Eesti Spordipoliitika Alused Spordi Rahastamine

Eesti spordipoliitika alused Spordi rahastamine. Investeeringud sporti Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport Treener. Sportlane Võistkondlikud spordialad Spordiharidus, -teadus, -koolitus Liikumisharrastus ja harrastussport Sport ja tervis. Tervisekontroll Uus meedia ja IT-lahendused spordis Sisukord

Eesti spordipoliitika alused lk 7

Spordi rahastamine. Investeeringud sporti lk 19

Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport lk 23

Treener. Sportlane Lk 33

Võistkondlikud spordialad lk 41

Spordiharidus, -teadus, -koolitus lk 49

Liikumisharrastus ja harrastussport lk 67

Sport ja tervis. Tervisekontroll lk 79

Uus meedia ja IT-lahendused spordis lk 93

2 Saateks

VII Eesti Spordi Kongressi sisuline töö algas juba kaks kuud enne kongressi ametlikku avamist üheksa ekspertgrupi moodustamise ning tööleasumisega.

Samuti ei lõppe VII Eesti Spordi Kongressi sisuline töö 11. novembri õhtupoolikul Nokia Kontserdimajas kongressi ametliku lõpetamisega. See jätkub kongressil tehtud ettepanekute läbitöötamise ning otsus- tajatele vabariigi valitsuses, kohalikes omavalitsustes ja Eesti Olümpiakomitees edastamisega ja loodetavasti paljudes olulistes küsimustes ka täitmisega. Sellepärast kuuluvad töögruppidesse ning mitmes grupis ka nende juhtide hulka keskvõimu ja kohalike omavalitsuse esindajad. Kongressi ettevalmistamise käigus pöördusid töögruppide juhid hinnangute ning muudatusettepa- nekute saamiseks sporti tundvate ja armastavate inimeste poole. Valiku nende arvamustest ja artiklitest leiate järgnevatel lehekülgedel. Demokraatlikule ühiskonnale omaselt valitseb ka spordis probleemide tõlgendamises ja lahenduste pakkumises arvamuste paljusus. Austatud lugeja, kui Teil on mõtteid, ideid või ettepanekuid Eesti spordi paremaks muutmiseks, siis kirjutage Eesti Olümpiakomitee sekretariaati [email protected] . Kõik Teie nii enne kongressi kui pärast selle toimumist saadetud arvamused edastatakse oma tööd jätkavatele ekspertgruppidele.

Mart Siimann EOK president

3 töögruppide nimekirjad

Eesti spordipoliitika alused Treener. Sportlane. Siim Sukles, töörühma juht Erki Nool, töörühma juht Toomas Tõnise, töörühma juht Jaak Salumets, töörühma juht Valeri Maksimov, töörühma vastutav toimetaja Andrus Nil, töörühma vastutav toimetaja Veiko Lember Mati Alaver Lauri Luik Jüri Jaanson Tõnu Lume Tatjana Jaanson Tõnu Murašev Gerd Kanter Aivar Pohlak Uno Koort Epp Rebane Ilmar Kütt Raivo Vare Anna Levandi Rein Ottoson Paul Poopuu Spordi rahastamine. Aavo Põhjala Investeeringud sporti. Martti Raju Tõnu Seil, töörühma juht Tõnu Seil Neinar Seli, töörühma juht Evelyn Sepp Tiit Lääne, töörühma vastutav toimetaja Tiina Torop Peep Aru Toomas Tõniste Rein Ilves Urmas Klaas Võistkondlikud spordialad Ilmar Kütt Peep Aaviksoo, töörühma juht Peeter Sibul Andrus Nilk, töörühma vastutav toimetaja Erich Teigamägi Priit Ilver Tõnu Tõniste Mihkel Juhkam Tarmo Volt Kristjan Kais Avo Keel Üllar Kerde Andres Liinat Kohalikud omavalitsused ja Karel Loide sport. Laste ja –noortesport. Kalmer Musting Rein Ilves, töörühma juht Jüri Ratas Tiit Lääne, töörühma vastutava toimetaja Tarmo Rüütli Juhan Anupõld Jaak Salumets Malle Englas Vilja Savisaar Enn Hallik Tõnu Seil Aivar Kokk Tiit Sokk Ilmar Kütt Tõnis Teesalu Leonhard Soom Henn Vallimäe Aivar Soop Priit Vilba

4 SPORDIHARIDUS, -TEADUS JA Sport ja tervis. Tervisekontroll -KOOLITUS Rein Kuik, töörühma juht Toomas Savi, töörühma juht Hannes Danilov, töörühma juht Madis Lepajõe, töörühma juht Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Erki Kesküla Mati Alaver Tarvo Kiudma Rein Haljand Mihkel Mardna Marek Kaleta Agnes Mägi Anu Kaljurand Gunnar Männik Ilmar Kütt Martti Raju Tõnis Matsin Tõnu Seil Mehis Viru Madis Tiik Kaarel Zilmer Eve Unt

UUS MEEDIA JA IT-LAHENDUSED LIIKUMISHARRASTUS JA SPORDIS HARRASTUSSPORT Andres Jõesaar, töörühma juht Peeter Lusmägi, töörühma juht Anu Kaljurand, töörühma juht Tiina Möll, töörühma juht Hans Üürike, töörühma vastutav toimetaja Rein Jalak, töörühma vastutav toimetaja Päärn Brauer Mait Arvisto Ivar Jurtšenko Mart Einasto Marko Kaljuveer Malle Englas Gert Lee Priit Ilver Peeter Marvet Gunnar Kraft Oliver Ojamaa Ülle Lass Hannes Rumm Lauri Luik Mall Maasik Andrus Nilk Raul Olle Jaanus Pulles Juhani Seilenthal Peeter Sibul Hanno Tomberg Reeda Tuula Tõnu Tõniste Tarmo Volt Kaarel Zilmer

Eesti spordipoliitika alused Eesti spordipoliitika alused

Võtaks üle – aga kas võtmiseks mõistust jagub? Ühe reformi on Eesti spordiliikumine läbi viinud – kui suures osas kaotati spordi koolid ja loodi spordiklubid. Oleks aeg hakata tõsiselt analüüsima, millised olid tulemused. Seda on lihtne teha, kuna mitmes linnas on spordikoolid säilinud ja me saame tulumuslikkust mõõta.

lased, kes saavad tipptasemel õpetust ja on kõrgelt motiveeritud kuni sporditegevuse lõpe- tamiseni. Kuuba spordimudel kopeerib mingil määral vana Saksa DV mudelit. Need on kaks selgelt eristuvat mudelit: Skan- dinaavia ja poolsotsialistliku riigi oma. Peaksime TÕNU LUME selgusele jõudma, kuhu meie tahame kuuluda, (1944) kummast mudelist rohkem eeskuju võtta. Igast Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1968a. Tulnud mudelist saab võtta seda, mis meile tarvilik on – sambomaadluses 9 korda Eesti meistriks. Olnud Eesti Sambo- kui võtmiseks mõistust jagub. föderatsiooni ja Eesti Judoliidu esimees, president ja asepresident, hetkel Eesti Judoliidu aupresident. Eesti delegatsiooni Ise valitsen, ise mõistan kohut juht Barcelona olümpiamängudel, judokoondise juht Sydney Kui vaatame klubisid, mida arendada püüdsime, ja Ateena olümpiamängudel. Töötanud Eesti Spordi Keskliidu siis ilmneb, et oleme suhteliselt pealiskaudselt aseesimehena. Eesti Olümpiakomitee liige aastast 1992. Saanud kopeerinud Skandinaavia mudelit, aga ega seda Valgetähe V klassi teenetemärgi. Võitnud 2002a. Eesti spordi demokraatlikku sisu neis spordiklubides ju eriti aastapreemia. Mänginud 9 filmis, sealhulgas 1 Eesti filmis. pole. Meie spordiklubid on valdavas enamuses tillukesed, treenerile äraelamist pakkuvad klubid. agaksin oma mõtteid kolmes lõigus. Esimene Treeneri kõrval polegi seal eriti kedagi, kes Joleks klubid-spordikoolid, teiseks juunioride hindaks, seaks eesmärke, jälgiks eesmärkide täit- vanuseklass ja kolmandaks spordialade rahastamist – nii nagu see on eeskujuriikides. Seal on mine. spordiklubil juhatus, kes treeneri tööle võtab, talle Vaatame natuke laiemalt ringi. Näiteks aasta eesmärgi ja eelarve kehtestab. Ja lõpuks Soomes saab iga noor inimene arendada end hinnatakse, kas treener on saavutanud, mida vastavalt huvidele ja võimetele. Tema arengut ei temalt oodatakse. planeerita ülevalt, kõik on indiviidikeskne ja spor- Aga meil on treener, nagu soomlased ütlevad, diorganisatsioon loob selleks vajalikud eeldused. „itse keisari, itse tuomari.“ Ise määrab endale Vaatame Kuuba mudelit. Seal on valitud aren- eesmärgi ja ise neid ka täidab. Ja nagu looduses damiseks paarkümmend spordiala, kõigil kvalifit- läheb kõik kergema vastupanu teed, orienteeru- seeritud treenerid, kellest igaühe käe all harjutab takse massile, et oleks võimalikult palju õpilasi, 20-25 sportlast. Need on riigi andekaimad sport- võimalikult palju pearaha, võimalikult palju

8 elatisraha iseendale. Muud sportlikud eesmärgid tööpuudus on suur, haarab uppuja õlekõrrestki ja jäävad tihti tagaplaanile. teeb endale kas või spordiklubi. Eriti viimasel ajal on näha, kuidas kerkivad pooleldi pseudoklubid, mida organiseeritakse Mure juunioride pärast koolide baasil ja vähegi tõsisemad klubid jäävad ja Pareto printsiip kooli ukse taha. Mõnda kõrgeid eesmärke püsti- Teine Eesti spordi valukoht on juunioride vanu- tavat treenerit ei lasta kooliuksest sissegi. seklass. Valdav osa parematest noortest sportlas- Kogu spordiliikumise seisukohalt vaadatuna test, keda on ühest või teisest allikast toetatud, pole siiski peamine, kas meil on klubi või kool. langevad juunioride vanuseklassi jõudes finant- Peamine on kõrgelt kvalifitseeritud treener, kellel seerimise fookusest välja. See on keeruline iga, kus peab olema väga palju tugevaid omadusi. Spor- tuleb teha valikuid hariduse ja elukutse omanda- diala peensuste tundmisest ainult ei piisa. Ta mise suhtes. Sportlaste arv kahaneb järsult, ande- peab olema väga hea psühholoog, organisaator, kate säilitamine ja motiveerimine tekitab suuri motiveerija, tal peab olema väga hea meeskond probleeme. Sellest on palju räägitud ja üht-teist üldkehalise ettevalmistuse, meditsiiniteenuste ka tehtud, aga kindlasti peame tegema enam, et tagamiseks jne jne. ei kaoks järelkasv meie tippudele. Nüüd peaksime karmilt peeglisse vaatama ja Ja kolmas teema, mis on igavene, see on raha küsima: kui palju meil on kõrgelt kvalifitseeritud teema. Raha on alati vähe, ükskõik, kas õues on treenereid, keda toetab meeskond ning kes masu või kasu. Siiski tundub mulles, et selle koha suudab leida andekaid ja kõrgtulemuste saavuta- pealt on Eestis asjad küllaltki hästi korraldatud. miseks motiveeritud sportlasi? Kui võrdleme end Skandinaaviamaadega, kellega Saavutussport on ikkagi väheste pärusmaa. me end ikka võrrelda üritame, siis igasugused Meil on vähe nii kõrgelt kvalifitseeritud treenereid suhtnäitajad on meil ju paremad. kui ka noori, kes tahavad maailmaklassi jõuda. Me eraldame maksumaksja raha oma sportlas- Aga me peame nad ära tundma, üles leidma ja tele rohkem, kui seda teevad Skandinaaviamaad. nende eest hoolitsema. Samal ajal on ka rahva- Nende summad on palju suuremad, sest riigid on sport igas eas inimeste tervise tagamiseks laste- suuremad ja eelarved kopsakamad, aga protsen- aias, koolis, kõrgkoolis jm asi, mida tuleb ajada. tuaalselt panustame meie rohkem. Minu arust on õige klubi see, kus isad-emad Teades, et Eestis saavad raha umbes saja spor- toovad oma lapsed samasse klubisse, millest nad diala esindajad, kostab aeg-ajalt hääli, et kõik ise välja kasvasid või seal veel harjutavad. See on peaks saama võrdselt või et vähem levinud alade spordiklubi kõige tugevam roll. Lapsevanemad toetamine tuleks üldse ära lõpetada. kuuluks olulise hääleõigusega klubi juhatusse ja Meie spordijuhtkond on kehtestanud niisuguse juhiks demokraatlikel alustel töötava klubi tööd. reeglistiku raha jaotamiseks alaliitude vahel, mille Me ei saa võrrelda spordiklubide, treenerite ja järgi 80% rahast läheb kahekümnele esimesele juhtide motivatsiooni näiteks Eestis ja Soomes. spordialale ja 20% ülejäänud kaheksakümnele väik- Soomes tehakse paljudes spordiklubides töö ära semale või vähem olulisemale alale. Kriteeriume ühiskondlikus korras. Treeneritele ja asjameestele jagub, mille järgi alasid reastada saab. See, et oleme korvatakse ainult jooksvad kulud. Paljudele meie tahtmatult jõudnud end paljudes eluvaldkondades treeneritele on aga töö spordiklubis peamine tõestanud Pareto universaalse varieeruvusseaduse elatusallikas, mitte hobi või harrastus. Kui näitudeni, iseloomustab meid heast küljest.

9 Eesti spordipoliitika alused

Spordist kui kultuurist ja spordikultuurist

Eesti kirja- ja teatrimees Voldemar Panso (1920-1977) on oma raamatuna avaldatud väitekirjas „Töö ja talent näitleja loomingus“ väga heas stiilis kirja pannud omamoodi kiidulaulu meie spordikultuurile.

aastakümnetel otsivad spordiliidud toetust eelkõige ärimeestelt, pankuritelt ja poliitiku- telt, kuid ühiskonna mõistes olulised isiksused on spordi teemal kõnelemisest kõrvale jäänud. Spordirahval tasuks pikemate plaanide tegemisel üle lugeda ka Panso esseede kogumik „Portreid PEETER JÄRVELAID minus ja minu ümber“, kus spordimeeste port- (1957) reed on sedavõrd võimsalt maalitud, et lugejal Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1981a., PhD õigus- tekib kindlus, mida nad meie kultuurile tähen- teaduste alal. Töötab Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia profes- davad. Need portreed ühe raamatu kaante vahel sorina. Olnud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, Eesti kõnetavad üksteist. õiguse ajaloo korraline professor. Töötanud Eesti Vabariigi Miks ma tahan seda meelde tuletada? Eesti Justiitsministeeriumi nõunikuna, Akadeemia Nord professori spordi tulevik sõltub meie otsustest täna ja ja dekaanina. Juhtinud Eesti Sisekaitseakadeemiat, olnud homme ning need otsused peavad arves- Eesti Mereakadeemia teadus- ja arendusprorektor ning rektor. tama muutunud olusid. Spordi finantseerimise Sihtasutuse Jaan Poska Mälestusfond nõukogu esimees. skeemid peavad muutuma, sest osa spon- Harrastanud suusatamist ja kergejõustikku. Olnud Eesti Sõude- föderatsiooni juhatuse liige, Eesti Vehklemisliidu asepresident. soreid, kellele meie tippsport vahepealsetel Sisekaitseakadeemia Spordiklubi asutajaliige. aastatel on toetunud, ilmselt ei saa enam meie sporti senisel moel rahastada. Üha enam on meil teiste riikide suurpanku, rahvusvahelisi anso oli kirgliku teatrimehena vaimustunud kontserne, kelle peakorterid paiknevad kaugel Pmeie spordikuulsuste (eriti Lurichi) tähen- ja kel pole kindlasti samasugust huvi meie dusest eesti kultuurile tervikuna. Teatrimehena spordi finantseerimise vastu. See tähendab, oskas ta tabavalt kirjeldada sporti kui avalikku et loota tuleb suuresti riiklikule rahastamisele. näitemängu, haaravat etendust. Kuid kuni ei muutu spordi (põhiliselt tippude) Tänases Eestis oleks samuti väga tähtis, et rahastamise skeem, ei ole siin lähiajal eriti meie tippude poole püüdleval spordil oleks kiiret avardumist näha. Eesti spordi tulevik pidevalt olemas mitte ainult vahetud asjaosalised võiks olla klubilise süsteemi väljaarendamine (sportlased, treenerid, teenindav personal), vaid ja tänapäevase kaasamistaktika kasutamine ka need ühiskonna liidrid, kes oleks spordi eest- spordiorganisatsiooni arendamisel. Toon näite kõnelejad ühiskonna ees tervikuna. Viimastel akadeemilisest sõudmisest.

10 Akadeemiline sõudmine on selles, et akadeemilise sõudmise klubiline ja Inglise muru tegevus Eestis on ilma vaheta eksisteerinud Lääne-Euroopas ringi liikudes näeme, et sõude- vähemalt 135 aastat. See on suur ajalooline klubid oma hoonetega ei jäta majade fassaadile kogemus, eriti kui me võrdleme seda näiteks märkimata oma klubi asutamise aastat. Nii nagu meie omariikluse ajalooga, mis korduvalt elanud kultuur üldse, vajab sõudminegi traditsiooni. üle võõrvõimust sunnitud katkestusi. Eesti sõudmisel on olemas just see kultuurikiht Enam kui sajandi jooksul kogutud sõudmiskul- ja traditsioon, mis on vajalik spordiala edukaks tuur vajab Eestis kindlasti täielikku väljaarendamist: arenguks. Selleks tuleks maailmatasemel kaasa rääkida selle Heaks võrdlusesks on Inglise muru kasvata- ala suurimas paadiklassis, kaheksaste hulgas. Tasub mise näide, kus aednik ütleb, et selles pole midagi meenutada 2008. aasta olümpiamänge, kus olüm- väga keerulist: „Tuleb iga nädal kasta, rullida, piavõitjaks tulnud Kanada kaheksases sõudsid hoolitseda ja nii sada aastat järjest.“ Eestis tegut- lausa kaks eesti juurtega meest: Euroopa kunagise sevad sõudeklubid Tartus, kuulitõukemeistri Aleksander Pärnus, Tallinnas, Narvas ja Kreegi pojapoeg Adam Kreek Viljandis peaksid tagama meie Heaks võrdlusesks ja Kevin Light. Suuremad riigid noorte ligipääsu sellele ilusale on Inglise muru oleks tõtanud kohe vajalikke spordialale. Elu läheb sinna- mehi endale üle ostma. Meie poole, et üha enam hinna- kasvatamise näide, võime oma õhukese rahakotiga takse tervist, sõudmine sobib kus aednik ütleb, et vaid siis julgemalt sihte seada, klubilise kooskäimise kohaks selles pole midagi väga kui ütleme endale: kui nemad väga hästi. seal suudavad, siis miks meie ei Inglismaal, Hollandis või keerulist: „Tuleb iga nädal peaks suutma. Saksamaal käivad igal õhtul kasta, rullida, hoolitseda Meenutagem üht maailma- koos nii need, kes oma nooruse ja nii sada aastat järjest.“ kuulsat kaheksapaadi olüm- energia proovile panevad, kui piavõitjat, kellest sai maail- ka vanemad klubiliikmed, kes makuulus lastearst. Benjamin pärast päevatööd end sõprade seltskonda turgu- Spock sõnastas kunagi oma ametikreedo, mis tama tulevad. Kehaline pingutus seotakse elu sobib ka meie spordi kuldreegliks, olles nii väikese nautimisega. Kiirelt areneb just see ala, millel rahvaarvuga riigile eksistentsiaalse tähendusega. on palju sõpru ja toetajaid. Iga treener, õpetaja ning spordiametnik Akadeemilisest sõudmisest tooks teisegi näite, peaks oma tööd tegema pidevalt mäle- mis võiks olla üldisem kogu Eesti spordi arengule. tades, et ka spordis algab ja lõpeb kõik Sõudjatel on järjepidevad ambitsioonid, mille kahe lihtsa reegliga: teostamiseks ühiselt pingutatakse. Eesti sõud- 1) austa iga lapse annet, mine on oma arengus jõudnud etappi, kus tõsiselt 2) tunne muret iga ande arengu pärast, tegeldakse sellega, et ette valmistada maailma- mis peaks olema tagatud spordiklubide tasemel kaheksapaat. See on ambitsioonikas tõhusa toetuse kaudu ka väljaspool sporti. plaan, aga sel esialgu ehk veidi hullumeelsel ideel Lõpetuseks veel üks mõte Benjamin Spoc- on suur võimalus täide minna. Esimene põhjus kilt: „Te suudate enam, kui arvate suutvat.“

11 Eesti spordipoliitika alused

Spunki otsides

Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk otsis kord spunki – sõna, mille ta ise oli välja mõelnud. Otsis seda koos sõpradega nii kondiitripoest, rauakauplusest kui ka õmblustarvete ärist. Lõpuks leidis selle Segasumma suvila eest ilusate roheliste ja helkivate tiibadega mardika näol.

liku spordiklubi ja munitsipaalspordikooli toimi- mise erinevusi, kuid kohatu on võrrelda nende omavalitsuste spordikoole, mida linn toetab 6-8 tuhande krooniga lapse kohta, samuti Tallinnas toimetavaid spordiklubisid, kus pearaha on 2 850 krooni. Pigem näitab selline rahastamise erinevus PEETER TISHLER pealinna spordiklubide võimekust ja paindlikkust (1967) raskete olude kiuste ellu jääda. Mis aga ei tähenda, Lõpetanud Eesti Kõrgema Kommertskooli 1999a. ja Tallinna et lahendamist vajavaid probleeme poleks. Kommertskooli 1995a. Õppinud Tallinna Polütehnilises Insti- Eesti spordisüsteemi nõrgimaks kohaks pole tuudis. Audentese Spordiklubi juhataja, Tallinna Spordiliidu mitte klubide ja koolide vastasseis, vaid julgete esimees, Eesti Regionaalse Spordi Nõukogu aseesimees. otsuste vähesus. Aastaid on räägitud juunioride Töötanud Eesti Kergejõustikuliidu peasekretärina, olnud Eesti ja noorsooklassi alarahastamisest, aastaid oleme kergejõustikukoondise juht 2000a. Sydney olümpiamän- arutanud noortespordi nn meisterlikkuse raha gudel. Võitnud Eesti kergejõustiku meistrivõistlustel sprindis 1 naeruväärselt väikesest summast, aastaid on kuldmedali, 5 hõbemedalit ja 4 pronksmedalit, teatejooksus 1 alaliidud olnud hädas koondiste tiitlivõistlustele kuldmedali. Kuulunud 15 korda Eesti koondisesse lähetamisega (loe: raha puudusega), aastaid esti on varsti juba 20 aastat jälle vaba ja demo- polemiseeritakse riiklike spordistipendiumide Ekraatlik riik, kuid spordisüsteemis toimub jaotamise põhimõtete üle. Lahendust vajab tree- õige tee otsimine siiani. Kuigi on vastu võetud nerite tasustamise sidumine kutsekvalifikatsioo- Eesti spordi harta, spordikongressidel on kokku niga. Oleme näinud ka poliitilist rahajagamist nii lepitud üldised spordikorralduse põhimõtted, Tallinnas kui ka riiklikul tasandil. oleme olnud edukad olümpiamängudel ja tiit- Samas on meie spordimaastikul toimunud livõistlustel, toimub spordimaastikul müütilise muljetavaldav areng spordirajatiste ehitamise ja spungi otsimine. Küll on kurja juureks spor- renoveerimise näol. Oluliselt on kasvanud liiku- diklubid või riigi poolt rahastatav Audentese misharrastus elanikkonna seas, aktiivselt tegele- spordigümnaasium. Lahendusena pakutakse takse uute spordialadega, mis leiavad populaa- tsentraliseeritud spordi juhtimist ja spordikoolide rsust noorte seas. Näiteks Simple Session Saku taastamist. Ei hakka siinkohal lahkama eraalgatus- suurhallis tõi kohale täismaja publikut, samal ajal

12 pikkade traditsioonidega kümnevõistluse super- „vana head” nõukogude aega, tasuks lahen- liiga Tallinnas publiku arvukusega just ei hiilanud. dada ülalnimetatud spordisüsteemi kitsas- Omamoodi trend on seegi, millega spordisüs- kohad ning võtta eeskuju näiteks Sloveeniast, teem peab arvestama. mis meie tausta ja suurust arvestades on hea Olles käinud viimasel ajal eri sporditeemalistel näide spordi efektiivsest korraldamisest. Hilju- seminaridel ja kohtumistel Venemaal, Soomes, tisel seminaril Varssavis rääkisin ühe Sloveenia Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Kanadas, võin spordijuhiga - seal on spordisüsteemi olemus kinnitada, et meie spordikorralduse alused on laias laastus nagu meilgi (kandvaks jõuks siiski üpris head. Näiteks Torontos, kus on küll muide spordiklubid), kuid riik toetab sporti tipptasemel NHL ja NBA meeskonnad, toimub oluliselt rohkem. Kõik rahvusvahelisele aree- noortesport peamiselt vanemate rahakotil. nile jõudnud sportlased või koondised võivad Kanada juunioride korvpallinaiskonna ja Auden- olla kindlad, et nad saavad riiki esindada, tese spordiklubi naiskonna sõpruskohtumine ilma et nad peaksid muretsema, kes maksab toimus mahajäetud sõja- hotelli või söögi eest. väebaasis, kuhu oli sisus- Olgu selleks tipptasemel tatud korvpalli ja saalijalg- Selle asemel, et otsida vibulaskja või jalgpalli palli väljakud. Pihkva linnas spunki või nutta taga koondis. Väga suurt ehitati viimane spordira- „vana head” nõukogude aega, rõhku pannakse spordi jatis 1986. aastal, Peterburi kui tervisliku eluviisi munitsipaalspordikooli tasuks lahendada ülalnimetatud edendamisele, mis aitab treeneri palk on 5 000 spordisüsteemi kitsaskohad ning vähendada terviseriske ja krooni ning viie miljoni võtta eeskuju näiteks Sloveeniast, on kokkuvõttes odavam, elanikuga linnas praktili- kui võidelda tagajärge- selt puuduvad uued spor- mis meie tausta ja suurust dega. Välja on töötatud dirajatised. Soomes võivad arvestades on hea näide spordi kvaliteedi kriteeriumid töötada treeneritena vaba- efektiivsest korraldamisest. klubidele, kus märksõ- tahtlikest amatöörid, mille nadeks on - konkreet- tagajärg on treeningute selt seatud eesmärgid, kvaliteedi langus. Poolas juhib spordielu Spordi- treeningute struktuur ja kavad, kompetentsed ja Turismiministeerium, kelle alluvuses on üle 40 treenerid, ennetav tervisekontroll, pidev kvali- spordikooli, ning riik panustab märkimisväärseid teedi kontroll, koostöö ühiskonna eri struktuu- summasid spordi arendamisse: Poolas on seitse ridega (koolid, lasteaiad, meditsiini keskused, regionaalset spordikeskust ja üle 10 600 spordi- pensionäride organisatsioonid). klubi. Samas on Poola alates 1924. aastast talio- Sarnaseid kvaliteedi kriteeriume kasutavad lümpiamängudelt võitnud vaid kaheksa medalit. mitmed Euroopa riigid. Eesti oludesse kohandades Poola võrkpallimeeskond pidi eelmisel aastal võiks need olla aluseks spordi ja liikumisharrastuse vastu võtma kaotuse Eestilt. Võrdluseks, Poolas edendamisel ning spordisüsteemi kvaliteedi tõst- on 40 miljonit elanikku ning võrkpall harrastajate misel. Loomulikult tuleb jõuda kokkuleppele, et arvult teisel kohal pärast jalgpalli. Kultuuriministeeriumi eelarvest vaid 8 protsenti Selle asemel, et otsida spunki või nutta taga spordile minev raha hulk oluliselt suureneks.

13 Eesti spordipoliitika alused

Spordis toimuv peaks olema mõtestatum

Spordi ja sealhulgas andekamatega tegelemine peaks olema riiklikult pare mini korraldatud. On ju riigi huvides, kui lapsed on terved ja täiskasvanud võimalikult vähem haiged ja harva sotsiaalabi süsteemi koormates. Kõik inimesed võiks sporti teha oma ande ja võimaluste piires, vältides logelemist ja pahategemist.

ettekujutusega, et see ongi organ, mis Eesti sporti mõtestab, spordi vajalikkuse ja tulemuslikkuse eest võitleb. Aga võta näpust, mitte ühtegi selle- laadset mõttevahetust ei toimunud. Spordiga tegelemisel peaks minu arust järgima väga selgelt mõõdetavaid parameetreid. URMAS SÕÕRUMAA Näiteks inimese eluea pikendamine järgmise (1961) põlvkonna jooksul. Rahva tervist annab hinnata Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2000a. U.S. Invest küll, selleks infot jätkub. Ka kuritegevuse vähe- AS nõukogu esimees. Eesti Tennise Liidu president. Eesti nemine on seotud sellega, kas inimestel on oma Olümpiakomitee ja Eesti Suurettevõtete Assotsiooni juhatuse vaba ajaga midagi peale hakata või mitte. Kõik liige. US Tenniseakadeemia, Audentes AS, Eesti Raudtee AS, see moodustab eesmärgistatavad sihid. Aadu Luukase Sihtasutuse ja US Kunstifondi Sihtasutuse Kui me ei suuda spordis toimuvat suunata nõukogu liige. Saanud Valgetähe III klassi ordeni ja Portugali aasta-aastalt, siis tehkem seda pikemaajaaliselt. Vabariigi Teenete medali. Tulnud autode mitmevõistluses Selle peale tuleks juhtimise tasandil tõsiselt korduvalt Eesti meistriks. mõelda. Spordi juurde tuleks tõmmata juba viieaastaseid lapsi, nende aega sportlikult sisus- len spordi juures olnud praktiliselt kogu tades, ja nendega tegeleda kuni tippspordieani Oteadliku elu: kas ise sellega tegelenud või välja. Harrastussport ja tippsport on teineteist suuremal-vähemal määral sporti juhtinud. Viis- toetavad valdkonnad. Lapsevanemal on väga teist aastat tagasi algasid kokkupuuted võrk- suur mõju sellele, kas laps spordiga tegeleb või palli organisatoorse küljega, mis hakkas pihta mitte. Pärnu Võrkpalliklubis, võrkpalli alaliidus, hiljem tegutsesin juba olümpiakomitee täitevkomitee Spordikool kasutas raha liikmena. Võrkpalli juurest liikusin tenniseliidu mõttekamalt presidendiks. Ma pole lihtsalt nende alade juures Spordikoolide arvu vähenedes kasvas spordi- olnud, olen neid ka toetanud ja arendanud. klubide hulk. See on üks lõputu vaidlusteema ja Kuulusin kultuuriministeeriumi juures mina ei taha öelda, mida kõige õigemaks pidada. asuvasse Eesti Spordi Nõukogusse. Läksin sinna Tundub, et see läks nii, nagu paljud asjad siis

14 läksid: vana süsteem lõhuti ära ja uue ehitamiseks peaks riik jagama neile osa rahast erakorraliselt. ei oldud valmis. Riik peaks valima välja üldlevinud alad, mida Usun, et heade, tugevate klubide süsteem toetada. Saapaviskamist pole vaja toetada, on kõige alus. Pärnu Võrkpalliklubi oli selline, kus kuigi sellistel aladel võidakse maailmameistri- tegeldi huvilistega kõikides vanuseklassides, täis- võistlusi pidada. kasvanud kaasa arvatud. Noored nautisid vane- Tõenäoliselt on nii väikesel riigil nagu Eesti mate edu ja vanemad toetasid noori, kes võitsid väga raske riiklikult panustada mõne võist- ühel aastal 11 meistritiitlist üheksa. Aga Eesti on konna viimisele maailma tippu. Ma ei peakski nii väike, et selliseid klubisid sai olla vaid mõni õigeks, kui üks ala selleks pidevalt hiigelsum- üksik. masid hakkaks saama. Aga kui võistkond on Omal moel olen samas ka mina vana spor- jõudnud tähelepanuväärsele tasemele, tuleb dikoolide süsteemi pooldaja, kuna seal kasutati teda igal juhul toetada, kuni see põlvkond on raha mõttekamalt. Sõna „kool“ tähendab iseene- endast parima andnud. Selline võrkpallimees- sest juba distsipliini, nõudlikkust, eesmärgis- kond on meil praegu olemas ja väärib toetust, tatust. Kui ma tulen kooli, siis ma tean, et koolil et viimase kümne aasta töö saaks jätkuda. on direktor, õppealajuhataja, õppekava ja muu Mitut tippu pürgivat meeskonda või naiskonda vajalik. Ja õpilasel on oma eesmärk, mille poole meie riik algusest lõpuni aidata ei suuda. siis koos minema hakatakse. Ja kas meil ongi edaspidi palju neid, kes Tänane pearahasüsteem on selline, et raha tippu jõudmiseks vaeva tahavad näha? Skan- antakse välja, küsimata, mis võiks olla lõpptu- dinaavia maadele omane mugavus hakkab lemus. Nupukamad vennad organiseerivad siis tasapisi ka meie õuele jõudma. Suurde sporti endale nõndanimetatud klubi, kus tegeldakse vaid jõudmiseks tuleb suus veremaitset tunda, aga heal juhul paarikümne tublima ja andekamaga, kui noorte ümber on ka palju muud huvitavat elatakse ise suhteliselt mõnusalt ära ja ülejäänud ja ahvatlevat, ei jää selle mõju saabumata. „peade“ puhul on peaasi, et nad on kirjas. Ja mida Üksikud anded suruvad end ikkagi läbi. vähem nad kohal käivad, seda parem. Samas on meie spordil ette näidata ka Aga see ei täida ju eesmärki, miks me üldse mõndagi ligitõmbavat, eriti kui arvestada riigi sporti teeme. Spordi ja sealhulgas andekama- üldist arengutaset. Tallinnas on kolm korralikku tega tegelemine peaks olema riiklikult paremini kergejõustikuhalli. Kaldun kahtlema, kas mõnel korraldatud. On ju riigi huvides, kui lapsed on sama suurel Skandinaavia või Euroopa linnal terved ja täiskasvanud võimalikult vähem haiged, on midagi sellist vastu panna. Rahvusvahelisel koormavad harvemini sotsiaalabisüsteemi ja nii tasandil kontakteerumiseks on esinduslikud edasi. Kõik inimesed võiks sporti teha oma ande spordibaasid väga vajalikud. Kui rahvusvahelised ja võimaluste piires, vältides logelemist ja paha- mängud toimuvad kodus-võõrsil-põhimõtte tegemist. alusel, siis peab ju koduareen rahvusvahelistele nõuetele vastama. Spordibaaside ehitamine ja Kasta taime, mis kasvab ekspluateerimine oli kulukas, kuid ka siin oleks Võistkonnaaladest. Kui on nii läinud, et mõni tulnud minu arvates läbimõeldumalt tegutseda, meeskond või naiskond pääseb tiitlivõistluste kulusid otstarbekamalt hajutades. Aga see väärib finaalturniirile ja alaliidul selleks raha ei jätku, juba omaette juttu.

