EESTI MAAÜLIKOOL

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut

Ott Toomsalu

EESTI RABADE PÄEVALIBLIKAD

BUTTERFLIES OF ESTONIAN BOGS

Bakalaureusetöö

Keskkonnakaitse õppekava

Juhendaja: Valdo Kuusemets, PhD

Tartu 2016

Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Autor: Ott Toomsalu Õppekava: Keskkonnakaitse Pealkiri: Eesti rabade päevaliblikad Lehekülgi: 58 Jooniseid: 23 Tabeleid: Lisasid: 3 Osakond: Maastikukorralduse ja loodushoiu osakond Uurimisvaldkond: Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogia Juhendaja(d): Valdo Kuusemets Kaitsmiskoht ja aasta: Tartu 2016 Päevaliblikad on tänu oma populaarsusele ja kogumise lihtsusele laialdaselt uuritud taksonoomiline rühm. Paraku jäävad rabadega seotud päevaliblikate uurimused väiksearvuliseks. Antud uurimustöö eesmärk on uurida Lepinfo, Loodusvaatluste andmebaasi ja Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Päevaliblikate kooslused“ põhjal rabadega seotud päevaliblikate levikut Eestis. Anda ülevaade nende levialast ja arvukusest.

Bakalaureusetöö uurimusmeetodikaks oli andmete kogumine kolmest peamisest allikast, andmete korrastamine ja analüüsimine tabelarvutusprogrammis. Seejärel levikukaartide koostamine kaarditöötlusprogrammis.

Tulemustest selgub, et Eesti rabadega on seotud 10 päevaliblikaliiki. Nendeks on raba- võiliblikas, varane kannikesetäpik, norra kannikesetäpik, põhja-kannikesetäpik, kirburohutäpik, harilik rabasilmik, rohetiib, mesika-sinitiib, jõhvika-sinitiib ja ogasäär- sinitiib. Leidude kirjeldusi oli andmebaasides 397 ja leiukohti 77.

Bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks ja võimalike kaitsekorralduste elluviimiseks on vaja uurimusi ja seeläbi teadmisi liikide arvukuse ja leiukohtade järele. Koostatud levikukaardid ja tabelid annavad üldpildi rabades elavate päevaliblikate kohta ning lihtsustavad edaspidist kogumist ja uurimist.

Märksõnad: päevaliblikad, lepinfo, loodusvaatluste andmebaas, päevaliblikad rabades, rabad

Estonian University of Life Sciences Abstract of Bachelor´s Thesis Kreutzwaldi 1, Tartu 51014 Author: Ott Toomsalu Specialty: Environmental protection Title: Butterflies of Estonian bogs Pages: 58 Figures: 23 Tables: Appendixes: 3 Department: Department of Landscape Management and Nature Conservation Field of research: Ecology, Biosystematics and -physiology Supervisors: Valdo Kuusemets Place and date: Tartu 2016 Butterflies are thanks to their popularity and simplicity of collecting well examined taxonomic group. Unfortunately we have small amount of examinations which include butterflies that live in bogs. The aim of this thesis is to examine distribution of butterflies that are associated with Estonian bogs through three pre-existing databases (Lepinfo, Loodusvaatluste database, Estonian national environment monitoring subprogram “Päevaliblikate kooslused”). Give a slight overview of their distribution and numerousness.

The bachelor’s thesis research method was collecting data from three primary sources, oragnizing and analysing them in grid calculation programme. Then assemble distribution maps in map analysing programme.

The results indicate that in Estonia there are 10 butterfly species that are associated with bogs. The butterflies are moorland clouded yellow, pearl-bordered fritillary, frigga fritillary, freija fritillary, bog fritillary, jutta arctic, green hairstreak, northern blue, cranberry blue and silver-studded blue. In total there were 397 mentions and 77 distribution areas.

In order to keep biodiversity and carry out possible managements researches are needed and thereby knowledge about species numerousness and distribution. Complied distribution maps and tables give a slight overview about butterflies who live in bogs and simplify further collecting and research.

Keywords: butterflies, lepinfo, looduvaatluste database, butterflies is bogs, bogs

SISUKORD

SISUKORD ...... 4 SISSEJUHATUS ...... 6 1. TEOREETILINE TAUST KIRJANDUSE ÜLEVAATEL...... 8 1.1. Soode iseloomustus ja ülevaade ...... 8 1.1.1. Rabad ...... 9 1.1.2. Selgrootud Eesti rabades ...... 11 1.2. Päevaliblikad Eestis...... 11 1.2.1. Reageerimine keskkonnamuutustele ...... 12 1.2.2. Liblikate kehaehitus ...... 13 1.3. Rabades elavad päevaliblikad ...... 16 2. MATERJAL JA METOODIKA ...... 26 3. TULEMUSED ...... 28 3.1. Raba-võiliblikas (Colias palaeno)...... 28 3.2. Varane kannikesetäpik (Boloria euphrosyne) ...... 29 3.3. Norra-kannikesetäpik (Boloria frigga) ...... 31 3.4. Põhja-kannikesetäpik (Boloria freija) ...... 32 3.5. Kirburohutäpik (Boloria eunomia) ...... 32 3.6. Harilik rabasilmik (Oeneis jutta) ...... 33 3.7. Rohetiib (Callophrys rubi) ...... 34 3.8. Mesika-sinitiib (Plebejus idas) ...... 35 3.9. Jõhvika-sinitiib (Plebejus opilete) ...... 36 3.10. Ogasäär-sinitiib (Plebejus argus) ...... 37 3.11. Rabades elavate päevaliblikate leiukohad Eestis ...... 38 4. ARUTELU ...... 40 KOKKUVÕTE ...... 42 SUMMARY ...... 43 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 44 LISAD ...... 47 4

Lisa 1. Lepinfode põhjal saadud andmestik ...... 48 Lisa 2. Loodusvaatluse andmebaasi põhjal saadud andmestik ...... 50 Lisa 3. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Päevaliblikate kooslused“ andmebaasi põhjal saadud andmestik ...... 54

5

SISSEJUHATUS

Sood on alad, kus alalise veerohkuse ja anaeroobse keskkonna tõttu toimub turba pidev ladestumine. Turbakihi paksus on soodes üle 30 sentimeetri. Sood jaotatakse C. Weberi (1902, 1908; Paal ja Leibak 2013 kaudu: 34) jaotuse järgi morfoloogia ning arengustaadiumi põhjal kolmeks: madalsood, siirdesood ja rabad.

Rabad on soo arengujärgu viimane etapp, kus taimed ei ulatu enam põhjavette ning toituvad peamiselt sademeveest. Sademevesi ei ole nii toitaineterikas ning seetõttu suudavad rabas kasvada ainult selleks kohastunud taimed. Raba on unikaalne ökosüsteem, mis sobib vähestele taime- ja loomaliikidele (Valk 2005: 5).

Päevaliblikad on liblikate seltsi üks monofüleetiline grupp. Päevaliblikad on kõigusoojased ning lendavad seetõttu päevasel ajal. Peale päevasele eluviisile eristab neid teistest liblikate seltsi gruppidest ka teistsugune tundla kuju ning karvane ja soomustega kaetud keha. (Õunap, Tartes 2014: 18-24).

Tänu oma populaarsusele entomoloogia huviliste seas on päevaliblikad laialdaselt uuritud taksonoomiline rühm. Päevaliblikad on head bioindikaatorid, sest oma lühikese eluea tõttu reageerivad nad keskkonna muutustele kiirelt (Settele jt 2008: 12). Paraku pole neid märgaladel, eriti rabades, piisavalt uuritud. Andmed on olemas, kuid need on korrastamata ja väikeste osadena erinevates kohtades. Uurimustöö olulisus seisneb andmete korrastamises, kogumises ja ülevaate andmises.

Uurimustöö eesmärgiks on uurida kolme andmebaasi põhjal (Lepinfo 1981-2015 väljaanded, Loodusvaatluste andmebaas, Eesti riikliku keskkonnaseire allprogramm „Päevaliblikate kooslused“) rabadega seotud päevaliblikate levikut Eestis. Anda ülevaade rabades elavatest päevaliblikaliikidest ja uurida kui arvukalt neid esineb. Lisaks uurida, kus Eestis võib neid kohata ning saadud andmete põhjal koostada levikukaardid.

6

Töö uurimusülesanded on järgmised:

 Selgitada millised päevaliblikaliigid Eestis on seotud rabadega  Hinnata 3 andmebaasi põhjal rabadega seotud päevaliblikate arvukust  Selgitada välja rabadega seotud päevaliblikaliikide leiukohad

Töö metoodikaks oli andmete kogumine 3-st peamisest allikast, andmete sorteerimine ja analüüsimine Microsoft Excel 2010 programmis ning seejärel levikukaartide koostamine MapInfo Pro 15.0 kaarditöötlus programmis. Töö jaguneb neljaks peatükiks. Esimeses antakse teoreetiline ülevaade kirjanduse põhjal. Teises peatükis käsitletakse materjali saamist ja töö tegemise metoodikat. Kolmandas peatükis on välja toodud tulemused ning neljandas on tulemuste analüüs.

Tänan oma juhendajat, Eesti Maaülikooli Keskkonnakaitse osakonna juhatajat prof. Valdo Kuusemetsa, kes oli suureks abiks töö valmimisel. Vastas töö valmistamise käigus tekkinud küsimustele ja jagas oma teadmisi ning nõuandeid.

7

1. TEOREETILINE TAUST KIRJANDUSE ÜLEVAATEL

1.1. Soode iseloomustus ja ülevaade

Soo on ala, mis on püsivalt niiske ning kuhu hapnikuvähesuse tõttu ladestuvad taimejäänused. Taimejäänused ei lagune antud tingimustes, vaid ladestuvad, mille saaduseks on turvas. Soode peamine tunnus ongi turbalasundi pidev suurenemine, kuid seda juhul, kui soo on kuivendamata. Soodeks peetakse märgalasid, kus turbakihi paksus on vähemalt 30 sentimeetrit. Alasid, kus turbakihi paksus on alla 30 sentimeetri, nimetatakse soostunud aladeks. (Kimmel 2015: 12-13).

