Eesti Spordipoliitika Alused Spordi Rahastamine
Total Page：16
File Type：pdf, Size：1020Kb
EESTI SPORDIPOLIITIKA ALUSED SPORDI RAHASTAMINE. INVESTEERINGUD SPORTI KOHALIKUD OMAVALITSUSED JA SPORT. LASTE- JA NOORTESPORT TREENER. SPORTLANE VÕISTKONDLIKUD SPORDIALAD SPORDIHARIDUS, -TEADUS, -KOOLITUS LIIKUMISHARRASTUS JA HARRASTUSSPORT SPORT JA TERVIS. TERVISEKONTROLL UUS MEEDIA JA IT-LAHENDUSED SPORDIS SISUKORD EESTI SPORDIPOLIITIKA ALUSED LK 7 SPORDI RAHASTAMINE. INVESTEERINGUD SPORTI LK 19 KOHALIKUD OMAVALITSUSED JA SPORT. LASTE- JA NOORTESPORT LK 23 TREENER. SPORTLANE LK 33 VÕISTKONDLIKUD SPORDIALAD LK 41 SPORDIHARIDUS, -TEADUS, -KOOLITUS LK 49 LIIKUMISHARRASTUS JA HARRASTUSSPORT LK 67 SPORT JA TERVIS. TERVISEKONTROLL LK 79 UUS MEEDIA JA IT-LAHENDUSED SPORDIS LK 93 2 Saateks VII Eesti Spordi Kongressi sisuline töö algas juba kaks kuud enne kongressi ametlikku avamist üheksa ekspertgrupi moodustamise ning tööleasumisega. Samuti ei lõppe VII Eesti Spordi Kongressi sisuline töö 11. novembri õhtupoolikul Nokia Kontserdimajas kongressi ametliku lõpetamisega. See jätkub kongressil tehtud ettepanekute läbitöötamise ning otsus- tajatele vabariigi valitsuses, kohalikes omavalitsustes ja Eesti Olümpiakomitees edastamisega ja loode- tavasti paljudes olulistes küsimustes ka täitmisega. Sellepärast kuuluvad töögruppidesse ning mitmes grupis ka nende juhtide hulka keskvõimu ja kohalike omavalitsuse esindajad. Kongressi ettevalmistamise käigus pöördusid töögruppide juhid hinnangute ning muudatusettepa- nekute saamiseks sporti tundvate ja armastavate inimeste poole. Valiku nende arvamustest ja artiklitest leiate järgnevatel lehekülgedel. Demokraatlikule ühiskonnale omaselt valitseb ka spordis probleemide tõlgendamises ja lahenduste pakkumises arvamuste paljusus. Austatud lugeja, kui Teil on mõtteid, ideid või ettepanekuid Eesti spordi paremaks muutmiseks, siis kirjutage Eesti Olümpiakomitee sekretariaati [email protected] . Kõik Teie nii enne kongressi kui pärast selle toimumist saadetud arvamused edastatakse oma tööd jätkavatele ekspertgruppidele. Mart Siimann EOK president 3 TÖÖGRUPPIDE NIMEKIRJAD Eesti SPORdiPOLiitika ALUsed TReeneR. SPORTLane. Siim Sukles, töörühma juht Erki Nool, töörühma juht Toomas Tõnise, töörühma juht Jaak Salumets, töörühma juht Valeri Maksimov, töörühma vastutav toimetaja Andrus Nil, töörühma vastutav toimetaja Veiko Lember Mati Alaver Lauri Luik Jüri Jaanson Tõnu Lume Tatjana Jaanson Tõnu Murašev Gerd Kanter Aivar Pohlak Uno Koort Epp Rebane Ilmar Kütt Raivo Vare Anna Levandi Rein Ottoson Paul Poopuu SPORdi RAHastamine. Aavo Põhjala InvesteeRinGUD SPORti. Martti Raju Tõnu Seil, töörühma juht Tõnu Seil Neinar Seli, töörühma juht Evelyn Sepp Tiit Lääne, töörühma vastutav toimetaja Tiina Torop Peep Aru Toomas Tõniste Rein Ilves Urmas Klaas VÕistkondLikUD SPORdiaLad Ilmar Kütt Peep Aaviksoo, töörühma juht Peeter Sibul Andrus Nilk, töörühma vastutav toimetaja Erich Teigamägi Priit Ilver Tõnu Tõniste Mihkel Juhkam Tarmo Volt Kristjan Kais Avo Keel Üllar Kerde Andres Liinat KOHALikUD omavaLitsUsed JA Karel Loide SPORT. Laste JA –nooRtesPORT. Kalmer Musting Rein Ilves, töörühma juht Jüri Ratas Tiit Lääne, töörühma vastutava toimetaja Tarmo Rüütli Juhan Anupõld Jaak