DOCSLIB.ORG

Jahipiirkonna Kasutusõiguse Loa Vorm" Lisa

Total Page：16

File Type：pdf, Size：1020Kb

Download full-text PDF Read full-text

Load more

Keskkonnaministri 19.07.2013. a määrus nr 56 „Jahipiirkonna kasutusõiguse loa vorm" Lisa JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LOA VORM JAHIPIIRKONNA KASUTUSÕIGUSE LUBA nr L-13 Massu, JAH1000216 (jahipiirkonna nimi) 1. Jahipiirkonna kasutaja andmed: 1.1. Jahipiirkonna kasutaja nimi Massu Jahiselts 1.2. Registrikood 80089925 1.3. Aadress Kõmsi, Hanila vald, 90102 Läänemaa 1.4. Esindaja nimi Viljar Raja 1.5. Kontaktinfo Telefoni number 4772299; 56662165 Faksi number E-posti aadress [email protected] 2. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa andja: 2.1. Asutuse nimi, regioon Keskkonnaamet 2.2. Registrikood 70008658 2.3. Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn 2.4. Loa koostanud ametniku nimi Ivar Marlen 2.5. Ametikoht Jahinduse spetsialist 2.6. Kontaktinfo Telefoni number 4636821,53040354 Faksi number 4636830 Elektronposti aadress [email protected] 3. Jahipiirkonna kasutusõiguse loa: 3.1. kehtivuse alguse kuupäev 01.06.2013 3.2. Loa andja Nimi/Allkiri Kaja Lotman Ametinimetus Regiooni juhataja 3.3. Vastuvõtja Nimi/Allkiri Viljar Raja Ametinimetus Massu Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees 3.4. Luba on kehtiv 31.05.2023 kuni 3.5. Vaidlustamine Käesolevat jahipiirkonna kasutusõiguse luba on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle tea tavaks tegemisest arvates, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduse sätestatud korras või esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4. Seadusest või kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjast tulenevad piirangud ja tingimused: 4.1. Objekti Kiili merikotka püsielupaik, Sillukse merikotka püsielupaik, Võigaste merikotka püsielupaik. LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10, § nimetus/ 50 lg 2 p 2, lg 5 ja 5¹ ning § 53 lg 1 ja Keskkonnaministri 21.07.2010 määruse nr 33 § 4 lg 3 p1 ja lg 5 lähtuvad piirangu kirjeldus piirangud: • Kiili, Sillukse ja Võigaste merikotka püsielupaikades on inimeste viibimine ja jahipidamine keelatud 15. veebruarist 31. juulini. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.2. Objekti Kiili kanakulli püsielupaik. LKS §14 lg 1 p 6 ja p 10, § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja nimetus/ kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut piirangu kirjeldus väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 1/2 4.3. Objekti Puhtu-Laelatu LKA. Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määruse nr 18 § 4 lg 3 p 1 ja 2, § 5 lg 1 p 6 ja 7, ning LKS § 14 lg 1 p nimetus/ 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on lubatud jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini mingi, kähriku, rebase, piirangu kirjeldus hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks ja 1. aprillist 15. maini rebase- ja kährikujaht laidudel. • Jahipidamisel on keelatud püüniste kasutamine, välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks. • Kaitsealal on keelatud ajujaht, välja arvatud kevadine rebase- ja kährikujaht laidudel. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.4. Objekti Käpaliste Esivere püsielupaik. LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 ning § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, nimetus/ püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta piirangu kirjeldus anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.5. Objekti Mõisaküla panga hoiuala, Puiskarjamaa hoiuala, Väinamere hoiuala, Kuke-Kiili hoiuala, Poanse hoiuala ja Karuse- nimetus/ Linnuse hoiuala. LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse piirangu kirjeldus üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 4.6. Objekti Nahkhiirte Hanila püsielupaik. LKS § 14 lg 1 p 6 ja 10, § 53 lg 1 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas nimetus/ ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut piirangu kirjeldus väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. • Täpne elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. 