Eesti soode arvukuse ja suuruse kohta pole koostatud täpset uuringut ja ühist seisukohta pole leitud. 1967-1990 aastatel Eesti soodes teostatud geoloogiliste uuringute tulemusel tehti kindlaks, et Eestis on soid umbes miljon hektarit ehk 22% Eesti riigi kogupindalast (Kimmel 2015: 43-44). Ekslikult õpetatakse neid andmeid koolilastele ja need on kirjas isegi teatmeteostes ning reklaamitakse Eestit, kui soostumuse poolest maailmas Soome järel teisel kohal olevat riiki. Tegelikult arvestatakse 22% hulka nii sood (turbakiht on üle 30 cm) kui ka soostunud alad (turbakiht on alla 30 cm) (Pajula 2006). Eestimaa looduse fondi poolt tehtud inventuuri põhjal on Eesti pindalast soodega kaetud 5,3% ehk 240 000 hektarit (Paal, Leibak 2013: 119). Ka seda numbrit ei saa päris õigeks pidada, sest seda uuringut tehes võeti arvesse kõik üle poole hektari suurused lagedad sooalad ehk valikust jäid välja soometsad (Kimmel 2015: 43-44). 2003. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel tehtud uuringu raames hinnati Natura 2000 sooelupaigatüüpide ulatust Eestis. Tulemustest selgus, et Eesti pindalast on looduslikus seisundis soid 6%. Sootüübid, mis vastavad Euroopa Liidu loodusdirektiivile on 7,3%. Nende vahe tuleb asjaolust, et Euroopa Liidu direktiivis loetakse looduslikeks ka rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabakooslusi (Pajula 2006). Seega soode arvukus ja suurus sõltub vastavalt andmete kasutamise eesmärkidest, kuid arvatavalt jääb see siiski 5-7% piiresse. Eesti sood, eriti rabad ja 8 liigirikkad madalsood, on rahvusvaheliselt hinnatud, sest võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestil palju soid säilinud ja enamus soode elupaiku on kaitstud EL loodusdirektiiviga. Säilinud soodest on looduskaitse all 72,5% (Kohv, Salm 2012). Jaanus Paali ja Erik Leibaku koostatud raamatus „Eesti soode seisund ja kaitstus“ (2013: 43) andmetel on loodusdirektiiviga kaitstavate soode elupaiku Eestis 10. Loodusdirektiiviga on kaitstud:

 Sinihelmikaniidud karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel.  Niiskuslembesed serva-kõrgrohustud tasandikel ja mäestikes alpiinse vööndini.  Looduslikus seisundis rabad.  Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad.  Siirde- ja õõtsiksood.  Nokkheinakooslsed turvastunud nõgudes.  Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood.  Lääne-mõõkrohu ja raudtarnakoosluste liikidega lubjarikkad madalsood.  Nõrglubjalasundit moodustavad allikad.  Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood.

Soode puhul on laialdaselt levinud C. Weberi (1902, 1908; Paal ja Leibak 2013 kaudu) jaotus, mille põhjal jaotatakse sood turbakihi paksusest ja veerežiimist lähtudes kolme peamisse gruppi: madalsood, siirdesood ja rabad.

1.1.1. Rabad

Raba on soo arengu kolmas ehk viimane etapp. Raba tekib siirdesoo edasisel soostumisel ning turbalasundi kasvamisel. Turbalasundi kasvamisel muutub raba ümbritsevast pinnast kõrgemaks ning taimekooslused rabas ei ulata enam toiteaineterikkasse põhjavette. Raba toiterežiim koosneb peamiselt toitainetevaesest sademeveest ning seetõttu on rabad taimestikuvaesed. Raba iseloomulikuks tunnuseks on älvete ja laugaste olemasolu, mis tekivad vee aeglasel liikumisel (Kimmel 2015: 15-16). Rabad moodustavad 1964. aastal Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi tehtud uuringu

9 kohaselt soode üldpinnast 31 % (Valk 1988: 85). Eesti on Euroopas rabade pindala poolest kolmas, ettepoole jäävad vaid Rootsi ja Läti. (Paal, Leibak 2011: 139)

Rabataimestik ei ole ökoloogliste tingimuste tõttu väga liigirikas ja seal esineb puudest peamiselt ainult madalaid mände ning vähesel määral ka sookaske ja harvem kuuske, haaba, pihlakat, paakspuud ja kadakat. Rabale iseloomulik roht- ja puhmastaimestikust esineb kanarbik, mustikas, sookail, sinikas, küüvits, kukemari, tupp-villpea, valge nokkhein ja sinihelmikas. Samblarindes esineb pruun turbasammal, punakas turbasammal, kitsaleheline turbasammal, palusammal ja raba-karusammal (Valk 2005: 39-52).

Rabades on kõige tüsedam turbalasund ning seetõttu on raba kuivendamisega tegeletud pika aja vältel. Turvas on maavara, mida Eestis kasutatakse ulatuslikult küttematerjalina ning mille kaevandamisel on pikad traditsioonid. Juba 19. sajandil rajati mõisate juurde turbaauke ning nendel arv ulatus üle 300 (Paal jt 1999: 35-36). Rabade kuivendamisel on võimalik turvast kaevandada, kuid selle tulemusena raba traditsiooniline areng lakkab. Enam ei toimu süsiniku ladestumine ja turbakihi paksenemine. Vastupidiselt mittekuivendatud rabadele toimub kuivendatud rabas just süsiniku emissioon, mitte ladestumine.

Lisaks rabade kuivendamisele turbaväljade rajamiseks kuivendatakse, ka linnade ümbruses olevaid rabasid. Näiteks Tallinna lähedal on täielikult kuivendatud Pääsküla ja Harku raba ning sarnane olukord on teiste järjest arenevate linnade juures. Linnade juures olevaid rabasid kuivendatakse või mõjutatakse neid kaudselt ehitustegevuse käigus. Näiteks teede ehitamisel rajatakse kraave, mis mõjutavad juuresoleva raba veerežiimi. Tallina läheduses olev Pääsküla raba on osaliselt kasutuses ka prügimäena (Paal jt 1999: 37).

Rabade kuivendamisel lakkavad ka nende ökosüsteemiteenused. Rabad pakuvad meile ökosüsteemiteenused tugiteenustest kultuuriliste teenusteni välja. Rabad puhastavad õhku sidudes süsinikku, puhastavad vett, kaitsevad üleujutuste eest ning pakuvad kaitset ja elupaika looma- ja taimekooslustele (Mitsch jt 2013: 584). Rabade pakutavad rekreatiivseid teenused on Eesti elanikkonna seas väga populaarsed. Rabadesse on rajatud laudteid, mis lihtsustavad raba läbimist ning rabad pakuvad ka toiduressursse marjade ja kalade kujul (Paal jt 1999: 38).

10

1.1.2. Selgrootud Eesti rabades

Rabas elutsev fauna sõltub tema taimkatte iseloomust. Rabas suudavad elada vaid selleks spetsialiseerunud loomad. Selgrootutest leiab kõige sagedamini rabast ämblikke. Rabas elutseb 187 liiki ämblikke ja rabamänniku puhmarinde mesofauna isenditest võivad ämblikud moodustada kuni 30 %. Entomofaunas eristatakse umbes 1200 putukaliiki kellest kõige rohkem on kahetiivalisi, mardikalisi ja liblikalisi (Valk 2005: 60-61).

1.2. Päevaliblikad Eestis

Päevaliblikad on „Lepidoptera“ ehk liblikate seltsi rühm. Päevaliblikaid iseloomustatakse nende suurte ja üldjuhul värviliste tiibade järgi (van Swaay jt 2010: 1). Päevaliblikate hulka kuulub Eestis 113 liiki. Liblikaid kokku on Eestis üle 2400 liigi (Õunap, Tartes 2014: 18). Peamiselt erinevad päevaliblikad teistest liblikate rühmadest päevase eluviisi poolest. See on päevaliblikate peamine tunnus, kuid mitte ainuke, mille järgi eristatakse neid teistest liblikate rühmadest. Päevaliblikad erinevad teistest liblikatest veel näiteks tundlate ehituse poolest. Nende tundlad on siledad, peened ja jäigad. Tundla tipuotsas asub nuiakujuline paksend. Puhkeasendis olevate päevaliblikate tiivad hoiavad vertikaalselt keha kohale kokku, kuid ööliblikatel on tiivad horisontaalselt keha kõrval või suunatud tahapoole. Päevaliblikate keha ei ole nii karvane kui seda on ööliblikate keha. See on tingitud päevasest eluviisist, kus nad saavad osa vajalikust kehasoojusest päikeselt (Õunap, Tartes 2014: 18-24). Päevaliblikad kogevad enda elu jooksul nelja arengujärku: muna, rööviku, nuku ja valmiku järk. Päevaliblikate nukud on reeglina kinnitunud maast kõrgemale taimede külge, kui ööliblikatel on nad tihti maapinnal (Õunap, Tartes 2014: 46- 60).

Kõigusoojaste loomadena on päevaliblikate jaoks ülimalt suure tähtsusega temperatuur. Temperatuuri langemisega alla 6 O C lakkab munade ja röövikute areng. Temperatuuri tõusmisega üle 35-40 O C tekib päevaliblikatel kuumastress ning munade ja röövikute

11 areng lakkab. Optimaalselt temperatuurivahemikuks on päevaliblikatel 20 - 30 O C (Õunap, Tartes 2014: 27).

Päevaliblikate röövikud toituvad taimedel, süües tahket toitu. Nad söövad nii lehti, õisi kui ka vahel varsi (Õunap, Tartes 2014: 31). Valmiku eas saavad päevaliblikad toituda ainult vedelast toidust, seepärast toituvad nad õienektarist. Liblikad külastavad toitumiseks ainult kindlat taime. Igal liigil on meelistaim ning see võib erineda isegi sama liigi, kuid erineva sugupoole esindaja vahel (Erhardt, Mevi-Schütz 2005: 11). Eesti tingimustes peavad päevaliblikad talvituma, et üle elada nende jaoks ebasoodsat perioodi. Enamus päevaliblikaid talvitub rööviku staadiumis (Õunap, Tartes 2014: 60).

1.2.1. Reageerimine keskkonnamuutustele

Liblikad on väärtuslikud ja head indikaatorid näitamaks keskkonnamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse suhteid. Liblikad reageerivad enda lühikese elutsükli jooksul keskkonnamuutustele kiirelt. Igal liigil on kindlad nõudmised elupaiga suhtes. Emased liblikad vajavad kindlat taime mille peale nende liik muneb munad uue põlvkonna arenemiseks. Keskkonnamuutustega toimuvad muutused ka taimestikus ning kindla taimeliigi puudumisel ei suuda liblikad luua uut põlvkonda. Tänu liblikate kogumise lihtsusele on neid kogutud ja uuritud erinevates riikides juba mitmekümneid aastaid (van Swaay, Warren 2012: 7-8).

Päevaliblikad on kõigusoojased, mistõttu arengukiirus on sõltuvuses kliimast. Kliimasoojenemine on ajend, mis sunnib liblikaid rändama pooluste suunas, sest nad otsivad jahedamat ja endale sobilikuma temperatuuriga elupaiku (Hill jt 1999b: 1197). Kliimamuutusest tingitud areaalide nihkumisega põhjapoole võib olla ka positiivseid mõjusid. Liigid, kes on enda praeguses areaalis väljasuremisohus võivad põhjapoole liikudes leida endale sobivama keskkonna, mis soodustab nende populatsiooni kasvu. Selline nähtus toimub siiski ainult väheste liikide puhul. Kliimamuutused toovad kaasa

12 peamiselt negatiivseid tagajärgi ning liigid surevad enda algsel areaalil välja. Areaali põhjapoole nihkudes ei pruugi seal olla neile sobilik keskkond (Crozier 2004: 240).

