TARTU UNIVERSAALHALLI TASUVUSANALÜÜS

Tellija: Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond

Täitja: Majanduskonsultatsioonide OÜ

Tartu–Tallinn 2016

2

Sisukord

1. Sissejuhatus 4

2. Tartu kaasav eelarve 5

3. Euroopa riikide kogemusi suurte kultuuri- ja spordihallide rajamisel ja kasutamisel 6 3.1. Soome näited 8 3.1.1. Hartwall Arena Helsingis 8 3.1.2. HK Areena Turus 10 3.1.3. Espoo Metro Areena 12 3.2. Läti näited 13 3.2.1. Arena Riga 13 3.2.2. Skonto Hall 15 3.3. Leedu näited 15 3.3.1. Siemens Arena 16 3.3.2. Šiaulių Arena 17 3.3.3. Cido Arena 18 3.3.4. Švyturio Arena 19 3.3.5. Alytaus Arena 20 3.4. Mõnede teiste väikeriikide suured universaalhallid 21 3.4.1. Arena Stožice Ljubljanas 21 3.4.2. Dvorana Tabor Mariboris 22 3.4.3. Arena Zagreb 23 3.4.4. Spaladium Arena Splitis 24 3.5. Välismaiste suurte universaalhallide kogemuste üldistused Tartu universaalhalli jaoks 25 3.6. Saku Suurhall ja tema kogemused Tartu universaalhalli jaoks 27

4. Tartu linna suuremate kultuuri- ja spordisaalide ning konverentsikeskuste lühiiseloomustus 32 4.1. Tartu linna suuremate kultuurisaalide lühiiseloomustus 32 4.2. Tartu linna suuremate spordisaalide lühiiseloomustus 32 4.3. Tartu linna suuremate konverentsisaalide lühiiseloomustus 35

5. Tartu universaalhalli asukoht 37

6. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkonna perspektiivne muutumine 41 6.1. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkond 41 6.2. Tartu universaalhalli tagamaa elanikkonna perspektiivne muutumine 42 6.3. Tartu universaalhalli tagamaa elanike arvu võrdlus lähipiirkondade teiste suurte universaalhallide tagamaa elanike arvuga 46

7. Tartus aasta jooksul korraldatavate suuremate kultuuri- ja spordiürituse perspektiivne hinnang 49 3

7.1. Reaalpalga muutuste mõju Tartus korraldatavate kultuuri- ja spordiürituste hulgale 49 7.2. Tartus aasta jooksul korraldatavate spordiürituste perspektiivne hinnang 51 7.3. Tartus aasta jooksul korraldatavate kultuuriürituste perspektiivne hinnang 56 7.4. Tartus aasta jooksul korraldatavate konverentside ja seminaride perspektiivne hinnang 60

8. Tartu universaalhalli ehitamise ja struktuuri alternatiivid 62

9. Soovitused Tartu universaalhalli mahule ja ruumide jaotusele 65

10. Tartu universaalhalli rajamise maksumus 70

11. Tartu universaalhalli tulude prognoosimine 71

12. Tartu universaalhalli ekspluatatsioonikulude hindamine 73

13. Tartu universaalhalli kasumiaruande ja tasuvuse prognoosid 77

14. Tartu universaalhalli rajamise otstarbekuse hinnang 79

15. Kokkuvõte 80

Lisa 1. Hartwall Arena alumise tasandi skeem 86 Lisa 2. Hartwall Arena ülemise tasandi skeem 87 Lisa 3. Siemens Arena korvpallivõistluste ajal, skeem 88 Lisa 4. Cido Arena korvpallivõistluste ajal, skeem 89 Lisa 5. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade paigutus korvpallivõistluste ajal 90 Lisa 6. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade maksimaalne võimalik paigutus kontsertide ajal 91 Lisa 7. Arena Sozice üldskeem 92 Lisa 8. Arena Zagreb areeni ja pealtvaatajakohtade skeemid erinevate ürituste ajal 93 Lisa 9. Spaladium Arena ja lähiümbruse skeem 95 Lisa 10. Saku Suurhalli esimese tasandi skeem 96 Lisa 11. Saku Suurhalli teise tasandi skeem 97

4

1. Sissejuhatus

Euroopa ja laiemalt maailma paljudes linnades on olemas suured universaalhallid, mida on võimalik kasutada erinevate spordivõistluste, kultuurisündmuste, messide ja muude suurte ürituste tarbeks. Eestis on selline suurhall olemas üksnes Tallinnas. Eesti suuruselt teises linnas Tartus sellist halli seni veel ei ole.

Suure universaalhalli rajamine on väga kulukas, makstes palju miljoneid eurosid. Ka sellise halli ülalpidamine toob kaasa suured kulud. Seetõttu ei tohi suurt universaalhalli rajada ilma eelneva tasuvusanalüüsita. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna tellimusel koostas Majanduskonsultatsioonide OÜ 2003. aastal Tartu võimaliku suure universaalhalli tasuvus- analüüsi. Käesolev tasuvusanalüüs on sama tellija poolt samalt täitjalt tellitud uus majandusanalüüs, mis arvestab vahepealsete aastate jooksul muutunud olusid. Nimetatud muutused tähendavad muuhulgas seda, et vahepealsete aastate jooksul on Tartusse rajatud või rekonstrueeritud mitmeid suuremaid spordisaale ja avardunud on ka sisetingimustes kultuuriürituste toimumise võimalused. Eesti naaberriikidesse on samal ajal kerkinud mitmeid suuri universaalhalle, mistõttu rahvusvaheliste ürituste korraldamise osas on konkurents oluliselt tugevamaks muutunud. Teisalt on muutunud Tartu linna ja laiemalt Tartu regiooni elanikkonna rahvastiku iibega seotud protsessid. Tartu maakonnas on suhteliselt kiire elanikkonna vähenemine asendunud mõõduka vähenemisega. Lõuna-Eesti regioonis tervikuna on kiire elanikkonna kahanemine asendunud keskmises tempos rahvastiku vähenemisega. Kõiki nimetatud muutusi püüab käesolev tasuvusanalüüs arvesse võtta.

Käesolevas tasuvusanalüüsis püütakse muuhulgas vastata järgmistele küsimustele:  kas universaalhalli rajamine on otstarbekas?  kui suur võiks uus universaalhall olla?  millised üritused võiksid universaalhallis toimuda?  ligikaudu kui kulukas on universaalhalli rajamine?  kui suured võiksid ligikaudselt olla universaalhalli tulud?  millised ja ligikaudu kui suured kulud toob kaasa universaalhalli ülalpidamine?  kui suurt Tartu Linnavalitsuse rahalist panust universaalhall vajab?

Tartu tulevasele suurele universaalhallile ei ole veel olemas ühte ja kindlat nime. Erinevad huvigrupid on seda nimetanud erinevalt. Nii näiteks on kasutusel terminid Tartu Linnahall, Tartu multifunktsionaalne hall, Tartu Arena jms. Selleks, et käesolev analüüs ei eelistaks juba nime kasutades ühtegi välja pakutud kontseptsiooni, on käesolevas töös nimetatud võimalikku suurehitist Tartu (suureks) universalhalliks.

5

2. Tartu kaasav eelarve

Tartu paljud elanikud soovivad, et Tartu oleks linn, kus inimesed tahavad elada. Paljud soovivad, et Tartu elanikkonna vähenemine peatuks ning asenduks mõõduka rahvastiku juurdekasvuga. Selleks, et Tartus oleks hea elada ja selle elanikkond kasvaks, peab Tartu pidevalt arenema. Arengu kindlustamiseks vajab linn erinevaid objekte, struktuure ja tegevusi, mis loovad linnale väärtust. Üheks selliseks väärtust loovaks objektiks, millega omakorda on seotud struktuurid ja tegevused, võiks olla kaasaegne universaalhall, kus on võimalik korraldada väga erinevaid üritusi alates rahvakultuuriüritustest kuni tipptasemel spordi- võistlusteni välja.

SA Tartu Korvpallikool on Tartu vajadusi arvestades ja Tartu arengule võimalikku mootorit otsides välja pakkunud idee rajada Tartusse kahetasandiline nn Mechanical Arena. Ideed soovitakse ellu viia koostöös Tartu linna, Eesti riigi, Tartu kõrgkoolide ja erasektoriga. Mechanical Arena on Soome arhitektuuribüroo L Arkkitehdit Oy poolt väljatöötatud kahetasandiline, liigutatava vahelae/põrandaga universaalhall, kus on põhimõtteliselt võimalik erinevatel tasanditel üheaegselt läbi viia erinevaid tegevusi või korraldada erinevaid üritusi. Mechanical Arena on mõeldud väga erinevate spordi- ja kultuuriürituste, konverentside ja messide korraldamisteks ning rahvusvaheliste koostööprojektide elluviimiseks. Selline hall võiks olla Tartu sümboliks. Arvestades, et käesoleval ajal ei ole kogu maailmas ühtegi Mechanical Arena kontseptsioonile vastavat universaalhalli veel loodud, oleks Tartusse sellise halli loomine originaalne ja innovaatiline ning võimaldaks Tartut maailmas mitte ainult paremini tutvustada, vaid ka Tartu tähtsust tõsta.

Nimetatud Mechanical Arena idee esitati SA Tartu Korvpallikool poolt muuhulgas Tartu 2016. aasta kaasava eelarve raames ja see idee võitis Tartu elanike interneti teel toimunud rahvahääletuse. Ka käesolev tasuvusanalüüs koostatakse nimetatud kaasava eelarve osana Tartu Linnavalitsuse tellimusel.

Mechanical Arena kontseptsiooni uudsusest tulenevalt liigitub selle idee realiseerimine esialgu veel unistamiseks ja n.ö. suurelt mõtlemiseks. Unistamine ja suurelt mõtlemine on inimkonda läbi ajaloo palju aidanud. Oluline osa inimkonna arengust on saanud tõuke sellest, et kusagil on keegi üksikisik või mingi grupp inimesi julgenud unistada ja suurelt mõelda. Teisalt on unistuste elluviimisel enamasti hind. Tartu suurhalli rajamisel ja opereerimisel jääb see hind suures osas Tartu linnaelanike kanda. Seetõttu on äärmiselt oluline analüüsida, kas unistuse elluviimine võib osutuda reaalseks ja kas unistuse elluviimise hind on Tartu linnale ja selle elanikele rahaliselt vastuvõetav.

6

3. Euroopa riikide kogemusi suurte kultuuri- ja spordihallide rajamisel ja kasutamisel

Tartu Universaalhalli tasuvusanalüüsi läbiviimise juures kasutati abiinfona Euroopa mõnede riikide kogemusi suurhallide olemasolu ja kasutuse osas. Riikide järgi langes valik Soome, Läti, Leedu, Sloveenia ja Horvaatia kasuks alljärgnevatel põhjustel.

Soome valiti näidete hulka, sest 1) Soome rahvaarv (5,490 miljonit) on Euroopa väiksemate seas; 2) Soome keskmine asustustihedus on ainult ca 1,55 korda väiksem kui Eestis; 3) Soome on Eesti naaber, mõjutades rahvusvaheliste ürituste osas ka Eestis toimuvate ürituste hulka ja struktuuri. Soome suurimateks üldisteks erinevusteks Eestist võib pidada ühest küljest suhteliselt suurt pindala, teisest küljest aga väga kõrget majanduslikku arengutaset.

Läti valiti näidete hulka, sest 1) Läti rahvaarv (1,970 miljonit) on Euroopa väiksemate seas, olles ca 1,50 korda nii suur kui Eestis; 2) Läti keskmine asustustihedus on ainult ca 1,22 korda suurem kui Eestis; 3) Läti pealinna rahvaarvu osatähtsus kogu riigi rahvastikust (35,5%) on suhteliselt sarnane Eesti pealinna rahvaarvu osatähtsusele Eesti rahvastikust (31,6%); 4) Läti on Eesti naaber, mõjutades rahvusvaheliste ürituste osas ka Eestis toimuvate ürituste hulka ja struktuuri; 5) Läti elanike keskmine elatustase on sarnane Eestile, jäädes sellele vaid vähesel määral alla.

Leedu valiti näidete hulka, sest 1) Leedu rahvaarv (2,876 miljonit) on Euroopa väiksemate seas; 2) Läti keskmine asustustihedus on ainult ca 1,61 korda suurem kui Eestis; 3) Leedu asub Eesti läheduses ja võib mõnede rahvusvaheliste suurürituste osas mõjutada ka Eestis toimuvate ürituste hulka ja struktuuri; 4) Leedu elanike keskmine elatustase on sarnane Eestile, jäädes sellele vaid vähesel määral alla.

Sloveenia valiti näidete hulka, sest 1) Sloveenia rahvaarv (2,063 miljonit) on Euroopa väiksemate seas, olles ca 1,57 korda nii suur kui Eestis; 2) Sloveenia elanike keskmine elatustase on sarnane Eestile, ületades seda vähem kui 25%-ga. Sloveenia oluliseks erinevuseks võrreldes Eestiga on oluliselt suurem rahvastikutihedus (Eestiga võrreldes 3,64 kordne).

7

Joonis 1. Soome, Läti, Leedu ja Eesti 4000 või enama istekohaga universaalhallide kaart

8

Horvaatia valiti näidete hulka, sest 1) Horvaatia rahvaarv (4,245 miljonit) on Euroopa väiksemate seas; 2) Horvaatia elanike keskmine elatustase on sarnane Eestile, jäädes sellele vaid vähesel määral alla.

Soome, Läti, Leedu ja Eesti suurte, nelja tuhande või enama istekohaga universaalhallide kaart on esitatud joonisel 1 (eelmisel leheküljel).

3.1. Soome näited

Soomes on käesoleval ajal kokku viis suurt universaalhalli, mis kontsertide ajal mahutavad vähemalt neli tuhat külastajat. Nimetatud hallid on (suuruse järjekorras, esimesest kolmest on detailsemalt kirjutatud allpool): Helsinkis asuv Hartwall Arena, Turus asuv HK Arena, Espoos asuv Espoo Metro Arena, Joensuus asuv Joensuu Areena (7000 kohaline, kindlaid istumiskohti siiski vaid 2000, avati 2004), Rovaniemis asuv Lappi-areena (4780 kohta, avati 2003). Lisaks on Soomes 15 jäähalli, kus on pealtvaatajakohti 4000 või enam. Mõnedes neist jäähallidest on vahel toimunud ka kontserdid.

3.1.1. Hartwall Arena

Soome suurim hall on Helsingis (elanike arv 631 tuhat, koos lähiasulatega ca 1,115 miljonit) asuv 13349 istekohaga (esialgu 13665 istekohaga) Hartwall Arena (varasema nimega Hartwall-areena). Algselt jäähoki tarbeks ehitatud (avati 1997) kompleksis toimuvad lisaks jäähokimängudele muud spordiüritused, mitmesugused erinevad muusikaüritused (kontserdid, tantsuüritused, ooperid jms), firmaüritused; harvemini ka konverentsid ja messid. Ametlikult kuulub Hartwall Arena Arena Events Oy-le. Sellest ettevõttest enamus kuulub ettevõttele Långvik Capital Oy, mille praegune omanik on Vene miljardär Boris Rotenbergi poeg Roman Rotenberg. Hartwall Arena Events Oy vähemusosaluse omanik on Vene miljardär Gennadi Timtšenko.

Hartwall Arenas on hokimängude ajal 13349 kohta, kontsertide ajal maksimaalselt 15000 kohta, kergejõustikuvõistluste ajal 10000 kohta, korvpallivõistluste ajal ca 14000 kohta ja nn amfiteatrina 5000 kohta. Hartwall Arena hoone all maa sees on jäähoki harjutusväljak, kus ei ole pealtvaatajakohti. Spordivõistluste ajal mahutab hall kuni 2,38% Helsingi elanikkonnast, kuni 0,92% Uusimaa maakonna (pindala 9568 km2) elanikkonnast (ca 1,625 miljonit elanikku) ja kuni 0,27% kogu Soome (pindala 338441 km2) elanikkonnast (ca 5,490 miljonit elanikku.

Suurürituste toimumise ajal on halli külastajate käsutuses 26 erinevat toitlustuskohta (restoranid, pubid, baarid, 17 kiirsöögikohta) kokku peaaegu 4000 istekohaga. Seejuures suurimas söögikohas on 1000 istekohta! Kompleksis on külastajatele mõeldud parkimismaja 9 ja 200 m kaugusel messikeskuses parkimisplats, mida Hartwall Arena külastajatel on samuti õigus kasutada. Parkimine Hartwall Arena parkimismajas maksab 3 eurot iga alustatava tunni eest. Helsingi „Jokerit“ jäähokimängu ajal on parkimise hinnaks parkimismajas 10 eurot sõiduauto kohta. Messikeskuse parklas maksab parkimine 12 eurot ööpäeva eest. Hartwall Arena harjutusväljaku kasutajate tarbeks on Hartwall arena vahetus naabruses väike parkla 16 sõiduautole. Hartwall Arena alumise tasandi skeem on esitatud käesoleva tasuvusanalüüsi lisas 1 ja ülemise tasandi skeem lisas 2.

Hartwall Arena kõige olulisemaks märksõnaks on ruumide kasutamisvõimaluste mitme- külgsus. Kogu kompleks on rajatud niiviisi, et seda saab kasutada mitte üksnes suurürituste toimumise ajal, vaid ka suurürituste vahelisel ajal. Ümberkohandamise võimalustega on mitte ainult peasaal (toolide äravõtmise ja juurdepanemise võimalus, saali mitmeks iseseisvalt funktsioneerivaks osaks jagamise võimalus jms), vaid ka kompleksi muud ruumid.

Hartwall Arena areeni ümber on hulgaliselt personaalseid loože ja 9 väljaüüritavat looži (enamikes loožides on 10 kuni 30 kohta, ühes 72 kohta). Osa personaalsetest loožidest on samuti väljaüüritavad kui loozi omanik sellega nõus on. Väljaüüritavate loožide kasutamise hinnad kontsertide või muude suurürituste ajal ulatuvad 2500 euroni ürituse kohta. Nimetatud loožid on rajatud nii, et neid on võimalik kasutada ka suurürituste vahelisel ajal – eeskätt seminariruumidena või peoürituste (vastuvõtud, kokteiliõhtud, sünnipäevad jne) korraldamise paigana. Kasutusvõimaluste mitmekesistamiseks on mõnes loožis olemas ka saun, milledest omakorda osadel on otsevaade areenile. Loožides on olemas baar; WC-d; muusika-, TV- ja videoseadmed; pabertahvel; filmiekraan jms.

Hartwall Arena mõned söögikohad on ehitatud ja sisustatud niiviisi, et neid on võimalik mööbli mõningase ümbertõstmisega kasutada suurürituste vahelisel ajal seminariruumidena või väiksemate konverentside pidamise kohana. Samuti on neis võimalik korraldada peoüritusi ja väiksemaid kliendiüritusi (tootetutvustused jms). Mitmeid söögikohti saab üritustevahelisel ajal kasutada toitlustusega ürituste (nt sünnipäevad, erinevad peod jms) korraldamiskohana.

Hartwall Arena ühes söögikohas (Niemi Center) pakutakse argipäeviti kella 11.00. ja 13.30. vahel lõunasööke. Sellesse söögikohta pääseb külastaja ka väljastpoolt (st mitte üksnes Hartwall Arena siseruumidest). Niemi Centeris on kolmel korrusel ruumi kokku 2800 m2 (120 + 250 + 120 ehk kokku 490 külastajakohta) ja seal on muuhulgas võimalik korraldada ka konverentse ja seminare.

Hartwall Arenas toimub aastas keskmiselt 80–100 avalikku üritust (avalike üritustega on kaetud ca 22–27% aasta päevadest). 2015. aastal toimusid üritused 87 päeval aastas ehk 23,8% päevadest. Üritustest rohkemaarvulisim on jäähoki, milles toimub aastas (juhul, kui Hartwall Arena ei ole jäähoki MM-mängude toimumispaigaks, mille ajal toimub areenil hokimänge tavalisest oluliselt enam) ca 40–50 mängu (jäähokiklubi Helsingin „Jokerit“ mängud Kontinentaalses Hokiliigas (KHL), rahvusvahelised turniirid jms). 2015 aastal oli Hartwall Arena 48 päeval kaetud hokimängudega (sh 38 päeval klubi „Jokerit“ mängudega, kuuel päeval noorte MM mängudega ja neljal päeval muude hokimängudega). Kõikidest üritustega päevadest moodustasid jäähokimängudega kaetud päevad 2015. aastal 55,2%. Ilma 10 hokimänge arvestamata on Hartwall Arenas üritustega kaetud ca 11–13% aasta päevadest. Helsingin „Jokerit“ mängib KHL-s alates hooajast 2014/2015.

Jäähokimeeskond „Jokerit“ on Hartwall Arenale väga oluline mitte ainult mängude arvu tõttu, vaid ka pealtvaatajate arvu tõttu. KHL-i põhihooajal 2015/2016 jälgis Helsingin „Jokerit“ jäähokimänge Hartwall Arenas keskmiselt 10295 pealtvaatajat mängu kohta. See tähendab, et nende mängude ajal oli halli istekohtadest täidetud keskmiselt 77,1%. Jäähokiväliste ürituste keskmine pealtvaatajatega täituvus on Hartwall Arenas oluliselt madalam.

Lisaks hokimängudele on Hartwall Arenas spordiüritustest toimunud muuhulgas saalibändi-, poksi-, ratsutamise-, korvpalli-, tantsu- ja tennisevõistlusi ning spordigaala üritused. Mitte- spordiüritustest on rohkearvulisemad popartistide kontserdid (aastas 10–18 päeval, 2015. aastal 14 päeval). Hartwall Arenas toimuvad peaaegu kõik Soomes siseruumides toimuvad rahvusvaheliste tipptasemel popartistide kontserdid. Muude avalike üritustena on Hartwall Arenal etendunud muusikalid, jääballeti etendused, tsirkuseetendused (2015. aastal nt viiel päeval), tantsuetendused, wrestlingu show, autoshow, jõulushow, moeshow, hobuste show. Vahel harva on toimunud on ka messe, näituseid jms.

Vaatamata keskmiselt tihedale kalendrile on Hartwall Arena viimase viie aasta jooksul korduvalt olnud kahjumis. Näiteks 2012. aastal oli halli müügitulu küll lausa ca 19 miljonit eurot, kuid sellest hoolimata ei suudetud teenida kasumit, vaid lõpetati aasta ca 95 tuhande euro suuruse kahjumiga. Ka aasta enne seda jäädi kahjumisse. Seetõttu müüsid omanikud Hartwall Arena 2013. aastal vene miljardäridele. Arvestades Hartwall arena praeguste omanike jõukust, ei ole neile eluliselt oluline panna Harwall Arena pidevalt kasumit teenima.

3.1.2. HK Areena

Soome suuruselt teine suurhall asub Soome suuruselt viiendas linnas Turus (elanike arv 186 tuhat, asub Helsingist maanteed mööda ca 180 km kaugusel lääne pool Päris-Soome maakonnas) paiknev HK Areena (aastatel 1990–1994 kandis nime Typhoon, aastatel 1994– 2006 Elysee Arena, aastatel 2006–2010 Turkuhalli). Hallis on istekohti kuni 11820 inimesele (hokimängu ajal 10500 inimesele). Samas on saali tegelik külastajaterekord 12250 inimest (pärineb 2010. aastast). Spordivõistluste ajal mahutab hall kuni 6,35% Turu elanikest ja kuni 2,49% Päris-Soome maakonna (pindala 10910 km2) elanikest (ca 474 tuhat elanikku).

Halli ehitust alustati 1989. a märtsis ja hall avati üritusteks 1990. a novembris. Halli on uuendatud aastatel 1994, 1996, 1997, 1998, 2002, 2010. HK Areena ehitisel on pikkust 135 m, laiust 110 m, kõrgust 40 m. Suurim sisemine kõrgus on 25 m. Hoone kubatuur on 278620 m3 ja põrandaüpindala 30170 m2. Peaareeni pindala on 1800 m2.

Halli ehitamine läks maksma ca 145 miljonit Soome marka ehk ca 24 miljonit eurot. Ehitustöödeks andis Turu linn 95 miljonit Soome marka. Halli istekohtade müügist saadi 30 miljonit Soome marka. Soome riigi panus ehitustöödesse oli 15 miljonit Soome marka. 1996– 11

1997 toimusid hallis ulatuslikud renoveerimistööd, mis läksid maksma ca 35 miljonit Soome marka ehk ca 6 miljonit eurot.

HK Areena ompleksis on 10 toitlustuskohta kokku ca 2500 istekohaga. Peaareeni ääres on 71 looži, millest 38 on välja üüritavad (vastavalt 9, 10, 20 või 29 kohalised). Loožides on kokku 780 istekohta. Toitlustuskohtade, loožide ja halli muude ruumide baasil on võimalik välja üürida kuni seitse konverentsi- ja/või seminariruumi (mahutavad 12–400 kohta). Halli läheduses on kolm autode parkimiskohta kokku 4960 sõiduauto tarbeks.

HK Areena tegevust juhib Kiinteistö Oy Turun Monitoimihalli, mis kuulub 100%-liselt Turu linnale. Igapäevaselt juhib halli tegevust kuueliikmeline meeskond – tegevjuht, müügijuht, müügiassistent, finantsjuht, areeni juht, hallimeister.

HK Areena on Turun Palloseura (TPS) jäähokiklubi ja Turun NMKY korvpallimeeskonna koduhall. Mõlemad meeskonnad mängivad Soome meistrivõistlustel kõige kõrgemas liigas. Turun Palloseura on alates 1991. aastast tulnud 11 korral Soome meistrivõistlustel medalile. Turun NMKY ei ole alates 1991 aastast aga Soome meistrivõistlustel medalile tulnud. Mõlemad meeskonnad on Turu elanike seas väga populaarsed. Aastatel 1995–1996 ja 2005– 2006 oli HK Arena (tol ajal nimega Elysee Arena) ka mitmekülgsete tegevusaladega spordiseltsi Turun Toverit koduhall. Aastatel 2007–2009 oli hall ka Turu saalihokiklubi TPS Salibandy koduhall. Rahvusvahelistest suurvõistlustest on HK Areenas toimunud muuhulgas 1991., 1997. ja 2003. aasta jäähoki MM-i osad mängud.

HK Areenas toimub aastas keskmiselt 50–75 spordi- ja kultuuriüritust (aastas on üritustega täidetud ca 14–21% päevadest). Kõige rohkem on hokimänge – kuna HK Areena on Soome meistriliiga klubi TPS koduareen, siis toimub seal igal aastal 35–55 hokimatši (neist 30 Soome meistriliiga põhiturniiri mängu, lisaks Soome karikavõistluste mängud, kontroll- mängud, noortevõistkondade mängud ja vahel ka üks rahvusvaheline turniir). Hooajal 2015/2016 käis TPS jäähokimeeskonna Soome meistrisarja kodumänge HK Areenas vaatamas keskmiselt 5176 pealtvaatajat. See tähendab, et nende mängude ajal oli halli pealtvaatajakohtadest täidetud keskmiselt 49,3%. TPS lõpetas põhihooaja Soome meistrivõistlustel 7. kohaga ehk ei olnud kuigi edukas.

Lisaks hokimängudele toimub HK Arenas aastas enamasti 20–40 muud avalikku üritust. Suurüritusi on alates halli avamisest 1990. aastal toimunud igal aastal siiski vaid 4 kuni 8. Rahvusvahelistest suurüritustest on tippartistide kontserte olnud aastas 2 kuni 4. Lisaks rahvusvaheliste tippartistide kontsertidele on toimunud Soome enda artistide kontserte, laste- etendusi, muusikale, ratsutamis-, korvpalli-, võrkpalli-, tennise-, iluuisutamise-, saalihoki- ja motokrossivõistluseid, tsirkuse-, jääballeti- ja balletietendusi. HK Areena müügitulu koos läheduses asuva jäähalliga oli 2014 aastal ca 4,0 miljonit eurot. Tegevuse tulemiks kujunes siis nullkasum.

12

3.1.3. Espoo Metro Areena

Espoo Metro Areena (varasemad nimed LänsiAuto Areena ja Barona Areena) asub Helsinki vahetus läänepoolses naabruses Espoo linnas (ca 270 tuhat elanikku, elanike arvult Soome suuruselt teine linn). Espoo Metro Areena mahutab kotsertide ajal 8582 ja jäähokimängude ajal 6982 pealtvaatajat (sh 3129 istekohta alumisel tasandil ja 2831 istekohta ülemisel tasandil). Espoo Metro Areena mahutab spordivõistluste ajal kuni 2,59% Espoo elanikest. Espoo Metro Areena avati 1999. Halli maksumuseks kujunes eurodesse ümberarvestatult ca 20 miljonit eurot.

Espoo Metro Areena on olnud eraomanike omafuses. Halli praegune omanik on Tapiolan Monitoimiareena Oy, mille omanik on ärimees Jussi Salonoja. Hall on välja renditud ettevõttele nimega Espoon Areenat Esar Oy. Nimetatud ettevõttel on neli üksikisikust omanikku.

Espoo Metro Arenas on 48 looži kokku 1012 külastajale. Loožidest 7 (sh 2 saunaga) on väljarenditavad. Hallikompleksis on ka viis konverentsiruumi ja 16 söögikohta, sh 12 kiirsöögikohta. Mittekiirsöögikohtades on igaühes 60–100 istumispaika. Espoo Metro Areenal on parkimiskohti 1600 sõiduautole.

Espoo Metro Areena on Soome jäähokimeistrivõistluste meistriliigas mängiva Espoo Blues’i koduhall. Espoo Blues’i jäähokimeeskond kuulub peamiselt samale ärimehele, kellele kuulub ka ettevõte, mis on Espoo Metro Areena omanik. Erinevate hokivõistlustega on Espoo Metro Areena kaetud keskmiselt 40 päeval aastas. Hooajal 2015/2016 käis Espoo Blues’i jäähokimeeskonna Soome meistrisarja kodumänge Espoo Metro Areenas vaatamas keskmiselt 3366 pealtvaatajat. See tähendab, et nende mängude ajal oli halli pealtvaatajakohtadest täidetud keskmiselt 48,2%. Blues lõpetas 2015/2016 Soome meistrivõistlused 15. ehk viimase kohaga. Blues’i nõrka esinemist arvestades oli mängudel keskmiselt pealtvaatajaid suhteliselt palju.

Espoo Metro Areena üritustekalender on 2016. aasta esimesel neljal kuul olnud suhteliselt tihe. Üritusi on olnud jaanuaris 13, veebruaris 12, märtsis 14, aprillis 9 päeval. Maisse on broneeringuid siiski vaid kolmeks päevaks ja juunisse kaheks päevaks. Lisaks hokimängudele on Espoo Metro Areena populaarne ka iluuisutamisürituste toimumise kohana. Aastas on vähemalt 20 päeva, mil hall on iluuisutamisürituste või iluuisutamise harrastajate päralt. 2016 aasta jaanuari algusest aprilli lõpuni oli hall harrastusiluuisutajate päralt 12 päeval. Spordiüritustest on seal toimunud ka näiteks poksimatše, iluvõimelemise maailmakarika etapi võistlused, sünkroonuisutamise võitslused, võrkpallivõistlused (sh võrkpalli Maailmaliiga mängud). Lisaks spordiüritustele toimub hallis aeg-ajalt ka kontserte (väga valdavalt Soome enda artistide kontsertid), jääetendusi ja mitteavalikke üritusi. Seejuures toimub eraüritusi hallis suhteliselt palju. Nt 2016. a aprillis oli hall neljal päeval kinniste eraürituste käsutuses. Aastas tervikuna toimub Espoo Metro Areenas üritusi tavaliselt 70–90 päeval. Hokimängud annavad üritustest mõnel aastal üle poole ja mõnel astal peaaegu poole. 2015. aastal toimus Espoo Metro Areenas suurüritusi 78 päeval.

