Kaitse Kodu! Nr. 3/2006

AAEGEG OONN SÕDALASESÕDALASE SSUURIMUURIM VAENLANE,VAENLANE, KKAITSEAITSE KKUIDUID KKAA PPARIMARIM LLIITLANEIITLANE

KKODU!KAITSELIIDUO AJAKIRIDNR 3 U(63/509) 2006!

AADMIRALDMIRAL JOHANJOHAN PITKAPITKA VIIMANEVIIMANE RETKRETK TTASUBASUB TTEADA:EADA: MMIDAIDA SSÖÖD,ÖÖD, SEDASEDA SUUDADSUUDAD

1. MAIL KORRALDAS NAISKODUKAITSE ESTONIA KONTSERDISAALIS VALGE ROOSI BALLI

SISUKORD KAITSE KODU! 3’ 2006 (63/509) LK 24 LK 16 LK 6

LK 30 LK 38

KÕRBE- JA MÄGIMATKAJA OLEV MARGI ÜHEKSA AMETIT Ekstreemmatkaja ja pikamaajooksjana tuntud Kirde-Eesti mees Olev Mark õpetab oma oskusi Alutaguse kaitseliitlastele ja noorkotkastele ...... 16

PEDAGOOGIKAKURSUSED KAITSELIIDU KOOLIS Instruktor Riina Nemvalts tutvustab Kaitseliidu Kooli pedagoogikakursuste üht osa – instruktorikursust ...... 26

MIDA SÖÖD, SEDA SUUDAD Toitumissoovitusi kestvusaladega tegelejatele jagab Anne Must Tartu Ülikooli füsioloogiainstituudist ...... 34

Mereparaad 2006 ...... 6 AEG ON SÕDALASE Laevastikutervitustest ...... 9 SUURIM VAENLANE, Quo vadis, Naiskodukaitse? ...... 11 KUID PARIM LIITLANE Neliteist aastat politsei ja Kaitseliidu koostööd ...... 13 ESTGUARD-1 missioon on lõpusirgel ...... 19 Sõjaväelise juhi suutlikkus arvesta- Admiral Johan Pitka viimane retk ...... 21 da lahingutegevuse ettevalmistamiseks vajalikku aega võib otsustada Doonorlus on auasi ...... 24 lahingu saatuse. Kaitseliitlasi välja Jüriöö karikas 2006 taktikalises laskmises ...... 38 õpetavad juhid peavad arvestama, et aeg on nende alluvate kõige kallim Akadeemilistel kaitseliitlastel on spordiklubi ...... 40 ressurss ja seda tuleb targalt kasu- Soomes osatakse riigikaitseõpetus atraktiivseks muuta ...... 42 tada. Loe lk 30–33. Kindral Tõnissoni rännak-jooks 2006 ...... 43 Valvekoer ongi kuri ...... 44 Õpi orienteeruma: Kuidas mõõta kaugusi? ...... 46 Laskevõistlusi Männikul ...... 50 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 3 PEATOIMETAJA VEERG

Kaitseliidu ajakiri Kaitse Kodu! Asutatud 11. september 1925

VÄLJAANDJA KAITSELIIT Ilmub kaheksa korda aastas. Ivar Jõesaar, kapten PEATOIMETAJA: kpt Ivar Jõesaar

Kaitseliidus on tarku küll MAKETT JA KÜLJENDUS: Matis Karu aitseliit on ideekaaslaste vennaskond. Idee ise on lihtne – eesti asi tahab ajamist. Ja seda isegi hoolimata seltskondlikest hetketrendidest REKLAAM JA LEVI: Kvõi kutsutud ja seatud poliitiliste juhtide erakondlikest slõuganitest. Virgo Tamm Iseasi on muidugi see, et vana hea eesti asi ise kipub vaba maailma ahvat- [email protected] luste keerises ähmaseks muutuma. TOIMETUS: Sellegipoolest, kui inimesed kord juba on kätte võtnud ja Kaitseliidus kok- Riia 12, Tartu 51013 ku saanud, tuleb neil oma riigikaitsele pühendatud aega targalt kulutada. Telefon 717 9155 Ja siin selgubki, et kõik pole nii lihtne kui vanaisade juttudest kuuldud. Faks 717 9150 Olud meie ümber on muutunud. Enam ei piisa tareseinte nõesse talletatud muistsest talupojatarkusest ega Vabadussõja alguse kogemusest, Toimetuse e-mail: kui õppursõdur sai kümme padrunit taskusse ja püssiloksu nööriga selga [email protected] ning sõdimisoskus tuli lahingute käigus. Peaasi, et püssilukk rännakul ära [email protected] ei kaoks. Trükitud ASi Printall trükikojas Tänane kodu kaitsmine nõuab vabatahtlikult hoopis enamat. Aimata Toimetus kaastöid ei võib, et peamine pole, kas tulevikusõja kaevikuid kaevatakse ruutpesiti retsenseeri ega tagasta. või rivistatakse sõjaaja üksusi diagonaalselt. Oluline on, et inimesed oleksid võimalikud ohud ja riskid ning nendega hakkama saamise võimalused KAITSELIIT INTERNETIS: selgeks mõelnud ja nende vastu valmistunud. www.kaitseliit.ee www.alutaguse.ee Just seepärast on tähtis, et need meie seast, kes ennast kodu- või välismaal www.jogevamalev.ee harinuna on hakanud aru saama, mida 21. sajandil isamaa eest seismi- laane.kaitseliit.ee ne tegelikult tähendab, seda teadmist üksnes endale ei hoiaks. Ega jääks www.staap.ee ootama, millal seesama arusaamine kord staapide tagumistes tubades la- www.hot.ee/parnukl hingumäärustikesse raiutakse. Selle uue, juba sündinud ja võib-olla juba polva.kaitseliit.ee homme kuskil tagarannas maale jõudva katsumuse vastu seismise tarkust rapla.kaitseliit.ee tahab vennaskond juba täna teada. Et see siis isekeskis vaikselt läbi see- tallinn.kaitseliit.ee dida ning vaim ja muud vastuhakuvahendid valmis panna. Muidu võib akm.zzz.ee selguda siis, kui on vaja hakata kirjutama uue sõja esimest lahingukäsku, www.hot.ee/laanemk et oot-oot, see on nüüd küll selline asi, millest Sinimägede-meeste mäles- nomme.kaitseliit.ee tustes juttu polnud… yhend.kaitseliit.ee www.virumalev.ee Ja just seepärast tuleb teil, lugupeetud teadjad inimesed, kes te Kaitseliidu tulevikule mõtlete, Kaitse Kodus! oma kodukaitsmise mõtteid ja tarkusi tutvustada. Et kõik kaitseliitlased neid lugeda saaksid ja eesti asja ajamine Toimetuse kõnetund esmaspäeviti kell 13–15 võiks jätkuda. KK! Tallinnas Toompea 8

4 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 UUDISED

KAITSELIIDU KONTROLLÕPPUS “LÕUNAOSARIIKIDES” SÕNUMID

28.–30. aprillini viidi Viljandi maa- ajal käis luure selle planeeringu NAISKODUKAITSE TÄHISTAS konnas Välustes läbi Kaitseliidu tagamiseks ja täiendamiseks infot MÄLESTUSPÄEVA taktikaõppus. Kontrollõppusel osa- hankimas. lesid Kaitseliidu Valga, Sakala ja 22. ja 23. aprillil tähistasid Naiskodukaitse Tallinna maleva üksused. Taktikaline olukord algas 29. va- ringkonnad üle Eesti Naiskodukaitse mä- rahommikul. Järgnes rännak Vä- lestuspäeva, millega meenutati 1942. aasta Kaitseliidu Tallinna maleva üksu- lustesse. Tallinna malevlaste rän- aprillis Siberis Sosva surmalaagris hukatud sed alustasid rännakuga Viljan- nakut takistasid vastutegevuses naiskodukaitsjaid. Teiste hulgas hukkusid disse 28. aprilli õhtul, seal rajati Kaitseliidu Sakala ja Valgamaa 1942. aastal surmakuuli läbi Naiskodukait- esimene tugipunkt Sakala maleva maleva kaitseliitlased. Välustes ses juhtivatel kohtadel olnud Alice Kuper- staabi territooriumile, kust pa- asusid tallinlased kaitsepositsioo- janov, Ebba Saral, Salme Noor ja Alviine taljoni staap alustas pealetungi nidele, tegevus kaitses kestis 30. Rüütel. Jäljetusse hauda jäänud nõukogude planeerimist Väluste alale. Samal aprilli hommikuni. KK! terrori ohvrite mälestussammas asub Tar- tus Maarja kalmistul perekond Noore ma- tuseplatsil. Tartu ringkonna liikmed külastasid juma- lateenistust Peetri kirikus, süütasid Raadil Maarja kalmistul küünlad nii terroriohvri- te mälestussamba kui ka Tartusse maetud naiskodukaitsjate haudadel. Heino Noor, 24. aprillil 1942 hukatud naiskodukaitsja Salme Noore poeg, pidas mälestuskõne. Tallinnas tähistati mälestuspäeva loengutega Eesti muinasusundist, külastati sõjaväekalmistut ja süüdati küünlad hiljuti lahkunud major Benno Leesiku haual. Saaremaal asetati lilled Vabadussõja mäles- tusmärgi jalamile. Kuressaare Laurentsiuse kirikus peeti mälestuspäeva jumalateenistus, millel teenis naiskodukaitsjast kirikuõpetaja Anu Konks. Kogu Eestis langetati pea meie vaprate eelkäijate mälestuseks. KK!

XI MILITAARISA ON SCOUTSPATALJONI SIDEMEES JANEK PENT Volbriööl Paldiskis Rahuoperatsioonide Keskuse sõdurikodus korraldatud konkur- si Military Father 2006 võitjaks tunnistati 10. PATRULLVÕISTLUS VALGE LAEV Scoutspataljoni A-kompanii rühmaülem nooremseersant Janek Pent, kes sai aastaks 8. ja 9. aprillil viidi Kaitseliidu Lää- erinevaid ülesandeid: miinivälja enda valdusse ka rändkrooni ja -keebi. Pub- ne maleva korraldusel juba küm- ületamine, esemete otsimine, liku lemmikuks oli rahuvalvajast vanem- nendat korda läbi patrullvõistlus luureülesanne, raadioside üles- seersant Veikko Hipponen, kes tunnistati Valge Laev, kus seekord asus mõõ- anne. sama võistluse võitjaks aastal 2001. tu võtma 16 võistkonda. Military Father 2006 Janek Pentile anti Esimese Valge Laeva peakorral- Tooberfest OÜ poolt välja pandud kinke- Tänavune Valge Laev leidis aset daja oli nüüdne Kaitseliidu üle- kaart “Little Present from Saaremaa” ning Palivere mõisa ja Piirsalu baasi ma kt major Urmas Muld. Esmalt militaarisa saab Õlletoobrile 2006 kahe- vahelisel territooriumil, kus nel- oli võistlus mõeldud Kaitseliidu päevase priipääsme kahele, lõunasöögi jaliikmelised võistkonnad pidid Lääne maleva kaitseliitlaste sõ- peoplatsil, öömaja Oitme matkamajas ja varjatult läbima linnulennult 35 jaliste oskuste ja füüsilise vormi auliikme koha konkursil “Saaremaa parim kilomeetrit vahelduvat maas- kontrollimiseks, kuid on kasva- koduõlu”. Publiku lemmik Veikko Hipponen tikku – sood ja metsad, sekka nud koguni rahvusvaheliseks sõidab aga koos kaaslasega ürituse patroo- liivandikke. Võistlejatel tuli ar- ettevõtmiseks: 1999. aastal võt- ni Kaitseliidu vanematekogu esimehe Olari vestada vastutegevusega ja läbi- tis võistlusest osa ka kaks Taani Taali poolt välja pandud auhinnakruiisile da kontrollpunkte, kus tuli täita võistkonda. KK! Stockholmi. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 5 MEREPARAAD MEREPARAAD 2006

Mereparaadi 2006 staabi ülem vanemleitnant Toomas Peek selgitab, millest lähtudes valiti paraadi mudel, kuidas teenindatakse sõjalaevu ja milline on kriisivalmidus, protokoll ja logistika.

PARAADI MUDEL paraadi akvatooriumi võimaliku reostuse leviku kiireks modelleeri- Paraadi mudeli, marsruudi, akva- miseks, mis hädaolukorra tekkimi- tooriumi tsoneerimise, navigat- sel hõlbustaks kriisikomisjoni tööd. siooniliste piirangute ja mereope- Paraadi kontseptuaalse mudeli kin- ratsiooniks vajalike merekaartide nitas paraadi juhataja viitseadmiral trükkimise korraldamisega tegeleb Tarmo Kõuts 8. märtsil 2006. Kogu navigatsioonitoimkond lipnik Tiit paraadi läbiviimise dokumentat- Einbergi juhtimisel. Toimkonda sioon valmistatakse ette vastavalt kuuluvad Eesti Mereakadeemia NATO standardiseeritud nõuetele. laevjuhtimisteaduskonna dekaan Rein Raudsalu, Veeteede Ameti Lähtudes akvatooriumi eripärast, kartograafiaosakonna juhataja Tõ- meteoroloogilistest tingimustest, nis Siilanarusk ja Veeteede Ame- laevade eritüüpsusest ning paraadi ti hüdrograafia ja navigatsiooni- tooriumil. Kontrolliks ja detailide juhitavuse, vaadeldavuse ja riski- märgistuse teenistuse juhataja, täpsustamiseks mängitakse laevade minimeerimise nõuetest, valiti peadirektori asetäitja Toivo Prela. de liikumine läbi ka laevajuhtimise paraadi läbiviimiseks mudel, kus Toimkonnaga liitub ka Eesti Meteo- valmendil. paraadi vastu võttev Eesti Mereväe roloogia ja Hüdroloogia Instituudi lipulaev Admiral Pitka on ankrus ja spetsialist. Kriisihaldamise valmendil tehak- tema vöörist möödub suuruse järje- se kõik vajalikud ettevalmistused korras rivistatud laevastik. Admiral Koostöös Eesti Mereväe ja Eesti Pitka pardal asu- Mereakadeemia spetsialistidega on ähtudes akvatooriumi eripärast, meteoroloogilistest vad Eesti Vabariigi valminud paraadi mudel ja mars- Ltingimustest, laevade eritüüpsusest ning paraadi juhi- president ja pa- ruut ning teostatud akvatooriumi tavuse, vaadeldavuse ja riskide minimeerimise nõuetest, raadi juhataja. tsoneerimine. Mudeli tegemisel on valiti paraadi läbiviimiseks mudel, kus paraadi vastu võttev arvestatud viimase 30 aasta and- Eesti Mereväe lipulaev Admiral Pitka on ankrus ja tema Laevu võib rivista- meid tuulte suuna ja tugevuse ning vöörist möödub suuruse järjekorras rivistatud laevastik. da ka kas osavõt- lainekõrguse kohta paraadi akva- vate riikide prant- suskeelsete nimede tähestikulises järjekorras või vanim lipp (Taani) esimesena ja siis ülejäänud ühel kahest eespool kirjeldatud võimalusest.

Tänase seisuga on suurimaks regist- reerunud aluseks Briti Kuningliku Mereväe hävitaja HMS Edinburgh, mille pikkus on 141 m ja meeskon- naliikmete arv 287. Paraadi avaval juhtlaeval asub paraadi rivistav ohvitser, kelleks on määratud miini- laevade divisjoni ülema kohusetäit- ja vanemleitnant Indrek Hanson.

Paraadi läbiviimiseks on Küdema laht, Tagalaht ja nendega piirnev

Mereparaadi läbiviimist tutvustav pressi- konverents välisministeeriumis 5. aprillil 2006.

6 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 MEREPARAAD

Läänemere akvatoorium tsoneeri- Võidupäeva mereparaadi suurim alus on tud ankrualaks, rivistus- (ehk koon- Suurbritannia hävitaja HMS Edinburgh dumis-)alaks ja operatsioonialaks, (pikkus 141,1 m, laius 15,2 m, süvis 5,8 kuhu on kavandatud paraadi mars- m, veeväljasurve 460 tonni ja meeskon- ruut. Kõigis neis kehtivad omad pii- nas 287 liiget). rangud, st reeglid ja tsoonide läbi- mise kord.

OSALEVATE LAEVADE TEENINDAMINE

Paraadist osavõtt on käesoleval juhul sõjalaevale riigivisiidiks ning see toob korraldajale kaasa kohustuse iga laeva personaalseks käsitami- seks enne ja pärast paraadi. Nende RIIKLIKU KRIISIVALMIDUSE EESMÄRGID ülesannete täitmiseks on moodustavad varasemast suuremat Hinnata ürituse ettevalmistamise käigus komp- tud laevateenistuse toimkond, mida tähelepanu nii paraadil osa- leksselt paraadi ja sellega kaasnevaid võimalikke juhib staabi sideohvitser lipnik Alo lejate kui ka pealtvaatajate ohte ning rakendada meetmed nende ennetami- Tamm. Toimkonna koosseisu kuu- turvalisuse tagamisele. Li- seks ja likvideerimiseks. luvad infojuht Pelle Peek, program- saks üldmeetmetele ürituse Luua võimaliku hädaolukorra lahendamiseks mijuht lipnik Andres Kostiv ning lae- paremaks ning pealtvaata- kriisireguleerimise mehhanism, mis vastab nii vateeninduse juht Tiit Leis. jatele mugavamaks ja tur- hädaolukorraks valmisoleku seadusele, Saare valisemaks korraldamiseks maakonna kriisireguleerimisplaanile kui ka rea- Võõrustav riik peab saatma igale lae- geerivate ametkondade operatiivplaanidele. vale sideohvitseri, kes on riigi esinda- jana abiks laeva juhtkonnale kõikide Laevade liikumisteed, pealtvaa- tekkivate küsimuste lahendamisel tajate autode parkimisala ning ning saadab laeva komandöri tema pealtvaatamiskohad. Paraadi ametlikel visiitidel ja vastuvõttudel. ajal on lahe lõunakaldal kaatrite ja skuutrite sõidukeeld. Sideohvitser on esimene, kes astub võõrriigi sõjalaeva pardale, ja viimane, kes lahkub enne lootsi. Seega on sideohvitseri amet üks Laevade liikumisteed vastutusrikkamaid ja pingelisemaid Pealtvaatamiskohad – ta peab olema kaasatud juba laeva programmi ettevalmistamisel ja Kaatrite ja skuutritega olema siis piltlikult öeldes kogu öö- sõitmise keeluala päeva ametis kuni laeva lahkumi- seni. Sideohvitseri ettevalmistusest ja tema käitumisest sõltub oluliselt see, millise mulje jätame oma riigist ja tema institutsioonide haldus- suutlikkusest.

Sideohvitseri ametikohtade täitmi- seks kuulutati 2. märtsil 2006 välja konkurss. Sideohvitseride koolitus- programm oli kinnitatud ja esimene koolituspäev on 1. mail. Lisaks sideohvitseri tehtavale korraldab vastuvõttev riik ka kõigi laevade logistilise toetuse. PLANEERITUD MEREPARAADI KRIISIVALMIDUS JA JULGE- PARKIMISALA OLEK

Eesti Vabariigi taasiseseisvumis- järgse ajaloo esimene mereparaad on ilmselgelt üleriigilise tähtsusega üritus, mistõttu on enesestmõiste- tav, et paraadi korraldajad pööra- KAITSE KODU! NR 3’ 2006 7 MEREPARAAD luuakse seekord paraadi etteval- Reet Naber, tuletoimetaja kait- mistava kriisitoimkonna poolt seliitlane Jüri Uppin ning Saare ka riiklik kriisivalmidus. maavalitsuse ametnikud Valve Heiberg ja Lea Kuldsepp. Antud juhul ei ole tegemist üleplaneerimise ega ülereagee- Üldjuhul on meedia see, mis teeb rimisega, vaid paraadi etteval- väljavalitutest kangelased ja üri- mistajad soovivad tagada mõist- tustest suursündmused, seetõttu liku valmisoleku olukordadeks on oluline roll võidupüha ja me- “juhul, kui...”, et muuta riigi reparaadi kui meediasündmuse reageerimine hädaolukorras või- ettevalmistamisel ning selle ku- malikult kiireks, efektiivseks ja koordineerituks. See on üleriigi- vamisel ühiskonda leitnant Tanel lise tähtsusega ürituste planeeri- Rütmani juhitaval teavitustoim- misprotsessi loomulik osa. konnal. Toimkonda kuuluvad veel nooremleitnant Merle Ott ja stra- Kriisitoimkonda juhib staa- teegiline konsultant Kalle Tarien. bi kriisikomisjoni juhtohvitser Confuciuse printsiibi (“maailma nooremleitnant Raine Eenma, juhivad sümbolid, mitte sõnad ja kes tsiviilelus töötab siseminis- seadus”) täitmist valvab heerold- teeriumi sisejulgeolekupoliitika meistrina Priit R. Herodes. osakonna kriisireguleerimis- büroo juhatajana. Toimkonna LOGISTIKA JA TOETUS koosseisu kuuluvad Tallinna Teise maailmasõja eelsel ajal olid Kaitseliidu laeva- kiirabi peaarst Raul Adlas, Lää- del ja muudel alustel omad lipud ja vimplid. Arvestades paraadi korraldamise ne-Eesti Päästekeskuse koor- paiga kaugust pealinnast, kust dinatsiooniteenistuse juht Priit saabub suur osa VIP-külalisi ja Laos, Põhja Politseiprefektuuri korraldamisega seotud persona- politsenõunik Peeter Moora ja si- tehtavad pingutused ning kasutata- li, samuti pühadest tulenevat praa- seministeeriumi piirivalvepoliitika vad ressursid. Paraad on mereväe- miliikluse ülekoormust, on kapten büroo juhataja vanemleitnant Too- operatsioon nn tsiviilkeskkonnas, Andre Lillelehe juhitava logistika- ja mas Kasemaa. kuid suure pillerkaari ootajatele ressursitoimkonna üheks tähtsa- siiski teadmiseks, et antud juhul on maks ülesandeks kõigi paraadiga Strateegilise julgeoleku analüüsi, tegemist väärika ja talitsetud üritu- seotud osapoolte õigeaegne Saare- sõjalaevade kaitse, VIPide julgeole- sega, mille läbiviimisel lähtutakse maale toimetamine, majutamine ku ja operatsioonialal piirangutest rahvusvaheliselt tunnustatud pro- ja toitlustamine. Kõikide paraadi kinnipidamise ning läbiviimiseks vajalike ressursside avaliku korra taga- araad on mereväeoperatsioon nn tsiviilkeskkonnas, kuid suure pillerkaari ootajatele siiski teadmiseks, planeerimise (parkimiskohad, aju- mise eest paraadi P tine bussiühendus ja muud tugi- eel ja ajal vastutab et antud juhul on tegemist väärika ja talitsetud üri- teenused), logistilise korraldamise julgeolekutoimkond, tusega, mille läbiviimisel lähtutakse rahvusvaheliselt ja juhtimisega tegeleva toimkonna mida juhib staabi jul- tunnustatud protokollist ja etiketist, meretradit- koosseisu kuuluvad veel toitlustus- geolekuohvitserina sioonidest, mis pärinevad 19. sajandi algusest, ning ohvitser kapten Margus Hanson, kapten Allan Martin. strateegilise julgeoleku hetkeolukorra analüüsist. transpordiohvitser leitnant Margus Julgeolekutoimkon- Pihlakas, meditsiiniohvitser leit- da kuuluvad ohvitserid leitnant Tai- tokollist ja etiketist, meretraditsioo- nant Jüri Teras ja sadama koman- vo Runno, leitnant Meelis Sarapuu, nidest, mis pärinevad 19. sajandi al- dant lipnik Heimar Põld. leitnant Maanus Nigul, nooremleit- gusest, ning strateegilise julgeoleku nant Ivari Sarapuu ja lipnik Heldur hetkeolukorra analüüsist. Mereparaadiga seotud küsimus- Lomp. te lahendamisel kasutame palju 13-liikmelist programmi- ja proto- staabi finantstoimkonna stra- PROGRAMM, PROTOKOLL JA AVALIKUD kollitoimkonda juhib staabiohvitse- teegiliste konsultantide leitnant SUHTED rina nooremleitnant Toivo Lipstok. Neinar Seli ja Riho Sõrmuse, fi- Suurimat vastutust kannavad selles nantsnõuniku Ants Prümmeli ja Võidupüha ja mereparaadi olulisim toimkonnas välisministeeriumi pro- raamatupidaja Reet Umjärve ning (emotsionaalseim ja nähtavaim tokolliosakonna tseremooniate ja õigusnõuniku kaitseliitlane Vahur osa) on seotud ürituse programmi- visiitide büroo direktor Ülle-Mari- Glaase abi. ga. Programmi sisustamisest ja selle ka Põldma, kaitsejõudude peastaa- ajalisest korraldusest sõltub suurel bi protokolliosakonna ülem major Tänan kõiki paraadi ettevalmistuse- määral kogu suurürituse rütm ja Toomas Peda, Kaitseliidu Saaremaa ga seotud inimesi, kelle töö tulemu- mänguilu, aga sellele aitavad kaasa maleva pealik kapten Toomas Luik, sena on ettevalmistustööd ajagraa- ka juhtimiseks ja korraldamiseks Mereväe staabi avalike suhete juht fikus. KK! 8 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 MEREPARAAD Laevastikutervitustest Sõjalaeva pardal viibides on kasulik tunda sealseid tseremooniad

Tekst: REET NABER väe tegevusest nii: “Kaitseväetsere- Eesti merejõududes oli selle loo- mooniate eesmärk on anda pidu- mise algusaegadel kasutusel Vene t sõjalaevastikel on tähtis roll likkust sündmusele, mille tähtsust määrustike kogu (Svod morskihh rahvusvahelises läbikäimi- on kaitseväelastele ja kaaskodani- postanovlenii), mida esialgu tasa- Eses, on nende tegevuse tsere- kele vaja rõhutada. Tseremooniates pisi parandati ja millesse merejõu- moniaalne külg säilinud tänaseni avalduvate kaitseväetraditsioonide dude juhataja käskkirjadega vaja- mereväeteenistuse ühe olulisima eesmärk on mõjuda kasvatuslikult, likke muudatusi kehtestati. 1920. osana. Sõjalaevastiku kohta kasuta- väljendada kuuluvust ühtsesse per- aastatel hakati kokku kirjutama takse ka üldtuntud väljendit “sini- re ning tugevdada päris oma mere- namik mereväetseremooniaid sed diplomaadid” – seega võib väi- sisemist sidet kaitse- määrustikku, mis ta, et teatud osas on tegemist lausa väes ja kaitseväe ning Ekorraldatakse väljenda- kinnitati 1929. aas- riikliku diplomaatilise protokolliga. tsiviilstruktuuride maks lugupidamist, viisakust, tal. Olgu merevägi Tuleb meeles pidada, et sõjalaev on vahel.” rõõmu või kaastunnet. nii traditsiooniline välissadamas viibides oma riigi väi- kui ta ka on, ent see ke esindus, mis kannab riigilippu ja Kõikide nende tseremooniate kor- on ikkagi arenev institutsioon, leiti mille pardal kehtib koduriigi kord. raldamine on enamiku mereriikide kümmekonna aasta pärast, kui ar- laevastikes väga täpselt kirja pan- vati vajaliku olevat meremäärustik- Enamasti on laevastikutavad eri dud teenistus- või meremäärusti- ku täiendada ja selle keelelist külge riikides väga sarnased – paljude kes, kui ei ole lausa eraldi tseremo- ajakohastada. 1929. aastaks saadi riikide laevastikel ja mereväelas- niaali, nagu näiteks brittidel. valmis väga põhjalik uus meremää- tel koguni ühised, hõl- rustik, mis aga kooskõ- mates teatud määral Sõjaeelsel ajal olid laevastikutavad Eesti mereväes hästi hoitud. Sõjalaev lastustest kaugemale ka tsiviilmeresõitjaid. Lennuk saluutkahurist saluuti laskmas, reelingu ääres pardamehitus. ei jõudnud, sest Eesti Eesti tänapäevased lae- Vabariik sai enne otsa. vastikutavad on välja Praeguseks võib eesti- kujunenud peajoones keelset materjali tsere- Briti laevastikutavade moniide kohta leida vaid põhjal. Visiitide puhul, arhiividest. Kui võrrelda samuti võõrriigi sada- neis sisalduvat teistes rii- mate külastamisel lepi- kides praegusajal prakti- takse alati enne kokku, seeritavaga, on nad üsna milliseid tseremooniaid samasuguses süsteemis. korraldatakse ja milliseid mitte. AUSTUSAVALDUSTE VÕIMALUSED TSEREMOONIA SUUNITLUS Peale juba kirjeldatud Termin tseremoonia liputseremooniate ja sa- on tuletatud ladina- luteerimise on veel rida keelsest sõnast caere- võimalusi austusaval- monia, mis tähendab dusteks. Paraadil osale- ilmalikus mõttes kom- vate laevade hulgas on betalitust, religioosselt kahtlemata kõige vastu- riitust, rituaali. Enamik tusrikkam osa täita Ad- mereväetseremooniaid miral Pitkal, mille parda- korraldatakse väljenda- le tuleb president. maks lugupidamist, viisakust, rõõmu või kaas- Üks võimalus on üles tunnet. Seoses sellega rivistada tervitusmees- lisandub eri riikides tea- kond. Riigipea külastuse tud kohalik eripära. puhul on selles mees- konnas allohvitserid ja Kaitseväe garnisoni- nende ülemaks ohvitser. määrustik formuleerib Kui laev on kai ääres, vastava alalõigu kaitse- on kaks meest all trapi KAITSE KODU! NR 3’ 2006 9 MEREPARAAD kõrval ja kaks üleval trapi kõrval, naülemaga. Teistele piisab kahest Kusjuures teine käsi jääb reelin- näoga vööri suunas. Meeskonna madrusest. gust kinni hoidma. Ka nii pidulikul ülem seisab nende vastas näoga puhul kehtib igipõline laevareegel: ahtri suunas, tema Merel on pidulikel üks käsi olgu alati enda jaoks. Ära- vastas vahialloh- a pidulikul puhul kehtib puhkudel laeval ka seletatult: kunagi ei tohi unustada vitser. Kui küla- Kigipõline laevareegel: üks pardamehitus. (Varem seda, et äkki võib tekkida vajadus list võetakse vastu käsi olgu alati enda jaoks. on kasutatud ka ter- millestki kinni haarata, et mitte üle merel, on mehed minit špaleerimine.) parda lennata või muidu viga saa- kahel pool treppi. Meeskond rivistatakse da. Vähemtähtsatele külalistele pan- mööda reelingut ja laeva tekiehitisi nakse välja kaks madrust, ülemaks ühtlaste vahedega. Laeva ohvitserid Viletervitused on väga vana kom- allohvitser. rivistatakse vanuse järjekorras. Par- me, väidetavalt olid vilesignaalid damehituse korral on mõeldavad kasutusel juba Vana-Kreeka ja Roo- See olevat vana komme, pärit ajast, ka elagu-hüüded tervituseks. Meie ma galeeridel, et määrata sõudmise kui enamik visiite tehti laevale sel- paraadil peaks kolmekordne Ela- rütmi. Ka laeva tavateenistuses kale reidil olles. Et kõrgetel külalistel gu! kõlama presidendi auks. Prot- sutatakse erinevate manöövrite pu- oleks kergem mööda ebakindlat seduur ise on imelihtne: rivistatud hul praeguseni vilesignaale. redelit paadist laeva turnida või meeskond võtab hoopiski tõstetuna pootsmanitooli- käskluse Valvel! iletervitused on väga vana kom- Viletervitus on ga (see on köiega parda taha lastav järel mõlema Vme, väidetavalt olid vilesignaalid puhtalt mereli- lauatükk, millel istudes mingit hä- käega reelingust kasutusel juba Vana-Kreeka ja Rooma ne austusavaldus davajalikku tööd teha sai) pardale kinni. Kui kõlab galeeridel, et määrata sõudmise rütmi. laeva tulevatele saada, oli vaja kedagi neid julgesta- käsklus Presi- vanemohvitse- ma ja aitama. Laevameeste pikaaja- dendi auks 3 korda “Elagu!”, siis ridele, komandörile ja väärikatele line kogemus on näidanud, et mida esimene kord (ikka käskluse järgi) tsiviilkülalistele. Viletervitust alusta- kõrgem külaline, seda kogukam ta võetakse parema käega müts peast takse siis, kui külaline astub trepile. olla võib ja vajab seetõttu ka roh- ja sirutatakse käsi koos mütsiga 45- Ülejäänutele tähendab see vile seda- kem abimehi. kraadise nurga all paremale üles. sama mis valvel-käsklus. Seega – kui Kui elagu-hüüd on lõpetatud, tõm- tervitatavaid on mitu, vilistatakse On võimalik välja panna ka relvas- matakse müts rinnale. Nii tehakse neist igale eraldi ja korraga nad tre- tatud auvahtkond, riigipeade puhul ka teine kord ja kolmanda korra pile ei astu. Sama kord kehtib laevast kuus madrust ohvitserist vahtkon- järel pannakse müts uuesti pähe. lahkumisel. KK! Mereparaad on riiklik suursündmus

