AS MAVES Marja 4d, 10617 Tallinn, tel: 6567300, e-post: [email protected]
Tellija: Olav Miil Töö nr: 17093
Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise
ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm
Vastutav täitja Tuuli Vreimann
Juhataja: Karl Kupits
Tallinn
juuli 2018 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
SISUKORD
1 SISSEJUHATUS ...... 2 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT ...... 3 3 KAVANDATAVA TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID ...... 4
3.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ...... 4 3.2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVID ...... 5 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ...... 7
4.1 VÕSU JÕGI ...... 7 4.2 KALASTIK ...... 12 4.3 KAITSEVÄÄRTUSED ...... 13 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...... 16 6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ...... 19
6.1 JÕE SEISUND ...... 19 6.2 KAITSEVÄÄRTUSED ...... 20 6.3 MUUD MÕJUD ...... 21 7 NATURA EELHINNANG ...... 24
7.1 LAHEMAA LOODUSALA ...... 24 7.1.1 Natura ala iseloomustus ...... 24 7.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ...... 27 7.2 LAHEMAA LINNUALA ...... 28 7.2.1 Natura ala iseloomustus ...... 28 7.2.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ...... 29 7.3 NATURA EELHINDAMISE TULEMUSED JA JÄRELDUSED ...... 29 8 HINDAMISMETOODIKA ...... 31 9 AJAKAVA ...... 34 10 OSAPOOLED ...... 36 11 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD ...... 37 12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE ...... 41
12.1 AMETLIKUD TEADAANDED 05.06.2018 ...... 41 12.2 AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL ...... 42 12.3 AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD KIRJALIKUD SEISUKOHAD ...... 44 13 KASUTATUD KIRJANDUS ...... 45 LISA 1 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA
LISA 2 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
Tallinn, 3. juuli 2018 1 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
1 SISSEJUHATUS
Olav Miil esitas 05.04.2017 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse Võsu jõe jätkuvaks paisutamiseks Laviku paisul ning hüdroenergia kasutamise võimaluse loomiseks ning hüdroenergia kasutamiseks. Võsu jõe paisutamise osas seisneb kavandatav tegevus vee erikasutusloa nr L.VV/321774 kohase tegevuse jätkamises. Sellele lisandub hüdroenergia kasutamine.
Keskkonnaamet palus oma 25.04.2017 kirjaga nr 14-6/17/4503-2 kõrvaldada taotluses olnud puudused hiljemalt 12.05.2017. Puuduste kõrvaldamiseks paluti pikendust kahel korral (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.05.2017 nr 14- 6/17/4503-3 ja 01.06.2017 nr 14-6/17/4503-3). Täiendavad lisaandmed esitati 30.06.2017 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.07.2017 nr 14- 6/17/4503-7).
Keskkonnaamet võttis vee erikasutusloa taotluse menetlusse oma 19.07.2017 kirjaga 14-6/17/4503-8 ning algatas keskkonnamõjude hindamise oma 21.09.2017 kirjaga nr 14-6/17/4503-10. Keskkonnamõju hindamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3, mille järgi on keskkonnamõju hindamine kohustuslik, kui taotletakse tegevusluba ja selle põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 21 on olulise keskkonnamõjuga tegevus tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine.
1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk vastavalt KeHJS § 3 järgi on:
anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta; anda teavet kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut; tuvastada, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat otsest ja kaudset olulist keskkonnamõju keskkonnaelementidele.
Tallinn, 3. juuli 2018 2 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT
Kavandatava tegevus toimub Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Koljaku külas Vesiveski katastriüksusel tunnusega 88701:002:1210 (Joonis 1).
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on paisutuse jätkamine ja hüdroenergia tootmine Võsu jõel Laviku paisul.
Joonis 1. Laviku paisu asukoht
Tallinn, 3. juuli 2018 3 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
3 KAVANDATAVA TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID
3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus
Vastavalt AS Maa ja Vesi koostatud projektile (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2015) kavandatakse olemasolevale Laviku paisule hüdroenergia tootmiseks rajada paisu põhjalaskme kaevu hüdrojaam, kuhu paigaldatakse ristvoolu tüüpi turbiin. Jõe paisutustaset hüdroenergia tootmise võimaluse loomise käigus ei muudeta.
Ristvooluturbiin toimib põhimõtteliselt nagu vesiratas, kuid ratta labad on kaarja kujuga ja vesi suunatakse joana läbi turbiini sellise nurga all, et vesi läbib labasid kaks korda. Selle tulemusel saavutatakse turbiini suurem kasutegur. Planeeritud turbiini olulisemad parameetrid on koondatud järgnevasse tbelisse (Tabel 1).
Tabel 1 Planeeritud turbiini olulisemad parameetrid
Nimipöörlemiskiirus 280 p/min
Maksimaalne võimsus (P) 11 kW
Netorõhk (H) 4 m
Maksimaalne vooluhulk (Qmax) 450 l/s
Minimaalne vooluhulk (Qmin) 50 l/s
Turbiin kasutab vett proportsionaalselt peale tulevate vooluhulkadega. See tähendab, et puudub vajadus paisu taga vett koguda teatud vooluhulga läbilaskmiseks turbiinist.
Paisjärve veetaseme järgimiseks paigaldatakse nivooandurid, mis ühendatakse hürdojaama siiber-regulaatoriga. Siiber-regulaatori abil reguleeritakse turbiinile juhitavat veekogust. Nivooandur võimaldab küll reageerida suurenevatele ja kahanevatele vooluhulkadele, kuid see toimub mõningase viibega. Esiteks toimub auotmaatikas reaktsioon veetaseme mingi muutuse järel (nt muutus 5 cm)i, teiseks kulub pisut aega, et pärast siibri ava korrigeerimist veetase järves järele reageeriks. Seetõttu pole võimalik tagada pidevat reaalajas looduslikku vooluhulka vaid looduslähedane vooluhulk.
Rõhuandurid paigaldatakse paisu ülavette põhjalaskme kilpsiibri juurde ja teine alavette paisust ca 10 m kaugusele. Automaatika kontrollib veetasemeid paisu üla- ja alavees ning
i Mingist piirist suurem tundlikkus hakkab mõjutuma valehäiretest. Näiteks, kui panna automaatika reageerima 0,5 cm muutuse peale võib juhtuda, et automaatsüsteemi hakkab mõjutama ka väike lainetus.
Tallinn, 3. juuli 2018 4 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
sellest tulenevalt juhib põhajalskme kaevus asuvat siiber-regulaatori- ja turbiini asendit. Reeglina väljub turbiinist vesi õhku, mistõttu toimub intensiivne vee aereerimine.
Kavandatava tegevuse projekteerimisel on arvestatud järgnevate tingimustega:
Hüdroenergia kasutamiseks ei tohi vett koguda. Peab olema tagatud 95% miinimumvooluhulk (sanitaarvooluhulk) 0,052 m³/s või looduslik äravool, kui see on väiksem sanitaarvooluhulgast. Kevadise maksimaalse 1% ja 5% tõenäosusega vooluhulkade puhul tuleb avada põhjalask. Selleks tõstetakse jaam üles või suunatakse osa voolluhulgast turbiini kõrvalt väljavoolu. Turbiini võib käivitada kui on tagatud ülevool liigveelasust. Soovitusena lubada käivitada turbiin paisjärve veepinal 24,79 m. abs (jõe vooluhulk 0,16m³/s). Sellisel juhul säiliks paisjärve veepind 24,77 m. abs tasemel ja üle liigveelaskme jääb voolama vesi vooluhulgaga 0,11 m³/s.
Täpsem info turbiini kohta on toodud töös „Laviku paisule hüdrojaama rajamine. Projekt.“ AS Maa ja vesi, 2015.
3.2 Kavandatava tegevuse alternatiivid
Kavandatava tegevuse nullalternatiivina käsitletakse olukorda, kus säilib paisutus, kuid hüdroenergiat ei toodeta.
Esimene alternatiiv ehk põhialternatiiv on kavandatava tegevuse elluviimine vastavalt põhiprojektile (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2015).
Kavandatava tegevuse alternatiivsed lahendused saavad olla ajalised, ruumilised või tehnoloogilised. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Võsu jõe paisutamine ja hüdroenergia tootmine Laviku paisul, mistõttu ruumilisi alternatiive siinkohal ei käsitleta.