13

3.2. Läti näited

3.2.1. Arena Riga

Läti suurim hall on Riias (ca 699 tuhat elanikku) asuv Arena Riga (läti keeles Arēna Rīga), mis mahutab kontsertide ajal kuni 14500, korvpallivõistlustel kuni 11200, jäähokivõistlustel kuni 10300 pealtvaatajat ja amfiteatrina kasutamisel kuni 6000 pealtvaatajat. Hall mahutab spordivõistluste ajal kuni 1,60% Riia elanikest ja kuni 0,57% Läti (pindala 64589 km2) elanikest (ca 1,970 miljonit). Pealtvaatajate hulga rekordid on halli ametlikust mahutavusest siiski suuremad – nt jäähoki publikurekord Arena Rigas on 2006. a MM-i ajast pärinev 10669 inimest ja korvpallivõistluse publikurekord on samuti 2006. aastast pärinev meeste Balti Korvpalliliiga (BBL) mängust pärinev peaaegu 12 tuhat inimest.

Arena Riga ehitamisega alustati juulis 2004. Halli avaüritus toimus 15. veebruaril 2006. Arena Riga ehitusmaksumuseks kujunes ca 20 miljonit latti ehk ca 28,5 miljonit eurot. Arena Riga praegune omanik on SIA Glesum Investments. Viimane kuulub võrdses osas kahele füüsilisele isikule – Riia Dünamo jäähokikliubi presidendile (ja ühele omanikule) Juris Savickisele ja Venemaa OOO NGK Itera gaasiettevõtte juhile Igor Makarovile (kellele läbi OOO NGK Itera kuulub enam kui pool Riia Dünamo jäähokiklubist).

Arena Riga ruumide kogupindala on 22568 m². Hoone võtab enda alla 10861 m² suuruse ala. Halli kubatuur on 232300 m³. Arena Riga peaareeni pikkus on 63 m ja laius 33 m. Hoone kogupikkus on 140 m ja kõrgus 24 m.

Arena Riga on alates 2008. aastast olnud Kontinentaalse Jäähokiliiga (KHL) jäähokilubi Riia Dünamo koduhall. Lisaks on hall kasutuses ka Riia Dünamo hokikulubi järelkasvuklubi HK Riga koduhallina ja korvpalliklubi Riia VEF koduhallina (mängib Läti meistrivõistlustel kõige tugevamas liigas ning VTB Ühisliigas ja varem on mänginud ka Balti korvpalliliigas BBL). Aastatel 2006–2009 oli Arena Riga ka korvpalkliklubi Riia Barons LMT ja korvpalliklubi Riia ASK koduhall. Kõige enam kasutab halli Riia Dünamo jäähokimeeskond. Nt 2014–2015 hooajal pidas meeskond Arena Rigas 30 hokimängu.

Riia Dünamo jäähokiklubi võib pidada Läti kõige tuntumaks ja tugevamaks spordivõist- konnaks. Nende mänge kodusaalis Arena Rigas on viimastel aastatel vaadanud keskmiselt 60–80% sellest inimeste hulgast, mida Arena Riga jäähokimängude ajal maksimaalselt suudab vastu võtta. Täpsemalt on Riia Dünamo koduhalli keskmine külastatavus KHL-i mängudel olnud järgmine: hooajal 2008/2009 6817, 2009/2010 7506, 2010/2011 7619, 2011/2012 7733, 2012/2013 6220, 2013/2014 8083, 2014/2015 5941 inimest. Seega on meeskonna mängude keskmine külastatavus olnud vägagi heitlik – ühe aastase vahega on see suurenenud kuni 30% ja kahanenud kuni 27%. Seejuures on selgelt näha, et külastatavus tõusis järsult hooajal, mil Riia Dünamo hoidis KHL-s pidevalt kõrget kohta (saavutas 2013/2014 hooajal KHL-s 10. koha). Külastatavus vähenes järsult aga siis kui meeskond mängis nõrgal tasemel (2012/2013 hoojal saavutati KHL-s 34. koht ja 2014/2015 hooajal 21. koht). See näitab, et spordivõistluste külastatavuse seisukohast on väga oluline kui edukas on võistkond või sportlane, kes hallis võistleb. Külastatavusest oleneb aga halli müügitulu, sest 14 enamus Euroopas paiknevatest suurtest hallidest kasutavad teenustasu süsteemi, mille puhul ürituse korraldajatel tuleb halli kasutamise eest maksta mingi kindel summa + mingi kokkulepitud protsent piletimüügitulust.

Rahvusvahelistest spordisündmustest on Arena Rigas peetud muuhulgas:  2006. a – meeste jäähoki MM-i osa mänge;  2006. a – BBL-i Tähtede mäng;  2007. a – BBL-i 4 parema meeskonna finaalturniir;  2008. a – U20 meesjuuniorite korvpalli EM;  2008. a – BBL-i presidendi karikaturniir;  2008. a – kickboksiklubi K-1 rahvusvaheline Grand Prix turniir;  2008. a – seltskonnatantsude rahvusvaheline võistlus „GE Money Grand Prix“;  2009. a – 2010. aasta OM-i meeste jäähoki kvalifikatsiooniturniir;  2009. a – korvpalli naiste EM;  2011. a – U19 meesjuuniorite korvpalli MM;  2012. a – KHL-i Tähtede mäng;  2013. a – 2014. aasta OM-i meeste jäähoki kvalifikatsiooniturniir;  2014. a – rahvusvaheline snuukriturniir sarjast „European Tour 2014/2015“;  2015. a – Euroopa korvpalli meistrivõistluste D alagrupi mängud;  2016. a märtsis – maadluse EM (nii vabamaadluses kui ka klassikalises maadluses);  2016. a aprillis jäähokiturniir Läti, Saksamaa ja Valgevene osavõtul.

Arena Rigas on toimunud suhteliselt palju erinevaid muusikaüritusi. Rahvusvahelistest tippartistidest on Arena Rigas esinenud muuhulgas Thirty Seconds to Mars, a-ha, Al Bano, Alla Pugatšova, Apocalyptica, Avril Lavigne, Backstreet Boys, Billy Idol, Björk, Bryan Adams, Bonnie Tyler, Chris Rea, Deep Purple, Depeche Mode, Ed Sheeran, Elton John, Enrique Iglesias, Eric Clapton, Eros Ramazzotti, Glenn Miller Orchestra, Gregorian, Hurts, Iggy and The Stooges, James Blunt, James Brown, Jean Michel Jarre, Katy Perry, KISS, Kylie Minogue, Lenny Kravitz, Linkin Park, Lou Reed, Mariah Carey, Marilyn Manson, Mašina Vremeni, Metallica, Mika, Mireille Mathieu, Nazareth, Ozzy Osbourne, Patricia Kaas, Paul Mauriat, Pet Shop Boys, Filipp Kirkorov, Pink, R.E.M., Rammstein, Rihanna, Ringo Starr & His All-Starr Band, Robbie Williams, Scorpions, Simply Red, Suzi Quatro, Sting, Toto Cutugno, Vanessa Mae, Tokio Hotel. 2016. aastal on juba esinenud Hurts, Gregorian, a- ha, Filip Kirkorov, Mariah Carey, Mika. 2016. aastal on esinema tulemas veel ka Black Sabbath, Elton John jne.

Arena Riga on Balti riikide kõige populaarsem rahvusvaheliste artistide esinemispaik. Sellisele aktiivsusele on mitu põhjust. Esiteks on Riial küllaltki hea lennuühendus Euroopa erinevate linnadega, mistõttu rahvusvahelistel artistidel on lihtne Riiasse tulla. Teiseks asub Riia geograafiliselt Balti riikide keskel – Riiasse on maanteed mööda Tallinnast ligikaudu sama pikk teekond kui Vilniusest. Ka Riiast kõige kaugemale jäävast Eesti asulast ja Riiast kõige kaugemale jäävast Leedu asulast on Riiasse maanteed mööda vähem kui 425 km. Paljud artistid, kes plaanivad anda kontserte Läänemere ida- või läänekaldal, teevad ühe kontserdi Stockholmis, teise kontserdi Helsingis ja kolmanda kontserdi Riias. Selline kontsertide geograafia arvestab, et Põhja-Eesti elanikud, kes on kontserdist huvitatud, lähevad seda 15 kuulama Helsingisse ning Lõuna-Eesti elanikud, kes on kontserdist huvitatud, lähevad seda kuulama Riiasse.

Arena Rigas toimub tervikuna suhteliselt palju üritusi. Näiteks 2015. aastal oli üritusi 118 päeval ehk üritustega oli kaetud 32,3% aasta kõikidest päevadest. Toimunud üritustest kõige enam oli spordiüritusi, need toimusid 73 päeval ja moodustasid kõikidest üritustega päevadest 62%. Ilma Euroopa korvpalli meistrivõistluste D alagrupi mängudeta toimus Arena Rigas 2015. aastal üritusi 100 päeval (27,4% päevadest), sh spordiüritusi 55 päeval (55% kõikidest üritusega päevadest).

3.2.2. Skonto Hall

Skonto Hall (läti keeles Skonto Arēna) on Läti suuruselt teine universaalhall. See asub Riia linna keskuse läheduses (Riia Vabadussambast ca 15 minuti jalutuskäigu kaugusel). Skonto Halli vahetus naabruses asub Skonto spordikompleksi teine suurobjekt, Skonto staadion. Skonto Hall mahutab kontsertide ajal mõnedel andmetel kuni 6500 pealtvaatajat.

Skonto universaalhall avati 2000 ja renoveeriti põhjalikult 2006, et seal saaks pidada jäähoki MM-i mänge. Peamiselt kasutatakse halli jalgpalli harjutusväljakuna. Võistlustest toimuvad seal peamiselt korvpalli- ja jäähokivõistlused. Hallis korraldati ka 2003. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Rahvusvahelistest tippartistidest on Skonto Hallis esinenud muuhulgas Rammstein ja Sarah Brightman. Skonto Hall kuulub läbi eraettevõtte eraisikule, kes oli enne Skonto jalgpallimeeskonna president.

3.3. Leedu näited

Leedus on käesoleval ajal kuus universaalhalli, mis mahutavad neli tuhat või enam pealtvaatajat. Nendeks hallideks on: Kaunases asuv Žalgirio Arena (kontserdite ajal kuni 20 tuhat pealtvaatajat, teistel andmetel kuni 16160 inimest), Vilniuses asuv Siemens Arena (kontsertide ajal kuni 12,5 tuhat pealtvaatajat), Šiauliais asuv Šiaulių Arena (kontsertide ajal kuni 7400 pealtvaatajat), Panevėžyses asuv Cido Arena (kontsertide ajal kuni 7150 pealtvaatajat), Klaipedas asuv Švyturio Arena (kontsertide ajal kuni 7000 pealtvaatajat), Alytuses asuv Alytaus arena (kontsertide ajal kuni 7000 pealtvaatajat). Arvestades, et Žalgirio Arena on kavandatava Tartu Arenaga võrreldes väga suur, on edaspidisest vaatlusest Žalgirio Arena välja jäetud.

Kaunases asuvat viie tuhande istekohaga spordihalli, mis kannab leedu keeles nime „Kauno sporto halė (Kaunase spordihall, avati 1939, hiljem korduvalt renoveeritud) ei saa universaalhalliks pidada ning seetõttu ei ole seda halli siinkohal detailsemalt ka vaadeldud. Tegemist on spordihalliga, mis on ehitatud korvpalli tarbeks, kuid kus on toimunud ka jalgpalli-, futsali-, käsipalli-, võrkpalli-, sulgpalli-, poksi-, karate- jms võistlusi. 16

3.3.1. Siemens Arena

Siemens Arena asub Leedu kaguosas, pealinna Vilniuse (ca 540 tuhat elanikku) Šeškinė linnaosas. Hall mahutab kontsertide ajal kuni 12,5 tuhat, korvpallimängude ajal kuni 10 tuhat ja jäähokimängude ajal kuni 8 tuhat pealtvaatajat. See tähendab, et Siemens Arena mahutab spordivõistluste ajal kuni 1,85% Vilniuse elanikest ja kuni 0,35% Leedu (pindala 65300 km2) elanikest (ca 2,876 miljonit). Siemens Arenat hakati ehitama 2003 ja see avati 30.10. 2004. Halli rajamine läks maksma ca 63 miljonit litti ehk ca 25 miljonit USD. Siemens Arena omanikuks on eraettevõte UAB Universali arena. Halli operaatoriks on Leedu suurim meelelahutusettevõte UAB SEVEN entertainment.

Siemens Arenas on 12 looži (mahutavad 15–90 inimest) ja 2 VIP-ide ala. Kompleksis on üks restoran, 10 baari ja 11 kiirsöögikohta. Hinnangute kohaselt suudavad kompleksi söögikohad ühe keskmise ürituse eel ja ajal teenindada kuni 7,5 tuhat inimest ehk kuni ca 60% kontsertide maksimaalsest võimalikust külastajate arvust. Siemens Arenas on parkimiskohti 1650 sõidukile, sh 150 sõidukile maa-aluses parklas. Siemens Arena skeem, mis näitab istekohtade asetust korvpallimängude ajal, on esitatud lisas 3.

Siemens Arena on Leedu kuulsa korvpalliklubi Lietuvos rytase üks kahest koduareenist (teine on samuti Vilniuses asuv Lietuvos ryto arena korvpallihall, kus on 3000 istekohta), kuid klubi kasutab seda vaid tähtsamateks mängudeks. Hooajal 2015/2016 oli Leedu mesitrivõistlustel Lietuvos rytase kodumängudel vaatajaid keskmiselt 2360; kõige vähem 830 ja kõige enam 9850. Väga valdav enamus nimetatud mängudest ei toimunud Siemens Arenal, vaid Lietuvos ryto arenal. Siemens Arena lootis 2015/2016 võõrustada korvpallimeeskonna kodumänge Euroopa sarjas Eurocup. Paraku meeskond Eurocupi võistlustel alagrupist edasi ei pääsenud ning nii toimus hooajal 2015/2016 Siemens Arenal üksnes viis Lietuvos rytase kodumängu Eurocup sarjas.

Siemens Arena ürituste hulk aastas sõltub olulisel määral Lietuvos rytase edust või ebaedust Euroopa korvpallisarjades. Juhul kui meeskond jõuab Euroopa sarjas kaugele, toimub Siemens Arenal hulgaliselt korvpallimänge. Samas hooajal, mil korvpallimeeskond Euroopa sarjas kaugele ei jõua, on Siemens Arena üritustest suhteliselt tühi. Lisaks Lietuvos rytase korvpallimeeskonna mängudele on Siemens Arenal toimunud ka Leedu korvpallikoondise mänge, sh erinevate rahvusvaheliste turniiride mänge. Muuhulgas toimusid hallis 2011. a Euroopa korvpallimeistrivõistluste kahe vahegrupi kõik mängud.

Lisaks korvpallivõistlustele on Siemens Arenal korraldatud ka kontserte, teatrietendusi, balletietendusi, tsirkuseetendusi, äriseminare, konverentse, kongresse jms. Enamus Leedus toimuvatest maailmakuulsate artistide kontsertidest toimuvad Siemens Arenal ja seda vaatamata asjaolule, et Kaunases asuv universaalhall Žalgirio Arena mahutab oluliselt rohkem pealtvaatajaid.

2016. aasta mais toimub Siemens Arenal üritusi kahel päeval (kaks erinevat konverentsi). Mai keskpaigas ei ole juunisse veel broneeringuid tehtud, kuid juuliks on broneeritud aeg üritusteks ühel päeval (Leedu korvpallikoondise mäng), septembriks kolmel päeval (mess), 17 oktoobriks viiel päeval (halliga seotud BMW klubi üritus, hariduskonverents ja kolm kontserti). Aastas tervikuna toimuub Siemens Arenal üritusi tavaliselt 36–54 päeval. Ürituste hulk on aastate lõikes väga kõikuv, sõltudes olulisel määral korvpallimängude hulgast hallis.

3.3.2. Šiaulių Arena

Šiaulių Arena asub Leedu põhjaosas Šiauliai linnas (ca 105 tuhat elanikku). Peamiselt peetakse seal korvpallikohtumisi ja kontserte. Hall mahutab kontsertide ajal kuni 7400 ja korvpallimängude ajal kuni 5700 pealtvaatajat. See tähendab, et spordivõistluste ajal mahutab hall kuni 5,43% Šiauliai elanikest. Amfiteatrina paigutuse korral mahutab hall kuni 1000 inimest.

Halli hakati rajama oktoobris 2006 ja see avati 25.07. 2007. Hoone maksumuseks kujunes 75,6 miljonit litti ehk ca 21,7 miljonit eurot. 49,3 miljoni liti (64,9%) ulatuses finantseeriti ehitust Euroopa Liidu struktuurifondide rahadest. Halli omanikuks ja operaatoriks on kohalikule omavalitsusele kuuluv MTÜ VšĮ Pramogų sala.

Šiaulių Arenas on lisaks peaareenile ka väike kontserdisaal kuni 400 pealtvaatajale ja üks 333 m2 suurune konverentsiruum, mille maksimaalne mahtuvus on 300 inimest. Hallis on 28 looži, sh üks väga suur loož, 17 suurt looži ja 10 väikest looži (19 m2). Suuremaid ruume saab üritustevälisel ajal kasutada nõupidamiste ruumina, koolituste läbiviimiseks jne. Kompleksis on olemas ka saunakompleks, kus on soome saun, türgi saun, infrapunasaun, mullivann jms. Lisaks on olemas eraldi korvpalli treeningsaal, mida üüritakse välja ning kus on olemas varustus ka tennisemängu harjutamiseks. Kompleksi kahest peamisest söögikohast (160 ja 70 kohta) väiksem on lahti ka üritustevälisel ajal 10.00–15.00. Šiaulių Arenas tegutsevad ka jõusaal, fitnessiklubi, aeroobikaklubi, ilusalong, spordimuuseum.

Halli naabruses on parkla 800 sõidukile. Parkimiskohti on halli suurusega võrreldes vähe, sest hall asub Šiauliai kesklinnast vaid ca 3 km kaugusel ning sinna on hea ligipääs ühistranspordiga.

Šiaulių Arena on kohaliku korvpalliklubi Šiauliai kodusaaliks. Hooajal 2015/2016 Leedu meistrivõistlustel oli meeskonnal kodumängudel pealtvaatajaid keskmiselt 1511 (26,5% halli mahutavusest); kõige vähem 381 (6,7% halli mahutavusest) ja kõige enam 5465 (95,9% halli mahutavusest). Šiaulių Arenas peeti 2011. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste ühe alagrupi kohtumised.

Lisaks korvpallivõistlustele toimuvad hallis aeg-ajalt ka võrkpalli-, käsipalli-, jalgpalli-, tennise- ja poksivõistlused. Põhimõtteliselt on seal võimalik korraldada ka jäähokivõistlusi. Peale spordivõistluste toimuvad hallis kontserdid, näitused/messid, laadad, suured koolitus- üritused jms.

2016. esimestel kuudel on Šiaulių Arenas üritusi olnud järgmisel hulgal päevadel: jaanuaris 4, veebruaris 12, märtsis 10, aprillis 19, mais 10. Nimetatud üritustest olid 17 kontserti 18

(valdavalt Leedu artistide omad), 16 korvpallimängud, 3 koolitusüritused, 3 tennisevõistluste päevad, 3 erinevate spordialade massitreeningute päevad, 2 laata, 2 koertenäituse päevad, 2 huumorišhowd, 1 jalgpallimäng, 1 vanade autode näitus, 1 fitnessiüritus, 1 messipäev, 1 konverentsipäev, 1 usuline pereüritus. Järgnevatest kuudest juunisse, juulisse ja augustisse mai lõpu seisuga üritusi kavandatud ei ole. 2016. aasta septembris ja oktoobris on juba teada üks üritus (vastavalt mess ja kontsert) ning novembris kaks üritust (mõlemad kontserdid). Tavaliselt toimub kompleksis aasta jooksul 100–120 üritust. Samas paljud nendest üritustest ei toimu peaareenil, vaid kompleksi neljandal korrusel olevas väikeses saalis. Mõnede ürituste puhul selgub konkreetne saal suhteliselt viimasel hetkel, arvestades selleks hetkeks müüdud piletite hulka. Šiaulių Arena ürituste kalender on täis vägagi erinevaid üritusi, kuid enamus neist on kohaliku tähtsusega ning toovad kohale suhteliselt väikese pealtvaatajaskonna (ka peaareeni üritustel on täidetud enamasti vähem kui 40% halli maksimaalsest mahtuvusest).

3.3.3. Cido Arena

Cido Arena asub Leedu põhjaosas Panevėžyse linnas (ca 95 tuhat elanikku). Cido Arena eripäraks on, et seal paikneb 250 meetri pikkune velotrekk, mis on Baltimaades ainulaadne. Hall mahutab kontsertide ajal kuni 7150, korvpallimängude ajal kuni 5950 ja jalgratta- võistluste ajal kuni 4230 pealtvaatajat. Teatrisaalina mahutab hall kuni 2500 pealtvaatajat. See tähendab, et korvpallimängude ajal mahutab hall kuni 6,2% Panevėžyse elanikest ja velo- trekivõistluste ajal kuni 4,5% Panevėžyse elanikest.

Halli hakati rajama 2007 ja see avati 24.10. 2008. Hoone maksumuseks kujunes 108 miljonit litti ehk ca 31,3 miljonit eurot. 47,9 miljoni liti ehk 13,88 miljoni euro ulatuses finantseeriti ehitust Euroopa Liidu struktuurifondide rahadest. Raha andsid ka Leedu riik ja Panevėžyse linn. Halli omanikuks on Panevėžyse linn ja operaatoriks Leedu suurim meelelahutusettevõte UAB SEVEN entertainment.

Cido Arenas on 10 söögikohta, sh 6 kiirsöögi kohta. Peaareeni ääres on olemas mitmed loožid. Kompleksis on olemas ka väljaüüritavad ruumid mh koolituste, seminaride, koosolekute, pidude jms tarbeks. Cido arena skeem, mis näitab istekohtade paigutust korvpallimängude ajal ning ka velotreki asukohta istekohtade suhtes, on esitatud lisas 4.

Cido Arenas peeti meeste 2011. aasta korvpalli Euroopa meistrivõistluste A-alagrupi mänge ja 2012. aastal Euroopa meistrivõistlused trekisõidus. 2013 toimusid hallis aga kuni 19 aastaste naiste korvpalli MM-i kahe alagrupi mängud ja osad kohamängudest. Nimetatud MM andis 2013. aastal Cido Arenale kokku 21 korvpallimängu.

Cido Arena on korvpalliklubi KK Lietkabelis koduareen. Hooajal 2015/2016 Leedu meistrivõistlustel oli sel meeskonnal pealtvaatajaid kodumängudel keskmiselt 1429 (24,0% halli mahutavusest); kõige vähem 600 (10,1% halli mahutavusest) ja kõige enam 2850 (47,9% halli mahutavusest).

19

2016 on toimunud üritusi järgmisel hulgal päevadel: jaanuaris 1, veebruaris 0, märtsis 7, aprillis 6, mais 8. Ürituste kalendris on olnud muuhulgas 2 Leedu artisti kontserti, 9 korvpallivõistluste päeva, 3 võistlustantsuvõistluste päeva, 2 velotreki võistluspäeva, 1 võitluskunsti üritus, 1 seiklusspordi üritus, 2 kogupere meelelahutuse ja spordiüritust, 1 laste tantsu- ja laulupidu, 1 karatevõistlus. Juunisse 2016 on kavandatud üritusi 4 päeval (kõik velotreki võistlused). Juulisse ja augustisse mai lõpu seisuga üritusi veel kavandatud ei ole. Cido Arenas toimub üritusi tavaliselt 60–80 päeval aastas. Enam kui pooled Cido Arenal toimuvad üritused on spordiüritused.

3.3.4. Švyturio Arena

Švyturio Arena asub Leedu edelaosas Klaipeda linnas (ca 157 tuhat elanikku). Hall mahutab kontsertide ajal kuni 7 tuhat, korvpallimängude ajal kuni 6,2 tuhat, jäähokimängude ajal kuni 4,4 tuhat, käsipallivõistlustel kuni 5486 ja poksimatšidel kuni 6512 pealtvaatajat. See tähendab, et spordivõistlustel mahub halli kuni 4,14% Klaipeda elanikest.

Halli hakati rajama oktoobris 2009 ja see avati 28.07. 2011. Hoone maksumuseks kujunes 71,5 miljonit litti ehk tollase kursi alusel ca 21 miljonit eurot. Ehitust finantseeriti 40 miljoni liti ulatuses Euroopa Liidu struktuurifondide rahadest, 20 miljoni liti ulatuses Leedu riiklike investeeringute fondist ja 11,5 miljoni liti ulatuses kohalike omavalitsuste eelarvetest. Švyturio Arena kuulub Klaipeda linnale. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade paigutus korvpallimängude ajal on esitatud skeemina lisas 5 ning halli maksimaalne võimalik istekohtade paigutus kontsertide ajal lisas 6.

Švyturio Arenas peeti 2011. aastal meeste korvpalli EM-i ühe alagrupi mängud. 2013 toimusid hallis aga kuni 19 aastaste naiste korvpalli MM-i kahe alagrupi mängud, enamus kohamängudest, sh poolfinaalid ja finaalmängud. Nimetatud MM andis 2013. aastal Švyturio Arenale kokku 43 korvpallimängu!

Švyturio Arena on korvpalliklubi KK Neptūnas koduhall. Meeskond mängib Leedu kõige tugevamas korvpalliliigas ning hooajal 2014/2015 võttis osa ka korvpalli Euroliiga mängudest. Viimasel mõnel aastal on KK Neptūnas olnud kogu Leedu korvpalliliiga kõige suurema kodupubliku hulgaga meeskond. Hooajal 2015/2016 vaatas KK Neptūnas kodumänge keskmiselt 3529 pealtvaatajat. Samas Leedu kõige kuulsamad klubid Kaunase Žalgiris ja Vilniuse Lietuvos rytas olid selles tabelis teisel ja kolmandal kohal vastavalt keskmiselt 3347 ja 2360 pealtvaatajaga. Keskmiselt 3529 pealtvaatajat tähendab, et Leedu meistrivõistluste mängude ajal hooajal 2015/2016 oli Švyturio Arena pealtvaatajakohtadest täidetud keskmiselt 56,9%. Aastaga kasvas keskmine pealtvaatajate hulk 13,5%. Seejuures hooaja kõige suurem pealtvaatajaskond oli KK Neptūnasel 5720 inimest (92,3% halli mahutavusest) ja kõige väiksem pealtvaatajaskond 1960 inimest (31,6% halli mahutavusest) Korvpalliüritused ongi peamised, mis Švyturio Arena ürituste kalendrit täidavad. Ainuüksi korvpalliklubil KK Neptūnas on 2016. aastal jaanuari algusest aprilli lõpuni Švyturio Arenal toimunud 15 mängu. Aastas toimub samal klubil samal areenil ca 30 mängu (mängude konkreetne arv sõltub klubi edukusest võistlustel). 20

Peale korvpalli toimuvad Švyturio Arenas aeg-ajalt ka poksi-, maadluse-, jäähokivõistlused. Kontserdid, mis Švyturio Arenas toimuvad, on väga valdavalt Leedu kohalike artistide omad või siis omaaegsete kuulsate välismaiste artistide omad (nt toimus 2012 ansambli Smokie kontsert). Aastas toimub tavaliselt 8–12 kontserti. Kokku toimub Švyturio Arenas (juhul kui seal ei peeta suure rahvusvahelise sporditurniiri üritusi) aastas enamasti 40–52 üritust.

Septembri algusest aprilli lõpuni on ürituste kalender suhteliselt tihe, kuid mai algusest augusti lõpuni suhteliselt hõre. Nt mais 2016 toimus hallis 4 üritust (kolm korvpallimängu ja üks kontsert). Juunisse on mai lõpu seisuga planeeritud kaks üritust (mõlemad korvpallimängud). Juulisse on planeeritud samuti üks üritus ja ka see on korvpalliüritus. Perioodi augustist detsembrini on juba mai lõpu seisuga planeeritrud kuus kontserti, sh üks välismaise (Venemaa) artisti kontsert.

3.3.5. Alytaus Arena

Alytaus Arena asub Leedu lõunaosas Alytuse linnas (ca 55 tuhat elanikku). Hall mahutab kontsertide ajal kuni 7 tuhat ja korvpallimängude ajal kuni 5,5 tuhat pealtvaatajat (ehk ca 10% linna elanikkonnast!). Hoone avati esmakordselt 1981. Hoonet hakati rekonstrueerima 2009 ja see avati uuesti 12.02. 2011. Halli rekonstrueerimise maksumuseks kujunes 35 miljonit litti ehk ca 10 miljonit eurot (teistel andmetel 37 miljonit litti). Hoone ehitamiseks saadi Euroopa struktuurifondidest toetust 10 miljonit litti. Leedu riiklik investeerimisfond andis 15 miljonit litti.

Alytaus Arenas peeti 2011. a meeste korvpalli Euroopa meistrivõistluste C-alagrupi mängud. Alytaus Arena on korvpalliklubi BC Dzūkija kodusaal. Nimetatud meeskond mängib Leedu kõige tugevamas korvpalliliigas. Kuigi hall mahutab korvpallimängude ajal kuni 5500 pealtvaatajat, ei ole BC Dzūkija kodumängude ajal veel kunagi nii palju pealtvaatajaid olnud. Viimastel hooaegadel on BC Dzūkija Leedu korvpalliliiga kodumängude vaatajatehulga maksimum, vaatajatehulga miinimum ja keskmine vaatajate arv olnud järgmine:  2013–14 2831 913 1316;  2014–15 2950 550 1644;  2015–16 4503 1145 2312.

Hooajal 2015/2016 oli BC Dzūkija kodumängudel täidetud keskmiselt 42,0% Alytaus Arena istekohtadest. BC Dzūkija kodumängude viimase kolme hooaja publikurekordi ajal oli täidetud 81,9% halli istekohtadest.

Aastas toimub Alytaus Arenal üritusi tavaliselt 140–160 päeval ehk 38–44% päevadest. Umbes kaks kolmandik üritusega päevadest on täidetud erinevate vanuseklasside korvpallivõistlustega. Aeg-ajalt toimub ühel ja samal päeval ka mitu erinevat üritust (sellisel juhul on need enamasti noorteklassi erinevad korvpallimängud). Vägagi tihe on üritustekalender septembri algusest aprilli lõpuni. Näiteks jaanuaris 2016 toimusid seal üritused 17 päeval, sh erinevate vanuseklasside korvpallimängud 13 päeval ja muud 21 spordivõistlused 6 päeval (mõnel päeval oli mitu erinevat spordiüritust). Veebruaris 2016 toimusid seal üritused 20 päeval, sh erinevate vanuseklasside korvpallimängud 13 päeval ja käsipallivõistlused 6 päeval. Märtsis 2016 toimusid seal üritused 16 päeval, sh erinevate vanuseklasside korvpallimängud 11 päeval ja käsipallivõistlused 4 päeval. Aprillis 2016 toimusid üritused 15 päeval, sh 8 päeval erinevate vanuseklasside korvpallimängud, 4 päeval käsipallivõistlused, ühel päeval kontsert. Väga valdava enamike ürituste pealtvaatajaskond on samas olnud väiksem kui veerand Alytaus Arena maksimaalsest mahutavusest.

3.4. Mõnede teiste väikeriikide suured universaalhallid

3.4.1. Arena Stožice Ljubljanas

Sloveenia (2,063 miljonit elanikku) suurim sisetingimustes universaalhall asub riigi pealinnas Ljubljanas (279 tuhat elanikku) ja kannab nime Arena Stožice. See hall mahutab korvpalli- ja käsipallivõistluste ajal 12480 pealtvaatajat, hokivõistlustel 10500 pealtvaatajat ja kontsertidel 14500 pealtvaatajat. Halli ehitust alustati 2009 ja hall avati augustis 2010. Halli omanikuks on Ljubljana linn. Arena Stožice on üks osa suuremast Stožice spordipargist, kuhu muuhulgas kuulub ka Stožice staadion ja Stožice harjutushall. Spordiparki on rajamisel ka jooksurajad, rulapark, laste mänguväljakud, pikniku pidamise ala jne. Spordipargi alla maasügavusse on ehitamisel ostukeskus (hakkab hõlmama tõenäoliselt enam kui 90 tuhat m2). Arena Stožice üldskeem on esitatud lisas 7.