15 Eesti spordipoliitika alused

Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei oska

Meie inimeste tervis on kehv ja kõik saab alguse lapse- ja noorukieast. Samas teatame uhkelt, et oleme spordiriik. Sport pole noortele enam ainus eneseteostuse vahend, ainus võimalus maailma näha ja riigile kuulsust tuua.

saades kaob noor lootus spordiareenilt. Samas hakkab nii mõnigi noor, kes oli noorte- või juunio- rideklassis kõrvale tõrjutud, alles täiskasvanueas suurtulemusi näitama. See sunnib mõtlema ka spordi arengu alter- natiivsetele variantidele. Üleminekul noorte või ANTS VEETÕUSME juunioride vanuseklassist täiskasvanute hulka (1949) kaob ära suur hulk andekaid ja end spordis Llõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli majandusteaduskonna 1972. teostada soovivaid sportlasi, sest puutub kokku aastal. Eesti Akadeemilise Spordiliidu president, Eesti Vehklemis- igapäevase elu probleemidega: on vaja oman- liidu juhatuse liige, EOK esindajate kogu liige. Töötanud pangan- dada elukutse, teenida raha elamiseks, luua pere- duses, EV Ülemnõukogus, olnud Tartu linnapea ja volikogu kond ja lahendada sellega seonduvad mured. esimees. Kuulunud Eesti vehklemiskoondisse. Osalenud vehkle- Paljudel meie tippsportlastel, kes pole jõudnud miskoondise juhina Atlanta ja Sidney olümpiamängudel ning saada õigel ajal haridust, on pärast tippspordiga delegatsiooni juhina kuuel universiaadil. Mitmekordne noorte ja tegelemise lõpetamist küll treenitud keha, kuid juunioride Eesti meister vehklemises. nad ei oska tavaelus midagi teha, ei suuda end n huvitavamaid ajaviiteid kui vihma trot- kohandada tavaeluga. Tippspordiga tegelemise Osides metsajooksu teha. Spordientusiasmi ajal on nad justkui poolsuletud maailmas, mis viib langusel on oma kindlad põhjused. Koos omaealistest võõrdumisele, ja nii ei suuda nad huvide ringi laienemisega on levima hakanud leida oma võimetele vastavat rakendust. ka kahjulikud harjumused. Kuid tänapäeva Me saame leida talente ka üliõpilaste hulgast tippsportlastelgi peab olema hiilgav tervis, mis või arendada tavasportlase ettevalmistuse taset kannataks välja treeningu ülekoormuse. ning viia ta tippspordini. See kõik annab motiivi Eesti sport on tihti orienteeritud üksikute sportida edasi üliõpilaseas, et jõuda tippu mitte tippsportlaste tööstuslikule tootmisele. Vara- 17–18 aastaselt, vaid 23–25 aastaselt. Sellega kult leitakse parimate eelduste ja saavutustega saab pikendada noorte inimeste sportlaskarjääri noored, kellele edaspidi tegelikult vaid tõelist vähemalt 5-6 aasta võrra, püüdes ühendada seda tähelepanu pööratakse. Meie piiratud ressursside hariduse ja elukutse omandamisega. Harrastuss- juures on kahtlemata sellel süsteemil hulk eeli- portlasele annab see võimaluse süvendada spor- seid, kuid ka tõsiseid puudusi. Meil on mitmeid timisvajadust, mis annab eelduse elukestvaks näiteid, kus varajase andekusega on kaasnenud kehakultuuriga tegelemiseks. soliidsed toetussummad, kuid täiskasvanuks Et lahendada kõiki neid probleeme ja saavu-

16 tada püstitatud eesmärke, peavad muidugi test. Enamasti jääb see kõik püsima elu lõpuni. olemas olema arenenud materiaal-tehniline baas Käesoleval ajal sõltub üliõpilasspordi arenda- ja kaader (treenerid, õppejõud). Praegu pole meie mine suuresti iga kõrgkooli senistest sporditra- kodumaine haridus- ja spordisüsteem võimeline ditsioonidest, juhtkonna isiklikust suhtumisest üliõpilassporti normaalses vormis arendama, sporti ning vahetult kõrgkoolis sporti juhti- kuid see ei tähenda, et me ei peaks hakkama vate inimeste aktiivsusest, mis ei ole aga päris selle poole liikuma. Vastupidi, on viimane aeg loomulik. Üliõpilassport peab saama tudengielu sellega alustada. Esiteks on vaja lahenda kahe lahutamatuks osaks, sõltumata ühe või teise tähtsa valdkonna probleemid: ajakohastada riigi juhi isiklikust suhtumisest sporti. Kehakultuuri ja võistlussüsteemi ning tugevdada üliõpilasspordi spordiga tegelemise tingimused peavad saama materiaalset baasi ja kaadrit. Esimene tähendab kõrgkooli atesteerimise üheks vältimatuks osaks. ühtse võistluskalendri kinnitamist, kus arvesta- Tuleb kehtestada kehakultuuri ja spordiga tege- takse üliõpilasvõistlusi (üliõpilaste Eesti meistri- lemise standardid kõrghariduses. See on elemen- võistlused, universiaadid, üliõpilaste maailma- ja taarne. Euroopa meistrivõistlused) võrdselt teiste võist- Põhimõttelise tähtsusega on õigusliku nihi- lustega. Kõik see eeldab kultuuriministeeriumi, lismi likvideerimine kõrghariduses spordi ja EOK, spordialaliitude, haridus- ja teadusministee- kehalise kasvatuse valdkonnas. Praegu on meil riumi ning EASL-i ladusat koostööd. üliõpilasspordi arengus üheks põhiprobleemiks Üliõpilassport on rahva füüsilisel ja vaimsel õigusliku aluse puudumine. Üliõpilassport on tervenemisel väga tähtis lüli, mis aitab säilitada tegelikult seadusandluse raamidest väljas (vaata noorte inimeste sotsiaalset toonust. Selle mõist- spordiseadust, hariduse erinevaid seadusi jne), ka mine on eriti tähtis. Oleme üle elanud suurrikastu- kõikvõimalikes arengustrateegiates pole üliõpi- mise ja masu aja, kui ühiskonna liikmete normaal- lasspordist juttu, rääkimata siis juba tervishoiu sele füüsilisele ja vaimsele arengule pöörati vähe normatiivaktidest. Ühessegi strateegiasse pole tähelepanu. See on rahva tervisenäitajad viinud sisse kirjutatud üliõpilasspordi materiaal-tehnilise üha allapoole, sagenenud on hoopis kuritegevus, baasi täiustamist, kehalise kasvatuse lülitamist halvad harjumused jne. Kui me neid probleeme õppeprogrammidesse ega muudki, mis rahul- ei hakka kohe lahendama, on tagajärjed rahvale daks üliõpilaste füüsilise arengu ning tervise hukutavad. Just üliõpilasspordi arendamine aitab tugevdamise vajadused. stimuleerida noorte füüsilise ja vaimse tervise Kvalitatiivselt uueks tasemeks oleks kõrgkoo- paranemist ning ühiskonna pahupoole problee- lide spordikeskuse loomine Tallinnas ning Tartus, mide vähenemist. Kõik see viib lõppkokkuvõttes milleks tuleb kaasata kõik vajalikud institutsioonid riigi rikkuse ja tema liikmete heaolu kasvamisele. alates riigikogust ja valitsusest ning lõpetades See periood, kui noor inimene õpib kõrg- rektorite nõukoguga. Kõrgkoolide akrediteeri- koolis, on viimane aeg, mil teda on võimalik kui mistingimustesse tuleks sisse viia näitaja „Üliõpi- mitte kasvatada, siis vähemalt juhatada teatud laste kehalise kasvatuse süsteemi efektiivsus ning eluväärtuste suunas. Just sel perioodil kujunevad massispordi organiseerimine“. suurel määral noore inimese sotsiaalse käitumise Seda kõike on vaja eestlaste kui rahvuse eetika, elueesmärkide saavutamise teed, sõprade säilimise nimel, et Eestis elaksid õnnelikud ja ring ja ettekujutus mittemateriaalsetest väärtus- terved inimesed.

17 Eesti spordipoliitika alused

Sport vaba aja ja tervise teenistuses

Spordiliikumine on aja jooksul teinud läbi murrangulisi etappe ja haaranud aina suuremaid inimmasse. Sama lugu on Eestis, kus spordi tähendus on ajaga võtnud endale uusi piire.

spordiliit ja rahvuslik olümpiakomitee olid liitunud ühtseks Saksamaa Olümpiakomiteeks (DOSB), eesmärgiks vaid tippspordi arendamine. Üldise spordiliikumise huvides taotles DOSB aga spordi kui ühiskonna arengus tähtsa kompo- nendi viimist Saksamaa põhiseadusesse, et anda ARVED OKSAAR sellele seadusandlikud tagatised. See pole aga (1920) leidnud heakskiitu. Lõpetanud Stockholmi Ülikooli ühiskonnateaduste alal 1952. Mida enam spordiliikumine areneb amatöör- aastal, riigiteaduste doktor aastast 1966. Töötanud Rootsi lusest professionaalsuse suunas, seda rohkem Kuninglikus Sotsiaalametis. Kuulunud Stockholmi Hellase tuleb aga tähtsustada sporti kui üht mõjusamat ja Bellevue liikmeskonda. Saanud kergejõustikus medaleid tervisefaktorit, mida on vaja inimeste heaoluks. Eesti meistrivõistlustel, kuulunud Eesti koondisesse. Osalenud See kehtib ka Eesti kohta. Eesti spordiseaduse koostamisel ja Eesti Spordiajaloo Seltsi Muudatused ühiskondade arengus (pensio- tegevuses. Elab Rootsis aastast 1944. näride arvu suurenemine) vajutavad oma pitseri ka spordiliikumisele. Riikidel, sealhulgas Eestil, on helt pool on seda nõudnud tugevnev viimane aeg muuta spordi administreerimist nii, Ürahvusvaheline konkurents, teisalt vaba aja et tippspordi finantseerimine jääks ühele reale, hulga suurenemine meie tavaelus ning liikumis- liikumisharrastus ja tervisesport teisele. harrastuse väärtustamine. Seega oleks vaja luua Meid huvitab järjest Muudatused ühiskondade oma organisatsioon, mis enam sport terves kehas koordineeriks ja juhiks – terve vaim, mis on spor- arengus (pensionäride kõike seda, mis jääb diliikumise sihiks. Selle arvu suurenemine) vajutavad oma liikumisharrastuse alla. aluseks on noorsoo hulgas pitseri ka spordiliikumisele. Riikidel, Ning see vajab märksa spordiharrastuse vastu suuremat toetust kui seni. huvi tekitamine. sealhulgas Eestil, on viimane aeg Sellega mõjutame ka Kas praegune Eesti spor- muuta spordi administreerimist nii, noorte suhtumist sporti disüsteem pakub selleks et tippspordi finantseerimine jääks ning aitame omavalit- piisavaid võimalusi? Julgen sustel paremini leida arvata, et ei. Näiteks seati ühele reale, liikumisharrastus ja vahendeid spordi (loe: Saksamaal pärast seda, kui tervisesport teisele. tervise) toetamiseks.

18 Spordi rahastamine.

Investeeringud sporti Spordi rahastamine. Investeeringud sporti

Spordi rahastamine on liiga tippspordikeskne

Eestimaa Spordiliidu Jõud regionaalse tegevuse riiklik toetus on vähenenud nelja viimase aasta jooksul mitte protsentides, vaid kordades: 3,5 miljonilt 900 000 kroonini.

korraldamiseks riiklikku toetust. Spordimängude korraldamine on traditsioonidest lähtuv süste- maatiline ja järjepidev liikumisharrastuse ja spordi arendamise viis. Ürituse ülesandeks on elavdada huvi sportimise ja liikumisharrastuse vastu ning pakkuda laiemale elanikkonnale võistlusvõima- Tarmo Volt lusi. (1957) Riiklik finantseerimine on Eestis tippspordi- Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna keskne: tippsport ei saa küll palju, kuid liikumis- 1979. aastal. Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär. Olnud harrastuse toetamine on peaaegu olematu, mis Eesti meeste käsipalli rahvuskoondise peatreener, Chocolate tähendab, et tavasport on alarahastatud. Rahva Boys’i ja Põlva Serviti käsipallimeeskondade peatreener. ja eriti noorte kehv tervis on peamine põhjus, Käsipallitreeneri viies kategooria. EOK esindajate kogu liige, miks seista rohkem spordi kui tervist edendava Ühenduse Sport Kõigile juhatuse liige. eluvaldkonna eest. Arenenud demokraatliku riigi prioriteet on toetada liikumisharrastust ja tervislikke eluviise. Enam tuleb toetada kehalise aakondade spordiliitude finantseerimine aktiivsuse tõstmisega seotud organisatsioone ja Mparanes viimati 2007. aastal, kui seoses spordiüritusi. spordiinfokeskuste projektiga suurenes riigi Eesti spordisüsteemi aluseks on spordiklubid, toetus 300 000 kroonini. Tänaseks on juurde- kuid pole seadust klubilise tegevuse toetami- võetud töötajad enamasti koondatud ning ühe seks. Pärast seda, kui ettevõtlus jäi kiratsema, on töötajaga maakondade spordiliidud on tööga kõik klubid raskustes. Eesti vajab Taani eeskujul ülekoormatud. Maakondade spordiliidud tegut- seadust, kus kohalikel omavalitsustel on kohustus sevad palju projektipõhiselt ning on alarahas- toetada spordiklubisid vastavalt tegevusele ja liik- tatud. Samas on neile tulnud juurde palju uusi mete arvule. funktsioone (koolisport, spordiinfokeskused, Tuleb propageerida spordirajatiste kasuta- spordiregister) ja nad vajavad seetõttu kindlamat mise taskukohast hinda, nagu on Põhjamaades. rahastamist. Meil nõutakse uutelt spordiehitistelt kohe ärite- 2011. aastal toimuvad Rakveres Eestimaa gevust, neilt ei oodata sotsiaalset rolli inimeste XIII suvemängud, mis on Baltimaade suurimad tervise taastootmisel. Omavalitsuste kohus on spordimängud: 20 spordialal osaleb üle 4000 hoida sporditeenuste hind inimestele taskuko- võistleja. Eestimaa Spordiliit Jõud taotleb nende hane.

20 Tehnikaspordis vajavad tuge eelkõige noored

Tehnikaspordialad on ühed kallimad harrastused, kuid samas väga populaa rsed nii harrastajate kui pealtvaatajate arvu poolest. Meil on hulgaliselt tippe ja lai kandepind. Oleme suutnud tegutseda edukalt vaatamata sellele, et riigi poolne osa, eriti baaside rajamises, on olnud nigel.

uigi üldine pilt on veel kaugel täiuslikku- Ksest, oleme tänu europrojektidele hakkama saanud ja ehitanud nüüdisaegseid võistlus- ja treeningukohti. Kõige enam jääb riigi panusest puudu aga kindlasti noortespordi rahastamisel. See on koht, kus tehnikaspordialad vajaksid Arno Sillat samasugust tuge kui olümpiaalad. (1964) Tehnikaspordist huvitunud noortele on vaja Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanika just esimestel aastatel luua võimalused ala juurde teaduskonna 1989. aastal, saanud 1999. aastal teadusmagistri tulemiseks. A ja O on siin tehnika, mille soeta- kraadi. Eesti Autospordi Liidu peasekretär ja juhatuse liige, mine eeldab märkimisväärselt suure rahasumma Eesti mootorispordi muuseumi juhatuse liige, Autode Müügi- olemasolu. Juhul kui vanemad ei suuda toetada, ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu juhatuse liige. on tegu puhtalt sotsiaaltööga, mida ei suuda aga kanda enamik klubidest. Just siin näeme riigipoolse tõhusama abista- mise vajadust. Vastutasuks saab riik endale palju tehniliste oskustega noori, kellel tulevikus on riigi majanduses oma oluline osa. Tehnikaspordi laia kandepinna moodustasid vanasti tehnikaspordiringid, mis koolide juures tegutsesid. Huvi nende vastu on praegugi suur, kuid süsteemi taaskäivitamine jääb sageli raha- probleemide taha. Seepärast peaks riik mooto- rina aitama rohkem neid, kes end ise paigalt ei saa.

Kohalikud omavalitsused ja sport

Laste- ja noortesport Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport.

Suur mure: kuidas saada noori treenereid?

Treenerid on muutunud meie pearaha süsteemses spordiklubis teeninda jaks, kellel puuduvad samas sotsiaalsed garantiid. Heade treenerite defitsiit suureneb.

Noortespordist Koolisport ja kooli kehaline kasvatus on pidevalt alla käinud. Lapsed ei saa piisavalt spordiala- seid kogemusi ega kehalist karastust. Koolides harrastatakse peamiselt vaid neid spordialasid, milles kehalise kasvatuse õpetaja on asjatundja. JUHAN ANUPÕLD Seetõttu ei teki lapsel võimalusi erinevaid spor- (1946) dialasid proovida, et saaks selgeks, milleks on tal Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri- rohkem eeldusi või mis talle meeldib. teaduskonna 1977. aastal. MTÜ Nõmme Spordiklubi juhatuse Suur probleem, eriti Tallinnas, on oma kooli esimees. Töötanud Tallinna Lenini rajooni spordikooli, Tallinna spordiklubid, kus kõik õpilased on haaratud Spordiinternaatkooli ja Nõmme Spordikooli direktorina. mingisse rühma, et saada pearaha kooli. Nende Kuulunud Eesti koondisesse kiiruisutamises ja autospordis. koolide juhid ei luba teiste klubide treeneritel Saavutanud Dakari rallil 3. koha. tulla oma õpilasi treeningutele kutsuma. Võib- olla aga ei sobi koolis harrastatavad spordialad kõigile lastele. Selline tendents lahjendab tunduvalt pearaha suurust, sest kõiki klubisid finantseeritakse võrdselt.

Spordikoolidest ja pearahast 2001. aastal kaotati Tallinnas munitsipaalsed spordikoolid. Oleme töötanud kümme aastat klubina ning selgemaks on saanud nii muuda- tuse plussid kui ka miinused. Plusspoolel on klubide suurem vabadus ise oma tegevuse üle otsustada ja võimalus töötada mittetulundus- ühingutele ette nähtud seaduste järgi. Tekkis võimalus tegeleda kõigi lastega, kes soovivad sporti teha, võib-olla vähenes bürokraatia osakaal. Pool meie klubi eelarvest sõltub pearaha

24 suurusest, eelkõige laste arvust, mistõttu sõlmida ainult aastane tööleping, sest pearaha püütakse treeningurühmas hoida kõiki lapsi, suurus muutub igal aastal. Samuti ei ole klubi sõltumata nende võimetest, tahtmisest või seisukohalt mingit vahet, mis kutsekvalifikat- eeldustest ühe või teise spordialaga tege- siooni kategooria tal on. Palka saab maksta leda. Treenerid püüavad treeninguid läbi viia „peade“ arvu järgi. Et viienda kategooria tree- nii, et kedagi liiga ei sunni (äkki läheb ära koos neri brutopalk oleks 11 000 – 12 000 krooni, pearahaga). Kõrvalt vaadates ja kuulates on peab ta juhendama 50–60 last, mis on ebanor- selgunud, et nõrgemate treenerite treeningute maalne. sisu ja mahu määravad lapsevanemate õigus- Nõmme spordikoolis töötavad peamiselt tusel lapsed ise (täna me ei taha nii palju joosta, nõukogude ajal kõrghariduse omandanud mängime parem mänge jne). Sama toimub ka treenerid ja üksikud, oma kooli õpilaste hulgast suvelaagrites. Olukord pärit noored, kes on on mõistetav, sest iga jäänud treeneriametisse. „pea“ on kallis. Noorte Spordikoolidele annab Tallinna ja Tartu ülikooli tulemused aga nõrge- värskelt lõpetanud nevad ja oskused ei koolitusloa haridus- ja noored pole treenerina parane. teadusministeerium. Kas ja kuidas üle aasta vastu pidanud, S p o r d i k o o l i d e l e spordikool toimib, ei huvita enam sest pakutav palk ei ole annab koolitusloa neid rahuldanud. Nad haridus- ja teadusminis- kedagi. Peaasi, et EHIS-es oleks on läinud personaaltree- teerium. Kas ja kuidas andmed kirjas (ministeeriumi neriks, õppinud massöö- spordikool toimib, ei internetiportaali tuleb igal aastal riks või asunud ettevõt- huvita enam kedagi. lusse. Põhjus on ka see, Peaasi, et EHIS-es oleks kanda laste nimed). Tallinna koolidelt et Nõmme spordikoolis andmed kirjas (minis- nõuab see topelttööd, sest Tallinnal harrastatakse raskeid teeriumi internetipor- on oma süsteem PAI, mille alusel olümpiaalasid, nagu taali tuleb igal aastal kergejõustik, suusata- kanda laste nimed). jagatakse pearaha ja mida Tallinna mine, tennis, laskesuu- Tallinna koolidelt koolid pidevalt kasutavad. satamine, ujumine, korv- nõuab see topelttööd, pall ja kahevõistlus. sest Tallinnal on oma Paljud meie spordi- süsteem PAI, mille alusel jagatakse pearaha ja klubi kolmekümnest treenerist on juba pensio- mida Tallinna koolid pidevalt kasutavad. PAI on nieas või kohe sinna jõudmas. Suur mure on, meile eluliselt tähtis. Kooli olemasolu on vajalik mis saab edasi. ainult lapsevanematele, kel on õigus osa õppe- Hea, et viimasel aastal on Tallinn maksnud maksust tulumaksutagastusena tagasi saada. peale pearaha kolmanda kuni viienda kategooria treeneritele lisatasu. Ometi on treenerid Treeneritest sunnitud kõrvaltöid otsima, et perekonda üleval Treeneri staatus on ebamäärane: ta ei ole enam pidada. Seadusevastaseks pean aga teguviisi õpetaja, pedagoog. Klubil on võimalik temaga võtta treener tööle stipendiaadina.

25 Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport.

Kehaline kasvatus eesti koolides

Kehalise kasvatuse ehk kehakultuuri tähtsus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi väärtustamises elustiili osana. Kehaline kasvatus kui õppeaine toetab õpilast tervist väärtustava eluviisi kujundamisel.

ooli kehalise kasvatuse eesmärke on Kviimase kümnendi jooksul paljudes riikides muudetud ja täiendatud. Vajaduse selleks on tinginud ühiskonna muutused, mis väljenduvad ka kooliõpilaste käitumisharjumustes. Tähtis roll on siin niinimetatud heaoluühiskonna hüvedel: ENN LILIENTHAL televisioon, arvutimängud, internetisuhtlus (1962) jms nõuavad oma osa. Meie lapsed veedavad Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1986. keskmiselt neli tundi päevas arvuti või televii- aastal. Tulnud viis korda Eesti meistriks kergejõustikus 100 ja sori taga. Seoses sellega on lastel nii kehaline 200 m jooksus, kuus korda teatejooksus. Enn Lilienthal töötab aktiivsus kui kehaline võimekus tunduvalt vähe- kehalise kasvatuse õpetajana Ilmatsalu põhikoolis ja on Eesti nenud, paraku on täpsemaid andmeid meie Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse esimees. õpilaste kohta siiski vähevõitu. Seetõttu peaks laps just kooli kehalise kasvatuse tundides tegelema intensiivse ja mitme- külgse spordiga. See kompenseeriks veidigi laste vähest kehalist aktiivsust. Kooli kehalise kasvatuse tunnid peaksid olema võimalikult mitmekesised, peaksid andma võimaluse tutvuda erinevate spordialadega, samuti peaks kooli kehalise kasvatuse tundidest saama hea oskuse iseseisvaks sportimiseks ka pärast kooli lõpetamist. Mitmed uuringud Eestis (viimati läbi viidud 2008. aastal prof Lennart Raudsepa juhtimisel) on näidanud, et on tõusnud kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistamise tase. Kutselisel kehalise kasvatuse õpetajal on tänapäeval magistri- kraad. Välja on kujunenud õpetajate täiendus- õppe süsteem. Kehalise kasvatuse õpetajad ja klassiõpetajad on viimase kolme aasta jooksul

26 saanud ligikaudu 58 500 tundi nii oma aine- kasvatuse tundide arvu nädalas peaks suuren- alast kui üldist täiendusõpet. Üle poole läbitud dama kuni viie tunnini esimeses kooliastmes, koolituste mahust (50,1%) kulus aineõpetajate nelja tunnini teises kooliastmes ja kolme tunnini erialasele koolitusele. Regulaarselt korraldavad kolmandas kooliastmes ning gümnaasiumis. täiendusõpet Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Õpetajate hinnangul on uus kehalise kasva- eriti Eesti Kehalise Kasvatuse Liit (EKKL). tuse ainekava nüüdisaegne ning lubab teha Õpetajaskonna hulgas on väga populaa- valikuid. Kehalise kasvatuse ainekava võimaldab rsed EKKL-i korraldatavad rohkearvulise osavõt- õpilaste mitmekülgset kehalist arengut, arves- jaskonnaga (250–400 õpetajat) rahvusvahe- tades individuaalseid eripärasid. lised suvekursused. Kehalise kasvatuse tunde Kultuuriministeeriumi eestvedamisel 2008. andvate õpetajate hulgas on tunduvalt vähe- aastal läbi viidud küsitlusest selgub, et kooliõpi- nenud nii klassiõpetajate kui ka erialase kvali- laste toimetulekus kehalise kasvatuse ainekava fikatsioonita õpetajate nõudmistega toimuvad osakaal. Kõikides kooliast- suured muutused metes peaks kehalise Õpetajate seas on levinud kolmandas ja neljandas kasvatuse tunde andma arvamus, et kehalise kooliastmes. Kui põhi- nõutava ettevalmistusega kasvatuse tundide arvu nädalas koolis saab õpetajate spetsialist. hinnangul ainekava Õpetajate põhiprob- peaks suurendama kuni viie nõudmistega hästi või leem kehalise kasvatuse tunnini esimeses kooliastmes, väga hästi hakkama 40% tundide läbiviimisel on nelja tunnini teises kooliastmes õpilastest, siis gümnaa- vähesed võimalused ja siumiklassides väheneb vahendid, mille abil tunde ja kolme tunnini kolmandas nende õpilaste osakaal mitmekülgseks ja huvi- kooliastmes ning gümnaasiumis. 22 protsendini. Samas tavaks teha. Siin on siiski suureneb gümnaasiumi- väga suured erinevused õpilaste hulgas hüppe- ka koolide lõikes. liselt nende hulk, kes suudavad täita alla poole Paljudel koolidel on tänapäeval väga head ainekava nõudmistest. Kahjuks väärtustavad spordibaasid. Üldjuhul tegutsevad koolide juures õpilased rohkem just neid õppeaineid, milles ka mitmesugused spordiringid. Kõige populaa- tuleb sooritada lõpueksam. rsemateks spordialadeks on just sportmängud Seega tuleneb siit ka otsene vajadus töötada (korvpall, võrkpall, jalgpall) ning kergejõustik. välja kontrollnormide ja testide süsteem, mille Õpilastel on võimalus osaleda ka üldise kehalise tulemused leiaksid kajastamist tunnistusel ettevalmistuse või aeroobikaringide töös. Siiski või diplomil. Siiani puuduvad meil täpsemad on kohustuslik kehalise kasvatuse tund paljudele andmed meie laste kehalise võimekuse kohta. lastele ainsaks kohaks, kus tegeleda kehaliste Hädavajalik oleks läbi viia ülevabariigiline harjutustega. Jätkuvalt on päevakorral kehalise kohustuslik testimine kõigis koolides, kasu- kasvatuse tundide arvu suurendamine nädalas. tades selleks näiteks modifitseeritud Eurofiti Õpetajate seas on levinud arvamus, et kehalise teste.

27 Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport.

Noorte liikumisharjumuse määravad täiskasvanud

Hea on tõdeda, et spordi käsitlemisel nii ühiskonnas kui avalikus meedias pakub täiskasvanute tippspordi kõrval järjest enam kõneainet noorte spordi tegevus ja liikumisharrastus.

nimese harjumused ja käitumismudelid kuju- Inevad lapsepõlves teda ümbritseva keskkonna mõjul ja toel. Perekond ja kodu määravad ära ka lapse liikumisharjumused. Vanemate eeskuju ja toetus noorte väärtushinnangute kujundamisel nii koolieelses eas kui põhikoolis on suurima MADIS PETTAI kaaluga kogu kasvatustöös. (1966) Alustada võiks sellest, et lapsed peaks saama Lõpetanud Tartu Ülikooli majandusteaduskonna 1991. aastal. mängida koos vanematega hoovis, metsas, Tulnud Eesti koolinoorte meistriks kergejõustikus 200 m, 400 m vees, lumes, käia ujumas ja sõita üheskoos jalg- ja 4 x 100 m jooksus ja kardispordis. Võitnud N. Liidu koolinoorte rattaga. Eelkoolieas ja nooremas koolieas sporti- spartakiaadil 1984. aastal kardispordis kaks pronksmedalit. Eesti mine peab olema lõbus ja mänguline, et rõõm Koolispordi Liidu peasekretär aastast 2002. Korraldanud arvukalt liikumisest kestaks ka täiskasvanuna. Siinjuures koolispordiüritusi, sealhulgas 2009. aastal Tallinnas Rahvusva- on tähtis, et lastele peab traumade ja vigastuste helise Koolispordi Föderatsiooni (ISF) koolide maailmameistri- vältimiseks olema liikudes-mängides tagatud võistlused kergejõustikus. igakülgne ohutus ja täiskasvanute järelevalve

28 ka siis, kui vanemad ei jaksa lastega kõike kaasa kus sportida. Riik on koos kohalike omavalitsus- teha. tega panustanud viimastel aastatel palju uute Teine tähtis aspekt spordiharrastuse juures spordiobjektide rajamisse. Ometi toob nende on see, et laps ei spordiks mitte ema-isa, tree- kasutamise kättesaadavus kaasa kulusid, neri ega spordiklubi meeleheaks, vaid eelkõige milleks kõik perekonnad praegustes majan- iseenda rõõmuks. Sport on tema oma asi, see dustingimustes valmis ei ole. Kohalike omava- tagab lapse ja noore vaimse ning füüsilise heaolu. litsuste noortespordi toetamise süsteemid on Väärtustada ei tule mitte olnud erinevad ning eeskätt võitu, vaid rõõmu loovad ka omakorda liikumisest ja võidu saavu- Klubide pearahapõhine suured erinevused tamisest. Spordi sotsiaalne rahastamine on olnud üks spordiga tegelemiseks pool koos heade sõprade võimalusi spordi kättesaadavaks eelkooli- ja koolieas. ja treeningukaaslastega Klubide pearahapõ- on sageli väärtuslikum tegemisel, kuid praeguses hine rahastamine on kui hirmu ja valu tundes vähendatud toetuste olukorras olnud üks võimalusi saavutatud ühekordne võit. käib paljudele mitmelapselistele spordi kättesaadavaks Oskus õppida kaotama ja tegemisel, kuid prae- saada treenides tugeva- peredele treeningutasude guses vähendatud maks on olnud nii sportlike maksmine selgelt üle jõu. toetuste olukorras käib lapsevanemate, õpetajate Üheks alternatiiviks on olnud paljudele mitmelapse- kui ka noortetreenerite üks listele peredele tree- raskemaid ülesandeid spor- koolisport, mis saab pakkuda ningutasude maksmine dikasvatuses. kooli spordiringide abiga selgelt üle jõu. Üheks Kõige tähtsam võti sport- mitmesuguseid kehalise alternatiiviks on olnud like harjumuste sihipärasel koolisport, mis saab kujundamisel on treeneri/ koormuse võimalusi. pakkuda kooli spordirin- õpetaja pedagoogilised ja gide abiga mitmesugu- kutsealased oskused ning seid kehalise koormuse kindlasti pühendumus tööle lastega. Ideaalis võimalusi. Samas aitavad ringitunnid täiendada annaks laste spordiharrastuse juures parima tule- praeguseid kehalise kasvatuse tundide mini- muse pühendunud perekond, kehalise kasva- maalseid nädalakoormusi. Koolisport annab tuse õpetaja ja treener, kellega koostöös jõutakse võimaluse ka iseseisvalt harjutada ning lemmik- spordi kaudu ka suurte elueesmärkideni. alal oma kooli eest võistelda. Tänapäeval määravad lapse valikuid lisaks Kokkuvõtlikult võib öelda, et lapse valikud eelpool nimetatud sotsiaalsetele teguritele ka spordi osas määravad ära just inimesed ja tingi- materiaalsed tingimused. Esmalt on vaja kohti, mused, mis on meil praegu olemas.

29 Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport. Koolidest peavad alguse saama tõelised spordiklubid

tsunftidest võib saada ka taimelava tulevastele spordijuhtidele, kes alati ihu ja hingega spordi juures müttavad. Õpetajate poolt juhitavate spordiringide (või nimetame neid kuidas tahes) puhul on oht, et sellega justkui kinnistatakse kool mingi ala juurde. Enn Hallik Sest on nonsenss, kui korvpallitreener läheb kooli (1950) õpilasi otsima ja talle öeldakse juba uksel: „Siia pole teil asja, meil on jalgpallikool!“ Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna 1975. aastal. Töötab Pärnu Postimehe sporditoimetajana. Mitmes Eestimaa linnas käib noorte sporditöö Pärnu Spordiliidu juhatuse esimees ja Pärnu Lauatennise- siiani edukalt spordikoolide kaudu. Ent näiteks klubi Vint-90 president. Olnud Eesti Ajakirjanike Liidu ja Eesti Pärnus, kus klubidele on 12 viimast aastat antud Spordiajakirjanike Liidu juhatuses, Eesti Olümpiakomitee lahtised käed ehk võimalused end tugevaks aren- esindajate kogus, Eesti Lauatenniseliidu juhatuses. Osalenud dada, ja paljud klubid on seda suutnudki, pole spordiajakirjanikuna kümnel olümpial. spordikool edukas ega perspektiivne. Spordikooli eelised võib taandada vaid ühele eie laste- ja noortespordis praegu kasutatav aspektile ja see on raha. Tal on kohaliku omava- Mpearahasüsteem on juba ülesehituselt täiesti litsuse raha ja haridussüsteemi raha kasutamise spordivaenulik, andes kohalikule omavalitsusele võimalus, mis teeb treenerist õpetaja, mitte toetust hea võimaluse probleem oma töölaualt eemale saava kultuuritöötaja. Kõiges muus on kaalukauss suunata: võtke raha ja tegutsege ise edasi, järgnev klubi kasuks: tõeline huvi oma ala arendada, oma pole meie mure. klubi tunne, sponsorite kaasamine, ala arenda- Samuti asetab pearaha ühele pulgale nii mine väikeste laste rühmast alates kuni veteranide kulukad kui odavad spordialad. Pearaha annab klassini (spordikooli ju noorteklassist väljakasvanu seda taotledes piiramatu võimaluse sohki teha. enam ei huvita) jne. Ja mis olulisim, pearaha unustab spordi tähtsaima Niisiis, spordikooli võib säilitada, kui tema kaota- eesmärgi: sporti hästi teha. Pall saaliuksest sisse, mine kohaliku omavalitsuse spordiraha eraldust nimi kirja ja tuld... väiksemaks muudaks, aga mitte taasluua. See oleks Koolide sportlikku elu aitaks elavdada tõeliste samm tagasi nõukogude minevikku. On haruldaselt spordiklubide sünd. Kui spordiringide taastamine imelik väita, et spordikoole peaks looma olemasoleva koolides tähendab tegelikult klassiväliseid spor- ressursi parema kasutamise ja treenerite sotsiaalsete ditunde ehk kehalise kasvatuse õpetajate lihtsat garantiide nimel. Spordikooli ülalpidamiskulud on ju lisateenimisvõimalust, siis see pole küll eesmärk. kindlasti suuremad kui klubidel, kus suur osa tegevu- Vaja oleks hoopis soodustada koolide spordiklu- sest põhineb fanatismil ja vabatahtlikkusel. Spordi- bide tõelist tärkamist. Neid iseloomustaksid spor- koolis tahavad aga direktor, õppealajuhataja, sekretär dihullud õpilased, oma kooli esindusvorm ning ja teisedki loomulikult palka saada. Ning sotsiaalsed esindusmeeskond, mida saadaksid kiljuvad fännid garantiid on vastavalt Eesti riigi seadustele samad ka ja heatahtlik soov võita naaberkooli. Just sellistest klubide palgal olevatel treeneritel.

