24. aprill 2003 Norrakad hindavad Eesti puitmaju

Järvamaal toodetud puitmajade edukas eksport aitas ASi Rebruk tegevjuhi Peeter Lodi sõnul ettevõttel olla Järvamaa edukaim. lk 4

Järvamaa TOPi esikümme

1. Rebruk AS 2. Viking Window AS 3. Paide MEK AS koht firma nimi punktisumma tegevusvaldkond asukoht 1. Rebruk AS 43 puitkonstruktsioonide valmistamine Reopalu 2. Viking Window AS 50 puidust akende ja uste tootmine ning realiseerimine Mäo 3. Paide MEK AS 54 ehitustööd Paide 4. Imavere Saeveski AS 66 saematerjali tootmine Imavere 5. Finnforest Eesti AS 69 saematerjali tootmine Reopalu 6. Termoran AS 81 elektri-õliradiaatorite ja elektrigrillide tootmine Türi-Alliku 7. Aravete Saeveski AS 84 saematerjali tootmine Aravete 8. Mäo Klaas AS 93 klaaspakettide valmistamine Mäo 9. Koma Ehitus AS 96 ehitus Türi 10. Silvanus-Metsatööstus OÜ 101 kasvava metsa ülestöötamine, puidutöötlemine, veoteenused Paide 2 Äripäeva lisa 24. aprill 2003

Käibe TOP 40

Järvamaa ettevõtete TOP 60 aastal 2002 koht firma nimi käive koht koond- (tuh kr) TOPis koht firma nimi tegevusvaldkond asukoht punkti- koht 1.Imavere Saeveski AS 939 410 4. summa eelmisel 2.E-Piim TÜH 471 076 50. aastal 3.NOR-EST Wood AS1 384 101 12. 4.Järva Tarbijate Ühistu 301 250 15. 1. Rebruk AS puitkonstruktsioonide valmistamine Reopalu 43 18. 5.Finnforest Eesti AS 177 000 5. 6.Paide MEK AS 93 453 3. 2. Viking Window AS puidust akende ja uste tootmine ning realiseerimine Mäo 50 1. 7.Lada Eesti AS 73 695 43. 8.Viking Window AS 67 351 2. 3. Paide MEK AS ehitustööd Paide 54 41. 9.Taure AS 61 786 19. 10.Aravete Agro OÜ 58 514 49. 4. Imavere Saeveski AS ...... saematerjali tootmine ...... Imavere ...... 66 ...... 22. 11.Edelaraudtee AS2* 45 873 17. 5. Finnforest Eesti AS ...... saematerjali tootmine ...... Reopalu ...... 69 ...... 12.Assotrans AS 29 501 42. 6. Termoran AS ...... elektri-õliradiaatorite ja elektrigrillide tootmine ...... Türi-Alliku ...... 81 ...... 13.Termoran AS 24 330 6. 7. Aravete Saeveski AS ...... saematerjali tootmine ...... Aravete ...... 84 ...... 23. 14.Aravete Saeveski AS 23 568 7. 8. Mäo Klaas AS ...... klaaspakettide valmistamine ...... Mäo ...... 93 ...... 24. 15.Pogi OÜ1 22 942 53. 9. Koma Ehitus AS ...... ehitus ...... Türi ...... 96 ...... 40. 16.Mäo Põllumajandusühistu 21 714 55. 17.Balsink AS 20 868 13. 10. Silvanus-Metsatööstus OÜ ...... metsa ülestöötamine, puidu töötlemine, veoteenused ... Paide ...... 101 ...... 18.Rebruk AS 20 200 1. 11. Comfort AE AS ...... jae- ja hulgimüük, ehitus, hooldus, torustike puhastus .. Paide ...... 101 ...... 19. 19.Järva PM OÜ 20 111 32. 12. NOR-EST Wood AS1 ...... metsamaterjalide vahendamine ...... Türi ...... 103 ...... 14. 20.Kuma AS 19 121 20. 13. Balsink AS ...... liha töötlemine ja lihatoodete valmistamine ...... Kaalepi ...... 105 ...... 21. 21.Comfort AE AS 18 726 11. 14. Paide Vesi AS ...... vee- ja kanalisatsiooniteenused ...... Paide...... 108 ...... 53. 22.Koma Ehitus AS 18 696 9. 23.Ruubel TAM AS* 16 040 41. 15. Järva Tarbijate Ühistu ...... jae- ja hulgikaubandus, transporditeenused ...... Paide ...... 121 ...... 45. 24.Türi Puit AS 15 672 45. 16. Veskisilla OÜ ...... majutusteenused, toitlustamine; Veskisilla hotell ..... Türi-Alliku ...... 124 ...... 25.Kesk-Eesti Arenduskeskus AS1 15 561 56. 17. Edelaraudtee AS2* ...... reisijate- ja kaubavedu raudteel ...... Türi ...... 128 ...... 28. 26.Silvanus-Metsatööstus OÜ 14 927 10. 18. Viibergi Kaubandus OÜ ...... teenused, kaubandus ...... Türi ...... 138 ...... 44. 27.Mäo Klaas AS 14 473 8. 19. Taure AS ...... autotransport, tehnoülevaatus, autoteenindus ...... Türi ...... 146 ...... 26. 28.Itiplast AS 12 200 26. 20. Kuma AS...... kirjastamine, raadioprogrammid, trükkimine ...... Paide...... 150 ...... 33. 29.Agromarket AS 11 525 29. 30.Katri AS 11 119 25. 21. Collina Grupp OÜ ...... üldehitus- ja remonditööd, katuste ehitus ja remont ...... Koeru ...... 151 ...... 31.Mateko OÜ 11 069 31. 22. Trewood OÜ ...... naturaalpuidust toolide ja laudade valmistamine ...... Türi ...... 155 ...... 32.Timeks-Top AS 9 415 36. 23. Raufarm OÜ ...... loomakasvatus...... Jäneda ...... 156 ...... 33.Karinu PM OÜ 9 000 59. 24. Nõlvak & Ko AS ...... pakiautode varuosade müük ja remont; 34.Nõlvak & Ko AS 8 977 24. sõidukite lammutamine ...... Roosna-Alliku ...... 165 ...... 47. 35.Metstaguse Agro OÜ 8 846 38. 25. Katri AS ...... ehitus, jae- ja hulgimüük ...... Paide ...... 176 ...... 13. 36.Stik-Elekter AS 8 600 30. 37.Vaiko AS 8 067 35. 26. Itiplast AS ...... plastist, alumiiniumist ehitustarvikute tootmine ...... Mäo ...... 177 ...... 34. 38.Paide Vesi AS 7 806 14. 27. Mäo Grill OÜ...... toitlustamine, reklaamiteenused ...... Mäo ...... 178 ...... 39.Sargvere Põllumajandusühistu 7 672 44. 28. Sõrandu Farm OÜ...... taimekasvatus, piimatootmine ...... Sõrandu ...... 179 ...... 40.Collina Grupp OÜ 7 235 21. 29. Agromarket AS ...... hulgi- ja jaemüük ...... Türi ...... 179 ...... 12. 30. Stik-Elekter AS ...... elektriinstallatsioonitööd ...... Roosna-Alliku ...... 181 ...... 31. Mateko OÜ ...... maaparandus, ehitus, metsatööstus ...... Türi ...... 186 ...... 59. Kasumi TOP 40 32. Järva PM OÜ ...... põllumajandus ...... Koeru ...... 189 ...... 6. 33. Mäo Meisel AS ...... tootmine ...... Mäo ...... 190 ...... koht firma nimi kasum koht koond- 34. EPK OÜ ...... autoveod ...... Aravete ...... 202 ...... (tuh kr) TOPis 35. Vaiko AS ...... elektritööd, põllumajanduslik tootmine ...... Rägavere ...... 207 ...... 1.Imavere Saeveski AS 84 904 4. 36. Timeks-Top AS ...... tööstuskaupade ja tööstustarvikute jaemüük, 2.Rebruk AS 11 900 1. raamatupidamisteenused ...... Paide ...... 209 ...... 55. 3.Finnforest Eesti AS 11 187 5. 37. Iizmar OÜ ...... transporditeenused ...... Paide ...... 214 ...... 4.NOR-EST Wood AS1 10 226 12. 38. Metstaguse Agro OÜ ...... loomakasvatus, taimekasvatus ...... Järva-Jaani ...... 216 ...... 10. 5.Viking Window AS 8 392 2. 39. Leku Metall AS ...... metallist abimaterjalide tootmine elektritöödeks ...... Paide ...... 216 ...... 6.Edelaraudtee AS2* 7 599 17. 40. Veskimäe AS ...... põllumajandus, looma- ja taimekasvatussaaduste 7.Järva Tarbijate Ühistu 6 944 15. 8.Paide MEK AS 6 071 3. müük ...... Päinurme ...... 223 ...... 9.Termoran AS 3 926 6. 41. Ruubel TAM AS* ...... elektrimontaaþi tööd, elektrimaterjalide 10.Aravete Saeveski AS 2 820 7. jae- ja hulgimüük ...... Paide...... 224 ...... 37. 11.Silvanus-Metsatööstus OÜ 2 521 10. 42. Assotrans AS ...... transport, remonditeenused ...... Paide...... 225 ...... 49. 12.Comfort AE AS 2 104 11. 43. Lada Eesti AS ...... sõiduautode jae- ja hulgimüük ...... Paide...... 226 ...... 25. 13.Taure AS 1 896 19. 44. Sargvere Põllumajandusühistu ..taimekasvatusega kombineeritud loomakasvatus...... Sargvere ...... 230 ...... 30. 14.Kuma AS 1 794 20. 15.Mäo Klaas AS 1 755 8. 45. Türi Puit AS ...... väikemajade ja saunade tootmine ...... Türi ...... 231 ...... 16.Koma Ehitus AS 1 518 9. 46. Järva Teataja Kirjastuse AS ...... kirjastamine...... Paide ...... 238 ...... 17.Paide Vesi AS 1 324 14. 47. Marke AS ...... valmisriiete hulgikaubandus ...... Paide ...... 240 ...... 18.Balsink AS 1 208 13. 48. Türi Vesi OÜ ...... vesivarustus, remont ja hooldus, olmejäätmete kogumine Türi ...... 240 19.Järva PM OÜ 1 179 32. 49. Aravete Agro OÜ ...... taime- ja loomakasvatus ...... Aravete ...... 242 ...... 17. 20.Agromarket AS 971 29. 21.Metstaguse Agro OÜ 951 38. 50. E-Piim TÜH ...... toiduainetööstus ...... Järva-Jaani ...... 245 ...... 7. 22.Sargvere Põllumajandusühistu 899 44. 51. Jäneda Mõis OÜ ...... toitlustus, majutus, koolitus ja meelelahutus ...... Jäneda ...... 265 ...... 23.Raufarm OÜ 843 23. 52. Aravete Metallitööde OÜ ...... metallitöötlemine, seadmete valmistamine ...... Aravete ...... 267 ...... 24.Viibergi Kaubandus OÜ 827 18. 53. Pogi OÜ1 ...... soojusenergia ja energeetika ...... Paide...... 272 ...... 58. 25.Aravete Agro OÜ 808 49. 54. Provel OÜ ...... arvutite müük ja hooldus ...... Türi ...... 274 ...... 26.Veskimäe AS 807 40. 55. Mäo Põllumajandusühistu ...... põllumajandus ...... Tarbja ...... 279 ...... 43. 27.Ruubel TAM AS* 785 41. 28.Katri AS 773 25. 1 56. Kesk-Eesti Arenduskeskus AS ..täiskasvanute täienduskoolitus ...... Paide ...... 291 ...... 9. 29.Veskisilla OÜ 762 16. 57. Türi Elamu OÜ ...... kinnisvara haldamine ja hooldamine ...... Türi ...... 300 ...... 57. 30.Trewood OÜ 735 22. 58. Inga Grupp OÜ ...... rahvusvaheline kaubavedu ...... Imavere ...... 308 ...... 31.Lada Eesti AS 690 43. 59. Karinu PM OÜ ...... põllumajandus ...... Karinu ...... 313 ...... 4. 32.Vaiko AS 658 35. 60. Järva Tarim AS ...... betooni tootmine ...... Särevere...... 328 ...... 51. 33.Sõrandu Farm OÜ 655 28. 34.Nõlvak & Ko AS 636 24. 35.Mateko OÜ 623 31. 1 majandusaasta erineb kalendriaastast 36.Itiplast AS 470 26. ² konsolideeritud andmed 37.Assotrans AS 447 42. * andmed auditeerimata 38.Mäo Grill OÜ 436 27. 39.Mäo Meisel AS 388 33. 40.Timeks-Top AS 348 36.

Käibe kasv Kasumi kasv Rentaablus Varade tootlikkus

firma nimi käibe kasv koht firma nimi kasumi kasv koht firma nimi rentaablus koht firma nimi varade koht (korda) koond- (tuh kr) koond- (%) koond- tootlikkus (%) koond- TOPis TOPis TOPis TOPis 1. Collina Grupp OÜ ...... 2,59 ...... 21. 1. Imavere Saeveski AS ...... 37 487 ...... 4. 1. Rebruk AS ...... 58,91 ...... 1. 1. Collina Grupp OÜ ...... 591,96 ...... 21. 2. Paide MEK AS ...... 1,95 ...... 3. 2. Finnforest Eesti AS ...... 7 172 ...... 5. 2. Raufarm OÜ ...... 22,50 ...... 23. 2. Viibergi Kaubandus OÜ ...... 166,48 ...... 18. 3. Balsink AS ...... 1,63 ...... 13. 3. Järva Tarbijate Ühistu ...... 5 483 ...... 15. 3. Paide Vesi AS ...... 16,97 ...... 14. 3. Mäo Grill OÜ ...... 102,77 ...... 27. 4. Veskisilla OÜ ...... 1,51 ...... 16. 4. Rebruk AS ...... 5 457 ...... 1. 4. Silvanus-Metsatööstus OÜ ...... 16,89 ...... 10. 4. Paide MEK AS ...... 85,96 ...... 3. 2* 5. E-Piim TÜH ...... 1,46 ...... 50. 5. Paide MEK AS ...... 5 001 ...... 3. 5.Edelaraudtee AS ...... 16,57 ...... 17. 5. Mäo Klaas AS ...... 84,79 ...... 8. 2* 6. Rebruk AS ...... 1,44 ...... 1. 6.Edelaraudtee AS ...... 4 039 ...... 17. 6. Veskisilla OÜ ...... 16,53 ...... 16. 6. Stik-Elekter AS ...... 78,06 ...... 30. 7.–8. Finnforest Eesti AS ...... 1,38 ...... 5. 7. Viking Window AS ...... 2 121 ...... 2. 7. Termoran AS ...... 16,13 ...... 6. 7. Veskisilla OÜ ...... 76,15 ...... 16. 7.–8. Viking Window AS ...... 1,38 ...... 2. 8. Termoran AS ...... 1 685 ...... 6. 8. Veskimäe AS ...... 15,39 ...... 40. 8. Silvanus-Metsatööstus OÜ ...... 68,78 ...... 10. 9. Aravete Saeveski AS ...... 1,34 ...... 7. 9. Paide Vesi AS ...... 1 177 ...... 14. 9. Viking Window AS ...... 12,46 ...... 2. 9. Koma Ehitus AS ...... 65,68 ...... 9. 1 10.–11. EPK OÜ ...... 1,32 ...... 34. 10.NOR-EST Wood AS...... 1 150 ...... 12. 10. Mäo Klaas AS ...... 12,13 ...... 8. 10. Trewood OÜ ...... 61,34 ...... 22. 10.–11. Trewood OÜ ...... 1,32 ...... 22. 11. Mäo Klaas AS ...... 972 ...... 8. 11. Viibergi Kaubandus OÜ ...... 12,11 ...... 18. 11. Comfort AE AS ...... 55,04 ...... 11. 12. Koma Ehitus AS ...... 1,30 ...... 9. 12. Koma Ehitus AS ...... 886 ...... 9. 12. Aravete Saeveski AS ...... 11,97 ...... 7. 12. Rebruk AS ...... 50,80 ...... 1. 13. Nõlvak & Ko AS ...... 1,28 ...... 24. 13. Kuma AS ...... 813 ...... 20. 13. Sargvere Põllumajandusühistu ...... 11,72 ...... 44. 13. Raufarm OÜ ...... 50,25 ...... 23. 14. Imavere Saeveski AS ...... 1,22 ...... 4. 14. Stik-Elekter AS ...... 770 ...... 30. 14. Comfort AE AS ...... 11,23 ...... 11. 14. Viking Window AS ...... 48,37 ...... 2. 15. Leku Metall AS ...... 1,19 ...... 39. 15. Taure AS ...... 762 ...... 19. 15. Metstaguse Agro OÜ ...... 10,75 ...... 38. 15. Balsink AS ...... 46,87 ...... 13. 1 16.–17. Mäo Meisel AS ...... 1,18 ...... 33. 16. Viibergi Kaubandus OÜ ...... 741 ...... 18. 16. Trewood OÜ ...... 10,66 ...... 22. 16.NOR-EST Wood AS...... 44,97 ...... 12. 16.–17. Sõrandu Farm OÜ ...... 1,18 ...... 28. 17. Comfort AE AS ...... 719 ...... 11. 17. Sõrandu Farm OÜ ...... 9,95 ...... 28. 17. Mäo Meisel AS ...... 44,90 ...... 33. 18. Iizmar OÜ ...... 1,17 ...... 37. 18. Aravete Saeveski AS ...... 707 ...... 7. 18. Türi Vesi OÜ ...... 9,43 ...... 48. 18. Termoran AS ...... 43,25 ...... 6. 19.–20. Järva PM OÜ ...... 1,16 ...... 32. 19. Mateko OÜ ...... 680 ...... 31. 19. Kuma AS ...... 9,38 ...... 20. 19. Paide Vesi AS ...... 42,71 ...... 14. 19.–20. Vaiko AS ...... 1,16 ...... 35. 20. Balsink AS ...... 418 ...... 13. 20. Marke AS ...... 9,20 ...... 47. 20. Itiplast AS ...... 39,63 ...... 26. Järvamaa 2002 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 3

