VEEBRUAR 2018 Nr. 02 (203)

LEELO TUNGAL BERNARD KANGRO Palju,

SIND MA TAHAN ARMASTADA SEE ON KODU, KUST TULLAKSE palju õnne,

Sind ma tahan armastada – Tuhanded põlved on käinud me eel Eestimaa! mitte nii nagu haavatu haavatut, läbi ajaloo halli hämaruse mitte nii nagu saamatu saamatut, pikas lõputus reas. mitte nii nagu võtja andjat, Meie noorus on Eesti noorus, mitte nii nagu tõbine kandjat, kaua igatsetud, vaevaga võidetud Sind ma tahan armastada suur ja rõõmus aeg. nagu merepiisk armastab merd, Veebruar – sel on pidulik kõla, nagu verepiisk tervet verd, sinimustvalgete lippude lagin nagu hangesid armastab räitse, värskes jõulises tuules. nagu õunapuud uibuhäitse, See on ringkäik, mis pole veel läbi, Sind ma tahan armastada, elu, mis iialgi otsa ei lõpe, lauldes läbi pisara, mõte, mis iial ei kao. sa mu valge, See on kodu, kuhu jälle kord sa mu malbe jõutakse. talveräänne isamaa Vaibanäitus Moodsa Eesti Paviljonis. 1988 1952 Rootsis 100-meetrine kingitus AGA ÜKSKORD ON EESTI RIIK! „Koo end ajalukku“ algatuse raames on end Rahvaste saatused on nagu inimsaatused, need Majaomanikel oli aga tsaari-Venemaal õigus osaleda kahest Euroopa suurriigist olid saanud kiskjad, kes ajavahemikul 11. aprill kuni 9. detsember kudunud kujunevad paljude tegurite koostoimes. Väga oluline linnavolikogude valimisel. Nõnda tõugatigi – vene häälte jagasid omavahel saaki. Ainus, mida Eesti suutis, oli ajalukku ligi 7000 inimest. Nende inimeste kätetööna on esivanematelt päritu, aga ka keskkonna – näiteks kaasabil – põlised baltisakslased Tallinna linnavõimust püüd võita aega ja säästa inimelusid. Tagantjärele sündis selle aja jooksul Eesti Vabaõhumuuseumi naabrite mõjutused. Üksik inimene võib naabreid kõrvale. tarkuses võib alati küsida, kas seda poleks saanud Kolu kõrtsi paigaldatud kangastelgedel erakordne valida, sobivasse kohta kolida, kogu rahvas seda teha 1905. aasta Vene revolutsiooni on ikka nimetatud teha paremini. juubelikingitus Eesti Vabariigile – 100-meetrine vaip. ei saa. Ja ei tahagi, sest kodumaa on ühiskodu, mis punaseks. See oli punane küll, aga ka sinimustvalge. Eesti võitles ometi, võttes vastu relvad vaenlaselt See kaunis kunstiteos oli pärast valmimist eksponeeritud on ju hinges sügaval. Just sel aastal põrkusid Tartu Ülikooli peahoone ees number kaks, et peatada vaenlane number üks. kõigile vaatamiseks Vabaõhumuuseumi Moodsa Eesti Kui hoolega vaagida, siis avastame, et Eesti asub päris punane ja sinimustvalge lipp. Eesti rahvuslipp oli Võitjate üle kohut ei mõistetud. Kulus aastakümneid, paviljonis, seejärel rändas taies Pärnu Kontserdimajja, meeldivas keskkonnas. Siin on neli ilusat aastaaega, muutunud poliitilise võitluse lipuks. See oli aeg, mil enne kui sinimustvalged sellel maal jälle lehvima kus juubelikingitus 23. veebruaril Vabariigi Presidendi mida pole kaugeltki kõikjal. Siin pole maavärinaid ega eestlaste suus kõlas Noor-Eesti üleskutse: „Olgem hakkasid. Enamik rahvast oli ellu jäänud ja õõtsutas Kantseleile üle anti. liivatorme, siin pole suuri üleujutusi ega lumelaviine. eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!“ See oli eesti öölaulupidudel sinimustvalgeid. Toonaseid noori on Moodsa Eesti Paviljonis eksponeeritud näituse Seevastu on siin palju metsa, sood ning raba. Siin on templite ehitamise aeg – nurgakivid pandi Vanemuisele, nimetatud laelupjajateks. Neil olid pisarad laugel. Maa ajal organiseeris muuseum piduliku vastuvõtu 45le palju vaikust! Estoniale, Endlale. tuli täita lastega! käsitöömeistrist vabatahtlikule juhendajale, kes hoidsid Meile on need asjad nõnda enesestmõistetavad Suurte muutuste kordaminekuks on enamasti vaja Mõni aasta hiljem panidki nad oma lastele nimesid – vaiba sünniprotsessil silma peal ning andsid kudujatele nagu puhas õhk ja joogivesi. Aga head joogivett ning kahte asja – seesmist valmisolekut ja soodsat tähtede uusi nimesid, selliseid nagu Kevin, Deivi, Chätlyn jpm. vajalikke juhtnööre. Ligi 7000 kuduja nimed on aga tervislikku õhku ei jätku kaugeltki kõigile rahvastele. seisu. Ja just seda meil oli aastal 1917. Enneolematult Kas see oli uus arusaam nooreestlaste kunagisest ajaloo tarvis jäädvustatud külalisteraamatusse ja Enesestmõistetavaks on saanud seegi, et oleme laastav ilmasõda oli vastamisi välja kurnanud kaks üleskutsest hakata eurooplaseks? Sünnitusealiste mustriplakatitele. Vabaõhumuuseumi juhataja Merike peremehed omal maal ja langetame oma otsused ise suurriiki – Venemaa ja Saksamaa. Mõlemad keisririigid naiste arv Eestis hakkas kiiresti kahanema. Enam ei Lang tõi kuulajateni huvitava fakti, et ka 1938. aastal – olgu need otsused siis head või halvad. varisesid kokku, aastase vahega. See tekitas Euroopas laulda öösel laelupjamise laulu: siin kasvab priskelt sai Eesti President kingituseks uhke vaiba, tookord küll Juhan Liiv kirjutas enne kukke ja koitu luuleread: „Aga suure geopoliitilise tühimiku, mis lõi eelduse uute eesti neiu ja sirgub eesti mehele. tikitud, tikkijateks olid kodutütred ja vaip oli mõeldud ükskord on Eesti riik!“ Muidugi tundusid need sõnad rahvusriikide sünniks. Ent üksnes eelduse! Nüüd räägitakse lugusid veealusest tunnelist Tallinna Oru lossi kaunistama. elunäinud taatidele luuletaja tühipalja sonimisena. Vaja oli ka tegutseda! Sihipäraselt ning kindlalt. Ning ja Helsingi vahele, et tekitada kaksiklinn, uus metropol, Tänavust vaipa kooti hoole ja armastusega kaheksa Eesti rahvas oli sajandeid elanud alasi ja haamri kui vaja, siis võidelda. Oli täiesti selge, et ajalugu ei paari miljoni elanikuga suurlinn. Seda selleks, et kuud, kudujaid oli igas vanuses kogu Eesti riigist, tordile vahel – sakslaste ja venelaste lükata-tõugata. Mõte ulata meile tulevikku hõbekandikul. Eesti iseseisvuse suurendada konkurentsivõimet. Vähem räägitakse kirsiks ka mitmeid väliskülalisi, isegi Malaisiast ja Hong oma riigist pidigi olema eluvõõras. manifest oli kuulutus. Aga kuulutada võib kõike. Kuulutatu sellest, kelle ja mille vastu soovitakse konkureerida Kongist. Vaiba kavandi, selle mustri idee mõtles välja Kuid ometi sündis ime! Me saime riigirahvaks! tuleb ka teoks teha! Kuulutatu sai teoks Vabadussõjas ning kuhu tahetakse eduka konkurentsiga