Laupäev 14.04.2018 Mäetaguse mõis AJAKAVA ALUTAGUSE 10.30–11.15 kõikide osalejate REGISTREERIMINE 11.20 tillujooks Mäetaguse mõisa ees nr 3, märts 2018 11.30 startidesse viivad bussid väljuvad Mäetaguse hotelli parklast TASUTA 12.00 START (2,7 ja 7 km). Vanusegruppide TASUTA www.alutagusevald.ee autasustamine jooksvalt, peale finišeerimist valla leht 13.30 FINIŠ www.jooksukalender.ee/kahemoisajooks/

Alutaguse väärib rahvusparki Signe Roost toimetaja

Keskkonnaministeeriumi kõrgetasemeline esindus selgitas Rahvamajas Alutaguse inimestele planeeritava rahvuspargi loomisega kaasnevaid muutusi ning kuulas ära kogukonna jaoks olulised küsimused.

Karge veebruarikuu viimasel õhtul koh­ majanduslikult samaväärtus­ tusid avalikul arutelul ligi nelikümmend like vastu metsa­omanikud keskkonna teemal südant valutavat valla­ soovivadki, sest täna pakuta­ kodanikku ja tosin vastava valdkonna vad kompensatsioonid ei ole ametnikku eesotsas kantsler Andres nende hinnangul õiglased. Talijärvega. Peamine sõnum, millega Andres Talijärve andmetel keskkonnaametnikud tulid – Alutaguse soovib hetkel kaitsealuse maa väärib rahvusparki. riigile omandamist ca 100 ini­ mest ning summa, mille riik ALUTAGUSE JA RAHVUSPARK – peaks välja käima, on ligikaudu EI MIDAGI UUT 16 miljonit eurot. Looduskait­ Alutaguse nimi haldusüksusena tekkis seliste piirangutega maade ost Alutaguse rahvuspark kataks ligikaudu veerandi ehk uuesti kaardile eelmiste KOV valimiste muutub tema sõnul paindliku­ 26% omavalitsuse territooriumist. Allikas: Keskkonnaministeerium järel. Maastikulise üksuse nimena on ta maks veel sel aastal, kui võõ­ olnud rahva teadvuses kui Ida-Virumaa randamist hakkab korraldama RMK. lõunaosa ulatuslike soode ja metsade Üks maaomanik juhtis ametnike RAHVUSPARGIKS ÜHENDATAVAD 11 KAITSEALA piirkond. Rahvastiku tihedus on siin tähelepanu Eesti Vabariigi põhiseadu­ Puhatu looduskaitseala Jõuga maastikukaitseala suurusjärgus 3 elanikku ruutkilomeetril. Kantsler Andres Talijärv. sele, mis ütleb, et kodanike põhiõigusi looduskaitseala Struuga maastikukaitseala Eestis on see number keskmiselt 30 ja Foto Aulis Pärnpuu ei või ebaproportsionaalselt piirata ega Muraka looduskaitseala Mäetaguse maastikukaitseala Euroopa Liidus 117. kehtestada põhiseadusega vastuolus ole­ Selisoo looduskaitseala Narva jõe ülemjooksu hoiuala On teada, et botaanikul ja loodus­ rahvusparkidest lahustükkidest. Loodus­ vaid kohustusi. Ametnike väitel vastab Kurtna maastikukaitseala Iisaku parkmets kaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua kaitse osakonna juhataja Taimo Aasma rahvuspargi loomine sellele sättele. Mil­ Smolnitsa maastikukaitseala Eesti esimene rahvuspark Alutaguse väitel olemasolevate kaitsealade vahele line poliitiline jõud julgeks enne märtsis piirkonda 1920ndate alguses. Ajalugu nii jäävaid piirkondi loodava rahvuspargiga 2019 toimuvaid valimisi lubada maa­ ei tahtnud ja esimene rahvuspark sündis ei liideta, kuna valim katab juba täna omanikele maadevahetamise taastamist, Ala kompleksne käsitlemine vajab 1971. aastal Lahemaal. Rahvusparkide piirkonna looduse iseloomulikumad ja seda kantsler öelda ei osanud. ökoloogiliste uuringute suurenemist loomise mõte on leida selliseid alasid näitlikumad osad. piirkonnas, millega saame paremad Eestis, kus on olemas piirkonnale ja kogu RAHVUSPARK ON RAHVUS­ teadmised elukeskkonna väärtuste hoid­ Eestile tüüpiliste loodus- ja kultuuriväär­ MAAOMANIKUNA KAITSEALAL VAHELISELT TUNNUSTATUD miseks. Ühtne lähenemine võimaldab tuste kontsentreeritud kogum. Alutaguse Kõige rohkem mittemõistmist on olnud (KAUBA)MÄRK välja arendada piirkonna külastustaristu. rahvuspark esindaks Ida-Eesti tüüpilisi ja maaomanikega, kes ei saa tulenevalt eri­ Tavakülastaja ei tee vahet hoiualal, maas­ Praktikas vastutab külastuskorralduse haruldasi soo-, metsa- ja rannikumaas­ nevatest looduskaitselistest piirangutest tikukaitsealal või looduskaitsealal. Tema eest ning ehitab välja taristu RMK. Oma tikke ning pärandkultuuri (vadjalased, oma omandit vabalt kasutada. See on teadvuses võrdub kaitseala keelualaga, võimalus peitub siin ka ettevõtlike ini­ poluvernikud, peipsivenelased). üle-eestiline probleem, millele riigil head kuid määratlus rahvuspark tähistab tur­ meste jaoks. Koostatav valla arengukava Tegemist oleks Euroopa Liidu kõige ja kiiret lahendust pakkuda ei ole. Kuna­ valist külastustaristut ja rahvusvaheli­ toetab keskkonnasõbralikku väikeette­ idapoolsema rahvuspargiga, mille loo­ gine skandaalne korruptsioonijuhtum selt kokku lepitud käitumise head tava. võtlust fookusega turismil. misega tekitatakse piirkonda ühtne viis toonase ministri süüdi­mõistmiseni Ei maksa oodata, et Alutaguse rahvus­ Olemasolevate rahvusparkide juurde loodus- ja pärandkultuuri kompleks, ja maadevahetuse lõpetamiseni. Just parki hakkab aastas külastama 1,3 mil­ on loodud koostöökogud, mis ühenda­ mis seob tervikuks praegused kaitsealad kaitsealuste maatükkide vahetamist jonit inimest nagu Krügeri rahvusparki vad piirkonna omavalitsusi, ettevõtjaid, siinsete väärtustega. Kavandatav rahvus­ Murelikud maaomanikud esitasid piirkondlikke huvigruppe ja keskkon­ park koosneks erinevalt teistest Eesti küsimusi. Foto Aulis Pärnpuu nakaitse ametnikke. Koos planeeritakse ALUTAGUSE RAHVUSPARK rahvuspargi kaitse korraldamist, tutvus­ Pindala 43 568 ha Lõuna-Aafrika Vabariigis või pool miljo­ tamist ja kestlikku arengut. Väljundiks on sh riigimaa 42 627 ha nit inimest nagu Gondwana vihmametsi noortetöö (sh rahvusvahelised suvelaag­ sh eramaa 910 ha Austraalias. Küll aga suureneb potensiaal rid), tänase loodusharidusliku potensiaali Alutaguse vald 38 426 ha kasvatada piirkonna tuntust läbi üleilmse realiseerimine oluliselt suuremas mahus ja Lüganuse vald 5 130 ha rahvusparkide võrgustiku. uuel tasandil, kultuuripärandi koolitused, Toila vald 9 ha „Rahalaeva homme ei tule“, ütles MTÜde kaasamine. Nagu märkis Kesk­ Jõhvi vald 3 ha Andres Talijärv, kuid viitas võimalustele, konnaameti looduskaitse nõunik Kaja mis tekivad riigi, regiooni ja omavalitsuse Lotman, kes ise elab Matsalus: „Positiivne tasandil. Tema sõnul on Vabariigi Valit­ protsess neile, kellele meeldib loodus.“. sus teinud keskkonnaministrile ülesan­ Ida-Virumaa on kontrastide maa, Rahvuspark on kaitseala deks koostöös riigihalduse ministriga mille üldine kuvand on jätkuvalt kesk­ looduse, maastike, kultuuri- kaaluda keskkonnaprojektide osakaalu konnavaenulikud tööstuslinnad ja kae­ pärandi ning tasakaalustatud suurendamist Ida-Virumaal ning Aluta­ vandusmaastikud, mitte väärtuslik loo­ keskkonnakasutuse säilitami- guse rahvuspargi loomine on üks osa sel­ duskeskkond ja rikas kultuuripärand. Ka lest. Vabariigi Valitsus arutab Alutaguse kõrge Eesti poliitiku suust kostis hiljuti, Eestis on viis rahvusparki. Alutaguse lisanduks seks, kaitsmiseks, taastamiseks, rahvuspargi loomist pärast seda, kui on et puidurafineerimistehasele ainus sobiv kuuendana väärtustades Ida-Eesti looduskesk- uurimiseks ja tutvustamiseks. selge, et kohalik kogukond seda mõtet koht on Ida-Virumaa!?! Alutaguse eris­ konda ja Peipsi põhjarannikut. Allikas: Keskkonnaministeerium Looduskaitseseadus §26 (1) toetab. tub ja see sõnum tuleb suureks teha. 2 ALUTAGUSE VALLA LEHT MÄRTS 2018

