MAARDU PANORAAMJärgmine ajaleht 30. mai

Maardu Linnavalitsuse häälekandja APRILL 2019 EESTI KUTSUME ÜRITUSTELE MÄRTS 2019

Linnalehe Maardu Panoraam väljaandja: E-post: [email protected] Maardu Linnavalitsus Tel.: 519 74 358 Toimetuse aadress: Keemikute 12b, 74116 Maardu Linnalehe e-versioon: Peatoimetaja: Elena Villmann www.maardu.ee Fotosid ajalehes: Jelizaveta Baikova-Lapina, Jelena Katsuba Tiraaž: 8700 eks.

2 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 LINNAPEA RUBRIIK

KAITSKEM OMA KODULINNA Meie linna loodus oma ainulaadse maastiku, põliste puude Mingil põhjusel ei mõtle kõik inimesed, et järgmine kord ja põõsastikega, veekogude ja hoolitsetud muruplatsidega oleks selles kohas endalgi ebameeldiv ja mõnikord ehk ka on kaunis ja mitmekesine. Ilmselgelt peaks selle hindamatu võimatu puhata. Sellist pilti võib märgata peaaegu igas rikkuse säilitamine olema meie igaühe ülesanne, kuid loo- meie linna looduslikus puhkepaigas. Eriti heidutab asja- dusesse aupaklik suhtumine on tänapäeval kahjuks harul- olu, et see kõik toimub meie laste silme all. dane nähtus. Aga meie looduslikud veekogud – järv, tiigid, jõed? Aasta-aastalt on tarbijalik suhtumine loodusesse saanud Nende seisukord jätab praegu väga palju soovida – ikka meie linnas suureks murekohaks, mis panebki mind juhtima leidub seal klaasi ja plastikut, lisaks kõigele muule ka au- teie tähelepanu sellele olulisele teemale. Me ei hakka rääki- topesust jäänud kaltse. Kõik see kahjustab veekogudes ma globaalses mastaabis, sest seda probleemi saab tekita- elavaid loomi ja linde. Muugas asuva tiigi lähedal elab da ja lahendada inimlikul olmekultuuri tasandil. kopraperekond. Mis elu neil on seal klaasi, plasti ja muu Käes on piknikute ja pikkade värskes õhus viibimiste prahi vahel? Teisel pool tiiki pesitsevad luiged. Mis valik hooaeg ning see on tõeline õnnistus, et elame loodusele neile jääb pärast seda, kui seal on astunud «tsiviliseeri- nii lähedal. Aga kui elusaks ja puutumatuks jääb loodus tud» inimese jalg? Mõelge sellele – saastades või isegi pärast meie kontakti temaga? Kui paljud meist pärast sel- hävitades loodust me hävitame ka selle elanikke. Head list puhkust enda järel prügi ära koristavad? Kahjuks võib looduse peremehed, olgem loomade vajaduste suhtes pärast puhkepäevi mõnele loodussaarekesele sattudes tähelepanelikumad! linnarahva hiljutistes väljasõidukohtades leida jäätmeko- Rohelise Muuga piirkonna kogu perimeetri ulatuses on gumeid. Mida kõike siin ei leidu: paber, suitsukonid, toidu- aktuaalne sanktsioneerimata prügilate tekkimise prob- pakendid, klaasitükid, autorehvid, plastist söögiriistad ja leem – jäätmaad, teeservad ja tiigid kannatavad täna- pudelid. Kõik see rikub maastikku ja põhjustab loodusele päeva inimeste elutegevuse tõttu. Eriti «kuulus» on selle korvamatut kahju. poolest Altmetsa – kommunaalteenuste töötajad puhas-

MAARDU PANORAAM 3 LINNAPEA RUBRIIK APRILL 2019 tavad seda regulaarselt, kuid prügi tekib salapärasel kom- ütlus väidab «Puhas pole seal, kus koristatakse, vaid seal, bel sinna üha uuesti. Hoolimata sellest asjaolust, et paa- kus prahti maha ei loobita.» risaja meetri kaugusel järgmisest prügihunnikust on linna Mai esimesel laupäeval toimub paljudes Eesti linnades jäätmekäitlusjaam, kuhu Maardu elanikud saavad prügi ja maakondades koristusaktsioon «Teeme ära». Muidugi tasuta viia. ei jää ka meie linn kõrvale. Kutsun kõiki maardulasi osale- Mul on väga hea meel, et meie linnas on palju inimesi, ma neil ulatuslikel koristustalgutel. kellele meid ümbritseva keskkonna puhtus ei seisne vaid 4. mail tuleme kokku, et puhastada linna äärealad sõnades, vaid on oluliseks väärtuseks. Sel aastal tulid prahist ja stiihiliselt tekitatud prügihunnikutest. Kogu- Muuga aktiivsed inimesed nädalavahetustel koristama neme rahvamaja juures kell 10.00. Pärast talgurühmade oma piirkonna prahti täis kohti. Ootamata üldist kevadist loomist ja nende juhtidega tutvumist läheme koristamist koristuspäeva, puhastasid nad vähehaaval jäätmaad stii- vajavatele objektidele. Omalt poolt organiseerime kõik hiliselt tekitatud prügihunnikutest. Suur tänu neile initsia- tööks vajaliku (labidad, rehad, kindad). Kaasa on vaja tiivi ja huvi ülesnäitamise eest! Samal ajal tuleb prügi siis- võtta hea tuju ning suur soov näha meie linna puhtana ja ki juurde, sest alati leidub mõni «ettevõtlik» linnaelanik, hoolitsetuna. Koos suudame teha palju rohkem! kes tühistab kõik korraarmastajate jõupingutused. Kell 13.00 kohtume uuesti rahvamaja juures, et pärast Teine kevad-suvehooaja probleem kaasneb tuleohutu- tööpäeva sooja supiga end turgutada ja kokkuvõtteid teha. sega. Järelevalveta lõkked võivad põhjustada suuri tra- Kõiki neid, kellel jätkub jõudu ja soovi pühendada tei- göödiaid. Lõkke tegemise reeglid looduses on üsna liht- negi puhkepäev ühiskondlikuks tegevuseks, kutsun pü- sad ja nende järgimine aitab vältida paljusid probleeme. hapäeval, 5. mail Muugale puid istutama. Sellel päeval is- Maardu linnas võib lõket teha ainult selleks ettenähtud tutame koos 50 eri sorti pihlakat. Tulge kindlasti Viljapuu kohtades. Neid kohti ei tohi kasutada prügi põletami- puiesteele 5. mail kell 10.00, et veeta pühapäev värskes seks. Lõket tohib süüdata ainult nõrga tuulega, see on õhus ja istutada oma kätega puu, mis jääb kaunistama kuni 5,5 meetrit sekundis. Kindlasti peab veenduma, et meie linna aastateks, puhastama õhku ja pakkuma kuu- lõkke vahetus läheduses ei elutse loomi ega linde, samu- mal päeval varju. ti on vaja puhastada lõkke ümber olev ala kuivadest oks- Meie linn on koht, kus elame me ise ja elavad meie lä- test või kergesti süttivast kulust. Palun ärge jätke lõkkeid hedased, kus kasvavad meie lapsed. Et olla harmoonias järelevalveta ja piknikupaigast lahkudes veenduge, et enda ja ümbritseva maailmaga, tuleb hoolitseda mitte tuli on kustunud. ainult oma mugavuse eest, sest Maardu ja siinne loodus Suur probleem ei ole mitte ainult järelevalveta lõkked vajavad meie kõigi hoolt. Igaüks meist võib anda oma või hooletu suhtumine tuletegemisse. Tihtilugu on ini- jõukohase panuse meie armsa linna looduse säilitamisse. mestel head kavatsused, kuid nad ei mõtle tagajärgede Usun siiralt, et koos me seda ka suudame! tõsidusele ega ulatusele, kui nad süütavad möödunud aasta kulu, mis on kogu Eestis täiesti keelatud! Palun olge Lugupidamisega valvsad! Tagajärgede ulatus võib olla masendav. Maardu linnapea Lugupeetud maardulased! Ma kutsun teid üles kaitsma Vladimir Arhipov ja säilitama meie linna loodust. Suhtugem hoolitsevalt meid ümbritsevasse keskkonda. Kui igaüks võtab vastutu- se Maardu roheliste nurkade puhtana hoidmise eest, viib prügi vastavasse konteinerisse ja vähemalt kord elus istu- tab puu, säilib Maardu looduse esialgne ilu, sest nagu tark

Mõne päeva pärast jõuab kätte üks tähtsamaid pi- dusid, mil me õnnitleme Emadepäeva puhul kõiki naisi, kellel on olnud rõõm saada Emaks. See on teenitud ära unetute öödega ja kõikehõlmava hoolega oma lapse eest, elupikkuse hoolitsusega. Kallid naised! Õnnitleme teid Emadepäeva puhul! Olgu rõõm ja õnn teie pidevateks kaaslasteks, täitugu teie silmad headuse valgusega ja uhkusega oma laste üle! Soovime teile ammendamatut tervist! Olge kõige armastatumad, vajalikumad ja hinnatumad! Head pidupäeva teile! Maardu linnavalitsus Maardu linnavolikogu

4 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 LINNAVOLIKOGU VOLINIKE TÖÖLAUALT TEGELIKKUSEKS AILAR LYRA Maardu Linnavolikogu esimees

Maardu linnavolikogu kogunes oma korralisele istungile 26. märtsil. Kokku oli arutusel kaheksa küsimust.

TEGUSAD MAARDU NOORED Maardu noortevolikogu esindaja Sofja Se- valkina andis volikogu istungil ülevaate nende tegemistest. 11. kuu jooksul korraldasid noored foorumeid ja avalikke diskussioone teemadel «Turvaline noorte keskkond», «Haridussüsteem», «Tervislik eluviis». Suurim neist oli foorum, mil- le teemaks oli «Noored 100-aastases Eestis». Osalejaid oli nii Maardust kui ka Ida-Virumaalt. Koostöös Pärnumaa noortekoguga arutati ühise noorte infosüsteemi loomise vajadust. Noortevolikogu eestvedamisel tutvustati Maar- du koolide üheksanda klasside õpilastele Maardu linnavolikogu ja – valitsuse tööd. Noored aitasid or- ganiseerida rohkelt teisi linnas toimunud sündmu- si: Maardu laadad, Maardu linna päev, õpilasmalev, lastekaitse päev, laste transpordivahendite paraad, Valgus Kõnnib Maardus, jõulumuusikal. Abikäsi ula- MAARDU LINNA 2018. a koostööd haridusasutustega. Esimestele klassidele tati ka Maardu kollektiivide osalemisel Harjumaa ÕIGUSKORRA ÜLEVAADE jagati liiklusaabitsaid. Neljandates klassides toi- laulu- ja tantsupeol «Koduteel». Möödunud aasta Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik Ivo musid jalgrattaloengud. Kuuendates klassides viidi sügisel korraldasid noored ettevõtmise» Vanadele Roosimägi andis ülevaate Maardu linna 2018. aasta läbi «Kaitse end ja aita teisi» programmi raames raamatutele uued lugejad». Annetustena kogutud õiguskorrast. Kuritegude arv on võrreldes 2017. aas- loengud. Politseitöö sihtgrupiks olid ka lapsevane- raamatud leidsid noorte abil uued omanikud. taga langenud, kuid probleemideks on jätkuvalt mad, kellele tutvustati internetiohte. liikluskuriteod, lähisuhtevägivald ja narkootikumi- MUUDETI NOORTEVOLIKOGU de tarbimine. LÜHIDALT VALIMISE TÄHTAEGA Narkootikumide tarbimise ohjamiseks on loodud Esimese lugemise läbis Maardu linna 2019. Maardu linnavolikogu määrusega viidi noortevoli- sotsiaalprogramm «Puhas tulevik». Esmakordselt aasta I lisaeelarve. Alates 1. juulist 2019 kehtivad kogu valimine aprillikuust üle oktoobrikuusse. Edaspi- narkootikumide tarvitamisega vahele jäänud noor sõidusoodustused ainult Maardu- avalikel di kattub noortevolikogu tegutsemisaasta enam-vä- saab astuda vanematega kooskõlastatult prog- bussiliinidel. Maardu linnavolikogu sotsiaal- ja ter- hem haridusasutuste õppeaastaga. Muudatus annab rammi, mis kestab pool aastat. Iga kuu annab noor vishoiukomisjon esitas 2018. aasta tööaruande. võimaluse osaleda aktiivsemalt ka lõpuklasside õpi- proove kinnitamaks, et ta ei tarbi narkootikume. Seoses tõusnud kuludega kaubanduse korral- lastel Maardu linna noortevolikogu tegevuses. Vara- Kui ta on suutnud olla pool aastat mõnuainetest damisel avalikel üritustel kehtestati kauplemiseks semalt oli probleemiks see, et aprillikuus noortevoli- vaba, siis lõpetatakse tema suhtes menetlus. Prog- uued müügipiletite hinnad. Müügipiletite tuludest kogusse valitud viimaste klasside õpilased lahkusid rammiga on võimalik liituda ainult üks kord. kaetakse avaliku ürituse ettevalmistamise ja läbi- septembrist õppima teistesse koolidesse väljaspool Alaealistega seotud õigusrikkumiste arv on võr- viimise kulud ja haljasala taastamistööd. Maardut. Seega ei viibinud nad igapäevaselt enam reldes 2017. aastaga vähenenud. Laste harimiseks kodulinnas ning see raskendas oluliselt nende noorte ja kuritegevuse ennetamiseks on politsei teinud osalemist noortevolikogu töös.

