian Academy of Sciences Yearbook 2014 XX
    Facta non solum verba ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES YEAR BOOK ANNALES ACADEMIAE SCIENTIARUM ESTONICAE XX (47) 2014 TALLINN 2015 ESTONIAN ACADEMY OF SCIENCES The Year Book was compiled by: Margus Lopp (editor-in-chief) Galina Varlamova Ülle Rebo, Ants Pihlak (translators) ISSN 1406-1503 © EESTI TEADUSTE AKADEEMIA CONTENTS Foreword . 5 Chronicle . 7 Membership of the Academy . 13 General Assembly, Board, Divisions, Councils, Committees . 17 Academy Events . 42 Popularisation of Science . 48 Academy Medals, Awards . 53 Publications of the Academy . 57 International Scientific Relations . 58 National Awards to Members of the Academy . 63 Anniversaries . 65 Members of the Academy . 94 Estonian Academy Publishers . 107 Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciences . 111 Institute for Advanced Study at the Estonian Academy of Sciences . 120 Financial Activities . 122 Associated Institutions . 123 Associated Organisations . 153 In memoriam . 200 Appendix 1 Estonian Contact Points for International Science Organisations . 202 Appendix 2 Cooperation Agreements with Partner Organisations . 205 Directory . 206 3 FOREWORD The Estonian science and the Academy of Sciences have experienced hard times and bearable times. During about the quarter of the century that has elapsed after regaining independence, our scientific landscape has changed radically. The lion’s share of research work is integrated with providing university education. The targets for the following seven years were defined at the very start of the year, in the document adopted by Riigikogu (Parliament) on January 22, 2014 and entitled “Estonian research and development and innovation strategy 2014- 2020. Knowledge-based Estonia”. It starts with the acknowledgement familiar to all of us that the number and complexity of challenges faced by the society is ever increasing.
    [Show full text]
  • Discover the Coast of North-Western Estonia!
    Discover the coast of north-western Estonia! Coastal hiking trail The Baltic Coastal Hiking Route is part of the E9 long-distance hiking trail which stretches all the way from Portugal to Narva. In Lääne-Harju Keila-Joa Lohusalu Türisalu municipality the trail is divided into six one-day trips, covering Nõva-Vihterpalu, Vihterpalu-Padise, Padise-Paldiski, Paldiski-Kersalu, Kersalu- Photo: Egle Kaur  ³ Laulasmaa, Laulasmaa-Vääna-Jõesuu but, of course, everyone can hike a distance that is suitable for them, whatever the length and Lohusalu ® location. Look out for white-blue-white markings and enjoy the hike. 1  Pakri lighthouse 1 2 Lighthouses Photo: Visit Estonia  The tallest lighthouse in the Baltics is Pakri lighthouse, measuring 52m high, but there is also another working lighthouse in Lääne- Meremõisa Harju municipality. Surprisingly you can find it in the bell tower of St Matthias Church in Harju-Madise. 7 3 2 Adra 12 Waterfalls 13 9 4 3 4 Lääne-Harju municipality is rich in waterfalls. The Keila waterfall, the Treppoja waterfall, and the Türisalu cascades are well Laulasmaa  known even for visitors who come from farther away, but when the water levels are high the beauty of a waterfall can also 2 3 Keila Falls be admired at Uuga, Pakri, Leetse, and the Kersalu cliffs on the coast. Photo: Kalev Laast ® Net shed of Kase Ants 5 5 1  Käesalu Beaches   4 5 There is no official beach in Lääne-Harju municipality, but there is an amazingly large selection of beautiful sandy Pakri Bank beaches on which you can enjoy the sun and take a dip in the water.
