Toimetas ja talitusi Kuulutuste hind» Kaarli t. 8. Kuulutuste küljel . . 5 snt. mm. Tel. 451 -91, Esimesel „ 10 „ „ Teksti sees 12 , „ Tellimise hind aastas Kaitseliitlastele 50 °/o hinnaalandus. Üksuste viisi — ä SO sat. Tellimisi võtavad vastu kõik komp. Üksikult — a 1 kr. Harjulane päälikud ja naisosakon. esindajad Kaitseliidu Harju Maleva häälekandja

Nr. 11. 16. detsembril 1939. a. XII aastakäik.

ICJI • 1- Sõjavägede ülemjuhataja käskkiri 2. Kaitseliidu ülema käskkiri Nr. 55. 3. Kaitseliidu ülema ringkiri. lou » 4 Maleva pealiku käskkirjad. 5. Maleva pealiku korraldused ja teadaanded. 6. Tänuavaldus. 7. õppeala. 8. Kehal, kasvatus. 9. Merekaitsel. ala. 10. Noorte Kotkaste ala. 11. Naiskoduk. ala. 12. Kodutütarde ala.

Rõõmsaid jõulupühi ja õnnerikast uut aastat kõigile Maleva pere liikmeile! K. SÄÄR Kol.-ltn. Harju Maleva pealik

Sõjavägede ülemjuhataja käskkiri Tallinnas, 1. novembril 1930. a. Nr. 299.

N. S. V. Liidu sõjavägede liiklemine meie terri­ Selle eest avaldan tänu kõigile asjaosalistele- ameti­ tooriumil neile määratud asukohtadesse teostus heas isikutele sõjaväest, kaitseliidust, politseist, Sõja­ korras ja ilma igasuguste vahe juhtumisteta. See näi­ ministeeriumist, Teedeministeeriumist ja omavalit- tab, et ka meie poolt koik ametiisikud ja vastavad susasutistest. asutised, kellel lasus liiklemise korraldamine ja jul­ gestamine, on oma ülesandeid täitnud eeskujulikult J. Laidoner, kindral, ja täie arusaamisega. Sõjavägede Ülemjuhataja. . Kaitseliidu ülema käskkiri Nr. 55. Tallinnas, 11. detsembril 1939. a.

Aasta 1939 hakkab veerema lõpule. Seisame jõu­ Ja ajad on tõesti erakorralised. Euroopa mandril lude lävel ning peatselt saabub uus aasta. ja meredel möllab mitmelpool sõda. Tänu Loojale, Lõppev aasta on olnud meie rahva ja riigi elus ei ole meie seni sattunud sõja otsesesse keerisesse, pidevaks edasirühkimiseks meie üldiste eesmärkide küll aga tunneme igal sammul tema kaudset mõju. poole. Ka meie vabatahtlik kodukaitsepere on aasta Soovin meie kodukaitse perele eelseisvaiks jõu­ jooksul sooritanud tubli töö ja püüdnud anda oma ludeks rahulikke pühi ning aastavahetusel õnneri­ parima. Ja kui vast mõni asi meie ettevõtetes ja kast uut aastat. tegevuses ei ole läinud nii, nagu oleksime seda soo­ Meie organisatsiooni senised tulemusrohked saa­ vinud, siis on seda peamiselt põhjustanud praegused vutused ja avalik heatahtlik hinnang meie tööle tii- erakorralised ajad. vustagu meid ka järgnevail aastail. Aastatega välja- 2 HARJULANE Nr. 11

kujunenud ning karastatud kodukaitse vaim juhtigu ületatavad eestlasele omase tublidusega ja meele­ iga meie tööd ja mõtet kasuks meie rahvale ning kindlusega. kodumaale. Sama visadus, mis on üle aidanud meid Selles mõttes veel kord kõigile rahulikke pühi ja nii mitmestki raskusest, kandku meid üle ka täna­ lootusrikast uut aastat! päeva võimalikest tuleviku ohtudest, mis on alati J. Orasmaa, kindralmajor, Kaitseliidu ülem.

Kaitseliidu ülema ringkiri. Tallinnas, 11. dets. 1939. a. Nr. 372-R.

Kõikidele maleva pealikutele. ilma erilise korralduseta võetakse kaasa: vai- veteenistusse minnes, häire korras kokkukut­ Lisaks minu eelmistele korduvatele korraldustele sumisel ja laskeharjutusteks kui see teisiti tuletan kõigile kaitseliitlasile veel kord meelde nende pole korraldatud). Kõigil teistel juhtudel erilised kohused relva ja laskemoona suhtes, mis ette­ lahinglaskemoona kaasavõtmine sünnib peali­ nähtud Kaitseliidu Kodukorras (§§ 133 ja 134), ja kutelt antava kasu korras. Kontrollkogumis- need on: tele tulevikus lahmgulaskemoona mitte kaasa 1. Kaitseliidu relva kandmine on keelatud väljas­ võtta; pool Kaitseliidu tegevust; 3. et kõrvalised isikud ei saaks kaitseliidu relva 2. Kaitseliidu relvaga on keelatud viibida kohta­ ja laskemoona kuritahtlikult kasutada, selleks del ja toimingutel, kus see seltskondlike mõis­ võtta püssist lukk välja ja see hoida eraldi tete järgi on ebakohane või ebasünnis, nagu: nõnda, et seda teised ei tea. Samuti hoida alkohooli-müügikohtades, einelaudades, avali­ eraldi ka laskemoon, mille asukoht olgu teäda kel pidustustel jne.; ainult kaitseliitlasele. 3. laskeharjutusi võib pidada pealikute või laske- Kättejõudvate pühade ja uue-aasta puhul panen juhatajate korraldusel ja ainult selleks mää­ kõigile kaitseliitlasile eriti südamele ka ülevas meele­ ratud laskeradadel; olus ja pühade tujus ei ühtegi „aupauku", ei lahingu- 4. Kaitseliidu relva tarvitamine jahipidamiseks, ega ka pauklaskemoonaga, saabuvale uueaastale juhuslikuks paugutamiseks, isiklike vahekor­ mitte lasta, sest relv kaitseliitlasele pole usaldatud dade õiendamiseks jne. on kategooriliselt kee­ paugutamiseks. latud. Loodan, et tulevikus iga kaitseliitlane eeltoodud Et ära hoida tulevikus eksimise võimalusi eeltoo­ reegleid kindlasti täidab, sest isegi ühe kaitseliitlase dud põhimõtete vastu, panen käesoleva avaldamisega eksimisest tehakse sisekorra alal järeldusi kogu Kait­ maksma edaspidiseks järgmise korra, mida kõigil seliidu kohta. pealikuil ja ka kaitseliitlasil üksteise järele valvata: Käesolev korraldus avaldada käskkirjades ja Ma­ 1. Viinastanud olekus relva mingil tingimisel levate Teatajais teadmiseks ja täitmiseks kõigile kait­ mitte kanda; parem on, kui kaitseliitlane sei- seliitlasile. lisel juhul relva annab teise kaitseliitlase katte kandmiseks või hoiule; J. Orasmaa, kindralmajor. 2. kui kaitseliitlane kutsutakse teenistusko­ huste täitmisele relvaga, siis lahingulaskemoon J. Maide, kolonel, Peastaabi ülem.

Maleva pealiku käskkirjad.

HARJU MALEVA PEALIKU KÄSKKIRI NR. 26. 2. jao pealiku abiks, Evald Vainküla — 3. jao pea­ Tallinnas, 9. detsembril 1939. a. likuks, August Kommisaar — 3. jao pealiku abiks, ühtlasi vabastades neid senistelt amet kohtadelt, ar­ § 1. vates 25. nov. 1939. a. Lugeda asutatuks V a s a 1 e m m a üksikrühm, Õiendus: ljh. Nr. 260. arvates 25. nov. 1939. a. § 3. Õiendus: ljh. Nr. 260. Nimetan ümber Alavere üks. rühma „Pikva" ük­ § 2. sikuks rühmaks, arvates 4. dets. 1939. a. Kinnitan ametkohtadele Vasalemma üks. rühmas, Õiendus: ljh. Nr. 271. arvates 25. nov. 1939. a. § 4. Al-der Raatma — rühmapealikuks, Enn Rahu — Kinnitan Pikva üks. rühma juhatuse ja revisjo­ rühmapealiku abiks, Leonti Pruul — sekretäriks, nikomisjoni liikmeteks ning nende kandidaatideks: Erich Ammert — õppepealikuks, Leonhard Kelder N. Mude, J. Loogma ja K. Vahi — juhatuse liik­ — majanduspealikuks, Johan Avamägi — propagan­ meiks; A. Sitsi ja A. Raude — kandidaatideks. dapealikuks, Oskar Kivila — relvurpealikuks, Elmar V. Vabi, H. Luts ja E. Kuuskvere — revisjoni­ Aarmaa — spordipealikuks, Arno Röömer — 1. jao komisjoni liikmeiks ja G. Niinemäe ja Joh. Piirsalu pealikuks, Kristjan Kusmik — 1. jao pealiku abiks, — kandidaatideks. Endel Pilt — 2. jao pealikuks, Arno Tüürmann —> Õiendus : ljh. Nr. 25, Kr. 11 tt_A R l Ü L A N E ^ ' _ _!_._ %

ii 5. % 15. Nimetan ümber Kose malevkonna üldrühma Vabastan omal palvel Kodasoo üks. mererünma ,,Kose malevkonna Staabiks", arvates 4. dets. 193(9. a. pealiku ametkohalt Elias Jablakov'i, arvates Õiendus: Ijh. Nr. 270. 1. dets, s, a. Avaldan pik. E, Jablakov'ile teenistuse nimel § 6. tänu hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest kaitse­ Kinnitan määratud komisjoni ees Massikatsed liidus. täitnud Prangli üks. mererünma alljärgnevad las­ Õiendus: Ijh. Nr. 35. kurid II laskurklassi ja luban neil järgmiste klassi- harjutuste täitmisele asuda, arvates 8. dets. 1939. a.: § 16. Ilmar Praks, Bernhard: Aaslepp, Verner Aaslepp, Kinnitan Kodasoo Üks. mererünma pealikuks Jo­ Evald Aaslepp, Arnold Aaslepp, Alfred Aaslepp ja hannes Raidla, arvates 1. dets. s. a. Hjalmar Klamas. Õ i e n d u s : Ijh. Nr. 35. Õiendus: Ijh. Nr. 310. ,i§ 17. '§ 7. Likvideerin alljärgnevad maleva laskespordiklu- Vabastan ametkohtadelt: bid, arvates 1. nov. 1939. a.: K e h r a kompanis: Alf ei Jürgenson'! — kompani sekretäri ametkohalt, arvates 15. okt. s. a, 1. Iru kompani laskespordiklubi, 2. Pikva üks. rhm. laskespor diklubi, Kohila kompanis: Karl Sommer'i — kompani laske juhataja ametkohalt, arvates 1. aug. s. a. 3. Kuivajõe üks. rhm. laskespordiklubi. Õiend uis : Ijh. Nr. 2tö5. Paldiski kompanis: Adolf Seppar'i — rühma­ § 8. pealiku abi kohalt, Valfried Türk'i — jaopealiku ko­ halt, Heinrich Puuman'i, Alfred Tamm'e ja August Lugeda asutatuks Maleva Laskespordiklubi, ar­ Kirsel'! — koik jaopealiku ametkohtadelt; Albert vates 4. dets. 19|39. a. Idarandl, Heinrich Trikk'i, Alfred Adermann'i ja Õien d u s : Ijh. Nr. 30. Jaan Jaama — koik jaopealikute abi ametkohtadelt, !§ 9. arvates 15. nov. s. a. Kuusalu malevk.: Juhan Ital'i — mlvk. ma- Luban puhkusele Klooga üks. rhm. pealik Hein­ janduspealiku ametkohalt; Jaan Hbak'i — mlvk. rich iSaagim'i, arvates 5. kuni 3ll. dets, 1939. a. ratsaeskadroni pealiku ametkohalt ja Paul Rei — Asetäitjaks on üks. rhm. pealiku abi Johannes sama eskadroni pealiku abi ametkohalt, koik arva­ Teim a n n. tes 1. nov. s, a. Õiendu s : Ijh. Nr. 186. Pe ningi komp.: Hugo Tuule — kompani sek­ § 10. retäri ametkohalt, arvates 2. okt. s, a. ja Arnold Vabastan Joh. Odres'e omal soovil Paldiski Heinmets'a — 1. jao pealiku kohalt, arvates 10. ok­ kompani pealiku ametkohalt ja määran tema sama toobrist s, a. kompani pealiku abiks, arvates 15. okt. s. a. Kodasoo üks. mererühmas: Artur Sinivee — Avaldan pealik J. Odresale teenistuse nimel tänu oppepealiku kohalt, arvates 1. dets. s. a. ja August hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest kaitseliidus. Virula — laskejuhataja abi ametkohalt, arvates Õien d u s : Ijh. Nr. 35. 1. dets. s. a. P a d i s e kompanis: Erich Nõlvand'i — H rühma § 11. pealiku kohalt, Al-der Kallaste — IH rühma pealiku Kinnitan Paldiski kompani pealikuks August kohalt, August Kalda — I rühma pealiku abi kohalt Vi i k' ii ja vabastan tema oppepealiku ametkohalt, ja Avo Miidla — kompani spordipealiku kohalt, koik arvates 15. okt. s, a. arvates 1. dets. s. a. Õien d u s: Ijh. Nr. 35. Õien d u s : Ijh. Nr. 35. § 12. !§ 18. Vabastan omal palvel Rannaküla üks. luurerühma Määran ametikohtadele: pealiku ametkohalt Anton Ne ernest o, arvates 1. nov. s. a. Kuusa 1 u malevk.: Ludvig Lepnurm'e — mlvk. Avaldan pealik A. Neemesto'le teenistuse nimel majanduspealikuks ja Paul Rei — mlvk. ratsaeskad­ tänu hoolsa ja eeskujuliku teenistuse eest kaitseliidus. roni pealikuks, mõlemad arvates 1. nov. s. a. Õiendus: Ijh. Nr. 35. N i s s i malevk.: Alo Tael'i — mlvk. adjutandiks ja Artur Rõom'i — mlvk, gaasikaitse pealikuks, mõ­ § 13. lemad arvates 10. dets. s. a. Kinnitan Rannaküla üks, luurerühma pealikuks K o s e malevk.: Valentin Vabi — mlvk. sidepea- Evald Remmelt' i, arvates 1. nov. s, a. iikuks, arvates 4. dets, s. a. Õiendus: Ijh. Nr. 35. Juuru malevk.: Al-der Kolmpere — malevk. spordipealikuks, arvates 25. nov. s, a. § 14. Paldiski rajoonis: Joh. Odres'e — rajooni Pealik A. N e e m e s t o ja pik. E. Remmelt majanduspealikuks, arvates 15. nov. s, a. kandsid ette, et esimene on Rannaküla üks. luure­ Kloostri malevk.: Jüri Voore — mlvk. g.- rühma varanduse, rahasummad ja asjaajamise üle kaitse pealikuks, Verner Hinno — mlvk. orkestripea- annud ja viimane, et vastu võtnud .arvates 1. nov. sa. likuks ja Julius Õngo — Padise kompani propa­ Õiendus: Ijh. Nr. 35. gandapealikuks, koik arvates 20. nov. s. a. 4 H A R J U L A N E m Nr. 11