EUROOPA PARLAMENDI VALIMINE 26. MAIL 2019

MAARDU PANORAAM 5 AMETLIK TEADAANNE APRILL 2019 KODULINN KAUNIMAKS 2019 IDEEKONKURSIL OSUTUS MAARDUS VÕITJAKS KAASAEGSE KORVPALLI VÄLJAKU RAJAMISE IDEE

JELENA KATSUBA Avalike suhete juht

20. märtsil lõppes ideekonkursi «Kodulinn kaunimaks 2019» parima idee hääletamine, mis toimus elekt- rooniliselt läbi VOLIS keskkonna, emaili teel ja paberkandjal. Iga Maar- du elanik sai anda oma hääle kahele ideele, mis tema arvates peavad ole- ma teostatud selle ideekonkursi raa- mes. Kõige rohkem maardulaste hääli sai kaasaegse korvpalli välisväljaku rajamise idee. «Tänan kõiki Maardu elanikke, kes ideid esitasid ja hääletamisel osalesid. Teie aktiivsus ja meiega jagatud mõt- ted andsid häid juhtnööre edasiseks tööks – nüüd teame kindlalt, millest Pilt on illustratiivne Maardus puudust tuntakse ning mil- le kallal hakkame töötama», teatas Maardu linnapea Vladimir Arhipov. 2. Maardu Põhikooli spordiväljaku Teine suurt kogukonna poolehoidu «Selle aasta hääletamisaktiivsus oli renoveerimine – 205 häält saanud Maardu Põhikoolil spordiväl- väga kõrge – parima idee väljaselgita- 3. Lastenurk linnastaadioni juurde – jaku renoveerimise idee väärib samuti miseks anti kokku 837 häält , mis on 94 häält realiseerimist ning seda viib linnava- võrreldes eelmise aastaga peaaegu 4. Avalikud lauatennise lauad – 26 litsus ellu mitmes etapis. kaks korda suurem number. Sel aas- häält Jaanuaris 2019 kuulutas Maardu tal ei ole arvestatud 80 paberkandjal 5. Laste mänguväljak puuetega/ linnavalitsus välja ideekonkursi «Ko- sedelit, mis ei vastanud hääletamise vähenenud võimalustega lastele ja dulinn kaunimaks», mille raames tingimustele. Järgmisel aastal pari- väikelastele – 24 häält esitasid maardulased erinevad ideed mate ideede hääletamise protsessi 6. Stiilsed bussipeatused – 21 häält linna paremaks muutmiseks. Linna- korraldame veelgi selgemaks ja läbi- 7. Infostendide paigaldamine linna elanikud kaasatakse Maardus linna- paistvamaks», lisas linnapea. tänavatele – 6 häält eelarve koostamisse juba kolmandat Maardulaste hääled jagunesid järg- Ülekaalukalt võitis sel aastal Maar- aastat järjest. miselt: du Gümnaasiumi juurde kaasaegse 1. Kaasaegne korvpalli välisväljak korvpalli väljaku rajamise idee (idee Maardu Gümnaasiumi juures – 461 autor on Artjom Filjok), mida linna- häält valitsus viib ellu selle aasta jooksul.

HOIATUS

KARIN LAURIMA korraldajad ligi tema internetipangale Swedbank AS ning võivad teha sealt kaudu kliendi nimel toiminguid. Aprillis hakkasid levima kahtlase si- Kinnitame, et Swedbank ei ole neid suga SMS-id, mille saatjaks on näiliselt SMS-e saatnud. Swedbank ja mis sisaldavad veebilinki. Pank ei edasta teavet sellisel viisil. Kui lisatud lingile siseneda, suuna- Palume klientidel sellistele sõnumi- takse klient edasi Swedbanki interne- tele mitte reageerida ning sõnumis ole- tipanga avalehega sarnasele lehele, vale veebiaadressile mitte klikkida ega kus palutakse sisestada internetipanga seda oma veebibrauserisse kopeerida. kasutajatunnus ning Smart ID paroolid. Juhul, kui klient sisestab sisenemi- seks vajaliku parooli, saavad ründe 6 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 AMETLIK TEADAANNE MAARDUS REMONDITAKSE 2019. KEVAD-SUVISEL HOOAJAL CA 29000 M2 TEED

JELENA PAVLOVA de remondiga»- sõnas Maardu linnapea mis- ja asfalteerimistöödele korrasta- Linna arengu- ja majandusosakonna Vladimir Arhipov. takse soodsate ilmadega ka palju teisi juhataja «Tegeleme ka löökaukude likvideeri- kevadist hooldusremonti vajavaid täna- misega, mis on tekkinud muutlike ilma- valõike Muugal. dega talve tulemusena. Esmajärjekorras Kahekordsele pindamisele lähevad Mais algab Maardus asfalt- ja kruusa- täidetakse ühissõidukiliinidega ja suu- Härgheina tee, Ploomipuu puiestee teede remont Kallavere ja Muuga linna- re liiklusega tänavate väga sügavad ja (paaritu), Ubalehe tee, Äiatari tee, Õisi- osades. Kokku korrastatakse juunis 23 avariiohtlikud löökaugud. Mahukamad ku tee, Kukeharja tee ja põik, Aasnurmi- teelõiku üldpindalaga 29 387 m2. asfalteerimise ja pindamise tööd alga- ku põik, Tihasheina tee, Kassitatra tee «Nullilähedaste temperatuuridega vad alles hiliskevadel, asfalditehaste (Hellerheinast –Viljapuu pst. ), Pirnipuu talv on teekatendite seisukohalt kõi- käivitamisel. Teede remont algab plaani põik, Hiireherne tee, Õunapuu pst jupp, ge ebasoodsam, kuna pidev sulamis-ja järgi mai kuus ning kestab juuni lõpuni», Sõlmheina tee, Hellerheina põik (kolm külmumistsüklite vaheldumine põhjus- lisas ta. lõiku), Võilille tee (kolm lõiku), Tuliheina tab teekatte intensiivset lagunemist ja Asfalteerimistööd Kallaveres toimu- tee, Lõikheina tee, Kitsekakra tee, Vesi- aukude tekkimist. Sel aastal plaanime vad Kombinaadi / Fosforiidi ristmikust heina tee, Kukemarja tee ja Kreegipuu ulatuslikku teede remonti, mille käigus kuni Kiltri tee ristmikuni ning Ringi / pst (kuni maja nr 2). Teekattele veetake asfalteerime 2 suurt teelõiku Kallava- Kütte ristmikust kuni Jõelähtme valla peale asfaldi freespuru, mida seejärel res ja remondime korralikult 21 frees- piirini. Teed freesitakse ja kaetakse uue pinnatakse graniitpuru ja bituumeni se- purukattega teed Muugal. Muuga teed asfaltkattega, samuti tõstetakse ühis- guga. Pindamistöid teostab Muugal Tal- pinnatakse kahekordselt, tänu millele veevärgi ja kanalisatsiooni kaevud tee- linna Teede AS. muutuvad sõiduteed vastupidavamaks tasapinnale. Asfalteerimise töid teos- Teede löökaukude remondi ning asfal- ja tolmuvabaks. Plaanime alustada ka tab Tee ja Tee OÜ. teerimise ja pindamise tööde kogumak- lähiajal Vana-Narva maantee löökauku- Lisaks neile suuremahulistele freesi- sumuseks on ligi 300 000 eurot.

RUKKILILL HOONE REKONSTRUEERIMINE

JELENA KATSUBA Avalike suhete juht

Algas lasteaia Rukkilill Nurga tänava hoone rekonstrueerimine, mille käigus soojustatakse fassaadi ja renoveeritakse kütte-, elektri- ja venti- latsiooni süsteeme. Remonditööd kestavad hoones kuni augusti lõpuni. Alustatakse vä- listöödega, mis võimaldab lasteaia rühmadel töötada tavapärases rüt- mis kuni 14. juunini 2019. Alates 17. juunist kuni juuni lõpuni ning augustis kolivad rühmad Kellamäe tänava hoonesse ning juulis lasteaed puhkab (valvelasteaiaks on l/a Sipsik). Remonditööd kogumaksumusega 663 704 eurot teostab Taleon Grupp OÜ. Täname lapsevanemaid mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest!

Muuga Jäätmejaamas võetakse vastu järgmisi jäätmeliike • betoon, tellised, keraamikaplaadid • vanaraud (metallid) • lehtklaas • papp, kartong (pakend) • puit (töötlemata) • metall karbid (pakend) • kasutatud autorehvid • kilepakendid • kõvaplast • ohtlikud jäätmed (värvid, happed, lahustid, pestitsiidid, • vana elektroonika (komplektne, mitte tükkidena) süstlad, nõelad, lambid, akud, mootoriõlid, ravimid) • suurjäätmed (kasutuskõlbmatu mööbel) • biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed • tekstiil (kasutatud korralikud riided, tekstiil) • puuoksad • klaaspakendid (purgid, pudelid)