    [Show full text]
  • Muinsuskaitse Aastaraamat 2010
    MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT 2010 MUINSUSKAITSERAAMAT MÕISA-AASTA / TARTU MÄNGUASJAMUUSEUMI TEATRIMAJA / PÄRNU VALLIKÄÄR / LINNAMILJÖÖ / AMANDUS ADAMSONI SUVEATELJEE / HAAPSALU PROMENAAD / TAPEETIDE RESTAUREERIMINE / AJALOOLISED LINNAMAASTIKUD ARHITEKTUUR MARGISARJADEL / RINGVAADE AIN MULDMAA Toimetajad: KAIS MATTEUS, LIINA JÄNES Keeletoimetaja: EPP VÄLI Tõlkija: EPP AARELEID Kujundaja: TUULI AULE Väljaandjad: MUINSUSKAITSEAMET, TALLINNA KULTUURIVÄÄRTUSTE AMET, EESTI KUNSTIAKADEEMIA MUINSUSKAITSE JA RESTAUREERIMISE OSAKOND Trükk: TALLINNA RAAMATUTRÜKIKOJA OÜ Toetas: EESTI KULTUURKAPITAL Kolleegium: BORIS DUBOVIK, KALEV UUSTALU, ILME MÄESALU, LILIAN HANSAR, LEELE VÄLJA, HILKKA HIIOP, JUHAN KILUMETS, MART KESKKÜLA Esikaanel Kõltsu mõis. Foto Martin Siplane Laupa mõis. Foto Martin Siplane 5 Tartu mänguasjamuuseumi uks. Foto Egle Tamm 35 Puurmani mõisa tapeet. Foto Kadri Kallaste 65 Tatari asumi õhufoto. Foto Peeter Säre 75 Kihelkonna kiriku orel. Foto Alexander Eckert 83 Märjamaa Maarja kirik, torni vaade lõunast pärast põlemist. Foto Armin Tuulse, 1943. Tartu Ülikooli kunstiajalooline fotokogu 97 Bath, Ühendkuningriigid. Foto Dennis Rodwell 103 Tallinna linnamüür Oleviste tornist vaadelduna. Foto Liina Jänes 113 ISSN 2228-0766 2011 SISUKORD AJAGA SILMITSI. Anton Pärn 2 MILJÖÖ VANA HEA LINNamajapiDAMINE. KOMMUNAAL- MÕISA-AASTA majaNDUSE MÄLESTUSMÄRKIDEST TALLINNAS ja Kiltsi MÕISA PEAHOONE ja TIIBHOONETE MUjalgi. Oliver Orro 76 REstaUREERIMINE. Nele Rohtla 6 KURESSAARE SalvkaEVUD. Mihkel Koppel 82 LAUPA MÕISAKOOL. Jaan Jõgi 10 PUURMANI MÕISA PEAHOONE REstaUREERIMINE. UURINGUD Sille Raidvere 14 LINNAST MUINSUSKAITSEALAKS. LINNAEHITUSLIKE KÕLTSU MÕIS. Artur Ümar, Jüri Irik 18 STRUKTUURIDE MUUTUSED EESTI VÄIKELINNADES. ALATSKIVI MÕIS. Külli Must 22 Lilian Hansar 84 REstaUREERIMISTÖÖD VIHULA MÕISAS: EESTI AJALOOLISED ORELID EI OLE ENAM TERRA PEAHOONE, AIT ja tall-TÕLLAKUUR. Mart Keskküla, INCOGNITA. Külli Erikson, Alexander Eckert 89 Kaarel Truu 25 17. sajaNDI LISANDUSI KESKAEGSE RISTI KIRIKU VIIMASED KÜMMEKOND AASTAT MOOSTE MÕISAS. EHITUSLOOLE.
    [Show full text]
  • Lähteseisukohad Üldplaneeringu Koostamiseks 1. Lähteandmed 2. Olemasolev Olukord
    Lääne-Harju Vallavolikogu 25.09.2018 otsuse nr 117 lisa LÄHTESEISUKOHAD ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISEKS Käesolevad Lääne-Harju valla üldplaneeringu lähteseisukohad on aluseks valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimisel. Lähteseisukohad on pärast üldplaneeringu algatamist ja lähteseisukohtade kinnitamist aluseks planeerija ning keskkonnamõju strateegilise hinnangu koostaja leidmiseks korraldatava riigihanke läbiviimisel. Lähteseisukohtade muutmine on võimalik lähtuvalt riigiametite ja kaasatavate seisukohtadest, avalikustamisel laekuvatest seisukohtadest või muudest planeeringu koostamise käigus tekkinud vajadustest. 