KohilaKOHILA valla ajaleht 21. veebruar 2018. Nr 3(243) Marta Kivi 106 Täpselt 100 aastat tagasi, kui sündis Küsimusele, kuidas on elu praegu- Eesti Vabariik, oli Marta kuueaastane. ses Eesti Vabariigis võrreldes esime- Nad olid tol ajal perega oma elu mõ- se Eesti Vabariigi ajaga, vastas Mar- ned aastad varem sisse seadnud Pet- ta, et kindlasti oli parem esimene, rogradi. Kui aga revolutsioonide aeg kuna õpetaja amet oli siis au sees. algas, oli Marta isa Eestis käimas, sel Palka maksti hästi ja korter, küte ajal pandi piirid kinni ja kogu perel ning valgustus oli kõik prii. Puhkus tuli tulla Eestisse. Enne kojusaamist, kestis juuni algusest kuni septemb- piiril karantiinis olles, pakkusid sõja- ri lõpuni, tänu riigi toetusele oli väelased lastele moosisaia, meenutab õpetajaamet motiveeritud. Õpeta- Marta 100 aasta tagust aega. Algas elu ja sõna maksis. Praeguse Eesti ajal Eestimaal, Marta pere kolis taas Saa- ei julgeks enam õpetajaks hakata, remaale, oma kodukanti Tornimäele. arvas Marta. Ka arvab ta, et lapse Peres olid isa ja ema ning kolm last. üldisele terviklikule arengule mõ- Marta oli keskmine laps. Enamiku jub pidev nutitelefoni näppimine Veebruari- ja märtsikuu oma tööajast veetis ta koolmeistrina pigem negatiivselt. Tornimäe koolis lapsi harides. Nii Kohila vallavanem Heiki Hepner sündmused Marta isa kui ka mõlemad vennad ja sotsiaalnõunik Väino Maasalu 22. veebruar olid samuti kooliõpetajad-direktorid. soovisid sünnipäevalapsele auväär- 18.00 Kohila mõisakooli kontsert-etendus Kohila valda oma poja Jüri juurde seks tähtpäevaks palju õnne ja tu- „Põlvest põlve“, Hageri kirikus kolis Marta 2001. aastal. Poja Jüri sõ- gevat tervist ning reibast meelt, mis 23. veebruar nul on ema lemmiktegevus ristsõna- on Martal aidanud kõik need aastad 10.30 Lasteaialaste rongkäik Kohilas 11.00 Meenutushetk Kohila vabadussõja ausamba juures de lahendamine ja kõige meelsamini positiivselt vastu pidada. 11.45 Koolilaste rongkäik Kohilas leiavad lahendust just Aivi Meistri Palju õnne! Marta Kivi koos ema ja vendadega 100 aastat tagasi. 12.00 Meenutushetk Kohila vabadussõja ausamba juures poolt koostatud ristsõnad. Merle Beljäev Foto erakodust. 16.00 Sakraaltikandi näituse avamine tornigaleriis 18.00 Volikogu esimehe ja vallavanema vastuvõtt, kontsert ja tunnustamine, Kohila spordikompleksis 21.00 Tantsuõhtu ansambliga Onud, Kohila spordikompleksis Kohila valla tublid tegijad tänu- Südaööl ilutulestik 24. veebruar üritusel „Kaheksakand 2017” 7.30 Lipu heiskamine päikesetõusul 24. jaanuari õhtul kogunesid kultuuritöö- Tema suurepärane lugude jutustamise oskus vabadussõja ausamba juures 8.00 Palvushommikusöök tajad üle Eesti Vändra kultuurimajja, kus on legendaarne. Kohila baptistikoguduses, esineb Laikrete pereansambel toimus Eesti Rahvamajade Ühingu tunnus- Kõige kõrgema tunnustuse pälvis Anneliis 12.00 EV100 kontsert-tänujumalateenistus Hageri kirikus tusüritus „Kaheksakand 2017”. Kõiv, kes valiti aasta tegijaks 2017 – kõiki- 25. veebruar Toimus uhke kontsert ning tseremoonia, de oma ettevõtmiste eest, mida on tohutult 11.00 EV100 tänujumalateenistus mille käigus anti üle tunnustused kuues eri- palju: kontserdid, jututoad, laagrid ja palju Kohila baptisti palvemajas nevas kategoorias. muud, mis alati ei paistagi lavalt välja. Tun- 12.00 Võrkpalli Balti liiga Kohila VK/E-Service – Kohila vallast tunnustati Tiiu Talu ja Ko- Tallinna Ülikool, Kohila spordikompleksis nustati tema oskust märgata noori ja uusi tuli- hila raamatukogu kui head koostööpartnerit jaid, kellele ta pehmelt hoo sisse lükkab, ning 28. veebruar ning toodi välja raamatukogu erilisus ka kul- 19.00 Kohila valla mälumäng, Hageri rahvamajas oskust koondada enda ümber paljudest-palju- tuurikandjana, sest seal toimub palju erine- dest inimestest koosnev meeskond. 3. märts vaid üritusi ja näitusi. 11.00 XIII Kohila hallivõistlus, Kohila spordikompleksis Palju õnne kõigile Kohila valla tublidele! Tunnustati ka Virve Õunapuud kui pika- 4. märts aegset ja tublit rahvuskultuuri propageeri- Sigrid Põld 10.00 Kohila valla meistrivõistlused saalijalgpallis, Kohila spordikompleksis jat meie vallas ja kogu Hageri kihelkonnas. kultuurinõunik 5. märts 18.30 Keraamikakursus täiskasvanutele, Kohila koolituskeskuses Tohisoo kangaklassis 8. märts 11.00 EKSL-i 1.–3. klasside rahvastepalli finaalturniir, tublid eestvedajad Kohila spordikompleksis 2. veebruaril avati Kohila raamatukogus avasõnades ette kandis: „Kui tahame end 9. märts Hageri kindakirjavaipade ja Hageri rahva- tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist 18.30 Hageri rahvamajas teatriõhtu riiete väljapanek. Näitusega „Läbi ajalõi- veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on „Meri oli, meri jääb“ ja „Perekond“ mede: Hageri kihelkonna rahvarõivad ja truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, 13. märts kindakirjalised vaibad“ tähistati Kohila koo- oma kultuuri, oma omapära vastu. Kui meil 17.00 Terviseterapeudi ja toitumisnõustaja Liis Orava loeng „Toida oma tervist“, Kohila raamatukogus lituskeskuse kangaklassi 25. aastapäeva ja see tõetundmine puudub, siis ei või meid kee- Eesti riigi 100. sünnipäeva. 14. märts gi aidata, sest me oleme nagu hunnik liiva- 10.00 Kohila valla lasteaedade luulepidu Sipsiku lasteaias Fuajees sai uurida rahvariiete ajalugu ja näitu- teri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu 18. märts sesaalis ilutsesid uhkelt Hageri kindakirjalised suits, mis hajub ilmaruumis“. 18.00 Indrek Taalma etendus „Oranžid tropid kõrvas“, vaibad. Näituse idee autor on Aive Küünarpuu Vallavanem Heiki Hepner tänas Kohi- Hageri rahvamajas ja väljapaneku koostas ning naisi juhendas kan- la valla kudujaid, kes on 25 aastat ko- gaklassi õpetaja Piret Kuutok. Aive Küünarpuu halikku rahvakultuuri hoidnud ja eden- Näitused: eestvedamisel valmis Eesti riigi 100. aastapäe- danud. Tänu tublidele eestvedajatele ja 02.02–17.03 vaks vaip, kus on lisaks kindakirja motiivile ka näputöömeistritele võime olla kindlad, „Läbi ajalõimede: Hageri kihelkonna rahvarõivad 100 triipu, mille kudusid Kohila valla elani- et kangakudumine ja käsitöörõõm jääb ja Hageri kindakirjalised vaibad” kud. Vaibalt võib lugeda Ilme Lukki luuletust kestma Tohisool, Kohila vallas ja kogu Näitusega tähistatakse EV100 ja Tohisoo kangaklassi „Meie veerandsada ja sada“, mis jutustas loo 25. aastapäeva. Kohila raamatukogus Hageri kihelkonnas. valminud 100 triibu vaiba kudumisest. Aivet Jõudu ja jaksu tublidele kangakudujatele! 23.02–02.04 on aga palju inspireerinud üks A. H. Tamm- Sakraaltikandi näitus tornigaleriis Näitus on avatud 17. märtsini. saare mõte kirjutisest „Truudus“ (esmailmumi- ne Eesti Nooruses 1939, nr 12), mille ta oma Merle Beljäev Triibuvaip on kingitus Kohila vallale 2 VALLAINFO Nr 3 Veebruar 2018

Vallavolikogu info KOOLI TÄNAVA AADRESSIDE MUUDATUSED Kohila vallavalitsuse tänava pealt. Kooli tn 5 ela- Kuigi seadus paneb omava- registris ja ehitisregistris teeb 05.09.2016 korraldusega mule ei saa aga Kooli tänavalt litsusele kohustuse lähiaadres- vallavalitsus. Korteriühistute Vallavanema informatsioon nr 239 „Detailplaneeringu üldse ligi. se muuta, peame sobiva lahen- kohustuseks jääb majale uue Vallavanem andis ülevaate tuludest ja kuludest. Aasta algu- kehtestamine“ on paika pan- Vallavalitsusel on ettepanek duse leidmisel oluliseks kaasata numbri panemine. Elanikud se seisuga elab Kohila valla registri andmetel 7092 elanikku, dud gümnaasiumi juurdeehi- muuta see tänavalõik Posti arutellu ka puudutatud isikud. peaksid oma lepingupartnereid maksu­ameti statistika järgi neli inimest rohkem. tuse detailplaneering. tänava osaks nii, et pikendada Seetõttu pöördume korter- teavitama aadressi muutusest Kergtee ehitus: ehitustööd käivad. Koolimaja juurdeehitus, mis Posti tänavat kuni Kooli põik majade elanike poole, et anda siis, kui lepingupartner ei ka- Tervisekeskuse rekonstrueerimine: käib ehitushanke etteval- kevadel alguse saab, tuleb osa- tänava lõpuni (Kooli tn 9-ni). võimalus aadressimuudatuste suta aadressiandmete süsteemi. mistamine. liselt Kooli tänavale ning poo- Kooli tänava nimi jääb alles osas kaasa rääkida, mõelda ja Kõik asutused ja suuremad Aespa-Vilivere ÜVK projekt: projekteerimistööd käivad. litab praeguse Kooli tänava ka- Vabaduse tänavalt gümnaasiu- asja arutada. teenusepakkujad (nt Omniva, Männi lasteaia rekonstrueerimine: projekteerimistööd käivad. heks osaks. Selline situatsioon mini viivale tänavale. Kahtlemata toob lähiaadres- Telia jt) saavad aadressimuuda- Valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine: siin ka projekteeri- ei ole aga aadressiandmete See toob kaasa lähiaadressi side muutmine alguses kaa- tustest teada aadressiandmete mistööd käivad. süsteemi poolt aktsepteeritav. muutmise vajaduse Kooli tn sa ebamugavust, aga hilisem süsteemi kaudu. Esindusväljak: tööd on kokku tõmmatud. Osa töid, näiteks Ruumiandmete seaduse koha- 3, 5, 7 ja 9 viiekordsete kor- loogiline lahendus korvab Vallavalitsus loodab inimes- haljastustööd lükkusid kevadesse. selt peab kohalik omavalitus terelamute jaoks. Lähiaadress loodetavasti algse ebamugavu- te mõistvale suhtumisele ja Härjaoja tee: taotlused rahastuse saamiseks on esitatud. tagama koha-aadresside mää- määratakse selle järgi, millise se ning teeb majade leidmise on valmis vastama tekkinud Vilivere tee rekonstrueerimine: taotlus on esitatud ja oodatakse vas- ramise ja nõuetele vastavuse. liikluspinna poolt on juur- lihtsamaks. küsimustele ning soovi korral tust. Tööde käigus on plaanis teha muldetööd, külmakerkelised ko- Probleemne ja segadust te- depääs. Kooli tn 5 osas tuleb Uued teesildid paigaldab vald. ka kokku saama, et olukorda had on välja kaevatud, et see tee edaspidi, kui võimalus tekib, must- kitav on ka Kooli tänava üle- aadressiks määrata Side tn 6, Muudatused aadressiandmete selgitada. katte alla viia. Kõige keerulisem koht on hetkel Katikodu juures. minek Posti tänavaks. Reegli- Kooli tn 3 osas Posti tn 12; süsteemis (ADS-is) s.o auto- Jaanus Ernits: Millised on elanike kampaania tulemused? Varje Kajaste na muutub teenimetus pärast Kooli tn 7 osas Posti tn 14 ja maatselt siis ka maakatastris, Heiki Hepner: Kampaania eesmärk on hoida teemat fookuses, maanõunik et inimesed kirjutaks ennast sisse valda, kus nad reaalselt elavad. ristmikku, mitte lihtsalt poole Kooli tn 9 osas Posti tn 16. kinnistusraamatus, rahvastiku- Meil puudub aga analüüs. On selge, et Aespa-Vilivere piirkonnas elab palju inimesi, kes pole sisse kirjutatud, olen inimestega suhel- Riigivara põllumajanduslikuks kasutamiseks andmine nud sel teemal ja ütelnud, et vald osutab teenuseid eelkõige neile inimestele, kes on siia sisse kirjutatud. Ma ei ole kindlasti nõus Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampak- 2. Rapla maakond maakond, Kohila vald, Adila küla, Me- sellise suhtumisega, et tehtagu meile asfaltteed, ehitatagu lasteaed, kumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamiseks and- siohaka kinnisasi (31701:001:1034), 11,58 ha, kasutusala rajatagu vee- ja kanalisatsioonivõrk, et siis vaatame, võib-olla kir- miseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 