välja jõuda. vaibakunstnik Anu Raud. See on tõeliselt rahvuslik Sinimustvalge lipp, mis esialgu oli vaid eesti soost sinimustvalgete lippude all ning siis küünlavalgel sõlmitud Suurema osa oma elust välismaal elanud professor vaip, mille triipudes on esindatud kõik Eesti ajaloolised üliõpilaste koondumise märk ja mis vähehaaval oli Tartu rahulepingus. Nüüd tunnustasid meie ilmutatud Rein Taagepera hoiatab Maalehe esiküljel: kodumaa kihelkonnad ja mille triibukombinatsioonide vahele on kujunenud rahvuse eneseteostuse tunnuseks, sai tahet teisedki – peale Moskva ka Londonis, Pariisis jm. eestlased ei taju, et meie emakeele suurim ohustaja pikitud üks lipuvärviline sini-must-valge rida. Mõistagi ühtäkki – riigilipuks. Ent sinimustvalge lipu elutee pole Eesti esimene põhiseadus, mille Asutav Kogu pole ammugi enam mitte vene, vaid hoopis inglise poleks 100 meetri pikkuse vaiba ühes tükis kudumine olnud roosiline. sõnastas aastal 1920, pakatas revolutsiooniromantikast. keel. Iirimaal räägib täna oma maa põliskeelt veel vaid võimalik, seetõttu on vaip kootud 5-meetriste tükkidena Veel paar aastat enne lipu pühitsemist Otepääl, 1882. Kogu võim anti rahvasaadikutele, kelle mängukanniks üks iirlane sajast! Ometi on praegu liiga ennatlik teha ja sellisena ka näitusel eksponeeritud. Ent kõigis 100 aasta suurel reedel otsustas üliõpilane Aleksander Mõtus sai riigi valitsus. Tasakaalustavat riigipead polnudki. lõplikke järeldusi. Sellise väite kasuks räägib 2017. meetrit kokku andvates vaibalõikudes on kaasas ligi panna kolmevärvilise mütsi pähe ja sõita voorimehega Valitsus vahetus kaks korda aastas. Eesti rahvas tüdines aasta meeltülendav noorte laulu- ja tantsupidu „Mina 7000 kuduja südamest tulev õnnesoov Eesti vabariigile mööda Tartu peatänavat. Kui hobuvanker oli jõudmas Toompea lehmakauplemisest. Ja kui siis saabus ränk jään!“. Sajand tagasi, kui Eestis olid üheksa kuud tema auväärsel sünnipäeval. Rüütli tänava lõppu, pidasid saksa korporandid selle majanduskriis, oli häda käes. Vapsid ja sotsid käisid keiserlikud Saksa väed, puhkes kadaklus kui õletuli. kinni, rebisid eestlase peast sinimustvalge tekli ja vastastikku teineteise koosolekuil kaklemas. Leidus suur hulk meie kaasmaalasi, kes kinnitasid, et trampisid sellel jalgadega. Anti mõista – kes on linnas Peaministril riigivanema ülesannetes ei jäänud nad ei taha eesti keelest mitte midagi teada. Aga nad peremees! muud üle, kui kuulutada välja kaitseseisukord. Seda muutsid peagi oma meelt. Seda vahejuhtumit võib vaadelda kui ettekuulutust: viimast on ülekohtuselt nimetatud „riigipöördeks“. Ükski rahvas kus tahes maailmanurgas pole kunagi nendel värvidel tuleb veel korduvalt taluda alandust ja Siiski oli kaitseseisukord täielikus kooskõlas kehtinud päris ühtne. See on loodusseadus. Tähtis on, missugune kannatada. Sama sajandi lõpus ja 20. aastasaja hakul kaitseseisukorra seadusega, aga ka äsja kehtima on rahva valdav hoiak, kelleks me end peame. Eesti puhkes siiski nn Tartu renessanss. Jaan Tõnissoni hakanud uue, vapside algatatud põhiseadusega, mis vanasõna ütleb: kelle jalg tatsub, selle suu matsub. ümber koondunud Postimehe ringkond andis märku, et – vastavalt eesti rahva selgele tahteavaldusele – oli Küllap jääb peale Tammsaare tõdemus – tee tööd ja eestlus on pead tõstmas. Oli ennekuulmatu, et keegi – üsna autoritaarne. Lehmakauplemist Eesti valija enam näe vaeva, siis tuleb ka armastus. Meenugu meile Jaan Tõnisson! – julgeb rääkida Tartu südalinnas kõva ei soosinud. Vabariigi aastapäeva paraadi vaadates või ka pidulikul häälega eesti keelt. Konstantin Päts asus riigireformi ette valmistama ja jumalateenistusel tõsiasi: paljud meist arvukamad Samal ajal koondusid Konstantin Pätsi juhtimisel taastas järk-järgult parlamentarismi. Majandus liikus rahvad alles unistavad oma riigist. ajalehe Teataja ümber maalt Tallinna kolinud eestlased, õitsengu poole ja Pätsi ajast on jäänud palju häid kes olid suutnud veidi jõukust koguda ja Kalamajja, mälestusi. Ent siis juhtus täiesti ootamatu – tähtede seis Kassisabasse vm kahekorruselise maja ehitada. muutus vastupidiseks inimpõlv varasemale. Eelnimetatud Trivimi VELLISTE Tekstiilikunstnik Anu Raud juubelivaiba näitusel. 2 ELUKAAR Veebruar 2018 Nr. 02 (203) Mida peaks praegu teadma pensionireformi kohta? Riik on kaasajastamas Eesti pensionisüsteemi, analüüsida vanaduspensioniea mõju pensionisüsteemi võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione. ainult pensioniosakute kogumist tulevikus: aastatel et tagada selle elujõulisus ka aastate pärast. Üle kestlikkusele ning teha vajadusel ettepanekuid selle • Aastatel 1970-1982 sündinutele avatakse 2021-2036 kogutakse ühendosa ja alates 2037. aastast kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest teenib muutmiseks või paindliku pensioniea kehtestamiseks. uuesti teise sambaga liitumise võimalus. solidaarosa, mis tähistab töötatud aastaid. Kõik varem alla keskmise palga ja see olukord kanduks edasi Huvirühmadega on koostööd tehtud 2015. aastast Miks on vaja muuta pensionivalemit? kogutud pensioniosad jäävad inimesele alles. pensionidesse. See on probleem, millega on ning ka eelmisele valitsusele jõuti vanaduspensioni Üle kolmveerandi Eesti tööealistest inimestest Uue süsteemiga võib ise valida, millal pensionile vaja tegeleda juba täna, et pensionid tulevikus ei jätkusuutlikkuse analüüsi tutvustada vähemalt kahel teenib alla keskmise palga ja see olukord kanduks minna. Kui suur on minimaalne tööstaaž ja mis väheneks. korral. 