Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

KINNITATUD Orava Vallavolikogu 27.augusti 2013.a.määrusega nr 66

ORAVA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA. 2013 – 2025 (Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2006– 2018 muudatus)

Orava 2013

______1 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Sisukord 1. SISSEJUHATUS...... 3 2. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS...... 4 3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA...... 6 3.1. Senised arengud...... 6 Vee – ettevõte ...... 7 Orava küla ...... 8 3.2. Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised ...... 13 3.3. Tulekustutusvee saamise lahendused ...... 13 4. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI RAJAMISE MAKSUMUSE KOHTA...... 14 4.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise mahud ja ligikaudne maksumus...... 16 5. VÄIKSEMAD KÜLAD...... 19 KOKKUVÕTTEKS...... 20 Finantseerimisplaan...... 20

Joonised: - Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemid, Orava küla Lisad: Vee analüüsid

______2 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

1. SISSEJUHATUS

Orava valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mis kirjeldab valdkonna arengut järgneva 12 aasta jooksul. Käesolev arendamise kava on Orava valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava (ÜVK) aastaks 2006-2018 kaasajastamine. Korrigeerimine on tingitud vahepealse aja jooksul toimunud seadusandluse muudatustest. Muutunud on nõuded ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Arendamise kava muudatus käsitleb Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusega arendamise kavale kehtestatud alljärgnevaid nõudeid: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada. Kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade1 kaarte; 1Reovee kogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisala piiritletakse Veeseaduse alusel. 2) dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi ; Dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem peab sisaldama: 2.1) veeallikate ja veehaarete ning pumba- ja puhastusrajatiste asukohti, sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; 2.2) tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti; 2.3) kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust, ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid. 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust; 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava peab olema kooskõlas alamvesikonna veemajanduskavaga. 5)ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise alus, kui arendamise kaasfinantseerimine toimub riigieelarvest või riigi tagatud laenust. Käesolev arendamise kava muudatus muudab ja täiendab olemasolevat Orava valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava. Orava valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on arvestatud, et see vastaks valla arendamise kavas, maakondlikus ja riiklikus arendamise kavas kirjeldatud eesmärkidele.

______3 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

2. PIIRKONNA ISELOOMUSTUS Orava valla territooriumil on 30 küla: , , Kahkva, , , , Korgõmõisa, Kõivsaare, Kõliküla, Kõvera, , Liinamäe, , Madi, Marga, Orava, Oro, , Praakmani, Päka, Pääväkese, Rebasmäe, Riihora, Rõssa, Soe, , , Tamme, ja . 1. jaanuari 2013. aasta seisuga elab Orava vallas 649 inimest. Rahvastiku tihedus on 3,7 in/km². Valla pindala on 175,6 km². Tabel 1: Elanike arvu muutus Orava vallas (andmed Statistikaamet) 01.01.2009 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013 Orava vald 798 782 779 773 649

Valla elanike arv on viie aasta jooksul vähenenud 149 inimese võrra ehk 19 %. Valda iseloomustab rahvastiku üldine vähenemine. Rahvaarvu langus on tingitud nii negatiivsest loomulikust iibest kui ka rändesaldost. Suurim küla elanike arvu poolest Orava vallas on Orava küla. Orava külas elab 01.01.2013 seisuga 260 inimest (40% omavalitsuse elanikkonnast), seega jääb küla reostuskoormus alla 2000 ie (ie on reostuskoormuse ühik, 1 ie võib võrdsustada 1 inimesega, juhul kui puudub tööstus). Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisala saab moodustada rohkem kui 50 elanikuga asulatele, seda arvestusega, et reoveekogumisala minimaalne suurus on 5 hektarit. Reoveekogumisala määramisel tuleb sotsiaal-majandusliku kriteeriumina arvestada leibkonna võimalusi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasumiseks, mille kohaselt ühe leibkonnaliikme kulutused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusele ei või ületada 4% ühe leibkonnaliikme aasta keskmisest netosissetulekust tema elukohajärgses maakonnas. Nimetatud kriteerium on maailmapanga poolt pakutud vahemiku (3-5%) keskmine Kui sotsiaal-majanduslikku kriteeriumi ei saa rakendada moodustatavale reoveekogumisalale, siis kinnitatakse need vähendatud kujul. Kui aga ala moodustamine on keskkonnakaitse seisukohast põhjendatud, siis lähtutakse veeseadusest, mis sätestab, et kui reoveekogumisalal ühiskanalisatsiooni rajamine toob kaasa põhjendamatult suuri kulutusi, võib reostuskoorumusega alla 2000 ie reoveekogumisaladel kasutada reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid või omapuhasteid. Heitvett võib nõuetekohaselt immutada pinnasesse, kui see on eelnevalt vähemalt bioloogiliselt puhastatud. Reoveekogumisalal reostuskoormusega alla 2000 ie ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine kohustuslik, kuid ühiskanalisatsiooni ja reoveepuhasti olemasolu korral tuleb need hoida tehniliselt heas korras, et tagada reovee nõuetekohane käitlemine. Reoveekogumisalade määramine annab ülevaate reoveepuhastuspiirkondadest ja nende seisukorrast, aitab prioritiseerida investeeringute vajadusi. Reoveekogumisalade määramine ja kaardistamine võimaldab tagada

______4 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______vastavuse asulareovee puhastamise direktiivi (91/271/EMÜ, 21. mai 1991) nõuetele. Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Orava vald jääb Peipsi alamvesikonda.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud: • Peipsi alamvesikonna veemajanduskava (kinnitatud keskkonnaministri 28.05.2008 käskkirjaga nr 634) • Põlvamaa maakonnaplaneeringut • Orava valla arengukava 2012-2020 Väljavõte Orava valla arengukavast 2012-2020 Investeeringute vajadus- Kanalisatsioonitrasside ja biopuhasti rekonstrueerimine 2013 – 300 tuh € ja 2014 380 tuh € • Orava valla üldplaneeringut (vastu võetud 25.11.2011 nr 29)

