Allika küla kaart (2,6MB)

12.mail 2009 toimunud Allika küla koosolekul võeti vastu alljärgnev Allika küla

arengukava. Allika küla arengukava

aastateks 2009 - 2015

ALLIKA

2009

Sisukord

Sisukord...... 2 1. Sissejuhatav kokkuvõte...... 3 2. Visioon Allika külast aastal 2015...... 6 3. Allika küla arengueelduste analüüs...... 7 3.1. Küla paiknemine ...... 7 3.2 Küla ajalugu ...... 8 3.3. Küla looduslikud olud ...... 12 Metsad ...... 12 Veekogud ...... 13 3.4. Küla majanduslikud olud ja ettevõtlus...... 15 3.5. Küla tehniline infrastruktuur ...... 15 3.5.1 Elekter...... 15 3.5.2. Vesi ja kanalisatsioon...... 16 3.5.3. Side...... 16 3.5.4. Teed...... 16 3.5.5 Jäätmed...... 17 3.5.6 Viidad, kaardid ...... 17 3.6. Küla elanikkond ...... 17 3.7. Transport külas...... 21 3.8. Elamumajandus ...... 21 3.9. Sotsiaalne infrastruktuur ...... 21 3.10. Külaelanike koostöö...... 22 3.11. Küla muutumine ja arengutendentsid...... 24 3.12. Küla käsitlevad õigusaktid ...... 26 4. Allika küla eesmärgid ja saavutatavate tulemuste lühikirjeldus ...... 27 Lisa 1. ALLIKA KÜLA SWOT ANALÜÜS...... 35 Lisa 2. ALLIKA KÜLA HETKESEISU HINNANG tuginedes rahulolu uuringule ...... 36 Lisa 3. Allika küla arengukava koostamise protsess 2009a...... 37 Lisa 4. Väljavõte Kirjandusmuuseumis säilitatavast 1930-ndatel läbiviidud etnograafilise ekspeditsiooni andmetest...... 40

2 1. Sissejuhatav kokkuvõte

Allika küla on 2009 a.1. jaanuari seisuga 43 elanikuga 1 asula, mis asub Harju maakonnas, vallas. Kernu valla elanikkonnast moodustab Allika küla elanikkond 2% ja on Kernu valla 17 külast rahvaarvult 11 asula. Käesolevas arengukavas on kirjeldatud Allika küla elanike arusaam Allika küla olemusest, selle tuleviku nägemusest ning sätestatud on küla arengu eesmärgid aastani 2015.

Kuna küla ise on suhteliselt väike nii pindalalt kui rahvaarvult, on aegade jooksul kujunenud lähimate naaberkülade keskuseks Allika naaberküla . Seega on just

Ruila areng läbiaegade olnud suureks mõjuteguriks ka Allika küla kujunemisel.

Lähimaks kooliks Allika külale on Ruila kool ja lähimaks kaupluseks on Ruila kauplus.

Ka lähim raamatukogu, avalik internetipunkt ning sisetingimustes sportimisvõimalused asuvad Ruilas. Lähim rahvamaja asub aga pisut kaugemal,

Haiba külas nagu ka lasteaed.

Külla on hetkel (kevad, 2009) registreeritud vaid üks väikeettevõte. Kõik küla tööealised elanikud töötavad väljaspool küla. Allika küla on oma asustusmustrilt hajaasustusega ning ilma ühisveevärgi süsteemi ja -kanalisatsioonita. Bussiühendus

Tallinnaga võimaldab küla elanikel kasutada bussi teenust üle paari korra päevas ja puhkepäevadel kord päevas. Loodud on bussiühendus ka lähima linna, Keilaga.

Et määratleda hetkeolukord Allika külas, koostati selle tarvis ankeetküsimustik, millele paluti igal majapidamisel (22 majapidamist) vastata. Ankeedile vastas kokku

21 majapidamist, mille tulemusi on arvestatud muuhulgas nii küla hetkeolukorra kaardistamisel, kui eesmärkide püstitamisel. Kokkuvõttena vajab mainimist, et Allika külaelanike seas läbiviidud ankeetküsitluse tulemusel selgunud murettekitavamad probleemid ja arengukava väljatöötamise käigus sätestatud eesmärgid kattuvad

3 suures osas Lääne-Harju Koostöökogu piirkonna strateegias 2008-2013 kajastatud probleemteemadega ning eesmärkidega, mis annab tunnistust olulisest eeldusest võimaliku koostöö alustamiseks Lääne-Harju koostöökoguga ning tihedamaks koostööks Kernu vallaga.

Allika küla põhieesmärgiks on:

ELUKESKKONNA PARANDAMISE EESMÄRGIL MUUTA KÜLA TURVALISEKS,

KAUNIILMELISEKS NING KAASAEGSE INFRASTRUKTUURI JA

KESKKONNASÄÄSTLIKU ETTEVÕTLUSEGA ELUPAIGAKS!

Põhieesmärgini jõudmiseks on vajalik saavutada kolm alaeesmärki:

1. KÜLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA KÜLA ELUJÕULISUSE

TÕSTMINE;

2. KOGUKONDLIKU TUNDE ARENDAMINE, ÜHISTÖÖ JA

VABATAHTLIKKUSE VÄÄRTUSTAMINE;

3. KÜLA JÄTKUSUUTLIK LOODUSKESKKONNA KASUTUS.

Küla arengueesmärkide saavutamiseks on vajalik arendada vastavalt peamiselt kolme prioriteetset valdkonda (tähtsuse järjekorras):

• füüsiline infrastruktuur;

• sotsiaalne elukeskkond;

• looduskeskkond.

1 Kernu vallavalitsuse andmetel seisuga 01.01.2009

4 1. Füüsilise infrastruktuuri valdkonna arendamine omab erilist tähtsust seetõttu, et on üheks põhieelduseks ka teiste valdkondade arendamisel, et tagada head elutingimused külas. Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et olulisemad probleemid

Allika külas on seotud sideteenustega, eelkõige mobiililevi ja interneti kasutamise osas. Kesksel kohal füüsilise infrastruktuuri valdkonnas on teede olukorra parandamine, mis on tähtis eelkõige külaelanikele ohutuma liiklemise ning puhtama

(madalama tolmusisaldusega) õhu tõttu. Oluline on ka majapidamiste lokaalsete kanalisatsioonisüsteemide täiendamine kaasaaegsete kogumiskaevude-ja biopuhastitega, et aidata kaasa ümbruskonnal puhtama joogivee tagamisele.

2. Sotsiaalse elukeskkonna valdkonnas kuulus küla veel mõni aeg tagasi pigem

“uinuvate külade” nimistusse, kus kooskäimise traditsioonid olid vaibunud, omavaheline läbikäimine kesine ning ühtekuuluvus tunne nõrk. Tänaseks (2009 kevad) on olukord külaelanike suhtlemise osas elavnenud, kus määravaks on saamas vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ning küla ühistegevuse aktiviseerimine. Hetkel aga sotsiaalse elukeskkonna elavdamise objektid külas täielikult puuduvad. Ankeetküsitluse vastustest ja küla koosolekute tulemustest tulenevalt on kaardistatud külaelanike selge vajadus ühise kooskäimiskoha osas ja seda eelkõige seltsimaja ning selle juurde kuuluva lõkke- ja palliplatsi näol.

Aktiivselt toimiva küla seltsimaja olemasolu osutuks kasulikuks ka teistele

ümbruskaudsetele elanikele ja matkajatele muuhulgas ka pakutavate kohalike teenuste osas.

3. Looduskeskkonna valdkonnas on kesksel kohal Allika küla kauni maastikuvaate säilitamine, metsade hooldamine, veekogude korrashoid ja üldise heakorra parandamine. Oluliseks tegevuseks on ka pärandkultuuri objektide korrastamine ja tähistamine.

5

2. Visioon Allika külast aastal 2015

Allika küla on hajaasustusega, eheda ja puhta loodusega, korrastatud infrastruktuuriga, mahepõllumajandust viljelev ja väikeettevõtlust soosiv heakorrastatud elupaik. Säilinud on kaunid maastikuvaated, küla ilmestavad elujõulised metsad ning puhtad veekogud. Tervislikud eluviisid, spordilembus, omavaheline tihe läbikäimine ja ühtekuuluvustunne on loonud arengule orienteeritud ja turvalise elukeskkonna, kus soovib elada nii noor kui vana.

Allika küla tunnuslause: Kristallselge veega ehe elupaik!

6 3. Allika küla arengueelduste analüüs

3.1. Küla paiknemine

Allika küla asub Harju maakonnas Kernu vallas, koordinaatidega 59°11' N 24°29' E.

Allika küla pindala on 7,13 ruutkilomeetrit. Kõrgeim koht külas on 48,7 m (Kalamatsu karjääris). Küla madalaim koht on Koka silla juures 38,9 m. Küla keskmine kõrgus merepinnast jääb 45 m juurde. Maakonna kaardil asetseb Allika küla loodes.

Arvestades paiknevust vallas, jääb küla selle keskele.