19. jaanuaril 2017 tegi Vabariigi Valitsus edasi tuleviku pensionidesse. Needsamad inimesed vanuses võib inimene pensionile jääda? kabinetiotsuse pensionisüsteemi muutmiseks. hakkaksid praeguse süsteemi jätkudes saama väga Paindlik pensioniiga tähendab seda, et on seatud Miks on pensionisüsteemi vaja muuta? Mida täpselt on plaanis muuta? väikest pensioni. Sellepärast on oluline muuta süsteemi standardne pensioniiga, kuid inimene võib vajadusel Kehtiva süsteemi jätkudes muutuks pensionide • Pension muutub 2021. aastast paindlikumaks: I sammas solidaarsemaks. Kuid suurem solidaarsus ei näiteks kuni viis aastat varem või ka määramata ajal jaotus tulevikus praegusega võrreldes oluliselt inimesed saavad valida endale ise sobivaima aja tohi vähendada inimeste motivatsiooni töötada. Seega hiljem pensionile minna. Vanaduspensionieas on vajalik, ebavõrdsemaks, kuna palga ja tööstaaži erinevus pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või seos sissetulekutega säilib ka edaspidi II ja III sambas. et oleks omandatud 15 aastat staaži, kuid iga aasta, kandub üle pensionidesse. Töötajate ja pensionäride oma pensioni maksmist soovi korral peatada, ilma et Keda pensionivalemi muudatused puudutavad? mille võrra varem pensionile soovitakse jääda, toob suhte prognoos näitab, et kui viimasel 20 aastal on olnud nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid. Pensionivalemi muudatused mõjutavad inimesi, kaasa kõrgema staažinõude. Näiteks 5 aastat varem keskmiselt üle kahe töötaja ühe vanaduspensionäri • 2021. aastast muutub riikliku vanaduspensioni kes töötavad pärast muudatuste jõustumist. See pensionile jäämiseks on vaja 40 aastat staaži, samas kohta, siis aastaks 2060 langeb see alla 1,3. Inimeste valem: töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel tähendab, et aastatel 2021-2036 töötavaid inimesi kui vanaduspensionieast üks aasta varem pensionile eluiga järjest pikeneb ja pensioniiga tõstmata pikeneb hakkavad inimesed edaspidi koguma töötatud aastatest mõjutab ühendosa kogumine ning 2037. aastal ja jäämisel on staažinõue 20 aastat. seetõttu ka pensioniloleku aeg. Selline areng tooks sõltuvat staažiosa. Täielik üleminek staažiosale hiljem töötavaid inimesi solidaarosa kogumine. Varem Seejuures jagatakse varem pensionile mineku puhul kaasa pensionide vähenemise: muudatusi tegemata toimub plaanide järgi 2037. aastast. Enne seda on kogutud pensioniosakud jäävad inimestel kõik alles. inimese pensionivara pikema perioodi peale ja igakuine langeb keskmine vanaduspension tulevikus, 20 – 30 kavas üleminekuperiood, mille käigus kogutakse pool Enim puudutab pensionivalemi muutus neid, kes alles summa tuleb mõnevõrra väiksem. Hiljem pensionile aasta pärast, alla 300 euro. See on probleem, millega kindlustusosa ja pool staažiosa. Seetõttu jääb suurema hakkavad järgmise 20 aasta jooksul ja hiljem tööturule minnes on igakuine pensionisumma suurem. tuleb tegeleda juba täna. osa tänaste pensionikogujate I samba pension sõltuma sisenema. Millal uus seadus kehtima hakkab? Millal hakati pensionisüsteemi muudatusi välja palgast – juba kogutud ja enne 2037. aastat kogutavaid Pensionivalemi muudatused ei puuduta praegusi Eelnõu on plaanis esitada valitsusele 2018.aasta töötama? palgast sõltuvaid kindlustusosakuid arvestatakse pensionäre ega neid inimesi, kes lähima paari aasta esimeses kvartalis, sellele järgneb seaduseelnõu Pensionikindlustuse seadus näeb ette, et valitsus pensionivalemis ka edaspidi. Seos palga suurusega jooksul pensionile lähevad. Ka neid, kes lähevad menetlemine Riigikogus. Valemi muutmine ja paindlik analüüsib iga viie aasta järel riiklike pensionide säilib teise ja kolmanda samba kaudu. pensionile 10 aasta pärast, puudutab valemi muudatus pension on planeeritud jõustuma 2021. aastast. arvutamise süsteemi mõju pensionisüsteemi rahalisele • 2027. aastast on pensioniiga seotud keskmise väga vähe. Agne NETTAN-SEPP, ja sotsiaalsele kestlikkusele. 2010. aastal jõustunud oodatava elueaga. Nii on pensionisüsteem kooskõlas Kas muudatused kehtivad ka tagasiulatuvalt? Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osa- seadusemuudatusega on valitsusele antud ka ülesanne demograafiliste arengutega ja rahvaarvu vähenedes on Ei, muudatused ei kehti tagasiulatuvalt ja puudutavad konna pensionipoliitika juht

A.H. TAMMSAARE ON ÖELNUD... Väärikas pidu eakatele

(Kirjaniku 140. sünniaastapäevaks) Eesti Pensionäride Ühenduste Liit korraldas Eestimaa 100nda sünnipäeva tähistamiseks oma eakatele võõrast, kui ei armasta oma! Iseoma, iseennast peab liikmetele nende eale vastava väärika koosviibimise: oli armastama, kõik muu tuleb muidugi. pidulikkust, oli südamlikkust, oli siirast austusavaldust • ...ka väikesed peavad armastama, nagu oleksid nii sünnipäevalapsest Eestile kui ka tema väärikas eas nad suured, sest armastus on see, milles ka väiksed inimestele, oli tunnustavaid sõnavõtte, oli kontsert, oli võivad olla suured, kõige suuremad. Ja ütelge nüüd kohvilaud. ise, kas on meie rahval midagi karta, kui meie teda Eesti Rahvusraamatukogu suur saal oli viimse kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kohani täis eakaid pidulisi. Vabariigi peaminister Jüri kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole Ratas alustas oma tervituskõnet tänuavaldusega midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu. eakatele inimestele, kes kõik on andnud oma panuse • ... sest pole ühti, et suurte aeg möödas, sest selleks, et Eesti on jõudnud 100. sünnipäevani. suurte rahvameestega on sama lugu nagu taludes A. H. Tammsaare koos tütrega Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tunnustas eakate täkkudegagi. Kodus tüül on kõigil kronud, ei jäksa soovi ja tahet ka kõrges eas aktiivselt tegutseda ja teised õieti luuka ega rangegi kanda, aga pühapäeval andis parimatele pensionärideühenduste juhtidele üle on terve kiriku ümbrus karjuvaid täkkusid täis, nii et • Ikka kannatab kusagil keegi, kui sünnib õnn. tänukirja tehtu eest. kiriku siis ei kuule orilaidki. • Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu – ning Jõgevamaa Pensionäride Ühenduse juht Heino Ilves • ... viletsus ja vaesus. Tuleb jumal või igavene inimene hädas on mõlemad. tuletas oma sõnavõtus meelde Eestimaa keerukat teed seda häda parandama? Ei tule! Meie ise peame endid • Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, vabadusele, peoperemees, EPÜL juhatuse esimees ja oma kaasinimesi aitama. See on meie püha kohus, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu Andres Ergma aga sisendas kõigile jätkuvat optimismi kui tahame olla inimesed. Mõistate? Sellepärast peab maa paljaks ning kõik näevad sinus kui mitte just – ainult hädaldajad näevad igalpool häda ja puudusi-, inimest tema hädas tundma õppima, muidu ei saa inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte ning kutsus üles vanemaid inimesi kasvatama noortes Perepilt: tütar Riita, ema Käthe, poeg Eerik ja isa teda aidata. peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe niisamasugust patriotismi, mida nemad ise on alati Anton • ... naistega on nagu revolutsioonigagi – ta läheb inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, Eestimaa vabadust ihates ja nüüd sellele kaasa elades ikka pisut teisiti, kui kavatsetud. „Ma kavatsesin oma romaani nõnda, et I jagu saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad, et sinu tundnud. • Sõdade ja revolutsioonidegi põhjuseks on ainult kujutaks võitlust maaga, II – võitlust jumalaga, III – peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning Pidumeeleolu viis tippu Kaunimate Aastate see, et üks on rikkam kui teine, et üks elab toredamalt võitlust ühiskonnaga, IV – võitlust iseendaga ja oma kuulutama surematuks. Vennaskonna kontsert, tulvil kauneid meloodiaid, kui teine. Sellepärast maha selline toredus, millest ei eluõnnega ja V – alistumist (resignatsiooni)...See ilusat noorusnostalgiat, head tuju, toredat nalja ning jätku kõigile. on minu kogu romaani ideestiku üks pale või külg. köitvat näitlejameisterlikkust. Oli ilus pidu, mida kandis • ...peab õppima kannatama, kui tahab elada. Teine külg: romaan püüab tabada inimsoo üldist    siiras soov: Palju õnne Sulle, Eestimaa! arenemiskäiku või arenemislugu.“ Nii on Anton • ... pole maailmas suuremat õnne kui jagada õnne. Hansen Tammsaare tutvustanud oma suurteose • Lapsed kasvatavad meid vanu rohkem kui meie „Tõde ja õigus“ põhikanvaad. Tähistame A. H. neid, see ongi laste peaõnnistus. Tammsaare 140ndat sünniaastapäeva väikeste • ... kust võtavad üldse inimesed, eriti mehed, sellised mõttekildudega „Tõe ja õiguse“ erinevatest sõnad ja mõtted, mis võivad ainsa löögiga hävitada köidetest, mis valitud Age-Li Liivaku koostatud kogu su sisemuse. brošüürist „A. H. Tammsaare on öelnud“. • Kõik muu läheb mööda, kõik ununeb, aga lapsepõlve- • Rõõmu ja õnne on ilmas oma osa, ja kui nad asjad jäävad, jäävad lihtsalt surmani. kaotavad pesapaiga ühes kohas, siis peavad nad • Inimene on nii imelikult loodud, et kõige enam leidma ulualust teises. Rõõm ja õnn on kui rändajad heidab ta teistele ette just oma patte. Neid ei andesta linnud, kes kardavad sügist ja tõttavad kevadele vastu. ta teistele kunagi. • Ilmas polegi seda totrust, mida inimene poleks • ... peab olema väga kindel usk, enne kui hakkad uskunud. lugema Marxi või piiblit....kui piibel, see igavene • Aga kus pole kodumaad, kus inimesed elavad võõral tarkuseraamat, ajab kahtlema, miks peaksin siis uskuma maal, seal puudub ka inimsus, tõsine ja õige inimsus. sihukest kollanokka, nagu on Marx? Sest mis ütleb Kant: talita nõnda, et su teguviis võiks • Et mees kõiges oma naist õieti mõistaks, seda olla elureegliks. Austa teises iseennast. Sest kes ei pole üldse loota. austa teist, see ei austa ka iseennast. Inimene, kel • Maailmas on nõnda, et kui miski enam ei aita, siis pole õiget keelt ega kodumaad, ei austa iseennast; töö aitab ikka. Tema tingimata! ei võigi austada, sest inimesel peab esmalt midagi • ...inimesed lõbutsevad seda rohkem, mida raskem olema, ainult siis hakkab ta iseend austama. Tõelise neil on, et nõnda üürikesekski eluraskust unustada. inimese esimene varandus on tema keel ja kodumaa. • Tema uskus, nagu usuvad kõik noored tüdrukud, • ... inimene peab ikka emakeelt rääkima, ikka aga ka aastais naised, et temas on see rahusadam, emakeelt, pidage seda meeles. Armastage emakeelt, siis kust ei purjeta enam ükski armulaevuke välja, kui ta õpite armastama ka võõraid keeli; sest kuis armastada kord ükskõik kui imelikul viisil siia sisse sõitnud. Pilk saali. Veebruar 2018 Nr. 02 (203) ELUKAAR 3

vastlapäeva, vabariigi aastapäeva Prangli saare eilsest ja tänasest jne. Korraldame palju erinevaid koolitusi, õpetajad tulevad sinna Prangli saar asub Eesti põhjarannikul, Viimsi Prangli rahvamaja ikka mandrilt. Kõik need üritused poolsaarest ligi 9 km kirdes. Saare pindala on 6,44 Prangli rahvamaja valmis 1954. aasta mais. Seoses on saare oma inimestele tasuta. km². Saarel on kuni tänase päevani säilinud püsiasustus, avamisega peeti maha ka suurem rahvapidu. Sellest Oleme kirjutanud raamatu Prangli praegu (2017. aasta andmeil) elab saarel üle talve ligi 65 ajahetkest on saanud Prangli rahvamajast saare kõige rahvamaja ajaloost, see tuli väga püsielanikku, kellest umbes 75% moodustavad eakad suurem kultuuri-, sotsiaal- ja tõmbekeskus. Pärast huvitav ja ülevaatlik. inimesed. Sissekirjutust aga omab saarel peaaegu 200 hoone valmimist toodi uude ja väikese saare kohta Rahvamaja on avatud viiel inimest. Prangli põhiküladeks on Kelnase, Idaotsa ja uhkesse rahvamajja lisaks kultuurilistele tegevustele päeval nädalas. Päevasel ajal Lääneotsa. veel raamatukogu, meditsiinipunkt, postkontor ning toimuvad meie majas laste Esmakordselt mainitakse Prangli saart 1397. aastal. laste koolisöökla. Need asutused on kõik hoones ka loovusringid ja judo-maadlus, Maarja Magdaleena meeskoor Prangli rahvamaja laval. Toona Rangö nime kandva (hiljem ka Wrangö, mis on tänapäeval alles. naiste kokandus- ja käsitööringid. ja jääb Prangli saare südameks, kus peetakse nii pulmi meie uue laeva nimi) saare kohta öeldakse, et see kuulub Tänaseks, kui rahvamaja ehitamisest saab 64 aastat, Kaks aastat tagasi otsustasid Prangli naised, et kuna kui peiesid ning kõike muud, mis sinna vahele jääb. Maardu mõisa koosseisu, tol ajal kuulusid Haljava ja on hoonet mitmete erinevate projektifondide abiga Pranglil juba palju aastaid puudub rahvarõiva kandmise Maardu mõis kokku. 