Tekst: PEETER IVASK, Teise olulise asjaoluna pean silmas võidupüha ja riikliku iseseis- kaptenmajor, Mereväe ülema kt vuse tähistamist. 2006. aastal täitub 15 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest. Eesti kui iseseisva riigi ajalugu ei ole tõe- aasiseseisvunud Eesti on arenenud tormiliselt. Vaatamata poolest kuigi pikk, kuid oluline pole riigi vanus, vaid selle olemas- sellele, et Eesti Vabariik tähistas hiljuti 88. aastapäeva, on olu. Seetõttu väärib riigi iga sünnipäev tähistamist. Mereväepa- Tsee tegelikult noor ja arenemisjärgus riik. Otsus korraldada raadi korraldamine võidupühal on side ajalooga, Vabadussõja 2006. aasta võidupüha paraad mereväeparaadina annab või- päevadega, mil vaprad võitlejad panid riigile aluse. Samas on maluse näidata Eestit areneva ja innovaatilise mereriigina. Siin- see viit tulevikku, kus oleme võrdsetena teiste seas arenev, in- kohal toon välja mereväeparaadi eesmärgid ja tähtsuse, mille novaatiline riik, mis on valmis võtma vastu väljakutseid. korraldajad ja organiseerijad on võtnud oma tegevuse aluseks. Viimasena, kuid mitte vähem olulisena nimetan Eesti proovile- Esiteks on mereparaad suur õppus, millesse on riiklikul tasemel panekut vastuvõtva riigi toetuse andjana. Eestile kui NATO liik- kaasatud palju institutsioone. Planeerimis- ja koordineerimis- mele, kes on oma kaitsekontseptsiooni üles ehitanud kollektiiv- protsessi teostavad militaarsed organisatsioonid, nagu kaitse- kaitsele, on selle võime väljaarendamine riigikaitse oluline osa. vägi ja Kaitseliit, aga suurt rolli mängivad ka politsei, piirivalve, Mereväeparaad on üritus, kus osaleb palju sõjalaevu ja kõrgeid Keskkonnaamet ja Veeteede Amet. Oma osa on akadeemilisel ametnikke nii Eestist kui ka välismaalt. Teenindada ja koordi- poolel: paraadi läbiviimist modelleerib Eesti Mereakadeemia. neerida on vaja suurt hulka inimesi ja tehnikat. Korraldada tuleb See kõik võimaldab riiklikel ametkondadel olla paremini valmis nende transport ja sealjuures olla valmis kõikvõimalike kriiside tegutsema kriiside lahendamisel, õnnetustele reageerimisel lahendamiseks. Kõigele lisaks toimub see avalikkuse, meedia ja ja suurürituste korraldamisel. Lisaks on mereparaadile kaasa- rahvusvahelise üldsuse teravdatud tähelepanu all. tud äriettevõtted, kes on ühise eesmärgi nimel valmis tegema muudatusi pikaajalistes planeeringutes, seades paraadi õnnes- Seetõttu on mereväeparaadi korraldamine riiklik suursünd- tumise nimel ümber tegevuse raskuspunktid. Kogu see etteval- mus, milles sisaldub võimas sõnum nii liitlastele kui ka vastas- mistustöö on harjutus, mis võimaldab õppida koordineerimist, tele. Selle ettevõtmise õnnestumisele aitab kaasa iga inime- ühisplaneerimist ja koostööd ühise eesmärgi nimel. Ja see har- se ja iga ametkonna panus. See on Eesti mereriigiks olemise jutus tipneb n-ö testiga, milleks on mereväeparaad. tõestus. KK!

10 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 NAISKODUKAITSE Quo vadis, Naiskodukaitse?

Tekst: DAGMAR MATTIISEN Nüüd on Kaitseliidul väga palju ülesandeid. Nii palju, smakordselt pärast Naiskodu- et nuta või naera. Kahjuks kaitse (NKK) taasloomist 1991. ei ole saabunud loodetud Eaastal vahetus 9. aprillil 2006 selgust ja organisatsiooni organisatsiooni esinaine. Sünd- nägu on peaaegu tundma- mus, mis iseenesest polegi märki- tuseni muutunud. See on misväärne, sest organisatsioonid kaasa toonud teatud võõ- saavad ikka aeg-ajalt uue juhi, kuid randumise. Võõrandumine taasiseseisvunud Eesti riigis ja riigi- on selline ühiskondliku elu kaitses, kus vahetusi tehakse ena- paradoksaalne nähtus, kus masti liigagi kiiresti, tekitab iga uue nii inimtegevuse produk- juhi tulek (vahel ka põhjusetut) oo- tid kui ka tegevus ise muu- tusärevust ja tõstatab küsimusi. Mis tuvad inimesele võõraks. edasi saab? Nüüd vast algab NKKs Seejuures saavad võõraks uus aeg!? Kindlasti algab! ka inimeste loodud insti- tutsioonid, mis tekitab liik- Selleks, et selgitada, mis võiks tu- meskonnas sisemist rahul- lema hakata, peab põgusalt taga- olematust. si vaatama. Ma ei hakka heietama mälestusi – teen seda kunagi tulevikus. Ja süvaanalüüsi ka ei tule, ma NAISKODUKAITSE TEGI KAASA lihtsalt mõtisklen. NKK tegi selle galopi Kait- seliiduga vaprasti kaasa. NAISKODUKAITSE ON OSA KAITSELIIDUST Alguses taastasime olnut nii hästi kui suutsime ja NKKd ei saa vaadelda ilma Kaitselii- Dagmar Mattiisen oli Naiskodukaitse esinaine 19. no- siis püüdsime leida enda- duta. Need kaks organisatsiooni on vembrist 1991 kuni 9. aprillini 2006. le kohta Kaitseliidu kõrval. arenenud käsikäes, mis sest, et si- Mõtlesime endale välja dusus pole kummaltki poolt olnud baasväljaõppe, mis on siiski rahuldav. Kaitseliidu taastamisjärg- pidi kõik segadused lõpetama. Kir- siiani kinnitamata. Koolitame ana- ne ajalugu jaguneb minu arvates jutasime seadust Andres Mihkelsi loogiliselt Rootsi, Norra Lottade ja kolme perioodi, nagu kõik ajalood. juhtimisel tõesti südamega, selleks Taani Kodukaitsega instruktoreid Kui kasutada Leonid Stolovitši pe- kulus mitu aastat tõsist tööd. Kui ning vabatahtlikke juhte. Püüame riodiseeringut, on need prehüs- seadus kooskõlastusringi läbis ja luua erialarühmi ringkondadesse. teeriline, hüsteeriline ja posthüs- lõpuks Riigikogusse jõudis, oli sealt teeriline periood (Leonid Stolovitš, palju välja visatud ja tehtud veel Kaitseliit hakkas tegelema sõjaaja “Kohtumised elu radadel”, Tallinn: rohkem muudatusi, aga et nii mei- üksustega – meie hakkasime neid Ilo 2006, lk 88). le ja kui ka seadusandjale oli vaja formeerima. Kaitseliit läks välis- normdokumenti, võeti see 1999. missioonidele – meie püüame luua Prehüsteerilisel ajajärgul sai teoks aasta kevadel niisugusena siiski missioonil olijate toetusprogram- Kaitseliidu ja vastu. Arvasi- mi. Toitlustame ja väljendame val- aitseliit hakkas tegelema sõjaaja Naiskodukaitse me naiivselt, midust Kaitseliitu toetada. Kõik see taasasutamine. Küksustega – meie hakkasime neid et edasi läheb kokku pole kindlasti olnud kasutu, Ühiskond suh- formeerima. Kaitseliit läks välismissioo- kergemaks. Aga aga tõelist sidusust Kaitseliiduga ei tus mõlemasse nidele – meie püüame luua missioonil ei… ole see kaasa toonud. See ei ole et- organisatsiooni olijate toetusprogrammi. Toitlustame ja teheide, pigem on see nukker kons- teatava umb- väljendame valmidust Kaitseliitu toetada. Algas hüstee- tateering. usuga, aga riik riline ajajärk, andis siiski natuke raha. Kõlas retoo- mis kestab siiani. Meie lähimad MILLELE TOETUDA EDASPIDI? riline jutt Kaitseliidu korrastamise koostööpartnerid ei suutnud ega ja kontrolli alla saamise vajadusest tahtnud seadusest kinni pidada ja Mismoodi võiks NKK nüüd edasi ning organisatsioonile selgete üles- me ise ei olnud ka piisavalt sirge toimida? Organisatsioon on saa- annete andmisest. Olime sellega seljaga – lootsime ikka, et ehk muu- vutanud arvestatava suuruse, meil rõõmuga päri ja valmistasime usi- tuvad teised mõistlikumaks. Pealegi on oma vorm, lipp ja traditsioonid. nasti ette Kaitseliidu seadust, mis annab targem ju järele. On oma arengukava, millest me KAITSE KODU! NR 3’ 2006 11 NAISKODUKAITSE ka lähtume. Aga tegutsemisrõõmu vusse, mis vaieldamatult suurendab LOOTUSRIKKALT TULEVIKKU on jäänud vähemaks. Vaba vaim rahva kaitsetahet. ja loomingulisus on kadumas ning Need eesmärgid pole pälvinud puudub naistele nii vajalik selge ja 4. Igati tuleb toetada Kodutütarde ametlikku heakskiitu, kuid on alu- teostatav eesmärk. Aastaid on olnud organisatsiooni. Meie seast on välja seks NKK arengule ja kasuks ees- direktiivseks ülesandeks arendada kasvanud palju tublisid Kodutütar- ti rahvale. Selle kõigega saab uus organisatsiooni, mis on mind läbi- de juhte, aga neid läheb vaja veel esinaine koos NKK piirkonnava- paistvuse ja mõõdi- rohkem. nematega kindlasti suurepäraselt rganisatsioon on saavutanud arves- kute nõude taustal Kui suuda- hakkama. Olen veendunud, et segadusse ajanud. Otatava suuruse, meil on oma vorm, me kasva- peatselt saabuv posthüsteeriline Olen arvamusel, lipp ja traditsioonid. On ka oma arengu- tada noori periood toob kaasa ühtse sõbraliku et organisatsiooni kava, millest me vaikselt lähtume. Aga neide, kel- Kaitseliidu, kus kõik organisatsioo- areng on protsess, tegutsemisrõõmu on jäänud vähemaks. lele oma- ni osad – meeste, naiste, poiste ja mis kaasneb talle riiklus, töö- tüdrukute organisatsioon – teevad antud ülesannete täitmisega. kus ja ausus ei ole võõrad mõisted, tihedat koostööd ja arenevad üht- kasvatavad nad oma lapsi samas lases tempos ehk astuvad käsikäes Aga praegu tegeldakse kogu Kait- vaimus. läbi kastese rohu tõusvale päikese- seliidu (sh ka Naiskodukaitse) uut- le vastu. KK! misega väljaspool organisatsiooni. Loodetavasti ei unustata siiski kü- sida ka naiskodukaitsjate arvamust. Naiskodukaitse esinaine AIRI NEVE Senini pole seda küll tehtud, kuid Sündinud 7. jaanuaril 1979 Antslas lootus jääb. HARIDUS MÕNED SOOVITUSED 1986–1994 – Antsla Keskkool 1994–1997 – Hugo Treffneri Gümnaasium Seda aega, mil tuleb oodata moder- niseerimise tulemusena uut ja väge- 1997–1998 – Tartu Ülikool, matemaatika vat Kaitseliitu, mis on arusaadav ja 1998… – Tartu Ülikool, semiootika ja kulturoloogia mugav kõikidele institutsioonidele, (kõrvaleriala eesti ajalugu) võib täita kunagi meie endi püstita- TÖÖKÄIK tud eesmärkide saavutamiseks. 1997–2001 – AS Express Post 1. Jaoskondade esinaised võiksid ot- 2001 – Kodakondsus- ja migratsiooniamet, rahvaloendaja sida üles oma malevkonna pealikud 2001 – Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, intervjueerija ja nendega tuttavaks saada. Ma- 2001 – Tartu Jõulumaa, klienditeenindaja levkonnad praegu eriti ei tegutse, aga lokaalsed üksused on tegelikult 2002 – Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse sotsiaaltoimkonna esimees jätkuvalt vajalikud. Usun, et vars- 2003–2004 – Naiskodukaitse Lõuna piirkonna vanem ti jõutakse sellele arusaamisele ja 2005… – Naiskodukaitse Põhja piirkonna vanem malevkondade tegevus saab uuesti jalad alla. 2006… – Naiskodukaitse esinaine TEGEVUS NAISKODUKAITSES 2. Erialarühmade tööd tuleks jätkata. 2000 – võetud Naiskodukaitse tegevliikmeks Kaitseliit pole meile öelnud, mida ja kui palju neil tarvis on, aga kui nai- 2000 – NKK Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna aseesinaine sed on koolitatud ja me saame tea- 2001 – NKK Tartu ringkonna Akadeemilise jaoskonna esinaine tada, missuguste ülesannetega me 2001 – NKK Tartu ringkonna juhatuse liige hästi hakkama saame, küllap paku- 2002 – NKK Keskjuhatuse liige takse meile ka rakendust. Nii läks näiteks staabiassistentidega. Alguses 2002 – NKK Tartu ringkonna esinaise kt ei nähtud mingit vajadust nende jä- 2003 – NKK instruktor (Lõuna piirkonna vanem) rele, kuid praegu vajatakse neid isegi 2005 – NKK Põhja piirkonna vanem rohkem, kui suudame välja panna. AUTASUD 3. Julgelt tuleks liikuda organisat- 2003 – Kaitseliidu Tartu maleva teenetemärk sioonist väljapoole, nagu näeb ette 2004 – Naiskodukaitse keskjuhatuse tänukiri NKK arengukava. Kursus on olemas, seda hakatakse katsetama ja 2005 – Naiskodukaitse Liiliaristi V klass olen veendunud, et sellel suunal on PEREKOND: vabaabielus, peres kasvab poeg tulevikku – saame õpetada inimesi HOBID: sport, ajalugu, mälumäng, lugemine ja kaasata neid riigikaitselisse tege-

12 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 KOOSTÖÖ Neliteist aastat politsei ja Kaitseliidu koostööd

Tekst: UDO REHKALT telefonide levik) arengu, samuti po- KOOSTÖÖ KAITSELIIDUGA AASTANI 1998 litsei mobiilsuse paranemise tõttu Politsei ja Kaitseliit on teinud koos- MUUTUSED POLITSEIS kadus vajadus ööpäev läbi töötavate politseijaoskondade korrapidamis- tööd alates politsei taasloomisest. Politsei taasiseseisvumise järel teenistuste järele. 1990. aastate algul oli koostöö väga 1991. aasta märtsis oli üheks esma- nõrk. Nii politseil kui ka Kaitselii- seks ülesandeks luua selle tegevuse- Oluliseks edasiminekuks politsei dul olid omad kasvuraskused. Kuigi le normatiivne alus. Politsei koosseis arengus on olnud ka politsei juhti- juba 21. veebruaril 1992 sõlmiti po- oli väikese riigi kohta liiga suur – ca mises toimunud mõtteviisi muu- litsei, Kaitseliidu ja Eesti Kodukaitse 5000 inimest. Seaduse kohaselt oli tus. Taasiseseisvumise algaastatel koostöö ajutine juhend ja sama aas- lubatud luua ka munitsipaalpolitsei, valitses politseijõudude juhtimises ta 28. aprillil aastal arvati Kaitseliit mida rahastas omavalitsus. Üsna selgelt käsumeetod. Praeguseks on Eesti kaitsejõudude koosseisu, oli varsti aga liitus Eesti ainus munitsi- sellest tasapisi loobutud ja jõutud koostöö 1992. ja 1993. aastal alles paalpolitsei Tartus rahapuudusel rii- normatiivse juhtimiseni, st vahetult problemaatiline. Vene sõjavägi oli gipolitseiga. Samas täitis politsei ka korra kaitsel olev politseiametnik ei veel Eestis ja Kaitseliidu prioriteet mitmeid mittepolitseilisi funktsioo- vaja pidevaid käske ja korraldusi, oli riigikaitse ülesehitamisel osa- ne (objektide valvamine, looduskait- vaid tegutseb oma pädevuse piires lemine. Politseil oli selleks ajaks se jms). vastavalt teenistuse vajadusele, ju- kujunenud hea koostöö Eesti Ko- hindudes seadustest ja muudest õi- dukaitsega. Koostööd Kaitseliiduga 1994. aastal likvideeriti raudtee- gusaktidest. Selle meetodi rakenda- segasid nii Pullapää Jäägrikompa- politsei ja selle funktsioonid pandi mise eelduseks on politseikoolituse niiga seonduvad probleemid kui ka kohalikele politseiasutustele. Res- pidev paranemine. Kaitseliidu liikmete omapäi tegut- sursside kokkuhoiu eesmärgil lik- semine (näiteks Kaitseliidu ründed videeriti 1996. aastal endise miilit- Et reorganiseerimise ja reformi- Vene sõjaväelaste vastu, mida polit- sapataljoni baasil loodud Sisekaitse de olukorras ülesannetega edukalt sei pidi lahendama). Operatiivrügement. Samal aastal toime tulla, on Eesti Politsei aren- lõpetas tegevuse ka Tallinna Polit- gu üheks toeks olnud tihe koostöö Kuid mitmes Eesti piirkonnas oli seikool. avaliku korra kaitsel ja kuritegevuse koostöö tõhus. Koostööd tehti nii tõkestamisel teiste ametkondade, Jõgeval, Valgamaal, Alutagusel, kui 1998. aastal korraldati ümber endi- organisatsioonide, omavalitsuste ja ka Tallinnas. Kui Tallinnas Mus- se liikluspolitsei büroo töö. Prefek- elanikkonnaga. tamäel alustati ühispatrullimist ja tuurides, välja arvatud Tallinnas, kus moodustati omaette liiklusjäre- levalve osakond, pandi liiklusjärele- Mõnedes Eesti piirkondades on paljud valve ülesanded ühisele patrulli- ja politseiametnikud olnud juba 14 aastat liiklusjärelevalve üksusele. Kaitseliidu liikmed.

Politseijõudude mõistlikumaks ka- sutamiseks ja töö tõhustamiseks on pidevalt otsitud teid politseiasutuste võrgu optimeerimiseks. 1994. aastal moodustati Politseiametis politseiprefektuuride töö tõhustamise töö- rühm. 1998. aastal moodustati uus töörühm, seekord eesmärgil vähen- dada politseiprefektuuride hulka. Töörühm jõudis järeldusele, et prefektuuride arvu vähendamine on politsei arengu seisukohalt vältimatu, ainult et seda ei tohi teha kiirustades. Pärast nelja politseiprefektuuri alles- jäämist on politsei struktuur suuresti muutunud. Sidepidamisvõimaluste ja sidetehniliste vahendite (mobiil-

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 13 KOOSTÖÖ osaleti politseioperatsioonidel, siis oskusele suutis Leesik Kaitseliitu peremees toimetanud koguni oma näiteks Läänemaal astus 1992. aas- värvata ka aktiivseid külamehi, kes magamistuppa. Leesik leidis, et nen- tal palju politseinikke Kaitseliitu. See olid jäänud tööta või lihtsalt tahtsid de valvamine pole lihtne ülesanne ja sai alguse aktiivsetest juhtidest. Aeg Kaitseliidu tegemistes kaasa lüüa. parim lahendus on need kahjutuks oli ka politseile keeruline. Keda saab Nii olime kursis, mis toimub Jääg- teha. Peaaegu samast kohast oli leitud usaldada või kellega julgeb koos- rikompaniis, Piirsalus venelaste sõ- ka üks lennukipomm. Meie politsei- tööd teha? Varguste hulk kasvas ja javäebaasis ja ka Kaitseliit tegutses jaoskonnas töötas üks politseinik, kes midagi tuli selle pidurdamiseks ette kohaliku politsei teadmisel. oli Vene sõjaväes õppinud sapööri- võtta. Osa vabatahtlikest abilistest ametit. Leesik leidis, et temale tulebki andsid politseile kasutada oma sõi- Ühel päeval tuli Leesik ja teatas sala- anda rakendust, ja Kukerannast leitud duki, eraldasid lisakütust või abista- duskatte all, et Läänemaale saabub lõhkekehad hävitati kohapeal. sid politseitööks vajalike vahendite osa soomlaste abist (kastid vintpüs- soetamisel (raha kontoritarvete või sidega). Et nende hoidmiseks koh- 1993. aastal oli ka Tallinnas Musta- arvuti ostmiseks). Vabatahtlikega ta ei olnud, otsustasime paigutada mäe piirkonnas edukalt koos polit- koos käidi avalikku korda kaitsmas. relvakastid politseijaoskonna ruu- seiga töötav Kaitseliidu rühm. See Haapsalus võeti ette ööpäevane po- midesse. See oli küll hea koht, kuid koostöö sai alguse konkreetsest ku- litseioperatsioon “Linn lukku!”, kus kastide tõttu kannatasid politseinike riteost, kus uksekella helina peale kaitseliitlased valvasid koos politsei- töö- ja olmetingimused. Et ka po- korteriukse avanud perenaine oli ametnikega korda linna suubuvatel litsei asjast kasu saaks, otsustati, et sattunud kuritegeliku ründe ohvriks teedel. Kaitseliit võtab enda peale politsei- ja peremees Tiit Kivikas tegi selge jaoskonna valvamise töövälisel ajal. otsuse, et nii ei ole enam võimalik 1992. aastal tehti mulle ettepanek edasi elada ning otsustas koos mõt- asuda Palivere politseijaoskonna Et asi oleks põnevam, alustasime tekaaslastest kaitseliitlastega polit- komissari ametikohale. Esmalt tuli kaitseliitlastele õppuste korralda- seile appi minna. endisesse kolhoosi- kontorisse ehitada iljem, juba Kaitseliidu ülema ametis olles ütles MURRANGULINE 1998. AASTA politseijaoskond. Sel- HBenno Leesik politsei ja Kaitseliidu esimese koos- leks ei olnud raha ja töölepingu sõlmimise kohta: “Politseiameti peadirektor 1998. aastal kutsuti mind oktoobri- kõik tuli lihtsalt “lei- Harry Tuul oli väga julge mees, kui sellise koostöö- kuu alguses Taani Birkerodi 91. piir- da”. Piirsalust Vene lepingu sõlmimisega nõustus, sest 1998. aastal oli konna Kodukaitse politseikompanii iga-aastasele suurõppusele. Mul raketibaasist sain Kaitseliidu ja kaitseliitlaste ümber veel palju segast.” näiteks relvaruumi tekkis seal hea kontakt politseikom- varbseina, mis pärast panii juhi John Lund Gregerseniga. väikest kohendamist sobis ajutise- mist. Esimene ühisõppus (mille Taanist tagasi jõudnud, kohtusin le kinnipidamisruumile nii seinaks üheks osaks oli laskeharjutus Soo- siis juba Kaitseliidu peastaabis töö- kui ka ukseks. mest saadud vintpüssidest) korral- tava Leesikuga. Avaldasin arvamust, dati Palivere kruusakarjääris. Et õp- et Taani mudel ongi see õige, mille 1. septembril 1992 alustas Paikus po- pus oleks tasemel, kutsusime sinna poole ka meie peaksime liikuma. litseijaoskond tööd ja paljude noor- ka oma soomlastest sõbrad, kes olid Samal teemal tegin ettekande ka te politseinike seas suunati sinna ka varem Eestis jahil käinud. Kõik oli politsei peadirektorile. Mõlemad kriminaalpolitsei inspektor ja hilisem uus ja huvitav. pooled seisukohal, et eduka koos- Kaitseliidu ülem Benno Leesik. Ta oli töö aluseks on koostööleping. kogenud töötaja, kelle eriline suht- Teine Leesiku korraldatud õppus lemisoskus tuli keerulises olukorras viidi läbi juba Piirsalu endises ra- Koostöölepingu ettevalmistamiseks igati kasuks. Lisaks kuritegude avasta- ketibaasis. Emotsioone hoidis kõr- oli vähe aega. Ka oli tunda üksikute misele jõudis ta tegelda noorte polit- gel asjaolu, et raketibaasust räägiti ametnike tugevat vastuseisu. Enne seiametnike koolitamise ja sõbralike igasugu jutte, kuid käinud olid seal jõule sai koostööleping valmis ning sidemete loomisega kohalike ettevõt- vähesed. Nüüd aga oli äkki võimalik Politseiameti peadirektor Harry jatega ning tal olid head suhted ka Pul- tulistada granaadiheitjast venelaste Tuul ja Kaitseliidu ülema kohuse- lapää jäägrite ja kaitseliitlaste, aga ka tühja sõjaväekasarmut. täitja kolonelleitnant Lui Jaansoni Piirsalu raketibaasis veel pesitsevate allkirjastasid selle Politseiametis 23. Vene sõjaväelastega. Peale avaliku korra tagamise (ühis- detsembril 1998. patrullimine, kuritegude avastami- Inspektor Leesiku veenmisel kirju- ne) tuli meil juhuse tahtel täita veel Hiljem, juba Kaitseliidu ülema tas koos temaga suur osa Palivere mitmesuguseid ülesandeid. 1993. ametis olles, ütles Benno Leesik sel- politseijaoskonna töötajatest ühel aasta alguses avastati Läänemaal mit- le koostöölepingu sõlmimise kohta: septembrikuu päeval avalduse Kait- meid lõhkekehasid. Üks selline leid oli “Politseiameti peadirektor Harry seliitu astumiseks. Tema põhiline Virtsu lähedal Kukerannas, kus puu- Tuul oli väga julge mees, kui sellise argument, miks peaks Kaitseliitu riida alt leiti suur mürsuhunnik. Ko- koostöölepingu sõlmimisega nõus- astuma oli, et “juba sõjaeelse Eesti hapeal selgus, et osa mürske oli sealt tus, sest 1998. aastal oli Kaitseliidu Vabariigi ajal olid kõik konstaablid juba laiali tassitud. Mõned paremini ja kaitseliitlaste ümber veel palju Kaitseliidu liikmed”. Tänu veenmis- säilinud ja ilusamad lõhkekehad oli segast.”