Peningi kompanis: Harivaid Jagomäe — kom­ hur, arvates 15. nov. s. a. Gustav Siidirätsepp, arva­ pani sekretäriks, arvates 15. okt. ,s. a. ja Karl Pa- tes 3. dets. s. a., mõlemad omal soovil. iuson'i — 1. jao pealikuks, arvates 10. okt. s. a. Pakri üks. merer.: Axel Nordman — elukoha Kehra kompanis: Gottfried RandaTi — kom­ muutmise tõttu, arvates 1. nov. s. ä. pani sekretäriks, arvates 15. okt. s. a. Rannaküla üks. luurer.: Oskar Matsum! — Paldiski kompanis: Adolf Seppar'i — I rüh­ sv. teen. mineku tõttu, arvates 1. okt. s. a. ma pealikuks, Albert Idarand'i — temale abiks; Jõelähtme kompanist: Kurt Krausp — elu­ Heinrich Puuman'i — I rühma 1. jao pealikuks, Jaan koha muutmise tõttu, arvates 2. nov. s. a. Jaama temale abiks; Alfred Tamm'e — I rühma — Nissi kompanist: Vassili Reinart, Elmar Varik, 2. jao pealikuks, Ruut Hiiemäe — I rühma 2. jao Alfred Pikmann, Johannes Miller, Johannes Kangas, pealiku abiks ja Ants Oras'e — kompani relvurpea- Elmar Lepp, August Tamberg ja Johannes Leht- liku abiks, kõik arvates 15. nov. s. a. mann, — kõik elukoha muutmise tõttu, arvates P i k v a üks. rühmas: Eduard Arro — üks. rüh­ 17. nov. s. a. ma pealikuks, Evald Kõlu — rühmapealiku abiks, Kohila kompanist: Hugo Seepa, Karl Sommer Karl Sitsi — 1. jao pealikuks, Gustav Niinemäe — ja Jüri Paimre — kõik elukoha muutmise tõttu, ar­ 1. jao pealiku abiks, Hugo Düüna — 2. jao pealikuks vates 1. aug. s. a. ja Artur Raude — 2. jao pealiku abiks, koik arva­ Järvakandi kompanist: Edgar Väljaste ja tes 4. dets. s. a. Envald Heinast — mõlemad sv. teen. mineku tõttu, Kodasoo üks. mererühmas: Veeda Nikkar'i — arvates 15. okt. s. a. Ernst Bormeister — omal soovil, sanitarpealikuks, August Põru — relvurpealikuks, arvates 1. nov. s. a.; toetajaliige Jüri Verro — omal Evald Eskla — laskejuhatajaks, August Eimann — soovil, arvates 1. nov. s. a. laskejuhataja abiks ja Valter Tammepärg — side- Klooga üks. rühmast: August Pärna — omal pealikuks, koik arvates 1. dets. s, a. soovil ,arvates 25. nov. s. a.; Enil Markus — elu­ Padise kompanis: Erich Nõlvand'i —- kompani koha muutmise tõttu, arvates 25. nov. s. a. sekretäriks, Al-der Kallaste — II rühma pealikuks, Erich Kuusemets'a — III rühma pealikuks, Gustav Vahastu üks. rühmast: Hans Päärna p. Lang Puumeister'! — I rühma 1. jao pealikuks, Joh. Rõõ- — elukoha muutmise tõttu ja Erich Maiste — sv. mer'i — temale abiks, Arnold Wiidia — I rühma teen. mineku tõttu, mõlemad arvates 25. nov. s. a. 3. jao pealikuks, Joh. Liiva — temale abiks,, Ants J ä r 1 e p a üks. rühmast: Herman Vahtramäe — Tombak'i — H rühma 1. jao pealikuks, Oskar Aun- sv. teen. mineku tõttu, arvates 1. okt. s. a. ver'i — temale abiks, Endel Nõgeste — II rühma Kolga kompanist: Voldemar Aavo ja, omal soo­ 2. jao pealikuks, Jakob Tugi — temale abiks, Au­ vil; Artur Liivik ja Johannes Kuusk — mõlemad gust Kalda — sisekaitse jao pealikuks, Leopold Lee- sv. teen. mineku tõttu, koik arvates 1. okt. s. a.; salu — temale abiks, Julius Õngo — kompani pro­ Toomas Martna — elukoha muutmise tõttu, arvates pagandapealikuks, — koik arvates 1. dets. s. a. 15. nov. s. a. Õiendus : Ijh. Nr. 35. Raikküla kompanist: ümar Kuusemets — sv. teen. mineku tõttu, arvates 1. nov. s, a. § 19. Lohusalu üks. luurer.: Johannes Loots — elu­ Viin üle üfesusest-iikjsusesse: koha muutmise tõttu, arvates 1. okt. s. a. Elmar Aarmaa, J. Avamägi, O. Kivila, A. Raatma Kurna üks. rühmast: Martin Kalvet, Martin ja Erich Ammert — koik Padise kompanist — Va­ Tapp ja Arved Pruus — koik elukoha muutmise salemma üks. rühma, arvates 8. dets. s. a. tõttu, arvates 1. dets. s. a.; Nikolai Vanaselja — Õiendus : ljh. Nr. 4. sv. teenistusse mineku tõttu, arvates 1. juulist s. a. § 20. Paldiski kompanist: Johannes Ojala — elu­ koha muutmise tõttu, arvates 23. märtsist s. a.; Karl Harju Malevast lugeda lahkunuks alljärg­ Kukk — surnud 4. aug. s. a.; Elmar Laur — sv. nevad kaitseliitlased: mineku tõttu, arvates 1. sept. s, a.; Paul Stuude- Kehtna kompanist: A. Ainomäe, A. Perandi, meister — elukoha muutmise tõttu, arvates 10. okt. J. Juntsi ja M. Tamberg — koik elukoha muutmise Rävala mlvk. üldrühmast: Mihkel Kulasalu — tõttu, arvates 1. juunist s. a. elukoha muutmise tõttu^ arvates 20. nov. s. a. ja Kodaso o üks. mererühmast: Artur Sinivee -— A. Sachsendahl — elukoha muutmise tõttu, arvates omal soovil, arvates 1. dets. s. a. ja Herbert Kruus­ 15. okt. s. a. mann — sv. teen. mineku tõttu, arvates 1. okt. s. a. Padise kompanist: Elmar Assar ja August Raasik u kompanist: Donat Allik — omal soo­ Grents — mõlemad arvates 1. jaan 1930. a., Avo vil, arvates 15. dets. s. a. Miidla, arvates 1. aug. 1939. a. ja Erich Norman — Ellamaa üks. rühmast: Edgar Sprost — elu­ arvates 15. juulist 1968. a., koik elukoha muutmise koha muutmise tõttu, arvates 11. okt. s. a. tõttu. Ed. Rosenberg ja Erich Himberg — mõlemad sv. teen. mineku tõttu, arvates 1. okt. s. a. Tõnis Tõdva kompanist: Herbert Rosenthal — elu­ Männisalu — surma tõttu, arvates 1. jaan. 1939. a.; koha muutmise tõttu^ arvates 28. okt. s. a. Vold. Merila, Valfred Reeman — mõlemad omal soo­ Kõue kompanist: Alfred Sinivee — sv. teen. vil, arvates 1. jaan. 1939. a. Toetavliikmed Joh. Al­ mineku tõttu, Oskar Kaldoja ja Jaak Lindam — mõ­ las ja Gustav Münther — mõlemad surma tõttu, ar­ lemad eluk. muutm. tõttu, koik arvates 3. nov. s. a. vates 1. jaan. 1939. a.; Veli jo Pikaro — elukoha Peningi kompanist: Hugo Tuule, Valter Mää­ muutmise tõttu, arvates 1. jaan. 1939. a.; Erich Am­ ra ja Väino Linnaks — koik sv. teen. mineku tõttu, mert, August Vaigur, Alf. Aunbaum, Oskar Dellman, arvates 2. okt. s. a., Arnold Heinmets — elukoha Osvald Erdman ja Julius Strandberg — koik loiu muutmise tõttu, arvates 10. okt. s. a. ja Aug. Va- osavõtu tõttu kl. tegevusest, arvates 15. nov. 1939. a. Nr. lt HARJULANE 5

§ 21. Rapla kompanisse: Elmar Sumberg, arvates Alljärgnevad tegevliikmed lugeda toetavliikmeiks: 7. nov. s. a. K õ u e kompanis: Osvald Kaun ja Jaan Kass- J ä r 1 e p a üks, rühma: Erich Maripuu, arvates mann — mõlemad arvates 3. nov. s. a. 25. nov. s. a. Padise kompanis: Jüri Jürisson ja Elmar Raikküla kompanisse: Mihkel Susi, toetav- Sammal — mõlemad arvates 1. okt. s. a. liige, arvates 1. dets. s. a. K e h r a kompanisse: Jaak Kõu, Paul Saarme ja 1 22. Juhan Randalu — koik arvates 25. sept. s. a. Alljärgnevad kaitseliitlased on oma nime ja pere­ Rävala malevk. orkestrirühma: Villem Aru, konnanime eestistanud, milline muudatus teha kõi­ arvates 15. sept. s. a. ja Uno Raudjalg — arvates kides nimekirjades: 20. sept. s, a. 1) Artur Tamkvist — „Tammist" — Rannaküla K o 1 g a kompanisse: Hans Prüüman, Harald Lee­ üks. luurerühm. man, Hans Pihlakpuu, Joh. Part, Heinrich Kruusma 2) Jakob Volmerson — „ Veerg" — Kõue komp. ja Artur Jalakas ja Abram Tali, koik arvates 25. sep­ 30 Hugo Tolts — „Taminsaar" — Kõue komp. tembrist s. a. 4) Al-der Kreideberg — „Kalve" — Padise komp. Prangli üks. mererühma: Viktor Heinassaar 5) Theodor Kreideberg — „Kalve" — Padise komp. ja Ludvig Kerno — mõlemad arvates 25. sept. s. a. 6) Voldemar Grents — „Vaikla" — Padise komp. Väida üks. rühma: Valter Mitt, Erich Veinla 7) Al-der Neuhaus — „Niitmets" — Padise komp. ja Voldemar Lass — kõik arvates 6. dets. s. a. 8) Ed. Schuster — „lSammal" — Padise komp. Padise kompanisse: Erich Märtsimaa, Martin 9) Elmar Schuster — „Sammal" — Padise komp. Randma, Ervin Hülp, Andres Väinsalu, Erich Ala­ 10) Ed: Treimann — „Tenasmaa" — Padise komp. maa, Heinrich Õunmann ja Jaan Paasrand — koik 11) Poris Valdmann — „Valdma" — Padise komp. arvates 11. dets. s. a. 12) Joh. Vurman — „Aas" — Padise komp. Maleva St aa b i koosseisu: K. Kadak, arva­ 13) Ed. Heide — „Hõim" — Padise komp. tes 17. nov. s. a. ja Harald Pello, arvates 9. dets. s. a. 14) Al-der Tombak — „Ants Tombak" — Padise k. Õ i e ndus : Ijh. Nr. 8. § 24. § 23. Staabi kompanisse: Karl Rebane, Joann Saar­ Harju Maleva koosseisu lugeda vastuvõe- niit ja toetavliikmeks Al-der Sulling, koik arvates t u k s alljärgnevad kodanikud: 25. sept. s, a. Vasalemma üks. rühma: Leonti Pruul, Erich Kurna üks. rühma: Arnold Turva, arvates Pals, Manifald Vetemaa, Evald Mättik, Enn Ojala, 1. dets. s. a. Lembit Rõmer, Johannes Kepper, Arnold Tuumann, Roman Pürn, Evald Vainküla, Arnold Röömer, En­ § 25. del Pilt, Richard Pikkpõld, Robert Viielo, Ants Roo­ Maleva sekretär Rudolf Kivimägi viibis ko­ saar, Hans Tüürmann, Erich Melles ja Jaan Kivi- dus haigena 4. kuni 9. dets. s, a. Tema äraolekul puur — kõik arvates 25. nov. s. a. täitis ajutiselt sekretäri kohuseid arveametnik Edu­ Staabi kompani mootorrühma: Kusti Põld, ard Erilane. Voldemar Pani, Peeter Mölder, Leo Gergens, Rein­ Õiendus : Ijh. Nr. 279. hold Schwartz, Ervin Peedi, Arnold Edesi, Edgar Arro, — koik arvates 25. okt. s. a. § 26. Russ alu kompanisse: Ernst Viido, Ermo Kar­ Maleva I j. kirjutaja E. Tomberg viibis kodus jatse, arvates 25. okt. s. a. Varbola üks. rühma: Väino Heinla, arvates haigena 215. nov. kuni 6. dets. s. a. 25. okt. s. a. Õiendus: Ijh. Nr. 280. Peningi kompanisse: August Palm, Felix Kuuskmäe, August Reinola, Erich Puuväli, Erich K. Saar, Kremm, Harivaid Jagomäe ja Aksel Kotkas, kõik kolonel-leitnant, arvates 25. sept. s. a. Harju Maleva pealik.

Maleva pealiku korraldused ja teadaanded.

I. mise ja lugupidamise avaldamise alal Kaitseliidu Ikka tuleb veel ette, et kaitseliitlased, viibides Kodukorra §'§ 85, 8S~ ja 91—131 nõudeid, kus on relvaga teenistuskohuste täitmisel või sinna minnes alla kriipsutatud, et tervitamine Kaitseliidu teenis­ või sealt tagasi tulles suitsetavad. tuskohuste täitmisel või ika väljaspool seda, kui kait- seliitlane on täieliselt või osahselt Kaitseliidu vormi­ K a i t s e 1 ii 11 ased ! Ärge suits e ta g e, riietuses, on kohustuslik (§ 92). Meie välisriikide k ui li i g u t e r e 1 v a g a (p ü s s on kaasas sõjaväelasi tervitatakse samade reeglite järgi kui või rihma 1) a v a 1 i k e s k ohta d e s, s e s t kaitseliitlasi 0§ 112). 8 e e j ä t a b kaaskodanike silmis ha 1 v a mulje. Kaitseliitlased olgu käitumises N. Vene sõjaväe­ laste vastu absoluutselt korrektsed, s. o. ärgu kõne- Kaitseliitlased, omavahelises läbikäimises ja kok­ tagu ega tülitagu neid asjata omal algatusel, ärgu kupuutumisel täitke tingimata vastastikuse suhtu- pakkugu neile alkoholi jne. N. Vene sõjaväelaste 6 H A R J ÜLANE M 11 suhtes olla korrektne ja viisakas samal määral, kui Poolnahkköites .... ,, 6.— ,, 8.— see on nõutav meie omavahelises läbikäimises. Poolnahk ,, 7.— ,, 9.— Pealikud! Juhtige alati korduvalt kaitseliitlaste Üleni nahk „ 10.— „ 12.— tähelepanu neile asjaoludele. Ettetellimine on avatud kuni 31. dets. 1939. a. n. IV. Kaitseliitu astudes annavad kõik kaitseliitlased Teen teatavaks, et igast ujuvast miinist, mida kohustuse muretseda endale kaitseliidu vormi. Õp­ nähtud, tuleb viivitamatult kiire-ametkõnega Mere­ pustel ja kogunemistel on näha, et paljud kaitseliit­ jõudude Staapi teatada (tööajal tel. mereväe 21, lased ei oma siski vormi ja paljud pole suutnud ene­ muul ajal tel. merev. 42). sele soetada isegi mütsi. Ka tihti on vormiriietus Iga kodanikule, kes leiab ujuvmiini ja ise selle puudunud just neil, kellel selle muretsemine ei tekita juurde valvele jääb kuni minöör kohale jõuab, tasu­ erilisi raskusi. Täita aga kaitseliidu kohuseid vor­ takse, kui tegemist on tõepoolest miiniga, Kr. 50.—. mita on võimatu. Sellest nähtub, et vormi muretse­ mist tuleb kaitseliitlastel võtta tõsiselt. Allüksuste V. juhatustel ja pealikutel kõigile vormita meestele ko­ Vaatamata mitmekordsetele korraldustele, esi­ hustuslikuks teha vormi muretsemine eelolevaks Va­ tavad allüksused ikka veel oma peo registreerimise bariigi aastapäevaks. Neid, kes vormiriiet ei taha teadaanded Maleva Staabile liiga hilja, sageli ainult muretseda või ei ole pikema aja jooksul muretse­ üks päev enne peo korraldamist. Sarnaselt Munemi­ nud, võtta kindel seisukoht. sega saadetud peo registreerimist on Maleva Staabil Uutele liikmetele tõsiselt südamele panna kohase peaaegu võimatu õigeaegselt politseis registreerida. vormi soetamine ja tähele panna selle nõude täitmist. Veel kord teen teatavaks^ et koik pidude regist­ IH. reerimise teadaanded tulevad saata vähemalt 3 päeva Ligemal ajal ilmub trükist suurteos ,,Eesti Va­ enne peo toimepanemist Maleva Staapi registreeri­ badussõda 1918—1920" H köide, mis koos 1937. a. miseks. Teadaanded esitada 3-es eksemplaris, ühes ilmunud I köitega moodustab terviku. allkirjadega ning täpse kavaga. Köide sisaldab 568 Ihk. Hulk pilte, kaarte jne. VI. Koos H köitega on võimalik veel tellida ka I köidet Maleva juhatuse asjade loterii loosimine on harilikul paberil. 20. jaanuaril 1940. a. Tellimishind om Harilikul Kriitpaberil Palun kõiki pealikuid ja kaitseliitlasi piletite paberil müüki aegsasti korraldada, eriti kasutada selleks eel­ Brošeeritult Kr. 4.— Kr. 6.— olevaid pühi ja korraldatavaid pidusid. Linases köites ,, 5.— ,, 7.— Loosimist ei pikendata. Tänuavaldus. Valve teostamiselt N. S. V. Liidu väeosade transporteerimisel läbi maleva territooriumi võtsid osa üle poole allüksuste. Valve väljapanek sündis õigeaegselt kava järgi ja koik määratud mehed ilmusid neile antud ülesannete täitmisele. Valveteenistust kandsid üksused raudteel 17 päeva — ja maanteel 5 päeva kestel. Kogu selle aja vältel kõik kaitseliitlased esinesid distsiplineeritult ja kohusetruult. Hoo­ las ja distsiplineeritud esinemine tõmbas endale kiitva ja tunnustava tähelepanu ka väljaspoolt. Falun kõiki pealikuid ja malevlasi, kes valveteenistusest osa võtsid, vastu võtta minu südamlik tänu eeskujuliku teenistusülesannete täitmise eest! Samuti minu südamlik tänu Naiskodukaitse liikmeile, kes eeskujulikult hoolitsesid meeste toitlus­ tamise eest kogu valveteenistuse aja kestel. Ühtlasi tänu kõigile asutustele ja eraettevõtetele, kes lahkesti võimaldasid kaitseliitlastel nende igapäevasest teenistusest ära olla kaitseliidu ülesannete täitmisel! K. Saar, koionel-leitnant, Harju Maleva pealik. Õppeala.

1939./1940. õppeaastaks. gevuseks soovin kõigile pealikuile, malevlasile, nkk. 1. detsembril lõppes 1938./1939. õppeaasta, mis juhtidele ja liikmeile head tahet ja raugemata jõudu, oli täis tööd ja tegevust, eriti erakordsete aegade vastastikku usaldust, üksmeelt ja üksteisest aru­ tõttu. Maleva õppetöö nõudis kõigilt maleva ja nkk. saamist! ringkonna juhtivatelt inimestelt, malevlasilt ja nkk. Peale õppealaliste ülesannete tuleb igal kaitse­ likmeilt palju pingutust, jõu ja aja kulu. liitlasel ja nkk. liikmel kaasa aidata ja kaasa töötada Tänan kõiki pealikuid, malevlasi ja nkk. liikmeid allpool toodud ülesannete täitmiseks. kõigil aladel tehtud eeskujuliku ja ennastsalgava töö Meie ei tohi unustada, et elame erakordsetel ae­ eest! gadel, mis nõuavad meilt palju rohkem tööd elukut­ Nagu eelpool toodud kavast näha, seisavad selisel tööpõllul, kui ka kaitseliidu töö-tegevuse alal. 1939./1940. a. ees mitmekesised õppused, võistlused Oma to ö k useg a olg u iga maleva pere ja tegevused. Ettenähtud õppealaliseks tööks ja te- 1 i i g e e e s k u j u k s k a a s k o d a n i k e 1 e. Nr. 11 HARJULANE

Vankumata kindel töömeeleolu, külm veri, kaine Kõigis Kaitseliidu ja Naiskodukaitse, kui ka isik­ ja külm mõtlemiseviis, mis ei tunne „n ä r v i d e - likus, ettevõtteis tuleb erakordsetel aegadel olla ku­ sõda" kaasaja sündmuste, igasuguste turunaiste lutustes kokkuhoidlik. Seejuures valitsegu aga kõigil kuulujuttude ja sahkerdamiste rägastikus, kanna­ kindel teadmine, et kui raskeks ka ajad ei kujuneks, vad meid kindlasti läbi kaasaja rahvaste katsumise eluülalpidamises meie hätta ei jää — maa kannab aegadest. meid, kuigi vast ühest-teisest puudust tunda tuleks. Kuulujutud on kui kulutuli, mis levivad arvamata Meie riigijuhid on teinud ja teevad koik, mis va­ kiirusega, halvavad meie rahva elujõudu ja loovad jalik meie kodumaale praegustel erakordsetel aega­ mitmesuguseid lahkhelisid. Maleva pere lii k - del. Meie kohus on kindlais usus nendega kaasa sam­ meil tähe 1 e p anna ja k õ i g i t i v õ i d e 1 d a muda ja üksmeelel kaasatöötada, täites vastutustun- kuul u j. uttude vastu j a k a a s a a i data delikult kohuseid, igaüks omal tööpõllul. igasugu s t e 1 a h k hei id e kõrvaldami­ Rahulik meeleolu ja usk oma juhtidesse, õiglane, seks m e i e oma p ere» j, a k a a s k o d a n i k - asjalik, aus ja viisakas käitumine ning suhtumine k u d e k e s k e 1. Meie kõigi tähelepanu ja eriline kõigile kaas- kui ka välismaalastele, kõiki kuulda ja rõhk olgu pühendatud meie rahva tervikliku ja üks­ näha, kõigist arusaada ja kokkuhoida elulistes ette­ meele arendamisele. Meie peame hoolt kandma, et võtetes, mitte arutleda ega targutada asjast, mis ükski meie rahva poegadest-tütardest ei sattuks ek­ meisse ei puutu ja kaugel on (tekitavad kuulujutte), siteele. TXiksugu ikka ja alati iga Eesti kodaniku olgu juhtmõteteks erakorralistel aegadel. Täites eel­ süda meie armsa kodumaa auks ja kasuks! toodut, kindlustame oma kodurahu ja julgeolekut Meie oma ridades püsigu kindel kord ja distsip- õnneks oma rahvale ja isamaale. liinitunne, millega aitame kaasa ühiskondliku dist­ sipliini ja korra süvendamisele, mis praegusel ajal K. Saar, eriti, kui ka alati, kasuks meie riigi ja rahva saa­ kolonel-leitnant, tuse kujundamisel. Harju Maleva pealik. Harju Maleva õppetegevuse kava 1. dets. 1939. a. kuni 30. nov. 1940. a.