Liblikatel on optimaalne temperatuurivahemik, mis on nende elutegevuseks sobivaim. Kliimasoojenemisest tingitud taimeareaalide muutused mõjutavad ka liblikaid. Iga liik on suuresti sõltuv taimeliigist, millel tema röövikud toituvad. Seega, taimekoosluste muutusega muutub ka päevaliblikate arvukus.

Kolmandik Euroopa päevaliblikate populatsioonidest on viimase 10 aasta jooksul vähenenud. Populatsioonide vähenemise peamiseks põhjuseks on elupaikade hävimine maakasutusmuutuste tõttu (van Swaay jt 2010: 23).

1.2.2. Liblikate kehaehitus

Liblikate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast (joonis 1). Laubale kinnituvad tundlad, mis on päevaliblikatel teistsugused võrreldes teiste liblikaliikidega. Rindmik koosneb eesrindmikust, keskrindmikust ja tagarindmikust. Rindmikule kinnituvad liblika tiivad ja jalad. Liblika kõige pikem kehaosa on tagakeha ning tagakehas asuvad ka suguelundid (Liblikate üldiseloomustus).

13

Joonis 1. Liblika kehaehitus. Allikas: (Õunap, Tartes 2014: 10)

Tiibadel eristatakse alakülge ja ülakülge. Ülakülg on liblikatel näha siis, kui pealtvaates tiivad on avatud (joonis 2). Alakülg on näha kui tiivad koos keha kohal (joonis 3).

Joonis 2. Liblika ülakülg. Allikas: (Õunap, Tartes 2014: 13)

14

Joonis 3. Liblika alakülg. Allikas: (Õunap, Tartes 2014: 13)

Liblikatel on kaks paari tiibu, eestiivad ja tagatiivad. Eestiibade ja tagatiibade suurus ja kuju oleneb liigist, kuid enamasti on eestiivad kolmnurkse kujuga ja tagatiivad ümaramad. Tiibade väiksemad alad on piiritletud tiivasoontega, mis moodustavad omalaadse jaotuse. Rindmikule kõige lähemal asuv osa nimetatakse kannaosaks. Tiiva kõige äärmist osa nimetatakse välisalaks ning kannaosa ja välisosa vahele jäävad osa nimetatakse keskalaks. Tiibadel on veel eesserv ja tagaserv, mis asuvad vastavalt tiiva üleval ääres ja allääres. Välisserv on tiibade äär, mis asub rindmikust kõige kaugemal. Välisala üleval nurgas asub tipp ning allnurgas asub taganurk. Välisalal asuvad ka karvakesed, mida nimetatakse tiivanarmasteks ning välisalalt võivad välja ulatuda ka erineva pikkusega jätked, mida nimetatakse siilakuteks (Õunap, Tartes 2014: 13-14).

15

1.3. Rabades elavad päevaliblikad

Raba-võiliblikas (Colias palaeno) kuulub põualibliklaste sugukonda ja isastel on ülakülg helekollane musta servisega ja emastel valge tumehalli servisega (joonis 4). Tiibade kannaosa on mõlemal sool hallikas ja tiivanarmad roosad. Eestiival asub tumehall või must kesktähn ja tagatiival ümara kujuga põhivärvusest heledam kesktähn. Alakülg on isastel kollane ja emastel heledam valkjaskollane. Tiibade siruulatus jääb vähemikku 42-54 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 131). Raba-võiliblikas on taigaliik, kes Eestis esineb rabades, aga neid leidub ka niitudel ja metsaservades, kus asub rohkem õistaimi. Liik on kogu Eestis levinud (Viidalepp, Remm 1996: 205). Raba-võiliblika areaal Euroopas asub Fennoskandias ja Baltimaades ning esineb ka Kesk-Euroopas, kuid seal seotud mäestikega. Liblika lennuaeg on juunis keskpaigast juuli keskpaigani. Eestis on sobivas keskkonnas võrdlemisi tavaline päevaliblikas. Röövikud toituvad peamiselt jõhvika ja mustika taimedel (Õunap, Tartes 2014: 131).

Joonis 4. Raba-võilibikas (isane). Allikas: (eElurikkus: Raba-võiliblikas)

16

Varane kannikesetäpik (Boloria euphrosyne) kuulub koerlibliklaste sugukonda ja on ka sarnaselt teistele kannikesetäpikutele ülaküljelt oranži värvi (joonis 5). Varajasel kannikesetäpikul on servis must ning servise kõrval asub rida musti tähne. Kannaosa on tumenenud ning mitmesugused mustad laigud asetsevad kesk- ja kannaosas. Erineva kujuga laigud moodustavad katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on tumenenud ning tiivanarmad musta-kollase kirjud. Alakülg on heledam kui ülakülg, kuid samuti oranži värvi. Alakülje kannaosa on oranž, keskala kollane ja välisala nende kahe segu. Kannaosa kesksulus on must tähn ja keskala kesksulus on hõbedane laik. Tiivaulatus on varajasel kannikesetäpikul 31-41 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 186). Tegemist on metsaliigiga kes on kogu Eestis levinud, kuid mitte sage. Eestis võib teda peamiselt kohata mustikametsades, rabadel ja siirdesoodes (Viidalepp, Remm 1996: 217). Euroopas on varajane kannikesetäpik laialdaselt levinud Fennoskandia põhjaosast kuni Vahemeremaadeni. Lennuaeg on mai lõpust kuni juuni lõpuni. Toitumiseks kasutavad röövikud sookannikest, võsakannikest, sinikat ja sookailu (Õunap, Tartes 2014: 186).

Joonis 5. Varane kannikesetäpik (isane). Allikas: (eElurikkus: Varane kannikesetäpik)

17

Norra-kannikesetäpiku (Boloria frigga) kuulub samuti koerlibliklaste sugukonda ja ülakülg on oranži värvusega (joonis 6). Servis on must ning servise kõrval on mustadest tähnidest koosnev vööt. Kannaosa on tumenenud. Kesk- ja kannaosas on näha mitmeid erikujulisi musti laike. Tiivasooned on ka norra-kannikesetäpikul tumenenud ja tiivanarmad on musta-kollase kirjud. Tagatiib on esitiivast suurem, laiem ja ümaram. Alakülg on sama värvi mis ülakülg, kuid heledam. Kannaosa on tume punakaspruun ning keskala on sellest heledam ning punakaskollase värvusega. Eesserval ja keskosas asub laik, mis võib olla peaaegu valge. Välisala on lillakasroosa ning servise kõrval asetseb violetne ristvööt. Tiibade siruulatus jääb vahemikku 35-47 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 192). Norra-kannikesetäpik on tundraliik, kes on Eestis ainult Ida- ja Vahe-Eestis levinud ning sedagi üksikute populatsioonidena suuremates rabades. Tegemist on väga haruldase liigiga Eestis (Viidalepp, Remm 1996: 217). Norra-kannikesetäpik on laialt levinud Skandinaavias, Soomes ja Põhja-Venemaal. Liblikate lennuaeg on mai lõpust juuni keskpaigani ning röövikud toituvad rabamurakal (Õunap, Tartes 2014: 192).

Joonis 6. Norra-kannikesetäpik (isane). Allikas: (eElurikkus: Norra kannikesetäpik)

18

Põhja-kannikesetäpik (Boloria freija) on koerlibliklaste sugukonnast ning ülakülje värvuselt oranž, kuid kannaosa on laialdaselt tumenenud ja servis must (joonis 7). Servise kõrval on kolmnurksed mustad tähnid ning nende kõrval on ümmargused mustad tähnid. Kesk- ja kannaosas asub mitmeid erikujulisi musti tähne, mis moodustavad katkendliku ristvöödi. Tiivasooned on põhja-kannikesetäpikul tumenenud ja tiivanarmad musta- ja kollase kirjud. Alakülg on ülaküljest heledam ning tipuosa on pruunikas. Kesk- ja kannaosa on tume punakas-pruun, kus asuvad ka valkjad laigud. Ristvööt on katkendlik ja musta värvi. Tiibade siruulatus on 29-40 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 189). Põhja- kannikesetäpik on tundra- ja taigaliik. Tõenäoliselt on Eestis välja surnud, sest viimased leiud pärinevad 20. sajandi keskpaigust. Elupaigaks oli antud liigil rabad (Viidalepp, Remm 1996: 218). Põhja-kannikesetäpiku areaal on viimase sajandi jooksul põhja poole liikunud, varem võis leida isendeid ka Lätis ja Eestis, siis enam ei ole neid leitud. Euroopas on laialt levinud Fennoskandias ja ka Põhja-Venemaal. Lennuaeg on Põhja- kannikesetäpikul maikuus paar nädalat. Röövikud toituvad murakal, sinikal, jõhvikal ja küüvitsal (Õunap, Tartes 2014: 189).

Joonis 7. Põhja-kannikesetäpik (isane). Allikas: (eElurikkus: Põhja-kannikesetäpik)

19

Kirburohutäpiku (Boloria eunomia) kuulub koerlibliklaste sugukonda ja ülakülg on oranži värvusega, millel on must servis ja kannaosa laialt tumenenud (joonis 8). Servise kõrval ning välisalas asuvad mustad tähnid. Mitmesugused erineva kujuga mustad laigud tiibade kesk- ja kannaosas moodusavad katkendliku ristvöödi. Kirburohutäpiku tiivasooned on tumenenud ning lisaks on tiivanarmad musta-kollase kirjud. Eestiiva alakülg on samuti oranž, kuid heledam. Tagatiiva alakülg on kahvatukollane. Servisel on rida valgeid laike ning nendest kanna poole on rida musti laike. Kirburohutäpiku siruulatus on 30-40 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 185). Antud liik on metsatundra- ja taigaliik. Eestis on levinud ainult üksikutes rabades Ida- ja Vahe-Eestis (Viidalepp, Remm 1996: 218). Kirburohutäpik on levinud ka Fennoskandias, Baltimaades, Venemaa ja Valgevenes. Lisaks leidub isendeid ka Lõuna-Euroopas, kuid neid hajusalt. Liblikate lennuaeg algab juuni algusega ja lõppeb tavaliselt juuli algusega. Röövikud kasutavad toitumiseks sinikat, küüvitsat ja sookannikest (Õunap, Tartes 2014: 185).