7 Küla asub kahe suure maantee: idast põhja-lõuna suunaline Tallinn–Pärnu–Ikla maantee (tee nr. 4) ja läänest Tallinn-Haapsalu maantee vahel. Küla kirdeosas läbib küla kagu-loode suunaline Ääsmäe-Kernu tee (tee nr 11406). Üheks enam- kasutatavamateks teedeks külas on Ruila-Allika ja Ruila-Härgesoo tee, mis on kahjuks mõlemad kruusakattega tekitades kuival perioodil ümbruskonda hulgaliselt tolmu.

Küla piirneb põhjas Ruila külaga, läänes ja lõunas Mõnuste külaga, kagus

Metsanurga külaga, idas vallaga. Küla piiri pikkuseks on 14,7 km.

Küla läänepiir puutub kokku Ruila järvega ja Ruila rabaga. Kagu-loode suunas läbib küla Vasalemma jõgi. Küla lõunapiiril suubub sellesse peakraav.

Külla jääb ka Vana-Pärnu maantee ääres asetsev tehistiik (Allika tiik), mis on

ümbruskonnas tuntud hea ujumis- ja puhkekohana.

Vallakeskusesse, Haibasse on külast 8-9 km, kus asub ka valla suurem raamatukogu, perearst ja väike kauplus. Lähim kauplus külale asub naaberkülas

Ruilas, kuhu on 3 km. Ruilas on ka raamatukogu ja põhikool. Suuremad ostukeskused jäävad Tallinna piirile Laagrisse, kuhu on 20 km ja Keilasse, mis on ca

16 km kaugusel. Lähim raudteejaam asub Laitses – ca 10 km kaugusel.

. 3.2 Küla ajalugu

Allika küla on olnud läbi aegade ilusa ja rikkumata loodusega hajaasustusega küla.

Kuna küla ise pole just suuremate killast, siis on kujunenud selle kandi väiksemate külade keskuseks Allika naaberküla Ruila, mis nimetusega Rughael on esmakordselt mainitud ürikutes juba aastal 1241. Just Ruila on olnud kohaks, kus on paiknenud aastasadu Allika külale lähim mõis (Ruilas asuv ordumõis rajati ajaloolaste oletusel

8 juba 14. sajandil, olles keskajal Tallinna linnusekomtuuri residentsiks) 2 ja kauplemiskoht. Seega on Allika küla enda ajalugu seotud põhiliselt vaid talude ajalooga.

Ajalooline fakt, et esimene külakool rajati peamiselt just Allika külast pärit Allika talu peremehe Hindrek Iisreali ja Koka talu peremehe Hans Laabani eestvedamisel koos

Allika, Kabila, Maarja, ja Ruila külarahvaga Vana Pärnu mnt. äärde juba

1871. aastal, annab tunnistust sellest, et haridusest on siinkandis vägagi lugu peetud. Veelgi varem, 1717. – 1740.a, töötas Ruilas vaeslastekool, kus anti mitmekülgset haridust ja rüütlikasvatust orbunud aadlilastele.

Ka hilisemal perioodil on Allika küla aidanud kaasa Ruila kooli jätkusuutlikkusele, mil kooli rajaja Hindrek Iisraeli neljanda-põlve järglane, Allika talu peremees Ants

Allikmets (omandanud Moskvas kõrghariduse põllumajandusealase insener- mehhaaniku kvalifikatsiooni) töötas aastatel 1997-2000 koolipere palvel raskesse olukorda sattunud Ruila kooli direktorina.

Allika küla erisusena väärib mainimist kindlasti lähikonnas tuntust saavutanud pühapäeva kooli pidamine 1930-ndatel aastatel Võssa talus, mida taluperemees

August Rüütel oma abikaasa Pauliinega suure armastuse ja missioonitundega pidasid ning mida siiani kaunite lapsepõlve mälestustena küla kokkusaamistel esile tuuakse.

Samuti on külas lugu peetud vennastekoguduse liikumisest – märkmeid sellest on nii

Järvenõmme, Võssa, Kokamardi kui Järve talust.

Territoriaalselt kuulus Allika küla Hageri kihelkonda ja 1866 aastal loodud Ruila valda. Ruila vald likvideeriti 1891.a. ja liideti Kirna - vallaga (loodud samal

1866.aastal). Kernu valla loomisega 1939 aastal liideti viimane Kernuga.

2 “Ruila küla arengukava 2005-2015” andmetel

9 Küla nimepilt on olnud läbi aegade erinev nii näiteks Allikc, kui ka 1923.a Eesti külade loetelus nimetusega Hallika. Allika küla territooriumile jäid sellised talud nagu

Järvenõmme, Järve, Saare, Koka, Võssa, Mootsu, Allika, Uuetoa, Teeääre,

Laagrima, Pruuli, Kõrtsu-Antsu, Kullaru, Kalamatsu, Kokamardi.

Esimese Eesti Vabariigi ajal elatus selle piirkonna rahvas peamiselt talupidamisest.

Kindlasti mõjutas kohalike inimeste eluolu ka kuni 1939. aastani tegutsenud von

Bremenite valduses olevad loomalaudad Ruilas, kus tollase töömahuka käsilüpsi tõttu töötas hulk karjatalitajaid.

Vene okupatsiooniga kaasnenud küüditamise laine õnneks Allika külas suurt laastamistööd ei teinud. Kokamardi talu olevat olnud ainus, kust inimesed küüditatavate nimekirja kanti. Kuna aga talu peremeest ja perenaist hoiatati, siis

õnnestus neil kahe lapsega põgeneda. Põgenemisel olevat neid veel korra kinni peetud, aga tänu sellele, et peremehel oli kaks eesnime, mis erinesid passis ja nimekirjas olevaga, õnnestus neil siiski pääseda. Miks Kokamardi talupere Siberisse viia taheti, täpselt ei teata. Ühe versiooni järgi olevat pererahvas teenija pidamise eest kulakuteks tembeldatud (tegelikkuses aga olevat aidatud sõjapõgenikku, kellele anti eluase ja kes selle eest aitas majapidamises); teise versiooni järgi oli see põhjustatud tülist, mis tekkis heinavargusest. Nimelt kui talu peremees reejälgi pidi varastatud heinakoormale jälile jõudis, tekkis tüli ja mille järel kättemaksuks ka pealekaebamine.

Nõukogude võimu tulekuga loodi 14.aprillil 1949.a. Allika külas oma kolhoos „Uus

Tee”, millest hiljem ühinedes sai Ruila kolhoos. Sellele järgnes nimetus „Uus Elu“.

Ühinemiste tulemusena jäi Allika küla Haiba kolhoosi Ruila osakonna koosseisu.

10 1950.a.moodustati Keila rajoon. Kernu vald likvideeriti ja Allika küla hakkas kuuluma

Ruila külanõukogu alla. 1954. aastal aga liideti Haiba ja Ruila külanõukogud ning tekkis Kernu külanõukogu, mille koosseisu kuulus ka Allika küla.

1961.a. liituvad Kernu ja Nissi külanõukogud ning Allika küla läheb Metsanurga küla koosseisu. Nimetusena jääb Metsanurga küla Nissi külanõukogu koosseisus.

1993.a. eraldus Kernu vald Nissi vallast, kuid küla jäi kandma endiselt Metsanurga nime. 1998 aastal taastati aga Allika talust pärit Ardi Allikmetsa eestvedamisel küla imeilus nimi Allika. Seega ollakse tagasi Kernu valla kaardil ilusa väikese külana ja austusest seal elanud põliste talupidajate vastu püüeldakse olla väärilised külaelanikud.

Allika külas asuvad järgmised pärandkultuuri objektid 3: Järvenõmme ja Kulliaru põlistalud, Kalamatsu põline talukoht, Ruila turbavõtukoht, vana kõrtsikoht ja Allika talu allikad.

Et Allika küla ajalugu koosneb peamiselt mälestustest küla põlistalude kohta, siis olgu siinkohal esiletoodud üks taoline Kokamardi talu pärijalt Ragne Keplerilt (neiupõlve nimega Aumaa):

Vanaisa (Julius Ferdinand Aumaa (Aumann) on sündinud 1905 Kokamardi talus (praegune elumaja ongi valminud umbes samal ajal, aga ka eelnevalt oli talukoht olemas), tõenäoliselt on juba tema ema Anna samast külast pärit, vanaisa tädi Miina Reintam elas Järve talus (mäletan vanaisa-vanaemaga tehtud külaskäike sellesse muldpõranda ja kõrge lävepaku ning madala uksega hoonesse, millest Leelo Tungal on kirjutanud laulusõnad: "Madal on uksepiit, lapsed on läinud siit, leib jahtub, oodates neid…"); esiema Ann'i sünniaeg dateeritud aastaga 1821 (paraku ei oska öelda sünnikohta). Isa õde Helju Saar on justkui nimetanud, et Kokamardile tuldi Koka talust (aga pean selle üle küsima). Vanaisa isa olevat olnud mõisas aednik (jällegi tädi jutu järgi). Igatahes olevat ka talukoha läheduses ja järve ääres kasvavad põlised tammed ja pärnad tema istutatud. Tema ülesandeks olevat olnud ka see, et järvel röövpüüki ei tehtaks.