Aadress: Kaldase tee 6 Maardusse registreeritud kodanikele on kõik Operaator: Maardu Linnavarahooldus, tel. 6060800 jäätmeliigid tasuta vastuvõtmine. Avatud: T, N, R 14.00 - 19.00 K, L 10.00 - 15.00 P, E - suletud MAARDU PANORAAM 7 JURISTI ABI APRILL 2019 JURIIDILINE ABI seks. Veel võib erakorralise ülesütle- käest küsiti 50 eurot, et nad edastak- mise põhjuseks TLS § 91 lg 3 alusel sid minu CV võimalikule sobivale töö- olla töötaja perekondlikud kohustu- andajale. Kas nii on õige? sed, nt kui lähedane haigestub oo- Lugeja küsimus juristile: tamatult ja vajab hooldamist. Tege- Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Töötan kaupluses, kus on igapäe- mist peab olema olukorraga, mis on Tööinspektsiooni peadirektori vaselt tarvis tõsta raskusi. Mul on ootamatu, mida töötaja ei saanud asetäitja ennetuse ja nõustami- pidevad seljavalud ja raskuste tõst- ette näha ning mis ei võimalda enam se alal: mine teeb olukorra üha halvemaks. töösuhet jätkata. Tööturuteenuste osutamise reeg- Arst on öelnud, et ma peaksin leid- Tööandjal on võimalik töösuhe leid reguleerib Eestis tööturuteenus- ma töö, mis ei sisalda raskuste tõst- töötajaga erakorraliselt üles öelda te ja –toetuste seadus (TTOS). Sea- mist. Tööandja palus mul seepeale TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töövõime vä- duse kohaselt on töövahendus töö kirjutada lahkumisavalduse, kuid henemine terviseseisundi tõttu). Sel- ja töötaja kokkuviimiseks vajaliku kuna uut tööd ei ole silmapiiril, siis leks peab eelnevalt olema täidetud info vahendamine. Töö vahendami- ma muretsen, kas töötaja kirjuta- nõue st töötaja on olnud vähemalt se eest ei tohi tööotsijalt raha küsida tud lahkumisavaldus annab mulle neli kuud haiguslehel või ülesütlemi- (TTOS § 391). õiguse taotleda Töötukassast töö- se aluseks on arsti tõend, mille koha- Sellist teenust võivad pakkuda ka tuskindlustushüvitist. Minu küsimus selt ei tohi töötaja enam samasugus- eraettevõtted, kui nad on enne te- on, kas pean ise kirjutama avalduse tel tingimustel töö tegemist jätkata. gevuse alustamist esitanud majan- töölt lahkumiseks või lõpetab minu- Kui tööandjal pole võimalik töötaja dustegevusteate majandustegevuse ga töölepingu tööandja? tööd kergendada või teist tööd pak- registrile https://mtr.mkm.ee/. Iga kuda, ütleb tööandja töölepingu üles inimene saab ka ise registrist kont- Vastab Tööinspektsiooni nõus- TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. rollida, milliste tegevuste kohta on tamisjurist Heli Ojavee: Töötuskindlustushüvitise saamise ettevõte teate esitanud. Kui töötaja terviseseisund ei või- õigus on töötajal siis, kui tal on töö- Töövahenduse eest tasu nõud- malda tööülesandeid täita, siis on tuna arvelevõtmisele eelnenud kol- mine tööotsijalt on keelatud. Järe- töösuhte ülesütlemiseks kaks või- me aasta jooksul vähemalt 12 kuud levalvet selle nõude rikkumise üle malust. Esimene võimalus on see, töötuskindlustusstaaži ning viimane teeb alates selle aasta 20. jaanuarist et töösuhte ütleb üles töötaja töö- töösuhe on lõppenud alusel, mis an- Tööinspektsioon. Inspektsioon võib lepingu seaduse (edaspidi TLS) § 91 nab õiguse taotleda töötuskindlus- kontrollida ettevõtte majandustege- lg 3 alusel. Teine võimalus on see, et tushüvitist, nt TLS § 88 lg 1 alusel. vusega seoses kahte asja: töösuhte ütleb üles tööandja TLS § Kui tööleping on üles öeldud töötaja 1.kas ettevõtja on täitnud oma 88 lg 1 p 1 alusel. Mõlemad võima- poolt TLS § 91 lg 3 alusel, siis nimeta- kohuse ja esitanud majandustege- lused eeldavad kirjaliku arsti tõendi tud ülesütlemine ei anna õigust taot- vusteate töövahenduse ja/või tööjõu olemasolu, millelt nähtub, milline leda töötuskindlustushüvitist. rendiga tegelemise kohta ning töö või millises töökeskkonnas töö- Pöörame tähelepanu sellele, et 2. kas ettevõtja on küsinud tööva- tamine on töötajale vastunäidusta- ülesütlemisavaldus muutub keh- henduse eest tööotsijalt raha või ren- tud. Näiteks kui tõendil on kirjas, et tivaks selle kättesaamisega. See ditööjõu vahenduse puhul renditöö- vastunäidustatud töö raskuste tõst- tähendab seda, et kui töötaja on tajalt raha renditööle suunamise eest. misega või töö puidutolmuses keks- teinud kirjaliku ülesütlemisavalduse Tööinspektor võib seega nõuda konnas, siis tuleb tööandjale seda TLS § 91 lg 3 alusel ning tööandja on tööd või renditööjõudu vahendavalt arvesse võtta. selle kätte saanud, siis ei saa tööta- ettevõttelt teate esitamist majan- TLS § 91 lg 3 kohaselt võib töötaja ja seda ilma tööandja nõusolekuta dustegevuse registrile. Kui inspektor töölepingu erakorraliselt üles öelda tagasi võtta ega paluda töösuhte tuvastab, et töövahenduse eest on töötaja isikust tuleneval põhjusel, lõpetamist teistsugustel alustel, sest inimestelt tasu nõutud, võib ta kee- eelkõige kui töötaja terviseseisund töötaja avaldus on muutunud kehti- lata töö või renditööjõu vahenda- või perekondlikud kohustused ei või- vaks ning töösuhe lõpeb TLS § 91 lg misega seotud majandustegevuse. malda tal kokkulepitud tööd teha. 3 alusel. Sellist keeldu saab rakendada kuni Tegemist peab olema erakorraliste üheks aastaks. põhjustega, mis ei võimalda tööta- Lugeja küsimus juristile: Kui teie käest küsiti tööva- jal enam töö tegemist kokkulepitud Otsisin pikalt tööd ja leidsin lõpuks henduse eest raha, on teil õigus tingimustel jätkata. Näiteks kui töö- internetist hea pakkumise. Kohapeal see tagasi nõuda ning teavitada taja igapäevaseks tööks on raskuste selgus, et tegemist on Eestis tegutseva Tööinspektsiooni e-kirjaga aad- tõstmine, kuid arst raskuste tõstmise töövahendusbürooga, mis intervjuee- ressil [email protected] või infotelefonil keelanud, siis see võib olla aluseks rib siin inimesi, aga tulevane tööandja 640 6000. töösuhte erakorraliseks ülesütlemi- on hoopis välismaine ettevõte. Minu 8 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 HARIDUSVALDKONNA UUDISED MAARDU GÜMNAASIUMI ÕPPEKORRALDUS ON UUENEMAS Maardu Gümnaasium on tuntud kui keelekümbluskool ja keemia kallakuga kool MAIU PLUMER Maardu Gümnaasiumi direktor

Uueks õppeaastaks ja tulevikuks plaane tehes, soovime jätkata ja veel- gi arendada keelekümblust, eesti ja inglise keele õpet läbi lõimitud aine- ja keeleõppe. Gümnaasiumiastmes laien- dame õpilaste valikuid arendades kee- mia-bioloogia-tehnoloogia ehk reaal- suuna õppevõimalusi ning pakume ka praktilise suunitlusega valikuid nendele gümnasistidele, keda huvitab rohkem sotsiaalala ja praktilised oskused erine- vates valdkondades. Nüüd täpsemalt keelekümbluse ja keelteõppe arenguplaanidest. Keelekümbluse klassid töötavad Maardu Gümnaasiumis juba aastaid. Võin kinnitada, et gümnaasiumi jõudnud keelekümbluslapsed saavad suurepära- selt gümnaasiumis 60% ulatuses eesti keeles õppimisega hakkama. Gümnaa- Praegu on käimas õpetajate konkursid, Kavas on laiendada ka matemaatika siumis õpitakse juba praegu mittestat- on lisandumas uusi õpetajaid, kellel on valikainete, joonestamise, informaatika sionaarses osakonnas eestikeelse güm- lisaks oma õppeainele ka eesti ja ing- ja programmeerimise õppevõimalusi naasiumi õppekava järgi ja lähiaastatel lise keele oskus, et võõrkeelte õpe ei Maardu Gümnaasiumis. on kavas pakkuda eestikeelset gümnaa- jääks vaid ainetundi. Samm –sammult Sotsiaal-praktilise õppesuuna va- siumiharidust eesti keeles õppida soovi- omandavad õpilased lisaks erinevate- linud õpilastele on pakkuda praktilisi jatele ka päevaõppes. Kindlasti jätkub le õppeainetele ka hea eesti- ja inglise kursusi Majaka Teeninduskoolis ja Tal- ka eesti-vene õppekeelega gümnaasiu- keele oskuse. linna Ülikooli Õpilasakadeemia kursusi. miprogramm nendele õpilastele, kes Lõimitud aine- ja keeleõpe on ka- Keeltehuvilistele saame pakkuda laie- eesti keeles veel kõike õppida ei suuda. sutusel Tallinnas Pae Gümnaasiumis, mat valikut võõrkeeleõppeks. Miks on vaja eesti keelt osata, igapäeva- Tallinna Humanitaargümnaasiumis ja Maardu Gümnaasium arvestab õpi- elus saaks ju ka ilma hakkama? Haridus- Tallinna Tõnismäe Reaalkoolis ning veel laste õppimist Tartu Ülikooli ja Taltech tee ei lõpe põhikooliga. Vaid põhiharidu- paljudes teistes vene õppekeelega koo- kursustel gümnaasiumiõppe osana. se ehk 9-klassilise haridusega tööd leida lides ja tulemused nimetatud koolide Ootame Maardu Gümnaasiumi 10. on pea võimatu. Seega tuleb kindlasti on head. klassidesse õppima noori Maardu Põ- edasi omandada kas kutseharidust või Gümnaasium alustab uuel õppeaas- hikoolist ja ka teistest koolidest. Eesti õppida gümnaasiumis, soovi korral üli- tal laiema õppeainete valikuga, kahe keelt ei tasu karta, valikainetes ja iga- koolides. Ainult vene keeles õppides ei õppesuunaga. Koolis on traditsiooni- päevases suhtluses saab keeleoskust ole võimalik saada ei kutse- ega keskha- liselt populaarne keemia ja bioloogia. lihvida. Samuti on kavas õpilasvahetusi, ridust. Seega eesti keele oskus on kriitili- Reaalsuuna õppeainete valikusse lisan- koostööd Euroopa koolidega, mis või- seks eduteguriks karjääri - ja eluteel. duvad kursused Tehnikaülikooli õppe- maldab samuti praktiseerida võõrkeeli. 2019.a septembris alustab kaks kee- jõududelt, praegu on käimas valikainete Avaldusi 10. klassidesse ja 1. klassi- lekümbluse 1. klassi, kokku 40 õpilasega õppekavade koostamine gümnaasiumi desse võetakse vastu kooli kantseleis Kellamäe 1 ruumides. Ka 5. keelekümb- keemia ja bioloogia õpetajatega ja iga päev. 10. klassi õppima soovijatele lusklass jääb õppima veel kaheks aas- TalTech õppejõududega polümeeride toimub vestlus, et selgitada välja õpila- taks Kellamäele. Plaanis on edaspidi ja tekstiilitehnoloogia ja geneetika la- se huvid ja soovid õppekava koostami- jätkata nii, et kaks keelekümbluse pa- boritest. Alates sügisest on võimalik seks. Vestluse aegu saab kokku leppida ralleelklassi 1.-6. klassini töötavad Kel- gümnasistidel õppida osaliselt TalTech kooli kantseleis. lamäe majas. Mõned ainetunnid võivad laborites ja õppejõudude juhendamisel Maardu Gümnaasiumi motoks on: toimuda ka Ringi 64 suures koolimajas. ka koolis. Tehnikaülikooli Mektory õppe- «Kõigi ühtsus, igaühe unikaalsus». Pa- Vene õppekeelega põhikooli osadele keskuse kaudu saavad Maardu gümna- kume igale unikaalsele õppijale õppe- klassidele saame pakkuda juba sellel sistid osaleda Noore Inseneri program- võimalusi, sügisel korraldame erinevate õppeaastal lisaks tasuta eesti keele rin- mis, mis tutvustab poole aasta vältel rahvuste kultuurikuu ning hoiame koos ge, loodame ringitegevust veelgi laien- kokku 12 tehnikalaborit, aitab kaasa kõrgel kooli mainet. dada. Uueks praktikaks saab uuel õp- elukutse valikule ja annab lisaks õppes- peaastal lõimitud aine- ja keeleõpe, kus se ainepunkte. Mektoriy programmide erinevates ainetundides hakatakse ka- töötoad ja infopäev on kavas Maardu sutama nii vene-, eesti kui inglise keelt. Gümnaasiumis mai esimeses pooles. MAARDU PANORAAM 9 PÕLVKOND NEXT APRILL 2019 ÕPILASTE KOOLIVÄLINE TEGEVUS KUI ÕPPEPROTSESSI TÄHTIS KOMPONENT IRINA LELKOVA Klassivälise töö juhendaja

Koolielu on võrreldav vooluga – see on tormakas, hoogne ja mitmekesine. Koolis käies õpilased mitte ainult ei õpi, vaid ka suhtlevad, tutvuvad ja ilmuta- vad oma andeid. Maardu gümnaasiu- mis on selleks olemas kõik võimalused. Pärast teadmistepäeva, mis õppe- aasta sisse juhatab, toimub pikk rida traditsioonilisi üritusi: esimese klassi õpilaseks ja gümnasistiks löömine, «Hüvasti, aabits», sõbrapäev, naeru- päev, õpetajate päev ja omavalitsus- päev – see on ainult väike osa sellest, mis õppureid igal aastal koolis ootab. Tahaksin veel välja tuua ebatavaliselt ilusad, pidulikud ja põnevat uusaas- tapeod ning koolilõpuaktused, millel igal aastal on oma teema ja iseloom ning mida lapsed väga ootavad. Eesti Vabariigi aastapäevale ja teis- tele riigipühadele pühendatud pidu- likud aktused, meie paljurahvuselise riigi traditsioonide tutvustamine ja emakeelepäeva üritused on õppeka- vaväliste tegevuste lahutamatu osa. Üritusi korraldavad ja viivad reeglina läbi õpilased ise. vuste liigid on meie gümnaasiumis laste pisimad saavutused loovuses ja Koolil on tugev õpilasomavalitsus. aktiivsed juba aastaid. eneseteostuses. Igal aastal täieneb see aktiivsete las- Kooliaasta lõpul tegeleme töö tule- Loodame säilitada traditsioone ka tega ja see ainult rõõmustab. mustega. Kevadkontsertide ja näitus- tulevikus, sest ega meie gümnaasiumi Maardu gümnaasiumis tegutseb te korraldamine ning kooliteatrite Ptš- moto pole asjata «Kõigi ühtsus ja iga- suur hulk huviringe. Lastel on võimalus jolki, Domisolki ja Kapelki etendused ühe unikaalsus». mitte ainult tegelda lemmikhuviala- võimaldavad mitte ainult oma saa- Meie uksed on alati ga, vaid omandada ka kogemusi esi- vutusi teistega jagada, vaid ka saada koostööks avatud! nemisega riiklikul ja rahvusvahelisel unustamatuid kogemusi. Igal aastal tasandil. Esteetikakeskus Rado, kuns- kokkuvõtete tegemise ajal, gümnaa- tiring, teatri- ja tantsustuudio – kõik siumi direktori vastuvõtul parimatele need huviringid ja kooliväliste tege- õpilastele püüame ära märkida isegi

Maardu Gümnaasiumi noored teadurid, kes esitlesid oma uurimistöid gümnaasiu- mi teaduskonverentsil, said kooli poolt preemiasõidu Tartusse 16. aprillil toimuvale vabariiklikule õpilaste teadusfestivalile. Festivalil nähti, kui kõrgel tasemel on Eestis õpilasteadus ning tuleval aastal pin- gutatakse selle nimel, et Maardu Gümnaasiumi õpilased samuti vabariiklikule festi- valile oma töid tutvustama pääseksid. Festivali külastanud loodusainete õpetajad said palju uusi ideid, kuidas õpilasi uuel õppeaastal veelgi paremini juhendada ja motiveerida.