1528. aastal ostis maanõunik renoveeritud. Maja üldplaan on jäänud küll samaks, traditsioon, siis tuleb see taastada. Nii saigi pärast 80 Prangli saarte muuseum Johann von Taube mõlemad mõisad enda valdusesse, ent hoonet on viimase viie aasta jooksul kaasaja aastat tehtud valmis Prangli rahvarõivad, need on küll Prangli saarte muuseumi püsiekspositsiooni 1529. aastal müüdi Haljava edasi Stackelbergidele, kes nõudmistele vastavalt soojustatud, vahetatud aknad, kaasaegselt stiliseeritud, kuid ikkagi omad ja esimesed. hoone avati Prangli saare talurahvamuuseumi seltsi omakorda müüsid saared edasi E.de Soucantionile. ehitatud pesuruumid, renoveeritud suure saali interjöör, Ja see on peamine! eestvedamisel 19. juunil 2009. aastal Lääneotsa külas, Soucantionide pere lõpetas mõisategevuse saartel soetatud uued lauad jne. Kõik need renoveerimised ja Rahvamaja saalis on sügis-talvisel perioodil üleval Vanani talu õuel ühe saarele kolinud perekonna isklikul ning alustas maa müümist Prangli ja Aksi elanikele. ehitamised on tehtud erinevate projektifondide toel, ent peaaegu 100 aastat vanad kangaspuud, mille peal saare eestvõtmisel. Mitme üriku andmeil võisid Prangli esmased asukad samas on alati olnud meile heaks abimeheks Viimsi naised koovad põrandavaipu. Sel aastal kudusid saare Muuseumis püütakse külastajateni tuua Prangli olla soomlased, seda võib järeldada mõne vana talukoha vallavalitsuse ametnikud, kes on omaltpoolt ulatanud inimesed Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva kingituseks saare ning väike-Prangli ehk Aksi saarel elanud nime järgi. Perenimede järgi võiks aga arvata, et saare abistava käe erinevate projektide finantseerimisel. kaltsuvaiba, seda käis kudumas 41 inimest ja pikkuseks talurahva erinevat kultuuripärandit. Prangli saare esmaasustajad olid rootslased. Et aga perenimede Prangli rahvamaja kultuuripool on olnud läbi aegade tuli 10 meetrit. Vaip sai väga tore, sest igaüks mõtles talurahvamuuseumi selts on alates 2006. aastast panemine algas Eestis saare asustamisest palju hiljem, väga kirev, kõige suurem oli rahvamaja külastatavus välja temale meelepärase mustri ning need mustrid kogunud mitmesuguseid esemeid ning informatiivset võib selle fakti kahtluse alla seada, kuigi mitte välistada. 50-70ndatel aastatel, mil saarel elas oma 250-300 sai ühendatud Prangli rahvarõivast võetud motiiviga. materjali Prangli ning Aksi saare ajaloo, kultuuri, Seega võib öelda, et Prangli esmasteks asukateks olid elanikku. Rahvamaja oli koht, kuhu toodi saare esimene Prangli saare kultuurielu on läbi aegade rikastanud tavade, tööde ja inimeste kohta. Haruldasemate nii soomlased, eestlased kui ka rootslased. televiisor ja seda käidi ühiselt vaatamas. Vanemad väga tuntud erinevad kultuurikollektiivid, bändid, teatrid. esemete hulka kuuluvad näiteks hülgeküttimisega Prangli saar on looduse poolest väga huvitav, siit võib saare elanikud on pajatanud, et esimesest telekast sai Vanemast ajast võib uhkusega tunnistada, et Prangli seotud esemed, huvitavad püssirohusarved, mitmesaja- leida nii rannaniite, nõmmemetsa alust kui tihedamat vaadatud isegi J.F. Kennedy matuste ülekannet. Ent see rahvamaja laval on esinenud Georg Ots, Viktor Gurjev, aastased purjelaeva plokid, meremehe riidekirst metsaala. Pesitsevaid linde on üles märgitud üle 60 peaaegu 100-pealine seltskond jälgis sellest pisikesest Eino Baskin, Jüri Järvet, Katrin Karisma ja paljud teised aastast 1778 ning mitme sajandi vanused klaasist ja erineva liigi, metsloomi vaid üks, ja see on rebane. televiisorist, mille ees oli ümar luup, kõikvõimalikke tuntud lauljad ning näitlejad. Tänapäeval on saare inimesi portselanist lauanõud. 2012. aastal avati Prangli saarte Vaatamisväärsustest on kindlasti olulised auriku saateid, nii spordiülekandeid kui ka teatritükke. Kuna tol oma esinemisega rõõmustanud Kukerpillid, Smilers, muuseumi õuel Prangli loodust tutvustav hoone, kus „Eesti Rand“ mälestusmärk, Prangli kirik, muuseumid ajal puudus internet, ja kodused tegevused olid talvisel 2Quick Start, Meie mees, Ivo Linna, Justament jpt. on ekspositsioonis ka looma ja linnu topiseid. Kõikide (talurahvamuuseum ja loodusmuuseum), punane kivi perioodil piiratud, siis käis seltsielu ikka rahvamajas. Oleme saanud Prangli rahvamajas hakkama ka väga nende haruldaste esemetega saate tutvuda Prangli ning saare kaunid rannad. Näidati kino, olid erinevad pillitunnid, rahvatantsutunnid, suurte kontsertide ning kultuuriürituste korraldamisega, saarte püsiekspositsiooni muuseumis maist novembrini. karaktertants, naiskoor, segakoor jne. Kuid seda millega võib isegi mandril teinekord hätta jääda. Alates 2016. aastast korraldab Prangli saarte muuseum peab mainima, et käsitööd rahvamajas varasemalt Siinkohal meenutame Eesti Saarte pärimuspäevi, Eesti lastele erinevaid lastelaagreid, sealhulgas looduslaagreid ei tehtud, käsitöötunnid ja erinevad käsitööringid olid tipuvaldade kohtumist, jääme alati meenutama Lydia ning kunstilaagreid, laagritesse kutsutakse huvitavaid Prangli kooli pärusmaa ja seda juba 1920ndatest Rahula 56-liikmelise poistekoori kontserti või Euroopa juhendajaid mandrilt, sõidetakse paadiga kõrvalsaartele aastatest alates. Teistel väikesaartel on just Kultuuripealinna segakoori ja Veronika Portsmuthi oma ning pakutakse palju muid huvitavaid tegevusi. rahvamaja olnud käsitöö valmistamise ning õppimise 50 esinejaga jne jne. Lisagem veel, et Prangli rahvamaja Pranglil jatkub väga palju huvitavat nii täiskasvanutele koht, Pranglil aga mitte. on külastanud president T.H Ilves koos abikaasaga, Jüri kui ka lastele. Olete kõik oodatud Prangli saarele! Kui Täna elab Pranglil talvel vaid 65 inimest, samas Ratas, rahvamajas on peetud erinevaid seminare ning vajate turismikorraldust, siis soovitame võtta ühendust püüab rahvamaja oma huvitegevuse ja ürituste ministeeriumide istungeid. Prangli saarte muuseumiga [email protected] , tel korraldamisega nendele vähestele järelejäänud Meie rahvamajas tegutseb Prangli söögimaja, mis 56944238 , www.prangli.ee Käsitööring Prillitoosi saateks kindaid ja sokke inimestele kõigest väest head kultuuri koju kätte tuua. toitlustab suuremaid ja väiksemaid turismigruppe. CARMEN OTT, kudumas. Meie majas peetakse igal aastal jõulupidu, emadepäeva, Siinkohal võime kinnitada, et Prangli rahvamaja oli, on Prangli rahvamaja juhataja kaasnevad ühiselt veedetud õpipäevadega, mõjuvad ilust, mida ühendame kogu Eesti kauni loodusega. Väärikate ülikoolid eakate elus inimesele tervist tugevdavalt. Soovisime teha riidesse köidetud albumi, millel tikand Vananemist tuleb vaadata kui kestvat arengut, mille meie rahvuslikust sümboolikast. Keila Kooli kunstiõpetaja Teadaolevalt asutati esimesed väärikate vanusele