Insener on välja pakkunud parima võimaliku tehnoloogia arvestades vajadust säilitada looduslähedane vooluhulk. Võimalik oleks kaaluda tehnoloogiaid, mis tõstaksid hüdroenergia kasutustõhusust, kuid need eeldavad vee pulseerimist (vesi kogutakse paisu taha ning paisjärv tühjendatakse korraga). Arvestades jõe kaitsestaatust (nt Natura ala paisust allavoolu), on vooluhulka oluliselt reguleerivate lahenduste kaalumine ja hindamine mõistlik alles siis, kui selgub, et algselt välja pakutud lahendus pole mingil põhjusel vastuvõetav või teostatav.
Kavandatava tegevuse eesmärk on hüdroenergia kasutamine, kuna selleks on tehnilised eeldused osaliselt loodud (olemasolev pais ühes turbiinikanaliga). Seetõttu ei ole tehnoloogiliste alternatiividena kaalutavad muud taastuvenergia kasutamise viisid (päikese energia, tuule energia, energiavõsa).
Võimalik on hüdroenergia kasutamise ajaline piiramine. Näiteks hüdroenergia kasutamise vältimine olulisemate veeliikide sigimis- või haudumisaegadel. Hüdroenergia
Tallinn, 3. juuli 2018 5 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
kasutamise ajalisi piiranguid käsitletakse KMH-s leevendusmeetmena vastavalt tekkivale vajadusele. Ajalisi alternatiive programmi koostamise etapis kunstlikult looma ei hakata.
Kavandatav tegevus soovitakse ellu viia Laviku lävendis. Arendajal puudub huvi hüdroenergia kasutamise vastu mujal. Seetõttu arvestatakse KMH-s asjaoluga, kas tegevus on ellu viidav Laviku lävendis või seda ei tehta üldse. Seega ruumilisi alternatiive ei ole.
Tallinn, 3. juuli 2018 6 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Arendajale teadaolevalt rajati veski Lavikule juba 1720-ndatel aastatel. Uus veski rajati 1906. aastal. Paisjärv lasti igal suvel tühjaks, et kala püüda. Veski renoveeriti uuesti ja tänasel kujul valmis see 2013. aastal.
4.1 Võsu jõgi
Võsu jõe valgala pindala on 63,6 km2, selle registrijärgne pikkus 24,6ii km. Vee raamdirektiivi klassifikatsiooni järgi kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede tüüpi (IB).
Laviku paisust suubumiseni merre kuulub jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrusiii nr 73).
Võsu jõel on hüdrobioloogilist seiret läbi viidud ühel korral. 2010. aastal Koljakus Sae (Võsu) paisust pisut allavoolu. Üldfosfori tõttu jäi jõe füüsikalis-keemiline seisund kesiseks. Fütobentose, suurtaimestiku järgi oli seisund hea, põhjaloomastiku ja kalastiku järgi väga hea (Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2011).
Veemajanduskavas (Keskkonnaministeerium, 2015) on jõe (kood 1077100_1) ökoloogiline seisund hinnatud kesiseks. Kesise seisundi põhjust märgitud pole. Hea seisundi saavutamise eesmärki on pikendatud aastani 2027.
Võsu jõele on rajatud kaheksa paisu (Tabel 2, Joonis 2).
Tabel 2 Paisud Võsu jõel
Kaugus Pais Ületatavus kaldeleii suudmest, kmiv
Võsu (Mere) 2,4 suurveega ületatav
Võsu (Metsa) 6,1 suurveega ületatav
iiii vastavalt EELIS andmebaasile 06.2017.
iii kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/898474?leiaKehtiv
iv vastavalt Maa-ameti põhikaardi andmetele
Tallinn, 3. juuli 2018 7 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Kaugus Pais Ületatavus kaldeleii suudmest, kmiv
Tehiskärestik rajati 2015. Madalvee ja madalvee lähedastes oludes on kalapääs Sae (Võsu) 9,0 kõigile Võsu jões esinevatele kaladele probleemideta läbitav. Kõrgvee perioodil peab veel seirama.
Laviku 14,0 ületamatu
Muike (Oruveski I) 19,2 ületamatuv
Oruveski II 20,4 ületamatudv
Ojaäärse I 22,1 ületamatu
Ojaäärse II 22,5 ületamatuvi
v Internetis olevate fotode järgi on pais ületamatu (https://www.rmk.ee/metsa- majandamine/loodusblogi/lahemaa-rahvuspargi-muike-ja-oruveski-paisregulaa). Pais rekonstrueeriti 07.2016. Kalapääsu paisule ei rajatud.
vi Ojaäärse II paisu kalapääsu keskkonnamõju eelhinnang. AS Maves, 2013
Tallinn, 3. juuli 2018 8 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Joonis 2. Võsu jõgi ja sellel olevad paisud
Veemajanduskavas Võsu (Mere) ja Võsu (Metsa) paisudele tegevusi ette nähtud pole. Sae (Võsu) paisule on ette nähtud kalapääsu toimivuse kontroll. Laviku paisule on meetmena ette nähtud ökoloogilise vooluhulga ja verežiimi tagamine paisutatud jõelõigul (täiendav loatingimuste seadmine ja järelevalve).
Lavikust ülevoolu jäävad paisud rekonstrueeriti 2016. aastal. Kalapääsusid ei rajatud.
Paisude inventariseerimise aruandevii järgi ei ole rändetingimuste parandamine Laviku paisul tehniliselt teostatav.
Keskmise vooluhulga korral on Laviku paisul paisutuskõrgus 4 m (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2015). Paisutuse tulemusena on Laviku lävendis tekkinud Laviku paisjärv (Foto 1) veepeegli pindalaga 4,9 ha.
vii Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange I ja II. 2013. Veeprojekt, Maves jt. Tellija Keskkonnaagentuur
Tallinn, 3. juuli 2018 9 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Vooluhulgad Laviku lävendis on (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2015):
Q kev.max 1% = 7,04 m³/s
Q kev.max 3% = 6,07 m³/s
Q kev.max 5% = 5,62 m³/s
Q pikaajal. keskm. = 0,40 m³/s
Q min 95% = 0,052 m³/s
Vastavalt vee-erikasutusloa taotlusele on paisutustasemed järgmised:
normaapaisutustase = 24,84 m abs; kõrgeim paisutustase = 25,09 m abs; madalaim paisutustase= 24,74 m abs.
Tallinn, 3. juuli 2018 10 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Foto 1. Laviku paisjärv 2016. aasta augustis (http://www.maaamet.ee/fotoladu)
Tallinn, 3. juuli 2018 11 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
4.2 Kalastik
Avaldatud andmeid Võsu jõe kalastiku kohta on napilt. Tugineda saab ühele riiklikule seirele 2010. aastast ja meriforellijõgede uuringule 2007. aastast. Lisaks on jõel viidud läbi üksikuid ja regulaarseid kalastiku katsepüüke keskendatusega meri- ja jõeforellile (viimase osas ülemjooksul). Uuringuteleviii, ix (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus ja TÜ Eesti Mereinstituut, 2008) tuginedes võib Võsu jõge pidada kogu selle ökoloogilises mõttes jõelises ulatuses liigivaeseks forellijõeks, milles alamjooksul suudmest Laviku paisuni esinevad forell, lepamaim, trulling, särg, haug, ahven ja sõõrsuu jõesilm. Alamjooksul leidub lülijalgsete hõimkonda kuuluvat jõevähki. 2010. a seirel puudusid Koljaku seirelõigust tüübispetsiifilistest liikidest haug, luts ja luukarits. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal väga heaks. Ahvenat tuleb pidada mittetüübispetsiifiliseks liigiks, kelle olemasolu tuleneb jõel asuvatest paisudest.
Keskjooksul ja kõrgemal on jõe kalastik tugevalt mõjutatud seal paiknevate ulatuslike paisutusalade poolt. Paisjärvedes teadaolevalt katsepüüke tehtud ei ole. Harrastuskalastajate infole tuginedes on Võsu jõe paisjärvedes peamine liik ahven, keda leidub paiguti väga ohtralt, ent kes on kõikjal väikesekasvuline. Samuti leidub haugi, kokre ja Muike järvel asunud nõukogudeaegsest kalakasvandusest jäänud üksikuid karpkalu, kes meil võõrliigina iseseisvalt ei paljune. Ebatüüpilisena puuduvat paisjärvedest särg. Säilinud jõelistes lõikudes ülemjooksul on teaduspüükide käigus tabatud üksikuid jõeforelle, samuti luukaritsat. Kirjanduse andmetel (Järvekülg, 2001) on Võsu jõest varasemalt teateid lisaks harjuse, vikerforelli ja turba esinemise kohta.