30 Spordirajatiste kõrval oleme unustanud inimese

õpetajatööga. Ainult nii oleks võimalik leida ka kohalikes omavalitsustes noori juhendajaid ja treenereid, kes aitaksid spordirajatistes treeninguid korraldada ja neid otstarbekalt kasutada. Treeneritöö väärtustamise kõrval peame

samaväärselt rõhku panema ka tervisespordiraja- Aivar Kokk (1960) tistele: kergteedele, valgustatud tervise- ja suusa- radadele jne. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteadus- Ehkki võimla on meil peaaaegu iga koolimaja konna 1983. aastal. Werol Tehaste juhatuse liige, Jõgeva valla- juures, ei ole meil praegu ühtegi tehisjääga uisu- volikogu esimees. Olnud Jõgeva maavanem. Aktsiaseltside rada. Jõgevamaal on keskmiselt iga seitsme kilo- Kesk-Eesti Ärikeskus, Pamako Betoon, Seitung, Cobra Grupp meetri järel võimla, samas kui kergliiklusteid napib. omanik. Tegelenud aktiivselt Jõgeva spordielu juhtimisega ja Meie spordiharrastused on liiga palju seotud sise- mitmete spordiväljakute rajamisega. Olnud paljude võistluste tingimustega, kuigi tegelikult peaksime päevas ja mängude ellukutsuja ja korraldaja, tuntuim neist Kalevipoja vähemalt kaks-kolm tundi värskes õhus liikuma. uisumaraton Peipsi järvel. Kirjastanud raamatud „Presidendi võrkpallitreener“ ja „Sporditegijad Kalevipoja tegude maalt“. Elu on näidanud, et seal, kuhu on ehitatud kergliiklustee, on kohe ka kõndijaid, rullui- esti on viimaste aastatega ehitatud täis täna- sutajaid, rattureid, jooksjaid… Me peaksime Epäevaseid spordirajatisi. Kõikides maakon- olemasolevaid spordirajatisi maksimaalselt ära dades on esindusstaadion, -spordihoone ja kasutama. Samas on palju neid koole ja laste- -ujula. Suurvõistlustel oleme jätkuvalt edukad. aedu, kes kasutavad ujulaid ja jäähalle vaid Tõestame kõigile, et oleme spordihull rahvas. Ent oma laste kehalise kasvatuse tundides. õigupoolest on neid õigeid „hulle“, entusiaste, Tänapäeva sport on paljuski üles ehitatud kes väikestes maakohtades sporti edendaksid, projektipõhiselt ja toimib ainult tänu entusias- jäänud järjest vähemaks. tidele. Me ei suuda aga sageli ära kasutada Oleme pannud kõvasti raha nii-öelda betooni olemasolevaid võimalusi. Seepärast toetan kind- sisse (spordirajatistesse), aga unustanud selle lalt spordikoolide taastamist. Igas maakonnas kõrval inimesed, kes peavad spordirajatistes tööd peaks olema riiklik spordikool, mis võimaldaks tegema. Seepärast ei ole meie praegune spor- andekamatel lastel saada heatasemelist sporti- disüsteem kohalikes omavalitsustes ja koolides misvõimalust vanemate rahakoti paksusest sõltu- rahuldav. mata. Samas kindlustaksime nii oma treeneritele Selgelt tuleb enam väärtustada treeneri palgad, mis võimaldaksid peret toita. elukutset. Kuni me ei suuda maksta treeneri- Olen teinud ettepaneku kaaluda võimalust tele konkurentsivõimelist palka ega sea neid luua maakondlikud spordikoolid tekkivate riigi- õpetajaga võrdsele tasemele, ei muutu midagi. gümnaasiumide juurde. See võimaldaks hoida Me peaksime palju rohkem väärtustama „hulle“ kokku kulusid ja samas anda neile, kellel spordis inimesi, kes üldse viitsivad spordielu arendada. suuremad sihid ja eesmärgid, paremaid võimalusi Seetõttu tuleks treeneritöö võrdsustada edasiarenemiseks.

31 Kohalikud omavalitsused ja sport. Laste- ja noortesport. Sport peab kasvatama eelkõige tugevaid kodanikke

Kõigeks selleks vajab Eesti spordielu riiklikku arengukava, sest meie rahvaarv on liiga väike, et harrastada kõiki olemasolevaid spordialasid. Klubid on nõrgad ja neid on liiga palju. Riik peaks toetama saavutus- ja tippsporti neil strateegilistel aladel, kus meil on rahvusvaheline LEONHARD SOOM tase, traditsioonid, baasid, kaader, kontingent ja (1946) mis sobivad eestlastele. Üldjuhul on need indivi- duaalalad, kuid ka mõnd sportmängu võiks riiklikult Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi 1982. aastal. Türi Spordiklubide Liidu kergejõustikutreener, Eesti Kergejõus- arendada. Näiteks Island ja Sloveenia on vaata- tikuliidu kiir- ja tõkkejooksu vanemtreener ning treenerite mata oma väikesele rahvaarvule sportmängudes atesteerimise komisjoni liige. Kergejõustikuklubi Järvala maailma tipus. juhatuse esimees. Töötanud Türi Majandusgümnaasiumis EOK võiks valida olümpiaalade hulgast välja spordi arendusjuhina, Türi 2. keskkoolis ja Kabala 9-klassilises need, mida toetada. Aga kui mõni nii-öelda kõrva- koolis direktorina, Paide laste- ja noorte spordikoolis vanem- lala on elujõuline ja rahvusvahelise tasemega, siis treenerina. Saanud 2010. aastal Järvamaa spordi elutöö- tuleks ka seda ala toetama hakata. Eelisalade nime- preemia ja 2006. aastal Järvamaa teenetemedali. kiri tuleks aga kindlasti üle vaadata. Kõik spordiliigid on teineteisega seotud ja sõltuvad len arvamusel, et kui riik tahab spordi kaudu teineteisest, aga koolilaste kehaline kasvatus, kooli- Opoliitikat teha, siis peab ta ka sellesse prot- sport ja tippsport võiksid olla riigi prioriteedid. sessi sekkuma. Demokraatia spordis üldiselt edu ei Eestis on sporditegevus viidud klubipõhiseks, too, sest tulemused on juhuslikud. Seadusandluses aga meie klubid üksi ei suuda suurt sporti teha. Osa tuleks teha kõik selleks, et sporti oleks alati ükskõik alasid on prestiižsed ja seal pole sponsori leidmine kellel arukas investeerida. probleem, tegevus toimub. Paljud alad, suuresti Praegu on aga koolides spordiringid kokku just need, kus saavutuse peamine mootor on pika- kuivanud (raha, kaadrit ja tegijaid ei jätku). Taastada ajaline treening, ei ole aga populaarsed ning sinna tuleks maapiirkondades oma koolisisene spordite- toetajaid leida on peaaegu võimatu. gemine (võimlat peaks saama kasutada eelkõige Meie praegused võistlussüsteemid pole koordi- oma kooli lapsed ja kui aega jääb üle, alles siis seda neeritud ja neid on kokkuvõttes liiga palju. Sama välja üürida). Kõige alus on ikkagi koolisisene sport, tendents valitseb terves maailmas. Spordi väärtus- sealt edasi koolidevaheline jne. Praegune klubide hinnangud on paigast ära. Väikese vaevaga teenid tegevus ei võimalda aga lastel sageli isegi oma kooli nänni, medali või karika. Spordis alles esimesi esindada, sest neil on trenn või võistlus… samme tegevad lapsed ei suuda kodudes oma Edasi tuleks enamikul meile olulistel aladel taas- auhindu ära mahutada. tada spordikoolid. See tagaks ühtlasi omavalitsuse Ometi on see kõik vaid tühipaljas fassaad. Tege- kindla rahalise toe, mis võimaldaks sporditegevust likult vajame sporti selleks, et kasvaks terve ja tugev põhjalikumalt planeerida. Spordikoolid tuleks esma- kodanik riigile, mitte kergelt jagatud medalite ja joones taastada just Eestile strateegilistel aladel. karikate säraks.

32 Treener. Sportlane Treener. Sportlane.

Treeneri staatus kui spordi saatus

Üks Eesti spordi valupunkte puudutab treenereid. Kuidas saaks treeneritööd rohkem väärtustada? Mida tuleks teha, et peale kasvaks uus haritud treenerite põlvkond?

viibib ühel õppeaastal kehalise kasvatuse tunnis 36 x 90 minutit ehk on pedagoogi mõjusfääris 54 tundi. Kui aga seesama laps käib korrapäraselt treeningul, viibib ta treeneri mõjusfääris sõltu- valt spordialast üle neljasaja tunni ja rohkemgi. Erinevus on peaaegu kümnekordne! TIINA TOROP Ka treener on pedagoog ja tema palga (1950) võrdustamine õpetaja palgaga oleks samm Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna sotsiaalse õigluse poole. 1972a. ja aspirantuuri 1980a. Tallinna Ülikooli Tervisetea- Võimalik lahendus oleks taastada spordi- duste ja spordi instituudi kergejõustiku lektor. Töötanud Tartu koolid, milles harrastatakse eelkõige olüm- Ülikoolis kergejõustiku õppejõuna, TRÜ kergejõustiku kateedri piaalasid ning kus on pikaajalised edukad õppejõuna ja spordiklubi treenerina. EOK kergejõustikutree- traditsioonid ja treenerkond veel alles. Selgelt nerite kutsekomisjoni liige. Tulnud Eesti meistriks kaugus- võiksid eristuda saavutussportlasi kasvatavad hüppes, 100m jooksus ja 4 x100m teatejooksus, eksrekor- spordikoolid ja tavainimestele sporditeenuseid diomanik sprindis. Omab kergejõustikutreeneri 5. kutsetaset ja ainsa Eesti kergejõustikutreenerina IAAF Academy (Rahvus- osutavad spordiklubid. vaheline Kergejõustikuliidu Akadeemia) V taseme peatreeneri Töötasu peaks treenerit motiveerima tule- sertifikaati. IAAF-i IV taseme litsentsi omanik sprindi- ja tõkke- muslikumalt töötama. Kui ta saab kutsekvalifi- jooksus. Koostanud õppevahendeid ja avaldanud teadusar- katsiooni tasemeeksamid sooritanuna kõrgema tikleid. kategooria, peaks see andma ka palgatõusu.

Taastada riiklik tellimus kõrgha- ridusega treenerite ettevalmistuseks. Selleks looks eelduse üliõpilase baasmaksumuse lustuseks tsiteerin olümpiavõitjaid ja maail- suurendamine, mis teeks võimalikuks erialade Amameistreid kasvatanud kuulsat treenerit süvendatud õpetamise. Me ei vaja hulgaliselt Vladimir Aleksejevit: „Kasvatamata inimest, ei akadeemilise väljaõppega teadlasi, vaid laialdasi kasvata sportlast.“ teadmisi rakendada oskavaid praktikuid, kelle Kehalise kasvatuse õpetaja puutub õppe- professionaalne ettevalmistus peab kindlus- aasta jooksul oma tunnis õpilasega kokku kahel tama ka tunnetuslike võimete arengu. korral nädalas 36 töönädala jooksul. Õpilane Eelkõige peaks tulevane treener olema huvi-

34 tatud omaenda spordimeisterlikkuse arenda- Treenerivaistu, eelkäijate kogemuste arvesta- misest. Isiklik süstemaatiline treening õpetab mist saab õpetada vaid väga hea praktik, kes oma kõige paremini treeninguprotsessi analüü- tasemelt ei jää alla ühelegi teadlasele. Kaotada sima. Treeningutel kujunev enesetunnetus ja tuleks kunstlikult tekitatud vastolu teooria ja selle sisuline tagasiside on võimalik treener- praktika, uurimistöö ja õpetamise vahel, mis on pedagoogi juhendamisel. Juhendaja tasemest vastuolus ka Euroopa ülikoolide hartaga, kus on sõltub tagasiside väärtus ning kogu treenimise kirjas nõue: „Õpetamine ja uurimistöö ülikoolis viljakus. peavad olema lahutamatult seotud, sest üksnes sel viisil vastab haridus nii ühiskonna kui ka teaduse Kontseptualiseerida treenerite arenevatele nõuetele ja vajadustele.“ õppekava. Üksnes teoreetiline teadmine on poolel teel Paralleelselt tuleb arendada kahte erinevat peatumine. kompetentsi. Esiteks: oskust mõista, kasutada Vaja on suurendada kõrghariduses treene- ning praktikas läbi viia teaduslikku analüüsi. ripraktika osakaalu ja terviklikult kontseptua- Teiseks: oskust mõista spordiala olemust, psüh- liseerida kogu õppekava. Eestis viljeldav spor- holoogilise, kehalise, tehnilise ja taktikalise ette- diteadus peaks aga enam olema orienteeritud valmistuse sisulist seotust. kohalikule spordipraktikale. Treeneritööks tuleb inimesi ette valmis- Looverialadel töötavad kõrghariduses kuns- tada kahele alussambale titeaduste professorid ja toetudes. Ühelt poolt toetu- kunstiprofessorid. Samal mine teadusele, ratsionaal- Õpetamine ja alusel peaks kõrghariduses sele teadmisele, teiselt poolt põhinema ka treener- spordiala terviklik mõist- uurimistöö ülikoolis pedagoogi karjäärimudel. mine, treenitava indivi- peavad olema lahutamatult Treenerite ettevalmista- duaalsuse ning treeneristiili seotud, sest üksnes sel viisil mise ja staatuse problee- kokkuviimine. mide lahendamisest sõltub Ere näide ekslikust lähe- vastab haridus nii ühiskonna otseselt meie spordi kui nemisest on kuulsuste tree- kui ka teaduse arenevatele Eesti haridussüsteemi ja ninguplaane jäljendavate nõuetele ja vajadustele. kultuuri osa tulevik. treenerite õpilaste läbipõ- Soovitan lisada mingi lemine vigastuste tõttu või juhtlõigu. A la: “Muret kehaliste võimete arendamine ilma teadmisteta teeb praeguseks kujunenud situatsioon, mis tehnikast, mis tähendab tegelikult vägivalda puudutab treeneritöö valdkonda. Meie tree- treenitava kallal. nerite ebakindel sotsiaalne olukord on praegu Õpiaja lühendamine takistab treeneriametiks kahtlemata üks põletavaid valupunkte, kuid valmistumist ning kaaluda võiks treenerikooli- selle kõrval tahaks peatuda pikemalt treenerite tusele ühe aasta lisamist. Kaugõppesse võiksid koolitamise alustel, mille osas näen põhimõtte- astuda ainult eelneva erialase töökogemusega lisi vajakajäämisi. Mida teha, et antud olukorda inimesed või siis erialaliidu soovitusega sport- parandada?” lased.

35 Treener. Sportlane.

Sporti viib edasi loomingulisus

Mis suurendaks sportlase ja treeneri kindlustunnet? Meie paremad sportlased saavad ettevalmistuseks riiklikku toetust, kuid vajaksid ka ravikindlustust. Kui ka riiklikku toetust saava sportlase treenerile makstaks stipendiumi, tunneks ta end igapäevatöös turvalisemalt.

Sportlasest Olümpiamängudeks valmistuvate sportlaste riiklik toetussüsteem on kindlate põhimõtete järgi korraldatud, kuid probleemi tekitavad sportlase sotsiaalsed garantiid. Lahendamata on küsimus, kes peaks tasuma vajaliku summa, et ta GERD KANTER saaks endale haigekassakaardi. (1979) Haigekassakaardi soetamine 16 000 – 17 000 Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ärijuhtimise erialal 2001a. krooni eest on enamikule väga raske, sest see Tulnud kettaheites 2008a. Pekingis olümpiavõitjaks ja 2007a. raha tuleb võtta ettevalmistuseks ette nähtud Osakas maailmameistriks. Võitnud hõbemedali maailma- summadest. Väga vähe leidub ka klubisid, kes meistrivõistlustel Helsingis 2005a. ja Euroopa meistrivõist- suudaksid oma sportlastele haigekassakaardi lustel Göteborgis 2006a., pronksmedali maailmameistri- muretseda. võistlustel Berliinis 2009a. Talvistel Euroopa meistrivõistlustel On selge, et kõike korraga teha ei saa, aga võitnud 5 kuldmedalit. Saanud kuldmedali üliõpilaste univer- probleem tuleks siiski lahendada kompleksselt. siaadil Izmiris 2005a. Parim Eesti meessportlane aastatel 2007, Eesmärgiks võiks võtta haigekassakaardi kindlus- 2008. Saanud Valgetähe I ja IV klassi teenetemärgi. tamise olümpianormi täitnud sportlastele. Olüm- pianorm on kindel kriteerium, enamikul aladel saab seda hakata täitma olümpiamängudele eelneval aastal.

36 Treenerist mine nende inimeste nimekirja, kes on headeks Praegu palkab enamik Eesti paremaid sportlasi sportlasteks sirgunud talente leidnud, on endale ise treeneri, kui treener pole spordiala tunnustus. Sellist nimekirja võiks koostada Eesti koondise palgal. Sportlase ettevalmistuseks eral- Olümpiakomitee. datavast summast on teatud osa ette nähtud Talentide otsimise süsteem ei too ilmselt treenerile. Aga niisugune jagamine võib tekitada kaasa olümpiamedalivõitjate arvu suurene- probleeme. Kui sportlasel on vaja kohe tasuda mist. Aga usun, et nii paraneb meie sportlaste treeningulaagri kulud, aga keskmine tase rahvus- enamaks raha ei jätku, vahelistel tiitlivõistlustel. lükkub treenerile palga Otse treenerile määratud Kui võidame tiitlivõist- maksmine edasi. stipendium suurendab lustel ühe medali, oleme Pean õigeks määrata tema kindlustunnet. Treener väga hästi esinenud, aga o l ü m p i a m ä n g u d e k s kolm-neli kohta kaheksa valmistuvate A-kategooria ei tohiks sõltuda sportlase parema hulgas tõestavad, sportlaste treeneritele oma ettevalmistuse eelarvest ning et medalivõit pole juhuslik stipendium. Otse treene- rahaline suhe ei tohiks segada ja sel alal käib talentidega rile määratud stipendium sihipärane töö. suurendab tema kindlus- sportlase ja treeneri igapäevast Kindlasti ei peaks kõiki tunnet. Treener ei tohiks tööd, kus peaks valitsema andekaid tooma Tallinna sõltuda sportlase etteval- loomingulisus. treenima ja õppima. mistuse eelarvest ning Kohalikud treenerid ja rahaline suhe ei tohiks õpetajad, kes poisse ja segada sportlase ja treeneri igapäevast tööd, kus tüdrukuid juhendavad, võiks aga saada abi küsida peaks valitsema loomingulisus. meie parimatelt asjatundjatelt, kuidas järelkasvu perspektiivitundega arendada. Talentidest Eesti sportlased on viimasel kümnendil nii Spordikultuurist olümpiamängudel kui ka rahvusvahelistel tiit- Taliolümpiamängude ajal rääkis Eesti Vabariigi livõistlustel esinenud väga edukalt. Edukate president Toomas Hendrik Ilves, et tund sporti etteastete jätkumine eeldab sihipärast tööd päevas teeks meie inimesed palju tugevamaks andekate noortega. Talentide otsimiseks tuleks ja tervemaks. Sama teema kerkis esile ka tema luua süsteem, sest praegu läheb rohkesti talente kohtumisel spordirahvaga augustikuus. kaduma. Mul on tunne, et tippsportlased võiksid selle Oma ala pädevad inimesed peaksid käima idee tutvustamisel olla abiks, sest loomulikult koolides talente otsimas. Palju saaksid kaasa peame me seda mõtet õigeks. Kuigi esialgu on aidata kehalise kasvatuse õpetajad, kes lastega see kauge unistus, liigume ju ikkagi selles suunas, päevast päeva töötavad. Kehalise kasvatuse et harrastussport muutuks väga populaarseks. õpetajaid, kes andekaid noori välja pakuvad või Aja jooksul muutuks see plaan oluliseks ka tipptreenerite juurde saadavad, tuleks aga tunnus- sportlaste järelkasvu tagamisel. Kui see asi edasi tada. Tunnustus ei pea olema rahaline. Ka kuulu- liigub, oleme meie nii-öelda käed!

37 Treener. Sportlane.

Kolm mõtet seoses tippsportlaste tegemisega

Probleemiks pole see mida me ei tea, vaid see mida teame, aga mis pole siiski nii – tippsportlaste loomise probleem on mujal, kui me arvame. Andekus on ülehinnatud – otsime sportliku edu aluseid valest kohast.

matult piiravat geeni. See andest sõltumatu „saavutusvabaduse võimaluse“ äratundmine on sügavas vastuolus enamuse meeltesse kinnistunud arusaamadega „geneetilisest“ andeku- sest. Takistused, mille oleme enda ja teiste jaoks loonud, on seega illusoorsed. Seda hoolimata KRISTJAN PORT tõenditest, kuna teaduskirjandusest leiab vähe- (1960) malt kümme tosinat nn. „talendi müüti“ purus- Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehalise tavat artiklit. kasvatuse erialal 1982a. ja Tartu Ülikooli aspirantuuri 1989a. Vastus küsimusele, mis ajab inimest harjutama Bioloogiateaduste kandidaat. Tallinna Ülikooli Tervisetea- väljapoole oma mugavustsooni, baseerub nn. duste ja spordi instituudi direktor. Tallinna Ülikooli Senati sisemistel stiimulitel, nagu seda on tahe, vajadus esimees. Sihtasutuse Eesti Antidoping nõukogu liige. Eesti jt. Välised stiimulid (raha, vahendid, tunnustus Olümpiakomitee kutsekvalifikatsiooni komisjoni esimees. jne) omavad sünergilist koosmõju, kuid ei ole European Health Telematics töörühma liige. Töötanud varem arenguks vajaliku tegevuse algkäivitajaks. Algkäi- Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna dekaanina, Tallinna vitajaks on tihti väga väike eelis mõnes tegevuses, Pedagoogikaülikooli erakorralise professorina, dotsendina ja vanemteadurina. mis võib liikuma panna seeria palju olulisemaid paremusi loovaid sündmusi. Olgu näitlikuks eeli- ui jätame mõned ilmsed füüsilised piirangud seks üliväike paremus silma-käe koordinatsioonis Kkõrvale (lühike kasv korvpallis jne), siis või ülajäsemete lihasjõus. Selline laps saab meele- ülejäänud osas pole teada ühtegi olulist inimese head kaaslastega palli mängides. Meelehea seest pärinevat tegurit, mis piiraks või määraks sunnib teda leidma uusi mänguvõimalusi nii kooli tema erialast arenemist silmapaistvale tasemele. ajal kui pärast kooli, seeläbi märkamatult kasva- Tänu geneetika ja loodusliku valiku mõistete ning tades treeningkordi. Aktiivne tegevus arendab tähenduste levikule avalikus teadvuses, on karu- teisigi võimeid, luues võimaluse mõnele uuele teenena kinnistunud sügav veendumus sünniga väga väikesele eelisele kaaslaste ees. Väike, kuid kaasa antud eelduste määravast rollist inimese järjepidev edu viib uute väljakutseteni – näiteks hilisema elu edukuses, sealhulgas spordis. soovile proovida võistelda järgmiste vastastega, Arusaam, et meile on keelatud edu väljaspool vaadata erialaseid spordiülekandeid ja osaleda seda, mida pole sünniga kaasa antud, ei baseeru sellega seotud sotsiaalses võrgustikus, liituda tegelikel tõenditel. Teadlased ei ole avastanud mõne treeningrühmaga jne. mitte ühtegi inimese arenguvõimet vaielda- Noore sportlase motivatsioon toitub erialase

38 täiustumise käigus saadud edul. Selliselt motivee- tundi nädalas, et paista seejärel andeka sportla- ritud indiviidil on üha kasvav tõenäosus puutuda sena? Tipu loomise protsess algab ju 10 aastat kokku oma võimetele kohase erialase keskkon- enne tema kui sportlase tähele panemist. naga (välised motiveerivad tegurid, nagu treeneri Praktiliselt kõikidel tänastel tippudel on olnud tunnustus, parem varustus, paremini sisustatud suhteliselt piiramatu juurdepääs paigale, kus treeningpaigad, võistlusreisid jne). Nii mitmekor- treenida. Tal on olnud treenimiseks aega ja moti- distuvad aja jooksul kõik tema töövõimet paran- vatsiooni tegeleda millegagi sihipäraselt ajal, kui davad üksikud ja eraldi võttes väikesed tegurid. saanuks teha ka midagi lihtsamat. Ta on tree- Iga erialase võimekuse kasv resoneerib uue ninud tahtega, mida toetas tihti mõistev lähikond keskkonnaga, mis omakorda stimuleerib teatud (pere, sõbrad, kool) ja üldine kultuuriruum. Suur erialaste oskuste edasist arendamist. osa tema treeningust oli iseseisev, aga see eeldas Tillukestest sammudest kasvav efekt ei paranda alati kättesaadava, abivalmis treeneri tähelepane- mitte ainult erialaseid oskusi, vaid kasvatab ka likku silma, suunamaks vigadelt õigele rajale. motivatsiooni edasi tree- Kui nüüd küsida, kust nida. Algajal jagub moti- sellist treener-inimest vatsiooni suhteliselt lühi- Vaja pole otsida ühte leida ja kui kaua kulub keseks ajaks, et sooritada andekat kümnest tema ettevalmistamiseks edasiviivat ja väljaspool tuhandest sportijast, vaid küsima aega, siis teadupäraselt ka mugavustsooni toimuvat eduka treeneri puhul pole treeningut. Võrreldes tipp- peab – miks õnnestub väga teada geneetilisi eeldusi / spordis kasutavate 4-5 vähestel lastel treenida 10 aastat takistusi – põhimõtteliselt tunniste koormustega, 15-20 tundi nädalas, et paista sobivad kõik. Ainult, et esialgsest motivatsioonist ka tema valmistamiseks ei jätkuks, vaid ka seda seejärel andeka sportlasena? kulub vähemalt 10 aastat. peab märkimisväärselt Ja tema treeningplats „treenima“. Ärge unustage - kirjeldatud arengu asub sportlaste juures – pelk aeg akadeemilises käivitas näiliselt nõrk, kõrvaline ja lõpptegevuses koolipingis jääb siin ühekülgseks. Kolme aasta väheoluline tegur. Selle lapse „andekust“ ega ehk ca 900 päevaga head treenerit ei tee, ole sa nii sportlikke tulemusi ei võrreldud maailma parima- hea õpetaja kui tahes. Treener sünnib koos prak- tega. Talle võimaldati palju treenida, kuna ta ise tilise treenimisega ehk teadmiste rakendamisega. soovis seda. Ja sellel teel leidub ohtrasti probleeme. Tema klubi on tõenäoliselt liiga väike. Seal napib innus- Oluline pole teada, mis teeb kellestki hea. tunud laste loodud motivatsioonist ja pearahast. Olulisem on teada, mis seda enamuse puhul Kui ta teeb treeneritööd muu töö kõrvalt, toimub takistab. Talendi otsimise rajal olematute „õppimine“ teisejärgulises ajas ja väsinud kehas. tunnuste luubiga otsimisest loobumine aitab Ja ta ei saa kunagi täis vajalikke treeningtunde, paremini näha spordikorralduse vajadusi. Vaja et muutuda tipptreeneriks. Pigem võib märgata, pole otsida ühte andekat kümnest tuhandest kuidas ajaga kaotatakse erialaseid oskusi – aeg sportijast, vaid küsima peab – miks õnnestub töötab tema ja sportlaste ja ka kogu spordisüs- väga vähestel lastel treenida 10 aastat 15-20 teemi vastu.

39 Lahenduseks on treeningorganisatsioon, on õnnelikum kui 7-8 aastaga. See puudutab milles saab varakult treenida, erinevaid spordi- nii asjade tootmisega turgu otsivaid ettevõtteid, alasid proovida, treeneritele põhikohaga tööd kui ka „teadmistega inimeste“ valmistajaid ehk pakkuda ja selline organisatsioon peab olema ülikoole. ajas püsiv ehk majanduslikult jätkusuutlik. Ometi käsitletakse treenerite olemust ja Tõenäoliselt ei iseloomustaks sellist spordiorga- nende pakutavat teenust vanamoodsalt, umbes nisatsiooni ühest rahastamise allikast sõltumine. 30 aasta taguses kooli-formaadis, nagu vahepeal Need ajad on möödas. poleks midagi muutunud. On küll muutunud – lastel on rohkem valikuvõimalusi, sport on Ühiskonna käitumisi suunavate väärtuste kommertsialiseerinud ja vähem politiseeritud, süsteem on muutunud, viited aastatetagus- suur osa esmastest treeningutele tulijatest on tele spordikorralduse näidetele ei tööta ja 30 aastased, tippspordi ressursse on hakanud aega tagasi ei pööra. Isegi mitte rahaga. endale suunama elukvaliteediga seotud liikumis- Erinevates sotsiaalse tegevuse sfäärides harrastus ja harrastussport, sealjuures mõne indi- leiavad aset tempokad muutused. Jutt ei käi viidi jaoks pea tippspordi tasemel. muudatustest muudatuste pärast, vaid neid Pimedus seda mitte märgata on märk ajaga dikteerib ühiskonna kaotatud kvalifikatsioonist areng, keerulisemaks Lahenduseks on kogu spordikorralduses muutumine ja uute prob- ja seda iseloomustavas leemide päevakorda kerki- treeningorganisatsioon, kultuuriruumis. Kui küsime mine. Isegi konservatiivses milles saab varakult treenida, treenerite jaoks raha juurde, ter vishoiusüsteemis erinevaid spordialasid proovida, jääme sellest tõenäoliselt on viimaste aastatega ilma, sest ühisest potist küsi- töökorraldus, teenuste treeneritele põhikohaga tööd jaid on palju ja konkureeri- pakkumise viisid ja tegut- pakkuda ja selline organisatsioon vate küsijate põhjendustest semise aluseks olevad peab olema ajas püsiv ehk on üks parem kui teine. ärimudelid äratundmatu- Samas, kui õige on küsida seni muutunud. Tervetelgi majanduslikult jätkusuutlik. raha vanaviisi jätkamise inimestel on juba kodus Tõenäoliselt ei iseloomustaks tsementeerimiseks? Raha seadmeid, mida vanasti sellist spordiorganisatsiooni ühest ei aita aega tagasi pöörata. leidus vaid haiglates. Ravi Meil on vaja teadmisi, mida kvaliteet ja kättesaadavus rahastamise allikast sõltumine. teeme täna valesti ja oskusi on paranenud ja selle Need ajad on möödas. ning tahtmist, kuidas edas- kättetoimetamise teed pidi teisiti teha. muutunud. Samal ajal märgatakse ka uusi prob- Olukord pole siiski lootusetu. Keegi ei ole auto- leeme. Näiteks võivad mõnikord patsiendid olla maatselt teistest parem. Paremaks saab, kutsudes oma probleemidest isegi informeeritumad kui esile vajalikke muudatusi. Vaja on motivatsiooni arstid, patsiendid muutuvad klientideks ja nende väljumaks oma mugavustsoonist, kannatlikkust nõudlikkus kasvab jne. Paljudes tegevussfää- ja tarka tegutsemist. Erinevalt sportlasest ei pea rides muutuvad ärimudelid 3-4 aastaga, mõni selleks kuluma 10 aastat. Võistkondlikud spordialad Võistkondlikud spordialad

Sportmängude eripärad

Sportmängude arendamiseks on vaja andekamad noored regioonikeskustesse koondada, treenereid paremini koolitada ja koondiste toetussüsteemi täiendada.

eaks võistkonnaliikmeks ei saa üksi või Hkahekesi harjutades. Heaks ei saa ka siis, kui kaaslased on märksa kehvemad. Praegu puudub sportmängudes süsteem, kuidas eristada harras- tussportlasi ja saavutussportlasi. Samas treenin- gurühmas, võistkonnas ja võistlussarjas osalevad KAREL-DANIIL LOIDE nii heade eeldustega sportlased kui ka need, (1977) kellel puudub sügav huvi end spordis teostada. Lõpetanud Estonian Business School 2001a. Eesti Korvpalli- Aga nemadki on vajalikud klubi igapäevase töö liidu peasekretär aastast 2004. FIBA Europe võistluskomisjoni rahastamiseks. liige, Eesti Olümpiakomitee Esindajate kogu liige. Töötanud Audentese Spordigümnaasium aitab küll Eesti Korvpalli Meistriliiga tegevjuhina. seda probleemi leevendada, kuid mitte piisavalt. Audentese rühmade koostamisel kerkib teravalt üles probleem: mida paremaks lähevad regioonide treeninguolud, seda raskem on noori pealinna kooli meelitada. Samal ajal polegi Audentesesse valitud järelkasv tihti kohe valmis nõutava koormusega treenima, sest koduklu- bides harjutasid nad oluliselt vähem. Mured ei tulene Audentesest endast, vaid ülejäänud süsteemist. 12–15-aastased poisid ja tüdrukud peaksid treenima märksa rohkem. Ühtlasi tuleb juhenda- jatel harjutuskavu koostades korvata vähenenud kehalise kasvatuse tundide arvu ja kehalist koor-

42 must, mida varem said noored omapäi hoovides, kahanenud, kuid just ülikoolidel on võimalus parkides ja staadionidel palli mängides ja joostes. anda tulevastele treeneritele mitmekülgset hari- Sotsiaalne suhtlus käib nüüd internetis, ostukes- dust. kustes ja meelelahutusüritustel. Arusaadavalt Tipptreenerite koolitamiseks peab ideid ja pole mõtet loota, et kõik noored soovivad tree- infot vahetama maailma parimate spetsialisti- nida rohkem ja on selleks valmis, kuid küsimus on dega. Alaliitude võimalused tipptasemel kooli- selles, et praegu ei võimalda noortespordi rahas- tuste ja praktikaõppe korraldamiseks on tagasi- tamine tippsporti jõudmisest huvituvatele pois- hoidlikud, mistõttu tuleks luua programm, mille tele ja tüdrukutele eritingimusi pakkuda. alusel saadetaks tugeva alushariduse saanud Üks lahendusi võiks olla regioonikeskuste treenerid täiendusõppele oma ala juhtivate spet- loomine kohtades, kus tänu omavalitsuste sialistide juurde. pingutustele on head Võistkonnaalade pari- tingimused sportimiseks, Üks lahendusi võiks olla maid sportlasi koolita- õppetööks ja vajaduse takse noortekoondises. korral ka majutamiseks. regioonikeskuste loomine Koondise ettevalmistus- Keskustesse oleks võimalik kohtades, kus tänu omavalitsuste ja võistluskulud on aga koondada piirkonna ande- pingutustele on head tingimused suured, alast sõltumata kamad noorsportlased, osaleb igas vanuseklassis kes saaksid seal harjutada sportimiseks, õppetööks ja peaaegu 20 parimat suurte eesmärkide täitmi- vajaduse korral ka majutamiseks. sportlast. Näiteks korvpalli seks nõutava koormusega. Keskustesse oleks võimalik noortekoondis viibib laag- Seal keskendutaks tööle rites ja võistlustel kuni 70 kohalike noortega, kellest koondada piirkonna andekamad päeva aastas. Samal ajal enamikku poleks vaja noorsportlased, kes saaksid seal tegutseb kaheksa-üheksa majutada ega toitlustada. harjutada suurte eesmärkide neidude ja noormeeste Keskuste rahastamisel koondist. Noortekoon- peaksid osalema kohalik täitmiseks nõutava koormusega. diste rahastamise osakaal omavalitsus, kohalik klubi alaliidu kogueelarvest (pallimängudes Eesti on ka teistel pallimängu- meistriliiga klubi) ja riik Eesti Olümpiakomitee, aladel suur. Kahjuks napib noortekoondiste tege- alaliidu või ministeeriumi kaudu. vusele raha. Noortetreenerid vajaksid suuremat toetust, Ka ei arvesta praegune toetuste jagamise kui klubid neile pakkuda suudavad. Loodavates kord erakorraliste väljaminekutega, mida nõuab regioonikeskustes töötavatele treeneritele saaks koondise jõudmine kõrgema taseme võistlustele. tagada paremad treeningutingimused ja sotsiaa- Pakutud regioonikeskuste loomine vähendaks lsed garantiid. koondise suviste laagrite vajadust, sest mängijad Valupunkt on jätkuvalt ka treenerite koolitus. on saanud oma klubis hooaja vältel parema ette- Suur osa treenereid on atesteeritud, kuid vajadus valmistuse. Samuti tuleks täiendada noortekoon- tippspetsialistide järele on endiselt põletav. diste riiklikku toetussüsteemi ja arvestada võist- Kahjuks on ülikoolide roll treenerite koolituses konnaalade eripära.

43 Võistkondlikud spordialad

Kas peame astuma sammu tagasi, et minna kaks edasi?