1. LÄHTEANDMED Planeerimisseadus Harju maakonnaplaneering 2030+ Üldplaneeringu algatamise otsus ….. Keila valla üldplaneering, mis on kehtestatud Keila Vallavolikogu 13.10.2005 otsusega nr 259/1005 Vasalemma valla üldplaneering, mis on kehtestatud Vasalemma Vallavolikogu 28.06.2011 otsusega nr 28 Padise valla üldplaneering, mis on kehtestatud Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 Paldiski linna üldplaneering, mis on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 14.06.2005 määrusega nr 15 Lääne-Harju valla arengukava Harju maakonnaplaneering teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Harju maakonnaplaneering teemaplaneering „Harjumaa kergliiklusteed“ Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava ning soojamajanduse- ja energeetika arengukavad. Paldiski Investorteeninduse Programm http://investinpaldiski.ee/paldiski-investorteeninduse-programm-2/ 2. OLEMASOLEV
    [Show full text]
  • Keila Valla Üldplaneering
    1 Töö nr. 144 - 02 (02-06/032) Eksemplar nr. /5 Tellija: Keila Vallavalitsus Töö täitja: OÜ MAAPLANEERINGUD reg. nr. 10194910 KEILA VALLA ÜLDPLANEERING KÖIDE I KEHTESTATUD: Keila Vallavolikogu otsus nr. 259/1005 13.10 2005.a. TÖÖGRUPP: maakorraldaja Maia Saareleht arhitekt Jelena Dokelin geograaf, litsents nr. KMH 0058 Ene Lausmaa insener Lembit Pakosta arhitekt, EAL (arvutitöötlus) Maaja Zolk tehnik Eugen Jakobson tehnik Viive Uibo Tegevjuht Lembit Pakosta Tallinn, 2003 - 2005 2 TÖÖ KOOSSEIS Köide I Keila valla üldplaneering Köide II Lähtematerjalid (ühes eksemplaris, OÜ Maaplaneeringud arhiivis) Keila valla üldplaneeringu PASS 3 Planeering on kokkulepe kolme osapoole vahel: riik, omavalitsus, omanik. • Riik määrab oma huvid seaduste, valitsuse määruste ja ministrite käskkir- jadega. Planeeringu järelevalve funktsioon on riigi esindajal Harju Maavalitsusel, kes esindab riigi huvisid. • Valla ülesanne on korraldada valla territoriaal-majanduslik areng, tagades seejuures elanikele normaalsed ja turvalised elutingimused. Planeeringuga määratakse ehitustingimused, s.t. ehituskeelualad, piirangud, ehitamise kord hajaasustuses ja tehakse ettepanekud detailplaneeringu kohustusega piirkondade ning maa kasutamise sihtotstarbe kohta. Vald tegutseb oma ülesande täitmiseks üldplaneeringu tellijana. • Omaniku huvi on jälgida ja teha omapoolseid ettepanekuid omandiõiguse kaitseks, et kavandatavad ettevõtmised tagaksid säästva arengu ja ei kahjustaks omaniku huve. Kaasates kõigi osapoolte arvamuste saamiseks asjast huvitatud ametkondi, teisi planeerimisega tegelevaid asutusi ja valla elanikke, on järgnevas püütud selgitada võimalusi valla arengueelduste rakendamiseks. Töögrupp tänab kõiki töösosalenuid abi eest. Projekti juht L.Pakosta 4 SISUKORD EESSÕNA 8 SUUREMAD ERINEVUSED ÜLDPLANEERINGUS VÕRRELDES HARJU MAAKONNAPLANEERINGUGA 11 I VALLA ÜLDÜLEVAADE 12 1. Üldandmed 12 2. Piirid 15 3. Maafond. Maakasutus 15 4. Maavarad 16 5. Puhkus. Turism 17 6. Asustus. Rahvastik. Tööjõuressursid 19 7. Teenindus.