tema enesetunde põhjal. Sotsiaalne vanus käigus kohandavad inimesed oma elustiili ja eesmärke valmistas vastava kavandi, mille väärikate ülikooli hea ülikoolid Prantsusmaal 1970. aastatel, mil hakati iseloomustab inimese aktiivsust ühiskonnas erinevate vananemisest tulenevate piirangutega. Siinjuures on käsitöömeister riidele tikkis. Sirje Noot ja Valdur Vacht tähelepanu pöörama inimese vananemisele ja eakate rollide täitmisel. Eespool nimetatutest tähtsamaks on vajalik meeles pidada emotsionaalse tervise osatähtsust. esitasid oma pildid, millest 100 valisime albumi jaoks. elukvaliteedi parandamisele. Nõukogude ajal oli käibel eaka vanuse iseloomustamisel funktsionaalne vanus, Ühiskonnas, kaasa arvatud meedias levinud negatiivsed Albumi „Rohelise Keila neli aastaaega“ koostamisega tagasitõmbumise teooria, mis tähendas vanemaealiste mis näitab inimese suutlikkust oma vanuses midagi hoiakud eakate suhtes avaldavad kahjustavat mõju seotud kõik toimingud tegi Keilas tegutsev MTÜ Vaarikas tagasitõmbumist aktiivsest tegevusest ja sotsiaalsetest korda saata. Nende teadmiste alusel saame väärikate eakate emotsionaalsele tervisele. Kui eakas inimene Vahukoorega. Albumi presentatsiooni korraldasime Harju suhetest. Sellele vastandus Lääne-Euroopas omaks ülikooli kuulajaskonda tundma õppida. suudab säilitada oma aktiivse eluhoiaku, näiteks Maakonnaraamatukogus, esitlus tõi kohale hulgaliselt võetud aktiivsuse teooria, mille kohaselt on vananemine Edukas vananemine tähendab füüsilist, vaimset ja väärikate ülikooli kaudu, aeglustub vananemisprotsess. külalisi, kes andsid meie kingitusele kõrge hinnangu. edukas siis, kui vanemas eas jäävad püsima keskeas sotsiaalset heaolu. Maailma Terviseorganisatsiooni Keila väärikate ülikooli õppuritele annab Kavatseme teha albumist väikese klamberköites saavutatud aktiivsus ja ellusuhtumine. (WHO) hinnangul on tervis haiguse puudumine ja emotsionaalset tervist iga-aastane väärikate ülikoolidele raamatukese, mille saadame ka teistesse valdadesse Väärikate ülikoolide tegevus tänapäeval on suunatud sotsiaalne heaolu. Kahjuks on meie riigis allkirjastamata korraldatud aktus Tartu Ülikoolis ja ülikoolitunnistuse ja maikuus toimuval Keila 80. sünnipäeval jagame eakate elukvaliteedi parandamisele elukestva õppe teel jäetud Euroopa Liidu sotsiaalharta olulised punktid, mis saamine õppeperioodi eduka lõpetamise puhul. Ühised Keila elanikele. nii keelekursuste kui ka loengute korraldamise kaudu. käsitlevad just sotsiaalse heaolu küsimusi. ettevõtmised liidavad inimesi. Keila väärikate ülikool on kujunenud linna kogukonda Kursisolek ühiskondlike probleemidega nii kohapeal Tähtsal kohal meie väärikate ülikooli töös on eakate 2016. aasta sügisel hakkasime väärikate ülikoolis liitvaks ühenduseks, meie loengupäevad on oodatud kui ka globaalses mõõtmes avardab silmaringi. Nii on elukvaliteet. Kuigi iga inimese elukvaliteedi määrab tema mõtlema läheneva EV100 kingituse peale. Ühel sündmuseks. Meie töö edukuse aluseks on Keila Keila piirkonna väärikate ülikoolis esinenud loengutega subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, silmas päikselisel sügispäeval linna kuldset ilu silmitsedes linnavalitsuse toetus, Keila Kooli poolt tasuta ruumide Igor Gräzin, Toomas Alatalu, Andres Tarand, Jüri pidades tema väärtushinnanguid, harjumuspärast tundsin, et raske on kõike seda ilu endasse jätta, kasutamise võimaldamine, KÜSKi toetus ja koostöö Raudsepp jmt. kultuurikeskkonda, tema ootusi ja eesmärke, tekkis soov seda jagada. Mõte Keila nelja aastaaja Keila ettevõtte ENSTOga. Keila piirkonna väärikate ülikoolil on viies tööaasta. püüab väärikate ülikool kaasa aidata elukvaliteedi kogumiseks albumisse oli vastuvõetav ka teistele, Mairoos KALA, Alates 2014. aastast oleme koostöölepinguga seotud parandamisele. WHO hinnangul on elukvaliteedi leidsime, et see oleks jäädvustus linna looduslikust Keila piirkonna väärikate ülikooli juhatuse Tartu Ülikooliga. Meie rohkete tegevuste tõttu kuulutati näitajateks füüsiline tervis, psühholoogiline heaolu, esimees meid 2016. aastal Harju maakonna aasta tegija sõltumatus, sotsiaalsed suhted, keskkond ja religioossed/ nominendiks, 2017. aastal pälvisime Harju maakonna personaalsed tõekspidamised. parima õpiteo tiitli. Kõige olulisemaks elukvaliteeti mõjutavaks Oma tegevusega viime kohapealsel tasandil teguriks on toimetulek igapäevaeluga ning vajaliku ellu praegu kehtivat aktiivse vananemise riiklikku arsti- ja sotsiaalabi kättesaadavus. Rahvusvahelised arengukava, samuti Keila arengukavas kirja pandud eakate elukvaliteedi uuringud on kinnitanud, et Eesti elukestva õppe ülesandeid. vanemaealistel inimestel on elukvaliteet enamikus Eakatega õppetööd korraldades oleme tundma valdkondades üks halvemaid Euroopa Liidus: õppinud vananemise tähendust ja sellega kaasnevaid üksildustunne või mahajäetus on suurem, elutahe on probleeme. vähenenud, samuti tulevikuplaanid ja eluga rahulolu, Vananemine sagenenud on terviseprobleemid. Neile lisanduvad Inimese elukaar algab sünnist ja läbib mitmed eluetapid: eakate füsioloogilised muutused, nagu kõndimise laps, nooruk, keskealine ja eakas. Eakate elukaareosa kiiruse vähenemine 21–24%, tasakaaluprobleemid, jaguneb kolmeks: noor vana (65–74 a), vana (75–84 a), lihaste toonuse vähenemine jms. Eakate kaasamine väga vana (alates 85 a). Ometi ei määra kronoloogiline väärikate ülikooli tegevusse annab positiivseid tulemusi, vanus eaka inimese võimekust. Bioloogiline vanus kaob mahajäetuse tunne, elavnevad omavahelised näitab ära eaka tervisliku seisundi, psühholoogiline ehk kontaktid, rõõmsameelseks vestluseks kogunetakse subjektiivne vanus on aga inimese enda hinnang oma loengute eel kohvilauda. Positiivsed emotsioonid, mis Album „Rohelise Keila neli aastaaega“. 4 ELUKAAR Veebruar 2018 Nr. 02 (203) LUGEMISELAMUS SADA PÕNEVAT LUGU EESTI VABARIIGIST