Joonis 8. Kirburohutäpik (isane). Allikas: (eElurikkus: Kirburohutäpik)

Harilik rabasilmik (Oeneis jutta) kuulub koerlibliklaste sugukonda ning on ülaküljelt pruuni värvi ning välisalal asuvad erineva suuruse ja arvuga silmlaigud (joonis 9). Hariliku 20 rabasilmiku isasliblikal asub kesksulu tagaserva kõrval lõhnasoomuste ala mis on pikliku kuju ja tumeda värvusega. Eestiiva alakülg on ühtlaselt pruun, kus välisalal asuvad silmlaigud, mis on kollase servisega ning neil ei ole heledat tuuma. Tagatiiva alakülg on halli värvi, kus keskala on välisalast ja kannaosast veidike tumedam. Hariliku rabasilmiku tiibade siruulatus on 40-50 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 240). Eestis pesitseb harilik rabasilmik Ida- ja Vahe-Eesti suurematel kuivendamisest puutumata rabadel ning võib kohati olla üsna arvukas (Viidalepp, Remm 1996: 206). Tegemist on peamisel põhjapoolse levikuga liigiga, kes esineb Skandinaavias, Soomes, Baltimaades ja Põhja-Venemaal. Liblikate lennuaeg on peamiselt mai keskpaigast juuni keskpaigani. Toitumiseks kasutavad hariliku rabasilmiku röövikud tarnasi ja tupp-villpead. Värvuse tõttu on teda raske männile laskununa isegi mõne meetri kauguselt märgata (Õunap, Tartes 2014: 240).

Joonis 9. Harilik rabasilmik (isane). Allikas: (eElurikkus: Harilik rabasilmik)

Rohetiib (Callophrys rubi) kuulub sinilibiklaste sugukonda ja on ülaküljelt ühtlaselt tumepruun. Isastel on eestiiva kesksulu tipus lõhnasoomuste laik, mis on üldisest tumepruunist värvusest heledam (joonis 10). Eestiival asuvad tiivanarmad on hallid ja tagatiival asuvad tiivanarmad on musta-valge kirjud. Erinevalt ülaküljest on alakülg 21 erkrohelist värvi. Alakülje eestiiva tagaosa on pruunikat värvi ja tagatiiva välisalal esineb valgeid tähne. Tegemist on väikese liblikaga kelle siruulatuseks on 20-26 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 146). Rohetiib on metsaliik, kes on üle kogu Eestis levinud peamiselt rabadel ning esineb ka nõmmedel, okas- ja segametsaservadel. Eestis võib rohetiib olla üsna tavaline (Viidalepp, Remm 1996: 220). Rohetiib on levinud peaaegu kõikjal Euroopas. Tema areaal ulatub alates Vahemererannikust- kuni Soome põhjaosani välja. Lennuaeg on mai algusest juuni keskpaigani. Röövikud kasutavad toiduks mustikat, jõhvikat, kanarbikku, paakspuud ja vaarikat (Õunap, Tartes 2014: 146 – 147).

Joonis 10. Rohetiib (emane). Allikas: (eElurikkus: Rohetiib)

Mesika-sinitiib (Plebejus idas) ning järgnevad sinitiivalised kuuluvad kõik sinilibliklaste sugukonda. Ülakülg on isastel läikiv tumesinine, millel on ka must servis ja emastel on ülakülg tumepruun ja servisealas asub kollakasoranž vööt (joonis 11). Tiivanarmad on ka isastel ja emastel liblikatel erineva värvusega. Isastel on valged ja emastel on pruunid. Isaste mesika- sinitiibade alakülg on pruunikashall, mille kannaosa on sinakas. Emastel on alakülg pruun ning kannaosa on tume rohekashall. Nii emaste kui isaste liblikate tiibade alakülgedel on palju tähne ja servisealas oranž vööt. Isaste liblikate tagatiiva servisel on 22 läikivad helesinised tähnid ja emastel on tagatiival tuhmvalge vööt. Siruulatuseks on mesika-sinitiival 19-27 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 163). Mesika-sinitiib on niiduliik, kes on levinud kogu Eestis ja levikupaikades võib teda leida üsna sagedasti. Peamiselt pesitseb ta kuivadel niitudel, raiesmikel, metsaservadel ja rabadel. Eriti arvukalt leidub teda õitsva kanarbiku läheduses (Viidalepp, Remm 1996: 224). Euoopas on ta levialaks alates Põhja- Jäämerest kuni Vahemereni välja. Liblikate lennuaeg on juuni lõpust kuni augusti keskpaigani. Röövikud toituvad peamiselt kanarbikul, sinikal, hiirehernel ja ristikul (Õunap, Tartes 2014: 163).

Joonis 11. Mesika-sinitiib (isane). Allikas: (eElurikkus: Mesika-sinitiib)

Jõhvika-sinitiival (Plebejus opilete) on isastel ülakülg läikiv tumesinine, millel on kitsas must servis ning emastel tumepruun ja kannapoolt läikiv tumesinine (joonis 12). Ülakülje tagatiival on tihti oranž täpp ning tiivanarmad on valged. Alakülg on hall, koos suurte mustade tähnidega. Tagatiival on kaks oranži ja kaks läikivsinist tähni. Siruulatus jääb vahemikku 21-29 millimeetrit (Õunap, Tartes 2014: 165). Jõhvika-sinitiib on metsaliik ning kogu Eestis levinud. Antud liik on üsna tavaline Eesti rabadel ning teda võib leida ka vähemal määral rabastunud okasmetsades ja sooservadel (Viidalepp, Remm 1996: 225). 23

Jõhvika-sinitiib on levinud Kesk- ja Ida-Euroopas ning eriti laialdaselt Fennoskandias. Väike teistest areaalidest eraldatud osaareaal asub Balkani poolsaarel. Lennuajaks on liblikatel juuni algus kuni juuli keskpaik. Röövikud toituvad peamiselt rabataimedel, milleks on sinikas, mustikas ja jõhvikas (Õunap, Tartes 2014: 165).

Joonis 12. Jõhvika-sinitiib (emane). Allikas: (eElurikkus: Jõhvika-sinitiib)

Ogasäär-sinitiival (Plebejus argus) on isaste liblikate ülakülg läikiv tumesinine, koos laia musta servisega ning emaste liblikate ülakülg tumepruun, koos serviseala kollakasoranži vöödiga (joonis 13). Isaste ja emaste tiivanarmad erinevad värvi poolest, isastel on need valged, emastel pruunid. Tiibade alakülg on isastel kahvatuhall, tagatiiva kannaosast sinakas. Emastel jällegi pruun ja tagatiiva kannaosast tume rohekashall. Nii emastel kui isastel asub alaküljel palju musti tähne, servisealas on oranž vööt ja tagatiiva servisel läikivad helesinised tähnid. Tiibade siruulatus on 19-27 millimeetrine (Õunap, Tartes 2014: 160 – 161). Ogasäär-sinitiib on niiduliik, kes on levinud kogu Eestis ning levimispaikades võib olla üsna sage. Leida võib teda tavaliselt rabades ja nõmmemaastikul (Viidalepp, Remm 1996: 224). Euroopas on tema areaaliks piirkond, mis hõlmab Vahemere rannikut kuni Skandinaavia keskpaigani. Liblikate lennuaeg on vahemikus juuli algus kuni augusti 24 keskpaik. Röövikud toituvad peamiselt kanarbikul, sinikal, hiirehernel ja ristikul (Õunap, Tartes 2014: 161).

Joonis 13. Ogasäär-sinitiib (emane). Allikas: (eElurikkus: Ogasäär-sinitiib)

25

2. MATERJAL JA METOODIKA

Uurimustöö on koostatud kirjanduse ja andmebaaside põhjal. Kahest määrajast (Eesti päevaliblikad ja Eesti liblikate määraja) on välja otsitud kõik Eesti päevaliblikate liigid, kelle peamine elupaik on raba. Antud töö kontekstis mõisteti raba tervikuna, terve massiivina, mitte ainult rabaosaga, kus on turbakiht kõrgem ja lagedam. Töös käsitletakse kõiki raba liike: lage-, puis- ja nõmmrabad, rabamännikud, rabastuvad metsad ja rabaservad. Rabas ei ole võimalik selget piiri tõmmata raba ja siirdesoo vahel. Päevaliblikad levivad peamiselt seal, kus on nende rööviku toitumiseks sobivaim taimeliik. Enamus taimi kasvavad raba servaaladel, kuid päevaliblikate valmikud lendavad ka lagedamal alal.

Andmete kogumine tugines 3 andmebaasile. Esimene neist oli Eesti Loodusuurijate Seltsi ja Eesti Lepidopteroloogide Seltsi väljaantav trükis „Lepidopteroloogiline informatsioon“ ehk lühidalt Lepinfo (Lepinfo 1981-2015). Lepinfot avaldatakse 1981. aastast ning ajakirjas avaldatakse entomoloogide kirjutisi ja vaatlusandmeid (lisa 1). Lepinfo 3. väljaandes (1982: lk 2) avaldus teadaanne, et alustati rahvusvahelise projektiga, mille raames märgitakse üles liblikate leiukohad 10x10km UTM võrgustikus. Projekti sooviti ellu viia 10 aasta jooksul, kuid see jätkub tänini. Alates 1992. aasta (Lepinfo Nr. 7) väljaandest on kirjas leiuandmete asukohad UTM ruutudes. Teiseks peamiseks leiukohtade andmebaasiks oli Loodusvaatluste andmebaas (Loodusvaatluste andmebaasi...). Loodusvaatluste andmebaasis kasutati kaardirakendust, otsimaks vajaliku liigi leiukohti (lisa 2). Kolmandaks koguti andmeid Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Päevaliblikate kooslused“ lõpparuannetest (Päevaliblikate koosluste...). Aruannetes oli kirjas seirealadelt kogutud andmed päevaliblikate kohta aastatel 2004-2014 (lisa 3).

Kogutud andmed sisestati Microsoft Excel 2010 programmi, kus toimus andmete korrastamine ja analüüs. Excelist saadud andmete põhjal tehti üldpildi saamiseks levikukaardid, milleks kasutati MapInfo Pro 15.0 programmi.

26

Antud töös on käsitletud 10 erineva päevaliblikaliigi levikuandmeid eespool kirjeldatud andmebaaside põhjal alates aastast 1947 ning käsitletud liigid kuuluvad kolme sugukonda. Töös käsitletud päevaliblikaliigid on norra kannikesetäpik, kirburohutäpik, varane kannikesetäpik, põhja-kannikesetäpik, raba-võiliblikas, rohetiib, ogasäär-sinitiib, mesika- sinitiib, jõhvika-sinitiib ja harilik rabasilmik.

27

3. TULEMUSED

Tulemuste osas on joonistel kujutatud kindla liblikaliigi levik Eestis Lepinfo, Loodusvaatluste andmebaasi ja Eesti riikliku keskkonnaseire andmetel. Levikukaardil olevad punased täpid tähendavad, et antud kohtades on andmebaaside põhjal liblikaliiki leitud vaid korra, rohelised täpid tähendavad, et samas kohas on päevaliblikat leitud kahel või enamal korra.