3 Maa-ameti kaardirakenduse andmetel

11 Kui nüüd veel külast rääkida, siis mäletan, et käisin lapsena lähemates taludes vanavanematega kaasas. Ilusate ja korras taludena mäletan Onni talu, mis mulle lapsena on meelde jäänud oma pärlkanade ja uhkete lilleklumpidega. Teine armas majapidamine oli Järvenõmme (mille läinudaastane saatus on minu jaoks peaaegu sama traagiline kui pererahva enda jaoks). Kolmas talu, millest pole enam jälgegi, aga mis erilisena mällu on jäänud on Kalamatsu. Käisin selles suitsutares, kus elas üksik vanapoiss, koos vanaisaga. Toa palkseintel olid loomanahad ja topised. Too vanapoiss olevat abiellunud, linna kolinud ja maja müünud Vabaõhumuuseumile, kus seda siiski ei õnnestunud kokku panna. Sõidan sealt sageli rattaga suvel mööda, mõeldes, kui üürikesed on need inimeste rajatud hooned. Kui nüüd tagasi tulla Kokamardi juurde, siis mäletan lapsepõlvest, et vanaisa mängis harmooniumit, kitarri, "bändzot", seinal oli koguni viiul (tuleb tunnistada, et seda ma ei kuulnud teda mängimas). Ühes toas olevat peetud omal ajal ka vennastekoguduse koosolekuid (mida Järvenõmmel kuni tulekahjuni peeti), mida ma küll oma silmaga ei ole näinud. Kui vanaema suri 1974.a., siis käis Järve talu peremees teda kodunt jumalasõnaga ära saatmas.

Arengukava lisana on lisatud väljavõte Kirjandusmuuseumis säilitatavast 1930ndatel läbiviidud etnograafilise ekspeditsiooni andmetest Kokamardi talu kohta.

3.3. Küla looduslikud olud

Looduslikult asub Kernu vald Põhja-Eesti lavamaa lääneosas, mis on üldiselt tasase pinnamoega, kuid Allika küla maastik on enamjaolt kupliline ja kohati madalsoine.

Metsad Idas piirneb küla Tallinn- Pärnu – Ikla maantee ning riigimetsaga, mida siiani haldas

Vardi metskond. Ülekaalus on siiski erametsad. Suur osa olemasolevatest metsadest on endised ümberkaudsete talude metsistunud karjamaad. Kui arvestada, et okaspuu metsad saavad raieküpseks 70-80 aastaselt, siis on selle piirkonna metsad kohati juba üleküpsedki. Siiani külas metsamajandusega aktiivselt tegeletud ei ole, kuid see on üks kohalike erametsa omanike lähiaja suundumustest. Lapsepõlvest

12 tuttavad metsarajad kutsuvad nüüdki külaelanikke erinevatel aastaaegadel kustumatuid looduselamusi nautima!

Veekogud Allika külast voolab läbi Vasalemma jõgi, mida ülemjooksul kutsutakse ka Lümandu ja Ruila jõeks. Vasalemma jõe hea hüdromorfoloogilise seisundi 4 tõttu on välja kujunenud forellijõe tüübile iseloomulik elustik kuuludes ka n.n lõhejõgede nimistusse. Vasalemma jõkke tulevad kudema jõesilm, lõhe, meriforell jt liigid, kellele siiski peetakse ületamatuks takistuseks suudmest 4,5 km kaugusel asuvat Vanaveski paisu. Üldse on jõest leitud 23 kalaliiki. 5 Veeselgrootutest võiks nimetada selliseid kaitsealuseid liike nagu rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Kaladest esineb seal lõhe, võldas, jõesilm ja hink, mis on iseloomulik just puhastele veekogudele. Allika küla piirides on Vasalemma jõgi süvendatud ja eutrofeerunud ning kuulub kalastiku koosseisu järgi haugi-särje tüüpi. 6 Allika küla piirides nimetamisväärseid reostusallikaid ei ole, eutrofeerumist põhjustav reostus kandub vooluga ülevaltpoolt.

Jões ja selle kaldail tegutsevad koprad ja mingid.

Allika küla piirneb Ruila looduskaitsealaga, koos sellele paikkonnale veelgi väärtust lisavate Ruila järve ja rabaga. Ala kuulub Natura 2000 võrgustikku, mis on üle- euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.

Ruila järve pindala on 16,6 ha, kõrgus merepinnast 41,6 m, suurim pikkus 900 m ja laius 360 m, sügavus umbes 2m. Taimestik on liigivaene, esineb 11 liiki makrofüüte

4 Jõe hea hüdromorfoloogiline seisund tähendab looduslike kärestike, kiirevooluliste kivise- kruusase põhjaga jõelõikude, üleujutatavate jõeluhtade ning vanajõgede säilimist ja head seisundit. 5 Kasutatud kirjandus: M. Kangur ja M-L. Viilmann. Lõhe elupaigad ja asustustihedus jõgedes. Raamatus: Lõhe Eesti jõgedes. Eesti roheline liikumine, 2006. Koostajad Taavi Nuum ja Mart Kangur, lk 29-52.

13 ehk veetaimi, mis on ka palja silmaga nähtavad. Kaladest leidub ahvenat, kokre, särge.

Järvele ligipääsu tee on suhteliselt kehv. Turistidele ja matkajatele korraldatud puhkeplatsid puuduvad, millega kaasneb teatav korralagedus. Järvel puudub ka supluseks kohandatud kallas.

Kolmandaks veekoguks on Vana-Pärnu maantee äärde jääv tehislik Allika tiik suurusega 3,22 ha, mis hea ujumiskohana on populaarne nii vallarahva kui ka kaugemalt tulnute seas. Külarahva abil sai tiigi äärde veeretatud kivid, et kaitsta veekogu puhtust autoturistide eest. Valla toel muretsetud WC varastati aga kahjuks

2009.a kevadel. Tiigi äärse ala korrashoid ja turvalisuse tagamine on üks küla valupunktidest. Noortele aktiivse vaba aja veetmise tarvis on külaelanikel kavas rajada tiigi äärde palliplats.

Allika külas paiknevad nüüdseks suletud Kalamatsu karjäär ning sellega piirnev

Kulliaru turbaala, mis on kuivendatud väetiseturba tootmiseks.

Metsloomi liigub siinsetes metsades palju. Liigiliselt on Allika küla metsades ja põldudel nähtud metskitsi, metssigu, põtru, jäneseid, rebaseid, ilveseid ja hunte.

Vasalemma jõel saab näha kobraste ehitustegevuse jälgi langetatud puude ja tammide näol.

Küla atraktiivsed loodusvaated avanevad enamasti haritud põllumaadele ja Põhja-

Eesti tüüpilisele horisondile. Mets, põld, heinamaa, soo ja raba omandavad meie ebakindlas maailmas aina suuremat väärtust ja seda hindavad kõrgelt ka Allika küla elanikud.

6 Kasutatud kirjandus: A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

14 3.4. Küla majanduslikud olud ja ettevõtlus

Aegade jooksul on kujunenud Allika küla eelkõige rahulikuks elamispaigaks, kus suurettevõtlusest ja tööstusest on hoidutud. Seetõttu ka hetkel Allika külas tööd pakkuvad ettevõtjad puuduvad. 2009 aasta seisuga on Kernu valla andmetel külla registreeritud vaid FIE Ardi Allikmets, kelle peamiseks tegevusalaks on metsa- ja põllumajandus.

Tööl käiakse enamjaolt Tallinnas, vähesel määral ka lähikonnas Ruilas, Haibas,

Ääsmäel ja Keilas. Külas võimalikeks enamarendavateks tegevusaladeks peavad külaelanikud peamiselt põllumajandussaaduste tootmist s.h siinsele kandile traditsioonilist viljapuu- ja marjakasvatust, mesindust jm. Ka hobusekasvatus on olnud Allika külale omane.

Kavandatava ettevõtluse osas selgus ankeetküsitluse vastustest, et Allika küla elanikud soosivad pigem loodussõbralikku väikeettevõtlust, välistades täielikult suurtootmise (s.h põllumajandusliku), millega võib kaasneda muuhulgas müra ja saastatus. Külaelanikele vastuvõetavamad tegevusalad on mahepõllumajandus, taluturism, käsitöö (puunikerdused, sepised) ja isikuteenused.

Külaelanikele südamelähedase temaatikana tõusis esile soov võimalusel säilitada olemasolev avamaastik ning hoiduda tiheasustusest.

3.5. Küla tehniline infrastruktuur

3.5.1 Elekter. Kernu valla elektrivarustuse toitealajaam 110/10 kV paikneb väljaspool valda

Vasalemmas, 35/10 kV toitealajaamad paiknevad Haibas ja Laitses. Kandevõrgu moodustavad 110 kV ja 35 kV liinid ja jaotusvõrgu moodustavad 10 kV liinid ning enamuses madalpinge, s.o 0,4 kV õhuliinid.

15 Elektriga varustatust võib hetkel hinnata Allika külas heaks. Kahjuks liigub aga paljudes majapidamistes elekter veel õhuliini mööda, mille võiks võimalusel lähitulevikus asendada vähem riskantsemate maakaablitega.

