sign in sign up
<<
Home , Coracle, Felucca, Fifie, Friendship Sloop, Galway hooker, Herring buss

MEREKEELE NÕUKOJA Koosoleku teokiri nr 80 09.04.2013

Veeteede Amet Tallinn, Valge tn 4 Algus kell 14.00, lõpp 16.00

Osavõtjad: Malle Hunt, Peedu Kass, Uno Laur, Taidus Linikoja, Aado Luksepp, Ants Raud, Rein Raudsalu, Tauri Roosipuu, Madli Vitismann, Peeter Veegen, Ants Ärsis.

Juhataja: Peedu Kass Kirjutaja: Malle Hunt

1. Mälestasime leinaseisakuga meie seast lahkunud nõukoja liiget Ain Eidastit. 2. Vastasime terminoloogi küsimustele. Pikem selgitus terminitele port ja harbour

Peeter Veegen: Meil Tallinnas on "Port of Tallinn" administratiiv-juriidiline ettevõte, mille koosseisus mitu väiksemat sadamat, mida võime tõlkida "harbour" (Paljassaare Harbour, Old Harbour, Paldiski Harbour). Ajalooliselt on pigemini kujunenud nii, et Harbour on varjumis- ja seismise koht laevadele, millel võib olla erinevaid funktsioone (nt. Miinisadam, Lennusadam, Hüdrograafiasadam jne.) Ehk ka "Last harbour" - viimne varjupaik. Port on seevastu kauba käitlemise, lastimise-lossimise, reisijate teenendamise koht- teiste sõnadega ühendus maa ja mere vahel (ka arvutil on mitu "porti" ühenduseks maailmaga). Merekaubavedudel kasutame mõisted "Port of call", "Port of destination" Vene keelest leiame analoogiana gavanj = harbour, port = port Eesti keeles on meil mõlemal juhul sadam, nii et neid kattuvaid mõisteid võime kasutada nii ja naa, aga kontekstist lähtuvalt võiks siiski tõlkes ajaloolist tausta arvestada.

Madli Vitismann: - "port" on enam ettevõte, terminalide kogum ja muu lastimisega seotu - sadamaettevõtted Port of Tallinn ja Ports of Stockholm (samuti mitut sadamat koondav ettevõte). Või Paldiski Northern Port kui omaette sadamaettevõte. - "harbour" on pigem sadam kui konkreetne sadamabassein, sildumiskoht jm, nt Old City harbour Tallinna Sadama koosseisus ja Kapellskär Stockholmi Sadamate koosseisus - nende kodulehel on rubriik " in harbour" http://www.stockholmshamnar.se/en/ . Ka rootsi keeles on üks vaste sõnale "sadam" - "hamn". Seetõttu on seal samuti kui meil, et Stockholmi sadamas on sadamabassein, terminal või sadamakoht, kuhu Tallinna-liini laevad sildusid - Frihamn ehk Vabasadam. Praegu silduvad need Värtahamnis ehk Värta sadamas. Kogu Stockholmi sadamat ja ka mõnd väljaspool Stockholmi asuvat sadamat haldab ettevõte Stockholmi Sadamad (AS). Nii pidin Rootsi toimetuses töötades igale kolleegile vähemalt kord selgitama, et Tallinna Sadam on ettevõte, mille nime ei tohi mingil juhul tõlkida "Tallinnhamnen", vaid jääb tõlkimata ja kasutatakse rootsikeelses tekstis kujul Port of Tallinn, vahel ka AS Tallinna Sadam (Port of Tallinn). Et uudiseid tõlgiti toimetuses omakorda veel rootsi keelest inglise keelde, siis sellisel viisil olid ka tõlkekaod kõige väiksemad.