Orava valla külad on tüübilt hajakülad. Ainus tiheasustusega ala asub Orava külas. Orava küla tiheasustusega ala asub Orava järve kaldal kõrvalmaantee Niitsiku-Võmmorski, kohalike maanteede Orava-Solda-Hanikase ja Orava-Vivva- Kõrgõmõisa ristumiskohal. Küla keskkosas asuvad administratiivhooned ning mitmekorruselised kortermajad. Ääreosades domineerivad eramud. Küla lõunaosas kõrvalmaantee Niitsiku- Võmmorski ääres paiknevad tootmismaad. Orava valla hajaasustusega külades esineb kohati 3-10 hoonestust koosnevaid gruppe ehk tuumikuid. Tuumikud on tavaliselt koondunud küla läbiva suurema maantee äärde. Sellised tuumikud on moodustunud näiteks Madi ja Kliima külas. Hanikase külas võib eristada kahte tuumikut – vana koolimaja (külakeskuse) ümbruses ning Ala- Hanikasel. Valla lääne- ja idaosa külad, kus asuvad suured metsamassiivid ja rabad, on hõredalt asustatud. Kamnitsa ja Rebasmäe külas paikneb hoonestus vaid idaosas ja Kõivsaare külas – lõunaosas. Samuti on hõredalt asustatud Orava küla põhjaosa hajaasustusala. Päka ja Kahkva külas on hoonestus koondunud kõrvalmaantee Niitsiku-Võmmorski äärde, Lepassaare külas on hoonestud koondunud raudteejaama lähedusse. Põhjavesi on Orava vallas suhteliselt hästi kaitstud. Kirde- ja idaosas esineb piirkondi, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud. Põhjavesi on raua- ja mangaanirikas. Nende suurem sisaldus põhjavees on tingitud kõrgest looduslikust foonist. Inimtekkelist reostust Orava valla territooriumil põhjaveekompleksides tuvastatud ei ole. Orava vallas on kasutusel peamiselt Kvaternaari ja Kesk-Devoni veekompleksist pärit põhjavesi.

______5 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Kvaternaari vesi on peamiseks joogivee allikaks üksiktarbijatel salvkaevudest. Kesk-Devoni vett kasutatakse asulates ja külades puurkaevude abil, mille sügavused on vahemikus 67-170 m Arendamise kava koostamisel vaadeldakse detailsemalt Orava küla. Teisi valla territooriumil paiknevaid asulaid vaadeldakse üldiselt ja pakutakse välja neile sobiv ühtne arendamise kava mudel. Töö üks peamisi väljundeid on valla ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni süsteemide olukorra väljaselgitamine nende renoveerimiseks, edasiseks väljaarendamiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks, vajaliku investeeringuprogrammi koostamine koos tehnilis-majanduslike kaalutluste ja soovitava ajagraafikuga selle realiseerimiseks. Koos kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega kavandatakse ka investeerimisprojektid veevarustuse samaaegseks väljaarendamiseks, et anda liitumisvõimalus ühisveevärgita kinnistutele.

3. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA KAETUD ALA. 3.1. Senised arengud Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust pakutakse vaid Orava külas. 2002. aastal renoveeriti Orava puurkaev-pumpla, rajati joogiveepuhasti ja vahetati välja enamus joogiveetorustikust. Reoveesüsteemist on 2002. aastal renoveeritud vaid üks reovee ülepumpla. Ülejäänud reoveesüsteem tuleb täies mahus renoveerida. Olemasolev reoveepuhasti on täielikult amortiseerunud. Keskkonnaministri käskkirjaga on kinnitatud Orava vallas üks reoveekogumisala Oraval. Ühisveevärgiga ühendamata elanikkond tarbib vett lokaalsetest puur- või salvkaevudest. Piusa, Hanikase ja Lepassaare külas toimib ka üldkasutatavast puurkaevust vee jagamine ühtse kokkuleppe alusel. Väljaspool ühiskanalisatsioonisüsteemiga ühendatud alasid juhitakse reovesi lokaalsetesse reovee kogumis- või imbkaevudesse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenusega on kaetud Orava küla, Ühisveevarustus ja kanalisatsiooniga on liitunud ca 200 inimest, mis teeb ca 77% elanikkonnast. Varustatud on kõik korruselamud ning koolihoone, lasteaed, vallamaja. Lepassaare puurkaevu kasutamine on probleemiderohke ja tarbijaid vähe. Põhjavee kvaliteedi parandamiseks on puurkaevudele vajalik paigaldada rauaärastusfiltrid. Lepassaare pumbajaam tuleks anda üle veekasutajatele.

Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on Orava vallas 20 puurkaevu.

______6 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Tabel 2: Ühisveevärgi puurkaevud Orava vallas Nr Valdaja Asukoht Puurkaevu Ekspl. Max Veekomp Sügavus kataster aasta/ veevõtt leks uuend. veeloa aasta alusel m3/a 1 OÜ Orava Orava küla 11180 1971 13200 D2 130 Teenus Veemõõtjad on paigaldatud ühisveevärgi pumbajaama (näitude alusel makstakse vee ressursimaksu) ja tarbijatele. Tabel 3: Ühiskanalisatsiooni puhastusseadmed Orava vallas Nr Valdaja Asukoht Puhasti tüüp * bt - Ekspl. Tegelik ie (arvut. Väljavool biotiigid aasta/ koormus BHT uuend. (sisenev) järgi) aasta m3/d 1 OÜ Orava Orava küla Biopuhasti BIO50 + 70-ndatel, 20 300 Kraav, mis Teenus biotiigid 2584 + 559 rekonstruee- suubub m2 ritud pole Kamnitsa ojja.

Vee – ettevõte Klientide nõuetekohase ühisveevärgist veega varustamise ning ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise tagab vee-ettevõte. Vee-ettevõttena tegutseb Orava vallas OÜ Orava Teenus, mis kuulub 100%-iliselt Orava vallale. Kõik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised kuuluvad OÜ-le Orava Teenus. Vara üleandmise kohta on koostatud akt nr 2, 01.06.1993 a. Ettevõte pole määratud vee-ettevõtjaks Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatud korras, kuid tema tegevus vastab seaduses sätestatule - varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega ja korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist ja puhastamist ning tema omandis või valduses olev veevärk ja kanalisatsioon on vee- ettevõtja hallatav ja teenindab vähemalt 50 elanikku ning seega kohalduvad OÜ Orava Teenus suhtes Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused. Vee-ettevõtja määramine on kavas 26.08.2013 volikogu istungil.

