TARTU UNIVERSAALHALLI TASUVUSANALÜÜS Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond Täitja: Majanduskonsultatsioonide OÜ Tartu–Tallinn 2016 2 Sisukord 1. Sissejuhatus 4 2. Tartu kaasav eelarve 5 3. Euroopa riikide kogemusi suurte kultuuri- ja spordihallide rajamisel ja kasutamisel 6 3.1. Soome näited 8 3.1.1. Hartwall Arena Helsingis 8 3.1.2. HK Areena Turus 10 3.1.3. Espoo Metro Areena 12 3.2. Läti näited 13 3.2.1. Arena Riga 13 3.2.2. Skonto Hall 15 3.3. Leedu näited 15 3.3.1. Siemens Arena 16 3.3.2. Šiaulių Arena 17 3.3.3. Cido Arena 18 3.3.4. Švyturio Arena 19 3.3.5. Alytaus Arena 20 3.4. Mõnede teiste väikeriikide suured universaalhallid 21 3.4.1. Arena Stožice Ljubljanas 21 3.4.2. Dvorana Tabor Mariboris 22 3.4.3. Arena Zagreb 23 3.4.4. Spaladium Arena Splitis 24 3.5. Välismaiste suurte universaalhallide kogemuste üldistused Tartu universaalhalli jaoks 25 3.6. Saku Suurhall ja tema kogemused Tartu universaalhalli jaoks 27 4. Tartu linna suuremate kultuuri- ja spordisaalide ning konverentsikeskuste lühiiseloomustus 32 4.1. Tartu linna suuremate kultuurisaalide lühiiseloomustus 32 4.2. Tartu linna suuremate spordisaalide lühiiseloomustus 32 4.3. Tartu linna suuremate konverentsisaalide lühiiseloomustus 35 5. Tartu universaalhalli asukoht 37 6. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkonna perspektiivne muutumine 41 6.1. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkond 41 6.2. Tartu universaalhalli tagamaa elanikkonna perspektiivne muutumine 42 6.3. Tartu universaalhalli tagamaa elanike arvu võrdlus lähipiirkondade teiste suurte universaalhallide tagamaa elanike arvuga 46 7. Tartus aasta jooksul korraldatavate suuremate kultuuri- ja spordiürituse perspektiivne hinnang 49 3 7.1. Reaalpalga muutuste mõju Tartus korraldatavate kultuuri- ja spordiürituste hulgale 49 7.2. Tartus aasta jooksul korraldatavate spordiürituste perspektiivne hinnang 51 7.3. Tartus aasta jooksul korraldatavate kultuuriürituste perspektiivne hinnang 56 7.4. Tartus aasta jooksul korraldatavate konverentside ja seminaride perspektiivne hinnang 60 8. Tartu universaalhalli ehitamise ja struktuuri alternatiivid 62 9. Soovitused Tartu universaalhalli mahule ja ruumide jaotusele 65 10. Tartu universaalhalli rajamise maksumus 70 11. Tartu universaalhalli tulude prognoosimine 71 12. Tartu universaalhalli ekspluatatsioonikulude hindamine 73 13. Tartu universaalhalli kasumiaruande ja tasuvuse prognoosid 77 14. Tartu universaalhalli rajamise otstarbekuse hinnang 79 15. Kokkuvõte 80 Lisa 1. Hartwall Arena alumise tasandi skeem 86 Lisa 2. Hartwall Arena ülemise tasandi skeem 87 Lisa 3. Siemens Arena korvpallivõistluste ajal, skeem 88 Lisa 4. Cido Arena korvpallivõistluste ajal, skeem 89 Lisa 5. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade paigutus korvpallivõistluste ajal 90 Lisa 6. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade maksimaalne võimalik paigutus kontsertide ajal 91 Lisa 7. Arena Sozice üldskeem 92 Lisa 8. Arena Zagreb areeni ja pealtvaatajakohtade skeemid erinevate ürituste ajal 93 Lisa 9. Spaladium Arena ja lähiümbruse skeem 95 Lisa 10. Saku Suurhalli esimese tasandi skeem 96 Lisa 11. Saku Suurhalli teise tasandi skeem 97 4 1. Sissejuhatus Euroopa ja laiemalt maailma paljudes linnades on olemas suured universaalhallid, mida on võimalik kasutada erinevate spordivõistluste, kultuurisündmuste, messide ja muude suurte ürituste tarbeks. Eestis on selline suurhall olemas üksnes Tallinnas. Eesti suuruselt teises linnas Tartus sellist halli seni veel ei ole. Suure universaalhalli rajamine on väga kulukas, makstes palju miljoneid eurosid. Ka sellise halli ülalpidamine toob kaasa suured kulud. Seetõttu ei tohi suurt universaalhalli rajada ilma eelneva tasuvusanalüüsita. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna tellimusel koostas Majanduskonsultatsioonide OÜ 2003. aastal Tartu võimaliku suure universaalhalli tasuvus- analüüsi. Käesolev tasuvusanalüüs on sama tellija poolt samalt täitjalt tellitud uus majandusanalüüs, mis arvestab vahepealsete aastate jooksul muutunud olusid. Nimetatud muutused tähendavad muuhulgas seda, et vahepealsete aastate jooksul on Tartusse rajatud või rekonstrueeritud mitmeid suuremaid spordisaale ja avardunud on ka sisetingimustes kultuuriürituste toimumise võimalused. Eesti naaberriikidesse on samal ajal kerkinud mitmeid suuri universaalhalle, mistõttu rahvusvaheliste ürituste korraldamise osas on konkurents oluliselt tugevamaks muutunud. Teisalt on muutunud Tartu linna ja laiemalt Tartu regiooni elanikkonna rahvastiku iibega seotud protsessid. Tartu maakonnas on suhteliselt kiire elanikkonna vähenemine asendunud mõõduka vähenemisega. Lõuna-Eesti regioonis tervikuna on kiire elanikkonna kahanemine asendunud keskmises tempos rahvastiku vähenemisega. Kõiki nimetatud muutusi püüab käesolev tasuvusanalüüs arvesse võtta. Käesolevas tasuvusanalüüsis püütakse muuhulgas vastata järgmistele küsimustele: kas universaalhalli rajamine on otstarbekas? kui suur võiks uus universaalhall olla? millised üritused võiksid universaalhallis toimuda? ligikaudu kui kulukas on universaalhalli rajamine? kui suured võiksid ligikaudselt olla universaalhalli tulud? millised ja ligikaudu kui suured kulud toob kaasa universaalhalli ülalpidamine? kui suurt Tartu Linnavalitsuse rahalist panust universaalhall vajab? Tartu tulevasele suurele universaalhallile ei ole veel olemas ühte ja kindlat nime. Erinevad huvigrupid on seda nimetanud erinevalt. Nii näiteks on kasutusel terminid Tartu Linnahall, Tartu multifunktsionaalne hall, Tartu Arena jms. Selleks, et käesolev analüüs ei eelistaks juba nime kasutades ühtegi välja pakutud kontseptsiooni, on käesolevas töös nimetatud võimalikku suurehitist Tartu (suureks) universalhalliks. 5 2. Tartu kaasav eelarve Tartu paljud elanikud soovivad, et Tartu oleks linn, kus inimesed tahavad elada. Paljud soovivad, et Tartu elanikkonna vähenemine peatuks ning asenduks mõõduka rahvastiku juurdekasvuga. Selleks, et Tartus oleks hea elada ja selle elanikkond kasvaks, peab Tartu pidevalt arenema. Arengu kindlustamiseks vajab linn erinevaid objekte, struktuure ja tegevusi, mis loovad linnale väärtust. Üheks selliseks väärtust loovaks objektiks, millega omakorda on seotud struktuurid ja tegevused, võiks olla kaasaegne universaalhall, kus on võimalik korraldada väga erinevaid üritusi alates rahvakultuuriüritustest kuni tipptasemel spordi- võistlusteni välja. SA Tartu Korvpallikool on Tartu