3.5.2. Vesi ja kanalisatsioon Vesi ja kanalisatsioon on kõigil majapidamistel Allika külas lokaalne. Elanikkond tarbib valdavalt maapinnalähedast põhjavett 3...20 m sügavustest kaevudest. Kuna alumiste veekihtide vee and on väike, siis on eriti aktuaalne pindmiste veerikaste veekihtide kvaliteedi säilitamine, mis on avatud inimtegevuse mõjule. Seni on aga paljudes majapidamistes vananenud kanalisatsioonisüsteemid ilma vajalike kogumiskaevude ja biopuhastiteta. Arvestades joogivee puhtuse olulisust elukeskkonna kvaliteedile tuleb need lähiajal kindlasti kaasajastada.

3.5.3. Side Mobiilside levik on kõigil operaatoritel paiguti kehvapoolne (nõrgima levialaga EMT ja tugevaim ilmselt Tele 2.) Tavatelefoni side on samuti ainult raadiotelefoniga võimalik peale üksikute erandite. Telefoniside kättesaadavus ja kvaliteet on tänapäeva võimalusi arvestades alla keskmise.

Internet on saadaval enamuse elanike jaoks ainult läbi õhu. Interneti levi on külas suhteliselt nõrk ning on probleemiks paljudele majapidamistele. Kaabelliinid peale üksikute erandite puuduvad.

Posti saamine kogu külas on korrapärane. Lähim postkontor asub valla keskuses.

3.5.4. Teed Teede korrashoid on külas üldiselt heal tasemel. Küla läbib mustkattega Vana-

Pärnu maantee, ülejäänud küla läbivad teed on aga kruusakattega, mis on külaelanikele suureks probleemiks. Kui maantee välja arvestada, on küla kõige

üldkasutavamaks teeks Allika-Ruila tee. Tee tolmuvabaks muutmine on külaelanikele tähtis eelkõige puhtama (madalama tolmusisaldusega) õhu tõttu, kuna tee lähistel asub vaatamata hajaasustusele palju elumaju. Teedeäärne välisvalgustus ning

16 jalakäijate ja kergliikluse teed puuduvad külas täielikult. Nimetatud puudujäägid on olulisteks pärssivateks teguriteks külaelanike ohutul liikumisel ja tervisespordi harrastamisel külas.

3.5.5 Jäätmed Prügimajandus on hästi organiseeritud ja küla on 100% sellega ühinenud.

Tänasel päeval on külas korraldatud olmejäätmete äravedu jäätmekäitlusfirma

Cleanaway AS vahendusel. Firma poolt on laiali jagatud ning korraldatud prügikonteinerite äravedu vastavalt kliendi tellimisele. Allika külale lähimad klaastaara, plastpudelite, plekktaara jms. konteinerid asuvad Ruila poe juures. Valla poolt on korraldatud kord aastas ka suuregabariidiliste jäätmete ning ohtlike jäätmete tasuta äravedu.

3.5.6 Viidad, kaardid Külas on paigutatud viidad nii teedele kui taludele. Turistidele huvipakkuvad ja operatiivteenistuste tööd lihtsustavad küla üldkaardid külla sissesõitudel hetkel puuduvad.

3.6. Küla elanikkond

Allika küla on oma asustusmustrilt määratletud hajakülana, kuhu on 2009 a 1. jaanuari seisuga sissekirjutatud rahvastikuregistri andmetel 43 inimest.

Ankeetküsitluse andmetel elab alaliselt külas 52 inimest. Ankeedile vastanud elanike plaanide kohaselt kavandavad Allika külla kümne-aasta perspektiivis täiendavalt elama asuda vähemalt 24 inimest.

Kernu valla külade suuruselt kuulub Allika küla elanikkonda arvestades väiksemate hulka omades 2% valla elanikkonnast.

17 Elanikkonna jaotus Kernu valla külades seisuga 01.01.2009

2% 1% 1% 2% 2% Haiba 2% 2% 19% Kaasiku 3%

4% Kohatu Ruila Muusika 4% Kernu 5% 17% Mõnuste 6% Allika Kabila Metsanurga 7% 9% 16% Pohla

Joonis 2. Elanikkonna jagunevus Kernu valla külades

Tegemist on n.n linnalähedase maapiirkonnaga, mis on oma asukohalt ideaalne veidi kõrgemat elukvaliteeti (puhtam õhk ja rahulikum keskkond) otsivatele inimestele võimaldades samas seejuures soovi korral osa saada mitte kaugel paikneva pealinna poolt pakutavatest hüvedest.

Allika küla elanike (s.h mittealaliste) vanuseline jagunevus

Vanuse grupid 0-7 8.-17 18-25 26-45 45-65 65 0 3 32 32 5 5 5 5 5 8 Mehed 10 9 9 10 12 13 Naised 15 14 20 Kokku

Inimeste arv 21 23 25

Joonis 3. Allika küla elanike vanuseline jagunevus

18 Tegemist on vägagi elujõulise külaga, kuna selle elanikkonnast (s.h mittealalised) moodustab vanuseliselt kõige suurema osa just tööealine elanikkond. Sooliselt jaguneb elanikkond meeste ja naiste vahel võrdselt.

Tabel 1. Allika küla elanike vanuseline jagunevus Mehi Naisi Kokku Kokku 39 37 76 0-7 3 5 8 8-17 3 2 5 18-25 12 9 21 26-45 5 9 14 45-65 13 10 23 65 3 2 5

Haridustasemelt moodustab kõige suurema osa täisealisest elanikkonnast kesk- ja keskeri haridusega inimesed. Suuruselt teine haridustaseme segment külaelanikest on kõrgharidusega inimesed (16). Lapsed moodustavad küla elanikkonnast (s.h mittealalisest) 1/5, imikuid ja koolieelikuid on hetkel kokku 8. Pensionäre on 5.

Arvestades ankeetküsitluse vastuseid, käib valdav osa Allika küla elanikest tööl väljaspool koduküla, peamiselt Tallinnas. Põhiliseks tööl käimise vahendiks on autod

Täiskasvanud elanikkonna (s.h mittealalise) jagunevus hariduse järgi

algharidus põhiharidus kesk või keskeri kõrgharidus magister

Joonis 4. Allika küla elanike haridusalane jagunevus

(100% vastanutest). Vähesel määral kasutatakse täiendavalt ka ühistranspordi teenust bussi ja marsruuttakso näol.

Tulenevalt küla paiknemisest, jääb see areneva Tallinna linnastu tagamaale, mis toob kaasa võimaliku elanikkonna kasvu ning vastupidiselt levinud tendentsile Allika

19 küla elanikkond tõenäoliselt ei vähene. Küsitluse tulemusena selgus, et nii mõnigi maaomanik on huvitatud tulevikus siin kodu rajamisest.

Allika külast on sirgunud ka mõningaid oma elutööga nii Eestis kui mujal maailmas tuntust saavutanud Eesti kodanikke. Nimetamist väärivad:

• teadustöö ja elutöö preemia laureaat, kolm perioodi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaanina töötanud, välisülikoolide audoktoriks nimetatud, Tartu aukodanik emeriitprofessor Lembit Allikmets (sünd: 18.06.1936);

• veterinaaria kanditaat ja emeriitdotsent Maaülikoolis Evald Reintam (sünd 1932); Kaitsnud bioloogiakandidaadi väitekirja Moskva Timirjazevi nim. Pm. Akadeemias 1961. Töötanud EPA Veterinaariateaduskonna (EPMÜ Loomaarstiteaduskonna) dotsendina.

• Nõukogude Armee kindral ning taasiseseisvunud Eestis Eesti Tehniliste Spordiklubide Liidu president Arne Reintam (24.10.1941-30.04.2006)

• Professor Rando Allikmets (sünd: 10.11.1960), kes on lõpetanud Moskva Riikliku Ülikooli viroloogi-molekulaarbioloogina ning alates 2004a töötab Columbia Ülikooli silmakliinikus teadusdirektorina. Ta on avaldanud üle 100 teadusartikli inimese genoomi, vähihaiguste ja silmahaiguste geneetika valdkondades;

• Allikalt pärit, Tartu Ülikooli Majandus-küberneetika eriala lõpetanud Aire Allikmets elab ja töötab hetkel Pariisis kunstnik keraamikuna (sünd: 30.12.1960).

• Võssa talust pärit aumeistersportlane autospordi alal Hans Rüütel (07.06.1925- 03.07.2006)

• Võssa talust pärit meistersportlane autospordi alal Raido Rüütel (17.09.1951)

20 3.7. Transport külas

Ühistranspordi osas on olukord rahuldav. Külas peatuvad Haiba-Tallinn-Haiba suunal sõitvad bussiliinid nr 238 ja nr 115. Lisaks sõidab buss, mis teenindab ka

Ruila kooli ning viib lapsi lasteaeda Haibasse. Keila suunas sõidab hommikuti buss nr 132, mis hetkel Allika suunas tagasi ei sõida. Lähim raudteejaam asub Laitses – ca 10 km kaugusel.

3.8. Elamumajandus Elamud on külas kõik ühepere elamud, korterelamuid ei ole. Elamute seisukord on nii nagu enamus kohtades erinev - on uusi ja ka vanu väga korras ning hoolitsetud majapidamisi, kuid on ka väga kehvas olukorras ja hooldamata majaümbrustega kinnistuid. Üldine olukord on siiski hea.