1939/1940. õppeaastal malev pöörab peamise tähelepanu öösi, moondamine, õhukaitse. (Õppemäärused I osa §§ 73, 80, ja võtab õppetegevuse aluseks allpool toodud kava. 85 p. p. 1, 3, 9, 11, 12.) ERILINE ÕPPETEGEVUS. 5) Staapide õhu- ja gaasikaitse komandode ja eritoim- kondade pealikute kursused. Kursustel võetakse läbi ained I. PEALIKUTE VÄLJAÕPPE ALAL: õhu- ja gaasikaitse meeskondade õppekava ulatuses. 1) Pealikute ettevalmistuseks ohvitseride auastmes kõr- 6) Kompanide ja rühmade pealikute kursused, Võru Kubi­ gendamise katsetele korraldab Peastaap soovijaile etteval­ nal, Noorte Kotkaste suvikodus, aprillikuul. mistuse kursuse 29. juunist — 6. juulini 1940. a. ja katsed 7) Pealikute kaadri uuendamine. Nooremate pealikute 8. —10. juulini 1940. a. Kursustel võetakse läbi ainult prak­ määramisel (jao-, rühmapealikud ja nende abid) ja asendami­ tilised ained, kuna kõigis teoreetilistes ainetes valmistavad sel pidada kinni eelmiste aastate suunast, mille lõppeesmär­ ohvitserid kodus end täielikult ette. giks on rühma- ja jaopealikute, nende abide ja õppepealikute Auastmes kõrgendamise katsetest osa võtta soovijail kohtade täitmine vastava sõjaväelise ettevalmistuse saanud anda end üles 1. maiks 1940. a. Üles anda neil, kes tõesti kaitseliitlastega. Nendele üksuste pealikutele, kelledel puudub katsetele tulevad, sest üles annud ja katsetele mitteilmu- veel vajaline ettevalmistus ja kes asendamatu, määrata vas­ jad raskendavad katseteks ettevalmistuse organiseerimist. tava ettevalmistusega abid. Eriüksuste pealikud määrata 2) Üksuste pealikute töökoosolek peetakse Tallinnas, 17. vastava relv- või väeliigi alal ettevalmistuse saanud kaitse­ detsembril 1939. a. Osa võtavad kompanide, üksikute rühma­ liitlaste hulgast. de ja neile vastavate üksuste- ja kõrgemad rivipealikud, kõik Eripealikuteks määrata teguvõimsad inimesed — loiud ja Maleva juhatuse liikmed ja Maleva erialade pealikud. ükskõiksed vabastada ametikohtadelt. KAVAS: II. TAKTIKALISE VÄLJAÕPPE ALAL: — tegevuse organiseerimine ja läbiviimine üksustes õp­ pe-, majandus- ja seltskondlikkudel tegevuse aladel; Taktikalise väljaõppe alal on eesmärgiks: — noorte organiseerimine. — Harjutada täitma konkreetseid ülesandeid, mis seo­ 3) Rühma- ja jaopealikute ning nende abide õppepäe­ ses sisekaitse teenistusega; vad. Õppepäevad korraldatakse instruktorite poolt detsembri, — rakendada üksusi lahingulisi ülesandeid täitma; jaanuari ja veebruari kuudel Peastaabi poolt väljasaadetud — anda praktilisi kogemusi pealikuile; harjutada neid kavade kohaselt. tegevusi, mis vastavatele üksustele veel raskusi tekitavad. 4) Rühma- ja jaopealikuile ning nende abidele praktika- Taktikalise väljaõppe alal korraldatakse: lised harjutused maastikul rühma ja jao juhtimise oskuse arendamiseks ja teadmiste värskendamiseks. Õppuste kest­ 1) 2-hepäevased (öösi ja päeval) kahepoolsed taktikali­ vus 1 päev. Nad korraldatakse sept., okt. ja novembrikuu­ sed õppused malevkondaaks, peetakse sept., okt. ja novembri­ del 1940. a. kuudel 1940. a. Õppuste organiseerimisel ja ettevalmistami­ Erilist tähelepanu pöörata pealiku algatus- ja otsustus­ sel panna erilist rõhku, et: võimele, selgete ja lühidate käskude andmisele, jao juhti­ — õppustele läheks välja korraga kompani või üksik mise tehnikale koond- ja lahkrivis, varjumise-, moondamise rühm, kuna õppus ise toimub peamiselt jao-, rühma-, õhukaitse korraldustele ja öisele tegevusele. osalt isa komp&,m piires; ÕPPEKAVAS: näitlikkude ülesannete lahendamine — kõigil õppustel peamine rõhk pööratakse jao- ja maastikul — rühm, jagu kaitsel ja pealetungil päeval ja rühma ettevalmistusele ,kuigi õppus teostub kompani piires; 8 H A R J ÜLANE Nr. 11

•— igat üksust juhiks tema alatine vahetu pealik, jagu— 4) Malev korraldab laskurite daagri Valdekis. Osa võta­ jao pealik, rühma — rühma pealik. vad kõik Maleva laskesportlased ja laskespordiklubid, rk. ja õppuste läbiviimisel pöörata eriline tähelepanu: pk. üksused terves koosseisus. a) lühidatele, selgetele, kategoorilistele ja kõvahääle­ KAVAS: Maleva laskemeistervõistluste pidamine ja las- ga käskude andmisele; ketreening igast relvast. b) üksuste reeglipärasele tegevusele koond- ja lähkri- vis ,eriti pidades silmas varjumist; V. KEHALISE KASVATUSE ALAL. c) maastiku kasutamisele, moondamisele ja lahin­ Kehalise kasvatuse taseme tõstmiseks korraldatakse mit­ gu ülesande täitmisele; mesugused võistlused, nagu allpool eriliste õppuste tabelis d) distsipliinile, kohusetundele ja rivilisele esinemisele; näidatud. e) öisele tegevusele ja tegevusele kinnisel maastikul; f) koostööle teiste väeliikidega; VI. RATSAÜKSUSTE VÄLJAÕPPE ALAL. g) sisekaitse ülesannete täitmisele. 1) Ratsapealikute kursused KAVAS: 1) jagu, rühm ja kompani kaitsel ja pealetun­ Malev korraldab ratsa komandode, jao pealikute ja nen­ gil; 2) luurpatrulli ja piilkonna tegevus; 3) vaatlus ja side- de abide kursuse Tallinnas, 5., 6. ja 7. aprillil 1940. a. Kur­ vaatlejate tegevus; 4) varjumine ja moondamine; 5) sise­ suse eesmärgiks on: pealikute teadmiste ja oskuste täien­ kaitse ülesannete täitmine. (Õppemäärused §§ 73, 80 ja 85). damine ning värskendamine iseseisvaks koondrivi ja ratsa­ 2) Jagude vahelised lahingväljaõppe võistlused malev- sõidu õppuste korraldamiseks ja läbi viimiseks kohapeal; kondades juunikuus. Võistlused korraldatakse suvilaagrites. jao ja rühma juhtimiseks lahingolukorras päeval ja öösi. Võistlusjagu koostatakse ühe ja sama rühma meestest. Võist­ Õppekavas: ratsasõit, ratsarivi, taktikalised harjutused lusi korraldavad malevkondade pealikud piirkonna instrukto­ ri kaasabil. maastikul — jagu ja rühm luurel, sideteenistus öösi ja päe­ val, öine rännak, praktilisi ja metoodilisi näpunäiteid õppus­ 3) Jagude vahelised lahingväljaõppevõistlused malevas te korraldamiseks. (Õppemäärused I osa §§ 152, 153, 154, 155, korraldatakse juunikuul. Osa võtavad igast malevkonnast üks 156). jagu. 2) Malevate-vahelised ratsavõistlused Tallinnas, sept. 4) Patrullvõistlused malevkondades. Patrullivõistlused pee­ kuul 1940. a. Malevate vahelistele võistlustele ettevalmistu­ takse malevkondade pealikute korraldusel ja instruktori seks korraldatakse kohtadel suvel ratsavõistlusi, määruste kaasabil maikuul. Võistlusest võtab osa vähemalt üks pa­ järgi, mis üksustele välja saadetud. trull igast kompanist ja üksikust rühmast. 5) Maleva patrullivõistlused peetakse maikuul Lohu laag­ VII SIDEÜKSUSTE VÄLJAÕPPE ALAL. ris. Osa võtab igast malevkonnast üks 4-mehelineohvitseri- 1) Telefonistide üksuste väljaõppe taseme tõstmiseks ja üks 4-meheline allohvitseri patrull. korraldatakse võistlused, nagu see eriliste õppuste kavas näi­ 6) Talvine taktikaline õppus veebruarikuul. Osa võtavad datud. Kose malevkonna allüksused. 2) Väliraadiojaamade meeskondade täiendavaks ette­ valmistuseks korraldab Peastaap juunikuul kursuse, millest III SUVILAAGRID: võtavad osa koik meeskonnad täies koosseisus. Suvilaagrid korraldatakse kõigile malevkondatele mai lõpul ja juuni esimesel poolel. Suvilaagrite eesmärgiks on: Vm. MEREÜKSUSTE VÄLJAÕPE. 1) selgitada meie rahva ühtekuuluvuse vajadust; Mereüksuste ettevalmistamiseks ja väljaõpetamiseks kor­ 2) tuua elavust ja hoogu kaitseliidu tegevusse kogu ümb­ raldatakse suvel ja sügisel: ruskonnas; 1) 9. juunil Paldiski mererajooni mereüksuste signalist!- 3) ettevalmistada üksusi sügisesteks taktikalisteks õp­ de võistlused Lohusalus ja 16. juunil Prangli ja Loksa rajoo- pusteks, milleks seal läbi võtta jagudevahelised lahing­ mide signalistidele Loksal, erikava järgi. väljaõppe võistlused, side-, ratsa- ja rk. üksuste võist­ 2) Augustikuul üleriigilised signalistide võistlused Pea­ lused ja harjutused; staabi korraldusel. 4) värskendada üksuste pealikute teadmisi ja oskusi väik­ 3) Juunikuul kõigis rajoonides taktikalised õppused eri- semate üksuste juhtimisel, väljaõpetamisel ja neile õppus­ jkava järgi. Õppustest võtavad osa koik paadid, sidepostid ja te korraldamisel. lõhkesalgad. Eesmärgile jõudmiseks olgu laagrid hästi ettevalmistatud, 4) Sügisel peetakse taktikalised õppused koos mereväega. üksused võtaksid osa täies koosseisus, palutagu laagri õhtu­ tele ümbruskonna kodanikke. Laagri õhtud olgu eriti sisukad IX. JÄRJEKORDSED ÕPPUSED. 3a neil selgitatagu eesmärke, mis eelpool p. p. 1. ja 2. mär­ gitud. (Üksuste pealikute ja instr. juhatusel). 1) Laskeala. Üldine raskuspunkt 1939/1940. a. asetada IV. LASKEASJANDUSE ALAL. massi lasketaseme tõstmisele ja edasiviimisele laskeklassides 1) Maleva võistlusmeeskonna väljakoolitamiseks korral­ ja lahinguilmelistele laskeharjutustele. datakse Maleva poolt erikava järgi laskeharjutusi ja katse- Erilist rõhku panna noorte kaitseliitlaste ettevalmista­ võistlusi. misele relvade käsitamises ja laskeosavuse tõstmiseks. 2) Laskeala arendamiseks korraldatakse mitmesugused Kaitseliitlastele tutvustada lennukte tulistamist sõjaväe- võistlused, ka noorte ja kaitseliitlaste vahel, nagu see ori- püssidest, korraldades selleks eriõppusi. õppuse tabelis näidatud . Üldiseks laskeasjanduse õppuste eesmärgiks on Maleva 3) Õhuküttide ettevalmistamiseks korraldab Peastaap juu­ lasketasapinna tõstmine lahinglaskmises ja tippmeeste välja­ nikuul õhuküttide laagri. Malev korraldab õhuküttide välja­ koolitamises. Ettevalmistusel ja õppustele meelestada, et las- koolitamiseks eriõppusi, nagu tabelis näidatud, kemeistriks ei saa keegi sagedaste lahingpadrunite laskmi- Nr. 11 H A ft J Ü L A N B

sega vaid järjekindlate igapäevaste koduste ettevalmistavate Laskemoon laskmisteks treening-meeskonnale antakse harjutuste varal. Laskmine ©n vaid katse, kaugele eelharjutus- eraldi Maleva Staabist. tega on jõutud. Kaitseliidu põhirelvaks on sõjapüss, millest k) Rivipealikud, kelledele välja antud FN püstolid, pea­ laskmisele pannakse pearõhk. vad põhjalikult ära õppima püstoli materjalosa, selle käsita­ Instruktoritel ja üksuste pealikutel (eriala pealikute mise, hoolekande reeglid ja väljalaskma ettenähud harjutused. kaasabil) korraldada aasta jooksul kindlate kavade järele: 1) Relvade ülevaatust ja hoolekannet kõigil instruktoreil a) eriõppusi nõrkadele laskuritele korraldada laske juha­ ja pealikuil teostada Kaiseliidu ülema ksk. Nr. 3 — 1932. a. tajatel talvise perioodi jooksul; ja Nr. 10 — 1938. a. kohaselt. Hoolitseda, et koik kaitseliit­ b) õppelaskmised 1939/1940. a. jooksul laske juhatajatel lased oleks teadlikud relvade hoolekande reeglite tundmises. oma grupile korraldada nii, et saaks viidud II laskurklassi Kõigil kaitseliitlaste! käsitada relva kodus kõigi hoolekande reeglite kohaselt teades ,et heast relvast oleneb edu laskmi­ kõik rindemehed ja et klassilaskuritest vähemalt 15% soori­ sel ja lahingus. taksid klassikatse järgmisesse kõrgemasse klassi; c) üksuste pealikutel ja laskejuhatajatel läbi võtta las­ m) Laskeradade ehituste täiendamise ja korrashoiu peale kealal: noortega, õppemäärused §§ 61—64, rindemeestega — kõigil instruktoreil ja pealikuil erilist rõhku panna Sõjavä­ §§ 74—76 ja sisekaitsemeestega — §§ 181—182 ulatuses; gede Ülemjuhataja ksk. kohaselt. („Harjulane' nr. 10 — 1934. a.) ja laskekooli nõuete järgi. Uute laskeradade soetamist d) lalskemeistervõistlused kompanide ja üks. rühmade jätkata eesmärgiga, et laskerada oleks kättesaadav igale pealikuil läbi viia oma üksuses (ka noortega) 1. maist kuni kaitseliitlasele ja laskerajale minemiseks ei kuluks üle 1 tun- 20. maini 1940. a. Maleva laskemeistervõistluste maruste jä­ oii käiku. Olemasolevate laskeradade väljaehitamist jätkatak­ rele. Üksuste meistervõistlustest võtavad osa koik üksuste te­ se, et neil oleks võimalik teostada laskekoolis ettenähtud har­ gevliikmed omas klassis, noortest koik parimad laskurid. jutusi ja võistlusi ja et (laskmisel julgeolek oleks kindlusta- Vähemalt 3 võimelist vahekohtunikku võistlustele hangivad tud. Laskerajad tähistatakse siltidega ja tähistega, kus seda üksuste pealikud väljaspoolt oma üksust. veel pole tehtud. Laskemajad sisustatakse õpetlikkude tabeli­ Võistlusprotokollid seada kokku 2-es eks., millest üks tega ja skeemidega. Igal laskerajal peab olema julgeoleku kohe saata malevkonna pealikule ja teine — Maleva Staapi. reeglite kaust, missugused instruktori poolt koostatud. e) Malevkondade meistervõistlused läbi viia malevk. pea­ likuil 20. maist kuni 10. juunini 1940. a. Võistlused korralda­ 2. Eriüksuste väljaõpe. da maleva võistlusmääruste järele. Nendest võtavad 'osa Eriüksuste väljaõppe eesmärk — kontrollida kuivõrd on kompanide ja üks. rühmade 3-mehelised meeskonnad. Võime­ omatud eriüksuste poolt neile ettenähtud õppeaineid. Kontroll- lised vahekohtunikud võistlusteks hangivad malevkonna pea­ õppusi teostatakse piirkonna instruktori, või selleks välja saa­ likud iseseisvalt. detud eriinstruktori poolt eriüksuste pealikute kaasabil. f) Karikavõistlused kõigis kompanides ja üks. rühma­ RK. üksustes kontoroli õppustena läbi võtta: des ning merekaitseliidu üksustes peetakse üksuste pealikute korraldusel 1. maist kuni 31. okt. 1940. a. Ettenähtud va­ a) Rk. materjalosa KÕ I § 90 ulatuses, b) Rk käsitamise hekohtunikud hangivad üksuste pealikud naaberüksustest, ku­ alal KÕ I § 91 ulatuses, c) Rk rivikooli alal KÕ I § 96 p. hu nemad ise vahekohtunikke karikavõistlustele ei saada. 1—15 ulatuses, d) lahingkooli alal KÕ I § 97—101 ulatuses. Karikavõistlused viia läbi uute määruste järele. Erilist rõhku panna lahingkooli õppustel koostööle jalaväe laskurüksustega. Karikavõistlustel on eesmärgiks: Võistlustest võtavad osa koik kaitseliitlased; ja ei ühtegi nõrka laskurit. Õppelaskmine rk-st — lask misi teostada >,Laske-eeskir- ja jalaväe relvadele" III vihu § 34 kohaselt, lastes harjutusi g) Klassikat sed. Laske tasapinna selgitamiseks korralda­ nr. nr. 1—9. Iga rk. laskuril lasta neid harjutusi, milliseid vad Maleva instruktorid kõikidele küttidele. Klassilaskurite ja nad pole veel lasknud või täitnud. Klassikatsed korraldada algajate üleviimine ühest klassist teise sünnib karikavõist­ ,,Laske eeskiri jalaväe relvadele" III vihk §§ 45—48 koha­ luste tagajärgede põhjal — erilisi klassikatseid mitte kor­ selt. Lahinglaskmisi ja karikavõistlusi korraldada Valdekis. raldada. Lahinglaskmisi pidada KÕ 1 § 95 kohaselt, vähemalt 2 korda h) P. K. meeskondade õppusi korraldatakse Maleva ins­