10 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 PÕLVKOND NEXT KEVADEL KÕIK ÕUE ÕPPIMA!

TIINA KIHULANE dafarmi ja Piimandusmuuseumisse, looduses jne jne. Igale klassile ja igale Määrdu Gümnaasiumi projektijuht tutvutakse jaanalindude ja alpaka- õpilasele jätkub huvitavaid tegevusi. de kasvatamisega, õpitakse lähe- Ka sportimist ei ole unustatud. malt tundma taluloomi. Õpilased Koostöös Maardu Linnameeskonna- Käesoleva õppeaasta kevadvee- saavad paremini oma meeli taju- ga toimuvad vahvad jalgpallispor- rand pakub õpilastele rohkelt võima- ma õppida, teha katseid kivimite ja dipäev 1.-2. klassidele ja 1.-3. klassi lusi ennast arendada ja uusi teadmisi elektriga, omandada teadmisi vana tüdrukute jalgpallifestival. 3.juunil saada. Suur tähelepanu on õuesõppel. aja inimeste elu-olust. Tutvutakse lähme aga kogu kooliga metsa – noo- 6. mail toimub Teeme Ära! talgu- karjalaste kevadega, uuritakse klii- remad õpilased osalevad vahvates päev. Maardu Gümnaasiumi õpila- mamuutusi ja loodust meie ümber. liikumismängudes, II kooliaste püüab sed ja õpetajad koristavad tradit- Kõiki paiku ei jõua ära nimetatagi. end proovile panna ellujäämisüles- siooniliselt kooli ümbrust nii Ringi kui Lisaks nendele toredatele õppe- annetes ning 7.-8.klasside õpilased Kellamäe hoone juures. Et pärast ke- käikudele on 21.mail kooliperet oo- saavad kogemusi orienteerumises. vadist koolivaheaega saavad alguse tamas tervisepäev. Õpilased oman- Tahame kevadist ilu jagada ka oma õuevahetunnid, siis on seekordse davad esmaabivõtteid ning saavad vanemate ja lähedastega. Kutsume talgupäeva üks kese ka õuevahetun- teadmisi isiklikust hügieenist. Erilist oma kalleid imelistele kevadkontser- dideks tegevusalade loomine. Korda tähelepanu pöörame käte hügieeni- ditele. Eestikeelne kontsert toimub teeme ka jaanipäevaplatsi ja laste le. Ettevõtmine saab teoks koostöös 14.05 kell 18 ja venekeelsele kontser- mänguväljaku. Spordihuvilised saa- Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. dile ootame 16.05 kell 18. Kontserditel vad tänu tublidele talgulistele haka- Mai lõpp ja juuni algus on Maardu esinevad meie väikesed ja suured lau- ta taas kasutama võrkpalliplatsi. Gümnaasiumis tõeline õppevormide lulapsed, tantsijad ja sõnameistrid. Mais ja juunis toimuvad kõikide- virr-varr. Niipalju koolis omandatu le põhikooliklassidele õppekäigud seostamist igapäevase eluga kui sel loodushariduskeskustesse ja toidu- perioodil, ei ole terve õppeaasta jook- tootmisega seotud paikadesse. Neid sul olnudki. Õpilased käivad muuseu- toredaid õppekäike toetavad KIK ja mites, raamatukogudes, näitustel, PRIA. Õpilased lähevad külla Sai- osalevad töötubades, toimetavad

MAARDU PANORAAM 11 KULTUUR APRILL 2019 ESENIYA ANTROPOVA: «MINU JAOKS ON INIMESTES KÕIGE TÄHTSAM INIMLIKKUS»

Meie tänane kohtumine on loo- mingulise inimesega, kes on suut- nud oma lapsepõlveaegsest harras- tusest luua elutöö. ESENIYA ANTROPOVA on teat- ri Lehvik ja Mõõk (Vejer i Špaga) lavastaja ja looja, teatrifestivali «Minu teater – minu kapriis» asuta- ja ja kuraator.

Neli päeva järjest leidis Maardu peamistel lavadel aset mitu tun- di vältav teatritegevus. Jutustage, millest kõik alguse sai ning kuidas ja millal tekkis teil armastus selle vaa- temängulise kunstiliigi vastu? Kõik algas lapsepõlves emast, kes viis Fotol: Eseniya Antropova abikaasaga mind sageli Peterburi, kus külastasime muuseume ja vaatasime kõikvõima- Rääkige sellest teatrist: sünnist, areng selles suunas algas «Ego-Iirimaa» likke etendusi. Meie Maardu keskkooli näidendite lavastamisest, sellest, valmimisega, see on loodud hõbedase õpetajad andsid omal ajal samuti suure kuidas teater elab. ajastu luule ja Iiri mütoloogia ainetel. panuse, näiteks kunstiõpetaja Svetla- Teater sünnib oma esimese etendu- Praegu soovime teatri suunda muu- na Atajants ja muusikaõpetaja Tatjana sega. Käesoleva aasta 12. oktoobril saab sikaliseks muuta – õpime muusikale la- Kovš. Suur tänu ka klassijuhataja Ljubov meie teater 22-aastaseks. Alustasime vale tooma. Ise olen selle keerulise žanri Belovitskajale ja Ludmilla Boitšenko- koos Olga Paroliga, kes omal ajal tegut- suur fänn ja mõistan, milline tase neil le, kes vedas kooliteatrit, kus alustasin ses Tallinna Noorsooteatris. Me kuulu- peaks olema. oma esimesi lavaproove. tasime välja vastuvõtu, panime trupi On aeg rääkida noorteteatri näitle- Lapsena veetsin natuke aega teatris Ju- kokku ja tegime valmis oma esimese jatest, kes tulevad teie juurde suure nost Nina Popova juhtimisel ning mu esi- etenduse «Unenäod armastusest». tahte ja sooviga. Kas asi on teie su- mene etteaste suurel laval oli seotud just Imeline nimi Lehvik ja Mõõk ei tulnud perdemokraatias? selle teatri ja etendusega «Küürselg-sälg». kohe, vaid alles pärast etendust «Pariis, Võtan teatrisse kõik vastu ja valik toi- Olin tollal 11-aastane. Hiljem hakkasin Pariis…». Seda näidendit hakkasime mub iseenesest. Kui lastel on huvitav, õppima Ludmilla Boitšenko käe all. Sõit- Olga ja lastega kirjutama ise – tegime jäävad nad paigale. Arvan, et neid ah- sime oma teatrietendustega Minskisse ja koostööd. See räägib Gascogne’i pro- vatleb väga võimalus etendustes män- Moskvasse – see oli väga huvitav aeg. vintsist Pariisi sõitva kolme tüdruku gida, on ju huvitav end laval väljendada, Kooliajal mõtisklesin palju oma tu- seiklustest. Töö käigus selle näidendiga olla sina ise. levasest elukutsest. Vanemates klas- tuli ka teatri nimi. Kas võib öelda, et teie lavastused sides tuli arusaam, et mind huvitavad Etendust «Pariis, Pariis…» mängiti mängivad mingil määral sotsiaal- erinevad kunstivaldkonnad – muusika, suurepäraselt ja loomulikult meeldis see kasvatuslikku osa? koreograafia ja sõna. Teater ühendab publikule väga. See tõi meile võidu piir- Ma ei järgi kasvatuslikku ega sotsiaal- seda kõike, nii et pärast kooli lõpetamist kondlikul teatrifestivalil. Suur teene sel- set eesmärki. Lapsi kasvatab ja arendab astusin ma Leningradi oblasti kultuuri- les on asendamatul kostüümikunstnikul üksteisega suhtlemine ning me toome ja kunstikolledžisse. Hakkasin õppima Antonina Kuznetsoval, kes on juba aas- lavale seda, mis mind ja lapsi köidab. teatrilavastamist ja lõpetasin kui mas- taid meie lava ja kostüüme kujundanud. Kuid kas mingil määral nad siiski siürituste lavastaja. Meil on ka õppeetendus, mille järgi on arenevad nende lavastuste kaudu? Õppimise ajal õnnestus mul sukeldu- õppinud meie teatri peaaegu kõik põlv- Vaevalt et laval kogetu toimub pa- da teatriellu – aasta töötamist poolpro- konnad – see on üks meie varaseimaid ralleelselt nende endi elus. fessionaalses Peterburi teatris veenis lavastusi «Uni kasside maal». Selle Muidugi on olemas mõisted «hea» ja mind lõplikult selles, et teater on see, etenduse najal kujuneb ja kasvab plas- «kuri», kuid mõnikord ei taha lapsed, kes mis mind kõige enam huvitab. tiliselt ja näitekunsti õppides üles meie mängivad sügavaid teemasid keerulistes Kui te diplomiga Eestisse tagasi teatri noorem koosseis. suhetes, mingil põhjusel neist elus kinni tulite, kuidas te end ametialaselt Proovime ja katsetame erinevaid pidada. See teeb paratamatult kurvaks. teostada saite? žanre ning kõik selle püüame liita üheks Minu jaoks on inimestes kõige tähtsam Mulle pakuti koolis teatristuudio juhi tervikuks, mida lastele meeldib mängi- inimlikkus. Usun, et täiskasvanute peamine kohta. Seal ma tutvusin Oleg Radtšen- da ja publikule vaadata. Meie teater on ülesanne on lastes inimlikkust kasvatada. ko ja Pavel Žitnikoviga – nende pois- süntees – selles on muusikat, plastikat, Teie silme all on kasvanud üles tega, kellega hiljem alustasin teatrit tantsu, draamat ja sõna. Meie jaoks on mitu põlvkonda lapsi. Kas arvate, et Lehvik ja Mõõk. oluline luua midagi eklektilist. Teatri nende osalemine teatritegevuses ja 12 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 KULTUUR teie koostöö nendega – ebatavaline kus kohti ei jagata. Selle asemel toimub Ei, ei hirmutanud, kuid raskemad on ja huvitav – avaldab mõju nende isi- suhtlemine publikuga, kes võib esitada need päevad, kui esinevad ealt vane- kupärale ja potentsiaalile? küsimusi ja anda oma vaatajahinnangu. mate näitlejate kollektiivid, ning need Laps, kes tuleb näidenditesse mängi- Esimene festival «Minu teater – minu on peamiselt külalised Venemaalt ja ma, õpib, kuidas rääkida ja käituda. Kui kapriis» toimus Maardus 2009. aastal. Narvast. Neid peab majutama ja toitma tal on sisemisi pingeid, siis ajapikku esi- Pärast iga etendust läksid kõik näitle- ning lahendama palju organisatsioonili- nemishirm laval publiku ees kaob. jad koos lavastajaga lavale ja suhtlesid si küsimusi. Mida veel võib lava õpetada? Mõtle- vaatajatega. Idee on näidata publikule Tegevus, millele olete oma elu pü- ma ja mõtisklema. Ma ei anna valmis etendust ja seejärel veidi arutleda. Seda hendanud, on üles ehitatud emot- valemeid ega malle, noored peavad praktiseeritakse igal meie festivalil. sioonidele. Ehk jagate, kuidas stres- alati iseseisvalt läbi elama ja tunneta- «Minu teater – minu kapriis» on tõe- siga toime tulla? ma rolli ning selleks peab kaasama nii liselt kodune festival, kus tervitatakse Tuletan meelde ja kasutan meie fes- pea kui ka südame. Omandatakse või- soojust ja suhtlemist. Kõige tähtsam on, tivali motot: «Mine ja õpi rolli!» Ret- me siseneda olukorda, lavakujusse, olla et siin on territoorium, kus pole vaja kar- septiks neile, kes pole teatriga seotud: paindlik – kõik see on vajalik, kõiki neid ta oma töö näitamist. Ja oleme rõõm- «Mine ja tegutse!» Kui sul on halb, kui näitlejaoskusi saab meil omandada. sad, kui meil on laval debütantidest sa ei tea ega mõista, kuidas edasi elada Kui palju võib laste- ja noorteteatri näitejuhid (mitteprofessionaalsed la- või mida teha, ära istu maha ega lasku kogemus elus ära kuluda? Sest kõigi vastajad proovivad oma esimest tööd). depressiooni. Muidugi võib lubada en- saatus pole ju jääda näitlejaks. Paljudes koolides tegelevad laste- dale paar päeva lõõgastumiseks, aga Ütlen nii: teatritööga praegu tegele- ga mitteprofessionaalsed lavastajad. siis mine ja tegutse! Usun, et rasketes vatel või sellega varem tegelenud lastel Nad ei pruugi reegleid teada, vahel nad olukordades see aitab. on näiteks lihtsam kui paljudel teistel «leiutavad jalgratast», kuid need ini- Eseniya, aga kuidas te end loomin- presenteerida oma uurimistööd. Neil mesed investeerivad töösse oma hinge, guliselt laete? on lihtsam esineda, nad tunnevad end seega ei tohi nende üle mingil moel ko- Loominguline laadimine on minu vabamalt. Seda oskust saab rakendada hut mõista. Ametialased teadmised on jaoks muusika, inimesed, teater. Kus- paljudes ametites. kasulikud, kuid omanäolisus on eriti olu- juures teatri all ma mõtlen ka kolleegi- Kas võib järeldada, et te annate line. Loomingulises töös on nii: kui oled de lavastusi. teatrile suurema osa oma ajast. Aga professionaal ilma omapärata, pole sa Rääkige, millest te professionaal- teie oma lapsed – kui palju nad teie krossigi väärt. ses plaanis unistate? tähelepanu pälvivad? Kuidas suhted Milline selle aasta Unistan isiklikust väikesest saalist. nendega laabuvad? festival välja nägi? Ma tõesti tahan, et meie teatril oleks Kogu elu olen ma tegelenud oma lem- Palju rahulikum kui tavaliselt, sest fes- oma maja lava, grimmitubade ja kos- miktegevusega ja see rõõmustab mind tivali ajastus polnud eriti õnnestunud tüümilaoga. Loomulikult on see suur väga. Aga kõigel elus on hind. Kui pü- – paralleelselt käis festival Tallinnas, unistus, kuid usun, et Maardu on väärt hendada elu teatrile, saavad oma isikli- seetõttu ei saanud paljud kollektiivid väikest linna noorteteatrit. kud lapsed vähem tähelepanu. Kui ema meile sõita. Samuti ei tulnud kollektiivid pühendab teistele lastele rohkem aega, Valgevenest. Meie külalisteks olid teat- Teiega oli väga huvitav juttu pu- tekib muidugi suhetes teatud raskusi. rid Peterburist, Moskvast, Narvast ja üks huda. Tänan teid intervjuu eest ja Olen rohkem lavastaja ja teatrijuht kui Tallinnast. Selle aasta festival polnud soovin, et saaksite jätkata oma ema ning mu tütred nägid lapsepõlves väga suuremahuline, keskmiselt 300 lemmiktegevust, tundes iga päev mind siis, kui ise teatris kaasa tegid. osalejat, kuid oli suur hulk vaatajaid. oma pere toetust. Hoolimata kõigist neist raskustest on Hoida korda kolmesaja lapse ja meil suurepärane pere. Suureks abiks nooruki hulgas – kas see Teid algul ei on olnud mu abikaasa. Ta on mind mu hirmutanud? «teatraalsusega» omaks võtnud ja väga toetav. Suur tänu talle! Mu lapsed on samuti alati valmis mind aitama. Vanem tütar kasutas oma puhkusepäevi, et aidata mind hiljutisel festivalil, noorem mängis näidendis. Rääkige veidi sellest, kuidas tekkis mõte Maardus festival organiseerida? Kunagi riskisime oma teatriga minna huvitavale kooli- ja noorteteatrite fes- tivalile Narva, kuhu kogunes palju vene teatreid. Seal me kohtusime ja saime sõpradeks väga paljude teatrite ja nen- de juhtidega, imeliste ja huvitavate ini- mestega. Festivalil otsustas žürii, kelle näidend oli parem. Hindamise ebaõig- lusest tekkisid vaidlused ja solvumised. Siis tuligi mõte teha enda juures festival,