4.7. Objekti Matsalu rahvuspark. Vabariigi Valitsuse 05.05.1997 määrusest nr 94 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri nimetus/ kirjelduse kinnitamine” ja LKS § 14 lg 1 p 6 ja p 10 lähtuvad piirangud: • Kaitsealal on keelatud ajujaht ning püüniste piirangu kirjeldus (välja arvatud eluspüügi püünised mingi püüdmiseks) kasutamine jahipidamisel ulukite arvukuse reguleerimiseks. • Kaitseala sihtkaitsevööndites ning Matsalu siselahe ja roostike sihtkaitsevööndi mandriosas on lubatud jahipidamine mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks 1. novembrist 28. (29.) veebruarini. • Kaitseala piiranguvööndis on lubatud jahipidamine mingi, kähriku, rebase, hundi ja metssea arvukuse reguleerimiseks 1.juulist 28. (29) veebruarini. • Matsalu metsa sihtkaitsevööndis metsakvartali 130 eraldistes 17 kuni 21, metsakvartali 131 eraldistes 8 kuni 23, metsakvartali 134 eraldistes 5 kuni 7, metsakvartali 135 eraldistes 1 kuni 5 ja Keravere sihtkaitsevööndi kvartali 47 eraldistes 8 kuni 13, kvartali 48 eraldistes 6 kuni 14, kvartali 53 eraldistes 1 kuni 8; kvartali 54 eraldistes 1 ja 2; kvartali 59 eraldistes 3, 4 ja 8 on keelatud inimeste viibimine kaitseala valitseja nõusolekuta 1. märtsist kuni 1. septembrini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. • Kaitseala loodusreservaadis jahiulukite arvukust ei reguleerita. • Kaitsealal on keelatud liiklemine vee-mootorsõidukitega, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks. • Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. 5. Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused. 1 1 Jahiulukite teadusuuringute korraldamisega seotud piirangud ja tingimused seatakse vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele. 6. Jahipiirkonna kasutusõiguse loale on lisatud: 6.1. Jahipiirkonna Massu jahipiirkond: piirikirjeldus Massu jahipiirkonna piir kulgeb Aaviku tee ja Tuudi–Saastna tee ristumiskohast mööda Tuudi–Saastna teed ristumiseni Poanse–Järise teega; edasi mööda Poanse–Järise teed kuni Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteeni, jätkudes mööda Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteed Männiku kraavini ja mööda Männiku kraavi Karuse–Kunila teeni; Männiku kraavi ja Karuse–Kunila tee ristumiskohast mööda Karuse–Kunila teed ristumiseni Karuse–Kalli maanteega; ületades maantee kulgeb edasi mööda Lõo kraavi Uustalu kraavini; seejärel mööda Uustalu kraavi kuni Rame laheni; Rame lahte jõudes kulgeb piir sirgjooneliselt punktini koordinaatidega x=6492939, y=474791, sealt sirgjoonena punktini koordinaatidega x=6491972, y=474472, sealt punktini koordinaatidega x=6491419, y=474517, sealt piki rannikut 200 meetri kaugusel rannajoonest mere pool kuni punktini koordinaatidega x=6491461 ja y=471249; seejärel piki pinnasteed kuni kõrgepingeliinini; edasi mööda kõrgepingeliini kuni Tammi teeni; seejärel mööda Tammi teed kuni Tammi tee ja Puhtu tee ristumiskohani, jätkudes mööda Puhtu teed kuni Linnamäe teeni; mööda Linnamäe teed kuni Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteeni, suundudes mööda Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare maanteed Risti poole kuni teetruubini koordinaatidega X=6494662, Y=473189; seejärel mööda kraavi loodesse kuni Mõniste laheni ja edasi piki rannikut (jahipiirkonna juurde kuulub koos laidudega mereakvatooriumi osa, mis ulatub 200 meetri kaugusele rannajoonest) kuni Salmi lahes asuva Kasevälja kraavi suudmeni; mööda Kasevälja kraavi kuni Meelva–Matsalu teeni, jätkudes mööda Meelva–Matsalu teed ristumiseni Tuudi–Saastna teega ja seejärel mööda Tuudi–Saastna teed kuni ristumiseni Aaviku teega. Massu jahipiirkonna koosseisu kuuluvad Maielaid, Kõbajalaid, Kingissepalaid, Papilaid, Tiirurahu ja Merikajakarahu. 6.2. Jahipiirkonna http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=JAH1000216&mount=view kaart 2/2.
Recommended publications
  • Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    Asustust Ja Maakasutust Suunavad Keskkonnatingimused