Ratsa üksust es kontrollõppustena läbi võtta: — telefoni aparaat ja välikaabel, — hobuse hooldamine ja kasutamine, — praktiline sideteenistus. . — ratsasõit, Kontrollõpustena läbi võtta ained KÕ I .§§ 159—166 ula­ — ratsarivi, tuses. — luuretegevus, Praktiline sideteenistus, eriti öine side loomine, sidetee­ — sideteenistus. nistus lahingu olukorras ja sidemeeste orienteerumine maas­ Kontrollõppusi teostada KÕ I §§ 150—155 ainete ulatu­ tikul — läbi võtta sügisestel taktikalistel õppustel. ses. Kontrollõppustel anda ühtlasi juhtnööre ja selgitusi edas­ 2. Raadioside alal on kavas: pidises tegevuses õppealal. Luure- je sideteenistuse alal kon­ — välja õpetada või leida iga raadiojaama kohta vähe- trolli teostada sügisestel taktikalistel õppustel. Erilist rõhku \ — mait kaks kaitseliitlaste-raadiotelegrafisti, kes on suu­ panna öise rännaku ja öise sideteenistuse aladele. Erilist hool­ telised teostama sidepidamist morsega; damist ja kontrolli vajavad ratsarakmed. Igal õppusel, kon- — komplekteerida ja välja õpetada iga väliraadiojaama trollkogumisel ja teistel ülevaatusel õppuse korraldajad kont­ kohta üks varumeeskond .tarbe korral asendab prae­ rollivad ratsarakmeid ja nõuavad ratsarakmete korrashoiu gustesse meeskondadesse kuuluvaid mob.-alalisi kait­ reeglite täpset täitmist. seliitlasi; Hobuse kasutamisest ratsateenistuses selgitada üldloen- —• välja õpetada raadiojaama kohta kaks mob. alla gute näol veter. pealikutel .kusjuures loengule järgnegu prak­ mittekuuluvat kaitseliitlast, sidepidamiseks ja tööta­ tiline harjutus maastikul. miseks Maleva Staabis kasutusel oleva raadiojaamaga. „G" üksustes kontrollõppustena läbi võtta: Maleva kasutusel olevate väliraadiojaamade meeskondade — sõjagaasi tundmine, komplekteerimiseks ja maleva staapide raadiojaamade raadio- — g-kaitse abinõude käsitamine, telefonistide-telegrafistide ettevalmistuseks tuleb jaama pea­ — praktiline g-teenistus ja likul leida kandidaate ka noorte kotkaste ja Naiskodukaitse — esmaabi andmine gaasist kannatanuile. liikmete hulgast ,kes soovivad osa võtta vastavast etteval­ Kontrollimisel käsitada aineid KÕ I §§ 169, 170 p. p. mistusest ja on suutelised täitma raadioside teenistusala üles­ 1—5, 7—9 ja § 172 ulatuses. Praktilise gaasikaitse teenistuse andeid . kontrolli teostada sügisestel taktikalistel õppustel. Rindemeeste ettevalmistus. 3. Suusaüksuste väljaõppe alal: Rindemeeste väljaõppe alal instruktoritel korraldada kon­ Üksuste pealikutel jätkata suusk-rattur üksuste organi­ trollõppusi kontrollkogunemistel ja taktikalistel õppustel KÕ seerimise töid, kus need pooleli. Jaanuarikuust alates teosta­ I §§ 74—76 piires, et selgusele jõuda kuivõrd on omatud seni da suusküksuste õppusi. Rööbiti suusküksuste väljaõpeta­ korraldatud õppuste aineid. misega teostada ka katseid ja uurimusi suusküksuste varus­ Koondrivi kontrollida kõigil kogunemistel, õppustel ja tuse ja suusküksuste tegevusega ühenduses olevaid tehnilisi aastapäevadel ,lahkrivi ja lahingulist väljaõpet — sügisestel üksikasju kaitseliidu elu ja meie olude kohaselt. taktikalistel õppustel ja laskeala — tegelikel laskmistel ja Korraldada õppusi talvisel perioodil iga kuu vähemalt klassikatsetel. üks kord, ä 3—6 töötundi. Osa võtavad koik suusküksuste Sisekaitsemeeste ettevalmistus 1939/40. a. jooksul võtta kaitseliitlased. Suuremat tähelepanu pöörata suusk-üksuste läbi laskeasjandus KÕ I §§ 181—182 ulatuses ja instruktoritel suusatamisoskuse tasapinna tõstmisele igasuguses olukorras kontrollida kuivõrd laskeala kursus sisekaitsemeeste poolt on •—> öösi, päeval ja mitmesugusel maastikul, varjumisele. omatud. Suusküksuse väljaõppe aluseks on kaitseliitlase üldsõja- line ettevalmistus kaitseliitlaste üldõppekursuse kava järgi Mereüksuiste väljaõpe. (õppem. §§ 68—82) ja iga suusküksuse kaitseliitlase suusa- Navigatsiooni alal: tamisoskus. — praktiline töötamine kaardil; 1. Instruktori juhatusel võtta läbi: suusad, suusava- — igasugused rivistused merel; rustus ja nende eest hoolitsemine, suusatamine, suuskrivi- — kokkupõrgete vältimise reeglid ja paadijuhi kohused kool ja suusküksuste lahingkool (õppem. §§ 106, 107, 108, igasuguses olukorras; p. P- 1. 2). — semafori ja morse kasutamine; 2. Üksuse pealiku juhatusel drillida: suusatamist, suusk- —• kalamiini ja traali praktiline käsitamine. rivikooli ja rännakharjutusi. (õppem. §•§ 106 p. p. 1—3, 107 Erilist rõhku panna omas rajoonis mere tundmisele kaardi p. p. 4—5 ja 108 p. 9). järele ja praktiliselt. Jalgrattur-üksuste väljaõppe alal korraldada õppusi su­ Õppustest võtavad osa koik need paadipealikud ja abid, vise perioodi jooksul, iga kuu vähemalt üks kord a 3—6 tundi, kes pole lõpetanud 1938. a. Peastaabi poolt korraldatud kur­ õppustest võtavad osa kõik ratturüksuste kaitseliitlased. susi ja katseid kuni 20 br. register tonni laevajuhi õppekava Erilist tähelepanu pöörata luureteenistusele. Jalgratturük- piirides, õppused läbi viia oma jõududega. suste väljaõppe aluseks on kaitseliitlase üldsõjaline etteval­ Signaal- ja mereside alal: Semafori ja morse harjutu­ mistus, mis iga jalgratturüksuse kaitseliitlane omab kaitse­ sed ja mereside postiteenistuses praktiliselt. liitlase üldõppuskursuse kava järgi (õppem. §§ 68—82) ja Navigatsiooni alal: kompassi, pelengnatori ja meremär­ jalgrattasõidu oskus. kide tundmine. 1. Instruktori juhatusel võtta läbi: a) jalgrattasõit, b) Merepraktikast: üldmõisted taklasist ja laevade positsioo­ rivikool, c) jalgrattaüksuste lahingkool. (õppem. §§ 114 p. ni tuled; p. 1—5; 115 p. p. 5—8; 116 p. p. 1—4). — meteoroloogilisest instrumentidest ja meteoroloogili­ 2. Üksuste pealikute juhatusel võtta läbi drillina: jalg­ sed vaatlused; ratturite rivi- ja lahingkool. (õppem. §§ 114 p. p. 4—7; — üldmõisted kauguste mõõtmisest. 115 p. p. 5—8.) õppustest võtavad oss, koik signalistid. õppused läbi Sideüksuse väljaõpe. viia oma jõududega. 1. Telefoniside üksustes kontrollõppustena läbi võtta: Sig) aliseerimise harjutusi on soovitav teha maksimaal­ — üldteadmised sidest, setel kaugustel. » Nr.J! HARJU LANI

Sideposti-teenistus õpetada praktiliselt sidepostides. riiklik-rahvuslike päevaküsimuste ja akuutsemate vä­ EriHst rõhku panna sidevahendite tundmisele ja nende lisküsimuste selgitamine; käsitamisele ning- sideposti raamatu pidamisele. — võitlemine erakorraliste aegadega kaasaskäivate pa- Miini-traali alal: Kalamani ja .traali materjalosa tund­ heliste ning meie riigi ja rahva elu kahjustavate nähete mine sellises ulatuses, et võib neid praktikas vabalt käsitada. vastu. Õppustest osa võtta kõigil kaitseliitlaste!, kes on määratud ÜLDISED KORRALDUSED. miinialal spetsialisti kohtadele. Kui kohapeal ei leidu õpeta­ jat, siis pöörata Maleva Staabi poole. Koik kaitseliidu, Naiskodukaitse ja noorte nimel algata­ Mehaanika alal: Läbi võtta mootorite liigitus, materjal­ tud ja ettevõetud tähtpäevade ja aastapäevade pühitsemised, osa, kütteained, määrdeained mootori hooldamine ja motoris­ peod ja kõnekoosolekud jne., olgu põhjalikult ette valmista­ ti kohused. tud ja korralikult teostatud. Sanitar alal: Korraldada loenguid kõigile merekaitseliit- Tuleb silmas pidada, et maksulised ettevõtted vastaksid lastele esimese abi andmisest uppumise kui ka gaasimürgi­ rahva kandejõule ja ei koormaks kaitseliidu ettevõtteid üle­ tuse puhul. liigsete kuludega. Omas kulutustes, eriti meelelahutuslikkudes, tuleb igal KULTUUUR—SELGITUSTÖÖ. kaitseliidu liikmel ja üksusel toimida oma kandejõu kohaselt Kultuur-selgitustöö eesmärgiks on kaitseliidu üldrah­ ja praegustele erakordsetele aegadele sobivas vaimus ja kok­ vusliku ja riiklikkude aadete levitamine, arendamine ja teosta­ kuhoidlikkuses. mine. 5. Informatsiooni teenistuse alal on propaganda pealiku­ tel ülesandeks: Tegevuskavas 1939/40. a. on: — luua ja pidada tihedat kontakti kohaliku ajakirjandu­ 1. Malevkondade-, kompanide- ja üksikute rühmade koos­ sega ja ..Kaitse Kodu.ga"; seisude täiendamine propaganda pealikutega, kus need veel — anda ajakirjandusele ja „Kaitse Kodule" andmeid ja puuduvad. informatsiooni oma üksuse tööst-tegevusest ja elust, vä­ 2. Propaganda pealikute ettevalmistamine ettenähtud hemalt suurematest tegevustest ja ettevõtetest; ülesannete täitmiseks, milleks korraldatakse õppepäevad Tal­ — väärseisukohtade ja väärtõlgitsüste vältimine ja õien­ linnas, nagu see eriliste õppuste tabelis näidatud. damine sõnas ja trükis; Tööpäevade kavas on alad ja ained, mis aasta jooksul kohtadel käsitamist leiavad. — filmi, foto ja raadio kasutamine kaitseliidu tegevuse 3. Kultuur-selgitustöö Malevas: Selleks kasutatakse tutvustamiseks. — aastapäevi , 6. Üksuste kodud (klubid). Propagandapealiku ülesandeks, — töö-klubiõhtuid (vt. Ihk. 20) , koos üksuse pealikuga selle alal on — hoolitseda, et üksusel — koosolekuid ja koosviibimisi, oleks oma kodu, kas kaitseliidu erivarandusena ,koos mõne tei­ — kõiki õppusi. se organisatsiooniga või üüri-ruumi näol. Selgitustöö ülesanded: Kodu ruumid peavad leidma alalist kasutamist nii kaitse­ — kaitseliidu ja tema organisatsioonide sisemise- ja üld­ liidu üksuse kui ka naiskodukaitse ja noorte poolt. Nad täida­ rahvusliku distsipliini, sisemise tugevuse, liikmete vahe­ vad oma ülesannet siis: lise solidariteedi ja lepliku vaimu hoidmine ja süvenda­ — kui nad on üksuse tegevuse keskkohaks õppeülesan-, mine; riiklikkude ja rahvuslikkude päevaküsimuste, va­ nete ja meelelahutuslikus töös; jaduse korral ka akuutsemate välisküsimuste selgita­ — kui nad on otstarbekalt jagatud üksuse, nkk. jaoskon­ mine; na ja meie noorte organisatsiooni kohapealsete üksustega; — võitlemine erakorraliste aegadega kaasaskäivate pa- — kui neisse on kogutud kõik soetatud töoks-tegevuseks heliste ja meie riigi ja rahva elu ja olu kahjustavate nä­ vajalikud esemed ja õppevahendid. hete vastu; Et kaitseliidu kodud mõjuksid hubastena ja rahulikku — kaitseliidu seltskondliku töö arendamine; tööd ^võimaldavatena, selleks tuleb neid sisustada ja korras­ — pideva koostöö jätkamine kõigi teiste seltskondlike tada põhimõtete järgi, nagu meie seda oleme propageerinud organisatsioonidega, rahvuskultuuriliste ettevõtetega ja kodukaunistamise alal. Kui kodu ruumid võimaldavad, siis asutistega; anda neid ka kasutada kohapealseks muu seltskondliku töö — käimas- või teoksilolevatele rahvuslikele aktsioonidele ja tegevuse arendamiseks. juhtivalt või abistavalt kaasa aitamine; 7. Kaitseliidu ja Maleva väljaanded. — traditsioonide arendamine ja uute juure loomine. Igal propagandapealikul hoolitseda: 4. Kultuur-selgitustöö väljaspool malevat ,oma liikmes­ — et üksus ja nkk. jaoskond telliks Kaitseliidu häälekand­ konna meelelahutused ja enesearendamine seltskondlikul alal. jat «Kaitse Kodu" ja iga maleva ja nkk. liige, kes ei Selleks kasutatakse: ela koos teistega — maleva häälekandjat ,.Harjulast"; — Vabariigi aastapäeva ja Võidupüha pidustusi ja aktu- — et igas üksuse kodus oleks lugemislaud ja seal ei puu­ si, missugused tähtpäevad korraldatakse kohtadel kaitse­ duks kohalikud ajalehed, „ Kaitse Kodu" ja ..Harjulane". liidu ja naiskodukaitse otsesel kaasabil ja hoolel; „Kaitse Kodu" ja ,,Harjulane" köidetakse aastakäikude — kaitseliidu üksuste aastapäevade pidustusi ja aktusi; järgi ja paigutatakse üksuse raamatukogusse; — kõiki kaitseliidu ja naiskodukaitse pidustusi ja kõ­ Orkestrid. nekoosolekuid. Maleva ja üksuste orkestrite ala tegevuse eesmärgiks eel­ oleval aastal on: Kultuur-selgitustöö kavas on: — teemid ja alad, mis käsitavad rahvusliku ühtekuulu­ — jätkata orkestrite koosseisu väljakujundamist; vuse, üksmeele, riigikaitse riigiustavuse ja noorsoo kasva­ — täiendada orkestreid vajalike pillidega; tamise vajadust; — tõsta mängu taset; 12 HARJUL A N B Hr. 11