Sloveenia rahvaarvuga võrreldes on Arena Stožice mahutavus natuke suurem (mahutab spordivõistluste ajal kuni 0,60% Sloveenia elanikkonnast) kui Saku Suurhalli mahutavus Eesti rahvaarvuga (1,312 miljonit) võrreldes (mahutab spordivõistluste ajal kuni 0,55% Eesti elanikkonnast). Ljubljana rahvaarvuga võrreldes on Arena Stožice mahutavus (mahutab spordivõistluste ajal kuni 4,47% Ljubljana elanikest) oluliselt suurem kui Saku Suurhalli mahutavus Tallinna rahvaarvuga (423 tuhat) võrreldes (mahutab spordivõistluste ajal kuni 1,70% Tallinna elanikest).

Arena Stožice on korvpallimeeskonna KK Union Olimpija koduareen ning osadel rahvusvahelistel võistlustel ka käsipallinaiskonna RK Krim Mercator’i ja võrkpallimeeskonna ACH Volley koduareen. KK Union Olimpija mängib Sloveenia tugevaimas korvpalliliigas ja Euroopa tugevuselt teises regionaalses korvpalliliigas, Aadria liigas (ühendab endise Jugoslaavia riikide tugevamad korvpalliklubid). RK Krim Mercator mängib Sloveenia tugevaimas käsipalliliigas ja on paljukordne Sloveenia meister. ACH Volley mängib Sloveenia tugevaimas võrkpalliliigas ja Kesk-Euroopa Võrkpalliliigas (ühendab meeste puhul Sloveenia, Horvaatia, Austria, Slovakkia võrkpalliklubisid). Suurematest spordivõistlustest on Arena Stožices toimunud 2012. a jäähoki MM-i A divisjoni turniir ning 2013. a EM finaaltur- niir võrkpallis.

Arena Stožices toimub aastas üritusi vaid 35–45 päeval. Suur osa nimetatud üritustest on spordiüritused. 2016. aasta veebruari algusest mai lõpuni on üritus toimunud 12-l päeval, sh 22 korvpallivõistlus kaheksal, sisejalgpall kahel, sportvõimlemine ühel ja kontsert ühel päeval. Juuni algusest augustini lõpuni ei ole mai lõpu seisuga ette teada mitte ühtegi üritust. Rahvusvaheliste suurürituste ja suurartistide osas konkureerib Arena Stožice eeskätt Horvaatia pealinna Zagrebiga (maanteid mööda 140 km kaugusel kagu pool, ca 790 tuhat elanikku).

Arena Stožice puhul tuleb arvestada, et Sloveenia on väikesele rahvaarvule vaatamata iseseisvusajal (alates aastast 1991) olnud väga mitmel võistkonnaalal väga tugeva koondisega ning Sloveenias on ka mitmed rahvusvaheliselt väga tugevad klubid. Nt Sloveenia korvalli- meeskond on kuuest võimalikust korrast kolmel jõudnud MM finaalturniirile ja 12-st võimalikust korrast 12-l jõudnud EM finaalturniirile. Sloveenia käsipallimeeskond on alates 1994. aastast jõudnud 12-st võimalikust kümnel korral EM finaalturniirile ja tulnud ühel korral hõbemedalile. MM finaalturniirile on selle aja jooksul jõutud seitsmel korral (11-st võimalikust) ja tuldud ühel korral neljandale kohale. Kahel korral on Sloveenia käsipallimeeskond jõudnud ka OM-le. Sloveenia naiste käsipallivõistkond on alates 1994. aastast neljal korral 11-st võimalikust jõudnud EM finaalturniirile ja neljal korral 11-st võimalikust jõudnud ka MM finaalturniirile. Sloveenia võrkpallimeeskond on jõudnud kuuel korral (12-st võimalikust) EM finaalturniirile. Sloveenia võrkpallinaiskond on samal perioodil jõudnud ühele EM finaalturniirile. Sloveenia meeste jäähokivõistkond on 13-l korral 23-st võimalikust korrast mänginud MM-l kõige tugevamas divisjonis ja kümnel korral tugevuselt teises divisjonis. Sloveenia võistkondliku spordi tugevus rahvusvahelisel areenil meelitab Sloveenias toimuvatele rahvusvahelistele spordivõistlustele suurel hulgal pealtvaatajaid. Sisetingimustes toimub oluline osa sellistest spordivõistlustest just Arena Stožices. Samas on vaatamata võistkondliku spordi suurele populaarsusele Sloveenia suurima universaalhalli üritustekalender väga hõre.

3.4.2. Dvorana Tabor Mariboris

Maribor (ca 95 tuhat elanikku) on Sloveenia suuruselt teine linn. Ta asub Sloveenia pealinnast Ljubljanast 127 km kaugusel kirde pool. Maribori suurim universaalhall on Dvorana Tabor. Selle ehitamist alustati 1984 ja see avati 1986. Korvpallivõistlustel mahutab hall kuni 3800 pealtvaatajat ehk kuni 4,00% Maribori elanikest. Kontsertide ajal on mahutavus kuni 4500 inimest.

Dvorana Tabor on koduhalliks korvpalliklubile ŽKD Maribor, käsipalliklubile RK Maribor Branik, võrkpalliklubile OK Maribor ja futsaliklubile ŠD Brezje. Neist spordiklubidest tuntuim on käsipalliklubi – RK Maribor Branik mängib Sloveenia tugevaimas meeste käsi- palliliigas heal tasemel (2015/2016 hooajal kolmandal kohal) ja on viimasel kuuel aastal mänginud ka Euroopa Käsipalliliiga karikavõistlustel. Lisaks käsipallile mängitakse Dvorana Taboris ka korvpalli, võrkpalli, futsalit ning sageli toimuvad seal ka sportvõimlemise võistlused. Kontserte toimub harva ja reeglina on sel juhul esinejateks kohalikud artistid. Dvorana Tabori hiliskevadine ja suvine kalender on väga hõre, sest selleks ajaks on Sloveenia meistrivõistlused võistkonnamängude erinevates liigades lõppenud. Näiteks mais 2016 on 23

Dvorana taborisse kavandatud ainult kaks üritust – mõlemad käsipalliklubi RK Maribor Branik meistriliiga mängud.

Maribori ei ole ueemal ajal suurt universaalhalli ehitatud, sest väga rahvarohkeid sise- ruumides toimuvaid üritusi on Maribori raske meelitada. Selle oluliseks põhjuseks on Sloveenia pealinna Ljubljana lähedus – kõik suuremad rahvusvahelised üritused, mis Sloveenias toimuvad, viiakse läbi Ljubljanas ning ka paljud siseriiklikud suuremad üritused toimuvad Ljubljanas. Pooleteise tunni pikkune autosõit kahe linna vahel on piisavalt lühike selleks, et Maribor ei vajaks suurt kaasaegset universaalhalli.

3.4.3. Arena Zagreb

Arena Zagreb asub Horvaatia pealinnas Zagrebis (ca 790 tuhat elanikku) ja on kogu Horvaatia suurim universaalhall. Halli omanikuks on Zagrebi linn ja halli opereerib igapäevaselt Zagrebi linnale kuuluv ettevõte Zagreb Arena d.o.o. Arena Zagreb mahutab korvpallivõistluste ajal kuni 16500, jäähokivõistluste ajal kuni 15024, käsipallivõistluste ajal kuni 15024 ja kontsertide ajal kuni 24 tuhat pealtvaatajat. Arena Zagreb mahutab spordivõistluste ajal maksimaalselt 2,09% Zagrebi elanikkonnast ja 0,39% kogu Horvaatia elanikkonnast (4,245 miljonit). Hall rajati 2009. aasta käsipalli MM mängude tarbeks. Halli ehitust alustati 2007 ja hall avati detsembris 2008. Arena Zagrebi rajamine läks maksma ca 89 miljonit eurot. Tänu huvitavale silmapaistvale välimusele ja esimeste tegevusaastate suhteliselt tihedale ürituste kalendrile on Arena Zagrebist saanud Zagrebi linna üks uuema aja sümbolitest. Arena Zagrebi areeni ja pealtvaatajakohtade skeemid erinevate ürituste ajal on esitatud käesoleva tasuvusanalüüsi lisas 8.

Arena Zagreb on käsipallimeeskonna RK Zagreb koduareen ning jäähokimeeskonna Medveščak Zagreb üks kahest koduareenist (suurem koduareen). Samas Zagrebi kuulsa korvpalliklubi KK Cibona koduhalliks Arena Zagreb ei ole (selleks on Zagrebis asuv 5400 kohaline Dražen Petrovići korvpallihall). RK Zagreb mängib Horvaatia tugevaimas käsipalliliigas ja Kagu-Euroopa käsipalliliigas (ühendab Horvaatia, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Ungari, Slovakkia, Bosnia ja Hertsegoviina ja Valgevene käsipalliklubisid). Medveščak Zagreb mängib alates 2013/2014 hooajast Kontinentaalses Hokiliigas (KHL). Varem mängis see jäähokimeeskond Horvaatia tugevaimas hokiliigas. Nii RK Zagreb kui ka Medveščak Zagreb on oma valdkonnas väga tugevad ja Zagrebis väga populaarsed spordiklubid. Arena Zagrebi tuludes mängib nimetatud spordiklubide suur populaarsus väga olulist rolli. Spordiüritustest on Zagreb Arenas toimunud korvpalli-, käsipalli-, võrkpalli-, jalgpalli-, jäähoki-, võimlemise-, tennise-, lauatennise-, sulgpalli-, poksi-, maadluse ja kerge- jõustikuvõistlusi. Suurtest rahvusvahelistest spordivõistlustest on Arena Zagreb võõrustanud lisaks 2009. aasta käsipalli MM-le veel ka futsali (variant jalgpallist, mida mängitakse väiksemal väljakul ja tavaliselt sisetingimustes) 2012. a EM-i, 2015. a EM-i korvpallis, Aadria korvpalliliiga 2010. a poolfinaale ja kohamänge, Kagu-Euroopa käsipalliliiga 2012. a poolfinaale ja kohamänge. Muudest üritustest on seal toimunud hulgaliselt erinevaid kontserte, aga ka näitusi, messe ja isegi parteikongresse.

24

Arena Zagrebi puhul on oluline, et see on osa suuremast meelelahutus- ja ostukeskusest. Näiteks üks parkimisala on ostukeskusel ja universaalhallil ühine (3000 sõiduauto kohta). Lisaks on universaalhalli all parkimiskohti 900 sõiduautole ja 36 bussile. Kompleksis on suurel hulgal erinevaid poode, söögikohti, teenindusasutusi ning isegi kobarkino. Ostu- keskusega ühes kompleksis asumine kindlustab selle, et sealsed söögikohad on avatud pidevalt, mitte üksnes siis kui universaalhallis toimuvad üritused.

Arena Zagrebi teine oluline erinevus paljudest teistest universaalhallidest on asjaolu, et 4500 istekohta ehk peaaegu kolmandik halli kõikidest istekohtadest paiknevad nn teleskoopraamil. See võimaldab nimetatud 4500 kohta vajadusel kiiresti liigutada (sisse tõmmata), suurendades niiviisi halli areeni põrandapindala. Arena Zagrebis kasutatakse teleskoopraamil paiknevate istekohtade puhul Austria ettevõtte Waagner-Biro AG poolt välja töötatud lahendust.

Viimastel aastatel on Arena Zagrebis toimunud keskmiselt ainult 32–44 üritust aastas. Üritustest valdava enamuse moodustavad spordivõistlused – eeskätt käsipallimängud (RK Zagrebi kodumängud Kagu-Euroopa käsipalliliigas ja Euroopa meistrite liigas), vähem jäähokimängud (osad Medveščak Zagrebi kodumängud KHL-s, kuid enamus KHL-i kodumänge peab meeskond 6500 kohalises hallis – Dom Sportovas) ja korvpallimängud. Ürituste kalendri tihedus sõltub paljuski sellest, kas Arena Zagreb on valitud mingi rahvusvahelise suurvõistluse toimumispaigaks. Nendel aastatel kui ühtegi rahvusvahelist suurvõistlust ei ole, on kalender täidetud väga hõredalt. Üritused toimuvad hallis peamiselt septembri algusest märtsi lõpuni. Nt 2016. a mais toimub Arena Zagrebis ainult kaks üritust – Enrique Iglesiase kontsert ja Taanist pärit Montenegro artisti Boban Rajovići kontsert.

Arena Zagrebi külastajate hulk on erinevatel üritustel olnud väga erinev. Nt 2009. aasta käsipalli MM ajal jälgis avamängu Horvaatia ja Venemaa vahel 15200 inimest, kuid sama MM-i Horvaatia ja Lõuna-Korea vahelist mängu vaatas ainult 800 pealtvaatajat. Järgnevatel aastatel on Euroopa meistrite liiga käsipallimänge vaadanud korduvalt 15 tuhat pealtvaatajat ning ka KHL-i mängudel on korduvalt olnud 15 tuhat pealtvaatajat ehk n.ö. täismaja. Samas kohaliku korvpalliklubi KK Zagreb mänge Euroliigas Kaunase Žalgirisega ja Moskva AKSK- ga vaatas 2011. aastal ainult kaks tuhat pealtvaatajat. Kontsertidest on suurima publiku (23 tuhat inimest) kohale meelitanud Bosnia ja Hertsegoviina rahvamuusikaartist Halid Bešlić. Samas oli ülemaailmselt tuntud artistidest Slayer and Megadeth’i kontserdil 2011. aastal ainult 4 tuhat, Joe Cockeri kontserdil 2011. aastal 6 tuhat, Britney Spearsi kontserdil 2011. aastal 8 tuhat, Jean Michel Jarre kontserdil 2011. aastal 3 tuhat, Lenny Kravitzi kontserdil 2011. aastal 5 tuhat ja Stingi kontserdill 2012. aastal ainult 5 tuhat külastajat.

3.4.4. Spaladium Arena Splitis

Horvaatia suuruselt teises linnas Splitis (ca 178 tuhat elanikku) on suurim universaalhall Spaladium Arena. Halli omanik on Spliti linn. Spaladium Arena koosneb kahest hallist – nn suurest hallist ja selle vahetus naabruses asuvast väikesest hallist. Suur hall mahutab korvpalli-, käsipalli-, tennise ja futsalivõistlustel 10931 pealtvaatajat ehk kuni 6,14% Spliti elanikkonnast. Kontsertidel ja poksivõistlustel on suure halli mahutavus ca 12339 25 pealtvaatajat. Väike hall mahutab 150 pealtvaatajat. Väikest halli kasutatakse eeskätt treeninguteks. Spaladium Arenat hakati ehitama 2007 ja see avati detsembris 2008. Halli rajamine läks maksma ca 50 miljonit eurot. Spaladium Arena suure halli tehnilistest näitajatest on oluline, et halli laealuseid konstruktsioone on võimalik tõsta kuni 28 m kõrgusele. Laekonstruktsioonide külge on võimalik riputada kuni 70 tonni raskust (lisa- valgustid jms). Spaladium Arena ja tema lähiümbruse skeem on esitatud lisas 9.

Spaladium Arena on korvpallimeeskonna KK Split koduareen. See meeskond mängib korvpalli Horvaatia tugevaimas liigas. Spaladium Arenas toimusid muuhulgas 2009. a meeste käsipalli MM-i B alagrupi mängud ja üks poolfinaalidest. 2012. a toimusid Spaladium Arenas futsali EM-i kahe alagrupi mängud ja veerandfinaalid.

Spaladium Arena puhul tuleb arvestada, et Splitist on maanteid mööda Hporvaatia pealinna Zagrebisse 393 km. Splitile lähim suurem linn on Bosnia ja Hertsegoviina pealinn Sarajevo, kuhu on maanteid mööda 244 km. Horvaatiasiseste suuremate ürituste osas on Zagrebi suuremate universaalhallide mõju Spaladium Arenale suhteliselt väike. Samas suuremad rahvusvahelised spordi- ja kultuuriüritused toimuvad Horvaatias väga valdavalt Zagrebis. Spliti Spaladium Arenasse jõuab selliseid üritusi väga harva. Ka suuremad kontserdid, mis Spaladium Arenas toimuvad, on peamiselt Horvaatia enda või endise Jugoslaavia teiste riikide artistide omad.

Spaladium Arena suur hall on Spliti jaoks selgelt liiga suur, mahutades spordivõistluste ajal kuni 6,9% Spliti elanikest. Halli liigset suurust näitab ka ürituste suhteliselt hõre kalender. Nt 2015. aastal toimusid suures hallis üritused 28 päeval, sh 11 päeval messid. Messidest veelgi enam oli kontserte. Spordiüritusi korraldati 2015. aastal vaid mõni. 2016. aasta esimese nelja kuu jooksul on Spaladium Arena suures hallis üritusi toimunud 17 päeval, sh 10 päeval messid, neljal päeval arvutimängijate kokkutulek, kahel päeval kontsert ja ühel päeval spordiüritus (käsipallivõistlus Horvaatia ja Montenegro naiskonna vahel). Järgmine teadaolev üritus toimub aga alles juuli lõpus – selleks on Iron Maideni kontsert. Selleks, et ürituste kalendrit rohkem täita, on Spaladium Arena väikeses hallis periooditi liuväli, mis on väikese tasu eest avatud kõikidele huvilistele. Viimati oli väike hall selliselt kasutusel 2015. aasta 15. detsembrist kuni 2016. aasta 15. jaanuarini.

3.5. Välismaiste suurte universaalhallide kogemuste üldistused Tartu universaalhalli jaoks

Alljärgnevalt on tabelis 1 (järgmisel leheküljel) esitatud eelpoolvaadeldud universaalhallide peamised näitajad ühtse tabelina.

26

Tabel 1. Vaadeldud suurte universaalhallide peamised võrdlusalused näitajad

Hall Linn Valmimise Istekohti Peamised aasta kuni spordi spordivõistlused ajal Hartwall Arena Helsingi 1997 13349 jäähoki HK Areena Turu 1990 11820 jäähoki Espoo Metro Areena Espoo 1999 6982 jäähoki Arena Riga Riia 2006 11200 jäähoki, korvpall Siemens Arena Vilnius 2004 10000 korvpall Šiauliu Arena Šiauliai 2007 5700 korvpall Cido Arena Panevežys 2008 5950 korvpall Švyturio Arena Klaipeda 2011 6200 korvpall Alytaus Arena Alytus 2011 5500 korvpall Arena Stožice Ljubljana 2010 12480 korvpall Dvorana Tabor Maribor 1986 3800 korvpall Arena Zagreb Zagreb 2008 16500 käsipall, jäähoki, korvpall Spaladium Arena Split 2008 10931 pole peamist ala

Soome, Läti, Leedu, Sloveenia ja Horvaatia suurte universaalhallide kogemustele tuginedes võib Tartu universaalhalli jaoks teha järgmised üldistavad järeldused:  Enamikel suurematel universaalhallidel on vähemalt üks võistkondlik spordiala, mille teenindamisele universaalhalli tegevus suues osas toetub. Soomes on selleks spordialaks jäähoki, Leedus korvpall, Lätis jäähoki ja korvpall; Sloveenias ja Horvaatias käsipall ja korvpall. Ilma nimetatud spordialade üritusteta ei oleks võimalik neid halle ära majandada. Tartu populaarseim spordivõistkond on korvpallimeeskond „Tartu Ülikool/Rock“. Seetõttu jääb Tartu universaalhallis spordivõistluste pearaskus ilmselt linna tuntuima korvpallimeeskonna kanda.  Teisalt ei tohiks universaalhalli jaoks kõige olulisema spordivõistkonna tähtsus olla väga suur, ehk üks võistkond ei tohiks anda enam kui poolt kõikidest üritustest, mis universaalhallis korraldatakse. Vastasel juhul sõltub universaalhalli täituvus suurel määral ühe konkreetse spordivõistkonna hooaja õnnestumistest, nt edenemisest karikavõistlustel või rahvusvahelistel võistlustel.  Võistkonnad, kellel on mitu koduhalli, eelistavad väiksema publikuhuviga võistlusi läbi viia väiksemas hallis, sest väiksema halli kasutamine on seotud väiksemate kuludega. Lisaks on suures, kuid pealtvaatajatega hõredalt täidetud hallis mängimine psühholoogiliselt raske.  Isegi juhul kui võistkondlikud spordialad on piirkonnas väga populaarsed ja universaalhall selliste võistkonnamängude toimumiseks igati sobiv, võib ürituste kalender jääda väga hõredaks juhul kui halli üür on väga kõrge.  Põhimõtteliselt on hallil kaks võimalust – kas olla paljude, kuid suhteliselt väikese pealtvaatajaskonnaga ürituste korralduskohaks või väheste, kuid suhteliselt suure pealtvaatajaskonnaga ürituste toimumiskohaks. Väikese pealtvaatajaskonnaga ürituste puhul kasutatakse areenist vaid osa. See, kas suurt universaalhalli tasub majanduslikult 27

kasutada ka väiksemate ürituste korralduskohana, sõltub paljuski kulude tasemest, mille toob kaasa vaid areeni osaline kasutamine. Juhul kui areeni osaliselt kasutamise ja täielikult kasutamise kulude vahe on väike, ei tasu areeni väikeste ürituste toimumise paigana kasutada.  Võimaluse korral võiks universaalhall olla ühes kompleksis koos pidevalt töötava meelelahutuskeskusega või ostukeskusega. Nii pidevalt toimiv meelelahutuskeskus kui ka ostukeskus võimaldaks luua vähemalt osad universaalhalliga ühised söögikohad, mis ei ole avatud mitte üksnes universaalhallis ürituste toimumise ajal, vaid pidevalt. See omakorda võimaldaks söögikohtadelt küsida renti aastaringselt.  Väikeses riigis on suurimast linnast ja suurimast hallist väljapoole suhteliselt raske saada rahvusvaheliste pop- või rockmuusika tippartistide kontserte ja muid esinemisi. Seetõttu, arvestades Saku Suurhalli olemasolu Tallinnas, on Tartu universaalhallil ilmselt raske saada rahvusvaheliste pop- või rockartistide kontserte.  Universaalses suurhallis võib olla võimalik korraldada väga mitmesuguseid erinevaid üritusi. Tihedama kasutusgraafiku saavutamiseks peab aga hall olema kitsamalt orienteeritud, sealhulgas ehituslikult paremini vastama kitsama valdkonna (spordiüritused / kultuuriüritused jne) vajadustele.  Üksnes suurürituste korraldamisega ei õnnestu suurhalli tavaliselt ära majandada. Suurhalli majandusliku tasuvuse tõstmiseks on oluline, et hallis toimuks tegevus ka suurürituste vahelisel ajal. Viimase saavutamiseks peab suurhall olema ehitatud nii, et teda on võimalik kasutada ka väiksemate osadena ehk teisisõnu peavad vähemalt osad suurhalli väiksemad ruumid (loožid, söögikohad, ruumid rühmatöö tarbeks jne) olema võimelised funktsioneerima ka iseseisvalt.  Suurhalli osad söögikohad võiks olla ligipääsetavad ka suurhalli välisküljelt. See võimaldaks neid söögikohti töös hoida pidevalt, st ka suurürituste vahelisel ajal.  Suurhalli istekohtade arvu ja ka halli areeni põrandapindala kiireks muutmiseks on võimalik paigutada osad istekohad nn teleskoopraamidele.  Võimaluse korral peaks suurhall osasid toetavaid infrastruktuurielemente kasutama ühiselt naabruses asuvate suurte hoonetega (keskustega).

3.6. Saku Suurhall ja tema kogemused Tartu Linnhalli jaoks

Tallinnas paiknev Saku Suurhall on Eesti suurim universaalhall. Kontsertide ajal mahutab hall kuni 10 tuhat inimest. Korvpallimängude ajal mahutab hall kuni 7200 inimest ja teatristiilis kuni 5000 inimest. Piduliku laudades õhtusöögi korral on halli mahutavus 1000 inimest. See tähendab, et spordivõistluste ajal mahutab Saku Suurhall kuni 0,55% Eesti elanikest (1,312 miljonit) ja kuni 1,70% Tallinna elanikest (423 tuhat). Saku Suurhall avati novembris 2001.

Saku Suurhalli rajamine läks maksma ca 210 miljonit krooni (ca 13,4 miljnit eurot, kuid ehituse aegne krooni reaalne ostujõud oli oluliselt kõrgem kui praegune krooni summale vastav euro väärtus). Universaalhall on olnud enamuse ajast AS Rocca al Mare Suurhall omanduses. Selle ettevõte omanikering on aga pidevalt vaheldunud. AS Rocca al Mare Suurhall kaasomanikeks on olnud ka Eesti Vabariik ja Tallinna linn. AS Rocca al Mare 28

Suurhalli pikaajaline omanik Pivotal OÜ lõpetas 2014. aastal pankrotiga. Halli praegune omanik on Best Idea OÜ, mille ainuomanik on Hoiupanga Töötajate AS, mille ainuomanik omakorda on ärimees Marcel Vichmann (kes oli varem ka AS Rocca al Mare Suurhalli omanikeringis).

Saku Suurhalli saali suurus ja interjöörilahendus on muudetavad spetsiaalsete kardinate abil ja erinevate istekohtade paigutusega. Osad tribüünid on teisaldatavad ehk teleskooptribüünid – neis paikneb kokku 2869 istekohta. Suure saali kõrval asuvad paarkümmend eri suuruses riietus-, abi- ja kõrvalruumi ning saunad. Seejuures on riietusruume 17. Neist kahes on soome saun ja ühes massaaživann. Riietusruume on võimalik sisustada vastavalt ürituse nõuetele ka töötubadeks, puhkeruumideks jms. Suure saali põrandaala maksimaalne kasutatav pind on 2800 m2. Saali kõrgus põrandalt riputustaladeni on 16 m. Halli III tasandi loožides on istekohti 627 inimesele. Saku Suurhall pakub ürituse läbiviimiseks vajalikku tehnikat (sh lava, heli, valgus jms) ja väikeinventari üksnes eraldi tellimisel ja eraldi tasu eest. Saku Suurhalli esimese tasandi skeem on esitatud lisas 10 ja teise tasandi skeem lisas 11.

Saku Suurhallis asuv restoran asub halli II tasandi tribüünil ja on saalile avatud vaatega. Seda ala üüritakse eraldi välja ka vastuvõttude ja väiksemate pidude korraldamiseks, seminari lõunapauside pidamiseks jms. Restoraniala suurus on 362 m2. Maksimaalne mahutatavus restorani laudade ääres istudes on 160 külalist; püstijalavastuvõtu korral mõnevõrra enam. Halli I tasandil asub lounge, millel suurust 200 m2 ning mille maksimaalne mahutavus laudades on 60 külalist ja püstijalavastuvõtu korral kuni 100 külalist. Nimetatud ruumi üüritakse väiksemate pidude ning vastuvõttude korraldamiseks. Söögikohtade vähesus on Saku Suurhalli oluline probleem ja samas piirab see oluliselt ka tulu, mida Saku Suurhall võiks teenida. Eriti peale muusikaüritusi on tunni ja enama aja vältel Saku Suurhalli lähedased (ja ka paljud kaugemad) kiirsöögikohad (kütusetanklate söögikohad. McDonaldsid, Hesburgerid jms kohad) kontserdipublikust nö üle ujutatud, sest pikk kontsert on toonud näljatunde, kuid Saku Suurhallis on kehakinnitamise võimalused väga piiratud.

Saku Suurhalli teiseks oluliseks probleemiks on kaubikute halb ligipääs areenile. Nimetatud probleem toob lavaehitajatele ja üritusega seotud tehnika transportijatele lisatööd ning suurendab ürituse ettevalmistamise ajakulu. Probleemist teadlikuks saades on osad kontserdikorraldajad, kes on kaalunud saku Suurhalli kasutamist, ürituse korraldamise ideest Saku Suurhallis loobunud.

Saku Suurhallis on suurematest üritustest toimunud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus, 2010. aasta Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises, 2013. aasta U-20 Euroopa meistri- võistlused korvpallis. Saku Suurhall on korvpallimeeskonna BC Kalev/Cramo koduareen. Nimetatud meeskond peab hallis eeskätt rahvusvaheliste liigade (Balti Liiga, VTB Ühisliiga, FIBA Europe Cup) mänge ja Eesti meistrivõistluste mänge TÜ/Rocki korvpallimeeskonnaga ning Eesti korvpalli meitriliiga finaalmängud.

Viimastel aastatel on Saku Suurhallis toimunud aastas üritusi 70–100 päeval ehk 19–27% aasta päevadest. Erinevalt Läänemere idakalda enamikest teistest suurtest universaalhallidest on Saku Suurhall suutnud üritusi leida ka suvekuudesse. Näiteks 2013. aastal oli juunis, juulis ja augustis üritustega täidetud koguni 24 päeva (neist 17 päeva oli täidetud korvpalliga, sh 11 29 päeva U20 Euroopa meistrivõistlustega korvpallis). 2014. aastal oli suvekuudel üritustega täidetud 7 päeva ja 2015. aastal 3 päeva. 2013–2015 Saku Suurhallis toimunud ürituste päevade hulk mõnede ürituste gruppide lõikes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Saku Suurhallis toimunud üritustega päevadega hulk ajavahemikus 2013–2015

Üritus 2013 2014 2015 KOKKU 98 70 87 sh korvpallivõistlused 45 11 22 kontserdid 9 14 9 tsirkuseetendused 7 2 5 tantsuetendused 1 1 4 koertenäitused 7 5 8 messid 5 5 6 laadad, soodusmüügid 4 11 15 jääetendused 0 3 3

Tabelist on näha, et ühe ja sama ürituste grupi hulk varieerub aastate lõikes suures ulatuses. Näiteks korvpallimängudega päevade hulk on kõikide üritustega päevade hulgast moodustanud 15,7–45,9%. Laatade ja soodusmüügipäevade osatähtsus on varieerunud aga 4,1–17,2% vahel. Suhteliselt stabiilsem on olnud kontsertide, messidega päevade ja koerte- näitusega päevade hulk. Lisaks tabelis kirjas olevat tüüpi üritustele on Saku Suurhallis viimastel aastatel toimunud ka näiteks Jehoova tunnistajate konvent (mitmel päeval, mitmel aastal), judovõistlused, minijalgpalli võistlused, maadlusvõistlused, extreemspordiüritus Simple Session, vabavõitlused, fitnessi suured ühistreeningud, hobusenäitused, autonäitused jms. 2016. jaanuarist mai lõpuni toimus/toimub Saku Suurhallis üritusi 45 päeval, sh 14 päeval korvpallimängud, kuuel päeval kontserdid, viiel päeval laadad või soodusmüügid, neljal päeval koertenäitused, neljal päeval jääetendused.

Erinevat tüüpi üritustele kehtib Saku Suurhallis erinev üürihind. Enamasti tehakse igale üritusele korraldajale personaalne hinnapakkumine, mis arvestab võimalikult palju konkreetse ürituse eripärasid. Üüri hind sõltub järgmistest näitajatest:  ürituse tüüp (avalik või kinnine, piletiga või ilma);  ürituse kestus (ajaliselt pikema ürituse üür on üldjuhul kõrgem);  üksik üritus või ürituste sari (ürituste sarja puhul on võimalik saada soodustust);  prognoositav ja tegelik külastajate / osalejate arv (suurem osalejate arv toob kaasa kõrgema üüri);  areeni kasutatava osa suurus (mida suuremat osa soovitakse kasutada, seda kõrgem on üürisumma);  ürituse toimumise aeg (üldjuhul on suvel ürituse korraldamine odavam kui muudel aastaaegadel, sest suveperioodil on üritusi vähem).

Halli ettevalmistuspäeva tavaline üürihind on 1500 eurot. Väiksemate (kuni nelja-viie tuhande osavõtjaga) ürituste tavaline üüri hind on vahemikus 8–9 tuhat eurot päeva eest juhul kui üritus kestab ühe päeva ja üüritakse ainult peaareen. Väga rohkearvulise publiku puhul 30 koosneb üür kahest poolest. Esimene pool on fikseeritud tasu ja teine pool on kokkulepitav protsent ürituse piletimüügitulust.

Saku Suurhalli üürihinnas sisaldub üksnes üüritava(te) ruumi(de) kasutamisõigus soovitud kuupäevadel ning ürituseaegsed üldised kommunaalkulud. Üürihinnas ei sisaldu ürituse läbiviimiseks vajalike teenuste, tehnika, väikeinventari või spetsiaalselt ürituse erilahenduste tarbeks kasutatava elektrienergia jms maksumus. Nimetatu eest tuleb maksta täiendavalt.