06.03.2018. Täp- pindala 11,46 ha. jutame end siia valda sisse. See asi saab olla ikka vastupidi. semat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga 3. Rapla maakond, Kohila vald, Loone küla, Künnivarese kin- Marika Jahilo pakkus välja mõtte, et kuna inimesed on Tallin- nasse sisse kirjutatud tasuta transpordi pärast, siis võiks ju pea- www.maaamet.ee. nisasi (31701:001:1047), 5,02 ha, kasutusala pindala 4,16 ha. linnas tööl käivatele inimestele osta selle sõidukaardi valla poolt. Eelpool toodud enampakkumine toimub Kohila vallas asuva- 4. Rapla maakond, Kohila vald, Pihali küla, Nurmika Hepner vastas, et teema on arutusel olnud mitmel korral va- te alljärgnevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute osas: kinnisasi (31701:001:1128), 12,21 ha, kasutusala pindala rem. Aga vald ei saaks osta ainult Tallinnas töötavatele inimestele 1. Rapla maakond, Kohila vald, Adila küla, Kullamaa 11,46 ha. sõidukaarti, sest see oleks ebavõrdne kohtlemine. Siis peaks saa- kinnisasi (31701:001:1131), 24,20 ha, kasutusala pindala Varje Kajaste ma tasuta sõita ka teised Kohila valla elanikud, kes kasvõi korra 14,84 ha. maanõunik aastas pealinnas käivad. Selle teemaga tuleb edasi tegeleda. • Volikogu otsustas kinnitada Kohila valla ühisveevärgi ja -kanalisat- siooni arendamise kavas aastateks 2016–2027 tehtud muudatused. Alustatakse Kohila Erinevad toetusrahad • Kohustuste võtmine. Gümnaasiumi juurdeehitus. Ettekandja Heiki Hepner: „Kohila vallavalitsus korraldas Ko- Härjaoja tee valla elukeskkonna hila gümnaasiumi juurdeehituseks riigihanke, selgunud on ka korrastamist parandamiseks omaniku järelevalve hanke tulemused. Kuid hankelepingu sõl- mimiseks oleks vaja volikogu nõusolekut.“ Kohila vallavalitsus esitas oleks erineva- Kohila vallas on käsil praegu hade kasuta- 2018–2021 investeeringute kavas on arvestatud Kohila güm- 2017. aastal Ettevõtluse Aren- tele liiklejate- läbi aegade suurim Euroopa mine toimub naasiumi algklasside maja juurdeehituse finantseerimiseks kokku damise Sihtasutusele (EAS) le ohutu, rekonstrueeritakse Liidu ja Eesti toetusmeetmete vastavate fondide ning toetus- 4 472 500 eurot, sellest 2 881 500 eurot 2018. a ja 1 591 000 taotluse „Ligipääsutee rekonst- Härjaoja tee 0,7 km ulatuses abil tehtavate investeeringu- rahasid korraldavate asutuste, eurot 2019. a. Ehituse finantseerimiseks on kavas võtta laenu rueerimine Kohila tööstusala- ning rajatakse kergliiklustee ja te elluviimine. Kaheksa töös näiteks Keskkonnainvestee- 90% ulatuses ehituse prognoositud maksumusest. Ehitamiseks dele ja töökohtadele“ eesmär- tänavavalgustus. Peatselt alus- oleva projekti toetused teevad ringute Keskuse, Ettevõtluse sõlmitakse leping maksumusega 4 158 000. Sellele lisanduvad giga korrastada Härjaoja tee. tatakse projekteerimistööde- kokku ca 21 miljonit eurot, Arendamise Sihtasutuse ja In- omaniku järelevalve jm ehitusega ning sisustusega seotud kulud. EAS otsustas toetada taotlust ga, millele järgneb ehitamine. millele lisanduvad vajalikud nove reeglite järgi. Ehitustööd hõlmavad olemasoleva koolimaja kolmekorruselisi 590 895,11 euroga. Toetusele Edaspidistel aastatel on plaa- osalused Kohila valla eelarvest. Lisaks algab peatselt Kohi- hooneid ühendava ühekorruselise garderoobiploki lammutust ja lisandub vajalik omafinantsee- nis pikendada kergliiklusteid Nende toetusrahade abil raja- la gümnaasiumi juurdeehitus selle asemele kõigil tasanditel ühendava vaheehituse ning kahe- ring Kohila valla eelarvest. Pro- muuhulgas ka Prillimäe ja takse lähiaastatel Aespasse ja ning toimuvad ka muud ehi- korruselise algklasside korpuse rajamist. Algklasside korpusesse jekti täpne maksumus selgub Salutaguseni. Viliveresse ühisveevärgi ja -ka- tustööd. Seetõttu palume Ko- on kavandatud 16 klassiruumi ja 2 väikeklassi, kogu koolimaja tööde hangete järel. Projekti toetus tuleb Euroopa nalisatsioonisüsteemid, uuen- hila valla elanikelt ja külalistelt teenindavad garderoobid, õpetajate tööruumid ja abiruumid. Va- Kohila tööstusaladel tegutse- Liidu Regionaalarengu Fondist datakse valla tänavavalgustust, lähiaastatel mõistvat suhtu- heossa on planeeritud puhkeala, saal, administratsiooni tööruu- vates ettevõtetes töötab kokku piirkondade konkurentsivõime rajatakse Sutlema-Hageri-Ko- mist, sest ehitustöödega kaas- mid ning ruumid loodushariduskeskuse jaoks. ca 600 inimest. Vald on ette- tugevdamise investeeringute hila kergliiklustee, renoveeri- nevad ümberkorraldused liik- Volikogu otsustas anda Kohila vallavalitsusele volitused sõlmi- võtlusalade juurdepääsuteid toetusmeetme kaudu, meetme takse Kohila tervisekeskust ja luses ja ajutised ebamugavused. da Kohila gümnaasiumi juurdeehituse ja renoveerimistööde te- korrastatud ka varem, kuid elluviimist korraldab Ettevõt- Männi lasteaeda, ehitatakse Nendest ümberkorraldustest gemiseks lepinguid mahus kuni 4 472 500 eurot. halvas seisukorras Härjaoja tee luse Arendamise Sihtasutus. Kohila esindusväljak ning ra- anname eraldi täpsemalt teada. on endiselt probleem. Selleks, jatakse Kohila gümnaasiumi • Kehtestati „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord.“ Herkki Olo Herkki Olo et kasvav raskeveokite koormus loodusainete labor. Toetusra- Võrreldes varem kehtinud korraga tõusis logopeedi teenuse arendusnõunik arendusnõunik toetus 90 eurolt 120 euroni. Tõusis ka matusetoetuse suurus – 100 eurolt 250 euroni. Sotsiaalnõunik Väino Maasalu: „2018. aastal on riigi eelarvest Veel kord lemmikloomadest eraldatud Kohila vallale matusetoetusteks 17 389 eurot, arvestu- sega maksta matusetoetust 250 eurot ühe lahkunu kohta. Siiani Endiselt on Kohila vallas ak- ruttu omanikuni tagasi, ilma on hakanud, tulles söögiplatsile oli matusetoetus valla eelarvest makstav 100 eurot. Enam vald tuaalseks teemaks hulkuvad kiibita võib juhtuda, et looma üha uuesti tagasi, põhjendatud selleks omavahendeid otseselt kuulutama ei pea.“ loomad – nii koerad kui ka ootab 14 päeva möödumi- ootusega saada uus kõhutäis. • I lugemisel oli Kohila valla 2018. aasta eelarve. kassid –, kes hirmutavad ja häi- sel, kui keegi talle järgi ei tule Paneme inimestele südamele, et rivad kaaskodanikke ning teki- ning uut omanikku ei leita, kord looma toitma hakates olete tavad kohati kahju ka varale. ees hukkamine. Kui tegemist tema eest vastutuse võtnud ning Üldjuhul hulguvad ringi meie pole täiesti tubase lemmiku- seetõttu tuleb kass juba täieli- endi lemmikud ning tihtipeale ga ja püsib võimalus, et loom kult enda hoole alla võtta, mitte KOHILA Kohila valla ajaleht loomaomaniku teadmata. pääseb hulkuma, oleks mõist- teda õue külmetama jätta. Väljaandja: Palume kõigil loomaoma- lik lemmikloom kastreerida/ Hoidkem oma lemmikuid! Toimetus: Kohila vallavalitsus nikel kindlustada lemmikute steriliseerida, et vältida hiljem On nad ju perre võetud ar- Merle Beljäev, tel 5342 3483 e-post: [email protected] Küljendus ja trükk: püsimine oma territooriumil, küsimust, mida teha soovima- mastatud seltsiliseks või samuti on oluline, et nii koe- tute koera- või kassipoegadega. truuks valvuriks, kes väärivad Esne Ernits, tel 5564 7719, Auratrükk • www.aura.ee e-post: [email protected] Tiraaž: 3250 rad kui ka kassid oleks kiibitud Kohila vallas on mitmeid tea- pereliikmele kohaselt sooja Keeletoimetaja: Katrin Naber Järgmine ajaleht ning võimalusel ka lõigatud. da-tuntud kasside kogunemis- kodu ja turvalisust. Kiipimine on oluline juhuks, kohti, kus me oma võimaluste ja e-post: [email protected] ilmub 14. märtsil Nele Leitaru kui loom on läinud kaduma oskuste piires ka kasse püüame. keskkonnanõunik Kohila vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohila 79804, ning ta satub hoiupaika. Kiibi Kassid kogunevad üldjuhul koh- tel 489 4760 e-post: [email protected] olemasolul jõuab lemmikloom tades, kus inimesed neid toitma Nr 3 Veebruar 2018 kohila valla ajaleht 3

Alanud on Aespa aleviku ja Vilivere küla ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni uuri- mis-projekteerimistööde tegemine Alates käesoleva aasta algusest na eelkõige SA Keskkonnain- Üldjuhul projekteeritakse vee ja tada ning sõlmida notariaalsed jätkub Kohila Maja OÜ ja Ko- vesteeringute Keskus. kanalisatsiooni liitumispunktid maa kasutusvalduse lepingud hila vallavalitsuse koostöö, et Projekti ala ning asukoha kõrvuti. Juhime tähelepanu, et (servituudilepingud) OÜ Ko- teha teoks Euroopa Liidu Üh- skeemidega saab tutvuda Ko- kinnistusisene ühendustorustik hila Maja ja kinnistuomaniku tekuuluvusfondi (ÜF) toetatav hila Maja OÜ-s või veebilehel ei ole ühisveevärgi ja -kanalisat- vahel. Selleks vajalikud eeltööd projekt, mille eesmärk on ra- www.kohilamaja.ee. siooni osa ning selle peab alates peab korraldama projekteeri- jada Aespa aleviku ja Vilivere liitumispunktist kuni hoonete- ja. Nimetatud kasutusvaldu- Geodeetilised uuringud küla tiheasustuspiirkonda ühis- ni projekteerima ja välja ehita- se lepingu põhisisuks on, et Projekteerimistööde elluvii- veevarustuse ja -kanalisatsiooni ma kinnistu omanik omal ku- maaomanik lubab maale, mis misel alustatakse kõigepealt võrk (ÜVK). lul (kui seda ei ole juba tehtud). juriidiliselt kuulub temale, pai- ehitus-geodeetiliste mõõdistus- galdada ning edaspidi Kohila Praeguseks on korraldatud tega. Mõõdistustööde eesmärk Kirjalike kokkulepete sõl- Maja OÜ poolt hooldada ühis- rida avalikke riigihankeid ja on koostada alusplaan ning mimine kinnistuomanikega tes huvides kasutatavaid rajatisi sõlmitud mitu lepingut – Vi- selgitada välja olemasolevate vee- ja kanalisatsiooni liitumis- (antud juhul ühisveevarustuse livere küla ÜVK süsteemide kommunikatsioonide täpsed punktide asukohtade kokku- ja -kanalisatsioonitorustikke ja/ uurimis-projekteerimistöödega asukohad, mille alusel on või- leppimiseks toimub projektee- või reoveepumplaid). hakkab tegelema AS Infragate malik torustike ja muude va- rijate algatusel. Projekteerijad Sellised lepingud tuleb sõlmi- Eesti ja Aespa aleviku ÜVK süs- jalike rajatiste paiknemist juba on sõlminud siseministeeriu- da ka erateede omanikega, mida teemide projekteerimisega kon- täpsemalt planeerida ja projek- miga konfidentsiaalsuslepin- projekti alal on üsna mitu. sortsium OÜ Entec Eesti ja AS teerida. gud kinnistuomanike isikuand- SWECO Projekt. Mahuka vee- Kindlasti puutuvad paljud mete kasutamiseks. Üldjuhul Projekti teostamise üldine majandusprojekti hõlpsamaks Aespa ja Vilivere aleviku ela- saadetakse kooskõlastusleht ajagraafik koordineerimiseks on sõlmitud nikud mõõdistajatega lähiajal maaomanikule tema rahvas- Kõik uurimis-projekteerimis- ka projektijuhtimise leping kokku, kuna mõõdistustööd tikuregistrijärgsele e-posti või tööd peaksid saama lõpetatud riigihankel edukaks osutunud võivad ulatuda ka õue- ja aia- postiaadressile. Viimasel juhul jaanuaris 2019. Ühisveevär- konsortsiumiga OÜ Ekoeks- maadele. Projekteerija esinda- tehakse seda tähitult. Vajadusel gi- ja kanalisatsioonitorustike pert ja OÜ Erton Holding. jad käivad kooskõlastamas ka võivad projekteerija esindajad ehitustööde teostajate leidmi- kinnistute liitumispunktide tulla ka kohapeale. See töö võ- seks korraldatakse riigihanked Peamine eesmärk on kindlus- asukohti. tab