Laviku paisust suudmeni kuulub jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Siinseist liikidest kuulub jõesilm EL Loodusdirektiivi II ja V lisasse ning on Lahemaa rahvuspargi üheks kaitse-eesmärgiksx. Kalamajanduslikult väärtuslikeimaks liigiks on meriforell.
Jõesilm (Lampetra fluviatilis) kuulub sõõrsuude klassi silmuliste seltsi, olles süstemaatikas seega kaladest eraldatud. Paljude sarnasuste tõttu kaladega käsitletakse teda aga sageli viimastega koos. Tegemist on anadroomse veeloomagaxi, kes koeb ja kelle noorjärgud elavad kuni 4–5 aastaseks saamiseni jõgedes ja ojades. Peale moonet laskuvad täiskasvanud silmud merre, kust naasevad kuderändele 1–3 aasta möödudes. Ränne
viii Järvekülg, R. Võsu jõel läbi viidud kalastiku katsepüügid, avaldamata andmed. Personaalne kommunikatsioon, 27.11.2017.
ix Vasemägi, A. Võsu jõel läbi viidud kalastiku katsepüügid, avaldamata andmed. Personaalne kommunikatsioon, 25.11.2017.
x Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18. https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033
xi Toitub meres, paljuneb jões.
Tallinn, 3. juuli 2018 12 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
jõgedesse algab meie oludes augustis-septembris, kuid kudemine leiab aset alles mais. Silmud koevad jõe kruusapõhjale, koorunud vastsed laskuvad allavoolu, jäädes elama liivapõhjalistesse vaiksema vooluga lõikudesse. Kuderändel silmud lõpetavad toitumise ja peale kudemist hukkuvad. Täiskasvanud silmud toituvad kaladest, imedes end nende külge ja kraapides toiduks nii liha kui siseelundeid.
Meriforell (Salmo trutta) on anadroomne siirdekala, kes koeb jõgedes ja ojades kiirevoolulistel kruusapõhjalistel lõikudel. Forelli noorjärgud laskuvad merre 1–3(4) aastasena ja naasevad esimesele kuderändele harilikult peale 1–2 aastat mereelu. Kudemine toimub olenevalt veeoludest oktoobris-novembris, vastsed kooruvad kruusapõhja rajatud pesakühmudest kevadel. Toiduks kasutavad noorforellid peamiselt väikesi koorikloomi ja putukavastseid, lähevad aga kergesti üle röövtoidule.
Võsu jõgi ja sellel asuvad paisjärved, sealhulgas Laviku kuuluvad avalikult kasutatavate veekogude hulkaxii, kuid kalapüügieeskirixiii sätestab aastaringse kalapüügi keelu Laviku paisust suudmeni.
4.3 Kaitseväärtused
Laviku pais jääb Lahemaa loodusala, Lahemaa linnuala ja Lahemaa rahvuspargi territooriumile. Lahemaa rahvuspargi kaitseväärtused kattuvad nii Lahemaa loodusala kui ka linnuala kaitseväärtustega. Laviku linnu- ja loodusala ning nende kaitseväärtusi käsitletakse pikemalt peatükis 7 „Natura eelhinnang“.
Laviku pais jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndisse, mille kaitse- eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.
Paisjärvest vahetult allavoolu 300 m ulatuses (Joonis 3) elab III kaitsekategooria kaitsealune linnuliik vesipapp (Cinclus cinclus). Vesipapp on Eestis vähearvukas talikülaline, kes saabub siia oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vesipapp toitub veeputukatest, tigudest ja kalamaimudest, keda püüab veest (sukeldudes) või vee ligidalt (Tartu Ülikool, kuupäev puudub).
Paisjärv on EELIS andmebaasi järgi III kaitsekategooria liikide rohukonn, harilik kärnkonn ja tähnikvesilik elupaigaks (Joonis 3).
xii Vabariigi valitsuse 08.03.12 korraldus nr 116, Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine.
xiii Vabariigi valitsuse 16.06.16 määrus nr 65.
Tallinn, 3. juuli 2018 13 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Rohukonn (Rana temporaria) eelistab elupaigana niiskemaid alasid. Suve veedab rohukonn maismaal, kuid talvitub mutta kaevunult veekogude põhjas (Tartu Ülikool, kuupäev puudub).
Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on üks tavalisemaid konni Eestis. Ta elab ja talvitub maismaal, veekogudesse siirdub vaid kudeperioodiks (Tartu Ülikool, kuupäev puudub).
Tähnikvesilik (Triturus vulgaris) talvitub oktoobrist märtsi või aprillini maismaal metsades lehehunnikutes, mutiurgudes vms. Sigimisperioodis veedavad tähnikvesilikud vees, eelistades madalaid soojaveelisi tiike, kraave või ojasid (Tartu Ülikool, kuupäev puudub).
Laviku paisust 100 m kaugusele itta jääb pärandkultuuri objekt vana tee Koljakult Lavikulexiv ning sama kaugele läände metsatee Muikelt Lavikulexv (Joonis 3).
xiv http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 975885768
xv http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objr esult=parandobj&obj_id=-382665636
Tallinn, 3. juuli 2018 14 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Joonis 3. Laviku paisu lähedusse jäävad kaitseväärtused (Maa-amet, EESLIS)
Tallinn, 3. juuli 2018 15 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
Veemajanduskavaxvi
Veemajanduskavaga seatakse eesmärgiks Võsu jõe hea seisundiklassi saavutamine aastaks 2027 (Keskkonnaministeerium, 2015). Veemajanduskavaga seatud eesmärkide täitmiseks on koostatud meetmeprogramm. Meetmeprogrammiga nähakse ette Sae (Võsu) paisu kalapääsu toimivuse kontroll. Laviku paisule on meetmena ette nähtud ökoloogilise vooluhulga ja veerežiimi tagamine paisutatud jõelõigul (Keskkonnaminiasteerium, 2015).
Kavandatava tegevusega on ette nähtud looduslähedase vooluhulga tagamine. Vastuolu veemajanduskavaga puudub.
Vihula valla üldplaneeringxvii
Vihula valla üldplaneeringu kaardil on märgitud väärtusliku objektina Laviku vesiveski 19. sajandist (OÜ Entec Eesti, 2015). Muus osas kavandataval tegevusel puutumus Vihula valla üldplaneeringuga puudub.
Vihula valla arengukava 2017-2025xviii
Kavandataval tegevusel ei ole puutumust Vihula valla arengukavaga.
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirixix
Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja järgi peab säilima elupaigatüübi jõed ja ojad hea seisund Võsu jões esinduslikkusega B.
xvi Kinnitatud Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Kättesaadavad http://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015- 2021
xvii Vastu võetud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/413082013032
xviii Kinnitatud Vihula Vallavolikogu 08.10.2015 määrusega nr 35. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4211/0201/5007/arengukava.pdf
xix Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrusega nr 18. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/126022015033
Tallinn, 3. juuli 2018 16 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Kaitse-eeskirja järgi on elupaiga jõed ja ojad üheks mõjuteguriks jõgedel hüdroenergia kasutamine. Meetmena nähakse ette looduskasutuseks tingimuste seadmine, millega välditakse veekogu tõkestamist, vooluhulga reguleerimist, voolurežiimi muutmist, settereostust, kalade noorjärkude suremist turbiinides (Keskkonnaamet, 2016).
KMH eesmärk on välja töötada sellised keskkonnatingimused, mis väldivad olulise ebasoodsa mõju teket Laviku paisust allavoolu.
Keskkonnastrateegia aastani 2030xx
Keskkonnastrateegia (Keskkonnaministeerium, 2007) näeb ette taastuvatest energiaallikatest toodetud energia tarbimise osakaalu tõusu. Strateegia üheks eesmärgiks on saavutada pinnavee hea seisund ning hoida veekogusid, mille seisund on juba hea või väga hea. Samuti on eesmärgiks elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilimiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine.
Laviku paisul hüdroenergia tootmine aitab suurendada taastuvatest energiaallikatest energia kasutamist. KMH eesmärk on välja töötada sellised keskkonnatingimused, mis väldivad olulise ebasoodsa mõju teket Laviku paisust allavoolu.