Salumets Malle Englas Vilja Savisaar Enn Hallik Tõnu Seil Aivar Kokk Tiit Sokk Ilmar Kütt Tõnis Teesalu Leonhard Soom Henn Vallimäe Aivar Soop Priit Vilba 4 SPORDIHARIDUS, -TEADUS JA SPORT JA teRvis. TERvisekontROLL -KOOLITUS Rein Kuik, töörühma juht Toomas Savi, töörühma juht Hannes Danilov, töörühma juht Madis Lepajõe, töörühma juht Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Erki Kesküla Mati Alaver Tarvo Kiudma Rein Haljand Mihkel Mardna Marek Kaleta Agnes Mägi Anu Kaljurand Gunnar Männik Ilmar Kütt Martti Raju Tõnis Matsin Tõnu Seil Mehis Viru Madis Tiik Kaarel Zilmer Eve Unt UUS MEEDIA JA IT-LAHENDUSED LIIKUMISHARRASTUS JA SPORDIS HARRASTUSSPORT Andres Jõesaar, töörühma juht Peeter Lusmägi, töörühma juht Anu Kaljurand, töörühma juht Tiina Möll, töörühma juht Hans Üürike, töörühma vastutav toimetaja Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Päärn Brauer Mait Arvisto Ivar Jurtšenko Mart Einasto Marko Kaljuveer Malle Englas Gert Lee Priit Ilver Peeter Marvet Gunnar Kraft Oliver Ojamaa Ülle Lass Hannes Rumm Lauri Luik Mall Maasik Andrus Nilk Raul Olle Jaanus Pulles Juhani Seilenthal Peeter Sibul Hanno Tomberg Reeda Tuula Tõnu Tõniste Tarmo Volt Kaarel Zilmer 5 EESTI SPORDIPOLIITIKA ALUSED EESTI SPORDIPOLIITIKA ALUSED Võtaks üle – aga kas võtmiseks mõistust jagub? Ühe reformi on Eesti spordiliikumine läbi viinud – kui suures osas kaotati spordi koolid ja loodi spordiklubid. Oleks aeg hakata tõsiselt analüüsima, millised olid tulemused. Seda on lihtne teha, kuna mitmes linnas on spordikoolid säilinud ja me saame tulumuslikkust mõõta. lased, kes saavad tipptasemel õpetust ja on kõrgelt motiveeritud kuni sporditegevuse lõpe- tamiseni. Kuuba spordimudel kopeerib mingil määral vana Saksa DV mudelit. Need on kaks selgelt eristuvat mudelit: Skan- dinaavia ja poolsotsialistliku riigi oma. Peaksime TÕNU LUME selgusele jõudma, kuhu meie tahame kuuluda, (1944) kummast mudelist rohkem eeskuju võtta. Igast Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968a. Tulnud mudelist saab võtta seda, mis meile tarvilik on – sambomaadluses 9 korda Eesti meistriks. Olnud Eesti Sambo- kui võtmiseks mõistust jagub. föderatsiooni ja Eesti Judoliidu esimees, president ja asepre- sident, hetkel Eesti Judoliidu aupresident. Eesti delegatsiooni ISE VALITSEN, ISE MÕISTAN KOHUT juht Barcelona olümpiamängudel, judokoondise juht Sydney Kui vaatame klubisid, mida arendada püüdsime, ja Ateena olümpiamängudel. Töötanud Eesti Spordi Keskliidu siis ilmneb, et oleme suhteliselt pealiskaudselt aseesimehena. Eesti Olümpiakomitee liige aastast 1992. Saanud kopeerinud Skandinaavia mudelit, aga ega seda Valgetähe V klassi teenetemärgi. Võitnud 2002a. Eesti spordi demokraatlikku sisu neis spordiklubides ju eriti aastapreemia. Mänginud 9 filmis, sealhulgas 1 Eesti filmis. pole. Meie spordiklubid on valdavas enamuses tillukesed, treenerile äraelamist pakkuvad klubid. agaksin oma mõtteid kolmes lõigus. Esimene Treeneri kõrval polegi seal eriti kedagi, kes Joleks klubid-spordikoolid, teiseks juunioride hindaks, seaks eesmärke, jälgiks eesmärkide täit- vanuseklass ja kolmandaks spordialade rahasta- mist – nii nagu see on eeskujuriikides. Seal on mine. spordiklubil juhatus, kes treeneri tööle võtab, talle Vaatame natuke laiemalt ringi. Näiteks aasta eesmärgi ja eelarve kehtestab. Ja lõpuks Soomes saab iga noor inimene arendada end hinnatakse, kas treener on saavutanud, mida vastavalt huvidele ja võimetele. Tema arengut ei temalt oodatakse. planeerita ülevalt, kõik on indiviidikeskne ja spor- Aga meil on treener, nagu soomlased ütlevad, diorganisatsioon loob selleks vajalikud eeldused. „itse keisari, itse tuomari.