Kernu vald ja Allika küla Tallinna tagamaana on hea liikluskorralduse tõttu perspektiivne elupaik.

2007. aastal algatati Allika külas ka üks detailplaneering Kullerkupu, Vesiroosi ja

Jõekääru katastriüksustele elamute ehitamiseks.

2008 aastal osaleti Harjumaa kauni küla konkursil, kus saavutati auväärne kolmas koht. Ühine külaelanike soov on, et kõik kinnistud oleks hooldatud ja majad heas korras. Kirjutamata reegliks on Allika külas seegi, et kinnistu omanik hoiab korras

(lõikab teeäärsed oksad, niidab teeääred jne) kogu oma kinnistu mitte ainult maja

ümbruse.

3.9. Sotsiaalne infrastruktuur

Sotsiaalse infrastruktuuri objektid hetkel külas puuduvad. Lähimaks kooliks Allika külale on Ruila kool ja lähimaks kaupluseks on Ruila kauplus. Ka lähim raamatukogu,

21 avalik internetipunkt ning sisetingimustes sportimisvõimalused asuvad Ruilas. Lähim rahvamaja asub aga pisut kaugemal, Haiba külas nagu ka lasteaed.

Sotsiaalse elukeskkonna valdkonnas oli külas veel mõned aastad tagasi omavaheline läbikäimine suhteliselt kesine ning ühtekuuluvuse tunne nõrk. Tänaseks

(2009 kevad) on olukord külaelanike suhtlemise osas elavnenud. Määravaks on saamas vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ning küla ühistegevuse aktiviseerimine, pakkudes seeläbi Allika küla teotahtelistele elanikele muuhulgas vajaliku eneseväljendusvõimaluse. Külaelanikud on teadlikud, et ühistegevus ning aktiivne seltsielu aitab suuresti kaasa oma kodukoha väärtustamisele, koostöö külaelanike ning naaberküladega ühendab inimesi ning suurendab piirkonna turvalisust. Järk-järgult arendustegevusele kaasa aidates ja vanu traditsioone ning kultuuri ja ajaloopärandit säilitades tekib üha enam oma küla tunne, mis kõige enam seob inimesi, eriti just noori oma kodukohaga. Hetkel aga sotsiaalse elukeskkonna elavdamise objektid külas täielikult puuduvad. Ankeetküsitluse vastustest ja küla koosolekute tulemustest tulenevalt on kaardistatud külaelanike selge vajadus

ühise kooskäimiskoha osas ja seda eelkõige nii seltsimaja, kui lõkke- ja palliplatsi näol. Aktiivselt toimiva küla seltsimaja olemasolu osutuks kasulikuks ka teistele ümbruskaudsetele elanikele ja matkajatele eelkõige pakutavate teenuste osas. Seega külaelanike kooskäimisvõimalused külas piirduvad hetkel vaid perest peresse külaskäikudel. Kogu küla kokkusaamise koht puudub.

3.10. Külaelanike koostöö

Et Allika külas on tegemist aktiivsete külaelanikega, annab tunnistust see, et külas on jätkunud nii vanad traditsioonid, kui on alustatud erinevate uute ettevõtmistega.

22 Vanades traditsioonidest võib esile tuua iga-aastast Mardipäeva palvetundi

Järvenõmme talus, mis peale küla vapustanud 2008 aasta sügisel toimunud tragöödiat, mil Järvenõmme talu põlengus hävis, jätkub Rüütli talus. Uueks ettevõtmiseks on külas naisteklubi, mille üritused toimuvad kord kvartalis. Igakord on naisteõhtul ka ettekavandatud kindel teemaatika, et lisaks niisama jutuajamisele ka

üksteisele kasulikke majapidamis-, aiandus-, kokandus või muu huvipakkuvaga seotud teadmisi jagada.

Lisaks naisteklubile on toimunud ka mitmeid kogu külaelanike kogunemisi. Peetud on talguid ümbruskonna korrastamiseks (Allika tiigi ääres, Ruila-Allika teeperve korrastus), vastla- ja jaanipäeva tähistatud, kui ka küla üldkoosolekuid peetud.

Allika küla jaanipäev 2008 a.

23 Küla üksmeele suurendamise nimel on juba neljandat aastat osaletud Kernu valla talimängudel, kus 2009 a saavutati naaberküla Metsanurga ühisvõistkonnana kuues koht.

Külaelanike kooskäimist on aktiviseerinud ka käesoleva arengukava koostamine.

Lisaks alalistele külaelanikele on Allika külaga tihedalt seotud ka suur hulk veel mittealalisi elanikke, kuid kelle tulevikuplaanid on tihedalt seotud just selle külaga.

Peamiselt just sellest tulenevalt on informatsiooni parema levi eesmärgil alates 2009 aastast Allika külal ka oma kodulehekülg, mis vajab pidevat edasiarendamist.

Külavanema tegevus on aktiivne, panustades muuhulgas ka Kernu vallavalitsuse töösse.

Vähe koostööd on seni tehtud naaberküladega (va spordimängud) ning teiste sotsiaalsete gruppidega – mittetulundusühendused, ettevõtjad. Samuti puuduvad koostöö ja sõprussidemed väljaspool valda.

3.11. Küla muutumine ja arengutendentsid

Kernu valla, sh. Allika küla paiknemine pealinnale suhteliselt lähedal on oluliseks eelduseks elanikkonna juurdekasvule külas. Külasse on elama asumas mitmeid uusi peresid, mitu maja on valmimisjärgus, nii mõnigi maaomanik on huvitatud tulevikus just Allika külla oma kodu rajamisest.

Üldplaneeringu kohaselt peab elamuehituses jääma põhiliseks ühepereelamute ehitamine. Pooldatakse vanade talukohtade taaskasutusele võtmist maaomanike poolt.

24 Küla arenguprioriteedid on kooskõlas Kernu valla arengukavaga. Kehtiva Kernu valla

üldplaneeringu järgi on ette näha olemasolevate rohealade säilimine. Allika külla pole kavandatud olulise suurusega uusi tootmismaid, kuna eelistatakse tootmise arendamist olemasolevate tootmisettevõtete läheduses. Allika külas aga selliseid pole. Kernu valla visiooni järgi aastaks 2015 kavatsetakse hoida eemal kõik keskkonnaohtlik, funktsioneerides säästliku arengu printsiipidel, mis ühtib üheselt ka enamuse Allika küla elanike nägemusega.

Kernu valla üldplaneeringu järgi on teedevõrk piisava tihedusega, parandada tuleb ainult teede kvaliteeti. Uute konkreetsete teede rajamist ette ei nähta.

Küll aga on Harju maakonnaplaneeringuga (1999) ette nähtud koridori reserveerimine Tallinn-Pärnu-Ikla maantee (Allika küla idapiir) teise niidi jaoks.

Kernu valla arengukava järgi on ette nähtud investeerida 2009-2015 12,1 miljonit krooni Kohatu küla, sh. Kernu Hooldekodu ühisveevärki ja kanalisatsiooni, mis peaks mõjuma hästi Allika küla läbiva Vasalemma jõe vee puhtusele.

Maavarasid hetkel Allika külas ei kaevandata. Kernu valla üldplaneeringu järgi taotletakse Kalamatsu karjääri ja turbakarjääri munitsipaalomandisse.

Kernu valla Laitse piirkonna külade Kaasiku, Kibuna, Laitse, Hingu ja Vansi arengukava 2005-2015 pessimistliku arengustsenaariumi järgi, mis on praeguses majandussituatsioonis küllaltki tõenäoline, napib vallal suureneva töötuse korral raha investeeringuteks ja see piirkond jääb endiselt suvilarajooniks. Suvekuudel suureneb kuritegevus ja noorte vandaalitsemised, mis ilmselt ei piirdu ainult suvilarajooniga.

Allika küla elule võivad teatavat mõju avaldada ka turistide ja aktiivse puhkuse huviliste vool (Ruila järv ja matkarada ning Allika tiik).

25

3.12. Küla käsitlevad õigusaktid 1. Kernu valla arengukava aastateks 2003- 2015 täiendatud ja vastu võetud Kernu

Vallavolikogu 27. november 2008.a. määrusega nr.17

2. Kernu valla üldplaneering vastu võetud 19.05.2005 Kernu vallavolikogu otsusega

nr.23 ja kehtestatud 13.10.2005 otsusega nr.40

3. Kernu valla põhimäärus. Muudetud 20.09.2007 määrusega nr.10 .Jõustunud

01.10.2006.a.

4. Kernu valla ehitusmäärus. Muudetud 20.09.2007 määrusega nr.10. Jõustunud

01.11.2007.a.

5. Kohanimenõukogu asustusnimede töörühma koosolekute koondprotokoll

27.10.1998. Kernu vald (12.08.1998 VVKo nr 14 ja 13.08.1998 VVKo nr 15):

lisada nimistusse Allika (eraldub Metsanurgast).

Allika küla arengukava koostamisel on arvestatud külaga seotud valla volikogu poolt vastu võetud arengukava, planeeringuid ja määruseid.