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected] t oimetaja kommentaar m aavanema kommentaar Järvamaa trump Järvamaa elu aluseks on põllumajandus, on tema asukoht puit ja metalltooted Tõenäoliselt on kõik mööda diskuteerida selle üle, kas neid Tallinna–Tartu maanteed liiku- riigiasutusi oli vaja Järvamaalt jad märganud tee ääres punast ära viia või mitte. Selge on aga Tähve Milt südamekujulist tahvlit, mis rää- see, et midagi muuta on prae- maavanema kt gib Paidest kui Eestimaa süda- gu juba raske. Seega on kaks mest. Kui päris täpne olla, siis võimalust: kas proovida muu- on Eesti geograafiline kesk- tunud situatsioonis hakkama punkt küll veidi eemal, Adave- saada või siis seda mitte teha 2002. aasta oli põllumajanduses eriline pika ja kuiva suve re juures, kuid kokkuvõttes on ning jätta kõik endiseks. tõttu. Heintaimede kasv oli häiritud ja seetõttu varuti tavali- sõnum sama: Järvamaa paik- Järvamaa arengu seisuko- sest vähem sööta. Põllumajanduse raske olukorra leevenda- neb äärmiselt soodsas kohas. halt on kõige otstarbekam eel- miseks maksis riik maakonna põllumeestele loodusõnnetuse Vaid üks pilk Eesti kaardile kõige esimene variant, sest kahju osaliseks hüvitamiseks 13,4 mln krooni toetust. Kõiki veenab, et paremat asukohta ainult nii areneb maakond. põllumajandustoetusi kokku maksti Järvamaal 50 mln krooni maakonna jaoks annab otsida. Saab ju tubli ettevõte hakkama ulatuses. On ju Järvamaa suurte teede peaaegu igas olukorras. Käes- Järvamaal toodeti 14% Eesti piimast ning põllu- ja metsa- kohtumispunktiks, teed on aga olevas TOPis tõestavad seda majanduses oli hõivatud 22,6% tööealistest. alati tähendanud kaubavedu kolme parima firma näited. Puidutööstus ja metalltoodete tootmine olid jätkuvalt edu- ning sellega kaasnevaid raha- Neist kahel, ASil Rebruk ja ASil kad. Eestis elavnenud ehitusturg ning hinnakonkurentsi eelis vooge. Viking Window, on peamised Lääne-Euroopa firmade ees tõi Järvamaa ettevõtetele piisa- Ka on kõik suuremad linnad turud Eestist väljaspool ning valt tellimusi. 2002. aasta alguses oli maakonnas 1454 töötut, Järvamaast enam-vähem ühe nad suudavad sellest hoolima- kuid aasta lõpuks oli registreeritud töötute hulk vähenenud kaugusel. Nii pole Tallinnasse, ta suurepäraselt tegutseda. Pa- 1119 töötuni. Vähenemine tervelt 23% võrra! Uusi töökohti Pärnusse või Tartusse sõitmi- remuselt kolmas ettevõte tuli juurde sekundaarsektoris, milles hõivatute arv suurenes seks vaja kulutada üle tunni, TOPis, Paide MEK, kasutab aga eelmise aastaga võrreldes 5,8 %. Samas vähenes teeninduses see tähendab aga olulist eelist Järvamaa ära Järvamaa suurepärast asu- ja kaubanduses hõivatute hulk 5,2% võrra. teiste maakondade ja sealsete suurimaks kohta ning on tegutseb edukalt Järvakate ettevõtlikkuse suurenemises läbimurret toimu- ettevõtjate ees. eeliseks teiste kogu vabariigis. nud ei ole. 2002. aastal registreeriti äriregistris 71 uut äri- Sellest hoolimata räägitak- maakondade Siit tulebki välja moraal: kui ühingut. Järvamaal on üldse ainult 17 ettevõtet 1000 elaniku se viimasel ajal üha enam sel- ees on tema on piisavalt tahtmist, saab hak- kohta, mis on üks Eesti madalamaid näitajaid. lest, et Järvamaa hakkab oma asukoht, arvab kama igas olukorras. Lihtsalt Töötajate sissetulekud 2002. aastal siiski tasapisi kasvasid. arengus jääma teistest maha, toimetaja Tarmo kurtmine, et riik on elu raskeks Keskmine brutopalk kuus suurenes 2002. aasta lõpus 2001. ehk lihtsamalt öeldes muutub Riisenberg. teinud, viidab vaid väärtuslik- aasta lõpuga võrreldes 10,3%. Eestis keskmiselt suurenes bru- ääremaaks. Foto: Julia-Maria Linna ku aega. Aja otstarbekas kasu- topalk samal perioodil 10,8% võrra. Sissetulek leibkonnaliik- Mõnes mõttes on maakonna tamine annab aga tihti olulise me kohta Järva maakonnas suurenes 2002. aastal võrreldes juhtide mure mõistetav: riik on desse (Pärnusse, Tallinnasse ja riigiasutuste külastamiseks tu- konkurentsieelise. Seega jääb eelmise aastaga 8,2%. Samas oli oma- nii mitmedki oma asutused Jär- Tartusse). Tõenäoliselt tekitab- leb nüüd mõnda teise linna sõi- praegu üle vaid soovitada: valitsuste eelarvetesse tuleva üksikisi- Möödunud vamaalt ära viinud, koondades ki kõige rohkem segadust tõsi- ta. carpe diem, kasuta sulle antud ku tulumaksu laekumise kasv Järva- aasta jooksul maal üks Eesti suuremaid. need siis suurematesse linna- asi, et varem Paides paiknenud Siin võib muidugi lõputult aega. vähenes töötu- Tulevikus võib tööhõive Järvamaa sekundaarsektoris kasvada juhul, kui te arv Järva- olemasolevad puidu-, metalli- või õmb- maal 23 prot- lusettevõtted saavad uusi allhanketel- senti, 1119 TOPi koostamise metoodika limusi või kui luuakse tellimuste täit- töötuni. Kui firma andmed TOPis puuduvad miseks uusi firmasid. Järvamaa ettevõtete TOP 60 ise oma majandustegevuse koh- Järvamaal oleks igati loogiline ka pääsemiseks peab ettevõtte re- ta teavet saatsid. Kui firma andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei toiduainetööstuse areng ning selle eelduseks on põllumajan- gistreerimisaadress asuma Jär- Ettevõtted seatakse pingerit- ole TOPis, võib põhjus olla järgnevas: dustootjate ühistegevuse hoogustumine. Ühistegevuse posi- tiivseteks näideteks on tulundusühistu E-Piim meierei Järva- va maakonnas. Samuti peab et- ta kuue näitaja põhjal. Arvuta- •Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust Jaanis ja Viru Lihaühistu kava rajada Paidesse tapamaja. tevõte olema tegutsenud kahel mise aluseks võtame 2002. aas- kahel täielikul majandusaastal (2001–2002). järjestikulisel täismajandusaas- ta käibe, käibe kasvu võrreldes Seni arvatust rohkem on Järvamaal võimalusi ka turismi tal. 2001. aastaga, 2002. aasta ka- •Puudusid mõned finantsnäitajad, sest tabelisse arenguks. Paide peab tuntuks saama Eesti-siseste konverentsi- TOPi koostamiseks tellis Äri- sumi, kasumi kasvu võrreldes pääsemise eelduseks on käibe, kasumi ja de ja ühepäevaste seminaride kohana. Mõisad peavad saama päev justiitsministeeriumi re- 2001. aastaga, rentaabluse aas- omakapitali avaldamine 2001. ja 2002. aasta kohta. vaatamisväärsusteks ja esinduslike ürituste läbiviimise kohta- gistrikeskusest 2001. aasta ma- tal 2002 ja omakapitali tootlik- •Kui TOPi arvutamise metoodika tõttu ei pääsenud deks. Maakonna teemamuuseumide (ringhääling, piimandus, jandustulemuste põhjal käibelt kuse aastal 2002. ettevõte 60 edukama hulka, sisalduvad selle tuletõrje) ekspositsioonid peavad juurde meelitama uusi kü- suurimate Järvamaa ettevõtete Iga näitaja põhjal reastatak- andmed finantsnäitajate ja üldandmete lastajaid. Suur perspektiiv on Jänedal konverentsi-, elamus- ja andmed. Andmed saadeti ette- se ettevõtted edetabelitesse, iga koondtabelis. (murdmaa)suusatamiskohana. Valmiv Aravete puhke- ja spor- dikompleks ning kavandatav Valgehobusemäe suusa- ja puh- võtetele kontrollimiseks ja pa- koht järjestuses annab kohale •Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see luti neid täiendada 2002. aasta vastava arvu punkte. Kuue ta- kekeskus pakuvad kindlasti konkurentsi Lõuna-Eestile. Välja seda, et firma pole järelepärimistele vastanud või ehitada tuleb Tagametsa skaudilaager. majandusnäitajatega. Andme- beli punktid liidetakse. Võidab ei ole toimetusel õnnestunud firmaga kontakteeruda. baasis on ka ettevõtted, kes Äri- kõige vähem punkte kogunud Nende eelduste ärakasutamiseks tuleb ettevõtjatel, kohali- päeva kuulutusele reageerides ettevõte. kel omavalitsustel ja riigil ettevõtlustoetuste kaudu kõvasti pingutada turismi- ning muu teeninduse toodete väljatööta- miseks ja arendamiseks Järvamaal.

Erilehe toimetaja Tarmo Riisenberg tel: (372) 667 0109, e-post: [email protected] Äripäeva maakonna TOPid ilmuvad 2003. aastal reklaamiprojektijuht Andrus Lahe tel:(372) 667 0045, e-post: [email protected] kujundaja: Sverre Lasn ftp://ftp.mbp.ee/incoming/

Toimetus e-post: [email protected] 30. Aprill ...... Raplamaa TOP 22. August ...... Viljandimaa TOP tel: (372) 667 0111 8. Mai ...... Jõgevamaa TOP 28. August ...... Põlvamaa TOP faks: (372) 667 0265 Reklaamiosakonde-post: [email protected] ÄP peatoimetaja: Igor Rõtov tel: (372) 667 0105 14. Mai ...... Saaremaa TOP 4. September ..... Valgamaa TOP väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS faks: (372) 667 0200 Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn Tellimine ja levie-post: [email protected] 22. Mai ...... Pärnumaa TOP 11. September ..... Võrumaa TOP tel: (372) 667 0111 tel: (372) 667 0099 (372) 667 0222 faks: (372) 667 0300 5. Juuni ...... Hiiumaa TOP 18. September ..... Ida-Virumaa TOP faks: (372) 667 0265 Tellimishind 12 kuuks 1700 kr (372) 667 0165 Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee e-post: [email protected] 12. Juuni ...... Läänemaa TOP 24. September ..... Lääne-Virumaa TOP WWW: http://www.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress 14. August ...... Tartumaa TOP 2. Oktoober ...... Harjumaa TOP Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363 4 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 Järvamaa TOP

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected] 1. koht Rebruk tõusis varjust liidriks

Rebruk on võimeline ehitama nii väikese suvemaja kui ka veoauto järelkärule kopsaka suvila, mille saab igal kevadel muretult uude asukohta vedada. Fotod: Julia-Maria Linna

Vaid suure saekaatri varjus olev võetakse kulude vähendamiseks kas Norrast või Norra pool selle eest, et Eestis valmistatud ma- Rootsist peale Eestisse määratud kaupu. “Ise oma jad ja garaaþid lõplikult valmis tehakse ning väheldane aiaga piiratud kaupade vedamine tasub ennast kindlasti ära,” tellijatele üle antakse. Nii ongi Rebruki tegevus territoorium ning üksikud on Peeter Lodi veendunud. “See tähendab aga Eestis pea tundmatu. “Esimest korda kuulen sel- ikka seda, et alati peab tööjärg üleval olema.” lisest ettevõttest,” kinnitab samuti Norrasse maju puidust garaaþid annavad Alati siiski tegevust pole, nii on näiteks veeb- müüva Kodumajaehituse ASi juhatuse liige And- Paide–Türi tee ääres aimu ruaris, märtsis ja aprillis ettevõttes veidi vaik- rus Lepik. Ka puitmajatootjate liidu esimees kohast, kus tegutseb Järvamaa sem aeg. “Norras on traditsioon, et alles lihavõt- Märt Rahamägi kehitab Rebruki nime kuul- tepühadest hakkavad need inimesed, kellel on des õlgu. “Me teme neist niipalju kui internetis 2002. aasta edukaim ettevõte plaan endale suvel maja ehitada, ennast liiguta- on kirjas, kuid liikmed nad pole,” sõnab ta. Rebruk AS. ma,” seletab Peeter Lodi norrakatega kauplemi- Lisaks puitmajade ehitamisele tegeleb Rebruk se saladusi. veel ka puiduhakke ekspordiga ja seda Üks põhjus, miks Rebruki poolt too- taas tselluloosi tootmiseks Norrasse. Ühe lisategevusena toodab AS Rebruk Tarmo Riisenberg detud puitmajad on Norras populaar- Lisaks puitma- Hakke ostab Rebruk Eestist. Aprilli al- küttepuid Norra ja Eesti turule, see annab [email protected] sed, on ettevõtte võime kiirelt rea- jade ehitamise- guses ootas raskete jääolude lõppe- ettevõttele tegevust ka talvekuudeks, kui geerida neile tulevatele tellimustele. le tegeleb AS mist erinevates Eesti sadamates roh- majade ehitus on soikunud. Foto: Julia-Maria Linna Saekaatri lähedal paiknemine annab aimu ka “Üldiselt pole meil kahte ühesugust Rebruk veel ka kem kui 40 000 kuupmeetrit hakke- sellest, mida AS Rebruk toodab. “Kui me räägik- maja, vaid meile tulevad joonised sis- okaspuuhakke puitu. “Eesti peaks igatahes väga tõsi- oleval aastal sellega ühele poole saada,” on sime vaid puitmajade tootmisest, siis jääks nii se ja nende järgi me siis ka ehitame,” ekspordiga selt mõtlema oma jäälõhkujate bilan- Peeter Lodi Kundasse rajatava tehasega seo- mõnigi meie toode välja,” põhjendab ettevõtte sõnab Peeter Lodi. Paindlikkus loeb Eestist Norras- si peale,” ütleb Peeter Lodi välja eks- tud plaanidest rääkides veel napisõnaline. Sel- juht Peeter Lodi seda, miks on TOPi andmetes aga heade lepingute puhul väga pal- se. portijaid viimasel talvel tõsiselt kim- ge on aga see, et valmivas tehases hakatakse ettevõtte tegevusalaks märgitud puitkonstrukt- ju. butanud probleemi. Nii on igal Eesti tselluloosi tegema haavapuidust, kuid okas- sioonide tootmine. “Kunagi ei tea, mida me mil- Praegu läheb Rebruki toodangust konkurendil Läänemere ääres mitu puuhakke Norrasse eksport jätkub sellest hoo- lalgi tootma peame,” kinnitab ta. Nii on ettevõte ligi 98 protsenti otse Norrasse, allesjääv osa lä- korda rohkem jäälõhkujaid kui Eestil, kes peab limata. valmistanud ka suure koguse puidust mürasei- heb teistesse põhjamaadesse ning veidi jääb ka hakkama saama vaid ühega. Teema on ettevõtte Eelmisest aastast rääkides ei oska Peeter Lodi nu. Need telliti sinna, kuhu suundub ka peami- Eestisse. “Varem tegelesime me rohkem ka teis- juhile südamelähedane, sest firma kogukäibest midagi erilist ettevõtte tegevusest välja tuua ning ne osa Rebruki toodangust – Norrasse. te riikidega, kuid ma tüdinesin sellest maailma moodustab ühe kolmandiku just hakkepuidu eks- paneb ettevõtte hea tulemuse eelkõige hakke- Põhilise osa ASi Rebruk toodangust moodus- peal raha tagaajamisest ära,” räägib Lodi ka äri- pordist saadav tulu, kaks kolmandikku aga puit- puidu müügi süüks. “Drastilisi muutusi meil siin tavad aga Norra jaoks mõeldud puitmajad ja tegemise varjukülgedest. Norra turul tegeleb majade ja garaaþide tootmine. ei olnud,” on ta veendunud. “Pigem on tegu garaaþid, kuid ettevõte tegeleb ise ka oma too- kauba realiseerimisega aga ettevõtte norrakast Peeter Lodi eestvedamisel tegeletakse aga ettevõtte 17 töötaja hea töö tulemusega.” Toor- dete transpordiga. Kaks treilerit viivat siit Nor- omanik, nii et Eesti pool oma toote eest tasu ka teise tselluloosi puudutava projektiga, mis aine Peeter Lodi kinnitusel odavam ei olnud, rasse Rebruki poolt toodetud kaupu, tagasiteel kättesaamisega tegelema ei pea. Ka hoolitseb kannab nime Estonian Cell. “Loodame käes- pigem osteti materjali kallimalt sisse. Järvamaa TOP Äripäeva lisa 24. aprill 2003 5

