Tartu Ja Tartlased 2018

Tartu ja tartlased 2018

Uuringuraport

Tellija: Tartu Linnavalitsus

Töö teostaja: OÜ Eesti Uuringukeskus

September 2018

Sisukord

Kokkuvõte ...... 3 Uuringu metoodika ...... 7 Eesmärk ...... 7 Valim ...... 7 Küsitluse läbiviimine ...... 11 Andmetöötlus ...... 11 UURIMISTULEMUSED ...... 12 1. Tartlaste üldiseloomustus ...... 12 1.1. Leibkonna suurus ja koosseis ...... 12 1.2. Leibkonna majanduslik olukord ...... 13 1.3. Töö ja õppimisega hõivatud tartlased ...... 16 1.4 Sotsiaalne võrgustik ...... 17 1.5. Elukoha identiteet ...... 18 2. Eluase ...... 21 2.1. Eluaseme vanus ja tüüp ...... 21 2.2. Elamistingimused ...... 23 2.3. Eluasemega rahulolu ...... 25 2.4 Elukoha vahetused ...... 29 2.4 Elukoha eelistused ...... 33 3. Eluaseme lähiümbruse kvaliteet ja heakord ...... 38 3. 1 Rahulolu oma linnaosa eri valdkondadega ...... 38 3. 2 Sotsiaalsed probleemid ...... 43 3. 3 Seltsi- ja kogukonnategevused ...... 45 4. Turvalisus ...... 47 5. Teenuste kättesaadavus ja nendega rahulolu ...... 50 5. 1 Teenuste kättesaadavus ...... 50 5. 2 Teenustega rahulolu ...... 53 5. 3 Kultuurisündmuste piisavus ja külastatavus ...... 58 5. 4 Tervisespordiga tegelemine ...... 61 5. 5 Interneti kasutamine ...... 64 6. Transpordikasutus ...... 67 7. Tartu linna areng ...... 75 7. 1 Tartu linna kohta saadav info ...... 75 7. 2 Rahulolu Linnavalitsuse tööga ...... 77 7. 3 Rahulolu Tartu linna eri valdkondadega ...... 79 7. 4 Positiivsemad ja negatiivsemad sündmused Tartu linnas ...... 82 7. 5 Arendusettepanekud Tartu Linnavalitsusele ...... 82 Järeldused ja soovitused ...... 83 LISAD ...... 86

Kokkuvõte

ü OÜ Eesti Uuringukeskus viis Tartu linna tellimusel läbi kordusuuringu tartlaste hulgas, et teada saada, kuidas hindavad Tartu linna elanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning kuidas on tulemused võrreldes eelnevate uuringuaastatega (2008 ja 2013) muutunud. ü Valimi suurus oli 1200 Tartu elanikku alates 16. eluaastast. ü Küsitlus viidi läbi veebipaneeli ja telefoniküsitluse meetodil ajaperioodil mai - august 2018. ü Tartlaste keskmises leibkonna suuruses on väike, aga stabiilne langustrend – 2008. aastal oli keskmine leibkonna suurus 2,76, 2013. aastal 2,69 ja 2018. aastal 2,54 inimest. ü Töötavaid inimesi oli 2018. aastal 82% ning mittetöötavaid täiskasvanuid 40% leibkondades. Lapsi oli 34% leibkondadest, keskmine laste arv kõigis Tartu leibkondades oli 0,6 ning lastega leibkondades 1,6. ü Leibkondade keskmine netosissetulek ühes kuus on 2018. aastal oluliselt parem kui viis aastat tagasi. 1600 eurost suurem netosissetulek ühes kuus oli 2018. aastal pea neljandikul Tartu leibkondadest, samas kui kõige madalamasse, kuni 320-eurose kuussissetulekuga, gruppi kuulus vaid 4% tartlastest. ü Veidi üle poole Tartu elanikest leidis, et nende majanduslik olukord on viimastel aastatel paranenud, samas kui varasemast halvemaks pidas seda alla viiendiku. ü Enda tulevikku peavad materiaalselt pigem hästi kindlustatuks pooled ning pigem halvasti kindlustatuks veerand tartlastest. Väga heaks või väga halvaks peeti oma tuleviku materiaalset kindlustatust harva ning 14% ei osanud oma tulevikku selles osas prognoosida. ü Töö või õppimisega hõivatud tartlaste osakaal on 2018. aastal 75%, mis on kõrgem kui 2013. aastal ning madalam kui 2008. aastal. 17% tartlaste pereliikmete hulgas on ka mõni terviseprobleemide tõttu hooldust vajav pereliige. ü Peamise töökoha või õppimise korral õppeasutuse asukohad on valdavalt Tartus ning on jagunenud viimase kümne aasta vältel ühtlaselt – veidi enam kui viiendik õpib või töötab elukohaga samas piirkonnas ning ligi 60% mõnes teises Tartu linnaosas. ü Materiaalse ja/või mittemateriaalse abi vajadusel pöörduksid tartlased 2018. aastal kõige sagedamini vanemate, sõprade, laste ja teiste lähemate sugulaste poole. ü Sünnist saati oli 2018. aasta seisuga elanud Tartus kolmandik ning oma linnaosas 9% elanikest. Sünnijärgselt elukohta vahetanud olid elanud Tartus keskmiselt 28 ja oma linnaosas 19 aastat. ü Kindlalt tartlasena tunneb ennast 2018. aastal kolmveerand Tartu elanikest, samas kui oma linnaosa elanikuna tunnevad ennast vähem kui pooled. Tartlase identiteet on kõige tugevam Ihaste ja kõige madalam Annelinna elanikel ning oma linnaosa elanikuna identifitseerivad ennast enim Maarjamõisa ning vähim Ropka-Tööstuse elanikud. ü Viimase kümne aasta vältel on valdav enamik tartlastest elanud eluasemetes, mis on ehitatud aastatel 1946-1990. Võrreldes 2013. aastaga on kasvanud uuemates, 1991. aastal või hiljem, ehitatud elamutes elavate tartlaste osakaal. ü Enamik tartlasi elab kortermajades, sagedamini viie või enamakorruselistes kui vähem kui viie korrusega mitmekorterilistes elamutes. Ühepereelamutes elab 2018. aastal ligi viiendik tartlasi, kuid eelistaks elada enam kui pooled.

ü Tartu elanike keskmine tubade arv ja üldpindala ühe inimese kohta ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud – 2018. aastal oli tartlastel keskmiselt 1,3 tuba inimese kohta ning keskmine üldpindala inimese kohta on 31,1 m2. ü Veevärk, kanalisatsioon, pesemisvõimalused, vesiklosett ja soe vesi on 2018. aastaks olemas pea kõigil tartlastel. Küttesüsteemidest on varasemast enam levinud kaug- ning vähem lokaal- või kohtküte. ü Oma eluaseme olemasolevate mugavustega on 2018. aastal rahul 92%, eluaseme suurusega 81% ning seisundiga 78% tartlastest. Vähem rahul ollakse eluaseme vanuse ja eluasemekulude suurusega. ü Tartlaste eluaseme halduses on viimase kümnendi jooksul domineerinud ühistud, kelle hallatavad on enam kui pooled tartlaste eluasemed, samas kui ise haldab oma eluaset alla 30% tartlastest. Suurimaks muutuseks eluaseme halduses on viimasel viiel aastal olnud haldusfirmade osatähtsuse kasv. ü 2018. aastal on 61% tartlaste eluasemetel parandatud viimase viie aasta jooksul maja katust, välisilmet, trepikoda või tehtud midagi muud, mis on tõstnud elumaja kvaliteeti. ü Oma korteris või eramus on viimasel viiel aastal teinud 40% tartlastest sanitaar- ja 31% kapitaalremonti. Lähima viie aasta jooksul plaanib oma korteris või eramus sanitaarremonti teha 40% ning kapitaalremonti veidi alla viiendiku tartlastest. ü Viimase viie aasta jooksul on 2018. aasta seisuga elukohta vahetanud 30% tartlastest. Aset leidnud elukohavahetused on toimunud enam kui pooltel juhtudel mõnest teisest Tartu linnaosast, neljandik sama linnaosa piires, 7% mujalt Tartu maakonnast, 14% mujalt Eestist ning 2% välismaalt Tartusse. ü Viimase viie aasta jooksul elukohta vahetanud tartlased on selle põhjusena toonud enim välja vajaduse suurema ja/või rohkemate mugavustega eluaseme järele, millele järgnesid abikaasa või elukaaslasega kokku kolimine või eraldi elama asumine ning soov elada meeldivamas elukeskkonnas. ü Tartus sobiva eluaseme leidmisel tekkis elukoha vahetusel probleeme 16% viimasel viiel aastal elukohta vahetanud tartlastest. ü Järgneva viie aasta jooksul plaanib elukohta vahetada 28% tartlastest, kellest 78% kavatseb jääda elama Tartusse või Tartu maakonda, kümnendik kolida mujale Eestisse ning 3% lahkuda välismaale. Eelkõige soovitakse elukohta vahetada lähtuvalt vajadusest või soovist suurema ja/või rohkemate mugavustega eluaseme järele. ü Elukohaks kõige sobivama linnaosana toodi 2018. aastal enim välja Tammelinna, teisele kohale jäi Karlova ning kolmandale kesklinn. Kõige ebasobivamateks elukohtadeks peeti ülekaalukalt Annelinna ja Ropka-Tööstuse linnaosa. ü Oma linnaosa erinevatest valdkondadest olid tartlased 2018. aastal enim rahul haljasalade ja parkide olukorraga, ligipääsetavusega ühiskondlikele hoonetele ning tänavavalgustusega. ü Sotsiaalseteks probleemideks oma linnaosas pidasid tartlased enim purjus inimesi ja öösiti ringi liikuvaid noortekampasid. ü Tartu heakorratelefonile 1789 on mõnest heakorraprobleemist viimase viie aasta jooksul teada andnud alla viiendiku tartlastest.

ü Tartu linna seltsi- ja kogukonnategevusi peab vajalikuks 85% tartlastest. Neis ise osalemist kinnitas 2018. aastal samas vaid ligi neljandik ning kümnendik ei olnud sellistest tegevustest midagi kuulnud. ü Ühiskondliku korra kaitsega Tartu linnas on 2018. aastal kokkuvõttes rahul kolmveerand tartlastest. Ligi neljandiku tartlaste arvates on turvalisus linnas viimastel aastatel suurenenud ning üle 70% hinnangul jäänud samale tasemele. Turvalisuse vähenemist on tajunud vaid 4% tartlastest. ü Vägivalda on viimastel aastatel erinevates valdkondades kogenud kuni kümnendik tartlastest või nende pereliikmetest. Kõige sagedamini on viimastel aastatel kogetud vägivalda koolis ja oma elukohast kaugemal Tartu linnas. ü 2018. aastal on Tartu elanikud olnud enim rahul toidukaupluse ja apteegi ning kõige rahulolematumad pangakontorite ja – automaatide kaugusega oma elukohast. ü Lastega seotud teenuste osas on 2018. aastal rahulolu kõrgeim koolide õpetamise taseme ja üldiste õppimistingimustega ning laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalustega väljaspool kodu ja kooli. Vaba aja veetmisega seotud teenustest hindavad tartlased kõrgeimalt postiteenindust, kultuuriteenuseid ning kultuurisündmuste taset. Arstiabi ja sotsiaalteenuste valdkonnas on tartlaste rahulolu kõrgeim perearsti töö kvaliteedi ning pere- ja hambaarsti vastuvõtule saamise võimalustega. ü Erinevatele sihtrühmadele suunatud kultuurisündmusi toimub tartlaste hinnangul 2018. aastal üldjoontes piisavalt. Kõige kõrgemalt hinnatakse täisealistele suunatud kultuurisündmuste piisavust. ü Viimase viie aasta jooksul on Tartus toimuvaid kultuurisündmusi vähemalt ühel korral külastanud 90% tartlastest. Enam kui kolmandik tartlasi on külastatud kultuurisündmusi aasta jooksul 3-5 korda, ligi neljandik ühel kuni kahel korral, 15% 6-10 korda ning 14% veelgi sagedamini. ü Tervisespordiga on 2018. aastal mingil määral tegelenud 73% tartlastest. Neljandik Tartu elanikest harrastab tervisesporti 2-3 korda nädalas ning neljandik eri hooaegadel erineva sagedusega. Nii korra nädalas või harvem kui neli ja enam korda nädalas tervisepordi harrastajaid on 12% ulatuses. ü Erinevatest Tartu linna poolt korraldatavatest tasuta terviseüritustest ja kampaaniatest on 2018. aastal neljandik tartlastest olnud kursis Tartu linna tervisepäeva, 18% “Jalgsi tervise nimel” kampaania, 16% välitreeningute ja 8% eakate terviseolümpiaga. Erinevatel tervisespordiüritustel osalejaid oli samas oluliselt vähem. ü Kõige efektiivsemad kanalid Tartu linna korraldatavate tasuta terviseürituste ja kampaaniate kohta info jagamisel on olnud sotsiaalsed võrgustikud ja Tartu linna koduleht. ü Interneti kasutajate osakaal on viimase viie aastaga tartlaste seas oluliselt kasvanud ning seda eelkõige igapäevaste kasutajate seas – 2018. aastal kasutab iga päev internetti 90% tartlastest. Peamiselt kasutatakse internetti kodus ja töökohas. ü Info leidmise ning linnavalitsuse ja riigiasutustega suhtlemise eesmärkidel on tartlased 2018. aastal kõige sagedamini internetti kasutanud kultuurisündmuste ja riigiasutuste kohta info leidmiseks.

ü Tööl ja/või koolis on tartlased 2018. aastal nii suve- kui talveperioodil käinud sagedaimini sõiduautoga. Autot kasutab nii hommikul kodust lahkudes kui õhtul naastes valdavalt 1-2 pereliiget. ü Ühistransporti kasutab 2018. aastal vähemalt mõned korrad kuus üle poole tartlastest ning peaaegu igapäevaselt ligi neljandik. Kõige otsema marsruudi ja kiireima liinibussiga kesklinna jõuab pea 80% ühistransporti kasutavatest Tartu elanikest kuni 20 minutiga. ü Tartu linna ühistranspordiga seonduvatest erinevatest aspektidest on ühistranspordi kasutajate rahulolu kõrgeim bussipeatuse kaugusega oma elukohast ning kõige suuremat rahulolematust on põhjustanud selle liikumise sagedus. ü Tartu ühistranspordi kasutajad saavad bussiliiklise kohta infot kõige sagedamini veebilehe ja mobiiliäpi kaudu. ü Tartu Linnavalitsuse töö kohta saadavat informatsiooni peab täiesti piisavaks kümnendik ja pigem piisavaks veidi üle 40% tartlastest, viiendik leiab, et infot on pigem ebapiisavalt ning 5% peab seda täiesti ebapiisavaks. Informatsiooni Tartu linnaelu valdkondade kohta saadakse kõige sagedamini ajakirjandust ja Tartu koduleheküljelt. ü Tartu linna pikaajalistest arengusuundadest ja planeeringutest oli enda hinnangul väga hästi teadlikud 3%, pigem hästi neljandik, pigem halvasti 41% ning väga halvasti või üldse mitte 15% tartlastest. 2018. aastaks on märkimisväärselt kasvanud nii tartlaste teadlikkus linnavalitsuse tööst kui sellele antavate positiivsete hinnangute osakaal. ü Erinevatest osalusvõimalustest Tartu linna elu planeerimisel hindasid tartlased enim võimalust osaleda Tartu linna kaasava eelarve protsessis. ü Tartu linna erinevatest valdkondadest hinnatakse 2018. aastal kõrgeimalt Tartu linna kui elukohta, millega oli rahul 96% tartlastest. Tartu linna üldise turvalisuse tasemega on rahul 93% ning haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus 86% tartlastest. Enim rahulolematust põhjustasid aga erialase töö saamise võimalused Tartus. ü Kuni kolme enda jaoks kõige olulisema valdkonna seas, mille arengusse peaks Tartu linn järgmise viie aasta jooksul senisest enam panustama, mainiti kõige sagedamini meditsiini, haridust/teadust ning sotsiaal- ja keskkonnakaitset. ü Turistidele peaks tartlaste arvates Tartu linnas rohkem eksponeerima eelkõige Emajõge, selle võimalusi ja looduskeskkonda (65%), muuseume ja Ahhaa Keskust (56%), Toomemäge (53%) ning Tartu Ülikooli ja akadeemilisust (52%).

Uuringu metoodika

Eesmärk

Käesoleva uuringu eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas hindavad Tartu linna elanikud oma elukeskkonna erinevaid aspekte ning kuidas on vastavad tulemused võrreldes eelnevate uuringuaastatega (2008 ja 2013) muutunud.

Valim

Uuringu üldkogumi moodustasid Tartu linna elanikud alates 16. eluaastast, kokku 80 419 inimest (Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakonna registriteenistus, 01.01.2018). Planeeritud valimi suurus oli 1200 vastajat. Tellija soovis, et küsitluse tulemused oleksid esinduslikud korraga soo, vanuse ja rahvuse alusel. Kuna valimis esines üldkogumi jaotusele mittevastavaid tunnusrühmi, tuli läbi viia andmete täiendav kaalumine ning koostada tunnuseid ühendav koondkaal. Enim lahknesid tunnusrühmade jaotused üldkogumi ning kaalumata valimi vahel rahvuse lõikes (mitte-eestlased olid vähem esindatud). Kuna Tellijale oli oluline võrrelda erinevaid linnaosasid, pidi uuringu valim võimaldama teha tõenäosuslikke väiteid valimi alamrühma alusel populatsiooni linnaosa alamrühmale. Tulemuste võrdlemiseks linnaositi on valimi suuruseks Annelinnas 150 elanikku; linnaosades, kus elanike osakaal moodustab üle 5% elanike koguarvust (Karlova, Tammelinna, Kesklinna, Ropka+Ropka tööstuse ja Veeriku+Maarjamõisa va Ülejõe) igaühes vähemalt 100 elanikku; ülejäänud linnaosades ja endises Tähtvere vallas igaühes vähemalt 50 elanikku (Tabel 1). Üldpopulatsiooni, kaalumata ja kaalutud valimi kirjeldus on esitatud tabelis nr 2.

Tabel 1. Üldkogumi ja kvootvalimi kirjeldus linnaosade lõikes. Linnaosa Üldkogum (N) Valim (N) Veeriku/Maarjamõisa 4574 100 Variku 1428 50 Vaksali 2335 50 Ülejõe 5951 50 Tammelinn 6441 100 Tähtvere 2484 50 Supilinn 1477 50 Ropka/Ropka tööstuse 5759 100 Ränilinn 1352 50 Raadi-Kruusamäe 3719 50 Kesklinn 5157 100 Karlova 6702 100 Jaamamõisa 2605 50 Ihaste 2031 50 Annelinn 20552 150 Tartu linna täpsusega 5646 50 Endine Tähtvere vald 2206 50 Kokku 80419 1200

Tabel 2. Üldpopulatsiooni, kaalumata ja kaalutud valimi kirjeldus. Kaalumata Üldpopulatsioon Kaalutud valim valim % N % N % N KOKKU 100 80419 100 1220 100 1201 Mees 43 34632 35 426 44 665 Sugu Naine 57 45787 65 794 56 835 Eestlane 78 62727 91 1112 54 807 Rahvus Mitte-eestlane 22 17692 9 108 46 693 16-29 22 17779 16 199 22 327 30-44 27 22049 25 307 28 426 Vanus 45-59 22 17527 24 296 22 328 60+ 29 23064 34 418 28 419 Veeriku/Maarjamõisa 6 4574 9 108 6 73 Variku 2 1428 3 41 2 23 Vaksali 3 2335 4 51 3 37 Ülejõe 8 5951 5 58 8 96 Tammelinn 9 6441 9 106 9 103 Tähtvere 3 2484 5 55 3 40 Supilinn 2 1477 4 50 2 24 Ropka/Ropka tööstuse 8 5759 9 109 8 92 Linnaosa Ränilinn 2 1352 4 51 2 22 Raadi-Kruusamäe 5 3719 5 56 5 60 Kesklinn 7 5157 9 105 7 83 Karlova 9 6702 9 109 9 108 Jaamamõisa 4 2605 4 54 4 42 Ihaste 3 2031 4 53 3 33 Annelinn 28 20552 14 172 28 330 Endine Tähtvere vald 3 2206 3 42 3 35

Joonisel 1 on kirjeldatud küsitletute jagunemist lähtuvalt soost, vanusegrupist, rahvusest, linnaosast, haridustasemest, tööalasest staatusest, leibkonna liikmete arvust ja leibkonna keskmisest netosissetulekust ühes kuus.

MEES 43

SUGU NAINE 57 16-29 22 30-44 28

VANUS 45-59 22 60+ 29 EESTLASED 78 MITTE-EESTLASED

RAHVUS 22 ANNELINN 27 KARLOVA 9 TAMMELINN 9 ÜLEJÕE 8 KESKLINN 7 ROPKA 7 RAADI-KRUUSAMÄE 5 VEERIKU 5 JAAMAMÕISA 4 IHASTE 3 LINNAOSA TÄHTVERE 3 ENDINE TÄHTVERE VALD 3 VAKSALI 3 RÄNILINN 2 SUPILINN 2 VARIKU 2 ROPKA TÖÖSTUSE 1 MAARJAMÕISA 1 KÕRGHARIDUS 55 KESK-, KESKERI- VÕI KUTSEHARIDUS 40 ALG- VÕI PÕHIHARIDUS 4

HARIDUSTASE EI SOOVI VASTATA 1 PALGATÖÖTAJA 62 MITTETÖÖTAV PENSIONÄR VÕI TÖÖVÕIMETUSPENSIONÄR 19 ÕPILANE, ÜLIÕPILANE 8 ETTEVÕTJA/ISEENDALE TÖÖANDJA 7

TÖÖALANE STAATUS TÖÖTU, KODUNE VÕI AJUTISELT MITTETÖÖTAV 4 1 22 2 35 3 21 4 13 5 6

LEIBKONNALIIKMETE ARV 6 VÕI ROHKEM 3 1601 VÕI ROHKEM EUROT 23 1281–1600 EUROT 13 960–1280 ERUOT 15 641–959 EUROT 16 321–640 EUROT 16 KUNI 320 EUROT 3 LEIBKONNA KESKMINE NETOSISSETULEK KUUS EI SOOVI VASTATA 14

Joonis 1. Vastajate struktuur (n=1201, %)

Küsitluse läbiviimine

Küsitlus viidi läbi ajavahemikus mai – august 2018. Küsitluse läbiviimisel kasutati kahte erinevat meetodit: veebiküsitlust (telefoni teel värvatud vastajatega Norstat Eesti veebipaneel) ning telefoniküsitlust. Kokku küsitleti 1220 tartlast, kellest 70% vastasid veebipaneeli kaudu ning 30% telefoni teel (Tabel 3).

Tabel 3. Küsitlusmeetodi jaotus. Meetod N % Veebipaneeli küsitlus 836 70 Telefoniküsitlus 364 30 Kokku 1220 100

Kontaktibaasidena kasutati Norstat Eesti veebipaneeli, Rahvastikuregistri väljavõtet (6000 kontakti vastavalt elanikkonna struktuurile) ning lumepalli meetodit olemasolevate kontaktide näol. Intervjuu pikkus oli telefoniküsitluses (CATI) keskmiselt 44,5 minutit ning veebipaneelis vastamiseks (CAWI) kulus keskmiselt 36,5 minutit. Vastata oli võimalik nii eesti kui ka vene keeles.

Andmetöötlus

Küsitlustulemuste töötlemiseks kasutati andmetöötluspakette MS Excel ja SPSS. Joonistel jm toodud andmed on ümardatud arvutiprogrammi poolt ja seetõttu võib ridade või veergude summa moodustada kohati 99% või 101%. Statistilist olulisust mõõdeti Hii-ruut testidega. Tulemuste osas on taustatunnuste (sugu, vanusegrupp, rahvus, linnaosa) välja toodud vaid need jaotused, mis osutusid statistiliselt olulisteks ning mida saab seega laiendada ka üldkogumile. Andmed on analüüsitud kaalutud andmebaasi põhjal. Uuringu andmeid on võrreldud 2008. ja 2013. aasta uuringute andmetega. Respondentide hinnangute maksimaalne juhuvaliku protseduurist tulenev võimalik viga ei ületa 2,81% taset usaldusnivool 95%, väiksemate alamgruppide lõikes võib viga olla suurem. Käesolevas raportis kasutatakse linna üleselt andmeid analüüsides Tartu linna linnakaalu (andmebaasis weight1; sugu*vanus*rahvus*linnaosa), kus linnaosade proportsioonid vastavad üldkogumile. Võrreldes tulemusi linnaosade lõikes on kasutatud linnaosade kvootkaalu (weight2; sugu*vanus*rahvus), mis võimaldab analüüsida andmeid ka linnaosa siseselt.

UURIMISTULEMUSED

1. Tartlaste üldiseloomustus

Järgnevas osas on antud ülevaade tartlaste leibkonna suurusest ja koosseisust, majanduslikust olukorrast, hõivatusest töö ja õppimisega, sotsiaalsete võrgustike toetusest ning elukoha identiteedist.