Vaatamata viimaste aastate keskmiselt tihedale ürituste kalendrile on Saku Suurhall pidevates majandusraskustes. Saku Suurhallil on pikki aastaid olnud kohustusi kommertspankade ees ja halli omanikega seotud ettevõtete ees. Hall on suutnud tegevust jätkata paljuski seetõttu, et hallli omanikud on hallile pidevalt laenu juurde andnud.

Saku Suurhalli nõrka majandustulemust saab põhjendada paljuski ürituste väga väikese keskmise pealtvaatajate arvuga. Näiteks korvpallivõistlustel Ühisliigas oli hooajal 2015/2016 BC Kalev/Cramo Saku Suurhalli mängude keskmine pealtvaatajaskond ainult 960 inimest, kusjuures ühel mängul isegi vaid 300 inimest (!). Seega keskmine publiku hulk moodustas üksnes 12,6% Saku Suurhalli mahutavusest korvpallimängude ajal. BC Kalev/Cramo FIBA Europe Cup Saku Suurhallis hooajal 2015/2016 kolmel mängul oli pealtvaatajaid aga vastavalt 850, 1300 ja 1100 ehk kuni 17,1% Saku Suurhalli mahutavusest korvpallimängude ajal. See tähendab, et Saku Suurhallis toimub väga vähe üritusi, kus lisaks tavapärasele üürile on Saku Suurhallil võimalik küsida ka kokkulepitud protsenti piletimüügitulust. Osadel üritustel, kus protsent piletimüügitulust on üritusega kokku lepitud, jääb piletimüügitulu alusel Saku Suurhallile jääv rahasumma oluliselt väiksemaks esialgu loodetust.

Saku Suurhalli operaatori AS Rocca al Mare Suurhall müügitulu, EBITDA (ärikasum), EBITDA (ärikasum + amortisatsioonikulu), intressikulu, puhaskasum ja puhaskasum, millele on liidetud põhivara kulum aastate 2010–2013 kohta on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. AS Rocca al Mare Suurhall mõned finantssnäitajad, eurodes

Finantsnäitaja 2010 2011 2012 2013 Müügitulu 603 682 581 400 775 606 696 671 EBITDA 228 688 184 831 274 593 106 165 Põhivara kulum 293 184 285 761 282 988 6 322 813 EBIT –64 496 –100 930 –8 395 –6 216 648 Intressikulu 534 529 390 623 2 967 459 1 443 734 Puhaskasum –599 025 –491 553 –2 975 854 –7 660 382 Puhaskasum + kulum –305 841 –205 792 –2 692 866 –1 337 569

AS Rocca al Mare Suurhall müügitulu puhul on huvitav, et nt 2013. aastal oli müügitulust suhteliselt suur osa reklaami vahendamisel – nimetatud tegevusest saadi siis müügitulu 113623 eurot ja see moodustas 16,31% ettevõtte kogu müügitulust. Ettevõttes töötas 2013. aastal 5 põhikohaga töötajat. Aasta varem oli põhikohaga töötajaid 6. Ettevõtte keskmine brutotöötasu oli 2012. aastal 1389 eurot kuus ja 2014. aastal 1424 eurot kuus.

31

2014. aasta aprillis omandas Saku Suurhalli hoonestusõiguse Best Idea OÜ. Nimetatud ettevõte alustas Saku Suurhalli opereerimist 01.05. 2014. AS Rocca al Mare Suurhall ei ole 2014. aasta kohta majandusaasta aruanne esitanud. Best Idea OÜ põhitegevusala on Saku Suurhalli opereerimine. Ettevõtte 2014. a müügitulu oli 727433 eurot, millest Saku Suurhalliga oli seotud 707153 eurot (sh müügitulu reklaami vahendamisest 108800 eurot). Ettevõte ei arvesta põhivara amortisatsiooni, kuid sellest hoolimata oli ettevõtte ärikasum 2014. aastal negatiivne, täpsemalt –424905 eurot. Ärikasumit mõjutasid oluliselt 169325 euro suurused juriidilised kulud. Samas ka ilma juriidiliste kuludeta oli ettevõtte ärikasum negatiivne, täpsemalt –255580 eurot. Best Idea OÜ 2014 aasta puhaskasum oli –455349 eurot.

Saku Suurhalli kogemused näitavad, et  keskmiselt tihe ürituste kalender ei pruugi suurele universaalhallile tagada kahjumi vältimist kui enamikel üritustel on pealtvaatajate hulk väga väike;  halvasti läbimõeldud halli logistika peletab eemale olulise osa potentsiaalsetest halli rentijatest;  söögikohtade vähesus toob ebameeldivusi Saku Suurhallis toimuvate suurürituste külastajatele ning piirab Saku Suurhalli tulu teenimise võimalusi.

32

4. Tartu linna suuremate kultuuri- ja spordisaalide ning konverentsikeskuste lühiiseloomustus

4.1. Tartu linna suuremate kultuurisaalide lühiiseloomustus

Käesoleval ajal on Tartu linnas olemas järgmised suuremad (rohkem kui 500 inimest mahutavad) saalid kontsertide ja muude kultuuriürituste läbiviimiseks:  Peetri kiriku saal – 1500 istekohta;  Pauluse kiriku peasaal – 1100 istekohta;  Vanemuise Kontserdimaja – 959 istekohta (kuni 636 kohta parteris ja 323 kohta rõdul);  Vanemuise suur maja – 700 istekohta (407 kohta parteris ja 293 kohta rõdul).

Lisaks on linnas mitmeid saale, mis mahutavad 300–500 istekohta. Sellisteks saalideks on näiteks Tartu Ülikooli aula (470 istekohta), Vanemuise väike maja (446 istekohta), Jaani kiriku saal (440 istekohta), Salemi kiriku saal (400 istekohta), Genklubi saal (ca 400 istekohta), Rokiklubi (ca 350 istekohta), Tartu Sadamateatri vaatesaal (300 istekohta), Athena Keskuse suur saal (300 istekohta).

Tartu olemasolev suurim kultuuriürituste läbiviimiseks sobiv saal mahutab ca 1,6% Tartu elanikkonnast. Kirikusaale arvestamata mahutab Tartu suurim kultuurisaal ca 1,0% Tartu elanikkonnast. Võrdluseks Tallinna suurim kultuuriürituste läbiviimiseks mõeldud hoone – Saku Suurhall – mahutab maksimaalselt 10 tuhat kontserdikülastajat või korvpallivõistlusel maksimaalselt 7200 istekohta, mahutades kontsertide ajal ca 2,4% ja istuma ca 1,7% Tallinna elanikkonnast. Seega on Tartu olemasoleva suurima kultuurisaali mahutavus linna elanike arvuga võrreldes oluliselt väiksem kui Tallinna suurima kultuurisaali mahutavus Tallinna elanike arvuga võrreldes.

Tartu mõlemad suured kirikusaalid sobivad eeskätt tõsisema muusika üritusteks. Vanemuise Kontserdimajas toimuvad erinevad kontserdid (sümfoonia-, klaveri-, koorimuusika-, jazz- jms kontserdid). Vanemuise suur maja on peamiselt teatrietenduste päralt. Päris kerge muusika (nt rockkontserdi) üritusteks hästi sobivat enam kui 500 kohalist saali Tartus ei ole. Aeg-ajalt korraldatakse selliseid kontserte Vanemuise kontserdimajas. Nii Vanemuise Kontserdimaja kui ka Vanemuise suur maja on aeg-ajalt türituste ajal täielikult välja müüdud.

4.2. Tartu linna suuremate spordisaalide lühiiseloomustus

Käesoleval ajal on Tartu linnas olemas järgmised suuremad (500 või enam kohalised) saalid spordiürituste läbiviimiseks: 33

 A Le Coq Sport Spordimaja (Ihaste tee 7) 2109 istekohta (sh 373 alalist istekohta);  Tartu Ülikooli spordihoone (Ujula tn 4) 1500 (koos lisakohtadega 1700) istekohta;  Eesti Maaülikooli spordihoone (F. R. Kreutzwaldi 7) 500 istekohta.

Tartu olemasolev suurim spordihall mahutab ca 2,2% Tartu elanikkonnast). Võrdluseks Tallinnas asuv Saku Suurhall mahutab spordivõistluste ajal kuni ca 1,7% Tallinna elanikkonnast. Seega mahutab Tartu olemasolev suurim spordihall suhteliselt rohkem linna elanikke kui Tallinna olemasolev suurim spordihall.

A Le Coq Sport Spordimajas on üks suur saal (pindalaga 1950 m2), mida saab vahekardinatega eraldada mitmeks saaliks. Ühe vahekardinaga eraldatult on kaks saali, üks 1300 m2 ja teine 650 m2. Kahe vahekardinaga eraldades tekib kolm saali, kus iga saali suurus on 650 m2. A Le Coq Sport Spordimajas hooajal 2015/2016 toimunud ja planeeritud suuremad ja olulisemad võistlused/üritused on olnud: MK etapp ilu- ja rühmvõimlemises ning Miss Valentine, K. Keeraku laste judovõistlus ja eesti absoluutkaalu MV, Eesti MV Ladina- Ameerika tantsudes, Eesti MV sulgpallis, XXXX Estonian juniors open judos, Eesti MV ilu- ja rühmvõimlemises, My Fitness Weekwnd 2015, Gymnafest finaal, Eesti sulgpalli GP 2015 (rahvuvaheline), Eesti MV karates, Eesti MV judos, täiskasvanute Eesti MV sulgpallis, Võimlemisfestival, Estonian Dance & Gymnastic Championship, Eesti MV ilu- ja rühm- võimlemises, MK etapp võistlustantsus „Tartu Karikas“, Eesti MV kickboxingus, Euroopa junioride karikaetapp sulgpallis, Eesti Jalgpalli Liidu aastalõputurniir minijalgpallis. A. Le Coq Sport Spordimajas on toimunud ka mittespordi suurüritusi (1000–2000 inimesega). Sellisteks üritusteks on olnud näiteks: tsirkuseetendused, perepäevad, laadad, tantsupeod, Põhjamaade Üliõpilaskooride festival, noorte reivipeod, asutuste jõulupeod, Jehoova tunnistajate konverentsid (ca 3000 osalejat), muud konverentsid, talvine tantsupidu jne. A Le Coq Sport Spordihoonel on olemas valmidus ka spordiga mitteseotud valdkondade teenindamiseks. Samas on A Le Coq Spordimaja peamine funktsioon siiski erinevate spordialade treeningute läbiviimise kohaks olemine. Suure enamuse ajast on pallisaalid treeninguteks välja üüritud. Võistlused või muud suuremad üritused, mis A Le Coq Spordimajas toimuvad, löövad treeningute ajad segamini, sest sel ajal ei saa vastavates saalides treeninguid korraldada.

Tartü Ülikooli spordihoone nelja pallisaali kasutatakse peamiselt treeningute läbiviimiseks. Spordialadest on seal esindatud eeskätt korvpall, võrkpall, käsipall, sulgpall, võimlemine. Peamine kasutamine toimub ajavahemikus 15.00–22.00. Osad treeninggrupid kasutavad saale hommikupoolsel ajal 9.00–10.00. Kehakultuuriteaduskonna õppetöö toimub tunniplaani alusel alates vahemikus 8.00–16.00. Spordisaali aegadest kasutatakse korvpalli poolt ca 40%, õppetööks ca 20%, sulgpalli poolt ca 15%, rentnike poolt ca 10%, võimlemise poolt ca 5%, käsipalli poolt ca 5%, tennise poolt ca 5%. Korvpall, võimlemine ja sulgpall vajavad praegusest veelgi rohkem saaliaega. Tartu Ülikooli spordihoones saab suurüritusi korraldada ainult pallisaalides. Samas toimub seal suurüritusi vähe, sest pallisaalide suur koormus ei võimalda leida aega, millal üritust läbi viia. Suurürituse toimumise korral osad spordialad 34 kannatavad treeningute ärajäämise tõttu. Hooajal 2015/2016 on Tartu Ülikooli Spordihoones läbi viidud suuremad üritused olnud järgmised:  14.10.2015 tudengipäevade raames sügisaeroobika;  28.10.2015 Tartu linna eakate olümpia;  21.11.2015 EDO rahvusvahelised tantsuvõistlused;  5.12.2015 KEVEK rahvusvahelised võistlused kergejõustikus veteranidele.

Eesti Maaülikooli spordihoones on kolm täismõõtmelist pallimängusaali (1679,8 m2, 500 kohaline teleskooptribüün), kaks aeroobikasaali (167,8 ja 99 m2), maadlus- (229,5 m2), tõste- (82,9 m2), jõu- (148,2 m2), lauatennise/piljardi saal (330 m2 / 30 m2), ronimissein. Palli- mängusaalid võimaldavad tegeleda korv-, võrk- ja käsipalliga, samuti tennise, sulgpalli, saali- jalgpalli ning saalihokiga. Septembrist mai lõpuni on enamus saale kella 15.00. ja 23.00. vahel tihedas kasutuses, kuid hommikupoolsetel aegadel, st 8.30 kuni 15.00. väheses kasutuses. Hommikupoolsetel aegadel on saalid peamiselt õppetöö, tennise, korvpalli, saalihoki kasutuses. Juunis, juulis ja augustis on saalide kasutus valdavalt väga vähene. Pidevamalt kasutuses on siis ainult aeroobika-, jõu- ja tõstesaal. Pallimängusaale kasutatakse spordialadest enam saalihoki ja korvpalli tarbeks, vähem võrkpalli ja sisejalgpalli tarbeks. Rohkem saaliaegu vajavad eeskätt korvpall ja sulgpall. Hooajal 2015/2016 on suuremad üritused, mis Eesti Maaülikooli spordihoones toimunud, olnud SELLi mängud (rahvusvahelised üliõpilasspordi võistlused, mida peetakse vaheldumisi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus) ja tantsuvõistlus „Kuldne karikas“. Pallimängusaalide enamaks kasutamiseks võistluste korraldamise paigana seab takistuse eesätt saali põrandakattematerjal (PVC), mis tähtsamate võistluste tarbeks ei sobi.

Tartu olemasolevates spordisaalides on suurema pealtvaatajaskonnaga olnud korvpalli- võistlused ja võimlemisvõistlused. Tartu linna spordivaldkonna mõnede töötajate hinnangul on mõnedel korvpallivõistlustel pealtvaatajate hulgaks olnud ca 2500–3000 inimest. Viimaste aastate tegelik korvpallistatistika näitab aga, et ühelgi korvpallivõistlusel ei ole pealtvaatajate arv olnud suurem kui 1600 ja enamikel korvpallivõistlustel on pealtvaatajate arv olnud väiksem kui 1200. Teiste suuremate spordiürituste pealtvaatajaskond ei ole Tartu linna spordivaldkonna töötajate hinnangul ületanud 1500 inimest. Spordivõistluste tegelik statistika näitab, et väga suurel hulgal üritustel on pealtvaatajaid vähem kui tuhat ning praktiliselt mitte kunagi ei ole mittekorvpalli- ja ,mittevõimlemisüritustel olnud pealtvaatajaid enam kui 1200.

Tartu linna sporditeenistuse hinnangul vajab linn hetkel kõige enam jalgpalli sisehalli. Problemaatiline on ka sisejääväljaku võistlusareen. Lõunakeskuse jääväljak vastab küll võistlustingimustele, kuid sellel puuduvad tribüünid. Seega ei saa seal pealtvaatajaskonnaga spordivõistlusi korraldada. Muudest spordialadest vajavad täiendavaid treeningvõimalusi eeskätt poks, tõstesport ja lauatennis, kuid need vajadused ei puuduta otseselt Tartu universaalhalli rajamist.

35

4.3. Tartu linna suuremate konverentsisaalide lühiiseloomustus

Käesoleval ajal on Tartus kaks suuremat, 250 või enama istekohaga konverentsikeskust, milleks on:  Dorpati hotelli konverentsikeskus, kus on kümme erineva suurusega konverentsiruumi kokku 1394 istekohaga;  Atlantise konverentsikeskus, kus on kolm saali kokku 320 (200 + 70 + 50) istekohaga.

Atlantise keskuses peetakse konverentse tegelikkuses väga harva. Oluliselt tihedamini on kasutuses Dorpati konverentsikeskus, kus muuhulgas peab suuremad konverentsid ka Tartu Ülikool. Lisaks Dorpati konverentsikeskusele peetakse Tartus konverentse Tartu Ülikooli erinevates hoonetes (näiteks TÜ peahoone auditooriumites ja aulas, TÜ raamatukogu konverentsikeskuses Struve 1, sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoones Lossi tn 36, uues füüsikahoones Viljandi mnt 42, filosoofiateaduskonna hoones Jakobi 2, arvutiteaduskonna hoones Liivi 2 jne), Eesti Maaülikooli hoonetes (nt peahoones Kreutzwaldi 1A), Tartu Sadamateatris (Soola 5B), Tartu Loodusmajas (Lille 10). Konverentside toimumise kohana on Tartus kasutatud ka Vanemuise Kontserdimaja, milles on suures saalis konverentside ajal võimalik kasutada 800 istekohta. Samas ei peeta Vanemuise Kontserdimaja konverentside pidamiseks sobivaks, sest seal puuduvad rühmatööde läbiviimiseks hädavajalikud seminari- ruumid.

Valmivas Eesti Rahva Muuseumi uues hoones saab olema 200 kohaline konverentsikeskus. 2016. aasta sügisel Tartus avatavas V spaa- ja konverentsikeskuses saab olema kuus konverentsiruumi, mille üpindala kokku on 795 m2. Nimetatud ruumidesse on võimalik paigutada istudes kuni 485 inimest (teistel andmetel kuni 575 inimest) ja püstijalu seistes kuni 700 inimest. Keskuse suurim, 227 m2 suurune saal mahutab istudes kuni 240 inimest ja püstijala seistes kuni 300 inimest.

Viimastel aastatel on Eestis toimunud vaid üks enam kui tuhande osavõtjaga konverents. See toimus 2014. aastal Tallinnas Nordea Kontserdimajas ja osalejaid oli peaaegu 1400. Vaatamata Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) pingutustele muuta Eesti konverentsiturismi sihtmaaks, pole see tegelikkuses seni õnnestunud. Suurte ahvusvaheliste konverentside korraldamise osas valitseb Euroopas väga tihe konkurents. Eesti nõrkused, mis piiravad võimalusi selles konkurentsis läbi löömiseks, on asumine suurtest keskustest eemal perifeerias, suhteliselt nõrgal tasemel lennuühendus muu maailmaga ja Eesti jätkuvalt vähene tuntus konverentsiturismi sihtmaana.

Tartu Ülikoolil on huvi eeskätt teaduspõhiste konverentside korraldamise suhtes. Seni suurim Tartus toimunud konverentsid hõlmas 570 osavõtjat. Väga suur enamus Tartus toimuvaid suuremaid konverentse on kuni kahesaja osavõtjaga ja valdavalt isegi alla saja osavõtjaga. Seetõttu võib väita, et Tartu olemasolevate konverentsiruumide suurus ei piira Tartus senisest suuremate konverentside korraldamist. Tartus suuremate konverentside puudumise põhjused ei ole otseselt seotud konverentsiuruumide praeguse suurusega.

36

Tartu peamised piirangud suuremate konverentside korraldamisel on kiirete transpordi- ühenduste puudumine (sh väga hõre rahvusvaheline lennuühendus) ja väike hotellikohtade arv. Tartus on käesoleval ajal ööbimiskohtades alla 1000 voodikoha, kusjuures ööbimis- kohtadest vaid viis on nö tärnihotellid. Väga suur osa Tartu olemasolevatest majutuskohtadest ei ole sobilikud konverentsikülastajate majutamiseks. Põhimõtteliselt on konverentsi- külastajaid võimalik paiguada ka Tartust väljapoole, kuid see muudab konverentsikülastaja jaoks üritusel osalemise ebamugavamaks ning Tartu läheduses paiknevad majutuskohad ei sobi samuti valdavalt konverentsikülastajate majutamiseks.

37

5. Tartu universaalhalli asukoht

Tartu uue universaalhalli asukohaks on määratud Tartu linnas asuv Roosi tn 89 kinnistu (katastritunnus 79512:033:0045). Selle kinnistu pindala on 50908 m2. Kogu kinnistu on sihtotstarbe kohaselt ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu on piisavalt suur, et sinna saaks rajada universaalhalli koos naabruses oleva parkimisalaga. Võrdluseks Saku Suurhalli kinnistu Tallinnas on pindalaga 22037 m2. Seega on Tartu universaalhalli kinnistu ca 2,31 korda nii suur kui Saku Suurhalli kinnistu. Roosi tn 89 kinnistu lähiümbruse kaart on esitatud joonisel 2 (järgmisel leheküljel) ja kinnistu paiknemine Tartu linnas on esitatud kaardil joonisel 3 (ülejärgmisel leheküljel).

Tartu universaalhalli põhjapoolses vahetus naabruses Roosi tänava otsas paikneb Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus hoone. See võimaldab rajada kahele olulisele ühiskondlikule hoonele vähemalt osaliselt ühise parkimisala. Tõenäoliselt on võimalik uue universaalhalli hoonesse paigutada ka ettevõtteid/tegevusi, mis tegutsevad pideavlt (sh väljaspool universaalhallis toimuvate ürituste aega) ja saavad ära kasutada ning ka luua sünergiat, mis tuleneb ERM-i vahetust naabrusest. Nimetatud sünergia loomine ja ärakasutamine võib anda võimaluse Tartu universaalhalli hoonet pidevamalt otseses kasutuses hoida. See omakorda võib suurendada universaalhalli tulu ja parandada halli tasuvusnäitajaid.

Tartu uuele universaalhallile võib kasuks tulla ka fakt, et universaalhalli kinnistu läänepoolsesse naabrusesse jääval kinnistul, aadressiga Roosi tn 84 (kinnistu pindala 14612 m2), ja universaalhalli kinnistu lõunapoolsesse naabrusesse jääval kinnistul, aadressiga Roosi tn 83 (kinnistu pindala 30447 m2), soovib Tartu linn edendada koostöös eraettevõtetega kultuuri, turismi, meelelahutust või spordielu edendavaid tegevusi ning rajada nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikke hooneid ja rajatisi. Selle tarbeks on välja kuulutatud ideekonkurss. Sobivate ideede teostamiseks on Tartu linn nõus seadma kinnistutele hoonestusõiguse. Juhul kui universaalhalli naabruses hakatakse ellu viima ideid, mis oluliselt elavdavad piirkonna kasutamist, võib see tekitada sünergiat ka Tartu universaalhallile, sh suurendada võimalusi pakkuda universaalhallis tegevusi, mida saab ellu viia pidevalt (mitte üksnes universaalhallis suurürituste toimumise ajal).

Tartu universaalhall asub küll äärelinnas, kuid samas vägagi lähedal Tartu kesklinnale. Näiteks Tartu Raekoja platsilt on Tartu universaalhalli kinnistuni jalgsi liikudes vähem kui 1,7 km ehk ligikaudu 20 minuti pikkuse jalgsikõnni teekond. Tartu Ülikooli peahooneni on linnhallist jalgsi liikudes vähem kui 2,0 km ja AHHAA Teaduskeskuseni vähem kui 2,2 km. Universaalhall on väga lähedal ka Tartu olulisele nn magalapiirkonnale ehk Annelinnale. Selle linnaosa peamine suurelamute piirkond Sõpruse puiesteest lääne pool asub universaalhalli kinnistust jalgsi liikudes osaliselt vaid 1,4 km kaugusel. Annelinna suurelamute piirkonna see osa, mis jääb Sõpruse puiesteest ida poole, on lähemates osades universaalhallist aga ca 2,3 km kaugusel ja kaugemates osades ca 3,7 km kaugusel. Linnhalli suhteline lähedus olulisele magalapiirkonnale ja kesklinnale võimaldab vähemalt neljandikul 38

Joonis 2. Roosi tn 89 kinnistu lähiümbruse kaart 39

Joonis 3. Roosi tn 89 kinnistu paiknemine Tartu linnas 40

Tartu elanikest tulla kodunt hallini (eeskätt ilusa ilma korral) jalgsi, vajamata selleks ühistransporti või erasõidukit. Jalgsi tulemist soodustab asjaolu, et juba 2016. aasta sügiseks muudetakse Roosi tänav kaasaja nõuetele vastavaks liikumisteeks.

Universaalhalli valitud asukoht ei ole kindlasti universaalhallile takistuseks või tegevust piiravaks teguriks. Pigem loob asukoht hallile head võimalused hoone pidevamaks aktiivseks kasutamiseks.

41

6. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkona perspektiivne muutumine

6.1. Tartu universaalhalli tagamaa ja selle elanikkond

Tartu universaalhalli tagamaal elavate inimeste arv määrab osaliselt ära Tartu universaalhalli optimaalse suuruse, st universaalhalli istekohtade arvu. Võrdluses Tallinna, aga ka naabermaade suuremate linnade suurhallidega ja tagamaal elavate inimeste arvuga, on võimalik välja tuua võrdlusmoment ja anda seeläbi hinnang, kui suur istekohtade arv on Tartu universaalhalli jaoks tõenäoliselt optimaalne.

On üritusi, mille puhul Tartu universaalhalli tagamaana võib käsitleda kogu Eestit ja teatavatel juhtudel (nt rahvusvaheliste tippartistide suurte kontsertide puhul) võib tagama sisse arvata isegi Põhja-Läti. Need on ainulaadsed üritused, mida mujal Eestis ei korraldata. Siiski tuleb Tartu universaalhalli tagamaad vaadelda ka sellest aspektist, millisesse suurhalli on Eesti elanikul otstarbekam sõita juhul, kui tal on ühe ja sama või sarnase ürituse puhul valida mitme suurhalli vahel. Sellisel juhul tuleb Tartu Linnhalli tagamaa suuruse määratlemisel arvestada ühest küljest muude suurhallide asukohta Eestis, teisest küljest aga universaalhalli potentsiaalsete külastajate Tartusse jõudmiseks kuluvat keskmist aega.

Käesoleval ajal on Eestis kultuuri- ja/või spordiürituste läbiviimiseks mõeldud suurhallid (rohkem kui 3000 kohaga hallid) olemas üksnes Tallinna linnas. Seetõttu võib kogu Eesti elanikkonna peale Tartu universaalhalli valmimist jaotada ära kaheks tagamaaks – Tallinna hallide (Saku Suurhall, Tondiraba Jäähall) tagamaaks ja Tartu universaalhalli tagamaaks. Tagamaade vahelise piiri määrab ära eeskätt tagamaalt suurhallini jõudmise aeg. Seega määrab kummagi linna suurhallide tagamaa ulatuse ära teedevõrk potentsiaalsel tagamaal ja ühistranspordi liikumissagedus (arvestades, et osa suurhallide külastajatest tulevad kohale ühistranspordiga). Nimetatu kehtib siiski vaid juhul, kui Tallinnas ja Tartus toimub üks ja sama üritus ühe ja sama piletihinnaga ning ürituse külastajad valivad ürituse külastamise koha peaasjalikult iseenda ja ürituse toimumise paiga vahelise kauguse alusel.

Tartu universaalhalli tagamaa hulka kauguse alusel kuuluvad kindlalt Tartu maakond, Põlva maakond, Võru maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Jõgeva maakond. Nimetatud maakondade ükskõik millisest punktist Tartusse jõudmine võtab oluliselt vähem aega kui Tallinnasse jõudmine. Samavõrd kindlalt kuuluvad Saare maakond, Hiiu maakond, Lääne maakond, Harju maakond ja Rapla maakond kauguse alusel Tallinna suurhallide tagamaa hulka. Lääne-Virumaa põhjapoolsematest või lääneopoolsematest valdadest on Tallinnasse võimalik jõuda kiiremini kui Tartusse. Lääne-Virumaa Väike-Maarja, Rakke ja Laekvere valda ja Vinni valla ida- ja kaguosa võib aga pidada Tartu universaalhalli tagamaaks, sest nimetatud valdadest on võimalik jõuda Tartusse kiiremini kui Tallinnasse. Ida-Viru maakonnast võib Tallinna suurhallide tagamaaks pidada üksnes Aseri, Sonda, Kiviõli linna ja Lüganuse valla põhjaosa. Ülejäänud Ida-Virumaa on kauguse alusel pigem Tartu 42 universaalhalli tagamaa kui Tallinna suurhallide tagamaa. Järva maakonnast võib Tartu universaalhalli tagamaana käsitleda Imavere valda ning osa Türi vallast ja Koigi vallast. Pärnu maakond on kauguse alusel põhiosas Tallinna suurhallide tagamaa. Üksnes Saarde valda ja Häädemeeste valla lõunaosa võib käsitleda kui Tartu universaalhalli potentsiaalset tagamaad. Tartu universaalhalli tagamaa (01.01. 2015 valdade piiride alusel ehk praeguset mõnevõrra erinevates vallapiirides) on kaardina kujutatud joonisel 4 (järgmisel leheküljel).

01.01. 2015 elas Statistikaameti andmetel Tallinna suurhallide tagamaal kokku ca 811 tuhat inimest. Tartu universaalhalli potentsiaalsel tagamaal elas samal ajal ca 505 tuhat inimest. Tallinna suurima kultuuri- ja/või spordihalli istekohtade arv spordivõistluste ajal (7200) moodustas nimetatud tagamaa elanikkonnast ca 0,888%. Sama suur osatähtsus Tartu universaalhalli tagamaast tähendaks 4485 kohalist halli.

Universaalhalli tagamaa hindamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et tagamaal elavaid inimesi ei saa vaadelda kui terviklikku ja ühtselt käituvat inimkogumit. Suure tõenäosusega ei tule hallist 150 km kaugusel elav nn. keskmine inimene universaalhalli külastama sama hõlpsasti, kui hallist 25 km kaugusel elav inimene. Seetõttu on universaalhalli tagamaad otstarbekas vaadelda vähemalt kahe geotsentrilise piirkonnana – lähim tagamaa ja kaugem tagamaa. Juhul kui arvestada lähima ja kaugema tagamaa piiriks ca 1 tund autosõitu (arvestamata juurde sõiduaega linnas sees), võib lähima tagamaa raadiuseks (mööda teid) pidada ca 80 km. Sellise suurusega alal elab Tartu universaalhalli tagamaal ca 293 tuhat inimest ja Tallinna suurhallide tagamaal ca 575 tuhat inimest. Saku Suurhalli istekohtade arv moodustab Tallinna lähemast tagamaast ca 1,25%. Sama suur osatähtsus Tartu universaalhalli lähemast tagamaast tähendaks ca 3663 kohalist halli. Ala, mis jääb ligikaudselt ühe tunni autosõidu kaugusele Tartu universaalhallist on kaardil kujutatud joonisel 4 (järgmisel leheküljel).

Juhul, kui suurhalli tagamaa moodustaks ainult linn, kus hall asub, oleks Tartu võimalused võrreldes Tallinnaga vägagi tagasihoidlikud, sest Tallinna ja Tartu elanike arvu vahe on enam kui neljakordne ja seda Tallinna kasuks. Arvestades hallide tagamaa elanikkonnana aga linnast kuni 1 tunni autosõidu kaugusel elavaid inimesi, on Tallinna ja Tartu suurhallide tagamaa elanike arvu vahe ainult 1,96 korda Tallinna kasuks. Jagades kogu Eesti elanikkonna ära Tallinna ja Tartu suurhallide vahel, on nimetatud linnades asuvate suurhallide tagamaade elanike arvu vahe veelgi väiksem – vaid 1,61 korda Tallinna kasuks. Tartu universaalhalli potentsiaalse tagamaa suhteliselt suurt elanike arvu (Eesti mastaapides) võib halli rajamise seisukohast pidada positiivseks.