3. Vaatasime üle Peedu Kassi väljaotsitud oskussõnu.

1) chasse-marée, tide-chaser, rippier – kiire, kolmemastiline, arhailine, teki ja lüügerpurjega, loodetehoovust kasutav kaubalaev, värske kala veoks Inglise kanali lõunarannikul ja prantsuse Atlandi rannikul aastail 1500 - 1900. Une Marée – prantsuse keeles – tide. Inglastel 1500 -1900 selline laev - „rippier“. Rip - (laeva kohta) kiiresti tormama PK: ripper? Loodetehoovust kasutav kolmemastiline teki ja lüügerpurjega kaubalaev, värske kala veoks inglise kanali lõunarannikul ja prantsuse Atlandi rannikul „hoovusekütt“?

Pildil: tide-chaser „LeCorentine“ 2) fishmonger, fishwife, fishlass – kalakaupmees, algselt naissoost. Mehed püüdsid, naised müüsid.

Pildil: Fismonger Molly Malone, 17-th century, Dublin

3) – traditsiooniline ’i jõgede (ka Iiri- ja Šotimaal levinud) pajuvitstest raamile tõmmatud loomanahast ühemehepaat

4) Curragh ( in Irish and old Celtic) – puitraamil, presendist või nahast, keldi sõudepaat 5) , – heeringa triivpüügipurjekas Šoti idarannikul aastast 1850.

6) Friendship – purjedega homaaripüügipaat 1880-st Maine (USA) rannikul. Nimetus Friendshipi linna järgi.

Pildil 1979 a. variant 7) - ühemastiline, pigitatud kerega, punakaspruuni suurpurje, taaksli ja kliivriga kalapaat Iirimaa läänerannikul paar viimast sajandit

8) (hollandi keeles: herring buis) – hollandi ja flaami purjedega triivvõrkudega heeringapüügilaev 15. sajandist.

9) – traditsiooniline (kirev) Malta kalapaat

Malta sümbol 10) Mackinaw – kerge, lahtine purjepaat trapperiaegadest (1815-st) Suurjärvistu põhjarannikul ja Missouri jõe piirkonnas

11) Monterey , Monterey , putt-putt, Silena , Lampra boats – kalapaat lahe piirkonnas, algselt genua ladinapurjega 1860-st, hilisemad mootoritega ( putt-putt)

Pildil: Monterey klipperid 12) – ladinapurjega puidust kalapaat San-Francisco piirkonnas 1880-st, algselt Araabia päritolu, Niilusel, Punases ja Vahemeres

Pildil: Felucca Niilusel Felucca Wharf San Franciscos 1891

13) – krevetitraaler Inglismaa läänerannikul, Isle of Man’i piirkonnas 1840- st

Pildil: nobby „The George Pilkington“

14) – sajanditevanune Norra klinkerplangutusega kalapaat

Pildil: Nordlandboat puidulastis 1890 – 1900 Nüüdisaegne nordlandi paat, 2006, Bodö piirkonnas 15) oselvar – klinkerehitusega, Norra päritolu, väike Shetlandi puitpaat, kiil tammest, pardad männist

16) või Sgoth Niseah – klinkerplangutusega, ladinapurje ja allalastava mastiga kalapaat, enamasti õngepüügiks Hebriididel 19. sajandil kuni 20. sajandi keskpaigani. Merel asendatakse kaldalt võetud kiviballast püügiga.

Pildil: Sgoth Nisea

17) – priitpurjega, algselt küpressikännust, kalapüügipaat USA idarannikul 1880-st 18) Shad – suur kala heeringaliste perekonnast USA idarannikul

19) – kuueaeru- ja kuuemehe kalapaat 19. sajandil Shetlandi saartel. Püügirajoon rannikult kuni 40 miili

20) – kerge sõude- või purjepaat UK-s ja USA-s

21) – meresõidukõlbulik ühemehe väike sverdiga sõude- või purjepaat New Jersyst Philadelphiani 22) well – avamere ühe- või kahemastiline sumppüügilaev Inglismaa idarannikul 1750 - 1870, Fääri saartel 1900 – 1920

Pildil: läbilõikes ja purjede all

23) või ness yoal – Shetlandi variant jaul’ist, algselt Norra disain. Sisuliselt sama, mis oselvar.

Järgmine korraline koosolek toimub 14. mail