14 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 KOOSTÖÖ

KOOSTÖÖST AASTATEL 1998–2004 juhatusse kuulumine on paranda- Aluse sellele toetusele moodustavad nud koostööd teineteisemõistmise vastuvõtva riigi (Host Nation = HN) 2005. aastal sai seitse aastat eelnime- ja informatsiooni vahetamise osas. ja saatvate riikide (Sending Nation = tatud koostöölepingu allkirjastami- Politseiameti peadirektorid Harry SN) ja/või NATO asjaomase taseme- sest. Selle aja jooksul tehtud Kaitselii- Tuul, Robert Antropov ja Raivo Aeg ga juhtkonna vahel sõlmitud kokku- du peastaabi ja Politseiameti tasandi on olnud aastaid Kaitseliidu liik- lepped. koostööd võib pidada igati heaks. med. Senine koostöö on näidanud, Koostöö sai võimalikuks tänu Kaitse- et rohkem tuleb tähelepanu pööra- Vastuvõtva riigi toetus on oluline liidu ülema major Benno Leesliku ja ta ühisele teoreetilisele koolitusele osa kõikide operatsioonide ja õp- Kaitseliidu peastaabi töisele suhtu- ja praktilisele õppele. Eriti tähtis on puste stsenaariumis. Sõbralike vä- misele, märkida tuleb ka Kaitseliidu gede Eestis liikumise toetamisel ja ülema nõunike Andres Mihkelsi ja anda kaitseliitlastele süsteemselt tagalaalal (laagripaigas) julgeoleku Anu Allekandi ning peastaabi ülema õigus- ja korrakaitsealaseid teadmi- major Urmas Muldi panust. Koostöö si, politseinikele on aga vaja anda korraldamisel langeb osa ülesanne- oli edukas Kaitseliidu eelmiste male- riigikaitsealaseid teadmisi. Selleks test politseile. Koostöös Kaitseliidu- vapealike ja aktivistide (major Mart on politseijuhtidele viidud ühiselt ga lahendatakse tagalaala julgeole- Puusepp Tallinna malevas, major läbi täiendkoolitusi. kut puudutavad küsimused. Ants Nurk Jõgeva malevas, major Rein Kikas Sakala malevas, Tallinna 2001. aastal jätkus koostööprojekt KOOSTÖÖLEPINGU UUENDAMINE maleva juhatuse liige Tiit Kivikas jpt) Taani Kodukaitsega. Selle raames aktiivsel eestvedamisel. korraldati kaitseliitlastele ja polit- Kaitseliit ja Politseiamet uuendasid koostöölepingut 27. oktoobril 2004. olitseiprefektuurides, kus paljud polit- Politseil on stabiilselt olnud Uue lepingu vajaduse tingis asjaolu, seiametnikud (eriti kõrgemad ametnikud) 1100–1200 abipolitseinikku, P et kehtiva lepingu järgi tuli see läbi neist 250–300 Kaitseliidu liik- on Kaitseliidu liikmed, edeneb koostöö vaadata, kui muutub ühe osapoole med. Umbes 200 politseiamet- kahe ametkonna vahel eriti tulemuslikult. struktuur ja politsei struktuur oli- nikku on Kaitseliidu aktiivsed gi muutnud. Ka ei vastanud leping liikmed ja osa neist on läbinud va- seiametnikele instruktorikursus. enam aja nõuetele. batahtlikud reservohvitseride kur- Kaitseliiduga koostööd koordinee- sused. Vastavalt koostöölepingule rivaid instruktoreid asuti koolitama Aastatepikkune koostööpraktika on määrati Kaitseliidu peastaabi poolt vastavalt Taani Kodukaitse kooli po- näidanud, et tihti on vaja politseid kontaktohvitseriks kapten Meelis litseifunktsioonikursuse program- abistama ka neid kaitseliitlasi, kes ei Rätsep. Koostöös on lahendatud mile. Ühe kursuse käigus koolita- ole saanud abipolitseiniku etteval- Kaitseliidu relvaregistri korrastami- takse kümme instruktorit. Kursuse mistust. Parim näide selle kohta on se ning uute relvade soetamise ja re- esimene osa viidi läbi Taanis ja tei- metsa eksinud inimeste otsingud, gistreerimisega seonduvaid küsimu- ne osa 19.–21. oktoobrini 2001 Pai- kus kaitseliitlastest on olnud palju si. Oleme osalenud maakaitsepäeva kuse Politseikoolis. Järgmises etapis abi. Uues lepingus olemegi tähele- paraadidel ning Erna retke etteval- koolitati veel kümme uut instrukto- panu pööranud sellele koostöövor- mistamisel ja läbiviimisel. rit. 2005. aastal alustas Politseiamet mile, mida me nimetame politseite- kaitseliitlastest abipolitseinikele gevuse toetamiseks. Politsei abistamisel on Kaitseliit- instruktorikoolituste korraldamist lastest abipolitseinikud teinud tu- (kolmepäevase koolituse läbis 21 Oluline uuendus on, et otsusta- handeid töötunde. Järjest rohkem koolitajat). 2006. aastal korraldab ti luua Politseiameti ja Kaitseliidu on kaitseliitlased abistanud maa- Politseiamet samadele instruktori- koostöönõukogu. Leping lubab va- piirkondade konstaableid. Kaitse- jadusel sõlmida lisakokkuleppeid. liitlaste abiga on otsitud metsa vm tele kolmepäevase jätkukoolituse. eksinud inimesi. Kaitseliit on või- Viimastel aastatel on tekkinud va- Nõukogu esmaseks ülesandeks on maluste piires osalenud politsei- konkreetse koostöökokkuleppe operatsioonidel, patrullteenistuse jadus politsei ja kaitsejõudude (aasta tegevuskava) koostamine. töös ja ühistel preventiivtööd tut- koostegutsemiseks erinevates olu- Tegemist on raamlepinguga, mil- vustavatel üritustel. Politseiamet ja kordades. See vajadus on kasvanud le alusel sõlmivad kõik Kaitselii- Kaitseliit on autasustanud parimaid seoses maailmas suurenenud terro- du malevad juba konkreetsemad koostöö arendajaid. rismiohuga. Koostegutsemist mõ- jutab ka NATOga liitumine. koostöölepingud kohalike politsei- Väga oluline on politseiprefek- asutustega. Kõikidel Kaitseliidu ja tuuri suhtumine kaitseliitlastest Vastuvõtva riigi toetus (Host Nation politsei tasanditel on määratud ka abipolitseinikesse ja nendega pi- Support = HNS) on ühtaegu tsiviil- ja konkreetse valdkonna tegevuse eest dev informatsiooni vahetamine. sõjaväeline toetus, mida osutab Ees- vastutavad isikud. Politseiprefektuurides, kus paljud ti või muu vastuvõttev riik rahu-, politseiametnikud (eriti kõrgemad häda-, kriisi- ja konfliktiolukorras Lepingu järgi on iga kaitseliitlase ametnikud) on Kaitseliidu liikmed, NATO ja teistele sõbralikele vägede- kohus olla seaduskuulekas kodanik edeneb koostöö kahe ametkonna le ja organisatsioonidele, mis paik- ja abistada igati politseid. Iga polit- vahel eriti tulemuslikult. Kõrge po- nevad või tegutsevad vastuvõtva seinik omalt poolt peab aukohuseks litseiametniku Kaitseliidu maleva riigi territooriumil või läbivad seda. olla Kaitseliidu liige. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 15 PERSOON

Kõrbe- ja mägimatkaja Olev Margi üheksa ametit

Ta teeb noortele ekstreemkooli, on ametis Illuka noortekeskuses, peab koolis loengud hädaolukorras käitumisest ning õpetab täiskasvanutele lahingutaktikat, käsivõitlust ja mägironimist. Suvel veab paar kuud turiste Mont Blancile ja käib sama kaua jalgsi mööda Sahara kõrbe, valmistades ette ekstreemmatkamarsruuti miljonäridele.

Tekst: GERLI ROMANOVITŠ HAIGE POLE OLNUD, SURNUD AGA KÜLL

unagi olin aastas kodust ära kaheksa kuud, nüüd Aastaid Mont Blancile turiste vedanud professionaalne on vastupidi, räägib Olev Mark, mees, kellel on matkajuht Mark on Euroopa kõrgeimat tippu läinud Küheksa ametit nagu Hunt Kriimsilmal. Aastaid nii aastate jooksul võtma 24 korda, nendest 19 korral on Kaitseliidus kui ka koolides kriisisituatsioonides käitu- see õnnestunud. mist õpetanud Mark ei jaga ainult teoreetilisi teadmisi. Tema oskused kriisisituatsioonis kainelt mõelda ja õi- “Läksime üles kolme rumeenlasega – üks oli tuntud gesti käituda on ka reaalses elus läbi proovitud. naisajakirjanik ja kaks Rumeenia koondisesse kuulu- nud ujujat,” räägib Mark. Käidi tipus ära ja alustati las- “Näiteks olen ma teinud üle 2700 langevarjuhüppe ja kumist mööda Euroopa suurimat liustikku. “Chamonix, nendest kahel korral vari ei avanenud. Aga siis pole mis oli lõppeesmärgiks, juba paistis ja minna oli minna aega mõelda, vaid pead ruttu tagavaravarju lahti pääst- veel paar tundi,” meenutab Mark temale saatuslikuks ma. Alles siis, kui all oled, mõtled, mis oleks võinud juh- saanud päeva. tuda,” räägib mees, kellel pole surm pelgalt silme eest läbi jooksnud, vaid kes on mitu pikka minutit kliinilises Mark tuli paaris ühe noormehega, ajakirjanik teisega. surmas olnudki. “Liustik on lõhesid täis ja kui pehme lumi on peale sa-

Kaks aastat tagasi jooksis Olev Mark 7000 km Narvast Atlandi oo- keanini vastu Euroopa Liidule.

Olev Margi ekstreemkoolis Kaitse- liidu Alutaguse maleva juures käib 30 noorkotkast. Nädalavahetustel käiakse metsas nii väljaõppel kui ka loodushoidu jälgimas.

16 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 PERSOON danud, siis ei saa aru, kust lähevad liselt hakkasid mul põlved laskumi- miseks pikk matk ette võetaksegi. sillad üle lõhede,” selgitab ta. Kont- sel suurest koormusest valutama, “Kannan kaasas umbes 60 kilogram- rollimiseks läheb instruktor kõhuli siis pärast seda õnnetust pole enam mi asju,” arutleb Mark. Antenniga ees. Tema turvalisuse tagamiseks valu olnud. Ilmselt tegi külm liiges- majakad ning nende juurde kuu- lööb sama köie külge seotud kaas- tele head,” arvab ta. luvad liitiumpatareidega akud on lane kirka õige nurga all mäkke nii, kõhul ja seljas. Lisaks toit ja vesi. et see liikuma ei hakkaks. “Kui kõik SATELLIIDIMAJAKAD MILJONÄRIDE Kõrbes paneb Mark majakad üles ja oleks õigesti tehtud, oleksin jää- KÕRBEMARSRUUDILE satelliidid annavad Milanos olevasse nud köiega kirka külge rippuma. firma peakontorisse tema asukohast Aga ilmselt oli nurk vale ja kirka Kui hooaeg Alpides läbi, pakib Mark signaali. “Nii märgistatakse teekond tuli minu raskuse all lahti. Lendasi- taas seljakoti ja põrutab Sahara kõr- ja mina annan üksiti märku, et olen me mõlemad alla, be. Sellele tööle on elus,” ütleb mees muigamisi. sest olime ju sama Ma pole elus kunagi haige olnud, ta ka kaaslast otsi- köie küljes,” räägib “aga surnud olin küll,” ütleb naer- nud, seltsis oleks Tulevikus hakkavad seda marsruuti Mark. des Olev Mark, kes arvestab oma segasem käia ja läbima ekstreemseid elamusi otsivad vanust seetõttu kahe daatumi järgi. koormuski saaks miljonärid, kel kaasas vaid kompass Olümpiakoondis- väiksem. Kuid üh- ja kaart. “Et kõrbes on palju miiniväl- lasest ujuja hukkus tegi vastust pole internetti ega aja- ju, on kaart kohustuslik. Kui muidu kohe. Mark lendas allapoole koos lehte pandud kuulutustele tulnud. on kõrbes kõige otstarbekam liikuda pehme lumesillaga ning maandus “Teist sellist lolli vist pole,” kaht- öösel, mil veekulu väiksem, siis mii- 15–20 meetrit madalamal, kus lius- lustab mees ja tunnistab, et kõrbes niväljade läheduses peab liikuma val- tikulõhe kitsamaks muutus. “Mind jalgsimatka ettevõtmiseks peab ka ges ja kaardi järgi,” selgitab Mark. päästis ilmselt see, et kukkusin, selg korralik ettevalmistus olema. ees, pehmesse lumme. Kott hoidis Kui miljonär teelt eksib, võtab ta mu selga soojas,” ütleb Mark ja tun- Mark alustas rännakuga kaasa antud ümbrikust nistab et tal oli kukkumisel õnne. Marokost. Seejärel läbis lutaguse on ainus koht välja lähima majaka Lääne-Sahara (kus on AEestis, kus NATO stan- koordinaadid. Nende Kuigi õnnetuste korral oleksid teised sõjaseisukord) ja Mau- darditele vastavaid mäe- abil tehakse kindlaks pidanud kohe päästjad kutsuma, ritaania ning on jõud- instruktoreid õpetatakse. tema asukoht, kutsu- otsustasid nad iseseisvalt alla min- nud juba Dakarini. “Kui takse abi ja tuuakse na ja alles seal rääkida, mis juhtus. põhja pool olid ainult mäed, liiv ja inimene kõrbest välja. Järjekord sel- “Nad olid kindlad, et oleme mõle- tühjus, siis lõuna pool on juba lõbu- lisele matkale pääsemiseks on seit- mad hukkunud. Igal juhul lamasin sam. Kliima sarnaneb troopikale ja se-kaheksa aastat ja korraldab neid ma muudkui lõhes, ajast polnud vett peab vähem kaasa tassima,” on tuntud rändur, teadlane ja ajakirja- aimugi. Teadsin ainult, et abi peab kõrberändur rahul. nik poolakas Jacek Palkevic. saabuma iga minut,” jutustab õnne- tusest pääsenu. “Esimene reegel on, Lisaks veele tuleb kaasa tassida Enne Saharat pani Mark samasu- et ei tohi ennast liigutada, sest siis satelliidimajakaid, mille paigalda- guse matkaraja maha ka Kamtšat- on oht veelgi allapoole kukkuda,” räägib Mark, kes alustas kohe lihaste OLEV MARK pingutamisega, et paarikümnekraa- dises külmas sooja saada. Pärit Kohtla-Järvelt, sündinud 1950. aastal. Lõpetanud Leningradi kehakultuuriinstituudi poksitreenerina. “Lamasin seal ja võitlesin unega. Ja ilmselt siis, kui nägin lõpuks heli- Töötanud käsitsivõitluse treenerina ja lahinguettevalmistuse instruktorina kopteri prožektoreid, panin silmad miilitsas ja politseis. kinni ja vajusin kohe ka kliinilisse Sooritanud üle 2700 langevarjuhüppe. surma. Mind tõmmati üles, süda Hobiks on lennud paraplaaniga, seda ka Prantsuse Alpides. 2003. aastal soo- saadi uuesti tööle ja arst arvas, et ritas lennu Mont Blanci tipust. mu süda oli seisnud umbes neli mi- Esimese väliööbimisega matka sooritas Alutaguse metsas 1958. aastal, esi- nutit,” meenutab mees. “Ma pole mene mägimatka Kaukasuses 1964. aastal. elus kunagi haige olnud, aga sur- Professionaalse matkamisega tegeleb 1980. aastate lõpus. nud olin küll,” ütleb naerdes Olev Mark, kes arvestab oma vanust see- Töötab treeneri ja lektorina, õpetab enesekaitset ja korraldab ellujäämis- tõttu kahe daatumi järgi. Üks näitab kursusi. sünniaja järgi, et ta on 56, teine, et Suvise hooaja töötab Alpides giidina ja viib gruppe Euroopa kõrgeimasse 4 aastat vana – just nii palju aastaid tippu Mont Blancile, millele ta ise on tõusnud 19 korda. on õnnetusest möödas. Varustab satelliidimajakatega poolakast ränduri, teadlase ja ajakirjaniku Jacek Palkevici juhitavate rännuhuviliste miljonäride matkamarsruute Sa- Juba pärast paari päeva haiglas läks hara kõrbes. Mark uuesti mäele ja tõi koos sõp- Elab Jõhvis. Abielus, tütre isa. radega alla oma seljakoti. “Kui tava-

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 17 PERSOON kale. Selle eest sai mees ka pree- Miljonäridest kõrbematkajatele mars- miat. ruute märgistav Olev Mark on jalgsi läbi- nud Sahara kõrbe Marokost Dakarini. TEGID KOOPERATIIVIMATKASID

Nõukogude aja lõpul, tegi Mark koos teise matkamehe ja giidi Enn Käissiga toonase Nõukogude Liidu esimese matkakooperatiivi Esto- mer. Nad hakkasid inimesi Nõuko- gudemaa piiritsoonidesse vedama. Matkade sihid olid nii Kamtšatka kui ka Kuriili saared.

“Vaat sel ajal ei käinud ma kuude kaupa kodus. Koola poolsaarel te- gime matkasid noortele, sealt läksin otse edasi Kamtšatkale, sealt omakorda Kara-Kumi kõrbe. Mina olin kohapeal ja Enn Käiss saatis mulle vusest puudu. Kaitseliidus õpetab läbi ka see, kuidas käituda mägedes, gruppe,” meenutab Mark, kes tol ta enesekaitset, teeb meestele tree- kõrbes või siis, kui oled lennuõnne- ajal miilitsas töötades sai piiritsoo- ninguid ja õpetab neid tagatipuks tuse tõttu vette sattunud. Kõige selle nidesse pääsemiseks eriload. Käisid veel NATO standarditele vastava- juurde kuulub törtsuke keskkonna- eestlased, käisid venelased, aga ka teks mäeinstruktoriteks. Alutagu- säästlikkust ja tervislike eluviiside välismaalased. Näiteks sakslased, se on ainus koht, kus mäeinstruk- propageerimist. kellel olid kaasas Kohtla-Nõmme toreid õpetatakse ning 12 tulevast poiste dokumendid. mäematkatreenerit lähevad sel su- Poiste keskkonnateadlikkuse pa- vel lähevad koos Margiga Alpidesse, randamiseks pani Mark neile ko- POISTE EKSTREEMKOOL JA kus on eesmärgiks ronida kõrgema- hustuseks jälgida, mida teised KESKKONNATEADLIKKUS le kui 3000 meetrit. inimesed looduses valesti teevad. Sellest kasvas välja roheline pat- Ehkki nüüd möödub suurem osa “Esimesel aastal läheme mööda rull, mis on loodud Alpides toi- Margi ajast kodus, ei tule tal tege- lumerada, teisel aastal on praktili- miva jälgimissüsteemi eeskujul. ne matk juba jääl ning kolmandal Praeguseks on patrull laienenud, aastal tuleb juurde kaljuronimine,” juurde on tulnud täiskasvanud. JOOKSIS VASTU selgitab ta. Kõige lõpus on eksam, Nii Kaitseliidu seest kui ka väljast- EUROOPA LIIDULE mille võtavad vastu Eesti Alpinis- poolt seda. “Et liigume nagunii miklubi liikmed. looduses, ole- 17. märtsil kaks aastat tagasi alustas Olev Mark läbi Euroopa jooksu, mis oli Kui kursus läbi, lutaguse noorkotkaste ekstreemkoo- me lihtsalt ajastatud nii, et täpselt 1. mai esimestel on meestel õigus Alis õpitakse ellujäämist linnas ehk tähelepane- minutitel, kui Eestist sai Euroopa Liidu õpetada teisi. enesekaitset ja ellujäämist looduses. likumad. Kui liige, ületas ta Saksamaa, seega toonase Juhul, kui Eesti Teoorias võetakse läbi ka see, kuidas näeme kedagi sõdurid lähevad valesti käitu- Euroopa Liidu piiri. käituda mägedes, kõrbes või siis, kui oled teenima mägi- mas, noomime Enne seda, 29. märtsil ületas Mark Lee- lennuõnnetuse tõttu vette sattunud. du-Poola piiri. See sai teoks päeval, kui sesse piirkonda. teda. Vajadusel Eesti ja teised Balti riigid said NATO anname ta üle täieõiguslikuks liikmeks. “Nii olin ma Suur osa Kaitseliidu algusaasta- korrakaitseorganitele. See õpetab esimene mees, kes läks NATOsse ja Eu- test saati Alutaguse maleva juures lastele kõige paremini, kuidas on roopa Liitu. Ma viisin Eesti sümboolselt ühiskondlikel alustel ehk siis aitähi õige looduses käituda,” on Mark liitu, astudes täpselt kell 00.00 üle Poo- eest tegutsenud Margi ajast kulub kindel. Alguses vedasid poisid ni- le-Saksamaa piiri,” selgitas Mark. noortele. Noorkotkastele on male- nad vingu, kui pidid teiste järelt Jooksu alustas Mark Narvast ning lõ- va juurde loodud ekstreemkool, kus sodi korjama. Nüüd tehakse seda petas Portugalis Atlandi ookeani ää- õpib 30 poissi. Kord nädalas käiak- vastuvaidlemata – puhtas loodu- res pärast paari vahenaasmist Eestisse se staabis teooriatundides, nädala- ses on endal meeldivam liikuda. septembrikuus. Euroopa veerel seistes vahetusel Pannjärvel suusatamas. pistis Mark sponsorite logodega mär- “Koolivaheaegadel on laagrid, suvel Roheline patrull on suusaradadelt gistatud lipu plastikpudelisse ja laskis oleme metsas nädala või kauemgi,” tabanud maastikuauto, mille roolis selle kaluritel ookeani heita. Teine sel- jutustab Mark. oli jõustruktuuride esindaja. Prae- line pudel jäeti Euroopa kõrgeima mäe guseks on see mees ise patrulliga tippu – sinna üles jooksmine võttis Mar- Tema koolis õpitakse ellujäämist liitunud. Nagu ka see mootorrat- gil aega 36 tundi. Kokku läbis ta joostes linnas ehk enesekaitset ja ellujää- tur, kes suusaradadel sõita armas- 7000 kilomeetrit. mist looduses. Teoorias võetakse tas. KK!

18 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 RAHUKAITSE ESTGUARD-1 missioon on lõpusirgel Teen ülevaate Tuzla lennuväljal läbitava teenistuse olemusest, elamistingimustest, vaba aja veetmise võimalustest ja ka mõnedest huvitavatest kogemustest.

Tekst: MARGUS MÜÜR, nooremseersant, ehk Multinational Task Forces Elamu suurus jääb 40–50 ruut- ESTGUARD- 1 vanemlaskur, Kaitseliidu (North) staap. Seal on ülesandeks meetri vahemikku, seega on ruu- Harju maleva liige hoone valve ja külaliste eskortimi- mi piisavalt. Igas majas on voodid, ne. kapid varustuse ja isiklike asjade äesoleva Kaitse Kodu! jõudmi- hoidmiseks ning külmkapp. Tem- sel lugeja kätte on Kaitseliidu Neljandaks toimkonnaks on auto- peratuuri on hoones võimalik re- Kmissioonirühma ESTGUARD-1 patrull, mida teostatakse seda piki guleerida kahe konditsioneeri abil. teenistus Bosnias ja Hertsegoviinas baasi ja lennuvälja siseperimeetrit. Mõne sammu kaugusel majadest Tuzla lähistel Camp Eagle Base’is asuvad pesemisruumid ja tualetid, lõpule jõudmas. Kuus kuud on Erilisim on viies teenistuskoht seega on hügieenivõimalused käe- möödumas ja juuni esimesel poo- – kiirreageerimisüksus QRF (Quick jala juures. lel lendab rühm tagasi Eestisse. Tõe Reaction Force). Sealse toimkonna huvides olgu öeldud, et 11. märtsist pikkus ei ole kaheksa, vaid tervelt Keha kinnitamiseks on Camp Eagle 3. aprillini viibisime kodus puhku- 24 tundi. Üksus on pidevas valmis- Base’is kaks sööklat – EUFORi Bal- sel. olekus ja teda kasutatakse BDOCi kan Grill ja ameeriklaste Longhorn. korrapidaja äranägemisel. Nende menüü on mitmekesine ja ESTGUARD-1 on osa baasikait- sobib erinevatele maitsetele. sekompaniist SECCOY (Security Nagu näha, ei ole toimkondade va- Company). Lisaks eestlastele kuu- lik just kesine. Üle kahe korra järjest Vaba aja veetmiseks on mitmeid luvad sellesse Austria, Tšehhi ja keegi meist tavaliselt ühel kohal ei võimalusi. Avatud on Eesti kontin- Slovakkia rühmad. Ühe toimkonna teeni. See aitab hoida vaimu värs- gendi maja, kus saab vaadata SAT kestvuseks on 8 tundi, millele järg- kema ja tegelda erinevate ülesanne- TVd ja DVD-filme, lugeda ajalehti neb sama pikk puhkeaeg. Üldjuhul tega. ja ajakirju ning mängida lauamän- tuleb ühel rühmal niimoodi tööl ge. käia kolm vahetust, mille järel on MISSIOONIL OLIJATE ELUOLU 1–3 ööpäeva vaba. Vabade päevade Kodustega suhtlemiseks ja ennast hulk oleneb sellest, kas mõni rühm Elamistingimused baasis on maailma asjadega kursishoidmi- on kodumaal puhkusel või koman- head. Rühm on majutatud nel- seks on internetikohvik. Minimaa- deeritud Sarajevosse valvama But- jainimesemajakestesse. Erandiks lseks interneti kasutamise ajaks on miri baasi, kus puudub oma valve- on rühmaülem ja rühmavanem, 20 minutit, järjekorra puudumisel kompanii. kes elavad majas kahekesi. Samu- saab seal veeta aega kauemgi. Sis- ti elavad eraldi meie rühma kaks seoste saab teha kahest kauplusest VIIS TOIMKONDA naisliiget. – nii USA kui ka Taani armee omast.

SECCOY mehitatavaid toimkondi on meie baasis viis. Kõige tööma- hukam ja pingelisem on teenistus peapääslas eks Eastgate’is, kus tuleb kontrollida sisenevaid ja väl- juvaid inimesi ning masinaid. Et baasis käib leiba teenimas väga palju kohalikke, on pääslas tööd kuhjaga.

Teine töökoht BDOC (Base Defence Operation Centre) on meie võrrel- dav pataljoni korrapidamisruu- miga. Seal juhitakse toimkondade tööd ja tegeldakse jooksvate teenis- tusalaste küsimustega.

Kolmas post on nn Valge Maja (Whi- ESTGUARD-1 Euroopa Liidu medalitsere- te House). See on EUFORi vägede moonial. Austria armee foto. Bosnia põhjapiirkonna MNTF(N) KAITSE KODU! NR 3’ 2006 19 RAHUKAITSE

Lisaks on veel mitmed suveniiripoe- kesed ja müügiletid, kust võib leida kohalikku kraami.

Sportimisvõimalused on samuti avarad. Spordikompleks koosneb kahest hoonest: ühes asuvad jõusaal ja sulgpalliväljak, teises on võimalik mängida saalijalgpalli, korvpalli, saalihokit ja lauatennist. Üsna meie majutuskoha lähedal asub ühe mii- li pikkune jooksuring, mille keskel asub jalgpalliväljak. Kuigi kaugele ei jää ka kaks rannavõrkpalliväljakut. Laagri ameeriklaste poolel on pesa- palliväljak.

ELEVUST JA VÕISTLUSPINGET

Lisaks rutiinsele teenistusele ja Hoone Camp Eagle Base’is, mille esimesel laagrielule korraldatakse aeg-ajalt korrusel on Eesti, teisel Türgi maja. aset erakorralisi üritusi. Räägin kolmest, mida olen ka ise kogenud.