3.1. Raba-võiliblikas (Colias palaeno)

Raba-võiliblika leidude kirjeldust on kolmes andmebaasis kokku 47, kõige varasemad leiud pärinevad aastast 1947 ja kõige uuemad on kogutud 2015. aastal. Leide on Eestis leitud 13 kohas, kõige rohkem Lõuna-Eesti piirkonnas Valgamaal, Võrumaal ja Põlvamaal (joonis 14).

28

Joonis 14. Raba võiliblika leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

Lisaks Lõuna-Eestile on raba-võiliblikat leitud ka Harjumaalt. Raba-võiliblika leidudega olid seotud 13 Eesti entomoloogiahuvilist. Leidudel on isendeid leitud vähesel määral, peamiselt ainult üks isend.

3.2. Varane kannikesetäpik (Boloria euphrosyne)

Varase kannikestetäpiku kohta on Eestis 11 leiu kirjeldust ja 7-st leiukohast (joonis 15).

29

Joonis 15. Varase kannikestäpiku leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

Eesti riikliku keskkonnaseire andmete seas ei olnud märgitud varase kannikesetäpiku levikut. Kõige varasem leid pärineb 2004. aastast Põlvamaalt ja kõige uuem 2015. aastast samuti Põlvamaalt. Varane kannikesetäpik on küllaltki piiratud levikuga ja kõik peale ühe leiu asuvad Lõuna-Eestis. Lõuna-Eesti leiukohad jäävad Pärnumaa, Valgamaa ja Põlvamaa piirkonda ning ainus mujal asuv leiukoht on Harjumaal. Teada on, et päevaliblikate kirjeldajatest on leidnud varast kannikesetäpikut Ain Piir, Urmas Jürivete ja Agu Leivits. Isendite arv leiupaikades on väike ja jääb 1-5 piiresse.

30

3.3. Norra-kannikesetäpik (Boloria frigga)

Norra-kannikesetäpiku leidude kirjeldusi on Eestis kokku 22 ja leiupaiku 5 aastatest 1949 kuni 2009 (joonis 16).

Joonis 16. Norra-kannikesetäpiku leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

Norra-kannikesetäpik on väga piiratud levikuga ja enamus leiupaiku asuvad Raplamaal. Andmebaasides on nimetatud 6 antud liigi vaatlejat. Leiukohtadest on leitud 1-8 isendit.

31

3.4. Põhja-kannikesetäpik (Boloria freija)

Põhja-kannikesetäpik on kirjanduse põhjal rabas elutsev päevaliblikas, kuid väga lokaalse levikuga ja antud töös kasutatud kolme andmebaasi põhjal ei ole teda enam Eestis leitud.

3.5. Kirburohutäpik (Boloria eunomia)

Kirburohutäpiku leidude kirjeldusi on olnud 59 ja leiupaiku 20 (joonis 17).

Joonis 17. Kirburohutäpiku leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

32

Kirburohutäpiku leide on üles märgitud 1947. aastast alates kuni 2015. aastani. Leiud paiknevad hajusalt üle Eesti mandriosa, saartel ei ole seda liblikat leitud. Kirjeldajaid on olnud 13 ning isendeid on esinenud arvukalt. Kõige arvukam kirjeldus pärineb 10. maist 2006. aastast, kui Raplamaal, Adila külas leiti 50 isendit.

3.6. Harilik rabasilmik (Oeneis jutta)

Hariliku rabasilmiku leidude kirjeldusi on 49 ja leiupaiku Eestis 14 (joonis 18).

Joonis 18. Hariliku rabasilmiku leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

33

Rohkem leide paikneb Kesk- ja Kagu-Eestis. Leide pärineb alates aastast 1947 ja kuni 2015 aastani. Kirjeldajaid on kokku olnud 16 ning isendite arvukust päeva jooksul on märgitud kuni 10 isendini.

3.7. Rohetiib (Callophrys rubi)

Rohetiib on uuritavatest liikidest kõige elupaikade rikkam. Leidude kirjeldusi on kokku 84 ja leiukohti on 38 (joonis 19).

Joonis 19. Rohetiiva leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

34

Leiukohti on kõikjal Eestis ning suurtematel saartel (Saaremaa, Hiiumaa, Muhu) on ka täheldatud liigi esinemist. Kõige varasemad leiud pärinevad 1980. aastast ja kõige uuem leid pärineb 2016. aasta aprillist. Kirjeldajaid on üles märgitud 17 ning kõige rohkem isendeid ühe päeva jooksul on leitud Pärnumaalt, Tahkuranna vallast ja Järvamaalt, Albu vallast, kus leiti 50 isendit.

3.8. Mesika-sinitiib (Plebejus idas)

Mesika-sinitiiva leidude kirjeldusi on 59 ja leiukohti Eestis 16 (joonis 20).

Joonis 20. Mesika-sinitiiva leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda). 35

Kõige enam leiukohti paikneb Kagu-Eestis Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal. Esindatud on ka Saaremaa. Leide on ülesmärgitud 2000. aastast kuni 2015. aastani. Mesika-sinitiiva vaatlemisega on tegelenud 4 entomoloogiahuvilist. Liblikas võib olla kohati väga arvukas ja 2011. aasta jooksul leiti Harjumaalt Jussi nõmmelt 842 isendit.

3.9. Jõhvika-sinitiib (Plebejus opilete)

Jõhvika-sinitiiva leidude kirjeldusi on kokku 22, leiukohti on 8 (joonis 21).

Joonis 21. Jõhvika-sinitiiva leiukohad Eestis (punased täpid = liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

36

Kõik leiud asuvad Mandri-Eestis, kõige rohkem on leiukohti Kagu-Eestis. Leide pärineb aastatest 2001 – 2015 ja kirjeldajaid on olnud 4. Ühe päevaga kõige enam isendeid on leitud Põlvamaalt Pahtpää külast, sealt leiti 3 isendit.

3.10. Ogasäär-sinitiib (Plebejus argus)

Ogasäär-sinitiiva leidude kirjeldusi on 44 ja leiukohti 17 (joonis 22).

Joonis 22. Ogasäär-sinitiiva leiukohad Eestis (punased täpid - liiki leitud korra; rohelised täpid - liiki leitud mitu korda).

37

Kõige enam leide pärineb Kagu-Eestist ja Harjumaalt. Ogasäär-sinitiiba on leitud isegi Tallinna lähedalt Prangli saarelt, kui 1985. aastal märkis ogasäär-sinitiiva leiu Tiit Marnot. Leide on 1980. aastast kuni 2015. aastani ja vaatlejaid on üles märgitud 7. Liblikas on väga väikese arvuline ja suurim ühe päevaga leitud isendite arv on 2008. aastal 15. juulil Põlvamaalt Puuri külast leitud 2 isendit.

3.11. Rabades elavate päevaliblikate leiukohad Eestis

Kolmes andmebaasis on antud tööd uuritud päevaliblikate leiukoht kokku 77 (joonis 23).

Joonis 23. Kõik leiukohad andmebaaside põhjal.

38

Kõige enam leiukohti paikneb Kagu-Eestis Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa ümbruses. Teine leiukohtade rikas paik on Põhja-Eestis Harjumaa ja Raplamaa ümbruses. Rabadega seotud päevaliblikaid leidub ka Eesti suurematel saartel. Leidude kirjeldusi on kokku 397 ning esimesed leiud pärinevad aastast 1947 kui Märt Kruus kirjeldas Raba-võiliblika leide. 397 leiu kohta on ülesmärkeid teinud 43 vaatlejat ning neist kõige enam on kajastatud Ain Piiri leide ning tema nime on kirjeldajaks märgitud kolme andmebaasi peale 15 korda. 14 korda on märgitud Urmas Jürivete ja Harri Jalava nime. Mati Martinit on märgitud 10 korral ning ülejäänud kirjeldajaid on märgitud vähemal kui 10 korral.

39

4. ARUTELU

Andmete hulk sõltus uuritava liigi olulisusest vaatlejale. Lepinfodes kajastati peamiselt lugejaskonnale huvitavamate liikide leide ning ülejäänud mitte nii huvipakkuvad liigid leidsid vähem kajastust. Seega täiesti kindlat lõpliku olukorda Eesti rabades elutsevatest päevaliblikatest levikuandmed 3 andmebaasi põhjal ei näita, kuid näitavad üldist tendentsi.

Leiukohad on hajusalt üle terve Eesti, isegi suurematel saartel, mis näitab, et Eesti on märgalade poolest, eriti rabadel poolest, rikas maa. Kõige laiemalt on levinud rohetiib, kellel on kokku 37 leiukohta, kuid enamus kordadel on leiukoht kirjeldatud vaid korra. Leidude kirjeldusi on kõige rohkem kirburohutäpikul, keda on kirjeldatud 59 korda, kuid ainult 20 leiupaika. Elupaikasid, kust on liblikaliiki leitud korra ja elupaigad, kust on liblikaid leitud rohkem kui ühel korral oli võrdselt, seega enamustel vaatlejatel olid kindlad vaatluspiirkonnad, kus nad korduvalt käisid päevaliblikaid uurimas. Põhja- kannikesetäpikul ei olnud 3 andmebaasi põhjal mitte ühtegi leidu. Põhja-kannikesetäpiku areaal on arvatavalt liikunud põhja poole ning Eesti aladel tema leide kolme andmebaasi põhjal ei ole (Õunap, Tartes 2014: 189).

Rabades elavaid päevaliblikaid on kirjeldatud juba aastast 1947 ning viimased leiud on 2016. aastast. Seega rabades elavaid päevaliblikaid on kirjeldatud juba 69 aastat. Leidude kirjeid oli kokku 397 ning nendest kuupäev oli märgitud 394 leiul. Võrreldes leidmise kuupäevi selgub, et enamus leide pärineb 21. sajandist. 335 kirjeldust on aastast 2000 ja hiljem. See on põhjustatud ilmselt suuremast tähelepanust keskkonna mitmekesisuse ja liikide väljasuremise ennetamisele. Mitmekesisuse hoidmiseks peab tegema seireid, et jälgida muutusi ja nende põhjal teha järeldusi ja ennetustöid.

Vaatlejaid oli andmebaaside põhjal kokku 43 ning ainult üksikud olid leidnud Eesti erinevates rabades elutsevaid päevaliblikaid. Enamus vaatlejad käisid aasta-aastalt samades rabades, kust nad olid eelnevalt juba liike leidnud. Päevaliblikate kirjeldusi rabades oli

40 kogu perioodi kohta suhteliselt vähe, seega oleks tänuväärt suurem hulk entomoloogia huvilisi, kes käiksid rohkem ka rabades ja kirjeldaksid leitud liike.