1.1. Leibkonna suurus ja koosseis

Tartlaste leibkondade suurus ei ole viimasel kümnel aastal oluliselt muutunud – enim on kaheliikmelisi leibkondi, mille osakaal on aastate jooksul veidi tõusnud ning jõudnud 2018. aastal juba veidi enam kui kolmandikuni (Joonis 2). Vähim on aga 5-liikmelisi või suuremaid leibkondi, mille osakaal on jätkuvalt kümnendiku piires. Suurimaks muutuseks on viimase viie aasta jooksul olnud neljaliikmeliste leibkondade osakaalu langus.

2018 22 35 21 13 6 3

2013 21 32 19 19 7 3

2008 18 31 24 18 7 3

1 2 3 4 5 6 ja enam

Joonis 2. Leibkonna liikmete arv aastate lõikes (%).

Vaadates aga keskmist leibkonna suurust, ilmneb väike, aga stabiilne langustrend – 2008. aastal oli keskmine leibkonna suurus 2,76, 2013. aastal 2,69 ja 2018. aastal 2,54.

Linnaosade lõikes oli keskmine leibkonna liikmete arv suurim Ihastes (3,5) ja Maarjamõisas (3,38). Kõigis teistes linnaosades jäi keskmine leibkonna suurus alla kolme inimese, sealjuures olid keskmiselt kõige väiksemad leibkonnad kesklinnas (2,08), Ränilinnas (2,29), Vaksalis (2,31), Varikus (2,32) ja Ülejõel (2,34). Töötavaid inimesi oli 2018. aastal 82% leibkondades, sealjuures oli ühe töötava liikmega leibkondi 30% ning kaks inimest käisid tööl 43% leibkondades. Võrreldes 2013. aastaga ei ole olukord selles osas oluliselt muutunud – viis aastat tagasi oli töötavaid inimesi 80% leibkondades, 31% juhtudest töötas üks ning 40% kaks leibkonna liiget. Mittetöötavaid täiskasvanuid oli 2018. aastal 40% leibkondades (2013. aastal 45%), kus peal kolmveerandil juhtudest oli üks mittetöötav täiskasvanu. Lapsi oli 34% leibkondadest, kellest 52% oli üks, 34% kaks, 13% kolm ning vaid 1% üle kolme lapse. Keskmine laste arv kõigis Tartu leibkondades oli 2018. aastal 0,6 ning lastega leibkondades 1,6. Võrreldes 2013. aastaga on 2018. aastaks ühe lapsega leibkondade osakaal kasvanud ning kahe lapsega leibkondade osatähtsus vähenenud. Keskmine laste arv leibkonnas oli viis aastat tagasi 0,7. Lasteaias käivaid lapsi oli 82% lastega leibkondadest üks, 17% kaks ning vaid 2% kolm või rohkem ning koolis käivaid lapsi 64% lastega leibkondadest üks, 28% kaks, 7% kolm ning 1% veelgi rohkem. Keskmine laste arv leibkonnas oli kõrgeim Marjamõisa (0,9), Ihaste (0,9), Tähtvere (0,8) ja Ropka- Tööstuse (0,8) linnaosades ning ülekaalukalt madalaim Kesklinnas (0,3).

1.2. Leibkonna majanduslik olukord

Leibkondade keskmine netosissetulek ühes kuus on 2018. aastal oluliselt parem kui viis aastat tagasi, madalama kuusissetulekuga (kuni 640 eurot kuus) leibkondade osakaal on oluliselt vähenenud ning kõrgema sissetulekuga (üle 1600 euro kuus) leibkondade osatähtsus suurenenud (Joonis 3). 1600 eurost suurem netosissetulek ühes kuus oli 2018. aastal juba pea neljandikul Tartu leibkondadest, samas kui kõige madalamasse, kuni 320-eurose kuussissetulekuga, gruppi kuulus vaid 4% tartlastest. Viimase viie aastaga on oluliselt kasvanud ka nende tartlaste oskaal, kes ei soovinud oma sissetulekut avalikustada. Kõige suurema sissetulekutega (üle 1600 euro kuus) leibkondi oli enim Maarjamõisas (53%), Ihastes (35%) ja Raadi-Kruusamäel (34%) ning madalamat sissetuleku vahemikku (kuni 320 eurot kuus) esines kõige sagedamini Supilinnas (13%) ja kesklinnas (9%). Olulised erinevused leibkondade keskmises kuu netosissetulekus ilmnesid ka rahvuse lõikes – eestlaste leibkondade seas oli oluliselt enam neid, kelle sisstulek ühes kuus oli rohkem kui 1600 eurot (27% vs 12%), samas kui mitte-eestlaste leibkondade sisstulek jäi eestlastest oluliselt sagedamini 320 euro piiresse (8% vs 2%).

2018 4 16 16 14 13 23 14

2013 14 23 20 14 11 10 7

Kuni 320 eurot 321–640 eurot 641–959 eurot 960–1280 eruot

1281–1600 eurot 1601 või rohkem eurot Ei soovi vastata

Joonis 3. Leibkonna keskmine netosissetulek ühes kuus; 2013, 2018 (%).

Lisaks sissetulekutele paluti tartlastel hinnata ka oma majandusliku olukorra muutust umbes viimase viie aasta jooksul (Joonis 4). Veidi üle poole Tartu elanikest arvas, et nende majanduslik olukord on viimastel aastatel paranenud, samas kui varasemast halvemaks pidas seda alla viiendiku. Suurima osakaalu moodustasid sealjuures tartlased, kelle hinnangul oli nende majanduslik olukord veidi paranenud ning pea 30% ledis, et majanduslikus olukorras pole viimastel aastatel muutusi toimunud.

2018 14 37 29 12 6 2

2013 6 24 26 23 18 4

2008 17 44 18 11 5 4

Tunduvalt paranenud Veidi paranenud Samaks jäänud

Veidi halvenenud Tunduvalt halvenenud Ei oska hinnata

Joonis 4. Tartlaste hinnangud oma majandusliku olukorra muutustele viimastel aastatel (u 5 aasta jooksul) (%).

Võrreldes tartlaste hinnanguid majandusliku olukorra muutustele aastate lõikes ilmnes, et nii 2018. kui 2008. aasta hinnangud on 2013. aastaga võrreldes oluliselt positiivsemad. 2018. aastal on viie aasta taguse perioodiga võrreldes enam kui poole võrra kahanenud nende tartlaste osakaal, kes hindasid oma majanduslikku olukorda varasemast halvemaks, samas kui olukorra paranemist kinnitati 20% sagedamini. Lisaks erinevustele leibkondade sissetulekus hindavad mitte-eestlased eestlastega võrreldes negatiivsemalt ka oma majandusliku olukorra muutumist viimastel aastatel. Tartlaste negatiivsed hoiakud oma majandusliku olukorra muutustele suurenesid järk-järgult vanuse kasvades – kui 16-29- aastastest arvas pea kolmandik, et nende majanduslik olukord on viimastel aastatel tunduvalt paranenud, siis 60-aastastest ja vanematest oli sellisel seisukohal vaid 3%. Mehed hindasid oma viimaste aastate majandusliku olukorra muutusi naistest mõnevõrra sagedamini tunduvalt paremaks kui tunduvalt halvemaks. Edasivaatavalt peavad enda tulevikku materiaalselt pigem hästi kindlustatuks pooled ning pigem halvasti kindlustatuks veerand tartlastest (Joonis 5). Väga heaks või väga halvaks peeti oma tuleviku materiaalset kindlustatust võrdlemisi harva ning 14% ei osanud oma tulevikku selles osas prognoosida. Oma tuleviku materiaalse kindlustatuse osas on 2018. aastal positiivsemalt meelestatud eestlased, mehed ja 16-29-aastased.

14% 3% 7% Väga hästi Pigem hästi 50% 26% Pigem halvasti Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 5. Kuivõrd hästi on tartlaste endi hinnangul nende tulevik materiaalselt kindlustatud, 2018 (%).

Viimase kümne aasta jooksul ei ole tartlaste hinnangud oma tuleviku materiaalse kindlustatuse osas oluliselt muutunud – 2013. aastal pidas oma tulevikku kindlasti või enam-vähem kindlustatuks 50% ning 2008. aastal 56% tartlastest1.

1.3. Töö ja õppimisega hõivatud tartlased

Töö või õppimisega hõivatud tartlaste osakaal on 2018. aastal 75%, mis on kõrgem kui 2013. aastal (70%) ning madalam kui 2008. aastal (82%). 2018. aastal on õppijate ja/või töötajate osakaal mitte-eestlastest veidi suurem eestlaste seas, sagedamini olid sellega hõivatud mehed ja ootuspäraselt enim noorim (16-29 a.) ja vähim vanim (60a.+) vanusegrupp. 17% tartlaste pereliikmete hulgas on ka mõni terviseprobleemide tõttu hooldust vajav pereliige.

Peamise töökoha või õppimise korral õppeasutuse asukohad on valdavalt Tartus ning on jagunenud viimase kümne aasta vältel ühtlaselt – veidi enam kui viiendik õpib või töötab elukohaga samas piirkonnas ning ligi 60% mõnes teises Tartu linnaosas (Joonis 6). Tartu maakonnas on viimasel kümnendil õppinud või töötanud 6-7%, mujal Eestis 2-3% ning välismaal 1-2% õppimise või tööga hõivatutest. 6-8% ulatuses on olnud neid, kelle töökoht või õppeasutus on muutuva asukohaga.

2018 23 60 6 3 6 2

2013 21 62 7 2 7 1

2008 23 59 6 3 8 1

Samas piirkonnas, kus elate Mõnes teises Tartu linnaosas Tartu maakonnas

Mujal Eestis On muutuva asukohaga Välismaal

Joonis 6. Tartlaste töö- ja õppekohtade asukoht (%).

1 2008. ja 2013. aastal kasutati antud küsimuse hindamisel veidi erinevat skaalat: “Jah, kindlasti”, “Enam-vähem”, “Ei”, “Ei oska vastata”.

Kui töö- või õppekoht asus elupiirkonnast väljaspool, paluti täpsustada ka selle täpsem asukoht. Väljaspool oma linnaosa käiakse kõige enam tööl või koolis kesklinnas, millele järgnevad Ropka ja Ropka Tööstuse, Maarjamõisa ja Tähtvere linnaosad. Mõnevõrra harvemini asub töö- või õppekoht Veerikul, Karlovas, Raadi-Kruusamäel või Annelinnas. Tartu maakonnas asuvatest töö- ja õppekohtadest toodi enim välja Tartu vald ja Elva. Lisaks käiakse tööl või koolis Ülenurmes, Kambja vallas, Tõrvandis, Luunjas, Lähtes, Kastre vallas, Vedu külas, Vahi külas, Tila külas, Reolas, Laevas, Kavastus ja Kaagveres. Väljaspool Tartu maakonda käivad tartlased kõige enam tööl Tallinnas. Üksikutel juhtudel käiakse tööl ka Võrumaal, Viljandimaal, Valgamaal, Põlvamaal, Jõgevamaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Lõuna-Eestis või üle Eesti. Välisriikidest töötatakse sagedaimini Soomes, aga ka Rootsis, Norras, Hispaanias, Saksamaal ja Šveitsis.

1.4 Sotsiaalne võrgustik

Materiaalse ja/või mittemateriaalse abi vajadusel pöörduksid tartlased 2018. aastal kõige sagedamini vanemate (39%), sõprade (29%), laste (28%) ja teiste lähemate sugulaste (22%) poole (Joonis 7). Nõustajate, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate või teiste spetsialistide poole pöörduks abi vajades 17% ning töökaaslaste või naabrite poole vähem kui kümnendik tartlastest. Vanemate, sõprade ja teiste lähemate sugulaste poole pöördumine on viimase kümne aastaga järk- järgult vähenenud, samas kui laste ja spetsialistide poole pöördutaks abi vajadusel järjest sagedamini. Valmisolek pöörduda vajadusel abi saamiseks töökaaslaste ja naabrite poole on 2013. aastal varasemaga võrreldes veidi langenud, kuid 2018. aastal taas tõusnud. Materiaalse või mittemateriaalse abi vajaduse korral mitte kellegi poole pöördujaid on 2018. aastal 17% ning nende osakaal on viimase kümne aasta jooksul vaikselt, ent stabiilselt tõusnud.

39 VANEMATE 41 49 29 SÕPRADE 35 45 28 LASTE 22 16 22 TEISTE LÄHEMATE SUGULASTE 26 27 17 MITTE KELLEGI 15 13 SPETSIALISTIDE, NT NÕUSTAJATE, SOTSIAAL- VÕI 17 12 LASTEKAITSETÖÖTAJATE 9 7 TÖÖKAASLASTE 5 8 4 NAABRITE 3 4

KELLEGI TEISE 3 7

2018 2013 2008

Joonis 7. Vajadusel materiaalse ja/või mittemateriaalse abi palumine (%)

“Kellegi teise” all toodi välja, et abi vajades kellegi poole pöördumine sõltub konkreetsest olukorrast.

1.5. Elukoha identiteet

Sünnist saati oli 2018. aasta seisuga elanud Tartus kolmandik ning oma linnaosas 9% elanikest (Tabel 4). Sünnist saati nii Tartus kui oma linnaosas elanuid oli enim tammelinlaste seas, kõige väiksem sünnist saadik Tartus elanute osakaal oli jällegi Supilinnas (15%) ning oma linnaosas oldi sünnist saadik elatud kõige harvemini Ihastes (2%). Sünnijärgselt elukohta vahetanud olid elanud Tartus keskmiselt 28 aastat (2013. aastal 31 aastat) ja oma linnaosas sarnaselt viie aasta tagusele uuringule 19 aastat. Keskmiselt kõige kauem oldi elatud Tähtvere (32 a.), Tammelinna (24 a.), Vaksali ja Variku (23 a.) ning kõige lühemat aega Raadi- Kruusamäe (12 a.), Jaamamõisa (13 a.), Ülejõe ja Ropka-Tööstuse (14 a.) linnaosades. Lisaks Tartus ja oma linnaosas elamise ajale uuriti tartlastelt ka seda, mil määral identifitseerivad nad ennast oma linna ja linnaosaga, ehk kuivõrd tunnevad nad ennast tartlase või oma linnaosa elanikuna. Kindlalt tartlasena tunneb ennast 2018. aastal kolmveerand Tartu elanikest, samas kui oma linnaosa elanikuna tunnevad ennast vähem kui pooled. Tartlase identiteet on kõige tugevam Ihaste ja kõige

madalam Annelinna elanikel ning oma linnaosa elanikuna identifitseerivad ennast enim Maarjamõisa ning vähim Ropka-Tööstuse elanikud. Vaadates keskmiselt Tartus ja oma linnaosas elatud aastate ning identiteeti puudutavate küsimuste keskmisi näitajaid tervikuna, eristuvad kolm linnosa, kus on keskmisest enam sünnijärgselt Tartus ja oma linnaosas elanud tartlasi, kes tunnevad ennast ka keskmisest sagedamini kindlasti tartlase ja oma linnaosa elanikuna: Tammelinn, Tähtvere ja Vaksali. Keskmisest madalamad olid aga kõik mainitud näitajad üheaegselt Kesklinnas, Annelinnas, Ülejõel ja Ropka-Tööstuse linnaosas.

Tabel 4. Tartlaste paiksus ja elukoha identiteedi tunnetus (%).2 Elanud oma Tunneb end Tunneb end Elanud Tartus linnaosas kindlasti oma Linnaosa kindlasti sünnist alates sünnista linnaosa tartlasena alates elanikuna Veeriku 38 13 72 41 Maarjamõisa 33 7 80 73 Tammelinn 45 16 84 64 Ränilinn 29 4 84 60 Vaksali 35 15 86 48 Kesklinn 30 3 69 42 Karlova 30 13 71 47 Variku 29 7 80 47 Ropka 43 11 71 37 Ropka Tööstuse 27 7 73 33 Raadi-Kruusamäe 44 9 73 47 Supilinn 15 4 77 57 Ülejõe 18 4 70 25 Jaamamõisa 27 5 83 44 Annelinn 32 7 62 34 Ihaste 38 2 88 63 Tähtvere linnaosa 40 14 83 62 Endine Tähtvere vald 21 11 63 51 KESKMINE 2018 33 9 74 46 KESKMINE 2013 34 12 84* 50* KESKMINE 2008 30 9 79* 47* *Kuna aastatel 2008 ja 2013 on hinnatud antud küsimust skaalal “Jah, kindlasti”, “Jah, vähesel määral”, “Ei” ning 2018. aastal skaalal “Kindlasti tunnen”, “Pigem tunnen”, “Pigem ei tunne”, “Kindlasti ei tunne”, siis ei ole tulemused üks-üheselt võrreldavad.

2 Rohelisega on tähistatud keskmisest kõrgemad ja roosaga keskmisest madalamad tulemused. Boldiga on lisaks keskmisele tulemusele märgitud ka iga tulba kõrgeim ja madalaim tulemus.

2. Eluase

Eluasemega seonduvalt uuriti tartlastelt praegust ja soovitavat eluaseme tüüpi, elamu valmimisaastat, remondi teostamist, elamu haldamist, eluaseme suurust ja elamistingimusi ning nendega rahulolu.

2.1. Eluaseme vanus ja tüüp

Viimase kümne aasta vältel on valdav enamik tartlastest elanud eluasemetes, mis on ehitatud aastatel 1946-1990 (Joonis 8). Suurimaks muutuseks võrreldes viie aasta taguse perioodiga on kasvanud uuemates, 1991. aastal või hiljem, ehitatud elamutes elavate tartlaste osakaal. Aastate lõikes on järjest vähenenud ka nende tartlaste osakaal, kes oma eluaseme ehitusaastat ei tea.

2018 13 61 19 6

2013 12 65 13 1 10

2008 13 55 13 1 18

Enne 1946 1946–1990 1991 või hiljem Pooleliolev ehitis Ei oska öelda

Joonis 8. Tartlaste eluaseme ehitusaasta (%).

Enamik tartlasi elab kortermajades, sagedamini viie või enamakorruselistes (38%) kui vähem kui viie korrusega mitmekorterilistes (31%) elamutes (Joonis 9). Viimase kümne aasta jooksul on vähem kui viiekorruseliste korterelamute osakaal viie või enama korruseliste arvelt kasvanud. Ühepereelamutes elab 2018. aastal ligi viiendik tartlasi, nendesse elama asumine sagenes 2008.-2013. aastal, kuid viimasel viiel aastal pole olulisi muutusi toimunud. Rida- ja kahepereelamutes elab jätkuvalt alla kümnendiku tartlastest, sealjuures on 2018. aastaks ridaelamutesse elama asumine veidi kasvanud ning kahepereelamutes elatakse 2013. aastaga võrreldes pisut harvemini.

2018 21 5 4 31 38

2013 20 7 2 24 46 1

2008 14 7 3 23 47 6

Ühepereelamu Kaksik- või kahepereelamu

Ridaelamu Vähem kui viie korrusega mitmekorteriline elamu

Viie või enamakorruseline paljukorteriline elamu Muu

Joonis 9. Tartlaste eluaseme tüüp (%).

Lisaks olemasolevale eluaseme tüübile uuriti ka tartlaste eelistatumat eluaseme tüüpi, milleks oli 2018. aastal jätkuvalt ülekaalukalt ühepereelamu (Joonis 10). Teiseks eelistuseks oli vähem kui viie korrusega mitmekorteriline elamu ning kolmandat kohta jagasid ridaelamu ja viie- või enamakorruseline paljude korteritega elamu. Selge eluaseme tüübi eelistus puudus vaid 6% tartlastest.

2018 54 3 10 17 10 6

2013 61 4 6 9 4 16

2008 66 2 6 7 5 15

Ühepereelamu Kaksik- või kahepereelamu

Ridaelamu Vähem kui viie korrusega mitmekorteriline elamu

Viie või enamakorruseline paljukorteriline elamu Muu

Pole selget eelistust

Joonis 10. Tartlaste eelistatuim eluaseme tüüp (%).

Aastate võrdlusest ilmneb, et ühepereelamu eelistamine on langustrendis, samas kui kortermajade ja ridaelamutete populaarsus kasvab.

2.2. Elamistingimused

Eluaseme suuruse koha pealt kaardistati tartlaste eluasemete tubade arv ja üldpindala. Vaadates Tartu elanike keskmist tubade arvu ja üldpindala ühe inimese kohta, ilmneb et olukord ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud – nii 2013. kui 2018. aastal oli tartlastel keskmiselt 1,3 tuba inimese kohta (Tabel 5). Samas keskmine üldpindala inimese kohta on 2018. aastal varasemast veidi suurem – 31,1 m2.

Tabel 5. Eluaseme keskmine tubade arv ja üldpindala ühe inimese kohta. Linnaosa Tubade arv Üldpind, m2 Ihaste 1,4 43,5 Variku 1,8 43,2 Tammelinn 1,6 39,7 Endine Tähtvere vald 1,2 34,5 Raadi-Kruusamäe 1,2 32,0 Veeriku 1,3 31,9 Supilinn 1,2 31,1 Ropka 1,3 30,7 Ülejõe 1,3 29,6 Ränilinn 1,2 29,3 Tähtvere linnaosa 1,2 28,9 Kesklinn 1,2 28,9 Maarjamõisa 1,1 27,5 Karlova 1,2 27,2 Ropka Tööstuse 1,2 26,6 Annelinn 1,3 26,1 Vaksali 1,1 24,5 Jaamamõisa 1,0 23,4 Kokku 2018 1,3 31,1 Kokku 2013 1,3 29,9 Kokku 2008 1,2 28,2

Linnaosade lõikes on keskmine tubade arv ühe inimese kohta suurim Varikul (1,8) ning lisaks keskmisest suurem ka Tammelinnas (1,6) ja Ihastes (1,4). Keskmine üldpindala ühe inimese kohta on suurim Ihastes (43,5 m2) ning märkimisväärselt üle keskmise ka Varikul (43,2 m2), Tammelinnas (39,7m2) ja endises Tähtvere vallas (34,5 m2).

Nii väikseim tubade arv (1) kui kõige vähem ruutmeetreid ühe inimese kohta (23,4) on Jaamamõisa linnaosas. Lisaks eristuvad teistest linnaosadest keskmisest väiksema tubade arvu poolest ühe inimese kohta Vaksali ja Maarjamõisa (1,1) ning üldpindalalt samuti Vaksali (24,5). Eluaseme suuruse kõrval mängivad elamistingimuste puhul olulist rolli ka eluasemes olemasolevad mugavused. Kui veevärk ja kanalisatsioon on viimase kümne aasta jooksul olnud olemas pea kõigi tartlaste eluasemetes, siis pesemisvõimaluste, vesikloseti (WC) ja sooja osas on elamistingimused eriti viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt paranenud – 2018. aastaks on ka need võimalused olemas pea kõigil tartlastel (Joonis 11). Küttesüsteemidest on 2018. aastal varasemast enam levinud kaug- ning vähem lokaal- või kohtküte.

100 VEEVÄRK 99 99

99 KANALISATSIOON 99 98

99 PESEMISVÕIMALUS 94 91

99 VESIKLOSETT (WC) 88 87

97 SOE VESI 88 86

63 KAUGKÜTE 51 57

41 LOKAAL- VÕI KOHTKÜTE 48 36

2018 2013 2008

Joonis 11. Tartlaste korteris/elamus olevad mugavused (%).

2.3. Eluasemega rahulolu

Lisaks reaalsetele elamistingimustele uuriti ka tartlaste rahulolu oma eluaseme erinevate aspektidega. Oma eluaseme olemasolevate mugavustega on 2018. aastal rahul üle 90% tartlastest, sealjuures 41% väga ja 51% pigem rahul (Joonis 12). Samuti ollakse valdavalt rahul eluaseme suuruse (81%) ja seisundiga (78%). Vähem rahul ollakse seevastu eluaseme vanuse ja eluasemekulude suurusega, millest esimese puhul on rahulolematud veidi enam kui neljandik ning teise puhul juba pea kolmandik tartlastest.

OLEMASOLEVATE MUGAVUSTEGA 41 51 8 1

SUURUSEGA 37 44 14 4 1

SEISUNDIGA 25 53 18 4

ELUASEMEKULUDE SUURUSEGA 22 43 27 8 2

ELUASEME VANUSEGA 21 47 24 4 4

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda

Joonis 12. Tartlaste rahulolu oma eluaseme erinevate aspektidega, 2018 (%).

Võrreldes eluasemega rahulolu näitajaid viimase kümne aasta lõikes, ilmneb, et rahulolu kõigi vaadeldud aspektidega on aastatega järjest suurenenud (Joonis 13). Kui rahulolu eluaseme suuruse, seisundi ja olemasolevate mugavustega on kasvanud järk-järgult, siis positiivsed hinnangud eluaseme kulude suurusele on kasvanud 2018. aastal võrreldes varasemaga hüppeliselt – aastatel 2008. ja 2013. oli nendega rahul alla poole tartlastest, ent 2018. aastaks juba ligi 2/3.