    LÄÄNE MAAVALITSUS LÄÄNE MAAKONNAPLANEERINGU TEEMAPLANEERING ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED HAAPSALU 2005 Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused SISUKORD lk 1. EESSÕNA______________________________________________________3 2. ASUSTUST JA MAAKASUTUST SUUNAVAD KESKKONNATINGIMUSED____5 2.1. Väärtuslike maastike säilimise ja kasutamise tingimused__________________5 2.1.1. Väärtuslikud kultuur- ja loodusmaastikud_______________________________5 2.1.2. Väärtuslikud linnamaastikud_________________________________________7 2.2. Rohelise võrgustiku säilimise ja kasutamise tingimused___________________8 3. LÄÄNEMAA VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD___________________________10 3.1. Neugrundi madalik_________________________________________________10 3.2. Osmussaar________________________________________________________11 3.3. Lepajõe – Nõva – Peraküla – Dirhami_________________________________13 3.4. Vormsi___________________________________________________________15 3.5. Ramsi – Einbi_____________________________________________________16 3.6. Kadarpiku – Saunja – Saare_________________________________________18 3.7. Hobulaid_________________________________________________________19 3.8. Paralepa – Pullapää – Topu__________________________________________20 3.9. Palivere__________________________________________________________22 3.10. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe – Võnnu – Ridala_________23 3.11. Ridala__________________________________________________________24 3.12. Koluvere – Kullamaa_____________________________________________26
  • Lihula Valla Terviseprofiil

    Lihula Valla Terviseprofiil

    Lisa 1 Kinnitatud Lihula Vallavolikogu 28.10.2010 määrusega nr 24 Lihula valla terviseprofiil 2010 1 Sisukord Sisukord 1. Üldandmed ...................................................................................................................................... 3 1.1. Lihula valla asend, pindala, haldusjaotus .......................................................................... 3 1.2. Rahvastik ........................................................................................................................... 3 1.3. Lihula valla loomulik iive .................................................................................................. 7 1.4. Lihula valla eelarve ............................................................................................................ 7 2. Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused ...................................................................................... 9 2.1. Tööturu olukord ja toimetulek ........................................................................................... 9 2.2. Tööpuudus, igapäevane tööalane ränne ............................................................................. 9 2.3. Sotsiaalhoolekanne ......................................................................................................... 10 2.4. Sotsiaalselt vähevõimekate suur arv ................................................................................ 12 3. Kogukonna tegevused ja kaasamine ............................................................................................
  • Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025

    Hanila Valla Arengukava 2014 – 2025

    HANILA VALLA ARENGUKAVA 2014 – 2025 Hanila vald, Lääne maakond September 2014 Sisukord SISUKORD ........................................................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................... 3 1. HETKEOLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE JA PEAMISED JÄRELDUSED .............. 4 2. STRATEEGIA ............................................................................................................................................ 10 2.1. BAASRESSURSID JA VÄÄRTUSED ................................................................................................................... 10 2.2. VISIOON JA MISSIOON ....................................................................................................................................... 10 2.3. STRATEEGILISED EESMÄRGID ........................................................................................................................ 11 2.3.1. Tugev ettevõtlus ................................................................................................................................................. 11 2.3.2. Kättesaadavad avalikud teenused .............................................................................................................. 11 2.3.3. Aktiivne kogukond ............................................................................................................................................
  • Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and Recreation Economy Development Plan for the Matsalu Sphere of Influence for Years 2004-2007

    Tourism and recreation economy development plan for the Matsalu sphere of influence for years 2004-2007 Collaborative partners: Hanila, Koonga, Lihula, Martna, Ridala and Varbla municipalities, Matsalu Nature Park, State Forest Management Centre, Haapsalu Turism Association and ERKAS Lihula 2004 1 TABLE OF CONTENTS 2 INTRODUCTION 3 Methodical principles4 Fundamental concepts 4 AUDITING OF TOURISM RESOURCES 7 General characterisation of the region 7 Natural resources 11 Activities 11 Cultural and historical resources and activities 12 Tourism-specific and supportive service 12 ANALYSIS OF DEVELOPMENT EXPECTANCY 14 Tourism trends in Europe 14 Portfolio of clients, currently visiting the region 15 Most important positive and negative development trends 17 Portfolio and potential development trends of expected visitors 18 SWOT analysis results 20 DEVELOPMENT STRATEGY 2004-2007 22 Vision and objectives of development 22 Principles of implementation of the development plan 24 Course of action and activities, connected with the objectives 24 Involvement of the local development plan with national and regional plans 26 Annex 1. Members of the working group 29 Annex 7. SWOT analysis of the local tourism and recreation business 31 2 INTRODUCTION Tourism is considered to be one of the biggest branches of economy in the world. In Estonia tourism economy makes up 8,2% of the Gross Domestic Product and 8,2% of employment (Statistikaamet 2003). In 2000 turnover of tourism services was about 11,5 billion EEK, while internal tourism was making up 3,4% or 400 million EEK (Statistikaamet 2004a) In 2003 there were 3,37 million foreign visitors visiting Estonia, 42% of whom (i.e.
  • Tiitelleht Ja Sisukord