Eesti Vabariigi aastapäev 24. veeb- Marek Laanisto, ESTGUARD-1 las- Plussiks on asjaolu, et saab su- ruaril algas rühmarivistusega. Sõ- kur-autojuht kapral Andres Ansip, helda kohalike elanike ja teiste navõttudega esinesid esindaja vanemlaskur nooremseersant Risto riikide sõjaväelastega. See avar- Kaitseliidu peastaabi planeerimis- Zieds, rühmameedik nooremvee- dab maailmapilti ja annab juurde osakonna ülema kt kolonelleitnant bel Reemet Sits ja laskur reamees teadmisi teistest maadest ja rah- Toivo Jõgilaine, ESTGUARD-1 rüh- Almer Arend. Kokku täitsid laskurk- vastest. maülem leitnant Margus Võsu ja lassi normi või tõstsid oma järku 15 Eesti kontingendi vanem Butmiri kaitseliitlast 29st. Juuni keskel saab ESTGUARD-1- baasis vanemleitnant Kersti Kelder. st ajalugu. Teenistuskohustused Päeval peeti sõpruskohtumine saa- Võib öelda, et teenistus Tuzlas on Camp Eagle Base’is võtab aga üle lijalgpallis Soome meeskonnaga, töömahukas, kuid üsna huvitav. ESTGUARD-2. KK! mille kahjuks kaotasime 0:6. Õhtul oli pidulik õhtusöök Balkan Gril- lis, sellest võtsid osa ESTGUARD-1 MISSIOONIST TÄIENDUSEKS isikkoosseis ja külalised Kaitseliidu peastaabist, Eesti kontingendi liik- Esimene täielikult Kaitseliidu baasil moodustatud missiooniüksus ESTGUARD- med Butmiri baasist, Rahuoperat- 1 lähetati 1995. aasta detsembris Bosniasse ja Hertsegoviinasse pooleaasta- sioonide Keskuse esindajad ning sele Euroopa Liidu juhitud rahutagamismissioonile, mille ülesandeks on Tuz- elu- ja teenistustingimustega tutvu- la lennubaasi valve ja kaitse Euroopa Liidu jõudude rahvusvahelise kompanii mas olnud ESTGUARD-2 liikmed. koosseisus. Hiljem jätkus seltskondlik koosvii- bimine Eesti majas. AJALUGU Vahetult pärast puhkust, 4. aprillil anti meile üle Euroopa Liidu Oktoobris 1991 kuulutas Bosnia välja suveräänsuse. Sellele järgnes veebruaris medalid “The European Security 1992. aasta iseseisvusreferendum. Bosnia serblased reageerisid Serbia toetusel Defence Policy Service Medal”. relvastatud vastupanuga, püüdes Bosniat ja Hertsegoviinat etnilisi piire mööda Aumärgid kinnitas rinda MNTF(N) tükeldada ning serblaste alad ühendada. Märtsis 1994 loobusid bosnialased ja piirkonna ülem, Austria brigaadi- horvaadid omavahelisest võitlusest ning leppisid kokku Bosnia ja Hertsegoviina kindral Karl Pronhagl. Sellele järg- Föderatsiooni moodustamises. 21. novembril 1995 kirjutasid vaenupooled USA nes piknik. Ohio osariigis Daytonis alla vaherahule, mis lõpetas kolm aastat kestnud kodu- sõja. Lõplikule leppele kirjutati alla Pariisis 14. detsembril 1995. Daytoni lepe 7. aprillil peeti Tuzlas Paša-Bunari jagab Bosnia ja Hertsegoviina enam-vähem võrdselt Bosnia ja Hertsegoviina lasketiirus laskevõistlus Kaitseliidu Föderatsiooni ning Serblaste Vabariigi vahel. Praegusel ajal tegeletakse riigis laskurklasside saamiseks. Võitjaks kahe riigi ühendamisega üheks tervikuks. osutus ESTGUARD-1 rühmavanem Alates 1995. aastast on riigis tegutsenud rahuvalvemissioonid – alguses IFOR, veebel Kaido Õim. Temale järgne- siis SFOR ja praegu EUFOR. sid MNTF(N) staabiohvitser kapten

20 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 MÄLU Admiral Johan Pitka viimane retk

Suure tõenäosusega võime väita, et admiral Johan Pitka viimane retk 1944. aasta septembri ärevatel päevadel kulges Kose lähistelt läbi metsade ja niitude Alansile.

Tekst: HEIKI POTTER Nõukogude armee Eesti laskurkor- jõudnud. Tolleaegset topograafilist puse üksused olid siis juba Kosele kaarti uurides näeme, et Kose-Ris- evadsuvel täitub viis aastat ad- jõudnud ja liikusid sealt piki Tal- tist lõunasse jääb metsane maastik, miral Johan Pitka memoriaa- linna maanteed Kolu teeristi kau- mis võimaldas põgenikel varjuda. Kli rajamisest tema oletatavas du Kohila suunas. Seega oli see tee Kaitseliidu veterani Ants Voore- hukkumispaigas Alansi küla mail läände liikumiseks ära lõigatud. maa (sünd 1931) teada* oli Pitka ka Harjumaal (vt ka Heiki Potter, “Tõde Ainus võimalus oli sõita Kose-Ris- varem sealkandis viibinud ja pidi Admiral Johan Pitka hukkumisest”, tilt Ojasoo-Kuimetsa kaudu Kohila maastikku tundma. Ilmselt õnnes- Kaitse Kodu! 3/2001, lk 16–18). 1944. suunas. Teatavasti oli Pitka määra- tus tal jõuda koos saatjatega met- aasta sündmustest on teada, et 22. nud Kohila oma üksuse edasiseks sateede kaudu Lööra külani. Aga septembril jättis 72-aastane admi- koondumispaigaks (Mati Mandel, sealt üle Kuivajõe Alansi suunas ral Kose-Rist lähistel metsa- irjanik ja Pitka võitluskaaslane Vabadussõja autoga edasi ei saanud, jõel puudus vahelisel maanteel jumalaga sild. Arvatavasti ööbis ta üksi või päevilt Karl August Hindrey on kirjutanud: oma vapralt okupatsioonivä- K koos kaaslastega mõnes talus või gede vastu seisnud väesalga “J. Pitka [---] meie vabadusheitluse kõige heinaküünis, et hommikul jätkata kolme mehega ja sõitis nelja traagilisem kuju, kelle isikus ja saatuses on üksi teekonda Alansile. Mis tol ööl viimase mehega ööpimedale kõik elemendid olemas, et saada tulevikus ja järgnevatel päevadel tegelikult maanteele, kus juba liikusid legendaarseks ja rahvalaulude heeroseks.” toimus, jääb meile ilmselt alatiseks venelaste väeosad (Voldemar teadmata. Pinn, “Elu isamaa nimel”, il- “Kus on Pitka haud?”, Maaleht, 3. munud Sirje Laidre ja Heido Otsa märts 2005). Kindlalt on teada, et ühel septemb- toimetatud kogumikus “Johan Pitka rikuu päeval ilmus admiral üksinda 125: kodanik ja admiral”, Tallinn: Mis edasi sai, võime ainult oleta- jalgsi Alansi külla. Seda kinnitavad Mats 1997). Teise versiooni kohaselt da. Autoga nad ilmselt kaugele ei tolleaegsete külainimeste mäles- lahkus ta Kose-Ristilt 21. septembril – see teave tugineb ühe Pitka löö- giüksuse mehe, Torontosse elama asunud sõjaveterani Robert Kree- mi mälestustele (Kaupo Deemant, “Admiral Johan Pitka viimane võit- lus”, Vikerkaar 5/1991, lk 60–64).

FRAGMENT TOPOGRAAFILISEST KAARDIST MÕÕTKAVAGA 1:50 000. Kaardi on koostanud aastatel 1947–1948 Nõukogude Armee topograafid. Kirillitsas kirjutatud kohanimed on moonutatud: nt Лера (Lööra). Silda Lööra küla all pole sellel kaardil näidatud; see oli kas sõjas hävinud või oligi seal ainult koolmekoht, sest pin- nastee jätkub mõlemal kaldal. 1953. aastal kaardistasid Eesti topograafid seal jalgsilla ja selle kõrval koolmekoha. Kaardil on märgitud rooska joonega kaks oletatavat marsruuti, mida Pitka võis koos kaaslastega kasutada Kose-Risti lähistelt Alansile minekuks. Autoga läbimiseks sobis ainult lõunapoolne tee Marguse külast Krist- le taluni ja sealt Lööra külla, kus siis silda enam ei olnud. Edasi jätkati jalgsi. Vene topograafilise kaardi digitaalteostus Lui Hubel

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 21 MÄLU tused, aga ka Jaagu talu peremehe OSKAR NÕMMELA (1893–1967) Oskar Nõmmela kirja pandud mee- Alansi küla Jaagu talu peremees, Eesti Kait- nutused. Nõmmela arvates võis see seväe leitnant (1920), Kaitseliidu Triigi-Kõue olla reedesel päeval. Kui kalendrit kompanii ülem ja Omakaitse rühmaülem tagasi kerides, siis pidi see olema (1941–1944) oli ilmselt viimane Johan Pitka- 22. september. ga suhelnud tsiviilisik. Mõisteti Nõukogude Liidu julgeolekuorganite poolt 1946. aastal Alansi küla Virumäe talu perepoja kümneks aastaks Omakaitsesse kuulumi- Väino Illimari (sünd 1931) meenu- se eest sunnitööle. Vangilaagrist vabanes tusel tuli ühel äreval sõja-aasta su- 1956. aastal, kuid määrati sundasumisele. vel neile Lööra poolt üks kikkhabe- Esmakordselt sai kodumaad ja koduküla kü- mega onu. Pärast põgusat vestlust lastada 1957. aasta suvel. Alatiseks pääses onuga andis isa oma toa seinalt tal- kodumaale 1963. aastal, mil asus elama Tar- le kaasa Eesti maakaardi ja juhatas tu invaliididekodusse. Pidas 1955. aastast edasi Oskari juurde Jaagule. Hiljem kuni surmani päevikut (mis on kahjuks ka- sai Väino teada, et see onu oli admi- dunud). Oli taara usule tugineva rahvusliku ral Pitka, kes põgenes punaväelaste ideoloogia pooldaja ja taaralaste liikumise eest. Kose hiie aktiivne liige. Seost admiral Pitka hukkumisega 1946. aasta ülekuulamistel ei Tuntud loodusteadlane ja kodu-uu- tuvastatud, muidu ta nii “kergelt” poleks rija Gustav Vilbaste (1885–1967) kir- pääsenud. jutas oma elu lõpul (26. detsembril et selle kaudu sai perekond teada Foto perekonna fotokogust 1966) rahva mälestustest saadud admirali hukkumise asjaoludest. vihjete alusel mõistukõnelise loo Seda kinnitavad Välis-Eesti aja- Vastuseta küsimusi on siiski veel vendade Pääro ja Juhani vägitegu- kirjanduses 1979. aastal ilmunud palju. Kas Pitkal tekkis relvakonflikt dest ning hukkumisest (avaldatud kirjutised Johan Pitka hukkumise ja kui, siis kellega? Või lahkus eakas 2001. aasta Kaitse Kodus nr 3 ilmu- tunnistajast Oskar N-st (Voldemar admiral elust oma tahtel (mürgiam- nud eespool osundatud pull, viimane kuul)? Kuhu said relv, Heiki Potteri artiklis). See as ei võiks noored kaitseliitlased, aga miks Virumäe talust saadud maakaart, legenditaoline lugu oli ad- Kka mitte Pitka Relvavendade Ühendus korral- admirali isiklikud dokumendid? resseeritud Oskar Nõm- dada legendaarse admirali ja Kaitseliidu asutaja Arusaamatu on Nõmmela väide, melale lootuse ja manit- mälestuse jäädvustamiseks iga aasta septemb- et Pitka varjas ennast Saksa mund- susega, et ta avaldaks rikuus mälestusretke Kose-Ristilt Alansile? ris eesti poiste eest. Vastuolulised täpsemad andmed Juhani on ka Nõmmela teated “Juhani” (Johan Pitka) hukkumise säilmete matmise osas: 1957. aasta asjaolude kohta. Nõmmela vastas Pinn, “Kolmteist legendi Admiral kohtumisel Hengo Tulnolaga viitas kohe: 29. detsembriga dateeritud Pitka lahkumisest” (“Punane terror ta hauale oma heinamaal (Kose- kirja, kus Nõmmela kirjeldab põh- ja Läänemaa”, täienduste 1. osa), Uuemõis koduloomuuseumi fondi jalikult 1944. aasta sündmusi Alan- Haapsalu 1991). käsikiri nr 208), viimases kirjas Vil- sil ja kohtumist admiral Pitkaga, sai Gustav Vilbaste kätte järgmise aasta jaanuaris. Ta andis selle kirja koopia üle ühele Pitka perekonnale lähedasele isikule. Õnneks on kir- jade originaalid koos muu loodus- ja kodu-uurimisteemalise kirjava- hetusega säilinud Gustav Vilbaste teadusliku pärandi hulgas Eesti Kirjandusmuuseumis. Võib arvata,

PITKA MEMORIAAL ALANSIL. Lisaks Admiral Pitka monumendile (2001) püstitati 2003. aastal Lemomäele ka stalin- likes surmalaagrites hukkunud Pitka poe- gade August-Andrease, Edwardi ja Stanley mälestuskivid. Esiplaanil lennuväeohvitser Stanley Pitka mälestuskivi. Stanley abikaasa Veeraga kohtus Oskar Nõmmela kauges põhjas vangilaagris ja jutustas talle lühidalt admirali hukkumisest. 22 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 MÄLU bastele aga tunnistab, et ei julgenud matmist ette võtta. Kohtumine Juhaniga Kirjanik ja Pitka võitluskaaslane Va- badussõja päevilt Karl August Hind- Oskar Nõmmela mälestusi 1944.–1945. aasta rey on kirjutanud: “J. Pitka [---] meie sündmustest Alansil vabadusheitluse kõige traagilisem kuju, kelle isikus ja saatuses on kõik See oli 1944. aasta suvel, kui meie õue tuues kohtasin oma heinamaaga piirne- elemendid olemas, et saada tulevi- tuli Juhan. Ta kavatses minna oma Hage- val Lööra heinamaal küüni juures salk- kus legendaarseks ja rahvalaulude ri kandis elava vanatüdrukust õe poole, konda Saksa vormis eesti poisse. Samal kuid ei tihanud suurt teed mööda minna. päeval oli Jaagu talus käinud veel grupp heeroseks.” Seletasin siinseid metsi ja heinamaid. Es- punaväelasi, abikaasa arvates olid met- malt juhatasin ta oma Aasu heinamaale, sas “kammijad”. Küüdist naasmisele Kas see ennustus on nüüd täidetud kus oli ilus metsatukk Aasumägi, mida järgmisel päeval (esmaspäeval) ma Ju- Gustav Vilbaste rahva hulgast ko- piiras jõgi. Metsa minnes kohtasime kaht hanit enam ei kohanud; lüpsiku sanga gutud ainese põhjal kirja panduga? Saksa mundris noormeest. Juhan varjas vahele oli jäetud paber märkusega: “Lii- Et see tõesti nii oleks, sõltub paljus nende eest oma nägu, tehes asja põõsas- gun edasi.” Kaitseliidu ja eriti selle noorteor- tesse. Noormehed küsisid, kas ma Pitkat Alles järgmisel aastal hakati külas rääki- ganisatsioonide tegevusest. Kas ei olen näinud. Vastasin ei- ma Aasumäe kandis võiks noored kaitseliitlased, aga tavalt. Veel on meeles, et olevast inimese miks ka mitte Pitka Relvavendade Juhanil oli kaasas tasku- pealuust. Räägiti ka Ühendus korraldada legendaarse relv, mille viimase kuuli surnud rebastest, admirali ja Kaitseliidu asutaja mä- lubas ta endale hoida. kes olla justkui sur- lestuse jäädvustamiseks iga aasta Vist järgmisel päeval nud laibamürgist. septembrikuus mälestusretke Kose- (meenub, et see oli Augustis leidsin oma Ristilt Alansile? laupäev) kohtasin Ju- metsast kolbata luu- hanit oma karjamaal. kere. Selle juures ole- PITKA MÄLESTUSRETKE TEEKONNA LEGEND Kostitasin teda piima- vate riideräbalate ja ga (lüpsik piimaga jäi- prillide järele arvasin, Kui võrrelda tänapäevast topo- gi metsa) ja ajasime et need on Juhani jää- graafilist kaarti sõjajärgse kaardiga, juttu. Juhan seletas, nused. Laskeriista luu- selgub, et poole sajandi jooksul on et sakslastel olevat kere juures ei olnud. maastik tunduvalt muutunud. Kui- üks võimas relv, mis Võtsin prillid ja mõned vajõe-äärsed heinamaad on haritud pidi laial maa-alal Saksa mündid ning kultuurrohumaaks, Alansi ja Lööra kõik korraga hävi- panin need mäe ääres küla põllulapid on massiivistatud ja tama; seda usku- oleva küüni nurga alla. liigendatud kruusteedega ning kõik des oli ta julgenud Juhani maiste jäänuste Soomest siia tulla. matmist ei julgenud ma heinaküünid on hävinud. Kuid säi- Meie jutuajamise ette võtta; pidin siis oma linud on Kose-Risti ja Kuivajõe va- Koopia Oskar Nõmmela 29. detsemb- ajal kostis Virumäe kontide eest hoolitsema. heline mets. riga 1966 dateeritud kirja ühest (5.) heinamaa poolt leheküljest. 1957. aastal, kui samas vilet ja eestikeel- paigas käisin, selgus, et Pitka retke kordamiseks jalgsimat- set juttu; arvasin, et on Eesti küün oli ära põlenud ja kana sobib topograafilisel kaardil korpuse punaväelased. Kiirustasin koju, ümbrus täis kasvanud. märgitud põhjapoolne, läbi valda- Juhan jäi karjamaale. Selgus, et need Kaugel põhjas vangilaagris olles sain kok- valt segametsa kulgev 4,8 km pikku- olidki punaväkke mobiliseeritud Alansi ku Juhani poja Stenley abikaasaga, kelle- ne tee. küla mehed. le rääkisin lühidalt ka sellest loost. Järgmisel päeval käsutati mind koos Teekonda võiks alustada Kose-Ris- teiste külameestega punaväelaste küüti. Oskar Nõmmela 29. detsembri 1966 kirja ti lähistele (0,8 km maanteest lää- Pühapäeva hommikul karjamaalt hobust refereerinud H. Potter ne pool, metsakvartalis 166) kruu- sakarjääri rajatud motokrossirajalt ja see kulgeks esialgu 3,5 km läbi metsade kuni Lööra külani. Metsa- Rehe pereni, kus keerata läände. oluga. Vooremaa teada varjas Jo- lõigu esimene 0,5 km tuleb minna Rehe teeristist paistavad üle põl- han Pitka ennast enne välismaale mööda metsakvartalite 165 ja 169 dude juba admiral Pitka memo- põgenemist 1940. aasta suvel mõni vahelist sihiteed läände; siis 3 km riaali** lipud (Eesti Kaart 1:50 000, aeg okupatsioonivõimude eest Os- piki ajaloolist metsarada lõunasse Kose O-35-27, Eesti Kaardikeskus, kar Nõmmela juures Alansil Jaagu kuni Jõeääre ja Veski pere vahelise 2000). KK! talus. kruusateeni. Lööra külast jätkub teekond 1,3 km mööda põldude- * Ants Vooremaa hambaarstist isa ** Märkus: Memoriaali monument vahelisi kruusateid. Seejärel tuleb patsientide hulgas oli ka Pitka pe- asub kõrgendikul 68; Pitka ausam- ületada Kuivajõgi (kas jalgsilla rekond. Seetõttu oli ta lapsepõlves ba (D) koordinaadid: x=6555360, või koolme kaudu) ja minna kuni kursis Pitka ja tema perekonna elu- y=565952 (L-Est-92).

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 23 TERVE RAHVAS Doonorlus on auasi

Tekst: NELE SARRAPIK loovutanute käest, miks nad on nalja, sest enamik vereandjaid on doonoriks hakanud, jäid inime- omavahel tuttavad ja sõbra kõrval egendi järgi oli maailma esimesed kõigepealt mõttesse. Tundus, doonorilaual lamada on ehk igati ne doonor pelikan. Kes aga oli et tegu on umbes samalaadse kü- kindlam tunne. LKaitseliidu Tartu maleva esi- simusega, nagu: “Miks te kuulute mene doonor, seda ei mäleta enam Kaitseliitu?” Mõlemale vastamine Sel aastal on Naiskodukaitse Tartu keegi. nõuab järelemõtlemist ja lõpuks ringkond doonorluse propageeri- ikkagi nentimist, et see lihtsalt on mise ja toetamise suuremalt kui ta- Naiskodukaitse Tartu ringkonna midagi, mida head inimesed tee- valiselt ette võtnud. Nimelt aidatak- eestvadamisel on Kaitseliidu Tar- vad, see on patriotism ja missioo- se sel aastal Eesti Doonorite Seltsil tu malevas juba 4–5 aastat sügisest nitunne. korraldada ja läbi viija ülemaailmse kevadeni iga kolme kuu tagant doo- veredoonorite päeva tähistamist noripäev korraldatud. Ettevõtmi- Seda aga, et verd tullakse andma Tartus. Päev, mis on mõeldud eel- se algatajaks on Tartu ringkonnast malevasse, kui võib ka lihtsalt ve- kõige doonorite tänamiseks, leiab tuule tiibadesse saanud praegune rekeskuses käia, peeti iseenesest- aset Vanemuise Kontserdimajas 10. Naiskodukaitse esinaine Airi Neve. mõistetavaks, sest malevasse on ju juunil. Doonoreid tänatakse tasuta verekeskus n-ö koju kätte tulnud ja kontserdi ja suupistelauaga ning DOONORVERI PÄÄSTAB ELUSID vere andmiseks ei pea ekstra teise pika staažiga vereloovutajatele an- linnaosasse minema. Lisaks saab nab linnapea Laine Jänes üle ka Doonoriks olemist võib pidada iga maleva doonoripäevadel alati palju sümboolsed meened. KK! terve inimese aukohuseks. Doono- riverd vajatakse iga päev ja iga an- netatud veredoos päästab kellegi elu. Vereandjale ei sünni doonorlu- Kaitseväe Logistikakeskus pakub tööd sest mingit kahju, pigem saab ta hea LAOTÖÖLISELE-TÕSTUKIJUHILE tunde südamesse ja abistaja aura ümber pea. Nõudmised: traktori- ja tõstukijuhi load ning vastav töökogemus, Tartu maleva doonoripäevad sünni- kohusetunne, pingetaluvus, hea füüsiline vastupidavus. vad koostöös Tartu Ülikooli Verekes- Kasuks tuleb: keskharidus. kuse töötajatega, kes iga kolme kuu tagant oma aparaadid ja verekotike- Asukoht: Pikva küla, Anija vald. sed maleva õppeklassi üles seavad. Tööaeg: täistööaeg. Lisaks Tartu maleva naiskodukaits- Lisateave telefonidel 608 4064, 533 11043 jatele, kaitseliitlastele ja palgalistele töötajatele on doonoripäevad popu- Kaitseväe Logistikakeskus on kaitseväe juhataja alluvuses asuv sõjaväeliselt laarsed ka samas majas resideeriva- korraldatud administratiivselt ja majanduslikult iseseisev kaitseväe asutus, mis loodi te Kaitseväe Ühendatud Õppeasu- 20. juulil 2002 ning mille tegevuse eesmärgiks on logistilise toetuse tagamine tuste Kõrgema Sõjakooli kadettide ja kaitseväele, sh kaitseväe infrastruktuuri haldamine ja arendamine. kaadrikaitseväelaste seas. Kaitseväe Logistikakeskus asub Tallinnas Suur-Sõjamäe 23a.

Lisaks n-ö omainimestele astuvad Kaitseväe Logistikakeskus otsib oma meeskonda LAOHOIDJAT, peaaegu igalt doonoripäevalt läbi ja kelle tööülesandeks on laotöö riide- ja erivarustuse laos. loovutavad oma verd ka nn sõbrali- Kasuks tuleb: ke organisatsioonide esindajad, kes Nõudmised kandidaadile: hea tervis ja koormustaluvus, tõstukijuhi lubade olemasolu, tegelikult Kaitseliiduga millegi muu vähemalt keskharidus, allohvitseri auaste. kui isiklike sõprussidemete kaudu eesti keele oskus, seotud polegi. Sinkohal väärivad kohusetundlikkus. mainimist naisüliõpilased korpo- ratsioonist Filiae Patriae ja tublid Edukale kandidaadile pakume: huvitavat, vastutusrikast ja pingelist tööd, kaardimeistrid Regiost. stabiilset teenistussuhet veebli auastmega ametikohal, kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid soodustusi. ÜLEMAAILMNE VEREDOONORIPÄEV Lisateave riide- ja erivarustuse lao juhatajalt srs Kaira Laanistolt TULEKUL telefonil 717 4092 või 527 0392. Selle kevade viimane doonoripäev CV ja avalduse koos palgasooviga palume saata hiljemalt 25. maiks 2006 elektrooniliselt aadressil [email protected]. oli 20. aprillil. Küsides seal verd

24 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 VARIA

Võsul ootab Naiskodukaitse õppe- ja puhkekeskus

aiskodukaitsel on Võsul kaunis ja hubane puhkemaja. Kõik see kõlab nii, nagu oleks tegu kalli puhkekoduga. Kuid ei Selles on 24 voodikohta: ülemisel korrusel on nelja- ja – see puhkamisvõimalus on taskukohane ka eestimaist palka Nalumisel kaheinimesetoad. Igas toas on tualettruum ja teenivale inimesele. Organisatsiooni liikmetele kehtib soodus- allkorruse tubades ka dušinurk. Hoones on saun ja köök, kus hind 50 krooni ööpäevas inimese kohta. Kogu maja ööpäeva- puhkajad saavad süüa teha. Saalis on 22 õppekohta. Maja juu- ne rent on 1500 krooni, kuid see ei sisalda sauna kasutamist res on parkla ja avar aed, kus saab grillida ja puhata. Ja mere – sauna rendihind arvutatakse välja kütmise aja põhjal. äärde jõuab kümmekonna minutiga. Kuid iga hea asjaga kaasnevad ka mured. Et puhkemajas ei ole ühtegi palgalist töötajat, tuleb hakkama saada vabatahtlike abiga. Naiskodukaitsjad käivad näiteks igal sügisel ja kevadel puhkekeskuse aeda riisumas ja maja koristamas. Hoone on suur, see- tõttu pole remont jõudnud veel igale poole ja sealgi, kus see on kunagi tehtud, vajavad ruumid juba värskendamist. Raha on aga vähe. Siit ka palve teile, Kaitseliidu pere. Tulge Võsu õppe- ja puhkekeskusesse puhkama, nii teenib maja kiiremini remondiraha. Või teeme hoopis hoone ühiste jõududega korda? Organisatsioon on ju suur ja liikmetel erinevad või- malused. Vajame nii töökäsi kui ka nõuandjaid. Ehk oskab keegi leida koguni sponsoreid? On kevad ja kodudes uuenduste aeg. Mõnedki korralikud vanemad asjad vahetatakse välja. Ehk sobib midagi teile juba tarbetust, kuid kasutuskorras kraamist Võsu puhkemajja?

ELLE VINNI, Naiskodukaitse Kirde piirkonna vanem

PAINTBALL MÜÜK + RENT + MÄNGUD

Kas oma tarbeks, nii noh harrastuse mõttes. Või tahad oma seltskonnaga lahedat taktikalist meeskonnamängu mängida. Või soovid alustada hoopis paintballi rendiäri. Hr Surmal on Sinu jaoks lahendus! Eelmisel aastal sai tõesti tublit tööd tehtud ja müüdud üle 100 paintballi komplekti. Selle aasta plaanid on tunduvalt suuremad. Selleks olen suurendanud märgatavalt laoseisu, et Su vajadused saaksid kiiremini ning kvaliteetsemalt lahendatud. Kui Sul vähegi on paintballi kohta küsimusi - võta ühendust!

www.surm.ee N [email protected] N 50 41 346

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 25 HARITUD SÕDUR

Pedagoogikakursused Kaitseliidu Koolis: Kursus, kus inimesi kahvliga torgitakse

Tekst: RIINA NEMVALTS, nooremleitnant küsida, sest eestlastel puudus vastavasisuline oskustea- ve. Taani kolleegid olid küll varmad selgitama oma ko- aitseliidu Kooli tegevuse üheks osaks on nn pe- gemuste najal, kuidas midagi teha, kuid jäid jänni selgi- dagoogikakursused. See ei ole minu arvates kõige tamisega, miks nii teha. Kursuse kirjalikuks aluseks oli Kõnnestunum määratlus, kuid midagi paremat ka Taani kolleegidelt päranduseks saadud vaid teatav ko- asemele pakkuda ei oska. Seetõttu käsitlengi instruk- gus pealiskaudseid, struktureerimata ja mitte just kõige torikursust, treenerikursust ja väljaõppetehnoloogia- ladusamasse eesti keelde tõlgitud jaotusmaterjale. kursust järgnevas artikliteseerias ühisnimetaja pedagoogikakursused all. Antud kirjatüki otsene teema on Et kursuse läbiviimiseks tuli mul endal töö käigus pi- instruktorikursus, teistest annan ülevaate edaspidi. devalt õppida, tähendas see ülipikki, kuni 20-tunniseid tööpäevi esimeste kursuste ettevalmistamise ja läbi- Instruktorikursus on Kaitseliidu Koolis kõige enam kor- viimise ajal, intensiivset iseõppimist asjasse puutuvat di läbi viidud kursus. Praeguseks on selle minu and- kirjandust lugedes metel läbinud 201 inimest (koos nooremallohvitseride aani kolleegid olid küll varmad ja interpreteerides baaskursuse raames läbiviidava instruktoriõppega). Tselgitama oma kogemuste najal, ning suurt psüühi- Esimest korda viidi see Kaitseliidu Kooli egiidi all läbi kuidas midagi teha, kuid jäid jänni list pinget kursuse 2001. aasta mais. Enne seda oli aastatel 1996–2000 Taa- selgitamisega, miks nii teha. ajal. Seesmiselt mo- ni kolleegide juhtimisel koolitatud 92 inimest. tiveeritud vajadus mõista ja mõtestada instruktorikursusel toimuvat õp- EELLUGU EHK MINA JA INSTRUKTORIKURSUS pimist päädis teemakohase magistritööga. Nüüdseks võin öelda, et olen loonud teadmise sellest, mida kuju- Minu suhe instruktorikursusesse on olnud eriline. Olles tab endast tervikuna üks niisugune instruktorikursus, ise selle kursuse 1999. aastal Taani Kodukaitse Akadee- mida me Kaitseliidu Koolis läbi viime. mia poolt korraldatuna läbinud ning ainult kaks korda videotreenerina praktiseerinud, pidin 2001. aasta juu- Nagu ülaltoodust saab järeldada, on instruktorikursuse list Kaitseliidu Kooli tööle asununa hakkama juhtima mudeli baasiks Taani Kuningriigist imporditud “alusma- instruktorikursuse ja jaopealike instruktoriõppe läbi- terjal”. Kuid tõe ja täpsuse huvides lisan kohe, et tege- viimist. See ei olnud ülesanne, mida saaks nimetada mist ei ole “Taani pedagoogikaga”, kuigi olen seda ikka ja lihtsaks, kuna tegelikult ei olnud minu taustateadmised jälle olnud sunnitud erinevatest allikatest kuulma. Küsi- inimese õppimisest ega kogemused õppetöö läbiviimi- musele, millega on tegu, annangi järgnevaga vastuse. sest kaugeltki piisavad. Polnud ka kedagi, kellelt nõu “TAANI PEDAGOOGIKA” KUI RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ÕPETAJAKOOLITUSE MEETOD

Kaitseliidu Kooli instruktorikursus on statsio- naarõppes viis päeva kestev kursus, millele eelneb kaugõpe ja millele peaks järgnema praktika. Nagu eelnev lause viitab, on üks osa tervikust veel puudu. Selle juurde, mis täpsemalt ja mis- pärast puudu on, jõuan mõnes järgmises artiklis. Esialgu räägin olemasolevast.