2013 aastal töötas OÜ-s Orava Teenus üks tööline. Ettevõtte juhatus koosneb kolmest inimesest ning nõukogu on Orava vallavalitsus. Tasulised kohad on juhataja ja tööline, teistele mingeid hüvitisi ei maksta. Juhatuse liikme töötasu oli 2012 aastal 3360 eurot aastas (Orava VV andmetel). Mõlemad ettevõtte palgalised töötajad, sh juhataja, tegelevad igapäevaselt vee- ja kanalisatsiooniteenuse häireteta toimimise tagamisega. Ettevõtte tehniline varustus võimaldab teha väiksemaid remondi ja hooldustöid, suueremad tööd

______7 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

(kaevamine, torustiku läbipesu jms) tellitakse. Ka raamatupidamisteenus tellitakse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendustegevusega seonduva, näiteks projektitaotlused, korraldab Orava Vallavalitsus. Orava Vallavalitsuse hinnangul tagab selline vee-ettevõtte ärimudel operatiivse teenuse toimimise. Ettevõtte tegevuspiirkond vee-ettevõtjana on Orava külas. Vee-ettevõtte ülesandeks on temale kuuluvate ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste hooldamine ja häireteta töö organiseerimine. OÜ-le Orava Teenus on väljastatud vee-erikasutusluba vee erikasutuse asukohaga Orava, Orava vald, Põlvamaa. Vee erikasutusluba on veevarustuseks elanikkonna tarbeks ja heitvee ärajuhtimiseks.Väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/318829 kehtib kuni 15.06.2015. a. Orava Vallavolikogu on kehtestanud OÜ Orava Teenus tegevuspiirkonnale järgmised vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (alates 01.04.2013): • vesi 1,49 euro /m3 • kanal 1,10 euro /m3

Hinnad sisaldavad käibemaksu.

Orava küla (vt joonis vee- ja kanalisatsioonirajatiste skeem – Orava küla)

Ühisveevärgi teenust kasutab ca 200 inimest 260-st ehk 77%. 2012 aastal müüs OÜ Orava Teenus tarbijatele vett 5659 m3 .Orava külas asub kool, lasteaed, vallamaja, kultuurimaja ja raamatukogu. Orava Põhikoolis õpib 74 õpilast ning õpetajate ja abipersonalina töötab 26 inimest. Orava külas on 8 kortermaja ja ühepere elamud.

Tabel 4: Vee-teenuse tarbimine 2012 aastal Veetoodang, Veetarbimine Elanike Ettevõtete Arvestamata vesi m3/a kokku, m3/a veetarbimine, veetarbimine, m3/a % m3/a m3/a 6159 5659 4459 1200 500 8

Tabel 5: Suuremad vee- teenuse tarbijad 2012 aastal Ettevõte Keskmine veekogus, m3/a % piirkonna ettevõtete kogutarbimisest Orava Põhikool 595 50 Orava vallamaja 83 7 Töökoda 102 8.5 Orava Kauplus 10.5 0.9 Lasteaed 140 11,7

______8 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Veevarustuseks kasutatakse 1971 aastal rajatud küla puurkaevu põhjaveekatastri nr-ga 11180. Puurkaevu sügavus on 130 m, ekspluateeeritavaks põhjaveekompleksiks on Kesk-Devon. Lubatud veevõtt vee erikasutusloa L.VV/318829 alusel on 13200 m3/aastas, tegelik veevõtt on ligikaudu 6150 m³/a. Puurkaev- pumpla omab nõuetekohast 30 m sanitaarkaitsetsooni. Orava küla puurkaev renoveeriti 2002 aastal, paigaldati puhastusseadmed, kuna puurkaevu vesi ei vastanud joogivee nõuetele raua ja mangaani osas.

Vee kvaliteet tarbija juures Veehaarde veetöötlusseadmed ei tööta korralikult, probleeme on olnud raua- ja mangaani piirnormide ületamisega veevärgivees. Lähiminevikus teostati volikogu toetusega seadmete remonti. Käesoleva arengukava lisadena on 2012 a ja 2013 a võetud veeproovid (vt lisa katseprotokoll nr TL2O12/IV3114K ja TL2O13/IV1936K) Veevärgivee raua sisaldus on üsna piirnormi lähedal ja 2013 aasta veeproovis isegi ületab seda, kuid mangaani sisaldus ületab tunduvalt piirnormi. Vajalik on tagada hiljemalt 2013 aasta lõpuks veetöötlusseadmete stabiilne töö nõuetele vastava joogivee tootmiseks. Monitooringupunktides vastas vesi mikrobioloogiliste näitajate osas etteantud nõuetele. Veetorustik uuendati 2002.a kogupikkuses 1550 m. Torustik on ehitatud PEH ja PEM plasttorust läbimõõduga 32–90 mm. Veekvaliteet torustikus ei halvene. Veetrassis peab vastavalt projektile olema tagatud surve 2,5 – 2,8 atm.

Ühisveevõrku liitmata eratarbijate veevajadused on praegu kaetud šahtkaevudega.

Põhilised veesüsteemi probleemid: • Veehaarde veetöötlusseadmed ei tööta korralikult • Orava küla mitmetel kinnistutel puudub liitumisvõimalus ühisveevärgiga

Ühiskanalisatsiooni teenust kasutab ca 200 inimest 260-st ehk 77%. küla elanikest, koos perspektiivsete liitujatega, kellele luuakse võimalus ühiskanalisatsiooniga liituda – 230... 240 inimest ( ca 88%).Orava küla kuulub Orava reoveekogumisalasse.

