Nr 3 w»m«H Ж€Ъ märts 2007 HUHU ia hind 29.- Pungi märksõnastik МЯШ ,'Ж| Я Heino Ellert kirjad - New Yorg£ J jazzielu J —*——Jc-' Far Kultuurkapitali ja Kooriühingu preemiasaajatest

TUA TEDER t^^ Eesti Muusika-ja f • Teatriakadeemia /и/ kontserdid EESTI MUUSI KA-JA TEATRIAKADEEMIA märtsis 2007

1, märts kelt 18.00 8. märts kell 18.00 15. märts kell 14.00 27. märts kell 18.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal EMTA kammersaal EMTA kammersaal Maria Veretenina DOKTORIKONTSERT LOENGKONTSERT Dots Aavo Õtsa (sopran) Ruta Lipinaityte (viiul) prantsuse muusikast TROMPETIKLASS Anastassia Aleksejeva Klaveril Indre Baikstute JURGIS KARNAVICIUS Kaastegev TMKK (klaver) (Leedu) (klaver; Leedu) Puhkpillisümfoonikud

2. märts kelli 9.00 9. märts kell 18.00 15. märts kell 19.00 28. märts kell 19.00 EMTA kammersaal EMTA kammersaal EMTA kammersaal EMTA kammersaal KÜLALISKONTSERT Kontsertetendus Kontserdisari DOKTORIKONTSERT Ksenja Knorre "SAAJA" JAZZ AKADEEMIAS Ardo Västrik (tšello) (klaver; Venemaa) EMTA segakoor Sissepääs 30.- Klaveril Lea Leiten Toomas Kapten 3. märts kell 16.00 (dirigent) 16. märts kell 18.00 29. märts kell 18.00 EMTA kammersaal Lavastajad: Anne EMTA kammersaal EMTA kammersaal Prof Mare Teearu Türnpu, Eva Klemets KÜLALISKONTSERT Kontserdisari JUBILATE VIIULIKLASS Avri Levitan Franz Joseph Haydn 275 Klaveril Lille Randma 11. märts kell 18.00 (vioola; Iisrael) EMTA kammersaal Klaveril Lea Leiten 29. märts kell 19.00 5. märts kell 18.00 Dots Aavo Õtsa Estonia Talveaed EMTA kammersaal TROMPETIKLASS 17. märts kell 17.00 TROMPETIMUUSIKA TÕRUDEST TAMMEDENI Klaveril Meeli Ots EMTA kammersaal TÄHTTEOSED TMKKjaEMTA Dots Ada Kuuseoksa Esinevad trompetisolis- klaveriosakondade 13. märts kell 18.00 KLAVERIKLASS tid ja-ansamblid õpilased EMTA kammersaal DOKTORIKONTSERT 25. märts kell 17.00 29. märts kell 19.00 6. märts kell 19.00 Lembit Orgse (klaver) Estonia kontserdisaal EMTA orelisaal EMTA kammersaal EMTA sümfoonia­ EMTA oreliüliõpilaste EMTA elektronmuusika- 14. märts kelli 8.00 orkester kontsert stuudio kontsert EMTA kammersaal lvi Ots (viiul) IMPROVISATSIOONIDE Cecilia Rydingen Alin 7. märts kell 18.00 ÕHTU (dirigent; Rootsi) EMTA kammersaal EMTA üliõpilased KÜLALISKONTSERT prof Anto Peti 26. märts kell 18.00 Ana Lencina Sanchez, juhendamisel Mustpeade Maja Miguel Cantero EMTA rahvusvahelised (saksofon; Hispaania) trompetipäevad Vanalinna trompeti- muusika festival Esinevad trompetisolis tid, Reval Brass, ERSO vaskpillikvintett KAVA Intro 3/2007 Uurides Euroopa muusikaajakirju hämmastab väljaannete rohkus ja see, et hulk neist on netiajakirjad. Vähemalt Inglismaal, SOOLO 2 la Remmel. Eetritäis helisid ja vaikus Hiiumaal. Saksamaal ja Prantsusmaal on oma väljaanded kõikvõimalike Intervjuu Tiiä Tederiga muusikastiilide austajatel. Loomulikult on ka esinduslikke BAGATELLID paberajakirju. 8 Mirjam Tally. Uudiseid maailmast Väikeses Eestis on muusikaajakirjadel vähem võimalusi, ehkki IMPRESSIOONID siin pole muusikat käsitlevaid väljaandeid üldse mitte nii vähe: 10 Anu Veenre. Põhjamaade mõistatused. Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdist Teater.Muusika.Kino, rockiajakiri Nailboard Magazine, hiljuti "Enigma" ilmuma hakanud ajakiri Muusa. 11 Virve Normet. Pooleteiseks tunniks tagasi lapsepõlve. Muusikalavastusest Oleks tore, kui Eestis oleks ka kõikvõimalike nišiväljaandeid. "Lumekuninganna" Samas on ehk hea ja vajalik ka see, et muusikaajakirjas või 12 Ardo Västrik. Glassikaline neljapäev. Tallinna raadiojaamas on erinevaid muusikastiile käsitlevad lood ja saated. Kammerorkestri kontserdist "Philip Glass 70" 13 Diana Kiivit. Mängud maaja põrandaga. Klassikaraadio peatoimetaja Tiiä Teder ütleb oma intervjuus, et Ansambel U: Pärnu nüüdismuusika päevadel stiililine mitmekesistumine on tänapäeval paratamatu ning lisab, 14 Martti Raide. Poeesia ja muusika abielu. Olaf Bär Rahvusooperis Estonia et muusika ise ei ole parem ega halvem. Küsimus on selles, kuidas STUDIUM seda vahendada ja tutvustada. Omamoodi huvitav nähtus on ka 16 Lauri Leis. Pungi märksõnastik fanzine''i-tüüpi miniajakiri, nagu neid punkmuusikud omal ajal RUBATO välja andsid. Sellest võib Muusika märtsinumbris lugeda Lauri 22 Tamara Unanova. Pianist jumala armust. Leisi artiklist "Pungi märksõnastik". Intervjuu Nikolai Luganskiga JUBILATE la Remmel 24 Alo Põldmäe. Kaks Heino Elleri kirja oma õpilastele MODULATSIOON Peatoimetaja la Remmel [email protected] Toimetaja Kristina Kõrver [email protected] 26 Madli-Liis Parts. Jazzipealinn New York Toimetaja Joosep Sang [email protected] - loterii, kus enamik loose võidab Turundusjuht HerjeTamm [email protected] VICTORIA Kujundajad Tõnu & Ande Kaalep [email protected] 29 Kaie Tanner. Meie inimesed. Eesti Keeletoimetaja Kulla Sisask Kooriühingu aastapreemiad 2006 Rahastaja EV Kultuuriministeerium 32 Mis on muusikas kõige tähtsam? Vastavad Ajakirja ilmumist toetab Eesti Kultuurkapital Eesti Kultuurkapitali poolt pärjatud muusikud Väljaandja SA Kultuurileht BAGATELLID Voorimehe 9, 10146 Tallinn 33 Uudiseid Eestist Toimetuse kolleegium: Eesti Muusikanõukogu juhatus MELOMAAN Toimetus: Rävala pst 16,10143 Tallinn, II korrus, В 214 37 Heliplaatide tutvustus Toimetuse telefon 66 757 88 Kodulehekülg: muusika.kul.ee COLLAGE Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas 39 Valik märtsikuu muusikasündmusi Laki 26, 12915 Tallinn ISSN 1406-9466 © Eesti Muusikanõukogu

Tellimine: AS Express Post Maakri23A, 10145 Tallinn Tel 6662535, www.tellimine.ee Tellimisindeks 00679 Otsekorraldus 21 krooni number 3 numbrit 69 krooni 6 numbrit 138 krooni Aastatellimus 245 krooni Muusikaõpetajatele ja -õpilastele aastatellimuse soodushind 192 krooni. Soodushind kehtib ka pensionil olevatele muusikaõpetajatele. Tellimine: [email protected], [email protected], 6675 788,55 56 18 94 Eetritäis helisid ja vaikus Hiiumaal Intervjuu Tiiä Tederiga Inimesed avavad ennast oma töö ja loomingu kaudu. Tiiä Tederi loominguks on Klassikaraadio. See raadio on avatud, tolerantne, hea maitse ja põnevate valikutega. Tiiä mõjutab märkamatult, teeb ja osaleb ning on huvitatud ja innustunud. Ta on raadiotööst suutnud nakatada kõige erinevamat tüüpi autoreid klassikutest alternatiiv elektroonikuteni. Raadiotööd ja muusikaajakirjandust tehes on sarnaseid rõõme ja probleeme ning üks olemuslikke küsimusi klassika ja teiste muusikastiilide vahel paraja balansi hoidmine. Olemuslik on ka soov muusika vallas alati eelarvamustevabalt avastusi teha.

Kuidas sa muusika juurde tulid? Miks see teise õpilase (Aade Arderi) ja viis meid sind huvitama hakkas? Tšaikovski konkurssi kuulama. See oli vist Eks lapsed ikka pannakse kooli. Minu aasta 1973, võitis Andrei Gavrilov. Olime vanemad olid suured lauluinimesed. Ema pikka aega Moskvas, õpetaja Rõugu sõprade laulis segakooris ja isa meeskooris. Küllap juures korteris, ja kuulasime päevad läbi ema tahtis oma lastele seda, mida ta ise ei pianiste. saanud - muusikat õppida. Mu õde Heidi oli väga südi laps; ta olevat aia peäl laulnud Kas tollal oldi entusiastlikumad ja kõigile möödakäijatele. Kuni möödus muusikast vaimustunumad kui praegu? muusikaõpetaja, kes ütles, et tule Viljandi Palju praegu näiteks kodus lauldakse? Kas sa muusikakooli. See oli legendaarne Alma laulad peolauas? Arrak. Õde läks ja mina tema jälgedes. Muusikakoolis oli minu õpetajaks Ei, mina ei laula. Aga küllap neid on, kes Leelo Rõuk. Ta oli väga võluv ja positiivne seda teevad. inimene. Kui käisin kooli 60. aasta juubelil, Vahendid on ju nüüd teised, siis ei olnud oli nii südantsoojendav näha teda klassis, tehnikat, kust muusikat kuulata. Aga peol ja väike tüdruk tunnis, kõik nii nagu vanasti. sünnipäevadel laulmine on meie peres ikka Leelo Rõuk tõeliselt fännas muusikat, kogus kombeks; traditsiooni jätkavad minu lapsed. plaate - tuba oli plaate täis. Meie, tema õpilased, matkisime teda. Tegime fotosid, Sinu muusikaõppimise algus läks siis igati nii nagu tema; kogusime iluuisutajate pilte, väga kenasti. nagu tema kogus, ja kasvatasime pikad Viljandis olid head õpetajad ja eesrindlik juuksed. Ühel suvel võttis ta minu ja ühe muusikakool. Äsja oli tööle tulnud Maret

muusika 3/2007 3 Tomson, kes andis muusikaajalugu, mängis teisel aastal teadlasi ja meie Malle Värgiga meile Parti ja muud põnevat muusikat. astusime vägisi kompositsiooni erialale, Õppisin samal ajal Aarne Saluveeri ja juhtus just see aastakäik olema. Õpetaja Neeme Punderiga, nemad olid suuremad Jaan Rääts veel väga soovitas sel erialal tulevased prominendid meie koolis. Kooli jätkata. Ütles, et helilooja olla tasub ära. direktor oli legendaarne Kalle Tamra ning Pealegi polnud naisheliloojaid tollal kuigi kool oli hästi varustatud. Lõpueksamid palju. Ester Mägi ja... naisheliloojal oleks salvestati, meile kingiti lindistus koos olnud lihtsam tähelepanu äratada. soovitusega: et see poleks su lagi. Kuigi Aga siiski võimaldati eriala vahetada. klaverimängus see oligi minu lagi. Konsi lõpupoole sündis mul tütar ja Kui Viljandi kool läbi sai, siis mu õde siis läks elu mitmeplaaniliseks. Heidi oli läinud Tallinna Muusikakooli. Tema soovitas mul Muusikakeskkooli Kuidas sa raadiotööle sattusid? minna. Siis oli juba nagu karjäär valitud. Meie paralleelklassi juhataja Ene Pilliroog läks raadiosse tööle ja tema kutsus. Algul Mis erialale sa Muusikakeskkooli läksid? võeti mind, Anneli Unti ja Anu Kõlarit Muusikateooriasse üheksandasse klassi. See klassikakavasid tegema. Aga me kõik oli mugav eriala. Kes klaverit ei suutnud ootasime, millal mõni päris koht vabaneks. mängida, aga samas ei olnud ka nii tragi, et Raadios oli toimetajaid palju. Nad olid koorijuhiks hakata, pandi teoreetikuks. kõik enam-vähem ühevanused ja ei olnud arvatagi, et mõni koht võiks vabaneda. Muusikateooria on tegelikult ju väga Ja siis läksime me kõik kolm dekreeti ja tänuväärne eriala, võimaldab hiljem langesime niikuinii "rivist välja". paljusid ameteid pidada. Tuli 1984. aasta, olin beebiga kodus, Ega tollal seda veel niimoodi ei mõelnud. kui helistas Paul Himma ja ütles, et See oli lihtsalt üks võimalus muusikat vabaneb nõukogude muusika toimetaja õppida ilma solist olemata. koht. Tiina Mattisen läks sealt ära Sirpi. Õde Heidiga. Loomulikult ma sööstsin kohale. Lapsepõlves vanemad panevad õppima, aga hiljem tulevad isiklikud elamused Tänapäeval kõlab see ametinimetus päris ja omad soovid. Millised on sinu kummaliselt. teismeliseea elamused? See ei olnud tegelikult üldse hull amet. Esimene klassikakontsert, kus käisin, oli Tegemist oli ju nüüdismuusikaga. Nõu­ Viljandis. Esines Hortus Musicus, sukkpükstes ja kostüümides. kogude aeg sai üsna varsti õtsa ja ma väga ei jõudnudki ennast kurssi Estonia kontserdisaali läksin esimest korda õega. Tundus, et kõik viia gruusia, armeenia või Kesk-Aasia heliloojatega. inimesed seal olid nii tähtsad. Õde näitas neid mulle järjest, kes Algul valitses Raadiomajas veel "punane terror". Mõned heli­ on kes. Aga vaevalt need muusikaelamused olid, ikka rohkem loojad ja esinejad olid keelatud. Folkloor kataloogikaartidel oli tei­ sotsiaalsed elamused. nekord päris naljakas - helilooja nimi oli maha tõmmatud ja juurde Olin provintsist tulnud, tundsin ennast Tallinnas suhteliselt kirjutatud "keelatud", "kargas ära", "kasuta ainult Velmeti loal". ebakindlalt. Minu ainus eelis oli see, et olin väga korralikult Õitsesid ka Eesti Raadio traditsioonid. 1. jaanuari näärimuusika matemaatikat õppinud. Ma usun siiani, et matemaatika on oluline. ajal olid kõik stuudiod kontserte täis, rahvas käis Raadiomajas ringi Meil oli väike ja üksmeelne klass. Minu klassis käisid näiteks ja härra Sookruusil olid külalised. Ulrika Kristian, Elar Kuiv ja Paul Purga, kes üsna noorelt suri. Klassivennad kuulasid progerocki. 1975. aastal tulid just välja Siis tuli uus aeg, Eesti vabariik, ning tekkis võimalus Klassikaraadio Queeni ja Pink Floydi tähtsad albumid. Minu ema tõi välismaalt loomiseks. mõned plaadid klassivendade nimekirjade järgi. Mulle endale olid Ega see nii lihtne nüüd küll ei olnud. Oli segane ajajärk, kõik muutus need tollal veel üle jõu. Aga ma sain neid väga kiiresti. 1992. aastal, Mart Laari valitsuse vahetada, muusikat ümber lindistada. Elasin ajal pandi Eesti Raadio peadirektoriks häbe­ ühikas, seal oli meil suhteliselt vaba elu ja siis matult noor mees, 28-aastane Herkki Haldre. me arendasime ennast vasakule ka. Kuna Eesti raadioturul oli tekkinud konkurents Konsis õppisin sama eriala, mis mu õde, Suhestumine oma kommertsraadiojaamade näol, olid Eesti Raadiol muusikateadust. Kuna tema oli väga tubli, siis kõik võimalused kiiresti välja surra. Tollal näis mul andis järele teha. Mäletan, õpetaja Anatoli kaasaja kunstiga see võib-olla jube, mida Haldre tegi, aga tema Garšnek tavatses öelda: "Teie olete päris hea, teod lõid pinnase raadio arenguks. Haldre asutas aga teie õde on palju parem." on ka sotsiaalne reklaami abil finantseeritud Raadio 2-е, rajas Konsis juhendas mind Merike Vaitmaa, venekeelse kanali ning vähendas tohutult raadio ja Tiiä Järg oli väga oluline õpetaja, juba küsimus. See pole koosseise ja kulusid. Eelarvet kärbiti parlamendis Muusikakeskkoolis. üksnes kauni asja ju kogu aeg - kolmandik maha lõigata polnud Tegelikult astusin ma konssi mingi probleem. kompositsiooni. Ühel aastal võeti komponiste, nautimine.

4 muusika 3/20O7 Veljo Tormise ja Jaak Johansoniga.

Haldre asetäitja oli muusika peatoimetaja Paul Himma. järgi joondub tegelikult ka maailma ajakirjandus. Talle tehti pakkumine minna Estonia teatrisse ja oli vaja uut Eks eeskuju võtta oli raske. Meil pole sellist raha kui raadio­ peatoimetajat. Paul soovitas selle koha peale mind. Mina olin jaamadel Läänes. Mõned Klassikaraadio autorid tegid kaastööd ka toimetuses kõige noorem, ma ei osanud ennast nii šefis rollis uneski Soome kanalitele ja said saate eest kümme korda kõrgemat tasu. näha. Olin parasjagu väga ametis oma isikliku eluga, väikeste laste ja Ja mastaapsus: BBC korraldab suviti Euroopa kõige suuremat klas­ eluraskustega. sikafestivali - aga mida teete teie? Mäletan neid esimesi päevi: kogu aeg ilmus keegi uksele ja küsis midagi, mille vastust ma ei teadnud. Õppisin ütlema, et hiljem, Mis laadi meedia raadio sinu arvates inimesele on? homme või et mõtlen natuke. Tuli juurde hulk bürokraatiat, tekkis Raadio on kaaslane. Keegi räägib midagi puudutavat, kuuled muu­ autoriõiguse seadus. Midagi ei olnud olemas, kõik tuli rajada, juu­ sikat, mis sinu jaoks midagi avab. Raadio kuulamine on väga indivi­ rutada tasakaalusuhteid muusikaorganisatsioonidega, programmi duaalne asi, see on üksildane toiming. arendada. Seda oli päris palju. Kas televisioon raadiot alla ei neela? Kuidas Klassikaraadio teke üldse võimalik oli? Tollal ei olnud Kui televisioon ei ole raadiot Ameerikas alla neelanud, vaevalt ta klassika ju midagi rohkemat kui muiduleivasööja. siingi neelab. Ameerikas pidi olema tendents, et noored vaatavad Algul mängiti klassikat esimeses programmis vaheldumisi pop­ üha vähem televiisorit. muusikaga. Õhtuti töötas väike kolmas programm, stereoraadio, seal Rikkad raadiod loovad uusi väikesi nišikanaleid: naistekanal, oli ka klassika eetris. See oligi ülemuste arvates lahendus - las nad džässikanal, bluusikanal jm kaabellevis ja internetis... Kuulajate seal kolmandas programmis, nurga taga, mängivad oma klassikat. arv on neil niššidel üsna väike, ja uurimused näitavad, et inimesed Kuulajaid sellel niikuinii pole. eelistavad tavalist raadiot, kust saab korraga ühte asja kuulata. Nii Siis saime hommikul kolm tundi ja paar toimetajat lisaks, Klas­ kummaline, kui see ka pole, aga tahetakse, et valik oleks juba tehtud. sikaraadio nime, ning algas pidev uue territooriumi vallutamine: roh­ kem eetritunde, rohkem toimetajaid, laiem leviala. Saime FM-saatja Kuidas Euroopas üldse klassikalise muusika raadiojaamu finant­ Tallinna, siis Tartusse, Pärnusse, Narva ja Saaremaale. Hommikul ja seeritakse? õhtul oli toimetatud programm, päeval mängis masin plaate. Arenenud Euroopa riikides on käibel loamaks. Eestis kaaluti ka Mäletan, et kui Saaremaa saatja tööle hakkas, siis tundsin, et loamaksu (1960ndatel oli see Eestiski), aga uue aja algul tundus, nüüd on Eestimaa käes. et vaestele inimestele oleks uus maks olnud liig. Meil käib finant­ Tegime kogu aeg tööd väga väikese arvu fanaatikutega. Ega see seerimine läbi riigieelarve, mis pole kõige parem variant, sest raadio mingi lahe töö just ei olnud, aga kogu aeg väga huvitav. on kogu aeg poliitika meelevallas. Loamaks tagab suurema sõltumatuse. Seda kogutakse perekon­ Kas sul oli eeskujusid teistest raadiojaamadest? dade pealt ning seda saab ka prognoosida - nii palju, kui on leib­ Kõigepealt kindlasti BBC 3. BBC on kogu maailmale eeskujuks, selle konda on tulevikus vahendeid.

muusika 3/2007 5 Klassikaraadio ei mängi ainult klassikat. Kas ta selles mõttes erineb Euroopa klassikakanalitest? Kogu Euroopas on probleemiks, kuidas klassikalist muusikat muu­ tuvas ajas inimestele pakkuda. Muusika ise ei ole parem ega halvem. Küsimus on selles, kui­ das seda vahendada ja tutvustada. Žanriline mitmekesistumine toi­ mub raadiotes ka mujal, näiteks BBC 3-es, kus kogu aeg tõuseb maa­ ilmamuusika ja teatavat sorti rocki ja bluusi osa, kuigi neil on väga konservatiivsed kuulajad ja konservatiivsed toetajad. BBC 3-el on ka väga võimas konkurent - Classic FM, millel on umbes kolm korda rohkem kuulajaid. Classic FM mängib ainult menupalu, ei tee mida­ gi keerulist, BBC kolleegid väidavad, et seal ongi üldse umbes 300 lugu, mis eetris kõlavad. Belgias ja Iirimaal näiteks on klassikakanaleid hiljuti toodetult uuendatud. Belgias on flaamikeelses ringhäälingus Radio Klara, Euroopa uue klassikaraadio ime. Klara on sõber, selline soliidne, ütleme sõbranna, ja seal on suur osatähtsus isiku-s/rowdel. Klara teeb põhjalikku marketingi, neil on huvitavad reklaamiklipid, oma Põhja-ja Baltimaade raadiote muusikajuhtide nõupidamine Tallinnas tooted, plaadisari ja muusikafestival. 2002. aastal. Vasakult: Hans Peter Larsen (Taani), Jurate Katinaite Portugali raadios on umbes samasugune muusikastiilide vahe­ (Leedu), Gunda Vaivode (Läti), Jorunn Hope (Norra), Tiiä Teder (Eesti); kord kui meil. Norra raadio programm on näiteks väga kirju, must- teises reas: Oskar Ingolfsson (Island), Steen Frederiksen (Taani), miljon asja, neil on isegi hip-hopi show. Läti klassikaraadio on väga Christer Eklund, Sven-Ake Landström (Rootsi) ja Heikki Valsta meie moodi. Lätlased matkivad meid positiivses mõttes. Ka vana hea Soome). Ylen Ykkönen on oma muusikavalikut laiendanud. FOTOD ERAKOGUST Sellest patust, et kultuurikanalis mängitakse muusikat, mida ei Kirjutasid kaks aastat tagasi Postimehele artikli, kus rääkisid sel­ saa just klassikaliseks nimetada, ei ole vabad ka endised Ida-bloki lest, millised probleemid on klassika esitajatel ning kuidas on mu­ riigid. jal maailmas püütud klassikat auditooriumile lähemale tuua. Muu Põhiprobleem on kõikjal sama - kuidas kütkestada uusi kuula­ hulgas oli juttu ka sellest, et Eesti muusikud on kuidagi rõõmutud. jaid. Ega džässi ja maailmamuusikat ei mängita sellepärast, et Artikkel kutsus tollal esile suure poleemika. see meeldib mulle või mõnele toimetajale, vaid sellepärast, et Tundub, et ma seal kõigutasin mingit tala, mis hoidis üleval üht tea­ auditoorium oleks võimalikult suurem. tud positsiooni. Aga ma arvan, et ma ei liialdanud. Mõtlesin selle Pealegi pole Eestis sellist raadiojaama, kus mängitaks ainult peale nüüd jälle, kui jaanuari lõpul esines meil küprose pianist Kat- džässi või maailmamuusikat. See on pidev tasakaalu otsimise saris. Ta tuleb lavale ja on juba uksel sellist nägu, et - hei, ma tahan küsimus raadiokava koostamisel, millal, millist muusikat ja kuidas teile midagi mängida. Aga kui lavale tuleb mõni eesti muusik, siis pakkuda. võib ta näost lugeda, kui raske see kõik on, need aastad harjutamist ja tõsine muusika. Missugust vastukaja on Klassikaraadio saanud? Kui ostad kontserdipileti, paned ennast ilusti riidesse, näed vae­ Klassikaraadio on Eestis selline vandeseltslaslik asi, kuigi neid, kes va, et minna kohale, siis tahad, et sul oleks eriline õhtu. Sellepärast kohe kirjutavad ja helistavad, on vähe. Aga kui tekkis Klassikaraadiot ma väga hindan neid muusikuid, kes pingutavad, et kuulajal oleks ähvardav oht, ilmusid kuulajad häälekalt lagedale. Maailmas ei ot­ põnev. Aga paljudele profimuusikutele tundub: naeratab, suhtleb susta mitte ainult suur rahahunnik, vaid see, mis inimeste peas on. Ja publikuga - tähendab mängida ei oska; esineb kostüümis, pani see, mis on mõne inimese peas, kuigi temasuguseid ei ole tuhat, vaid kontserdile pealkirja - tähendab veiderdab. sada, osutub määravamaks kui tuhandete oma. Meie kuulajad on intelligentsed inimesed ja nende mõte määrab paljut. Eelarvamusi on raske murda. Raadiot või muusikaajakirjandust tehes on kaks põhilist valikut: Loomulikult on tõsised kontserdid väga olulised, aga nad peavad sa kas oled muusika poolel või publiku poolel. Ühtepidi sa peaksid ikkagi olema väga head. Kui nad on igavad ja kesised, siis nad ei an­ kaitsma muusikaüritust. Aga teisalt sa tead, milline on reaalsus. Ini­ na kuulajatele seda, mida neil oleks õigus saada. mesed on hõivatud, väsinud ja pakkumistest küllastunud. Sa pead Mis mind teatud määral Eesti muusikaelus hämmastab, on see, olema selektor ja kogu aeg on oht, et kumbki pool ei ole sinuga ra­ kui kergesti ollakse nõus keskpärast kuulutama väga heaks ja pro­ hul. Akadeemiliselt koolitatud muusikatoimetajal on alati kiusatus fessionaalseks. Ma ei arva, et klassikaline muusika ükskõik kuidas olla muusikateadlane. Teist, ajakirjanduslikku haridust ta ei ole saa­ esitatuna on igal juhul väga hea. See ei ole fakt iseeneses. nud, ta otsustab kuulajaskonna üle oma sõprade põhjal. Aga me ei saa olla muusikateaduse osakond, vaid "kõigest" raadiokanal. Sina ja Hiiumaa - mis teid seob? Tegelikult on päris kummaline, kuidas kontaktid ja teadmised Mui on Hiiumaal väike maja. Ma arvan, et ma lähen kunagi sinna meie muusikast kuskil väga kaugel inimeste pähe juurduvad. Amee­ elama. Mui on isegi stsenaarium valmis, mida ma seal tegema rikas kuulatakse Klassikaraadiot, ja kuna seal on siis päev, kui meil hakkan. Nüüd on majas ka elekter, varem seda ei olnud. Siis oli seal on öö, tekib saadetega hoopis teistsugune suhe. Öösaade "Fantaasia" veel eriti sisukas olla: pimedas ei olnud muud teha, kui vestelda ja on lõuna ajal jne. patareiraadiot kuulata.