Instruktorikursuse kaugõpe käib elektroonilise kirjavahetusena. See tähendab, et kursuslased saavad elektrooniliselt teatava arvu küsimusi, millele vastamise teoreetiliseks aluseks on “Raken- duspedagoogika õpik”.

Et inimene kipub õpetama samasugusel viisil, nagu teda ennast on õpetatud, on instruktorikursuse jooksul olu- lisel kohal erinevate õppimiskogemuste võimaldamine. Seega tuleb grupitööd õppida grupitöö kaudu. Foto: Deiv Bogens

26 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 HARITUD SÕDUR

Instruktorikursuse tunnianalüüsi puhul on kõige olulisemal kohal alati äsja tunni läbi viinud instruktorihakatis. Grupi- kaaslastel on öelda oluline sõna selle kohta, kuidas äsja lõp- penud tund nende õppimisele kaasa aitas. Treeneri ülesanne on luua ise tagaplaanile jäädes sihipärase küsimise, aktiivse kuulamise ning informatsiooni vahendamise ja üldistamise kaudu õppimisvõimalusi. Foto: Deiv Bogens

Kaugõppe raames toimub õppimine info oman- damise tähenduses. Olulisim on seonduvate mõistete meelde jätmine ja nende tähenduse mõistmine ning käsiraamatuga tutvumine, et olla valmis kasutama seda nii statsionaarõppes kui ka edaspidises instruktoritegevuses.

Instruktorikursuse statsionaarõpe viiakse läbi järgnevalt toodud etappide kaupa: 1) instruktor valib tunni teema; 2) instruktor valmistab tunni ette; haridusteadlased. Mikroõpe Euroopas kasvas välja ko- 3) instruktor viib tunni läbi; handatud Ameerika mudelist ja Tübingeni ülikoolis väl- 4) treener viib enesega vastandamise meetodit kasuta- ja töötatud Euroopa oma lähenemisest, mida esialgsel des läbi instruktori treeningu; kujul nimetati õpetajakäitumise treenimiseks väikestes 5) protsessi ja tulemusi analüüsitakse tegevuse korri- rühmades videosalvestuste kaasabil. Euroopa uuringu- geerimise eesmärgil. te ajendiks oli soov reformida seni ülemäära teoreetilist ja autoriteedikeskset õpetajakoolitust. Sama tsüklit korratakse aitseliidu Kooli instruktori- iga päev iga kursuslase Kkursus on statsionaarõppes Mikroõppe väljatöötamise ja esialgse arengu kontekstiks puhul eraldi. See tähen- viis päeva kestev koolitus, Ameerikas olid hariduse kaks peamist arengusuunda, dab, et iga kursuslane lisaks audio-videotehnika areng. Esimese haridussuu- millele eelneb kaugõpe ja mil- viib läbi sama palju tun- na sisuks oli sotsiaal- ja humanistlikust psühholoogiast de, kui palju päevi kes- lele peaks järgnema praktika. tulenev huvi isiksusliku kasvu ja potentsiaali arendami- tab kursus, ja osaleb nii se vastu. Selle kontseptuaalse raamistiku moodustasid mitmes grupikaaslase poolt läbi viidud tunnis, kui palju teraapiagrupid, transaktsioonianalüüs, loov problee- on grupis lisaks temale inimesi, korrutatuna kursuse milahendus ja sotsiaalse õppimise teooria. Teise suuna päevade arvuga. raames aga tunti huvi inimese käitumise efektiivsuse suurendamise vastu ning see mõjutas uurimusi õppi- Instruktorikursuse statsionaarõppe läbiviimise mee- misest ja teadmiste ülekandmisest. Sama efekti andsid todiks on mikroõpe. See on Oxford English Dictionary küberneetika ja arvutitehnoloogia areng. Peamiselt tun- definitsiooni järgi: “Õpetaja treenimise meetod, mis ti huvi selle vastu, kuidas suurendada õppimist vähima kujundatuna spetsiifiliste vilumuste arendamiseks si- võimaliku ressursside panustamisega lühima aja jook- saldab õpetamist väikesele arvule õpilastele lühikese sul – nn efektiivse õppimise mudel. Kahte viimatinime- aja jooksul ja sellele järgnevat (sageli filmitud) sessiooni tatud suunda rahastas sageli USA kaitseministeerium. analüüsi.” Võrreldes Euroopaga jäigi Ameerikas pikemaks ajaks Et üldiselt mõistetaksegi instruktorikursuse all just selga kursuslane viib läbi sama mikroõppes toi- le statsionaarõppe osa, väärib viimatinimetatu olemus Ipalju tunde, kui palju päevi kestab muva mõtesta- täpsemat käsitlemist. kursus, ja osaleb nii mitmes grupi- miseks dominee- kaaslase poolt läbi viidud tunnis, kui rima hariduse MIKROÕPPE SAAMISLUGU nn teine suund. palju on grupis lisaks temale inimesi, Kuid nüüdisaeg- Mikroõpe kui õpetajakoolituse tehnika töötati esialgsel korrutatuna kursuse päevade arvuga. ne mikroõpe on kujul välja 1963. aastal Ameerika Ühendriikides Stan- mõlemal mandril fordi ülikoolis. Mitmed mikroõppe uurijad väidavad, et läbi teinud põhimõttelise muudatuse selles osas, kuidas Ameerika teadlaste huviks oli eelkõige leida “vahend”, mõistetakse selle raames toimuvat õppimist ja õpeta- mis tagaks õpilaste võimalikult efektiivse õppimise. Va- mist. Enam ei tegelda üksikute üldtegevusest eristatud hendina nähti teatud kindlate õpetamistegevuste järgi- õpetamisvõtete masinliku treenimise, vaid õpetaja käi- mist, mida hakatigi mikroõppe kaasabil käitumisharju- tumise kui terviku analüüsimisega tema õpikeskkon- musteks treenima. na loomise võime osas. Sellegipoolest on võimalik ja enamasti ka otstarbekas seada konkreetsed eesmärgid Paralleelselt Ameerika teadlastega tegelesid uute õpe- igale mikroõppe seansile vastavalt õppijate vajaduste- tajakoolituse tehnikate väljatöötamisega ka Euroopa le, valmisolekule ja professionaalse arengu tasemele. KAITSE KODU! NR 3’ 2006 27 HARITUD SÕDUR

Ühe osana on ilmselt tegemist müüdiga, mis kunagi looduna levib ja taastoodab iseennast. Ehkki enamik kursuslasi lahkub instruktorikursuselt rahulolevana, pakub selle läbinutele ilmselt teatavat lõbu hirmuta- da nooremaid kolleege ülipikkade päevade, videot- reeningu ja hindamisega. Ehkki teatava kõhedusega kursuse ees tuleb meil instruktorikursuse alguses ikka ja jälle kokku puutuda, võib niisuguste lugude jutustamise üle siiski rõõmu tunda: instruktorikursus ei jäta ükskõikseks, ükskõiksus on aga peamine õppi- mise takistaja.

Teisalt on instruktorikursuse kui raske kursuse maine ka õigustatud.

Esiteks sellepärast, et esimesed kursused (millest Instruktorikursusel õpetavate treenerite töö ei ole kergete killast, kahvlilood alguse said) ilmselt olidki õppijatele ras- kuid ometi jätkub neil jõudu säravalt naeratada ka nädalavahetuste kemad kui praegused. Ja seda lihtsal põhjusel – kur- hilistel õhtutundidel, kui suur osa Eesti rahvast nädalatööst lõõ- suse läbiviijad ise olid alles algajad. Haridusteadlaste gastub. Pildil naeratavad treenerid Liisa Aru (vasakul) ja Maret poolt on üldiselt tunnustatud teadmine, et uues rollis Kommer (paremal). Foto: Deiv Bogens olev inimene keskendub kõigepealt iseenda “ellujää- misele”. See tähendab, et tundmatusse olukorda sat- Selleks võivad olla näiteks abivahendite või meeto- tuv inimene tegeleb intensiivselt uue rolli õppimise dite kasutamine, küsimistehnika, tunni struktuur, ja oma “mina” määratlemisega. Algaja õpetaja põ- eesmärgipärasus, õpetaja pakutav emotsionaalne hiküsimused on: Mida nad minust arvavad? Kas ma toetus, õpetaja senisõnastamata õppimiskäsitused, saan sellega hakkama? Kas minu jutt on arusaadav? õpetamisorientatsioon jms. Loogilise muudatusena jms. Õppijate vajadustele suudetakse tähelepanu on teisenenud ka juhendaja ehk treeneri roll. Enam koondada alles siis, kui on omandatud teemakoha- ei ole see vaieldamatu autoriteet ja teadmise ainu- ne teave ja asjakohased protseduurid ning loodud on valdaja, vaid eelkõige õpikeskkonna looja. Praktisee- positiivne kujutlus endast antud rolli täitjana. Kuna ritakse ka niisugust mikroõpet, mille õppegrupp viib oleme iga instruktorikursuse eel kasutanud vähemalt läbi iseseisvalt, ilma et sinna oleks üldse kaasatud ju- kolm päeva selleks, et aidata vabatahtlikel videot- hendaja või treener. reeneritel ikka ja jälle treeneri rollimudelit õppida, on tulemuseks üha Tänapäeval rakendatakse mikroõpet kõigil mandritel oogilise muudatusena on teise- paindlikum ja õp- õpetajate kutse-eelses ettevalmistuses. Ja seda nii õpe- Lnenud ka juhendaja ehk treeneri pijakesksem õppe- tajakoolitusse võtmisel kutsesobivuseksamina, õpetaja roll. Enam ei ole see vaieldamatu protsess. tegevusliku kompetentsuse arendamiseks õppe jooksul autoriteet ja teadmise ainuvaldaja, kui ka lõpueksamina õpetajakoolituse lõpus. Eestis ei vaid eelkõige õpikeskkonna looja. Teiseks sellepärast, ole mikroõpe formaalharidussüsteemi õpetajakooli- et mikroõpe ei jäta tusse veel jõudnud, kuid seda rakendatakse erinevate võimalust rahu- teisenditena kaitsejõududes instruktorite õpetamisel. likult klassis tukkuda, samal ajal kui õpetaja klassi Kaitseliidu Koolis instruktorikursuse raames rakenda- ees õpetada pingutab. Kogu aeg tuleb ise tegutseda: tavat mikroõpet võib minule teada olevate andmete valmistada oma tunnid ette, viia läbi, analüüsida, järgi pidada kõige nüüdisaegsemaks, kui võrrelda seda osaleda aktiivselt grupikaaslaste tundides õppijate mujal Eesti kaitsejõududes kasutatavate modifikatsioo- ja treeningute ajal analüüsijatena. Ning seda kõike nidega. viis päeva järjest, iga päev vähemalt 14 tundi. Lisaks tuleb omandada erialane sõnavara ja kuna keskse- MIKS JA KUIDAS INSTRUKTORIKURSUSEL INIMESI KAHVLIGA teks nõueteks kursusel on loomingulisus ja õppija- TORGITAKSE kesksus, olla valmis katsetama üha uute meetodite, vahendite ja võtetega. Niisugune lause, et instruktorikursuse puhul on tegemist erakordselt hirmuäratava kursusega, millel Kolmandaks sellepärast, et videotreening sunnib ini- osalejaid piinatakse justkui kahvliga torkides, päri- mest tegelema avalikult iseenda, oma juba tugevate neb ühelt kunagiselt nooremallohvitseride kursusel ja veel arendamist vajavate külgedega. Kusjuures hu- Kaitseliidus (toona jaopealike kursus Kaitseliidus) vitaval kombel võivad ühtmoodi raskeks osutuda mõ- osalejalt, kes väitis, et nii olid talle öelnud temast va- lemad. Inimesele on küll enamasti omane püüd näi- rem kursuse läbinud kolleegid. Mulle tundub, et inst- da parem, kui ta ise end arvab olevat, ja varjata oma ruktorikursuse niisugune kuulsus on omamoodi ära nõrkusi, lootes, et keegi neid tähele ei pane. Eestlane teenitud ja samas ka teenimatu. Mis võib olla selle on aga omamoodi inimene ning seetõttu võib eriliselt põhjuseks? keeruliseks osutuda hoopis enda kiitmine. Tegelikuks õppimiseks aga on vaja märgata ja käsitleda mõlemat

28 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 HARITUD SÕDUR

– nii edu tagavaid kui ka ebaedu tingivaid asjaolusid. Tegu on efektiivse õppetunni mudeli käitumusliku Mõnes mõttes on tegemist küll suhtumise küsimuse- omandamisega. Lisaks sellele pakub instruktorikursu- ga, kuid mitte ainult. Kui inimene ei ole varasemalt sel osalemine mitmesuguseid teisi õppimisvõimalusi, tegelnud oma “mina” määratlemisega, ei pruugi tal mis kõik toetavad õppijate isiksuslikku ja ametialast ollagi vastavasisulist enesekohast sõnavara. See kõik kasvu. Tabelis 1 on toodud erinevate uurimuste tule- kokku tähendab tegelemist täiskasvanu minapildiga, mused selle kohta, missugused on õppimisvõimalused mis on tugevat emotsionaalset pinget tekitav eelkõi- ja õppimise tulemused mikroõppes. ge õppivale instruktorile endale, aga ka kogu grupile. TABEL 1 Neljandaks sellepärast, et instruktorikursusel te- ÕPPIMISVÕIMALUS ÕPPIMISTULEMUS geletakse soorituste hindamisega. Et aga hinded ja hindamine seonduvad täiskasvanutel eelkõige koo- Kaasõppijate laiendab õpetamisoskus- õpetamistegevuse te repertuaari liajaga, mis – kurb küll – ei ole sageli jätnud kõige nägemine meeldivamaid mälestusi, ning see on vahetult seotud enesehinnangu kujunemisega, loob situatsioon taas Eksperimenteerimine uute laiendab õpetamisoskus- kord vägagi suurt emotsionaalset pinget. Lisaks tuleb võtete ja vahenditega te repertuaari kursuslastel ümber harjuda soorituste mõõtmise ja Korduv praktika tun- parandab õpetamisvõtteid sellele hinnangulise väärtuse omistamisega vastavalt de läbi viies normaaljaotusele. Lahti selgitatuna instruktorikur- Tagasiside saamine oma suurendab eneseteadlikkust suse kontekstis tähendab see lähtumist eeldusest, õpetamistegevuse kohta et keskmist sooritust on kõige rohkem, suurepära- Oma käitumise näge- suurendab eneseteadlikkust seid ja väga nõrku aga tunduvalt vähem. Seega pole mine audio-videosal- 100%-line sooritus ei mitte “suurepärane (A)”, vaid vestiste vahendusel “rahuldav (C)”. Niisugune hindamissüsteem võimal- dab selekteerida väga heade eeldustega instruktorid Oma käitumise näge- motiveerib käitumist ja need õppijad, kelle tugevamaks küljeks ei saa pi- mine audio-videosal- muutma vestiste vahendusel dada õpetamist. Asjale lisab vürtsi tõsiasi, et viimase pooleteise aastaga oleme kursusele sisse viinud ene- Oma käitumise näge- loob aluse eneseanalüüsile sehindamissüsteemi. See tähendab, et õppijad ei saa mine audio-videosal- passiivselt istuda ja õpetaja langetatud “kohtuotsust” vestiste vahendusel kuulata, vaid hindavad end ise. Oma arvamuse ütle- Tagasiside saamine oma loob aluse eneseanalüüsiks vad ka teised grupiliikmed ja treener, kuid seda alles õpetamistegevuse kohta pärast “peategelast”. Enda õpetamiskäitu- areneb analüüsimisoskus mise analüüsimisel Ülaltoodu viitab, et t oleme iga instruktorikursuse Enda õpetamiskäitu- võimaldab isiklikke usku- instruktorikursusel Eeel kasutanud vähemalt kolm mise analüüsimine uurida musi õppimisest osalemine tähendab päeva selleks, et aidata vaba- ja õpetamisest pidevat mõttetööd tahtlikel videotreeneritel ikka ja ja emotsioonidega Koostöös õppimine parandab kommunikatiiv- toimetulekut. Seega jälle treeneri rollimudelit õppida, väikegrupis (5 inimest) seid ja sotsiaal- seid oskusi pole midagi imesta- on tulemuseks üha paindlikum ja da, et kursust tajutak- õppijakesksem õppeprotsess. Kommunikatiiv- võimaldavad analüüsiva ka- se raskena. Kahvliga sed oskused hekõne loomise torkimise kohta veel oskuse arengut niipalju, et antud tsitaadi autor tõdes ise kursuse jook- Analüüsiva kahe- võimaldab uusi isiklik- sul, et pole see asi nii hull ühtigi – hirmul olid suured kõne oskus konst- ke teooriaid silmad ja vanematel kolleegidel “suur suu”. rueerida õppimisest ja õpetamisest MIS VÕIMALUSED ON ÕPPIJAL INSTRUKTORIKURSUSEL? Ülaltoodu kokkuvõtteks võib tõdeda, et Kaitseliidu Iga instruktorikursus algab sellega, et tuletame kursus- Koolis läbi viidav instruktorikursus on viie aasta pik- lastele meelde: “Sina ise vastutad oma arengu ja selle kuse arendustöö tulemusena jõudnud etappi, kus võib eest, mida sa siin õpid!” See tähendab, et instruktori- öelda, et tegemist on tervikliku kursusega, millel on kursuse raames ei mõisteta ega mõtestata õpetamist oma kontseptuaalsed lähtealused ja kogemustega lä- teadmiste-oskuste ülekandmisena õpetajalt õpilasele, biviijad. Kursusel on õppimisainet nii algajatele kui ka vaid hoopis situatsiooni loomisena selleks, et õppija edasijõudnud instruktoritele. See aga, kuivõrd kursuses saaks ise otsustada oma õppimise üle. Seda kõike mui- kätketud potentsiaal realiseerub, sõltub konkreetselt dugi üldise sihi raames, milleks on kursuse lõpetanu- seal osalevatest inimestest. See tõdemus ilmselt aga te võimelisus viia läbi lühikesi eesmärgipäraseid õpe- pole enam ühelegi lugejale uudiseks. KK! tavaid ja harjutavaid õppetunde “Sõduri baaskursuse Kaitseliidus” teemadel. Nooremleitnant Riina Nemvalts on Kaitseliidu Kooli instruktor, haridusteaduste magister andragoogikas.

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 29 HARITUD SÕDUR

Tekst: INDREK RAUDSEPP, kapten, Kaitseliidu Tartu maleva vaneminstruktor Aeg on sõdalaste suurim vaenlane, kuid ka parim liitlane

õik inimesed on ilmselget kokku puutunud olu- kindlalt ohjata. Need kaks näidet on küll veidi erine- korraga, kus kurja juureks on aeg. Ehk lihtsamalt vatest kategooriatest, sest teise puhul tuleb algul siiski Köeldes – jäänud ajahätta. Ei saada tööga õigeaeg- edu saavutada. Ent põhiline on see, et ründajate hoog selt valmis, ei jõutud eksamil piisavalt kiiresti vastatud saab peatatud ja kaitsjatel tekib võimalus väge koguda. või väljus rong sihikindlalt liiga õigeaegselt. Sealjuures Sõna Blizkrieg (saksa k välksõda) on kõigile tuttav. Plaa- õigustatakse end, et aega ei jätkunud. Kell käis liiga kii- niti hästi ja kiiresti. Oli ka edu, kuid mitte lõpuni, ja kui resti! Kuid füüsikud väidavad, et aeg on väga ühtlaselt vastane sai oma sõjamasina tööle, rullis see peaaegau muutuv väärtus. Ajasse tuleb lihtsalt õigesti suhtuda. kogu Euroopast üle. Aega tuleb varuda ja ainus võimalus selleks on alustada tegevusega õigeaegselt ja kogu aeg sihipäraselt ära Kahe äärmuse suhteliselt lähestikku paiknevate ja samas kasutada. geograafilises regioonis toimunud konfliktide ilusateks näideteks on Esimese ja Teise maailmasõja Saksamaa AEG JA AJALUGU ja Prantsusmaa vahelised lahingud. Ühte iseloomustab kõige paremini Erich Maria Remarque’i romaani peal- Sõjaajalugu kubiseb lugudest, kus lahingu saatuse kõi- kiri “Läänerindel muutusteta”, teises episoodis võeti ge otsustavamaks teguriks oli aeg. Välja võib tuua kaks Prantsusmaa ära “mõne üksiku” püssipauguga. äärmust: esimest saab iseloomustada fraasiga “see kõik käis nii kiirest” ja teine äärmus on selline, kus lahingu- Seega mõtleb ründaja oma plaane tehes pingsalt, kuidas tegevuse lõppu ei paista kusagilt. aega võita, ja kaitsjad, kuidas aega ellele ei tule tuttav ette õppuste mitte kaotada. Ja kummagi jaoks on Esimene näitab ilmselgelt ründa- Kalustamise pilt, kus instruktor jookseb omad reeglid. Ründaja võtab reegli- jate edu. See on olukord, kus kaits- nagu kukk mööda platsi ja kohale saabu- na aluseks just kaitsjate kehtestatud jad ei jõua ennast mobiliseerida ja nud reakoosseis vaatab seda tuima näoga normatiivid. See tähendab, et kui ründajatele korrastatud vastupanu ründajad saavad üle silla pooltei- pealt ning katkub suitsu. Aeg aga venib. osutada. Sõda on selleks ajaks juba se tunniga alates rünnaku algusest ammu läbi, kui kaitsjad n-ö sooja ja sillavalve (õhkimis)meeskonna sisse saavad. Näiteid on piisavalt tatarlaste hordide val- valmisolek võtab kaks tundi, on suur teoreetiline või- lutusretkedest kuni Lahesõjani. Muidugi on võimalik, malus, et seda valvemeeskonda ei ole vähemalt sellel et selline võit ei ole lõplik ja muutub sujuvalt kaotuseks, objektil võimalik kasutada. Sama kehtib ka igasuguste kuid kirjeldan kõigepealt lihtsaid mudeleid. See, kas kii- muude ajaga määratud tegevuste korral. resti saavutatud edu ka hoida suudetakse, on juba omaette jutt. Seega on esimese juhu klassikaline näide selli- Reeglina on kõik need normatiivid vastasele teada ja ne, kus ründajate kiired mobiilsed väed löövad puruks tema edu saavutamise võti on olla oma liikumisel kiirem, kaitsjate kiiruga mobiliseeritud jõud, hõivavad olulised kui kaitsjate kehtiv normatiiv antud ruumipunktis vastu- strateegilised punktid ja panevad hõivatud riigi etteotsa panu alustamiseks ette näeb. Kui näiteks bussijuht tahab uued valitsejad. Kui uus valitseja suudab hirmu ja ar- reisijatele millegipärast tünga teha, läbib ta peatused 10 muga ära hoida uued vaenutegevused, on sõda läbi. minutit sõiduplaanis ettenähtust varem ja suurem osa reisijaid jääb maha. Mitte kõik, kuid siiski paljud. Bus- Teine äärmus on selline, kus ründajate kiire edu kukub sijuhi plaan õnnestuks. Kui mõnel riigil on plaan Eesti läbi või ei suuda hilisem valitsemine okupeeritud riiki okupeerida, on võtmeküsimus, kuidas teha seda vähem

30 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 HARITUD SÕDUR kui kahe nädalaga. See on aeg, mil Eestile kui NATO rii- TABEL 2. VALMISOLEKU AJAD 1, 2 JA 3 ÖÖPÄEVA VASTAVALT gile saabub abi väljastpoolt. Praegust kaitsepoliitikat ar- ŠVEITSI JA USA AJAJAOTUSPRINTSIIBILE vestades ei tohiks see keeruline olla. Valmisolek (h) 24 48 72 24 48 72 Aja tähtsusest rääkimiseks ei ole vaja enam pikemalt Armee 6,0 12,0 18,0 8,0 16,0 24,0 aega raisata. Vaja on juhtida juhtide tähelepanu sel- Brigaad 4,5 9,0 13,5 5,3 10,7 16,0 lele, kuidas aega mitte kaotada, sest on ju Kaitseliit, Pataljon 3,4 6,8 10,1 3,6 7,1 10,7 nagu nimigi ütleb, puhtalt kaitseotstarbeline. Vaja on keskenduda just nimelt juhtide tähelepanu võitmisele, Kompanii 2,5 5,1 7,6 2,4 4,7 7,1 sest praktika on näidanud, et just nemad on suurimad Rühm 1,9 3,8 5,7 1,6 3,2 4,7 ajaröövlid või -kulutajad. Seega praktiliste näpunäidete Jagu 1,4 2,8 4,3 1,1 2,1 3,2 juurde. Sõdurid 4,3 8,5 12,8 2,1 4,2 6,3 AJA JAOTAMINE veerandprintsiip kolmandikprintsiip

Kui lahingutegevus juba käib, on võimalik ikka määrat- praktikast lähtuvalt tean öelda, et ainus veidigi reaalne leda seda aega, mil vastane peaks jõudma vastupanu ajamõõde on valmisolek kolme ööpäevaga. Kas sinna planeeriva üksuse vastutusalale. Seda muidugi juhul, mahuvad ka maastikuluure ning käsu saamiseks kusa- kui ei ole tegemist eesmise üksusega, kes on vaenlasega gile kindlasse punkti liikumine ja tagasitulek, on küsi- juba kontaktis, vaid kui eespool asuvad omad jõud, kel- tav. Pataljoni tasandil on mõlemal printsiibil sarnane lel on ülesanne teatud aeg vastu pidada. Siis on lihtne plaanide koostamise aeg. Vahet näiliselt nagu ei olegi, arvestada, millal peavad üksused olema lahinguvalmis. kuid erinevuse põhjus peab siiski kusagil peidus ole- Kuid siin on varitsemas ka üks oht – eesmised üksused ma. ei pruugi nii kaua vastu pidada, kui kästud. Kuid pla- neerimisel võetakse reeglina aluseks Kõige alumine rida näitab, kui palju ikka kõrgemalt poolt ette antud ajad. õjaväelises tähenduses tähendab on reakoosseisul tegelikku aega po- Kõrgemad staabid annavad oma Srännaku alguseks märgitud aeg rän- sitsioone ette valmistada. Sõdurid ei plaane tehes üldjuhul siiski võima- naku lähtejoone täiskiirusel ületamist, võitle paberite, vaid tõelise vaenla- likult loomutruu ajagraafiku, kus on mitte viimaste suitsukonide kustutamist sega ja sellest tuleneb ka kahekordne arvestatud omade ja vastasjõudude või varustuse pealelaadimise lõppu. ajavahe. Mobiilsete killukaitset oma- tasakaalu. vate soomusüksustega võiks toimida selline aja jaotamise printsiip, kus Seega, mida kõrgem otsustustasand, seda rohkem tuleb ülemad saavad veidi rohkem mõtlemisaega. mõelda ja arvutada. Selleks on võetud kasutusele aja jagamise printsiibid, kus iga ülem saab enda kasutusse Olukorras, kus lahingusse peab minema jalavägi, mitte mingi kindla osa vaenlasega kontaktini jäävast ajast. soomustatud üksused, on asi kaheldav. Kas näiteks 6 ja 12 tunniga ette valmistatud positsioonidel on kvalita- Ameeriklaste lahingumäärustik määrab selleks kolman- tiivne vahe? Arvan, et on. Seega tuleks enne mõningate dikprintsiibi. Šveitsi määrustik annab veerandprintsii- printsiipide kasutuselevõttu need maastikul läbi män- bi. See tähendab, et üksuse ülemal on oma plaanide gida ja testida nende sobivust Eesti oludesse. Alles see- väljatöötamiseks neljandik ehk veerand ajast, mis jääb järel saab otsustada, kumb printsiip on mõistlikum. lahingutegevuse arvatava alguse või valmisoleku saavutamise ja kõrgema käsu saamise vahele. Kolmveerand Ükskõik kumba printsiipi rakendada, ajalimiidist üle- ajast jääb allüksuste ülematele plaanide tegemiseks ja minek toob kogu allüksuste planeerimisse ja etteval- üksuste lahinguvõime saavutamiseks. Piltlikult näeb mistustesse nihke. Tsiteerin siinkohal üht mind aasta- see välja nii: te eest Šveitsis õpetanud koloneli: “Parem keskpärane plaan õigeaegselt kui väga hea plaan pärast seda hetke, TABEL 1. AJA JAOTAMINE ŠVEITSI PRINTSIIBIL kui vaenlane on teist juba üle sõitnud.” Tundub lihtne, kuid minu praktikas ei ole see kordagi õnnestunud. Ikka 1/4 1/4 1/4 1/4 Pataljon sünnib keskpärane plaan suure ajanihkega ehk liiga hil- 1/4 1/4 1/4 1/4 Kompanii ja. Kuid see on treenigu küsimus. Peaasi, et toimub jär- jekindel tegevus ideaali saavutamise suunas. PLANEERIMISAEG 1/4 1/4 1/4 1/4 Rühm

Tabelis 2 näitan, kui palju on vastava taseme juhil aega AJA SÄÄSTLIK MAJANDAMINE oma lahinguplaani väljatöötamiseks. Tabelis on võrrel- Selleks, et ajaga toime tulla, kirjeldan tüüpilisemaid dud kaht printsiipi. Valmisoleku ajad on 1, 2 ja 3 ööpäe- probleeme ajaga ümberkäimisel: va. ei osata teiste aega hinnata ega peeta kinni ajapii- Tabelist 2 saab välja lugeda näiteks aja, mis on ülemal rangust; käsu väljatöötamiseks ja selle edastamiseks, et alumine ei ole sisse harjutatud tööjaotust, kus igaüks teab, os- tasand saaks alustada oma plaanide koostamist. Oma kab ja tahab täita ametikohale pandud ülesandeid;