MAARDU PANORAAM 13 MAARDU LOOD APRILL 2019 JALUTUSKÄIGUD MAARDUS Järg. Algus eelnevates ajalehenumbrites.

HANS VINKMANI ÜLIKOOLID JA SALADUSED

Hans Vinkman viis end asja- dega kiiresti kurssi ja hakkas otsima neile lahendusi. Alustu- seks otsustas muuta moraalset õhustikku. Esmajoones veenis ta töötajaid, et kuuplaani on ka- sulikum täita kui täitmata jätta. Kasvõi materiaalses mõttes. Ja tõepoolest, pärast mitut kuud järjest plaani täites töötajad veendusid, et nende isiklik ja pe- reeelarve täitus märkimisväärse- te preemiasummadega. Inimeste suhtumine oma töösse, töökohta hakkas muutuma. Loomulikult lahendas peainsener paralleel- selt igapäevaselt reoveepuhasti- Tänu muuhulgas peainsenerile Hans Vinkmanile hakati väetiste tootmise toorainet kae- te küsimusi. vandama progressiivsemalt ja efektiivsemalt - avatud kaevandustes. Kuid suurimaks saavutuseks Maardus tegutsemise esimesel suisa okkaline. Kui kasvõi meenu- kabinetti ja näeb, et seal ootab perioodil peab Hans Vinkman tada vastasseisu fosforiidimaagi Veimer isiklikult. Peainsener sel- allmaakaevanduste sulgemist rikastamismeetodi pärast. Mit- gitas talle rahulikult argumente, - edaspidi kaevandati fosforiidi- med spetsialistid surusid peale mis toetavad tema kavandatud maaki avatud viisil. kivimi kuiva, elektrostaatilist meetodit maagi rikastamiseks. Peagi kahanes õnnetusjuhtu- eraldamist. Peainsener ja tema Veimer kuulas hoolikalt ära, ütles, mite arv järsult. Aga tööviljakus toetajad ei lükanud seda ette- et mõistab kõike, surus tal kätt ja tõusis. Kui umbes 200 töötajat panekut kohe tagasi. Mõtlesid, lahkus. Selle tulemusena tunnus- töötasid allmaakaevandustes vaagisid - ja otsustasid selle siiski tati Hans Vinkmani õigsust. ja kaevandasid 200 tuhat tonni tagasi lükata. Jõuti järeldusele, et Siis võttis ette väävelhap- maaki aastas, siis uutes tingi- flotatsioon (maagi rikastamise petsehhi, nimelt saavutas ta seal mustes väljastasid 120 töötajat meetod spetsiaalses basseinis) kaasaegsemate elektrofiltrite kolm korda rohkem maaki. Töö oli on tõhusam ja, mis kõige täht- paigaldamise. Seadis endale ka juba peamiselt mehhaniseeritud. sam, keskkonnale ohutu, erine- ülesandeks vähendada lämmas- Aga kust tehnika laekus? Mui- valt kuivmeetodist. tikhappe kasutamist. Et «reba- dugi Moskva andis. Peainsener Kuid vastased ei loobunud, sesaba» lõpuks kaoks. sõitis sinna sageli komandeerin- veelgi enam, hakkasid selle kan- Ja palju muud. Iga päev min- gusse. Seejuures ei olnud tarvis gekaelse Vinkmani peale vimma gite probleemide, küsimuste jõuliselt lävepakke kulutada, kin- kandma. Konflikti tõmmati ka lahendamine. Ja iga päev, rõhu- nitab ta; Moskva andis kergesti vabariigi ministrite nõukogu (va- tab Hans Ottovitš, - on õppimi- kõik, mida vaja - ekskavaatoreid, litsuse) esimehe esimene ase- ne. Juba lapsepõlves unistas ta buldoosereid, raha... täitja ja rahvamajandusnõukogu õppimisest, ja siis - palun - läks Lähtuvalt Hans Vinkmani ju- juht Arnold Veimer. unistus täide, rohkem ei saaks- tustusest, ei olnud tema karjäär Ja mingi aeg, kui Vinkman tööle ki. Üldiselt õppis siiski selle sõna keemiatehases mingil juhul lil- jõuab (ja ta tuli tavaliselt seits- tavapärases tähenduses - ma- ledega üle külvatud. Ajuti oli see meks hommikul), siseneb oma jandusteaduskonna õhtuses osa-

14 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 MAARDU LOOD konnas. Siiski, kuidas tal õnnestus seda teha, ei saanudki ma aru, kui võtta arvesse peainseneri tavapä- rast töökorraldust. Nagu juba mainitud, tuli Vink- man tööle hommikul kell seitse. Reeglina läks tööpäev üle tööõh- tuks või isegi töö-ööks. Telefon helises nii tööl kui ka kodus lakka- matult. Aga kui helises, tähendas see reeglina, et jälle kusagil oli mingi probleem, mida ei saanud lahendada ilma peainsenerita. Ja milleks siis ettevõtte direktor? Hans Ottovitši sõnul määrati di- rektoreid peamiselt parteiliini mööda. Kokku vahetus tema töö- perioodil Maardu keemiatehases neli direktorit. 1953. aasta. Käimas on väävelhappetsehhi ehitamine. Probleemid tekkisid neljandaga. Vinkman kinnitab, et keemiatöös- tust juhtides teadis ta keemiast vaid vee valemit, kuigi ausalt öel- des on mul seda raske uskuda. Ka suhetes teiste kolleegidega, heietab Vinkman, tekkisid peh- melt öeldes konarused. Miks? Ta selgitab seda nii: olin väga nõudlik peainsener, püüdsin kõik alustatu lõpuni viia, ja kõigile see ei meeldi- nud. Ehkki tal oli ka toetajaid. Kuid toetajad ei kirjutanud toe- tuskirju, kuid vastased kirjutasid eri ametiasutustele. Isegi NLKP KK-sse! Seda tegid Hans Ottovitši sõnul need, kes pidasid teda liiga karmiks juhiks. Teda süüdistati muidugi mitte ülemäärase ran- guse, vaid mingite kuritarvituste Flotatsioonitsehh ehitati tänu Hans Vinkmani visadusele. Foto on tehtud 1965. aastal. ja teiste pattude eest. Ei olnud, väidab ta, mingeid kuritarvitusi, juhataja Rimma Bubnova, super- sihikindlust kui meeskolleegid. ja pistist ei võtnud, kõik mõtted fosfaatide tootmiskompleksi juht Kuidas tal õnnestus õppida ja tegevused olid tingitud ainult Elisa Sinimäe, Sveta Vares kee- õhtuti kõrgkoolis sellise töökor- ettevõtte ja kollektiivi huvidest. mialaborist - Hans Ottovitš loet- raldusega nagu Hans Ottovitš kir- Hans Vinkman meenutab leb neid õrnusega hääles. Veelgi jeldas, on see mulle ikkagi mõis- nüüdki endisi kolleege heade sõ- enam, naisjuhid said majandus- tatus. Aga see pole veel kõik. Ta nadega. Võiks arvata, et keemia- teaduskonna õhtuses osakonnas õppis ka Tartu Ülikooli psühho- tehas on meeste ettevõte, kuid tema diplomitöö teemaks. Ja loogiateaduskonnas, et saada Hans Ottovitšil on eriti soojad milline on töö autori peamine jä- rohkem teada suhetest töökol- tunded naiskolleegide vastu. Kin- reldus? Vinkmani tähelepaneku- lektiivis. nitab, et tema peainseneriks ole- te kohaselt tegutsesid naisjuhid Autori ortograafia ja vahemärgistus ku ajal olid just naised parimad sageli paindlikumalt, kuid samal muutmata. tootmisjuhid. Bituumenitsehhi Järge saate lugeda järgmises ajalehe- ajal näitasid nad üles suuremat numbris. MAARDU PANORAAM 15 PEREARSTI NÕUANNE APRILL 2019 KEVAD, ÕITSEMINE, ALLERGIA Doktor NATALIA KURŽEVA nõuanded