Looduskaitse arengukava aastani 2020xxi
Looduskaitse arengukava järgi tuleb saavutada olukord, kus hüdroenergeetika kasutamine ei sea ohtu jõgede elurikkust ning selle tootmisel tuleb rakendada kompensatsioonimehhanisme elusloodusele tekitatud kahju hüvitamiseks. Vastavalt looduskaitse arengukavale tuleb vältida hüdroenergia tootmiseks uute paisude rajamist ja olemasolevate veetaseme tõstmist. Samuti nähakse ette jõeelupaikade looduslikkuse taastamine (vee-elustiku liikumisteede avamine, vanajõgede taastamine jmt) (Keskkonnaministeerium, 2012).
Kavandatava tegevuse eesmärk ei ole uue paisu rajamine ega veetaseme tõstmine olemasoleval paisul. Kavandataval tegevusel puudub oluline vastuolu looduskaitse arengukavaga.
xx Vastu võetud Riigikogu 14.02.2007 otsusega. Kättesaadav https://www.riigiteataja.ee/akt/12793848
xxi Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012. korraldusega nr 332. Kättesaadav http://www.envir.ee/sites/default/files/lak_lop_0.pdf
Tallinn, 3. juuli 2018 17 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Eesti taastuvenergeetika tegevuskava aastani 2020xxii
Riiklik üldeesmärk on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine aastaks 2020 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2010). Kavandatav tegevus on kooskõlas taastuvenergia tegevuskavaga.
xxii Kättesaadav https://www.mkm.ee/sites/default/files/taastuvenergia_tegevuskava.pdf
Tallinn, 3. juuli 2018 18 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
6 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU
Kavandataval tegevusel puudub piiriülene mõju.
6.1 Jõe seisund
Võsu jõe paisutamine ja hüdroenergia tootmine Laviku paisul võib avaldada järgmist mõju:
paisul vee kukkumise ja trubiini käitamisega hapniku- ja teiste atmosfäärigaaside sisaldus vees tõuseb; soojal aastaajal paisjärv soojeneb ja allvoolu jääva jõeosa temperatuur kerkib; järve ebaõigel hooldamisel võib järv minna õitsema, jääda ummuksisse ning täis settida; paisutustaseme reguleerimisega muudetakse looduslikku vooluhulka; kalad hukkuvad turbiinis; sete kandub allavoolu tsükliliselt suuremates kogustes, kui oleks jõe looduslik foon; puudub võimalus kalade ülesvoolu ränneteks; paisutusalal puudub jõe loomuomane morfoloogia ja voolukiirus ehk biotoop on jõele tüüpilistele reofiilsetele liikidele ebasobiv.
Hapnikusisalduse tõus mõjub allavoolu jäävatele tüübispetsiifilistele liikidele soodsalt. Soojade ilmadega kaasneb üle paisu voolava vee soojenemine. Vee hapniku sidumisvõime sõltub temperatuurist. Mida soojem vesi, seda vähem mahutab. Põhjalasust läbi voolav vesi mõõdetavalt ei soojene. Küll toimub vee pihustumisel (turbiini toimel) aeratsioon. Gaasilise lämmastiku sisalduse tõus vees võib omada kalastikule negatiivset mõju. Kokkuvõtlikult võib väita, et mõju on osaliselt positiivne ja osaliselt negatiivne kuid ei ole allavoolu olevale kalastikule oluline. Vee hapnikusisalduse muutust KMH aruande koostamise käigus ei käsitleta.
Kui muuta järve ökosüsteemi oluliselt, võib see looduslikust tasakaalust väljuda ning mõni liik hakata vohama. Levinuimaks probleemiks on vetikate või muu taime vohamine nii, et järvest kaob hapnik peaaegu täielikult. Vee-elustikule järves on see üldiselt hukatuslik. Osa kalu saab põgeneda ülesvoolu. Paisust alla voolav vesi küll aereerub, kuid tõenäoliselt tavapärases mahus. Täiendavalt põhjustab selline kasvamine toitainekoormust allavoolu. Vohava taimestikuga järv kaotab maastikku ilmestava ja puhkeväärtust pakkuva efekti. KMH aruandes pakutakse välja meetmed järve hooldamiseks.
Hüdroenergia kasutamisega kaasneb vajadus reguleerida turbiinile pealevoolava vee hulka. Projekt näeb ette nivooandurite paigaldamise paisjärve veetaseme järgimiseks.
Tallinn, 3. juuli 2018 19 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Nivooandur võimaldab küll reageerida vooluhulga muutustele, kuid paratamatult toimub muutus mõningase viibega. Sellega kaasneb oht, et paisu ei läbi looduslik või looduslähedane vooluhulk. KMH aruandes pakutakse välja meetmed, millega tagada looduslähedase vooluhulga säilimine.
Laviku järves ja jõe ülemises osas elavatest kaladest osa rändab paisust allavoolu. Läbi turbiini ujuvad kalad hukkuvad. KMH aruandes pakutakse välja meetmed vähendamaks läbi turbiini ujuvate kalade hulka.
Juhul, kui on eesmärk tagada vee pidev vool üle paisu, tekib olukordi, kus põhjalask ei ole avatud. Suletud põhjalasu korral koguneb selle taha setetet. Põhjalasu avamisel liigub kogunenud sete allavoolu. Vee raamdirektiiv näeb ette vajaduse tagada setete vaba liikuminexxiii. KMH aruandes antakse hinnang, kui oluline mõju võib aeg-ajalt suletud põhjalasust olla mõju Laviku lävendist allavoolu jäävale lõigule.
6.2 Kaitseväärtused
Kavandatav tegevus ei muuda kaitstavate liikide elutingimusi Laviku järves ja selle ümbruses. Seetõttu KMH aruandes mõju rohukonnale, harilikule kärnkonnale, tähnikvesilikule ei käsitleta.
KMH eesmärk on välja töötada meetmed, mis tagavad looduslähedase vooluhulga säilimise Laviku paisust allavoolu. Vesipapi toitumisala on Võsu jõe lõik paisust allavoolu. Kui selles piirkonnas on tagatud jõe hea hüdroloogiline seisund, puudub ebasoodne mõju vesipapile. Seetõttu KMH aruandes eraldiseisvalt mõju vesipapile ei käsitleta.
Laviku paisul kavandatavad tööde käigus ei nähta ette tegevusi pärandkultuuri objektidel ning pole eeldada, et tegevus omaks neile olulist mõju. Mõju pärandkultuuriobjektidele KMH aruandes ei käsitleta.
Kavandatava tegevusega maastikupilti ei muudeta. Pais jääb alles endisel kujul. Viimase vee-erikasutusloa kehtivuse algusest ei ole toimunud Lahemaa rahvuspargi kaitse- eesmärkides ega piirkonna ruumilises arengus muutusi, mis võiksid muuta paisu maastikku sobitumise asjaolusid. Hüdroenergia kasutamiseks vajalikud seadmed paigaldatakse paisu sisse. Vähesel määral seadmeid jääb ka paisust väljapoole (nt veetasemeandurid), kuid need ei mõjuta maasikupilti. Seetõttu mõju Lahemaa rahvuspargi pärandkultuurmaastiku, sealhulgas pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise väärtusega hoonetele KMH aruandes ei käsitleta. Küll aga ei ole välistatud kavandatava tegevusega kaasnev mõju Lahemaa rahvuspargi kaitse eesmärgiks olevatele elupaikadele ega kaitsealustele liikidele. Kuna Lahemaa rahvuspargi kaitseväärtused
xxiii Vee raamdirektiiv 2000/60/EÜ. V lisa Hüdromorfoloogilise kvaliteedi määrangud.
Tallinn, 3. juuli 2018 20 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
kattuvad nii Lahemaa linnu- ja loodusala kaitseväärtustega, siis neile kaasnevaid mõjusid on käsitletud Natura eelhindamise osas (peatükk 7.2.2)
Kavandatava tegevuse läheduses on II kaitsekategooria liikidexxiv metsise (Tetrao urogallus) leiukohad (KKR koodid KLO9102195 ja KLO9102196) ja laanerähni (Picoides tridactylus) leiukoht (KKR kood KLO9120495). Mõju neile on kirjeldatud Natura eelhindamise osas (peatükk 7.2.2).
Mõju loodusdirektiivi elupaigatüüpidele, kaitsealuste liikidele ning Natura aladele on hinnatud peatükis 7 „Natura eelhinnang“.
6.3 Muud mõjud
Loodusvarad, eelkõige maa, pinnase, mulla, maavara, vee ja loodusliku mitmekesisuse kasutamine, arvestades ressursside jätkusuutlikku kättesaadavust.
