No 11 november 2013 hind 2.20 €

Narva muusikud ja muusikaelu

Muljeid “Estonia maja 100” pidustustelt

Kes on flöödi TÄHTmängijad? Oleg

Pissarenko 11/2013 43 44 11/2013 11/2013 Muusika novembrinumbri üks oluline osa on pühendatud Narva muusikaelule. Ida- Virumaal toimub palju põnevat, inimesed on seal ärksad ja tegusad ning sealt sirgub üha uusi ja uusi muusikuid. Üks sealt K A V A pärit mees on meie kaanepersoon Oleg KES? 2 Margus Haav. Prii lapse ilm. Intervjuu Oleg Pissarenko. Kohapealsest elust kõnelevad Pissarenkoga Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli UUDISEID MAAILMAST 8 Nele-Eva Steinfeld, Ivo Heinloo. Muusika­ Štšura ning jazzielust vanameister Boriss uudiseid maailmast TÄHT Paršin. 12 Leonora Palu. Emmanuel Pahud SÕLM 15 Aleksandra Dolgopolova. Sise- ja välisvaade Ia Remmel Narva muusikaelule 17 Madli-Liis Parts. Narva jazzielu mootor Boriss Paršin PILK 19 Teistmoodi muusikapäev. Muljeid ja arvamusi 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval Eestis toimunud kontserdiprogrammist Peatoimetaja Ia Remmel [email protected] Toimetaja Virge Joamets [email protected] MULJE Toimetaja Joosep Sang [email protected] 22 Einike Leppik. Viis vaadet ühele ruumile ja Turundusjuht Herje Tamm [email protected] üks remiks. EMTA Sügisfestivalist Kujundaja Ande Kaalep [email protected] Keeletoimetaja Kulla Sisask 24 Loone Ots. Estonia welcome, ehk Triinu saatu- sest. “Estonia maja 100” juubelipidustused Rahastaja EV Kultuuriministeerium 27 Maria Mölder. Lugu Estonia saladuslikust libli- Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital kast. Tõnu Kõrvitsa ooperist “Liblikas” Väljaandja SA Kultuurileht Voorimehe 9, 10146 Tallinn 29 Ivo Heinloo. Kitarristide pidu Viljandis

Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus 30 Ivo Heinloo. Peter Bernstein – jazzitraditsioo- Toimetus: Voorimehe 9, Tallinn 10146 nide tõrvikukandja Toimetuse telefon 6 833 107 Kodulehekülg: www.ajakirimuusika.ee UUDISEID EESTIST Trükitud Pajo trükikojas 33 Muusikauudiseid Eestist Pärnu mnt. 58, Sindi linn, 86703 Pärnumaa ISSN 1406-9466 PLAAT © Eesti Muusikanõukogu 39 Heliplaatide tutvustus

Tellimine: AS Express Post Peterburi tee 34-5, Tallinn 11415 Tel 617 7717, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 1,47 eurot number Aastatellimus 23 eurot Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 19 eurot. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele.

Tellimine: [email protected], Oleg Pissarenko. muusika [email protected] foto Andres Keil

11/2013 1 FOTO RUTH SOTNIK Prii lapse ilm Intervjuu Oleg Pissarenkoga

MARGUS HAAV ajakirjanik

leg Pissarenko on mitmekülgne Alustame algusest. Nägid ilmavalgust Narvas? Jah, sündisin seal ja lapsepõlv möödus seal. Elasin Narvas mees. “Jazzkaare” ema Anne Erm esimesed seitseteist aastat. Natuke rohkem kui pool elu peab teda Tartu kõige aktiivse- tagasi tulin sealt ära, läksin Tallinna ja sealt edasi veel mitmesse kohta. Narva oli lapsepõlvelinn, sealt on mul maks muusikuks. Olegi jagub mu esimesed mälestused. Kodu ja kõik muu... Oõpetama, korraldama, muusikat looma ja On need mälestused ilusad? mängima. Temaga juttu ajades süvenes Ahaa, ma saan aru, millele sa vihjad. Narva kuvand pole minus järk-järgult vana veendumus, et meie kultuuriruumis praegu kõige parem. Mul on tege- likult selle pärast valus. Oma lapsepõlves ma ei tajunud head muusikat loovadki head inimesed. kuidagi, et elan justkui kehvas kohas.

2 11/201311/2013 Tõsi, selline tunne tekkis üheksakümnendate alguses, siis kuulame üle! Ja võtabki telefoni välja, otsib Youtube’ist vasta- muutus küll palju. Väga paljud inimesed jäid selles linnas va lingi ja kuulamegi kohe. tööst ilma. Kreenholmi manufaktuuris olid suured koonda- Aeg on ikka absoluutselt teine. Ega see muidugi halb ole. mised. Muide, minu vanaisa oli omal ajal manufaktuuri di- rektor, tema alluvuses töötas 11 000 inimest! Ma nägin ise Sa rääkisid sellest, kelle muusika järgi kitarri mängi- pealt, kuidas paljud jäidki oma tööst ilma, siis muutus linn ma õppisid. Aga kui vana sa siis olid ja kust sa selle ki- tõesti. Päris lapsepõlves aga oli see hästi tore koht, kõik need tarri üldse said? tsaariaegsed punastest tellistest majad ja muu... Elasin ise ilu- Olin nii 11–12-aastane. Mu isa mängis kitarri ja kust see sas majas, mis oli ehitatud aastal 1900. Fantastiline hoone pisik ikka mujalt tuleb kui kodust. Esimesed akordid näi- Kreenholmi linnaosas. taski tema ette. Esimene pill osteti Peterburist. Selle pilli- ga mängisin ära isegi mõned Otsa kooli esimese poolaas- Mul isiklikult on ka nii sellest linnast kui tervest Ida-Viru­ ta erialaeksamid, aga ta läks lõpuks ikka katki. maast ainult toredad mälestused. Ilus ja teenimatult hül- jatud koht. Kui palju sul kitarre praegu on ja mille järgi sa neid Just! üldse valid? Mul on olnud igasuguseid pille. Ühel hetkel ma müüsin neist Ilmselt on just tänu vene kultuuriruumile sinu mõjuta- enamiku koos pillivõimudega maha. Ostsin endale ühe firma jateks kunagised suurepärased vene rockgrupid, nagu Ovation akustilise kitarri. Sellega on pikem lugu! Kas räägin? Kino, Alisa ja DDT? Kui olulisel kohal su teismelisepõlves muusika oli, arvestades, et sellistel eluaastatel ongi muu- Muidugi räägi! sika üks identiteedi olulisi märke ja samas kujundajaid. Mul oli kord Taanis üks pikem kontserdireis, koos Taavo Muidugi, ega minagi olnud erand. Kõik inimesed fännavad Remmeli ja Tanel Rubeniga. Ühe väikese linna teatrimajas oli selles eas midagi. Minu iidolid olidki pärit nii Vene kui Lääne meil siis kontsert. Pärast esimest setti tõusin püsti ja hakkasin rockist. Venemaalt tõesti need, keda sa nimetasid. Eriti mui- minema lavalt vaheajale. Ei tea, kuidas see juhtus, aga tõmba- dugi Kino liider Viktor Tsoi, kes oli suur noorte iidol üle ter- sin jalaga kogemata pilli ümber ja nii õnnetult, et see läks ve Nõukogude Liidu. Tema poeesia oli võimas! Just tema ja pooleks! Jim Morrisoni lugude järgi ma õppisingi. Morrisoni luulest Publiku jaoks oli see muidugi elamus, mina aga sain šoki. õppisin inglise keelt, Tsoi muusika järgi aga kitarri mängima. (Muheleb.) Toodi siis mulle kiiruga mingi teine pill, kuidagi Kuulasin palju Lääne bände, nagu Queen ja The Beatles, mängisin sellel ka kontserdi ära. Järgmine esinemine pidi ole- tegime bändi. Nii nagu see käib. ma Rootsis. Siis tõi üks kohalik muusik mulle asenduspilliks oma Ovationi. Ma mäletan, et see oli ikka väga eriline koge- Need Lääne bändid on tänapäevani väga hästi tuntud, mus. Sain aru, et see on minu pill. Siis müüsingi kõik ära, mis aga mis puutub näiteks Kinosse, siis teda tänapäeval mul oli, et Ovationi osta. Väga kallis pill minu jaoks, tellisime Eestis eriti enam ei mäletata. Hirmus kahju. ta USAst ühe Tartu poe kaudu. Ei need unusta, keda ta omal ajal puudutas. Kultuuriruum Praegu ehitab Tartu pillimeister Halvo Liivamägi mulle on täna hoopis teine, praegused noored ei saagi seda infot uut kitarri, spetsiaalselt minu soovide järgi. Detsembriks kätte. Eks see sõltu ka palju sellest, kus sa elad. Oleks ma peab valmis saama. Siiani aga olen tõesti hakkama saanud ai- Lätis kasvanud, küllap oleksid siis ka teised asjad mõjuta- nult ühe pilliga. Vahepeal ostsin tegelikult ühe veel, et mängi- nud. da paralleelselt kahe erineva häälestusega. Kontserdil on sel- leks tingimata vaja kahte erinevat pilli. Ehk kipub muusika võlu natuke ka seetõttu kaduma mi- nema, et nüüd on kõik ju sisuliselt ühe hiireklikiga kätte- Häälestusest rääkides meenus mulle Pat Metheny, kelle- saadav. Meenutan vahel ikka heldimusega aegu, kui sai ga sind muide sageli on võrreldud. Tema mängib aeg-ajalt raadiost lindistada. Muud varianti lihtsalt polnud! 42-keelset ja nelja kaelaga Picasso kitarri! Väga huvitav Jah, sina mäletad ka seda. Minu lapsepõlves oli nii, et moes vaadata. Ei tea muidugi, kas see lahendab probleeme roh- oli see, mida sinu vanem vend kassetilt kuulas. Mul oli nii, et kem kui tekitab... tädipoeg tuli Peterburist, tõi kassetil kaasa Doorsi või Alisa (Naerab.) Ei tea jah. albumi ja see saigi kohe väärtuslikuks. Just see, mis käes, oligi väärtuslik, midagi muud lihtsalt polnud. Sulle on igal juhul oluline vahetu kontakt kuulajaga. See on õige. Mina ei laula, teen instrumentaalmuusikat. Ilusad ajad! Oletame, et lähen näiteks poodi, seal on üks instrumentaal- Olid jah! (Naerab südamest.) Tänapäeval on ikka hoopis teisi- muusika album ja ma panen selle peale. Isegi kui ma esitajat ti. Vaatan näiteks oma õpilasi Elleri koolist. Tulevad tundi, tean, on ikkagi omamoodi müstiline, kas see mind puudutab nutitelefon taskus, ja küsivad, et mis lugu ma pean õppima, või siis mitte. See oleneb kõik sellest, mis võnked ja energia

11/2013 3 “Olegi muusika austajad teavad, et juba BBC uudistediktoritele olevat omal ajal ikka südamele koputatud, et nad õige kaua on kitarrist loonud minima- vahel oma tekstiga natuke sassi ka läheksid, muidu peetakse neid masina- listlikku muusikat, mis peaks tooma teks! meid tagasi kõige algusse, jätma eba- No see on seesama jutt jah! olulise, välise ja pöörduma endasse.” Kumba sa üldiselt eelistad, kas kont- serti või stuudioalbumit? Postimees Igal juhul on kontserdivariant kõige parem. Nii saab inimestega otseühen- duse. Kõik ju loevad statistikat, kui Viimasel Ukraina Rahulik hetk kodus. Ideid noodistamas. palju plaate viimasel ajal ostetakse... FOTO ERAKOGUST kontserdil Musta mere Enamasti ostetaksegi nüüd just kont- ääres toodi meid esile sertidel. Meie müüme ka alati pärast just vahetekstide pärast. esinemist ikka mõnedkümned oma plaate maha, kui on suurem saal, siis Kava “Mälestuste rohkem. Umbes viiendik publikust os- jõgi” koos Guido tab plaate. Niipalju siis ärilisest kül- Kanguri esitatud poee- jest. siaga oli ka väga mõ- Plaate peab tegema muidugi selle- jus. Teisest küljest pärast, et mingi periood oleks ära raa- ma hetkel ei mäleta- mitud. Mul peab olema mingi idee gi enam täpselt, mil- selleks, et üldse plaati tegema hakata. lest jutt käis, aga soe Kui mul on selge, mida tahan öelda, emotsioon tuleb küll alles siis saan alustada. meelde. Keeruline lu- Viimane plaat ilmus mul möödu- gu nende sõnadega. nud aastal “Jazzkaare” paiku, kevadel. “Mälestuste jõgi” oli na- Praegu on mul küll lood, kuid pole tuke teistsugune kava, sellist uut ideed või mõtet, mida saaks see oli koostööprojekt, arendama hakata. Sellepärast ma het- kus Guido valis luule ja kel uut plaati ette ei võtagi. mina muusika. Energiad segunesid sel- Diskograafiat vaadates ongi sul auto- les projektis ja ma ei saa rialbumid ilmunud enam-vähem paa- sajaprotsendilise kind- riaastaste vahedega. Selle järgi võt- lusega öelda, et välja tuli tes aega ju veel nagu oleks. just see, mida mina taht- seal on, kuidas on salvestatud, millised (Reipalt.) Aega on nii palju, kui elame. on meloodiad ja struktuurid. sin. Guidoga on sama lugu. Aga meile Kui ma esinen kontserdil, siis on mõlemale meeldis küll väga, teeme seda Viimaste albumite pealkirjad viitavad kõigil muusikutel, kellega laval olen, tulevikus kindlasti veel. otsesõnu otsingutele. oma energia, nad annavad seda saali. Kes ei otsi, see ei leia. On ju nii? On. Päris kindlasti tasub! Kui juhtud mui- Ma räägin kontserdil inimestega ja sel- (Mõtlik paus.) Minu puhul on alati nii, de kontserdil mõne noodi valesti gitan seda, mida ma mõelnud olen ja et muusika aitab otsida. Minu jaoks ei mängima, kui hull aps see sinu jaoks miks ma just sellist muusikat teen. Ma ole muusikat ilma mõtteta, ükskõik kas on? ei peaks ju seda tegema. Aga kui mul on jazzis või popmuusikas. Muusika ilma (Naerab.) Teadlased on kunagi teinud midagi öelda, siis ei saa ma ju seda enda mõtteta võib küll tore olla, aga milleks? uuringu, et millised kontserdid meeldi- teada jätta. Ega sellest ei piisa, kui kirju- Sellel pole mõtet. vad inimestele rohkem, kas perfektsed tan pala pealkirjaks näiteks “Loodu” või Muusika on ikka väga vaimne näh- või pigem hoopis need, kus juhtub mi- mis iganes. tus. Kui uurida stringiteooriat, siis võn- dagi. Valdav enamik eelistas viimaseid. See võib ju viia selleni, et üks mõis- getest üldse kõik koosnebki. Võib öelda Inimesed saavad elamuse ikkagi siis, kui tab nii, teine naa. Kui ma aga räägin, isegi, et universum koosneb muusikast. laval juhtub midagi sellist, mida plaadil siis mulle tundub, et inimestele on see Stringid on selle teooria järgi kogu ma- ei juhtu. Kuulaja ostab pileti, läheb saali oluline ja nad saavad sellest paremini teeria ja universumi kõige väiksemad ja tahab veenduda selles, et inimene on aru. Näiteks Soomes ma rääkisin inglise osad, mis võnguvad kõikjal ruumis. laval. Eksimine ja apsakad on inimli- keeles. Inglise keel ei ole mu kõige tuge- Seega võib järeldada, et muusika on kud, nad lihtsalt peavad olema. vam külg, aga ikkagi kuulati ja pärast üldse kõige alus. Vähemalt mingil määral. tuldi tänama. Osteti ka hulk plaate. See Olen veendunud, et seda on väga näitab, et inimestele on see oluline.

4 11/2013 paljud tundnud. Kui oled vaikuses, siis see, mis mind ennast väga puudutab ja viibid ühes seisundis. Kui paned muusi- teeb olemise väga heaks. ka mängima, siis tekib teine seisund. Läheb see siis paremaks või mitte, aga Kui võrrelda su esimesi albumeid vii- igal juhul see muutub. mastega, siis tundub mulle, et uuem Muusika on väga oluline, sellepärast materjal on kuidagi lihtsam ja sel- ei tohigi seda ilma mõtlemata ja vastu- gem. Kõik ülearune on justkui kõr- tustundeta teha. Peab juurdlema ja vale heidetud ja keskendutud ainult mõtlema selle üle, kuhu muusika sind peamisele. viib. Ma räägin siin muidugi endast, ma Muusikutee alguses peab muidugi ei väida, et see üldiselt nii on. Võib teha muusikat vaatlema teoreetiliselt ning muidugi ükskõik millist muusikat, kui- mõistma selle struktuure. Seda peab das keegi. uurima, teadma ja oskama, kui tahad olla muusik. Aga kui ma teen muusikat Muusika on kindlasti üks teraapia nüüd, siis tahan seda teha nii, et ma ei vorme. Kui palju ta oma loojat ise mõtleks nendes kategooriates. Ma ei mõjutab? Kui palju sa kasvad ja are- mõtle sellele, mis akordid või taktimõõ- ned koos oma uue palaga, mis hak- dud seal on, kas kvindid on paralleelsed kab sinu sees vaikselt oma elu elama või mitte – see pole enam üldse oluline. Oleg Pissarenko on sündinud ja välja kippuma? Oluline on energeetilisus. 8. juulil 1978 Narvas. Ta on kitar- See aitab mind kindlasti väga. Ma ju Kui hakkasin tegema “Prii lapse il- rist, helilooja, ansamblijuht, jazz- väljendan ennast muusika kaudu. ma”, eemaldusin kõigest teoreetilisest, ja rütmimuusika kultuuri aktivist Kuidas ma lugu kirjutan? Võtame sel- nagu helistikud, taktimõõdud, “õiged” ning pedagoog. Pissarenko vilje- le stiili, mida ma praegu teen. Kui tu- ja “valed” järgnevused. Seda selleks, et leb originaalloomingut, mida on leb idee, siis ma tegelen sellega, kuni alles jääks ainult see oluline, nagu sa üt- nimetatud jazzminimalismiks tekib õige tunne. Ja kui mul selline lesid. ehk muusikaks oma lihtsuses ja tunne tekib, võin ühte käiku tund ae- loomulikkuses ning hüpnagoo- ga järjest mängida ning see ei tüüta Animemeistri Hayao Miyazaki viimas- giliseks minimalism/post-rock- üldse. Ma saavutan seisundi, mis võib tes filmides näiteks ei juhtu midagi jazziks. Ta on avaldanud seitse olla teraapia, meditatsioon või müsti- erilist, kõik on pealtnäha üsna lihtne, autorialbumit ja teinud koos- line kogemus, šamanism või mis iga- kuid milline sügavus! Just siirus ja tööd paljude teiste tuntud muu- nes, aga see on minu jaoks puhtalt lihtsus teevadki tihti kunsti suureks. sikutega. Pissarenko on esine- energeetiline seisund. Ma ei tahagi se- Sellepärast mulle meeldib Tartu Uus nud jazzilavadel ja festivalidel da katkestada. Teater, seal tehakse ka lihtsate vahendi- Eestis, Taanis, Rootsis, Prantsus­ Kui kuulata mu viimast plaati “Kes tega suurepäraseid asju. Keskendutakse maal, Hollandis, Soomes, Ukrai­ sa oled”, siis võib peagi tajuda, et muu- olulistele mõtetele ja momentidele ning nas, Venemaal, Lätis ja Leedus. sika toetub ühele energeetilisele tuuma- tulemuseks on see, mis minu arvates on Praegu elab ta Tartus ja on le, arenedes ja kasvades, kuid jäädes palju sügavam ja huvitavam kui mõnes Heino Elleri nimelise Tartu olemuselt samaks. Ja see tuum on just suures teatris. Muusikakooli rütmimuusika osa- konna asutaja, juhataja ja peda- “Pissarenko helilooming eristub selgelt goog. Ta on jazziürituste korral- daja, Tartu Jazz Clubi algataja, kõigest muust, mida Eesti muusika­elus kunstiline juht ja eestvedaja, kontserdisarja “Rajamuusika” praegu tehakse. Kontsert mõjus kui kunstiline juht ning Tartu jazz- ja rütmimuusika festivali IDeeJazz kohtumine millegi suure ja tundmatu- peakorraldaja. Alates 2010. aas- ga, millel pole rusuv, vaid hoopis vabas- tast on ta Eesti Jazzliidu juhatuse liige ning sellest aastast ka Eesti tav mõju. Pissarenko esitab oma uue Rütmimuusika Hariduse Liidu ju- hatuse liige. 2010. aasta sügisest plaadi “Kes sa oled?” muusikaga suuri on tema käe all jõudnud Eesti Rahvusringhäälingu Raadio 4 filosoofilisi küsimusi ja jätab need vas- kuulajateni iganädalased muusi- tamata, andes kuulajatele rohkelt ruu- kasaated Džässipark, mis tutvus- tavad Eesti jazzmuusikat ja mi tõlgendusteks.” -muusikuid ning kus kõlab hea Sirp jazz ka mujalt maailmast.

11/2013 5 Ain Agan

Mõned head aastad tagasi kü- sis minult üks Tartu koolijuht, et kas mul oleks soovitada mõnd head muusikut, kes soo- viks Tartusse elama tulla ja kes Koos mõttekaaslaste Ahto Abneri, Raun Juurika ja huvituks ka õpetamisest. Mihkel Mälgandiga. Ütlesin, et on küll. See mees on foto heiti kruusmaa Oleg Pissarenko. Selle peale üt- les koolijuht, et ei, ei, see küll ei Veidi koomiline on see, et sinu ilusa- väga olulisel kohal. Seal on küll vaikse- lähe, kuna tal on ju ainult Otsa le, siirale ja lihtsale muusikale on krii- maid momente, kuid samas kindlasti ka kooli haridus. Innustasin kooli- tikud külge kleepinud termini, mis on rocki elemente ja ma ei usu, et siis eriti juhti ikkagi riskima ja nagu küll üldiselt tabav, kuid mille raskuse mugav oleks magama jääda. Tihti kuu- nüüdseks selgunud, on riskimi- all võib ära lömastuda – hüpnagoogi- latakse seda küll kinniste silmadega, se- ne end ära tasunud! line jazzminimalism. da siis, kui inimesed tahavad kuhugi Kohtusin Olegiga tema esi- (Naerab.) oma maailma sukelduda. mese albumi salvestamisel, ku- Kui keegi juhtub su kontserdil ma- hu ta mind ühte tema lugu gama jääma, kuidas sellesse suhtud? Praegu, mil seda juttu räägime, oota­ koos mängima kutsus. Nägin Rääkisin kunagi ühe soome muusiku- vad sind ees Venemaa kontserdid. juba siis, et tegemist on muusi- ga, tema näiteks võtab seda kõrge kii- Kui tihti sa sinna satud? kuga, kes teab täpselt, mida ta tusena oma rahustavale muusikale. Nii kuidas kutsutakse, korra aastas ikka. teha soovib, ja ajab oma asja innustunult ning põhjalikult. Päris hüpnoosiga meie siiski ei tegele ja Tavaliselt on nii, et kui juba sinna lähed, Need omadused on tänaseks ei tegele ka muusikateraapiaga sõna ot- siis palud korraldajatel rohkem kontser- ainult süvenenud! Usun, et seses mõttes. Kui muusika on väga mo- te organiseerida. Kaugele on ühe kont- suuresti tänu sellele on Oleg ka notoonne, võnked sama tugevusega ja serdi pärast imelik sõita, kuigi eks seda- nii kaugele jõudnud. kui see kõik kestab küllalt kaua, siis gi on juhtunud, miks mitte. jäädki lõpuks magama. Seda ei saa öelda, et Venemaa oleks Meie muusikas on siiski dünaamika minu jaoks kuidagi oluline turg. Võiks ju “Pissarenko on peen melodist, kes loob harmooniaid, mille sügavused on võimelised kuulaja endasse haarama! Lülitad end täielikult välja ning lased detailideni läbi mõeldud meloodiatel ennast nii rahustada kui ka erutada.” Ajaleht Bereg