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected] 2.koht Kinnitusvahendid • Tööriistad • Kemikaalid

Mäo Järvamaa Tel (038) 38 112 Faks (038) 38 111

3.koht

Toomas Agasilla (keskel) sõnul sõltub toote kvaliteet nii algmaterjali valikust kui ka akende ja uste hilisemast hoolikast viimistlemisest. Foto: Julia-Maria Linna

Paide MEKi juhi Olav Saksniidu sõnul tagasid ettevõtte jaoks möödunud aastal edu ühtlaselt kogu aastale Viking Window’ aknad jaotunud tellimused. Foto: Julia-Maria Linna on hinnatud ka Jaapanis Paide MEKi käive kahekordistus Mööda Tartu maanteed gu jaoks juba sobimatuks. Pui- jad. Üks siinseid ettevõtteid, Mäost läbi sõites ei dus siiski ette tulevad oksako- kes kasutab pea eranditult Eestis pole vist väga palju ehitusettevõtteid, kes pruugi aimatagi, et had freesitakse välja, tulemu- Mäost tulevaid aknaid ja võiksid kiidelda oma käibe kahekordistumisega ühe laguneva mõisahoone seks on välimuselt pea oksava- uksi, on Tartus tegutsev Ko- aasta jooksul, kuid just sellise tulemuseni jõudis varjus tegutseb akna- ja ba puit. Lõpliku vastupidavuse dumajaehituse AS, mille os- möödunud aastal Järvamaa suurim ehitusettevõte uksetootja Viking puidule annab aga selle sügav- tujuhi Jalmar Lorentsi Paide MEK. Window, kelle sügavim- immutamine vaakumkambris, sõnul toimib neil Viking mutusega puitaknad on mis tagab puitaknale vähemalt Window’ga väga hea koos- Tarmo Riisenberg hinnatud ka näiteks 10 aasta pikkuse eluea, kuid töö. “Kokku pärineb neilt [email protected] Jaapanis. siiani pole ka 25 aastat tagasi ligi 98 protsenti meie ka- toodetud esimesed sellise tööt- sutatavatest akendest,” kin- Seejuures ei tegutse 11 aastat tagasi mehhaniseeritud ehitus- Tarmo Riisenberg lusega aknad näidanud min- nitab ta. Ka tunnistati Vi- kolonnist (ehk MEKist) välja kasvanud ettevõte enam ammu vaid [email protected] geid mädanemise märke. Ette- king Window kahel aastal Järvamaal, vaid kasutatakse ära Järvamaa suurepärast asendit võtte töö head korraldust tões- järjest Kodumajaehituse Eestimaa keskmes. Ettevõtte juhatuse esimehe Olev Saksniidu Just neis kahes mõistes – sü- tab ka tõsiasi, et sellele on omis- parimaks koostööpartne- sõnul tegutsetakse praegu vastavalt vajadusel kogu Eestis: nii gavimmutus ja puit – ongi ette- tatud ISO 9001 kvaliteediserti- riks. Järvamaal, Harjumaal, Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. võtte direktori Toomas fikaat. “Meie jaoks on esimesel 2002. aasta polnud Vi- Pidev tellimuste voog oli ka põhjuseks, miks Paide MEKi möö- Agasilla sõnul peidus ettevõt- kohal toote kvaliteet, teisel ko- king Window’ jaoks edukas dunud aasta käive kahekordistus varasemalt 45 miljonilt kroonilt te edu saladus. Müüb ju Viking hal aga tarne täpsus klientide- ainuüksi majanduslikult, 93 miljonini. “Möödunud aastane edu ongi tingitud eelkõige Window oma klientidele puit- le,” kinnitab Toomas Agasild. möödunud aastal pälvis et- sellest, et meil jätkus objekte kogu aastaks,” kinni Olev Saksniit. aknaid, mis tänu nende valmis- “Kindlasti ei ole me orienteeru- tevõte ka nominatsiooni Et- “Natuke õnne kulus ka ära,” li- tamiseks kasutatud materjalide nud ka väga odavale turule.” tevõtluse Arendamise Siht- sab ta. põhjalikule valikule ja töötle- Püüdlus kvaliteedi järele sai asutuse (EAS) konkursil Ees- Suurema osa käibest, ligi 25 misele on sama ilmastikukind- alguse 1994. aastal, kui Taani ti Kvaliteediauhind 2002, ol- protsenti, andis kahe kauban- lad kui Eestis laialt levinud suurim aknatootja Rationel ja les seal koos ASiga Thulema duskeskuse rajamine Sillamäel plastaknad. Taani Kesk- ja Ida In- misvabadus on ka meie edu üks parim iseseisvate ettevõtete ja Ahtmes. Olulist rolli mängis “Meie jaoks ei ole vesteerimisfond põhjusi.” kategoorias. veel ka neli Säästumarketit, mis oluline madal hind, Kuigi ka Eestis pakkusid koostööd Kuigi ka Eestis tõuseb jär- EASi direktori Lea Paide MEK möödunud aastal vaid meie toodete tõuseb järjest Paide KEKile. Kolme jest puitakende populaarsus, Kroonmani sõnul hinnati ehitas. “Nende kvaliteediga ole- kõrge kvaliteet,” puitakende firma ühise töö tule- läheb ligi 60 protsenti ettevõt- konkursil eelkõige ettevõte- me me seni rahule jäänud,” kin- kinnitab ta. Püüdlus populaarsus, musena sündis kolm te toodangust siiski välismaa- te juhtimiskvaliteeti. “Viking nitab Aldo Dapon Kesko kvaliteedi poole al- läheb ligi 60 aastat hiljem ettevõ- le, peamiselt Taani ning põhja- Window’ kohta võib öelda, Foodist. gab juba ettevõtte protsenti te, mis kandis nime maadesse. Välismaale läheb ka et nende juhtimiskvaliteet Üheks edu põhjuseks on veel poolt kasutatava toodangust Rationel Eesti, prae- teatud osa siinsetele koostöö- on Eesti ettevõtete keskmi- ka ettevõtte oskus olla nii pro- puidu valikul, mil- välismaale. gu kuulub firma partneritele müüdavast toodan- sest oluliselt parem,” kinni- jektijuht kui ka alltöövõtja. lest pool tuleb siin- ainult Eesti kapitali- gust. “Kokku peaks Eestist väl- tas ta. “Neil on olemas põh- “Nad on väga head partnerid,” setest saeveskitest le ja kannab uut ja minema 75–80 protsenti jalik strateegia, mida ja kui- kinnitab Raivo Pink Koma ning pool Soomest. Puit peab nime Viking Window. “Tegeli- meie toodangust,” kinnitab das teha.” Ehitusest, kes on Paide MEKiga olema võimaluse piirides oksa- kuks põhjuseks oli juba vara- Toomas Agasild. Vaid umbes 20 Lea Kroonmani sõnul teinud kümme aastat koostööd. vaba ning omama väikest aas- sem kokkulepe, et kui projekt protsenti akendest ja ustest jääb siinsetel ettevõtetel tih- Käesoleval aastal loodab Pai- tast juurdekasvu. Viimane tä- käivitub, siis investeerimisfond jääb Eestisse. ti puudu just strateegia sel- de MEK säilitada ligi 100 miljo- hendab, et aastaringid puidus läheb välja, ning Taani partner Aknaid tehakse ainult lest poolest, kuidas ideid ellu ni krooni suuruse käibe. “Üle- peavad olema umbes millimeet- polnud nõus vaid osaga ette- kliendi tellimuse alusel ning viia. “Neil (Viking Window) tada seda vist ei saa,” arvab ripaksused, suurem juurdekasv võttes osalema,” sõnab Toomas põhilised kliendid on ehitus- on aga juhtimine tasemel,” Olev Saksniit, kuid lisab, et sel- teeb puidu kvaliteetse toodan- Agasild. “Nii saadud otsusta- firmad, koolid ja majaehita- kinnitab ta. le nimel töö siiski käib. 6 Äripäeva lisa 24. aprill 2003

v aatlus Ühismajapidamised elavad Järvamaal hästi

Kui mujal Eestis likest maadest käibel ligi 90 töökohtadele mujal vabariigis. ajal elanud 12 000st. Tänaseks protsenti ning väiksemategi va- Järva maavalitsuse majandus- päevaks on pankrotistunud pii- likvideeriti põllu- bade maatükkide pärast käib osakonna juhataja Toomas Tippi makombinaadist saanud aga vai- majandusreformi oksjonitel tihe konkurents. ENSV sõnul ongi üks peamisi Järva- kiv betoonkoloss kohaliku ring- ajaga samaks on jäänud piima- maa ääremaastumise põhjusi tee ääres ning vaid selle praegu- käigus suurem osa lehmade arv, kuid vähenenud on see, et kõrgharidusega noored ne omanik, magusatootja Kalev kunagisi sovhoose ja veiste hulk. Samas piimatoodan- ei leia maakonnas tööd ja lähe- juht Olavi Kruuda teab, mida kolhoose, siis Järva- gu poolest on Järvamaa jätku- vad seetõttu minema. “Ettevõt- seal tootma hakatakse. “Selge on valt esirinnas. Kokku on hetkel lus ei paku maakonnas nende igatahes see, et seal leiab tööd maal tegutseb neist maakonnas jõudluskontrollis jaoks lihtsalt rakendust,” kinni- varasemast siiski oluliselt vähem enamik ühistu vor- 17 000 lehma, selle näitajaga on tab ta. inimesi,” ei maali Toomas Tippi Järvamaa kindlalt Eesti maakon- Üks valdkond, kus kohalikud tulevikust eriti positiivset pilti. mis edasi. dade seas esirinnas. Teisel kohal kõrgharidusega spetsialistid Üks võimalus, mis tulevikus Tallinn oleval Pärnumaal on lehmi 4000 kindlasti võiksid tegutseda, on ehk rohkem kasutamist leiab, on Tarmo Riisenberg võrra vähem. “Meil on alati ol- turism. On ju Järvmaal mitmeid töötleva tööstuse rajamine ühis- [email protected] nud hea piimatoodang ja tugev kauneid mõisaid ja neid saaks tegevuse kaudu. Tegutseb ju Jär- tõumaterjal,” kinnitab kohalike kasutada konverentsikeskuste- vamaal mitu suurt põllumajan- Järvamaa on tänu oma vilja- talunike juht Vello Vilu. na. Üks parimaid selles vallas on dusühistut, kes võiksid selles val- Paide Piimakombinaat katele muldadele olnud alati põl- “Parimad investeerivad juba Jäneda mõis. las oma seljad kokku panna. lumeeste jaoks hinnatud tegut- ka uude tehnikasse,” kinnitab Suur probleem, mis kohalik- Üheks parimaks näiteks on see- Asukoht: Paide semispiirkond. “Mõnikord on Reisman. Seda võib tõenäoliselt ke põllumajandustootjaid mu- juures Järva-Jaanis tegutsev osa- Praegu seisab, tulevik seotud maiustuste teda nimetatud ka Eesti aidaks,” näha igaüks, kes kevadisel põl- retsema paneb, on töötleva töös- ühistu E-Piim, kes on olnud edu- tootmisega, omanik Kalev. kinnitab Järvamaa Tootjate lutööde hooajal Järvamaal ringi tuse puudumine maakonnas. kas ka Äripäeva TOPides. Sama- Ühendus tegevesimees Enn Reis- liigub: juba tuttavlike Belaruside See tähendab aga, et kohalikud laadseid plaane ühise tootmise mann. Nii näiteks tegutses maa- kõrval teeb põllul tööd ka suur tootjad peavad oma põllumajan- rajamiseks Järvamaale on teisi- konnas 1972. aastal 27 kolhoosi hulk Lääne päritolu põllumajan- dussaadused müüma odavalt gi. ja sovhoosi, millest 1980. aasta- dusmasinaid. “See ei tähenda kokkuostjatele. Nii näiteks te- te lõpuks oli pärast suurfarmide muidugi seda, et meil oleks häs- gutses nõukogude ajal Paides Väätsa Prügila loomist ja sellest tingitud väik- ti palju raha, mida kalliste masi- suur piimakombinaat, kus töö- Vääts semate majandite liitmist järele nate peale kulutada, vaid liht- tas ligi 400 inimest Paides tollel Asukoht: Väätsa vald jäänud 20. salt on vaja investeerida,” leiab Esimene euronõutele vastav prügila Eestis. Oma näitajate poolest olid Reisman. Nii lähebki raha kulu- Järvamaa ühismajandid seejuu- tamise asemel tootmise laienda- res Eesti NSVs esirinnas: nimed miseks. Estonia, Aravete ja 9. Mai tähis- Kokku tegutseb Järvamaal tasid majandeid, mida võis kind- praegu 70 äriregistris registree- lasti kohata vabariigi põlluma- ritud ettevõtet, kelle põhitege- jandusedetabelite esikümnes. vusalaks on põllumajandus. See- “Tolleaegses vabariigis oli 20 juures kehtib reegel, et vallas, Türi suuremat tegijat põllumajandu- kus on kunagisest kolhoosist või ses ning need kolm sovhoosist välja kas- majandit olid kind- Üks võimalus, vanud tugev ühistu, lasti parimate hul- mis tulevikus pole eriti teisi põllu- gas,” kinnitab Reis- ehk rohkem majandusega tegele- man. Seejuures ei jaid (näiteks Väätsa). kasutamist ajanud kohalikud Samas on mõnes tei- majandid oma numb- leiab, on ses vallas väiksemaid reid suureks abitoot- töötleva tööstu- põllumajandusühis- Pärnu misega, samuti olid se rajamine tuid kuni kümme. väikesed neile tollel ühistegevuse Mõnes kohas domi- ajal riigi poolt antud kaudu. neerib hoopis uus te- toetussummad. “Jär- gevusvaldkond – vamaa ei olnud abisummade Imavere pole tuntud oma põllu- edetabelis kunagi kõrgemal kui majandusliku tegevuse poolest, tagantpoolt neljas koht,” mäle- vaid valla peamiseks sissetule- tab Reisman. Oluliselt rohkem kuallikaks on seal tegutsev sae- said abi Viljandi-, Harju-, Pär- tööstus. nu- ja Lääne-Virumaa põllume- Füüsilisest isikust põlluma- hed. Viljakad mullad ning tublid jandusega tegelejaid on Järva- töötegijad tähendasid aga seda, maal aga oluliselt rohkem – et Järvamaa oli edukas ka ilma 1041. Neist aktiivsemaid, kes välise abita. kuuluvad kohalikku talunike lii- Väätsa Agro Kuigi aeg on oluliselt edasi tu, on umbes 200. Järvamaa Ta- läinud ning ka riigikord muutu- lunike Liidu tegevdirektori Vello Asukoht: Väätsa nud, võib Järvamaa põllumajan- Vilu hinnangul oli suurem osa Tegeleb põllumajandus- dustootjate edu märgata ka tä- FIEdest registreeritud maa eras- masinate tootmisega. nases Eestis. Kes vähegi on ringi tamiseks, tegelikult põllumajan- liikunud Oisu, Aravete või Väät- dusega tegelejaid on vähem. sa ümbruses, märkab kindlasti, Järvamaal praegu kõne all et põllumaad on seal korralikult olevat ääremaastumist põllume- haritud ning tootmishoonete hed enda sõnul ei tunne, kuid ümbruses ei laiuta teistest maa- samalaadseid probleem on siin- kondadest tuttavad vanaraua- gi. Nii näiteks lähevad kõrghari- mäed ega kasva suured umbro- dusega noored ja spetsialistid huväljad. Nii on põllumajandus- tihti Järvamaalt ära parematele Järvamaa 2002 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 7

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected]

Aegviidu Puit

Asukoht: Aegviidu Toodab kvaliteettoorainet mööblitööstusele.