“ Ise määrab endale Vaatame Kuuba mudelit. Seal on valitud aren- eesmärgi ja ise neid ka täidab. Ja nagu looduses damiseks paarkümmend spordiala, kõigil kvalifit- läheb kõik kergema vastupanu teed, orienteeru- seeritud treenerid, kellest igaühe käe all harjutab takse massile, et oleks võimalikult palju õpilasi, 20-25 sportlast. Need on riigi andekaimad sport- võimalikult palju pearaha, võimalikult palju 8 elatisraha iseendale. Muud sportlikud eesmärgid tööpuudus on suur, haarab uppuja õlekõrrestki ja jäävad tihti tagaplaanile. teeb endale kas või spordiklubi. Eriti viimasel ajal on näha, kuidas kerkivad pooleldi pseudoklubid, mida organiseeritakse MURE JUUNIORIDE PÄRAST koolide baasil ja vähegi tõsisemad klubid jäävad JA PARETO PRINTSiiP kooli ukse taha. Mõnda kõrgeid eesmärke püsti- Teine Eesti spordi valukoht on juunioride vanu- tavat treenerit ei lasta kooliuksest sissegi. seklass. Valdav osa parematest noortest sportlas- Kogu spordiliikumise seisukohalt vaadatuna test, keda on ühest või teisest allikast toetatud, pole siiski peamine, kas meil on klubi või kool. langevad juunioride vanuseklassi jõudes finant- Peamine on kõrgelt kvalifitseeritud treener, kellel seerimise fookusest välja. See on keeruline iga, kus peab olema väga palju tugevaid omadusi. Spor- tuleb teha valikuid hariduse ja elukutse omanda- diala peensuste tundmisest ainult ei piisa. Ta mise suhtes. Sportlaste arv kahaneb järsult, ande- peab olema väga hea psühholoog, organisaator, kate säilitamine ja motiveerimine tekitab suuri motiveerija, tal peab olema väga hea meeskond probleeme. Sellest on palju räägitud ja üht-teist üldkehalise ettevalmistuse, meditsiiniteenuste ka tehtud, aga kindlasti peame tegema enam, et tagamiseks jne jne. ei kaoks järelkasv meie tippudele. Nüüd peaksime karmilt peeglisse vaatama ja Ja kolmas teema, mis on igavene, see on raha küsima: kui palju meil on kõrgelt kvalifitseeritud teema. Raha on alati vähe, ükskõik, kas õues on treenereid, keda toetab meeskond ning kes masu või kasu. Siiski tundub mulles, et selle koha suudab leida andekaid ja kõrgtulemuste saavuta- pealt on Eestis asjad küllaltki hästi korraldatud. miseks motiveeritud sportlasi? Kui võrdleme end Skandinaaviamaadega, kellega Saavutussport on ikkagi väheste pärusmaa. me end ikka võrrelda üritame, siis igasugused Meil on vähe nii kõrgelt kvalifitseeritud treenereid suhtnäitajad on meil ju paremad. kui ka noori, kes tahavad maailmaklassi jõuda. Me eraldame maksumaksja raha oma sportlas- Aga me peame nad ära tundma, üles leidma ja tele rohkem, kui seda teevad Skandinaaviamaad. nende eest hoolitsema. Samal ajal on ka rahva- Nende summad on palju suuremad, sest riigid on sport igas eas inimeste tervise tagamiseks laste- suuremad ja eelarved kopsakamad, aga protsen- aias, koolis, kõrgkoolis jm asi, mida tuleb