6 11/2013 tegelikult olla küll, seal on väga toredad hul. Vene publik on väga tempera- inimesed ja vahvad kontserdipaigad. mentne ja ma polnud kindel, kuidas selline põhjamaine muusika neile tun- Kui palju kontserdipublik eri maades dub. Aga viimased korrad on väga erineb või ei tasu siin geograafilisi edukad olnud. piire arvestada? Pelgasin natuke ka Soome publikut, Kindlasti on erinev. Mul ei ole kogemu- nad on ju kuulnud ja näinud igasugu si küll näiteks Itaalias, aga ma mängik- asju ja seetõttu väga nõudlikud. sin seal rõõmuga. Kord istusin ühes rahvusvahelises žüriis kõrvuti Barce­ Nii et väike närv on lavale minnes ik- lona jazzifestivali juhiga. Siis sain küll ka sees? aru, et lainepikkused on meil hoopis Ikka pead mõtlema, kellele sa mängid teised kasvõi näiteks selles, mida ta ta- ja kuidas nendega suhtled. haks kuulata oma festivalil Barcelonas Hedvig Hanson ja mida mina valin endale Tartusse. Ma Milline on sinu jaoks ideaalmuusika? ei kujuta ette, kuidas meie muusika his- Seda, mida praegu teen, peangi ideaal- Olegi iseloomustab minu arva- paanlastele mõjuks. seks muusikaks. Kümne aasta pärast on tes kõige rohkem kompromissi- Sama kartsin ma ka Venemaa pu- see ideaal ilmselt teistsugune. tus ja maksimalism. Ega muidu vist ei saagi ajada asja, mis va- jab energiat, entusiasmi ja eel- kõige usku, et “Jazz is not dead!”, nagu Oleg ise tihti loosungina hõikab. Olegil on terav huumori- meel, kaldumisega iroonia poo- le, ja samal ajal on tema muusika harmooniline ja romantiline, täis usku headusse ja ilusse. Just sel- lisena, vastuolulisena Oleg mulle meeldib ja ma mõistan teda. Kuigi, on momente, kus ta on kindlasti egoistlik. Üks näide. Meil on Olegiga üks trummar, Ahto Abner, kumbki ei soovi teist trummarit ja nii juhtub va- hel, et meie esinemised kattuvad ja siis on muidugi Oleg see, kes endastmõistetavalt minult küsib, et ega ma ei tahaks sel õhtul mõne teise trummariga esineda. Mina olen sama kange ja pigem siis loobun üldse trummarist ning Oleg võtab selle otsuse en- da kasuks vastu. Üldiselt on teada, et Oleg ajab oma asja. See tähendab, et oma ukraina temperamendiga teeb ta seda kirglikult ja kõige enam süüvib ta muidugi oma muusikasse. Teiste projektides- mängudes-haltuurades Oleg ei osale. Kindlasti ka tänu sellele saab ta enda muusika olla värske ja kvaliteetne. Oleg võib olla ka hirmutavalt äärmuslik, vihasena ei tahaks ma teda näha, aga kui tal on hea tuju, naerab ta naka- tavalt nagu laps. Tema ideaal ju “Iga kord omamoodi müstiline, kas muusika puudutab või siis mitte. See oleneb kõik ongi prii lapse ilm. sellest, mis võnked ja energia seal on, kuidas on salvestatud, millised on meloodiad ja struktuurid.” foto heiti kruusmaa

11/2013 7 NELE-EVA STEINFELD muusikaajakirjanik

Classics. Nüüdismuusika kategoorias pälvis tunnustuse Henri Dutilleux’ muusikaga heliplaat “Correspondances”, esitajateks sopran Barbara Hannigan, tšellist Anssi Karttunen ja Prantsuse Raadio Filharmooniaorkester Esa- Pekka Saloneni juhatusel. Instrumen­ taalmuusika kategoorias pälvis võidu pianist Steven Osborne, kelle plaadil kõlavad Mussorgski ja Prokofjevi teo- sed. Orkestrimuusika auhinna võitis BBC Sümfooniaorkestri plaat (dirigent Jiří Bělohlávek) Josef Suki loominguga. Ooperimuusika kategoorias tõi Jonas Kaufmannile võidu plaat “Runnicles” Richard Wagneri muusikaga. Barokk­ muusika instrumentaalkategoorias tuli võitjaks Andreas Staier, vokaalkategoo- rias aga Monte­verdi Koor ja sir John Eliot Gardiner Bachi motettide salves- tuse eest. Kam­mer­muusika­au­hinna päl- visid viiuldaja Kelemen Barnabás ja pia- nist Zoltán Kocsis (Bartóki Viiuli­ sonaadid nr 1 ja nr 2).

Salzburgi festivalil uus juht Salzburgi festival on lõpuks leidnud uue juhi. Alexander Pereira lahkub sellest ametist 2014. aastal ja asub juhtima Milano La Scala ooperiteatrit. Salzburgi Alison Balsom. festivali uueks juhiks saab 2016. aasta IMGARTISTS.COM oktoobrist Markus Hinterhäuser, kelle- ga sõlmiti leping viieks aastaks. Vahe­ Gramophone jagas auhindu trompetistid peaksid olema jõulised pealsed kaks aastat juhivad festivali 17. septembril kuulutati välja Briti mehed. Balsomiga konkureerisid näi- Sven-Eric Bechtolf ja Helga Rabl-Stad­ muusikaajakirja Gramophone tänavu- teks sir John Eliot Gardiner, Janine ler, kes on festivali president 1995. aas- sed auhinna saajad. Aasta parima heli- Jansen, Jeruusalemma keelpillikvartett, tast. Tema lepingut pikendati aastani plaadi tiitli võitis CD, millel kõlavad Jonas Kaufmann, Marc-André Hamelin 2017. Bartóki Viiulikontsert nr 2, Ligeti ja Esa-Pekka Salonen. Gramophone’i Markus Hinterhäuserit peeti pari- Viiuli­kontsert (solist Patricia Kopatchi­n­ elutööpreemia sai legendaarne kitarrist maks kandidaadiks, sest ta on kogenud skaja) ning Peter Eötvösi “Seven”, esita- Julian Bream, kes on inspireerinud mit- kultuurimänedžer. Ta on hariduselt pia- jad on Hesseni Ringhäälingu Süm­ meid heliloojaid. Noore artisti auhinna nist, õppinud Viini Muusikaakadeemias fooniaorkester (hr-Sinfonieorchester) ja sai poola-kanada pianist Jan Lisiecki. ja Salzburgi Mozarteumis. Varem on ta Ensemble Modern, dirigent Peter Muusikaringkondades tekitas elevust kaasa löönud Salzburgi festivali kavade Eötvös. Aasta artisti auhinna pälvis Lisiecki Chopini etüüdide plaat (Deut­ koostamisel. Praegu on ta “Viini pidu- trompetist Alison Balsom, selle määra- sche Grammophon), kriitikud on sellest nädalate” kunstiline juht ja jätkab selles misel said kaasa rääkida ka ajakirja lu- rääkides kasutanud selliseid väljendeid ametis Salzburgi festivali juhiks saami- gejad. Alison Balsom on särav ja tun- nagu “puhas musikaalsus”, “loomulikult seni. Hinterhäuser plaanib tulevikus nustatud inglise trompetist, kes on oma hingavad fraasid” ja “muusikaliselt festivali sündmusi veidi vähendada, sest ande, intelligentsuse ja töökusega täiesti uued perspektiivid”. Aasta pari- kontsertide ja etenduste arv on kasva- murd­nud müüdi, et maailmakuulsad maks plaadifirmaks kuulutati Decca nud liiga suureks.

8 11/2013 James Levine juhatas taas Helmuth Rilling. METis FOTO HOLGER SCHNEIDER Pärast üle kahe aasta kestnud rasket sel- jahaigust naasis 24. septembril Metro­ politan Opera lavale teatri muusikajuht James Levine, juhatades Mozarti oope- rit “Così fan tutte”. Kuna seljavigastus oli tõsine, dirigeeris Levine ratastoolist spetsiaalselt tema jaoks ehitatud poo- diumilt. 3800 inimest mahutav saal oli puupüsti täis, sisenenud maestro võeti vastu püsti seistes ja ovatsioonidega. Peale Mozarti “Così” plaanib Levine sel hooajal METis juhatada veel Verdi “Fal­ staffi” ja Bergi “Wozzeckit” ning teatri orkestri kolme kontserti Carnegie Hallis. Seljaprobleemide tekkides loobus Levine kõigepealt Bostoni sümfooniaor- kestri peadirigendi ametist, aga oli pea- gi sunnitud katkestama ka töö METis. Selle peadirigent on praegu itaallane nentide seas oli ka Arvo Pärt teosega Fabio Luisi, Levine on ooperimaja muu- Osmo Vänskä loobus “Aadama itk”, ent heliloojate kategoorias sikaline juht. Levine’i töö METis on peadirigendi ametist võitis Hans Zimmer. Parima naisartisti muljet avaldav. Ta debüteeris seal 1971. Minnesotas tiitli pälvis viiuldaja Nicola Benedetti, aastal Puccini “Toscaga” ja on 42 aasta parimaks meesartistiks tunnistati pia- Minnesota sümfooniaorkestri peadiri- jooksul juhatanud umbes 2500 õhtul 85 nist ja dirigent Daniel Barenboim. gent Osmo Vänskä astus 1. oktoobril ooperit. Kriiti­kute tunnustuse pälvis tenor Jonas ametist tagasi. Orkestri muusikud ja ju- Kaufmann. Aasta parima FM albumi hatus on juba üle aasta vaielnud palga ja Amy Dickson. AMYDICKSON.COM tiitli sai André Rieu “Magic of the kollektiivlepingu üle, orkester pole am- Movies”, läbimurdeartistiks nimetati mu proove teinud ega esinenud terve saksofonist Amy Dickson. Elutöö­pree­ möödunud hooaja vältel. Osmo Vänskä mia pälvis postuumselt tenor Luciano lubas peadirigendi ametist loobuda, kui Pavarotti. Classic BRIT Award on osa orkester ei saa proovidega alustada tä- Briti fonogrammitootjate ühingu aasta navu 30. septembril. Vänskä oli Minne­ auhindadest BRITS ja neid võib pidada sota orkestri peadirigent kümme aastat. ameeriklaste Grammyde vasteks. Vaid mõni tund pärast Vänskä taga- siastumist andis oma lahkumisest teada Andris Nelsons ei pikendanud ka Minnesota orkestri heliloomingu lepingut Birminghamis instituudi direktor, helilooja Aaron Jay Kernis. Kernis nimetas orkestri ja juht- Birminghami sümfooniaorkester andis konna suhteid segadust tekitavaks ning teada, et Andris Nelsons oma peadiri- juhtis tähelepanu, et tegeldakse suurepä- gendilepingut ei pikenda. Leping kehtib rase orkestri hävitamisega. Tema sõnul 2015. aastani ja üheskoos on plaanis an- on osapooled võimetud omavahel suht- da veel 90 kontserti, neist 35 välistur- lema, aga musitseerida ei ole võimalik needel. Nel­sons on olnud Birminghami meeskonnatunde ja koostöövaimuta. sümfooniaorkestri peadirigent 2008. aastast. Lepingu mittejätkamise põhjus on hooajal 2014/15 algav tihe töö Auhinnad ECHO Klassik Bostoni sümfooniaorkestri juures, mille Oktoobris selgusid Saksamaa fono- peadirigendi kohusetäitja ta praegu on, grammitootjate ühenduse tänavused ja soov veeta rohkem aega oma perega. auhinnad ECHO Klassik. Kokku anti 54 Möödunud hooajal oli Nelsonsil mit- auhinda, Olari Elts pälvis preemia aasta Classic BRIT Awards meid ülepingest tekkinud terviseprob- kontsertsalvestuse kategoorias (20. ja 2. oktoobril anti Royal Albert Hallis üle leeme, sest peale peadirigendi ameti on 21. sajandi muusika/klaver). Firmas Classic BRIT Awards auhinnad. Nomi­ tal arvukalt külalisesinemisi. Oehms Classics ilmunud plaadil esita-

11/2013 9 vad WDR Sinfonieorchester Köln ja paistvate ooperimajade hulka, et seal pianist Herbert Schuch Eltsi juhatusel on praegu väga tugevad solistid ning et VARIA Viktor Ullmanni ja Beethoveni klaveri- Žagars on aastate jooksul teinud väga kontserte. head tööd. (Tema tööstiili on nähtud Elutööpreemia pälvis kooridirigent ka Eestis, kui ta 2011. aastal lavastas Esa-Pekka Salonen pikendas oma Helmuth Rilling. Aasta laulja tiitlid päl- RO Esto­nias Puccini “Manon Les­ lepingut Londoni Philharmonia visid Joyce DiDonato ja Jonas Kauf­ caut’”). Seevastu Jaunzeme-Grende oli Orchest­ra juures hooaja 2016/17 lõ- mann, aasta instrumentalistid on pia- varemgi korduvalt kultuuriinimestega puni. Tema esimene kokkupuude nist Martha Argerich, trompetist vastuollu sattunud ja teinud hämmas- selle orkestriga oli 30 aastat tagasi. Reinhold Friedrich, tšellist Sol Gabet­ta, tavaid avaldusi, arusaamatused Žagar­ Ta on kollektiivi peadirigent aastast tuubamängija Andreas Martin­ Hof­meir siga polnud seega mingi erand. See­ 2008, esinenud sellega üle 350 korra, ning viiuldaja Leonidas Kavakos. Aasta järel vallandas Läti peaminister Valdis toonud esiettekandele neli uudis- dirigent on Esa-Pekka Salonen, aasta Dombrovskis omakorda Jaunzeme- teost ja teinud 27 salvestust. ansambel Concentus Musicus Wien Grende. Teatri uus juhtkond on kol- (dir Nikolaus Har­noncourt) ning aasta meliikmeline: Inese Eglīte, Artūrs 22. septembril toimusid Hispaanias orkester San Francisco Symphony (dir Maskats ja Daina Markova. üheaegselt 16 linna raekojas sarnase Michael Tilson Thomas). kavaga kontserdid, millega suurema- Aasta salvestuste auhindu pälvisid Patrice Chéreau (1944–2013) te sümfooniaorkestrite liikmed ehk umbes 1000 muusikut protestis erinevates kategooriates nt Aapo Häkki­ 7. oktoobril suri prantsuse filmirežis- kontserdipiletite liiga kõrge käibe- nen ja Helsingi Barokkorkester (Franz söör, teatridirektor, näitleja, produtsent maksu (21 %) ning kultuurieelarve Xaver Dusseki sümfooniad), Bernard ja (ooperi)lavastaja Patrice Chéreau. kärpimise vastu. Haitink ja Baieri Ringhää­lin­gu Süm­ Ooperimaailmas oli murranguline te- fooniaorkester (Mahleri Ühek­sas süm- ma 1976. aastal Bayreut­his selle festivali foonia), sir Simon Rattle ja Berliini sajandal aastal lavastatud Wagneri 30. septembril streikisid Saksamaal Filharmoonikud (Stravinski “Kevad­ “Sõrmuse” tsükkel (dirigent Pierre saja orkestri liikmed, et juhtida pühitsus”), Patricia Kopa­t­chins­kaja Boulez). Chéreau tõi Wagneri ooperite tähelepanu orkestrite sulgemisele. (Bartók, Eötvös, Ligeti, hr-Sinfonieorc- tegevustiku nende kirjutamise, tööstus- Viimati suleti raadioorkestrid hester ja Ensemble Mo­dern, dir Peter revolutsiooni aega. Uus vaatenurk osu- Kagu-Saksamaal. Alates 1991. aas- Eötvös), Vocal­consort Berlin ja James tus revolutsiooniliseks ning värskendas tast on Saksamaa orkestrite arv lan- Wood (Carlo Gesual­do muusika), otsustavalt lähenemist sellele tsüklile. genud 168-lt 131-le. Peterburi Maria teater ja Valeri Ger­ Märgilise tähtsusega tööst valmis 1980. gijev (Wagneri “Valküür”), Ian Bost­ aastal TV-versioon. Dresdeni Semperoper palkas uueks ridge (Britteni “Lucretia teotamine”). Chéreau töötas ooperi vallas üksnes intendandiks Serge Dorny, kes va- Sooloplaatide kategoorias said auhindu aeg-ajalt. Tema esimene ooperilavastus rem tegutses Lyoni ooperis. See koht nt Leo van Doeselaar (Scheidemanni oli Rossini “Itaallanna Alžiiris” 1969. jäi vabaks pärast Ulrike Hessleri sur- oreliteosed), Emanuel Ax (Haydni, aastal Spoleto festivalil. Temalt pärineb ma 2012. aasta juulis. Serge Dorny Beethoveni, Schumanni variatsioonid Bergi “Lulu” Friedrich Cerha poolt lõ- on varem tegutsenud ka Londoni klaverile), Nikolai Lu­ganski (Rah­ petatud kolmevaatuselise versiooni esi- Filharmoonia­orkestri direktorina. maninovi klaverisonaadid), lauljad ettekanne Pariisi Ooperis 1979. aastal Elīna Garanča, Rolando Villazon jt. (dir Boulez, nimiosas Teresa Stratas), Ansambel Vox Clamantis ja prant- Aasta bestseller on Lang Langi Chopini mis kujunes sensatsiooniks ning mille suse pianist Jean-Claude Pennetier album. salvestus pälvis Grammy. Daniel Baren­ andsid tänavu välja heliplaadi, millel Ooperiskandaal Lätis boimi dirigeerimisel valmisid Berliini kõlab Liszti “Via Crucis” (Mirare, Riigiooperis Bergi “Wozzeck” (1994) ja 2013). Septembris pälvis plaat Prant­ Suve lõpul puhkes Lätis skandaal, kui Milano La Scalas Wagneri “Tristan ja sus­maa mainekaima klassikaplaadi kultuuriminister Žaneta Jaunzeme- Isolde” (2007). Samal aastal lavastatud auhinna Diapason d’Or, mida annab Grende vallandas “usalduse kaotuse Janáčeki ooperit “Surnute majast” (dir välja samanimeline muusikaajakiri tõttu” Läti Rahvusooperi direktori Boulez) mängiti Viini festivalil ning igal kuul eelmise kuu eest, sõeludes Andrejs Žagarsi. Viimane oli teatrijuhi- seejärel Hollandi ja Aix-en-Provence’i kõiki müügile tulevaid plaate. Prant­ na töötanud alates 1996. aastast. Kul­ festivalil, Metropolitan Operas ja susmaal ilmub igal kuul umbes 500 tuuriministri käik vallandas omakorda Milano La Scalas. Tema viimane lavas- klassikaplaati. pahameeletormi, sest paljude läti kul- tus, Richard Straussi “Elekt­ra” esieten- tuuritegelaste meelest, kelle hulgas oli dus tänavu 10. juulil Aix-en-Provence’i ka rahvusooperi liikmeid, oli tegemist festivalil (dir Esa-Pekka Salonen) ning ebapädeva otsusega. Žagarsi toetajad peaks jõudma METi lavale 2015. aastal. leiavad, et viimase juhtimisel on Läti Rahvusooper tõusnud Euroopas silma- Virge Joamets

10 11/2013 ivo heinloo jazzikriitik

Thelonious Monki Nüüdisjazzi suunanäitaja Vijay Iyer. jazzikonkursi võitja tuleb FOTO OLYMPUSHALL.COM.KR Tšiilist

Alates 1987. aastast peetav rahvusvahe- line Thelonious Monki nimeline jazzi- konkurss, mida korraldab Thelonious Monk Institute of Jazz, keskendus sel aastal saksofoni kategooriale. Septemb­ ris toimunud võistluse võitis kaheküm- ne nelja aastane Melissa Aldana Tšiilist, kes on ühtlasi esimene sellel konkursil esikoha saanud naisjazzmuusik. Žürii moodustasid Wayne Shorter, Jimmy Heath, Bobby Watson, Branford Mar­ salis ja Jane Ira Bloom. Sellelt mainekalt võistluselt on saanud tuule tiibadesse tuntud jazzmuusikud Joshua Redman, Joey deFrancesco, Jacky Terrasson, vo- kalistid Jane Monheit, Roberta Gam­ barini jpt. Aldana läks 2006. aastal õppima USAsse Berklee kolledžisse. Ta pärineb muusikalisest suguvõsast ning tema isa Marcos Aldana võttis samast võistlusest osa 1991. aastal. Aldana on andnud Greg Osby plaadifirmas Inner Circle välja juba kaks albumit.

MacArthur Fellowship Vijay Iyerile Euroopa süvamuusika traditsioonist. ECMi kataloogi lisandunud folk-jazzi Juba aastakümneid USA nüüdisjazzi Mitmekülgse tegevmuusiku karjääri kõr- trio Quercus, Peter Brötzmanni Aust­ tippu kuuluv pianist Vijay Iyer sai sel valt asub Iyer 2014. aastal Harvardi üli- rias toimunud kontsertide salvestuste sügisel väärika, viieaastase MacArthur kooli kunstide professori ametikohale. kogumik “Long Story Short” ning kor- Fellowshipi stipendiumi, mida maks- duvalt auhinnatud Mali laulja-laulukir- takse igal aastal paarikümnele kultuuri Saksa muusikakriitikud jutaja Rokia Traoré oma albumiga ning teaduse valdkonnas tegutsevale valisid aasta albumi “Beauti­ful Africa”. Eriauhinna (Ehren­ inimesele. Iyer on alles seitsmes jazz- preise) pälvis Šveitsi jazzi grand lady, muusik, kellele see stipendium on an- Igal aastal kahekümne üheksas kategoo- pianist Irene Schweizer. Schweizer on tud. India immigrantide perekonnas rias välja jagatava Saksa muusikaajakirja- olnud üks Euroopa free jazz’i tähtsa- kasvanud Iyer rajab oma innovatiivsu- nike auhinna (Preis der Deutschen maid esindajaid, kes oli iseäranis mõju- sega Ameerika improvisatsioonilise Schallplattenkritik) laureaadid on selgu- tatud Cecil Taylorist. Ta oli ka omanäo- muusika maastikul uut teed, lõhkudes nud. Žüriisse kuulus üle saja kriitiku ja lise projekti European Women’s Imp­ piire traditsioonilise jazzi ja avangardi muusikateadlase Saksamaalt, Aust­riast ja rovising Group käimalükkaja ning mit- vahel. Samuti integreerib ta muusikasse Šveitsist ning seekord valiti välja üksteist me Šveitsi festivali korraldustoimkonna teisigi kunstivorme, näiteks luulet ning tähelepanuväärsemat plaati. liige. 2011. aastal esines ta soolokont- teatrit. Iyeri muusikas on kuulda mõju- Peale klassikalise muusika leidub serdiga Zürichi Tonhalles, olles esimene tusi kõikjalt, nii afroameerika, Lõuna- nimekirjas ka jazzi ja maailmamuusi- omamaine jazzmuusik, kes selles legen- India, Lääne-Aafrika kui ka nüüdisaja kat. Nii mahtus valikusse näiteks aprillis daarses saalis on mänginud.

11/2013 11 Flötist Emmanuel Pahud (s 1970) T.CO.UK L Sündinud Genfis. Lõpetanud Emmanuel Pariisi konservatooriumi. Asus 1992. aastal 22-aastaselt töö- le Berliini Filharmoonikutes, olles WWW.ASKONAHO ühtlasi orkestri noorim liige. Pahud Esineb aastas umbes 160 korda, neist u 75 Berliini Filharmoonikute LEONORA PALU flötist koosseisus, ülejäänud on soolo- või kammerkontserdid.

kuulasin autos raadiot ja seal kõlas Mozarti flöödikontsert. Kuulasin, mõel- des, et on päris hea esitus, huvitav, kes mängib... Lõpuks öeldi esitajana minu nimi, olin positiivselt üllatunud... See näitab, et olen pidevalt arenenud ilma enda teadmata.” Pahud on oma vanemate suure pü- hendumise toel saanud tunde Euroopa parimate õpetajate käest. Seitsmeteist­ aastaselt asus ta elama ja õppima Pariisi ning astus peagi ka Pariisi konservatoo- riumi. Õpingute ajal võitis ta kaks olu- list konkurssi: Itaalias Duinos 1988. veitsi päritolu Emmanuel Pahud poiss oli tuntud flötisti Françoise Binet’ ning Jaapanis Kobes 1989. aastal. Kon­ on juba mitu aastakümmet üks 15-aastane poeg Philippe, kellest sai servatooriumi lõpetades pälvis ta nn maailma väljapaistvamaid flöödi- Emmanueli esimene õpetaja. Järgmised premier prix’. Pariisis sattus tema naab- Šmängijaid. Ta on võlunud oma särava kolm aastat õppis ta Françoise Binet’ riks samuti Šveitsis sündinud maailma- mänguga publikut kogu maailmas, solee- käe all. 1978 kolis pere Brüsselisse. kuulus flötist Aurèle Nicolet; tema juu- rides tipporkestrite ja -dirigentidega, ning Kolmeteistaastaselt jätkas ta õpinguid res jätkas Pahud õpinguid pärast kon- olnud suureks eeskujuks arvukale flöödi- juba kõrgemal tasemel Carlos Bruneeli servatooriumi lõpetamist. Emmanuel kogukonnale, viies selle instrumendi juures, kes tegutseb siiani ooperiteatri Pahud’d võib pidada Nicolet’ mantlipä- mängutaseme kvalitatiivselt uude ajas- Theatre Royal de la Monnaie esiflötisti- rijaks. Just seda vanameistrit on nimeta- tusse. Tema üks viimaseid plaate “Flute na ja Brüsseli Kuningliku Konserva­ tud 20. sajandi väljapaistvaimaks flötis- King” (2011) on märgiline selles mõttes, tooriumi õppejõuna. tiks. Nicolet’l on olnud aukartust äratav et Pahud’d võibki pidada tõeliseks flöödi- Juba varateismelisena algas Pahud’ solistikarjäär, millest annavad tunnistust kuningaks, kes oma kontsertide ja salves- ande läbimurre Belgias. Aastal 1985, kümned helisalvestused maailma pari- tustega on vallutanud kõrgeimad muusi- 15-aastaselt võitis ta Belgia rahvusliku mate orkestritega ning paljude heliloo- kalised mäetipud. Kõrge­tasemelised sal- konkursi, samuti mängis Mozarti jate, nende hulgas Tōru Take­mitsu, vestused on justkui lippudeks nendel tip- G-duur kontserti Belgia Rahvusliku György Ligeti, Edison Denissovi temale pudel. Orkestri ees. Niisiis kõigest üksteist aas- pühendatud teosed. Samuti oli ta Ber­ tat pärast vaimustumist sellest pillist oli liini Filharmoonikute esiflötist 60ndatel Ma tahan ka flööti mängida! Emmanuel Pahud juba astunud oma so- aastatel. Sarnane karjäär ootas ees ka Tema anne sattus varakult soodsatesse listikarjääri lävele. Nüüd, mituküm- noort Emmanuel Pahud’d. Temalt on vetesse. Nelja-aastase poisikesena kuulis mend aastat hiljem on ta mänginud ja Pahud saanud enda sõnul kõige olulise- ta oma naabrite poolt kostvat flöödi- salvestanud Mozarti kontserte juba nii maid teadmisi interpretatsiooni ja muu- mängu. Ta oli selle pilli kõlast täiesti võ- palju, et ühes intervjuus ütles ta: “Hiljuti sikastiilide tundmise kohta. lutud ja ütles kohe oma vanematele: “Ma tahan ka flööti mängida ja sedasa- “Hiljuti kuulasin autos raadiot. Kuulasin, mõeldes, et ma lugu, mida mängib see naabripoiss!” on päris hea esitus, huvitav, kes mängib. Lõpuks öeldi See oli Mozarti Flöödikontsert G-duur. Sel ajal elas pere Roomas ja kõnealune esitajana minu nimi, olin positiivselt üllatunud.”