eeldatavasti aega mitu kuud ning eeldatavalt saab ehitus- tada elanikele nõuetele vastav ja seega ei ole kinnistuomani- töödega alustada 2019. aasta joogivesi ning reovee kokku Kooskõlastused kinnistu­ kel esialgu vajadust muretseda, kevadel. Tööde lõpptähtajaks kogumine ja nõutud tasemel omanikega et tuttavate juures on käidud ja on 2021. aasta detsember, aga puhastamine. Selleks pannakse Projekteerimise käigus mää- tema juures ei ole – ei tea kas need võivad saada lõpetatud ka Aespa alevikus ja Vilivere külas ratakse kindlaks ehitatavate teda on ära unustatud. ennetähtaegselt. toimuvate ehitustööde käigus vee- ja kanalisatsiooni liitumis- Rahastustaotluse ettevalmista- paika ligi 77 km veevärgitorus- punktide asukoht. Uus liitu- Ärge kartke küsida! mise etapis aastatel 2015–2017 tikke ja ca 81 km kanalisatsioo- mispunkt sisaldab maakraaniga Kohila Maja OÜ ja Kohi- juba küsiti kinnistuomanikelt, nitorustikke. Lisaks paigalda- varustatud veetoru otsa ja/või la vallavalitsus püüavad teha kas nad soovivad ÜVK-ga liitu- takse ligi 30 reoveepumplat kanalisatsiooni kontrollkaevu, omalt poolt kõik, et projekti da, millele vastas üle 60% elani- ning rajatakse uus veehaare kust kinnistu omanik ehitab piirkonna inimesed oleksid as- kest. Kui maaomanik lisas too- koos veetöötlusjaamaga. Reo- omal kulul edasi ühendustorud jast teadlikud. Kindlasti hak- kord kooskõlastatud skeemile vee ärajuhtimine hakkab edas- majani. Täpse asukoha määra- kab oma tegevusest infot and- ka liitumispunktide asukohad pidi toimuma läbi Saku valla vad projekteerijad, võttes või- ma ka projekteerija ning lõpuks ning need ei ole muutunud, ei ÜVK süsteemi Tallinnasse Pal- malikult palju arvesse kinnistu ka ehitajad. Samas ei oska me ole vaja uut kooskõlastust anda. jassaare reoveepuhastusjaama. omaniku soove. Selleks pöör- ilmselt siiski kõigile vajalikku Liitumislepingud ÜVK tee- Lisaeesmärk on vähendada dub projekteerija esindaja liitu- informatsiooni avalike kana- nuse saamiseks saab sõlmida reostuskoormust Keila jõele, vate kinnistute omanike poole, lite kaudu kätte toimetada. OÜ-ga Kohila Maja pärast mille üldine keskkonnaseisund et kokku leppida ja vormistada Kui kellelgi on küsimusi, siis seda, kui tänavatorustikud on on hetkel tunnistatud kesiseks. kirjalikult ehitatavate liitumis- ärge kartke küsida! Me püüa- valmis ehitatud ning tagatud Kahjuks jäävad käesolevast punktide asukohad. Majaoma- me vastata või anda soovituse, reovee ärajuhtimine selle pu- projektist välja Aespa aleviku nikul on vajalik selgeks teha, kelle käest saab kõige täpsema hastamiseks reoveepuhastil. lääneosa ning Vilivere küla Tar- kust kohast on kõige sobilikum vastuse. Liitumine ÜVK-ga on kõigile meli piirkond, kuhu ÜVK raja- kinnistutorustikud majast väl- kinnistuomanikele tasuta! mine saab toimuda võimalusel ja tuua. Oluline on seejuures Asjakohast infot projekti koh- mõnes hilisemas etapis. Põhjus kanalisatsioonitorustiku sobiv Lisaks võib mitmes lõigus ta saab küsida eelkõige Kohila peitub eelkõige asjaolus, et nen- kulgemine, mis sõltub majas tekkida vajadus sõlmida kok- Maja OÜ-st, e-post: kohila- des piirkondades oli eeluuringu olevast või tulevikus väljaehi- kulepe erakinnistu maale ka [email protected]. Projekti andmetel väiksem liitumisak- tatava WC, vannitoa vms asu- magistraaltoru (tänavatorusti- edenemise kohta edastame in- tiivsus ja seal on vähem sisse- kohast. Veetorustikuga on asu- ku) ehitamiseks. Kui projektee- formatsiooni ka Kohila Maja kirjutusega vallakodanikke. kohavalik lihtsam ja see võiks rimise käigus selgub, et mingi OÜ interneti kodulehel http:// Projekti ulatus ja piirid on olla kanalisatsioonitoru kõrval, lõik tänavatorustikust oleks www.kohilamaja.ee/. selgelt fikseeritud projekti ra- kuna siis on ka maaomanikul vaja paigaldada läbi eramaa, siis Kohila Maja OÜ hastusotsusega ning teostamist endal kulutused krundisiseste tuleb see torustikualuse maa kontrollib ÜF rakendusüksuse- torustike rajamiseks väiksemad. omanikega eelnevalt kooskõlas- Tulevik algab täna! Tule ja aita seda luua Kohila gümnaasiumi visioonipäeval! Kohila vallas on haridus ol- hedane. Oleme koolis avatud • Ettevõtlikkus (edendame se avaldumist? tahame luua tulevikus. Ootame osalema lapsevane- nud alati olulisel kohal. Vii- dialoogile kogukonnaga ning hoiakut märkan-tahan-suu- Kuidas innustada noori ole- II moodul: arutleme tee- maid, õpilasi, õpetajaid, vi- mastel kümnenditel on Eestis loodame aktiivset kaasarääki- dan-teen) ma enda kodukandi fännid ja magruppides, kuidas meie listlasi, ettevõtjaid, haridus-, ja kogu maailmas olnud kogu mist kooli arengus. Korraldame • Noorte omaalgatus pärandkultuuri edasikandjad? jaoks olulistes valdkondades kultuuri- ja noorsootöö vald- haridussüsteem muutuses - õp- selleks Kohila gümnaasiumis • Pärandkultuur Kuidas IKT abil õppimist koolielu edendada ja noorte konnas tegelevaid inimesi ja peprotsessis on kesksel kohal visioonipäeva, kus kõigil meil • IKT rakendamine õppes mõjusamaks muuta? arengut toetada. kõiki neid, kellele läheb kor- õpilane, tähtis on nii protsess on võimalik anda oma panus, • Huviõppe mudel (huvipõhi- Kuidas huvihariduse ja üld- III moodul: jagame, milliseid da meie noorte ja kooli käe- kui ka tulemus, koolis õpitak- et muuta kool elulähedasemaks ne õpe I kooliastmes) hariduse vahel sünergiat luua? muudatusi tahame algatada ja käik. Visioonipäev toimub 24. se õppima. Noored ise peavad ja õppijakesksemaks. Sel keva- • Muutunud õpikäsitus Kuidas muutunud õpikäsitu- planeerime järgmised sammud märtsil 2018 kl 9.30-17.00 Kohila gümnaasiumis. oluliseks, et koolist saaks oskusi del ootame teid koolimajja juba Sellest tulenevalt soovime lei- se uuendusi ellu rakendada? tegevuste elluviimiseks. ja teadmisi, mis aitavad toime kolmandat korda, et arutleda da töötubades vastuseid järg- Visioonipäev on jagatud kol- Visioonipäeva juhib Harald Lisainfo ja registreerumine: tulla erinevates elu etappides. koolile olulistel teemadel. Ko- mistele küsimustele: meks mooduliks: Lepisk (inspiratsioon.ee). Toi- http://kohila.edu.ee Koostöös kogukonnaga soovi- hila gümnaasiumi õppekavas ja Kuidas ergutada meie noorte I moodul: avastame, mis toi- mumist toetab SA Innove Eu- Reet Reispass ja me, et õpe oleks enam õpilast arengukavas on olulisel kohal ettevõtlikkust? mib meie koolis hästi ja unis- roopa Liidu Euroopa Sotsiaal- Janika Volga kaasav, motiveeriv ning elulä- järgmised teemad: Kuidas toetada noorte loovu- tame, millist arengukeskkonda fond ja Eesti riik. Kohila Gümnaasium 4 kohila valla ajaleht Nr 3 Veebruar 2018

Info Kohila gümnaasiumi juurdeehitusega seoses tekkiva liikluskorralduse kohta Kohila gümnaasiumi juur- lusi Kohila alevis, näiteks Las- deehitustöödeks väljakuuluta- tepargi parklas või R-Kioski tud riigihankel tegi üheteist- kõrval olevas parklas. kümne osaleja seas parima Sisenemine koolimajja hak- pakkumuse Ehitus­5ECO kab toimuma kooli sisehoovi OÜ, kellega sõlmiti leping ja spordihoone kaudu. Alg- summas 4 158 000 eurot. klasside õpilased ning küla- Ehitus5ECO OÜ on 2009. lised suunatakse koolimajja aastal asutatud ettevõte, kelle spordikompleksi kaudu, põ- kogemuste pagasisse kuuluvad hikooliõpilased ning gümna- näiteks Põlva riigigümnaa- sistid (5.-12. klass) pääsevad sium aastast 2016 ja Rapla koolimajja sisehoovi kaudu. riigigümnaasium, mis valmib Kooli ümbrusesse paigalda- augustis 2018. Omanikujä- takse kollased infotahvlid, relevalve leping on sõlmitud kus on näha ajutised sissepää- Ösel Consulting OÜ-ga. Ehi- sud ning jalakäijate teed. tustööd hõlmavad olemasoleva Täpset ning pidevalt uuenda- koolimaja korpuseid ühenda- tavat infot toimuvate ümber- va garderoobiploki lammutust korralduste kohta saab Kohila ja selle asemele kolmekorru- gümnaasiumi kodulehelt, sa- selise, olemasolevaid hooneid muti teavitatakse lapsevane- kõigil tasanditel ühendava maid vajalikest muudatustest. vaheehituse ning kahekorru- Palume jälgida ajutisi liiklust selise algklasside korpuse ra- reguleerivaid viitasid. Oluline jamist. Algklasside korpusesse ruumid loodushariduskeskuse laiendatakse spordikompleksi ses. Kehtiva detailplaneeringu la alt kõnniteed mööda ohutu on meeles pidada, et kõik need on kavandatud 16 klassiruu- jaoks. Vaheehitus valmib det- parklat. kohaselt suletakse Kooli tänav liikumine koolimaja juurde. ebamugavused on ajutised mi, 2 väikeklassi, kogu koo- ning viivad meid iga päevaga limaja teenindavad garderoo- sembris 2018 ning algklasside Seoses juurdeehitustöödega, sõidukitele liikluseks. Jalakäija- Spordikompleksi parkla jääb lähemale kaasaegsemale ning bid, õpetajate tööruumid ja hoone veebruaris 2019. Posti mis algavad 28. veebruaril, toi- tele tagatakse läbipääs Kella sil- suurem osa ajast avatuks ja sõbralikumale õpikeskkonnale. abiruumid. Vaheossa on pla- tänava poolt lähenejatele ra- muvad mitmed muudatused lalt Posti tänavale. Õpilasliinid seal on võimalus ümberpööra- neeritud puhkeala, saal, admi- jatakse uued parkimiskohad liikluskorralduses Kooli täna- toovad õpilased Viljandi mnt 9 miseks, kuid soovitav on leida Meeri Ehandi nistratsiooni tööruumid ning Kooli tänava otsa. 2018. aastal val ja gümnaasiumi ümbru- parklasse, kust on tagatud sil- alternatiivseid parkimisvõima- haridusnõunik

Ainult vingugaasiandur avastab vingugaasi

Viimasel ajal on oluliselt kasvanud väljakutsed kiirabile ja päästjatele, kus inimesed kurdavad teadmata põhjusel tekkinud halba enesetunnet, kerget iiveldust ja pearing- lust. Alles hiljuti viidi Pärnumaal puuküttega kodust vingugaasimürgitusega haiglasse kaks inimest. Kõikide selliste juhtumite ühiseks jooneks on tulekahju tunnuste, suitsu ja leegi puudumine. Käesoleva aasta alguses muutus vingugaasiandur kohus- tuslikuks kõikides elamistes, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks gaasiga veesoojendid. Enda heaolu ja tervise nimel aga soovitame vingugaasiandur paigaldada kõikidesse majapidamistesse, kus on ahiküte. Vingugaas on värvitu ja lõhnatu ning seetõttu inimene seda otseselt ei näe ega tunne. Ainus viis vingugaasi olemasolust ruumis aimu saada, on paigaldada vingugaasiandur, mis annab häiret kui ruumis on vingugaasitase ohtlikult kõrgele tõusnud. Tava- pärasest suitsuandurist vingugaasi avastamisel abi ei ole. Erinevalt suitsuandurist, mis paigaldatakse lakke, kinni- tatakse vingugaasiandur umbes meetri kõrgusele põran- dapinnast, samas tuleb selle paigaldamisel jälgida tootja- poolseid juhiseid. Vingugaas tekib iga põlemisprotsessi käigus. Vingugaas ei pääse küttesüsteemist välja, kui küttekolle on korras, kütmis- võtted- ja materjal koldele sobilikud ning ruumi on tagatud puhta õhu juurdevool. Tähelepanelik tuleks olla, kui viima- sel ajal on elamises vahetatud aknaid, ruumi tihendatud ning seetõttu võib olla vähenenud värske õhu juurdevool. Kind- lasti tuleb meelde jätta seegi, et küttekolde siibri sulgemisega ei tohi kiirustada. Tavapäraselt kipuvad seda tegema eakad, kuid selliselt tegutsemine võib viia tõsise õnnetuseni. Kui kahtlustate endal või avastate lähedasel vingumür- gistusele viitavaid tunnuseid, helistage otsekohe hädaabi- numbril 112. Vingumürgituse puhul tuleb tegutseda kii- resti, sest vingugaas takistab veres hapniku juurdevoolu, mistõttu aju ei saa normaalselt funktsioneerida. Seni kuni abiväed on teie poole teel, tuleb kannatanu viia ruumist välja, võimalikult puhta õhu kätte. • lame- ja viilkatused • üldehitus Piret Seire (plekk, kivi, eterniit) • plaatimine Lääne päästekeskuse • fassaaditööd ja • vundament, ennetusbüroo nõunik Tel 501 7650, e-post: [email protected] soojustamine betoonitööd Nr 3 Veebruar 2018 kohila valla ajaleht 5 Kohila laste soovid Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 6 kohila valla ajaleht Nr 3 Veebruar 2018 Vabatahtlikud Sipsiku lasteaias Tere hea koolijuht ja koolipere! 