•v« tõmmata juure ja valmistada ette noori; Tegevus kehalise kasvatuse alal malevkondades ,kompa- — parandada majanduslikku külge. nides ja üksikutes rühmades Orkestrijuhtide teadmiste ja oskuste täiendamiseks kor­ a) 1. dets. 1939. a. kuni 1. maini 1940. a. — talispordi-, raldatakse kursused orkestrijuhtidele jaanuarikuul ja noorte võimlemise-, raskejõustiku ja sõjalise iseloomuga alade har­ instruktor-õpetajaile juuni- või augustikuul ,nagu see eriõp- jutused ja võistlused. Osa võtava koik üksuste sportlased-kait- puste tabelis näidatud. seliitlased, naiskodukaitseliikmed ja noored. Harjutusi korral­ datakse vähemalt kaks kõrda kuus; Eeltoodud ülesanded on üldiseks raamiks tegutsemiseks kohtadel, kusjuures maleva staap suuremate ürituste puhul b) 1. dets. 1939. a. kuni 1. apr. 1940. a. — suuskade val­ annab täiendavaid korraldusi ja instruktsioone. mistamise kursused malevkondades, malevk. pealikute korral­ dusel; KEHALINE KASVATUS. c) jaanuarikuul 1940. a. — malevkondade suusatamise meistervõistlused, malevkondade pealikute korraldusel ja Kehalise kasvatuse eesmärgiks on: instruktorite kaasabil; a) kasvatada oma liikmeid kehaliselt tublideks kaitseliit- d) 1. jaan. kuni 15. märtsini 1940. a. — suusatamis- lasteks; märgi võistlused kõigis üksustes ,.Harjulases" nr. 1 — b) arendada .õhutada ja levitada kehalist kasvatust ma­ 1934. a. Ihk. 21 ja 22 avaldatud määruste ja juhtnööride jä­ levas ja väljaspool malevat. rele. Osa võtavad koik suusasportlased — kaitseliitlased, Kaitselütlasi-sportlasi, kes pole kaaluvail põhjusil osa naiskodukaitse liikmed, noored kotkad ja kodutütred; võtnud üksusele korraldatud õppustest ega muretsenud oma­ e) 1. veebr, kuni 1. apr. 1940. a. — suusapuude lõikamine le vormiriideid ettenähtud ajja jooksul, ei või lubada osa võt­ kompanide ja üks. rühmade pealikute korraldusel; ta spordivõistlustest. f) jaanuari- ja veebruarikuudel — malevkondade raske­ Kehalise kasvatuse harjutustest ja kursustest, kui ruu­ jõustiku võistlused, malevkondade pealikute korraldusel; mid lubavad, saavad osa võtta väljaspool kaitseliitu seisvad g) 1. maist kuni 1. okt. 1940. a. — malevkondades, korn- kodanikud üksuse juhatuse otsusel; samuti saavad nad osa panides ja üks. rühmades kergejõustiku-, mängude-, ujumi­ võtta kõigist võistlustest, kuid nende tagajärjed loetakse väl­ se-, sõjalise iseloomuga alade võistlused ja harjutused. Osa jaspool kaitseliitlaste omi. Maleva võistlustest, harjutustest võtavad kõik üksuste sportlased, naiskodukaitse liikmed ja ei saa osa võtta kodanikud, kes kaitseliidust välja! heidetud. noored. Harjutusi korraldatakse kuni üks kord nädalas. Malevkondade-, kompanide-, üks. rühmade- ja spordi­ (Suuremate võistluste ja tegevuste kohta vaata eriõp- pealikua korraldavad iseseisvalt harjutusi ja võistlusi kohta­ puste tabelis). del, seades selleks kokku kindlad kavad käesoleva üldkava ja juhtnööride alusel nii, et komp. ja üks. rühmade võistlused X KONTROIXKOGUMISED JA ÜLEVAATUSED. oleks vähemalt üks nädal enne samanimelisi malevk. võistlu­ Kontrollkogumisie eesmärgiks on: si ja malevkondade võistlused vähemalt üks nädal enne ma­ leva samanimelisi võistlusi. Tarbekorral . nõuavad abinõude. 1. Kaitseliitlaste käes oleva varustuse ja relvade ülevaa­ Maleva võistlused, võistlused teiste organisatsioonidega kor­ tus ja selle seisukorra kindlaks tegemine; raldatakse Maleva Staabi poolt eriinstruktorite kaasabil. Ka­ 2. koosseisude ja organisatsiooni selgitamine; vad avaldatakse aegsasti teadmiseks ja osavõtmiseks. 3. kaitseliitlaste poolt üles tõstetud küsimuste lahenda­ mine; Allüksused korraldavad spordivõistlusi peamiselt oma 4. puuduste kõrvaldamine. tähtpäevadel. Nende võistluste kavu ei tohi liigselt koorma­ ta, eriti kergejõustiku üksikalade rohkusega, kus tunda annab Kontrollkogunemised korraldatakse koos pealikute ja tak­ korraldajate ja kohtunike puudumine ning võistlused veni­ tikaliste õppustega 1. detsembrist 1939. a. kuni 1. aprillini vad tuntavalt pikale. ja 15. sept. kuni 15. novembrini 1940. a. neis üksustes, kus läinud aastal kontrollkogunemisi ei korraldatud Kontrollkogu­ Kergejõustiku aladel on soovitav korraldada viievõistlusi nemisest võtavad osa koik tegev- ja toetavliikmed, katselii- 100 ja 1500 m. jooks, kõrgushüpe, odaheide ja kuulitõuge. du noored ja Naiskodukaitse liikmed. Iga võistluskava peab sisaldama sõjalise iseloomuga võist­ lusi — sõjaline kolmevõistlus, rännakvõistlused ja patrull- Kontrollkogunemisi toimetab Maleva pealik ja piirkonna võistused. Suusavõistluste kavva võtta teatesuusatamine instruktorid, kuna tarvilikud eeltööd teevad nende üksuste 4X10 klm., patrullsuusatamine ühes laskmisega, suusata- pealikud, kus kontrollkogunemised aset leiavad. Kaitseliidu mismärgi võistlused ja noorte kotkaste suusatamise võist­ ülema ksk. nr. 40 — 21. aug. 1928. a.> nr. 47 — 6. sept. lused (alates 12 a. ja vanemad). 1932. a., Kaitsel. Ülema ringk. Nr. 173 — 20. jaan. 1928. a. järgi ja minu korralduste kohaselt. Võistluste korraldamisel pidada silmas, et vähemalt ük­ suste võistlused viiakse läbi enne suuremate üksuste võistlusi. XI. MUUD TEGEVUSED. Erilist rõhku panna suuskade valmistamisele, suusatamisele ja sõjalise iseloomuga võistlustele. 1. Tegevus õppetöö organiseerimise alal. Võistlustel erilist rõhku panna mitmeala ja sõjalise ise­ Õppetöö edukamaks organiseerimiseks, vastavalt neile loomuga võistlustele, suusatamise oskusele ja võistlustele, eri­ ülasannetele, mis kaitseliitlastel riigikaitse alal täita (sise­ ti suusküksustele. Suusaspordi ja muu kehalise kasvatuse kaitse- ja rindeteenistus), kompanides ja üksikutes rühma­ arendamiseks ja levitamiseks on vaja ,et igast klassist ja igal des, kus see teostatav kodukorra nõuete kohaselt, organisee­ alal võistleksid eriinimesed. rida sisekaitse jaod. Täpsed nimekirjad sisekaitse -ja rinde- 1939/1940. a. jooksul seada korda olemasolevad spordi- meeste kohta eraldi peavad igas kompaniis ja üksikus rüh- platsid ja soetada uusi juure nii, et igal üksusel oleks oma majs alati korras olema. spordiplats. Samuti muretseda ka ruume talvisteks sisemisteks Sisekaitse jaod organiseerida sarnaselt, et jao koosseisu harjutusteks. kuuluvad mehed ei oleks laiali üle üksuse või rühma terri­ Uue alana on sisse võetud ujumise oskuse propageerimi­ tooriumi, vaid asuksid võrdlemisi kitsal maa-alal, mis või­ ne ja ujumise oskuse arendamine . maldab väljaõpet ja juhtimist. Sisekaitse üksustesse kuulu- Nr. Ü __g_ A R J Ü L A N Ü 13 vad need kaitseliitlased, kes on vanemad kui 42 aastat ja kes — kehalise kasvatuse harjutusteks ja võistlusteks koha­ tervislistel ja muil põhjuseil mobilisatsiooni alla ei kuulu, (õp- peal; pem. § 10). Rindemeeste rühmad, kus olud lubavad, kompa- — töö- ja klubiõhtuiks; uides ja üks. rühmades organiseerida eraldi. (Õppem. § 9.). — laskeradade- spordiplatside korraldamise töödeks; 2. Pealikute, naiskodukaitse, noorte kotkaste ja kodutü- — instruktorite tööpäevadeks üksustes; tarde juhtide ühised töökoosolekud ja klubiõhtud. Töökoos­ — koond, ja lahkrivi õppusteks; olekud — klubiõhtud korraldatakse eesmärgiga: läbi arutada — üksuste aastapäeva pühitsemiseks. õppetööd ja tegevust üksustes ja organisatsioonides; värs­ Eelpool tähendatud õppustest ja tegevustest teostavad kendada pealikute teadmisi; luua ja süvendada sisemist sidet kompanide ja üks. rühmade pealikud, alluvate pealikute kaas­ ja ühtekuuluvuse tunnet. Klubiõhtud peetakse vähemalt üks abil, erikavades ettenähtud ulatuses (tarbekorral nõuavad kord kuus malevkonnade-, kompanide- ja üks. rühmade peali­ Maleva Staabi kaudu aegsasti eriala instruktori välja): kute korraldusel. — õppelaskmist; Kuna paljud õpetajad on noorte kotkaste ja kodutütar- — karikavõistluse; de rühma juhid ja neid tulevikus, kes veel pole, kavatsus — üksuse meistervõistlusi; paluda noorte juhtideks, paljud vallavalitsuse liikmed, valla — nõrkade laskurite harjutusi; sekretärid ja õpetajad, on üksustes juhtivatel kohtadel, õp­ — noorte õppusi; pusteks ja pidudeks kasutatakse enamasti valla- ja koolima­ — korralisi eriüksuste õppusi; jasid, siis on väga tarvilik, et neile tööõhtutele palutakse ka — üksuse kehalise kasvatuse harjutusi ja võistlusi; vallavalitsuse liikmeid, vallasekretäre, koolijuhatajaid ja õpe­ — töö- ja klubiõhtuid; tajaid ning seltskonnategelase, et ühiselt läbi arutada noorte — laskeradade- ja spordiplatside korraldustöid; organiseerimist ja ruumide kasutamise võimalust kaitseliidu, — rinde- ja sisekaitsemeeste üldõppust; noorte kotkaste ja kodutütarde õppusteks ning pidude kor­ — üksuse aastapäeva pidustusi. raldamiseks. 2) teevad aegsasti koik korralduste kohaselt ettenähtud Kavas on: a) referaadid ja ettekanded õppealalistest ai­ eeltööd kontrollkogunemiseks. netest pealikute poolt (teemad valitakse aegsasti ettekand­ 3) teostavad üksuse organiseerimist koosseisude ja antud jate poolt ja teatatakse üksuste pealikule); b) töö-tegevus- korralduste järele. kavade läbi arutamine ja nende teostamiseks töö jaotamine; 4) Seavad detsembrikuul 1939. a. kokku alluva üksuse c) mitmesuguste majanduslise küsimuste arutamine; d) pi­ möödunud aasta tegevuse aruanded (mida ise ja alluvate dude ja aastapäevade kavade koostamine jne., mis leitakse pealikute kaasabil korraldasid) instruktorilt saadud juhtnööri­ soovitavaks kavasse võtta. Töökoosoleku kestvus 2—3 t. Koos­ de järele ja saadavad need Maleva Staapi, hiljemalt 15. det­ olek lõpeb omavahelise koosviibimisega, kus leiavad aset tee- sembriks 1939. a. õhtud naiskodukaitse korraldusel ja meelelahutused. 5) Läkitavad Peastaabi, Maleva Staabi ja Maleva ins­ XII. AASTAPÄEVAD. truktorite poolt korraldatavate üld- ja suurematele õppustele, kursustele ja võistlustele ettenähtud pealikud ja malevlased. Malevkondade-, kompanide- ja üksikute rühmade aasta­ 6) Korraldavad ja kontrollivad välisvõistlusteks ja võist­ päevi korraldatakse üksuste pealikute korraldusel. Aasta­ lusteks teiste organisatsioonidega ettenähtud meeste- või päevi suuremas ulatuses pühitsetakse mitte tihem ,kui iga meeskondade väljaõpet, ettevalmistust ja õppeabinõusid. 5. aasta tagant. K. SAAR, Malevkondade aastapäevadel korraldatakse rivi- ja spor­ divõistlusi ning koondrivi-õppusi erikavade järgi. kolonelleitnant, Harju Maleva pealik. *""" XIII. ÜLDISED KORRALDUSED ÕPPEKAVA A. V Ä L J A, TEOSTAMISEKS. kapten, a) malevkonna pealikud, läbi rääkides õppepiirkonna ins­ vanem instruktor. truktoritega või iseseisvalt: 1) määravad kindlaks malevkon­ nale korraldatavate õppuste-, võistluste-, suvilaagri-, aasta­ päeva pühitsemise-, töö ja klubiõhtute jne., aja ja koha, 2) korraldavad malevkonna organiseerimist koosseisude ja antud korralduste kohaselt, 3) korraldavad iseseisvalt aastapäeva ja teisi pidustusi, klubiõhtuid ja riviõppusi, 4) seavad kokku detsembrikuul 1939. a. malevkonna möödunud tegevuse aru­ ande, mida ise korraldasid ja saadavad selle Maleva Staapi, Järgmine ..Harjulane hiljemalt 15. dets. s. a. b) kompanide- ja üksikute rühmade pealikud, läbi rääki­ ilmub 25. jaanuaril 1940. a. des piirkonna instruktoriga ja asjaomaste pealikutega, mää­ ravad kindlaks alljärgnevate õppuste aja ja koha: Palutakse käsikirjad ära saata — õppelaskmiste harjutusteks kõikidest relvadest; — karikavõistlusteks; 15. jaanuariks — meistervõistlusteks; — klassikatseteks; — kontrollkogunemisteks; — nõrkade laskurite õppusteks ja harjutusteks; — noorte Õppusteks; — korralisteks eriüksuste (rk.-, ratsa-, side-, gaasik.-, suusk-ratturite üksustes) õppusteks; 14 HARJULANE _ _ Nr. II Harju Maleva õppetegevuse kava l. detsembrist 1939, a. kuni 30. novembrini 1940. a.

Harju Maleva erilised õppused

Aasta ja kuu­ Märkused päev Õppuse iseloom ja kirjeldus

I Pealikute ettevalmistus.

Detsembri, Õppepäevad rühma-, jaopealikutele ja nende abidele. Õppepäevad korraldatakse jaanuari, kompanides ja üksikutes rühmades. Osa võtavad kõigi nende üksuste rühmade veebruari ja ja jagude pealikud ja nende abid, kelledele õppused korraldatakse, nagu all­ märtsi-kuudel järgnevalt näidatud: 3. dets. Laitse kompani ja Vahastu üks. rühm; Korraldab: 7. aan. Russalu kompani; piirkonna instruktor. 9. aan. Alavere üks. rühm. 10. aan. Mõigu-, Voose- ja Ellamaa üks. rühmad. 14. aan. Padise kompani ja Rapla rk. üks. rühm. 16. aan. Peningi kompani. 17. aan. Rae kompani. 19. aan. Kose malevk. üldrühm. 21. aan. Harju-Risti ja Rapla kompanid. 23. aan. Anija kompani. 24. aan. Iru kompani . 27. aan. Kõnnu kompani ja Nõva üks. rühm. 28. aan. Vihterpalu üks. rühm ja Raikküla kompani. 31. aan. Raasiku kompani. 1. veebr, Väida üks. rühm. 4. veebr, Tuula ja Kuusiku üks. rühmad. 6. veebr, Aruküla üks. rühm. 7. veebr, Kurna üks. rühm. 11. veebr, Loksa üks. merirühm ja Kuimetsa üks. rühm 14. veebr, Joa üks. rühm. 16. veebr, Saue kompani, Leesi ja Klooga üksikud rühmad. • 21. veebr, Pääsküla-Tänasilma üks. rühm. 26. veebr, Lohu üks. rühm. [228. veebr, Tõdva kompani. 3. märts Paldiski, Kehra ja Hageri kompanid. 6. märts Nabala kompani. 10. märts Keila tehniline komp. ja Juuru üks. rühm. 13. märts Staabi kompani. 31. märts Prangli üks. merirühm ja Kehtna kompani. 10. dets. Maleva spordijuhtide töökoosolek Tallinnas. Maleva Staap. 11.--14. dets. Staapide õhu ja gaasikaitse komandode ja eritoimkondade pealikute kursused, Tallinnas, õppus erikava kohaselt. Kl. Peastaap. 17. dets. Malevaallüksuste pealikute töökoosolek, Tallinnas. Maleva Staap. Aprillikuul Kompani ja rühmade pealikute kursused Võru-Kubijal, Noorte Kotkaste kodus. Kl. Peastaap. 5., 6. ja 7. apr. Ratsaüksuste pealikute kursus, Tallinnas. Osa võtavad koik Maleva ratsaük- suste pealikud, alates jao pealikust. Maleva Staap. 21. aprillil Maleva allüksuste spordijuhtide koosoek, Tallinnas. 18. mail Malevkondade patrullvõistluste vahekohtunike õppepäevad Sakus, Nissis, Lo­ hul, Kuusalus. Osa võtavad erikorraldustega määratud malevk. erialade ja all­ üksuste pealikud. Piirkonna instruktor. 25. mail Maleva patrullvõistuste vahekohtunike õppepäevad Lohul. Osa võtavad mää­ ratud vahekohtunikud. Maleva Staap. 29. juun.—6. juulini Ohvitseride auastmes kõrgendamise katsetele ettevalmistuse kursus. Kl. Peastaap. 8.—10. juulini Ohvitseride auastmes kõrgendamise katsed. 15. sept. kuni õppepäevad komp.-, rühma- ja jaopealikuile, taktikaliste õppuste läbi viimi­ 15. novembr. seks, Maleva allüksustes. Piirkonna instruktor. Nr. 11 HARJULANE 15

II Taktikaline väljaõpe. Korraldab:

Veebruarikuul 1. Talvine taktikaline õppus Kose piirkonnas. Osa võtavad Kose malevkonna Maleva Staap. allüksused. 2. Lahingväljaõppe võistlused. Lahingväljaõppe võistlused korraldatakse: 25. ja 26. mail Lohul — Loone malevkonnale ja Kuusalus — Kuusalu malevkonnale. Piirkonna instruktor. 8. ja 9. juunil Sauel — Rävala malevkonnale ja Kosel — Kose malevkonnale. 15. ja 16. junnil Nissis — Keila, Kloostri ja Nissi malevkondadele. 16. juunil Maleva lahingväljaõppevõistlused, Valdekis. Maleva Staap. 3. Patrullivõistlused. Patrullivõistlused pealikuile, ohvitseridele ja allohvitseri- dele korraldatakse:

19. mail Sakus — Rävala malevkonnale, Keilas — Keila, Kloostri ja Nissi malevkonda- Piirkonna instruktor. dele, Anijal — Kuusalu ja Kose malevkondadele, Lohul — Rapla, !uuru ja Loone malevkondadele. 26. mail Lohul — Maleva patrullvõistlused. Maleva Staap. 24. ja 25. aug. Valgas — Kl. üleriiklised patrullivõistlused. Kl. Peastaap.

III Suvilaagrid.

Suvilaagrid korraldatakse erikava järgi: 25. ja 26. mai Lohul — Loone, Rapla ja Juuru malevkondadele, Kuusalus - Kuusalu malev- Piirkonna instruktor. konnale. 8. ja 9. juuni Sauel — Rävala malevkonnale ja Kosel — Kose malevkonnale. 15. ja 16. juuni Nissis — Nissi, Keila ja Kloostri malevkondadele. 15. ja 16. juuni Valdekis — laskurite laager. Maleva Staap. 14.—16. juunini õhuküttide laager. Kl. Peastaap.

IV Laskevõistlused.