26 4. Allika küla eesmärgid ja saavutatavate tulemuste lühikirjeldus

Allika küla põhieesmärgiks on:

ELUKESKKONNA PARANDAMISE EESMÄRGIL MUUTA KÜLA TURVALISEKS,

KAUNIILMELISEKS NING KAASAEGSE INFRASTRUKTUURI JA

KESKKONNASÄÄSTLIKU ETTEVÕTLUSEGA ELUPAIGAKS!

1. Alaeesmärk: KÜLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA

KÜLA ELUJÕULISUSE TÕSTMINE

Selle eesmärgi saavutamiseks on peamiseks arendusvaldkonnaks just füüsilise infrastruktuuri arendamine. Heal tasemel infrastruktuuri olemasolu on oluliseks eelduseks ka teiste valdkondade arendamisel, et tagada paremad elu- ja ettevõtlustingimused külas ning vähendades negatiivset mõju looduskeskkonnale.

Kesksel kohal füüsilise infrastruktuuri valdkonnas on mobiilside ja internetilevi kvaliteedi paranemisele kaasa aitamine, mis muudab E-teenused kättesaadavamaks ning loob eeldused muuhulgas aktiivsemaks kaugtöö vormi kasutamiseks.

Olulisel kohal on ka nii teede olukorra parandamine, kui kanalisatsioonisüsteemide täiendamine. Joogivee kvaliteet on tähtis elanike elulise vajaduse rahuldamiseks ning kanalisatsioon ja puhastusseadmed puhtama keskkonna ning ühtlasi ka külale puhtama joogivee tagamiseks. Teede olukorra parandamine on tähtis külaelanike liikumisvajaduste tõttu ning muuhulgas jalakäijate ja jalgratturite suurema ohutuse tagamiseks.

27 Eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste tulemusel on Allika külas vähemalt aastaks 2015:

• paranenud mobiili ja telefoni kasutamise võimalused ja kvaliteet

• heal tasemel internet 100% saadaval, E-teenused kättesaadavamad, elanikud

paiksemad

• kõigil majapidamistel kaasaegne, biopuhastitega varustatud

kanalisatsioonisüsteem;

• üldkasutatavad, elamute lähedal asuvad teed muudetud tolmuvabaks,

enamkasutatavamad teed Allika külas kõvakattega;

• rajatud Allika-Ruila valgustatud tervisespordi rada

• rajatud matkarada Ruila järveni.

2. Alaeesmärk: KOGUKONDLIKU TUNDE ARENDAMINE,

ÜHISTÖÖ JA VABATAHTLIKKUSE VÄÄRTUSTAMINE

Sotsiaalse elukeskkonna valdkonnas on kesksel kohal vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamine ning küla ühistegevuse aktiviseerimine.

Sotsiaalse elukeskkonna arendamise tulemusel on Allika külas vähemalt aastaks 2015:

• suurenenud külas alaliste elanike arv ja kohalike teenuste arv;

• aktiviseerunud ühistegevus külas ja kogu LHKK piirkonnas;

• tugevnenud küla identiteet; paranenud turvalisus;

• suurenenud vaba aja veetmise valikuvõimalused;

• suurenenud elanike enesetäiendamise soov ja võimalused;

• suurenenud on elanike teadlikkus ja oskused kohaliku arengu kavandamisel .

28 3. Alaeesmärk: KÜLA JÄTKUSUUTLIK LOODUSKESKKONNA

KASUTUS JA HEA MAINE

Looduskeskkonna valdkonnas on kesksel kohal Allika küla heakorra parandamine ja pärandkultuuri objektide säilitamine, korrastamine ning uute otsimine.

Looduskeskkonna arendamise ja kodukandi korrastatuse tulemusel on Allika külas vähemalt aastaks 2015:

• paranenud küla heakord ja maine;

• säilinud puhas loodus ja suurenenud on inimeste keskkonnateadlikkus;

• tähistatud ja korrastatud pärandkultuuri objektid; parendatud on potentsiaalsed

ajaloo- ja kultuuriväärtusega külastusobjektid.

29 5. ALLIKA KÜLA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2009 – 2015

Eelda tavad teost Täht- Eeldatav Tulemuseesmärgid Tegevused ajad aeg finantsallikas 1. KÜLA ELANIKE HEAOLU PARANDAMINE JA ELUJÕULISUSE TÕSTMINE (Füüsiline infrastruktuur: side, teed, viidad) • Ettepanekute tegemine mobiillevi operaatoritele levi 1.1 Külas toimivad heal tasemel parandamiseks. sidesüsteemid (mobiil, internet, telefon)! Kogu küla läbib side • Uuring leviala kaabeldus ning mobiililevi on parandamisvõimaluste kohta saadaval kõikjal! (võimalik kaabliühendus küla + külla)! vald 2011 Küla • Teede olukorrast ja sellega 1.2 Allika küla läbivad avalikud seotud vajadustest külas teed on aastaringselt heas toimub vallaga tihe küla + korras ja hooldatud! infovahetus. vald pidev Vald • Valla ametnike ja külaelanike 1.3 Allika küla läbivad teed on läbirääkimised teede suuremas osas tolmuvabad ja kvaliteedi parandamise ja pikki Vana-Pärnu maanteed on ohutuma liiklemise eesmärgil. ka jalakäijatel, jalgratturitel ning tervisespordi harrastajatel • Teede kvaliteedi ohutu liigelda. Suuremate küla parandamine ja kergliiklusraja teede ääres on välisvalgustus rajamine. (esmalt vähemalt suuremad küla + Küla+vald ristmikud.)! vald 2015 ELSF Leitakse lahendus Ruila-Allika 1.4 Allika-Ruila tee on tee tolmuvabaks muutmise küla + 2010 tolmuvaba! rahastamise ja teostuse osas. vald kevad Küla+vald 1.5 Tee Allikalt Ruila järve äärde on autoga kergesti Leitakse lahendus tee läbitav parandamaks samas ka parandamiseks Allikalt Ruila külaelanike ligipääsetavust oma järve juurde selle rahastamise ja küla + kinnistutele! teostuse osas. vald 2011 Vald 1.6 Tuletõrje veevõtu kohad on korrastatud (Allika tiigil ja Vasalemma jõel Koka silla Tuletõrje veevõtu kohad viiakse küla+ juures) vastavusse vajalike nõuetega. vald 2010 Vald

30 Eelda tavad teost Täht- Eeldatav Tulemuseesmärgid Tegevused ajad aeg finantsallikas 1.7 Rajatud on n.n “Tervisering” (Allika —Härgsoo tee – Ruila- Kääbastemägi ja Vana Pärnu mnt Allika teeristini). See on valgustatud tervisespordi rada koos kergliikluse teega. Lisaks Läbirääkimised naaberküladega tervisespordi propageerimisele ühisprojekti koostamiseks, uuring Küla+vald on loodud võimalus ka tervisespordi raja vajalikkusest, LHKK Me 1.2 jalakäijatele ja jalgratturitele kergliiklusraja rajamine koos LHKK Me 2.4 ohutumaks liiklemiseks! tänava valgustusega. vald 2015 ELSF 1.8 Viidamajandus on Küla täiendamine vajalike Küla+vald korrastatud ning paigaldatud on viitadega, küla üldskeemi LHKK Me 4.3 Allika küla tutvustav üldskeem! valmistamine ja paigaldamine. küla 2011 ELSF 1.9 Toimib hea ühistranspordi ühendus Tallinna ning Keilaga Küla+vald ning suuremate keskustega LHKK Me 1.2 lähiümbruses! Nõudluse väljaselgitamine. küla 2014 ELSF 1.10 Loodud on mugav Nõudlusele vastava parima ühistranspordi kasutamise võimaliku bussiliikluse võimalus! korraldamine. vald 2015 vald Allika tiigi äärde küla + bussiootepaviljoni ehitamine. vald 2011 vald+ELSF Küla+vald Küla infotahvli ülesseadmine küla + LHKK Me 4.3 (võimalusel bussiootepaviljoni) vald 2011 ELSF Huvitegevuse nõudluse väljaselgitamine ja vajadusel 1.11 Külaelanikele on loodud huvialaringide organiseerimine. Küla+vald võimalused küla lähikonnas Laste ja noosrooürituste LHKK Me 1.2 lemmikhobidega tegelemiseks. korraldamine, harrastusseltside, LHKK Me 2.1 (Tegevust jätkub igale eale). klubide ühisürituste LHKK Me 2.3 Tulu MTÜ majandamiseks! korraldamine. küla 2010 ELSF 1.12:Info kohalike ja ka kogu Lääne-Harju Koostöökogu piirkonnas asetsevate turismiobjektide ja vaatamisväärsuste kohta on kättesaadav, võimalikud turismiteenindajad on Küla+vald koolitatud. Seltsimajast on LHKK Me 4.1 võimalik on rentida erinevaid Kohaliku külastuskeskkonna LHKK Me 4.2 tervisespordi vahendeid! Tulu arendamine. Heal tasemel LHKK Me 4.3 MTÜ majandamiseks! turismiteenindajad. küla 2011 ELSF