Loodusvarana kasutatakse hüdroenergiat, mille võimalikud mõjud, sh looduslikule mitmekesisusele on kirjeldatud eelnevates peatükkides. Vajadus maavara, mulla ja pinnase järgi puudub ning KMH aruandes täiendavalt ei käsitleta.
Heidetest õhku, vette või pinnasesse, sealhulgas saasteained, lõhn, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja teised olulised keskkonnahäiringud ning jäätmete käitlemine.
Kavandataval tegevusel puudub mõõdetav heide õhku, vette või pinnasesse. Turbiini tööga kaasneb müra, vähesel määral vibratsiooni. Generaatori müra mattub paisust läbi voolava vee kohinasse. Vee kohin olulisel määral ei levi katastriüksuse piirest välja. Kohin on ajas pidev, mistõttu ei ole ka tõenäoline, et see ehmataks läheduses pesitsevaid loomi. Vibratsioon on võib mõõdetavalt olla tuntav paisu rajatisel. Vibratsiooni mõõdetavas koguses kandumine väljapoole katastriüksuse piire on ebatõenäoline. Hüdroenergiast toodetakse elektrit. Elektrivooluga kaasneb elektri ja magnetväli (elektromagnetväli). Mõlemale on seatud piirväärtusedxxv. Elektromagnetväli sõltub voolupingest. Praeguste teadmiste juures võib eeldada, et tekkiv pinge on 220 V, mis on majapidamises kasutatava voolu pinge. Sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada täiendavat olulist mõju.
Kavandatavast tegevusest lõhna, valgust, soojust ega muid olulisi keskkonnahäiringuid ei teki. Generaatori süsteemi rajamisel võib tekkida vähesel määral jäätmeid (nt
xxiv I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195. https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020
xxv Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Sotsiaalministri 21.02.2002 määrus nr 38.
Tallinn, 3. juuli 2018 21 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
pakendid). Eelnevast lähtudes KMH aruandes täiendavalt ei käsitleta heidet õhku, vette või pinnasesse, sealhulgas saasteained, lõhna, müra, vibratsiooni, valgust, soojust, kiirgust ega teisi keskkonnahäiringuid. Aruandes antakse juhis jäätmete sorteerimiseks ja käitlemiseks.
Oht inimese tervisele, varale, heaolule, maastikele, kultuuripärandile või keskkonnale, näiteks suurõnnetuste või katastroofide tõttu.
Hüdroenergia kasutamisel puudub oht kolmandate isikute tervisele, varale või heaolule. Mõningane risk võib tekkida paisu purunemisel. Mõju maastikele, kultuuripärandile ja keskkonnale on kirjeldatud eelnevates peatükkides. KMH aruandes antakse soovitused paisu purunemise riski minimeerimiseks.
Koosmõju muude praeguste ja planeeritavate tegevustega, võttes arvesse kõiki praeguseid suure keskkonnatähtsusega alade või loodusvarade kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme.
Ülalpool Laviku paisu neli paisu. Arendaja kinnitusel on olnud juhuseid, kus Laviku pais on tulnud avada ülesvoolu olevatel paisudel olevate avariide tõttu. Ülesvoolu olevs paisu purunemisel võib vabanev veetulv purustada ka allavoolu jääva paisu. KMH programmi koostamise ajaks on teadaolevalt rekonstrueeritud Muike (Oruveski I) ja Oruveski II paisud (vt peatükk 4.1). Seetõttu tulvavee risk on minimaalne. Pole teada ühtegi muud käimasolevat või planeeritavat tegevust, mis võiks takistada Laviku paisul hüdroenergia kasutamist või koosmõjus võimendada mõju olulisele tasemele. KMH aruandes täiendavalt ei käsitleta koosmõju muude, praeguste ja planeeritavate tegevustega.
Mõju kliimale, näiteks kasvuhoonegaaside heitest atmosfääri, ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste tundlikkusest kliimamuutuse korral.
Hüdroenergia liigitub taastuvate energiavarude hulka, mistõttu aitab see kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele. Kavandatava tegevuse panus üksikuna kasvuhoonegaaside vähendamisse on väike. Kavandatav tegevus ei avalda mõju kohalikule ega globaalsele kliimale. Eesti laiuskraadidel kaasneb kliimamuutustega sademete hulk vihmana. Väheneb lumikatte aeg ja lumikatte paksus. Ühest küljest prognoositakse kevadise suurvee vähenemist. Teisest küljest prognoositakse ekstreemsete ilmade (torm sademetega) sagenemist. Inseneri poolt on tehtud muuhulgas paisu läbilaskvuse arvutused 1 % ületustõenäosusega vooluhulkade esinemisel. See hõlmab vooluhulkasid, mis esinevad keskmiselt korra saja aasta jooksul (tänapäeva oludes väga ekstreemsed vooluhulgad). Arvutuste kohaselt on pais suuteline
Tallinn, 3. juuli 2018 22 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
selliseid vooluhulkasid vastu võtmaxxvi. Pole piisavalt paikapidavaid andmeid, et oleks põhjust teha arvutusi veel ekstreemsemate vooluhulkade osas. KMH aruandes antakse soovitused kliimamuutustega kohanemiseks paisu osas.
xxvi Ekstreemsetes oludes on ette nähtud turbiini ja generaatori põhjalasust eemaldamine.
Tallinn, 3. juuli 2018 23 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
7 NATURA EELHINNANG
Kavandatav tegevus leiab aset nii Lahemaa loodusala kui ka Lahemaa linnuala territooriumil.
Tegevus ei ole seotud Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavaga ega ole selleks vajalik.
Kavandatava tegevuse kirjeldus on toodud peatükis 3 „Kavandatava tegevus ja selle reaalsed alternatiivid“.
Natura eelhindamine on koostatud vastavalt MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu juhendile „Juhiseid Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“.
7.1 Lahemaa loodusala
7.1.1 Natura ala iseloomustus
Lahemaa loodusala (EE0010173) kaitse-eesmärkideks on:
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0);
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas
Tallinn, 3. juuli 2018 24 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).
Kavandatava tegevuse lähiümbrusesse jäävad Lahemaa loodusalal kaitstavad elupiagad on näidatud järgneval joonisel (Joonis 4).
Joonis 4. Laviku paisu ümbrusesse jäävad Lahemaa loodusalal kaitstavad elupaigad (Maa-amet, EELIS)
Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jääb eelnimetatud elupaikadest jõed ja ojad (3260), mis hõlmab Võsu oja Laviku paisust kuni suudmeni. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava järgi on eesmärgiks elupaiga säilimine Võsu jõel hea seisundiga ning esinduslikkusega B. Elupaiga mõjuteguritena on toodud muuhulgas inimtekkelised, kalade rännet takistavad paisud ning hüdroenergia kasutamine.
Samuti on EELIS andmebaasi järgi Võsu jõgi Laviku paisust kuni suudmeni jõesilmu elupaigaks. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava eesmärgiks on jõesilmu asurkonna ja elupaikade soodsa seisundi säilimine.
Laviku paisjärve edelakaldal on EELIS andmebaasi järgi Natura elupaik vanad loodusmetsad (*9010). Elupaigatüüp hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu
Tallinn, 3. juuli 2018 25 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid (Paal, 2004). Vanade loodusmetsade mõjuteguriks on kuivendamine. Kaitsekorralduskavaga seatakse eesmärgiks metsaelupaigatüübi säilimine 7 726 ha ulatuses (Keskkonnaamet, 2016).
Teoreetilisse mõjualasse jäävate elupaikade inventariseerimise andmed on toodud tabelis (Tabel 3).
Tabel 3. Natura elupaigad teoreetilises mõjualas (EELIS andmebaas)
esindus- strukt. funkts. taastata- LK hin- elupaik ID likkusxxvii säilim.xxviii säilim.xxix vusxxx nangxxxi
3260 -546545083 B III III III C
9010* -1642645481 A I I A
9010* 101845083 A I I A
9010* -1700145083 A I I A
9010* -718445083 A I I A
Teadaolevalt muid Lahemaa loodusala kaitseväärtusi kavandatava tegevuse mõjualasse ei jää.
xxvii Esinduslikkus on komplekshinnang: kuivõrd hästi vastab kirjeldatud elupaigatüübile (kasvukohatüübile), kuivõrd esineb alal elupaigale iseloomulikke liike, kas kooslus vajab taastamist (eelkõige poollooduslikud kooslused), jne. A - väga hea; B - hea; C - arvestatav; D – väheesinduslik.
xxviii Struktuuri säilimisele hinnangu andmisel võetakse arvesse kooslusele iseloomulike elementide (rinnete, liikide) olemasolu ja seisundit: I - väga hästi säilinud struktuur; II - hästi säilinud struktuur; III - keskmiselt säilinud või degradeerunud struktuur.
xxix Elupaigatüübi väljavaade (suutlikkus ja tõenäosus) säilitada oma struktuur tulevikus: I - väga hea; II - hea; III - keskmine või ebasoodne.
xxx Võimalus taastada struktuur ja tagada funktsioonide säilimine. Täidetakse juhul, kui on otstarbekohane, kui struktuuri säilimine ja/või funktsioonide säilimine on hinnatud III. I - võimalik kiiresti taastada; II - võimalik taastada; III - raske või võimatu taastada;
xxxi Hinnang alale elupaigatüübi looduskaitselisest seisukohast: A - väga kõrge väärtus; B - kõrge väärtus; C - arvestatav väärtus.