    [Show full text]
  • 127 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    127 buss sõiduplaan & liini kaart 127 Balti Jaam Vaata Veebilehe Režiimis 127 buss liinil (Balti Jaam) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Balti Jaam: 7:35 - 16:50 (2) Klooga Pood: 6:15 - 19:50 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 127 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 127 buss saabub. Suund: Balti Jaam 127 buss sõiduplaan 50 peatust Balti Jaam marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 7:35 - 16:50 teisipäev 7:35 - 16:50 Klooga Pood 6 Aedlinna Tee, Estonia kolmapäev 7:35 - 16:50 Klooga Kool neljapäev 7:35 - 16:50 Aedlinna tee, Klooga reede 7:35 - 16:50 Klooga Raudteejaam laupäev 10:20 - 21:40 7 Jaama Tee, Estonia pühapäev 10:20 - 21:40 Türnpu Park Raudkotka Treppoja 127 buss info Tallinn — Rannamõisa — Kloogaranna, Estonia Suund: Balti Jaam Peatust: 50 Kloogaranna Noortelaager Reisi kestus: 70 min 49 Joa Tee, Estonia Liini kokkuvõte: Klooga Pood, Klooga Kool, Klooga Raudteejaam, Türnpu Park, Raudkotka, Treppoja, Kõltsu Mõis Kloogaranna Noortelaager, Kõltsu Mõis, Laulasmaa Kool, Laulasmaa, Tornimäe, Meremõisa, Kungla, Laulasmaa Kool Keila-Joa, Loigu, Tisleri, Vääna, Vääna Kool, Väänatammi Tee, Metsatuka, Vaila Tee, Liikva, Sõrve, Laulasmaa Tuulepesa, Tuuleveski, Sõrve Tee, Rannamõisa, Mere Tee, Tabasalu, Kallaste, Tiskre, Vahepere, Jõeküla, Tornimäe Vana-Rannamõisa Tee, Tiskre Oja, Printsu Tee, 1 Kaseurva Tee, Estonia Tähistaeva, Pikaliiva, Sõba, Haabersti, Zoo, Looga, Humala, Pirni, Taksopark, Koidu, Vabaduse Väljak, Meremõisa Hotell Tallinn, Balti Jaam, Balti Jaam Kungla 1 Kungla Tee, Estonia
    [Show full text]
  • 110 Buss Sõiduplaan & Liini Marsruudi Kaart
    110 buss sõiduplaan & liini kaart 110 Keila - Keila-Joa - Lohusalu - Paldiski Vaata Veebilehe Režiimis 110 buss liinil (Keila - Keila-Joa - Lohusalu - Paldiski) on 2 marsruuti. Tööpäeval on selle töötundideks: (1) Keila: 6:10 - 18:30 (2) Paldiski: 6:15 - 22:00 Kasuta Mooviti äppi, et leida lähim 110 buss peatus ning et saada teada, millal järgmine 110 buss saabub. Suund: Keila 110 buss sõiduplaan 45 peatust Keila marsruudi sõiduplaan: VAATA LIINI SÕIDUPLAANI esmaspäev 6:10 - 18:30 teisipäev 6:10 - 18:30 Sadama Tänav 8 Sadama, Paldiski kolmapäev 6:10 - 18:30 Kivi Tänav neljapäev 6:10 - 18:30 11 Peetri, Paldiski reede 6:10 - 18:30 Raudteejaam laupäev 9:15 - 18:50 Pentagoni pühapäev 9:15 - 18:50 Rae, Paldiski Leetse Vanaranna Tee 110 buss info Suund: Keila Kersalu Peatust: 45 Reisi kestus: 63 min Aida Liini kokkuvõte: Sadama Tänav, Kivi Tänav, Raudteejaam, Pentagoni, Leetse, Vanaranna Tee, Adruvahi Kersalu, Aida, Adruvahi, Karjaaia, Raudkotka, Treppoja, Kloogaranna Noortelaager, Kõltsu Mõis, Karjaaia Laulasmaa Kool, Lohusalu Tee, Puhkekodu, Heliküla, Pansionaat, Lohusalu, Lohusalu Sadam, Lohusalu, Pansionaat, Heliküla, Puhkekodu, Laulasmaa, Raudkotka Tornimäe, Meremõisa, Kungla, Keila-Joa, Keila-Joa Mõis, Käesalu, Muuluka, Tõmmiku, Karjaküla Treppoja Kalmistu, Karjaküla Kalmistu, Uuetoa, Metsa-Uuetoa, Tallinn — Rannamõisa — Kloogaranna, Estonia Karjaküla, Tervisekeskus/Harju Kek, Pargi, Kultuurikeskus/Keskväljak, Keila Raudteejaam, Kloogaranna Noortelaager Keskväljak, Keila Kirik 49 Joa Tee, Estonia Kõltsu Mõis Laulasmaa Kool Lohusalu Tee