31 Eelda tavad teost Täht- Eeldatav Tulemuseesmärgid Tegevused ajad aeg finantsallikas Küla+vald 1.13 Külas on võimalik läbida Matkaradade rajamine, võimalike vald + LHKK Me 1.2 kauneid matkaradu! koostööprojektide elluviimine. küla 2012 ELSF 1.14 Täienenud on kohalikele ja ümbruskaudsetele elanikele pakutavad teenused (toitlustus, Küla+vald majutus, juuksur, Teenuse pakkujate abistamine LHKK Me 1.2 huvitegevused)! Tulu MTÜ ruumide rentimisel küla LHKK Me 3.2 majandamiseks! seltsimajas. küla 2015 ELSF 1.15 Allika külas on asendatud elektri õhuliinid vähemriskantsemate Elektri õhuliinide vahetamine maakaablitega! maakaablite vastu küla 2015 Küla Läbirääkimised Kernu valla 1.16 Kernu vallas asub külade ja vallaga ATM küla+ vähemalt üks sularahaautomaa! paigutamise osas vald 2010 Küla 1.17 Arstiabi ja apteegiteenus Arstiabi kättesaadavuse on külaelanikele kergesti parandamiseks läbirääkimised kättesaadavad! vallaga vald 2011 Vald Apteegiteenuse saamiseks võimaluste väljaselgitamine. küla 2012 Vald 2. KOGUKONDLIKU TUNDE ARENDAMINE, ÜHISTÖÖ JA VABATAHTLIKKUSE VÄÄRTUSTAMINE (Sotsiaalne elukeskkond) 2.1 Allika küla arengukava Arengukava kinnitamine ja otsus küla Juuni, Küla+vald rakendumise ja loodud MTÜ MTÜ loomiseks, MTÜ põhikirja 2009 LHKK Me: 1.1 tegevuse kaasabil on külas koostamine, notariaalne LHKK Me 1.2 tagatud järjepidev arendustöö! asjaajamine, MTÜ asutamine. Investeeringuprojektide ettevalmistamise korraldamine ja projektide kavandamise ning juhtimise koolitustel osalemine. 2.2 Tulenevalt naabrivalve toimimisest Allika külas on elanikkonna turvalisus Naabrivalve piirkonna loomine suurenenud! Infoürituse korraldamine. küla 2009 Küla 2.3 Info külas toimuvast levib kiiresti ning külal on hea maine Küla+vald koos aktiivse ja kokkuhoidva Interneti kodulehekülje aktiivne LHKK Me 4.3 kogukonnaga! täiendamine ja kasutamine. küla pidev ELSF 2.4 Allika külal on loodud oma Küla sümboolika konkursi 2009 sümbol! korraldamine. küla sügis Küla

32 Eelda tavad teost Täht- Eeldatav Tulemuseesmärgid Tegevused ajad aeg finantsallikas 2.5 Allika küla seltsimaja näol on loodud head võimalused vaba aja veetmiseks (konverentsiruum, külalisteruum, mängude tuba, lõkkeplats, spordi- ja mänguväljak jms)! Rajatud on küla lõkkeplats koos katusealuse, laua ja istumiskohtadega! Külla on rajatud lastele oma mänguplats ja mängutuba või maldades korraldada seal ka vajadusel laste päevahoidu Külaelanikele on loodud võimalus koos käia muuhulgas palli mängimas! Taotleda vallalt seltsimaja, Kohalike teenuste arv on spordiplatside ja lõkkeplatsi jaoks küla+ 2009 kasvanud! munitsipaliseeritavat maad. vald kevad Küla Küla+vald küla + LHKK Me:1.2 Seltsimaja projekteerimine vald 2010 ELSF Küla+vald Küla lõkkeplatsi rajamine küla+ LHKK Me:2.4 seltsimaja asukoha juurde. vald 2010 ELSF Küla+vald Lastele mänguplatsi rajamine küla + LHKK Me:2.4 seltsimaja asukoha juurde. vald 2010 ELSF Küla+vald Palliplatsi rajamine seltsimaja küla + LHKK Me:2.4 juurde. vald 2010 ELSF Küla+vald Seltsimaja ehitamine sh. LHKK Me:2.4 siseviimistlusega. (Arvest. LHKK Me:3.1 lastepäevahoiu võimalusega, küla + LHKK Me: 3.2 sotsiaalsed teenused) vald 2011 ELSF 2.6 Külas on aktiivne Küla+vald ühistegevus ja väljakujunenud LHKK Me:2.1 traditsioonid! Ühistegevuse korraldamine. küla pidev ELSF Traditsiooniliste ürituste korraldamises osalemine. küla pidev Küla Liikumisest "Kodukant" aktiivsem osavõtmine. küla 2010 Küla

33 Eelda tavad teost Täht- Eeldatav Tulemuseesmärgid Tegevused ajad aeg finantsallikas 2.7 Kohalikele elanikele pakutavate teenuste arv on Enesetäiendamise vajaduste Küla+vald suurenenud, enesetäiendamise väljaselgitamine ning võimalusel LHKK Me:3.2 võimalused on suurenenud! kursuste organiseerimine. küla pidev ELSF 3. KÜLA JÄTKUSUUTLIK LOODUSKESKKONNA KASUTUS (Looduskeskkond) Metsa valdajatel on vajadusel 3.1 Allika küla metsad on terved koostatud metsahoolduskavad ja ja elujõulised! alustatud on nende rakendamist! küla 2015 Küla+ELSF 3.2 Allika küla majapidamiste kanalisatsioonisüsteemid on kaasajastatud ja varustatud Majapidamistele kaasaegsete vastavate lokaalsete puhastusseadmetega, mis kanalisatsioonisüsteemide aitavad tagada ümbruskonnas rajamine koos vajalike puhta joogivee! biopuhastitega küla 2015 Küla Kevadeti ja sügiseti heakorratalgute korraldamine. Küla osalemine heakorra konkursil. Vajalike Küla+vald koristusvahendite soetamine ja 2x LHKK Me:5.1 rentimine. Vajalike haljastus- ja aasta LHKK Me:5.3 3.3 Küla on heakorrastatud! heakorraprojektide elluviimine. küla s ELSF 3.4 Allika tiigi ümbrus on Küla+vald korrastatud (wc, prügikastid), Tiigi ümbruse korrastamine, LHKK Me:5.1 loodud on meeldiv supluskoht palliplatsi rajamine. küla+ LHKK Me:5.3 koos palliplatsiga! vald 2010 ELSF 3.5 Toimub keskkonnasäästlik Jäätmete sorteerimise loodusressursside kasutamine! propageerimine. Korraldatud on Prügimajandus on eriliigiliste jäätmete konteinerite organiseeritud endiselt hästi! olemasolu, jäätmepunktide ja – Pärandkultuuri objektid on majade rajamine, konteineri luste küla + 2009- Küla+vald korrastatud ja tähistatud. rajamine! vald 2015 LHKK Me: 5.2 Eraomandis olevate potentsiaalsete ajaloo- ja kultuuriväärtusega külastusobjektide parendamine; Küla+vald pärandkultuuri objektide LHKK Me: 4.2 tähistamine küla 2010 ELSF Keskkonna-alaste koolituste Küla+vald korraldamine. Keskkonnanõuete LHKK Me: 5.1 täitmise jälgmine. küla pidev ELSF

* LHKK – Lääne-Harju Koostöökogu; Me – Meede LHKK piirkonna strateegiast 2008-2013 * ELSF-Euroopa Liidu struktuurifondid; * Küla nimetus samastub MTÜ Allika Külaseltsiga selle loomisel

34 Arengukava lisad: Lisa 1. ALLIKA KÜLA SWOT ANALÜÜS TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED, OHUD

Tugevused 1. Paiknemine (linnalähedane maapiirkond, pealinn pole kaugel) 2. Kaunis loodus, kultuurmaastik 3. Rahulik elukeskkond 4. Aktiivne, tegus ja nooruslik elanikkond Ajalooliselt tugev taust (palju põli selanike järglasi, kes ihu ja hingega 5. külaga seotud) 6. Külavanema esindatus vallavalitsuses

Nõrkused 1. Mobiilside (leviaugud), telefon (analoogjaam), kehv interneti leviala Teed (Allika-Ruila ja Allika-Härgesoo teed pole tolmuvabad, Vana- 2. Pärnu mnt teeäär on jalakäijatele ja ratturitele ohtlik) Puudub küla seltsimaja (laste mängutuba/väljak; pallimängu väljak, 3. lõkkeplats, avalik internetipunkt) 4. Viidana puudub küla üldkaart 5. Pangaautomaati pole Puudub naabrivalve piirkonna staatu s, millega kaasneb turvalisuse 6. risk Elukeskkond (kehv perearsti kättesaadavus, kesine kaubavalik, 7. apteegi puudus, vähene teenuste hulk) 8. Bussid (liiklus hõre, ootepaviljonid puuduvad) Paljudes majapidamistes puuduvad kaasaegsed biopuhastitega 9. kogumiskaevud

Võimalused 1. Haldusreform (kiirem areng? Võimalused!) 2. Valla ja ümbruskonna külade hea koostöö 3. Rahalised toetused 4. Külade ühendusest osavõtmine (külavanema kaudu)