    Tiitelleht Ja Sisukord

    Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaade pindala muutused II maailmasõja järgsel perioodil Mikk-Erik Saidla Juhendaja: PhD Anneli Palo Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Osakonna juhataja: Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Puisrohumaad ......................................................................................................................... 4 1.1. Puisniidu mõiste .............................................................................................................. 4 1.2. Puiskarjamaa mõiste ........................................................................................................ 4 1.3. Puisrohumaade tähtsus looduskaitses ja hooldamine ...................................................... 5 1.4. Matsalu lahe lõunakalda puisrohumaad .......................................................................... 8 2. Materjal ja metoodika ........................................................................................................... 11 2.1. Uurimisala ..................................................................................................................... 11 2.2. Töö Maa-ameti arhiivis ................................................................................................. 11 3. Tulemused ...........................................................................................................................
  • MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    MEIE KOOL 165 Palju Õnne!

    METSKÜLA KOOLI LEHT Nr 81 AJALOO - ERI Aprill 2018 MEIE KOOL 165 Palju õnne! Ühel peaaegu kevadisel päeval läksime otsima ammuse koolimaja jälgi. Leidsime kunagise koolihoone asukoha ning uurisime selle ümbrust. Meie retke teejuhiks oli Metsküla kooli vilistlane ja suur sportlane, iga- aastase kooli parima sportlase preemia annetaja Arvo Asu. 2 Metsküla kooli leht 2018 Kuidas ma läksin kooli 100 aastat tagasi Aliide Asu (sündinud 1906. aastal) meenutab: Oma kooliteed Saastna Algkoolis alustasin l917. aastal II klassist. I klassis käisin Metsküla Tammiku koolimajas, mis asus Kooli Kivimäel, praeguse Kooli talu juures. See luteri usu kool suleti 1917. aastal ja ühendati vene õigeusu kooliga. 1934. aastal lammutati see koolimaja ära ja sellest ehitati praegune rahvamaja. Kahe erineva usuga kooli ühinemine tekitas tihti usutülisidki. Meelde on jäänud, et talupoegade lapsed olid kehvemalt riides kui mõisateenijate lapsed. Saastna Algkool oli algul 3klassiline ja sai hiljem 4klassiliseks. Olin esimene lend, kes lõpetas IV klassi. I klassis õpiti usuõpetust, eesti keelt, laulmist, matemaatikat ja ilukirja. II, III ja IV klassis olid igal aastal uued programmid, sest Vene tsaar kukutati troonilt ja tunniplaanist kadusid usuõpetus ja vene keel. Vene revolutsiooni ja I maailmasõja ajal oli sõjasündmusi ja põletamisi ka siin, Metskülas asus ratsaväeosa. Kord lendasid üle koolimaja kaks lennukit. Õpetaja lõpetas tunnid ja lahkus koos õpilastega koolimajast. Meelde on jäänud kolimine vanast koolimajast Metskülla uude koolimajja. Samas asub kool praegugi. Uus kool oli palju avaram ja valgem. Õpetaja Valeria Liigi juhendamisel loodi laulukoor, kes esines jõulupeol. Peol lugesid lapsed ka luuletusi. Mina lugesin seal Jakob Tamme luuletust "Kask”. Minu viis last on kõik õppinud Saastna - Metsküla Algkoolis.
  • Väinamere S-Osa