12 11/2013 Berliini Filharmoonikute “suur ansambel” Pahud’ järgmised olulised ja saatust ku- jundavad saavutused olid aastal 1992, kui ta võitis esimese auhinna konkursil Genfis ning kuu aega hiljem oli üliedu- kas konkursil Berliini Filharmoonikute esimese flöödi kohale. Selles ametis sat- tus ta kõigest 22-aastasena hetkega rah- vusvahelise tähelepanu luubi alla. Peadirigent oli siis maestro Claudio Abbado ning orkester oli parasjagu noorenemas: umbes 40 protsenti män- gijaist vahetus, sest paljud pärastsõja- aegsest mängijate põlvkonnast lahkusid. Pahud leidis eest orkestri, mis kõlas Kõlab Vivaldi flöödikontsert „Öö“, Berliini täiesti unikaalselt, ta on kirjeldanud se- Filharmoonikuid dirigeerib ja klavessiini mängib da esmast elamust nii: “Fraseerimine oli Andrea Marcon. WWW.YOUTUBE.COM kui ühtne laine läbi kogu orkestri, mis algas bassidest ja kujunes läbi pillirüh- made imeliselt kauniks ja intensiivseks. “Kontserdil on sul tagataskus terve emotsioonide ja Orkestri dünaamiline skaala oli feno- visuaalsete vahendite pakett, samuti aitavad akustika menaalne. Berliini Filharmoonikute ja publiku positiivsed ootused. Salvestusel aga oled mängustiil on väga erinev võrreldes teiste orkestritega. Me oleme kõlalt väga kui vaakumis, eikusagil.” ühtsed, kuid samas on igaühel oma in- dividuaalne hääl.” leerumist ühe stiili piiresse ning hoida kindlasti järjest enam ja enam sümbioo- Aastatel 2000–2002 tegi Pahud fil- repertuaaris arvukalt teoseid, et mitte sis. Ta ei poolda kivinenud traditsioone, harmoonikute töös pausi, õpetades kapselduda ühte kitsasse valdkonda. eriti nii elava ja elavdava kunstiliigi pu- Genfis solistiklassi ja soleerides orkestrite hul nagu muusika. Ka Berliini Filhar­ ees üle maailma. Tema naastes oli peadi- Interpreet-kameeleon moonikute dirigentide Wilhelm Furt­ rigendi ametis sir Simon Rattle, keda Tema esitatavate muusikastiilide ring on wängleri, Herbert von Karajani, Claudio Pahud hindab kui unikaalse partnerlus- tõesti lai, Johann Sebastian Bachist kuni Abbado ja Simon Rattle’i kohta märgib mentaliteedi loojat filharmoonikute kol- tänapäeva heliloojate teosteni välja. Ta ta, et nad toetusid (toetuvad) kõik n-ö lektiivis ning intellektuaalselt väga inspi- väljendab end muusika kaudu otsekui traditsioonidele, kuid nad pole mitte reerivat loojanatuuri. Praegu­sel ajal on kameeleon, muutes stiili, kõlavärve ja niivõrd selle kandjad kui just arendajad, maailma esiorkester muusikaliste indivii- fraseerimist, hingamist ja artikulatsioo- kes täiesti teadlikult “toituvad” minevi- dide keskne ja solistlik “suur ansambel”. ni nii, et see sobiks mängitava teosega. kust, et defineerida tulevikku. See on Pahud jagab seal sooloflöödi kohta Ta ei esinda enda sõnul mingit kindlat üks selliste suurte kunstnike suuri sala- Andreas Blauga, kes mängib filharmoo- rahvuslikku stiili või koolkonda. dusi, märgib Pahud. nikutes alates 1969. aastast. Pahud on tellinud ja salvestanud uut Aastal 1996 sõlmis Emmanuel Oma rahvusvahelise karjääri algus- muusikat, sealhulgas Marc-André Pahud lepingu EMI Classicsiga, mis on aastatel andis Pahud umbes viisküm- Dalbavie’, Michael Jarrelli ja Matthias aastate vältel välja andnud kaksküm- mend kontserti aastas. See number kas- Pintscheri flöödikontserte. Samuti on ta mend neli tema plaati. Salvestus­prot­ vas kiiresti pärast tuntuse ja tunnustuse olnud Frank Michael Beyeri, Elliott sessi kohta räägib flötist nii: “Mulle saavutamist ning ulatus ja ulatub prae- Carteri ning Luca Lombardini flöödi- meeldib töötada mikrofoniga, see toob gugi üheksakümne soolo- või kammer- kontsertide esmaesitaja. Vaatamata te- mängu teatud suurendusklaasi efekti. Sa muusika kontserdini aastas, millele li- ma suurele huvile uue muusika vastu pead jälgima paljusid asju, mis live-esi- sandub veel ligikaudu seitsekümmend tundub flöödimeister siiski kõige kirgli- nemisel ei ole üldse nii tähtsad. Kont­ orkestrikontserti filharmoonikute rida- kumalt suhtuvat n-ö vana ja traditsioo- serdil on sul tagataskus terve emotsioo- des. Solistina on ta esinenud maailma nilise repertuaari elustamisse. Ta on nide ja visuaalsete vahendite pakett, sa- orkestriparemikku kuuluvate kollektii- öelnud: “Kaasaegse muusika mängimi- muti aitavad akustika ja publiku posi- videga, nagu näiteks Londoni Filhar­ ne avardab muusikalisi piire ja suhtu- tiivsed ootused. Salvestusel aga oled kui moo­nikud, Berliini ja Viini raadio or- mist oma instrumenti ning heliloomin- vaakumis, eikusagil. See tekitab olukor- kestrid, Baltimore’i sümfooniaorkester, gusse üldisemalt, see on andnud mulle ra, kus iga detaili tuleb viimistleda eriti Berliini Barokksolistid, kui nimetada interpreedina uusi vaatenurki ka tradit- hoolikalt ning sisemiselt intensiivse- vaid mõnd. Koormus on väga suur, sioonilise repertuaari mängimiseks.” Ta maltki kui kontserdil.” kuid Pahud’ sõnul aitab see vältida iso- on kindel, et tulevikus on traditsioonid Esimene EMIs ilmunud plaat sisal- ja uuendused interpretatsioonikunstis dab prantsuse flöödimuusikat, ansamb-

11/2013 13 lipartneriks “kameeleon-flötist” oleks suutnud flöö- König” ehk “Flöödikuningas”, millel suurepärane dile juurde “monteerida” trompeti kõla- kõlab Friedrich II, tema õe printsess pianist Eric jõu ja viiuli nõtkuse, rääkimata kõikvõi- Anna Amalia, J. S. Bachi, Carl Philipp le Sage. CDl malike flöödile omaste väljenduslike ja Emanuel Bachi ja Johann Joachim alapealkirja- tehniliste vahendite imetlusväärsest ka- Quantzi muusika. Kaks viimast olid õu- ga “Paris” on sutusoskusest. konnaga tihedalt seotud ja lõid ama- 20. sajandi Samal aastal ilmus ka plaat Mozarti töörflöödimängijast keisri tellimusel tal- esimesel flöödikontsertidega, kus partneriteks le väga palju muusikat. Mõlema heliloo- poolel seal Claudio Abbado, Berliini Filhar­moo­ ja flöödikontserdid on säravad ja suur- tegutsenud nikud ja harfisolist Marie-Pierre sugused, Ph. E. Bachil ka väga mahukad tuntud heliloojad Langlamet. Ka sellest salvestusest saab ning keeruka ja läbikomponeeritud or- Henri Dutilleux, Darius rääkida vaid ülivõrdes, see on üks sära- kestripartiiga, mis osutab, et Friedrichi Milhaud, Francis Poulenc, Olivier vamaid ja stiilsemaid interpretatsioone õukonnas tegutsesid tolle aja eliitmuusi- Messiaen, André Jolivet jt. Kõne­­alune “flöödiajaloos”. Tähelepanu väärivad kud. Kõnealusel plaadil tekib ka sild helikandja oli ka siinkirjutaja esimene siin kindlasti ka flötisti enda kadentsid, keisri õukonna ajaga, kuna Pahud’ kõr- kõlaline kokkupuude Em­manuel mis on stiilsed, virtuoossed, kuid mitte val on maailmakuulus orkester Kam­ Pahud’ga ja loomulikult väga elamuslik. ülepakutud, vaid küpse interpreedi fan- merakademie Potsdam, kes enamiku Ta mängulaad on huvitav segu n-ö taasiarikka loomingu näited, mis res- kontsertidest annab Potsdami Nikolai prantsuse ja saksa koolkonnast, ühelt pekteerivad stiili ja heliloojat. kontserdisaalis ja Sanssouci lossis. poolt mängleva loomulikkusega prant- Niisiis samades kohtades, kus kõlasid suse heliloojate stiili tabav ja teisalt väga Flöödikuningas ja tema õukond nende teoste esiettekanded. Fried­rich kontrollitud ja perfektne tehnilise teos- Seejärel ilmunud plaatidel on varasemat Suure õukond oli muusikutele viljastav tuse poolest, täiesti ideaalne õppemater- muusikat (Bach ja tema pojad, Tele­ paik ja flöödimuusika kuldaeg. Kind­ jal noortele flötistidele. Aastal 2000 il- mann, Vivaldi, Händel, Haydn), prant- lasti kõlab Emmanuel Pahud’ kuldne mus helikandja Debussy, Raveli ja suse heliloojate loomingut, 20. sajandi flööt kuninglikult veel palju aastaid Prokofjevi muusikaga. Selle viimane flöödikontserte (Ibert, Nielsen, Hatša­ kontserdisaalides üle maailma ja kuula- teos, Prokofjevi Sonaat flöödile ja klave- turjan jpt) ning romantismiajastu muu- jate südametes. Kuigi Pahud on esine- rile D-duur väärib eriliselt tähelepanu, sikat. Need kõik on loomulikult väga nud Eestiski, 1999. aastal puhkpillikvin- kuna taas on tegu ühe väga ereda inter- kõrge kvaliteediga ja sündinud koostöös teti kavaga “Poulenc 100” ja 2008. aastal pretatsiooniga. Selles ülimalt mahukas tippmuusikutega. Berliini Filharmoonikute koosseisus, teoses on muusik fantastiliselt ilmekalt Märgilise tähtsusega on Pahud’ üks siiski loodame, et meil avaneb veel või- esile toonud tohutult palju erinevaid viimaseid helikandjaid, Friedrich Suu­ malusi kuulata flöödikuningat soleeri- värve ja karaktereid, on tunne, nagu rele pühendatud duubelplaat “Flöten mas siinsamas Estonia kontsertsaalis.

Märgilise tähtsusega on Pahud’ üks viimaseid helikandjaid, Friedrich Suurele pühendatud duubelplaat “Flöten König” ehk “Flöödikuningas”.

Flöödikontsert Sanssouci lossis: Preisi kuningas Friedrich Suur mängib flööti, klavessiini taga Carl Philipp Emanuel Bach, kõige paremal Johann Joachim Quantz. Adolph Menzeli maal (1852). COMMONS.WIKIMEDIA.ORG

1414 11/2013 11/2013 Sise- ja välisvaade Narva muusikaelule

ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA muusikateadlane

uigi Eesti kultuuri- ja muusi- mida püüan ise alati külastada, on palju kaelus domineerib arusaadava- rohkem inimesi teistest linnadest kui tel põhjustel Tallinn, toimub Narvast. Kpalju kontserte ja etendusi ka väljaspool pealinna. Suure­maid ja väiksemaid Missugune osa linna kultuurielus on muusikasündmusi on üle Eesti ohtralt, Narva sümfooniaorkestril? elamusi pakuvad lisaks linnadele nii Orkestri asutamisel püstitasin endale maakondlikud kultuurimajad kui ka ülesande luua midagi täiesti uut, mille mõisakompleksid. Sellegipoolest moo- üle narvalased võiksid uhked olla. Ma dustab suuruselt kaugeltki mitte viima- sain väga hästi aru, et absoluutselt kõik ne linn Narva justkui Eesti muusika- linlased ei hakka kunagi sümfoonilise maailma ääreala. Möödunud suve kül- muusika kontsertidel käima. Siiski an- laltki pikas muusikaürituste loetelus ei nab neile põhjuse Narvast uhkusega mainitud Narvat peaaegu kordagi ja rääkida teadmine, et nende kodulin- väljastpoolt vaadates tundub, et seal an- nas tegutseb selline kollektiiv. taksegi vaid mõni haruharv tõsise muu- Käesoleval sügisel alustab NSO oma sika kontsert. Uuri­sin, milline on olu- 20. kontserdihooaega ja on praegu kord sümfoonilise ja kammermuusika- linna kultuuri visiitkaart. ga tegelikult Narva sümfooniaorkestri Ammusel 1994. aastal ütlesid (NSO) dirigendilt Anatoli Štšuralt ja mulle paljud “heatahtlikud” inime- Eesti Inter­preetide Liidu (EIL) kontser- sed: “Sul ei tule midagi välja, tide korraldajalt Paula Toomelilt. Narvas ei ole kunagi olnud orkest- rit ja ei saagi olla”. Tõenäo­liselt Kuidas iseloomustaksite Narva muu- oleks see sünge ennustus ka täide sikaelu? läinud, kui mind ei oleks toetanud Anatoli Štšura: Üldisemalt võttes mitmed väga edumeelselt mõel- ei ole olukord sugugi halb, kuid akadee- nud inimesed. Eriline tänu kuulub milises mõttes on Narva muusikaelu vä- Narva muusikakooli direktorile ga vaene. Klassikalise muusika kontser- Tatjana Jego­rovale, samuti kahele te on võrdlemisi vähe. uskumatult julgele ja oma linna armastavale inimesele – toona ju- On teil olnud tunne, et Narva muusi- ba ametist lahkunud linnavoliko- kaelu seisab muu Eesti omast mõneti gu esimehele Anatoli Paalile ja eraldi? linnapea Raivo Murdile, kes suut- Aga loomulikult. Selleks, et need ei sei- sid veenda linnavolinikke vajadu- saks eraldi, peab ka Eesti muusikaelu ses muuta NSO linnaorkestriks. tulema sagedamini meile külla. Inimene on paraku mugav ning ta ei ole pahatih- Millisena näete NSO arengut? ti valmis sõitma 50 km Jõhvi, et osa saa- Minu suurim unistus on muuta or- Anatoli Štšura. da millestki ilusast. Isegi balletifestivalil, kester koosseisuliseks, et see oleks WWW.NARVA.EE

11/2013 15 muusikutele põhitöökoht ning noored minu arvates vaielda. Heliloojate elulu- Paula Toomel. ja andekad narvalased tuleksid oma ko- gusid ja teoseid tundev inimene ei pruu- FOTO ERAKOGUST dulinna tagasi. gi mõnikord saada aru sellest, mis kõlab. Hindan palju rohkem avali südamega Kui tihe on teie kontserdigraafik? kuulajat, kes tajub muusikat vahetult ja Majanduskriisi puhkedes vähenes or- püüdleb vaimse enesetäiendamise poole. kestri eelarve märkimisväärselt ning Narvalased jagavad sageli minuga praegu valmistame aastas ette kaheksa oma kontserdimuljeid. Ma arvan, et kava, mida esitame Narvas. Varem and­ meie eesmärk on täidetud, kui muusika- sime igal aastal 11–12 kontserti Narvas hariduseta inimene ütleb, et on saanud ning üks-kaks ka teistes Ees­ti linnades. kontserdilt selliseid elamusi, nagu olime Õnneks saame praegusel keerulisel ajal muusikutega taotlenud. rahalist toetust Kultuuriministeeriumilt ja oleme selle eest väga tänulikud. Mis linnades te ise kontsertidel käite? Linn või kontserdipaik ei oma mingit Eesti meedias arutletakse sageli kul- tähtsust. Püüan külastada neid kontser- tuurituru ja loomemajanduse teema- te, mis pakuvad mulle professionaalset del. Mida te sellest arvate? või kunstilist huvi. Kõrgkultuur ei ole ammustest aegadest peale eksisteerinud omatulu teenimise Kas Narvas toimub teile midagi huvi- arvel, vaid tänu metseenidele ja valgus- tavat? tatud valitsejatele. Tänapäeval töötab Praegu harvem kui varem. Jõhvi kont- dub, et see seisab eesti muusikaelust pi- see mudel mingil määral ka edasi, kuid serdimaja tulekuga hakkasid kõik Eesti sut eraldi, sest kultuuriruum on ikkagi miskipärast jäävad kõlama ka arvamu- Kontserdi üritused toimuma just seal, teine, aga sellegipoolest on see elav ning sed, mis käivad inimkonna eelnevale tu- häid külalisesinejaid ei tule Narva sugu- kultuuri- ja muusikahuvi on suur. Ma handeaastasele kogemusele vastu. gi palju. arvan, et EIL ei ole kogu publikut veel See on küll kurb, kuid inimesi, kes kätte saanud. saavad süvakunstist tõepoolest aru, ei Eesti Kontsert ehitas 2005. aastal ole väga palju. Ühes intervjuus on vene oma saali Jõhvi ja mitte Narva. Kas Kas muusikud lähevad meeleldi näitleja ja filmirežissöör Nikita Mihhal­ see otsus on Narva muusikaelu seisu- Narva esinema? kov öelnud, et sõnateatrit külastab viis kohalt midagi muutnud? Enamasti küll. Interpreetide arvates on protsenti inimkonnast. Mulle tundub, et Kui see saal oleks ehitatud Narva, olek- vene kultuuritaustaga inimene muusi- süvamuusika on veel elitaarsem ja seega sid narvalased praegu vaimselt ja kul- kalembene ja nad lähevadki Narva suu- veel vähem populaarne kui teater. Kuid tuuriliselt rikkamad. Enne Jõhvi kont- nitlusega, et saalis on emotsionaalne, tä- isegi nii väikeses mahus on tõsine muu- serdimaja ehitamist tõi Eesti Kontsert helepanelik ja tänulik publik. Ja Narvas sika (nagu ka kõik kaunid kunstid üldi- meile 10–15 kava aastas. Tekkinud tühja ta seda tõesti on. Kultuurikiht on semalt) teenäitajaks, mille järgi peaksi- ruumi täidab osaliselt NSO, kuid meie Narvas tugev ja saalis istub enamasti vä- me orienteeruma. Inimene liigub pidur- kontsertide arv ei ole piisav. Mulle tun- ga teadlik publik. Publik on suuremas damatult lihtsustamise ja oma vaimsete dub, et klassikalise muusika kuulamise osas vene taustaga ja vene keelt kõnelev, vajaduste marginaliseerimise poole, sa- harjumuse arendamiseks on vaja kolme- mis tähendab korralduslikult kahes kee- mas kui kunsti helge energia aitab seda nelja kammer-, koori- ja sümfoonilise les asjaajamist. Samuti on mul jäänud protsessi pidurdada. Ma olen täiesti kin- muusika kontserti kuus. mulje, et repertuaaris köidab Narva del, et nii õilis missioon ei saa toimida Kus NSO esineb? kuulajat vene muusika. Olen tähelda- turuseaduse põhimõttel. Geneva kultuurikeskuses. See on ainuke nud, et paremini tullakse kohale siis, kui koht linnas, mis meile sobib. See saal ei kavas on vene taustaga esineja või heli- Milline on siis Narva publik? Kas ole sugugi ideaalne, sest see ehitati nõu- looja või siis klassikud, nagu Mozart ja Narvas on kunsti armastavaid ja hari- kogude ajal massiklubiürituste tarvis. Beethoven. Ma ei julge väita, et nüüdis- tud kuulajaid? Praegu on meie linnas väga suur vaja- muusika ei lähe narvalastele üldse peale, Narvas on tundlik ja aus kuulaja, kes dus kaasaegse hea kontserdimaja järele, kuna me ei ole selliseid kavu praegu aplodeerib täpselt nii valjult, mil määral kus võiksid esineda koorid, kammeran- Narva viinud, aga arvan, et seda võiks oleme orkestriga teda inspireerinud ja samblid, sümfooniaorkestrid, valgus- ja lähitulevikus proovida. vaimselt täitnud. Selle eest armastan ma helikujundust vajavad sõnateatrid jne. meie kuulajat väga. Meie publik ei ole Mulle tundub, et selline linn nagu Kas näiteks Narva või Türi kontserdi arvukas, püsikuulajaid on 300–400 ini- Narva on sarnaselt Jõhvi ja Pärnuga sel- korraldamine erineb millegi poolest? mese ringis, kuid viimase paari aasta list kontserdimaja väärt. Oluliselt mitte, ainult pressiteated ja ka- jooksul on üha rohkem olnud kontserte * valehed on vaja teha kahes keeles. ka täismajale ehk 700 inimesele. Missugune on Narva muusikaelu? Ükskõik millise maakonnakontserdi “Haritud kuulaja” mõiste vastu võib Paula Toomel (EIL): Mulle tun- korraldamine oleneb ikkagi sellest, kas

16 11/2013 sul on olemas kohapealne kontakti- sik, kes seisaks oma südame ja hin- gega asja eest. EIL korraldab kont- serte Narva Muusikakoolis ja Narva Boriss Paršin – õpetaja, organisaator, muusik. linnuses, mõlemad asutused vahen- FOTO ERAKOGUST davad informatsiooni väga tublisti ja aktiivselt ja ma ei saa kurta, et seal oleks raske midagi korraldada.