6.2. Tartu universaalhalli tagamaa elanikkonna perspektiivne muutumine

Suurhalli optimaalse suuruse ja eduka funktsioneerimise seisukohast on väga oluline ka see, kas tagamaa elanike arv on perspektiivis kasvav või kahanev. Eesti on kahaneva elanikkonnaga riik. Statistikameti andmete kohaselt on Eesti elanikkond 20 aastaga (01.01. 1996 – 01.01. 2016) kahanenud 7,7% (1,425 miljonilt 1,316 miljonile), 10 aastaga (01.01. 2006 – 01.01. 2016) 2,6% (1,351 miljonilt 1,316 miljonile) ja 5 aastaga (01.01. 2011 – 01.01. 43

Joonis 4. Tartu universaalhalli tagamaa (kujutatud rohelisega) ja ligikaudne lähem tagamaa ehk Tartu universaalhallist tunni aja autosõidu kaugusele jääv ala (punase sõõri sisse jääv ala) Eesti valdade 01.01. 2015 kaardil 44

2016) 1,0% (1,330 miljonilt 1,316 miljonile). See tähendab, et viimase kümne aasta jooksul on aastakeskmine vähenemine olnud 0,25% ja viimasel viiel aastal on aastakeskmine vähenemine olnud 0,2%. Juhul kui Eestit ei taba lähiaastatel massimigratsioon väljaspoolt, jätkub Eesti elanikkonna vähenemine ka tulevikus. Statistikaameti optimistliku prognoosi kohaselt (põhineb Eesti 2012. aasta alguse tegelikul rahvaarvul) kahaneb Eesti elanikkond 2020 aastaks 1,302 miljonini, 2030 aastaks 1,273 miljonini ja 2040 aastaks 1,237 miljonini. Negatiivse stsenaariumi järgi (põhineb samuti Eesti 2012. aasta tegelikul rahvaarvul) kahaneb Eesti elanikkond 2020 aastaks 1,297 miljonini, 2030 aastaks 1,251 miljonini ja 2040 aastaks 1,195 miljonini. Seevastu Tallinna rahvaarvult ootab Statistikaamet aastaks 2040 ca 10 tuhande elaniku suurust juurdekasvu.

Tartu on viimastel aastatel olnud kahaneva elanikkonaga linn. Statistikameti andmete kohaselt on Tartu elanikkond 20 aastaga (01.01. 1996 – 01.01. 2016) kahanenud 9,4% (103,4 tuhandelt 93,7 tuhandele), 10 aastaga (01.01. 2006 – 01.01. 2016) 6,3% (sajalt tuhandelt 93,7 tuhandeni). Seega on Tartu elanikkonna kahanemine olnud kiirem kui Eesti elanikkonnal tervikuna. Tartu linnale prognoosib Statistikaamet tulevikuks elanikkonna väikest kasvu ja seda ka juhul kui Tartu jääb kõrvale väljaspoolt Eestit Eestisse saabuvast massimigratsioonist. Statistikaameti prognoosi kohaselt kasvab Tartu elanikkond 2020. aastaks 101 tuhandeni, 2030. aastaks 103 tuhandeni ja 2040. aastaks 104 tuhandeni.

Taru linn koos Tartu maakonnaga on olnud samuti kahaneva elanikkonnaga. Viimase 20 aastaga on elanikkonna vähenemine selles piirkonnas olnud 4,5% (151,8 tuhandelt 145,0 tuhandeni) ja viimase 10 aasta jooksul 5,9% (154,1 tuhandelt 145,0 tuhandeni).

Tartu regiooniks võib pidada Tartumaad, Võrumaad, Põlvamaad, Valgamaad, Viljandimaad ja Jõgevamaad. Ka see ala on viimasel kahel aastakümnel olnud kahaneva elanikkonaga. Ajavahemikus 01.01. 1996 – 01.01. 2016 oli vähenemine 13,7% (367,1 tuhandelt 316,9 tuhandeni) ja ajavahemikus 01.01. 2006 – 01.01. 2016 8,0% (344,3 tuhandelt 316,9 tuhandeni). Seega on Tartu regioonil tervikuna olnud rahavastiuku kahanemine eriti kiire ja oluliselt kiirem Eesti vastavast keskmisest näitajast, Tartu linna vastavast näitajast ja Tartu maakonna vastavast näitajast.

Statistikaameti pessimistlik rahvastikuprognoos, mis võtab aluseks elanike arvu seisuga 01.01. 2012, arvab eelpoolnimetatud kuue maakonna summarseks rahvaarvuks 2020. a alguses 315,8 tuhat, 2030. a alguses 301,7 tuhat ja 2040. a alguses 284,4 tuhat. Praegusega tegeliku rahvaarvuga võrreldes on lähema 14 aasta jooksul Tartu regiooni rahvastiku vähenemine 4,8% 2016. aasta alguse rahvaarvust ja lähema 24 aasta jooksul 10,2% 2016. aasta alguse rahvaarvust. Tartu regiooni rahvaarvu perspektiivne vähenemine on Tartu universaalhalli rajamise seisukohast negatiivńe tegur, sest inimeste arv, kes suurhalli vajavad, on vähenemas. Selleks, et eelpoolkirjeldatud prognoositavad rahvaaarvu muutused ajavahemikus 2016–2030 ja 2016–2040 oleksid visuaalselt paremini jälgitavad, on need muutused esitatud absoluttarvudena ja ka protsendina 01.01. 2016 rahvaarvust joonisel 5 (järgmisel leheküljel).

45

Muutus 2016-2030, tuh in Muutus 2016-2030, % Muutus 2016-2040, tuh in Muutus 2016-2040, % 20 12,0% 20 12,0%

10,0% 10,0% 0 0 Eesti Eesti Tartu Tartu Eesti Eesti Tartu Tartu 8,0% 8,0% pos neg regioon pos neg regioon

-20 6,0% -20 6,0%

4,0% 4,0% -40 -40 2,0% 2,0%

-60 0,0% -60 0,0% Eesti Eesti Tartu Tartu Eesti Eesti Tartu Tartu pos neg regioon pos neg regioon -2,0% -2,0% -80 -80 -4,0% -4,0%

-100 -6,0% -100 -6,0%

-8,0% -8,0% -120 -120 -10,0% -10,0%

-140 -12,0% -140 -12,0%

Joonis 5. Eesti (positiivse ja negatiivne stsenaarium), Tartu ja Tartu regiooni rahvaarvu muutumine, Statistikaameti prognoos 46

6.3. Tartu universaalhalli tagamaa elanikkonna elanike arvu võrdlus lähipiirkondade teiste suurte universaalhallide tagamaa elanike arvuga

Tartu ja Tartu ümbruse elanike arv on väike. Statistikaameti andmetel elas Tartu linnas 01.01. 2016 93,7 tuhat elanikku ja Tartu maakonnas tervikuna 145,0 tuhat elanikku. 15533 km2 suuruses Tartu regioonis ehk kuues maakonnas kokku elas sel ajal 316,9 tuhat elanikku. Võrdluseks 4333 km2 suurusel Harjumaal elas samal ajal 576 tuhat elanikku, sh Tallinna linnas 423 tuhat elanikku. Tartu regiooniga võrreldava pindalaga alal Loode-, Lääne- ja Põhja-Eestis (Harju-, Rapla, Lääne-, Lääne-Viru ja Järva maakonnas, kokku 15784 km2) elas 01.01. 2016 aga 725 tuhat elanikku.

Soomes 9568 km2 suuruses Uusimaa maakonnas elas 01.01. 2016 1,622 miljonit elanikku, sh Helsingi linnas 630 tuhat, Espoo linnas 270 tuhat, Vantaa linnas 215 tuhat elanikku. Tartu regiooniga võrreldava pindalaga alal Lõuna-Soomes ehk Uusimaa maakonnas ja Kanta-Häme maakonnas kokku (kokku 15276 km2) elas 01.01. 2016 aga 1,796 miljonit elanikku ehk ligikaudu 1,8 miljonit elanikku.

Riia linnas ja Riia linna naabruskonnas (hõlmab Ādaži-, Carnikava-, Garkalne-, Ropaži-, Stopiņi-, Salaspilsi-, Ķekava-, Olaine-, Mārupe- ja Babīte piirkonnad) 2220 km2 suurusel alal elas 01.01. 2016 885 tuhat elanikku, sh Riia linnas 699 tuhat ja Jurmala linnas 57 tuhat elanikku. Tartu regiooniga võrreldava suurusega alal Riias ja linna ümbruses (ehk 41-s esimese järgu haldusüksuses, kokku 15151 km2) elas samal ajal 1,284 miljonit elanikku. Tartu, Tallinna, Helsingi ja Riia ligikaudselt võrdse pindalaga ümbruskonna elanike arv on visualiseeritud joonisel 6 (joonisel esitatud ringide pindalad vastavad linnade ligikaudselt võrdse pindalaga ümbruskonna rahvaarvule).

Joonis 6. Tartu, Tallinna, Helsingi ja Riia ligikaudselt võrdse pindalaga ümbruskonna elanike arvu võrdlev visualiseering 47

Tartu ja Tartu ümbruskonna väike elanike arv on Tallinnaga võrreldes Tartu universaalhalli puuduseks Eesti siseste ürituste konkurentsis. Helsinki või Riia regiooniga võrreldes väike rahvaarv on aga Tartu universaalhalli oluliseks puuduseks rahvusvahelises konkurentsis rahvusvaheliste ürituste ja rahvusvaheliste artistide kohale toomisel.

Suurte universaalhallide Balti riikide vahelises konkurentsis tuleb arvestada, et Baltimaade geograafiline keskpunkt on ligikaudu Riia linna alal. Balti riikide mitte ühtegi asustatud punkti ei ole Riiast maanteid mööda enam kui 420 km. Samas Tartust on Leedu mõnedesse asulatesse maanteid mööda peaaegu 640 km. Balti riikide kaugemate asustatud punktide kaugus mööda maanteed Riiast ja Tartust on esitatud joonisel 7 (järgmisel leheküljel).

Baltimaade elanikkonna kontsentratsioon on kõige suurem Riia linnas ja selle lähiümbruses – eelpoolnimetatud 2220 km2 suuruse ala keskmine asustustihedus on 399 inimest km2 kohta. Samal ajal Eestis 4333 km2 suurusel Harjumaal on vastav näitaja 133 inimest km2 kohta; Leedus Vilniuse linnas ja Vilniuse rajoonis (kokku 2530 km2) on see näitaja keskmiselt 252 inimest km2 kohta; Leedus Kaunase linnas ja Kaunase rajoonis (kokku 1654 km2) keskmiselt 233 inimest km2 kohta ja Tartu maakonnas (2993 km2) ainult 51 inimest km2 kohta. Tartu ja Tartu ümbruskonna väike elanikkonna keskmine asustustihedus on Tartu universaalhalli jaoks negatiivne tegur.

Balti riikide vahelises konkurentsis tuleb ka arvestada, et Balti riikide parim lennuühendus on Riia linnal. Seejuures ei ole ühtegi objektiivset põhjust, miks see olukord peaks lähiaastatel muutuma. Parima lennuühenduse olulised põhjused on eelpoolnimetatud Baltimaade geograafiline keskpunkt ja Riia ning Riia ümbruse suhteliselt suur elanike arv, mis meelitavad lennufirmasid regulaarseid lennuliine avama.

48

Joonis 7. Balti riikide kaugemate asustatud punktide maanteid mööda kaugus Tartust ja Riiast

49

7. Tartus aasta jooksul korraldatavate suuremate kultuuri- ja spordiürituse perspektiivne hinnang

7.1. Reaalpalga muutuste mõju Tartus korraldatavate kultuuri- ja spordiürituste hulgale

Eesti elanike reaalpalk on viimastel aastatel järjest kasvanud: Statistikaameti andmetel oli reaalpalga kasv Eestis 2011. a 0,9%, 2012. a 1,7%, 2013. a 4,1%, 2014. a 6,0% ja 2015. a 6,9%. Ka 2016. aasta senise viie kuu jooksul on reaalpalk Eestis kasvanud. Tooteid ja teenuseid tarbides hoolitseb tarbija esmalt selle eest, et kaetud saaks tema põhivajadused. Viimased ühtivad olulises osas esmatarbekaupadega ja esmatarbeteenustega. Peale seda kui põhivajadused on kaetud ja raha jääb üle, kulutab inimene raha mittepõhivajaduste katmiseks või suunab raha ülejäägi või osa ülejäägist säästudeks. Kõikvõimalikel erinevatel tasulistel meelelahutusüritustel osalemine on olemuselt mitteesmaste vajaduste rahuldamine. Sellistel üritustel osalemiseks teeb tarbija kulutusi juhul kui tema põhivajadused on kaetud.

Samas tuleb arvestada, et Eesti reaalpalga kasvu veab eeskätt Tallinn ja Tallinna lähiümbrus. Mõnel pool mujal Eestis on palgakasv jäänud oluliselt väiksemaks. Arvestades tarbija- hinnaindeksi muutused üle kogu Eesti võrdseteks, tuleb palgamuutuste puhul arvestada, et kui kogu Eestis kasvas keskmine nominaalne brutopalk ajavahemikus 2010–2015 32,1%, siis Lõuna-Eestis oli vastav näitaja 32,7% ehk natuke kõrgem kui Eestis tervikuna. Kitsamalt Tartu maakonnas (koos Tartu linnaga) oli vastav näitaja samal perioodil 30,7% ja Tartu linnas 29,1%. Seega on Tartu universaalhalli lähima tagamaa palgakasv Eesti kui terviku elanike palgakasvule jäänud viimastel aastatel ainult vähesel määral alla ning Tartu regioonis tervikuna on palgakasv olnud isegi natuke kiirem kui Eestis tervikuna. See tähendab, et reaalpalga kasvu võib Tartu universaalhalli tagamaal võtta ligikaudu võrdseks Eesti kui terviku reaalpalga kasvuga.

Reaalpalga kasv tähendab eeskätt seda, et kasvavad inimeste võimalused mittepõhivajadusi katta. Arvestades, et Eesti elanike reaalpalga kasvu prognoositakse ka lähemateks aastateks, kasvab ilmselgelt ka inimeste võimalus osaleda erinevatel tasulistel meelelahutusüritustel. Juhul kui oletada, et lähema kümne aasta jooksul reaalpalk kõikidel aastatel kasvab ning aastakeskmine kasv on Tartu universaalhalli tagamaal 4% (mis reaalsust hinnates on küll selgelt liigoptimistlik hinnang), kasvab reaalpalk kümne aastaga kumulatiivselt 48,0%. On täiesti selge, et kogu reaalpalga kasvu ei kulutata täiendavalt tasulistel meelelahutusüritustel osalemisele.

Juhul kui äärmiselt optimistlikult oletada, et reaalpalga kümne aasta kasvust pool kulutatakse täiendavatel meelelahutusüritustel osalemisele, tähendab see, et kümne aasta pärast kulutab Eesti tarbija meelelahutusüritustele keskmiselt 24% rohkem kui praegusel ajal. Ja seda mitte nominaalselt rohkem, vaid reaalselt rohkem, sest arvestuse aluseks on reaalpalga kasv. Lihtsustatult võiks see tähendada, et kui inimene käib praegusel ajal neljal tasulisel 50 meelelahutusüritusel aastas, siis kümne aasta pärast käib ta aasta jooksul viiel tasulisel meelelahutusüritusel. Teistpidi võiks see lihtsustatult tähendada, et kui praegu on ürituste keskmine külastajate hulk näiteks tuhat inimest, siis kümne aasta pärast on vastav näitaja 1240 inimest.

Tartu linna spordi ja kultuuri juhtimisega seotud inimesed on kahel Tartu suurhalli rajamisega seotud seminaril pakkunud suurte osavõtjatega ürituste osavõtjate arvu kasvuks keskmiselt palju enam kui 24%. Mitmete ürituste puhul on osavõtjate hulga kasvuks pakutud lausa 100%. Osade ürituste puhul on vastavaks näitajaks prognoositud 50%. Lisaks on välja pakutud, et suurhall tooks kaasa uusi üritusi, mida praegu Tartus ei korraldatagi ehk kus kogu osavõtjate hulk oleks osavõtjate hulga kasv. Arvestades Eesti majanduse lähiaastate tõenäolist käekäiku ja reaalpalga arenguid, ei ole sellised suured külastatavuse kasvumäärad paraku absoluutselt reaalsed!

Juhul kui reaalsissetuleku see osa, mida kulutatakse meelelahutusüritustele kasvab 24%, kuid tasulistel meelelahutusüritustel osalejate arv kasvaks 50%, peaks kasvust 26% (50 – 24 = 26) tulema millegi muu kui reaalpalga kasvu arvelt. See tähendab, et tarbijad peaksid lähema kümne aasta jooksul tarbimisharjumusi väga oluliselt muutma ning mitteesmavajalike toodete ja teenuste seas suurendama oluliselt meelelahutusüritustel osalemise tähtsust. Kuigi kümne aastases perspektiivis on tarbijate ostueelistuste muutumist raske täpsemalt hinnata, tundub tasulistel meelelahutuslikel üritustel osalemise populaarsuse suur kasv olevat ebareaalne.

Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) andmetel on alates 2010. aastast maailma turismi mahud kasvanud igal aastal enam kui 4% ehk peaaegu kaks korda niipalju kui on samal ajal kasvanud keskmiselt maailma elanike reaalsissetulek. 2013. aastal oli vastav näitaja 5,0%, 2013. aastal 4,7% ja 2015. aastal esialgsetel andmetel 4,4%. Euroopa riikidest kasvasid turismikulutused 2015. a Hispaania elanikel ca 16%, Rootsi elanikel ca 12%, Norra elanikel 6%, Ühendkuningriigi elanikel 6%, Hollandi elanikel 3%, Saksamaa ja Itaalia elanikel 2% jne. Euroopa Liidu praeguse 28 riigi elanike turismireiside ööbimiste arv on viimastel aastatel samuti pidevalt kasvanud. See tähendab, et eurooplased kulutavad reisimisele aasta-aastalt üha enam. Samas reisimise populaarsemaks muutumine ei ole suurendanud oluliselt tasuliste suurte meelelahutusürituste populaarsust. Pigem on tähtsustunud loodusturism ja privaatne või väikese seltskonnaga vaba aja ühine veetmine. Juhul kui terrorismihirm ei kasva hüppeliselt, võib lähemas tulevikus oodata eurooplaste seas reisimise populaarsuse kasvu jätkumist. Reisimise populaarsuse jätkuv kasv ei tähenda aga tasuliste suurte meele- lahutusürituste populaarsuse arvestatavat kasvu.

Eeltoodut arvesse võttes tuleb leppida olukorraga, kus uue suurhalli rajamine Tartusse ei suurenda hüppeliselt Tartus toimuvate kõikide ürituste osavõtjate koguarvu. Pigem toob uue suurhalli rajamine kaasa ürituste ja neil osalevate inimeste ümberjagamise. Osa üritustest, mis toimuvad praegusel ajal kusagil mujal, kolivad üle uude suurhalli. See aga tähendab, et osad olemasolevad kultuuri- ja spordihallid jäävad osadest praegu toimuvatest üritustest ja nende pealtvaatajatest ilma. Tartu suurhalli võit on mingite teiste ürituste toimumiskohtade jaoks hoopis kaotus. Kuna rahvusvaheliste suurürituste konkurentsis läbilöömine on väga keeruline, siis on väga tõenäoline, et Tartu uue suurhalli tõttu ei kaota üritusi ja üritustel osalejaid mitte niivõrd Tallinna, Helsingi või Riia suurhallid, kuivõrd Tartu enda teised ürituste toimumise 51 kohad. Tartu linna jaoks tähendab see aga vajadust hinnata suurhalli rajamisega seoses olukorra muutumist laiemalt ehk seda, mil määral võidab suurhalli rajamisest Tartu linn tervikuna (mitte ainult uus suurhall) kui suurhall rajatakse.

7.2. Tartus aasta jooksul korraldatavate spordiürituste perspektiivne hinnang

Viimastel aastatel ei ole ükski spordivõistlus peale Miss Valentine toonud Tartu sisehalli ametlikult kohale enam kui 1600 pealtvaatajat. Ei ole põhjust arvata, et Tartusse uue suure universaalhalli rajamine nimetatud olukorda oluliselt muudab. Spordivõistlust ei käida jälgimas mitte halli tõttu, kus võistlus toimub, vaid seetõttu, et vastav spordiala on populaarne ja võistlus huvitav. Suurem hall ei saa tõsta sportlas(t)e sportlike soorituste taset. Üksnes suurem võistlusareen ei saa ka muuta spordiala piirkonna elanike seas populaarsemaks.

Tartus 14.04. 2016 toimunud seminaril, kus osalesid Tartu Linnavalitsuse ja Tartu erinevate spordiklubide esindajad, pakuti välja, et tulevikus võiksid spordiüritused tuua Tartu universaalhalli sellisel hulgal pealtvaatajaid nagu on esitatud käesoleva analüüsi tabelis 4.

Tabel 4. Seminaril välja pakutud Tartu suurde universaalhalli sobivate võistluste praeguse pealtvaaajaskonna suurus ja perspektiivne suurus Tartu universaalhallis

Üritus Sagedus Pealtvaatajaid Pealtvaatajaid täna perspektiivis (5 a) Iluuisutamise Eesti MV 1 x aastas ca 100 ca 300 Jäähoki Eesti MV (+ lapsed) 2 x kuus; 7 kuud ca 700 ca 2500 Korvpalli Eesti MV 33 mängu aastas ca 700 ca 2000 Võrkpalli Eesti MV ca 30 mängu a ca 500 ca 1500 Saalihoki Eesti MV 12 kodumängu ca 200 ca 500 TREK rahvusvaheline 3 päeva järjest ca 1000 (x3) RV korvpall (FIBA; BBL) ca 7 mängu ca 2000 ca 5000 RV võrkpall min 1 mäng ca 2000 ca 5000 Jäähoki MM 1 x aastas ca 3000 “Miss Valentine” 1x aastas, 4 päeva ca 3000 ca 5000 Võistustantsu MM 1x 4-5 a jooksul 1200-2500 ca 5000 Iluvõimlemise Eesti MV 2 päeva ca 500 ca 1500 Sulgpall “Paarissuled” 1xaastas, 3 päeva ca 1000 ca 3000 Poks ca 200 ca 500 MMA (tiitel) ca 2500 Tennis ca 1000

Paraku on kõik tabelis 3 esitatud arvud üksnes seminaril osalenute emotsionaalsed hinnangud, mis ei põhine sisulisel analüüsil. Ka praegune pealtvaatajate arv on seminaril osalenute poolt enamikel võistlustel tugevasti üle pakutud. Meeste korvpalli Eesti MV-l (koos play-off mängudega) oli keskmine pealtvaatajate arv Tartus hooajal 2015/2016 tõepoolest ca 700, kuid naiste Eesti MV puhul oli vastav näitaja alla 50! BBL-i Tartu mängude keskmine vaatajaskond ei olnud hooajal 2015/2016 mitte 2000, vaid alla tuhande. Eurocup korvpallimängudel oli Tartus 2015/2016 hooajal keskmine vaatajaskond mitte 2000, vaid 52 vähem kui 1070. Võrkpalli Eesti MV-l on Tartus toimuvatel mängudel keskmine vaatajaskond mitte 500, vaid meestel ca 200 (mitte ühelgi mängul üle 300) ja naistel ca 70! Saalihoki Eesti Meistriliigas ei olnud hooajal 2015/2016 põhiturniiril Tartu võistkondade keskmine pealtvaatajate hulk mitte 200, vaid meestel 55 ja naistel 22. Jäähokis ei ole Eestis viimastel aastatel olnud aga ühtegi võistkonda, kelle mänge Eesti MV-l kodusaalis (ka Tallinnas mitte!) jälgiks keskmiselt enam kui 300 pealtvaatajat. Seega on praegune tegelik keskmine väljapakutud 700-st jällegi väga oluliselt madalam. Eeltoodust tulenevalt ei saa Tartu perspektiivsete spordiürituste analüüsimisel neid arve analüüsi aluseks võtta. Eelpoolnimetatud seminaril arvatud ja tegelik keskmine pealtvaatajate hulk hooajal 2015/2016 mõnedel spordivõistlustel Tartus on esitatud ülevaatlikult ka tabelis 5.

Tabel 5. Tartus toimunud spordiseminaril arvatud ja tegelik keskmine pealtvaatajate hulk mõnedel spordivõistlustel hooajal 2015/2016

Seminaril Mehed / Tegelik Spordivõistlus arvatu naised keskmine Naised alla 50 Korvpalli meistriliiga 700 Mehed 710 Naised 200 Võrkpalli meistriliiga 500 Mehed 70 Korvpalli Balti Liiga 2000 Mehed alla 1000 Korvpalli Eurocup 2000 Mehed alla 1070 Naised 22 Saalihoki meistriliiga 200 Mehed 55

Tartu spordirahva kõige suurem pidev publikumagnet on selgelt olnud meeste korvpall. Paraku saavad ka meeste korvpallivõistlused enam kui tuhat pealtvaatajat kohale tuua vaid väga vähestel päevadel aastas. Sellisteks korvpallimängudeks, kus publikuhuvi võiks olla suur, on eeskätt:  Eesti MV põhiturniiri mängud TÜ/Rocki ja BC Kalev/Cramo vahel (4 mängu aastas);  Eesti MV finaalseeria mängud juhul kui finaalseerijas on üheks osapooleks Tartu meeskond (2–3 mängu aastas);  Euroopa sarja (nt FIBA Europe Cup) mängud (keskmisel tasemel mängides 3–6 mängu aastas);  Tartus toimuva ühe rahvusvahelise korvpalliturniiri Tartu meeskonna mängud (3–4 mängu aastas).

Seega suudab meeste korvpall Tartu suurele universaalhallile enam kui tuhat pealtvaatajat tagada parimal juhul 17 päeval aastas. Viimaste aastate tegelikud pealtvaatajanumbrid panevad samas kahtlema, kas TÜ/Rock üldse suudab kohale meelitada ka enam kui 1500 pealtvaatajat. Näiteks Eesti MV 2015/2016 korvpalliturniiri play-off finaalseeria kolmandas mängus (esimeses mängus, mis toimus Tartu Ülikooli Spordihoones) oli pealtvaatajaid 1380. Teises samas spordihoones toimunud mängus oli pealtvaatajaid 1550. Isegi Tallinnas Saku Suurhallis toimunud 2015/2016 hooaja play-off mängudel oli vaatajaid alla kahe tuhande – esimeses mängus vastavalt 1950 ja teises mängus 1720 ehk mõlemas mängus alla 28% Saku 53

Suurhalli kohtade arvust korvpallimängude ajal. Balti korvpalliliigas (BBL) on TÜ/Rock kodumängudel viimastel aastatel olnud valdavalt vähem kui 1200 pealtvaatajat, kusjuures isegi liiga 2016. a finaalmängus Tartu Ülikooli Spordihoones oli pealtvaatajaid vaid 1425 (ehk tavatingimustes täissaalist jäi 75 inimest puudu). FIBA Europe Cup ei ole TÜ/Rocki kodumängudele samuti rohkem pealtvaatajaid toonud – 2015/2016 hooajal oli pealtvaatajate arv FIBA Europe Cup mängudes vastavalt 1050, 1150, 1050, 972, 1043, 1150. Selleks, et kohale tuua oluliselt rohkem pealtvaatajaid, peaks Tartu korvpallimeeskonna tase olema praegusega võrreldes oluliselt kõrgem ning meeskond peaks hästi esinema üle-Euroopalises korvpallisarjas. Tuleb ka arvestada võimalusega, et juhul kui Tartu tugevaima korvpallimeeskonna üheks sponsoriks jääb Tartu Ülikool, võib meeskonnal Tartu uues universaalhallis mängimine olla ülikooli juhtkonna poolt keelatud (nii nagu praegu on meeskonnal sisuliselt keelatud mängida Tartu suurimas spordihallis, A Le Coq Sport Spordimajas) ning kodumänge tuleb jätkuvalt pidada Tartu Ülikooli spordihoones.

Eesti meeste korvpallikoondise mängud toimuvad ilmselt ka tulevikus üldjuhul Tallinnas, eeskätt Saku Suurhallis. Lisaks tuleb arvestada, et koondise mänge on väga harva. Mõnel aastal ei pruugi koondisel olla mitte ühtegi kodumängu. Seetõttu pole otstarbekas Tartu suurhalli rajada eesmärgiga pakkuda korvpallikoondisele mängupaika.

Naiste korvpall oli nõukogude perioodil Tartus suhteliselt heal tasemel ja populaarne. Näiteks 1980. aastatel mängis TRÜ korvpallinaiskond NSVL meistrivõistluste esiliigas. Peale nõukogude perioodi lõppu on naiste korvpall Tartus paraku kaotanud nii taset kui ka populaarsust. Eesti-Läti ühisliigas sai Tartu parim korvpallinaiskond ehk Tartu Ülikool/Kalev 2015/2016 hooajal 8. koha. Peale selle liiga lõppu toimunud Eesti MV-l (kus meister selgitatakse läbi play-off süsteemi) saavutas TÜ/Kalev 3. koha. Naiskonna mänge Eesti MV-l jälgis 2016. aastal TÜ Spordihoones kõikides mängudes üksnes kuni 60 pealtvaatajat. Eesti- Läti ühisliigas oli TÜ/Kalevi korvpallinaiskonnal suurim kodupublikuhulk TÜ Spordihoones aga ainult 50 pealtvaatajat! Seega ei vaja Tartu naiste korvpall olemasolevast suuremat koduhalli.

Teine võistkondlik spordiala, mis vähemalt teoreetiliselt võiks Tartu suurt universaalhalli kasutada, on võrkpall. Paraku on võrkpall Tartu publiku jaoks vähe huvipakkuv. Tartu võrkpallimeeskond jäi Saja Liigas (Eesti, Läti ja Leedu ühine meeste võrkpalliliiga) 2015/2016 hooajal 13 võistkonna seas 8. kohale. Eesti 2015/2016 MV-l tuli meeskond kuue võistkonna seas viiendale kohale. Saja Liiga TÜ Spordihoones toimunud mängudes oli mängudel kõige vähem pealtvaatajaid 100 ja kõige enam 300. Tartu võrkpallinaiskond TÜ/Eden jäi Balti liigas hooajal 2015/2016 viimaseks ehk 12. Eesti MV-l saavutas sama naiskond eelviimase ehk viienda koha. Eesti-Läti ühisliiga mängudel oli Tartus pealtvaatajaid kõige vähem 15 ja kõige enam 50. Kõik mängud peale ühe toimusid Tartus TÜ spordihoones. Eesti MV mängudel TÜ Spordihoones oli pealtvaatajaid kõige vähem 30 ja kõige enam 100. Võrkpalli suhteliselt väikesest populaarsusest tingituna on selge, et ei Tartu meeste võrkpall ega naiste võrkpall ei vaja olemasolevast suuremat kodusaali.

Kolmas võistkondlik spordiala, mida võiks suures universaalhallis mängida, on käsipall. Paraku on Tartu käsipallivõistkondade tase praegusel ajal nii nõrk, et Eesti meitriliigas ei 54 mängi ei Tartuga seotud meeskonda ega naiskonda. Seega Tartu käsipall suuremat koduhalli ei vaja.

Tartu vajab jääareeni, mille ümber on tribüünid pealtvaatajatele. Samas ei ole Tartus või Tartu lähiümbruses mitte ühtegi jääspordiala võistkonda, mis suudaks võistlusmänguks kohale tuua enam kui mõnisada pealtvaatajat. Eesti peamise jääspordiala, jäähoki, tase on seni veel nii madal, et meistrivõistluste mängud suudavad isegi Tallinnas (kus jäähoki on tänu suurele venekeelsele elanikkonnale suhteliselt populaarne) Škoda jäähallis (500 istekohta) kohale tuua üldjuhul vähem kui 400 pealtvaatajat. Tartus, kus venekeelset elanikkonda on nii absoluutarvudes kui ka suhteliselt vähem, on jäähoki Tallinnaga võrreldes oluliselt vähem populaarne ning seetõttu ei saa uue suure universaalhalli puhul arvestada jäähokiga kui mitmetuhandelist pealtvaatajaskonda tagava spordialaga. Hooajal 2015/2016 Tartu jäähokimeeskonda Eesti MV meistrisarjas ka ei mänginud (kuigi eelneval hooajal võitis HK Tartu Kalev-Välk Eesti meistritiitli). Ka iluuisutamine või curling ei vaja Tartus halli, kus pealtvaatajakohti oleks enam kui viissada.