2018. aastast koo- tunde läbi viia. Siiski pole kõi- algõppe korraldamisel piisavalt liujumise koor- kides koolides piisavalt eriette- ressursse eraldataks. dinaator, partner valmistusega õpetajaid. Õppep- Eesmärk on üdini hea ja õilis, ujumis- õpeta- rotsessi kirjelduse alusel peaks kuid nagu iga algusega, on meil jatele, koolide- iga 12 õpilase kohta olema üks üheskoos lahendada mitmeid le ja kohalikele juhendaja. Ujumisliit jätkab praktilisi küsimusi. Ujumisliit omavalitsustele, koolitustega ja soovitab võima- soovib siin olla hea koostööpart- et aidata ellu viia lusel koostööd ujumisklubide ner ja lahenduste pakkuja, et eesmärki: iga laps kvalifitseeritud treeneritega. üheskoos anda meie lastele või- saab kooli kaudu • Logistika: Eestis on hulk malus rõõmsamaks ja ohutumaks eluks ajaks uju- koole, kus logistika korraldamine eluks. Ujumisliidu presidendina ja misoskuse – ohutuma ja rõõm- lähimasse ujulasse on paras väl- **** kolme väikese lapse isana tahan sama elu. jakutse. Vahemaa kooli ja ujula Koostöös Päästeametiga soo- teid kõigepealt tänada töö eest, Väljakutsed koolidele: vahel nõuab mõnel puhul palju vime anda uuele kooliujumise mida teete, ning soovida palju • Rahastus: Alates 2018. aasta ressursse – rohkem aega ja raha programmile positiivse stardi ja Kohila Sipsiku lasteaed on EVT (Euroopa vabatahtliku teenis- positiivset energiat alanud aas- jaanuarist tõuseb riiklik toetus kulub ujulasse minekuks ja sealt kingime kõikidele esimese klassi tus) kaudu vabatahtlikke võõrustanud juba 3 aastat. Oleme väga taks. Lisaks perekonnale annab ujumisõpetusele miljoni euro tulekuks kui reaalseks õppete- lastele ujumismütsi. õnnelikud selle võimaluse üle, erinevad vabatahtlikud on avar- just kool meie lastele eluks vaja- võrra! Varasemalt 230 000 eu- gevuseks basseinis. Võimalus on Oleme ka koostanud infovol- danud meie ja laste maailmapilti, toonud uusi ja põnevaid ideid, likud oskused, teadmised ja val- rolt 1 230 000 eurole aastas. Kui paindlikus lähenemises ja ujumis- diku lapsevanematele: nende oleme saanud vabatahtlikega headeks sõpradeks ning kontaktid miduse ühiskonnas ja looduses seni oli keskmine riiklik toetus kursuste korraldamine koolitöö teadlikkuse tõstmise kaudu on on säilinud ka pärast teenistuse lõppu. Näiteks juba aprillis sõi- turvaliselt, iseseisvalt ja tervisli- ühele lapsele ujuma õppimiseks väliselt, näiteks vaheaegadel koos- võimalik saada nii lastele kui ka dab Sipsiku lasteaia 9 meeskonnaliiget Lõuna-Prantsusmaale, kult orienteeruda. ca 15,30 eurot, siis nüüd on see töös ujumisklubide ja naaber- ujumisõpetajale head toetajad. kus meid võtab vastu Komlanvi, kes viibis meie juures teenistu- Sel aastal muutub kehalise kas- keskmiselt 86 eurot. Ujumise valdadega. Oluline on eesmärk: Pakis on ujumismüts ja info- ses 2015/2016. õppeaastal. Komlanvi organiseerib meile koha- vatuse ainekava ujumise osas ja õpetamiseks on arvestatud raha lapsed omandavad ujumisoskuse. voldik igale teie kooli esimese like haridusasutuste külastused ja loodame koostööd arendada oluliseks saab, et lapsed saavad igale lapsele ja summa on koha- • Taseme ebaühtlus: Klassis on klassi õpilasele, mida nad saa- sealsete lasteaedadega. lisaks muudele olulistele oskus- likes omavalitsustes erinev. Riigi- lapsi, kes käivad ujumistrennides vad koju viia. Lapsevanematele Seekord läbivad aastast teenistust Farid Azizov Ukrainast ja Bi- tele koolist ka ujumisoskuse. poolne lisaraha jõuab kohalikku ega vaja ujumise algõpet. Kind- mõeldud infovoldik „Kooliuju- biana Bedetti Itaaliast. Küsisime nendelt mõned küsimused Ko- Kindlas kaasneb kooliperele omavalitsusse (KOV) keerulise las on igas klassis neidki, kes mise ABC“ annab lapsevanema- hila ja Sipsiku lasteaia kohta. koos uuendustega ka hulk küsi- valemiga ning ei oma sihtotstarbe kardavad vett ja vajaksid indivi- tele vastuseid küsimustele: 1. Kust sa pärit oled? musi – kuidas kõik õilsad mõt- märget. Lisaks riiklikule toetusele duaalset lähenemist. Lapsed, kes Miks laps vajab ujumisoskust? F: Tere, ma tulen Ukrainast, ma sündisin ja kasvasin üles suures ted ja eesmärgid ellu viia. peab eduka ujumisõppe prog- kõige rohkem ujumise algõpet Mida laps ujumistunnis õpib? tööstuslinnas Mariupolis. Alates 2018. aasta jaanuarist ra- rammi rakendamiseks ka KOV vajavad, ei pruugi saada piisavalt Kuidas toetada last ujuma B: Tere kõigile, Olen Bibiana ja olen 19-aastane, olen uus vaba- kendub põhikooli riiklikus keha- jätkuvalt panustama oma vahen- individuaalset tähelepanu. Laste õppimisel? tahtlik Kohilas. Ma tulin Itaaliast (minu linn on Rimini). lise kasvatuse ainekavas ujumise deid. Varasemalt oli see ca 700 eristamine tasemete ja vajadus- Mida laps ujumistunnis vajab? 2. Millal sa saabusid Kohilasse. osas uus õpitulemus. 2017/2018. 000 eurot aastas. KOV-i pool- te järgi ning õppetöö jagamine Milliseid veeohutuse reegleid F: Ma saabusin Kohilasse ühel külmal novembrikuu viimasel õppeaastal kooliteed alustanud se rahastuse jätkumine endises rühmadesse võib küll praktikas tuleb lapsega arutada? päeval eelmisel aastal. lapsed peavad kolmanda klassi mahus oli ka Vabariigi valitsuse olla keeruline, aga mingil määral Saadetises olev A2 plakat aitab B: Kohilasse tulin 4 kuud tagasi ja ma tunnen end siin nagu lõpuks oskama ujuda: hüppama eeldus lisaraha eraldamisel. Rii- aitavad seda küsimust lahendada samuti luua kooliujumisest üht- kodus, mul on siin uus suurepärane pere ja ma olen väga õnnelik! üle pea sügavusse vette, ujuma gipoolne tugi ja KOV-ide panus varasemast väiksemad õppegru- set infovälja. Parim paik sellele 100 meetrit rinnuli asendis, su- 3. Mida sa arvad Sipsiku lasteaiast? Millised kogemused sul kokku annab koolile ujumisõpe- pid, mis on võimalusel komplek- oleks teie kooli infotahvel, mida kelduma ja tooma põhjast ese- siin on olnud? tuse korraldamiseks keskmiselt teeritud erinevate klasside lastest lisaks kooliperele saavad lugeda me, hõljuma asendeid vahetades 135 eurot iga lapse kohta. See on tasemete järgi. F: Kui ma Sipsiku lasteaeda tulin, olin meeldivalt ja isegi sõna ka lapsevanemad. veepinnal 3 minutit, ujuma 100 arvestuslik raha, mis peaks KOV- • Lastevanemate tugi: Äär- otseses mõttes üllatunud sellest atmosfäärist, mis siin lasteaias Edaspidi saab kooliujumist meetrit selili asendis ja väljuma ide eelarves ujumise algõppe miselt oluline on kodune tugi ja on. See ei puuduta ainult keskkonda ja õppevahendeid, vaid puudutavat infot (sh õpetajate kogu personali. Rühma meeskonnad kasutavad alushariduse veest. Seda kõike peab tegema korraldamiseks olemas olema. Et teadlikkus ujumisoskuse vajalik- täiendkoolitused, metoodilised kaasaegseid meetodeid ja suundi. Lapsed omandavad huvitavaid jalgu põhja panemata ja abi ka- koolid suudaksid oma kohustust kusest. Eelkõige on see lapseva- õppematerjalid, „Kooliujumi- teadmisi maailma kohta, praktiseerivad ja katsetavad, arendades sutamata. Selle eesmärgi saavu- ujumise algõppe korraldamisel nemate huvi ja kohustus, et laps se ABC” infovoldiku ja plakati nii oma võimeid ja oskusi. Tänaseks olen vabatahtlikuna tööta- tamine on kindlas väljakutse, edukalt täita, on KOV-idel ko- omandaks oskuse, mis tagab ohu- printimine) Eesti Ujumisliidust nud üle kahe kuu 6-7-aastaste Sipelgate rühmas. mis nõuab professionaalset ja hustus seda vajalikul määral ra- tuma ja mitmekülgsema elu. Pea- ja www.kooliujumine.ee. B: Kaks korda nädalas töötan Sipsiku lasteaias ja see on väga loovat lähenemist ning koostööd hastada. me koos panustama, et vanemad Suur aitäh veelkord, et aita- lahe töökoht. Suhtlen, mängin ja õpin koos lastega. eri osapoolte vahel: kool, lapse- • Õpetajate valmidus: Uju- teadmatusest oma lastele karutee- te kaasa lastele rõõmsama ja Eesti lasteaiad erinevad väga palju Itaalia lasteaedadest. Kõige vanemad, kohalik omavalitus, misliit on tänaseks hetkeks üle- net ei teeks ja ujumistundidest ohutuma elu andmisel! suurem erinevus on see, et Itaalias ei lähe lapsed kunagi välja, kui ujumisklubid ja Ujumisliit, ning riiklikult koolitanud üle 700 vabastusi ei paluks. Lapsevane- õues on külm, vihmane või lumine. loomulikult laps ise. kehalise kasvatuse õpetaja ja mad on ka „teadlike tellijate” ja Lugupidamisega 4. Millised ülesanded sul lasteaias on? Milliseid plaane ta- Eesti Vabariigi valitsuse üles- treeneri ning andnud neile vaja- valijatena tõhus huvigrupp KOV- Karol Kovanen had siin ellu viia? andel on Eesti Ujumisliit alates likud oskused ujumise algõppe ide suunal, et koolidele ujumise Eesti Ujumisliidu president F: Olen teinud lastega erinevaid käelisi tegevusi. Lapsed õpeta- vad mulle eesti keelt, väga kerge on lastega leida kontakti. Tulevi- kus kavatsen lapsi kaasata paljudesse huvitavatesse sündmustesse. IV võimlemispidu Sutlema Linnupesa lasteaias B: Töötan Jaanijussi rühmas, kus on 6-7-aastased lapsed. Minu Jaanuarikuu eelviimase päeva aga Saku tantsustuudio Diva tööks on aidata õpetajat kõikide tegevuste juures ja lastega män- hommikul olid lapsed õhinat etteaste. Oma kava esitasid nii gida. Praegu mul palju uusi plaane pole, kuid tahan tuua Kohi- ja energiat täis, sest algamas noorem kui ka vanem rühm. lasse tõelist Itaalia köögi hõngu. oli järjekordne võimlemispidu. Tantsijaid oli kokku 26. Tant- 5. Mis sulle siin kõige rohkem meeldib? Liikumisõpetaja Annely-Thea sud olid hoogsad ja huvitavalt F: Kõige rohkem on mulle avaldanud muljet Eesti ja eriti Kohi- eestvedamisel tehti kõigepealt üles ehitatud ning meie lapsed la inimesed, kes on nii lahked ja sõbralikud, alati valmis vajadusel ühiselt soojendusharjutusi. jälgisid neid jäägitu tähele- aitama. Seejärel asuti tõsisemalt asja panuga. Võimlemispeo lõpul B: Mulle väga meeldib Kohila ja kõik inimesed, kes mind ümb- kallale: hüppamised, veere- kosutasid kõik end tervislike ritsevad. mised, roomamised, mängud suupistetega. Kristina Mägi ning lõpuks zumba-liikumised. Kaire Pari Kohila Sipsiku lasteaia direktor Peo kulminatsiooniks kujunes Sutlema Linnupesa lasteaed Kooliujumine: algas ulatuslik koostöö laste ujuma õpetamiseks Peagi jõuavad kõikidesse esi- sust ujumisoskuse kaudu. kelduda, vee pinnal hõljuda, rin- materjalile tuleb ujumisoskust misliit alates 2018. aastast koo- facebook.com/Kooliujumine/. meste klassidega koolidesse eri- Valitsus eraldas kohalikele nuli ja selili asendis kokku 200 hinnata kriteeriumide kohaselt, liujumise koordinaator, partner Ujumisliit on ette valmistanud lised pakid, mis sisaldavad uju- omavalitsustele ujumise algõpe- meetrit edasi liikuda; hindab mis on levinud ka Põhjamaades. ujumisõpetajatele, koolidele ja ko- ka metoodilised õppematerjalid mismütse lastele, infovoldikuid tuse läbiviimiseks koolis iga-aas- adekvaatselt oma võimeid vees ja Eesti Ujumisliidu president halikele omavalitsustele, et iga laps ujumisjuhendajate koolitami- lapsevanematele ja plakateid taselt lisaraha miljon eurot. Kok- rakendab eakohaseid veeohutus- Karol Kovanen ütleb: „Uus õpi- saaks koolist kaasa ujumisoskuse. seks. Koostöös Päästeameti ja kooli seinale. Eesti Ujumisliidu ku on riigipoolne toetus ujumise alaseid oskusi.