Milline on Narvas olukord kont- serdipaikadega? Kas on vajadust suure ja korraliku saali järele? Ma ei ole kindlasti kursis kõigi Narva kontserdipaikadega, sest kam- mermuusika korraldaja seisukohalt täidavad Narva linnus ja muusika- kool EILi vajadused ära. Linnuse saal on väga mõnus ja sobib kam- mermuusika esitamiseks minu arva- tes ideaalselt. Muusikakoolis on ka täiesti aktsepteeritav saal. Suur saal võiks olla küll, sest muusikuid ja muusikaelu Narvas jagub ja ma usun, et see saal ei jääks kindlasti ei kontserdikorraldajate ega külastajate poolt tühjaks. Narva jazzielu Kui teha uus kontserdisaal, siis linna keskele, sest linnus on natuke- ne keskusest väljas, sinna on raske mootor minna ja näiteks talvel sinna ei tul- da. Mul on meeles üks idülliline tal- vepäev, külma oli kahekümne kraadi Boriss Paršin ringis ja lund oli palju. Hakkasime minema linnusesse, läksime esime- MADLI-LIIS PARTS sest väravast läbi ning meie ees laius muusikaajakirjanik suur lumeväli ja kuskil seal taga pisi- kene linnus, mis tundus olevat külm ja kauge. Ida-Virumaa jazzielu on rikas ja mitmekesine, üha rohkem ka näh- taval. Viimastel aastatel on Sillamäelt ja Narvast sirgunud loo- Kas sa näed ka kitsaskohti, mida tustandvaid noori muusikuid. Enamik neist tänaseks Otsa kooli tuleks ületada, et Narva muusikae- ja Muusikaakadeemia tudengitest või juba ka tegevmuusikutest lu elavneks? meenutavad sooja sõnaga just Boriss Paršini, Narva muusikakoo- See on pigem üleüldine probleem, et muusikaharidus võiks olla ja li õpetajat, “Narva Jazzi” korraldajat, Narva muusikakooli lasteor- peaks olema väga otseselt seotud kestri juhti ja kohaliku jazzielu väsimatut edendajat, kes on aastate elava muusika kogemusega. Võiks jooksul süstinud sadadesse noortesse jazziusku. 2010. aastal pälvis hakata juba maast madalast muut- Boriss Paršin Elioni jazziedendaja preemia. ma tendentsi, et üks muusik teist muusikut ei kuula. Õpilasi ja väik- Palun kirjeldage, milline on Narva kuid hea võimalus õpilastele esinemi- semaid lapsi peaks rohkem suuna- jazz­ielu. seks. ma kontsertidel käima, et tekiks Aasta suurim sündmus on festival harjumus kontserdil käia. “Narva Jazz”, mis on suunatud lastele ja Kuidas jõuab jazz Narva noorteni? Võimalus muusikaõpilasena näha noortele. Olen teinud seda festivali juba On oluline, et kui sündmus keskendub enda ala tippesinejaid oma kodu- kaheksateist aastat. Korraldan Geneva ühele stiilile, siis peaks seda järgima ka linnas on suurepärane ja sellest tu- keskuses jazziklubi tegevust, milles on sündmuse sisu. Kord andis Igor Bril leks kinni hakata. Siis on meil ka paus vaid suvel, kui rahvas sõidab suvi- Narvas meistrikursust. Üks noormees kahekümne aasta pärast, kellele lasse. Lisaks toimub meil muusikakooli- mängis suurepäraselt, kuid Bril pani tal- korraldada ja mängida. de festival, mis ei ole küll jazzikeskne, le käe õlale ja ütles: “Te armastate ilm-

11/2013 17 selt väga Chopini.” Mind teeb see kur- las, vahel käivad ka minu juures Geneva Millise muusika jaoks teil kuulajana vaks, sest stiilide tähendust ei peeta olu- kohvikus. aega jääb? liseks. Paljud arvavad, et ma kuulan vaid jaz- Tõsi, Narvas pole palju jazziõpeta- Mis on teie jaoks õpetamise juures zi, kuid see ei ole üldse nii. Kuulan jaid. Kui õpetada, siis peab ju ise ka kõige olulisem? heal meelel jazzrocki – Blood Sweat tunnetama ja teadma, ei saa õpetada Esimene asi on õpetada kuulama. and Tears, Earth Wind & Fire. Mulle teoreetiliselt. Meie jazziklubisse on ae- Grupis saab mängida ainult hea kuula- meeldib ka hästi tehtud popp. Vene gade jooksul sattunud esinema põnevad misoskusega. Teine oluline asi on har- poppi ma väga ei kuula, sest mulle ei muusikud USAst, Šveitsist, Saksamaalt moonia. Juba esimesest õppeaastast meeldi pealiskaudsed tekstid. Kui vee- ja muidugi eelkõige Eestist. Publiku püüan õpetada noori teoseid analüüsi- rand sajandit tagasi olid lood, mille si- hulgas kohtab vähe muusikaõpetajaid. ma. Me ei mängi ainult jazzi, vaid kind- su oli sügavalt poeetiline, siis nüüd on Õpilasi ikka käib. Kuidas õpetada jazzi, lasti ka klassikat. Oluline on õppida see minu meelest kadunud. Seepärast kui sa seda elavas esituses ei kuula? fraasi ja harmooniat tunnetama. Ka hakkasin rohkem lääne muusikat kuu- Bachi võib käsitleda jazziheliloojana, lama, ehkki ma inglise keelest aru ei Räägite jazzielu korraldamisest sama sest temagi muusikas on improvisat- saa. Kuulan hääletämbrit, meloodiat, innustunult kui oma õpilastestki. siooni. Kui noor hakkab mõistma eri- harmooniat, arranžeeringut. Ilmselt süda on, jah, korraldamise juu- nevaid süsteeme ja ahelaid, muutub ka Südamelähedasemad on Frank res. Hakkasin organiseerima, sest taht- tema mäng vabamaks. Sinatra, Ella Fitzgerald, Diana Ross, sin mängida, ja mängimiseks on vaja Diane Schuur. Mõelgem Diana muusikuid ümber. Nõukogude ajal oli Jazz on vabadus. Krallile – milline hääleulatus, milline Narvas palju häid kollektiive, siin töötas pianist! Kurt Elling – piisab ühest näiteks ka Sergei Manukjan. Narvas oli Saad end täielikult noodist ja mul tulevad külmajudinad kolmteist arvestatavat kooslust. Toona väljendada, peale. Vaa­tame kodus palju Mezzo te- oli peaaegu igas organisatsioonis oma lekanalit. Sealt kuulsin esmakordselt muusikakollektiiv. olla kaasautor. Gregory Porterit ja Michael Bubléd. Töötasime abikaasaga haiglas, tegi- Noori hakkab see Neil tuleb muusika südamest, nad ei me vokaalansamblit, millega esinesime huvitama. karju. isegi festivalidel ja saime honorari. Töötasin ka taksopargis, kus mul oli Mida peaks Narva jazzielu edendami- bussijuhtide bigbänd. Tulid inimesed, On haruldane, et lapsed mängivad seks järgmisena ette võtma? kes ei tundnud nooti, kuid aasta pärast svingi. Noori on keeruline saada sellist Esimene asi on seotud materiaalsete va- juba veerisid. muusikat mängima, kuid ma ei hirmuta henditega – head instrumendid, stuu- neid, annan lihtsalt muusika kätte. Laste diod, klassid. Me töötame ebasobivates Kuidas õpilased teid leiavad? Kas jäl- jaoks on orkester kõige põnevam. ruumides. Igas muusikaklassis peaks gite õpilaste käekäiku, kui nad on Tihtilugu jõuavadki noored klassikani olema arvuti ja õpetaja peaks valdama kooli lõpetanud? just jazzi kaudu. muusikaga seotud programme. Mul on palju õpilasi, kes on alguses õp- Olen teinud juttu noortega, et nad pinud muusikakoolis mõnda pilli ja tul- Kuidas ise jazzini jõudsite? Lõpetasite võtaksid pedagoogide tööjärje üle. Aga nud siis minu juurde, sest nad kuule- Tallinna konservatooriumi ju klarne- noored ei taha paraku kooli õpetama vad, et siin on midagi teisiti. Nad taha- tistina, Juhan Kaljaspooliku õpilase- tulla, sest palk ja tingimused jäävad va- vad midagi enamat. Jazz on ju vabadus, na. jadustele alla. saad end täielikult väljendada, olla Minu pere ei olnud muusikaga seotud, kaasautor. Noori hakkab see huvitama. isa oli elektrik ja ema töötas kassiirina, Kes noortest Eesti muusikutest tun- Mõned toovad siia oma lapsed, kui kuid kodus lauldi palju mitmehäälselt duvad teile põnevad? kuulevad meie orkestrist. Mõne jaoks vene rahvaviise. Mäletan seda ja armas- Kindlasti Kadri Voorand. Kuulsin teda on see järjepidevuse küsimus, sest lap- tan vene rahvaviise tänaseni. Esimest esmakordselt “Nõmme Jazzil”. Ta kir- sevanemad on ise kunagi mänginud ja korda kuulsin jazzi Soome raadiost, jutab mitmekesist muusikat ja arran- soovivad nüüd oma lapsele sama. olin siis vist kolmteist. Kuulasin ka žeeringuid ning hoiab traditsioone. Olen olnud õnnelik õpetaja, sest Ameerika Häält. Kadri juhitud Estonian Voices on suu- mul on olnud rühm, kus kõik olid ühe- Muusikakoolis oli bajaanimängija, repärane vokaalgrupp. Jälgin põnevu- vanused, ja mis veelgi toredam, nad kellega palju koos musitseerisime. Ta sega ka enda õpilast Aleksander Paali, püüdlesid sarnaste eesmärkide poole, hüüdis mulle noote ja mina muudkui kes on juba praegu tõeline helilooja ja tänu millele õppisid kiiresti improvisee- mängisin. Pärast hakkasin analüüsima, küps muusik. Kas ta seob oma tuleviku rima. Oleme nendega käinud neli korda mida ma tema õpetuse järgi üldse tegin. Eestiga, ei tea. Aleksander lõpetas Saksamaal hansapäevadel ja Kotka me- Jazzi juures köidab mind eelkõige ener- gümnaasiumi kuldmedaliga, ta oleks repäevadel. Nii-öelda pesast välja len- gia ja erinemine teistest žanritest. võinud astuda ilma eksamiteta ükskõik nanud õpilastel on keeruline silma peal Meeldib ka rütmikus, svingi armastan millisesse ülikooli, aga ta valis Muu­ hoida, kuid suviti käivad nad ikka kü- kõige rohkem. sika­akadeemia.

18 11/2013 Teistmoodi muusikapäev

Tänavu tähistati rahvusvahelist muusikapäeva nii traditsiooniliselt kui ka mõnevõrra ebatraditsiooniliselt. Traditsiooniline oli pidulik ja meeleolukas Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali heli- kunsti sihtkapitali muusikapreemiate kätteandmine Estonia kont- serdisaalis; ebatraditsiooniline oli terve päeva täitmine muusikaga üle Eesti. Eesti Muusikanõukogu tuli selle ootamatu ja üllatavagi projektiga välja, kus muusika kõlas meie igapäevastes ja tihti ka muusika jaoks üsna ootamatutes kohtades, sealhulgas ministee- riumides, haiglates, kaubanduskeskustes, rongis ja vanglas. Järgnevalt veidi sellest, mida kogesid ja arvasid mõned projek- tis osalenud muusikud.

Kuidas teile tundus selline idee, esinejatena oli oluline, et sellises elavas esituses ei kuule või ei saa mingil tuua igasugustes ootamatutes ootamatus kontserdikohas põhjusel seda teha. kohtades muusikat inimes- oleks hubane ja eraldatud Viiuldaja Mail Sildos (esines teni? nurk, kus nii esinejad kui ka koos Corelli Consordiga Pianist Mihkel Poll (esines kuulajad saaksid keskendu- Rahandusministeeriumis): Põhja-Eesti Regionaalhaigla da ja kus oleks ka enam-vä- Idee tuua muusikud rahva psühhiaatriakliinikus): See on hem sobiv akustika. Meile hulka on väga hea. Tavatu minu meelest väga hea idee! leiti Magdaleena haiglas nur- esinemiskoht tekitab kind- Eks igaühel kujune välja oma gake ühes vestibüülis, mis n-ö lasti vähemalt üllatusefekti muusikaline maitse ja valik, aga oleks igati vastas nõuetele. Sinna mah- ning nii mõnigi kohtus võibol- kahju, kui puuduva kuulmiskogemuse tus paras hulk publikut – haigla perso- la esimest korda elus klassikalise tõttu jääks midagi rikasta- nali ja patsiente. muusikaga. Ehk tasuks mõelda, kas näi- vat kättesaamatuks. Koorijuht Veronika Portsmuth (esines teks kontsert bussijaamas äratab huvi Viiuldaja Urmas koos EMTA kooriga Harku vanglas): On või pigem segab inimesi, kel on vaja õi- Vulp (esines koos igati tore, kui pidevas infovoos suude- geks ajaks bussile jõuda. Väike mõtte- aldimängija Toomas takse tähelepanu hetkeks või kaheks koht on ka muusikute tasustamine, sest Nestoriga Tallinna muusikale ja loojatele tõmmata. kuigi ükski kontsert ei jää raha pärast Magdaleena haig- Ebatavalised esituskohad oli üks korral- toimumata, on esinemine muusiku jaoks las): See oli värske ja daja eesmärke, kuid mulle oli oluline viia põhitöö ning võtab suure osa ajast ja kiiduväärt mõte. Meile muusika nendeni, kes väga tihti muusikat energiast.

11/2013 19 Pirjo Püvi: Akustiliselt oli bussijaamas muidugi üsna keeruline laulda. Hääl ha- jus ruumi ära ning elektriklaveri kõla paraku ei toeta lauljat, eriti sellises ruumis. Peale selle ei olnud pianistil klaveritooli, mistõttu ta oleks ühe loo ajal teine- teise otsa pandud plast- toolidelt peaaegu maha libisenud. Teisest küljest, kuna meie kontserdi ülesehi- tus oli vaba ning olime pianist Piia Paemurruga võtnud eesmärgiks publi- kuga suhelda, võimaldas seesama intsi- dent meil rääkida kentsakaid lugusid la- vaäpardustest ning meie töö eripärast, mis tõi loodetavasti publikut meie kuns- Pirjo Püvi ja Piia Paemurru esinemas Tallinna bussijaamas. tile ja muusiku eriala mõistmisele lähe- male. Mul on väga hea meel, et sain just Laulja Pirjo Püvi (esines koos pianist Piia viiuldaja Maria Kesvateraga Tartu Tasku sellises kohas just sellise kontserdi anda. Paemurruga Tallinna bussijaamas ja keskuses): Ma arvan, et see on väga tore Olen kogemuse võrra rikkam ning publi- Põllumajandusministeeriumis): Leian, et idee ja loodan, et see jätkub. ku vastuvõtt oli äärmiselt soe ja isegi idee on igati kiiduväärt. Klassikaline häälekas, mis teeb muusiku meele alati muusika ei pea olema mõeldud kitsale Millised tunded tekkisid ja millised rõõmsaks. kuulajaskonnale. Sellised esinemised üle on muljed sellistes kohtades esine- Kai Ratassepp: Meie kontser- Eesti aitasid tutvustada tavainimesele misest? did toimusid koolis, üht kont- klassikalise muusika erinevaid tahke Mihkel Poll: Esinesin Tallinna psüh- serti kuulasid ka lasteaialap- ning laiendada just nende inimeste sil- hiaatriakliinikus, see jättis väga meeldiva sed. See tegelikult ei olnud- maringi, kes sihilikult klassikalise muusi- ja sooja mulje. Publik tundus muusikast ki meile täitsa uudne, sest ka kontsertidel ei käi. Väike šokiteraapia huvitatud ja lugupidav. Tegemist on oleme ennegi üldharidus- tuleb sellises vormis ainult kasuks. täiesti arvestatava kontserdipaigaga ja koolide õpilastele esinenud. Pianist Kai Ratassepp loodan, et seal korraldatakse kontserte Aga koolides on enamasti alati (esines Vääna mõisa- ka edaspidi! Loodan ainult, et ehk leitaks tore mängida, sest seal on noor koolis ja Haapsalu lähiajal võimalus sinna parema klaveri ja rõõmsameelne publik ja nende ener- põhikoolis): See soetamiseks, aga saal on tõesti suurepä- gia mõjub ka mängijale positiivselt. oli haruldaselt rase potentsiaaliga. Mati Mikalai: Nagu Kai mainis, oleme tore mõte! Urmas Vulp: Ebatraditsioonilises kohas juba üsna palju osalenud erinevates Kaasatud oli ju esinedes on väga oluline kava valik. Meil koolikontsertide projektides. Kuid see nii palju muusi- olid kavas Mozarti duod, mis on üsna kinnitas minu juba varem kujunenud ar- kuid. Huvitav oleks kergesti kuulatavad. Teine tähelepanek vamust, et erinevas vanuses õpilastele ka teada saada, kui oli see, et kava ei tohiks olla liiga pikk, pakub klassikaline muusika huvi. paljud said osa sellest päevast publiku pool tundi on sobiv. Sellest jätkub, et poole pealt. Arvatavasti oli see ülisuur muusika emotsioon ja energia kuulajani Millise vastuvõtu saite publikult? kuulajate arv. Loodetavasti jõudis nüüd jõuaks. Urmas Vulp: Vastuvõtt oli väga hea, paljudeni teadmine, et on olemas üks Veronika Portsmuth: Saali akustika oli kuulati tähelepanelikult. Pärast mõne eriline päev, muusikapäev, mida võiks nii hea (kontsert toimus võimlas). Mis tun- meedikuga vesteldes tekkis mõte, et suurejooneliselt ka edaspidi tähistada. ne on olla vaba vangide seas või vang muusikal võikski haigla igapäevases elus Pianist Mati Mikalai (esines Vääna mõi- vabade seas? Usun, et tundeid oli palju olla suurem osa. Avaldati arvamust, et sakoolis ja Haapsalu põhikoolis): ja väga erinevaid. haiglates võiks selliseid väikseid kontser- Muusikapäeva idee sellisel kujul, nagu ta te sagedaminigi olla ja et see mõjuks Mail Sildos: Ei osanud midagi oodata. toimus, on igati väärt al- haigetele isegi tervendavalt. Corelli Consort sattus mängima gatus. Interpreedi vii- Rahandusministeeriumi saali, kus oli ül- Veronika Portsmuth: Vastuvõtt oli soe mine “rohujuure ta- latavalt hea akustika ja ka kõik muud tin- ja uudistav. Aplodeeriti innuga, etteaste sandile” on vajalik gimused. Ministeeriumi töötajad olid vä- ei erinenudki liialt tavalisest kontserdist. mõlemale osapoo- ga huvitatud, lisaks kontserdile telliti ka Harjumatu oli see, et kuulajad seisid lele, nii kuulajale väike loengulaadne tutvustus barokiaja püsti, nagu lauljadki. kui ka mängijale. muusika ja pillide kohta. Selline suhtu- Mail Sildos: Muusikute ja kuulajate va- Viiuldaja Eva-Maria mine teeb ainult rõõmu. hel tekkis meeldiv suhtlus ja vastuvõtt Sumera (esines koos

20 11/2013 oli väga soe. Sellisele toredale publikule esineks ka edaspidi rõõmuga. Pirjo Püvi: Minu kolmest kontserdist üks toimus Tallinna bussijaamas ning ma ei esinenud sugugi möödakäijatele. Olin väga meeldivalt üllatunud, et mõned ini- mesed olid suisa spetsiaalselt selleks sin- na kohale tulnud ning valdavalt istuti ja kuulati hoolega, mitte ei tuhisetud mi- nust ükskõikselt või häiritult mööda – vähemalt mitte minu vahetus läheduses. Aplaus oli igati korralik ning kui suhtle- sin publikuga otse, siis minu küsimustele vastati. Näiteks Cupido nn musiaarias Offenbachi operetist “Orfeus põrgus” pa- lusin vastavalt aaria eripärale publikul musihäälitsusi kaasa teha ja inimesed tulid minu ärgitusega kaasa. Saksofonikvartett SaxEst Solarise keskuses. Kai Ratassepp: Vastuvõtt oli suurepä- FOTOD MUUSIKAPÄEV rane, lapsed kuulasid väga hästi. Eriti hämmastas see Vääna mõisakoolis, kus Kas selline projekt toob teie arvates võiks pärast kuuldut sakutada oma va- olid kuulamas ka lasteaiarühmad ja nad inimesi muusika juurde? nemat varrukast ja öelda: “Ma tahan ka olid tõesti väga tähelepanelikud. Mihkel Poll: Kuna muusikapäeva kont- seda pilli mängida” või “Ma tahan ka nii Haapsalu põhikoolis oli eriti kuum pub- serdid hõlmasid väga erinevaid kohti ja laulda.” Loota ju võib. lik, kes karjus braavo juba enne lugude muusikastiile, siis on sellele küsimusele Kai Ratassepp: Kindlasti tõi see projekt algust. Kuulajaid oli mõlemas koolis vä- raske üheselt vastata. Usun, et kui muu- klassikalise muusika inimestele palju lä- ga palju. sikat esitatakse kohas ja moel, mis või- hemale. Seda tasuks veel edaspidi korra- maldab selle väärtustel õigel viisil ava- Pianist Mati Mikalai: Mängisin ta, sest kui me tahame, et kontserdisaalis neda, siis võib kindlasti uuest kuulajast oleks publik, siis tuleb see publik endale ise ja koos oma duopartneri Kai saada ka pidev kontserdikülastaja. Liigne Ratassepaga Beethovenit, mis kasvatada. Tõenäoliselt sai nii mõnigi üle ekstreemsus ning kunsti asetamine väga n-ö klassikalise muusika hirmust või tundus olevat hea valik. Publik ebaloomulikku konteksti võib aga kaht- võttis kontserdi vastu väga soojalt ning kompleksist ja pigem tundis lihtsalt kuu- lemata mõjuda ka eemalepeletavalt. lamisrõõmu. vastukaja oli samuti positiivne. Urmas Vulp: Ma arvan, et selline pro- Mati Mikalai: Arvan, et muusikapäeva Eva-Maria Sumera: Esinesin koos oma jekt võiks küll tuua inimesi muusika tähistamine sellisel kujul võiks saada tra- sõbranna ja töökaaslase Maria juurde. Peab aga kindlasti arvestama, ditsiooniks ja usun, et see toob perspek- Kesvateraga ja kavva valisime Bartóki et muusikat peab doseerima sobivas tiivis ka rohkem noori klassikalise muu- “44 duot” kahele viiulile – kõiki me mui- koguses ja tuleb valida õige reper- sika juurde. Tahaksin tänada selle projek- dugi ei mänginud, see poleks ajaliselt tuaar. Bussijaamas või pangasaalis esi- ti tegijaid ja soovin edu järgmise muusi- ära mahtunud. Kuna kava polnud eriti neda oleks minu arvates kapäeva korraldamisel! akadeemiline ja traditsiooniline “klassi- pisut pealetükkiv. ka”, vaid rohkem etno ja folgi poole, Eva-Maria Sumera: siis tunne oli hea ja tundus, et ka ko- Veronika Kui nüüd mõelda gunenud publikule meeldis. Ma ei Portsmuth: Võib ju mingile pikemale taha praegu öelda, et näiteks juhtuda. Peaasi on perspektiivile ning Mozartit või Tšaikovskit mängides sellesse uskuda! arengukavale, et kui- oleks olnud vähem hea tunne, kuid Mail Sildos: Kindlasti, das tuua inimesi klas- me Mariaga mõtlesime, et äkki Bartóki eriti nende hulgast, kes sikat kuulama, siis ma mingi lihtsus ja energilisus ja samas mit- said ehk esimest korda üld- arvan, et selline avalik tetraditsiooniline klassikalisus ärataks se klassikast aimu. kontsert, meelelahutus, on päris hea idee. Alguses väiksemates kogustes ja rohkem huvi. Ja näitaks, et klassika pole Pirjo Püvi: Usun, et selline projekt ja lihtsamat, kergemini mõistetavat ja taju- midagi, mida karta, et see pole mingi esinemisviis on igati õigustatud ja tavat muusikat. Kui sellega on juba igav, mõttetu ja hoomamatu viiulijoru, tervitatav. Ehk tekkis nii mõ- (häid) kokkupuuteid olnud, siis teine- nagu võibolla ekslikult arvatakse. Et klas- nelgi pärast kontserdile kord mõte minna klassikalise muusi- sikalisel kontserdil saab ka jämmida ja sattumist kõrgendatud ka kontsertile ehk ei kõlagi nii kohu- rokkida. Publiku kohta nii palju, et mul huvi klassikalise muusika tavalt. polnud küll aega jälgida, kas keegi seisa- ürituste vastu. Ideaalis ku- tas ja jäigi kuulama, aga Tasku keskuses jutan ette, et mõne kont- niikuinii olesklevad noored tulid küll serdilt mööda jalutava ja Muljeid kogusid Ia Remmel, kuulama ning vaatama ja tundus, et neil hetkeks peatuva kuulaja laps Virge Joamets ja Joosep Sang oli lõbus.