Eesti Vabariigi 100nda juubeli eel ilmus ajaloolase uudishimulikke linnakodanikke. Kogu linn oli lipuehtes. selle juurdeehituse esimene järk. Seejärel tehti vanale Jaak Juske sulest raamat „Sada põnevat lugu Eesti Teatri rõdult kõlasid kõned, orkestri saatel lauldi hümni peahoonele keerukas ümberehitus ja valmis koolimaja Vabariigist“. Teose sissejuhatuses rõhutab autor, ning samal ajal tõusis Endla lipuvardasse sinimustvalge juurdeehituse teine järk. Kõik need hooned lammutati et see raamat ei ole ajalooõpik, vaid räägib Eesti lipp. Seejärel algas kaitseväe ja teiste organisatsioonide 2010. aastal. Vabariigi loo üksikute sündmuste kaudu. Jaak Juske rongkäik läbi linna. Nüüd aga Eesti riigi sünniloo juurde. 1918. aastal märgib, et oma raamatusse on ta püüdnud leida Peatus tehti raekoja ees, kus kuulati taas asus Suur-Tartu 11 kunsttööstuskooli krundil põnevaid, pöördelisi seiku ja sündmusi võimalikult päevakohaseid kõnesid. Seejärel siirduti tagasi Endla neli hoonet: kooli kivist peahoone, väiksem hoone paljudest valdkondadest, ja tõdeb, et valik on juurde. Ürituse lõpul mängiti hümni ja „Porilaste marssi“. kantselei ja elukorteritega, kooliteenija ja pesuköögi kahtlemata olnud subjektiivne. Tutvustame siinkohal Järgmise päeva, 25. veebruari varahommikul jõudsid maja ning veel üks väike, ühekorruseline puitmajake. kaht väikest peatükki sellest huvitavast raamatust. Pärnusse Eesti okupeerinud Saksa väeüksused. Neile Viimases asus tütarlastekooli ajal raamatukogu, hiljem Riigi kolm sünnipäeva vastu läinud Maapäeva liikmed Hugo Kuusner ja Juhan elas seal kooli kojamees. Kui nõukogude aja keskel Lasn ning staabikapten Tannenbaum deklareerisid asuti ehitama ERKI uut hoonet, lükati see väike majake Eesti iseseisvusmanifesti ettelugemisest Tallinnas sakslastele Eesti iseseisvust ja Eesti riigi erapooletust buldooseriga kokku. pole mitte ühtegi ülesvõtet. Vähemalt pole neid siiani käimasolevas sõjas Saksamaa ja Venemaa vahel. 1917. aasta lõpus olid Tallinnas võimul enamlased. välja ilmunud. Küll on aga olemas foto, mis on tehtud Kuid sakslased ei tunnistanud Eestit iseseisva riigina. Konstantin Päts viidi mitu korda ülekuulamisele ja 23. veebruari õhtul 1918. aastal Pärnus Endla teatri Võim linnas võeti üle ja kõikjale pandi välja Saksa pandi seejärel vangi. Tema vend Voldemar pidi lausa rõdult. Teatriplatsil on näha rahvahulk, kes on tulnud valvepostid. Anti korraldus langetada teatrihoonele maja pantima, et vend enamlastelt välja osta. Kuna oli kuulama iseseisvusmanifesti esmakordset ettelugemist heisatud trikoloor. Algas Saksa okupatsioon. karta, et Konstantin võetakse uuesti kinni, hakati talle maapäeva saadiku advokaat Hugo Kruusneri poolt. Endla teatri ilus juugendstiilis Georg Hellati projekti salakorterit otsima. Sobivaks osutus toosama kunstikooli 22. veebruaril teatas Pärnus paiknenud Eesti pataljoni järgi 1911. aastal ehitatud hoone põles 1944. aasta krundil asunud majake. Siinkohal tasub meenutada, ülem, staabikapten Feliks-Johannes Tannebaum oma septembris. Nõukogude võim ei pidanud võimalikuks et aastatel 1914 – 1934 oli kunsttööstuskooli direktor päevakäsus nr 41, et pataljon võtab koos omakaitse kodanlise vabariigi sünniloos olulist rolli mänginud hoone Voldemar Päts. üksustega võimu Pärnu linnas ja maakonnas üle. taastamist. Varemed õhiti 1961. aastal. Asemele kerkis Tartu maantee majakese salakorteris veetis 23. veebruaril andis pataljoni ülem välja uue hotell Pärnu ilmetu maja. Vabariigi 90. aastapäevaks kolmeliikmeline Eestimaa Päästmise Komitee öö vastu päevakäsu nr 45, milles oli öeldud: „Eesti iseseisvuse ehitasid pärnakad hotelliesisele väljakule Endla ajaloolise ajaloolist 24. veebruari 1918. Kahe väljapääsuga majas Miiting Vabaduse väljakul mõni tund enne riikliku väljakuulutamist täna 23-al Februaril 1918 aastal rõdu koopia, kust igal aastal 23. veebruaril manifest oli kolm tuba. Suuremas toas oli ümmargune laud, mille iseseisvuse taastamist 20. augustil 1991. tähelepannes käsen hommen 24-damal Februaril kell rahvale ette loetakse. ümber peeti nõu. Suurest toast teise tuppa viiva ukse 11-30 minutid kõiki roodusid ja komandosid numbrite Vene riigipanga hoones ametisse Konstantin Pätsi ette oli nihutatud kapp. Ühes väikeses toas nahkdiivanil järjekorras bataljoni stabi ees kokku koguda – hargnenud Päästekomitee maja saladus juhitud ajutine valitsus. Oli küll plaan, et Jüri Vilms magas tavaliselt Konstantin Päts. rivis ja sõjariistas, kust tsernonial marsil muusika saatel Koos kunstiakadeemia vana majaga lammutati 2010. loeb manifesti ette õhtul teatris etenduse Vabariigi 15. aastapäeval pandi Päästekomitee uhkelt läbi linna mindakse. Kõigil sõjaväelastel käsen sinelites aastal ka selle sees peidus olnud veel vanem paekivist vaheajal, aga sellest loobuti. Nii luges Konstantin ehitud majakesele valgest marmorist kuldsete tähtedega olla, karauli vormis, võimalikult pagunites eesti lindiga hoone, millel on otsene seos Eesti riigi sünnilooga. Päts Eesti riigi sünnidokumendi rahvale ette alles mälestustahvel. Pärast Nõukogude okupatsiooni algust põigiti üle ehk eesti lindiga rindas.“ Aga alustame algusest. 1890. aastal ehitati aadressile 25. veebruari hommikul Tallinna reaalkooli trepilt. see tahvel kadus. Hiljem selgus, et kunstiinstituudi Teade toimuvast paraadist levis kiiresti kogu linnas. Suur-Tartu maantee 11 (aastast 1938 Tartu maantee) vene Koolihoones oli ajutine valitsus pidanud ühe oma meister Heindrich Särgsepp leidis tahvli kooli laost, viis 24. veebruari hommikul luges iseseisvusmanifesti teist tütarlastegümnaasiumi hoone. Pöördelisel 1917. aastal esimestest koosolekutest. selle koju ja peitis ära. 1989. aastal kinkis tema poeg korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse asus sellesse majja Tallinna Linna Kunsttööstuskool. Nii võiks vabariigi aastapäeva rahus kolm päeva Mati tahvli linnamuuseumile. õpetaja Hasselblatt. Keskpäeval tuli Endla ette suur Viis aastat hiljem ehitati hoonele peale kaks korrust. jutti tähistada. 24. veebruaril 1918 Tallinnas avalikult rahvahulk. Pataljoni üksuste kõrval seisid kohalikud Kool vahetas ka nime. 1951. aastal loodi senise kooli iseseisvusmanifesti ette ei loetud, küll aga nimetati organisatsioonid, koolide esindused ja hulgaliselt põhjal ENSV Riiklik Kunstiinstituut. 1968. aastal valmis