Jääväljaku puhul tuleb ka arvestada, et Tartu linnas tegutseb vaid üks professionaalne jäähokiklubi (HK Tartu Kalev-Välk) ja kaks professionaalset iluuisutamisklubi (IK Staar, Tartu Uisukool Lõunajää). Muid pidevalt tegutsevaid spordiklubisid (nt curlingu klubi), kes oma tegevuses jääd vajavad, linnas pole. Harrastussportlased või meelelahutuse otstarbel iluuisutajad saavad talvel kasutada mitut välitingimustes jääväljakut, mis Tartus vähegi külmema talve korral igal aastal rajatakse. Lisaks on võimalik kasutada Lõunakeskuse tehisjääl liuvälja.

Teiseks on tehisjää rajamise võimaluse loomine Tartu universaalhalli rahaliselt kulukas ja piirab oluliselt ka halli ajalist kasutamist. Tehisjää loomise teeb suhteliselt kulukaks eeskätt masinapark, mida vajatakse jää loomiseks ja jää sulatamiseks. Lisaks peavad tehisjääga ruumis olema kliimaseadmed, mis tagavad ruumis kindla õhutemperatuuri. Ajakulu väljenduseks on aga eeskätt asjaolu, et tehisjää sulatamise alustamise järel ei ole 24 tunni jooksul saalis võimalik muid üritusi korraldada. Seega tähendaks näiteks jää olemasolu 30 päeval aastas seda, et kompleksi saal oleks muust kasutusest väljas aastas 60 päeval. Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada otstarbekaks Tartu universaalhallis tehisjää rajamise võimaluse loomist. Viimasest tulenevalt jäävad universaalhallis potentsiaalselt toimuvate spordiürituste seast välja kõik jääd vajavad üritused.

Lisaks võistkonnamängudele saaks universaalhallis korraldada ka muid spordivõistlusi. Sellisteks spordivõistlusteks võiksid olla näiteks maadluse-, judo-, poksi-, riistvõimlemise-, iluvõimlemise-, võistlustantsu võistlused. Suurt publikuhuvi tekitavaid võistlusi, mille korral tasuks võistluspaigana kasutada suurt universaalhalli, on nende seas ilmselt siiski väga vähe. Seda näitab ka Tallinna kogemus, kus nmimetatud spordialade võistluste pealtvaatajaskond on reeglina väga väike või väike (alla 500 inimese). Loetletud mittevõistkondlikest aladest suurima potentsiaaliga on ilmselt võimlemisüritused, kuna mitmed Eestis seni toimunud suuremad võimlemispeod ja võimlemisvõistlused on näidanud Eesti mõistes suhteliselt suurt pealtvaatajaskonda. Suurt publikuhuvi on tekitanud ka Tartus toimuv võimlemisüritus „Miss Valentine“. Siiski võib Tartu suurele universaalhallile sobivate potentsiaalsete mitte- võistkondlike spordiürituste arvu aastas pidada väikeseks, kuivõrd see jääb aastas väga 55 tõenäoliselt väiksemaks kui viis üritust, mis võtavad enda alla kokku alla kümne päeva. Nii väike mittevõistkondlike spordiürituste hulk ei ole oluliseks argumendiks, mis nõuaks uue suure univetrsaalhalli ehitamist Tartusse.

Juhul kui Tartu suur universaalhall oleks üksnes võistluste päralt, aitaks see vähendada teiste spordikeskuste koormust ning spordihallid saaksid keskenduda treeningutele. Samas on suuremat publikuhuvi tekitavate võistluste hulk ikkagi nii väike, et ka treeningtingimuste parandamise eesmärgil ei ole Tartu spordile uue suure universaalhalli rajamine otstarbekas.

Tartu uut universaalhalli saaks lisaks kommertslikele spordiüritustele kasutada ka mitte- kommertslike spordiürituste korraldamiseks. Eeskätt tulevad siin kõne alla lastele ja noortele mõeldud üritused, mille korraldamises osalevad Tartu linn, Tartu spordiklubid või Tartu koolid. Selliseid üritusi on tõenäoliselt siiski väga vähe – aastas kokku tõenäoliselt kaks või äärmisel juhul kolm. Selline hulk on liiga väike, et osutuda oluliseks argumendiks uue suure universaali rajamise poolt.

Tartu universaalhallis võib tuua Tartusse mõningaid spordivõistlusi, mis praegu toimuvad mujal Eestis, nt Tallinnas; kuid selliste spordivõistluste hulk ei saa olla suur. Arvestades, et Tallinna suurhallides toimuvad käesoleval ajal peaasjalikult Tallinna spordiklubide võistlused, ei ole arvukat võistluste ületoomist Tallinnast Tartusse võimalik prognoosida. Tõenäolisem on, et aastas kuni kaks-kolm praegu Tallinnas toimuvat spordiüritust oleks võimalik Tartu suure universaalhalli valmimise järel tuua üle Tartusse. Sellisel viisil lisanduva mõne ürituse pärast aastas ei ole Tartusse otstarbekas suurt universaalhalli ehitada.

Uus suur universaalhall võib anda Tartu spordiseltsidele ka tõuke täiendavate võistluste korraldamiseks, kuna Tartu Ülikooli spordihoone on käesoleval ajal võistluste ja treeningutega väga üle koormatud ning sobivat vaba aega suurema võistluse korraldamiseks on suhteliselt raske leida. Samas on väga tõenäoline, et uutel võistlustel ei saa pealtvaatajaskond olema suurem kui praegusel ajal Tartus toimuvatel võistlustel. Seega jääb ka uute võistluste pealtvaatajaskond väiksemaks kui 1500 inimest. Vajadust uue suure universaalhalli järele vähendab ka Tartu Ülikooli plaan TÜ spordihoonet rekonstrueerida (sh laiendada ja kaasajastada).

Tuleb ka arvestada, et väikese pealtvaatajaskonnaga suures hallis ürituse korraldamine on rahaliselt kulukam kui sama suure pealtvaatajaskonnaga ürituse korraldamine väikeses hallis. Kulude vahe tuleb juba ainuüksi asjaolust, et suures hallis on küttekulu ja elektrikulu suurem kui väikeses hallis. Suurema halli suuremad kulud tähendavad, et hall peab ennast välja üürima kõrgema hinna eest kui väiksem hall. See omakorda vähendab spordivõistkondade ja muude sportlaste huvi väiksema publikuhuviga ürituste puhul suurhalli kasutada. Seetõttu võib tekkida olukord, kus vaatamata asjaolule, et Tartus on olemas uus ja suur universaalhall, eelistavad paljud spordiürituste korraldajad kasutada vanemat ja väiksemat TÜ spordihoonet või mõnda muud vanemat ja väiksemat spordihalli.

Suur universaalhall ei sobi ka treeningute korraldamiseks. Ideaalvariandis tuleks treeningud ja võistlused pidada erinevates hallides, sest võistluste korraldamise ajal ei saa treeninguid pidada. Teiseks on suure universaalhalli kulud väiksema halli kuludest kõrgemad, mistõttu ka 56 treeninggruppide jaoks on suures hallis treeningute läbiviimine rahaliselt kulukam kui väiksemas hallis treeningute läbiviimine. Eeltoodust tulenevalt ei vaja Tartu uut suurt universaalhalli ka treeningute läbiviimiseks.

Kokkuvõtteks ei vaja Tartu praegusel ajal olemasolevatest spordihallidest oluliselt suuremat pealtvaatajaskonda mahutavat universalhalli. Spordivõistlusi oleks küll parem korraldada kui need ei segaks treeningute ajakava, kuid paljude spordivõistluste üleviimine uude universalhalli on praktikas raskesti teostatav. Seejuures tuleb ka arvestada, et uue suure halli kasutamine ei tasu spordivõistluste korraldajatele majanduslikult ära kui uue halli kasutamise eest tuleb maksta oluliselt kõrgemat hinda kui olemasolevate spordihallide kasutamise eest. Juhul kui Tartu siiski otsustab uue universaalhalli rajada, võiks sellel spordi vajadustest lähtuvalt olla 2500–3000 pealtvaatajakohta. Sellises hallis toimuksid spordist üksnes võistlused. Kuni 3000 kohalist universaalhalli on ilmselt võimalik rajada nii, et selle kasutamine ei hakka võistluste korraldajatele olema oluliselt kallim praeguste spordihallide kasutamisest.

Eeltoodut arvestades on käesoleva tasuvusanalüüsi finantsprognoosides arvestatud Tartu universaalhallis konservatiivselt viie üritusega aastas. Seejuures on nende ürituste keskmiseks pealtvaatajate hulgaks arvestatud kaks tuhat inimest.

7.3. Tartus aasta jooksul korraldatavate kultuuriürituste perspektiivne hinnang

Tartus toimuvate suuremate siseruumides toimuvate kultuuriürituste perspektiivse arvukuse hindamisel on ühest küljest lähtutud viimastel aastatel Tartus toimuvatest kultuuriüritustest, teisest küljest aga arvestatud võimalusega, et uus ja suur universaalhall võib Tartusse tuua mitmeid selliseid suuri kultuuriüritusi, mida Tartus käesoleval ajal sobiva saali puudumisel läbi viia ei saa.

Kultuuriürituste toimumise paigana võib Tartu universaalhall võõrustada väga erinevaid üritusi, sõltuvalt sellest, milline on kompleksi akustika, kui akadeemilise loomuga on kompleks tervikuna jne. Põhimõtteliselt võib potentsiaalsed kultuuriüritused jagada olemuselt tinglikult kolmeks: . kergema muusika suuna üritused (pop- ja rock-kontserdid, muusikalid, aastapäevakontserdid jms); . klassikalisema muusika suuna üritused (sümfooniaorkestri kontserdid, koori- kontserdid, ooperid, operetid jms); . mittemuusikaüritused.

Arvestades, et klassikalise muusika suuna ürituste jaoks on Tartus olemas Vanemuise Kontserdimaja ja kaks enam kui tuhande kohalist kirikusaali, kuid pop- ja rockkontserdite ja muu kerge muusika ürituste korraldamiseks Tartus väga head, enam kui 500 pealtvaataja- kohaga hoonet ei ole, on otstarbekas rajada Tartusse suur universaalhall kultuuriürituste 57 mõttes paljuski just kergema muusika suuna ürituste tarbeks. Tartu universaalhallile põhimõtteliselt sobivate nn kergema muusika suuna kultuuriürituste hulka võib peaasjalikult lugeda: . pop- ja rockkontserdid, . muusikalid, . jõulude ja aastalõpu suuremad kontserdid, . emadepäeva, Vabariigi aastapäeva ja muude tähtpäevade suuremad kontserdid, . koolide suurpeod.

Ülejäänud nn kergema muusika suuna kultuuriüritusi Tartu universaalhalli potentsiaalsete sagedaste üritustena vaadelda pole otstarbekas. Näiteks jazzkontserdid on üldjuhul mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Samalaadselt on väiksemale kuulajaskonnale mõeldud alternatiivmuusika ja rahvamuusika kontserdid.

Suuremad kerge muusika kontserdid toimuvad Eestis käesoleval ajal siseruumidest peaasjalikult Tallinnas Saku Suurhallis ja Nokia Kontserdimajas. Aastas toimuvate pop- ja rockkontsertide arv ei ole kuigi suur. Nii toimus Saku Suurhallis 2013. aastal 9, 2014. aastal 14 ja 2015 aastal 9 päeval pop- või rockkontsert. Enamus kontserditest on rahvusvaheliste artistide kontsertid. Nimetatud kolmest aastast oli 2014 ainus, mil kontserte oli enam kui kümnel päeval aastas. Toimunud kontserdist 13 olid rahvusvaheliste artistide omad ja üks Eesti artistide oma. 1830 istekohaga Nokia Kontserdimajas (mahutab ca 0,43% Tallinna elanikkonnast) toimub aastas suuremaid üritusi tavaliselt 120–150 päeval, sh kontserdid 40– 60 päeval. Seega on Saku Suurhallist oluliselt väiksema saaliga Nokia Kontserdimaja kontserdikalender palju tihedam kui Saku Suurhallil. Ühest küljest on põhjuseks väiksem ja hubasem saal. Teisest küljest on aga põhjuseks parem akustika. Olemuselt sarnaneb Nokia Kontserdimaja Tartu Vanemuise Kontserdimajale. Seetõttu ei ole ka Tartus loota, et suur universaalhall hakkaks vanemuise Kontserdimajalt olulisel määral kontserte n.ö. ära võtma.

Soome, Läti, Leedu, Sloveenia ja Horvaatika kogemused näitavad, et rahvusvahelised tippartistid esinevad väikeses riigis üldjuhul suurimas linnas ja suurimal laval. Ei ole põhjust arvata, et nimetatu saaks olema teistmoodi ka Eestis. Seetõttu võib suhteliselt kindlalt väita, et Tartu universalhallil on raske endale saada kergemuusika rahvusvaheliste tippartistide kontserte. Konservatiivselt hinnates võib rahvusvaheliste tippartistide kontsertide aastaseks hulgaks Tartu universaalhallis olla maksimaalselt üks.

Suurem võimalus on korraldada Tartu universaalhallis Eesti (tipp)artistide kontserte – nii solistide ja ansamblite soolokontserte kui ka gaalakontserte (näiteks muusikaauhindade jagamise kontsert jms). 2015 aastal toimus Saku Suurhallis ja Nokia Kontserdimajas kokku 16 Eesti artistide kontserti. Aastas vähemalt kolme Eesti tippartistide eestikeelsele publikule toimuva kontserdi saamine Tartu universalhalli on küllaltki reaalne, sest 2500–3000 kohaline saal võib Tartu universaalhalli meelitada ka kontserte, mis siiani on toimunud mõnevõrra väiksemas saalis.

Venekeelsele publikule mõeldud kontsertide Tartusse toomine on samuti põhimõtteliselt võimalik, sest Jõhvist ja Narvast on Tartusse lähem sõita, kui Tallinnasse. Samuti on venekeelse elanikkonna osatähtsus Tartu linnas keskmiselt suur (ca 14,4%). Samas tuleb 58 arvestada, et kui aastas toimub käesoleval ajal venekeelsele elanikkonnale keskmiselt kuni kümme tippartistide kontserti, siis rohkem kui kolme Tartusse ületoomine pole ilmselt reaalne. Seda eriti arvestades venekeelse elanikkonna suhteliselt suurt kontsentratsiooni Tallinnas ja Tallinna ümbruses. Kokku hakkab kergemuusikakontserte Tartu universaalhallis aastas toimuma tõenäoliselt kuni seitse. Seega katavad kergemuusikakontserdid Tartu universaalhalli aastast vaid 2% päevadest.

Tallinnas Nokia Kontserdimajas on viimastel aastatel toimunud enam kui 20 muusikali- etendust aastas. Saku Suurhallis seevastu muusikalietendusi peaaegu ei toimu. Muusikalide pealtvaatajate hulk ja muusikaliürituste hulk sõltub konkreetselt kavas olevate muusilaide edust või ebaedust. Siiski on ka viimastel aastatel mitmed muusikalid suutnud Tallinnas etenduste peale kokku koguda enam kui 30 tuhat vaatajat. Teoreetiliselt võib Eesti suurte kontserdihallide tagamaad arvestades olla reaalne tuua Eestis toimuvatest muusikalide etendustest Tartusse vähemalt neljandik. Arvestades, et muusikaliga seonduvat tehnikat ja muud atribuutikat on üldjuhul suhteliselt palju, ei hakka muusikali korraldaja Tartus ühte või kahte muusikali korraldama. Minimaalne etenduste hulk, mille puhul Tartusse tulek võib end ära tasuda, on kolm. Siiski võib ka kolme Tartu etenduse korral olla see muusikalietenduste korraldajatele mittetasuv. Arvestada tuleb, et kaasaegsete muusikalide puhul maksab lavakujundus ja lava ülespanek/maha võtmine väga palju. Seetõttu võib muusikali produtsentidele olla odavam teha kõik etendused Tallinnas (jäädes seetõttu küll ilma osast potentsiaalsest publikust, kes elab Lõuna-Eestis), kui et teha osa etendusi Tallinnas ja osa Tartus. Tartu universaalhall saab muusikalide produtsentide otsust muusikalide toimumiskoha osas positiivselt mõjutada Tartu universaalhalli kompleksi suhteliselt soodsa üüriga ja hea tehnilise teenindusega. Käesolevas tasuvusanalüüsi tulude prognoosi peatükis ja finants- prognoosides eeldatakse, et tulevikus korraldatakse Eestis aastas vähemalt 20 muusikali- etendust. Neist etendustest kuus on arvestatud toimuma Tartu universaalhallis. Koos kontserditega oleks muusikaüritusi Tartu universaalhallis seega 13 päeval aastas.

Muudest kultuuriüritustest võib Tartu universaalhalli jaoks põhimõtteliselt sobivateks pidada järgmiseid: . moeetendused, . tantsuetendused; . tsirkuseetendused; . rahvamuusikaüritused; . rahvatantsuetendused; . suured messid; . suurfirmade üritused; . õllefestival; . Top Gear Live (Lõuna-Eesti Ralli raames); . laadad/soodusmüügid; . üldriiklike- või rahvuslike tähtpäevadega seotud üritused (jõulu-, aastavahetuse-, Vabariigi aastapäeva jms üritused).

Suurhallides korraldatakse (Eestis) moeetendusi väga harva. Seetõttu võib need Tartu universaalhalli perspektiivsete ürituste seast välja jätta. Rahvamuusikaüritusi ja rahvatantsu- etendusi ei korraldata Eestis samuti suurhallides, vaid väiksemale publikule mõeldud saalides. 59

Seetõttu võib ka nimetatud üritusi perspektiivsetena mitte arvestada. Tantsuetendusi on suurhallides korraldatud. Siiski tuleb arvestada, et suured tantsuetendused on üldjuhul rahvusvaheliste artistide etendused, mis eelistavad toimumiskohana pealinna; tantsuvõistlusi aga peetakse reeglina mõnevõrra väiksemates saalides. Seetõttu võib Tartu universaalhalli perspektiivsete üritustena vaadelda kuni kahte tantsuüritust aastas.

Tsirkuseetendusi korraldatakse Saku Suurhallis peaaegu igal aastal. Põhimõtteliselt on võimalus mõned tsirkuseetendused Tartusse tuua. Siiski tuleb arvestada, et ühe etenduse pärast ei hakka tsirkuseetenduse korraldajad Tartusse tulema. Juhul kui Tartu universaalhall esinemispaigaks valitakse, siis etendatakse seal vähemalt kahte-kolm etendust. Cirque du Soleil etendusi võib Tartusse oodata kord kolme aasta kohta ja korraga kolm etendust (ehk keskmiselt aastas üks etendus). Muude tsirkusetruppide etendusi on finantsprognoosides arvestatud samuti keskmiselt üks etendus aasta kohta (ehk tegelikult kaks etendust kahe aasta jooksul).

Suurematest messidest võiks universaalhallis toimuda eeskätt teadusmess (üks mess aastas), ehitusmess (üks mess aastas), motomess (üks kord aastas), turismimess (üks kord kahe aasta jooksul), sisustusmess (üks kord kahe aasta jooksul). Iga mess hõlmaks kolm päeva. Finantsprognoosides on arvestatud 12 messipäevaga aastas.

Tartu universaalhall võiks olla üks kord aastas ka kahepäevase õllefestivali toimumispaigaks. Lõuna-Eesti Ralli raames võiks seal igal aastal ühel päeval toimuda Topp Gear Live. Suured ettevõtted võiksid vähemalt kolmel päeval aastas korraldada firmaüritusi. Lisaks on sarnaselt Saku Suurhallile ilmselt võimalik vähemalt neljal päeval aastas korraldada erinevaid soodusmüüke ehk sisuliselt laatasid.

Üldriiklike või rahvuslike tähtpäevadega seotud suurüritusi (kontserte jms) on Tartus seni peetud peaasjalikult Vanemuise Kontserdimajas. Vabariigi aastapäeva- või jõulukontsertide jaoks saab Tartu universaalhall olema liiga väheakadeemilise õhustikuga. See-eest aastavahetuse kontsertide ja nn kevadkontsertide läbiviimiseks võib Tartu universaalhall olla sobiv koht. Aasta jooksul toimuks Tartu universaalhallis ilmselt üks kuni kaks tähtpäevadega seotud kontserti.

Erinevate kultuuriürituste päevade arv aastas, mida on arvestatud käesoleva tasuvusanalüüsi finantsprognoosides, on esitatud tabelis 6 (järgmisel lehel).

60

Tabel 6. Käesoleva tasuvusanalüüsi finantsprognoosides arvestatud erinevate kultuuriürituste keskmine päevade arv aastas

Kultuuriüritus Päevi Märkused aastas Kontserdid 7 Muusikalid 6 Tähtpäeva üritused / kontserdid 2 Tantsuüritused 2 Cirque du Soleil 1 Kolme aasta kohta 3 päeva Muud tsirkuseetendused 1 Kahe aasta kohta 2 päeva Messid 12 4 kolme päevast messi aastas Õllefestival 2 Topp Gear Live 1 Lõuna-Eesti Ralli raames Firmaüritused 3 Laadad / soodusmüügid 4 KOKKU 40

Kontserditega mitte seotud kultuuri- ja meelelahutusüritusi võiks Tartu universaalhallis aasta jooksul toimuda ilmselt keskmiselt 27 päeval. Koos kontsertidega oleks mittespordiüritustega kaetud keskmiselt 40 päeva aastas ehk ca 11% aasta päevadest.

7.4. Tartus aasta jooksul korraldatavate konverentside ja seminaride perspektiivne hinnang

2015. aastal toimus Tartus meetings.ee andmetel 711 konverentsi või seminari, millest võttis osa kokku 43869 inimest. Keskmine üritusel osalenud inimeste arv oli 62. Konverentsidest- seminaridest 38 toimusid konverentsikeskustes, 517 hotellides (sh konverentsihotellides), 156 kultuuriväärtuslikes konverentsipaikades. Toimunud konverentsidest-seminaridest 33-l oli osalejaid enam kui 200. Valdav enamus suuremaid konverentse toimus Dorpati konverentsikeskuses. Ka Tartu Ülikool eelistas olulisemate konverentside läbiviimise paigana kõige enam Dorpati konverentsikeskust.

Lähiaastate perspektiivis võib konverentside ja seminaride arv ning neil osavõtjate arv kasvada, kuid kasv saab olema ilmselt väike. Eriti vähe on lisandumas suuri rahvusvahelisi konverentse. Põhjusteks muuhulgas juba varem nimetatud Tartu halb transpordiühendus ja sobivate ööbimiskohtade vähesus.

Euroopa suurte universaalhallide kogemus näitab, et universaalhallides üldjuhul konverentse ei peeta. Isegi juhul kui hallikompleksis on hulgaliselt lisaruume, ei vasta universaalhallide tehnika jms tasemele, mida on võimalik saada spetsiaalsetes konverentsikeskustes. Sageli on universaalhalli peaareen konverentsi suure saali vajaduste jaoks ka liiga suur (sh ka liiga kõrge) ja seetõttu mittehubane. Arvestades, et Eestis on Tallinnas, Tartus ja Pärnus olemas (sh 61 viimase kümnekonna aasta jooksul rajatud) hulgaliselt kaasaegseid konverentsikeskusi (Tallinna Ülikoolis, Sokos Hotell Virus, Radisson Blu Hotell Olümpias, Tallink City Hotel’is, Tallink Spa & Conference Hotel’is, Swissôtel’is, Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinnas, Hotel Euroopas, Nordic Hotel Forumis, Pirita Spa Hotellis, Park Inn by Radisson Central hotellis, Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory’s jne, peagi avatakse Hilton Tallinn Park hotellis; Pärnus Strand Spa & Conference Hotellis, ESTONIA Resort Hotel & Spa’s, Tervis ravispaahotellis jne), on väga ebatõenäoline, et Tartu universaalhall suudaks hakata toimima paigana, kus igal aastal peetakse mitu suurt konverentsi. Lisaks tuleb arvestada, et Tallinnasse Ülemiste Keskusesse on lähiaastatel rajamisel Eesti suurim ja moodsaim konverentsikeskus Flexi360 (peaks valmima aastaks 2018). 2016. aasta novembris avatas V Spaa Hotelli konverentsikeskuses saab aga olema kuues konverentsiruumis kokku 518 istekohta, sh suurimas 240 istekohta. Seetõttu saab väita, et konverentside ja seminaride vajadustest lähtuvalt Tartusse suurt universaalhalli vaja ei ole.

62

8. Tartu universaalhalli ehitamise ja struktuuri alternatiivid

Tartu universaalhalli ehitamisel/mitteehitamisel on olemas järgmised peamised alternatiivid:  ehitada uus multifunktsionaalne suurhall: o ehitada see klassikalise multifunktsionaalse suurhallina ilma oluliste lisaruumideta (a la Saku Suurhall Tallinnas); o ehitada see klassikalise multifunktsionaalse suurhallina koos suhteliselt suure hulga lisaruumidega (a la Hartwall Arena Helsingis); o ehitada see kahetasandilisena nii, et teine tasand on üles-alla liigutatav ja võimaldaks vajadusel luua ühte suurt või kahte väiksemat halli (a la Soome arhitektuurifirma L Arkkitehdit Oy idee).  mitte ehitada uut multifunktsionaalset suurhalli.

Klassikalise, vähe lisaruume omava multifunktsionaalse suurhalli eelised on:  Alternatiivsetest hallivariantidest kõige väiksemad ehituskulud.  Võimaldab väga erinevate ürituste korraldamist.

Klassikalise vähe lisaruume omava multifunktsionaalse suurhalli puudused on:  Ei võimalda üheaegselt korraldada üle ühe suurürituse.  Ei võimalda üheaegselt jääväljaku ja palliväljakute olemasolu ühes hallis.  Suurürituse ettevalmistamise perioodil (kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamise korral üldjuhul 0,5–2 päeva) ei saa hallis korraldada teist suurüritust.  Ei võimalda konverentside ja seminaride korraldamist hallikompleksis.

Klassikalise, palju lisaruume omava multifunktsionaalse suurhalli eelised on:  Võimaldab väga erinevate ürituste korraldamist.  Võimaldab hallis korraldada ka seminare, koverentse ja muid üritusi, mis vajavad suuremal hulgal erinevaid ruume.

Klassikalise, palju lisaruume omava multifunktsionaalse suurhalli puudused on:  Ei võimalda üheaegselt korraldada üle ühe suurürituse.  Ei võimalda üheaegselt jääväljaku ja palliväljakute olemasolu ühes hallis.  Suurürituse ettevalmistamise perioodil (kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamise korral üldjuhul 0,5–2 päeva) ei saa hallis korraldada teist suurüritust.

Kahetasandilise, liigutatava vahelae-põrandaga halli eelised on:  Uudsus ja unikaalsus – suurendab nii halli enda tuntust kui ka laiemalt Tartu linna tuntust ja seda mitte ainult kitsalt Eestis ja Eesti lähinaabrite juures, vaid ka Euroopas või isegi maailmas laiemalt. Võimaldab Tartul end näidata kui innovaatilistele ideedele avatud linna.  Võimaldab väga erinevate ürituste korraldamist. 63

 Võimaldab vähemalt teoreetiliselt vajadusel korraldada kahte (suur)üritust üheaegselt.  Võimaldab lühendada (suur)ürituste vahelist minimaalselt vajalikku ettevalmistus- aega, sest suurürituse ettevalmistamisel alumisel tasandil on võimalik jätkata tegevustega ülemisel tasandil.  Võimaldab kiiresti ja suures ulatuses suurendada ja vähendada (alumise tasandi) halli istekohtade arvu (enam on halli alumisel tasandil istekohti juhul kui vahelagi/põrand on tõstetud kõrgemasse asendisse ning vähem on alumise tasandi halliosal istekohti juhul kui vahelagi/põrand on tõstetud madalamasse asendisse).  Vähemalt teoreetiliselt võib vähendada halduskulu ja hoolduskulu ühe hallis toimuva ürituse kohta, sest mitmetasandilise halli korral saab ühes ehitises ühe personaliga pakkuda sisuliselt kahe ehitise teenuseid.

Kahetasandilise, liigutatava vahelae-põrandaga halli puudused on:  Maailmas ei ole seni veel mitte ühtegi sarnast halli ehitatud (kuigi suuri ja raskeid liigutatavaid tasapindu on maailmas ehitatud ohtralt).  Teise tasandi suure raskuse tõttu peavad teise tasandi kandekonstruktsioonid olema väga vastupidavad ja täiel määral turvalised. Samas peavad kandekonstruktsioonid võimaldama ka teise tasandi liigutamist.  Liigutatava teise tasandi tõttu oluliselt kallim lahendus kui klassikaline multifunktsionaalne suurhall.  Teise tasandi kandekonstruktsioonide täpsemat hinda ei ole lahenduse väljatöötanud arhitektuuribüroo teatanud (esialgseks orienteeruvaks hinnaks on pakutud 5 miljonit eurot).  Vahelae (teise tasandi põranda) fermid piiravad ilmselt oluliselt istekohtade kasutamist tribüünidel.  Keeruline on tehnosüsteemide (eeskätt ventilatsiooni, aga ka elektrikaabelduse jms) liikumine ja liigutamine. See muudab kahaetasandilise halli ehitamise klassikalise halliga võrreldes kulukamaks.  Liigutatav vahelagi/põrand toetub neljale nn nurgapostile. Need nurgapostid ilmselt piiravad halli esimese tasandi osadel pealtvaatajakohtadel nähtavust areenile.  Juhul kui ühel tasandil on jääväljak, peab sellel tasandil õhutemperatuur olema oluliselt madalam teise tasandi temperatuurist. Jääga tasandi külma kiirgus võib tekitada temperatuuriprobleeme teisele tasandile. Erinevate tasandite täielikult üksteisest sõltumatu sisekliima saavutamine on keeruline ja kulukas.  Mõlemal tasandil vajaliku kõrgusega ruumi saavutamiseks peab hall olema oluliselt kõrgem klassikalisest universaalhallist. Oluliselt suurem kõrgus tõstab arvestataval määral ehitise maksumust.  Kahel tasandil üheaegselt toimuvad üritused eeldavad väga korralikku tasandite- vahelist müra summutamist (selleks, et näiteks kontserdi korral ühel tasandil tekitatav heli 90-100 dB ei häiriks teisel tasandil toimuvat tegevust). Liigutatava, kergkonstruktsioonidel asetseva vahelae korral on vajalikul tasemel heliisolatsiooni saavutamine keeruline ja kulukas.  Teisele tasandile varustuse viimiseks tuleb ehitada vähemalt üks suur ja võimas lift, mis on võimeline tõstma ja langetama raskeveokit koos koormaga. Sellise lifti rajamine tõstab jällegi halli rajamise maksumust. Liftijärjekorrad muudavad ürituse 64

ettevalmistamise ajakulukamaks. Teisele korrusele tehnika vedamise keerukus muudab keerulisemaks ka teisel tasandil multifunktsionaalsuse loomise võimaused.

Erinevat tüüpi universaalhallide eeliste ja puuduste vahekord on kõige suuremal määral eeliste kasuks klassikalisel multifunktsionaalsel suurhallil, millel on palju lisaruume. Samas on eelnevates peatükkides selgunud, et suurte konverentside või seminaride korraldamise tõenäosus Tartu suures universaalhallis on väga väike. Seetõttu on alljärgnevad arvutused teostatud suure klassikalise, ilma suure hulga lisaruumideta, universaalhalli baasil.

65

9. Soovitused Tartu universaalhalli mahule ja ruumide jaotusele

Tulenevalt Tartu olemasolevate spordi- ja kultuurisaalide mahutavusest ning spordiürituste ja kultuuriürituste pealtvaatajaskonna suurusest ja võimalikust perspektiivsest muutumisest on Tartusse otstarbekas rajada universalhall, kus pealtvaatajate istekohti on maksimaalselt 3000. See tähendaks, et hall mahutaks korraga istuma ca 3,2% Tartu elanikkonnast.