11/2013 21 Viis vaadet ühele ruumile ja üks remiks

EINIKE LEPPIK muusikaüliõpilane

Septembri viimasel nädalal Meid ümbritsev tehnoloogia ja sellega kaasnevad võima- toimus juba 14. korda Eesti lused muusika loomisel muutuvad ja arenevad nii kiires- Muusika- ja Teatriakadeemia ti, et ühest nupuvajutusest ja helifailist jääb väheks, et Sügisfestival. EMTA kammersaa- tekiks see lisaväärtus, mis köidaks kuulajat. lis kõlas viis ning ERRi esimeses stuudios üks kontsert. Mäntysaari keelpillikvartett “Muove” ja kõlasid trio Analuciogène ja duo Uus ja vana, arusaadav ja Malle Maltise “Counterflow”. Viimane Noren-Wahlström kõlavärvirohked arusaamatu, komponeeritud ja kuulub kindlasti nende teoste hulka, improvisatsioonid, teises pooles oli laval improviseeritud... Sügisfestival mis loovad pisut minimalistlikult üheksast tudengist koosnev live kulges just nende vastandite ambient’se mõjusfääri, milles võiks tun- remix’i grupp ning Jan Peter Schwalm. de kulgeda. Kontserdi teine pool oli Live remix’is kasutati sämplitena impro- tuules. Kõige olulisem on, et iga tunduvalt staatilisem ja ühekülgsem, visatsioonidest pärit salvestatud helima- kontsert pakkus samast kesk- kuid kogu kontserdile moodustasid sel- terjali, iga muusik valis endale huvitava- konnast uue kogemuse. Oli see ge raami Morton Feldmani “The Viola mad lõigud või fragmendid ning neid siis pigem ärritav või, vastupidi, in my Life” 1 ja 2 , milles väljendusid kombineeriti nii traditsiooniliste instru- kõrvu paitav, see olenes muidu- minimalistliku helikeele detailsus ja kõ- mentide ja hääle kui ka ise valmistatud lavärvid. heliobjektidega live’is improviseerides. gi igast kuulajast endast, kuid Järgmine õhtu oli sootuks teistsugu- Kuigi laval oli üheksa sülearvutite taga siinkohal teen sissevaate festi- ne. Vanameister Peter Zinovieff ja süle- istuvat muusikut, siis just instrumendid vali, lähtudes eelkõige nendest arvuti, kaks kõlarit ja paar hiireklõpsu ja keskkond tervikuna lisasid dünaami- emotsioonidest, mis mind vahe- – seda ei anna võrrelda eelmisel õhtul list liikumist ja mängulist elementi. laval olnud ansambli, instrumentide, Kuulajana oli huvitav jälgida, kes millist tult iga kontserdi järel valdasid. pultide ja toolide kaosega. Laiemalt võt- heli võis tekitada ja kuidas teised an- tes tõstatas kontsert minu jaoks taas- sambliliikmed sellega suhestusid. Selgelt ügisfestival oli oma ajalises kulge- kord inimese ja masina vastuolu teema. kuuldavaid seoseid esimese ja teise poo- mises justkui õhku tõusev rakett. Ühest küljest oli tegemist helilooja ja le- le muusika vahel polnud, võibolla oleks Alguses magus ärevus ja pinged, gendaarse pilliuuendaja omalaadse sis- oodanud pisut terviklikumat visiooni, seejärelS plahvatuslik õhkutõus ja lõpuks sevaatega elektronmuusika ajalukku, aga samas oli kogu kontserdi atmosfäär, suur tule- ja gaasipilv, mis ühest küljest aga teisalt tajusin, et sellel hetkel puu- mitmekülgsed helimaastikud ja ajas su- on justkui mälestus äsja toimunust ja dus nendes helides igasugune emotsio- juvalt arenev helide kasvamine-kahane- samal ajal natuke kaosehõnguline, sest naalne pinge, mis on üldiselt live-kont- mine nii haarav, et muutis selle tühimi- suured sündmused, kui nad lõpevad, jä- serdi üks põhiväärtusi. Meid ümbritsev ku lõpuks märkamatuks. Väga ehe inst- tavad tihti õhku küsimusi ja veidi nukra tehnoloogia ja sellega kaasnevad võima- rument selles koosluses oli vokaal, de- tunde. lused muusika loomisel muutuvad ja tailidena olid äärmiselt lummavad üksi- Festivali avas nüüdismuusika kollek- arenevad nii kiiresti, et ühest nupuvaju- kud mängutoosi helid remix’i lõpuosas, tiiv Neophon pisut pingestatud, kuid tusest ja helifailist jääb väheks, et tekiks mis andsid reaalajas sündinud kompo- värske energiaga. Neophon resideerib see lisaväärtus, mis köidaks kuulajat. sitsioonile kontuuri, mida kuulaja saab Saksamaal Rostockis, kuid selle koossei- Järgmised kontserdid pakkusid aga kujutletavaid punkte ühendades välja sus on eri rahvusest noori muusikuid. palju enamat kui üks nupuvajutus. ERRi joonistada. Põnev oli eelkõige kontserdi esimene stuudios toimunud impro- ja remiksi- Stuudiokontserdile eelnes samal pool, mitmekülgse ja hästi koostatud kontserdil kohtusid mäng ja illusioonid, päeval EMTA kompositsiooniosakon- kavaga. Kõige mõjuvamad olid Lauri pillihelid ja sämplid. Esimeses pooles na üliõpilaste kontsert EMTA kam-

22 11/2013 Ekke Västrik, “Tuksub”.

mersaalis. Peale heliloomingu eriala üli- des, siis jälle eemaldudes, lõpuks lavale le džäss-saksofonistile Charlie Parkerile. õpilaste Alisson Kruusmaa ja Piret seisma jäädes... Quasari kava oli väga põnev ja sellel Pajusaare teoste tuli ettekandele lausa Kontserdi esimene teos oli Jean- kontserdil tundsid kindlasti kõik seda neli kompositsiooni, millel olid tugevad François Laporte’i 2011. aastal kirjuta- miskit, mis muudab hetke siin ja praegu seosed visuaaliga. Neist meeldejäävaim tud “Incantation”, mille koosseisu ei kordumatuks – positiivset energiat, mis oli Ekke Västriku live-elektrooniline kuulu mitte neli saksofoni, vaid hoopis tuli lavalt, täites kogu ruumi. teos “Tuksub”, mis põhineb graafilisel neli trompe-sax’i, just need “torud”, mi- Viies ja viimane pilt EMTA kam- partituuril ning mille koosseisus on da eespool kirjeldasin, lisaks muusikale mersaalist. Festivalile panid suurejoo- kolm süntesaatorit, erinevaid heliobjek- on helilooja andnud ka liikumisjuhise. nelise punkti ansambli U: ja EMTA te ja löökpille. See teos eriti, aga ka ko- Müstiline ja lummav teos oli tõeline au- Uue Muusika Ansambli ühendjõud. gu kontsert oli justkui atmosfääri loov diovisuaalne elamus ruumist, inimkeha Põhirõhk oli poola helilooja Witold eelmäng õhtusele stuudiokontserdile, liikumisest, valgusest ja helidest. Ka kõi- Lutosławski (kelle 100. sünniaastapäe- koos moodustasid nad terviku. kidel teistel kavas olnud teostel oli kindel va tänavu tähistati) ja itaalia helilooja Nüüd siis jõuan ma raketi plahva- ruumiline paigutus, mis toetas muusikat Giacinto Scelsi loomingul. Just Scelsi tusliku õhkutõusuni. Seekordse Sügis­ ja andis lavalise vabaduse, oli tunda õhu- “Pranam” II oli minu arvates vaielda- festivali võimsaima energialaengu andis list ja kerget olemist, mis lasi helidel ruu- matult üks olulisim teos festivali kavas. Quasari kontsert EMTA kammersaalis. mis takistamatult liikuda. Jimmie Oma spirituaalse alatooni, sisemise pin- Kanadast pärit saksofonikvartett võlus LeBlanci “Fil rouge” tegeles punase vär- gestatuse ja justkui aegluubis muutuva- tehnilise virtuoossuse, vaba lavalise ole- vi varjunditega, maailma jälgimisega läbi te melanhoolsete intensiivsete kooskõ- ku ja nüansirikkusega nii muusika in- punase, neid varjundeid võis kujundli- ladega keris see teos kõik eelnenud terpretatsioonis kui ka kogu kontserdi kult selgelt eristada ka muusikas. Kui emotsioonid endasse. Aga küsimusi jäi kontseptsioonis. Helena Tulve teos “Öö” ja John siiski õhku, sest kontserdi ja ka kogu Hämar saal ja neli pikka klaastoru Butcheri “Balance” tegelesid pigem kõla- festivali viimaseks teoseks oli noore he- oma peegeldustega, neli musta kogu lii- värvidega, siis ülimat tehnilist virtuoos- lilooja Arash Yazdani “Dimensions II. guvad ruumis ning võluvad nendest to- sust nõudis Louis Andriesseni “Facing Destruction”, mis pakkus omajagu mõt- rudest helisid, kord üksteisele lähene- Death”, mis on pühendatud legendaarse- teainet abstraktsuse, konkreetsuse ja loogika seoste üle muusikas. See on tee- Visuaaliga seotud kompositsioonidest oli meeldejäävaim ma, mis nõuab rohkem süvenemist ja Ekke Västriku live-elektrooniline “Tuksub”, mis põhineb mida siinkohal paari lausega analüüsida pole mõtet, seega... Andes vastuseid ja graafilisel partituuril ning mille koosseisus on kolm tekitades küsimusi, nii saigi läbi süntesaatorit, erinevaid heliobjekte ja löökpille. Sügisfestival 2013.

11/2013 23 foto ia remmel Estonia, welcome, ehk Triinu saatusest “Estonia maja 100” juubelipidustused

L O O N E O T S filoloog ja ooperisõber

Siin kirjutatu on rahvusooperi valge hoone pidunädalate kalei- näeks: see on meenutus, mitte koopia. doskoop, esitatud ühe vaataja pilguga ja tema eelistuse kaudu. Alo Kõrve Hamlet tuleb lavale just selli- ses rõivas, mis ei korda Theodor Alte­r­ Kriitikud kasutavad tihti kilbiks müstilist “keskmist” vaatajat-kuula- manni. Ka Tiit Sukk pole põrmugi jat. See mediokraat saab nüüd sõna ja avaldab arvamust, mis on Pinna. Miks peakski. Vaid Indrek Ojari puhtalt subjektiivne, kuid see-eest allkirjaga ning publiku “keskmi- mängitud Gustav Suits on grimmilt ja sest” arvamusest lahutatuna aus. prillidelt nagu päris. Kohe näha, et mit- te-teatrimees. Täna, 100 aastat tagasi… andma parima, taastamaks saja aasta ta- Ilunäitlus algab. Võib muidugi vaiel- gust õhustikku. Haruldane hetk, kus ka da, kas poleks pidanud programmi lüli- Kaua reklaamitud teemaõhtu “Estonia võõrad tervitavad. Kassast tuleb välja tama ka Carl Robert Jakobsoni “Arthuri 100” on käes. Lubatud kalessid veerevad võtta banketiõiguse talong. Pealtnäha ja Anna”, mis teadupärast oli esimene mõttelise “vana” Estonia hoone asfaldi­ tähtsusetu toiming jääb toppama. uues Estonias lavastatud eesti tükk. asemelt uue, juba sajandi juubelit pida- Aknakese taga seisab pikk ja staatiline Tookord, Gustav Suitsu lennukate mõ- va majani. Vanadel fotodel tõstavad saba nagu Nõukogude ajal “Savoy balli” tete aegu, oli tähtis saada eurooplasteks, daamid seelikusabu, sest fassaadiesine piletitele. Kulutame kolmveerand tundi seepärast valiti avamiseks “Hamlet”. on veel sillutamata. Nüüd katab teekon- ja jääme nina alt vajalikust paberist il- Nüüd peaksime rohkem meenutama da vankrist ukseni punane vaip. Stiilselt ma, sest on viimane aeg saali tõtata. oma päritolu ja emakeelt. Kuid balleti- ajastukohastes kostüümides valve­ Meile lubatakse lahkesti, et saame selle katke “Unenägu kujuraiuja töökojas” estoon­­lased soovivad tere tulemast. vaheajal väljaspool järjekorda kätte. loob kauni vahepala ainult kehakeelt Fuajees näeb silindritega härrasid ja Nostalgia! kasutades. Ja kujundus, kõiki stseene soengus suletutte kandvaid daame – see 1913. aasta etendus viibis elektririk- ühendav tagaplaan, on ju meie oma on kaasa mängiv publik. Õhevil olek. ke tõttu tunde. Täna vähemalt uut seisa- pääsukesi täis. AV-kunstnikule annan Kõik on suurepärases tujus. Rõõmustan, kut ei tule. Eeskava proloog on suurepä- maksimumpunktid. Vikerlased sõida- et eesti kaine rahvas on lõpuks ometi rane. Saja aasta tagune suurpäev on vad laevaga lavale, lihtsad ja veidi koo- nõus end ümber riietama ja häälestama, uuesti komponeeritud just nii, et kõik milisenagi mõjuvad koorid on tore mi-

24 11/2013 nevikumeenutus. Huvitav, kui tooks ohutsoonis on lisaks külalistele ka laua­ sisse või välja? Kaumanni muusika sar- “Vikerlased” lavale, palgates mõne täis rõõmsat rahvast anno 1913. Aeg- naneb rabarajaga. Peeter Vähi vaim. moodsa eurooplasest lavastaja? Kas esi- ajalt siseneb Violetta või tantsivad hane- Pealtnäha ühetooniline, aga pehme ja mene eesti ooper töötaks ka tänapäeval, reas väikesed valged luiged. Ilus ja lõ- täis omapärast tasast ilu. Nagu “Tiiu ta- oleks või ei oleks? bus. See pidu võiks kesta koiduni. Kahju lutütrekene” või ussimaarjapäevaeelne Põimiku parim osa on “Kratt”. vaid, et sirges reas istudes ei teki lauas hall ilm. Jalutuskäik – Eestis või Esto­ Tubina judisema panev “Maksamere­ ühistunnet ega keskustelu. Jahmatab nias või (vene keeles) Estonijas või (ing- laste tants”, pääsukeste välkmoondumi- president Toomas Hendrik Ilvese kõne, lise keeles) Estõunias? Teose teine tsitaat ne Nõukogude lennukiteks, mustvalgelt hirmsad dokkaadrid põleva Estoniaga Rahvusooperi direktor Aivar Mäe stiilse kaaslannaga pidustusi käima lükkamas. ja erakordselt andekas koreograafia võ- FOTO LIINA VIRU tavad publiku pihku ja väänavad välja nii, et kõik järgnev vajaks korralikuks jälgimiseks hingamispausi. Nõukogude aja tausta ilmestab priima leid – vare- metele kerkinud stalinliku Estonia lüh- ter, mis taasiseseisvuse tulles sümbool- selt uppi keerab. Lühtri ja seda raamiva laemaali all laulab meeskoor iroonilises võtmes, smokingid seljas, õllekapad käes, jalgu trampides “Tormide randa”. Helmi Puuri talendile pühendatud “Luikede järve” katkend on eriti huvitav neile, kes on näinud kontsertfilmi “Kui saabub õhtu”. Võrrelda võrdlematut on patt, aga ikkagi olen kahe mõõtmeni kahandatud Puuris näinud Suurt Bale­ riini, kelle omaaegne sarm on jäänud ületamatuks. Muidugi saavad uued põlvkonnad minna ringi ümber iidoli, pakkuda oma tõlgendusi väga heas teh- milles ta soovitab ehitada uue Estonia on “Kungla rahvast”. Taas küsimus, kas nikas. nagu vana – ühistegevuse jõul. Halloo, kuldajastu on olnud, käes või ees? Nii Kui algab Helen Lokuta lauldud aa- auväärt riigiisa! Praegu on aasta 2013. palju on mõelda… ria veel mitte esietendunud Tõnu Kõr­ Kui isegi Ärma talu suurust projekti Sisenen talveaeda. Seal mängitakse vitsa ooperist “Liblikas”, olen veidi häm- peab osalt rahastama riik, on Estonia maha Variuse teatri kultuuriloodraama mingus. Juba lõpp? Kuhu jääb Estonia kestlikkust võimatu taandada annetus- “Lõbusad estoonlased”. Napi 75 minuti- suur sümbol Georg Ots? Ühe baritoni- tele ja heategevusballidele. Riigi vastu- ga suudab trupp anda vaimustava üle- aaria pidanuks kava ja lava küll üle ela- tuse delegeerimine vabakonnale mõjub vaate sellest, mis juhtus Estonia esimese ma. Viis minutit, ja aukohus olnuks üleolevalt ja pälvib piisavalt kommen- omamaise tenori Alfred Sällikuga, ning täidetud. Nii märgilise laulja mälestuse taare, millest ei puudu kõversuumärku- maalida kirevate värvidega ajastu üldise eiramine on viga, mida saavad hüvita- sed. Ka kultuuriminister püüab uue ooperitegemise lõuendi. Ja Variuse il- da ainult finaali uhked tõrvikud ja lõ- teatrimaja ehitamise küsimusest pigem masammas Peeter Kaljumäe on nii eht- bus pilt Estonia uuest, ikka veel ehita- naljaga üle saada. ne Pinna, et mõtled, kas ta äkki pole mata 21. sajandi hoonest. Nüüd aga kloon. Nii tugev koosseis, ehtsad laul- sööma! Tere tulemast, lõbusad jad, neli vaprat meest laval, Lii Tedre Banketisaaliks kujundatud kontser- estoonlased! mõttelise doktor Watsonina, et oleks, dipool avaldab muljet. Idee katta lauad kes neid kiidab ja poputab, vaimukas ja Tõnis Kaumanni uus helind “Welcome ka rõdule on peen, nagu ka eesti stiilis lõpus neelatamagi panev muusikal on to Estonia!” on just nii hea, nagu nimi menüü. Puljong pasteediga, mis esime- tugev nii dramaturgiliselt kui tehniliselt. nõuab. Ja eriti hea on teiseks ettekan- sel avamisel tähendas pirukat ja linnu Seda ei saa aga öelda kaks päeva hiljem deks valitud koht Estonia talveaia katu- küpsis, mis suures omakeeletuhinas pidi etendunud Artur Rinnet ja 1930. aastate sel. Kuulan ja kuulan. Kogenematugi asendama saksalaenuist praadi, jäävad Estoniat tutvustava tüki “His Master’s kõrv oimab tsitaate Mussorgski tsüklist ära. Nende asemel pakutakse peent läbi- Voice” kohta. Kaks tundi üpris staatilist “Pildid näituselt”. Tuleme Vene ajast, lõiget eesti köögist, verivorstimussi, juttu, millel puudub tugevalt ühendav Vene mõjust, aga probleemid on ka tä- kauni kujuga mulgipudruampsu ja selgroog, oli halb kontrast “Estoon­las­ napäeval aina samad: rikas ja vaene, mi- muud põnevat. Tasa palub kelnerkond, tele”, kuigi mängib ju seesama koosseis, neviku hoiakute ehk vana lossi mõni- et veiniklaasidega vaadataks ette – mui- Kaljumäe seekord Rinne rollis. Just tekst kord liigne, edasiminekut pärssiv väär- du kukuvad need all istujatele pähe. Aga võiks olla intriigirikkam, kontrastsem. tustamine, lõpus aga Kiievi väravad –

11/2013 25 Hüüan autori Heidi Sarapuu aplausiga armsust kehastav armastatu sureb veid- välja ikka üle-eelmisel päeval nähtu eest. rasse haigusse – ta rinnas hakkab kas- vama vesiroos. Et Viani raamatu põhjal Sada luike puuris vändatud film linastus just äsja, on mõ- Viirus on mind paar päeva sängis hoid- ju “Liblikale” täiesti võimalik. Muusikalt nud. Aga sada luike, kes esindavad nii riisub orkester kogu koore, jättes laulja- endist Eesti kui endist Liivimaa kuber- tele minu ebapädeva kõrva järgi üsna mangu, s.o Läti Rahvusooperit, on liiga vähe teha. Ahhetama paneb barokne hinnaline kink, et seda mingi pisiku pä- kunstnikutöö ja leidlikud massistseenid. rast tagasi lükata. Ometi pole ma rahul. Happy gala! Põhjus on dekoratsioonis. Tahaks, et nii haruldast sündmust ümbritseks midagi Lõpetan juubeldamise selle tipphetkel. muud, kui vana hea must kilelava. Suur galaõhtu, laual, vabandust, laval Kind­lasti väidavad profid, et teisiti po- parim, mida meie rahvusooperil anda. leks luiged saanud tantsida, et vihma Põlvkondi mäletades ja uusi rambival- võimalus oli liiga suur risk jne, jne. Aga gusse tuues. Nii ilus on näha ka ekses- Üks “Estonia 100” paljudest kreatiivsetest mina kujutlesin tulles… ma ei tea. ideedest, kus suured ja väikesed said toonlasi hea tervise juures ja särtsu täis. Rohkemat. Uskusin tõsimeeli, et lui­ged ooperikostüüme selga proovida. Midagi ei puudu peale üheainsa eesti pannakse hõljuma emma-kumma hoo- FOTO IA REMMEL aaria või koori, mõne minuti pikkuse ne välistreppidele. Et nad kehastuvad kohtumise Barbara või Cyrano või hoopis 1905. aasta monumendi süven- puudub, põhivaenlased vihm ja külm Wallenbergi häälega. Jumaldan Wag­ dis ja/või moodustavad inimskulptuure jäävad pigem abstraktseks. Romaani nerit ja armastan Korngoldi. Eriti vii- selle pronks­kujude (miks mitte ka istu- Erika olemus on tants. Siin ei tantsi ta mase valimine galakavva on imekena. va Tammsaare) ümber. Et valged balle- peaaegu üldse ja raamatut mitte luge- Kuid et meie eesti asja kõlbab ajama tiseelikud moodustavad ela­vaid pilte nud ei mõista, miks teda just liblikaks vaid kavalehe pildirida, teeb gala märk- teatriesisel haljasalal. Ühe­sõnaga, mida- hüütakse. Nagu ka linnust ja möldrist sõnaks Cenerentola-Tuhkatriinu – tuh- gi erilisemat kui palju luiki. Ei-ei, peal- sündimise vajadust. Erika valge kleit ei ka sind vaja on, Triinu! Meil on ju kirjas lubatu täidetakse kuhjaga. Kõik aita liblikaimagot rõhutada. Ainus seda Angelina ja Fiordiligi, Carmenist ja on ilus. Ent ballett jääb jäigalt oma pii- tüüpi valge tiivuline, keda mina tunnen, Leonorast kõnelemata. Kus on “talupoja ridesse, aga välilava taandas selle sub- on kapsaliblikas. Vesiroosi-Erna oli iga au”, nõuab mu natsionalistlik süda. Ain liimset olemust. Baleriinide kvantiteet kell põnevam ja mõtlemapanevam. Nii Anger ja Annely Peebo, aga ka Priit ja tantsu kvaliteet on tasemel, aga isikli- et vaene August kahaneb kahe kange Volmer ja Aile Asszonyi on leidnud au- kult mulle kui huvitatud tavavaatajale naise varjus päkapikuks (ainus selgelt väärt paigad tuntumatel lavadel. Õpime jääb puudu kolmas mõõde, see miski. romaani järgiv lahendus). Elagu naisõi- selgeks võõrad keeled ja elame üleilm- gus, aga hapra Tetzky vaim jääb lavalt ses ooperiruumis. Aga eesti ooperit Tundmatu liblika lend välja. Helen Lokuta kehastatud Erna saab ikka Eestis laulda. Nii et see peaks mängib eeskätt diivat. Ooperi loojad on kõlama vähemalt siin ja praegu. Andrus Kivirähi “Liblika” uus trükk on talle andnud Erikast tunduvalt rikkali- müügil poodides ja Estoniagi letil. kuma paleti. Esindades teatri tinglik- Lõpetuseks Enamik publikut tuleb vastse ooperi kust ja kunsti kunstlikkust, peaks Erna esietendusele seda lugu oodates. Selgub, vastanduma nii Erika-taluneiu kui Kui tohiksin pakkuda ideid Estonia et Kivirähki on ooperis vähe. Nii vähe, Erika-pool­linnu, s.o looduslapse loo- teatrimaja 110 või 125 aasta juubeliks, et autor lubab minna koju oma raama- mulikkusele. Kuid mida edasi, seda põ- julgustaksin korraldajaid koostama pea- tut lugema, meenutamaks, kuidas asi nevam on autorite-lavastaja-kunstniku tumatut ööpäevaringset kava. Huvilisi tegelikult oli. See pole iseendast viga. semiootiline mäng, seda ohtramalt te- jätkuks kindlasti, tööpäeva kellaajad sä- Hea tõlgendus võib olla võrdne mista- kib seoseid, mida ooper ega lavastus va- tivad piirid paika, aga näha tahaks ju hes alusmaterjaliga või seda ületada. hest üldse pole arvestanud, aga kui on, võimalikult kõike. Ooperiöö kõlab köit- Ise­seisva loona on Tõnu Kõrvitsa “Libli­ siis müts maha! Nimelt on Erika vaen- valt. Kehv, et mitu head üritust algas kas” aga liiga sünge. Puudub Kivirähi lane vesi, aga Erna juugendlik peaehe ühel ajal. Vahest mitme ekraaniga vaba- oskarlutsulik vahelduvus, kus naer ja kujutab vesiroosi. Kas diiva ongi see, õhunurk, et kuskil näeks kõike korraga? nutt geniaalselt põimuvad. Ilma selleta kelle võim liblika tiibadelt vaikselt tol- Teiseks loodan, et järgmisel juubeligalal on laval raske kunsti olemust ja puhtust mu peseb? Lokuta jõud ja enesekindlus, istume juba muusikateatri kõla ja balle- puudutavate küsimuste rida. Tekst on ent samuti veevärvides sillerdav-laine- tile sobiva avara lavaga Uues Estonias. väga hea, kuid nõuab pidevat kesken- tav rüü lubavad sellist tõlgendust. Kolmandaks paneks meile kõigile süda- dumist ja silmsidet ülatiitritega. Liiga ti- Lisaks annab vesiroosi kujund üsna täp- mele kultuurivastutuse. Enam eestilist he. Ei tea, kas ooper, olemuselt ikkagi se viite prantsuse romanisti Boris Viani kultuuri! Olgem eurooplased, aga jää- draamavorm, on mõjuvaim vorm neid teosele “Päeva­de vaht”, milles peategela- gem ka eestlasteks! Palju õnne, armas probleeme lahkama. Intriig peaaegu se erikalikult habras ja kaitsetu, ilu ja Estonia!