Tallinn, 3. juuli 2018 26 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
7.1.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine
Vanad loodusmetsad (*9010) jäävad paisjärve kaldale (Joonis 4). Inventeerimise andmetest (Tabel 3) on näha, et elupaikade seisund on väga hea. Arvestades asjaolu, et paisjärv oli olemas ka inventariseerimise ajalxxxii, võib väita, et paisutamine ei ohusta sealsete vanade loodusmetsade elupaikade soodsat seisundit. Kuna kavandatava tegevusega ei ole kavas veetaset muuta, ei ole põhjust eeldada ka edasist ebasoodsat mõju.
Jõed ja ojad (3260) asub Võsu jões Laviku paisust allavoolu. Kavandatava tegevuse eesmärk on hüdroenergia kasutamine kuid looduslähedase vooluhulga säilitamine. Paisu reguleerimine (põhjaveelasu luuk) toob endaga kaasa mõningase riski, mille tagajärjeks võib olla vooluhulga oluline muutus. Näiteks vale reguleerimise tõttu lakkab veevool. Samuti mõjutab paisu reguleerimine ja veeäravool allavoolu asuva elupaiga temperatuuriolusid, milline mõju vajab analüüsimist.
Sette looduslik kanne on häiritud. Ülalt tulev sete saab liikuda allavoolu, kui avatakse põhjalask. Suletud põhjalasu olukorras toimub sette kogunemine. Juhul, kui põhjalasku avatakse regulaarselt (mitu korda aastas), pole paisu taha koguneva sette hulk suur, kuid selle mõju elupaikadele ja leevendusmeetmete rakendamise võimalikkus vajab analüüsimist.
Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) jaoks on Laviku pais rändetõke, millest kõrgemale silm kuderändel liikuda ei saa. Paisust allavoolu avalduv mõju on sarnane jõgede ja ojade elupaigale (3260) avalduva mõjuga.
Tiigilendlane (Myotis dasycneme) on Eestis II kaitsekategooria liikxxxiii. Kavandatavale tegevusele lähim elupaik asub Võsu linnas. Elupaik ulatub osaliselt ka jõe äärde, kuid jõest otseselt sõltuvaks elupaika nimetada ei saa. Elupaik on linnas sees ja selle läheduses olevates metsades (EELIS andmed).
Loodusdirektiivi II lisa ja Eesti III kaitsekategooriaxxxiv liikide saarma (Lutra lutra), suure- mosaiikliblika (Hypodryas maturna), suure-kuldtiiva (Lycaena dispar), suure-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) ja vasakkeermese pisiteo (Vertigo angustior) elupaikasid EELIS andmebaasi järgi teoreetilise mõju piirkonda ei jää.
xxxii Inventariseerimise aega EELIS andmebaasis näha ei ole (on näha ainult kande tegemise aeg - 17.12.2012). Natura alade esimene inventuur valmis 2001. aastal. Juba sel ajal oli paisjärv olemas (aluseks 1995. aasta ortofoto Maa-ameti kaardirakendusest).
xxxiii I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu. Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määrus nr 195. https://www.riigiteataja.ee/akt/118062014020
xxxiv III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine. Keskkonnaministri 19.05.2004 määrus nr 51. https://www.riigiteataja.ee/akt/13360720
Tallinn, 3. juuli 2018 27 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
EELIS andmebaasi kohaselt ei ela Võsu jões Loodusdirektiivi II lisa ja Eesti I kaitsekategooria liik harilik ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera), II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ega III kaitsekategooria liigid harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia).
Võsu jõel ülalpool Laviku paisu on neli paisu. Arendaja kinnitusel on olnud juhuseid, kus Laviku pais on tulnud avada ülesvoolu olevatel paisudel olevate avariide tõttu. Ülesvoolu olevas paisu purunemisel võib vabanev veetulv purustada ka allavoolu jääva paisu. KMH programmi koostamise ajaks on teadaolevalt rekonstrueeritud Muike (Oruveski I) ja Oruveski II paisud (vt peatükk 4.1). Seetõttu tulvavee risk on minimaalne. Pole teada ühtegi muud käimasolevat või planeeritavat tegevust, mis võiks koos võimendada mõju olulisele tasemele.
7.2 Lahemaa linnuala
7.2.1 Natura ala iseloomustus
Lahemaa linnuala (EE0010173) kaitse-eesmärkideks on: kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike- kirjurähn (Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus), vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Tallinn, 3. juuli 2018 28 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Laviku paisu lähiümbrusesse jäävad EELIS andmebaasi järgi II kategooria kaitsealuste lindude laanerähn ja metsis elupaigad.
Metsise elupaik hõlmab vanu loodusmetsi, kus metsa vanus on valdavalt 81–126 aastat. Mängupaigad jäävad rabade ümbruse männikuisse. Väljakujunenud mängupaiku kasutatakse aastakümneid. Elupaik on aastaläbi nii isas- kui emaslindudel u 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Peamiseks ohuteguriks metsisele Eestis on metsaraie ning elupaikade killustatus. Lahemaal jäävad metsisemängud sihtkaitsevööndisse ning on seetõttu raiete eest kaitstud. (Keskkonnaamet, 2016).
Laanerähn on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes eelistab pesitseda vanemates kuusesegametsades. Laanerähni arvukust mõjutavaks teguriks on metsaraie (Keskkonnaamet, 2016).
7.2.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine
Kavandatav tegevusega ei kaasne metsaraiet ning tegevus ei toimu otseselt kaitseväärtuste elupaigal ega metsise (Tetrao urogallus) mängualal. Hüdroenergia kasutamisel Võsu jõel, ei muudeta kaitseväärtuste elutingimusi. Ei ole põhjust eeldada, et paigaldusest tekiks märkimisväärselt müra. Seadmete kohaleveoks kasutatakse Ilumäe – Koljaku maanteed, mis läbib metsiste (Tetrao urogallus) leiukoha. Liiklussagedus sellel teel on 76 sõidukit ööpäevasxxxv. Kavandatav ehitus ei ole suur, mistõttu liiklussagedus ei tõuse rajamise ajal märkimisväärselt.
Laanerähni (Picoides tridactylus) leiupaik jääb kavandatava tegevuse alast veelgi kaugemale, mistõttu mõju sellele liigile ei ole tõenäoline.
Koosmõju muude tegevustega või kavadega pole ette näha.
Seega pole põhjust eeldada, et kavandatav tegevusega kaasneks olulisi ja praeguse olukorraga võrreldes erinevaid mõjusid.
7.3 Natura eelhindamise tulemused ja järeldused
Lähtuvalt eelnevast on kavandataval tegevusel puutumus elupaigaga jõed ja ojad (3260) ning Loodusdirektiivi II lisa liigiga jõesilm. Selle elupaiga ja liigi osas tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine. Hindamisel tuleb selgitada, kas sette tsükliline liikumine allavoolu ohustab soodsat seisundit ja kas põhjalasu reguleerimisest tulenev vooluhulkade ja veetemperatuuride muutmise risk on maandatav talutavale tasemele.
Kavandatav tegevus Lahemaa loodusala ülejäänud kaitseväärtustele mõju ei avalda.
xxxv Maa-ameti kaardirakendus „Maanteeamet“. 2016. aasta andmed.
Tallinn, 3. juuli 2018 29 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Kavandatav tegevus ei mõjuta Lahemaa linnuala kaitse-eesmärke ega linnuala tervikuna. Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole vajalik.
Tallinn, 3. juuli 2018 30 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
8 HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS § 20), selle rakendusaktidest ja käesolevas programmis esitatud seisukohtadest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte (peamised veeseadus ja looduskaitseseadus), strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid.