41

KOKKUVÕTE

Päevaliblikad on head bioindikaatorid näitamaks keskkonnamuutuste mõju loodusele. Päevaliblikad on lühikese eaga ning seetõttu toimuvad muutused nende arvukuses ebasoodsate tingimuste puhul kiirelt. Esimeseks bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti peamised rabadega seotud päevaliblikaliigid. Tulemuseks oli 10 päevaliblikaliiki, kelle elutegevus on seotud eelkõige rabadega. Liblikad on seotud taimega, millel nende röövikud toituvad, seega rabas elavad need päevaliblikad, kelle toidutaim on seal. Rabades elavad raba-võiliblikas, varane kannikesetäpik, norra kannikesetäpik, põhja-kannikesetäpik, kirburohutäpik, harilik rabasilmik, rohetiib, mesika- sinitiib, jõhvika-sinitiib ja ogasäär-sinitiib.

Teiseks töö ülesandeks oli hinnata Lepinfode, Loodusvaatluste andmebaasi ja Eesti riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Päevliblikate kooslused“ põhjal rabadega seotud päevaliblikate arvukust. Leidude kirjeldusi oli kokku 397. Kirburohutäpiku, rohetiiva, ogasäär-sinitiiva, mesika-sinitiiva ja hariliku rabasilmiku arvukus oli mõnedel leidudel üsna suur, kuid ülejäänutel norra-kannikesetäpikul, varasel kannikesetäpikul, raba- võiliblikal, jõhvika-sinitiival oli arvukus leidudel enamasti kuni paar isendit, kuid esines ka fluktuatsioone. Põhja-kannikesetäpiku leide ei olnud kolmes valitud allikas kirjeldatud. See kinnitab arvamust, et põhja-kannikesetäpiku areaal on liikunud põhja poole ning Eestis on liik välja surnud.

Kolmandaks ülesandeks oli selgitada välja rabadega seotud päevaliblikaliikide leiukohad Eestis. Eestis on kolme eelnevalt nimetatud allika andmetel tehtud levikukaartide põhjal kokku 77 leiukohta. Kõige rohkem leiupaiku on Kagu-Eestis Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa ümbruses ning Põhja-Eestis Harjumaa ja Raplamaa ümbruses. Leiupaiku esineb kolmel Eesti suurimal saarel ja isegi Tallinna lähedal asuval Prangli saarel.

42

SUMMARY

Butterflies are valuable biodiversity indicators displaying the affects of environmental changes to the nature. Due to their short life cycle butterflies are affected greatly by negative conditions. The first objective of this work was to find out butterfly species whose habitat is related to Estonian bogs. The outcome was that ten species out of 113 who are living in bogs. Butterflies are closely realted to plants, that their catterpillar feeds on, so there can live only those few species whose primary foodplant is growing there. Species of Estonian bogs are: moorland clouded yellow, pearl-bordered fritillary, frigga fritillary, freija fritillary, bog fritillary, jutta arctic, green hairstreak, northern blue, cranberry blue and silver-studded blue.

The second objective was to gather and assess the multiplicity of these ten butterfly species. Gathering of the information was based on three databases: Lepinfo, Loodusvaatluste database and the reports of national environment monitoring programs „Päevaliblikate kooslused“. In total there were 397 mentions of obsereved butterflies. Bog fritillary, green hairstreak, silver-studded blue, northern blue and jutta arctic were in some places quite numerous but the others (frigga fritillary, pearl-bordered fritillary, moorland clouded yellow, cranberry blue) were lack of congeners. Freija fritillary didn’t have any finding in those three selected databases. Freija fritillarys’ habitat has probably shifted upwards and therefore is extinct in Estonia.

Third objective was to find out areas where butterflies associated with bogs exist in Estonia. On the basis of these three previously named databases distribution maps were made and this showed that there are 77 distribution areas in Estonia where observed butterflies are found. The most areas with butterflies findings were in Southeast Estonia (Põlva county, Valga county, Võru county) and in Northern Estonia (Harju county, Rapla county). Some species even occur in Estonias biggest islands and one finding is from a small island near Tallinn called Prangli.

43

KASUTATUD KIRJANDUS

1) Crozier, L. (2004). Warmer winters drive butterfly range expansion by increasing survivorship. – Ecology. Vol 85, No. 1, pp 231–41. 2) eElurikkus veebiportaal: Raba-võiliblikas. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=48234 (15.05.2016). 3) eElurikkus veebiportaal: Varane kannikesetäpik. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=40303 (15.05.2016). 4) eElurikkus veebiportaal: Norra kannikesetäpik. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=40305 (15.05.2016). 5) eElurikkus veebiportaal: Põhja kannikesetäpik. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=40304 (15.05.2016). 6) eElurikkus veebiportaal: Kirburohutäpik. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=40308 (15.05.2016). 7) eElurikkus veebiportaal: Harilik rabasilmik. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=81648 (15.05.2016). 8) eElurikkus veebiportaal: Rohetiib. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=42534 (15.05.2016). 9) eElurikkus veebiportaal: Mesika-sinitiib. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91162 (15.05.2016). 10) eElurikkus veebiportaal: Jõhvika-sinitiib. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91163 (15.05.2016). 11) eElurikkus veebiportaal: Ogasäär-sinitiib. [WWW] http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php?lang=est&id=91161 (15.05.2016). 12) Erhardt, A., Mevi-Schütz, J. (2005). Butterflies and Flowers – Fascinating Interactions. – Studies on the Ecology and Conservation of Butteflies in Europe. / Edited by Kühn, E., Feldmann, R., Thomas, J., Settele, J. Vol. 1: General Concepts and Case Studies. Bulgaria: Pensoft Publishers, pp 11. 13) Hill, J.K., Thomas, C.D., Huntley, B. (1999b). Climate and habitat availability determine 20th century changes in a butterfly's range margin. – Proceedings of the Royal Society B. Pp. 1197-1206. 44

14) Kimmel, K. (2015). Eesti sood. Tallinn: Varrak. 304 lk. 15) Kohv, M., Salm, J.-O. (2012). Soode taastamine Eestis. – Eesti Loodus. Nr. 4. [e-ajakiri] http://www.eestiloodus.ee/artikkel4541_4494.html 16) Lepinfo. (1981-2015). / Koostatud: Eesti Loodusuurijate Seltsi Entomoloogiasektsiooni ja Eesti Lepidopteroloogide Seltsi koostöös. 17) Liblikate üldiseloomustus. – NatureGate eLoodus. [WWW] http://e.loodus.ee/ET/avaleht/liigiryhmade-yldinfo/liblikate-yldiseloomustus/ (02.05.2016). 18) Loodusvaatluste andmebaasi avalik kaardirakendus. – Loodusvaatluste andmebaas. [WWW] http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva_kaart/ (07.04.2016). 19) Mitsch, W.J., Bernal, B., Nahklik, A.M., Mander, Ü., Zhang, L., Anderson, C.J., Jørgensen, S.E., Brix, H. (2013). Wetlands, carbon, and climate change. – Landscape Ecology. Vol. 28, Issue 4, pp. 583-597. 20) Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Borset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak, E. (1999). Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia“ aruanne. Tartu: Eesti Loodusfoto. 177 lk. 21) Paal, J., Leibak, E. (2013). Eesti soode seisund ja kaitstus. Tartu: AS Regio. 204 lk. 22) Paal, J., Leibak, E. (2011). Estonian mires: Inventory of habitats. Tartu: Regio Ltd. 220 lk. 23) Pajula, R. (2006). Kui palju on Eestis soid?. – Eesti Loodus. Nr. 1. [e-ajakiri] http://www.eestiloodus.ee/artikkel1350_1346.html 24) Päevaliblikate koosluste seire aastaaruanded 2003-2014. (2014). Tartu: Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. [WWW] http://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2052&Ite mid=365 (07.05.2016). 25) Settele, J., Kudrna, O., Harpke, A., Kühn, I., van Swaay, C., Verovnik, R., Warren, M., Wiemers, M., Hanspach, J., Hickler, T., Kühn, E., van Halder, I., Veling, K., Vliegenthart, A., Wynhoff, I., Schweiger, O. (2008). Climatic Risk Atlas of European Butterflies. Bulgaria: Pensoft Publishers, 710 pp. 26) Valk, U. (1988). Eesti sood. Tallinn: Valgus. 344 lk. 27) Valk, U. (2005). Eesti rabad. Tartu: OÜ Halo kirjastus. 314 lk. 28) van Swaay, C., Cuttelod, A., Collins, S., Maes, D., López Munguira, M., Šašić, M., Settele, J., Verovnik, R., Verstrael, T., Warren, M., Wiemers, M. and Wynhof, I. (2010). European Red List of Butterfies. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 26 pp.

45

29) van Swaay, C., Warren, M. (2012) Developing butterflies as indicators in Europe: current situation and future options. Netherlands: Report VS2012.012, De Vlinderstichting,Wageningen. 26 pp. 30) Viidalepp, J., Remm, H. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus. 528 lk. 31) Õunap, E., Tartes, U. (2014). Eesti päevaliblikad. Tallinn: Varrak. 295 lk.

46

LISAD

47

Lisa 1. Lepinfode põhjal saadud andmestik

LIIK LIIK (ladina k) KOHANIMI KIRJELDAJA KUUPÄEV UTM RUUT ARVUKUS ELUPAIK

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Sooaru raba, Raplamaa Tiit Marnot 1980. ja 1981. a. juuni raba

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Lelle raba, Raplamaa Aare Lindt 9.08.1981 1 raba

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Marimetsa raba, Läänemaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 25.05.1989 1 raba

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Koitjärve raba, Harjumaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 20.05.1993 654:36 1 raba

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Kuresoo raba, Viljandimaa Tõnu Kesküla 11.06.1994 648:38 2 raba

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Riisa raba, Pärnumaa Eerik Kumari 02.06. - 03.06.1949 2 isast, 4 emast

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Rapa soo, Raplamaa Tiit Marnot 1996. aasta 656:36 üksikult soo

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Rabivere raba, Raplamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 10.06.1996 655:36 10 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Tooma raba, Jõgevamaa Toomas Tammaru 11.06.1979 2 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Piusa allikasoo, Põlvamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 11.06.1989 1 soo

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Sõbessoo raba, Raplamaa Mikk Heidemaa, Toomas Tammaru, Rein Pedmanson 5.06.1993 654:36 12 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Kuresoo raba, Viljandimaa Mikk Heidemaa, Tõnu Kesküla, Rein Pedmanson 11.06.1994 648:38 30 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Tammistu Laukasoo, Tartumaa Sven Salo 30.06.1993 647:49 1 soo

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Orava, Põlvamaa Tõnu Kesküla 6.07.1985 1

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 10.06.1996 655:36 7 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Männikjärve raba, Jõgevamaa Rein Pedmanson, Tõnu Kesküla, Jaan Luig 12.-14.06.1996 652:45 arvukalt raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Koitjärve raba, Harjumaa Tõnu Kesküla 20.06.1996 658:42 10 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Olev Vahter 4.06.2008 655:36 15 - 20 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 31.05.2009 655:36 20 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Olev Vahter 1.06.2009 655:36 10 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Toomas Tammaru, Erki Õunap, Roger Vila 14.06.2010 655:36 10 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Toomas Tammaru 2.06.2011 655:36 3 raba