“ Päästeameti en- tulemus on kindlasti väljakutse, Kogu info kooliujumise kohta kultuuriministeeriumiga on juba ja Päästeameti eestvedamisel algõpetusele alates 2018. aasta netustöö osakonna juhataja Ind- mis nõuab professionaalset ja on kõigile osalistele kättesaadav koolitatud pea 700 juhendajat, algab ulatuslik koostöö lastele jaanuarist 1,23 miljonit eurot. rek Ints nendib: „Et lapsed tuleks loovat lähenemist ning koos- uuelt veebilehelt www.kooliuju- kuid õpetajate täiendkoolitused ujumisoskuse õpetamisel. Teiseks otsustati rakendada ala- ootamatult vette sattudes paremi- tööd eri osapoolte vahel: kool, mine.ee. Lapsevanematega suht- jätkuvad ka tulevikus. 2017. aastal võttis Vabariigi tes sellest aastast põhikooli keha- ni toime, peab nende ujumisos- lapsevanemad, kohalik omavali- lemiseks ning ujumisoskuse va- Rohkem infot: valitsus vastu kaks olulist otsust, lise kasvatuse ainekavas ujumise kus märkimisväärselt paranema“. tus, ujumisklubid ja Ujumisliit, jalikkuse selgitamiseks on loodud Helen Link mille eesmärk on parandada osas uut õpitulemust: „Õpilane Vastavalt Eesti Ujumisliidu ja ning loomulikult laps ise.“ ka uus Facebooki leht „Kooliuju- Ujumise algõpetuse meie inimeste tervist ja turvali- oskab ujuda, sealhulgas vees su- Päästeameti väljatöötatud õppe- Valitsuse ülesandel on Eesti Uju- mine”, mis asub aadressil www. projektijuht, 508 8304 Nr 3 Veebruar 2018 kohila valla ajaleht 7 Ajas rändamine Kohila gümnaasiumi moodi Kuidas tähistad 7. veebruari hommikul ter- EV 100 sünnipäeva? vitasid Kohila gümnaasiumi fuajees koolisaabujaid sajan- Kadi Toom: Eesti pidupäev saab tähistatud divanused koorimuusikapa- ikka pere seltsis. Vanaema katab maitsva laua, kus lad ning vanaaegsetest foto- leidub midagi eestipärast kindlasti. dest koosnev Kohila ajaloo videoprogramm. Kätte oli Lea Kõiv: 24. veebruaril toimub pidulik lõuna- jõudnud päev, mil koolipere söök, millele järgneb matk Pahkla metsa Kiviku- valmistus ajas sada aastat ta- ninga juurde. Õhtut naudime teleri ees presiden- gasi rändama. di vastuvõttu ja kontserti vaadates. Kui õpetaja Ene Holsting käis Erki Freiberg: Eesti Vabariigi juubeliaasta- sügisel välja mõtte, et Kohila päeva raames on mul käed-jalad tegemist täis: gümnaasium võiks osa võtta 23. pean ma oma kaksikutest poegade sünni- Eesti Rahva Muuseumi alga- päeva, ja õhtul läheme Kohila spordihoonesse tusel toimuvast üleriigilisest Eesti 100 suurejoonelisele üritusele. 24. katame ajarännakust aastasse 1918, ei Sindoneni käest ning samuti Kätte jõudis 24. veebruar terdada kaltsunukke, märke kodus laua ja vaatame perega iseseisvuspäeva paraadi. Õhtul ma osanud ilmselt keegi aimata, Rahvusooper Estonia kostüü- 1918. Neeme Lumi kehasta- ja nööbivurre. Tublide õpeta- marsin koos kamraadidega tõrvikute valguses lumistel Tallinna et sellest ideest saab nii suur milaenutusest. Lisaks veel sada tud vallasekretär Lauri Tiido jate eestvedamisel sai kududa vanalinna tänavatel. muud pisiasja, mis lõppkokku- oli selleks puhuks kokku kut- kaltsuvaipa, punuda patse, ettevõtmine. Lähtematerjalina Maiu Kangur: Nagu igal aastal osaleme pere- sunud koosoleku, et kuulda, oli olemas 12. klassi õpilase võttes aitasid sündida säraval veeretada tünnivitsa, võistel- ga Kohila valla korraldatud pidulikul vastuvõ- Jetta-Lucretia Kärneri arhiivi- ajarännakul 1918. aastasse. mida vallarahvas võimalikust da 100 aasta vanustes män- tul. Aga 24. veebruaril saame kokku sugulastega materjalidel põhinev uurimis- Ajarännak algas koolidirek- iseseisvusest arvab. Sõna said gudes ning panna teadmised maakodus ja teeme püstkojas lõket ning naudime töö selle kohta, millised mee- tor Neeme Lumi sissejuha- 12. klasside noorte mängitud proovile Kohila ajalugu tut- ilusat Eestimaa talve. Pärast vaatame koos tele- leolud valitsesid ja sündmused tusega ning seejärel üheskoos tegelased, kes esitasid erine- vustavas QR-koodi mängus. viisorist presidendi vastuvõttu. vaid maailmavaatelisi seisu- toimusid Kohilas enne vaba- valjul häälel aastate tagasilu- Ajarännaku ettevõtmises ja kohti. Kui erimeelsused koos- Tiiu Talu: Kindlasti lähen peole Kohila spordi- riigi väljakuulutamist. Jetta gemisega: 2018, 2008, 1998, lavastamises osalenud güm- olekul liigselt võimust võtma hoonesse ja 24. veebruari hommikul Tallinnasse uurimistööst saigi peamine 1988, 1978, 1968, 1958, naasiuminoored leidsid, et hakkasid, tõusis rahva seast paraadile. allikas, millele tuginedes loo- 1948, 1938, 1928, 1918! Lü- sellise protsessi kaudu toimub di ajarännaku raamistik ning püsti Jüri Vallsalu kehastatud hifilmi vahendusel tutvustati efektiivne õppimine ning millest inspireeritult valmisid tollane Hageri kirikuõpetaja Eesti jaoks keerulist olukorda korraldusliku poolega kaas- stsenaariumid lühinäidendi ja Thomson, kes soovitas lepitu- lääne- ja idapool 1917. aasta nenud asjaajamine on väga -filmi loomiseks. lõpul. Film läks sujuvalt üle seks laulu üles võtta. Harmoo- hea kogemus päriseluks val- etenduseks laval. 10. klasside niumi (kuulub Vaiko Epliku Juba õppeaasta algusest mistumisel. alates tegid kolm kümnen- õpilased mängisid õhina ja erakogusse) taga võttis koha da klassi meeskonda õpetaja kirega maha vahetunni, kus sisse Aime Mäesalu ja algas Aitäh meie kohalikule kos- Nele Ausi juhendamisel mitu põrkusid tuliselt erinevad ühislaulmine, milles lõid kaa- tüümilaenutusele Nööp, kuud põhjalikke ettevalmistu- maailmavaated. Kähmluseks sa kõik aulas viibijad. Laulu kes aitas rõivastada mitmed si filmide ja näidendi tarbeks. paisunud pinged lõpetas õpe- lõppedes saabus Heiki Hepner õpilased ja õpetajad! Aitäh Samm-sammult sai näitetükk taja saabumine klassi. Seejärel tolleaegse Maanõukogu liik- Pildiraadiole, kes korraldas küpsemaks lavalaudadele too- tuli seinale noorte lavastatud me Jaan Teemantina, kes tuli laitmatult toimiva videoüle- miseks. Ajastukohase atmos­ ajastuhõnguline must-valge Pärnust, kaasas iseseisvusma- kande nende õpilasteni, kes fääri loomiseks saime Sillaotsa film, milles tollane Kohila nifest. Saali täielikus vaikuses aulasse ei mahtunud! Heli- talumuuseumist vanaaegsed vallavanem Aleksander Star- luges ta ette „Manifesti kõigile ja valgustehnika juhtimisega koolipingid ning Kohila mõi- kopf pidi kurvalt nentima, Eestimaa rahvastele”, mis võe- tegid suurepärast tööd Elari sakoolist vallasekretäri kabi- et relvaähvardusel anti 4. jaa- ti vastu suure aplausi ja hümni Lend koos oma meeskonna- netile kohase mööbli. Näitle- nuaril 1918. aastal võim siiski laulmisega. Järgnes aastate ta- ga. Filmiklippide valmimisele jate rõivad laenutasime Sillen enamlastele üle. gasilugemine tänapäeva. aitas kaasa Eerik Laanmets. Kui palju oli õpilasi ja õpe- Suur tänu vanematele, et te tajaid, kes olid sellel päeval lastele kostüümide otsimisel riides, nagu olekski tegemist abiks olite! Tänu paljudele 20. sajandi alguse kooli- õpetajatele, kes nägid vaeva, ga! Anu Roosild oli maali- et kõik võimalikult ajastutruu nud ajastuhõngulise tausta, välja näeks ja samuti tundide mille ees said suurepärastes lõimimise eest eelmise sajan- tõetruudes kostüümides aja- di alguse materjaliga! Aitäh rändurid end jäädvustada kõigile, kes aitasid kaasa aja- Toivo Niinemetsa fotodele. rännaku toimumisele: oli tore Samuti oli kooliperel võima- päev! lus osa saada mitmetest töö- tubadest. Kohila ja Hageri Nele Aus, noortekeskuse töötajad koos Ene Holsting, Vanaaegne koolitund. Foto Kaupo Oja vabatahtlikega aitasid meis- Lili Kesa

Tarkusesammud Kohila gümnaasiumis Kohila gümnaasiumi õppe- OÜ 41 kleepsu, mis paigaldati kavas on aine, mida kutsutakse 4 trepile: korrutamis- ja jaga- projektõppeks – selle raames mistehted, numbrid erinevates teevad 10. klassi õpilased mi- keeltes, muusika astmenimed dagi kasulikku kogukonnale. ja käemärgid. Meie projekti el- Meie – Anton ja Gerly –, ot- luviimist toetasid Otto Ehitab sustasime harida algklasside OÜ, Kohila Puit OÜ, Bestkop õpilasi, et nad saaksid üldpildi OÜ, Bussikas ja Eesti Puit- matemaatikast ning erinevatest maja Ehitus OÜ – koolipere on teile väga tänulik! Projekti keeltest. Kindlasti aitaks antud lõpptulemus leidis kajastamist projekt väikseid lapsi ning neil ka ETV hommikuprogrammis oleks kordades lihtsam algklas- „Terevisioon“. sides hakkama saada, kui igal hommikul trepist üles tulles Anton Krutogolov ja koguksid nad erinevaid tarku- Gerly Õuemets si. Tellisime firmast Adograaf 8 kohila valla ajaleht Nr 3 Veebruar 2018 100. aastapäevale pühen- Minu Eesti – Hageri klasside õpilaste datud fotokonkursi „Kingin sulle pilgu” võitjad selgunud mõtted oma kodumaast 1. klass Konkursi raames olid oodatud fotod Kohila valla loodu- Lenna: Eesti tähendab mulle kodumaad. sest, eluolust, ajaloost ja muust sellisest. Eestis on suvel lastel hea koos mängida. Kuuelt fotograafilt laekus kokku 46 pilti, millest žürii valis Kärt-Karoline: Minule tähendab Ees- välja parimad. Žüriisse kuulusid Kernu fotoklubi liikmed. ti palju. Kui seda planeedil poleks, siis ka Nende sõnul oli valik üsna keeruline, kuna otseseid hin- mind ja minu sõpru, lähedasi ja isegi minu peret poleks. Eestis on kõige parem elada, damiskriteeriumeid polnud ja kõik fotod olid omamoodi sest siin on palju vett ja puid, põõsaid, lilli, unikaalsed. Seega tuli lähtuda sõnadest „Kingin sulle pil- lund, linde, loomi, putukaid. Siin on tore gu” konkursi pealkirjas. Vaadati, mida üks pilguheit endas kool. Mulle meeldib Eesti sellepärast, et ma peidab ja millised emotsioonid tekivad. Pärast pikka kaalu- elan siin. mist oli otsus järgmine: Lisete: Eesti on parim. Eesti on suur. Siin on head inimesed ja loomad. Näiteks minu I preemia: Jüri Talts „Varblased end puhastamas“ emme, koer Blondi ja kala Kuke. II preemia: Jüri Talts „Keila jõgi“ Raven: Minu arust on Eestis lahe. Mul on Kõik kogunevad Raekoja platsile ja kuu- 4. klass siin elada väga lahe. III preemia: Kai Tiislär „Kõnnu järve kallastel“ ja Albert lutatakse välja, et Eesti saab 24. veebruaril Liisbet: Minu pere. Ingerisoomlased. Alina: Minu kodu on Eestis. Mulle meel- Ernesaks „Korsten“ sada. Raekojaplats. Tartu Supilinn. Tantsupidu. dib Estonia. Serge: Minu jaoks tähendab Eesti riik Eesti lipp. Rukkilill. Räim. Paekivi. Suitsu- Sander: Mulle meeldib Eestis. Siin on Suur tänu osalejatele! sõprust, armastust ja lahkust, sest Eestimaa pääsuke. poed ja ilusad autod. Mulle meeldivad väga Merle Beljäev on minu riik ja ma olen näinud siin väga Karl-Roomeo: inimesed. palju lahkust. Minu Eesti riigis tähistatakse Eesti on minu kodu, Günter: Eesti on kodumaa. Mulle meel- laulu- ja tantsupidu. Mina olen oma Eesti meid on siin terve rodu. dib siin elada. Siin on hea olla. riigi üle uhke. Sõpru