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 31 HARITUD SÕDUR

duses tähendab rännaku alguseks märgitud aeg rän- NÕUANDED naku lähtejoone täiskiirusel ületamist, mitte viimast Annan mõningad konkreetseid näpunäiteid, mida järgides suitsukonide kustutamist või varustuse pealelaadimi- saame oma üksuseid tõhusamaks muuta. se lõppu. Püüa kindlasti ajagraaﬁ kust kinni pidada. Pigem veidi kehvemini, kuid õigeaegselt! Kõike seda on võimalik iga õppuse alguses treenida. Kasuta tõhusalt tööjaotust. Üksus on efektiivne, kui Tegelikult ei peaks rääkima võimalikkusest, vaid suisa igaüks täidab oma ülesanded, sest siis võib loota, et kohustusest. Väga lihtne on rikkuda vabatahtlikke kuju- seda teevad ka teised. Eriti puudutab see juhte. Rüh- telmaga, et iga õppus algabki KVMiga (loe: kaitseväelise maülemal on oma ülesanded, rühmavanemal omad molutamisega). Pool tundi siia-sinna ei ole probleem. ja jaoülematel omad. Kui püütakse täita mõne teise Tegelikult on see probleem ja mitte väike. Kui niisugune võitleja kohustusi, jäävad omad reeglina lohakile. asi saab harjumuseks, ei ole sellise kogemusega üksuse- ga midagi peale hakata. Seega on iga õppuse algusajast Jaga õigeaegselt infot allapoole, et allüksused jõuak- kinnipidamine treeningu oluline osa ja sellele tuleb sid teha ettevalmistusi. pöörata rõhutatult suurt tähelepanu. Kaitseliidu kõige Ajahätta jäädes hoiata ülemat niipea, kui see oht te- suurem ressurss ongi ju vabatahtlike vaba aeg. Kui pea- kib. See võimaldab ülematel hakata mõtlema alterna- likud ei oska seda väärtustada ja hinnata, ei taha aega tiividele või päästa ajahätta jäänud üksuse langemise hinnata oskavad vabatahtlikud teine kord seda ressurs- “sõbraliku tule” läbi. si enam raisata lasta. Püüa iga õppuse käigus harjutada aja planeerimist ja ajagraaﬁ kust kinni pidamist. Viimane aeg on endale harjumuseks kujundada, et käs- kudes määratud kellaajad tähendavadki seda ja ainult seda, millal mingi üritus algab. Näiteks käsu andmise ajast kinnipidamist ei peeta õppuse lahutama- puhul tähendab see, et kõik istuvad oma kohtadel ja tuks osaks (eriti puudutab see õppuste alustamise on valmis märkmeid tegema. Loomulikult peaks enne aega). seda olema kätte saadud käsu kirjalik ga õppuse algusajast kinnipidamine osa ja see juba läbi loetud, et õppuse Kellele ei tule tuttav ette õppuste Ion treeningu oluline osa ja sellele (või sõjaolukorra) tõttu ärevil mõte alustamise pilt, kus instruktor jook- tuleb pöörata rõhutatult suurt tähe- suudaks ülema esitlusega kaasas käia seb nagu kukk mööda platsi ja ko- lepanu. Kaitseliidu kõige suurem res- ja arusaamatud kohad saaksid kohe- hale saabunud reakoosseis vaatab surss ongi ju vabatahtlike vaba aeg. maid üle täpsustatud. seda tuima näoga pealt ning katkub suitsu. Aeg aga venib. Õppuste algu- Kui ülem ei alusta mõne hilineja tõttu oma koosolekut se kellaaeg tähendab kohalejõudmise aega. Loomuli- õigeaegselt, seab ta ohtu kogu oma plaani. Kuigi hili- kult mõni hilineb, mõni jätab midagi vajalikku kaasa nejad võivad niiviisi jääda ilma mõnest väga olulisest võtmata ja seda on vaja siis terve saatkonnaga tooma nüansist. Siiski on sellest tingitud halvad tagajärjed minna. Grilli- või õllepeo puhul võiksime endale sellist reeglina väiksemad kui kogu üksuse tegevuse edasilük- kummivenitamist lubada, kuid sõjalise õppe puhul on kumine või häving. Seega on paikapandud ajaplaanist selline ajaraiskamine lubamatu. Sõjaväelises tähen- kinnipidamine õppuste oluline osa. JOONIS 1. NÄIDE PARALLEELSETEST JA JÄRGNEVATEST TEGEVUSEST PATALJONI TASEMEL

Lahinguplaani koostamine juhtimistasand

Informatsiooni hankimine Pataljoni Alluvate kaasamine Viivitamatute abinõude rakendused Astmeline käsu andmine

Allüksuste lahingu planeerimine ja käsu andmine juhtimistasandid

Ettevalmistus jao tasandil Alumised Lahingu algus Lahingu kestus Lahingu lõpp Reservaeg Aeg Planeerimine

Tegevus/kontroll Allikas: Reglement “Führung und Stabsorganisation derArmee” XXI (2004).

32 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 HARITUD SÕDUR

JOONIS 2. AJASKAALA NÄIDE

1. staabi- 2. staabi- Käsu Valmisolek Brigaadi käsk koosolek koosolek andmine Juhtimispunkti töö käivitamine Ülesande Eelkorraldus 3. staabi- Lisainfo hankimine Sisemine aeg analüüs koosolek Plaani täiustamine Varuplaanide koostamine AEG Valmisolek Reservaeg Kompani Kompaniiülema liikumise käsu saamine Positsioonide rajamine Välimine aeg alustamine Kompaniiülema Kompanii käsk saabumine lähtealale rühmaülematele

AJAPLAANI KOOSTAMINE Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kapten MEHIS BORN Ajaplaani hakatakse koostama kästud valmisoleku Sündinud 9. detsembril 1967 Pärnus saavutamise hetkest tagurpidi käsu saamise hetke NaguHARIDUS näha, toimuvad erinevatel tasemetel te- poole. Kõigepealt jätame väikese ajavaru ja võtame 1983 – Pärnu 9. 8-klassiline kool näiteks veerandi ajast endale käsu väljatöötami- seks. 1986 – Pärnu Kutsekeskkool 2003– ... Tallinna Ülikool, kutsepedagoogika eriala Staabiöö puhul on kasutusel kaks mõistet: sisemine ja SÕJALINE HARIDUS JA TÄIENDKOOLITUS välimine aeg. Sisemine aeg kirjeldab staabitöö graafikut ja välimine aeg kirjeldab üksuste tegevust. Need kaks 1994 – Kaitsejõudude peastaabi nooremohvitseride ettevalmistus- ja aega jooksevad paralleelselt, mitte järjestikku. Selleks, täienduskursused et allüksused oskaksid ettevalmistusi teha, tuleb staa- 2000 – Taani Kodukaitse Akadeemia instruktorikursus bil oluliste aja ja ruumiga seotud info saamisel anda see 2001 – Taani Kodukaitse Akadeemia juhtimiskursus I edasi allapoole. Kui pataljon saab käsu asuda kaitsesse, 2001–2003 – Rootsi CFB (Centralförbundet för Befälsutbildning = Ohvit- saavad allüksused ajal, seride Väljaõppe Keskliit) ellujäämisõppe instruktori kursused ja praktika kui staap koostab lahin- taabiöö puhul on kasutusel guplaani, liikuda ette- Skaks mõistet: sisemine ja 2002 – pataljoniülema kursus Rootsi Kuningriigis valmistusalale ja oodata välimine aeg. Sisemine aeg 2003 – omandanud ellujäämisõppe instruktori kvalifikatsiooni seal edasisi korraldusi. kirjeldab staabitöö graafikut 2003 – Kaitseministeeriumi kõrgemad riigikaitsekursused ja välimine aeg kirjeldab 2003 – Taani Kodukaitse Akadeemia juhtimiskursus II Aja jagamise printsiibi üksuste tegevust. Need 2004 – Taani Kodukaitse Akadeemia juhtimiskursus III põhjal saame panna pai- kaks aega jooksevad paral- ka kindla kellaaja, millal leelselt, mitte järjestikku. TEENISTUSKÄIK saavad käsu kompanii- 1986–1988 – ajateenistus Nõukogude armees, raadiolokaatori operaator ülemad. Kui tahame et- tevalmistustega valmis jõuda, tuleb vähemalt esialgne 1992–1994 – Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna korrapidaja käsk anda õigeaegselt. Käsu lihvimine võib jätkuda ka 1994 – Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna õppekeskuse ohvitser pärast käsu andmist. Ettekujutuse paralleelsetest ja 1994–1996 – Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna kutsealuste järgnevatest tegevustest pataljoni tasemel annab joo- jaoskonna ülem nis 1. 1996–2000 – Pärnu ja Pärnumaa riigikaitseosakonna mobilisatsiooni- jaoskonna ülem, osakonna ülema asetäitja Nagu näha, toimuvad erinevatel tasemetel tegevu- sed samaaegselt. Tavaliselt nii keerulist skeemi ei 2000–2004 – Kaitseliidu Pärnumaa maleva staabiülem, vaneminstruktor, Pärnu garnisoni komandant joonistata. Tehakse üks ajatelg ja kirjutatakse näiteks ülespoole seda joont sisemised ehk staabile olulised 2004–2006 – Kaitseliidu Sakala maleva pealik, garnisoni ülem kellaajad ja allapoolt joont paralleelselt allüksustele 2006– ... – Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik olulised tärminid. See võiks välja näha umbes nii nagu Kaitseliidu liige aastast 1990 joonisel 2. AUASTMED AUTASUD Kuigi olen toonud näiteid pataljoni tasemelt, on hea oma- 1994 – lipnik 2001 – Kaitseliidu II klassi teenetemedal da ülevaadet ka tegevusest jao tasemel, seda eelkõige 1996 – nooremleitnant 2004 – mälestusmedal tervikliku pildi saamiseks. Allüksuste meestele võib mui- “10 aastat taastatud kaitseväge” du tunduda, et ülemad joovad viis tundi kohvi ja nemad 2000 – leitnant 2005 – Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk peavad põõsa all passima, selle asemel, et juba kaevikuid kaevata. Tegelikult saab samu printsiipe järgida kõigil juh- 2004 – kapten timistasanditel. KK! PEREKOND: abielus, 2 poega HOBID: sõjaajalugu ja vanavara, tervisesport, karikatuuride joonistamine

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 33 TASUB TEADA Mida sööd, seda suudad Mõningaid soovitusi patrullvõistlusteks valmistujaile Patrullvõistlused on keerukas spordiala, mis eeldab harrastajalt peale füüsilise jõu ja vastupidavuse ka tähelepanu, reaktsioonikiirust, koordinatsiooni- ja kontsentratsioonivõimet.

Tekst: ANNE MUST, lipnik õhuniiskusest, treeningu pikkusest, massi vähenemine veekaotuse tõttu pingutusest ja treenituse astmest. halvendab nii vaimset kui ka füüsi- ageli pole patrullvõistluste list sooritust ligi 20%. harrastajad professionaalsed Enamasti on sportlased vedeliku- Ssportlased ning võistlusteks val- tarbimise vajadusest teadlikud: et Higistamisel ei kaota organism mitte mistumisel ei võeta aluseks mitte ennetada veekaotust, tuleb regu- ainult vett, vaid ka elutegevuseks va- spetsialisti abil konkreetset indiviidi laarselt juua ka janutundeta, sest jalikke elektrolüüte, nagu naatriumi ja tema eesmärke arvestav optimee- füüsiline pingutus pärsib janutun- ja magneesiumi. Elektrolüüdivaegus ritud treeningu- ja toitumisplaan, de teket ja inimene ei taju vedeliku- pärsib aga närvisüsteemi ja lihaste vaid lähtutakse spartalikest põhimõ- kaotust enne, kui on liiga hilja. Vee töövõimet. Pikemaajalisemate vas- tetest “mida rohkem, seda parem” ja vähesus muudab vere viskoosseks, tupidavusalade harrastajaid varitseb “kui pole valu, pole tulemust”. Eriti selle tulemusena peab süda tegema ka vastupidine oht: vee ületarbimise valusalt treenitakse pärast ebaõnnes- rohkem tööd, et veri kehas ringi lii- korral veri “lahjeneb”. Higistamisel tunud võistlust, kuid tulemuseks või- guks, halveneb kudede hapnikuva- kaotatakse naatriumi, ent paljas vesi vad olla ülepingutusest põhjustatud rustus, soojuse äraandmine ja tekib elektrolüüte ei sisalda ja organism kurnatus ja tervisehädad. oht üle kuumeneda. Juba 2% keha- jääb naatriumipuudusesse.

Eks mittesportlasel ole algul raske uskuda, et sportlikud saavutused ei ole lineaarses seoses treeningu intensiivsusega, vaid saadakse treeningu kombineerimisel taastumise ja õige toitumisega nii treeningu-, võistlus- kui ka taastumisperioo- didel. Öeldakse küll, et õige sõdur sööb kõike, mis hamba all ei karju, ent milleks olla põikpäine, kui aja jooksul on sporditeadlased välja selgitanud, kuidas ja millest peaks sportlane toituma, et oma treenin- gutulemusi võimendada ning säili- tada. Toitumispõhimõtted ei kehti ainult tippsportlastele, neid järgi- des on võimalik oma füüsilist vormi parandada/säilitada ka harrastajal.

Käesoleva kirjatüki eesmärgiks on anda nii teaduslikel uurimustel kui ka praktilisel kogemusel põhinev ülevaade, miks on kasulik ühel või teisel viisil toituda ja kuidas see aitab kaasa sportlikule sooritusele.

VEDELIKUTARBIMINE

Keskmiselt kaotab inimene treeningul higistamise ja väljahingatud Vanad targad olijad Pommi-Aadu mees- õhu kaudu liitri vett tunnis. Täp- konnast teevad oma elu ja toitumise ka sem hulk sõltub muidugi kehamas- karmides välioludes hubaseks ja ter- sist, pikkusest, välistemperatuurist, vistsäästvaks.

34 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 TASUB TEADA

Nii veevaeguse kui ka naatriumi- TOITUMISSOOVITUSED MILITAAR-SPORTLIKEKS VÕISTLUSTEKS VALMISTUJALE puuduse välised sümptomid on sarnased: apaatia, segasus, iiveldus, TREENINGUPERIOOD: üldised tervisliku toitumise põhimõtted. Süsivesikurikkad eined kurnatus. Raskemad juhud võivad (puder, pasta) tuleks jätta ennelõunaks, õhtusöök peaks olema rasvavaene ja valgu- viia isegi koomani. rikas (veiseliha, kanaliha, merekalad, munavalged, rasvatu kodujuust). Süsivesikutest tuleks eelistada täisteratooteid, aed- ja juurvilju (brokoli, kaalikas, kapsas, porgand), Parim vahend mõlema ohu välti- vältida magusat ja jahutooteid. Süüa tuleks 5–6 korda päevas ja väikeste portsjonite miseks on tarbida vedelikke, mis kaupa. Loomsete rasvade (rasvane sealiha, rasvased piimatooted, margariin) asemel sisaldavad elektrolüüte samas kont- tarvitada oliivi-, rapsi- või linaseemneõli. Toidulisanditest multivitamiinid koos mine- sentratsioonis nagu normaalne ve- raalainetega (seleen, tsink, raud, magneesium, kaltsium). replasma. Sääraseid jooke nimeta- NÄDAL ENNE VÕISTLUST: süsivesikute “laadimine”. 70% toidust peaksid moodustama riis, takse isotoonilisteks ja nende hulka pasta, kartul, täisteratooted. kuulub enamik müügil olevaid spor- VÕISTLUSE AJAL: regulaarselt väikestes kogustes tarbitav süsivesiku- ja valgurikas toit dijooke, näiteks Arctic Sport, Isos- (võib kasutada ka sportlastele mõeldud taastusjoogipulbreid), isotooniline jook, päe- tar, Powerade, Gatorade ja Hella vas kuni 400 mg magneesiumi. Iso Drink, ning joogipulbreid, nagu VÕISTLUSTE JÄREL: süsivesiku- ja valgurikas eine, multivitamiinid koos mineraalainetega, Carbococ 4 ja Born Drink. paari päeva jooksul 2 liitrit vedelikku päevas.

Siinjuures tuleks aga tähele panna, et mitte kõik spordijoogid pole iso- liini hulga hüppelise kasvu. Insuliin kolaadile eelistada/lisada võileibu, toonilised. Näiteks Maximi, Extrani likvideerib kiirelt vaba glükoosi, ent pirukaid või müslibatoone. Treenin- või kodumaist päritolu Carbococ 2 see liiga tormiliselt kulgev protsess guvabal perioodil on arukas süsive- Light joogipulbrist saab hoopis hü- võib viia veresuhkru mõneks ajaks sikute tarbimist piirata, sest üldtun- potoonilise joogi, see aga tähendab, liiga madalale. Enne, kui tööle jõua- tud tõsiasi on see, et liigne suhkur et joogi elektrolüüdikontsentrat- vad hakata mehhanismid, mis too- salvestub organismis rasvana. sioon on väiksem kui vereplasmal. davad energiat maksas talletatud Hüpotoonilised joogid vastupi- suhkruvarudest, kogeb inimene MILLINE TOIT VALIDA VÕISTLUSE AJAKS davusalade harrastajatele hästi ei sageli seisundit, mida nimetatakse sobi. Kui aga tarbida juurde piisa- reaktiivseks hüpoglükeemiaks – te- Selge on see, et võistluse ajal peavad valt soolaseid toiduaineid, ei tohiks rav näljatunne, uimasus, ärrituvus, lihased palju tööd tegema ja seega hüpotoonilise joogi tarvitamine nõrkus, käte värisemine, südame tarbivad palju energiat. Organism probleeme tekitada. pekslemine. Säärased sümptomid seab aga vastavalt indiviidi eesmär- aga ei soodusta arusaadavalt näi- kidele prioriteete, sest energiares- Kindlasti ei tohiks treeningul/võist- teks paremaid lasketulemusi. sursid on piiratud. Ka seedimine on lusel tarbida põhijoogina limonaadi, aktiivselt energiat tarbiv protsess. teed, kohvi ega alkoholi. Kõik need Seega oleks kasulikum tagada süsi- Kui tööd peavad tegema lihased, joogid sisaldavad diureetilise toime- vesikute “ühtlane juurdevool” verre. korraldab organism verevarustuse ga aineid, mis suurendavad vee väl- Selleks tuleks glükoosi, puuviljasuhk- niimoodi ümber, et hapniku ja ener- jutamist organismist. Kui tekib va- ru ja lauasuhkru asemel tarbida liit- gia saamise prioriteet on lihastel. jadus mingi ergutava toimega aine süsivesikuid, mille lammutamine ja Seega pidurdub seedetegevus füüsi- järele, võiks kofeiini asemel proovi- imendumine võtab rohkem aega ja lise pingutuse ajal. Sellel asjaolul on da adaptogeenseid ravimtaimi, nagu põhjustab seetõttu väiksemaid kõi- mitu tagajärge: raskestiseeditav toit siberi ženšenn (Eleutherococcus kumisi veresuhkrus. Liitsüsivesikuid püsib seedekulglas, tekitades raskus- senticosus), leusea (Rhaponticum saab kõigist tärklist sisaldavatest tunnet, iiveldust ja kõhuvalu. Tei- carthamoides), kuldjuur (Rhodiola toiduainetest: makaronidest, riisist, seks ei saa töötavad lihased piisavalt rosea) või sidrunväändik (Schisand- tatrast, kartulitest, jahutoodetest. energiat kätte, sest seedimisprotsess ra chinensis). Need on apteegis saa- seisab ja toitained ei imendu. Kol- daval tinktuuri või ekstraktina, mida Reaalselt on füüsilise soorituse sõl- mandaks võib puhkepausil lülituda on võimalik segada joogi hulka või tuvus rakutoidust glükoosist kõige prioriteet ümber seedimisele ja li- manustada tilkadena keele alla. enam seotud glükogeenina lihas- hastöö efektiivsus väheneb. rakkudesse salvestatud suhkruva- SÜSIVESIKUTE TARBIMINE rudest. Lihase glükogeenilao maksi- Mis aitaks? Võistluse ajal oleks kaval maalseks täitmiseks tuleks ligikaudu tarbida korraga väikeses koguses, Vastupidavusalade harrastajail ta- nädala jooksul enne võistlust läbi ent piisavalt sagedaste intervallide- suks toidusedeli koostamisel üldju- viia süsivesikute “laadimine”, st ga võimalikult kergesti seeditavat hul lihtsuhkruid (glükoos) vältida. suurendada toidus liitsüsivesikute toitu. Kõige parem valik oleks spet- Need imenduvad küll kiiresti, ent osa kuni 70%ni, vähendades samal siaalsed vedelad energiarikkad toi- tulemusena tekkiv “energiasööst” ajal rasvade tarbimist. dusegud – vedel toit seedub palju on põgus ja tagajärjed ebameeldi- hõlpsamalt kui tahke. vad. Suur hulk verre imendunud Mis puutub võistluse ajal tarbita- suhkrut põhjustab glükoosi rakku- vatesse tahketesse süsivesikuallika- Võistlusteks valmistumise ja taas- desse transportiva hormooni insu- tesse, siis tuleks kommidele ja šo- tumise perioodil on aga kindlasti

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 35 TASUB TEADA eelistatum valik korralik toitev (aga MÕNINGATE MOONAKOTTI SOBIVATE TOIDUAINETE LIGIKAUDSED ENERGEETILISED mitte rasvane) praad. VÄÄRTUSED JA TOITAINESISALDUS 100 G KOHTA Kalorsus Süsivesikuid Valke Rasva Toiduaine LIIGA ENERGIARIKKA VÕI -VAESE TOIDU (kcal) (g) (g) (g) TARBIMINE Sarapuupähklid 655 6 16 64 Mitmepäevastel patrullvõistlustel Rosinad 272 69 2 0,5 tähendab iga söömisele kulutatud Halvaa 516 51 13 30 hetk lühemat uneaega ja suuremat võimalust vastutegevuse poolt ta- Kuivatatud banaanid 519 58 2 29 batud saada. Nii pole ka ime, kui Müslibatoon 422 55 14 16 söömist võimalikult kaua edasi lü- Valgubatoon 357 39 30 9 katakse või püütakse kompvekkide- Kiirpasta 420 55 14 16 ga kõhtu ära petta. Lahustuv kartulipuder 350 67 9 5 Tegelikult peaks igas tunnis sööma Lahustuv kaerahelbepuder 350 64 11 5 vähemalt 200–300 kcal toiteväärtuse- Lihapirukas 385 25 7 28 ga eine, mis sisaldab nii süsivesikuid, Täisteraleib 326 57 11 8 valke kui ka rasva (näiteks müsliba- toon, valgubatoon või lihapirukas). Juust 360 0 23 29 Pidev energia juurdevool toitainete Vinnutatud loomaliha 176 2 38 2 näol on ülioluline, sest energiapuu- Kuivatatud kala 248 0 50 1 dusel ei kahane mitte ainult organismi töövõime, vaid võetakse glükoosi Seasink 357 0 14 33 tootmiseks kasutusele lihasvalgud, Loomasink 218 0 19 16 organism hakkab n-ö lihast sööma. Kanaliha 161 0 18 18 Tulemuseks on lihasmassi vähene- mine ja sellest tulenevalt ka füüsilis- organismile vajalikke aminohappeid on sel momendil kõige vastuvõtli- te võimete langus. ja teiseks on kiiresti imenduv. kum süsivesiku-, valgu-, vitamiini- ja mineraalirikka eine toimele. Teistpidi on halb ka süüa liiga pal- Samas ei maksa valgutarbimisega ju või liiga energiarikast toitu. Nagu liialdada. Organism tuleb korraga Vahetult pärast pingutuse lõppu on eespool nimetatud, kulutab orga- toime ainult piiratud hulga valgu organismis aktiivne ensüüm nime- nism ka seedimisele energiat ja see- töötlemisega. Üleliigne valk muude- ga glükogeeni süntaas – aine, mis pärast peaks tarbitav toiduhulk ole- takse süsihappegaasiks, veeks ja am- taastab lihaste glükogeenivarusid. ma nii energeetiliselt väärtuselt kui moniaagiks. Ammoniaak on aga or- Hiljem ei toimu see protsess enam ka ajaliselt võimalikult proportsio- ganismile toksiline, põhjustades kiiret nii hõlpsalt ja tühja kõhuga maga- naalne kulutatava energiahulgaga. väsimist ja tekitades neerude üle- ma minnes jätkub võistluselt tulnud koormust selle jääkaine organismist väsinud sõjamehe organismis lihas- VALKUDE TARBIMINE väljutamisel. Seega ei tohiks tarbitav massi lammutamine energia saami- ööpäevane valgukogus ületada 1,5 g seks. Soe supp või pastaroog on ena- Füüsilise pingutuse puhul on tööte- ühe kg kehakaalu kohta. 70 kg kaaluva masti piisav kulutatud ressursside gijateks lihased. Lihas funktsionee- inimese puhul teeb see kokku 105 g. asendamiseks ja taastumisaja oluli- rib tänu lihasrakkudes sisalduvatele Valgu “üledoosi” on tavatoidust raske seks lühendamiseks. Samuti peaks kokkutõmbevõimelistele valkudele. saada, sest ka kõige valgurikkamad esimesele taastuseinele lisama anti- Kõik, mis liigub, kulub, ja nii vajavad toiduained sisaldavad valke üsna väi- oksüdante (E-vitamiin, roheline tee). ka lihasvalgud pidevalt uuendamist. keses kontsentratsioonis. Näiteks üks Võistluse kestel suurel hulgal hapni- kohuke (45 g) sisaldab valku kõigest ku tarbimine on põhjustanud orga- Umbes poolteist tundi pärast tree- 5,5 g, samas kui toidulisanditootja Tai nismi suhtes agressiivsete vabade ningu või võistluse algust ammen- Kane taastusjoogipulber GPWD 45 g hapnikuradikaalide vabanemist ja duvad organismi süsivesikuvarud ja kaaluv pakend sisaldab 25 g valku. antioksüdandid aitavad organismil kui uusi süsivesikuid toiduga peale vabu radikaale kahjutuks muuta. ei tule, võetakse energia tootmiseks TOITUMINE TAASTUMISPERIOODIL kasutusele lihasvalgud. Lihasmassi Meeles tuleb pidada ka seda, et or- säilitamiseks on oluline piisav val- Pärast kurnavat võistlust on mili- ganismile ei ole pingutus lõppenud kude tarbimine, sest siis kasutatakse taarsportlase ainsaks unistuseks finišijoone ületamisega. Lihastöö esmajärgus ära veres leiduvad vabad kodune voodi. Väsimus on võtnud käigus tekkinud ainevahetusjääkide valgukomponendid ja lihasvalgud söögiisu ja seega loobutakse toitvast eemaldamiseks organismist kulub jäävad puutumata. Profisportlased einest magusa une kasuks. Ükskõik päevi. Selleks tuleks võistlusjärg- kasutavad toidulisandina enamasti kui ahvatlev uni parasjagu poleks, sel nädalal palju vedelikku tarbida, vadakuvalku (peentöödeldud lõs- on seesama hetk väga oluline ener- soovitavalt mineraalvett, rohelist sipulber), mis esiteks sisaldab kõiki giavarude taastamiseks. Organism teed või puuviljamahla.

36 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 TASUB TEADA

PINGUTUS SUURENDAB VASTUVÕTLIKKUST treeninguperioodil kui ka pärast Suurematel väsimushetkedel sai HAIGUSTELE võistlusi tarvitada C-vitamiini ja “dopinguks” võetud lonks sibe- tsingipreparaate. Uurimused on ri ženšenni- ja leuseatinktuuri. Organism tõlgendab pikaajalist füü- näidanud, et võistluseelsel perioo- Teekonna esimesel poolel oli iga silist pingutust stressisituatsioonina dil C-vitamiini ja tsinki tarvitanud energiasööst üsna tajutav, ent ning hakkab tootma stressihormoo- maratonijooksjad haigestusid pä- lõpukilomeetritel jäi ainsaks lii- ne, näiteks kortisooli ja adrenaliini. rast maratoni oluliselt harvemini kumapanevaks väeks siiski tahte- Stressihormoonide ülesanne on hingamisteede haigustesse. Parim jõud. mobiliseerida organismi energi- vahend immuunsüsteemi turguta- avarud töötavate lihaste heaks, ent miseks pärast võistlust on aga end Taastusjoogi efekt ilmnes aga alles pikaajalisel toimimisel hakkavad korralikult välja magada. pärast võistluse lõppu. Mõnetun- nad alla suruma immuunsüsteemi nise puhkuse järel jalule tõustes funktsioone. KUUE SAMBA VAHELT METSASIHILE olid lihased küll kanged, ent see möödus üsna kiiresti ja järgmiseks Tuleb arvestada, et pärast kurna- Autor proovis ülaltoodud teooriaid päevaks olid nii keha kui ka vaim vat võistlust on sportlase organism järgides toituda patrullvõistlusel sama värsked kui enne võistluse palju vastuvõtlikum infektsiooni- Valge Laev. Nädal enne võistlust sai algust. dele. Organismi sattunud bakterid, söödud peamiselt pastasid, risottot mis tavaolukorras kiirelt immuun- ja kartuliputru. Võistluseelne hom- Südame löögisageduse monitor süsteemi poolt hävitatakse, saavad mikusöök koosnes banaanist, kae- näitas võistluse lõpul, et rajal ol- nüüd segamatult paljuneda ja oma rahelbepudrust, suitsuvorstivõilei- dud kahekümne tunni jooksul sai elutegevuse käigus organismi kah- vast ja jogurtist. Enne rajaleminekut kulutatud 5375 kcal. Lihtne arvutus justada. Eriti sagedased on ülemiste sai joodud pool liitrit spordijooki. näitab, et kulutatud energiahulk oli hingamisteede infektsioonid, mida Rajale võtsin kaasa poolteist liitrit mitu korda suurem trassil söödud soodustab asjaolu, et pikemat aega Gatorade’i spordijooki, 50 g vinnu- toiduainete energeetilisest väärtu- kestnud forsseeritud hingamise tatud veiseliha, 150 g kuivatatud sest. Paraku saavad sellist “krediiti” käigus on hingamisteede limaskest banaane ja pool liitrit taastusjooki endale lubada vaid vähenõudliku- saanud kahjustada (eriti talvistel Glutamine Peptide Whey Drink. mad võitlejad, kel piisavad talveva- võistlustel) ja haigusttekitavatel Veiseliha oli rohkem “kõhupetmi- rud naha alla kogutud. Seega soo- võõrorganismidel on kerge sisse seks”, kuivõrd aimata oli, et ühel vitan toidukoguse ja -sortimendi tungida. hetkel muutub magus vastumeel- valikul lähtuda siiski personaalse- seks ja tekib soov midagi soolast test eelistustest ja sellest, kuivõrd Kortisooli mõju immuunsüsteemile hamba alla panna. varustuse kaal on samuti oluline. on võimalik võistluste ajal pärssida Tähtis on see, et kaasavõetav toit piisaval hulgal süsivesikute tarvi- Söögikogusest tuli täpselt välja, pa- sisaldaks kõiki organismile vajalik- tamisega, kuivõrd üheks kortisooli ratamatult tekkis mingil hetkel igat- ke aineid, oleks piisava energeetili- vabanemise stiimuliks on madal sus sooja toidu järele, ent nälg ei se väärtusega ja maitselt vastuvõe- veresuhkur. Samuti oleks hea nii andnud hetkekski otseselt tunda. tav. KK!