Pärast pikki talvekuusid ootame me kõik kevadet. Ent selle saabumine Estmedica Tervisekeskus pakub Haigekassa ja suve lähenemine ei kutsu kaugeltki mitte kõigis esile rõõmu. lepingu alusel ambulatoorset Meist paljud ei seosta kevadet mitte ainult soojade päevadega ja eriarstiabi üldkirurgia erialal. matkadega loodusesse, vaid ka ajaga, mil taimede õietolmu peale il- muvad allergia tunnused – pollünoos (inglise keelest pollen – õietolm). Vastuvõttud toimuvad Kallavere polikliinikus: Statistika väidab, et 20% maakera elanikkonnast võib kohata allergiat YURI ZOLOTAREV: taimede õietolmule. Paaris kuupäevadel 14.00–18.00 Haigestumise tase sõltub õietolmu kontsentratsioonist õhus, mis võib Paaritutel kuupäevadel 8.00–12.00 märkimisväärselt muutuda, sest taimedel on oma õitsemise tsüklilisus. Eestis viiakse läbi taimede õietolmu õhus leidumise taseme jälgimist. ALEKSANDR POPOV: Seda, kui suur on antud hetkel ühe või teise õietolmu liigi kontsentrat- Paaris kuupäevadel: 8.00–12.00 sioon õhus erinevates Eesti linnades, võib vaadata saidilt http://ohusei- Paaritutel kuupäevadel: 14.00–18.00 re.ee/pollen Tähtis on märkida, et need, kelledel on puude, teravilja ja teiste taime- Saatekirjaga esmane visiiditasu 5 € de õietolmu suhtes allergia, peavad piirama ka osade toiduainete tarbi- mist. Allolevas tabelis on toodud ära toiduained, mis tuleb oma toitumi- Estmedica Tervisekeskus võtab patsiente vastu nii perearsti saa- sest välja arvata. tekirjaga kui ka ilma. Kliiniku poole võib pöörduda kõikvõimalike am- Allergia ilmnemine õitsemise korral: pisarate jooksmine, silma- bulatoorsete kirurgiliste probleemide raviks ja diagnoosi saamiseks: laugude ja silmade punetamine, karedustunne kurgus, aevastamine, al- healoomulised kasvajad, songad, erinevad liigesevalud, traumad, mä- lergiline nohu, sügelemine kõrvades, nahalööve (alati on kasulik omada danike ravi, sissekasvanud küüs, operatsioonijärgne hooldus, haavade endaga kaasas allergiavastaseid vahendeid – antihistamiini preparaate, ravi, proktoloogia, fleboloogia (varikoos), jalalaba deformatsioonid, mida saab osta ilma retseptita igast Eesti apteegist). liigese blokaadid ehk hoormoonsüstid ja muud süstid jne. Õietolmu kontsentratsiooni tipphetk õhus: hommikul 6.00 kuni Meie raviasutuses on mõistliku pikkusega ravijärjekordad. 10.00 ja õhtul 18.00 kuni 22.00. Ideaalsed tingimused jalutamiseks: tuulevaikne ilm peale vihma; peale jalutuskäiku tuleks pesta silmi ja nina. Konsultatsioonile registreerumiseks Eluhoonetes: tehke sagedamini märjalt koristamist. tel. 6010194 Olge terved!

16 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 MA ARMASTAN SIND, ELU!

Soovime palju õnne austatud Maardu elanikule ALEKSANDRA VISKOVALE, kes tähistas oma 90. juubelit. Jõudu, tervist ja rõõmu teile, kallis jubilar! Las lähedaste tugi ja tähelepanu toovad iga päev naeratuse teie näole.

Juubilari tulid õnnitlema abilinnapea Anastassia Valužina ja sotsiaalosakonna juhataja Reet Aljas

Aprillis tähistas oma 95. sünnipäeva eakas ja säravsilmne Maardu elanik NIINA IVANOVA. Südamest soovime armsale sünnipäevalapsele rõõmu, tugevat tervist ja palju jõudu. Las iga päev toob naeratuse Teie näole! Palju õnne, kallis Niina!

Aleksandra Viskova külalistega Maardu vanim elanik, säravsilmne ja rõõmsameelne Aleksandra Tšizova tähistas oma 101. sünnipäeva. Eesti Vabariigiga samal aastal sündinud sünnipäevalapse siiras naeratus, huumorimeel ja asjalikkus tõestavad selgelt seda, et vanus on vaid number – elu saab olla nauditav igas vanuses. Me siiralt kummardame auväärse eaka proua ees ning südamest soovime talle tugevat tervist, jõudu ja toredaid hetki oma lähedastega! Palju õnne teile, kallis sünnipäevalaps!

Aleksandra Tšizova – elurõõmus, Artikkel selle toreda, energilise naise elust oli avaldatud eelmisel aastal tema 100-ks juubeliks heasüdamlik, kõiki ja kõike armastav (lugege Maardu Panoraami aprilli 2018. a väljaannet ). Maardu linna juubilarid aprill 2019. Õnnitleme! 60a Pantelejev Konstantin Sheyko Elena Vjatohho Valentina Tretjakova Aleksandra Slivina Natalja Gavrilchik Lyudmila Björn Irina Borovkov Gennadi 75a Marynich Vasyl Hein Tiina Zabello Tatjana Talvik Elfride Sattarova Nailja Vassilenko Tatjana Kiin Marika Sergejenkova Ljudmilla Liivak Lea Suhhanova Kiira Smirnov Olga Tšernitsõna Ljudmilla Raag Marina Maripuu Toivo Kerma Maie Ruchkina Irina Divnich Liudmila Strashnykh Oleksandr Katsalaptšenko Ljudmila Aaliste Ants Metsler Viktor Savtšenko Irina Väljaste Vello Minakova Veera 80a Pustovalova Niina Slobodjanik Tatjana Danilova Galina Žurba Viktor Ilin Alexandr Ivanova Niina Põhova Miroslava Tažiahmjatova Sjaidja Jelfimov Jevgeni Rumjantseva Alevtina Bobrikin Viktor Andrianov Vladimir Trojan Tatjana Zilinska Zinaida Martjutšenko Olga Strelkova Elena Laane Jelena Razumnaya Sazhida Rusmanova Olga Kozak Galina Kudrina Marina 65a Kotovich Valentina Pogodina Tatjana 85 a Ponomarev Alexandre Tanvel Voldemar Ševtšenko Konstantin Lavruškina Kiira Vain Jüri Viirmaa Urbo Jegorov Valeri 70a Kruus Ira Dragomilov Nikolai Puusepp Õnne Ketrova Tatiana Piir Urmas Mettus Ljubov 95 a Markušin Aleksandr Žuravskaja Irina Antoniv Anna Steklova Nadežda Koorits Helmi Neroznikova Natalija Anuchin Sergei Tammes Galina Vasilieva Nina Viskova Aleksandra Gorbatenko Marina Markova Irina Korotkov Viktor Petrova Niina Ivanova Niina Egorova Nadezda Krasnjuk Tatjana Alferova Liudmila Piasetska Yevdokiia Tsezaks Viktor Utkin Juri Allikas Anatoli Nikitina Irina Šahhov Aleksandr Sizov Aleksander Dreimann Õie Slepikovskaja Natalja

MAARDU PANORAAM 17 ABIKS ÕPETAJATELE JA LASTEVANEMATELE APRILL 2019 TERVE LAPS – TERVE TULEVIK

test. Rõhutati asjaolu, et õpetajate, spetsialistide ja vanemate vastastiku- ses koostöös loodud soodne keskkond aitab lapsel taastuda ja areneda. Praktilised psühholoogilise treeningu juhtumid, mida kasutati seminari esime- sel päeval, näitasid selgelt, milliseid suht- lusviise saab õpetaja õpilasega oma töös kasutada ja millistest tuleks loobuda. «Perekasvatuse stiilid» oli keskne teema seminari teisel päeval, olles suu- natud huvitatud vanematele. Pärast lugu soojast ja usalduslikust suhtest oma pojaga soovitas Oleg Erlich vastata küsimusele: milline on vastu- tustundlik vanemlus ja kui õigesti kas- vatakse last peres uue psühholoogilise lähenemisviisi seisukohalt. Koos oma kolleegiga tutvustas ta publikule hinda- Fotol: Oleg Erlich matut teoreetilist teavet nüüdisaegse Kogu maailmas tegeldakse peda- muutunud laps õiglase märkuse järel lapse kasvatamise kohta, pakkudes tea- googilise tegevuse sisu muutmise hüsteeriliseks, agressiivseks ega depres- tavaid praktilisi harjutusi. protsessiga. Õpetaja pädevus tead- siivseks. Halvemas suunas on läinud ka Ta rääkis ka perepedagoogika ka- miste õpetamiseks on minevik - kõi- tahtekomponent: tänapäeva lapse mo- teedrist, mis loodi 5 aastat tagasi SPb geks selleks on olemas arvuti ja nüüd raalsed, aga ka seesmiselt omandatud APPO juurde, kus õpetajatele antakse esitatakse õpetajale kõrgemaid normid on hägusad või puuduvad hoopis. teadmisi lastega ja nüüdisaegse pere- nõudmisi. Üks neist on suhtlusmeeto- Silma torkab asjaolu, et suureneb ka ga töötamise kohta. Kuid praktilist ko- dite valdamine. sotsiaalselt jõukate perede laste arv, kes gemust ei edastata akadeemias mitte 6.–7. aprillil toimus Maardu Põhikoo- vajavad erilist tähelepanu. Teisisõnu on ainult spetsialistidele – kord kuus on lis õpetajatele ja vanematele seminar nüüdisaja lapsel sotsialiseerumise ise- õppeasutuse loengusaal täis vanemaid, «Kooli- ja koolieelsete erivajadustega ärasused. See on levinud probleem kogu kes tulevad kuulama laste pedagoogika lastega töötamise praktiline kogemus», maailmas ja õpetaja ülesanne koostöös ja psühholoogia põhialuseid. Alguses kus osales üle 150 Maardu, Tallinna ja vanematega on panna laps käituma oli vanemaid vähe, aga nüüd kuni 250 Paldiski koolide ja lasteaedade õpetajat. sotsiaalselt vastuvõetaval viisil, et ta inimest. Nad võivad tulla akadeemias- Kahepäevasel seminaril jagasid oma saaks täielikult areneda, kuid samas se, kuulata loenguid, esitada küsimusi, hindamatut teoreetilist ja praktilist ko- tema huve ei kahjustataks ja tema ene- rääkida spetsialistidega. Neile esinevad gemust õpetajatele ja lapsevanematele sehinnang ei kannataks. õpetajad ja psühholoogid, kutsutakse pedagoogikateaduste kandidaat dot- Seminari käigus pöörati suurt tähe- ka teisi spetsialiste, sealhulgas prokura- sent Oleg Erlich, Peterburi Kraadiõppe lepanu aktiivsus- ja tähelepanuhäirega tuuri esindajaid. pedagoogilise hariduse akadeemia (SPb (ADHD) laste toetamisele. Rääkiti laste Iga vanema ülesanne igas riigis APPO) perepedagoogika kateedri juha- närvisüsteemi seisundi iseärasustest, on kasvatada last nii, et tema elu taja, ja psühholoogiakandidaat Natalja mis on ebapiisava funktsionaalse küp- kulgeks hästi ja enesekindlalt. Ja ar- Tsygankova, SPb APPO perepedagoogi- suse põhjuseks, negatiivsetest emot- mastav vanem õpib kannatlikkust, ka kateedri dotsent. Seminar korraldati sionaalsetest stiimuliteks, mis provot- otsib võimalusi endas aruka vanema Maardu Põhikooli direktori Vassili Muh- seerivad laste sekundaarseid häireid, kasvatamiseks. hini ja Vene Õpetajate Liidu Eestis esi- suurenenud liikumisaktiivsuse põhjus- naise Ljudmila Poljakova algatusel. Iga lapse vastuvõetamatus käitumi- ses on sellise käitumise põhjused. Need võivad pärineda perest, võivad tekkida varases lapsepõlves, võivad tekkida või täpsemini ilmneda vanuses, mil laps sa- tub koolikeskkonda koos selle koormus- te ja stressidega. Hoolimata asjaolust, et tehnika on edasi arenenud, on lapse intellektuaal- sed omadused halvenenud: ta on mi- netanud võime hallata suuri infohulki ja ei suuda seda vastu võtta rohkem kui 15-20 minutit. Halvenenud on tema emotsionaalsed omadused: varem ei

18 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 OHUTU LIIKLUS HOIA END JA OMA RATAST