26 11/2013 Erika – Kadri Kipper, August – Oliver Kuusik.

Lugu Estonia saladuslikust liblikast

M aria M ö lder muusikateadlane

Tõnu Kõrvitsa ooper “Liblikas” kas võime neid üldse ooperi lahtrisse konna teatraalid-literaadid, kes hooli- Rahvusooper Estonias. Libreto: Maria paigutada. Juba “Liblika” avahelid viivad mata esimesest kokkupuutest ooperi- Lee Liivak ja Lauri Kaldoja Andrus meid justkui aastasse 2006 ja viitavad žanri ja seda laadi kammitseva kirjatöö- Kivirähi samanimelise romaani ainetel. kindlameelselt, et kuigi selle ooperi (jah, ga tegid oma tööd armastuse ja tundli- Lavastaja: Peeter Jalakas. Kunstnik: seekord tõesti ooperi) vorm võib olla ku meelega. Ju oli Kõrvits oma kunstili- Liisi Eelmaa. Valguskunstnik: Anton teistsugune, on sümbolistlik alusmater- sed soovid neile hästi kuuldavaks tei- Kulagin. Koreograaf: Kati Kivitar. jal eelmistega üsna sarnane, andes ka nud, romantiline õhustik oli “Tuleaiaga” Videokunstnik: Emer Värk. Dirigendid: muusikale samasuguse tõuke. Kuuldes, vapustavalt haakuv. Vello Pähn, Risto Joost. Esietendus 13. et teose peategelane on Estonia maja, Ent sümbolite rohkus võis saatusli- septembril 2013. hakkab kohe kuklas jooksma “Tuleaia” kuks saada lavastustervikule. “Liblikas” lugu sellest, kuidas Õpetaja ja Õpilane ei ole taotluslikult staatiline nagu ui on ilus muusika, siis see läksid Luuletaja Maja otsima. Laialt võt- “Tuleaed”. Siin tõesti jutustatakse lugu haarab kaasa,” lausus Tõnu tes tegeldakse kunsti dilemmadega. teatri vahenditega ning video on vaid Kõrvits Kristel Pappelile Uues loos on koguni mitmeid eelmise osav sissepõige, n-ö lugu loos. ooperižanrist“K kõneldes [Rahvusooper, 6. ooperiga kattuvaid sümbolistlikke Muinasjutuline lugu on olemas, kuid te- sept 2013 – Toim]. Muusika olevat oope­ märksõnu, millest kõige tähtsam on sa- gevustik, praegu toimuv, on segane ja ri juures ikka kõige tähtsam, ükskõik ladus, ent ka unenägu, muinasjutt, ko- arusaamatu, see õieti polegi tähtis. Lugu mis ei toimu laval või millised efektid du, vabadus; lisaks uued, nagu torm, võib tajuda vaid tähenduste tasandil ja seal ei ole. Tõnu Kõrvitsa “Liblika” igavik, jumalik säde, ilu ja ausus, üksin- sealt peaksid tekkima ka emotsioonid. muusika haaraski endasse ning kõik dus, peegeldus, sünd, põgenemine, Aga inimlik tegelastega suhestumine? “teisejärgulised” küsimused tekkisid hil- vihm, lind, saatus jne. See jääb publikulgi nähtavasti pooli- jem, lugu pulkadeks võttes ja seedides. Mõeldes kahe ooperi libreto sarna- kuks. Ent need teised küsimused on ka ometi sele lähtealusele, osutus üllatuseks, et Omaette tähendusliku kihistuse li- olulised. Kõrvitsa “ihulibretisti” Maarja Kangro sab ooperile Kati Kivitari koreograafia, Mäletatavasti lahvatas Tõnu Kõrvitsa asemel olid seekord mängus selles kon- st baleriinide kasutamine millegi eba- lühiooperite “Mu luiged, mu mõtted” ja tekstis täiesti uued nimed Maria Lee maise kirjeldamiseks. Tants annab siin “Tuleaed” puhul elav arutelu selle üle, Liivak ja Lauri Kaldoja, noore põlv- alati edasi selle, mida sõnadesse ei pan-

11/2013 27 Võiks pikalt pajatada, kui taevalik leegiga kiiver ning liblikatiibu loomin- on selle ooperi muusika, millesse Tõnu guliselt imiteeriv kleit), August pidi aga Kõrvits on koondanud enda kümne- lihtsamalt läbi ajama nii kostüümi kui konna aasta parimaid stiilinüansse – ka olemuse mõttes. impressionismi mõjudega helikangaid, Eraldi on põhjust välja tuua kahe te- rahvaviisi algetega olustikupilte, polü- nori üsna erinevad peategelased. foonilist tekstuuri kõrvuti unisooni ja Andres Köstri eriliselt klaar tenor ja uje unenäoliste harmooniatega. Loo jutus- olek lõid sisuliselt hoopis teistsuguse tamise värvid ja meeleolu on tänu or- Augusti kui Oliver Kuusiku pisut vim- kestratsioonile ja koorivokaliisile vapus- kalik, suisa ülienergiline tegelane. On tavad, eriti muinasjutuline koloriit päri- puhtalt maitse küsimus, kumba lauljat neb muidugi puhkpilliflažolettidest. või osalahendust ülemaks tunnistada – Oma koht on nii liikuval meloodial, va- siinkirjutajale sümpatiseeris rohkem pustaval instrumentatsioonil kui ka kar- Köstri ehedam lähenemine, kuigi Oliver gel harmoonial. Tantsulised ja mänguli- Kuusikus oli kahtlemata rohkem elu. sed osad vahelduvad lüürilisemate, ju- Armastajapaari teine pool on küll tustavate piltidega. Dirigent Vello Pähn Erika ehk Kadri Kipper, ent on päris toob kõik need nüansid esile väga täp- selge, et heliloojale on ooperi naispea- selt ja kergelt. osa kehastanud pigem Erna/Ophelia. Kohati läbivad orkestripartiisid ja Helen Lokutal on kogenud, elu näinud vokaali selged juhtteemad, neist oluli- ja graatsilise näitleja roll, kes samas sim on surmateema, mida ooperi lõpus mängib kasvõi õrnukest Opheliat. laulab Erika nõnda mõjuva vokaliisina, Vokaalselt on Lokuta lihtsalt asendama- Erna/Ophelia – Helen Lokuta. FOTOD IA REMMEL et selle kirjeldamisekski saavad sõnad tu, sest Kõrvits ilmselgelt arvestas par- otsa. Hämmastaval kombel mõjus esi- tiid kirjutades just tema võimete ja da, baleriinide liigutused väljendavad mesel korral vokaliisile järgnenud libli- omapäraga, olles temaga lühiooperites kasvõi Hamleti irooniat ja vaimunõt- ka hinge lahkumine (st tema nöörist varem koostööd teinud. Erika, tolle lib- rust. Ehkki muusika ilu ja loo tähen- üles tõmbamine) ärritavalt, kuidagi het- liknaise esimene ilmumine on vokaal- dustiinus olid “Liblikas” omal kohal, ke pühadust lõhkuvalt. Teine kord aga selt keeruline, aga Kipper tuleb sellega, tervik siiski kannatas. Kas vormiliste nägin “liblika tõusu” loomulikumana, ja osaga üldse, hästi toime, Kõrvits on võtete õnnestumine teeb etendusest si- see vaid võimendas emotsionaalset partiisse kirjutanud linnulikkust, mis dusa teose? Kahjuks mitte alati. lõpplahendust, sest liblikaga koos kadus tema hääletämbris kõlab kohati teravalt. Ehkki ooperi ainestik ja tegelased ka teatrisaladus. Rauno Elp Hamletina on vokaalselt on aluse saanud noorelt surnud tantsi- Lavastaja Peeter Jalakat toetab noor särav, isiksuselt mänglev ja segaduses, janna Erika Tetzky ning näitlejate kahurvägi: kunstnik Liisi Eelmaa ning just selline, nagu Hamletit enamasti ku- August Michelsoni, Erna Villmeri ja Emer Värk videokunstniku ja tehnilise jutatakse. Ent selle kõrvalosa vajadus la- Theodor Altermanni elukäigust, on pin- assistendina. Suur õnnestumine on 20. vastuse tervikpildis jäi temast sõltuma- nale jäänud sümbolistlik fantaasiamaa- sajandi alguse stiilis rustikaalne video, tult küsitavaks. ilm – vaid üks tahk Andrus Kivirähi mis jutustab möldri loo. Tabav võte on Teist korda ooperit nautides hakka- hoopis ulatuslikumast romaanist ka Estonia teatrisaali näitamine vi- sin Estonia fuajees kuuldud vestluste “Liblikas”. Ooper “Liblikas” on katse deoekraanil ning alasti lavakonstrukt- põhjal tõsiselt mõtisklema, miks Rah­ avada teatriimet, või hoopis muuta teat- siooni esile toomine. Lavakujundus ise vus­ooper Estonia tavapublik ei pruugi rit veelgi salapärasemaks. Ent mis on jääb meeldivalt tagaplaanile ning laseb “Liblikat” hoolimata kogu kunstilise teater – kunst, saladus, tehnilised aspek- tegelastel teatrilava kujutaval laval end kollektiivi pingutustest omaks võtta. tid või inimesed, kes teatrit teevad, ja vabalt tunda. Põhiline lavakujunduse Estonia reapublik ootab ehk rohkem nende elu? “Liblikast” jääb meelde pilt, element suur lina aitab kergesti meele- meloodiaid, mida koduteel ümiseda? kus Erna räägib Augustile, kui tähtis on olu ümber kujundada ning sobib ka Ehk saaksid aariad ja koorid tähendus- lahus hoida ennast ja oma rolli. projektsiooni taustaks ja varjumängu- likumaks ja kodusemaks ka ooperi kon- “Leidma pead piiri enda ja laval loodu deks. Sümpaatne on, et kostüümid too- tekstist välja tirituna? vahel, enda ja tema vahel...” Jääb mulje, vad lavale teatritegelasi kõigist kihistus- Kas murtakse see needus, et uusi justkui tahetaks meile “Liblikaga” öelda, test, “tort seljas” tsirkusepärastest tege- oopereid näeme Estonias peamiselt et teatriinimesed tihtipeale jäävadki lastest (kellesarnaseid mäletan Estonias tähtpäevade puhul? Kõrvitsa ooper on pendeldama enda ja laval loodu vahele, viimati Raimo Kangro ooperist “Süda”) küll väärt, et seda võiks esitada rohkem suutmata neil päriselt vahet teha ja ka lavatehniliste töötajateni. Erika ja kui mõned korrad. Selles on armastust, otsustada, mis on tähtsam. Võibolla just August peategelastena on vastandid nii tsirkust, saladust, müstikat, igatsust. seetõttu pole ka tegelaste käitumist iseloomult kui ka kostüümidelt: Erika Muusika ise on vastupandamatu ning psühholoogilisest aspektist võimalik pä- on pigem impulsiivne karakter ning ka kuigi lavastus ei ole täiuslik, puudub sel riselt selgitada. ekspressiivse kostüümiga (tal on lahtise ka tolmukord – on, mida vaadata.

28 11/2013 Kitarristide pidu Viljandis

IVO HEINLOO jazzikriitik

Jälle üks kitarrifestival on saa- nud ajalooks ja kokkuvõtete tegemise aeg on käes. Juba mitmendat korda läbi langeva- te sügislehtede Viljandis sam- me seades oli tunne, et kõik on mingis mõttes sama, ent samal ajal ka täiesti uus.

roloogina midagi üldistavat. Viljandi kitarrifestivalil pole nende aastate jooksul, mil olen sedaP sündmust külastanud, veel korda- gi silma torganud ühtki sellist projekti, mis oleks kokku pandud n-ö põlve ot- sas või kommertslikel kaalutlustel. Kind­lasti on festivali korraldajate jaoks oluline ka publikuhuvi, ent eelkõige Koor ja kitarristid Daniel Reussi käe all. paistab silma muusikahariduslik ees- FOTO URMAS VOLMER märk soodustada ja kannustada pro- fessionaalset suhtlust ning näidata vas meeleolus kontserdile lisas värvi “vajutame sellele nupule ja vaatame, muusikaõpilastele, kui kõrgele ja kau- ekstravagantne Soome kitarrist Marzi mis juhtub”-lähenemiseks. Sooäär ja gele on võimalik pideva töö ja peale- Nyman. Shigihara kohtusid 2006. aastal, kui hakkamisega jõuda. Seda eesmärki tee- Vokaalivõluri Peter Fessleri viima- Sooäär oli Saksamaal WDR Big Bandi nivad muusika esitlemise vorm, prog- sest külaskäigust Eestisse on möödas külalissolist. Shigihara nailonkeeltega rammi koostamisel tehtavad valikud ja mitu aastat. Juba toona, “Jazzkaarel” võ- kitarr mõjus väga mahedalt. Toreda ül- üldine õhustik. Seda eesmärki kanna- lus ta publikut nii Brasiilia rütmide kui latusena ilmus Shigihara põgusalt lavale vad ka muusikute õpitoad, mis tihti- ka neljaoktavilise hääleulatusega, mille ka Peter Fessleri kontserdil, tuletades peale ongi kujunenud pigem inspiree- poolest ta ei jää sugugi alla näiteks meelde vanu aegu, mil kaks meest tihe- rivateks vestlusringideks kui konkreet- Bobby McFerrinile. Pikad kõlavad noo- dalt koostööd tegid. sete näpunäidete jagamise kohaks. did, soe ja pehme tämber, tubli annus Suurbritannias elav ameeriklane Jim huumorit – klišee “mees nagu orkester” Lampi on omapärane singer-songwriter, Suurprojektist soolokontsertideni sobib Fessleri iseloomustamiseks tõe- kes mängib instrumenti nimega chap- Festivalil on igal aastal kavas mõni tõe- poolest hästi. Tema kontserdi algus oli man stick. Need, kes sellest 1970. aasta- line suurprojekt. Nii ka sel korral. siiski paljutõotavam kui näitas teine tel leiutatud pillist vähem teavad, üllatu- Filharmoonia Kammerkoor ning kuus pool. Saksa-Kanada päritolu kitarrist- sid kindlasti, kuuldes, millist polüfooni- kitarristi, nende seas Weekend Guitar laulja jäi oma oskuste demonstreerimi- list kõla on võimalik saavutada, kui Trio, kandsid ette Raul Söödilt, Tauno sel seekord ehk isegi liiga tagasihoidli- mängida ühtaegu bassi- ja meloodialii- Aintsilt ja Robert Jürjendalilt spetsiaal- kuks. ni. Algselt koos Jim Lampiga esinema selt festivali jaoks tellitud uudisteosed, Jaak Sooääre ja Paul Shigihara duo pidanud Tanel Ruben ei saanud kah­juks eesmärgiks selgitada välja sellise harva musitseerimises oli nii traditsioonitruu- tervislikel põhjustel festivalil osaleda, esineva koosluse võimalik ühisosa. dust kui ka seda, mida keegi muusika- kuid Lampi tundis ka soolokontserti Üldiselt pigem rahulikus ja sissevaata- ajakirjanik nimetas kunagi humoorikalt andes end kui kala vees.

11/2013 29 Igal aastal välja kuulutatava Tiit Pauluse nimelise preemia pälvis see- kord Erko Niit, kes juhtumisi põlv- Peter Bernstein – nebki Tiit Pauluse koolkonnast, na- gu ka festivali korraldaja Ain Agan ning tänavu kitarriorkestri kokku jazzitraditsiooni pannud Andre Maaker. Maakeri kaks tudengite ansamblile kirjutatud kompositsiooni olid hoopis teist laa- di kui seni orkestrit vedanud Robert tõrvikukandja Jürjendali lood, mis viis mõttele, et kitarriorkestri juhendamine võikski IVO HEINLOO edaspidi igal aastal roteeruda. Kõike ei jõudnud kuulata, kuid asjatundlike inimeste käest kuulsin, änavuse Viljandi kitarrifestivali Ma olen päris kindel, et Monk oli oma et jäin ilma Rootsi jazzkitarristi Ola peaesineja Peter Bernstein on tegevuses metoodilisem, kui pealis- Bengts­soni vapustavast etteastest sündinud 1960. aastate lõpul kaudsel kuulamisel paista võib. Eri­ trios, kus mängis ka tema õpilane NewT Yorgis. Osa lapsepõlvest veetis ta nevalt üsnagi levinud arusaamast ei Mai Agan. Tulist kahju tundsid need Iisraelis, kus tegi esimest korda tutvust mänginud ta “valesti”, vaid teadis väga paljud, kes ei mahtunud Nukuteatris nii jazzi kui ka kitarriga. Tema karjäär täpselt, mida tahtis saavutada. Tehnika toimunud Riho Sibula soolokontser- sai hoo sisse 1980. aastatel. Kuulsate ei seisne ainult kiiruses ja virtuoossuses, dile, mis müüdi kiiresti välja. muusikute loetlemine, kellega ta on aas- vaid peab olema ka kontroll oma tege- takümnete jooksul koos mänginud, lä- vuse üle. Suured artistid võivad endale Inspireerivad ja eksklusiivsed het- heks pikale. Nägin Bernsteini esimest lubada lapsikust, seda heas mõttes. ked koos Peter Bernsteiniga korda mõni aasta tagasi Norras Sonny Monk ei kartnud olla natuke lapsik. Ta Festival sai vägeva kulminatsiooni Rollinsi sideman’i rollis. Ilmataat ei ha- sai aru, et kõiki noote ei ole vaja mängi- laupäeva õhtul, kui esines kaua oo- lastanud ja kostitas kuulajaid lakkamatu da. datud New Yorgi kitarrist Peter vihmaga, kuid elamus oli nii võimas, et Bernstein koos Eesti muusikute ilmaolusid ei märganudki – Rollinsi Mõeldes Monkile, tuleb meelde ku- Toivo Undi ja Ahto Abneriga. Täna­ kõrval jättis sügava mulje just Peter sagilt kõrvu jäänud ütlus, et jazz ei vune peaesineja oli vaevalt kohale Bernsteini virtuoossus ning mahe olegi niivõrd stiilide, kui just isiksuste jõudnud, kui astus juba Pärimus­ sound. Nüüd avanes Viljandis võimalus ajalugu. muusika Aida maa-aluses kamina- mehega pisut juttu ajada. Intervjuus tut- Teatud mõttes tõesti. Kui kuulata prae- saalis muusikatudengite ette, mängis vustas Bernstein oma konservatiivseid gu vanu tegijaid, siis nad kõlavad väga soojenduseks mõned jazzistandardid vaateid jazzile, rääkis pisut jazzmuusiku nüüdisaegselt. Selles peitubki nende ge- ja pühendus seejärel loo “Stella by igapäevaelust ning sellest, mis on jazzi- niaalsus – nende muusika ei vanane ku- Starlight” nüansside selgitamisele. hariduses oluline. nagi. Samal ajal tundub mulle, et Monk, Jutt kiskus tehniliseks ja numbrili- Mingus, Bird, kõik need mehed said seks, kuid pika pedagoogikogemuse- Mis teid jazzi juurde tõi? kuulsaks valel põhjusel – mitte oma ga Bernstein kordas ka lihtsaid põhi- Huvitaval kombel ei ole mu vanemad muusika, vaid iseloomu tõttu. tõdesid. Ta väitis, et muusika on nagu muusikainimesed, küll aga on mõlemad toidutegemine. Nii nagu kokanduses, tegelnud loominguga. Ema oli kunstnik Kõik jazzmuusikud kopeerivad õppi- tuleb ka muusikas valida õiged kom- ja isa ajakirjanik ning kodus olid ka des mingil hetkel teisi stiile ja muusi- ponendid ja katsetada, mis millega mõned jazziplaadid. Alustasin klaveri- kuid, kuid lõpuks tuleb igaühel leida kokku sobib, kuni rahuldav tulemus õpingutega, algul vaimustas mind ragti- oma sound. On teil selle jaoks oma on käes. Tudengite esialgne ujedus me, eriti Scott Joplin. Varases teismeeas retsept? taandus ja Bernstein oli nõus küsi- tundus kitarr palju lahedam ja nii jäigi Ma ei räägiks siinkohal kopeerimisest. mustele vastama ja naljagi viskama. klaver tagaplaanile. Kuulasin rock’n’roll’i Jazz on keel, mida õpitakse, samamoo- Kohtumise raamidesse mahtus ka il- ja bluusi, mu suured eeskujud olid B.B. di, nagu lapsed õpivad rääkima. Ees­ lustreeriv musitseerimine koos Andre King ja Jimi Hendrix. Alles hiljem li- märk on tuua kuuldavale kõik see, mis Maakeriga. Selle järel liikus Bernstein sandusid teised: Django Reinhardt, Wes on meie peas. Oma sound’i leidmine on väikesesse saali, kus ta kasutas võima- Montgomery jt. oluline, aga ka keeruline. Kui hakata lust lasta Eesti ühel tuntumal kitarri- mõtlema, kellel on jazziajaloos olnud meistril Riho Sini­salul oma instru- Teile on ilmselt väga südameläheda- tõeliselt originaalne sound, tuleb esime- ment enne kontserti üle kontrollida. ne ka Thelonious Monk, sest 2009. sena pähe Miles Davis. Kuid ka Milesi Hiljem tunnistas Bern­stein, et Eestis aastal ilmus teie sooloalbum tema muusikas on kuulda natuke Clark tehakse kitarride hooldamisel kohati loominguga. Mis teeb Monki erili- Terryt, natuke Dizzy Gillespie’t. Ja ka paremat tööd kui New Yorgis. seks? nemad ei tulnud tühja koha pealt. Oma

30 11/2013 Jazz on keel, mida õpitakse, sama- moodi, nagu lapsed õpivad rääki- ma. Eesmärk on tuua kuuldavale kõik see, mis on meie peas. Oma sound’i leidmine on oluline, aga ka keeruline.

Kitarrijazzi hiiglane Peter Bernstein. FOTO Jordi Sunol sound on kombinatsioon kõigest, mis reageeriti, kaob, muutub reaktsioon ise mast kohast, lähtuvad samast algus- on varem olnud ja mida on varem teh- mõttetuks. punktist. tud. Mida tähendab tänapäeva tippjazz- Standard on etteantud struktuur, aga Kumb on teile rohkem meeltmööda, muusiku jaoks see, et iga kontsert on ju olemas ka n-ö vabaimprovisat- kas stuudiotöö või kontsertide and- võib olla järgmisel päeval Youtube’is? sioon ning free jazz. Kuidas sellesse mine? Mõni, näiteks Pat Metheny, on arva- suhtute? Mulle meeldivad mõlemad, kuigi plaa- nud, et see teadmine võib avaldada Mis on free jazz? Ma pole kunagi aru distamist jääb aina vähemaks, stuudioid negatiivset mõju improvisatsioonile saanud, kuidas on võimalik midagi ei- on vähe, samuti produtsente. Stuudios ja sunnib muusikuid “turvalisemalt”, millestki luua. Kõigepealt peab ikkagi on aega võtta pause, asju üle kuulata, väiksema riskiga mängima. Kuidas olema mingi meloodia, mingi idee, ümber teha, sättida. Sellel on oma võlu. teile tundub? mingi plaan. Ühele noodile järgneb tei- Stuudios on aega asja kallal töötada Mõneti on see hea, iga mäng on justkui ne ja nende vahel on mingisugune põh- päev, heal juhul kaks. Kontserdiga on tähtis, aga samal ajal ka mitte nii väga juse-tagajärje seos. Näiteks Ornette nii, et kui see lõpeb, on asi ühel pool ja tähtis. Ma kujutan ette, et kui iga minu Coleman, temagi ei olnud oma tegevu- rohkem ei pea selle pärast enam muret- kontserti publiku seas salaja salvesta- ses päris vaba. Samas võime öelda, et sema. taks, sunniks see mind just rohkem ris- Art Tatum oli standardeid mängides va- Küll aga ei meeldi mulle kontsertal- ke võtma ja proovima iga kord midagi ba nendes tingimustes, mis teda ümb- bumite tegemine. Minu jaoks rikub uut. Bootleg’id olid vanasti haruldased, ritsesid. Vabadus ei tähenda seda, et teadmine, et esinemine läheb plaadile, nüüd on nad nii levinud, et neil pole reegleid üldse pole. Kui keegi ütleb, et ei kogu kontserdi ja tekitab stressi. Mulle enam väärtust. soovi midagi teada jazzitraditsioonist ei meeldi ka liigne stuudios lihvimine, või ei soovi kõlada nii, nagu keegi teine mille poolest on tuntud mõned eriti Sõnastasite õpitoas väga ilusasti sel- on varem kõlanud, on see lihtsalt igno- maniakaalsel viisil perfektsuse poole le, miks standardeid mängitakse ja rantsus, laiskus. Mu õpetaja Jim Hall, püüdlevad muusikud. Overdubbing, kus jäädaksegi mängima. Jazzis on või- kes on suur tennisehuviline, on öelnud, olemasolevast salvestusest võetakse mi- malik, et kaks inimest saavad esimest et free jazz on justkui tennise mängimi- dagi ära ja lisatakse midagi juurde, on korda kokku ja mängivad koos nii, ne ilma väljaku ja võrguta. Kaks inimest minu meelest teiste muusikute suhtes nagu oleksid aastaid teineteist tund- löövad kusagil põllu peal reketiga palli ebaaus. Kontsert on dialoog muusikute nud… suvalises suunas. See ei ole enam tennis. vahel, kus iga heli on reaktsioon mingi- Muidugi, ainult eeldusel, et neil on See oleks igav ega pakuks vaatajale mi- le teisele helile. Kui see, millele algselt ühine sõnavara ja et nad tulevad sa- dagi huvitavat.