Lehtse

Rakvere

Käravete Ambla Jäneda Õppe- ja Nõuandekeskus Järvamaa Aravete Asukoht: Jäneda • Pindala 2622,79 km2, asustustihedus 16,4 inimest Pakub täiendkoolitust 1 km2 kohta. Kogurahvastiku asustustihedus Eestis on põllumajandustootjatele. 33,3 inimest 1 km2 kohta. • 2 linna, maakonnakeskus Paide linn, 11 alevikku, 188 küla • Maafond 262 279 ha, sellest metsamaad 114 042 ha ja haritavat maad 90 113 ha Roosna- Järva- • Järvamaal elab 41 700 inimest, mis moodustab vaid Alliku Jaani 3% Eesti elanikkonnast. Elanike arv maakonnas väheneb pidevalt nagu ka kogu Eesti elanikkond. Järvamaa elanikest 53% moodustavad naised ja 47% mehed (Eestis näitajad samad). Koeru • Omavalitsused on rahvaarvult väga erinevad. Järvamaal on 2 linna (Paide, Türi) ja 14 valda (Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kabala, Kareda, Koeru, Koigi, Lehtse, Oisu, Paide, Roosna-Alliku, Türi, Väätsa). Järvamaa keskus on Paide linn pindalaga 10,03 km2, kus elab sa 10 344 elanikku. Paide linn on ühtlasi suurim omavalitsus maakonnas, väikseim omavalitsus on Kareda vald 1013 elanikuga. Paide • Põhilise osa Järvamaa elanikkonnast moodustab tööealine elanikkond, s.o 66,2%. Lapsi (0–14) on elanikkonnast 19,9% ja pensioniealisi 13,9%. Tööealiste elanike arv on viimase kuue aasta jooksul pisut kasvanud (1993 – 27 667; 2000 – 28 414). Märgatav on laste arvu vähenemine (1993 – 10 527; 2000 – 8566) ning pensioniealiste arvu suurenemine Särevere (1993 – 5578; 2000 – 5990). Eesti keskmiste E-Piim näitajatega võrreldes on Järvamaal laste osa elanikkonnast väiksem, tööealist ja pensioniealist Oisu Asukoht: Järva-Jaani elanikkonda on aga pisut rohkem. Nii Eestis kui Piimandusühistu, mis Järvamaal näitavad muutused vanusestruktuuris toodab ühistu liikmete jätkuvat rahvastiku vananemist. Tartu poolt varutud piimast juustu.

Kesko Agro

Asukoht: Paide Tegeleb põllumajandusmasinate müügiga.

Imavere Saeveski

Asukoht: Imavere Eesti üks suuremaid saematerjalitootjaid. 8 Äripäeva lisa 24. aprill 2003

ü ldandmed Järvamaa TOP 60 üldandmed

firma nimi põhikirjajärgsed tegevusalad tegevjuht asutamis- asukoht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) töötajate koht koht eelm. aeg arv 2002 TOPis aastal

Agromarket AS ...... Belarusi traktorite ja nende tagavaraosade hulgi- ja jaemüük ...... Juhan Simmer, juhatuse liige ...... 1997 ...... Türi ...... Juhan Simmer 100% ...... 6 ...... 29...... 12. Anna Kütus OÜ** ...... kütuse müük, põllumajandus vähesel määral ...... Raivo Schilf, juhataja ...... 1993 ...... Anna ...... Raivo Schiff 100% ...... 10 ...... Aravete Agro OÜ ...... taime- ja loomakasvatus ...... Alar Ainumäe, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Aravete ...... Lacto Agro Grupp AS 50,4%, eraisikud ...... 201 ...... 49...... 17. Aravete Kütus AS** ...... vedelkütuse müük, kaupade müük ...... Koit Tarendi, juhatuse liige ...... 2000 ...... Aravete ...... andmed puuduvad ...... puuduvad ...... Aravete Metallitööde OÜ ...... metalli töötlemine, seadmete valmistamine, remont ja hooldus ...... Andrus Eisler, juhataja ...... 1993 ...... Aravete ...... andmed puuduvad ...... 24 ...... 52...... Aravete Saeveski AS ...... saematerjali tootmine ...... Martin Linke, juhataja ...... 1996 ...... Aravete ...... Sylvester AS ...... 66 ...... 7...... 23. Assotrans AS ...... kaubavedu autodega, reisijatevedu ning remonditeenused ...... Toomas Sarap, juhataja ...... 1991 ...... Paide ...... Enn Sarap 42,1%, Tiit Talve 17,8%, Kalle Kaldjärv 11,4% ...... 115 ...... 42...... 49. Avateks Auto AS** ...... transporditeenused; puit; põllumajandussaadused ...... Ahto Soo, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Imavere ...... Ahto Soo 100% ...... puuduvad ...... Balsink AS ...... liha töötlemine ja lihatoodete valmistamine ...... Valter Koltsin ...... 1993 ...... Kaalepi ...... andmed puuduvad ...... puuduvad ...... 13...... 21. Collina Grupp OÜ ...... üldehitus- ja remonditööd, lame- ja viilkatuste ehitus ja remont ..... Andrus Karro, juhatuse esimees ...... 1998 ...... Koeru ...... Andrus Karro 100% ...... 18 ...... 21...... Comfort AE AS ...... ventilatsiooniseadmete ja san-tehnika jae- ja hulgimüük, ehitus, hooldus Enno Rõõs, juhatuse liige 1993 Paide Andres Jalak 50%, Enno Rõõs 50% 17 11. 19. Edelaraudtee AS2* ...... reisijate- ja kaubavedu raudteel, raudtee infrastruktuuri säilitamine/arendamine ...... Henn Ruubel ...... 1997 ...... Türi ...... GB Railways Eesti AS 100% ...... 88 ...... 17...... 28. E-Piim TÜH ...... piima kokkuost ja töötlemine ning valmistoodangu realiseerimine . Jaanus Murakas, juhatuse liige ...... 1997 ...... Järva-Jaani ...... tootjad ...... 160 ...... 50...... 7. EPK OÜ ...... autoveod ...... Andrus Eisler, juhataja ...... 1993 ...... Aravete ...... andmed puuduvad ...... 13 ...... 34...... Estonia OÜ** ...... piima tootmine, tõuveise- ja tõuseakasvatus, taimekasvatus ...... Peeter Kibe, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Oisu ...... ei avalda ...... puuduvad ...... Euroleib AS ...... kondiitri- ja pagaritoodete valmistamine ja realiseerimine ...... ei avalda ...... 1997 ...... Paide ...... Paide Ravim OÜ 60% ...... 53 ...... Farmiks Agro OÜ*** ...... piima, loomade, teravilja ja rapsi müük, kaubandus, teenused ja rent ...... Valdur Juurik, juhataja ...... 1994 ...... Orgmetsa ...... ei avalda ...... 17 ...... Finnforest Eesti AS ...... saematerjali tootmine ...... Tõnu Ehrpais, tegevdirektor ...... 1997 ...... Reopalu ...... Finnforest OYJ 100% ...... 36 ...... 5...... Forestex Türi AS4 ...... metsa- ja puiduvarumine, metsa hooldamine ja ülestöötamine ...... Heino Tupits, juhataja ...... 2001 ...... Türi ...... Forestex AS 100% ...... 11 ...... FT OÜ*** ...... remonditööd, külmutusseadmete montaaþ, kodumasinate müük Valdeko Lugna, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Türi ...... ei avalda ...... 9 ...... Heko Kaubanduse OÜ** ...... autokaupade ja kontoritarvete jaemüük ...... Heiki Lipand, juhataja ...... 1993 ...... Paide ...... Heiki Lipand 100% ...... 13 ...... Horret Kaubanduse OÜ** ...... jaekaubandus ...... Meeli Väliste, juhatuse liige ...... 1994 ...... Türi ...... Meeli Väliste 50%, Viljar Väliste 50% ...... puuduvad ...... Iizmar OÜ ...... transporditeenused ...... Väino Mäsak, juhataja ...... 1999 ...... Paide ...... Väino Mäsak 100% ...... 8 ...... 37...... Imavere Saeveski AS ...... saematerjali tootmine ...... Peedo Pihlak, tegevdirektor, juhatuse esimees ...... 1994 ...... Imavere ...... Sylvester AS 63%, Stora Enso Timber OY 33%, Skov-Link AS 4% ...... 232 ...... 4...... 22. Inga Grupp OÜ ...... rahvusvaheline kaubavedu ...... Matti Pallo, juhatuse esimees ...... 1998 ...... Imavere ...... Matti Pallo, Pavel Homenko, Aleksander Wolf ...... 10 ...... 58...... Itiplast AS ...... plastist, alumiiniumist jt materjalidest ehitustarvikute tootmine ...... Arvi Lõhmus, juhataja ...... 1994 ...... Mäo ...... Arte Kinnisvara OÜ 100% ...... 18 ...... 26...... 34. Jäneda Mõis OÜ ...... toitlustus, majutus, koolitustegevus ja meelelahutusürituste korraldamineEnno Must, tegevdirektor ...... 2000 ...... Jäneda ...... Jäneda Arenduse OÜ 75%, SKJ Invest OÜ 20%, Lehtse vald 5% ...... 20 ...... 51...... Järva PM OÜ ...... põllumajandus ...... Tõnis Leetjõe, direktor ...... 1990 ...... Koeru ...... Jaanus Hanko 53,7%, eraisikud ...... 72 ...... 32...... 6. Järva Tarbijate Ühistu ...... jae- ja hulgikaubandus, transporditeenused ...... Tõnu Uibopuu, juhatuse esimees ...... 1911 ...... Paide ...... ühistu liikmed ...... 580 ...... 15...... 45. Järva Tarim AS ...... betooni tootmine ...... Aarne Rohtvee, juhataja ...... 1995 ...... Särevere ...... ANCement OY 51%, K. Suitslepp 17%, A. Rohtvee 16%, T. Rääk 16% ...... 10 ...... 60...... 51. Järva Teataja Kirjastuse AS ...... kirjastamine ...... Peep Kala, juhatuse liige ...... 1993 ...... Paide ...... Eesti Meedia AS 50%, Pressinvest AS 50% ...... puuduvad ...... 46...... Järvamaa Haigla AS** ...... meditsiiniteenused ...... Andres Müürsepp, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Paide ...... Paide linn 21%, Türi linn 13%, 14 valda ...... puuduvad ...... Karinu PM OÜ ...... piimakarjakasvatus, noorkarja- ja linnukasvatus, taimekasvatus ..... Jaan Jürgen, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Karinu ...... ei avalda ...... 65 ...... 59...... 4. Katri AS ...... ehitustegevus, ehitusmaterjalide import, jae- ja hulgimüük ...... Viktor Kasak, juhataja ...... 1991 ...... Paide ...... Anna Kasak 50%, Viktor Kasak 40,9%, Vitali Kasak 9,1% ...... puuduvad ...... 25...... 13. KEKi Ehitus AS** ...... ehitustegevus ...... Ott Kuldkepp, juhatuse liige ...... 1992 ...... Paide ...... Harri Ametmaa 20%, Vaino Jürgen 20%, Ott Kuldkepp 20%, Arne Linkolm 20%, Toivo Saar 20% 101. Kesk-Eesti Arenduskeskus AS1 ...... täiskasvanute täienduskoolitus ...... Tarmo Seire, direktor ...... 1993 ...... Paide ...... Tarmo Seire 33,33%, Tiit Ruisu 33,33%, Ülo Peets 33,33% ...... 33 ...... 56...... 9. Koigi OÜ** ...... piima tootmine ja müük ...... Valdis Rikkinen, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Koigi ...... ei avalda ...... puuduvad ...... Koma Ehitus AS ...... elektri- ja sanitaartehnilised tööd, sideseadmete paigaldus, ...... Raivo Pink, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Türi ...... Raivo Pink 50%, Raul Oraste 50% ...... 28 ...... 9...... 40. Kuma AS ...... ristsõnaväljaannete kirjastamine, raadioprogrammi tootmine, trükkimine ...... Ervin Runnel, juhataja ...... 1988 ...... Paide ...... Ervin Runnel 50%, Märt Lõhmus 50% ...... 40 ...... 20...... 33. Lada Eesti AS ...... sõiduautode jae- ja hulgimüük ...... Tiido Jakobson, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Paide ...... eraisikud 50%, Avtovaz AO 50% ...... 42 ...... 43...... 25. Leku Metall AS ...... metallist abimaterjalide tootmine elektritöödeks ...... Jüri Levo, juhataja ...... 1992 ...... Paide ...... Tõnu Kuusler 50%, Jüri Levo 50% ...... 13 ...... 39...... Lilletare OÜ** ...... lillede jae- ja hulgimüük ...... Aivar Pertel, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Paide ...... andmed puuduvad ...... puuduvad ...... Marime TMA OÜ ...... jaekaubandus ja kanuumatkade korraldamine (aktiivne puhkuse veetmine) . Tiit Lehtsalu, juhataja ...... 