Alutaguse valla elanike KIRJE NIMETUS 2018. a EELARVE eurodes PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 11 730 186 soodustused Maksutulud 3 341 816 Ülevaade Alutaguse valla 2018. aasta eelarvest Tulud kaupade ja teenuste müügist 228 750 Luule Salla Heidi Kruut Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 422 620 finantsjuht registritöötaja Muud tegevustulud 5 737 000 PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 10 444 975 Üldised valitsussektori teenused 1 760 540 2018. aasta eelarve kogumaht on 17,15 miljonit eurot (põhitegevuse Antavad toetused tegevuskuludeks 34 000 Alutaguse Vallavolikogu kehtestas 21.02.2018. a määrusega nr tulud 11,73 miljonit eurot + investeerimistegevuse tulud 1,74 miljonit Muud tegevuskulud 1 726 540 32 „Alutaguse valla elanike soodustused“, mis reguleerib valla + likviidsete vahendite jääk aasta alguseks investeeringute katteks 3,68 s.h. Reservfond 200 000 miljonit eurot). elanikele soodustuste andmist valla asutustes ja valla osalusega Avalik kord ja julgeolek 31 000 ettevõtetes. Eesmärk on soodustada valla elanike vaba aja sisus­ Põhitegevuse tuludest moodustavad maksutulud kokku 28,48%, Antavad toetused tegevuskuludeks 6 000 saadavad toetused 20,66%, tulud kaupade ja teenuste müügist 1,96% ja tamist ja propageerida tervislikke eluviise, samuti parandada Muud tegevuskulud 25 000 valla poolt pakutavate teenuste kättesaadavust ning luua võrd­ muud tulud 48,9%. Muudes tuludes on kajastatud laekumised kaevan­ Majandus 794 404 damisõiguse tasudest ning vee erikasutusest. seid võimalusi kõigile vallaelanikele. Antavad toetused tegevuskuludeks 73 246 Muud tegevuskulud 721 158 Põhitegevuse kulude kavandatav suurus 10,44 miljonit, millest Alates 1. aprillist 2018. a on soodustust õigustatud saama Keskkonnakaitse 582 110 45,39% on kulud haridusele, 19,56% majandusvaldkonnale (avalik elanikud, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri and- Antavad toetused tegevuskuludeks 24 330 kord, majandus, keskkond, elamu- ja kommunaalmajandus), 16,86% metel Alutaguse vallas vähemalt kuus kuud ning neile on Muud tegevuskulud 557 780 üldiste valitsussektori teenuste katteks (sh reservfond), 11,5% kultuuri­ väljastatud valla kodaniku kaart. Kaart kehtib koos isikut Elamu- ja kommunaalmajandus 636 452 valdkonnale ja 6,69% sotsiaalvaldkonnale. tõendava dokumendiga ning väljastatakse avalduse alusel Antavad toetused tegevuskuludeks 204 183 Põhitegevuse tulemi suuruseks on 1 285 211 eurot (põhitegevuse kehtivusega üks aasta. Muud tegevuskulud 432 269 tulud miinus põhitegevuse kulud). Tervishoid 7 250 Erinevate objektide rekonstrueerimiseks ja muudeks investeerin­ Valla kodaniku kaarti omaval elanikul on õigus saada soodustust Antavad toetused tegevuskuludeks 2 500 teenuste hinnakirjas fikseeritud hinnalt alljärgnevalt: guteks planeeritakse kasutada 6,43 miljonit eurot, milleks 1,73 miljonit Muud tegevuskulud 4 750 planeeritakse saada toetuste arvelt. 1) soodustus 50% - SA Pannjärve Tervisespordikeskuse spordi­ Vabaaeg, kultuur ja religioon 1 201 247 Olemasolevate laenude tagasimakseid tehakse 2018. aastal 164 815 inventari (suusad, tõukekelgud, rulluisud, rattad, tõukerattad, Antavad toetused tegevuskuludeks 235 290 euro suuruses summas. Vallal jääb 2018. aasta lõpuks laenukohustusi käimiskepid jm) laenutus ning duširuumide kasutus; Muud tegevuskulud 965 957 kokku summas 900 084 eurot. Haridus 4 740 650 2) soodustus 30% (pensionäridel 50%) - Mäetaguse SPA sup­ Antavad toetused tegevuskuludeks 131 350 lusmaja kasutus pühapäevast reedeni; Objektid, mille renoveerimise või ehitamise katteks jääb 2018 lõpuks Muud tegevuskulud 4 609 300 laenukohustus: 3) soodustus 20% - valla omandis olevate ruumide rent täht­ Sotsiaalne kaitse 691 322 • soojustrassi renoveerimine 106 797 eur päevade korraldamiseks. Antavad toetused tegevuskuludeks 479 627 • Iisaku piirkonna objektid 793 287 eur Muud tegevuskulud 211 695 Kodanikukaardi taotluse blanketid on kättesaadavad vallama­ 1. Iisaku aleviku lõunaosa vee-ja kanalisatsioonisüsteemi PÕHITEGEVUSE TULEM 1 285 211 rekonstrueerimine jas, teenuskeskustes ja raamatukogudes ning valla kodulehel. INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -4 802 094 Kodaniku­kaart väljastatakse peale avalduse esitamist viie töö­ Põhivara soetus ( - ) -6 433 530 2. Kauksi rannapromenaadi väljaehitamine päeva jooksul. Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine ( + ) 1 732 000 3. Iisaku–Tärivere jalg- ja jalgrattatee ehitamine Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine ( - ) -99 000 4. Iisaku uuselamurajooni kinnistu detailplaneeringu vajaliku Tagasilaekuvad laenud ( + ) 7 016 infrastruktuuri rajamine Finantskulud ( - ) -8 580 Toetus ettevõtjatele EELARVE TULEM -3 516 883 PÕHIVARA SOETUSE EELARVE KOKKU 6 433 530 eurot FINANTSEERIMISTEGEVUS -164 815 KATTEALLIKAD: Piret Anvelt Kohustuste tasumine ( - ) -164 815 • Projektitoetused 532 000 eur arendusspetsialist LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS -3 681 698 • SA Arengufond 800 000 eur ( + suurenemine; - vähenemine ) • Haldusreformi ühinemistoetus 400 000 eur EELARVE TULUDE MAHT KOKKU EURODES 17 150 900 • Valla eelarve 4 701 530 eur Alutaguse Vallavolikogu 21.02.2018. a otsusega nr 35 kehtes­ tati Alutaguse valla eelarvelistest vahenditest Alutaguse valla territooriumil tegutsevate ettevõtjate omandis olevate ehitiste korrastamiseks toetus ning selle taotlemise, läbivaatamise, eral­ damise, järelevalve teostamise ja aruandluse kord. Ülevaade Alutaguse Vallavolikogu 21. veebruari 2018. a istungil otsustatust Toetuse andmise eesmärgiks on valla ettevõtjate toetamine nende omandis olevate ehitiste visuaalse korrasoleku tagami­ Lia Teeväli • otsustati välja anda volikogu määrus „Sotsiaal­ Raamatukogu. Otsustati lõpetada seoses hal­ seks ja maastikuilme korrastamiseks. vallasekretäri abi eluruumi üürile andmise ja kasutamise kord latavate asutuste ümberkorraldamisega Iisaku Toetust võivad taotleda kõik äriühingud ja füüsilisest isikust Alutaguse vallas“, mille eesmärgiks on tagada Rahvamaja, Iisaku Raamatukogu ja Tudulinna ettevõtjad, kes tegutsevad ettevõtjana valla territooriumil, kes eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine Raamatukogu tegevus Alutaguse Vallavalitsuse on ettevõtluses kasutatava hoone või rajatise omanikud ning • otsustati võtta vastu Alutaguse valla 2018. isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olu­ hallatavate asutustena alates 1. maist 2018. a kes on tööandjad vähemalt ühele töötajale. aasta eelarve kogumahuga 17 150 900 eurot; korrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere­ (viimane tegutsemispäev on 30. aprill 2018. a) Toetust antakse taotleja omandis olevate tootmis- või tee­ konna vajadustele vastavat eluruumi tagama; ning kustutada need äriregistrist; nindushoonete renoveerimiseks, riiklike ettevõtlustoetuste • otsustati välja anda volikogu määrus „Aluta­ kaasfinantseerimiseks, ehitise lammutamiseks ja territooriumi guse valla elanike soodustused“, mille kohaselt • otsustati algatada Alutaguse vallas Karja­ • otsustati tunnistada kehtetuks Iisaku Rah­ piiritlemisega seotud töödeks. on valla elanikul õigus soodushinnaga lae­ maa külas asuva Männi kinnistu (registriosa vamaja põhimäärus, Iisaku Raamatukogu Toetus ühe taotleja kohta moodustab toetatavate tegevuste nutada SA Pannjärve Tervisespordikeskuses nr 8838050, katastritunnus 12201:001:1167) põhi­määrus ja Tudulinna Raamatukogu abikõlblike kulude maksumusest 40%, kuid mitte rohkem kui spordiinventari ja kasutada duširuume, kasu­ üldplaneeringut muutva detailplaneeringu põhi­määrus; 5000 eurot. tada Mäetaguse SPA suplusmaja teenuseid koostamine eesmärgiga määrata krundile ehi­ • otsustati kiita heaks Alutaguse Haldus Osa­ Taotlus esitatakse kindlal vormil ja taotlusi võetakse vastu pühapäevast reedeni ning rentida tähtpäevade tusõigus elamu ja abihoone ehitamiseks ning ühingu, Osaühingu Iisaku Elamumajandus jooksvalt või kuni jätkub selleks eelarves planeeritud vahendeid. korraldamiseks valla omandis olevaid ruume. muuta maakasutuse juhtotstarvet põllu- ja ja Osaühingu Tudulinna Kommunaal vahel Taotlusi menetleb vallavalitsuse poolt määratud ametnik. Soodustuse saamiseks tuleb esitada valla koda­ metsamajandusmaast elamumaaks ja otsustati 15.02.2018. a sõlmitud ühinemisleping selle niku kaart koos isikut tõendava dokumendiga; jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline olulistel tingimustel. Ühinemislepingu alusel • otsustati tunnistada kehtetuks seoses uue hindamine, kuna kaalutluse tulemusena oluline ühinevad Alutaguse Haldus Osaühing, Osa­ soodustuste andmise korra kehtestamisega keskkonnamõju puudub. Planeeritava ala suu­ ühing Iisaku Elamumajandus ja Osaühing Narva jõe tagused naabrid Mäetaguse Vallavolikogu 30.06.2016. a otsus rus on 5056 m²; Tudulinna­ Kommunaal. Ühendavaks ettevõt­ nr 153 „Soodustingimustel Mäetaguse valla • otsustati anda Ida-Viru maakonna lipu ja vapi teks on Alutaguse Haldus Osaühing ja ühenda­ käisid Alutaguse vallal külas supelmaja kasutamine“; kasutamise õigus Ida-Virumaa Omavalitsuste tavateks ettevõteteks Osaühing Iisaku Elamu­ • otsustati välja anda volikogu määrus „Alu­ Liidule (maakonna lipu ja vapi kasutamine majandus ja Osaühing Tudulinna Kommunaal. Paul Keskküla sätestatakse Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu Ühinemisel jätkab ühendav ühing tegevust volikogu aseesimees taguse Vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate koosseisude kinnitamise kord ja üldkogu otsusega) ning määrata maakonna senise ärinime Alutaguse Haldus Osaühing all; töötasustamise alused“, milles reguleeritakse teenetemärkide andmise korraldajaks Ida- • otsustati müüa avaliku kirjaliku enampakku­ vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate Viru­maa Omavalitsuste Liit (maakonna tee­ mise korras alljärgnevad Alutaguse valla oman­ 16. veebruaril külastasid Alutaguse vallavalitsust külalised Vene­ koosseisude kinnitamise ja muutmise kord, netemärkide andmise protseduur sätestatakse dis olevad Uuskülas asuvad korterid: maa Föderatsiooni Leningradi oblasti Slantsõ rajoonist. Tege­ määratakse kindlaks töötajate töötasu mii­ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu otsusega); mist oli jätkuga Illuka koostööpartnerite tutvumisvisiitidele ja 1) 3-toaline korter aadressil Uusküla, Linnu nimum- ja maksimummäärad ning töötasu • otsustati muuta Alutaguse Vallavolikogu suhete arendamisele uue valla tingimustes. 2013. aastal allkirjas­ tee 4-1 (korteriomandi registriosa number määramise põhimõtted, lisatasude maksmise 30.11.2017 otsuse nr 25 „Esindajate nimeta­ tas Illuka vallavalitsus koostöölepingu Slantsõ rajooni Zagrivje 3493208, EHR kood 102000443, katast­ tingimused ja kord ning töötasu maksmise aeg mine Alutaguse valla haridusasutuste hoole­ omavalitsusüksusega, mis asub otse meie vastas üle Narva jõe. riüksuse tunnus 12201:001:0436, elu­ ja viis; kogudesse“ punkti 1 ja nimetada Iisaku Güm­ Hiljem lisandus koostööleping sama rajooni Gostitsõ omavalit­ ruumi pind 61,0 m², alghind 3050,0 eurot naasiumi hoolekogusse uueks Alutaguse susüksusega, mille juht Vladimir Kamõšev koos teadlase Dmitri • otsustati õigusselguse huvides tunnistada (50 €/ m²); Valla­volikogu esindajaks volikogu liikme voli­ Osadchukiga külas oligi. kehtetuks ühinenud valdade volikogude 21 2) 4-toaline korter aadressil Uusküla, Linnu tuste kehtivuse ajaks volikogu liikme Paul Kes­ Meie ühine huvi on Permisküla silla idee, et hoogustada piir­ määrust; tee 4-11 (korteriomandi registriosa number küla asemel volikogu liige Janno Vool; kondade majanduslikku arengut. Paraku pole olud selle mõtte • otsustati välja anda volikogu määrus „Ettevõt­ 3494208, EHR kood 102000443, katast­ teokstegemist soosinud, kuid head suhted ja koostöötahe on luses kasutatava ehitise korrastamise toetus“, • otsustati korraldada Alutaguse Vallavalitsuse riüksuse tunnus 12201:001:0436, elu­ alles. Seekord tutvustati vastastikku omavalitsusi ja vahetati millega kehtestatakse Alutaguse valla eelarve­ hallatavate asutuste Iisaku Rahvamaja, Iisaku ruumi pind 76,7 m², alghind 7670,0 eurot mõtteid võimalike koostöövaldkondade osas. Pärast arutelu kir­ listest vahenditest Alutaguse valla territooriu­ Raamatukogu ja Tudulinna Raamatukogu (100 €/ m²). tegevus ümber alates 1. maist 2018. a liites Alu­ jutati alla Alutaguse ja Gostitsõ koostööleping, näitamaks üles mil tegutsevate ettevõtjate omandis olevate Otsustati määrata osavõtutasu suuruseks 50,00 taguse Huvikeskusele selle struktuuriüksustena head tahet suhete jätkamiseks. Milline saab olema meie edasise ehitiste korrastamiseks toetuse taotlemise, eurot ja tagatisraha suuruseks 10% alghinnast. koostöö sisu, seda näitab aeg. Kindlasti tasub vahetute naabrite läbivaatamise, eraldamise ning järelevalve teos­ seni hallatavate asutustena tegutsenud Iisaku tegemistega kursis olla ning häid suhteid hoida ja arendada. tamise ja aruandluse kord; Rahvamaja, Iisaku Raamatukogu ja Tudulinna MÄRTS 2018 ALUTAGUSE VALLA LEHT 3 Ülevaade Alutaguse valla 2018. aasta eelarvest Alutaguse vald Majandusvaldkonna investeeringud 4 508 418 eurot Elamu- ja kommunaalmajanduse investeeringud 1. Kergliiklustee (Kurtna–Illuka-Kuremäe) 362 700 eurot 1 545 316 eur, sh toetus SA Illuka Arengufondist 1. Tudulinna katlamaja rekonstrueerimine 334 700 eur tänab ja õnnitleb! 800 000 eur sh KIK 150 000 eur MALL HIIEMÄE on Alutaguse 2. Koltsina-Mäetaguse jalg- ja jalgrattatee pikendus: 2. Tudulinna soojustrassi vaegtööd 9 000 eur sh juurtega folklorist ja Eesti Kirjandus- Mäetaguse-Mäetaguse küla, projekt 13 140 eur KIK 4 500 eur muuseumi vanemteadur, kes pälvis 3. Koltsina-Mäetaguse jalg- ja jalgrattatee pikendus: 3. Tudulinna kalmistu värav 9 000 eur Vabariigi Valitsuselt teaduse elu- Mäetaguse-Mäetaguse küla, ehitus 180 000 eur 4. Tudulinna vee- ja kanalisatsioonitrasside tööpreemia pikaajalise tulemusliku 4. Iisaku-Tärivere jalg- ja jalgrattatee ehitus 250 000 eur rekonstrueerimise eeltööd 10 000 eur teadus- ja arendustöö eest. Täname, 5. Teede, tänavate, bussipeatuste korrastamiseks et olete toonud meieni Alutaguse investeeringud üle valla 600 000 eur sh Iisaku Vaba aja ja kultuurivaldkonna investeeringud 604 780 eurot metsarahva loo! vallamaja parkla koos valgustusega, Jõhvi-Tartu mnt 1. Kurtna Noortekeskuse rekonstrueerimine 251 280 eur bussipeatused, kõnniteede projekteerimine, 2. rahvamaja energiasäästlikuks rekonstrueerimine VEERA SIBRIK on kolmandat aastat sh Alajõe-Karjamaa jalgtee eskiis ja/või Alajõe 149 500 eur Mäetaguse Põhikooli direktor, keda sadama slipp 3. Seltsimaja remont 40 000 eur Vabariigi President tunnustas Valge- 6. Alajõe detailplaneeringud, geodeesia ja KSH 4. Pagari mõisa pargi mänguväljak 54 000 eur, taotletav tähe IV klassi teenetemärgiga. Ta on 52 000 eur toetus PRIA, LEADER 30 000 eur olnud 18 aastat Kohtla-Järve Järve 7. sadam 258 200 eurot sh fondist 5. Pagari pargi valgustus 40 000 eur Vene Gümnaasiumi direktor ning tegi sellest maakonna ühe tugevama 206 500 eur 6. Tudulinna vana kiriku avariiremont 50 000 eur kooli. Täname, et oleme saanud usal- 8. Kuningaküla sadama projekteerimine 24 176 eur 7. Iisaku staadioni projekteerimine 20 000 eur dada Mäetaguse kooli Teie kätesse! 9. Kütusetankla ehitus Illukal 364 901 eur Mall Hiiemäe. Foto Annika Haas 10. Alajõe tänavavalgustuse ehitus 28 000 eur Haridusvaldkonna investeeringud 133 420 eurot 11. Iisaku vaatetorni juurdepääsutee ja parkla valgustuse 1. Iisaku Lasteaia ruumide remont 30 000 eur projekteerimine ja ehitamine 40 000 eur 2. Illuka Lasteaed-Põhikooli võimla esiku renoveerimine 12. Iisaku rahvamaja tee, parkla ja tänavavalgustuse 40 000 eur projekteerimine ja ehitamine 65 000 eur 3. Iisaku Kunstide Kooli (koridor, tantsuklass, 13. Kauksi rannapromenaadi teede ehitus 62 920 eur abiruumid, elektritööd) 22 025 eur sh projektitoetus 32 000 eur 4. Iisaku Gümnaasiumi puidutolmu ärastussüsteem 23 395 eur 14. Kauksi rannapromenaadi 3. etapp + 5. Mäetaguse Põhikool 18 000 eur, sh jõusaali laiendus spordivahendid 16 900 eur 10 000 eur, raamatukogu 8 000 eur 15. Kauksi parkla projekteerimine 20 000 eur 16. Mäetaguse mõisa suplusmaja rekonstrueerimine Sotsiaalvaldkonna investeeringud 824 212 eurot 2017 leping 505 168 eur 1. Alutaguse Hoolekeskuse väikemaja ehitus 824 212 eur 17. Mäetaguse mõisa korteri renoveerimine 2017 ületulev 37 000 eur Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine kokku 18. Illuka mõisa mööbel ja kardinad 172 697 eur summas 99 000 eurot jaguneb: 19. Mäetaguse mõisakompleksi päikesepaneelide • 20 000 eur Iisaku kiriku fassaadi renoveerimine paigaldamine 100 000 eur • 8 000 eur SA Iisaku Kihelkonnamuuseum 20. Pagari mõisa avariiremont 45 000 eur • 9 000 eur SA Alutaguse Vabadusvõitlejate 21. Mäetaguse laohoone rekonstrueerimine 2017 leping, Mälestusmärgi Fond President Kersti Kaljulaid ja Veera Sibrik. Foto Arno Mikkor valgustus ja haljastus 128 000 eur • 62 000 eur hajaasustuse programmi toetus