81 SUURUSEGA 79 71

78 SEISUNDIGA 73 69

92 OLEMASOLEVATE MUGAVUSTEGA 85 78

65 ELUASEMEKULUDE SUURUSEGA 47 47

2018 2013 2008

Joonis 13. Tartlaste rahulolu oma eluaseme erinevate aspektidega aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

2.3 Elamu haldamine ja elamistingimuste parandamine

Tartlaste eluaseme halduses on viimase kümnendi jooksul selgelt domineerinud ühistud, kelle hallatavad on enam kui pooled tartlaste eluasemed, samas kui ise haldab oma eluaset alla 30% tartlastest (Joonis 14). Suurimaks muutuseks eluaseme halduses on viimasel viiel aastal olnud haldusfirmade osatähtsuse kasv. “Ei oska öelda” vastuste osakaalu oluline vähenemine näitab ka kümne aastaga oluliselt paranenud teadlikkust oma eluaseme haldaja osas.

2018 29 54 12 3 2

2013 29 56 6 5 4

2008 27 53 9 6 6

Teie ise Ühistu Haldusfirma Keegi teine Ei oska öelda

Joonis 14. Eluaseme haldaja aastate lõikes (%).

Ühistud domineerivad majahalduses enim Annelinnas (77%), Ränilinnas (76%), Vaksalis (71%) ja Jaamamõisas (69%). Ise hallatakse oma elamut enim Ihastes (79%), Tammelinnas (68%), Maarjamõisas (67%) ja Varikus (66%) ning haldusfirmad on enim tegevad Ropka-Tööstuse (29%), Ülejõe (27%) ja Jaamamõisa (22%) linnaosades. Eluaseme üldseisundi parendamine on olnud viimasel kümnel aastal langustrendis. Viimase viie aasta jooksul on parandatud maja katust, välisilmet, trepikoda või tehtud midagi muud, mis on tõstnud elumaja kvaliteeti, 2018. aastal 61%, 2013. aastal 64% ning 2008. aastal 72% tartlaste hinnangul. Oma korteris või eramus viimasel viiel aastal tehtud remonttööde teostamisel pole samas 2018. aastal võrreldes 2013. aastaga olulisi muutusi toimunud (Joonis 15). Kui 2008. aastal oldi eelneval viiel aastal kapitaal- ja sanitaarremonti tehtud pea võrdselt, siis järgneva kümne aasta jooksul on olnud levinum santaarremondi tegemine. Tartlasi, kes pole viimasel viiel aastal remonttöid ette võtnud, on olnud kõigil kolmel uuringuaastal neljandik.

2018 40 31 25 5

2013 41 31 25 3

2008 37 35 26 1

Tehtud sanitaarremonti Tehtud kapitaalset remonti Pole üldse remonti teinud Ei oska öelda

Joonis 15. Korteri/elamu remontimine viimase viie aasta jooksul (%).

Lähima viie aasta jooksul plaanib oma korteris või eramus sanitaarremonti teha 40% ning kapitaalremonti veidi alla viiendiku tartlastest (Joonis 16). Neljandik tartlasi ei plaani remonttöid ette võtta ning 17% polnud selles osas veel plaane tehtud.

17%

40%

Teha sanitaarremonti

25% Teha kapitaalset remonti

Ei plaani üldse remonti teha

Ei oska öelda

18%

Joonis 16. Korteri/elamu remondi plaanid lähema viie aasta jooksul, 2018 (%).

2013. aastal olid kapitaalse remondi plaanid lähema viie aasta jooksul 34% ning 2008. aastal 40% tartlastest.3

2.4 Elukoha vahetused

Viimase viie aasta jooksul on 2018. aasta seisuga elukohta vahetanud 30% tartlastest. 2013. aastal oli vastav osakaal 31% ja 2008. aastal 39%. Seega viimase kümne aasta jooksul on elukoha vahetused vähenenud. 2018. aastal olid viimase viie aasta jooksul aset leidnud elukohavahetused toimunud enam kui pooltel juhtudel mõnest teisest Tartu linnaosast, neljandik sama linnaosa piires, 7% mujalt Tartu maakonnast ja 14% mujalt Eestist Tartusse (Joonis 17). Välismaalt oli Tartusse kolinud 2% viimasel viiel aastal elukohta vahetanutest. Võrreldes tulemusi 2013. aastaga, ilmneb, et tartlaste elukohavahetuste muster ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud.

2018 25 52 7 14 2

2013 25 49 9 15 2

2008 19 50 10 18 3

Sama linnaosa piires Mõnest teisest linnaosast Mujalt Tartu maakonnast Tartusse Mujalt Eestist Tartusse Välismaalt Tartusse/Muu

Joonis 17. Piirkonnad, kust elukohavahetused toimusid (%).

3 Sanitaarremonti plaanis nii 2008. Kui 2013. aastal 70% tartlastest, kuid kuna nende uuringuaastate ankeetides sai korraga valida nii kapitaal-, kui sanitaarremondi teostamise, on vastustes osaline kattuvus, mistõttu ei saa tulemusi 2018. aastaga võrrelda.

Kõige enam on viimase viie aasta jooksul Tartu linna siseselt ära kolitud Annelinnast ja Karlovast. Mõnevõrra vähem on lahkutud Ülejõelt, Kesklinnast, Tammelinnast, Ropkast ja Veerikust. Teistest linnaosadest on ära kolitud üksikutel juhtudel. Tartu maakonnast on enim Tartusse kolitud Ülenurme ja Luunja vallast ning mujalt Eestist ülekaalukalt sagedaimini Tallinnast. Mõned üksikud vastajad on kolinud Tartusse ka erinevatest välisriikidest: Soomest, Saksamaalt, Hispaaniast ja Inglismaalt.

Joonisel 18 on toodud välja viimase elukoha vahetuse põhjused. Viimase viie aasta jooksul elukohta vahetanud tartlased on selle põhjusena toonud nii 2013. kui 2018. aastal enim välja vajaduse suurema ja/või rohkemate mugavustega eluaseme järele, millele järgnesid abikaasa või elukaaslasega kokku kolimine või eraldi elama asumine ning soov elada meeldivamas elukeskkonnas.

VAJASITE SUUREMAT JA/VÕI ROHKEMATE MUGAVUSTEGA 37 ELUASET 37 ABIKAASA VÕI ELUKAASLASEGA KOKKU KOLIMINE VÕI 27 ERALDI ELAMA ASUMINE 25 17 SOOV ELADA MEELDIVAMAS ELUKESKKONNAS 21 VANEMATEKODUST LAHKUMINE, ISESEISVALT ELAMA 11 ASUMINE, TÖÖLE ASUMINE PÄRAST ÕPINGUID 8 11 PERE JUURDEKASV 16 10 ÕPINGUTE ALUSTAMINE 7 9 ÜÜRIMISEGA SEOTUD MUUTUSED 8 9 VAJASITE VÄIKSEMAT JA/VÕI TASKUKOHASEMAT ELUASET 6 4 TÖÖKOHA VAHETUSEGA SEOTUD ELUKOHA VAHETUS 8 PENSIONILE JÄÄMINE, VANEMAS EAS LASTE JUURDE 1 KOLIMINE 1 9 MUUD PÕHJUSED 11

2018 2013

Joonis 18. Elukoha vahetuse põhjused; 2013, 2018 (%).

Muude elukoha vahetuse põhjustena toodi enim välja isikliku eluaseme ostmist või valmimist. Lisaks mainiti vajadust elada linnale lähemal, eluaseme halba seisukorda, pereliikme hooldamist, ebameeldivaid naabreid ja pereliikme surma.

Võrreldes 2013. aastaga on 2018. aastal elukohavahetuse põhjusetena toodud veidi sagedamini välja abikaasa või elukaaslasega kokku kolimist või eraldi elama asumist, vanematekodust lahkumist, iseseisvalt elama asumist või õpingute järgset tööle asumist, õpingute alustamist, üürimisega seotud muutusi ja vajadust väiksema või taskukohasema eluaseme järele.

Tartus sobiva eluaseme leidmisel tekkis elukoha vahetusel probleeme 16% viimasel viiel aastal elukohta vahetanud tartlastest. Peamisteks probleemideks olid väga suur nõudlus elamispindade järele, mille tõttu puudus sobilik valik, liiga kõrged üürihinnad ning ebaproportsionaalne hinna-kvaliteedi suhe. Lisaks toodi takistustena välja soovimatus lubada üürikorterisse lapsi või lemmikloomi, probleemid laenu saamisel, liiga kõrge maakleri tasu ja vähesed ühiselamu kohad. Järgneva viie aasta jooksul plaanib 2018. aastal elukohta vahetada 28% tartlastest ning veidi alla neljandiku pole selles osas veel plaane teinud (“ei oska öelda”). 2013. aastal oli plaan viie aasta jooksul kolida 31% ja 2008. aastal 41% tartlastest. Elukoha vahetust plaanivate tartlaste osakaalud on seega pea samad, mis reaalselt viimasel viiel aastal elukoha vahetamise puhul. Sarnane on ka viimase kümne aasta langustrend. Plaanitava elukohavahetuse sagedaseimad põhjused kattuvad suuresti viimastel aastatel tegelikkuses elukoha vahetuseni viinud põhjustega. Eelkõige soovitakse elukohta vahetada lähtuvalt vajadusest või soovist suurema ja/või rohkemate mugavustega eluaseme järele (Joonis 19). Peamise kolme põhjuse seas on lisaks veel soov elada meeldivamas elukeskkonnas ja pere juurdekasv. Kõiki mainitud kolme levinuimat plaanitava elukohavahetuse põhjust toodi 2018. aastal välja 2013. aastast sagedamini. Lisaks mainiti põhjustena varasemast veidi enam ka vanematekodust lahkumist ja iseseisva elu alustamist, õpingute järel tööle asumist ning vajadust väiksema ja/või taskukohasena eluasemel järele.

VAJATE SUUREMAT JA/VÕI ROHKEMATE MUGAVUSTEGA 49 ELUASET 40 35 SOOV ELADA MEELDIVAMAS ELUKESKKONNAS 28 19 PERE JUURDEKASV 14 ABIKAASA VÕI ELUKAASLASEGA KOKKU KOLIMINE VÕI 13 ERALDI ELAMA ASUMINE 14 VANEMATEKODUST LAHKUMINE, ISESEISVALT ELAMA 12 ASUMINE, TÖÖLE ASUMINE PÄRAST ÕPINGUID 9 11 VAJATE VÄIKSEMAT JA/VÕI TASKUKOHASEMAT ELUASET 10 10 ÜÜRIMISEGA SEOTUD MUUTUSED 16 4 TÖÖKOHA VAHETUSEGA SEOTUD ELUKOHA VAHETUS 9 3 ÕPINGUTE ALUSTAMINE 3 PENSIONILE JÄÄMINE, VANEMAS EAS LASTE JUURDE 0 KOLIMINE 4 7 MUUD PÕHJUSED 11

2018 2013

Joonis 19. Plaanitava elukohavahetuse põhjused; 2013, 2018 (%).

Muude plaanitava elukoha vahetuse põhjustena toodi korduvalt välja soov kolida maale elama, elada oma majas, elada isiklikul elupinnal, perekondlikud põhjused, elukorralduse muudatused ning probleemid kaaselanikega. Lisaks olid elukoha vahetuse põhjuseks elu kallidus, soov omada oma aeda, ühiselamu renoveerimine ning uuemasse ehitisse kolimine.

Järgneva viie aasta jooksul elukoha muutust plaanivatest tartlastest kavatseb valdav enamik (78%) jääda elama Tartusse või Tartu maakonda (Joonis 20). Mujale Eestisse plaanib kolida kümnendik ning välismaale lahkuda 3%. Pea kümnendiku ulatuses on ka neid, kellel kindel plaanitav sihtkoht puudub.

3% 9% 10% Kavatsete lahkuda välismaale

Kavatsete lahkuda mujale Eestisse

Kavatsete jääda Tartusse või Tartu maakonda

Ei oska öelda 78%

Joonis 20. Sihtkohad plaanitava lahkumise korral, 2018 (%).

Tartust mujale Eestisse lahkumise korral korral plaanitakse ülekaalukalt sagedaimini kolida Tallinnasse, lisaks toodi sihtkohtadena välja Lääne-Virumaa, Viljandima, Põlvamaa, Saaremaa, Otepääd, Pärnut ja Räpinat.

Välismaale kolimise plaani korral mainiti sihtriigina kolmel korral Saksamaad ning üksikutel juhtudel Rootsit, Soomet, Austraaliat, Hispaaniat, Taanit, Hollandit ja Šveitsi. Mõnel juhul ei olnud välismaale kolimise plaani korral sihtriik veel teada.

2.4 Elukoha eelistused

Kui tartlastel oleks võimalus oma soovi järgi elukohta valida, vastaks see praegusega võrreldes tabelis nr 6 toodud kirjeldusele.

Tabel 6. Soovitud elukoha kriteeriumid võrreldes praegusega, 2018 (%). Lähemal Kaugemal Sama kaugel Kaugus pole oluline Linna keskusele 17 11 55 16 Suurem Väiksem Sama suur Suurus pole oluline Üldpinnalt 45 10 39 6 Suurem Väiksem Sama suur Tubade arv pole Tubade arvu järgi oluline 42 10 43 5 Puuküttega Kaugküttega Elektri- või Kütte liik pole Kütteliigi poolest gaasiküttega oluline 11 55 15 19 Rohkemate Vähemate Samade Mugavused pole Mugavuste poolest mugavustega mugavustega mugavustega tähtsad 33 2 63 3 Suurem Väiksem Sama Korterite arv pole Korterite arvu järgi oluline 4 37 32 27 Madalamal Kõrgemal Samal korrusel Korrus pole oluline Kõrguse järgi korrusel korrusel 26 8 42 24 Eraldatumas Vähem eralda- Eraldatus pole Privaatsuse järgi paigas tumas paigas oluline 54 11 35 Lähemal Kaugemal Samal kaugel Kaugus pole oluline Bussipeatusele 16 2 61 22 Oma rahvusest Teisest rahvusest Eri rahvusest Naabrite rahvus Naabrite rahvust naabritega naabritega naabritega pole oluline arvestades 30 2 3 65 Mõnes prestii- Mõnes vähem Mõnes sama Linnaosa prestii- Linnaosa pres- žikamas prestiižikamas prestiižikas žikus pole oluline tiižikust arvestades linnaosas linnaosas linnaosas 10 2 34 54 Hinna (kulutuste) Odavam Kallim Sama Hind pole oluline poolest 40 3 49 8 Uuemas majas Vanemas majas Sama vanas Maja vanus pole Maja vanust majas oluline arvestades 52 2 24 22 Tarbeaiaga Ilma tarbeaiata Tarbeaed ei oma Tarbeaeda tähtsust arvestades 53 11 36

Kui tartlastel oleks võimalik oma soovi järgi elukohta valida, asuks see eraldatumas paigas, linnakeskusest valdavalt sama kaugel, oleks üldpinnalt suurem või sama suur ning sama suure või suurema tubade arvuga, eelkõige kaugküttega, samade mugavustega, bussipeatusest sama kaugel, väiksema korterite arvuga elamus, samal korrusel, kulutuste mõttes samal tasemel või odavam, uuemas majas ja tarbeaiaga. Naabrite rahvust ega linnaosa prestiiži ei peetud üldiselt oluliseks. Elukoha eelistuste teema all paluti tartlastel nimetada kolm nende elukohaks kõige rohkem ja vähem sobivamat linnaosa Tartus, tuues eraldi välja need linnaosad, mida hinnatakse kõrgeimalt ja madalaimalt. Kolme kõige sobivamateks elukohtadeks peetud linnaosade all toodi 2018. aastal enim välja Tammelinna, millele järgnesid Karlova ja Tähtvere linnaosa (Joonis 21).

TAMMELINN 48 KARLOVA 36 TÄHTVERE LINNAOSA 36 KESKLINN 28 IHASTE 24 SUPILINN 21 VEERIKU 18 ANNELINN 17 ÜLEJÕE 14 RAADI-KRUUSAMÄE 12 ROPKA 9 VAKSALI 8 MAARJAMÕISA 8 VARIKU 6 ENDINE TÄHTVERE VALD 5 JAAMAMÕISA 4 RÄNILINN 4 ROPKA TÖÖSTUSE 1

Joonis 21. Kõige sobivamateks elukohtadeks peetud linnaosad Tartus (3 valikut, %).

Tammelinn oli kõige sagedaimini ka tartlaste esimeseks elukoha eelistuseks, teisele kohale jäi Karlova ning kolmandale kesklinn (Joonis 22). Viimase kümne aasta jooksul on muutunud populaarsemateks elukoha eelistusteks eelkõige Tammelinn ja Karlova, samas kui kesklinna ja eriti Tähtvere eelistamine on olnud langustrendis.

21 TAMMELINN 16 18 13 KARLOVA 9 9 10 KESKLINN 13 14 9 TÄHTVERE LINNAOSA 19 20 8 IHASTE 10 10 8 ANNELINN 8 7 8 VEERIKU 6 5 5 ÜLEJÕE 4 3 4 SUPILINN 4 3 4 RAADI-KRUUSAMÄE 3 4

2018 2013 2008

Joonis 22. Kõige sobivamaks elukohaks peetud linnaosa Tartus (1. valik, %).

Kolme kõige ebasobivamaks elukohaks peetud linnaosa seas tõusid selgelt esile Annelinn ja Ropka- Tööstuse (Joonis 23).

ANNELINN 56

ROPKA TÖÖSTUSE 47

JAAMAMÕISA 28

ROPKA 23

KESKLINN 18

SUPILINN 17

IHASTE 15

RAADI-KRUUSAMÄE 15

VAKSALI 15

RÄNILINN 15

VEERIKU 12

ÜLEJÕE 9

ENDINE TÄHTVERE VALD 8

KARLOVA 6

VARIKU 6

TAMMELINN 5

MAARJAMÕISA 5

TÄHTVERE LINNAOSA 3

Joonis 23. Kõige ebasobivamateks elukohtadeks peetud linnaosad Tartus (3 valikut, %).

Annelinn domineerib viimase kümne aasta jooksul ülekaalukalt ka kõige ebasobivaimate linnaosade pingereas (Joonis 24). Teise ebasobivaima elukohavalikuna eristub Ropka-Tööstuse ning edasi on erinevused linnaosade vahel juba minimaalsed. Peamiste erinevustena võrreldes varasemate aastatega saab välja tuua Annelinna, Jaamamõisa ja Supilinna varasemast harvema kõige ebasobivamate linnaosadena väljatoomise. Ropka-Tööstuse linnaosa mainitakse jällegi 2018. aastal ebasobivaima valikuna veidi sagedamini kui viis aastat tagasi.

35 ANNELINN 42 37 15 ROPKA TÖÖSTUSE 11 16 7 JAAMAMÕISA 10 10 6 SUPILINN 9 12 6 KESKLINN 5 5 5 ROPKA 6 3 5 VAKSALI 3 5 4 RAADI-KRUUSAMÄE 2 3 3 IHASTE 2 3 3 RÄNILINN 3 2

2018 2013 2008

Joonis 24. Kõige ebasobivamaks elukohaks peetud linnaosa Tartus (1. valik, %).

3. Eluaseme lähiümbruse kvaliteet ja heakord

Eluaseme kvaliteedi ja heakorra teemadel on käsitletud järgnevalt tartlaste rahulolu oma linnaosa eri valdkondadega, hinnanguid oma linnaosa sotsiaalsetele probleemidele, Tartu heakorratelefonile heakorraprobleemidest teada andmist ning hinnanguid seltsi- ja kogukonnategevuste vajalikkusele ja neist osavõtmist.

3. 1 Rahulolu oma linnaosa eri valdkondadega

Oma linnaosa erinevatest valdkondadest olid tartlased 2018. aastal enim rahul haljasalade ja parkide olukorraga, ligipääsetavusega ühiskondlikele hoonetele ning tänavavalgustusega, millega oli väga rahul viiendik ning pigem rahul veidi üle 60% Tartu elanikest (Joonis 25). Haljasalade ja parkide piisavusega oli väga rahul samuti viiendik ning pigem rahul veidi üle poole tartlastest. Enam kui 70% tartlastest oli rahul ka avalike alade olukorra (76%) ja elamute lähiümbruse hooldamisega (72%), kuid väga rahulolevaid oli nende aspektide puhul vaid veidi üle kümnendiku. Enim rahulolematust väljendati aga kvartalisiseste teede olukorra üle oma linnaosas, millega ei olnud rahul enam kui pooled tartlased, sealjuures ligi viiendik üldse mitte rahul. Vähemalt 40% ulatuses oli rahulolematuid ka kõnniteede olukorra, jalgrattateede piisavuse ning autode parkimise korralduse osas oma eluaseme läheduses. Viimase aspekti puhul olid täiesti rahulolematud pea neljandik ning pigem rahulolematud veidi üle viiendiku tartlastest. Laste ja erivajadustega inimestega seonduvates valdkondades oli ka ligi kolmandik tartlasi, kes ei osanud kokkupuute puudumise tõttu vastavaid aspekte hinnata. Tartlaste rahulolus erinevate valdkondadega esines olulisi erinevusi ka linnaosade lõikes. Haljasalade ja parkide olukorraga olid kõige rahulolevamad (“väga rahul”+”pigem rahul”) Tähtvere (94%), Kesklinna (92%) ja Raadi-Kruusamäe (89%) ning vähim rahul (“pigem ei ole rahul”+”üldse ei ole rahul”) Jaamamõisa (22%), Ränilinna (25%) ja Supilinna (27%) elanikud. Haljasalade ja parkide piisavusega on lisaks Tähtvere (98%), Kesklinna ja Raadi-Kruusamäe elanikele (mõlemad 83%) keskmisest oluliselt rahulolevamad ka Maarjamõisa elanikud (93%). Haljasalade ja parkide piisavusest tundsid enim puudust aga Karlova (35%), Jaamamõisa (34%) ja Ropka tööstuse (33%) elanikud. Emajõe kaldaalade olukorraga on enim rahulolevad Ülejõe (88%), Kesklinna (81%) ning Tähtvere (80%) elanikud. Vähim rahulolevad ollakse sellega aga Karlova (43%), Annelinna (30%) ning Ihaste (29%) linnaosas. Avalike alade olukord põhjustab enim rahulolu Maarjamõisa (93%), Tähtvere (85%) ning endise Tähtvere valla elanike seas (82%), samas kui vähim rahul ollakse avalike aladega Ropka-Tööstuse (33%), Supilinna (24%) ja Ihaste (23%) linnaosades. Avalikele/ühiskondlikele hoonetele ligipääsu hindavad kõige kõrgemalt Karlova (92%), Kesklinna (91%) ja Ülejõe (89%) ning madalaimalt Supilinna (31%) ja Raadi-Kruusamäe linnaosade (26%) ning endise Tähtvere valla elanikud (24%).

HALJASALADE JA PARKIDE PIISAVUS 22 51 21 4 2

HALJASALADE JA PARKIDE OLUKORD 22 60 14 22

LIGIPÄÄSETAVUS AVALIKELE/ ÜHISKONDLIKELE HOONETELE 21 62 11 2 3

TÄNAVAVALGUSTUS 21 63 12 31

JALGRATTATEEDE OLUKORD 15 39 20 9 17

VABA AJA VEETMISE JA SPORTIMISPAIKADE PIISAVUS 14 46 19 8 13

VABA AJA VEETMISE JA SPORTIMISPAIKADE OLUKORD 13 51 14 6 17

AUTODE PARKIMISE KORRALDUS TEIE ELUASEME LÄHEDUSES 12 37 21 24 6

LIIKLUSE OLUKORD JALAKÄIJA SEISUKOHAST 12 57 21 6 4

JALGRATTATEEDE PIISAVUS 12 28 28 12 20

KÕNNITEEDE OLUKORD 12 44 27 15 2

AVALIKE ALADE OLUKORD 12 64 14 2 9

EMAJÕE KALDAALADE OLUKORD 12 52 20 3 12

SÕIDUTEEDE OLUKORD (MAGISTRAALTÄNAVAD) 11 48 26 12 3

LASTEAEDADE ÕUEALAD 11 44 8 1 36

LASTE MÄNGUVÄLJAKUTSE OLUKORD 10 36 18 6 30

ELAMUTE LÄHIÜMBRUSE HOOLDAMINE 10 62 18 5 5

LIIKLUSE OLUKORD JALGRATTURI SEISUKOHAST 9 30 24 7 30

TÄNAVATE HOOLDAMINE TALVEL 9 55 27 8 2

ELAMUTE HOOLDAMINE 9 58 19 2 11

LASTE MÄNGUVÄLJAKUTE PIISAVUS 8 35 20 9 28

ELAMUTE VÄLISILME OLUKORD 8 55 29 5 3

LIIKLUSE OLUKORD AUTOJUHI SEISUKOHAST 7 48 22 6 17

KVARTALISISESTE TEEDE OLUKORD 7 38 33 19 4

MUUDE HOONETE VÄLISILME OLUKORD 7 60 25 3 6

LIIKLEMISVÕIMALUSED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE 5 27 23 10 34

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/Puudub kokkupuude

Joonis 25. Tartlaste rahulolu erinevate valdkondadega oma linnaosas, 2018 (%).