Mõju hindamisel ja leevendusmeetmete leidmiseks kasutatakse olemasolevaid töid. Jõeliste elupaikade olukorra ja võimalike leevendusmeetmete hindamiseks viiakse paisust vahetult allavoolu jääval jõeosal läbi välitööd meriforellijõgede ja forelli kudealade uuringutes (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus ja TÜ Eesti Mereinstituut, 2008; EMÜ VLI Kalakasvatuse osakond, 2013) kasutatavate metoodika alusel. Kalade katsepüüke ei tehta.
Tehniliste andmete aluseks on:
Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange I ja II. Eesti Veeprojekt OÜ, 2013. Olemasoleva paisu kanali ja truubi mõõdistus. OÜ Ars Projekt, 2014. Laviku paisu vee läbilaskevõimest ja hüdrojaama tööpõhimõttest. Priit Alekand, 2015. Paisveekogude kasutamise üldtingimused. Meelis Viirma, Karl Kupits, Madis Metsur, Urmas Nugin, 2013. xxxvi Eelmine vee erikasutusluba L.VV/321774 Vee-erikasutusloa taotlus. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris kirjavahetusena nr 14-6/17/4503.
Ökoloogilist mõju puudutavate andmete aluseks on:
Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed. EMÜ PKI Limnoloogiakeskus / TÜ Eesti Mereinstituut, 2008. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010.a. aastaaruanne. Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2011. Laviku veehoidla paisule kalapääsu ehitamise vajalikkusest ja elektrienergia tootmise võimalustest kinnistu tarbeks. Loodushoiu ühing "Lutra" MTÜ (Nikolai Laanetu), 2011. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange I ja II. Eesti Veeprojekt OÜ, 2013.
xxxvi http://www.keskkonnainfo.ee/failid/Paisveekogude%20kasutamine%20PVT.docx
Tallinn, 3. juuli 2018 31 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2015–2021. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuaril 2016.a Laviku paisul hüdroenergia kasutamise ökoloogilis-majanduslik analüüs. Maves AS, 2017. Kogumite seisundite vahehinnangud. Keskkonnaagentuur.xxxvii EELIS programm ühes selles oleva infoga. Sh Natura inventuurid. Maa-ameti kaardirakendus. Sh ajaloolised kaardid. Forelli kudealade taastamise efektiivsuse uuringud. EMÜ VLI Kalakasvatuse osakond, Tartu 2013. Võsu jõel läbi viidud kalastiku katsepüügid, avaldamata andmed, personaalne kommunikatsioon Rein Järveküljega (27.11.2017) ja Vasemägi, Anti Vasemägiga (25.11.2017). Dash, M. & Vasemägi, A. Proliferate kidney disease (PKD) agent Tetracapsuloides bryosalmonae in brown trout populations in Estonia, Dis Aquat Org, Vol. 109: 139- 148, 2014.
Viidatud uuringute ja välitöö põhjal keskenduvad eksperdid järgmistele küsimustele:
Sette tsüklilise liikumise mõju Võsu jõele Põhjalasu reguleerimise mõju Võsu jõe alamjooksule ja veetaseme kõigutamise riskide maandamise võimalused. Viiakse läbi Natura asjakohane hindamine.
Mõjuhindamisse kaasatud eksperdid on toodud allolevas tabelis (Tabel 4).
xxxvii http://keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite- seisundiinfo
Tallinn, 3. juuli 2018 32 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Tabel 4. Ekspertgrupi koosseis
Valdkond Ekspert Pädevus
Juhtekspert. Mõjude hindamine vastavalt KeHJS § Karl Kupits KMH litsents: KMH0105 20
Sindi paisu avamine ja tehiskärestiku rajamine. Eksperthinnang, 2017 Kuressaare linn, Roomassaare tee 12 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, 2016 Aruande koostamine, Kahala järve tervendamise kavandatava tegevuse ja Tuuli insenertehnilise tegevuskava olemasoleva olukorra Vreimann keskkonnamõju hindamine, 2015 kirjeldus. Mõjude hindamine Viimsi vallas Prangli saarel vastavalt KeHJS § 20 Lääneotsa külas Mölgisilla kinnistu detailplaneering keskkonnamõju strateegilise hindamine. Keskkonnaspetsialist, 2015 Keskkonnamõju eelhinnangute koostamine paisudel kalapääsude rajamiseks, tõkestamatuse tagamiseks
Mõju vee-elustikule ja Tauno Kalastikuekspert paisude ja kaitstavatele Jürgenstein kalapääsude KMH-des (Saesaare), loodusobjektidele (kalastik, projekteerimisel (nt Sillaoru, Pajuveski, elupaik jõed ja ojad) Loo) ja ehituse järelevalves (nt Suntri, Võlli, Visula). Ekspert jõgede ökoloogilise tervendamise projektides (nt Sõmeru jõgi, Vesiku ja Valkla ojad). Teadusuuringud (nt meriforell, lõhilaste kudealad). Hüdrobioloog, MSc
Tallinn, 3. juuli 2018 33 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
9 AJAKAVA
maksimaalne etapp menetlusaeg tähtaeg seaduse järgi
KMH algatamine 21.09.2017
KMH algatamisest teatamine 14 päeva 25.09.2017
veebruar Ekspertgrupp koostab programmi 2018
veebruar Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse kontroll 14 päeva 2018
Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 30 päeva märts 2018
Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja hindab 14 päeva märts 2018 programmi asjakohasust ja piisavust
Ekspertgrupp täiendab/parandab vajadusel programmi, selgitab esitatud seisukohtadega arvestamist/ aprill 2018 mittearvestamist
Otsustaja kontrollib täiendatud programmi korraldab 14 päeva aprill 2018 avaliku väljapaneku
mai-juuni Programmi avalik väljapanek 14 päeva 2018
Programmi avalikustamine 1 päev juuni 2018
Programmi täiendamine, kirjadele vastamine lähtudes 30 päeva juuni 2018 avalikustamisel laekunust
Programmi nõuetele vastavuse kontroll (vastavalt seadusele 30 päeva juuli 2018 tuleb esitada hiljemalt 18 kuud pärast algatamist)
Nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamine 14 päeva juuli 2018
september KMH aruande koostamine 2018
Tallinn, 3. juuli 2018 34 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
maksimaalne etapp menetlusaeg tähtaeg seaduse järgi
oktoober Ekspertgrupp esitab KMH aruande otsustajale 2018
Otsustaja kontrollib aruande vastavust sisunõuetele ja oktoober 14 päeva edastab selle asjaomastele asutustele 2018
november Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt 30 päeva 2018
Otsustaja menetleb laekunud seisukohti ja annab hinnangu detsember 21 päeva aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta 2018
detsember Ekspertgrupp täiendab aruannet 2018
Otsustaja kontrollib täiendatud aruannet ja korraldab 14 päeva jaanuar 2019 avalikustamise
KMH aruande avalik väljapanek 21 päeva jaanuar 2019
KMH aruande avalikustamine 1 päev jaanuar 2019
Ekspertgrupp vastab KMH aruande avalikul väljapanekul veebruar 30 päeva esitatud seisukohtadele ja täiendab aruannet 2019
Otsustaja kontrollib aruande nõuetele vastavust ja edastab 14 päeva märts 2019 KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks
KMH kooskõlastamine asjaomastele asutuste poolt 30 päeva aprill 2019
Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust lähtudes 30 päeva mai 2019 kooskõlastustest ja tunnistab aruande nõuetele vastavaks
KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest 14 päeva mai 2019 teavitamine
Tallinn, 3. juuli 2018 35 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
10 OSAPOOLED
Tabel 5. Osapooled ja kontaktisikud
Olav Miil
ARENDAJA Vesiveski, Koljaku küla, Haljala vald
Kontaktisik: Risto Oitmaa
Keskkonnaamet Põhja regioon
OTSUSTAJA (VEE- Kunderi 18, 44307 Rakvere ERIKASUTUSLOA ANDJA) Keskkonnakorralduse spetsialist Irina Sõtšova, [email protected], 35 72 614
AS Maves
Marja 4D, 10617 Tallinn
EKSPERT Juhtekspert Karl Kupits [email protected], 5093437
Keskkonnaspetsialist Tuuli Vreimann
[email protected]; 51987605
Tabel 6. Asjaomased asutused
Asutus Põhjendus
Keskkonnaamet Vee erikasutusloa andja
Keskkonnainspektsioon Järelevalve looduskeskkonna ja –varade kasutamise üle
Terviseameti Põhja talitlus Järelevalve muuhulgas tervishoiu ja keskkonnatervise üle
Haljala vallavalitsus Kohalik omavalitsus
Muinsuskaitseamet
Tallinn, 3. juuli 2018 36 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
11 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD
Keskkonnaamet edastas 08.03.2018 kirjaga nr 6-3/18/2770-2 KMH programmi eelnõu vastavalt KeHJS § 151 seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele – Keskkonnainspektsioonile, Terviseametile, Haljala Vallavalitsusele ja Muinsuskaitseametile.