Elame juba kümmekond aastat peamiselt klubide ajastul. Tõsi, osades oma valitsustes on spordikoolid alles. Kas spordikoolid olid/on minevik või hoopis meie taasleitud tulevik?

pordikoolide kaotamise ning klubide kuju- Snemise juures tuli mängu pearaha. Selliste muudatuste üks peamisi põhjuseid oli eesmärk

tuua lapsed tänavalt spordiga tegelema, eemale

alkoholist ja narkootikumidest. Paraku jäi aga üks JÜRI RATAS tähtsaid tahke spordis teadlikult või teadmatult (1978) kahe silma vahele. See on meisterlikkus, tule- musele orienteeritud sport ehk veel lihtsamalt Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majanduse erialal magist- öeldes küsimus, kuidas kasvada välja noorteklas- riõppes 2002a. ja Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteaduse sist ning saada olümpiavõitjaks. erialal 2005a. Jätkab õpinguid Tallinna Tehnikaülikoolis Usun, et nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi saavu- doktorantuuris. Eesti Vabariigi Riigikogu aseesimees, varem tamiseks on esmatähtis haritud, motiveeritud töötanud Tallinna linnapeana ja abilinnapeana, Tallinna ning sotsiaalsete tagatistega treener. Pearahasüs- Linnakantselei majandusnõunikuna. Pirita halduskogu liige. Eesti Korvpalliliidu juhatuse liige. Tallinna Toomkiriku kristliku teemi abil täitusid tõesti meie saalid tüdrukute ja kultuuri ning eetiliste väärtuste õppe- ja konverentsikeskuse poistega, pall visati noortele ja öeldi, et mängige. SA liige. Tartu Ülikooli kuratooriumi liige. Ent kui kaua sa ikka palli taga ajad, kui paljudel klubidel on üks peamisi eesmärke ainult peade arv, ei midagi muud. Sihipäratu tegevus muutub ka lapsele pikkamisi igavaks ning ta läheb trennist minema. Huvitav, kumb tee toob noored rohkem

44 spordi juurde: kas panustamine kvantiteeti ehk suses töötavad inimesed tunnetavad kõige pearahasüsteemi või kindlus- ja perspektiivitun- otsesemalt ja paremini rohujuuretasandini dega treener, kelle käe alt kasvavad välja uute välja treeneri ja spordikooli tegelikke vajadusi. põlvkondade eeskujud ja iidolid? Arvan, et just Väga tähtis on jätkata treeneri kui õpetaja teine. Elame ju suuresti emotsioonide maailmas pidevat koolitamist, mille eest vastutavad ning parimaks emotsiooniks ühele noorsportla- Eesti Olümpiakomitee, alaliit ning spordiklubi sele on eeskuju. või -kool. Mõeldes Eesti saavutusspordile, küsin: mis Mida tuleks muuta? on saanud TSIK-ist? Juriidiliselt on saanud sellest Ütlen siinkohal: toetan segasüsteemi tekkimist, erakool Audentes, kellele esitatakse riiklik tellimus kus vanemad saavad teenust osta nii eraspor- spordialade kaupa. Sinna tulevad üle Eesti kokku diklubidelt kui ka spordikoolidelt. Meil on palju andekad noorsportlased, keda õpetavad parimad võimekaid ja tublisid spordiklubisid, kelle tööd ei õpetajad ja treenerid, et kasvatada koondistele tohi lõhkuda. Kuid astudes sammu võrra tagasi, järelkasvu. See eeldab õppetöö, saalide, ujula, tuleb taastada ka spordikoole. staadioni, jõusaali, ööbimise, toitlustamise, Mida spordikool muudaks paremaks? Tõsi, arstiabi ja muu vajaliku vaba kättesaadavust. Kas sildi muutmine uksel ei anna see on nii ka praeguses TSIK-is, midagi, kuid õigesti tegut- vabandust, Audenteses? Usun, sedes võib muuta palju. Olen päris et paremaks asjade korraldami- Tugevaks tuleb teha spor- seks meie spordi tippkoolis on dielu vundament, mis algab kindel, et meil palju võimalusi – kas või alus- treenerist. Kui nelikümmend tasuks luua oma tades arutelu teemal, kas nime- aastat treeneriametit pidanud spordimeisterlikkuse tatud kool võiks olla tulevikus inimene töötab siiani stipen- riiklik õppeasutus. diaadina, ei ole süsteem eriti järkude süsteem. See Olen päris kindel, et meil jätkusuutlik. Treenerile ehk oleks tugev stiimul nii tasuks luua oma spordimeis- õpetajale tuleb anda sotsiaa- sportlaseteel alustajatele terlikkuse järkude süsteem. lsed garantiid: talle makstakse See oleks tugev stiimul nii palka ning palgalt laekub kui ka edasijõudnutele. sportlaseteel alustajatele kui riigile sotsiaalmaks. Arvan, et ka edasijõudnutele. spordikoolide süsteemi parim Tänan Eesti Olümpiakomi- koht on kohalik omavalitsus. Muidugi, enamik teed ning kõiki, kes on aidanud seda arutelu ette volikogude liikmeid ning vallavanemaid ja linna- valmistada. Pakun ka peamisi küsimusi, millele on peasid küsib kohe vastu: kust vajalik raha võtta? vaja minu arvates kongressil vastata: missuguse Küsimus tuleb lahendada poliitikutel koostöös tee Eesti sport valib või vähemalt missugused asjatundjatega ehk teha selgeks omavalitsuste ja on need plaanid, millest tuleb teha valik? Kellele riigi vaheline finantsolukord. saadame (riigikogu, president, valitsus, kultuuri- Loodan, et Euroopa Liidus ei ole riiki, kes ministeerium, kohalikud omavalitsused, alaliidud välistaks spordi toetamise ja rahastamise nii jt) tänase arutelu tulemused ning missugune riiklikul kui ka munitsipaaltasandil. Omavalit- reaalne jõud neil peale soovitusliku veel on?

45 Võistkondlikud spordialad

Noortesporti tasuks rohkem toetada

Võistkonnaalade arendamisel tuleks keskenduda noorte mitmekülgsele ette valmistusele, mis looks neile suuurema eelduse oma võimete realiseerimiseks parimas sportlaseeas. Järelkasvuga tehtav töö kannatab paljuski seetõttu, et noortetreenerid on ühiskonnas vähe väärtustatud.

reeneri elukutset soovivad valida vähesed, Tsest see amet ei toida ära. Samas inimesi, kes selles valdkonnas võiksid töötada ja seda peak- sidki tegema, astub ülikooli piisavalt. Enamik potentsiaalsetest treeneritalentidest valib õpeta- jakutse (või hoopis midagi muud) ja tegeleb KRISTJAN KAIS treeneritööga heal juhul hobi korras. Tartus ei ole (1976) ühtegi noortetreenerit, kes ei tegeleks samas ka Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1999a. ja millegi muuga. saanud 2005a. doktori kraadi. Töötab Tartu Ülikoolis võrkpalli Paljud lahendused jäävad tõenäoliselt lektorina. Osalenud rannavõrkpallis Pekingi olümpiamän- rahanappuse taha, ent esmajärjekorras tuleks gudel 2008a, Euroopa meistrivõistlustel 13 korda. Saanud püüda muuta kehtivat ühiskondlikku treene- rannavõrkpalli maailmameistrivõistlustel kahel korral 5. koha, rimudelit. Praegu tegutseme pallimängudes tulnud 2007a. maailmakarikavõistluste võitjaks. Eesti meistri- peamiselt Soome mudeli järgi, kus noorte tiitli võitnud 6 korda. EOK treenerite kutsekomisjoni liige. treenimine on ühiskondlik, seega mittetasus- tatav töö ja ala püsib harrastajate ehk lapsevanemate õlul. Treenerile makstakse korralikku palka vaid meistriliiga klubis ja Eesti koondises, noortetreener on vaeslapse osas. Väga tervitatav oleks suurendada Tartu Ülikoolis treenerite riiklikku tellimust. Paraku kaob aga sel aastal Tartu Ülikooli magistriõp- pekavast ainuke treenerile suunatud õppeaine,

46 sportliku eriala jätkukursus, sest riik ei rahasta mudelit, kus koduliigas hoitakse palgad mõist- seda. (Selgituseks: kursus muutub spetsiifili- likud, et mängijat motiveeriks tugevamini sest üldiseks ehk sisuliselt kaotab oma väär- treenima soov pääseda välisklubisse ja pare- tuse.) Eesti Olümpiakomitee ja alaliitude koos- masse liigasse. Korvpall on mängijaid aastaid töös korraldatavad koolitused ei anna minu kodus üle makstes valusalt näppu lõiganud. hinnangul pooltki seda haridust, mida treener Tase on nüüd näha. Samas võrkpallikoondise omandab ülikoolis. tõusu taga näen asjaolu, et meeskonna tuumik Sportlike tulemuste tagaajamist noorte- mängib Euroopa tugevates liigades. klassides ei poolda ma absoluutselt. Tule- Raha on alati vähe ja seetõttu tasuks rohkem muste järgi rahastatakse isegi juba 12-aastaste panustada noortesporti. Loomulikult peavad võistkondi, kuid tulemuste jahil kannatab jääma hüppelauaks välisklubisse ka kohalikud laste tehnikaõpetus ja klubid, mida aitab rahas- mitmekülgne treening. tada kohalik omavalitsus. See loob olukorra, kus Raha on alati vähe ja Oma võistkond meistri- noorteklassides oleme liigas võiks olla linna aukü- tugevad, ent parimas seetõttu tasuks rohkem simus. sportlikus eas on meie panustada noortesporti. Riiklik toetus on meil pallurid teiste riikide Loomulikult peavad jääma kreenis individuaala- sportlastega võrreldes lade poole. Sportlasi tehnilisemalt viletsamad, hüppelauaks välisklubisse ka rahastatakse tulemuste sest lapsepõlves treeniti kohalikud klubid, mida aitab järgi, arvestamata ala kokkumängu või kehalisi rahastada kohalik omavalitsus. kandepinda maailmas. võimeid, et noortevõist- Enamik vahendeid läheb lustel medal võita. Oma võistkond meistriliigas võiks maailma mõõdupuu järgi Audentese Spor- olla linna auküsimus. marginaalsemate alade digümnaasiumil on esindajatele (murdmaa- mõtet juhul, kui sinna suusatamine, sõudmine, tõesti koondub oma ala paremik, tiitlivõist- kergejõustikus kümnevõistlus, kettaheide lusteks valmistuva noortekoondise tuumik. jne). Kuid näiteks neidude võrkpallirühmadesse Minu meelest võiks tippspordile riikliku kuulub niinimetatud teine ešelon: parimad kas toetuse jagamisel arvestada sellega tegele- ei tahtnud kooli tulla või neid ei lastud kodu- vate noorte arvu, ala harrastatavust maailmas, klubi juurest ära. Ühe lahendusena on pakutud Eesti täiskasvanute ja noortekoondiste tule- kahe kuni nelja Audentesega sarnase keskuse musi tiitlivõistlustel ning mängijate arvu välis- (ideaalvariandina Tallinnas, Tartus, Narvas, liigades. Raha ei peaks jaotama Eesti Olüm- Pärnus) loomine. Aga kuidas leida selleks raha piakomitee, sest nende huvi on eelkõige ja need keskused tööle panna? olümpiamängude medalid, mille järgi jaga- Võistkonnaalade konkurentsivõime suuren- takse toetust. Tugevamat tööd peaksid damiseks rahvusvahelisel tasemel pooldan tegema alaliidud, sest just nemad vastutavad võrkpallis, käsipallis ja jalgpallis kehtivat oma ala arengu eest!

47 Võistkondlikud spordialad

Oma järelkasv annab meistrisarja klubile mõtte

Eesti pallimängude liigad peaksid hõlmama enamiku suurematest linnadest ja maakon nakeskustest. Viimased arengud selles suunas on positiivsed, aga mitte piisavad.

rajamise ja rekonstrueerimise osas on olnud kiire areng, kuid probleeme tekitavad nende kasu- tustingimused. Kohalike omavalitsuste rahaliste võimaluste vähenemine (eriti paaril viimasel aastal) on kindlasti probleemide üks põhjusi, aga tihti pole ka piisavalt hästi läbi mõeldud, kellelt ja MIHKEL JUHKAMI kui palju tuleks raha küsida. Ehk isegi on jäänud (1963) vastamata küsimusele, kelle tarbeks baasid rajati. Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1986a. ja Eesti Treenerite töö tasustamise osas ei saa rääkida Diplomaatide Kooli 1991a. Rakvere linnavolikogu esimees ühtsest lähenemisest. Tundub, et mõnevõrra alates 1996a., töötanud varem Rakvere aselinnapeana. Eesti parem on olukord kohalikes omavalitsustes, kus Turniiribridži Liidu, Rakvere Bridži Seltsi ja Võrkpalliklubi Rivaal on säilinud (või taasloodud) spordikoolid. Nende juhatuse liige. Osalenud mängija ja kohtunikuna Eesti meistri- tegevuse stabiilne rahastamine on taganud tree- võistlustel korvpallis. neritele pikemaajalise turvatunde ning võimal- danud juhtkonnal vahendeid jaotades otsida a saavutussport toetub eelkõige hulkadele. tasakaalu harrastajate arvu ja sportlike tulemuste KHarrastajate arvu suurenemise ja kande- vahel. pinna laienemisega lisandub tavaliselt ka rohkem Spordiklubidele raha jagades tehakse sageli toetajaid, sealhulgas neid, kes toetavad rahaga. ühekordseid ja seetõttu subjektiivseid otsu- Võistkonnaalade saavutussporti peaks kohalikust seid. Vahel eraldatakse taotluse esitajale raha eelarvest rahastama eelkõige nendel aladel, mille rohkem, vahel vähem, vahel ka üldse mitte. See eestvedajad soovivad panustada toimiva koha- ei puuduta küll kõiki kohalikke omavalitsusi, aga liku klubipüramiidi loomisse. Selline süsteem siiski suurt osa neist. peaks hõlmama kõik vanuserühmad noorteklas- Vähe on räägitud sellest, et kohalik omavalitsus side võistkondadest täiskavanute esindusteni. peaks analüüsima oma demograafilist olukorda: Kuid samal ajal erinevad noorteklubide ja meistri- peaks tegema selgeks, kui paljudel aladel on sarja võistkondade rahastamine üksteisest märki- võimalik klubipüramiidi ehitada. Kui linnas sünnib misväärselt. Leidub küllalt näiteid, kus noorte- aasta jooksul vaid viiskümmend poissi, siis viie ala klubi ja meistrisarja võistkonda ühte liites on üks pallimänguvõistkondi nendega ei mehita. Küllatki pooltest oluliselt kaotanud, sest hädavajaduste mõttetu on vaid enesereklaamiks ülal pidada tekkimise korral võetakse raha teise arvelt. meistrisarja võistkonda, omamata ettekujutust Noortega tehtavat tööd saab kohalik omava- järelkasvu perspektiivist. Ise pooldan klubipüra- litsus mõjutada ja toetada kaheti: spordirajatiste miidi, kuid kogemus näitab, et toimiva püramiidi ehitamine ja treenerite töö tasustamine. Baaside loomine võtab aega paarkümmend aastat.

48 Spordiharidus, -teadus, -koolitus Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Akadeemiline treenerikoolitus Tartu Ülikoolis – spordi edu võti Viimase kümne aasta Eesti spordiedu analüüs näitab, et olümpiamängudelt medaleid toonud sportlaste treenerid on akadeemilise haridusega. Tasemekoolituse kursustel 300-tunnise õppemahuga (I, II ja III taseme üldainete maht kokku) saab ette valmis tada tublisid klubitreenereid ja -aktiviste, kindlasti aga mitte tipptreenereid.

tööst rühmades, mille suurus on vaid kuni üheksa üliõpilast. Seega on selgelt nähtav treenerikoolituse alafinantseerimine, mis mõjutab õppekava sisu just erialaste teadmiste ja praktiliste oskuste osakaalu vähendamise suunas ega võimalda ette valmistada spetsialiste, kes heade üldteadmistega varustatuna MATI ALAVER oleks ka treeneri tööpõllul konkurentsivõimelised. (1954) Kääriku suvelaagrite ja talvelaagrite maht on alafinantseerimise tõttu vähenenud alla kriitilise taseme, Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna olemasolevate tipptreenerite-praktikute kasuta- 1976. aastal. Tulnud murdmaasuusatamises N. Liidu meistriks mine külalislektoritena on vajumas unustuse hõlma. noorteklassis ja võitnud medaleid täiskasvanuna Eesti meist- rivõistlustel. Eesti murdmaasuusatamise koondise peatreener Veel mõni aasta tagasi püüdis Tartu Ülikooli ja Eesti Suusaliidu juhatuse liige. Saanud riikliku Eesti Punase kehakultuuriteaduskond traditsioone säilitades ja Risti IV klassi ja Valgetähe II klassi teenetemärgi. Tema kui treenerikoolituses juhtivat vastutust tunnetades peatreeneri käe all võitsid Eesti meessuusatajad aastatel anda treeneritele erialast koolitust 21 spordialal. 1999–2010 toimunud olümpiamängudel kaks kuldmedalit, Nüüdseks on spetsialiseerumise tasand magist- ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali ning maailmameistri- riõppe õppekavas taandunud olude sunnil üldi- võistlustel kaks kuldmedalit ja kaks hõbemedalit. sele spordiõpetusele alarühmade kaupa, mis ehk rahuldab vaid miinimumtasemel kehalise kasvatuse õpetajate erialaste teadmiste ja oskuste vajadusi. artu Ülikooli kehakultuuriteaduskond valmistab Kui legendaarne Ilmar Kullam õpetas omal ajal Tette treenereid ja kehalise kasvatuse õpetajaid tulevasele treenerile suuremas ja õpetajale pisut kehalise kasvatuse ja spordi õppekava alusel, kus väiksemas mahus korvpalli, siis praeguse õppe- erialakalliduse koefitsient üliõpilaskoha baasmak- kava koondaine nimetusega sportmängud jääbki sumusega võrreldes on bakalaureuseõppes 2,0 ja oma mahult, seda nii kompetentsi kui süüvimise magistriõppes 3,0. Selline rahastamise tase tagaks osas, vaid põgusaks sissejuhatuseks erialaõppesse. nõuetekohase õppetöö, kui õpirühma suurus on Alafinantseerimise tagajärjel on viimastel aastatel vähemalt 30 üliõpilast, ja sobiks üldteoreetiliste toimunud kahetsusväärseid koondamisi - eesmär- ainete õpetamiseks. Paraku toimub aga teadus- giga teaduskonna eelarvet tasakaalus hoida. Komp- konnas 68% õppetööst rühmades, mille suurus on litseeritud on kaadri uuendamine, sest Tartu Ülikooli kuni 19 üliõpilast ja selle sees omakorda 44% õppe- kehakultuuriteaduskonna õppejõud saavad töötasu

50 palgaastme miinimumi järgi ja see ei motiveeri spordialaliitudele, jõuamegi olukorda, kus see töö parimaid noori ülikoolilõpetajaid õppejõuna tööle jääb tegemata. Põhjuseks on siin tõsiasi, et enamikul asuma. alaliitudest puudub valmisolek – akadeemiline Tulevastele treeneritele erialase ettevalmistuse oskusteave, organisatsioon ja vahendid – üliõpi- taseme kindlustamiseks on vaja konkreetse spordie- laste õpetamiseks. Uuendatud õppekava täismahus riala põhised kursused taaslülitada bakalaureuse- ja täitmine peab jääma ülikooli pädevuse tasemele, eriti magistriõppe õppekavadesse. Me lihtsustak- alaliitude rolli õppekava täitmisel tuleb suurendada sime olukorda, kui taandaksime kogu treenerikoo- meie tipptreenerite suunajana ning välisspetsialis- lituse probleemide ringi lahendused sajaprotsen- tide kutsujana ülikooli külalislektoriteks ja treeneri- diliselt sõltuvaks finantseerimise parandamisest. praktika baasi laiendama (koondvõistkondade ette- Ometi on see aga vältimatuks eelduseks, et viia valmistus, rahvusvahelised võistlused jne). õppekavad tänapäeva kiiresti areneva spordiprak- Eesti sport seisab huvitavate väljakutsete ja uute tika nõuetele vastavaks. Samuti on tähtis õppetöö võimaluste lävepakul. Kriitilistel hetkedel tehtud materiaal-tehniline kindlustamine nüüdisaegsete otsused annavad teistele teada, kes oleme meie ja spordivahenditega, suvelaagrite ja talvelaagrite kes on Eesti spordirahvas. T. A. Edison on öelnud: mahu suurendamine ning videoanalüüsi igapäe- “Enamik inimesi ei tunne oma võimalust ära, sest vane kasutamine õppetreeningtöös üliõpilastega. see on riietatud tunkedesse ja näeb välja nagu Tippkonkurentsis püsimiseks on vaja spordialade töö.” Olen kindel, et Eesti spordijuhid ja treenerite õpetajatele ja lektoritele võimaldada rahvusvahe- koolitajad Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas list täiendusõpet. Kõik need valdkonnad vajavad tunnevad selle kui kogu Eesti spordile olulise võima- praegu puuduolevaid lisavahendeid. luse ikkagi ära. Treenerikoolituse efektiivsuse tõstmisel on arves- Järgnevalt reastan ettepanekud, mida palun tatavaks reserviks teaduskonna koostöö arenda- spordikongressil vaagida ja läbi kaaluda, et esitada mine olümpiakomitee ja spordialaliitudega. Alaliidu need konkreetse ettepanekuna Eesti VII Spordi- kompetentsis on suunata treenerieeldustega noori kongressi ja Eesti treenerkonna poolt edasi haridus- akadeemilisse treenerikoolitusse ja neid hiljem ja teadusministeeriumile. tööle rakendada, samuti anda tagasisidet ülikoolile treenerite ettevalmistuse kvaliteedi kohta ja esitada • Eesti akadeemilise treenerikoolituse ellujäämise kava kui ettepanekuid õppekava täiustamiseks. Eesti spordi jätkusuutlikkuse alus, mille järgi tuleb: Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond täht- • kinnitada bakalaureuseõppes erialakalliduse koefitsiendiks 3,0; sustab sisseastujate spordialast kogemust ja võtab • suurendada riiklikku tellimust Tartu Ülikoolis kehalise alates 2009. aastast kehalise kasvatuse ja spordi kasvatuse ja spordi erialal bakalaureuse päevaõppes 40 erialal riigieelarvelistele kohtadele väljaspool inimeseni; konkursitingimusi vastu ka tipptasemel sportlasi, kes on saavutanud 1.–3. koha rahvusvahelistel tiit- • kinnitada magistriõppes erialakalliduse koefitsiendiks 4,0; livõistlustel juunioride (viimase nelja aasta jooksul) • suurendada riiklikku tellimust Tartu Ülikoolis kehalise või täiskasvanute klassis. kasvatuse ja spordi erialal magistri päevaõppes 25 inimeseni; Kui säilitada praegu kehtiv treenerikoolituse • kaasata EOK ja alaliidud osalema magistriõppe erialase süsteem, kus teaduskond annab küll ülikooli nõue- suuna arendamisse. Selleks asutab EOK sihtotstarbelise fondi tele vastavalt hea üldise teaduspõhise hariduse treenerite erialase magistriõppe kaasfinantseerimiseks. kehalise kasvatuse ja spordi erialal, kuid erialase hari- Fondi saaksime kasutada magistrantide lühiajaliste välis- duse andmine delegeeritakse paraku suures osas praktikate, stažeerimiste ja konverentsikulude katmiseks.

51 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Audentes eile, täna ja homme

Eestis alustati noorte andekate sportlaste süsteemset ettevalmistust aastal 1966, järgmisel aastal sai õppeasutus nimeks Tallinna Spordiinternaatkool (TSIK) ja 1990. aastal uueks nimeks Eesti Spordigümnaasium (ESG).

Aastaks 2000 oldi jõutud faasi, kus riigi rahasta- misvõimalused ei olnud enam piisavad tagamaks noorsportlastele tänapäevaseid treeninguvõi- malusi, samas oli soov ja vajadus jätkata aasta- kümneid äraproovitud ettevalmistussüsteemi jätkuvalt olemas. Lahendusena nähti erasektori MAREK KALETA kaasamist ning riigihanke tulemusena jätkas (1961) TSIK-i ja ESG alustatud tänuväärset tööd 2000. Lõpetanud Tallinna Polütehnilise Instituudi 1986. aastal. aastal Audentese Spordigümnaasium. Võitnud odaviskes N. Liidu meistrivõistlustel ühe kuldmedali TSIK-i ja ESG koht on olnud Eesti spordi- ja kaks hõbemedalit, saanud 1987. aastal kuldmedali ülemaa- maastikul väga märkimisväärne. Audentese ilmsel universiaadil. Võitnud pronksmedali talvistel maailma- eelkäijate ridadest on sirgunud paljud Eesti meistrivõistlustel, olnud Eesti rekordiomanik. AS-i Audentes spordi suurkujud, kes on riiki vääriliselt esin- juhatuse liige ja Audentese Spordigümnaasiumi direktor, danud ka suurvõistlustel. Näiteks on sealt tuule varem töötanud Tallinna Spordihalli asedirektorina. tiibadesse saanud olümpiasangarid Erki Nool, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae. Pärast kümmet tegutsemisaastat ootab ka Audentes oma olümpiasangarit ja lootused on kõrged. Viimastel olümpiamängudel Pekingis ja Vancouveris moodustasid Audentese Spor- dikooli vilistlased ja õpilased koondistes ligi veerandi. Eestit on vääriliselt esindanud Auden- tese vilistlased, kellest edukaimad on olnud

52 Euroopa kergejõustiku sisemeistrid Ksenia alaliitudelt. Kindlasti on nii projektil kui noorte- Balta ja Mikk Pahapill, kreeka-rooma maadluse koondiste kokkukutsumisel arenguruumi, kuid raskekaalu maailmameister Heiki Nabi ja sumo- algus on siiski paljutõotav. maadleja Kaido Höövelson (Baruto). Käesolevaks ajaks on Audentese territooriu- Audentese baasil on loodud Eestis ainu- mile rajatud tänapäevane mitmekülgne spordi- laadne noorsportlaste treeningusüsteem. kompleks, kus töötavad Eesti tunnustatuimad Investeeringute tulemusena on nüüdisajas- treenerid. Kindlasti oleks seda ressurssi võimalik tatud ESG staadion, pallimängu- ja maad- palju paremini ära kasutada ja Eesti spordi aren- lussaalid, rajatud on uus kergejõustikuhall, guks tööle panna. Kui riiklikul tasemel on Auden- tennisehall ja ujula. Audentese komplekssust tese baasil rajatud gümnaasiumiealiste noors- suurendab ka asjaolu, et õpilastele on tagatud portlaste ettevalmistussüsteem, siis kahjuks pole gümnaasiumiõpingud, majutus, toitlustus ja suudetud lahendada järgmise vanuseastme, spordimeditsiiniline teenindus ühel territoo- 19–23-aastaste juuniorsportlaste ettevalmista- riumil. Lisaks kuuluvad Audentese kollektiivi mist. Elu näitab, et paari aasta möödudes on jätku- kõrgelt kvalifitseeritud ja valt spordi juures tublisti tunnustatud treenerid, alla poole Audentese kellest paljud juhivad Elu näitab, et paari aasta lõpetajatest, kuna noortel spordialaliitude noorte möödudes on jätkuvalt puuduvad eelkõige mate- või täiskasvanute koon- riaalsed võimalused töö disi. Möödunud õppe- spordi juures tublisti alla poole või kõrgkooliõpingute aastal oli meie treeneri- Audentese lõpetajatest, kuna kõrvalt saavutusspordiga test 85 protsendil viies noortel puuduvad eelkõige tegelemiseks. Noors- kutsetase. portlane, kes pole veel 2007. aastast alates materiaalsed võimalused töö täielikult välja arenenud, on spordigümnaasiumi või kõrgkooliõpingute kõrvalt loobub seetõttu, et õpilastel võimalik lisaks saavutusspordiga tegelemiseks. Audentese toetussüsteem keskhariduse omandami- lõpeb päevapealt ja tal sele ja treenimisele läbida tuleb seista üksi silmitsi ka treeneri esimese ja teise kutsekvalifikat- eluraskustega. Kahjuks nullib see olukord paljude siooni tasemekoolitus. Üle 90% abiturientidest võimalike tulevikulootuste võimalused täiskas- saab kooli lõppedes treeneri esimese taseme vanute spordis tegusid teha, mistõttu peame kutsetunnistuse, mis on heaks stardiplatvor- tunnistama, et Audentese ajal tehtud töö on miks Eesti treenerite kollektiivi täienemisele. jooksnud lihtsalt liiva. Tuleviku tarbeks on taaselustatud ka ESG- Seega on mõtlemisainet, kuidas meie noors- aegne külalisõpilaste traditsioon. Projekti portlastelt tulevikus rohkemat loota, et neist eesmärk on tutvustada Eesti andekatele noor- sirguksid tulevased olümpiasangarid. Auden- tele sportlastele Audentese võimalusi, samuti tese tänapäevane spordikompleks ja tunnus- kutsuda kokku noortekoondisi. Eelmisel aastal tatud treenerite kollektiiv vajaksid enamat sai projekt väga positiivset tagasisidet nii tree- kasutamist Eesti spordi järjepidevuse hüvan- neritelt, külalisõpilastelt kui ka EOK-lt ja spordi- guks, asjaosalised ise on selleks valmis.

53 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Pärnus saab peagi õppida spordikorraldust ja spordijuhtimist

Pärnu on lisaks turismimagnetina tuttav ka konverentsilinnana: iga-aastane Pärnu juhtimiskonverents ei vaja liigset tutvustamist. Samuti on Pärnus ligi 15 aastat edukalt tegutsenud Tartu Ülikooli kolledž, kus õpetatakse majandustea dusi: ettevõtlust ja projektijuhtimist, turismikorraldust ning sotsiaaltöökorraldust.

artu Ülikooli Pärnu kolledži rakenduskõrghari- Tduse diplom, mis on juriidiliselt võrdne baka- laureuseõppe omaga, on tööjõuturul hinnatud ning konkurentsivõimeline. Rakenduskõrghari- duse spetsiifikast tulenevalt on õppes suur osa praktikal, mis annab üliõpilasele lisaks teadmis- HENN VALLIMÄE tele ja oskustele ka otseseid kogemusi reaalses (1955) tööprotsessis. Lisaks rakenduskõrgharidusele Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna pakub kolledž ingliskeelset magistriõpet heaolu treeneri-õpetaja erialal 1977. aastal. Saanud 1988. aastal ja spaateenuste disaini ja juhtimise alal, lisaks on Moskva Oblasti Riiklikus Kehakultuuriinstituudis pedagoogi- Pärnus võimalus õppida koostöös Tartu Ülikooli kakandidaadi kraadi ja 1994. aastal Tartu Ülikooli õigustea- loodus- ja tehnikateaduskonnaga korraldatavas duskonnas bakalaureusekraadi. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismigeograafia magistriõppes ning koostöös direktor, Eesti Võrkpalli Liidu ja Pärnu Võrkpalliklubi juhatuse majandusteaduskonnaga korraldatavas ärijuhti- liige. Töötanud Eesti Võrkpalli Föderatsiooni peasekretärina, mise magistriõppes. kultuuriministeeriumi asekantslerina, Tallinna Tehnikaülikooli Kokkuleppel Tartu Ülikooli majandusteadus- dotsendina, Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna õpetaja ja nooremteadurina. Kuulunud kergejõustikus Eesti konna ja kehakultuuriteaduskonnaga on alates kümnevõistluse koondisse. 2011. aasta sügisest kavas ettevõtluse ja projek-

54 tijuhtimise rakenduskõrghariduse õppekavasse kõrghariduse) diplom. Koostöös Tartu Ülikooli lülitada spordikorralduse ja projektijuhtimise majandusteaduskonnaga avatakse teenuste eriala. Koos suuna- ja erialamooduli ainetega, disaini ja juhtimise magistrikava, kus saab spet- lisaks valik- ja vabaainetega, samuti praktikate ja sialiseeruda kolmele erialale: spordijuhtimine, lõputööga moodustab spordiga seotud ainete turismiteenuste juhtimine ning sotsiaalteenuste maht ligi poole õppekavast. Üldainetena lisan- juhtimine. Spordijuhtimise eriala moodustab duvad sotsiaalteaduste (sotsioloogia alused, umbes veerandi teenuste ja juhtimise uudsete ja suhtlemispsühholoogia, õiguse alused, inimene maailmatasemel pakutavate üldainete mahust, ja looduskeskkond, uurimistöö alused, teadustöö samuti lisanduvad erialased valik- ja vabaained, alused, statistika ja andmetöötlus) ja majandus- praktikad ning lõputöö. teaduste (majandusteooria Arvestades, et Eestis alused, ettevõtluse alused, tegutseb üle 2000 spordi- majandusarvestuse alused, Euroopa ja klubi, umbes 100 spordiala- rahanduse alused, teeninduse liitu, maakondlikud spordi- ja teeninduskorralduse, turun- maailma liidud, lisaks muudel alustel duse ja juhtimise alused) alus- spordiriikides on moodustunud spordiühen- moodulid ning projektijuhti- spordikorralduse dused, hallata on ligikaudu mise (alused, tarkvara, analüüs 3000 spordiobjekti ja -ehitist, ja kavandamine, projektiper- (sports management) korraldatakse hulganisti sise- sonali juhtimine, projektipõ- õpe üha sagedamini riiklikke ja rahvusvahelisi tiitli- hine rahastamine ja arvestus, kõrgkoolides pakutavate ja tippvõistlusi ning laieneb arendusprojektide juhtimine, jõudsalt spordi tasuliste projektide teostamine ja kont- õppevaldkondade teenuste pakkumise (aeroo- roll ) erialamoodul. Spordi- loetelus. bika, jõusaalid jm) sektor, korralduse ainetena on kavas on teaduspõhiselt pakutava pakkuda teadmisi spordiorga- majandus- ja spordikompe- nisatsioonist ja selle juhtimisest, spordiehitiste tentsi omandamine varem või hiljem vältimatu. haldamisest, spordi rahastamisest, olümpialiiku- Euroopa ja maailma spordiriikides on spordi- misest, liikumisharrastuse, sportliku treeningu korralduse (sports management) õpe üha sageda- ja spordiürituste sisust ning korraldamisest, mini kõrgkoolides pakutavate õppevaldkondade meediasuhetest, sporditurundusest ning samuti loetelus. Spordikorralduse ja projektijuhtimise korraldada erialapraktikaid. Õppejõududena on eriala võiksid Pärnusse tulla õppima kõik need, kavas koostöös EOK-ga kaasata oma valdkonna kes armastavad sporti ja näevad oma tulevikku parimad õpetajad ja spetsialistid. spordiga seotud tööaladel, kuid kellele otseselt Tartu Ülikooli Pärnu kolledž annab alates 2011. ei sobi treeneri, kehalise kasvatuse õpetaja, füsio- aasta sügisest võimaluse spordijuhtimise eriala teraapiaspetsialisti või rekreatsioonikorraldaja magistrikraadi saada ka neil, kellel juba on ülikooli amet, mida juba õpetatakse edukalt Tartus ja/või esimese astme (bakalaureuseõppe või rakendus- Tallinnas.

55 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Rekreatsioonikorralduse erialast Tallinna Ülikoolis

Eelmise sajandi lõpus, täpsemini 1997. aastal alustati Tallinna Pedagoogi kaülikoolis (nüüdses Tallinna Ülikoolis) Eestis täiesti uue eriala, rekreatsiooni korralduse õpetamist.

vaid pigem valitses korralduslik soov saada eriala toimima, et seejärel luua võimalikke arendusi ja integreerimise teid. Nii see ka kujunes ja on toonud aasta-aastalt üha enam koostööpartne- reid, suundumist erinevatesse valdkondadesse ning ka huvitavaid väljakutseid. Kaarel Zilmer Nüüdseks on sellest erialast välja kujunenud (1947) rahvusvaheliselt akrediteeritud, kuid samas edasi- Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna arenevad õppekavad, mis teenivad ka ülimalt 1968a. Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja spordi instituudi edukalt liikumisharrastuse arendamise vajadusi. rekreatsioonikorralduse õppetooli dotsent. Töötanud Tallinna Eriala tutvustamisel tavatseme alati toonitada, Pedagoogilise Instituudi kehalise kasvatuse teaduskonna et rekreatsioon pole mitte ainult sport, vaid dekaanina, Eesti Suusaliidu asepresidendina ja peasekre- sportimine ja laiem liikumisharrastus sobivad tärina. Rahvusvahelise Suusaliidu (FIS) õpetamise ja treeningu suurepäraselt rekreatiivsete tegevuste hulka. komitee liige. Olnud FIS maailma karikavõistluste korraldusko- Selles Tallinna Ülikoolis õpetatava eriala mitee liige. Kirjutanud üle 140 teaduslik – metoodilise publi- suundumustes domineerib erineva aktiivtege- katsiooni suusatamise teemal. vusliku õppe käsitlus nii selle teoreetilise tausta mõistmises kui ka praktilistes rakendustes. Ei elle eriala eeskujud leiti Lääne-Euroopa ning saa ju alustada kohe praktiliste tegevustega, SAmeerika ülikoolidest, kus seda aga seostati enne kui pole selge kogu tegevuse filosoofiline väga erinevate valdkondadega: sport, keskkond, tagamaa, selle olemus ja vajadus nii üksikisikule tervis, kultuur, kasvatus ja muu selline. Ka Eestis kui ühiskonnale tervikuna. Kui see tasand on mõeldi mitmel võimalikul suunal ja, sidunud läbitud ja ka omandatud, on tunduvalt lihtsam lõpuks uue eriala arendamise kehalise kasva- lahti mõtestada ja ka arenduslikult tõestada tuse teaduskonnaga, ei olnud eriala arendajatel vaba aja kasutuse ja mitmesuguste aktiivtege- alguses mitte niivõrd sisulise lähenemise motiivi, vuste rolli isiksuse arengu erinevatel etappidel.