vajadusi arvestades ja Tartu arengule võimalikku mootorit otsides välja pakkunud idee rajada Tartusse kahetasandiline nn Mechanical Arena. Ideed soovitakse ellu viia koostöös Tartu linna, Eesti riigi, Tartu kõrgkoolide ja erasektoriga. Mechanical Arena on Soome arhitektuuribüroo L Arkkitehdit Oy poolt väljatöötatud kahetasandiline, liigutatava vahelae/põrandaga universaalhall, kus on põhimõtteliselt võimalik erinevatel tasanditel üheaegselt läbi viia erinevaid tegevusi või korraldada erinevaid üritusi. Mechanical Arena on mõeldud väga erinevate spordi- ja kultuuriürituste, konverentside ja messide korraldamisteks ning rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimiseks. Selline hall võiks olla Tartu sümboliks. Arvestades, et käesoleval ajal ei ole kogu maailmas ühtegi Mechanical Arena kontseptsioonile vastavat universaalhalli veel loodud, oleks Tartusse sellise halli loomine originaalne ja innovaatiline ning võimaldaks Tartut maailmas mitte ainult paremini tutvustada, vaid ka Tartu tähtsust tõsta. Nimetatud Mechanical Arena idee esitati SA Tartu Korvpallikool poolt muuhulgas Tartu 2016. aasta kaasava eelarve raames ja see idee võitis Tartu elanike interneti teel toimunud rahvahääletuse. Ka käesolev tasuvusanalüüs koostatakse nimetatud kaasava eelarve osana Tartu Linnavalitsuse tellimusel. Mechanical Arena kontseptsiooni uudsusest tulenevalt liigitub selle idee realiseerimine esialgu veel unistamiseks ja n.ö. suurelt mõtlemiseks. Unistamine ja suurelt mõtlemine on inimkonda läbi ajaloo palju aidanud. Oluline osa inimkonna arengust on saanud tõuke sellest, et kusagil on keegi üksikisik või mingi grupp inimesi julgenud unistada ja suurelt mõelda. Teisalt on unistuste elluviimisel enamasti hind. Tartu suurhalli rajamisel ja opereerimisel jääb see hind suures osas Tartu linnaelanike kanda. Seetõttu on äärmiselt oluline analüüsida, kas unistuse elluviimine võib osutuda reaalseks ja kas unistuse elluviimise hind on Tartu linnale ja selle elanikele rahaliselt vastuvõetav. 6 3. Euroopa riikide kogemusi suurte kultuuri- ja spordihallide rajamisel ja kasutamisel Tartu Universaalhalli tasuvusanalüüsi läbiviimise juures kasutati abiinfona Euroopa mõnede riikide kogemusi suurhallide olemasolu ja kasutuse osas. Riikide järgi langes valik Soome, Läti, Leedu, Sloveenia ja Horvaatia kasuks alljärgnevatel põhjustel. Soome valiti näidete hulka, sest 1) Soome rahvaarv (5,490 miljonit) on Euroopa väiksemate seas; 2) Soome keskmine asustustihedus on ainult ca 1,55 korda väiksem kui Eestis; 3) Soome on Eesti naaber, mõjutades rahvusvaheliste ürituste osas ka Eestis toimuvate ürituste hulka ja struktuuri. Soome suurimateks üldisteks erinevusteks Eestist võib pidada ühest küljest suhteliselt suurt pindala, teisest küljest aga väga kõrget majanduslikku arengutaset. Läti valiti näidete hulka, sest 1) Läti rahvaarv (1,970 miljonit) on Euroopa väiksemate seas, olles ca 1,50 korda nii suur kui Eestis; 2) Läti keskmine asustustihedus on ainult ca 1,22 korda suurem kui Eestis; 3) Läti pealinna rahvaarvu osatähtsus kogu riigi rahvastikust (35,5%) on suhteliselt sarnane Eesti pealinna rahvaarvu osatähtsusele Eesti rahvastikust (31,6%); 4) Läti on Eesti naaber, mõjutades rahvusvaheliste ürituste