Maikuul Kohilas — Kohila ja Staabi komp. vaheline laskevõistlus vintpüssidest. Osa võ­ Kohila komp. tavad 10. mehelised laskegrupid. I. maist — l.sept. Karikavõistlused laskmises. Korr. üksused. Maikuul Raplas — Vigala ja Rapla laskespordiklubidevaheline võistlus. Piirkonna instruktor. 16. juunil Valdekis — Maleva laskemeistervõistlused. Osa võtavad malevkondaale 3. mehe­ Maleva Staap. lised laskegrupid. Juulikuul Türil — Türi ja Rapla malevk. vaheline laskevõistlus. Piirkonna instruktor. Raplas — Märjamaa ja Rapla malevk. vaheline laskevõistlus. 4. aug. Mustamäe laskerajal — Maleva treeningmeeskonna valikvõistlus. Osa võtavad Maleva Staap. kõik treeningule määratud laskurid. II. aug. Üleriigilised laskemeistervõistlused noortele, Tallinnas. Kl. Peastaap. A16.-18. aug. Tallinnas — Kl. üleriigilised laskemeistervõistlused. 1. sept. Tallinnas — Maleva ja Auto-Tanki Rüg. vaheline laskevõistlus erikava järgi. Maleva Staap. Septembrikuul Irus — Iru komp. ja Piirivalve Jägala rajooni meesk. vaheline laskevõistlus eri­ Iru kompani. kava järele. 6. okt. Rakveres — Harju-, Viru- ja Narva maleva vaheline laskevõistlus erikava Viru Malev järele. 13. okt. Tallinnas — Rävala malevk. ja Vahipataljoni üleajateenijate laskeklubivaheline Rävala Malev. laskevõistlus erikava järele.

V Õhuküttide ettevalmistus.

25. ja 26. mail Lohu laagris Rapla malevkonna õhuküttidele. Piirkonna instruktor. Kuusalu laagris — Kuusalu malevk. õhuküttidele. 15. ja 16. juun. Nissi laagrris — Keila ja Nissi malevkonna õhuküttidele. Valdekis, laskuritelaagris — eriõppus Maleva õhuküttidele. Maleva Staap.

VI Sportlikud ja sõjaväelise iseloomuga võistlused.

17. dets. Katsevõistlus teatesuusatamise meeskonna koostamiseks Tallinn-Valkla-Tallinn. Jaanuarikuul Suusameistervõistlused malevkondades. Malevkonnad. 16 HARJULANE Nr. 11

6., 7. jaan. Tallinn-Valkla-Tallinn teatesuusatamine. Talispordi Liit. 14. jaan. Irus — Harju Maleva suusamärgi võistlused noortele. Maleva Staap. 27., 28. jaan. Aegviidus -18. ja 50. klm. ja noorte kotkaste üleriigilised suusatamise võistlused. Kl. Peastaap. Tallinnas — Harju Maleva ja Tallinna Garnisoni vaheline maadlusvõistlus. Tall. Garnison. 4. veebr. Nõmmel — Maleva suusameistervõistlused meestele ja naistele. Maleva Staap. 17., 18. veebr. Üleriiklised suusatamisvõistlused. Kl. Peastaap. I. — 3. märts Teatesuusatamine Tallinn-Tartu. 3. märts Kohilas — Harju Maleva poksimeistervõistlused. Maleva Staap. 10. märts Irus — Maleva meistervõistlus maadluses ja tõstmises. märtsikuul Harju-Järva Malevate vahelised tõste -ja maadlusvõistlused. 30., 31. märts Tallinnas — üleriiklised raskejõustiku võistlused. Tallinna Malev. 28. aprili Nõmmel — Maleva murdmaajooksu võistlused A ja B klassidele — koos Tallinna Pioneerpataljoni. Malevaga, Nõmme S/S Kalju'ga ja Pioneerpataljoniga. 25., 26. mai Kuusalu ja Lohu laagris — sõjaline kolmevõistlus, murdmaajooks, laskur- ja ratturjagude võistlused. Maleva Staap. 8., 9. juuni Kose laagris sõjaline kolmevõistlus, murdmaajooks, laskur- ja ratturjagude võistlus. 16. juunil Raasikul Harjumaa noorte spordimärgi võistlus. 15 ja 16. j nuu. Tallinnas — Ujumise ja vetelpääste propagandapäeva korraldajate kursus. Kl. Peastaap. 14. juulil Iru linnusel — raskejõustiku propaganda võistlused. Iru kompani. 21. juulil Sakus — pesapalli esivõistlused. Spordi instruktor. juulikuul Harju-Valga Malevate vahelised kergejõustiku võistlused. Harju Maleva. II. aug. Pirital — Harju Maleva ujumise võistlused. Spordi instruktor. 18. aug. Kehras — Harju Maleva võrkpalli esivõistlused. 24., 25. aug. Sõjaline kolmevõistlus, murdmaajooksu, laskur- ja ratturjagude võistlused. Valga Malev. 1. sept. Keavas — Harju Maleva kergejõustiku võistlused. Spordi instruktor. 7. ja 8. sept. Ratsavõistlused, Tallinnas. Kl. Peastaap.

VII Merekaitseliidu üksuste õppused. 9. juunil Lohusalus — Paldiski mererajooni kõigi signalistide võistlused. Maleva Staap. 15. ja 16. juunil Taktikalised õppused Loksal, Loksa ja Prangli rajoonidele. 16. juunil Loksal — Loksa ja Prangli mererajoonide signalistide võistlused. 25. aug. Üleriigilised mereside võistlused signaalalal. Kl. Peastaap. septembrikuul Taktikalised õppused koos mereväega. Maleva Staap.

VIII Kultuur selgitustöö alal. 9. dets. Maleva orkestripealikute informatsiooni koosolek Tallinnas. Kl. peastaap. 10. dets. Malevkondade-, korn.- ja üks. rühmade propaganda pealikute töökoosolek .Tal­ Malev ja Mai. prop. linnas, talvise perioodi tegevuskava läbiarutamiseks. pealik. 2.—6. jaan. Orkestrijuhtide täienduskursus Tallinnas. Kl. Peastaap. 21. aprillil Malevkondade, kompanide ja üks. rühmade propaganda pealikute töökoosolek, Malev ja Mai. prop. Tallinnas, suvise perioodi tegevuskava läbi arutamiseks. pealik. juuni- või Kl. orkestrite noorte instruktor-õpetajate kursus ,,Kotkakodus". Kl. peastaap. augustikuul IX Muud tegevused. 11.—16. dets. Karikavõistlusprotokollide kontroll ja laskurklassidesse arvamine, Tallinnas. Piirkonna instruktor. 17. dets. Maleva juhatuse, eripealikute, malevkondade., kompanide ja üks. rühmade pea­ likute koosolek Tallinnas. Maleva pealik. 18.—22. dets. Maleva õppetegevuse aruannete koostamine Maleva Staabis. Osa võtavad koik Maleva instr. 9.—11. apr. Maleva suvise õppeperioodi õppekavad ja laskemoona kuluaruannete koosta­ mine, Maleva Staabis. Osa võtavad koik instruktorid. 5. mail Maleva esinda j atekogu koosolek, Tallinnas. Osa võtavad koik Maleva allüksuste valitud esindajad, instruktorid, Maleva juhatuse liikmed ja Maleva erialade pealikud. ,

.20." novembril 1939. a.

K. Saar, A. Välja, Kolonelleitnant, Kapten, Harju Maleva pealik. vanem instruktor. Nr. 11 HARJULANE 17 Õppeala.

Jaanuarikuul 1940. a. maleva instruktorid: korral­ damine on üksuse propagandapealiku eriline üles­ davad üksuste ja erialade pealikute kaasabil järgmi­ anne. Kus on kavatsus korraldada klubiõhtuid, seal sed õppused-tegevused: propagandapealikutel aegsasti ettevalmistustööd läbi viia, koostades aegsasti ettekande kava ja esitada 1. Pealikute õppused. selle üksuse pealikule kinnitamiseks. Pealikute õppused korraldatakse üksustes, nagu see instruktorite õppepiirkondade kavades ettenäh­ 6. Õhuküttide õppepäev. tud. Osa võtavad rühma- ja jaopealikud ning nende Malevas organiseeritud õhuküttidele korralda­ abid. Õppekavas on: 1) jagu kaitsel, pealetungil ja takse 28. jaan. 1940. a. Valdeki laskeväljal õppepäev. piilkonnas. Vahiteenistus, sisekaitse teenistus (ka­ Osa võtavad kõik maleva õhukütid. vade (kontroll), püstoli ja püstoikuulip. materjalse Kavas on: 1) õppus erikava kohaselt ja 2) õhu­ osa käsitamine ja laskmine. küttidele ettenähtud laskeharjutused. 2) Maleva pealiku poolt antud küsimuste lähen- Kogunemine Valdeki laske väi ja sek. nr. 4 vahi- dmine. Õppustest osavõtjail kaasa võtta püstolid ja meeskonna maja juurde 28. jaan. 1940. a. kell 1000. püstoikuulip. ja puhastusabinõud, kelledele need on välja antud. 7. Kl. orkestrite juhtide täienduskursuse korraldab Kl. Peastaap Tallinnas 2.—6. jaan. 1940. a., 2. Kontrollkogunemised. millest malevas olevatel orkestripealikutel kõigil osa Kontrollkogunemisi korraldatakse üksustele, kus võtta. Osavõtmise kohta teatada maleva staapi möödunud aastal kontrollkogunemisi ei teostatud. 28. dets. s. a., et oleks võimalik tasuta sõidupilet Kontrollkogunemisi korraldavad õppepiirkonna (raudteel) välja saata. instruktorid, kuna tarvilikud eeltööd teevad nende 8. Kl. Peastaap korraldab 18- ja 50 km. ja „Noorte üksuste pealikud, kus kontrollkogunemised aset leia­ Kotkaste" suusatamise võistlused 27. ja 28. jaan. vad, kaitseliidu ülema ksk. nr. 40 — 21. aug. 1928. a., nr. 47 — 6. sept. 1932. a., kalitül. ringk. nr. 178 — Võistluse koha kohta teatatakse täiendavalt osa- 20. jaan. 19128. a. järgi ja maleva pealiku korral­ võtta soovijale. Võistlustest osavõtjal teatada hilje­ duste kohaselt. malt 20. jaan. 1940. a. maleva spordünstruktorile. 3. Pustol-kuulipilduja meeskondade õppused VANEMA INSTRUKTORI ÕPPEPIIRKONNAS. korraldatakse maleva instruktorite poolt, nagu õp­ 1. Pealikute õppused. pepiirkondade kavades näidatud. Kava s : Pk. materjalosa, käsitamine, hoole­ M õ i g u ü. r. — 10. jaan. 1940. a. üksuse pealiku kanne ja laskmine. juures. Osavõtavad koik jao erialapealikud ja nende abid. Algus kell 1000 (It. 478-86-26 II). 4. Instruktorite tööpäevadel Iru komp. — 24. jaan. 1940. a., Iru vallamajas. maleva instruktorid lahendavad küsimusi, mis on Osavõtavad koik rühma, jao, erialade pealikud ja seotud igasuguste kavade koostamise, nende kont­ nende abid (t. Iru 2). rollimise ja kordaseadmise asjus. 2. Kontrollkogunemine. Lahendavad küsimusi, mis kl. töös-tegevuses ette tulevad, minu poolt antud juhtnööride kohaselt. Mõiguü. r. — 11. jaan. 1940. a. Üksuse pealiku juures. Osa võtavad koik üksuse kaitseliitlased. Al­ 5. Töö ja klubiõhtuid. gus kell 1100 (lt. 478-85-26 II). Töökoosolekuid ja klubiõhtuid korraldatakse neis 3. Piijstol-kuulipiiduja õppus. üksustes, kus üksustel on oma kodu ruumid ehk on Iru komp. — 25. jaan. 1940. a. Kompanii pea­ neid võimalik selleks ajaks saada, üksuste pealikute liku juures. Osa võtavad püstol-kuulipilduja jao kait­ korraldustel. seliitlased ja selle jao pealik, kuhu P. K, väljaantud. Töö- ja klubiõhtute korraldamise eesmärgiks on: Algus kell 1100 (tel. Iru 10 I). — läbi arutada õppekavu; 4. Instruktori tööpäevad. — värskendada pealikute teadmisi; Mõigu ü. r. — 10.—12. jaan. 1940. a. — luua ja süvendada sisemist sidet. Tallinna s, taktikalised õppused 15.—18. jaan. Töökoosolekutest võtavad osa koik üksuste rivi- 1940. a. ja eriala pealikud, kuna klubiõhtule, üksuse pealiku Iru komp. — 24.—26. jaan. 1940. a. korraldusel, kutsuda naiskodukaitse, noorte kotkaste ja kodutütarde juhid. Vallavalitsuse liikmeid, valla­ II. KEILA ÕPPEPIIRKONNAS. sekretäre, õpetajaid ja kõiki kohapeal tegutsevate 1. Pealikute õppused. organisatsioonide juhte paluda neile klubiõhtuile, kus arutatakse riiklik-rahvuslikkude tähtpäevade Russ alu komp. — 6. jaanuaril 1940. a., Rus- pühitsemist ja teisi riiklik-rahvuslikke üritusi. Ees­ salu koolimajas; algus kell 1600. Osa võtavad komp. märk : Kõigi kohapealsete organisatsioonide tegevuse erialade ,rühmade ja jagude pealikud, (telef. Varbo­ kooskõlastamine ja kokkuleppimine töö ja tegevuse la 10. I). kava asjus ning luua ja süvendada sisemist sidet.. H.-Risti komp. — 20. jaanuaril, 1940. a., H.- Klubiõhtutel on soovitav, et esineks üksuse pro­ Risti koolimajas; algus kell 1600. Osa võtavad komp. pagandapealik ajakohase kõnega. Klubiõhtutel olgu erialade, rühmade ja jagude pealikud, (telef. Padise ettenähtud ka meelelahutav osa. Klubiõhtute korral­ 166.). 18 HARJULANE Nr. 11

2. Kontrollkogunemised. Juuru komp. — 22. jaan. 1040. a. Juuru valla­ Russ alu komp. — 7. jaanuaril, 1940. a., Rus- majas. Algus kell 1600. salu koolimajas; algus kell 1200. Osa võtavad koik Kehtna komp. — 26. jaan. 1940. a. Kehtna val­ komp. 'kaitseliitlased. lamajas. Algus kell 1600. Ellamaa ü. r. — 10. jaanuaril 1940. a., Turba Raikküla komp. — 29. jaan. 1940. a. Raikküla rahvamajas; algus kell 1700. Osa võtavad koik ü. r. vallamajas. Algus kell 1600. kaitseliitlased, (telef. Riisipere 27.). Märku s. Töökoosolekust võtavad osa eesmai­ Padise komp. — 14. jaanuaril, 1940. a., Padise nitud üksuste juhatused, erialade päälikud, noorte vallamajas; algus kell 11200. Osa võtavad koik komp. organisatsioonide juhid ja naiskodukaitse jaoskon­ kaitseliitlased, (telef. Padise 1.). dade esinaised. H.-Risti komp. — 21. jaanuaril, 1940. a., H.- Risti koolimajas; algus kell 1000. Osa võtavad koik III. Tööpäevad ja taktikalised õppused. komp. kaitseliitlased, (telef. Padise 16-o.). Rapla rk. ü. r. — 13. jaan. 1940. a. Nõva ü. r. — 27. jaanuaril, 1940. a., Nõva ves­ Juuru komp. — 23. jaan. 1940. a. kil ; algus kell 1400. Osa võtavad kõik ü. r. kaitseliit­ Kehtna komp. — 27. jaan. 1040. a. lased, (telef. Vihterpalu 3-b.). Raikküla komp. — 30. jaan. 1940. a. Vihterpalu ü. r. — 28. jaanuaril, 1940. a., Märkus. Tööpäevad ja taktikalised õppused Vihterpalu vallamajas; algus kell 1200. Osa võtavad korraldatakse eesmainitud üksustes, kokkuleppel ük­ koik ü. r. kaitseliitlased, (telef. Vihterpalu 1.). suste päälikutega. Taktikalised õppused erikava ko­ 3. Tööpäevad. haselt. Maleva Staabis— 5. ja 19. jaanuaril. IV. Instruktori tööpäevad. Keilas — 8. ja 9. jaanuaril. R a p 1 a s. — 3., 4. ja 0. jaan. 1940. a. eeltööd õp- Tallinnas — takt. õppused — 15.—18. jaan püsiks. M a 1 e v a S tääb i s. — 5. ja 19. jaan. 1940. a. UI. RAPLA ÕPPEPIIBKONNAS. instruktorite koosolek. 1. Päälikute õppused. Raplas — 7. ja 8. jaan. 1940. a. suusavalm. kursused. Rapi a rk. ii. r. — 12. jaan. 1940. a. Haridusseltsi Rapla Progümnaasiumis. — 10., 11., raamatukogu ruumis. Algus ikell 1930. 24.. 25. ja 31. jaan. 1940. a. Sõjaline õppus ja tegev, Juuru komp. — 22. jaan. 1940. a. Juuru valla­ nk. rühmas. majas. Algus kell 1100. Tallinnas, taktikalised õppused — 15.—18. Kehtna komp. — 26. jaan. 1940. a. Kehtna jaan. 1040. a. vallamajas Algus kell 1100. R a i k küla komp. — 29. jaan. 1940. a. Raik­ V. KUUSALU ÕPPEPIIBKONNAS. küla vallani. Algus kell 1100. Märkus. Eesmainitud päälikute õppusist võta­ 1. Pealikute õppused. vad osa üksuste erialade päälikud, rühmade päälikud, Kehra komp. — 12. jaanuaril, 1940. a., Kehra jaopäälikud ja jaoplk. abid. vabrikus; algus kell 1630. Osa võtavad kompanii eri­ alade, rühmade ja jagude pealikud. 2. Töökoosolekud. Kehra komp. — 24. jaanuaril, 1940. a., Kehra Rapla rk. ü. r. — 12. jaan. 1940. a. Haridus­ vabrikus; algus kell 1630. Osa võtavad koik komp. seltsi raamatukogu ruumis. Algus kell 2130. kaitseliitlased, (telef. Tallinna 308-00.).

Kehaline kasvatus.

HARJUTUSEPÄEVAD 10 2000 Vasalemma, 1700 Kohila, a spordiinstruktori A. K u k k' e juhatusel. 11 12 1800 Keava, 18. detsember kell 1700 - - Saku, 14 Pärnu, 19. ,, 1700 — Kohila, 15 1700 Saku, 20. 1700 — Iru, 16 1800 Kuusiku, 21. ,, 1000 — Keava, 17 1700 Nõmme, 22. ,, 1800 — Hagudi, 18 1900 Laitse, 27. ,, 1700 — Kohila, li9 2000 Turba, 28. ,, 1700 — Saku, 22 1700 Kohila, 29. 1700 — Turba. 23 10100 Kernu, 2. jaanuar kell 2000 — Vasalemma, 24 1,800 Kiisa, 3. 1700 — Saku, 25 1700 Iru, 4. ,, 1700 — Iru, 26 2000 Varbola, 5. ,, 1700 — Laagri, 27.-28. 1700 Tallinna, 7. ,, 1700 — Rapla, 29 1700 Kohila, 8. 1700 — Saku, 30 1800 Rapla, 9. ,, 1000 — Kernu, 31 1700 Saku. Nr. 11 HARJULANE 1!)