1993 ...... Päinurme ...... Tiit Lehtsalu 33,5%, Alar Tool 33,3%, Marika Lehtsalu 33,3% ...... 10 ...... Marke AS ...... valmisriiete hulgikaubandus ...... Peeter Saldre, juhataja ...... 1991 ...... Paide ...... Peeter Saldre 100% ...... 4 ...... 47...... Mateko OÜ ...... maaparandus- ja kultuurtehnilised tööd, teede ja platside ehitus Hugo Rägastik, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Türi ...... Rein Aren 29%, Hugo Rägastik 22,9%, Eugen Hansar 20%, 21 eraisikut ..... 50 ...... 31...... 59. Metre AS** ...... põllumajandusmasinate ehitamine, metallkonstruksioonide valmistamine ... Kalju Preimer, juhataja ...... 1995 ...... Türi ...... Kalju Preimer 64,5%, Priit Poolma 11,5% ...... puuduvad ...... Metstaguse Agro OÜ ...... loomakasvatus, taimekasvatus ...... Teet Kallakmaa, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Järva-Jaani ...... andmed puuduvad ...... 40 ...... 38...... 10. Mäo Grill OÜ ...... toitlustamine, reklaamiteenused ...... Ludmila Dobrus, juhataja ...... 1999 ...... Mäo ...... Paide KEK AS 100% ...... 13 ...... 27...... Mäo Klaas AS ...... klaaspakettide valmistamine ...... Aarne Krass, juhataja ...... 1997 ...... Mäo ...... Paide KEK 40%, ARTE Kinnisvara AS 40%, Aarne Krass 20% ...... 13 ...... 8...... 24. Mäo Meisel AS ...... metallkonstruktsioonide, metallväravate, aedade valmistamine, plekitööd ...... Tiit Vatsel, juhataja ...... 1992 ...... Mäo ...... andmed puuduvad ...... 16 ...... 33...... Mäo Põllumajandusühistu ...... loomasöötade, piima ning veiseliha tootmine ja müük ...... Toivo-Mart Rebane, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Tarbja ...... 60 ühistu liiget ...... 112 ...... 55...... 43. Mäo Taba AS** ...... vahendustegevus, vedelkütuse-, toidu- ja tööstuskaupade müük . Rein Mäemat, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Mäo ...... Paide KEK AS 50%, Premium Oil AS 17%, eraisikud 33 % ...... puuduvad ...... Natural AS** ...... saematerjali, hakkepuidu ja saepuru, ümarpuidu müük, saematerjali kuivatamine Daago Rubli, juhatuse esimees 1991 Koeru Tammerton OÜ 50%, Husasmidjan Ltd (Island) 50% puuduvad NOR-EST Wood AS1 ...... metsamaterjalide vahendamine ...... Tõnu Kirs, juhataja ...... 1998 ...... Türi ...... Rebruk AS 40%, Tarmets AS 10%, Virmeks AS 10%, eraisikud 40% puuduvad ...... 12...... 14. Nõlvak & Ko AS ...... pakiautode varuosade müük ja remont; sõidukite lammutamine ...... Lembit Nõlvak, juhatuse liige ...... 1992 ...... Roosna-Alliku ... Lembit Nõlvak 100% ...... 14 ...... 24...... 47. Paide Elamuhooldus OÜ** ...... kinnisvara haldamine-hooldamine; remondi- ja sanitaartehnilised tööd ...... Vilina Hange, juhataja ...... 1998 ...... Paide ...... Paide linn 100% ...... puuduvad ...... Paide KEK AS** ...... hööveldatud ja sõrmtapitud puidu tootmine ning realiseerimine ...... Tiit Kiil, tegevdirektor ...... 1990 ...... Mäo ...... Toomas Agasild 27,3%, Hans-Peter Hoeberg (Taani) 14,1%, Arte AS 13,5% puuduvad Paide Masinatehas AS** ...... masinaehituslike konstruktsioonidevalmistamine ...... Jaan Meikup, tegevdirektor ...... 1990 ...... Paide ...... Eesti Talleks AS, Meiteks OÜ ...... puuduvad ...... Paide MEK AS ...... ehitustööd ...... Olev Saksniit, juhatuse esimees ...... 1992 ...... Paide ...... Olev Saksniit 29,4%, Raivo Paalpere 29,4%, Vello Haav 29,4% ...... 95 ...... 3...... 41. Paide Ravim OÜ ...... ravimite ja apteegikaupade jaemüük ...... ei avalda ...... 1994 ...... Paide ...... ei avalda ...... puuduvad ...... Paide Vesi AS ...... vee- ja kanalisatsiooniteenused ...... Jaan Madis, juhatuse liige ...... 1990 ...... Paide ...... Paide linn 100% ...... 12 ...... 14...... 53. Pakpoord OÜ** ...... õmblus- ja galanteriitoodete valmistamine, ja müük ...... Kaja Vallsalu, juhatuse liige ...... 1997 ...... Ahula ...... Gerhard Eberle (Saksamaa) 100% ...... puuduvad ...... Peetri Põld ja Piim AS** ...... põllumajandus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja müük ...... Taso Veere, juhatuse liige ...... 1998 ...... Peetri ...... Lacto Agro AS 50%, Advokaadibüroo Laus ja Partnerid 50% ...... puuduvad ...... Pogi OÜ1 ...... soojusenergia tootmine ja müük, küttesüsteemide ja -võrkude ehitustööd ...... Rein Rebas ...... 1996 ...... Paide ...... Jüri Tamm 25,5%, Rein Rebas 25,5%, Tootus OÜ 25,5%, 8 eraisikut ...... 36 ...... 53...... 58. Prelvex AS** ...... turba tootmine, töötlemine ja müük ...... Tarmo Thomson, tegevdirektor ...... 1991 ...... Türi ...... Erik Ratnik 27%, Tarmo Thomson 27%, Gunnar Vooremäe 27%, Leida Green 18,9% puuduvad Provel OÜ ...... arvutite müük ja hooldus ...... Ahto Karu, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Türi ...... eraisikud 36%, Ahto Karu 28%, Rando Koppel 21%, Marge Tropp 15% ...... 4 ...... 54...... Raufarm OÜ ...... piima tootmine ja müük ...... Vladimir Smirnov, juhataja ...... 1997 ...... Jäneda ...... Vladimir Smirnov 100% ...... 16 ...... 23...... Rebruk AS ...... puitkonstruktsioonide valmistamine ...... Peeter Lodi, juhataja ...... 1993 ...... Reopalu ...... Roar Paulsrud AS (Norra) 100% ...... 17 ...... 1...... 18. Risti Agro AS** ...... piima, liha ja teravilja tootmine ...... Hannes Alusalu, juhataja ...... 1991 ...... Käsukonna ...... ei avalda ...... puuduvad ...... Ruubel TAM AS* ...... elektrimontaaþitööd, elektrimaterjalide jae- ja hulgimüük ...... Mart Männing, juhataja ...... 1992 ...... Paide ...... Mart Männing 33,3%, Tarmo Linamägi 33,3%, Arvo Seire 33,3% ...... 16 ...... 41...... 37. Sampo Grupp AS** ...... põllumajandusmasinate müük ning tehniline hooldus ...... Kert Veiper, juhataja ...... 1991 ...... Türi ...... andmed puuduvad ...... puuduvad ...... Sargvere Põllumajandusühistu ...... taimekasvatusega kombineeritud loomakasvatus ...... Toomas Uusmaa, juhatuse esimees ...... 1990 ...... Sargvere ...... 29 ühistu liiget 87% ...... 60 ...... 44...... 30. Silvanus-Metsatööstus OÜ ...... kasvava metsa ülestöötamine, puidu töötlemine, veoteenused ...... Rain Kirs, juhataja ...... 2000 ...... Paide ...... andmed puuduvad ...... puuduvad ...... 10...... SP Transit Eesti AS1** ...... rahvusvaheline kaubavedu autodega ...... Roman Loov, juhataja ...... 1991 ...... Paide ...... Joek OY 98% ...... puuduvad ...... Stik AS**** ...... sõiduautode Ford remont ja varuosade müük ...... Aivar Tubli, juhataja ...... 1991 ...... Roosna-Alliku ... Erlend Kaljula 33,3%, Hannes Soosein 33,3%, Aivar Tubli 33,3% ...... 30 ...... Stik-Elekter AS ...... elektriinstallatsioonitööd ...... Hannes Soonsein, juhatuse esimees ...... 1997 ...... Roosna-Alliku ... ei avalda ...... 19 ...... 30...... Sõmeru-S AS** ...... loomakasvatussaaduste tootmine ja müük ...... Jüri Siemer, juhatuse esimees ...... 1991 ...... Anna ...... Jüri Siemer 13% ...... puuduvad ...... Sõrandu Farm OÜ ...... taimekasvatus, piima tootmine ...... Peeter Kibe, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Sõrandu ...... Estonia OÜ 100% ...... 17 ...... 28...... TAC-Ettevõtted AS** ...... põllumajandustoodangu varumine, ümbertöötlemine ja turustamine ...... Olev Aavik ...... 1994 ...... Türi-Alliku ...... Olev Aavik 25%, Ilmar Kont 25%, Endel Kuldne 25%, Kaupo Rannik 25% puuduvad Taig AS** ...... arvutite ja kontoritehnika müük ning hooldus ...... Taimi Ainjärv, juhatuse liige ...... 1990 ...... Paide ...... KTK Overall AS 24,5%, Microlink Invest AS 24,5%, eraisikud 51% .. puuduvad ...... Tammsaare OÜ** ...... piima ja liha tootmine ...... Agu Sammelselg, juhatuse esimees ...... 1993 ...... Albu ...... Lacto Agro Grupp AS 53,5%, eraisikud ...... puuduvad ...... Taure AS ...... autotransport; masinate müük, hooldus; tehnoülevaatus; teenindus ... Aaren Kaitsa, tegevdirektor ...... 1991 ...... Türi ...... T. Jürgen 17,5%, A. Kaitsa 16%, J. Laiksoo 11,2%, A. Mölder 11,4% ...... 67 ...... 19...... 26. Termoran AS ...... elektri-õliradiaatorite ja elektrigrillide tootmine ...... Jaanus Kaska, direktor ...... 1993 ...... Türi-Alliku ...... Maret Randla 85% ...... 66 ...... 6...... Timeks-Top AS ...... tööstuskaupade ja tööstustarvikute jaemüük, raamatupidamisteenused Heikki Tulev, juhatuse liige ...... 1993 ...... Paide ...... Heikki Tulev 50%, Kaja Tulev 50% ...... 11 ...... 36...... 55. Trewood OÜ ...... naturaalpuidust toolide ja laudade valmistamine ...... Neeme Saar, juhatuse liige ...... 1997 ...... Türi ...... Neeme Saar 100% ...... 24 ...... 22...... Türi Elamu OÜ ...... kinnisvara haldamine ja hooldamine ...... Enn Simson, juhataja ...... 1999 ...... Türi ...... Türi linn 100% ...... 20 ...... 57...... 57. Türi Puit AS ...... väikemajade ja saunade tootmine ...... Andrus Kreek, juhatuse liige ...... 1996 ...... Türi ...... Raun Holz (Saksamaa) 59,2%, Jörg Rauh 28,6%, Udo Mair 6,1% Rene Brand 6,1% 48. 45. Türi Vesi OÜ ...... vesivarustus, reovee kanaliseerimine ja puhastus ...... Ivo Raudsepp, juhataja ...... 1992 ...... Türi ...... ei avalda ...... 10 ...... 48...... Türi-Vaip OÜ*** ...... vaipade kudumine ...... Enn Kingo, juhataja ...... 1991 ...... Türi ...... Soome eraisik 70%, Eesti eraisik 30% ...... 33 ...... Vaaros OÜ**** ...... tööstukaupade jae-, hulgi- ja komisjonikaubandus ...... Raimu Oja, juhataja ...... 1991 ...... Paide ...... Raimu Oja 42,8%, Ants Saluste 42,8%, Anne Oja 14,1% ...... 15 ...... Vaiko AS ...... elektritööd, põllumajanduslik tootmine ...... Urmas Vaikla, juhataja ...... 1992 ...... Rägavere ...... Urmas Vaikla 100% ...... 16 ...... 35...... Veskimäe AS ...... segapõllumajandus, looma- ja taimekasvatussaaduste müük ...... Rita Sardis, juhatuse liige ...... 1991 ...... Päinurme ...... väikeaktsionärid ...... 30 ...... 40...... Veskisilla OÜ ...... majutusteenused, toitlustamine; Veskisilla hotell ...... Indrek Mardo, juhataja ...... 1997 ...... Türi-Alliku ...... Indrek Mardo ...... 11 ...... 16...... Viibergi Kaubandus OÜ ...... marjade ja seente kokkuost ...... Arvi Viilup, juhatuse liige ja Ragmar Rikberg, juhatuse liige ...... 1999 ...... Türi ...... Viibergi Varahaldus OÜ 100% ...... puuduvad ...... 18...... 44. Viking Window AS ...... puidust akende ja uste tootmine ning realiseerimine ...... Toomas Agasild, direktor ...... 1997 ...... Mäo ...... Paide KEK AS 100% ...... 85 ...... 2...... 1. Väätsa Agro OÜ** ...... taime- ja loomakasvatussaaduste tootmine ja turustamine ...... Tiit Tanner, juhataja ...... 1990 ...... Väätsa ...... ei avalda ...... puuduvad ......