Asulas on välja arendatud kanalisatsiooni süsteem koos reoveepuhastiga. Reoveepuhastiks on Bio 50 tüüpi puhasti, mille projektijärgne puhastusefektiivsus orgaanilise aine ja heljumi osas peaks olema 90%. Puhastile juhitav reovesi on oma koostiselt olmereovesi, tööstuslikku reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. Orava külas ei ole tehtud reovee vooluhulga ja reostuskoormuse uuringut, need on leitud arvutuslikult. Amortiseerunud reoveepuhastis töötab vaid õhustuskambris olev aeraator. Heitvee järelpuhastuseks on kaks biotiiki. Üks olemasolevatest biotiikidest paikneb osaliselt eraomanduses, mistõttu tuleb arengukavas planeeritud tiigi likvideerimine maaomanikuga kooskõlastada.

______9 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Seoses ebaühtlase hüdraulilise koormusega sademevee tõttu, on puhasti töö madala efektiivsusega. Olemasolevad biotiigid on muda täis settinud, vajavad puhastamist ja uute sisse- ning väljavoolude rajamist. Vanad ühendused on täielikult amortiseerunud. Biotiikide muldkehad on kohati kobraste poolt läbi uuristatud. Nõuetekohane reovee puhastus pole tagatud. Orava küla reoveepuhasti heitvee väljalaske kood on PÕ114 ning heitvesi suubub Kamnitsa ojja (suubla kood 1007000). Tabel 6: Orava biopuhasti väljundi analüüside tulemused 2013. a (Heitvee analüüsiakt nr 324 ja nr 730) Proovivõtu aeg Keskmine arvutuslik Reostuskomponendid vooluhulk m3/d. KHT Heljum BHT7 Üld- Üldfosvor lämmas Püld tik Nüld mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l

Vee erikasutusloaga 125 35 25 – lubatud 19.03.2013.a 35..40 70 14 25,9 36,9 3,74 12.06.2013 a. 35..40 35 10 6,4 16,7 1,17

Puhastile juhitud vooluhulka ei mõõdeta, reovee arvestus toimub vastavalt veetarbe ja infiltratsiooni arvestusele. Kanalisatsioonitorustik ehitati välja 1960-ndatel aastatel, viimane osa kanalisatsioonist valmis 1986 aastal. Olemasoleva kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on 2,8 km, millest 140 m on survetorustik. Orava küla kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne, sinna suunatakse vesi drenaaži torustikest ja samuti kraavist sademevesi. Praktiliselt kogu reoveekogumise süsteem on amortiseerunud. Orava külas rekonstrueeriti aastal 2002 üks reoveepumpla.

Põhilised kanalisatsioonisüsteemi probleemid: • Orava küla reoveepuhasti on amortiseerunud; • Reoveepuhasti heitvee väljavool ei vasta kehtivatele nõuetele ; • Reovee hüdraulilise koormuse suur kõikumine sademevee ja drenaaživee kanalisatsioonitorustikku juhtimise tõttu; • Reovee reostuskoormuste kõikumine põhikooli ja lasteaia õppeperioodil ja koolivaheajal; • Reoveekogumisalas pole kõikidel kinnistutel tagatud ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimalus; • Kanalisatsioonitorustikud vajavad rekonstrueerimist.

Purgimissõlme ehitamine rekonstrueeritavale puhastile tulenevalt VV määrusest 16.05.2001 nr

______10 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

171Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded pole otstarbekas, kuna lähim purgimissõlm asub Värskas (Oravalt 14 km), st lähemal kui määruses kehtestatud 30 km. Purgimissõlme teenuse kasutamiseks tuleb sõlmida kokkulepe Värska valla vee ettevõtte OÜ Verska Calor'ga. Purgitava reovee reostuskoormus ei või ületada ööpäevas enam kui 10% reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. Olulise osa puhasti reostuskoormusest annab põhikooli ja lasteaia reovesi. Puhasti reostuskoormuste kõikumine põhikooli ja lasteaia õppeperioodil ja koolivaheajal muudab keerukamaks lubatava purgimiskoguse määramise eri aegadel. Väikepuhasti on väga tundlik purglast lisanduva reostuse suhtes ja seega võib juhtuda, et purgitud reovesi rikub puhastusprotsessi.

Orava Vallavalitsuse tellimusel on AS Infragate Eesti koostanud töö „Orava küla kanalisatsioonitorustike, sademeveesüsteemi ja reoveepuhasti rekonstrueerimise alternatiivide analüüs“. Töö mahus on välja pakutud reoveepuhasti tehniline rekonstrueerimislahendus ja kaalutud alternatiivlahendusena ka reoveepuhasti rajamist uude asukohta, mis analüüsi tulemusel pole olnud otstarbekas. Töös toodud lahendusena rajatakse reoveepuhasti koosseisus reovee peapumpla, milles asuvad kaks pumpa, mille abil pumbatakse isevoolse ühiskanalisatsiooni kaudu puhastile juhitud reovesi mehaanilise eelpuhastuse seadmele. Reoveepumpla jõudluseks tavaolukorras on kuni 18 m3/h (5 l/s) ja ekstreemse vooluhulga korral, kui töös on kaks pumpa, 36 m3/h (10 l/s). Suurema vooluhulga puhul või avariiolukorras juhitakse reoveepumpla möödavool reoveepuhasti avariimöödavoolu kaudu biotiiki mahuga 3750 m3.

Reovee mehhaaniline puhastus toimub võreseadmes, mille käigus eemaldatakse reoveest suuremad tahkised. Võreseadme abil eemaldatud praht kogutakse prügikonteinerisse, seejärel viiakse jäätmed prügilasse. Mehaanilise puhastuse järgselt juhitakse reovesi isevoolselt bioloogilise puhastusprotsessi ühtlaseks koormamiseks reovee kogumismahutisse. Kogumismahutisse koguneb reovesi SBR reaktori puhastustsükli ajal, kui bioloogilise puhastusprotsessi reovett ei juhita. Reovees sisalduva heljumi settimiseks paigaldatakse reovee kogumismahutisse vastavatel mahuti põhja ja ülaserva kinnituvatel juhtsiinidel sukelsegur. Kogumismahutist reovee juhtimiseks bioloogilise puhastuse etappi on kogumismahutis kaks sukelpumpa. Kogumismahutisse rajatakse avariiülevool, mis rakendub kogumismahuti tühjenduspumpade rikke puhul või juhul kui SBR reaktorisse ei ole võimalik reovett puhastamiseks juhtida (kevadine lumesula situatsioon, kui reoveepuhasti hüdraulilise koormuse tõttu on tagatud reovee lahjendus 4:1). Kogumismahuti avariiülevool suunatakse torustiku kaudu biotiiki. Reovee bioloogiline puhastus toimub annuspuhasti mahutis kolme 8-tunnise tsüklina ööpäevas. Bioloogilise fosforiärastuse faasis luuakse kõrgendatud bioloogiliseks fosforiärastuseks vajalikud tingimused. Denitrifikatsioonifaasi anoksilistes tingimustes toimub denitrifikatsiooniprotsess, milles moodustuv gaasiline lämmastik eraldub atmosfääri. Aeratsioonisüsteem ei tööta. Reovett ja aktiivmudasusensiooni hoiab hõljuvas