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! VÕTAB SEOSES LAIENDAMISEGA TÖÖLE REPORTERI KKAITSEAITSE NÕUDMISED HUVI KAITSELIIDU JA TEMA ERIORGANISATSIOONIDE TEGEVUSE JA ARENGU VASTU AJAKIRJANDUSLIKU TÖÖ KOGEMUS KKODU!ODU! HEA EESTI KEELE OSKUS JA VÄHEMALT KAHE VÕÕRKEELE VALDAMINE SUHTLUSTASANDIL TÄNAPÄEVASE KONTORITEHNIKA TUNDMINE VALMISOLEK TÖÖLÄHETUSTEKS PAKUME TÖÖKOHTA TALLINNA KESKLINNAS HUVITAVAT JA VAHELDUSRIKAST TÖÖD CV JA MOTIVATSIOONIKIRI SAATA 15. JUUNIKS 2006 STABIILSET SISSETULEKUT AADRESSIL: [email protected] AVALIKUST TEENISTUSEST TULENEVAID SOODUSTUSI

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 37 KAITSEVÄE SPORT Jüriöö karikas 2006 taktikalises laskmises

Tekst: TANEL JÄRVET, nooremleitnant, Taani võistkond Kaitseliidu Tallinna malev rajaga tutvumas. üripäeval, 23. aprillil võisteldi kuuendat korda Jüriöö karikale Jpüstoli taktikalises (practical-) laskmises. Võistlus viidi läbi Kaitse- liidu Tallinna maleva Männiku las- ketiiru taktikalise laskmise komp- leksis. Osales 23 võistkonda, kokku 87 laskurit. Ilm oli nagu tellitud, päike paistis ja sooja 15 kraadi.

Kuiva treeningu tegemiseks oli eraldi ala. Nägin, kuidas laskurid seal taktikaid, salvevahetusi, relva ka- buurist haaramist ja märgile viimist treenisid.

OHUTUSTEHNIKA JA RELVAD

Taktikalises laskmises tuleb järgida kaht ohutustehnika põhireeglit. püstoleid Heckler & Koch USP, mis pida sai ka teiste võistlejate taktikaid on taktikaliseks laskmiseks väga hea jälgides: kuidas liikuda, mis järjekorras Esiteks: püstol on suunatud ainult relv. Märgin siiski, et Kaitseliidu Jär- märke lasta, et rada kiiremini läbida. märkidele. 90-kraadisest sektorist va maleva liige Janek Tseljadinov välja suunamisele (ka tühja relvaga) saavutas püstoliga PM kokkuvõttes Taktikaline laskmine arendab relva järgnes diskvalifitseerimine. 12. koha. Heckler & Koch USP lask- käsitsemise, salvevahetuse ja tõrge- jad jäid kõik temast tahapoole. Nii et te eemaldamise tehnikat, sest võrd- Teiseks: sõrm peab liikumisel ja sal- endiselt laseb mees, mitte relv. se laskeoskuse juures on võimalik vevahetusel olema päästikult ära. laskeaega lühendada eelkõige hea Võistlejail tuli sooritada eri radadel relvakäsitsusega. Võistlusel kasutati mitmesuguseid igaühel 10–16 lasku. Padruneid kulus relvi: Glock, Sig Sauer, Heckler & igal võistlejal kokku 65–70. Üks takti- VÕISTLUSALAD JA TULEMUSED Koch USP, PM, CZ, Walther ja Viking. kalise laskmise võistlus annab julgelt Mitmed võistkonnad kasutasidki just 2–3 treeningu mahu, eelkõige erine- Raja tulemus arvutati, jagades saa- hiljuti kaitseväes kasutusele võetud vate võistlussituatsioonide tõttu. Õp- vutatud punktide arvu ajaga (aeg käivitus laskekella helisignaaliga ja kell fikseeris viimase lasu helilaine, mille peale aeg peatus). Relva tüh- jakslaadimine ja kontroll jäid ajavõ- tust väljapoole.

Märklehes olid tsoonid A, B, C ja D, mis andsid punkte vastavalt 5, 3, 3 ja 1. Kahe tabamusega märklehe A- tsooni oli võimalik saada 10 punkti.

1. rada: kokku viis märklehte vahega 3–4 meetrit, millest igasse tuli taba- da kaks lasku, seega kokku teha 10 lasku. Lähtepositsioonil istus võist- leja pingil ja tema relv oli kabuuris. Kiireimal võistlejal kulus raja läbi- Liikuv märk laske- miseks 5,6 sekundit, keskmised ajad sektori keskpaigas. jäid vahemikku 7–13 sekundit.

38 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 KAITSEVÄE SPORT

2. rada: kui võistleja suutis metall- JÜRIÖÖ KARIKA VÕISTKONDLIK ESIKOLMIK (VÕISTKONDA KUULUS NELI LASKURIT, märgi maha lasta, käivitus liikuv ARVESSE LÄKS KOLME PAREMA TULEMUS) märk, mis sõitis kahe sekundiga Koht Võistkond Liikmed Tulemus võistleja eest mööda. Selle aja jook- (punkti) sul tuli saada märki kaks tabamust. Rada nõudis täit keskendumist – väl- 1. Kaitseliidu Tallinna n-ltn Kalvi Abel, n-ltn Tanel Järvet, 790,8 maleva Põhja kompanii I lpn Argo Altmäe, rms Steve Kümnik jaõppe seisukohalt ongi see taktikalise laskmise tugev külg. Reaalsuses 2. Kaitseliidu ltn Andres Kutser, ltn Villiko 769 tuleb samuti relva kasutamisel olla Pärnumaa malev Nurmoja, lpn Teet Vaar, rms Lauri Abel maksimaalselt kiire, kuid ei tohi sa- 3. Pärnu pataljon I st-vbl Aare Väliste, vbl Kaspar Koovit, 638,7 mas kaotada täpsust. srs Toomas Juksaar, kpr Kersti Järva

3. rada: märke oli viis, lisaks üks MEESTE ESIKOLMIK metallmärk. Raja läbimiseks kulus võistlejatel 8–17 sekundit. Esma- Koht Võistleja Võistkond Tulemus kordselt kasutasime kõikuvat mär- (punkti) ki, mis kadus iga 2–3 sekundi tagant 1. n-ltn Kalvi Abel Kaitseliidu Tallinna maleva Põhja kompanii I 283,3 pantvangi varju ja ilmus siis taas ca 2. Timo Sarenius Soome 277,7 2 sekundiks nähtavale. 3. ltn Andres Kutser Kaitseliidu Pärnumaa malev 275,8 4. rada: lasta tuli varje tagant, samuti põlvelt. Enne põlvelt lask- NAISTE ESIKOLMIK mist oli kohustuslik salvevahetus. Koht Võistleja Võistkond Tulemus Laskude arv oli 14. Distants oli ca (punkti) 6–12 meetrit, aega kulus võistlejatel 1. kpr Kersti Järva Pärnu pataljon 135,8 18–35 sekundit. Varje tagant mär- 2. lpn Anne Must Kaitseliidu Tartu malev 96,1 gi tabamiseks pidi suutma hoida stabiilset asendit, muidu kippusid 3. Violeta Leedu 66,6 lasud mööda minema. Taktikali- Pavarotnikiene ses laskmises peab igas märklehes olema vähemalt kaks tabamust, puuduv tabamus annab kümme kuse Politseikooli tiir) ning välitii- Ida-Virumaal on Alutaguse malevas miinuspunkti. Samas pole piiratud, runa suvisteks võistlusteks Potsepa taktikalist laskmist vedamas leitnant kui palju padruneid tohib salvedes- karjäär. Nii tekib järelkasvu, mille Margus Grauberg. Kaitseliitlastest, po- se laadida või mitut salve kasutada. tõestuseks oli Pärnut esindamas litseinikest ja piirivalvuritest on tekki- Kuivõrd aeg peatub viimase lasu kolm võistkonda. (Pärnu kandi hu- nud ca 20-liikmeline grupp, kus sirgu- sooritamise järel, toimub ülelask- vilistel on võimalik ühendust võtta mas tugevad laskurid. 25.–26. märtsil mine laskuri enda ajast. Lauri Abeliga aadressil lauri.abel@ peeti Aidu karjääris taktikalise lask- kool.pol.ee või telefonil 5621 2637.) mise võistlus, mis oli raskuselt Jüriöö 5. rada: laskude arv oli 16. Tegemist karikaga igati võrdne. (Huvilistel on oli autokummidest ja puidutahvli- Kaitseliidu Järva maleva liige Janek võimalik leitnant Margus Graubergi- test rajatud ruumide puhastamise- Tseljadinov suutis Makarovi püstoliga ga ühendust võtta aadressil mg1972@ ga distantsilt 3–7 meetrit. Raja lä- lasta välja üldarvestuses 12. tulemuse. hot.ee või telefonil 5340 5671.) bimiseks kulutasid võistlejad 17–35 sekundit. Meenub, kuidas kohtuni- Loodan et ka Kaitseliidu Tartu ma- ke laskmisel öeldi omavahel: “Laseb levas tekib tuumik, kes taktikalist vanaema.” St, et lasta tuli rahulikus laskmist vedama hakkab. Tartus tempos, sest rajal oli mitmeid pant- on korralikud sisetiirud sõjakoolis vangi kujutavaid märklehti. ja Nooruse tänavas ning välitiiruna saab kasutada Uniküla karjääri, kus Pantvangi tabamine toonuks küm- saab ka taktikalise laskmise võistlu- me miinuspunkti, mis on üsna va- si läbi viia. lus punktikaotus. Märkimist väärivad juunioride head PÄRNU JA ALUTAGUSE ESILETÕUS tulemused üldarvestuses: Felix Viirlo (24. koht) ja Daniel Viirlo (32. koht). Vaadates, kuidas olid võistlusel esin- datud Eesti piirkonnad, võib märki- Järgmisel aastal on kindlasti eraldi da, et aastatega on kujunenud tugev arvestus ka seenioride klassis (50- püstolilaskurite grupp Pärnus. Seal aastased ja vanemad). Tänan siin- on talvisel ajal harjutamiseks ole- kohal ka Eesti Practical-laskmise mas sisetiirud (Raba tänava ja Pai- regiooni kohtunikke. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 39 KAITSELIIDU SPORDIKLUBI Akadeemilistel kaitseliitlastel on spordiklubi

Tekst: IVO VOOR, spordiklubi Kaitseliidu kui ühiskondliku rii- ridest. Otsime täiendust nii mees- Akadeemiline Malevkond gikaitselise organisatsiooni tege- kui ka naiskonda, seda eelkõige vuse populariseerimine; kaitseliitlaste seast. Naiskodukaitse aitseliit koondab inimesi, kes klubi liikmete ühistest huvidest liikmed tunnevad suurt huvi tenni- on kehaliselt aktiivsed ega põl- lähtudes sportimiseks ja vaba aja semängu vastu. Praegu otsime või- Kga uusi väljakutseid. Parim viis veetmiseks soodsate tingimuste malusi selle ala harrastamiseks. ennast proovile panna ja muidu loomine, erinevate spordialade hästi tunda on teha sporti ja treeni- arendamine tervisespordi vor- Spordiklubis hakatakse tegelema da keha. Kaitseliit on sportimiseks midest kuni võistlusspordini, ka laskmisega. Praegu lasketree- õige koht. liikmete ühiskondliku ja kehali- ninguid ei toimu, sest malevkonna se aktiivsuse suurendamine; kodu juures asuval lasketiirul pole veel tegevusluba. Loa saamise järel SALAPÄRANE TÄHEÜHEND SK AKMK spordi ja ühiskondliku aktiivsuse hakatakse loodetavasti korraldama ning teadlikkuse suurendamine Kaitseliidu Tartu maleva juures SK AKMK laskesektsiooni regulaa- klubiväliselt; tegutseb salapärase lühendi taha rseid lasketreeninguid. Kavas on peituv SK AKMK ehk spordiklubi hariduse ja tervise väärtustami- komplekteerida jalgpallimeeskond Akadeemiline Malevkond. Akadee- ne ning üldiste kõlblusnormide ja registreeruda viienda liiga män- miliste kaitseliitlaste spordiklubi on levitamine. gudele. Takistuseks on seni olnud asutatud 15. septembril 2003, kuid organiseerimistöö mahukus, sest peame ennast siiski juba 1930. aas- ALUSTASIME VÕRKPALLIST põhitöö kõrvalt tuleb mängima saa- tatel Kaitseliidu Tartu maleva juu- da vähemalt 20 meest. res tegutsenud spordiklubi tegevu- Tegelemine võrkpalliga on võrreldes se jätkajaks. muude pallimängudega suhteliselt Toetust oleme saanud Kaitseliidu odav. See on meeskonnamäng, mida Tartu maleva eelarvest ja liikmete Vajadus registreerida spordiklubi pea igaüks mingil tasemel oskab annetustest, Tartu Ülikoolilt, aga ala- juriidilise isikuna ning mis on üht- ti on spordiklubilased midagi maks- kadeemiliste kaitseliitlaste aegu rahvalik ja (mittetulundus- spordiklubi on asutatud 15. nud ka omast rahakotist. Alati ei ole ühinguna), tek- A seltskondlik. Ole- toetatud otseselt rahaga: näiteks ole- septembril 2003, kuid peame ennast kis siis, kui saime me kahel aastal me saanud kaitseliitlase abiga lasta selgeks, et spor- siiski juba 1930. aastatel Kaitselii- osa võtnud Elioni tasuta trükkida kirju võistlussärkide- diklubina saame du Tartu maleva juures tegutsenud rahvaliigast, 2005. le, soodsamat saaliüüri jms. tulevikus laiema spordiklubi tegevuse jätkajaks. sügisel alustasid kandepinna kui mängimist nii SK Seni on organisaatorid teinud klubi- lihtsalt käputäie hoovil palli taguvate AKMK meeskond tööd vabatahtlikuna ja palgata. Tasu kaitseliitlastena. Asutajatel olid juba kui ka naiskond. Kokkuvõttes saime on see, kui näed noorte meeste ku- algteadmised klubilisest tegevusest rohkem võite kui kaotusi. raasi, vanade osavõtlikkust ja nais- ning kogemused mittetulundus- võrkpallurite säravaid silmi. Seepä- ühingu juhtimisest, aga ennekõike 2006. aasta plaan on võtta toetajate rast üleskutse igaühele: Tule punti! tahtmine ja ettevõtlikkus. abiga osa kõigist Lõuna-Eestis pee- Lisateavet leiad SK AKMK kodulehe- tavatest võrkpalliliigadest ja -turnii- küljelt (http://www.ut.ee/akmk). KK! Põhikirja järgi võivad spordiklubi liikmeks saada lisaks Akadeemilise Akadeemilised kaitseliitlased teevad malevkonna ja Tartu maleva kaitse- sporti lustiga ning võidavad mänge liitlastele ka kõik teised, kes tunnis- mõnuga. tavad spordiklubi põhikirja. Põhikiri rõhutab sportlikke eluviise, rahva- meelsust, positiivset ellusuhtumist ja kõike seda, mida populariseerib ka Kaitseliit. Kaitseliitu kuuluvate ja sinna mittekuuluvate liikmete suhe klubis on põhikirjaga siiski regulee- ritud.

Klubi põhitegevus on suunatud spordi harrastamisele ja tingimuste loomisele oma liikmete vaba aja sportlikuks veetmiseks. Tegevuse eesmärkideks on: 40 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 lustamiseks lihtsat võtet: tuleb heita ruumi granaat ja pärast plahvatust hooga sisse tormata. Tol ajal ei jäetud ühtegi vaenlast jalule. Tänapäeval, kui sõjad on muutunud poliitiliselt tundlikumaks, ei saa enam hoonet niisama lihtsalt koos inimestega õhku lasta. See tuleb läbi otsida. Lahingupiirkonnas võib olla liikvel ka tsiviilisikuid ja vahet ei tule teha mitte üksnes sõpradel ja vaenlastel, vaid ka neutraalsed tsiviilisikud ära tunda. Seetõttu läheb võitlejatel vaja valgust. Sellises olukorras on taktikalisel valgustil sootuks uued ja omalaadsed kasutusalad. Taskulamp on töövahend, millega inimene saab kontrollida ümbritsevat keskkonda. Sarnaselt teiste töövahen- ditega on igal taskulambil üks põhiline kasutusala, mis sõltub lambi ehitusest. Näiteks kuue liitiumakuga SureFire M6 Guardian®, mille valgusjõud on pimestav 500 luumenit, on suurepäraseks töövahendiks eriüksuse liikmele, kes peab näiteks narkopesa ründamisel vastast pimestama. Samas on M6 sedavõrd suur ja raske, et ei sobi põranda all tegutsevale ohvitserile ega tsiviilisikule, kes vajab pigem midagi, mida on lihtne kaasas kanda ja taskusse peita. Kui kasutate taskulampi enesekaitseks, peab selle OMA NÄOGA FIRMA – SUREFIRE valgusjõud olema vähemalt 60 luumenit. Firma SureFire hinnangul peaks sellest valgusjõust piisama, et ajutiselt Juhtimise rajamine insenerimõttel põhinevale toot- pimestada pimedusega kohanenud silmadega kallale- misele ei ole äris just tavapärane. Märksa sagedamini tungijat. Inimesed, kes ei tööta politseis, sõjaväes ega kohtab turunduskaalutlustest lähtuvaid ettevõtteid, kes päästeüksuses, ei vaja enamasti lampe, mille valgusjõud tahavad oma kukru kasvatamiseks müüa tooteid maksi- ületab 140 luumenit. maalse hinnaga, mida tarbija on nõus maksma. Peaasi Pange tähele! Paljude SureFire’i taskulampide on, et aktsionärid oleksid rahul. Selliste põhimõtete järgi valgusjõud on reguleeritav sellesse paigaldatud valguse- juhitakse ka enamikku taskulampe tootvaid ettevõtteid. lemendi abil. Näiteks FBI ja U.S. Air Marshals’i üksuste SureFire on teistsugune. Firma asutaja ja president dr standardvarustusse kuuluv Z2 CombatLight sisaldab John Matthews on kaitsnud California Tehnoloogiainsti- tehasest väljumisel P60-tüüpi valguselementi, mis suudab tuudis laserholograafiateemalise doktoritöö elektroteh- 60 minuti jooksul välja anda 65 luumenit. Kui mudelisse nika erialal. Tema esimene firma oli teerajajaks laserite Z2 paigaldada lisavalikuna pakutav valguselement P61, tööstusliku kasutamise vallas. Hiljem on ta tegelnud la- saavutatakse väljundvalgusjõuks pimestav 120 luumenit, sersihikuga relvade arendamisega. Sellest kasvasid välja ent taskulambi tööaeg kahaneb 20 minutini. relvadele kinnitatavad lambid, millest tekkis tavapäraste taskulampide tootmise idee. Nii sündiski SureFire. Ühtlasi süstis dr Matthews oma armastuse tipptasemel insenerimõtte vastu ka otse firma SureFire südamesse. “Teeme ainult parimat,” on loits, mida firma insenerid koosolekutel iga päev kuulda võivad. Ja need koosolekud on rahvarohked, sest SureFire’i palgal on peaaegu 40 inseneri – iga kümne töölise kohta insener –, sest valgus- tustehnoloogia areneb pidevalt. Taktikalise valgusti üheks eripäraseks kasutusalaks on sõjalised erioperatsioonid. Kui minevikus oleks sõdur tavalise taskulambi lahingu ajal põlema pannud, oleksid omad ta tõenäoliselt maha lasknud, sest tema lambikese valguskiir oleks andnud vaenlasele suurepärase selguse vägede positsioonidest ja võimaluse selle põhjal tuld juhtida. Ent tänapäeva relvakonfliktides ei ole vaenlase väljajuurimine enam nii lihtne kui Teise maailmasõja päevil, mil Ühendriikide sõjavägi kasutas majade kind-

Lisainfo: http://www.bac-military.ee Baltic Armaments Co. Ltd., Veerenni 56, PK 21, 11313 Tallinn, Eesti Tel: +372 646 0113; faks +372 646 0113, e-mail [email protected] KOOSTÖÖ Soomes osatakse riigikaitseõpetus atraktiivseks muuta

Fotod: ANU ALLEKAND

aitseliidu noorteorganisatsioonid on välja kujundamas koostööd Soome Riigikaitsekoolituse Assotsiatsiooniga. KSelle eesmärgiks on lisaks noortejuhtide kogemuste vahe- tamisele anda kahe riigi õpilastele võimalus teineteise tegevusega tutvumas käia. Praegu on kokku lepitud, et nii tänavusele Ernakesele kui ka Mini-Ernale tulevad soomlased vaatlejatena, et järgmisel aastal välja panna ka oma võistkonnad. Kummalgi võistlusel teise koha pälviv Eesti võistkond aga läheb auhinna- reisile Soome.

Kaitseliidu ülema nõunik Anu Allekand ja Noorte Kotkaste peava- Allohvitserid tuvustavad nem kapten Aivar Sarapik käisid 22. ja 23. aprillil Soomes Helsingi enesekaitset. Kaartin Jääkärirykmentis jälgimas 350 Helsingi keskkooliõpila- sele korraldatud kolmepäevast riigikaitsekursust. Soome Riigikaitseõpetuse Assotsiatsiooni pilootprogrammi raames korraldatakse selliseid kevadisi ja sügisesi tutvumislaagreid gümnaasiumide lõpuklasside õpilastele juba viis aastat. Aastas saavad kaitseväega tutvuda kuni 33 000 vabatahtlikku abiturienti kogu Soomes. Kusjuures seda tehakse ressursisäästlikult – rü- gemendi juures tegutseva allohvitseride kooli õppurid saavad noori juhendades juhipraktikat, vabatahtlikud välikokakursustel osalejad toitlustamispraktikat ja õpilased näevad kolme päeva jooksul mitut liiki Soome armee pakutavat väljaõpet. Laagris tut- Välikokad saavad erialapraktikat. vutakse näiteks orienteerumise, riviõppe, välimeditsiini, enese- kaitse, jaorünnaku, kaevikute rullimise ja palju muuga. Õpilased saavad nii Pasi soomukis maastikul sõitmise kui ka telkides ja kasarmus ööbimise kogemuse.

Õpilased tutvuvad välimeditsiiniga.

Skautide marss.

ma külaskäigu teisel päeval jälgisid Kaitseliidu noortejuhid Helsingi kesklinnas korraldatud Soome skautluse sajanda Oaastapäeva tähistamiseks korraldatud Helsingi piirkonna skautide rongkäiku. Sellise rongkäigu korraldavad skaudid igal aastal nädal enne legendaarseid Vappu pidustusi, st maiööd. Tänavu marssis Helsingis 3000–4000 skautlikku noort ja teist sama palju täiskasvanuid kogunes tänavate äärde neid jälgima. Lippude järgi otsustades oli väljas umbes poolsada rühma. Helsingi skaudid kogunemas parlamendihoone treppidele.

42 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 Kindral Tõnissoni rännak-jooks 2006

22. aprillil korraldatud rännak-jooksuga tähistati nii aasta möödumist kindral Aleksander Tõnissoni ausamba avamisest 19. juunil 2005 Jõhvis kui ka tema 131. sünniaastapäeva 17. aprillil.

Tekst: KADRI-LIIS BOGENS ja LIISU TASA, Alutaguse ringkonna Illuka rühm kodutütred

ell 10 oli kindral Tõnisso- ni rännak-jooksu pidulik Kalustamine Jõhvis kind- rali ausamba juures, aga meie kogunesime 10.30 KADRI- Pannjärve tervises- LIIS BOGENS: pordikeskusesse, Minu meelest oli rada väga kus tehti kohal- raske, kuid mu sõbranna Ave, oleku kontroll. Seejärel anti mi- kes on kõva sportlane, ergutas litaarjooksu start. mind, kui väsima kippusin, ja aitas Rajale suundusid finišisse. Pingutus vääris vaeva: varustusega kait- sain teise koha ja kaela hõbedase seliitlased ja Viru medali. Ave tuli võitjaks ning Üksik-jalaväe patal- pälvis parima kodutütre joni sõdurid – nende auhinna. distantsi pikkuseks oli 20 kilomeetrit. KAITSE KODUS! 1/2006 ILMUNUD MÄLUMÄNGUKÜSIMUSTE VASTUSED. Kell 11.40 lähetati 8–12-aastased lapsed kolmekilo- meetrisele rajale ja kell 11.50 13–17-aastased võistlejad 1. Alo Matiisen. viiekilomeetrisele jooksule. Koos nendega startisid ka 2. Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. rahvajooksust osavõtjad, kellel tuli läbida kümnekilo- 3. Viimsi mõis, mille Laidoner sai tee- meetrine rada. nete eest Vabadussõjas. 4. Aleksander Tõnisson. Rajad olid rasked, mägised ja mõnes kohas jäised, aga see-eest hästi tähistatud, mistõttu keegi ei eksinud. 5. Sakala. 6. Julius Kuperjanov, kes on mae- Üks meist – Kadri-Liis Bogens – osales 8–12-aastaste, tud Tartusse Raadi kalmistule. teine – Liisu Tasa – 13–17-aastaste jooksus. Finišis said 7. Ansambli Propeller kontsert. kõik lõpetajad endale mälestu- 8. Lydia Koidula. seks diplomi ja võitjad kaela medalid. 9. Peeter I (Suur), Vabaduse väljak, sest LIISU TASA: seal asus Peeter I ausammas. Suur tänu kokkadele, Osalesin 13–17-aastaste 10. 1933. aastal arhitekt Alar Kotli projekti järgi ehi- kelle keedetud supp jooksus. Mul vedas, sest selles tatud Vigala kiriku torn, mis on ühtlasi nii Vabadus- ja tee maitsesid pä- vanuserühmas võistlesin kodutütardest sõjas langenute kui ka 1905. aasta revolutsioonis ja rast jooksu iseära- vaid Kristeliga kahekesi. Kristel on nii kõva Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestusmärk. nis hästi. Nii et ka sportlane, et teda ei suuda ma ealeski võita. Tahvlitel torni seinas on hukkunute nimed, tahv- nemad tegid kõik Kuid suurema pingutuseta sain teise koha, lite kohal konsoolidel seisavad graniitskulptuurid Sõdur ja Talumees. Kõrgel kiriku ukse kohal asub selleks, et saak- kusjuures olin rajal kiirem koguni mõnestki sime öelda: tore Vabadusrist. Torn ennistati algsel kujul mais 1988, poisist. Hea meel on mul ka sellepärast, võistlus oli! KK! esimesena Eesti vabadussambaist. et vanema vanuseastme poiste kolmikvõidu said Illuka rühma Päris õigeid vastuseid toimetus seekord ei saanudki, noorkotkad. seetõttu loositi auhind välja kõigi vastanute vahel. Kait- seliidu meene saab loosi tahtel PIRET KUUSIK. Toimetus võ- tab võitjaga ühendust.

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 43 Peremees Tõnu Pendis viipab käega, kuid tema truu abimees Arleta juba teab, kuhu vaadata ja kuidas reageerida. Need oskused on nõudnud aga pidevat tööd ja treeningut. Ainult siis on koeral selge nii töö kui ka see, et koerajuhile tuleb kiiresti ja täielikult alluda.