soovijatele arvuti kasutamist. Hooaja lõpetame alati Keila Sotsiaalkeskuse elust-olust kõikide ringiliikmete ühise peoga. Meie tegevus ei piirdu ainult oma majaga - Keila Sotsiaalkeskus tegutseb alates 1996. kokku. Traditsiooniliseks ürituseks on jõululaat, kuhu korraldame ka erinevaid väljasõite näitustele, teatrisse, aastast. 2016.aasta 1.oktoobril kolisime uutese kutsume oma käsitööd pakkuma teisi sotsiaalasutusi käsitööringide liikmed võtavad ette silmaringi laiendamise avaratesse ruumidesse aadressil Pargi 30-3. ja kohalikke käsitöömeistreid. Jõululaadal proovime ja inspiratsiooni saamise tuure. Oleme käinud külas Kui enne paiknesime kahes eraldi majas, siis tutvustada erinevaid käsitööliike, nii näiteks oli eelmisel Rõude Külaseltsil ning tutvunud nende kangrupesaga, nüüd on ühe katuse all puuetega inimeste töö- ja aastal niplispitsi ühepäevanäitus ja demonstratsioon Heimtali muuseumis ja Anu Raua talus, Pärnus Maarja- päevakeskus ning pensionäride päevakeskus. oma ala tipptegijatelt ning Haabersti Sotsiaalkeskuse Magdaleena Gildis, Are alpakafarmis jm. Pakume ka eluasemeteenust 37 sotsiaaleluruumis. käsitööklubi Raudrohi viis läbi tikkimise töötoa, tänavu Oma sündmuste- ja tegevusrohke elu kõrval Enne kolimist muretsesime, kas uued ruumid aga oli kohal MTÜ Rõivalugu, kes tutvustas süstikpitsi jne. oleme alati huvitatud kontaktist teiste meietaoliste klientidele ikka meeldivad ja kuidas kohanevad uute Kevadeti korraldame oma maja käsitöö- ja kunstiringide organisatsioonidega - kui lehelugejatel on häid mõtteid oludega nii meie ise, sotsiaalkeskuse töötajad, kui ka hooaja ülevaatenäituse , kus näeme vapustavalt koostöö pakkumiseks, siis oleme valmis asja arutama! maja üritustele ja ringidesse tulevad inimesed. Hooaja armsaid hoolsasti viimistletud esemeid. liikuma”. Kultuurikeskuses käivad koos lauluansambel Tiiu JALAKAS, lõpupeol vanas majas ütles proua Maire, kes majas Mõistagi on nende suuremate ettevõtmiste PÜÜ (Pensionäride Ühenduse Ülesastujad) ning Keila Sotsiaalkeskus, käinud ainult mõni aasta vähem kui sotsiaalkeskusel kõrval pidevalt tegevuses meie huviringid. Ja ringe Reeda rahvatantsurühm. 4-5 korda hooaja jooksul on päevakeskuse spetsialist vanust, et eks uus maja hakkab olema ju meie endi vanemaealistele jagub. Esimesena tuleb kindlasti kavas köögitunnid. Kõiki ringe juhendavad oma ala nägu - õhustiku ja suhtumise kujundame ikka ise. Ja nii nimetada kangakudumisringi, mis järgmisel aastal väga head asjatundjad. Kui nüüd ringides osalejate ongi see olnud. Abi on tulnud ka väljastpoolt oma maja: tähistab oma 55ndat tegutsemisaastat. Kangakudujate loendamine segi ei läinud, siis käis eelmisel aastal VANEMAEALISTE POLIITIKA KOMISJON linna bussiliinigi muudeti vastavalt ringide algusele, mõni rahvuslike sõbade ja tekkide näitus pannakse Keila ringides kokku 147 inimest, neist 12 tööealist. Kui iga bussiring pikenes, et “üleraudteerahvas” kergemini majja Kultuurikeskusse üles selle aasta aprillis, juba 9 aastat inimene oleks osalenud ainult ühe ringi tegevuses, võiks LIIKMESORGANISATSIOONID: pääseks, bussipeatuski tehti lausa ukse ette. Niisiis oleme Mardilaata oma kaltsuvaipadega kaunistada osalejate arvuks öelda 251. Lisaks huviringidele käib RIIGIKOGU SOTSIAALKOMISJON on Sotsiaalkeskus kogu Keilas omaks tunnistatud. aidanud. Järgmisel aastal saab 20-aastaseks prahiring, meil kolmapäeviti majas vabatahtlik Maris, kes õpetab SOTSIAALMINISTEERIUM Kõik see kokku on toonud avalikele üritustele rohkelt mis lahtiseletatuna tähendab meisterdamist leid- EESTI PUUETEGA INIMESTE KODA TALLINNA ÜLIKOOL (ÜTI) rahvast – enamik sündmusi on läinud täissaalile. Ja ja jääkmaterjalidest. Keraamikaringi juhendaja aga TARTU ÜLIKOOL (ÜTI) sündmusi on palju. saatsime Ametikooli oma keraamika-alaseid MTÜ 65B Igal aastal tähistame vabariigi aastapäeva, kutsudes teadmisi täiendama, sest tõdesime, et no kaua me seda EESTI GERONTOLOOGIA JA GERIAATRIA AS- külla mõne poliitiku või inimese, kes oskab rääkida, pitslina sinna savi sisse rullime, tahaks midagi veel osata! SOTSIATSIOON / TÜ KLIINIKUM kuidas elavad eestlased mujal maailmas. Sel aastal Loodetavasti on tulemused kevadisel näitusel näha. EESTI SOTSIAALTÖÖ ASSOTSIATSIOON aga tuleb EV100 teemal meiega mõtteid vahetama Käsitööringidest noorimad on tikkimis- ja heegeldamis/ EESTI PENSIONÄRIDE ÜHENDUSTE LIIT hoopiski näitleja Andrus Vaarik. Täiesti uus ettevõtmine kudumisring. Nende kõrval tegutsevad veel kunstiring MTÜ EESTI SOTSIAALASUTUSTE JUHTIDE on lauluklubi, esimene ühislaulmine oli veebruari alguses ja mälutreening, kaks korda nädalas on võimlemine ja NÕUKODA ning kohaletulnud leppisid juba järgmise kohtumise hiina qigongil põhinev harjutuste tegemine “Energiad EESTI PEREARSTIDE LIIT MTÜ EESTI OMASTEHOOLDUS VANURITE ENESEABI- JA NÕUSTAMISÜHING Koera-aasta 2018 MTÜ SEENIOR TARTU SEENIORMEESTE KLUBI Hiina kalendri järgi saabus 15. veebruaril Kollase Maa- reaalsetele asjadele. Aeg on hakata tegema oma elus MTÜ PURUVANAKESED koera aasta ning kestab järgmise aasta 1. veebruarini. kardinaalseid muutusi, alustada tuleb iseendast ja oma AJALEHT ELUKAAR Eelmisel aastal valitsenud kukega võrreldes on koer tervisest. Mõistame, et muutused ei tule kusagilt mujalt, Toimetaja ENE VEIPER rahulikum, õiglasem, toimekam, kaastundlikum. Koer vaid et me ise oleme need muutjad, uued ettevõtmised Sotsiaalministeeriumi Vaneamealiste poliitika on aus, ustav, teenistusvalmis. Talle meeldib seltskond, õnnestuvad ja sellega seoses kasvab usk iseendasse. komisjoni väljaanne seejuures meeldib talle olla kasulik ja täita oma kohust. Koera-aastal sündinud lapsedki on tegusad, ausad ja Tallinn 10317, Sõle 40, tel. 5649 0494 Ent kui tema vabadust liialt piirata, võib ta minema õnnelikud. Tänavusel koera-aastal veendume, et meie [email protected] joosta ja end lindpriiks kuulutada. Ja veel: koera ei elu oleneb meist endist. Mitmeski mõttes kujuneb see Trükitud trükikojas SPIN PRESS Regati pst. 1, 11911 Tallinn maksa õrritada, see võib lõppeda rünnakuga. aasta pöördeliseks. Tell.nr. 13753, 2000 eks. Niisiis tuleb koera-aasta kukeaastaga võrreldes Et koera-aasta ennustatakse toovat kaasa palju Elukaare väljaandmist rahastab rahulikum ja tasakaalukam. Ent samas on see tõsise õnnestumisi, on tore sellesse uskuda. Hasartmängumaksu Nõukogu töötegemise aeg, mil tuleb pöörata tähelepanu