    [Show full text]
  • LÄÄNE HARJU VALLA RAAMATUKOGU Arengukava Aastateks 2021-2025 EELNÕU 1. SISSEJUHATUS Lääne
    LÄÄNE HARJU VALLA RAAMATUKOGU Arengukava aastateks 2021-2025 EELNÕU 1. SISSEJUHATUS Lääne - Harju Valla Raamatukogu (edaspidi raamatukogu) arengukava aluseks on raamatukogu põhimäärus, Eesti Vabariigi õigusaktid, Rahvaraamatukogu seadus ja Lääne - Harju valla arengukava aastateks 2019 - 2030. Arengukava koostamisel on lähtutud elanike tagasisidest, soovidest, ettepanekutest, töö käigus tekkinud vajaduste ja kogemuste analüüsi tulemustest ning statistilisest aruandlusest. Arengukava kohta on arvamuse andnud raamatukogu nõukogu. Arengukava eesmärgiks on tagada raamatukogu järjepidev areng ja ning teenuste pakkumine ja kättesaadavus kõigile soovijatele. Raamatukogu arengukavas on määratletud strateegilised arengusuunad ja tegevused aastateks 2021 - 2025. Arengukava koosneb sissejuhatusest, stardiplatvormist aastal 2020, raamatukogu tegevust mõjutavatest teguritest, visiooni, missiooni ja põhiväärtuste kirjeldustest, peamiste arengusuundade ja eesmärkide kirjeldusest 2021 - 2025 ning arengukava muutmise ja kinnitamise korrast. 2. STARDIPLATVORM 2020 Raamatukogu tegutsemise vorm on rahvaraamatukogu pearaamatukogu ja selle haruraamatukogud, mis tegutsevad ühe asutusena. Raamatukogu täidab mitmeid ülesandeid, pakkudes inimestele erinevaid vaba aja veetmise võimalusi kultuurivaldkonnas. Üldandmed: Raamatukogu pearaamatukogu asub Rae 38, Paldiski, 76806, Lääne-Harju vald, Harju maakond. Haruraamatukogud asuvad: • Harju - Risti haruraamatukogu, Harju-Risti küla, 76002 Lääne-Harju vald; • Klooga haruraamatukogu, Aedlinna tee tn 5, Klooga alevik,
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Haridus-, Kultuuri- Ja Noorsootöö Valdkonna Arengukava Täitmise Raport 2018–2020 1. Alus-, Üld- Ja
    Lääne-Harju valla haridus-, kultuuri- ja noorsootöö valdkonna arengukava täitmise raport 2018–2020 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide tööd ning noorsootööd. Selle osaks on hariduse kättesaadavus ning võimalused kvaliteetse alus-, üld- ja huvihariduse omandamiseks koduvallas. Haridusvaldkonna prioriteetsust kohaliku elu korraldamisel rõhutab asjaolu, et hariduskulud moodustavad üle 60% omavalitsuse eelarvest. 2018. a suveks koondas Konsultatsiooni- ja koolituskeskus Geomedia andmete analüüsi ning haridusvaldkonna juhtide ja ametnikega kohtumiste kokkuvõtted tervikdokumendiks, Lääne- Harju valla haridusvaldkonna arengukavaks 2018–2023. 2019. a kevadel toimusid valla arengukava 2019−2030 koostamise raames arutelud koolivõrgu ning õpikeskkonna üle ja valdkonna üldeesmärgid on sõnastatud Lääne-Harju valla arengukavas. Käesolev raport annab ülevaate valdkonna arengutest kolme aasta vältel, olulisematest tegevustest ja investeeringutest ning asutuste võrgu muutustest. Raportil on 8 alateemat: alus-, üld- ja huviharidus ning huvitegevus, olulisemate valdkonna protsesside juhtimine, kaasava hariduse rakendamine haridusasutustes, IT teenuste ja süsteemide ümberkorraldamine ja arendamine, keelekümbluse ja teiste lõimumisega seotud meetmete rakendamine, teadus- ja tõenduspõhiste programmide rakendamine, huvihariduse ja huvitegevuse võimaluste parendamine, kultuuri-, noorsoo- ja sporditöö, tervisedendus ning kaasamine.