11/2013 31 SÜNKROONIST VÄLJAS

HELIKUNSTIST VAATEGA MINEVIKKU

27.09.2013–12.01.2014

Eesti esimene suurem helikunstinäitus Kumus!

9. ja 10.novembril kell 17 live’id Kumu auditooriumis

–

Algorütmid, Vinyl Terror & Horror, Roomet Jakapi & co, Andres Lõo ja paljud teised!

IVAN KRAMSKOI. VANAMEES KARGUGA / VANHA MIES KAINALOSAUVALLA / OLD MAN WITH A C R U T C H . 1 8 7 2 . EESTI KUNSTIMUUSEUM / VIRON TAIDEMUSEO / ART MUSEUM OF ESTONIA

KUMU KUNSTIMUUSEUM Weizenbergi 34 / Valge 1, Tallinn, www.kumu.ee Avatud: oktoober–märts K 11–20, N–P 11–18 aprill–september T 11–18, K 11–20, N–P 11–18

32 11/2013 Balti Täht Aivar Mäele FOTO ARTUR RAM

11. oktoobril anti Peterburis Ermitaaži Teatris Rahvusooper Estonia peadirektorile Aivar Mäele üle Balti Tähe autasu. See tunnustus omistatakse suhete arendamise ja tugevdamise eest Balti regiooni riikide vahel. Tseremoonial osales ka kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene. Lisaks Aivar Mäele said auhinna Peterburi Maria Teatri direktor ja dirigent Valeri Gergijev, helilooja Rodion Štšedrin, legendaar- ne baleriin Maia Plissetskaja, läti näitleja Lilita Ozolinja ja poeet Aleksandr Kušner. Balti Tähe autasu asutati 2004. aastal, tun- nustamaks Lääne­meremaade kultuuri- ja kunsti- ringkondade esindajaid, ühiskonnategelasi, po- liitikuid ja majandusinimesi, kes on andnud suure panuse humanitaarsidemete ja koostöö arendamisse Läänemere regioonis. Sel aastal an- takse preemiat välja juba kümnendat korda. Varem on Eestist Balti Tähe auhinnaga pärjatud Arvo Pärt (2007) ja Eri Klas (2012).

Tallinna Filharmoonia uus hooaeg Lilyan Kaiv edukas rahvusvahelisel allinna Filharmoonia hooaja ava- loomingu tagamaid avavad Merike Tkontserdil astus Tallinna Kam­ Vaitmaa, Kristel Pappel ja Tiia Järg. konkursil mer­orkestri ette uus peadirigent Tegevust jätkab ka TAFF Club, kus Risto Joost. Kontsert oli pühendatud alanud hooajal asutakse kõrvutama artu dirigent ja muusikapedagoog orkestri 20. aastapäevale. Lisaks kam- Ernest Hemingway, Edith Piafi ja TLilyan Kaiv võttis osa Bulgaarias merorkestrile tähistavad sel hooajal Andres Ehini aegset kultuuriruumi Russe Ooperiteatris toimunud rahvus- juubelit Tallinna Filharmoonia kunsti- kirjanduse ja džässi näitel. Džässi kui vahelisest ooperidirigentide konkursist line juht Eri Klas, kelle 75. sünnipäev isikukeskse žanri veelgi vahetumaks “Blue Danube”, kus pääses arvukate on 2014. aasta juunis, ning Birgitta tutvustamiseks alustab 21. novembril võistlejate seast finaalvooru kuue pare- festival, mis järgmisel aastal toimub sari “Tere, mina olen...”, kus end ja ma hulka. Osalejaid oli kahekümne ka- kümnendat korda. oma muusikalist maailma tutvustavad hest riigist kokku 56. I voorus dirigeeriti Tallinna Filharmoonia uue hooaja Raul Vaigla, Raivo Tafenau ja Tanel katkendeid Mozarti ooperist “Võlu­flööt”, põhieesmärgiks on tuua eri kontserdi- Ruben. Fantaasiarikkale publikule so- iga konkursant sai nelikümmend minu- sarjade kaudu muusikat ja muusikuid bib sari “Salong”, mis püüab iga kord tit proovi- ja esinemisaega. II vooru lu- kuulajatele lähemale ning popularisee- taaslavastada mõne kultuuriliselt oluli- bati 18 osalejat, töös oli ooper “Carmen”. rida Mustpeade maja kultuurikesk- se aegruumi. Õhtute teemad on: “Rio Lõppvoorus töötati Puccini “Bohee­ konda. Varase muusika sõpradele jät- de Janeiro 1950”, džässihõnguline miga”. kuvad Püha Mauritiuse barokkõh- “Newport 1954” ning romantismiaega Konkursi žüriid juhtis dirigent Larry tud, kus võib vahetus õhkkonnas näha peegeldav “Ilus möldrineiu 1828”. Newland Ameerika Ühend­riikidest, žü- ja kuulda ajastutruid muusikuid. Teatraalsust ja rituaalsustki pakub uus riiliikmeid oli Austriast, Rumeeniast, Sõna­osaga rikastab kontserte Anu sari “Maailma muusika rituaalid”, Bulgaariast ja Venemaalt. Konkursi esi- Lamp. Muu­sika­ajaloo huvilistele on mis tutvustab šoti ja iiri tantse, ukrai- koht läks Itaaliasse, teine ja kolmas pree- sari “Portree”, kus karismaatilised na nõialaule ning viikingite pärimus- mia Venemaale. Lilyan Kaiv juhatab Eesti muusikateadlased räägivad sellest, mis muusikat. Muusikaõpetajate Süm­fooniaorkestrit ja kavalehele tavaliselt ei jõua. Iga kord Lisaks kontserdisarjadele on kavas Eesti Õpetajate Sega­koori, ning on Heino portreteeritakse ühte heliloojat, kelle mitmeid Tallinna Kammerorkestri Elleri nimelise Tartu Muusikakooli süm- muusikast tuuakse välja eri tahke. kontserte ja eriprojekte. Rohkem infot foniettorkestri dirigent ja koorijuhtimis- Sumera, Schumanni ja Šosta­kovitši www.filharmoonia.ee. osakonna juhataja.

11/201311/2013 33 Baltic Youth Orchestra, dirigent Kristjan Järvi ja solist Martin Kuuskmann Usedomi festivalil. FOTO BALTIC YOUTH ORCHESTRA

Eesti muusika Usedomi festivalil

21. septembrist 12. oktoobrini sidest”. Notos Quartett mängis Tubina Tiit Kalluste, Peedu Kass ja Andre toimunud XX Usedomi muusi- Klaverikvartetti, Jens Bomhardti (kont- Maaker andsid huvitava kontserdi kafestivali kava oli seekord pü- rabass) ja Roberto Paruzzo (klaver) ka- “Estnisches Tango”; Eesti Rahvus­mees­ vas oli ka Pärdi “Spiegel im Spiegel” ja koori (dirigent Mikk Üleoja) ja orga- hendatud Eesti muusikale. Tubina Kontrabassikontserdi klaverisea- nist Andres Uibo kavas olid Uibo enda de. Eesti Filharmoonia Kammerkoor teos “Apocalypsis Symphony” orelile estivali avas Baltic Youth Philhar­ Tõnu Kaljuste juhatusel esitas Bachi, ning Mendelssohni, Bonato, Tobiase ja Fmonic Kristjan Järvi juhatusel, Debussy, Pärdi, Kreegi, Tormise, Rauta­ Tormise kooriloomingut. Ansambel Erkki-Sven Tüüri fagotikontserdis so- vaara ja Tulevi vokaalloomingut. Berlin Resonabilis esitles Eesti uut muusikat, leeris Martin Kuuskmann. Festivali esi- Counterpointi esituses sai kuulda kavas olid Tatjana Kozlova-Johan­ mesel nädalal esinesid veel Hortus Tõnis Kaumanni ja Erki-Sven Tüüri nese, Toivo Tulevi, Jüri Reinvere, Musicus, trio David Geringas, Selva­ teoseid. Eesti muusikutest andsid kont- Kristjan Kõrveri ja Helena Tulve teo- dore Rähni ja Kalle Randalu ning serdi veel Rein Rannap (“Üllatus­kont­ sed ning Tõnu Kõrvitsa “Viis haikut Insomnia kvartett (Mari Targo, Valeria sert – Bachist biitliteni”), Saksamaal õp- Maria Lee sõnadele” esiettekanne. Rjumina, Mairit Mitt ja Theodor pivad õed Triin Ruubel (viiul) ja Kärt Ahldorfis pidas loengu “Wagner Eestis” Peeter Sink), kelle kavades olid muu- Ruubel (klaver) ning Vox Clamantis muusikateadlane professor Kristel hulgas ka Pärdi, Tobiase, Sumera ja dirigent Jaan-Eik Tulvega. Toimus Pappel. Tüüri teosed. Kotzebue salong “Wie Beethoven nach Festivali lõpetas Põhja-Saksa Eesti muusikat esitasid festivalil ka Estland kam” lauljate Anu-Mari Uus­ Raadio sümfooniaorkester Neeme mitmed välismaa kollektiivid. Kam­ põllu ja Rasmus Kulli ning klaveriduo Järvi juhatusel. Ette kanti Tubina Neljas mer­philharmonie Bremeni kavas kõla- Kai Ratassepp-Mati Mikalai osalusel. sümfoonia ja “Süit eesti tantsudest” sid Paavo Järvi juhatusel Beethoveni Kontserdi moderaator oli muusikatead- ning Peeter Vähi “Taevase järve laul”. Neljanda ja Seitsmenda sümfoonia kõr- lane Kristel Pappel, idee pärines Berlii­ Soleerisid Kalev Kuljus ja Maarika val ka Pärdi “Cantus Benjamin Britteni ni Eesti saatkonna kultuuriatašeelt Järvi. Varasematel kordadel on Use­ mälestuseks” ja “Fratres”. Pianist Harry Liivrannalt, kellel oli ka märki- domi festivalil Eestit esindanud näiteks Wojciech Waleczek esitas Tubina ka- misväärne osa Eesti muusika ja muusi- Hortus Musicus ja Tallinna Poistekoor heksa prelüüdi ja “Süidi eesti karjasevii- kute festivalile toomises. Villu Veski, Lydia Rahula juhatusel.

34 11/2013 Loodi Eesti Rütmimuusika Hariduse Liit Üks ERHML initsiaatoreid Virgo Sillamaa koosolekul kõnelemas. FOTO ERHML 30. septembril pandi alus Eesti Rütmi­ naalse muusiku ja muusikaelu juurde. muusika Hariduse Liidule (ERMHL), Kõlar avaldas lootust, et loodud liit hak- mis ühendab rütmimuusika (varasem kab kaasa rääkima Eesti muusikaelu nimetus pop-jazz) õppe edendamisest puudutavates küsimustes ning kujuneb huvitatud osapooli. Liidu eesmärk on elujõuliseks partneriks muusikaorgani- rütmimuusika hariduse edendajate satsioonidele ja avalikule sektorile. koostöövõrgustiku loomine, valdkonna EMTA jazzmuusika osakonna juhataja pidev kaardistamine ja analüüs, kooli- Jaak Sooääre arvates on rütmimuusika tus- ja kirjastustegevus ning valdkonna parem koordineerimine hädavajalik, see esindamine eri organisatsioonides Eestis aitab pikas perspektiivis tagada selle pi- ja välismaal. ERMHLi liikmeks on oo- deva ja üleriigilise arengu. datud muusikaõppeasutuste õpetajad, Rütmimuusika õppekavad on ole- juhid ning arendajad, huvi- ja erahari- mas Otsa ja Elleri muusikakoolis, jazz­i­ duse vallas tegutsevad õpetajad ja kõik, alast kõrgharidust pakuvad EMTA ja kes rütmimuusika hariduse edendamise Viljandi Kultuuriakadeemia. Rütmi­ vastu huvi tunnevad. Avakoosolekul va- muusika erialasid on ka muusikakooli- liti liidu juhatusse Ahto Abner, Andre des, huvi- ja noortekeskustes, palju te- Maaker, Marko Mägi, Oleg Pissa­ gutseb eraõpetajaid. Vajadus seda hari- renko, Virgo Silla­maa, Marek Talts ja dusvaldkonda koondava organisatsiooni Marti Tärn. järele tuli jutuks juba 2012. aastal toi- Kultuuriministeeriumi muusikanõu- munud rütmimuusika hariduskonve- niku Juko-Mart Kõlari hinnangul on rentsil. Seejärel sõnastati esialgsed ees- rütmimuusika areng Eestis äärmiselt märgid ning valiti vabatahtlikest koos- oluline, sest katab terve rea kompetent- nev initsiatiivgrupp, kes hakkas ette val- se, mis tänapäeval kuuluvad professio- mistama avakoosolekut.

Narvas taasavati džässiklubi

änavu sügisest tegutseb Tartu Üli­kooli Narva kolledži Tkeldrikorruse kohvikus Narva Jazz Club – Tartu Jazzklubi filiaal. Kontserdid toimuvad kaks korda kuus ning esinejaid on tulemas nii Eestist kui ka välismaalt. Avakont­serdil 18. septembril esinesid vene džässi elavad legendid pianist Andrei Kondakov ja bassist Vladimir Volkov, kitarrivirtuoos Jim Lampi (Chapman Stick kitarr) Inglis­maalt ja Eesti löökpillimängija Tanel Ruben. Jim Lampi hinnangul on Narva uus džässiklubi parajalt suur, helitehnika on suurepärane, publik hea ning õhkkond meeldiv. Tartu Jazzklubi juhi Oleg Pissa­renko arvates on Narvas potentsiaalikas džässielu, mille klubiformaadi toi- mimiseks lõi eeldused hea koostöö TÜ Narva kolledžiga. Kolledži direktori Katri Raigi sõnul on džäss “piirideta muusika, mis sobib suurepäraselt Narva kahe ja enama kultuuri piirile”. Raigi hinnangul paigutub džäss vene po- pi ja etnofolgi järel narvakate lemmikute hulka. Ühtlasi püüab džässiklubi oma esinejate ja külastajate kaudu lä- hendada eesti ja vene kultuuri. Katri Raik loodab, et Tartus üles ehitatud džässivõrgustik on veennud selle Septembris Itaalias Montesilvanos toimunud löökpillikonkursil muusikavaldkonna vajalikkuses ka kultuuri rahastajaid pälvis praegu Flaami Kuninglikus Muusikaakadeemias õppiv Tiit ning et samad arengud ootavad ees ka Narva linna. Joamets vibrafonide B-vanuserühmas (kuni 23-aastased) esiko- Rohkem infot: www.tartujazzclub.ee/narva. ha. Konkurss oli osalejaterohke, võisteldi kuues pilli- ja kolmes vanuse­rühmas.

11/2013 35 “Klassikaraadio tuleb külla”

lassikaraadio tuleb külla” popu- Klassikaraadio peatoimetaja Tiia “Klaarset koolikontsertide sarja Tederi sõnul on kontserdisari rõõmus- jätkavad tänavu pianist Auli Lonks, tanud paljusid noori kuulajaid ning tšellist Marcel Johannes Kits, Rasmus kontserdid on koolides oodatud. Tiia And­reas Raide (klaver), Robert Traks­ Tederi teeb aga murelikuks tõik, et mit- mann (viiul), Pipilota Neostus (flööt) mes koolisaalis polegi enam töökorras ja Johan­­na Randvere (tšello). klaverit. Ta loodab, et Klassikaraadio Kontserdisari tutvustab õpilastele kontserdituur aitab muusika neiski pai- klassikalist muusikat ja pakub eredat gus taas fookusse tõsta. Klassikaraadio elava muusika kuulamiskogemust. Esi­ koolikontsertide eesmärk on viia klassi- nejad on verinoored muusikud, noorte kaline muusika koolidesse, kuhu see kuulajate eakaaslased, kes esitavad po- muidu ei jõuaks. Esinejateks valitakse Suri koorijuht pulaarseid klassikapalu ja räägivad pub- noored Tallinna Muusikakeskkoolist või likule oma pillidest ja muusikast. Täna­ EMTA esimeselt kursuselt, et noorte esi- Ants Sööt vuse tuuriga külastatakse Tudu­linna, tatud muusika just noorte kuulajateni Väike-Maarja, Torma, Tabivere, Saue, jõuaks. Sarja toetab Kultuurkapital. 17. oktoobril suri väljapaistev koori- Tapa, Avinurme, Iisaku ja Tallinna koo- juht Ants Sööt. Ants Sööt sündis le. (ERR) 1935. aastal Elvas ning õppis koori- juhtimise erialal Tallinna Konserva­ tooriumis Jüri Variste juures. Ta oli Tallinna Üliõpilas­sega­koori, sega- koori “Olevine”, Tallinna Õpetajate Naiskoori ja vabariikliku koorijuhti- de naiskoori asutaja. Aastatel 1961– 1971 oli ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja 1971–2004 Eesti Muusika- ja Teatri­akadeemia koori- dirigeerimise eriala õppejõud (alates 1992. aastast professor, 2000. aastast emeriitprofessor). Tema õpilaste hul- ka kuuluvad Aarne Saluveer, Aivar Mäe, Lydia Rahula, Lii Leitmaa ja paljud teised Eesti muusikaelu välja- paistvad tegelased. Ants Sööt oli kor- Noored muusikud Auli Lonks, Johanna Randvere ja Pipilota Neostus duvalt ka laulupidude üldjuht ja koo- Tabivere gümnaasiumis. ride dirigent. 2002. aastal pälvis ta FOTO NELE-EVA STEINFELD Valgetähe IV klassi teenetemärgi. 2005. aastal ilmus tema Ene Pilliroo koostatud elulooraamat “Sööt muu- Corelli Musicu heategevusprojekt tõi sikasse”. Ühes oma intervjuus on ta öelnud laulupeo, Eesti koorikultuuri Lasila mõisakooli uue klaveri tähise kohta: “Laulupidu on midagi, mis ei lõpe, mis peab jääma. Ilmselt 18. oktoobril sai piduliku lõpetuse 18. oktoobril toimuski Lasila põhi- on meile oluline teadmine, et kui va- agen­tuuri Corelli Music suvine menu- kooli saalis uue klaveri esitlus. Uus ja ja, saame kaaseestlasele käe ulatada. sündmus, heategevuslik kontserdisari heakõlaline klaver mõisakooli saalis Ja kui seda õnnestub veel teha läbi “Eesti mõisad”. 25.–28. juulini Kõltsu, parandab oluliselt õpilaste hariduse muusika – mis võiks parem olla!” Eivere, Räpina ja Lasila mõisas toimu- kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse nud kontserdid pakkusid publikule ja ümbruskonna elanikele nautida tippta- metseenidele võimalust toetada Lasila semel kontserte mõisasaalis aastaring- mõisakooli klaverifondi. Kogutud sum- selt. Esitlusel andsid uuest pillist “heli- male lisas omapoolse panuse Rakvere proovi” Rakvere muusikakooli õpila- Vallavalitsus. Nii kiire eesmärgi täitumi- sed ja pianist Lembit Orgse, kes osales ne on 15 aastat toimunud kontserdisar- mõisakontsertidel ka klavessiinimängi- ja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne. jana.

3636 11/2013 11/2013 Võidukad Zetod Etnokulpidega. Haapsalu FOTO FOLK.EE Keelpillifestival – juubelist järgmiseni

el suvel sai Haapsalu Keelpilli­ Andres Lemba. Tema tegi ka seade Sfestival kahekümneaastaseks. keelpilliorkestrile Ester Mägi “Kuuest Pika­ealisusel on oma põhjused, oma rahvaviisist” viiulile ja klaverile. väikesed traditsioonid ja vajalik Kolmel aastal on kõlanud Uuemõisa soodne kliima. Muutuval ja kõikuval Valges saalis kontsert nimega “Kahe­ kultuuripinnasel pole alati lihtne ta- kesi ja kaheksakesi”, kus on iga kord sakaalu hoida ja püsti jääda. Haap­ ettekandel üks seni kuulmata oktett. salu linn toetab meid ja on festivali- Loome võimalusi noortele solistide- linnaks sobiv keskkond. Toomkirik le, kes on hooaja jooksul silma paist- annab pidulikkust ja Jaani kirik oma nud ja kutsume neid galakontserdile uues ilus võimaldab kammerkont- festivaliorkestriga mängima. Valime serte. Mõlema hoone asukoht kutsub esinema köitva kava ja koosseisuga kokku publikut, kus üks osa on puh- Eesti muusikuid (viimati ansambel kajaid, teine linnakodanikke ja üm- Una Corda). berkaudseid, ka saarte elanikke. Traditsioon tekib sellest, mida Kuula­jate hulgas on ka samal nädalal vormilt muuta ei tahaks ja mis õi- toimuvatel suvekursustel osalejad, gustab end ajas ja tervikus. Kahe Etnokulbid 2013 kes on festivali lõppkontserdil ka ise juubeli vahel on ereda valgusena orkestrina laval. Samuti võtavad fes- meeles Vivaldi “Aastaajad” toomkiri- 11. oktoobril andis Eesti Pärimus­muusika tivalist osa kursuste pedagoogid duo, kus, solistiks särav Réka Szilvay. Keskus ja Raadio 2 välja järjekordsed Eesti okteti või orkestri liikmena, samuti Kontserdi algus hilines, sest publik ei etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid. solisti ja dirigendina. Siinkohal kum- mahtunud kirikusse ära…Mälestus Etnokulpe jagati viies kategoorias: parim mardus Mikk Murd­veele, kes nii sellest õhtust, seal tekkinud väest ja ansambel, laul, pillimängija, laulik ja lugu. mõnelgi aastal on olnud kõigis loet- energiast innustab edasi liikuma ja Vastukaaluks 2012. aasta ansambli Paabel letud rollides. lootma, et ka järgmisel juubelil on võidukäigule pälvisid tänavu kolm kulpi Festival on kui elus asi, muutub, meenutada hetki, mil muusika meid (parim ansambel, laul ja lugu) Zetod. areneb, kasvab, loob… Oleme laien- taevani tõstab. Ansambli liikme Jalmar Vabarna sõnul on danud keelpillirepertuaari ja tellinud etnomuusikast nüüd saanud lavamuusika. igal aastal midagi juurde. Heli­loo­ Eva Punder “Praegune aeg on selline, kus folkmuusikud jateks on olnud Eino Tamberg, Haapsalu Keelpillifestivali pürgivad popmuusika lavadele ja teevad as- Mihkel Kerem, Mirjam Tally ja kunstiline juht ja täie tõsidusega. Enam ei istuta kännu ot- sas ega mängita põlve otsas kannelt.” Hetk Haapsalu Keelpillifestivalil. Parimaks laulikuks tunnistati Mari Kalkun ning parimaks pillimängijaks Silver Sepp. Välja anti ka kaks erikulpi: Pärimusmuusika keskuse erikulp elutöö eest, mille sai Indrek Kalda ja Raadio 2 erikulp, mille pälvis Bombillaz. Võitjad selgusid rahvahääletu- sel, millest osavõtt oli seekord eriti arvukas. Nominente seitsmele auhinnale oli üle kolmekümne.