1 majandusaasta erineb kalendriaastast ² konsolideeritud andmed 4 ei ole tegutsenud kaht järjestikust majandusaastat * auditeerimata andmed ** justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed *** jäänud väiksema käibe tõttu välja TOP 60st **** hilinenud andmed Järvamaa 2002 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 9

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected] f inantsandmed k üsitlus Mis takistab Järvamaa Järvamaa TOP 60 finantsandmed majanduslikku firma nimi realiseerimise realiseerimise puhaskasum puhaskasum prognoositav prognoositav omakapital omakapital koht koht arengut? netokäive netokäive (kahjum) (kahjum) realiseerimise puhaskasum 2001 2002 TOPis eelm. 2001 2002 2001 2002 netokäive 2003 (tuh kr) (tuh kr) aastal (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) (tuh kr) 2003 (tuh kr) (tuh kr) Katri AS Agromarket AS ...... 10 444 ...... 11 525 ...... 1 237 ...... 971 ...... 2 501 ...... 3 425 ...... 29...... 12. Investeeringute nappus, aga samas ka kvalifitseeritud Anna Kütus OÜ** ...... 25 361 ...... ei avalda ...... 1 141 ...... ei avalda ...... 3 501 ...... ei avalda ...... Aravete Agro OÜ ...... 58 880 ...... 58 514 ...... 4 749 ...... 808 ...... 57 696 ...... 58 504 ...... 49...... 17. tööjõu puudus. Viktor Kasak Aravete Kütus AS** ...... 14 533 ...... ei avalda ...... -169 ...... ei avalda ...... 1 769 ...... ei avalda ...... Aravete Metallitööde OÜ ...... 4 474 ...... 4 842 ...... 70 ...... 58 ...... 5 500 ...... 150 ...... 391 ...... 449 ...... 52...... Aravete Saeveski AS ...... 17 530 ...... 23 568 ...... 2 113 ...... 2 820 ...... 25 000 ...... 3 000 ...... 5 927 ...... 8 747 ...... 7...... 23. Termoran AS Assotrans AS ...... 30 372 ...... 29 501 ...... 364 ...... 447 ...... 4 585 ...... 5 635 ...... 42...... 49. Ärikeskkond ei ole ettevõtjasõbralik. Jaanus Kaska Avateks Auto AS** ...... 15 443 ...... ei avalda ...... 636 ...... ei avalda ...... 2 525 ...... ei avalda ...... Balsink AS ...... 12 820 ...... 20 868 ...... 790 ...... 1 208 ...... 25 000 ...... 1 500 ...... 1 973 ...... 3 182 ...... 13...... 21. Collina Grupp OÜ ...... 2 789 ...... 7 235 ...... 25 ...... 269 ...... -69 ...... 160 ...... 21...... Ally AS Comfort AE AS ...... 16 663 ...... 18 726 ...... 1 384 ...... 2 104 ...... 20 000 ...... 2 000 ...... 3 311 ...... 4 334 ...... 11...... 19. 2* Edelaraudtee AS ...... 46 851 ...... 45 873 ...... 3 560 ...... 7 599 ...... 46 000 ...... 5 000 ...... 272 459 ...... 280 059 ...... 17...... 28. Omavalitsuse üsna leige ja osavõtmatu suhtumine era- E-Piim TÜH ...... 323 558 ...... 471 076 ...... 9 169 ...... -10 715 ...... 500 000 ...... 10 000 ...... 21 496 ...... 29 280 ...... 50...... 7. EPK OÜ ...... 4 960 ...... 6 555 ...... 354 ...... 268 ...... 7 000 ...... 250 ...... 624 ...... 1 006 ...... 34...... ettevõtlusesse. Arvamus käib Paide linna kohta. Estonia OÜ** ...... 105 378 ...... ei avalda ...... 13 128 ...... ei avalda ...... 82 930 ...... ei avalda ...... Jaan Reim Euroleib AS ...... 10 840 ...... 14 939 ...... 363 ...... ei avalda ...... 16 000 ...... 1 005 ...... 1 830 ...... Farmiks Agro OÜ*** ...... 3 570 ...... 3 167 ...... 380 ...... 273 ...... 3 500 ...... 300 ...... 1 650 ...... 1 923 ...... Finnforest Eesti AS ...... 127 833 ...... 177 000 ...... 4 015 ...... 11 187 ...... 26 303 ...... 37 490 ...... 5...... Taure AS Forestex Türi AS4 ...... 7 969 ...... 55 719 ...... 258 ...... 110 ...... 758 ...... 869 ...... FT OÜ*** ...... 2 323 ...... 2 867 ...... 24 ...... 7 ...... 2 900 ...... 693 ...... 700 ...... Kaugus Tallinnast. Aaren Kaitsa Heko Kaubanduse OÜ** ...... 8 260 ...... ei avalda ...... 439 ...... ei avalda ...... 1 895 ...... ei avalda ...... Horret Kaubanduse OÜ** ...... 10 252 ...... ei avalda ...... -95 ...... ei avalda ...... 321 ...... ei avalda ...... Iizmar OÜ ...... 4 007 ...... 4 679 ...... 231 ...... 260 ...... 5 000 ...... 300 ...... 646 ...... 900 ...... 37...... EPK AS Imavere Saeveski AS ...... 768 787 ...... 939 410 ...... 47 416 ...... 84 904 ...... 1 042 778 ...... 173 158 ...... 224 366 ...... 309 269 ...... 4...... 22. Inga Grupp OÜ ...... 6 725 ...... 6 538 ...... 82 ...... -93 ...... 1 035 ...... 943 ...... 58...... Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Andrus Eisler Itiplast AS ...... 10 927 ...... 12 200 ...... 358 ...... 470 ...... 15 000 ...... 1 000 ...... 1 372 ...... 1 000 ...... 26...... 34. Jäneda Mõis OÜ ...... 5 444 ...... 5 705 ...... 353 ...... 124 ...... 6 000 ...... 300 ...... 771 ...... 896 ...... 51...... Järva PM OÜ ...... 17 329 ...... 20 111 ...... 2 761 ...... 1 179 ...... 25 000 ...... 2 000 ...... 11 929 ...... 13 954 ...... 32...... 6. Türi Puit AS Järva Tarbijate Ühistu ...... 261 787 ...... 301 250 ...... 1 460 ...... 6 944 ...... 430 000 ...... 3 000 ...... 48 643 ...... 55 724 ...... 15...... 45. Järva Tarim AS ...... 6 819 ...... 6 162 ...... 319 ...... -295 ...... 7 300 ...... 200 ...... 1 211 ...... 916 ...... 60...... 51. Investeeringute vähesus, tööpuudus. Andrus Kreek Järva Teataja Kirjastuse AS ...... 5 268 ...... 5 382 ...... 242 ...... 274 ...... 1 262 ...... 1 136 ...... 46...... Järvamaa Haigla AS** ...... 32 138 ...... ei avalda ...... 205 ...... ei avalda ...... 7 873 ...... ei avalda ...... Karinu PM OÜ ...... 14 104 ...... 9 000 ...... 3 138 ...... 27 ...... 12 000 ...... 100 ...... 10 110 ...... 9 992 ...... 59...... 4. Veskimäe AS Katri AS ...... 9 766 ...... 11 119 ...... 1 008 ...... 773 ...... 12 500 ...... 900 ...... 1 918 ...... 2 580 ...... 25...... 13. KEK-i Ehitus AS ...... 36 551 ...... 37 900 ...... 326 ...... ei avalda ...... 686 ...... 835 ...... Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Rita Sardis 1 Kesk-Eesti Arenduskeskus AS ...... 13 994 ...... 15 561 ...... 2 084 ...... -1 105 ...... 18 700 ...... 1 000 ...... 4 621 ...... 2 450 ...... 56...... 9. Koigi OÜ** ...... 9 002 ...... ei avalda ...... 569 ...... ei avalda ...... 6 983 ...... ei avalda ...... Koma Ehitus AS ...... 14 359 ...... 18 696 ...... 633 ...... 1 518 ...... 15 000 ...... 500 ...... 1 552 ...... 3 071 ...... 9...... 40. Mateko AS Kuma AS ...... 20 337 ...... 19 121 ...... 982 ...... 1 794 ...... 22 000 ...... 5 537 ...... 6 951 ...... 20...... 33. Lada Eesti AS ...... 72 319 ...... 73 695 ...... 1 708 ...... 690 ...... 75 000 ...... 750 ...... 5 417 ...... 5 819 ...... 43...... 25. Investeerimisvõimaluste puudumine. Omavalitsuse Leku Metall AS ...... 4 648 ...... 5 513 ...... 196 ...... 283 ...... 6 500 ...... 300 ...... 2 227 ...... 2 511 ...... 39...... ükskõikne ja leige suhtumine ettevõtlusesse. Lilletare OÜ**** ...... 2 344 ...... 2 401 ...... 36 ...... 44 ...... 2 400 ...... 40 ...... 230 ...... ei avalda ...... Hugo Rägastik Marime TMA OÜ ...... 5 855 ...... 48 000 ...... -21 ...... ei avalda ...... 42 ...... ei avalda ...... Marke AS ...... 4 030 ...... 3 315 ...... 187 ...... 305 ...... 3 600 ...... 300 ...... 1 315 ...... 1 320 ...... 47...... Mateko OÜ ...... 9 958 ...... 11 069 ...... -57 ...... 623 ...... 4 026 ...... 4 649 ...... 31...... 59. Marime TMA OÜ Metre AS** ...... 15 848 ...... ei avalda ...... 1 695 ...... ei avalda ...... 6 418 ...... ei avalda ...... Metstaguse Agro OÜ ...... 9 517 ...... 8 846 ...... 2 103 ...... 951 ...... 10 000 ...... 1 000 ...... 5 825 ...... 6 730 ...... 38...... 10. Ei ole osatud ära kasutada soodsat asendit Eestimaa Mäo Grill OÜ ...... 4 723 ...... 5 091 ...... 227 ...... 436 ...... 5 065 ...... 500 ...... 347 ...... 501 ...... 27...... südames (kas või logistilises mõttes). Mäo Klaas AS ...... 12 802 ...... 14 473 ...... 783 ...... 1 755 ...... 16 400 ...... 2 000 ...... 1 294 ...... 2 846 ...... 8...... 24. Mäo Meisel AS ...... 4 493 ...... 5 300 ...... 507 ...... 388 ...... 5 900 ...... 395 ...... 899 ...... 828 ...... 33...... Puudub oskustööliste ja spetsialistide koolituse pi- Mäo Põllumajandusühistu ...... 22 825 ...... 21 714 ...... 815 ...... 106 ...... 23 000 ...... 300 ...... 17 725 ...... 17 696 ...... 55...... 43. kaajaline strateegia. Mäo Taba AS** ...... 15 684 ...... ei avalda ...... 399 ...... ei avalda ...... 5 137 ...... ei avalda ...... Ei ole loodud õigeid tingimusi Järva maakonnas Natural AS** ...... 57 255 ...... ei avalda ...... 978 ...... ei avalda ...... 25 463 ...... ei avalda ...... 1 kõrge mullaviljakuse potentsiaali ärakasutamiseks. NOR-EST Wood AS ...... 343 814 ...... 384 101 ...... 9 076 ...... 10 226 ...... 23 097 ...... 22 384 ...... 12...... 14. Nõlvak & Ko AS ...... 7 020 ...... 8 977 ...... 409 ...... 636 ...... 2 523 ...... 3 047 ...... 24...... 47. Ei ole suurendatud investeeringuid. Tiit Lehtsalu Paide Elamuhooldus OÜ** ...... 13 895 ...... ei avalda ...... -7 ...... ei avalda ...... 1 414 ...... ei avalda ...... Paide KEK AS** ...... 11 931 ...... ei avalda ...... 5 321 ...... ei avalda ...... 20 752 ...... ei avalda ...... Paide Masinatehas AS** ...... 45 425 ...... ei avalda ...... 3 792 ...... ei avalda ...... 9 259 ...... ei avalda ...... Paide Vesi AS Paide MEK AS ...... 47 928 ...... 93 453 ...... 1 069 ...... 6 071 ...... 95 000 ...... 6 500 ...... 4 027 ...... 10 097 ...... 3...... 41. Paide Ravim OÜ ...... 8 150 ...... 10 995 ...... ei avalda ...... ei avalda ...... 12 000 ...... 2 875 ...... 3 736 ...... Tootmisse suunatud investeeringute vähesus ja riigi- Paide Vesi AS ...... 6 847 ...... 7 806 ...... 147 ...... 1 324 ...... 7 871 ...... 759 ...... 2 439 ...... 3 763 ...... 14...... 53. asutuste äraviimisest tingitud nn ääremaa staatuse väl- Pakpoord OÜ** ...... 60 763 ...... ei avalda ...... 16 889 ...... ei avalda ...... 34 685 ...... ei avalda ...... jaarenemine. Suuremad tõmbekeskused – Tallinn, Tar- Peetri Põld ja Piim AS** ...... 29 782 ...... ei avalda ...... 5 521 ...... ei avalda ...... 8 271 ...... ei avalda ...... 1 Pogi OÜ ...... 20 804 ...... 22 942 ...... 1 358 ...... -150 ...... 23 000 ...... 500 ...... 3 486 ...... 3 065 ...... 53...... 58. tu, Rakvere, Viljandi ja Pärnu – arenevad eest ära ja Prelvex AS** ...... 32 561 ...... ei avalda ...... 5 731 ...... ei avalda ...... 41 991 ...... ei avalda ...... Järvamaa oma väiksema potentsiaaliga ei ole suuteli- Provel OÜ ...... 5 018 ...... 5 300 ...... 54 ...... 31 ...... 5 800 ...... 50 ...... 267 ...... 298 ...... 54...... ne nendega edukalt võistlema. Jaan Madis Raufarm OÜ ...... 3 285 ...... 3 747 ...... 942 ...... 843 ...... 3 500 ...... 500 ...... 1 256 ...... 2 099 ...... 23...... Rebruk AS ...... 14 069 ...... 20 200 ...... 6 443 ...... 11 900 ...... 40 000 ...... 3 000 ...... 17 447 ...... 29 400 ...... 1...... 18. Risti Agro AS** ...... 12 049 ...... ei avalda ...... 3 456 ...... ei avalda ...... 10 808 ...... ei avalda ...... Timeks-Top AS Ruubel TAM AS* ...... 15 573 ...... 16 040 ...... 1 213 ...... 785 ...... 18 000 ...... 800 ...... 8 475 ...... 9 546 ...... 41...... 37. Sampo Grupp AS** ...... 16 595 ...... ei avalda ...... 234 ...... ei avalda ...... 4 434 ...... ei avalda ...... Kvalifitseeritud tööjõu puudus kohapeal, “ajude” ära- Sargvere Põllumajandusühistu ...... 8 561 ...... 7 672 ...... 1 572 ...... 899 ...... 7 900 ...... 572 ...... 9 888 ...... 10 784 ...... 44...... 30. Silvanus-Metsatööstus OÜ ...... 13 482 ...... 14 927 ...... 2 258 ...... 2 521 ...... 2 405 ...... 4 926 ...... 10...... vool. Heikki Tulev SP Transit Eesti AS1** ...... 132 321 ...... ei avalda ...... 5 579 ...... ei avalda ...... 24 454 ...... ei avalda ...... Stik AS**** ...... 7 042 ...... 8 816 ...... 132 ...... 326 ...... 10 000 ...... 1 775 ...... 2 102 ...... Stik-Elekter AS ...... 8 300 ...... 8 600 ...... -460 ...... 310 ...... 241 ...... 553 ...... 30...... Järva Tarim AS Sõmeru-S AS** ...... 10 586 ...... ei avalda ...... 2 156 ...... ei avalda ...... 6 144 ...... ei avalda ...... Sõrandu Farm OÜ ...... 5 588 ...... 6 584 ...... 699 ...... 655 ...... 6 500 ...... 600 ...... 3 146 ...... 3 801 ...... 28...... Objektiivselt on see nii ettevõtjate, tööjõu kui ka kapi- TAC-Ettevõtted AS** ...... 8 465 ...... ei avalda ...... 1 900 ...... ei avalda ...... 10 987 ...... ei avalda ...... tali vähesus, kuid minu arvates on ka üks väga oluline Taig AS** ...... 22 116 ...... ei avalda ...... 295 ...... ei avalda ...... 2 421 ...... ei avalda ...... subjektiivne faktor. Majandusliku arengu mootoriks Tammsaare OÜ** ...... 12 226 ...... ei avalda ...... 985 ...... ei avalda ...... 10 216 ...... ei avalda ...... on ambitsioonikas, kapitalisti hingega agressiivne et- Taure AS ...... 57 270 ...... 61 786 ...... 1 135 ...... 1 896 ...... 65 000 ...... 1 500 ...... 6 697 ...... 8 496 ...... 19...... 26. Termoran AS ...... 21 735 ...... 24 330 ...... 2 241 ...... 3 926 ...... 26 000 ...... 3 000 ...... 8 315 ...... 9 840 ...... 6...... tevõtja, teisisõnu inimene, kes tahab hirmsasti rikkaks Timeks-Top AS ...... 9 297 ...... 9 415 ...... 164 ...... 348 ...... 9 500 ...... 400 ...... 958 ...... 1 073 ...... 36...... 55. saada või vähemalt väga hästi ära elada. Trewood OÜ ...... 5 232 ...... 6 891 ...... 1 249 ...... 735 ...... 8 200 ...... 969 ...... 1 427 ...... 22 ...... Türi Elamu OÜ ...... 6 794 ...... 6 535 ...... 119 ...... 6 ...... 6 000 ...... 30 ...... 188 ...... 193 ...... 57...... 57. Missioonitundega või tubli töömehe hingega ettevõtja Türi Puit AS ...... 14 105 ...... 15 672 ...... 111 ...... 207 ...... 17 000 ...... 350 ...... 4 469 ...... 4 641 ...... 45...... võib hästi sobida firmat juhtima, kuid tavaliselt selli- Türi Vesi OÜ ...... 3 537 ...... 3 481 ...... 435 ...... 328 ...... 3 500 ...... 150 ...... 1 779 ...... 1 880 ...... 48...... Türi-Vaip OÜ*** ...... 2 875 ...... 3 144 ...... -98 ...... 258 ...... 3 500 ...... 150 ...... 317 ...... 380 ...... sed firmad mingis regioonis arengumootoriks ei kuju- Vaaros OÜ**** ...... 10 984 ...... 12 117 ...... 250 ...... 348 ...... 13 500 ...... 300 ...... 2 187 ...... 2 535 ...... ne. Põllumajandusettevõtteid ja väikefirmasid juhivad Vaiko AS ...... 6 940 ...... 8 067 ...... 3 554 ...... 658 ...... 8 000 ...... 700 ...... 4 623 ...... 4 682 ...... 35...... aga eelkõige sellised inimesed. See pole kriitika, sest Veskimäe AS ...... 5 327 ...... 5 244 ...... 1 017 ...... 807 ...... 5 500 ...... 800 ...... 7 266 ...... 8 008 ...... 40...... Veskisilla OÜ ...... 3 044 ...... 4 609 ...... 451 ...... 762 ...... 4 900 ...... 450 ...... 620 ...... 1 381 ...... 16...... igal ettevõtjal on õigus oma eesmärk ise püstitada ja Viibergi Kaubandus OÜ ...... 6 708 ...... 6 824 ...... 86 ...... 827 ...... 83 ...... 910 ...... 18...... 44. ettevõtja eesmärk ei peagi olema näiteks Järvamaa Viking Window AS ...... 48 858 ...... 67 351 ...... 6 271 ...... 8 392 ...... 70 000 ...... 7 800 ...... 12 652 ...... 22 044 ...... 2...... 1. majanduslik arendamine. See võiks olla riikliku regio- Väätsa Agro OÜ** ...... 64 975 ...... ei avalda ...... 6 708 ...... ei avalda ...... 63 829 ...... 70 538 ...... naalpoliitika eesmärk. 1 majandusaasta erineb kalendriaastast Aarne Rohtvee ² konsolideeritud andmed 4 ei ole tegutsenud kaht järjestikust majandusaastat * auditeerimata andmed ** justiitsministeeriumi registrikeskuse andmed *** jäänud väiksema käibe tõttu välja TOP 60st **** hilinenud andmed 10 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 reklaam

reklaamitoimetaja Anne Zimbrot 667 0060 e-post [email protected]

Järvamaa ettevõtlus kasvu ootel Järvamaa 2002. aasta oli Järvamaa majandusele tervikuna edukas, keskmisest kiiremini kasvas ka üksikisiku tulumaksu laekumine. Järvamaa inimes- te põhiliseks probleemiks on siiski jätkuvalt tööpuudus. Ettevõtjate põhimureks on aga kvalifitseeritud ja tööd teha tahtvate inimeste nappus, nii et mõtlemisainet tööpuuduse põhjuste kohta peaks jätkuma EDULOOD nii tööandjatele kui töövõtjatele. Järvamaa omapäraks on olnud ja on jätkuvalt intensiivne põlluma- janduslik tootmine, mille edukus, teadagi, sõltub valitsevast ilmastikust ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE TOETATUD PROJEKTID ja turuhindadest. Põllumajandussektorit on viimastel aastatel elavda- nud riigilt saadud toetused, võimalusi põllumajanduse arendamiseks pakub ka Euroopa Liidu abiprogramm SAPARD. Peale põllumajandus- Ussisoosse kerkib puhkekeskus liku tootmise on aasta-aastalt suurenenud edukate puitu ja metalli ümber töötlevate ning jaekaubandusega tegelevate ettevõtete arv. eaaegu 70 kilomeetri kaugusel Tallin- puhkekeskuse püstipanek maksma lä- Tootmisettevõtete kontsentratsioon Järvamaal on suurem Paide ja Pnast keerab tee enne Annat veidra heb, ei osanud päris täpselt ette kujuta- Türi ümbruses, Mäos, Koerus ning Aravetel. Nendes piirkondades on nimega koha peale – Ussisoole. Imekau- dagi. Sügiseks peaks majakarp aga reno- eeldused elujõuliste tööstuskülade arenemiseks väga head. Mäos näi- ni Kõrvemaaga piirneva metsatuka ja veeritud kujul valmis saama, järge jää- teks on ettevõtted asutanud ühishuvide eest seismiseks mittetulundus- Jägala jõe äärde on kerkinud kahekorru- vad ootama sisustustööd.” Kogu kesku- ühenduse Mäo Keskus. Edukate tööstuskülade kõrval on probleemiks seline saunahoone, eeskujulik välikäim- se renoveerimiseks ja arendamiseks lä- väike- ja keskmise suurusega ettevõtete suhteline vähesus. Emori uurin- la ja, nagu ühele korralikule maakohale heb vaja vähemalt pool miljonit krooni, gu põhjal on Järvamaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid 1000 kohane, ka võimas külakiik. Eelmisel puuduoleva raha loodab Randel Baltic elaniku kohta alla kaheteistkümne, mis on Eesti maakondade lõikes üks aastal alustanud ja tollal vaid telkimise ja saada SAPARDi fondidest. väiksemaid näitajaid. kanuurentimise teenust pakkunud osa- Oma ettevõtmist pole Väino Ellandi Ettevõtlike inimeste leidmine ja nende julgustamine ettevõtlusega ühing Randel Baltic loodab aasta jooksul ja Randel Balticu juhatuse esimees Mar- alustamiseks või olemasoleva ettevõtluse laiendamiseks on Järvamaa korda teha Vana-Veski puhkekeskuse gus Tramm siiski kahetsema pidanud. omavalitsuste üks peamisi eesmärke. Laekub ju omavalitsuste peamine peahoone, et seal siis majutus- ja semina- “Koht ja loodus on ju fantastilised! Kin- tuluallikas – üksikisiku tulumaks – just olemasolevate töökohtade pealt riteenust pakkuma hakata. Korralik puu- del on see, et koha hind aja jooksul ei ning ettevõtlikkuse innustamise nimel tasub pingutada. Heaks näiteks saun, mis juba praegu saunalisi ligi mee- Omavahenditest on Vana-Veski puhkekeskuse juurde juba valminud saun. lange,” usub Vana-Veski puhkekeskuse võib siinkohal tuua ettevõtjate tunnustamise omavalitsustes, Albu valla litab, valmis ettevõtte oma vahenditega, püstitamise perspektiivikusse Margus eestvedamisel tööstuspiirkondadesse infrastruktuuri rajamise või Jär- põhimaja esialgseks renoveerimiseks vajaminevad 100 000 krooni saadakse Tramm. Nõu ja jõuga on ettevõtmisele kaasa aidanud nii vallavalitsus, Kõrvemaa va-Jaani valla ettevõtluse toetamise konkursi. Võimalused ja ressursid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) stardiabist. looduskaitseala kui ka kohalik metskond. Külaelanike soosingu on kerkiv Järvamaa ettevõtluse arendamiseks ei ole veel “Oma kapitali on siia ikka päris kõvasti sisse pandud,” räägib Väino Ellandi, puhkekeskus aga juba võitnud – linnulaulu ja tärkava kevade keskel on seal maha kaugeltki ammendunud. Eesti liitumine Euroo- parajasti vana hoone lammutamisega ametis olev Randel Balticu varustaja ja peetud esimesed külakoosolekud ja vallaistungid. Koostöös valla ja külaseltsin- pa Liiduga pakub uusi võimalusi, millede põhiline asjaajaja suhetes EASiga. “Seda, kui palju tegelikkuses korraliku gutega plaanitakse Vana-Veski kinnistule tulevikus ehitada ka laululava. realiseerimise oskus sõltub eelkõige järva- maalastest endist. Albu vald lahendab veemuresid