Merekaitseliitlaste ala.

HARJU MALEVA MEREÜKSUSTE PEALIKU teadmiste täiendamisega selle suure ülesande väär­ TEADAANNE. seks läbiviijaks olla. Palju on kättesaadud, kuid on veel palju saavutada, s e 11 e k s p e a m e sama Harju maleva merekaitseliitlased, maleva pealiku suure tahte ja hoolega edasi õppima poolt teile teatavaks tehtud 1936/1940, a. õppeka­ ja igaüks oma erialal end täiendama. vaga koos lisan omalt poolt järgmist: Ja seda i k

Noorte Kotkaste ala.

NOORTE KOTKASTE HARJU MALEVAVANEMA veer, E.; Salumets, E.; Epner, E.; Järvsoo, E.; Mee- KÄSKKIRI NR. 101. lind, R.; Selgeveer, E. Tallinnas, 7. dets. 1930. a. J õele htme rühmast: Rätsep, A.; Kalju, E.; Jõgi, L.; Havam, L. |§ 1. Loksa rühmast: Mikiver, O.; Endla, K.; Aas­ Avaldan maleva I Üldlaagrist osavõtjate nimed: maa, E,; Vabasalu, R.; Pärna, A.; Mikiver, H.; Lau- Kulasalu, M.; Raud, M.; Juhandi, J.; Summer, H.; rend, L.; Meesak, E.; Tsernjavski, P. Tiik, Ed.; KajaSsaar, A.; Maimik, V.; Oja, A.; Tam- mets, V.; Jakobson, A.; Kerjan, K.; Kuuskla, A.; Anija rühmast: Tomander, F.; Lehiste, E.; Pihlak, Ed.; Tamm, J.; Erilane, Ed.; Reintalu, O.; Mänd, R.; Kuusmaa, Ü.; Timm, A. pr. Veldre, J.; Agu, H.; Särekõnnu, J.; prl. Kask, H.; Saku as. rühmast: Jaanus, A.; Maimre, J.; Allikvee, V.; Laurimaa, E.; Haidlo, E.; Nooni, E.; Nurme, R.; Roosimäe, R.; Milkop, H. Jaanus, A.; Pruul, A. St. õpperühmast: Parm, V.; Saulep, R.; Triigi rühmast: Ergmaa, A.; Andrea, H.; Un- Reinholm, L.; Voore, K.; Saulep, A.; Suursööt, V. nuk, H. Saku rühmast: Laanemets, V.; Ööbik, R.; Me­ Kose rühmast: Kruusement, V.; Remmik, R.; sila, E.; Sults, H.; Vaheväli, V.; Raadik, E. Nurk, H., Tihane, E. Pääsküla rühmast: Kanastik, T.; Õunapuu, A r u k ü 1 a rühmast: Astrik, V.; Kotkas, E.; A.; Valdre, E. Kallang, L.; Peegel, R.; Meigas. K.; Orgussaar, K.; Sillaots, E.; Tint, E.; Peegel, H.; Muslin, V. Iru rühmast: Luuk, A.; Korv, A.; Ots, E.; Alavere rühmast: Pärn, H.; Maini, E. Sauemägi, E. Kuimetsa rühmast: Kruusimägi, A.; Antje, Väida rühmast: Rannik, Joh.; Veinla, L.; A.; Maipuu, A.; Küliste, A. Veinla, V.; Mallene, L.; Kumm, E.; Kull, E. Juuru rühmast: Koik, H.; Kadarik, A.; Lo- Valtu rühmast: Saage, E.; Laurima. E.; kota, K. Paimre, J.; Terasmaa, E.; Luukas, H.; Roosimaa, F.; Hargla rühmast: Vanaveski, E.; Reinurm, A.; Laurimaa, V.; Hindremäe, E.; Kukk, K.; Hindre- Ausmees, D.; Männa, K. mäe, V. Kaiu rühmast: Liblikas, E.; Luige, H.; Ein- Ohukotsu rühmast: Rõõm, A.; Kiisa, J.; Kal­ sak, E.; Riidak, E. jumäe, Ed.; Lepp, H.; Kaarsalu, A.; Kiisa, O.; Kal­ Kiiu rühmast: Kikas, A.; Nõmmets, A.; Muru, jumäe, A.; Leht, E. J.; Uus, I.; Ital, H.; Muru, V.; Tamm, K.; Sõgel, H.; Rapla rühmast: Paas, A.; Nigul, Ü. Ital, L. Hageri rühmast: Silman, E.; Kraas, A.; Hõim, Kaberneeme rühmast: Kuusmaa, V.; Lille- O.; Niine, V.; Kraas, P. mägi, E.; Laigar, L.; Oluper, H.; Kuusma, U.; Klaa­ Pähkla rühmast: Nigul, L.; Sepp, H.; Mühl- raas, L.; Ohakas, H. berg, H.; Alvere, O.; Susi, H. Hirvli rühmast: Langeste, H.; Jalak, H.; Peen- Järvakandi teh. rühmast: Mäede, E.; Reinsa­ salu, R.; Soosaar, K; Jalak, E. lu, E.; Kont. E.; Kont, K.; Hein. K.; Laidmets, V.; Jägala rühmast: Kalmus, E.; Pihlak, E.; Jak- Saard, E.; Rjatamm, S.; Okk, I.; Lang, Ü.; Rostok, S. sen, F.; Nõmra, R., Loopere, E.; Unt, E. R a i k küla rühmast: Saviir, O. Kõnnu rühmast: Kajasisaar, A.; Joala, M.; Keava ü. salgast: Illupmägi, L. Niilis, H.; Eesalu, V.; Põld, I.; Murakas, Ü.; Sildam, Kehtna rühmast: Sulakatku, K.; Kalmann, H.; J.; Sammal, E.; Krause, E.; Steinfeld, P.; Rand­ Jõelain, E. 20 HARJULANE Nr. 11

Kaba 1 a rühmast: Starkopf, V. tunda tõsist rõõmu tehtud tööst ,et võiksime ka anda R a i k k ü 1 a Lastekodu rühmast: Anton, R.; lootusrikka vastuse kõigile küsijaile iga noore näol, Pillet, J.; Breiberg, V.; Veiberg, O.; Reimann, L. kes kasvanud noorte 'kotkaste ridades. Ruila rühmast: Köster, J.; Ilumets, A.; Ilu- mets, H.; Simson, A.; Hiiesaar, R. § 3. Noorte kotkaste üheksandal tegevusaastapäe- Uue-Riisipere rühmast: Laurimaa, E.; vai 30. nov. s. a. tunnustan hoolsusmärgi vää­ Turcilov, Av; Kitsik, A.; Astašev, B.; Pupp, A.; Ein­ rilisteks pideva hoole ja tublidusega töötanud noored mann, K.; Eisberg, R.; Turcilov, S.; Arak, E.; Evar­ kotkad: tov, U.; Panderman, H.; Nurme, E.; Lühter, H.; Harju Malevast: kp. Palmiste, Kalju ; kp. Kamsakann, G.; Metsamägi, B.; Jõeleht, U.; Pon- Ee salu, Vendelin ; nk. Neeme, Hiljar ; nk. Kiisa, tus R.; Jaan ; kp. Erm, Erich ; kp. Lont, Bernhard. Paldiski ,,Murdlaine" r.: Klesment, E.; Räni, § 4. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaastapäe- L.; Pärtel, L.; Klesment, E.; Matiesen, V.; Lahe­ val 30. nov. s. a. tunnustan noorkotk asteho o 1- rand, A.; Altpere, J.; Idarand, H; s uspae 1 a väärilisteks hoole ja tublidusega tööta­ Keila , ,Põh japoegade" r.: Preem, K.; Sool, V.; nud noored kotkad: Bergmann, H.; Kosker, F.; Kalda, A. Harju Malevas t: kp. Klesment, Elmar; kp. Harj u-Ri s t i rühmast: Veljend, H.; Paeküla, Idarand, Heino ; nk. Klesment, Ervin ; kp. Räni, H.; Teiman Ed. Lembit ; kp. Matiesen, Valter; pk. Altpere, Johan­ Audevälja rühmast: Teesalu, E.; Teesaar, H.; nes ; kp. Teesalu, Evald ; kp. Teesaar, Harald ;, nk. Sildre, E. Veljend, Herman ; kp. Paeküla, Herbert ; nk. Jõe- Variku rühmast: Haidlo, E.; Kopelmaa, E.; rand, Leonhard ; kp. Lillemägi, Georg ; kp. Lillemets, Lillemets, E.; Targamaa, E.; Einart; kp. Targamaa, Elmar; kp. Roo vete, Ar­ Vihterpalu rühmast: Roo vete, A.; Tiidu- ved ; kp. Pärn, Harjo ; kp. Langeste, Helmuth ; pk. maa ,E. Jalak, Endel ; kp. Pihlak, Endel ; pk. Jaksen, Feliks ; Kloostri rühmast: Annuste, A. kp. Nõmra, Ralf ; kp. Lagle, Evald ; kp. Linnusaar, Hatu rühmast: Lillemägi G. Leonhard: nk. Salumets, Endel; kp. Steinfeld, Paul; Ardu rühmast: Talbak, T.; Talbak, E.; Piirsalu, kp. Ilumets, Alfred; kp. Simson, Ants; kp. Evartov, V.; Piller, V.; Vides, E.; Kesa, A. Uno ; kp. Kitsik, Anton ; kp. Ranna, Mihkel ; kp. Tu hala rühmast: Kalmus, J.; Hinnobert, V.; Altpere, Endel ; kp. Leinsoo, Arvi ; kp. Õunapuu, Odar, H. Avo : kp. Veinla, Vambola. § 2. § 5. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaastapäe- Avaldan väljavõtte Noorte Kotkaste vanema vai 30. nov. s. a. tunnustan noorh augas te käskkirjast nr. 120 — 26. mail 1090. a. hoolsu s paela väärilisteks hoolsad noorhaukad: i§ 10. Kinnitan noorte kotkaste malevate inst­ Harju Malevas t: nh. Kadarik, Avo.; nh. ruktoriteks 01. 04. 30 — 31. 03. 40. Suursööt, Vello; nh. Kirs, Arnold; nh. Kulasalu, Harju Malevas: kj. Eduard Tiik. Jaan. ' ~; § 3. § 6. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaas- Avaldan väljavõtte Noorte Kotkaste Vanema tapäeval 30. nov. s. a. tunnistan k o t k a j u h i - käskkirjast nr. 124 — 18. nov. 1939. a. märgi väärilisteks juhtimise oskusi ja võimeid üles § 1. Noorteorganisatsioonide Peavanema otsu­ näidanud noorkotkad: sega on kinnitatud noortemagistri kutses alljärgne­ Harju Malevast: nk. Rõõm, Artur; Rapla- vad noorte kotkaste juhid: Ohukotsu rühma vanakotkas; nk. Jaanus, Artur, Rä- 1. Harju Maleva instruktor kotka juht Eduard vala-Saka as. rühma kotkas. Tiik, arvates 14. aprillist s. a., kes kaitses ni­ § 7. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaastal, metatud päeval oma noortemagistri väitekirja 30. nov. s. a. tunnustan teenetemärgi väärilis­ teemal ,,M erinoork o t k a s t e s i h i d j a teks edukalt ja tunnustamisväärselt juhtimisalal te­ t ö ö" rahuldavate tulemustega van.-ltn. A. Va- gutsenud noorte kotkaste juhid: res'e ja nmag V. Pihlau oponeerimisel. Har j u Malevast: kj. Maimik, Viktor, Male­ Soovin uutele noortemagistreile õnne nende töös va aj. pealik; nmag Tiik, Eduard, Maleva instruktor. noorte kotkaste kõrgemas astmes meie rahvale ja riigile, tubli ja tegu võimsa järelpõlve kasvatamisel. § 8. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaastal, § 4. 30. nov. s. a. tunnustan t e e n e t e k i r j a väärilis­ teks edukalt juhtimise alal tegutsenud noorte kot­ Avaldan väljavõtte Noorte Kotkaste Vanema kaste juhid: käskkirja nr. 125. s. a. § 1. Tänase päevaga astub Noorte Kotkaste orga­ H a r j u M a 1 e v a s t: nk. Kalmus, Elmar.; Kuu­ nisatsioon oma kümnendasse tegevusaastasse. Varsti salu malevk. lippur, nk. Kuusmaa, Voldemar.; Kuu­ võime teha kokkuvõtte kümne aasta tegevusest. Noo­ salu malevk. signalist; nk. Mikiver, Arnold., Kuusa- red, teie innukas töö oma peres või rühmas ,teie kin­ lu-Loksa rühma vanakotkas; Laurimaa, Evald, Rap- del püüd täita noore kotka kombeid ja seadusi, teeb la-Valtu rühma kotkas; nk. Pruul, Aleksander, Räva- teist tublide meeste väärikad järglased; noorte ju­ la-Kotkaringi kotkas. hid ja vanemad sõbrad, teie häätahtliku nõu ja abi­ '§ 9. Noorte Kotkaste üheksandal tegevusaasta- ga suudavad noored saavutada ülesseatud eesmärgid. päeval, 30. nov. s. a. tunnustan aitaja märgi Soovin kümnendasse tegevusaastasse astumise puhul väärilisteks üle 2 aasta noorkotkastega hästi tööta­ teile kõigile indu ja veendumuslikku valmisolekut te­ nud ja üldettevõtee korraldamiseks kaasa aidanud gevuse jätkamisele, et saavutusi hinnates võiksime vanemad tegelased: Nr. 11 H Al J Ü L N E 21

Harju Malevast: Piirsalu, Olev, Maleva tööde on ettenähtud hindamiskomisjoni poolt Staabi nõunik; Tamm, Marta, Kodutütarde Ring­ vääriliseks tunnustatud tööde eest kuni viis konna vanem; Erilane, Eduard, Kaitseliidu maleva ergutusauhinda. Staabi arveametnik; Köster, Johannes, Nissi-Ruila 8) Auhinnatud töid avaldatakse võimaluse kor­ rühma vanakotkas; Laurimaa, Heimar, Nissi-U.- ral trükis. Riisipere rühma vanakotkas; Itn. Kerjan, Karl, Rap- 9) Auhindamata tööd jäävad N. K. Harju Ma­ la-Rapla rühma vanakotkas; Särekõnnu, Johannes, leva arhiivi. Rapla-Järvakandi teh. rühma vanakotkas. 10) Võistluste tulemused avaldatakse hiljemalt 1. aprilliks 1940. §5. 11) Auhinnad antakse välja pärast tööde taga­ Kinnitan kohtadele: järgede väljakuulutamist. Male va Staabis: Olev Piirsalu, maleva Staa­ bi nõunikuks; Aleksander Leinjärv, maleva Staabi § 3. nõunikuks; van-ltn. August Vares, maleva Staabi nõunikuks; kapt. Arnold Välja, maleva Staabi nõu­ Vanemate juhtide nõupidamise-päevast Tallinnas, nikuks; Feliks Väinastu, maleva lippuriks; kj. Artur 29. oktoobril s. a. võtsid osa järgmised vanemad ju­ Jaanus, maleva signalistiks; Aigar Kaare, maleva hid : koi. J. Vellerind, koi. K. Saar, nõunik J. Maisma, kirjandusala instruktoriks. kpt. A. Välja, nmag J. Tedersoo, nmag K. liping, Kõik arvates 1. okt. 193,9. a. nõunik A. Leinjärv, mai. van. abi J. Juhandi, kj. K1 o o s t r i malevkonnas: Arnold Taremaa — V. Maimik, V. Tammeta, R. Kivimägi, nmag Ed. Tiik, malevkonna vanema abiks; kp. Hugo Angast — ma­ A. Kaare, kj. A. Jaanus, F. Väinastu, Joh. Ratassepp, levkonna pealikuks, — mõlemad arvates 6. dets s. a. kj, J. Tamm, T. Talbak, Itn. K. Kerjan, kj. H. Kalda, kj. J. Kalmus, nmag A. Kajassaar, A. Kallion, Itn. § 6. V. Oja, Itn. A. Oja, nk. A. Ergma, n. Itn. J. Lõoke, Vabastan Kloostri malevkonna pealiku kohalt Ar­ Joh. Särekõnnu, J. Eplik, nk. A. Mikiver, R. Karu­ nold Taremaa, tema malevkonna vanemaks nimeta­ soo, J. Rosin, K. Jurnas, J. Kalvik, Pr. Einberg, mise puhul, arvates 6. dets. 1930. a. J. Ernesaks, E. Kalle, nk. V. Kuusmaa, N. Pärn, H. Venda, A. Külvi, E. Laurimaa, J. Rannik, H. Lau- NOORTE KOTKASTE HARJU MALEV AVANEMA rimaa, A. Kruusimägi, E. Nooni, E. Liivik, J. Ak- KÄSKKIRI NR. 102. katus, E. Võmma, Ed. Keeleste, E. Must, R. Mänd, Tallinnas, 9. detsembril 1939. a. N. Pärl, K. Sõmera, A. Mahoni, E. Meere, S. Raja­ § 1. saare, nk. E. Kalmus, A. Tael, A. Taloma, R. Oja, Et õhutada ja edendada kirjanduslist huvi noor­ nk. F. Tomander, A. Leitmäe, kj. H. Andrea, tes, eriti omaloomingu alal, otsustas Maleva Staap E. Saage, E. Teiv, nk. L. Jõerand, nk. G. Lillemägi, välja kuulutada kirjandite võistlused. Võistlustest nk. E. Ahtama, kp. E. Eesalu, kp. V. Astrik kp. osavõtu tingimused avaldan käesolevaga allpool. A. Korv, kp. A. Pops, nk. A. Pruul, kp. H. Põld § 2. pk. L. Illupmägi, kp. R. Odar, kp. A. Paas, kp. E. Saard, nk. J. Kiisa, kp. E. Lepp, nk. M. Joala, Noorte Kotkaste Harju Maleva kirjanditevõist- kp. E. Klesment. luste tingimused: 1) Võistlustest võivad osa võtta noorkotkad: Soovin kõigile noortele ja juhtidele rõõmsaid pühi 1. grupis — kuni 14-aastased ja ja õnnelikku uut aastat. 2. grupis — 15—17-aastased. 2) Võistlustööde teemadeks on: O. Suunsööt, v. Maimik, 1. grupis: „Mida tean mina Vabariigi Pre­ Malevavanem. Maleva aj. pealik. sident K. Päts'i elust. „Päev laagris". NOORTE KOTKASTE KLOOSTRI Vaba teem. MALEVKONNAVANEMA KÄSKKIRI NR. 10. 2. grupis: „Minu kodukoha osa Eesti mi­ nevikus". Ristil, 6. dets. 1939. a. „Minu kauneim elamus noor- kotkana". § 1. „Kelle sarnane tahaksin olla ja Vabastan kohtadelt: mispärast". Har ju-Risti rühmas: kp. E. Luik — kotka 3) Võistlustöö tuleb kirjutada selgelt loetavas kohalt ja kp. Sergei Veskimets, abikotka kohalt, mõ­ kirjas või kirjutusmasinal din-formaadis lemad arvates 20. nov. 1939. a. poogna ühel küljel ja esitada ühes eksemp­ laris N. K. Harju Maleva Staabile, asukoht § 2. Tallinnas, Kaarli tn. 8. Kinnitan kohtadele: 4) Tööd tuleb esitada märgusõna all ja juurde li­ sada sama märgusõna kandvas kinnises kir­ M a 1 e v k o n n a S t a a b i s: kp. E. Luik, malev­ jaümbrikus autori nimi, aadress, vanus ja konna lippuriks, kp. Sergei Veskimets — malevkonna rühma nimetus. signalistiks; mõlemad arvates 20. nov. 1939. a. 5) Tööde esitamise tähtpäevaks on 1. märts 1940. Har j u-Ri s t i rühmas: nk. Herman Veljend — 6) Võistlustööd kuuluvad auhindamisele. Hinda­ kotkaks; kp. Valter Aaspõld — abikotkaks; nk. Her­ jaks on minu poolt määratud kolme-liikmeline bert Mäesalu — lippuriks ja kp. Herbert Paeküla — toimkond. signalistiks. Kõik arvates 20 nov. 1939. a. 7) Auhindu on mõlemas grupis kolm, milleks on Variku rühmas: J. Mändla — kotkaks, arvates väärtuslikku kirjandust. Peäle auhinnatud 1. dets. 1939. a. ŽŽ 13 A fe J U L A N M Nr. 11