56 Eriti võimendub selle mõistmise tähtsus kiirelt selleks sport, turism, ettevõtlus, kohalik areng, areneva ühiskonna tingimustes, nagu see on tervis, keskkond või muu selline. Praeguseks on olnud ka Eestis. Ja muidugi leiab õppekavas käsit- juba üsna loomulik, et meil räägitakse rekrea- lemist erinevate tegevuste käivitamise korral- tiivsest mõtteviisist, tegevusest ja keskkonnast duslik pool, kus tuleb arvestada sellega, mille erinevas kontekstis. järele on vajadus, ja seda siis oskuslikult ja profes- Praegu, mil kõneldakse äärmiselt palju tööjõust sionaalselt pakkuda. ja sellega kaasnevast, ei kohta neis mõtteavaldustes Kuna erialaõppesse on kaasatud üsna märki- kuigivõrd palju arutlust tööjõu töövõime kohta. misväärne osa looduse kui rekreatiivse keskkonna Kuidas küll inimene jaksaks teha päevast päeva tundmist ja kasutamist, siis on hakatud loodus- tööd, mis selle tagaks ja kuidas ta enda töövõimet keskkonda kui sportimise ja taastaks? Need pole liikumisharrastuse suurimat Kuidas küll inimene jaksaks lihtsad küsimused, ressurssi oskuslikumalt ära kuid vajavad vastust. kasutama. Kui mõelda vaid teha päevast päeva tööd, On viimane aeg lisada Eesti Terviseradade kaudu mis selle tagaks ja kuidas ta enda selle teema käsitlus tehtule, siis on näha, kui töövõimet taastaks? On viimane nii tööandjate kui hästi on läinud käima selle töövõtjate arutelu- ääretult positiivse keskkonna aeg lisada selle teema käsitlus desse, sest näiteks meie kasutuselevõtt. Sama edukalt nii tööandjate kui töövõtjate naabrid Põhjamaades on erialasse integreerunud aruteludesse, sest näiteks meie on sellega tegelenud kõikvõimalikud seiklustege- viimastel aastatel vuste teooria ja metoodikaga naabrid Põhjamaades on sellega ülimalt aktiivselt ja liituvad ained, mis laiendavad tegelenud viimastel aastatel leidnud, et see on eriti just noorte vaba aja ja ülimalt aktiivselt ja leidnud, et areneva ühiskonna üks aktiivtegevuste ringi. võtmeküsimusi. Nüüd, Peab mainima, et meie see on areneva ühiskonna üks liikumisharrastuse uute eriala areng sattus ka äärmi- võtmeküsimusi. suundade seadmisel, selt huvitavasse ja muutuste- peaks tervise tugevda- rohkesse perioodi, kus misele motiivile lisama väärtushinnagute muutused, nende hulgas ka just töövõime tagamise ja taastamise vajaduse. suhtumine vabasse aega ja liikumisharrastusse, Õpetaja- ja treenerikoolitusega kõrvuti käisid Eestis ühest äärmusest teise. Taasiseseisvu- toimides vajaks ka rekreatsioonikorralduse mise esimeste aastate „töörügamise“ eelistamine õpe Tallinna Ülikoolis senisest enam riigiee- asendus pikapeale tasakaalustatuma elustiili ja larvelist toetust. Praegused neli riigieelarvelist vaba aja ning seekaudu ka enda liikumisharras- kohta bakalaureuseõppes ei ole Eesti rekre- tuse vajaduse tekkimisega. Selline muutuste kiire atiivtegevusliku arengu kasvu arvestades kadalipp lubas ka rekreatsioonierialal lisaks oma piisavad, kui vaadata tekkinud vajadusi. Samuti õppekavadele sekkuda aktiivselt ühiskonna mis oleks vaja riigieelarvelised õppekohad avada tahes selleteemalistesse aruteludesse, olid siis magistriõppes.

57 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Endine spordiinternaatkoool ja tänane audentes

lustasin oma Tallinna Spordiinternaatkooli A(TSIK), nüüdse Audentese Spordikooli karjääri aastal 1966. Esimesel õppeaastal töötasin kehalise kasvatuse õpetajana. Aasta pärast komplekteerisin rajoonitreenerite aktiivsel toel ja kaasabil esimese heitjate treeningurühma. TSIK TOOMAS MERILA asutati aastal 1967, aga juba aasta varem komp- (1939) lekteeriti esimene treeningurühm – legendaarse Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1963. võrkpallitreeneri Raimond Pundi edaspidi väga aastal. Tulnud kergejõustikus Eesti koolinoorte meistriks edukaks osutunud poiste rühm. 1968. aastal alus- viievõistluses, saanud täiskasvanuna pronksmedali odaviskes tasid TSIK-is töötamist mitmed väga noored, aga ja kuulunud Eesti koondisesse. Olnud Eesti noortekoondise auahned kergejõustikutreenerid: Raivo Ruukel, vanemtreener ja täiskasvanute koondise heitetreener, Vello Varik, Jüri Murakas, Peeter Varrak ning ma kuulunud Eesti Kergejõustikuföderatsiooni treenerite nõuko- ise. Tekkis parim treenerite kollektiiv, mis kunagi gusse ja presiidiumisse. Alates 1967. aastast töötanud Tallinna Eestis on esinenud. Märksõnadeks olid vastasti- Spordiinternaatkoolis treenerina, hiljem Eesti Spordigümnaa- kune lugupidamine, soov olla parim – kuid mitte siumis direktori asetäitjana, Audentese Spordikoolis sporditöö juhatajana ja Audentese Spordiklubis treenerina. iga hinna eest –, soov õppida ja anda oma õpilas- tele edasi maksimum endast, oma teadmistest ja oskustest. Oma edaspidised meenutused, järeldused ja ettepanekud esitangi põhiliselt kergejõustikust lähtudes. Tegelikult oli kogu kool nagu üks pere. Selle perioodi noorte tippvõistlustele, üleliidulistele koolinoorte spartakiaadidele ja mujale sõitis alati buss koos TSIK -i õpetajate, juhtkonna, kasvatajate ja teiste töötajatega. Milline rõõm ja teadmine oli see tollal õpilastele: nendest ja nende tegemis- test hoolitakse. Perioodi märksõna oli „meie“. Eesti Spordigümnaasium loodi 1990. aastal, selleks ühendati koolinoorte spordiühing Noorus ja meie tollane TSIK. Julgeksin seda pidada üheks parimaks ja julgeimaks organisat- siooniliseks sammuks Eesti noortespordis läbi

58 aegade. Eesti Spordigümnaasium võimaldas Audentese Spordikooli plussid on praeguse ühendada põhilised noortespordi ees seisvad seisuga järgmised: ülesanded: • parimad spordibaasid Eestis; • noortespordi organisatsiooniline juhtimine ja • parimad treenerid; kontroll; • asukoht Tallinnas. • koondvõistkondade ettevalmistamine ja võist- • Spordikooli vahetus läheduses asub Tallinna lustele saatmine; Ülikooli terviseteaduste ja spordi instituut • rahvusvaheliste kontaktide loomine (siin toimus (endise nimega kehakultuuriteaduskond) koos plahvatuslik areng); oma teadusliku potentsiaaliga, hoovi peal teises • TSIKI-i ülesannete täitmine; majas asub Spordimeditsiini Sihtasutus. • treenerikoolituste alustamine ja läbiviimine. Ainukeseks, kuid kahjuks just väga suureks nõrku- Töötasin Eesti Spordigümnaasiumis kuni Auden- seks on aga aeglane, kuid pidev Audentesesse tese Spordikooli loomiseni 2000. aastal direktori õppima asujate sportliku võimekuse langus. asetäitjana spordi alal ja jätkasin edasi samal Põhjus on loogiline: viimasel aastakümnel on ametikohal Audentese Spordikoolis kuni aastani Eestis hüppeliselt rajatud palju häid nüüdisaeg- 2004. Eesti Spordigümnaasimi seid spordibaase. Seega langeb tollase perioodi märksõnadeks ära ka üks peamisi põhjuseid, võiks olla ”noortespordi organi- Kas Eestis on miks asuda õppima just Auden- satsiooniline tippaeg Eestis” üldse olemas tesesse – kohapeal pole treenin- Kahjuks või õnneks ei gutingimused enam kehvad kannata elu paigalseisu. Uued tippspordikeskus, ilma KUHU EDASI? Vastaksin küsi- majanduslikud võimalused ja milleta tänapäevases musega: kas Eestis on üldse piirid kutsusid esile uute orga- tippkonkurentsis olemas tippspordikeskus, ilma nisatsiooniliste lahenduste milleta tänapäevases tippkon- otsimise. Eestis leiti uudne ja edukas kaasalöömine kurentsis edukas kaasalöömine unikaalne lahendus, kaasati on ju võimatu? on ju võimatu? Vastus on sellele vastastikku kasuliku lepingu küsimusele: ei ole! alusel Eesti noortesporti eraka- Teine küsimus: kas see pital. Aastal 2000 loodi aktsiaselts Audentes ja võiks olla, kas peaks olema? Kindlasti peaks! selle juures juriidilise üksusena noorte spordi Materiaalne baas ja hea treenerite kaader on arendajana ehk andekatele noortele aastaring- Audenteses olemas, lisaks oleks ju kasutada ka sete õppimis- ja treeningutingimuste loojana Tallinna Ülikooli ja Spordimeditsiini Sihasutuse Audentese Spordikool. teaduslik-meditsiiniline võimekus. Artikli autori AS-i Audentes ja spordikooli juhtkond seadsid teada on sõlmitud Eesti Olümpiakomitee ja põhiülesandeks õppimise, spordi- ja olmetingi- Audentese Spordikooli vahel aastal 2002 ka muste parandamise. Kümne aastaga on nüüd- leping treeningukeskuse loomise kohta. Seega seks ära tehtud võimas töö: on ehitatud spordi- on olemas võimsad eeldused, mille alusel hall ja ujula, renoveeritud staadion, koolimaja ja jätkata. kauaoodatud õpilaskodu. JÕUDU TÖÖLE!

59 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Sporditeadus Tartu Ülikoolis - hetkeseis ja vaade tulevikku

Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond on olnud aastakümneid Eesti juhtiv sporditeaduslik keskus.

n asutatud ja töösse rakendatud mitmed Ouurimislaborid, teadustöö tulemused on leidnud avaldamist sadades rahvusvahelistes teadusartiklites ning ka paljudes monograafiates. Edukad rahvusvahelised akrediteeringud on kinnitanud teaduskonna teadustöö kõrget taset. MEHIS VIRU Ka praegusel ajal on TÜ kehakultuuritea- (1963) duskonnas hulk professoreid ja dotsente, kes Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1985. on oma eriala – spordibiokeemia, -füsioloogia, aastal. Bioloogiateaduste kandidaat. Tartu Ülikooli kehakul- -morfoloogia, -psühholoogia, -biomehaanika ja tuuriteaduskonna kiirus-jõualade didaktikadotsent ja Tartu -pedagoogika tunnustatud spetsialistid. Endiselt Kalevi kergejõustikutreener. Tulnud 1988. aastal kergejõustikus töötavad uurimislaborid tänapäevase aparatuu- Eesti meistriks. Mehis Viru käe all on tema treeningurühma riga ning teaduskonnas õpib ka mitmeid aktiiv- liikmed võitnud kuldmedalid juunioride Euroopa ja maailma- seid doktorante ja magistrante. See kõik loob meistrivõistlustel, universiaadil, Euroopa noorsoo U23-meist- suure sporditeadusliku potentsiaali, mida saaks rivõistlustel. Ta on Eesti Olümpiaakadeemia juhatuse liige, kasutada Eesti sportlaste treeningute tõhustami- Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige ja volikogu aseesimees. Avaldanud üle 125 sporditeadusliku artikli. seks ja mis kindlasti tagaks sportlaste tulemuste märkimisväärse paranemise.

60 Probleemiks aga on sellise praktilise suunit- samm edasi ja leida võimalused uurimisgruppide lusega sporditeadusliku töö finantseerimine. rahastamiseks. Teadustöö finantseerimine Tartu Ülikoolis toimub Kui küsida, kas selline sporditeaduslik abi on peamiselt haridus- ja teadusministeeriumi poolt üldse vajalik, siis mitmete spordis domineerivate eraldatavate sihtfinantseeritavate teadustee- maade eeskuju näitab, et see on lausa mööda- made ning Eesti Teadusfondi poolt eraldatavate pääsmatu. Nii on loodud praktilist sporditegevust grandiprojektide kaudu. Lisaks on veel mõned toetavad uurimisinstituudid Itaalias, Inglismaal, muud kodumaised ja rahvusvahelised finantsal- Saksamaal, Austraalias, Soomes, Norras ja teistes likad, kuid kõiki neid projekte iseloomustab kindel maades. See on muutunud üldiseks tegevuseks, kontroll ja aruandlus mitte vaid rikkamate riikide tehtavate uuringute privileegiks. Kasutades ning kulutuste kohta. Seega ei eksisteeri meditsiini ja sõjatöös- Seega ei eksisteeri ülikoolides lihtsalt tuse uusimaid saavutusi, ülikoolides lihtsalt on sporditeadus viimasel „teadusraha”, mida „teadusraha”, mida teadlased aastakümnel kiiresti teadlased võiksid oma võiksid oma äranägemise edenenud ja sportlased äranägemise järgi kulu- järgi kulutada. Kahjuks ei saavad teadlastelt üha tada. Kahjuks ei eralda täiuslikumat toetust. e e l p o o l n i m e t a t u d eralda eelpoolnimetatud Ka Eestis tuleks siduda teadusfondid raha prak- teadusfondid raha praktilisteks meie sporditeaduslik tilisteks sporditeadusli- sporditeaduslikeks uuringuteks. potentsiaal ning sportlaste keks uuringuteks. Nende vajadused, et tiitlivõist- toetamine peaks tulema Nende toetamine peaks tulema lustel teiste maade sport- spordispetsiifilisematest spordispetsiifilisematest fondidest. lastega võrdväärsemalt fondidest. Kahe viimase võistelda. Ka praeguse aastakümne koge- teadustöö tulemusi saab mused on näidanud, et spordiklubidel ja ka spor- kohandades mõningal määral treeninguprot- dialaliitudel ei ole võimalusi finantseerida selliseid sessis kasutada, kuid konkreetsete võistkondade uuringuid. See ei tähenda, et sportlaste treenin- ja sportlaste probleeme see ei lahenda. guprotsessi uuringuid Tartu Ülikoolis ei tehta, Tartu Ülikooli sporditeadlastel on soov ja taht- kuid need on olnud episoodilised ja hõivanud mine aidata Eesti sportlasi ning üheskoos tuleb vaid üksikuid meie tippe. Süsteemsemaks ja efek- leida võimalused, kuidas käivitada pikemaajalised tiivsemaks praktiliseks teadustööks tuleb astuda ja süstemaatilisemad teadusprojektid.

61 Spordiharidus, -teadus, -koolitus Treenerite koolitussüsteem ootab arengut

Rahvusvaheline tippspordi areng näitab, et teaduslikult toetatud treeningu protsessi juhtimine treeningute tõhususe suurendamiseks, kõrgtehnoloogiale orienteeritud spordivahendite areng ja akadeemilise haridusega treenerite ettevalmistus on tänapäeva tippspordi edasise arengu hädavajalikud hoovad.

sidele, peame selle ka selgelt välja ütlema ja selle nimel looma spordisüsteemi, mis saaks alguse andekate spordinoorte äratundmisest ja neile tingimuste loomisest arenguks tipptasemele välja. Keskseks isikuks siin oli, on ja jääb treener. Kui uurida, kes on Eesti olümpiasangarite tree- TOOMAS SAVI nerid, selgub, et neil kõigil on erialane kõrgharidus, (1942) mis omakorda lubab väita, et medalivõidu tagavadki kõrge kvalifikatsiooniga treenerid. Eesti sport ei saa Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1970. olla konkurentsivõimeline, kui meil puudub tänapäe- aastal. Meditsiiniteaduste kandidaat. Eesti Olümpiakomitee vane akadeemiline treenerite ettevalmistus: treene- asepresident ja Eesti Suusaliidu president. Euroopa Parlamendi liige aastatel 2004–2009, Riigikogu esimees 1995–2003. rite optimaalne riiklik tellimus, nüüdisaegne koolitus- Töötanud Tartu abilinnapeana, Tartu arstliku kehakultuuridis- süsteem ning elukestev, süstemaatiline täiendusõpe. panseri juhatajana, TRÜ lihastalitluse laboratooriumi vanem- Samal ajal ei tohi unustada võimalusi, mida pakub teadurina. N.Liidu kümnevõistluse koondise arst 1970–1979, üha enam globaliseeruvas maailmas ka võõrtreene- Eesti olümpiakoondise peaarst 1994. aastal Lillehammeri rite kasutamine (pallimängud, kergejõustik, suusata- olümpiamängudel. Tulnud odaviskes Eesti meistriks ja võitnud mine, iluuisutamine jt), meie noortreenerite stažee- kolm hõbemedalit, kõrgushüppes ning kuuevõistluses võitnud rimine välismaal ja mitmesuguste ühisprojektide (nt ühe hõbemedali. N. Liidu rahvaste spartakiaadil 1967. aastal Otepää–Vuokatti suusaprojekt) rakendamine. sai odaviskes viienda koha. EOK treenerite kutseregistri andmetel on Eestis 3167 kutsetunnistusega treenerit, kellest spordialane aasiseseisvunud Eesti sportlased on nüüdseks kõrgharidus on 35,2 protsendil. Neljanda kvalifikat- Tolümpiamängudelt toonud koju 17 olümpiame- sioonitasemega treenereid on sellest hulgast vaid dalit, rääkimata medalitest, mis on võidetud maail- 485 ja vastav kõrgharidus on neist 79,8 protsendil. mameistrivõistlustel ja teistel tiitlivõistlustel. Viienda tasemega on 111 ning neist spordialase kõrg- Medal on õigustus sportlase aastatepikkusele haridusega küll 91 protsenti, kuid paraku on paljud pingutusele, tasu selle eest. Samuti on medal tunnus- juba pensionieas või selle lähedal. Esimese taseme tuseks riigile ja olümpialiikumisele tippspordi arenda- treenereid on 1089 ja kõrgharidusega neist vaid 6,1 mise vallas. Väikerahvale tähendab medal alati ühte- protsenti, teise tasemega on 855 ning spordialane kuuluvustunde tugevnemist ning eneseväärikuse ja kõrgharidus vaid veerandil (26,3%). Nende põhirol- spordivaimustuse tõusu. Kui me tahame ka edaspidi liks on olnud väga tänuväärne aktsioon: tuua lapsed kuuluda edukate spordiriikide hulka, vaatamata oma tänavalt ära. Kolmas tase on 627 inimesel, kõrg- väikesele rahvaarvule ja piiratud rahalistele ressurs- haridus on neist pooltel (53,5%). Toodud statistika

62 valguses ei üllata, et enamik treenereid töötabki vaid nõuetekohase õppetöö, kui õpirühma suurus oleks osalise töökoormusega ja väikese raha eest (stipen- vähemalt 30 üliõpilast, seega ilma spetsialiseerumi- diumid) ja neil ei ole seetõttu sotsiaalseid garantiisid. seta erialatreeneriks. Tartu Ülikoolis toimub aga 68% See kõik võib tuua kaasa vähese professionaalse huvi õppetööst õpperühmades, mille suurus on kuni 19 ja põhjustada kesist töö kvaliteeti. Ehk teisisõnu: tree- üliõpilast, nende sees omakorda 44% õppetööst nerite töö stimuleerimine ei ole tööpanusele vastaval toimub rühmades, mille suurus on kuni üheksa tasemel ja seda tuleb märkimisväärselt parandada. üliõpilast. Selleks, et tagada kvaliteetne õppetöö väikestes erialarühmades, tuleks tõsta treenerite ette- Ettepanekud akadeemilise ettevalmis- valmistuse erialakalliduse koefitsient bakalaureuse- tusega treenerite olukorra paranda- õppes 3,0-le ja magistriõppes 4,0-le. miseks Akadeemilisel tasandil on treenerite koolituse baasiks Treenerite töö stimuleerimineks tuleb valdavalt Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond. • viia treeneri (õpetaja) töö tasustamise põhimõtted Õppekava, mille raames treenereid ette valmista- samadele alustele üldhariduskoolide õpetajaga; takse, on nimetusega kehaline kasvatus ja sport. • maksta tulemuslikule treenerile lisatasu – siduda Spetsialiseerumine sportlikule erialale toimub õppe- pearaha suurus treeneri kvalifikatsiooniastmega; kava magistritasemel kompleksselt kehalise kasva- • luua spordialaliitudele EOK käsutusalasse olümpia- tuse õpetaja ja treeneri suunas. treeneri stipendiumi statuut; • sõnastada treenerite sotsiaalse kaitse süsteemi Eesti Treenerite Ühendus on teinud põhimõtted; haridusministeeriumile korduvalt • Eesti Suusaliidu näitel taotleda tööd alustavale tree- järgmised ettepanekud: nerile niinimetatud igakuise stardiraha (näiteks 2000 1. Suurendada riiklikku koolitustellimust treenerite krooni kuus ) maksmist esimese tööaasta jooksul. akadeemiliseks ettevalmistuseks Tartu Ülikoolis. Samal ajal tuleks suurendada üliõpilaskoha Koostöös meediaga tuleb saavutada tippspordi maksumust, vaadates üle erinevate erialade niinime- positiivne imago tatud kalliduskoefitsiendid. Näiteks Audentese kooli Kust ikkagi saab alguse spordiseemne muldaistu- õpilasel, muusika- ja kunstieriala üliõpilasel ületab tamine? Kas mitte perekonnast, isa ja ema omaenda pearaha mitmekordselt treeneri ettevalmistuseks harjumustest ja andumustest tegeleda spordiga eraldatava riikliku ressursi. 2010. ja 2011. aastal peab ning uskuda ja loota, et just nende laps on neist riikliku koolitustellimuse kohaselt ülikooli lõpetama endist andekam ja parem. Kui juba nii läheb, siis on ju 15 magistridiplomiga treenerit, kelle ettevalmistami- (spordi) kool või klubi see, kus kogenud treeneri silm seks tuli bakalaureuseõppesse võtta 22–23 üliõpilast. õige taime ära tunneb ja kirjanik Oskar Lutsu loodud Treenerite ühenduse ettepanek on suurendada riik- peremees Pliuhkami moodi arutlema hakkab: kas liku koolitustellimuse järgi treenerite ettevalmistust jõuab maailmanäitusele ja saab tšempioniks. Tipp- 10 magistritasemel lõpetaja võrra aastas, seega kokku spordile ja võistlusspordile lisaks vajavad meedias 25 üliõpilaseni, mis eeldaks 40 üliõpilase vastuvõtmist kindlasti märksa sisukamat kajastamist ka klubi-, bakalaureuseõppesse. kooli- ja peresport. Kui tahame olla jätkuvalt edukas spordiriik, peame 2. Tõsta üliõpilaskoha maksumust treenerikoolituse tugevdama spordisüsteemi ülesehituse vundamenti, erialal juba bakalaureuseõppes. Kehalise kasva- mille alustaladeks on koolitus, teaduspõhine sport- tuse ja spordi õppekava puhul bakalaureuseõppes laste ettevalmistus ning tark ja oma tööks motivee- rakendatav erialakalliduse koefitsient 2,0 tagaks ritud treener.

63 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

Treenerite täienduskoolituse süsteemi kaasajastamine Treenerite taseme- ja täiendusõpe said arengutõuke Eesti Olümpiakomitee, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Kutsekoja ja Eesti Treenerite Ühenduse koostöös alates aastast 2000 treenerite kutsekvalifikatsiooni nõuete väljatöö tamise ja kutseomistamise korra ettevalmistuse käigus.

TÕNIS MATSIN SILLE VADI (1947) (1979) Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuriteaduskonna Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse 1970. aastal. Bioloogiateaduste kandidaat. Tartu Ülikooli alal. Töötab Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas täien- spordi ja füsioteraapia täienduskoolituse keskuse juhataja, dusõppe spetsialistina, varem töötanud raamatukoguhoidjana kehakultuuriteaduskonna teadur ja õppejõud. Kolmekordne kehakultuuriteaduskonnas ja ülikooli raamatukogus. Eesti meister 800 m jooksus, võitnud medaleid N. Liidu juunioride meistrivõistlustel, kuulunud üle 20 korra Eesti kergejõustikukoondisesse. EOK treenerite kutsekvalifikatsiooni komisjoni ja Eesti Treenerite Liidu juhatuse liige. Avaldanud arvukalt teaduspublikatsioone, nelja raamatu kaasautor.

astal 2002 otsustas V Eesti Spordi Kongress mis pidi osalema nii treenerite kutsekvalifikat- A(ESK) kiita heaks Eesti treenerite kutsekvalifi- siooninõuete, regulatsioonide ja õppekavade katsioonisüsteemi loomise ja kinnitas edasimine- väljatöötamises kui ka koolituste korraldamisel kuks kutseoskuste hindamise skaala viieastme- ja läbiviimisel. Tartu Ülikooli koolituskeskus on lisena kooskõlas Euroopa Komisjoni eelnevate korraldanud nende aastate lõikes tubli poole otsustega. Lähiülesandeks seati kutsestandardi Eestis läbiviidud treenerite koolituskursustest. väljatöötamine ja koolituse aluseks olevate õppe- Erineva mahuga, kestusega 1–9 õppepäeva kavade ja koolitusmaterjalide koostamine. Seega taseme- ja täiendusõppe kursusi on alates 2004. loodi 2002. aasta lõpus EOK toetusel Tartu Ülikooli aastast, kui õppekavad said eluõiguse, Tartu juurde kongressil kavandatu aktiivseks elluviijaks Ülikoolis treeneritele korraldatud 69, mis teeb spordi ja füsioteraapia täienduskoolituse keskus, kokku 261 koolituspäeva. Kursustel osalenute

64 koguarv 2010. aasta augusti lõpu seisuga on Jalgpalli Liit, Eesti Laskesuusatamise Föderat- 3380. Tasemekoolitusi spordi üldainetes (biome- sioon, Eesti Maleliit, Eesti Tennise Liit, Eesti Vehk- ditsiin, pedagoogika, psühholoogia, üldos- lemisliit, Eesti Ratsaspordi Liit jt. Nii spordiala- kused) esimese (30 t), teise (50 t) ja kolmanda liidud kui EOK on tunnustatud teaduskonna ja (70 t) taseme treeneritele on alates 2004. aastast keskuse tööd tippsporditreeningute nõustajate tehtud 42, kokku on neil osalenud 1924 inimest ja ekspertide – sporditeadlaste, toitumisspetsia- ( tabel 1). listide, arstide, füsioterapeutide, psühholoogide ja teiste ülikooli tippspetsialistide – kaasamisel Tabel 1. Tasemekoolitused treenerite koolitusse, samuti nende rakenda- 2004–2010, 1.–3. tase misel tippspordi taustajõududeks. Taseme- ja Aasta Koolituste arv Lõpetanuid Koolituspäevi erialase täienduskoolituse mahu säilitamisele on 2004...... 4...... 221...... 20 viimasel kahel aastal olnud suurt tuge haridus- 2005...... 9...... 381...... 29 ja teadusministeeriumi ja EOK vahelisest lepin- 2006...... 7...... 356...... 32 2007...... 6...... 321...... 27 gust, mille alusel on kaetud kuni 2/3 osalejate 2008...... 6...... 332...... 33 koolituskuludest. 2009...... 6...... 153...... 35 2010 (augusti lõpp)...... 4...... 160...... 21 Tabel 2. Erialased täienduskoolitused Kokku...... 42...... 1924...... 197 aastatel 2004–2010 Aasta Koolituste arv Lõpetanuid Koolituspäevi Koolitusel käivad keskuse Tartu asukohale vaata- 2004...... 1...... 9...... 1 2005...... 1...... 68...... 5 mata inimesed üle Eesti. Väljaspool Tartut on 2006...... 2...... 30...... 8 suurem koolituste nõudlus jätkuvalt Tallinnas, kus 2007...... 8...... 605...... 16 lisaks kohapealsetele koolitajatele – TLÜ, endine 2008...... 6...... 394...... 15 Rahvusvaheline Ülikool Audentes ja spordiala- 2009...... 7...... 313...... 16 liidud –, oleme ise läbi viinud 11 kursust põhili- 2010 (augusti lõpp)...... 2...... 37...... 3 selt teise ja kolmanda taseme taotlejatele. Neist Kokku...... 27...... 1456...... 64 kuus kursust on olnud venekeelsed. Koolitusi on tellitud ka Ida-Viru, Põlva, Valga, Järva ja Harju Tuntumateks ekspertideks oma professionaalse maakondadesse. tegevusala teadmiste ja oskuste rakendamisel Erialakoolituste (tabel 2) korraldajateks on tippspordis on ülikooli õppejõud: teadlased, eelkõige spordialaliidud. Siin on keskuse rolliks doktorid T. Tein ja A. Eller traumatoloogias ja olnud olla alaliitude koostööpartner pädevate ortopeedias, E. Maiste kardioloogias, M. Zilmer lektorite leidmisel teaduskonnast, ülikoolist biokeemias ja toitumisteaduses, V. Ööpik toitu- laiemalt ja väljastpoolt Eestit, samuti õppema- mise ja kehakaalu reguleerimise küsimustes, T. terjalide koostamisel, tõlkematerjalide valikul Seene spordimorfoloogias, A. Nurmekivi tree- ja vahendamisel. Aktiivsemateks koostööpart- ninguõpetuses, T. Matsin mäestikutreeningu alal, neriteks on olnud Eesti Kergejõustikuliit, Eesti M. Pääsuke kinesioloogias ja biomehaanikas, T. Suusaliit, Eesti Triatloni Liit, Eesti Ujumisliit, Eesti Kiudma, R. Kuik, A. Mägi, E. Unt spordimeditsiinis, Maadlusliit, Eesti Tõstespordi Liit, Eesti Sõudeliit, A. Hannus spordipsühholoogias, L. Rannama Eesti Aerutamisföderatsioon, Eesti GolfiL iit, Eesti füsioteraapias, M. Viru treeningu monitooringu

65 Spordiharidus, -teadus, -koolitus

alal, P. Päll jõutreeningu küsimustes, H. Lemberg nagu F. Suslov, V. Dogonkin ja J. Borodavko Vene- vastupidavustreeningu alal jne. maalt; Pascual Hispaaniast; W. Mayer Austriast; P. Täienduskoolituse sektor vajab arengukiiren- Vähäsöyrinki, T. Vuorimaa, M. Fogelholm, T. Kallio, dust nii alaliitudes tehtava erialase täiendusõppe H. Tikkanen, P. Komi Soomest; J. Medelli Prantsus- osas kui ka spordi üldteemade käsitlemisel (tipp- maalt; P. Platen Saksamaalt; A. Pijpers Hollandist, sport ja treening, toitumine, treening ja taastu- M. Dahlen Rootsist jt. mine, spordimeditsiin, spordipsühholoogia, tree- Hea algus on tehtud, kuidas aga minna edasi? ninguõpetus, spordibioloogia, spordijuhtimine, Tartu keskuse arendamise lootus on seotud Tartu management). Treeneri kutsetaseme säilitamise Ülikooli ja EOK koostööplaanides seisva Kääriku või tõstmise üheks eeltingimuseks on olnud koolitus- ja olümpiaspordikeskuse arenduska- erialase täiendusõppe läbimine mahus 40 tundi vaga. Eesti tipp- ja tervisesport vajavad tänapäe- nelja aasta jooksul, mille nõutav maht tõuseb 2010. vast treeningu- ja rekreatsioonikeskust. Soomes aastast alates 60 tunnile on üheteistkümnest nelja aasta jooksul. suurest spordikeskusest Nõuded kasvavad ka Täienduskoolituse sektor neli nimetatud riikli- täiendusõppe kvaliteedi vajab arengukiirendust kuks treeningkeskuseks: osas. Kvaliteedi aren- nii alaliitudes tehtava erialase Vierumägi, Kuortane, guks on vaja koostöös Pajulahti, Vuokatti, mis erialaliitudega käivitada täiendusõppe osas kui ka spordi kõik kannavad koolituse pikemaaegsed koolitus- üldteemade käsitlemisel (tippsport suure osakaalu tõttu programmid ja -kavad, ja treening, toitumine, treening spordiinstituudi nime. mis oleks aluseks õppe Neist vanim, 80-aastase süsteemsusele ja järjepi- ja taastumine, spordimeditsiin, ajalooga, 1927. aastal devusele. Reserviks on spordipsühholoogia, Tahko Pihkala poolt rahvusvahelise oskus- treeninguõpetus, spordibioloogia, asutatu, kannab nime teabe aktiivsem sissetoo- Soome Spordiinstituut mine. spordijuhtimine, management). Vierumäel. Keskus seab oma Eesti Spordiinstituut ülesandeks treenerite Käärikul – mitte ainult täiendõppes sportliku treeningu ja võistlusette- ei kõlaks uhkelt, vaid oleks eelkõige tippspordi valmistuse küsimuste käsitlemise, nähes koolituse tänapäevanõuetele vastav kompleksne treenin- sihtgrupina treenereid erinevatelt spordialadelt gukeskus, mille sihtgrupiks oleks sportiv Eesti või aladerühma piirides (kiirus-jõualad, vastu- rahvas, sealhulgas sporditipud, noorsportlased ja pidavusalad, kahevõitluse alad, sportmängud, liikumisharrastajad. Alma Mater’i koolituspotent- veespordialad. talispordialad jne). Sellise lähene- siaal ja akadeemilist treeneriharidust ja sporditea- misega oleme koostöös EOK-ga jõudnud nelja dust arendav TÜ kehakultuuriteaduskond ning Eesti treenerite rahvusvahelise konverentsi korral- tema koostööpartnerid oleksid tugev tagala ja damiseni. Nendel konverentsidel on treenereid viljakas kasvulava spordis täiendus- ja rakendus- (kokku 760 osavõtjat) koolitanud Eesti lektorite koolitust pakkuva spordiinstituudi õppe-metoo- kõrval rahvusvaheliselt tuntud spordispetsialistid, dilisele arengule.

66 Liikumisharrastus ja harrastussport Liikumisharrastus ja harrastussport

Mõtteid liikumisharrastusest korraldaja pilgu läbi

muidu oleks meil keskmine eluiga lühike ja meeste tervis suhteliselt kehvapoolne.