6 muusika 3/2007 Kas sa saareüksindust ei karda? muusikaõppeasutuse lõpetanud. Ma pigem kardan, et see vaikus sealt kaob. Ei tea ju kunagi, kes su Teatavat haridust nõuab ka Beethoveni ja Mozarti kuulamine, paradiisi kõrvale midagi hakkab asutama. kuigi meloodiate olemasolu teeb kuulamise lihtsamaks. Juba see situatsioon minna kontserdile, istuda tasa ja kuulata midagi Milles Hiiumaa fenomen seisneb? eelajaloolistel pillidel, on suur vaimupingutus. Mõni nüüdismuusika Seal nagu püsiks igavene suvi. Isegi talvel on seal kuidagi soojem. Ja võib isegi lihtsam olla kuulata. taevas on kõrgem. Ja eesti nüüdismuusika on väga huvitav, meil on palju häid Alati, kui ma neid kruusateid pidi sõidan, tundub elu nii muretu. heliloojaid. Mulle meeldib käia Kaibaldi nõmmel, seal on umbes saja hektari suurune liivakõrb, kuhu ei saa tee pealt õieti ligigi. Tuleb kõndida ja Oled palju aastaid käinud rahvusvahelisel heliloojate foorumil natuke pingutada. Üldse meeldib mulle Hiiumaa keskosa, metsad ja Rostrum. Milliseid nüüdisloomingu stiilimuutusi oled sa seal tähele raba. pannud? Minu esimestel aastatel oli seal juhtiv IRCAMi koolkond, Darmstadt, Mitte mereäärsed kohad, kuhu tavaliselt püritakse? spektralistid. Koik oli väga peen. Aga viimasel rostrumil oli üsna Seal on liiga palju inimesi. Mu töö nõuab palju suhtlemist, nii et ma palju vanamoeliselt konsoneerivaid, mitte väga novaatorlikke Hiiumaal otsin pigem omaette olemist. teoseid. Stiilis, mida on hakatud kutsuma neokonservatismiks. Konservatiivsuse tagasitulekut ei ole märgata mitte ainult muusi­ Milline muusika sinule endale lähedane on? Mida sina naudid? kas, vaid üldse ühiskonnas. Näiteks konservatiivsus inimsuhetes ja Mui on olnud igasuguseid lemmikuid. Mulle pakuvad huvi sün­ ühiskonnakorralduses. Eks hoiakud muutu tõenäoliselt lainetena. teetilised stiilid ja üleminekužanrid, nagu klassikaga mõjutatud Kui su vanemad on hipid, siis sa ise ei taha hipiks hakata. džäss, maailmamuusikaga mõjutatud džäss. Mui tulevad ikka veel Teine nähtus on kultuuride ühendamine. Prantsuse muusikat pisarad silma Gorecki Kolmandat sümfooniat kuulates. Ma tunnen teevad erinevast rahvusest autorid, rootsi muusikas on eksootiliste jätkuvalt huvi Heiner Goebbelsi muusika vastu. Minu vaimulaadi nimede ja helikeelega heliloojaid. Meie eksootika on vene heliloojad. on väga muutnud mõned Pärdi teosed, samuti Tormise "Ingerimaa õhtud". Siis teatavad depressiivsed rockivaldkonnad, David Sylvian Oled raadiotöös aktiivselt edendanud ka rahvusvahelisi suhteid. ja King Crimson jt. Minu ameti juures on üldse raske omada erilisi 2005. aastast oled ka Euroraadio muusikagrupi liige. muusikalisi lemmikuid, sest olen niikuinii üleinformeeritud. Ma Rahvusvaheline suhtlemine on Klassikaraadio kujunemisel olnud võiksin parem endale soetada mingeid lemmikuid kirjanduse või väga oluline. Osalen pidevalt EBU, Euroopa Ringhäälingute Liidu filmi vallas. koosolekutel. EBU on hästi toimiv süsteem, koosolekud on tõesti kogemuste vahetamine, praktiline vajadus, millel on ka konkreetne Aga kes need on? tulemus. Rahvusvaheline kogemus aitab ka kohapealset olukorda Mulle on avaldanud mõju Camus' "Sisyphose müüt", Maeterlinck! teise pilguga näha. Ühisprojektidest olen juhtinud mullu Šostakovitši "Tarkus ja saatus" ja mulle kohutavalt meeldivad Tõnu Õnnepalu juubeli tähistamist. Praegu on mul ettevalmistamisel uus projekt: kolm raamatut. Filmidest eelistan hüpoteetilisi dokumentaalfilme, "Classical favourites", rahvusliku populaarse klassika "kogutud viimane lemmik on näiteks Werner Herzog. Hiljuti sain näha tema teosed". Igas raadios on oma rahvuslike heliloojate teoseid, mida filmi "Grizzly Man" mis ei lähe meelest ära. Hea kunstiteose omadus kuulajad väga armastavad ja mis kõlavad tihti eetris. Miks mitte ongi see, et ta ei lähe peast ära ja mõtled ta peale pikalt. Ka väga hea neid pakkuda ka teistele raadiojaamadele. Arvatavasti saab hea kontsert on selline. tulemuse riikidest, kes paljudes asjades üldse ei osale, nagu Ukraina, Valgevene, üldse Ida-Euroopa, kus kindlasti on kohalik klassika Oled tegelnud küllalt palju nüüdismuusikaga. Miks publik olemas, millest eriti midagi ei teata. tihtipeale nüüdismuusikat võõrastab; see peaks ju olema meie aja muusika? Millised on Eesti classical favourites? Võõrastav on ka meie aja kunst ja ilmselt suur hulk filme. Meil on nendest terve CD, "Klassikaraadio - 10". Viimasel EBU Kaasaegset kunsti naudivad spetsialistid. Kolleeg Christian Scheib koosolekul Lissabonis ütles mulle sealse raadio muusikatoimetaja, Austria raadiost, kes on seal palju aastaid eksperimentaalmuusikat et seda plaati pidi Portugali raadios pidevalt mängitama. "Classical mänginud, kirjeldab oma artiklis humoorikalt, favourites" projekti mõtlesin pakkuda Elleri mis tunne on olla nüüdismuusikatoimetaja. Ei "Kodumaise viisi", Tormise muusika filmile ole midagi hullemat. Õhtul kell 23 on saade. "Kevade", Pärdi "Aliinale", mis on rahvus­ Hommikul lähed tööle, ülemus piidleb sind; vaheline hitt, aga meil on au seda enda omaks saate reiting on madal, täiesti null, teised pidada; Kreegi "Armastuslaulu XIII sajandist" ja toimetajad vaatavad kaastundlikult. Heliloojad veel mitmeid teisi teoseid. on pahased, sest mängiti valesid heliloojaid. Ma arvan, et rahvusvaheline Keegi ei ole rahul. See on sotsiaalne küsimus Muusika ise ei ole muusikavahetus ja rahvusvahelised kontserdid kuidas suhestuda oma kaasaja kunstiga. on alati märgilise tähendusega. Kui sa kuuled See pole üksnes kauni asja nautimine, vaid parem ega halvem. midagi huvitavat näiteks Horvaatiast, siis sul keeruline vaimne pingutus. jääb mulje, et terve Horvaatia ongi selline. Sa Küsimus on selles, teed järeldused oma kogemuste põhjal. Ja anda Nagu sa ütlesid: seda naudivad spetsialistid. kuidas seda vahen­ teistele need kogemused hea muusika kaudu See ikkagi nõuab teatavat haridust, ole sa toob pühalikult öeldes kasu kogu meie riigile. siis ise endast melomaani koolitanud või dada ja tutvustada.

muusika 3/2007 7 BAGATELLID * MAAILM

MIRJAM TALLY vabakutseline Kas imelastest heliloojad on tõsiselt võetavad?

Londoni sümfooniaorkester on tuntud kui uue muusika üsna leige austaja. Nüüd on LSO-1 aga käsil ühe noore helilooja viienda sümfoonia plaadistamine. Erandlikuks teeb olukorra aga see, et Jay Greenberg on kõigest viieteistkümneaastane ja juba viie sümfoonia autor. Keeleteadlase poeg Greenberg alustas õpinguid New Yorgi Juilliard Schoolis juba kümneaastaselt Samuel Adleri käe all ja tõusis avalikkuse huviorbiiti 2001. aastal pärast 11. septembri terroriakti New Yorgis selle mälestuseks kirjutatud avamänguga "Ouverture to 9/11". Võrdlused Mozarti, Mendelssohni ja Saint-Saensi "tähesuurusega" olid kerged tekkima, seda just vanuse mõttes, sest nii Mozart, Mendelssohn kui ka Saint-Saens alustasid heliloojateed juba lapsena, kirjutab Philip Hensher The Guardianis ilmunud artiklis. Greenberg hakkas oma teoste kohta kataloogi pidama 1999. aastast, mil ta pühendus tõsisemalt komponeerimisele. Nii kuulub tema "kontosse" peale viie sümfoonia üle tosina klaverisonaadi ja arvukalt muid klaveriteoseid, keelpillikvartette, kolm klaverikontserti, viiuli- ja vioolakontsert. Kommenteerides oma loomeprotsessi, vaatleb Greenberg seda läbi terava mängulise huumori. "Tavaliselt ma teoseid paberil välja ei tööta," ütleb ta hooletult, "need valmivad justkui iseenesest ja ausalt öeldes üsna kiiresti." Hensher oletab, et imelapsest interpreete esineb tihedamini kui imelapsest heliloojaid. Ent nagu noored interpreedidki, Helilooja-imelaps Jay Greenberg. saavutavad ka verinoored heliloojad küpsuse FOTO INTERNETIST tasapisi käsitööoskust lihvides. Alati ei saa esimesi helitöid pidada stiililiselt kuigi originaalseks. 18.-19. sajandi heliloojail oli Greenbergi loomingustki ei maksa otsida klassikaliste muusikateoste loomine aga kindlamaks toetuspinnaks harmoonia, mille väga uuenduslikke üllatusi. Tuleb aga polevat tema sõnul siiski laste pärusmaa. baasilt välja arendada oma stiil. 20. ja 21. tunnistada, et tema Viies on traditsioonilise sajand aga põhineb rohkem individuaalsel harmooniakäsitluse, orkestratsiooni ja väljendusel ja uuenduslikkusel. Seega kontrapunkti meistriteos, siin võib välja DG allkirjastas olukord soosib mitte just ülinoori tuua hilisromantismi, Mahleri ja Dvofäki lepingu briti viiuldaja heliloojaid, vaid kogemustega meistreid. mõjutusi. Hensher näeb Greenbergi puhulgi Daniel Hope'ig-a Nii on Hensheri arvates tänapäeval asjatu erinevaid võimalikke arenguteid, oletades, eeldada viieteistkümneaastaselt midagi tõesti et temast võib kujuneda kas tõeliselt Deutsche Grammophon allkirjastas uut ja teedrajavat, pigem on teostes üles vitaalne geenius või hoopiski Hollywoodi eksklusiivse lepingu briti viiuldaja Daniel nopitud eri tahke muusikaajaloo varasalvest. kommertstööstuse osake. Tõsiselt võetavate Hopeiga, keda briti ajakirjanduses

8 muusika 3/2007 nimetatakse "üheks vapustavamaks briti tema esimese stradivaariuse ning sellest ajast Menotti. Tema teleoopereid nautisid keelpillimängijaks pärast Jacqueline du peale on tema abiga saanud endale väärilise tuhanded vaatajad, kes muidu ei tõstnud Pred" USA muusikaajakiri Fanfare tõmbab pilli üle tosina viiuldaja, näiteks Stephen oma jalga ooperimaja lähedussegi. Menotti koguni paralleele Heifetzi ja Oistrahhiga. Isserlis, Natalie Clein ja Matthew Trusler. kirjutas oma ooperitele libretod ise, leides Hope'i esimene plaat koostöös Deutsche Nii loodab praegu tema abile ka aastal 2002 selleks ainest ümbritsevast elust. Ta oli Grammophoniga on pühendatud BBC aasta noore muusiku tiitliga pärjatud ka oma lähedase sõbra Samuel Barberi Mendelssohnile, sisaldades kahte Hopeile viiuldaja Jennifer Pike. Õhus on idee asutada ooperi "Anthony and Cleopatra" libreto väga südamelähedast teost, viiulikontserti e- spetsiaalne fond, et luua briti andekatele autor. 1958. aastal asutas Menotti ^^^^ moll ja oktetti keelpillidele. viiuldajatele muusikaellu sulandumiseks Itaalias Spoletos "Festival dei .^K väärilised võimalused. Due Mondi" ("Kahe maailma ^E USA plaaditööstus * festival"), mis on olnud üks P I J| populaarsemaid festivale Wa WLlšm läheb allamäge, Austraalia kammerorkester aga alustas Euroopas. See laienes hiljem ^И Щ Ш ( muusikainstrumen- veebruaris oma uut hooaega, kus kõlas edasi ka US Asse ja Austraaliasse ^^^^ üle viiekümneaastase "vaikimise" järel üks Melbournei. Festival oli pühendatud tide müük ülesmäge maailma väärtuslikumaid viiuleid, Carrodus, Euroopa ja Ameerika kultuurilisele mille hind küünib kümne miljoni dollarini. USA plaaditööstuse müüginumbrid lähevad koostööle ning Menotti püüdis siin luua ka See pill on usaldatud orkestri kunstilise allamäge, peamiselt illegaalse allalaadimise eri kunstiliikide kokkupuutepunkte. juhi Richard Tognetti kätte. Carrodus on ja netis failide jagamise tõttu. Samal Lõpetanud Milano konservatooriumi ja kuulsa viiulimeistri Giuseppe Guarneri ajal aga kasvab muusikainstrumentide Curtise instituudi, äratas ta pärast õpingute üks viimaseid pille, mis on valminud 1743. läbimüük, olles juba 7,5 miljardi dollarise lõpetamist tähelepanu ooperiga "Amelia al aastal. Peale kauni kõla tõstab pilli väärtust käibega tööstusharu. Põhjus on lihtne: ballo" (1937), mis oli pealkirja all "Amelia ka tõik, et seda on väga hästi hoitud. kasvu hoogustab kodustuudiote võimaluste Goes to the Ball" New Yorgis edukas ning avardumine ning odavnemine. Nii kerkib New Yorgi Metropolitan Opera võttis selle esile uus põlvkond (pühapäeva)muusikuid, Pläcido Domingo oma hooaja kavva. Tõelise edu aga tõi kes Interneti vahendusel oma loomingut Menottile ooper "The Medium" (1947), jagavad ja levitavad. Ja teisalt, hakkab laulma mida mängiti Broadwayl 212 korda. 1950. muusikainstrumenti, näiteks tuubat, pole baritonirolle aastal kirjutatud esimese täispika ooperiga "The Consul" pälvis Menotti aga Pulitzeri võimalik alla laadida. Gallupi ja NAMMi Üle neljakümne aasta teame Pläcido preemia. "The Consul" on praeguseks korraldatud uuringu järgi on eelmise aasta Domingot kui muusikamaailma ühte tõlgitud kaheteistkümnesse keelde ja seda on seisuga peaaegu pooles Ameerika kodudest säravamat tenorit, aga viimaste uudiste esitatud kahekümnes riigis. 1951. aastal tellis vähemalt üks pilliomanik, enamasti on kohaselt on ta hoopiski hakanud esitama NBC Menottilt esimese teleooperi, "Amahl kodus klaver (31 protsendil), kitarr või bass baritoni repertuaari. 2009. aastal laulab and the Night Visitors", millele jägnes hulk (28 protsendil) või mõni brassinstrument Domingo Berliini Riigiooperis nimiosa filmi ja televisiooni tarbeks kirjutatud (27 protsendil). Suurim huvigrupp on Verdi "Simon Boccanegras" ja hooajal teoseid ja mainekaid auhindu. noored täiskasvanud vanuses 18-34 2009/2010 mõningaid rolle Londoni Covent eluaastat. Gardenis. Selline muudatus aga ei tule siiski täieliku üllatusena, sest viimastel aastatel Brian Ferneyhough Stradivaariustest ja ongi Domingo tenorihäälde siginenud võitis Ernst "tumedamat" kõlavarjundit. Ka Domingo Guarneridest esimene ooperidebüüt 1957. aastal oli von Siemensi Samas vaevab briti noori viiuldajaid hoopis baritoniroll Manuel Fernandez Caballero muusikaauhinna probleem, kuidas hankida oma taseme ooperis "Gigantes у Cabezudos". Alles 1960. väärilist viiulit. Heade viiulite hinnad on aastal laulis ta Alfredo tenoriosa Verdi Helilooja Brian Ferneyhough võitis väärika tõusnud kiiremini kui kinnisvara, ja mitte ooperis "La traviata". Ernst von Siemensi muusikaauhinna, mille ainult miljoneid väärt stradivaariustel, vaid väärtust muusikamaailmas võib kõrvutada hinnas on ka 18. sajandi itaalia ja prantsuse Nobeli preemiaga. Autasu koos 260 000 meistrite pillid. Viiuldajate põhilootused on Itaalia helilooja Gian dollariga antakse Ferneyhoughle üle 3. koondunud aga ühe Cambridge'i ettevõtja Carlo Menotti suri mail spetsiaalsel tseremoonial Münchenis. ümber, kes teisi ettevõtjaid kaasates aitab 95-aastaselt Ferneyhough kirjeldab ise oma muusikalisi leida vajamineva raha, et osta noortele taotlusi märksõnadega "provokatiivsus" ja talentidele viiuleid. Kakskümmend aastat 2. veebruaril suri auväärses eas, 95-aasta- "vastuolulisus". Heliloojale teatati võidust tagasi aitas Nigel Brown Nigel Kennedyl osta selt itaalia-ameerika helilooja Gian Carlo kirja teel.

muusika 3/2007 9 IMPRESSIOONID Põhjamaade mõistatused ANU VEENRE muusikateadlane

Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontsert "Enigma" Estonia kontserdisaalis 25. jaanuaril, dirigent Anu Tali. Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti "Sinfonia concertante" (solistid Sergei ja Andrei Dogadin), Tõnu Kõrvitsa "Tuulde lauldud" ja Edward Elgari "Enigma-variatsioonid".

melapsena tuntuks saanud viiuldaja Sergei Dogadin soleeris Mozarti I"Sinfonia concertantes" seekord koos oma isa, vioolamängija Andrei Dogadiniga. Hiljuti täiskasvanuikka jõudnud Sergeil on ette näidata juba hulk diplomeid mainekatelt konkurssidelt ning arvukalt kontserte, mis maailma tuntumate saalide kõrval on mitmel korral toimunud ka Eestis: muu hulgas on ta Anu Tali dirigeerimisel mänginud siin pillirühmade värvid, luues hoopis uusi tähendab see mitmekesist faktuuri, sh ka Mendelssohni Viiulikontserti. Mozarti kvaliteete. Erinevad puhkpilliansamblid solistlike ja orkestrilõikude vaheldumist ning interpretatsioon oli sedapuhku äärmiselt koos heledalt sädeleva vibrafoni ja kella­ dünaamika, tempo, rütmi jms kontraste. tundeline, täis laulvust ja nõtket agoogikat. mänguga, õrnad keelpillikõlad ja loo lõ­ Loomulikult on see muusikutele väljakutse, Solistide koosmäng oli sedavõrd veenev, pul puust tuulekell. See on nn ilma nurka­ nõudes erakordset ärksust, sest selline et tundmata pillispetsiifikat, võinuks ar­ deta lugu, mille interpretatsioonis võiks stiilide virvarr tuleb osavalt välja mängida. vata, nagu oleks kogu partii mängitud ühe kohati oodata veelgi paindlikumat dünaa­ Kuuldud interpretatsioonis küll loost väga interpreedi poolt - enim puudutas see mika- ja pillikasutust, ehkki ka siin oli esi­ terviklikku pilti ei tekkinud, kuid ehk olin muidugi kontserdi kadentsilõike. tus lummav. Kohati kumas loost läbi ka oma mõtetega ikka veel rohkem Mozarti ja Tõnu Kõrvitsa loo "Tuulde lauldud" midagi debussylikku. Vahest seetõttu läk­ Kõrvitsa juures... (2005/06) tellis heliloojalt Põhjamaade sid mõtted Eesti maastikelt hoopis eksoo­ Kontsert oli Anu Tali jaoks mingis mõt­ Sümfooniaorkester, kelle esiettekandes see tilisemate paikade manu. Nagu oleks tes ka märgilise tähendusega, sest enne El­ nüüd ka kõlas. Olgu öeldud, et ka orkestri prantsuse impressionism ajaspiraali uuele gari loo ettekannet anti talle üle aasta muu­ kevadisel kontserdil maikuus saab kuulda keerule jõudnud ja seda ka muusikalises siku auhind, millega käib kaasas Ivo Lille veel üht eesti orkestriteose esiettekannet, mõttes uuel tasandil. On hea meel, et ko­ loodud klaasskulptuur. Aasta muusiku uudisteost Erkki-Sven Tüürilt. gu kontserti ja eeskätt Kõrvitsa lugu sai te­ tiitliga tunnustab Eesti Raadio muusikut, Lugude programmilised pealkirjad üld­ gelikult kuulata palju suurem hulk inimesi kes on andnud silmapaistva panuse eesti juhul kas tiivustavad kuulaja mõtteid või kui vaid publik saalis: tänu Euroraadio kont- muusikaelu edendamisse ning teinud ka siis viivad ta pigem segadusse (mis on minu serdivahetusprogrammile, mida haldab raadioga koostööd. Sedapuhku anti au­ kogemuse põhjal sagedasem variant). Harva Euroopa Ringhäälingute Liit, jõudis kontsert hind välja juba 25. korda. Kuid tulles taga­ klapivad loo pealkiri ja selle helikeel nii Klassikaraadio vahendusel paljude Euroopa, si "Enigma-variatsioonide" juurde, võib hästi kokku kui kõnealuses Kõrvitsa loos. aga ka Kanada (Montreal) ja Austraalia loo nn visiitkaardiks pidada kindlasti selle Kavalehelt võis lugeda ka helilooja kom­ (Sydney) raadiokuulajateni. üheksandat variatsiooni nimega "Nim- mentaare, millest mind inspireeris enim Kontserdi teises pooles kõlasid Edward rod", mille algus meenutab Beethoveni just see: "Tuul võib keerutada ja peita, pil­ Elgari "Enigma-variatsioonid", mis on nii "Pateetilise" sonaadi aeglast osa. Variatsioon lutada ja pihustada muusikalisi kujundeid, dirigendile kui ka mängijatele keerukas tuli kontserdi lõpul ka kordamisele ning harmooniaid ja meloodiaid. Ja muuta kõik teos. Eeskätt puudutab see loo kui terviku oma üleva, kuid samal ajal ka hingestatud üheks lauluks." On ju tore, et vahelduseks kujundamist, sest koosneb küllalt erineva karakteriga sobis õhtut lõpetama imehästi. linnukesele oksal või veevulinale saab muu­ karakteri ja stiiliga variatsioonidest. See on Enigma, mis maakeeli tähendab mõistatust, sikana kuulata ka midagi muud. Et üleüldse lugu, milles helilooja püüab ühe ja sama sai lahenduse: Mozart, Kõrvits ja Elgar koos on loodusel ka nüüdismuusikas kohta, ja et teema varieerimise kaudu iseloomustada Põhjamaade Sümfooniaorkestri ja Anu ellerlikule lüürikale pakutakse konkurentsi, oma sõpru või edasi anda mõnd meeleolu. Taliga teevad kokku sooja ja südamliku loomulikult hoopis uues võtmes. Kõrvitsa Nii võib teost pidada tinglikult ka meele­ kontserdi, mis jääb kauaks meelde. Süm­ loost jäid aga meelde väga põnevad tämbri- olude mosaiigiks, kus vahelduvad õrn fooniaorkestrite esinemiste puhul ei tule kooslused, mille puhul sulanduvad eri romantika, huumor ja ülevus. Tehniliselt seda ju kuigi sageli ette.

10 muusika 3/2007 IMPRESSIOONID Pooleteiseks tunniks tagasi lapsepõlve VIRVE NORMET muusikaaj akirj anik

"Lumekuninganna", Olav Ehala muusika­ sai justkui vabaks esialgsest krambist ja oodanud loo kulminatsiooni igas lavastuse lavastus lastele. Vanemuise külalisetendus eriti kooristseenid olid kenasti esitatud ja komponendis, aga see jäi olemata. Ei Tallinna Draamateatris 22. jaanuaril. hästi haaratavad (keskmise kuulaja vanus ju saanudki päriselt aru, kuidas ja miks ikkagi vaid viis kuni kümme aastat!). Ilmselt poiss Kaj järsku lummusest vabaks sai ja ans Christian Andersen muutus lähtubki mu norimine sellest, et ise ma siiski Lumekuninganna juurest lihtsalt jalga laskis. 2005. aastal, oma kahesajandal asja noore kuulaja kõrvaga ei naudi. Kõvasti Sõnades oli küll öeldud, et Gerda silmad ja H sünniaastapäeval taas kord mürtsu ja nalja sai nõiamoorist kojanaisega, süda, aga see "ei mänginud üldse välja". aktuaalseks. Teda loeti ja lavastati. Kui isegi kelle laulis ja mängis nauditavaks Merle Kui väikesed küsitavused kõrvale jätta Mozarti muusikaga käiakse tänapäeval Jääger. Muusikaliselt kandsidki etendust te­ või unustada, võime tänu avaldada nii lobedalt ringi, siis seda kergem on kõike ma ja tüdruk Gerda osa täitev Liisi Koik­ heliloojale kui ka kogu lavatrupile, orkestrile teha sõnakunstiga. Näiteks töödelda-mugan- son. Mänguliselt oli Gerda roll aga üpris ja dirigendile. Tagantjärele on minugi mul­ dada muinasjuttu vastavalt ajale, kohale, verevaene ja ega Liisigi toredale häälele jed palju eredamad, sest meelde jääb see, mis võimalustele ja võimetele. Käesolev mulje vaatamata siin palju päästa suutnud. on kaunis. Laval о 1 i palju ilusat: leidlik ja on põgus ja esmane ning lähtub kuuldud- Üsna saamatult mõjus igas mõttes teine lihtne lavakujundus ning üldse mitte lihtsad, nähtud lavatükist. peategelane, poiss Kaj (Martin Kõiv). Selle- vaid värvikad ja vaimukad kostüümid Ütlen otsekoheselt: algus oli igav ja eest olid aga vahvalt värvikad mitmed (kunstnik Rosita Raud), enamjaolt ilus ja veniv, kuidagi koolinäiteringilik. Lausa kõrvaltegelased. Näiteks Vares Alo Kurvitsa hästi tajutav ning tegelastele ja stseenidele silma riivav on see Pipi-etendustest näh­ esituses - hea vokaaliga, toreda lavalise karakterilt vastav muusika, toredasti män­ tud "varbad sissepoole" pseudolapselik liikumise ja rabavalt ehtsa kostüümiga giv orkester (dirigent Toomas Vavilov) ja liikumisviis, mis suureks sirgunud poisse- nutikas leid. Ja muidugi Röövliplika! rõõmsameelne, kohati lausa lustlik lava tüdrukuid justkui lapsemaks peaks tegema. Kui igas etenduses võib leida üllatusi, täitev lastepere, ükskõik keda nad parajasti Teksti heietamist ja kohatist labasust oli siis Helen Hansbergi lavaline vabadus ja ka ei mänginud - röövleid, lilli või lihtsalt nii alguses kui ka hiljem. Just avaminutid sarm (selles "koledas" rollis) oli seda pari­ lapsi. tekitasid kogu tüki, kaasa arvatud muusika mas mõttes. Lavastaja oleks võinud tema Kummaline küll, aga just nende "liht­ suhtes kergelt eelarvamusliku hoiaku. kriiskamist natuke sordiini all hoida, ent salt lastega", kaasa arvatud kaks lastest pea­ Tunnen Olav Ehalat kui lausa schubertlikku tema vastuoluline tegelaskuju ja selles tegelast, oskasid stsenarist ja lavastaja kõige meloodiameistrit, kuid pettumuse val­ peituv humaanne sõnum tulid veenvalt vähem ringi käia. Või lootsid nad, et küll mistas tunnuslaulu ehk põhiteema leid, esile. Omamoodi toredad olid Prints ja Ehala ja muusika päästavad? mis ei paistnud just kõige õnnestunum: Printsess (Ott Sepp ja Siiri Koodres) koos Lasteetendus on kogu pere sündmus, meloodialiikumised näisid kuidagi kan­ oma ihukaitsja Konstantiniga, ning Lapi sest peale nukuteatri meil ju statsionaarset dilised ja kulunud, rütmid trafaretsed, nõid ja Põhjapõder. Ilusa vaatemängulise lasteteatrit pole. Eriti tore on vaadata, kui harmoonia ja eriti kadents meenutasid aga ja muusikalise episoodi pakkusid lillede lastega on koos nii issid kui emmed. Siis kõvasti Tambergi "Cyranod"... maailma Kuninganna ja tema lilled. käivad asja juurde kohustuslikud magus jook Ent tasapisi läks etendus "käima". Tempo Millegipärast läks aga pinge kaduma ja kook. Et oleks kõik "nagu päris". tõusis, ridamisi tuli leidlikke liikumisi, pärast tempokat (džässirütmis!) kostüüme ja sõnalisi uperpalle. Ka muusika röövlikoopastseeni. Nimitegelaselt oleks

XVIII rahvusvahelised 26. märts Mustpeade Maja 29. märts Estonia Talveaed 8. aprill Tallinna toomkirik Valge saal kell 19.00 kell 19.00 Kell 18.00 TROMPETI PÄ6VAD Esinevad trompetisolistid, Trompetimuusika tähtteosed Ülestõusmispüha kontsert. VANALINNA TROMP6TIMUUSIUA FESTIVAL rahvusvaheliste konkursside Esinevad eesti, vene, läti Orelil Kadri Ploompuu Kunstiline juht Aavo Ots laureaadid. Kaastegev Reval ja leedu trompetisolistid. Klaveril Meeli Ots

27. märts EMTA 1. aprill EMTA Kammersaal Toetajad: Kultuurkapitali kammersaal kell 18.00 kell 10.00 helikunsti sihtkapital, Aavo Õtsa trompetiklass. Rahvusvaheline noorte Tallinna Kultuuriväärtuste Kaastegevad Tallinna trompetisolistide konkurss Amet, Mustpeade Moja Muusikakeskkooli "Trompetitalendid 2007" Puhkpillisümfoonikud, Nõmme Brass

muusika 3/2007 11 IMPRESSIOONID Glassikaline neljapäev ARDO VÄSTRIK tšellist

Philip Glass 70. Tallinna Kammerorkester, vastavat kammersaali, kus saaks selliseid teo­ dirigent Mihkel Kütson. 18. jaanuaril seid sobivas akustikas nautida. Kiitust vää­ Tallinnas Mustpeade Majas. rivad solistid Harry Traksmann, Kaido Välja ning Leho Karin, eriti aga esimene, kelle n see nüüd juhus või hoopis taht­ surmasõlmi meenutavad soolod sundisid nii lik hooaja planeerimine, kuid jaa­ mõnigi kord toolist kinni haarama. Onuarikuust on kujunemas väga Loomulikult oli kontserdil suur osa ka aktiivne aeg pealinna muusikaelus (mee­ dirigent Mihkel Kütsonil, kes siinkirjutaja nutagem kas või möödunud aasta festivali andmetel tegi oma debüüdi TKO ees. Eestis "Mozart 250"). Häid kontserte toimus hul­ ning Saksamaal hariduse saanud maestrot galiselt ning kahjuks nii mõnedki ühel ajal. teab kodupublik peamiselt Vanemuise teat­ 18. jaanuari õhtul oli muusikahuvilisel pub­ ri ja sümfooniaorkestri peadirigendina likul võimalus valida Janäceki-nimelise (1999-2004), kuid juba viimased viis aastat keelpillikvarteti (Tšehhi) ning Tallinna on ta peamiselt tegutsenud Saksamaal: Kammerorkestri (TKO) kuulamise vahel, 2002-2006 Hannoveri Riigiooperi esimene lisaks Bizet' "Carmeni" etendus Rahvus­ dirigent, hooajast 2007/2008 aga tegutseb ooperis. Loomulikult on hea meel sellise Kütson Schleswig-Holsteini Landestheateri ürituste rohkuse üle, samas on ka oht, et peadirigendina. Kütsonit iseloomustab üsna publikut ei pruugi jaguda igale poole. ratsionaalne ning täpne dirigeerimisstiil, Seekordsele TKO kontserdile ei olnud mis väldib liigset emotsionaalsust. Noorte kogunenud mitte just liiga rohkearvuline eesti dirigentide soosimine tundubki olevat kuulajaskond, aga seda väärikam - kohal Tallinna Filharmoonia kunstilise juhi viibis ka president Ilves abikaasaga. Ei oskagi Mihkel Kütsonit iseloomustab ratsionaalne maestro Eri Klasi strateegia, mis on pikemas aimata, kui eelöeldu välja arvata, mis võis ja täpne dirigeerimisstiil, mis väldib liigset perspektiivis kahtlemata väga oluline. tingida vähest publikuhuvi, sest TKO on emotsionaalsust. Õhtu teises pooles aga tuli ettekandele FOTO TALLINNA FILHARMOONIA ARHIIVIST juba ammu tõestanud end kõrgel tasemel peategelase Philip Glassi Kolmas süm­ musitseeriva kollektiivina ning tavaliselt foonia (1995), mis on kirjutatud üheksa­ esitatakse väga huvitavaid kavu. Üks põhjus teistkümnest keelpillist koosnevale an­ oli ehk nn staarsolisti puudumine, seekord samblile, kus igal mängijal on solisti roll. rõhusid korraldajad ilmselt jaanuari lõpul Olgugi et andunud uue muusika austajad oma 70. aasta juubelit tähistanud Philip Sellele järgnes Michael Tippetti (1905- peavad tänapäeval Glassi muusikat juba Glassi nimele, kes on tuntud kui "korduste 1998) "Fantasia concertante Corelli tee­ kaasaegseks mainstream'iks, on sel tavakuu­ muusika looja" (korduvat G-tähte oli nupu­ male", mis telliti Tippettilt Edinburghi lajale omapärane võlu. Ning eriti tundub kalt kasutatud ka kontserdi afišil). Tegelikult festivaliks 1953 märkimaks Arcangelo see mõjule pääsevat elavas ettekandes. Sel oli kontserdil tervelt üheksateist solisti Corelli 300. sünniaastapäeva. Teos põ­ muusikal oleks aegruumi üle nagu mingi - Glassi Kolmandas sümfoonias mängisid hineb kahel erineval meloodial, mis päri­ võim, mis võib tekitada kujutluspilte. Osalt iseseisvaid partiisid kõik orkestrandid. nevad nimetatud Concerto grossost. Sar­ on see seotud ka sellega, et Glassi muusikat Teisalt võib kaudse põhjusena oletada ka naselt Corelliga säilitab Tippett orkestri kasutatakse paljudes filmides. Sümfoonia asjaolu, et TKO-1 pole oma saali, kus järje­ jagunemise solistide grupi (kaks viiulit ja kõik osad algavad väikesest liikumisest, mis pidevat hooaega üles ehitada ning sellega tšello) ning kahe ansambli vahel. Tippetti hakkab kuhjuma, moodustades erinevaid endale kindel publik tagada. Kuid eks see teosed ei kõla meie lavalaudadel just sageli, kujundeid - nagu pilved, mis tulevad ei ole kahjuks nii mõne teisegi kollektiivi olgugi et tegemist on ühe isikupärasema kusagilt ning lahustuvad taas eimillekski. probleem. ja olulisema 20. sajandi inglise heliloojaga. Muusika lõppedes jääb siiski hinge mingi Kontserdi esimene pool moodustas "Fantaasia" on äärmiselt põneva helikeelega, tühjus, sest too liikumine tundus olevat elav, omapärase terviku. Avaloona kõlas ilmselt väga pingeline teos, mis aeg-ajalt meenutab või vähemalt elavam kui tavareaalsus. TKO tuntuim Arcangelo Corelli Concerto gros- Arnold Schönbergi kuulsat "Kirgastunud esituses kõlas sümfoonia väga veenvalt ning so op 6 nr 2 F-duur, mis oli mängitud hea ööd". Kulminatsioonides oli orkestri kõla tundus, et mängijad nautisid esitatavat ka ise energiaga, kuigi ehk võinuks olla veelgi nii tugev ja tihe, et paratamatult läks saal täiel rinnal. Eriti avaldas muljet kolmas osa, kergem ja nõtkem, kohati muutusid häi­ "lõhki". Siinkohal ei tahaks küll muusikuid mis moodustas oma arengus kauni kaare rivaks ka liiga suured agoogilised pausid. süüdistada, pigem on kurb, et pealinnas pole ning oli kogu sümfoonia raskuskese.