Suhteliselt väikese pealtvaatajakohtade arvuga halli kasuks kõnelevad mitmed faktid: . Tartus praegusel ajal toimuvate spordivõistluste pealtvaatajaskond on üldjuhul väga väike, jäädes oluliselt alla olemasolevate spordisaalide maksimaalsele mahutavusele. . Tartus praegusel ajal toimuvate kultuuriürituste pealtvaatajaskond on väike, jäädes üldjuhul alla olemasolevate kultuurisaalide maksimaalsele mahutavusele. . Lähiaastatel tõenäoliselt toimuv reaalpalga mõõdukas kasv ei luba prognoosida tasuliste spordi- või kultuuriürituste pealtvaatajaskonna hüppelist kasvu lähema kümne aasta perspektiivis. . Väiksema halli ehituskulud on madalamad. . Väiksema halli amortisatsioonikulu on madalam. . Väiksema halli ülalpidamiskulud on madalamad – viimane võimaldab muuhulgas ka halli väljaüürimist madalama tasu eest ning seeläbi saavutada kompleksi tihedam kasutamine. . Saku Suurhalli, Soome-, Läti-, Leedu-, Sloveenia- ja Horvaatia suurte universaalhallide kogemused näitavad väga suurte hallide raskust hallis toimuvate ürituste leidmisel. . Eesti rahvaarv kahaneb ja seda ka pikemas perspektiivis, kusjuures Tartu universaalhalli tagamaa rahvaarv kahaneb Eesti keskmisest rahvaarvu kahanemisest kiiremini.

Selleks, et universaalhalli tulusid suurendada ja kulusid jagada, võiks universaalhall võimaluse korral asuda suuremas kompleksis, kus lisaks universaalhallile on teise suure keskusena, kas:  veekeskus;  meelelahutuskeskus,  muu spordi (jõusaal, maadlussaal, fitnessiklubi jms) keskus või  ostukeskus.

Suuremas kompleksis asumine võimaldaks luua muuhulgas pidevalt toimivad söögikohad ning söögikohtadelt ka täisaja eest renti küsida. Suuremas kompleksis asumine võimaldaks rajada kogu kopleksile ühise parkimisala ja seeläbi universalhalli rajamise kulusid kompleksi teiste osadega jagada.

Veekeskus sobiks suuremas kompleksis universaalhalli naabriks mitmel põhjusel. Esiteks on Tartu olemasolev Aura veekeskus kaasaja mõistes väike ja väga piiratud võimalustega (väheste atraktsioonidega). Teiseks on Aura veekeskus vägagi amortiseerunud. Samas on Aura veekeskuse populaarsus külastajate seas jätkuvalt väga suur, kuivõrd Lõuna- ja Kagu- Eestis teist vähemalt sama suurt veekeskust ei ole. Selleks, et veekeskus saaks 66 universaalhallile reaalselt lisaväärtust anda, peaks veekeskuse atraktsioonide hulk ja atraktsioonide mõõtmed või võimalused olema suuhteliselt suured.

Kaasajal rajatakse ürituste toimumiskohtade lähedusse tavaliselt parkimisala suhtega üks parkimiskoht kaheksa pealtvaatajakoha kohta. Seega juhul kui rajatakse 3000 istekohaga universaalhall, peaks parkimiskohti olema vähemalt 375. Arvestades, et kontserdil mahutab 3000 istekohaga hall veelgi rohkem pealtvaatajaid, võiks kaaluda vähemalt 500 kohalise parkimisala rajamist. Juhul kui parkimisala rajatakse tervele suuremale kompleksile ühiselt, võib universaalhalli tarbeks mõeldud parkimisala olla mõnevõrra vähem kohti, sest parkida on võimalik ka kopmleksi parkimisala neis osades, mis ei asu vahetult universaalhalli naabruses. Võimaluse korral võiks universaalhalli katusel olla üks helikopterikoht. See võimaldaks vajadusel vastu võtta kiiret meditsiiniabi (mis liigub helikopteriga) ja suure vajaduse korral vastu võtta ka tippartistide transportimiseks kasutatavaid helikoptereid.

Tartu universaalhalli suur saal peaks kindlasti olema multifunktsionaalne, võimaldamaks seal korraldada nii erinevaid spordiüritusi kui ka erinevaid kultuuriüritusi. Nimetatud multifunktsionaalsus ei pea sisaldama võimalust jääväljaku loomiseks, kuivõrd vajadus suure tribüüniga jääväljaku järele on Tartus väga väike. Saali multifunktsionaalsus toob kaasa nõude, et kontsertide ajal põrandal ühes tasapinnas olevad istekohad peavad olema teisaldatavad, võimaldades osa põrandat vajadusel kasutada võistlusareenina ja istekohti vähem vajavate suurpidude toimumise paigana.

Peaareeni suuruse määravad ära eeskätt spordiüritused, mida seal korraldada tahetakse. Eestis enamlevinud pallimängud vajavad võistluste läbiviimiseks järgmise suurusega (pikkus korda laius) väljakuid:  korvpall 28 x 15 m (Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14 m,  võrkpall 18 m x 9 m,  käsipall 40 m x 20 m.

Eestis enamlevinud võistkonnaaladest vajab kõige suuremate mõõtudega väljakut käsipall. Arvestades, et käsipalli väljaku otstes on väravad ja väljaku külgedel peab olema vaba ruum liikumiseks, peab areeni laius olema vähemalt 24 meetrit ja pikkus 44 meetrit. Sellise peaareeni pindala on 1056 m2 (võrdluseks Saku Suurhallis on põrandaala maksimaalne kasutatav pind 2800 m2). Arvestades, et Tartus on käsipall praegusel ajal vähepopulaarne, ei pea uus universaalhall käsipallivõistluste pidamise võimalusi tingimata pakkuma. Eestis vähemlevinud mängudest vajab jalgpallivariant futsal mänguväljakut mõõtmetega 38–42 m x 20–25 m. Vähendatud mõõtmetega futsaliväljaku mõõtmed peavad olema vähemalt 25 m x vähemalt 16 m. Sisejalgpalli rahvusvahelistele nõuetele vastava täissuurusega väljaku mõõtmed on ca 61 m x 26 m, kuid mängitakse ka 42 x 22 m väljakutel ja 40 x 20 m suurustel väljakutel. Seega juhul kui universaalhall luuakse selliselt, et see vastab käsipalli vajadustele, on seal võimalik areeni suuruse mõttes mängida ka sisejalgpalli. Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Lisaks peab väljaku ümber olema täiendav vaba ruum selleks, et mängijad ulatuksid vastu võtma palle, mis põrkavad mängualast väljapoole. Universaalhalli areeniala vaba kõrgus peab 67 spordivõistluste seisukohast olema vähemalt 12 m (kuigi nt võrkpallimängudel on areeni soovituslik miinimaalne vaba kõrgus vaid 8 m).

Eraldi harjutusväljaku rajamine ei ole otstarbekas, sest suurürituste toimumise ajal ei ole nii kui nii võimalik seda iseseisvalt kasutada. Suurürituste vahelisel ajal on põhimõtteliselt vajaduse korral harjutusväljakuna võimalik kasutada peaareeni. Samas ei saa seal harjutada suurürituste toimumise ajal, mistõttu regulaarsete treeningkordade ärajäämise vältimiseks peaks peaareeni kasutamine harjutusväljakuna olema pigem erand kui reegel. Peaareenile on põhimõtteliselt võimalik luua optimaalselt kolm vähendatud mõõtmetega harjutusväljakut juhul kui need paigutada areenile risti. Võistlusväljakute ja harjutusväljakute võimalik paiknemine Tartu universaalhalli peaareenil on kujutatud joonisel 8.

Areen tervikuna 48 x 28 m Areen tervikuna 48 x 28 m

Korvpalliväljak 28 x 15 m Korvpalli harjutusväljak Tenniseväljak 26 x 14 m 23,77 x 10,97 m

Võrkpalli- väljak 18 x 9 m

Võrkpalli harjutusväljak 18 x 9 m

Korvpalli harjutusväljak

26 x 14 m

Käsipalli väljak 40 x 20 m

Sisejalgpalli väljak 42 x 22 m

Areen võistluste ajal Areen treeningute ajal

Joonis 8. Pallimänguväljakute võimalik paiknemine Tartu universaalhalli areenil

Arvestades, et universaalhallis soovitakse korraldada väga erinevaid üritusi, on väga oluline võislusala ja tribüünide paigutuse suhteliselt kiire muutmine. Selle saavutamiseks peavad vähemalt osad pealtvaatajakohad asuma nn teleskoopraamidel, mis võimaldavad lühikese ajakuluga istekohtade arvu suurendada/vähendada. Lühike ajakulu on vajalik selleks, et lühendada ürituse ettevalmistuse aega. Ürituste ettevalmistusaja minimeerimiseks on väga oluline hästi läbi mõelda kogu ehitise logistika. Muuhulgas peab olema lihtsalt ja kiirelt 68 võimalik kaubeveokiga liikuda areeni äärde (näiteks selleks, et areenile viia kontserdi lava ehituseks vajalik atribuutika).

Selleks, et universaalhallis saaks korraldada rahvusvahelisi võistluseid, on peaareeni läheduses hädavajalik eraldi ruumide olemasolu ajakirjandusele. Selleks, et rahvusvahelistest võistlustest oleks võimalik teha kvaliteetseid tele- ja raadioülekandeid ning kommentaatoritel oleks mugav võistlusi kommenteerida, on ilmselt vajalik vähemalt nelja erineva ajakirjanduse tarbeks mõeldud ruumi olemasolu peaareeni läheduses.

Peaareeni ääres peab olemas olema pressiala, meditsiiniala, dopingukontrolli ala, kohtunikeala ja kohtunike abiruumid. Hallis peavad olema kindlasti ka sportlaste/esinejate riietusruumid, külastajate garderoob. Sportlaste/artistide tarbeks on vajalikud duširuumid. Hea oleks kui hallis oleks olemas ka väike majutusvõimalus ürituse korraldajatele, artistidele, sportlastele. Hallikompleksis on vajalikud ka mitmesugused tehnilised abiruumid heli, valgustuse, eriefektide jms tagamiseks. Lisaks on vajalikud ka ruumid (kokku minimaalselt 40 m2) halli personalile.

Euroopa paljudes suurtes universaalhallides on olemas loožid ehk privaatsed ja eriti suurte mugavustega vaatajaalad. Eristada saab kahte tüüpi loože – halli külastajast loožiomaniku poolt väljaostetud loože ja väljaüüritavaid loože. Loožide istekohtade arv võrreldes saali istekohtade koguarvuga sõltub suuresti traditsioonidest selles vallas. Näiteks Soome suurtes universaalhallides on loožid väga hinnatud. Saku Suurhallis seevastru on loožidel kohti suhteliselt vähe, kuid needki on väga vähe kasutuses. Kuna Eesti keskmine üritusekülastaja ei ole nõus looži kasutamise eest tavapiletiga võrreldes oluliselt rohkem kulutama, kuid loožide teenindamine toob kaasa lisakulusid, võiks rajatavas Tartu universaalhallis olla loože minimaalselt. Tõenäoliselt piisab 40–60 loožikohast, kusjuures kõik need kohad võiksid olla väljaüüritavad. Ühegi looži kohtade arv ei tohiks olla väiksem kui 10.

Söögikohad on kaasaegses suurhallis hädavajalikud. Põhimõtteliselt on nende planeerimisel võimalik rakendada kolme erinevat võimalust. Võimalik on selgelt keskenduda püsttijala- toitlustamisele või luua võimalikult rohkem istekohtadega söögikohti või luua suhteliselt võrdselt nii püstijala söögikohti kui ka istumisega söögikohti. Seejuures tuleb arvestada, et püstijala söögikohad võtad suhteliselt vähem ruumi kui sama suure hulga inimeste teeninda- miseks mõeldud istumisega söögikohad. Selleks, et suurendada hallikompleksi suumide kasutamist (ja hallikompleksi renditulu) suurürituste välisel ajal, peaks vähemalt osad söögikohad olema ligipääsetavad ka kompleksi välisküljelt, n.ö. tänavalt. See võimaldaniks nimetatud söögikohtadel teenindada huvilisi pidevalt. Juhul kui universaalhall on osa suuremast kompleksist (kus on ostukeskus või meelelahutuskeskus või veekeskus või muu spordi keskus), peaksid söögikohad olema paigutatud nii, et neid on võimalik kasutada nii hallis toimuvate ürituste toimumise ajal kui ka üritustevahelisel ajal kompleksisiseselt. See tähendab, et söögikohti peab olema mugav külastada ka ostukeskuse/meelelahutus- keskuse/veekeskuse/muu spordi kekuse külastajal.

Enamikes kaasaegsetes hallides on olemas ka nn lasteala, kus lapsed saavad järelvalvega mängida ajal, mil vanemad hallis suurüritust külastavad. Juhul kui universaalhall on osa suuremast kompleksist, peaks lasteala olema paigutatud nii, et seda on võimalik kasutada nii 69 hallis toimuvate ürituste toimumise ajal kui ka üritustevahelisel ajal kompleksisiseselt. See tähendab, et lasteala peab olema mugav külastada ka ostukeskuse/ meelelahutus- keskuse/veekeskuse/ muu spordi keskuse külastajal.

70

10. Tartu universaalhalli rajamise maksumus

Suure universaalhalli maksumus sõltub halli suurusest (sh pealtvaatajakohta arvust), valitud arhitektuurilisest lahendusest, kasutatavatest materjalidest, tehnilisest sisseseadest jms. Halli täpset maksumust ei ole võimalik prognoosida, teadmata rajatava halli paljusid üksikasju. Siiski on universaalhalli rajamise orienteeruvat maksumust võimalik tuletada teiste viimastel aastatel võrreldavate ehitushindadega piirkondades rajatud sarnaste hallide maksumusest.

Päris viimastel aastatel Euroopa Liidu riikides Eesti lähiümbruses võrreldavate ehitus- hindadega piirkondades suurt universaalhalli avatud ei ole. Sobivatest võrdlushallidest kõige uuem on Klaipedas asuv Švyturio Arena, mis avati 2011, mahutab korvpallivõistluste ajal 6200 pealtvaatajat ja läks maksma ca 21,0 miljonit eurot. 2008 aastal avati Panevėžyses asuv Cido Arena. See mahutab korvpallivõistluste ajal 5950 pealtvaatajat ja läks maksma ca 31,3 miljonit eurot. Cido Arena puhul tuleb aga arvestada, et ehitusmaksumust mõjutas väga oluliselt asjaolu, et halli rajati ka 250 m pikkune velotrekk. 2007 aastal avati Šiauliais asuv Šiaulių arena. See mahutab korvpallivõistluste ajal 5700 pealtvaatajat ja läks maksma ca 21,7 miljonit eurot.

Tartu universaalhalli maksumuse hindamisel tuleb arvestada, et 5–9 aastat tagasi olid Leedus ehitushinnad oluliselt odavamad kui praegusel ajal Eestis. Statistikaameti andmetel on Eestis ehitushinnad kasvanud alates 2007. aastast praeguseks keskmiselt 18,7% ja alates 2011. aastast praeguseks keskmiselt 13,9%. Leedu Statistikaameti andmetel on Leedus ehitushinnad ajavahemikus 2007–2016 märts kasvanud keskmiselt 18,3% ja ajavahemikus 2011–2016 märts ca 16,1%. Leedu ehitushinnad jäävad Eesti ehitushindadele praegusel ajal alla enam kui 20%. Ehitusmaterjalide hindade vahe Eestis ja Leedus on väike. Peamine vahe tuleb tööjõuhindadest. Leedu keskmine brutopalk 2016. a esimeses kvartalis oli 748 eurot, kuid Eestis 1091 eurot ehk ca 46% kõrgem. Ehitussektoris oli Leedus 2015. aastal keskmine brutopalk 675 eurot, kuid Eesti vastav näitaja oli 1048 eurot ehk ca 55% kõrgem. Lisaks on oluline ka Tallinnas juunis 2013 ehitamist alustatud ja augustis 2014 avatud 5840 istekohaga (kontserdite ajal kuni 7600 kohta) Tondiraba jäähalli maksumus, milleks kujunes ca 29 miljonit eurot.

Eeltoodut arvestades võib praegusel ajal Tartusse rajatava 3000 istekohaga universaalhalli maksumuseks arvestada 20 kuni 25 miljonit eurot. Nimetatud maksumus sisaldab ka universaalhalli tehnilist sisseseadet ja mööblit (lavakonstruktsioonid, erinevate spordi- mängude konstruktsioonid, valgustusseadmed, heliseadmed, saali mööbel, garderoobide ja muude abiruumide mööbel, hoones töötava personali ruumide mööbel jms).

71

11. Tartu universaalhalli tulude prognoosimine

Tartu universaalhalli tulud sõltuvad: . universaalhalli või tema osade väljaüürimise hinnatasemest; . universaalhalli väljaüürimisesagedusest; . universaalhalli poolt pakutavate lisateenuste hinnatasemest; . universaalhallis üleval olevast reklaami mahust ja reklaami hindadest; . universaalhallis tegutsevate ettevõtete (näiteks toitlustusasutuste) poolt makstavast tasust, mis annab õiguse universaalhalli ruumides tegutseda ja kaubelda; . universaalhalli sponsorlepingutest.

Tartu universaalhalli üürimäärade hindamisel on ühest küljest vaja arvestada Eestis valitsevat turusituatsiooni antud valdkonnas, teisest küljest aga Tartu universaalhalli potentsiaalsete kasutajate maksujõulisust. Arvestades, et Eestis on käesoleval ajal üks universaalne suurhall (Saku Suurhall), määrab nimetatud hall suures osas ära Eestis käesoleval ajal eksisteeriva turusituatsiooni.

Saku Suurhalli väljaüürimise hinnakiri on ühepäevase ürituse puhul kuni viie tuhande osavõtja puhul vahemikus 8–9 tuhat eurot päeva eest. Suurema publiku korral lisandub varieeruv protsent (sõltub piletihinnast) piletimüügitulust. Ettevalmistuspäeva hinnaks on üldjuhul 1500 eurot. See tähendab, et tuhandest inimesest koosneva publiku korral on halli üüri suurus ühe külastaja kohta kuni üheksa eurot. Viie tuhande inimese suuruse publiku korral on üüri suuruseks aga kuni 1,8 eurot külastaja kohta.

Saku Suurhalli üüri eest saab üürnik kogu kompleksi kasutusõiguse 24 tunniks. Vähemaks ajaks kui 24 tundi kompleksi põhimõtteliselt ei üürita, mis teisisõnu tähendab, et kasutades kompleksi väiksema aja jooksul, tuleb üüri maksta ikkagi 24 tunni kasutamise tariifi järgi.

Arvestades, et välja pakutud suuruse juures (kuni kolm tuhat istekohta) on Tartu universaalhalli mahutavus ca 40% Saku Suurhalli mahutavusest, ei tohiks konkurentsis püsimiseks Tartu universaalhalli üüri suuruseks olla rohkem kui kaks tuhat viissada eurot ööpäeva eest. Sellisel juhul moodustaks Tartu universaalhalli üüritase kuni 27,8–31,25% Saku Suurhalli üürimäärast. See tähendaks 2500 külastaja korral saali üüri üks euro ühe külastaja kohta ehk oluliselt vähem kui Saku Suurhallis kuni viie tuhande külastaja korral. Soovitatud hind võiks anda Tartu universaalhallile Saku Suurhalli ees olulise konkurentsieelise ja meelitada Tartu universaalhalli täiendavaid üritusi. Ettevalmistuspäeva hinnaks võiks olla 500 eurot ehk 1/3 Saku Suurhalli vastavast hinnast.

Tartu universaalhalli maksimaalne võimalik müügitulu ürituste korraldamisest saavutatakse juhul kui hall oleks välja üüritud kõikidel päevadel aastas. 365 päevase aasta korral ja 2500 eurose päeva üüri korral oleks maksimaalne üüritulu 912500 eurot. Eelnevalt prognoositud 5 72 spordiürituse päeva ja 40 mittespordiürituse päeva puhul oleks üüritulu 112500 eurot. Lisaks ca 30 ettevalmistuspäeva eest üüritulu 15 tuhat eurot ehk kokku 127500 eurot.

Lisaks suurürituste jaoks ruumide rendist saadavatele tuludele on Tartu Universaalhallil võimalik tulusid saada tehniliste ja muude väikevahendite rendist ja sellega kaasnevatest teenustest, väiksemate ürituste jaoks ruumide rendist, reklaamipindade müügist ja sponsoritelt. Arvestades aastast prognoositavat ürituste arvu ja väikevahendite rentimise konkurentsivõimelisi hindu, võib tehnika rendist saadava tulu aastaseks suuruseks prognoosida 10–20 tuhat eurot.

Saku Suurhallil moodustab reklaampindade müügitulu 15–18 % halli üüri müügitulust. Arvestades Tartu universaalhallile rklaamitulu suuruseks konservatiivselt 10% halli üüri müügitulust, võiks hall reklaampindade väljaüürimisest teeida aastas kuni 12,5 tuhat eurot. See tähendab, et Tartu universaalhalli müügitulu üüritulust ja reklaampindade müügist võiks kokku olla ca 150–160 tuhat eurot.

Sponsoreid on Tartu universaalhallil põhimõtteliselt võimalik kasutada kolmel erineval viisil: . kasutatakse ainult ühte, nn peasponsorit, kellega seotud nime hakkab hall kandma; . kasutatakse ühte, nn peasponsorit, kellega seotud nime hakkab hall kandma ning lisaks hulka väiksemaid sponsoreid; . kasutatakse hulka väiksemaid sponsoreid.

Universaalhalli tulude suurendamise seisukohast on otstarbekas püüda saada hallile nn peasponsor. Juhul, kui peasponsor on nõus, on hea, kui leitakse juurde ka nn väikesponsorid. Seda, kui suur on sponsorlusest saadav tulu, on samas äärmiselt raske prognoosida. Esiteks ei ole teada, kas Eestis leidub suurettevõtteid, kes võiksid seda tüüpi sponsorlusest-reklaamist huvitatud olla. Teiseks ei ole teada, kui atraktiivne saab Tartu Universaalhall nime andva ettevõtte jaoks olema. Tõenäoliselt ei saa sponsoritelt saadava tulu suurus olla suurem kui 30 tuhat eurot aastas.

Tartu universaalhalli ruumides tegutsevate ettevõtete (eeskätt söögikohtade) tasud õiguse eest Tartu universaalhalli ruumides kaubelda sõltuvad peaasjalikult tulust, mida toitlustuskohtadel ja muudel kauplemisega tegelevatel ettevõtetel on universaalhallis tegutsemisest oodata. Arvestades prognoositavat ürituste arvu võib kauplemisõiguste tasu aastast mahtu prognoosida ca 10 tuhandele eurole. Juhul kui hallis toimuvate ürituste ajal külastab söögikohti keskmiselt 500 inimest ürituse kohta ning keskmine ostusumma külastaja kohta on viis eurot + km, tähendab 45 ürituse ajal toimuv toitlustamine seda, et söögikohtade müügitulu on 112500 eurot ja iga toitlustatu kohta ,makstakse hallile ära ca 0,44 eurot ehk 8,8% külastaja keskmisest käibemaksuta ostusummast. Juhul kui vähemalt osa söögikohtadest rajada nii, et nad saavad kaubelda aastaringselt, võiks söögikohtade aastane renditasu küündida 25 tuhande euroni.

Eeltoodu tähendab, et Tartu universaalhalli aastane müügitulu (koos sponsorlepingutega) võiks olla suurusjärgus 205–215 tuhat eurot. Sellisel juhul oleks Tartu universaalhalli aastane müügitulu kuni 28% Saku Suurhalli müügiulust 2012. aastal.

73

12. Tartu Universaalhalli ekspluatatsioonikulude hindamine

Tartu Universaalhalli ekspluatatsioon toob kaasa vähemalt järgmised kulud:  elektrikulu,  veekulu,  küttekulu,  turvateenuste kulu,  koristuskulu (nii kompleksis sees kui ka kompleksi vahetus ümbruses),  lume- ja jäätõrje kulu,  haljastuse hooldamise kulu,  garderoobide kulu,  pileti kontrolöride ja kohanäitajate kulu,  piletimüügi kulu,  lavaehituse kulu,  ürituste administreerimise kulu,  tehnilise teeninduse kulu,  raamatupidamiskulu,  marketingikulu,  maamaks,  reklaamimaks.

Lisaks tuleb arvestada, et raamatupidamislikus mõttes võib universaalhallil olla vaja arvestada ka amortisatsioonikulu. Viimane poole siiski vajalik kui kogu põhivara antakse hoonet haldavale organisatsioonile toetuse korras. Nimelt lubavad praegu kehtivad raamatupidamis- reeglid toertusena saadud põhivara võtta arvele nullhinnaga.

Ekspluatatsioonikulude hindamisel on oluline analüüsida, millest konkreetsed kulud sõltuvad ning kuidas kulud n.ö. käituvad, st kas tegemist on püsikuludega, muutuvkuludega või osaliselt püsi-, osaliselt muutuvkuludega.

Elektrikulu on osaliselt püsikulu, osaliselt muutuvkulu, sõltudes osaliselt toimuvate ürituste arvust (ürituste vahelisel ajal vajab kompleksis elektrienergiat seal töötav personal + lisaks on kompleksis elektriseadmeid, mis peavad toimima pidevalt). Arvestades kaasaegsete valgustuslahenduste kasutamist ja muude kaasaegsete tehniliste lahenduste kasutamist, võib üritustega seotud aja (250 tundi aastas) lugeda keskmiseks elektrienergia tarbimiseks 150 kW tunnis ja kogu muul ajal keskmiselt 4 kW tunnis (muu aja keskmise tarbimise teeb väga madalaks öise tarbimise väiksus). See tähendab, et aastane elektrienergia tarbimus on kokku kuni 44 tuhat kW. Arvestades elektreienergia keskmiseks hinnaks (koos taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi ja ülekandetasudega) 13 senti kW kohta, on aastane elektrienergia kulu kuni 15000 eurot.

74

Vee- ja kanalisatsioonikulu puhul tuleb arvestada, et vett ja kanalisatsiooni vajavad Tartu universaalhallis olevad söögikohad, WC-d, dushiruumid jms. Toitlustuskohad maksavad vee eest vastavalt tarbitavale vee hulgale, mistõttu nende vee tarbimist universaalhalli kuluks arvestada ei saa. WC-de ja duširuumide, koristamise, samuti universaalhalli personali tarbeks kuluv vesi on aga universaalhalli kulu. Arvestades ürituste keskmiseks külastajate + esinejate arvuks 2500 inimest, ürituste aastaseks hulgaks 45 ja iga inimese kohta keskmiselt 2 l veekulu + duširuumide ja koristamise veekulu, on aastane veekulu tõenäoliselt kuni 300 m3. Arvestades vee ja kanalisatsiooni ühe kantmeetri hinnaks Tartus ettevõtetele 1,7 eurot kantmeetri kohta, võib vee- ja kanalisatsiooni aastakulu suuruseks hinnata ca 500 eurot.

Küttekulu on osaliselt püsikulu, osaliselt muutuvkulu, sõltudes nii toimuvate suurürituste arvust, ilmast, aga ka valitud kütteliigist. Hoone puhul, mida täismahus kasutatakse vaid ca 15% aastas, on kütteliigi valik keeruline, sest kiiresti temperatuuri tõstev elektriküte on liiga kallis, kohalikust katlamajast tuleva tahkekütte puhul aga ei ole nii suure kompleksi puhul võimalik väga kiiresti temperatuuri soovitud ulatuseni tõsta. Samas on kogu kompleksi pidev täismahus kütmine mõttetu. Käesolevas tasuyvusanalüüsis on 3000 istekohaga universaalhalli küttekuluks arvestatud 25 tuhat eurot aastas.

Turvateenuste kulu on osaliselt püsikulu (mingil tasemel valvet vajab kompleks kogu aeg), osaliselt muutuvkulu (mõnede suurürituste toimumise ajal võib vajadus turvateenuste järele olla suurem). Turvateenuste aastakuluks võib Tartu Universaalhallis hinnata pideva mehitamata valve ja suurürituste aegse mehitatud valve korral kokku ca üheksa tuhat eurot.

Koristuskulu on valdavalt muutuvkulu, sõltudes toimuvate ürituste arvust. Juhul, kui arvestada, et aastas toimub Tartu Universaalhallis 45 suurüritust, võib aastaseks koristus- kuluks hinnata 13,5 tuhat eurot ehk 300 eurot ürituse kohta.

Lume- ja jäätõrje kulu sõltub ühest küljest ala suurusest (parkla + juurdepääsuteed), kus kohas tõrjet tuleb läbi viia, teisest küljest tõrje sagedusest, kolmandaks jää ja lume ulatusest igal tõrjekorral ning neljandaks sellest, kui kaugele tuleb parklast ja teedelt ära koristatud lumi toimetada. Lumesaha töötunni hinnaks on ligikaudu 30 eurot. Ca 12 tuhande m2 suuruse parkimisala ja ca 2500 m2 suuruse teede alalt lume koristamiseks kulub üldjuhul kuni viis tundi. Nimetatud ajale lisandub lume äravedamisele kuluv aeg. Arvestades, et Tartu universaalhallis toimub aastas 45 suurüritust ja neist 15 toimuvad lumisel perioodil, tuleb lume- ja jäätõrjet kogu alal teha aastas ca 15 korda. Lisaks tuleb arvestada, et mingi osa parklast peab olema lumest puhas ka suurürituste vahelisel ajal. Nimetatud tingimusi arvestades võib lume- ja jäätõrje aastaseks kuluks hinnata ca kolm tuhat eurot.

Arvestada tuleb ka suurhalli ümbruse haljastuse hooldamise kuluga. Suuremate murupindade puhul on mehhaniseeritud muruniitmise tavaline hind ca 30 eurot ühe tunni töö eest. Ligikaudu sama palju maksab põõsaste lihtne lõikamine. Kui arvestada, et Tartu universaalhalli ümbruses on ca 4000 m2 murupinda ja aasta jooksul tuleb muru niita kuus korda, siis võib kompleksi ümbruse haljastuse hooldamise aastakuluks hinnata ca kaks tuhat eurot.

75

Garderoobitöötajaid ei ole mõtet palgata statsionaarselt. Organisatsioonides, kus ulatuslikku garderoobiteenust ei vajata pidevalt, võetakse tööle lepingulised töötajad, üldjuhul pensionärid või üliõpilased, kes saavad tasu tükitöö alusel – kindel summa konkreetse ürituse kohta. Tartu tööjõukulude üldist taset arvestades on optimaalne tasu garderoobis töötavale inimesele 12 eurot brutos ühe ürituse kohta. Sotsiaalmaksu lisamisel on ühe ürituse kohta ühe garderoobis töötava inimese tööjõukulu 16,056 eurot. 3000 istekohaga saali puhul vajatakse korraga ca 8 garderoobitöötajat (ca 375 külastajat ühe garderoobitöötaja kohta). Viimane tähendab, et ühe ürituse kohta on garderoobitöötajate kulu ca 128,5 eurot. Juhul kui astas on 45 suurüritust, on aastane garderoobitöötajate kulu suurüritustel kokku ca 5780 eurot.

Pileti kontrolörid-kohanäitajad rakendatakse tööle sarnaselt garderoobi töötajatega. Nende tööaeg on aga garderoobi töötajate tööajast oluliselt klühem, mistõttu ürituseõhtu brutotöötasuks võib arvestada 8 eurot töötaja kohta. 3000 istekohaga saali korral vajatakse ühe ürituse kohta ca 8 piletikontrolöri-kohanäitajat (ühe töötaja kohta kuni 375 külastajat). 45 ürituse puhul aastas on piletikontrolör-kohanäitajate tööjõukulu aastas ca 3850 eurot. Pileti kontrolöride ja kohanäitajate kulu võib olla ka mõnevõrra väiksem, sest mõned ürituste korraldajad (nt Eesti Kontsert) kasutavad ürituste läbiviimisel sageli oma poolt palgatud pileti kontrolöre ja kohanäitajaid.

Piletimüügi kulu on muutuvkulu. Üldjuhul ei pea piletimüügi kulu kandma Tartu Universaalhall, vaid ürituse korraldaja, kelle piletimüügi tuludest arvestatakse maha pileti müügiga seotud kulud. Lavaehituse kulu arvestama ei pea, sest selle maksab eraldi kinni ürituse korraldaja.