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Uulika raba idaserv, Tartumaa Erki Õunap 7.06.2012 645:52 5 rabaserv

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA Rabivere raba, Raplamaa Erki Õunap 12.06.2012 655:36 30 raba

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Otepää looduspark, Valgamaa 2006. aasta suvi 643:46

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Otepää looduspark, Valgamaa 2007. aasta suvi 643:46

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Nõmme, Harjumaa Märt Kruus 18.06.1947 raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Nõmme, Harjumaa Märt Kruus 20.06.1947 raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Nõmme, Harjumaa Märt Kruus 12.06.1948 raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Nõmme, Harjumaa Märt Kruus 22.06.1948 raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Harku raba, Harjumaa Märt Kruus 13.06.1947 raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Obinitsa küla ümbrus, Võrumaa Hans Remm, Mati Martin 22.06. - 30.07. 1980

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Tähtvere raba, Tartumaa Tõnu Kesküla 19.06.1975 1 isane, 1 emane raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Harku, Harjumaa Rein Lindt, Aare Lindt, Urmas Jürivete 1969. aasta

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Pääsküla, Harjumaa Rein Lindt, Aare Lindt, Urmas Jürivete 1969. aasta

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Ämari, Harjumaa Rein Lindt, Aare Lindt, Urmas Jürivete 1969. aasta

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa allikasoo, Põlvamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 11.06.1989 sage soo

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Paina raba, Valgamaa Mati Martin 18.06.-08.08.2010 643:47 väikesearvuline populatsioon raba

Raba - võiliblikas COLIAS PALAENO Paina raba, Valgamaa Mati Martin 12.05.-25.08.2011 643:47 väikesearvuline populatsioon raba 48 Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vääna-Posti ümbrus, Harjumaa Tiit Marnot 13.06.1980 658:35 Kadakanõmm

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Muhu saar, Saaremaa Olev Vahter FL2402; FL2500; FL2800; FK2699

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Ruhnu saar, Saaremaa Teet Ruben maikuu 2000 aasta

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Sininõmme, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF68

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Narva, Sivertsi, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF68

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Laagna, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF58

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Meriküla, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF58

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Toila, Pühajõgi, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF38

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Alajõe 2 km N, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF24

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 643:46 üsna tavaline

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 643:47 üsna tavaline

Ogasäär - sinitiib PLEBEJUS ARGUS Vääna-Posti ümbrus, Harjumaa Tiit Marnot 13.06.1980 658:35 kadakanõmm

Ogasäär - sinitiib PLEBEJUS ARGUS Prangli saar, Harjumaa Tiit Marnot 7.07.1985 661:38

Ogasäär - sinitiib PLEBEJUS ARGUS Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 643:46

Ogasäär - sinitiib PLEBEJUS ARGUS Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 643:47

Mesika - sinitiib PLEBEJUS IDAS Narva, Sivertsi, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF68

Mesika - sinitiib PLEBEJUS IDAS Meriküla, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF58

Mesika - sinitiib PLEBEJUS IDAS Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 642:46 vähearvukas

Mesika - sinitiib PLEBEJUS IDAS Otepää looduspark, Valgamaa Mati Martin 18.05.-08.08.2010;12.05.-25.08.2011 643:46 vähearvukas

Jõhvika - sinitiib PLEBEJUS OPILETE Narva, Sivertsi, Ida - Virumaa Georg Miländer 2003. aasta NF68

Jõhvika - sinitiib PLEBEJUS OPILETE Paina raba, Valgamaa Mati Martin 2011. aasta 643:47 raba

Jõhvika - sinitiib PLEBEJUS OPILETE Otepää looduspark, Valgamaa Peterson 643:47

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Käntu raba, Läänemaa Rein Pedmanson 26.05.1992 651:33 1 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Saarnakõrve, Harjumaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 1.06.1995 654:40 1

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Piusa, Põlvamaa Jaan Viidalepp 3.06.1995 641:52 1

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba idaserv, Tartumaa Erki Õunap 23.05.1996 645:52 1 rabaserv

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Piiroja raba, Põlvamaa Tõnu Kesküla 5.06.1993 641:53 3 isast, 2 emast raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba idaserv, Tartumaa Erki Õunap 11.06.2003 645:52 4 rabaserv

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba idaserv, Tartumaa Imre Taal 13.06.2003 645:52 4 rabaserv

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Punaraba, Järvamaa Erki Õunap, Rein Karulaas 30.05.2005 652:44 5 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Punaraba, Järvamaa Erki Õunap, Rein Karulaas 11.06.2005 652:44 2 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Pupastvere raba, Tartumaa Indrek Renge 9.06.2005 648:47 5 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba, Tartumaa Toomas Esperk, Toomas Tammaru 15.06.2005 645:51 1 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Valgesoo, Põlvamaa Niklas Wahlberg 18.05.2007 644:50 5 soo

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Valgesoo, Põlvamaa Toomas Tammaru 20.05.2007 644:50 4 soo

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Saviküla raba, Valgamaa Jaan Viidalepp 19.05.2007 643:44 10 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Ardu, Harjumaa Teet Ruben 27.05.2007 655:40 6

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba, Tartumaa Erki Õunap 29.05.2007 645:52 100 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Mustla raba, Harjumaa Olev Vahter 4.06.2007 655:40;MF05 1 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Mustla raba, Harjumaa Urmas Jürivete 10.05.2008 654:40 1 isane raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Mustla raba, Harjumaa Olev Vahter 23.05.2009 655:40 20 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Orava, Põlvamaa Ene Jürivete, Urmas Jürivete 5.06.2011 641:52 1

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Laeva raba, Tartumaa Priit Zingel 22.05.2012 647:45 10 raba

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Uulika raba idaserv, Tartumaa Erki Õunap 7.06.2012 645:52 2 rabaserv

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA Korela, Liivamäe soo, Põlvamaa Ain Piir 1.06.2013 641:54 3 soo

49

Lisa 2. Loodusvaatluse andmebaasi põhjal saadud andmestik

LIIK LIIK (ladina k) KUUPÄEV KOHANIMI KIRJELDAJA ARVUKUS UTM RUUT

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 11.06.1994 Pärnu maakond, Tori vald 2 LE88

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 5.06.2004 Pärnu maakond, Tori vald LE88

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 10.06.1996 Rapla maakond, Kohila vald LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 4.06.2008 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 1 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 31.05.2008 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 8 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 31.05.2009 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 4 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 7.06.2004 Rapla maakond, Kohila vald 2 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 18.06.2003 Rapla maakond, Kohila vald 4 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 5.06.2004 Rapla maakond, Kohila vald LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 6.06.1998 Rapla maakond, Kohila vald LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 3.06.2011 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 2 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 1.06.2011 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 5 LF65

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA Rapla maakond, Kohila vald LF66

Norra kannikesetäpik BOLORIA FRIGGA 20.05.1993 Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla 1 MF28

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 13.06.2015 Põlva maakond, Veriora vald, Kikka küla Ain Piir 30 NE22

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 23.06.2003 Põlva maakond, Veriora vald 3 NE22

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 23.06.2006 Põlva maakond, Veriora vald, Vinso küla 40 NE12

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 25.06.2001 Põlva maakond, Vastse-Kuuste vald 2 ME94

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 7.06.2012 Tartu maakond, Meeksi vald, Meeksi küla 5 NE25

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 18.06.2002 Tartu maakond, Ülenurme vald 10 ME86

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 3.07.2001 Tartu maakond, Ülenurme vald 5 ME86

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 30.06.2001 Tartu maakond, Ülenurme vald 4 ME86

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 30.06.1993 Tartu maakond, Tartu vald 1 ME97

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 1.07.2003 Tartu maakond, Tähtvere vald 1 ME77

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 12.06.1994 Viljandi maakond, Kõpu vald 5 LE97

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 12.06.1994 Viljandi maakond, Kõpu vald 4 LE97

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 29.05.2008 Viljandi maakond, Suure-Jaani vald Agu Leivits 4 LE98

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 11.06.1994 Pärnu maakond, Tori vald LE88

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 11.06.1994 Pärnu maakond, Tori vald 1 LE88

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 7.06.2007 Rapla maakond, Kehtna vald, Põllu küla LF82

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 6.06.2007 Rapla maakond, Kehtna vald, Põllu küla LF82

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 7.06.2007 Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla küla LF83

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 6.06.2007 Rapla maakond, Kehtna vald, Paluküla küla LF83

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 26.06.2001 Jõgeva maakond, Jõgeva vald 2 MF52

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 10.06.1999 Jõgeva maakond, Jõgeva vald 7 MF52

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 12.06.1996 Jõgeva maakond, Jõgeva vald MF52

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 25.06.1997 Ida-Viru maakond, Avinurme vald 1 MF83

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 5.06.1993 Rapla maakond, Rapla vald 12 LF64

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 2.07.1997 Lääne-Viru maakond, Rägavere vald 4 MF87

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 1.07.2001 Harju maakond, Anija vald 1 MF27

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 15.06.2002 Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla MF28

50

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 20.06.1996 Harju maakond, Kuusalu vald, Koitjärve küla 10 MF28

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 8.06.2007 Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla MF17

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 14.06.1994 Harju maakond, Anija vald MF17

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 10.06.2006 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 50 LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 6.06.2007 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 18.06.2003 Rapla maakond, Kohila vald LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 11.06.2007 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 11.06.2006 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 6.06.1998 Rapla maakond, Kohila vald LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 4.06.2008 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 10.06.1996 Rapla maakond, Kohila vald 7 LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 31.05.2009 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 1.06.2009 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 10 LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 14.06.2010 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 2.06.2011 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla 3 LF65

Kirburohutäpik BOLORIA EUNOMIA 12.06.2012 Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla LF65

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE 9.06.2005 Pärnu maakond, Saarde vald Agu Leivits 5 LE72

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE 6.06.2008 Pärnu maakond, Saarde vald Agu Leivits 4 LE63

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE 20.06.2014 Pärnu maakond, Häädemeeste vald, Urissaare küla Urmas Jürivete, Mari Paberit 1 LE63

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE 25.05.2014 Põlva maakond, Veriora vald, Kikka küla Ain Piir 2 NE22

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE 6.06.2015 Põlva maakond, Veriora vald, Männisalu küla Ain Piir 2 NE23

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 2.07.2010 Valga maakond, Helme vald, Holdre küla Olev Merivee 2 ME22

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 26.06.2015 Valga maakond, Helme vald, Roobe küla Olev Merivee 1 ME32

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 11.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 24.06.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 8.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 14.06.2015 Põlva maakond, Värska vald, Sesniki küla Ain Piir 1 NE31

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 24.06.2014 Põlva maakond, Veriora vald, Männisalu küla Ain Piir 1 NE23

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 19.06.2014 Harju maakond, Anija vald, Vetla küla Urmas Ojango 1 MF16