12 muusika 3/2007 IMPRESSIOONID Mängud maa ja põrandaga DIANA KIIVIT pianist

Ansambel U: kontsert Pärnu nüüdismuusika savärvilised koolipingikesed. Korra käis Krigul lavale installatsiooni eri suuruses päevade ja In Graafika festivali raames küll peast läbi mõte, et kust see klaver savist lillepottidest, et esitada Frederic 26. jaanuaril Endla teatri Küünis: Tarmo saali tuuakse, aga seejärel adusin asjade Rzewski "To the Earth" ("Maale"). Tühjad Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), huvitavamat käiku. Enne "etenduse" algust kummuli potid, mis vedruga laua külge Vambola Krigul (löökpillid), Taavi Kerikmäe astus publiku ette U: üks asutajaid ja kinnitatud, helisesid uskumatult armsalt. (elektroonika ja klahvpillid). mootoreid Taavi Kerikmäe ning konstateeris, Looduslähedaste helide keskel retsiteeris et Ansambel U:-l on viimasel ajal üsna raske: pillimängija Homerose hümni emakesele õrand on toetuspind, kui sellel käte­ viiuldajal on käetrauma, tšellisti abikaasa Maale. Millegipärast usun, et pärast kont­ kõverdusi teha, koristusobjekt, kui sünnitab, flöödimängija on loenguga serti vaatab publik poes lillepotte teise Ptolmuimejaga tolmu võtta, män- hõivatud, klarnetist kopsupõletikus, pilguga. guplats, kui sellele kaardid laotada, ja löökpillimängijal sõrmevigastus ning tema Tähendused asetusid uude konteksti üks tahk kõlaruumist, millelt helid tagasi ise sattus liiklusavariisse. See kõik mõjus nii ka Andres Lõo "Miimilises partituuris", kus põrkavad. Seda kõike oli Endla teatri absurdselt ja koomiliselt, et pidasin avaldust muusikud improviseerisid inimnäo järgi, Küüni põrand Ansambel U: kontserdil. osaks muusikateatrist. Vaatame-näeme! partituuriks video. Ekraanilt vaatas saali Pärnu nüüdismuusika päevade (PNP) Publik jäi ootama Chris Cutleri teost ilmekas mehenägu ning pakkus muusikuile ja In Graafika ühisfestivali ideeks oli "Life on Earth" ("Elu Maal"), mis esimese mitmeid võimalusi seostamaks kulmukaar, pakkuda kokkupuudet kunsti erinevatele teosena välja kuulutati. Lavale tulid pidu­ silmavaade, peaasend jne mõne mänguvõtte, valdkondadele, märksõnaks "performance", likus kontserdirõivais mängijad, aga oh heli või dünaamikaga. Olukord meenutas mis tundus oma mitmekülgse tähendusega üllatust! - "valede" pillidega. Klahv- ja löök­ vanu mustvalgeid tummfilme, mille ko­ konteksti hästi sobivat: performance kui pillimängijal olid kaenlas päevi näinud vask- hustuslikuks elemendiks oli elav muusika. muusika esitus, kui teatrietendus, kui te­ puhkpillid, flöödimängija hoidis viiulit ning Kui videopartituuri esitasid ansamblistid gevuskunsti liik. Skandaalne Big Per­ viiuldajal oli näpus tikutoos. Kentsakas oma tavapäraste pillidega, siis John Cagei formance Pärnu kontserdimajas (26. 01) ansambel võttis sisse kohad lauakeste taga ja "Theatre Piece" puhul oli nende tähtsaim tekitas ka festivali sümpoosionil omajagu saali tuled kustusid. Mida võib üks viiuldaja "instrument" juhus. Mine võta kinni, kust poleemikat, mille käigus pandi muusikute kontserdil tuletikkudega teha? Näiteks algab muusika ja kus lõpeb teater, kas ja japer/ormance'ikunstnike koostöö üldse dirigeerida valgusega. Nõnda süütas Merje kui palju muusikat John Cagei teosesse küsimuse alla. Ansambel U: kontserdil jäid Roomere iga mängija ees väikese värvilise mahtus. Kas pidigi mahtuma, kuna USA aga sellised kahtlused kaugeks. küünla, mille kuma valgustas mängijat eksperimentaalkomponist pidas end ise Kuigi ansambel on PNP iga-aastane ning märkis tema fraasi algust. Iga mängija eelkõige leiutajaks? Igal juhul jälgis publik koostööpartner, ei toimu U: kontserte võis musitseerida just nii kaua, kui tema huviga laval toimuvat ning nuputas, mis­ tihti. Seevastu on need oma sisukuselt uue küünal põles. Pillid tegid valede mängijate moodi seekord seoseid konstrueeritakse: muusika maailmas sündmused, millest on käes kummalist ja humoorikat häält, mida lava põrand oli kaetud suurte valgete leh­ kahju ilma jääda. Festivali sümpoosionilt professionaalne interpreet tõenäoliselt ei tedega, mille pöördel tulid nähtavale mit­ "Performance and Time" jäid kõrvu Mau- oskakski teha. Iga uus leek aktiveeris helide mesugused numbrid ja märksõnad, nagu ricio Kageli instrumentaalteatrist loengu elu - miks mitte võrrelda seda Päikese "alla kriipsutama", "vokaalid", "matkima" pidanud Björn Heile sõnad, mille kohaselt mõjuga Maale, mille toimel floora tärkab. jne. Kuulaja ei tule ju selle peale, et käte­ kagellik muusikateater mitte ei sünteesi Maise teema jätkuks kandis Vambola kõverduste tegemisel saadud pulsi number teatrit ja muusikat, vaid rekonstrueerib võiks mängijale partituuris järgmise tegevuse neid. Nii rekonstrueeris ka U: mõnuga mõis kätte näidata. Ometi toimisid pealtnäha ju­ teid muusikast, kontserdist, tähendusist, huslikud sündmused kindla süsteemi järgi: partituurist. Kuigi oli tegemist kindlate lehtedelt saadud käskluste peale pandi käima teoste ja autoritega (Cutler, Rzewski, Lõo, grammofon vanade heliplaatidega, keegi Cage), erinesid muusikalised ja muud sünd­ luges lehest absurdset tekstilõiku, millest mused sellest, kuidas nad minevikus aset jäi häälikuühend läbi elektrooniliste pillide leidsid või tulevikus ette kantakse. Muusika ketrama, keegi tippis midagi kirjutusmasinal oli muusika ning polnud ka, see oli noodis ja jorises vokaale. ja polnud ka, partituur oli noot ja polnud Need tegevused mõjusid mõtestatult, ka, kontsert oli kontsert, kuid veel rohkem nagu ka kogu kontsert. Tundus, et Ansambel performance. U: suutis käsitleda muusika ja performance \ Kohe kontserdisaali sisenedes hakkas Ansambel U: kontserte ei toimu tihti, kuid pretensioonikat mängumaad. Võib-olla on intrigeerima lavapilt: ei mingeid pille ega oma sisukuselt on need muusikasündmused, edu võtmeks mäng jalad "maa peäl"? noodipulte, selle asemel väikesed rõõm- millest on kahju ilma jääda. FOTO GERHARD LOCK

muusika 3/2007 13 IMPRESSIOONID Poeesia ja muusika abielu

MARTTI RAIDE pianist ähelepanelikule vaatlejale ilmneb, et saksakeelses kultuuriruumis Tloodud vokaalmuusikas on sõnaja heli ühendus tihedam, nende omavaheline sõltuvussuhe jäägitum kui mujal. See pole keele foneetiline erilisus, vaid selle struktuuridest tulenev mõtteviis, rahvusliku meelelaadi omapära, mis kõnealuse suhte eriliseks teeb. Selle koosluse hapraim õis on Ued - laul, kuid samas midagi enamat. Žanr, kus muusika "tungib poeesia hinge, et kogu luule rikkus kuulajani tuua". See on omamoodi "kaksikelu keeles ja muusikas", nagu Schumann on kord väljendanud. 26. jaanuaril Rahvusooper Estonia teatrisaalis toimunut reklaamitigi kui Hed'iohXut, mis tahtmatult (või tahtlikult) suunab publiku mõtteviisi - rõhk liigub esinejalt esitatavale ja eeldab kuulaja häälestumist teistsugusele, peenemale tunnetusviisile. Kontserdi kavas olid žanri kuldajal loodud helitööd. Lied'i kui "kunstlaulu" sünnipäevaks peetakse 19. oktoobrit 1814. Sel päeval kirjutas Schubert laulu "Gretchen am Spinnrade" ("Gretchen voki taga" puhtandi). Žanr jõudis 1830ndate keskpaigaks koguda sedavõrd sisulist küpsust ja elujõudu, et see talle veel aastakümneid kestva kõrgaja kindlustas. Kontserdil kõlanud lauludega samasse ajavahemikku, 1834-1894 mahub ju ka teiste viljakate laululoojate, nagu Liszti, Mahleri ja Wolfi tegevus ja sel perioodil kirjutatud laule saab loetleda mitte sadades, vaid tuhandetes. Kontserdi avasid kolm Felix Mendelssohn- Bartholdy laulu. "Laulu tiivul", "Tervitus" ja "Rännulaul" esindavad sentimentaalset, liedertafel'lika taustaga traditsiooni, milles pole veel märgata žanri arengus määravat rolli etendanud Schuberti laulude intensiivsel tekstikäsitlusel põhinevat mõju. Oli igati Saksa bariton Olaf Bär vahendas aastasadade jooksul kristalliseerunud traditsiooni. mõistetav, et esineja vajas aega akustikaga FOTO INTERNETIST harjumiseks, eriti saalis, kus see vaatamata asjaomaste isikute siirastele püüdlustele on siiani laulja suunas "seljaga". Seega oli tegemist Kuueteistkümnest laulust koosnev "Poeedi armastus" on loodud targalt valitud prelüüdiga Schumanni laulutsüklile "Dichterliebe" 1840ndal, "lauluaastal". Pealkirja leidis Schumann ühest Rückerti ("Poeedi armastus"). Nagu selgub, ei riski ka suurte kogemustega luuletusest, värsid on aga pärit Heine "Laulude raamatust", teosest, meistrid ilma ettevalmistuseta sellesse /zWirepertuaari pärli mis tõi saksa luulesse uue irriteeriva lähenemise - tundekülluse ülitundlikku maailma siseneda. Selle tsükli tuntuse ja laialdase ja iroonia segu. Heine luule rebib katte privaatsuselt ja sobib ettekandetraditsiooni kergitatud ootused kruvivad pinget ilmselt suurepäraselt lihvitud muusikaliste miniatuuridega. Peaaegu mõlemal pool lavapiiri. kõik laulud orienteeruvad kaetud, tuhmile kõlale, aforismilaadne

14 muusilla 3/2007 meloodika loob arabeskse kujundi, nii mõndagi jääb aimatavaks ja lõpuni välja ütlemata. Kuid pastelsete pildikeste asemel kerkivad süngekõlalised stseenid. Maailmavaluline poos kogub intensiivsust ja peegeldab neid pingeid, mis Schumanni tema suhetes Claraga koormasid. (Asjatud lahkumineku- ja põgenemiskatsed; vihase isa vastuseisust hoolimata toimub 12. septembril kauaoodatud laulatus.) Nii räägib Schumann ühtaegu nii iseendast kui ka MARTS OIM, armastavast ja kannatavast Poeedist. Koik, kes ootasid sel kontserdil kontrastide rohket, intensiivsel KLASSIKARAADIOS läbielamisel põhinevat tõlgitsust, kõrvus Dietrich Fischer- Dieskau jõuline väljenduslaad või Ian Bostridge'i lüürilis- tundeline interpretatsioon, pidid ilmselt pettuma. Olaf Bär midagi sellist ei pakkunud. Kuid see polnudki tal plaanis. Tema kunstnikumina ja väärtushinnangute tugitalaks on miski muu. r 5 OTSEÜLEKANNET NEW YORGI See on kultuur, mis ammutab oma jõu traditsioonist. Kultuur METROPOLITAN OPERAST kõiges. Täpne intonatsioon, selge teksti andmine, paindlikkus LAUPÄEVITI KELL 20.30 rütmifiguuride kujundamisel. Ja laitmatu maitse, mis ei luba 3.03. Verdi - "Simone Boccanegra" kaldumist äärmustesse. Ta ei võta riske, vaid asetub turvaliselt 10.03.Wagner- "Nürnbergi meisterlauljad" Zzecfitõlgenduse peavoolu. Olaf Bäri kunst ei presenteeri Olaf 17.03. Gounod-"Faust" Bäri, pigem vahendab pika aja jooksul kristalliseerunud arusaama 24.03. Rossini - "Sevilla habemeajaja" muusikast ja selle esitamisviisist. Tehes seda niivõrd nauditaval ja 31.03. Strauss - "Helena Egiptusest" kõrgel tasemel, esindab Olaf Bär traditsiooni, mille osaks ta on ise saanud. Kava teine pool algas Johannes Brahmsi saksa rahvalauludega. OOPERIÕHTUD ESMASPÄEVITI KELL 19.05 Erinevalt Schumannist ja Wolfist, kes seadsid eesmärgiks 5.03. Šostakovitš - "Nina" peenekoelised ja poeetilised tekstitõlgendused, oligi Brahmsi (Peterburi Maria teater) vokaalloomingu ideaaliks rahvalaul. Teda võlus nendes pei­ 12.03. Bizet- "Carmen" tuv lihtsus ja tundeehtsus. Oma püüdluste kulminatsioonina (Kuninglik Ooper Covent Garden) avaldas ta 1894. aastal seitsmeköitelise kogumiku "49 sak­ 19.03. Bellini- "La Sonnambula" sa rahvalaulu". Kui kontserdi esimeses pooles võis Olaf Bäri (Viini Riigiooper) esituses paiguti aduda teatavat emotsionaalset ettevaatlikkust 26.03. Strauss - "Arabella" (Viini Riigiooper) (võib-olla mängis siin oma osa ka tõrkuv hääleaparaat), siis edaspidi oli interpreetide kontakt esitatavaga ideaalilähedane. "ESTONIA" TEATRI ARTISTIDE Brahmsi ettekannet iseloomustas perfektne stiilitaju, peen NGULISED PORTREED PÜHAPÄEVITI KELL 9.05 nüansseerimine ja lavaline sarm, milles oma osa mängis paras 4.03. Teo Maiste annus huumorit. Viimane barjäär publiku ja esinejate vahel langes 11.03. Ivo Kuusk tehnilise viperuse käigus - lauljal ununes tekst (NB! kogu kava 18.03. Mare Jõgeva esitati peast!). Bär vabandas elegantsel moel, värskendas mälu 25.03. Mati Palm pianisti noodist ning jätkas sellise veenvuse ja säraga, et muidu jahedavõitu kuulajaskond ei koonerdanud braavohüüetega. ER1GURMAANID PÜHAPÄEVITI KELL 13.05 Kontserdi lõpuosas kõlanud Richard Straussi laulud olid esitatud hea tervikutaju ja kõrgromantismile omase tundeküllase väljenduslaadiga. Kuuldud viiest palast jäid sügavamalt meelde "Salakutse" haarav mõttekaar ja laulu "Homme" õhkõrn kõla­ pilt. Mõlemad on pärit tsüklist "Neli laulu" op 27, mille helilooja kirjutas pulmakingiks lauljast abikaasale Paulinele. Eraldi tähelepanu väärib Olaf Bäri lavapartner Camillo Radicke. Tegemist on esmaklassilise pianistiga, kes lisaks lait­ matule pillivaldamisele tajub hästi /Ы'ižanrile omast atmosfääri. Tema mängustiil on rafineeritud, pooltoonirohke ja paindlik. Partnerina on ta samaaegselt delikaatne ja toetav. Julgen väita, et kontserdi õnnestumine on vähemalt 49 protsendi ulatuses tema teene. Jääb üle loota, et külalistes heliseb veel kaua lisapalana Klassikaraadio Tallinnas 106,6 MHz, Kesk-Eestis 107,6 MHz, Saaremaal-Hiiumaal kõlanud Artur Kapi "Metsateel", mis polegi ju muu, kui samuti 107,8 MHz, Haapsalus 106,3 MHz, Pärnus 107,3 MHz, Ida-Virumaal 90,4 MHz ühe traditsiooni tagasipeegeldus eesti muusikakultuuris. Lõuna-Eestis 105,7 MHz, internetis www.klassikaraadio.ee Ning loota sedagi, et 26. jaanuari kontsert saaks nurgakiviks d® traditsioonile, kus saavad kokku väärt muusika, väärt muusikud ja N! KLASSIKA kohtumispaik on Eesti. ^> • RAADIO

muusika 3/2007 15 STUDIUM Pungi m

LAURI LEIS punkansambli Psychoterror liige

ungi sünniaeg ja -koht on tihti olnud vaidluste objekt. Üldiselt on Pomaks võetud väide, et punk kui muusikaline stiil kujunes oma algsel kujul välja 1960ndate lõpu ja 70ndate alguse New Yorgis, pungi poliitiline positsioon ja punkarite silmatorkav välimus kinnistusid aga Inglismaal aastatel 1975-1976. Olulisteks pungi teenäitajateks olid 1960ndate lõpul Detroidis loodud grupid MC 5 ja The Stooges. Viimases alustas sageli "pungi vanaisaks" tituleeritud Iggy Pop. Kahtlemata on kogu pungi ajaloo tun­ tuim ja mõjukaim grupp 1975. aastal Mal­ colm McLareni kokku pandud Sex Pistols, mis vallandas oma esimese (ja tegelikult ainsaks jäänud) originaalalbumi "Never Mind the Bollocks" ilmumisega üleilmse pungibuumi. Punk-rocki ja Sex Pistolsi esiletõusuks oli 70ndate lõpu Inglismaa "".aps.p6iv.Pub.ik Propter, •««ипШ «Ы 1980 oma sumbunud poliitilise atmosfääri ja ela­ nikkonna rahuolematusega soodne pinnas. Muusikaliselt olid pistolsite inspiratsioo­ jäljendajaid (keda leidub tänase päevani). SKA: kariibi rahvamuusika, mis sünnitas niallikateks veidi varem New Yorgis tegevust Tuntumad esindajad: Sex Pistols, The Clash, 1960ndatel aastatel kokkupuutes rhythm alustanud Ramones ja juba oma toonase Damned, Buzzcocks, Adverts, Adicts. and Wues'iga reggae-stiili. Ska on lihtsam ja karjääri lõppu jõudnud New York Dolls. tantsitavama rütmiga kui reggae, seepärast Viimane oli omakorda 70ndate algul lagu­ 82'PUNK: Kasutatakse vahel bändide puhul, on valgetel muusikutel olnud seda lihtsam nenud kultusgrupi Velvet Underground mis matkivad 80ndate algul esile kerkinud adapteerida. Ska'd on oma muusikasse kaudne mantlipärija (mõlemad ansamblid gruppe, nagu GBH ja The Exploited. Viimati seganud paljud punkbändid, näiteks USA olid skandaalse popkunstniku Andy Warholi mainitu puhul tuleb tihti ette nii üle- kui ka grupid NOFX ja Rancid. Esimene punk- soosikud). alahindamist, mis on eelkõige seotud bän­ kollektiiv, mis hakkas kasutama ska ele­ Kui Sex Pistolsist kirjutatud raamatute di laialdase tuntusega. The Exploitedist sai mente, oli The Clash (nende stiililised eks­ ja uurimuste hulk ulatub tõenäoliselt ju­ kõige enam tähelepanu pälvinud Briti punk- perimendid olid tegelikult märksa laiemad, ba sadadesse, on pungiliikumine oma pal­ bänd pärast Sex Pistolsit. Grupi esimene ulatudes dub'ist rockabilly ningfunk'mi). jude alastiilide ja ideeliste vastuoludega album kandis pretensioonikat pealkirja Populaarsemad 5Ä:a-grupid on Skatalites jäänud laiemale üldsusele kaugeks ja mõiste­ "Punks Not Dead". (1960ndatel aastatel Jamaical loodud kol­ tamatuks. Tavakäsituses piirdubki pungi lektiiv) ja Madness (1980ndate aastate esi­ mõiste Sex Pistolsi loodud stereotüübiga. OI-PUNK: ansambli Cockney Rejects laulu mese poole üks edukamaid briti bände). Käesolevas artiklis proovin teha põgusa "OüOüOi!" järgi nime saanud briti päritolu ülevaate pungiga seotud muusikastiilidest stiil, mis rõhutab oma töölisklassi-juuri. Selle ANARHOPUNK ja nähtustest, mis on seni vähem käsitlemist muusikaliselt rohmaka žanri prototüübiks Esimene poliitiline anarhopunk-bänd, leidnud. Pungi olulisemad suunad kujunesid peetakse gruppi Sham 69. Oi-punk mee­ mis tõi üldsuse teadvusse feminismi, anti- välja 1980ndate aastate keskpaigaks ja nutab oma skandeerivate refräänidega jalg­ seksismi, vegetariaanluse jne, oli Crass. järgnev on olnud enamasti varasema lõputu pallifännide koorishüüdeid. Oi on üks nii Nende algatus tõi kaasa kogu Inglismaa kordus, mis toimub siiani. Seepärast pean vasak- kui ka parempoolsete skinhead'ide pungiliikumise politiseerumise. Inglismaa õigemaks käsitleda pungi teemat valdavalt lemmikstiile (eri leeride skinhead'ide muu­ kui trendikeskus andis omakorda tõuke minevikuvormis. sika erinebki peamiselt vaid laulude ideoloo­ pungiliikumise politiseerumisele kogu maa­ gilise sisu poolest). Selles on ka elemente ilmas. Crassi liikmed olid endised hipid, kes 77'PUNK: Selle terminiga tähistatakse ska st, millest skinhead 'id juba 1960ndatel moodustasid bändi, saades algselt innustust briti pungi esimese laine bände ja nende lugu pidasid. Sex Pistolsist, nagu paljud 70ndate lõpu

16 muusika 3/2007 pungiplahvatuse mõjul tekkinud olulised ikooniliste varalahkunud rockikangelaste samanimelise laulu järgi tuli käibele mõiste muusikakollektiivid. kõrvutamine toob esile pungi ja postpungi straight edge, mis seisneb vastandumises Crass lõi oma plaadifirma Crass Records peamise erinevuse. Kui Sid Vicious pungi algselt nihilistlikele meeleoludele, (ja selle tütarfirma Corpus Christi Records), oli rockitäheks pürgiv huligaansete täielikus loobumises alkoholist, mille ümber tekkis sarnaste vaadetega bän­ kalduvustega tänavapoiss, siis melanhoolse tubakast, uimastitest ja juhuslikest dide koolkond (Flux of Pink Indians, Ru­ loomuga Ian Curtist iseloomustas sügav huvi seksuaalkontaktidest ning vegetariaanluse dimentary Peni, Poison Girls, Icons of Filth kirjanduse, müstika, teispoolsuse ja muu ja vegaanluse propageerimises (viimane jt). Populaarsuse kasvades pakkus EMI an­ sellise vastu. Vastavaid meeleolusid kannabki on taimetoitluse äärmuslikum vorm, mis samblile suuri lepinguid, millest ansambel eneses Joy Divisioni ja tema jäljendajate mõistab hukka ka piimatoodete tarbimise). keeldus. muusika ning lüürika. Joy Divisoni lugudest Hiljem lõi Minor Threati liider Ian Crass lõpetas tegevuse aastal 1984 (sel­ tehtud lugematute cover-versioonide hulgas McKaye ansambli Fugazi, millest kujunes le kirjanduses sümboolse tähendusega on isegi gregoriaani koraali stiilis töötlusi. tulevase grungestiili üks eeskujusid. Fu­ aasta valisid nad oma lõppdaatumiks ju­ gazi on ilmekas näide sellest, et edu on ba varem). Ansambli paar olulisemat en­ HARDCORE võimalik saavutada ka suurkorporatsiooniga dist liiget, bändi plaadikujunduste ja kont­ Hardcore on Ameerika Ühendriikides plaadilepingut sõlmimata. Fugazi avaldas sertidel esitatud videote autor Gee "Sus" 1980. aasta paiku tekkinud pungi alaliik, enamiku oma loomingust enda loodud Vaucher ning üks grupi laulutekstide auto­ millele olid algselt iseloomulikud kiired ja plaadifirma Dischord märgi all. Vaatamata reid trummar Penny Rimbaud elavad siiani ülilühikesed kompositsioonid ja massiivsed kasvavale populaarsusele hoidis Fugazi Londonist kahekümne viie kilomeetri kitarririfid (hilisem hardcore kasutab ka pi­ piletihinnad madalad, samuti puudus grupi kaugusel paiknevas maamajas, kunagises kemaid, aeglasema tempoga ning sageli üritustel vanusepiirang (loomulikult ei müü­ kommuunis, mille nad aastal 1968 asu­ keerulise ülesehitusega kompositsioone). dud seal alkoholi). Kontserte korraldas Fuga­ tasid. Bändi noorim liige Steve Ignorant Üks kõige rohkem jäljendatud hardcore- zi mahajäetud tehasehoonetes ja muudes moodustas pärast Crassi lagunemist gru­ gruppe oli Black Flag (grupi tuntuim voka- selleks ajutiselt kohandatud paikades. See pi Conflict, mis üritab tänaseni Crassi mis­ list Henry Rollins on hiljem teinud edukat praktika on leidnud rohkesti järgijaid. siooni jätkata. soolokarjääri). Esimeseks hardcorei plaadiks Ei saa mainimata jätta ka aastatel 1979- peetakse grupi Circle Jerks 1980. aastal il­ 1986 tegutsenud gruppi Dead Kennedys, POSTPUNK munud viieteistkümne minuti pikkust al­ mille liider Jello Biafra on oma poliitilise sa­ Vaatamata eesliitele "post" tekkis stiil pea­ bumit "Group Sex", mis sisaldas neljateist tiiri valdkonda kuuluvaid üliterava sisuga aegu samal ajal "päris" pungiga. Ameerika lugu. laulutekste hiljem esitanud ja plaadistanud Ühendriikidest pärit tuntumatest postpungi 1980ndate keskpaigaks lähenesid pal­ mitmete erinevate kollektiividega (No- pioneeridest tuleks mainida gruppe Talking jud hardcore-bändid muusikaliselt heavy meansno, D.O.A., Lard jt) firmale Alter­ Heads, Television, Blondie ja Devo ning Briti metafile ja vastupidi. Siit on pärit ka kül­ native Tentacles Records, mis peale muu­ bände, mis oma eksisteerimisaja jooksul kõ­ laltki levinud eksiarvamus, et hardcore sika avaldab oma helikandjatel ka ühis­ laliselt pehmemaks muutusid (Buzzcocks, on lihtsalt metaVi mõjudega punk-rock. konnakriitilisi loenguid sellistelt autoritelt The Damned jt). Samuti võib postpungiga Metalliseeritud pungi iseloomustamiseks nagu Noam Chomsky jt. seostada Briti gruppe, mis tõusid esile kasutatakse terminit, mis pärit crossover- punkrevolutsiooni lainel, ise sinna otseselt grupi D.R.I. (Dirty Rotten Imbeciles) sa­ PSYCHOBILLY: stiil, mis on tekkinud punk- kuulumata, näiteks The Stranglers, Police manimeliselt albumilt. 1990ndatel aastatel rocki ja rockabilly ristamisel. Selle stiili jt. Postpungi vundamenti on suure hulga hakati hardcore'iga. seostama ka gruppe nagu kõige tuntumad esindajad on 1970ndate telliseid ladunud veteranid Iggy Pop ja Lou Biohazard, kuid stiili sügavama olemusega teisel poolel tekkinud The Cramps USAst Reed. Kõige iseloomulikumateks postpungi pole neil ülespumbatud lihastega rokkaritel ja 80ndate algul loodud The Meteors esindajateks võiks nimetada gruppe Siouxsie suurt midagi ühist (kui mitte arvestada täto­ Inglismaalt (mõlemad tegutsevad edukalt and the Banshees, The Cure, Joy Division veeringuid ja helitugevust). tänaseni). Psychobilly kasutab nii laulu­ ja Birthday Party (Nick Cave'i ansambel en­ Ideoloogiliselt oli hardcorei üks mõju­ tekstides kui ka artistide lavaimagos vanade ne tema soolokarjääri algust). Postpunk kamaid gruppe Washingtoni osariigis loo­ õudusfilmide esteetikat. The Crampsi tee­ on leidnud eriti massilist jäljendamist 21. dud Minor Threat. Nende neks on paljude omaaegsete garaažirocki sajandil. ja surfibändide unustatud muusikaliste Punkarid aastail 982 Kõige märgatavam on pärlite üleskorjamine ja plaadistamine. FQJOD ARNO SAAR olnud ansambli Joy Division mõju järgnevate aastakümnete POP-PUIMK: pungi kerglasem ja popmuusikale. Aastal 1980 ajaviitelisem vorm. See muusika kahekümne nelja aastaselt vabasurma sobib teismeliste pidudele, randa ja läinud Joy Divisioni laulja Ian Curtis sportimiseks (on laialdaselt kasutusel sai teiseks pungi märtriks aasta satelliittelevisooni spordikanalite varem uimastite üledoosi tõttu kahe­ helitaustana). Pop-pungi teenäitajaks kümne ühe aastaselt surnud endise võiks pidada ansamblit Ramones (mis Sex Pistolsi liikme Sid Viciousi järel. oli tegelikult kogu pungi muusikaline Oma olemuselt olid Curtis ja Vicious inspireerija, sest kollektiiv loodi juba täiesti vastandlikud inimtüübid; nende aastal 1974). Esimene Eestis teadlikult