Oma linnaosa elamute välisilme olukorraga ollakse enim rahul peamiselt eramute piirkondades – Tähtvere linnaosas (92%), endises Tähtvere vallas (87%) ning Maarjamõisas (80%) ning enim rahulolematust põhjustab elamute välisilme Annelinna (57%), Ropka Tööstuse (44%) ja Karlova (38%) linnaosades.

Oma linnaosa muude hoonete välisilme olukorraga on rahulolevaimad Maarjamõisa (87%), Ihaste (83%) ja Kesklinna (81%) ning rahulolematumad Ropka Tööstuse (48%), Annelinna (37%) ja Ülejõe (36%) elanikud. Elamute hooldamisega oma linnaosas on sagedaimini rahul Tähtvere (84%), Ihaste (79%) ja Kesklinna (77%) ning kõige vähim rahulolevad Supilinna (40%), Annelinna (31%) ning Raadi- Kruusamäe (28%) elanikud. Elamute lähiümbruse hooldamisega on samuti rahulolevaimad Kesklinna (82%) ja Tähtvere (80%) ning lisaks ka Variku (83%) ja Maarjamõisa (80%) elanikud. Keskmisest vähem rahulolematud on aga taas Supilinna (34%) ja Raadi-Kruusamäe (30%) ning lisaks ka Ropka Tööstuse (36%) elanikud. Tänavate hooldamisega talvel ollakse kõige rahulolevamad endises Tähtvere vallas (82%) ning keskmiselt rahulolevamad on ka Ränilinna (72%) ja Variku (70%) linnaosade elanikud. Seevastu kõige madalamalt hinnatakse tänavate talvist hooldust Ropka Tööstuse (47%), Tammelinna (38%) ja Karlova (39%) linnaosades. Tänavavalgustus põhjustab enim rahulolu Tähtvere (96%), Ülejõe (91%) ja Veeriku (91%) elanikes. Vähem rahul on elanikud Ropka tööstuse (25%), Ihaste (23%) ja Raadi-Kruusamäe (23%) linnaosast. Sõiduteede olukorraga oma linnaosas on rahulolevaimad endise Tähtvere valla (71%), Kesklinna (68%) ja Ülejõe (67%) elanikud. Vähim rahul on sõiduteede olukorraga aga elanikud Ihaste (51%), Ropka Tööstuse (50%) ja Supilinna (45%) linnaosades. Kvartalisiseste teedega on rahulolu keskmiselt kõrgeim Kesklinna (65%), Variku (61%) ja Tähtvere (61%) linnaosas ning madalaim Annelinnas (70%), Karlovas (55%) ja Jaamamõisas (51%). Kõnniteede olukorda hindavad kõrgeimalt Maarjamõisa (74%), Kesklinna (71%) ja Veeriku (63%). Ning Madalam on rahulolu Supilinna (68%), Karlova (61%) ja Ropka tööstuse elanike seas (57%). Hinnangud oma linnaosa jalgrattateede olukorrale on keskmisest oluliselt kõrgemad eelkõige Maarjamõisa (67%), Variku (64%) ja Ropka (62%) ning madalaimad Supilinna (58%), Jaamamõisa (50%) ja Ropka Tööstuse (47%) linnaosades. Maarjamõisa (60%), Annelinna (50%) ning Ränilinna (46%) linnaosa elanikud on keskmiselt rahulolevamad jalgrattateede piisavusega. Vähem rahulolevad on selles osas Supilinna (68%), Ropka Tööstuse (67%) ja Ülejõe (51%) elanikud. Liikluse olukorraga jalakäija seisukohast on keskmiselt rohkem rahul Maarjamõisa (93%), Vaksali (84%) ning Tähtvere linnaosa elanikud (78%) ning keskmiselt madalaim on rahulolu Ihaste (51%), Ropka tööstuse (40%) ja endise Tähtvere valla elanike seas (40%). Raadi-Kruusamäe (74%), Ränilinna (73%) ja Ihaste linnaosa (68%) elanikud on keskmiselt rohkem rahul liikluse olukorraga autojuhi seisukohast. Vähem rahulolevamad on sellega aga elanikud Supilinna (40%), Jaamamõisa (37%) ning Annelinna linnaosast (36%). Liikluse olukorraga jalgratturi seisukohast on rahulolu kõige kõrgem Raadi-Kruusamäe (61%), Ihaste (48%) ja Variku (47%) ning kõige madalam Supilinna (56%), Maarjamõisa (50%) ning Jaamamõisa linnaosade (48%) elanike seas.

Ihaste (83%), Ränilinna (60%) ja Tammelinna (66%) elanikud on keskmiselt rohkem rahulolevamad autode parkimise korraldusega. Vähem rahulolevamad on parkimise korraldusega Annelinna (65%), Supilinna (60%), Ülejõe ja Ropka Tööstuse (47%) elanikud. Vaba aja veetmise ja sportimispaikade piisavusega on keskmiselt rohkem rahulolevamad Maarjamõisa (100%), Kesklinna (85%) ja Tammelinna (72%) ning vähem on rahul Ropka (38%), Annelinna (37%) ja Raadi-Kruusamäe (35%) elanikud. Vaba aja veetmise ja sportimispaikade olukorraga on elanikud rohkem rahul Maarjamõisa (87%), Kesklinna (83%) ning Vaksali ja Tähtvere linnaosadest (mõlemad 71%). Jaamamõisa (31%), Raadi- Kruusamäe (29%) ja Supilinna linnaosade (26%) elanikud on aga keskmisest rahulolematumad. Lasteaedade õuealadega on keskmiselt rahulolevamad Ropka Tööstuse (80%), Maarjamõisa (67%) ja Annelinna (62%) ning vähem rahulolevamad Supilinna (36%), Ihaste (17%) ning Raadi-Kruusamäe elanikud (13%). Elanikud Tähtverest ja endisest Tähtvere vallast (55%), Supilinnast (54%) ning Annelinnast (50%) on rohkem rahulolevamad laste mänguväljakute piisavusega. Keskmiselt vähem rahulolevamad on elanikud Ränilinna (49%), Ropka Tööstuse (44%), Raadi-Kruusamäe (43%) linnaosast. Ropka tööstuse (60%) ja Tähtvere (59%) linnaosa ning endise Tähtvere valla (55%) elanikud on keskmisest rohkem rahul laste mänguväljakute olukorraga, samas kui vähim rahul on nendega Ränilinna (36%), Annelinna (35%) ning Raadi- Kruusamäelt (32%) elanikud.

2018. aastal on tartlaste rahulolu oma linnaosa kõigi hinnatud aspektidega võrreldes varasemate aastatega oluliselt kõrgem (Joonis 26). Vaid elamute välisilme olukorraga on rahulolu olnud 2008. aastal käesolevast kõrgem.

85 TÄNAVAVALGUSTUS 67 67 83 LIGIPÄÄSETAVUS AVALIKELE/ ÜHISKONDLIKELE HOONETELE 73 82 HALJASALADE JA PARKIDE OLUKORD 68 60 76 AVALIKE ALADE OLUKORD 63 54 73 HALJASALADE JA PARKIDE PIISAVUS 62 51 72 ELAMUTE LÄHIÜMBRUSE HOOLDAMINE 54 51 69 LIIKLUSE OLUKORD JALAKÄIJA SEISUKOHAST 59 48 67 MUUDE HOONETE VÄLISILME OLUKORD 50 46 67 ELAMUTE HOOLDAMINE 50 48 65 EMAJÕE KALDAALADE OLUKORD 55 37 64 VABA AJA VEETMISE JA SPORTIMISPAIKADE OLUKORD 48 64 TÄNAVATE HOOLDAMINE TALVEL 36 40 63 ELAMUTE VÄLISILME OLUKORD 49 74 61 VABA AJA VEETMISE JA SPORTIMISPAIKADE PIISAVUS 48 59 SÕIDUTEEDE OLUKORD (MAGISTRAALTÄNAVAD) 41 39 57 KÕNNITEEDE OLUKORD 37 36 55 LIIKLUSE OLUKORD AUTOJUHI SEISUKOHAST 49 35 55 JALGRATTATEEDE OLUKORD 36 23 55 LASTEAEDADE ÕUEALAD 46 43 49 AUTODE PARKIMISE KORRALDUS TEIE ELUASEME LÄHEDUSES 43 35 47 LASTE MÄNGUVÄLJAKUTE OLUKORD 32 45 KVARTALISISESTE TEEDE OLUKORD 29 26 44 LASTE MÄNGUVÄLJAKUTE PIISAVUS 28 40 JALGRATTATEEDE PIISAVUS 21 12 39 LIIKLUSE OLUKORD JALGRATTURI SEISUKOHAST 25 14 32 LIIKLEMISVÕIMALUSED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE 13 2

2018 2013 2008

Joonis 26. Tartlaste rahulolu erinevate valdkondadega oma linnaosas aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

Võrreldes 2013. aastaga on tartlaste rahulolu 2018. aastal enim kasvanud oma linnaosa tänavate talvise hoolduse (+28%), kõnniteede olukorra (+20%), jalgrattateede olukorra ja piisavuse (+19%) ning liiklemisvõimalustega erivajadustega inimestele (+19%).

3. 2 Sotsiaalsed probleemid

Sotsiaalseteks probleemideks oma linnaosas pidasid tartlased enim purjus inimesi (49%) ja öösiti ringi liikuvaid noortekampasid (44%) (Joonis 27). Vähemalt kolmandik tartlastest pidas probleemseks ka koeraomanike käitumist (39%) ning ühiselu (sh öörahu) eiravaid naabreid (36%). Kõige harvemini nähti oma linnaosa probleemidena narkomaane ja hulkuvaid loomi, mille üle oli kaebusi ligi viiendikul tartlastest. Samas suureks probleemiks pidas mistahes uuritud valdkonda oma linnaosas vähem kui kümnendik elanikest.

PURJUS INIMESED 52 42 7

ÖÖSITI RINGI LIIKUVAD NOORTEKAMBAD 56 38 6

KOERAOMANIKE KÄITUMINE 62 34 5

ÜHISELU REEGLEID EIRAVAD NAABRID 64 32 4

KODUTUD 71 27 3

HULKUVAD LOOMAD 79 19 2

NARKOMAANID 81 16 3

Ei ole üldse probleem On mõningal määral probleem On suur probleem

Joonis 27. Tartlaste hinnangud erinevatele sotsiaalsetele probleemidele oma linnaosas, 2018 (%).

Linnaosade lõikes esineb sotsiaalsed probleeme erinevalt. Purjus inimesed on enim probleemiks Annelinna, Ropka Tööstuse ja Ropka linnaosas ning endises Tähtvere vallas. Narkomaanid on vähemalt mõningal määral probleemiks olnud sagedaimini Ülejõel ja Annelinnas ning suureks probleemiks enim Annelinna (8%), Ropka Tööstuse (7%) ja Vaksali (6%) linnaosades. Kodututega on mõningal määral probleeme ette tulnud kõige sagedamini Ülejõel (54%) ja Raadi- Kruusamäel, sealjuures viimases neist on esinenud ka enim suuri probleeme (11%). Öösiti ringi liikuvad noortekambad teevad elanikele mõningal määral muret enim Ülejõe, Vaksali, ja Annelinna linnaosades, samas kui suureks probleemiks peavad neid kõige sagedaini Ropka Tööstuse elanikud (14%).

Hulkuvad loomad on probleemiks eelkõige elanikele Ihaste ja Supilinna linnaosades ning suureks probleemiks jällegi enim Ropka Tööstuse (13%) piirkonnas. Koeraomanike käitumine on probleemiks sagedaimini Annelinnas, Ihastes ja Raadi-Kruusamäel ning suureks probleemiks taas Ropka Tööstuse linnaosas (13%). Ühiselu reegleid eiravad naabrid on probleemiks elanikele Annelinnas ja Ülejõel ning suureks probleemiks enim Vaksali (8%), Ropka ja Ropka Tööstuse (7%) linnaosades.

Vaatluse all olnud sotsiaalsed probleemid olid tartlaste jaoks 2013. aastaga võrreldes rohkem päevakorral nii 2008. kui 2018. aastal (Joonis 28). Erandiks on siinkohal vaid hulkuvad loomad, kellega on probleemid oma linnaosas viimase kümne aastaga järk-järgult, aga väga oluliselt vähenenud. 2013. aastast enim probleemsemaks peetakse 2018. aastal ühiselu eiravaid naabreid ning purjus inimesi, keda nähakse vähemalt mingil määral probleemsena varasemast vastavalt 13% ja 11% võrra sagedamini.

49 PURJUS INIMESED 38 43 44 ÖÖSITI RINGI LIIKUVAD NOORTEKAMBAD 36 48 39 KOERAOMANIKE KÄITUMINE 34 38 36 ÜHISELU REEGLEID EIRAVAD NAABRID 23 35 30 KODUTUD 26 28 21 HULKUVAD LOOMAD 24 36 19 NARKOMAANID 15 20

2018 2013 2008

Joonis 28. Tartlaste hinnangud erinevatele sotsiaalsetele probleemidele oma linnaosas aastate lõikes (2018: “on suur probleem”+”on mõningal määral probleem”; 2008, 2013: “on suur probleem”+” on probleem”; %).

Kui vähemalt mõningal määral probleemsetena nähakse oma linnaosas väga mitmeid erinevaid valdkondi, siis Tartu heakorratelefonile 1789 mõnest heakorraprobleemist teada andmine ei ole kuigi

levinud. Viimase viie aasta jooksul on selle kaudu mõnest probleemidest teavitanud alla viiendiku tartlastest ning võrreldes 2013. aastaga on nende oskaal püsinud pea muutumatuna (Joonis 29).

2018 17 69 15

2013 16 46 39

Jah Ei Ei ole sellisest võimalusest midagi kuulnud

Joonis 29. Viimase 5 aasta jooksul Tartu heakorratelefonile 1789 mõnest heakorraprobleemist teada andmine (%). Kuigi võrreldes viie aasta tagusega ei ole Tartu heakorratelefonile probleemidest teada andmine oluliselt sagenenud, on siiski märkimisväärselt kasvanud teadlikkus sellise võimaluse olemasolust.

3. 3 Seltsi- ja kogukonnategevused

Tartu linna seltsi- ja kogukonnategevusi nagu asumiseltside tegevus, kodukohvikute päevad, kogukonnaaiad jm kodanikualgatuslikud ühistegevused peab vajalikuks valdav enamik (85%) tartlastest. Neis ise osalemist kinnitas 2018. aastal samas vaid veidi enam kui neljandik ning kümnendik ei olnud sellistest tegevustest midagi kuulnud.

10% 4% 1% 27% Pean vajalikuks ja olen ise osalenud

Pean vajalikuks, kuid pole ise osalenud

Ei pea vajalikuks, kuid olen osalenud

Ei pea vajalikuks ega ole osalenud

58% Ei ole neist midagi kuulnud

Joonis 30. Hinnangud Tartu linna seltsi- ja kogukonnategevustele, 2018 (%).

4. Turvalisus

Tartu linna turvalisuse all käsitleti uuringus järgnevaid teemasid: hinnangud ühiskondliku korra kaitsele Tartu linnas; hinnangud viimaste aastate muutustele Tartu linna turvalisuses; vägivalla kogemine viimastel aastatel kodus, koolis, lasteaias, oma elukoha läheduses või mujal Tartu linnas. Ühiskondliku korra kaitsega Tartu linnas on kokkuvõttes rahul kolmveerand tartlastest, sealjuures 15% väga rahul ja 60% pigem rahul (Joonis 31). Rahulolematust väljendas selles osas kokku 7% Tartu elanikest ning pea viiendik ei osanud olukorrale kokkupuute puudumise tõttu hinnangut anda.

18% 15%

2% Väga rahul 5% Pigem rahul

Pigem ei ole rahul

Üldse ei ole rahul

Ei oska öelda/Puudub 60% kokkupuude

Joonis 31. Tartlaste hinnangud ühiskondliku korra kaitsele Tartu linnas, 2018 ( %).

2013. aastal oli ühiskondlikku korra kaitsega üldiselt rahulolevaid tartlasi 60% ja 2008. aastal 57% (“väga rahul”+”üldiselt rahul”), seega on rahulolu antud valdkonnaga viimase kümne ning eriti viimase viie aasta jooksul järjest kasvanud. Hinnates viimaste aastate muutusi Tartu linna turvalisuses, leidis 2018. aastal ligi neljandik tartlastest, et turvalisus on suurenenud ning üle 70%, et see on jäänud samale tasemele (Joonis 32). Turvalisuse vähenemist on viimastel aastatel tajunud vaid 4% tartlastest. Varasematel uuringuaastatel 2008 ja 2013 uuriti vastajatelt, kas nad on tajunud viimastel aastatel Tartu linna turvalisuses mingeid muutusi ning millised muutused need on olnud. 2013. aastal oli muutusi tähele pannud 13% ning 2008. aastal 21% vastajatest. Negatiivseid muutusi märgati sealjuures sagedamini 2013. kui 2008. aastal.

4% 24%

Turvalisus on suurenenud

Turvalisus on jäänud samaks

Turvalisus on vähenenud 72%

Joonis 32. Tartlaste hinnangud viimaste aastate muutustele Tartu linna turvalisuses, 2018 ( %).

Vägivalda on viimastel aastatel erinevates valdkondades kogenud kuni kümnendik tartlastest või nende pereliikmetest (Joonis 33).

11 VÄGIVALDA KOOLIDES 7 11

10 VÄGIVALDA MUJAL TARTUS 13 17

6 VÄGIVALDA LASTEAEDADES 3 4

6 VÄGIVALDA KODUS 2 4

5 VÄGIVALDA ELUKOHA LÄHEDUSES (OMA LINNAOSAS) 6 11

3 SISSEMURDMIST OMA KOJU 4 6

2018 2013 2008

Joonis 33. Tartlaste vägivalla kogemine viimastel aastatel (küsitletu + pereliikmed; aastate lõikes; %).

Kõige sagedamini on viimastel aastatel kogetud vägivalda – mõnitamist, meelega haiget tegemist, asjade ära võtmist või lõhkumist vms – koolis (11%). Pea sama levinud (10%) on vägivalla kogemused oma elukohast kaugemal Tartus. Sõnalist või füüsilist väärkohtlemist, ehk koduvägivalda, ning narrimist, meelega haiget tegemist, asjade ära võtmist või lõhkumist vms lasteaias on viimastel aastatel kannatanud 6% Tartu elanikkonnast. Oma elukoha läheduses (oma linnaosas) on viimastel aastatel vägivalla ohvriks langenud 5% ning sissemurtud on 3% tartlaste eluasemesse. Linnaosade lõikes on vägivalda elukoha läheduses kogenud sagedaimini Supilinna (17%), Jaamamõisa (10%) ja Karlova (8%) ning sissemurdmist oma koju Karlova (7%), Ihaste, Vaksali (6%), Jaamamõisa ning endise Tähtvere valla elanikud (5%). Vaadates vägivalla ohvriks langemist Tartu linnas viimase kümne aasta vältel ilmneb, et nii kodudesse sissemurdmised, vägivalla kogemine oma kodu läheduses kui mujal Tartus on järk-järgult vähenenud, samas kui suurenenud on kodu-, kooli ja lasteaia vägivald.

5. Teenuste kättesaadavus ja nendega rahulolu

Teenuste kättesaadavuse kaardistamiseks hindasid tartlased, kuivõrd rahul on nad erinevate asutuste kaugusega oma elukohast. Erinevate Tartu linna eluvaldkondadega rahulolu all käsitleti lähemalt lastega seotud teenuseid, vaba aja veetmise võimalusi, arstiabi ja sotsiaalteenused.

5. 1 Teenuste kättesaadavus

2018. aastal on Tartu elanikud olnud enim rahul toidukaupluse ja apteegi kaugusega oma elukohast, sealjuures on pigem rahulolevaid tartlasi ligi kolmandik ning väga rahulolevaid pea 2/3 (Joonis 34). Lisaks eelpool toodutele on ligi 80% tartlastest rahulolevad ka ligipääsuga kultuuriasutustele, puhke- ning meelelahutuskohtadele ning perearstikeskusele. Selgelt kõige rahulolematumad ollakse aga pangakontorite ja – automaatide kaugusega oma elukohast, mille osas väljendas rahulolematust pea 30% tartlastest.

TOIDUKAUPLUS 62 32 5 2

APTEEK 60 34 4 2

KOOL 39 28 6 1 26

LASTEAED 35 27 4 1 34

KULTUURIASUTUSED 31 50 13 2 4

PANGAKONTORID JA - AUTOMAADID 29 42 21 6 2

PUHKE- NING MEELELAHUTUSKOHAD 28 51 13 1 7

PEREARSTIKESKUS 27 50 13 3 8

SPORDIRAJATISED 26 47 13 2 13

SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND 21 47 13 2 17

HUVIKOOLID JA HUVIRINGID 17 25 11 2 46

LASTE PÄEVAKESKUS 13 26 7 2 54

NOORTEKESKUSED 10 20 10 3 56

EAKATE PÄEVAKESKUS 9 20 9 2 60

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/Puudub kokkupuude

Joonis 34. Tartlaste rahulolu erinevate asutuste kaugusega oma elukohast, 2018 (%).

Spetsiifilisematete vanusegruppidega seotud asutuste nagu kool, lasteaed, laste päevakeskus, noortekeskus, eakate päevakeskus ning huvikoolid ja –ringid, ulatus antud valdkondadega kokkupuute puudumisel mitte kursis olevate tartlaste osakaal neljandikust 60%-ni. Linnaosade lõikes esines rahulolus erinevate asutuste kaugusega oma elukohast olulisi erinevusi.

Kultuuriasutuste kaugusega oma elukohast on enim rahulolevad (“väga rahul” + ”pigem rahul”) Kesklinna (99%), Ülejõe (96%) ja Karlova (94%) ning rahulolematumad (“üldse ei ole rahul” + “pigem ei ole rahul”) Ropka tööstuse (36%) ja endise Tähtvere valla (31%) elanikud. Ülejõe (95%), Kesklinna (94%) ja Karlova (92%) linnaosa elanikud on samuti kõige rahulolevamad puhke- ning meelelahutuskohtade asukoha kaugusega oma elukohast. Vähim rahulolevad on nende kaugusega aga Ropka Tööstuse (40%), endise Tähtvere valla, Raadi-Kruusamäe ja Annelinna elanikud (kõik 29%). Spordirajatiste kaugusega oma elukohast on enim rahul Maarjamõisa (100%), Tähtvere (92%) ja Ülejõe (89%) ning vähim rahul endise Tähtvere valla (26%), Ihaste, Raadi-Kruusamäe, Ropka ja Ränilinna (kõik 23%) linnaosade elanikud. Sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kaugusega oma elukohast on keskmisest rohkem rahul Tähtvere (82%), Kesklinna (81%), Vaksali ja Maarjamõisa elanikud (80%) ning kõige rohkem rahulolematust väljendasid selles osas endises Tähtvere vallas (37%), Ropka Tööstuse (33%) ja Raadi-Kruusamäe (30%) linnaosades elavad tartlased. Laste päevakeskuse kaugusega oma elukohast on rahulolevaimad Maarjamõisa (73%) ja Tähtvere (60%) ning vähim rahul endise Tähtvere valla (26%) ning Raadi-Kruusamäe (18%) elanikud. Eakate päevakeskuse kaugusega oma elukohast väljendasid sagedaimini rahulolu Tähtvere (63%), Supilinna (38%) ja Annelinna elanikud (38%) ning rahulolematus selle aspektiga oli suurim Ropka Tööstuse (27%) ja Maarjamõisa linnaosades (20%) ning endises Tähtvere vallas (26%). Perearstikeskuse kaugusega elukohast on rahulolu kõrgeim Maarjamõisa (100%), Tammelinna (91%) ja Tähtvere (86%) linnaosas ning madalaim Ihastes (39%) ja Raadi-Kruusamäel (38%). Toidukaupluse asukohaga on rahulolevaimad Maarjamõisa (100%), Veeriku (99%) ja Ränilinna elanikud (98%) ning suurimat rahulolematust põhjustab see endise Tähtvere valla (47%) ja Variku linnaosa (26%) elanikes. Maarjamõisa (100%), Ränilinna (100%) ja Ülejõe elanikud (100%) on rahulolevaimad apteegi kaugusega elukohast, samas kui rahulolematus sellega ülekaalukalt suurim endises Tähtvere vallas (39%). Lasteaia kaugusega elukohast on enim rahul Annelinna (73%), Ropka Tööstuse, Maarjamõisa (71%) ja Ränilinna (69%) elanikud, samas kui rahulolematus sellega on selgelt kõrgeim endises Tähtvere vallas (32%). Kooli kaugusega elukohast on rahulolu kõrgeim Supilinna (83%), Ropka Tööstuse (79%), Maarjamõisa (79%) ja Tammelinna (77%) elanike seas ning rahulolematust väljendasid sagedaimini endises Tähtvere vallas (39%) ja Raadi- Kruusamäel (38%) elavad tartlased. Karlova (58%), Maarjamõisa (54%) ja Ihaste (53%) elanikud on rahulolevaimad huvikoolide ja huviringide kaugusega elukohast. Vähim rahul on elanikud sellega aga endises Tähtvere vallas (47%) ja Ropka Tööstuse linnaosas (43%).