Alljärgnevasse tabelisse (Tabel 7) on koondatud ülevaade asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohtade ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Asjakohaste asutuste seisukohad on koondatud Lisas 2.
Tallinn, 3. juuli 2018 37 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Tabel 7. Asjaomastelt asutustelt laekunud seisukohad ja nendega arvestamine
Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine
04.04.2018nr Terviseamet Ettepanekud puuduvad - 9.3-4/1774
Haljala 20.03.2018 nr Ettepanekud puuduvad - vallavalitsus 6-3/122-1
KMH programmi peatükis 3.1 on toodud, et nivooandur võimaldab küll reageerida vooluhulga muutustele, kuid paratamatult toimub muutus 04.05.2018 nr Esineb vastuolu PB Maa ja Vesi projekti peatüki 5 (lk mõningase viibega. Seetõttu pakutakse KMH Keskkonnaamet 6-3/18/2770- 11) ja KMH programmi punkti 6.1 vahel. aruandes välja meetmed, millega välistada olukorda, 5 kus looduslähedane või looduslik vooluhulk ei ole tagatud. KMH programmi peatükki 6.1 on täiendatud vastavasisulise selgitusega.
Tallinn, 3. juuli 2018 38 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine
KMH programmi punktis 6.2 (lk 19) toodud informatsioon Lahemaa rahvuspargi kohta ei ole korrektne. Toodud on, et KMH aruandes ei käsitleta mõju Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, kuna kavandatava tegevusega maastikupilti ei muudeta. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Arvestatud. KMH programmi peatükki 6.2 on Natura ala kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka Lahemaa täiendatud. rahvuspargi kaitse-eesmärgid. Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määruse nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 1 kohaselt on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks kõik Lahemaa linnu- ja loodusalal esinevad elupaigatüübid ja liigid.
Tallinn, 3. juuli 2018 39 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Asutus Kiri nr Ettepanek Ettepanekuga arvestamine
Võsu jõgi kuulub Laviku paisust suubumiseni merre lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse (Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73). Looduskaitseseaduse § 51 lg 1 alusel on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse Arvestatud. KMH programmi peatükis 3.1 on kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle toodud, et olemasoleva paisu rekonstrueerimise lõigul keelatud olemasolevate paisude tagajärjel jõe paisutustase ei muutu. Mõjusid rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, veerežiimi muutusele hinnatakse käesoleva KMH uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku käigus ning selgitatakse tegevuse vastavus sängi ja veerežiimi muutmine. Looduskaitseseaduse § 51 lg 1.
HJ töö tõttu saab olema otsene, siis tuleb arvestada mõjude hindamisel looduskaitseseaduse nimetatud paragrahvi sätet või põhjendada, miks seda ei tehta.
Keskkonnaamet algatas keskkonnamõjude hindamise 21.09.2017 kirjaga 14-6/17/4503-10, Arvestatud. Peatükis 1 on kirja number parandatud. mitte 21.09.2017 kirjaga nr 14-6/17/45036-10 nagu sissejuhatuses toodud on.
KMH programmis esitatud joonis 4 (lk 23) selgitav tekst pole korrektne: jõesilmu pole arvatud II Arvestatud. Joonis 4 on parandatud. kategooria kaitsealuste liikide hulka.
Tallinn, 3. juuli 2018 40 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
12 PROGRAMMI AVALIKUSTAMINE
KMH programmi avalikustamisest teavitati osapooli Keskkonnaameti 31.05.2018 kirjaga nr 6-3/18/2770-7 Avalikustamise teated avaldati väljaannetes Virumaa Teatajas 5. juunil 2018 ja Ametlike Teadaannete veebilehel 5. juunil 2018.
12.1 Ametlikud teadaanded 05.06.2018
Tallinn, 3. juuli 2018 41 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
12.2 Avaliku arutelu protokoll
Toimumisaeg: 20. juuni 2018
Toimumise koht: Keskkonnaameti Põhja regiooni kontor (Kunderi 18 Rakvere)
Juhatas: Karl Kupits
Protokollis: Karl Kupits
Osalejad: Registreerumisleht on toodud protokolli järel
Koosoleku algus 11.00
Koosoleku lõpp 11.30
Päevakord:
1. Tuuli Vreimann sissejuhatus
2. Tuuli Vreimann – KSH programmi tutvustus
3. Küsimused ja vastused
Tauno Jürgenstein: Kas vesi peab liikuma üle ülevoolu?
Olav Miil: Ei
Tallinn, 3. juuli 2018 42 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Tallinn, 3. juuli 2018 43 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
12.3 Avalikustamisel laekunud kirjalikud seisukohad
Programmi avalikustamisel laekusid kommentaarid vaid Keskkonnaametilt, kes edastas need oma 19.06.2018 e-kirjaga (Tabel 8).
Tabel 8. Programmi avalikustamisel laekunud kirjalikud seisukohad.
Ettepanekuga Asutus Kirja nr Ettepanek arvestamine
Arvestatud. Lk 21 Parandada tuleks (Picoides Peatükis 6.2 on tridactylus) eesti keelne laanerähni nimetus nimetus parandatud.
19.06.2018 Keskkonnaamet „Elektromagnetväli sõltub e-kiri voolupingest. Generaatoris tekkiv Arvestatud. pinge ei ole teada, kuid eelduslikult Peatükki 6.2 on ei ületa see 110 kV (põhivõrgu täiendatud. madam pinge).“ Selgitamist vajab mõiste madam pinge.
Tallinn, 3. juuli 2018 44 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
13 KASUTATUD KIRJANDUS
AS Maves, 2017. Laviku paisul hüdroenergia kasutamise ökoloogilis-majanduslik analüüs.
Eesti Maaülikooli PKI Limnoloogiakeskus, 2011. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a aastaaruanne.
Eesti Veeprojekt OÜ, 2013. Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks. Hange I ja II.
EMÜ PKI Limnoloogiakeskus ja TÜ Eesti Mereinstituut, 2008. Eesti meriforelli kudejõgede taastootmispotentsiaali hindamine ning võimalikud rehabilitatsioonimeetmed.
EMÜ VLI Kalakasvatuse osakond, 2013. Forelli kudealade taastamise efektiivsuse uuringud.
Järvekülg, A., 2001. Eesti Jõed.
Keskkonnaamet, 2016. Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava 2016-2025.
Keskkonnaminiasteerium, 2015. Meetmeprogramm 2015-2021. Ida-Eesti vesikond, Lääne- Eesti vesikond, Koiva vesikond.
Keskkonnaministeerium, 2007. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030.
Keskkonnaministeerium, 2012. Looduskaitse arengukava aastani 2020.
Keskkonnaministeerium, 2015. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava.
KH AS, Maves AS, Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, Merin AS, 2007. Tehniline abi vooluveekogude ökoloogilise kvaliteedi parandamiseks. Kalade rändetee avamise eelprojekt Pärnu jõe ökoloogilise seisundi parandamiseks.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2010. Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020.
Maves AS, 2007. Tartu-Viljandi-Sindi 110 kV liini rekonstrueerimise 330/110 kV ülekandeliiniks projekti keskkonnamõju hindamine. Tallinn.
OÜ Entec Eesti, 2015. Vihula valla üldplaneering.
Paal, J., 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.
Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, 2015. Laviku paisule hüdrojaama rajmine. Projekt.
Tartu Ülikool, kuupäev puudub Harilik kärnkonn - liigikirjeldus. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm
Tartu Ülikool, kuupäev puudub Rohukonn - liigikireldus. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm
Tartu Ülikool, kuupäev puudub Tähnikvesilik - liigkirjeldus. http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/TRIVUL2.htm
Tallinn, 3. juuli 2018 45 Võsu jõel Laviku paisul jätkuva paisutamise ning hüdroenergia kasutamise keskkonnamõju hindamise programm MAVES
Tartu Ülikool, kuupäev puudub Vesipapp - liigikirjeldus. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CINCIN2.htm
Tallinn, 3. juuli 2018 46