§3. §5. Ülendan noorkotkasteks: Määran laskurringi pealikuks nk. H. Veljend'i, abi­ Harj u-Ri s t i rühmas: Herman Veljend, Her­ deks kp. E. Ahtama ja nk. Leo Jõerand'i. Laskejuha- bert Mäesalu. tajaks res. lipn. E. Truuber'i, kõik arvates 29. nov. Hattu rühmas: Leo Jõerand. 1939. a. Ülendan kotkapoegadeks: § 6. ' Har ju-Risti rühmas: Herbert Paeküla. Hattu rühmas: Georg Lillemägi, Einart Lille­ Kinnitan erikatsed: mets. Harj u-R isti rühmas: H. V e 1 j e n d —kodu­ Variku rühmas: Elmar Targamaa, Osvald ne abimees, pioneer, kokk, esmaabiandja. H. Mäe­ Õunloo. salu — teejuht, kodune abimees, signalist, pioneer, Vihterpalu rühmas: Arved Roovete. esmaabiandja. H. Paeküla — loodusteadlane, sig­ Audevälja rühmas: Harald Teesaar, Ev. Tee­ nalist, pioneer ja esmaabiandja, koik arvates 20. 06 salu, Elmar Ahtama. 39. a. Koik arvates 19. 06. 39. a. A. Taremaia, 14. ; malevkonna vanema abi. Lugeda asutatuks Kloostri malevkonna laskur- H. Augiast, ring, arvates 29. nov. 1939. a. malevkonna pealik.

Naiskodukaitse ala.

HARJU MALEVA PEALIKU KÄSKKIRI NR. 27. 1. Eili Kitsnik — Saue jaoskonnast Maleva Staabi Tallinnas, 11. 12. 1930. a. jaoskonda, 2. Ellen Käbi — Raasiku - jaoskonnast Kehra jaoskonda, 3. Linda Kruus — Kuimetsa jaos­ § 1. konnast Kehra jaoskonda, 4. Alice Läte — Aruküla jaoskonnast Kurna jaoskonda, 5. Olga Kallion — Määran NKK Tuhala jaoskonna esinaiseks Ida Järvakandi jaoskonnast Raiküla jaoskonda, 6. Emi­ V e i s e n b e r g' i, arvates 05. 11. 39. a. lie Takel — Raasiku jaoskonnast Peningi jaoskonda. Õiendus: Ijh. 10, Õiendus : Ijh. 3. § 2. § 9. Vabastan NKK Kehra jaoskonna esinaise kohalt Alljärgnevad tegevliikmed lugeda toetavliikmeiks, Laine Kaseoru omal soovil, arvates 1. okt. s. a. arvates 11. 12. 39. a.: Õiendus : Ijh. 10. Kehra jaoskonnas: Anne Traat. Raasiku jaos­ § 3. konnas: Anette Rööp. Avaldan tänu pr. Laine Kaseorule NKK Kehra Õiendus: Ijh. 3. jaoskonna juhtimisel. § 10. § 4. Kinnitan NKK jaoskondades osakonna vanema­ Määran NKK Kehra jaoskonna esinaiseks Hilda teks, arvates 11. 12. 39. a. Randalu, arvates 1. 10. 39. a. Kehra jaoskonnas: Ludmilla Salu — keha- Õiendus : Ijh. 10. kultuurosakona vanemaks ja Ellen Käbi — toitlus­ osakonna vanemaks. i 5. , Varbol a jaoskonnas: Linda Antuk — varus­ Kinnitan NKK Kehra jaoskonna abiesinaiseks tusosakonna vanemaks, Linda landmann — sanitaar- Ludmilla S a 1 u ja laekuriks Erika V e e p e r e, mõ­ osak. vanemaks, Helmi Zirul — toitlusosak. vane­ lemad arvates 1. 10. 39. a. maks ja Leida Jürine — kehakasvatuseosakonna va­ Õiendus: Ijh. 10. nemaks. § 6. Järvakandi jaoskonnas: kehakultuurosa- konna vanemaks Helmi Naaris ja abiks Elvi Orumaa. Luban puhkusele NKK Laitse jaoskonna esinaise Erna Uutma perekondlistel põhjustel, arvates Ravila jaoskonnas: Eleonore Teras — keha- 1. 12, 39. a. — 1. 04. 40. a. kultuurosakonna vanemaks. Õiendus : Ijh. 10, Aruküla jaoskonnas: Ekaterina Springberg — sanitaarosakonna vanemaks, Salme Paumets — !§ 7. toitlusosakonna vanemaks, Aliide Lagle — varus- NKK Laitse jaoskonna esinaise kohuseid täita tusosak. vanemaks, kehakultuurosakonna vanemaks abiesinaisel Meeta Laurisaar'el, arvates 1. 12. 39. a. — Selma Linamäe. Õiendus : Ijh. 10, Rapla jaoskonnas: Valentine Kerjan — sani­ taarosakonna vanemaks, Marie Kalde — toitlusosa­ § 8. konna vanemaks, Marta Niimann — varustusosak. Viin üle jaoskonnnast-jaoskonda, arvates 11. 12. vanemaks ja Alice Poomann — kehakultuurosakonna 39. a.: vanemaks. Nr. 11 HARJULANE 23

Saue jaoskonnas: Lydia Pärna — kultuur- ja Rapla jaoskonda: Leida Alliksaar, Miralda kehakultuurosak. vanemaks, Magda Härma — varus­ Purre, Margareta Aaskivi ja Johanna Vohnja. tusosakonna vanemaks, majandusosak. vanemaks — Ravila jaoskonda: Eleonore Teras. Marie Tõevälja, abideks Pauline Sastok ja Hela Ki­ Jõelähtme jaoskonda: Ivi Roopere. vimaa. Kehra jaoskonda: Jekaterina Püve. Juuru jaoskonnas: Leida Mändsoo — kehakul- Nissi jaoskonda: Alma Linno ja Aliide Pajoma. tuurosakonna vanemaks. S a u e jaoskonda: Hilja Härm, Lydia Aarma, Ingliste jaoskonnas: Leida Velberg — toit­ Asta Sams, Iida Meenkof, Marie Varma. lusosakonna vanemaks, Alice Talvoja — varustus­ A r u k ü 1 a jaoskonda: Helene Randmaa. osakonna vanemaks, Leida Randlepp — kehakultuur- Tõdva jaoskonda: Helga Purre, Kristiine Sak­ osakonna vanemaks. sakulm, Helga Must. K1 o oga jaoskonnas: Benita Reinpalu — kena- Kodasoo jaoskonda: Felicitas-Jolanda Voogla, kultuurosakonna vanemaks. Juta Ilbak, Ese Võlumäe, Hildegard Kagovere ja Kaiu jaoskonnas: Helene Oderma — toitlus­ Helmi Jürgens. osakonna vanemaks, H. Roosma — sanitaarosakonna Arvates 12. 12. 39. a. alljärgnevad liikmed: vanemaks ja Helmi Põldma — varustusosakonna Kuimet s a jaoskonda: Naima Talva. vanemaks. Tuhala jaoskonda: Helmi Lehtmets, Helmi J ä r 1 e p a jaoskonnas: Tiiu Keis — kehakul- Pääsuke, Salme Uusmaa, Elita Puusepp, Marta Kaal, tuurosakonna vanemaks. Alvine Pajunurm, Asta Benksohn, Ella Tiits, Elfrie­ Lohu jaoskonnas: Anna Jogi — toitlusosakonna de Nirgi, Elia Kaal, Viime Aasmann, Anette Rand­ vanemaks, Alice Möldre — sanitaarosakonna vane­ lepp, Leili Kivistu. maks, Ermiine SSihtmäe — varustusosakonna vane­ Maleva Staabi jaoskonda: Assi Küüra ja maks ja Ella Veeber — kultuurosakonna vanemaks. Aino Einmann. R a n n a küla jaoskonnas: Hella Jõe — kena- Tuhala jaoskonda: Ida Veisenberg — arvates kultuurosakonna vanemaks, varustusosakonna vane­ 5. 11. 39. a. maks — Lilli Sirel ja Juta Orunok — sanitaarosa­ Õie n d us : Ih j, 1. konna vanemaks. § 14. Valtu jaoskonnas: Veera Avasalu — kehakul­ Alljärgnevad kodanikud lugeda vastuvõetuks toe- tuur osakonna vanemaks. tavliikmeteks NKK Harju Ringkonda, arvates Raasiku jaoskonnas: Alide Elving — toitlus­ 11. 12. 39. a.: osakonna vanemaks, Valli Veske — varustusosa­ Kehra jaoskonda: Elfriede Nurmoja. Pal­ konna vanemaks, Leontine Valdemar — majandus­ diski jaoskonda: Anna Tammik. osakonna vanemaks, Senta Tooming — kultuurosa­ Õiendus: Ih j. 1. konna vanemaks ja Aliide Ülevain — sanitaarosak. ja kehakultuurosaikonna vanemaks. § 15. Maleva Staabi jaoskonnas: toitlusosa­ NKK Harju Ringkonnast lugeda lahkunuks all­ konna vanemaks — Kaare Liblik, abideks Alide järgnevad NKK liikmed: Pappel ja Assi Küüra, kehakultuurosakonna va­ Kuimetsa jaoskonnast: Johanna Jakobson — nema abideks — Helmi Kask ja Lola Reichmann, sa­ eluk. muutmise tõttu, arvates 16. 07. 39. a. nitaarosakonna vanema abiks — Alice Kadarik. P ä ä s k ü 1 a - T ä n n a s ilma jaoskonnast: Lai­ Õiendus : Ijh. 10. ne Kanastik — kodustel põhjustel, arvates 2. 12. 39. a. § 11. Aruküla jaoskonnast: Linda Lepik — elukoha Vabastan osakonna vanemate kohtadelt, arvates muutmise tõttu, arvates 1. 11. 39. a. ja Liidia Vino­ 11. 12. 30. a.: Maleva Staabi jaosk.: Alide gradov — eluk. muutm. tõttu, arvates 11. 12. 39. Pappel, omal soovil — arvates 11. 12. 39. a.; Keh­ Valtu jaoskonnast: Ellen Eichorn — elukoha ra jaoskonnas: Maria Taumann, omal soovil — ar­ muutmise tõttu, arvates 11. 12. 39. a. vates 18. 09. 39 ja Linda Pitea — eluk. muutmise Rävala jaoskonnast: Gertrud Sachsendahl — tõttu — arvates 11. 12. 39. a. ja sanitaarosak. vanem ümberasustamise puhul, arvates 15. 10. 39. a. Anne Traat, omal soovil — arvates 26. 10. 39. Vahastu jsk.: Anna Heinsoo — eluk. muut­ Õ a endus : Ih j. 10. mise tõttu 1. 12. 39. a. § 12. Kehra jsk.: Elia Järve — ajapuudusel, arva­ Alljärgnevad NKK liikmed on abiellunud ja uueks tes 18. 09. 39. a. perekonnanimeks saanud: 1. Alma Havam — „Ant" Õ i e n d u s : Ih j. 2. — Jõelähtme jaoskond, 2. Hela Kadari — „Kivimaa" § 16. — Saue jaoskond, 3. Elvi Talimaa — ,,Jõgisoo" — Minu käskkirja Nr. 25 § 12 muutmiseks lugeda Kuivajõe jsk. Leili Ruubeli, Elss Käspre, Olga Kraavis Sinaida So­ Õiendus: : Ih j. 6. bini, Melanja Vaga ja Aili Idala kohta NKK lahku­ § 13. mine maksvusetaks. NKK Rävala jaoskonna liige Alice Kulasalu on K. Saar, omale uueks eesnimeks võtnud „Liis", milline muu­ kolonel-leitnant. datus teha nimekirjades. Harju Maleva pealik. Oien d u s : Ih j. 5. Saabuvad rõõmu-, rahu- ja valgusepühad ning § 14. meie koik võime neid vastu võtta sellistena. Kuid Lugeda vastuvõetuks tegevliikmeteks NKK Harju meie ümber on seda rõõmu ja rahu nii vähe! See Ringkonda alljärgnevad kodanikud, arvates 11. 11. tumestab ka meie kõikide hingi ega lase tunda täit 39. a.: jõulurõõmu. 24 HARJULANE Nr. 11

Astume siis vaikses palves jõuluõhtusse, et Kõik­ Soovin rõõmurikkaid jõule ja head uut aastat võimas valgustaks ka neid, kes liiguvad viha ja naiskodukaitsjaile, kodutütreile ja kogu kaitseliidu! vaenu varjus ega näe seda suurt valgust, mis hoo­ perele. vab maailma rahust ja armastusest, et Ta sirutaks oma abistaja ja kaitsva käe ja saadaks igatsetavat 2.—4. dets. toimusid ringkonna varustusvalmis- rahu ja rõõmu kõigile meie sõpradele, sugulasile, tuse kursused Nehatu®, millest osavõtsid pea koik hõimuõdedele ja vendadele. varustusvanemad jaosk. Meie võime saata käesoleva aasta igavikumerre Tänan kõiki, kes aitasid kaasa kursuste heaks rahuldustunde ja tänuga, et meie töö on kannud kordaminekuks. Suur aitäh kursuste juhtkonnale vilja, et meie riigijuhid on omanud suurt ettenäge­ pr. Ojanurmega eesotsas, lektoreile koi. Koitmetsale likkust, pikkameelt, ja . rahuarmastust. Käesolev ja Itn. Treialile, kohalikule jaoskonnale, vallavalitsu­ aasta on olnud mele elus üks raskemaid, kuid kui sele ja suur tänu Teile— osavõtjad, sest ilma Teieta need raskused on võidetud, siis astuma täie julgu­ poleks olnud kursustel mingit tagajärge. Loodan sega, püstipäi uude aastasse, teades et meie töö­ kindlasti, et koik need teadmised rakendate ellu, tahet, 'kindlat meelt ning teadmist oma riigi olemas­ 'kui vajab seda kodu. olu püsivusse ei kõiguta miski. Meie püsime eestlas­ M. Voore, tena ja sureme sellena, kui vaja. ringk. esinaine.

Kodutütarde ala.

KODUTÜTARDE HARJU RINGKONNAVANEMA A u d e v ä 1 j a rühmav, kohale Elsa Esko, arva­ TEADE NR. 45. tes 28. okt. k. a. Tallinn, 12. detsembril 1Ö39. a. Jõelähtme rühmav, kohale Jenni Petersoo, arvates 12. nov. k. a. Soovin kõigile rühmavanematele ja Varbola rühmav, kohale Veera Suurorg'1, ar­ kodu t ü tarde perele vates 9. nov. k. a. rõõmsaid jõulupühi Keila rühmav, kohale Emilie Kiive, arvates ja õnnelikku uut aa,stat ! 4. dets. k. a. P a 1 d i s k i rühmav, kohale Liidia Viik'i, arva­ Marta Tamm, tes 1. dets. k. a. Ringkonnavanem. Keila rühmavanema abi kohale Aliide Rosin, 1. arvates 4. dets. k. a. Vabaistan: 2. Kaiu rühmavanema kohalt Hilda Paltre, arvates Kolga-Uuri rühmavanem Elmerine Ränk on abi­ 25. sept. k. a., elukoha muutmise tõttu. ellunud ja uueks nimeks saanud Elmerine H a k k. K u u s i k u - S i k e 1 d i rühmavanema kohalt Prangli rühmavanem Lilli Raud on abielludes uueks Emilie Puskari, arvates 25. oktoobrist k. a., elukoha nimeks saanud Lilli Leppmets. muutmise tõttu. Jõelähtme rühmavanema kohalt Elisabet 3. Uutniaa, arvates 12. nov. 1193®. a., elukoha muut­ Eelmises „Harjulases" (Nr. 10, 1939. a.) on Pet­ mise tõttu. seri tuleõnnetuid abistavate rühmade loetlemisel ek­ Keila rühmavanema kohalt Hermi Jakobsoni, sikombel Härmi rühma asemel nimetatud P i k v a. arvates 8. nov. k. a., omal soovil. Paldiski rühmavanema Elviine Kausa, arva­ Ringkonna ajakirja toimkond pikendab kaastöö tes 1. dets k. a., omal soovil. saatmist 10. jaan. 1940. a. Kinnitan: Kaiu rühmavanema kohale Hilda Jürimaa, ar­ Marta Tamm, vates 25. sept. 1939. a. Ringkonnavanem.

Surma läbi lahkunud toetajat liiget kompanii esimest pealikut FRIEDRICH KASEMÄGIT

mälestab K. L. Peningi Kompanii.

Väljaandja: Harju Maleva Staap. „Kiiirtrtikk", Tallinn, Rüütli 4. Vastutav toimetaja: K. Saar.