Maarjamõisa (40%), Annelinna, Ihaste (mõlemad 39%) ja Karlova linnaosas (38%) on enim noortekeskuste asukohaga rahulolevaid elanikke, liiga kaugeks peavad seda aga endise Tähtvere valla (41%), Ropka Tööstuse (36%) ja Raadi- Kruusamäe (35%) elanikud. Pangakontorite ja pangaautomaatide asukohaga elukohast on rahulolevaimad Kesklinna (94%), Ränilinna (93%) ja Jaamamõisa (82%) ning vähim rahulolevad Ihaste (55%) ja endise Tähtvere valla (45%) elanikud.

Võrreldes erinevate asutuste kättesaadavust aastate lõikes, ilmneb, et kõigile asutustele ligipääsu peale pangakontorite ja –automaatide hinnatakse 2018. aastal varasemast kõrgemalt. Sealjuures on viimase viie aastaga enim paranenud ligipääs sotsiaal- ja tervishoiu teenustele (+24%) ning puhke- ja meelelahtuskohtadele (+16%).

94 APTEEK 86 86 94 TOIDUKAUPLUS 86 85 81 KULTUURIASUTUSED 69 63 79 PUHKE- NING MEELELAHUTUSKOHAD 63 59 77 PEREARSTIKESKUS 71 64 73 SPORDIRAJATISED 59 60 71 PANGAKONTORID JA - AUTOMAADID 74 76 68 SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND 44 42 67 KOOL 54 60 62 LASTEAED 49 52 42 HUVIKOOLID JA HUVIRINGID 34 30 30 NOORTEKESKUSED 25 24

2018 2013 2008

Joonis 35. Tartlaste rahulolu erinevate asutuste kaugusega oma elukohast aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

5. 2 Teenustega rahulolu

Tartlaste erinevate teenustega rahulolu on parema ülevaatlikkuse huvides käsitletud erinevate alateemade kaupa, milleks on lastega seotud teenused, vaba aja veetmine ning arstiabi ja sotsiaalteenused.

5. 2.1 Lastega seotud teenused

Lastega seotud teenustega ei olnud suur osa tartlastest hinnangute andmiseks piisavalt kursis – kui õpetamise taset ja üldiseid õppimistingimusi koolis oskasid hinnata ligi pooled Tartu elanikud, siis laste päevakeskuse teenust ning eri vajadustega lastele vajalike teenuste kättesaadavust vähem kui viiendik (Joonis 36). Kõigist Tartu elanike seas oli lastega seotud teenuste osas 2018. aastal rahulolu kõrgeim koolide õpetamise taseme ja üldiste õppimistingimustega ning laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalustega väljaspool kodu ja kooli.

ÕPETAMISE TASE KOOLIS 14 32 41 51

ÜLDISED ÕPPIMISTINGIMUSED KOOLIS 11 35 31 50

LASTE/NOORTE VABA AJA SISUSTAMISE VÕIMALUSED 9 29 41 57 VÄLJASPOOL KOOLI JA KODU

LASTEHOIU TINGIMUSED LASTEASUTUSES 7 25 3 64

LASTEAIAKOHA SAAMISE VÕIMALUS 6 19 9 3 62

ÕPILASNÕUSTAMISE SÜSTEEM 4 20 32 71

SOBIVA KOOLIKOHA SAAMISE VÕIMALUS VÄLJASPOOL 4 21 21 72 TEENINDUSPIIRKONDA

PÄEVAKESKUSE TEENUS LASTELE 2 14 1 83

ERIVAJADUSTEGA LASTELE VAJALIKE TEENUSTE 2 12 41 82 KÄTTESAADAVUS

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/Puudub kokkupuude

Joonis 36. Tartlaste rahulolu lastega seotud teenustega Tartu linnas, 2018 (%).

Kui vaadata eraldi nende tartlaste hinnanguid, kellel on olnud konkreetsete lastega seotud teenustega kokkupuude (jättes välja “ei oska öelda/puudub kokkupuude” vastused), siis ollakse enim rahul (“väga rahul + “pigem rahul”) laste päevakeskuse teenuse (93%), üldiste õppimistingimustega koolis (93%), koolide õpetamise taseme (91%) ja lastehoiu tingimustega lasteasutustes (90%).

Rahulolematust (“pigem ei ole rahul”+”üldse ei ole rahul”) väljendati aga kõige sagedamini lasteaiakoha saamise võimaluste ja erivajadustega lastele vajalike teenuste kättesaadavuse osas, millest esimesega ei olnud rahul kolmandik ning teisega neljandik vastavate teemadega kokkupuutunutest. Vaadates tartlaste rahulolu lastega seotud teenustega Tartu linnas aastate lõikes, ilmneb, et viimase viie aasta jooksul on kasvanud rahulolu kõigis hinnatud valdkondades, sealjuures enim lasteaiakoha saamise võimalusega (Joonis 37).

46 ÕPETAMISE TASE KOOLIS 39 41 46 ÜLDISED ÕPPIMISTINGIMUSED KOOLIS 39 41 LASTE/NOORTE VABA AJA SISUSTAMISE 38 33 VÕIMALUSED VÄLJASPOOL KOOLI JA KODU 30 32 LASTEHOIU TINGIMUSED LASTEASUTUSES 26 22 SOBIVA KOOLIKOHA SAAMISE VÕIMALUS 25 20 VÄLJASPOOL TEENINDUSPIIRKONDA 18 25 LASTEAIAKOHA SAAMISE VÕIMALUS 12 7 24 ÕPILASNÕUSTAMISE SÜSTEEM 23 20 16 PÄEVAKESKUSE TEENUS LASTELE 10

2018 2013 2008

Joonis 37. Tartlaste rahulolu lastega seotud teenustega Tartu linnas aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

5. 2.2 Vaba aja veetmine

Vaba aja veetmisega seotud teenustest hindavad tartlased 2018. aastal kõrgeimalt postiteenindust, kultuuriteenuseid ning kultuurisündmuste taset, millega oli kokku puutunud vähemalt 90% tartlastest.

POSTITEENINDUS 36 52 31 8

MUUD KULTUURIASUTUSTE TEENUSED 36 53 21 9

KULTUURITEENUSED: TEATER, KINO, KONTSERDID 36 54 21 7

KULTUURISÜNDMUSTE TASE 26 61 2 10

VÄLITINGIMUSTES (TERVISE)SPORTIMISE VÕIMALUSED 20 52 32 23

SISERUUMIDES (TERVISE)SPORTIMISE VÕIMALUSED 12 42 7 2 38

TÄISKASVANUTE VABA AJA SISUSTAMISE VÕIMALUSED 11 56 7 1 25

HUVITEGEVUSE VÕIMALUSED 10 37 41 48

INFORMEERITUS TÄISKASVANUTE 8 43 6 2 42 KOOLITUSVÕIMALUSTEST

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/Puudub kokkupuude

Joonis 38. Tartlaste rahulolu vaba aja veetmisega seotud teenustega Tartu linnas, 2018 (%).

Kõige vähem kursis oldi 2018. aastal Tartus linna pakutavate võimalustega huvitegevuse, täiskasvanute koolituse ning siseruumides sportimise osas. Võttes arvesse vaid nende tartlaste hinnanguid, kes on erinevate vaba aja veetmisega seotud teenustega kokku puutunud, on pea kõigi vaadeldud teenustega rahulolijate (väga rahul”+”pigem rahul”) osakaal vähealt 90%. Veidi alla selle (87%) jääb vaid rahulolu informeeritusega täiskasvanute koolitusvõimalustest ning siseruumides (tervise)sportimise võimalustega. Kõigi vaba aja veetmisega seotud teenustega ollaks 2018. aastal varasemast sagedamini rahul (Joonis 39). Viimase viie aastaga on enim kasvanud tartlaste rahulolu informeeritusega täiskasvanute koolitusvõimalustest ning täiskasvanute vaba aja sisustamise võimaluste ja kultuurisündmuste tasemega.

90 KULTUURITEENUSED: TEATER, KINO, KONTSERDID 80 77 89 MUUD KULTUURIASUTUSTE TEENUSED 78 71 88 POSTITEENINDUS 82 80 87 KULTUURISÜNDMUSTE TASE 71 70 72 VÄLITINGIMUSTES (TERVISE)SPORTIMISE VÕIMALUSED 61 53 67 TÄISKASVANUTE VABA AJA SISUSTAMISE VÕIMALUSED 50 47 54 SISERUUMIDES (TERVISE)SPORTIMISE VÕIMALUSED 52 45 INFORMEERITUS TÄISKASVANUTE 51 31 KOOLITUSVÕIMALUSTEST 33 47 HUVITEGEVUSE VÕIMALUSED 39 38

2018 2013 2008

Joonis 39. Tartlaste rahulolu vaba aja veetmisega seotud teenustega Tartu linnas aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

5. 2.3 Arstiabi ja sotsiaalteenused

Arstiabi ja sotsiaalteenuste valdkonnas on tartlaste rahulolu 2018. aastal kõrgeim perearsti töö kvaliteedi ning pere- ja hambaarsti vastuvõtule saamise võimalustega, millega on kas väga või pigem rahulolevad ligi 80% elanikest (Joonis 40). Kõige negatiivsemalt hindasid tartlased aga eriarsti vastuvõtule saamise võimalust, millega on täiesti rahulolematu viiendik ning pigem rahulolematu kolmandik Tartu elanikest.

PEREARSTI TÖÖ KVALITEET 33 49 8 2 9

PEREARSTI VASTUVÕTULE SAAMISE VÕIMALUS 26 54 9 3 8

HAMBAARSTI VASTUVÕTULE SAAMISE VÕIMALUS 23 57 7 2 11

HAMBARAVIASUTUSTES PROTEESIDE TEGEMISE VÕIMALUS 9 23 4 2 63

INFO KÄTTESAADAVUS LINNA POOLT PAKUTAVATE 8 41 10 5 36 SOTSIAALTEENUSTE JA TOETUSTE KOHTA

HAIGLARAVILE SAAMISE VÕIMALUS 8 35 5 2 51

ERIARSTI VASTUVÕTULE SAAMISE VÕIMALUS 6 30 33 19 12

HOOLDUSRAVI HAIGLAS 4 14 21 79

PUUETEGA TÄISEALISTE VAJADUSTE ARVESTAMINE 2 13 7 2 77

EAKATE KODUNE HOOLDUS 2 12 4 3 80

EAKATE HOOLDUS HOOLDEKODUDES 2 10 4 3 80

KODUÕENDUSTEENUS 2 9 11 87

NARKOMAANIA JA ALKOHOLISMI RAVI 1 7 2 2 89

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/Puudub kokkupuude

Joonis 40. Tartlaste rahulolu arstiabi ja sotsiaalteenustega Tartu linnas, 2018 (%).

Enamike teiste arstiabi ja sotsiaalteenustega puudub suurel osal tartlastest kokkupuude, mistõttu on nende valdkondadega rahulolust parema ülevaate saamiseks vaadeldud järgnevalt vaid nende tartlaste hinnanguid, kellel on antud teemadega kokkupuuteid. Erinevate teenustega kokkupuuteid omavate tartlaste seas on 2018. aastal rahulolu kõrgeim perearsti töö kvaliteedi ja hambaarsti vastuvõtule saamise võimalustega, mida hindas positiivselt 90% nende teenustega kokkupuutunutest. Koduõendusteenuse, haigla hooldusravi ning võimalustega saada perearsti vastuvõtule, haiglaravile ja hambaraviasutusse proteese tegema on rahulolevad (“väga rahul”+”pigem rahul”) üle 80% antud valdkondadega kokkupuudet omavatest tartlastest. Veidi alla 80% jäi rahulolu narkomaania ja alkoholisimi rehabilitatsiooni ning info kättesaadavusega linna poolt pakutavate sotsiaalteenuste ja toetuste kohta. Eakate hooldusega hooldekodudes ja kodus, puuetega täisealiste vajaduste arvestamise ning narkomaania ja alkoholismi raviga on rahulolematud (“pigem ei ole rahul”+”üldse ei ole rahul”) aga vähemalt kolmandik nende valdkondadega kokkupuutunutest. Eriarsti vastuvõtule saamise võimalusega ei ole kas pigem või üldse rahul koguni 60% sellega kogemusi omavatest tartlastest. Viimase viie aasta jooksul on arstiabi ja sotsiaalteenuste valdkonnas olukord tartlaste hinnangul märkimisväärselt paranenud perearsti vastuvõtule saamise võimaluse ja perearsti töö kvaliteedi, info kättesaadavusega linna poolt pakutavate sotsiaalteenuste ja toetuste kohta ning haiglaravile saamise ja

hambaraviasutuses proteeside tegemise võimalusega (Joonis 41). 2013. aastast veidi positiivsemalt hinnatakse ka eriarsti vastuvõtule saamise võimalust. Kõigis teistes arstiabi ja sotsiaalteenuste valdkonna aspektides ei ole positiivsete hinnangute osakaal tervikuna oluliselt muutunud.

82 PEREARSTI TÖÖ KVALITEET 72 63 80 PEREARSTI VASTUVÕTULE SAAMISE VÕIMALUS 60 56 INFO KÄTTESAADAVUS LINNA POOLT PAKUTAVATE 49 34 SOTSIAALTEENUSTE JA TOETUSTE KOHTA 43 HAIGLARAVILE SAAMISE VÕIMALUS 29 20 36 ERIARSTI VASTUVÕTULE SAAMISE VÕIMALUS 31 23 32 HAMBARAVIASUTUSTES PROTEESIDE TEGEMISE VÕIMALUS 19 15 18 HOOLDUSRAVI HAIGLAS 20 16 15 PUUETEGA TÄISEALISTE VAJADUSTE ARVESTAMINE 15 11 14 EAKATE KODUNE HOOLDUS 13 8 12 EAKATE HOOLDUS HOOLDEKODUDES 11 7 11 KODUÕENDUSTEENUS 10 8 8 NARKOMAANIA JA ALKOHOLISMI RAVI 7 3 7 NARKOMAANIA JA ALKOHOLISIMI REHABILITATSIOON 6 3

2018 2013 2008

Joonis 41. Tartlaste rahulolu arstiabi ja sotsiaalteenustega Tartu linnas aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2008, 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %). .

5. 3 Kultuurisündmuste piisavus ja külastatavus

Erinevatele sihtrühmadele suunatud kultuurisündmusi toimub tartlaste hinnangul 2018. aastal üldjoontes piisavalt. Kõige kõrgemalt hinnatakse täisealiste kultuurisündmuste piisavust, millega on väga rahul kolmandik ning pigem rahul ligi pooled tartlased (Joonis 42). Peredele ning lastele ja noortele suunatud kultuurisündmuste piisavusega on rahulolevad vastavalt 70% ja 65% elanikest. Spetsiaalselt eakate sihtgrupile mõeldud kultuurisündmuste piisavust ei oska ligi pooled tartlased hinnata, kuid ka selles valdkonnas on selgelt ülekaalus positiivsed hinnangud.

TÄISEALISTELE 32 48 8 2 11

KOGU PERELE 22 48 11 2 18

LASTELE JA NOORTELE 22 43 9 2 23

EAKATELE 13 26 11 3 48

Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda

Joonis 42. Tartlaste hinnangud Tartus toimuvate kultuurisündmuste piisavusele, 2018 (%).

Viimase viie aasta jooksul on hinnangud kõigile sihtrühmadele suunatud kultuurisündmuste piisavusele oluliselt paranenud (Joonis 43). Kuna 2013. aastal sai aga hinnangud anda skaalal “piisav/ebapiisav”, mängib 2018. aasta positiivsemates tulemustes ilmselt osaliselt rolli ka rohkemate valikuvariantidega skaala.

80 TÄISEALISTELE 63

70 KOGU PERELE 44

65 LASTELE JA NOORTELE 44

39 EAKATELE 28

2018 2013

Joonis 43. Tartlaste hinnangud Tartus toimuvate kultuurisündmuste piisavusele aastate lõikes (2018: “täiesti piisavalt”+”pigem piisavalt”, 2013: “piisavalt”; %).

2018. aastal on Tartus toimuvaid kultuurisündmusi (viimase aasta jooksul) vähemalt ühel korral külastanud 90% tartlastest (Joonis 44). Enam kui kolmandik tartlasi on külastatud kultuurisündmusi aasta jooksul 3-5 korda, ligi neljandik ühel kuni kahel korral, 15% 6-10 korda ning 14% veelgi sagedamini.

14% 10%

15% Mitte kordagi 26% 1-2 korda

3-5 korda

6-10 korda

üle 10 korra 35%

Joonis 44. Tartu kultuurisündmuste külastussagedus viimase aasta jooksul, 2018 (%).

Kolme viimastel aastatel külastatud ja enim meeldinud Tartu kultuurisündmuse seas nimetati enim teatrietendusi (25%) ja kontserte (19%). Mõnevõrra vähem mainiti Hansapäevi (7%), kino (6%), laulupidusid (6%), tudengipäevi (4%), ERM’i (4%) ja muuseumiööd (4%). Spordiüritusi, laatasid ja Tartuffi tõi välja 3% ning muuseume ja festivale 2% kultuurihuvilisi. Lisaks mainiti enim meeldinud Tartu kultuurisündmustena PÖFF’i, Tartu linna päevi, Emajõe ketti, Kirjandusfestivali Prima Vista, Supilinna päevi, vabaõhuüritusi, Karlova päevi, tantsupidu, jaanipäeva, Maamessi ning balli.

Kümnendik tartastest, kes polnud viimase aasta jooksul kordagi ühtegi kultuurisündmust külastanud, tõid selle põhjustena kõige sagedamini välja kehva tervise (36%), kallid piletihinnad (34%) ja sobimatud toimumisajad (26%). Vastavast infost tundis puudust 14% ning rasket ligipääsetavust ja sobiva transpordi puudust mainis kultuurisündmuste mitte külastamise põhjustena 7%.

KEHV TERVIS 36

KALLID PILETIHINNAD 34

SOBIMATUD TOIMUMISAJAD 26

INFOPUUDUS 14

RASKE LIGIPÄÄSETAVUS 7

SOBIVA TRANSPORDI PUUDUS 7

MUU PÕHJUS 29

Joonis 45. Viimasel aastal Tartu kultuurisündmuste mitte külastamise peamised põhjused, 2018 (%).

Muude kultuurisündmuste mitte külastamise põhjuste all toodi välja enim välja huvi- ja ajapuudusst ning muid hobisid ja tegevusi. Vähemal määral mängisid rolli ka hooldamist vajav pereliige, ürituste ülerahvastatus, laiskus, ürituste toimumispaikade ebahügeenilised tualetid, kõrge vanus, kartus ning asjaolu, et üritusi näeb ka televiisorist.

5. 4 Tervisespordiga tegelemine

Tervisespordiga on 2018. aastal mingil määral tegelenud 73% tartlastest, mis on 2013. aastaga võrreldes veidi parem tulemus (Joonis 46). Neljandik Tartu elanikest harrastab tervisesporti 2-3 korda nädalas ning samuti neljandik eri hooaegadel erineva sagedusega. Nii korra nädalas või harvem kui neli ja enam korda nädalas tervisepordi harrastajaid on 12% ulatuses.

2018 12 24 12 25 27

2013 10 24 15 19 32

4 või enam korda nädalas 2-3 korda nädalas 1 kord nädalas või harvem Eri hooaegadel erineva sagedusega/Hooajati Ei tegele üldse

Joonis 46. Tartlaste (tervise)spordiga tegelemise sagedus aastate lõikes (%).

Viimase viie aastal jooksul toimunud teiseks olulisimaks muutuseks spordiharrastajate osakaalu tõusu kõrval on eri hooaegadel erineva sagedusega spordiharrastajate osakaalu suurenemine.

Tervisespordiga mitte tegelejad tõid selle põhjustena välja kehva tervist (46%) ning aja ja motivatsiooni puudust (Joonis 47). Rolli mängisid ka füüsilise iseloomuga igapäevatöö (17%) ning rahapuudus (9%).

KEHV TERVIS 46

MOTIVATSIOONI PUUDUS 33

AJAPUUDUS 27

FÜÜSILISE ISELOOMUGA IGAPÄEVATÖÖ 17

RAHAPUUDUS 9

RASKE LIGIPÄÄSETAVUS 3

INFOPUUDUS 2

TREENINGKOHTADE PUUDUS 2

SOBIVA TRANSPORDI PUUDUS 1

MUU PÕHJUS 8

Joonis 47. Tartlaste (tervise)spordiga mitte tegelemise peamised põhjused, 2018 (%).

Muude tervisespordiga mitte tegelemise põhjusena toodi enim välja muud liiki füüsilist aktiivsust ja liiga kõrget vanust. Samuti mängisid selles rolli laiskus, huvi, vajaduse ja energia puudus ning liiga kallis spordivarustus.

Erinevatest Tartu linna poolt korraldatavatest tasuta terviseüritustest ja kampaaniatest on 2018. aastal enim infot saadud Tartu linna tervisepäevast, mille toimimisega oli kursis ligi neljandik tartlastest (Joonis 48). “Jalgsi tervise nimel” kampaania toimumisest oli teadlik 18%, välitreeningutest 16% ning eakate terviseolümpiast 8% tartlastest.

TARTU LINNA TERVISEPÄEV 23

JALGSI TERVISE NIMEL 18

VÄLITREENINGUD 16

EAKATE TERVISEOLÜMPIA 8

Joonis 48. Infot saamine erinevate Tartu linna poolt korraldatavate tasuta terviseürituste ja kampaaniate toimumise kohta, 2018 (%).

Erinevatel tervisespordiüritustel osalejaid oli samas oluliselt vähem - Tartu linna tervisepäevast oli osa võtnud viiendik, “Jalgsi tervise nimel” kampaaniast 15%, välitreeningutest kümnendik ning eakate terviseolümpiast vaid 4% tartlastest, kes olid vastavate ürituste toimumise kohta infot saanud. Kõige efektiivsemad kanalid Tartu linna korraldatavate tasuta terviseürituste ja kampaaniate kohta info jagamisel on olnud sotsiaalsed võrgustikud ja Tartu linna koduleht, mille vahendusel on infot saanud ligikaudu pooled antud üritustest informeeritud tartlased (Joonis 49). Raadio vahendusel on vastava info saanud veidi üle ja Tartu linna Facebooki lehe kaudu pisut alla kolmandiku tervisespordiüritustest või kampaaniatest informeeritutest. Töökohalt on infot saanud viiendik, samas kui eakate päevakeskused ja noortekeskused on antud ürituste kohta info levitamisel olnud ebaefektiivsed.

SÕBRAD JA TUTTAVAD 53

TARTU LINNA KODULEHT 48

RAADIO 36

TARTU LINNA FB LEHT 30

TÖÖKOHT 20

EAKATE PÄEVAKESKUSED 2

NOORTEKESKUSED 1

MUJALT 21

Joonis 49. Erinevate Tartu linna poolt korraldatavate tasuta terviseürituste ja kampaaniate toimumise kohta info saamise kanalid, 2018 (%).

Muude infokanalite all peeti kõige sagedamini silmas ajalehti. Vähemalt määral saadi infot ka infovoldikutest ja reklaamlehtedelt, internetist, sotsiaalmeediast, välireklaamidest, mõnelt organisatsioonilt, e-kirja teel, lasteaiast, televisioonist ja telefoni teel.

5. 5 Interneti kasutamine

Interneti kasutajate osakaal on viimase viie aastaga tartlaste seas oluliselt kasvanud ning seda eelkõige igapäevaste kasutajate seas – 2018. aastal kasutab iga päev internetti 90% tartlastest (Joonis 50).

Võrreldes 2013. aastaga on 2018. aastal igapäevaste interneti kasutajate osakaal kasvanud 16% ning interneti mitte kasutajate osakaal vähenenud 9% võrra.

2018 90 3 1 7

2013 74 6 4 16

2008 71 7 5 17

Iga päev 2–3 korda nädalas Harvemini kui 2–3 korda nädalas Ei kasuta üldse

Joonis 50. Tartlaste interneti kasutamise sagedus aastate lõikes (%).

Koduste interneti kasutajate osakaal on viimase kümne aasta jooksul järjest kasvanud, jõudes 2018. aastaks juba pea 100%-ni (Joonis 51). Töökohas kasutab internetti 2/3 ning avalikes kohtades nagu kohvik või kaubanduskeskus 37% internetti kasutavatest tartlastest. Mobiilse interneti kasutajaid on 2018. aastal 38%. Koolides interneti kasutamine on viimase kümne aasta jooksul veidi langenud, jäädes 2018. aastal 14% piiresse. Avalike internetipunktide kasutamine ei ole viimase viie aasta jooksul muutunud ning jääb jätkuvalt alla 10%. Muude interneti kasutamise kohtade all toodi välja ühistransport ja maakodu.