Alutaguse vabatahtlikud päästjad Alutaguse valla arengukava on küpsemas harjutasid koostööd Fotod: Kärolin Kruut

Janno Vool priitahtlik päästja

Alutaguse valla vabatahtlikud päästjad Jaama külast, Iisakust ja Mäetaguselt said ühisel õppusel kokku 17. veebruril Kuru külas. Toimus majapõletamise õppus, et harjutada praktilist tulekustutustööd. Õppuse käigus vaadeldi esmalt maja tule­ kahju arengut seest (tulekahju algfaasi ja tule levikut teistesse ruumidesse) ning kasutati esmaseid tulekustutusvahen­ deid. Vabatahtlikud said õppuse käigus kasutada kutseliste päästjate kasutuses olevat termokaamerat, millega saab kii­ resti sündmuskohal kannatanu leida ja näha, kus asub tule kolle. Õppuse käigus kasutati erineva tootlikkusega joatorusi. Vabatahtlikud päästjad said testida, mil­ listega on efektiivsem maja põlengut kus­ tutada. Ükski detail ei jäänud tähelepa­ nuta – sõidukite paigutus, hargnemised, julgestus, kaitseriietus jm. Seda kõike meie ühise turvalisuse tagamiseks. Samale õppusele olid kaasatud Mäe­ taguse päästeala ringi noorpäästjad, kes nägid väljast tulekahju arengut ja said ka ise tuld kustutada.

Naistepäeva eelõhtul kogunes ligi 40 tarmukat valla­kodanikku Mäe- taguse rahvamajja andma oma panust valla arengusse. Elukeskkond, avalikud teenused ja ettevõtlus on meie elu mõjutavad valdkonnad. Looduslähedane ja jätkusuutlik, pärimuskultuurile toetuv ja uuendus- lik, uutele ja suurtele ideedele avatud saab olema Alutaguse nägu. Juhtgrupp tänab kõiki, kes eri kanaleid pidi on oma mõtted teele saatnud. Vaata ka Facebookist Arengukava avalik esitlus toimub 2. mail kell 17 Iisaku Rahvamajas. Mäetaguse-Vabatahtlik-Päästekomando 4 ALUTAGUSE VALLA LEHT MÄRTS 2018