muusika 3/2007 17 pop-pungi mõjudega muusikat teinud jõua oluliselt väljapoole. Mõned poliitilise Tadžikistani ja Usbekistani punkbändide ansambel on 1990ndate keskel loodud Blind. sõnumiga ja pungitaustaga grupid, nagu kogumikud. Chumbawamba või The International Noi­ GRUNGE: Raske kõlaga ja äärmiselt dep­ se Conspiracy, on radikaalse sõnumi peit­ PUNK EESTIS ressiivne alternatiivrock, mis sisaldab nii nud kaubandusliku popmuusika vormi, Eesti pungist rääkides meenutatakse ena­ pungi, hard rock'i kui ka bluusi elemente. püüdes tõestada, et nii jõuab see paremini masti 1980. aastaid, mis oli siinmail pungi Esimeseks grungealbumiks on nimetatud massideni. Sageli leitakse siiski, et selline värvikaim periood. Endise NSV Liidu terri­ eksperimentaalse hardcore''iga alustanud tegevus on kahepalgeline ja niisugused an­ tooriumil oli esimene tuntum punkbänd kollektiivi Hüsker Dii duubelplaati "Zen samblid on end lihtsalt muusikaärile edu 1980. aastal tegutsenud Propeller, mille tege­ Arcade" (1984). Hüsker Dii kõlapilti hak­ nimel maha müünud (võib-olla ise siiralt vus selle nime all piirdus ametivõimude sur­ kasid kasutama paljud bändid Seattle'ist, uskudes, et nad muudavad maailma pare­ vel vaid ühe aastaga. Tihti on uute ideede mida peetaksegi grunge sünnipaigaks. Tun­ maks). Küllap on tõde kusagil vahepeal... sünnipaigaks olnud kunstikoolid. Eesti Riik­ tumaid esimese laine grungebände: Green likus Kunstiinstituudis tekkis 1980. aastal River, Melvins, Mudhoney. Mõjukaim grun- PERIFEERNE PUNK grupeering Päratrust (mille järglaseks sai gekollektiiv oli Nirvana, mille liidri Kurt Nii nagu kaubandusliku popmuusika pu­ Turist ja hiljem Singer-Vinger), kelle tegevus Cobaini traagiline surm 1994. aastal seadis hul, on ka punkmuusika tuntumad ja eelis­ ei piirdunud ainult muusikaga, vaid ka ama­ ta ühte ritta pungi varasemate märtrite Sid tatumad kollektiivid pärit ingliskeelsest töörfilmide tegemisega. Viciousi ja Ian Curtisega. maailmast. Siiski on kogu pungirahva huvi 1981-1982 tegutses Generaator M perifeersete piirkondade punkmuusika - Hendrik Sal-Salleri juhitud Tallinna 10. FANZINE'\D vastu enamasti märksa suurem kui pop­ keskkooli ansambel, mis Sal-Salleri sõnul Fanzine (moodustatud sõnadest fan ja maga­ muusika austajate huvi kaugete maade vastandas end proffidest koosnevale nalja- zine) ehk lühemalt zine on omal kael välja või isegi naaberriikide poptähtede vastu. bändile Propeller kui tõeline punk (vt ajakiri antav ajakiri. Zine on mittekommertslik, Eriti põnevad on perifeerse punkmuusika Nael, juuli 2000). Veel tasub 1980. aastail loo­ mitteprofessionaalne (mis ei tähenda tingi­ kollektsioneerijate jaoks riigid, kus kogu dud gruppidest nimetada ansambleid Velikije mata ebaprofessionaalsust!), väikse tiraažiga popkultuuri teke on olnud väga hiline. Luki, J.M.K.E. ja Vennaskond (viimased kaks ajakiri, mida üldjuhul teevad, avaldavad ja Siinkohal tahaksin esile tõsta plaadifirma tegutsevad vahelduva eduga tänaseni). levitavad toimetajad ise. Selliste väljaannete Tian An Men 89 Records tegevust. See on Ka praegu tekib Eestis punkbände, temaatika võib olla väga lai, praegusel juhul ühemehefirma, mille looja, Prantsusmaalt mis on kõlaliselt pärit justkui üle-eelmi- piirdun vaid paari muusikale orienteeritud Strasbourg'ist pärit Luk Haas on eksootilise sest aastakümnest. Selles polegi ehk mida­ zine\ mainimisega. punkmuusika austaja, kes alustas muusika gi kummalist, arvestades asjaolu, et punk- Esimene pungile pühendatud fanzine kollektsioneerimist juba 1980ndatel aastatel. kultuur (ja tegelikult ju kogu popkultuur) Sniffin' Glue hakkas ilmuma Inglismaal Pärast enamasti edutuid katseid soovitada on suuresti minevikku vaatav. Asjaosalised pungi esimesel kõrgperioodil aastal 1976. punkmuusikat avaldavatele plaadifirmadele väidavad aga, et näiteks Leedus peaaegu Selle väljaande eluiga ei olnud aga kuigi enda poolt avastatud bände, mis tegutsesid polegi muusikakollektiive, mis viljeleksid pikk. Kõige mõjukamaks punk-fanzine'iks kaugetes või diktatuurirežiimiga riikides, kus nn klassikalist punki. Enamik sealseid kujunes 1980ndate algul Californias es­ bändidel polnud võimalik ise oma muusikat underground-gmppe teeb ska ja hardcorei malt kaheksaleheküljeline koopiamasinal avaldada, lõi ta 1993. aastal omaenda plaa­ mõjudega muusikat. paljundatud vihikuke Maximumrocknroll. difirma. Firma sai nime 1989. aastal Pekingis Eesti punk on oma küllalt põneva aja­ Väljaanne ilmub tänaseni ja on aja jooksul Taevase Rahu väljakul toimunud tudengite looga äratanud huvi kaugemalgi. Selle tun­ paisunud ligikaudu kahesajaleheküljeliseks rahumeelse demonstratsiooni mälestuseks, nistuseks on veel käesoleval aastal Jaapanis ajakirjaks.Maximumrocknrolli asutaja Tim mille Hiina võimud veriselt maha surusid. sõltumatu plaadifirma Revel Yell Music Yohannon (suri 1998) ei pidanud pungi - Tian Am Men 89 Recordsi nimes ongi jääd­ välja antav eesti pungi kogumikplaat ja sa­ liikumise peamiseks saavutuseks mitte po­ vustatud see traagiline ajaloosündmus, milles ma firma loodav samasisuline veebileht. liitilisi sõnumeid levitavaid ansambleid, firma looja Luk Haas ise tudengina osales. Mõnede Eesti punkbändide lood on jõudnud vaid suurest muusikaärist sõltumatute plaa­ ТАМ 89 Records annab jätkuvalt välja vi- rahvusvahelistele pungikogumikele varemgi. difirmade, ajakirjade ja väikeste klubide nüülplaate tiraažiga 500 eksemplari. Seoses Kuigi paljude jaoks suri punk koos loomist. oma igapäevatööga (alates 1996. aastast kaheksakümnendatega (või veelgi varem), Huvitav on märkida, et näiteks on Luk Haas Punase Risti Rahvusvahelise võib kas või punkmuusikat avaldavaid Venemaal on alates 1990ndate aastate Komitee töötaja) viibib ta aastapikkuste le­ firmasid kokku lugedes väita vastupidist. keskpaigast tekkinud kümneid pungile ja pingute alusel erinevates kriisipiirkondades Paljude arvates on pungi muusikalisest hardcore'ile orienteeritud fanzine'id, Eestis (Afganistan, Uganda, Albaania, Indoneesia pärandist olulisem selle subkultuuri mõju teada olevalt seda traditsiooni veel pole. jne), otsides ja leides sealt kollektiive, kes vilje­ teistele stiilidele ja kogu popkultuurile. Selle Ehk on see Venemaa puhul loomulik jätk levad punkmuusikat (või midagi, mida võib mõju ulatust on vaevalt võimalik täpselt nõukogudeaegsele samizdat'ile. tinglikult selleks nimetada). määratleda. Ja kas seda üldse tarvis on? Punk Luk Haas on avaldanud teatmiku "Disco- on lahe! KUHU EDASI? graphy of Eastern European Punk Music Punkkultuuri sõnumist oleks maailmal kind­ 1977-1999" (sisaldab muu hulgas ka Eesti lasti üht-teist õppida, kuid paraku ringleb osa) ning Aasia punki käsitleva teatmiku. suurem osa sellest subkultuuri sisepiires ega ТАМ 89 Recordsi värskeimad üllitised on

18 muusika 3/20O7 Tallinna Muusikakeskkooli I ! И 3. märts kell 12.00 11. märts kell 12.00 18. märts kell 12.00 Tallinna Linnateatri kammersaal Mustpeade Maja Olavi saal Mustpeade Maja TOOMAS NESTORI TIIU PEÄSKE NIINA MURDVEE viiuliklassi õpilased viiuliklassi õpilased viiuliklassi õpilased

3. märts kell 15.00 11. märts kell 18.00 25. märts kell 12.00 Matkamaja Kadrioru loss EMTA kammersaal MART LAASI MIRJAM KEREM (viiul) MAIGI PAKRI tšelloklassi õpilased RIINA JOLLER (klaver) klaveriklassi õpilased

4. märts kell 12.00 17. märts kell 18.00 28. märts kell 18.00 EMTA kammersaal Kadrioru loss Õpetajate Maja MARJU ROOTSI KÄRT RUUBEL (klaver) REET RUUBELI klaveriklassi õpilased TRIIN RUUBEL (viiul) klaveriklassi õpilased REET RUUBEL (klaver) 10. märts kell 14.00 Estonia kontserdisaal Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste kontsert

MUUSIKAMOOSI KOOSTIS: KONSERVANDIVABA! KEVADÜMIN -100 % Pärnu linna ja maakonna VAGILASED - üks paras ports pärimusmuusikat õpilaste vokaalansambleid. Vürtsi lisavad auhinnad, vana ja uut moodi teisipäeval, 20. märtsil mille seas ka selle aasta õpilasfirmade tooteid. kell 19.00 teater „Endla" Küünis. 1 annus 50.- Tasuta, antakse ühekaupa reedel, 16. märtsil kell 13.00 Pärnu Kontserdimaja kammersaalis. LOOMADE KARNEVAL - С Saint-Saensi fantaasiatort, kihtidena lõvid, antiloobid, elevandid, MOBIILIHELINAD -segu erinevatest mobiili- kalad, luik. Serveerivad Pärnu Linnaorkester ning helinatest läbi aegade reedel, 16. märtsil kell 19.00 MUUSIKAMOOS Kersti Adamsoni balletistuudio. Kondiiter Elmo Tiisvald. Pärnu Kontserdimajas. Telefoni rollis on Pärnu 25. MÄRTSIL PÄRNUS Neljapäeval, 22. märtsil kell 18.00 Kontserdimajas, Linnaorkester, helinaid valib Jüri Alperten. Seadistaja 1 lõik 25.- Tõnu Naissoo, võrguoperaator Kai Tarmula. Serveering ühele 25.- röõvlipraad Kaari Sillamaa retseptikogust, K00RIM00S - 500 g ETV Lastekoori, 300 g Pärnu maitsestab ja serveerib Pärnu Kunstide Maja Ülejõe Gümnaasiumi Noortekoori ja 1 teelusikatäis vokaal pühapäeval, 25. märtsil kell 19.00 ansamblit „Greip" pühapäeval, 18. märtsil kell 17.00 teatris „Endla". 1 varras 25.- Pärnu Kontserdimaja kammersaalis. Täitsa muidu.

- uuemaid retsepte vokaal­ ansamblite timmimiseks ja häid näpunäiteid Pärnu Kontserdimajas 44 55 800 nende maitsestamiseks pakub Thea Paluoja teater Endlas 44 20 666 laupäeval, 17. märtsil kell 11.00 ja Piletimaailma müügipunktides Pärnu Kunstide Majas. Kursus on tasuta, eelregistreerimise tähtaeg 14. märts. - pärimus­ Pärnu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, muusika musteransambli köögipoolega saame Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu nõukogu, tutvuda teisipäeval, 20. märtsil kell 17.00 Jõekääru Kämping, Perona Bowling, Soomaa.com, teater „Endla" Küünis. Kursus tasuta, eel­ Kinnisvaraekspert, Tervise Paradiis registreerimise tähtaeg 19. märts. NB! Eelregistreerimine 44 55 800 või [email protected] www.parnukontsert.ee Pärnu Filharmoonia ja Pärnu Kontserdibüroo

muusika 3/2007 19 XV RAPLA KIRIKUMUUSIKA FESTIVAL RAPLAMAAL, JÄRVAMAAL, LÄÄNEMAAL, VIRUMAAL 21. JUULI- 11. AUGUST, 2007 iä

RAPIA KIRIKUS AVAKONTSERT (HAYDN - 275) LAUPÄEVAL, 21. JUULIL FRANZ JOSEPH HAYDNJ ORATOORIUM KELL 19 "AASTAAJAD" №: 100.-/70.- VÕ RU О RATOO RIU MI KOO R / SEGAKOOR "I-IILARO", KAMMERKOOR "CAMERATA UNIVERSTEATIS" (TARIV) KOORMUSmiD: SlLJA OTSAK, CELIAROOSE, SEIDIMUTSO, HEINO PEEIKJA 'ГИТ RAUD VÕ RU S OM FOO NI АО RKE STE R KONTSERTMEISTERIAW RANDVERE SOUSTID:MARIS LILOSON (SOPRAN), MATI TURI (TENOR), UKU JOLLI.R (BASS) PIKK;! Л У ERKI FHHK

VIGALA KIRIKUS ANSAMBEL "RONDELLUS" PÜHÄP.,22. JUULIL KAVAGA "SALVE STELLA" KELL 14 MARIA STAAK (LAUL, RATASLOÜR \) PÄÄSE: 60.-/40.- MARIA VALDMAA (LM/I.) TÕNU JÕESAAR (RIIDEL) ROBERT STAAK (LAUTO, TRUMMID)

VÄI Kii-MAARJA "TALLINNA BAROKKSOLISTID" KIRIKUS HINA SAARI (SOPRAN) KOLMAc,25. длин RAIVO TARUM (ZINK, RAROKKTROMPET)

Ki-LI 19 TÕNU JÕESAAR (FIIDEL, VIOLA DA GAMBA, /'us/ 60.-/40.- BAROKKISELLO) IMBI TARUM (KUA VESSIIN)

TÜR1 KIRIKUS AKORDIONISTIDE KONTSI RLORKI S I I R NELJAP., 26. JUULIL TREMOLO" g v.. к ч11 s '" 4 KLLL 19 DIRIGENT VI: N DA TAMM AN N SEB r\f IH PÄÄSE 70.-/50.- EESTI ÜHISPANK s * f

; KULLAMAA Kl RIKUS AKORDIONISTIDE KONTSERTORKESTER If REEDEL, 27. JUULIE "TREMOLO" NISSAN Ш JLJ KEEL 19 DIRIGENT VENDA TAMMANN ъ PÄÄSE 70.-/50.-

RÄPLA KIRIKUS "KÖIGELON KÕIGEGA SEOS. LAUPÄEVAL, 28. JUULIL /. \ULAH KA ЕЕ ТАМ RA KI I.I. 19 PÄÄSE 70.-/50.-

VANAA^IGALA MÕISAS PILDID MAAILMANÄITUSELT" PÜHAP.,29. JUULIL VILLU VESKI (SAKSOFONID) KELL 19 TIIT KALLUSTE (AKORDION) PÄÄSE 100. - Dl ELMAR ElERRlG ER SAKSAMAALT (JOOGID JA SUUPISTED) (SHAKUHACHI, ELEKTROONIKA) /•I \SMJEDAINULTEEIMOÜGIS: VIGALA VALLAVALITSUSES TAAVO REMMEL (KONTRABASS, ELEKTROONIKA) 1Л WWW.PIUrrmAAIIM.COM I \ATAKA. П Ii li. VOXDK 90UNDS.EI

ALU MÕISAS "PILDID MAAILMANÄITUSELT" KOLMAP., I. AUGUSTIL VII I и VESKI (SAKSOFONID) KLL1 19 "EHT KALLUSTE, (AKORDIO V) PÄÄSI: 100.- DlETMAR ElERRlGI R SAKSAMAM / (JOOGIDJA 1UUPISTED) PÄÄSMEDAtNUITm MÜÜGIS: (SHAKUHACHI, ELEKTROONIKA) RAPIAKONSUMI INFOU TU TAAVO REMMEL (KONTRABASS, ELEKTROONIKA) /I WWW.POETIMAAim COM i и/ IKA: WWW.NORDlCSOUNDS.El KABALA МО ISAS "PlLDIDMAAILMANArrUSELT" (TORI VALD) VILLU VESKI (SAKSOFONID) X NELJAP., 2. AUGUSTIL TIIT KALLUSTE (AKORDION) KITI. 19 DlETMAR Ы ERRIGER SAKSAMAALT PÄÄSE 100. - (SHAKUHÄC 7 //, /- / EKTROONIKA) < (JOOGID JA SUUPISTED) " 1 AAVO REMMEL (KONTRABASS, ELEKTROONIKA) 1'Л.Ьл lia AINI'/, ТЫ1Л1ÜÜG1S. v. u TA KA: m n V. Nt №1 »/< Ж >UN1 IS. EE Кляил RAHVAMAJAS IA WWW.P1U I IMA UI U.i OM Ы £~

с м VAHASTU KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRIO REEDEL, 3. AUGUS ni, RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) KELL 19 MIKKO hh:X[iVAScx:)Ai/:sr(/i,bUAiOND-ORE0 7 IT PÄÄSE 100.-/70.^ TUOMAS TIMONEN SOOAIEST(EÖÖKPIMID) « г^1 RAPLA KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRIO LAUPÄEVAL, 4. AUGUSTIL RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) g л KELL 19 MmKOHEU^ASOQMEST(fMMMOM>OJm) с M PÄÄSE 100.-/70.- TUOMAS TIMON EN ÄXMШТ (LÖÖKPUMD) -H 75 HA.GERI KIRIKUS RAIVO TAFENAU TRI O Q F4 I PÜHAPÄEVAL, 5. AUGUSTIL RAIVO TAFENAU (SAKSOFON) KELL 19 MlKKOllELEVA3baUö7Y///l/IMiOV/?-0/«V

-> /S PÄÄSE 100.-/70,- TUOMAS TIMONEN SOOMEST (EÖÖKPLWD) 1 *и 73 >«ц MÄRJAMAA KIRIKUS TALLI N NA SAKSOFONIKVARTETT •"з ^^' KOLMAP., 8. AUGUSTIL OLAVI KASEMAA (SOPRANSAKSOFON) > Й* KELL 19 VILLU VESKI (ALTSAKSOFON) PÄÄSE 100.-/70.- VALDUR NEUMANN (TENORSAKSOFON) 5 Г* H ENDRIK NAG LA (BARTFONSAKSOFON) £ ш^ KAASTEGEV PlLLl Li LL (SORRAN)

KARU KIRIKUS TALLI N NA SAKSOFON I KVARTETT 75 V/i ' NELIÄ!'., 9. AUGUSTIL OLAVI KASEMAA (SOPRANSAKSOFON) : < M Kl LI. 19 VILLU VESKI (ALTSAKSOFON) PÄÄSE 100.-/70.- VALDUR NEUMANN (TENI >RSAKSOFON) ^ ИИ ; HENDRIK NAGLA (BARITONSAKSOFON) !> JTS KAASTEGEV ?\UA. LLLL (SOPRAN) *"* Kvt г* Л$ •1Г* JUURU KIRIKUS KAMMERTRIO REEDEL, 10. AUGUSTIL LIINA SAARI (SOPRAN) 5 Ч KELL 19 TAUNO SAVIAUK (FLÖÖT) 5 И PÄÄSE 60.-/40,- TIIT PETERSON (KITARR) > ^ г Ц RAPIA KIRIKUS LÕPPKONTSERT LAUPÄEVAL, 11. AUGUSTIL ANDRES UI BO "APOCAIATSIS SYMPHONY" "V, Щвщ KELL 19 "HORTUS MUSICUS" PÄÄSE100.-/70.- "O RTHODOX SING E RS" !< VALERI PETROVI /UHATVSEL ANDRES MUSTONEN (VIIUL) ANDRES UIBO (ORTL) 1 г. DIRIGENT ANDRES MUSTONEN

PÄÄSMETE MÜÜK: WWW.P1LETIMAA1 LM.COM, RAPLA KONSUMI INEOLETIS, JA TUND ENNE ALGUST KONTSERDIPAIKADES INFO: WWW. RA P LAM V. E E, WWW. RAPLA. E E, WWW. RA Р1ДМАА. E E. RUBATO Pianist jumala armust Intervjuu Nikolai Luganskiga TAMARA ÜNANOVA ajakirjanik

CC f'~^\len alati soovinud, et minus elaks palju erinevaid maailmu. Loodan, et see nii see teadmine on mulle väga oluline. Mina | Eka on. Interpreet peab olema võimeline haarama haaramatut. Selline interpreet kuulen Rahmaninovi kõige populaarsemates V-^ on Svjatoslav Richter. Minu õpetaja Tatjana Nikolajeva. Ja Arturo Benedetti meloodiates vene kirikulaulu põhja. Michelangeli, minu kõige suurem lemmik pärast Rahmaninovi, kel oli kindlapiiriline, valitud repertuaar. Helilooja on äärmiselt individualistlik, ta paneb iseennast muusikasse. Aga esitaja Siin mängib kaasa geenimälu? annab iseenda kaudu seda muusikat edasi. Nii see on ja mitte vastupidi. Kui minu lemmik- Ei oska nii täpselt öelda. Ja kui on ikkagi pianistid mängivad, kaob esitaja, klaver, saal, jääb ainult muusika." Selles Nikolai Luganski tõeliselt suur talent, siis jõuab ta selle ütluses mõni aasta tagasi siin kontserti andes sisaldub tema loominguline kreedo. tunnetuseni ka intuitiivselt. Luganski mängus on aristokraatlikkus ühendatud lihtsuse ja loomulikkusega. Ta on väga harmooniline isiksus. Luganski õpetaja Tatjana Nikolajeva on oma õpilase kohta öelnud: Kas tunnete end kuuluvat koolkonda, "Kõige paljutõotavam minu õpilastest, mu kõige suurem lootus on 21-aastane Nikolai Luganski. mis ulatub Tatjana Nikolajevast ja Sergei Ta on Richteri mastaapi pianist, mitte ainult erakordselt andekas, vaid ka avara mõistuse, õilsa Dorenskist Aleksander Goldenweiseri ning hinge ning helge ja südamliku meelelaadiga" Anton ja Nikolai Rubinsteinini? Muidugi tunnen. Aga seda kuuluvust vene pianistlikku koolkonda ei saa võtta kuidagi Saabusite Eestisse Hispaaniast, kus män­ Mängite sageli vene muusikat: Rahmani­ formaalselt. Näiteks ka suvel maal tunnen, gisite hoopis teisi teoseid kui siin. Mitut novi, Prokofjevit, Medtnerit. Kuulates teie et kuulun vene kultuuriruumi. Ja on inimesi erinevat kava te aastas mängite? suurepäraseid Rahmaninovi esitusi, tekib - muusikute hulgas on neid rohkesti -, kes Mui on kolm-neli kava ja 12-15 kontserti küsimus, kas tema on teie kõige lähedasem tunnevad end kõikjal üksi olevat. orkestriga. Viimasel ajal olen üsna sageli helilooja? esitanud ka kammermuusikat. Kokku tuleb No see on väga intiimne küsimus. Pianis­ Maailmakodanikud? vist 70 kuni 80 kontserti aastas. ti suhe muusikaga on peaaegu nagu armu­ Jah. Kes on oma loomult selline, kellel lugu... Vahel on tunne nii tugev, et ei kao see on tekkinud seoses elukorraldusega. Kuidas te talute nii tihedat kontserdielu? ka aastatega. Ja võib öelda, et vahel on see Mina nende hulka ei kuulu. Maailmas on Vadim Repin, kellega te viimasel ajal ole­ tunne vastastikune, vahel aga mitte. linnu, kus mulle väga meeldib olla: Pariis, te sageli koos esinenud, ütles siin gastro- Aga Rahmaninovi ma tõepoolest lau­ Amsterdam, Rio de Janeiro; on kohti, kus leerides, ettegevmuusiku elu meenutab sa jumaldan ja mitte ainult tema klaveri­ ei tunne ennast nii hästi, nagu näiteks New sportlase oma. loomingut. Armastan tema "Kellasid" ja Kol­ York ja üldse Ameerika. Kodus tunnen end Võib-olla on tal õigus. Muidugi tunnen mandat sümfooniat, praktiliselt kõike, mida aga ainult Moskvas ja Venemaal. vahel väsimust. See aga ei sõltu mitte niivõrd ta on kirjutanud. kontsertide hulgast, kui pidevast reisimisest. Kas see on ka põhjus, miks te erinevalt On eriti õnnestunud kontserte, kust saad Kas võib väita, et vene muusikat esitab paljudest oma eakaaslastest muusikutest ei nagu jõudu juurde. Sagedamini on vastupidi kõige paremini vene pianist? läinud läände? - tunned rahulolematust, et see või teine asi Nii kategooriliselt ma seda ei ütleks, muu­ Mina kasvasin üles sel ajal, kui mõiste "lään­ ei õnnestunud. sika on tundlik valdkond, kus iga sõnaline de minema" oli juba omandanud teise tä­ seletus on kaheldav. Üldiselt võib selle väi­ henduse. Vadim Repin näiteks pole juba Kas selliseid meeleolusid tuleb sageli ette? tega siiski nõustuda, kuigi kohe tulevad pikka aega Venemaal elanud, aga mul pole Ikka tuleb. Ütleksin isegi, et see on vältima­ meelde vastupidised näited. Rahmaninovi üldse sellist tunnet, et ta on lahkunud. tu. Resultaat ei vasta sageli sellele, mida esitajatest, peale tema enda, on minu jaoks Tänapäeval ongi ju muusiku elu pidevad sisimas kuuled. Kahjuks kahtlused, rahul­ etaloniks Michelangeli mängitud Neljas sõidud, suurem osa mu esinemisi toimub olematus iseendaga segab, väsitab ja muudab klaverikontsert ja Vladimir Horowitzi Rah- välismaal. Aga sellegipoolest on mu kodu apaatseks. Sellisest meeleolust on raske välja maninovi-esitused. Horowitz on küll vene Moskvas, seal, kus on mu pere, sugulased ja tulla. Õnneks ei lase elutempo melanhoolial pianistliku koolkonna esindaja, kuid teda ei sõbrad. võimust võtta. saa siiski pidada vaid vene pianistiks. Arvan, et meloodiad vene muusikas, Kuidas te valite teoseid esinemiseks? Kas Millest see sõltub? eriti Rahmaninovil, pärinevad sajandite­ lähtute oma isiklikust maitsest ja huvidest Kui ma vaid teaksin. Arvan, et siin mängib tagusest ajast, õigeusu kirikulauludest. Tõe­ või peate arvestama ka produtsentide kaasa mingi sportlik element - kas satud näoliselt on seda kergem tajuda inimesel, kes nõudmistega? õigesse seisundisse või mitte. Ja kui seda on ise sellest kultuuriruumist pärit. Minu Muidugi on tellimusi, et palutakse mängida seisundit ei saavuta, on midagi muuta isapoolses suguvõsas on olnud vaimulikke, teatud kindlat muusikat. See kehtib eriti kla- peaaegu võimatu.