Rahvaspordiüritused kui liikumapanev jõud Rahva- ja tervisespordiüritused on üheks parimaks MATI LILLIALLIK kanaliks inimeste kaasahaaramisel ning tervise ja (1972) liikumisharrastuse propageerimisel, seda nii piirkondades kui üleriigiliselt. Heaks näiteks on pealinna Lõpetanud Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna aastal liikumisharrastuse programm „Tallinn liigub“, mis on 1994. Spordiürituste Korraldamise Klubi tegevjuht ja juhatuse mõne aastaga suurendanud liikumisharrastajate liige, Eesti Kergejõustikuliidu juhatuse liige. Töötanud Tartu Ülikooli Spordiklubi juhatajana ja juhatuse esimehena, Klubi hulka Tallinnas hüppeliselt ning motiveerinud ka Tartu Maraton tegevdirektorina. Arvukate spordiürituste korraldajaid uusi ja atraktiivseid üritusi tegema ning korraldaja Eestis. olemasolevaid läbimõeldumalt korraldama. Hästi korraldatud ja osavõturohke spordiüritus on suure- pärane mainekujunduse projekt nii piirkonnale, estis on sporti armastaval inimesel täiesti hea omavalitsusele kui riigile. Tuleb mitu korda odavam Eelada. Mitmel spordialal leidub tipptegijaid, kelle investeerida inimestele kordaminevasse spordiüri- tegemistele kaasa elada, meil on arvukalt spordi- tusse kui osta kallist meediapinda või „nuumata“ baase ja spordiklubisid ning korraldatakse spordi- niinimetatud PR-agentuuri. Näiteks Tartu Maraton võistlusi kõige erinevamatel aladel. ja ümber Viljandi järve jooks on kaubamärgid, mida Meil on järjest suurenev terviseradade ja kerg- teatakse ehk isegi paremini kui piirkonda ennast. liiklusteede võrgustik ning neli korralikku aasta- Lisaks toovad osalejad ja pealtvaatajad tulu nii koha- aega, mis lubavad mitmekülgset tegevust aasta likele ettevõtjatele kui ka omavalitsustele. Kui sellele läbi ja igale maitsele. Kasvanud on ka inimeste lisada inimestele antud spordipisik, siis pole tarvis terviseteadlikkus ja suurenenud võimalused tege- pikalt mõelda, kuhu tasub panustada. leda mitmesuguste harrastustega. Need ja paljud teised tegurid on pannud inimesed järjest enam Parema, tervema ja sportlikuma liikuma. Eesti nimel Liikumisharrastus muutub järjest populaarse- Eestis on palju rahvaspordiüritusi. Enamiku neist maks. Selle tõestuseks on rahvast täis terviserajad korraldavad entusiastlikud sporti armastavad ning mitmete traditsiooniliste spordiürituste järjest vabatahtlikud. Loodan väga, et leidub üha rohkem suurenev osavõtjaskond. See teeb rõõmu ja annab tublisid inimesi, kes leiavad selleks jõudu ja moti- usku, et töö, mida võistluste korraldajatena teeme, vatsiooni. Kindlasti tuleks neid ka rohkem märgata, on vajalik ning läheb korda paljudele. Samas on seda nii riigi kui kohalike omavalitsuste poolt. Samuti Eestis Põhjamaade ja paljude teiste riikidega väärivad kiitust toetajad, kes rahva- ja tervisesporti võrreldes regulaarselt liigutavaid inimesi vähe ning panustavad, enamasti sealt midagi vastu ootamata. üritustest osavõtjate hulk paraku tagasihoidlik, mis Tänu teile kõigile saab Eesti järjest paremaks, terve- näitab, et arenguruumi on tegelikult küllaga. Ega maks ja sportlikumaks!

68 Investeeringud liikumisharrastusse ja harrastussporti – lähiminevikust tulevikku

võimaluse kättesaadavuse kõigile huvilistele. Eesti terviseradadel käib pidevalt vilgas elu. Hinnangu- liselt koguvad terviserajad üle 40 000 kasutuskorra nädalas. Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia on Sihtasutuse Eesti Terviserajad kaudu Eestimaa tervi- seradadesse ühiselt investeerinud ligi 40 miljonit JAANUS PULLES krooni. Koostöös Eesti riigi, kohalike omavalitsuste ja (1964) Euroopa Liidu toetusprogrammide vahenditega on viie viimase aasta jooksul investeeritud liikumishar- Lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 1992. aastal. rastuseks vajaliku infrastruktuuri loomisse kokku üle Tulnud murdmaasuusatamises kahel korral Eesti meistriks ja 200 miljoni krooni. saanud ühe hõbemedali. Jaanus Pulles on Sihtasutuse Eesti Terviserajad juhataja, Eesti Suusaliidu juhatuse esimees, Tartu Ühiste vahenditega on loodud valmisolek ja Suusaklubi asutajaliige ja juhatuse liige ning Eesti Sportlaste koondatud oskusteave, mille baasil on hea edasi Assotsiatsiooni asutajaliige. areneda. Senine tempo ja investeeringute hulk on küll tubli, kuid lähiaastate potentsiaalseid võimalusi ja vajadusi arvestades peaksime suutma investee- iikumisharrastuse kandepinnast sõltub suuresti rida liikumisharrastuse infrastruktuuri umbes 50–60 Lharrastusspordi jätkusuutlikkus. Kas harrastuss- miljonit krooni aastas. Just ühiselt loodav valmis- port kujuneb üksikute eralõbuks või rahvahulki olek ja võimekus Euroopa Liidu struktuurtoetuste koondavateks ühisettevõtmisteks ja mõtteviisiks? sihtotstarbeliseks ja maksimaalseks kasutamiseks Liikumisharrastuse kandepind sõltub otseselt liiku- on tänapäeva märksõnadeks. Koostöös riiklike insti- misharrastuse võimalustest ja kättesaadavusest. tutsioonidega on vaja tagada, et käimasolevas liitu- Eestimaal on, mille üle uhkust tunda: 46 valgus- misfaasis, see tähendab 2013. aastani, suudaksime tatud ja aasta läbi heakorrastatud terviserada üle Eestis välja arendada tervikliku, kättesaadava, tasuta Eesti on tasuta kasutamiseks. Terviseradade hool- kasutatava ja ohutut liikumisharrastust võimaldava damise kvaliteet ning terviseradadel ja tervisespor- infrastruktuuri. Alles seejärel on alust põhjendatud dikeskustes pakutavate lisaväärtuste hulk paraneb ootuseks, et rahva teadlikkus, liikumisharrastuse pidevalt. Eestimaa elanikkond on selgelt valinud aktiivsus ning regulaarsus annab oodatud tulemuse massilise liikumisharrastuse suuna. Aga see on alles meie tervisenäitajate olulise parenemise osas. positiivne trend, mitte veel enamiku elustiil! Tervisekäitumise ja mõtteviisi muutused on pika- Suure tõuke tasuta liikumisharrastuse võimaluste ajaline protsess, mis on otseselt mõjutatud selgelt loomiseks on andnud Eesti Terviseradade arendus- tuntava tugisüsteemi loomisest, seda nii sobiva projekt. Merko Ehituse, Eesti Energia, Swedbanki, infrastruktuuri kui ka vastavate maksusoodustuste kultuuriministeeriumi ja Eesti Suusaliidu 2004. aasta kaudu. Inimesel endal peab olema võimalus ja detsembris algatatud ettevõtmine Eesti looduslike tahe kindlustada oma tervist aktiivse liikumisharras- sportimiskeskuste uuendamiseks ja terviseradade tuse kaudu. Tähtis on soov olla tervem ja pakkuda võrgustiku loomiseks on olnud tulemuslik ja kind- seeläbi oma perele ja ühiskonnale suuremat tuge lustab looduses aasta läbi tasuta aktiivse liikumis- ning väärtust.

69 Liikumisharrastus ja harrastussport

Sportlik mõtteviis kasvatab töötaja iseloomu

Kui vaadata pisut seda, mis toimub rahvaspordiüritustel ja millisesse suunda praegu trendinool on pöördunud, siis peab rahule jääma nii ürituste korralda jana kui ka teistel üritustel aktiivse osalejana.

ahvaspordiürituste osalejanumbrid on nüüd- Rseks oluliselt kasvanud. Kõik üritused on igal järgmisel aastal natuke suuremad kui eelmisel. Spordikalender täieneb iga aastaga jõudsalt. Pole päeva, kui ei toimuks mingisugust üritust, kus saame numbri rinda panna, ja pole näda- MARTI SOOSAAR lavahetust, kui neid poleks üle Eesti toimumas (1977) ligikaudu 5–10 tükki. Samas tundub kasvuruumi 2000. aastal. Eesti Firmaspordi Liidu tegevjuhataja. Korral- veel jätkuvat nii ürituste kui osalejate arvu mõttes. danud spordiüritusi ettevõtetele alates aastast 2005, varem Kui vaatame Eesti Firmaspordi Liidu korralda- korraldanud Eesti Spordiseltsis Kalev liikumissarja „Käime tavaid üritusi, siis 2007 ja 2008 olid kenad aktiiv- koos“ ja rahvaspordiüritusi. Kepikõnnitreeneri III tase. suse kasvu aastad, seevastu 2009 osutus kahane- Tegelenud kergejõustikuga, praegu aktiivne harrastuss- misaastaks. Selle peamisteks põhjusteks olid igal portlane paljudel spordialadel. pool kummitavad eelarvekärped. Tõsi ta on, et kuigi kulutus ei pruugi olla suur, ei saa ettevõte saata töötajaid sportima ajal, mil hulk inimesi koondatakse ja teistel palgast 20% maha lõiga- takse. Aastal 2010 on aga aktiivsus taas tõusuteel ning sügisesed ettevõtmised on päris kenasti “mehitatud” osalejatega. Kui vaadata üldisemat filosoofiat, miks peaksid ettevõtted sporti tegema ja koguni võistlema, saab selles välja tuua mitmeid tegureid. Spor- timine annab vaheldust igapäevasele rutiinile ning kehaline liikumine avaldab positiivset mõju tervisele ja töötulemustele. Ettevõtete vahelised spordiüritused on heaks võimaluseks pingevabas tööõhkkonnas kolleegide, koostööpartnerite ja miks mitte ka konkurentidega suhtlemiseks, samuti nende teistmoodi tundma õppimiseks.

70 Aastaid ettevõtetele spordiüritusi korraldades peamiseks sooviks just soodustada sportlikku tean mitmeid juhtumeid, kus suurte ettevõtete mitmekülgsust. Inimesed, kes julgevad kaasa sees on tekkinud tugevad sõpruskonnad inimes- lüüa erinevatel spordialadel ega karda võistelda, test, kes tööl omavahel muidu kokku ei puutukski. on ettevõtte edu aluseks. Tavaliselt on just neil Nüüd istutakse töö juures sööklas ühte lauda ja tublidel ka lennukamad ideed ning rohkem tihtipeale on just see laud, kust kostub söömi- julgust ja ettevõtlikkust neid ideid ellu viia. sele iseloomulikele tavapärastele häältele ka Need on needsamad kolleegid, kellele saate olla lõbusat juttu ja naeruturtsatusi. Väga positiivne kindlad pea kõigis töistes situatsioonides, sest on vaadata internetis sotsiaalse suhtluse võrgus- nad pole harjunud alt vedama ei spordis ega tööl. tikes, kuidas tekivad uued sõbrad ja tuttavad, ja Paraku on kõigis ettevõtetes ka hulganisti näha ka neid sõpru ja tuttavaid omavahel uusi teistsuguseid inimesi: neid, kes oma füüsise sidemeid loomas. Mitmel eest hoolt ei kanna. On neid, juhul on inimene, kes ühelt kes lihtsalt ei julge ega taha, töökohalt lahkunud, leidnud Mitmel juhul olgu nende põhjendused ja kiiremini uue töökoha just on inimene, vabandused millised tahes. firmaspordiüritustel teiste kes ühelt töökohalt Ja on ka neid, kellele on iga ettevõtetega sõlmitud kohustus vastumeelt. Mingi tutvuste kaudu. lahkunud, leidnud hulk selliseid inimesi jääb alati, Kõige paremini näeb kiiremini uue töökoha just kuid usume, et iseloomu on selliseid positiivseid trende firmaspordiüritustel teiste lihtsate moodustega võimalik suvemängudel ja talimän- natukenegi parandada, näiteks gudel osalevate ettevõtete ettevõtetega sõlmitud tekitades harjumusi ja luues seas. Need on mitmepäe- tutvuste kaudu. uusi võimalusi. Sest nii ette- vased üritused, kus osalevad võte kui kogu Eesti riik on seda peamiselt inimesed, kes tugevam, mida vähem teie ja tunnevad naudingut liikumisest ja väljakutsetest, meie seas on lihtsalt allaandjaid. mida loob kaasalöömine erinevatel aladel, kus Eesti Firmaspordi Liidu tulevase aasta ette- nad ei pruugi esialgu veel tugevad olla. Üldiselt võtete motivatsiooniplaani osana tahame ei tulegi sinna osalema inimesed, kes on vaid meie nägemuses edumeelsust ja ühtekuulu- nii-öelda ühe liikumisharrastuse ala gurmaanid. vust suurendavaid üritusi veelgi positiivsemas Need on üritused, kus sport kohtub meelelahu- kuvandis näidata. Firmaspordi Talimängude ja tusega ja kus on võimalik lisaks liikumisnaudingu Suvemängude uueks nimeks saab aastal 2011 saamisele ning võistlemisele ka omadele kaasa Eesti Ettevõtete Talimängud ja Suvemängud. Pisut elada. Jälgida, kuidas ettevõttel üldises punkti- suurendame meelelahutuse osa, jättes spor- tabelis läheb, ja anda õnnestumisse oma panus, diprogrammi samasse mahtu. Peamiseks lootu- samuti õhtul saunas ja peol üheskoos lõõgas- seks on senisest enam kaasata passiivseks jäänud tuda. seltskonda. Kui nad juba kohale tuuakse, küll Valides Eesti Sportlikemat Ettevõtet ja Eesti Pari nad siis hakkavad ka mingis mahus sportima või maid Rahvasportlasi, ongi Eesti Firmaspordi Liidu esialgu kas või omadele kaasa elama.

71 Liikumisharrastus ja harrastussport

Firmaspordi olevikust ja tulevikust

Oma roll inimeste spordiharrastuses on praeguseks välja kujunenud firmaspordil. Firmasport on sportlik tegevus, mida ettevõte loob oma töötajatele.

estis on paljud ettevõtted loonud oma spor- Ediklubi, mida tingib osalt asjaolu, et seadus- andlus ei soosi firmade otsetoetust oma tööta- jate spordiharrastusele, hoolimata sellest, et Eesti Spordi Harta sätestab: „Vajalik on sportimis võimaluste loomine kõigis ettevõtetes ja asutustes, BORIS JOFFE kõigi tööandjate poolt.“ (1950) Usun, et nüüdseks on tööandjate soov Lõpetanud Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuritea- oma töötajate sporditegevust toetada suure- duskonna 1974. aastal. Praegu Eesti Vehklemisliidu juhatuse ja nenud. On mõistetud, et terve töötaja on treenerite nõukogu liige. Töötanud Eesti epeekoondise vanem- efektiivne töötaja ja sportimine on tervise treenerina aastatel 1994-2005, tema juhendamisel saavutas alus. Samas on loomulik, et riik toetab ette- meeste epeekoondis 2001. aasta maailmameistrivõistlustel 2. võtteid, mis võimaldavad oma liikmetel tege- koha ja 1996. aasta olümpiamängudel 5. koha. Samuti on ta leda tervisespordi ja liikumisharrastusega, ega töötanud MTÜ Elion Spordiklubi tegevjuhina. maksusta tegevust, mis soodustab inimeste Boris Joffe on kuulunud N. Liidu ja Eesti koondisesse. Ta on tervist ja füüsilist heaolu. Riigi spordipoliitika võitnud juunioride maailmameistrivõistlustel individuaalselt ühe pronksmedali, täiskasvanute N. Liidu meistrivõistlustel tugevus ei kajastu ju ainult rahvusvahelistel individuaalselt ühe kuldmedali ja meeskondlikult kaks tiitlivõistlustel võidetud medalite arvus, vaid kuldmedalit, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Boris ka rahva üldises sportlikkuses ja heas tervises. Joffel on vehklemistreeneri 5. tase. Talle on antud Punase Risti Eestlase eluiga on paraku Euroopa keskmisest IV klassi orden. tunduvalt madalam, Eesti on Euroopas kõrgel

72 kohal südame-veresoonkonna haiguste arvu Grupi ettevõtteid ja nende koostööpartnereid poolest ühe elaniku kohta, millest võib järel- ning kokku on Elioni Spordiklubil umbes 1700 dada, et eestlane on stressis. Stressi välti- liiget. mise üheks efektiivsemaks vahendiks on Firmaspordi võistluspüramiid on küllaltki sport. Selge on see, et mida rohkem on meil mitmekesine: võisteldakse nii rahvusvahelisel spordiga tegelevat elanikkonda, seda enam tasandil, Eesti Firmaspordi Liidu võistlustel kui on meil terveid inimesi. Siin peaksid kaasa ka oma ettevõtte sisemeistrivõistlustel (näiteks mõtlema nii ettevõtete juhid kui ka sporti Elioni meistrivõistlustel osaleb 12 korvpalli- riiklikul tasandil kureerivad asutused. Kindlasti võistkonda), suve- ja talimängudel ning üleva- tuleks kaotada firmasporti takistav erisoodus- bariigilistel rahvaspordiüritustel (suusa-, ratta- tusmaks, mis rakendub spordipindade renti- ja jooksumaratonid). Suure töö firmaspordi mise puhul. edendamisel on teinud nii Eesti Spordiselts Iga ettevõtte otsene huvi on töötajate tervis, Kalev kui ka Eesti Firmaspordi Liit. Ettevõtetes sportimisest saadav hea emotsioon ja sellest tehtav sporditöö on üks põhjustest, miks rahva- tulenev töövõime kasv, märkimisväärselt vähe- spordiüritustel lööb kaasa majandussurutisest nenud haiguspäe- hoolimata üha rohkem vade arv ja inimeste inimesi. sotsiaalne suhtlus Olen olnud Elioni Spordiklubi Loodetavasti suudavad spordiüritustel, mis (algusaastatel Eesti Telefoni tulevikus tõepoolest kõik tekitavad ühtekuulu- tööandjad luua oma tööta- vustunnet. Kahtlemata Spordiklubi), ühe Eesti esimese jatele sportimisvõimalused. on ettevõtte üheks ettevõtte juurde loodud spordiklubi Muidugi ei jõua meie motivatsioonipaketi pikaaegne tegevjuht ja võin firmasport kunagi nõuko- osaks sportimisvõi- gude aja tasemele, mil igas maluste pakkumine kinnitada, et huvi sportimise vastu suuremas töökollektiivis oma töötajatele. Olen on inimestel väga suur, kuid tihti töötas ka spordiinstruktor, olnud Elioni Spordi- jääb see katki just materiaalsete kelle ülesanne oli muu klubi (algusaastatel hulgas töörahva massiline Eesti Telefoni Spor- vahendite puudumise tõttu. värbamine kehakultuuri- diklubi), ühe Eesti kollektiivi – nii kuulus ENE esimese ettevõtte andmetel 1988. aastal Eestis juurde loodud spordiklubi pikaaegne tegev- kehakultuurikollektiividesse 608 711 inimest… juht ja võin kinnitada, et huvi sportimise vastu Aga see ei olegi eesmärk. Tuleb mõista, et ette- on inimestel väga suur, kuid tihti jääb see katki võtte poolt sporditegemise toetamiseks tehtud just materiaalsete vahendite puudumise tõttu. suhteliselt väikesed kulud suurendavad kokku- Toon ühe näite Elioni Spordiklubi praktikast. võttes ettevõtte kasumit. Seega on firmaspordil Teade, et spordiklubi liikmetel võimaldatakse täita tähtis roll rahvaspordi osas, mida peaks kord nädalas tasuta ujuda, põhjustas ettevõtte mõistma veelgi suurem osa ettevõtete juhtidest töötajate massilise spordiklubiga liitumise. ning millele ootaks ka riigipoolset tuge praegu- Nüüdseks hõlmab Elioni Spordiklubi Telekom sest soodustavama seadusandluse näol.

73 Liikumisharrastus ja harrastussport

Harrastussport Eesti Võrkpalli Liidu näitel

Harrastusvõrkpall mängis olulist osa Eesti võrkpallis juba ala leviku alguses – 1920. aastatel, kui see sportmäng oli populaarne eelkõige tudengite ja koolinoorte seas.

võrkpalli võistlussari nimega Rahvaliiga. See on mõeldud nii mees- kui naiskondadele ning kaasa lööb 150–200 võistkonda üle Eesti. Nii said seni peamiselt vaid kohalikel võistlustel osalenud võistkonnad täiendava võistlusvõi- maluse ning ühtses süsteemis oli võimalik välja TARVI PÜRN selgitada riigi paremad harrastusvõrkpalli võist- (1975) konnad. Et sarjas osalemine sõltuks minimaalselt Lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli kehakultuuriteadus- rahalistest võimalustest, kannab võistluste korral- konna 2003. aastal. Eesti Võrkpalli Liidu peasekretär alates damisel olulist rahastajarolli liiga nimisponsor – 2009. aastast, varem töötanud alaliidus võistluste direktorina nii jääb osalustasu sümboolseks. ja projektijuhina. Aastate jooksul on Rahvaliiga süsteemi täiendatud ning praeguseks on osalejad iljem on harrastustasemel võrkpalli mängitud jagatud kahte tugevusgruppi. Kas osaleda tase- Hsuuremates linnades, eriti aga maapiirkon- melt tugevamas või nõrgemas liigas, on võist- dades. Võrkpalli laia leviku tähtsust minevikus ja kondade vaba valik. Rahvaliiga mängib olulist tänapäeval rõhutati korduvalt möödunud aastal rolli ka koolivõrkpalli süsteemis: gümnaasiu- Eesti võrkpalli 90. aastapäevale pühendatud mide võistkondadele on võistlemisvõimalust ajalookonverentsil. pakutud ilma osalustasuta. Rahvaliiga juurde Viimasel kümnendil on Eesti Võrkpalli Liidu loodi juba alguses ka suvine võistlussari. Erine- (EVF) sihipärase töö tulemusena toimunud olulisi vates Eesti piirkondades toimuvad turniirid nii arenguid eesmärgiga luua kõigile osalemist murul kui liival, eraldi meestele, naistele ja ka võimaldav lai ja mitmetasandiline regionaalne segavõistkondadele. ning üleriigiline harrastusvõrkpallurite võistlus- süsteem. Seda nii saali-, ranna- kui pargivõrkpallis Koostöö Koolispordi Liiduga ja väga erinevatele vanuserühmadele. Alates 2004. aastast teeb EVF tihedat koostööd Eesti Koolispordi Liiduga. Käivitati üleriigiline 7.–9. Rahvaliigas kuni kakssada võist- klasside õpilastele mõeldud võistlussari – kooli- konda liiga. See oli esimene samm tänapäeva koolivõrk- Kui seni võis EVF-i võistlussüsteemis harras- palli arendamisel ning osutus edukaks: esimesel tusspordiks liigitada vaid Eesti meistrivõistluste hooajal pani oma võistkonna välja üle poole Eesti madalamad liigad (esiliiga, II liiga), siis aastal koolidest ning umbes viis protsenti selle vanuse- 2003 käivitus üleriigiline täiskasvanute harrastus- astme õpilastest. Tuleb märkida, et EVF-i noors-

74 portlase litsentsiga mängijate osalemine liiga kõiki osalejaid, seda olenemata tulemusest ja mängudes on piiratud. samuti unustamata õpetajaid. Korraldatud on Sponsorite toel eraldati koolidele muuhulgas võrkpallikoolitust, jagatud võrkpallialast kirjan- kokku 250 võrkpallivõrku ning 600 võrkpalli, mis dust ning loositud auhindu. kindlasti aitas kaasa osalusprotsendi kasvule. Palle, Võrkpalli saab ligitõmbavalt harrastada ka erialast kirjandust ja muud on projekti raames vanemas eas, seda kinnitab hästitoimiv vetera- koolidele eraldatud ka järgmistel hooaegadel. nide võistlussari. Naised võistlevad erinevates Viimastel aastatel on liigas osalenud kolmandik vanuseklassides kuni 50+ ja mehed kuni 70+ koolidest ning ligi neli protsenti õpilastest. vanuseklassini. Lisaks siseriiklikele võistlustele Üheks osalejate arvu väikese kahanemise osalevad nad aktiivselt ja edukalt välisturniiridel, põhjuseks on kindlasti õpilaste arvu vähenemine. sealhulgas lahtistel maailmameistrivõistlustel. Kui 2004. aastal õppis Eestis põhikooli viimases vanuseastmes üle 60 000 õpilase, siis viis aastat Rannavõrkpall aina laieneb hiljem oli see arv alla 40 000 ning langeb järg- Kui sisetingimustes on harrastusvõrkpallis palju nevatel aastatel veelgi, stabiliseerudes 36 000 – mitmesuguseid võistlusi, siis tunduvalt nooremas 37 000 õpilase juures. Väiksemates maakoolides on rannavõrkpallis – 2011. aasta juuniks saab Eestis võistkondade komplekteerimine seetõttu raskem. rannavõrkpalli mängitud täpselt veerand sajandit – on suuremad arendusprojektid harrastajate Miniliiga, mikroliiga... rohkust ja aktiivsust silmas pidades veel ees. Kooliliiga edust tiivustatuna alustas EVF järg- Huvi tõus rannavõrkpalli vastu on viimastel misel, 2005.–2006. õppeaastal veel noorema aastatel silmapaistev. Erinevale tasemele suunatud vanuseklassiga. 4.–6. klassidele mõeldud võrk- võistlusi korraldatakse aasta-aastalt rohkem, pallisari kannab nime Miniliiga. rajatud on hulgaliselt uusi häid Mõnevõrra lihtsustatud reeg- Just harrastusliku spordiplatse ning ka esimesed litega minivõrkpalliliigas on sisehallid. Just harrastusliku stabiilselt osalenud ligikaudu rannavõrkpalli rannavõrkpalli tasemel algas neljandik Eesti koolidest. tasemel algas aastatel 1986 aastatel 1986 ja 1987 selle spor- Alates 2009. aastast on kooli- ja 1987 selle spordiala tõus, diala tõus, mis kulmineerus võrkpallivõistlustega kaetud pääsuga suure spordi tippfoo- kogu kooliealine sihtrühm. mis kulmineerus pääsuga rumile – olümpiamängudele Miniliigast veel lihtsamate suure spordi tippfoorumile – 1996. ja 2008. aastal. reeglitega (esimesel ja teisel olümpiamängudele 1996. ja Niisiis on harrastusvõrkpall puutel lubatakse palli püüda) Eestis nüüdseks võrdlemisi Mikroliigas osalevad 1.–3. klassi 2008. aastal. hästi organiseerunud ning õpilased. Avahooajal osales ühtne üleriigiline võistlussar- uudses võistlussarjas vaid seitse võistkonda, teisel jade võrgustik annab toimuvast hea ülevaate. aastal juba 22. Jätkatakse suuremate plaanidega. Sellegipoolest on kitsaskohti, mida parandada, Koolivõrkpalli puhul on esmatähtsaks peetud ja valdkondi, mida arendada. Järgmisel dekaadil, osalemissoovi. Alates liigade käivitamisest kuni Eesti võrkpalli 100. sünnipäeva poole sammudes, tänaseni autasustatakse diplomi ning meenega Eesti Võrkpalli Liit seda kindlasti ka teeb.

75 Liikumisharrastus ja harrastussport

Liikumisharrastus Eestis – hetkeseis ja perspektiivid

TÕNU SEIL PEETER LUSMÄGI (1977) (1978) Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna Lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikooli infoteaduse bakalau- finantsjuhtimise erialal 1999. aastal. Kultuuriministeeriumi reuseõppe 2001. aastal ja Audentese Ülikooli magistriõppe asekantsler spordi alal, varem töötanud spordiosakonna ärijuhtimise erialal 2007. aastal. Alates 2010. aastast Poitiersi juhatajana ja ministri nõunikuna. Euroopa Liidu erinevate Ülikooli (Prantsusmaa) magistrant spordiorganisatsioonide komisjonide ja töögruppide liige. SA Jõulumäe Tervisespordi- juhtimise erialal. Peeter Lusmägi on Eesti Olümpiakomitee keskus nõukogu esimees, Eesti Spordikoolituse ja -Teabe SA, liikumisharrastuse juht, Ühenduse Sport Kõigile peasekretär Eesti Spordimeditsiini SA, Kuressaare Spordibaaside SA, Tehvandi ja Eesti Kepikõnni Liidu juhatuse liige. Ta on töötanud Eesti Spordikeskuse SA ja Eesti Antidopingu SA nõukogu liige. Olnud Olümpiakomitee eriprojektide juhina ja presidendi abina. varem Euroopa Nõukogu Spordi direktoraadi juhtkomitee liige, Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri- ja spordi sihtkapitali nõukogu aseesimees, AS Rocca Al Mare Suurhall nõukogu liige.

76 änapäevases ühiskonnas on tehnika ja tehno- väärtusaspektid jms). Üks on aga kindel: kõigile Tloogia areng oluliselt vähendanud inimeste kättesaadav liikumisharrastus eeldab süvendatud kehalist koormust nii tööprotsessis kui ka olme- tähelepanu ja spetsiifilist käsitlust ega arene askeldustes tasemeni, mis jääb tublisti alla füsio- iseenesest tippspordi kõrvalnähtusena. loogiliselt hädavajaliku piiri. Ometi kujutab liikumisharrastus endast ühiskonna jätkusuutlikkuse Liikumisharrastuse arengukavast ja heaolu lahutamatut komponenti. Liikumishar- ja rahast rastust võib õigusega pidada väga otstarbekaks Liikumisharrastuse valdkonna edendamiseks ja efektiivseks mooduseks, et arendada ja säili- valmis kultuuriministeeriumi, Eesti Olümpiako- tada kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist mitee ja Ühenduse Sport Kõigile koostöös “Liiku- jõudlust, rääkimata positiivsest meelelahutusli- misharrastuse strateegiline arengukava 2006– kust ja emotsionaalsest mõjust. Liikumisharrastus 2010”, mis oli üks esimesi vastava valdkonna seostub ka eluterve eluviisi ja ellusuhtumisega dokumente Euroopa Liidus. Arengukava raames ning tugevdab sotsiaalseid suhteid. Teatavasti kutsuti ellu ja finantseeriti järgmisi valdkondi ja seisab Eesti rahvas silmitsi suure haigestumu- ettevõtmisi: sega, seejuures just nendesse haigustesse, mida saaks ennetada õige liikumisega. See tuleks lõpp- 1) investeeringud spordirajatistesse, sealhulgas kokkuvõttes ka odavam kui kallis ravi, rääkimata kergliiklusteedesse, regionaalsetesse tervises- harrastaja igapäevase enesetunde paranemisest pordikeskustesse, sportimispaikadesse; ja ettevõtlikkuse lisandumisest. 2) kõigis maakondades spordiinfokeskuste 2008. aasta kevadel läbi viidud Eesti täiskas- loomine; vanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitas, 3) liikumisharrastajate ja noorsportlaste tervise- et Eestis saab piisavat kehalist koormust – ehk uuringud Tallinnas, Tartus ja Narvas; tegeleb teadlikult sportimise või liikumisharras- 4) liikumisharrastuse koolitussüsteemi loomine ja tusega vähemalt kaks korda nädalas – 34,7% rakendamine; elanikkonnast. Seda on võrreldes meie kultuu- 5) üleriigilise kampaania „Eestimaa liigub“ läbivii- riruumi kuuluvate riikidega vähe: Skandinaavia mine; ja Kesk-Euroopa maades on spordiharrastajaid 6) metoodiliste materjalide kirjastamine ja veebi- umbes 60% elanikkonnast. Samas uuringus keskkondade loomine; osalenutest hindas enda tervislikku seisundit 7) erinevate liikumisharrastusprojektide toeta- heaks vaid 24%, üsna heaks 26,7% ja keskmiseks mine: suurüritused ja liikumissarjad, ujumise 40,5% vastanutest. algõpetuse programm, sportliku koolivaheaja Elanikkonna märksa ulatuslikum kaasamine programm, kehalise kasvatuse inventari prog- liikumisharrastusse kujutab endast kahtlemata ramm jt. kompleksset ülesannet, mille lahendamise edukus sõltub nii objektiivsetest tingimustest Riigipoolne toetus harrastusspordile ja liikumis- (spordirajatised, treeninguvahendid, kompe- harrastusele, mis oli pikemat aega 6 miljonit tentne isikkoosseis, organisatsiooniline süsteem, krooni aastas, tõusis liikumisharrastuse arengu- koolitus, infosüsteem jms) kui ka subjektiivse- kava kinnitamisega vabariigi valitsuse poolt 16 test teguritest (inimeste hoiakud, sportimise miljoni kroonini aastatel 2007 ja 2008. Paraku

77 Liikumisharrastus ja harrastussport

vähenes 2009 ja 2010 aastal majandussurutise Uue perioodi arengukava peaeesmärk on, et tingimustes riigieelarveline toetus nimetatud aastaks 2014 tegeleb 45% elanikkonnast regu- valdkonnale märkimisväärselt ning seetõttu laarselt liikumisharrastusega ning kõikides Eesti lükkusid mitmed arengukavas püstitatud tähtsad omavalitsustes on selleks loodud minimaalselt eesmärgid ja projektid tulevikku. Liikumisharras- vajalikud tingimused (liikumispaikade kättesaa- tuse korraldajad ootavad riigi eelarvest senisest davuse ja teabe näol). Eesmärgi täitmise eeldu- stabiilsemat rahastamist, et tagada oma prog- seks on arengukavas sätestatud tegevustele rammide jätkusuutlikkus. riigieelarvest rahalise katte leidmine, mis 2011. ja Käesoleva aasta lõpus valmib järgmiseks 2012. aastal oleks 16 miljonit krooni aastas ning perioodiks, aastateks 2011–2014, uus arengu- aastatel 2013 ja 2014 juba 20 miljonit krooni kava, mille raames jätkatakse seniste program- aastas. mide elluviimist ning loodetakse rahastada uusi projekte. Senisest rohkem arvestatakse kergliik- Senisest tõhusam koostöö riiklike lusteede planeerimisel liikumisharrastajate ette- institutsioonide vahel panekutega (valgustus, parklad, märgid) ning Liikumisharjumuste suurendamine elanik- võimaldatakse olemasolevaid spordibaase kõigile konna hulgas haakub mitme tähtsa valdkon- soovijatele kättesaadavamaks teha (hinnapolii- naga, mille edendamisel on avalikul sektoril tika ja transpordiühendus). suur roll: sport, tervis, Kavandatud on korraldada haridus, transport, kesk- perearstidele ja -õdedele Uue perioodi arengukava kond, linnaplaneering ja liikumisharrastusalaseid peaeesmärk on, et inimeste ohutus, töökesk- koolitusi, kutsuda ellu eraldi kond ning teenused eaka- programm vabatahtlikele aastaks 2014 tegeleb 45% tele inimestele. Riiklikud teadmiste edastamiseks, elanikkonnast regulaarselt institutsioonid (eelkõige rakendada firmaspordi- liikumisharrastusega ning ministeeriumid) peaksid ja integratsioonialaseid valdkondadevahelise koolitusprojekte. Suuremal kõikides Eesti omavalitsustes koostöö kaudu üksteist määral on vaja leida on selleks loodud minimaalselt senisest suuremal määral võimalusi spordialaliitude vajalikud tingimused toetama, et rakendada poolt harrastusspordi ja ühiselt strateegiaid ja leida liikumisharrastuse seniste (liikumispaikade kättesaadavuse ressursse, toetamaks prog- programmide toetami- ja teabe näol). ramme, mis on suunatud seks ja uute ellukutsumi- liikumisharrastuse eden- seks. Jätkata tuleb debatti damiseks. Avaliku sektori maksupoliitika muutmise osas (kehtestamaks toetuse eraldamisel tuleks suuremat tähelepanu erisoodustusmaksu terviseedenduse kuludelt), pöörata organisatsioonidele ja nende poolt ellu- mille eesmärk on suurendada organisatsioonide viidavatele programmidele, mis võimaldavad võimalusi ja huvi panustada liikumisharrastuse võimalikult paljudel inimestel osaleda kehalises arengusse ning seeläbi toetada töötajate tervi- tegevuses, olenemata nende oskustasemest, seedenduslikke ettevõtmisi. vanusest ja majanduslikust seisundist.