on siin palju, Saara: Eesti on parim! koos oleme me kalju. Max: Saara ja Mia on minu sõbrad ja Ees- Kirke-Eliisabet: Eesti on mu kodumaa. Sinine on me taevas, ti ka. Minu kodu on Eestis. Ma olen Eestis sündinud. Eestis on palju vees oleme laevas. Mia: Eesti on minu kodumaa. Ma armas- puid, põõsaid ja lilli. Mulle meeldib Eesti, Valged on me pilved, tan Eestit. Eesti on ilus. sest siin on neli erinevat aasta-aega. Mulle Miina: Minu jaoks on Eesti tore ja armas. meeldib Eestis elada. metsas on meil hirved. Eesti on minu kodu. Triinu: Eesti on ilus maa. Eesti on meie Eesti tore riik, Lydia: Estonia on hea ja väike maa. kodumaa. Siin on minu kodu. Siin on ilu- seal on me oma tiik. Hõbeli. Eesti on ema, kodu, kass, koer, sad taimed ja lilled. Elisabeth: vennad, isa ja hamster Pisike. Viktorija: Eesti on minu kodumaa, koht Eestis tore on, kus ma elan. See koht, kus meie sündisime siin rõõmus isegi on konn! 2. klass ja kasvame suureks. Eesti on see koht, kus Siin ojad vulisevad Karl Magnus: Eesti on mulle väga kallis. on palju rõõmu. Eesti lill on rukkilill ja lind ja allikad mulisevad. suitsupääsuke. Siin pole suuri tuuli 1. koht: Jüri Talts „Varblased end puhastamas” Seal on kõik minu vanemad ja vanavane- mad elanud. See on väike riik Euroopas. Meribel: Eesti on mulle väga kallis. Eestist ja keegi ei saa siin kuuli. Eestis on palju huvitavaid parke, maid, ei lahku ma mitte kunagi. Ma jään Eestisse See on minu kodu, linnu. Aga Kohila on mulle kõige tähtsam. elama. Ma olen väga õnnelik, et meie Ees- siin sünnib mälestuste rodu. Kohila on Rapla valla oma ja Kohila on väi- ti lipp on sellist värvi. Eestis olen leidnud Artjom: Eesti on väga kallis. Siin on mu ke, armas maa. väga häid sõpru. Ma armastan Eestimaad. sõbrad. Eesti on hea riik, siin elan ma ja Janne: Ta on rahulik ja vaikne koht. Ees- Hans Mathias: See on minu kodu. Eestis mu pere. Rukkililled õitsevad, nende lõhn timaa on armas koht. Eestis on ilus maastik. on kõik minu vanemad sündinud. Eesti on on hea. Lumi on maas. Linnud laulavad. Mul on Eestiga vedanud. minu kodukoht. Siin ma õpin, käin koolis, Koolid on lahedad. Eestis on palju lahedaid Reigo: Eesti sünnipäev. Puhas maa. Eesti trennis jne. Eestil on lipp, sellel on kolm kohti nagu Vembu-Tembumaa. Eestis on lipp. Eesti president. Uus aasta. värvi: sinine, must ja valge. lahe, sest suvi on siin soe. Kevin: Eesti lipp. Vanad ajad. Kaspar Taavet: Õitsvad ruk- Eesti president. kililled, lendavad pääsukesed, Mirtel: Ma armastan Eestit, saab mängida sõpradega, on sest siin on palju loodust ja ilu. koht, kus hea elada, maitsvad See on kõige toredam koht. Siin puuviljad, lõbus aeg … pole liiga külm ega liiga soe. Sel- Kristofer: Siin on tore elada, 2. koht: Jüri Talts „Keila jõgi” lepärast ma armastan Eestit. sest inimesed ja sõbrad on head. Elari: Eesti lipp on tähtis. Ees- Tore, et mul on perekond. Rae- ti on tähtis. Eesti president on kojaplats on 24. veebruaril ilus tähtis. Eestimaa on tähtis. ja armastust oma riigi vastu täis. Marta: Eestimaa on väike, ar- Ma armastan Eestit. mas ja ilus koht. Minu esivane- Kenert: 24. veebruaril on Eesti mad on kõik Eestis elanud. Ees- sünnipäev, minu sünnipäev on ti on koht, kus me elame. Eestis 25. veebruaril. Väga hea, et Ees- on piisavalt toitu. Eestis on oma tis on poed ja pangaautomaadid, keel. Eestis on oma lipuvärvid. kodu ja aed. Eestis on palju koh- Marbel: Eestis pole sõda ja ti, kus saab käia. Kui mul ongi siin on rahulik. Eesti on tore ja kaunis koht. Markkus: Eesti on minu kodu ja minu laagris lõbus olla, on kodus parem. Siin on erinevad aastaajad. Siin saab elada emakeel on ka minu keel. Aga Eesti- Konstantin: Minu Eesti on väike, ilus rahulikult. Eesti on suur ja siin on palju eri- le öeldakse Isamaa, sest mehed on Eestis ja rahulik maa, mis asub Balti mere ääres. nevaid mägesid ja meresid. Kaks sõna, mis väga tugevad. Ma armastan Eesti väga, Mulle meeldib, et siin on neli aastaaega. on Eesti kõige ilusamad sõnad: tähistaevas aga mitte rohkem, kui oma ema. Eesti on Minu vanavanemad tulid Eestisse elama 30 ja Eesti. minu sünnikoht. eesti inimesed on targad, aastat tagasi. Mul on väga hea meel. et ma 3. koht: Kai Tiislär „Kõnnu järve kallastel” Kert: Eestis on seadused. Eesti on ra- mõistlikud, töökad, rahulikud, head ja siin sündisin ja Eesti on minu isamaa. Mul- hulik maa. Eestil on vahva lipp. Eestis on lihtsalt noh ma ei tea. le meeldib Eestis elada. head koolid. Eestis ei röövita mind kuna- Rylan: Eesti on mu kodumaa. Siin elavad Hele Nora: Eesti on kant, kus ei ole tor- gi. Eestis on rahulik elada. Mulle meeldib minu ema, isa, vend, vanaemad ja vanaisad. me ja suitsupääsukesed laulavad oksa peal ja Eestis elada. Eestimaal on soe ja ka külm. Eestis on pu- meil ei ole tornaadosid ega vulkaane. Meil has loodus. Eestis on palju puid ja taimi. on tore hümn. Eesti on kallis, armas. Eestis 3. klass Mõned neist elavad saja aastaseni. on rahulik. Keith-Kristjan: Eesti on koht, kus ei ole Brigitta: Minu Eesti ütleb mulle seda, Maria: Minu Eestil tuleb varsti sünni- torme ega pahandusi. Eesti on hea riik. Siin et ükskõik, kes sa oled venelane, ukrainla- päev. See on minu kodumaa. Mul on siin ei tohi puid maha võtta. Siin on head sõb- ne – oled alati Eestisse teretulnud. Eesti on ema, isa ja vend, vanaisa, vanaema. Mul on rad, pered, vennad, õed. Ilus loodus, loo- minu kodu alati. Eesti on sitke ja loodusri- oma aed ja linnud. Olen õnnelik, et saan mad, kalad. Suured linnad, alevikud. Meie kas koht. Armastan Eestit tema looduse ja koolis käia ja mul on siin sõbrad. rahvuslind on suitsupääsuke. ilu pärast. Eestis on tohutult ilusat loodust Maksim: Kodumaa. Suitsupääsuke. Pre- Adeele: Eesti lipp lehvib. Suitsupääsuke võrreldes teiste maadega. Mulle meeldib, et sident. Varsti saab Eesti 100-aastaseks ja 3. koht: Albert Ernesaks „Korsten” laulab oksa peal. Rukkililled kasvavad aias. Eestis on vahel soe ja vahel külm. mina olen siin ja see on minu kodumaa. Nr 3 Veebruar 2018 kohila valla ajaleht 9

Põgus pilguheit Kohila raamatukogu tööle 2017. aastal Educa haridusmess avardas Raamatukogu põhiülesanne on lugejate giid ja raamatuautor Ena Mets, lastekirjanik silmaringi teenindamine. 2017. a tõusid kõik lugejatee- ja raamatuillustraator Kertu Sillaste, lastekir- 26.–27. jaanuaril toimus Helsingis Soome suurim haridusmess ninduse põhinäitajad. Raamatukogul on üle janik Jaanus Vaiksoo, meditsiinidoktor Adik Educa. Käesoleval aastal oodati messile üle 300 eksponendi ja 3900 lugeja, kellest möödunud aastal külas- Levin, poetess Ly Seppel-Ehin, laulja Kadi kuni 16 000 külastajat. Välja oli pandud trükitud õppematerjale, tas raamatukogu 1747 raamatuhuvilist (üm- Toom, lastekirjanik Ilmar Trull ja zoosemioo- ajakirju, digitaalseid õppevahendeid ja tarkvara ning audiovisuaal- berregistreeritud lugejad). Alla 16-aastaseid tik Aleksei Turovski. Lastele esinesid teadus- seid seadmeid. Lisaks veel mööblit, spordi-, tervise-, muusika-, lugejaid oli 634. Laenutusi tehti möödu- teater Kolm Põrsakest ja Anne Velli lastetea- kunstivahendeid jpm. Peale selle andis päevane „eemalviibimine nud aastal 39 655, sh laste tehtud laenutusi ter. Raamatukogus eksponeeriti ka eriilmelisi argipäevast“ meile võimaluse kuulata laevaseminaril eestikeelset 9107. Raamatukogu külastati 28 313 korral, kunstinäitusi. Möödunud aastal toimus raa- Astrid Kauberi ettekannet Soome ja Espoo linna haridussüstee- sh lapsed käisid raamatukogus 12 029 kor- matukogus 28 kunstinäitust. Näitusi koordi- mist ja koolieelsest kasvatusest ning tutvuda Helsingi Linnulaulu ral. Enim tõusidki laste külastused ja nende neerib raamatukogu pearaamatukoguhoidja lasteaiaga. Kõike, mida nägime ja kogesime, ei jõua artiklis kirjel- tehtud laenutused. Kohilas lapsed loevad! Tiiu Talu, kellele Eesti Rahvamajade Ühing dada. Jagan vaid mõningaid mõtteid ja tähelepanekuid. Lisaks raamatute laenutamisele saab raama- omistas tunnustusüritusel „Kaheksakand Soomes on koolieelsed lasteasutused alates 2013. aastast hari- tukogus muudki huvitavat teha. Meie luge- 2017” aasta koostööpartneri tiitli – selle üle dus- ja kultuuriministeeriumi alluvuses, riiklik õppekava kehtib missaali avalikus internetipunktis on külasta- oleme väga rõõmsad. Raamatukogu korraldas 2016. aastast ning igale lapsele koostatakse koolieelse arengu plaan, jatele kasutamiseks 4 arvutit, seda võimalust 22 raamatukogutundi lasteaiarühmadele ja mis sisaldab vajadusel mitmekeelsuse toetamist. Õppekava järgi on kasutati möödunud aastal 2016 korda. Luge- kooliklassidele. Toimusid erinevad õpitoad – igal lapsel õigus saada kvaliteetset koolieelset haridust, kus õppimise missaalis on võimalik teha koopiaid, printida siinkohal suur tänu nende läbiviijatele Annika lähtepunktiks on lapse kogemused, huvid ja oskused. Lapsed kaa- ja skaneerida, lugeda ja laenutada uuemaid Saarele, Terje Evisalule ja Krista Kumbergile. satakse tegevuste planeerimisse, elluviimisesse ja hindamisse. Lastel perioodikaväljaandeid. Muusika- ja videotoas Raamatukogu teavikuid saab otsida, on õigus mängida, õppida uusi asju ja olla aktiivne osaleja. saab vaadata videoid ja kuulata muusikat. reserveerida ja pikendada interneti teel Oluliseks peetakse elukohajärgse kooli põhimõtet, koostööd Raamatukogu ruumides on tasuta WIFI. e-kataloogis https://raplamaa.webriks.ee/. Soovime raamatukogu tööka kollektiivi lastevanemate ja erispetsialistidega, pedagoogilisi ja struktuur- Möödunud aastal toimus raamatukogus E-kataloogi saab sisse logida ID-kaardi või poolt meeldejäävaid lugemiselamusi! seid toetusmeetmeid. Õpetajate täiendkoolituses pannakse rõh- 27 kultuuriüritust, sh loengud, kohtumi- kasutajatunnuse ja parooliga. Kohila raa- Kristiina Bender ku vanemate juhendamisele, soome keele õpetamisele teise kee- sed kirjanikega, näituste avamised, õpitoad. matukogus on võimalik üürida ka ruume Kohila raamatukogu juhataja lena ning erinevate keele- ja kultuurirühmade ettevalmistavale 2017. aastal käisid Kohila raamatukogus külas ürituste ja koolituste korraldamiseks. õpetusele. Kõige sellega, millega alustatakse lasteaias, jätkatakse sujuvalt edasi koolis. Kasutatakse kultuuritõlke, kes abistavad lapsevanemaid, lasteaia- ja kooliõpetajaid. Hageri raamatukogu rõõmustab Helsingi Linnulaulu lasteaed on üks linna suurimaid lasteaedu, lugejaid nii lähedalt kui ka kaugelt! saime seal hea ülevaate keelekümblusest. Lasteaias kasutatakse ära õpetajate andekus ja oskused. Kõik, mida laps vajab, saab ta 2017. aasta oli raamatukogule väga tegus, 330 lugejast 113 olid oma lasteaiast. Tegevused toimuvad väikestes gruppides, rühma- lapsed ja see tähendab, et Hageri lapsed loevad raamatuid! Lap- ga saadakse päeva jooksul kokku vähe. Mehi on lasteaias tööl nii sed külastasid raamatukogu 1540 korral ning laenutasid kokku õpetajate, hoidjate kui ka abilistena. Rahaliselt toetatakse riikli- 1980 raamatut. Täiskasvanute külastusi oli küll kolm korda roh- kult pigem vanemaid, kellel käivad lapsed lasteaias. kem ning laenutati ka rohkem, kuid võib siiski öelda, et laste Päev Soomes oli pikk ja õpetlik. Külaskäik avardas silmaringi, huvi paberraamatute vastu pole kadunud. arendas arusaamu mitmekultuurilisusest ja