    Väinamere S-Osa

    Eesti lootsiraamat 2. osa Väinameri 2.1 Väinamere S-osa Uuendatud 01.09.2021 © Transpordiamet Kartograafia osakond Kolmas väljaanne veebruar 2015 (esmaväljaanne mai 2013) Eesti lootsiraamatus on kasutatud Maa-ameti fotosid Eesti lootsiraamatus on lingitud Joel Tammeti aeropanoraamidele www.estonia360.ee/sadamad/ Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse vastavalt navigatsiooniteabele, kord kuus kodulehekülg: https://veeteedeamet.ee/et/lootsiraamat KÕRGUSSÜSTEEM lootsiraamatus näidatud sügavused vastavad Balti 1977. a normaalkõrgussüsteemile BK77 ehk “Kroonlinna nullile”, välja arvatud kui on teisiti näidatud (BSCD2000EH2000) alates 2018. a algusest algas üleminek Baltic Sea Chart Datum 2000EH2000 (EVRS) ehk “Amsterdami nullile” https://veeteedeamet.ee/et/amsterdami-null NAVIGATSIOONITEAVE Veebirakendus Nutimeri https://gis.vta.ee/nutimeri/ Laevateede teepunktid: https://veeteedeamet.ee/sites/default/files/content-editors/Teepunktid.pdf Tallinn Raadio, ULL 1, 3, 5, 7, 20, 26, 27 ja KL 3310 kHz kell 02.33, 06.33, 10.33, 14.33, 18.33, 22.33 UTC Navigatsioonihoiatused Eesti vetes: https://gis.vta.ee/navhoiatused/et.html NAVTEX jaam: Tallinn tähis: F sagedus: 518 kHz eetriajad 00:50, 04:50, 08:50, 12:50, 16:50, 20:50 UTC www-o.sjofartsverket.se/en/Maritime-services/Maritime-Traffic-Information/Navigational-Warnings/NAVTEX/ Teadaanded Meremeestele: http://adam.vta.ee/teenused/tm/index.html Navigatsioonimärgid Eesti vetes: http://adam.vta.ee/teenused/info/dokumendid/list_of_lights/list_of_lights.pdf Talvine navigatsioon: https://veeteedeamet.ee/et/jaamurdetood-ja-talvine-navigatsioon riiklike jääteede rajamisega võidakse ajutiselt peatada Väinamerd läbiv laevaliiklus ETTEKANNE H ä i r e d n a v i g a t s i o o n i m ä r k i d e t ö ö s, o h t l i k u d o l u k o r r a d, õ i g u s r i k k u m i s e d telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] T u r v a i n t s i d e n t telefon +3726205665 fax +3726205766 e-post [email protected] 3 KORREKTUURID 2020 muudetud leheküljed: 12, 15, 20, 21, 28, 49 3.
  • Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika

    EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be
  • Management, Biodiversity and Restoration Potential of Salt Grassland Vegetation of the Baltic Sea: Analyses Along a Complex Ecological Gradient

    Management, Biodiversity and Restoration Potential of Salt Grassland Vegetation of the Baltic Sea: Analyses Along a Complex Ecological Gradient

    Management, biodiversity and restoration potential of salt grassland vegetation of the Baltic Sea: Analyses along a complex ecological gradient Dissertation zur Erlangung des Doktorgrades des Departments Biologie der Fakultät Mathematik, Informatik und Naturwissenschaften der Universität Hamburg Antonia Wanner aus Hannover Hamburg, 2009 Antonia Wanner Management, biodiversity and restoration potential of salt grassland vegetation of the Baltic Sea Index I Tables V Figures VII 1 Introduction 1 2 Study regions and sites 5 2.1 Climate, vegetation zones 5 2.2 Hydrology 7 2.2.1 Salinity 7 2.2.2 Flooding characteristics 8 2.2.3 Ice cover 10 2.3 Land rise and soils, development of salt grasslands 11 2.3.1 Land rise and soil development 11 2.3.2 Development of salt grasslands 11 2.3.3 Zonation 12 2.4 Salt grasslands: Distribution, decline and management (history) 13 2.4.1 Estonia 13 2.4.2 Schleswig-Holstein 14 2.4.3 Mecklenburg-Vorpommern 14 2.4.4 Northern Denmark 15 2.5 Overview of all study sites 16 Part 1: Impact of management on Baltic salt grassland vegetation: analyses along a complex ecological gradient 22 Introduction 22 3 Methods 27 3.1 Vegetation analysis 27 3.2 Characterisation of site conditions 27 3.3 Data analysis 30 3.3.1 Different measures of diversity 30 3.3.2 Species traits 31 3.3.3 Statistical analysis 33 I Antonia Wanner Management, biodiversity and restoration potential of salt grassland vegetation of the Baltic Sea 4 Results 37 4.1 Abiotic site conditions 37 4.2 Management history, ‚natural’ grazing 38 4.3 Vegetation structure
  • KARUSE Ehk COZZO Julius Ilves