Üllar Vahtramäe Albu vallavalitsus on EASilt eelmisel aastal infrastruktuuride toetuseks saanud omafinantseeringuks kujunes 63% kogusummast, EAS toetas ettevõtmist 335 000 Järvamaa Ettevõtluskeskuse toetust kahel korral. Saadud raha eest rekonstrueeriti vee- ja kanalisatsioonitrass krooniga. Pea kolmekümnele inimesele tööd andev õmblusfirma on selle tulemu- juhataja nii Ahula kui Albu ettevõtluspiirkonnas. sel jõuliselt oma tegevust laiendama asunud, äsja on valminud kohalikele Ahula ettevõtluspiirkonna probleemiks olid amortiseerunud vee- ja kanali- elanikele täiendavaid töökohti loov uus laohoone. satsioonitrassid. Lisaks halva maitsega joogiveele takistas see ka kümne piirkon- Albu ettevõtluspiirkonna arengut pärssis seevastu asjaolu, et polnud võima- na ettevõtte äritegevust – harvad polnud juhud, mil talvekuudel vesi sootuks lik ära juhtida reovett. Kanalisatsioonitorude rekonstrueerimiseks ja uue üle- Aknatootja koolitas lülijuhte puudus. Kohalikest firmadest suurim, õmblusettevõte Pakpoord, ei saanud pumpla soetamiseks õnnestus Albu vallavalitsusel EASilt saada 340 561 krooni, Sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhinev AS Viking Window on üks viieteist- näiteks amortiseerunud infrastruktuuride tõttu asuda rekonstrueerima tootmis- omafinantseeringu määraks kujunes 25%. Juba on ettevõtluspiirkonnas tööd kümnest Mäo tööstusküla ettevõttest. EASilt sai kvaliteetseid pakettklaasidega hoonet. alustanud kauplus, peagi on tegevust käivitamas ka vaibatöökoda. puitaknad tootev ettevõte kümne alamastmejuhi täiendõppeks eelmisel aastal Praeguseks on rekonstrueeritud 456 meetrit veetrasse, juurde on ehitatud Veemured Albus pole siiski veel lahendatud. Uus taotlus veepuhastusjaama toetust 71 760 krooni. reovee ülepumpla ning 518 meetrit uusi vee- ja kanalisatsioonitrasse. Projekti rekonstrueerimiseks on EASi juba sisse antud. 2002. aastal teoks saanud tootmispindade laiendamise ja töötajate arvu suurendamise kaudu kasvas ASi Viking Window nädalane tootmisvõimsus eelmise aasta lõpuks varasemaga võrreldes 30%. Struktuuriüksuste suurenemine Mäo Keskus panustas tee-ehitusele kolme tootmislüli võrra tingis vajaduse tootmisprotsessi juhtimise allapoole delegeerimise ja uute lülijuhtide järele. Mittetulundusühing Mäo Keskus on positiivne näide kohalike ettevõtete ja EASilt taotles Mäo Keskus raha tööstusküla aukliku ja suurte veokite jaoks “EASi poolt toetatud koolitus oli mõeldud alamastmejuhtidele, keda ootasid omavalitsuse vahelisest koostööst. isegi ohtlikult kitsa sissesõidutee remondiks ning tootenäidiste eksponeerimi- ees uued ülesanded, ning selle tulemusel viidi ellu olulisi muudatusi töökorral- 2001. aasta juunis asutatud katusorganisatsiooni eesmärgiks on ühiste seks vajamineva platsi ehituseks. Eelmise aasta augustis-septembris toimunud duses,” võtab neli kuud väldanud 60tunnise koolituse kokku ASi Viking Window investeeringute kaudu arendada Järvamaa tööstuspargi Mäo tööstusküla. Lisaks tee-ehitus läks maksma 322 567 krooni. EAS toetas ettevõtmist 241 850 tootmisdirektor Ilmar Iva. “Koolitusel osalenud said olulisi algteadmisi inimeste Paide linnale ja vallale kuuluvad ühingusse Paide KEK, puitakende ja uste krooniga, kaasfinantseerijateks olid Paide KEK ja Viking Window. juhtimiseks, meeskonna loomiseks ja uute töötajate adapteerimiseks. Koolituse tootmisega tegelev Viking Window, toitlustusfirma Mäo Grill, klaaspakettide Kokku tegutseb Mäo tööstuskülas 15 ettevõtet 267 töötajaga. 2002. aastal käigus koostati uutele juhtidele ka ametijuhendid, kuhu kirjutati muu hulgas tootja Mäo Klaas, Favora tankla operaator Mäo Taba ja plastikakende tootja investeeriti tööstusparki 13,5 miljonit krooni, uusi töökohti loodi 33. Käesoleva sisse ka õigus ja kohustus tööliste tulemuspalkasid mõjutada.” Itiplast. aasta investeeringute kogumahuks on planeeritud 11 miljonit krooni. ETTEVÕTLUSE ARENDAMISE SIHTASUTUSE (EAS) TOOTED JA TEENUSED

SIHTRÜHM TOETUSE/TEENUSE NIMETUS TOETUSE/TEENUSE KIRJELDUS KONTAKT:

TOETUSED NÕUSTAMISTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Äriplaanide, finantsplaanide, ettevõtte strateegilise arenguplaani koostamine; juhtimisalased konsultatsioonid; partneriotsingud; kvaliteedi juhtimine; kohalik ettevõtluskeskus (EVK) või EAS, POTENTSIAALSELE Toetus kuni 15 000 kr kalendriaastas. Omafin 50% kogumaksumusest. turu- ja turundusuuringud; tootmis- ja tehnoloogiaalane nõustamine. tel: 627 9720 JA ALUSTAVALE ETTEVÕTLUSKONSULTANT (tasuta nõsutamisteenus) Konsultatsiooniteenused. kohalik EVK või EAS, tel: 627 9720 ETTEVÕTJALE STARDIABI (tagastamatu rahaline toetus) Masinate, seadmete ja/või muu projekti käivitamiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine; tootmis- ja/või teenindushoonete renoveerimine. kohalik EVK või EAS, tel: 627 9720 Toetus kuni 75% (kuni 100 000 kr ühe taotluse kohta). Omafin 25%. EAS Ida-Viru Agentuur, tel: 033 95 600 EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel: 07 386 000 ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, ettevõtte e.k www.aktiva.ee (tasuta informatsioon ja nõuanne läbi Interneti) juhtimise kohta. v.k rus.aktiva.ee EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti ja rakendusuuringuprojekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid (nt uute EAS, tel: 6 27 9700 (tagastamatu rahaline toetus ja laen) toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamise ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt Toetus eeluuringul kuni 75%; rakendusuuringul kuni 50%; rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja tootearendusel 25%. Laen rakendusuuringul ja tootearendusprojektidel teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste arendusprojektidega seonduvaid kulusid lähtuvalt kuni 75%. Omafin vähemalt 25% projekti kuludest. konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine).

TOETUSED ETTEVÕTJA INFOVÄRAV AKTIVA Informatsioon ja nõuanded ettevõtlusalaste regulatsioonide, avaliku sektori teenuste, ettevõtjale suunatud ürituste, ettevõtte asutamise, ettevõtte e.k www.aktiva.ee TEGUTSEVALE (tasuta informatsioon ja nõuanne läbi Interneti) juhtimise kohta. v.k rus.aktiva.ee JA LAIENEVALE EESTI JUHTIMISKVALITEEDI KESKUS Juhtimiskvaliteedialane informatsioon; koolitused ja konsultatsioonid; juhtimiskvaliteediga seonduvad uuringud; võrdlusuuringute läbiviimine; info EAS, tel: 627 9440 ETTEVÕTJALE (tasuta informatsioon) kvaliteedialastest sündmustest, artiklitest ja kirjutistest; info juhtimiskvaliteediga tegelevatest organisatsioonidest. NB! Keskuse tegevus hõlmab nii www.ejk.info era- kui ka avaliku sektori organisatsioone. KOOLITUSTOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Koolitusfirma poolt pakutavad ärialased koolitused ettevõtjatele. kohalik EVK või EAS, Toetus kuni 7000 kr kalendriaastas. Omafin 50% kogumaksumusest. tel: 627 9720 ÜMBERÕPE JA TÄIENDKOOLITUS (tagastamatu rahaline toetus) Ettevõtjate koolitusprojektid kohaliku tööjõu erialase kvalifikatsiooni tõstmiseks; ettevõtjate majandustegevuse laiendamisega seotud uute töötajate kohalik EVK või EAS, Toetuse alammäär 10 000 kr. Omafin olenevalt koolitusest 30–75%. erialane väljaõpe; kaasaegses tootmises vajalike uute erialade ja oskuste omandamine. tel: 627 9720 MESSITOETUS (tagastamatu rahaline toetus) Messil osalemisega seotud kulutused (osavõtutasu; messiboksi maksumus, messil stendide rentimise, ülespanemise ja ekspluatatsiooniga seotud kohalik EVK või EAS, Toetus kuni 9 000 kr kalendriaastas. Omafin vähemalt 50%. kulud, messiks vajalike reklaammaterjalide väljaandmise kulud). tel: 627 9720 EKSPORDI INFOKESKUS Informatsioon välisriikide majandusülevaadete, välisturgude sektorspetsiifiliste uuringute, välisnäituste, välisriikide tollitariifide, seadusandluse ja EAS, tel: 627 9440 (info ja nõustamine) importööride kohta. VÄLISMESSI TOETUS (tagastamatu rahaline toetus). Kompenseeritakse ühisstendi pinna ja ekspositsiooniga seotud kulutused. EAS, tel: 627 9440 Toetus fikseeritud summa olenevalt välisnäitusest. Omafin vähemalt 50%. INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE TOETUS Piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku tehnilise infrastruktuuri välisvõrkude väljaehitamise ja rekonstrueerimisega seotud projektid; kohalik EVK või EAS, (tagastamatu rahaline toetus). piirkonna ettevõtjate majandustegevuseks vajalike ühendusteede ehituse ja/või rekonstrueerimise projektid. NB! Toetust võivad taotleda ka tel: 627 9722; 627 9724 Toetuse alammäär 100 000 kr. Omafin 35–50%. kohalikud omavalitsused; ettevõtjate ühendused (mittetulundusühingud ja sihtasutused, mille eesmärgiks on kindlas piirkonnas või territooriumil EAS Ida-Viru Agentuur, tel: 033 95 609 tegutsevate ettevõtjate omavahelise koostöö korraldamine ja ühiste probleemide lahendamine). EAS Lõuna-Eesti Agentuur, tel: 07 386 000 EEL-, RAKENDUSUURINGU JA TOOTEARENDUSPROJEKTIDE TOETUS Eeluuringu toetusega finantseeritakse tehnoloogilise arendusprojekti või rakendusuuringuprojekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid (nt uute EAS, tel: 6 27 9700 (tagastamatu rahaline toetus ja laen) toodete, tehnoloogiate või teenuste väljatöötamise ettevalmistamiseks ettevõtetes). Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse otseselt Toetus eeluuringul kuni 75%; rakendusuuringul kuni 50%; tootearendusel rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate ja 25%. Laen rakendusuuringul ja tootearendusprojektidel kuni 75%. teenuste arendamiseks. Tootearenduse toetusega finantseeritakse otseselt tehnoloogiliste arendusprojektidega seonduvaid kulusid lähtuvalt Omafin vähemalt 25% projekti kuludest. konkreetse projekti spetsiifikast (nt uute toodete, protsessitehnoloogiate või teenuste arendamine ja väljatöötamine ning olemasolevate täiendamine).

TOETUSED TEADUS- EEL- JA RAKENDUSUURINGU TOETUS (tagastamatu rahaline toetus). Eeluuringu toetusega finantseeritakse rakendusuuringu projekti ettevalmistamisega seonduvaid kulusid. Rakendusuuringu toetusega finantseeritakse EAS, tel: 6 27 9700 ASUTUSTELE Toetus eeluuringul kuni 75%; rakendusuuringul kuni 50%. otseselt rakendusuuringu projektiga seonduvaid kulusid; projekti tulemused peavad olema kasutatavad uute või olemasolevate toodete, tehnoloogiate Vaata ka Omafin vähemalt 25% projekti kuludest. ja teenuste arendamiseks. www.estag.ee Kolmandale ja avalikule sektorile mõeldud EASi toetusi/teenuseid tutvustatakse järgmises Äripäeva TOPis. Järvamaa 2002 Äripäeva lisa 24. aprill 2003 11

toimetaja Tarmo Riisenberg tel 667 0049, e-post [email protected] v isioon Järvamaa arengu eelduseks on hea asukoht ja Eesti parimad mullad