Tudulinna kool jätkab Kool on Tudulinna kogukonna Annely Oone haridus- ja kultuurikomisjon SÜDA(metunnistus) Marika Valter ja Tudulinna Põhikooli õpetajad Foto: erakogu Volikogu on põhimõttelise otsuse Tudulinna kooli osas teinud – kool jätkab tulenevalt ühinemisle- pingust põhikoolina ning otsust ei saa järgmise Kool on kogukonna süda. Kui kaob kool, siis kolme aasta jooksul muuta. Nii olid omavalitsused kaob ka kogukond. Riigi senine halduspoliitika ühinemise ajal kokku leppinud. Volikogu haridus- ja suhtumine maal elavatesse inimestesse on võt­ ja kultuurikomisjon tegi ettepaneku kool sulgeda nud meilt palju võimalusi. Kui võetakse kool, mis ning vallavalitsus kaalub võimalust muuta kool siiani on olnud paljude perede jaoks pidepunkt, lasteaed-põhikooliks. siis nõrgestab hädine Tudulinna ka suurt Aluta­ Volikogu otsus tugines liitunud omavalitsuste guse valda. Tugev vald on just nii elujõuline, kui vahel kokku lepitud ühinemislepingu eesmärgil, et tugev on tema kõige nõrgem pereliige. tuleb tagada kvaliteetne ja konkurentsivõimeline alus- Meie jaoks on oluline iga laps, laste arv ei ja põhiharidus tänastes asukohtades. Väikese arutelu ole argument. Tudulinna koolis õpib 17 õpilast, järgselt leiti, et seda põhimõtet ei soovita muuta ning neist 8 on asenduskodu lapsed ehk lapsed teistest ühinemislepingut selleks ei avata. omavalitsustest. Meie kool on nende laste jaoks Volikogu komisjoni liikmed käsitlesid teemat ainuõige võimalus. Asenduskodu lapsed, kes on laiemalt ning pikemas vaates. Komisjon kaalus kooli läbi elanud uskumatuid vintsutusi, vajavad kodu­ osas nelja valikut: jätkamine põhikoolina või algkoo­ lähedast ja mõistvat õppimiskohta. Meie kodu­ lina, sulgemine või jätkamine lasteaed-põhikoolina lapsed on harjunud, et klassikaaslaseks on eesti (viimane lisandus hiljem). Komisjoni liikmed kuula­ keelt konarlikult rääkiv või hingehaigusi põdev Oleme seni ellu saatnud noori, kes järgmistes koolis on õpetajad, kellele saame kurta oma isik­ sid ära hoolekogu, kooli personali ja lapsevanemate poiss või tüdruk. koolides hakkama saanud. Me oleme teadlikud likke muresid. Nad aitavad meid.“ Õpilased, kes arvamuse. Arutasime ühiselt kooli tuleviku valikuid Liitklassides on õpetaja töökoormus tun­ lõpetajate käekäigust. Kooli vilistlased hindavad on tulnud suurematest koolidest, tunnevad end nii võimaluste kui nõrkuste poole pealt. Kooli personal dide ettevalmistamisel suur, kuid tal on aega iga kõrgelt Tudulinnas antava hariduse taset, mis turvaliselt, sest siin ei ole koolikiusamist, lapsed tõi omakorda eraldi välja kooli tugevused. Komisjonis lapsega eraldi tegeleda. Meie koolis on erivaja­ on eelduseks järgmisele astmele sisenemiseks ja julgevad suhelda. Pakume väiksemat ja vaikse­ leiti argumentide analüüsi ja arutelu järgselt konsen­ dustega õpilastel edukamad õpitulemused, sest esinemisjulgust, mis on kaasa saadud just tänu mat keskkonda. suslikult, et kool tuleks sulgeda ning arendada kooli­ nad õpivad personaalse jälgimise ja suunamise väikesele koolile. Jaanuaris 2018 olid meil külas Kaks korda õppeaastas korraldab kool üritusi majast välja atraktiivne kogukonnakeskus sotsiaal- ja all. Tudulinna erakordses ja ainulaadse miljööga vilistlased, kellest paljud on teinud edukat kar­ kogukonnale. Talvepidu ja kevadpidu toimuvad kultuurivaldkonnas. koolimajas antakse kvaliteetset ja konkurentsi­ jääri ning on oma valikutega väga rahul. Enne­ kultuurimaja laval ning alati esinevad kõik õpi­ Komisjoni liikmed ei võtnud otsustamisel aluseks võimelist haridust. 16 õpilasest (1. klassi õpilast kõike toodi põhjusena välja Tudulinnas antud lased ning viimastel aastatel ka õpetajad. Talve­ rahalist juurdemaksmist või säästmist. Otsuse lange­ ei hinnata) õpib suurepärastele, väga headele ja haridust. peo ühisosaks on kohvik või laat ning kevadpeo tamisel lähtusime reaalsest olukorrast, kogukonnast, headele õpitulemustele 7 last. Meie õpilastest Kogukonnakool aitab arendada ja hoida ajal kaunistab kultuurimaja meie kooli õpilaste võimalustest vallas ning lastele parimast haridusest, pooled saavad oma positiivsed tulemused just kohalikku kultuuri ja eripära, säilitab kogukonna omaloomingunäitus. Esinemiskogemuse saavad ka huviharidusest. Me ei saanud vaadata mööda, et tänu sellele, et keegi ei jää kahe silma vahele ning vaimsust. Tudulinna kooli pärisosa on kohaliku kõik. laste arv on iga aastaga koolis kiiresti langenud ning abi jõuab HEV-õpilasteni õigeaegselt. ajaloo ja kultuuri õpetamine nii kultuurilootun­ Meie koolis töötab 3 tunnustatud õpetajat. kogukond ise on otsustanud suures osas oma lapsed Tudulinna koolis on nii õpetajal kui ka lap­ nis kui ka tunnivälises tegevuses. See seob nii Parim maakonnaõpetaja aastal 2009 reaalainete juba esimesest klassist alates teistesse koolidesse viia. sevanemal hea ülevaade õpilaste edusammudest lapsi kui ka nende vanemaid kodukohaga, kasva­ õpetaja Eha Pärnik. 2008 Ida-Virumaa aastaõpe­ Tudulinna koolis õpib täna 17 last – 8 asenduskodu ja tagasilöökidest. Puudub koolikiusamine, sest tab kuuluvustunnet ja sidet selle paigaga. Oleme taja, 2014 Ida-Virumaa parim põhikooliõpetaja last teistest Eesti piirkondadest ja 9 kohalikku last. Vas­ midagi ei jää märkamata. Probleemi tekkimisel tutvustanud lastele oma kodukoha tuntud ini­ ning Tudulinna valla aukodanik aastal 2017 eesti tukaaluks õpib 19 siinset last põhikooli tasandil teistes on võimalik koduga kiiresti kontakti saada. Me mesi, rahvarõivaid, traditsioone, ajalugu – kõike, keele ja kirjanduse õpetaja Regina Urb. 2010. koolides. ei jäta laiskvorste rahule. Meil ei esine põhjuseta mis peaksid noortes kujundama tunnet ja tead­ aastal tunnustati Ida-Virumaa aasta õpetaja tiit­ Laste arv on argument. See argument on tugev siis, puudumisi, sest suhe koduga on tihe ja lapsed mist, kes nad on ja kus on nende juured. Koolil liga Marika Valterit. Lisaks on meie kool pälvinud kui osades klassides ei ole ühtegi õpilast või see num­ tahavad kooli tulla. Lapsevanem tunneb oma on kujunenud oma traditsioonid, mis on koolielu 2014. aastal Tartus toimunud väärtuskonverent­ ber on ainult 1. Selline olukord on Tudulinna koolis klassi õpetajat, tänaval kohtudes ei tuhiseta üks­ lahutamatuteks osadeks. sil tunnustuse „Hea kooli rajaleidja“. Selle aasta ja tendents algklasside osas on järgnevatel aastatel jät­ teisest mööda. Väike kool pakub tasuta huviharidust. Tudu­ üldine rahuloluküsitlus õpilaste, lapsevanemate kuv. Õppekeskkond lapse jaoks on ümbritsev füüsilise, Lühike ja turvaline koolitee. Kõik lapsed linna kool võimaldab õpilastel osaleda kunsti-, ja personali hulgas andis väga häid tulemusi. Kõr­ vaimse ja sotsiaalse keskkonna kooslus kokku. Kool on tulevad kooli jala. See võib tunduda väheoluline, meisterdamis-, tantsu-, spordi-, sõnasõbra-, kir­ gelt hinnatakse oma kooli, õpetajate tööd ja tule­ koht, kus laps saab luua sõprussuhteid teiste omava­ kuid arvestades meie noorte tervisenäitajaid ja jandus-, laulu- ja ettevõtlusringist. Vanemaid muslikkust. Kolme huvigrupi keskmine hinne 4,5 nuste lastega. Sõbrad saavad üksteist toetada õppimise vähest liikumist üldse, kaalub see üles kõik muud õpilasi huvitab jõusaal, mille sisustamisel vahen­ räägib enda eest. protsessis, luua ja avastada koos uusi teadmisi, veeta argumendid. Lapse koolipäev algab normaalsel ditega on suur osa just koolil. Tudulinna kool on haridusasutusena toimi­ koos toredalt tunnivälist aega ning vajadusel teineteist ajal, võimalus saada osa erinevatest „ahvatlustest“ Ühisüritustel on koolipere esindatud 100%. nud üle 173 aasta. Siin on õppinud paljudest abistada. Seega on sõber inimene, keda saab usaldada, on nullilähedane. Just seetõttu on meie koolile Kooli ühistegevused ongi ühised tegevused suguvõsadest mitu põlvkonda. See on järjepide­ kellele saab loota ja kellelt vajaduselt saab abi ja toetust võõras mõiste „põhjuseta puudumised“. Lapsed sõltumata kooliastmest, päritolust või muust. vus, need on traditsioonid. Me ei soovi, et keegi ning kes muudab koolipäeva lõbusamaks. Lapsevane­ elavad koolile nii lähedal, et jõuavad vahetunnis Koostegemisrõõm - üritustel, väljasõitudel ei teine otsustaks, kus peavad meie lapsed koolis mana tean, et lapsed vajavad enda ümber eakaaslasi ja kodus ära käia. Seda vabandust, et töö jäi koju, jää kõrvale õpilased ega õpetajad. Suured oska­ käima. Õpitulemused, erinevad konkursid ja neid võiks olla rohkem kui üks, kellega koos kasvada. Ei kasutada ei saa. vad arvestada väikestega, väikesed tunnevad end muud tunnustused räägivad enda eest. Parim pea kartma lähipiirkonna koolide suurust. Neist ükski – Tudulinna kool aitab kujundada uusi aktiiv­ meelitatult, et saavad tegutseda koos vanema­ majanduspoliitika on hariduspoliitika ja me jät­ Iisaku, Avinurme, Tudu – ei ole suurte klassidega. Kõik seid ja tegusaid vallakodanikke. Tudulinna koolis tega. Sellistes tegevustes saavad arendatud kõik kame seda, kuniks on õpilasi. Kool, kus õpetaja on väikekoolid ja kõigi lastega jõutakse tegeleda. on aastaid tegutsenud õpilasesindus. Meie kool sotsiaalsed oskused. Nii nagu ütles oma EV 100 jõuab iga lapseni, avastades ja arendades lapse Kodulähedus on oluline argument. Kuid juba täna on liitunud rahvusvahelise projektiga FER, mis peetud pidupäevakõnes 9. klassi õpilane Anna- tugevusi, kasvatab seeläbi vastutustundlikke ning ei saa me tagada ja lastele keskendub ettevõtlikkuse arendamisele, et meie Liisa Lüüs: „Meie kool on väga selge ja ilmekas elus hakkama saavaid kodanikke. kodulähedust 3 km ulatuses. Seega need lapsed sõi­ lapsed oskaksid tulevikus näha arenemisvõime­ näide kokku hoidmisest. Meie koolis õpib väga Kool on küla süda. Kui süda töötab, funktsio­ davad juba täna. Kiiklast viiakse lapsed bussiga laste­ lisi valdkondi maaelus ning saaksid seeläbi piir­ vähe lapsi, kuid seda rohkem me üksteist hoiame neerivad ka kõik teised organid. aeda. Hajaasustusega piirkonnas tuleb meil olla valmis konna elu paremaks muuta. ja oleme suutnud tänu sellele ka püsida. Meie selleks, et vahemaad lahutavad meid kõigest. Kauksis elades tean seda vägagi hästi, viies oma lapsi Iisakusse lasteaeda ja kooli. Komisjoni liikmete jaoks on oluline argument tead­ mine, et Tudulinna vallavalitsus ja volikogu olid valmis ka ise eelneval aastal kooli sulgema, kuid ei julgenud Koolilaul sellist negatiivset otsust teha. See otsustamine anti üle uue valla volikogule. Komisjon on oma seisukoha välja Reet Juuse internaat ja kaugemad lapsed elasid nädal aega ütlesin (äkki saatuslikult), et järgmisel korral öelnud. seal. Alutaguse vallaski on väga tublisid, töökaid kokku saades ei peaks me avama kivi Tudulinna Tudulinna kooli tulevik on kogukonna käes. Juba ja tuntud Tudulinna Keskkooli vilistlasi. Kõigile koolile. täna on kohalikud elanikud „hääletanud jalgadega“ ja Mõnikord on vaadatud mulle suuril silmil otsa, muusikainimestele on kindlasti tuttav kontrabas­ Kuna võim, vaim, raha ja inimlikkus on nii otsustanud viia lapsed alates esimesest klassist teistesse kui väidan, et olen lõpetanud Tudulinna Kesk­ sist ja pedagoog Meeme Saareväli (Tudulinna sassi aetud, on raske midagi ette ennustada. Ega koolidesse. Miks ei eelistata kodulähedast kooli? kooli. Kui minu õde lõpetas Iisaku 7-klassilise vallast), oma küla hing ja töökas Ege Roosimägi mina ,,Selgeltnägijate tuleproovi" saatesse ei pre­ Kindlasti tuleb ka täna peale otsuse tegemist voliko­ kooli (tol ajal oli põhikool 7 aastat), siis mõnegi (Mäetaguse vallast), Illuka valla elutöö preemia tendeerigi, aga iga haridusega seotud otsus tuleb gus edasi mõelda ning mitte jääda teadmisega, et kõik pere rõõmuks ja õnneks loodi Tudulinna kesk­ saanud Milvy Järvepera, läbinisti looduse- ja met­ mitte üheksa, vaid üheksakümmend üheksa jääb nii, nagu on. Vallavalitsusel on soov viia Tudulin­ kool. Ka õde läks sinna kooli. Et lapsi mitte kahele sanaine Ellu Elken (Alajõe vallast). korda läbi mõelda. Haridusuuendajad on välja nas sisse muudatus, mis tekitaks sünergia kõrvuti aset­ poole kooli saata, panid isa-ema ka mind Tudu­ Kuigi uued ajad ja kombed vajavad ka uusi käinud idee, et ülikooli minekuks polegi varsti sevate lasteaia ja kooli vahel. Nii, nagu see toimib täna linna kooli. Niimoodi olengi õppinud Tudulinna väljundeid, on Tudulinna kool siiski vapralt vastu enam gümnaasiumiharidust tarvis.... Mured mur­ Illuka koolis. Usun, et tudulinlased mõistavad samuti, koolis alates 4. klassist kuni keskkooli lõpuni. Oli pidanud. Küll väike, kuid armas. Koolimaja kõr­ tud nii Iisaku kui Tudulinna kooliga. Pole koole, et muutusi on vaja. Omavalitsuste ühinemise järgselt on tore aeg ja tore kool. Usun siiralt, et siinjuures on val asus Tudulinna rahvamaja, mis ühel päeval pole probleeme. antud uuele vallavalitsusele ja volikogule kohustus oma nostalgitsemine täiesti asjakohane. Kõige täht­ maha põles. Nüüd on selle koha peal kasvamas Järgmine kord oma armsate koolide juures haridusvaldkonda korrastada ning arendada. Usun, et sam oligi, et nii kohalikud kui ka ümberkaudsete kased ja nende all mälestuskivid. Neid on seal kokku saades laulame kõik koos vendade Urbide kogukond ise, ka kõik need, kes oma allkirjad kooli külade lapsed said lähedal koolis käia. Mis sel­ pühendusega endisele rahvamajale, küüditatuile, ,,Koolilaulu": ,,TERE TAAS, VANA KOOL, jätkamise toetuseks on andnud, hakkavad aktiivselt lest, et mõnel oli 200 meetrit, teisel 2, 12 või 20 Tudulinna kultuuri- ja vaimuinimestele jne. Ühel NÄEN SIND ILMSI VÕI UND....". mõtlema sellele, kuidas kooli arendada ja tuua rohkem kilomeetrit kooli tulla, oli see ikkagi hea võima­ kokkusaamisel avasime seal mälestuskivi Tudu­ . lapsi esimesse klassi. lus maalapsel keskharidus omandada. Koolil oli linna Keskkoolile. Oma lühikeses sõnavõtus MÄRTS 2018 ALUTAGUSE VALLA LEHT 5