22 muusika 3/2007 muusikakultuuri parim osa. Millest te veel huvitute? Armastan väga lauatennist mängida. Küllalt Kas teil on sarnaselt "öökapiraamatuga" hästi mängin sulgpalli. Varem meeldis väga "öökapipartituur"? mängida võrkpalli ja jalgpalli. Isegi rohkem kui üks: Rahmaninovi "Kellad", Sibeliuse Seitsmes sümfoonia, Bruckneri Ühesõnaga, teie huvide ring ei piirdu ainult Üheksas sümfoonia. Ja üldse meeldib mulle muusikaga? kohutavalt nii kuulata kui ka mängida Peamine koht minu elus on siiski muusikal. Richard Straussi, Nielsenit, Sibeliust, Glazu- Olen huvitatud muusikast üldse, mitte ai­ novi... nult sellest, mida ma ise mängin. Kontser­ direisidel on mul alati pleier kaasas, kuulan Ühes oma intervjuus on teie õpingukaas­ oma lemmiklugusid. Kui vähegi võimalik, lane Deniss Matsujev öelnud, et teil on käin kontserdil. Olen muusika kuulaja. suurepärane pedagoogianne. Ma ei ole kindel, kas mul sellist annet on. Millist muusikat te kuulate? Olen Moskva konservatooriumis Sergei Sümfoonilist muusikat, kammermuusikat, Dorenski assistent, aga tegelen õpetamisega lauljaid. Pianistidest eelistan Radu Luput, võrdlemisi harva. Mui pole eriti palju vaba Nelson Freire'i - see brasiilia pianist on aega, ka Moskvas pole ma kuigi sageli, minu arvates meie aja üks suurimaid sellepärast annan konservatooriumis tunde muusikuid; siis Mihhail Pletnjovi, Grigori ainult paar korda kuus. Minu jaoks on Sokolovi... Muidugi kuulan Michelangelit, see suurepärane võimalus kuulda noori Richterit, Gilelsit, Nikolajevat. Rahmaninovi muusikuid ja nendega suhelda. Ma ei oska ma teistega koos ei nimetagi, tema seisab öelda, kas see on minu tulevane eriala. eraldi, ta on pianistidest suurim. Praegu suhtun ma sellesse pigem kui hobisse. Rahmaninov tunnistas ühes oma kirjas, et helilooja ei saa ammutada iseendast, vaid Te armastate ka kammermuusikat ja män­ vajab elamusi väljastpoolt. Millest toitub gite seda sageli. Teie ansamblipartnerid on teie looming? tšellist Aleksandr Knjazev, viiuldaja Vadim Arvan, et on muusikuid, kes elavadki Repin... ainult muusikast. Minul on muusika kõrval Jah, selles mõttes on mul vedanud. Olen hulk asju, mis mind huvitavad. Armastan mänginud suurepäraste muusikutega ja inimestega suhelda, luulet lugeda. Kasutan võin neid kõiki nimetada oma sõpradeks. alati juhust, et kunstimuuseume külastada. Aga eelkõige tahaksin meenutada Tatjana Mu lemmikkunstnikud on Tizian ja El Nikolajevat, kellega mängisime kahel kla­ Greco, seetõttu meeldib mulle väga Madridi veril. Peale selle, et ta oli mu õpetaja ja Prado, seal on hispaania kunsti unikaalne erakordne muusik, oli ta ka, söandan öelda, kollektsioon. Pean lugu Londoni National minu sõber. Hiljem olen klaveriansamblis Galleryst ja muidugi Ermitaažist. Kahjuks mänginud Vadim Rudenkoga. Väga hea on mu esinemisgraafik väga tihe, mõnikord partner on Aleksandr Knjazev. Vadim on kontserte lausa iga päev, peale selle veel Repiniga saime esmakordselt kokku erinevates linnades, nii et võimatu on veel 2002. aastal ja sellest alates musitseerime kuhugi mujale minna. regulaarselt koos. Pean tunnistama, et kammeransambel on žanr, mis pakub kõige Luulearmastajana on teil arvatavasti alati rohkem rõõmu ja naudingut. mõni luulekogu kaasas. verikontsertide kohta. Kuid viimased viis­ Nagu laps, kes ikka ja jälle tahab kuulata kuus aastat mängin 99 protsenti muusikat, Kas on õige, et Knjazeviga ei kohtunud sedasama muinasjuttu, olen valmis igal ajal mida ma tõesti armastan. See oleks ju eba­ te esmakordselt mitte laval, vaid malet Puškinit lugema. Ta tõesti aitab elada. Tean normaalne, kui peaks mängima seda, mida mängides? peast 50-60 Puškini luuletust, katkendeid ei armasta! Jah. Muidugi teadsime teineteist ka juba "Jevgeni Oneginist". Viimastel aastatel olen suhteliselt vähe enne seda, kuid esmakordselt kohtusime Peale selle armastan väga Lermontovi, Bachi mänginud - mida minu õpetaja Tatja­ malet mängides. Tjuttševi, Pasternaki luulet. Proosat na Nikolajeva nii palju ja nii hästi mängis. olen viimasel ajal vähem lugenud; mulle Üsna harva esitan nüüdisloomingut. Kuid Kellega muusikutest olete veel malet meeldivad väga Gogol ja Dostojevski, eriti mänginud? väga armastan mängida 18. sajandist 20. tema "Sortsid". Tuntutest Mihhail Pletnjoviga. Muusikute sajandi keskpaigani kirjutatud muusikat. hulgas on väga kõrge tasemega mängijaid, Mulle on väga oluline vene muusika. 19. sa­ Arvatavasti aitab teil elada ka teie pere, näiteks viiuldaja Anvar Turdijev. jandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene muu­ vanemad, naine ja lapsed. Kas teie poeg ja tütar ei ole tahtnud muusikuks saada? sika, eriti klaverikontserdid on selle ajastu

muusika 3/2007 23 JUBILATE Kaks Heino Elleri kirja oma õpilastele

märtsil on eesti muusika suurkuju Olav Rootsile saadetud kiri näitab ku­ Aaviku ja [Artur] Lemba suhtes on mul raske Heino Elleri 120. sünniaastapäev. jukalt, kuidas Elleri ja Rootsi kui õpetaja- midagi soovitada. Arusaadav siin tuleb ikkagi 7 • Elleri kogu tegevus nii helilooja õpilase suhted on aja jooksul muutunud midagi leida. kui pedagoogina oli ligi kuuekümne kogu eesti muusikat haaravateks aruteludeks, Üksikasjaliselt Londoni võistluse käigust aasta jooksul tihedalt läbi põimunud eesti sisaldades nii nõuandeid, infovahetust kui ka ei ole mul just palju Sulle ütelda. Londonist muusika olulisemate arengutega. päevaprobleemide lahtiharutamist. sain kaks kirja. Esimeses kirjas ei olnud Alljärgnevalt tuleb esmakordselt tervi­ Kirjad avaldatakse originaalkujul. veel selgunud lõppresultaadid. Selles kirjas kuna avaldamisele kaks Elleri kirja aastaist Olav Rootsile saadetud kirja esimene on rääkimist sellest, kui palju võistlejaid, 1938 ja 1940, mis asuvad Eesti Teatri- pool on ilmunud Mart Humala koostatud missugustes maades ja tähendatud et kõik ja Muusikamuuseumis Karl Leichteri raamatus "Heino Eller oma aja peeglis". poisid suured ja hästi mängivad. Heljo ole­ muuseumikogus. vat oma mänguga hääd muljet avaldanud. Esimene neist on saadetud Olav Root­ 17. mai 1938 Tartus Saadiku proua Schmidt on Heljoga ühes sile, teine Karl Leichterile. Mõlemad Armas Roots, olnud kui tõlkija. adressaadid olid Elleri heliloominguõpilased Väga rõõmustav et Sul tuleb juhatada Teises kirjas (11. mai) on öeldud, et eila Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. laulupeoajal sümfooniakontserti. oli lõplik eksam ja Heljo tulnud võitjana. Mis puutub minu "Viirastuste" kavasse Ehkki minu abikaasa arvates olevat üks Elleri kiri Olav Rootsile võtmise kohta, siis on see mulle vägagi pois Poolast rohkem musikaalsem olnud kui vastuvõetav; pealegi saan seda ka kord ise Heljo, (prl. Kaudre tähendas selle kohta, et Olav Roots (1910-1974) lõpetas Elleri kuulata. "Viirastused" kui ma ei eksi lähevad see tulevat minu abikaasa nõnda nimetatud kompositsiooniklassi 1931. aastal. Kuigi umbes 20 min. lokaal-patriotismusest, naene on mul Olav Rootsi edaspidiseks põhitööks Rootsis Minu "sümf. legend'i"partituur valmis pärit Poolast) ja arvanud et see pois tuleb jäi klaverimäng ja edasi Lõuna-Ameerikas varsti peale Sinu ärasõitu. Selleks et partituur esimese kohale. Mis puutub teisele kohale Colombias dirigendiamet, tegeles ta jätkuvalt ja samuti hääled ümberkirjutada, kulub terve tulija tšehhisse siis see ei meeldinud minu ka heliloominguga. suvi, nii võiks ehk selle juhatamine teotseda abikaasale. Siis on veel juttu sellest, et 11. Alates 1939. aastast oli Roots Tallinnas alles sügisel. mail oli arsti poolt läbivaatamine. Ka sellest Riigi Ringhäälingu orkestri peadirigent. Tubiniga sain eila kokku, tema tahaks on juttu et teis. [teisipäeval] peale eksami oli Roots pidas orkestri tegevuse lahutamatuks ikkagi oma uut sümfooniat kuulata. Hää minu abikaasa ühes Heljoga kutsutud ühe osaks eesti muusika propageerimist. muidugi oleks see, mina olen sellest ise ka tuntud lordi juure lõunaks, kes ühtlasi on 17. mail 1938 Olav Rootsile saadetud väga huvitatud. Küsimus on kas nii suurt kuningliku muusikakooli president. See härra Elleri kiri keskendub 1938. aasta üldlaulupeo kava saab läbiviia ja kui palju selleks proovisi olevat minu abikaasale palju komplimente sümfooniakontserdi kavale (kontsert toimus ettenähtud. Kui Tubini sümf millegipärast öelnud kooli kohta. Siis järgmisel päeval 24. juunil 1938 Olav Rootsi juhatusel) ei saa läbiviia, siis tuleks seda siiski teha jälle ühe teise lordi juures õhtusöögil j. n. e. ja 15-aastase pianisti Heljo Sepa edule esimesel võimalusel sügisel. Arvan et [Tubina] Neljapäeval pidid sõitma Pariisi. Sealt veel Londonis, kes saavutas I koha noorte "Toccata" suurele ork. peaks nüüd eriti kirja ma pole saanud. pianistide võistlusel, mida korraldas Briti jõuliselt mõjule pääsema ja kujuneks nii Bulgaariast üks prof, kelle õpilane ka Muusikanõukogu, ja stipendiumi õpinguteks ütelda lööknumbriks. Ka [Eduard] Ojal on võistles, samuti keegi Ungarist olid huvitatud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. häämeel et saab kuulata oma "Ilu poeemi". minu prelüüdidest. Heljo mänginud neid Heljo Sepp viibis Londonis koos oma era­ [Evald] Aava võiks sel korral üsna ärajätta, eksamil. Naene mul arvab et eriti minu õpetajaga, Heino Elleri abikaasa Anna Elleriga. Eller ise õpetas Heljole erateel sest nii kui nii läheb tema o[o]per. Samuti prelüüdid ja Liszt'i rapsoodia kujunesid muusikateooriat. vana [Artur] Kappi, kelle [oratoorium] Heljo võidunumbriteks. Beethoveni leiti et "Hiiob" on ka ettenähtud laulupeol. [Juhan] mängib nagu Mozarti, selle kohta naene

<< Ei, praegu küll mitte. Nad tegelevad kõigega viisorist näidatakse, hõlmab ainult väga - kunsti kommertsialiseerumine ja muu natuke: keeltega, muusikaga, loevad palju, väikese osa reaalsest elust, see on virtuaalne selline - meie ajastu suurimad kunstnikud aga muusikuks saada praegu ei taha. maailm. Elu, mis meid ümbritseb, ei ole loovad oma teoseid sellest sõltumata. sellega kuidagimoodi seotud. Meie elu Kuidas teie kui vene intelligent tunnete on need inimesed, kellega me kohtume Intervjuu on tehtud 2004. aastal festivalil ennast praeguses kultuurisituatsioonis? ja kellega sõbrustame, inimesed, keda ar­ "Klaver '04" Arvatavasti oskaks mõni Puškini mastaapi mastame või vihkame; muusika, loodus, Tõlkinud la Remmel inimene lausuda midagi üldistavat praeguse mis meid ümbritseb. Selles mõttes tunnen olukorra kohta. Meie seda öelda ei suuda. end suurepäraselt - mul on sõbrad, pere­ Eksisteerib hulk üksteisest peaaegu eral­ kond, lähedased inimesed, muusika. Aga di seisvaid elusid. Maailmapilt, mida tele­ kunstivaldkonna negatiivsed tendentsid

24 muusika 3/2007 Jg^

*•"•>• A Heljo Sepp ja Heino Eller jalutuskäigul Laulasmaal 1969. aasta septembris. FOTO TMMi ARHIIVIST lisab, et nad unustavad Heljo ei ole ju veel Nagu paljudel eelmistel suvedel, nii Alles nädal tagasi jõudsin N. Jõesuusse. Mui Beethovenini võrsunud. Siis eksamil tuli ka 1940. aastal suvitab Eller koos prouaga oli mõningaid tegemist korteriga, mis mind veel improviseerida antud teemile. Heljo oma lemmikpaigas Narva-Jõesuus. See kinni pidas, ehkki, sellest lõpuks midagi välja pidi ühe valssi teemi peale seda tegema. koht oli 1930. aastail paljude eesti kultuu­ ei tulnud. Ehkki improviseerimine kujunes nii midagi ritegelaste populaarne suvituskoht tänu Praega on mul raske ütelda, kui kauaks salon valssi taoliseks, komisjoni liikmed oma erakordselt ilusale ja esinduslikule ma siia jään, paljugi mis võib juhtuda, aga naernud, aga ka ühtlaselt jäid rahule tema liivarannale. siiski kui võimalik tahaks siin viibida umbes leidlikkuse üle, sest teised ei osanud seda Kirja kirjutamise ajaks oli Eestis kuu. nii teha. Siis tuli veel transponeerida, seda just välja kuulutatud nõukogude võim. Mis kuulub ka meie muusikailmas? ei ole mina temaga kunagi veel teinud ega Napisõnalises kirjas on tunda ettevaatlikkust Muusika mehed millegipärast annavad en­ läbivõtnud. See oli temale raskem number. ja selle taga pakitsevat aimust ja muret peat­ esest vähe tundemärke. Kuidas meie isamaa­ Ka siin tema ei kohkunud, ega ütelnud et sete võimalike muudatuste pärast kogu eesti laulude ja hümnide komponistid ühes oma pole õpinud seda. Antud raske tonaliteedi muusikaelus. suure juhi]. A. [ilmselt on mõeldud Juhan peale transponeerimine läinud ka siin igatpidi Kirja alguses on juttu Elleri Ballaadist Aavikut] eesotsas ennast nüüd tunnevad? Kas hästi. viiulile ja klaverile, mida valmistati ette siin on ka tulemas muudatusi? Huvitav, kui Kas on juba teada kunas tuleb helitööde- trükiks Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sul aega on, ehk kirjutad mulle sellest. hindamis komisjon kokku? Kas oled ka sel Sihtkapitali toetusel ja kus Karl Leichter oli Kus viibib praegu Roots? Vist hoolega korral žürii liige? Kas on esitatud palju ja sel ajal toimetajaks. puhkab. Kui näed teda, siis palun tervita. häid töid? Kiri on saadetud Tallinna aadressil Kas ise oled ka kuskil suvitamas olnud Südamlikult tervitan Poska tänav 12 A-3. ehk lähed? Võib olla äkki ilmud siia, oleks Sinu Heino Eller päris mõnus ja palju millest juttu teha. 23. juuli 1940 Südamlikult tervitades Elleri kiri Karl Leichterile Armas Leichter! H. Eller Eesti väljapaistvamaid muusikateadlasi Korrektuuri vaatasin läbija saatsin Päe• Palju tervisi abikaasalt Karl Leichter (1902-1987) lõpetas Elleri valehele ära. Tuleb sellega rahul olla. Muidugi Adr: Rahu tän. 18 Narva-Jõesuu muusikateooria- ja kompositsiooniklassi Leetva kirjutus on palju parem ja ei saa Tartu Kõrgemas Muusikakoolis 1929. aastal. võrrelda. Kas minu "Ballaad" on lõpuks Kirju lugenud ja kommenteerinud Elleri kiri Leichterile kannab daatumit ilmunud, mina seda pole veel näinud. Alo Põldmäe 23. juuli 1940. Minu suvitamine sel korral on hilinenud.

muusika 3/2007 25 MODULATSIOON Jazzipealinn New York - loterii, kus enamik loose võidab MADLI-LIIS PARTS j azziaj akirj anik

ew York Citys saab igaüks endale lubada luksust panna kokku sobiva Nkava ning eelarvega värvikas jazzi- festival. Mitmekesise valiku poolest on NYC maailma jazzipealinn, räägitagu mida tahes. Ühel jaanuari hilisõhtul istusin jahedas ja publikuvaeses jazziklubis Smalls. Bänd kõlas väsinult ja improvisatsioonid amrau- kuulduna. Mitte nii nagu Smallsis tavaliselt. Olin just lahkumas mõneminutise jalutus­ käigu kaugusele Cornelia Street Cafesse noori laululoojaid kuulama, kui klubisse astusid neli reibast kaasmaalast, kes olid linna mõneks päevaks puhkama tulnud, ja palusid head jazziklubi soovitada. Kuid selleks, et ühte paika teise ees kiita, on elavat muusikat liiga palju. Veeta jazziõhtu New Yorgis on sama hea, kui keerutada Rubiku kuubikut, mille iga klots on ise värvi ning iial ei tea, mida uus kombinatsioon toob. Virvarris kuluvad marjaks newyorklaste soovitused. Eelista pigem tundmatumat, väiksemat, odavamat ja lihtsamat. Hinda oma jõuvarusid kaasa elada ja vastu võtta. Kolmas soovitus on: räägi kohalikega! A-train ja Harlem, Village Vanguard ja Lenox Lounge, John Zorn ja Wynton Marsalis on märksõnad, mis toimivad ka põhjalikku tausta teadmata. Käibefraasiks saanud "Big Apple" ehk "Suur Õun" on sa­ muti sündinud jazzmuusikute kõnepruugis. New Yorgi vanemad klubid võiksid rääkida lugusid Billie Holiday, Miles Davise või John Coltrane'i elu kõige hämaramatest soppidest. Metroopeatused West 4th Street, Christopher Street ning Sheridan Square viivad õtse Village'isse, kus on lähestikku suur hulk jazziklubisid. infole tasuta kontserte, loenguid ja kohtumi­ gendaarse kontrabassisti Charles Minguse Central Parki ääres, Time Warneri mood­ si jazzilegendidega, eestvedajateks saksofo­ muusikapärandit ning innustab igal sas hiigelhoones, valitsevad mitme saaliga nist Loren Schoenberg ning bassist Christian teisipäeval klubis Iridium The Mingus Jazz at Lincoln Centre ja Dizzy's Club Coca- McBride. Legacy Bändi, mille mänedžer ta on. Cola. See on mastaapide ja investeeringute 1935. aastal asutatud Village Vanguardi Jazzigiidide Paul Blairi või Gordon Po- poolest maailma võimsaim jazzikeskus, mi­ praegune omanik, kaheksakümnendates latnicku ekskursioonid tõestavad, et New da kohalikud kutsuvad kas uhkuse või ki­ eluaastates Lorraine Gordon on legend, ke­ York on sedavõrd jazzirütmidest läbi im­ bedusega Wynton Marsalise kuningriigiks. da tema kareduse pärast nii peljatakse kui bunud, et linna on raske muu nurga alt vaa­ Diagonaalis üle Central Parki asuvas Harle­ ka austatakse ning kes veetvat tänini ena­ data. Nende fanaatiliste jazzi patriootide mis on seevastu tagasihoidlik, peaaegu vaid miku ajast oma abikaasa loodud klubis. mahlakaid, detailirikkaid kirjeldusi võib missioonitundest tegutsev Jazz Museum of Alati liikvel on ka särav ja armastusväärne kuulata tundide kaupa. Hiidlinn on täis us­ Harlem, mis pakub lisaks jazziajaloolisele Sue Mingus, kes hoiab elus oma abikaasa, le­ kumatuid lugusid. Siin on veel inimesi, kes

26 muusika 3/2007 mäletavad 1940ndaid ja meenutavad vanu manimed kõrvuti tundmatutega. Mõnest aegu meeleldi. Tasub vaid küsida. noortegrupist võib saada sinu uus lemmik, Nädalavahetusel saab jazzituuri alustada võid ka kogeda teada-tuntud hea tegija juba lõuna ajal, valides einestamiseks mõ­ madalseisu. Sama on klubidega. Eliitklubis ne klubi, kus pakutakse rikkalikku jazz- võib sattuda asendusliikmetest koosneva pro­ bruncWi. Selliseid kohti on igas Manhattani minentse orkestri kiduralt hajevil muusika - piirkonnas. Lisaks buffef -einele mängib tunnile, ent mitte midagi ütleva lihtsa koh- taustaks koosseis, mida naudiksid tõenäo­ vikrestorani väike koosseis võib pugeda sü­ liselt meeleldi ka kontserdil. gavale hinge. See on loterii, kus suurem osa Järgmine pärastlõunane peatus võiks pileteid siiski võidab. olla jazzikirik St. Peters Church - avar, Kui on plaan võtta New Yorgi jazzime- amfiteatrilaadne, hele ja moodne, iga tuli­ lust viimast, tasub esimesed viisteist dollarit jat rõõmsalt tervitav. Kui veab, kohtab habe­ investeerida Steve Dollari jazziklubide paper- tunud, särasilmset pastor Lindi, kes pühen­ back-pnhlisse "Jazz Guide: New York City". das end juba 1960ndatel sellele kirikule ja Klubiguruks peetav Dollar on oma best­ muusikuile. Pühapäeviti kell 17.30 on seal selleri kaante vahele mahutanud lühikesed viimase poole sajandi vältel peetud jazz- mahlakad kirjeldused ja pildid iga paiga vespreid ning vahetevahel järgnevad sellele kohta. Enamiku paikade fassaadi ei ehi Ja ongi kogu klubi: Jazz Gallery. neoontahvlid ega lehvivad lipud. Need on tasuta kontserdid. Tõsi küll, vaid parimaga FOTOD MADLI-LIIS PARTS harjunud kuulaja jaoks võib esinejaskond tagasihoidlikud kitsad keldrisissekäigud, jääda "hea" kategooriasse, ent selgi juhul kella nelja lahkudes jätsin Zinci maha vai­ mille ümber võid kaua tiirelda, märkamata, on kirikus mõnus hetkeks jalga puhata ja mustunud, veinist-õllest veidi ülemeeliku et oled juba korduvalt õigest uksest mööda miljonilinna tõttamise eest varjuda. Ehkki publiku ja kümned pillimehed, kelle hasart käinud. Üks sellistest on populaarne 55 jazzi mängitakse paljudes kirikutes, on St. varjutas võimalikud väsimuse alged. Bar, kus võib tihti mängimas kuulda Mike Peters tuntud kui jazzmuusikuid teeniv Esimeseks kokkupuuteks New Yorgi Sterni. Teine peidetud aare on metropoli üks pühakoda, kust on viimsele teekonnale jazzieluga võib valida ka koduse Jazz Gal­ romantilisemaid kohti Bar Next Door, kus saadetud üle viiesaja muusiku. Kui muusik lery, paljude muusikute lemmikkoha, mis saab nädalapäevast sõltumata kella kuuest on raskesti haige või probleemide puntras, on keskendunud noortele muusikutele esi­ kuni kaheni öösel intiimses küünlavalguses on pastorid vajadusel toeks. Sattusin sinna nemisvõimaluste pakkumisele, erilistele elavat muusikat nautida. Dewey Redmani mälestuskontserdile, kus projektidele ning õpitubadele. Erinevalt New Yorki sukeldudes näeb ja kogeb temast rääkis ja tema auks musitseeris enamikust kohtadest pole seal sundust mi­ rohkem, kui olla avatud ja lasta end veidi jazzi koorekiht, teiste seas Pat Metheny, dagi osta. Juba kolmandat aastat korraldab ka ootamatustel mõjutada. Vaoshoituse ja Charlie Haden, Geri Allen, Jack Dejohnette seal töötube saksofonist Steve Coleman, kes distantseerumisega võtad endalt võimalusi. ja Roy Haynes. Näidati elurõõmsat dok­ viib kohalviibijad oma põnevasse muusika - Korduvalt maailma parimaks jazziväl- filmi Redmanist, lähedased meenutasid universumisse. Colemani workshop'is tuleb jaandeks valitud All About Jazzi peatoime­ toredaid lugusid. Enamiku publikustki valmis olla ka vokaalimprovisatsiooniks, mil­ taja Laurence Donohue-Greene veedab moodustasid muusikud. Matustest ja lest võtavad muusikalisest taustast sõltumata enamiku õhtuid linnas head muusikat püü­ mälestuskontsertidest ongi saanud jazzi- osa kõik. Nii võid sa olla üks paarikümnest des. Ta soovitab tunnustada mängijaid hel­ kogukonna ainsad kohtumispaigad, tõdesid unikaalsest häälest, mis improviseerivad delt, kui asi tõesti seda väärt: "Kui muusika kiirustava aja märki paljud pillimehed. tuntud meloodia teemal koos Colemani ja meeldib, tuleb seda kindlasti esinejale pärast Olgu nädalapäev milline tahes, klu- teiste jazzmuusikutega. Vaja on vaid avatud setti öelda. Veel parem, ostke temalt ka biringi võivad vaevata mahtuda legen­ meelt ja oskust sellest ootamatust hetkest plaat, sest siis läheb raha õtse muusikule. daarne The Vanguard Jazz Orchestra, eks- rõõmu tunda. Kui te ise ei ole muusik, öelge sedagi, sest perimenteerimisaltid William Parker ja Avades ühe kolmest tasuta kohalikust vahetevahel on jazzmuusikutel tunne, et Joe McPhee, jazziklassik Kenny Barron või jazziväljaandest (All About Jazz, Jazz Improv neid käivad kuulamas vaid teised muusikud hoopis sensuaalne tšiili lauljatar Claudia või Hot House), avaneb mahukas ä la carte ja jazziõpilased ning et jazz on väga kitsa Acuna. Ja et linnas, mis tõesti ei maga, on "menüü" klubidest ja esinejatest. Hea info ringi asi. Nii mõnigi kord võib esineja endalgi patt magada, siis miks mitte jääda leiab ka väljaannetest Village Voice või Time teid kutsuda teed jooma või lõunale. Nad varavalgeni vaid mõnikümmend inimest ma­ Out New York. Kui stilistilised eelistused on väga toredad ja sügavad inimesed, aga hutavasse kitsukesse Zinc Bari, mis on üks selged, on vaid tarvis aimu saada, millised tagasisidet pole kunagi liiga palju," kinnitab väheseid paiku lisaks klubidele St. Nicks Pub klubid on avangardse suunitlusega, millised Donohue-Greene. ja Cleopatra's Needle, kus veel jämmitakse. rohkem traditsioonilisele või /дгт-jazzile Newyorklased on heatahtlikult uudishi­ Traditsioonilise jazzi ringkondades vahest orienteeritud. Ära muretse, kui sa esinejaid mulikud ning seltsivad. Valmis tuleb olla kõige väsimatuma jämmijana tuntud Roy ei tunne. Paikade iseärasusi on valmis tavatuteks kohtumisteks. Nii sattusin ühes Hargrove armastab esmaspäeva öösiti kaas­ selgitama iga kohalik, kes asjaga vähegi kõrvalises hiina toidukohas samasse lauda lastega ohjeldamatult trompetit täristada kursis, näiteks plaadipoe jazziosakonna Austraaliast pärit folk-jazzlauljatariga, kes just Zincis. Uskuge või mitte, varavalgeni müüja või mõne klubi administraator. Vali­ oli just sõlminud plaadilepingu ning kutsus ja raugematu fanaatilise paueriga. Soojal kuid jagub ajaloolistest paikadest moodsa­ enda kontserdile. Sain toreda elamuse, mil­ esmaspäeva varahommikul veidi pärast te restoranideni, igas neist esinemas maail­ lest oleksin muidu kindlasti ilma jäänud.