    KARUSE Ehk COZZO Julius Ilves

    KARUSE ehk COZZO Julius Ilves „Lõuna Läänlane“, november 1990 Karuse muinaskihelkond oli olemas juba 13. sajandil. Muistset Cozzot on esimest korda mainitud 1218 aastal. Karuse piirid algavad Tuudi jõest ja Matsalu lahest ning ulatuvad Paatsalu jõeni, mille kihelkonna piiridesse kuulusid Saastna, Matsalu, Meelva, Järise, Kunila, Tuhu, Kinksi, Mäense, Voose küla. Kihelkond kuulus tervenisti ordule, sellepärast ongi Karuse surnuaeda maetud peaaegu kõik Lõuna-Läänemaa mõisnikud alates Rõude Stackelbergidest. Tegelikult peetakse ajaloos Cozzoks Karuse kihelkonna lõunapoolset osa alates Karuse kirikust, ehitatud 13 sajandi teisel poolel, ja Koti tammikust kuni Paatsalu jõeni. Karuse kirikusse arvatakse olevat maetud ordumeister Otto von Lutterberg, kes langes 1270. aastal Suure väina jääl lahingus leedulaste vastu. Kiriku juures on sajanditevanuseid ratasriste, vanu hauaplaate ning sarve meenutav hauatähis. Kui minna Koti kõrtsist Uplinna poole, kust kulges mööda seljandikku muinas-Eesti tee Pärnu ja Vatla suunas, võib tunda veel 13. sajandi hõngu. Arvatakse, et muistse Cozzo keskuseks oli Vatla linnus. 13. sajandi alguses oli nimetatud piirkond tihedasti asustatud. Cozzo iidsed külad olid Vatla, mainitud esmakordselt juba 1281, Nurmsi, Kiska , Torgu, Linnuse, Hõbesalu, Illuste, Koora, Õeküla, Pajumaa, Lõo, Nehatu, Muriste. Torgul olevat kaubelnud vene kaupmehed, tulles oma kaupadega Pärnust. 1320. a. müüs ordumeister Vatla, Nurmsi, Hõbesalu ja Koora Padise kloostrile. 1402. Sai uueks peremeheks Lihula klooster. Hõbesalu ja Paatsalu oma rikaste kalavetega oli ihaldatud koht. Vatlat on püütud seostada Heimsgringla saagas mainitud Adalsyslaga, kuhu olevat maetud Eestimaal langenud rootslaste kuningas Ingvar. Hea maine oli Karuse kihelkonnakoolil, kuhu ärksamad mehed püüdsid poegi õppima panna. Kaua aega juhatas kooli Karl Puusepp. Vatlas köidab tähelepanu restaureeritud fassaadiga koolimaja, mis asub 19. sajandi algul barokkstiilis ehitatud mõisahoones.
  • Hanila Piirkond