Ohud 1. Haldusreform (oht jääda ääremaaks, kooli sulgemine, taandareng) 2. Üleüldine turvalisus (arvestades majanduslikku olukorda) 3. Inimeste vähene arengusoov

35 4. Haldusüksuse ääreala 5 Liigne turistide ja aktiivse puhkuse huviliste vool 6. Võõrrahvad (EL, narkoprobleemid)

Lisa 2. ALLIKA KÜLA HETKESE ISU HINNANG tuginedes rahulolu uuringule Keskmine hinne hinnanutest 5-palli süsteemis Rahulolu näitaja seisuga märts, 2009a 2,57 Interneti levi kvaliteet külas

2,69 Arstiabi, meditsiiniteenuse kättesaadavus

3,05 Poeskäimise võimaluste rahulolu

3,06 Telefoni sideteenustega rahulolu

3,17 Tervisespordi harrastamise võimalused külas

3,29 Vaba aja veetmise võimalused külas

3,31 Bussiliikluse sagedus külas

3,4 Elukeskkonna turvalisus külas

3,52 Teede olukord ja hooldus külas

3,9 Laste kooliskäimise võimalus külas

4 Küla heakorrastatus

36 Lisa 3. Allika küla arengukava koostamise protsess 2009a.

Arengukava koostamisel on jälgitud “Kernu valla arengukava 2003-2015” ja teisi arengukavu, mis on seotud Allika külaga. Arengukava algab visiooniga Allika külast

2015, millele järgneb küla arengueelduste kokkuvõte. Külaelanike soovide, arengueelduste ja küla hetkeolukorra põhjal koostatud strateegia ja tegevuskava kaudu soovitakse jõuda visioonis kirjeldatud olukorrani.

Jõudmaks tulevikus sellise Allika külani, millisena külaelanikud käesolevas arengukavas kirjeldanud on, peab küla oma kirjapandud soovid ja mõtted ka ellu viima. Sellel eesmärgil ajakohastatakse ja täiendatakse arengukava kord aastas, mille orienteeruvaks valmimisajaks on ülestõusmispühad. Peamine on aga kavatsetud sammud ellu viia. Tegevuskava täielik elluviimine eeldab külainimeste aktiivset osalemist ja edu projektipõhiste investeeringute hankimisel.

Allika küla arengukava koostamise 1. aktiivrühma kuulusid Vallo Kõrgesaar, Terje

Schmidt, Urmas Lonn, Kaija Kruusmaa, Arne Arumetsa, Kaidi Sats, Kulla Rüütel,

Helin Kõrgesaar, Helen Raun ja Ants Allikmets.

Arengukava koostamiseks olid järgmised põhjendused:

• määratleda küla olukord, vajadused ja huvid ning kavandada küla areng

• arendada ühistegevust;

• hankida külaelu arendamiseks lisavahendeid tugifondidest.

37 Arengukava koostati ajavahemikul 16. jaanuar kuni 8. mai 2009.

16. jaanuar – küla üldkoosolekul vastuvõetud otsus arengukava koostamiseks, algatusrühma moodustamine, arengukava koostamise kavandamine ja olulisemate arendusvaldkondade välja selgitamine. (Osalejaid oli 34).

30. jaanuar – üldvisiooni määratlemine, SWOT analüüs, hetkeolukorra analüüs

27 veebruar-20 märts – ankeetide täitmine

06. märts– ankeedid külaelanikelt tagasi, eesmärkide sõnastamine ja tegevuskavad,

25 aprill – esialgne kokkuvõte ankeedi vastustest ja arengukava esmaversioon

28. aprill - arengukava esmaversiooni täiendamine, ettepanekute esitamine

6. mai – täiendavate ettepanekute läbiarutamine ja arengukava täiendatud variandi koostamine,

12. mai - II küla üldkoosolek, arengukava avalik arutelu, arengukava vastuvõtmine, otsus MTÜ loomise osas.

Arengukava valmimise protsess koosnes järgmistest etappidest:

• algatusrühma moodustamine

• arengukava koostamise plaani koostamine

• arengukava koostamise algatamine ja töörühma moodustamine

• planeerimisprotsess

• arengukava avalikustamine

• arengukava vastuvõtmine.

Arengukava koostamist juhtis Helen Raun. Esimesel külakoosolekul viidi läbi SWOT- analüüsil põhinev olukorra hindamine ning tugevate ja nõrkade külgede ning võimaluste ja ohtude prioritiseerimine. Edasi järgnes rühmatöö, kus määratleti

38 kriteeriumid, millest sõltub küla edukas areng ja hinnati hetkeseisu. SWOT-analüüsi tulemuste, olukorra analüüsi ja arenguks oluliste kriteeriumite hindamise alusel määratleti strateegilised eesmärgid ning koostati tegevuskava arengueelistuste kaupa. Arengukavas küla ajaloolise osa koostas Vallo Kõrgesaar ning külaelanikkonna analüüsi koostas Helen Raun. Küla tehnilise infrastruktuuri hetkeolukorda analüüsis Urmas Lonn, küla paiknemist ja maastikulisi seoseid kirjeldas Arne Arumetsa ja küla looduslikke olusid kirjeldas Helin Kõrgesaar. Küla muutumist ja arengutendentse kirjeldas Kaidi Sats ning küla käsitlevatest

õigusaktidest tegi ülevaate Vallo Kõrgesaar. Arengukava redigeerida ja visiooni sõnastada aitas Ardi Allikmets ja Terje Schmidt.

Küla hetkeolukorra s.h külaelanike soolise, vanuselise, hariduse, töötamise ja

õppimise alase info kaardistamiseks ning tulevikuvaadete väljaselgitamiseks küsitleti külaelanikke ankeet-küsimustiku kaudu. Analüüs ankeetküsitluse vastustest oli lisaks toimunud aruteludele oluliseks aluseks arengukava koostamisel

Pärast arengukava avalikustamist toimus teine küla üldkoosolek, kus pärast arengukava avalikku arutelu võeti arengukava vastu. Allika küla arengukava esitati

Kernu Vallavolikogule kinnitamiseks koos ettepanekuga arvestada Kernu valla arengukavas Allika küla arengukavaga.

Küla koosolekutel osales kokku 30 külaelanikku ja viidi läbi 8 rühmatööd , kus oli aktiivselt kaasatud 10 inimest. Teavet edastati kogu külale Allika küla koduleheküljel http://www.hot.ee/allikakula ja valla ajalehes "Kernu Vald". Lisaks edastasid töörühma liikmed teavet ja said tagasisidet suuliselt. Arengukava avalikustamise kohad on Haiba raamatukogu, Kernu vallamaja ning Allika küla kodulehekülg.

39 Lisa 4. Väljavõte Kirjandusmuuseumis säilitatavast 1930-ndatel läbiviidud etnograafilise ekspeditsiooni andmetest

EKM EKLA, f. 360 (EKSi kodu-uurim. toimk.), m. 4:2, l.7p.-9 Õilme Tölp [Hageri kihelkond] 12.VIII 1937 - 8. IX 1937, 9.VI 1938 - 26.VII 1938

Metsa keskel Ruila järv (pikkus 2 km, laius 1 km), praegu püsinud üksikute laigukestena. Järve kaldad pehmed, soistunud, kasvab tarna ja ubalehti. Järves kokri, haugi ja ahvenaid. Haugid olevat tulnud siia jõest. (Ruila j. ühendus kraavi kaudu.) Lindudest parti ja kajakaid. Üle järve paistab tihe rabamännik. Järve kaldal asub Kokkmardi talu, kus ka ööbin. Talu hoonestik koosneb elumajast, laudast, aidast ja rehetoast. Loomade õu eraldatud elumajast puust rõhttaraga. Maja ees õunapuuaed ± 30 õunapuuga. Ei puudu ka lillepeenrad. Hooned kõik õlgkatustega, puust. Elumaja ühekordne, tas neli tuba, köök ja eeskoda. Toad on värvimata laudpõrandaga, köök tsement ja eeskoda paekivi-põrandaga. Aknaid igal toal 2, akende ees kardinad. Isegi tapet on seintel. Üks tubadest on sisustatud võõrastetoana kus ka diivan ja põrandal põrandavaibad. /Ööbides selgub, et diivanil ei puudu ka lutikad!/ Muusikariistadest on talus olemas harmoonium, viiul, gitarr ja mandoliine. Õuel on olemas ka väljakäigukoht, kuid see jätab palju soovida. Talu on väiksem, kui Kabila küla talud. Põllupinnaks samuti kruusarühk ja perenaise jutu järele andvat vili vaid 2 seemet. Talus 3 lehma, 10 lammast, 20 hane. 14.aug. külastan Kokkmardi perenaisega nende soost tehtud uudismaad. Seda on neil ± 1 ha ja naabertaludel samuti. Põllud asuvad järvest Ruila jõkke viiva kraavi kaldal (kaardil märgitud x). Praegu kasvab uudismaal kaer, mis küllalt lihav, kuid ei valmi hilise külvi tõttu. Soole ligem talu on Kalamatsi (nimetus sellest, et talus elanud peremees Mats, kes palju kalu püüdnud). Talu on huvitav seepärast, et elumaja on veel korstnata. Elumaja, ait, laut, keller - kõik on puuehitised…

40