pani mõtlema meie Rõõmustav on ka see, et kuigi paljudes väikestes külaraamatu- haridussüsteemi ning alushariduse olukorrale. kogudes jääb lugejaid üha vähemaks, on meie lugejate arv aastate jooksul pidevalt kasvanud. Lea Rau Meil on hea koostöö Sutlema lasteaiaga, oleme alati oodatud laste- Sutlema Linnupesa le raamatuid ette lugema. Samuti on meil väga hea koostöö Hageri lasteaia õppealajuhataja klasside õpetajate ja õpilastega. Korraldame lastele raamatukogutun- de, tutvustame uut lastekirjandust ja toetame igati laste lugemishuvi. Nii võibki öelda, et külvame tasapisi lastesse lugemishuvi, mis- Jätame jälje tõttu külastavad lapsed tihti raamatukogu ja leiavad omale ikka raamatu, mis huvi pakub. Eesti kultuuripärandisse Meeldivate kohtumisteni Hageri raamatukogus! Eesti Vabariik tähistab 24. veeb- Anneli Vesiallik, ruaril 100. sünnipäeva. Hageri raamatukogu juhataja Prillimäe Põnnipere lasteaed soo- vib juubeliaasta raames koguda las- teaiast mälestusi ja jätta sellega jälg Soome-Eesti küladevaheline Eesti kultuuripärandisse. videoklippide konkurss Meie lasteaed on tegutsenud alates 1961. aastast. Algselt kandis lasteaed Salutaguse sovhoosi lastepäevakodu nime, nüüd tegutse- Nurmijärvi vald – Raplamaa kauaaegne partner Soomest –, Nur- me Prillimäe Põnnipere lasteaia nime all. mijärve piirkonna LEADERi tegevusgrupp Emory ja Raplamaa LE- Kutsume kõiki lasteaia vilistlasi, endiseid ja praeguseid ADERi tegevusgrupp Raplamaa Partnerluskogu korraldavad ühiselt töötajaid jagama meiega oma mälestusi. Soome Vabariigi ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise üri- Palun pange kirja, kuidas olite meie lasteaiaga seotud: nimi, vi- tuste raames konkursi parimale külaelu kajastavale videoklipile listlane või töötaja ning töötamise või lasteaias käimise periood. Videoklipi eesmärk on näidata tänapäevase Soome-Eesti küla Kirjutage meile, mida te lasteaias veedetud ajast mäletate. Teie elu-olu, ühiseid tegevusi külades, külade looduslikku keskkonda, meenutustest soovime lasteaia juubeliks koostada brošüüri. laste-ja noorte ettevõtmisi, külade kultuurile omaseid tegevusi, Oma mälestused saatke meile kas meiliaadressile ponnid@ nagu käsitöö, taidlus, talgud, külapäevad, pärimuslike tähtpäevade kohila.ee või postiaadressile Lasteaia tänav 7, Prillimäe alevik, tähistamine, vestlused külaelanikega. Kohila vald 79702, Raplamaa. Jälgige meie tegemisi ka lasteaia Video peaks näitama, kuidas maaelu Soomes ja Eestis muutub Facebooki lehel. ning edeneb, kuidas külades levivad uued kaasaegsed teadmised ning säilivad vanad pärimused. Videoklipi pikkus olgu 5–7 minutit. Videoklipile võiks võimalusel lisada kas subtiitrid või siis lugeda peale lühike ingliskeelne selgi- Alu Rahvaõpistus toimuvad tav tekst, kus tuua välja, millega on tegemist. 2018. aasta I poolaastal Videoklippides võib kasutada ka külades 2017. a. jooksul salves- tatud huvitavamaid tegevusi, ühendades need uute salvestusma- järgmised kursused: terjalidega. Konkursi eesmärk on valida välja 5 parimat videoklippi Eestist ja Lapsehoidja 240 h 01.03–12.04 1200 eurot Soomest, mida võiks esitada ühiselt laiemale avalikkusele ja massi- Lapse tugiisiku 180 h 12.03–12.04 1080 eurot meediavahenditesse. koolitus Parimate videoklippide koostajad sõidavad ühisele tutvumisrei- sile Soome, Soome parimate videoklippide kokkupanijad tulevad Sotsiaalhooldaja 320 h 27.02–20.04 1280 eurot aga vastukülaskäigule Eestisse. Raamatupidamine Videoklippide esitamise tähtaeg on 15. september 2018. 60 h 19.02–02.03 360 eurot algajatele Videoklipi võiks esitada kas külaselts või külaseltsi puudumisel ka Raamatupidamine lihtsalt külakogukond. Tähtis on siiski, et videoklipil oleks konkreet- 60 h 05.03–16.03 360 eurot ne autor ja esitaja. edasijõudnutele Videoklipid tuleb esitada Raplamaa Partnerluskogule. Arvutikursus 40 h 14.03–23.03 400 eurot Täiendav informatsioon e-posti aadressil [email protected] algajatele Koolituste sisuga saate tutvuda kodulehel: www.alurahvaopistu.ee Registreerimine tel 5374 7905; e-post: [email protected] 10 kohila valla ajaleht Nr 3 Veebruar 2018 Meie soovid täitusid Heategevusliku ettevõtmise panustasid ka kogudus ja asutu- „Avatud südamega” meeskond sed. Tänu lahketele annetajatele tänab kõiki inimesi, kes toetasid täideti peaaegu kõik Katikodu Katikodu ja Camphilli küla ela- ja Camphilli küla soovid ja tänu nikke! Need on kaks väga erilist uutele köögimasinatele on seal- kohta, kus elavad vaimupuu- sete inimeste igapäevane elu- dega täiskasvanud, kes vajavad olu nüüd tunduvalt mugavam. ööpäevaringset elukestvat tuge Ainult võimasin jäi Camphilli ja iseseisvalt oma eluga toime külale veel ostmata, kuid kor- ei tule. Selleaastase heategevus- raldusmeeskond loodab, et ehk Annetuste eest osteti palju vajalikku köögitehnikat kampaania eesmärk oli neid leidub ka tulevikus tublisid erilisi inimesi abistada ja ühtlasi abistajaid ja on võimalik ka see ka tuua nad meie kogukonnas unistus ellu viia. veidi rohkem esile. Nii mõnigi Suurt rõõmu valmistas tead- inimene kuulis Katikodust ja mine, et algatusega tuli kaasa se- Camphilli külast esmakordselt. davõrd palju inimesi. Kampaa- Kampaania meeskonnale an- niat kokku võttes ütleb Kairis, dis põgus tutvus erivajadusega et teda puudutab alati see, kui inimestega juurde indu ja taht- inimesed hoolivad. „On loomu- mist ka edaspidi heategevusse lik, et me hoolime oma lähedas- panustada. „Meil on nii vahvad test. Aga on inimesi, kes on veel erivajadusega inimesed! Nad on suurema südamega ja hoolivad siirad ja hea huumorimeelega,” ka oma kogukonnast. Hoolivad räägib ettevõtmise algataja Kai- kohast, kus nad ise elavad.” Kai- Kampaania vabatahtlik Eva Lillemaa pakib kogutud toidukaupu ris Kontus. ris usub, et inimesed, kes teisi Juba kolmandat aastat toimu- märkavad ja aitavad, on õnneli- asuvast poest. Pahkla Camphilli tevõtmiste õnnestumisele ning nud kampaania raames koguti kud inimesed. küla kudumistöökojas valmista- toetada Katikodu ja Pahkla väga suur hulk toidu- ja hü- Kuigi seekordne ettevõtmine takse aga vahvaid vaipu ja muid Camphilli küla elanike töiseid gieenitarbeid. Lisaks oli koos- sai läbi, saab väikeste tegude- käsitöötooteid ning küünlatöö- tegevusi. tatud nimekiri esemetest, mida ga Katikodu ja Camphilli küla kojas mesilasvahast küünlaid. Inimeste headus ja aitamise Katikodu ja Camphilli küla tegemistele kaasa aidata ka Ostes Kohila valla erivajadus- tahe tõi kõigi ettevõtmisega seo- väga vajavad. Esemete ostuks edaspidi. Näiteks saab osta Ka- tega inimeste endi valmistatud tud osapoolte südametesse soo- annetati korralik summa raha, tikodu elanike valmistatud käsi- tooteid, saab parimal moel kaa- just – südamlik tänu! peamiselt eraisikute poolt, aga töötooteid Kohilas Vabaduse 1B sa aidata nende igapäevaste et- Kristi Sarapuu Kas sinu kodus toimetab tulevikus robot? 22. novembril külastasid Põnni- füüsikareegli said lapsed kindlasti pere lasteaia vanemad lapsed Tal- selgeks, kuid sellest olulisem oli linnas Mektory tehnoloogiakooli kindlasti huvi tekitamine meh- töötuba „Loo oma Lego lugu“. haanika ja robootika vastu. Päev Õpitoa külastuse korraldas Krõlli hiljem lasteaias tehnoloogia aren- rühma tubli ja ettevõtlik lapseva- gu üle arutledes nimetasid lapsed nem, kes tuli meile parklasse vas- tegevusi, mis nad laseksid hea tu ja aitas suures majas õige koha meelega kodus robotil ära teha. üles leida. Meile tutvustati keeru- Töötoas osalemine meeldis kamaid Lego mudeleid, mille olid lastele väga ja sellest kasvas välja ehitanud koolilapsed ja täiskasva- idee soetada lasteaiale uusi Lego nud (jah, ka täiskasvanud käivad komplekte, et lapsed saaksid töötoas mängimas) ja seejärel toetas tegevusi tehnoloogiakooli tööna valmisid karusell, auto ja neist luua oma lugusid. läkski tegutsemiseks. Kasutades pedagoog. Nimelt ei ole õpitoas katapult. Pärast iga mudeli valmi- lõbusaid LEGO StoryStarteri olevad Legod tavalised, vaid ka- mist katsetati seadeldist, juhenda- Kristin Mäesalu ja komplekte sai iga meeskond luua sutatakse mitmekülgseid LEGO ja esitas küsimusi ja selgitas ehita- Katrin Raud just oma loo. Töötoas suunas ja Educationi komplekte. Ühise tu tööpõhimõtet. Mõne lihtsama Põnnipere lasteaia õpetajad. Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab arendavaid teraapiaid vajavaid lapsi Käesoleval aastal keskendub lapse muusika- ja ratsutamiste- on annetuste kogumine, et toeta- dane isik. Kui taotluse täitmisel SA TÜ Kliinikumi Lastefondi raapia eest ning võimaldab nende da järjepidevalt arendavaid teraa- tekib küsimusi, saab nõu ja abi põhikampaania „Üleannetus” ja lisaks ka füsio- ja tegevuste- piaid vajavaid lapsi kuni riiklikud küsida e-posti aadressil info@ muusika-, hipo- ehk ratsuta- rapeudi teenuse kättesaadavust vahendid pole piisavad, et neid lastefond.ee. Taotluse esitamise mis-, tegevus- ja füsioteraapiale, kodutingimustest, kattes teenuse aidata. Lisaks survestab Lastefond järgselt võetakse taotluse esitajaga mis mõjuvad raskelt haigetele lisamahu, mida riiklikest vahen- temaatikat ka riiklikul tasandil, ühendust, vajadusel täpsustatakse lastele arendavalt, parandavad ditest ei kompenseerita. Lisaks võttes eesmärgiks saada Sotsiaal- taotluses kirjapandut, konsultee- nende seisundit ja edendavad aitame vajaduse korral peredel kindlustusameti rehabilitatsioo- ritakse raviarsti(de)ga ning esita- lähtuvalt erivajadusest igapäe- hüvitada ka kulutusi, mis tekivad niteenuste nimekirja eraldi ka takse taotlus Lastefondi nõuko- vatoimingutes toimetulekut. seoses haige lapse transportimise- hipoteraapia ja muusikateraapia. gule toetusotsuse langetamiseks. Teraapiate eesmärk on erinevate ga ravi- või erihooldust pakkuva- Kampaania üks taustaeesmärk on Üleannetuse kampaania tipneb haiguse tõttu häirunud funkt- tesse asutustesse, arstide, terapeu- aga üles leida ka need Eesti lap- laupäeval, 10. märtsil toimuvate sioonide parandamine, arengu tide või spetsialistide juurde. sed, kes vajavad raviarsti kinni- üle-eestiliste heategevusürituste- toetamine ning lähtuvalt lapse Lastefondi esindajad nendi- tusel arendavaid teraapiaid, kuid ga kõigi 15 Eesti maakonna suu- erivajadusest igapäevatoimin- vad, et arendavate teraapiatega kellele on need tänaseni kättesaa- rimates kaubakeskustes. Ülean- gutes toimetuleku edendamine. seonduv temaatika on jõudnud matuks jäänud seoses liiga kauge netuse perepäevadel pakutakse Riiklikud vahendid ei ole aga haripunkti ja tulenevalt suurest elukohaga keskusest või riiklikult osalejatele võimalust erinevatel piisavad, et tagada kõikidele ras- abivajadusest on tõstatunud piiratud rahalise mahu tõttu. viisidel meelt lahutada, meele- kelt haigetele lastele järjepidevalt probleem, mida heategevusor- Abi saamiseks tuleb täita taot- olukalt annetada ning tuntud vajalikke arendavaid teraapiaid. ganisatsioon soovib lahendada. lusvorm, mille leiab Lastefondi artistide kontserte nautida. Lisaks on erinevate terapeutide Hetkel toetab heategevusfond kodulehelt (www.lastefond.ee/ Raplamaal toimub perepäev kell teenuseid keeruline saada lastel, 17 arendavat teraapiat vajavat abivajajale) ning saata see koos 11:00-14:00 Rappeli keskuses. kes elavad maapiirkonnas