______11 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______olekus segur. Denitrifiaktsioonifaasis pumbatakse kogumismahutist SBR protsessimahutisse juurde reovett, et tagada orgaanilise aine olemasolu denitrifikatsiooniprotsessi läbiviivatele mikroorganismidele. Nitrifikatsioonifaasi aeroobsetes tingimustes rikastatakse reovee ja aktiivmudasuspensiooni hapnikuga õhustussüsteemi abil, toimub orgaanilise aine degradatsioon ja ammooniumlämmastiku nitrifitseerimine. Aeroobsetes tingimustes toimub ka fosfaatide suurendatud sidumine aktiivmudasse polüfosfaatidena, mis võimaldab liigmuda koostises eraldada reoveest mudaflookulitesse bioloogiliselt seotud fosforiühendeid, viies sellega läbi kõrgendatud fosfori bioärastust. Ühtlase ja efektiivse õhustuse tagamiseks paigaldatakse SBR mahuti põhja peenmull aeratsioonisüsteem. Bioloogilise puhastuse protsessimahuti õhustamise tarbeks nähakse ette kaks puhurit: põhi- ja abipuhur. Automaatikas nähakse ette põhipuhuri ja abipuhuri vahetumine iganädalaselt. SBR mahutitesse paigaldatakse peenmullaeraatorid. Muda settib bioloogilise puhastusprotsessi mahuti põhja ja puhastatud heitvesi eemaldatakse aktiivmudast. Peale settimist pumbatakse puhastatud heitvesi SBR mahutist pumba abil järelpuhastuseks biotiiki, kust edasi suunatakse puhastatud heitvesi suublasse. Liigmuda pumbatakse pumba abil SBR mahutist liigmudatihendisse. Liigmudatihendis eraldub liigmudast vesi, mis juhitakse isevoolselt tagasi reovee kogumismahutisse. Tihendatud sete läheb edasisele käitlemisele (tahendamisele ja kompostimisele). Eelnimetatud AS Infragate Eesti töös on märgitud, et Orava küla suurusele reoveepuhastile eraldi settetahendusseadmete paigaldamine ei ole majanduslikult ja tehnoloogiliselt mõistlik, kuid kulu tihendatud sette transpordile ja käitlusele on arvestatud 3 980 €/aastas (ca 20% reoveepuhasti eksplutatsioonikuludest). Selline kululiik avaldab olulist mõju kanalisatsiooniteenuse tariifile, seetõttu on käesolevas arengukavas peetud vajalikuks nõuetekohase setteväljaku rajamist reoveepuhasti juurde.

Tabel 7: Puhastusprotsessi parameetrid (andmed Infragate Eesti AS ): Parameeter Ühik Väärtus

Reostuskoormus ie 300.0 Protsessimahuti kasulik ruumala m3 70.0 Protsessimahutite arv tk 1.0 SBR tsükli pikkus h 8.0 Bioloogilise puhastuse pikkus SBR tsüklist h 6.0 Muda kuivaine sisaldus g/l 4.0 Muda vanus d 15.0 Tekkiv liigmuda hulk kgKA/d 19.3 Muda mahukoormus kgBHT7/m3d 0.26

______12 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

3.2. Sademevee, pinnase- ja pinnavee äravoolurajatised

Sademete- ja lumesulamisvee ärajuhtimiseks on Orava valla asulates liigendatud reljeefi tõttu kõige odavamaks lahenduseks kraavid. Olemasolevad sademeveetorustikud praktiliselt puuduvad. Eraldi sademevee torustiku väljaehitamine ei ole otstarbekas kõrge ehitusmaksumuse ja hoolduskulude tõttu. Torustiku väljaehitamine osutub möödapääsmatuks kui maapinna reljeef või kraavide rajamine piiratud ala (näit majadevaheline õueala ) tõttu pole võimalik. Orava külas on planeeritud torustik majade drenaaživee ärajuhtimiseks (vt joon: Orava küla dimensioneeritud vee- ja kanalisatsioonirajatiste põhiskeem). Drenaaži torustikud asuvad kraavidest tunduvalt madalamal, mis takistab drenaažitorustike ühendamast otse kraavidega. Orava külas on suureks probleemiks sademevesi, mis on suunatud kanalisatsioonitorustikku, mis omakorda koormab reoveepuhastit. Kanalisatsiooni on suunatud korrusmajade drenaažitorustikud. Olemasolevad kraavid vajavad puhastamist ning vajadusel laiendamist ning süvendamist. Kraavide süvendamisel seavad oma piirangu sidekaablid ja madalpingekaablid, mille rajamissügavus on tavaliselt 0,8 kuni 1 meetri vahel. Maanteede ääres olevad kraavid on maantee oluline osa ja vajalik teetammi kuivana hoidmiseks. Seega peaks riigimaanteede äärsed kraavid olema teehooldustööde mahus hooldatud. Truubitorud on enamjaolt välja vahetatud, vajalik on neid puhastada. Sademevee eelvooluks on Orava järv, millesse suubuvad olemasolevad kraavid ning kooli uue staadioni all olevad drenaažitorustikud. Orava külas on rajatud ulatuslikult maaparandussüsteeme. Loetelu suurematest probleemidest sademeveega: • Sademevesi uhub kooli juures kruusa teekatte uuele rajatud staadionile; • Masuudimahutite ja kinnistu Noortemaja vahelisel alal uputab; • Vana katlamaja ümbruses on lombid kraavides; • Teeääre kinnistul drenaaž ei toimi ja keldris on pidevalt vesi; • Kraavid vajavad puhastamist; • Sademevesi ja drenaaž on suunatud kanalisatsioonitorustikku.