44 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 VValvekoeralvekoer oongingi kkuriuri

Tekst ja fotod: VIIRE VILLANDI gem, jäävad koerad, kes võistlustel nes linnalegende. Kahjuks on ka figuranti käsu peale kuulekalt lahti tegelikkuses ette tulnud, et kurjaks äletan lapsepõlvest, et tee- ei lase, paaritusest kõrvale. õpetatud koer võtab peremehe üle nistuskoera mõistega seos- võimust. Tõnu Pendis noogutab Mtus eelkõige suvelaagrites Tõnu Pendise praegusest kolmest selle jutu peale ja ütleb, et mõista- demonstreeritud tige piirivalve- töökoerast on peamine Luhaotsa gi on korralik valvekoer oma grupis koer, kes vatijopes figurandi var- kennelist pärit nelja-aastane Arle- alfa, see tähendab liider. Ja kui ini- rukatpidi kinni püüdis. See koer ta. “Arleta pole tegelikult töö-, vaid mene ei oska koera silmis ise alfa näis nii kuri, et ei meelitanud isegi näitusekoer,” selgitab Tartu Saksa olla, vaid läheb teda, kes ta end ise koertega harjunud last ligi astuma. Lambakoerte Klubi Uran aktiivne olukorra tegelikuks kontrollijaks ja Kuigi tänapäevane varrukatrenn liige Pendis. “Praegu on ta ka pa- valitsejaks peab, segama, on kurva pole tollasega enam võrreldav, on rimas võistlejaeas.” Lisaks Arleta- lõpuga konflikt võimalik. valvekoer endiselt kuri ja sissetun- le on Pendisele seltsiks Luhaotsa gijale ohtlik. Senni ja päris töökoerte soost Fest “Koera, eriti valvekoera välja õpe- Kiefer Zenta. Kõik nad on saksa tades ei tohi hetkekski unustada, et VALVEKOERA ÄRA EI OSTA ollakse tema peremees,” selgitab Pendis mängureeglite paikapa- Koerte haukumine ei saada üksnes nekut. Võõra sissetungija vastu linnaserva eramupiirkonna vaiksel aga peabki valvekoer tige olema. tänaval jalutavat võõrast, vaid ka Tige, kuid kuulekas. Samas peab õhtusel ajal laoplatside ja tööstus- peremees ka jälgima, et töö koera rajatiste vahel kondajat. ohtu ei seaks. “Mulle on Arleta nii oluline sõber, et ma ikka mõtlen “Valvekoera efekt on eelkõige enne vähemalt kümme sekundit, psühholoogiline,” selgitab koer- kui ta pahategijale peale ässitan,” te kuulekustreener ja kolme saksa ütleb Pendis ja lisab selgituseks: lambakoeraga Tartus Ropka töös- “Sest kurikaelal võib näiteks nuga tuslinnakus suurt osa AS TREFi kaasas olla.” territooriumist valvamas käiv Tõnu Pendis. “Siin Ropkas on peaaegu Oma üheksa-aastasest valvuri- igal platsil koeraga valvur ja koerad praktika ajast teab ta vaid ühte annavad haukudes üksteisele edasi korda meenutada, mil koer tõesti teate, et keegi on lähikonnas liik- joomast ja kuuletumatut sissetun- vel.” Sellel koerte “kõnekooril” on gijat kinni pidama tuli saata. Ena- oma mõju – juhuslik huligaanitseja masti piisab juba sellest, et lõrisev naljalt neljajalgsete valvurite terri- loom on ligiduses. tooriumile ei kipu. Koera valvatavast territooriumist Tõnu Pendis selgitab, et tal on val- soovitab Pendis heaga eemale vata väga suur territoorium, seetõt- hoida. “Alati ei pruugi olla valve- tu on koertest, kes sellel silma peal koeraks igati kuuletuv loom, vaid aitavad hoida, suur abi. “Õigeid lihtsalt üksjagu kuulekustrenni valvekoeri tuleb pidevalt treenida. lambakoerad – see tõug sobib val- teinud kodukoer,” selgitab Pendis, Neis peab kinnistuma automatism vekoeraks eriti hästi. kes peab oma tõeliseks kutsumu- käsule kuuletuda,” selgitab ta. Val- seks just koerakoolitaja tööd, mil- vekoer ei pea üksnes sissetungija “Valvekoer on õppinud valvama lele ta pühendab valvuriametist või pahategija varrukast haarama ja ta on tõesti kuri, kui oma tööd ülejääva aja. “Või on tegu noore – kuigi nn varrukatrenn on valve- teeb,” ütleb Pendis. Nii et meelitus- koeraga, kelle kuuletumine pole koerte väljaõppe üks põhielement te või vorstirõngaga sellist looma veel nii automaatseks saanud nagu –, vaid ka sellest käsu peale lahti ära ei osta. korralikult treenitud täiskasvanud laskma. Koer ei pea üksnes kurja- koerale omane ning kes võib te- tegijat kinni pidama ja paigale sun- KOER JA PEREMEES gutsedes liialt hasarti minna.” Ka dima, vaid korraldusel tema juurest suurüritustel piirajatel abiks olevad ka lahkuma. Näiteks Saksamaal, Kurja koeraga on aga see lugu, et koerad on enamasti just väljaõppe kus aretustöö on tunduvalt ran- nende ohtlikkusest ei räägita üks- saanud kodukoerad. KK!

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 45 Õpi orienteeruma: KKuidasuidas mmõõtaõõta kkaugusi?augusi?

Tekst: KALLE KALM Ajast aega on inimesed töötamine hoolikust ja isegi füü- silist jõudu. Hea lint on üsna kal- aias laastus võib kaugusi mõõta tegelnud asukoha määramise lis, nõuab hoolikat ümberkäimist kahel viisil: otseselt ja kaudselt. ja kauguste mõõtmisega. mõõtmisel ning puhastamist ja õli- LOtsese mõõtmise puhul kasu- Seda on vaja nii maal kui ka tamist pärast mõõdistamisi. tatakse eririistu ja mõõtevahendeid ning lugem saadakse pikkusühiku- merel. Pidevalt on täiustunud Võimalik on aga valmistada endale tes. Kaudse mõõtmise puhul hinna- ja arenenud mõõtmisvahendid ise lint. Selleks sobib kõige paremi- takse kaugusi kas silmamõõduliselt ni nõukogudeaegne telefonikaabel, või mõõtühikutes, mis pole pikkus- ja -meetodid. Püüan anda mis on piisavalt peenike ja tugev ühikud (nt aeg, sammud) ning ar- praktilisi näpunäiteid ega veni ning ei kaalu ka kuigi pal- vutatakse saadud andmed hiljem kauguste mõõtmiseks lihtsate ju. Vaja läheb umbes 51 m pikkust ümber pikkusühikuteks. kaablijuppi. Etalonlindi järgi tehak- vahenditega. se selle algusesse ja iga 5 m järele SILMAMÕÕT JA LIIKUMISKIIRUS sõlm ning veetakse see korralikult kokku. Lugemise hõlbustamiseks Silmamõõduline hindamine on või- Kiirust võiks mõõta ka veidi kiire- peaks iga teine sõlm olema topelt- malik väga vähestel juhtudel, sest mal jooksul. Olenevalt treenitusest sõlm. Kaabli otstesse tuleks teha eeldab väga head nähtavust. Samas kulutab sörkjooksja 1 km läbimi- veel aasad, et seda oleks mugavam on see väga ebatäpne meetod, mille seks 4–6 minutit. Kõik need and- käes hoida. Ja mõõtevahend, mis ei puhul võib viga ulatu- n üldteada, et inimene med enda kohta on jää alla korralikule lindile, ongi valda isegi 100%ni. See- läbib käies tunnis 5–6 km. vaja meelde jätta, mis. pärast ongi kauguste O Kui liikuda kiirusega 6 km/h, aga algajatel tasub silmamõõduline hin- need koguni üles “Lint” tuleb kerida mingile poolile läbib minutiga 100 m. damine soovitatav kirjutada. või valmistada selle tarbeks spet- vaid erandjuhtudel, siaalne hark, et mõõtmisvahendit kui pole võimalik kaugust teisiti MÕÕDULINT KUI LIHTSAIM MÕÕTERIIST oleks mugavam transportida. Mii- mõõta. Lisaks peab mõõtjal olema nuseks on see, et nii ei saa mõõta vilunud silm. Oma praktikast lähtu- Riistu, mida kasutatakse kauguste täpsemalt kui ±5 m, aga selle prob- des soovitan hinnata kaugusi silma- mõõtmiseks, on palju ja erinevaid leemi saab lahendada, kui taskus on mõõduliselt 20–30 m piires (maksi- (mehaanilised, optilised, elektroo- teine lint, millega saab mõõta lühe- maalselt 50 m). nilised), erinev on ka nende mõõt- maid vahemaid ja täpsemalt. mistäpsus. Kindlasti saavutatakse Tunduvalt täpsem on mõõtmine aga algelisimagi mõõteriistaga täp- SAMMUPIKKUS KUI MAAMÕÕDUSIRKEL ajaga, sest on üldteada, et inimene sem tulemus kui kaudsel meetodil. läbib käies tunnis 5–6 km. Kui liiku- Jätame väga keerulised ja eritead- Kui maastikul pole eriti suuri takis- da kiirusega 6 km/h, läbib minutiga misi nõudvad riistad kõrvale ning tusi, võib üksinda töötades kasuta- 100 m. Teades aega, mis on kulunud vaatame mõningaid lihtsamaid ja da mõõtmiseks ka vana head kahe- vahemaa läbimiseks, saame välja ar- kättesaadavamaid. meetrise haaravahega mõõtesirklit. vutada ka teekonna ligikaudse pik- Töötada saab kii- kuse või kauguse mingi objektini. Kõige levinum ui maastikul pole eriti suuri takistu- relt ja tulemus on mõõtevahend Ksi, võib üksinda töötades kasutada üsna täpne. Igal Kindlasti on aga vaja enne kont- on mõõdulint. mõõtmiseks ka vana head kahemeet- inimesel on aga rollida oma liikumiskiirust nii kõn- Neid valmista- rise haaravahega mõõtesirklit. Igal kaasas ka oma dides kui ka joostes, sest aeg-ajalt takse erineta- inimesel on aga kaasas ka oma isiklik isiklik kokkupan- on vaja kaugusi hinnata ka joostes. vates pikkustes dav mõõtesirkel kokkupandav mõõtesirkel – tema jalad. Seda on kõige parem teha staadio- alates meetrist – tema jalad. nil, sest sealse raja pikkus on teada. ja lõpetades 50 Staadioni puudumisel võib kiiruse m pikkuse maamõõtjalindiga. Lin- Sammudega mõõtmine tundub mõõtmise ette võtta mõnel vaikse- diga mõõtmisel on üldjuhul vaja esmapilgul keeruline ja ebatäpne, mal maanteel, kus on olemas kilo- kahte inimest ning mida pikem on kuid selgitan kohe, et kaudsetest meetripostid. lint, seda rohkem nõuab sellega mõõtmismeetoditest on see usal-

46 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 dusväärseim ja täpseim. Õppinud TABEL. SAMMUDE HULK VAHEMAA KOHTA SÕLTUVALT INIMESE KASVUST mehed ja head “riistad” suudavad Looduses Kaardil (mm) Looduses (sp) garanteerida normaaltingimustes (m) vea, mis ei ületa 2%. Aga ka suhte- mõõtkava mõõtkava inimese kasv inimese kasv inimese kasv liselt väikese kogemuse ja harjuta- 1:5000 1:10 000 170 cm 180 cm 190 cm misega on 5%line viga saavutatav ja see on juba piisav täpsus, kui võr- 1 0,5 5 3 2,75 2,5 relda silmamõõdulise mõõtmisega. 2 1 10 6 5,5 5 Nii et tasub proovida. 3 1,5 15 9 8,25 7,5 4 2 20 12 11 10 Kogu sammumõõtmise tehnoloo- gia ja usaldusväärne tulemus põhi- 5 2,5 25 15 13,75 12,5 neb sammupikkusel, mis peab ole- 6 3 30 18 16,5 15 ma alati konstantne, st ühepikkune. 7 3,5 35 21 19,25 17,5 Sammupikkus sõltub aga paljudest asjaoludest (inimese pikkus, riietus, 8 4 40 24 22 20 jalatsid, pinnas, takistused, reljeefi 9 4,5 45 27 24,75 22,5 tõusunurk jne). Kõige tähtsamad on 10 5 50 30 27,5 25 selle juures inimese pikkus ja sellele 11 5,5 55 33 30,25 27,5 vastavalt sammupikkus, mida tuleb teada ja millest tuleb kindlasti kinni 12 6 60 36 33 30 pidada. Et oleks vähem aritmeeti- 13 6,5 65 39 35,75 32,5 kat, loetakse sammumõõtmise juu- 14 7 70 42 38,5 35 res sammupaare (sp). 15 7,5 75 45 41,25 37,5 Nüüd vaadake tabelit. Seal on antud 16 8 80 48 44 40 soovitatavad sammupaaride arvud 17 8,5 85 51 46,75 42,5 inimesele, kelle kasv on 165–195 18 9 90 54 49,5 45 cm. Need, kelle pikkus jääb tabelis toodud piiridest välja, peavad vali- 19 9,5 95 57 52,25 47,5 ma pikkusele lähima skaala. Nüüd 20 10 100 60 55 50 tuleb seada sammud staadionile või mõõta välja 100 m lõik ning püüda seal kõndida tabelis toodud sam- mupikkusega. Seda tuleb teha mitmeid kordi ja päevi järjest, et sammupikkus kinnistuks.

Kui on saavutatud mingi stabiilne sammupikkus normaaltingimustes, tuleb mõõta 100 m pikkused lõi- ida raskemad on tingimused, gud ka raskenda- Mseda rohkem tuleb hakata tud tingimustes sammu venitama. Seejärel minge (nt vastu mäge, uuesti normaaltingimustesse ja soos, lumes, kõr- vaadake, kuidas tuleb hakata sam- ges rohus jne). mupikkust jälle tagasi tõmbama. Kohe on näha, et sealse normaal- sammuga pole kauguste mõõtmisel midagi peale hakata. Et säilitada kindel sammupikkus, tuleb nüüd hakata sammu venitama. Mida raskemad on tingimused, seda rohkem tuleb hakata sammu venitama. See- järel minge uuesti normaaltingimustesse ja vaadake, kuidas tuleb hakata sammupikkust jälle tagasi tõmbama. Harjutada tuleb pidevalt, et tekiks sammupikkuse tunnetus ja stabiilsus erinevates tingimustes. KAITSE KODU! NR 3’ 2006 47 Praktikas kasutatakse sellist sam- “Vastaja võidab alati” on Kaitse Kodu! noortelehe Proovikivi nuputamisrub- mudega mõõtmist ilmselt kõige riik. Siin hakkavad ilmuma 10 küsimusest koosnev ajaloo ja Eesti teemaline rohkem orienteerumiskaartide joo- viktoriin ning kaardi- ja orienteerumisülesanded. Edaspidi lisandub ehk nistamisel, kus sellisel viisil on saa- muudki huvitavat. Küsimused on mõeldud kodutütre- ja noorkotkaealiste- vutatud väga suur suhteline kaardile ehk 8–16-aastastele õpilastele. täpsus. TÄHELEPANU! Suur küsimisvõistlus “KÜSIMINE TEEB TARGAKS” jätkub! Kasulik on teha kindlaks sammupaaride arv 100 m kohta joostes ja Ootame 20. juuniks aadressil [email protected] sinu koostatud kümmet loomulikult sedagi erinevates olu- küsimust, teemaks ajalugu, Eestimaa, kodukaitse, sõjandus ja kõik muu, des, sest ka seda võib mingil hetkel mida arvad sobivat Kaitse Kodu! noortelehe temaatikaga. Lisage ka õiged tarvis minna. Head astumist. KK! vastused ja loetelu kasutatud kirjandusest. Parimad küsimustikud ilmuvad Kaitse Kodu! noortelisa rubriigis “Vastaja võidab alati”. ÜLESANDED

1. Võtke eeskujuks artikli juures 1. 1937. aastal tuli Eesti Laskurliidu võistkond Helsingis maailmameistriks ja sai enda val- avaldatud tabel ja täiendage seda. dusse ihaldatud rändauhinna – Argentiina karika. Lisaks karikale saadi auhinnaks veel mi- Valmistage tabel kaartidele mõõt- dagi või kedagi ja see auhind pani aluse ühele väga tuntud Tallinna asutusele. Millisele? kavaga 1:7500 ja 1:20 000 ning ini- 2. Pildil on üks Eesti loodusteadlane ja publitsist. Sündis see mees 29. jaa- mestele, kelle kasv on 160 cm ja 200 nuaril 1935 Aruba saarel. Neli aastat hiljem tuli ta vanemate ja vennaga cm. Eestisse esialgsete plaanidega ajutiselt oma sünnimaad vaatama. Sõja tõt- tu jäidki nad Eestisse. Kes on see mees? 2. Mõõtke artikli juures olevalt 3. Suitsupääsuke (pildil paremal) on peale Eesti veel kaardilt orienteerumisraja pikkus ühe riigi rahvuslind. Millise riigi? ja võistleja liikumistee pikkus. 4. Ta oli viimane eestlasest elukutseline maadleja. Ta sündis 1887. Mitu protsenti on liikumistee ra- aastal Luunja vallas Tartumaal. Tuli elukutselisena seitse korda jast pikem? Vastusesse pange kirja maailma- ja viis korda Euroopa meistriks. Pärast sõda sattus mees kõik need kolm suurust. Aga pärast Saksamaale interneeritute laagrisse, kust omakorda Nõukogude orienteerumisvõistlust kandke ka vägede kätte. Pärast seda pandi see mees maadlustreeneriks Pu- oma liikumistee kindlasti samuti naarmee väeossa Saksamaal. Ta suri 1949. aastal Berliinis. Kellest on jutt? kaardile ja võrrelge seda sõprade 5. Ainult ühe riigi lipul peale Eesti oma on kasutatud sinist, musta ja omadega. valget. Seda lippu näed kõrvaloleval joonisel. Paradoksaalsel kombel on ka selle riigi elanike arv ligikaudu võrdne Eesti elanike arvuga. Mis Vastuseid ootame aadressil post- riigi lipp see on? [email protected] 20. juuniks 2006. 6. Küsitav ajakiri ilmus aastatel 1935–1940. Oma poliitiliselt suu- nitluselt oli ajakiri vasaktsentristlik ja opositsioonis Pätsi režiimiga. Ajakirjas võtsid sõna KAITSE KODUS! 1/2006 ILMUNUD paljud tuntud avaliku elu tegelased nagu A. H. Tammsaare, Friedebert Tuglas, Gustav ORIENTEERUMISÜLESANNETE VASTUSED: Suits, Hugo Raudsepp ja teised. Oma esimese trükiproovi tegid ajakirjas Juhan Smuul ja Ralf Parve. Ajakiri paistis silma operatiivsusega (näiteks avalda juba 1939. aastal üld- 1. Geograafilised meridiaanid joontes Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollid). Oma opositsioonilise hoiaku pärast 2. Mets suleti küsitav ajakiri mitu korda. Vaatamata vasakpoolsusele oli see ajakiri esimene, mis pärast 1940. aasta juunipööret kinni pandi. Mis oli selle ajakirja nimi? 3. Avatud maastik (ala) 7. 1934. aastal pidid toimuma Eesti esimesed presidendivalimised, aga nagu me teame 4. Segamets jäid need eelnenud riigipöörde tõttu ära. Presidendikandidaate oli neli: Johan Laidoner, 5. Kivi Konstantin Päts ja August Rei ning veel üks mees, keda peeti valimiste favoriidiks. Ta oli 6. Magnetilisse põhja (magnetilisele lõpetanud 1902. aastal Vilniuse sõjakooli, hiljem olnud muu hulgas Eesti Vabariigi sõja- põhjapoolusele) minister ja 1925. aastal kindralmajorina erru läinud. Kes oli see mees? 7. Keeluala 8. Kui kaua kestab päikese tõus ja loojang Narvast Vilsandini ehk mitu minutit on kohalike aegade vahe Eesti läänepoolseima ja idapoolseima punkti vahel (vastust ootame 8. Halb läbitavus (halb joostavus) täpsusega ±2 minutit). 9. Suur toru 9. Selles loetelus on seitse Eestimaa valda: Viiratsi, Tarvastu, Põdrala, Puka, Rõngu, Rannu 10. Allikas ja ... vald. Vahel kutsutakse neid valdasid Seitsmeks vennaks, kes hoiavad kaheksandat. Milline Eesti vald sobib lünka? Mis neid valdasid ühendab? Kaardipusle: Kaardil oli Tartu orien- teerumisklubi Ilves embleem. 10. Kohe pärast Eesti okupeerimist N Liidu poolt 1940. aasta suvel algas Eesti senise ühiskonnakorralduse lõhkumine. Ühe esimese asjana likvideeriti Kaitseliit, mille asemele loodi 1940. aasta juuli alguses Rahva Omakaitse. See likvideeriti juba paari kuu pärast, KAITSELIIDU MEENE TEENIS ÄRA JAAN põhjuseks miilitsa moodustamine, aga ka organisatsiooni vähene kasutegur ja selle liik- KARELSOHN, KES TEADIS ÜHEKSAT mete distsiplineerimatus. Organisatsiooni ametlik lühend oli RO, mida kanti ka käisel. ÕIGET VASTUST. Toimetus võtab Kuidas luges seda lühendit rahvasuu? võitjaga ühendust. KÜSIMUSED KOOSTAS TARTU ÜLIÕPILASTE MÄLUMÄNGU KLUBI 48 KAITSE KODU! NR 3’ 2006 RISTSÕNA

LAURI Ohvitseri Kalevi- Pool- 2006 teenin- poja saar daja koer Aasias

Kaavik

Business

Kirjanik

Soome jooksu- kuulsus

Rong inglise k.

Hoidke alt Lühi- Apteek ... sõnum Tallinnas Kolm- Pank Eestis Troopika- Raketi- Oleum Endine Kreeka Järv Lennuki- põõsas väe all- F-1 Okei! Näitleja lühend. täht Türgis mark Oda- üksus sõitja viskaja Sõjaväe Võõrap. auaste m.nimi Venem.-l Piirits Pill USA osariik Linn Härrad Lätis Naatrium Võrgu- Lill nõel Eesti Eurolaul Uimasus 2004 Samm Doku- Tänav USA mentat- Tallinnas rockbänd siooni Koori- Ravim- kontroll juht taim Valus! Tähtis hape Juurde- kasv Läbi- Riik Tint Negat- Aasias inglise k. sioon Kõver Krüptoon idamaine Ürgaeg mõõk Kartlik Riide- Mööbli- sort firma Tasku- Noot kell Mister Naise nimi Kalad Rinde vasak Küla või parem tiib Sõmer- palu vallas ... Veealune Faire pogodi! lõhke- suivre seade Köide MÖLDRE Aja- • Ilusat emadepäeva kirjanik • Kevadekuulutajad LUNDVER • Ühesõnaentsüklopeedia • Värvikrüpto Endine • Eesti linnad. Kunda Püha tantsujuht • Homokapp mõte Lennuki- mark

Neo- Siberi rand prix 2000 krooni düüm hirv G Poolaastaauhind Kuulus Anna videokaamera kirjan- Canon MV800 dusest

KAITSE KODU! NR 3’ 2006 49 VARIA Laskevõistlusi Männikul SUMMARY QUO VADIS, NAISKODUKAITSE? Tekst: MART PUUSEPP, major ENDEL RIKANDI MÄLESTUSVÕISTLUSED Dagmar Mattiisen has been leading Nais- ÕHKRELVAVÕISTLUS “MÄNNIKU ÕHK” kodukaitse for almost 15 years, since 9. aprillil möödus 100 aastat kahe- 1991 when the organization was estab- Kui Männiku laskekompleksis val- kordse laskmise maailmameistri, ku- lished. Now, when she has resigned, she mis 2002. aastal õhkrelvatiir, alustati nagise Kaitseliidu Tallinna maleva writes shortly about the activities and the ka õhkrelvalaskevõistluste “Män- liikme Endel Rikandi sünnist. Selle endeavours of the organization in quickly niku õhk” korraldamist. Tänavu oli tähistamiseks korraldas Kaitseliidu changing Estonia. She fi nds that although the modern world creates new tasks, osavõtjaid juba 113 (nii Kaitselii- Tallinna malev mälestusvõistlused, Naiskodukaitse shouldn’t forget its ori- dust, Piirivalvest, kaitseväest kui ka mis olid ühtlasi suvehooaja avavõist- ginal principles. The organization should mujalt). Et tiirus on ainult kuus lask- lused. Männiku lasketiirus võisteldi support regional units of Kaitseliit and erada, kestis võistlus veebruari lõpul harjutuses 40 lasku lamades 50 meet- help to train new members. Also, Nais- ja märtsi alguses mitu päeva. Omas rilt – just sellel alal pälvis Endel Rikand kodukaitse should develop those courses klassis võitsid õhupüssilaskmises 1935. aastal Roomas ühe oma maa- in national defence, which women can (40 lasku) Ain Muru (LK MäLK, 389 ilmameistritiitlitest (sama tiitli sai ta accomplish very well. Pp. 11–12. silma), Ludmilla Kortsagina (LK ka samalt distantsilt põlvelt lastes). MäLK, 390 s), Paula Lepparu (LK Mälestusvõistlustel oli täiskasvanutest ESTGUARD – 1 MISSION AT HOMESTRETCH MäLK, 385 s) ja Kaido Irdt (Ülenur- võidukas Ain Muru (KL MäLK), noor- At the beginning of June the fi rst peace- me, 375 s) ning õhupüstolilaskmises test Priidu Lepp (KL MäLK). Auhinnad keeping platoon, which was fully com- posed of Kaitseliit members, will come (40 lasku) Erik Amann (Piirivalve, anti kuulsaima laskespordi auhinna home from Bosnia-Herzegovina. They 378 s), Heili Johanson (LK MäLK, 359 Argentiina karika ees, mille taustal oli have been serving half a year at Tuzla air- s), Priidu Lepp (LK MäLK, 337 s) ja võitjatel võimalus ennast ka pildistada port in Camp Eagle Base with Austrian, Ragne Olvet (LK MäLK, 318 s). lasta. KK! Czech and Slovakian platoons. The aim of European Union mission is to prevent ethnic violence in former Yugoslavia. Tuz- VÄLIKOKA RETSEPTIRAAMATUST la airport is an important supply base for peacekeeping forces and for two years Naiskodukaitse Kirde piirkonna vanem ELLE VINNI soovitab Kaitseliit platoons will be guarding it. Gu- arding units do not attend in exciting and ÕHUKE SEALIHAPANNKOOK (1 portsjon = 300 gr) dangerous raids nor look in mountains for armed guerrillas. They demonstrate that KOOSTISAINED 1 INIMENE 10 INIMEST 100 INIMEST Europe wants that bloodstained wars seasuitsuribi 75 g 750 g 7,5 kg would never recur in Balkans. First Kait- nisujahu 110 g 1,1 kg = 1,9 l 11 kg seliit platoon in peacekeeping mission wants to wish good serving time for next muna ½ muna 5 muna 50 muna Kaitseliit platoon by introducing their life toidurasv 20 g 200 g 2 kg in Bosnia-Herzegovina. Pp. 19–20. suhkur 2 g 20 g= 1 sl 200 g LAST TRIP OF ADMIRAL JOHAN PITKA piimapulber 30 g 300 g = 7,5 dl 3 kg Admiral Johan Pitka is a legend for his in- vesi 3 dl 3 l 30 l novative acting during creating Estonian Republic after I World War and trying to sool 1 g 1–2 tl 0,25–0,5 dl restore the republic after II World War. He was surrounded by certain mystery alrea- Valmistamine dy in his lifetime and also his death has Vahusta munad ja lisa pool veest. remained covered with secrets. It is only Vahusta segusse vaheldumisi piimapul- known that he left his co fi ghters after ber ja jahu. Lisa ülejäänud vesi ja sool. hopeless resistance attempt against Red Lase segul seista ja paisuda vähemalt Army near Tallinn at Kose-Risti on 22nd 20 minutit. Lõika sealiha väikesteks, September 1944. After that there is no 5x5x5 mm suurusteks kuubikuteks certain reports about his movements. Several people have still carried on with ja pruunista tükid. Pane sealiha- collecting the data about the admiral’s tükid taignasse ja sega. Küpseta last trip and they have constructed the pannkooke mõlemalt küljelt. Sega probable description about the trip. Pro- vahetevahel tainast, et jahu põhja bably the admiral perished in woods near ei langeks. Alansi village. A monument has been built on the land of Alansi village to the me- mory of the originator of Kaitseliit and Näpunäide Estonian Navy. People who admire the Serveeri koos pohlamoosiga. work of Johan Pitka fi nd that also today Et liha jaguneks ühtlaselt, tõstetakse praeplaadile kõigepealt people should visit the places where ad- natuke lihatükke ja seejärel lisatakse munasegu. miral spent his last hours. Pp. 21–23.

50 KAITSE KODU! NR 3’ 2006

Group 4 Securicor on rahvusvaheline turvateenuseid osutav kontsern, kus töötab 360000 inimest rohkem kui 100 riigis. Eestis esindab kontserni rohkem kui 4000 töötajaga AS Falck Eesti. AS Tallinna Lennujaam on Põhja-Euroopa tunnustatud ja kiiresti arenev lennujaam, mida läbib üle miljoni reisija aastas. AS Falck Eesti ülesanne on tagada Tallinna Lennujaama territooriumi valve ning lennueelne julgestuskontroll.

Seoses Tallinna Lennujaama laiendamisega võetakse täiendavalt tööle LENNUNDUSJULGESTUSE SPETSIALISTE

Töö kirjeldus Lennueelne julgestus Tallinna Lennujaamas

Nõudmised kandidaadile - keskharidus - vähemalt 20-aastane EV kodanik - eesti keele oskus kesktasemel

Falck Eesti pakub - huvitavat ja vastutusrikast tööd kiiresti arenevas kaasaegses keskkonnas - mitmekülgset koolitust - karjäärivõimalust - vahetustega tööd - vajadusel ühiselamukohta

Konkursil osalemiseks tulla AS Falck Eesti Värbamiskeskusesse, Mustamäe tee 5. Avatud E,T,N,R 9-17, K9-19. Lisainfo tel 688 8393 ja lühinumbril 133 22