11/2013 11/2013 37 37 FOTO JOHAN KÜTT August von Kotzebuele pühendatud teaduskonverents

13.–14. septembrini toimus Tallinnas Nukuteatris (endine Revaler Theater) ja Kõue mõisas kuulsale saksa näitekirjanikule, es- tofiilile ja Eestis professionaalse teatri asutajale AUGUST VON KOTZEBUELE pühendatud tea- duskonverents “Kotzebue- Voces Musicales alustas 15. hooaega Gespräch II”, kus ettekandeid pi- kontserdireisiga Jaapanisse dasid Eesti ja Saksa teadlased. Konverentsi ajal avati Nukuteatri seinal August von Kotzebuele mä- el suvel külastas Eestit Jaapani rah- oli tunnistajaks, kuidas rohkearvuline ja lestustahvel, tolles teatrihoones Svusvahelise koosseisuga Orchestra tavaliselt väljapeetud jaapani publik teo- töötas ta direktorina aastatel Ensemble Kanazawa, andes kontserte se lõppedes braavo hüüdis. Soolodega 1812–1813. “Kotzebue-Gesprächi” Tallinnas ja Narvas. Tänu Eesti suursaat- võitsid kuulajate südameid ka Anna idee kutsus ellu Berliini Eesti saat- konnale Jaapanis ja Jaapani-Eesti sõprus- Dennis Inglismaalt, Mati Turi Eestist konna kultuuriatašee Harry ühingule sai võimalikuks suurejooneline ning Pauls Putniņš Lätist. Lisaks andis Liivrand (fotol vast avatud koostööprojekt selle kollektiivi ja kam- kammerkoor Voces Musicales kaks a Kotzebue mälestustahvli ees). merkoori Voces Musicales vahel, mis cappella kontserti peamiselt eesti heliloo- Esimene konverents toimus 2012. lõppes kolme kontserdiga Jaapanis. 6. jate loomingust koosneva kavaga. aastal Berliinis. Konverentsi kaas- oktoobril esitati Kanazawa orkestriga Järgmiseks saab Voces Musicalest korraldajad olid EMTA, Berliin- Haydni oratoorium “Loomine”, millest kuulda 19. ja 20. novembril Eestis John Brandenburgi TA ja SA NUKU. sai dirigent Kaspar Männi oratooriumi- Taverneri ja James MacMillani vaimuli- debüüt. Kanazawa esindusorkestri ko- ku koorimuusika kavaga Risto Joosti ju- dusaal, 1600 kohaga Ishikawa Ongakudo hatusel.

“Fiesta de la guitarra” lummab mitmekesisusega

10. novembrist 18. novembrini toimub ra” kõrghetkede hulka Smaro Gregoria­ Eesti Kitarriseltsi eestvedamisel kaheteist- dou kontserdid kolmes linnas ja tema kümnendat korda kitarrifestival “Fiesta de meistriklass. Selle kreeka muusiku män- la guitarra”, mis paistab silma oma laia gus joonistub välja kitarri ajalugu ning haardega. Tänavu toimuvad kontserdid kõlavarjundid ulatuvad barokist flamen- Pärnus, Valgas, Rakveres, Võrus, Kuu­ koni. Samuti tuleb märkida kõrgetase- salus, Põlvas, Alatskivil ja Jõhvis. See­ melist Baltic Guitar Quarteti Leedust kordne festival on varasemast mitmekesi- ja Soo­mes resideerivat lootustandvat sem ka muusikastiilide poolest, tehes klas- noort kitarristi Dmitri Timoshenkot. sikalise muusika kõrvale ruumi ka impro- Kindlasti on oluline, et peale silmapaist- visatsioonile. 17. novembril toimub resto- vate väliskülaliste pakub festival suure- ranis Clazz jazzkitarristide mõõduvõtt, päraseid võimalusi tutvuda meie kitar- kus iga ülesastuja esitab veerand tundi ristide noorema põlvkonnaga. Mitmes FOTO MARK KOVALENKO kestva improvisatsioonilise kava. Loode­ linnas toimuvad noorte talentide kont- tavasti on seal koos Eesti jazzkitarristide serdid, kus astuvad üles maakondade paremik ja ka tublimad õpilased. muusikakoolide õpilased. Festivalil on ka väliskülalisi. Kindlasti kuuluvad “Fiesta de la guitar- Ester Eggert

38 38 11/2013 11/2013 foonia võimaldaks kirjutada lausa tab ekskursioon varasesse muusi- ilmunud on. Ansamblisse kuuluvad kirjandusliku programmi. Villem kasse. Eelkõige sisaldab plaat aga slaidkitarristid Andres Roots ja Kapp ju ei teadnud, et Taaveti võit virtuoosset ja huvitavat mängu. Martin Eessalu ning trummar Raul tuleb alles mõnekümne aasta pä- Ines Maidre on valinud Guy Terep. Album on huvitav juba kõla- rast. Salvestus on väga heas tasa- Bovet’ kaheteistkümnest kirikli- liselt, sest sellel ei kasutata basski- kaalus (toonmeister Maido kust tangost kuus ja otsinud neile tarri. Rootsi on nii siin kui ka seal Maadik), muusikalised liinid on sel- paarilised või otsesed prototüübid kõvasti kiidetud eheda bluusi- ged, kulminatsioonid mõjuvad ja klassikalisest orelimuusikast. tunnetuse eest. Ka sedakor- orkestri kõla läbivalt kandev. Plaadil kõlavadki tangod ja eesku- da pole mingit põhjust vastu Artur Kapi “Fantaasia teemal jud paarikaupa. Bovet armastab vaielda. B-A-C-H” on algselt loodud viiulile oma loomingus “vinti üle keera- Osa CD üheteistkümnest ja orelile (1942), hiljem seadis heli- ta”, kuid jääb üldjuhul hea maitse loost on varem avaldatud EP- Villem Kapp, Süm­ looja selle viiulile ja sümfooniaor- piiridesse, ehkki juba tango esita- del “Electric Dixieland” (2012) kestrile. Et originaalpartituur hä- mine kirikuorelil võib muidugi kon- ja “Rock House” (2013). Pala foonia nr 2. Artur vis, orkestreeris selle 1968. aastal servatiivsema orelimuusika armas- “Link to Elmore” kuulutas Kapp, “Fantaasia tee- Kirill Raudsepp. Käesoleval CDl kõ- taja ära ehmatada. Tangodele paa- Prantsusmaa bluusiajakiri mal B-A-C-H”. Kristel lava redaktsiooni tegi Vanemuise rilisteks valitud lood on tuntud ja Soul Bag möödunud aastal Eeroja-Põldoja, Vane­ muusikajuht ja peadirigent Paul ajastuteadlikult esitatud, tangod hooaja hitiks. Nagu eelmised Mägi. Teose neljanoodilist põhitee- ise tehniliselt täpsed ja säravad. Roundabouti plaadid, on ka muise Sümfoonia­ mat on muusikaajaloos palju kasu- Orel, millel interpreet mängib, on “Three!” salvestanud Asko-Romé orkester, Paul Mägi. tatud. Teine teema pärineb Bachi valitud Belgiast. Selle on 2002. aas- Altsoo Tartus. Kogu materjal on Teater Vanemuine “Prantsuse süidist” d-moll. Need tal restaureerinud Guido Schu­ Andres Rootsi looming. teemad põimuvad polüfooniliselt, macher, sama orelimeister, kes Mingil kummalisel põhjusel on kujundades sügavtõsise, lausa ehitas ka Tallinna Metodisti kiriku Euroopa bluusiskene selle stiili Villem Kapi 2. sümfoonia on loo- kontsertlikult laiaulatusliku ja fan- 2011. aastal valminud oreli. sünnimaa Ameerika omast täna dud aastatel 1953–1956 ning seda taasiaküllase arenguloo. Teos esi- Domineerivad tugevad keelregist- oluliselt koloriitsem ning kindlasti on meie muusikaloos peaaegu hal- tab viiulisolistile suuri tehnilisi nõu- rid, aga ka ilusad flööditämbrid, ka žanritruum. Ainult stiili peen- vustavalt nimetatud tolle ajastu deid, ent Vanemuise teatri orkestri mida saab kuulda näiteks kolman- suste valdamine ning teatava täiu- koondpildiks, kus olevat vene mõ- kontsertmeister Kristel Eeroja- das ja kümnendas loos. Plaadiga se saavutamine lubab seda omalt jusid ja kust ei tasuks otsida mingit Põldoja soolopartii on interpretat- kaasas olev vihik on huvitav ja üle- poolt täiustama hakata. Rootsi allteksti. Mõnele kuulajale võib see siooniliselt veenev, detailirikas ja vaatlik nii lugude, esitaja ja heliloo- jaoks on bluus nii rikas, et see pa- tõesti nii tunduda. Igal juhul on haarav. ja kui ka oreli tutvustuse poolest. kub talle alatasa midagi uut, värs- suur haruldus, kui mõni meie diri- ket ja põnevat. Tõhusatest bluusi- gentidest seisma jäänud partituu- ENE PILLIROOG KRISTEL AER tellistest ongi sedakorda kokku rilt tolmu pühib ja kirjapandule muusikateadlane organist laotud nii svingi (“Wagon Swing”) uue pilgu heidab. Seda teost on kui ka rocki (“Orient Express”). plaadistanud ja korduvalt juhata- “Miss Carmen James” aga on pe- nud Neeme Järvi, pannes aplodee- suehtne tango, mis kõlab väga ke- rima Pariisi ja Londoni. Nüüd plaa- nasti ja ma ei usu, et ka suurim distas selle Paul Mägi. Julgen arva- bluusipuritaan leiaks põhjuse žanri ta, et need väljapaistvad dirigen- solkimise üle häält tõsta. Roots did on selle muusikaga sügavuti kinnitab ka ise, et niikaua kui endal tegelnud just nimelt allteksti pä- on hea mängida, ei maksa stiili- rast. määratluste pärast muretseda. Minu arvates on allteksti võti Trio kõigutab delikaatselt, kuid sümfoonia alguses, Grave-osas kõ- tungivalt ka bluusi kui ahastus- lav valulik klarnetisoolo, mille mo- muusika mainet. Enamik “Three!” tiivid tuletavad end läbivalt meel- palu (kui mitte isegi kõik) on ke- de. Klarnetile on Villem Kapp and- nad peolood, mis paslikud jalakee- nud kõigis osades erilise rolli. Revived in Tango. Ines rutuseks ja pisikeseks napsuks. Esimese osa vastandlikud kujun- Maidre. Three! Andres Roots Niisiis on plaadil midagi vana, mi- did, võõrast, ründavalt toorest jõu- Pro Musica Roundabout. dagi uut ja midagi sinist ka. Bluu­ du sümboliseeriv vasekõla ja va- sist ei tee bluusi mitte esinejate lustraagiliselt allasurutud kujundid Roots Art Records Ines Maidre esitab ajaloolisel virtuoossus (millele pole küll mida- keel- ja puupillidelt sümboliseeri- Quintinuse katedraali orelil gi ette heita), vaid pigem emotsio- vad justkui Koljati ja Taaveti võit- Andres Rootsi bluusi on alati lust (Hasselt, Belgia) Guy Bovet’ tsüklit naalsus ja isiklik tunnetus. Need lust. Kuid vastupidi piibliloole jääb kuulata, sõltumata sellest, kellega “Tangos Ecclesiasticos” ehk “kirik- viimased on plaadil eriti hästi pai- selles poole sajandi taguses süm- koos ta seda esitab. Pettumuseks likke tangosid” ja nende prototüü- gas. Nii peabki. foonias peale Koljat. Nii et mina ei ole ka “Three!”, Tartu trio And­ pe vanemast muusikast. Plaati küll ei kuule selles muusikas mitte res Roots Roundabout esimene soovitan kõigile, kes tahavad kuul- MARGUS HAAV ülev-ordenliku Nõukogude aja täispikk instrumentaalalbum. da eelarvamustevaba, kuid siiski kultuuriajakirjanik voogavaid viljapõlde, vaid läbivalt “Three!” on kõigi eelduste koha- väga professionaalset lähenemist kohutavalt traagilist jutustust selt ka esimene instrumentaalse orelimuusikale. Samas saab nauti- ühest väikesest rahvast. See süm- kitarribluusi plaat, mis Eestis üldse da huvitavaid seoseid, mida teki-

11/2013 39 vaid ülivõrdeid. Kuna plaadi välja­ isegi paremini ning lisab loole sü- andmist toetas Šoti klubi, leiab gavust. Hoolimata rahvuste erine- kuulaja sellelt ka kaks šoti poeeti- vusest on plaadil kokku saanud de sõnadele loodud laulu. muusikalised hingesugulased. Jaapanipärane vaoshoitus ning MARGE LUMISALU põhjamaine sisekaemus paistavad muusikakriitik ühilduvat, andes tulemuseks erili- selt sooja ja sümpaatse albumi. See tõestab taas kord, et muusika on igati kosmopoliitne väljendus- viis. Uued tuuled. Yvetta Yaki-Läki. Pastacas & EDMUND HÕBE Uustalu & Gourmet muusik Music Group. Tenniscoats. XEQT Group OÜ Õunaviks Ligi paarikümne aasta pikkuse laul- Jaapani eksperimentaalduo Ten­ K U U L A K A jakarjääriga Yvetta Uustalu esi- niscoats ja meie folktroonik, Lutsuvad kivid. Soomes elav Pastacas andsid kolm mest, koos kontrabassist Tõnis Kirjanikud muusikas. NEID Tüüriga Gourmet Duo nime all il- aastat tagasi Tallinnas ja Tartus munud plaati “Salaliit” (2010) an- Tartu Linnaraamatukogu / paar ühiskontserti. Edasi otsustati dis oodata pikki aastaid. Vaid kolm Prima vista jõud ühendada ja salvestada kol- aastat hiljem ilmunud “Uued tuu- mekesi uut muusikat. Selleks siir- led” on debüütplaadi meeldivalt Kakskümmend lutsukivi – paar- duti 2011. aastal Ramo Tedre kodu- kiire järg. Plaadi pealkirja järgi kümmend kirjanikku ja kirjanikuha- stuudiosse Soomes ja tulemuseks võiks oletada, et lauljatar üllatab katist; tegelased, keda võib suure- on käesolev kaheteist looga plaat, kuulajat millegi totaalselt teistsu- mal või vähemal määral literaati- kus lauldakse nii jaapani, eesti, gusega. Õnneks või kahjuks seda deks nimetada, – on võtnud oma soome kui ka inglise keeles. Vii­ siiski ei juhtu. Tuleb tõdeda, et sõnaseaded muusikasse vormida. mast, tõsi küll, üsnagi tugeva akt- “Uued tuuled” on märksa inten- Üksiti ning koos sõprade-seltsi- sendiga. Ometi tundub Ramo siivsem ja rütmikam kui “Salaliit”, meestega kodus või stuudios mu- “meibi kapp of friidom meibi kapp T400. Wochtzchée. kuid sügav hingestatus, sõnumi sitseerides ja ikka nii, et teksti au- of tii” hääldus olevat samasugune Kunstnikunime Wochtzchée olulisus ja viimistletud kõlapilt ise- tor naljalt mikrofoni ei loovuta. Ja osa avapala “Cup of Freedom” taga on Taavi Tulev, muusik ja loomustavad Uustalu muusikat en- õige ka: ise tegin, ise olen päälik, kompositsioonist nagu noodid ja soundscape designer, nagu ta diselt. püünel kõige kõvem tegija, mõis- sõnad. Tenniscoatsi naispool Saya end ise esitleb. Nelja palaga Jõuline, kuid samas mahe tan oma sõnadesse valat tundmusi Onodera proovib ka eesti keeles “T400” sisaldab Tulevi elekt- tämber annab lauljatarile võimalu- kõige paremini rahvale edastada. kaasa laulda ja võib oletada, et jaa- roonilisi kõlamaastikke, mis on se esitada ühtviisi veenvalt ja nau- Ja kui laulujoru kõige paremini väl- panlasele tundub eesti keel suisa mitmekihilised ja avarad. ditavalt nii vaikseid ja mõtlikke ja ei kuku, saab rõhuda emotsioo- omapäraselt ilus. Laulude “Minu ballaade (“Kurb laul”, “Läks talv nile. Ning lõpuks: põle ma miski naer” ja “Silmapiir” puhul on põ- oma teed”), tantsulisi viise laulumiis, ma hoopis kirjanik. nev kuulata, kuidas Onodera ja (“Aeg”, “Ma armastan asju”) kui Tartu Oskar Lutsu nimelise lin- Teder laulavad sama teksti, aga eri- ka tugevama iseloomuga laule naraamatukogu ja kirjandusfesti- neva aktsendiga. (“Tänane öö”). Enamiku plaadil vali “Prima vista” egiidi all ilmunud Terve album on sisse mängi- kõlavate lugude muusika autoriks üllitise koostas ja kujundas Aapo tud akustiliste pillidega. Ramo on Yvetta Uustalu ise, sõnadeks Ilves, kes loomulikult ka ise viisi Teder on juba aastaid viljelnud roh- värsiread Eesti hinnatud luuletaja- üles võtab. Lisaks Jaan Pehk, kem akustilist folki ning “Yaki- telt (Leelo Tungal, Artur Allik­saar, Kago, Jarek Kasar, Andres Roots, Läki” on seega kõrvalekalle Kai-Mai Olbri jt). Plaadi­kaa­ne alt kui mainida veel mõnda tuntumat Pastaca harjumuspärasest elekt- leiab kuulaja väikese luuleraama- nime estraadilt. Leidub ka nimesid, roonilisemast stiilist. Lisaks laulu- Facelift Deer. tu, kus on kenasti kirjas kõikide kelle tegemistega “Prima vistat” dele sisaldab plaat ka tervelt kol- Rasmus Rändvee & laulude sõ­nad, autorid ja esitajad, järjepanu väisanu kindlasti kursis mandiku jagu instrumentaale. samuti meeleolukad pildid muu­­­si­ on, ent kes harva või suisa esma- “Jõgijääs” ja “Läki-läki” on impro- Facelift Deer. kutest, kelleks on tunnustatud ja kordselt heliplaadile sattuvad. viseeritud palad naturaalkitarride- Universal hinnatud instrumentalistid: Tõnis Kuulda saab muu hulgas bluu- le, “Lokenloll” on ühtaegu lõdva Tüür (kont­rabass, basskitarr), si, rocki, midagi jazzilaadset, punki, käega mängitud ja irooniline. Tegemist on mulluse “super­ Indrek Tetsmann (löökpillid), electro’t, Võhandu jõge, bambus­ Eristub Takashi Ueno komponeeri- staarisaate” võitja debüüt- Aleksei Saks (trom­pet, flüügel- flööti, eesti, setu, vene, inglise ja tud “Mizukiri”, kvaasiklassikaline plaadiga, hetke müügihitiga, horn), Tiit Kalluste (akordion), hollandi keelt ning midagi sellist, meloodia flöödile ja meloodikale. millel kõlab kümme ansambli- Mart Soo (kitarr), Marko Mägi millele ei oskagi nime anda... Ühe Pastaca kontsertidelt tuttav “Sinu liikmete loodud ingliskeelset (sopransaksofon) ja Ivo Lille (sak- sõnaga – lutsuvaid kirjanikke ikka. plaadid”, mis oli varem hoogsa laulu. Noored artistid nimeta- sofonid). Siia ritta kuulub loomuli- tempoga looper’ipala, kulgeb plaa- vad oma loomingut indie-­ kult ka võrratu Yvetta Uustalu ise, MEELIS HAINSOO diversioonis märksa rahulikumalt. rockiks. kelle klaverimänguoskus on väärt muusik Uus tempo sobib laulu meloodiaga

40 11/2013 Otsa kool kutsub kontserdile

14. november kell 12.30 Lõunakontsert Tallinna Jaani kirikus. 4. detsember kell 18.00 Esinevad Teno Kongi (tromboon), Klaveriõpilaste kontsert koostöös klaveril Tiiu Maasing Espoo Muusikainstituudiga Tallinna Ajaloomuuseumis (Pikk tn 17) 24. november kell 16.00 Päikeseloojangu kontsert “Puhu Tuul” 5. detsember kell 18.00 Lauluväljaku klaassaalis. Otsa kooli Jõulukontsert Rakvere Esinevad puhkpilliorkester, Kolmainu kirikus ansamblid ja solistid 10. detsember kell 19.00 27. november kell 18.00 Otsa kooli Jõulukontsert Tallinna Muuseumimuusika Eesti Jaani kirikus Arhitektuurimuuseumis (Ahtri tn 2) Esinevad keelpilli erialade õpilased

27. novembril kell 19 Tallinna Muusikakeskkooli Tallinnas Mustpeade maja Olavi saalis kontserdid novembris

30. novembril kell 19 Tartu Ülikooli 29. november – ajaloo muuseumi 9. november 1. detsember Valges saalis KUULAJALE kell 12.00 TMKK aula, EMTA EMTA orelisaal kammersaal Esinevad Aino Marika Kammerkoor Klaverikonkurss “Eesti Riikjärve viiuliõpilased HEAD ÖÖD, VEND kõla II” dirigent Külli Kiivet 17. november 30. november K A V A S : Antognini, Eespere, Gjeilo, kell 12.00 kell 11.00 Kõrvits, Lauridsen, Łukaszewski, EMTA orelisaal EMTA kammersaal Rips-Laul, Uusberg Esinevad Martti Raide Ivi Tiviku “Johannese klaveriõpilased viiulivihiku” tutvustus­ kontsert TARTU ÜLIKOOLI 17. november KAMMERKOOR kell 16.00 30. november dirigent Triin Koch EMTA orelisaal kell 16.00 esinevad Külli Kiiveti K A V A S : Mäntyjärvi, Pärt, Tüür, EMTA orelisaal Uusberg, Valkonen laulu- ja hääleseade TMKK ja VHK klavessiini­ õpilased õpilaste ühiskontsert EESTI KAMMERKOORIDE LIIDU KAMMERKOORIDE EESTI KONTSERDISARI www.ekkl.ee Piletid Piletilevis 5€ ja 3€

www.ekkl.ee

11/2013 41 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdid novembris  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia meistrikursused

1. november kell 17.30 16. november kell 15.00 1. november Viimsi muusikakool Tallinna Linnamuuseum (Vene tänav 17) Meistrikursus pianistidele – Dots Rein Roosi LÖÖKPILLIKLASS “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” Jens Harald Bratlie (Norges Brita Reinmann, Valeria Jagudina, Dots Heiki Mätliku ja Paul Danieli musikkhøgskole, Norra) Maarja Nuut, Kaspar Ernesaks kitarri eriala üliõpilased Klaveril Mai Ots 4. november 17. november kell 14.00 Meistrikursused pianistidele – Hui 2. november kell 14.00 Tallinna Rootsi-Mihkli kirik Ying Liu-Tawaststjerna ja Jussi Siirala EMTA orelisaal Kontsert Johann Sebastian Bachi (Sibeliuse Akadeemia, Soome) Prof Andres Uibo ORELIKLASS viiulimuusikast Tiia Tenno, Lea Saame, Kristina Esinevad EMTA viiuli eriala üliõpilased 4.–8. november Vilotševa, Johannes Sandner, Aivar Meistrikursus lauljatele – Peter Kooij Sõerd 23. november kell 15.00 (Koninklijk Conservatorium Haag, Tallinna Linnamuuseum (Vene tänav 17) Holland) 2. november kell 17.00 “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” EMTA kammersaal Prof Imbi Tarumi KLAVESSIINI eriala 5.–7. november Dots Nadja Kuremi LAULUKLASS üliõpilased Jazz-workshop – Ricardo Pinheiro Klaveril Natalja Truškina, Piia Paemurru (Escola Superior de Música de Lisboa, 27. november kell 18.00 Portugal) 4. november kell 18.00 EMTA orelisaal EMTA kammersaal “Meistrid ja sellid” 7. november “Crossing Keyboards 2013” Dots Heiki Mätlik ja tema õpilased Meistrikursus pianistidele – Erik Sibeliuse Akadeemia klaveriosakonna Matteo Laurenzi, Siim Kartau, Martín Tawaststjerna (Sibeliuse Akadeemia, üliõpilased (Soome) López Muro Soome)

7. november kell 19.00 R 29. november kell 18.00 15. november EMTA kammersaal EMTA kammersaal Performance class pianistidele – KÜLALISKONTSERT Prof Helin Kapteni SAATEKLASSI Lembit Orgse (EMTA) prof Ricardo Pinheiro ja EMTA üliõpilased jazzmuusika osakonna üliõpilased 16. november 30. november kell 15.00 Meistrikursus kammeransamblitele – 9. november kell 15.00 Tallinna Linnamuuseum (Vene tänav 17) Katharina Sellheim (Hochschule für Tallinna Linnamuuseum (Vene tänav 17) “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” Musik, Theater und Medien Hannover, “EMTA trubaduurid Linnamuuseumis” Dots Heiki Mätliku ja Paul Danieli Saksamaa) Tiina Välja akordioni eriala üliõpilased kitarri eriala üliõpilased 28.–29. november; 2.–3. detsember 16. november kell 15.00 30. november kell 17.00 Meistrikursus viiuldajatele – Michael EMTA kammersaal EMTA kammersaal Gaisler (The Jerusalem Academy of Prof Mati Palmi LAULUKLASS Katariina Maria Kits (viiul) Music and Dance, Iisrael) Klaveril Katrin Paat Karl Peterson (klaver)

42 11/2013