või last, kuid arstidelt ja terapeuti- vajalike lisadokumentidega Üritusel esinevad Artjom Savits- kellel ei ole mingil muul põhju- delt saadud infole tuginedes on e-posti aadressile eveli.ilves@las- ki ja Eleryn, päeva juhib Robert sel võimalik käia teenusel. Seega erinevaid arendavaid teraapiaid tefond.ee. Taotluse saab esitada Rebel ning kohal on ka vahvad aitab Lastefond raskelt haigeid vajavaid lapsi oluliselt rohkem. nii lapsevanem ise kui ka arst, muinasjututegelased, näomaali- lapsi kasvatavatel peredel tasuda Kampaania peamine eesmärk sotsiaaltöötaja või perele lähe- ja ja õnneloos. Nr 3 Veebruar 2018 kohila valla ajaleht 11 Koolinoorte talvelaager Lõuna-Eestis MÄLUMÄNG KOGUB TUURE Kohila valla mälumängu 2017/2018. hooaeg on hoogsalt käi- Juba seitsmendat aastat järjest ma läinud: toimunud on juba viis vooru. Novembri ja detsembri on Kohila noortel võimalus osa- mängudes osales rekordiline arv võistkondi – lausa 11. Põhiline leda Lõuna-Eestis toimuvas kol- mõõduvõtt käib siiski kaheksa võistkonna vahel. Kevadel selgub, mepäevases talvelaagris, et nau- kes neist on Kohila valla parimad. tida talvega seotud spordialasid. Kiidaksin eriti neid võistkondi, kes pole saanud osaleda igas Selle aasta laager oli nii mit- melgi põhjusel eriline. Esmalt voorus, aga tulevad jälle ja panevad oma teadmised proovile, täitus laagri nimekiri väga kiirelt on entusiastlikud ja täis optimismi. Ega ükski tarkusetera siin juba septembris, teiseks võtsime mööda külgi maha jookse. Faktiteadmistele vastukaaluks võib riski ja läksime laagrisse kahe edu tuua hoopis oskus õiges suunas loovalt mõelda, tuletada bussiga ehk 62 lapsega. Kolman- ja julgelt arvata. daks avanes võimalus treenida Küsimused on kokku pannud Tenno Sivadi ja neid on igat mas- Aivar Rehemaa juhendamisel. ti, nii meilt kui ka mujalt maailmast, lisaks iga kord ka Kohila Talvelaagri kuupäevad tuleb valla paikade, sündmuste või inimeste kohta. Mängus on pinget paika panna juba septembris ja elevust ning vahel ka enda kirumist, kui õige vastus ekraanile projekti kirjutamise ajal. Sel ajal ilmudes ahhaa-efekti kaasa toob. Ikka selleks, et oleks huvitavam on aga väga keeruline ennusta- Lapsed olid õnnelikud, et nad Talispordimuuseumis võisid Pärast lõunasööki pakkisime ja lõbusam. Tähtis pole võit vaid osavõtt! da, millisel nädalalõpul oleks said suusatamist nautida. Kui lapsed proovida laserpüssist asjad bussi, tänasime kõiki, kes Meie parimad lähevad osalema ka Rapla maakonna XXVI tali- mõttekas minna ja millal on oli aeg lõpetada, siis ütles nii laskmist – said kogeda, kuidas Piiril meiega tegelesid ning sõit- mängude mnemoturniirile. lund. Oleme siiamaani jäänud mõnigi, tuleme homme tagasi, tunnevad end laskesuusatajad sime Tartusse. Pärast 5. vooru on mängu tulemustabel selline: kindlaks jaanuarikuu viimasele nii mõnus on. Kahjuks tagasi tiirus. Kokkuvõttes olid tiirus Tartus oli esimene peatus nädalalõpule. kiireimad õpetajad Elerin ja spordimuuseumis. Küll seal oli Sellel aastal oli noorim osaleja minna ei saanud, sest meil olid põnev! Kes soovis, sai proovi- 1. klassi Miina ja vanim õpila- järgmiseks päevaks hoopis uued Veronika. Enamik lapsigi said da erinevaid spordialasid, olla ne 9. klassi Laura. Ülejäänud tegemised plaanitud. viiest viis punkti ja nn trahvirin- kommentaator laua taga või teha 60 last jäid oma vanusega nen- Kell 19 ootas meid soe toit Pii- gile minema ei pidanud. Lisaks intervjuud. Uudistamist oli pal- de vahele (suur osalejate arv oli ri spordi- ja puhkekeskuses. Pii- said lapsed uudistada muuseu- ju, aga kuna meid ootas ees veel 6. kassidest). Seekord oli meil ril said lapsed teada, kes kellega mis olevaid eksponaate. üks külastus, siis jäi mõnel lapsel kaasas ka juba lapsi, kes ei õpi tuba jagab ja mis neid veel nen- Aivar Rehemaa tegi lastele avastamist ka veel edaspidiseks. Kohila gümnaasiumis. Saatja- de kahe järgneva päeva jooksul murdmaasuusatamise algõpe- Järgmiseks käisime uudistamas teks olid Leo Hansar (olnud ees ootab. Oli mida oodata. tust: rääkis sellest, kuidas või- tagurpidimaja. Vot see oli koge- kaasas kõik 7 aastat ja juhen- Kell 00.10 käisime juhendaja- malikult pikalt libiseda, milline mus, seda tasub kõigil proovida. danud lapsi), Elerin Kaselt, tega öörahu kontrollimas ja leid- on kõige õigem asend laskumi- Meie kõik laagilapsed ja juhen- Veronika Paletzky, Rene Allert sime majadest noorte läbimärjad seks ja kuidas saada kiirelt püsti, dajad proovisid ja jäid hilisema- ja Merike Tiidrus. Meid sõi- jalanõud. Korjasime need kokku kui oled kukkunud ning jalad te fotodega väga rahule. See oli dutas Algera OÜ ehk Toomas ja viisime sauna kuivama. Hom- on läinud sõlme. Aivar ei suut- laagrile tõeliselt vinge punkt. ja Aldis Toome. Toetajaid oli mikul oli lastel paanika – nende nud ära imestada, kui tublid AITÄH kõikidele lastele ja laste- seekord palju: Kohila vallavalit- jalanõud on kadunud. on meie lapsed. Nad saavad ju vanematele! Te olite supertublid, sus, Kohila Vineer OÜ, Kohila 2. päev suuskadele väga harva. et usaldasite meid ja meie laagrit. gümnaasium, Otto Ehitab OÜ, Reede hommikul oli 8.30 ära- Pärast suusatamist ja muuseu- AITÄH kõikidele saatjatele – Kristo Kurjama, MTÜ Gaudeo. tus. 25 minutit hiljem olid kõik mi külastust suundusime Ote- teiega oli puhas rõõm laagris olla. Järgmine Kohila valla mälumäng toimub 28. veebruaril valmis hommikuvõimlemiseks pää suusahüppetorni. Kahjuks 1. päev AITÄH kõikidele toetajatele – kell 19 Hageri rahvamajas. ning seejärel hommikusöögiks. ei näinud me treeningut, aga Hakkasin juba öösel mõtle- ilma teie abita poleks laagrit saa- Ilm oli … märg ja nii otsus- vaateplatvormile oli niisama ka ma, et mis saab – õues ladistab nud teha, sest osalustasu oleks KIHELKONDLIK mälumäng tasime, et hommikul me õue ei huvitav minna ja ümbrust uu- vihma ja meie peame olema olnud laste jaoks liiga kallis. Hageri kihelkonna aladel on mälumängu mängitud läbi ae- terve päeva Kuutsemäel. Aga lähe – hoiame jalanõud kuivad distada (kuigi väga kaugele ei AITÄH Kuutsemäe, Piiri gade. Mälumäng on au sees kõikides valdades, kuid veel mitte ega muretsemisest kasu ei ole, õhtusteks tegevusteks. Meie näinud, sest oli udu). spordi- ja puhkekeskus, talis- kunagi ei ole toimunud vaimujõu piikide ristamist kihelkonna pakkisime asjad bussidesse ja aega sisustas Sander Lember Seejärel suundusime Otepää Winterplace’i. Seal said lapsed pordimuuseum, Aivar Rehe- egiidi all. Nüüd on see teoks saamas. asusime Kuutsemäe poole teele. Piiri puhke- ja spordikeskusest. maa, spordimuuseum, Tagur- Kohapeal käisime õpetaja Leoga Lastele korraldati lauatennise kaks tundi lumerõngaga sõita ja KIHELKONDLIK MÄLUMÄNGU-lahing toimub 8. april- kelgutada. Aeg kulus lennates. pidimaja, Otepää Winterplace, olusid uurimas ja otsustasime, turniir, samuti said nad proovi- Otepää suusahüppetorni rah- lil kell 12 Ruila spordihoones. Saal mahutab palju, seepärast jääme terveks päevaks ning saa- da lauajalgpalli ning võimaluse Pärast õhtusööki toimusid oodatakse igast külast või piirkonnast osalema vähemalt 4-liik- disko ja vabaajategevused oma vas, et meid vastu võtsite ja mei- me hakkama. Varustuse laenu- joonistada Piiri laagrist üks pilt. le elamusi jagasite. melist võistkonda. Registreerimine: Maria Saarna, tel 5358 4881. majades/tubades. tuseks ja saabaste jalga saami- Välja toodi ka male ja kabe ning AITÄH, Toomas Toome, et MÄLUMÄNG EV 100: Rapla maakonna XXVI talimängude muud põnevad lauamängud. seks kulus terve tund ja selleks 3. päev meid sõidutasid. mnemoturniir toimub laupäeval, 10. märtsil kell 14–16 Valtu Pärast lõunasööki ootas Kolmanda päeva hommiku- ajaks oli ka vihm otsustanud, et AITÄH, MTÜ Gaudeo – tänu seltsimajas. Info Aivo Sildvee, tel 510 9491. ei kiusa meid ja lõpetas sadami- meid Otepääl Aivar Rehe- söögi järel ootas lapsi ees ketta- teile sain projekti kirjutada. se. Nüüd tuli ainult halvimast maa ja murdmaasuusatamine. golf. Esmalt koolitus ja siis läk- Kohtumiseni! parim võtta ja nautida. Umbes Lapsed jagunesid kahte grup- sid edasijõudnud rajale punkte 30 last suundus mäesuusatami- pi – ühed suusatama, teised püüdma, algajad jätkasid aga Merike Tiidrus se algõppe koolitusele ja teised talispordimuuseumi ning tun- koolitusega. Kokkuvõttes võitis Kohila gümnaasiumi (edasijõudnud) otse mäele. nikese pärast toimus vahetus. kettagolfi Erkko Villem Tomson. klassiõpetaja

EELK Hageri Lambertuse koguduse teated

Neljapäev, 22. veebruar. Pühapäev, 4. märts EV100 kontsert-etendus kirikus 12.00 jumalateenistus, armulaud. Teenib diakon 18.00 Kohila mõisakooli kontsert-etendus Erkki Juhandi. Orelimuusika, organist Mai Mänd „PÕLVEST PÕLVE“ Pühapäev, 11. märts Laupäev, 24. veebruar. 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas EV100 kontsert-tänujumalateenistus 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas 12.00 iseseisvuspäeva tänujumalateenistus. 12.00 jumalateenistus, armulaud. Laulab koguduse Laulavad kammerkoor Lambertus ja koguduse lastekoor segakoor, mängib pasunakoor Laupäev, 17. märts. Leerikursuse algus Pühapäev, 25. veebruar 10.00 leeritunnid kogudusemajas, 2 tundi 10.45–11.45 raamatukogu kogudusemajas Pühapäev, 18. märts 12.00–13.15 pühapäevakool kogudusemajas 10.30 kuulutusetund kirikus 12.00 jumalateenistus, armulaud. Jutlustab Sääksmäe 12.00 jumalateenistus, armulaud. koguduse vaimulik Juha Valkama, Soomest. Laulab kammerkoor Lambertus Tromboonil mängib Ervin Aigro, orelil Mai Mänd

Jumalateenistused Hageri kirikus igal pühapäeval kell 12 Täpsem info koguduse kodulehel http://www.eelk.ee/hageri/ 12 reklaam Nr 3 Veebruar 2018

kuulutused Timberstock OÜ ostab rohke lehtpuuga metsakinnistuid ja raie­õigust. Küsi pakkumist [email protected]. Tel 507 1150 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel 504 5215, 514 5215, [email protected]. Lõhutud küttepuude müük. Telli varakult ja võidad hinnas! Küsi pakkumist! Tel. 5192 2723, 600 5323, Holmes&Meyers. Tähtajatult üürile anda 3-toaline renoveeritud korter Järlepas. Kohila 15 min, Rapla 20 min, Tallinn 30 min autosõidu kaugusel, asfaltteed. Kuldne Börs: 80668167, tel 5669 3138. Teenus: Ohtlike puude langetamine. 5663 2968; 5340 2068 Rapla Tarbijate Ühistu pakub alalist tööd TRANSPORDI- TÖÖLISELE.Info tel 485 5444 või 5860 2921 või saata CV aadressil [email protected]. Jaama kohvik (raudteejaamas) otsib kohusetundlikku ja positiivset teenindajat. Tööle asumine niipea kui võimalik. Lisainfo kohvikust või saada pildiga CV aadressil [email protected]. MAJA ehitamine koos kõigi lahendustega, projekteerimi- ne, kasutusluba 53 529 476 email: [email protected] Ostan sõidukorras auto, võib olla ka vene auto. Võib olla ka ilma ülevaatuseta. Vormistamine ARK lepinguga kohapeal. Tel 5819 0200, [email protected]

Töökas ja sõbralik oli su hing, puhkama, puhkama kutsuti sind. Meie hulgast on lahkunud lugupeetud Aespa kogukonna liige Avaldame kaastunnet Koidule kalli abikaasa, Avaldame kaastunnet Anu Rauale lastega kalli AGNES IVO KALJUSTE EMA ja PUNNISE Avaldame südamlikku VANAEMA kaotuse puhul. kaastunnet omastele. kaotuse puhul. Virve ja Arvo, Sõbrad Aespalt Töökaaslased Põnnipere lasteaiast Merle ja Meelis, Sirje.