3.3. Tulekustutusvee saamise lahendused

Orava valla tuletõrjevee võrgustik põhineb olemasolevatel looduslikel ja tehislikel veekogudel. Tuletõrjevee võtukohtadel tuleb tagada võimalused veevõtuks, sh juurdepääs. Loodusliku veekogu kasutamisel kustutusveeallikana tuleb tagada neile juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega. Veekogu omanik

______13 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______ei tohi keelata vee võtmist tule tõrjumiseks. Tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrje veehoidlate ja looduslike veekogude baasil või nende kombineerimisel. Paljudele looduslikele veevõtukohtadele on juurdepääs raskendatud teede halva kvaliteedi tõttu. Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje ning päästevahenditele ja -veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikud. Tulekahju olukorras on aluseks EVS 812-6:2005 EHITISTE TULEOHUTUS Osas 6 esitatud nõuded. EVS 812-6:2005 jaotuse 5 kohaselt on arvutuslik tulekustutuse vooluhulk määratletud järgnevaga: · Samaaegsete tulekahjude arv (elanike arv kuni 30 000) -1 · Kustutusvee normvooluhulk – 10 l/s kuni 2-korruselistele elamutele; -15 l/s 3 kuni 8

korruselistele elamutele ja hoonestusele kubatuuriga 1-25 tuh. m3 - kool jm. Orava küla puurkaevude tootlus ei taga hüdrantide kasutamiseks vajalikku vooluhulka. Tuletõrje veevajadusega veehaarde ja torustiku projekteerimisel ei arvestata, kuna kustutusvee normvooluhulga tagamiseks vajalik torustiku diameeter ei võimalda anda elanikele kvaliteetset joogivett (vee viibeaeg torustikes enne tarbijani jõudmist ületaks normikohase kaks ööpäeva). Perspektiivse veevarustusskeemi väljatöötamisel on lähtutud põhieesmärgist, s.o elanikkonna varustamisest majandus-joogiveega. Kuna olemasolev veevarustussüsteem ei võimalda saada vett tuletõrje vajaduseks veevõrgust, ei seatud ka omaette eesmärgiks arendada tuletõrjeveevarustus tulevikus välja hüdrantide baasil. Tuletõrjevee saamiseks hüdrantidest oleks vajalik tagada vooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul, mis eeldab vastava veereservi olemasolu ning nimetatud vooluhulga järgi dimensioneeritud jaotustorustikku (üldjuhul DN 100 mm). Arvestades suhteliselt väikese majandus-joogivee tarbimise järgi dimensioneeritavat perspektiivset jaotustorustikku, hüdrante ei planeerita. Seetõttu jääb ka tulevikus alles vajadus veevõtukohtade järele. Tuletõrjevee saamise eelduseks veevõrgust on olemasoleva üheastmelise veevarustussüsteemi muutmine kaheastmeliseks. Kaheastmelise süsteemi rajamine on ilmselgelt suuremaid investeeringuid nõudev (tuleks ehitada II astme pumpla ja tuletõrje veevarustusnõuetele vastav reservuaar).

4. HINNANG ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI RAJAMISE MAKSUMUSE KOHTA. Investeerimise eesmärgid, mõju teenuse hinnale.

Investeeringuprojektide väljatöötamisel saab lähtuda vee- ja kanalisatsioonisüsteemide olemasolevast olukorrast ning järgmistest eeldustest ja nõuetest: - 2013 aasta lõpuks peab nõuetele vastav joogivesi olema tagatud kõikidele üle 50 elanikuga asulate elanikele.

______14 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

- vee kvaliteet tarbija kraanis peab investeeringuprojektide tulemusena vastama sotsiaalministri 31.07.2001 a määruse nr 82 „Joogivee kvaliteedi ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ nõuetele. - vee viibeaeg torustikes ei tohi enne tarbijani jõudmist ületada kahte ööpäeva. - suublasse juhitav heitvesi peab vastama kehtivatele normidele. AS Infragate Eesti koostatud töös „Orava küla kanalisatsioonitorustike, sademeveesüsteemi ja reoveepuhasti rekonstrueerimise alternatiivide analüüs“ on arvutatud investeeringute mõju teenuse hinnale: Orava küla piirkonna tarbimismahu juures tuleks investeeringute elluviimise mõjul veevarustuse teenuse tariifi suurendada 0.041 euro ja kanalisatsiooni tariifi 3.097 euro võrra. Leibkonna keskmine suurus on Statistikaameti andmetel 2,3 liiget. 2011 a oli Põlva maakonnas leibkonna neto kuusissetulek 6 584,36 €, st leibkonnaliikme neto kuusissetulek 283,56 €

Tabel 8 Investeeringute mõju vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnale Orava küla veetariif kanali- elanike ühik- veeteenuste veeteenuste satsioonitariif tarbimine kulutus kulukuse leibkonnaliik määr me kohta leibkonnaliik me netosissetulek ust *

€/m3 €/m3 l/el/päev €/kuus %

Hetke olukord 1,49 1,10 60 1.4.82 1,70%

Prognoos 1,53 4,2 60 10,66 3,76% peale investeerin- guid Märkus : Netosissetulek Statistikaameti andmed 2011 kohta

Tabel 9 Teenusehindade prognoos 12 aastaks 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Vee- 2,59 3,11 3,63 3,9 4,16 4,15 4,42 4,68 4,94 5,2 5,5 5,73 ja kanali satsio oni tariif Märkus:Hindadele lisandub iga aastane inflatsioon

______15 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

4.1.Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni laiendamise mahud ja ligikaudne maksumus