98 KODUS 96 87 66 TÖÖKOHAS 56 54 38 KASUTAN MOBIILSET INTERNETTI

37 AVALIKES KOHTADES (NT KOHVIK, KAUBANDUSKESKUS)

14 KOOLIS 18 21 8 AVALIKES INTERNETIPUNKTIDES 8 10 1 MUJAL 7 10

2018 2013 2008

Joonis 51. Tartlaste interneti kasutamise kohad aastate lõikes (%).

Info leidmise ning linnavalitsuse ja riigiasutustega suhtlemise eesmärkidel on tartlased 2018. aastal kõige sagedamini internetti kasutanud kultuurisündmuste (92%) ja riigiasutuste (87%) kohta info leidmiseks (Joonis 52).

KULTUURISÜNDMUSTE INFO LEIDMISEKS 35 58 8

RIIGIASUTUSTE KOHTA INFO 24 63 13 SAAMISEKS/SUHTLEMISEKS

TURISMIINFO LEIDMISEKS 18 60 22

TARTU LINNAVALITSUSE KOHTA INFO 11 59 30 SAAMISEKS/SUHTLEMISEKS

Sageli Vahete-vahel Üldse mitte

Joonis 52. Tartlaste interneti kasutamise sagedus info leidmise ning linnavalitsuse ja riigiasutustega suhtlemise eesmärkidel, 2018 (%).

Samuti kasutatakse internetti aktiivselt internetist turismiinfo leidmiseks (78%) ning Tartu linnavalitsuse kohta info otsimiseks ja suhtlemiseks (70%). Sageli kasutatakse internetti enim 2018. aastal kultuurisündmuste kohta info leidmiseks (35%). 2013. aastal kasutasid tartlased internetti tihti samuti eelõige kultuurisündmuste info leidmiseks (37%), järgnesid riigiasutuste kohta info saamine ja nendega suhtlemine (28%), turismiinfo otsimine (21%) ning Tartu linnavalitsuse kohta info saamisene/suhtlemine (16%).

6. Transpordikasutus

Tööl ja/või koolis on tartlased 2018. aastal nii suve- kui talveperioodil käinud sagedaimini sõiduautoga (Joonis 53). Talveperioodil on liigutud suvest sagedamini ühistranspordi ning suvel jällegi jalgrattaga. Jalgsi liikujaid on olnud aastaringselt veidi üle viiendiku. Muude liikumisviiside all toodi välja ettevõtte buss, laev, mootorratas (suvel) ja rong ning erinevate liikumisviiside kombineerimine. Täiendavate transpordivahendite mainijate kõrval oli ka neid, kes suvel ja/või talvel tööl ei käigi (nt töötavad kodukontoris).

TALVEL 21 2 49 26 2

SUVEL 22 14 44 17 4

Jalgsi Jalgrattaga Sõiduautoga Ühistranspordiga Muul viisil

Joonis 53. Tartlaste tööl ja koolis käimise viisid, 2018 (%).

Nii suve- kui talveperioodil käivad jalgsi tööl või koolis enim Supilinna, Tähtvere ja Karlova ning autoga endise Tähtvere valla, Ihaste ja Variku elanikud. Ühistranspordiga liiklevad keskmisest sagedamini eelkõige Annelinna, Ropka ja Variku ning suveperioodil jalgrattaga endise Tähtvere valla, Ropka, Maarjamõisa ja Jaamamõisa linnaosades elavad tartlased. Kuna 2013. aastal said vastajad valida korraga mitu tööl/koolis käimise viisi, siis ei ole tulemused päris üheselt võrreldavad. Samas on sõiduautoga liikujate osakaalud 2013. ja 2018. aastal. praktiliselt identsed (2013. aastal suvel 44% ja talvel 50%). Erinevus ilmneb aga eelkõige oluliselt suuremas jalgsi liikujate osakaalus (35% suvel, 32% talvel), mis tuleneb ilmselt asjaolust, et erinevate teiste liikumisviiside (eelkõige ühistransport) puhul läbitakse mingi osa distantsist siiski ka jalgsi. Ükski pereliige ei kasutanud 2018. aastal ei hommikul kodust lahkumisel ega õhtul kojutulekul autot kolmandiku tartlaste peredes. (2013. aasta uuringuandmete põhjal oli sama suur osakaal peresid, kus auto puudus.)

Autot kasutab nii hommikul kodust lahkudes kui õhtul naastes valdavalt 1-2 pereliiget, sealjuures on õhtul koju tuleku puhul hommikuga võrreldes veidi enam neid peresid, kus autot kasutab vaid üks pereliige (Joonis 54).

HOMMIKUL 1 44 41 7 6

ÕHTUL 1 48 41 7 3

Mitte keegi Üks Kaks 3 4 või enam

Joonis 54. Hommikul kodust lahkudes ja õhtul koju tulekuks autot kasutavate inimeste arv peres, 2018 (%).

Enam kui kahte autot kasutatakse nii hommikul kodust lahkudes kui õhtul koju tulekuks enim Maarjamõisa ja Ihaste linnaosades. Võrreldes 2013. aastaga on kasvanud perede osakaal, kus kasutab autot nii kodust lahkudes kui naastes kaks pereliiget, samas kui autoga liikleva ühe pereliikmega perede osakaal on püsinud pea muutumatuna. Tartlaste ühistranspordi kasutamise sagedus ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud – vähemalt mõned korrad kuus kasutab ühistransporti jätkuvalt veidi üle poole tartlastest ning peaaegu igapäevaselt ligi neljandik (Joonis 55).

2018 23 16 14 38 10

2013 24 16 12 32 16

Peaaegu iga päev Mõned korrad nädalas Mõned korrad kuus

Erandjuhtudel Mitte kunagi

Joonis 55. Tartlaste ühistranspordi kasutamise sagedus aastate lõikes (%).

Linnaosade lõikes kasutavad ühistransporti peaaegu iga päev kõige sagedamini Annelinna (36%), Kesklinna (25%), Ränilinna ja Ropka linnaosa elanikud (mõlemad 24%). Vaid erandjuhtudel kasutavad ühistransporti enim Maarjamõisa (57%), Ülejõe (54%), Karlova ja Raadi- Kruusamäe (mõlemad 44%) elanikud ning mitte kunagi ühistranspordiga liiklejate osakaal on suurim Ropka Tööstuse (21%) ja Vaksali (19%) linnaosades. Olulisimaks muutuseks võrreldes 2013. aastaga on 2018. aastal olnud ühistranspordi erandjuhtudel kasutajate osakaalu kasv ja mitte kasutajate osakaalu langus. Kõige otsema marsruudi ja kiireima liinibussiga kesklinna jõuab veidi enam kui 40% Tartu ühistranspordi kasutajatest kuni kümne minutiga (Joonis 56). Ligi kolmandikul kulub selleks 11-20 minutit ning üle selle vaid 6% ühistranspordiga liiklevatest tartlastest. Seega jõuab kokku pea 80% ühistransporti kasutavatest Tartu elanikest kesklinna kuni 20 minutiga.

6% 13% 9% Kuni 5 minutit 6% 6-10 minutit

31% 11-20 minutit

üle 20 minuti 35% Elan kesklinnas

Ei oska öelda

Joonis 56. Tartu linna ühistranspordi kasutajate (vähemalt mõned korrad kuus) kiireima liinibussiga kesklinna sõitmiseks kuluv aeg, 2018 (%).

Keskmiselt kulus 2018. aastal väljaspool kesklinna elavatel tartlastel kiireima liinibussiga kesklinna jõudmiseks 12,7 minutit. 2013. aastal oli vastav näitaja 12,8 ning 2008. aastal 13 minutit, millest võib järeldada, et kesklinna kiire ligipääsetavus ühistranspordiga on olnud viimase kümne aasta jooksul stabiilselt heal tasemel.4 Tartu erinevatest linnaosadest jõuab 2018. aastal kiireima liinibussiga keskmiselt kõige kiiremini kesklinna Ülejõelt (6,2 min) ja Supilinnast (7,8 min) ning kõige rohkem kulub selleks aega endise Tähtvere valla (22,8 min), Variku (18,6 min) ja Ihaste (18,1 min) ühistransporti kasutavatel elanikel. Tartu linna ühistranspordiga seonduvatest erinevatest aspektidest on ühistranspordi kasutajate (vähemalt mõned korrad kuus) rahulolu kõrgeim bussipeatuse kaugusega oma elukohast, millega on rahul neist 94% ning sealjuures enam kui pooled väga rahul (Joonis 57). Vähemalt 90% ühistranspordi

4 Kuna 2013. aastal vastasid antud küsimusele ka ühistransporti vaid erandkorras kasutavad vastajad ning sellest lähtuvalt moodustasid “ei oska öelda” vastajad oluliselt suurema osakaalu ( 2013. a. 22%, 2018. a. 6%), ei ole ajalised vahemikud üksüheselt võrreldavad.

kasutajatest on rahul ka olemasoleva bussiühendusega kesklinnaga (93%), bussi sisenemise mugavuse (93%), bussiliikluse info (92%) ning busside mugavusega (90%). Kõige suuremat rahulolematust on aga ühistranspordi kasutajates põhjustanud selle liikumise sagedus, millega on neist rahulolematud (“pigem ei ole rahul” + “üldse ei ole rahul”) enam kui kolmandik. Ligi neljandikus ühistranspordi kasutajates on põhjustanud rahulolematust ka bussiliiklus õhtusel ajal (28%), sõidupiletite hinnad ja väljumisajad (mõlemad 25%) ning marsruudid (22%).

BUSSIPEATUSE KAUGUS ELUKOHAST 55 39 5 11

BUSSIÜHENDUS KESKLINNAGA 43 50 313

INFO BUSSILIIKLUSE KOHTA 37 55 5 3

BUSSIPILETITE KÄTTESAADAVUS 35 46 4 1 14

BUSSI SISENEMISE MUGAVUS 34 59 4 12

BUSSIDE MUGAVUS 29 61 7 12

AJAGRAAFIKUST KINNIPIDAMINE 29 59 8 2 3

PEATUSTE TIHEDUS 28 61 7 1 4

JUHTIDE TEENINDUS 27 59 9 1 4

BUSSIPEATUSE LIGIPÄÄSETAVUS (LIIKUMISRASKUSTE KORRAL) 26 40 7 1 26

TURVALISUS BUSSIS 25 63 7 1 4

MARSRUUDID 25 49 16 6 4

VÄLJUMISAJAD 20 51 19 6 3

BUSSILIIKLUS ÕHTUSEL AJAL 19 41 23 5 13

SÕIDUPILETITE HINNAD 18 41 19 6 16

SAGEDUS 18 44 26 9 3

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/ Puudub kokkupuude

Joonis 57. Tartu linna ühistranspordi kasutajate (vähemalt mõned korrad kuus) rahulolu ühistranspordi erinevate aspektidega, 2018 (%).

Rahulolus ühistranspordi erinevate tahkudega esines olulisi erinevusi ka linnaosade lõikes. Bussipeatuse kaugusega elukohast on enim rahul (“väga rahul”+”pigem rahul”) Veeriku, Maarjamõisa, Ropka Tööstuse (kõik 100%), Annelinna (98%), Kesklinna ning Tähtvere linnaosa elanikud (mõlemad 97%) ning kõige sagedamini väljendasid selles osas rahulolematust (“üldse ei ole rahul”+”pigem ei ole rahul”) endises Tähtvere vallas (19%) elavad tartlased. Ligipääsetavus bussipeatusele on tartlaste hinnangul parim Maarjamõisa (100%), Ränilinna (85%) ja Ropka Tööstuse (83%) ning halvim Supilinna (38%) linnaosas.

Marsruutidega on enim rahul elanikud Ränilinna (92%), Annelinna, Kesklinna (mõlemad 81%) ja Tammelinna (76%) ning vähim Supilinna (62%), Karlova ja Ihaste (mõlemad 38%) linnaosades. Ühistranspordi väljumisaegu hindavad kõrgeimalt Ropka Tööstuse (100%), Kesklinna (81%) ja Annelinna (79%) ning madalaimalt Raadi- Kruusamäe (46%), endise Tähtvere valla (41%) ja Jaamamõisa (40%) elanikud. Ühistranspordi sagedusega on enim rahulolevad Ropka Tööstuse (88%) ja Maarjamõisa (80%) elanikud, samas kui keskmisega võrreldes kõige nõrgemaks peetakse seda aspekti Supilinnas (63%) ja Raadi- Kruusamäel (58%). Maarjamõisa, Ropka Tööstuse (100%), Veeriku, Jaamamõisa (mõlemad 97%) ja Ihaste elanikud (95%) on keskmisest rohkem rahul ühistranspordi ajagraafikust kinnipidamisega. Vähem on antud aspektiga rahul aga elanikud Raadi-Kruusamäe (19%), Tammelinna (16%) ja Vaksali (14%) linnaosades. Peatuste tihedust peetakse parimaks Maarjamõisa, Ränilinna, Ropka Tööstuse ja Supilinna (kõik 100%) linnaosades, samas kui enim rahulolematust väljendasid selles osas Tähtvere elanikud (22%). Bussiühendusega kesklinnaga on enim rahul Veeriku, Ränilinna ja Ropka Tööstuse (kõik 100%) elanikud ning vähim rahul endise Tähtvere valla (18%), Maarjamõisa (17%) ja Ihaste (14%) elanikud. Bussiliiklusega õhtusel ajal on rahulolu kõrgeim Ropka Tööstuse (86%) ja Ülejõe (75%) ning madalaim Karlova (52%) ja endise Tähtvere valla (41%) elanike seas. Busside mugavust hindavad kõrgeimalt Ropka Tööstuse, Supilinna ja Ihaste (kõik 100%) ning madalaimalt Variku (19%), endise Tähtvere valla (18%) ning Maarjamõisa (17%) elanikud. Bussi sisenemise mugavusega on enim rahul Maarjamõisa, Ihaste ja Ropka Tööstuse (kõik 100%), ning vähim rahul Raadi-Kruusamäe ja Variku (mõlemad 19%) elanikud. Bussijuhtide teenindusega on rahulolu kõrgeim Ropka Tööstuse (100%) linnaosas, samas kui Maarjamõisa elanikest väljendas selles osas rahulolematust koguni 40%. Turvalisusega bussis on enim rahul Supilinna ja Tähtvere (mõlemad 97%) ning kõige harvemini Maarjamõisa (20%) ja Karlova (18%) elanikud. Infoga bussiliikluse kohta on enim rahulolevad Maarjamõisa, Ränilinna ja Ihaste (kõik 100%) elanikud, samas kui kõige nõrgemalt hindavad seda aspekti Ropka Tööstuse (14%) ja Vaksali (13%) linnaosades elavad tartlased. Bussipiletite kättesaadavusega ei ole üldse probleeme ilmnenud Maarjamõisa ja Ropka Tööstuse elanikel, samas kui vähim on antud aspektiga rahul Raadi- Kruusamäe (19%) elanikud. Sõidupiletite hindadega on kõige sagedamini rahul elanikud endisest Tähtvere vallast (88%) ja Maarjamõisa linnaosast (83%) ning suurimat rahulolematust väljendasid sellega Ropka Tööstuse (38%), Raadi- Kruusamäe (36%) ja Annelinna elanikud (33%). Viimase viie aasta jooksul on kasvanud ühistranspordi kasutajate rahulolu kõigi hinnatud aspektidega, sealjuures enim sõidupiletite hindade ja bussipiletite kättesaadavuse ning vähim ühistranspordi liikumise sageduse ja peatuste tihedusega (Joonis 58).

93 BUSSI SISENEMISE MUGAVUS 78 93 BUSSIÜHENDUS KESKLINNAGA 81 92 INFO BUSSILIIKLUSE KOHTA 75 90 BUSSIDE MUGAVUS 75 89 PEATUSTE TIHEDUS 80 88 TURVALISUS BUSSIS 69 88 AJAGRAAFIKUST KINNIPIDAMINE 70 86 JUHTIDE TEENINDUS 69 81 BUSSIPILETITE KÄTTESAADAVUS 58 74 MARSRUUDID 63 71 VÄLJUMISAJAD 60 62 SAGEDUS 55 60 BUSSILIIKLUS ÕHTUSEL AJAL 45 59 SÕIDUPILETITE HINNAD 33

2018 2013

Joonis 58. Tartu linna ühistranspordi kasutajate rahulolu ühistranspordi erinevate aspektidega aastate lõikes (%).

Häirivaid asjaolusid Tartu linna ühistranspordi korralduses tõi 2018. aastal välja ligi pooled ühistranspordi kasutajatest. Enam kui kolmandikku ei häirinud ühistranspordi korralduses midagi ning pea viiendikul puudus selles osas seisukoht (“ei oska öelda”).

Võrreldes 2016. aasta “Tartlane ja keskkond uuringuga” on ühistranspordi probleemid jäänud samaks. Jätkuvalt on ühistranspordi korralduses kõige suuremaks probleemiks samadel liinidel sõitvad bussid, mis on peatustes ühel ajal ning seejärel on järgmise bussi väljumiseni väga pikk vahe (vähemalt 20 minutit). Ligikaudu kuuendik ühistranspordiga mitte rahulolevatest tartlastest tõid probleemidena lisaks välja ülerahvastatuse bussides, liiga hõredad ajagraafikud, otseühenduste puudumine või ümberistumiste võimaluste puudus. Ligikaudu kümnendik tõid probleemidena välja, et bussiliiklus lõppeb liiga vara või alustab liiga hilja ning nädalavahetustel ei ole võimalik mõistlikul ajal bussidega liigelda. Lisaks toodi välja, et bussid ei pea ajagraafikutest kinni või jäävad üldse tulemata. Alla 5%

jaoks ostusid probleemseks ka järgnevad asjaolud: pilet on liiga kallis, bussid on amortiseerunud, bussijuhtide sõidustiilid on ebameeldivad, bussides on asotsiaalsed isikud, puuduvad bussipeatused, ebameeldiv valideerimissüsteem, liiga pikad marsuudid, koristamata bussid, ebasobivad tingimused erivajadustega inimestele. Tartu ühistranspordi kasutajad saavad bussiliiklise kohta infot kõige sagedamini veebilehe (37%) ja mobiiliäpi (28%) kaudu (Joonis 59). Veidi enam kui viiendik saab vastava info peamiselt bussipeatusest ning kümnendik bussiaegade teatmikust.

1% 11% 22% 1% Bussiaegade teatmikust

Infotelefonilt

Veebilehelt 37% Mobiiliäpist

28% Bussipeatusest Mujalt

Joonis 59. Tartu linna ühistranspordi kasutajate peamised kanalid bussiliikluse kohta info saamiseks, 2018 (%).

Muude kanalite all toodi välja, et infot bussiliikluse kohta küsitakse lähedastelt, vaadatakse Google map-ist ning loetakse ajalehest. Tartu linna ühistransporti kas üldse mitte või vaid erandjuhtudel kasutajatelt uuriti ka mitte kasutamise põhjuseid. Kõige sagedasemateks ühistranspordi mitte kasutamise põhjusteks olid asjaolu, päevas tuleb teha mitmeid sõite ja ühistranspordiga on see ebamugav (29%), ebasobivad sõidugraafikud (28%), ühistranspordi aeglus (23%) ning liiga harva käivad bussid (19%) (Joonis 60). 14% ulatuses toodi välja, et tehtavad sõidud on sageli bussiühenduseta sihtkohtadesse ning eelistatakse autoga sõitmist, kümnendikul juhtudest mainiti ka kalleid piletihindu. Ülejäänud põhjuste osakaal jäi alla 10%. Ühistranspordi mitte kasutamise põhjused linnaosade lõikes statistiliselt olulisel määral ei erinenud.

PEAN PÄEVAS TEGEMA MITMEID SÕITE JA 29 ÜHISTRANSPORDIGA ON SEE EBAMUGAV MULLE EI SOBI SÕIDUGRAAFIKUD 28

ÜHISTRANSPORT ON AEGLANE 23

BUSSID KÄIVAD LIIGA HARVA 19 MINU SÕIDUD ON SAGELI BUSSIÜHENDUSETA 14 SIHTKOHTADESSE EELISTAN AUTOGA SÕITMIST 14

PILETI HIND ON KALLIS 10

EELISTAN JALGSI KÄIMIST 8

EI OLE VAJADUST 8

TERVISLIKUD PÕHJUSED 5

BUSSID LÕPETAVAD LIIGA VARA 5

ÜHISTRANSPORT EI OLE MINU JAOKS TURVALINE 4

BUSSIPEATUS ON ELUKOHAST KAUGEL 4

EELISTAN JALGRATTAGA SÕITMIST 4

ÜHISTRANSPORT EI OLE MUGAV 3

BUSSID EI PEA GRAAFIKUST KINNI 2

MUU 5

Joonis 60. Tartu linna ühistranspordi mitte kasutamise põhjused (ühistransporti vaid erandjuhtudel või üldse mitte kasutajad), 2018 (%).

7. Tartu linna areng

Tartu linna arengu teemal uuriti linnaelanikelt tagasisidet Tartu linna kohta saadava info, linnavalitsuse töö ja Tartu linna erinevate valdkondadega rahulolu, prioriteetsete arenguvaldkondade ja turistidele eksponeerimiseks sobivate objektide kohta.

7. 1 Tartu linna kohta saadav info

Tartu Linnavalitsuse töö kohta saadavat informatsiooni peab täiesti piisavaks kümnendik ja pigem piisavaks veidi üle 40% tartlastest, viiendik leiab, et infot on pigem ebapiisavalt ning 5% peab seda täiesti ebapiisavaks (Joonid 62). Lisaks oli ligi viiendik ka neid tartlasi, kellel puudus antud küsimuses seisukoht.

10% 21%

5% Täiesti piisavalt Pigem piisavalt

43% Pigem ebapiisavalt

21% Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda

Joonis 61. Tartlaste hinnangud Tartu Linnavalitsuse töö kohta saadava informatsiooni piisavusele, 2018 (%).

Peamiste allikatena (kuni kolm valikut), kust saadakse informatsiooni Tartu linnaelu valdkondade kohta, mainiti kõige sagedamini ajakirjandust (64%) ja Tartu kodulehekülge (59%) (Joonis 62). Lisaks saadi vastavat infot teiste inimeste käest (37%), Facebook’ist (29%) ning linnavalitsuse trükistest (18%). Ülejäänud allikate osatähtsus peamiste infokanalitena osutus marginaalseks. Lisaks eelpool mainitud allikatele saadakse informatsiooni Linnavalitsuse töö kohta ka raadiost ja televisioonist. Kuna 2013. aastal küsiti tartlastelt peamiste infoallikate asemel kõiki kanaleid, mille kaudu nad on linnavalitsuse töö kohta infot saanud, ei ole vastavad osakaalud võrreldavad, kuid ka 2013. aastal toodi infokanalitena kõige sagedamini välja ajakirjandus, Tartu kodulehekülg ja teised inimesed.

AJAKIRJANDUS 64

TARTU KODULEHEKÜLG WWW.TARTU.EE 59

TEISTE INIMESTE KÄEST 37

FACEBOOK 29

LINNAVALITSUSE TRÜKISED 18

LINNAVALITSUSE OSAKONNAD 3

LINNAVALITSUSE INFOPUNKT (SH INFOTELEFON) 2

TARTU LINNA MOBIILIRAKENDUS 1

MUJALT 5

Joonis 62. Peamised allikad (kuni 3) Tartu linnaelu valdkondadest info saamiseks, 2018 (%).

Oma teadlikkust Tartu linna pikaajalistest arengusuundadest ja planeeringutest ei pea tartlased kuigi kõrgeks – väga hästi teadlikud on neist enda hinnangul vaid 3%, pigem hästi neljandik, pigem halvasti 41% ning väga halvasti või üldse mitte 15% (Joonis 63). Oma teadlikkusele antud teemal ei osanud üldse hinnangut anda 16% tarlastest.

3% 16% 25% Väga hästi 15% Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti/Üldse mitte

Ei oska öelda 41%

Joonis 63. Tartlaste hinnangud oma kursis olekule Tartu linna pikaajalistest arengusuundadest ning planeeringutest 2018 (%).

7. 2 Rahulolu Linnavalitsuse tööga

Kui aastatel 2008-2013 on tartlaste hinnangud Tartu Linnavalitsuse tööle püsinud võrdlemisi stabiilsed, siis 2018. aastaks on toimunud olulused muutused – märkimisväärselt on kasvanud nii tartlaste teadlikkus linnavalitsuse tööst kui sellele antavate positiivsete hinnangute osakaal (Joonis 64). Linnavalitsuse tööd “pigem heaks” pidavate tartlaste osakaal on kasvanud 24%-lt 44%-le ning “ei oska öelda” vastuseid on antud varasemast poole harvemini.

2018 5 44 31 4 1 16

2013 3 24 34 6 2 32

2008 3 23 32 4 1 37

Väga hea Pigem hea Rahuldav Pigem halb Väga halb Ei oska öelda

Joonis 64. Tartlaste hinnangud Tartu Linnavalitsuse tööle aastate lõikes (%).