muusika 3/2007 27 Suur üllatus tabas mind varahommikul ja hämarad keldriruumid on siiski ainus, MARJU KASK kohvisabas, kui tundmatu ontlik noormees mis Suure Õuna jazziklubisid ühendavad. "Jazzkaare" töötaja alustas laia naeratusega vürtsikas slängis jut­ Igal paigal on oma iseloom. Ja kõik õhtud ja tu: "Pagan, eile oli ikka karm õhtu, onju? paigad pole sugugi umbselt ülerahvastatud. Nuyorican Poets Cafesse sattusin Reggie oli ikka pagana eriline, oli ju? Hull Vabaimprovisatsioonilise jazzi keskuseks juhuslikult. Ja kümneliikmeline värk, onju?" Pisukese hämmingu järel kus­ on kujunenud John Zorni loodud The Sto­ superhea puertoriiko bänd osutus tutas kõnetaja ise hallid laigud minu mälust. ne, mis keskendub (nagu ka Jazz Gallery) vaid soojenduseks teisele sama suu­ Nagu selgus, viibisime samal jam session il, muusikale, mitte jookidele-söökidele. Seal rele ansamblile. Millised soolod, mil­ ainult mina publiku seas peaaegu ühel ja­ on sagedased külalised hetkel New Yorgi line pauer! Pealtnäha täiesti juhuslik lal seistes, tema ülerahvastatud, hämaral la­ üheks ärksamaks jazzmuusikuks peetav publik oli läbilõige kohalikest ladi- val. "Meil on kogu aeg lahe värk seal, kas pianist Vijai Iyer, saksofonist Steve Coleman naameeriklastest peretütardest vana­ tead. Tule teinekord ka, onju," on ta viima­ ja pianist Uri Caine. Lihtsad toolid, valgeks paarideni, kes tõusid teise-kolman- sed sõnad enne, kui kohvitopsidega erine­ lubjatud tellissein paari fotoga, klaver ja da loo ajal püsti ja vihtusid nõnda en­ vas suunas Times Square'i inimmassi su­ trumm ikomplekt on ainsad, mis annavad nastunustavalt ja piireületavalt tantsu, keldume. Süütu küsimus kesköises metroos märku sellest, et tegu pole laoruumiga. et eurooplastel hakkas heas mõttes päris - "Kas A-rong läks juba ammu?"- viis aga The Stone on kõige kindlam valik piirideta piinlik. sütitava vestluseni pensioniealise õpetajaga, muusikaelamusteks, kinnitavad kohalikud kes oli just tulnud Birdlandist bigbändi TANEL KUBEN muusikud üksmeelselt. The Stoneile se­ kuulamast ning otsustas minuga liituda kü­ muusik kundeerib sarnase suunitlusega Tonic. laskäiguks bebop'i sünnikohaks peetavasse Vähemalt kolme saaliga ning Rock Cafe Minton's Playhouse'i. Ühte kõige paremat klubi pole olemas, ja Von Krahli teatri hübriidi meenutav Kuna suur osa klubisid mahutab vähem see on selge. On olemas küll kõige kallim kunagine avangardjazzi lipulaev The Knit­ inimesi kui meie Teater N099 jazziklubi, ja võib-olla odavaim, aga vaatamata sel­ ting Factory on pärast omanike ringi muu­ tasub kohale minna vähemalt pool tundi lele on ka neis klubides kvaliteet igal õh­ tust tagaplaanile jäänud, kuid pärleid võib enne väljakuulutatud algust. Samuti võiks tul erinev. Minu kaheksa aasta tagune leida nendegi kavast. Kui avangardi liin on esimese hooga vältida nn turistilõkse, nagu elamus klubist Knitting Factory on tä­ südamelähedane, piisab just nende kolme Birdland, Blue Note, Dizzy's Club Coca- naseks kadunud. Eksperimentaalne klubi kava jälgimisest. Lisaks tasub tähele Cola ja Village Vanguard, ning alustada jazz tõrjuti sealt välja ja selle paiga flui­ panna kõike, mida toimetavad Vision Fes­ väikestest kohtadest, kus sissepääs on dum elab edasi The Stoneis. 55 Bar tivali korraldajad, kontrabassist William tasuta või jääb kümne dollari piiresse. on kindlasti paljude lemmik, ka minu. Parker ja tema tantsijannast abikaasa Patri­ Suurtesse, üle kahekümne dollari maksva sis­ Rahvusvaheliste staaride kuulamise cia Nicholson Parker. Nende peakorter sepääsuga klubidesse jõuab minna ka siis, eest tuleb maksta üllatavalt madalat asub elemente Soto Velez Centeris, mis kui mängureeglid selged, säästab raha ja hinda. Hämmastama panevad aga ol- on hiigelsuur ateljeede, prooviruumide ja oskab valida õige hetke. Esmalt tasub meeles metingimused. Tallinnas võib veel ehk saalidega kultuurikeskus all-Manhattanil. pidada, et kui pole kirjas teisiti, kehtivad Koplis sellise tasemega kohti leida. Kui avangard jääb askeetlike urbanistlike kõik rahaga seotud tingimused vaid ühe Nimetaksin veel Smallsi ja Zinc seinte vahele, siis Harlemi klubid pakuvad seti puhul. Õhtu jooksul võib sama või Bari; kui raha ei oma tähtsust, siis ka rõkkavat värvikust. Bill's Place (kus väide­ veidi erineva koosseisuga kavas olla kuni Blue Note'i. Üllatus tuli seekord Brook- tavalt avastati Billie Holiday), Lenox Loun­ kolm setti. Iga seti järel palutakse kuulajail lynist: Zebulon ja Galapagos. Hind on ge, Minton's Playhouse j a St. Nick's Pub lahkuda ning need, kes soovivad edasi jääda, seal ka soodsam kui silmipimestaval on kohad, millest vähemalt üks võiks reisi­ peavad kas kohe uuesti maksma või tänaval Manhattanil. plaani mahtuda, sest südamest tulev ehe ukse taga järjekorda võtma, et mõne aja traditsiooniline jazz ja pidulikult riides ning pärast sisenemisprotseduuri korrata. Piletile häälekalt laval toimuvale kaasa elav Harlemi lisandub tavaliselt nn drink minimum või maid kohti. Sama kategooria tippklubide publik väärib kogemist. Ettekandjagi tundub baaris kulutatava raha miinimum - hari­ hulka kuuluvad ka Jazz Standard, Iridium soojemalt naeratavat ning teenindus mõjub likult kohustuslikud paar jooki või 5-15 ja Village Vanguard, kuid seal pole toidu tel­ isiklikumalt kui mõneski täispakitud all- dollarit. Info joogikohustuse kohta on tava­ limine nõutud. linna paigas. Latm-jazzi koorekiht ko­ liselt kirjas ka ajalehes. Ettekandja hoolitseb Väiksemates baarides, näiteks 55 Baris, guneb Nuyorican Poets Cafesse, mis on selle eest, et kohustuslik keelekaste tellitaks, lastakse seti lõpus tihti ringi käima kor- löökriistavirtuoosi ja kohaliku latin-jazzi sest see on osa nende tööst ja otsesest sisse­ jandustops, mille sisu läheb õtse muusiku kogukonna ühe väljapaistvama esindaja tulekust. Kõikjal eelistatakse sularaha, vahel taskusse. Et see võib sellel õhtul olla muu­ Wilson "Chembo" Cornieli sõnul linna kõige on see ainus maksevõimalus. siku ainus sissetulek, siis dikteerivad südame­ nõudlikuma ja otsekohesema publikuga Suuremates kohtades, näiteks Birdlandis tunnistus ja võimalused, palju topsi paned. esinemispaik. ja Blue Note'is, on eraldi tingimused baaris Kel meeles Tallinnas kunagi tegutsenud New Yorgi jazziklubides saavad sigare­ viibimiseks ja lauas istumiseks. Kui olla Valguse baar ja selle esmaspäevased jazzi- tisuitsu põlgajad end alati vabalt tunda, sest valmis maksma toidu-joogi katteks ühe õhtud, võib juurde mõelda veidi väiksema ruumides ei suitsetata. Inimesed tunnevad inimese kohta ühe seti eest 40-50 dollarit, pinna ja madalamad laed, innustunud pub­ rõõmu muusikast ja üksteisest, märkamata siis sobib koht lauas lava lähedal. Kokakunsti liku ning ettekujutus jazzipealinna jazziklubi seda, et terve õhtu peab jopet kaenla all nautimiseks on linnas siiski tuhandeid pare- õhustikust on käes. Sõbralik kilukarbitunne hoidma või teiste vahel baariletile nõjatuma.

28 muusika 3/2007 VICTORIA Meie inimesed Eesti Kooriühingu aastapreemiatest ja nende saajatest KAIE TANNER koorijuht, Kooriühingu vastutav sekretär

Novembris on aasta peaaegu läbi, järelikult saatjate hulgas nii koore, orkestreid, taidluskollektiivi ning need on enamasti nii võib tibusid tasapisi lugema hakata. dirigente, koorilauljaid kui lapsevanemaid; kõrgel tasemel, et sõna "taidlus" nende kohta Kooriühingut on kogu Eesti ja tema ühiskondlikke organisatsioone, maa­ kasutada ei tahakski koorimuusika kohta ainult üks, seega tuleb ja linnavalitsusi, asutusi, koole ja • erafirma, mis on koorilaulu toeta­ lugemiseks abi otsida. kultuuriametnikke. miseks sõlminud viieaastase püsilepingu Juba neljandat aastat saadan abipalve Õnneks ei tule avaldust esitada • organisaatorid, kes oma keskmiselt suurde meililisti, kus kirjas koorijuhid, mingil õudametlikul blanketil, muidu üheksateistkümne ametiga hunt Kriim­ koorivanemad, muusikaõpetajad, kaotaks taotlusvoor ilmselt suure osa silmale iga kell ära teevad maakondade kultuuritegelased ning mõned oma värvikusest. Kunagi 2001. aastal sai Ja nii edasi. Kokku 82, kelle hulgast muidu muusikahuvilised. Kirja sisu on Tuule Kann Kultuurkapitali aastapreemia Kooriühingu muusikanõukogu valis 70 üsna ühesugune: märgake tublit koori, tuulekanniks olemise eest ja see oli aastaraamatusse kirja läinud nominenti. puhkpilliorkestrit, dirigenti, koorivanemat, ütlemata positiivne näide. Kui muusikas Koik niisugused, kes Chalice'i sõnu korraldajat või oma toetajat! Pange tema jagataks preemiaid blanketi alusel, kasutades "elavad, mitte aint ei võta ruumi". teod ja saavutused kirja (vabas vormis) "kauaaegse kohusetruu töö eest ja seoses ning saatke ära ehk siis esitage ta mõne n-kümnenda juubeliga", taanduks muusika Aasta kooriks (kontsertkoori kategoorias) aastapreemia saamiseks. sellise protseduuri jalust ilmselt kiiresti. valitud Miina Härma Gümnaasiumi Vastuseid tuleb alati palju, seekord Praegu on lapsevanemal täiesti võimalik segakoor (dirigent Kadri Leppoja) on sai kokku 82 kandidaati. Seejuures oli saata Kooriühingusse nimistu oma lapse Eesti suurim segakoor (ligi 100 lauljat) ning muusikaõpetaja tegemistest, lisades juurde, ühtlasi üks tihedama kontserdikalendri ja et õpetajal on vahvalt säravad silmad ja kõrgema tasemega kontsertkoore. Kuidas ta viitsib rüblikutega nädalavahetusel ka Kadri Leppoja seda teeb, seda ei tea keegi; laagrisse minna. igatahes tundub McGyver tema kõrval ikka Seekord laekunud preemiakandidaatide üsna saamatu tegelasena. MHG koor andis hulgas oli: möödunud aastal aukartust ärataval hulgal • mitu tippkontsertide, plaadistuste kontserte nii Eestis kui Saksamaal, kogus ja konkursivõitudega silma paistnud heategevuskontserdiga kooli tarvis üle kontsertkoori 40 000 krooni ning kutsus külalisdirigendiks • mitu oma maakonnas kohalikku Tõnu Kaljuste ja kandis ette Beethoveni kultuurielu vedavat maakoori Missa C-duur. Lisaks veel mõned väiksemad • poistekoor, kes lisaks kontsertidele ja suurvormid. Seesama Beethoveni Missa C- konkurssidele tegi 2006. aasta igal kuul kaasa duur ettekanne MHG 100. aastapäeval Tõnu ühes kuni viies Rahvusooperi etenduses Kaljuste juhatusel sai ka Aasta teo tiitli. • meeskoor, kes konkurentsis popbän­ didega võitis Eesti Muusika Karika Rapla Riinimanda Kooristuudio koorid • noortekoor, kes andis välja Eesti (dirigent Urve Uusberg) said Aasta koori esimese koorimuusikaga duubel CD/DVD- tiitli kohaliku kultuurielu mõjutaja plaadi kategoorias, mis muide ei tähenda, et • dirigent, kes juhatab nelja koori, annab nende kontserdikalender kuidagi vähem koolis laulutunde, tegi koormeistritööna tihe oleks. Mitte-Riinimanda noortekoor on suvemuusikali ning viis kõige hõivatuma möödunud aastal saanud preemiaid kolmel mentorkoolitajana läbi 22 koolitust aasta konkursil, käinud koorifestivalil Saksamaal jooksul. Ahjaa, ta kasvatab sealjuures kolme ning andnud kontserte paljudes Eestimaa last ja ootab neljandat. paikades. Peale selle on nad oma maakonnas • 68 dirigenti, kes said oma kooridega algatanud lilleaia advendikontsertide konkurssidel auhinnalisi kohti, nende hulgas ning noortekooride kirikukontsertide õige mitu vaprat, kes tegid selle saavutuse traditsiooni, pannud õla alla Rapla Dirigent Kadri Leppoja ja Miina Härma ära koolikooriga, kõigi oma aktuste- Kirikumuusika festivalile ning laulnud nimelise Gümnaasiumi segakoor. koolipidude kõrvalt vanadekodudes ja lastekodudes. FOTO SCANPIX • kõrgkool, mille tiiva all on üheksa

muusika 3/2007 29 aastal konkurssidel auhinnalise koha said. trompeti suveakadeemiat ning koolitusi. Aasta dirigent Raul Talmar juhatab Stuudio tütarlastekoor tõi lisaks II koha 2006. aastal oli ta ka Gaudeamuse orkestrite kolme tublit kontsertkoori: segakoori rahvusvaheliselt habaneerade konkursilt kunstiline juht ja peadirigent. Jajaa, see on Noorus, neidudekoori Leelo ja TTÜ Hispaanias, kusjuures Thea tegi ühest tegelikult ka ü h e mehe ühe aasta töö. Akadeemilist Naiskoori, mis käisid 2006. etteantud habaneerast ise seade (ja võitis aastal kontserdireisidel Eestis ja Venemaal, sellega kõiki hispaanlastest osavõtjaid). Aasta noor dirigent Hando Põldmäe tegid kaasa laulupidudel, laulupäevadel tegi samuti ajalugu - ta on esimene ja ühiskontsertidel. Noorus sai lisaks veel Aasta puhkpilliorkestriks valitud Tallinna orkestridirigent, kes selle tiitli saanud. Eesti segakooride konkursil II koha, kandis Muusikakeskkooli Puhkpillisümfoonikud Varasemad on kõik koorijuhid. Hando ette Händeli "Messiase" ning tegi kaks (dirigent Aavo Ots) andsid möödunud juhatab Vabariiklikku Orkestrijuhtide kontserttuuri: "Unustatud lavad" (Peipsi aastal kontserte nii Tallinnas, Tartus kui ka Puhkpilliorkestrit (VOP), Tallinna G. Õtsa ääre laululavadel ja rahvamajades) ning Austrias ning osalesid üliõpilaste laulupeol nimelise Muusikakooli puhkpilliorkestrit, "Lapsemeelsed jõulud" (Eestimaa kirikutes). Gaudeamus saateorkestrina. Õieti mahub Harjumaa Noorte Keelpilliorkestrit ja Viimasest valmis ka CD. Aga veel on Raul ühe nime alla kaks orkestrit, sest vask- ja Tallinna G. Õtsa nimelise Muusikakooli Rapla Kultuurikeskuse direktor, kirjastuse löökpillimängijatest koosnev TMKK Brass sümfoniettorkestrit. Möödunud aastal oli Talmar ja Põhi tegevjuht (annab välja esineb ka iseseisvalt. Just TMKK Brass ta Harjumaa laulupeo keelpilliorkestrile õpikuid ja laulikuid) ja Eesti Segakooride võitis mulluse Eesti Puhkpilliorkestrite üldjuht, 2007. aasta Soome-Eesti laulupeol Liidu esimees. Tema ööpäevas on ilmselt Turniiri. Nii ei ole ka ime, et Aasta or- on ta Eesti-poolne puhkpilliorkestrite rohkem kui kakskümmend neli tundi. kestridirigendiks valiti just Aavo Ots üldjuht ning on valitud ka 2009. aasta - ainus inimene, kes on saanud selle üldlaulupeo orkestrite üldjuhi assistendiks. Aasta dirigenti-muusikaõpetajat Thea tiitli teist korda. Midagi pole teha, tema Kolmekümne viie aastase mehe kohta on Paluoja teavad ilmselt paljud Proov töö äratab aukartust: ta juhatab TMKK seda rohkem kui küll. 583 lauljana. Praegu aga õpetab ta lapsi Puhkpillisümfoonikuid, Eesti Muusika- laulma ning teeb sedagi väga hästi. Tema ja Teatriakadeemia puhkpilliorkestrit, Aasta toetaja IS Music Team on pannud Rapla Laulustuudios õpib üle saja noore Eesti Noorte Brassi ja Lõuna-Eesti Noorte õla alla puhkpillikonkurssidele ja aidanud laulja ning tegutseb kolm koori, lisaks Puhkpilliorkestrit, õpetab trompetit koore ning muusikakoole. Teine Aasta vokaalansamblid ja solistid. Peale selle Muusika- ja Teatriakadeemias, Tallinna toetaja, Tallinna Tehnikaülikool peab oma juhatab Thea Märjamaa segakoori Rello ja Muusikakeskkoolis, Viimsi Muusikakoolis ja tiiva all ülal kuut koori, puhkpilliorkestrit, Raplamaa Noorte Meeskoori (koos Andres omanimelises muusikastuudios, organiseerib rahvatantsuansamblit Kuljus ja tudengiteatrit Lembaga), mis mõlemad möödunud EMTA rahvusvahelisi trompetipäevi, noorte T-teater. Pool TTÜ kooridest on Eesti

Kooriühingu esimehe Aarne kõnest aastakontserdil aadates tagasi 2006. aastale, on ilmselge, et eesti juhtide põlvkonna peale kasvamiseks - need on muutused, mis ei koorimuusikas on toimunud palju positiivset. Kasutades teki üleöö. Kui suvise laulupeo järgses koorimuusikavaimustuses Vkuulsate koorijuhtide nimesid, võib kindlalt väita, et on suudetakse tõmmata keskastme muusikaõppeasutustesse ca 20 palju LAULdud ja ARENG on toimunud. noort, neid innustada ja õpetada, siis nelja aasta pärast on nad võimelised asuma õppima EMTAsse (veel järgmised viis aastat), MIS OLI, MIS OOTAB EES saades esimesi töökogemusi abidirigentide-koormeistritena. Nagu Eelmisel aastakontserdil viitasin uue ärkamisaja tunnustele, näete, on tsükli minimaalne pikkus üheksa aastat. Ning noorte aimus osutus tõeks ja andis tunda sügisestel presidendivalimistel. otsimist tuleb alustada juba täna siin saalis. Koorimuusika kõlas mõlemal pool Estoniat. Loodan, et hoolimata Et see teostuks, peame kõigist probleemidest hoolimata lõpetama igapäevaelu korraldamise poliitilistest erimeelsustest suudab hetkel ka müüdi koorijuhist kui ühiskonna luuserist, kellel ei jätku midagi üpriski lõhestunud ühiskond põhiväärtustele mõeldes ühtsena eluks vajalikku. Öelgem ausalt, et meie elu on huvitavam kui paljudel laulukaare alla koguneda. Erimeelsetena on meid kerge võita. kõrgemapalgalistel. Täna ei saa me öelda, et Eestis pole lauljaid või et puudub huvi koorilaulu vastu. 1. juulil 2007 toimuvale X noorte laulupeole KOIK POLE NII ROOSILINE, kui vahel proove vehkides tundub "Ilmapuu" on registreerunud rekordarv osavõtjaid ja seda olukorras, Kui vaatame kontserdi kavaks oleva Eesti Kooriühingu Aastaraamatu kus laste arv ühiskonnas hüppeliselt ei tõuse, vaid langeb. lehekülgedele, leiame sealt aukartust äratavalt pika ja sisuka loendi Hea algus. Aga et need lapsed ka nelja aasta pärast laulaksid, on 2006. aastal toimunust. Kui võtame arvesse seda teostanud inimeste vaja metoodiliselt järjekindlat tegutsemist kõigis Eesti koolides. ja kulutatud raha hulka, tekib tahtmine väita, et tegemist on peaaegu finantskangelasteoga. Meid ootab ees kriis, kui ei tehta suuri UUSI KOORE TEKIB jõupingutusi koorijuhtide tasustamisel. Peaksime jätkama pingutusi uue arenguvõimelise noorte koori­ Saavutasime viimastel aastatel kooriliikumise arengus mõningat

30 on loodud maakondlikud poistekoorid ja noorte meeskoorid, tema eestvõttel maksab Meestelaulu Selts noortele mees- või poistekooride dirigentidele stipendiumi. Möödunud aastal korraldas ta Eestis esimese Põhja-В alumaade meeskooride festivali, poistekooride ja noorte meeskooride konkursi Tartus (osales 34 koori) ning produtseeris kaks CD-d: "Alo Ritsingu koorilaulud" ja "Juhatab Ants Üleoja". Peale selle on ta korraldanud veel hulga vähem mastaapseid kontserte ning remontinud seltsi uued ruumid. Teine tiitlisaaja Margus Arak on kauaaegne Tartu Akadeemilise Meeskoori president. Lisaks oma koori tegemistele on ta aidanud vedada Lõuna- Eesti meestelaulu päevi ning ka Meestelaulu Seltsi tegevust, olles seltsi aseesimees. Need on meie inimesed, ilma kelleta koorimuusika hakkama ei saa. Aga nad on ainult mõniteist sadadest ja tuhandetest. Laulukaare alla on meid vaja mitukümmend tuhat, muidu tuleb pidu varsti ära jätta. Aga Aasta dirigent Raul Talmar Nooruse kooriga. igal aastal otsime ja tunnustame väikest osa FOTO SEGAKOORI NOORUS ARHIIVIST neist. tugevamate kontsertkooride hulgas, nais- ja meeskoor on ühtlasi oma liigi Eesti Aasta korraldaja, Meestelaulu Seltsi esimees suurimad koorid. Jaan Ots veab juba aastaid Eesti mees- ja poistekooride liikumist. Tema algatusel

edu - rakendus mentorite programm ja panime aluse noortekooride • rahvusvaheline koorifestival "Tallinn 2007" toob meile toetusprogrammile, mis pidi plaanitult saavutama täisvõimsuse tippkoore vägagi eksootilistest paikadest, kus koorimuusika tase on aastal 2008. Nii võiksime 2009. aasta üldlaulupeole minna vastu kõrge oma rahvuskultuuri reaalselt väärtustava riigina ja Euroopa • 1. juulil ootab meid X noorte laulupidu "Ilmapuu" kultuuripealinnaks pürgimine ei meenutaks banaanivabariigi Kooriühing on sel aastal just laulupeo ajaks organiseerinud pürgimust Parnassile. mitmeid rahvusvahelisi projekte, et kõigil kooridel ja dirigentidel Kahjuks on plaanitud 23 miljonist käesoleva aasta eelarvesse oleks võimalik saada uusi kontakte ning avardada eesti muusika jõudnud napp 15. Inflatsioon kergitab kinnisvaraturul kandepinda. Euroopa Noortekooride Föderatsiooni "Europa Cantat" astronoomiliselt hindu, koorijuhi korterilaenu peab vist küll kinni laulunädala teistkordne toimumine Tartus ning osalevate kooride maksma neljas põlv, ostujõud väheneb ja kulutused toidukorvile kaasamine laulupeol kinnitab Eesti Kooriühingu usaldusväärsust, suurenevad. Siin saalis ja üle kogu Eesti harjutavad koorid ei uus samm edasi on aga Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni soovi kindlasti kuulda ettekäändeid, vaid selgeid samme olukorra IFCM konverentsi "Voices of Origin" toimumine Tallinnas 1.-5. normaliseerimiseks ja püstitatud eesmärgi saavutamiseks. juulini. Rahvusvaheline huvi ürituse vastu on suur, kutsun siinkohal Kui kunagi peaks taas vaja minema laulvat revolutsiooni ja selle ka eesti muusikuid selles osalema. tegijaid napib, siis on vist hilja otsida poliitikute ja nõunike nimesid ja telefone, et lisaressursse küsida. PALJU ON VEEL TEHA • Meil puudub täielik eesti koorimuusika antoloogia. LÕPETUSEKS • Hulk Cyrillus Kreegi käsikirju vajaks välja andmist ja tahaksin öelda, et nii nagu 2006. aasta, on ka 2007. aasta erakordselt maailmale tutvustamist. sündmusterikas: • Oratooriumikoori jutt kerkis korra, aga pole vist nende • alles äsja toimus siin saalis Ester Mägi 85. sünnipäevale valimiste teema? Milliste siis? pühendatud kontsert, kus eesti parimad amatöörkoorid samal laval Palju inimesi, palju tõdesid. professionaalsete kollektiividega kõrvuti eredalt särasid Hea oleks, kui Koorimuusika kõneleks Estonia sees ja igal küljel • kohe on tulemas II isamaaliste laulude konkursi lõppkontsert samas keeles. • II rahvusvahelisel Tartu noortekooride festivalil kuulete Maailma Kooriolümpia mitmekordset võitjat, kammerkoori Kamer

•S/2007 31 VICTORIA Mis on muusikas kõige tähtsam? Vastavad Eesti Kultuurkapitali poolt pärjatud muusikud

/^ ^^ jaanuaril anti Eesti Draa- / / mateatris üle Eesti Kultuur- Jm-4 / • kapitali aastapreemiad möö• dunud kultuuriaasta tipptegijatele. Teiste kõrval tõsteti püünele ka väljapaistvamad helikunstnikud, kelle hulgas oli tänavu rõõmustavalt palju päris noori muusikuid. Kultuuritegelaste hindamatu väärtusega töö sai preemiate näol sümboolse väärtuse: 100 000 krooni suuruseid aastapreemiaid anti välja kaheksa, helikunsti valdkonnas pälvis selle Eesti Riiklik Sümfooniaorkester; sihtkapitalide preemiad jäid vahemikku 20 000-80 000 krooni. Koos õnnesoovidega uuris ajakiri Muusika vastsetelt laureaatidelt, mis on nende arvates muusikas kõige tähtsam. Ühtki vale vastust ei laekunud ja ükski vastus ei kordunud - iga õige muusik laulab oma ERSO: just nende muusikute õlul on kandev roll Eesti muusikaelus. laulu. Mõned laulud sobivad kokku ka...

ERSO sai aastapreemia kandva rolli eest peenemaid võnkeid ta suudab muusikaks puudub sisu, siis on ta ennast selle lühikese Eesti muusikaelus. vormida, sest midagi uut luua pole ajaga ka ammendanud. Ilu, ilma midagi Orkestri direktor Andres Siitan: võimalik." väljendamata, ei oma mingit tähendust. "Muusika peab kuulajat puudutama, Tõelisus peitub emotsioonides, igale talle midagi ütlema, viima kuulaja uue Muusikateadlane Kaja Irjas sai preemia inimesele ainuomases sisemaailmas. kogemuseni või millegi uue tunnetamiseni. Eesti Muusika Infokeskuse tulemusliku juh­ Interpreedi roll on väljendada seda esitatava Ma arvan, et meelelahutusliku ja "süva­ timise eest: teose kaudu. Ja seda kõike ilma igasuguse muusika" vahel on olemuslik vahe, kuigi "Muusikas on väga oluline mõte või tun­ paatose ja maneerlikkuseta." see piir on äärmiselt hägune ja raskesti ne, mis hoiab helisid koos. Kõige tähtsam on tõmmatav. Meelelahutus puudutab kuulajat aga, et see mõte või tunne kuulajat liigutaks, Viiulipedagoog Tiiu Peäske sai preemia pindmiselt, tekitab elamusi ja emotsioone, tekitaks ta tundemaailmas pisukese värina." silmapaistvate tulemuste eest noorte viiul­ millega ollakse harjunud, mida oodatakse. dajate koolitamisel: "Süvamuusika" aga (ükskõik kui kohmakas Dirigent Risto Joost sai preemia Eesti heli­ "Muusikas on tähtsaim muusika juma­ see termin ka ei tundu) peaks jõudma loojate autorikontsertide ettevalmistamise ja likkus - lõputud emotsionaalse osasaamise natuke kaugemale, just nimelt sügavamale juhatamise eest: võimalused loojale, esitajale, kuulajale." inimese emotsioonide ja mõttemaailma. "Kuna muusikal on väga suur võim ERSO tegevuses on need kaks poolust inimeste tundemaailma üle, siis on minu Helilooja ja pedagoog Kustas Kikerpuu sai mõlemad olemas, aga see teine on olulisemal arvates kõige tähtsam ülesanne see hetke­ preemia aastatepikkuse viljaka tegevuse ning kohal." line kogemus võimalikult eredaks ja meel­ sisuka jazzharmoonia õpiku eest: dejäävaks muuta, et tekiks vajadus seda "Tunded. Meeleolu. Helilooja Sven Grünberg sai preemia uute uuesti kogeda. On ju helide keel üks kõige Muusika on ainuke kunst, mis on või­ suundade avamise eest Eesti muusikaelus: võimsamaid keeli, mis meil argielu tegemiste meline tekitama igasuguseid tundeid igas "Tähtsaim on kvaliteet, nii sisus kui ka vahel tuju tõstab ja meile inspiratsiooni inimeses." vormis. Laiemas mõttes võib ju kõiki helisid annab." ja helikeskkondi võtta kui muusikat, kuid Pianist Kalle Randalu sai preemia aktiivse kunstilise elamuse saab inimene üldjuhul Sopran Kädy Piaas sai preemia eduka ja kontserttegevuse eest: siiski vaid n-ö kvaliteetloomingust. Milles kõrgetasemelise kontserttegevuse eest: "Kui me räägime muusikast, siis kõne­ see kvaliteet seisneb, on muidugi väga raske "Interpreedina leian, et muusikas peaks leme mateeriast, mida me tegelikult ei tunne. sõnades väljendada. Kui siiski üritada... On kõige tähtsam olema tõelisus. Masinlikult Võime rääkida, et see on poognatõmme, vaja heliloojat, kes on õppinud "õhus ole­ perfektne esitus võib köita maksimaalselt heli tekitamine; üks heli, millele järgneb vaid võnkeid" teistele arusaadavasse vormi kümme-viisteist minutit, aga kui selles teine. Kuid seda, mis nende kahe heli vahel valama. Ja helilooja on seda parem, mida