Investeerimisprojektid on planeeritud ellu viia vastavalt rahastamisvõimalustele. Esimeses etapis on planeeritud olemasolevate ühiskanalisatsioonirajatiste – reoveetorustike ja reoveepuhasti rekonstrueerimist. Eesmärgiks on parandada suublasse juhitava heitvee kvaliteeti ning vähendada amortiseerunud torustike remondiga seotud käitluskulusid. Osaliselt (samas kaevikus kanalisatsioonitorustikega) on planeeritud veetorustike ehitus, eesmärgiga anda olemasoleva reoveekogumisala piires, seni ühisveevarustuseta kinnistutele liitumisvõomalus. Esimeses etapis planeeritud töö teostamiseks on koostatud OÜ Akvalius eelprojekt "Orava küla kanalisatsioonitorustike ja reoveepuhasti rekonstrueerimine“ ja AS Infragate Eesti töö „Orava küla kanalisatsioonitorustike, sademeveesüsteemi ja reoveepuhasti rekonstrueerimise alternatiivide analüüs“

Teise etapi töödena on ette nähtud tuletõrje veevõtukohtade ja nende juurdepääsuteede ehitamine/korrastamine. Teises etapis on planeeritud Orava küla veehaardes veetöötlusseadmete rekonstrueerimine ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni laiendamine reoveekogumisala piires, eesmärgiga luua suuremale osale elanikest liitumisvõimalus. Suurem kliendibaas vähendab survet vee ja kanalisatsiooniteenuse hinnatõusule, parandab elukvaliteeti ja keskkonnaseisundit. Investeeringud on planeeritud Hanikase ja Lepassaare külade veehaarete varustamiseks veetöötlus- seadmetega. Teise etapi tööde elluviimine on seotud riskiga, et tehtud investeering ei leia piisavat kasutust (elanikud ei liitu väljaehitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga). Investeeringu planeerimine eeldab peale igakülgset kaalumist volikogu vastavasisulist otsust. Orava Vallavalitsusel oleks vajalik korraldada elanike küsitlus, kas nad soovivad ÜVK-teenusega liituda ning sõlmida eellepped. Kui mitte, tuleb teostada järelvalvet, kas reovesi kogutakse veekindlatesse kogumismahutitesse ning veetakse käesoleva arengukava põhiselt määratletud purgimissõlme või immutatakse Veeseaduse § 241 lõike 8 kohaselt bioloogilise puhastamise järgselt suublasse.

Teises etapis on planeeritud sadeveesüsteemide korrastamine (vajalikus mahus torustike ehitus/rekonstrueerimine drenaaživee ärajuhtimiseks, kraavide korrastamine liigvee ärajuhtimiseks). Teise etapi töödena on ette nährud tuletõrje veevõtukohtade ja nende juurdepääsuteede ehitamine/korrastamine.

______16 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Tabel: 10 Orava küla (I etapi tööd) Projekti Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku Maksu- piirkond hind (€)* mus (tuh €) Orava küla Veetorustiku Veetorustik De32-De50 m 500 270 135,00 ehitamine veeseadmete paigaldamine Isevoolse veevõrgus, kanalisatsiooni- liitumispunktide ehitus torustiku ehitamine (ühises kaevikus)

Isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160, kaevude paigaldamine kanalisatsioonivõrgus, liitumispunktide ehitus (ühises kaevikus) Isevoolse Isevoolne kanalisatsiooni- kanalisatsioonitorustik torustiku ehitamine PVC 160, kaevude paigaldamine kanalisatsioonivõrgus, liitumispunktide ehitus 1690 230 388,70 Kanalisatsiooni Kanalisatsiooni survetorustiku survetorustiku De63- ehitamine De110 paigaldamine m 296 190 56,24 Reoveepumpla Reoveepumpla ehituslik ja ehitus tehniline teostus kompl 2 36000 72,00 Reoveepuhasti Lammutustööd (vana kompl 1 182400 182,40 ehitus reoveepuhasti ja tehnohoone likvideerimine, lammutusjääkide utiliseerimine) Reoveepuhasti tehnoloogilised seadmed koos paigaldusega, setteväljak, välistorustikud, elektri- ja automaatikaseadmed koos paigaldusega, sealhulgas maakaabli paigaldus liitumispunktist. Juurdepääsutee ja teenidusplatsi rajamine freesasfaltkattega 800 m². Piirdeaia ja väravate rajamine (130 m paneelaeda sh üks värav laiusega 4m,250 m okastraataeda)

______17 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Väiksema biotiigi täitmine (559 m2) Olemasoleva biotiigi puhastamine ja korrastamine (2584 m2) Veehaarde Veehaarde kompl rekonstrueerimine rekonstrueerimine, veetöötlusseadmete paigaldamine 1 40 000 40 Projekteerimis- ehitusmaksumus kokku: 874,34 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 3% 26 KOKKU: 900,34 Märkused: 1. Ühikhindade alus- AS Infragate Eesti töö Orava küla kanalisatsioonitorustike, sademeveesüsteemi ja reoveepuhasti rekonstrueerimise alternatiivide analüüs 2 Mahud kajastavad peatorustiku pikkusi

Tabel: 11 Orava vald (II etapi tööd) Projekti Projekti osa Komponendid Ühik Kogus Ühiku Maksumus piirkond hind (€)* (tuh €)

Orava vald Tuletõrje Tuletõrje veevõtukohtade kompl 1 75000 75 veevõtukohad ja nende juurdepääsuteede ehitamine/korrastamine. Veehaarete Veehaarete kompl 2 40 000 80 rekonstrueerimine rekonstrueerimine, veetöötlusseadmete paigaldamine Hanikase ja Lepassaare külas Orava küla Sadevee- ja Drenaažitorustiku m 730 180 131 drenaaži ehitus/korrastamine, süsteemide kraavide korrastamine korrastamine Veetorustiku Veetorustik De32-De50 m 260 270 70 ehitamine veeseadmete Isevoolse paigaldamine veevõrgus, kanalisatsiooni- liitumispunktide ehitus torustiku (ühises kaevikus) ehitamine Isevoolne kanalisatsioonitorustik PVC 160, kaevude paigaldamine