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO 26.06.2014 Harju maakond, Anija vald, Vikipalu küla Urmas Ojango 1 MF07

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 12.05.2009 Pärnu maakond, Saarde vald Agu Leivits 1 LE63

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 30.04.2016 Pärnu maakond, Saarde vald, Saarde küla Agu Leivits 1 LE74

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 5.05.2016 Pärnu maakond, Saarde vald, Saarde küla Värdi Soomann LE74

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 20.05.2015 Valga maakond, Helme vald, Möldre küla Olev Merivee 2 ME33

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 19.05.2010 Valga maakond, Helme vald Olev Merivee 1 ME33

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 4.05.2016 Valga maakond, Lasva vald, Otsa küla Janne Mölder 1 NE11

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 27.04.2015 Põlva maakond, Orava vald, Piusa küla Ain Piir 1 NE21

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 29.04.2016 Põlva maakond, Veriora vald, Kikka küla Ain Piir 5 NE22

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 18.04.2014 Põlva maakond, Veriora vald, Pahtpää küla Ain Piir 1 NE23

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 3.05.2008 Pärnu maakond, Tahkuranna vald Agu Leivits, Merike Palginõmm 50 LE56

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 22.05.2008 Viljandi maakond, Suure-Jaani vald Agu Leivits 5 LE98

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 8.05.2016 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Viruvere küla Ave Liivamägi 3 MF51

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 7.05.2016 Rapla maakond, Rapla vald, Lipstu küla Jüri Kõiv LF64

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 25.05.2008 Järva maakond, Albu vald Agu Leivits 50 MF14

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 24.05.2008 Järva maakond, Albu vald Agu Leivits 2 MF15

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 25.05.2015 Lääne-Viru maakond, Tapa vald, Tõõrakõrve küla Urmas Ojango 4 MF37

51

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 28.04.2014 Harju maakond, Anija vald, Pillapalu küla Urmas Ojango 1 MF28

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 7.05.2016 Harju maakond, Kuusalu vald, Kolga alevik Liis Tiit 1 MF29

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 20.05.2015 Harju maakond, Kuusalu vald, Rehatse küla Allan Selin 15 MF08

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI 9.05.2012 Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla Sulev Švilponis 1 LF68

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 11.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 18.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 9.07.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 14.07.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 8.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 13.07.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 15.07.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 13.07.2014 Põlva maakond, Veriora vald, Kikka küla Ain Piir 1 NE22

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 15.07.2008 Põlva maakond, Põlva vald, Puuri küla Mari-Liis Melders 2 NE03

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 21.08.2015 Rapla maakond, Rapla vald, Palamulla küla Jüri Kõiv LF64

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS 31.07.2012 Harju maakond, Saku vald, Tänassilma küla Sulev Švilponis 1 LF67

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS 11.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS 18.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS 8.07.2000 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS 15.07.2001 Põlva maakond, Kanepi vald Harri Jalava 1 ME82

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS 14.07.2015 Saare maakond, Leisi vald, Nurme küla Jüri Kõiv EK98

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE 25.06.2001 Põlva maakond, Kanepi vald 1 ME82

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE 21.06.2015 Põlva maakond, Orava vald, Piusa küla Ain Piir 1 NE21

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE 22.06.2014 Põlva maakond, Veriora vald, Pahtpää küla Ain Piir 3 NE23

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 19.05.2007 Valga maakond, Puka vald, Soontaga küla 10 ME43

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 3.06.1995 Põlva maakond, Orava vald 1 NE21

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 5.06.2011 Põlva maakond, Orava vald, Hanikase küla 1 NE21

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 5.06.1996 Põlva maakond, Värska vald NE31

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 1.06.2013 Põlva maakond, Värska vald, Korela küla Ain Piir 3 NE41

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 18.05.2014 Põlva maakond, Värska vald, Korela küla Ain Piir 2 NE41

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 1.06.2013 Põlva maakond, Värsak vald, Saavolda küla 3 NE41

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 20.05.2015 Põlva maakond, Veriora vald, Kikka küla Ain Piir 4 NE22

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 20.05.2007 Põlva maakond, Ahja vald, Akste küla 4 NE04

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 18.05.2007 Põlva maakond, Ahja vald, Akste küla 5 NE04

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 15.06.2005 Põlva maakond, Mooste vald, Rasina küla 1 NE15

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 29.05.2007 Tartu maakond, Meeksi vald, Meeksi küla NE25

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 23.05.1996 Tartu maakond, Meeksi vald 1 NE25

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 13.06.2003 Tartu maakond, Meeksi vald 4 NE25

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 11.06.2003 Tartu maakond, Meeksi vald 4 NE25

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 7.06.2012 Tartu maakond, Meeksi vald, Meeksi küla 2 NE25

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 22.05.2012 Tartu maakond, Puhja vald, Palupõhja küla ME57

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 9.06.2005 Tartu maakond, Tartu vald, Metsanuka küla 5 ME78

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 26.05.1992 Lääne maakond, Lihula vald 1 LF31

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 30.05.2005 Järva maakond, Koeru vald, Jõeküla küla 5 MF42

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 11.06.2005 Järva maakond, Koeru vald, Jõeküla küla 2 MF42

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 1.06.1995 Harju maakond, Kose vald 1 MF04

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 10.05.2008 Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla 1 MF05

52

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 27.05.2007 Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla 6 MF05

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 4.06.2007 Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla 1 MF05

Harilik rabasilmik OENEIS JUTTA 25.05.2009 Harju maakond, Kose vald, Kiruvere küla MF05

53

Lisa 3. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Päevaliblikate kooslused“ andmebaasi põhjal saadud andmestik

LIIK LIIK (ladina k) KOHANIMI ARVUKUS KUUPÄEV

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 3 2014

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Siniküla, Tartumaa 3 2014

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2013

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2013

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Siniküla, Tartumaa 1 2013

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 1 2012

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2012

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2012

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Siniküla, Tartumaa 2 2012

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 3 2011

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2011

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Raja küla, Tartumaa 3 2011

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 12 2010

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2010

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Koiva puisniit, Valgamaa 2 2010

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 7 2009

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 9 2008

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2008

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Raja küla, Tartumaa 1 2008

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 3 2007

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2007

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2006

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2005

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2005

Raba-võiliblikas COLIAS PALAENO Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2004

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 11 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vana-Vastseliina, Piusa ürgoru MKA, Võrumaa 1 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Koiva puisniit, Valgamaa 5 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Palu, Valgamaa 1 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Meiekose, Pärnumaa 2 2014

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 4 2013

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 3 2013

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 4 2013

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2013

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Koiva puisniit, Valgamaa 2 2013

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2012

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 4 2012

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 12 2012

54

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 2011

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 4 2011

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 21 2011

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Sarve MKA, Hiiumaa 16 2011

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 2 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 20 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 5 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Koiva puisniit, Valgamaa 3 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tiharu-Kõpu, Hiiumaa 1 2010

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2009

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 7 2009

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vana-Vastseliina, Piusa ürgoru MKA, Võrumaa 1 2009

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 2 2009

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2009

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 3 2008

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 4 2008

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 3 2008

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tiharu-Kõpu, Hiiumaa 1 2008

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 2 2007

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2007

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 3 2007

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2007

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tiharu-Kõpu, Hiiumaa 1 2007

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 3 2006

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 5 2006

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2006

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 1 2005

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2005

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 4 2005

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 4 2005

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 1 2004

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 4 2004

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 3 2004

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Vana-Vastseliina, Piusa ürgoru MKA, Võrumaa 1 2004

Rohetiib CALLOPHRYS RUBI Piusa-Veski, Põlvamaa 22 2004

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 89 2014

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Siniküla, Tartumaa 14 2014

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Meiekose, Pärnumaa 9 2014

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 307 2013

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 2 2013

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Koiva puisniit, Valgamaa 5 2013

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Siniküla, Tartumaa 32 2013

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 137 2012

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2012

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 101 2011

55

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Haavakannu alvar, Harjumaa 2 2011

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Vana-Vastseliina, Piusa ürgoru MKA, Võrumaa 1 2011

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 31 2010

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2010

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2010

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Koiva puisniit, Valgamaa 2 2010

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 66 2009

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2009

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 7 2009

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 101 2008

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Koiva puisniit, Valgamaa 8 2008

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 46 2007

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2007

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 10 2006

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2006

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 12 2005

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 3 2005

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 24 2004

Ogasäär-sinitiib PLEBEJUS ARGUS Piusa-Veski, Põlvamaa 7 2004

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 4 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 3 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 185 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 6 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Siniküla, Tartumaa 13 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Meiekose, Pärnumaa 16 2014

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 3 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 2 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 565 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Haavakannu alvar, Harjumaa 2 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 15 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Siniküla, Tartumaa 55 2013

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 2 2012

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 437 2012

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 8 2012

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Raja küla, Tartumaa 2 2012

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Koiva puisniit, Valgamaa 1 2012

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 5 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 2 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 842 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 8 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Vaitka puisniit, Valgamaa 2 2011

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 2 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 172 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Haavakannu alvar, Harjumaa 1 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 14 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Raja küla, Tartumaa 1 2010

56

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Vaitka puisniit, Valgamaa 1 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Koiva puisniit, Valgamaa 1 2010

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 1 2009

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2009

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 99 2009

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 36 2009

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 67 2008

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 4 2008

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Koiva puisniit, Valgamaa 3 2008

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 3 2007

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 84 2007

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 16 2007

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Koiva puisniit, Valgamaa 1 2007

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 144 2006

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Haavakannu alvar, Harjumaa 2 2006

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 5 2006

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Mäepea puisniit, Viidumäe LKA, Saaremaa 1 2005

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Tagamõisa puisniit, Tagamõisa kaitseala, Saaremaa 1 2005

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 170 2005

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 6 2005

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 43 2004

Mesika-sinitiib PLEBEJUS IDAS Piusa-Veski, Põlvamaa 29 2004

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 2 2013

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2012

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 7 2012

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 1 2011

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 3 2011

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 1 2010

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 5 2010

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Koiva puisniit, Valgamaa 1 2010

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 3 2009

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2008

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 2 2008

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 1 2006

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2005

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2005

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 1 2004

Jõhvika-sinitiib PLEBEJUS OPILETE Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2004

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Piusa-Veski, Põlvamaa 2 2011

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Jussi nõmm, Põhja-Kõrvemaa MKA, Harjumaa 2 2008

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2007

Varane kannikesetäpik BOLORIA EUPHROSYNE Piusa-Veski, Põlvamaa 1 2004

57

Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja/või üldsusele kättesaadavaks tegemiseks

Mina, Ott Toomsalu

1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö „Eesti rabade päevaliblikad“, mille juhendaja on Valdo Kuusemets, 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemise eesmärgil kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;

2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;

3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.

Lõputöö autor ______allkiri

Tartus, 23.05.2016

58