KAISA KAJO pikkusega. Lisaks võiks kiiver olla võimalikult aega rahulikult tegutseda märkamatult, Ida-Harju Politseijaoskond erksavärviline, et enda nähtavust teistele liik- seetõttu tasub keldris kasutada raskemat ja lejatele suurendada. Kiivri puhul peab meeles turvalisemat lukku. Tihti võib näha majade pidama ka seda, et kukkumisel saadud löögi ees lukustamata vedelemas laste jalgrattaid. Ilmad on muutunud kevadiseks ja jalgrat- tagajärjel võivad kiivrisse tekkida mikropraod, Neidki varastatakse, mistõttu võiks ka kõiki- tahooaeg on juba täies hoos. Seega on paras mis vähendavad kiivri kaitsevõimet ning kuigi dele väikestele jalgratastele lukud muretseda aeg meelde tuletada jalgrattaga ohutu liikle- väliselt ei paista kiivril midagi viga olevat, ei ning lapsed neid kasutama õpetada. Lisaks mise põhitõed. Kui jalgratast ei ole talve vältel paku see järgmisel kukkumisel enam piisavat sellele, et lukk aitab ratta vargust ära hoida, kasutatud, tuleb see enne esimest kevadist kaitset. Seetõttu peaks kukkumisel lööke saa- tõstab rattaluku kasutamine ka lapse tead- sõitu üle vaadata ja veenduda, et ratas on nud kiivri välja vahetama. likkust vargusohust ja enda vara kaitsmisest. tehniliselt korras – rehvid täis, kõik osad töö- Jalgratturina tuleb hoolitseda ka selle eest, Ükski rattalukk ei taga siiski sajaprotsendilist korras ja vajalik varustus küljes. Liiklusseadu- et jalgratast ära ei varastataks. Jalgratast kaitset varguse eest ning ka juhul, kui vargu- se kohaselt peab jalgrattal olema töökorras avalikesse kohtadesse, näiteks kaupluste või se toimepanija on kindlaks tehtud, ei pruugi pidur ja signaalkell, ees valge ja taga punane elumajade ette jättes tuleb jalgratas kindlasti omanik enam oma ratast tagasi saada. See- helkur ning vähemalt ühe ratta mõlemal kül- lukustada. Jalgrattalukke on eri hinna- ja tur- tõttu tasub hinnalisemad jalgrattad kindlus- jel kollane või valge helkur. Pimedal ajal pea- valisuse tasemega. Luku võiks valida vastavalt tada. Oluline on teada oma jalgratta raami- vad lisaks põlema ees valge ja taga punane sellele, kui turvalises kohas jalgratast hoidma numbrit, ilma selleta on varastatud jalgratta tuli. Nii valges kui pimedas võiks jalgrattur hakatakse ja kui hinnaline on jalgratas. Ära ei leidmine väga keeruline. Hea võimalus on oma kanda helkurvesti, helkurjopet või muud erk- tohi unustada ka kodust hoiukohta, kus võib jalgratas tasuta registreerida rahvusvahelises savärvilist riietust, et ennast sõidukijuhtidele samuti vajalik olla jalgratas lukustada. Kõige Bike-ID registris. See suurendab tõenäosust, võimalikult nähtavaks teha. enam pannakse jalgrattavarguseid toime tre- et varastatud jalgratta omanik saab oma Kõige ohutum on jalgrattaga liigelda kerg- pikodadest ja väga sageli on need jalgrattad kaherattalise tagasi ka juhul, kui jalgratas on liiklusteel. Kui see võimalus puudub, peab olnud lukustamata. Ka kortermaja keldris Eestist välja viidud. jalgrattur sõitma sõidutee parempoolse ääre tasub jalgratas lukustada. Keldris on vargal Turvalist liiklemist! lähedal. Lapsed peavad sõiduteel jalgratta- ga sõitmiseks olema vähemalt 8-aastased. 10-aastaselt on lapsel võimalik saada jalg- ratturi juhiluba, mis annab õiguse juhtida jalg- ratast sõiduteel üksinda. Jalgratturi juhiluba nõutakse kuni 15-aastastelt jalgratturitelt. Vanusepiirang ja juhiloa nõue kehtib vaid sõi- duteel sõitmisel. Need, kel jalgratturi juhiluba veel ei ole, võivad alati sõita kergliiklusteel, kõnniteel ja õuealal. Kõnniteel võib jalgratta- ga sõita ka alla 13-aastane laps, samuti lapse kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur. Nii kõnniteel kui ka kerg- liiklusteel peab jalgrattur alati arvestama ka seal liiklevate jalakäijatega ning jalakäijate lä- heduses sõitma jalakäija kiirusega. Sõiduteed ületades võib ülekäigurajal sõita, kuid seejuu- res peab meeles pidama, et sõidukijuhil ei ole kohustust ülekäigurajal sõitvale jalgratturile teed anda. Kui jalgrattur ilmub ülekäigurajale suure kiirusega, ei pruugi sõidukijuhil selleks enam võimalustki olla. Seega on alati ohutum jalgrattalt maha tulla ja sõidutee ületada ja- lakäijana, ratas käekõrval. Jalgratturi varustuses on olulisim kiiver. Alla 16-aastastel on kohustus rattasõidu ajal kan- da korralikult kinnitatud jalgrattakiivrit. Kiivri nõue kehtib ka jalgrattatoolis sõidutatava väikelapse suhtes. Kõikidele vanematele rat- turitele on kiiver väga soovitatav, kuna ratta- sõidul võib ka kõige ettevaatlikuma sõidustii- liga ette tulla ootamatuid ohuolukordi ja kukkumisi. Lapsed ei oska sageli liikluses esi- nevaid ohtusid ette näha ja tahavad enda või- meid proovile panna või kaaslastele oma os- kusi demonstreerida. Seetõttu on lastel kiivri kandmine ülioluline. Et kiiver kukkumise korral ka tegelikult pead kaitseks, peab see olema paras, terve, korralikult peas ja rihmadega kinnitatud. Võib sageli näha, et lastel on kiiver peas viltu või rihmad halvasti reguleeritud. Kui kiiver pole korralikult peas, ei ole kiivriga ka mugav olla ning laps ei taha seda kanda. See- tõttu peaksid lapsevanemad jälgima, et lastel oleks kiiver korralikult peas ja rihmad õige MAARDU PANORAAM 19 SPORT APRILL 2019 KUULATES OTSESEST ALLIKAST «Uskuge, mida saate, ja pool teest on juba käidud». Theodore Roosevelt

Lood inimestest, kes on saavutanud muljetavaldavaid tulemusi ühes või teises valdkonnas, köidavad ja hääles- tavad uskuma enda edukusse. Sellised inimesed teavad kindlalt, kuidas võita oma kõhklusi, millises suunas edasi lii- kuda ja mida võtta ette raskuste korral.

13 aprillil toimus juba traditsiooniliseks saanud ürituse «Kohtumine huvitavate ini- Foto mälestuseks koos nimekate sportlastega mestega» käigus tutvumine sportlastega, kes on ennast tuntuks teinud oma saavutus- minema lasta ning esitasid neile kümneid giti ära temaatiliste sportlike kingitustega. tega Euroopa ja maailma meistrivõistlustel. küsimusi, et saada otsestest allikatest vas- Jelena Smirnova oli pannud valmis Maail- Sel korral olid Maardu elanikel külas Dmit- tuseid neid huvitavatele küsimustele. Tõs- ma Karikavõistlustelt toodud ujumismüt- ri ja Deniss Kormilin (poks), Maksim Vorovski tatati üles järgmised väga olulised teemad: sid, Maksim Vorovski aga nimelised poksi- (kick-poks, muay-thai) ning Jelena Smirno- - Mis motiveerib saavutusteks; kindad. Kinnaste omanikuks sai Jaana Vill, va (allveeujumine). Neist igaüks jagas oma - Kuidas mitte kaotada usku oma jõusse; kes andis suuri lootusi naiste poksis. lugu sellest, kuidas ta spordi juurde jõudis, - Kuidas valida enda jaoks õige spordiala; Külaliste juttude järgi olid nad kõik alus- milliseid raskusi on oma raske karjääri jook- - Millised raamatud võivad aidata kaasa tanud spordiga lapsepõlves töötades visalt sul ületanud; rääkis oma suurtest võitudest tugeva sportliku iseloomu kujunemisele; mitte ainult professionaalsete oskuste väl- ja häbistavatest kaotustest ning loomulikult - Kuidas aitab sport kaasa enda realisee- jatöötamise kallal, vaid ka oma iseloomu ka oma tulevikuplaanidest. rimisele elus; kallal, ilma milleta spordis edu ei saavuta. Enam kui kaks tundi, mis olid küllaga täis - Kuidas treenida vastupidavust; Täname veelkord külalisi kingitud mul- kaasahaaravaid lugusid sportlaste reaal- - Kuidas õieti toituda; jpm. jete eest ning soovime edaspidiseid sport- sest elust, lendasid mööda märkamatult. Külalised ei tulnud tühjade kätega. Vaa- likke võite! Külastajad ei tahtnud nimekaid külalisi tajate kõige huvitavamad küsimused mär-

JUUBELITURNIIRI MAARDU CUP 2019 JÄRELDUSED

Meie poksija Vadim Kitshkerin (I koht), aupjedestaali kõrval – võistluste peakohtunik

29.-31. märtsil toimusid Rakvere spor- dikompleksis koolilaste ja juunioride Eesti meistrivõistlused poksis, kus oma sportlik- ke oskusi näitasid nii poisid kui ka tüdrukud. Kokku osales rohkem kui 100 sportlast. JEVGENI GOLOVATŠ Soomest ja Saksamaalt. Välismaiste mees- Meie klubi ОlümpМaarduКalev esindas Spordinõunik kondade koosseisu kuulusid riikide meistrid, meistrivõistlustel 18 poksijat, kes tõid klu- auhindade võitjad ja Euroopa meistrivõist- bile 16 auhinnalist kohta (7 esimest, 7 teist lustel osalejad. Paljud meie poksijad võitsid ja 2 kolmandat). Meie linnas toimus neljakümnendat kor- ringimeistreid lähematest ja kaugematest Meistrivõistluste esimestele ehk võidu- da poksiturniir, millest võttis osa 124 poksi- välisriikidest. kohtadele tulid meie klubist Pavel Volkov, jat 9 riigist. Elukutseline poksija Deniss Kormilin koh- Lavr Leinberg, Jana Vill, Jevgeni Nikitin, Maardu poksijate esinemised rõõmusta- tus Valgevene sportlasega. Neljaraundilise Alesja Beljanina, Vadim Kitshkerin ja Nikita vad alati meie kaasaelajaid oma eredate duelli tulemuste põhjal otsustasid kohtu- Sudelainen. momentidega ja loomulikult ootame me nikud, et võitlus oli võrdne ja lõppes viigiga. Artur Vassiljev, Makar Vdovitshenko, Da- oma sportlaste võitu. Kuid sport on sport. Turniiri avas ametlikult Maardu linna nil Buznev, Aleksandra Medvedeva, Mark Need, kellel sel korral ei õnnestunud võita, abilinnapea Anastassia Valužina. Ta soovis Ahven, Edvin Dyshljuk, Albert Avilov tõid on motiveeritud järgmiseks turniiriks põhja- sportlastele kindlameelsust ja võite. Ava- OlümpMaarduKalevile teised kohad. likumaks ettevalmistuseks. misel osalesid Venemaa ja Valgevene saat- Kolmanda koha väärilised on Nikita Eesti meeskonna liidrid pakkusid konku- kondade esindajad. Kuzemin ja Maksim Odinokov. rentsi poksijatele Valgevenest, Ukrainast, Õnnitleme võitjaid! Armeeniast, Lätist, Leedust, Venemaalt, 20 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 SPORT BALTI TIIGRI KARIKA 2019 VÕITMINE 10 sekundi jooksul), gladiaatorivõitlus (võitlused liikuval poodiumil spetsiaalse pehme relvaga) ja takistusrada batuudil klubide võistkondade kaupa.

Eesti Taekwondo Liitu esindasid viis klubi, millest üks on Katleri Shogen Club (treener Kazbulat Shogenov). Klubi võistkond (27 võistlejat vanuses 6-14) sai taas turniiri võitjaks, saades kokku 15 kuld-, 11 hõbe- ja 10 pronksmedalit. Klubi kollektsioon täienes veel ühe Balti Tiigri peakarikaga.