Ürituste administreerimise kulu on valdavalt püsikulu. Tartu universaalhall vajab pidevalt minimaalselt kolme töötajat – juhatajat (kes ühtlasi on ka müügijuht), projektijuht-konsultanti (kes tegeleb muuhulgas klientidele hondade täpse kalkuleerimisega ja oskab anda nõu halli kasutamise võimaluste osas) ning sekretär-asjajajat. Juhul kui tehnosüsteemide head tundmist vajava haldusjuhi tööülesanded ei jää juhataja ülesandeks, vajab universaalhall veel ka haldusjuhti. Käesoleva tasuvusanalüüsi finantsprognoosides on siiski arvestatud üksnes kolme ametikohaga. Juhul kui juhataja brutopalgaks kuus arvestada 1800 eurot, projektijuht- konsultandi brutopalgaks 1400 eurot ja sekretär-asjajaja brutopalgaks 1000 eurot kuus, on kuine brutopalga kulu 4200 eurot. Koos sotsiaalmaksu ja töötuskindlustus-mamaksega on kulu suurus ca 5620 eurot ehk aastas 67440 eurot. Personalikulu on Tartu suurhalli jaoks selgelt suurima mahuga kulugrupp. Seetõttu mõjutab pidevalt palgatud personali hulk ja kehtestatud töötasud suurhalli finantsseisundit väga oluliselt. Juhul kui hall vajab teenindamiseks kolme töötaja asemel nelja töötajat ning neljanda töötaja keskmine brutotöötasu on 4000 eurot kuus, suureneb aastane tööjõukulu 22478 euro võrra.

Kontoritarvete jms kulu hõlmab Tartu universaalhalli personali poolt tehtavad kulud kontori- tarvetele. Selle kulu suuruseks on kuni üheksasada eurot aastas (tõenäoliselt isegi oluliselt vähem).

Tehnilise teeninduse kulu on muutuvkulu, sõltudes otseselt toimuvate ürituste arvust. Tehniline teenindamine hõlmab muuhulgas spordiürituste tarbeks mitmesuguste konstruktsi- oonide ülespanemist ja mahavõtmist, pealtvaatajate teisaldatavate istekohtade liigutamist, 76 valgustuse ja heli valdkonna teenindamist. Juhul, kui arvestada, et aastas toimub Tartu universaalhallis 45 suurüritust ning ühe ürituse tarbeks kasutatakse keskmiselt kaheksat tellitud tehnilist teenindajat koos vajaliku varustusega, võib tehnilise teenindamise aastakulu hinnata ca 16 tuhandele eurole.

Raamatupidamiskulu on osaliselt püsikulu, osaliselt muutuvkulu, sõltudes ettevõttega seotud raamatupidamislike dokumentide arvust. Arvestades, et ettevõttel ei ole pidevat tegevust, on otstarbekas tellida raamatupidamine raamatupidamisfirmast teenusena. Arvestades prognoositud ürituste arvu ja sellega seonduvalt raamatupidamislike dokumentide arvu, võib raamatupidamise aastakuluks pidada ca 6 tuhat eurot.

Reklaami ja müügitoetuskulu on põhimõtteliselt püsikulu. Samas tuleb arvestada, et juhul, kui universaalhalli täituvus erinevate üritustega on kõrge, on ilmselt otstarbekas universaalhalli müügi- ja turunduskulusid vähendada. Ilmselt on otstarbekas vähemalt esimesel aastal kulutada müügitoetuse peale aastas ca 15 tuhat eurot. Marketingikulu hõlmaks muuhulgas Tartu universaalhalli interneti kodulehekülje loomise ja täiendamise, universaalhalli tutvustava reklaambukleti loomise ja universaalhalli tutvustamise potentsiaalsetele ürituste korraldajatele. Tõenäoliselt on otstarbekas ka vähemalt ühe ostetud tutvustava loo avaldamine ajalehtedes Eesti Ekspress“, „Äripäev“ ja „Postimees“ ning võib-olla ka Eestis ilmuvas meelelahutusliku sisuga ajakirjas.

Amortisatsioonikulu (juhul kui seda arvestatakse) on püsikulu. Tartu Universaalhalli kompleksiga seotud amortisatsioonikulu hõlmab: Tartu universaalhalli hoone kulumit, Tartu universaalhalli mööbli kulumit, Tartu Universaalhalli tehnilise sisseseade kulumit. Universaalhalli hoone optimaalne amortisatsiooniperiood on tõenäoliselt 50 aastat. Selle aja jooksul tpoimuvate remonditööde puhul tõstetakse amortiseeritavat väärtust remonditööde maksumuse võrra. Juhul kui halli maksumus on 20 miljonit eurot, on 50 asta korral ühe aasta amortisatsioonikulu 400 tuhat eurot ehk ca kaks korda nii suur kui halli aastane müügitulu. Lisades sinna juude mööbli ja tehnilise sisseseade amortisatsioonikulu perioodiga 10 aastat, muutub amortisatsioonisumma ca 3 korda nii suureks kui on aastane müügitulu. Seetõõtu on oluline saavutada olukord, kus universaalhall ei pea amortisatsioonikulu arvestama.

Maamaksu on vähemalt halli esimestel tegevusaastatel ilmselt võimalik vältida. Seda juhul, kui Tartu linnal on hallis osalus ja Tartu linn omapoolse täiendava panusena vabastab kompleksi maamaksust.

Reklaamimaksu on esimestel aastatel samuti ilmselt võimalik vältida. Seda juhul, kui Tartu universaalhallil on Tartu linnaga sõlmitud leping lubatud reklaami olemuse, suuruse jms kohta, kui Tartu linnal on hallis osalus ja Tartu linn omapoolse täiendava panusena vabastab kompleksi reklaamimaksust.

Tartu Universaalhalli toimimiskulud kokku ilma amortisatsioonita on suurusjärgus 180 tuhat eurot astas. Koos amortisatsiooniga küündivad kulud 680 tuhande euroni aastas. Juhul halli rajamiseks võetakse laenu, mida universaalhall peab tagasi maksma, lisandub veel ka laenu intressikulu. 77

13. Tartu universaalhalli kasumiaruande ja tasuvuse prognoos

Tartu universaalhalli müügiprognoosides sai universaalhalli aastaseks müügituluks hinnatud 205–215 tuhat eurot aastas. Halli kuludeks sai ilma amortisatsioonikuluta hinnatud ca 183 tuhat eurot aastas. Seega võiks hall aastas teenida optimistlikult hinnates 22-32 tuhat eurot kasumit ning halli puhasrentaablus võiks olla vahemikus 11–15%. Seda juhul kui hallis pidevalt töötav personal koosneb kolmest inimesest. Juhul kui hall vajab nelja töötajat, jääb halli kasum vahemikku null kuni 10 tuhat eurot.

Tartu universaalhalli miinimuprognoosi kohased tulud ja prognoositud kulud (ilma amorti- satsioonikuluta) on koos esitatud tabelis 7.

Tabel 7. Tartu universaalhalli võimalikud miinimumprognoosi kohased tulud ja kulud amortisatsioonikuluta

Tulu või kulu Aasta summa Müügitulu 205 000 Elektrienergia kulu 15 000 Küttekulu 25 000 Vee- ja kanalisatsioonikulu 500 Turvateenuste kulu 9 000 Koristuskulu 13 500 Lume ja jäätõrje kulu 3 000 Haljastuse hoolduskulu 2 000 Garderoobitöötajate tööjõukulu 5 780 Pileti kontrolöride-kohanäitajate tööjõukulu 3 850 Universaalhalli töötajate tööjõukulu 67 440 Kontoritavete kulu 900 Tehnilise teeninduse kulu 16 000 Raamatupidamise kulu 6 000 Reklaami ja muu müügitoetuse kulu 15 000 Kasum 22 030

Tegevuse rahalises mahus kasumilävepunkti (tasuvuspunkti) arvutamisel on kasutatud järgmist valemit: püsikulud kokku kasumilävepunkt (müügitulu rahaline maht aastas) = 1 – (muutuvkulud kokku / müügitulu)

Universaalhalli kuludest ca 63 tuhat on muutuvkulud ja ca 120 tuhat on püsikulud. Arvestades prognoositud müügitulu mahtu 205 tuhat eurot, muutuvkulude mahtu ja püsikulude mahtu, on 78 suurhalli tasuvuspunkt 173239 eurot. See tähendab, et 173239 euro suuruse müügitulu juures ei teeni suurhall ei kasumit ega kahjumit, vaid lõpetab aasta nullkasumiga. Kasumilävepunkti müügitulu moodustab prognoositud 205 tuhande euro suurusest müügitulust 84,5%. Juhul kui kuludeks arvestada nelja töötaja tõttu aga samuti 205 tuhat eurot (sh 142 tuhat eurot püsikulu), on ka kasumilävepunkt 205 tuhat eurot. See tähendab, et kasumilävepunkti müügitulu moodustab prognoositud 205 tuhande euro suurusest müügitulust 100%. Sellisel juhul on Tartu suurhallil kahjumisse langemise risk väga kõrge.

79

14. Tartu universaalhalli rajamise otstarbekuse hinnang

Tartu olemasolevad ja perspektiivsed spordiüritused ei vaja reaalselt olemasolevatest spordihallidest suuremat spordihalli, sest selliste spordisündmuste arv, kus publikut võiks olla enam kui 1500 inimest, on Tartus nii praegu kui ka lähemas tulevikus väga väike. Samas vajab Tartu sport spordihalli, mis keskenduks võistlustele ning vabastaks peamised treening- paigad suurvõistlustega kaasnevast treeningute ärajätmise vajadusest.

Tartu kultuuriürituste jaoks sobiv suurim saal on kirikuid arvestamata vähem kui tuhande kohaline. Tartu suurusega linna jaoks on see ilmselgelt liiga väike ja seda vaatamata asjaolule, et Tartus ei suudeta lähemas tulevikus tõenäoliselt korraldada suurüritusi, mis tooks kohale väga suure pealtvaatajaskonna.

Eeltoodut arvestades võib Tartusse uue universaalhalli rajamist pidada mõõdukalt otstarbekaks. Universaalhalli suuruseks võiks olla kuni kolm tuhat istekohta, sest sellise suurusega halli ülalpidamise kulud ei ole väga suured ning on linnale jõukohased ka juhul kui universaalhall suudab teenindada oluliselt vähem üritusi kui käesolevas tasuvusanalüüsis prognoositud.

80

Kokkuvõte

Käesoleval ajal on Tartu linna suuremateks kultuuriürituste läbiviimise saalideks kaks kirikut (vastavalt 1500 ja 1100 istekohaga), Vanemuise Kontserdimaja 959 istekohaga) ja Vanemuise suur maja (700 istekohaga). Spordiürituste läbiviimiseks mõeldud saalidest on Tartus suuremad 2109 istekohaga A Le Coq Sport Spordisaal ja 1500 (1700) istekohaga Tartu Ülikooli spordihoone. Tartu suurim kultuuriürituste läbiviimiseks sobiv saal mahutab ca 1,6% Tartu elanikkonnast. Kirikuid arvestamata mahutab suurim kultuurisaal aga ainult ca 1,0% Tartu elanikest. Tartu suurim spordihall mahutab ca 2,3% Tartu elanikkonnast. Samal ajal Tallinna suurim universaalhall, st Saku Suurhall, mahutab maksimaalselt 10 tuhat kontserdikülastajat ja korvpallivõistlusel on hallis maksimaalselt 7200 istekohta, mahutades niiviisi kontsertide ajal kuni 2,4% Tallinna elanikest ja korvpallivõistluste ajal kuni 1,7% Tallinna elanikkonnast.

Tartu universaalhalli tasuvusanalüüsi läbiviimise juures kasutati Soome, Läti, Leedu, Sloveenia ja Horvaatia suurte universaalhallide kogemusi. Nende kogemuste alusel võib teha järgmised peamised järeldused:  Enamikel suurematel universaalhallidel on vähemalt üks võistkondlik spordiala, mille teenindamisele universaalhalli tegevus suues osas baseerub. Ilma nende spordialade üritusteta ei oleks võimalik neid halle ära majandada. Tartu populaarseim spordivõistkond on korvpallimeeskond „Tartu Ülikool/Rock“. Seetõttu jääb Tartu universaalhallis spordivõistluste pearaskus ilmselt linna tuntuima korvpallimeeskonna kanda.  Teisalt ei tohiks universaalhalli jaoks kõige olulisema spordivõistkonna tähtsus olla väga suur, ehk üks võistkond ei tohiks anda enam kui poolt kõikidest üritustest, mis universaalhallis korraldatakse. Vastasel juhul sõltub universaalhalli täituvus suurel määral ühe konkreetse spordivõistkonna hooaja õnnestumistest, nt edenemisest karikavõistlustel või rahvusvahelistel võistlustel.  Võistkonnad, kellel on mitu koduhalli, eelistavad väiksema publikuhuviga võistlusi läbi viia väiksemas hallis, sest väiksema halli kasutamine on seotud väiksemate kuludega.  Isegi juhul kui võistkondlikud spordialad on piirkonnas väga populaarsed ja universaalhall selliste võistkonnamängude toimumiseks igati sobiv, võib ürituste kalender jääda väga hõredaks juhul kui halli üür on väga kõrge.  Põhimõtteliselt on hallil kaks võimalust – kas olla paljude, kuid suhteliselt väikese pealtvaatajaskonnaga ürituste korralduskohaks või väheste, kuid suhteliselt suure pealtvaatajaskonnaga ürituste toimumiskohaks. Väikese pealtvaatajaskonnaga ürituste puhul kasutatakse areenist vaid osa. See, kas suurt universaalhalli tasub majanduslikult kasutada ka väiksemate ürituste korralduskohana, sõltub paljuski kulude tasemest, mille toob kaasa vaid areeni osaline kasutamine. Juhul kui areeni osaliselt kasutamise ja täielikult kasutamise kulude vahe on väike, ei tasu areeni väikeste ürituste toimumise paigana kasutada.  Võimaluse korral võiks universaalhall olla ühes kompleksis koos pidevalt töötava meelelahutuskeskusega või ostukeskusega. Nii pidevalt toimiv meelelahutuskeskus kui ka 81

ostukeskus võimaldaks luua vähemalt osad universaalhalliga ühised söögikohad, mis ei ole lahti mitte üksnes universaalhallis ürituste toimumise ajal, vaid pidevalt. See omakorda võimaldaks söögikohtadelt küsida renti aastaringselt.  Väikeses riigis on suurimast linnast ja suurimast hallist väljaspool suhteliselt raske saada rahvusvaheliste popmuusika tippartiste kontserte ja muid esinemisi. Seetõttu, arvestades Saku Suurhalli olemasolu Tallinnas, on Tartu universaalhallil ilmselt raske saada rahvusvaheliste pop- või rockartistide kontserte.  Universaalses suurhallis võib olla võimalik korraldada väga mitmesuguseid erinevaid üritusi. Tihedama kasutusgraafiku saavutamiseks peab aga hall olema kitsamalt orienteeritud, sealhulgas ehituslikult paremini vastama kitsama valdkonna (spordiüritused / kultuuriüritused jne) nõudmistele.  Üksnes suurürituste korraldamisega ei õnnestu suurhalli ära majandada. Suurhalli majandusliku tasuvuse tõstmiseks on oluline, et hallis toimuks tegevus ka suurürituste vahelisel ajal. Viimase saavutamiseks peab suurhall olema ehitatud nii, et teda on võimalik kasutada ka väiksemate osadena ehk teisisõnu peavad vähemalt osad suurhalli väiksemad ruumid (loožid, söögikohad jne) olema võimelised funktsioneerima ka iseseisvalt.  Suurhalli osad söögikohad võiks olla ligipääsetavad ka suurhalli välisküljelt. See võimaldaks neid söögikohti töös hoida pidevalt, st ka suurürituste vahelisel ajal.  Suurhalli istekohtade arvu ja ka halli areeni põrandapindala kiireks muutmiseks on võimalik paigutada osad istekohad nn teleskoopraamidele.  Võimaluse korral peaks suurhall osasid toetavaid infrastruktuurielemente kasutama ühiselt naabruses asuvate suurte hoonetega (keskustega.

Tallinnas asuva Saku Suurhalli kogemused näitavad, et  keskmiselt tihe ürituste kalender ei pruugi suurele universaalhallile tagada kahjumi vältimist kui enamikel üritustel on pealtvaatajate hulk väga väike;  halvasti läbimõeldud halli logistika peletab eemale olulise osa potentsiaalsetest halli rentijatest;  söögikohtade vähesus toob ebameeldivusi suurhallis toimuvate suurürituste külastajatele ning piirab suurhalli tulu teenimise võimalusi.

Tartu universaalhalli tagamaal elavate inimeste arv määrab osaliselt ära Tartu universaalhalli optimaalse suuruse, st universaalhalli istekohtade arvu. On üritusi, mille puhul Tartu universaalhalli tagamaana võib käsitleda kogu Eestit. Need on ainulaadsed üritused, mida mujal Eestis ei korraldata. Siiski tuleb Tartu universaalhalli tagamaad vaadelda ka sellest aspektist, millisesse suurhalli on Eesti elanikul otstarbekam sõita juhul, kui tal on ühe ja sama või sarnase ürituse puhul valida mitme suurhalli vahel. Käesoleval ajal on Eestis kultuuri- ja/või spordiürituste läbiviimiseks mõeldud suurhallid olemas üksnes Tallinna linnas. Seetõttu võib kogu Eesti elanikkonna peale Tartu universaalhalli valmimist jaotada ära kaheks tagamaaks – Tallinna halli tagamaaks ja Tartu universaalhalli tagamaaks. Tagamaade vahelise piiri määrab ära eeskätt tagamaalt suurhallini jõudmise aeg. 01.01. 2016 elas Statistikaameti andmetel kauguse alusel Tallinna suurhalli tagamaal kokku ca 811 tuhat inimest. Tartu universaalhalli potentsiaalsel tagamaal elas samal ajal ca 505 tuhat inimest. Kuni tunni aja pikkuse autosõidu ehk ca 80 km raadiusega alal elas Tartu universaalhalli tagamaal ca 293 82 tuhat inimest ja Tallinna suurhalli tagamaal ca 575 tuhat inimest. Tartu universaalhalli potentsiaalse tagamaa suhteliselt suurt elanike arvu võib halli rajamise seisukohast pidada positiivseks. Samas on Tartu universaalhalli tagamaal elanikkond selgelt kahanev. Nimetatud fakt on universaalhalli rajamise seisukohast negatiivse mõjuga.

Tartu universaalhalli tulevast ürituste arvu ja üritusel osalevate inimeste arvu mõjutab oluliselt inimeste elutustase. Eesti elanike reaalpalk on viimastel aastatel järjest kasvanud. Juhul kui reaalpalk kasvab järgneval kümnel aastal keskmiselt 4% aastas, kasvab reaalpalk kümne aastaga kumulatiivselt 48,0%. Juhul kui oletada, et reaalpalga kümne aasta kasvust pool kulutatakse täiendavatel meelelahutusüritustel osalemisele, tähendab see, et kümne aasta pärast kulutab Eesti tarbija meelelahutusüritustele keskmiselt 24% rohkem kui praegusel ajal. Ja seda mitte nominaalselt rohkem, vaid reaalselt rohkem, sest arvestuse aluseks on reaalpalga kasv. Lihtsustatult võiks see tähendada, et kui inimene käib praegusel ajal neljal tasulisel meelelahutusüritusel aastas, siis kümne aasta pärast käib ta aasta jooksul viiel tasulisel meelelahutusüritusel. Teispidi võiks see lihtsustatult tähendada, et kui praegu on ürituste keskmine külastajate hulk näiteks tuhat inimest, siis kümne aasta pärast on vastav näitaja 1240 inimest.

Reaalpalga kasvu arvesse võttes tuleb leppida olukorraga, kus uue suurhalli rajamine Tartusse ei suurenda hüppeliselt Tartus toimuvate kõikide ürituste osavõtjate koguarvu. Pigem toob uue suurhalli rajamine kaasa ürituste ja neil osalevate inimeste ümberjagamise. Osa üritustest, mis toimuvad praegusel ajal kusagil mujal, kolivad üle uude suurhalli. See aga tähendab, et osad olemasolevad kultuuri- ja spordihallid jäävad osadest praegu toimuvatest üritustest ja nende pealtvaatajatest ilma. Tartu linna jaoks tähendab see vajadust hinnata suurhalli rajamisega seoses olukorra muutumist laiemalt – mil määral võidab suurhalli rajamisest Tartu linn tervikuna juhul kui suurhall rajatakse.

Viimastel aastatel ei ole spordivõistlused Tartu sisehallidesse toonud kohale enam kui 1600 pealtvaatajat. Ei ole põhjust arvata, et Tartusse uue suure universaalhalli rajamine nimetatud olukorda oluliselt muudab. Peamised võistkondlikud spordialad, mille võistlused uues suures universaalhallis võiks toimuda on korvpall, võrkpall ja käsipall. Lisaks võistkonnamängudele saaks universaalhallis korraldada ka muid spordivõistlusi. Sellisteks spordivõistlusteks võiksid olla näiteks maadluse, judo, poksi, riistvõimlemise, iluvõimlemise, võistlustantsu võistlused. Suurt publikuhuvi tekitavaid võistlusi, mille korral tasuks võistluspaigana kasutada suurt universaalhalli, on nende seas ilmselt siiski väga vähe. Loetletud mittevõistkondlikest aladest suurima potentsiaaliga on ilmselt võimlemisüritused, kuna mitmed Eestis seni toimunud suuremad võimlemispeod ja võimlemisvõistlused on näidanud Eesti mõistes suhteliselt suurt pealtvaatajaskonda.

Juhul kui Tartu suur universaalhall oleks üksnes võistluste päralt, aitaks see vähendada teiste spordikeskuste koormust ning spordihallid saaksid keskenduda treeningutele. Samas on suuremat publikuhuvi tekitavate võistluste hulk ikkagi nii väike, et ka treeningtingimuste parandamise eesmärgil ei ole Tartu spordile uue suure universaalhalli rajamine otstarbekas.

Tartu universaalhall võib tuua Tartusse mõningaid spordivõistlusi, mis praegu toimuvad mujal Eestis, nt Tallinnas; kuid selliste spordivõistluste hulk ei saa olla suur. Arvestades, et 83

Tallinna suurhallides toimuvad käesoleval ajal peaasjalikult Tallinna spordiklubide võistlused, ei ole arvukat võistluste ületoomist Tallinnast Tartusse võimalik prognoosida. Uus suur universaalhall võib anda Tartu spordiseltsidele ka tõuke täiendavate võistluste korraldamiseks, kuna Tartu Ülikooli spordihoone on käesoleval ajal võistluste ja treeningutega väga üle koormatud ning sobivat vaba aega suurema võistluse korraldamiseks on suhteliselt raske leida. Samas on väga tõenäoline, et uutel võistlustel ei saa pealtvaatajaskond olema suurem kui praegusel ajal Tartus toimuvatel võistlustel. Seega jääb ka uute võistluste pealtvaatajaskond väiksemaks kui 1500-1600 inimest. Vajadust uue suure universaalhalli järele vähendab ka Tartu Ülikooli plaan TÜ spordihoonet rekonstrueerida (sh laiendada ja kaasajastada).

Tuleb ka arvestada, et väikese pealtvaatajaskonnaga suures hallis ürituse korraldamine on rahaliselt kulukam kui sama suure pealtvaatajaskonnaga ürituse korraldamine väikeses hallis. See omakorda vähendab spordivõistkondade ja muude sportlaste huvi väiksema publikuhuviga ürituste puhul suurhalli kasutada.

Suur universaalhall ei sobi ka treeningute korraldamiseks. Ideaalvariandis tuleks treeningud ja võistlused pidada erinevates hallides, sest võistluste korraldamise ajal ei saa treeninguid pidada. Teiseks on suure universaalhalli kulud väiksema halli kuludest kõrgemad, mistõttu ka treeninggruppide jaoks on suures hallis treeningute läbiviimine rahaliselt kulukam kui väiksemas hallis treeningute läbiviimine. Eeltoodust tulenevalt ei vaja Tartu uut suurt universaalhalli ka treeningute läbiviimiseks.

Kokkuvõtteks ei vaja Tartu praegusel ajal olemasolevatest spordihallidest oluliselt suuremat pealtvaatajaskonda mahutavat universalhalli. Juhul kui Tartu siiski otsustab uue universaalhalli rajada, võiks sellel spordi vajadustest lähtuvalt olla kuni 3000 pealtvaatajakohta. Sellises hallis toimuksid spordist üksnes võistlused. Kuni 3000 kohalist universaalhalli on ilmselt võimalik rajada nii, et selle kasutamine ei hakka võistluste korraldajatele olema oluliselt kallim praeguste spordihallide kasutamisest. Eeltoodut arvestades on käesoleva tasuvusanalüüsi finantsprognoosides arvestatud Tartu universaalhallis viie spordiüritusega aastas. Seejuures on nende ürituste keskmiseks pealtvaatajate hulgaks arvestatud kaks tuhat inimest.

Kultuuriürituste toimumise paigana võib Tartu universaalhall võõrustada väga erinevaid üritusi, sõltuvalt sellest, milline on kompleksi akustika, kui akadeemilise loomuga on kompleks tervikuna jne. Kontserdite perspektiivseks aastaseks päevade hulgaks on hinnatud 7, muusikalidel 6, tantsuetendustel 2; tsirkuseetendustel 2; suurtel messidel 12; suurfirmade üritustel 3; õllefestivalil 2; Top Gear Live’l 1; laatadel/soodusmüükidel 4; üldriiklike- või rahvuslike tähtpäevadega seotud üritustel 2. Kokku on kultuuriga seotud ürituste aastaseks päevade hulgaks hinnatud 40. Konverentse ja seminare Tartu universaalhallis tõenäoliselt pidama ei hakata. Tartu universaalhalli ehitamisel/mitteehitamisel on olemas järgmised peamised alternatiivid:  ehitada uus multifunktsionaalne suurhall: o ehitada see klassikalise multifunktsionaalse suurhallina ilma oluliste lisaruumideta (a la Saku Suurhall Tallinnas); 84

o ehitada see klassikalise multifunktsionaalse suurhallina koos suhteliselt suure hulga lisaruumidega (a la Hartwall arena Helsingis); o ehitada see kahetasandilisena nii, et teine tasand on üles-alla liigutatav ja võimaldaks vajadusel luua ühte suur või kahte väiksemat halli (a la Soome arhitektuurifirma L Arkkitehdit Oy idee).  mitteehitada uut multifunktsionaalset suurhalli.

Erinevat tüüpi universaalhallide eeliste ja puuduste vahekord on kõige suuremal määral eeliste kasuks klassikalisel multifunktsionaalsel suurhallil, millel on palju lisaruume. Samas on selge, et suurte konverentside või seminaride korraldamise tõenäosus Tartu suures universaalhallis on väga väike. Seetõttu on käesolevas tasuvusanalüüsis arvutused teostatud suure klassikalise, ilma suure hulga lisaruumideta, universaalhalli baasil.

Tulenevalt Tartu olemasolevate spordi- ja kultuurisaalide mahutavusest ning spordiürituste ja kultuuriürituste pealtvaatajaskonna suurusest ja võimalikust perspektiivsest muutumisest, on Tartusse otstarbekas rajada universalhall, kus pealtvaatajate istekohti on maksimaalselt 3000. See tähendaks, et hall mahutaks korraga istuma ca 3,2% Tartu elanikkonnast.

Selleks, et universaalhalli tulusid suurendada ja kulusid jagada, võiks universaalhall võimaluse korral asuda suuremas kompleksis, kus lisaks universaalhallile on teise suure keskusena kas: veekeskus; meelelahutuskeskus, muu spordi keskus (jõusaal, maadlussaal, fitnessiklubi jms) või ostukeskus.

Tartu universaalhalli suur saal peaks kindlasti olema multifunktsionaalne, võimaldamaks seal korraldada nii erinevaid spordiüritusi kui ka erinevaid kultuuriüritusi. Nimetatud multifunktsionaalsus ei pea sisaldama võimalust jääväljaku loomiseks, kuivõrd vajadus suure tribüüniga jääväljaku järele on Tartus väga väike. Saali multifunktsionaalsus toob kaasa nõude, et kontsertide ajal põrandal ühes tasapinnas olevad istekohad peavad olema teisaldatavad, võimaldades põrandat vajadusel kasutada võistlusareenina ja istekohti vähem vajavate suurpidude toimumise paigana. Eestis laiemalt levinud spordialad vajavad areenil väljakut mõõtmetega kuni 44 x 24 meetrit. Eraldi harjutusväljaku rajamine ei ole otstarbekas, sest suurürituste toimumise ajal ei ole nii kui nii võimalik seda iseseisvalt kasutada. Suurürituste vahelisel ajal on põhimõtteliselt vajaduse korral harjutusväljakuna võimalik kasutada peaareeni.

Suure universaalhalli maksumus sõltub halli suurusest (sh pealtvaatajakohta arvust), valitud arhitektuurilisest lahendusest, kasutatavatest materjalidest, tehnilisest sisseseadest jms. Halli täpset maksumust ei ole võimalik prognoosida, teadmata rajatava halli paljusid üksikasju. Siiski on universaalhalli rajamise orienteeruvat maksumust võimalik tuletada teiste viimastel aastatel võrreldavate ehitushindadega piirkondades rajatud sarnaste hallide maksumusest.

Päris viimastel aastatel Euroopa Liidu riikides Eesti lähiümbruses võrreldavate ehitushindadega piirkondades suurt universaalhalli avatud ei ole. Sobivatest võrdlushallidest kõige uuem on Klaipedas asuv Švyturio Arena, mis avati 2011, mahutab korvpallivõistluste 85 ajal 6200 pealtvaatajat ja läks maksma ca 21,0 miljonit eurot. 5840 istekohaga Tondiraba Jäähall Tallinnas, mis avati 2014, läks maksma ca 29 miljonit eurot.

Arvestades Leedu 2011. aasta ehitushindade ja Eesti praeguste ehitushindade vahet ning 6200 kohalise ja 3000 kohalise halli suuruse vahet, võib praegusel ajal Tartusse rajatava 3000 istekohaga universaalhalli maksumuseks arvestada 20 kuni 25 miljonit eurot. Nimetatud maksumus sisaldab ka universaalhalli tehnilist sisseseadet ja mööblit.

45 suurürituse puhul aastas on käesolevas tasuvusanalüüsis Tartu universaalhalli müügituluks prognoositud 205–215 tuhat eurot aastas. Kuludeks on ilma amortisatsioonikuluta prognoositud ca 183–205 tuhat eurot aastas. Kulude tase sõltub olulises osa halli töötajate arvust ja palgatasemest. Arvestades kulude jaotumist muutuvkuludeks ja püsikuludeks, on tasuvuspunkt ca 173 tuhat eurot aatas. Juhul kui müügitulu on 205 tuhat eurot ja kogukulu samuti 205 tuhat eurot, on ka tasuvuspunkt 205 tuhat eurot ehk 100% prognoositud müügitulust. Seetõttu on Tartu universaalhalli kahjumisse langemise risk esimesel juhul suhteliselt suur ja teisel juhul väga suur.

Kõike eeltoodut arvestades võib Tartusse uue universaalhalli rajamist pidada mõõdukalt otstarbekaks. Universaalhalli suuruseks võiks olla kuni kolm tuhat istekohta, sest sellise suurusega halli ülalpidamise kulud ei ole väga suured ning on linnale jõukohased ka juhul kui universaalhall suudab teenindada oluliselt vähem üritusi kui käesolevas tasuvusanalüüsis prognoositud.

86

Lisa 1. Hartwall Arena alumise tasandi skeem

87

Lisa 2. Hartwall Arena ülemise tasandi skeem

88

Lisa 3. Siemens Arena korvpallivõistluste ajal, skeem

89

Lisa 4. Cido Arena korvpallivõistluste ajal, skeem

90

Lisa 5. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade skeem korvpallimängude ajal

91

Lisa 6. Švyturio Arena pealtvaatajakohtade maksimaalne võimalik paigutus kontsertide ajal

92

Lisa 7. Arena Stozice üldskeem

93

Lisa 8. Arena Zagreb areeni ja pealtvaatajakohtade skeemid erinevate ürituste ajal

94

Lisa 8 järg

95

Lisa 9. Spaladium Arena ja lähiümbruse skeem

96

Lisa 10. Saku Suurhalli esimese tasandi skeem

97

Lisa 11. Saku Suurhalli teise tasandi skeem