    Hanila Piirkond

    Hanila piirkond Endise Hanila valla alal (v.a. Virtsu alevik) paiknevad kinnistud, millistel asuvad ehitised on kantud ehitisregistrisse osaliselt või on ehitiste andmed puudulikud. Ehitise aadressi juures on märgitud probleemsete ehitiste arv. Esivere küla Vinni-1, Villa-Senta-1, Taskama-1, Suitsuaugu-1, Sepamaa-Kaarli-1, Ristikivi-1, Rehe-1, Rannamänniku-1, Pähklitooma-1, Puusliku-1, Pipsi-1, Lepiku-1, Küngu-1, Kõrgemäe-1, Kurevere karjäär-2, Kuke-1, Kongru-3, Annuse-2, Abaja-2, Pihelga-2 , Liisu-2 Hanila küla Uuetoa-1, Sepamardi-2, Sepa-3, Runni-1, Nurme-8, Möldri-2, Lepiku- 2, Käära-1, Kirikumõisa-2, Kastani-1, Hansu-1, Arudevahe-1, Aaviku-1 Karuse küla Tammela-5, Selja-4, Murru-1, Meistri-1, Mardi-1, Kurve-6, Karuse veski-1 Kaseküla Kaseküla-1, Tõngri-1, Papli-1, Liiase-1, Lauda-1, Kõlja-Juhani-1, Källe- Tooma-1, Kaseküla laut-1, Sõstra-2 Kause küla Võru-2, Uustalu-4, Saare-3, Kause sigala-1 Kinksi küla Põlma-2, Kooli-1, Kirsi-1, Karuse kirikumõis-1, Aasa-1 Kiska küla Oti-1, Liiase-4 Kuke küla Sära-1, Männi-1, Metsa-2, Kadariku-5, Hallika-3 Kõera küla Vanapere-3, Tuisu-2, Madise-Jaani-3, Kalme-1, Ailiaseme-2 Kõmsi küla Salumihkli-5, Salumetsa-3, Rehe-5, Otsa-6, Laiendi-4, Kuusiku-1, Sepa- 7, Silde-3, Kaasiku-1, Uue-Virtsu laut-1, Männiku-2, Kopli-4, Kirsi-1, Kalamaja-1, Aia-3, Kõmsi tee3-2, Kõmsi tee 1-1, Kõmsi tee 12-1, Nurga- 2, Kase-2, Pihlaku-1 , Kase-2 Linnuse küla Vana-Jüri-1, Tammiku-2 Lõo küla Lõo küla-1, Seitsmetamme-1, Reino-1 Massu küla Tootmise-1, Tamme-1, Talvelauda-3, Sireli-1, Salu-1, Piibu-1, Massu mõis-1, Kangruoja-1,
  • Matsalu Linnutornid

    Matsalu Linnutornid

    MATSALU LINNUTORNID Eve M a g i Matsalu ~ooduskaitseala,Penijde, Lihula, 90305 Laanemaa 1. Penij6e linnutorn asub Penij6e kaldal roostiku servas ning on uks punkt umbes 5 km pikal matkarajal. Raja aarde jaava roostiku- serva ja kunagiste jdeharude, nn. soonekohtade, linnuelu on keva- diti huvitav. Videvikus on kuulda oiseid roostikuhaali, rajaaarse luhailmelise rannakarjamaa kohal v6ib kuulda tikutaja mohitamist. Veel sada aastat tagasi oli roostik levinud vaid Kasari deltas jdgede suubumiskohas. Roostiku pindala muutus aastakumnetega vahe. Parast jdgedesusteemi suvendamist ja umberkujundamist 1920.- 30. aastail suurenes roostiku pindala vahese ajaga kolmekordseks. Suvendamise ajal kaevati jdgede pikenduseks kanalid sugavale lahte sisse. Lahe idaosa veetase langes tugevalt ning kasvas kiiresti roogu tais. Sedamooda, kuidas maapind kerkib, liigub roostik pidevalt Iaande. Pdllumajandusliku suurtootmise ajal, kui Kasari jdgi tdi lahte palju vaetisaineid, hinnati roostiku Iaaneserva liikumiskiiruseks 100 m aastas, praegu on edasiliikumine tagasihoidlikum. Roostiku idapiir taandub. Roostikku ja selle serva tekivad esimesed vabaveeplatsid ammu enne, kui laht jaa alt vabaneb. Sellistesse kohtadesse koguneb arvukalt vara saabuvaid veelinde. Hiljem on roostik oma vabavee-aladega ja roostikuvaheliste jdekanalitega peatuspaigaks kumnetele tuhandetele partidele ja laukudele, samuti peatub siin hulgaliselt hanesid ja luiki. Kevadisel randeperioodil on roostiku kohal pidevalt merikotkad, suvel naeb neid harvem, kuid roo-loorkulle see-eest alati. Roostiku haudelinnustik on vaga spetsiifiline ja on Iabi aegade muutumatuna pusinud, pidevaid pesitsejaid pole siin kahtekummet liikigi. Viimasel paaril aastakumnel on siin pesitsema hakanud roo- ritsiklind ja roohabekas. 2. Suitsu linnutorn asub Suitsu (Tuudi) j6e aares. Tornist avaneb vaade j6e-aarsetele niitudele ja roostiku Iaaneosale. Paistavad Matsalu mere roostik, Kasari ja Suitsu jBgi, siit vdib teatava tapsusastmega ara lugeda roostikus pesitsevad kuhmnokk-luiged.