Järvamaa majandusliku arengu eelduseks on ol- te osatähtsus tööjõus (alla 10%), millega ollak- oma ekspordiorientatsiooniga tootmise välja, nud hea asukoht ja Eestimaa parimad mullad. se koos Võrumaaga Eesti maakondade “sabas”. teiste maakondade seas ka Järvamaale. Maa- Majandus on valdavalt kohalikku laadi: põllu- Järvamaa tulevast arengut määrab tugevalt konda tuleb ka senisest enam välisinvesteerin- majandus, sealt tuleva tooraine ümbertöötami- tema asukoht (pealinna suhteline lähedus, hea guid, samas on niisuguse tööhõive saamisel Har- ne, metsa-puidutööstus, ehitusmaterjalide toot- ühendus magistraalidega), nimetatud mõju on jumaa ja Põhja-Raplamaa vallad Järvamaa jaoks mine. Teenindussektori osatähtsus on teiste Eesti selgelt positiivne. Koos Läänemaa, Raplamaa ja tugevad konkurendid. Uued tööstused Järva- maakondadega võrreldes madalaim, põlluma- Lääne-Viruga moodustab ta koos pealinnaga maal saavad olema pigem väikesed ja keskmi- janduses hõivatute osatähtsus kõrgeim. Tööstu- funktsionaalselt sulanduva Tallinna suure ringi. sed kui suured. Suuremate ettevõtete püstipa- sele on iseloomulikud pigem suuremapoolsed, Helsingiga võimenduvalt integreeruva Tallinna nekut piirab sobiva tööjõu puudus. ehkki mitte väga suured ettevõtted. poolt saadakse kasvuimpulsse ja investeeringuid. Tööhõive teenindussektoris, mis seni on Jär- Järvamaa majanduskompleks on suhteliselt Seetõttu võib eeldada, et aastaks 2010 on Jär- vamaal väga madal, tõuseb tulevikus kindlasti. konservatiivne, aga osutunud viimasel aasta- vamaa koht Eesti maakondade pingereas prae- Suureks plussiks on siin Järvamaa head logis- kümnel küllalt stabiilseks ja tundub, et suudab gusest parem. Samas, sarnaselt teiste suure rin- tilised eeldused. See võimaldab arendada väga esialgu ka küllalt stabiilselt jätkata. gi Harjumaa-väliste maakondadega ei pruugi erinevaid, valdavalt kodumaisele tarbimisele Tõsi, tööpuudus on Eesti keskmisest kõrgem, areng ulatuda maakondade perifeersematesse orienteeritud teenuseliike: sõidukite remont, kuid tervikuna on tööhõive viimasel viiel aastal servadesse. Mäo-Paide-Türi arengukoridori edu- mitmesugused ladustamis- ja kättetoimetamis- vähenenud siiski suhteliselt mõõdukalt. Rahvas- kas areng ja Tallinna–Tartu kiirtee valmimise teenused jne. Eesti üldise arenguga selliste ko- tiku vähenemine on, eriti võrreldes Kagu- ja Lõu- soodne mõju elustavad maakonna elu tundu- dumaiste teenuste turg laieneb. Samas pidurda- na-Eesti maakondadega, olnud väike. valt. Ka osa põllumajanduslike majandite kes- vad teenindussektori arengut Järvamaal siiski Maakonnas on oma “siseperifeeriad”, aga kuste juurde võib eeldada majandusaktiivsuse mitmed olulised tegurid: madal linnastumise väga suuri arenguvahesid pole seni tekkinud. polariseerumist. aste, Tallinna kui teenuste tarbimise koha suh- Kinnisvaraturul on viimastel aastatel olnud Erik Terk Samas maakonna idaserva valdades tuleb tõ- teline ligidus, senine madal ettevõtlusaktiivsus märgata mõningat elavnemist, siiski on kinnis- Eesti Tuleviku-uuringute siselt võidelda perifeeriaks muutumise vastu. (just väikeettevõtete arv 1000 elaniku kohta), varaturg veel nõrgalt välja arenenud. Tehingute Instituudi direktor Palju sõltub seal sellest, kas asulate põhiettevõ- kõrgharidusega inimeste väike osatähtsus töö- maht 1000 elaniku kohta on kõrgem kui Jõge- tetes (nt masinaehitus Koerus) õnnestub edu- jõus. vamaal ja Lääne-Virus, aga madalam kui Viljan- kalt jätkata. Samas majandusstruktuurilist mit- Ehkki, võrreldes teiste maakondadega pole dimaal ja Raplamaal. Järvamaa eripära on see, mekesistamist nõuab Ida-Järvamaa kindlasti. Järvas kui tervikus eeldused turismiks just eriti et on hakatud müüma ka suuremaid põlluma- Tallinna-poolse Kõrvemaaga ei tohiks arengu- head, võib sel majandusharul olla tulevikus siis- jandusliku maa kogumeid. sesse küll evitatakse, kuid käibest annavad va- probleeme tekkida, seal võib ette näha asustus- ki teatud lokaalne tähtsus (Piibe maantee piir- Viimastel aastatel on Järvamaal toimunud nad tooted lõviosa ja ka uuendused ise on tava- tiheduse ja ka töökohtade kasvu (rekreatsiooni- kond, Kõrvemaa). Seda juhul, kui suudetakse palkade kasv, kuid seda võib pidada siiski pigem liselt vaid modifikatsioonid, mitte põhimõtteli- piirkond). välja arendada sobiv, omavahel seotud niðitoo- mõõdukaks kui kiireks, vähemalt esialgu pole sed. Ettevõtete uuenduskulutused on minimaal- Järvamaa praegune majanduslik spetsialisee- dete kogum. Maakonna Tallinna-poolses osas sellest ohtu konkurentsivõimele näha. Palgad sed. ritus (põllumajandus, mitut laadi kohalik töös- tuleb tulevikus arvestada ka tööjõu päevast pen- on natuke kõrgemad kui Lääne-Virus ja natuke Demograafiline situatsioon on majanduse tus (toiduained, puittooted, ehitusteenused, ehi- deldamist pealinna vahet. Kinnisvarahindade madalamad kui Raplamaal. Palgavahe Tallinna- arenguks pigem soodne, tööealise elanikkonna tusmaterjalid)) modifitseerub, kuid mitte väga vahe Tallinna lähipiirkonnaga väheneb, samuti ga on natuke vähenenud, siiski on Järvamaa osatähtsus on küll Eesti keskmisest madalam, kiiresti. Põllumajandus säilitab oma olulise rol- palgatasemete vahe. palgad võrreldes pealinna omadega madalad kuid seda eelkõige laste, mitte pensionäride kõr- li, ka tööhõives, kuid seal hõlmatud väga suur Võtmetegurid arengus, millele tähelepanu (alla 70%). ge osatähtsuse tõttu. Ühelt poolt on see eeldus töötajate hulk paratamatult väheneb. Võib eel- pöörata: tööjõu haridustase, majanduse mitme- Ettevõtete arv 1000 elaniku kohta on Eesti majanduse arenguks tulevikus, teisalt seab ka dada, et kohalik tööstus suuresti säilitab oma kesistamine, innovatsioon, väikeettevõtluskul- maakondadest üks väiksemaid. Muret teeb ette- ülesandeid täiendava tööhõive loomisele. senise profiili, mõneti aga ka mitmekesistub. tuuri levik. võtete madal innovatiivsus. Uusi tooteid ja prot- Nõrgaks punktiks on kõrgharidusega töötaja- Arvata võib, et mõni Tallinna ettevõte viib Samal teemal räägiti 23.aprillil toimunud Järvamaa ettevõtlusseminaril ommentaarid k Põllumajandus jääb tööandjaks

saematerjalile enne eksporti- majandusnäitajates. Nii ei üle- mist lisandväärtuse andmiseks tanud 2002. aastal töötute arv Kõrgharidusega töötajate puudus Henn Sokk uued tootmisüksused. Imavere kordagi 2001. aasta oma, sama maavalitsuse saeveski juurde ehitati põhili- tendents on jätkunud 2003. annab Järvamaal tunda ettevõtluse- ja selt ekspordi tarbeks töötav aastal. arenguosakonna puidupelletite tootmise ettevõ- Maakonna majandus on are- juhataja te. nenud territoriaalselt suhteli- Järvamaa ettevõtluses on et on ka, mille üle uhkust tun- Järvamaa domineerivad majan- Metallitööstusega tegeleva- selt ühtlaselt. Probleeme oli toodud välja ühe suurima nõr- da. dusharud on põllumajandus ja tele Termoranile, Paide Masi- Lehtse vallas, kui harvenes Richard Dobrus kusena madalat innovatiivsust. Tulevikuvisioonides on sellele tuginev toiduainetöös- natehasele, Jalaxile, Koneskole, raudteeliiklus Tallinnaga. Sealt Viking Window ASi Võib-olla statistiliste keskmiste tõesti üks tähtsamaid arenguid tus, metsamajandus, endiste Aravete Metallile, Mäo Meise- paljud käivad Tallinnas tööl. turundusdirektor järgi see tõesti ei ole kõrgel ta- lähenemine Tallinnale. Järva- kollektiivmajandite ja üleliidu- lile, Metrele jt on lisandunud Uute töökohtade loomiseks semel, aga päriselt selle väite- maa ettevõtja peab juba täna liste tehaste tsehhide baasil tek- Koerus asuv kiiresti arenev on maakonnas asutud rajama Tuleb nõustuda, et kõrgharidu- ga nõustuda ei tahaks. sellele mõtlema. Loomulikult kinud metallitöötlemisettevõt- elektroonikaettevõte Jutron- tööstuskülasid. Imaverest oli sega töötajate puudus annab Rida uusi ettevõtteid Järva- toob see kaasa ka investeerin- ted ning ehitusettevõtted. Sel- Baltic, kes soovib lähiaegadel juba juttu, suuri lootusi on Järvamaa ettevõtluses tõesti maal on sootuks uue põlvkon- gutekliima üldise paranemise. line tootmise struktuur on ka suurendada oma töötajate arvu Mäol, kuid see seisab uue tunda. Tippjuhte ja ka tugevaid na tehnoloogia lipulaevad. Me- Takistuseks sellel suunal on mõistetav, sest Järvamaal paik- 40–50 töötajani. maanteetrassi taga. Tegeldak- spetsialiste on vajaka ja tuleks tallmööblit tootev firma Jalax Järvamaal Mäo piirkonda lä- nevad Eesti ühed viljakamad Võib eeldada, et põllumajan- se Aravetega, enam edenenud tõsiselt mõelda, kuidas situat- käivitas automaatliini, mis nii biva Tallinna–Tartu maantee mullad ja pikaajalised tootmis- dus säilitab ka lähitulevikus on Koeru. Koeru pole kunagi siooni parandada. Samas ei ole investeeringute mahult kui ka tänaseks ikka veel alustamata kogemused võimaldavad kaha- olulise rolli tööandjana, kuid olnud maakonna perifeeria, olukord sugugi lootusetu. Tä- tehnoloogiliselt uudsuselt oli projekteerimistööd. neva põllumajandustootmise seal hõivatud töötajate hulk pa- veel vähem on ta seda praegu. nane pilt näitab ka seda, et rida sündmus kogu Eestis. Koerus Sellest projekteerimise vaa- puhul suhtelist konkurentsi- ratamatult väheneb. Tööstus Koeru tegemised ja saavutused ettevõtteid on suutnud omale tegutsev ettevõte Konesko suu- kumist on tekkinud suletud eelist võrreldes paljude teiste säilitab oma senise profiili, mõ- vääriksid eraldi käsitlemist. juhid-spetsialistid “sisse tuua” dab kiiret arengut teha metal- ring, kus kannatajaks ettevõt- Eesti piirkondadega. Maakon- neti aga mitmekesistub. On as- Asend riigi keskel, kommu- isegi Tallinnast. Kui nüüd sidu- litööstuses ja seda eelkõige luskeskkond. Nimelt ei saa nas paiknevad riigi kõige edu- tutud esimene samm põlluma- nikatsioonide areng ning Tal- da see teema soodsate kinnis- tänu tänapäeva tehnoloogiale ilma vastava projektita oma- kamad farmid. jandustootjate ühistegevusena linna lähedus tõstavad Järva- varahindade, kommunikatsioo- ja uutele toodetele. Viking valitsused edasi minna oma Algselt kohaliku ressursi uue lihatööstuse rajamiseks maa atraktiivsust elu- ja inves- nide ja elamukruntide arendu- Window AS on paari aastaga detailplaneeringutega, mida töötlemiseks ehitatud suured Paidesse. teerimiskohana. Esimesed in- sega, oleks võimalik ka juhte- kasvanud Eesti üheks juhtivaks omakorda vajaksid ettevõtjad, saeveskid on oluliselt laienda- Maakonnas omal ajal kiirelt vesteerijad – JutronBaltik, Ka- spetsialiste Järvamaale elama puitaknatootjaks just tänu oma et planeerida oma arenguid ja nud tooraine varumise piirkon- läbi viidud ümberstrukturee- lev jt – on kohal. Kõik järgmi- meelitada. toodangu innovatiivsusele. Nii investeeringuid. da. Nende juurde on tekkinud rimine on hakanud kajastuma sed on oodatud ja teretulnud. Äripäeva tasuta lisa Järvamaa TOP 24. aprill 2003

Ä ripäev Järvamaal Järvamaa: Samal teemal räägiti 23.aprillil toimunud kas ääremaa? Järvamaa ettevõtlusseminaril

Kuigi see pealkirjas väljenda- Seeläbi muutub Järvamaa muidu soodne asend olukord, kus maakonna üks perspektiivsemaid te endale just sellise töötaja, nagu ta vajab. hoopis probleemiks. tööstusasulaid tegutseb vaid olemasolevate või- “Ka on meie palgad suhteliselt kõrged ja see tud mõte võib esmapilgul Sama arengut tunnetavad ka kohalikud ette- maluste piirides, erilisi arenguid selles valdkon- hoiab töötajad paigal,” kinnitab ettevõtte di- tunduda absurdsena, räägi- võtjad. ASi Paide Vesi juhataja Jaan Madise nas pole praegu ette näha. rektor Toomas Agasild. takse viimasel ajal üha enam sõnul tingivad ääremaa staatuse väljaarenemise Samas ei piirdu kiirtee mõju ainult Mäo kolm- Samas ei jaga kõik seisukohta, et Järva- eelkõige tootmisse suunatud investeeringute vä- nurgaga, sest kiirtee rajamine võimaldaks ka maad on tabamas järjest süvenev ääremaas- sellest, et Järvamaa on muu hesus ja riigiasutuste äraviimine Järvamaalt. Järvamaal ja Paidel muutuda Tallinna eeslin- tumine. Nii peaksid Türil tegutseva Koma Eestiga võrreldes langemas “Suuremad tõmbekeskused – Tallinn, Tartu, Rak- naks. Selline areng muudaks nii kohalikke kin- Ehituse juhataja Raivo Pinki sõnul Järva- vere, Viljandi ja Pärnu – arenevad eest ära ja nisvarahindu kui ka tooks täiendavat tööd ko- maa ettevõtted ja maakonna juhid pigem pro- ääremaa staatusesse. Järvamaa oma väiksema potentsiaaliga ei ole halikele ettevõtjatele. “Peamiselt oleks Järvamaa pageerima maakonna suurepärast asendit, suuteline nendega edukalt võitlema,” arvab ta. nii atraktiivne eelkõige nn ökopagulastele, kes mitte aga rääkima sellest, et Järvamaa hää- Tarmo Riisenberg Põhjusi, miks Järvamaa ääremaas- ei taha Tallinna betoonil ja asfaldil bub. “Tegelikult on ju kõik olulisemad kesku- tumisest räägitakse, on teisigi. Nii elada,” kinnitab Järva maavalitsuse [email protected] Järvamaa sed meist vaid tunni aja kaugusel ja see on näiteks pole juba mitme aasta vältel majandusosakonna juhataja Toomas võrreldes teiste maakondadega oluline eelis,” ettevõtted ja Mõne teise Eesti maakonnaga võrreldes edenenud Tallinna–Tartu kiirtee ehi- Tipi kinnitab ta. on Järvamaa justkui eelistatud seisundis, sest tamine, mis valminuna võiks tuua Jär- maakonna juhid Veel üks teema, mida Järvamaa Tihti näitab ka elu ise, et maakonna asu- paikneb suurte maanteede ristumiskohas vamaale nii uusi investeeringuid kui peaksid propa- arengust rääkides puudutatakse, on koha ärakasutamine toob pigem kasu kui kah- praktiliselt keset riiki, ka on erinevad kesku- ka uute elanike kaudu täiendavat geerima maa- nn ajude äravool maakonnast. Tal- ju. Nii näiteks tegutseb maakonna suurim sed (Tallinn, Tartu, Pärnu, Rakvere, Viljandi) maksuraha eelarvesse. Järva maava- konna suurepä- linn oma kõrgemate palkade ja suu- ehitusfirma, Paide MEK, rohkem väljaspool vaid tunnikese autosõidu kaugusel. Samas litsuse arengu- ja planeeringuosakon- rast asendit. remate võimalustega on Järvamaale maakonda kui Järvamaal. “Loomulikult tä- räägitakse Järva maavalitsuses juba pikemat na juhataja Henn Soku sõnul pole piisavalt lähedal, et andekamaid ja hendab töötamine väljaspool maakonda aega sellest, et maakonda ähvardab oma seetõttu võimalik hetkel arendada Mäo ettevõt- tublimaid inimesi ära meelitada. See aga tähen- täiendavaid kulutusi, kuid siin pole meil kah- heast asukohast hoolimata siiski ääremaaks luspiirkonda. “Kuna praegu ei ole selge, kus sealt dab kohalikele ettevõtjatele vajadust koolitada juks tööd,” kinnitab ettevõtte juht Olev muutumine. uue kiirtee täpne trass kulgema hakkab, on kõik endale uusi töökäsi nende asemele, kes on pare- Saksniit. Sellise lähenemise õigsust näitab Põhjusi selleks on mitmeid, kuid maava- detailplaneeringud seal külmutatud,” kinnitab mate võimaluste hankimise huvis Järvamaalt kas või Paide MEKi käibe kahekordne kasv nema kt Tähte Milti sõnul on peamiseks ta. Paraku pole selles olukorras lähemal ajal lahkunud. Eriti keeruline on olukord kõrghari- möödunud aasta jooksul. ääremaastumise tunnuseks see, et mitmed muutusi loota, sest praegu puudub maantee- dust omavate noortega, kes Järvamaal endale riigiasutused on hakanud oma maakondlik- ametil kiirtee Mäo asulat läbiva lõigu täpne pro- perspektiivi nägemata mujale suunduvad. ke keskusi maakonnast minema kolima. Nii jekt, koostatud on vaid eskiislahendus, mis mää- Puuduv tööjõud paneb aga näiteks Mäos Haritud noorte äravool Järvamaalt võib tulebki mõne riigiasutusega suhtlemiseks ratleb 500 meetri laiuse koridori, kust tulevane puitaknaid ja -uksi tootva Viking Windowsi ise millalgi tähendada tootmise lõppu hoopis kas Rakverre või siis Pärnusse sõita. maantee hakkab läbi jooksma. Tagajärjeks ongi endale töötajaid koolitama, sest nii saab ettevõ- maakonnas. Foto: Julia-Maria Linna