Linnavalitsuse tööd väga heaks pidanud tartlased tõid oma kõrge hinnangu põhjendustena välja, et linnavalitsus panustab palju linnaarengusse, on vastu tselluloositehase planeerimisele ning arvestab oma töös linnaelanike arvamusega. Linnavalitsuse tööle antud negatiivseid hinnanguid põhjendati aga väitega, et et linnavalitsus ei saa oma tööga hakkama, ei arvestata linnakodanike arvamusega, linn ei arene, linnavalitsuses lakkab korruptsioon, teenuste hinnad on liiga kõrged ning parkimine linnas tekitab ebameeldivust. Erinevatest osalusvõimalustest Tartu linna elu planeerimisel hindasid tartlased enim võimalust osaleda Tartu linna kaasava eelarve protsessis, millega olid väga või pigem rahul pooled elanikud (Joonis 65). Veidi alla poole Tartu elanikest olid rahulolevad ka võimalusega osaleda erinevaid linnaelu valdkondi puudutavas kodulehe küsitluses. Osalusvõimalusega planeeringute ja arengukavade koostamisel ning teiste linna arengutega seotud küsimuste aruteludel olid rahul mõnevõrra harvemini ning suuremad oli ka rahulolematute osakaalud. Tähelepanuväärne on ka see, et suur osa (40%-59%) tartlastest ei osanud kokkupuute puudumise tõttu Tartu linna elu planeerimises osalemise võimalusi hinnata.

TARTU LINNA KAASAVA EELARVE PROTSESSIS 15 35 8 2 40

KODULEHE KÜSITLUSTES ERINEVATE LINNAELU 10 34 7 2 48 PUUDUTAVATE TEEMADE KOHTA

TEISTE LINNA ARENGUTEGA SEOTUD KÜSIMUSTE 4 24 11 3 59 ARUTELUDEL

ARENGUKAVADE KOOSTAMISEL 4 23 12 3 58

PLANEERINGUTE KOOSTAMISEL 5 26 12 3 54

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/ Puudub kokkupuude

Joonis 65. Tartlaste rahulolu erinevate osalusvõimalustega Tartu linna elu planeerimisel, 2018 (%).

Võrreldes 2013. aastal hinnatud osalusvõimalustega – planeeringute ja arengukavade koostamine ning teised linna arengutega seotud arutelud – on rahulolu viimase viie aasta jooksul oluliselt kasvanud (Joonis 66).

28 TEISTE LINNA ARENGUTEGA SEOTUD KÜSIMUSTE ARUTELUDEL 15

27 ARENGUKAVADE KOOSTAMISEL 16

31 PLANEERINGUTE KOOSTAMISEL 16

2018 2013

Joonis 66. Tartlaste rahulolu erinevate osalusvõimalustega Tartu linna elu planeerimisel aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

7. 3 Rahulolu Tartu linna eri valdkondadega

Tartu linna erinevatest valdkondadest hinnatakse 2018. aastal kõrgeimalt Tartu linna kui elukohta, millega oli rahul 96% tartlastest, sealjuures pea 60% väga rahul (Joonis 67). Üldine rahulolu on väga kõrge lisaks ka Tartu linna üldise turvalisuse taseme (93%) ning haridus- ja õppimisvõimalustega Tartus (86%). Enim rahulolematust põhjustasid aga erialase töö saamise võimalused Tartus linnas, milles nägi vähemal või suuremal määral probleemi ligi viiendik tartlastest. Neljandik ei osanud antud valdkonda hinnata. Kümnendik hindas negatiivselt Tartu kaubanduse arengut ning kõigi teiste hinnatud valdkondade puhul jäi rahulolematute osakaal veelgi madalamaks.

TARTU LINNA KUI ELUKOHAGA 58 38 22

HARIDUS- JA ÕPPIMIS-VÕIMALUSTEGA TARTU LINNAS 45 41 31 11

KAUBANDUSE ARENGUGA TARTU LINNAS 28 55 8 2 8

TARTU KUI LASTE- JA NOORTESÕBRALIKU LINNAGA 26 52 41 17

TARTU LINNA KUI TÖÖKOHAGA 25 50 6 1 18

ÜLDISE TURVALISUSE TASEMEGA TARTU LINNAS 24 69 3 4

ERIALASE TÖÖ SAAMISE VÕIMALUSTEGA TARTU 10 46 14 5 25 LINNAS

Väga rahul Pigem rahul Pigem ei ole rahul Üldse ei ole rahul Ei oska öelda/ Puudub kokkupuude

Joonis 67. Tartlaste rahulolu erinevate valdkondadega Tartu linnas, 2018 (%).

Tartus erialase töö saamise võimalustega mitte rahulolevatelt vastajatelt uuriti ka seda, millises valdkonnas on nende hinnangul raske erialast tööd saada. Selgus, et raskusi erialase töö leidmisel on esinenud eelkõige meditsiini, hariduse ja bioloogia-keemia valdkonnas. Vaadeldes tartlaste rahulolu erinevate valdkondadega Tartu linnas aastate lõikes, saab välja tuua selge tõusutrendi – 2018. aastal on kõiki valdkondi hinnatud varasemast kõrgemalt (Joonis 68). Võrreldes 2013. aastaga on 2018. aastal enim tõusnud hinnangud erialase töö leidmise võimalustele (+20%), üldise turvalisuse tasemele (+18%) ning Tartu linnale kui töökohale (+16%).

96 TARTU LINNA KUI ELUKOHAGA 92 91 93 ÜLDISE TURVALISUSE TASEMEGA TARTU LINNAS 75 65 86 HARIDUS- JA ÕPPIMIS-VÕIMALUSTEGA TARTU LINNAS 76 78 83 KAUBANDUSE ARENGUGA TARTU LINNAS 73 72 78 TARTU KUI LASTE- JA NOORTESÕBRALIKU LINNAGA 69 65 75 TARTU LINNA KUI TÖÖKOHAGA 59 63 56 ERIALASE TÖÖ SAAMISE VÕIMALUSTEGA TARTU LINNAS 36 40

2018 2013 2008

Joonis 68. Tartlaste rahulolu erinevate valdkondadega Tartu linnas aastate lõikes (2018: “väga rahul”+”pigem rahul”; 2013: “väga rahul”+”üldiselt rahul”; %).

Kuni kolme enda jaoks kõige olulisema valdkonna seas, mille arengusse peaks Tartu linn järgmise viie aasta jooksul senisest enam panustama, mainiti kõige sagedamini meditsiini, mida pidasid prioriteetseks pea pooled tartlastest (Joonis 69). Veidi üle kolmandiku tartlastest tõi oluliste arendamist vajavate valdkondadena välja ka hariduse/teaduse ja sotsiaalkaitse (37%) ning keskkonnakaitse (34%). Muude arendamist vajavate valdkondade all toodi esile linnasisesed teed, kergliiklusteed ning parkimisvõimalused. Kuna 2008. ja 2013. aastal ei olnud arendamist vajavate valdkondade väljatoomise arvus piiranguid, ei ole tulemused 2018. aastaga üheselt võrreldavad, kuid pingereas esikohtadel olevad valdkonnad on siiski suuresti kattuvad: nii 2008. kui 2013. aastal toodi kolme olulisima valdkonna seas välja meditsiin ja haridus/teadus, 2008. aastal lisaks ka kultuur ning 2013. aastal sotsiaalsfäär.

MEDITSIIN 47

HARIDUS/TEADUS 37

SOTSIAALKAITSE 37

KESKKONNAKAITSE 34

TRANSPORT 25

TOOTMINE 20

KULTUUR 16

LINNA MAINEKUJUNDUS 14

SPORT 14

TURISM 13

MEELELAHUTUS 12

TEENINDUS 7

KAUBANDUS 3

MUU 6

Joonis 69. Tartlaste jaoks kõige olulisemad valdkonnad (kuni 3), mille arengusse peaks Tartu linn järgmise viie aasta jooksul senisest enam panustama, 2018 (%).

Turistidele peaks tartlaste arvates Tartu linnas rohkem eksponeerima või pakkuma eelkõige Emajõge, selle võimalusi ja looduskeskkonda (65%), muuseume ja Ahhaa Keskust (56%), Toomemäge (53%) ning Tartu Ülikooli ja akadeemilisust (52%).

EMAJÕGE, SELLE VÕIMALUSI NING LOODUSKESKKONDA 65

MUUSEUME JA AHHAA KESKUST 56

TOOMEMÄGE 53

TARTU ÜLIKOOLI NING AKADEEMILISUST 52

LINNA AJALUGU 45

ERINEVATE LINNAOSADE OMAPÄRA JA ARHITEKTUURI 42

KULTUURI- JA MEELELAHUTUSÜRITUSI 32

KESKLINNA 32

MIDAGI MUUD 3

Joonis 70. Valdkonnad ja paigad, mida peaks tartlaste hinnangul Tartu linnas turistidele rohkem eksponeerima või pakkuma, 2018 (%).

Muude turistidele eksponeerimiseks sobivate valdkondadena toodi välja botaanikaaed, kalmistud, Eesti kultuur, kirikud, raekoda, sportimisvõimalused, Tartu kihelkonna käsitöö, lisaks Tartu Ülikoolile ka teised kõrharidusasutused, väikekaubandus ja kohvikud.

7. 4 Positiivsemad ja negatiivsemad sündmused Tartu linnas

Kui vastajate käest küsiti, mis on viimase viie aasta positiivseim sündmus Tartus, siis neljandik vastajad ei osanud ühtegi sündmust välja tuua. Kuid nende seast, kes oskasid midagi nimetada, on viiendiku arvates viimase viie aasta kõige positiivseim sündmus olnud Eesti Rahva Muuseumi avamine Raadil. Kuid pea sama palju tartlasi pidas oluliseks ka teedega seonduvaid tegevusi, nt Ihaste silla valmimine, Kaarsilla renoveerimine, suure ringtee arendamine jne. Linlaste meele tegid rõõmsaks ka erinevad üritused, uute ehitiste valmimine, tselluloositehase vastane aktsioon ja arenduse peatamine, haljasalade korrastamine ja erinevate vaba aja veetmise võimaluste arendamine linnaruumis, ühistranspordi areng (eriti lennuliiklus), linnavalitsuse töö ja uued tuuled poliitikas. Mõeldes viimase viie aasta negatiivseima sündmuse peale Tartu linnas, ei osanud pooled vastajad ühtegi sündmust välja tuua. Kuid nende seast, kes oskasid midagi nimetada, on viiendiku arvates olnud viimase viie aasta kõige negatiivsem sündmus tselluloositehase planeerimine ja selle ümber käiv vaidlus. Mõnevõrra vähem nimetati negatiivsete sündmustena erinevaid avaliku korra rikkumisega seotud olukordi, nt vägivald, tapmised, liiklusõnnetused, inimeste kadumised, joomarlus, enesetapud jne.

7. 5 Arendusettepanekud Tartu Linnavalitsusele

Täiendavate ettepanekute osas selle kohta, kuidas muuta elu Tartu linnas veelgi paremaks, toodi enim välja ideid teede valdkonna arendamiseks (113 ettepanekut), Tartu Linnavalitsuse ametnike töö paremaks korraldamiseks (55), vaba aja veetmise võimaluste arendamiseks (50), töökohtade loomiseks ja majanduse arendamiseks (38), ehitusvaldkonna arendamiseks (33) ning seoses laste ja noorte (38), keskkonna (36) ja avalike teenustega (24). Lähem ülevaade esitatud ettepanekutest on toodud raporti lisades.

Järeldused ja soovitused

Käesolevast uuringust selgus, et üldiselt on tartlased oma elukohaga rahul. Kindlalt tartlasena tunneb ennast kolmveerand Tartu elanikest. Kõige enam tahavad tartlased elada Tammelinnas, Karlovas ning Kesklinnas, kõige vähem aga Annelinnas ja Ropka Tööstuse linnaosas. Oma eluasemega on tartlased üldiselt rahul. Mõnevõrra rahulolematust tekitab eluasemete vanus ja kulude suurus. Samas eluaseme üldseisundit parendatakse aina vähem, mis aga tõstaks eluasemete väärtust ja vähendaks kulusid. Elamute välisilme ja hooldamisega ollakse kõige enam rahul eramute piirkondades ning kõige vähem Annelinna, Ropka Tööstuse, Supilinna ja Raadi-Kruusamäe linnaosas. Oma linnaosa erinevatest valdkondadest olid tartlased enim rahul haljasalade ja parkide olukorraga. Kuid siiski on Tartus piirkondi, kus haljasalasid ja parke oleks vaja rajada senisest enam, näiteks Karlova, Jaamamõisa ja Ropka linnaosas. Uuringust selgus ka, et linlased soovivad, et Tartu peataks praeguse arengusuuna, kus kesklinna rohealade arvelt ehitatakse juurde uusi maju, mis omakorda toob kesklinna piirkonda näiteks parkimisprobleemid. Kuigi uuringust selgus, et viimaste aastate Emajõe kaldaalade olukorraga ollakse üldiselt rahul, siis Karlova, Annelinna ja Ihaste piirkonna elanikud sooviksid, et nende linnaosas korrastataks Emajõe piirkonda rohkem. Tartlased tunnevad end oma kodulinnas turvaliselt ning turvatunne on aastatega kasvanud. Vaadates kuriteoohvriks langemist Tartu linnas viimase kümne aasta vältel, ilmneb, et nii kodudesse sissemurdmised, vägivalla kogemine oma kodu läheduses kui mujal Tartus on järk-järgult vähenenud, samas kui suurenenud on kodu-, kooli ja lasteaia vägivald. Ligikaudu pooled tartlased näevad oma linnaosas probleemina purjus inimesi ning öösiti ringi liikuvaid noortekampasid. Kindlasti mõjutavad turvatunnet ka viimase viie aasta jooksul toimunud negatiivsed sündmused Tartus (liiklusõnnetus Riia mäel, tänavakuriteod kesklinnas jne). Nii kooli-, kodu- ja lasteaia vägivalla kui ka õnnetuste ja kuritegevuse osas tuleks tartlaste turvatunde suurendamiseks teha rohkem ennetustööd. Lisaks võiks suurendada politsei kohalolekut eelkõige kesklinnas, aga ka teistes linnaosades. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu noorte kuritegevuse ning tänavavägivalla ja alkoholi tarbimise ennetamisele ja vähendamisele linnaruumis. Üldiselt arvavad tartlased, et Tartu on laste ja noorte sõbralik linn. Lastega seotud teenuste osas on tartlased kõige enam rahul koolide õpetamise taseme ja üldiste õppimistingimustega ning laste ja noorte vaba aja sisustamise võimalustega väljaspool kodu ja kooli. Rahulolematud ollakse aga enim lasteaiakoha saamise võimalustega, mille põhjuseks on pikad järjekorrad, lasteaia kohtade vähesus, raskused saada kodulähedasse lasteaeda kohta ning liiga kõrge kohamaks. Seega on soovitav mõelda, kuidas suurendada lasteaia kohtade arvu Tartu linna eri linnaosades, arvestades lasteaedade järjekordi. Lisaks tuleks kaaluda, kas ja mis tingimustel on võimalik lasteaiatasu kompenseerida, sest uuringust tuli välja, et suur hulk lapsevanemaid on rahulolematud just lastaia kohamaksu suurusega. Uuringust selgus, et sotsiaalvaldkonda näevad tartlased pigem probleemsena. Kõige enam tuntakse puudust spetsialistidest ja üldisest abist, teenuste kvaliteeti hinnatakse halvaks ning kalliks. Põhiliselt esinevad need probleemid nii erivajadustega lastele kui ka täiskasvanutele pakutavate teenuste osas, eakate hoolduses hooldekodudes ja kodus ning alkoholismi ja narkomaania ravis. Seega tuleks välja selgitada, millistest teenustest ja spetsialistidest on antud valdkondades puudus ning kas oleks võimalik ja vajalik mõnda teenust ja vahendit odavamalt pakkuda. Kuna sageli ei ole erivajadustega inimestel

võimalik oma terviseseisundist taastuda, siis kindlasti on oluline järjepideva abi pakkumine. Kuigi viimase viie aasta jooksul on erivajadustega inimeste seas kasvanud rahulolu liikumisvõimalustega linnaruumis, on see ikkagi üks olulisi probleeme, millega tuleb linnal edasi tegeleda. Arstiabi valdkonnas on tartlaste hinnangul viimase viie aasta jooksul olukord märkimisväärselt paranenud perearsti vastuvõtule saamise võimaluse ja töö kvaliteedi osas. Samuti on olukord paranenud haiglaravile saamise ja hambaraviasutuses proteeside tegemise võimalusega. Väga suur probleem arstiabi valdkonnas on aga eriarsti vastuvõtule saamine. Selle probleemi põhjusteks on liiga pikad järjekorrad ja lühiajalised vastuvõtu graafikud. Seega tuleks välja selgitada, mis valdkondades on Tartus kõige kriitilisemad eriarsti vastuvõtu järjekorrad ning kas ja kuidas on neid võimalik lühendada. Kõigi vaba aja veetmisega seotud teenustega ollakse 2018. aastal varasemast sagedamini rahul. Viimase viie aastaga on enim kasvanud tartlaste rahulolu informeeritusega täiskasvanute koolitusvõimalustest ning täiskasvanute vaba aja sisustamise võimaluste ja kultuurisündmuste tasemega. Veidi enam ollakse rahulolematumad siseruumides sportimise võimalustega. Tartlased arvavad, et Tartusse tuleks ehitada uus sisehall ja ujula. Teede valdkonnas on võrreldes 2013. aastaga tartlaste rahulolu enim kasvanud oma linnaosa tänavate talvise hoolduse ning kõnni- ja jalgrattateede olukorra ja piisavusega. Kuid siiski näevad linlased, et kõnni- ja jalgrattateede olukorda oleks vaja parandada mitmes linnaosas: Supilinnas, Karlovas, Ropka Tööstuse ja Jaamamõisa piirkonnas. Lisaks hindavad linlased halvaks kvartalisiseste teede olukorda ja parkimiskorraldust kodu lähedal. Kõige enam on kvartalisiseste teede olukorraga rahulolematud Annelinna, Karlova ja Jaamamõisa elanikud. Parkimisolukorda oma elukoha lähedal hindavad halvaks enim Annelinna, Supilinna, Ülejõe ja Ropka Tööstuse elanikud. Seega oleks teedevaldkonnas vaja eelkõige arendada jalgratta- ja jalakäijate teedevõrku ning parandada kvartalisiseste teede ja parkimise olukorda. Samuti tuli tartlaste ettepanekutest välja, et kesklinna piirkonda oleks vaja rohkem rattaparklaid, parandada tuleks teedeehituse kvaliteeti, järelvalvet ning ajastamist, lahendada kesklinna piirkonna parkimisprobleemid, parandada liikluturvalisust ning piirata õhku saastavate autode ligipääs kesklinnale. Ühistransporti kasutab igapäevasteks sõitudeks vaid ligi neljandik tartlasi. Kuna mitmetes linnaosades on tekkinud parkimisprobleemid, oleks vaja tõsta nende inimeste hulka (nt ühistranspordi kasutajate hulka), kes ei liikle sõiduautoga. Uuringust selgusid ka ühistranspordi kitsaskohad, mille parendamisel oleks võimalik tõsta bussiga sõitjate hulka. Jätkuvalt on ühistranspordi korralduses kõige suuremaks probleemiks samadel liinidel sõitvad bussid, mis on peatustes ühel ajal ning seejärel on järgmise bussi väljumiseni väga pikk vahe (vähemalt 20 minutit). Lisaks toodi probleemidena välja busside ülerahvastatus, liiga hõredad ajagraafikud, otseühenduste või ümberistumiste võimaluste puudumine ning kõrged sõidupiletite hinnad. Tartlastele ei meeldi, et bussiliiklus lõppeb liiga vara või alustab liiga hilja ning nädalavahetustel ei ole võimalik mõistlikul ajal bussidega liigelda. Lisaks toodi välja, et bussid ei pea ajagraafikutest kinni või jäävad üldse tulemata. Viimase viie aasta jooksul on märkimisväärselt kasvanud nii tartlaste teadlikkus linnavalitsuse tööst kui sellele antavad positiivsed hinnangud. Erinevatest osalusvõimalustest Tartu linna elu planeerimisel hindasid tartlased enim võimalust osaleda Tartu linna kaasava eelarve protsessis, mille elluviimist tuleks jätkata. Osalusvõimalusega planeeringute ja arengukavade koostamisel ning teiste

linna arengutega seotud küsimuste aruteludel olid tartlased aga mõnevõrra rahulolematud. Linlaste enda ettepanek on, et planeeringutes tuleks arvestada rohkem elanike arvamusega ja elanikke tuleks teavitada juba planeeringu protsessi alguses. Tartlaste eluolu on viimase kümne aasta jooksul paranenud ja sissetulekud kasvanud. Veidi üle poole Tartu elanike arvates on nende majanduslik olukord võrreldes viimaste aastatega paranenud. Enamik tartlasi on rahul ka Tartu linna kui töökohaga, kuid samas on suur hulk linlasi, kes arvavad, et Tartus on raske erialast tööd leida, seda eriti meditsiini, hariduse ja bioloogia-keemia valdkonnas. Viimase aasta jooksul on Tartus diskuteeritud teema üle, kas lubada Tartusse tselluloositehase rajamist, mis tooks linna suured investeeringud ja töökohad. Kuigi uuringust tuli välja, et osad linlased näevad, et linna oleks vaja juurde uute töökohtadega tootmisettevõtteid, ollakse Tartu linna tselluloositehase rajamisele siiski tugevalt vastu. Tegelikult ootavad tartlased, et nende kodulinn panustaks järgmise viie aasta jooksul senisest enam meditsiini, hariduse/teaduse ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse valdkonda.

LISAD

1. Arendusettepanekud Tartu Linnavalitsusele

Kõige enam oli tartlastel ettepanekuid teede valdkonna arendamiseks (113 ettepanekut). Kokkuvõttes olid selle valdkonna ettepanekud järgmised: ü Jalgratta- ja jalakäijate kultuuri arendamiseks ja ohutumaks liiklemiseks, tuleks arendada rohkem jalgratta- ja jalakäijate teedevõrku. ü Rohkem rattaparklaid kesklinna piirkonda. ü Parandada üldiselt teedeehituse kvaliteeti ja järelvalvet. ü Teetööde ajastmist planeerida pikemalt ja teavitada teetöödest ka elanikkonda. ü Lahendada kesklinna parkimisprobleem (liiga kõrge parkimishind, pole parkimiskohti, kesklinna parkimisala on liiga suur). ü Parandada liiklusturvalisust. ü Limiteerida diiselautode ligipääs kesklinna piirkonda õhusaaste vähendamiseks ning soodustada elektriautode kasutamist. ü Teha koostööd liikumispuudega inimestega ja küsida neilt, mis kohtades oleks vaja nendel paremaid võimalusi liiklemiseks, nt ristmikel ülekäiguradade juures. ü Võru ja Side tänava ristmik on ohtlik seda ületavatele jalakäijatele, eriti lastelele, kes suunduvad raudteeületuskohta ja Tamme staadionile. Sinna peaks tegema jalakäijatele mõeldud vöötraja. ü Likvideerida ebavajalikud ohtlikud paremakäe ristmikud Ravila tänaval ja asendada need peatee ja kõrvaltee eesõiguse süsteemiga. ü Teha korda Lillemäe munakivitee, Jänese tn, Ihaste piirkonna teed, raudtee aluse silla jalakäija tee, Tulbi tn, Lääne tn 1 ja 2. ü Tuleks kaaluda Ropka ringtee ehitamist, Ränilinna ning Lõunakeskuse vahelise jalakäijate tee ehitamist, Räpina maantee ringtee jätku ehitamist Narva maanteeni, Salvesti silla ehitamist, üle raudtee Maarjamõisa piirkonda saamiseks jalakäijate silla ehitamist. ü Tuleks vähendada kaubarongide müra Vaksali piirkonnas. ü Parandada autode parkimisvõimalusi Annelinnas, Salme ja Eha tänaval. ü Reguleerida paremini Ravila-Viljandi ja Ravila-Ilmatsalu ristmikku.

Linnavalitsuse ametnikele töö paremaks korraldamiseks esitati kokkuvõtvalt järgmised ettepanekud (55 ettepanekut): ü Tuleks vähendada ametnike arvu ning suurendada nende kompetentsi. ü Kaasata linnakodanike rohkem aruteludesse, ideedesse. ü Otsuste tegemine peaks sisaldama ka ametniku poolset olukorra kaardistamist kohapeal. ü Sotsiaaltöötajate osakaalu tuleks suurendada. ü Vähem poliitilisi ja rohkem teadmiste põhiseid otsuseid. Vaba aja veetmise võimaluste osas olid kokkuvõtvalt järgmised ettepanekud (50 ettepanekut): ü Teha Jänese matkarada korda. ü Emajõe piirkond tuleks teha rohkem atraktiivsemaks vabaaja veetmise kohaks.