Iisaku Gümnaasium tähistas emakeelepäeva „Iisaku kodukoha aabitsa“ esitlusega Anneli Bogens käesolevast õppeaastast 5. klassi õppeka­ Ta lisas: „Iisaku kodukoha aabitsasse Iisaku Gümnaasiumi direktor vasse lisatud koduloo õppeaines. on koondatud tervet piirkonda puudutav Autor soovis, et õppematerjal sobiks informatsioon: Iisaku kandis olevad oluli­ kasutamiseks ka lasteaias või kõlbaks liht­ sed kohad, inimesed, vaatamisväärsused, 14. märtsil esitleti Iisaku Gümnaasiumis salt mõnusaks koduseks lugemisvaraks ajalugu, pärimus, loodus ning kultuurisünd­ emakeelepäevale pühendatud aktusel ning pakuks huvi täiskasvanuile. mused. Lisaks lugemisele saab aabitsat ka „Iisaku kodukoha aabitsat“, mille ees- Aabitsa autor Eda Välimets: „Kodu­ praktiliselt kasutada, sest sisaldab erinevaid märk on laiendada ja kinnistada Iisaku loolise õppematerjali kasutamine koolieas tööülesandeid. Aabits on illustreeritud rohke laste, lapsevanemate ja teiste kogukonna on parim võimalus äratada lastes huvi pildi- ja fotomaterjaliga.“ inimeste teadlikkust kodukohast. kodupaiga ajaloo ja vaatamisväärsuste, Aabitsa kirjastamist toetas Iisaku vallava­ „Iisaku kodukoha aabitsa“ autor on õpe­ pärimuste ja rahvarõivaste vastu, sest lap­ litsus, Rahandusministeerium ja Kodaniku­ taja Eda Välimets. Idee, aastatega koostatud sepõlves kogetu ja omandatu jääb püsiva ühiskonna Sihtkapital. Lisaks andsid aabitsa kodulooalane õppematerjal ja töölehed ühte väärtusena kestma kogu eluks. Kodukoha valmimimisse panuse meie vilistlased Heike raamatusse koguda, mõlkus õpetaja Eda aabitsa loomisega soovime oma piirkonda Välimets ja Emely Sulg. Neist esimese poolt Välimetsal peas juba mitmeid aastaid. hoida jätkusuutliku ja turvalise kogukon­ on tehtud kujundus, Emely on aga joonis­ Aabitsa koostamise ajal katsetati eri­ nana, et meie lapsed sooviksid tulevikus tanud kõik aabitsa pildid. „Iisaku koduloo nevaid Iisaku kodukandi kohta loodud oma kodud siia rajada ja kodukandi elu aabitsat“ saab soetada Iisaku Gümnaasiumi töölehtede sobivust nii I kooliastmes kui edasi viia.“ kantseleist.

Mäetaguse Lasteaed Tõruke tähistab Eesti Vabariigi sünnipäeva Foto: Siiri Pakkas Siiri Pakkas õhtul algas tikuvõileibade ja suupistete val­ Mäetaguse lasteaia direktor mistamine. Kõik tehti laste endi poolt, õpe­ tajate juhendamisel. Tulemust saab – nagu ikka – vaadata meie lasteaia kodulehekülje EV 100 sündmused meie lasteaias algasid pildigaleriist. 2017. aasta aprillikuus liikumispeoga Mäe­ Lasteaias on väljas fotonäitus Sada kal­ taguse rahvamajas. Liikumisõpetaja Eve listust mis on kingituseks Eesti Vabariigile. Iisaku kohe oskab „vägesid juhtida“. Seekordki olid Me ei ole näitust lõpetanud, võtame endiselt laste esinemisele kaasatud täiskasvanud, kes vastu fotosid. Mõned on küll hingematvalt Kihelkonna Muuseum eelnevalt aitasid ruumi kaunistada, trikoloo­ sisukad … Valikut meie kingitus-fotonäitu­ rivärvides lauda katta, ise sini-must-valgeid sest saab näha suvel Mäetaguse mõisapäe­ torte teha ja lõpuks veel tantsida. Kokkuvõt­ val. Tahame neid võrratuid hetki jagada oma Iisaku Kihelkonna Muuseum tes saab aruandlikku keelt kasutades öelda, kogukonnaga. et pidu oli rahvarohke, sisuliselt ilus, emot­ Sündmused, mis on pühendatud MEIE kutsub kindakirju imetlema sionaalne ja esteetiline. Seda kajastati ka EESTI sünnipäevale, lõppevad 3. juunil 2018 televisioonis. ise tantsu, õpetasid lastele päevakohaseid Mäetagusel. See on Ida-Virumaa Lasteae­ 22. veebruaril tähistasime Eesti sünni­ luuletusi, laule, tantse ja loomulikult eesti dade IV Laulu- ja Tantsupidu. Tulge vaata­ päeva kohvikukontserdiga. Miski ei sünni hümni. Hümni korrati omaalgatuslikult teel ma-kuulama! Aga samas – ehk tekib mõni üleöö. Piduliku päeva ettevalmistused ujulasse ja tagasi ning hommikul lasteaeda ilus idee, mida tahaksime veel kinkida? Aega algasid juba aasta algul. Õpetajad õppisid ja õhtul bussiga koju sõites. Peole eelneval on veel aastani 2020.

Tudulindude toimekas veebruarikuu

Ave Lohu Foto: Ave Lohu Tudulinna Lasteaia direktor

Mu koduke on tilluke, kuid ta on armas minule ...