32 muusika 3/2007 juhtub, me ikkagi ei tea. Ja jumal tänatud, et tahtmist helisid kuulatada..." "Oluline muusikas on tema võime pan­ ei tea! Kui see oleks selge ning paigas, poleks na meid kaasa resoneerima (helisema, mõt­ tegemist sfääriga, mis uurib inimeseks Tegusamaid koorijuhte premeeriti lema, tundma). Mida rohkem me muusikat olemise saladust." (Intervjuust ajakirjas rahvakultuuri sihtkapitalist tunneme, seda enam kõlakodasid meis Muusika 2006, nr 10) Ants Üleoja sai preemia sisuka töö ja avaneb, ehkki kõik neist ei pruugi avaneda segakooriliikumist suunava tegevuse eest: kergelt." Dirigent Jaan-Eik Tulve sai preemia "Koorijuhina pean lugu sellisest muu­ tulemusrikka töö eest ansambliga Vox sikast, kus on konkreetne selge meloodiline Andrus Siimon sai preemia Virumaa Noor­ Clamantis: joonis ja mitte liiga dissoneerivad harmoo­ te Meeskoori arendamise eest: "Minu jaoks on muusikas kõige olu­ niad. Võib-olla on see ühekülgne lähe­ "Et muusika tuleks südamest ja puudu­ lisem ausus ning suutlikkus seda täie nemine, aga mulle tundub, et meie koorid taks meie hinge!" veendumusega edasi anda. Võrdleksin seda on läbi aegade laulnud heakõlalist muusikat lapseliku siiruse ja usaldusega, kuhu vaid ning meie koorikultuur püsib sellel. Täna­ Peeter Perens sai preemia mitmekülgse väga vähesed täiskasvanud tagasi oskavad päeval lauldakse meeletult keerukat muu­ kontserttegevuse eest TTÜ Akadeemilise pöörduda." sikat - olen vahel mõelnud, kas ja mida Meeskooriga: see kuulajale pakub, kas sellest saadakse "Kõige tähtsam on see, et inimesed Heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul said loodetud elamust." muusikast rõõmu tunneksid." preemia festivali "Eesti muusika päevad" korraldamise ja eesti nüüdismuusika Rahvusooper Estonia poistekoor sai pree­ Aivar Leštšinski sai preemia kõrgetase­ propageerimise eest: mia aktiivse kontserttegevuse ja kõrgete melise kontserttegevuse eest Tallinna T. S.: "Kõigeväelisuse aimus ja sellega kunstiliste saavutuste eest: Kammerkooriga: mängurõõm!" "Enne kui algab muusika, peaks olema "Muusikas on kõige tähtsam armastus, Ü. K.: "Tegelikult on kõige tähtsam vaikus, ja seda tuleb osata kuulata..." veendumus ja usk." võimalus kuulata seda, mis jääb kõlama siis, kui midagi enam otseselt kuulda ei ole. Raul Talmar sai preemia TTÜ Akadeemilise Võimalus näha helikardina taga avanevast Naiskoori ja neidudekoori Leelo arendamise aknast sisse. See eeldab muidugi oskust ja eest:

BAGATELLID *EESTI Koorimuusika Grammy taas Eestisse!

esti muusikud on taas võitnud Grammy kunstilise koosmõtlemise tähelepanuväärne auhinna, tõestades, et kuigi on olnud ka tähis." Eparemaid aegu, oleme siiski laulurahvas (Igor Garšnek, Sirp) koorimuusika maalt. Kui 2004. aastal teenisid koorimuusika "Hingematvalt kaunis musitseerimine." kategoorias Grammy Paavo Järvi juhatusel (Marion Lignana Rosenberg, Time Out New ja ERSO saatel Sibeliuse teosed plaadistanud York) Eesti Rahvusmeeskoor ja tütarlastekoor Ellerhein, siis seekord pälvis maineka tiitli "Raske on ette kujutada paremat esitust." Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kes oli (Andrew Quint, The Absolute Sound) Grammy nominentide seas juba mitmendat korda. Kauaoodatud võidu tõi mullu Paul "Laitmatu esitus, veatu kõla." Hillieri juhatusel firmale harmonia mündi (George Hall, Independent) salvestatud plaat "Da Pacem", millel kõlavad Arvo Pärdi teosed. "Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Järgnevalt mõned nopped rohketest kõrgetasemeline kollektiiv, kuulates aga arvustustest, kus heliplaati on kiidetud: plaati "Da Pacem", tuleb lisada, et kindlasti mitte täiuslik. [—] Ometi on tõsi ka see, et "Da Pacem" on kaunis plaat ja pakub ilusaid "Eesti Filharmoonia Kammerkoor on eelkõige suurepärane kuulamishetki." kollektiiv, kellele pole võrdset selle muusika mõistmises ega (Immo Mihkelson, Postimees) armastamises." (Robert Carl, Fanfare) Seos Eestiga on veel ühel Grammy-võidul: parima klassikaplaadi helirežii eest pärjati Michael Bishopit, kes tegi koostööd Paavo Järvi "Arvo Pärdi koorimuusika autoriplaat on minu hinnangul nii EFK ja Cincinnati orkestriga (kavas Elgari ja Britteni orkestriteosed). kui Paul Hillieri, nende koos toimivate muusikute "ühishingamise", Joosep Sang

muusika 3/2007 33 BAGATELLID EESTI aar kuud enne Tartu Miina Härma gümnaasiumi, esimese eestikeelse keskkooli auväärset 100. aastapäeva nuputasid aktiivsed Pvilistlased, mida ilusat, suurt ja väärikat kinkida oma koolile. Uudiseid Tartust "Pidasime nõu kooli maineka muusikaõpetaja Kadri Leppojaga. Nii otsustatigi, et kingitakse koolile uus valge Estonia tiibklaver," meenutas MALLE ELVET 1984. aasta vilistlane, koolitusfirma konsultant Indrek Rahi. ajakirjanik Pill paraku 2006. aasta novembriks, kooli juubeliks pärale ei jõudnud, iias 2.-4. veebruarini toimunud Baltimaade muusikaõpetajate sest annetustest ei piisanud klaveri väljaostuks. Heategevuskontsert ansamblite festivalil astusid esmakordselt lavale ka Eesti detsembri algul, kus kuulajate ette astusid kõik MHG koorid ja lõpulaulu Rmuusikud. Lõunanaabrite pealinnas ja Ogres musitseeris dirigeeris Tartu koorijuhist linnapea Laine Jänes, lisas klaverifondi 40 akordionikvintett koosseisus koorijuht ja Tartu Kõrgema Kunstikooli 200 krooni. Tartu linn toetas vabriku poolt koolile kingitusena tehtud muusikaõpetaja Valli Ilvik, Elva gümnaasiumi muusikaõpetaja Mare hinnasoodustusega Estonia klaveri ostu 50 000 krooniga. 9. veebruariks, Lillak, Tartu I muusikakooli õpetaja Mai Sõõro, Tartu II muusikakooli Miina Härma 143. sünnipäevaks oli valge pill päikeseküllases kooli aulas õpetaja Olga Kostjukovitš ja Nõo gümnaasiumi muusikaõpetaja Aime esitluseks valmis. Kewai. Tänavune festival oli keskendunud vene muusikale. "See on lummava kõlaga kuninglik klaver. Niisugused kingitused Lisaks Riia saalidele oli esinemispaigaks ka Ogre kirik ja muu­ teevad südame soojaks. Selle klaveri saamise lugu on ilus kui muinasjutt," sikakool. "Suurepäraselt kõlas Riia Muusikaakadeemia õppejõudude heldis koorijuhist linnapea Laine Jänes. Harras vaikus täitis aula, kui kandle ja tšello duo. Kogesime, kui palju erinevate pillide kooslusi on kõlasid Tartu Elleri kooli õpilaste Mari Visnapuu ja Lauri Lehtsaare võimalik suurepäraselt kõlama panna," rääkis Ilvik. Publiku ette astus esitatud Debussy palad. Pianist Tanel Joamets mängis esiti usel Mozartit kolmkümmend kolm erinevat ansamblit. Peale kontsertide toimusid ja oma improvisatsioone. seminarid kogemuste vahetamiseks. Publiku seas oli palju organiste, "See on nii tore algatus. Ma ei tea Eestis ühtegi teist kooli, kus on avaldati soovi kuulata järgmistel festivalidel ka soome ja rootsi vilistlaste ja õpilaste kingitud kontsertklaver. Annetajaid on kokku ligi muusikat. viissada," tänas MHG direktriss Ene Tannberg kauni kingi tegijaid. "Äsja Riias peetud festivalil jäi kõlama mõte kaasata järgmisel aastal Suurannetajad ja esinejad said kingituseks verivärske CD, millel ka mõni Eesti linn, kuhu Riiga kogunenud festivalikülalised sõidaksid Beethoveni Missa C-duur, esitajateks MHG segakoor ja Vanemuise esinema. Selleks linnaks võiks olla Tartu," mõtiskles Valli Ilvik. sümfooniaorkester Tõnu Kaljuste juhatusel, mis pälvis ka Kooriühingu Aasta teo tiitli. eesti kammerkooride liit Ain Tarro 50 17. märtsil kell 18 Tartu Ülikooli aulas elle aasta jaanuaris tähistas oma 50. aasta juubelit Tartu Elleri- 18. märtsil kell 19 Estonia Kontserdisaalis nimelise muusikakooli õppedirektor Ain Tarro. 1999. aastast STartus muusikakoolis töötaval Tarrol on tegelikult kaks elukutset: ta on lõpetanud Tartu Ülikooli geograafina ja Tallinna konservatooriumi koorijuhina. "Lõpetasin küll geograafina, aga muusika köitis mind enam. Vaike Uibopuu mõjutusel hakkasin muusikakoolis õppima, seejärel jätkasin konservatooriumis koorijuhiõpinguid Jüri Rendi käe all." Algul Elvas kultuurijuhina töötanud Tarro asutas Tõraveres Vega segakoori, mida ise juhatas. Samal ajal oli ta ka Vanemuise segakoori dirigent ja juhatas kõrvuti faZ*^'^ Kadri ja Riho Leppojaga Tartu Koolinoorte Segakoori. Tarro laulab koori asutamise algusest ka koorijuhtide segakooris Ugandi. Esinevad: Tallinna kammerkoor Tartu Ülikooli kammerkoor Pärnu kammerkoor Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor

Dirigeerivad: Aivar Leštšinski, Triin Koch, Ave Sopp, Peeter Perens Vahetekste loeb ja kontserte juhib Tõnis Rätsep

Piletid: 50.-/25.- müügil Eesti Kontserdi kassas (18. III) ja tund enne algust kohapeal

Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupp Ain Tarro Elvas Peipsiäärsete maakondade laulupäeval. ъайи. ~)№ А Jlfc. Hasartmängumaksu Nõukogu FOTO ERAKOGUST [ Kultuuriministeerium ,,STI n.LTGii.mHTAi Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

34 muusika 3/2007 Klaverikontserdikonkurss Narvas IA REMMEL

2. - 4. veebruarini toimus Narvas Esimene vanuserühm VII vabariiklik noorte pianistide I koht -Viktoria Anikina (Sillamäe MK, õp. O. Krassilnikova) instrumentaalkontsertide konkurss. II koht - Anne-Maria Kottise (Jõhvi MK, õp. L Šilova) Konkursi kunstiline juht ja peakorraldaja III koht - Artjom Jegorov (Narva MK, õp. L. Homjakova) on Narva Linnaorkestri peadirigent Anatoli Štšura. Teine vanuserühm I koht - Ann Meeta Teppo (Keila MK, õp. E.Teppo) Konkurss toimus kahes voorus ja neljas II koht - Eneli Raimet (Narva MK, õp. L. Homjakova) vanuserühmas. Esimese vanuserühma, 8-9- III koht - Natalja Gontšar (Sillamäe MK, õp. T Putškova) ja Angelina Polštšikova (Kreenholmi MK, aastaste kavas oli osa Berkovitši kontserdist õp. 0. Zrjanina) nr 2 või Haydni klaverikontserdist C-duur. Kolmas vanuserühm 10-11-aastased said valida Lepo Sumera I koht - Algis Pauljukaitis (Tartu MK, õp. K. Leivategija) kontserdi "Kolm maailmaimet" või Risto II koht - Juliana Tšurakova (Narva MK, õp. J. Tšernikova) Lauri kontserdi "Tüdruk ja draakon" III koht - Daniil Gretšnev (Narva MK, õp. L. Homjakova) ja Anneli Lebert (Keila MK, õp. E.Teppo) vahel. 12-13-aastased mängisid osi Rowley kontserdist või Mozarti kontserdist C-duur Neljas vanuserühm II koht - Pjotr Markov (Kreenholmi MK, õp. 0. Zrjanina) KV 246. 14-16-aastased esitasid osi Bachi III koht - Leo Dubovski (Narva MK, õp.T. Gontšarova) kontserdist f-moll või Haydni kontserdist D- III koht - Pavel Markov (Kreenholmi MK, õp. O. Zrjanina) duur. Konkursil osales 47 noort klaveri­ Lootuse preemia pälvisid Uljana Safiullina (Sillamäe MK, õp. S. Rosseva) ja Joosep Teppo (Keila MK, õp. E.Teppo). mängijat, teise vooru pääses 26; žüriisse Dirigendi preemia (esinemine järgmisel hooajal Narva Linnaorkestriga) sai Leo Dubovski (Narva kuulusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia MK, õp.T. Gontšarova). ja Tallinna Muusikakeskkooli õppejõud Mati Mikalai, Marko Martin ja Kai Ratassepp. sikakoolide puhul on tegemist siiski en­ Mida on sellest konkursist eeskujuks võtta? nekõike huvialakoolidega, siis esimeses Entusiasm ja muusikaarmastus, millega Mille poolest on see konkurss eriline? voorus sai kuulda erineva tasemega mängu. Narvas selline konkurss korraldati, on Kai Ratassepp: See on küllaltki ainulaadne Kahe viimase vanusegrupi juures, kus mängiti tähelepanuväärne. Tugev meeskonnatöö konkurss juba seetõttu, et siin on noortel Mozarti, Haydni ja Bachi kontserte, hakkasid on klaverimängijate seas suhteliselt harv klaverimängijatel võimalus esineda kaasa mängima ka stiili-ja maitseküsimused. nähtus, kuid tundub, et Narvas on just selle orkestriga. Pisut torkas silma liigne pedaalikasutamine, tulemusena sündinud mitmed juba suurte tekstilised ebatäpsused, vahel ka ülimalt traditsioonidega konkursid - rahvusvaheline Kuidas hindad võistlejate ettevalmistust ja tormakad tempod. Seetõttu jäi neljandas Chopini konkurss, Bachi konkurss -, ja taset? vanuserühmas esimene koht välja andmata. sealne klaverimängu tase läheb üha tõusvas Õpilaste hea ettevalmistus oli muljet aval­ Otsuse tegemist raskendas mõnevõrra ka dav. Väga hästi esinesid Ida-Virumaa koo­ joones. Üle poole konkursil osalejatest oli teoste erinev raskusaste. Näiteks kolmandas Ida-Virumaa regiooni muusikakoolidest, lide lapsed (paraku kõik ei mahtunud fi­ vanuserühmas kavas olnud Mozarti ja Rowley naali), Tartu ja Keila õpilased. Paljude pu­ kuid tahaksin loota, et tulevikus on sellel kontserdid on oma sisulistelt ja ka tehnilistelt konkursil arvukalt esindatud ka teiste hul köitis muusikaliselt ere esinemine ja ka ülesannetelt väga erinevad ning nende esitusi head tehnilised oskused. Kuna lastemuu- Eestimaa piirkondade lapsed. võrrelda on keeruline. Noorte muusikateadlaste ühine uritus 9. veebruaril toimus G. Õtsa nimelises Tallinna Muusikakoolis neljan­ viste kiriku organist Heinrich Stiehl ja Bachi Matteuse passiooni dat korda noorte muusikateadlaste konverents. Lisaks Tallinna Muusika­ esmaettekanne Tallinnas". Õtsa kooli esindasid Maia Lilje ja Raili Sule keskkooli ja Õtsa kooli õpilastele-õpetajatele oli tänavu esindatud ka H. juhendamisel Sandra Pääsuke ("Dmitri Šostakovitši ooperist "Katerina Elleri nimeline Tartu Muusikakool. Izmailova" ja selle lavastusest Estonia teatris") ja Kristel Kask ("Peeter Õpilaskonverentsi avas kooli direktor Aarne Saluveer. Oma kõnes Laja muusikalisest tegevusest"). rõhutas ta teoreetiliste teadmiste tähtsust praktilise muusika tegemise Lisaks kohalikele teemadele käsitleti ka üldist muusikaajalugu puu­ kõrval ning väljendas heameelt muusikateadlaste omaalgatuse, mitme­ dutavat: Maris Pajuste (TMKK) uuris interpretatsioonistiili muutumist külgsuse ja koostöö üle. Direktori sõnavõtule järgnes Õtsa kooli III 20. sajandil Sergei Rahmaninovi Teise klaverikontserdi salvestuse põh­ kursuse õpilase Mariann Joonase (juhendaja Raili Sule) koostatud jal. Polina Ignatova (Õtsa kool) analüüsis ilmekate näidete varal J. S. näituse "Teooriaosakonna lõpetajad 1948-2006" avamine. Tallinna Bachi g-moll fuuga (BWV 1001) originaalversiooni sooloviiulile ja selle Muusikakeskkooli õpilased Ristin Siimer ja Anna-Maria Kalmus (ju­ orelitöötlust. hendaja Kristel Pappel) pidasid ettekanded teemal "Liivimaa nurgast Kristel Kask maailma ooperilavadele: tenor Nikolai Sternberg-Gorski" ja "Ole­ Georg Õtsa nimelise Muusikakooli muusikateooria eriala õpilane

muusika 3/2007 35 jSHansapank Hooaja suurtoetaja ü? rrm'Kamar К 21. märts kell 19 Estonia kontserdisaal N 22. märts kell 19 Tartu Jaani kirik HIMMELEN R 23. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja ÜLEVALT TAEVAST

Eesti Rahvusmeeskoor Dirigent CARL H0GSET

Kavas: Grieg, Milhaud, Poulenc, Lewkovitch P R I K E gm

Hooaja ptaspmmr 9ШШ&& MWU QetV www.concert.ee

GEORG ÕTSA NIMELISE TALLINNA MUUSIKAKOOLI fff| KONTSERDID MÄRTSIS

I. märts kell 20.00 13. märts kell 18.00 26. märts kell 19.00 Eelteade! Rock Cafe Tallinna Matkamaja Kumu auditoorium 1. aprill kell 16.00 Radio Mania, Firestarter ja Eesti Iselloõpilaste kontsert G. Õtsa nimelise Tallinna G. Õtsa nim Tallinna Päevaleht esitlevad: Esinevad õp. Lembi Metsa õpilased Muusikakooli suur kevad­ Muusikakooli saal BÄNDSTARTER Sissepääs tasuta! kontsert IS MUSIC TEAM esitleb: Tule toeta eesti noort rocki! Esinevad kooli sümfooniaorkester, 23. Uno Naissoo nimelise Lisainfo www.rockcafe.ee 13. märts kell 21.00 big-band, ansamblid ja solistid loominguvõistluse finaalkontsert Uksed avatakse 19.00 Viljandi Jazziklubi pubi Sissepääs tasuta! Lähem info konkursi kohta Pilet 50.- / 25.- "Liverpool" www.otsakool.edu.ee Jazz'n'Live 27. märts kell 18.00 9. märts kell 17.00 Esinevad G. Õtsa nimelise Tallinna Tallinna Kaarli Kirik 2. aprill kell 18.00 Tallinna Keskraamatukogu Muusikakooli õpilased G. Õtsa nimelise Tallinna Tallinna Pühavaimu kirik Flöödi- ja lauluõpilaste kontsert Sissepääs tasuta! Muusikakooli oreliõpilaste Lauluõpilaste kontsert Sissepääs tasuta! kontsert Sissepääs tasuta! 17.-18. märts Sissepääs tasuta! II. märts kell 12.00 G. Õtsa nimelise Tallinna G. Õtsa nimelise Tallinna Muusikakooli saal 30. märts kell 21.00 Muusikakooli saal Vabariiklik keskastme muusi­ Teater N099 väikeses saalis Viiuliõpilaste kontsert kakoolide puhkpilli- ja löökpil- Jazzklubi Esinevad õp. Eva Punderi õpilased liõpilaste konkurss Esinevad G. Õtsa nimelise Tallinna Sissepääs tasuta! Lähem info konkursi kohta Muusikakooli õpilased www.otsakool.edu.ee Pilet 40.- / 60.-

36 muusika, 3/2 OO 7 MELOMAAN "Süit eesti karjaseviisidest", sobivad hästi "Idiootide kateeder" Artur Lemba "Pastoraal", (motown'ilike falsettide ja "Intermezzo", Tokaata ja fuu­ muljet avaldava hitivaruga ga. Esmasalvestusena on pasuna-pop), gruuviv Eplik-rock plaadile talletatud Ester "Pidu võõraste inseneridega" Mägi Klaverikontsert 1953. ja kartmatu süntesaatori lo-fi aastast. See CD on osake eesti "Alt kummiga". Viimane koos muusikaajaloost. Plaadi esitlusel sarnases võtmes looga "Plaane Mängib Laine Mets. rääkis Ivari Ilja selle plaadi pole" näitavad hästi grupi kiidu­ When Colours Become Day and Eesti Raadio tekkeloost, mainides ühtlasi, et väärt julgust viia lõpuni ja viimist­ Night. Bad Apples. Sellele plaadile on kogutud Eesti teda hämmastas ametiasutustes leda väikesteks väljapeetud Seksound 008 Muusika- ja Teatriakadeemia eme- kogetud mõistmatus eesti muusika šedöövriteks ka need ideed, mis Esikplaadini on jõudnud juba riitprofessori, pianist Laine Metsa ajaloolise pärandi talletamise ehk esmapilgul näivad naiivsete Seksoundi kogumikul "Kohalik esituste salvestused erinevatest olulisusest. ja kobavatena. Turvalisematel ja kohatu" looga "All the Parks eluperioodidest. Läinud aasta Plaadikuulamise kõrvale radadel käivad parimat power- are Closed" tuntuks saanud Bad lõpul 85. sünnipäeva tähistanud lugesin Laine Metsa kontsertide pop traditsiooni järgivad hitid Apples. Ootustes pole tulnud Laine Mets on olnud üheaegselt säilinud arvustusi, kus pianisti "Parklate linn", "Hydro", "Õhk" pettuda - BA album "When silmapaistev nii interpreedi mänguviisi on iseloomustatud ja "Audiovaras". Siiski ei saa Ans Colours Become Day and Night" kui pedagoogina. Tallinna Kon­ kui monumentaalset, püüdega Andurile ette heita tavapärasust, järgib pilootloo (iream-popilikku servatooriumi kauaaegse klaveri­ suurejoonelisuse poole. On mõt­ siledust või ootustele vastamist. liini, andes tunnistust värsketest ja osakonna juhatajana on ta ka teid selle kohta, et tema mäng on Juba siin-seal tekkiv vastuolu köitvatest mõtetest üha areneval üks vähestest oma koolkonna loo­ mõtestatud ja lähtub heliteose viimistletud muusika ja "ko­ kohalikul /o-/z'-areenil. nud õpetajatest. Tema arvukate tervikideest; on tähelepanekuid duse" vokaali vahel mõjub pii­ BA esmaalbum on kõlaliselt õpilaste hulka kuuluvad Ivari Ilja, heast tehnikast ja klaveri tämb- savalt värskendavalt. Ei pea hoopis viimistletum, puhtam Nata-Ly Sakkos, Ell Saviauk, Ruth riliste gradatsioonide skaala rik­ omama indie-mehe friigikõrvu, ja küpsem kui nende singel Sek­ Ernstson, Piia Paemurru, Reinut kusest ning sellest, et kõik män­ et leida plaadilt hulganisti soundi kogumikult. Võib-olla Tepp, Janika Rand-Sirp, Piret Ran­ guvahendid on allutatud teose maiuspalu - ammu unustatud on nüüdseks kaduma läinud dalu jpt. sisu teenistusse ja sulavad harmoo­ sündikõlad ("Fuji", "Ma töötan ansambli põrandaalune, rähisev Aastad 1950-1970, mil Laine niliseks, üksteist täiendavaks ter­ ajalooarhiivis"), ergutav kitar- müstika, kuid kogumuljet Mets oli aktiivselt interpreedina vikuks. Ning kuigi neid sõnu on ritrillerdus "Audiovarga" lõpuosas, see ei riku. Bad Applesi võlu tegev, oli ühest küljest piiran- lausutud juba aastakümneid tagasi "Hydro" põhikäik, "Plaane pole" seisneb hoopis muus kui toore guterohke nõukogude aeg. Küll toimunud kontsertide kohta, lõppakordid, salakarje loos "Õhk", müraseina taha pugemises - see olen aga mitmelt toda ajajärku kehtivad nad täiel määral ka minimalistlik-melanhoolse võlu on hõljuvates, unelmlikes meenutanud inimeselt kuulnud, et plaadil kõlavate esituste puhul. "Tallinna" üleminek "Peoks..." meloodiates ning vokaalse ja see oli muusikaelu mõttes vägagi la Remmel jne. Viimasel ajal levima hakanud instrumentaalse kõlapildi üldises rikas aeg. Kontserdid olid olulised heietused eestikeelse muusika harmoonias. Vürtsi lisavad nihked sündmused, publikut tulvil, eelistest võõrkeelse ees, kuigi garaažiliku, ülekäte pungi poole pidevalt esinesid omamaised enam kui kohased ka siin, on sellistes lugudes nagu "Ultravixen" interpreedid ning gastroleerisid juba pigem tüütuks muutumas. (austusavaldus B-filmide meistrile Nõukogude Liidu supertähed, Samas ei meenu, et keegi oleks Russ Meyersile) või "Jesus 1970", sellised nimed nagu Svjatoslav esile tõstnud Ans Anduri lüürikat, mis tuletab meelde kodumaist Richter ja David Oistrahh. Muu­ mis kõrva teritades ja plaadi (väga Kwing Kungksi ja välismaist sika oli oluline kunst, millele elati ilusat) vahelehte puurides osutus Moldy Peachesit. Peachesiga innukalt kaasa. oma lihtsuses üllatavalt sisukaks ühiseid jooni võib leida ka BA CD "Mängib Laine Mets" Topeltvikerkaar. Ans Andur. (kiiresti on vaja eksperthinnangut aeglasemates lugudes, kuid on väärtuslik mitmes mõttes. Seksound 009 mõnelt tegevpoeedilt!). Olgu muidugi mõista on mõjutajaid Kõigepealt on siin salvestatud Ans Andur, keda on pärjatud tiitli lõpetuseks ära toodud plaadi teisigi. väga hea interpreedi mäng tega "Eesti indie-popi lipulaev" meeleolu hästi ilmestavad read Siinsel indie ja popi maastikul püsivamale helikandjale kui ja "Hea Eesti Maitse" (ainsa mitte - loost "Fuji", mis on üks plaadi on bändi liidri Henrik Esse vanad raadiolindid või LP-d. toiduainena), on väljas oma teise parimaid lugusid: "sa ärkad üles vokaal üks meeldivamaid ning Siia on kogutud valik head eesti "pärisplaadiga". Võrreldes 2005. keset sooja suve/on paberist huvitavamaid. Tema rikkumatuses muusikat. Plaadil kõlab Tobiase aasta albumiga "Tuled peale" siin orus majad-onnid/ja taamal ilmneb teatud stiilitunne, mis muu­ Sonatiin nr 2, Heino Ellen palad on Paradoksi kõrval tuntuima naerab mägi suur ja valge/ning sikakoolid läbi käinud lauljatel "Meditatsioon", "Mängutoos", Paide bändi areng märgatav kirsipuudest helevalge hommik". tavaliselt kaob. See on vabadus "Muusikaline hetk", "Scherzino" ja seda just vaheldusrikkuse Tauno Maarpuu eelarvamustest ja ettekirjutustest, ja "Kodumaine viis", Tubina suunas. Näidetena äärmustest muusikasõber mis isetegemise lõbu pärsivad.

muusika 3/2007 37 Siit ka шс/ге-muusika võlu, mida ja kaks ettevalmistuskoori, ühes tus, häälerühmade tasakaal, võib võrrelda akende avamisega loos ka Vambola Krigul suurel diktsiooni selgus ja laulude konditsioneeritud, kuid umbses trummil. "Karjase päev" moo­ kaunis muusikaline viimistlus. ruumis. dustab tervikliku muusikalise Koolikooride lauljaskond vahe­ BA tagasihoidlikkuses on programmi, mille lähteallikas tub paratamatult igal aastal, lihtsust, kergust ja soojust, mis on paari aasta tagune sama mistõttu kompaktse koorikõla ja lubab neid lugusid kõduvalt nimega kontsertetendus. Ehkki muusikalise küpsuse saavutamine kuulata. Nagu heade albumite Püha Katariina kirikus liideti pole sugugi iseenesestmõistetav ja puhul juhtub, kerkivad ka В A ettekandele Anu Ruusmaa tavapärane. Peaosa koori kõrges Svjata Vatra plaadilt kuuldud meloodiakatked koreograafia, mõjub kava ka tasemes on mõistagi dirigentidel Svjata Vatra 4740156902280 esile suvalistes olukordades, sun­ üksnes kuuldeliselt kui kena Maarja Soonel (põhikoori diri­ Aastast 2005 tegutseva kvarteti dides taas plaadi järele haarama tervikutajuga loodud värviline gent alates 1998. aastast) ja Kaiu Svjata Vatra (ukraina keeles veendumaks, et need pole enese kompositsioon. Selle aluseks Põllul (alates 1993. aastast). "püha tuli") koosseisus on "viljan- välja mõeldud. Mõistete ja keelte on muusika stiililine sidusus, Nende töö on kandnud ilusat difolklaste" armastatuimast paabelis võiks Bad Applesi esik­ aga ka muusikaline jutustus ise. vilja ja toonud koorile juba ukraina bändist Haydamaky albumit nimetada indie-bossaks Milline on siis Muusikamaja paar olulist auhinda. "Karjase pärit Ruslan Trochynskyi (trom­ anno 2007. Kui koostate välismaa tütarlastekoori karjase päev? päev" on kena ja lummavalt boon, vikat ja vokaal) ning eest­ sõpradele postipaki uuest eesti Pigem nukker, lüüriline ja une­ mõjuv kuulamiselamus, mis on lased Kulno Malva (akordion, muusikast, võite BA-ga uhkelt näoliselt meenutuslik kui rõõmus, kujundatud Mae Kivilo isikupärase torupill ja vokaal), Sandra arvestada. toimekas ja "kohalolev". Seda kunstnikukäega ja varustatud Sillamaa (torupill ja vilepill) Tõnu Karjatse päeva alustavad linnulaul ja asjaliku teaberaamatukesega. ja Silver Sepp (löökpillid ja muusika- ja filmikriitik hommikupalve (rahvakoraal "Et Muusikakirjutiste püsilugejana vokaal). Ansambli repertuaar on mööda läinud pime öö" Cyrillus juhiksin lõpetuseks tähelepanu kokku kui kihiline salat: lisaks Kreegi seades) ja lõpetavad plaadi alapealkirja "Uuemaid ja ukraina ja eesti rahvaviisidele õhtupalve ("Päev lõpeb tääl"), vanemaid rahvalaule lihtviisil ja on kuulda mõjutusi jazzist ja "Mõtisklus" kitarrile ja Veljo Cyrillus Kreegi ning Veljo Tormise reggae'st, aga ka erinevatest Tormise seatud helgelt kurblik seades" pisukesele ebatäpsusele. maailmamuusikatest. Ukraina- "Õhtulaul". On muidugi ka särt­ "Lihtviisil" ei kõla küll ühtegi rah­ keelsed laululood on paeluvamad KARJASE PÄEV sakamaid lugusid, näiteks ette­ valaulu, ikka kellegi poolt seatuna kui arvukad instrumentaalpalad, valmistuskoori "Söö, kari" ja või improviseerituna, samuti pole põnev on kuulata ka uudsesse kannelde labajalavalsid, kuid kõik, mida plaadil esitatakse, konteksti sattunud eesti viise. tervikmulje on ikkagi pigem "uuem ja vanem rahvalaul". Aga Üks mõjuvamaid lugusid on Karjase päev. Vanalinna eleegiliselt kaemuslik. Mis ega "igav tõde" polegi siinkohal aga omaloominguline, reggae Muusikamaja tütarlastekoor. aga ei tähenda muusikalist nii oluline, tähtsam on sellesama essentsiga immutatud "spirituaal" Maarja Soone. Kaiu Põld. või esituslikku üksluisust ja nimetuse poeetiline elegants ja "Revolutsioon". VHK 2006 ilmetust. Hoopis vastupidi - koo­ kogu plaadi terviklik ja diskreetne Kirevusele vaatamata kõlab Vanalinna Muusikamaja tütar­ ri laulus on tämbrilist ja inter­ võlu. ukraina-eesti koostöö kokku lastekoori esimene CD "Karjase pretatsioonilist eredust ja mit­ Anu Kõlar vägagi hästi, kuigi võib-olla päev" salvestati 2005. aasta mekesisust, regilaule lauldakse muusikateadlane just koostöö huvides on bän­ sügisel Tallinna Peeter-Pauli eheda südidusega ("Vihmaloits"), di väljenduslaad arvatust vaos­ kirikus (helirežii ja montaaž seevastu Miina Härma "Lauliku hoitum. Tõeline slaavi uljus pääseb Märgo Kõlarilt). Põhikoorile lapsepõli" esitatakse peene paisu tagant alles lõpuloos. lisaks musitseerivad plaadil liedertafeT\\k\a kunstipärasusega. Joosep Sang Robert Jürjendal kitarril, Tuule Suurt tunnustust väärib plaadilt Kann oma õpilastega kanneldel kostev intonatsiooniline puh­

NEID:

Prigadi-Pragadi. Diskreetse Mango Trio. Voorimehe viis. Indigolapsed. hyper.records 1062.2 Indigolapsed Ansambel Collage avaldab mõju veel aasta­ Hiljuti esile kerkinud "etno-pop-jazz-folk- kümneid pärast oma lühikese tegevuse ambze«r-metsa-maa-hingebänd" Indigolapsed, lõpetamist. Üheksaliikmeline Diskreetse nagu ansambel end ise esitleb, viljeleb oma­ Mango Trio pakub hoogsaid tõlgendusi loomingulist, malevaliku õhinaga esitatud tuttavatest folgiteemadest, muu hulgas ka täisakustilist muusikat, mille keskne element nendest, mis Collagei esituses krestomaatiaks on (tavaliselt kahehäälne) naisvokaal. Septett kujunenud. Positiivse üldmulje rikub mage helirežii, mis toob meelde on küll veel lihvimata ja välja kujunemata, kuid siiski nooruslikult kaheksakümnendate aastate Linnahalli stuudio. Samas on plaadil sarmikas. Kontserdil võib-olla enamgi, kui plaadil. eredamaid sähvatusi, nagu "Haanja miis", kus on elemente kitarripopist ja näpuotsatäis/ksfon-jazzi, ning "Väravamäng" - optimistlik Joosep Sang "olümpiaregati-pop" ä la Tartu Popi ja Roki Instituut.