Tulemuste koondtabel (Katleri Shogen Club - Мааrdu): •Anastasia Boiko: 3 kulda, pronks ja tiitel Parim tüdrukute-kadettide seas •Daniel Zinchenko: 2 kulda •Aleksei Zadorin: kuld •Egor Trutnev: hõbe 23.-24. märtsil toimus Riia Arena Riga spordihallis •Daaniel Hallop: 3 pronksi rahvusvaheline turniir taekwondos ITF Balti Tiigri Karikas •Dajana Babenko: 2 hõbedat, pronks 2019. Laste-noorte turniiril olid nii traditsioonilised •Jelena Zadorina: pronks taekwondo ITF komponendid nagu tul ja sparring kui ka üldised üldarengu- ja meelelahutuslikud osad: löögijõud Õnnitleme sportlasi ja nende treenereid (ühe löögi katse käe ja jalaga anduriga varustatud kotti väärika esinemise puhul! pihta), löögienergia (punktisumma koti jalgadega löömisest

EUROOPA TAEKWONDO MEISTRIVÕISTLUSED 2019: KAKS PRONKSI MAARDUSSE

lukategoorias üle 55 kg ja Erik Lavrov, juunioride kategoorias (14-15-aastased, -45 kg). Erik Lavrov suutis võita Inglismaa ja Ukraina sportlasi. Finaali- pääsuks sai ta Venemaa sportlase, kes on oma kategoorias tipp. Temast jagu saada veel ei õnnestunud, kuid tulevase revanši eesmärk on seatud. Tul-osas (kompleksharjutused või põhiteh- nika) suutis Erik võita kõige raskemad konkurendid Ukrainast ja Venemaalt, kes üldjuhul on sellist tüüpi programmis Euroopa ti- pud. Kohtunike otsusega ei suutnud Erik aga võita tugevat Tšehhi sportlast. Tulemuseks vaid mitteauhinnaline IV koht. Anastasia Boiko, kes võistles 11–13-aastaste kadettide hulgas üle 55 kg kaalujate seas sparringus, suutis võita kaks konkurenti Itaaliast ja Bulgaariast. Seega võitis Anastasia Euroopa meist- rivõistlustel oma sportlaskarjääri teise pronksi. Finaalipääsuks kaotas Nastja minimaalselt tugevale rivaalile Venemaalt, kes sai selle aasta Euroopa meistriks. Katleri Shogeni klubi sportlased: Anastasia Boiko, Dajana Õnnitleme noori ja soovime neile sportlaskarjääri Babenko, Jelena Zadorina ja Erik Lavrov Maardust, Aleksandra edasist edenemist! Andrejeva ja Nikolai Kudelja Tallinnast Taekwondo Eesti rahvus- Kahjuks ei suutnud seekord Dajana Babenko ja Jelena Zadori- meeskonnas osalesid 3.–8. aprillil toimunud Euroopa Taekwondo na jõuda medalini. Dajana Babenko kaotas oma esimese võistlu- meistrivõistlustel kadettidele, juunioridele, täiskasvanutele ja se tugevale venelannale sparringukategoorias vaid ühe tehnilise veteranidele ITF versiooni kohaselt. tegevusega. Tal ei jätkunud piisavalt jõudu kohustuslikuks kee- Meistrivõistlused toimusid Itaalia kuurortlinna Rimini areenil rukaks arvestuslikuks löögiks, et seis muutuks tema kasuks, mis (RDS). Enam kui 800 osalejal 30 riigist oli au kaks korda kuulata tegi selle lüüasaamise eriti nukraks. Teises heitluses ei suutnud Eesti hümni Eesti delegatsiooni esituses (neli treenerit, kohtuni- Dajana end enam kokku võtta ja kaotas kreeklannale suurelt. kud ja 21 sportlast). Eesti rahvusvõistkond, mida juhib Maardu Jelenale oli see esimene meistrivõistlus; tal õnnestus osaleda Taekwondo klubi treener Kazbulat Shogenov, võitis Eestile 9 kolmes heitluses tšehhitari, venelanna ja kreeklannaga. Kahjuks medalit, millest 2 on kõrgeima väärtusega, ja 7 pronksi! On meel- pole Jelenal õnnestunud seni võita. div tõdeda, et Maardu treeneri hoolealused tõid suurima osa Jelena ja Dajana on klubimeeskonnas alles algajad, kuid on meie rahvusvõistkonna auhindadest: 1 kulla ja 2 pronksi. väga töökad. See on alles algus nende raskel teel suures spordis, Vastseks Euroopa meistriks sai Aleksandra Andrejeva, kes spor- kõik võidud on alles ees. dib Katleri Taekwondo / Katleri Shogeni Clubis (Tallinn). Ta võitis Täname kõiki kaasaelajaid - neid, kes vaatasid võistlusi in- sparringus kulla 14-15-aastaste juunioride seas (kuni 40 kg). terneti kaudu, kes hoidsid noortele pöialt ja toetasid neid kogu Maardu sportlased tõid riigile kaks pronksmedalit: Anastasia meistrivõistluste ajal! Boiko, sparring 11-13-aastaste kadettide seas absoluutses kaa-

MAARDU PANORAAM 21 SPORT APRILL 2019 ALLVEESPORT

23.-24. märtsini peeti Itaalia linnas Ligna- no Sabbiadoro maailmakarika teine etapp lestadega kiirujumises. Võistlustel osales 650 sportlast, kellest 9 esindasid vääriliselt Maardu allveeujumise klubi.

Аleksandr Drozdov jäi tulemusega 15,02 sekundit kolmandaks 50 meetri sukeldumi- ses. Püstitades lestadega 50 meetri distant- sil uue Eesti rekordi 15,93 sekundit, võitis Aleksandr teise pronksmedali.

Autasustamispjedestaali kolmandale astmele sai tõusta ka meie juunior Аnton Issatšenko, kes saavutas tulemuse 17,10 se- kundit lestadega 50 meetri distantsil.

Maardu klubi meeskond, kuhu kuulusid Anna Denisova, Anastasia Radšenko, Va- leria Tkatšuk ja Diana Ivtšenko, saavutas tulemusega 3.15,64 juunioride seas 4x100 meetri teateujumises kolmanda koha.

Õnnitleme meie allveeujujaid ja nen- de treenereid Maksim Merkurit, Jelena Smirnovat ja Maria Zavjalovat järjekord- se edu puhul!

HARJUMAA MEISTRIVÕISTLUSED UJUMISES 13. aprillil toimusid Keila Tervisekeskuse ujulas iga-aastased Harjumaa meistrivõistlused ujumises, kus edukalt võistlesid Maardu klubi vanema rühma sportlased. Nende tulemused:

Vlada Gruzdeva: 100 meetrit selili - I koht; 100 meetri krool - III koht, tea- tevõistlus - II koht. Diana Afonina: 100 meetri krool - II koht oma vanuserühmas ja II koht ab- soluutses vanuserühmas, 100 meetrit selili - I koht oma vanuserühmas ja III koht absoluutses vanuserühmas, teatevõistlus - II koht. Karina Šmeljova: 100 meetrit rinnuli - II koht oma vanuserühmas ja III koht absoluutses vanuserühmas, teatevõistlus - II koht. Danaja Zaharõtševa: 100 meetrit rinnuli - III koht Maria Zorina : teatevõistlus - II koht.

30.-31. märtsil viidi Tartus läbi lestadega Vadim Kobõtšev: 100 meetri krool - I koht omas vanuserühmas ja II koht kiirujumisvõistlus «Mad Wave Сhallenge», absoluutses vanuserühmas, 100 meetrit rinnuli - I koht oma vanuserühmas milles osalesid ka Maardu allveeujumise klu- ja I koht absoluutses vanuserühmas, teatevõistlus - III koht. bi sportlased. Jällegi rõõmustas tulemustega meie Mihail Mihatšjov: 100 meetrit selili - II koht, 100 meetri krool - III koht, tea- Anton Issatšenko. Ta võitis 50 meetri su- tevõistlus - III koht. keldumises, 50 ja 100 meetri distantsi, kuid 50-meetrisel lestadega kroolidistantsil jäi Oleg Kuharev: 100 meetrit selili - III koht, teatevõistlus - III koht. teiseks. 2004. aastal ja varem sündinute va- Maksim Tšumakov: teatevõistlus - III koht. nuserühmas sai Anton võistluste tulemuste põhjal parimaks sportlaseks. Neli hõbedast auhinda distantsidel 50 ja 100 meetrit, 50 meetri sukeldumises, ja 50 meetri Õnnitleme meie ujujaid ja nende treenereid – Andrei Arnot, lestadega kroolis võitis Аnna Denisova. Aljona Hatinat ja Tatjana Borodinat – heade tulemuste puhul! Õnnitleme!

22 MAARDU PANORAAM APRILL 2019 SPORT SPORDIÜRITUSED - MAI 2019 04.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (U17 Eliitliiga) Maardu LM - Ida-Virumaa 19.00-21.00 linnastaadion kunstmuruväljak

05.05 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (III liiga) FC Maardu Aliens - FC Järva-Jaani 17.00-19.00 linnastaadion kunstmuruväljak

11.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (II liiga) II - Jõgeva SK Noorus-96 12.00-14.00 linnastaadion kunstmuruväljak

11- Maardu rahvusvaheline iluvõimlemine «Maikellukesed» 09.00-20.00 Kallavere Keskkool 12.05. 11.05. Turniir «Urban jalgpalli Cup 2019» 14.00-18.00 Maardu Gümnaasium

11.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (U11) Maardu LM -JK Tallinna Kalev Sinine 14.00-15.00 linnastaadion kunstmuruväljak

12.05 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (T U13) Maardu LM - Viimsi MRJK 11.00-12.00 linnastaadion kunstmuruväljak

12.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (U15 IV liiga) Maardu LM II - Tartu JK Tammeka II 12.00-14.00 linnastaadion kunstmuruväljak

12.05 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (III liiga) FC Maardu Aliens - FC Sillamäe 17.00-19.00 linnastaadion kunstmuruväljak

18.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (U15 ) Maardu LM I - JK Tallinna Kalev Valge 12.00-13.30 linnastaadion kunstmuruväljak

19.05. Maardu Ujumisklubi Cup 2019 10.00-13.30 spordikeskus

19.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (Premium liiga) 15.00-17.00 linnastaadion kunstmuruväljak Maardu Linnameeskond - JK Tallinna Kalev 24.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (III liiga) FC Maardu Aliens - Koeru JK 19.00-21.00 linnastaadion kunstmuruväljak 25.05. Kevadjooks ja tervisekäimine 09.00-16.00 linna metsapark 25.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (II liiga) Maardu Linnameeskond II -Kohtla-Järve JK Järve II 12.00-14.00 linnastaadion kunstmuruväljak 26.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (U17 Eliitliiga) Maardu LM - Tallinna FC Levadia 10.00-12.00 linnastaadion 26.05. II etapp laste allveeujumises Eesti Karikavõistluste 10.00-14.00 spordikeskus

28.05. Eesti meistrivõistlused jalgpallis (Premium liiga) 19.00-21.00 linnastaadion Maardu Linnameeskond - Tartu JK Tammeka

MAARDU LINNAMEESKOND

EST. 1997

Ilm muutub iga päevaga järjest soojemaks ja olukord jalgpallivälja- kutel muutub tšempionaadi iga etapiga ühe «kuumemaks». Maardu Linnameeskond kohtus kolmandat korda oma Kõrgema Liiga vastasega linna kodustaadionil. 20. aprilli mäng Viljandi Tuleviku vastu lõppes viigiga, mis lisas meie meeskonnale ühe punkti. Praegu- sel etapil omab klubi turniiritabelis seitsmendat kohta.

Juba 27. aprillil kell 16.00 ootab meie klubi taas külalisi – kohtumi- ne Maardu Linnameeskond versus Narva Trans tõotab tulla ere! Praegu võitleb Maardu Linnameeskond II (duubelmeeskond) kin- dalt riigi meistrivõistluste teise liiga vastastega ning jagab turniirita- belis teist kohta Narva Trans II ja Tartu Velko II meeskondadega. Ka meie väikemehed ei jää maha. Lõppenud turniiril «Loo Cup» saavutas meie 2009/10 aastatel sündinute meeskond Valeri Brõlini juhtimisel teenitud 1 koha! Õnnitleme lapsi ja treenerit!

Klubi Maardu Linnameeskond otsib igasuguseid kommunikat- sioonivahendeid, et olla meie linna elanikele lähemal. Üsna vars- ti toimub Maardus laat «Kevadkarussell». Laadal osalejate seas võite näha ka meie meeskonna telki. Ärge minge mööda! Vaadake ilmtingimata sisse, suhelge lastega lähemalt, võistelge ühe män- gijaga osavuses ja palli valdamises, saage auhind/kostitust/infor- matsiooni ning positiivne meeleolu!

Me kutsume teid oma linna staadioni tribüünidele!

Meile on tähtis iga kaasaelaja toetus!

#TEEMESEDAKOOS!

MAARDU PANORAAM 23 REKLAAM MÄRTS 2019

KORTERITE REMONT MÜÜA ELAMUMAA KRUNT (1510 M2) Kogenud ehitaja teostab siseviimistlus-, KOGRE TÄNAVAL Kõik liitumised olemas elektri- ja sanitaartehnika töid Maardu järve rannast 500 m kaugusel kvaliteetselt ja soodsalt ROHKEM INFOT LINGILT: WWW.KV.EE/2833838 www.armavit.ee Теl. 58382508 ТEL.: 55588700 MULD, LIIV, KILLUSTIK, KRUUS, FREESASFALT + TRANSPORT ТЕЛ: 539 537 88 KEVADKONTSERT MAARDU VABA AJA KESKUSES 17. MAI 2019 A. KELL 18.00

ESINEVAD: MAARDU KUNSTIDE KOOLI ÕPILASED ja SÜMFONIETTORKESTER DIRIGENT: JURY SHLEIFMAN SISSEPÄÄS TASUTA

PSÜHHOLOOGI ABI

Psühholoogi tasuta nõustamise raames toimub vastuvõtt rühma «Enesetunnetus»

Teema: «Lapse mõistmise kunst» Rühm alustab tegevust aprillis Tegevused toimuvad keskuses «Hõbedane vanus»

Karjääri 7, keksus «Hõbedane vanus» Telefon: 5886 5795 (kl 08.00-17.00) Telefon registreerimiseks: 5886 5795 (kl 08.00-17.00) 24 MAARDU PANORAAM