Veebruarikuu algas meie lasteaias Küünla­ päevaga. Meisterdasime koos asenduskodu Kindanäituse avamisel. Foto Liivi Mölder kasvataja Brendaga küünlaid. Tööd jagus mit­ meks tunniks, kuid tulemus oli seda väärt. Iga laps sai küünla koju kaasa ja jagus veel laste­ Küünlakuu lõpus avasime muuseumis uue näitusesaali, mis on veel aedagi. Hommikuti ja tähtpäevadel on vahva selle kuu lõpuni ehitud rahvuslike kinnastega. Oleme avatud esmas­ oma tehtud küünalt põletada – vaadates tule­ päevast reedeni 9–16 ja muul ajal kokkuleppel. leeki, mis rahustab, annab soojust ja valgust. Rahvuslike kinnaste näituse tõi meie majja rahvusliku tekstiili ja muuseumitöö praktikant Mari-Liis Renser, kes õpib Viljandi Kultuu­ Üle pika aja oli vastlapäev lumerohke. Aas­ riakadeemias. Mari-Liis ütles oma näituse kohta, et see on meie esi­ taid pole saanud vastlapäeval mäest alla lasta. vanemate kirjakunst ja oskus, mida peab säilitama ja hoidma. Väga Sel aastal see õnnestus. Selgitasime välja Eesti Vabariik 100 raames külastasid ka inimesed, nende näoilmed, autod, riided, erinevates tehnikates tehtud kindad on imetlemist väärt. Lisaks on pikema liu, võistlesime mäkke jooksus, alla tudulinnud Iisaku Muuseumi. Lapsed said hoopis teistsugused. Kaunistasime ruume meie muuseum välja pannud oma kogudes olevad kindad ja katsuda veeretamises, lumepallide loopimises. Päeva osa programmist „Minu Eestimaa”. Nii rahvusvärvides. 23. veebruari hommikul saab põneva pinnaga nõelkinnast. Nõelkinnas on vanemaid tehnikaid parim osa oli muidugi hernesupp ning mait­ mõnigi laps oli muuseumis esmakordselt. toimus väike kontsert-aktus, mis algas hüm­ üldse ja selle eripära on pinna mitteharunemine – kui auk sisse tuleb, sev vastlakukkel. Tutvuti klassiruumiga, vesteldi laulupeost, niga. Krapsti olid lapsed toolidelt püsti ning ei harune terve kinnas üles, vaid on võimalik see lihtsalt kinni nõeluda. vaadati erinevaid rahvariideid, korrati üle kuulasid selle piduliku laulu vaikselt lõpuni. Üleval on teinegi näitus õige erilises tehnikas. Villa-akvarellid on Veebruarikuus on laste lemmikpäevaks Eesti sümbolid. Võin julgelt väita, et iga laps Lapsed lugesid luuletusi, laulsid ning lõpe­ imelised ja õrnad nagu oleks kunstnik Zlata Šarina need pintsliga joo­ sõbra­päev. Sel aastal käisime külas sõpradel meie lasteaias, kes juba rääkida oskab, teab tasid kontserdi ühistantsudega, kus osalesid nistanud, aga tegelikult on tööd valminud villaheidega. Tasub uurida Tudulinna Põhikoolis. Hoolega valmista­ eesti lipu värve, värvide tähendust, presi­ kõik lapsed vanuses 2–7 aastat. Sellele järg­ nii valmimisviisi kui kompositsiooni. sime kaarte, südamekesi, voolisime, lõika­ dendi nime, rahvuslille, -lindu, -kivi, pea­ nes väike vestlusring, kus lapsed said oma Tulge uudistama ja vaadake meie ruumid üle. Kogukonnale on sime, liimisime ja värvisime. Käes oligi 14. linna ja veel enamat. Lavastusmäng „Vaeslaps teadmisi näidata. Sünnipäevale tullakse ikka jälle üks uus ja hubane koosviibimise koht juures. Iisaku Kihelkonna veebruar ning seadsime sammud koolimaja ja talutütar” oli väga vahva ja kaasahaarav. kingitusega. Nagu ütleb laulurida: „On väike Muuseum rendib üritusteks välja oma uut seminarisaali. Kokkuleppe poole. Kõigepealt tutvusime koolimajaga, Lapsed olid julged ja aktiivsed osalejad. küll me kingitus, me ise väiksed ka ...”. Piduli­ sõlmimiseks võtke huvi korral julgelt ühendust ja tulge kohapeale vaa­ vahva oli treppidest kolmandale korrusele kul lõunasöögil kaunistasid lauda sini-must- tama. Lisaks kogume infot Iisaku koolis 1950–1960 aastatel toimunud ronida, sest meil majas treppe ei ole. Peale Eesti Vabariik 100. See oli väga suursugune valged lilled, küünlad ning rahvusvärvides erinevate riigipoolsete aktsioonide kohta. Näiteks jäneste kasvatamine. väikest ringkäiku jagasime laiali oma süda­ ja tähtis sündmus. Tudulinna Lasteaia lap­ laualipp. Pidupäeva tort oli väga maitsev, Kuidas sellekohane info ja aruandlus käis ja kui palju sellist riigipoolset mekesed, kaardid ning loomulikult sai iga sed valmistusid selleks tähtsaks päevaks mida jagus ka lapsevanematele. Aitäh kõigile, üleskutset üldse järgiti? Info koguja on Marika Oolberg tel 5646 0702 laps vastutasuks südame kujuga šokolaadi. nädalaid. Seadsime üles näituse 100 aastat kes osalesid ja abistasid. või [email protected]. Esitasime sõpradele luulepõimiku ning järg­ vanadest fotodest. Tore oli võrrelda Tudu­ Kaunist kevade ootust! Soovime kõigile imelisi saabuvaid munapühasid! nes trall lõbusate mängude ja tantsudega. linna ehitisi enne ja nüüd. Laste arvates olid Iisaku Kihelkonna Muuseumi pere 6 ALUTAGUSE VALLA LEHT MÄRTS 2018

Kaitseliitlased trotsisid külma ilma

Ljubov Laur. Fotod Ene Raudar Domral mängib Aljona Duminika. . Meeleolukas naistepäev Jaama külas

Ene Raudar

Jaama küla väikesel kogukonnal oli taas põhjust kokku tulla. Nagu juba tavaks saa­ nud, tähistatakse koos ka naistepäeva ja räägitakse kevadejutte. Meespere kingib lilli Lillede asetamine kõikidele vabaduse eest ja perenaised on ühtteist lauale küpsetanud. Mõistagi ei puudu ka pidupäevatort. võidelnute haudadele. Foto Linda Kivimäe Meeleolukaks kujunes too pühapäevane pidu suuresti tänu esinejatele. Tapalt kohale sõitnud Ljubov Laur pakkus toreda kontserdi, millesse jagus nii hingelisi laule, kui ka kõigile tuntud rahvalikke viise. Neil viimastel lasti ka ühiselt kõlada. Kalvi Kivimäe võistleja 7 padrunit, seega kokku 21 lasku. Iga Ljubov oli kaasa kutsunud veel Aljona Duminika, kellega koos kahehäälselt esitatud KL Iisaku rühma pealik möödalask andis võistlejale ühe minuti lisa, laulud kõlasid imeliselt ning kes omakorda esitles suurepärast pillimänguoskust. mis liideti üldajale. Tulemuste arvestus toimus Esialgu mandoliini meenutav pill osutus hoopis domraks ning Aljona käsitses individuaal-võistkondlikult. seda nii meisterlikult, et oleks väärt ka suurte saalide aplause. Loodetavasti kuule­ 17. veebruari kargel talvepäeval toimus Muru KL Iisaku rühm oli esindatud kahe 3-liikme­ me-näeme me teda kunagi veel. Esialgu on ta meie riigis elanud vaid poolteist kuud laske­tiirus järjekordne KL laskesuusatamise lise võistkonnaga. Võidu võttis Iisaku I võistkond ja Jaama külamajas oli tema esimene esinemine Eestis. võistlus. Võistlusi tuli avama maleva pealik major koosseisus Rein Sabolotni, Kristjan Seli ja Robert Mati Kuusvere. Kaitseliidu Avinurme malevkon­ Nagel. Iisaku II võistkond saavutas II koha koos­ nal on pikk traditsioon korraldada militaarseid seisus Ahto Altoja, Andreas Nagel ja Kristjan Foto Annely Oone laskesuusatamise võistlusi. On olnud aastaid, kus Nurgamaa. Individuaalarvestuses võitis Kristjan võistlejatel tuli rada lumepuudusel joostes läbida. Nurgamaa, II koht kuulus Rein Sabolotnile ja III Tänavu oli ilmataat võistlejatele ja korraldajatele koht Ahto Altojale. Arvestuses mehed kuni 50 helde – puistas parajalt lund. Raja ettevalmistus saavutas I koha Robert Nagel. Korralduse poole ja võistluse läbiviimine lasus KL Iisaku rühmal pealt aitasid võistlusi läbi viia Valeri Malinovski, ja see algas juba novembris. Esmalt tuli rada Robert Nagel, Kalvi Kivimäe, Anneli ja Veiko võsast puhastada, edasi lund oodata ning rada Reino. suusatamiseks ette valmistada. Suusatati sõja­ Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruari väe suuskadel ja sõduririietuses, ei mingit võist­ külmal ja kargel talvehommikul, kogunesid luskombet. Ühe ringi pikkus oli ca 2 km, mida Iisaku kalmistul KL Iisaku rühm, noorkotkad ja läbiti kolm korda. Iga ringi järel toimus laskmine Iisaku Gümnaasiumi kodutütred oma juhendaja AK-4st 150 m kaugusel olevasse märklehte. Esi­ Anastassia Meinsiniga, et süüdata küünlad ja mese ringi järel toimus laskmine lamades asen­ asetada lilled kõikidele vabaduse eest võidelnute Rein Sabolotni dist, teise ringi lõppedes lasti püsti ja kolmanda haudadele. tulejoonel. Foto Linda Kivimäe ringi lõppedes põlvelt asendist. Igal ringil sai Suur tänu kõigile osavõtnutele! Peipsil keerlesid jääkarussellid

Annely Oone Puhatu Selts pidutses veebruarikuus MTÜ Kauksi külaselts kinkis Eesti Vabariigile sünnipäevaks kaks jääkarusselli Pei­ Fotod erakogu pis järve jääl, mis ülalt vaadates kujutavad numbrit 100. Kingitus avati 23. veeb­ Karel Vähk ruaril sünnipäevalaulu ja kringli söömisega. Kingitusega soovivad külaelanikud, et hoitaks ja hoolitaks Peipsi järvest ning kaunist põhjakalda loodusest ja liivarannast, sest Peipsi põhjakallas on kaunis Eestimaa pärl! Jääkarussellid jäävad avatuks kuni 10. veebruaril pidasime sõbralikku vastlapäeva. jääolud lubavad. Külaelanikud soovivad, et karussellitajad kingitust hoiaksid, et Selgus pikima liu laskja – see läks see saaks ikka kaua aega kõiki naerusuid rõõmustada. Jääkarussellide idee Annely külasse. Erilisem kostüüm ja liuvahend aga Oonelt, teostus Ivar Oonelt ja abi Piia Mändmetsa poolt. Narva. Liumäel sai kelgutades end ka mängudes proovile panna. Pall lusika peal tuli sõita mäest Kuremäel avas uksed alla ja lendavat taldrikut loopida kelgutades läbi hularõnga. Kõige auväärsem kelgutaja oli Illuka väike fotostuudio Kooli endine direktor Villio. Kui lumes hullatud, sai kõhtu täita hernesupi, Ene Raudar vastlakuklite ja sooja teega. Keerutati vastlavurri. Ürituse teine pool oli sõbrapäevalik, loosiga tõmmati tsitaate sellest päevast ja loeti teistele Alates joosepipäevast (19. märtsist) on Kure­ ette. Korraldajad olid meisterdanud omapärased mäel avatud väike fotostuudio. Ambulatoo­ südamekesed, mis kingiti osavõtjatele. riumi ja raamatukoguga ühes hoones asuva toa on fotograaf Margit Kurvits hubaselt 24. veebruaril tähistasime Eesti Vabariik 100 sisse seadnud, et pakkuda looduses pildis­ Puhatu külaplatsil. Lipu heiskasime päikese­ tamise kõrvale alternatiivi. Julgust stuudio tõusul. Pidu algas hümni laulmisega. Vaatamata avamiseks andis eelmise aasta lõpus ajutiselt käredale pakasele (-24°) kogunes palju inimesi kasutusel olnud jõulumeeleolus saalinur­ osa saama sellest sünnipäevast. gad Kurtna seltsimajas. Seda tehti koostöös Laulsid Vinkleri pere vahvad laululapsed. mittetulundusühinguga Kultuurikamber ja Luuletusi Eestimaast lugesid Markus Grinfeld ajendiks oli soov pakkuda professionaalset Kurtnast, Liset ja Karel omast külast. Tantsisid pildistamisvõimalust kodu lähistel, taskuko­ ,,Maarjaheina” memmed. Sõnavõttudega esine­ hase hinnaga. sid lisaks külavanem Kajale volikogu aseesimees Aasta alguses kokkuvõtteid tehes tõdeti Paul Kesküla, abivallavanem Oleg Kuznetsov ja rõõmuga, et algatus õigustas end igati ning Ene Raudar. Olid südamlikud sõnavõtud! et taolise teenuse pakkumist tasub proovida Ilutulestik joonistas taevalaotusesse imelise ka edaspidi. Nüüd selline võimalus Kuremäel mustri. Sooja saamiseks oli süüdatud lõke. Sün­ ongi. Margitiga tasub eelnevalt ajas ja võima­ nipäevalaud oli kaetud külavanema tehtud 100 lustes kokku leppida ja kui tulemusega rahul, kiluleiva, Liseti ja Liisu küpsisetordiga. siis ka sõpradele soovitada. Täpsemalt võib Täname kõiki, kes võtsid osa meie küla Margit Kurvits stuudio uksel. infot leida facebookist Margit Kurvits Photo­ korraldatud kodumaa sünnipäevast! Järgmiste Foto Ene Raudar graphy. Olgem varmad võimalust kasutama! kohtumisteni! MÄRTS 2018 ALUTAGUSE VALLA LEHT 7