ü Ehitada uus ujula, linnaraamatukogu ja kunstimuuseum. ü Linnaruumi rohkem seljatoega pinke. ü Karlova ja Annelinna linnaosadesse oleks vaja rohkem sportimisvõimalusi ning mänguplatse. ü Tuleks arendada pehmekattega terviseradasid. ü Veebisaidil Kultuuriaken olevat infot tuleks pidevalt täiendada. ü Limiteerida kesklinnas üritusi, mis nõuavad liikluse sulgemist. ü Toetada võiks maheaia arendamist linnastunud piirkonnas. ü Rohkem rahvusvahelisi üritusi turismi arendamiseks ja linlaste lõbustamiseks. ü Ürituste ülevaadete trükkimine paberkandjal ja levitamine otsepostiga. ü Suusaradade arendamine Annelinnas. ü Valgustada lauatennise lauad ning panna need loodi ja mitte liiva sisse. ü Hansa kooli staadion tuleks korrastada. ü Noorte vaba aja veetmise kohti tuleks juurde teha (nt sisehall). ü Linnas võiks olla skulptuuripark. ü ERMI ümbrus võiks kesklinna kõrval kujuneda teiseks Tartu kultuuripiirkonnaks. ü Suvel võiks arendada Atlantise roheala nt suvekohvikute jms.

Laste ja noortega seoses esitati järgmised ettepanekud (38) ü Lastevanematel on vaja enam toetust HEV laste ja noortega toimetulekuks. Spetsialiste on puudu ja bürokraatia on keeruline. ü Alandada lasteaia kohatasu, mis on elanike arvates ebaproportsionaalne võrreldes sissetulekutega. Võiks olla lasteaia kohatasu toetus. ü Lasteaia koha saamisel võiks arvestada lapse elupiirkonda. ü Koolimajades on ruumipuudus, oleks vaja uusi koolimaju nt Raadile ja Supilinna. Õhtused vahetused koolides ei sobi paljudele lastele. Koolitunnid võiks alata kell 9. ü Luua koolide juurde paremad sportimistingimused. ü Lastele võiks huviringid olla tasuta. ü Rohkem võiks olla mänguväljakuid (Ränilinn, Raadi-Kruusamäe, Annelinn). ü Rohkem ühiselamuid üliõpilastele. ü Ühistransport võiks olla lastele tasuta.

Töökohtade loomise ja majanduse arendamise ettepanekud (38) ü Oleks vaja luua üldiselt uusi töökohti Tartusse, kuid võiks olla rohkem töökohti väljapool teenindussektorit. ü Tuleks toetada noorte inimeste jäämist Tartusse. Pakkuda tööd kogemusteta inimestele. ü Tuleks toetada tööstuse/tootmise arengut Tartus (sh kõrgtehnoloogilise tööstuse). ü Tuleks rohkem koostööd teha ülikoolidega majanduse arenguks. Alustuseks sobiks nt linnaarengu konverentsi teostamine koostöös ülikoolidega. ü Tselluloositehase planeering tuleks peatada.

Keskkonnaga seonduvad ettepanekud olid järgmised (36): ü Ahiküttega elamud on tugev saasteallikas, soodustada tuleks gaasi- ja/või kaugkütet, maakütet vms.

ü Linnaruumis võiks olla rohkem parke ja puhkealasid, seda võiks arvestada uute planeeringute alustamisel. Suur puudus on parkidest Annelinnas. ü Kesklinna parke ei tohiks täis ehitada. ü Hoolitseda ülekasvanud puude eest tänavate ääres. ü Emajõgi vajab korrastamist Anne kanali ja Ihaste ning Supilinna piirkonnas. ü Tutvustada linnaelanikele rohkem Tartu lähedasi metsi ja rabasid. ü Vähendada vareste ja hakkide arvu linnaruumis. ü Saare tiik Annelinnas vajab puhastamist.

Ehitusvaldkonna ettepanekud olid järgmised (33): ü Ehitusprojektide käsitlus võiks olla sisulisem mitte formaalsem. ü Kesklinna ei tohiks ehitada korterelamuid nii, et ei arvestata olemasolevate haljasalade ja parkimisprobleemiga. ü Eramute remondi toetuse arendamine. ü Planeeringutes tuleks arvestada rohkem elanike arvamusega ja elanike teavitada juba protsessi alguses. ü Jõe äärde ei sobi putkad Võidu silla ja kaarsilla vahel. ü Elamis- ja kasutamiskõlbmatud hooned tuleks likvideerida, nt restoran Kaseke. ü Lastehaigla hoone vajab kiiremas korras renoveerimist. ü Miljööväärtusega alade ehitustöödel võiks rohkem järelevalvet teha, palju maju on ära rikutud. Kuid samas peab arvestama, et inimesetel oleks peale ettekirjutisi võimalik taastada maja elamiskõlblikult (nt soojustus küsimus). Majade renoveerimisel tuleks arvestada mõistlikuse printsiipi ning mõtet: „Uus on sama väärtuslik kui vana ja kõik uus on ühel päeval vana“. ü Renoveeritavate majade parkimisprobleemi ei tohiks lahendada õuealade arvelt (nt võetakse hoovis kõik õunapuud maha, et sinna teha parkimiskohad. ü Mitte lasta ehitada uusi hooneid liiga tihedalt, õuealad võiksid olla privaatsemad ja varieeruva haljastusega. Kinnistule peaks mahtuma peale maja ja parkla ka oma õues olemise ruumi lastele ja teistele elanikele. ü Uute korterite hinnad on liiga kallid. ü Väikese korterelamu ümber võiks lubada ehitada aed, seni ei ole lubatud ühiskasutusala rajada. See oleks korra ja puhtuse hoidmiseks oluline. ü Tegeleda nende majaomanikega, kelle eluase riivab aastaid silma. ü Laske ehitada kesklinnast kaugemale kõrgemaid hooneid nagu Riias. Ühelpool jõge vanalinn ja teisel pool jõge uus keskus.

Avalike teenuseid puututavad ettepanekud olid järgmised (24): ü Tähtvere linnaosas puudub kaubandus, apteek, pangateenus. ü Eriarsti juurde pääsemiseks on väga pikad järjekorrad. ü Puuetega inimeste abistamine võiks olla süstemaatiline ja kiire. ü Kalmistutel võiks olla liivaostmise võimalused. ü Raadi kalmistul peaks hauaplatsidele olema ligipääs, ilma et astuks üle teiste platside.

ü Suvel võiks olla linnaruumis tasuta joogiveekraanid. ü Tähtvere valla elanikud soovivad, et nende piirkonnas oleks rohkem teenuseid, nt valguskaabliga interneti kasutamisvõimalus, ühistranspordi korraldus ning rohkem jalgratta-, tervisespordiradasid. ü Lõunakeskuses võiksid olla perearstid ja raamatukogu. ü Tiigi ja Kastani tn piirkonda oleks vaja toidupoodi. ü Silmakliinikusse oleks vaja apteeki. ü Vaja oleks rohkem rattaparandusi. ü Linnaruumi oleks vaja rohkem avalikke tualette. ü Raudtee informatsioon oleks vaja korrastada. ü Rohkem elektriautode laadimispunkte. ü Politsei linnas rohkem nähtavaks. ü Veeriku linnaossa on vaja raamatukogu. ü Gildi tervisekeskuses peaks lift algama esimesest korrusest, et ratastooliga inimene saaks majas liikuda. ü Parandada tänavavalgustust. ü Oleks vaja oma maja Tartu Kunstimuuseumile.

Prügimajanduse valdkonna ettepanekud olid järgmised (7): ü Tekitada võimalus inimestel anda ära suuremõõtmelisi jäätmeid 2-3 korda aastas. ü Kaaluda prügiveoteenuse pakkuja vahetust. ü Prügikastide arvu võiks tõsta nii linnaruumis kui parkides (sealhulgas koduloomade väljaheidete prügikastid). ü Puulehtede prügikotid võiksid olla tasuta. ü Tartusse on vaja sellist jäätmemajandust, et võiks elada nii, et jäätmeid ei tekigi. Kõik kasutatakse uuesti või töödeldakse nii ümber, et sellest saab midagi teha.

Muud ettepanekud (33 ettepanekut): ü Tartul võiks olla eraldi ajaleht, info võiks olla paremini kättesaadav. ü Rohkem hoolivust linnakodanikest. ü Keelata tänavatel, teedel, parkides, kortermajades ja avalikes hoonetes suitsetamine ja koerte pidamine. ü Keskenduda rohkem terviklikule elukeskkonnale, mitte lähtuda vaid majanduslikust kasust. ü Professionaalse korvalli meeskonna taastamine. ü Kultuuri rahastamine kaasajastada. ü Muuta kesklinnas noorte käitumiskultuuri paremaks. ü Toetada noori peresid ja vanureid. ü Pensioni võiks suurendada. ü Linnakodanikele võiks tutvustada rohkem võimalusi, kuidas ja kuhu nad oma probleemidega võiks pöörduda. ü Vähendada Ropka linnaosas ladustamist, kuna see tekitab tugevalt tolmu. ü Skulptuur Isa ja Poeg tutvustus ei ole nähtav. ü Solgijaam võiks vähem haiseda.

ü Toetada rohkem õpetajaid, arste ja politseid. ü Sotsiaalsete probleemide lahendamine võiks toimuda kiiremini ja sujuvamalt, vanurile koha saamine Tartu hooldekodus on väga raske. ü Sundüürnikud võiksid saada võimaluse soetada elupinda madalama hinnaga. ü Suurendada üliõpilaste stipendiumi, on väga raske õppida ja töötada samal ajal, praeguste palkade juures ei ole paljudel vanematel võimalust toetada. ü Suurendada Tartu linnas turvalisust.

2. Erinevate valdkondadega rahulolematuse põhjendused

Rahulolematust lasteaia saamise võimalusega põhjendati pikkade järjekordadega (36 vastajat), lasteaia kohti on liiga vähe ja raske on saada kohta soovitud lasteaeda (35), ei ole võimalik saada lapsele kohta kodu lähedale (26), lasteaia kohamaks on liiga kõrge (5), ühe pere lapsed peavad käima erinevates lasteaedades (3), probleemid Arnoga (3), lasteaia koha saamise protsess ei ole läbipaistev (2), erirühma on raske kohta saada (2). Lisaks toodi põhjenduseks, et ei ole piisavalt lasteaedu väljaspool Tartut ning lapsi saab lasteaeda panna alles sügisest, mitte varem. Rahulolematust lastehoiu tingimustega lasteasutuses põhjendati kasvatajate halva tasemega (9 vastajat), liiga suurte rühmadega (5), liiga kõrge kohatasuga (4), liiga väikeste ruumidega (3), liiga vähese kasvatajate arvuga (2) ja ebakvaliteetse hoonega (2). Lisaks toodi põhjendusena välja, et suvel on lasteaed suletud, õu on liiga väike, lasteaia lahtioleku ajad ei sobi ja lastele on vähe võimalusi. Rahulolematust üldiste õppimistingimustega koolis põhjendati kõige enam koolimaja halva seisukorraga (11 vastajat), ruumipuudusega (7) ning hommikuse ja õhtuse vahetusega (6). Lisaks toodi probleemidena välja vananenud pedagoogikavõtted (4), probleemid kaasõpilastega (3), õpetajate ja õpilaste vahelised suhted (3), suur õpikoormus (3), riietusruumide puudus (2), probleemid koolikoha saamisega (2). Üksikute probleemidena toodi lisaks välja järgmist: õpetajal ei jagu piisavalt tähelepanu kõikidele õpilastele, koolipäevad on liiga pikad, lastevanemate arvamusega ei arvestata, remonttöid teostatakse õppetöö ajal, õpilastele pakutakse liiga vähe konsultatsioone ja valikaineid, HEV noortega ei tulda toime, õpetajate puudus ja stressis õppejõud. Rahulolematust sobiva koolikoha saamise võimalusega väljaspool teeninduspiirkonda põhjendati järgmiselt: sobivasse kooli on raske sisse saada (17 vastajat), koolides õpib liiga palju õpilasi (5), koolis on katsed (4), õhtuse vahetuse probleemid (2), tutvused loevad sissesaamisel (3), piirkonnad on halvasti jaotatud (3), lähedal pole piisavalt koole (4), probleemid Arnoga (2), venekeelne kool on suletud (1). Rahulolematust õpetamise tasemega koolis põhjendati järgnevalt: iganenud haridussüsteem ja õpetamismeetodid (7 vastajat), laste suur õpikoormus (6), õpetajate ebapädevus (5), õpetajate ja õpilaste vahelised halvad suhted (5), tublide ja HEV õpilaste vähene toetamine (3), liiga vähe võõrkeele õppeaineid (2), õpilasi ei motiveerita piisavalt (2), liiga suured klassid (2), õpilaste kirjaoskuse ja keeleprobleemid (2), õpetajate liiga suur kaadrivooalvus (1), liiga palju tehnoloogiat õppetöös (1), spetsialistide puudus (1). Rahulolematust huvitegevuse võimalustega põhjendati järgmiselt: liiga väike valik nii elupiirkonnas kui ka üldiselt (21 vastajat), tasu on liiga kõrge (11), liiga kaugel, võiks asuda koolis (5), teadlikkus tegevustest liiga madal (3), liiga väike õppekohtade arv (2), HEV lapsi ei soovita kaasata tegevustesse (2), vanusepiirang (1). Rahulolematust laste/noorte vaba aja sisustamise võimalustega väljaspool kooli ja kodu põhjendati järgmiselt: liiga vähe võimalusi piirkonnas (32 vastajat), liiga kallis (16), liga vähe teadmisi selles osas (5), vaheajal ja nädalavahetusel vaba aja veetmise võimalused puuduvad (4). Üksikud vastajad

tõid välja ka keele probleeme ning asjaolu, et liiga suured lapsed veedavad aega väikeste mänguväljakul segades teisi. Rahulolematust õpilaste nõustamissüsteemiga põhjendati järgmiselt: liiga vähe spetsialiste ning pikad järjekorrad (21 vastajat), ebapädevad spetsialistid (17), tugivõrgustiku puudumine (5), ei märgata abivajajaid (2), teadlikkus madal (1), tagasiside puudumine (1), liiga kallis (1). Rahulolematust laste päevakeskustega põhjendati järgmiselt: piirkonnas puudub laste päevakeskus (8 vastajat), ei ole teadlik päevakeskustest (2), liiga kallis (1). Rahulolematust informeeritusest täiskasvanute koolitusvõimalustega põhjendati järgmiselt: ei ole infot saanud (62 vastajat), ei ole leidnud sobivat infot (5), tasuta kursuste kohta info puudulik (2), info ei ole olnud kasulik (1). Rahulolematust täiskasvanute vaba aja sisustamise võimalustega põhjendati järgmiselt: sobivaid kohti või üritusi on vähe või puuduvad need üldse (37 vastajat), liiga vähe infot (26), liiga kallis (5). Lisaks toodi välja, et asutused on halvasti hooldatud, puuduvad võimalused puudega inimestele, üritused on hilisel ajal, puudub võimalus lastehoiuks, asuvad liiga kaugel. Rahuolematust kultuuriteenustega põhjendati järgmiselt: sobivaid kohti ja üritusi on liiga vähe (25 vastajat), asuvad liiga kaugel (13), liiga kallis (11), liiga halb kvaliteet (3). Rahulolematust kultuurisündmuste tasemega põhjendati järgmiselt: tase on liiga madal (11 vastajat), teatud tüüpi sündmusi on vähe (10), liiga kallid (3), korraldamine pole hea (2). Lisaks toodi välja alkoholi liigtarbimist, liikluspiiranguid ja asukoha sobimatust. Rahulolematust eakate koduse hooldusega põhjendati järgmiselt: abi ei ole võimalik piisavalt saada (44 vastajat), tase ei ole piisavalt hea (19), infopuudus (7), abi on liiga kallis (6), linnapoolsed reeglid hooldaja määramisel ei sobi (6), lähedased ei tule hooldusega toime (5), vaja oleks personaalsemat lähenemist (4), parkimisvõimalused kodu juures puuduvad (1). Rahulolematust eakate hooldusega vanadekodus põhjendati järgmiselt: liiga kallis (42 vastajat), hooldustase ei ole piisavalt hea (38), liiga pikad järjekorrad ning kohti on liiga vähe (19), personali suhtumine ei ole hea (16), liiga vähe põetajaid (10), töövahendite puudus (2), puudub privaatsus (1). Rahulolematust puuetega täisealiste vajadustega arvestamisel põhjendati järgmiselt: ei arvestata puuetega inimeste vajadustega ning abi ei ole järjepidev (32 vastajat), linnaruumis ja asutustes liikumine on raskendatud (15), linnaruumis ei ole arvestatud paljudes kohtades puudega inimestega (12), teenused on väga kallid (10), arstiabi ja taastusravi kättesaadavus on halb (7), puudega inimestele sobivate töökohtades puudus (5), infopuudus (4), personaalse lähenemise puudus (3), probleemid ühistranspordiga (3), pimedatel puuduvad saatjad ja saatjate koolitused (2), hooldajate vähesus (2). Rahulolematust erivajadustega lastele vajalike teenuste kättesaadavusega põhjendati järgmiselt: teenuste kättesaadavus on üldiselt halb, liiga vähe spetsialiste (36 vastajat), teenused ja vahendid on kallid, puuduvad toetused (5), infopuudus (5), palju bürokraatiat (5), kaasav haridus ei toimi (4), ametnikel puudub huvi või hoolivus (3), puudub tugivõrgustik (1).

Rahulolematust perearsti vastuvõtule saamise võimalustega põhjendati järgmiselt: liiga pikad järjekorrad (107 vastajat), arstiga ei saa ühendust (16), halb arstiabi kvaliteet (3), perearstikeskus asub liiga kaugel (3), arstid ei pea kokkulepitud aegadest kinni (5), vastuste saamine võtab liiga kaua aega (3), perearstikeskus on füüsiliselt raskesti ligipääsetav (2), perearstikeskustel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid (2). Rahulolematust perearsti töö kvaliteediga põhjendati järgmiselt: suhtlemisprobleemid arsti ja patsiendi vahel (38 vastajat), liiga halb arstiabi kvaliteet (33), ei tehta piisavalt uuringuid ega suunata edasi (21), arsti ennast ei näe ja telefonile ei vasta (6), liiga pikk järjekord (2), digiloosse ei tehta sissekandeid (1), vastuste saamine võtab aega (1). Lisaks toodi välja, et arstidele peab raha andma, et kvaliteetset teenust saada, hädad on sellised, mille puhul enam abi ei saa, arstiabi kvaliteet sõltub arstist, uuritakse liigselt eraelu. Rahulolematust eriarsti vastuvõtule saamise võimalusega põhjendati järgmiselt: liiga pikad järjekorrad (576 vastajat), liiga lühikesed graafikud tehakse vastuvõttudeks korraga (11), perearst ei suuna eriarstile (7), halb suhtumine (5), halb arstiabi kvaliteet (3), rahanappus valdkonnas (2), eriarstid ei võta läheduses vastu (1), liiga kõrge visiiditasu (1), teatud erialad ainult tasulise vastuvõtuga (1), lühike vastuvõtu aeg (1), vastuste saamine võtab aega (1). Rahulolematust haigla ravile saamise võimalustega põhjendati järgmiselt: liiga pikad järjekorrad (45 vastajat), EMO-sse või haiglasse ei taheta sisse võtta, haiglakohtade puudus (16), saab vaid erakorraliselt (12), perearst ei suuna (2), halb suhtumine (1). Rahulolematust hambaarsti vastuvõtule saamise võimalusega põhjendati järgmiselt: liiga pikad järjekorrad (79 vastajat), liiga kallis ja hüvitis väike (54), halb arstiabi tase (2), ei asu läheduses (2), ei saa ühendust (2), halb ligipääs (1). Rahulolematust hambaraviasutustes proteeside tegemise võimalusega põhjendati järgmiselt: liiga kallis ja hüvitis väike (48 vastajat), halb kvaliteet (8), pikad järjekorrad (5), halb suhtumine (1). Rahulolematust narkomaania ja alkoholismi raviga põhjendati järgmiselt: ravi pole kättesaadav (16 vastajat), info puudulik (7), liiga kallis (4), ravi kvaliteet halb (4), liiga vähe spetsialiste (4), puudub rehabilitatsioonikava (2), ravitakse vaid ise ravile soovijaid (3). Rahulolematust narkomaania ja alkoholisimi rehabilitatsiooniga põhjendati järgmiselt: puudub toimiv rehabilitatsiooni süsteem (16 vastajat), raha tuleks suunata mujale (3), liiga vähe spetsialiste (2), infopuudus (1). Rahulolematust koduõendusteenusega põhjendati järgmiselt: teenus ei ole kättesaadav (16 vastajat), liiga halb kvaliteet (7), infopuudus (4), pikad järjekorrad (3), liiga kallis (2), õdede palgad väikesed (1). Rahulolematust hooldusraviga haiglas põhjendati järgmiselt: liiga halb kvaliteet (13 vastajat), halb suhtumine (10), vähe kohti, raske ligipääs (8), piiratud päevade arv (6), liiga kallis (2), personali puudus (2).

Rahulolematust siseruumides (tervise)sportimise võimalustega (sh töökohal) põhjendati järgmiselt: võimalusi on liiga vähe või puuduvad (58 vastajat), liiga kallis (16), võimalused asuvad liiga kaugel (6), töö juures ei pakuta võimalusi (4), liiga rahvarohked (3), infopuudus (1). Rahuloematust välitingimustes (tervise)sportimise võimalustega põhjendati järgmiselt: võimalusi on vähe või puuduvad (26 vastajat), puuduvad välijõusaalid (7), piirkonnas puuduvad võimalused (5), halb valgustus (3), Emajõe-äärne ala pole igalt poolt läbitav (2), vähe asfaldiga terviseradasid (2), halvasti hooldatud (1), vähe joogikraane (1). Rahulolematust postiteenindusega (ajalehtede ning kirjade kojutoimetamine) põhjendati järgmiselt: post jääb tulemata (9 vastajat), halb teenuse kvaliteet (7), postkontor asub kaugel (7), reklaamposti on liiga palju (7), post tuleb liiga hilja (7), pakkidel ja tähitud kirjadel tuleb postkontoris järel käia (6), kiri või pakk läks valele aadressile (5), aeglane teenindus (3), postkontoreid on liiga vähe (2), kirjakaste pole (1). Rahulolematust ühiskondliku korra kaitsega põhjendati järgmiselt: liiga vähe patrulle ja töötajaid (30 vastajat), ei saa piisavalt abi (11), abi on aeglane (9), korrakaitsjate valed prioriteedid töös (6), turvatunne puudub (4), korrakaitsjate halb suhtumine linnakodanikesse (4), menetlusega ei hoita kursis (2), asjaolude fikseerimine on puudulik (2), alarmsõidukeid ei kasutata sihipäraselt (1), liiga palju bürokraatiat (1). Rahulolematust info kättesaadavusega linna poolt pakutavate sotsiaalteenuste ja toetustega põhjendati järgmiselt: info on puudulik või pole üldse kättesaadav (138 vastajat), ei oska kasutada arvutit (12), Tartu linna koduleht on keeruline (4), personal on ebapädev (3), halb suhtumine (3), venekeelse info puudus (2). Rahulolematust Tartu kaubandusega põhjendati järgmiselt: linnas on liiga palju kaubandust ja ostukeskusi (56 vastajat), kaubavalik ei ole piisavalt hea (15), kaubandus on kesklinnast välja liikunud (13), kodulähedased poed kaovad (9), kaup on liiga kallis (6).

3. Erinevate linnaosade eelised elukohana

Tabel 1. Kõige enam nimetatud põhjused, miks soovitakse antud linnaosas elada.5

Hea asukoht Hea lähedal Teenused elukeskkond ja Miljöö ilus maine, hea Meeldiv, kodune tuttav, Harjunud, privaatne rahulik, Vaikne, Loodus lähedal Kesklinn kogukond Tugev Veeriku x x x x x x Maarjamõisa x x Tammelinn x x x x x x x x Ränilinn x x Vaksali x x x x Kesklinn x x x Karlova x x x x x x Variku x x Ropka x x Ropka tööstuse Raadi-Kruusamäe x x x Supilinn x x x x x x Ülejõe x Jaamamõisa x x Annelinna x x Ihaste x x Tähtvere linnaosa x x x x x x Endine Tähtvere x x vald

5 Üksikud põhjendused on välja jäetud, va linnaosades, mida eelistati vähem.

4. Erinevate linnaosade puudused elukohana

Tabel 2. Kõige enam nimetatud põhjused, miks ei soovita antud linnaosas elada.6

Liiga kaugel kaugel Liiga kesklinnast elukeskkond Võõras ühistranspordi Halb ühendus suured meeldi Ei kortermajad haljastust Vähe Ülerahvastatud Parkimisprobleemid elukorraldusega sobi Ei ilus puhas, ole Ei puudus Teenuste Müra Ebaturvaline Veeriku x

Maarjamõisa x

Tammelinn x x

Ränilinn x x

Vaksali (Raudtee)

Kesklinn x x

Karlova x

Variku x

Ropka x x Ropka tööstuse x x (tööstus+ x x halb õhk) Raadi- x Kruusamäe x (vanad Supilinn majad) Ülejõe x x Jaamamõisa x x x Annelinn x x x x x x x x Ihaste x x x Tähtvere x linnaosa Endine Tähtvere x vald

6 Üksikud põhjendused on välja jäetud, va linnaosades, mida valiti vähem.