    [Show full text]
  • Suur Unistus Laulasmaa Kooli Spordihoonest Ja Laiendusest on Täitunud
    LÄÄNE-HARJU VALLA LEHT OKTOOBER 2020 | NR 9 (31) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD Erivajadustega inimesed Valla liikumisväljakud Valla infotahvlid pakuvad „Olin alati esimene, kellele teatati saavad turvalisemad kodud võimaldavad kõigile põnevat lugemist õnnetusjuhtumist. Vaja oli üles 8 Alustatakse Lääne-Harju valla erivajadustega aktiivset elustiili 8 Teoks on saanud ühisprojekt Saue leida alla kukkunud lennuki salajane elanike kodude mugavamaks muutmist, loe 8 Laulasmaa madalseiklusrada, Lehola kettagolfi- vallaga – üles on pandud 28 valdu aparatuur ja must kast,“ ütleb Ämaris lähemalt lk 3. tutvustavat infotahvlit, loe lk 8. rada ja Klooga jõulinnak ärgitavad liikuma, loe lk 4. teeninud eruohvitser Andres Eriks. Võimla valmimise pikka tud varustust hoidma hakatakse. ja okkalist teed selgitas Soetatud on rööbaspuu ja loomu- abivallavanem Erki Ruben likult peab ühes korralikus võim- las olema ka “kits”. Judomattide september 2017 jaoks paraku kohta ei olegi. Ar- vald esitab SA-le Innove vestama peab ka kooli korraliku taotluse Laulasmaa kooli suusapargi ladustamisega. Selle juurdeehituse tarbeks ühe võimalusena näeb Jüri ratas- tel suusahoidjaid. märts 2018 Innove nõue viia projekt Ootusärevus laste silmis vastavusse abikõlbliku Õpilased on samuti väga vaimus- ruumiprogrammi nõuetega tuses ja ootavad põnevusega saa- litunde. Esimeses proovitunnis aprill 2018 osalenud 5.a klassi õpilased olid vald kinnitab Innovele, elevil ja kiitsid saali ülivõrdes. et tõepoolest rajatakse Kõike sai proovida esimesena juurdeehitus mahus 545 m² ja mängulusti ning kilkeid jagus kõrge saali laeni. Õige pea pii- aprill 2018 lusid ukse vahelt juba järgmised vald püüab kontsessiooni korras leida partnerit esialgse jütsid, kes palusid luba jalaga suurejoonelise projekti teos- läikivat põrandat katsuda. Saali tamiseks, kuid kõik pakkumu- astuda lubati vaid sokkides.
    [Show full text]
  • Lääne-Harju Valla Leht Märts 2018
    Pärdi keskus sügisel valmis: lk 3 | Vald saab sümbolid: lk 3 | Kaitsevägi meie kandis: lk 4 | Haridus algas Ristilt:Ristilt: lk 6 Eesti 100: lk 4 “Plaan on liita kõik varasema nelja oma- valitsuse LÄÄNE-HARJU vee-ettevõtted.” Külli Tammur VALLA LEHT lk 2 NR 3 (03) WWW.LAANEHARJU.EE | WWW.FACEBOOK.COM/LAANEHARJUVALD MÄRTS 2018 Raamatukogu Ühendvald sai esimese eelarve pälvis aasta teo tunnustuse ~ Lääne-Harju vallavolikogu Teed ja tänavad võttis 20. veebruari istungil vas- Riiklike toetuste abil saab teoks ~ Kultuuriministeerium koos tu ühendvalla esimese eelarve. ulatuslik tänavavalgustuse re- Eesti Raamatukoguhoidjate Selle tuludeks on planeeritud li- konstrueerimine Paldiski linnas Ühinguga tunnustas 28. veeb- gi 17,5 miljonit ning põhitege- ning endise Keila valla asulates ruaril parimaid. Tiitli Aasta te- vuse kuludeks 16,4 miljonit eu- (vastavalt 854 000 ja 431 500 gu linnaraamatukogus 2017 päl- rot. Valla tulubaasist moodus- eurot). Üks suuremaid tee-ehi- vis Paldiski Linnaraamatukogu tavad maksutulud veidi üle 63 tusprojekte on tänavu valmiv direktor Reet Altma. Tunnustus protsendi. Üksikisiku tulumak- Keila-Lehola kergliiklustee. tuli panuse eest Paldiski Linna- su laekumises prognoositakse Padise piirkonna teedesse in- raamatukogu arendamisel uute tõusu 4,3 protsenti. Riigi tasan- vesteeritakse 100 000 eurot ning näitusepindade ja aktiivse ka- dus- ja toetusfond katab valla Vasalemma piirkonna tänavate sutajaskonnaga lugejasõbrali- põhitegevuse tuludest 30 prot- rekonstrueerimiseks kulub 52 kuks ning tänapäevaseks kul- senti. 000 eurot, millele lisanduvad tuuriasutuseks. Omavalitsuse väljamineku- jooksvad teehoiu- ja remondi “Ühtekokku jagati tunnustu- test moodustab silmapaistavalt summad. Kohalike teede reno- si kümnes erinevas kategoorias. suure osa haridusteenuste ku- veerimiseks on eelarves ka paar Meie olime nomineeritud kate- lu, millele läheb üle poole valla sellist projekti, milles kaasra- goorias “Aasta tegu Linnaraa- rahast.
    [Show full text]