Alutaguse vallale talimängudelt SEGAKOOR 4. koht! Lauljaid dirigent Tiina Damman Pagari seltsimaja Taavi Toomel K 19.00-21.00 otsitakse Aire Õras 5660 3361 Eesti 79 omavalitsusest 48 võttis omavahel mõõtu Viljandis, Karksi-Nuias ja Otepääl toimunud talimängudel. 34. Eesti omavalitsuste talimängud XXVII laulupidu „Minu arm“ toimub 4.-7. juuli 2019 Tallinna laulu- IISAKU SEGAKOOR koosnesid eelturniiridest ja 3. - 4. märtsini toimunud lõppvõistlustest. väljakul, kui laulupeo sünnist Eestis möödub 150 aastat. Kokku oli kavas 10 spordiala. Arvestust peeti linnade, üle 8000 ja kuni dirigent Tanja Elken 8000 elanikuga valdade osas eraldi. Alutaguse valla koondvõistkond võist­ Alutaguse on üks imeliselt rikas kant – meid elab 3 inimest ruutkilo- Iisaku Gümnaasium les suusatamises, mäesuusatamises, lumelaua võistluses, kabes ja ujumises. meetril ja meil on 3 segakoori. Üksteise hõikumine soode ja rabade E 19.00-21.00 Volikogu aseesimees Paul Kesküla osales juhtide võistlusel. Kokkuvõttes vahel on sajandite jooksul hääle jõudu kasvatanud ja koorilauluarmas- saavutas Alutaguse vald omas grupis väärika 4. koha. Üldarvestuse oldi Tanja Elken 506 0453 kõrgel 20. kohal. tust toitnud. Nüüd on uueks peoks dirigendid leitud, laulud välja valitud, Kõige edukam ala oli meile suusatamine, kus Aveli Uustalu N18 ja aga osa lauljaid on kahe peo vahel valla peale kaduma läinud. Palume OONURME SEGAKOOR Kaarel Karri meeste võistlusklassis võitsid pronksmedalid. Teatesuusa­ kõigil, kes märkavad üksi uitavat lauljat, anda juhatust allpool nimetatud tamises tõusis meeskond hõbemedalitega poodiumi teisele astmele ning kooride juurde. dirigent Keio Soomelt naiskond saavutas märkimisväärse 6. koha. Võistlustules oli veel teinegi Oonurme külamaja naiskond, lõpetades 20. kohal. Ujumises saadi 12. ning teateujumises 16. R ja L üle nädala koht. Kabevõistkond tõi tabelisse 25. koha punktid. Mäesuusatamises ja lumelaua võistlusel löödi punktid kokku ja Alutaguse vallale 19. tulemus. Paneme Alutaguse hääle kõlama! Keio Soomelt 5820 0429 Juhtide võistlusel anti kõigile esindustele, kelle juht oli võistlema tulnud, üldtabelisse võrdne arv punkte. Siiski peeti ka alasisest arvestust, kus Paul Kesküla tulemuseks oli tubli 9. koht. Täname kõiki osalejaid ja kaasaelajaid, kelle panus oli hindamatu ning tõi uuele koduvallale rohkelt tuntust ja tunnustust üle kogu vabariigi! TEADE 43. Eesti omavalitsuste suvemängud toimuvad juba 7.-8. juuli Haapsalus. Palume kõikidel lapsevanematel, kellel on raske- Ära magasuve maha!!! või sügava puudega alaealised lapsed, pöörduda Mõttesport kuni aprilli kuu lõpuni tööpäevadel Alutaguse Alutaguse õpilasmalev ootab vallavalitsusse. 18. veebruaril Kohtla-Järvel toimunud Ida-Virumaa lahtiste meistri­ võistluste II etapi sporditeemalises mälumängus võitis taas Alutaguse 13–17-aastaseid noori Kaasa võtta lapse kehtiv rehabilitatsiooniplaan ja võistkond koosseisus Andrus Alamaa, Indrek Moisa ja Andrus Aamer, kandideerima Alutaguse puude määramise otsus. vastates õigesti 75% küsimustest. Pagari küla võistkond (Argo Sepp, Rait õpilasmaleva rühmadesse Täiendav info Murutalu ja Rainer Puur) 46% tulemusega jäi jagama 4.–5. kohta. Kahe Mäetagusel, Illukal ja Iisakus. ILLUKA, MÄETAGUSE IISAKU, TUDULINNA, ALAJÕE etapi kokkuvõttes juhib Alutaguse 94 punktiga, Pagari on 61 punktiga tublil 4. kohal. Õpilasmalev toimub lastekaitsetöötaja Zlata Hollat lastekaitsetöötaja Julia Lehtla 2.–13. juuli 2018. telefon 336 6920, 556 67567 telefon 336 6913, 519 25475 10. märtsil toimus Paides Eesti Mälumänguliidu korraldatav 19. Maa­ kilva superliiga finaal, kuhu kahe eelvooru võitmisega kvalifitseerus Alu­ Täpsem info ja kandideerimise taguse võistkond koosseisus Andrus Alamaa, Indrek Moisa, Argo Sepp, tingimused on leitavad valla Hagen Mathias Aamer ja Andrus Aamer. Maakilva statuudi kohaselt kodulehelt alates aprillist või BUSSIINFO saavad kahest eelvoorust 10 suurima punktisummaga võistkonda otse valla noorsootöötajatelt. edasi superfinaali. Lisanduvad veel võistkonnad, kes läbivad rahvaliiga lisamängud. Suprliiga finaalis osales 17 võistkonda. Esikoht läks Räpina Mäetaguse piirkonna pensionäride sõit Jõhvi linna vallale (70%), Alutaguse tuli 14. kohale (44%). Alutaguse kilvarid olid toimub järgmise sõiduplaani alusel: parim Virumaa võistkond. Tegemist on üle-eestilise võistlusega, kus osa­ leb ligi 70 võistkonda. Huvilistel on küsimuste ja vastustega võimalik Alutaguse Haldus OÜ 3. aprill, 15. mai, 26. juuni - tutvuda www.kilb.ee. Väike-Pungerja, , Atsalama, Pagari, Jõetaguse 10. märtsil toimusid Türil sudoku Eesti meistrivõistlused. Alutaguse valda Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust 10. aprill, 22. mai, 5. juuni - esindas multimedalist, sh 2 kuldmedalit saanud Jaan Sepp. Paraku see võist­ , Ongassare, Illuka, Edivere ja Mäetaguse alevik, Aruküla, Kalina lus kõige paremini ei õnnestunud ja medaleid juurde ei lisandunud. Kuremäe külas osutab Alutaguse Haldus OÜ. 17. aprill, 8. mai, 12. juuni - Palume esitada näidud iga kuu viimaseks , Kiikla, Võrnu, kuupäevaks: e-post [email protected] Alutaguse valla kalmistutele matmise kord Väljasõit Mäetaguselt kell 9.00. telefon 33 66 930 Enne matmise korraldamist Alajõe, Iisaku, Illuka, Jaama, Mäetaguse, Tudulinna või Vasknarva kalmistul, tuleb esitada Alutaguse Haldus OÜ-le surmatõendi koopia. Seejärel sõlmitakse kalmistu platsi kasu- tamise leping. DETAILPLANEERINGUD Uus hauaplats eraldatakse surnu matmiseks, kelle viimane elukoht oli registreeritud Alutaguse vallas. Alutaguse Vallavalitsus teatab, et Alutaguse valla määramine elamu ja abihoone ehitamiseks ning maakasutuse küla Nurga tee 11 kinnistu detailplaneering võeti vastu Alu- sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks. Pla- Lepingu alusel võimaldab kalmistuvaht matmise korraldamise ole- taguse Vallavalitsuse 5. märtsi 2018. a korraldusega nr 229 ja neeritav ala asub Karjamaa külas, piirneb põhja- ja idaküljest masoleval või uuel hauaplatsil. on avalikul väljapanekul 26. märtsist kuni 10. aprillini 2018. a Karjase kinnistuga (katastritunnus 12201:001:1168), läänekül- tööpäeviti kella 9.00–15.00 Alajõe teenuskeskuses aadressil jest Sudakovi kinnistuga (katastritunnus 12201:001:0328) ning Alutaguse Haldus OÜ • Kooli 7, Mäetaguse alevik 41301, Alutaguse vald Valla tn 8, Alajõe küla. lõunaküljest riigimaanteega 13159 Karjamaa – Remniku tee. Tel 336 6930 • e-post: [email protected] Detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Alu- Maatükil kasvavad üksikud puud ja põõsad, hoonestus taguse valla veebilehel www.alutagusevald.ee. Avalikustamise puudub. järgne avalik arutelu toimub 11. aprillil 2018. a algusega kell Planeeringuala suurus on 5056 m². 10.00 Alajõe teenuskeskuses. Detailplaneeringu koostamise Planeeringuga ettenähtud tegevused ei kuulu planeeritaval eesmärgiks on jagada kinnistu kolmeks elamumaa sihtotstar- alal ega selle vahetus läheduses olulise keskkonnamõju tege- bega krundiks ning määrata kruntidele ehitusõigus ja juurde- vuse hulka. Planeeringualal ega lähipiirkonnas ei paikne Natura pääsutee, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või MÄRT RAJAS LIIDIA TRELL liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. olulisi alasid. Planeeringuga ei kavandata tootmistegevust ega 09.10.1966-27.01.2018 02.06.1930-25.02.2018 Planeeringuala suurus on ca 0,92 ha. olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks Ettepanekuid ja vastuväiteid Nurga tee 11 kinnistu detail- keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saasta- MARIA AIM GALINA SOKOLOVA planeeringu kohta saab esitada avaliku väljapaneku jooksul mist. Planeeringuga ei kaasne vahetut või kaudset mõju inimese 14.11.1929-07.02.2018 13.03.1932-28.02.2018 kirjalikult Alutaguse Vallavalitsusele Tartu mnt 56, Iisaku ale- tervisele ja heaolule. Kavandatav tegevus ei avalda ka negatiiv- vik, Alutaguse vald, 41101, Ida-Virumaa, tel 33 66901, e-post: set keskkonnamõju planeeringuala kontaktvööndisse jäävatele HENNO PÕLLU MARIA JANKEVITŠ info@ alutagusevald.ee; kontaktisik on arendusspetsialist Piret olemasolevatele kinnistutele ning seetõttu ei pea vallavalitsus 20.12.1937-09.02.2018 25.04.1923-03.03.2018 Anvelt, tel 33 66923; e-post: [email protected]. vajalikuks detailplaneeringu elluviimisega kaasneva strateegi- PAUL KORSTEN PJOTR VASSILJEV lise hindamise algatamist. • • • 26.07.1928-15.02.2018 17.09.1934-07.03.2018 Alutaguse valla Karjamaa küla Männi kinnistu detailplanee- Karjamaa külas Männi kinnistu detailplaneeringu koostamise ringu koostamise korraldaja on Alutaguse Vallavalitsus, kontakt­ KARL LEPASAAR ELLA TAAR algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise isik: arendusspetsialist Piret Anvelt, piret.anvelt@alutagusevald. ee 14.08.1930-15.02.2018 06.10.1922-09.03.2018 mittealgatamine. ja detailplaneeringu kehtestaja on Alutaguse Vallavolikogu. Alutaguse Vallavolikogu 21. veebruari 2018. a otsusega Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonna- IVAN YURCHENKO HANS HEIN nr 57 on algatatud Alutaguse valla Karjamaa küla Männi kin- mõju strateegilise hindamise mittealgatamise otsusega saab 25.09.1931-20.02.2018 29.05.1932-10.03.2018 nistu üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamine. tutvuda Alutaguse Vallavalitsuses aadressil Tartu mnt 56, Iisaku MÄRT ALTROF Detailplaneeringu algatamist taotleb Aleksei Froljonok. Detail- alevik, Alutaguse vald, Ida-Virumaa tööpäeviti ja vallavalitsuse 31.03.1946-21.02.2018 planeeringu koostamise eesmärgiks on maatükile ehitusõiguse elektroonilises dokumendiregistris. 8 ALUTAGUSE VALLA LEHT MÄRTS 2018