______18 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

kanalisatsioonivõrgus, liitumispunktide ehitus (ühises kaevikus) KOKKU: 356

Tabel: 12 Investeeringute vajaduse ja arendusmeetme ajakava koondtabel Arendus- Asukoht Projekt Maksumus meetme ajakava (tuh €) I JÄRJEKORD Orava küla Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste, sh reoveepuhasti 2013 - 2016 ehitamine/ rekonstrueerimine 900 II JÄRJEKORD Orava vald Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatiste ehitamine/ 2016 - 2024 rekonstrueerimine. Sadevee- ja drenaaži süsteemide korrastamine. Tuletõrje veevõtukohtade ja nende juurdepääsuteede ehitamine/korrastamine. 356

5. VÄIKSEMAD KÜLAD Hanikase küla

Hanikase külas ühisveevärk ja kanalisatsioon puudub. Olemasoleva veetrassi pikkuseks on Hanikese külas umbes 540 m. Viie majapidamise ühiskasutuses on 1979 aastal puuritud 90 m sügavune puurkaev (reg nr

11181). Joogivesi ei vasta nõuetele raua ja mangaani osas. Vee tarbimine on umbes 1000 m3/aastas. 20-30 inimese varustamiseks puurkaevu veega, tuleks rajada 730 m joogiveetorustikku, korrastada veehaare ja varustada veetöötlusseadmetega. Lepassaare küla

Ametlikult vee teenust külas keegi ei paku. Vett jagatakse ühtse kokkuleppe alusel. Veetarbijaid on ca 20 inimest. Olemasoleva veetrassi pikkuseks on Lepassaare külas umbes 1000 m. Veevõrk on ehitatud 80-ndate aastate keskel. 2005 aastal ehitati 200 m uut veetorustikku. Vett võetakse 1980-ndatel aastatel puuritud 80 m sügavusest puurkaevust (reg nr 11182). Vee tarbimine on ca 300 m³/a. Joogivesi ei vasta nõuetele raua ja mangaani osas. Nõuetele vastava joogivee andmiseks tuleb korrastada veehaare ja varustada veetöötlusseadmetega. Kuna nendes külades tarbijate hulk on veevärgis väiksem kui 50 elanikku, võiks planeerida veevärgi üleandmist opereerimiseks kohalikule kogukonnale või kaaluda teenuse pakkumise andmist omavalitsuse vee ettevõttele.

Investeeringute planeerimisel ei arvestata hajali ja väikekülades elavaid inimesi, kes jäävad allapoole

______19 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______joogivee direktiiviga ette nähtud 50 inimese künnist.

Hõreda asustuse tõttu ei ole väga paljudes piirkondades ühisveevärgi rajamine majanduslikult põhjendatud. Inimesed kasutavad joogivee saamiseks kas isiklike puurkaevude või enamuses isiklike salvkaevude vett. Eesti Vabariigis on alustatud projektiga kuivade kaevude asendamiseks või veevõrkude rajamiseks, kus kulutused kannab kolm osapoolt võrdselt - riik, kohalik omavalitsus ja kasusaaja.

KOKKUVÕTTEKS. Vee kasutamise ja kaitse kavandamisel lähtutakse veeteenuste kulude katmise põhimõttest, keskkonna- ja ressursikulude katmise põhimõttest ning põhimõttest, et saastaja maksab. Investeeringute vajadus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatistesse on toodud tabelites 10-12. Peale investeeringute tegemist peaks rajatud süsteemi suutma käigus hoida teenuse hindadest tulevate finantsvahendite abil. Kehtestatud teenuse hind katab ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatiste korrashoiu kulud. Vee-ettevõtte jätkusuutlikkust investeeringute rakendamisel iseloomustab vastav finantsanalüüs. Otstarbekas on teha põjalikke arvutusi siiski ainult siis, kui eeldatavad andmed või prognoosid on piisavalt täpsed. Kuna omavalitsus arvestab tegevuste planeerimisel vallaelanike elatustaset ja maksevõimet, siis mõjutab see tariifipoliitikat. Ilmselt madala elatustaseme tõttu kasutavad mõned elanikud Oraval - vaatamata ühisveevärgi olemasolule - tarbevee saamiseks muid veeallikaid. Tulenevalt tariifitasemest, mis ei taga piisavat kulude katet, on vajadus vee-ettevõtet subsideerida. Vahendite leidmine jääb kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Omavalitsus jääbki oma tegevuspiirkonnas opereeriva vee-ettevõtte kulude subsideerijaks, sest ta on asjast huvitatud osapool (näiteks remonditi 2012 aastal Orava veehaardes veetöötlusseadmeid valla eelarve vahenditest). AS Infragate Eesti on koostanud uuringu Võru maakonna omavalitsustes optimaalse vee-ettevõtluse mudeli leidmiseks. Selles töös on jõutud järeldusele, et isegi arengumudel, kus moodustatakse mitme omavalitsuse ühine vee-ettevõte, ei majanda see omavalitsuste toeta. Kuna maakonnad on väga sarnased, siis võib sama järeldada ka Põlvamaa kohta.

Finantseerimisplaan

1. Projekti investeeringukulutustest kaetakse eeldatavalt 75 - 90% ulatuses välisest allikast. Võimalikud finantseerijad võivad olla riik ja Keskkonnainvesteeringute Keskus, või Euroopa Liidu Struktuurfondid. Rahalise abi tegeliku allika kaasamine sõltub omavalitsuste edasistest sammudest, s.t kas projektile otsitakse rahalist toetust või mitte.

2. Vee-ettevõtete finantseerib investeeringukulutusi eeldatavalt 10 - 25% ulatuses. Ka siin

______20 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

sõltub tegelik finantseerimissuutlikkus omavalitsuse võimalustest. Samuti on võimalik, et omavalitsuse poolne rahastamise vajadus võib suureneda, kui muid avaliku sektori vahendeid saadakse loodetust vähem või ei saada üldse.

3. Võõrvahendite, nt laenuvahendite kaasamist ei ole planeeritud. Suuremahuline laenude võtmine ei ole reaalne, eriti olukorras kus rahalise abi kaasamine on ebaselge.

______21 Orava valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2013-2025 ______

Reoveekogumisala kaart

– Olemasolev reoveekogumisala

Tabel 6: Orava reoveekogumisala Kogumisala nimetus: Orava Pindala: 12 ha Registrikood: RKA0650332 Koormus: 250 Tüüp: Alla 2000 ie Asukoht: Põlvamaa, Orava vald, Orava küla

______22