78 Sport ja tervis. Tervisekontroll Sport ja tervis. Tervisekontroll

Perearstid ja noortesport maakondades

Iga Eesti elanik on registreeritud perearsti nimistusse, et vajaduse korral prob leemideta tagada kõigile esmatasandi arstiabi.

erearst on tema nimistusse registreerunu- Ptele esmase kontakti arstiks, see tähendab, et haigestunud inimene, nii laps kui täiskasvanu, peab oma muredega pöörduma eelkõige selle perearsti poole, kelle nimistusse ta on kantud. Lisaks on perearsti tähtsaks tööülesandeks RUTH KALDA haigusi ennetav tegevus, mistõttu on vastavalt (1965) perearsti tööjuhendile sätestatud ka ühtne 0–19 Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1989. aastal. Medit- aastaste laste tervisekontrolli juhend. siiniteaduste doktor, Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli Vastavalt sellele juhendile on lapse tervisele juhataja ja professor, Eesti Perearstide Seltsi esimees. Euroopa vaja anda arstlik hinnang enne kooliminekut Peremeditsiini Õpetajate Akadeemia (EURACT) Nõukogu liige. ning vähemalt kolm korda kooliaja jooksul: 8-9, Perearstina töötanud alates 2000. aastast. Läbinud täiendus- 11-12 ning 15-16 aasta vanuses. Nende visiitide koolitused Washingtonis, Turus, Tamperes, Zakopanes, Pariisis ajal hinnatakse lapse üldist tervise seisundit, jm. Osaleb mitmes rahvusvahelises teadusprojektis, mille tema füüsilist arengut. Teistes vanustes toimub põhiteemadeks on perearstiabi korraldus ja kvaliteet, krooni- regulaarne tervisekontroll kooli tervishoiutöötaja lised haigused, patsiendi tervise riskifaktorid jm. Ruth Kalda hobideks on pikamaajooks, lugemine, reisimine ja kokandus. juures. Juhul kui laps tegeleb aktiivselt spordiga, hinnatakse perearsti juures kindlasti ka tema füüsilist võimekust ning võimalikke terviseriske, mis võivad olla spordiga tegelemisel piiranguteks või vastunäidustusteks. Vastavalt kokkuleppele on tänane noorsportlaste tervisekontroll korraldatud järgmiselt: 1) kõik need noorsportlased, kelle treeningumaht on alla viie treeningutunni nädalas (v. a

80 kehalise kasvatuse tunnid), kuuluvad jälgimisele laps tegeleb regulaarselt spordiga, pöörduda perearsti poolt tavatervisekontrolli käigus; perearsti juurde lapse tervisekontrolliks ka igal 2) noorsportlased, kelle treeningumaht maht aastal. Kindlasti soovitame arsti juurde pöörduda ületab viis treeningutundi nädalas, saavad pöör- kohe siis, kui kehalise koormuse ajal on tekkinud duda spordimeditsiinikeskustesse või haiglate mingid tervisehäired (suurenenud väsimus, vastavatesse kabinettidesse, kus neile tehakse uneprobleemid, isutus, liigeseprobleemid vms). haigekassa rahastusel noorsportlaste tervise- Kuna koolilapsed läbivad tervisekontrolli igal kontroll. Samuti võimaldab selline haigekassa aastal ka kooli tervishoiutöötaja juures, siis on poolt rahastatav ennetusprojekt terviseproblee- tagatud see, et võimalike tervisehäirete puhul mide avastamise või kahtluse korral vajalikke lisa- avastab need kooliõde ja teavitab nii last kui uuringuid läbi viia. lapsevanemat edasisest Alla viie tunni treeni- vajalikust arstlikust kontrol- vate noorsportlaste tervi- Probleemiks võib list. sekontroll toimub esmalt Nendele lastele, kes tree- perearsti juures seetõttu, osutuda see, kui igas nivad üle viie tunni nädalas, et sellise koormusega maakonnas ei ole sellist teostatakse spordiarsti treenides on vigastuste kabinetti, kuhu üle viie tunni juures juba rohkem uurin- ja tõsiste haiguste tekke guid. Tavaliselt kuuluvad risk väike. Küll aga saavad nädalas treeniv noorsportlane uuringute hulka ka hinga- perearstid alati vajaduse saaks uuringuteks mise uuring (spirograafia), korral suunata õpilase, kel pöörduda. Siis on esmaseks EKG nii rahulolekus kui ka ilmnevad olulised tervi- koormuseseisundis, kliini- seprobleemid, lisauurin- kontaktarstiks ikkagi perearst, lise vere uuring ja vastavalt guteks kas spordiarsti või kes vajaduse ilmnedes näidustusele, kui esmasel mõne teise eriarsti juurde. konsulteerib eriarstiga. uuringul ilmneb tervise- Tervisekontrolli käigus probleem, ka mõned lisa- küsitleb perearst spordiga uuringud. tegelevat noort võimalike kaebuste osas, elustiili, Probleemiks võib osutuda see, kui igas toitumise ja terviseriskide osas (nii individuaalsed maakonnas ei ole sellist kabinetti, kuhu üle viie kui ka perekondlikud riskid), mõõdab kaalu ja tunni nädalas treeniv noorsportlane saaks uurin- kasvu, kehamassi indeksit ja vereõhku, hindab guteks pöörduda. Siis on esmaseks kontaktarstiks organsüsteemide tööd (kuulab südant ja kopsu) ikkagi perearst, kes vajaduse ilmnedes konsul- ning luu-liigesesüsteemi arengut (kehahoidu, teerib eriarstiga. Lahenduseks võiks olla seegi, selja ja liigeste liikuvust, lampjalgsuse esinemist). kui perearst saaks ise õiguse ja ka raha vastavate Kui läbivaatuse tulemusena peetakse vajalikuks terviseuuringute korraldamiseks. Vajalik oleks mõnda lisauuringut (EKG, kliinilise vere uuring vaid eelnev täiendusõpe, mida saaksid korraldada vms), siis tehakse ka need. spordimeditsiini eriala asjatundjad. Lapsevanema Kuigi perearsti tööjuhend näeb ette kohustus- ülesandeks oleks nii treeneri kui perearsti kohene liku tervisekontrolli perearsti juures vaid teatud teavitamine lapse kaebustest, kui need tekivad, vanusegruppides, võivad lapsevanemad, kelle ning õigeaegne arstikontrolli toomine.

81 Sport ja tervis. Tervisekontroll

Kas eesti sport vajab treeningprotsessi uurimise keskust

Hea treener vajab õigete otsuste tegemiseks objektiivset tagasisidet treening protsessist.

treenereid kõrgete eesmärkide saavutamisel. Mehis Viru treenib teadust appi võttes kergejõus- tiklasi, Peep Päll konsulteerib jõuvõimete arendamise osas nii pallimängijaid kui teiste alade tegijaid, Kristjan Kais on oma teadmisi ja oskusi appi võttes arenenud ise sportlasena, Jarek Mäestu REIN JALAK ja Jaak Jürimäe on tuntud sõudmise eksperdid, (1953) Aave Hannus aitab saavutada psüühilist valmis- Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna spordime- olekut tippsaavutuseks nii sportlasel kui treeneril, ditsiini erialal 1977a. Meditsiiniteaduste kandidaat. Ühenduse seda spordialast sõltumata. Kas uued tuuled Eesti Sport Kõigile asepresident. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži spordis? Seekordki saame vist siiski jälle öelda, et õppejõud. Töötanud Rahvusvahelise Ülikooli Audentes uus on hästiunustatud vana. kolledži direktorina ja professorina, Tallinna Pedagoogikaüli- Juba 20 aastat tagasi tehti Tartu Ülikoolis arvu- kooli professorina, Tartu Ülikooli treeningprotsessi uurimise kalt kehaliste võimete uuringuid tippsportlastele. laboratooriumi juhatajana, Spordimeditsiini Sihtasutuse Kui Kalevi korvpallimeeskonna uueks juhatajana. Eesti olümpiakoondise arst 1998, 2000, 2004. Eesti peatreeneriks sai 80 – ndate aastate keskel universiaadikoondise arst 7 universiaadil. N.Liidu korvpalli meistrivõistluste kuldmedal arst – treenerina. Kirjutanud ligi Jaak Salumets, oli meeskonna tase Nõukogude 20 spordi ja tervise alast raamatut ja arvukalt artikleid. Liidu meistrivõistlustel varasemaga võrreldes kõvasti langenud. Uus peatreener nägi selles eeskätt nõrka kehalist ettevalmistust ja meeskonna juurde kutsuti tollal Leedu kuulsusele õib julgesti väita, et Eestis on olemas heal Arvydas Sabonisele jõutreeningut teinud Vtasemel oskusteave ja kogemused tree- Pranas Mickevicius. Kuidas aga saada andmeid, ningprotsessi monitooringuks, mille kasuta- kui tugevad on sportlaste jõunäitajad, polnud mise parimateks näideteks täna võiks pidada lihtne. Käesoleva artikli autoril õnnestus aga murdmaasuusatajaid, sõudjaid, kergejõustiklasi, Soomes käies Tampere Ülikoolist hankida alajä- võrkpallureid. Ülikoolis on noori doktorikraadiga semete lihasjõu testimise seadmeid ja need õppejõude, kellel on huvi ja suundumus tegut- toodi Tartusse. Moskvast õnnestus saada tollal seda spordi praktikapoolel, aidata motiveeritud suurepärane hüppevõime mõõtmise platvorm

82 ja Tartus käivitati 1987a. Ujula tänava spordi- Lemberg ja Andres Nirk, me olime neile väga hoones Tartu Riikliku Ülikooli treeningprotsessi tänulikud. uurimise laboratoorium. Lisaks artikli autorile Mis on selle põhjuseks, et täna on see kõik ja Tõnis Matsinile töötas laboris väga edukalt justkui ära unustatud ? Ei saa otseselt süüdis- Harry Lemberg, kes hakkas aktiivselt teste läbi tada treenereid, neil täna lihtsalt puuduvad viima kergejõustikus. Meie kahekesi tegime vajalikud testimise võimalused. 90 – ndate teste valdavalt korvpalli meeskonnal ja suusa- aastate algul sai Tartu Ülikooli tollasest spordi- koondisel. Ühel hooajal tehti korvpallis lausa laborist aga teaduslabor ja tänaseks on sport- 9 testimisseeriat, aparaadid viidi veoautoga laste süstemaatiline testimine ununenud. isegi Käärikule kohale kehalise ettevalmistuse Tollal laboratooriumi juhatajana töötanud laagritesse. Tollane kehalise ettevalmistuse artikli autor oli mullu novembris kuu aega end treener sai pidevalt teada uued jõunäitajad ja täiendamas Saksamaal Göttingeni ja Potsdami kohendas selle alusel jõutreeningu ülesehitust. ülikoolides. Just Potsdamis oli hästi palju testi- Kui esmakordselt reie eesmise lihase jõunäi- seadmeid, testimas käis aga palju lapsi…Kui tajaid määrati, oli vaid ühel korvpalluril vastav sai küsitud, miks jalalihaste uuringuid nii palju näitaja 90, kõigil teistel jäi see 40 just lastele tehakse, oli vastus – 65 piiresse. Kui 1991a. N.Liidu Kui endine lihtne – treener ja lapsevanem korvpalli meistrivõistlustel saavad teada, milline spordiala kuldmedal võideti, oli kõige spordilabor taas üldse valida ja kuidas lapse madalam näitaja aga lausa 120, käivitada, oleks ukse kehalised võimed on aastaga ehk 2-3 korda suurem kui testi- taga pikk järjekord….. arenenud. Lisaks lastele käis dega alustades. See mängija seal regulaarselt ka koon- oli aga……210 cm pikkune tippsportlastest lasteni. dislasi, minu seal viibides oli (!), kõigi ülejäänute näitajad testimas näiteks riigi sõude- olid 130 – 165 piires. Kui artikli koondis. Ja pidevalt sai näha autor paar aastat tagasi palus tollasel Eesti korv- ka materjali, kuidas kehaliste võimete teste pallikoondise peatreeneril Tartus analoogilised näiteks koolides staadionil koolilastele regulaa- testid uuesti teha, olid tänaste koondislaste rselt tehakse. näitajad ……taas valdavalt 50-90 piires. Seega Seega, Tartus on kõik vastavad seadmed oluliselt madalamad, kui ligi 20 aastat tagasi. veel alles, lisandunud on palju uusi…kuid neid Küll ületasid tänased tippkorvpallurid tollaseid kasutatakse eelistatult süvateaduse uuringutes. kalevlasi hüppevõime tulemustega, kõigi muude Ülikoolis on aga mitmeid inimesi, kes sportlas- testidega jäädi aga suurelt alla. Lisaks tegime tele regulaarselt teste teha tahaksid, esikohal 20a. tagasi arvukalt vastupidavuse teste, olin küll oleks kindlasti Mehis Viru. Kuid tollasest spordila- spordiarst, kui viimastel aastatel pigem vastupi- borist sai tänaseks teaduslabor, on veelkordselt davuse treeneri rollis. Seega, spordiarst viis isegi artikli autori kurb järeldus. Kui endine spordi- läbi vastupidavuse treeninguid ja mõõtis pulssi, labor taas käivitada, oleks ukse taga pikk järje- treenerid Jaak Salumets ja Riho Soonik kirjutasid kord….. tippsportlastest lasteni. Me oleksime pulsinäitajaid üles…. Kuid vajalikud teadmised suurvõistluste järgselt heas tujus…ja arstidel andsid meile siis kergejõustiku treenerid Harry oleks vähem tööd.

83 Sport ja tervis. Tervisekontroll

Tippsportlaste terviseuuringud Eestis ja teistes Euroopa riikides Tänapäeva sporditulemuste tipptaseme saavutamine eeldab aastatepikkust pidevat ettevalmistust ning üha uute ja efektiivsemate treeninguvormide, -meetodite ja -vahendite otsimist.

AGNES MÄGI Spordimeditsiini üks peamisi prioriteete on (1962) kaitsta sportlase tervist. Üheks meetodiks tippsportlaste terviseprobleemide esinemissageduse Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli vähendamiseks ja ennetamiseks on perioodilised arstiteaduskonna spordimeditsiini terviseuuringud. Kitsamas plaanis on tippsportlaste ja teraapia erialal 1988. aastal. perioodiliste terviseuuringute eesmärgiks avastada TÜ Kliinikumi spordimeditsiini ja vigastusi, organismi seisundeid, mis võivad seada taastusravi kliiniku vanemarst- ohtu sportlase tervise. õppejõud. Töötanud varem spordi- arstina Spordimeditsiini Sihtasutuses, Tartu Spordimeditsiini Peamised terviseprobleemid, mis nõuavad tree- Keskuses, Tartu Ülikooli Spordiklubis, Tartu arstlikus kehakultuu- nimise ja võistlemise piiramist ning keelamist, on ridispanseris. Eesti Spordimeditsiini Föderatsiooni ja Rahvusva- seotud südame-veresoonkonna ja tugi-liikumis- helise Spordimeditsiini Föderatsiooni (FIMS) liige. aparaadiga. Sportlastel võib esineda seisundeid ja haigusi, mis kulgevad varjatult ega pruugi pikka aega põhjustada kehalise koormuse korral kaebusi. Näiteks südame-veresoonkonnahaigused, nagu hüpertroofiline kardiomüopaatia, arütmogeenne ellega kaasneb paratamatult ka suurenenud parema vatsakese kardiomüopaatia või kaasasün- Skoormus organismile ning see sunnib otsima dinud südame pärgarterite anomaaliad, võivad võimalusi kiiremaks ja paremaks taastumiseks tree- kulgeda varjatult kuni eluohtliku südamerütmihäire ningu järel, et ennetada vigastusi ja teisi organismi tekkeni. Regulaarsed suured treeningukoormused ja haiguslikke seisundeid. võistlemine suurendavad varjatud südamehaiguste Viimati toimunud Pekingi olümpiamängudel süvenemist ja äkksurmaohtu. Äkksurma suhteline võistles näiteks 10 500 tippsportlast 204 riigist. Tipp- risk varjatud südamehaigusega regulaarselt tree- tasemel võistlemise puhul on lisaks medalite ja kuul- nivatel ja võistlevatel sportlastel on keskmiselt 2,8 suse võitmisele oluline hea tervise säilitamine. Ei ole korda kõrgem kui mittesportlastel (Corrado 2003). kahtlust, et regulaarne kehaline aktiivsus vähendab Intensiivsed koormused võivad põhjustada varjatult enneaegse suremuse riski üldiselt ning eriti just kulgeva südamehaiguse korral eelkõige eluohtlikke vereringehaigustesse, jämesoolevähki, rasvtõvesse südamerütmihäireid. Põhjalikud südame-veresoon- ja diabeeti haigestumise osas. Kuid küsimus on ka konna uuringud võimaldavad aga küllaltki suure selles, kas sportimisest saadav soodne toime tervi- tõenäosusega avastada varjatud südamehaiguse. sele kaalub üles vigastuste riski, millega võib kaas- Eestis on Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimedit- neda pikaajaline puue, eriti tippspordis. siini ja taastusravi kliiniku ning Spordimedistsiini

84 Sihtasutuse poolt välja töötatud tippsportlaste tippsportlaste terviseuuringute protokollid erine- spordimeditsiinilise terviseuuringu juhised, mille on vates Euroopa riikides (Corrado jt 2008). heaks kiitnud Eesti Olümpiakomitee. Tippsportlaste Riik Meditsiini / Sihtgrupp Terviseuuringu terviseuuringuid viivad läbi peamiselt Spordimedit- spordi protokoll siini Sihtasutus Tallinnas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi organisatsioon spordimeditsiini ja taastusravi kliinik Tartus. Tervise- Rootsi Riiklik Tervise Tippsportlased (kõik Anamnees, füüsikaline uuringuid viivad läbi spordiarstid ning perioodiliste ja Sotsiaalabi spordialad) uuring, EKG (soovituslik) Komisjon, rahvus- terviseuuringute sagedus on üks kord aastas. likud spordialaliidud Norra Norra Jalgpalliliidu Professionaalsed Anamnees, füüsikaline Spordimeditsiiniline terviseuuring meditsiinikomisjon jalgpallurid uuring, EKG, ehhokardiograafia (vajadusel) koosneb viiest peamisest osast: Saksamaa Saksamaa Spordi- Profisportlased (kõik Anamnees, füüsikaline • anamnees – üldine, meditsiiniline, spordialane; meditsiini Assotsiat- spordialad) uuring, EKG, ehhokar- sioon, rahvuslikud diograafia, koormustest • antropomeetria – pikkus, kehakaal, keha koostis; spordialaliidud (vajadusel) • füüsikaline uuring – organsüsteemide kliinilis- Poola Spordiminis- Võistlussportlased Anamnees, füüsikaline teerium, tervishoiu (vanus kuni 23 uuring, EKG (vajadusel) füüsikaline uurimine; ministeerium, Poola eluaastat, kõik • funktsionaalne uuring – hingamissüsteemi funkt- Kardioloogide Ühing spordialad) rahvus- sionaalne uuring (spirograafia), 12-lülituseline , spordialaliidud koondise liikmed Prantsus- Riiklik Spordiminis- Profisportlased (kõik Anamnees, füüsikaline EKG, EKG-koormustest või kardiopulmonaalne maa teerium spordialad) uuring, EKG, ehhokar- koormustest sõltuvalt spordialast (Näiteks vastupi- diograafia, koormustest (vajadusel) davusalade sportlastel on näidustatud kardiopul- Prantsusmaa Kardio- Võistlussportlased Anamnees, füüsikaline monaalne koormustest koos maksimaalse hapni- loogide Ühing (kõik spordialad) uuring, EKG (soovituslik) Inglismaa Briti tennise- ja Võistlussportlased Anamnees, füüsikaline kutarbimise võime ning aeroobse ja anaeroobse jalgpalliliidud uuring, EKG (vajadusel) läve määramisega.); Holland Rahvuslik Tippsportlased Anamnees, füüsikaline Olümpiakomitee, – jalgrattasport, uuring, EKG • spordimeditsiinilise terviseuuringu kokkuvõte, mis rahvuslikud spordi- motosport, sisaldab kehalise arengu ja kehalise võimekuse alaliidud, Hollandi sukeldumine hinnangut ja dünaamikat, meditsiinilist otsust ja Kardioloogide Ühing soovitusi. Näiteks Itaalias läbib spordimeditsiinilise terviseuu- Vajaduse korral, tulenevalt terviseuuringu tulemus- ringu iga aasta umbes 6 miljonit sportlast vanuses test, korraldab spordiarst lisauuringud (vereana- 12–35 eluaastat, mis hõlmab umbes 10% kogu lüüsid, ehhokardiograafia, 24hH olter – monitooring, Itaalia elanikkonnast. Itaalias vastuvõetud seaduse röntgen jne) ja/või suunab sportlase erialaarstide järgi on iga võistlussportlane kohustatud läbima konsultatsioonile. Sportlasele väljastatakse tervise- peroodilise tervisekontrolli üks kord aastas. Itaalia uuringu protokoll, mis sisaldab ülalpool loetletud terviseuuringute protokoll sisaldab anamneesi, uuringute andmeid ja hinnangut ning meditsiinilist füüsikalis-kliinilist uuringut ja puhkeoleku 12-lülitu- otsust: sportlase valmidus (tervislik seisund) treeni- selist EKG-d. Ajavahemikus 1979–1996 läbis Padova miseks ja võistlemiseks piiranguteta, piirangutega spordimeditsiinikeskuses Itaalias spordimeditsii- või sportimine on keelatud (ajutiselt, alaliselt). Lisaks nilise terviseuuringu 33 735 kuni 35 aasta vanust väljastatakse spordimeditsiinilise terviseuuringu võistlussportlast (Corrado jt, 2005). Neist 1058 sport- tõend, mis sisaldab meditsiinilist otsust ja mille last diskvalifitseeriti võistlusspordist terviseproblee- sportlane edastab treenerile või spordialaliidule. mide tõttu, millest 621 juhul (1,8%) oli põhjuseks Alljärgnevas tabelis on kokkuvõtvalt ära toodud kliiniliselt tõsine südame-veresoonkonnahaigus.

85 Sport ja tervis. Tervisekontroll

Noorsportlaste tervisekontroll eestis – hetkeseis ja arengusuunad

Viimaste aastate üheks märkimisväärseks ülemaailmseks arenguks spor dimeditsiinis on olnud sportlaste tervisekontrolli süsteemi väljatöötamine ja tõhustamine. Sportlaste, sealhulgas noorsportlaste regulaarne tervisekontroll on muutunud sportimise lahutamatuks osaks.

Üldine noorsportlaste tervisekontrolli eesmärk on tagada iga sportlase tervis ja ohutus nii treeningutel kui võistlustel. Laste ja noorte osalemine intensiivses treeningus ja ka võistlusspordis on oluliselt suurendanud vajadust tervisliku seisundi järelevalve järele. REIN KUIK Paljude Euroopas ja Ameerika Ühendriikides (1970) tehtud uuringute andmetel saab terviseuu- Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal 1995. ringu tulemuste alusel sportimiskeelu 0,3–1,3% aastal ja residentuuri taastusravi ja füsioteraapia erialal lastest ning 3,2–13,9 protsendi uuritavate puhul 2000. aastal. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum spordime- võib leida sportimist piiravaid patoloogiaid, mis ditsiini ja taastusravi kliiniku direktor. Eesti Spordimeditsiini vajavad lisauuringuid ja ravi. Föderatsiooni president, Rahvusvahelise Spordimeditsiini Föderatsiooni (FIMS) liige. Tegeleb spordivigastuste objek- Regulaarse spordimeditsiinilise tiivse hindamise ja taastusravi teaduspõhise suuna väljaaren- terviseuuringu peamisteks damisega. eesmärkideks on • eluohtlike ja/või puudeid põhjustavate seisundite väljaselgitamine; • haigus- ja traumaeelsete seisundite avastamine; • vereringe riskifaktorite kindlakstegemine; • ülekoormuse ennetamine; • üldine tervisliku seisundi hindamine.

Tervisekontrolli tulemuste põhjal saab muuhulgas anda hinnangu noorsportlase sobi-

86 vuse kohta harrastatava spordialaga tegelemi- Käesolevaks ajaks on Eestis rakendatud noors- seks ja anda nõu treeningute läbiviimise osas. portlaste spordimeditsiiniliste terviseuuringute Uuringu järel tehakse arstlik otsus treeningutel juhis, mis loob tõenduspõhise süsteemse aluse ja võistlustel osalemise kohta ning vajaduse vastavate terviseuuringute tegemiseks. Sealjuures korral rakendatakse osalisi või täielikke sporti- on nüüdisaegne ravijuhise rakendamine võimal- mise piiranguid. Need võivad olla ajutised, aga danud sama rahaga saavutada suurema terviseuu- sõltuvalt terviseprobleemist osadel juhtudel ringute arvu ning uuringute teostamise just neile paraku ka alalised. noortele sportlastele, kellele on see näidustatud. Kui aga noorsportlase tervist regulaarselt ei Spordimeditsiiniliste terviseuuringute juhis jälgita, siis võivad kehalisele võimekusele mitte- on kättesaadav internetis aadressil www.noors- vastava koormusega ja avastamata terviseprob- portlane.ee. Praegu on noorsportlaste tervi- leemidega treenimise tagajärjel tekkida rasked seuuringutega seotud Eestis viis asutust: Siht- tervisekahjustused, näiteks südame-veresoon- asutus Tartu Ülikooli Kliinikum, Tallinnas asuv konna ja tugi-liikumisaparaadi kahjustused, ka Spordimeditsiini Sihtasutus, Sihtasutus Pärnu äkksurm. Soovitav on hinnata noorsportlase Haigla, Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla ja Siht- tervist juba enne suuremate asutus Narva Haigla. Järg- koormustega treenima hakka- mistel aastatel on plaanis mist. Selleks sobib hästi pere- Kui rahvusvaheliselt asutuste ringi veelgi arsti juures tehtav tervisekont- laiendada, et parandada roll. on kokku lepitud teenuse kättesaadavust, Eestis on ligikaudu 80 000 noorsportlase vanusepiiriks sealhulgas näiteks Saare- noorsportlast, regulaarses tervi- 35. eluaasta, siis nimetatud maal. Palju peab suure- sekontrollis käib neist aga kuni nema perearstide roll, 10 000. Noorsportlaste tervise- ennetusprojekti mõistes on seda eelkõige väiksema kontrolli läbiviimiseks toimib noorsportlane 7–19 aasta intensiivsusega treeni- juba teist aastat ennetusprojekt, vanune noor, kes on seotud jate tervisekontrolli osas. mida rahastab Eesti Haigekassa Projekti üks eesmärke ning korraldab Eesti Spordi- spordiklubi või spordikooliga on aastateks 2014–2015 meditsiini Föderatsioon. Selle ning kelle treeningutundide kaasata ennetavatesse projekti raames läbi viidud tervi- arv nädalas on kaks terviseuuringutesse 50% seuuringud on noorsportlasele 7–19-aastastest noors- tasuta. või enam (v. a kehalise portlastest, kelle tree- Kui rahvusvaheliselt on kasvatuse tunnid). ningukoormus on vähe- kokku lepitud noorsportlase malt viis tundi nädalas. vanusepiiriks 35. eluaasta, siis Terviserikete avastamine nimetatud ennetusprojekti mõistes on noors- varases etapis, enne suure intensiivsusega portlane 7–19 aasta vanune noor, kes on seotud sportimise planeerimist vähendab südame- spordiklubi või spordikooliga ning kelle treenin- veresoonkonna haiguste, hilisemate tõsiste gutundide arv nädalas on kaks või enam (v. a tervisekahjustuste ja äkksurma esinemissage- kehalise kasvatuse tunnid). dust.

87 Sport ja tervis. Tervisekontroll

Noorsportlaste terviseuuringute rahastamisest Haigekassa on noorsportlaste terviseuuringuid rahastanud juba aastast 2002.

ohutu sportimine. Teades terviseriske, on võimalik treeningukoormust piirata ning mitte oma elu ja tervist ohtu seada. Infot terviseuuringute kohta saavad lapsed ja noored oma treenerilt või spordiklu- bist, sellest on teavitatud ka ajakirjanduses, noorteväl- jaannetes ning paljudel spordiüritustel. HANNES DANILOV Olenevalt noorsportlase treeningukoormusest ja (1954) spordiala iseloomust rakendatakse esmase skriininguna kas kompleksi A, B või C. Kompleksi C rakenda- Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna 1977. aastal. Eesti Haigekassa juhatuse esimees aastast takse esmase skriininguna 5–8 tundi nädalas lisaks 2002. Töötanud varem sotsiaalministeeriumi kantslerina kooli kehalise kasvatuse tundidele treenivatele 1999–2002, Lääne maavanemana 1994–1999, Haapsalu noorsportlastele, kompleksi A või B rakendatakse aselinnapeana 1993–1994. Lõpetanud ka Estonian Business esmase skriininguna üle kaheksa tunni nädalas Schooli ja täiendanud end korduvalt USA-s Harvardi Ülikoolis (lisaks kehalisele kasvatusele) treenivatele noors- ja mujal. portlastele. Kompleks A . Eriarsti esmane vastuvõtt, sh küsi- mustik, füüsikaline uuring, terviseuuringu kokkuvõte, aigekassa investeeringud noorte tervisesse tõendi väljastamine (kood 3002), eletrokardiograafia Hon aastatega suurenenud, mida tõendab ka kompuuteranalüüsiga (kood 6323), elektrokardio- alljärgnev tabel. graafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal) (kood 6324) ja spirograafia (kood 6301). Aasta Kulud, tuhat Uuritud laste/ Juhu keskmine Kompleks B . Eriarsti esmane vastuvõtt, sh küsi- krooni noorte arv maksumus, krooni mustik, füüsikaline uuring, terviseuuringu kokkuvõte, 2002 2001 2003 2436 tõendi väljastamine (kood 3002), eletrokardiograafia 2004 4151 kompuuteranalüüsiga (kood 6323), elektrokardio- 2005 4491 7508 598 graafia koormustest (veloergomeetril, koormusrajal) 2006 4592 8922 515 2007 6364 9428 675 (kood 6324) ja spirograafia (kood 6301), hapnikutar- 2008 8189 10449 783 bimise kompleksuuring (kood 6333). 2009 8529 9682 881 Kompleks C . Eriarsti esmane vastuvõtt, sh küsi- 2010 I poolaasta 3791 I poolaasta 4680 810 mustik, füüsikaline uuring, terviseuuringu kokku- (prognoos aastaks (prognoos 9360) 7582) võte, tõendi väljastamine (kood 3002), eletrokardiograafia kompuuteranalüüsiga (kood 6323) ja 2010. aasta tegevuste eelarve oli 7503 krooni, juhtude spirograafia (kood 6301). prognoos 9500 (teenustele rakendati koefitsient Lisaks eeltoodutele tehakse noorsportlastele 0,94), seega on esimese poolaasta tegevused olnud vajalikke täiendavaid uuringuid vaid meditsiinilise plaanipärased. näidustuse korral. Nende uuringute eesmärgiks on eelkõige tagada Uuringuid teevad Eestis Spordimeditsiini Siht-

88 asutus, Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida- dimeditsiini Föderatsiooni eestvedamisel koostöös Viru Keskhaigla ja Narva Haigla. UEMS-iga), lükkus pädevushindamise läbiviimine Haigekassa rahastab eelkõige terviseohutuse aastasse 2010. tagamisega seotud tegevusi. Uuringud, mis on 2009. aasta IV kvartalis valmis noorsportlaste seotud sooviga saada andmeid treenituse kohta, terviseuuringute koduleht „Noorsportlase tervis“, ei kuulu ravikindlustusest rahastatavate uuringute võeti kasutusele aadress www.noorsportlane.ee hulka ning selleks peavad vahendid leidma kas spor- ja koostati noorsportlastele, treeneritele ja lapse- diklubi või lapsevanemad. Noorsportlaste terviseuu- vanematele suunatud infovoldik. Voldiku tiraaž on ringud on plaaniline tegevus ning uuringutele saab 50 000, lisaks veel 1750 terviseuuringutele kutsuvat registreerida üldjärjekorras. Sama on võistluste-eelse plakatit (A2- ja A3-formaadis). Projekti teavitustöö tervisekontrolliga: noorsportlaste terviseuuringud on tõhustamiseks on olemas ka vastav teavitustelk ja plaaniline tegevus ning haigekassa ei pea tagama reklaamilipp, mida järgmistel aastatel kasutatakse noortele võistluste-eelset tervisekontrolli, vaid lähtu- rahvaspordi- ja noorteüritustel terviseuuringute takse üldisest järjekorrast. Kui soovitakse uuringuid tutvustamisel. teha üldisest järjekorrast kiiremini, siis saab need teha Arvestades 2010. aasta I poolaasta uuringutel ise tasudes. osalemise vajadust, peaks uuritavate noorte hulk 2009. aastal mõõdeti ennetusprojekti raames aastal 2011 jääma esialgu plaanituna käesoleva eeltoodud tegevuse tulemusi täpsemalt. 14% aastaga samale tasemele. uuritud noorsportlastest vajasid lisauuringuid ja ravi, kuus sportlast sai sportimiskeelu ning 586 noorele anti juhised treeningukoormuse korrigeerimiseks. 1. SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING Peamine patoloogia oli seotud südame-veresoon- Noorsportlased Tervisesportlased konnaga (14%). Koormusastma leiti 58 ja tugi-liiku- Saavutussportlased missüsteemi patoloogia 259 noorsportlasel. Raua- puudusaneemia avastati 38 uuritaval. 2. ANAMNEES Üldine Noorsportlaste tervisekontrolli rahastades Meditsiiniline osaleb haigekassa riikliku südamestrateegia tege- Spordialane Vereringe riskifaktorid vuste elluviimisel, sest ka enamik uuringutel avas- tatud probleemidest on seotud just südame ja 3. FÜÜSIKALINE UURING Kehalise arengu hindamine veresoonkonna süsteemi haigusseisunditega. Eesti Organsüsteemide kliinilis- füüsikaline uurimine perearstid ja lastearstid on välja töötanud kuni 4. FUNKTSIONAALNE UURING 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendi (kontrol- 12-lülituseline puhkeoleku EKG või EKG koormustest lide sagedus on kinnitatud 2010. aasta alguses Kardiopulmonaalne koormustest sotsiaalministri poolt perearsti tööjuhendit käsitleva määrusega nr 2), mis peaks tulevikus sisaldama ka 7. TEISTE ERIARSTIDE 6. LISAUURINGUD madala ja mõõduka koormusega treenivate laste ja KONSULTATSIOONID noorte tervisekontrolli. 2009. aasta II kvartalis alustati spordiarstide 5. SPORDIMEDITSIINILISE TERVISEUURINGU KOKKUVÕTE Tervislik seisund pädevushindamise süsteemi väljatöötamist koos- Kehalise arengu aste töös terviseametiga. Seoses spordimeditsiini eriala Kehaline võimekus staatuse ja spordimeditsiini teenuse osutaja stan- Meditsiiniline otsus ja soovitused dardi korrastamisega Euroopa Liidus (Euroopa Spor- (allikas: tegevusjuhend, Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon)

89 Sport ja tervis. Tervisekontroll

Elame 21. sajandil. Kas tõesti?