15.02.2018 LEELO LUMI SOOMETS

25.03 VILMA REEST 95 IISAKU 02.03 ARMILDA TISLER 94 EREDA 27.03 HELVI POST 92 IISAKU 30.03 KLAVDIA MASLJUKOVA 92 KUREMÄE 11.03 ANTONINA BORODINA 90 KUREMÄE 07.03 VEERA PROHHOROVA 89 09.03 ESTA REIGO 89 MÄETAGUSE 13.03 OTTO-JOHANNES LILLEPEA 89 EREDA 22.03 HELJU MAUMETS 89 KIIKLA 31.03 ERIKA JÜRMANN 89 IISAKU 01.03 EINVALD SELLIK 88 ALLIKU 01.03 VALVE RENNU 88 15.03 GENNADI KOLTŠIN 88 AGUSALU 29.03 ALEKSANDRA KUROVA 88 JAAMA 07.03 ÕILME RAJAS 87 IISAKU 08.03 ERLA RÄTSEP 87 SÄLLIKU 26.03 HELMI SELLI 87 MÄETAGUSE 09.03 PELAGEIA ZRAEVA 86 KUREMÄE 11.03 HILJA AVEL 85 UHE 12.03 VALDEK RISTJÕE 85 EREDA 23.03 ENNO ROOTS 85 ATSALAMA 21.03 IRENE TOMBERG 84 RANNAPUNGERJA ALUTAGUSE VALLA KULTUURIKALENDER 01.03 UNO AUNAP 83 RAJAKÜLA • 1. aprill kell 12 • 22. aprill kell 12 02.03 HELJU PADDA 83 MÄETAGUSE Alajõe kogukonnamajas Iisaku rahvamajas MÄLUMÄNG. 22.03 SULEV EINISTE 83 LIHAVÕTETE TÄHISTAMINE Lisainfo 339 3593 või 05.03 MIHHAIL PIŠTŠIK 82 KUREMÄE Lihavõtete kaunistuste ja [email protected] 29.03 HELGA VAHE 82 PAGARI suveniiride tegemise õpituba • 22. aprill kell 13 10.03 AIME VÄRV 81 KALINA • 1. aprill kell 12 Kiikla rahvamajas Kurtna seltsimaja 13.03 GENNADI GOLUBKOV 81 Ida-Virumaa NÄITEMÄNGUPÄEV VETERANIPÄEVA TÄHISTAMINE. • 2. aprill kell 17 Ümberpargijooks, sõdurisupp ja 21.03 LAINE KIVISTU 81 KURTNA Iisaku raamatu­kogus missioonijutud. 28.03 ELVI REISKA 81 MÄETAGUSE Kultuuripärandi aasta raames • 26. aprill kell 12 29.03 LEIDA KREEK 81 vaatame fotosid, mis kõnetavad Mäetaguse rahvamajas 05.03 GALINA ŠPOKA 80 JAAMA ja vestame perekonna KULDSE EA KEVADPIDU 17.03 ELFRIDE PEEP 80 IISAKU pärimuslugusid. Meeleolu loob Ervin Lillepea 19.03 JUTA PUSS 75 KUREMÄE • 6. aprill kell 12 Registreerimine hiljemalt 16. aprill Pagari seltsimajas Evi Porman 5650 0747 (Mäetaguse), 05.03 TAMARA OSMOLOVSKAJA 70 MÄETAGUSE NALJAPÄEVA TÄHISTAMINE Elle Tasane 5332 0597 (Iisaku), 07.03 MIHHAIL ŽEREBJATJEV 70 VÕRNU „KÕRTSILOOD JA LAULUD“ Aime Ilmsalu 5669 2795 (Tudulinna), 12.03 ALEKSANDR STEKLOV 70 IISAKU Peost võtavad osa naisteklubi Valve Kollo 5695 9943 (Illuka), 23.03 MARINA PETROVA 70 KUREMÄE „Elulõng“ sõbrad Tudulinnast, Tatjana Ševtšenko 5811 5491 27.03 VIKTOR HÜTT 70 EDIVERE Iisakust, Lohusuust, Illukalt, (Alajõe) või Alutaguse Vallavalitsus Mäetaguselt, Pagarilt. 336 6900. • 8. aprill kell 12–14.30 • 27. aprill kell 15–18 Iisaku Kihelkonna Muuseumis Kiikla rahvamajas IISAKU MUUSEUMI RETSEPTIDE KO-KO-KOOOLIVAHEAEG! Armas õpetaja TUTVUSTUS „Vanad head retseptid Korvpalli kolmevõistlus, kommide muuseumist“. Retseptid aastatest pimetest, kohtumine tundmatuga Elfride Peep 80 1930-1940 ja vanemad. Kartulisai, ja see pole veel kõik! singirullid täidisega, kanepitemp Kaugemalt tulijatele võimalik Õnnitlevad Iisaku Gümnaasiumi ehk jurss, ahjukala hernel, leivataar korraldada transport, selleks 20. lennu Sipelgad ja mesilasepiste küpsised. Koos helistage numbril 5190 2091 teeme, koos sööme. Retseptid • 28. aprill kell 14 koju kaasa. Hind inimese kohta: Iisaku rahvamajas LAULUVÕISTLUS 10€, saab tasuda kohapeal või „Viisiratas“. SÕIDUAUTODE ülekandega. Lauluvõistlusel esinevad solistid Lisainfo [email protected] viies vanuserühmas. Nooremate JA KAUBIKUTE 5646 0702. vanuserühmade võitjad saavad REMONT JA HOOLDUS Registreerimine kuni 5. aprillini. edasipääsu ETV lauluvõistluse VARUOSADE MÜÜK • 8. aprill kell 12 Iisaku „Laulukarussell“ maakondlikku [email protected] Gümnaasiumis LAULUD EESTILE vooru. Lisainfo telefonil 58866418. www.artsarauto.ee REHVIVAHETUS JA • 8. aprill kell 16 • 29. aprill Iisaku rahvamajas ANDRUS Mäetaguse mõisa küün, aadress +372 5650 3379 REHVIDE MÜÜK VAARIKU MONOETENDUS Tamme 17. E–R 8.30–17.30 L–P kokkuleppel SILDADE „Elu on parim meelelahutus“ PEIPSI TOIDU SUUR PIDU Tartu mnt 41a, Iisaku Piletid hinnaga 15€ ja 13€ • 30. aprill kell 18 (vanades Lemminkäineni garaažides) REGULEERIMINE müügil rahvamajas, Piletilevis ja Puhatu külaplatsil VOLBRIPIDU Piletimaailmas. Korraldaja Puhatu Selts • 14. aprill Pagari mõisast Mäetaguse mõisani. NÄITUSED KUULUTUSED KAHE MÕISA JOOKS • Pagari seltsimajas avatud SANITAARTEHNILISED • 14. aprill kell 14 aprillikuu lõpuni näitus TÖÖD. Võtame üürile 2-toalise Iisaku rahvamajas „NÄPUTÖÖ SAJANDI TUULTES“ korteri Iisaku keskuses alates IDA-VIRUMAA RAHVAMUUSIKA • Viljandi Kultuuriakadeemia KESKKÜTTESÜSTEEMIDE JA SEGARAHVATANTSUPÄEV ja Iisaku Kihelkonna Muuseumi EHITUS. 15. juunist 2018. Kai 5647 5783 Päeva lõpetab MandoTrio kontsert RAHVUSLIKE KINNASTE NÄITUS sarjas Eesti Pärimusmuusikakeskuse on avatud märtsikuu lõpuni Gump OÜ [email protected] pesakontserdid E–R kella 9.00–16.00 Tel 50 56 887 või Silver 5689 4238 • 19. aprill kell 18 Mäetaguse muuseumi uues hoones [email protected] rahvamaja suures saalis Mäetaguse • Zlata Zarina VILLA-AKVARELLIDE MÄLUMÄNGUTURNIIRI finaal. NÄITUS on avatud Iisaku 15. hooaja lõputurniir. Oodatud on Kihelkonna Muuseumis OÜ ESTEST PR ostab 3-liikmelised võistkonnad. E–R kella 9.00–16.00 • 21. aprill kell 14 • Iisaku Kihelkonna Muuseumi metsa- ja põllumaad. Mäetaguse rahvamajas PROGRAMM LASTELE Metsakeskus.ee Tel 50 45 215, 51 45 215, IDA-VIRUMAA NOORTEBÄNDIDE „Kevadpühad Eesti Rahvakalendris“ [email protected] KONKURSS 26.03–29.03.2018 Ostame kasvavat metsa, põllumaad • 21. aprill kell 13 (meisterdamine, meie kandi munade­ ja metsakinnistuid hinnaga Väljaandja: Alutaguse Vallavalitsus Kurtna seltsimaja MAARJAHEINA püha kombed ja munavõisaiad, kuni 10 000 eurot/ha. Küttepuude saagimine ja Postiaadress: Tartu mnt 56, 41101 TASUTA. KLUBI SÜNNIPÄEVAPIDU lõbusad mängud jpm). Kinnistud võivad olla tehtud raietega Iisaku alevik, Alutaguse vald, Ida-Virumaa Tiraaž: 2000 lõhkumine tellija kodus. Kultuurikalendris on võimalikud muudatused, palun jälgige reklaame! või asetseda piiranguvööndis. Toimetaja: Signe Roost, tel 5330 2385 Küljendus: Kolmik W Hind kokkuleppel. Täpsem info Alutaguse valla kodulehel www.alutagusevald.ee/kalender Tel: 56 111 900 e-mail: [email protected] Trükk: Trükikoda Trükis AS Tel 50 56 887 Alutaguse Huvikekus 336 6963/5885 9979 [email protected]