38 muusika 3/2007 8.03 kell 19 Naistepäevakontsert sur le Zinc (Prantsusmaa) Salme 30.03 kell 19Yosif Feigelson (tšello), COLLAGE "Sulle üks laul". Diplomaatilised kultuurikeskuses Peep Lassmann (klaver) Estonia noodid - Puerto Rico: Daniel Bonilla- 20. 03 kell 19 J. Straussi operett "Viini kontserdisaalis Märts Torres (laul), Kristo Käo (kitarr), Jüri veri" Rahvusooper Estonias 30.03 kell 19 Ulla Krigul (orel), Aarne Äärma (tekst) Kumu auditooriumis 20.03 Eesti heliloojate multimeedia- Ots (trompet) Niguliste kirikus 8. 03 kell 19Tšaikovski ballett "Uinuv teosed: Küberstuudio &Tõnu Kaljuste 31.03 kell 12 Orelipooltund: Kadri Tallinnas kaunitar" Rahvusooper Estonias (dirigent) Kumu fuajees Ploompuu toomkirikus 1.03 kell 19Bravissimo!: 9. 03 kell 15 Frank Martini Missa: Eesti 21.03 kell 19 Ülevalt taevast: Eesti 31.03 kell 18 Tallinn Baroque Pavel Vernikov (viiul), Tallinna Rahvusmeeskoor, Kaspars Putninš Rahvusmeeskoor, Carl Hogset raekojas Kammerorkester, Andres Mustonen (dirigent) Estonia kontserdisaalis (dirigent) Estonia kontserdisaalis 31. 03 kell 18 Akadeemiline (dirigent) Mustpeade Majas 9. 03 kell 17 Armastusega naistest: 21. ja 23.03 kell 19 Rossini ooper kammermuusika Kadrioru lossis: 1.03 kell 19 Kohtumispaik: Priit Volmer (bass), Urmas Põldma "Tuhkatriinu" Rahvusooper Estonias Kädy Piaas (sopran), Tallinna Isabelle Duthoit (laul, klarnet), (tenor), Ralf Taal (klaver) raekojas 22. 03 kell 19 Holland Music Session Saksofonikvartett Eric Echampard (löökriistad), Taavi 9. 03 kell 18 Koraaliõhtu: Pekka esitleb - New Master on Tour: 31.03 kell 19 Pipu Nuki! Puhh!: Kerikmäe (klahvpillid, teremin, live- Suikkanen (orel) toomkirikus Guilaume Coppola (klaver), Joanna hitipidu Rahvusooper Estonias elektroonika) Estonia Talveaias 9. 03 kell 19 Mascagni "Talupoja au" Wronko (viiul), Gerard Boeters (klaver) 1.03 kell 19Tšaikovski ballett ja Leoncavallo "Pajatsid" Rahvusooper Estonia kontserdisaalis Tartus "Luikede järv" Rahvusooper Estonias Estonias 22. 03 kell 19 Kolm klaverit: Margus 2.03 kell 19 Louis XIV 10. ja 11.03 kell 12 Pipu Nuki! Puhh!: Kappel, Evald Raidma, Andu Kõiv 1.03 kell 19 Petersen Quartet õukonnamuusika: Ele Raik hitipidu Rahvusooper Estonias Mustpeade Majas (Saksamaa) Jaani kirikus (barokkoboe), Saale Metsar 10. 03 kell 12 Orelipooltund: Piret 22. 03 kell 19 Bournonville'i ballett 1.03 kell 19 J. Straussi operett (klavessiin), Tõnu Jõesaar (viola da Aidulo toomkirikus "Sulfiid" Rahvusooper Estonias "Nahkhiir"Vanemuise suures majas gamba) Niguliste kiriku Antoniuse 10. 03 kell 18 Trio Wanderer 23. 03 kell 19 Part Tarvas (tšello), 2.-3.03 VI maailmamuusika festival kabelis (Prantsusmaa) raekojas ERSO, Jüri Alperten (dirigent) Estonia "MAAjaILM" 2.03 kell 19 Paul Badura-Skoda 10. 03 kell 19 Bournonville'i ballett kontserdisaalis 3. 03 kell 19 Mõistujutud: NYYD (klaver), ERSO, Nikolai Aleksejev "Sulfiid" Rahvusooper Estonias 24.03 kell 12 Orelipooltund: Ene Ensemble ja solistid, Olari Elts (dirigent) Estonia kontserdisaalis 11.03 kell 17 Kaunitele daamidele: Salumäe toomkirikus (dirigent) Tartu Ülikooli aulas 2. 03 kell 19 Verdi ooper "Nabucco" Ooper-kvartett, Jüri Äärma (tekst) 24. 03 kell 18 Akadeemiline 4. 03 kell 16 Jean-Pierre Steijvers Rahvusooper Estonias Toompea muusikasalongis (Kiriku kammermuusika Kadrioru lossis: (orel) Vanemuise kontserdimajas 3.03 kell 12 Pipu Nuki! Puhh!: plats 1) Matti Reimann (klaver) hitipidu Rahvusooper Estonias 24. 03 kell 18 Trompet ruudus: 5. 03 kell 15 Lastekontsert 3.03 kell 12 Orelipooltund: Kadri 12.03 kell 15 Lastekontsert Mart Kivi (trompet), Ivar Tillemann "Võluvitsa vägi": Diana Liiv (klaver), Ploompuu toomkirikus "Vigurivänt":Trio Naturaleja klounid (trompet), Anneli Tohver (klaver) Tallinna Kammerorkester,Toomas 3.03 kell 18 Noobel nelik raekojas Estonia kontserdisaalis raekojas Vavilov (dirigent), Indrek Sammul 3. 03 kell 19Tšaikovski ballett 14.03 kell 19 Peep Lassmann (klaver) 24.03 kell 19 Tiit Härmi ballett (tekst), tantsijad Liina-Grete "Luikede järv" Rahvusooper Estonias Estonia kontserdisaalis "Kameeliadaami"Liszti muusikale Lilenderi juhendamisel Vanemuise 4. 03 kell 12 Pipu Nuki! Puhh!: 14.03 kell 19 Lehäri operett "Lõbus Rahvusooper Estonias kontserdimajas hitipidu Rahvusooper Estonias lesk" Rahvusooper Estonias 25. 03 kell 12 Pipu Nuki! Puhh!: 5.03 kell 19 Naistepäeva gala 4. 03 kell 19 Mõistujutud: NYYD 15.03 kell 19Anglo-Eesti hitipidu Rahvusooper Estonias "Maarja & Koit": kaastegevad Tallinna Ensemble ja solistid, Olari Elts Jazzkvintett: George Haslam 25.03 kell 18 J. S. Bachi Matteuse Kammerorkester, Meelis Talts (kitarr), (dirigent) Teatris N099 (baritonsaksofon, tarogato), Steve passioon: Julian Podger (tenor), Mihkel Mälgand (kontrabass), Petteri Waterman (trompet, flüügelhorn), Uku Joller (bass), Kaia Urb (sopran), Hasa (löökpilid), Andrus Rannaääre 6. 03 kell 11 ja 14 Pipu Nuki! Puhh!: Tõnu Naissoo (elektriklaver, Maarja Kukk (sopran), Iris Oja (klahvpillid), Jüri-Ruut Kangur hitipidu Rahvusooper Estonias süntesaatorid), Taavo Remmel (alt), Tomas Medici (tenor), Aarne (dirigent) Vanemuise kontserdimajas 6. 03 kell 15 Lastekontsert "Võluvitsa (kontrabass), Tanel Ruben (trummid) Talvik (bass), Rainer Viiu (bass), 6. 03 kell 19 Meestelt naistele: Alen & vägi": Diana Liiv (klaver), Tallinna Estonia Talveaias Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Repriis, Vello Orumets, Jassi Zahharov, Kammerorkester, Toomas Vavilov 16. 03 kell 19 Sir Neville Marriner Tallinna Kammerorkester, Paul Hillier Andres Dvinjaninov Vanemuise (dirigent), Indrek Sammul (tekst), (dirigent), Andrew Marriner (klarnet), (dirigent) Metodisti kirikus kontserdimajas tantsijad Liina-Grete Lilenderi ERSO Estonia kontserdisaalis 7.03 kell 18 Heino Eller 120: helilooja juhendamisel Estonia kontserdisaalis 16.ja 17.03 kell 19 27. 03 kell 11 Pipu Nuki! Puhh!: sünniaastapäevale pühendatud 6.03 kell 16 Naistepäeva gala Kontsertettekanne: Bellini ooper hitipidu Rahvusooper Estonias kontsert Elleri-nim muusikakoolis "Maarja & Koit": kaastegevad Tallinna "Puritaanid" Rahvusooper Estonias 28. 03 kell 19 Itaalia baROCK- 7.03 kell 19 Adami ballett "Giselle" Kammerorkester, Meelis Talts (kitarr), 17. 03 kell 12 Orelipooltund: Andres virtuoosid: Andres Mustoneni Vanemuise suures majas Mihkel Mälgand (kontrabass), Petteri Uibo toomkirikus bänd koosseisus Andres Mustonen 9. 03 kell 18 Rudolf Jõksi Hasa (löökpilid), Andrus Rannaääre 17. 03 kell 18 Miina Järvi (viiul), (viiul),Tanel Ruben (löökriistad), mälestuskontsert Tartu Ülikooli aulas (klahvpillid), Jüri-Ruut Kangur Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi Taavo Remmel (bassid), Jaak Sooäär 10. ja 14.03 kell 19 Esietendus: (dirigent) Estonia kontserdisaalis (klaver) Estonia kontserdisaalis (kitarr), keelpillisekstett Estonia Offenbachi ooper "Hoffmanni lood" 7. 03 kell 19 Meestelt naistele: Alen & 17. 03 kell 19 Eesti Filharmoonia kontserdisaalis Vanemuise suures majas Repriis, Vello Orumets, Jassi Zahharov, Kammerkoor, Daniel Reuss (dirigent) 28.03 kell 19 Bournonville'i ballett 11.03 kell 16 Trio Wanderer Andres Dvinjaninov Estonia Niguliste kirikus "Sulfiid" Rahvusooper Estonias (Prantsusmaa) Tartu Ülikooli aulas kontserdisaalis 18.03 kell 12Tšaikovski ballett 29. 03 kell 19 Wagner-fantaasia: 7. 03 kell 19 Verdi ooper "La traviata" "Uinuv kaunitar" Rahvusooper Annely Peebo (metsosopran), 12.03 kell 19 Naistepäevakontsert: Rahvusooper Estonias Estonias ERSO, Eri Klas (dirigent) Estonia Francis Goya (kitarr) Vanemuise 7. 03 kell 20 Kevadjazz. Kevadöös kontserdisaalis kontserdimajas su kõrval käin...: Hedvig Hanson & 29. ja 31. 03 kell 19Tšaikovski ooper 13.03 kell 19 Svetlana Trifonova Andre Maaker klubis BonBon 20.03 kell 19 Svetlana Trifonova "Padaemand" Rahvusooper Estonias (sopran), Jaanika Sirp (klaver) Tartu 8. 03 kell 19 Naistepäevakontsert: (sopran), Jaanika Sirp (klaver) Estonia 30. 03 kell 19 Tiit Härmi ballett Ülikooli aulas Francis Goya (kitarr) Estonia kontserdisaalis "Kameeliadaami" Liszti muusikale 13.03 kell 19 Päikesekontsert: kontserdisaalis 20.03 kell 19 Kevadjazz: Debout Rahvusooper Estonias vennad Urbid Vanemuise

muusika 3/20)07 39 kontserdimajas Kammerkoor Tartu Ülikooli aulas 9.03 kell 20 Meestelt naistele: Mihkel Mälgand (kontrabass), Petteri 13. ja 15. 03 kell 19 Anderssoni ja 31. 03 kell 19 Õhtumeditatsioonid: Alen & Repriis, Vello Orumets, Jassi Hasa (löökpilid), Andrus Rannaääre Ulvaeuse muusikal "Chess"Vanemuise Tarmo Tabas (laul), Lilian Langsepp Zahharov, Andres Dvinjaninov Jõhvi (klahvpillid), Jüri-Ruut Kangur suures majas (orel), Raho Langsepp (keskaja kontserdimajas (dirigent) Põlva kultuurikeskuses 14.03 kell 12 Lastekontsert flöödid) Jaani kirikus 10. 03 kell 17 Frank Martini 10. 03 kell 18 Kaunitele daamidele: "Vigurivänt":Trio Naturale ja klounid 31.03 kell 19 Anderssoni ja Ulvaeuse Missa: Eesti Rahvusmeeskoor, Ooper-kvartett, Jüri Äärma (tekst) Vanemuise kontserdimajas muusikal "Chess"Vanemuise suures Kaspars Putninš (dirigent) Jõhvi Vihterpalu mõisas 15. 03 kell 19 Sir Neville Marriner majas kontserdimajas 11.03 kell 18 Frank Martini Missa: (dirigent), Andrew Marriner (klarnet), 11.03 kell 14ja 18 Peterburi Eesti Rahvusmeeskoor, Kaspars Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Pärnus Ermitaaži teatri külalisetendus: Putninš (dirigent) Haapsalu Vanemuise kontserdimajas Tšaikovski ballett "Luikede järv" Jõhvi toomkirikus 16.03 kell 18Tulevikumuuseumi 2. 03 kell 19 Jean-Pierre Steijvers kontserdimajas 14.03 kell 18.30 Ansambel ROTORO hääl VIII: Marju Varblane Eesti Rahva (orel) Pärnu kontserdimajas 15. 03 kell 12 Lastekontsert Kärdla kultuurikeskuses Muuseumis 6. 03 kell 19 Naistepäevakontsert: "Vigurivänt": Trio Naturale ja klounid 15. 03 kell 18 Meistrite Akadeemia: 16. 03 kell 19Anglo-Eesti Francis Goya (kitarr) Pärnu Jõhvi kontserdimajas Oliver Kuusik (tenor), Piia Paemurru Jazzkvintett: George Haslam kontserdimajas 16. 03 kell 19 Miina Järvi (viiul), (klaver) Rakvere Gümnaasiumis (baritonsaksofon), Steve Waterman 7. 03 kell 15 Lastekontsert "Võluvitsa Marius Järvi (tšello), Mihkel Järvi 17. 03 kell 18 Hingemuusika: RalfTaal (trompet, flüügelhorn), Tõnu Naissoo vägi": Diana Liiv (klaver), Tallinna (klaver) Jõhvi kontserdimaja (klaver) Otepää kultuurikeskuses (elektriklaver, süntesaatorid), Taavo Kammerorkester, Toomas Vavilov kammersaalis 18. 03 kell 19 Vanemuise teatri Remmel (kontrabass), Tanel Ruben (dirigent), Indrek Sammul (tekst), 21. 03 kell 19 Holland Music Session külalisetendus: J. Straussi operett (trummid) Vanemuise jazzisaalis tantsijad Liina-Grete Lilenderi esitleb - New Master on Tour: "Nahkhiir"Viljandi Ugala teatris 16.03 kell 19 Balletietendus "Peer juhendamisel Pärnu kontserdimajas Guilaume Coppola (klaver), Joanna 24. 03 kell 18 Hingemuusika: RalfTaal Gynt" Griegi jt heliloojate muusikale 7. 03 kell 19 Naistepäeva gala Wronko (viiul), Gerard Boeters (klaver) (klaver) Häädemeeste Muusikakoolis Vanemuise suures majas "Maarja & Koit": kaastegevad Tallinna Jõhvi kontserdimaja kammersaalis 31.03 kell 18 Itaalia baROCK- 17.03 kell 18 Mart Saar 125. Kammerorkester, Meelis Talts (kitarr), 29.03 kell 19 Itaalia baROCK- virtuoosid: Andres Mustoneni bänd Ester Mägi 85: Eesti parimad Mihkel Mälgand (kontrabass), Petteri virtuoosid: Andres Mustoneni bänd koosseisus Andres Mustonen (viiul), kammerkoorid, Tõnis Rätsep (õhtu Hasa (löökpilid), Andrus Rannaääre koosseisus Andres Mustonen (viiul), Tanel Ruben (löökriistad), Taavo juht) Tartu Ülikooli aulas (klahvpillid), Jüri-Ruut Kangur Tanel Ruben (löökriistad), Taavo Remmel (bassid), Jaak Sooäär (kitarr), (dirigent) Pärnu kontserdimajas Remmel (bassid), Jaak Sooäär (kitarr), keelpillisekstett Viljandi Jaani kirikus 20.03 kell 19 Kolm klaverit: Margus 8.03 kell 19 Meestelt naistele: keelpillisekstett Jõhvi kontserdimajas Kappel, Evald Raidma, Andu Kõiv Alen & Repriis, Vello Orumets, Jassi 31.03 kel 17Yosif Feigelson (tšello), Andmed on kontrollitud 13. Vanemuise kontserdimajas Zahharov, Andres Dvinjaninov Pärnu Peep Lassmann (klaver) Jõhvi veebruaril. Aprillikuu kontserdiinfot 21. 03 kell 19 Meistrite Akadeemia: kontserdimajas kontserdimaja kammersaalis COLLAGE'is avaldamiseks ootame Oliver Kuusik (tenor), Piia Paemurru 11. 03 kell 19 Päikesekontsert: hiljemalt 12. märtsiks aadressil (klaver) Tartu Ülikooli aulas vennad Urbid Pärnu kontserdimajas Kõikjal üle Eesti [email protected] 21.03 kell 19 Verdi ooper "La traviata" 13.03 kell 12 Lastekontsert Vanemuise väikeses majas "Vigurivänt": Trio Naturale ja klounid 1. 03 kell 17 Meistrite Akadeemia: Soome Saaga Eestis 22.03 kell 19 Ülevalt taevast: Eesti Pärnu kontserdimajas Kristiina Kriit (viiul), Toomas Nestor Rahvusmeeskoor, Carl Hogset 15. 03 kell 19 Peep Lassmann (klaver) (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello) 14. märtsil esineb Von Krabli (dirigent) Jaani kirikus Pärnu kontserdimaja kammersaalis Sillamäe Muusikakoolis baaris omapärane pop- 15.-24.03 Lasteja noorte 2.03 kell 20 Kohtumispaik: 22.03 kell 19 Adami ballett "Giselle" folkansambel Saaga Soomest. Vanemuise suures majas muusikafestival "Muusikamoos" Isabelle Duthoit (laul, klarnet), Saaga juht on lauljatar Eeva 23.03 kell 19 Offenbachi ooper 17.03 kell 19Anglo-Eesti Eric Echampard (löökriistad), Taavi "Hoffmanni lood"Vanemuise suures Jazzkvintett: George Haslam Kerikmäe (klahvpillid, teremin, Hartemaa, kes praegu õpib Eesti majas (baritonsaksofon, tarogato), Steve live-elektroonika) Kuressaare Muusika ja Teatriakadeemias 24.03 kell 18 J. S. Bachi Matteuse Waterman (trompet, flüügelhorn), kultuurikeskuses laulu erialal. Saaga liikmeteks passioon: Julian Podger (tenor), Tõnu Naissoo (elektriklaver, 7.03 kell 19 Rein Rannap (klaver) on Eeva Hartemaa (laul, kitarr, süntesaatorid), Taavo Remmel Uku Joller (bass), Kaia Urb (sopran), Viljandi Grand Hotelis klaver) Anni Riihihuhta (flööt), (kontrabass), Tanel Ruben (trummid) 8. 03 kell 18 Aristokraatne klassika: Maarja Kukk (sopran), Iris Oja Kaisa Rytkönen (tšello), Tero (alt), Tomas Medici (tenor), Aarne Pärnu kontserdimaja kammersaalis Neeme Punder (flööt), ReinutTepp Pajunen (viiul, kitarr), Lotta Talvik (bass), Rainer Viiu (bass), 21.03 kell 19 Kolm klaverit: Margus (haamerklaver), Peeter Sarapuu Kappel, Evald Raidma, Andu Kõiv Eesti Filharmoonia Kammerkoor, (fagott) Viljandi Jaani kirikus Rytkönen - löökpillid. Saaga Pärnu kontserdimajas Tallinna Kammerorkester, Paul Hillier 8. ja 9.03 kell 18 Meistrite loomingu autor on Eeva 21.03 kell 19 Kevadjazz: Debout sur (dirigent) Jaani kirikus Akadeemia: Kristiina Kriit (viiul), Hartemaa. 2006. aastal andis le Zinc (Prantsusmaa) Endla teatri 24.03 kell 19 J. Straussi operett Edmunds Altmanis (klarnet), Märtinš ansambel välja oma esimese EP Küünis Zilberts (klaver) Narva linnuses ja "Nahkhiir"Vanemuise suures majas "Like a Whisper". 23. 03 kell 18 Meistrite Akadeemia: Tõrva kiriku kammersaalis Saagaga saab tutvuda nende 29.03 kell 19 Vanemuise Vahur Vurm (klarnet), Lembi Mets 8. 03 kell 19 Naistepäeva gala sümfooniaorkester, Rene Sepalaan (tšello), Lembit Orgse (klaver) "Maarja & Koit": kaastegevad Tallinna koduleheküljel www.saaga.info. (fagott), Lauri Sirp (dirigent) Jaani Vanalinna Põhikoolis Kammerorkester, Meelis Talts (kitarr), kirikus 23.03 kell 19 Ülevalt taevast: Eesti 30. 03 kell 19 Itaalia baROCK- Rahvusmeeskoor, Carl Hogset virtuoosid: Andres Mustoneni (dirigent) Pärnu kontserdimajas Otsitakse uusi laule mudilastele bänd koosseisus Andres Mustonen Jõhvis Et leevendada põuda, mis valitseb kõige noorematele lauluhuvilistele (viiul), Tanel Ruben (löökriistad), kirjutatud repertuaari osas, kuulutab Eesti Muusikaõpetajate Liit 8.03 kell 19 Armastusega naistest: Taavo Remmel (bassid), Jaak Sooäär välja laululoomingu konkursi "Uued laulud mudilastele". Konkursi (kitarr), keelpillisekstett Vanemuise Priit Volmer (bass). Urmas Põldma eesmärgiks on leida uusi laule eelkooliealistele lastele. kontserdimajas (tenor), Ralf Taal (klaver) Jõhvi 30.03 kell 19 Kevadkontsert: TÜ kontserdimaja kammersaalis Võistlustööde esitamise tähtaeg on 15. märts ja täpsemat infot jagab võrguleht www.emol.ee

40 muusika 3/2007 AHELINE LEEDU. LÄTI. EESTI. POOLA KOOSTÖÖ VIA BALTIKA RAHVASTE LAULUD

0-11. MÄRTSIL 2007 Kohtla-Järve Kultuurikeskuses III FOLKLOORIFESTIVAL "SIIN PÕHJA TÄHE ALL "

10. märts 11:00 KASI ГООМ1 ISI Rill lOOlOM) (osalevad käsilöömeislnil I eedtisl. I .»Usi. I eslist ja Poo

15:00 FESTIVALI ni sko\/.\i Kl 11.märts 11:00 KASriOOMI ISIKI1I loo (osalev.ni камтопкыгн! 1 ccJiM

15:00 TEATRALI

Festivalil esine* stist ja Pool

Projekti koordinaator ir.iku Kultuurihoone Projekti fi na nt seeriti» k vt- 1 шоора Ludu fondide

Гп-ti-kt. ,j;.rtiu- TALLINNA mhwu FILHARMOONIA KONTSERDID

1. MÄRTSIL 19.00 MUSTPEADE MAJAS 8. MÄRTSIL 19.00 KUMU AUDITOORIUMIS BRAVISSIMO! DIPLOMAATILISED NOODID / PUERTO RICO (USA) PAVEL VERNIKOV viiul NAISTEPÄEVAKONTSERT TALLINNA KAMMERORKESTER "SULLE - ÜKS LAUL" Dirigent ANDRES MUSTONEN DANIEL BONILLA-TORRES laul, Puerto Rico J. S. BACH, G. KANTCHELI, KRISTO KÄO kitarr, seaded N. ROTA, L. HOFFMAN JÜRI ÄÄRMA lugeja

Piletid 100.-/60.- Piletid 120.-/80.-

5. MÄRTSIL 19.00 VANEMUISE KONTSERDIMAJAS 22. MÄRTSIL 19.00 VILJANDI JAANI KIRIKUS 6. MÄRTSIL 19.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS 23. MÄRTSIL 19.00 NIGULISTE KIRIKUS 7. MÄRTSIL 19.00 PÄRNU KONTSERDIMAJAS DIPLOMAATILISED NOODID / KREEKA 8. MÄRTSIL 19.00 PÕLVA KULTUURIKESKUSES NAISTEPÄEVAGALA TAEVA ALL El OLE MAARJA & KOIT ÕRNEMAT KUI VESI HENRIK laul, Kreeka TALLINNA KAMMERORKESTER HELI REIMANN saksofon, live-elektroonika MAREK TALTS kitarr TAAVO REMMEL kontrabass, live-elektroonika MIHKEL MÄLGAND kontrabass HELI PIISANG video, valgus PETTERI HASA löökpillid ANDRUS RANNAÄÄRE klahvpillid Piletid 100.-/60- Dirigent JÜRI-RUUT KANGUR

Piletid 150--250.-

25. MÄRTSIL 16.00 NIGULISTE KIRIKUS 5. MÄRTSIL 15.00 VANEMUISE KONTSERDIMAJAS KLASSIKA KOOS KLASIGA 6. MÄRTSIL 15.00 ESTONIA KONTSERDISAALIS 7. MÄRTSIL 15.00 PÄRNU KONTSERDIMAJAS G. FAURE REQUIEM 8. MÄRTSIL 15.00 PÕLVA KULTUURIKESKUSES MARION MELNIK sopran, Soome PRIIT VOLMER bass LASTEKONTSERT ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER EESTI KOOLINOORTE SEGAKOOR О VÕLUVITSAVÄGI Dirigent ERI KLAS TALLINNA KAMMERORKESTER Koormeister Taavi Esko DIANA LIIV klaver Piletid 100.-/60- TALLINNA KAMMERORKESTER Dirigent TOOMAS VAVILOV Muinasjuttu loeb INDREK SAMMUL VÄIKESED TANTSIJAD Liina-Grete Lilenderi juhatusel 31. MÄRTSIL 18.00 ROOTSI-MIHKLI KIRIKUS Piletid Tallinnas 60.- / 40.-, Tartus, Pärnus 50.- / 30.- KRISTUSE KANNATUSAJA MUUSIKA TALLINNA KAMMERORKESTER Piletid müügil Piletilevi ja Piletimaailma müügikohtades Solist ja dirigent RISTO JOOST 1^ üle Eesti, www.piletilevi.ee ja www.piletimaailm.com A. Vivaldi, T. Tulev

TALLINNA FILHARMOONIA Piletid 100.-/60.- Toompuiestee 20, 10149Tallinn о Tel 6613 757, [email protected] www.filharmoonia.ee

ALTIA (j) К TUUL <£> HANSABUSS ^RTEIVHy ;;; Eesti Raadio EESTI EKSPRESS РШИ-ЕУГ л Nuumu *, Kultuuriministeerium