18-aastane noormees on südamearsti vastuvõtul. Kaebused, probleemid? „Hm, minul pole mingeid kaebusi. Treener käskis tulla. Pärast trenni pidi mul pulss liiga kiire olema, käskis kardioloogi juurde minna. Mina ei tea midagi.“ Erandlik patsient kardioloogi vastuvõtul? Ei, sugugi mitte.

väärt eesmärk, arvestades seda, kui paljudel pole üldse mingit eesmärki. Maksimalist. Kuid asja juures on veel üks suur „kuid“. Ambitsioo- nikal spordipoisil on südamerike – avatud arte- riaalne juha (Botallo juha), kolmemillimeetrise läbimõõduga auguke südamekodade vahe- REIN VAHISALU lises vaheseinas. Sellise augukesega sünnime (1946) me kõik siia ilma ja kahe nädala jooksul kasvab Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1974a. see kinni. Teatud protsendil inimestest aga ei Ida – Tallinna Keskhaigla kardioloog. Töötanud arstina varem kasva ja Maksim on üks nendest. Kuna avaus Estlines, Tallinna Keskhaiglas, Eesti Mereinstituudis, Tallinna pole väga suur, siis palju pahandust ei sünni, Kiirabihaiglas, Rapla Rajooni Keskhaiglas. Eesti Kardioloogide inimene elab normaalse elu ära ka rikkest tead- Seltsi, Tallinna Arstide Liidu ja Eesti Polaarklubi liige. Täien- mata (riket on võimalik kindlaks teha ainult danud ennast Moskvas ja Göteborgis. Tegelenud aktiivselt ultraheliuuringuga). Aga Maksim ei taha elada pikamaajooksuga. Kirjutanud 5 raamatut ja avaldanud normaalset elu, ta tahab meistriks saada ja arvukalt artikleid. selleks tuleb rasket füüsilist tööd teha, südame poole pealt vaadatuna raskeid koormusi taluda. urb on kaotada noori inimesi. Ja lausa Mida ütleb selle peale südamearst? Ütleb, et Kkurioosne on kaotada noori sportlasi. Süda- sellise diagnoosi puhul on südame-veresoon- meseiskus hokimatši ajal, äkksurm jalgpallitree- konna osas risk kerge koormusega tegelemisel ningul, kliiniline surm pärast korvpallitreeningut väike, keskmisega keskmine ja raske koormuse – lausa viimase aja trend. Ikka ja jälle loeme selli- puhul suur. Suur risk on suur risk, sellest peaksid seid asju lehest, vaatame telerist; mängime palli inimesed aru saama. Aga ei saa. Maksim ei taha leinalintidega särgikäisel, seisame enne mängu kuuldagi. langetatud päi. Mis toimub, miks jääb noorel Arst võtab sahtlist lahtikäiva plastmassist inimesel järsku süda seisma? südame. Näitab kõiki nelja südamekambrit Südamearsti vastuvõtule saabub 19-aastane ja augukest kahe koja vahelises vaheseinas, noormees. Treener ja spordiarst tahavad teada, seletab, mis toimub südame sees punnesta- kas noormees võib suurte koormustega tree- mise tingimustes. Kas meistrivöö kaalub üles nida. Maksim on võitluskunstidega tegeleja riski saada tõsine, võib-olla saatuslik tervise- ja tahab meistriks saada. Igati lugupidamist rike? Noormees on raske valiku ees. Ta küll

90 kuulab arsti ja jälgib tema selgitusi, kuid oma ei ilmunud kohale. Tuli hoopis kolm kuud hiljem otsust ei muuda. Ta tahab meistriks saada. polikliinikusse järjekordsele vastuvõtule. Otsust saama, kas võib jalgpalli edasi mängida, loomu- Ei jõua tervet teha? Tee siis pool! likult täiskoormusega. 16-aastasel hästi treenitud lihastega sulgpalli- Miks ta haiglasse ei läinud, kui kõik oli kokku poisil on viimase kuu jooksul tekkinud probleem. lepitud? Ümber mõtles. Nüüd on ka trennis Pärast kahetunnist igapäevast mängu endast ilmnenud väsimus ja kohatine nõrkus. Aga midagi tugevama partneriga jääb pulss kiireks ja taastub positiivset on ka. Viimase kolme kuu jooksul on ta palju aeglasemalt kui varem. Treeneri, lapse- tegelnud lisaks ujumisega. „Ja teate, hea enese- vanema ja spordiarsti silmad tunne on, nõrkust ei ole, hoopis jälgivad pingsalt südamearsti: teine asi kui vutitrennis,“ teatab mis otsus nüüd tuleb? Noormees on ta arstile. „Tubli, ise leidsid oma Ütle, ja eksida ei tohi. Kui raske valiku haigusele ravi!“ kiidab arst. keelad ära, hävitad tulevase „Aga ujumine on ju vaid karjääri, kui lubad edasi teha ees. Ta küll kuulab lõdvestus,“ vaatab tulevane kuni olümpiavõiduni välja, on arsti ja jälgib tema vutistaar arstile põlgusega otsa. jälle häda, sest järsku on noors- selgitusi, kuid oma „Mina tahan jalgpallis korralikku portlane ikkagi haige. Arst pakub klubisse jõuda, esialgu Rootsi, välja loogilise võimaluse: kui kaks otsust ei muuda. sealt Bundesligasse või Inglis- tundi trenni teha ei jõua, tee siis Ta tahab meistriks maale... “ poolteist tundi või tund aega, ja saada. Süda peab (noor)sportlastel kui siis on sama mure, vaatame terve olema, muud varianti asja uuesti üle. Kuid seegi nooruk pole. Elementaarsed uuringud on karakteriga: kaks tundi ja kogu lugu, pooles peavad tõsistel treenijatel tehtud olema: vereana- vinnas ludistamine teda ei huvita. Noorsportlase lüüsid, kardiogramm, koormustest, vererõhu kardiogrammis ilmnevad aga südame rütmi- mõõtmine. Tihti on sportlaste äkksurma põhjus- häired. Esimese astme a/v blokaad, impulsi kulge- tanud kaasasündinud südamerikked, arengu- mise aeglustumine teel a/v sõlme ja kodadest anomaaliad ja/või varjatud erutusjuhtehäired, lähtunud ekstrasüstolid. Koormus kohe maha mis lähevad ekstreemolukordades üle fataalseks võtta! südamevatsakeste fibrilleerimiseks ehk tõmb- 17-aastasel jalgpallijuunioril on probleemid luseks. Kui elustamine hilineb või on oskamatu, südamerütmiga. Keset trenni või kodus rahu- ongi uus ohver juures. olekus koolitükke tehes tekivad järsku südamek- loppimishood. Süda taob ligi 200 lööki minutis ja Kümneaastased keemiahuvilised see võtab silme ees mustaks. Sport on inimsüdame varemgi proovile pannud. Rütmihäirete eriarstid tegid lisauuringuid Maratonijooksja Vana-Kreekas suri pärast jooksu põhjuste väljaselgitamiseks ja tuvastasid süda- lõppu – see oli tollal ekstreemne pingutus, õige- mekojas lisaerutuskolde. Seda tõbe ravitakse mini kangelastegu. Praegu võib harrastussport- kateeterablatsiooniga (kolde termiline töötlus). lase võistluskalendrist leida kolm-neli maratoni Protseduuri aeg oli kokku lepitud. Patsient aga aastas, nende hulgas Vasaloppet (90 kilomeetrit

91 Sport ja tervis. Tervisekontroll

suuskadel), ööpäevane X-dream maastikurattal, selle tekkeks pole neil pärgarterites piisavalt skle- süstaga ja maratonijooksuga. Aga mida teeb veel roosi. profisportlase süda! Kabineti ukse taga on 39-aastane ärimees. Jalgpall, hoki – pikaks venitatud hooaeg, üle Vererõhk on tal 170/110 mmHg. Mis trennist kahe-kolme päeva mängud, mida puhatakse saab? Ma teen kolm korda nädalas korvpalli ja lennukis välja, kuid treenida tuleb ka veel! Süda- ikka kõvasti, mitte ei patsuta niisama palli. Me mele on see ülekoormus, adrenaliinipiits pidevalt mängime Eesti liigat. Kas kõrge vererõhuga ikka plaksub. Aga puhkama peab samuti. Passiivne tohib mängida? Sellepärast tulingi uuringutele. puhkamine on sootuks out, seda peetakse Ärimees kuumast grupist õnnestub paika ajaraiskamiseks, mis sobib panna. Tema enda sõnava- vaid luuseritele. raga, spordimehe otseteks- Südamelihase ülekoor- Südame erutusjuhte tiga. Te olete noor mees ja mamisele lisandub ohjel- süsteemi võivad neid aegu ei tea, aga nõuka- damatu kemiseerimine. ajal oli N. Liidu hokikoon- Kümneaastaste „menüüs“ tasakaalust välja dises kõva mahv. Tarassovi võib leida kreatiini, amino- viia anaboolikumid, ajal üks kutt vajus hommi- happeid ja valgupulbrit, kasvuhormoonid (doping), kuse trenni ajal kokku ja suri vitamiinidest rääkimata. ära, skandaal missugune. Filmis „Surm jalgpalliväl- psühhostimulaatorid, Mees oli öösel naistes ja jakul“ süüdistati valuvaigis- taastumispreparaadid ja jõi, hommikul aga pidi rivis tite kontrollimatut tarbimist, energiajookide tarbimise olema ja täistrenni lõhkuma. kuid julgen selles kahelda. Äkksurm. Kõik imestasid. Südame erutusjuhtesüs- hullus – Starterid, Hustlerid. Tserez ne mogu (üle oma teemi võivad tasakaalust Kogu aeg peab kõva olema! võimete – vene k) oli tree- välja viia hoopis anaboo- ningmetoodika. Öösiti likumid, kasvuhormoonid panid ka teised mehed pidu, (doping), psühhostimulaatorid, taastumisprepa- aga konkreetselt sellel mehel ei pidanud süda raadid ja energiajookide tarbimise hullus – Star- vastu, toimis loomulik valik. terid, Hustlerid. Kogu aeg peab kõva olema! Saad aru, milles iva: lolli moodi ei tohi rabada! Aga ka sellest ei piisa. Osa noorsportlasi on Kui tunned, et piir ees, tõmba kaks nõksu tagasi. keemiaga koos ka üürikestel puhkehetkedel: Vererõhu ja südame range kontrolli all peab asi põsetubakas, nikotiin, vesipiip. Neid näiteid käima, mitte nii, et kas võib või ei või. Haigus jagub ka Maarjamaal. Ja toimibki viimase piisa on alles algusjärgus, pole jõudnud südant ära fenomen: diagnoosimata jäänud südamerütmi- rikkuda, seepärast peab kontroll olema. Ma ei käsi häirega noorsportlase magamata ööle järgneb Eesti kuuendas liigas mängida või kepikõndi teha, intensiivne trenn, südamekloppimise vaigistami- aga mõistust võiks küll kasutada. Järgi talupoja- seks võetakse peoga sisse tablette ja jook peale, tarkust: jäta selline enesepiitsutus järele, löö oma saatuslik ekstrasüstol vallandab südame tõmb- südamega käed, ära piina teda rohkem! lemise ja noorsportlane ongi võimla põrandal Kuid näib, et arsti jutt ei aita. Mees vaatab mulle pikali. Infarkt on noorel inimesel haruldane, kuna mõistmatult otsa: me elame ometi 21. sajandil...

92 Uus meedia ja IT-lahendused spordis Uus meedia ja IT-lahendused spordis

Õpime suunama maa-alust jõge...

Inimeste ja ettevõtete osalus sotsiaalmeedias on avaliku tähelepanu keskmesse tõusnud peamiselt viimase kolme aasta jooksul. Seda koguni nii jõuliselt, et mitmed avaliku elu tegelased on asunud sotsiaalmeediahaipi kritiseerima.

jälgida, kaasata, mõõta ja suunata inimestevahelist vahetut diskussiooni. Emanuel Rosen on oma raamatus „The Anathomy of Buzz“ võrrelnud inimestevahelist vahetut diskussiooni maa-aluse jõega, mille liikumiskiirust ja voolusuunda me ei näe, kuid mis aeg-ajalt end maapinnale ilmutab. Gert Lee Sotsiaalmeedia on nende maa-aluste jõgede (1970) piirjooni meile palju enam avama hakanud. Strateegiline planeerija turunduskommunikatsiooniagen- Kogu avalik informatsioon, mis internetis levib, tuuris Taevas, viimane poolteist aastat töötanud agentuuris on jälgitav ja mõõdetav. Iga kommentaar jätab ühe WOM-turunduse suunajuhina. Tal on 20-aastane turun- oma jälje. Just tänu sellele on viimasel aastal duskommunikatsioonialane töökogemus. Eesti Kergejõustiku- märkimisväärselt kasvanud ettevõtete ja organi- liidu juhatuse liige alates 2006. aastast. MTÜ Tallinnmeeting satsioonide investeeringud „vahetu sõna turun- juhatuse liige. dusse“ (word of mouth marketing). „Vahetu sõna turundus“ keskendub kahele peamisele tegevu- amas, enamik meist on viimasel nädalal sele: luua sisu (üritus, aktsioon, video jms), mis Slugenud mõne ajalehe kommentaariumi, annab põhjuse sinust rääkida, ning muuta vasta- leidnud mõnest blogist uue toiduretsepti, disku- vate diskussioonide teke võimalikult lihtsaks. teerinud päevateemal Facebookis või linkinud See ei ole „vahetu sõna“ loomine, vaid selle oma sõbrale edasi spordiklipi Youtube’i keskkonnast. eesmärkide poole suunamine. Võime öelda, et Kui me kujutame ette, et homme meil selliseid sotsiaalmeedia roll on olla ettevõtetele ja organi- suhtlusvõimalusi poleks, võiks see tunduda inim- satsioonidele „vahetu sõna turunduse“ peamine õiguste piiramisena. Selge on see, et sotsiaal- vorm. Ja sotsiaalmeedia peamine väärtus seisneb meedia kui vahetu internetipõhine suhtlusvorm „vahetu sõna“ levimise potentsiaalis. on tekkinud selleks, et jääda. Põhiküsimus on, kus Psühholoog Robin Dunbari väitel saab täiskas- peitub sotsiaalmeedia tegelik kasu ja efektiivsus vanud inimesel olla maksimaalselt 150 inimest, spordile ja spordialadele? kellega tal on võimalik hoida aktiivset sidet, Sotsiaalmeedia väärtus ettevõtetele ja orga- kelle elu ja tegemistega on tal võimalik end nisatsioonidele seisneb selles, et ta võimaldab kursis hoida. Eesti keskmisel Facebooki kontoga

94 eraisikul on seal 130 sõpra. See seab omakorda oma olemuselt huvitavad, emotsionaalsed ja eelduse, et atraktviisel sisul (video, foto, info) lähevad paljudele inimestele korda. Neid eeliseid võib olla Facebooki keskkonnas 130-kordse on sotsiaalmeedias võimenduse potentsiaal eeldusel, et kõik 130 kasutanud ka mitmed brändid, kes soovivad sõpra jagavad postitatud sisu ja infojagajatel pole spordialasid ja sportlasi oma brändiga siduda rohkem ühiseid sõpru. (näiteks 2009/2010 talvehooaja Saku kampaa- Edukad turundusvõtted sotsiaalmeedias nialeht Suusamäärimiskool; 2010 suvel Youtube’i- erinevad tavapärasest turundusest, sotsiaalmee- põhised SEB Tiidrek Nurme jooksutunnid jms). dias ei saa olla deklareeriv, vaid tuleb olla kaasav. Diskussioonide tekkeks on spordil suur orgaani- Seda tuleb silmas pidada, ehkki see on ühtlasi line potentsiaal ja ta ei vaja kunstlikku võimen- aspekt, mille vastu ka kõige rohkem eksitakse. dust: sport sobib sotsiaalmeediasse. Samas, spor- Võin nimetada kaht peamist turunduskommu- dialad on erinevad ja on tähtis, et iga spordiala nikatsiooni valdkonda, mille arendamisele saab leiaks vaid endale omase „sisemise ilu“, määratleks sotsiaalmeedias tegutsemine spordialaliidu oma vajadused ja püstitaks oma eesmärgid, mida kontekstis kaasa aidata: spordialade populaarsuse sotsiaalmeedias võimendada. kasvatamine ja spordiala suhete parandamine Mitmed spordialaliidud on juba üsna edukalt sidusrühmadega. Neid valdkondi võib vaadelda avanud oma profiili sotsiaalvõrgustikes: Face- eraldi, kuid nad on omavahel tihedalt seotud. booki kontod on loonud korvpalliliit, jalgpalli- Kui populaarne on sinu spordiala? Seda võib liit, kergejõustikuliit, ujumisliit, tenniseliit jt, äsja mõõta medalites, spordirajatistes, harrastus- ja avas selle ka suusaliit. Sotsiaalsed võrgustikud saavutussportlastes, telereitingutes, aga kind- annavad spordialaliitudele võimaluse ühendada lasti ka selles, kui palju su spordialast räägi- erinevaid sidusgruppe ning loovad neile kõigile takse. Diskussioonide maht, ulatus ja väärtus on lisaväärtusi. Kaasatud on kõik: sportlased, fännid, mõõdikud, mis osaliselt spordiala populaarsust treenerid, harrastajad, klubide esindajad, võist- määratlevad, harrastajaid ja võistluste publikut luste korraldajad, ajakirjanikud. juurde toovad ning mis sotsiaalmeedias on ka Tähtis on sidusgrupid enda jaoks definee- võimendatavad ja mõõdetavad. Kui sa ise endast rida, põimida ja sidusgruppide jaoks oluliste ei räägi, kui sa ei toeta harrastajad/blogijaid või diskusioonide teket suhtluskeskkondi luues või statistikuid / infolehtede haldajaid, kes sinu spor- olemasolevaid toetades võimendada. dialast räägivad, siis miks peaks keegi teine sinu Spordialaliidud on 2010. aastal sotsiaalmeedias spordialast rääkima, miks peaks see neile korda õppimis- ja katsetusfaasis. On saadud esmane minema ja miks peaks ajakirjandus olema huvi- kogemus ja teadmine, mis töötab ja mis mitte, tatud spordiala kajastamisest? kuid järeldusi teha on vara. Järgmise etapina on Uue kümnendi märksõna turunduskommuni- aeg liikuda mõtestatud sotsiaalmeedia strateegia katsioonis on avatus. Spordialadel on diskussioo- poole, püstitada sotsiaalmeedias tegutsemiseks nide tekkimises ja nende tekitamises sotsiaalmee- selgemad eesmärgid, taktikad ja mõõta tulemusi dias omad eelised: sportlik vastasseis, sportlikust – proovida suunata „maa-alust jõge“, et rääkida tegevusest saadav kogemus, imelised sooritused aasta pärast juba sotsiaalmeediast paremate tule- ning harrastajatele suunatud näpunäited on juba muste valguses.

95 Uus meedia ja IT-lahendused spordis

Spordiregister – kas ainult kuivad numbrid või hoopis igapäevane abivahend?

Ükskõik, kas meil on tegemist spordijuhtide, erineval tasemel sportlaste või lihtsalt spordihuvilistega, on info ja statistika kõikidel tasanditel spordi lahuta matuks osaks.

Veiko Ulp ihtne on kirja panna kõik eestlastest olüm- (1967) Lpiavõitjad. Ülesanne muutub keerulisemaks, kui oleks vaja koostada nimekiri Eesti kõikidest Lõpetanud 1992 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateadus- 25 meetri ujulatest. Kust saaks aga abi, kui oleks konna. Aastast 2000 Sportnet Spordiinfo OÜ juhatuse liige. vaja analüüsida näiteks spordiklubidele eraldatud toetuste ja saavutatud tulemuste korrelatsiooni? Eesti Spordiregister (ESR) on kujunemas keskkonnaks, mis kogub, ühendab ja ekspo- neerib informatsiooni erinevatele huvigruppi- dele. Aastast 2007 on veebis kasutusel rakendus treenerite registri haldamiseks. Teise etapina järgnenud spordiorganisatsioonide register on oma arengus jõudnud nii kaugele, et edaspidi kasutab statistikaamet riikliku statistika jaoks ESR-i iga-aastase küsitluse andmeid. Kolmanda tahuna lisandub järgmise aasta alguses ESR-iga spordiehitiste register, mille andmete kogu- mine on juba alanud. 1. juunist 2011 jõustub spordiseaduse muudatus, mis annab ESR-ile riigi andmekogu staatuse. Erinevad registrid on omavahel seotud ning nii saab konkreetse spordiklubi kontaktand- meid ja harrastatavaid spordialasid esitades

96 lisada nii tegutsevad treenerid koos kutsek- rakenduks, tuleb arvestada kahe tähtsa valifikatsiooniga kui igapäevaseks tegevuseks aspektiga: ajalugu ja operatiivsus. Keskkonna kasutatavad spordiehitised. ESR-i avaliku veebi kasutegur abivahendina nii spordimeedia külastatavuse statistika hüppeline kasv augustis kui -huviliste jaoks tõuseb hüppeliselt, kui ja septembris näitab, et üks eesmärkidest – olla andmebaas hõlmab ka kriitilist osa varasemaid abiks spordiklubi valikul – on täitumas. aasta(kümne)id. Seniste aastaraamatute digi- Paljudele spordiga seotud inimestele jääb taliseerimine on ajamahukas ja nõuab nutikat aga nimetatud kolme registri pakutav siiski töökorraldust. kuivadeks numbriteks, mille igapäevane raken- Praegusel internetiajastul ei ole vaja selgi- datavus on küsitav. Nii tada operatiivsuse täht- spordiklubide, spordi- sust. Tulemuste kiireks alaliitude, treenerite kui Keskkonna kasutegur jõudmiseks andme- spordiehitiste andme- abivahendina nii baasi tuleb minimeerida kogum hakkab aga elama käsitsi sisestamist ja viia täiesti uut elu, kui lisame spordimeedia kui –huviliste andmete edastuspunkt sporditulemuste dimen- jaoks tõuseb hüppeliselt, kui võimalikult algallika siooni. Sportlane on andmebaas hõlmab ka kriitilist juurde – võistlusi korral- seotud klubiga, võistlus dava klubi või alaliidu toimub kindlas spordi- osa varasemaid aasta(kümne)id. pädevusse. Sobivate ja ehitises ja on korraldatud Seniste aastaraamatute paindlike andmevahe- mingi spordiorganisat- digitaliseerimine on ajamahukas tusteenuste integreeri- siooni poolt. Kokkuvõttes mine sellesse keskkonda liidavadki sporditule- ja nõuab nutikat töökorraldust. on möödapääsmatu ja mused ESR-i tervikuks, saab andmebaasi elujõu- mis muuhulgas annab vastuse kõigile kolmele lisuse seisukohalt määravaks. Õnneks leidub esimeses lõigus toodud ülesandele. positiivseid märke, et ülesanne on jõukohane: Esimeseks sammuks sporditulemuste Eesti Orienteerumisliit on edukalt juurutanud integreerimisel on spordi aastaraamatu koos- süsteemi, kus tulemuste ja edetabeliga seotud tamise reform. Digitaalne „Spordi aastaraamat“ tegevused toimivad elektrooniliselt. on andmebaas, kuhu sisestatakse operatiiv- selt Eesti meistrivõistluste tulemused ja Eesti sportlaste esinemised rahvusvahelistel tiitli- võistlustel. Kirjeldatud andmebaasi katsepro- Eesti Spordiregister arvudes seisuga 01.10.2010 Organisatsioone kokku registris...... 3566 jekt, mis hõlmab ka Eesti spordi biograafilise neist aktiivseid...... 2484 leksikoni veebiversiooni, on juba käivitatud. neist spordi harrastamisega tegelevaid...... 1710 Võistluste kalender koos piisavalt detailsete tulemustega annab väga hea aluse kasutaja- Treenerite registris inimesi...... 5718 sõbraliku keskkonna loomiseks ka tavalisele neist kehtiva kutsetunnistusega...... 2937 spordihuvilisele. Et digitaalne „Spordi aastaraamat“ edukalt Treenerite registris kehtivaid kutseid...... 3045

97 Uus meedia ja IT-lahendused spordis

Numbrid panevad liikuma – lihtsad abivahendid harrastajatele

Harrastussportlase üheks suurimaks igapäevaseks väljakutseks on küllap pehmelt diivanilt püsti saamine, minemaks õue jooksma, liikuma. Lõputult on kuuldud neid vabandusi, mis veenavad pärast tööpäeva spordiriideid mitte selga tõmbama.

gaüks peab leidma väikese killu motivatsiooni, Imis paneks ta diivanilt tõusma. Teinekord on selleks vaja väikest tõuget ja kaasaaitamist. Koos on alati asju lihtsam teha. Sõbrad ja treeningukaaslased on tihtilugu need, kes oma nakatava entusiasmiga endaga koos spordi- Oliver Ojamaa radadele meelitavad. Alati muidugi ei pruugi (1983) spordiharrastajaid naabrusest leida. Interneti Lõpetas 2004.a . Eesti Infotehnoloogia Kolledži IT süsteemide vahendusel suheldes muutuvad ka kõige administreerimise eriala ning hetkel õpib TTÜ infotehnoloogia suuremad vahemaad ühe hiirekliki kauguseks. teaduskonnas magistriõppes. Töötab Tele2 Eesti AS tootearen- Tänu mobiiltelefonide ja interneti tormilisele dajana. Igapäevaselt mobiilitehnoloogiate keskel. Harrastuss- võidukäigule on harrastussportlaste kogukondlik portlasena hoidnud silma peal ja otsinud võimalusi, kuidas treenimine saanud uue mõõtme. Enam ei joosta tehnoloogia ja harrastusspordi sidumisel tuua vaheldust ja üksi või koos naabertänava poistega – treeningu- uuendusi spordiradadele. kaaslasteks on nüüd samasugused harrastajad kas või teiselt poolt maakera.

98 Mobiiltelefon on saanud paljudele igapäe- poole lihtsam liikuda. Kui sa diivanil internetis vaste toimetuste niivõrd loomulikuks osaks, et surfates näed, et samade sportlike eesmärkidega ilma selleta naljalt kodust välja ei minda. Isegi tuttav on täna juba oma treeningu lõpetanud mitte jooksma või rattaga sõitma. Paljud on seni ja tulemused internetti postitanud, siis on raske telefoni kaasa võtnud igaks juhuks, sest iial ei tea, ise samamoodi edasi lösutama jääda. Sedasorti millal võib tarvis olla abi kutsuda. Kuid tänapäeva sportliku suunitlusega harrastajatele suunatud telefonid ei ole ammu enam pelgalt helistami- internetikeskkonnad panevad iga päev sadu seks. Paljud harrastussportlased üle maailma tuhandeid inimesi leidma eneses selle väikese kasutavad neid oma treeningute salvestamiseks tõuke, mis neid diivanilt püsti aitab. ja jagamiseks. Kui võtta telefon näiteks jooksu- Heaks näiteks on soomlaste tehtud Nokia või suusarajale kaasa, saab SportsTrackeri nime- salvestada telefoni tree- Koos on alati asju line programm Nokia ningul läbitud vahemaa, mobiiltelefonidele: ainu- selle kestvuse, keskmise lihtsam teha. Sõbrad ja üksi telefoni spordirajale liikumise kiiruse, tõusu- treeningkaaslased on tihtilugu kaasavõtmine võib kaasa meetrid rajal, asukoha need, kes oma nakatava tuua rahvusvahelise spor- kaardil ja nii edasi. Need dikogukonna tõsiuskseks on statistilised numbrid, entusiasmiga spordiradadele liikmeks saamise. Samas mis harrastajatasemel teki- kaasa meelitavad. Alati muidugi suunas on liikunud ka tavad nii mõneski teatavat ei pruugi sportlike harrastajaid pulsikellade tootjad, kes on hasarti. Interneti vahen- loonud võimaluse salves- dusel on ülilihtsaks tehtud naabrusest leida. Interneti tada südamelöögimo- oma treeninguandmete vahendusel suheldes muutuvad nitorist tulevad andmed jagamine teiste harrasta- ka kõige suuremad vahemaad internetikeskkonda. Põhja- jatega. naabrite loodud Suunto Kiiresti on tekkinud ühe hiire-kliki kauguseks. Movescount on interne- paljud rahvusvahelised ja tipõhine treeningupäevik miks ka mitte naabruskondlikud kommuunid, kes oma arengu jälgimiseks ja motivatsiooni leidmi- on asunud omavahel mõõtu võtma. Tihti võistel- seks ning jagamiseks. dakse omavahel, kes suudab püstitatud eesmärgi Kui lisada igapäevasele mobiiltelefoni kaasas- saavutada, olgu see kas või nädalas teatud tree- kandmise harjumusele võimaluse oma liikumis- ningukordade või kilometraaži läbimine. harjutusi teistega jagada ja nende üle mugavalt Paljusid toob spordi juurde soov hea välja arvet pidada, siis saab ehk harjumuspärasemaks näha ning tervislikult toituda. Peetakse arves- ka liikumisharrastus ise. tust kulutatud kalorite ja üleliigsete kaotatud kilode kohta. Mis iganes mõõdetavaid eesmärke harrastaja endale ka ei seaks – suure tõenäosu- sega on kusagil maailmas veel keegi, kes midagi Viide: Suunot Movescount (http://www.movescount.com/) sarnast saavutada soovib. Koos on eesmärkide Viide: Sportstracker Nokia telefonidele (http://www.sports-tracker.com)

99 Uus meedia ja IT-lahendused spordis

Digitaalne revolutsioon Kokkuvõte: Hans Üürike XIII Rahvusvahelise Olümpiakomitee Kongress, Kopenhagen 2009 Sir Thomas Sorrell

009. aasta 3.–5. oktoobrini Kopenhaagenis peetud päeva kommunikatsiooni alustala: kuidas levitada 2XIII Rahvusvahelise Olümpiakomitee kongressil oli üht ja sama sisu, ideed eri platvormide vahel ning üks peateema digitaalne revolutsioon. Alljärgnev on kuidas kaasata sellega uut kasutajaskonda. selle teema peaesineja Sir Martin Sorrelli ettekande 1. Mõista oma klienti kokkuvõte (Martin Sorell on maailma suurima reklaa- Püüa olla otseühenduses oma fännidega. Kui nad miagentuuri WPP asutaja ja tegevjuht). lähevad uude keskkonda või uuele platvormile, siis 2008. aasta Pekingi olümpiamängude avatsere- peaksid seda tegema ka sina. Ära nimeta seda tehno- mooniat vaatas 593 miljonit inimest – see on kõigi loogilist uuendust “liiga keeruliseks”. aegade suurim televisioonisaate vaatajaskond. Prae- 2. Sisu loomine erinevates vormides gusel ajal on päeva jooksul internetis üle 1,6 miljardi Pane noortele suunatud info neile sobivasse formaati inimese ja 4 miljardil on mobiiltelefon. Lihtne statis- ja keskkonda. See peaks olema lühike ja lööv, aren- tiline näide ilmestab digitaalse revolutsiooni kätte- datav ja kergesti jagatav – “Lase lastel mängida!” jõudmist: raadiol õnnestus 50 miljoni kasutajani 3. Tehnoloogiliste võimaluste mõistmine jõuda 38 aastaga, televisioonil kulus 13 ning internetil Virtuaalsed kogukonnad ning sotsiaalsed võrgus- neli aastat. Veel ilmekam on Facebooki näide: viimase tikud võimaldavad nišivaldkondadel silma paista. kolme kuuga õnnestus Facebookil juurde meelitada Nike “jooksuklubi” on parim näide. Väga laialdaselt 50 miljonit uut kasutajat (kokku on nüüdseks 500 kasutatav kogukond teenib antud nišivaldkonnas miljonit aktiivset kasutajat). kõige tähtsamat eesmärki: populariseerib jooksmist. Need neli miljardit mobiilikasutajat on mobiili- tehnoloogia revolutsiooni jäämäe tipp. Tehnilised Digitaalne revolutsioon on juba praeguseks vidinad lubavad inimestel jälgida oma lemmikspor- muutnud meediamaastikku ning spordi jälgimine diala ning selles kaasa rääkida igal ajahetkel ja igal teiseneb iga päev. Sport peab kindlaks jääma oma pool. Sport peab võistlema antud juhul siiski suure väärtustele, kuid leidma võimalusi nende jagamiseks hulga teiste meelelahutusaladega: muusika, filmid, noortega. Peame kindlustama spordi kättesaadavuse mängud, kollane ajakirjandus jne. Sport peab olema iPod’i ja iPhone’i põlvkonnale. Digitaalse revolutsiooni sama dünaamiline, meelelahutuslik ja operatiivne. väljundite peamine ja väärtuslikem sihtrühm on Vastasel juhul lähevad inimesed mujale. noored – sotsiaalselt kõige aktiivsem vanusegrupp, Olümpiamängude jälgijate keskmine vanus kelle kultuur on digitaalne kultuur. See revolutsioon tõuseb järjepidevalt: 1992. aastal Barcelonas oli kesk- on muutnud meie omavahelist teadete edastamist, mine vanus 39, 1996 Atlantas 42, 2000 Sydneys 45, tööharjumusi, suhtlemist ning meie võimet näha 2004 Ateenas 47 ja 2008 Pekingis 48 aastat. Londoni maailma ja jälgida sporti. olümpiamängude korraldajad viivad digitaalse Mõni aasta tagasi tutvustas USA Olümpiakomitee revolutsiooni uuele tasandile. Juba praegu jälgivad uut ideed: “See ei juhtu iga nelja aasta tagant. See tuhanded inimesed nende Youtube’i kanalit ning juhtub iga päev!” enam kui 1,5 miljonit korda on vaadatud videosal- vestusi. Nimetatud kanali külastajaskonnast moodus- Ettekannet saab täispikkuses videona vaadata ning lugeda: tavad 13–17-aastased 32 protsenti ning üle poole www.olympic.org/en/content/The-IOC/CONGRESS/XIII- külastajatest on alla 35-aastased. Siit tuleb välja täna- OLYMPIC-CONGRESS/

100 Kuidas parandada koostööd meedia ja alaliidu vahel

meediaväljaannete serverisse üles laadida, on vaja vaid lihtsat videokaamerat, arvutit ja mõningaid lisatarvi- kuid. Sama kehtib ka fotode kohta. Alaliidud võiksid sellesse töösse kaasata oma ala fänne, noorsportlasi või vabatahtlikke. Videomaterjal peaks olema lühike ja konkreetne, kuna vaataja ei suuda üldjuhul pikka lugu Marko Kaljuveer jälgida. (1964) Arvestada tuleks mõningate kvaliteedinõuetega: Praegu ERR-i sporditoimetuse juhataja, Rahvusvahelise • Spordiajakirjanike Liidu liige (1993), Eesti Spordiajakirjanike Plaan peab olema stabiilne ja korralikult kadree- Liidu juhatuse liige ning kuulub Euroopa Ringhäälingute Liidu ritud. Spordikomitee koosseisu. Töötab Eesti Televisioonis alates 1989. • Ei ole mõtet pidevalt suumida, plaan tuleb hoida aastast. Kommenteerinud paljusid spordi suurvõistlusi: Atlanta, stabiilne. Suurt plaani tasub võtta juhul, kui seda Sydney, Salt Lake City, Ateena, Torino, Pekingi ja Vancouveri nõuab sündmus (suur plaan võitjast, väravalöö- olümpiamänge ning muu hulgas mitmeid jalgpalli EM-i ja MM-i jast, finišist jne). finaalturniire alates 1994. aastast. Lõpetanud Tallinna Reaalkooli • Kaamera, millega filmitakse, peab olema piisavalt ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse erialal kvaliteetne. See ei pea siiski olema täisprofessio- naalne - täiesti rahuldava tulemuse saab umbes 10 000-kroonise kaameraga. nternetisuhtlus on tunduvalt laiendanud võima- • Fotoaparaatide puhul on kriteeriumid veelgi liht- Ilusi, kuidas spordialaliidud saavad ennast paremini samad: sobivad praktiliselt kõik kaamerad (sh isegi nähtavaks teha. Need ajad, kui televisioon, raadio mobiiltelefonid, millel on peal kolmemegapiksline ja paberväljaanded dikteerisid ajakirjanduse tege- digikaamera). misi, on alatiseks minevikku jäänud. Kõigele lisaks on tänapäeva suurvõistluste õiguste omandamise Kui video- või fotomaterjali ei ole võimalik juures tekkinud uus nähtus – internetiõigused. toota ja saata, siis jäävad kasutusse traditsioo- Veebimeedia roll on pidevalt kasvanud, mistõttu nilised suhtlusvahendid: pressiteated; pressikon- peaksid kõik spordialaliidud seda julgemalt kasu- verentsid; tulemuste statistika; e-mailid; isiklik suhtlus. tama. Fakt on see, et suurema osa meediaväljaan- nete juurde on loodud online-toimetused, kes kasu- Tänapäeval ei tehta internetipõhiselt ainult uudi- tavad järjest rohkem videomaterjali. seid. Populaarseks on muutunud kõikide suuremate Põhiline sellest tulenev muudatus on see, et spordivõistluste online-ülekanded. Kõikidele on alaliit ei pea lootma jääma sporditoimetustele: kas teada, et tänapäeva noored veedavad väga palju ajakirjanikud tulevad seekord meie üritust kajas- aega internetis. Seetõttu tuleb noortega suhelda tama või mitte? Peamine on see, et uudiseid saab just selles keskkonnas, kus nad viibivad. ka ise pakkuda. Loomulikult jääb siiski kõik toimetaja Odavalt, paari kaameraga ehk suuri ressursse otsustada: kas materjal võetakse vastu. Siiski tasub kasutamata online-veebiülekande tegemine erine- meeles pidada, suurem osa meediast vajab infot ja vate spordialade (nišialade) kohta täidab tähtsaima värsket pilti nagu õhku, seega tasub proovida. eesmärgi: teha end nähtavaks. Internetikeskkonnad Et asjakohase info ja sisuga fail kokku panna ja ei pea rakendama televisioonis kehtivaid nõudeid.

101